Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] 19.10.2026 VAIDLUSTUS hankija otsustele riigihankes nr 312013 „Diplomaatide portaali ja menetluskeskkonna (VEIS) uue digilahenduse arendustööde tellimine“ KAETUD VERSIOON Vaidlustaja: Introduct Estonia OÜ Registrikood: 14037952 P. Süda tn 4 // Pärnu mnt 29 // 31 // 33, 10119 Tallinn Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Ahtri 6, 10151 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Hankija: Välisministeerium Registrikood: 70002526 Islandi väljak 1, Tallinn 15049 e-post: [email protected] Vaidlustaja taotlused: 1. RHS § 185 lg 2 p 8 alusel tunnistada kehtetuks Välisministeeriumi (registrikood 70002526) koosta- tud hindamisotsus Introduct Estonia OÜ-le (registrikood 14037952) määratud tehnilise, arhitek- tuurse ja funktsionaalse lähenemise kriteeriumi ning projektiplaani ja ajakava kriteeriumi koondprotokollis märgitud hindepunktide osas; 2. RHS § 185 lg 2 p 7 ja § 197 lg 1 p 5 alusel tunnistada kehtetuks Välisministeeriumi (registrikood 70002526) koostatud edukaks tunnistamise otsus, millega otsustati riigihankes viitenumbriga 312013 „Diplomaatide portaali ja menetluskeskkonna (VEIS) uue digilahenduse arendustööde tel- limine“ tunnistada edukaks ühispakkujate Red Function OÜ (registrikood 12105684) ja Tulepaak OÜ (registrikood 12065884) ühispakkumus, kui majanduslikult soodsaim pakkumus; 3. RHS § 185 lg 2 p 4 ja 8, § 197 lg 1 p 5 alusel ning järgnevuse põhimõttel tunnistada kehtetuks Välisministeeriumi (registrikood 70002526) koostatud eduka pakkuja kvalifitseerimise ning kõr- valdamata jätmise otsuse, millega otsustati riigihankes nr 312013 „Diplomaatide portaali ja me- netluskeskkonna (VEIS) uue digilahenduse arendustööde tellimine“ ühispakkujad Red Function OÜ (registrikood 12105684) ja Tulepaak OÜ (registrikood 12065884) kvalifitseerida ja jätta kõrvalda- mata; 4. RHS § 198 lg 1 alusel jätta Välisministeeriumi (registrikood 70002526) menetluskulud tema enda kanda ning mõista Välisministeeriumilt(registrikood 70002526) Introduct Estonia OÜ (registrikood 14037952) kasuks välja lepingulise esindaja kulud ja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv. 1/10 I. ASJAOLUD 1.1 Välisministeerium (edaspidi „hankija“) avaldas riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbivii- dava riigihanke „Diplomaatide portaali ja menetluskeskkonna (VEIS) uue digilahenduse arendustööde tel- limine“ viitenumbriga 312013 (edaspidi „riigihange“). Tähtpäevaks esitati ja hankija tunnistas vastavaks FINEST AS-i (10714404), Introduct Estonia OÜ (14037952) (edaspidi „vaidlustaja“), Askend Estonia OÜ (14133207) ning ühispakkujate Red Function OÜ (12105684) ja Tulepaak OÜ (12065884) (edaspidi „kol- mas isik“) pakkumused. 1.2 09.10.2026 tunnistas hankija edukaks kolmanda isiku pakkumuse ning tegi samal kuupäeval ka eduka pak- kuja kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise otsused (edaspidi koos „otsus“). Otsused edastas hankija kõigile pakkujatele riigihangete registri vahendusel. 1.3 Vaidlustaja pakkumus sai hindamisel kokku 84 punkti, jäädes kolmanda isiku edukaks tunnistatud pakku- muse 86-punktilisest tulemusest maha 2 punktiga. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija hindamisotsus on õigusvastane, kuna hankija on eksinud vaidlustajale hindepunktide määramisel, lisaks on hankija pakku- muste hindamisel rikkunud riigihanke seadusest (edaspidi „RHS“) tulenevaid läbipaistvuse, kontrollita- vuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, tuginedes hindamismetoodikas mittesisalduvatele hindamisstan- darditele, jättes hindamispõhjendused üldiseks ning koheldes pakkujaid hindamiskriteeriumide kohalda- misel ebavõrdselt. 1.4 Eeltoodust tulenevalt vaidlustab vaidlustaja hankija hindamise otsused ning ka otsuse tunnistada kol- manda isiku pakkumus edukaks. Otsuste järgnevuse põhimõttest lähtudes tuleb RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks tunnistada ka hankija otsused kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise kohta. 1.5 RHS § 189 lg 1 kohaselt tuleb vaidlustus esitada vaidlustuskomisjonile 10 päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Vaidlustaja sai edukaks tunnistamise otsusest teada 09.10.2026. Käesolev vaidlustus esitatakse 19.10.2026, mis jääb nimetatud tähtaja sisse. Vaidlustus on seega esitatud tähtaegselt. 1.6 Täiendavalt märgib vaidlustaja, et käesolev riigihange ei ole poolte esimene kokkupuude sama hankeese- mega. Hankija korraldas 2026. aasta kevadel samasuguse esemega riigihanke viitenumbriga 305569, mil- les osalesid suuresti samad pakkujad, sealhulgas vaidlustaja ja kolmas isik, ning tunnistas ka selles hankes edukaks kolmanda isiku pakkumuse. Vaidlustaja pakkumus jäi seejuures kvaliteedikriteeriumide tõttu edukast pakkumusest maha vaid 1,12 punktiga. Vaidlustaja esitas ka vastavas riigihankes vaidlustuse, mil- les tõi esile käesoleva vaidlustusega sarnased puudused. Hankija lõpetas riigihanke 305569 ja korraldas sama eseme kohta uue, käesoleva riigihanke, milles osalesid taas suures osas samad pakkujad ning kol- mandaks isikuks oli jälle Red Function OÜ ja Tulepaak OÜ ühispakkuja. Vaidlustaja ei väida, et riigihanke 305569 lõpetamine oli õigusvastane, ega taotle selle riigihanke otsuste kontrollimist, vaid juhib sellele tähelepanu üksnes kontekstina. Mitmes järjestikuses sama esemega riigihankes korduv olukord, kus kva- liteedikriteeriumide hindamine on üldsõnaline, eduka pakkumuse konkreetne paremus põhjendamata ja tulemus sõltub vaid mõnest punktist, suurendab vajadust kontrollida käesoleva hindamisotsuse põhjen- dusi erilise tähelepanuga ning nõuda hankijalt RHS § 117 lg 1 ja § 47 lg 4 p 3 kohaselt konkreetset ja kontrollitavat selgitust selle kohta, mille poolest kolmanda isiku pakkumus vaidlustaja pakkumust tegeli- kult ületas. II. VAIDLUSTAJA PÕHJENDUSED 2.1 Riigihankes on hankelepingu esemeks uue digilahenduse „Diplomaatide portaal“ realiseerimine ja sellega seotud infosüsteemi VEIS „Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste, rahvusvaheliste or- ganisatsioonide ja rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonide ning nende isikkoosseisu andme- kogu“ arendustööd ning erinevate tugiteenuste pakkumine. 2.2 Riigihanke alusdokumendid nägid sealjuures ette, et riigihankesse laekunud pakkumuste hindamine toi- mub järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: (i) tööde kogumaksumus ilma käibemaksuta (osakaal 30 punkti), 2/10  (ii) tunnihind ilma käibemaksuta (osakaal 10 punkti), (iii) tehniline, arhitektuurne ja funktsionaalne lähenemine (osakaal 20 punkti), (iv) arendusmeeskonna kogemus ja kompetentsid (osakaal 20 punkti) ning (v) projektiplaan ja ajakava (osakaal 20 punkti). 2.3 Vaidlustaja vaidlustab otsuse üksnes (iii) tehnilise, arhitektuurse ja funktsionaalse lähenemise kriteeriumi ning (v) projektiplaani ja ajakava hindamiskriteeriumi osas. 2.4 Vaidlustatavate kriteeriumide valik on põhjendatud sellega, et just nende kriteeriumide hindamisel esine- nud õigusvastasused mõjutasid otseselt lõpptulemust, mistõttu ei tunnistatud vaidlustaja pakkumust edu- kaks. Nende õigusvastasuste kõrvaldamine ja pakkumuste ümberhindamine tooks kaasa vaidlustaja pak- kumuse edukaks tunnistamise, mistõttu on vaidlustajal selge ja otsene huvi hindamisotsuse vaidlustami- seks. 2.5 Vaidlustaja kaebeõigus tuleneb RHS § 185 lg-st 1, mille kohaselt võib pakkuja vaidlustada hankija tege- vuse, kui ta leiab, et riigihanke seaduse rikkumine rikub tema õigusi või kahjustab tema huve. Sama pa- ragrahvi lg 2 p 7 kohaselt on üheks vaidlustatavaks otsuseks pakkumuse edukaks tunnistamine. Vaidlus- tuspraktikas on selgitatud, et pakkujal tekib kaebeõigus eeskätt siis, kui tal on reaalne võimalus osutuda edukaks pakkujaks ja sõlmida hankijaga hankeleping. 2.6 Käesoleval juhul on vaidlustaja võimalus osutuda edukaks pakkujaks reaalne ja matemaatiliselt põhjenda- tav. Vaidlustaja pakkumuse hindamise koondtulemus on 84 punkti ja eduka pakkuja oma 86 punkti, st vahe on vaid 2 punkti. Mõlemas vaidlustatavas kriteeriumis kohaldatava valemi kohaselt (pakkumuse keskmine hinne / kõrgeim keskmine hinne × 20) tähendab tehnilise lähenemise kriteeriumis kasvõi ühe hinde tõus 3-lt 5-le vaidlustaja kaalutud punktide tõusu 12-lt 20-le, mille tulemusel oleks kogutulemus 92 punkti, mis on rohkem kui edukaks tunnistatud pakkuja tulemus. Sama efekti annab projektiplaani kritee- riumis vastav hindemuutus. Seega puudub vaidlus, et vaidlustajal on kaebeõigus olemas. 2.7 Kuna tegemist on avatud hankemenetlusega, mille eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, ei kohaldu käesolevas asjas Riigikohtu otsusest 3-3-1-51-16 (p 17.2) tulenev ilmselgete vigade test. Riigi- kohus on otsuses 3-20-1198/58 (p 16) selgitanud, et sellises menetluses on ettevõtjate õiguste riive in- tensiivsem ning suurem kaal on riigihanke üldpõhimõtetel. Seetõttu peab VAKO kontrollima sisuliselt hin- nangute põhjendatust, sh seda, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud asjaolusid ning järgiti riigihanke alusdokumentides (edaspidi „alusdokumentides“) sätestatud hindamiskriteeriume. 2.8 Järgnevalt selgitab vaidlustaja, milles seisnevad hindamisotsuse konkreetsed õigusvastasused mõlemas vaidlustatavas kriteeriumis. A. Hindamisotsuse õigusvastasus tehnilise, arhitektuurse ja funktsionaalse lähenemise hindamiskri- teeriumis 2.9 Tehnilise, arhitektuurse ja funktsionaalse lähenemise kriteeriumiga soovib hankija hinnata pakkuja kirjel- datud tehnilise lahenduse kvaliteeti, arhitektuuri vastavust hankedokumentides ja mittefunktsionaalsetes nõuetes (MFN) sätestatud nõuetele, tehnoloogiavalikute põhjendatust, süsteemi komponentide, andme- voogude, liidestuste ja väliste sõltuvuste käsitlust ning lahenduse realiseeritavuse, toimepidevuse, turva- lisuse, hooldatavuse ja laiendatavuse tagamise põhimõtteid. Lisaks oli ette nähtud hindaine esimese tel- limuse funktsionaalsele ulatusele, selle terviklikkusele, prioriseerimise põhjendatusele, realiseerimise lä- henemisele ja migratsioonistrateegia läbimõeldusele sealhulgas, kas pakutud lahendus võimaldab reali- seerida terviklikult toimiva süsteemi, milles kõik ärikriitilised tööprotsessid on läbitavad. 