Leping

Lisa nr 6.4 29.06.2021 sõlmitud üürilepingule nr KPJ-4/2021-40 PARENDUSTÖÖDE TEOSTAMISE KOKKULEPE Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Tartu mnt 85, 10115 Tallinn (edaspidi nimetatud üürileandja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse esimees Kati Kusmin ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, registrikood 70003566, asukoht Astangu 27, 13519 Tallinn (edaspidi nimetatud üürnik), mida esindab põhimääruse alusel direktor Kert Valdaru, edaspidi eraldi või ühiselt nimetatud pool või pooled, võttes arvesse, et: 1) poolte vahel on 29.06.2021 sõlmitud üürileping nr KPJ-4/2021-40 (edaspidi nimetatud üürileping), mille kohaselt on üürnikul õigus kasutada Tallinnas Astangu tn 27 asuvat üüripinda; 2) üürilepingu eritingimuste punkti 11.3 kohaselt on pooled kokku leppinud, et üürileandja teostab hoones vastavalt lepingu lisale nr 6.4 energiatõhususe tööd, mida rahastatakse meetmest „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes“ saadud toetuse, remonttööde kapitalikomponendi maksetest kogunevate vahendite ja üürileandja eelarvest, mille üürnik hüvitab pärast tööde lõppemist parendustööde kapitalikomponendi maksetena, leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi kokkulepe): 1. Eesmärk ja tähtaeg 1.1. Üürileandja on käesoleva kokkuleppe sõlmimise ajaks korraldanud üüripinnal energiatõhususe tööde (edaspidi nimetatud parendustööd) riigihanke vastavalt käesoleva parendustööde teostamise kokkuleppe (edaspidi nimetatud kokkulepe) lisale nr 1. 1.2. Kokkuleppega reguleeritakse parendustöödega seotud poolte õigused ja kohustused. 1.3. Üürileandja on kohustatud teostama parendustööd ja andma kokkulepitud tingimustele vastava valminud üüripinna osa üürnikule üle hiljemalt 30.09.2024 tingimusel, et ei esine kokkuleppe punkti 6.2 alapunktides kirjeldatud tähtaegu edasilükkavaid asjaolusid. 2. Üürileandja on kohustatud: 2.1. korraldama ja finantseerima parendustööd eeldatava maksumusega 4 113 712 (neli miljonit ükssada kolmteist tuhat seitsesada kaksteist) eurot, millele lisandub käibemaks ning mis on arvestatud koos reservi ja üürileandja projektijuhtimise otseste kuludega ning mis koosneb kolmest eraldi arvestatavast summast: 2.1.1. 2 448 270 euro ulatuses rahastatakse parendustöid meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes“ toetuse arvelt ning nimetatud summas tehtud kulusid ei arvestata kokkuleppe punktis 3.2 kirjeldatud kapitalikomponendi maksete hulka; 2.1.2. 919 912 euro, millele lisandub käibemaks, ulatuses rahastatakse parendustöid üürniku poolt tasutava remonttööde kapitalikomponendi maksetest kogunevate vahendite arvelt ning nimetatud summas tehtud kulusid ei arvestata kokkuleppe punktis 3.2 kirjeldatud kapitalikomponendi maksete hulka; 1/6  2.1.3. 745 530 euro ulatuses, mis on arvestatud koos reservi ja üürileandja projektijuhtimise otseste kuludega, rahastatakse parendustöid üürileandja eelarvest. Üürile lisanduva parendustööde kapitalikomponendi (vastavalt kokkuleppe punktile 7) arvutamise aluseks olev eeldatav maksumus on 854 713 (kaheksasada viiskümmend neli tuhat seitsesada kolmteist) eurot, millele lisandub käibemaks ning mis lisaks eelnevalt toodud maksumusele on arvestatud koos projektijuhtimise kaudsete kulude ja üürileandja finantseeritava parendustööde teostamise aegse omakapitali ja võõrkapitali intressikuluga. Parendustööde täpne maksumus selgub pärast parendustööde lõppemist. Juhul, kui parendustööde eeldatav maksumus suureneb, kooskõlastab üürileandja selle vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eelnevalt üürnikuga ning pooled sõlmivad vajadusel kokkuleppe muudatuse; 2.2. parendustööde teostamise korraldamisel kinni pidama kokku