Saatja: "Herkki Rõõm" <
[email protected]>
Saaja: "MNT Teed" <
[email protected]>
Teema: FW: Puurmani kergliiklustee projekteerimine
Kuupäev: 2024-01-10 06:03
Tere,
Palun registreerida
Parimat,
Herkki Rõõm
From: Triin Jakobson - INFRAGATE <
[email protected]>
Sent: Tuesday, January 9, 2024 3:35 PM
To: Herkki Rõõm <
[email protected]>
Subject: Puurmani kergliiklustee projekteerimine
Tere!
Olete väljastanud Puurmani-Laasme jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti
koostamise nõuded, nr 7.1-2/23/21685-2. Tänaseks oleme jõudnud
projekteerimisefaasi ning koostame eskiis kavandit. Parima võimaliku
lahenduse saamiseks soovime teid kaasata eskiisi koostamisse. All olevalt
lingilt leiate meie esialgse eskiiskavandi. Kas teil on aega homme, 10.01.
või reedel 12.01 et üheskoos lahendus nt Teamsis läbi arutada?
<https://infragate-my.sharepoint.com/:f:/g/personal/triin_infragate_ee/Epp
UE83xLh9Bs0pWlyb9g78B5IbE7IRRNZgUu2NzF_cFMA?e=YOJ5xx> POL16_Puurmani
kergliiklustee
Triin Jakobson
Projektijuht/konsultant
AS Infragate Eesti
Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn
Tel: +372 626 7777
Mob: +372 50 82 178
<http://www.infragate.ee/et/> infragate.ee
<https://www.facebook.com/infragate> FB Infragate
Käesolev e-kiri ja selle lisad on konfidentsiaalsed ning võivad sisaldada
kliendisaladust, mis on seadusega kaitstud.
Juhul, kui Te ei ole e-kirja määratud adressaat, palume sellest meile
teada anda ja e-kiri koos lisadega kustutada.
Käesoleva e-kirja loata avalikustamine, kopeerimine, levitamine või selle
sisu muul viisil kasutamine on keelatud
Projekteerimise tehnilised tingimused EHITUSPROJEKTI EESMÄRK: Jalg- ja jalgrattatee rajamine Puurmani alevikus ~1km lõigul. Asendiplaan EHITUSLIKUD NÕUDED: Projekteerida eelprojekti staadiumis 2,5 m laiune asfaltbetoonkattega jalg- ja jalgrattatee vastavalt asendiplaanile; NB! Juhul kui ajaliselt on võimalik (lepingu täitmise tähtajaga) koostada põhiprojekt, siis tuua eraldi välja antud tööosa maksumus . Sellisel juhul soovib Hankija tellida põhiprojekti . Projekti alusel soovib Hankija esitada toetusta otluse ; näha ette jalg- ja jalgrattatee osaline valgustamine Pedja tänavast kuni riigi kõrvalmaantee nr 14150 ristmikuni ; projekteerida vastavalt asendiplaanile Kaave jõe le eraldi kergliiklustee ülekäigusil d ning vastavalt projektsele lahendusele valgustatud ülekä igu kohad ; vajadusel näha ette kommunikatsioonitrasside kaitsemeetmete rakendamine või ümbertõstmine, mille täpne vajadus selgub uurimistööde käigus; projekteeritav tee eraldada sõiduteest võimalusel eraldusribaga või mõni muu eraldav lahendus ; projekteeritud teerajatis ning sild pea vad olema mehhanismidega hooldatav ad , teekonstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet ning lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahka. Kergliiklustee projekt tuleb projekteerida nii, et seda see oleks võimalik ellu viia kahes etapis, esimene lõik Tallinna mnt-st kuni Laasme teeni ning teine etapp Laasme teest kuni riigi kõrvalmaantee nr 14150 ristmikuni. NÕUDED EHITUSPROJEKTILE : Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile 1 “, majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ ja juhinduma Eesti Vabariigis kehtivatest teehoiutöödega seotud standarditest, normdokumentidest ja juhendite terviktekstidest; vajadusel esitada projekti koosseisus tehnovõrkude eelprojektid; projekti koosseisus esitada ehitusmaksumuste kalkulatsioon; projektiga ettenähtud tööd, mis otseselt mõjutavad piirinaabreid (näiteks kaevetööd, ajutine maakasutus, läbisõit krundilt) tuleb projekteerimise käigus piirinaabritega kooskõlastada ning kui projektlahendus nõuab teemaa laiendamist, tuleb algatada maaomandusprotsess; krundijaotuskava peab näitama võõrandatava äralõike kinnistust. Krundijaotuskavale võtta kõigi maaomanike kooskõlastused/nõusolekud võõrandamise protsessi alustamiseks; projekt kooskõlastada kõigi asjaomaste võrguvaldajate ja maaomanikega. Ametkondade kooskõlastused hangib vallavalitsus; projektdokumentatsioon tuleb üle anda 3 eksemplaris paberkandjal koos ehitise oluliste tehniliste andmetega ja 1 eksemplaris välisel andmekandjal. Digitaalsed joonised vormistada dwg - ja pdf -formaadis; projekti kõikide eksemplaride koosseisus esitada kooskõlastustest värvilised koopiad. proje kt peab olema koostatud nii, et see vasta ks „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Samuti tule tagada projekti kliimakindlus. Selleks tuleks analüüsida JJT projekti CO2 ehk kasvuhoonegaaside jalajälge ning hinnata kliimamuutuste võimalike riske ja leida nende leevendamiseks lahendused. Koostatavas projektis tuleb juhinduda nii „ Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte kui ka kliimakindluse tagamine Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt koostatud juhendmaterjalidest, mis on leitavad veebis: https://www.rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/taotlejale-ja-toetuse-saajale/keskkonnanouded#Kliimakindlus
/*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud:
Kehtib kuni:
Alus:
Teabevaldaja: Transpordiamet*/
Põltsamaa Vallavalitsus /*Teie 13.10.2023*/ /*nr 4-
[email protected] 8/2023/2059-1*/
Lossi tn 9
48104, Jõgeva maakond, Põltsamaa Meie 27.11.2023 nr 7.1-2/23/21685-2
vald, Põltsamaa linn
Puurmani-Laasme jalgratta- ja jalgtee
põhiprojekti koostamise nõuded
Olete taotlenud Transpordiametilt nõudeid Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas riigitee nr 14180
km 0,580-1,630 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse
põhiprojekti (edaspidi projekt) koostamiseks.
Vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 2 annab tee, välja arvatud riigitee,
projekteerimistingimused koos liikluskorralduse nõuetega KOV. Arvestades avaliku huvi ja
potentsiaalse maade võõrandamisega KOVile soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste
andmine avatud menetlusena või detailplaneeringu alusel. Mõlemal juhul palume lugeda meie
nõuded menetluse sisendiks. Kohaliku teena kavandatud JJT ehituseks annab ehitusloa KOV
ehitusseadustiku EhS § 39 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel.
Võttes aluseks EhS ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise
normid“ (edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded JJT projekti koostamiseks.
1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja
taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“
2. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole riigiteed ning vältida
põhjendamatuid ristumisi riigiteega.
JJT trassi asukoha sobivuse hindamiseks palume saata eskiislahendus arvamuse
andmiseks.
[email protected].
3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise
ja valgustuse projekteerimise pädevus.
4. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest. Tiheasustusalal ja
eelneval kokkuleppel tee omanikuga võib juhinduda Eesti Standardist EVS 843:2016
“Linnatänavad”.
5. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad.
Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee
toimivuse tagamiseks (nt teekatte laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele).
6. JJT projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku
kasutusõiguse (IKÕ) plaanid või krundijaotuskavad riigitee aluse maa võõrandamiseks.
Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT ja/või tehnovõrgu
rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms) ning esitada projekti koosseisus
eraldi kaustades. JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ
plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.
7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102
kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“.
7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.
Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee
ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni.
7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja
kontrollimiseks.
7.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning hinnata truupide
seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.
7.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
8. Kui JJT projekteeritakse riigitee muldele, siis tuleb teostada geoloogilised uuringud riigitee
muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32
„Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega,
puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt
50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m
mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata so kokku muld +
0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja
filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.
Puuraukude kava kooskõlastada Transpordiametiga täiendavalt.
9. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja
valgustusprojektidega.
10. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr, nimetus,
asukoha km).
11. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada
riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.
12. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et moodustuks
terviklik teedevõrk.
13. JJT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda
kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4.
14. Kaave jõe ületamisel oleme valmis kaaluma JJT lahendust, mis on seotud maantee sillaga. JJT
projekteerimisel olemasoleva riigimaantee silla külge peab antud lahendus olema tehniliselt
teostatav. Koos JJT eskiisprojektiga tuleb esitada silla eskiisprojekt ja silla kandevõime
arvutus.
15. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne
kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama
projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel
lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega (olemasolev
hoonestus).
16. Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad. Vajadusel kavandada kesksaar, künnis või muud
liikluse rahustamise meetmed.
17. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel
7.10). Kavandada nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine
(EhS § 72 lg 2).
18. Uusi normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes
põhjendatult ja kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja uued ristumiskohad tähistada eri
värvi tingmärkidega. Uute ristumiskohtade loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale.
19. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine.
2 (4)
Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.
20. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu
piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-
elementide kaugused sõidutee välimisest servast.
21. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega moodustama
terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja
projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel
lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhendist“.
22. Projekti koosseisus koostada JJT pikiprofiil määruse nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad
nõuded“ § 26 nõutud mahus.
23. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.
Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede
katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud
veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste ja sügiseste
üleujutustega.
24. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused.
Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui
Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid
maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee
valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.
25. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele
langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT
valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise
protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.
26. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201-
1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad
valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.
27. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi.
Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel normide lisa 1 tabelist 10 ja EVS 843 joonistest 5.2-
5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada
teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed
(liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).
28. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama
projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse
parandamisega tuginedes normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.
29. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja
külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale
lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). Spetsiaalse optikaga valgustusega
ülekäigurajale eelnevale ja järgnevale sõidutee alale tuleb asulas 50 km/h alas projekteerida
sõidutee valgustus ca 50 m ulatuses ja 90 km/h alas ca 80-90 m ulatuses.
30. Esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende
valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga.
Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:
30.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud
vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt
valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);
30.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv
valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli
pikkus.
31. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus,
masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast;
toitekaablite iseloomulikud näitajad.
3 (4)
32. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel lähtuda
tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12 „Tehnovõrk“,
Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning
lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.
33. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid
jms) taastamine ja korrastamine.
34. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja
ametkondadega.
35. Erandjuhtudel, kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, võib olla vajalik tellida
projektile ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.
Palume arvestada, et KOV tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV omandiks ja
hooldamisele, sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT ja
valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve kulud kannab
KOV.
Transpordiamet ei tee põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.
Seetõttu soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele
nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida Transpordiametilt heakskiidu saanud
lahendusele enne projekti kooskõlastamist/ projektile nõusoleku andmist.
Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –
pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99
lg 3 alusel kooskõlastamiseks
[email protected] .
Oleme valmis vajadusel osalema projektkoosolekul tehniliste lahenduste arutelul.
Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise
kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Herkki Rõõm
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Herkki Rõõm
5219446,
[email protected]
4 (4)
Tee paiknemine, laius 2,5 m
Tellija Töö nr.
INFRAGATE EESTI AS Põltsamaa Vallavalitsus
MÄEALUSE 2/3 POL16/1-25
12618 TALLINN
tel. 626 7777
Töö nimetus Puurmani-Laasme jalg- ja jalgrattatee projekt
Staadium
e-post:
[email protected] Eskiis
www.infragate.ee Objekt
MTR EP10845129-0001 Puurmani alevik, Põltsamaa vald, Kuupäev
Jõgeva maakond 09.01.2024
Projektijuht H.Metspalu Leht Mõõtkava
Kontrollija A.Kendra Asendiplaan 1:500
Projekteerija H.Vaske Lehe nr.
TL-4-02
IGE
KNR8
RS
09.12.2016
Tee paiknemine, laius 2,5 m
Tellija Töö nr.
INFRAGATE EESTI AS Põltsamaa Vallavalitsus
MÄEALUSE 2/3 POL16/1-25
12618 TALLINN
tel. 626 7777
Töö nimetus Puurmani-Laasme jalg- ja jalgrattatee projekt
Staadium
e-post:
[email protected] Eskiis
www.infragate.ee Objekt
MTR EP10845129-0001 Puurmani alevik, Põltsamaa vald, Kuupäev
Jõgeva maakond 09.01.2024
Projektijuht H.Metspalu Leht Mõõtkava
Kontrollija A.Kendra Asendiplaan 1:500
Projekteerija H.Vaske Lehe nr.
TL-4-03
IGE
KNR8
RS
09.12.2016