Pr Liisa-Ly Pakosta
Teie 22.07.2004 nr 8-1/5632-1
Justiitsministeerium
[email protected]
Meie 19.08.2024 nr 6-3/24-263
Arvamus kohtute seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõule
(kohtuhaldusmudel)
Lugupeetud justiits- ja digiminister
Tänan võimaluse eest avaldada arvamust kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõule (kohtuhaldusmudel).
Eelnõuga tutvumise järgselt laekusid Harju Maakohtu kohtunikelt alljärgnevad tähelepanekud.
Üldiselt peetakse kõnealust eelnõud vajalikuks ning toetatakse senise kohtuhaldusmudeli
muutmist pakutud viisil. Mõnes aspektis vajaks eelnõu siiski täpsustamist või täiendamist.
Eelnõu pinnalt jääb ebaselgeks kohtu esimehe ja kohtuhaldusteenistuse (KHT) direktori
pädevuste suhestumine, millistes küsimustes jääb otsustuspädevus ühele või teisele. Nt eelnõu
kohaselt puudub kohtu esimehel igasugune võimalus kohtu teenistujate ülesandeid muuta, need
paneb paika kohtuhaldusteenistus. Samas paljud ametnikud (nt kohtujuristid) ei kuulu
kohtuhaldusteenistusse.
Kohtuhaldusteenistus oma olemuselt on ametiasutus. Eelnõu kohaselt on sellel juht, kuid
juhtimisülesandeid ei ole kirjeldatud. Samuti ei ole kirjeldatud teenistuse ülesanded. Teenistuse
eesmärk on tagada õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks vajalike tugiteenuste
osutamine. Vastav kohustus võiks olla eelnõus selgelt sõnastatud.
Eelnõus võiks olla sõnastatud ka kohtute võimalus osaleda eelarve läbirääkimistes parlamendis.
Taolist pädevust ei ole eelnõus ette nähtud ei teenistuse direktorile ega ka KHNile.
Aadress: Lubja 4, Tallinn, 19081; registrikood: 74001728; telefon: 620 0100; faks: 620 0000; e-post:
[email protected].
Lisainfo: www.kohus.ee
KHNil pädevusena võiks märkida ka kohtute IKT arenduste tellimise rolli. IKT on tänapäevases
kohtupidamises kujunenud juba põhitegevuse osaks, mistõttu on selle pädevuse ja kohustuse
rõhutamine oluline. KHNi pädevusele IKT arengut suunata peaks korrespondeerima
sõnaselgelt ka KHT pädevus seda ellu viia.
Algne eelnõu versioon nägi KHNi liikmetena ette ka valitud spetsialistid. Nende asemel on
praeguses versioonis tuldud tagasi kehtiva mudeli juurde, mille kohaselt on lisaks kohtunikele
KHNi koosseisus kaks riigikogu liiget, advokatuuri esindaja, peaprokurör ja õiguskantsler.
Eelnõuga planeeritakse muuta KHN funktsiooni n.ö kohtute juhtimisorganiks, mis lisaks
üldistele arengusuundade kehtestamisele osaleb kohtute strateegilises ja operatiivtasandi
juhtimises. Ei ole mõeldav, et nt peaprokurör ja õiguskantsler hakkaksid KHNi liikmetena mitu
korda kuus koos käima ning omaksid pädevust osaleda kohtute igapäevaste juhtumisküsimuste
otsustamisel. Kui seadusandja peab vajalikuks nimetatud institutsioonide esindajate kaasamist
kohtute üldiste arengusuundade kehtestamisesse vmt, tuleks eelnõus sõnastada konkreetsed
küsimused ja valdkonnad, milliste aruteludes ja otsustustes vastavad institutsioonid osaleda
võiks.
Eelnõus on märgitud, et KHNi kohtunikest liikmete valimise täpsema korra sätestavad kohtud
ise. KHNi kohtunikest liikmetele võiks olla seaduse tasandil kehtestatud pädevuskriteeriumid.
Tegemist on aktiivse juhtimisorganiga, mistõttu võiks sinna valitavatel kohtunikel olla ka
vastavad teadmised ja -oskused. Vajadusel võiks viidata nt avaliku teenistuse juhtide
kompetentsimudelile. Täpsem valimise kord jääks seejuures kohtute enda kujundada (kes saab
kandidaate üles seada, valimiskampaania jms).
KS § 40-1 lg-s 2 peaks olema sätestatud ka kohtunikest asendusliikmete valimine.
KS § 41-1 lg 2 osas toodi välja, et selles kajastuv volitusnorm on liiga üldine ja abstraktne.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Astrid Asi
kohtu esimees