Tervise- ja tööministri 5. juuli 2021. a käskkirja nr 78 „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks“ muutmine

Tervise- ja tööministri käskkirja „Tervise- ja tööministri 5. juuli 2021. a käskkirja nr 78 „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks“ muutmine“ seletuskiri I. Sissejuhatus Muudatusega suurendatakse rahvusvahelise kaitse saajate, sh ajutise kaitse saajate eesti keele õppe pakkumist. Seoses Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenike suure arvuga, on vajalik luua lisavõimalusi eesti keele õppeks. Eesti keele oskus on Eesti tööturul osalemisel oluline oskus, mille puudumine võib olla oluliseks takistuseks töö leidmisel ja iseseisvaks toimetulekuks. Lisaks muudetakse selliste isikute töötamise toetamise tingimusi, et võimaldada tööandjale mentortasu, koolitus- ja tõlkekulude hüvitamisel rohkem paindlikkust. Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]) ja tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp (tel 626 9722, [email protected]) ning Eesti Töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets (tel 614 8599, [email protected]), oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja Karin Andre (tel 614 8605, [email protected]) ja juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp (tel 614 8520, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Märkused: Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Punktiga 1 sätestatakse, et toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) tegevuse 2.1 „Töötuse ennetamine“ raames võimaldatakse tööturukoolitust ka 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele rahvusvahelise kaitse saajale ja ajutise kaitse saajale, kui tema eesti keele oskus on tööalaseks arenguks ebapiisav. Eestisse on saabunud suur arv Ukraina sõjapõgenikke, kes eesti keelt ei oska, kuid vajavad seda töö leidmiseks ja tööl püsimiseks, et saada sissetulekut ja kindlustada iseseisev toimetulek. Paljud sõjapõgenikest on juba ka töö leidnud (16.10.2022 seisuga oli hõives 7916 ehk 39% ajutise kaitse saajatest), kuid vajavad eesti keele oskuse arendamist töökohal püsimiseks või uue, nende ettevalmistusele paremini vastava töö leidmiseks. Paljudel sõjapõgenikel on eelnev töökogemus valdkonnas, kus Eestis töötamine eeldab eesti keele oskust (kaubandus, klienditeenindus, toitlustus ja majutus, tervishoid jne). Eesti keele oskuse puudumine on üks oluline takistus just erialase töö leidmisel ning takistab sõjapõgenike rakendumist valdkondades, kus Eestis on kvalifitseeritud spetsialistidest puudus (nt tervishoid, hoolekanne, haridus). Lisasäte on vajalik, kuna üldjuhul võimaldatakse töötajale eesti keele koolitust tingimusel, et tema sissetulek on väiksem kui ettenähtud piirmäär. Kuna Ukraina sõjapõgenikel ei ole sageli võimalik oma varasema sissetuleku suurust tõendada, ei kohaldata sihtrühmale eesti keele õppe kättesaadavamaks tegemiseks sissetuleku piirangut. Punktiga 2 täpsustatakse, et lisandunud sihtrühmale võimaldatakse eesti keele koolitust, mis valmistab ette eesti keele tasemeeksamiks. Tasemeeksamiks ettevalmistavate koolituste pakkumine järgib tööturuteenuste tavapraktikat, mis aitab tagada, et koolitused on kvaliteetsed (tasemeeksamiks ettevalmistavate kursususte läbiviimiseks vajab koolitaja Keeleametilt tegevusluba), nende maht ja ülesehitus aitab tõhusalt kaasa keeleoskuse olulisele paranemisele ning aitab vastata erinevatele ametikohtadele ettenähtud keeleoskuse nõuetele. Välja on jäetud keeleõppe pakkumine A1 taseme saavutamiseks, kuna seda pakub sõjapõgenikele kohanemisprogrammi raames Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA). Muudatusega luuakse A1 läbinud töötavatele sõjapõgenikele keeleõppega jätkamiseks lisavõimalus, et parandada nende tööalaseid väljavaateid. Punktiga 3 täpsustatakse, et rahvusvahelise kaitse saaja tööandjale hüvitatav tõlketeenuse kulu võib olla seotud mitte ainult töötamisega, vaid ka tööle asumisega. Täpsustus on vajalik, kuna praktikas esineb olukordi, kus tööandja saadab tööle asumisega seotud dokumendid (tööleping, ametijuhend jms) tõlkimisse enne töötaja tööle asumist, et nendega oleks võimalik enne tutvuda. Lisaks jäetakse välja tekstiosa, mille kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse saaja tööalase koolituse kulu hüvitamiseks tööandjal selles eelnevat töötukassaga kokku leppida. See on praktikas osutunud õiguslikult ebaselgeks ja ebavajalikuks. Kuna kehtiv TAT ei täpsusta, millele kokkulepe peab eelnema, ei ole olnud üheselt selge, kas kokku peab olema lepitud enne koolituse algust või enne taotluse esitamist. Kuna töötukassa hindab igal juhul taotluse sisulist vastavust tingimustele, ei anna taotlusele eelnev kokkulepe olulist lisandväärtust. Kui taotlus vastab muus osas tingimustele (sh sobiv sihtrühm ja sobiv koolitus), ei ole ka põhjendatud vajaliku tööalase koolituse hüvitamata jätmine ainult sel põhjusel, et koolitus on alanud enne kui tööandja esitab töötukassale taotluse. Samuti täpsustatakse, et punktis 2.41 nimetatud tasu makstakse ja kulud hüvitatakse mitte ainult isiku tööle võtmisel, vaid ka töötamise ajal. Muudatus suurendab õigusselgust. Kuna Ukraina sõjapõgenikel on võimalik Eestisse seaduslikult siseneda ja viibida välismaalaste seaduse (VMS) alusel ilma piiril rahvusvahelist kaitset, sh ajutist kaitset, taotlemata ja kohe ka VMS-i alusel tööle asuda. Praktikas on juhtumeid, kus isik tööle asumise hetkel veel ei ole kaitset taotlenud, kuid ta teeb seda töötamise ajal. Kuna tegemist on inimestega, kes on oma koduriigist lahkunud sõja tõttu ja on otsustanud kaitset taotleda Eestis, on põhjendatud toetada nende tööle sisseelamist ja tööl püsimist sõltumata sellest, kas nad on kaitse saamise taotluse esitanud enne tööle asumist või pärast seda. Tööalase koolituse kulu hüvitatakse siis, kui rahvusvahelise kaitse saaja juba töötab. Punktiga 4 korrigeeritakse näitajate sihttasemeid vastavalt lisanduvale sihtrühmale ja uuendatud eelarvele. TAT tegevuse 2.1 väljundinäitaja „COVID-19 pandeemiaga võitluses toetatud osalejate arv“ suureneb arvult 4 446 arvuni 5 181 ja tulemusnäitaja „Osalejate arv, kes on jätkuvalt hõives 6 kuud pärast tööturuteenuse saamist“ arvult 3 334 arvuni 3 555. Tegevuse 2.2 väljundinäitaja „COVID-19 pandeemiaga võitluses toetatud osalejate arv“ väheneb arvult 586 arvuni 18 ja tulemusnäitaja „Osakaal osalejatest, kelle tööalase koolituse kulu on hüvitatud“ protsendilt 10 protsendini 0. Vähenemine on tingitud asjaolust, et teenuse saamiseks vajalike avalduste vastuvõtmine lõpetatakse 2022. aastaga ning ka teenuse üldisest vähesest populaarsusest, mistõttu algselt seatud sihttasemed olid optimistlikud. Tegevuse 2.3 väljundinäitaja „COVID-19 pandeemiaga võitluses toetatud osalejate arv“ väheneb arvult 562 arvuni 432. Tegevuse 2.4 väljundinäitaja „COVID-19 pandeemiaga võitluses toetatud osalejate arv“ väheneb arvult 78 arvuni 70. Tegevuse 2.41 väljundinäitaja „COVID-19 pandeemiaga võitluses toetatud osalejate arv“ suureneb arvult 1 705 arvuni 2 284. Näitajate tabelisse lisandub ka rakenduskava väljundinäitaja „ESF-i meetmete väärtus COVID-19 tõkestamiseks või selle vastu võitlemiseks“ sihttasemega 9 000 000. Tegemist on rahalise väärtusega, milleks on TAT eelarve. Punktiga 5 täpsustatakse, et tegevuse 2.41 sihtrühma kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja tööandjale ühekordselt makstav tööalase mentorluse tasu võib maksta TAT punktis 7.2.4.14 nimetatud määras, aga mitte rohkem kui vähese tähtsusega abi jääk võimaldab. Muudatus võimaldab maksta tasu osaliselt ka olukorras, kui vähese tähtsusega abi jääk on ebapiisav tasu täies ulatuses maksmiseks. 2 Samuti täpsustatakse, et töötamisega seotud tõlkekulud on abikõlblikud ka juhul, kui tõlge on tellitud mõistliku aja jooksul enne töötaja tööle asumist, sest tööandja peab ette valmistama tööle võtmiseks vajalikud dokumendid ja suhtlema töötjaga ka enne töötaja tööle asumist. Mõistlikuks ajaks võib pidada tõlke tellimist kuni 30 päeva enne töötaja tööle asumist. Sellisel juhul on tööotsijal võimalik juba värbamisprotsessi kestel tutvuda töölepingu ja töötingimustega. Põhjendatud juhtudel, nt kui töötaja värbamine võtab erinevate takistuste tõttu kauem aega, või ei ole inimesel mingil põhjusel kohe võimalik tööle asuda, võib mõistlik aeg olla ka pikem. Punktiga 6 asendatakse TAT eelarve (lisa 1) käskkirja lisaga. Lisandunud sihtrühma jaoks tööturukoolituse võimaldamiseks vajaminevad rahalised vahendid tulevad TAT eelarverealt 1.2 „Piirkondlik töökoha loomise toetus“, mille osutamine lõpetatakse töötukassa nõukogu otsusega 31.12.2022, eelarverealt 1.3 „Vanaduspensioniealiste töölesaamise toetamine“ ning eelarverealt 1.4 „Minu esimene töökoht Eestis“. Kinnitatud eelarve Uus eelarve Muudatus Tegevus 2022 2023 2022 2023 2022 2023 Töötust ennetavad meetmed 4 691 462 5 794 700 1 103 238 Piirkondlik töökoha loomise toetus 595 166 625 401 240 205 100 000 -354 961 -525 401 Vanaduspensioniealiste töölesaamise toetamine 297 139 330 426 202 518 237 252 -94 621 -93 174 Minu esimene töökoht Eestis 280 000 20 000 244 919 20 000 -35 081 0 Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise 1 281 toetamine 464 494 659 1 281 464 494 659 0 0 Tööturukoolituse arendamine ja nõustamisvara koostamine 172 293 208 510 172 293 208 510 0 0 2 626 Kokku 062 6 370 458 2 141 399 6 855 121 -484 663 484 663 III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV. TAT muudatuste mõjud Tegevuse „Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine“ muudatused suurendavad tegevuse õigusselgust, paindlikkust ja ligipääsu teenusele ning soodustavad seega sihtrühma tööhõives osalemist ning lõimumist Eesti ühiskonda. Tegevuse „Tööturukoolitus“ muudatused raames loodav lisavõimalus eesti keele õpet jätkata, 3 avaldab otsest mõju sihtrühma kohanemisvõimele, toetab nende tööl püsimist, mõjutab positiivselt sissetulekut, aidates seega kaasa nende paremale toimetulekule, potentsiaali paremale rakendamisele ja soodustades lõimumist Eesti ühiskonda. V. TAT muudatuste jõustumine TAT muudatused jõustuvad üldises korras. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele. Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eesti Töötukassa kooskõlastas eelnõu märkustega, millega arvestati. 4  MINISTRI KÄSKKIRI 16.12.2022 nr 170 Tervise- ja tööministri 5. juuli 2021. a käskkirja nr 78 „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas tervise- ja tööministri 5. juuli 2021. a käskkirjaga nr 78 „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.5.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Täiendan punkti 2.1.1 kolmandat lõiku punktiga 21 järgmiselt: „21) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine rahvusvahelise kaitse saaja, sh ajutise kaitse saaja, ja tema eesti keele oskus on tööalaseks arenguks ebapiisav;“. 2. Täiendan punkti 2.1.1 kaheksanda lõiguga järgmiselt: „Punktis 21 nimetatud töötajale võimaldatakse eesti keele koolitust, mis valmistab teda ette eesti keele tasemeeksamiks.“. 3. Sõnastan punkti 2.41 esimese lõigu järgmiselt: „Teenuse eesmärk on suurendada rahvusvahelise kaitse saaja tööhõives osalemist, aidata kaasa nende iseseisvale toimetulekule ning kohanemisele ja lõimumisele Eesti ühiskonda. Rahvusvahelise kaitse saaja tööellu sisseelamise ja tööl püsimise toetamiseks makstakse tööandjale rahvusvahelise kaitse saaja tähtajatu või vähemalt neljakuulise tähtajaga töölepinguga tööle võtmise korral rahvusvahelise kaitse saaja tööalase mentorluse tasu ning hüvitatakse tema kvalifikatsiooni saamise, töötamisega ja tööle asumisega seotud tõlketeenuse kulu ning töötamisega seotud tööalase koolituse kulu. Eelpool nimetatud tasu makstakse ja kulud hüvitatakse isiku tööle võtmisel või töötamisel, kelle esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või ajutise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest ei ole möödunud üle viie aasta.“. 4. Asendan punkti 3 tabeli järgmise tabeliga: Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Selgitus (viide TAT (2023) punktile, missugusest tegevusest kujuneb)  2 Rakenduskava COVID-19 0 7 906 Tegevuste 2.1, 2.2, 2.3, 2.4 ja (meetme pandeemiaga 2.41 näitaja tegevus 16.1.1) võitluses väljundinäitaja toetatud (TAT tulemus- osalejate arv näitaja) Rakenduskava ESF-i meetmete 0 9 000 000 Tegevuste 2.1, 2.2, 2.3, 2.4, (meetme väärtus COVID- 2.41 ja 2.5 näitaja tegevus 16.1.1) 19 väljundinäitaja tõkestamiseks või selle vastu võitlemiseks Rakenduskava Osalejad, kes 0 45% Tegevuste 2.2, 2.3, 2.4 ja 2.41 (meetme on asunud kuue näitaja tegevus 16.1.1) kuu jooksul tulemusnäitaja pärast programmist lahkumist tööle, sh füüsilisest isikust ettevõtjana Rakenduskava Osalejad, kes 0 3 555 Tegevuse 2.1 näitaja (meetme säilitavad oma tegevus 16.1.1) töö kuue kuu tulemusnäitaja jooksul pärast koolitust TAT- Tegevus 2.1. Töötuse ennetamine spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Väljundinäitaja COVID-19 0 5 181 Panustab otseselt pandeemiaga rakenduskava võitluses väljundinäitajasse toetatud osalejate arv Tulemusnäitaja Osalejate arv, 3 555 Panustab otseselt kes on jätkuvalt rakenduskava hõives 6 kuud tulemusnäitajasse pärast tööturuteenuse saamist TAT- Tegevus 2.2. Piirkondlik töökoha loomise toetus spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Väljundinäitaja COVID-19 0 18 Panustab otseselt pandeemiaga rakenduskava võitluses väljundinäitajasse toetatud osalejate arv Tulemusnäitaja Osakaal 0 0% osalejatest, kelle tööalase koolituse kulu on hüvitatud Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 60% Panustab otseselt kuud pärast rakenduskava tööturuteenuste tulemusnäitajasse  3 saamist on hõives TAT- Tegevus 2.3. Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset spetsiifilised vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate väljundi- ja isikute töölesaamise toetamine tulemusnäitajad Väljundinäitaja COVID-19 0 432 Panustab otseselt pandeemiaga rakenduskava võitluses väljundinäitajasse toetatud osalejate arv Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 20% Panustab otseselt kuud pärast rakenduskava tööturuteenuste tulemusnäitajasse saamist on hõives TAT- Tegevus 2.4. Minu esimene töökoht Eestis spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Väljundinäitaja COVID-19 0 70 Panustab otseselt pandeemiaga rakenduskava võitluses väljundinäitajasse toetatud osalejate arv Tulemusnäitaja Tegevuses 0 60% Panustab otseselt osalenud rakenduskava töötutest on 6 tulemusnäitajasse kuud pärast tegevuse lõppu hõives TAT- Tegevus 2.41 Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise spetsiifilised toetamine väljundi- ja tulemusnäitajad Väljundinäitaja COVID-19 0 2 284 Panustab otseselt pandeemiaga rakenduskava võitluses väljundinäitajasse toetatud osalejate arv Tulemusnäitaja Tegevuses 0 50% Panustab otseselt osalenud rakenduskava töötutest on 6 tulemusnäitajasse kuud pärast tegevuse lõppu hõives TAT- Tegevus 2.5. Tööturukoolituse metoodika arendamine ja spetsiifilised nõustamisvara koostamine väljundi- ja tulemusnäitajad Väljundinäitaja Tööturukoolituse jah/ei õppekavad on arendatud ning nõustamisvara koostatud 5. Sõnastan punktid 7.2.4.14 ja 7.2.4.15 järgmiselt:  4 „7.2.4.14 tegevuse 2.41 sihtrühma kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja tööandjale ühekordselt makstav tööalase mentorluse tasu 75% töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Tööalase mentorluse ühekordset tasu võib maksta nelja kuu jooksul rahvusvahelise kaitse saaja tööle asumisest tööandja juures eelnimetatud määras, aga mitte rohkem kui vähese tähtsusega abi jääk võimaldab; 7.2.4.15 tegevuse 2.41 sihtrühma kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja tööandjale hüvitatav tööalase koolituse kulu kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga) ning kvalifikatsiooni saamise ja töötamisega seotud tõlketeenusega seotud kulud kokku kuni 500 euro (koos käibemaksuga) ulatuses töötaja kohta ühe aasta jooksul töötaja tööle asumisest või tähtajaliselt töölevõtmise korral töösuhte tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui ühe aasta jooksul töötaja tööle asumisest. Tõlkekulud on abikõlblikud ka juhul, kui tõlge on tellitud mõistliku aja jooksul enne töötaja tööle asumist.“. 6. Asendan lisa 1 „REACT eelarve kulukohtade kaupa“ lisaga 1 „REACT eelarve kulukohtade kaupa“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister