dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 19. oktoober 2026
Seotud ettevõtted
Eesti Energia AS (adressaat)
Viit
12.2-1/4180-1
Registreeritud
19. oktoober 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Energia AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2026
Vastutaja
Estella Põllu (Rahandusministeerium, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.eml146 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎Eesti Energia AS-i seisukoht Euroopa Liidu riigihangete määruse eelnõu kavandile id_8742384.asice68 KB

Sisu (failidest)

Saatja: "Kaarle Karp" <[email protected]> Saaja: "Info - RAM" <[email protected]> Teema: Eesti Energia AS-i seisukoht EL-i riigihangete määruse eelnõu kavandile Kuupäev: 2026-10-16 13:13 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Edastan Eesti Energia AS-i kontserni seisukohad määruse eelnõu kavandile. Lugupidamisega, Kaarle Karp Kontserni hangete ja ostujuht +372 5884 4407 | [email protected] Lelle 22, 11318 Tallinn | enefit.com Facebook | LinkedIn | Instagram Estella Põllu Rahandusministeerium [email protected] kuupäev digiallkirjas nr KA-JUH-13/241 Eesti Energia AS- i seisukoht Euroopa Liidu riigihangete õigusraamistiku reformi kohta Täname võimaluse eest esitada seisukoht Euroopa Liidu riigihangete õigusraamistiku reformi kohta. Eesti Energia toetab regulatsiooni lihtsustamist , digitaliseerimist ja halduskoormuse vähendamist . Meie hinnangul võiks siiski eelistada senise direktiivipõhise regulatsioonimudeli säilitamist , kuna see võimaldab liikmesriikidel arvestada oma majandus - ja õiguskeskkonna ning erinevate sektorite eripäradega . Praegune määruse eelnõu on suures osas üles ehitatud kehtivate direktiivide regulatsioonile , kuid sisaldab jätkuvalt üldsõnalisi sätteid , mille praktiline kohaldamine ei ole üheselt selge . Vahetult kohalduva määruse puhul peaks regulatsioon olema oluliselt selgem , täpsem ja ühetaolisemalt rakendatav kui praeguses eelnõus . Oleme aru saanud , et ka määruse kehtestamisel võib liikmesriikidele jääda võimalus reguleerida siseriiklikult alla rahvusvaheliste piirmäärade jäävaid hankeid . Kui see nii on, tekib küsimus , millist sisulist lisaväärtust annab direktiivide asendamine määrusega . Kui oluline osa hangetest jääb jätkuvalt siseriiklikult reguleeritavaks , tundub direktiivipõhine lahendus paindlikum ja põhjendatum . Võrgustikusektor peab säilima eraldi Võrgustikusektori regulatsioon peab ka tulevikus säilima selgelt eristatavana . Võrgustikusektori hankijaid ei tohiks käsitleda klassikalise sektori hankijate ja kontsessioonidega ühetaoliselt . Võrgustikusektori hankijad on sageli äriühingud , mis tegutsevad avatud turul , peavad olema majanduslikult efektiivsed ning teenima omanikule tulu , sealhulgas dividende . Samal ajal konkureerivad nad ettevõtetega , kellele riigihangete regulatsioon ei kohaldu . Eesti Energia jaoks on see eelkõige võrdsete konkurentsitingimuste küsimus . Hankijaks olemisega kaasnevad piirangud hankimise kiiruses , läbirääkimiste paindlikkuses , tarnijate valikus , otsustusprotsessis , vaidlustusriskis ja äriliselt tundliku teabe konfidentsiaalsuses . Sõltumata sellest , kui efektiivseks hankemenetlus kujundada , jääb hankereegleid järgiv äriühing kiiruses ja menetluskulus ebasoodsamasse olukorda võrreldes konkurendiga , kes samu reegleid järgima ei pea. ELi regulatsioon ei tohiks asetada avatud turul tegutsevat riigi osalusega äriühingut üksnes tema omandistruktuuri või hankijastaatuse tõttu konkurentidest halvemasse olukorda . Erasektori hinnapakkumuse küsimise loogika on tervitatav Positiivse muudatusena näeme eelnõus erasektori hinnapakkumuse küsimise loogikale sarnaneva paindlikuma hankemudeli kasutamist , mis võimaldab küsida turult pakkumusi , pidada pakkujatega sisulisi läbirääkimisi ning kujundada lõplik lahendus koostöös turuosalistega . Selline lähenemine on eriti vajalik tehniliselt keerukate , innovaatiliste ja kiiresti muutuva turuga hangete puhul , kus hankija ei pruugi menetluse alguses olla võimeline lõplikku lahendust ammendavalt kirjeldama . Kui otsustatakse määrust mitte kehtestada ja jätkata direktiivipõhise regulatsiooniga , soovitame kaaluda paindliku hinnapakkumuse küsimise põhise hankemudeli lisamist ka direktiivi . See aitaks muuta hankimise kiiremaks ja turupõhisemaks , säilitades samal ajal konkurentsi , läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise . Konkurentsile avatud tegevuste vabastamine Oluline on säilitada ja lihtsustada võimalust vabastada hankekohustusest tegevused , mis toimuvad reaalselt avatud ja konkurentsipõhisel turul . Uue määruse artiklites 19–20 ette nähtud vabastamise protsess peaks olema võimalikult lihtne . Kui tegevus toimub avatud turul , turulepääs on vaba ja tegelik konkurents on olemas , peaks sellest piisama hankekohustusest vabastamise alusena . Täiendavad põhjendused ja menetluslikud nõuded olukorras , kus toimiva konkurentsi olemasolu on juba tuvastatud , tekitavad halduskoormust ega anna sisulist lisaväärtust . Eesti Energia eesmärk on saada hankekohustusest võimalikult ulatuslik vabastus nendele kontserni tegevustele , mille puhul on tagatud vaba turulepääs ja tegelik konkurents . Sama põhimõte sisaldub praegu RHS §-s 154. Kontsernisisesed sisetehingud Samuti võiks regulatsioon võimaldada kontsernisiseste ressursside paindlikumat kasutamist olukorras , kus kontserni kuuluv ettevõte suudab täita valdava osa tellimusest , kuid terviklahenduse valmimiseks on vaja osta piiratud mahus täiendavaid töid , asju või teenuseid väljastpoolt kontserni . Näiteks võib kontserni ettevõte olla võimeline projekteerima , tarnima ja paigaldama elektriautode laadimislahenduse , kuid vajada terviklahenduse lõpetamiseks väliselt ettevõtjalt üksnes asfalteerimistööd . Kui kontsernisiseselt on võimalik täita näiteks vähemalt 80-90% terviklahendusest ja väljast ostetav osa moodustab üksnes toetava või lahutamatult seotud kõrvalosa , ei peaks selle piiratud osa ostmiseks olema vajalik eraldi hankemenetluse korraldamine . Selline erand peaks olema selgelt piiritletud ning kohalduma juhul , kui väljast ostetav osa on kontsernisisese tehingu põhiesemega otseselt seotud ja vajalik terviklahenduse valmimiseks . Erandit ei tohiks kasutada eesmärgiga anda olulise mahuga iseseisvaid töid või teenuseid hankemenetluseta kolmandatele isikutele . Kaaluda ka riigile kuuluvate äriühingute vahel sisetehingute lubamist . Elutähtsa teenuse osutajatele suurem paindlikkus Sõltumata sellest , kas ELi hankeregulatsioon jääb direktiivipõhiseks või viiakse üle määruse vormi , tuleks elutähtsa teenuse osutajatele (ETO) luua paindlikum hankerežiim . ETO puhul peab esmane eesmärk olema elutähtsa teenuse toimepidevuse ja varustuskindluse tagamine . ETO-del peaks olema suurem paindlikkus hankemenetluse liigi