Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 01.09.2023.a, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond Kriminaalasja number: 20278002105 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXXXX Kuriteo toimepanemise aeg: 15.05.2021.a. Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 20278002105, milles menetlust alustati 14.12.2020.a Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p 2 ja 3 tunnustel. 05.07.2023.a esitati XXX XXXXX´le kahtlustus selles, et tema isikuna, keda on varasemalt karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22.06.2020.a otsusega vägivallakuriteo toimepanemises, 15.05.2021.a kella 01.30 paiku Tartu linnas aadressil Aardla tn asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda enda elukaaslase XXXX XXXXX´e ja viimase poja XXXXX XXXXXX XXXX´e suhtes. Nimetatud vägivald seisnes selles, et XXX XXXXX tõmbas XXXX XXXXXX-e juustest pikali maha ning peksis teda käte ja jalgadega kehapiirkonda. Seejärel lükkas XXXXX XXXXXX XXXX-e kahel korral XXX XXXXX enda ema XXXX XXXXXX´e pealt maha, misjärel haaras ta kinni XXX XXXXX kaelast. Selle peale lõi XXX XXXXX rusikaga XXXXX XXXXXX´e ühel korral näkku ning ühel korral vastu parema käe randme- ning kõripiirkonda. Oma sellise tegevusega tekitas XXX XXXXX kannatanutele füüsilist valu ning XXXXX XXXXXX XXXX´ele ka parema labakäe kontusiooni. Kriminaalasjas kogutud tõenditega: 15.05.2021.a politsei teenistuslehe ja juhtumi väljatrükiga, 15.05.2021.a Häirekeskuse lühinumbrile tehtud kõnede salvestustega, 15.05.2021.a sündmusele reageerinud politseiametnike vormikaamera videosalvestustega, kannatanute XXXX XXXXXX´e ja XXXXX XXXXXX XXXX´e 21.05.2021.a ütlustega, Tartu Ülikooli Kliinikumi 15.05.2021.a epikriisidega ning tunnistajate XXXXX XXXXXXX´i ja XXXXXXXX XXXXXXXX ütlustega, on tõendamist leidnud XXX XXXXX poolt vägivallakuriteo toimepanemine XXXX XXXXXX´e ja XXXXX XXXXX XXXX´e suhtes. Kannatanu XXXX XXXXXX´e ülekuulamise protokollist nähtub, et 14.05.2021.a umbes kella 18.30 ajal saabus XXX XXXXX koju, pakkis spordikotti vajalikud asjad ning teatas, et läheb nädalavahetuseks minema. Kannatanu nägi rõdult, et XXX XXXXX´le tuli järgi auto, millel oli taga haagises tünnisaun, mistõttu kannatanu arvas, et XXX XXXXX läks kuhugi kõvasti pidutsema. Kella 20.00 paiku tuli kannatanule külla XXXXXXXX XXXXXXXX, kellega koos hakkas kannatanu alkoholi tarvitama. Kella 23.00 ajal tuli Ats Raide ootamatult koju tagasi koos sõbra XXXXX´ga ning oli silmnähtavalt purjus. Seejärel läks kannatanu koos XXX XXXXXe, tema sõbra XXXXX ja XXXXXXXX XXXXXXXX´ga rõdule suitsu tegema. Ühel hetkel pani XXX XXXXX neid kõiki, sh XXXXX XXXXXX XXXX´e, rõdule kinni. XXXXXXXX XXXXXXXX ronis rõdult alla ja helistades kannatanule teatas, et XXX XXXXX passib õues rõdu all. Kuna XXXXXXXX XXXXXXXX majja sisse ei saanud, siis läks ta enda autosse istuma. Mingil hetkel ütles XXXXX XXX XXXXXle, et viimane neid tuppa tagasi laseks, mispeale XXX XXXXX kuuletus, läks õuest tuppa ja tegi rõduukse lahti. Kannatanu sõnul, kui XXX XXXXX rõduukse avas, siis sülitas ta kannatanule näkku ja tõukas teda ning üritas teda ka konipurgiga visata. Seejärel tõmbas XXX XXXXX kannatanu juustest pikali maha ja hakkas teda käte ja jalgadega kehapiirkonda lööma. Kannatanu sõnul XXXXX sellesse ei sekkunud, kuid XXXXX XXXXX XXXXXX XXXX võttis XXX XXXXX kägistushaardesse, käskides kannatanu rahule jätta. Kui XXXXX XXXXXX XXXX lasi XXX XXXXX´st lahti, siis keeras XXX XXXXX ümber, ütles „kuradi tatikas“ ning lõi XXXXX XXXXXX XXXX´e – pihta sai poja parem õlg. Pärast seda kutsus XXXXX XXXXXX XXXX politsei, mille peale jooksis XXX XXXXX minema. Samuti lahkus XXXXX, kes teatas, et tal on endalgi politseiga jamad, mistõttu ei jää ta kohapeale ootama. Kannatanu XXXXX XXXXXX XXXX´e ütluste kohaselt läks XXX XXXXX 14.05.2021.a sõbra sünnipäevale, kuhu pidi ööseks jääma. Samal õhtul kutsus kannatanu ema XXXX XXXXXX endale külla sõbra, kellega koos tarvitati alkoholi. Natukene peale keskööd tuli XXX XXXXX koju tagasi koos sõbraga ning oli silmnähtavalt joobes. Kannatanu sõnul oli alguses kõik rahulik, kuid ühel hetkel läks XXX XXXXX rõdule suitsu tegema, sest oli ema peale armukade. Mõne aja pärast läksid rõdule ka XXX XXXXX sõber, kannatanu ema koos enda sõbra XXXXXXXX-ga ning ka kannatanu ise, et asju kontrolli all hoida. Kannatanu sõnade kohaselt oli alguses kõik rahulik, kuid kui XXXX XXXXXX küsis XXX XXXXX-lt, miks viimane nii vara koju tuli, siis XXX XXXXX vihastus, ütles midagi solvavat ja läks rõdult tuppa ning keeras rõduukse seestpoolt kinni. Rõdul olles ronis XXXXXXXX rõdult alla ning läks minema. Kannatanu sai hiljem ema käest teada, et XXXXXXXX ei teadnud, et ema elab XXX XXXXX´ga koos ning et neil on suhe. Umbes 30. minuti möödudes tuli XXX XXXXX rõdu juurde tagasi, tegi ukse lahti ja lasi nad tuppa. Ühel hetkel ütles kannatanu ema XXX XXXXX´le, et viimased asjad selgeks räägiksid ning läksid rõdule suitsu tegema. Kannatanu kuulis, et tema ema ja XXX XXXXX vahel tekkis tüli, nad solvasid teineteist ning XXX XXXXX sülitas tema emale näkku. Seepeale tõukas XXXX XXXXXX kätega XXX XXXXX tuppa, kes koperdas ja kukkus ning tõustes lükkas ise kannatanu ema pikali maha. Pärast seda haaras XXX XXXXX XXXX XXXXXX-e jalast kinni ning hakkas teda mööda tuba kiskuma ja juustest tirima. XXX XXXXX tiris kannatanu ema teise tuppa, kus lõi XXXX XXXXXX´t rusikaga vastu käsi ja rinda. Kannatanu sekkus ja lükkas XXX XXXXX ema pealt maha, kuid XXX XXXXX läks tagasi kannatanu ema juurde ja hakkas uuesti teda lööma, lüües rusikaga ribidesse. Kannatanu lükkas uuesti XXX XXXXX maha ning haaras tal seljatagant ümber kaela kinni ja tugevdas haaret, kuni XXX XXXXX ütles, et ei saa hingata. Kannatanu lasi XXX XXXXX kaelast lahti ning kui viimane püsti sai, siis lõi ta kannatanule rusikaga ühe korra näkku, ühe korra vastu parema käe rannet ja ühe korra kõripiirkonda. Pärast seda helistas kannatanu politseisse ning XXX XXXXX koos enda sõbraga lahkus. Tunnistajad XXXXX XXXXXXX ja XXXXXXXX XXXXXXXX kinnitavad, et 15.05.2021.a leidis XXXX XXXXXX´e ja XXX XXXXX vahel aset konflikt, kuid kumbki neist löömist ise pealt ei näinud. XXXXX XXXXXXX´i ütlustest nähtub, et ta läks 15.05.2021.a XXX XXXXX poole, seal toimus istumine ning ka tunnistaja ise tarvitas alkoholi. Tunnistaja mäletab, et viibiti rõdul, kust keegi alla ronis. Ühel hetkel hakkas tunnistajal halb ning ta läks tualetti, kust kuulis tülitsemist, kuid ei tahtnud ennast võõrastesse probleemidesse segada. Tüli täpset käiku ta pealt ei näinud, kuid tüli põhjuseks arvas, et see midagi purjus inimeste vahelist oli. Tunnistaja sõnul oli tema jaoks XXXX XXXXXX´e ja 2 XXX XXXXX-e näol tegemist toona probleemsete isikutega, kes pärast juhtunut mõlemad tahtsid, et ta nende kasuks tunnistusi annaks. Tunnistaja XXXXXXXX XXXXXXXX ütluste kohaselt oli ta 14.05.2021.a XXXX XXXXXX´el külas. Mingi hetk tegi XXX XXXX XXXX XXXXXX´ega videokõnet ning nägi, et XXXX XXXXXX´el on mingi meesterahvas külas. Ühel hetkel tuli XXX XXXXX koos sõbraga tagasi koju ning läks otsejoones rõdule suitsu tegema. Mõne aja pärast läks ka tunnistaja koos XXXX XXXXXX´ega rõdule ning XXX XXXXX kasutas olukorda ära ning lukustas seestpoolt rõduukse. Rõdul oli XXXX XXXXXX´e ja XXX XXXXX vahel draamatsemine, millesse tunnistaja end segada ei soovinud. Ühel hetkel läks XXX XXXXX korterist välja maja ette ning vaatas, mis nad rõdul teevad. Tunnistaja ei viitsinud enam rõdul passida, ronis tänavale ja läks enda autosse. Tunnistaja nägi, et XXX XXXXX läks tagasi majja ning avas rõduukse. Pärast seda hakkas rõdul pihta karjumine ning tunnistaja nägi, et XXXX XXXXXX´t üritati XXX XXXXX poolt justkui rõdult alla tõugata. Konkreetset löömist tunnistaja pealt ei näinud, kuid nägi rõdul rüselust, mispeale helistas ta politseisse. Hiljem kuulis tunnistaja XXXX XXXXXX ´e käest, et XXX XXXXX oli XXXX XXXXXX-t ja XXXXX XXXXXX XXXX´e rünnanud. Tunnistaja XXXX XXXXXX´el vigastusi ei näinud, kuid XXXXX XXXXXX XXXX´el oli mingi sinikas või näo paistetus. Tunnistaja sõnade kohaselt oli ta tol õhtul XXXX XXXXXX´e juures esimest kord elus ning sai õhtu jooksul aru, milliste inimestega tegemist on. Tunnistaja lisas, et XXXX XXXXXX´e ja XXX XXXXX puhul oli tegemist inimestega, kes tarvitasid tol ajal tihti alkoholi ja narkootikume – ka tol õhtul külas olles tarvitas XXXX XXXXXX amfetamiini, mida andis ka tunnistajale proovida. Häirekeskuse kõne ja patrullpolitsei vormikaamera videosalvestustest nähtub, et XXXXX XXXXXX XXXX helistas Häirekeskusesse ja teatas, et talle ja tema emale tuldi kallale. XXXX XXXXXX´e sõnade kohaselt XXX XXXXX tuli koju, vandaalitses, tõmbas juustest ja loopis kaussidega näkku ning läks tema pojale kallale. XXXXX XXXXXX XXXX lisab, et proovis ema ära saada ja selle käigus lõi XXX XXXXX teda vastu nägu ja kätt. Tartu Ülikooli Kliinikumi päeviku kannetest nähtub, et 15.05.2021.a oli XXX XXXXX tirinud XXXX XXXXXX-t juustest ning löönud XXXXX XXXXXX XXXX´e vastu paremat kätt ja nägu. XXXX XXXXXX oli väliste traumatunnusteta ning XXXXX XXXXXX XXXX´el diagnoositi parema labakäe kontusioon. Kahtlustatav XXX XXXXX on andnud ütlusi, et 15.05.2021.a toimus XXXX XXXXXX´e korteris pidu, mis kahtlustatavat kui kaasüürnikku häiris ning sellest tekkis tüli. Kahtlustatav mäletab, et neil läks XXXX XXXXXX´ega tõuklemiseks ja sellesse rüselusse sekkus XXXXX XXXXXX XXXX, kes lükkas kahtlustatava pikali ja võttis ta selja tagant kägistushaardesse. Kahtlustatava sõnade kohaselt kägistas XXXXX XXXXXX XXXX tal hinge kinni ja lasi ta lõpuks lahti. Kahtlustatav lisas, et kägistamise eest tema XXXXX XXXXXX XXXX´e ei löönud ning pärast seda lahkus ta korterist. Kahtlustatava meelest võis XXXXX XXXXXX XXXX enda vigastuse saada kägistamise käigus, kui nad koos maha kukkusid – XXXXX XXXXXX XXXX´el võis kukkudes käsi kuidagi halvasti jääda. Kahtlustatav tõdes, et XXXX XXXXXX´ega koos olles oli neil pidevalt probleeme, kuid praeguseks on ta juba 2. aastat probleemidest puhas olnud ja tema elu on väga palju muutunud. Kahtlustatava sõnade kohaselt kolis ta 2021.a suvel XXXX XXXXXX´e juurest lõplikult minema ning viimased 2. aastat pole neil XXXX XXXXXX´ega kokkupuuteid olnud. Kahtlustatav leiab, et tema ja XXXX XXXXX´e vaheliste intsidentide näol oli tegemist kahepoolsete tülidega ja kahepoolse süüga ning ta soovib, et see vana vastastikune teema ära lõppeks, et keegi sellega enam tegelema ei peaks. 