lepitud tähtaegadest ning korraldama tööde ning sellega kaasnevate tegevuste teostamist efektiivselt, üürniku jaoks parimal võimalikul viisil, seejuures kooskõlastades üürnikuga vajalikud elektri, vee või muud katkestused vähemalt 2 (kaks) tööpäeva enne katkestust, saavutamaks kvaliteetne tulemus optimaalsete kulutustega ning arvestades hilisemate ekspluatatsioonikuludega. Kui üürnik ei anna kooskõlastust, tuleb üürileandjal pakkuda üürnikule välja alternatiivne aeg katkestuse läbi viimiseks; 2.3. koostama parendustööde riigihanke hankedokumendid ning kooskõlastama hankedokumentide tehnilise kirjelduse üürnikuga enne hanketeate avaldamist või pakkumuse esitamise ettepaneku esitamist kvalifitseeritud taotlejatele. Üürnikul ei ole õigust hankedokumentide kooskõlastamisest ebamõistlikult keelduda; 2.4. mitte tegema muudatusi või täiendusi üürniku poolt kooskõlastatud tööde lahendustes ilma üürniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta, kusjuures üürnikul ei ole õigust nõusoleku andmisest ebamõistlikult keelduda, sealhulgas ei ole õigust nõusoleku andmisest keelduda, kui mõni vastav muudatus osutub vajalikuks õigusaktides sätestatud nõuete või asjaomase haldusorgani poolt seatud tingimuste täitmiseks; 2.5. vaatama 5 (viie) tööpäeva jooksul läbi ettepanekud parendustööde muutmiseks (sh eelnevalt kokkulepitust erinevate või määratlemata materjalide kasutamiseks) ning parendustööde teostamist rahaliselt, ajaliselt või muul viisil oluliselt mõjutavate ettepanekute puhul esitama üürnikule selliste ettepanekute kohta põhjendatud kaalutlused, koos täiendava raha- ja ajakulu või muude oluliste tagajärgede äranäitamisega; 2.6. üürniku nõudmisel andma aru parendustööde teostamise käigust ning võimaldama üürniku esindajal igal ajal teostada kontrolli parendustööde mahu ja kvaliteedi, samuti kasutatavate materjalide, seadmete ja detailide vastavuse üle kokkulepitud parendustööde lahendustele ja kooskõlastatud hankedokumentidele; 2.7. korraldama vähemalt 1 (üks) kord kalendrikuus, vajadusel sagedamini, sh üürniku esindaja nõudmisel, parendustööde teostamisega seotud küsimustes nõupidamisi kaasates üürniku esindaja, omanikujärelevalve teostaja ning vajadusel parendustööde töövõtja esindaja; 2.8. teatama esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üürniku esindajale parendustööde valmimise lõpptähtaja muutmise soovist, tähtaja muutumise põhjustest ja sellega kaasnevatest riskidest; 2.9. kutsuma enne parendustööde töövõtulepinguga määratud garantiiperioodi lõppu kokku garantiikomisjoni ja kaasama garantiikomisjoni üürniku; 2.10. koostama ja säilitama parendustöid puudutavad dokumendid (poolte vahel sõlmitud kokkulepped, aktid, koosolekute protokollid ja üürnikuga kooskõlastatud dokumendid) ja esitama need üürnikule tutvumiseks vastava nõude saamisest 5 (viie) tööpäeva jooksul. 3. Üürileandjal on õigus: 3.1. saada üürnikult parendustööde teostamiseks vajalikku informatsiooni ja lähteandmeid; 2/6  3.2. teha iseseisvalt muudatusi või täiendusi parendustööde lahenduses, juhul kui üürnik ei ole eelnimetatud muudatuse või täienduste tegemise kooskõlastamise taotlusele vastanud kokkuleppe punktis 4.2 toodud tähtaja jooksul ning vastavad muudatused seisnevad erinevate materjalide või lahenduste kasutamises, mis on samaväärsed varem kooskõlastatud materjalide või lahendustega; 3.3. peatada parendustöödega seotud toimingud juhul, kui üürnik ei täida kokkuleppe punkti 4 alapunktides nimetatud kohustusi ning nõuda üürnikult parendustööde peatamisega seoses tekkiva kahju hüvitamist. 4. Üürnik on kohustatud: 4.1. esitama üürileandja nõudmisel parendustööde teostamiseks vajalikud lähteandmed. Juhul, kui lähteandmed on vastuolus või ebaselged, on üürileandja kohustatud küsima üürnikult vastavaid selgitusi; 4.2. vastama kõikidele üürileandja kokkuleppe kohastele järelepärimistele, taotlustele (sh taotlused dokumentide kooskõlastamiseks), kirjadele jm nõuetele hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul või teatama sama tähtaja jooksul mõjuval põhjusel vastamise tähtaja pikendamisest või kooskõlastuse andmisest keeldumisest, välja arvatud kokkuleppe punktis 4.3 nimetatud erisus. Nõusoleku andmisest keeldumine peab olema mõistlikult põhjendatud; 4.3. kooskõlastama tehnilise kirjelduse kohta hankemenetluses esitatud küsimustele koostatud selgitused ja juhul, kui vastuse saab üürniku tööspetsiifikast tulenevalt koostada üksnes üürnik, siis koostama, 1 (ühe) tööpäeva jooksul; 4.4. esitama parendustööde teostamisega seotud pretensioonid viivitamatult vastava asjaolu teadasaamisest. 5. Üürnikul on õigus: 5.1. esitada parendustööde teostamise ajal täpsustavaid ettepanekuid kokkulepitud lahenduste muutmiseks. Kui üürniku soovitud muudatused on tulenevalt parendustööde järgust realiseeritavad ja jäävad kokkuleppe punktis 2.1 nimetatud parendustööde summa piiresse, kuid nende realiseerimisega kaasneb täiendav ajakulu, sõlmivad pooled kirjaliku kokkuleppe, millega muudetakse tööde teostamise tähtaega ning kirjeldatakse teostatavad muudatused. Kui üürniku soovitud muudatused ei ole tulenevalt parendustööde järgust realiseeritavad või need tingivad parendustööde summa suurenemise ja täiendavaid vahendeid ei ole võimalik kaasata, ei ole üürileandjal kohustust kirjeldatud muudatusi teostada; 5.2. kontrollida parendustööde teostamise käiku ning tööde mahu ja kvaliteedi vastavust kokkulepitud lahendustele ning puuduste avastamisel nõuda nende kõrvaldamist; 5.3. osaleda oma esindaja kaudu parendustöödega seotud nõupidamistel ja saada nõupidamiste protokollid; 5.4. nõuda üürileandjalt parendustöödega seotud üürileandja ja üürniku vaheliste töörühmade ja koosolekute kokkukutsumist; 5.5. nõuda kokkuleppega reguleeritud dokumentidele (kokkuleppe punkt 4.2) vastamise tähtaja pikendamist, kui selleks on mõjuvad põhjused. Mõjuva põhjuse esinemise korral, mis tingib vastamise tähtaja pikenemise, peab üürnik sellest üürileandjat teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldusele vastamise tähtaja jooksul. Üürniku teates tuleb näidata uus vastamise tähtaeg või tähtpäev; 5.6. nõuda parendustöödega seotud toimingute peatamist või lõpetamist juhul, kui üürileandja ei täida kokkuleppe punktis 2 nimetatud kohustusi. Juhul, kui üürileandja tehtud toimingud ei lähtu üürniku poolt kooskõlastatud hankedokumentide tehnilisest kirjeldusest või kokkuleppe punktis 4.2 toodud kooskõlastustest (v.a kokkuleppe punktis 3.2 toodud juhul), ei ole üürnikul kohustust vastava toimingu või muudatuse tõttu tekkinud parendustööde kallinemist üürileandjale hüvitada ja 3/6  vastavaid kulutusi ei arvestata parendustööde maksumuse hulka. Üürnikul on põhjendatud vajadusel õigus nõuda eelnimetatud dokumentidega vastuolus olevate parendustööde ümbertegemist üürileandja kulul; 5.7. mistahes üürniku õiguse kasutamisega ei võta üürnik endale vastutust tööde nõuetekohasuse eest. Üürnik vastutab siiski tema poolt üürileandjale antud juhiste eest, kui tegemist on parendustööde valdkonda kuuluva küsimusega, mille puhul on üürileandja juhtinud üürniku tähelepanu asjaolule, et üürniku juhise täitmine on ebamõistlik, kahjulik vm, kuid vaatamata sellele üürnik nõuab sellise juhise täitmist. 6. Tähtaja pikenemine 6.1. Üürileandja kohustub teostama parendustööd ning andma üüripinna üürniku kasutusse üleandmise- vastuvõtmise aktiga kokkuleppe punktis 1.3 nimetatud tähtajaks ning kokkuleppes sätestatud tingimustel. 6.2. Kokkuleppe punktis 1.3 nimetatud tähtaeg pikeneb ja üürileandja suhtes ei kohaldata üürilepingust, kokkuleppest ega õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid seoses üüripinna üleandmise tähtaja edasilükkumisega, juhul kui parendustööd on ajutiselt takistatud ja/või viibivad, järgmistel põhjustel: 6.2.1. parendustööd viibivad või on takistatud üürileandjast mittesõltuvatel põhjustel (sh kõrvaldatava takistuse tõttu õigusaktiga nõutava loa, kooskõlastuse või muu nõusoleku saamisel) – tähtaeg lükkub edasi selle takistava põhjuse kõrvaldamisest tingitud parendustööde kestuse pikenemise aja võrra; 6.2.2. üürnik viivitab kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmisega või on kokkuleppe punkti 5.5 kohaselt pikendanud avaldusele vastamise tähtaega ja üürileandjal ei ole seetõttu võimalik täita kokkuleppega endale võetud kohustusi tähtaegselt – tähtaeg lükkub edasi üürniku kohustuse täitmisega viivitamise või pikendamise aja võrra; 6.2.3. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus ja/või kaebus, kuigi üürileandja on riigihanke hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud ja esitatud vaidlustus või kaebus jäetakse rahuldamata või vaidlustuse/kaebuse esitaja loobub vaidlustusest/kaebusest – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra; 6.2.4. riigihanke hankemenetluses vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud isikud keelduvad hankelepingu sõlmimisest või kui hankelepingu sõlmimine ühegi pakkujaga ei ole osutunud võimalikuks pakkumuste jõusoleku tähtaja kestel üürileandjast mitteolenevatel põhjustel – tähtaeg lükkub edasi uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg; 6.2.5. riigihanke hankemenetluses ei esitata ühtegi pakkumust või kui hankemenetluses pakkumuse esitanud pakkujad kõrvaldatakse hankemenetlusest, jäetakse kvalifitseerimata või kui pakkumus tunnistatakse mittevastavaks ja lükatakse tagasi või kui kõik esitatud pakkumused tuleb tagasi lükata põhjendamatult madala maksumuse või liiga kõrge hinna tõttu, mille tulemusena ei ole hankemenetluses ühtegi pakkumust, mille alusel hankelepingut sõlmida – tähtaeg lükkub edasi uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem kui kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg; 6.2.6. kuigi üürileandja on omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud, esitatakse riigihanke hankemenetluses vaidlustus või kaebus, kuid vaidlustuse või kaebuse menetlemise ajal tunnistab üürileandja üürniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul (üürnik ei või seejuures nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda) hankemenetluse kehtetuks ilma vaidlustuskomisjoni või kohtu otsust ära ootamata, eesmärgiga vältida 4/6  vaidlustusest või kaebusest või selle tagajärgedest tulenevaid kahjulikke tagajärgi üürileandjale ja/või üürnikule (sh eesmärgiga vältida kokkuleppega kokku lepitud tähtaja liigset edasilükkumist) – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra ning uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem kui kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg; 6.2.7. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi üürileandja on riigihanke hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused kõik nõuetekohaselt täitnud, kuid vaidlustus või kaebus rahuldatakse põhjusel, mis on tingitud riigihangete seaduse sätete mittevastavusest Euroopa Liidu direktiividele ja/või Eesti Vabariigi põhiseadusele – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra või uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg; 6.2.8. üürnik soovib kokkulepitud parendustööde lahenduste või kokkuleppe aluseks olevate põhimõtete muutmist – üürnik ja üürileandja lepivad kokku vajalike lisatööde teostamises (sh eeldatavas maksumuses) ning määravad vajadusel lisatöödele täiendava tähtaja. 6.3. Kokkuleppe punktis 6.2 sätestatu ei piira üürniku õigust nõuda seaduses või üürilepingus sätestatud muu leppetrahvi maksmist ja kahju hüvitamist ning kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. 6.4. Üürileandja teavitab üürnikku viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui: 6.4.1. esineb kokkuleppe punktides 6.2.1 – 6.2.7 nimetatud mis tahes asjaolu ja seetõttu lükkub edasi kokkuleppes sätestatud tähtaeg (sellisel juhul on üürileandja kohustatud teates esitama tähtaja edasilükkumise põhjused koos seda tõendavate dokumentidega (olemasolul) ning näitama ajavahemiku, mille võrra kokkuleppes sätestatud tähtaeg edasi lükkub) või 6.4.2. esineb kokkuleppe punktis 6.2.8 nimetatud asjaolu ja seetõttu on vajalik kokkuleppes sätestatud tähtaja uuendamiseks täiendava kokkuleppe sõlmimine. 7. Parendustööde kapitalikomponendi arvutamise alused ja kulude hüvitamine 7.1. Pärast parendustööde lõppemist ja üüripinna üürnikule üleandmist sõlmivad üürileandja ja üürnik 2 (kahe) kalendrikuu jooksul üüris sisalduva parendustööde kapitalikomponendi suuruse muutmiseks ja annuiteetmaksegraafiku asendamiseks lepingu muutmise kokkuleppe ning lisa 3 muudatuse, milles täpsustatakse kokkuleppe punktis 7.2 kirjeldatud viisil leitud parendustööde kapitalikomponendi suurus (vastavalt üürileandja poolt tehtud parendustööde tegelikule maksumusele). 7.2. Üüris sisalduv parendustööde kapitalikomponent arvutatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisa 2 (edaspidi lühendatult määruse lisa 2) punktis 1 toodud valemi alusel, arvestades järgmist: 7.2.1. parendustööde kapitalikomponendi makse kuude arvuks arvestatakse 120 (ükssada kakskümmend) kuud alates 01.10.2024, kui eeldatavasti üürile lisandub parendustööde kapitalikomponent; 7.2.2. parendustööde kapitali tulumäärana arvestatakse üürileandja üldkoosoleku otsusega kinnitatud perioodilist tulumäära määruse lisa 2 punktis 2 sätestatu alusel, mis kokkuleppe allkirjastamise hetkel on 4,1%; 7.2.3. parendustööde kapitali algväärtus arvutatakse lähtudes järgmistest üürileandja kuludest: 7.2.3.1 üürileandja poolt üüripinna parendustööde teostamiseks tehtud otsestest kuludest; 5/6  7.2.3.2 parendustööde teostamisega kaasnenud teenuste (omanikujärelevalve, uuringud, ekspertiisid, liitumised, load jms) otsestest kuludest; 7.2.3.3 õigusaktidest tulenevatest maksudest ja maksete kohustustest, mittetagastatavatest maksudest maksukohustuse tekkimise hetkel kogu lepinguperioodi jooksul, lõivudest, õigusaktidest tulenevatest muudest kohustustest jm; 7.2.3.4 muudest üürileandja oma- ja võõrkapitali kaasamisega kaasnevatest otsestest kuludest (sh lepingukulud, maksud jms); 7.2.3.5 üürileandja projektijuhtimise otsestest kuludest; 7.2.3.6 üürileandja projektijuhtimise kaudsetest kuludest, mille suuruseks on 2,5 (kaks koma viis) protsenti kokkuleppe punktides 3.2.3.1 kuni 3.2.3.5 kirjeldatud otsestest kuludest; 7.2.3.7 üürileandja finantseeritavast ehitustööde teostamise aegsest omakapitali ja võõrkapitali intressikulust, mida arvestatakse kasutustasusse liitintressi meetodil kokkuleppe punktides 3.2.3.1 kuni 3.2.3.5 kirjeldatud otsestest kuludest; 7.2.4. parendustööde kapitali lõppväärtus on leitud üüris sisalduva kapitalikomponendi suuruse määramisel ja on märgitud parendustööde kapitalikomponendi annuiteetgraafikus. 8. Poolte esindajad 8.1. Pooled nimetavad oma volitatud esindajad parendustöödega seotud küsimustes: 8.1.1. üürniku esindaja on Veronika Kaska (tel 5055381e-post [email protected])või teda asendav isik; 8.1.2. üürileandja esindaja on Nikolay Stadnik (tel +372 5303 8468, e-post [email protected]) või teda asendav isik. 8.2. Poole esindaja volituste hulka kuulub muuhulgas käesoleva kokkuleppe täitmisel teisele poolele vajaliku informatsiooni kogumine ja teisele poolele esitamine. 8.3. Kontaktisiku muutumisel on vastav pool kohustatud viivitamatult teist poolt sellest vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama. Kokkuleppe lisad: Lisa nr 1 – Parendustööde loetelu ja eeldatav maksumus Lisa nr 2 – Parendustööde kapitalikomponendi annuiteetgraafik Üürileandja Üürnik (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kati Kusmin Kert Valdaru juhatuse esimees direktor Riigi Kinnisvara AS Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 6/6  Muudatus nr 2 29.06.2021 sõlmitud üürilepingule nr KPJ-4/2021-40 KOKKULEPE ÜÜRILEPINGU MUUTMISEKS Riigi Kinnisvara AS, registrikood 10788733, asukoht Tartu mnt 85, Tallinn 10115 (edaspidi nimetatud üürileandja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse esimees Kati Kusmin ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, registrikood 70003566, asukoht Astangu tn 27, Tallinn 13519 (edaspidi nimetatud üürnik), mida esindab põhimääruse alusel direktor Kert Valdaru, edaspidi eraldi või ühiselt nimetatud pool või pooled, võttes arvesse, et (i) poolte vahel on 29.06.2021 sõlmitud üürileping nr KPJ-4/2021-40 (edaspidi nimetatud leping), mille kohaselt on üürnikul õigus kasutada Tallinnas Astangu tn 27 asuvat üüripinda; (ii) lepingu eritingimuste punkti 11.3 kohaselt on pooled kokku leppinud, et üürileandja teostab hoones lepingu lisas nr 6.4 loetletud energiatõhususe tööd, mida rahastatakse meetmest „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes“ saadud toetuse arvelt; (iii) seoses energiatõhususe tööde teostamiseks korraldatud riigihanke tulemusel selgunud tööde kallinemisega ei ole võimalik tööde maksumust katta kogu ulatuses saadud toetuse arvelt, mistõttu on pooled kokku leppinud, et osaliselt rahastatakse töid remonttööde kapitalikomponendi maksetest kogunevate vahendite arvelt ning osaliselt üürileandja eelarvest, mille üürnik hüvitab pärast tööde lõppemist parendustööde kapitalikomponendi maksetena; (iv) eelnevast tulenevalt soovivad pooled muuta lepingu eritingimuste punkti 11.3 ja lisada lepingule parendustööde teostamise kokkuleppe, lepivad kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe): 1. Muuta lepingu eritingimuste punkti 11.3 ja sõnastada see alljärgnevalt: „11.3. Pooled on kokku leppinud, et üürileandja teostab hoones vastavalt lepingu lisale nr 6.4 energiatõhususe tööd, mida rahastatakse osaliselt meetmest „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes“ saadud toetuse arvelt ning osaliselt remonttööde kapitalikomponendi maksetest kogunevate vahendite arvelt ja osaliselt üürileandja eelarvest, mille üürnik hüvitab pärast tööde lõppemist parendustööde kapitalikomponendi maksetena.“ 2. Muuta lepingu lisa nr 6.4 „Energiatõhususe tööde loetelu“ ning asendada see käesoleva kokkuleppe lisaga nr 1 „Parendustööde teostamise kokkulepe“. 3. Jätta ülejäänud lepingu tingimused muutmata. 4. Poolte esindajad kinnitavad, et nende volitused kokkuleppe sõlmimiseks on kehtivad, ei ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning neil on kõik õigused ja kooskõlastused kokkuleppe sõlmimiseks esindatava nimel. 5. Kokkulepe jõustub viimase digiallkirja andmise kuupäevast. 6. Kokkulepe allkirjastatakse digitaalselt.  Kokkuleppele lisatud lepingu lisa: 1. Lepingu lisa nr 6.4 „Parendustööde teostamise kokkulepe“ (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kati Kusmin Kert Valdaru juhatuse esimees direktor Riigi Kinnisvara AS Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus