Tasude ja kulude korra muutmine

SELETUSKIRI „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“, mis on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega, Eesti Advokatuuri juhatuse 19. veebruari 2013. a otsusega vastuvõetud muudatuste kohta. 1. Sissejuhatus „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi tasude ja kulude kord) sätestab riigi õigusabi osutamise eest makstavad tasumäärad ja kulude hüvitamise ulatuse. 2. Korra muutmise õiguslik alus ja eesmärk Korda muudetakse riigi õigusabi seaduse (RT I 2004, 56, 403) § 21 lõike 3 alusel, mille kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. Advokatuuri juhatus võib eelarveaasta kestel riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja tasumäärasid ning kulude hüvitamise ulatust ja korda muuta. Riigi õigusabi tasumäärade muutmise peamiseks eesmärgiks on maksta advokaadile riigi õigusabi osutamise eest õiglasemat tasu, st tasustada riigi õigusabi osutamist senisest kõrgema määraga ja tõsta ka sõidukulude hüvitamise määra, et viimatinimetatu oleks võrreldav prokuröridele hüvitamisele kuuluvate summadega. Lisaks on korras täpsustatud riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks taotluse esitamise korda ning muudetud tasude ja kulude väljamaksmist reguleerivat sätet. Advokatuuriseaduse § 641 lg 2 seab advokatuuri juhatusele kohustuse tagada riigi õigusabi katkematu korraldus ja osutamine ning riigi õigusabi mõistlik kättesaadavus. Tõhusa õigusabi puudumine võib olulisel määral takistada kõigi põhiseaduses sätestatud õiguste, vabaduste ja kohustuste rakendamist isikute poolt. Selleks, et oleks tagatud isikutele õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus, peab advokatuuri juhatus vajalikuks tõsta riigi õigusabi tasumäärasid, motiveerides seeläbi enam advokaate osutama õigusabi riigi õigusabi korras ning tagades advokaatidele riigi õigusabi osutamise eest turuhinnaga võrreldes senisest õiglasem tasu. Käesolevate muudatustega ei saavutata tasude osas kaugeltki veel turuhinnaga konkureerivaid tunnihindasid, kuid advokatuuri juhatus jätkab võimaluste otsimist tagamaks advokaatide kõrgem motiveeritus tegeleda riigi õigusabi osutamisega, mille üheks eeltingimuseks on senisest kõrgemad tasumäärad. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks taotluse koostamise korra täpsustamine ning tasude ja kulude väljamaksmist reguleerivat sätte muutmise vajadus on tingitud asjaolust, et 01.04.2013. a rakendub riigi õigusabi infosüsteemis arendus, mille tulemusel saavad advokaadid sisestada riigi õigusabi osutamise eest makstavate tasude ja hüvitatavate kulude taotlusi läbi infosüsteemi ning pärast selle rahuldamist menetleja poolt edastada andmed läbi infosüsteemi väljamaksmiseks advokatuuri juhatusele. Advokatuuri juhatus on muudatusi tehes kohustatud silmas pidama riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu, kehtestades tasumäärad ja kulude hüvitamise ulatuse arvestusega, et riigi õigusabi oleks tagatud 2013. aasta eelarveaasta lõpuni. 3. Tasu arvestamise alused ja tasumäärad 3.1. Kriminaalmenetluse eseme ümberkvalifitseerimine Õigusselguse eesmärgil on muudetud ka korra punkti 9. Antud punkt reguleerib olukorda, kui advokaadi kirjalikul taotlusel või protokollitud suulisel taotlusel kvalifitseeritakse kriminaalmenetluse esemeks olev süütegu ümber süüteoks, mille tasu suhtes korra kohaselt ei kohaldata enam erikoefitsienti. Advokatuuri juhatus peab õiglaseks, et sellistel juhtudel on advokaadil õigus taotleda erikoefitsiendi kohaldamist ka pärast süüteo ümberkvalifitseerimist. 3.2. Taotluse koostamine ja väljamaksmise taotlemine Alates 01.04.2013. a rakenduva arenduse tõttu riigi õigusabi infosüsteemis on vajalik, et riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks koostaksid advokaadid taotluse üksnes riigi õigusabi infosüsteemis. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud maksab välja advokatuuri juhatus jätkuvalt taotluse ja arve alusel, kuid uue korra kohaselt on vajalik, et vastav taotlus, st riigi õigusabi infosüsteemis koostatav tasuarvestusleht, esitatakse advokatuuri juhatusele samuti riigi õigusabi infosüsteemi vahendusel. Kohtuotsus või määrus, millega riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks määrati, tuleb advokaadil teha kättesaadavaks advokatuurile riigi õigusabi infosüsteemis (nt manustades skaneeritud või digitaalselt allkirjastatud kohtuotsus või määrus). Kui aga viimane ei ole võimalik, tuleb edastada advokatuurile ärakiri vastavast kohtuotsusest või määrusest. 3.3. Tasu õigusabi osutamise eest Tasude ja kulude korra muutmisel on läbivalt lähtutud printsiibist, et tasu arvestamise määraks oleks 18 eurot iga poole tunni kohta (senise 16 euro asemel). Lähtudes tasumäärast 18 eurot iga poole tunni kohta, on korrigeeritud ka vastavalt maksimummäärasid. 3.4. Maksimumpiirangud Tasude ja kulude korras on eemaldatud maksimummäärad kohtuistungitel osalemiste eest. Varasemalt olid seatud piirangud kannatanu või tsiviilkostja esindaja tasule kriminaalasja üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest ja isiku kaitsja tasule väärteoasja kohtulikus menetluses osalemise eest. 3.5. Sõidukulude hüvitamine Advokatuuri juhatus on pidanud ka varasemalt vajalikuks suurendada tasude ja kulude korras sõidukulude hüvitamiseks ettenähtud hüvitist 0,3 eurole läbitud kilomeetri kohta. Seda esmalt seetõttu, et tõsta õigusabi kättesaadavust neis piirkondades, kus ei ole advokaadibüroosid või kus neid on liiga vähe riigi õigusabi vajaduse katmiseks, aga ka seetõttu, et tagada advokaatidele sarnane sõidukulude hüvitis nagu riik kompenseerib prokuröridele. Esimesed sammud selle jaoks tegi advokatuuri juhatus tasude ja kulude korra redaktsioonis, mis jõustus 01.07.2012. a, tõstes hüvitusmäära 0,2 eurole kilomeetri kohta. Käesoleva muudatusega viiakse nimetatud hüvitise määr 0,3 eurole kilomeetri kohta. Ka Justiitsministeeriumi arengukavas 2012-20151 on ette nähtud 2015. aastaks üheks indikaatoriks, et riigi õigusabi riigieelarveline eraldis on mõistlikus proportsioonis riiklikule süüdistusele kulutatavate summadega. Ülevaade riigi õigusabi tasumääradest sisaldub tabeli kujul käesoleva seletuskirja lisas 1. 4. Korra jõustumine Kord jõustub 1. aprillil 2013. a. Tallinnas, 8. veebruar 2013. a. 1 http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=54324/Justiitsministeeriumi+arengukava+2012%26%2 38211%3B2015.pdf  Lisa 1 Riigi õigusabi tasumäärad (ülevaatlik tabel) Riigi õigusabi Toiming Kehtiv tasu Kehtiv tasu Tasu alates Tasu mitte liik kuni kuni 01.04.2013 rohkem kui 31.03.2013 31.03.2013 EUR alates EUR EUR 01.04.2013 EUR 1. Määratud Kriminaalasja 16 / 0,5h 48 ühe 18 / 0,5h 54 ühe kaitse kriminaal- kohtueelses menetlus- menetlus- menetluses menetluses toimingu kohta toimingu kohta osalemine Kriminaalasja 16 / 0,5h 192 18 / 0,5h 216 kohtulikuks üldmenetluseks või apellatsiooni-, kassatsiooni- ja teistmismenetluse ettevalmistamine Kriminaalasja 16 / 0,5h 64 18 / 0,5h 72 kohtulikuks lihtmenetluseks, v.a kokkuleppemenetlus eks ettevalmistamine Kriminaalasja 16 / 0,5h 18 / 0,5h kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemine Määruskaebuse 16 / 0,5h 96 18 / 0,5h 108 esitamine Osalemine 16 / 0,5h 18 / 0,5h määruskaebuse läbivaatamisel Kohtulahendi 16 / 0,5h 96 18 / 0,5h 108 täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisega seotud taotluste esitamine Kohtulahendi 16 / 0,5h 18 / 0,5h täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisel kohtus osalemine 2. Kannatanu või Kriminaalasja 16 / 0,5h 48 ühe 18 / 0,5h 54 ühe tsiviilkostja kohtueelses menetlus- menetlus- esindamine menetluses toimingu kohta toimingu kohta kriminaalasja osalemine kohtueelses menetluses ja Kriminaalasja 16 / 0,5h 192 18 / 0,5h 216 kohtus kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamine Kriminaalasja 16 / 0,5h 64 18 / 0,5h 72 kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistamine Kriminaalasja 16 / 0,5h 128 18 / 0,5h kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemine 3. Isiku Väärteoasja 16 / 0,5h 48 ühe 18 / 0,5h 54 ühe kaitsmine kohtuvälises menetlus- menetlus- väärteoasja menetluses toimingu kohta toimingu kohta kohtuvälises osalemine menetluses ja Väärteoasja 16 / 0,5h 192 18 / 0,5h 216 kohtus kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine Väärteoasja 16 / 0,5h 128 18 / 0,5h kohtulikus menetluses osalemine 4. Isiku Tsiviilasja 16 / 0,5h 128, õigusabi 18 / 0,5h 144, õigusabi esindamine kohtuväline ülekandumisel ülekandumisel tsiviilasja menetlus 32 36 kohtuvälises Tsiviilasja 16 / 0,5h Hagita asjades 18 / 0,5h Hagita asjades menetluses ja kohtulikuks üldjuhul 160, üldjuhul 180, kohtus menetluseks õigusabi õigusabi ettevalmistamine ülekandumisel ülekandumisel 64; 72; hagimenetluses hagimenetluses ja hagita ja hagita hooldusõiguse hooldusõiguse asjades 320, asjades 360, õigusabi õigusabi ülekandumisel ülekandumisel 224 252 Tsiviilasja 16 / 0,5h 18 / 0,5h kohtulikus menetluses osalemine 5. Isiku Halduskohtumenetlu 16 / 0,5h 18 / 0,5h esindamine ses kohtulikuks halduskohtumene menetluseks tluses ettevalmistamine Halduskohtumenetlu 16 / 0,5h 18 / 0,5h  ses kohtulikus menetluses osalemine 6. Isiku Riigi õigusabi 16 / 0,5h 18 / 0,5h esindamine haldusmenetluses haldusmenetluses 7. Isiku Riigi õigusabi 16 / 0,5h 18 / 0,5h esindamine täitemenetluses täitemenetluses 8. Õigus- Õigusdokumendi 16 / 0,5h 96 18 / 0,5h 108 dokumendi koostamine, isiku koostamine õigusnõustamine või 9. Isiku muu muu esindamise teel 16 / 0,5h 96 18 / 0,5h 108 õigus- riigi õigusabi nõustamine või osutamine muu esindamine 10. Isiku Riigi õigusabi 16 / 0,5h 18 / 0,5h esindamine teistmismenetluses teistmismenetlus es Tallinnas, 8. veebruaril 2013. a. Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Muudetud Eesti Advokatuuri juhatuse 9. veebruari 2010. a otsusega Muudetud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. juuni 2010. a otsusega Muudetud Eesti Advokatuuri juhatuse 13. detsembri 2011. a otsusega Muudetud Eesti Advokatuuri juhatuse 14. juuni 2012. a otsusega Muudetud Eesti Advokatuuri juhatuse 11. detsembri 2012. a otsusega Muudetud Eesti Advokatuuri juhatuse 19. veebruari 2013. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord Kord kehtestatakse riigi õigusabi seaduse § 21 lõike 3 alusel ja jõustub 1. jaanuaril 2010. a. 15. juunil 2010. a Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega vastu võetud muudatused jõustuvad 1.juulil 2010. a. 13. detsembril 2011. a Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega vastu võetud muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2012. a. 14. juunil 2012. a Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega vastu võetud muudatused jõustuvad 1. juulil 2012. a. 11. detsembril 2012. a Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega vastu võetud muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2013. a. 19. veebruaril 2013. a Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega vastu võetud muudatused jõustuvad 1. aprillil 2013. a. Korda muudetakse, arvestades riigieelarvest riigi õigusabi osutamiseks ning advokatuuri poolt avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks eraldatud vahendite suurust ja riigieelarve eraldise taotluse esitamise hetke seisuga riigi õigusabi asjade eeldatavat mahtu, arvestusega, et riigi õigusabi oleks tagatud eelarveaasta lõpuni. I osa. TASU ARVESTAMISE ALUSED, TAOTLUSE KOOSTAMISE JA MAKSMISE KORD [jõust 01.04.2013] Tasu arvestamise põhimõtted 1. Riigi õigusabi tasu määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks vastava õigusabi liigi tasumäära alusel, mis on ette nähtud 2. osas. Kõikide käesolevas korras toodud toimingute tasu arvestamise minimaalmääraks on pool tundi. Tasu suurendatakse või vähendatakse käesolevas