3 29.08.2023.a suhtles prokurör telefoni teel kannatanu XXXX XXXXXX´ega, kes selgitas, et tänaseks on kõik osapooled enda eludega rahumeelselt edasi läinud ning see vana juhtum on unustatud. Kannatanu lisas, et tegemist oli ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüliga, kus oma roll oli mõlemal osapoolel. Seejuures tõi kannatanu välja, et kuivõrd XXX XXXXX- l on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire, siis võis see samuti olulisel määral mõjutada tema käitumist antud olukorras. Kannatanu märkis, et nad ei soovi pojaga XXX XXXXX karistamist, vaid tahavad, et kõnealune kriminaalasi saaks lahenduse kohtuväliselt. Kannatanute jaoks on piisav, kui XXX XXXXX nende ees vabandab ning rohkem nad selle vana menetlusega kokku puutuda ei taha. Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus XXX XXXXX suhtes tuleb lõpetada ning kohaldab KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Käesolevas kriminaalasjas on XXX XXXXX´le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni. Nii XXX XXXXX kui ka XXXX XXXXXX olid konflikti toimumise ajal alkoholijoobes ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ärritus XXX XXXXX selle peale, et korteris viibis XXXX XXXXXX´ega koos talle võõras mees. Tegemist oli vastastikustest solvangutest ja vastastikusest rüselusest välja kasvanud tüliga, mille algatamises oli süü mõlemal osapoolel. Seejuures ei olnud tegemist teoga, millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed. Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku vastuskirja kohaselt on XXX XXXXX-l diagnoositud psüühikahäirena aktiivsus- ja tähelepanuhäire, mis mõjutab tema impulsiivsust ja võimet emotsioone kontrollida. Vestluses prokuröriga selgitas XXX XXXXX, et tol eluperioodil oli neil XXXX XXXXXX´ga pidevalt probleeme. Tänaseks on nad mõlemad aga enda eludega rahumeelselt edasi läinud ning minevikust lahti lasknud. Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad XXX XXXXX tegevuses väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud, et tal on siiralt kahju minevikus tema ja XXXX XXXXXX´e vahel asetleidnud tülide pärast ning seejuures eriti sellest, et kahe täiskasvanud inimese vahel pidevalt toimunud tülide tõttu kannatas XXXX XXXXXX´e alaealine poeg. Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed vajadused. Üldpreventiivseid vajadusi hinnates on kriminaalmenetluse jätkamine vajalik, kui kuritegu pandi toime elusfääris, mille vastu peaks avalikkusel olema 4 eriline usaldus ning isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Käesoleval juhul on esitatud XXX XXXXX´le kahtlustus mitu aastat vanas, s.o 15.05.2021.a toimepandud kuriteoepisoodis. XXX XXXXX on selgitanud, et pärast juhtunut on ta pööranud enda elus täiesti uue lehekülje ning juba viimased 2. aastat on ta probleemidest puhas olnud. Nimetatud kinnitab ka asjaolu, et karistusregistri väljatrükist nähtuvalt ei ole 15.05.2021.a asetleidnud sündmuse järgselt XXX XXXXX suhtes uusi kriminaalmenetlusi alustatud või teda uute kuritegude toimepanemise eest karistatud. Prokurör möönab, et XXX XXXXX´t on küll kohtu poolt ühe aasta jooksul enne antud kriminaalasja esemeks oleva teo toimepanemist samaliiglise süüteo toimepanemise eest (süüteo toimepanemise aeg 19.10.2019.a) karistatud, kuid kõnealune karistus on isiku poolt aastaid tagasi täidetud ning kõiki eelpooltoodud asjaolusid (sh XXX XXXXX isikut, süü suurust ja tema poolt kuriteo toimepanemise asjaolusid) arvesse võttes, ei ole prokuröri hinnangul kahtlustava puhul tänasel päeval tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega, kelle puhul ei oleks võimalik KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärke saavutada ilma teda kriminaalvastutusele võtmata. Alates 15.05.2021.a ei ole XXX XXXXX uusi kuritegusid sooritanud, mis näitab, et ta on oma varasemast käitumisest vajalikud järeldused teinud. Seejuures ei soovi ka kannatanud XXX XXXXX karistamist, vaid ootavad eelkõige vabandust ja aastatetaguses juhtumis menetluse lõpetamist. Prokuröri hinnangul on XXX XXXXX aru saanud oma teo keelatusest ja teinud vajalikud järeldused, mis loovad eelduse, et tema kuritegelik käitumine ei kordu ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle ka kohustusi määrates. Kahtlustatav XXX XXXXX on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale kohustuse kirjutada kannatanutele vabanduskiri ning kohustuse osaleda Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustaja Signe Uustali poolt läbiviidaval nõustamisel. Antud kohustused võimaldavad kahtlustataval vabandada kannatanute ees ning toetavad XXX XXXXX edaspidist õiguskuulekat käitumist, pakkudes talle tuge enda emotsioonide kontrolli alla hoidmiseks. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20278002105 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: a) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX XXXXX kirjutama vabanduskirja kannatanutele XXXX XXXXXX´ele ja XXXXX XXXXXX XXXX´ele. Vabanduskiri tuleb saata hiljemalt 15.09.2023.a prokurörile järgmisele e-maili aadressile: [email protected]. Seejärel edastab prokurör selle kannatanutele. b) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX XXXXX osalema 6 kuu jooksul, s.o ajavahemikul 01.09.2023-01.03.2024.a, Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustaja Signe Uustal´i poolt läbiviidaval nõustamisel, 5  nõustajaga kokkulepitud aegadel ning järgima tema edasisi suuniseid. Nõustamist viiakse läbi vastavalt nõustaja ettekirjutustele ja tegevuskavale ning nõustaja võib nõustatava suunata edasi individuaalsele nõustamisele või asjakohasesse sotsiaalprogrammi. Nõustamisel osalemiseks peab XXX XXXXX käesoleva määruse allkirjastamisest hiljemalt 5 tööpäeva jooksul võtma ühendust vägivallast loobumise tugiliini nõustaja Signe Uustal´iga e-mail: [email protected]) ning leppima kokku esmase kohtumise aja. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid: 1 DVD-R plaat 14.05.2021.a ja 15.05.2021.a Häirekeskuse kõnede salvestustega ja 1 DVD-R plaat 14.05.2021.a ja 15.05.2021.a politseiametnike vormikaamera videosalvestustega, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. 5.Riiklikus sõrmejälgede registris, riiklikus DNA-registris ja andmekogus ABIS sisalduvate andmete kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on XXX XXXXX andmed kantud riiklikusse sõrmejälgede ja DNA-registrisse ning andmekogusse ABIS. Jätta nimetatud andmed kustutamata. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7.Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda kahtlustatavale XXX XXXXX´le ning koopia määrusest saata kannatanutele XXXX XXXXXX´ele ja XXXXX XXXXXX XXXX´ele ning kahtlustatava kaitsjale vandeadvokaat Kalju Kutsar´ile. 8. Koopia määrusest edastada teadmiseks Tervisekassale ja XXX XXXXX´le teenuse osutamiseks Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustajale Signe Uustal´ile. Kohustada vägivallast loobumise tugiliini nõustajat Signe Uustal´i andma Lõuna Ringkonnaprokuratuurile tähtaja saabumisel või kohustuse (nõustamine) varasemal täitmisel teada XXX XXXXX´le määratud kohustuse täitmisest. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris (Kalevi 1, Tartu linn). Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Kersti Kohal abiprokurör Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. (nimi, allkiri, kuupäev) 6