2.10 Hindamiskomisjoni liikmed pidid hindama tehnilist lahendust individuaalselt kolmepallisüsteemis (5, 3 või 1 punkti), kriteeriumile leitakse keskmine hinne ning maksimaalse keskmise hinde saanud pakkumusele antakse 20 punkti, teiste pakkumuste punktid arvutatakse valemiga: pakkumuse keskmine hinne / kõr- geim keskmine hinne × 20. Hindamistasemed on järgmised: (vi) 5 punkti– Tehniline lahendus on selgelt struktureeritud ja põhjalikult kirjeldatud. Arhitektuur vas- tab MFN-is sätestatud nõuetele ning arhitektuuri headele tavadele. Tehnoloogiavalikud on põh- jendatud. Andmevood, süsteemi komponendid, liidestused ja välised sõltuvused on selgelt kirjel- datud. Lahenduse toimepidevuse, turvalisuse, hooldatavuse ja laiendatavuse põhimõtted on 3/10  läbimõeldud ning põhjendatud. Esimese tellimuse funktsionaalne ulatus on loogiliselt priorisee- ritud ning moodustab tervikliku ja kasutatava lahenduse. Kõik ärikriitilised tööprotsessid on rea- liseeritud ning võimalikud väljajäetud funktsionaalsused on põhjendatud ega mõjuta süsteemi terviklikku kasutatavust. Esimese tellimuse realiseerimise plaan on detailne ja realistlik. Migrat- sioonistrateegia on läbimõeldud. (vii) 3 punkti – Tehniline lahendus on üldiselt hästi kirjeldatud ning arhitektuur vastab valdavas osas hankedokumentides sätestatud nõuetele. Tehnoloogiavalikud on üldiselt põhjendatud ning rea- liseerimise lähenemine arusaadav. Esimese tellimuse funktsionaalne ulatus võimaldab realisee- rida põhifunktsionaalsuse, kuid pakutud prioriseerimises või väljajäetud funktsionaalsuste põh- jendustes esineb üksikuid puudusi, mis ei mõjuta oluliselt süsteemi kasutatavust. Esineb üks või mitu väiksemat puudujääki, mis ei mõjuta oluliselt lahenduse realiseeritavust, toimepidevust, turvalisust, hooldatavust ega vastavust hankedokumentides sätestatud nõuetele. (viii) 1 punkt – Tehniline lahendus on pindmine, puudulik või ebapiisavalt põhjendatud. Arhitektuur, tehnoloogiavalikud, süsteemi komponendid, liidestused, sõltuvused või realiseerimise lähene- mine ei ole piisavalt kirjeldatud või sisaldavad olulisi puudujääke. Esineb mitu olulist puudujääki või vähemalt üks kriitiline puudujääk, mille tõttu ei ole piisavalt tõendatud lahenduse realiseeri- tavus, toimepidevus, turvalisus, hooldatavus või vastavus hankedokumentides sätestatud nõue- tele, või pakutud esimese tellimuse funktsionaalne ulatus ei võimalda realiseerida terviklikult toi- mivat lahendust, jätab katmata lahenduse toimimiseks vajalikud tööprotsessid või sisaldab põh- jendamatuid väljajätmisi. 2.11 Hindamise aluseks on muu hulgas pakkuja esitatud dokument „Tehniline ja arhitektuuriline lähenemine“ (edaspidi „tehniline lähenemine“), milles pakkujad pidid kirjeldama süsteemi komponente, andmevooge, liidestusi, taastepunkte ja -aegu, sessioonihaldust, logimist ja saladuste haldust detailselt rollide ja kihtide kaupa peatükkides 10 ja 11, viidates konkreetsetele alapeatükkidele. 2.12 Koondprotokolli põhjendus vaidlustaja kohta on peatükiviidetega üles ehitatud, mistõttu on võimalik iga etteheidet kontrollida otse pakkumuse teksti vastu, ja see kontroll näitab, et mitu etteheidet on faktiliselt vastuolus pakkumuse sisuga või tuginevad standardile, mida hindamismetoodika ei kehtesta. 2.13 Vaidlustaja viitab siinkohal sellele, et hankija on küll püüdnud põhjendusi peita, kuid need on hindamis- protokollist teksti värvi muutes siiski tuvastatavad, mis tõstatab ka märkimisväärse vastuolu ettevõtjate ärisaladuse rikkumisest: 2.14 Vaidlustajale omistati tehnilise lähenemise kriteeriumi eest 12 punkti 20-st, mis vastab keskmisele hindele 3. Koondprotokolli kohaselt takistasid maksimaalse hinde andmist viis puudust (mis on tekstina valgeks muudetud kuid tuvastatavad): (1) peatükis 10.8 ei selgu, kuidas valitakse andmebaasi ja failide ühine taastepunkt ning kuidas toi- mitakse, kui taastatud andmebaas sisaldab viiteid failidele, mida failihoidla varukoopias ei ole; 4/10  (2) peatükis 11.6 ei selgu DigiDoc4 kasutajatoimingu, allkirja saamise ja ebaõnnestunud allkirjasta- mise käsitlemise koostöö; (3) dokumendipõhise andmevahetuse puhul ei selgu, kuidas saabunud vastus seotakse õige menet- lusega ja mis on automatiseeritud; (4) keskse logimise puhul ei selgu ühendus keskse säilitus- ja otsingukeskkonnaga ning saladuse tü- histamise/asendamise järjekord; (5) peatükis 11.5 valitud Redis seansihoidla litsentsi seost peatükis 11.10 deklareeritud litsentsipolii- tikaga ei ole avatud. 2.15 Eeltoodud põhjendused ei ole aga õiged. 2.16 Esiteks, etteheited 1, 3 ja 4 nõuavad pakkumuselt detailsust, mida hindamismetoodika ei kehtesta ja mida ei nõutud teistelt pakkujatelt samal tasemel. Etteheite 1 kohaselt oleks vaidlustaja pidanud kirjeldama andmebaasi ja failihoidla ühise taastepunkti valimist ning olukorda, kus taastatud andmebaas viitab varu- koopias puuduvale failile. Etteheite 3 kohaselt saabunud vastuse sidumist konkreetse menetlusega ja toi- mingute automatiseerituse ulatust. Etteheite 4 kohaselt keskse logimise ühendamist säilitus- ja otsingu- keskkonnaga ning saladuse tühistamise ja asendamise järjekorda. 2.17 Hindamismetoodika 5-punktilise taseme kirjeldus nõuab aga andmevoogude, süsteemi komponentide, liidestuste ja väliste sõltuvuste selget kirjeldamist ning toimepidevuse, turvalisuse, hooldatavuse ja laien- datavuse põhimõtete läbimõeldud ja põhjendatud käsitlust, mitte iga võimaliku tõrkeolukorra, automa- tiseerimissammu või tehnilise rakendusjärjekorra ammendavat kirjeldamist. Lisa 3 sätestas küll logi- mise, andmevahetuse, varundamise, tervikluse ja konfiguratsiooni haldamise suhtes kohustuslikud tule- mused, kuid ka see ei määranud kindlaks, et nende nõuete täitmise viis tuli juba pakkumuses kirjeldada koondprotokollis nõutud rakendusdetailide tasemel. Seega on hankija hindamisel selgesti ületanud hin- damismetoodikas sätestatud nõudeid ning hindamine on õigusvastane. 2.18 Teiseks, on etteheide 1 vastuolus vaidlustaja tehnilise lähenemise punktides 8.8, 10.8 ja 13.3 kirjeldatuga ning nõuab tegelikult detailsust, mida MFN ei kehtesta. MFN p „Terviklikkus“ sätestab tulemusnõudena, et andmete taastamisel varukoopiast tuleb pärast taastamist tagada andmete, k.a logiraamatu, täielik terviklikkus. Nõue määrab tulemuse, mitte selle saavutamise viisi. 2.19 [Ärisaladusega kaitstud]. 2.20 Komisjoni osutatud 15-minutiline andmekao sihtnäitaja on pakkuja ettepanek, mitte hankija nõue. [Äri- saladusega kaitstud]. Komisjoni etteheide ei puuduta seega MFN nõude täitmata jätmist, vaid lahkne- vuste samm-sammulise käsitlemise detailsust, mis kuulub lepingu täitmise käigus üleantavasse käitlus- ja hooldusdokumentatsiooni (p 10.7; tehnilise kirjelduse p 8.3.15), mitte kriteeriumi all hinnatavasse arhi- tektuuri ja põhimõtete kirjeldusse. Seega on hankija ületanud hindamisel enda kehtestatud kriteeriume. 2.21 Ka etteheide 2 ei saa olla piisav alus 3-punktilise hinde andmiseks. [Ärisaladusega kaitstud]. Koondpro- tokoll heidab ette, et ei ole kirjeldatud kasutaja allkirjastamisvahendi, rakenduse ja konteineri loomise koostööd ning katkestatud või ebaõnnestunud allkirjastamise mõju taotluse olekule. Selline etteheide nõuab kasutajaliidese ja tehnilise töövoo rakendusjuhendi tasemel kirjeldust, mida hindamismetoodikas ei nimetatud ning mida ei saa samastada nõudega kirjeldada süsteemi komponente, andmevooge, liides- tusi ja tehnoloogiavalikuid. Seetõttu ei saanud see eraldi ega koos faktiliselt põhjendamata etteheidetega 1, 3, 4 ja 5 õigustada 5-punktilise taseme välistamist. 2.22 Veelgi enam, ka hankija alusdokumendi „Diplomaatide portaali analüüs“ p-d 3.6 ja 3.6.1 näitavad, et kõigi liidestuste tehniline teostus ei olnud pakkumuse esitamise ajaks lõplikult fikseeritud. Analüüsis käsitletud Maksu- ja Tolliameti, Transpordiameti, SMIT/PPA ja Äriregistri X-tee päringute puhul olid andmekoossei- sud ja integratsioonitingimused osaliselt esialgsed ning vajasid asjaomaste asutustega täiendavat kokku- leppimist. Mitme protsessi puhul puudus automaatne liidestus või sõltus selle loomine vastaspoole teh- nilisest või õiguslikust valmisolekust, mistõttu nähti ülemineku- või varulahendusena ette dokumendipõ- hine või e-posti teel toimuv andmevahetus. Seda kinnitab ka tehnilise kirjelduse peatükk „Pakkumuse osad – Arhitektuurne ja tehniline lähenemine“, mille kohaselt tuli kirjeldada liidestuste realiseerimise lähenemist ning väliste infosüsteemidega seotud sõltuvusi ja riske, mitte esitada veel kokku leppimata liidestuste lõplikku tehnilist spetsifikatsiooni. Sellises olukorras ei saanud hankija eeldada pakkumuselt iga tulevase liidestuse lõplikku rakendusdetaili ega kasutada selle puudumist maksimaalse hinde 5/10  välistamiseks, kui pakkumuses olid arhitektuuripõhimõtted, komponendid, andmevood, liidestuste lahen- dusviisid ja väliste sõltuvuste käsitlus kirjeldatud hindamismetoodikas nõutud tasemel. 2.23 Etteheited 3 ja 4 on samuti vastuolus pakkumuses kirjeldatud lahendusega ning lisaks vastuolus hankija enda alusdokumentidega. Dokumendipõhine andmevahetus puudutab nelja protsessi: (i) raadioluba (TTJA), (ii) relvaluba (PPA), (iii) tollideklaratsioonid (MTA) ja (iv) kinnisvara asukoha kooskõlastus (Sisemi- nisteerium, Kaitseministeerium, Tallinna linnavalitsus) (p 3.5, 6.4). 2.24 Hankija oma analüüsidokument määrab just nende nelja protsessi sihtprotsessiks (TO-BE) e-posti teel toi- muva andmevahetuse ja sätestab sõnaselgelt, et liidest ei ole: „kinnisvara asukoha kooskõlastuse puhul „liideseid ei ole; andmed liiguvad portaalist väljas e-posti teel, arvestades maksimaalseid turvameetmeid“. Samasugune sõnastus kehtib raadioluba (TTJA) ja relvaluba (PPA) protsesside kohta. Kuna hankija ise ei näe nende nelja protsessi jaoks ette automaatset liidest vastaspoolega, ei saa koondprotokoll ette heita, et pakkumus ei ole avanud „tehnoloogilist liidestamist“, mida hankija enda alusdokumendi kohaselt ei eksisteeri. [Ärisaladusega kaitstud]. Pakkumus vastab seega kõigile kolmele komisjoni küsimusele: (i) kui- das vastus saabub (e-posti teel, spetsialist lisab selle süsteemi), (ii) kuidas see seotakse õige menetlusega (taotlusteenuse sideme kaudu) ja (iii) mis on automatiseeritud (sideme loomine ja logimine, mitte e-kirja saatmine ja lugemine, mida hankija analüüsi kohaselt liidese puudumisel ei saagi automatiseerida). 2.25 [Ärisaladusega kaitstud]. 2.26 [Ärisaladusega kaitstud]. Koondprotokoll ei selgita, miks need punktid ei vasta hindamismetoodika 5- punkti taseme nõudele. 2.27 Etteheide 5 on faktiliselt lausa ekslik. Tehnilise lähenemise peatükk 11.1 kehtestab litsentsipoliitika üld- reeglina, mida rakendatakse koosseisu igale positsioonile. Peatükk 11.10 kinnitab, et see reegel kehtib kogu tööde vältel kõigi komponentide ja sõltuvuste suhtes. [Ärisaladusega kaitstud]. 2.28 Kolmandaks, koondprotokoll näitab pakkujate ebavõrdset kohtlemist tehnilise lähenemise kriteeriumis. Eduka pakkuja kohta on protokollis maksimaalse hinde põhjenduseks märgitud, et skaleerimise käsitlus „seob mitme rakenduseksemplari töö ühise sessioonihalduse ja failihoidlaga“, digiallkirjastamise käsitlus „avab komponentide rollid ja andmevoo dokumendi valikust allkirjastatud konteineri moodustamise ning kontrollimiseni“, logimise käsitlus p-des 9.3–9.4 „avab logide teekonna rakenduseksemplaridest keskse kogumise, säilitamise ja otsimiseni“ ning migratsioonistrateegia p-des 11.2–11.7 „seob andmeobjektide üleviimise järjekorra tulemuste valideerimise, taaskäivitatavuse ja andmekvaliteedi kontrollidega“. Need on sisuliselt samad hindamisaspektid, mille osas vaidlustaja pakkumuses on olemas võrreldavad ja mitmes osas täpsemad käsitlused. [Ärisaladusega kaitstud]. Protokoll ei too välja, milline konkreetne eduka pak- kuja käsitlus ületas vaidlustaja nimetatud punkte ega miks samal või madalamal üldistusastmel kirjeldus andis edukale pakkujale 5 punkti, kuid vaidlustajale 3 punkti. See on vastuolus võrdse kohtlemise ja läbi- paistvuse põhimõttega ning RHS § 47 lg 4 p 3 kohustusega esitada edukale pakkumusele eelise andnud iseloomulikud andmed. 2.29 Täiendavalt juhib vaidlustaja vaidlustuskomisjoni tähelepanu sellele, et sisuliselt sama hankeeseme kohta läbi viidud varasem riigihange (vt p 1.6) ei olnud käesolevale riigihankele üksnes sisult sarnane, vaid selle alusdokumendid on suures osas sõna-sõnalt samad. Riigihanke 305569 tehniline kirjeldus ja käesoleva riigihanke 312013 tehniline kirjeldus määratlevad riigihanke objektiks sama tegevuse samas sõnastuses, käsitlevad sama infosüsteemi turvaklassi K2T2S2, viitavad samale „Lisa 2 – Diplomaatide portaali analüüs“ alusdokumendile, määratlevad esimese tellimuse ulatuse identselt ning sisaldavad läbivalt identseid nõu- deid lähtekoodile, dokumenteerimisele, tehnilisele kompetentsile ja arendustööde keskkondadele. Sa- muti on riigihanke 305569 ja käesoleva riigihanke hindamiskriteeriumid identsed. Mõlemas on „Tehniline ja arhitektuurne lähenemine“ ning „Projektiplaan ja ajakava“ määratletud 20-punktiliste kvaliteedikritee- riumidena, mille kirjeldused katavad sama hindamiseseme. Riigihankes 305569 esitas vaidlustaja samal arhitektuursel ja planeerimislähenemisel põhineva pakkumuse ning sai tehnilise lähenemise kriteeriumis 20 punkti 20-st (maksimumhinne). Kolmas isik sai samas kriteeriumis samuti 20 punkti 20-st. Seega ei tulenenud pakkumuste koondtulemuste vahe selles hankes tehnilise lähenemise kriteeriumist, vaid „Arendusmeeskonna kogemus ja kompetentsid“ kriteeriumi erinevusest. Riigihangete võrdlus on esitatud vaidlustuse lisas 1 toodud võrdlustabelis (Lisa 1 - konfidentsiaalne). 2.30 Käesolevas riigihankes on vaidlustaja tehnilisele lähenemisele omistatud 3 punkti (12 punkti 20-st), kuigi riigihankes 305569 sai vaidlustaja samal arhitektuursel lähenemisel põhineva pakkumuse eest samas kri- teeriumis 20 punkti 20-st. Projektiplaani kriteeriumis omistati vaidlustajale käesolevas riigihankes samuti 6/10  3 punkti (12 punkti 20-st), ehkki planeerimismetoodika vastab sisult riigihankes 305569 esitatule. Nime- tatud tegevuse vahel puudub mistahes loogika arvestades hangete ja pakkumuste sisulist sarnasust. Küll aga jätavad need paratamatult mulje, et hankija püüab leida erinevaid õigusvastaseid viise just eduka pakkuja põhjendamatuks eelistamiseks, milline seaduse kohaselt on lubamatu. B. Hindamisotsuse õigusvastasus projektiplaani ja ajakava kriteeriumis 2.31 Sarnaselt tehnilise lähenemise kriteeriumiga ilmnevad ka projektiplaani kriteeriumi hindamisel nii stan- dardi avaldamata jätmise kui ka pakkujate ebavõrdse kohtlemise probleemid. 2.32 Projektiplaani ja ajakava kriteeriumialusel hinnatakse projektiplaani detailsust, realistlikkust ja teostata- vust, tööetappide, vaheetappide ja verstapostide loogilisust, ressursside jaotuse põhjendatust, arendus- metoodika asjakohasust, riskide ja sõltuvuste juhtimist ning hankija kaasamise käsitlust. Lisaks hinnatakse testimise, kvaliteeditagamise, migratsiooni ja kasutuselevõtu tegevuste planeeritust, projekti edukaks el- luviimiseks vajalike eelduste käsitlemist ning projektiplaani vastavust hankedokumentides kirjeldatud tööde ulatusele ja eesmärkidele. Hindamiskomisjoni liikmed hindavad projektiplaani individuaalselt kol- mepallisüsteemis (5, 3 või 1 punkti), kriteeriumile leitakse keskmine hinne ning maksimaalse keskmise hinde saanud pakkumusele antakse 20 punkti; teiste pakkumuste punktid arvutatakse valemiga: pakku- muse keskmine hinne / kõrgeim keskmine hinne × 20. Hindamistasemed on järgmised: (i) 5 punkti – Pakkuja on läbi mõelnud, kuidas planeeritakse oodatavad tulemused nõutud ajaraa- mides saavutada. Projektiplaan on detailne ja realistlik. Tööetapid on selgelt struktureeritud va- heetappide ja verstapostidega. Ajakava on kooskõlas hankedokumentides toodud ootustega või parem. Ressursside jaotus on läbimõeldud. Arendusmetoodika kirjeldus vastab hankija ootus- tele. Riskide analüüs n põhjalik ja sisaldab maandamismeetmeid. Hankija kaasamine ning projekti edukat elluviimist mõjutavate sõltuvuste ja eelduste juhtimine on läbimõeldult kirjeldatud. Tes- timise ja kvaliteeditagamise plaan on integreeritud. Migratsiooni- ja kasutuselevõtu tegevused on selgelt planeeritud. Projektiplaan on kooskõlas pakkumuses kirjeldatud tehnilise lahenduse ja esimese tellimuse realiseerimise ulatusega ning võimaldab tehnilises kirjelduses nõutud funkt- sionaalse terviklahenduse valmimise ettenähtud tähtajaks. (ii) 3 punkti – Projektiplaan on üldiselt hästi struktureeritud. Ajakava on realistlik, kuid mõningad detailid puuduvad. Ressursside jaotus on arusaadav. Riskide käsitlemine ja arendusmetoodika on olemas. Hankija kaasamine ning peamised sõltuvused ja eeldused on kirjeldatud. Testimise, kva- liteeditagamise, migratsiooni või kasutuselevõtu tegevused on kirjeldatud üldisel tasemel. Esineb puudusi, kuid need ei mõjuta oluliselt projekti edukat elluviimist. (iii) 1 punkt – Projektiplaan on üldine, puudulik või ebapiisavalt põhjendatud. Ajakava on ebarealistlik või ebaselge. Ressursside jaotus on ebapiisav. Riskide käsitlemine puudub või on formaalne. Pro- jekti edukat elluviimist mõjutavad sõltuvused ja eeldused on ebapiisavalt käsitletud või maanda- mata. Testimise, kvaliteeditagamise, migratsiooni või kasutuselevõtu tegevused on ebapiisavalt kirjeldatud. Esineb olulisi puudusi, mille tõttu ei ole projekti edukas elluviimine esitatud kujul piisavalt tõendatud. 2.33 Vaidlustajale omistati projektiplaani ja ajakava kriteeriumi eest 12 punkti 20-st, mis vastab keskmisel hin- dele 3. Protokollis tunnistatakse vaidlustaja projektiplaan üldiselt hästi struktureerituks. Tööetapid, vahe- tulemused ja vastuvõtukriteeriumid võimaldavad teostust etapiviisiliselt kontrollida, testimine on seotud arendusetappidega, hankija kaasamine ja peamised sõltuvused on kirjeldatud ning riskidele on määratud maandamismeetmed. Maksimaalse hinde välistamiseks on toodud neli puudust: (i) analüüsi tööpaketi tunnimahu põhjendamatus, (ii) migratsiooni andmekvaliteedi riski ja töömahu vastuolu, (iii) hüpertoe perioodi ressursikorralduse põhjendamatus ning (iv) võtmerollide töö jaotuse selgusetus tegevuste kattumisel. See põhjendus on õigusvastane järgmistel alustel. 2.34 Esiteks, vaidlustaja projektiplaan sisaldab koondprotokollis nimetatud töömahtude ja riskide kohta konk- reetset käsitlust, mida hindamisel ei ole arvesse võetud. [Ärisaladusega kaitstud]. Hindamismetoodika ega tehnilise kirjelduse peatükk „Pakkumuse osad – projektiplaan ja ajakava“ (p 13.3.1) ei kehtesta ana- lüütiku rollile minimaalset töötundide arvu ega nõua iga kasutusloo, ärireegli või erandjuhtumi kohta 7/10  eraldi töömahuarvutust ega kehtesta kohustuslikku vormi detailsuse tasemele. [Ärisaladusega kaitstud]. Hankija on selgesti väljunud enda poolt kehtestatud nõuetest. 2.35 Seda kinnitab ka riigihanke alusdokumendiks olnud „Diplomaatide portaali analüüs“, mille sisukord ja nõuete struktuur näitavad, et arendatav lahendus hõlmas muu hulgas AS-IS ja TO-BE protsesse, kasutaja- lugusid, äri- ja funktsionaalseid nõudeid, rollimudelit, mittefunktsionaalseid nõudeid, liidestusi ning pro- totüüpimist. Analüüsidokumendis on eraldi käsitletud näiteks diplomaatilise isikutunnistuse taotlemist ja menetlemist, aja broneerimist, maksutagastusi, operatiivnimekirja, relva- ja raadiolubasid, tollideklarat- sioone, sõidukite arvele võtmist ja arvelt maha võtmist, liiklusrikkumisi, registrite haldamist, sõnumivahe- tust, statistikat ja aruandlust. Seega oli tegemist mitme menetlusvoo ja kasutajarolli ülese terviklahendu- sega, mille puhul analüüsi töömahu hindamine ei saanud toimuda üksnes ühe rolli abstraktse tunnimahu põhjal, vaid pidi lähtuma kogu lahenduse funktsionaalsest ulatusest. 2.36 [Ärisaladusega kaitstud]. 2.37 Migratsiooni ja andmekvaliteedi riski olulisust kinnitab ka hankija tehniline kirjeldus. Tehnilise kirjelduse p-de 4.2, 4.5 ja 4.6 kohaselt on VEIS riikliku protokolli osakonna sisemine töörakendus, milles töödeldavad protsessid hõlmavad muu hulgas isikut tõendavaid dokumente, diplomaatilisi numbrimärke ja muid loaandmeid, maksuandmeid, tollideklaratsioone ning infovahetust. VEIS-i andmekogu ja menetlusprot- sessid tuli realiseerida uuel tehnilisel arhitektuuril ning olemasoleva lahenduse andmed ja funktsionaalsus uude lahendusse migreerida. Tehnilise kirjelduse p 5.4.8 näeb hangitava tööna sõnaselgelt ette andmete migratsiooni ja üleminekutööd, sealhulgas andmete kvaliteedi parandamise, ning p 5.5.3.4 nõuab esimese tellimuse funktsionaalsuse toimimiseks vajalike olemasolevate andmete migreerimist. Sellise andmestiku ja menetlusloogika üleviimine eeldab andmete kaardistamist, kvaliteedianalüüsi ning tuvastatud puu- duste kooskõlastatud kõrvaldamist. Seetõttu ei olnud migratsiooni andmekvaliteedi kõrge riski tuvasta- mine projektiplaanis puudus, vaid hankija alusdokumentides kirjeldatud töö tegeliku keerukuse arvesta- mine. 2.38 [Ärisaladusega kaitstud]. Koondprotokolli väide, et jälgimine ja prioriseerimine ei põhjenda tööde kattu- misel kontrollide mahu ja lõpptahtaja säilimist, ei arvesta seega projektiplaanis kirjeldatud töökorraldust ning raamlepingu garantiikohustust, ning muudab hindamiskriteeriumi sisuliselt nõudeks esitada veel de- tailsem ümberplaneerimise algoritm, mida riigihanke alusdokumendid ei kehtestanud. Selliselt on hankija selgesti ületanud enda poolt kehtestatud hindamiskriteeriumide piire. 2.39 Projektiplaani riskijuhtimise, kvaliteeditagamise ja ajapuhvri vajadust kinnitavad ka Lisa 3 mittefunktsio- naalsed nõuded. Lahendus pidi muu hulgas vastama OWASP ASVS taseme 2 nõuetele, võimaldama auten- timist eID vahenditega, tagama struktureeritud ja tsentraliseeritava logimise, dokumenteerima X-tee ja muud API-põhised andmevahetused, säilitama andmete tervikluse, läbima automaat- ja integratsiooni- testid ning staatilise koodianalüüsi ja võimaldama sõltuvuste turvanõrkuste kontrolli. Samuti tuli koostada ulatuslik tehniline, arhitektuuri-, paigaldus- ja liidestusdokumentatsioon. Suuremate arenduste korral võis hankija konkreetse tellimuse raames nõuda ka sõltumatu kolmanda isiku tehtavat turbetestimist. Selliste nõuete täitmine eeldab projektiplaanis realistlikku riskijuhtimist, kvaliteeditagamist, testimistegevusi ja ajapuhvrit. Nende olemasolu ei saa käsitada projektiplaani nõrkusena, vastupidi. 2.40 Riigikohus on selgitanud, et mida täpsemad on hindamiskriteeriumide tasemekirjeldused, seda väiksem on hankija hindamisruum ning seda enam peab hinne vastama kirjeldusele (RKo 3-20-1198/58, p 21). Käesoleval juhul on olukord vastupidine, vaidlustaja projektiplaan sisaldab kõiki 5-punktilise taseme kir- jelduse elemente, kuid hankija on sellele vaatamata andnud vaidlustajale 3-punktilise hinde, põhjenda- des seda nõuetega, mis täpsetest tasemekirjeldustest ei tulene. Protokoll ei selgita, mille poolest vaid- lustaja projektiplaan 5-punktilisest tasemekirjeldusest tegelikult kõrvale jääb, mis muudab hindamisot- suse selles osas kontrollimatuks (RKo 3-20-1198/58, p 21). 2.41 Teiseks, ilmneb projektiplaani kriteeriumis ebavõrdne ja vastuoluline hindamine. Koondprotokoll omistab kolmandale isikule 5 punkti muu hulgas seetõttu, et tööetapid, vahetulemused, sõltuvused ja kriitiline ahel on seotud rollide kaasatusega, hankija kaasamine võimaldab jooksvalt küsimusi lahendada, riskid on seotud maandamismeetmetega, testimine ja kvaliteeditagamine on seotud arendustöödega ning migrat- siooni ja kasutuselevõtu tegevused võimaldavad üleminekut ette valmistada ja kontrollida. Samad tunnu- sed on vaidlustaja projektiplaanis olemas: [ärisaladusega kaitstud]. Kui need tunnused on kolmanda isiku puhul 5 punkti põhjenduseks, kuid vaidlustaja puhul loetakse samalaadne struktuur 3-punkti tasemeks, 8/10  peab protokoll selgitama, milline konkreetne sisuline erinevus seda õigustab. Sellist selgitust protokoll ei sisalda, seega on tegemist selgesti õigusvastase hindamisega. 2.42 Vastuolu ilmneb eriti selgelt ka selles, kuidas hankija käsitles riske ja töömahu arvestust. Teise pakkuja (Askend Estonia OÜ) puhul märgib koondprotokoll, et projektiplaanis on küll tuvastatud ajakava pingeli- suse risk ja ressursiarvestuses ei kajastu turvatestimise 145 töötundi kogusummades, kuid puudused ei mõjuta komisjoni hinnangul oluliselt projekti edukat elluviimist.1 Vaidlustaja puhul ei tuvastanud hankija sellist aritmeetilist või ressursitabeli vastuolu, vaid heitis ette, et mõne tööpaketi ja riski seos ei ole piisa- valt põhjendatud, kuigi projektiplaani p-d 4.2, 4.4–4.6, 6.1–6.9, 7.1–7.4 ja 9.2 kirjeldavad vastavad tööma- hud, rollid, testid, migratsioonietapid ja riskimeetmed. 