Pöördumine

Saatja: "Fredy Bogomolov | PõBo Teadmuskeskus OÜ" <[email protected]> Saaja: "Info - SOM" <[email protected]> Teema: Lastekaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve menetluse asend lastekaitsetöös Kuupäev: 2026-10-25 07:45 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lugupeetav Sotsiaalministeeriumi teenistuja Palun selgitada lastekaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve menetluse positsiooni KOVi menetlustes. LasteKS § 38 sätestab KOV üksuse riikliku järelevalve pädevuse kindlate kriteeriumite osas. Olen oma töös kokku puutunud erinevate tõlgendustega, kuid LasteKS ei anna ühest vastust: kas riiklik järelevalve on lastekaitsetöö keskne menetlus, millele lisandub tavaline haldusmenetlus (sotsiaalhoolekandelise abi määramine) VÕI tegemist on täiendava menetlusega lastekaitsetöö haldusmenetluse kõrval. Selgitan lähemalt. Lastekaitseseaduse alusel on eri KOVide juristid jõudnud erinevale lähenemisel. Kahjuks ei toeta ülevõetud lastekaitsetöö metoodika (nt Turvalisuse märgid) ühest arusaama lastekaitsetöö õigusruumist. Variant 1. Kogu lastekaitsetöö, v.a sotsiaalkaitseliste hüvitiste määramine, on riiklik järelevalve. Lastekaitsetöötaja sekkumine põhineb vajadusel selgitada välja lapse abivajadus või abivajadust tingivad asjaolud ehk teha järelevalvet, mis tingib lapse abivajaduse. Üksnes olukord, kus KOV lastekaitsetöötaja määrab sotsiaalhoolekandelist abi väljub riikliku järelevalve menetlusest, s.o siis toimub nn tavaline haldusmenetlus. Variant 2. Riiklik järelevalve on üksnes täiendav menetlus, s.o lastekaitsetöö (abivajaduse väljaselgitamine) ja sotsiaalhoolekandelise abi andmine on haldusmenetlus ning teatud juhtudel saab lastekaitsetöötaja rakendada riikliku järelevalve meetmeid. Lastekaitsetöös on oluline nn pehme lähenemine, seega ei saa kogu sekkumine olla riiklik järelevalve, vaid riiklik järelevalve on üksnes täiendav meede. Lastekaitsetöötaja viib läbi haldusmenetlust (kogub tõendeid, hindab neid, selgitab välja abivajaduse haldusmenetluses), selle sees toimub ka vajadusel sotsiaalkaitse hüvitiste pakkumine. Üksnes vajaduse korral (nt jõulise sekkumise vajaduse korral) teavitab lastekaitsetöötaja riikliku järelevalve algatamisest ning rakendab erimeetmeid. Probleemiks 2. variandi juures on aga see, et lastekaitsetöötaja haldusmenetluse, v.a sotsiaalkaitseliste hüvitiste määramise menetluse, eesmärgiks on lapse ja pere seisundi väljaselgitamine ning sekkumine lapse heaolu ja õiguste kaitseks. Selle lähenemise puhul saaks olla olukord, kus juriidiliselt oleks ühe pere suhtes samaaegselt kaks sama sisuga (ja võimalik, et ka kolmas - hüvitised) menetlust. Palun selgitage Sotsiaalministeeriumi nägemust lastekaitseseaduse tõlgendusest. Palun selgitage ka Sotsiaalministeeriumi nägemuse ja lastekaitsetöö metoodika (Turvalisuse märkide) sobivust õiguslikult. Kas enne metoodika kasutusele võtmist on seda ka analüüsitud? Kui jah, kas oleks võimalik mulle analüüs edastada. Tänan põhjalike selgituste eest, mis aitaks edasi viia lastekaitsetöö menetluspraktika ühtlustamisele Eestis! PS. Kasutan saadud vastuseid enda õigusalaste koolituste läbiviimisel lastekaitsetöötajatele. Lugupidavalt Fredy Bogomolov See e-kiri on mõeldud vaid adressaadile ametialaseks kasutamiseks. Kui te pole e-kirja adressaat, siis ei tohi te kirjas olevat teavet ilma loata mingil viisil kasutada. Kui olete saanud kirja eksituse tõttu, palun teavitage sellest kohe e-kirja saatjat ja kustutage e-kiri koos kõikide lisadega.