Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] 29.10.2026 VAIDLUSTAJA SEISUKOHAD JA MENETLUSKULUDE TAOTLUS Vaidlustaja: Introduct Estonia OÜ Registrikood: 14037952 P. Süda tn 4 // Pärnu mnt 29 // 31 // 33, 10119 Tallinn Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Ahtri 6, 10151 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Hankija: Välisministeerium Registrikood: 70002526 Islandi väljak 1, Tallinn 15049 e-post: [email protected] 1. MENETLUSE SENINE KÄIK 1.1. Vaidlustuskomisjoni menetluses on Introduct Estonia OÜ vaidlustus Välisministeeriumi riigihankes nr 312013 „Diplomaatide portaali ja menetluskeskkonna (VEIS) uue digilahenduse arendustööde tellimine“ tehtud otsuste peale. 1.2. 26.10.2026 edastas vaidlustuskomisjon pooltele kirjaliku menetluse teate, märkides, et pooltel on võimalik esitada täiendavaid selgitusi ja dokumente, s.h menetluskulude taotluseid kuni 29.10.2026 ning viimasena laekunud dokumentidele vastata kuni 03.11.2026. 1.3. Käesolevaga esitab vaidlustaja omapoolse vastuse hankija vastusele koos menetluskulude väljamõistmise taotlusega. Vaidlustaja ei nõustu hankija vastuses esitatud seisukohtadega ning jääb 19.10.2026 esitatud vaidlustuse põhjenduste ja taotluste juurde täies ulatuses. Vaidlustaja selgitab, miks hankija argumendid ei kõrvalda vaidlustuses esile toodud hindamisotsuse õigusvastasusi ega anna alust vaidlustuse rahuldamata jätmiseks. 2. VAIDLUSTAJA SEISUKOHAD 2.1. Enne sisuliste selgituste juurde pöördumist peab vaidlustaja vajalikuks rõhutada, et kuigi vaidlustaja viitas vaidlustuses üheselt, et hankija hindamise rakendamise ja metoodika küsitavust süvendab ka tõsiasi, et tegemist on teisesisulise hankega ja hankija käitumine viitab üheselt eesmärgistatud tegevusele just eduka pakkuja edukaks tunnistamiseks, siis on hankija sellise tõstatuse osas selgituste andmist vältinud. Hankija küll püüab väita nagu oleks tingimusi muudetud, kuid mitte vaidlusalustes kategooriates. 1/11 2.2. Vaidlustaja jääb 19.10.2026 vaidlustuses esitatu juurde. Vaidlustaja põhiline vastuväide on, et hankija ei ole hinnanud pakkumust avaldatud hindamiskriteeriumide ja hindamismetoodika kohaselt, vaid on asunud pakkumust hindama tingimuste järgi, mida hindamiskriteeriumitest ei tulene ning sealjuures ka madalama hinde põhjendamisel lähtunud detailsusnõuetest, milliseid ei olnud riigihankes sätestatud. Hankija oli tehnilises kirjelduses nõudnud sisulise lahenduse põhjendust (tehnilise kirjelduse p 13.4), kuid mitte kõigi rakendus ja käitlusdetailide ekstreemset detailset esitamist nagu heidab hankija praegusel juhul ette vaidlustajale. Sellekohast seisukohta kinnitab ka fakt, et hankija oli ise näinud ette tehnilises kirjelduses lahenduse kooskõlastamist ja hilisemat täpsustamist (nt tehnilise kirjelduse p 3.6, 8.1.2, 5.5.3.7, 8.3.13), milline ei ole aga lubatud ega võimalik olukorras, kus pakkujad peavad sedavõrd kõrges detailsusastmes lahenduse pakkuma. Sellisel juhul kui hinnataks pakutud lahenduse äärmist detailsust ja kohest rakendust ning siiski asutaks seda hilisemalt muutma, muutnuks see ka esialgseid hindamistulemusi ja paremusjärjestust, muutes kogu hindamise sisuliselt mõtetuks. Sellist seisukohta on vaidlustuskomisjoni praktikas korduvalt jaatatud. 2.3. Ehk siis hankija ei saa lähtuda riigihanke alusdokumentidest mittetulenevatest nõuetest või eeldustest ega omistada ei hanketingimustele ega pakkumusele sisu, mida selles ei ole. Samuti ei saa maksimumhindest ilmajätmist põhjendada pelgalt hindajale jäänud ebaselgusega, kui pakkumuse asjakohaste osade koos lugemisel on vastav toimimispõhimõte, tööjaotus või sõltuvuste juhtimise meede avaldatud hindamismetoodika kohaselt piisavalt kirjeldatud ja põhjendatud. Hankija on sellistest põhimõtetest aga võõrdunud, milline on toonud kogumis kaasa ebaõiged otsused. 2.4. Esmalt tuleb seetõttu kontrollida, kas konkreetse etteheite aluseks olev nõue tuleneb avaldatud hindamisalustest. Alles seejärel saab hinnata, kas pakkumuses esitatud kirjeldus vastab sellele nõudele. Hankija on eelnevast enda vastuses tugevalt võõrdunud, esitades vaidlustaja pakkumusele etteheiteid, jättes aga tervikus käsitlemata millisest kriteeriumist tulenevalt hankija leidis enda tegevuse olema õiguspärane, s.t milline tema enda hindamiskriteerium lubab hankijal selliselt hinnata. 2.5. Kurioosne siinkohal on lausa fakt, et ka hankija ise tunnistab enda vastuse punktis 2.2, et koondprotokollis viidatakse, millest tulenes hankija jaoks ebaselgus, kuid tunnistab ka ise samal ajal, et tegelikult sellisel detailitasemel dokumendi esitamise kohustust ei olnud ta ise ka kehtestanud. Samas ei näe hankija probleemi siiski selliste etteheidete tegemiseks ja hindepunktide alandamiseks. See ei ole aga õiguslikult võimalik ega lubatav. Tekib paratamatu küsimus, milliste kriteeriumite alusel hindamine siis tegelikult aset leidis ja kuidas pakkujad pidid suutma seda ette näha ja oma pakkumuste koostamisel arvestada. Hankija ei saa hinnata midagi mida ta ei nõua ja pakkujad ei saanud ka pakkumust koostada millegi järgi mida nad ei tea. Pakkumuste koostamine on tehniline protsess, millel on kindlad reeglid ja mis ei tohi olla ühegi pakkuja jaoks loterii, kas pakkumusega saadakse pihta tänastele hankija tujudele ja soovidele. 2.6. Vaidlustaja käsitleb alljärgnevalt täiendavalt ka hankija etteheidete sisulist põhjendatust, näidates, et hinnangud ei arvesta pakkumuse eri osades esitatud kirjeldusi ja nende omavahelisi seoseid. Nende selgituste esitamine ei tähenda nõustumist hankija kasutatud hindamisalustega. 2.7. RHS § 117 lg 1 kohaselt tuleb pakkumusi hinnata riigihanke alusdokumentides nimetatud hindamiskriteeriumide ja nende osakaalude järgi ning edukaks tunnistamise otsus peab olema põhjendatud. RHS § 3 p-dest 1 ja 2 ning § 47 lg 4 p-st 3 tulenevad läbipaistvuse, ühetaolise kohtlemise ja eduka pakkumuse eeliste teatavaks tegemise nõuded. Riigikohus on otsuse nr 3-20-1198/58 p-s 17 rõhutanud, et kontrollida tuleb hinnangute tuginemist asjakohastele, täielikele ja tõendatud faktidele ning avaldatud hindamiskriteeriumidele. Sama otsuse p-de 20 ja 21 kohaselt ei luba hankija hindamisruum 2/11  muuta hindamiskriteeriume ega nende osakaale ning kriteeriume tuleb kohaldada objektiivselt ja ühetaoliselt. Seega peab ka hankija vastuses esitatud põhjendus tuginema avaldatud hindamisalustele ja pakkumuse tegelikule sisule. 2.8. Hankija viide hindamismetoodika muudatustele kahe riigihanke vahel ei kõrvalda vaidlustuses esitatud vastuväiteid. Hankija kinnitab vastuse p-s 2.11, et riigihangete esemed on samad. Ka põhjendatud tehnoloogiavalikud, selged andmevood ja komponendid, liidestuste käsitlus ning läbimõeldud migratsioonistrateegia olid juba varasemas hankes tehnilise lähenemise maksimumhinde eeldused. Ja sellised maksimumhinded vaidlustajale tol korral ka jagati. Samuti hinnati varasemas hankes projektiplaani realistlikkust, ressursijaotust, riskide maandamist ning testimise ja kvaliteeditagamise integreeritust. Metoodika täiendused väliste sõltuvuste, toimepidevuse, turvalisuse, hooldatavuse ja laiendatavuse ning esimese tellimuse terviklikkuse osas ei muuda varasemat hanget sisuliselt võrreldamatuks. Määrav on see, kuidas seostub konkreetne etteheide käesolevas hankes avaldatud hindamistingimusega ja kas selle kohta tehtud järeldus arvestab pakkumuses esitatud lahendust. 2.9. Vaidlustaja on seisukohal, et koondprotokoll neid asjaolusid ei arvesta ja selgitab seda alljärgnevalt. A. Hindamisotsuse õigusvastasus tehnilise, arhitektuurse ja funktsionaalse lähenemise kriteeriumis 2.10. Selguse huvides esitab vaidlustaja siinkohal hindamiskriteeriumi 5 punkti ja 3 punkti võrdluse. Tehniline lahendus on selgelt struktureeritud ja põhjalikult kirjeldatud. Tehniline lahendus on üldiselt hästi kirjeldatud. Arhitektuur vastab MFN-is sätestatud nõuetele ning arhitektuuri Arhitektuur vastab valdavas osas hankedokumentides headele tavadele. sätestatud nõuetele. Tehnoloogiavalikud on põhjendatud. Andmevood, süsteemi Tehnoloogiavalikud on üldiselt põhjendatud ning komponendid, liidestused ja välised sõltuvused on selgelt kirjeldatud. realiseerimise lähenemine arusaadav. Lahenduse toimepidevuse, turvalisuse, hooldatavuse ja laiendatavuse põhimõtted on läbimõeldud ning põhjendatud. Esimese tellimuse funktsionaalne ulatus on loogiliselt prioriseeritud ning Esimese tellimuse funktsionaalne ulatus võimaldab moodustab tervikliku ja kasutatava lahenduse. realiseerida põhifunktsionaalsuse, kuid pakutud prioriseerimises või väljajäetud funktsionaalsuste Kõik ärikriitilised tööprotsessid on realiseeritud ning võimalikud põhjendustes esineb üksikuid puudusi, mis ei mõjuta oluliselt väljajäetud funktsionaalsused on põhjendatud ega mõjuta süsteemi süsteemi kasutatavust. terviklikku kasutatavust. Esineb üks või mitu väiksemat puudujääki, mis ei mõjuta Esimese tellimuse realiseerimise plaan on detailne ja realistlik. oluliselt lahenduse realiseeritavust, toimepidevust, Migratsioonistrateegia on läbimõeldud. turvalisust, hooldatavust ega vastavust hankedokumentides sätestatud nõuetele. 2.11. Eeltoodud võrdlus näitab, et 5 ja 3 punkti eristamisel tuleb hinnata nii lahenduse sisulist vastavust kui ka kirjelduse selgust, põhjalikkust ja põhjendatust. Arhitektuuri puudused, väljajäetud funktsionaalsuste põhjendamise puudused ning muud puudujäägid peavad olema seostatavad tabelis esitatud hindamistingimustega. Vaidlustaja ei tugine üksnes sellele, et nõutud teemad on pakkumuses nimetatud, vaid sellele, et neid on käsitletud maksimumhinde kirjelduses nõutud tasandil ja hankija ei olegi üldse selliseid puudusedi ette heitnud (nt ei väida hankja, et MFN nõuded ei oleks täidetud jne, mis on aga see mida hankija pidi kontrollima). Seetõttu pidi hankija iga madalamat hinnet põhjendava etteheite puhul näidama, millise lahtris avaldatud tingimuse täitmisel esineb puudus ning milles see pakkumuse tegelikku sisu arvestades seisneb. Kui sellist puudust ei esine, ei ole 3 punkti andmine põhjendatud. 2.12. Hankija põhjendab vastuses hinnet 3 komponentide koostoime ja tehniliste valikute põhjenduste väidetava ebaselgusega. Hankija hinnangul ei ole pakkumuse põhjendustest tuvastatav, kuidas pakkuja valitud lahendus nõutava tulemuse saavutab. See ei ole aga õige. 2.13. Alljärgnevad tehnilised selgitused on esitatud täiendavalt ega tähenda, et vaidlustaja nõustuks hankija etteheidete aluseks oleva detailsusnõude tulenemisega avaldatud hindamismetoodikast. Need näitavad, et hankija etteheited ei arvesta ka pakkumuse tegelikku sisu. Vaidlustaja pakkumus ei piirdu tehnoloogiate või soovitud tulemuste nimetamisega. Tegemist on otsese ja pahatahtliku valeväitega. Selles on määratud komponentide ülesanded, andmete liikumine ning rakenduse ja käituskeskkonna vastutuspiirid. Hindamismetoodika maksimumhinde kirjeldus nõuab nende põhimõtete läbimõeldud ja põhjendatud käsitlust. Seetõttu pidi hankija iga etteheite puhul eristama küsimust, kas hankija nõutud detailsus tuleneb 3/11  avaldatud hindamisalustest, küsimusest, mida pakkumuses vastava toimimispõhimõtte kohta tegelikult kirjeldatakse. Seda ei ole hindamise käigus aga tehtud. 2.14. Dokumendipõhise andmevahetuse toimimispõhimõte on kirjeldatud. Hankija väidab vastuse p-s 2.6, et pakkumuse p-de 3.5, 4.5, 6.4 ja 8.1 koos lugemisel jäävad ebaselgeks vastuse jõudmine süsteemi, selle seostamine menetlusega ning kasutaja ja süsteemi toimingute piir. Pakkumuse nimetatud osad käsitlevad aga sama töövoo eri etappe ning nende koostoimet täpsustab p-s 8.8 kirjeldatud dokumendi andmemudel. Seega kinnitab hankija enda vastusega, et ta ei ole vaidlustaja pakkumusega põhjalikult tutvunud. Puuduvad mistahes selgitused selle kohta, mis jääb nende kirjelduste kooslugemisel puudu ja selliseid etteheiteid ei saa hankija esitada ka nüüd hilisemalt. 2.15. [ärisaladusega kaetud]. Nii annavad pakkumuse eri osad koos vastuse hankija küsimustele, kuidas saabunud dokument süsteemi jõuab, õige menetlusega seotakse ning millised toimingud teeb spetsialist ja millised süsteem. Seega esitab hankija vaidlustaja suunal etteheiteid, mis on otseses vastuolus hankija enda kehtestatud nõuetega hindamiskriteeriumites ja esitatud pakkumusega (!). 2.16. [ärisaladusega kaetud]. Need on hindamismetoodikas nõutud loogilise arhitektuuri ning komponentide koostöö tasandi andmed, mille põhjal ei ole põhjendatud sama töövoo lugemine sisuliselt avamata koostööks. 2.17. Keskse logimise puhul on määratud nii tehniline ühendus kui ka vastutuspiir. Hankija vastuse p 2.7 järgi ei piisa viitest tellija käitusahelale, sest ebaselgeks jäävat kogumise seos keskse säilitamise ja otsinguga. 2.18. Pakkumuse p 11.7 ei piirdu siiski tellija vahendite üldise nimetamisega nagu püüab hankija eksitada vaidlustuskomisjoni. [ärisaladusega kaetud]. See on juba arusaadav teekond rakendusest tellija keskse käitusahelani, mitte üksnes üldine lubadus logida ja lükkab ümber kõik hankija väited. Hankija ei ole käsitlenud, miks see ei ole piisav eriti arvestades, et MFN nõuded ei nimeta nõuete osas kohustuslikku keskse säilitamise või otsingu toodet, mida hankija nüüd justkui ette heidab. 2.19. [ärisaladusega kaetud]. Seega tuleb hinnata neid koos toimiva lahendusena, mitte samastada konkreetse keskse kogumisvahendi lõpliku seadistuse puudumist logide teekonna ja tööjaotuse puudumisega. 2.20. Tehnilise kirjelduse p 13.4.2 järgi tuleb pakkumuses avada loogiline arhitektuur, peamised komponendid ja sõltuvused ning hooldatavuse põhimõtted. [ärisaladusega kaetud]. 2.21. Varundamise ja taastamise põhimõte on esitatud lahenduse andmemudelit arvestades. Hankija vastuse p 2.4 seab küsimuse alla andmebaasi ja failihoidla kooskõlalise taastamise ning lahknevuste käsitlemise. [ärisaladusega kaetud]. Lisaks kontrollitakse taastamist kord kvartalis eraldi keskkonnas. Nii on kirjeldatud andmehoidlate omavaheline sõltuvus, kooskõlastatud taastamine ja tulemuse kontroll. 2.22. Hankija näide andmebaasis olevast viitest puuduvale failile ei ole pakkumuses tähelepanuta jäetud olukord. [ärisaladusega kaetud]. Vaidlustaja vastuväide ei tugine üksnes tulevase juhendi lubadusele, vaid taastamise objektid, nende omavaheline seos, kontroll ja vastutus on juba pakkumuses määratud. Hankija nimetatud üksiku lahknevuse operatiivse lahendamise lisadetailsus ei põhjenda nende põhimõtete läbimõtlematuks lugemist. 2.23. Digiallkirjastamise käsitlust tuleb hinnata koos dokumendi ja menetluse seostega. Digiallkirjastamise käsitlust tuleb hinnata koos dokumendi ja menetluse seostega. [ärisaladusega kaetud]. 2.24. Hankija vastuse p-s 2.5 nimetatud katkestuse või ebaõnnestumise mõju taotluse olekule tuleb seetõttu hinnata eraldi, põhjendusest peaks selguma, milline töövoo põhiseos jäi kirjeldamata ja miks takistab see avaldatud metoodika kohaselt maksimumhinde andmist ja kuidas tulenevad sellised nõuded hankija kehtestatud hindamistingimustest. Sellest ei saa ilma täiendava põhjenduseta järeldada, et kogu allkirjastamislahenduse käsitlus on pealiskaudne. 2.25. Saladuste halduse puhul on määratud asukoht, neid kasutavad komponendid ja asendamise mehhanism. [ärisaladusega kaetud]. 2.26. Hankija vastuse p 2.8 keskendub vana väärtuse tühistamise ja uue väärtuse rakendamise järjekorrale välise süsteemi suhtes. See puudutab konkreetse saladuse ja seda kontrolliva süsteemi käitusprotseduuri, millest ei järeldu, et pakkumuses puuduks saladuste asendamise toimimispõhimõte või komponentide 4/11  vastutusjaotus. Lisaks ei ole hankija ka nõudnud hindmiskriteeriumis sellist detailsust nagu ta käesoleval juhul ette heidab. 2.27. Redise tehniline valik on põhjendatud pakkumuse enda käitusmudeliga. Kuigi hankija ise ise nõudnud, et sessioonihaldus peab olema stateless või toetama jagatud sessiooni lahendust (Redis/Hazelcast), siis nüüd teeb hankija aga vaidlustajale selle põhjal etteheiteid. See on äärmiselt kummaline. [ärisaladusega kaetud]. Hankija vastuse p-s 2.9 nimetatud litsentsiküsimus ei muuda seda tehnilist põhjendust olematuks. 2.28. [ärisaladusega kaetud]. Maksimumhinde kirjeldus nõuab põhjendatud tehnoloogiavalikut, mitte kõigi teostuses kasutatavate komponentide lõpliku versiooniloendi esitamist. Seetõttu tuleb hinnata valiku põhjendust ja sellele seatud piiranguid koos, mitte lugeda üldkohaldatavat litsentsi- ja versioonipoliitikat Redise suhtes sisutühjaks. 2.29. Pakkumuste võrdlemisel peab kehtima sama sisuline hindamisstandard. Hankija vastuse p 2.10 ja koondprotokoll nimetavad eduka pakkumuse eelistena digiallkirjastamise komponentide rolle ja andmevoogu ning logide teekonda keskse kogumise, säilitamise ja otsinguni. Vaidlustaja pakkumuse hindamisel tuleb samal tasandil arvestada p-des 4.5, 6.4 ja 8.8 kirjeldatud dokumendi, kasutajatoimingu ja menetluse seoseid ning p-des 9.8 ja 11.7 määratud logide tootmise, üleandmise, keskse kogumise ja kontrolljälje kasutamise korraldust. Vaidlustaja võrdlus ei põhine seega pelgalt samade tehnoloogiate nimetamisel. Võrreldavad on komponentide ülesanded ja nende ühendamise põhimõtted. Hankija viide eduka pakkumuse põhjenduse positiivsele sõnastusele ei asenda kontrolli, kas vaidlustaja samasse hindamisvaldkonda kuuluvat kirjeldust on hinnatud sisuliselt samadel alustel ega põhjenda, milline sisuline erinevus komponentide koostöö kirjelduses õigustab erinevat hinnet. Arvestades käesolevas menetluses hankija esitatud etteheiteid võib vaidlustaja veendunult väita, et eduka pakkuja kirjeldus ei olnud kindlasti koostatud samasuguses detailsuses nagu hankija heidab seda ette vaidlustajale. 2.30. Veelkord, siis kui vaadata, millised nõuded kehtestas hankija enda hindamiskriteeriumis (struktuur, komponentide olemasolu, põhjendatud, loogika ja realiseerimise võimalikkus ja realistlikus), siis hankija poolt hindamisel etteheidetav äärmuslik detailsus ei olnud hindamiskriteeriumis sellisel viisil nõutud. Seega on hankija väljunud selgesti enda kehtestatud nõuetest, kuivõrd hankes kehtestatud tingimuste kohaselt ei olnud ettevõtjatel võimalik ette näha, et hankija pakkumusi (või vähemasti vaidlustaja pakkumust) sellisel viisil hindama asub. Hankija ei tohi käituda üllatuslikult. 2.31. Vaidlustaja selgitab veelkord, et kõik nõutud teemad on pakkumuses käsitletud, s.h arhitektuur, tehnoloogiavalikud, komponendid ja liidestused, turvalisus ja toimepidevus, funktsionaalne tervik, prioriseerimine, realiseerimine, migratsioon, ressursid, riskid, testimine ja hankija kaasamine. Hankija ei ole pakkumusega piisavalt tutvunud ja pakkumuses esitatuga piisavalt arvestanud. Hankija ei ole viidanud ühelegi arhitektuurinõude või tehnoloogiavaliku puudusele või põhjendatuse puudusele ega ka asjaolule, et mõni funktsionaalsus vms oleks välja jäetud. Kui selliseid puuduseid ei esine, ei vasta vaidlustaja pakkumus ka kuidagi hankija punkti 3 hindamiskriteeriumile. Ka ei viita hankija sisulistele puudujääkidele vaid väidetavatele ebaselgustele, millised ei vasta tegelikkusele. Hästi kokkuvõtlikult ja selguse huvides veelkord: Tehniline lahendus on selgelt [ärisaladusega kaetud]. struktureeritud ja põhjalikult kirjeldatud. Arhitektuur vastab MFN-is [ärisaladusega kaetud]. sätestatud nõuetele ning arhitektuuri headele tavadele. Tehnoloogiavalikud on [ärisaladusega kaetud]. põhjendatud. 5/11  Andmevood, süsteemi [ärisaladusega kaetud]. komponendid, liidestused ja välised sõltuvused on selgelt kirjeldatud. Lahenduse toimepidevuse, [ärisaladusega kaetud]. turvalisuse, hooldatavuse ja laiendatavuse põhimõtted on läbimõeldud ning põhjendatud. Esimese tellimuse [ärisaladusega kaetud]. funktsionaalne ulatus on loogiliselt prioriseeritud ning moodustab tervikliku ja kasutatava lahenduse. Kõik ärikriitilised [ärisaladusega kaetud]. tööprotsessid on realiseeritud ning võimalikud väljajäetud funktsionaalsused on põhjendatud ega mõjuta süsteemi terviklikku kasutatavust. Esimese tellimuse [ärisaladusega kaetud]. realiseerimise plaan on detailne ja realistlik. Migratsioonistrateegia on [ärisaladusega kaetud]. läbimõeldud. B. Hindamisotsuse õigusvastasus projektiplaani ja ajakava kriteeriumis 2.32. Selguse huvides esitab vaidlustaja siinkohal hindamiskriteeriumi 5 punkti ja 3 punkti võrdluse. Tööetapid on selgelt struktureeritud vaheetappide ja verstapostidega. Projektiplaan on üldiselt hästi struktureeritud. Pakkuja on läbi mõelnud, kuidas planeeritakse oodatavad tulemused nõutud ajaraamides saavutada. Projektiplaan on detailne ja realistlik. Ajakava on realistlik, kuid mõningad detailid puuduvad. Ajakava on kooskõlas hankedokumentides toodud ootustega või parem. Ressursside jaotus on arusaadav. Ressursside jaotus on läbimõeldud. Arendusmetoodika kirjeldus vastab hankija ootustele. Riskide analüüs on põhjalik ja sisaldab maandamismeetmeid. Riskide käsitlemine ja arendusmetoodika on olemas. Hankija kaasamine ning projekti edukat elluviimist mõjutavate Hankija kaasamine ning peamised sõltuvused ja eeldused on sõltuvuste ja eelduste juhtimine on läbimõeldult kirjeldatud. kirjeldatud. Testimise ja kvaliteeditagamise plaan on integreeritud. Migratsiooni- ja Testimise, kvaliteeditagamise, migratsiooni või kasutuselevõtu tegevused on selgelt planeeritud. kasutuselevõtu tegevused on kirjeldatud üldisel tasemel. Projektiplaan on kooskõlas pakkumuses kirjeldatud tehnilise lahenduse Esineb puudusi, kuid need ei mõjuta oluliselt projekti edukat ja esimese tellimuse realiseerimise ulatusega ning võimaldab tehnilises elluviimist. kirjelduses nõutud funktsionaalse terviklahenduse valmimise ettenähtud tähtajaks. 6/11 2.33. Eeltoodud võrdlus näitab, et 5 ja 3 punkti eristamisel on määravad muu hulgas ajakava detailsus, ressursijaotuse läbimõeldus, riskianalüüsi põhjalikkus ja maandamismeetmed, sõltuvuste ja eelduste juhtimine ning testimise, kvaliteeditagamise, migratsiooni ja kasutuselevõtu käsitluse tase. Seetõttu tuleb hankija etteheiteid kontrollida nende avaldatud tingimuste, mitte hindamisel lisatud detailsusnõuete järgi. Ressursikatte ja kattuvate tegevuste käsitlemine võib kuuluda plaani realistlikkuse ning ressursijaotuse hindamise alla, kuid madalama hinde põhjendamiseks tuleb näidata, milline konkreetne seos on pakkumuses kirjeldamata või milline vastuolu muudab plaani puudulikuks. Vaidlustaja näitab alljärgnevalt, et hankija etteheited ei arvesta pakkumuses kirjeldatud tööjaotust, kontrollimeetmeid ja tegevuste seoseid. Nende selgituste esitamine ei tähenda nõustumist avaldatud hindamisalustest mittetuleneva lisadetailsuse nõudmisega. 2.34. Hankija on enda vastuse punktis 2.12 väitnud, et vaidlustaja pakkumusest ei olnud tuvastatav, kuidas on analüüsi, migratsiooni ja hüpertoe töövajadus kavandatud ressurssidega kaetud ning kuidas tagatakse kattuvate tegevuste korral kontrollide maht ja lõpptähtajast kinnipidamine. Vaidlustaja ei vaidlusta, et ressursside ja ajakava kooskõla kuulub projektiplaani hindamise esemesse. Vaidlustaja vastuväide on, et hankija ei ole näidanud, milline avaldatud hindamistingimuse täitmiseks vajalik seos jääb pakkumuse terviklikul lugemisel kirjeldamata või milline konkreetne vastuolu muudab kavandatud ressursikatte ebapiisavaks ja kus on see hindamiskriteeriumis sedastatud. Üldine küsimus töömahu piisavuse kohta ei asenda sellist põhjendust ega anna alust nõuda avaldatud hindamisalustest mittetulenevat lisadetailsust. 2.35. Projektiplaani ja ajakava kriteeriumis tuleb hinnata tegevuste, ajakava ja ressursside omavahelist kooskõla. Tehnilise kirjelduse p-d 13.3.1 ja 13.3.2 nõuavad tööetappide ja sõltuvuste, töömahu, võtmerollide kaasatuse, riskide ning migratsiooni ja kasutuselevõtu kirjeldust detailsusega, mis võimaldab hinnata plaani teostatavust. Vaidlustaja plaan seob need elemendid konkreetsete etappide, rollide ülesannete, üleandmistingimuste ja kontrollidega. Hankija vastuse p-des 2.12–2.15 esitatud kriitika ei arvesta nende seoste tähendust ressursivajaduse kujunemisel, nagu vaidlustaja alljärgnevalt näitab. Kogumis on oluline, et kõik hankija poolt nõutud põhielemendid on olemas ja käsitlust leidnud. Hästi kokkuvõtlikult:  Tulemuste saavutamise lähenemine: ulatus on seotud konkreetsete etappide ja funktsionaalsete inkrementidega  Detailne projektiplaan: olemas on nädalate ja sprintide tasemel tegevused  Vaheetapid ja verstapostid: määratud on kontrollitavad vahetulemused ja vastuvõtutingimused  Ajakava vastavus ootustele: pakkumus lubab 10 kuulist teostust ja sellele järgnevat hüpertuge  Ressursijaotus: olemas on rolli- ja etapipõhine tunnitabel kokku 5235 tundi  Arendusmetoodika: kahenädalased Scrum-sprindid koos planeerimise, demode, retrospektiivide ja backlog’i prioritiseerimisega on selgesti kirjeldatud  Riskianalüüs ja maandamine: riskid on esitatud kujul tõenäosus, mõju, vastutaja ning konkreetsed meetmed, sealhulgas varajane profileerimine, turvatestimise puhver, puhkuste kooskõlastamine ja töömahu järgimine  Hankija kaasamine: kirjeldatud on regulaarne osalemine, etapiülevaatused ja muudatuste kinnitamine  Sõltuvuste ja eelduste juhtimine: käsitletud on kontaktisikud, andmed, liidestuste valmisolek, otsustustähtajad ja eskaleerimine  Integreeritud testimine ja kvaliteet: testimine toimub läbivalt, kriitilised puudused kõrvaldatakse enne üleandmist ning sõltumatus turvatestimine ja UAT on planeeritud  Migratsioon ja kasutuselevõtt ning kooskõlas tehnilise lahendusega: etapid, prooviränded, tagasipöördumine, koolitus ja järkjärguline avamine on olemas ning tehniline dokument avab ka nende teostuse. 7/11 2.36. Eeltoodust nähtub seega kogumis, et vaidlustaja on põhjalikult käsitlenud nõutud elemente, kuid hankija ei ole neid kas kogumis arvestanud või on sarnaselt eelmise hindamiskriteeriumiga, asunud hindamiskriteeriume laiendama. 2.37. Analüüsitöö mahu põhjendatus tuleneb pakkumuses valitud töökorraldusest. Hankija seab kahtluse alla, kas kavandatud analüüsimahuga jõutakse kõik kirjeldatud ülesanded täita. Selle hindamisel tuleb aga lähtuda töö tegelikust lähteolukorrast, mitte lihtsalt esitada kahtluseid. 2.38. Tehnilise kirjelduse p 3.6 kohaselt on arenduse aluseks hankija esitatud analüüs, milles on menetlusprotsessid ja funktsionaalsed vajadused juba ära kirjeldatud. Vaidlustaja ülesanne on seda materjali kontrollida ja arenduseks vajalikus ulatuses täpsustada, mitte alustada protsesside ja vajaduste esmasest väljaselgitamisest. Kuidas on hankija aga asunud enda analüüsi hindamise käigus justkui kritiseerima on üllatav. [ärisaladusega kaetud]. 2.39. Hankija nimetatud detailanalüüsi ülesanded ei näita seetõttu iseenesest, et kavandatud töömaht oleks ebapiisav, nende mahtu tuleb hinnata olemasoleva lähteanalüüsi ja pakkumuses valitud etapiviisilise töökorralduse, mitte üksnes ülesannete loetelu põhjal. Seda ei ole hankija aga teinud, mistõttu vastav etteheide on ennatlik ja ebaõige. 2.40. Migratsiooni küsimus puudutab andmete sisulise kontrolli ressursikatet, mitte üksnes tehnilise teostuse kogumahtu. Hankija küsib vastuse p-s 2.14, kuidas on kaetud andmete sisuliste vastuolude lahendamine ja korduvate proovirännete tulemuste kontroll. Tegelikult ei saa hankija täna selliseid küsimusi tõstatada, vaid asjaolud tulnuks pakkumuste hindamise käigus juba välja selgitada. Hankija tunnistab ise enda vastuses et ei ole seda teinud. 2.41. [ärisaladusega kaetud]. 2.42. [ärisaladusega kaetud]. 2.43. [ärisaladusega kaetud]. 2.44. Etappide kattumisel on määratud tööde järjekord, rollid ja kontrollipunktid. Hankija vastuse p 2.15 ei pea hankija puhvriaja olemasolu puuduseks, vaid seab küsimuse alla kontrollide ja lõpptähtaja säilimise kattuvate tegevuste korral. See on aga vale, sest hankija ei tohi ettevõtja pakkumuses esitatud riskimeetmeid sisutühjaks muuta, esitades samal ajal mitteveenvaid etteheiteid ressursikonfliktist, mille kohta puuduvad mistahes konkreetsed ja realistlikud väited. Selline hindamine hankija poolt ei ole põhjendatud ega lubatav. 2.45. [ärisaladusega kaetud]. 2.46. [ärisaladusega kaetud]. 2.47. [ärisaladusega kaetud]. 2.48. [ärisaladusega kaetud]. 2.49. [ärisaladusega kaetud]. 2.50. Neist asjaoludest järeldub, et etappide kattumine ei tähenda iseenesest kontrollide ärajäämist ega ressursikonflikti. Pakkumuses on määratud paralleelsete tööde tegijad, järgmisse etappi liikumise eeltingimused ning koormuse ja kõrvalekallete juhtimise meetmed. Seetõttu pidi hankija põhjendama, milline konkreetne vastuolu tööde, ressursside või sõltuvuste vahel seab kahtluse alla plaani teostatavuse ja lõpptähtaja järgimise. Üldine viide kattuvatele tegevustele või võimalikule täpsustamisvajadusele ei ole piisav, et lugeda kirjeldatud töökorraldus puudulikuks ja põhjendada selle alusel madalamat hinnet. 2.51. Hüpertoe ressursikorraldus põhineb samade spetsialistide prioriteetsel valmisolekul ning kasutuselevõtule eelneval kvaliteedikontrollil. Hankija vastuse p-s 2.15 tõstatatud spetsialistide kättesaadavuse küsimust tuleb hinnata koos plaanis määratud töökorraldusega. Hüpertoe ajal jätkavad samad testija ja Java arendajad, kes tegid tootmisse ülemineku. Samuti järgneb hüpertugi arendusele ja vastuvõtukontrollidele, mitte ei toimu nende kõrval. Seega ei eelda plaan, et samad inimesed täidavad hüpertoe ülesandeid samaaegselt varasemate etappide arendus- ja testimistöödega. 8/11 2.52. Prognoositud töömahtu põhjendab ka kasutuselevõtu korraldus. Kriitilised ja kõrge prioriteediga puudused lahendatakse enne tootmisvalmiduse otsust, turbetestimiseks ja parandusteks jäetakse ajavaru ning süsteem avatakse esmalt piiratud kasutajaringile. Pöördumiste vastuvõtt, nende edastamine vastutavale spetsialistile ja reageerimine on korraldatud enne käivitamist. 2.53. Hüpertoe korraldus ei tugine seega üksnes rahalisele reservile. Määratud on toe osutajad, nende prioriteetne kaasamine, pöördumiste lahendamise kord ning meetmed töövajaduse vähendamiseks. Reserv katab vajaduse korral selle töö prognoosi ületava kulu. Ressursikorralduse piisavust tuleb hinnata nende meetmete koosmõjus, kuid hankija on selle jätnud tervikus tegemata. 2.54. Ressursiarvestuse ja riskijuhtimise hindamisel tuleb kohaldada sama sisulist standardit. Askendi projektiplaani kohta tuvastati 145 tunni kajastamata jätmine vastavate ridade kogusummades, kuid tegevuste ja rollide olemasolu arvestati hinnangu kujundamisel. Vaidlustaja plaani puhul tuleb samavõrd arvestada tegelikult määratud tegevusi, nende teostajaid ja ressursse, sealhulgas tehnilise migratsiooni kõrval eraldi UAT-i ja varast andmekvaliteedi analüüsi. Eduka pakkumuse põhjenduses nimetatud proovirännete, kontrollide, tagasipöördumise, koolituse ja stabiliseerimise seosed ajakavaga on võrreldavad vaidlustaja plaani p-des 3.7–3.9, 6.9 ja 7.2–7.4 esitatud etappide ning otsustuspunktidega. Võrdse kohtlemise kontroll eeldab nende sisuliste seoste võrdlemist, st millist töövajadust vastav roll, kontroll või puhver katab ja millise avaldatud tingimuse järgi on seos piisav. Erinevate hinnangute kaitsmine üldise väitega, et puudused võivad olla eri liiki, ei vasta vaidlustaja konkreetsetele vastuväidetele tema plaani tegevuste ja ressursijaotuse käsitlemise kohta. 2.55. Vaidlustaja selgitab veelkord, et kõik nõutud teemad on pakkumuses käsitletud, s.h analüüs, migratsioon, hüpertugi ja kattuvad tegevused. Hankija ei ole pakkumusega piisavalt tutvunud ja pakkumuses esitatuga piisavalt arvestanud. Hankija ei ole viidanud ühelegi konkreetsele puuduolevale detailile või maandamismeetme või mõne muu aspekti puudusele. Kui selliseid puuduseid ei esine, ei vasta vaidlustaja pakkumus ka kuidagi hankija punkti 3 hindamiskriteeriumile. Hästi kokkuvõtlikult ja selguse huvides veelkord: Pakkuja on läbi mõelnud, kuidas [ärisaladusega kaetud]. planeeritakse oodatavad tulemused nõutud ajaraamides saavutada Projektiplaan on detailne ja realistlik. [ärisaladusega kaetud]. Tööetapid on selgelt struktureeritud [ärisaladusega kaetud]. vaheetappide ja verstapostidega. Ajakava on kooskõlas [ärisaladusega kaetud]. hankedokumentides toodud ootustega või parem. Ressursside jaotus on läbimõeldud [ärisaladusega kaetud]. Arendusmetoodika kirjeldus vastab [ärisaladusega kaetud]. hankija ootustele. Riskide analüüs on põhjalik ja sisaldab [ärisaladusega kaetud]. maandamismeetmeid Hankija kaasamine ning projekti [ärisaladusega kaetud]. edukat elluviimist mõjutavate sõltuvuste ja eelduste juhtimine on läbimõeldult kirjeldatud. 9/11  Testimise ja kvaliteeditagamise plaan [ärisaladusega kaetud]. on integreeritud. Projektiplaan on kooskõlas [ärisaladusega kaetud]. pakkumuses kirjeldatud tehnilise lahenduse ja esimese tellimuse realiseerimise ulatusega ning võimaldab tehnilises kirjelduses nõutud funktsionaalse terviklahenduse valmimise ettenähtud tähtajaks. 2.56. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustaja pakkumuse hindamine tehnilise, arhitektuurse ja funktsionaalse lähenemise ning projektiplaani ja ajakava kriteeriumis õigusvastane. Hankija on jätnud pakkumuse eri osades kirjeldatud komponentide koostöö, vastutusjaotuse ning tegevuste ja ressursside seosed nende koosmõjus arvestamata ning kohaldanud avaldatud hindamismetoodikast erinevat detailsusnõuet, mida ei kõrvalda ka hankija esitatud vastus. Seetõttu ei põhine väidetavate puuduste kogumõjule tuginevad hinded pakkumuse tegeliku sisu terviklikul hindamisel ega vasta RHS § 3 p-de 1 ja 2, § 47 lg 4 p 3 ning § 117 lg 1 nõuetele. Seetõttu palub vaidlustaja tunnistada hindamisotsus kehtetuks vaidlustajale nimetatud kriteeriumides antud hindepunktide osas ning sellel hindamisel põhinev Red Function OÜ ja Tulepaak OÜ ühispakkumuse edukaks tunnistamise otsus ning otuste järgnevuse põhimõttest lähtudes ka eduka pakkuja kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused. 3. TAOTLUS MENETLUSKULUDE VÄLJAMÕISTMISEKS 3.1. RHS § 199 lg 1 kohaselt lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks tuleb vaidlustuskomisjonile kirjalikus menetluses hiljemalt RHS 196 lg 3 sätestatud täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäevaks esitada taotlus koos kulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. 3.2. Käesolevaga esitab vaidlustaja vaidlustuskomisjonile menetluskulude nimekirja, paludes vaidlustuskomisjonil RHS §-des 198 ja 199 alusel välja mõista riigihanke nr 312013 vaidlustamisel tekkinud kulud. Vaidlustaja on vaidlustusmenetluses kandnud menetluskulusid järgnevalt: 1) riigilõiv 2560 eurot (vt vaidlustuse lisad); 2) lepingulise esindaja kulud summas 3402,45 eurot (ilma käibemaksuta) Kuupäev Töötaja Tegevuse kirjeldus Hind Kestvus Summa 13.10.2026 Keidi Kõiv hankedokumentidega tutvumine, 195,00 5,26 1025,70 hindamistulemustega tutvumine ja analüüs, s.h võrdlus pakkumusega, vaidlustuse koostamine 14.10.2026 Keidi Kõiv vaidlustuse täiendamine, s.h suhtlus 195,00 2,65 516,75 kliendiga 28.10.2026 Keidi Kõiv välisministeeriumi vastusega tutvumine, 195,00 9,53 1860,00 vastuse koostamine, tabelite vormindamine ja menetluskulude taotluse koostamine 17,44 3402,45 3.3. Seega on vaidlustaja vaidlustusmenetluse kulud kokku 5962,45 eurot, mille palub vaidlustaja välja mõista hankijalt. 3.4. Kõik kulutused on olnud põhjendatud, vajalikud ja mõistlikud. Käesolev vaidlus on väga mahukas ning tehniliselt keerukas hõlmates palju infotehnoloogilisi mõisteid, nende rakendamist ning avamist. Seda, et tegemist on keerulise ja mahuka vaidlusega kinnitab ka poolte poolt koostatud menetlusdokumentide maht (iga dokument sisult 10 lk või rohkem). 10/11 3.5. Vaidlustaja lepinguline esindaja kinnitab, et kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulud on kantud seoses vaidlustusmenetlusega. Lähtudes eeltoodust palub vaidlustaja mõista Välisministeeriumilt Introduct Estonia OÜ kasuks välja vaidlustusmenetluse kulud kokku summas 5962,45 eurot. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Keidi Kõiv vandeadvokaat Introduct Estonia OÜ lepinguline esindaja 11/11