dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tartu Maakohus
Väljaminev kiriAvalik

Tartu Maakohtu arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (paberivabale kohtumenetlusele üleminek) kohta

Tartu Maakohus · 3. september 2021
Viit
12-1/21/591-2
Registreeritud
3. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
10 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
Sari
10-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
10-3/2021
Vastutaja
Mare Laanoja (Tartu Maakohus, Kohtu esimehe juhtimisvaldkond, Õigusteenistus)

Failid

  • 📎12-121591-2 03.09.2021 Väljaminev kiri.bdoc311 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Teie 10.08.2021 nr 8-1/5085 [email protected] Meie 03.09.2021 nr 12-1/21/591-2 Tartu Maakohtu arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (paberivabale kohtumenetlusele üleminek) kohta Justiitsministeerium saatis Tartu Maakohtule arvamuse avaldamiseks paberivaba kohtumenetluse eelnõu. Tartu Maakohtu arvamuse koostamiseks paluti tsiviilasju lahendavatel kohtunikel ja kohtujuristidel esitada oma kirjalik arvamus. Esitatud arvamustes tunti muret eelkõige paberdokumentide korduva trükkimise, tehniliste lahenduste ja infosüsteemi kvaliteedi üle. Üldplaanis toetatakse digitoimiku kasutuselevõttu, kuid digitoimiku kasutamise populaarsus ja praktika on menetlusgruppide seas erinev. Digitoimik on muutnud töötamise paindlikumaks, pakkudes näiteks ka kodus töötamise võimalust, kuid on mitmeid menetlusgruppe, kes siiani eelistavad töötada pabertoimikuga. Ilmselt on paratamatu, et suurtes ja mahukates asjades trükivad kohtuametnikud olulised dokumendid välja. Põhjused selleks on erinevad, näiteks on paberil pikemaid tekste mugavam lugeda, markeerida või on tegemist lihtsalt isikliku eelistusega. Täielik üleminek ja harjumine digilahendustega võtab veel mõnevõrra aega. Seetõttu oleks otstarbekas, et kui maakohtus on sellist n.ö osalist pabertoimikut peetud, saadetaks see lahendi peale kaebuse esitamisel ka ringkonnakohtusse edasi. Vastasel juhul võib tekkida keskkonnavaenulik paberit raiskav olukord, kus samad dokumendid trükitakse välja nii maakohtus kui ringkonnakohtus. Arvamuse esitanud kohtunik märkis, et tema hinnangul tuleb muuta kantselei töökorraldust märkides milliseid dokumente tuleb välja trükkida, tuues näitena, et tema isiklikult soovib paberkandjal alati hagiavaldust ja kostja vastust. Nendest kaalutlustest tulenevalt ei saa nõustuda selle ettepanekuga: „Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks TsMS §-d 636 ja 675 ning § 708 lõige 2. Digitaalse toimiku puhul puudub vajadus nõuda teiselt kohtult asja lahendamiseks kohtuasja toimikut. Toimik on kõikidele kohtutele juurdepääsetav kohtute infosüsteemi kaudu.“ Keskkonnahoiu nimel tuleb kaaluda alternatiivseid regulatsioone, näiteks et juhul kui maakohtus on peetud täielikku või osalist pabertoimikut, saadetakse see edasikaebuste korral järgmistesse kohtuastmetesse edasi. Aadress: Suur 1, Jõgeva, 48306; registrikood: 74001966; telefon: 776 2240; e-post: [email protected] Lisainfo: www.kohus.ee Alternatiivselt võiks kohtunikul ja menetlusgrupil olla võimalus otsustada konkreetses tsiviilasjas pabertoimiku pidamine (viisil, et sinna trükitakse kõik dokumendid). Sellisel juhul tehakse märge kohtute infosüsteemi ning ka kõrgematel kohtutel on võimalik kasutada sama pabertoimikut. Seejuures tagaks see ühtlasi ülemineku paindlikkuse, andes kohtunikule võimaluse kontrollida digitoimikule ülemineku kiirust ja korda ning väldiks olukorda, kus kõrgema astme kohus satub segadusse mõnede dokumentide puudumise tõttu. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata ka infosüsteemide täitmisele, kasutusmugavusele ja üldisele kvaliteedile. Näiteks tuleks dokumendid ja kõiksugused lisad nimetada viisil, et menetleja saaks dokumenti avamata aru, millega on tegemist. Näiteks kinnistusasjade digitoimikute puhul on siinkohal väga suur probleem. Samuti võiks töövaidluskomisjoni digitoimik olla kohtute infosüsteemi laetud viisil, et sealt saaks üksikuid dokumente kätte ilma tervet toimikut alla laadimata. Samuti tuleks tähelepanu pöörata korrektsele kronoloogilisele järjestusele. Esile toodi ka seda, et digitoimikule üleminekul peaksid infosüsteemid olema arendatud piisavalt kaugele, et nendega oleks vähem probleeme. Liiga palju tuleb töös esile veateateid. Kuigi need üldjuhul parandatakse mõne tunniga, siis selleks hetkeks ju katkeb töö. IT-abi peaks olema võimeline minutite jooksul võtma ette pöörduja probleemi lahendamise, olgu see nende hinnangul väike või suur, ning ka kohtumajas kohapeal peaks olema rohkem IT-toega tegelevaid ametnikke (Tartu kohtumajas on neid üks). Samuti võiks IT-abi tööaeg olla paindlikum katmaks suuremat osa kalendripäevast, sest paljud kohtunikud kirjutavad otsuseid ka väljaspool traditsioonilist tööaega. Samuti võiks tähelepanu pöörata riistvara kvaliteedile. Kui eesmärk on täielikult üle minna paberivabale kohtumenetlusele, tuleb selleks tagada ka tehnilised vahendid, s.o kõrgema resolutsiooniga arvutiekraanid, millelt pikkade süvenemist nõudvate tekstide lugemine ei kahjustaks ega väsitaks ametniku silmi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liivi Loide Tartu Maakohtu esimees
Allikas: Tartu Maakohus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel