Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 27.09.2022, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Hanna Varik Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 20267001109 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 1 Kahtlustatava nimi: XXX Kriminaalasjas nr 20267001109 alustati 10.12.2020 kriminaalmenetlust KarS § 199 lg 1 tunnustel. XXX kahtlustatakse KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema toimetas puksiiri abil 29.11.2020 kella 14:00-14:27 vahel Pärnu linnas XXX tn 4 asuvast Pärnu jõe äärsest parklast ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil seal seisva sõiduauto Volkswagen Polo registreerimismärgiga XXX. Sõidukisse pääsemiseks lõhuti ära kõrvalistuja tagumise ukse väike aknaklaas. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja kuna isiku süü ei ole suur. XXX esitatud kahtlustuse näol on tegemist teise astme kuriteoga. KarS § 199 lg 1 eest ei näe karistusseadustik ette alammäärana vangistust, vaid rahalise karistuse. Sanktsiooni maksimummääraks on kuni kolmeaastane vangistus. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Eelnevad kaalutlused ei võimalda teha järeldust, et kahtlustatav süü oleks piisavalt suur, et õigustada tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni kohaldamist. 1/4 Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et varastatud auto väärtus oli 250 eurot. Seega polnud varguse objektiks olnud eseme väärtus suur. Kuna kannatanu sai varastatud auto tagasi, ei ole ta soovinud tsiviilhagi kriminaalasja raames esitada. Kahtlustatava osas puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavasti tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. Kahtlustataval on kolm kehtivat kriminaalkaristust liikluskuritegude eest KarS § 424 lg 1 ja § 4231 järgi. Viimati karistati isikut 09.02.2020 otsusega KarS § 424 lg 1 alusel lõpliku vangistusega 8 kuud ja 28 päeva, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta ja 10 kuu pikkuse katseajaga (10.02.2020 – 09.12.2021). Seega on kahtlustatav kahtlustuses esitatud kuriteo toimepannud katseajal (29.11.2020). Kriminaalhooldaja ei ole teinud katseaja jooksul kohtule erakorralisi ettekandeid. Varasemad karistused on 2018. ja 2017. aastast. Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 punkti 3.2.1. kohaselt on avalik menetlushuvi olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud. Antud juhul on kahtlustaval kolm kehtivat kriminaalkaristust liiklusüütegude eest. Varavastaste kuritegude ega väärtegude eest kahtlustatavat varem karistatud ei ole. Seega ei ole isikut varem samaliigilise süüteo eest karistatud. Samuti ei ole õiguskaitseorganitele laekunud informatsiooni, et isik oleks jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist ning kahtlustatava suhtes puuduvad teised pooleliolevad kriminaalmenetlused. Seega ei ole võimalik möönda, et kahtlustatav elatuks varguste toimepanemisest. Kahtlustatava puhul ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise, kuna isik on saanud aru oma teo keelatusest. Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige, siis kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 punktis 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.2 avaliku menetlushuvi juhul kui KarS § 199 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on tekitatud olulise kahju määra ületav kahju, mida käesoleval juhul möönda ei saa. Avalik menetlushuvi on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Prokuröri hinnangul puudub käesoleval juhul avalik menetlushuvi. XXX etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega, kui kriminaalkorras karistamisega. Samuti on võimalik KarS § 56 lg 1 sätestatu üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut kriminaalvastutusele 2/4 võtmata. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, milles XXX koheldi kahtlustatavana, oli tema jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele käituda ning hoiduda süütegude toimepanemisest. Arvestades asjaolu, et isikul puuduvad kehtivat kriminaalkaristused varavastaste kuritegude eest ning pärast 29.11.2020 toimepandud vargust, pole isikut uute kuritegude toimepanemises alust kahtlustada, puudub alus arvata, et kahtlustatav jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist. Prokuröri hinnangul saab KrMS § 202 sätestatud kohustusega suunata XXX õiguskuulekusele. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning tuleb asuda seisukohale, et kahtlustatava suhtes ei ole vajalik ilmtingimata eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel kriminaalmenetlusega jätkamine või karistuse kohaldamine. Prokurör leiab, et XXX suhtes KrMS § 202 sätestatud tähtajalise kohustuste panemine on piisava preventiivse mõjuga. Kahtlustatav nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel ning andis oma nõusoleku KrMS § 202 lg 2 p 3 sätestatud kohustuse täitmiseks, s.o tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 348,12 eurot ja tasuda riigituludesse 327 eurot tähtajaga 5 kuud. Prokurör leiab, et kahtlustatava karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest kohustuste panemisega kahtlustatavale, on riik antud juhul piisavalt täitnud temale antud karistuslikke volitusi, mistõttu ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine, kui kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud kohustused. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20267001109 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kohustada XXX: - tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 348,12 eurot. Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o viimane täitmise tähtpäev on 27.02.2023 (k.a). - maksma riigi tuludesse 327 eurot. Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o viimane täitmise tähtpäev on 27.02.2023 (k.a). 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 DVD-R plaat videosalvestistega jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei kogutud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjakulud summas 348,12 eurot (108,12+126+114). 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale XXX ja kannatanule XXX. 8. Kannatanul on õigus tutvuda vastavalt KarS § 206 lg 3 kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris Õhtu põik 5, Pärnu. 3/4 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Hanna Varik abiprokurör Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuste mittetäitmise tagajärgi ning olen kohustustega nõus:____________________________________________________ 4/4