Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 31.10.2022, Pärnu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Hanna Varik
Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 20267000546
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2
Kahtlustatava nimi: XXX
Kuriteo toimepanemise aeg: 24.06.2020
Kriminaalasjas nr 20267000546 alustati 24.06.2020 kriminaalmenetlust KarS § 199 lg 2 p 9
tunnustel.
XXX kahtlustatakse KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, isikuna, kes on varasemalt toime pannud
01.06.2020 ja 16.06.2020 vargusi, olles seega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi täheldatav isik, võttis
24.06.2020 kella 20:25 ajal Pärnu linnas Paikuse alevis Pärnade pst 1 asuvast Vändra Tarbijate
Ühistule kuuluvast Paikuse Konsumi kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks 0,7
liitrist pudelit Laua viina koguväärtusega 22,70 eurot ning läbis kassaliini toodete eest tasumata,
kuid tegu jäi lõpule viimata, kuna isik peeti turvatöötaja poolt kinni. Kauplusele tagastatud üks
0,7 liitrine pudel Laua viin väärtusega 11,35 eurot, teine pudel purunes teo toimepanemise
käigus ja seega on Vändra Tarbijate Ühistule tekitatud kahju 11,35 euro ulatuses.
KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos
avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on
heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse
kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla
summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Kui
kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib
käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja
kohustused määrata prokuratuur.
Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202
lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu
ja kuna isiku süü ei ole suur.
XXX esitatud kahtlustuse näol on tegemist teise astme kuriteoga. KarS § 199 lg 2 eest ei näe
karistusseadustik ette alammäärana vangistust, vaid rahalise karistuse. Sanktsiooni
maksimummääraks on kuni viieaastane vangistus.
KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse
üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid
1/4
preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või
ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning
seadusandja poolt sätestatud karistust. Eelnevad kaalutlused ei võimalda teha järeldust, et
kahtlustatav süü oleks piisavalt suur, et õigustada tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni
kohaldamist.
Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav on oma süülise tegevusega
tekitanud kannatanule Vändra Tarbijate Ühistu varalist kahju summas 11,35 eurot. Kahtlustatav
on tunnistanud oma süüd, oma teo kohta ütlusi andnud, tehtu üle kahetsust avaldanud ning
nõustunud kannatanule tema poolt tekitatud kahju hüvitama. Kahtlustatavale etteheidetava
süüteo puhul ei ole küll tegemist ühekordse teoaktiga, s.t et kahtlustatavat on kaks korda
väärteokorras KarS § 218 lg 1 alusel varavastase kuriteo toimepanemise eest vastavalt
01.06.2020 ja 16.06.2020 otsusega karistatud, kuid kolm varguse episoodi on toime pandud
lühikese ajavahemiku (u kahe kuu) jooksul. Käesoleval juhul võimaldab kahtlustatava tegevust
kuriteona käsitleda üksnes selle süstemaatilisus. Samuti pole varguste objektiks olnud eseme
väärtus suur (kõigi kolme kahju suurus eraldiseisvalt on jäänud alla 200 eurot). Ka seadusandja
valikuks on olnud väheväärtuslike vallasasjade, s.o väärtusega alla 200,01 euro varguse
karistamist väärteona.
Kahtlustatava osas puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS
§ 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses
karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete
kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui
kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib
eeldatavasti tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik
hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise
asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga.
XXX ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Samuti ei ole prokuratuuri andmetel tema suhtes
hetkel käimas ühtegi teist kriminaalmenetlust. Kahtlustatava puhul ei ole alust arvata, et
karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. XXX on
tunnistanud, et pani toime kahtlustuses esitatud kuriteo. Seega on isik saanud aru oma teo
keelatusest, õiguskaitseorganitele ei ole laekunud informatsiooni, et isik oleks jätkanud
samalaadsete kuritegude toimepanemist, ning isik on avaldanud kahetsust. Karistust
raskendavad asjaolud antud juhul puuduvad.
Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo
toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja
ühiskonnaohtlikus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks
kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole
eelduslikult kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri
15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 punktis 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis
3.3.7 avaliku menetlushuvi juhul, kui KarS § 199 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel
on tekitatud olulise kahju määra ületav kahju, mis KarS § 121 p 1 järgi on 4000 eurot.
Käesoleval juhul olulise kahju tekkimist möönda ei saa. Avalik menetlushuvi on olemas
üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema
eriline usaldus, või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu
kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
Prokuröri hinnangul puudub käesoleval juhul avalik menetlushuvi. XXX etteheidetava süüteo
2/4
kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine
ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka
muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega. Samuti on võimalik KarS § 56 lg 1
sätestatu üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut kriminaalvastutusele
võtmata. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba
kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, milles XXX koheldi kahtlustatavana, tema
allutamine kriminaalmenetlusele alates 24.06.2020 toimunud kahtlustatavana kinnipidamisest
(kinnipeetud 24.06.2020 kella 21.00 kuni 26.06.2020 kella 18.25) ja ülekuulamisest on olnud
piisav mõjutamaks teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isiku
kriminaalmenetlusele allutamine oli tema jaoks piisavaks preventiivseks teguriks, mis aitab aru
saada oma teo keelatusest, ja vastavalt sellele arusaamisele käituda ning hoiduda süütegude
toimepanemisest. Puudub alus arvata, et kahtlustatav jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist,
sest kahtlustatavale etteheidetava teo toimepanemisest on möödunud üle kahe aasta ning XXX
ei ole pärast seda ühtegi korda kriminaal- ega ka väärteo korras karistatud. Prokuröri hinnangul
saab KrMS § 202 sätestatud kohustusega suunata XXX õiguskuulekusele.
Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub
avalik menetlushuvi ning tuleb asuda seisukohale, et kahtlustatava suhtes ei ole vajalik
ilmtingimata eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel kriminaalmenetlusega jätkamine või
karistuse kohaldamine. Seega puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse
jätkamiseks XXX suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib
kriminaalmenetluse lõpetada.
Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks
puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on lubanud hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja
teha üldkasulikku tööd, siis prokurör leiab, et on olemas alused kriminaalmenetluse
lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20267000546 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
Kohustada XXX:
- hüvitama kuriteoga tekitatud kahju summas 11,35 eurot kannatanu Vändra
Tarbijate Ühistu arveldusarvele nr EE602200001120080132 (Swedbank) või
Vändra Tarbijate Ühistu arveldusarvele nr EE381010902015349006 (SEB).
Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o viimane täitmise tähtpäev on 31.03.2023 (k.a).
Prokuratuurile esitada tasumist tõendavad dokumendid e-postile
[email protected] või aadressile Õhtu põik 5, Pärnu.
- teha üldkasulikku tööd 60 tundi. Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o viimane täitmise
tähtpäev on 31.03.2023 (k.a).
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: kahtlustatavana kinni peetud 24.06.2020 kuni 26.06.2020; tõkendit ei
kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
3/4
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: andmeid ei kogutud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kahtlustatavale XXX, kannatanule Vändra Tarbijate Ühistu ning
kohustuse täitmise korraldamiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnale.
8. Kannatanul on õigus tutvuda vastavalt KarS § 206 lg 3 kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne
Ringkonnaprokuratuuris Õhtu põik 5, Pärnu.
9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile
põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul.
Hanna Varik
abiprokurör
Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle
pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse.
Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuste mittetäitmise tagajärgi ning
olen kohustustega nõus:____________________________________________________
4/4