valikul ja läbirääkimiste pidamisel ning võimalus teha kiireloomulisi ja toimepidevuse tagamiseks vajalikke oste paindlikumalt . Samuti peaks ETO-l olema võimalik sõlmida sama asja või teenuse kohta paralleelselt hankelepinguid mitme tarnijaga , kui see on vajalik varustuskindluse tagamiseks , ühest tarnijast sõltuvuse vähendamiseks või tarneriski hajutamiseks . Dünaamilise hankesüsteemi säilitamine Me ei pea põhjendatuks dünaamilise hankesüsteemi (DHS) kaotamist sellisel kujul , nagu see praegu toimib . DHS on paindlik lahendus korduvate ostude tegemiseks ning võimaldab uutel kvalifitseeruvatel pakkujatel süsteemiga liituda kogu selle kehtivusaja jooksul . DHS- i kaotamise asemel tuleks olemasolev lahendus säilitada ja vajaduse korral seda lihtsustada . Eriti võrgustikusektoris ja ETO-de puhul on oluline säilitada hankevahendid , mis võimaldavad korduvate vajaduste puhul kiiresti konkurentsi tekitada , hoida tarnijate ringi avatuna ning vältida iga ostuvajaduse puhul uue tervikliku hankemenetluse alustamist . Raamlepingute pikkus Võrgustikusektori puhul tuleks säilitada võimalus sõlmida raamlepinguid kuni kaheksaks aastaks . Võrgustikusektori investeeringud , pikaajalised hooldusvajadused , seadmete elutsükkel ja varuosade kättesaadavus erinevad sageli klassikalise sektori tavapärastest ostudest . Lühem raamlepingu periood võib suurendada korduvate hankemenetluste arvu , halduskoormust ja tarneriske . Seetõttu soovime võrgustikusektorile erandit , mille kohaselt säiliks raamlepingute maksimaalse kestusena kaheksa aastat , välja arvatud juhul , kui pikem kestus on raamlepingu eset arvestades objektiivselt põhjendatud . Digitaliseerimine ja „once only“ põhimõte Näeme eelnõus ette nähtud digitaliseerimises olulist positiivset muutust . „Once only“ ehk andmete ühekordse esitamise põhimõte on õige suund , sest ettevõtjatelt ei peaks korduvalt küsima andmeid , mis on avaliku sektori süsteemides juba olemas . Samas on liikmesriikide digitaliseerituse tase väga erinev . Üleminek ühtsele digitaalsele andmevahetusele võib olla kulukas ja aeganõudev eriti riikides , kus hanke - ja haldusprotsessid toimivad veel suuremas ulatuses paberil või infosüsteemid ei ole omavahel integreeritud . Uue lähenemise rakendamine eeldab investeeringuid infosüsteemidesse , andmevahetuslahendustesse , andmekvaliteeti ja töötajate koolitamisse . Seetõttu tuleb arvestada liikmesriikide erineva lähtepositsiooniga ning näha ette piisav üleminekuaeg . Kolmandad riigid ja päritolu kontroll Mõistame Euroopa strateegilise autonoomia , varustuskindluse ja kolmandatest riikidest sõltuvuse vähendamise eesmärke . Samas muudab ettevõtjate , kaupade , teenuste ja nende komponentide päritolu kontroll hankemenetluse oluliselt keerukamaks ja ajamahukamaks . Keerukate seadmete ja tehnoloogiliste lahenduste tarneahelad võivad hõlmata mitut riiki , tootjat ja allhankijat . Seetõttu tuleb enne päritolukontrolli kohustuste kehtestamist selgelt kindlaks määrata : milliseid andmeid tuleb koguda ja kontrollida ; kes vastutab esitatud päritoluandmete õigsuse eest ; kas tõendamiskohustus lasub pakkujal , hankijal või mõlemal ; millises ulatuses peab hankija kontrollima pakkuja ja tema tarneahela andmeid ; milline on kontrollimisega kaasnev halduskoormus ja kulu ; kas kavandatud kontrollimehhanism annab tegelikult tulemuse , mida regulatsiooniga soovitakse saavutada . Päritolukontroll ei tohiks muutuda hankija jaoks ebaproportsionaalseks tarneahela auditeerimise kohustuseks ega piirata põhjendamatult võimalust valida majanduslikult ja tehniliselt sobivaim lahendus . Kokkuvõte Eesti Energia hinnangul võiks Eesti ELi tasandi läbirääkimistel lähtuda järgmistest põhimõtetest : eelistada direktiivipõhise regulatsioonimudeli säilitamist ; hinnata , millist lisaväärtust annab määrus , kui alla rahvusvaheliste piirmäärade jäävad hanked on jätkuvalt siseriiklikult reguleeritavad ; säilitada võrgustikusektori selge eristaatus ; tagada avatud turul tegutsevatele võrgustikusektori äriühingutele võimalikult võrdsed konkurentsitingimused ; säilitada määruses kavandatud paindlik hinnapakkumuse küsimise loogika või määrusest loobumisel lisada vastav võimalus direktiivi ; lihtsustada konkurentsile avatud tegevuste hankekohustusest vabastamist ; võimaldada piiratud ulatuses kontsernivälise kõrvalosa ostmist ilma eraldi hankemenetluseta , kui valdav osa terviklahendusest täidetakse kontsernisiseselt ; luua ETO-dele paindlikum hankerežiim ning võimaldada sama asja või teenuse puhul kasutada paralleelselt mitut tarnijat ; säilitada DHS ja keskenduda selle lihtsustamisele , mitte kaotamisele ; säilitada võrgustikusektori raamlepingute maksimaalse kestusena kaheksa aastat ; toetada „once only“ põhimõtet , arvestades liikmesriikide erineva digitaalse valmisoleku ja investeeringuvajadusega ; hinnata põhjalikult kolmandate riikide ja päritolukontrolliga kaasnevat halduskoormust , vastutust ja tegelikku mõju ; määruse kasuks otsustamisel muuta regulatsioon oluliselt selgemaks ja täpsemaks ning sätestada võrgustikusektori erisused sõnaselgelt . Kavandatav määrus on väga mahukas ning selle potentsiaalne mõju ulatuslik . Sellise õigusakti sisuline hindamine nõuab põhjalikku õiguslikku , majanduslikku ja rakenduslikku analüüsi . Arvamuse esitamiseks antud ajaraamistik on olnud sellise mahuga muudatuse põhjalikuks läbitöötamiseks piirav . Seetõttu soovitame anda liikmesriikidele eelnõu analüüsimiseks ja seisukohtade kujundamiseks täiendavat aega ning korraldada enne regulatsiooni lõplikku kujundamist arutelusid eri liikmesriikide hankijate , pädevate asutuste ja teiste regulatsioonist otseselt mõjutatud osapooltega . Kokkuvõttes ei ole praegune määruse eelnõu meie hinnangul veel piisavalt selge ja tasakaalustatud , et põhjendada direktiivipõhiselt regulatsioonilt üleminekut ühele vahetult kohalduvale määrusele . Regulatsiooni vormist olulisem on lõpptulemus : uus raamistik peab vähendama bürokraatiat , toetama digitaliseerimist ja toimepidevust , arvestama tegeliku turukonkurentsiga ning mitte kahjustama avatud turul tegutsevate võrgustikusektori ettevõtete konkurentsivõimet . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaarle Karp Kontserni hangete ja ostujuht Eesti Energia AS Saatja: Kaarle Karp <[email protected]> Saadetud: 16.10.2026 16:13 Adressaat: Info - RAM <[email protected]> Koopia: Estella Põllu - RAM <[email protected]>; Tarmo Porgand - RAM <[email protected]> Teema: Eesti Energia AS-i seisukoht EL-i riigihangete määruse eelnõu kavandile Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.Tere!Edastan Eesti Energia AS-i kontserni seisukohad määruse eelnõu kavandile. Lugupidamisega, Kaarle KarpKontserni hangete ja ostujuht +372 5884 4407 | [email protected] 22, 11318 Tallinn | | |
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel