Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine“ seletuskiri I. Sissejuhatus Muudatusega lisandub partneriks Tervise Arengu Instituut, kes tegevuse „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine“ raames viib läbi uuringu komorbiidselt esinevate häiretega (raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire ja sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest) isikutele toe pakkumise metoodikatest. Samuti teostatakse Sotsiaalministeeriumi poolt nimetatud tegevuse raames täisealiste eestkostesüsteemi analüüs. Käskkirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Regina Sergejeva (tel 626 9219, [email protected]) ja Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Märkused Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud toetuse andmise tingimuste (TAT) muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Käskkiri koosneb kahest paragrahvist. Käskkirja § 1 punktidega 1 ja 3 lisatakse TAT partneriks Tervise Arengu Instituut kui TAT punkti 2.3 raames rahastatava komorbiidselt esinevate häiretega isikutele toe pakkumise metoodikatele keskenduva uuringu läbiviija. Punktiga 2 täiendatakse tegevuse 2.3 „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine“ kirjeldust lausega, et vajadusel viiakse tegevuse raames ellu asjakohaseid uuringuid ja analüüse. Punktiga 4 lisatakse näitajate tabelisse tegevuse 2.3. täiendavad näitajad seoses lisanduva uuringu ja analüüsi läbiviimisega. Täisealiste eestkoste analüüs: Euroopa Komisjon avaldas Puuetega Inimeste Konventsiooni kaitsmisel muret, et Eesti ei ole astunud samme liikumaks toetatud otsustamise mudelile üleminekuks. Toetatud otsustamise mudeli keskmes on tegevuspiiranguga inimene, kes ise otsustab oma elu puudutavate otsuste üle, teadlikult, kogukonna ressursse arvestades. Ta otsustab, kellega konsulteerida, milliste küsimuste puhul (nt raha kasutamine, haridus-, tööküsimused), mis laadi abi soovib (nt info kogumisel, infost arusaamisel, otsuse tagajärgede mõistmisel jne). Eestkoste analüüs on sisendiks toetatud otsustamise mudelile üleminekuks. Analüüsi raames viiakse läbi kvantitatiivne ja kvalitatiivne infokorje selgitamaks välja olemasoleva eestkostesüsteemi hetkeolukord ja kitsaskohad, kaardistatakse Eestiga sotsiaalmajanduslikult sarnaste riikide toetatud otsustamise mudeli kasutamise praktika ning vajalikud sammud sinna liikumiseks Eestis. Soovides saavutada olukord, kus võimalikult paljud inimesed (sh psüühikahäirega) on võimalikult iseseisvad - elavad võimalikult väikese (kuid just neile vajaliku ja piisava) toega, võimalusel teenivad ise oma sissetuleku jms - on oluline pöörata tähelepanu ka inimeste võimestamisele, oma elu üle otsustamise soodustamisele ning võimalikult väiksele õigustele piiramisele. Uuring: Komorbiidselt esinevate häiretega (raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire ja sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest) isikutele toe pakkumise metoodikad: Erihoolekandeteenuste kasutajatest 3-8%-l on alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired kaasuva diagnoosina. Need inimesed saavad igapäevast tuge tegevusjuhendajatelt, kuid sõltuvusest vabanemise osas ei ole tegevusjuhendajad pädevad abistama. Need inimesed vajavad kompleksset tuge, st lisaks erihoolekandelisele abile ka tuge sõltuvusest vabanemisel, et saavutada terviseseisundi stabiilsus, säilitada ja omandada uusi oskusi ning võimalikult suur iseseisvus. Samuti on teenusele jõudud inimesi, kellel on sõltuvus mõnest muust psühhoaktiivsest ainest. Paljud neid inimestest on ilmselt võimelised asuma (osalise koormusega) tööle või säilitama töökohta, kui saavad sobivat abi. Uuringu käigus kaardistatakse tõenduspõhiseid sekkumismetoodikaid ja praktikaid komorbiidselt esinevate psüühikahäiretega inimestele vajalikke ravi ja sotsiaalteenuste toetamisel. Sihtgruppe, kelle osas metoodikaid kaardistada, on kaks:  Normintellektiga psüühikahäirega inimesed, kellel on sõltuvus alkoholist, narkootilistest ainetest, ravimitest vm sõltuvust põhjustavatest ainetest;  Intellektihäirega inimesed, kellel on sõltuvus alkoholist, narkootilistest ainetest, ravimitest vm sõltuvust põhjustavatest ainetest. Uuring kaardistab erisusi metoodikate puhul, kui inimene on teenusel vabatahtlikult või tahte vastaselt (nt sundravi, kohtumäärusega erihoolekandeteenus). Teoreetilise, kirjaliku materjali põhjal tehtavale kaardistusele lisaks täiendavalt kogutakse praktilist infot ekspertidelt ning uuringu soovitusi metoodikate praktiliseks rakendamiseks Eestis. Punktiga 5 muudetakse toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamisega seonduvat. Tegemist on tehnilist laadi muudatustega, millega täpsustatakse, et TAT elluviija poolt esitatavate aruannete puhul ei ole tegemist seirearuannetega ning korrigeeritakse lõpparuande kinnitamise protseduuri. Lisaks märgitakse, et kooskõlas Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 13 lõikega 1 on TAT lõpparuande esitamise tähtaeg hiljemalt 17. jaanuaril 2024, kuna vastavalt TAT punktile 7.3.13 esitatakse viimane maksetaotlus hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Punktidega 6 ja 7 asendatakse TAT tegevuskava (lisa 1 vorm A) ja TAT eelarve (lisa 1 vorm B) käskkirja lisadega, kuna muudatuse tulemusena muutuvad ka TAT eelarve ja tegevuskava. Tegevuskavas kirjeldatakse detailsemalt lisanduva uuringu ja analüüsi sisu ja ajakava ning eelarvesse planeeritakse nende läbiviimiseks vastavad summad. TAT eelarve kogumaht ei muutu. Käskkirja § 2 kohaselt rakendatakse käskkirja tagasiulatuvalt alates 01.06.2022, mil algasid nii uuringu kui analüüsi hangete tehniliste kirjelduste ettevalmistused. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV. TAT muudatuste mõjud Järgnevalt on kirjeldatud käskkirjaga lisanduva uuringu ja analüüsi läbiviimisega kaasnevad mõjud. Erihoolekandeteenuseid kasutab ligi 500 inimest, kellel on lisaks raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirele ka sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest. Sõltuvus takistab neile inimestele (ja ka 2 samas üksuses elavatele teistele teenuse kasutajatele) toetuse pakkumist tõhusalt, kuna erihoolekande tegevusjuhendajatel puudub pädevus pakkuda neile inimestele sõltuvusravi. Sõltuvusravi pakkujatel puudub aga valmisolek töötada psüühikahäirega inimestega. Komorbiidselt esinevate häiretega isikutele toe pakkumist käsitleva uuringu abil soovitakse välja töötada neile inimestele sobiva toetuse vormi nii, et psüühikahäirest tuleneva toetusvajaduse katab erihoolekandeteenus, kuid lisaks saab inimene komplekselt ka sõltuvusravi. Uuringu läbiviimisega luuakse eeldused, et selliselt on mõlema valdkonna toetus koostoimiv ja teenuste pakkumine optimaalne ja tõhus ning aitab kaasa inimese töövõime säilimisele ja parandamisele ning loob võimaluse osaleda, vähemalt osalise koormusega, tööturul. Eesti riigis aina suureneb eestkoste määramiste arv: 2014. aastal oli eestkostel 4688 täisealist inimest, 2021. aasta oktoobris 6946 täisealist inimest. Eestkoste kvaliteet võib olla madal, mistõttu võivad eestkostetavad jääda ilma vajalikust toest oma huvide kaitsmisel, sh töövõime säilitamise ja parandamise, tööhõives osalemise võimalustest teadlik olemisel. Füüsilisest isikust eestkostjate puhul ei pruugi eestkostjale tema roll olla selge, kuna eestkostjatel puudub ettevalmistus oma ülesannete täitmiseks. Eesti Puuetega Inimeste Koja huvikaitse kaardistusest selgus, et probleemiks on ka KOV-ide madal eestkostevõimekus. Lisaks kasvab kohtupsühhiaatrite nappus, mis võib kaasa tuua ekspertiiside kvaliteedi languse (aastas tehakse u 2000 ekspertiisi). Eestkostesüsteemi analüüsi abil soovitakse luua süsteemi, kus igal psüühikahäirega inimesel on võimalik küsida abi, sh töövõime säilitamise ja parandamise, tööhõives osalemise võimalustest teadlik olemiseks. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.06.2022. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, e- posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele ja Tervise Arengu Instituudile. Rahandusministeerium ja Tervise Arengu Instituut kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu märkustega, millega arvestati. Sotsiaalkindlustusamet kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega arvestati suuremas osas. 3  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.10.2022 käskkirjaga nr 128 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste Lisa 1 Vorm A TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2021–31.12.2022 1. Kaitstud töötamise teenuse osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine1 1.1. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine Kaitstud töötamise teenus on suunatud inimestele, kellel on nägemis- või liitpuue, püsiv ajukahjustus või psüühikahäire ja kes oma erivajaduse tõttu ei ole võimelised töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul või ei ole seda võimelised tegema järjepidevalt. Töötamine kaitstud tingimustes käesolevas TAT-s tähendab, et puuduva töövõimega isikul võimaldatakse teha võimetekohast tööd talle sobivas töökeskkonnas ja jõukohases töötempos ning talle on tagatud vajalikus ulatuses juhendamine, nõustamine ja abi. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine käivitus Sotsiaalkindlustusametis (edaspidi SKA) 2015. aastal, kui toimus teenuse katsetamise sisuline ettevalmistamine. Kaitstud töötamise teenuse osutamisega alustati 2016. aastal. Teenus käivitati järk-järgult, seejuures täiendati pidevalt teenuse osutamise protsessi, võttes arvesse teenuseosutajatelt ja teenuse sihtrühmalt saadud tagasisidet. 2021.–2022. aasta esimese kvartalini jätkub kaitstud töötamise teenuse osutamine ning teenusekohtade arvu suurendatakse. Korraldatakse riigihange, et leida kaitstud töötamise teenuse osutajad 2021. aastaks. Teenuse korraldamisel tehakse tihedat koostööd teenuseosutajate ja teiste partneritega, kellelt saadud tagasiside teenuse osutamise praktika ja vajaduste kohta võimaldab kaitstud töötamise teenust edasi arendada ja vastavalt vajadusele teenusekirjeldust täiendada. Jätkatakse koolituste ja infopäevade korraldamist, et tagada SKA juhtumikorraldajate ja partnerite (sh teenuseosutajate) informeeritus teenuse sisust ja korraldusest. 2021. aastal on kavas teavitada ka KOV-i sotsiaaltöötajaid, et nad teaksid kaitstud töötamise teenuse sisu ning oskaksid vajaduse korral oma piirkonna elanikele seda teenust soovitada. Kaitstud töötamise teenust osutatakse kolmes etapis: 1. etapp – sisseelamine ehk kliendi töösuutlikkuse hindamine ja tööoskuste kujundamine kuni kuue kuu jooksul. Nimetatud aja jooksul makstakse kliendile stipendiumi tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 alusel kehtestatud määras ning sõidu- ja majutustoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 alusel kehtestatud määras. 2. etapp – kaitstud töö tingimustes töötamine, samal ajal toimub kliendi nõustamine ja toetamine. 3. etapp – avatud tööturule siirdunud kliendi toetamine eesmärgiga säilitada kaitstud töötamise teenust saanud kliendi võimekus töötada avatud tööturul. Avatud tööturul töötamise tugiteenust osutatakse kliendile, kes on edukalt läbinud kaks esimest etappi. SKA kogub koostöös teenuseosutajatega teenuse osutamise kohta andmeid kogu teenuse osutamise perioodi vältel. Eesmärk on parandada ja vajaduse korral muuta teenuse osutamise korraldust ning teha järelevalvet teenuse osutamise üle, et kindlustada klientidele teenuse parim võimalik kättesaadavus ja veenduda teenuse osutamiseks eraldatud vahendite eesmärgipärases kasutamises. Teenuse osutamist koordineerib SKA-s kaitstud töötamise projektijuht, kellele pakuvad teenuse korraldamisel tehnilist tuge kaks koordinaatorit. 1 Tegevust viib ellu Sotsiaalkindlustusamet  2 Sihtrühm: puuduva töövõimega tööealised isikud (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 1) ta on 1. etapi lõpuks võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt kümme tundi nädalas; 2) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue või nägemispuue või ta on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse; 3) tal on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või ta on tunnistatud osaliselt (80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel; 4) ta ei saa samal ajal töötukassa pakutavat lühiajalist kaitstud töötamise teenust. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Teenusekirjelduse täiendamine ning 01.03.2015–28.02.2022 partnerite (SO, Astangu, TK, sihtgruppide liidud) ja potentsiaalsete teenuseosutajatega läbirääkimine Juhtumikorraldajate ja teenuseosutajate 01.12.2015–28.02.2022 koolitamine Teenuseosutajate ja teenuse saajate 01.01.2016–28.02.2022 01.01.2021–28.02.2022 nõustamine ning juhendamine Kaitstud töötamise teenuse osutamine 01.01.2016–28.02.2022 Teenuseosutajate üle järelevalve 01.01.2016–28.02.2022 korraldamine Teenuse osutamise andmete kogumine 01.01.2016–28.02.2022 ja analüüs Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundinäitaja Osalise töövõimega inimesed, kes on 200 1150 saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid 1.1.1. Erihoolekandeteenuse osutajate koolitused Jätkatakse koolituste ja infopäevade korraldamist, et tagada SKA juhtumikorraldajate ja partnerite (sh teenuseosutajate) informeeritus teenuse sisust ja korraldusest. 2021.–2022. aastal on kavas teavitada ka KOV-i sotsiaaltöötajaid, et nad teaksid kaitstud töötamise teenuse sisu ning oskaksid vajaduse korral oma piirkonna elanikele seda teenust soovitada. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Raskesti mõistetava käitumise 01.01.2020–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2022 juhendamise koolitus Verge koolitus 01.01.2020–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2022 Alkoholisõltlastega tegelemise 01.01.2020–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2022 koolitus Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastal 2021 Väljundinäitaja Erihoolekandeteenuse osutajate koolitused 450 1580 Sihtrühm: SKA juhtumikorraldajad ja erihoolekandeteenuse osutajate tegevusjuhendajad.  3 2. Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine Regulaarset abi suhtluses ja teabe edastamisel vajavad kuulmislangusega inimesed ja nendega suhtlejad. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tegi 2015.–2016. aastal koostöös oluliste partneritega valdkonna analüüsi, millega selgitas välja nõudluse viipekeeletõlke, kirjutustõlke ja muude tõlkevormide järele. Analüüsile tuginedes saab välja tuua, et kõigile kuulmislangusega inimestele ei ole tagatud piisav tõlketeenuste maht ega tõlkeviiside ja -vormide valik, et ületada kommunikatsiooniraskusi ja vältida sihtrühma esindajate ühiskonnast isoleeritust. Peamiseks piiranguks tõlketeenuste kasutamisel on teenuse ebaühtlane regionaalne kättesaadavus, mida mõjutavad järgmised tegurid: tõlketeenuste osutamise ebaühtlane maht ja kvaliteet, tõlketeenuste ebaühtlane rahastamine, viipekeeletõlkide vähesus, alternatiivsete tõlketeenuste puudumine, viipekeele tõlketeenuse halb kättesaadavus ning olemasolevate tõlkide ebaefektiivne kasutamine. 2016. aastal loodud kontseptsiooni põhjal alustati 2017. aastal kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuse (nii kontakt- kui kaugtõlkena) väljaarendamist ning soovituslike juhiste koostamist ja ajakohastamist. Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks arendatakse välja sissehelistamisteenusena kaugtõlketeenus. Eesmärk on see, et teenus oleks vajaduse korral kiiresti kättesaadav ning muu hulgas paraneks teenuse kättesaadavus äärealadel. Tegevuse raames on planeeritud teavitustegevused (infotunnid ja ümarlauad) teenuse arendamise ja osutamise kohta nii partnerorganisatsioonidele kui ka klientidele. Praegu kasutusel olev teenuse osutamise platvorm (Skype) ei ole sihtrühma ja teenuse osutajat arvestav ning vajadus on spetsiaalse, kõiki osapooli arvestava rakenduse järele. Rahvusvahelise hankega loodetakse leida äpp, mida saab kasutada erinevates seadmetes (mobiil, lauaarvuti, sülearvuti, tahvelarvuti) ning mis on kasutajate vajadusi arvestav: ootejärjekorra kuvamine, hädaabikõnede eelisjärjekorras tõlkeliinile pääsemine, failide vahetus, tõlkelogide salvestus jne. Teenuse osutamise seisukohalt tuleb tõlkidele tagada mugavam ja sujuvam töökeskkond, sh automaatne aruandlus, et tõlgid saaksid keskenduda tõlkimisele ning osutada seeläbi teenust efektiivsemalt ja kvaliteetsemalt. Uue rakenduse sujuv kasutusele võtmine eeldab kindlasti sihtrühma ja teenuseosutajate teavitamist ning koolitamist. Selleks, et parandada kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuste (edaspidi koos tõlketeenused) kvaliteeti ja kättesaadavust (nii kontakt- kui kaugtõlkena), koostatakse tõlketeenuste vajaduse ja hinnastamise analüüs, parandatakse olemasolevate tõlkide kompetentsi ja koolitatakse uusi viipekeele oskustega inimesi. Teenuse arendamine ja pakkumine toimub koostöös KOV-ide ja teenusepakkujatega. Tegevuse elluviimiseks võetakse tööle projektijuht. Sihtrühm: erivajadusega vähenenud töövõimega tööealised inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 1. Tõlketeenuste arendamine 01.01.2015–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 1.2. Hangete ettevalmistamine 01.01.2016–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 partnerite leidmiseks ja tõlketeenuste pakkumiseks 1.3. Teavitustegevus, 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 partnerorganisatsioonide ja klientide kaasamine ning koolitamine 1.4. Tõlketeenuste soovituslike 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2020 juhiste väljatöötamine koostöös  4 partneritega (sh teenusedisain) 1.5. Tõlketeenuste vajaduse ja 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 hinnastamise analüüs seoses uute teenuste turule tulekuga Tõlketeenuste juhise 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 väljatöötamine 1.6. Tõlketeenuste rakenduse 01.07.2021–01.07.2023 01.07.2021–01.12.2022 väljatöötamine 1.6.1. Sobiva rakenduse 01.07.2021–01.07.2023 01.07.2021–31.12.2022 leidmiseks rahvusvahelise hanke ettevalmistamine ja väljakuulutamine 1.6.2. Seoses uue rakendusega 01.07.2021–01.07.2023 01.07.2021–31.12.2022 sihtrühma ja tõlkide koolitamine 1.6.3. Uue rakenduse kaudu 01.07.2021–01.07.2023 01.07.2021–31.12.2022 teenuse osutamine 2. Kompetentsete 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 viipekeeletõlkide ja kirjutustõlkide tagamine 2.1. Tõlkide täiendõppe 01.01.2017–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 koolituskavade väljatöötamine või täiendamine ja tõlkide koolitamine 3. Tõlketeenuste pakkumine 01.09.2016–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2022 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundi- Osutatud tõlketeenuste tundide arv 5000 Osutatud näitaja tõlketeenuste Väljundi- Koolitatud viipekeeletõlkide arv 10 tundide arv on näitaja 8200. Väljundi- Koolitatud kirjutustõlkide arv 10 Koolitatud näitaja viipekeeletõlki de arv on 60. Koolitatud kirjutustõlkide arv on 30 3. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine 3.1. Teenuse katsetamine ja arendamine Ajavahemikus mai 2017 kuni mai 2018 katsetati teenusedisaini meetoditega välja töötatud uut teenusemudelit erihoolekandeteenuste osutamisel KOV-i korralduse ja vastutuse baasil. Projekti „Isikukeskne erihoolekande teenusemudel kohaliku omavalitsuse korralduse baasil“ käigus kogutud andmeid ja saadud kogemusi analüüsitakse, et sellele tuginedes teha ettepanekuid ja otsuseid disainiprotsessis vastavalt süsteemi ümberkujundamise suunistele. Projekti raames katsetati peamiselt ühte võimalikku teenusemudeli lahendusvarianti. Samas sisaldas erihoolekandeteenuste disainiprotsessi lõppraport mitmeid ettepanekuid ja lahendusi, mida võiks erihoolekandeteenuste osutamisel muuta, et teenusesüsteem oleks isikukesksem, ressursisäästlikum ja ka tulemuslikum. Tuginedes esimeses katseprojektis saadud kogemustele ja võttes arvesse ka teisi teenusedisaini projektis tehtud ettepanekuid, on otstarbekas jätkata erihoolekandeteenuste süsteemi teenusedisaini projekti käigus tehtud ettepanekute katsetamist. Lähtudes Euroopa ühiselt kokkulepitud sotsiaalvaldkonna suundumustest, heaolu arengukava 2016–2023 põhieesmärkidest ja Eesti erihoolekande arengukavast 2014–2020, on sotsiaalhoolekande arendamise eesmärkideks toetada erihoolekandeteenuste osutamist  5 kogukonnas ja lähtuda teenuste arendamisel deinstitutsionaliseerimise põhimõtetest. Deinstitutsionaliseerimine hõlmab paindlikuma, kättesaadavama, tulemuslikuma ja jätkusuutlikuma kogukonnapõhiste teenuste süsteemi arendamist. Euroopa Komisjoni eksperdirühm on välja toonud, et deinstitutsionaliseerimisel on oluline inimressursi arendamine, ressursside tõhus kasutamine ja terviklik lähenemine. Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse „Erivajadusega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine” raames arendatakse erihoolekandeteenuseid ja teenuste süsteemi teenusedisaini abil, millega muudetakse teenuste süsteem isikukesksemaks ja paindlikumaks. Uus erihoolekandeteenuste süsteem aitab tööealistel psüühilise erivajadusega inimestel teistega võrdsetel alustel osaleda ühiskonnaelus, sealjuures toetades neid tööturuteenuste kasutamise alustamisel (näiteks tegevusjuhendaja või tugiisiku tegevus), teenuste kasutamisel ja tööhõives osalemisel. Erihoolekandeteenuste disainiprotsessi käigus välja töötatud uue erihoolekandeteenuste süsteemi katseprojekti tegevusteks on vähenenud või puuduva töövõimega psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut toetavate integreeritud, isikukesksete ja paindlike toetusmeetmete ja teenuste süsteemi mudeli katsetamine, et toetada inimeste tööturuteenuste kasutamise alustamist, teenuste kasutamist ja võimetekohast tööhõives osalemist. Muu hulgas katsetatakse individuaalse eelarve kasutamist. Individuaalse eelarve all peetakse silmas inimese individuaalse hindamise alusel kujunevat vajalike teenuste kogumaksumust. SKA kogub koos teenuseosutajatega tagasisidet ning Sotsiaalministeerium analüüsib kasutajate kogemust uutel põhimõtetel rakendatava teenuste süsteemi korralduse kohta. Tagasiside ja kasutajakogemuse tulemuste põhjal teeb SKA Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid seadusemuudatuste tegemiseks eesmärgiga teenuste süsteemi täiendada ja parandada. Projekt jaotub kahte etappi: I etapp – alustatakse teenusedisaini projekti raames välja töötatud uue isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste osutamise mudeli katsetamist. Katsetamise I etapi käigus kogub SKA teenusedisaini projekti lepingupartneritelt (teenuseosutajatelt) ja teenuse kasutajatelt tagasisidet. Lepingupartneri leidmiseks korraldatakse hange. II etapp – SKA teeb vajaduse korral uues katsetatavas mudelis parandused või täiendused, mis tuginevad teenusedisaini lepingupartneri esitatud kasutajakogemuse analüüsile. Projekti viib ellu SKA ja tegevuse elluviimiseks võetakse tööle projektijuht, arendusjuht ja koordinaator (viimased kaks oktoobrist 2018). Sihtrühm: tööealised raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega tööealised inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine), v.a dementsuse diagnoosi ja põhidiagnoosiga alkoholisõltlased, kes: 1) kasutavad erihoolekandeteenust, kuid nende abivajadus võib olla muutunud (nt vajavad vähesema toetusega teenust); või 2) veel ei kasuta erihoolekandeteenust, kuid on SKAs teenuse järjekorras, või 3) kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või SKA juhtumikorraldaja hinnangul vajavad toimetulekuks ning ühiskonnas osalemiseks või tööturule siirdumiseks toetavaid integreeritud teenuseid. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Lepingupartneri leidmiseks 01.01.2019–01.03.2023 01.01.2021–31.12.2021 hanke ettevalmistamine ja korraldamine I etapi elluviimine 01.04.2019–31.07.2023 01.09.2019–31.12.2020 II etapi elluviimine 01.08.2019–31.12.2023 01.05.2019–31.12.2020 Isikule isikukeskse 01.08.2019–31.12.2023 01.10.2019–31.12.2022 abikorraldussüsteemi katsetamine inimese  6 toimetulekuks vajalike teenuste eest tasumisel Erihoolekandeteenuse 01.08.2019–31.12.2023 01.10.2019–31.12.2022 osutajate koolitamine isiku personaalsete vajaduste hindamiseks ja eesmärgipärase töö tegemiseks Seadusemuudatuste 01.08.2019–31.12.2023 01.08.2019–31.12.2022 tegemiseks Sotsiaalministeeriumile ettepanekute esitamine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastal (2021-2022) Väljundinäitaja Osalise töövõimega inimesed, kes on 700 740 saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid 3.2. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimise mõjuanalüüs Uuringu käigus tehakse võrdlev analüüs praeguse erihoolekandeteenuste osutamise mudeli ning uue, aastatel 2017–2018 katsetatud ja aastatel 2019–2021 katsetatava isikukeskse erihoolekande teenusemudeli maksumuse kohta. Maksumust analüüsitakse lähtuvalt terviksüsteemist ehk alates inimese esimesest kontaktist KOV-i sotsiaaltöötaja / SKA juhtumikorraldaja / erihoolekandeteenuse pakkujaga kuni teenuse saamisega seotud kuludeni välja. Samuti analüüsitakse, milline võiks olla erihoolekandeteenuste tulevikuvaade, võttes aluseks isikukeskse teenusemudeli põhimõtted nii korralduse kui rahastamise (kulu ja tulu) seisukohast ning võrreldes neid erihoolekandeteenuste praeguse rahastamise põhimõtetega. Lisaks tehakse ettepanekuid isikukeskse rahastamise mudeli täiendamiseks. Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Mõjuanalüüsi tegevuste ellu- 31.03.2020–31.12.2021 01.01.2021–31.12.2021 viimine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2021) aastal (2021) Väljundinäitaja Integreeritud, isikukeskse ja paindliku alustatud tehtud erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimise mõjuanalüüs 3.3. Psüühilise erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist toetavad kommunikatsioonitegevused Sotsiaalministeerium on deinstitutsionaliseerimise (DI) protsessi käigus astunud samme, et suurendada ühiskonnas arusaamist sellest, kui oluline on aktsepteerida ühiskonnaliikmetena kõiki inimesi, sh vähenenud töövõime ja psüühikahäirega inimesi. DI on olulist osa elanikkonnast puudutav poliitikamuutus, mistõttu väljenduvad selle mõjud ka ühiskonnas laiemalt – näiteks seni justkui peidus olnud erivajadusega inimesed on tulnud kogukondadesse tagasi, on rohkem nähtavad. Need on põhimõttelised muudatused sotsiaalsüsteemis, mille tulemusena osutatakse pikaajalise hoolduse ja tugiteenuseid eelkõige väljaspool hooldusasutusi (ehk kodus või kogukonnas) ja teenuste fookus on suunatud inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamisele ja suurendamisele.  7 DI kommunikatsiooni elluviimiseks leitakse partner, kes loob ja viib ellu psüühilise erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist toetavaid kommunikatsioonitegevusi. Oluline on leida traditsioonilistele sotsiaalkampaaniatele alternatiivseid viise vähenenud töövõime ja psüühilise erivajadusega inimeste kaasamiseks avalikkuses (nt avalikel üritustel osalemine, vabatahtlikena kaasamine, laatadel osalemine jne) ja selle kajastamine laiemalt meedias. Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Kommunikatsioonitegevuste 01.09.2019–01.03.2022 01.01.2021–01.03.2022 hanke ettevalmistamine Hanke väljakuulutamine ja 01.09.2019–31.07.2022 01.01.2021–31.07.2022 partneri leidmine Kommuniatsioonitegevuste 01.09.2019–31.12.2022 01.01.2021–31.12.2022 elluviimine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2022) aastatel Väljundinäitaja Psüühilise erivajadusega inimeste 3 5 ühiskonda kaasamist toetavad kommunikatsioonitegevused 3.4. Täisealiste eeskoste analüüs. Euroopa Komisjon avaldas Puuetega Inimeste Konventsiooni kaitsmisel muret, et Eesti ei ole astunud samme liikumaks toetatud otsustamise süsteemile üleminekuks. Analüüs on sisendiks nende sammude tegemiseks. Analüüsi raames viiakse läbi kvantitatiivne ja kvalitatiivne infokorje selgitamaks välja olemasoleva eestkostesüsteemi hetkeolukord ja kitsaskohad. - Kaardistatakse Eestiga sotsiaalmajanduslikult sarnaste riikide eestkoste korralduse süsteem. - Kogutakse kokku statistika Eesti täisealistele isikutele eestkoste määramiste kohta, mh kas eestkoste on täielik või osaline, mis ülesannete täitmiseks on eestkoste määratud, milline on füüsilisest isikust eestkostjate taust ja ettevalmistus eestkoste ülesannete täitmiseks jne. - Hinnatakse eestkostetavate rahulolu oma huvide kaitsmisel. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Hanke tehniline kirjeldus 01.06.2022–15.08.2022 01.06.2022–30.09.2022 Hanke väljakuulutamine ja 30.09.2022–31.12.2022 30.09.2022–31.12.2022 partneri leidmine Eeskoste analüüsi lepingu 01.01.2023–31.05.2023 01.01.2023–31.05.2023 täitmine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundinäitaja Eestkostesüsteemi analüüs 0 1 Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium. 3.5 Uuring: Komorbiidselt esinevate häiretega (raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire ja sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest) isikutele toe pakkumise  8 metoodikad. Uuringu käigus kaardistatakse tõenduspõhiseid sekkumismetoodikaid ja praktikaid komorbiidselt esinevate psüühikahäiretega inimestele vajalike ravi- ja sotsiaalteenuste toetamisel. Sihtrühmi, kelle osas metoodikaid kaardistada, on kaks: - Normintellektiga psüühikahäirega inimesed, kellel on sõltuvus alkoholist, narkootilistest ainetest, ravimitest või muudest sõltuvust põhjustavatest ainetest; - Intellektihäirega inimesed, kellel on sõltuvus alkoholist, narkootilistest ainetest, ravimitest või muudest sõltuvust põhjustavatest ainetest. Uuring kaardistab erisusi metoodikate puhul, kui inimene on teenusel vabatahtlikult või tahte vastaselt (nt sundravi, kohtumäärusega erihoolekandeteenus). Kirjaliku materjali põhjal tehtavale kaardistusele lisaks kogutakse täiendavalt praktilist infot ekspertidelt ning uuringu soovitusi metoodikate praktiliseks rakendamiseks Eestis. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Hanke tehniline kirjeldus 01.06.2022–15.08.2022 01.06.2022–15.08.2022 Hanke väljakuulutamine ja 15.08.2022–14.10.2022 15.08.2022–14.10.2022 partneri leidmine Hankelepingu täitmine 14.10.2022–31.03.2023 14.10.2022–31.12.2022 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2022) aastal Väljundinäitaja Kaksikdiagnoosi uuring 1 1 Tegevuse elluviija on Tervise Arengu Instituut. 4. Kutserehabilitatsiooniteenuse arendamine Kutserehabilitatsiooniteenus on sümbioos sotsiaal-, haridus- ja tööteenusest. See on erivajadusega inimese tarbeks loodud eesmärgistatud ja juhitud teenus, mille tulemusel inimene rakendub tööle võimetekohaselt ja oskab igapäevaeluga võimalikult iseseisvalt toime tulla. Selle ulatus on laiem nii sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusest, mille osutamist korraldab SKA, tööalase rehabilitatsiooni teenusest, mille osutamist korraldab Eesti Töötukassa, kui ükskõik millise kutseõppeasutuse haridusteenusest. Kutserehabilitatsiooniteenus koosneb järgmistest alateenustest: 1) haridusteenus, sh täienduskoolituskursusel tööharjutus ja kutseõppes praktika; 2) tegevusterapeudi teenus; 3) loovterapeudi (muusika-, kunsti- jm teraapia) teenus; 4) sotsiaaltöötaja teenus; 5) psühholoogi teenus; 6) psühhiaatri teenus; 7) eripedagoogi teenus; 8) logopeedi teenus; 9) füsioterapeudi teenus; 10) kogemusnõustaja teenus; 11) tegevusjuhendaja teenus; 12) tööhõivespetsialisti teenus; 13) sotsiaalhooldaja teenus; 14) tugiisiku (rühmajuhendaja) teenus; 15) viipekeeletõlgi teenus; 16) iseseisva elamise teenus; 17) kaitstud töö teenus; 18) hindamis- ja nõustamisteenus. Kutserehabilitatsiooniteenuse eesmärkide saavutamiseks osutatakse haridusteenusena alati ametiõpet (täiendõpe) või kutseõpet (tasemeõpe) ning isiku vajadustest lähtuvalt ka teisi eelloetletud teenuseid. Teenuseid osutatakse individuaalselt (nt psühholoogi teenus) või grupis (nt haridusteenus, vaimse tervise moodul, mida viivad läbi psühholoogid). Teenus on piiritletud konkreetse kursuse ajalise kestusega ning lähtub kliendi võimekusest ja eesmärgist. Inimese paremat hakkamasaamist pärast teenuse saamist toetab üleminekuplaan, milles kajastatakse edasised teenused ja toetused koos kontaktandmetega.  9 Kutserehabilitatsiooniteenuse arendamine põhineb teenusedisaini metoodikal, et luua erivajadusega inimeste vajadustest lähtuvalt sobilik teenus tööoskuste õppimiseks üle Eesti kutseõppeasutuste jaoks. Selleks kaasatakse teenusedisaini kompetentsiga meeskond/disainibüroo. Kutseõppes õppida soovivate erivajadusega inimeste toe vajadused, samuti kutseõppeasutuste kitsaskohad õppijate toetamisel selgitatakse välja analüüsi käigus (tegevuse 1. aastal). Tulenevalt analüüsist ja disainitud teenusest koostatakse ettepanekud kutserehabilitatsiooniteenuse loomiseks ja osutamiseks kutseõppeasutustes üle Eesti (tegevuse 2. aasta alguses). Seejärel toimub teenuse katsetamine, mille raames testitakse disainitud teenust katseprojektiga ühinenud kutseõppeasutustes (tegevuse 2. ja 3. aastal). Testperioodi käigus pakutakse kutsekoolidele tugispetsialistide abi/tuge ning tekkiva kogemuse alusel kontrollitakse ja vajaduse korral täiendatakse disainitud kutserehabilitatsiooniteenuse mudelit. Mudel on aluseks kutserehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks kutseõppeasutustes üle Eesti. Oluliseks osaks tegevuse elluviimisel on ka oluliste osapooltega (sh Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, sh Harno, Eesti Töötukassa jt) koostöö ja läbirääkimised, et kutserehabilitatsiooniteenust oleks võimalik kutseõppeasutustes pakkuma hakata. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Lähteülesande koostamine 01.01.2021–01.05.2022 01.01.2021–01.05.2022 kutserehabilitatsiooniteenuse arendamiseks Analüüs (kutserehabilitatsiooni 01.05.2021–31.12.2022 01.05.2021–31.12.2022 kitsaskohtade väljaselgitamine) Ettepanekud üle-eestilise 01.05.2021–01.04.2022 01.05.2021–01.04.2022 kutserehabilitatsiooniteenuse loomiseks Uue süsteemi katsetamine 01.05.2022–31.03.2023 01.05.2022–31.12.2022 Koostöö ja läbirääkimised 01.06.2021–30.06.2023 01.06.2021–31.12.2022 osapooltega Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundi- Osalise töövõimega inimesed, kes 0 8 näitaja on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid 5. Kutserehabilitatsiooni keelekümbluse kohanemiskursus vene keele emakeelega õppijale Venekeelse emakeelega haridusliku erivajadusega õppijal on põhikooli lõpetamise järel võimalik minna paari kutsekooli õppima venekeelsele erialale, kuid need võimalused on piiratud ega pruugi sobituda inimese erivajaduse ega huviga. Tegevuse eesmärk on välja töötada keelekümbluse kohanemiskursus, mille raames toimuks lisaks erinevate oskuste õppele ka keeleõpe. Keeleõpe peab toimuma sellise tempoga ja selliselt integreerides, et see sobiks erivajadusega inimese võimekusega. Senine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse praktika on näidanud, et väga keeruline on õppida keeles, mida inimene oskab halvasti või ainult osaliselt.  10 Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Sihtrühma analüüs 01.01.2021–31.12.2022 01.01.2021–31.12.2022 Partnerkoolide (vene emakeelega 01.05.2021–30.06.2021 01.05.2021–30.06.2021 HEV õppijatega koolid) leidmine Õppevisiidid partnerkoolidesse 01.08.2021–01.10.2021 01.08.2021–01.10.2021 Õppekava loomine 01.09.2021–31.12.2021 01.09.2021–31.12.2021 Koosloomes loodud koostöövormi 01.10.2021–01.04.2022 01.10.2021–01.04.2022 katsetamine partnerkoolidega 2022/2023. õppeaasta 01.03.2022–01.09.2022 01.03.2022–01.09.2022 keelekümbluse kohanemiskursuse õppijakandidaatide vastuvõtt Õppekava ja koostöövormi 01.03.2022–01.06.2022 01.03.2022–01.06.2022 kohendamine 2022/2023. õppeaastaks 01.03.2022–30.08.2022 01.03.2022–30.08.2022 ettevalmistumine Keelekümbluse 01.09.2022–15.06.2023 01.09.2022–31.12.2022 kohanemiskursuse katseprojekt 2022/2023. õppeaastal Katseprojekti kokkuvõtted, 01.06.2023–30.08.2023 hindamine, jätkutegevuste planeerimine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2023) aastatel Väljundi- Osalise töövõimega inimesed, kes 0 8 näitaja on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid  MINISTRI KÄSKKIRI 21.10.2022 nr 128 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirja nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirjaga nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: § 1. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21. juuli 2015. a käskkirjaga nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste muutmine 1. Lisan tiitellehele partneriks Tervise Arengu Instituudi. 2. Täiendan punkti 2.3 teist lõiku lausega järgmises sõnastuses: „Vajadusel viiakse läbi asjakohaseid uuringuid ja analüüse.“. 3. Täiendan punkti 2.3.3 järgmiselt: „Tervise Arengu Instituut: 01.06.2022–31.12.2023“. 4. Lisan punkti 3 tabelisse tegevusele 2.3 väljundinäitajad järgmiselt: TAT-spetsiifiline Tegevus 2.3. Uue integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste väljundinäitaja süsteemi piloteerimine Väljundinäitaja Eestkostesüsteemi 0 0 1 Panustab kaudselt analüüs rakenduskava väljundinäitajasse Väljundinäitaja Kaksikdiagnoosi 0 0 1 Panustab kaudselt uuring rakenduskava väljundinäitajasse 5. Sõnastan punkti 7.5 järgmiselt: „7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine  2 7.5.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. TAT tegevustes osalejate aruanne tuleb esitada RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 30. juuni seisuga tegevustes osalejate aruande võib edastada nelja nädala jooksul. 7.5.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu kõige hiljem 17. jaanuaril 2024. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 7.5.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.5.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.5.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.5.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 7.5.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 7.5.9. TAT aruandes kajastatav info tuleb e-toetuse keskkonna aruande vormilt.“. 6. Asendan lisa 1 vormi A „TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2021–31.12.2022“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga A „TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2021– 31.12.2022“ (lisatud). 7. Asendan lisa 1 vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ (lisatud). § 2. Käskkirja rakendamine Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.06.2022. (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister