AS ELVESO taotlus ühisveevärgi ja reovee ühiskanalisatsiooni torustiku paigaldamiseks 11112 Lagedi-Jüri

Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi ja Asukoht riigitee (nr ja nimi) IKÕ ala pindala Pos nr (plaanil) registriosa nr sihtotstarve suhtes (lõigu algus ja lõpp ruutmeetrites m2 km) Pos 1 65301:003:0264 11232150 11112 Lagedi-Jüri tee 13 11112 Lagedi-Jüri tee Transpordimaa 100% ristumine 2,31 km 65301:003:0264 65301:005:0030 11112 Lagedi - Jüri tee Jüri tee 31 65301:001:6291 POS 1 Jüri tee 18a 65301:005:0040 Jüri tee 33 65301:001:5065 Jüri tee 18b IKÕ seadmise ala Kinnistute piirid Projekteeritud ühisveevärgitorustik Projekteeritud reoveekanalisatsiooni torustik Projekti nimi/aadress Töö nr Jüri tee 18d vee ja kanalisatsiooniga liitumise projekt 8T-23 Koostaja Mõõtkava Leht/formaat Kuupäev Tormi Metspalu M 1:500 Leht 1/A4 Okt.2023  Tellija: ELVESO AS Põhiprojekt Jüri tee 18d vee ja kanalisatsiooniga liitumise projekt Projekti juht: Tormi Metspalu Vastutav vee ja kanalisatsiooni spetsialist Elina Saat Nr. 8T-23 Tallinn August 2023 Sisukord TEKSTILINE OSA 1. Seletuskiri ..........................................................................................................3 1.1. Üldosa ................................................................................................................... 3 1.2. Asukoha plaan ...................................................................................................... 3 2. Veevarustus.......................................................................................................3 2.1. Olemasolev olukord............................................................................................... 3 2.2. Projekteeritud veevarustus .................................................................................... 4 2.3. Projekteeritud tuletõrjeveevarustus ....................................................................... 4 2.4. Torustike ja seadmete materjalid ........................................................................... 4 2.5. Veetorustiku paigaldus .......................................................................................... 4 2.6. Toruarmatuur ja liitmikud ....................................................................................... 5 2.7. Spindlipikendused ................................................................................................. 5 2.8. Veemõõdusõlm ..................................................................................................... 5 2.9. Kontrollimine ja käikuandmine ............................................................................... 5 3. Kanalisatsioon ja sademevesi kinnisasjadel ......................................................6 3.1. Olemasolev olukord............................................................................................... 6 3.2. Projekteeritud väliskanalisatsioon.......................................................................... 6 3.3. Torustiku paigaldus ............................................................................................... 6 4. Mullatööd ...........................................................................................................7 4.1. Kaeviku kaevamine ............................................................................................... 7 4.2. Tasanduskiht ......................................................................................................... 7 4.3. Kaeviku tagasitäide ............................................................................................... 7 5. Spetsifikatsioonid ...............................................................................................8 5.1. Maastiku ja teede taastamine, jäätmete käitlemine, kõrghaljastuse säilitamine ....10 5.2. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve .......................................................11 5.3. Muu, väga oluline informatsioon ...........................................................................11 6. Maapealsete ja maa-aluste rajatistega arvestamine ........................................12 7. Murukatete ja teede taastamine, ehitusjääkide koristamine ............................12 LISAD JOONISED Vee ja kanalisatsiooni projektplaan  1. Seletuskiri 1.1. Üldosa Käesoleva projektiga on lahendatud Rae vallas Lagedi alevikus Jüri tee 18d ja perspektiivselt Jüri tee 18c liitumine vee- ja kanalisatsioonivarustusega Projekti koostamisel olid aluseks:  AS ELVESO tehnilised tingimused  „Lagedi aleviku Jüri tee 20 maaüksuse ja lähiala detailplaneering. Detailplaneering on kehtestatud Rae Vallavalitsuse 28.11.2018 korraldusega nr 1587  Geoalus OÜ töö nr. 23-G194, mai 2023 1.2. Asukoha plaan Projekteeritav piirkond 2. Veevarustus 2.1. Olemasolev olukord  Kinnisasjal hetkel veevarustus puudub. Veega varustamiseks on võimalik kasutada Jüri- Lagedi tee ääres paiknevat ühisveevärgi torustikku PE De110. Kinnistu omaniku ja vee- ettevõtte vahel sõlmitud kokkuleppe ning detailplaneeringu järgselt hakkavab liitumispunkt paiknema Transpordiameti halduses oleval teemaal Jüri tee 18a kinnistu piiril. Vastavalt AS ELVESO lähteülesandele on vajalik arvestada ka Jüri tee 18c tulevase liitumisega samas asukohas. Arvestuslikud veekogused liituva kinnistu kohta: Jüri tee 18d –elamumaa, ühepereelamu, projekteeritav tarbimiskoormus 0,8 l/s, 0,4 m3/d, 12 m3/kuus 2.2. Projekteeritud veevarustus Projekteerimisel on arvestatud järgmiste standarditega ja nõuetega: • EVS 835:2022 – Hoone veevärk • EVS 846:2021 – Hoone kanalisatsioon • EVS 921:2022 – Veevarustuse välisvõrk • EVS 848:2021 – Väliskanalisatsioonivõrk • EVS 812-6:2012 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus • EVS 843:2016 – Linnatänavad • RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. • Siseministri määrus nr 10 "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord" Käesoleva projektiga on projekteeritud magistraalveetorult De110 malmsadulaga ühendus De40, mis jaotatakse üleminekutega torudele De32 ning rajatakse kaks liitumispunkti. Liitumispunktideks paigaldatakse sulgarmatuurid DN25 koos spindelpikenduse ja kapedga. Sulgaramatuuridest VLP1 ja VLP2 rajada torulõik PE De32 min 2m kinnistu sisse ja sulgeda otsakorgiga. Asendiplaanil on toodud veesõlmede skemaatilised lahendused, mida võib kohaliku vee-ettevõtte loal asendada samaväärset lahendust pakkuvate sõlmedega. 2.3. Projekteeritud tuletõrjeveevarustus Tuletõrjevarustust antud projektiga ei käsitleta. 2.4. Torustike ja seadmete materjalid Projekteeritud välisveetorustik paigaldatakse PE-plastist surveklassiga PN 10. PE-torud ja plastist toruühendusdetailid peavad vastama standardile EN12201, ISO 4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Veetorustik peab olema markeeritud sinise triibuga. 2.5. Veetorustiku paigaldus Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m mõõdetuna toru peale, juhul kui joonistel pole näidatud teisiti. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Veetoru kohale 0,3 m kõrgusele piki toru telge paigaldada sinine märkelint kirjaga “Ettevaatust veetorustik”. Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni. Toru SDR peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt. keevismuhvi) puhul. Elektrikeevismuhvide surveklass peab olema vähemalt võrdne torude surveklassiga. Elekterkeevisühendusliitmike  kuumutusniit peab paiknema liitmiku polüetüleenist seina sees, mitte sisepinnal. PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega. Maa- alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike. Puursadula kasutamisel ei tohi kasutada eraldi monteeritavat kuulkraani. Sulgseadmetena võib kasutada ainult valumalmist tooteid. Plastikust sulgseadmeid ei ole lubatud paigaldada 2.6. Toruarmatuur ja liitmikud Torustikuga ühendatavad armatuur ja liitmikud peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse poolest vastama projektis toodud torustikule ja täitma üldisi materjalinõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Joogivee torustikule paigaldatud tarvikud ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti. Siibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest. Siibrid peavad sulguma päripäeva. Siibrite spindlid peavad olema roostevabast terasest. Siibrid ja maakraanid peavad olema surveklassiga vähemalt PN16. Paigaldamisel kasutada tuntud toojate Hawle ja AVK siibreid/maakraane. Kõik maakraanid projekteerida malmist epoksiidkattega. Kinnitamiseks kasutatavad poldid, seibid ja mutrid tuleb projekteerida roostevabast terasest (minimaalselt A2), kinnitamisel kasutada keermemääret. Veevarustuse maaalused siibrid ja maakraanid peavad olema varustatud PE otstega (siibrisõlmedesse projekteerida äärikutega siibrid). Veevärgi survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen- propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama kehtivale standardile. 2.7. Spindlipikendused Siibrite ja maakraanide spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest ning teleskoopilised. Spindlipikendused peavad olema ühendatud fiksaatori abil siibri külge. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kapede kandevõime peab olema liiklusalal 40 tonni, väljaspool liiklusala 20 tonni. Siibri/maakraani kaped peavad olema “ujuvat“ tüüpi, luuk ilma fiksaatorpoldita. Kape luugi puhasava peab olema minimaalselt 140mm. Spindlipikendus peab jääma mitte sügavamale kui 15 cm maapinnast. 2.8. Veemõõdusõlm Ei käsitleta antud projektiga 2.9. Kontrollimine ja käikuandmine Hüdrauliline surveproov tehakse kõigile ehitatud vee- ja kanalisatsiooni survetorudele mille pikkus on vähemalt 10m. Kõigile survetorustikele teha omanikujärelevalve inseneri juuresolekul surveproov ja vormistada surveproovi akt. Katsetava torustiku pikkus võib maksimaalselt olla 500 m. Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist toestamata sulgelementi. Survestamist ei tohi teha avatud kaevikuga ja survestamise ajal ei tohi kaevikus töötada. Survestada avatud sulgseadmetega. Surveproovi alustuseks eemaldada torustikust kogu õhk, täita torustik veega, tõsta rõhk torustiku töörõhuni (võrgusurve) ja jätta seisma vähemalt 24 tunniks. Tõsta rõhk torus 1,3 kordse nominaalrõhuni (PN) ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduse venimise. Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. 30 min jooksul ei tohi rõhk torus langeda üle 0,2 bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhku võrgu surveni. Vormistada survestamise akt. Surveprooviks kasutada kehtiva taatlusega manomeetrit. Peale ühisveevärgi torustiku survestamist toru pesta AS-ga ELVESO eelnevalt kokkulepitud ajal, vajadusel desinfitseerida ja tellida AS-lt ELVESO joogivee mikrobioloogiline analüüsi võtmine. Survestamiseks ja loputuseks kulunud veekoguse eest esitab AS ELVESO arve. Garantiiajal teha 1 kord aastas ventiilide tihendite ja torude kontrolli. Vajadusel asendada tihendid. Garantiiaja lõpul teha korrosioonikaitse seisukorra kontroll.  3. Kanalisatsioon ja sademevesi kinnisasjadel 3.1. Olemasolev olukord Jüri tee 18d puudub kanaliseerimine, ajutised ehitised on varustatud välikäimlaga. Kanalisatsiooniga liitumine on võimalik Jüri-Lagedi tee ääres paikneva isevoolse ühiskanalisatsiooni baasil. Planeeritud hoonestuse kanalisatsiooni hinnanguline tarbimiskoormus on alljärgnev: Jüri tee 18d –elamumaa, ühepereelamu, projekteeritav tarbimiskoormus 1,2 l/s, 0,4 m3/d, 12 m3/kuus 3.2. Projekteeritud väliskanalisatsioon Kuivõrd eelvoolutorustik asub kõrgusel, kuhu on võimalik suunata vett isevoolselt, siis on projekteeritud olemasolevale kanalitorule vahekaevu paigaldamine. Projekteeritud vahekaev asub Transpordiameti halduses oleva teemaa asfaldkattele suhteliselt lähedal. Samuti on ol.ol torustik ca 3m sügavusel. Kaevetööde teostamiseks taotleda Transpordiametist teehoiutööde väliste tööde luba. Kaeviku rajamisel kasutada teepoolses küljes sulundseina ning teha esialgne kaevu rajamine nn kasti meetodil, kindlustades kaeviku kõik neli seina. Vajadusel (Transpordiameti nõudmisel) piirata Jüri poole viival teelõigul kaevetööde ajaks liiklust. Teemaal ja kaitsevööndis tegutsemisel juhinduda Transpordiameti tüüpnõuetest: MA 2018-015 "Nõuded tehnovõrkude ja- rajatiste teemaale kavandamisel" Jüri tee 18d ja perspektiivse Jüri tee 18c liitumiskaevuks jääb projekteeritud üks reoveekaev D400/315. Kaevuluugid peavad vastama EVS-EN 124:1999 “Sõidukite ja jalakäijate liiklemispiirkonnas paiknevad restkaevude kaaned ja kontrollkaevude kaaned. Konstruktsiooninõuded, tüübikatsetus, märgistus, kvaliteedikontroll”. Kaevud peavad olema varustatud malmist kaantega. Kaevude kaaned paigaldatakse katte pinnaga ühele kõrgusele. Kaaned paigaldatakse kattepinnaga samasuguse kaldega. Kaevude kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Haljasalal paigaldada kaevu kaane alla tihendatud liivalusele betoonist tugirõngas. Kaev paigaldatakse vertikaalselt. Hälve tohib olla maksimaalselt 10 mm 1 m kohta. Kaevu paigaldamisel on lubatav maksimaalne horisontaalne hälve 100 mm. Kaevu ja kanalisatsioonitorude ühendamisel kasutatakse samasugust ühendusviisi nagu kanalisatsioonitorude ühendamisel. Plastmasstoru ja plastmasskaevu vaheline keevitusühendus tehakse samamoodi kui kahe toru vaheline keevitusliides. Kaevude veetihedust kontrollitakse üldiselt visuaalsel vaatlusel. Rajatav isevoolne kanalitorustik ehitada plastikust (PVC,PE) reoveekanalitorudest ja drenaazi kanalisatsioonitorudest Ø160mm, Ø110mm, SN8. PE-torud ja plastist toruühendusdetailid peavad vastama standardile EN12201, ISO 4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Ühiskanalisatsiooni lastav reovesi ei tohi ületada Rae Vallavolikogu 11.04.2006 määrusega nr 19 kinnitatud „Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused (LPK) ning reo- ja sademevee jaotus saastegruppidesse olenevalt reostusnäitajatest” toodud piirväärtusi LPK 3.3. Torustiku paigaldus Paigaldamisel arvestada tootja firma poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Reovee paigaldatakse vastavalt RIL 77-1990 „Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetele.  Muldkeha pinnaste tihendustegurid on valitud vastavalt „Tee projekteerimise normid ja nõuded“ kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 55 28.09.1999. Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. Kanalisatsioonitoru/drenaazi laest 0,3 kõrgusele paigaldada märkelint . 4. Mullatööd 4.1. Kaeviku kaevamine Mullatööde tegemisel tuleb juhinduda RYL-2000 p.12, "Kaevetööd" nõuetest ja üldkehtivatest põhimõtetest ning arusaamadest kvaliteetsest tööst. Kaevetöödel ja lahtiste kaevikute kavandamisel tuleb juhinduda Tööinspektsiooni juhendist „Tööohutus ehitusplatsil“, asub: https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/tooohutus_ehitusplatsil või https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid#valdkonnalesed- norm--2. Kaevetöödel tuleb kasutada toestatud kaevikut. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. Kui on oht riigiteekatendi kahjustamisele esitada töövõtjal riigitee katendi taastamise projekt, joonised, mis vastavad „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ (EhS § 13 lg 3) põhiprojekti nõuetele. Riigitee taastamise ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt koostada teede projekteerimise kvalifikatsiooni ja pädevust omavat inseneri poolt. Põhjendamatult laia kaeviku tegemist tuleb vältida, sest sellisel juhul võib algtäite horisontaaltugi andev mõju plasttorule väheneda. Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 300mm. Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vähemalt 150mm paksune tasanduskiht. Kaevamise lõpus peab olema ettevaatlik, et pinnas kaeviku põhjas säiliks võimalikult puutumatuna. Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne tasanduskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui ka sügavusse. Kaevikud peab hoidma nii kuivana, et seal tehtavaid töid saaks teostada ja täitematerjali tihendada kuni nõutud tasemeni. Külmade ilmadega tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist. Ehitamise ajal hoitakse veetase kaevikus piisavalt madalal, et toru ei tõuseks ja vesi ei pääseks paigaldatud toru, kaeve või täidet kahjustama. Pinnaseveetaseme alandamiseks ette näha kaevikute veest tühjendamine pumba abil. Eelnevalt tuleb vett pinnaseosakeste eesvoolu sattumise vältimiseks setitada. Selleks rajada enne vee kraavi juhtimist ajutine liivapüünis. Liivapüünis rajada 1m läbimõõduga raudbetoonraketest. Liivapüünise sügavus 2 meetrit. Vee väljapumpamisel kraavi peab Töövõtja vältima kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi ja vee sattumist kinnistutele, teedele jne. Töövõtja rakendab kõik meetmeid, et vee eemaldamisega mitte kahjustada mingit osa töödest või külgnevatest omanditest. Teekatendile lähemal kui 2m avatud kaeviku puhul kasutada sulundseina. 4.2. Tasanduskiht Kaeviku põhja tehakse tasanduskiht (nn toru alus), mille kõrgus toru põhjast mõõdetuna on vähemalt 15cm. Projekti kohaselt on ette nähtud teha tasanduskiht liivast. Tasanduskiht tuleb tihendada 95% tihedusastmeni ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Vajaliku tihedusaste saavutamine sõltub tihendusmehhanismist, tasanduskihi materjalist ning paigaldus- ja üldistest töötingimustest. Tihedusaste tuleb määrata mõõtmise teel. Pärast tasanduskihi ettevalmistamist kontrollitakse hoolikalt kõrgusmärke ja kaldeid. 4.3. Kaeviku tagasitäide 4.3.1. Algtäide  Esmane tagasitäide ehk algtäide torude ümber ja peale tehakse liivaga ja ta peab vastama sama toru tasanduskihi materjalile esitatavatele nõuetele ja tihendatakse kuni 95% tiheduseni. Täitematerjal ei tohi kahjustada torusid ega torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Külmunud täitematerjali ei tohi kasutada. Algtäite paksuseks toru peale on 300mm. Plastiktoru külgedele tehtav tagasitäide tehakse ja tihendatakse ühtlaste kihtidena. Plastiktoru peal võib tihendamist alustada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0.3m paksune liivakiht. Enne algtäite tegemist kontrollitakse, et torud on terved ja projekti kohaselt paigaldatud. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäide paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude külgedele nii, et toru kõrgus ei muutuks. Täite esimene kiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni. Enne kaeviku lõpptäite tegemist tuleb teha vajalikud testid. Lubjakivi sees teha tagasitäide killustikuga. 4.3.2. Lõpptäide Lõpptäite tegemisele võib asuda peale seda, kui on korraldatud vajalikud testimised ja nende tulemused heaks kiidetud. Kaeviku lõplikuks täitmiseks kasutada väljakaevatud pinnast, suurim lubatud fraktsioon pinnases ei tohi ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide pärast tihendamist jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele. Kaeviku toestust lammutatakse ja eemaldatakse vastavalt sellele, kuivõrd see on võimalik tööohutust järgides ja kaevise seinte püsivust ohustamata. Kaeviku toestus tuleb lammutada ja eemaldada nii, et see ei põhjustaks täite hõrenemist ega paigaldatud torustiku nihkumist. Kaevude ümber tehakse lõpptäide välispinnast vähemalt 0.5m kaugusele sõreda mittekülmuva materjaliga. Liikluseks mõeldud aladel ei tohi kaeviku tagasitäitena kasutada kaevikust välja kaevatud pinnast. Kaeviku tagasitäite materjal peab olema tihendatav. Tagasitäidete, mulde ja liivaluse tihenduskoefitsent peab olema teekonstruktsiooni all vähemalt 0.98. Haljasala all on tagasitäidete tihenduskoefitsent 0.96. Torualune kaeviku põhi tihendada täiendavalt, tihenduskoefitsent 0.94.Toru paigaldada kuivale pinnale, vee ilmnemisel torukaevikus tuleb see välja pumbata.Tagasitäited teostatakse liivaga kihtide kaupa kuni tee kihtkonstruktsioonini. Tihendatava kihi max paksus 0,4 m. Killustikaluse pinnal peab elastsusmoodul olema vähemalt E=170 MPa, kõnniteel peab killustiku pinnal elastsusmoodul olema vähemalt E=140 MPa, teepeenral peab elastsusmoodul olema E=130 MPa vastavalt " Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" (Mtm määrus 03.08.2015 nr 101) 5. Spetsifikatsioonid Tabel 1 Veevarustus (kinnistuvälised torud) Jr Tehnilised k Nimetus andmed Kogus Ühik Märkused 1 Plastikust veevarustustoru De40/PN10 3 m 2 Plastikust veevarustustoru De32/PN10 6 m Plasttorude ühendus- , montaažitarbed ja vastavalt 3 detailid. vajadusele Sinist 4 Märkelint värvi"VESI" 2 m 5 Märkekaabel min 2,5 mm2 2 m Tabel 2 Kanalisatsioon (kinnistuvälised torud) Jr Tehnilised k Nimetus andmed Kogus Ühik Märkused 1 Plastikust isevoolne kanalisatsioonitoru , De160/SN8 3 m 2 Plastikust isevoolne kanalisatsioonitoru , De110/SN8 4 m Kanalisatsioonikaev PE koos teleskoopse tõusutoruga, malmist krae ja ka kaevu kaanega 3 40T De400/315 2 tk 4 Otsakork De110 2 tk „kanalisatsio 5 Märkelint on“ 3 m Tabel 3 Kaevemahud (kinnistu väline) Jr Tehnilised k Nimetus andmed Kogus Ühik Märkused 1 Kaevemaht 32 m3 2 Torustike mahamärkimine 5 m 3 Torustike aluse ettevalmistus 6 m2 4 Liiv torualuse, algtäite tegemiseks Ca11 m3 Märkused: 1. Võimalike koguste lahknevuste korral loetelu ja jooniste pöörduda selgituse saamiseks projekti koostajate poole. 2. Spetsifikatsioonis ei ole arvestatud äärikute ühendusdetailidega, tehnilisest vajadusest tingitud muhvidega, materjalide erisusest tulenevate ühendustarvikutega,  olemasolevate torustike materjalide ja läbimõõtudest tulenevate võimalike ülemineku ja/või liitmike materjalidega. 3. Projekteerimisel ei ole arvestatud oluliste lahknevustega maa-aluste kommunikatsioonide materjali/läbimõõtude osas. 4. Katendite taastamise mahud esitatakse eraldi projektina 5. Juhul kui seletuskirjas või joonistel kirjeldatud tööde teostamiseks on vaja ülaltoodud loeteludes märkimata materjale või tooteid või töömahte, kuuluvad ka need töövõtu hulka. 6. Käesolevat Töömahtude tabelit tuleb käsitleda koos Seletuskirjaga. Aluseks võtta eelkõige Seletuskiri. Ebakõlade või arusaamatuste korral pöörduda projekteerija poole. 5.1. Maastiku ja teede taastamine, jäätmete käitlemine, kõrghaljastuse säilitamine Haljastus, heakord ja teed taastatakse vastavalt endisele olukorrale Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele vastavalt. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehituse käigus tekkivate ehitusjäätmete käitlemisel lähtuda Kiili valla jäätmehoolduseeskirjaga kehtestatud nõuetest ja Jäätmeseadusest. Ehitusjäätmeid ei tohi anda kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. Kaevetöödel kaevandatavad pinnased tuleb vedada seadusega lubatud kohtadesse. Asfaltbetooni murdu ja üle jäävat pinnast äravedav ettevõtte peab omama jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaametis, üle jääva kasvupinnase edasine kasutamine kooskõlastada sama ametiga. Pinnasereostuse ilmnemisel ettevalmistus- või ehitustööde tegemise ajal teatada sellest koheselt Keskkonnaameti jäätmehooldeosakonda. Kaevetöödel kaevandatavad pinnased tuleb vedada seadusega lubatud kohtadesse lähtudes maapõueseadusega kehtestatud nõuetest. Ehitusjäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Rae valla jäätmehoolduseeskirjaga kehtestatud nõuetest ja Jäätmeseadusest. Töösse jäetava drenaaži kahjustamise korral taastada selle töövõime. Tagada maaparandusehitiste drenaažisüsteemi elementide (dreenid, drenaažikaevud ja drenaažisuudmed) nõuetekohane toimimine. Ehitustööde käigus drenaažisüsteemi juhusliku vigastamise korral asendada vigastatud savitorud kaeve ulatuses vähemalt sama läbimõõduga savi- või plasttorudega. Vältida trasside vahetus läheduses säilitatavate puude vigastamist. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra ristprojektsioon maapinnal. Nendes kohtades, kus on oht mehhanismiga puud vigastada, tuleb puudele paigaldada tüvekaitsmed. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Puude võra tsoonis vältida pinnase kuhjamist ning raskete veokite liikumist, mis kahjustavad puu juurte ainevahetust. Puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümberkukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi ja seda ka vaid puu ühelt küljelt. Kui see on siiski vältimatu, tuleb juured läbi lõigata teravalt (järsult) - lõikekoht ei tohi jääda narmendav või ebaühtlane. Paljastunud juured tuleb katta nii ruttu kui võimalik mulla, multši või niiske kangaga. Läbilõigatud puujuuri kaitstakse järgmiselt: kaevise sein toestatakse maasse taotud vaiade vahele tõmmatud võrgu ja kotiriidega (kõdunev kotiriie jäetakse maasse) ning juurte ja kaevise seina vahe täidetakse liiva- ja turbasegust kihiga, kuhu peale kaevetööde lõppu kasvavad juured. Kui kaevist hoitakse pikemalt lahti, kaetakse kaevise puupoolne serv kilega, mis ei lase kastmisveel välja nõrguda ning puud kastetakse iga päev. Kaevise kinniajamisel säilitada turba ja liivasegu kinnihoidev kangas, kile eemaldada. Puid tuleb kaitsta ka juhul kui maapinda tõstetakse üle 20 cm. Sel juhul on lihtsamaks abinõuks jätta lohk ümber puutüve. Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega piirneval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele. Töövõtjal tuleb ka arvestada Rae Vallavolikogu 17.11.2020 määrusega nr 60 "Rae valla heakorraeeskiri", Rae Vallavolikogu 30.11.2010 määrusega nr 41 "Rae valla kaevetööde eeskiri" , Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrusega nr 73 "Rae valla jäätmehoolduseeskiri", Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrusega nr 11 „Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas“ Projekteerimise hetkel ei ole ette näha ehitustööde käigus tekkivaid jäätmeid. Väljakaevatav pinnas, mis ei kulu tagasitäiteks, kasutada projektala piires (kinnistu omaniku loal). Muud montaazitöödest vms tegevustest tekkivad jäätmed utiliseerida vastavalt kehtivatele nõuetele. 5.2. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda Eesti Vabariigi Ehitusseadustikus toodud kasutuselevõtu protseduurist. Ehituse järelevalvet teostab tellija poolt volitatud isik või ettevõte. Kõik kõrvalekalded projektist kooskõlastada kõigi huvitatud instantsidega s.h. tellija ja projekteerijaga ning fikseerida kirjalikult. 5.3. Muu, väga oluline informatsioon Ehituse käigus valmiv rajatis jääb võrguvaldaja omandisse. Detailplaneeringust erinev lahendus vee ja kanalisatsioonitorustike osas on tingitud sellest, et detailplaneeringu koostaja ei arvestanud veevarustuse tarbeks tulevikus rajatavate veemõõdukaevudega, mis oma vee-ettevõtja nõuete kohaselt ei mahu planeeritud veetrassi ja olemasoleva tee vahele ära. Taristu paigaldusesügavuse ja erineva paigaldustööde läbiviimisest tingituna on antud lahendus tehniliselt elluviidav, vähem kulukam. Antud lahendus arvestab ka detailplaneeringus toodud teiste tehnovõrkudega. Käesoleva projekti koostaja ei ole antud lahenduses toodud tulevikus rajatava kahe paralleelse kanalisatsioonitoru lahenduse autor vaid järgib piirkondliku vee-ettevõtja järjekindlat nõudmist. 6. Maapealsete ja maa-aluste rajatistega arvestamine Eeldatakse, et esitatud informatsioon olemasolevate insener-tehniliste rajatiste asukoha kohta on tõene, kuid see ei vabasta Ehitajat tema lepingulistest kohustustest. Enne kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb Ehitaja maa-aluste rajatiste valdajatel ära näidata ja/või määrata rajatiste asukoha ja tähistab need, et vältida võimalikku ehitustööde käigus tekkivat kahju. Igal ehitusplatsil võtab Ehitaja enne kaevetööde alustamist rajatiste valdajatelt kirjaliku kooskõlastuse (maa-aluste rajatiste asukoha täpsustamise kohta). Ehitajal tuleb täita kõigi rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (toestamine, kaitsmine jms) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Olemasolevate kaablite, torustike ja õhuliinide kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba. Ehitaja tagab kõigi maapealsete ja maa-aluste rajatiste ajutise toestamise ja vajadusel ka piisava alalise toestamise kaevetööde, kaevikus töötamise ja kaeviku tagasitäitmise perioodil. Käesoleva hetkeni on mõistlikkuse piires arvestatud projekteerimisel kõiki maapinnal olevaid nähtavaid konstruktsioone ja kogu informatsiooni maa-aluste rajatiste kohta ning muud projekteerimise käigus teadaolevat informatsiooni. Antud informatsioon on saadud Tellijalt ja maapealsete ja maa-aluste rajatiste valdajatelt. Ehitaja vastutab antud informatsiooni tõepärasuse kontrollimise eest enne kaevetööde alustamist. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka rajatiste valdajatele teada Ehitajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga, kõrgusega ja läbimõõduga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest, toestamisest, kaitsmisest jm tuleneva kuluga Kõikide rajatiste ümberpaigutamiseks tuleb eelnevalt saada rajatise omaniku kooskõlastus ja ümberpaigaldamine peab toimuma vastavalt omaniku tingimustele. 7. Murukatete ja teede taastamine, ehitusjääkide koristamine Trasside pealiskiht, murukatted, teed ja muud rajatised tuleb taastada vastavalt nende endisele kujule arvestades kohaliku omavalitsuse õigusaktides sätestatut. Kaevise täitmisel tihendada pinnast. Trasside tarbeks kaevise rajamisel ülejääv pinnas paigutada või ladustada eraldi platsidele kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega. Töövõtja tagab tööjõu ja materjalid, mis on vajalikud kasvupinnase, külvamis- ja istutustööde ja muude haljastusega seotud tööde teostamiseks. Murukatte taastamisel tuleb muruseemne kulu arvestada vähemalt 20 – 30 g/m². Kasutatav muruseemne segu peab vastavalt kasutuskohale olema kas varjutaluvus või tallamiskindel. Kasutatava kasvupinnase omadused peavad sobima vastava muruseemne kasvuks, kasutada võib ka objektilt kaevatud kasvupinnast. Kasvupinnase minimaalne paksus peab olema 20 cm. Riskialade (näit kõnniteede servad) ümbruses tuleb kasutada muruvaipa. Muruvaipa tuleb kasutada ka juhul, kui taastamine toimub peale 15. augustit. Alternatiiviks on taastamise edasilükkamise kokkulepe Tellija ja Töövõtja vahel kuni järgmise kasvuperioodi alguseni. Pinnas, mida kasutatakse haljastuses ei tohi sisaldada kive, klompe, taimi, juuri ja muud kõrvalist materjali, samuti õlijäätmeid ja muid aineid, mis on kahjulikud taimedele. Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada. Ehitus-ja taastamistööd ei tohi halvendada kraavide hüdraulilisi omadusi ega nende väljanägemist. Koostas : Tormi Metspalu  Kaevukellad Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] K-1 1 KVK 400 PE400/315 3,07 0,00 1 Nr Toru diameeter Toru materjal Nurk Toru kõrgus vv-st [m] 1 160 PVC160 0° 0,00 2 2 160 PVC160 80° 1,57 3 160 PVC160 180° 0,00 3 Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] Kaeviku lõige KLP 1 KVK 400 PE 400/315 1,48 0,00 1 Nr Toru diameeter Toru materjal Nurk Toru kõrgus vv-st [m] M 1:100 1 160 PVC160 0° 0,00 2 110 160° 0,00 Haljasala konstruktsioon 3 110 PVC160 180° 0,00 Kasvumuld ja murukülv 15 cm Täiteliiv Aluspinnas Tugipeenra konstruktsioon 3 2 Peenramaterjal Segu 6 Killustikalus fr. 32/64 kiilutud 20 cm Kruus 0/32 (f ≤7%) 25 cm Kinnistu piir Täiteliiv (f≤15%) Aluspinnas 0.70 0.08 4% Jüri tee Veesõlmed S E E V1-VLP1,2 V3 Veevõtupost 1.25 1 PE De110 V 1.31 PE De110 Tüüpkaevik e KS KS D 50 r≥ PE De40 Maapind 3 6 PE De32 Tüüpkaevik survetoru/isevoolne toru/haljasala 4 1.41 PE De32 Kasvupinnas murukülviga 5 h 0,15 0.40 2 2 Täitepinnas 6 6 1.20 Kanalisatsioonitoru PE De32 kinnistule PE De32 Jüri tee 18d 1.40 7 Veeühendus >1,2 >1,8 Märkelint "Vesi" Jüri tee >0,3 Külg- ja Sulgseadme tühjendusdrenaaz algtäide 0,3 0.40 1. Malmsadul äärik väljavõttega DN100/40. 2. Maasiiber äärikutega DN25+spindlipikendus+kape 3. PE kaelus DN50 äärikuga DN25 Veetoru 0,3 4. Elekterkeeviskolmik De40 Aluskiht 5. Elekterkeevis üleminek De 40-32 0,40 6. Elekterkeevismuhv De32 (vajadusel) 0,4 0,15 7. Elekterkeevis pimekork De32 8. Elekterkeevis põlv 90*, De32 36,38 36,30 1) 33,39 OK-2 V-1 1) 34,50 Tingmärgid Projektlahendused OÜ 36,30 VLP2 1) 34,50 Pikiprofiilid Kanalisatsiooni vaatluskaev 2) 34,50 Läbiviik vundamendist Kanalitoru Veetoru L=0,9m Olemasolev kaev PE40 i=0 L=2,1m PE400/315 PE400/315 3,07 1,48 i=0 3 36,30 Kapega siiber 3 2 1 2 36,30 →1 K-1 H=1,80 H=1,80 H=1,80 H=1,80 H=2,46 H=2,46 Sadul PVC160 1) 33,23 L=2,7m Tupik i=7 2) 34,80 36,00 3) 33,23 36,30 35,50 36,50 KLP 1) 34,82 36,30 Olemasolev isevoolne kanalisatsioon VLP1 35,30 2) 34,82 1) 34,50 35,00 36,00 Projekteeritav isevoolne kanalisatsioon 3) 34,82 2) 34,50 34,82 3) 34,50 34,50 PE 35,50 Piirid seisuga mai 2023.a. Projekteeritav isevoolne kanalisatsioon 2 34,55 PE ≈34,30 35,30 Projekteeritav veetoru 34,00 35,00 Aadress: HARJU MAAKOND Objekt: Töö nr. JÜRI TEE 18d Projekteeritav veetoru 2 33,50 34,50 RAE VALD PE 34,50 TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN 23-G194 Survekanalisatsioon Survekanalisatsioon Survekanalisatsioon Survekanalisatsioon PVC160 LAGEDI ALEVIK Madalpingekaabel Madalpingekaabel ≈34,30 36,27 33,00 33,23 34,00 OK-1 1) 33,16 TEHNOVÕRKUDEGA Madalpingekaabel Kuup. Veetrass Mhor: 1:500 Mhor: 1:500 Mver: 1:50 Mver: 1:50 AMET NIMI 18.05.2023.a. Veetrass Mõõtkava Kaardi nr. 36,45 KKK-1 Survekanalisatsioon Tel. +372 5138451 36,30 KLP K-1 KAEVU TÄHIS KAEVU TÄHIS V-1 VLP1 V-7 OLEMASOLEVA MAAPINNA OLEMASOLEVA MAAPINNA Koostas Hannes Sillard [email protected] 63.851 36,30 36,30 36,30 36,81 KÕRGUS (m ABS) KÕRGUS (m ABS) M 1:500 Registrikood:16552517 PROJEKTEERITUD PROJEKTEERITUD 36,30 36,30 36,45 36,30 36,30 36,15 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) Vastutab Mart Kalm Kutsetunnistus:164285 Leht 1 Lehti 1 34,80 34,82 34,83 34,50 34,50 34,35 TORU PÕHJA KÕRGUS TORU KÕRGUS PEALT (m ABS) (m ABS) Projekti 1,50 1,48 1,62 1,80 1,80 1,80 TORU RAJAMISSÜGAVUS TORU RAJAMISSÜGAVUS nimetus: LANG 7 10 2,7m 1,4m LANG 2,1m 98 0 1,5m Jüri tee 18d vee ja kanalisatsiooniga liitumise projekt TORU MATERJAL PVC160 110 - 1,4m TORU MATERJAL PE40 PE32 40 32 - 2,1m - 1,5m Tellija: Projekt nr. Mõõtkava PVC160 160 - 2,7m Elveso AS TORU ALUS - 4,1m TORU ALUS - 3,6m erinev Objekti 8T-23 KONSTRUEERIMISE MEETOD - 4,1m KONSTRUEERIMISE MEETOD - 3,6m asukoht: Projekteeritav isevoolne kanalisatsioon 1 - 1,4m Projekteeritav veetoru - 2,1m Rae vald Lagedi alevik TORU TÜÜP Projekteeritav isevoolne kanalisatsioon - 2,7m TORU TÜÜP Projekteeritav veetoru 2 - 1,5m ProJuh. T. Metspalu Joonise VAHEKAUGUSED (m) 2,71,4 VAHEKAUGUSED (m) 2,11,5 Rae vald nimetus: Vee ja kanalisatsiooni projektplaan Tel. 50 37 162 5037162 SIRGESTATUD TRASSI SIRGESTATUD TRASSI www.projektlahendused.ee, Staadium: Leht nr: Kuupäev: Kontrollis E.Saat PLAAN PLAAN [email protected] PP 1 August 2023  Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi ja Asukoht riigitee (nr ja nimi) IKÕ ala pindala Pos nr (plaanil) registriosa nr sihtotstarve suhtes (lõigu algus ja lõpp ruutmeetrites m2 km) Pos 1 65301:003:0264 11232150 11112 Lagedi-Jüri tee 13 11112 Lagedi-Jüri tee Transpordimaa 100% ristumine 2,31 km POS 1 IKÕ seadmise ala Kinnistute piirid Projekteeritud veetoru Projekteeritud kanalisatsioonitoru Projekteeritud taristu pikkus 3 m Projekti nimi/aadress Töö nr Jüri tee 18d vee ja kanalisatsiooniga liitumise projekt 8T-23 Koostaja Mõõtkava Leht/formaat Kuupäev Tormi Metspalu M 1:500 Leht 1/A4 Okt.2023  Kaeviku lõige M 1:100 Haljasala konstruktsioon Kasvumuld ja murukülv 15 cm 36,38 Täiteliiv 36,30 1) 33,39 OK-2 Aluspinnas Tugipeenra konstruktsioon V-1 1) 34,50 Peenramaterjal Segu 6 36,30 Killustikalus fr. 32/64 kiilutud 20 cm VLP2 1) 34,50 Kruus 0/32 (f ≤7%) 25 cm Kinnistu piir 2) 34,50 Täiteliiv (f≤15%) Aluspinnas L=0,9m PE40 i=0 L=2,1m 0.70 0.08 i=0 3 36,30 1 2 3 2 36,30 4% Jüri tee →1 PVC160 1) 33,23 K-1 L=2,7m i=7 2) 34,80 3) 33,23 S 36,30 E E KLP 1) 34,82 36,30 1) 34,50 VLP1 2) 34,82 3) 34,82 2) 34,50 1.25 3) 34,50 V 1.31 KS KS 36,27 1.41 OK-1 1) 33,16 0.40 1.20 1.40 Jüri tee 0.40 Piirid seisuga mai 2023.a. Tingmärgid Projektlahendused OÜ Aadress: HARJU MAAKOND Objekt: Töö nr. JÜRI TEE 18d RAE VALD Kanalisatsiooni vaatluskaev LAGEDI ALEVIK TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN 23-G194 Läbiviik vundamendist TEHNOVÕRKUDEGA Kuup. Olemasolev kaev AMET NIMI 18.05.2023.a. Kapega siiber Tel. +372 5138451 Mõõtkava Kaardi nr. Sadul Koostas Hannes Sillard [email protected] M 1:500 63.851 Tupik Registrikood:16552517 Vastutab Mart Kalm Kutsetunnistus:164285 Leht 1 Lehti 1 Olemasolev isevoolne kanalisatsioon Projekti Projekteeritav isevoolne kanalisatsioon nimetus: Projekteeritav isevoolne kanalisatsioon 2 Jüri tee 18d vee ja kanalisatsiooniga liitumise projekt Projekteeritav veetoru Tellija: Projekt nr. Mõõtkava Projekteeritav veetoru 2 Elveso AS erinev Objekti 8T-23 asukoht: Madalpingekaabel Rae vald Lagedi alevik ProJuh. T. Metspalu Veetrass Joonise Survekanalisatsioon Rae vald nimetus: Katendite taastamine Tel. 50 37 162 5037162 Haljasala taastamine 18 m2 www.projektlahendused.ee, Staadium: Leht nr: Kuupäev: Kontrollis A.Kendra [email protected] Teepeenra taastamine 5 m2 PP 2 August 2023  Transpordiamet Valge 4 11413 Tallinn 14.11.2023 nr 4-7/2689 GARANTIIKIRI Käesolevaga garanteerib AS ELVESO 5 aasta jooksul peale liiklusväliste tööde (ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni rajatiste ehitustööd) lõppu nimetatud tööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise. Garantiikiri kehtib: 1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste rajamine kõrvalmaantee ääres, 11112 Lagedi-Jüri tee (65301:003:0264) km-l 2.31. Tehnovõrgu projekti nimetus: Projektlahendused OÜ töö nr 8T-23 „Jüri tee 18d vee ja kanalisatsiooniga liitumise projekt. LAGEDI ALEVIK, RAE VALD.“ Garantiikiri ei kehti olemasolevatele teekonstruktsioonist tingitud defektidele. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Metusa Juhatuse liige AS ELVESO Telefon (+372) 603 1480 Swedbank AS Telefon (+372) 603 1480 a/a 1120 Ehituse 9 e-post [email protected] IBAN:Faks EE212200001120242048 (+372) 603 1481 IBAN: EE21220 75301 Jüri alevik www.elveso.ee e-post [email protected] SEB a/aPank 110220001984018 AS SEB Pank AS HARJUMAA IBAN: EE081010220001984018 Reg kood 10096975 KMKR EE100429507  Rae Vallavalitsus Teie 15.12.2023 [email protected] Aruküla tee 9 Meie 21.12.2023 nr 7.1-2/23/19634-7 75301, Harju maakond, Rae vald, Jüri alevik Ehitusloa taotluse ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projekti nr 8T-23 kooskõlastus riigitee nr 11112 tee piirides ja tee kaitsevööndis Lagedi alevikus Harjumaal Olete Transpordiameti (TRAM) kaasanud ehitisregistris (Ehitusloa taotlus nr 2111271/02934, menetlus nr 388818) Ehitusloa taotluse nr 2111271/02934 menetlusse. Koos ehitusloa taotlusega on ehitisregistris esitatud ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste ehitusprojekt, Projektlahendused OÜ töö nr 8T-23 „Jüri tee 18d vee ja kanalisatsiooniga liitumise projekt“ (edaspidi Projekt), põhiprojekti staadiumis. Ehitisregistris esitatud Projekti ja dokumentide järgi on on ette nähtud ehitada ühisveevärgi ja kanalisatsiooni torustikud (edaspidi tehnovõrgud) riigitee nr 11112 Lagedi – Jüri tee km 2,31 maaüksuste piires (teemaal) ja tee kaitsevööndis Lagedi alevikus Rae vallas Harjumaal. Projekt on koostatud vastavuses Transpordiameti esitatud nõuetega. Riigitee taastamise projekti on koostanud teedeinsener Ain Kendra. Projektiga kavandatav tegevus riigitee nr 11112 Lagedi – Jüri tee maaüksuste piires (teemaal):  Km 2,31 tehnovõrgud teemaal; Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 13, § 19, § 24, § 70, § 71, § 72, § 92, § 97, § 99 ning Transpordiameti põhimääruse, KOOSKÕLASTAME Ehitusloa taotluse nr 2111271/02934, eelnõu ja ehitisregistris esitatud Projekti, Projektlahendused OÜ töö nr 8T-23 alltoodud tingimustel: Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanik AS Elveso on Transpordiametile väljastanud garantiikirja riigitee taastamise osas kehtivusajaga 5 a alates tööde vastuvõtmise kuupäevast Transpordiameti poolt. 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Taotlus esitada Transpordiametile ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub: https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#tehnovorgud--2 . Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected] . 3.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#liikluskorraldus-maa ) palume saata e-posti aadressil [email protected] . Taotlusele lisada kooskõlastuskiri, tehnovõrkude omaniku garantiikiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Taotluses tuleb ära näidata riigitee taastamist teostav ettevõtja, kes peab omama teedeehitusliku pädevust. 3.3. Tehnovõrkude omanik (Kasutaja talumislepingu mõistes) kohustub garantiiajal (5 aastat) likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt Kasutajale esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 4. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud jätta. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel, samuti materjalide ladustamine (sh metsamaterjal) sõiduteele ja vahetult selle äärde on keelatud. 5. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada, raietöödest jäänud kännud juurida ja utiliseerida (või freesida) ning ette näha kahjustatud riigitee, sh kraavide, mulde ja teekatte taastamine. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 6. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et oleks tagatud riigitee teemaa korrastamine, riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides välistatud. 7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi kasutusele võtmise järgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist. 8. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida tee korrashoiuks vajalike tegevusi. 9. Tehnovõrkude ehitamisel on kõrvalekaldumised (asukoht, sügavus jne) kooskõlastatud projektist keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi täiemahulist teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema vahendite arvelt. 10. Peale tööde lõppu tuleb Transpordiametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised dwg (.dgn) formaadis. 11. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada. Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Veltri peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: JYRI18_PP_VKV-3-01_v02_seletus.asice; JYRI18_PP_VKV-7-02_v03_asend.asice; JYRI18_PP_VKV-9-02_v01_garantii.asice Arvo Veltri 5164006, [email protected] 2 (2)