Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 12.09.2023.a, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond Kriminaalasja number: 23278050813 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXX XXX Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 23278050813, milles menetlust alustati 26.06.2023.a Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p 2 ja 3 tunnustel. 21.08.2023.a esitati XXXX XXX´le kahtlustus enda alaealise tütre XXXXXXXX XXX korduvas kehalises väärkohtlemises, mis seisneb selles, et XXXX XXX: - 11.03.2023.a kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kellaajal Tartu maakonnas Nõo vallas asuvas majas võttis oma tütre XXXXXXXX XXX jalgadest kinni ning tõmbas ta voodist jalgupidi põrandale, põhjustades kannatanule füüsilist valu; - 13.06.2023.a kella 18.40 paiku Tartu maakonnas Nõo vallas asuvas majas võttis püksirihma ning hoides oma tütre XXXXXXXX XXX käest kinni, lõi teda vähemalt neljal korral rihmaga vastu tagumikku. Seejärel läks XXXXXXXX XXX enda tuppa, kuhu järgnes talle ka XXXX XXX, kes võttis uuesti kannatanust kinni ja lõi teda vähemalt neljal korral rihmaga vastu tagumikku, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Kriminaalasjas kogutud tõenditega: XXXXX XXXXXXXX´a süüteoteate, kannatanu XXXXXXXX XXX, tema seadusliku esindaja XXXXX XXXXXXXX´a ja alaealise tunnistaja XXXX XXX ülekuulamise protokollide, lähisuhtevägivalla infolehe, Nõo Vallavalitsuse vastuskirja ja kahtlustatava XXXX XXX ülekuulamise protokolliga, on tõendamist leidnud XXXX XXX poolt vägivallategude toimepanemine XXXXXXXX XXX suhtes. Kannatanu XXXXXXXX XXX ülekuulamise protokollist nähtub, et 11.03.2023.a oli tema isal plaanis perega kelgutama minna. Kuna kannatanu ei viitsinud nendega ühineda, siis läks XXXX XXX närvi, tuli kannatanu tuppa, karjus, et kannatanu ei viitsi nendega kuskil kaasas käia ning haaras kahe käega kannatanu jalgadest kinni ning tiris ta voodist põrandale. Kannatanu tundis sikutamisest ja voodist maha kukkumisest füüsilist valu. Juhtunut nägid pealt kannatanu vend XXXX XXX ja õde XXXXX XXX. 13.06.2023.a konflikti kohta on andnud kannatanu ütlusi, et ta tuli kella 18.40 paiku sõbranna poolt koju. Koridoris ootas teda isa, kes tõi rihma ja ütles kannatanule, et ta peaks teadma, mis on selle tagajärjed, et ta nii hilja koju jõudis. Järgnevalt võttis XXXX XXX kannatanu käest kinni ning lõi talle rihmaga vähemalt neli korda vastu tagumikku. Peale seda läks kannatanu enda tuppa, kuhu järgnes talle ka isa, kes haaras uuesti kannatanust kinni ning lõi veelkord vähemalt neljal korral talle rihmaga vastu tagumikku. Kannatanu tundis löökidest füüsilist valu. Kannatanu sõnul saab ta isaga vahepeal hästi läbi, kuid isa läheb väga kergesti närvi ja ärritub. Kannatanu seadusliku esindaja XXXXX XXXXXXX ja tunnistaja XXXX XXX kinnitavad enda ütlustes konfliktide toimumist XXXXXXXX XXX ja XXXX XXX vahel. XXXXX XXXXXXXX´a sõnul helistas 13.06.2023.a talle nuttes tütar XXXXXXXX XXX, kes palus emal talle järgi minna, kuna isa oli andnud talle rihma, sest ta jõudis hiljem koju, kui oli isaga kokku leppinud. Kui XXXXX XXXXXXXX küsis XXXX XXX käest, miks viimane last lõi, siis vastas ta, et oli XXXXXXXX XXX´le öelnud, et kui ta veel ühe korra koju tulemisega hiljaks jääb, siis saab ta rihma. XXXXXXXX XXX karistamist on XXXX XXX XXXXX XXXXXXXX´ale ka e-posti vahendusel kinnitanud. XXXX XXX sõnade kohaselt nägi tema aga 11.03.2023.a pealt seda, kuidas XXXX XXX tõmbas XXXXXXXX XXX´d jalgadest voodi pealt maha ja lõhkus ära XXXXXXXX XXX arvuti. Kahtlustatav XXXX XXX tunnistab enda süüd osaliselt, märkides, et 11.03.2023.a sündmust ei ole toimunud, kuid 13.06.2023.a sündmus on osaliselt tõene. Kahtlustatava sõnul tuli XXXXXXXX XXX 13.06.2023.a tegelikult palju hiljem koju kui kell 18.40 ja sel ajal oli väljas juba pime. Kahtlustatav tunnistas, et kui XXXXXXXX XXX koju tuli, siis hoidis ta tõesti tema käest kinni ja andis talle püksirihmaga kolm korda vastu tagumikku. Kahtlustatava meelest ei olnud tehtud löögid tugevad ning need ei olnud tehtud eesmärgiga lapsele haiget teha, vaid selleks, et last hoiatada, et ta ennast enam ei ohustaks. XXXX XXX sõnul andis ta XXXXXXXX XXX´le rihma sellepärast, et XXXXXXXX XXX viibis täiskasvanud meeste seltskonnas, kus tarbitakse ka alkoholi. Pärast seda jooksis XXXXXXXX XXX enda tuppa ning XXXX XXX läks talle järele, kuid last enam ei löönud. Kahtlustatava sõnul ei ole XXXXXXXX XXX peale antud intsidenti sinna seltskonda enam läinud. Suhteid XXXXXXXX XXX´ga hindab kahtlustatav üldiselt pigem heaks, kuid suhteid XXXXX XXXXXXXX´aga keeruliseks. Nõo Vallavalitsuse vastuskirja kohaselt on vallavalitsusel olnud kokkupuuteid XXXX XXX ja XXXXX XXXXXXXX´aga ning nende ühiste laste elukorraldusega alates 2021.a novembrist. 2021.aastal lahutasid lapsevanemad abielu, osalesid riiklikul perelepitusteenusel ning sõlmisid suusõnalisi kokkuleppeid laste elukorralduse osas, mida on 2022.a ka täiendatud ja konkreetsemaks muudetud. 22.03.2023.a saadeti piirkonnapolitsei poolt Nõo Vallavalitsusele teade abivajavast lapsest, seoses toimunud konfliktiga XXXXXXXX XXX ja XXXX XXX vahel. XXXX XXX oli soovinud minna lastega rajale tuubitama, kuid XXXXXXXX XXX ei olnud nõus, mistõttu tekkis tüli, kus XXXX XXX olevat XXXXXXXX XXX voodist välja tirinud. Teate politseile tegi XXXXX XXXXXXXX, kes teatas lastekaitsespetsialisti veel ka sellest, et XXXXXXXX XXX´l on koolis käitumis- ja õppimisprobleemid. Lastekaitsespetsialist palus vanematel pöörduda XXXXXXXX XXX´ga perearsti poole, et saada vajadusel lapsele suunamist psühholoogi või vaimse tervise õe vastuvõtule. Hiljem on andnud XXXXX XXXXXXXX lastekaitsespetsialistile teada, et 13.06.2023.a õhtul palus XXXXXXXX XXX emal talle järgi minna, sest XXXX XXX oli last koju hiljaks jäämise eest rihmaga löönud. XXXX XXX tunnistas, et XXXXXXXX XXX ei kuula sõna, ropendab ja ülbitseb. Kuivõrd lastevanemate vaheline koostöö tulemusi ei andnud, siis soovitas lastekaitsespetsialist 2023.a pöörduda vanematel tsiviilkohtusse. 05.09.2023.a suhtles prokurör telefoni teel kannatanu XXXXXXXX XXX seadusliku esindaja XXXXX XXXXXXXX´aga, kes avaldas, et tänasel päeval elavad lapsed tema juures ning 12.09.2023.a arutatakse kohtus laste hooldusõiguse küsimust. XXXXX XXXXXXXX´a sõnade kohaselt on laste ning nende isa XXXX XXX vahel suhtlus säilinud ning teatud aja tagant käivad lapsed ka isa juures. XXXXX XXXXXXXX tõdes, et XXXXXXX XXX ja XXXX XXX vahel toimunud konfliktide puhul on olnud kindlasti oma koht ka XXXXXXXX 2 XXX enda probleemsel käitumisel ja ülbitsemisel. Varasemalt on XXXXXXXX XXX´l olnud probleeme ka koolis õpetajatele vastu haukumisega, samuti koolitükkide tegemata jätmise ja koolist puudumisega. Käesoleval hetkel on XXXXX XXXXXXXX pannud XXXXXXXX XXX´le aja septembri lõpus vaimse tervise õe vastuvõtule. XXXXX XXXXXXXX´a hinnangul vajab ka XXXX XXX ka ise mingit laadi nõustamist või abi. Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus XXXX XXX suhtes tuleb lõpetada ning kohaldab KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Käesolevas kriminaalasjas on XXXX XXX´le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni. Nii XXXX XXX kui ka kannatanu seaduslik esindaja XXXXX XXXXXXXX on tõdenud, et tekkinud konfliktides on olnud oma roll ka XXXXXXXX XXX enda probleemsel käitumisel. XXXX XXX eesmärgiks ei ole olnud XXXXXXXX XXX´le valu põhjustamine, vaid ta soovis, et laps mõistaks enda käitumisega kaasnevaid ohte. Seejuures ei ole tegemist olnud ka tegudega, millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed. Et lapsed käivad teatud aja tagant isa juures ja suhtlus isa ning laste vahel on säilinud, näitab, et tänaseks on XXXXXXXX XXX ja XXXX XXX ka eluga edasi läinud ja leppinud. Nimetatut kinnitas ka vestluses prokuröriga XXXX XXX ise, kes selgitas, et praegusel hetkel on tema ja XXXXXXXX XXX läbisaamine hea. Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad XXXX XXX tegevuses väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud siiralt, et ta kahetseb tehtut. Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi on olemas jätkuva perevägivalla puhul või kui kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise pereliikme huvid. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. XXXX XXX on karistusregistrisse kandmata isik ning tema suhtes ei ole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega. Kahtlustatav on oma tegude keelatusest aru saanud ning teinud nendest järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Kuigi XXXX XXX´le on esitatud kahtlustus kahes vägivallaepisoodi, millest ühte nägi pealt ka alaealine pereliige, ei ole XXXX XXX´le etteheidetud tegude puhul tema süü olnud suur ning seejuures on tema poolt tarvitatav vägivald olnud lühiajaline ja väheintensiivne ega ole põhjustanud rasket tagajärge. Samuti on laste ja isa vaheline suhtlus säilinud. Prokuröri hinnangul ei ole XXXX XXX edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada 3 selliseid mõjutusvahendeid (nt kriminaalhooldust), mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on esmakordse kriminaalkorras karistatava õigusrikkumisega, teise astme kuriteoga, kus kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et kriminaalkaristus ei lahenda kahtlustatava probleeme, mis puudutavad ärrituvust ja konfliktolukordades keerulisema lapsega toimetulekut. XXXX XXX edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle ka kohustusi määrates. Kahtlustatav XXXX XXX on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel tasuma kriminaalmenetluse kulud ning võtma endale kohustuse osaleda Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustaja Signe Uustali poolt läbiviidaval nõustamisel. Nimetatud kohustus võimaldab tõsta kahtlustatava enese- ja vägivallateadlikkust ning toetab XXXX XXX edaspidist õiguskuulekat käitumist, pakkudes talle tuge emotsioonide kontrolli all hoidmiseks. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23278050813 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: a) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub XXXX XXX 2 kuu jooksul, s.o ajavahemikul 12.09.2023-12.11.2023.a, hüvitama kriminaalmenetluse kulud (advokaadi poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses) 93,60 eurot (üheksakümmend kolm eurot ja kuuskümmend senti). Makse tuleb teha määruse lisas – maksedokumendis märgitud arveldusarvele. b) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXXX XXX osalema 6 kuu jooksul, s.o ajavahemikul 12.09.2023-12.03.2024.a, Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustaja Signe Uustal´i poolt läbiviidaval nõustamisel, nõustajaga kokkulepitud aegadel ning järgima tema edasisi suuniseid. Nõustamist viiakse läbi vastavalt nõustaja ettekirjutustele ja tegevuskavale ning nõustaja võib nõustatava suunata edasi individuaalsele nõustamisele või asjakohasesse sotsiaalprogrammi (nt vanemlusprogramm). Nõustamisel osalemiseks peab XXXX XXX käesoleva määruse allkirjastamisest hiljemalt 5 tööpäeva jooksul võtma ühendust vägivallast loobumise tugiliini nõustaja Signe Uustal´iga ( e-mail: [email protected]) ning leppima kokku esmase kohtumise aja. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid: 1 CD-R plaat alaealise tunnistaja XXXX XXX ülekuulamise videosalvestusega, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. 5. Andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist sisalduvate andmete kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on XXXX XXX andmed kantud 4 andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. Jätta nimetatud andmed kustutamata. 6.Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda kahtlustatavale XXXX XXX´le ning koopia määrusest saata kannatanu XXXXXXXX XXX seaduslikule esindajale XXXXX XXXXXXXX´ale ja kahtlustatava kaitsjale vandeadvokaat Rainer Objartel´ile. 7. Määrus edastada teadmiseks Nõo Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist Agnes Laasberg´ile ja XXXX XXX´le teenuse osutamiseks Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustajale Signe Uustal´ile. Kohustada vägivallast loobumise tugiliini nõustajat Signe Uustal´i andma Lõuna Ringkonnaprokuratuurile tähtaja saabumisel või kohustuse (nõustamine) varasemal täitmisel teada XXXX XXX´le määratud kohustuse täitmisest. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris (Kalevi 1, Tartu linn). 8.Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Kersti Kohal abiprokurör Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. (nimi, allkiri, kuupäev) 5