2.43 Sellises olukorras ei ole hindamisotsus oma põhjendustes järjekindel, objektiivselt kontrollitav ressursiar- vestuse vastuolu teise pakkuja pakkumuses ja vaidlustaja väidetav täiendava põhjenduse puudumine pai- gutatakse samale hindeastmele, samas kui eduka pakkuja puhul piisab samade üldiste elementide olema- solust 5 punktiks. Eduka pakkuja puhul kirjeldab protokoll üldiste elementidena tööetappide, vahetule- muste, sõltuvuste ja kriitilise ahela seost rollide kaasatusega, hankija kaasamist nõuete valideerimisse, prioriteetide määramisse, sprindiülevaatustesse ja vastuvõtuotsustesse, riskide sidumist maandamis- meetmetega, testimise ja kvaliteeditagamise seost arendustöödega ning migratsiooni ja kasutuselevõtu tegevuste planeerimist. See kinnitab, et hankija ei kohaldanud hindamistasemeid pakkujate suhtes ühtse mõõdupuu järgi, vaid selgesti eelistanud kolmandat isikut püüdes hindamist suunata endale eelistatud pakkuja suunas. Selline tegevus on aga lubamatu. 2.44 Lisaks eespool käsitletud menetluslikule probleemile näitab riigihanke menetluse käik, et hankija oli koondprotokollis esitatud etteheidetest teadlik juba enne hindamisotsuse tegemist ja esitas nende kohta vaidlustajale selgitustaotluse, millele vaidlustaja vastas põhjalikult enne otsuse tegemist. 2.45 Rõhutades veelkord, siis projektiplaan sisaldab töömahtu rollide ja etappide kaupa (p 4.2), mitte tööliikide või -pakettide kaupa. Nimetatud arve ja mõistet „tööpakett“ kasutas vaidlustaja esmakordselt pärast pak- kumuste esitamise tähtpäeva hankija hinnaselgitustaotlusele antud vastuses. Hankija on seega kasutanud pakkumuse hindamisel selgitusest pärinevaid andmeid esitatud projektiplaanile madalama hinde põhjen- damiseks. RHS § 46 lg 3 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt selgitust pakkumuse sisu kohta, kuid selgi- tuse eesmärk on pakkumuse olemasoleva sisu mõistmine, mitte pakkumuse täiendamine või muutmine ega selgituse pööramine pakkuja kahjuks. Kui hankija pidas projektiplaani esitatud kujul maksimaalse hinde andmiseks ebapiisavalt põhjendatuks, pidi ta hindama projektiplaani sisu ega saanud käsitada hili- semas selgituses toodud arve projektiplaani enda puudusena. Vastasel juhul halvendab hankija nõutud selgituse andmine pakkuja hindamistulemust. See on vastuolus pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaist- vuse põhimõtetega (RHS § 3). Kui hankija oleks jätnud selgitustaotluse esitamata, ei oleks tal olnud alust viidata tundide arvule ning koondprotokolli põhjendus oleks pidanud tuginema üksnes esitatud projek- tiplaani sisule. Hindamisotsus ei vasta seega RHS § 117 lg 1 ja § 3 nõutud põhjendamis- ja kontrollitavuse standardile. 2.46 Kokkuvõtvalt on vaidlustaja seisukohal, et hankija hindamisotsus on mõlemas vaidlustatavas kriteeriu- mis õigusvastane kumulatiivselt mitmel sõltumatul alusel. Tehnilise lähenemise kriteeriumi osas on hankija rakendanud rakendusjuhendi tasemel detailsuslävendit, mida hindamismetoodika ei sisalda, ja kohelnud analoogsete puudustega pakkujaid erinevalt. Projektiplaani kriteeriumi osas on hankija jät- nud arvestamata vaidlustaja projektiplaani läbimõeldud riskijuhtimise ja ressursside jaotuse, hinnanud sarnast ajapuhvri-põhimõtet pakkujate lõikes erinevalt ning jätnud mõlemas kriteeriumis selgitamata eduka pakkuja faktilise paremuse. Nende puuduste koosmõjus ei vasta hindamisotsus hindamiskritee- riumidele, läbipaistvuse, kontrollitavuse ega võrdse kohtlemise nõuetele ning tuleb tunnistada õigus- vastaseks. Otsuste järgnevuse põhimõttest tuleb tunnistada kehtetuks ka eduka pakkuja kvalifitseeri- mise ja kõrvaldamata jätmise otsus. III. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1 Vaidlustuse läbivaatamise viis. Vaidlustaja soovib vaidlustuse kirjalikku menetlemist. 1 Hankija on jätnud selle märkuse PDF-is tavavaates nähtamatuks, kuigi tekst on failist kopeerides täielikult loetav. 9/10 3.2 Riigilõiv. Vaidlustaja tasub kooskõlas RLS § 258 lg 1 p 2 vaidlustuse esitamisel riigilõivu, mille maksekor- raldus lisatakse. 3.3 Esindusõigus. Vandeadvokaat Keidi Kõiv kinnitab esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 1¹). 3.4 Ärisaladuse kaitse ja konfidentsiaalsus. Käesolev vaidlustus sisaldab sisulisi selgitusi vaidlustaja pakku- muses osadest (märgitud terviktekstis halliga, samuti lisa 1). Vaidlustaja taotleb käesolevaga nimetatud teksti osade ärisaladuseks lugemist ja katmist otsusest ning kolmanda isiku eest. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Keidi Kõiv vandeadvokaat Introduct Estonia OÜ lepinguline esindaja Lisad: 1. Riigihangete nr 305569 ja 312013 võrdlustabel (Exceli fail) – KONFIDENTSIAALNE 2. Hankija otsuse põhjendused hindamisele 3. Riigilõivu tasumise maksekorraldus 10/10