korras sätestatud juhtudel vastavalt tulemusele, mis saadakse korrutamisel riigi õigusabi tasu arvestamise koefitsiendiga. [jõust 01.07.2010] 11. Järjestikku toimunud menetlustoimingute või muude toimingute tasu arvestamisel tuleb lähtuda neile reaalselt kulunud ajast, võttes arvesse, et ükski iseseisev toiming ei ületa 2. osas toimingule ette nähtud tasu maksimaalmäära. [jõust 01.07.2012] 12. Tasu arvestamine menetlustoimingul osalemise eest toimub menetlusprotokollis märgitud alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. [jõust 01.07.2012] 2. Kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Kriminaalmenetluses kohaldatav koefitsient 3. Kriminaalmenetluses riigi õigusabi tasu arvestamisel kohaldatakse tasu suhtes kriminaalmenetluse esemele vastavat üldkoefitsienti või erikoefitsienti, välja arvatud punktides 15, 23, 24, 25, 26, 41, 42, 44 ja 47 ettenähtud tasumäärade puhul. Kui kriminaalmenetluse esemele kohaldub erikoefitsient, siis käesoleva korra punkti 11 ei rakendata. [jõust 01.01.2012] 4. Üldkoefitsient on 1,0 juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on esimese või teise astme kuritegu. 5. Erikoefitsient on 2,0 juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on isikuvastaste süütegude hulka kuuluv esimese astme kuritegu. [jõust 01.07.2012] 51. Erikoefitsient on eelduslikult 2,0 juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on majandusalane süütegu. Kohtul, uurimisasutusel ja prokuratuuril on õigus koefitsienti vähendada kuni 1,0, kui kohtu, uurimisasutuse või prokuratuuri hinnangul ei ole tegemist töömahuka asjaga. [jõust 01.07.2012] 6. Kui kriminaalmenetluse esemeks on tegu, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, kohaldatakse tasu suhtes koefitsienti, mis on ette nähtud kõrgema astme kuriteo puhul. Kui tasu suhtes on võimalik kohaldada nii üld- kui erikoefitsienti, kuulub kohaldamisele erikoefitsient. 7. Tasu suhtes kohaldatakse koefitsienti, mis on ette nähtud tasu suuruse kindlaksmääramise otsuse tegemise hetkel kehtiva kriminaalmenetluse esemeks oleva teo kvalifikatsiooni puhul. Kui kriminaalasja kohtuliku menetluse käigus muudetakse kriminaalmenetluse esemeks oleva teo kvalifikatsiooni, kohaldatakse tasu suhtes koefitsienti, mis on ette nähtud kohtule saadetud süüdistusaktis märgitud kvalifikatsiooni puhul. 8. Kui ühes ja samas kriminaalasjas osaleb mitu kaitsjat, kelle kaitsealuseid kahtlustatakse või süüdistatakse omavahel seotud kuritegudes (nt kuriteo varjamine), ning vähemalt ühe kaitsja tasu suhtes kuulub kohaldamisele erikoefitsient, võib sama erikoefitsienti kohaldada kõikide omavahel seotud tegudes kahtlustatavate või süüdistatavate isikute kaitsjate tasu suhtes. 9. Kui advokaadi kirjalikul taotlusel või protokollitud suulisel taotlusel kvalifitseeritakse kriminaalmenetluse esemeks olev kuritegu ümber kuriteoks, millele enam ei kohaldu erikoefitsient, kohaldatakse tasu suhtes ka pärast ümberkvalifitseerimist erikoefitsienti. Riigi õigusabi tasu suurendamine 10. Kui riigi õigusabi osutamine toimub töölepingu seaduse tähenduses ööajal või puhkepäevadel, seal hulgas riigipühal, suurendab kohus, uurimisasutus või prokuratuur riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel tasu kuni 50% tasumäära ulatuses. Advokaat peab taotluses märkima, miks ei olnud õigusabi võimalik osutada päevasel ajal või tööpäeval. 11. Kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada kohtueelses või kohtuvälises menetluses osalemise tasu ja asja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise tasu ning punktides 42, 44, 45 ja 46 sätestatud tasu kuni 100% tasumäära ulatuses, kui asi on eriliselt töömahukas. [jõust 01.07.2012] 111. Kui advokatuuril ei õnnestu tavapärases korras leida riigi õigusabi osutamiseks advokaati, võib advokatuuri kantsler, tagamaks õigusabi katkematu osutamine ja mõistlik kättesaadavus, määrata ühekordselt riigi õigusabi tasule koefitsiendi 1,5. Kohus, uurimisasutus või prokuratuur kohaldab riigi õigusabi tasule koefitsienti 1,5 riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel, millele on lisatud advokatuuri kantsleri poolt väljastatud esildis koefitsiendi kohaldamise kohta. [jõust 01.01.2013] Riigi õigusabi tasu vähendamine 12. Kohus võib riigi õigusabi osutanud advokaadile väljamaksmisele kuuluvat riigi õigusabi tasu vähendada, kui advokaat ei ole oma kohustusi riigi õigusabi osutamisel täitnud nõuetekohase hoolsusega. Taotluse koostamine 121. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks koostab advokaat taotluse riigi õigusabi infosüsteemis. [jõust 01.04.2013] Tasu ja kulude maksmine 13. Eesti Advokatuuri juhatus maksab riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja riigi õigusabi seaduse § 18 lõike 1 kohaselt määratud riigi õigusabi osutajale. Tasu ja kulud makstakse välja advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt esitatud arve ja riigi õigusabi infosüsteemis koostatud tasuarvestuslehe alusel. Kohtuotsus või määrus, millega riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks määrati, tuleb advokaadil teha kättesaadavaks Eesti Advokatuuri juhatusele riigi õigusabi infosüsteemis. Kui viimane ei ole võimalik, tuleb edastada Eesti Advokatuuri juhatusele ärakiri vastavast kohtuotsusest või määrusest. [jõust 01.04.2013] II osa. TASUMÄÄRAD Määratud kaitsja tasumäär kriminaalasja kohtueelses menetluses 14. Määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest on 18 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 54 eurot ühe menetlustoimingu või muu toimingu kohta. Tasu ei maksta üksnes juhul, kui menetlustoimingu või muu toimingu ärajäämisest on kaitsjale mõistliku aja jooksul ette teatatud. [jõust 01.04.2013] 15. Kui kahtlustatav või süüdistatav loobub menetlustoimingu või muu toimingu käigus kaitsjast, on määratud kaitsja tasu 18 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 54 eurot. Tasu makstakse üksnes juhul, kui loobumise hetkel on kaitsja juba asunud menetlustoimingul või muul toimingul osalema. [jõust 01.04.2013] Määratud kaitsja tasumäärad kriminaalasja kohtulikus menetluses 16. Määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks maakohtus, samuti apellatsiooni-, kassatsiooni- ja teistmismenetluseks ettevalmistamise eest (sh kaitseakti koostamine) on 18 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 216 eurot igas astmes. [jõust 01.04.2013] 17. Määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtulikuks lihtmenetluseks välja arvatud kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest on 18 eurot krooni iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 72 eurot. [jõust 01.04.2013] 18. Määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 18 eurot iga poole tunni kohta. [jõust 01.04.2013] 19. Tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. 20. Kui kaitsjal on ühes ja samas kriminaalasjas rohkem kui üks kaitsealune, on tasu kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise ja istungil osalemise tasumääradest kõikide kaitsealuste eest ühine. Kohus võib advokaadi põhjendatud taotluse alusel, hinnates kriminaalasja töömahukust ja ajakulu põhjendatust, suurendada tasu kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest 50% iga esindatava võrra. [jõust 01.01.2012] 21. Väljakuulutatud kohtuistungi ärajäämisel tasu ei maksta, kui kaitsjale on istungi mittetoimumisest mõistliku aja jooksul ette teatatud. Muudel juhtudel tasustatakse advokaadi poolt kohtuistungi ettevalmistamiseks tehtud töö üldistel alustel. 22. Punktides 16 ja 18 sätestatud tasumäärasid kohaldatakse kaitsja tasule välisriigi kohtuotsuse tunnustamise kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise eest. Määratud kaitsja tasumäär määruskaebuse lahendamise menetluses ja kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisel 23. Määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest on 18 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 108 eurot. [jõust 01.04.2013] 24. Tasu arvestamisel määruskaebuse läbivaatamisel osalemise eest kohaldatakse punktis 23 nimetatud tasumäära erisusega, et ei kohaldata tasu maksimumpiirangut. 25. Tasu arvestamisel määratud kaitsja poolt kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisega seotud taotluste esitamise eest kohaldatakse punktis 23 nimetatud tasumäära. 26. Tasu arvestamisel kohtus punktis 25 nimetatud küsimuste lahendamisel osalemise eest kohaldatakse punkti 24. Kannatanu või tsiviilkostja esindaja tasumäärad kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus 27. Kannatanu või tsiviilkostja esindaja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest on 18 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 54 eurot ühe menetlustoimingu või muu toimingu kohta. [jõust 01.04.2013] 28. Kannatanu või tsiviilkostja esindaja tasu kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest on 18 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 216 eurot. [jõust 01.04.2013] 29. Kannatanu või tsiviilkostja esindaja tasu kriminaalasja kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistamise eest on 18 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 72 eurot. [jõust 01.04.2013] 30. Kannatanu või tsiviilkostja esindaja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 18 eurot iga poole tunni kohta. [jõust 01.04.2013] 31. Tasu arvestamisel punktides 27, 28, 29 ja 30 nimetatud tegevuste eest kohaldatakse punkte 19, 20 ja 21 punktides 27-30 sätestatud erisustega. [jõust 01.01.2012] Isiku kaitsja tasumäärad väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus 32. Isiku kaitsja tasu väärteoasja kohtuvälises menetluses osalemise eest on 18 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 54 eurot ühe menetlustoimingu või muu toimingu kohta. [jõust 01.04.2013] 33. Isiku kaitsja tasu väärteoasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest on 18 eurot krooni iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 216 eurot. [jõust 01.04.2013] 34. Isiku kaitsja tasu väärteoasja kohtulikus menetluses osalemise eest on 18 eurot iga poole tunni kohta. [jõust 01.04.2013] 35. Tasu arvestamisel punktides 32, 33 ja 34 nimetatud tegevuste eest kohaldatakse punkte 19, 20 ja 21 punktides 32-34 sätestatud erisustega. Isiku esindaja tasumäärad tsiviilasja kohtuvälises menetluses ja kohtus [jõust 01.01.2012] 36. Isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtuvälises menetluses osalemise eest (sh läbirääkimised kompromissiks) on 18 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 144 eurot. Juhul, kui tsiviilasjas on eelnevalt osutatud riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 8 või § 4 lg 3 p 9 nimetatud õigusabi, siis on tasu mitte rohkem kui 36 eurot. [jõust 01.04.2013] 37. Isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagita asjades, v.a punktis 371 toodud juhtudel, on 18 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 180 eurot. Juhul, kui asjas on eelnevalt osutatud riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 8 või § 4 lg 3 p 9 nimetatud õigusabi, siis on tasu mitte rohkem kui 72 eurot. [jõust 01.04.2013] 371. Isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagimenetluses ja hagita asjades vanema õiguste määramisel lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmisel, ja lapsega suhtlemise korraldamisel on 18 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 360 eurot. Juhul, kui asjas on eelnevalt osutatud riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 8 või § 4 lg 3 p 9 nimetatud õigusabi, siis on tasu mitte rohkem kui 252 eurot. [jõust 01.04.2013] 38. Isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest on 18 eurot iga poole tunni kohta. [jõust 01.04.2013] 39. Tasu arvestamisel punktides 37, 371 ja 38 nimetatud tegevuste eest kohaldatakse punkte 19 ja 21 punktides 37, 371 ja 38 sätestatud erisustega. [jõust 01.07.2012] 39.1 Kui esindajal on ühes ja samas tsiviilasjas rohkem kui üks riigi õigusabi saaja, on tasu kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise ja istungil osalemise tasumääradest kõikide esindatavate eest ühine. Kohus võib advokaadi põhjendatud taotluse alusel, hinnates tsiviilasja töömahukust ja ajakulu põhjendatust, suurendada tasu kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest 25% iga esindatava võrra. [jõust 01.01.2012] 40. Riigi õigusabi osutanud advokaat märgib pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist esitatavale taotlusele kellaajaliselt õigusabi osutamiseks kulunud aja ning võtab taotlusele märgitud ajakulu kohta riigi õigusabi saajalt allkirjastatud arvamuse. Kohustust võtta riigi õigusabi saajalt allkirjastatud arvamus ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 219 kohaselt kohtu määratud esindaja korral. Isiku esindaja tasumäärad halduskohtumenetluses 41. Isiku esindaja tasu arvestamisel halduskohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest kohaldatakse punkte 37, 38, 39, 391 ja 40, erisusega, et ei kohaldata punktis 37 seatud tasu maksimumpiirangut. [jõust 01.07.2012] Isiku esindaja tasu haldusmenetluses 42. Isiku esindajana haldusmenetluses riigi õigusabi osutamisele kulunud aja eest on tasu 18 eurot iga poole tunni kohta. [jõust 01.04.2013] 43. Riigi õigusabi osutanud advokaat märgib pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist esitatavale taotlusele kellaajaliselt õigusabi osutamiseks kulunud aja. Taotluse menetlemisel otsustab kohus, lähtudes taotlusest ja pöördudes vajadusel täiendavate andmete saamiseks haldusmenetlust läbi viinud haldusorgani poole, kas märgitud ajakulu on põhjendatud. Isiku esindaja tasu täitemenetluses 44. Isiku esindaja tasu arvestamisel täitemenetluses riigi õigusabi osutamise eest kohaldatakse punkte 42 ja 43 käesolevas punktis sätestatud erisustega. Ajakulu põhjendatuse üle otsustamisel lähtub kohus lisaks taotlusele vajadusel ka täitetoimingu aktis märgitud andmetest. Isiku esindaja tasu teistmismenetluses 45. Isiku esindajana teistmismenetluses riigi õigusabi osutamisele kulunud aja eest on tasu 18 eurot iga poole tunni kohta. [jõust 01.04.2013] Tasu muude riigi õigusabi liikide puhul 46. Tasu arvestamisel õigusdokumendi koostamise, isiku õigusnõustamise või muu esindamise teel riigi õigusabi osutamise eest kohaldatakse punkte 42 ja 43, kuid tasu on kokku mitte rohkem kui 108 eurot. [jõust 01.04.2013] Riigi õigusabi osutaja tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 47. Kui riigi õigusabi osutamise koht asub advokaadibüroo, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab, asukohast vähemalt 40 kilomeetri kaugusel, makstakse advokaadi põhjendatud taotlusel tema poolt riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda: 1) 15 eurot, kui riigi õigusabi osutamise koht asub 40 kuni 50 kilomeetri kaugusel; 2) 20 eurot, kui riigi õigusabi osutamise koht asub 51 kuni 100 kilomeetri kaugusel; 3) 25 eurot, kui riigi õigusabi osutamise koht asub 101 kuni 150 kilomeetri kaugusel; 4) 30 eurot, kui riigi õigusabi osutamise koht asub 151 kuni 200 kilomeetri kaugusel; 5) 35 eurot, kui riigi õigusabi osutamise koht asub rohkem kui 201 kilomeetri kaugusel. [jõust 01.01.2012] 471 Kohtueelses menetluses, kohtuvälises menetluses või kohtulikus menetluses kuni kohtumenetluseni teises astmes makstakse advokaadi põhjendatud taotlusel tema poolt riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest tasu sõidu kohta punkti 47 alusel, kuid mitte rohkem kui 20 eurot, v.a juhul kui õigusabi osutamise koht asub välisriigis või saarel või linnas, kus ei ole advokatuuri andmetel registreeritud ühegi advokaadibüroo asukohta, või Ida-Virumaal või vanglas või kui riigi õigusabi osutatakse täitemenetluses, haldusmenetluses, halduskohtumenetluses või Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. [jõust 01.07.2012] 48. Kui advokaat osutab punktis 47 nimetatud asjaoludel riigi õigusabi ühes või mitmes asjas mitmele riigi õigusabi saajale, jagatakse punktis 47 nimetatud tasumäär riigi õigusabi saajate arvuga ja saadud tulemuse alusel esitatakse taotlus tasu suuruse kindlaksmääramiseks iga riigi õigusabi saaja osas eraldi. [jõust 01.01.2012] Riigi õigusabi osutaja tasu rahvusvahelise õigusabi puhul 49. Rahvusvahelise õigusabi raames riigi õigusabi osutamise eest kohaldatakse tasu suhtes vastava õigusabi liigi tasumäärasid. 50. Kui advokaat peab riigi õigusabi osutamiseks viibima välisriigis, makstakse advokaadile tema põhjendatud taotlusel tasu 54 eurot iga välisriigis viibitud päeva eest. [jõust 01.04.2013] III osa. KULUDE HÜVITAMISE ULATUS JA KORD Kulude hüvitamise ulatus 51. Riigi õigusabi osutamisega seoses hüvitatakse advokaadile või advokaadibüroo pidajale sõidu- ja majutuskulud, tõlkekulud ja tõendite esitamisega seotud kulud. Advokaadile või advokaadibüroole hüvitatakse üksnes kuludokumentidega tõendatud kulud, kui kohtul, uurimisasutusel või prokuratuuril ei ole kulude kandmist võimalik kontrollida elektroonilisel teel. Sõidu- ja majutuskulude hüvitamine 52. Riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulud, kui riigi õigusabi on osutatud linnas või vallas, mis ei hõlma advokaadibüroo või selle osakonna, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab, asukohta, või toimub rahvusvahelise õigusabi raames välisriigis. [jõust 15.02.2010] 53. Sõidu- ja majutuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduse § 40 lõike 1 alusel kehtestatud tingimustel ja korra punktis 52 sätestatud erisustega. 54. Punktis 52 nimetatud juhtudel riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi põhjendatud taotlusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Kui sõiduauto kasutamise kulud on kantud ühes või mitmes asjas, jagatakse hüvitis riigi õigusabi saajate arvuga ja saadud tulemuse alusel esitatakse taotlus kulude hüvitamise suuruse kindlaksmääramiseks iga riigi õigusabi saaja osas eraldi. [jõust 01.04.2013] Tõlkekulude hüvitamine 55. Riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud kutselise tõlgi teenuse kasutamise kulud. 56. Eesti keelest teistesse keeltesse tõlkimisega seotud kulutusi, mis tulenevad asjaolust, et advokaat ei valda riigi õigusabi osutamiseks piisaval tasemel eesti keelt, ei hüvitata. Tõendite esitamisega seotud kulude hüvitamine 57. Riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud kulud, mis on seotud ametiasutustest ja andmekogudest asjassepuutuvate dokumentide ärakirjade, väljavõtete ja muude asjakohaste dokumentide saamisega. Austatud kohtute esimehed, kohtunikud Käesolevaga teatame vastavalt riigi õigusabi seaduse § 21 lõikele 31, et Eesti Advokatuuri juhatuse 19. veebruari 2013. a otsusega muudeti riigi õigusabi tasude ja kulude korda. Muudatused jõustuvad 1. aprillist 2013. a. Riigi õigusabi tasumäärade muutmise peamiseks eesmärgiks on maksta advokaadile riigi õigusabi osutamise eest õiglasemat tasu, st tasustada riigi õigusabi osutamist senisest kõrgema määraga ja tõsta ka sõidukulude hüvitamise määra, et viimatinimetatu oleks võrreldav prokuröridele hüvitamisele kuuluvate summadega. Lisaks on korras täpsustatud riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks taotluse koostamise korda ning muudetud tasude ja kulude väljamaksmist reguleerivat sätet. Kirjale on lisatud uus riigi õigusabi tasude ja kulude kord ning selle muutmise seletuskiri. Manuses toodud tasude ja kulude korras on muudatused kajastatud punasega, mis loodetavasti hõlbustab nendega kiiret tutvumist. Küsimuste tekkimisel võtke ühendust advokatuuri juristi Annika Kruuse e-posti aadressil [email protected] või telefoni teel 697 9093. Lugupidamisega Kristel Voltenberg Kantsler Eesti Advokatuur Rävala pst 3 10143 Tallinn Tel 662 0665 [email protected]