riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu osas

Justiitsministeerium Teie 31.08.2021 nr 8-1/5464 [email protected] Meie 14.09.2021 nr 12-1/21/636-2 Tartu Maakohtu arvamus riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu osas Justiitsministeerium edastas Tartu Maakohtule arvamuse avaldamiseks riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tartu Maakohtu seisukoha koostamiseks paluti kohtunikel ja kohtujuristidel esitada oma kirjalik arvamus. Eelnõu osas esitasid arvamused üks kohtunik ja kaks kohtujuristi, millised edastan. MENETLUSABI Seoses elatustaseme tõusuga ja ka muudest elulistest kaalutlustest nähtuvalt peetakse põhjendatuks riigilõivumäärasid tõsta. Ilmselt see siiski eriti kohtusse pöördumist ei vähenda, vaid pigem tõstab kohtute töökoormust seoses rohkemate menetlusabi taotluste esitamisega. Vastupidiselt eelnõus märgitule on kohtusse pöördumine on kättesaadav ja soodne lahendus, kuna kohtusse pöörduja taotleb tihti nii riigi õigusabi kui menetlusabi ja sedakaudu saab ta kogu asja lahendamise lükata riigi kulul toimuvaks. Pöörduja vabaneb nii oma probleemiga tegelemisest kui ka selle eest tasumisest. Asjaolu, et kunagi hiljem temalt see kulu ehk välja mõistetakse, ei mõjuta isikuid piisavalt. Seega ainult riigilõivude tõstmisest eesmärgi saavutamiseks ei piisa. Koos riigilõivude tõstmisega tuleks üle vaadata ka menetlusabi andmise ja selle andmisest keeldumise kord, eelkõige lihtsustada taotluste lahendamist ja suurendada kohtu võimalust menetlusabi andmisest keeldumiseks avalduse perspektiivi ja avaliku huvi/õiguskaitsevajadust arvestades. KÄTTETOIMETAMINE Toodi välja, et kättetoimetamiste puhul sobivad kõik lahendused, mis teevad kättetoimetamise kiiremaks. See tähendab, et peab olema võimalikult lihtne lugeda menetlusdokument kätte toimetatuks ka isikule, kes seda kätte saada (vastu võtta) ei taha. Kindlasti ei saa loobuda paberkandjal kättetoimetamisest. Maapiirkonnas on see variant sageli ainus, mis toimib ja isikule ka tegeliku kättetoimetamise tagab. Aadress: Suur 1, Jõgeva, 48306; registrikood: 74001966; telefon: 776 2240; e-post: [email protected] Lisainfo: www.kohus.ee Arvamuse esitanud kohtunik märkis, et tema praktikast nähtuvalt toimub valdav enamus elektroonilist kättetoimetamist nutitelefoni vahendusel. Paraku menetlusosalised ei saa/ei vaevu nutitelefonis manuseid avama. Seega on paberil allkirja vastu kättetoimetamine ka tänapäeval jätkuvalt aktuaalne. KIRJALIKU MENETLUSE, MAKSEKÄSU MENETLUSE JA LIHTMENETLUSE PIIRMÄÄRADE TÕSTMINE Üks arvamuse esitanu pidas muudatusettepanekut põhjendatuks. Lihtmenetluse osas tundub senine 2000 eurot põhinõudeid + 2000 eurot kõrvalnõudeid olevat ajale jalgu jäänud. Praegusest 2000 + 2000 raamist lähevad välja juba nt kallimate sülearvutite ja tööriistade järelmaksu lepingud, kus tõepoolest midagi keerulist pole ja võiks menetleda lihtmenetluses. Samas tuleb meeles pidada, et ainult hagi hind ei näita menetluse keerukust ja vahel on väikese hagi hinnaga vaidlused need kõige keerukamad. Nt on Tartu Maakohtu praktikas ette tulnud vaidlus, kus vaidluse all olnud ligikaudu 400-eurost ehituse töövõtu garantiinõuet sai hagi hinna tõttu menetleda lihtmenetluses. Tegelikkuses tuli kuulata üle mitmeid tunnistajaid, pidada mitu istungit, hinnata hulgaliselt ehitusdokumente ja lõpuks telliti veel 2000-euroses suurusjärgus hinnaga ekspertiis. Taotleti ka vaatluse ja eksperimendi läbiviimist, mis jäi rahuldamata. Mida kõrgem on lihtmenetluse piirmäär, seda rohkem on ilmselt selliseid vaidlusi, mis hinna järgi on lihtmenetlus, sisuliselt aga väga mahukad. Seega ei võib lihtmenetluse hagi hinna ülempiiri tõstmisest loodetud töömahu kokkuhoid osutuda oodatust mõnevõrra väiksemaks. Arusaamatu on seletuskirja lk 6 sõnastus, et „kohtunikel on võimalik edaspidi kuni 5000 euro suuruste põhinõuete läbivaatamisel kaaluda lihtsustamisvõimaluste kasutamise otstarbekust.“ Ebaselgeks jääb, mida sellise sõnastusega silmas peetakse. Kas seda, et kuni 5000-eurost asja menetletakse lihtmenetluses, kuid kohtunik ise otsustab, milliseid lihtmenetluse põhimõtteid ta kasutab? Või et kuni 5000-eurose hinnaga asja puhul kohtunik otsustab, kas on lihtmenetlus või mitte? Segaduste vältimiseks võiks seletuskirja sõnastust täpsustada. Ebaselgeks jääb ka TsMS § 404 kirjalik menetlus kohtu määramisel hinna tõstmine. Kehtivas seaduses on kirjaliku menetluse hagi hinna piirmäär (3200 põhinõue) kõrgem kui lihtmenetluses (2000 põhinõue), pärast muudatust jääks aga madalamaks (lihtmenetlus 5000, kirjalik 4500). Kas see tähendaks, et osades lihtmenetluse asjades poleks kohtul õigust määrata asja läbivaatamist ilma kohtuistungita (TsMS § 405 lg 1 p 7)? Siis kaotaks vahemikus 4500 – 5000 eurot lihtmenetlus suure osa oma funktsioonidest. Seaduse mõtte ja eesmärgi ja välja kujunenud praktikaga oleks kooskõlas, kui kohtu määramisel kirjaliku menetluse hind oleks kõrgem kui lihtmenetluse oma. See võimaldaks mõnedes asjades, mida ei saa menetleda päris lihtmenetluses, loobuda siiski kohtuistungist ja viia n.ö täisväärtuslik menetlus läbi kirjalikult, kui tõendid seda võimaldavad. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liivi Loide Tartu Maakohtu esimees