Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

Rahandusministeerium Meie 22.06.2022 nr 1.2-1/2235-1 Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamiseks esitamine Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja avalikuks konsultatsiooniks sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Ootame teie tagasisidet hiljemalt 22. juuliks 2022. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa: Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus (erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse ajakohastamine) Lisaadressaadid: Eesti Puuetega Inimeste Koda Sotsiaalkindlustusamet Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Eesti Haigekassa Eesti Töötukassa Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Elen Preimann 626 9246 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  21.06.2022 Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus (erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse ajakohastamine) Sisukord I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk................................................................................................... 2 II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid ........................................................................................ 10 III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused ............................................................... 19 IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused ....................................................................... 21 V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus ................................................... 38 VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava ....................................... 58 Väljatöötamiskavatsuses kasutatud lühendid EHT – erihoolekandeteenus ITT – igapäevaelu toetamise teenus TTT – töötamise toetamise teenus TET – toetatud elamise teenus KET – kogukonnas elamise teenus ÖET – ööpäevaringne erihooldusteenus ÖER – ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega inimesele ÖÄT – ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku toetusvajadusega inimesele ÖKA – ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel ELVL – Eesti Linnade ja Valdade Liit ESF – Euroopa Sotsiaalfond ISTE – isikukeskne teenuseosutamine KOV – kohalik omavalitsus PKT – pikaajaline kaitstud töö SHS – sotsiaalhoolekande seadus SOM – Sotsiaalministeerium SRT – sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus SKA – Sotsiaalkindlustusamet TAI – Tervise Arengu Instituut VTK – väljatöötamiskavatsus 1 I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Erihoolekandeteenuste (edaspidi EHT) korralduse ja rahastuse ajakohastamise väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023 punktiga 2.19 (Korrastame pikaajalise hoolduse süsteemi eesmärgiga ennetada ja vähendada pikaajalise hoolduse vajadust, leevendada lähedaste hoolduskoormust ning toetada koduteenuste pakkumist. Analüüsime alternatiivseid rahastusmudeleid (sh hoolduskindlustus) inimeste omaosaluse vähendamiseks ja teenuste kättesaadavuse parandamiseks). Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) kohaselt on inimesele sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist kohustatud korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne KOV-i üksus (SHS § 5 lõige 1)1. SHS § 15 lõike 1 kohaselt selgitab KOV välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse. Raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele kohaldub SHS-is aga riigi korraldatava abi all eraldi 3. jagu (Erihoolekandeteenused). Inimese jaoks võib selline korraldus muuta süsteemi kohati arusaamatuks ja ta ei pruugi jõuda vajaliku toetuse ja abini. Olemasolev süsteem ei soodusta kogukondlikke algatusi ja kogukonna ressursside kasutamist ega varajast ja õigeaegset toetusvajaduse märkamist, mistõttu hakkavad inimesed saama EHT-sid alles siis, kui abivajadus on juba suur ja ressursse aitamiseks kulub palju. EHT-de korralduse süsteem ei ole aastast 2008, kui EHT-de korraldajaks ja rahastamist reguleerivaks asutuseks sai maavalitsuste asemel SKA, oluliselt muutunud – erihoolekande alla kuulub viis riiklikku teenust, mis toetustaseme või -liigi järgi jaotuvad 11-ks ja millega pakutakse inimestele abi kodus, kogukonnas või hoolekandeasutuses. Riiklikult rahastatud erihoolekande teenusekohti oli 01.03.2022 seisuga 7228 (üks inimene võib kasutada mitut teenusekohta). Teenusesaajaid oli 5847, neist 2210 kasutas teenuseid ööpäev läbi. EHT-de vajajaid on rohkem – erinevate EHT-de järjekorras on 1795 inimest, kellest üle poole (2022. a märtsi andmete kohaselt 1185 inimest) vajaksid teenuseid kohe. Lisaks EHT-dele on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesel õigus taotleda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust (edaspidi SRT). SRT korraldus on alates 1. jaanuarist 2016 sätestatud SHS-is ning töövõimereformi raames jagunesid rehabilitatsiooniteenused sotsiaalseks ja tööalaseks rehabilitatsiooniks. EHT-de arendamine algas 1990. aastate lõpus, mil riigieelarvest tagati psüühilise erivajadusega inimestele vaid ühe teenuse – ööpäevaringne hooldamine hooldekodus – rahastamine. 2002. aastal loodi sotsiaalministri määrusega „Hoolekandeasutustele ja hoolekandeteenustele esitatavad kohustuslikud nõuded“2 hooldekodus elavatele psüühilise erivajadusega inimestele senise ühe ööpäevaringse teenuse asemel juurde erinevaid toetavaid teenuseid ning ööpäevaringne teenus eristati sihtrühmade kaupa. Muudatuste eesmärk oli anda inimeste vajadustele vastavat abi ning soov 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005?leiaKehtiv 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/903401 2 ennetada inimeste sattumist ööpäevaringsele hooldusele. Euroopa hoolekandesüsteemi keskmes on viimastel aastakümnetel olnud üleminek institutsionaalselt hoolekandelt kogukonnapõhistele teenustele, mida nimetatakse deinstitutsionaliseerimiseks. Protsessiga on liitunud ka Eesti. Deinstitutsionaliseerimise eesmärk on viia ressursid tsentraliseeritud, institutsionaalsetelt teenustelt kohalike, kogukonnapõhiste lahenduste juurde. See hõlmab muu hulgas paindlikuma, kättesaadavama, tulemuslikuma ja jätkusuutlikuma kogukonnapõhiste teenuste süsteemi arendamist. Institutsionaalset hoolekannet, mis soovitakse minevikku jätta, iseloomustab järgmine: – elanikud on laiemast kogukonnast eraldatud ja/või on sunnitud koos elama; – elanikel ei ole piisavat kontrolli oma elu ja neid puudutavate otsuste üle; – organisatsiooni vajadused domineerivad elanike individuaalsete vajaduste üle3. Üle-euroopaline uuring4 hoolekandeasutustes elavate inimeste arvu kohta näitas, et 2005. aastal elas Eestis üle 30-kohalistes asutustes 7243 inimest. 100 000 inimese kohta elas Eestis hoolekandeasutuses 539 inimest, mis seadis Eesti 28 riigi hulgas esimesele kohale. Deinstitutsionaliseerimisega alustati Eestis 2006. aastal, kui riiklike erihoolekandeasutuste ja -teenuste reorganiseerimise kava5 alusel ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste (ERF) abiga ehitati üle Eesti 550 uut majutus- ja teenusekohta seni vanades amortiseerunud mõisahoonetes elanud psüühilise erivajadusega inimestele (5 vanas mõisahoones tegutsenud erihooldekodu suleti). Järgmisel struktuurivahendite perioodil keskenduti väiksemate kui 30-kohaliste teenuseüksuste loomisele ja kohandamisele ning kogukonnapõhiste teenuste arendamisele. Uute teenuseüksuste loomisel peeti tähtsaks asulate lähedust, avalike ja kogukonnateenuste olemasolu, samuti olemasoleva taristu seisukorda. Aastaks 2024 suletakse veel üheksa suurt hooldekodu (1175 teenusekohta). Suurimates suletavates hooldekodudes (Sõmera ja Võisiku) elas koos vastavalt 370 ja 307 teenusesaajat. Kokku reorganiseeritakse 1725 teenusekohta ja juurde luuakse 517 uut teenusekohta. Üle 30 teenusekohaga 3 https://deinstitutionalisationdotcom.files.wordpress.com/2017/07/guidelines-final-english.pdf, lk 12 4 https://www.researchgate.net/publication/30523444_Deinstitutionalisation_and_community_living- outcomes_and_costs_report_of_a_European_Study_Volume_2_Main_Report 5 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Puudega_inimetele/riiklike_erihoolekandeasutuste_ja_- teenuste_reorganiseerimise_kava.pdf 3 asutustesse jääb elama veel u 500 inimest, kuid tegu ei ole siiski väga suurte hooldekodudega (kõige suurem on Koeru Hooldekeskus 89 ööpäevaringse teenusekohaga). 2012. aastal töötas Euroopa eksperdigrupp välja rahvusvahelised juhised, kuidas deinstitutsionaliseerimise protsess kõige paindlikumalt võiks rakenduda6. Juhised ütlevad, et deinstitutsionaliseerimine ei hõlma üksnes suurte asutuste sulgemist, vaid hõlmab ka toetavate teenuste osakaalu suurendamist, paindlikumat ja kättesaadavamat teenuste süsteemi kogukonnas ning jätkusuutlikumat ja tulemuslikumat teenuste osutamist. Toetavate teenuste osakaalu suurendamisega on Eestis olukord rahuldav. Nagu tabelist 1 näha, on viimase pea kümne aasta jooksul toetavate EHT-de saajate osakaal olnud tõusvas trendis – 2013. aastal oli osakaal kõigist teenustest 51%, 2022. aastal 70%. Toetavate EHT-de puhul on tõus olnud 50% ja ööpäevaringsete teenuste puhul on langus olnud 12%. Need protsendid annavad kinnitust, et Eestis võetud suund hoolekandevaldkonnas tagada esmane hooldusvajadus toetavate teenuste näol on kandnud vilja. Tabel 1 Inimeste arv Inimeste arv Teenusesaajate %, Teenus 01.01.2013 01.01.2022 2013–2022 Toetavad EHT-d ITT 1524 2658 57% TTT 367 650 56% TET 519 1105 47% KET 115 658 17% Toetavad EHT-d kokku 2525 5071 50% Ööpäevaringsed EHT-d ÖET 1956 1619 -17% ÖER 57 107 53% ÖÄT 275 393 70% ÖKA 167 70 -58% Ööpäevaringsed EHT-d kokku 2455 2189 -12% Kõik EHT-d KOKKU 4980 7260 59% Toetavate teenuste osakaal EHT-de saajatest 51% 70% 19% Niisiis, Eesti on teinud tublit tööd suurte institutsionaalsete hoolekandeasutuste sulgemisel ning uute, kogukonna keskel asuvate teenuseüksuste loomisel, samuti võib rahul olla toetavate teenuste osakaalu suurendamisega. Kuid kas EHT-d on deinstitutsionaliseeritud? 2016. aastal tegi Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut Zsolt Bugarszki juhtimisel uuringu psüühilise erivajadusega inimestele suunatud erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamiseks ja tõhustamiseks teiste riikide praktikate alusel7. Peamiste uurimistulemustena toodi deinstitutsionaliseerimise jätkamiseks Eestis välja järgmised soovitused: - Olemasolev süsteem on EHT-de, mitte inimeste keskne ning KOV-i finantseerimisosalus on vähene. - KOV-id on piirkonna inimestele valmis ja motiveeritud teenuseid arendama, kuid praegu napib neil selleks raha, teadmisi ja inimesi. - Tugevaks küljeks võib pidada seda, et Eestis on teenuseosutajad regioonides. 6 https://deinstitutionalisationdotcom.files.wordpress.com/2017/07/guidelines-final-english.pdf 7 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Uudised_pressiinfo/di_uuringu_loppraport_08.02.2016.pdf 4 Uuringu raportis tõdetakse, et ilma kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) pühendumise ja osaluseta ei ole võimalik deinstitutsionaliseerimist ellu viia (lk 36). Olenemata sellest milliseid teenuseid suured teenuseosutajad kogukonnas juurutavad, kui KOV-id ei osale, ei muutu ka teenused kohaliku tugivõrgustiku osaks. Raporti koostajad soovitavad järgida Tšehhi eeskuju ning kaasata deinstitutsionaliseerimise teise lainesse intensiivselt KOV-id, pannes neile vastutuse lõimumise eest. Samuti toonitavad nad, et teenuste võrdse kättesaadavuse tagamiseks tuleb välja töötada kogukonnas psüühilise erivajadusega inimestele osutatavate teenuste rahastusmudel, mis toimiks ja oleks jätkusuutlik. Raport sedastab (lk 25), et riigil on edaspidigi ilmne ja asjakohane roll abi vajavate inimeste hoolekandes, aga riigi peamine ülesanne on stimuleerida ja mobiliseerida kogukondlikke ressursse selle asemel, et neid asendada. Raporti koostajad toovad näiteks Hollandi, kus eristatakse alates 2015. aastast kogukonnapõhiseid teenuseid, nagu päevakeskused, rühmakodud ja individuaalne toetus, mida rahastavad KOV-id (sotsiaaltoetuse seadus), ja 24 tundi töötavaid hoolekande- ja järelevalveasutusi, mida rahastatakse keskselt (pikaajalise hoolekande seadus) (lk 30). Oluline küsimus erihoolekandesüsteemis ja deinstitutsionaliseerimise protsessis on see, kes mille eest vastutab. Näiteks on Hollandis otsustatud, et kohalik, kogukonna tasandi otsustussüsteem on vastutav kohalike inimeste elukorralduse eest, v.a väga probleemsed kliendid (lk 54). Samuti selgitas Trinidad Wiseman 2016. aastal SOM-i tellimusel välja erihoolekandesüsteemi probleemid8. Peamised tuvastatud problemaatilised kohad erihoolekandes olid järgmised: 1. Toetusvajaduse märkamine. Abivajajaid ei märgata õigel ajal, sekkumine toimub liiga hilja. 2. Teenusteni jõudmine, asjaajamine, koordineerimine. Teenusesüsteem on klientide jaoks killustunud, raske on oma õigustest ja võimalustest aru saada. 3. Abivajaja toetusvajaduse hindamine, toetuse planeerimine. Erihoolekande- ja rehabiltatsiooniteenuste ning KOV-i sotsiaalteenuste vajaduse hindamine on killustunud ja dubleeriv. 4. Abi ja toetus lähedastele. Lähedastele pakutav toetus ei ole piisav, peredel on suur hoolduskoormus. 5. Teenuste kättesaadavus. KOV-id ei võta teenuste arendamise ja korraldamise eest vastutust kohalikul tasandil, sest neil on mugavam saata inimesed riiklikke teenuseid saama. 6. Vaimse heaolu toetamine, esmatasandi vaimse tervise teenused ja koostöö tervishoiusüsteemiga. Tervishoid ja EHT osutajad tegutsevad lahus, puudub süsteemne ja integreeritud koostöö. 7. EHT-de rahastus. Teenuste korraldus, osutamine ja rahastamise põhimõtted on jäigad ega arvesta piisavalt konkreetse teenusesaaja vajadustega ei teenuse sisu, osutatava teenuse mahu, osutamise koha, aja ega sageduse osas. Abivajajale osutatakse tihti samal ajal erinevaid EHT-sid (igapäevaelu toetamise teenus (edaspidi ITT), töötamise toetamise teenus (edaspidi TTT), toetatud elamise teenus (edaspidi TET) ja rehabilitatsiooniteenuseid, mis üksteist osaliselt dubleerivad, sest teenuse üksiktegevusi pole võimalik väiksemas mahus eraldi määrata. EHT-de kitsaskohtadele on korduvalt tähelepanu juhtinud õiguskantsler oma kontrollkäikude kokkuvõtetes. Õiguskantsler on pööranud ööpäevaringse erihooldusteenuse (edaspidi ÖET) osutajate tähelepanu sellele, et SHS sätestab vaid tegevusjuhendajate miinimumnõude. Hooldekodude töökorraldust, peremajade süsteemi ja klientide eripära silmas pidades on õiguskantslerile jäänud kahtlus, kas miinimumnõude täitmisest piisab klientide turvalisuse tagamiseks (välja toodud nt Uuemõisa Kodu (2018), Vääna-Viti Kodu (2019) kontrollkäikude kokkuvõtetes). Õiguskantsler viitab erinevate kontrollkäikude kokkuvõtetes (nt Vääna-Viti Kodu (2019), Koeru Hooldekeskus (2021) piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee seisukohale, et kui töötajaid on vähe, satuvad nad liiga suure pinge alla, mis võib ohustada nende tervist ning mõjutada ka klientide heaolu. 8 https://www.sm.ee/et/uuringud-ja- analuusid#Sotsiaalvaldkonna%20uuringud%20ja%20anal%C3%BC%C3%BCsid 5 Õiguskantsler on EHT osutajate tähelepanu juhtinud ka sellele, et seadusega nõutav õendusabi peab olema inimesele vajaduse korral vahetult kättesaadav. Seadus sätestab vaid nõutava miinimumi, kuid asutuse eripärast lähtudes (nt olenevalt klientide diagnoosidest) võib kvaliteetse ja nõuetekohase teenuse osutamiseks olla õendusteenus vajalik oluliselt suuremas mahus (nt õiguskantsleri kontrollkäik Vääna-Viti Kodusse, 2019). Põhjuseks, miks EHT-de osutamisel ei pruugi olla piisvalt personali, on teenuste rahastus – see ei ole piisav, et iga päev oleks võimalik tagada teenusesaajate abi- ja toetusvajadusest lähtuvalt piisav arv töötajaid. EHT-de eelarve aastaks 2022 on 41 637 567 eurot. Teenuste maksumus (01.04.2022 seisuga) inimese kohta on 142–4635 eurot kalendrikuus9. 2019. aastal valmis SKA-l kulumudel, kus hinnastati teenusekomponendid kulupõhiselt. Kulumudel baseerus 2018. aasta andmetel, mida hakati tarbijahinnaindeksi ja palga nominaalkasvuga (rahandusministeeriumi prognoosid) edasi viima. 01.01.2022 seisuga moodustas kehtiv hind kulumudeli hinnast erinevate teenuste puhul keskmiselt 58%. Seega, teenused on alarahastatud ja teenuseosutajatel on olemasoleva rahastusega keeruline osutada kvaliteetset teenust, näiteks tagada piisavalt vajaliku ettevalmistusega personali. Samuti ei kutsu teenuste maksumused erasektorit teenusekohti juurde looma, mis on eespool mainitud järjekordade aspektist kurvastav. Kvaliteedi parandamisele ei aita kaasa ka konkurentsi puudumine teenuseosutajate vahel, kuna inimeste vajadus teenusekohtade järele on suurem kui pakkumine. Probleemiks on ka pikalt katsetatud pikaajalise kaitstud töö (edaspidi PKT) teenus. Kui alates 2016. aastast on erivajadusega inimestele pakutud PKT teenust Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) vahenditest, siis katseprojekti lõppedes on vaja otsustada, kas naasta TTT osutamise juurde õigusruumi muutmata või teha muudatused vastavalt katseprojektist saadud kogemustele. Kaitstud töö on teenus, mille abil saab vähenenud töövõimega inimene teha võimetekohast tööd talle jõukohases tempos, sobivas ja erivajadusi arvestavas töökeskkonnas, kus talle on tagatud vajalikus ulatuses juhendamine, nõustamine ja abi. Praegu puudub meil lõplik selgus, kuidas toetada ühiskonda kaasamisel neid inimesi, kes on küll võimelised töötama, kuid vajavad selles juhendamist ja abi ning teadmist, et erivajadusest tulenevate pauside tõttu ei jää nad lõplikult tööst ilma. Paljud deinstitutsionaliseerimise käigus kergemat teenust saama suunatud erihoolekande kliendid töötavad praegu töökeskustes ning nende töötamist tuleks ka edaspidi toetada, et deinstitutsionaliseerimine õnnestuks. Kõigest eelnevast tulenevalt keskendub käesolev VTK järgmise probleemi lahendamisele: Erihoolekandeteenuste korraldus ei ole isikukeskne ega rahastus vajaduspõhiselt paindlik. 2. Sihtrühm Kavandatud muudatused puudutavad laiemalt täisealisi psüühilise erivajadusega inimesi. Kitsamalt on kavandatud muudatuste sihtrühmad järgmised: 1. Raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed, kes saavad EHT-d ja SRT-d või on teenuste järjekorras, ning inimesed, kelle psüühikahäirest tulenevat abivajadust ei ole märgatud, samuti eelmainitud inimeste lähedased. 2. EHT osutajad. 3. KOV-id. 4. SKA, kes tegeleb kõigi EHT-de korraldamisega. 5. Eesti Haigekassa, kes korraldab tervishoiuteenuseid (sh õendusabi, sõltuvushäirega inimeste ravi). 6. PKT teenuse osutajad. 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016025?leiaKehtiv 6  1. Psüühilise erivajadusega inimesed, EHT saajad ja nende lähedased Hinnanguliselt kannatas 2017. aastal Eestis vaimse tervise häirete all 13,2% elanikkonnast. 2020. aastal oli uusi psüühika- ja käitumishäirete (RHK-1010 järgi diagnoosid F00–F98) haigusjuhtude arv 21 045 (9565 meest ja 11 480 naist) ning aasta jooksul konsulteeritud inimeste arv oli veidi väiksem kui 88 000 (TAI11). Joonis 1. Uute psüühika- ja käitumishäirete haigusjuhtumite arv diagnoosi ja vanuserühma järgi 4000 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja 3500 tundeeluhäired (F90-F98) 3000 Psühholoogilise arengu häired (F80- 2500 F89) 2000 Vaimne alaareng (F70-F79) 1500 1000 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired 500 (F60-F69) 0 Psüühika- ja käitumishäired füsioloogilise düsfunktsiooniga (F50- F59) Allikas: TAI SKA andmetel oli 2021. aasta lõpus kehtiva puude raskusastmega inimesi 165 152. Tööealistest puude raskusastmega inimestest 16 865-l oli põhidiagnoosiks psüühikahäire ning 2336 inimesel intellektipuue, lisaks liitpuudega inimesed, keda oli 6184. Erihoolekande sihtrühma ei ole konkreetselt võimalik prognoosida ainuüksi psüühikahäirega isikute arvu, diagnoosi ega puude raskusastme järgi. EHT-de sihtrühmaks on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed, kes vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet erihoolekande tegevusjuhendaja poolt ning kellele teiste hoolekande abimeetmetega ei ole vajalikku abi võimalik osutada. EHT kasutamiseks saab taotluse teha küll iga inimene, kellel on RHK-10 järgi F-diagnoos, kuid õiguse teenust saada otsustab SKA teenuste konsultant vastavalt abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemustele. Hindamine annab ülevaate, kas inimese psüühikahäire on raske, sügava või püsiva kuluga ning millistes valdkondades ja millises mahus inimene tuge vajab. EHT saajaid oli 01.04.2022 seisuga 5847, EHT järjekorras olijaid oli 1795. Inimesi, kes kasutasid ühte või mitut järgmistest teenustest: ITT, TTT, TET, KET, oli 5071 (nende inimeste puhul planeeritakse teenusekorralduse muutust). Seejuures oli EHT saajate hulgas 203 inimest, kes kasutasid päeva- ja nädalahoiuteenust. Eelmainitud teenuste saajate seas on inimesi, kellel on sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest ja kellele SOM soovib koostöös TAI-ga luua tervishoiuvaldkonnaga integreeritud teenuse, et nad saaksid vajalikku sõltuvusravi. 10 RHK-10 on rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, kus diagnoosid tähisega F00–F98 tähistavad psüühika- ja käitumishäireid. 11 https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__02Haigestumus__05Psyyhikahaired/PKH1.px/tabl e/tableViewLayout2/ 7 Tabel 2. Inimesed, kellel on sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest ja kes saavad EHT-d (2021. a) Teiste Alkoholi psühhoaktiivsete Kokku inimesi, tarvitamisest ainete kellel on tingitud tarvitamisest sõltuvus Teenuses psüühika- ja tingitud psüühika- Mõlemad alkoholi või Sõltuvus- aajate käitumishäired ja käitumishäired (F10–F19), teiste häirega arv 2021. (F10.0–F10.9), (F11–F19), kaasuva psühhoaktiiv- inimeste % Erihoole- aasta kaasuva kaasuva diagnoo- sete ainete teenusesaaj kandeteenus jooksul diagnoosina diagnoosina sina tarvitamisest atest ITT 3687 152 34 18 204 5,5 TTT 1104 44 2 6 52 4,7 TET 1562 108 15 10 133 8,5 KET 908 27 10 0 37 4,1 ÖET 2165 35 13 1 49 2,3 ÖER 134 1 0 0 1 0,7 ÖÄT 487 3 0 0 3 0,6 ÖKA 234 6 9 0 15 6,4 KOKKU unikaalsete isikute arv 6348 262 65 21 348 5,5 Allikas: SKA Samuti on eelmainitud EHT-de saajate seas 361 inimest, kellel on autismispektri häire põhi- või kaasuva diagnoosina, kelle käitumine ei ole veel kujunenud äärmuslikult kahjustavaks, kuid n-ö tavalise ööpäevaringse EHT puhul jääb nende toetamiseks personalist ja spetsiifilistest teadmisest väheseks. Sellistele EHT kasutajatele soovime leida VTK-ga sobivama toetuse. Lisaks eelmainitud inimestele puudutab VTK ka PKT teenuse saajaid. Käesoleval aastal jagati välja 600 teenusekohta. 2. EHT osutajad Kavandatud muudatused mõjutavad EHT osutajaid, keda 01.04.2022 seisuga oli 133 asutust (sh päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajaid 23). 3. KOV-id KOV-i ülesanne on pakkuda oma elanikele vajalikku abi, sh sotsiaalhoolekandemeetmeid. Kui seni on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikute heaolu eelkõige riigi vastutada, siis muudatuste üks eesmärk on suurendada psüühilise erivajadusega inimestele abi pakkumisel KOV-i rolli ja seeläbi on potentsiaalne sihtrühm kõik 79 KOV-i üksust. 4. SKA SKA ülesanne on korraldada riigi rahastusega EHT-sid, sh vajaduse korral juhendada ja nõustada teenuseosutajaid. 5. Eesti Haigekassa Muudatustest on mõjutatud ka Eesti Haigekassa, kes korraldab tervishoiuteenuseid, sh õendusabi ja sõltuvushäirega inimeste ravi. Kavandatud muudatused puudutavad nii õendusabi korralduse ülevaatamist erihoolekandes kui ka koostööd ja integratsiooni sõltuvushäirega inimeste toetamisel. 8  6. PKT teenuse osutajad Kavandatud muudatused mõjutavad PKT teenuse osutajaid, keda on Eestis kokku 25. Neist viis osutavad samal ajal ka EHT-d. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus VTK eesmärk on leida sobivad õiguslikud lahendused EHT-de korralduse ja rahastamise kaasajastamiseks ning saavutada olukord, kus EHT-de korraldus ja rahastamine on isikukeskne ja vajaduspõhiselt paindlik, st teenuste korraldus ja rahastamine võimaldab täisealistele raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele pakkuda tuge paindlikult ja isikukeskselt ning kogukonna võimalustega integreeritult. Selleks on vaja muuta SHS-i ja selle alusel kehtestud sotsiaalkaitseministri määruseid. EHT-de korralduse isikukesksemaks ja rahastuse vajaduspõhiselt paindlikumaks muutmiseks seatakse järgmised eesmärgid: - rakendada alates aastast 2025 üle Eesti riigi korraldatavate toetavate teenuste asemel KOV-i koordineeritavat isikukeskse teenuseosutamise (edaspidi ISTE) mudelit. Seeläbi soodustatakse varajast, õigeaegset toetusvajaduse märkamist ja abini jõudmist. Eesmärk on deinstitutsionaliseerimise põhimõtetega kooskõlas viia ressursse tsentraliseeritud, institutsionaalsetelt teenustelt ka kohalike, kogukonnapõhiste lahenduste juurde. ISTE mudeli rakendamisega luuakse paindlikum, kättesaadavam, tulemuslikum ja jätkusuutlikum kogukonnapõhiste teenuste süsteem; - muuta ühe toetava teenuse (TTT) puhul teenuse sisu enne seda, kui toetavad teenused komponentidena KOV-ile koordineerida antakse. Eesmärk on tagada psüühikahäirega inimestele stabiilne ja paindlik töökeskkond, kus teenuse raames on võimalik teha töiseid ja arendavaid tegevusi, millel on omakorda positiivne mõju nii perekonnaliikmete igapäevasele koormusele kui ka psüühikahäirega inimese tervisele tervikuna; - isikukesksema teenuste korralduse tagamiseks soovitakse leida sobiva toetusega viisid, et osutada teenust spetsiifilistele sihtrühmadele, nagu sõltuvushäirega inimesed ja autismispektri häirega inimesed, kes vajavad toetust ööpäev läbi. Mainitud sihtrühmad saavad praegu EHT-d, kuid ei saa piisavas mahus ja sobival viisil tuge. Sõltuvushäirega ja psüühikahäirega inimestele luuakse tervishoiuvaldkonnaga integreeritud tugi, autismispektri häirega inimestele tagatakse piisav tugi kas olemasolevate teenuste raames või spetsiifilise teenusena; - muuta paindlikumaks regulatsiooni, mis lubab EHT saajal teenust mitte kasutada aasta jooksul kaks kuud. Teenuste paindlikkus ja lähedastega koos aja veetmise soodustamine on EHT-de puhul väga oluline, et tagada teenusesaajate elukvaliteet; - suurendada ÖET-de puhul tegevusjuhendajate arvu. Kvaliteetsete EHT-de osutamise alus on piisav personali hulk, et iga teenusesaajaga saaks individuaalselt tegeleda nii, et inimesele oleks tagatud temale vajalikus mahus juhendamine, nõustamine, kõrvalabi ja järelevalve; - viia EHT-de rahastamine kulupõhisele tasemele (sh lisada teenuse hinda amortisatsiooni- /investeeringukomponent). Igale teenuseosutajale, sh EHT osutajale, on oluline, et teenuse osutamise kulud saaksid kaetud, samuti see, et säiliks selle hoone heakord, kus teenuseid osutatakse. EHT-de rahastuse kulupõhisele tasemele viimisega tekitatakse huvi EHT-de osutamise vastu ka erasektoris, mis toob kaasa teenuste järjekordade vähenemise. Samuti on tervitatav konkurentsi tekkimine valdkonnas, mis aitab kaasa teenuste kvaliteedi paranemisele; 9 - töötada välja EHT osutaja juures koduõenduse tegevusloa alusel osutatava õendusabiteenuse sisukirjeldus ja korraldusmudel. Eesmärk on viia õendusabiteenuse sisu ja korraldusmudel seoses EHT-de taristu reorganiseerimisega muutunud teenuseosutamise oludega vastavusse; - luua uus, äärmusliku toetusvajadusega inimeste ööpäevaringse teenuse eelne teenus ehk intervallteenus. Intervallteenus vähendab lähedaste hoolduskoormust, toetab nende töötamist ja ühiskonnaelus osalemist ning pakub raske või sügava intellektihäirega inimestele nende toimetulekuks vajalike tegevuskomponentidega teenust, mis võimaldab jätkata elamist koduses keskkonnas; - täpsustada SHS § 89 sõnastust. Uue sõnastusega täpsustatakse, milline KOV katab ITT puhul ruumikulud ja kuidas kujuneb kaetava ulatuse määr. Parandatud sõnastus võimaldab KOV-il ja EHT osutajal kulusid paremini planeerida. Mis aastal Muudatus eesmärk saavutatakse? Muudetakse paindlikumaks regulatsiooni, mis lubab EHT saajal teenust mitte 2023 kasutada aasta jooksul kaks kuud Suurendatakse ööpäevaringsete teenuste puhul tegevusjuhendajate arvu 2023 Täpsustatakse SHS § 89 sõnastust 2023 Luuakse uus, äärmusliku toetusvajadusega inimeste ööpäevaringse teenuse eelne 2023/2024 teenus ehk intervallteenus Viiakse EHT-de rahastamine kulupõhisele tasemele (sh lisatakse teenuse hinda 2024 amortisatsiooni-/investeeringukomponent) Leitakse sobiva toetusega viisid, et osutada teenust spetsiifilistele sihtrühmadele (sõltuvushäirega inimesed, autismispektri häirega inimesed), kes vajavad toetust 2024 ööpäev läbi Töötatakse välja EHT osutaja juures koduõenduse tegevusloa alusel osutatava 2024 õendusabiteenuse sisukirjeldus ja korraldusmudel Muudetakse töötamise toetamise teenuse sisu 2024 Rakendatakse üle Eesti ISTE mudelit 2025 II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS) reguleerib sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist avaliku võimu poolt. SÜS sätestab sotsiaalkaitse põhimõtted ja korralduse, sotsiaalkaitseks ette nähtud hüvitiste andmise korralduslikud alused, isiku õigused, kohustused ja vastutuse sotsiaalkaitse kohaldamisel, sotsiaalkaitse menetlused, sotsiaalkaitse rahastamise korralduse ning sotsiaalkaitse infosüsteemi pidamise alused. SHS reguleerib riigi ja KOV-i korraldatavaid sotsiaaltoetusi, -teenuseid ja muud abi. SHS-is kohaldub toetuse pakkumisele raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele riigi korraldatava abi all 3. jagu (Erihoolekandeteenused). Erihoolekande alla kuulub viis riiklikku teenust, mis toetustaseme või -liigi järgi jaotuvad 11 teenuseks ja millega pakutakse inimestele abi kodus, kogukonnas või hoolekandeasutuses. 10 Toetavad EHT-d: 1) igapäevaelu toetamise teenus (ITT): - ITT autismispektri häirega raske või sügava puudega inimesele; - ITT päeva- ja nädalahoiuteenusena (suures mahus hooldust ja/või järelevalvet ja kõrvalabi vajava raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega inimesele); 2) töötamise toetamise teenus (TTT); 3) toetatud elamise teenus (TET); 4) kogukonnas elamise teenus (KET); Ööpäevaringsed EHT-d: 1) ööpäevaringne erihooldusteenus äärmuslikult kahjustava käitumise ja autismispektri häirega raske või sügava puudega inimesele; 2) ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku toetusvajadusega inimesele; 3) ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega inimesele; 4) ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel. Riiklikult rahastatud erihoolekande teenusekohti oli 01.03.2022 seisuga 7228. Teenusesaajaid oli 5847 (üks inimene võib kasutada mitut erineva teenuse kohta), neist 2210 sai teenuseid ööpäev läbi. EHT- de vajajaid on rohkem – erinevate EHT-de järjekorras on 1795 inimest, neist 933 ootavad ÖET kohta (01.03.2022 seisuga). Järjekorras olijatest pooled sooviksid tulla teenust saama kohe, ülejäänud järjekorras olijad jagunevad järgmiselt: soovitakse tulla teenust saama kindla aja pärast või määramata aja pärast (peale lähedase/hooldaja surma), soovitakse vahetada teenuseosutajat vms. Vajalik oleks olemasolevasse süsteemi teenusekohti juurde luua, aga eelarvelised vahendid seavad piirid. Tabel 3. EHT järjekorras olevate inimeste arv teenuse järgi, 01.03.2022 Kohe Kohe teenust teenusekohta Teenust Järjekorras vajavate, vajavate inimeste Teenus saavate olevate inimeste järjekorras osakaal inimeste arv arv olevate inimeste järjekorras arv olevatest inimestest ITT 2631 330 174 52% TTT 640 220 153 68% TET 1080 300 206 68% KET 667 342 138 40% ÖET 1635 724 393 58% ÖER 108 58 34 59% ÖÄT 394 151 73 49% ÖKA 73 KOKKU 7228 2125 56% Nendest unikaalseid inimesi 5847 1795 31% EHT-sid rahastatakse riigieelarvest SKA eelarve kaudu, lisaks teenusesaaja poolt (KET ja ÖET puhul) ja KOV-i poolt (ITT puhul). Inimese ja riigi tasutavate kulukomponentide maksumus kehtestatakse sotsiaalkaitseministri määrusega. Riigieelarvest rahastatakse EHT-de osutamist nendele inimestele, kes vastavad konkreetset EHT-d saama õigustatud inimese kriteeriumidele, mis on sätestatud iga EHT juures eraldi. Teenuse saamiseks esitab inimene taotluse SKA teenuste konsultandile, kes hindab taotleja õigust teenust saada ning suunab inimese (soovitud teenuseosutaja juures vaba koha olemasolu korral) sobivat teenust saama. Teenusekoha asukoha puhul võetakse arvesse ka inimese soovi – reeglina soovitakse saada teenusekohta kodu lähedale, et säiliks kontakt pere ja kogukonnaga. 11 EHT-de eelarve aastaks 2022 on 41 637 567 eurot. Teenuste maksumus (01.04.2022 seisuga) inimese kohta on 142–4635 eurot kalendrikuus12. EHT-de teenusekoha maksumuse puhul moodustab vähemalt 60% tööjõukulu. Tegevusjuhendajate palka on õnnestunud igal aastal tõsta ja tegevusjuhendajate palk kasvas perioodil 2015–2020 kiiremas tempos kui Eesti keskmine palk. Sellegipoolest ei saa tegevusjuhendajate palgaga rahul olla. Eelmisel aastal oli keskmine brutokuupalk 1,5 korda kõrgem kui erihoolekande tegevusjuhendajate keskmine brutokuupalk. Erihoolekande tegevusjuhendajate töötasu oli planeeritud perioodil 2019–2022 järk-järgult tõsta oluliselt rohkem. Eesmärk oli, et see jõuaks 2022. aastaks 95%-ni õendustöötajate töötasust. Töötasu tõstmine ei ole läinud soovitud tempos. 2020. aastal moodustas erihoolekande tegevusjuhendajate keskmine brutokuutöötasu vaid 59% õendustöötajate keskmisest brutotöötasust. Tabel 4. Erihoolekande tegevusjuhendajate13 ja tervishoiu õendustöötajate14 keskmine brutokuupalk, 2015–2020 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Erihoolekande tegevusjuhendajad, eurot 634 699 745 833 937 997 Õendustöötajad, eurot 1157 1278 1278 1372 1506 1700 Erihoolekande tegevusjuhendajate keskmise brutokuupalga osakaal õendustöötajate omast, % 55 55 58 61 62 59 Allikas: SOM-i hoolekandestatistika, TAI, SOM-i arvutused Lisaks EHT-dele on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesel õigus taotleda SRT-d. SRT vajaduse hindab samuti SKA teenuste konsultant ning teenuse piirmäär tööealisele psüühikahäirega inimesele on 4300 eurot kalendriaastas. SRT puhul on põhieesmärk igapäevaeluga toimetuleku taastamine ja arendamine. Selleks pakutakse tegevusterapeudi, loovterapeudi, sotsiaaltöötaja, psühholoogi, eripedagoogi, logopeedi, füsioterapeudi, kogemusnõustaja, arsti ja õe teenust. SRT on kompleksne rehabiliteerivate tegevuste kogum, millega püütakse saavutada erivajadusega inimese elukvaliteedi, toimetuleku, tegevus- ja osalusvõime paranemine. SKA andmetel sai SRT-d 2021. aasta seisuga 1047 inimest, kes saavad lisaks ka mõnda EHT-d (ITT, TTT, TET, KET), moodustades sotsiaalse rehabilitatsiooni koguarvust (sihtrühmas vanuses 16+) umbes 26%.15 ISTE mudelile ülemineku plaan ühtib Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023 punktis 7.13 seatud ülesandega – riigi, KOV-ide ülesannete ja rahastamise ülevaatamine, suurendades KOV-ide rolli detsentraliseerimise ja piirkondliku koostöö edendamise kaudu. Tuginedes 2021. aasta mais esitatud memorandumile detsentraliseeritud valitsemismudeli suunas liikumise kohta, andis valitsuskabinet ministeeriumidele ülesande esitada rahandusministeeriumile ettepanekud KOV-ide rolli (õiguste ja kohustuste) suurendamiseks oma valdkonnas, arvestades perspektiivi kuni 2035. aastani. SOM esitas KOV-ide ja ELVL-i esindajatega kooskõlastatud ettepanekud puudega inimestele terviklikult abi andmise ning EHT-de (v.a institutsionaalsed EHT-d) korraldamise kohta. Valitsuskabinet arutas 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016025?leiaKehtiv 13 SOM- i hoolekandestatistika aruanded. Keskmise brutokuutöötasu arvestamise aluseks on aasta keskmine töötajate arv taandatult täistööajale ning brutotöötasu aastas. 14 Tervise Arengu Instituut (2021). Tervishoiutöötajate keskmine brutotunni- ja brutokuupalk maakonna järgi. Kättesaadav: https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__06THTootajatePalk/TT10.px/ Andmed on kogutud vastava aasta märtsikuu seisuga. 15 Sotsiaalkindlustusamet (2022). Väljastatud statistika SRT saajate kohta. 12 ettepanekuid 20.01.2022 ning andis ministeeriumidele ülesande alustada KOV-ide ülesannete ja otsustusõiguse suurendamise ning detsentraliseerimisega seotud ettepanekute elluviimise ettevalmistamist eelarveläbirääkimiste töörühmades. Heaolu arengukava 2016–202316 rakendusplaanis sõnastati eesmärk luua EHT-dele uued teenusesüsteemi alused. Eelmainitud juhiseid võttis arvesse erihoolekande arengukava 2014–202017, mille üldeesmärk oli tagada psüühilise erivajadusega täisealistele inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks ning kvaliteetsed ja deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgivad EHT-d. Üldeesmärgi indikaatoriks oli iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse kohtade suhtarv erihoolekandes. 2020. aastaks seatud sihttase 2,5 on saavutatud. PKT teenusele sarnane teenus on TTT, mis on olnud SHS-iga reguleeritud juba üle kümne aasta. See on üks EHT-dest, mis pakub võimalust osaleda tööalases tegevuses psüühikahäirega inimestel, kuid ei hõlma samas näiteks nägemispuudega inimeste sihtrühma. Vastavalt heaolu arengukavale 2016–2023 on oluline prioriteet erivajadusega inimeste senisest suurem kaasamine ühiskonda. Tööturul mitteaktiivsete inimeste tööturule tagasi toomist ja nende kogukonda kaasamist plaanitakse saavutada eri osapooli (nt tööturu-, hoolekande- ja tervishoiuasutused) hõlmava võrgustikutöö arendamise kaudu, tööturul osalemise võimalusi avardab kaitstud töö. Heaolu arengukava 2023–2030 eelnõus on alaeesmärgi 4 „Sotsiaalhoolekande korraldus“ raames muu hulgas sätestatud:  Sotsiaalhoolekanne toetab pikka ja kvaliteetset tööelu, ühiskonnaelus osalemist ning iseseisvat ja väärikat elu kodus nii kaua kui võimalik.  Inimesed saavad probleemide tekkimist ja süvenemist ennetavat ajakohast, kvaliteetset ja jätkusuutlikku hoolekandelist abi võimalikult kodu lähedal. Eelnõus kirjeldatakse, et hoolekande suund on toetada inimeste võimalikult kaua kodus elamist. Samas võivad koduses keskkonnas iseseisvat toimetulemist toetavate sotsiaalteenuste ebapiisav kättesaadavus ja ootejärjekorrad, teatud teenuste (nt SRT) ebamõistlik korraldus ning teenuste killustunud osutamine jätta inimese talle vajaliku abita ning viivad tööturult kauemaks eemale nii teenust vajavad inimesed kui hoolduskoormuse tõttu ka nende lähedased. Lisaks halveneb inimeste terviseseisund, sest abi jõuab inimeseni liiga hilja, mis omakorda suurendab süsteemi kulutusi. Ühe tegevussuunana nimetab heaolu arengukava abi andmise korraldamise esmajärjekorras kohalikul tasandil, milleks tuleb abi andmise teekond ehitada üles, lähtudes inimese terviklikust abivajadusest ja selliselt, et see eelistatult algaks KOV-ist, kus hinnatakse inimese abivajadust ning suunatakse ta vastavalt KOV-i või riiklikke teenuseid saama. Kui inimene vajab abi samal ajal mitmest valdkonnast, tuleb tagada sellise abi koordineeritud osutamine. Sama alaeesmärgi teise tegevussuunana toob heaolu arengukava kohaliku tasandi meetmete kättesaadavuse parendamise, milleks tuleb otsida lahendusi, kus KOV-idele antakse võimalus riigi raha ise parema äranägemise järgi kasutada ning teenuseid vastavalt oma piirkonna elanike vajadustele arendada. Näiteks tuuakse ISTE teenusemudeli rakendamine kui parim näide sotsiaalvaldkonnas, kuidas teenuseid kohalikul tasandil korraldada ja rahastada. Samas jääb riigile roll KOV-idele toe 16 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 17 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Puudega_inimestele/erihoolekande_arengukava_2014- 2020.pdf 13 pakkumisel, mille puhul võetakse arvesse ka regionaalset eripära ning julgustatakse KOV-e tihedamale koostööle. Vaimse tervise roheline raamat18 juhib tähelepanu (lk 32): „Praegu tegutsevad näiteks tervishoiuasutustes (sh vaimse tervise teenuste pakkujad) ja psüühilise erivajadusega inimestele teenuseosutajad teineteisest suhteliselt lahus. Valdkonna esindajate sõnul puudub süsteemne ja integreeritud koostöö, sealhulgas infovahetus erihoolekande- ja tervishoiuasutuste vahel. Koostöö puudulikkuse tõttu on muu hulgas probleemne suurendada erihoolekandeasutuses viibivate inimeste haigusteadlikkust. Sõltuvalt olemasolevate tugistruktuuride võimekusest, mis on piirkonniti erinev, tegelevad EHT-de kasutajaga vahetult tegevusjuhendajad, hooldustöötajad, logopeedid, eripedagoogid, psühholoogid, kutsenõustajad, füsioterapeudid, tegevusterapeudid, huvijuhid, arstid, koduõed ja sotsiaaltöötajad. Kriitikana tuuakse välja, et erialaspetsialistid on tegevad kitsalt oma valdkonnas. Puudub terviklik ja ühtne lähenemine psüühilise erivajadusega inimeste vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemise praktikas, mis annab hea võimaluse arendada koostööd meditsiini- ja sotsiaalvaldkonnas. Kvaliteetsed EHT-d abivajaduse algetapis aitaksid ennetada inimeste vajadust oluliselt kallima tervishoiuteenuse järele ning inimesed saaksid olla toetavate teenuste abil aktiivsed ühiskonnaliikmed. Eesmärk on hoida EHT-d vajavaid inimesi aktiivsete ühiskonnaliikmetena nii kaua kui vähegi võimalik. Selleks tuleks muu hulgas suurendada teenust osutavate asutuste töötajate teadlikkust kvaliteetse täiendõppe (deinstitutsionaliseerimine, kaasamine, ennetus), tegevuste juhendamise ning sekkumismetoodikaid käsitlevate teemade ja oskusi suurendavate programmide kaudu. Olukorra parandamiseks tuleb kokku kutsuda töögrupp, et keskenduda erihoolekande- ja tervishoiuteenuse osutajate vahelise infovahetuse korraldamisele. Lisaks, kuna teenuste ja töötajate arendamisega seotud rahastus ei kata ära kulusid, on vaja hindu korrigeerida. See aitaks kaasa teenuse kvaliteedi parandamisele (tõsta tegevusjuhendajate töötasusid ja tuua valdkonda juurde spetsialiste).“ 2012. aastal töötas Euroopa eksperdigrupp välja rahvusvahelised juhised institutsionaalselt hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele üleminekuks19, kuidas deinstitutsionaliseerimise protsess kõige paindlikumalt võiks rakenduda. Eksperdigrupi hinnangul pakub institutsionaalne hooldus elukvaliteedi osas kogukondlike kvaliteetsete teenustega võrreldes alati halvemaid tulemusi ja sageli võib tulemuseks olla eluaegne ühiskonnaelust väljajäämine ja eraldatus. Euroopa tulemused on näidanud, et kogukonnapõhine hooldusvorm tekitab suuremat iseseisvust ja isiklikku arengut, võimaldab parandada enesehooldus- ja suhtlemisoskusi ning vähendada sotsiaalset tõrjutust. Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma lõpparuande „Poliitikasuunised Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks” (2017) kohaselt on omastehooldajate koormus suur nii hoolduse pakkumisel kui ka hooldusteenuste eest tasumisel. Inimesed jäävad hoolduskoormuse tõttu tööturult eemale või on lisaks täisajaga töötamisele koormatud oma lähedaste hooldamisega. Suur hoolduskoormus mõjutab hooldaja enda tervist ning hooldaja võib koormuse tõttu saada ise hooldatavaks. Selline olukord ei taga hooldajate ja hooldatavate inimväärikust ning lisaks tekitab riigile kaudseid kulusid – saamata jääv maksutulu, lisakoormus tervishoiusüsteemile, inimeste toimetuleku rahaline toetamine jne.20 18 https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/vaimse_tervise_roheline_raamat_0.pdf 19 https://deinstitutionalisationdotcom.files.wordpress.com/2017/07/guidelines-final-english.pdf 20 https://www.elvl.ee/documents/21189341/22261833/07_+Pkp+7+Hoolduskoormuse_rakkeruhma_lopparuan ne.+Riigikantselei+2017.pdf/61c41a54-b73f-4d4a-ab5a-99926002ac4c 14  5. Tehtud uuringud Probleemi püstitamisel ja mõjude hindamisel on tuginetud varasematele uuringutele ja analüüsidele: 1. Trinidad Wisemani 2017. aasta uuring „Teenuse disain erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi ümberkorraldamiseks ja arendamiseks“21 Uuringuga väljaselgitatud erihoolekandesüsteemi probleemkohad on esitatud VTK leheküljel 5. Psüühilise erivajadusega inimeste ja nende lähedaste vajadustele senisest paindlikuma ja efektiivsema süsteemikorralduse leidmiseks korraldati EHK-de ja teenusesüsteemi disaini projekt. Uuringus kirjeldati ka uut, komponendipõhist ja isikukeskset teenusemudelit koos aluspõhimõtetega ning tehti katseprojekti mõjuanalüüs. 2. Tallinna Ülikooli 2016. aasta „Uuring psüühilise erivajadusega inimestele suunatud erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamiseks ja tõhustamiseks teiste riikide praktikate alusel“ 22 Uuringu eesmärk oli saada teiste riikide praktikale tuginedes ettepanekuid Eesti erihoolekandesüsteemi korralduse muutmiseks, arendamiseks ja tõhustamiseks ning psüühilise erivajadusega inimeste iseseisva elamise toetamiseks. Uuringus käsitleti deinstitutsionaliseerimise protsessi Eestis ning analüüsiti teiste riikide (Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Holland, Suurbritannia, Rootsi) kogemusi deinstitutsionaliseerimisel ja kogukonnapõhiste teenuste arendamisel. 3. Civitta Eesti 2021. aasta „Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi mõjude analüüs üleminekul isikukesksele teenusmudelile“23 Uuringu raames tehti analüüs, milles võrreldi kehtivat EHT-de ja SRT osutamise mudelit Trinidad Wisemani 2017. aasta uuringus analüüsitud isikukeskse teenuseosutamise mudeliga (ISTE) ning hinnati nende mudelite rakendamisega kaasnevaid kulusid. Selle raames eristati nii olemasoleva süsteemi ülalpidamise kulu, uue süsteemi loomise kulu kui ka uue süsteemi ülalhoidmise kulu. Lisaks eristati eri osapoolte kulud. Kokkuvõttes hinnati tervikuna uue süsteemi rakendamisega kaasnevaid kulusid, sh koostati pikaajalise teenusevajaduse prognoos ja pikaajaline eelarveprognoos.  Pikaajaline teenusevajaduse prognoos Teenusevajaduse prognoosimisel võeti aluseks Statistikaameti rahvastikuprognoosi põhistsenaarium, mille kohaselt elab 2080. aastal Eestis ligi 1,2 miljonit inimest. Lisaks võeti arvesse SKA-st teenuseid taotlenud inimeste toetusvajaduse hindamise tulemused ja Haigekassa diagnoosiandmed. Tulenevalt muudatustest rahvastikukoosseisus (eelkõige eakate osakaalu kasv) suureneb aastaks 2030 vähesel määral ööpäevaringsete teenuste vajadus (+2,8%, 53 inimese võrra), ülejäänud teenuste puhul on (eelkõige rahvaarvu vähenemise tõttu) aastaks 2030 ette näha vajaduse vähenemist 4–5%. Suurim muutus on ITT puhul, mis väheneb 138 inimese võrra. 21 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/sisekomm/lopparuanne_taiendatud_10okt.docx 22 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Uudised_pressiinfo/di_uuringu_loppraport_08.02.2016.pdf 23 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/erihoolekandeteenuste_korraldussus teemi_mojuanaluus_2021.pdf 15 Leiti, et ISTE rakendamisel peaks rahvaarvu vähemise tõttu vähenema teenust vajavate inimeste arv 2020. aasta 6451-lt 2030. aastaks 6300-le. Siiski näitab katseprojekti kogemus, et ISTE võimaldab jõuda abivajajani paremini ja seetõttu võib selle rakendamisel teenusesaajate arv hoopis suureneda. Võttes aluseks ISTE katsetamises osalevate inimeste arvu KOV-ides ja nende osatähtsuse KOV-ide kogu tööealisest elanikkonnast ning kasutades seda osatähtsust kogu riigi tööealise elanikkonna kohta, leiti, et ISTE rakendamise korral kogu Eestis võib praegustele EHT saajatele lisanduda veel 2000 inimest. Osalt võib nende inimeste teenusevajadus olla praegu kaetud KOV-ide teenustega (nt tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus).  Pikaajaline eelarveprognoos Prognoosid koostati reaalhindades, aluseks võeti 2020. aastal kehtinud hinnad ehk prognoosides ei arvestatud hinnatõusu ja palgakasvu, vaid ainult teenuse mahust tulenevaid muutusi. On oluline märkida, et teenuseosutajate ja KOV-ide intervjuudest selgus, et SKA praegune rahastus ei kata kõiki teenuse osutamise kulusid ja paljud teenuseosutajad saavad KOV-ist toetust (otsese rahalise toetusena või ruumide tasuta kasutamise ja korrashoiu kaudu). Hinnanguliselt võib see toetus olla samas suurusjärgus SKA praeguse rahastusega ehk tegelik praegune EHT-de ja SRT terviksüsteemi kogumaksumus võib olla isegi kuni 70 miljonit eurot aastas. Praegune EHT-de ja SRT teenusemudel on eelarveprognoosi kohaselt kulu- ja vajaduspõhise ning ISTE mudeli omaga võrreldes üle kolme korra odavam (vt joonis 2). SKA praegune rahastus aga ei kata teenuse osutamise kõiki kulusid ega võimalda teenuseid osutada tegeliku vajaduse kohaselt. Joonis 2. Teenusemudelite terviksüsteemide eelarveprognooside võrdlus Kuigi ISTE projektis on kulud inimese kohta kuus olnud viimasel aastal keskmiselt 450 eurot, puudub katseprojektis kogemus ööpäev läbi tuge vajavate inimestega. Analüüsis välja toodud keskmine kulu ISTE mudelis 1537 eurot on saadud projektis osalenud KOV-ide ja teenuseosutajate hulgas tehtud küsitluse põhjal ja on hinnanguline. Miks on ISTE mudeli eelarveprognoos mitu korda suurem?  Praegune süsteem on alarahastatud. SKA rahastus ei kata kõiki teenuse osutamise kulusid ja paljud teenuseosutajad saavad toetust KOV-ist. Samuti on vähendatud praeguste teenuste erinevate komponentide mahtu. 16   Praeguse teenusemudeli piiratus. Teenustel põhinev erihoolekandemudel ei võimalda teenuse sisu või piirhindade tõttu pakkuda abivajajale piisavat abi.  Teenuseosutajad ülehindavad abivajadust.  Analüüsis lähtuti isiku vajadusest teenust vastu võtta, kuid tuleb arvestada, et tegelikult võib teenusest osasaamise võimalus olla väga erinev: alati ei ole sobivaid spetsialiste, suure teenusemahu korral tekivad logistilised ja komponentide suhestumise küsimused. Isegi kui abivajaduse hinnangust lähtuvalt võiks inimene teatud mahus teenuseid saada, ei pruugi tegelikult olla alati võimalik talle sellist mahtu pakkuda. Lisaks keskmisele teenuse kulule inimese kohta tuleb mudelite võrdlemisel arvestada ka ISTE mudelile üleminekuga seotud kulusid, mis hinnati 5,6 miljoni euro suuruseks. Nii on terviksüsteemi eelarve prognoos esimesteks aastateks koos üleminekukuludega 121,1 ja 120,6 miljonit, seejärel aga langeb (ka teenusevajaduse muutuse tõttu). Aastaks 2030 prognoositakse kuludeks 116,1 miljonit. Kui jätkatakse praeguse erihoolekande teenusemudeliga, soovitatakse:  diferentseerida teenuste hindu toetuse vajaduse alusel. Praegu toetatakse mõningatel juhtudel suurema abivajadusega inimesi väiksema abivajadusega inimeste arvelt;  välistada mitut teenust korraga saavale inimesele teenuse osutamise dubleerimine;  võimaldada suuremat diferentseeritust ühe teenuse sees, näiteks toetusvajaduse astme alusel. 4. Trinidad Wisemani 2018. aasta „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli kasutajakogemuse mõjuanalüüs“24 Analüüsiti ISTE mudeli kasutajakogemust katseprojektis osalenud KOV-ide, teenusekomponentide pakkujate, teenusesaajate ja nende lähedaste kogemusi. Uuringu tulemusena esitati katseprojekti raames kasutatud hea praktika ja probleemkohad ning tehti ettepanekud teenusemudeli parendamiseks. 5. Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2017. aasta „Hindamisraamistik pikaajalise hoolduse deinstitutsionaliseerimise mõju hindamiseks“25 Analüüsi eesmärk oli välja töötada hindamisraamistik, millele tuginedes on võimalik deinstitutsionaliseerimisreformide mõju Eestis hinnata. Analüüsi raames selgitati välja deinstitutsionaliseerimise mõjuvaldkonnad rahvusvahelise praktika alusel, analüüsiti Euroopa riikide deinstitutsionaliseerimise hindamise praktikat ning selgitati välja kasutusel olevad mõju hindamise indikaatorid. 6. Poliitikauuringute Keskus Praxise 2021. aasta analüüs „Pikaajalise hoolduse rahastamise väljakutsed ja lahendused“26. Analüüsi eesmärk oli hinnata Eesti pikaajalise hoolduse rahastamise arenguväljavaateid, anda ülevaade teiste riikide ja Eesti pikaajalise hoolduse rahastamist mõjutavatest olulisematest arengusuundumustest ning koostada Eestile võimalikud alternatiivsed ja üksteist täiendavad 24 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Erihoolekanne/isikukeskse_erihoolekande_teenusmudeli_kasutajakogemuse_mojuanaluusi_.pdf 25 https://www.praxis.ee/?download=&kccpid=&kcccount=https://www.praxis.ee/wp- content/uploads/2017/10/DI_anal%C3%BC%C3%BCs_Praxis-2017_FINAL.pdf 26 https://www.praxis.ee/?download=&kccpid=&kcccount=https://www.praxis.ee/wp- content/uploads/2021/11/2021_pikaajalise-hoolduse-rahastamine_uuring.pdf 17 süsteemid, mis teoreetiliselt võiksid olla Eestile optimaalsed ja ülekantavad. Analüüsis anti ülevaade olemasolevate rahastamissüsteemide tugevatest ja nõrkadest külgedest ning sellest millises suunas pigem võiks või pigem ei võiks Eesti pikaajalise hoolduse rahastamise süsteem kuni 2035. aastani liikuda. 7. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA 2021. aasta uuring „COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu ja oskuste vajaduse muutusele: sotsiaaltöö“27 Ülevaates kirjeldatakse COVID-19 kriisi olulisemaid vahetuid (1–2 aasta vaates) mõjusid valdkonnale, sh tööhõivele ning oskuste vajadusele ja koolitusvajadusele. Uuringus leiti näiteks, et on suurem vajadus õendusteenuse järele hoolekandeasutuses. 8. OSKA 2021. aasta „Sotsiaaltöö valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuring28 Uuringu põhieesmärk oli analüüsida ja prognoosida, kuidas muutub lähema kuni kümne aasta jooksul sotsiaalvaldkonna põhikutsealade hõive, tööjõuvajadus ja vajatavad oskused, kas praegune valdkonna koolituspakkumine nii tasemeõppe kui ka täiendusõppe vallas on valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusega kooskõlas ning millised on muud võimalikud tööjõuvajaduse katmise allikad. Samuti esitab uuring ettepanekud, kuidas tööjõu- ja oskuste vajadust täita. 9. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse 2021. aastal avaldatud uuring „Kaitstud töö klientide mõju-uuring 2020“29 Uuringu valimis oli 142 inimest, kes pidid muu hulgas hindama, kas nende tervises on pärast PKT-le asumist toimunud muudatusi. 85 inimest leidis, et nende tervis on paranenud ja 53 vastanut teatas, et nende tervises pole muutusi, tervise halvenemist nentis neli inimest, kellest kolm ei seostanud tervise halvenemist otseselt PKT saamisega. Lisaks pidid kliendid andma omapoolse hinnangu teenuse lõppemise võimalikkusele ja sellega seonduvatele mõjudele. Enamik leidis, et toimetulek halveneb ja nad jäävad koduseks, 44% leidis, et tervis sellisel juhul halveneb, 35% soovis hakata tööd otsima, kuid tööle saamise tõenäosus klientide enda arvamuse kohaselt oli üsna väike, 4% vastanutest tõi välja, et keegi lähedastest peaks koduseks jääma ja lõppkokkuvõttes vajavad vastanud teenuse saamise ajal enda sõnul vähem nii meditsiini- kui rehabilitatsiooniteenuseid. 10. TÜ RAKE 2020. aastal avaldatud uuring „Kaitstud töö teenuse tulemused“30 2019. aastal tellis SOM kahe valdkonna koostöös kaitstud töö teenuse analüüsi hanke korras. Analüüsi tegi TÜ RAKE ja see uuris seniseid katsetamise tulemusi, kaheksa Euroopa riigi teenusekorraldust kaitstud töö puhul ning andis soovitusi teenuse edasiseks korraldamiseks. Analüüs tõi olulise probleemkohana välja selle, et kuigi PKT sihtrühmaks on puuduva töövõimega inimesed ja töötukassa teenust saavad osalise töövõimega inimesed, on tegelikkuses need inimesed paljuski sarnased, lisaks on neil omavaheline kattuvus ka TTT saajatega. 6. Kaasatud osapooled VTK koostamisel on arvestatud EHT osutajate, Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIK) ja teenusesaajate lähedaste poolt SOM-ile tehtud pöördumistega. VTK ettevalmistamise käigus kohtuti suurima EHT-de 27 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/Eriuuring_Sotsiaaltoo.pdf 28 https://oska.kutsekoda.ee/wp- content/uploads/2017/01/OSKA_sotsiaaltoo_uuringuaruanne_terviktekst_2021.pdf 29 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. (2021). Kaitstud töö klientide mõju-uuring 2020. Kaitstud töö mõjuuring teenusesaajatele.pdf (astangu.ee) 30 Espenberg, S., Kiisel, M., Kostabi, E., Trumm, E., Puur, S. M. (2020). Kaitstud töö teenuse tulemused. Tartu. 18 osutajaga Eestis, kelleks on AS Hoolekandeteenused (03.12.21, 20.04.22), toimusid mõttekohvikud (15.02, 22.02.22), kus osalesid teenuseosutajad, EPIKu esindaja, õiguskantsleri büroo esindaja. 2022. aasta 7. juunil toimus kohtumine päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajatega. „Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi mõjude analüüs üleminekul isikukesksele teenusmudelile“ lõppraportit on tutvustatud EHT osutajate infopäeval (05.10.2021) ning kohtumistel ELVL-iga. Ilmunud on artikkel ajakirjas Sotsiaaltöö (detsember, 202131). ISTE mudeli katsetamise kuluga on ELVL-i pidevalt kursis hoitud ning plaani minna mudelile üle on SOM tutvustanud ka ELVL-i ametlikule töö-, sotsiaal- ja tervisevaldkonna eelarveläbirääkimiste töörühmale (11.03.22).ISTE mudeli kulu kohta on ilmunud artiklid ajakirjas Sotsiaaltöö (nt november 202132). Sõltuvushäirega EHT saajatele sobiva toetusviisi leidmiseks on alates 2021. aasta novembrist koostööd tehtud TAI-ga. Äärmusliku toetusvajadusega inimeste ööpäevaringse teenuse eelse teenuse ehk intervallteenuse ümberkujundamisel kaasatakse kõik teenuseosutajad, kes praegu päeva- ja nädalahoiuteenust osutavad (esimene kohtumine toimub 07.06.22). EHT osutaja juures koduõenduse tegevusloa alusel osutatava õendusabiteenuse sisukirjelduse ja korraldusmudeli väljatöötamiseks on alustatud koostööd haigekassaga. SHS § 89 sõnastuse täpsustamisel on kaasatud olnud ELVL ning koostöö jätkub. PKT teenuse raames on kohtutud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega ning Solve et Coagula osaühinguga, uut võimalikku lahenduskäiku tutvustati ka mõttekohvikus (15.02.2022). III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine JAH  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine EI  Senise regulatsiooni parem rakendamine EI  Muu (palun täpsusta) EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Avalikkuse teavitamine psüühikahäirega inimeste eluolust, olemasolevatest teenustest jms on äärmiselt vajalik, kuid ei aita oluliselt kaasa VTK-s tõstatud probleemi lahendamisele. Küll aaga mõjutavad hoiakud psüühikahäirega inimeste suhtes seda, kuivõrd sujuvalt toimub planeeritavate muudatuste rakendumine. Näiteks, kui kogukonna hoiak on selline, et psüühikahäirega inimesed ei ole täisväärtuslikud kodanikud ja ei peaks kogukonna keskel elama, on psüühikahäirega inimesel selle kogukonna keskel keeruline elada ja vajalikku toetust leida. Praegu on SOM-il käimas 2-aastane koostööprojekt meediaagentuuriga Miltton „Psüühilise erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist toetavad kommunikatsioonitegevused“, mille eesmärk on toetavama hoiaku kujundamisega suurendada teadlikkust psüühikahäirega inimeste suhtes. 31 https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/erihoolekande-isikukesksele-teenusemudelile-ulemineku-mojuanaluus 32 https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/terviklik-abi-kodu-lahedalt-isikukeskne-erihoolekanne-kohalikes- omavalitsustes 19 Rahastuse suurendamine aitab lahendada kahe eesmärgi rakendamist: viia ööpäevaringsete teenuste puhul nõutud tegevusjuhendajate arv vajaduspõhisele tasemele ja viia EHT-de rahastamine kulupõhisele tasemele. Teenuste rahastuse suurendamine võimaldab EHT osutajatel palgata miinimumist rohkem personali ja osutada kvaliteetsemat teenust. Kuna praegu ei ole SKA-l võimekust teenuste osutamise sisulist kvaliteeti järjepidevalt ja ammendavalt jälgida ega suunata, peame vajalikuks seaduses endiselt sätestada, mitu tegevusjuhendajat minimaalselt peab teenusesaajatega tegelema, kuid soovime minimaalselt nõutud tegevusjuhendajate arvu suurendada. SHS-i teenusenõuetesse personali lisamisega tuleb tõsta ka teenuse maksumust lisanduva personali tööjõutasu võrra, et teenuseosutajatel oleks võimalik nõuetele vastata. Allolevas tabelis on välja toodud summad, mida on vaja selleks, et võimaldada ööpäevaringse teenuse osutajatel palgata lisapersonali vastavalt lk-l 34 nimetatud eesmärgile. Kulumudeli põhjal on arvutatud, kui palju moodustab teenuse hinnast töötasu osa. Muutes töötasu osa vastavalt soovitud muudatustele tegevusjuhendajate suhtarvude osas, on saadud teada lisaraha vajadus teenuse hinna muutmiseks. Siinkohal peab ära märkima, et järgnevate aastate aluseks on samuti 2021. aasta hind (st juurde ei ole arvutatud võimaliku rahandusministeeriumi THI või nominaalset palgatõusu %). Võttes aluseks 2021. aastal kehtivad erihoolekande ööpäevaringsete teenuste hinnad, on lisaraha vajadus järgmine: 2023 2024 2025 2026 ÖET (ühiselamu tüüpi) 291 466 96 651 128 145 150 231 ÖET (peremaja 12-le või 10-le) 549 789 198 907 262 180 306 388 ÖET (peremaja 6-le) 465 554 181 924 238 578 278 019 ÖET (autistid) 26 709 10 546 13 827 16 111 ÖÄT (ühiselamu tüüpi) 118 556 44 904 59 017 68 858 ÖÄT (peremaja 12-le või 10-le) 267 802 108 139 141 507 164 697 ÖÄT (peremaja 6-le) 75 367 30 649 40 087 46 644 ÖER (ühiselamu tüüpi) 51 540 18 277 24 122 28 210 ÖER (peremaja) 61 339 24 372 31 926 37 181 KOKKU 1 908 124€ 714 368€ 939 388€ 1 096 337€ Tegelik vajadus on aga tõsta EHT-de maksumusi üldiselt. 2019. aastal valmis SKA-l kulumudel, kus hinnastati teenusekomponendid kulupõhiselt. 01.01.2022 seisuga moodustas kehtiv hind kulumudeli hinnast erinevate teenuste puhul keskmiselt 58%. Seega, teenused on alarahastatud ja teenuseosutajatel on olemasoleva rahastusega keeruline osutada kvaliteetset teenust. Seades eesmärgiks tõsta kõigi EHT-de hinnad kulupõhisele tasemele, on allolevast tabelist näha lisaraha vajadus: 2023 2024 2025 2026 EHT-de baaseelarve 41 930 729 41 930 729 41 930 729 41 930 729 Kulupõhiste hindade kehtestamiseks LISAKS 50 000 000 55 000 000 60 000 000 65 000 000 baaseelarvele vajalik summa Järjekordade kaotamiseks oleks turule vaja juurde luua pea 1200 teenusekohta inimestele, kes sooviksid hakata teenuseid kasutama esimesel võimalusel. Kuna teenusekohtade juurdeloomine on ajamahukas tegevus (tuleb leida ruumid, koolitada personali jms), on plaanis esitada lisataotlus riigieelarvestrateegiasse järgmiselt: 2024. aastal 20 975 184 eurot, 2025. aastal 22 154 352 eurot, 2026. aastal 23 433 684 eurot (kui arvestada baasiks kulumudelipõhised hinnad, lisades juurde rahandusministeeriumi THI ja keskmise palga tõusu %). Ülejäänud eesmärkide täitmiseks mitteregulatiivsed lahendused ei sobi, kuna teenuste osutamise korralduse muutmiseks tuleb reeglid läbi mõelda ning seaduses sätestada. 20  7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Mitteregulatiivsed lahendused ei aita kaasa VTK-s seatud eesmärkide saavutamisele. Teenuste osutamise korralduse ja rahastamise muutmiseks tuleb reeglid läbi mõelda ning seaduses sätestada. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida EHT-de isikukesksemaks ja kogukonnapõhisemaks muutmise ning rahastuse kaasajastamise planeerimisel kasutati 2016. aastal Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi tehtud uuringut psüühilise erivajadusega inimestele suunatud erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamiseks ja tõhustamiseks teiste riikide praktikate alusel33. Uuringu eesmärk oli saada teiste riikide praktikale tuginedes ettepanekuid Eesti erihoolekandesüsteemi korralduse muutmiseks, arendamiseks ja tõhustamiseks ning psüühilise erivajadusega inimeste iseseisva elamise toetamiseks. Uurimisraportis leiavad käsitlemist erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamisega ja deinstitutsionaliseerimisega seotud protsessid Eestis ning välisriikide (Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Holland, Suurbritannia, Rootsi) kogemused deinstitutsionaliseerimisel ja kogukonnapõhiste teenuste arendamisel. Sõltuvushäirega ja psüühikahäirega inimestele integreeritud teenuse loomisega alustamiseks selgitab TAI välja välisriikides kasutatavad tõenduspõhised sekkumismetoodikad ning praktika komorbiidselt esinevate psüühikahäiretega inimestele vajalike ravi- ja sotsiaalteenuste osutamisel, mida võiks Eesti oludesse kohandada. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus 1. EHT-de korralduse isikukesksemaks ja paindlikumaks muutmisel on suurim planeeritav muudatus rakendada alates aastast 2025 üle Eesti riigi korraldatavate toetavate teenuste asemel KOV-i koordineeritavat ISTE mudelit. 2017. aastal valmis SOM-i ja Trinidad Wiseman OÜ koostöös ISTE mudeli prototüüp. Prototüüp töötati välja koos psüühilise erivajadusega inimeste, nende lähedaste, teenuseosutajate, esindusorganisatsioonide ja SKA-ga. Prototüüp käsitleb psüühikahäirega isikule abi osutamist eluvaldkondade üleselt nii, et EHT-de ja SRT tegevused on integreeritud. Teenusemudeli rakendamiseks kutsuti ellu katseprojekt „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine KOV- is“. ISTE mudeli eesmärk on muuta inimesele ja tema lähedasele terviklik abi lihtsalt ja kiirelt tema oma kodu lähedalt ja kogukonna toel kättesaadavaks. Kui praegu korraldab EHT-sid ja SRT-d riik, siis uue mudeli järgi teeb seda KOV. Teenuste kättesaadavuse tagamine ning koondatud ressursside haldamine jääb kohalikul tasemel KOV-i ülesandeks. KOV-i ülesandena nähakse oma piirkonna teenusevajaduste väljaselgitamist ning teenuste arendamist ja/või teenuseosutajatele soodsa keskkonna loomist, mis tagaks teenuste kättesaadavuse. 33 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Uudised_pressiinfo/di_uuringu_loppraport_08.02.2016.pdf 21 Inimesele annab ISTE mudel võimaluse saada abi ühest kohast ja kodu lähedal. Seni on inimene pidanud valima mõne kindla sotsiaalteenuse või kasutama mitut osaliselt kattuvat teenust korraga ning korraldus on olnud inimesele ja tema lähedastele keeruline. Uue mudeli järgi kujuneb teenus konkreetse inimese toetamiseks vajalikest EHT-de ja SRT osaks olevatest tegevustest ehk (lisatoetuse) teenusekomponentidest. Mudelis on 26 teenusekomponenti, mis hõlmavad seitset eluvaldkonda (vt joonis 3). Lisaks on tegevused pere toetamiseks ja baastoetus: järjepidev personaalne juhtumikorraldus, mis sisaldab tegevusplaani koostamist ja selle täitmise jälgimist. Juhtumikorraldaja, kes tervikliku abipaketi koostab, on KOV-i töötaja. Joonis 3 Senised kogemused mudeli katsetamisest ISTE projektis osalevate inimeste abivajaduse hindamisel kasutatakse KOV-ides sama hindamisvahendit, mida SKA-s kasutavad teenuste konsultandid EHT-d saama suunamisel. Joonisel 4 on näha projektis seni osalenute abivajaduse aste: Joonis 4 Teenusekomponentide hinda ja mahtu arvestatakse ISTE mudelis tunni alusel. Hind võib piirkonniti erineda, kuid senised 20 KOV-i andmed näitavad, et keskmine maksumus ühe inimese kohta on umbes 450 eurot, koos korralduskuluga umbes 500 eurot kuus. Siiski on teenuse maksumus iga inimese puhul 22 erinev, olenedes tema vajadusest, komponentide mahust ja komponentide hinnast (vt joonis 5). Joonis 5  Teenusemudelit arendatakse ja katsetatakse Eesti eri piirkondades. 2022. aastal katsetavad ISTE mudelit 28 KOV-i 12 maakonnast (sh 7 linna, 21 valda) 700 teenusekohaga. Teenusemudeli väljatöötamine, arendamine ja katsetamine on toimunud ESF-i vahenditega, projekti rahastus saab läbi 2024. aasta lõpuga. Seega, aastaks 2025 peab riigil olema ettevalmistus tehtud, et projekti tegevusi riigieelarvest jätkata. SOM tellis 2020. aastal praeguse EHT-de ja SRT osutamise mudeli ning ISTE mudeli maksumuse võrdlemiseks mõjuanalüüsi34. Selles toodi välja ka ühelt mudelilt teisele ülemineku hinnanguline kulu ning koostati praeguse ja ISTE mudeli järgi korraldatud erihoolekandele kümne aasta teenusevajaduse eelarve prognoos (vt lk 16). Praegune erihoolekande ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusemudel on eelarveprognoosi kohaselt kulumudeli ning vajaduspõhise ja ISTE mudeliga võrreldes üle kolme korra odavam. SKA praegune teenuse rahastus aga ei kata teenuse osutamise kõiki kulusid ega võimalda teenuseid osutada tegeliku vajaduse kohaselt. ISTE mudel paikneb eelarveprognoosi kohaselt praeguse EHT-de ja SRT teenusemudeli ning kulupõhiste hindadega teenusemudeli vahel (vt täpsemalt lk 16). 34 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/erihoolekandeteenuste_korraldussustee mi_mojuanaluus_2021.pdf 23 Kuna seni ISTE katseprojektis osalenud inimeste toetusvajaduse tase vastab valdavalt erihoolekandesüsteemi toetavate teenuste tasemele, on soov uut teenusemudelit rakendada just nende teenuste puhul. Seega puudutab planeeritav muudatus nelja EHT-d: ITT, TTT, TET ja KET. Kuna just nende teenuste puhul tõid eri uuringud kitsaskohana välja teenusekomponentide dubleerimise, on asjakohane neid teenuseid muuta. Enne muudatuse rakendamist soovib SOM alates 2023. aastast katseprojekti haarata KET saajad ning neile teenuste osutajad, et koguda praktilist kogemust teenuse pakkumisel inimestele, kelle toetusvajadus on peaaegu ööpäevaringne ja kes vajavad hästi toime tulemiseks neile organiseeritud majutust. Rakendamine  Muudatuse rakendamiseks on vaja muuta SHS-i kõiki sätteid, mis puudutavad nelja teenust: ITT, TTT, TET ja KET ning lisaks SRT. Seega, senise viie teenuse asemel hakkab SHS-is olema ISTE mudel ja ÖET (koos alateenustega, sh intervallteenus): 1) igapäevaelu toetamise teenus (ITT): - ITT autismispektri häirega raske või sügava puudega inimesele; - ITT päeva- ja nädalahoiuteenusena (suures mahus hooldust ja/või järelevalvet ja kõrvalabi vajava raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega inimesele); 2) töötamise toetamise teenus (TTT); 3) toetatud elamise teenus (TET); 4) kogukonnas elamise teenus (KET); UUS intervallteenus äärmusliku toetusvajadusega inimesele; 5) ööpäevaringne erihooldusteenus (ÖET); - ÖET äärmuslikult kahjustava käitumise ja autismispektri häirega raske või sügava puudega inimesele; - ÖET äärmusliku toetusvajadusega inimesele; - ÖET ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega inimesele; - ÖET kohtumääruse alusel.  Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) arendusi tehes on vajalik luua KOV-idele riiklikust tervise infosüsteemist psüühikahäiret tõendava F-diagnoosi nägemise võimalus ning aruandluse pidamiseks kasutajasõbralik lahendus.  Enne rakendumist tuleb läbi mõelda teenusekomponentide sisu täpsema kirjeldamise vajalikkus ning nõuded teenusekomponentide pakkujatele.  Üleminekuprotsessis on suur roll SKA-l, kes toetab kohaliku taseme teenusevajaduse väljaselgitamist ja teenuste arendamist oma pädevusega. Olemasolevate EHT-de saajad vajavad personaalset hindamist uue tegevusplaani koostamiseks ja lisatoetuse komponentide määramiseks. Teenusesaajate puhul võib eeldada, et neil on praeguse teenuseosutaja näol olemas minimaalselt baastoetuse pakkuja, kes on kursis nende toetusvajaduse määra ja selle muutustega.  Enne üleminekut on vaja koolitada KOV-ide töötajaid nii mudeli kasutamise, aruandluse kui ka näiteks hangete korraldamise teemadel. Samuti on komponendipõhise teenusepakkumise mudeli kasutamist vaja õpetada EHT osutajatele. Koolitused on planeeritud ESF-i vahenditest 2024. aastal.  Rahastusskeemiks tuleb leida osapooltele sobiv viis, näiteks toetusfond. Eelarve maksimaalne suurus abivajaja kohta sõltub abivajaja toetusvajaduse astmest. Astmed ja neile vastavad maksimaalse eelarve suurused kehtestab eelnevalt riik (sh astmete hulk ja neile vastavate eelarvete suurused). Nagu katsetamisel, nii ka rakendamisel peame vajalikuks KOV-ile katta juhtumikorralduse tasu. 24 Seni on KOV-i ülesanne olnud korraldada toetavaid teenuseid teistele KOV-is elavatele sihtrühmadele. ISTE eesmärk ongi KOV-ides juba rakendatavaid sotsiaalhoolekande põhimõtteid kasutada ka psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldamisel. Teenuste tagamine ööpäev läbi tuge vajavatele inimestele, keda ei ole kohalikul tasandil arvukalt, jääb endiselt riigi tasandi (SKA) korraldada. 2. Ühe toetava teenuse (TTT) puhul on eesmärk muuta teenuse sisu vähemalt aasta enne seda, kui toetavad teenused komponentidena KOV-ile koordineerida antakse. Enne aastat 2025, mil on plaanis toetavate teenuste puhul üle minna ISTE mudelile, on vajalik üks neist teenustest ehk TTT siiski veel ümber disainida. Nimelt on aastast 2016 ESF-i vahenditest katsetatud PKT teenust, mida suures osas kasutavad samal ajal ka EHT-d saavad inimesed. Katseprojektiks ette nähtud vahendid lõppevad 2023. aasta lõpuga ja vajalik on analüüsida seniseid projekti tulemusi, mõelda alternatiividele teenusekorralduses ja vaadata üle kõik sihtrühmad, keda muudatused puudutavad. Kaitstud töö teenus võimaldab inimesel olla aktiivne hoolimata erivajadusest, see aitab kaasa paremale ühiskonda integreerumisele ning suurendab sotsiaalset kaasatust. Kaitstud töö keskused omavad olulist rolli deinstitutsionaliseerimise protsessis. PKT teenuse ülesehitus ja tasu 2022. aastal I etapp (kestus 4 kuud ning erandjuhul võib kestust pikendada veel kuni 2 kuud) – inimese töösuutlikkuse hindamine ja tööoskuste kujundamine. SKA maksab stipendiumi ja sõidutoetuse teenusesaajale välja teenuseosutaja kaudu ning teenuseosutaja on kohustatud need teenusesaajale välja maksma (teenuse pearaha kuni 305 eurot kalendrikuus). II etapp (kestus kuni 3 aastat) – isik töötab kaitstud tingimustes. Seejuures on talle teenuseosutaja poolt tagatud vajalikus ulatuses juhendamine ja toetus. PKT teenuse II etapis on teenuseosutajal teenusesaajaga sõlmitud töötegemiseks tööleping või võlaõiguslik teenuse osutamise leping, sõltuvalt töö mahust ja iseloomust (pearaha kuni 400 eurot kalendrikuus). III etapp (ei ole ajaliselt piiratud) – isik töötab avatud tööturul või kaitstud tingimustes teenuseosutaja juures. Teenusesaaja töötab teenuseosutaja juures või avatud tööturul ja tal on teenuseosutajaga või tööandjaga sõlmitud töötegemiseks leping, mille liik sõltub töö iseloomust (tööleping, käsundusleping, töövõtuleping). Siin toetatakse teenusesaajat vähemalt 4 tundi kuus (pearaha kuni 175 eurot kalendrikuus). Kui senine TTT on taganud psüühilise erivajadusega inimestele mõningal määral juhendamise ja toetuse nende sujuvaks siirdumiseks avatud tööturule, siis PKT loomise eesmärk oli katsetada vähesema suutlikkusega erivajadusega inimestele suuremat tuge ja nõustamist ning kaitstud töötingimusi pakkuvat teenust. Tänaseks on selgunud, et praktikas on TTT ja PKT teenuse saajad küllaltki sarnased. SKA on 2021. aastal esitanud andmed selle kohta, milliseid EHT-sid saavad PKT teenuse saajad samal ajal (tabel 5). Tabel 5. PKT teenuse saajad EHT sama 01.09.2021 seisuga Kokku ITT TET KET ÖET ÖER ÖEL ainult PKT teenuse saajad 157 PKT teenus ja 1 EHT 435 122 26 187 95 4 1 PKT teenus ja 2 EHT-d (ITT ja TET) 72 72 72 PKT teenuse saajad kokku 664 Allikas: SKA (2021) Tabel 6 esitab ülevaate TTT saajatest. Ainult TTT saajaid on üsna vähe ning sarnaselt PKT teenuse saajatega kasutavad nad samal ajal veel vähemalt ühte EHT-d. 6. TTT saajad muu EHT samaaegse kasutamise järgi 01.09.2021 seisuga 25  Kokku ITT TET KET ainult TTT saajad 55 0 0 0 TTT ja 1 muu EHT 402 150 61 191 TTT ja 2 muud EHT-d 206 206 206 0 TTT saajad kokku 663 Allikas: SKA (2022) Lisaks on välja toodud TTT saajad töövõime alusel. On näha, et TTT saajad on suures osas puuduva töövõimega (tabel 7). Tabel 7. TTT saajad 31.12.2021 seisuga Teenus Isikud, arv Vanaduspensioniealine 35 Tööealine, töövõime hindamise andmed puuduvad 25 Tööealine, töövõime hindamise andmed olemas 590 Töövõime hindamise tulemus 506 osaline 67 puuduv 493 Töövõimetuse määr 30 100% 3 80% 27 Allikas: SKA (2022) Teenuse eest tasumine Pearaha on mõeldud eelkõige teenuseosutaja kulude katmiseks (töötasud juhendajatele jm). Teenusesaajatele makstava töötasu osaline doteerimine pearahast on võimalik, kuid teenuse eesmärki silmas pidades peaks PKT teenuse osutaja suutma leida piisavalt tulutoovaid töid ja PKT teenust kasutav inimene peaks olema suuteline välja teenima oma töötasu valmistatud toodete või osutatud teenuste müügitulust. PKT teenuse tingimuste kohaselt tuleb teenusesaajale maksta Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumtöötasu, töötasu alamäär 2022. aastal on 3,86 eurot tunnis. Arvestades, et PKT teenuse saajal tuleb teenuse tingimuste järgi ühes kuus töötada vähemalt 40 tundi, teeb see PKT teenuse saajale makstavaks töötasuks vähemalt 154,4 eurot kuus. SKA hinnanguvormil on eraldi küsitud, kui suures osas (%) doteeritakse makstavat töötasu PKT pearahast (teenuseosutajad markeerivad siinkohal enamasti vahemiku 40–80%). Seega saab teenust palju inimesi, kes ka järjepideval juhendamisel ja kaitstud tingimustes ei teeni oma tööga miinimumtöötasu välja – põhjuseks on nende vähene töösuutlikkus või teenuseosutaja ebapiisav oskus leida PKT kasutajatele sobivaid jõukohaseid töid. Teenuse korraldusega seonduvad kitsaskohad 1. Hoolekandesüsteem ja tööhõivevaldkond pakuvad teenust, mis on oma sisult sarnased. 2. Teenuseosutaja pakub teenust ning ühtlasi hindab selle vajalikkust ja tulemuslikkust (rollikonflikt). 3. Võrgustikutöö ja järelevalve vähesus. Kui inimese abivajadust hindaks SKA või KOV, oleksid välja selgitatud need tegevused/teenused, mida inimene tegelikult vajab ja mis toetaksid tema igapäevast toimetulekut. PKT katsetamise kogemus: 1. PKT teenuse saajad ei teeni miinimumtöötasu välja, mistõttu katavad teenuseosutajad puudujääva osa pearahadest. 2. PKT teenuse suurim sihtrühm on EHT-de saajad, kelle puhul on toetavate teenuste sees olemas töötegemise komponent ehk osaliselt toimub teenuste dubleerimine (ITT, KET). Ööpäevaringse erihooldusteenuse saajaid toetab teenuseosutaja, kelle ülesanne on muu 26  hulgas juhendada inimest ning vastavalt tema vajadustele kujundada tööoskusi ja arendada töövõimet. TTT saajatel ei ole teenuse sees töötegemise komponenti. 3. Kaitstud töö teenuse osutamisel tuleb teenuseosutaja töötajatel täita erinevaid rolle, neist osad on sotsiaalteenuse osutajate jaoks võõrad, kuna neil on nende valdkondadega seni vähe kokkupuudet olnud – nt tööandjate jt ettevõtjatega koostöösuhete loomine, müük ja turundus jm.35 4. Kaitstud keskkonnas järjepidev juhendamine ei ole oluliselt parandanud klientide töösuutlikkust määrani, mis võimaldaks liikuda avatud tööturule. Siiski on teenuse raames töötamisel märkimisväärne mõju klientide toimetulekule, enesehinnangule ja terviseseisundile. Oluline on pakkuda suuremat tuge kindlaksmääratud aja jooksul, mille tulemusena selgub, kas inimene on võimeline tööd tegema või vajaks teisi mõtestatud tegevusi, mis teda toetaksid. PKT ja TTT võrdlus Allolevas tabelis on välja toodud kahe teenuse võrdlus, mis annab läbilõike teenuste sisust ja tingimustest. Tabel 8. PKT teenuse ja TTT saajad 2021. aasta andmete põhjal PKT TTT Finantseerimisallikas ESF RE Teenuse maksumus ühe inimese kohta Keskmiselt 324 eurot Pearaha 130 eurot kuus Teenusesaajate arv aprillis 657 694 Teenusekulu 2,4 miljonit 1,1 miljonit Pearaha maksmise tingimused I etapis vähemalt 20 tundi kuus, Vähemalt 4 tundi kuus II etapis vähemalt 40 tundi kuus ja III etapis avatud tööturul töötamise toetamine Allikas: SKA (2021) SHS § 93 lõige 3 sätestab, et TTT osutaja peab leidma teenust saama suunatud isikule sobiva töö vähemalt ühe aasta jooksul pärast isikule teenuse osutamise alustamist, kuid psüühilise erivajadusega inimesed vajavad TTT-d pikka aega ega liigu ise iseseisvale tööle, antud juhul on teenuse eesmärk välistada olukord, kus inimese toimetulek halveneb ning inimene satub institutsionaalsele hooldusele (KET/ÖET).36 Sihtrühm TTT sihtrühmaks on inimesed, kes liiguvad avatud tööturule, mis on sarnane töötukassa pakutavale teenusele. Lisaks on veel rühm erivajadusega inimesi, kes vajavad pikemat töösuutlikkuse ja - harjutamise aega ning pidevamat juhendamist – inimesed, kelle töösuutlikkus ei vasta avatud tööturu ootustele, kuid kes suudavad ja soovivad teha tööd vastavalt oma võimetele. Seetõttu on nad profiililt pigem hoolekandesüsteemi kliendid ning vajaksid hoolekandesüsteemis tööhõivet toetavat teenust. Hindamine 35 Espenberg, Siim; Kiisel, Maie; Kostabi, Evelin; Tamm, Gerli; Trumm, Elsa; Puur, Saara Maria; Tubelt, Ene (2020). Kaitstud töö teenuse tulemused. Kaitstud töö uuring_lõpparuanne.pdf (ut.ee) 36 Riisalo, Ü. (2020). 2019 ja 2020 erihoolekandeteenuste profiilid. Kättesaadav 2019 ja 2020 erihoolekandeteenuste profiilid (sotsiaalkindlustusamet.ee) 27 SKA on EHT saajad abivajaduse järgi ära hinnanud ning TTT saajad saab hõivega seotud tegevuste põhjal jagada neljaks. Lähtuvalt sellest on võimalik kasutada teenusevajaduse hindamisel toetusvajaduse määra skaalat: Abivajadus Hõivega seotud Järeldus tegevused 0 – iseseisev, ei vaja 0,0% Kliendid saavad avatud tööturul hakkama, ei vaja teenust toetust 1 – väike 5,2% Töötukassa sihtrühm, kliendid liiguvad tööturuteenuste abil toetusvajadus avatud tööturule 2 – keskmine 52,8% Kliendid, kes vajavad väikeses mahus juhendamist (1–4 korda toetusvajadus nädalas) 3 – suur 41,2% Praegused kaitstud töö kliendid, kes avatud tööturule ei jõua, kuid toetusvajadus kelle töötamise toetamine parandab elukvaliteeti 4 – äärmuslik 0,9% Päevakeskuse kliendid, kelle töötamise toetamine on välistatud toetusvajadus Allikas: SKA (2022) Lahendus SHS-is reguleeritud TTT tuleks katseprojekti kogemusi silmas pidades ümber disainida, sest see ei täida olemasoleval kujul oma eesmärki, ettevõtjate valmisolek võtta tööle psüühilise erivajadusega inimesi on aastate jooksul kasvanud, kuid käesoleval ajal on töökeskused heaks vaheetapiks, et tagada tööhõives osalemise võimalus ja paindlik töökorraldus psüühilise erivajadusega inimestele kaitstud tingimustes. Psüühilise erivajadusega inimeste töötamist võiks edaspidi toetada üks teenus, mitte PKT ja TTT dubleerivalt. Üks võimalus on TTT regulatsiooni muuta. Katseprojekti tulemusena on välja töötatud kaks võimalikku teenusekorralduse alternatiivi. Olulise märkusena tasub välja tuua, et töötasu kujunemine tükitöö alusel on teenuseosutajate jaoks mõistlikum lahendus.37 Lisaks annab selline lahendus teenusesaajale juurde motivatsiooni pingutada ja õppida. 1. Kohandatud TTT Teenuse eesmärk: jõukohased ja sobivad töised tegevused inimestele, kes saavad töötada kaitstud tingimustes / liikuda avatud tööturule koos töötamise toetamisega. Sihtrühm: sarnane praeguste EHT-de saajatega. Teenusele on õigus nii puuduva kui osalise töövõimega inimestel vastavalt hinnatud vajadusele, kuid on mõeldud pigem nendele, kelle toetusvajadus on suurem (suur, keskmine). Õigus teenusele: teenuse saamise ajal ei osutata teenusesaajale samal ajal ööpäevaringset erihooldusteenust. Teenusele suunamine: teenust saama suunamine toimub samal viisil nagu praegu EHT-de puhul – SKA teenuste konsultant hindab abivajaduse ja suunab sobivat teenust saama. Teenuse ülesehitus:  I etapp – inimese töösuutlikkuse hindamine, töö tegemise harjutamine kaitstud tingimustes ja järjepideval juhendamisel töötamine. Teenus on tähtajaline ja maksimaalselt kolm aastat (sarnane praeguse PKT lähenemisviisiga). Teenuseosutaja peab leidma teenust saama suunatud isikule sobiva töö vähemalt kuue kuu jooksul pärast isikule teenuse osutamise alustamist.  II etapp – töötamine kaitstud tingimustes teenuseosutaja juures või avatud tööturul, väiksemas mahus toetamine ja juhendamine teenuseosutaja poolt (sisuliselt praegune TTT). 37 Espenberg, Siim; Kiisel, Maie; Kostabi, Evelin; Tamm, Gerli; Trumm, Elsa; Puur, Saara Maria; Tubelt, Ene (2020). Kaitstud töö teenuse tulemused. Kaitstud töö uuring_lõpparuanne.pdf (ut.ee) 28   Sarnaselt EHT-dega vaadatakse teenusevajadus teatud regulaarsusega üle. Rahastus: teenuseosutajale pearahad ning kliendi tasu vastavalt tegelikule panusele. Mudel 1. SKA ja töötukassa  Töötukassa pakub paralleelselt tööturuteenuseid, kaitstud töö süsteemis on osalise töövõimega inimesed.  TTT-d saanud avatud tööturule jõudvate teenusesaajate tööl püsimise toetamine vajaduse korral jätkub – teenuste konsultant hindab, kas inimene vajab toetust ja kas see on vajalik TTT raames või töötukassast.  SKA-s on teenuste konsultandid, kes regulaarselt hindavad teenuse sobivust inimesele ja vajaduse korral korraldavad talle teenuse osutamise lõpetamise ja liikumise sobivat teenust saama. 2. Kohandatud TTT Teenust pakuvad senisele kaitstud töö sihtrühmale eelkõige SKA ja töötukassa. SKA pakub teenust neile, kes vajavad pidevat kõrvalabi ja juhendamist selleks loodud keskkonnas ja kelle töötamise võimekus on muutuv. KOV jätkab senise tegevusega, pakkudes tegevusi päevakeskuses. Teenuse eesmärk: jõukohased ja sobivad töised tegevused inimestele, kes saavad töötada kaitstud tingimustes. Sihtrühm: teenusele on õigus ainult osalise/puuduva töövõimega inimestel, kuid see on mõeldud pigem nendele, kelle toetusvajadus on suurem (suur, keskmine). Õigus teenusele: teenuse saamise ajal ei osutata teenusesaajale samal ajal ÖET-d. Teenusele suunamine: teenust saama suunamine toimub samal viisil nagu praegu EHT-de puhul – SKA teenuste konsultant hindab abivajaduse ja suunab sobivat teenust saama. Teenuse ülesehitus:  I etapp – inimese töösuutlikkuse hindamine, töö tegemise harjutamine kaitstud tingimustes ja järjepideval juhendamisel töötamine. Sarnaselt PKT teenusega on periood tähtajaline (4–6 kuud) ja seejärel SKA hindab, kas inimene peaks teenusega jätkama.  II etapp (teenus võib olla ka 1-etapiline) – töötamine kaitstud tingimustes teenuseosutaja juures, väiksemas mahus toetamine ja juhendamine teenuseosutaja poolt. 29  Sarnaselt EHT-dega vaadatakse teenusevajadus teatud regulaarsusega üle. Rahastus: teenuseosutajale pearahad ning kliendi tasu vastavalt tegelikule panusele. Mudel 2. Kohandatud TTT SKA ja töötukassa  Töötukassa teenust saavad inimesed, kes jõuavad avatud tööturule.  SKA vastutusalas on töökeskused.  SKA-s on teenuste konsultandid, kes regulaarselt hindavad teenuse sobivust inimesele ja vajaduse korral korraldavad tema teenusesaamise lõpetamise ja liikumise sobivale teenusele. 3. Isikukesksema teenuste korralduse tagamiseks on eesmärk leida sobiva toetusega viisid, et osutada teenust spetsiifilistele sihtrühmadele, nagu sõltuvushäirega inimesed ja autismispektri häirega inimesed, kes vajavad toetust ööpäev läbi. 3.1. Tervishoiuvaldkonnaga integreeritud teenus psüühikahäirega inimestele, kellel on kaasuva haigusena sõltuvus psühhoaktiivsest ainest. Vastavalt SHS § 72 lõike 2 punktile 2 ei rahastata riigieelarvest EHT osutamist raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimestele, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest põhihaigusena. Välistust põhjendab asjaolu, et need inimesed vajavad eelkõige sõltuvusravi ja EHT vahetutel osutajatel, tegevusjuhendajatel, ei ole vastavat pädevust. Eestis ei ole sõltuvusravi piisavalt kättesaadav ning paljud sõltuvusraviteenuse osutajad ei ole valmis töötama raske psüühikahäirega inimestega. Psühhiaatriline abi, sealhulgas sõltuvusravi, ja EHT-d on liiga killustatud, et hõlbustada abivajaja samaaegset juurdepääsu kõigile talle vajalikele teenustele. Kahe eraldiseisva süsteemi (mis arenevad paralleelselt) olemasolu takistab parimate võimalike ravitulemuste saavutamist ja inimestele vajaliku toe pakkumist. Olukorda leevendaks tervishoiuteenuste ja EHT-de valdkonna integreeritud teenus, kus inimesele osutatakse samal ajal sõltuvusraviga talle vajalikku EHT-d. Praegu jäävad komorbiidselt esinevate häiretega inimesed vajaliku toetuseta. Ka praegu on EHT saajate seas inimesi, kellel on kaasuva haigusena sõltuvus psühhoaktiivsest ainest ja kellele sõltuvusravi ei ole kättesaadav, kuna teenuseosutajatel jääb vajaka teadmistest ja oskustest, metoodilistest ja tõenduspõhistest sekkumistest nimetatud sihtrühmaga tööks. Selliseid inimesi on 6% teenusesaajatest (vt täpsemalt ptk „Sihtrühm“). 30 2022. aasta lõpuks soovib SOM koostöös TAI-ga välja selgitada tõenduspõhised sekkumismetoodikad ning praktika komorbiidselt esinevate psüühikahäiretega inimestele vajalike ravi- ja sotsiaalteenuste osutamisel, mida võiks Eesti oludesse kohandada. Sihtrühmi, kelle puhul metoodikad välja selgitada, on kaks: - normintellektiga psüühikahäirega inimesed, kellel on sõltuvus alkoholist, narkootilistest ainetest, ravimitest vm sõltuvust põhjustavatest ainetest; - intellektipuudega inimesed, kellel on sõltuvus alkoholist, narkootilistest ainetest, ravimitest vm sõltuvust põhjustavatest ainetest. Selgitatakse välja erisused metoodikate puhul, kui inimene saab teenust vabatahtlikult või tahte vastaselt (nt sundravi, kohtumäärusega EHT). Teoreetilise, kirjaliku materjali põhjal tehtavale kaardistusele lisaks oodatakse täiendava praktilise info kogumist ekspertidelt ning uuringu tegijalt soovitusi metoodikate praktiliseks rakendamiseks Eestis. Kaardistuse alusel on eesmärk luua tervishoiuvaldkonnaga integreeritud teenus. Tulevikuperspektiivis peaksid EHT-de kaudu saama vajalikku tuge ka raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest põhihaigusena, kuid esmalt püütakse aidata neid sõltuvusega inimesi, kes juba EHT-d kasutavad ja kelle toetamine on puuduva sõltuvusravi tõttu raskendatud ja sageli ebaefektiivne. 3.2. Autismispektri häirega inimeste toetamine ööpäevaringsete teenuste puhul Välja on töötatud teenus äärmuslikult kahjustava käitumisega autistidele. Päevase hoiuna osutatakse teenust juba paar aastat, ööpäevaringseks osutamiseks ei ole seni õnnestunud leida teenuseosutajat ega sobivaid ruume, kuid 2022. aasta teises pooles alustab teenuse osutamisega (6 kohta) AS Hoolekandeteenused. Äärmuslikult kahjustav käitumine on ennetatav, kui vajalik tugi tagada õigel ajal. Kuna toetavate teenuste vajajatele on plaanis muuta toetuse osutamine ISTE mudelile üleminekuga isikukeskseks ja paindlikuks, soovime ka ööpäev läbi toetuse vajajatele pakkuda tuge neile sobival moel ja mahus. Kas autismispektri häirega inimestele, kes ööpäevaringseid teenuseid saavad, on vaja diagnoosipõhiselt diferentseeritud keskkonda, diagnoosikeskset teenuse pakkumist, kui palju on vaja personali jms, tuleb koostöös huvigruppidega läbi arutada. Autismispektri häirega inimeste lähedased ja huvikaitsjad tegelesid 2019. aastal MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Laboriga koostöös "Avalike teenuste delegeerimise ja koosloome arenguprogrammi" koosloome töötubades autismispektri häirega inimestele sobiva EHT disainimisega. Loodetavasti on võimalik seal loodut teenuse edasises disainiprotsessis ära kasutada. SOM-i poole on pöördutud murega, et sellele sihtrühmale ei ole sobivat teenust, eelkõige napib ööpäevaringse teenuse puhul autismispektri häirega inimestega tegelemiseks personali. Samas on arvamused, milline peaks olema autismispektri häirega inimesele sobiv teenusekeskkond, küllaltki vastakad. Seetõttu soovib SOM sobiva toetusevormi loomisel teha koostööd spetsialistide ja lähedastega ning töötada välja teenuse kirjeldus ja maksumus koostöös huvirühmadega. Teenus võiks turule jõuda aastal 2024. 4. Muudetakse paindlikumaks regulatsiooni, mis lubab teenusesaajal teenust mitte kasutada aasta jooksul kokku kaks kuud. SHS § 79 (Kulude hüvitamine erihoolekandeteenuse osutajale) lõike 3 punkt 3 sätestab, et SKA jätkab EHT osutajale selle teenuse osutamise eest, mida isik on õigustatud saama, riigieelarvest makstava 31 tasu maksmist juhul, kui isik ei kasuta EHT-d kuni kaks kuud järjest – aja eest, millal isik teenust ei kasutanud, kuid kõige rohkem kahe kuu ulatuses ühe kalendriaasta jooksul. Teenusesaajate lähedaste sõnul on kaks kuud aasta jooksul liiga piirav aeg, kui on soov ja võimalus teenust kasutava inimesega rohkem aega koos veeta. Näiteks soovitakse (täisealine) laps vanemate puhkuse ajal sageli enda juurde koju kutsuda, samuti nädalavahetustel, jõulude ajal. Nii võib juhtuda, et kaks kuud aasta jooksul saab täis. Vanemad peavad seda jälgima, et mitte kaotada lapse teenusekohta. See ei ole seaduseandja eesmärk. Teenuste paindlikkus ja lähedastega koos aja veetmise soodustamine on EHT-de puhul väga oluline. Samuti kerkis pikemalt kui kaks kuud aasta jooksul teenuse kasutamata jätmise võimaldamise vajadus esile COVID-19 pandeemia ajal. Paljud lähedased olid sunnitud veetma tavapärasest rohkem aega kodus, samal ajal nappis EHT osutamise personali, kuna paljud olid haigestunud ja need, kes tööl, olid ülekoormatud. Lähedased oleksid meeleldi oma lapse enda juurde võtnud kauemaks kui kaks kuud, kuid seadus piiras. EPIK-uga kooskõlastatult on plaanis muuta seadust nii, et kalendriaasta jooksul võib ilma teenusekohta kaotamata teenust mitte kasutada kuni neli kuud. See on poole pikem aeg, kui oli varem võimalik. Põhjus, miks soovitakse teenuse kasutamata jätmise aega siiski piiritleda, on teenuste järjekorrad – järjekorras olijates ja nende lähedastes võiks aja mitte piiramine tekitada rahulolematust, kuna järjekorras olija, tema lähedane võib pikisilmi oodata võimalust saada teenusekoht. Planeeritav sõnastus: 1) isik ei kasuta erihoolekandeteenust kuni kaks kuud järjest – aja eest, millal isik teenust ei kasutanud, kuid kõige rohkem nelja kuu ulatuses ühe kalendriaasta jooksul; 5. Suurendatakse ööpäevaringsete teenuste puhul tegevusjuhendajate arvu. Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi raporti38 koostajate sõnul on selge, et kõiki praeguseid EHT-de saajaid ei suudeta ega saa suunata kogukonda ning neile peaksid jääma avatuks institutsioonikesksed teenused, mis vajavad samuti arendamist selleks, et institutsionaalse hoolekandeteenuse saaja omaks tervise- ja toimetulekunäitajate paranedes võimalust liikuda institutsioonist samm-sammult kogukonda iseseisvama elu suunas (lk 73). Suurte muudatuste juures on oluline silmas pidada ka valdkondi, mida reformida ei plaanita. Seetõttu on väga oluline ajakohastada ka nende teenuste korraldust ning rahastamist eesmärgiga parandada teenuste sisulist kvaliteeti. Deinstitutsionaliseerimise protsessis lähtuti peresarnase elukorralduse tagamisest, mille käigus ehitati suurte institutsionaalsete hooldekodude asemele palju väikeseid teenuseüksusi. Inimesed, kes üksustes teenuseid kasutavad, vajavad tuge ööpäev läbi, kuid SHS-is sätestatud nõuded tegevusjuhendajate arvule ja seeläbi ka teenuse rahastus ei vasta olemasolevale perepõhisele teenuse osutamisele. 38 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Uudised_pressiinfo/di_uuringu_loppraport_08.02.2016.pdf 32 Probleemile, et EHT-de osutamiseks napib personali, on korduvalt tähelepanu juhtinud õiguskantsler (vt ptk „Probleemi kirjeldus“). Põhjus, miks teenuseosutajad ei saa alati tagada piisaval arvul tegevusjuhendajate kohalolu, peitub teenuse rahastuses, mis ei võimalda töötajate arvu suurendada. Näiteks on ÖET puhul päevasel ajal nõutud 30 kliendi kohta üks tegevusjuhendaja (vastavalt vajadusele 2), mis jätab kolme 10-kohalise peremaja puhul ühe või kaks maja tegevusjuhendajata. Sellisel viisil ei ole pruugi olla tagatud teenusesaaja abi- ja hooldusvajaduse katmine ega turvalisus. Soov on seostada sotsiaalkaitseministri määrusega „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ kehtestatud diferentseeritud hinnad lisaks grupi suurusele, kellele teenust osutatakse, ka teenust osutava personali arvuga. Nagu eespool mainitud, valmis 2019. aastal SKA-l kulumudel, kus hinnastati teenusekomponendid kulupõhiselt. Kulumudelis vaadati rahastamisvajadust ka personali arvu piisavuse seisukohalt. 01.01.2022 seisuga moodustas kehtiv hind kulumudeli hinnast erinevate teenuste puhul keskmiselt 58%. Tabelis 9 on näha vajalikud muudatused tegevusjuhendajate arvus erinevate ÖET-de puhul ja eri suurusega pereüksustes. Välja arvatud ühel juhul – ÖET äärmuslikult kahjustava käitumisega autismispektri häirega inimestele – on plaanis võimaldada tegevusjuhendajate arvu suurendada nii, et päevasel ajal on võimalik teenusesaajatele pakkuda rohkem tuge ja öisel ajal oleks kõigis peremajades töötaja kohapeal olemas. Äärmuslikult kahjustava käitumisega autismispektri häirega inimestele ÖET osutamise puhul kehtib praegu nõue, et nii päeval kui öösel oleks kahe teenusesaaja kohta kohal üks tegevusjuhendaja. Soovime nõuet leevendada nii, et öisel ajal on nõutud ühe tegevusjuhendaja kohalolek kolme teenusesaaja kohta. Tabel 9 SHS nõutud klientide arv Muudatuse järgselt klientide arv tegevusjuhendaja kohta tegevusjuhendaja kohta Teenuse lühend päeval öösel päeval öösel ÖE vajadusel 15 in/1 TJ 30 in/1 TJ 10 in/1 TJ 30 in/1 TJ ÖE SHS ei täpsusta SHS ei täpsusta 10 in/1 TJ 12 in/1 TJ ÖE SHS ei täpsusta SHS ei täpsusta 10 in/1 TJ 10 in/1 TJ ÖE SHS ei täpsusta SHS ei täpsusta 6 in/1 TJ 6 in/1 TJ ÖE (autistid) 2 in/1 TJ 2 in/1 TJ 2 in/1 TJ 3 in/1 TJ ÖL vajadusel 7,5 in/1 TJ 15 in/1 TJ 6 in/ 1 TJ 15 in/1 TJ ÖL SHS ei täpsusta SHS ei täpsusta 6 in/1 TJ 12 in/1 TJ ÖL SHS ei täpsusta SHS ei täpsusta 6 in/1 TJ 10 in/1 TJ ÖL SHS ei täpsusta SHS ei täpsusta 6 in/1 TJ 6 in/1 TJ vajadusel 7,5 in/1 ÖR vajadusel 7,5 in/1 TJ 15 in/ 1 TJ TJ 15 in/ 1 TJ ÖR SHS ei täpsusta SHS ei täpsusta 6 in/ 1 TJ 12 in / 1 tj ÖK vajadusel 10 in/1 TJ 20 in/ 1 TJ 10 in/ 1 TJ 20 in/ 1 TJ 6. Erihoolekandeteenuste rahastamine viiakse kulupõhisele tasemele (sh lisatakse teenuse hinda amortisatsiooni-/investeeringukomponent) 33 2019. aastal valminud SKA kulumudelis hinnastati teenusekomponendid kulupõhiselt. Kulumudel baseerus 2018. aasta andmetel, mida hakati tarbijahinnaindeksi ja palga nominaalkasvuga (rahandusministeeriumi prognoosid) edasi viima. 01.01.2022 seisuga moodustas kehtiv hind kulumudeli hinnast erinevate teenuste puhul keskmiselt 58%. Üksikute teenuste hind ulatub ¾-ni kulupõhisest hinnast (näiteks TET 77%). Seega, teenused on alarahastatud ja teenuseosutajatel on olemasoleva rahastusega keeruline osutada kvaliteetset teenust, näiteks tagada isikukeskseks teenuse osutamiseks piisavalt vajaliku ettevalmistusega personali, kuid ka tasuda kommunaalkulude arveid. Summad, mida on eesmärgi saavutamiseks vaja, on esitatud leheküljel 20. SOM-il on plaanis muuta ka SHS § 79 lõike 6 alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri määrust „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“. Määruses on välja toodud EHT-de kulude koosseis. Praegu kaetakse EHT-de maksumuse hulgas kulukomponendina teenuse pakkumisega seotud ruumide hooldus- ja kommunaalkulu (haldus-, koristus-, vee-, kütte- ja elektrikulud), lisaks katab teenusesaaja majutamisega seotud kulud ja majutusega seotud ruumide, mida inimene kasutab teiste teenust saavate inimestega ühiselt, hooldus- ja kommunaalkulu ning nende ruumide hooldusega seotud personali palgakulu. Puudu on amortisatsiooni-/investeeringukomponent nendel teenustel, kus teenuse osutamine toimub teenuseosutaja ruumides. Teenuse kvaliteedi tagamisel on oluline aspekt teenuse osutamise füüsiline keskkond, mis kasutamisel kulub ja amortiseerub hoolimata korrektsest hooldamisest ja vajab aeg-ajalt suuremaid investeeringuid, et keskkonda uuendada. Probleemile viitas ka Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi raport39 (lk 45): „Et tagada teenuste võrdne kättesaadavus, on tarvis välja töötada kogukonnas psüühiliste erivajadustega inimestele osutatavate teenuste rahastusmudel, mis toimiks ja oleks jätkusuutlik. Vaja on välja töötada rahastusmudel, mis võimaldaks teha investeeringuid teenuste väljaarendamiseks kogukondades.“ Kuna ajalooliselt osutati EHT-d suurtes mõisahoonetes jt sarnastest hoonetes, mis olid riigi või KOV-i omandis, ei olnud varem amortisatsiooni-/investeeringukompondi puudumine kriitilise tähtsusega. Praegu on aga EHT-de osutamine osaliselt liikunud erasektori kätte, mis on väga tervitatav, kuid EHT osutajad vajavad tuge hoonete soetamiseks tehtud kulutuste katmisel. Samuti on ERF-i toel ehitatud maju, mis on küll energiatõhusad, kuid vajavad samuti aeg-ajalt suuremaid remondi- või hooldustöid. Seega on hädavajalik lisada EHT-de hinda komponent, mis aitab hoonete soetamis-, remondi- ja hoolduskulusid katta. Amortisatsiooni-/investeeringukomponent tuleb lisada nende teenuste maksumusele, mida osutatakse teenuseosutaja omandis olevas hoones. Maksumuses tuleb eristada teenuse osutamise pindasid, mida riik on juba toetanud ERF-i meetmete kaudu. Summa kujunemise täpne loogika on plaanis läbi mõelda teenuseosutajatega koostöös ning vajab seejärel riigieelarvest lisavahendeid, mida oleme kulupõhistele hindadele üleminekuks arvestanud. 7. Töötatakse välja EHT osutaja juures koduõenduse tegevusloa alusel osutatava õendusabiteenuse sisukirjeldus ja korraldusmudel. SHS sätestab, mitu tundi peab teenuseosutaja tagama iseseisva õendusabi kättesaadavuse kindlaks määratud hulga ÖET saajate kohta, kuid ei sätesta õendusabiteenuse sisu (milliseid tegevusi ja 39 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Uudised_pressiinfo/di_uuringu_loppraport_08.02.2016.pdf 34 toiminguid iseseisva õendusabi osutajalt oodatakse). Allolevas tabelis on näha ühe teenusesaaja kohta nõutud tundide arv nädalas/kuus. Teenus SHS-s nõutud õendusteenuse tundide arv 1 kliendi kohta Ööpäevaringne erihooldusteenus 1 h nädalas/4 tundi kuus Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega inimestele 1 h nädalas/4 tundi kuus Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga 1,3 h nädalas/5,2 tundi inimestele kuus Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel 2 h nädalas/8 tundi kuus Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus osutatud iseseisvat õendusabi rahastatakse riigieelarvest SKA kaudu, sõltumata isiku ravikindlustusega hõlmatusest. Nõutud iseseisva õendusabi kättesaadavuse tagamiseks võib EHT osutaja end registreerida tervishoiuteenuse osutajana või osta teenust lepingu alusel. Õendusabi osutaja palgaraha tuleb leida EHT-de kuludest, mida SKA katab. Kuna EHT-de maksumused ei ole aga tõusnud soovitud tempos, on EHT osutajad hädas õendustöötajatele tervishoiutöötajate palgakokkuleppele vastava tasu maksmisega. See omakorda toob kaasa õendusteenuse kvaliteedi halvenemise, kuna tööle leitakse õdesid, kes ei ole registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris. Nõutud tundide arv ei pruugi muutunud teenuseosutamise maastikul olla asjakohane, see vajab ülevaatamist. Olenevalt teenuse osutamise asukohast ja tüübist võib teenusesaaja jaoks olla paremaid viise tervishoiuteenuste saamiseks (nt perearstikeskuses on vaimse tervise õde). Seega, kvaliteetse tervishoiuteenuse tagamiseks on vaja SHS-is sätestatud korraldussüsteem, sh kindlaksmääratud tundide arv, vastavalt teenuse nimetusele üle vaadata ja korrastada. SOM plaanib seda teha koostöös EHT osutajate, Eesti Haigekassa ja Eesti Õdede Liiduga. Eesmärk on koostöös jõuda sama selge lahenduseni, kui saavutati väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse puhul alates 2020. aastast, ning kutsuda selle saavutamiseks aastaks 2024 kokku töörühm. 8. Luuakse uus, äärmusliku toetusvajadusega inimeste ööpäevaringse teenuse eelne teenus ehk intervallteenus. 01.01.2018 loodi ITT alaliigina määruse tasemel päeva- ja nädalahoiuteenus: suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajava raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealise isiku ITT. Teenuse eesmärgid: 1) vähendada lähedaste hoolduskoormust, toetada nende töötamist ja ühiskonnaelus osalemist; 2) pakkuda raske või sügava intellektipuudega täisealistele (diagnoosiga F72 või F73) hooldust vajavatele inimestele nende toimetulekuks vajalike tegevuskomponentidega teenust, mis võimaldab jätkata elamist koduses keskkonnas. ITT diferentseeritud hinnaga alaliigid on nimetatud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ (§ 2 lõiked 12–15). Tulenevalt teenuse lohisevast nimest nimetame teenust kokkuleppeliselt päeva- ja nädalahoiuteenuseks. 35 Teenuse sihtrühma laiendati 2018. aasta 1. augustist (teenusele on õigus ka muu täpsustatud intellektihäirega (F78) ja täpsustamata intellektihäirega (F79) inimestel) ning 2019. aastal (õigustatud isikute hulka lisati mõõduka intellektihäirega (F 71) isikud). Kokkuvõtvalt võib öelda, et teenuse sihtrühm kattub äärmusliku toetusvajadusega inimeste teenusega. Teenust võib kasutada kuni 23 ööpäeva kuus. Algselt planeeriti teenusesaamine nii, et SKA suunas ühele teenusekohale kuni kolm inimest, kes jagasid ühte teenusekohta. Teenuseosutaja ja teenusesaajad leppisid omavahel kokku selles, kes ja millal teenust kasutab. Kui teenusesaaja teenusekohta ei kasutanud, tasus SKA teenuseosutajale selle aja eest 65% teenuse hinnast. Praktikas selline süsteem aga ei realiseerinud ja teenuseosutajad lubasid vahel kõik kolm ühele kohale suunatut samal ajal teenust kasutama ja samas kasutasid inimesed teenust väikeses mahus. See tõi kaasa ebaproportsionaalsed kulud SKA eelarvele ja SKA tasus mitmele asutusele inimeste poolt kasutamata aja eest rohkem kui teenusesaamise aja eest (2020. a oli selliseid asutusi 6). SKA tasutava erineva hinna sidumine muu hulgas diagnoosiga tõi kaasa diagnoosidega manipuleerimist (nt muudeti ühe teenuseosutaja juurde teenust saama suunatud kuue inimese diagnoos F71 psühhiaatri poolt diagnoosiks F72, mis tõi kaasa teenuse eest SKA-lt saadava suurema rahastuse). Et täita teenuse loomisele seatud eesmärke, plaanitakse teenuse osutamine ITT alaliigina lõpetada ning luua selle asemele SHS-i äärmusliku toetusvajadusega inimeste ööpäevaringse teenuse eelne teenus ehk intervallteenus. Uue teenuse kasutamisele plaanitakse järgmisi tingimusi: - teenust saab kasutada 10–23 (öö)päeva kuus; - teenusel on kaks hinda – odavam juhul, kui teenust kasutatakse vaid tööpäeviti, kallim juhul, kui teenust kasutatakse ka öösel või nädalavahetusel/riigipühadel; - teenuse hind on umbes 1455 eurot (sisaldab inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite kulu); - n-ö kasutamata aja eest jätkab SKA 65% tasumist; - teenust osutavale personalile kehtivad ÖÄT-d osutavate tegevusjuhendajate nõuded. Kui inimene vajab teenust vähem kui kümme päeva kuus, saab tema abivajaduse katta teiste sotsiaalabi meetmetega, samas ergutab minimaalse kasutamise kehtestamine ehk julgemalt teenust kasutama ja vähendab lähedaste hoolduskoormust. Teenusesaajatele laieneb seni KET ja ÖET saajatele kehtinud regulatsioon, mille alusel on teenusesaajal kohustus tasuda toitlustamis- ja majutuskulude eest ning riik hakkab hüvitama nende omaosaluse toidu- ja majutuskulude puudujäävat osa, kui inimese sissetulekud on liiga madalad, et nimetatud kulusid katta. Inimese sissetuleku osa, mis peab inimesele kätte jääma pärast omaosaluse tasumist, on 15% tema tuludest. Igal inimesel peab olema taskuraha, mille kulutamise üle ta saab ise otsustada, nt kohvi osta. Kõikide EHT-de eesmärk on toetada isiku iseseisvust ja õpetada enese elu korraldamist. Muudatus on planeeritud alates aastast 2023 või 2024. 9. Täpsustatakse SHS § 89 sõnastust. SHS § 89 kohaselt on KOV-i üksus ITT puhul kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise KOV-i kehtestatud ulatuses. Seaduse seletuskirjas täpsustatakse, et ruumidega seotud kulude all peetakse silmas teenuse osutamiseks kasutatavate ruumide kasutuskulusid (sh ruumide korrashoiu, kütte-, elektri-, üüri- ja remondikulud), mis ei ole isiku eluruumid. 36 Õiguskantsler juhtis 2016. aastal sotsiaalkomisjoni tähelepanu sellele40, et SHS § 89 sõnastuse avar volitus ei anna KOV-i üksusele juhiseid ega tingimusi kaetavate kulude ulatuse kindlaksmääramisel ega vasta selles osas normi selguse ja piiritletuse nõudele. Samuti ei täpsusta seadus, kas ruumidega seotud kulude katmise peab kehtestatud ulatuses enda peale võtma teenuseosutaja tegevuskohajärgne KOV või iga kliendi elukohajärgne KOV. Et SHS § 89 sõnastus oleks läbipaistev ja selge ning võimaldaks EHT osutajal kulusid planeerida, pakume SHS § 89 uueks sõnastuseks välja järgmised variandid: 1. Teenust saama suunatud isiku elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate teenuse osutamise ruumidega, mis ei ole isiku eluruumid, seotud kulud teenuseosutaja asukoha järgse kohaliku omavalitsuse kehtestud ulatuses. Kulude ulatus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel. 2. Teenust saama suunatud isiku elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate teenuse osutamise ruumidega, mis ei ole isiku eluruumid, seotud korrashoiu, kütte-, elektri-, üüri- ja remondikulud. Kulude ulatus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse ja teenuseosutaja omavahelises kirjalikus kokkuleppes. Esimese variandi kasuks räägib asjaolu, et SKA-l on võimalik juba enne inimese teenust saama suunamist arvestada, millises ulatuses konkreetse inimese elukohajärgne KOV peab olema valmis ITT osutamisega seotud ruumide kulusid katma, ja mitte suunata inimest selle teenuseosutaja juurde, kelle juures oodatakse KOV-ilt suuremat panust. Teise variandi puhul tuleb teenuseosutajal ja KOV-il, kust pärit inimest soovitakse teenust saama suunata, saavutada kokkulepe KOV-i kaetavate kulude suuruses. Kuna riik ITT puhul ruumikulude katmist ei taga, on oluline, et KOV-ile ei pandaks kohustusi, mida ta ei ole valmis katma, ning enne, kui inimene suunatakse teenust saama, oleks selge potentsiaalsete kohustuste suurus või võimalus saavutada kokkulepe teenuseosutajaga, kuhu KOV-ist pärit inimene soovib teenust kasutama minna. Teenust planeerides saab teenuseosutaja eelarve tasakaalus hoidmiseks arvestada SHS-i alusel SKA rahastatavate kulude suurusega. Teenuseosutajale on oluline enne, kui inimene suunatakse teenust saama, teada ka seda, millises ulatuses inimese elukohajärgne KOV ruumikulusid katab. Kui teenuseosutaja ja inimese elukohajärgne KOV kokkulepet ei saavuta, ei saa inimest selle teenuseosutaja juurde teenust saama suunata. Sobiva sõnastuse leidmiseks käivad läbirääkimised ELVL-iga. SHS-i muudatuse kehtima hakkamine on plaanitud alates aastast 2023. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid VTK-s käsitletud regulatiivsed valikud on puutumuses: 40 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Igap%C3%A4evaelu%20toetamise%20teen use%20osutamise%20kulud.pdf 37 2012. aastal ratifitseeris Eesti ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni41. Konventsiooni sätted on Eestile riigisiseses õiguskorras siduvaiks. Konventsiooni artikkel 19 ütleb, et puuetega inimestel peab olema võrdne õigus: • elada kogukonnas ning omada teistega võrdseid valikuid; • avalikud teenused ja ehitised on võrdsetel alustel juurdepääsetavad ja arvestavad nende vajadustega; • võimalus valida oma elukohta ning seda, kus ja kellega nad elavad, ning neil ei ole kohustust järgida mõnda kindlat elukorraldust. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 järgi on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Põhiseadus jätab seadusandja otsustada, mil määral riik inimestele abi osutab. Euroopa sotsiaalõiguste samba 18. põhimõte rõhutab igaühe õigust kvaliteetsetele ja taskukohastele pikaajalise hoolduse teenustele, kaasa arvatud kodus osutatavad ja kogukonnapõhised teenused. Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine kuulub liikmesriikide pädevusse. 2022. a kavatseb komisjon esitada pikaajalise hoolduse algatuse, et kehtestada poliitiliste reformide raamistik, millest juhinduda jätkusuutliku pikaajalise hoolduse kujundamisel, tagades abivajajatele parema juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Kavandatav muudatus 1 – rakendatakse üle Eesti ISTE mudelit aastaks 2025 Alljärgnevalt esitatakse mõjude eelanalüüs nendes mõjuvaldkondades, kus on kavandatud muudatusel eeldatavalt mõju. Kavandatud muudatused ei avalda mõju elu- ja looduskeskkonnale, majandusele ning ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhteid. Mõju eelanalüüsi koostamiseks on kasutatud peamiselt SKA, TAI ja teadusuuringute tulemusi. 11.1.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Muudatus mõjutab EHT-de korraldust ja toimimist ning teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, mõjutades seeläbi sihtrühma toimetulekut, sh igapäevaeluga toimetulekut (iseseisev elamine, õppimine, töötamine), ning on seotud puudega inimeste õiguste tagamisega. 11.1.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm 1 – psüühilise erivajadusega inimesed Muudatuse potentsiaalseks sihtrühmaks on psüühilise erivajadusega inimesed. SKA andmetel oli 2021. aasta lõpus kehtiva puude raskusastmega inimesi 165 152. Tööealistest puude raskusastmega inimestest 16 865-l oli põhidiagnoosiks psüühikahäire ning 2336 inimesel intellektipuue, lisaks liitpuudega inimesed, keda oli 6184. Kui kehtiva puude raskusastmega psüühika- või intellektipuudega inimeste arv Eesti elanikest moodustab ca 2%, siis uuringute järgi võib mõjutatud sihtrühm olla suurem, nt 2019. aasta Eesti terviseuuringu järgi esines distressi42 13,6%-l 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest (TAI). Samuti on haigusjuhtude statistikast näha, et aastati ei ole uute psüühika- ja 41 https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012005 42 Emotsionaalne distress – seisund, mida iseloomustavad korraga mitu inimest häirivat negatiivset emotsiooni, eriti pinge, ärevus, meeleolu langus, millele lisanduvad sageli asteenia (jõuetus) ja unehäired. Emotsionaalse distressi esinemist on hinnatud emotsionaalse enesetunde küsimustiku EEK-2 põhjal, mille koostamisel on aluseks olnud psüühikahäirete rahvusvahelistes klassifikatsioonides esitatud depressiooni ja ärevushäirete diagnostilised kriteeriumid. 38 käitumishäirete esmahaigestumiste arv oluliselt vähenenud ning nt 2020. aastal oli uusi psüühika- ja käitumishäirete (F00–F98) haigusjuhtude arv 21 045 (9565 meest ja 11 480 naist). Kokkuvõttes on EHT- de sihtrühmaks inimesed, kes vajavad vaimse tervise olukorrast tulenevalt igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja ka järelevalvet tegevusjuhendaja poolt. Kavandatud muudatus mõjutab otseselt neid psüühilise erivajadusega inimesi, kes praegu kasutavad ühte või mitut järgmistest teenustest: ITT, TTT, TET ja KET. SKA andmetel oli 2021. aasta lõpus nimetatud teenuste saajaid 5071 ning nende teenuste järjekorras oli veidi enam kui 1100 inimest. Nendele lisanduvad need ca 800 inimest, kes on osalenud ISTE katseprojektis. Muudatuse tulemusena jõuab teenus sihtrühmani paremini ning seetõttu suureneb nende psüühilise erivajadusega inimeste arv, kes seni teenuseid saanud ei ole. ISTE katseprojekt näitas, et perioodil 2019–2021 moodustasid abi saanutest 72% need, kes ei olnud varem EHT-d saanud ega olnud ka teenuste järjekorras43. Civitta 2021. aasta analüüsis44 leiti, et ISTE mudeli rakendamisel võib teenusesaajate arv suureneda ca 2000 võrra. Teisalt võib uute teenusesaajate puhul osade inimeste tegelik teenusevajadus olla kaetud juba praegu KOV-ide pakutavate teenustega (nt tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus) või SRT-ga. Kokkuvõttes mõjutab kavandatud muudatus enam kui 7800 raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimest ehk umbes veerandit kõikidest kehtivat puude raskusastet omavatest psüühikahäirega inimestest. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kavandatud muudatuse kohaselt rakendatakse seni katseprojektina ellu viidud isikukeskse ja komponendipõhise teenusemudeli ehk ISTE lähenemisviisi üle Eesti ehk teenuseid osutatakse psüühilise erivajadusega inimesele eluvaldkondade üleselt ning selleks integreeritakse EHT-d ja SRT. Muudatuse tulemusena paraneb eeldatavalt EHT saajate toimetulek, sest kavandatud muudatuse tulemusena saab KOV püüsihilise erivajadusega inimest ja tema lähedasi toetada hädavajalike teenustega. Olemasolev süsteem näitab, et toetavate EHT-de saajad vajavad personaalset hindamist uue tegevusplaani koostamiseks ja lisatoetuse komponentide määramiseks eluvaldkondade kaupa. Seda kinnitab ka katseprojekt, sest selle raames on lisatoetuse komponente hangitud jooksvalt juurde vastavalt abivajaduse tekkimisele45. Järgmisel joonisel esitatud jaotusest on näha, et kõige enam on osutatud igapäevaeluga toimetuleku valdkonna komponente, kuid ka vaimse tervise komponente. Teenusekomponentide osatähtsuselt kolmanda teenusekomponendi moodustasid pere toetamisega seotud teenused. 43 Millist abi on ISTEst saadud? https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Erihoolekanne/ISTE/09.03.2022_i_kogemusseminar_teenuse_tulemused_ja_moju.pdf 44 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/erihoolekandeteenuste_korraldussus teemi_mojuanaluus_2021.pdf 45 ISTE projekti kogemused. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Erihoolekanne/iste_projekti_kogemused.pdf 39 Joonis 6. ISTE katsetamisel teenusekomponentide (teenusemudelis on 26 teenusekomponenti) maht eluvaldkondade (kokku 7) kaupa * Kitsas kastike „Elu“ on valdkond „Elukeskkond“ ja selles on abi osutamine olnud kõige väiksema mahuga. Selle all on elukeskkonna vahetuse ja kohandamisega seotud tegevused. Kuna see ei ole seni olnud erihoolekande- ega rehabilitatsioonitegevus, siis ei ole ka siin palju tegevusi olnud. Pigem on tegemist KOV-i tegevusega ning teisalt ei olnud vaja teha muudatusi inimese eluruumides. Allikas: SKA ISTE katsetamise tulemused Samuti aitab kavandatud muudatus kaasa sihtrühma õiguste tagamisele, sest olemasolev süsteem on killustunud ning seetõttu on keeruline aru saada oma võimalustest. Näiteks osutatakse praegu sageli samal ajal toetavaid EHT-sid ja SRT-d, mis teatud osades võivad üksteist dubleerida, kuid teisalt jätavad välja mitmeid selliseid tegevusi, mis on inimesele eri eluvaldkondades hakkama saamiseks vajalikud. Muudatuse tulemusena paraneb võimalus saada abi ühest kohast ja kodu lähedal. Mudeli kohaselt koosnevad erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenused 26 teenusekomponendist, mis hõlmavad seitset eluvaldkonda. Nendele lisanduvad tegevused pere toetamiseks ning järjepidev personaalne juhtumikorraldus. Mõju sihtrühmale avaldub seeläbi, et väheneb eeldatavalt nende inimeste arv, kes saavad ööpäevaringset EHT-d, kuid kes tuleksid piisava abi korral toime oma elukeskkonnas ning kelle elukvaliteet võiks seega paraneda46. ISTE mudeli katsetamisel kasutatakse subjektiivse elukvaliteedi hindamiseks tõenduspõhise47 metoodikaga küsimustikku, mis on välja töötatud vaimse tervise teenuse sekkumiste regulaarseks hindamiseks. Alloleval joonisel on näha projektis osalenute hinnang projektiga liitudes (1. etapp) ja aasta pärast (2. etapp) ning selle järgi on projektis osalejate hinnang elukvaliteedile paranenud. 46 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Erihoolekanne/ettekanded/iste_teenusmudeli_edulood_kokkuvotted.pdf 47 Vt Gigantesco, A., Giuliani, M., Quality of life in mental health services with focus on psychiatric rehabilitation practice, 2011. Rome, Italy. 40 Joonis 7. ISTE mudeli katsetamise tulemused elukvaliteedi hinnangule Elukvaliteedi hinnang (0-10) valdkondade kaupa Toimetulek igapäevategevustega Elukoht Elutingimused piirkonnas Sugulased Sõbrad ja teised inimesed Huvid ja vabaaja tegevused Praegune elu tervikuna Rahaline olukord Füüsiline tervis Töö, õpingud või töösarnased tegevused Psühholoogiline seisund Romantilised ja seksuaalsed suhted 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1. etapp 2. etapp Allikas: SKA ISTE mudeli katsetamise tulemused Esmaste tulemuste mõjuanalüüs48 tõi välja, et kõige enam nimetati igapäevaeluga toimetuleku paranemist, kuid ka positiivseid muutusi tugivõrgustikus. Mõju avaldus ka pereliikmete toimetulekule, sest toetati ka pere kui terviku toimimist ning pereliikmed said samuti nõustamist ja abi ning sellega suurenes nii nende teadlikkus ja julgus abi küsida kui ka laiem kaasatus toetusprotsessi. Seega aitab muudatus kaasa sellele, et psüühikahäirega inimesed saaksid võrreldes praegusega paremini kogukonda integreeruda, sest kehtiv süsteem ei toeta ega motiveeri psüühikahäirega inimeste tavaelus hakkamasaamist. Viimati nimetatu võib tähendada ka olulist koormust psüühikahäirega inimeste pereliikmetele, kes kas abistamise või abistamise korraldamise (sh selle eest tasumise) korral ei saa soovitud määral tööturul osaleda või hoolitseda enda tervise eest. Eeldatavalt on muudatuse tulemusena võrreldes praegusega rohkem psüühikahäirega inimesi, kes saavad vajadustele vastavat abi. Kehtiva süsteemi järgi suunab KOV psüühilise erivajadusega inimesed riigi teenust saama ning see ei aita kaasa psüühilise erivajadusega inimeste integreerimisele kogukonda ega toeta nende igapäevast toimetulekut. Mõju avaldumise sagedus on reeglipärane, kuid mitte igapäevane, st eelkõige ilmneb muudatuse mõju sel hetkel, kui hinnatakse inimese abivajadust ja talle hakatakse osutama vajadustele vastavat abi. Ebasoovitavate mõjude risk võib ilmneda sel juhul, kui inimese abivajadusele vastavat abi ei leita (nt KOV-id ei leia vajalikke teenuseosutajaid või teenuse hind on liiga kõrge) või kui abivajaja eelistab mõnda konkreetset teenuseosutajat ning selle tulemusel ei ole motiveeritud pakutud teenust vastu võtma. Võimalike muude riskide maandamiseks (nt mudeli sobivus, arusaadavus teenusesaajatele) on mudeli väljatöötamisel arvestatud nii psüühilise erivajadusega inimeste kui ka nende pereliikmete arvamusega. Ka teenuseosutajate ja ressursi leidmiseks on katseprojekti tulemusena lahendusi välja töötatud ning sellest tulenevalt võib ebasoovitavate mõjude riski hinnata väikeseks. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest kokkupuude on reeglipärane (mudeli rakendamine abivajaduse hindamisel). Kuivõrd ka praegu hinnatakse teenusevajadust ja osutatakse teenuseid, võib 48 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Erihoolekanne/isikukeskse_erihoolekande_teenusmudeli_kasutajakogemuse_mojuanaluusi_.pdf 41 eeldada, et kavandatud muudatuse käivitamisega on vaja kohaneda, kuid eeldatavalt ei kaasne kohanemisraskusi. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühmale oluline mõju. 11.1.1.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm 2 – EHT osutajad Kavandatud muudatused mõjutavad EHT-de korraldust ja toimimist ehk avaldub mõju teenuseosutajatele. SKA andmetel oli 31.03.2022 seisuga 133 EHT-d osutavat asutust. Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatuse rakendamisel muutub teenuseosutajate senine töökorraldus ning seetõttu on vaja EHT osutajatel sellega kohaneda, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega kohanemisraskusi. Selleks on planeeritud ka ESF-i vahenditest korraldada vastavaid koolitusi teenuseosutajatele. Kuigi ka praegu on vaja toetavate teenuste osutamisel inimese arendamisel ja oskuste kujundamisel lähtuda inimese võimetest ja oskustest ehk osutada teenust tema vajadustest lähtuvalt, on teenuseosutajal vaja kohaneda teenusesaajate abivajaduse muutusega (sh lisandub eeldatult uusi teenusesaajaid). Muudatuse tulemusena on KOV see, kes aitab korraldada vajalike lisakomponentide arendamise ning aitab teha koostööd piirkonnast väljaspool olevate partneritega. Teenuseosutajal on vaja tagada pädevuse või kvalifikatsiooni nõuded, sh on vaja suurendada töötajate teadlikkust juhendamisest, sekkumismetoodikatest jms. Uuringute järgi võib aga teenuseosutajate kulu isegi väheneda, sest teenusesaajad saavad abi õigemal ajal ning see mõjutab abivajaduse ulatust ja teenuse sisu edaspidi. Ebasoovitav mõju võib kaasneda sel juhul, kui teenuse hind kujuneb liiga kõrgeks ning seetõttu ei ole KOV valmis sellist teenust rahastama, samuti juhul, kui ei leita vajaliku pädevusega inimesi või kui mudeli eesmärki ei mõisteta. Võimalike ebasoovitavate riskide maandamiseks korraldab SKA nii KOV- ide kui teenuseosutajate teadlikkuse suurendamiseks koolitusi ja nõustamisi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest kokkupuude on mudeli rakendumise korral reeglipärane. Kuivõrd ka praegu hinnatakse teenusevajadust ja osutatakse teenuseid, võib eeldada, et kavandatud muudatuse käivitamisega on vaja kohaneda, kuid eeldatavalt ei kaasne kohanemisraskusi. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühmale oluline mõju. 11.1.2. Mõju regionaalarengule Kuigi muudatused ei ole suunatud konkreetsele piirkonnale, on kavandatud muudatustel siiski suurem mõju nendele piirkondadele, kus on suurem EHT-d vajavate psüühilise erivajadusega elanike osakaal. Muudatusest mõjutatud sihtrühm SKA andmetel ulatub psüühikahäire või intellektipuudega kehtiva puude raskusastmega inimeste arv maakonniti 142-st Hiiumaal kuni üle 6700-ni Tallinnas. Võrreldes vastava maakonna rahvastikuga on kõige enam psüühikahäire või intellektipuudega inimesi Jõgeva ja Põlva maakonnas (ca 5%) ning kõige vähem Harjumaal (1%). 42 Joonis 8. Kehtiva puude raskusastmega psüühikahäire või vaimupuudega inimesed ja nende osatähtsus rahvastikus, 2021 Allikad: SKA (puudega inimeste arv 2021. a lõpus); Statistikaamet (2021. a rahvaarv); SOM-i arvutused Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Eelkõige võivad kavandatud muudatused mõjutada eri piirkondades elavate psüühilise erivajadusega inimeste igapäevaeluga toimetulekut ja puudega inimeste õigusi. Mõju sihtrühmale avaldub seeläbi, et teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemisel väheneb eeldatavalt nende inimeste arv, kes saavad ööpäevaringset EHT-d, kuid kes tuleksid piisava abi korral toime oma elukeskkonnas ning kelle elukvaliteet võiks seega paraneda. Samuti võib väheneda teenuse järjekorras olevate inimeste arv. Eeldatavalt tagab ISTE mudel varajasema abivajaduse märkamise ja kiirema abi saamise, st parandab teenuste kättesaadavust. Võib eeldada, et suureneb KOV-i üksuste vaheline koostöö olukorras, kus selgub, et teatud teenusekomponendi järele on vajadus ning KOV hakkab tegelema teenuseosutaja otsimisega. Vajaliku teenusekomponendi osutaja otsimisel on oluline teha koostööd teiste KOV-idega (eriti lähipiirkonna KOV-idega). Samas ei kaasne muudatusega spetsiifilisi tegevusi mõne konkreetse piirkonna suhtes. Kuigi eri piirkondades elavate psüühilise erivajadusega inimeste teenuste kättesaadavus ja kvaliteet võib paraneda ning seeläbi muutuda ka nende igapäevaeluga toimetulek, ei ole võimalik muudatuse mõju eri piirkondades täpsemalt hinnata. 11.1.3. Mõju riigiasutuste ja KOV asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Kavandatud muudatuse peamine mõju seisneb selles, et see mõjutab KOV-ide ja riigiasutuste töökorraldust ning avaldab mõju riigieelarvele. 11.1.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm 1 – KOV-id Kui praegu on EHT-de ja SRT korraldajaks riik (SKA), on kavandatud muudatuse eesmärk pakkuda inimesele terviklikku abi tema kodu lähedal ning muudatuse kohaselt jääb teenuste kättesaadavuse tagamine ja ressursside haldamine KOV-i ülesandeks. Potentsiaalselt mõjutab muudatus seega kõiki KOV-e, sest psüühilise erivajadusega inimesi elab kõikides piirkondades ehk mõjutatud sihtrühm on suur. 43 Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kuigi SHS-i järgi on KOV-i ülesanne korraldada oma piirkonna elanikele sotsiaalhoolekandeteenuseid, peetakse psüühilise erivajadusega inimestele teenuste korraldamist eelkõige riigi ülesandeks. Kui praegu on KOV korraldanud toetavaid teenuseid teistele sihtrühmadele, siis kavandatud muudatuse tulemusena on KOV-i ülesanne kasutada juba rakendatavaid sotsiaalhoolekande põhimõtteid ka psüühilise erivajadusega inimestele teenuste osutamiseks. Kavandatud muudatuse järgi on KOV-i ülesanne oma piirkonnas psüühilise erivajadusega inimeste teenusevajaduse väljaselgitamine ja teenuste arendamine ning selleks ka teenuseosutajatele soodsa keskkonna loomine. Rakendatav uus mudel koosneb 26 teenusekomponendist ning KOV-i ülesanne on juhtumikorraldajana koostada terviklik abipakett, samuti koostada personaalne tegevusplaan ja jälgida selle täitmist. See tähendab, et KOV-ides on vaja luua juhtumikorraldamiseks uusi töökohti (hinnanguliselt 80 töökohta kokku) ning ka sotsiaaltöötajad vajavad uue süsteemi rakendamiseks koolitust. Joonis 9. KOV-i tagasiside ISTE mudeli katsetamise kohta Allikas: SKA ISTE mudeli katsetamise tulemused Võimalikuks ebasoovitavate riskide maandamiseks on vaja leida sobiv viis teenuste rahastamiseks, nt toetusfondi kaudu. Eeldatavalt on vaja riigil kehtestada abivajaja toetusastmetele piirmäärad ning lisaks sellele on vaja KOV-idele katta ka juhtumikorralduse tasu. Civitta 2021. aasta analüüsi49 raames KOV-ides tehtud intervjuudest selgus, et kuivõrd praegune SKA rahastus ei kata kõiki vajadusi, saavad teenuseosutajad mitmel juhul ka KOV-ist toetust ruumide kasutamise ja korrashoiu kaudu, kuid ka otsese rahalise toetusena. Hinnangute kohaselt võib summa olla samas suuruses kui praegu SKA rahastavad EHT-d ja SRT. 11.1.3.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm 2 – riigiasutused Muudatusest mõjutatud sihtrühm on väike, sest mõjutab riigiasutustest otseselt vaid SKA-d ning infosüsteemide arendamisel ka Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskust (TEHIK). Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus 49 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/erihoolekandeteenuste_korraldussus teemi_mojuanaluus_2021.pdf 44 Mõju SKA-le seisneb selles, et tuleb teha muudatusi senistes protseduurides ja infosüsteemis. Samas on nende puhul tegemist ühekordsete muudatustega ning nendega ei kaasne kohanemisraskusi. Infosüsteemi muudatus on seotud STAR-i arendusvajadusega, mistõttu kaasneb mõju ka TEHIK-ule ning eelarve kulu infosüsteemi arendamiseks. Üleminekul uuele mudelile on SKA ülesanne toetada KOV-e teenusevajaduste väljaselgitamisel ja nende arendamisel. Samuti on SKA ülesanne planeerida koolituste korraldamist KOV-idele ning seda nii mudeli kasutamise, aruandluse kui ka teenusekomponentide hangete korraldamisel. SKA ülesanne on ka korraldada koolitusi teenuseosutajatele. Üleminekuperioodil võib seega SKA töökoormus suureneda, sest paralleelselt uuele süsteemile ülemineku ettevalmistamisele on vaja kaheaastase üleminekuperioodi jooksul teha kõigi praeguste teenusesaajate hindamine ning kujundada neile personaalne teenus. Samuti võib suureneda SKA töökoormus, kuivõrd suureneb vajadus teenusesaajaid teavitada. Tegemist on aga ajutise töökoormuse suurenemisega. Uue mudeli rakendamise järel võib eeldada, et juhtumikorralduse üleminekul KOV-idesse väheneb SKA-s töötajate vajadus (hinnanguliselt 35 töökohta). Teisalt tuleb arvestada, et uuele mudelile ülemineku järel säilib vajadus nõustada ja koolitada KOV-e ja teenuseosutajaid keerulisemate juhtumitega toimetulekuks. Muudatus avaldab mõju ka teenuse rahastamisele – olemasolev süsteem ei vasta inimeste vajadustele ning on alarahastatud. Seetõttu on vaja leida sobiv rahastusmudel KOV-idele, et kavandatud muudatus rakenduks eesmärgipäraselt. Üleminekuperioodiga seoses võib eeldada, et kaasneb lisakulu 5,6 miljoni euro ulatuses. Nii KOV-ide kui teenuseosutajate koolitused on kavas korraldada ESF-i vahenditest. 11.2. Kavandatav muudatus 2 – muudetakse töötamise toetamise teenuse sisu 11.2.1. Mudelite 1 ja 2 rakendamisega seotud mõju Muudatus mõjutab EHT-de korraldust ja toimimist ning teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, täpsemalt TTT sisu ja selle korraldust. 11.2.1.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõjude kirjeldus ja olulisus Teenus põhineb kindlal rahastusmudelil, võimaldades varasemast paindlikumat töökorraldust psüühilise erivajadusega inimestele. SKA hindamise tulemusena hakkavad teenust saama inimesed, kelle teenusevajadus on hinnatud. 11.2.1.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm 11.2.1.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – psüühikahäirega inimesed Sihtrühma moodustavad täisealised erivajadusega, sh osalise ja puuduva töövõimega psüühikahäirega inimesed, kelle toetusvajaduse tase hõive valdkonnas on keskmine või kõrge. PKT teenuse ja TTT saajad on suures osas sarnased nii puude liigilt kui töövõimelt, aga ka selle poolest, milliseid teisi teenuseid nad kasutavad. Alloleva tabeli puhul tasub allmärkusena lisada, et liitpuudega inimestel on üheks terviseprobleemiks enamasti psüühikahaigus või intellektipuue. Kahe teenuse peale kokku on hinnanguliselt umbes 1000–1100 teenusesaajat (jättes välja ööpäevaringse teenuse kasutajad ja nägemispuudega kliendid), kes vajavad töötamist kaitstud tingimustes. 45 Tabel 10. TTT ja PKT teenuse saajad puude liigi järgi 31.12.2021 seisuga Isikute arv Protsent Puude liik TTT PKT TTT PKT Puue puudub 25 4 4% 1% Keele- ja kõnepuue 0 0 0% 0% Kuulmispuue 0 0 0% 0% Liikumispuue 8 8 1% 1% Liitpuue 111 135 17% 21% Muu 3 0 0% 0% Nägemispuue 1 1 0% 0% Psüühikahäire 428 429 66% 68% Vaimupuue 74 57 11% 9% KOKKU 650 634 100% 100% Allikas: SKA (2022) 11.2.1.2.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – teenuseosutajad 2022. aastal osutavad PKT teenust 25 asutust üle Eesti, nendest viis ei osuta EHT-d. Ebasoodsa mõjuna saab välja tuua, et senine TTT riiklik rahastus ei ole piisav ja teenuseosutajad peavad oma senise tegevuse lõpetama. Seni vaid TTT-d osutanud teenuseosutajad peavad olema valmis töökeskuse loomiseks. 11.2.1.2.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – SKA SKA teenuste konsultantide poolt toimub teenusevajaduse põhjalik hindamine enne suunamist. Lisaks ka SKA-poolsete regulaarsete haldusotsuste koostamine ning muudatusest tulenev infosüsteemi arenduse kulu. 11.2.1.2.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – töötukassa Töötukassa kui peamine koostööpartner tööhõive valdkonnas on muudatustest kas kaudselt või otseselt mõjutatud. 11.2.1.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Võrreldes praeguse olukorraga, kus teenuse osutamine toimub nii SKA kui töötukassa kaudu, jäävad mudelis töökeskused vaid SKA hallata, mis tähendab, et süsteem ja ülesannete jaotus on selgemad. TTT-d võib katseprojekti lõppedes hakata saama kokku ca 1000–1100 inimest, pearaha maksumus ei sisalda töökeskuse ruumide või vahendite komponenti. Võimalik lahendus on jätta pearaha olemasoleva summa suuruses, kuid teine variant on tõsta pearaha vajaliku komponendi võrra. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatuse tulemusena muutub psüühilise erivajadusega inimeste töötamine suurema toetusvajadusega inimeste jaoks paindlikumaks ja vajaduspõhiseks, teenusele on õigus inimestel, kes ei pruugi olla ehk avatud tööturu sihtrühm, kuid kes suudavad kaitstud tingimustes tehtud tööga kogukonnale lisaväärtust luua. Ööpäevaringsete teenuste puhul on planeeritud viia nõutud tegevusjuhendajate arv vajaduspõhisele tasemele 2023. aastal ja see annab võimaluse pakkuda suuremas mahus mõtestatud tegevusi neile, kes TTT sihtrühma ei kuulu. 11.3. Kavandatav muudatus 3.1 – leitakse sobiva toetusega viisid, et osutada teenust sõltuvushäirega inimestele, kes vajavad toetust ööpäev läbi 46 11.3.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Muudatus mõjutab tervishoiuteenuste ja EHT-de korraldust ja toimimist ning teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Muudatus mõjutab seetõttu sihtrühma toimetulekut, sh igapäevaeluga toimetulekut (iseseisev elamine, õppimine, töötamine), ning on seotud puudega inimeste õiguste tagamisega. 11.3.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – psüühikahäirega inimesed, kellel on kaasuva haigusena sõltuvus psühhoaktiivsest ainest SKA andmetel oli 2021. aastal EHT saajatest (nii toetavad teenused kui ÖET-d) kaasuva diagnoosina 348 inimesel alkoholi või teiste psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire. Seega oli sõltuvushäiretega inimesi EHT saajate seas ligi 6%, kellel eeldatavalt olek õigus saada ka tervishoiuteenuseid. EHT-de järgi on sõltuvushäirega inimeste osakaal erinev – kõige enam oli neid TET saajate seas (8,5%) ning kõige vähem ÖÄT saajate seas (0,6%). Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kehtiva seaduse alusel ei rahastata riigieelarvest psüühilise erivajadusega inimeste EHT-sid, kui nende psüühikahäire on tingitud alkoholi või teiste psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest (põhidiagnoosina). Tegemist on diagnoosiga, mis vajab tervishoiuteenusena sõltuvusravi, kuid mis ei ole alati kättesaadav ning kokkuvõttes ei toeta kaks erinevat süsteemi inimesele piisava ja vajaliku abi andmist (vt ka Trinidad Wiseman50). Muudatuse tulemusena osutatakse integreeritud teenust ning seetõttu võib eeldada, et rohkem inimesi saab asjakohasemat ja õigeaegsemat abi, mis toetab kehtiva süsteemiga võrreldes enamate inimeste igapäevaeluga toimetulekut. Muudatusest mõjutatud sihtrühm on väike, kui võrrelda kogu elanikkonnaga, kuid võrreldes EHT saajatega on sihtrühm keskmine (üle 5%). Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest kokkupuude muudatuse rakendumisel on reeglipärane ning eeldatavalt ei kaasne kohanemisraskusi. Muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski. Kokkuvõttes on tegemist sihtrühma jaoks olulise mõjuga. 11.4. Kavandatav muudatus 3.2 – leitakse sobiva toetusega viisid, et osutada teenust autismispektri häirega inimestele, kes vajavad toetust ööpäev läbi 11.4.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Muudatus mõjutab tervishoiuteenuste ja EHT-de korraldust ja toimimist ning teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Muudatus mõjutab seetõttu sihtrühma toimetulekut, sh igapäevaeluga toimetulekut (iseseisev elamine, õppimine, töötamine) ning on seotud puudega inimeste õiguste tagamisega. 11.4.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – autismispektri häirega inimesed SKA andmetel kasutas 1. märtsi 2022 seisuga EHT-d 361 autismispektri häirega (põhi- või kaasuva diagnoosina) inimest. Kui 2017. aasta lõpu seisuga oli kuni 15-aastaseid autismispektri häire diagnoosiga lapsi 1184, siis 2021. aasta lõpu seisuga on neid 1702. Samuti on kasvanud autismispektri häire diagnoosiga laste osatähtsus puudega laste seas – 9%-lt 2017. aastal 19%-ni 2021. aastal. Autismispektri häirega inimesi jõuab EHT-d saama ja EHT järjekorda aina rohkem: kui 2021. aasta 1. märtsi seisuga sai ÖET-d 85 autismispektri häirega (põhi- või kaasuva diagnoosina) inimest, siis 2022. aasta märtsi alguses 95 inimest. Toetavaid teenuseid sai autismispektri häirega inimestest 2021. aasta märtsi alguses 276, kuid 2022. aasta märtsi alguses 333. Lisaks oli EHT-de järjekorras autismispektri häirega inimesi 2022. aasta 1. märtsi seisuga 202. Võib eeldada, et suur osa nendest vajab tulevikus EHT-d. 50 https://www.sm.ee/et/uuringud-ja- analuusid#Sotsiaalvaldkonna%20uuringud%20ja%20anal%C3%BC%C3%BCsid 47 Tabel 11. Autismispektri häire diagnoosiga puudega lapsed ... neist puude määramisel põhidiagnoos - pervasiivsed pervasiivsed arenguhäired, % seisuga Kokku puudega lapsi arenguhäired (F84.0-F84.9) puudega lastest 31.12.2021 8 802 1 702 19% 31.12.2020 9 207 1 641 18% 31.12.2019 10 471 1 525 15% 31.12.2018 11 874 1 369 12% 31.12.2017 12 624 1 184 9% Allikas: SKA Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Äärmusliku kahju ennetamiseks on oluline anda sihtrühmale nende vajadustele vastavat abi, kuid kehtivas süsteemis ei ole nende toetamiseks sobivat teenust (vt ka Trinidad Wiseman51), piisavalt personali ega ka spetsiifilisi teadmisi. Muudatus toetab autismispektri häirega inimeste igapäevaeluga toimetulekut, sest mudeli rakendamisel saab pakkuda diagnoosikesksemat teenust. Konkreetne teenuse sisu eeldab huvirühmade ja teiste osapooltega kokkuleppimist, kuid eeldatavalt paraneb selle tulemusena nii sihtrühma kui nende pereliikmete toimetulek. Muudatusest mõjutatud sihtrühm on väike, kui võrrelda kogu elanikkonnaga, kuid kui võrrelda puudega laste koguarvuga, on sihtrühm keskmine (üle 5%). Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest kokkupuude muudatuse rakendumisel on reeglipärane ning eeldatavalt ei kaasne kohanemisraskusi. Muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski. Kokkuvõttes on tegemist sihtrühma jaoks olulise mõjuga. 11.5. Kavandatav muudatus 4 – muudetakse paindlikumaks regulatsiooni, mis lubab EHT saajal teenust mitte kasutada aasta jooksul kaks kuud 11.5.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Muudatus mõjutab EHT-de korraldust ja toimimist ning teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Muudatus mõjutab seetõttu sihtrühma toimetulekut, sh igapäevaeluga toimetulekut (iseseisev elamine, õppimine, töötamine), ning on seotud puudega inimeste õiguste tagamisega. 11.5.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – EHT saajad EHT saajateks on psüühilise erivajadusega inimesed (vt ptk „Sihtrühm“). Kavandatud muudatuse järgi võib kalendriaasta jooksul ilma teenusekohta kaotamata teenust mitte kasutada kuni neli kuud (praegu kaks kuud). See tähendab seda, et praegu tasub riik EHT osutajale teenuseosutamise tasu ühe kalendriaasta jooksul kuni kahe järjestikuse kuu eest, kui inimesel oli õigus teenust saada, kuid ta seda ei kasutanud. Sihtrühma hinnangul on kaks kuud liiga piirav, sest on olukordi, kus on võimalik teenust mitte kasutada kauem või teistsugustel ajaperioodidel. Näiteks soovitakse EHT-d kasutav pereliige koju kutsuda nädalavahetusel, jõulude või muude pühade ajal, kuid ka siis, kui töötaval pereliikmel (nt täisealise lapse vanem) on puhkus. Kehtiv regulatsioon piirab seda, kui teenuse kasutamata jätmise õigust soovitakse kokku kasutada rohkem kui kahe kuu ulatuses aasta jooksul. Samas on sihtrühma toetamiseks oluline, et soodustataks lähedastega koos ajaveetmist. 51 https://www.sm.ee/et/uuringud-ja- analuusid#Sotsiaalvaldkonna%20uuringud%20ja%20anal%C3%BC%C3%BCsid 48 Kehtiva süsteemi kitsaskohad tulid selgelt esile ka COVID-19 pandeemia ajal, kui paljudel juhtudel olid lähedased või täisealise lapse vanemad kodus ja oleksid lapse võtnud koju kauemaks kui kaks kuud, kuid kehtiva seaduse alusel ei olnud see võimalik. Samal ajal oli teenuse osutamine raskendatud, kuna pandeemia tõttu oli personalipuudus või personali ülekoormatus. Ebasoovitavate mõjude riski vähendamiseks jääb ka kavandatud muudatuse kohaselt lubatud teenuse kasutamata jätmise ajale piir. Teenuse kasutamata jätmisele maksimaalse aja seadmine on vajalik, sest EHT-dele on järjekorrad ja järjekorras olijate suhtes oleks ülekohtune, kui inimene, kes on teenusekoha saanud, kasutab seda vaid aeg-ajalt. Teisalt tuleb arvestada ka sellega, et teenuse kasutamata jätmine ei vähendaks seni osutatud teenuste positiivset mõju ehk toetaks igapäevaeluga toimetulekut ja elukvaliteeti. Samuti vähendab see riski, et paindlikkusega ei kaasneks lähedaste hoolduskoormuse suurenemine ega takistaks nende töötamist. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest kokkupuude on ebaregulaarne (vastavalt võimalustele ja soovile). Kuivõrd ka praegu on sarnane võimalus olemas, kuid see ei ole piisav, siis on küll vaja olla muudatusest teadlik, kuid sellega ei kaasne kohanemisraskusi. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühmale oluline mõju. 11.5.1.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – EHT osutajad Kavandatud muudatus mõjutab EHT-de korraldust ja toimimist ehk avaldab mõju teenuseosutajatele. SKA andmetel oli 31.03.2022 seisuga 133 EHT-d osutavat asutust. Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kuigi ka praegu on võimalik teenust mitte kasutada kuni kaks kuud ühe kalendriaasta jooksul, on vaja kavandatud muudatuse rakendamisel muuta senist töökorraldust ning seetõttu on vaja EHT osutajatel sellega kohaneda, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus teenuseosutajatele on ebareeglipärane, sest pole teda millal ja kui kaua teenust kasutamata jätta soovitakse. Võib eeldada, et sellisteks aegadeks võivad olla suvekuud, riigipühad vms. Ebasoovitavate mõjude riski vähendamiseks jääb ka kavandatud muudatuse kohaselt teenuse kasutamata jätmise ajale piir. Teenuse kasutamata jätmisele maksimaalse aja seadmine on endiselt vajalik, sest see võimaldab teenuseosutajal töökorraldust planeerida. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest kokkupuude mudeli rakendumisel on reeglipärane. Kuivõrd ka praegu on selline võimalus väiksema paindlikkusega olemas, on ka mõju ulatus keskmine, st kavandatud muudatuse käivitamisega on vaja kohaneda, kuid eeldatavalt ei kaasne kohanemisraskusi. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühmale oluline mõju. 11.5.2. Mõju riigiasutuste ja KOV asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatus avaldab mõju asutuste töökorraldusele ja protseduuridele, samuti avaliku sektori kuludele. 11.5.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm Muudatusest mõjutatud sihtrühm on väike, sest mõjutab riigiasutustest otseselt vaid SKA-d. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Mõju SKA-le seisneb selles, et tuleb teha muudatusi senistes protseduurides. Samas on nende puhul tegemist ühekordsete muudatustega ning nendega ei kaasne kohanemisraskusi. Muudatus avaldab mõju ka teenuse rahastamisele – kui praegu katkeb teenuse saamise õigus ja ka rahastamine siis, kui teenusesaaja ei kasuta teenust rohkem kui kaks kuud, siis kavandatud muudatuse järgi võib teenuse 49 kasutamata jätta kokku neli kuud. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest kokkupuude muudatuse rakendumisel on reeglipärane. Kuivõrd ka praegu on selline võimalus väiksema paindlikkusega olemas, on ka mõju ulatus keskmine, st kavandatud muudatusega on vaja kohaneda, kuid eeldatavalt ei kaasne kohanemisraskusi. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühmale oluline mõju. 11.6. Kavandatav muudatus 5 – suurendatakse ööpäevaringsete teenuste puhul tegevusjuhendajate arvu 11.6.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Muudatus mõjutab EHT-de korraldust ja toimimist ning teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Muudatus mõjutab seetõttu sihtrühma toimetulekut, sh igapäevaeluga toimetulekut (iseseisev elamine, õppimine, töötamine), ning on seotud puudega inimeste õiguste tagamisega. 11.6.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – EHT saajad EHT saajate igapäevase toimetuleku ja elukvaliteedi parandamiseks on oluline, et teenuse kvaliteet oleks selle saavutamiseks piisav ja vajaduspõhine. Kehtiv süsteem seab küll nõuded tegevusjuhendajate arvule, kuid ebapiisava rahastuse tõttu tagatakse tegevusjuhendajate kohalolu vaid miinimumarvu ulatuses. See tähendab, et teenusesaaja abi- ja hooldusvajadus ega turvalisus ei ole piisavalt tagatud. Näiteks on ÖET puhul nõutud päevasel ajal 30 teenusesaaja kohta üks tegevusjuhendaja, kuid see tähendab, et kui on tegemist kolme 10-kohalise peremajaga, on üks või kaks peremaja ilma tegevusjuhendajata. Kavandatud muudatuse järgi suureneks tegevusjuhendajate arv nii, et päevasel ajal on võimalik teenusesaajatele pakkuda rohkem tuge ja öisel ajal oleks kõigis peremajades töötaja kohapeal olemas. ÖET puhul äärmuslikult kahjustava käitumisega autismispektri häirega inimestele leeveneks senine nõue (kahe teenusesaaja kohta üks tegevusjuhendaja nii öösel kui päeval) selliselt, et öösel oleks üks tegevusjuhendaja kolme teenusesaaja kohta. Muudatuse tulemusena paraneb seega tegevusjuhendajate suurema olemasolu tõttu vajadustele vastava abi saamine, mis toetab teenusesaaja arengut ja aitab kaasa tema igapäevaeluga toimetuleku paranemisele. EHT osutamise muud personalinõuded ei muutu ehk muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski ning teenusesaajate turvalisus ei vähene. Kokkuvõttes avaldab tegevusjuhendajate arvu suurendamine igapäevast mõju ehk mõju avaldumise sagedus sihtrühmale on suur, kuid sellega ei kaasne vajadust muudatusega kohaneda (mõju ulatus väike) ning sellega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski. Potentsiaalselt on muudatus sihtrühma jaoks oluline, kuid mõju hindamise kriteeriumite järgi ei ole tegemist olulise mõjuga. 11.6.1.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – EHT osutajad Kavandatud muudatus mõjutab EHT-de korraldust ja toimimist ehk avaldab mõju teenuseosutajatele. SKA andmetel oli 31.03.2022 seisuga 133 EHT-d osutavat asutust. Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Tegevusjuhendajate tagamine miinimumarvu ulatuses on tingitud teenuse rahastamisest. Probleemina on seda välja toodud erinevates uuringutes ning kui suurendada kavandatud muudatuse järgi tegevusjuhendajate arvu (v.a ööpäevaringse äärmuslikult kahjustava käitumisega autismispektri häirega inimeste teenuse puhul, sest senine nõue leeveneks), on vaja muuta teenuse rahastamist. See tähendab, et kulumudelis suurendatakse tegevusjuhendajate arvu ning selles ulatuses lisarahastust. 50 Ebasoovitav mõju võib kaasneda juhul, kui teenuse kvaliteedi parandamiseks ei saada nõuete täitmiseks lisarahastust ning teenuseosutajad suudavad seetõttu sarnaselt praegusega tagada vaid miinimumi. Muudatus on teenuseosutajale oluline, sest võimaldab planeerida paremini tööd ja osutada kvaliteetsemat teenust. Muudatusega kokkupuude on seega reeglipärane, kuid muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi. Kokkuvõttes on tegemist olulise mõjuga. 11.7. Kavandatav muudatus 6 – EHT-de rahastamine viiakse kulupõhisele tasemele (sh lisatakse teenuse hinda amortisatsiooni-/investeeringukomponent) 11.7.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Muudatus mõjutab EHT-de korraldust ja toimimist ning teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti. 11.7.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – EHT osutajad Kavandatud muudatus mõjutab EHT-de korraldust ja toimimist ehk avaldab mõju teenuseosutajatele. SOM-i hoolekandestatistika järgi oli 2020. aasta lõpus 201 EHT-d osutavat asutust (arvestatud on ka neid asutusi, kes osutavad teenust ühe ja sama juriidilise isikuna mitmes maakonnas). SKA andmetel oli 31.03.2022 seisuga kokku 133 EHT-d osutavat asutust (juriidilise isiku järgi). Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Teenuse kvaliteedi tagamisel on oluline aspekt teenuse rahastamine. Senised andmed, sh uuringud näitavad, et teenused on alarahastatud ning see raskendab kvaliteetse teenuse osutamist. Kehtiva korralduse alusel kaetakse EHT-de maksumuses kulukomponendina teenuse pakkumisega seotud ruumide hooldus- ja kommunaalkulu, lisaks katab teenusesaaja majutamisega seotud kulud ja majutusega seotud ruumide, mida inimene kasutab teiste teenust saavate inimestega ühiselt, hooldus- ja kommunaalkulu ning nende ruumide hooldusega seotud personali palgakulu. Kulukomponendina on puudu on amortisatsiooni-/investeeringukomponent teenustel, kus teenuse osutamine toimub teenuseosutaja ruumides. Kehtiv süsteem ei toeta seega ka teenuse isikukesksemaks muutmist, sest rahaliste vahendite vähesuse tõttu on keeruline tagada piisavalt nõutud ettevalmistusega personali, mistõttu sellises alarahastuse olukorras ei ole võimalik parendada teenuse füüsilist keskkonda, kuid teenuse kvaliteedi tagamisel on see oluline aspekt. Teisalt on oluline, et lisanduks komponent, mis aitaks katta hoonete remondikulu ning suuremate parendus- ja hooldustööde vajadust. Kavandatud muudatuse kohaselt lisatakse amortisatsiooni-/investeeringukomponent nende teenuste maksumusele, mida osutatakse teenuseosutaja omandis olevas hoones ning eeldatavalt toetab see füüsilise keskkonna paremaks muutmist, sh aitab teha investeeringuid amortiseerumise või kulumise katteks. Kokkuvõttes on teenuseosutajal vaja muudatusega arvestada, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega kohanemisraskusi ning eeldab ühekordset kohanemist. Muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski. Täpsem mõjude hindamine oleneb sellest, milliseks rahastusmudel kujuneb. 11.7.2. Mõju riigiasutuste ja KOV-i korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatus avaldub mõju asutuste töökorraldusele ja protseduuridele, samuti avaliku sektori kuludele. 11.7.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – SKA Muudatustest mõjutatud sihtrühm on väike, sest mõjutab riigiasutustest otseselt vaid SKA-d. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus 51 Kavandatud muudatuse järgi on vaja teha muudatusi SKA töökorralduse protseduurides ehk arvestada lisanduva kulukomponendiga teenuste korraldamisel ja rahastamisel. Ka kehtiva olukorra järgi on maksumuse aluseks erinevad kulukomponendid, mistõttu eeldab muudatus kohanemist, kuid sellega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Seega tuleb muudatuse kohaselt edaspidi eristada teenuse osutamise pindasid, mida riik on juba toetanud ERF-i meetmete kaudu. Kokkuvõttes on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike ning mõju avaldumise sagedus SKA töökorraldusele on ühekordne (muudatuse sisseviimisel), kuid mõju riigieelarvele on reeglipärane, st kulukomponendi sisseviimisel suureneb teenuse kulu. Täpne mõju riigieelarvele oleneb kulumudelist. 11.8. Kavandatav muudatus 7 – töötatakse välja EHT osutaja juures koduõenduse tegevusloa alusel osutatava õendusabiteenuse sisukirjeldus ja korraldusmudel 11.8.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Muudatus mõjutab tervishoiuteenuste ja EHT-de korraldust ja toimimist ning teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Muudatus mõjutab seetõttu sihtrühma toimetulekut, sh igapäevaeluga toimetulekut (iseseisev elamine, õppimine, töötamine), ning on seotud puudega inimeste õiguste tagamisega. 11.8.1.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – EHT osutajad Kavandatud muudatus mõjutab EHT-de korraldust ja toimimist ehk avaldab mõju teenuseosutajatele. SOM-i hoolekandestatistika järgi oli 2020. aasta lõpus 201 EHT-d osutavat asutust (arvestatud on ka neid asutusi, kes osutavad teenust ühe ja sama juriidilise isikuna mitmes maakonnas). SKA andmetel oli 31.03.2022 seisuga kokku 133 EHT-d osutavat asutust (juriidilise isiku järgi). Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kehtiva olukorra järgi on seatud miinimumnõuded, kui mitu tundi peab teenuseosutaja tagama kindlaksmääratud hulga ÖET saajate kohta iseseisva õendusabi kättesaadavuse, kuid see ei arvesta asutuse eripära (nt klientide diagnoosid) ning ei toeta piisavalt kvaliteetse ja vajaduspõhisema teenuse osutamist, sh ei sätesta õendusabiteenuse sisu. Õiguskantsler on viidanud senisest suurema õendusabi tagamise vajadusele hoolekandeasutustes.52 2020. aasta lõpus53 oli erihoolekandes kokku töötajaid 1827 ning neist õdesid oli 24 (sisaldab nii riigieelarvelise kui riigieelarvevälise rahastusega asutusi). Erihoolekandes õena töötavate töötajate keskmine kuu töötasu oli ca 1327 eurot, mis on väiksem kui õendustöötajatel tervishoius (vt ka tabel 1). Tabel 12. Erihoolekande tegevusjuhendajate54 ja tervishoiu õendustöötajate55 keskmine brutokuupalk, 2015–2020 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Erihoolekande tegevusjuhendajad, eurot 634 699 745 833 937 997 Õendustöötajad, eurot 1157 1278 1278 1372 1506 1700 52 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kontrollk%C3%A4ik%20V%C3%A4%C3%A4n a-Viti%20Kodusse.pdf 53 SOM- i hoolekandestatistika, H-veebi aruanne. 54 SOM-i hoolekandestatistika aruanded. Keskmise brutokuutöötasu arvestamise aluseks on aasta keskmine töötajate arv taandatult täistööajale ning brutotöötasu aastas. 55 Tervise Arengu Instituut (2021). Tervishoiutöötajate keskmine brutotunni- ja brutokuupalk maakonna järgi. Kättesaadav: https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__06THTootajatePalk/TT10.px/ Andmed on kogutud vastava aasta märtsikuu seisuga. 52 Erihoolekande tegevusjuhendajate keskmise brutokuupalga osakaal õendustöötajate omast, % 55 55 58 61 62 59 Allikas: SOM-i hoolekandestatistika, TAI, SOM-i arvutused Kokkuvõttes aitab kavandatud muudatus senist korraldust parandada ning koos EHT-de rahastamise ülevaatamisega aitab eeldatavalt senisest enam leida õendusteenuse osutamiseks erihoolekandesse õdesid, kes on registreeritud tervishoiutöötajate registris, ning tagab kokkuvõttes paremini teenuse kvaliteedi ja vajaliku abi teenusesaajatele. Ebasoovitavate mõjude risk võib ilmneda, kui senine EHT- de rahastus jääb samale tasemele ehk see ei toeta õendusabi osutamise suurendamiseks õdede leidmist, sest vaja on tagada ka piisav tööjõukulu, kuid praegune süsteem on alarahastatud. Sellise riski ilmnemine tähendab, et võrreldes praegusega olukord oluliselt ei parane. Täpsem sisukirjeldus ja korraldusmudel (nt tundide arv vastavalt teenuse nimetusele) EHT osutaja juures koduõenduse tegevusloa alusel osutatava õendusabiteenuse osutamiseks on vaja välja töötada, mistõttu ei ole võimalik selle mõju detailsemalt hinnata. Võib eeldada, et kavandatud muudatusega on teenuseosutajatel kokkupuude igapäevane või reeglipärane, mistõttu on mõju avaldumise sagedus suur, kuid muudatusega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi (ka praegu on vaja miinimumi ulatuses tagada õendusabi erihoolekandes) ehk mõju ulatus on keskmine. Kokkuvõttes on tegemist olulise mõjuga. 11.8.2. Mõju riigiasutuste ja KOV-i korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatus avaldab mõju asutuste töökorraldusele ja protseduuridele, samuti avaliku sektori kuludele. 11.8.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – SKA Muudatustest mõjutatud sihtrühm on väike, sest mõjutab riigiasutustest otseselt vaid SKA-d. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Mõju SKA-le seisneb selles, et tuleb teha muudatusi senistes protseduurides. Samas on nende puhul tegemist ühekordsete muudatustega ning nendega ei kaasne kohanemisraskusi. Muudatus avaldab mõju ka teenuse rahastamisele – ÖET puhul osutatud iseseisvat õendusabi rahastatakse riigieelarvest SKA kaudu (olenemata sellest, kas isik on ravikindlustatud või ei mitte). Õendusabi kättesaadavuse tagamiseks võib EHT osutaja end registreerida tervishoiuteenuse osutajana või osta teenust lepingu alusel. EHT osutamisel õena töötavate inimeste töötasu on osa EHT kuludest. SOM-i hoolekandestatistika järgi moodustas 2020. aastal õdede palk erihoolekandetöötajate töötasude kogusummast ca 2% ning kogu teenuse maksumusest veelgi vähem. Vajaliku kvaliteedi saavutamiseks võib olla vajadus leida lisaraha. Võimalikuks ebasoovitavaks mõjuks on see, et erihoolekande rahastus ei muutu ning selle tulemusena ei osutata piisavalt õendusabiteenust. See võib tähendada, et inimene ei saa vajadustele vastavat abi piisavalt ning vajadus kulukamate teenuste järele võib selle tulemusena suureneda. Täpsemalt on mõju SKA töökorraldusele ja eelarvele võimalik hinnata siis, kui teenuse sisu ja korraldus on kokku lepitud. Võib siiski eeldada, et kui õendusabi rahastamine võrreldes praegusega isegi nt kahekordistuks, oleks selle mõju kogu EHT-de kulu või riigieelarve kontekstis väike (alla 5%). Kokkuvõttes on mõjutatud sihtrühm väike, kuid eeldatavalt on mõju avaldumise sagedus reeglipärane. Muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi ning ebasoovitavate mõjude risk on väike, st selle ilmnemisel jääb olukord praegusele tasemele. 11.9. Kavandatav muudatus 8 – luuakse uus, äärmusliku toetusvajadusega inimeste ööpäevaringse teenuse eelne teenus ehk intervallteenus 11.9.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju 53 Muudatus mõjutab EHT-de korraldust ja toimimist ning teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Muudatus mõjutab seetõttu sihtrühma toimetulekut, sh igapäevaeluga toimetulekut (iseseisev elamine, õppimine, töötamine), ning on seotud puudega inimeste õiguste tagamisega. 11.9.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – EHT saajad Kehtiva seaduse alusel on ITT alaliigina võimalik päeva- ja nädalahoiuteenust saada neil inimestel, kellel on raske, sügav, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäire ning kes vajavad suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi, samuti neil inimestel, kellel on mõõdukas intellektipuue ja kes vajavad suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi. Kokkuvõttes kattub sihtrühm äärmusliku toetusvajadusega inimeste teenusega. SKA andmetel oli 01.04.22 seisuga päeva- ja nädalahoiuteenuse saajaid 203 (st ca 3% kõikidest EHT saajatest), kuid muudatuse tulemusena võib teenusesaajate arv suureneda, sest teenusetingimused muutuvad selgemaks (miinimumaeg) ning võib eeldada, et suureneb teadlikkus teenuse olemasolust. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kavandatud muudatuse järgi luuakse alaliigi järgi eraldi äärmusliku toetusvajadusega inimestele intervallteenus. Võrreldes praegusega muutub teenuse kasutamise minimaalne kestus selgemaks ning seeläbi suureneb ka teadlikkus (kuni 23 päeva asemel 10–23 päeva kuus). Praktika näitab, et olemasoleva korralduse järgi suunatakse kolm inimest ühele teenusekohale, kuid ei lepita kokku, kes ja millal teenust kasutab. Muudatuse tulemusena kehtestatakse minimaalne teenuse kasutamise pikkus ning see teeb süsteemi selgemaks, kuid teisalt soodustab teenust rohkem kasutama ning aitab vähendada teenusesaaja lähedaste hoolduskoormust. Kui inimene vajab teenust alla kümne päeva kuus, saab tema abivajaduse katta sarnaselt praegusega teiste sotsiaalhoolekandemeetmetega. Kavandatud muudatuse kohaselt tekib teenusesaajatel sarnaselt KET ja ÖET saajatega kohustus tasuda toitlustamis- ja majutuskulude eest. Kui isiku sissetulekud on liiga madalad, et nimetatud kulusid katta, hüvitab riik nende omaosaluse toidu- ja majutuskulude puudujääva osa teenuseosutajale. Seejuures arvestatakse, et pärast omaosaluse tasumist peab inimesele jääma alles 15% tema sissetulekust, et inimesel oleks võimalik ise otsustada, millele ta selle kulutab. See on kooskõlas erihoolekande eesmärkidega – toetada isiku iseseisvust ning õpetada enese elu korraldamist. Kokkuvõttes on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike ning mõju avaldumise sagedus ebareeglipärane (väike). Muudatusega võib kaasneda väike ebasoovitavate mõjude risk, kui vajatakse teenust vähem kui kümme päeva, kuid teiste sotsiaalhoolekandemeetmete kaudu abi ei saada. Samas on ka praegu selline olukord võimalik ning ebasoovitavate mõjude risk ei suurene. Toidu- ja majutuskulude tasumisel hüvitab sissetulekust puudujääva osa riik, mis vähendab riski, et sissetulekute vähesuse tõttu teenust ei kasutata. 11.9.1.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – EHT osutajad SKA andmetel oli päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajaid 01.04.22 seisuga 23, mis on ca 17% kõikidest EHT osutajatest (juriidiline isik üks kord). Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kehtiva seaduse alusel võib teenust kasutada kuni 23 ööpäeva kuus. Senise korralduse kohaselt võis ühele teenusekohale suunata kolm inimest, kuid teenuseosutajad ei leppinud teenusesaajatega kokku selles, kes ja millal teenust kasutab, ning teenust kasutati samal ajal, mistõttu ei olnud teenusesaajatele alati tagatud piisavalt personali ja individuaalset tegelemist. Lisaks tekib teenusesaajal kohustus tasuda toidu- ja majutuskulud ning kui inimese sissetulek on liiga madal, hüvitab riik ehk SKA puudujääva osa. See tagab teenuseosutamiseks vajalikud vahendid ning aitab 54 kaasa teenuseosutamise paremale planeerimisele. Samuti on teenuseosutajal oluline arvestada, et personalile kehtivad ÖÄT puhul tegevusjuhendajate nõuded. Kokkuvõttes on muudatusest mõjutatud sihtrühm keskmine ning mõju avaldumise sagedus ebareeglipärane (väike). Kuivõrd ka praegu osutatakse sarnast teenust, ei kaasne muudatusega kohanemisraskusi, kuid teatud muudatusi töökorralduses on vaja teha. Samuti kehtivad ka praegu tegevusjuhendajate nõuded. Kokkuvõttes on tegemist olulise mõjuga. 11.9.2. Mõju riigiasutuste ja KOV-i korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatus avaldab mõju asutuste töökorraldusele ja protseduuridele, samuti avaliku sektori kuludele. 11.9.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – SKA Muudatusest mõjutatud sihtrühm on väike, sest mõjutab riigiasutustest otseselt vaid SKA-d. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kuivõrd kehtiva süsteemi järgi tekkis võimalus, et ühele kohale plaaneritud inimeste puhul ei lepitud kokku, kes ja millal teenust kasutab, siis tekkis olukord, kus tegelikult kasutati ITT-d samal ajal, kuid vaid valitud päevadel, mitte terve kuu jooksul. See tähendas, et teatud juhtudel kasvas SKA eelarve kulu ebamõistlikult, kuna SKA tasus mitmele asutusele inimeste poolt kasutamata aja eest rohkem kui teenuse kasutamise aja eest (n-ö kasutamata aja eest tasub SKA 65% teenuse hinnast). Kavandatud muudatuse järgi seatakse aga miinimumaeg (10 päeva) ning võimalik, et muudetakse ka teenuse hinda: teenusel on kaks hinda (odavam hind, kui teenust kasutatakse vaid tööpäeviti, kallim hind, kui teenust kasutatakse ka öösel või nädalavahetusel/riigipühadel). Sarnaselt praegusega jätkab SKA n-ö kasutamata aja eest 65% ulatuses tasumist. Kavandatud muudatuse järgi on vaja teha muudatusi SKA töökorralduses, sest intervallteenusele laieneb isiku omaosaluse tasumise kohustus toidu- ja majutuskuludena ning kui inimese sissetulek ei ole selleks piisav, tuleb arvestada riigi poolt hüvitatava osa suurust (sh 15% sissetulekust peab inimesele alles jääma). Isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamine toob SKA-le kaasa kulu. Kehtiva seaduse alusel oli 2021. aastal ITT päeva- ja nädalahoiuteenuse kulu kokku veidi vähem kui 2 miljonit eurot, mis on ca 6% riigieelarvest tasutavast EHT-de kulust. Omaosalusest puudujääva osa hüvitamine toimub praegu KEK ja ÖET puhul ning SKA hüvitatud summa moodustas 2021. aastal EHT-de kuludest ca 0,1%. Kokkuvõttes on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus keskmine ning mõju avaldumise sagedus ebareeglipärane (väike). Kuivõrd ka praegu osutatakse sarnast teenust, ei kaasne muudatusega kohanemisraskusi, kuid teatud muudatusi töökorralduses on vaja teha. Samuti kehtivad ka praegu nõuded tegevusjuhendajatele. Kokkuvõttes on tegemist olulise mõjuga. 11.10. Kavandatav muudatus 9 – Täpsustatakse SHS § 89 sõnastust 11.10.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Muudatus mõjutab EHT-de korraldust ja toimimist ning teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti. 11.10.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – EHT osutajad Kavandatud muudatus mõjutab EHT-de korraldust ja toimimist ehk avaldab mõju teenuseosutajatele. SOM-i hoolekandestatistika järgi oli 2020. aasta lõpus 201 EHT-d osutavat asutust (arvestatud on ka neid asutusi, kes osutavad teenust ühe ja sama juriidilise isikuna mitmes maakonnas). SKA andmetel oli 31.03.2022 seisuga kokku 133 EHT-d osutavat asutust (juriidilise isiku järgi). Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. 55 Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Teenuse kvaliteedi tagamisel on oluline aspekt teenuse osutamise füüsiline keskkond. Kehtiva seaduse alusel on KOV-idel kohustus ITT puhul tagada teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmine KOV-i kehtestatud ulatuses. Sellisteks ruumide kasutuskuludeks on ruumide korrashoiu, kütte-, elektri-, üüri- ja remondikulud. Samas ei täpsusta kehtiv seadus seda, kas ruumidega seotud kulude katmise peab kehtestatud ulatuses katma teenuseosutaja tegevuskohajärgne KOV või iga teenusesaaja elukohajärgne KOV. See tähendab, et teenuseosutajal puudub kindlus selles, millise KOV-i poole pöörduda. Samuti on ebaselgust selles, kuidas kujuneb summa, mida KOV teenuseosutajale tagab. Selleks, et teenuseosutaja ja KOV saaksid oma kulusid planeerida, on vaja selgust. Näiteks, kui teenuseosutaja eeldab KOV-ilt suurema summa katmist, kui KOV on valmis katma, tuleks teenusevajaja suunata mõne teise teenuseosutaja juurde, kelle küsitav summa on KOV-ile jõukohane. Teenuseosutajale on oluline teada, et tema kulud saavad kaetud, mistõttu ei ole mõistlik suunata teenuseosutaja juurde teenust saama inimesi, kelle elukohajärgne KOV ei ole valmis teenuseosutaja kulusid katma. Kavandatud muudatus muudab sõnastuse läbipaistvamaks ja selgemaks ning võimaldab EHT osutajal paremini kulusid planeerida. Kokkuvõttes on vaja teenuseosutajal muudatusega arvestada, kuid sellega ei kaasne kohanemisraskusi. Muudatus eeldab ühekordset kohanemist, sest ka praegu on ruumikulude katmine reguleeritud. Muudatusega ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski. 11.10.2. Mõju riigiasutuste ja KOV-i korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatus mõjutab KOV-i eelarvet ja teenuste korraldust. 11.10.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm – KOV Potentsiaalselt on muudatusest mõjutatud kõik KOV-id. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kehtiva seaduse alusel on KOV-idel kohustus ITT puhul tagada teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmine KOV-i kehtestatud ulatuses, sest üks osa teenuste kvaliteedist on füüsiline keskkond. Samas ei täpsusta kehtiv seadus seda, kas ruumidega seotud kulude katmise peab kehtestatud ulatuses katma teenuseosutaja tegevuskohajärgne KOV või iga teenusesaaja elukohajärgne KOV. Kui kehtivat seadust tõlgendada nii, et ruumidega seotud kulud peab kandma teenuseosutaja tegevuskohajärgne KOV, võib sellega kaasneda olukord, kus teenust ei kasuta ükski selle valla või linna elanik või neid on vähe, kuid KOV katab teenuseosutaja ruumikulud. Kavandatud muudatuse kohaselt on teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulud kohustatud katma see KOV, kust inimene pärit on, kus on tema elukoht. Kas kulude ulatuse kehtestab teenuseosutaja asukohajärgne KOV või lepivad kulude ulatuse kokku teenuseosutaja ja inimese elukoha järgne KOV, on vaja otsustada. Senise praktika kohaselt on kulude katjaks olnud inimese elukohajärgne KOV. Muudatuse tulemusena ei lisandu KOV-ile uut kohustust, kuid täpsustatakse, milline KOV tasub teenuseosutamisega seotud ruumikulud. Samuti täpsustatakse, kuidas tasutavate kulude suurus kujuneb. Eeldatavalt ei kaasne muudatusega kohanemisraskusi (mõju ulatus on keskmine) ning mõju avaldumise sagedus on väike, sest eeldab ühekordset muudatuse tegemist tööprotsessides. Muudatusega võib kaasneda väike 56 ebasoovitavate mõjude risk, kui teenusesaaja elukohajärgse KOV-i seatud kulude katmise ulatus on väiksem kui teenuseosutaja prognoositavad kulud. Sellisel juhul ei saa inimene selle teenuseosutaja juurde teenust saama minna. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Kavandatavad muudatused mõjutavad EHT saajaid, kuid võrreldes praegusega ei kaasne muudatustega halduskoormuse suurenemist. KOV-i töökorraldust muudetakse psüühikahäirega inimeste toetamise puhul alates aastast 2025. KOV-i personalivajadus suureneb, kuid personalikuludega arvestatakse muudatuse rakendamisel. SKA töökorraldus võib muudatuste tulemusena muutuda ehk vaja on muudatustega küll kohaneda, kuid igapäevaprotseduure ei ole vaja muuta ning kokkuvõttes ei ole mõju suur. Samuti võib väheneda pärast ISTE mudeli rakendamist SKA personalivajadus, kuid selle mõju ei ole suur. SKA töökoormus (nt info jagamise, nõustamise vajadus) ISTE mudeli rakendamisele üleminekul võib ajutiselt suureneda, kuid tegemist on lühiajalise mõjuga. EHT osutajate kohustused infovahetuse osas ei suurene ning teatud muudatusi on vaja teha tööprotsessides, kuid sellega ei kaasne olulist mõju halduskoormusele. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Muudatus Mis aastast eesmärgi Kas rakendamisega saavutame? seonduvad kulud Muudetakse paindlikumaks regulatsiooni, mis lubab 2023 EI EHT saajal teenust mitte kasutada aasta jooksul kaks kuud Suurendatakse ööpäevaringsete teenuste puhul 2023 JAH tegevusjuhendajate arvu Täpsustatakse SHS § 89 sõnastust 2023 EI Luuakse uus, äärmusliku toetusvajadusega inimeste 2023/2024 EI/JAH ööpäevaringse teenuse eelne teenus ehk intervallteenus Viiakse EHT-de rahastamine kulupõhisele tasemele 2024 JAH (sh lisatakse teenuse hinda amortisatsiooni- /investeeringukomponent) Leitakse sobiva toetusega viisid, et osutada teenust 2024 JAH spetsiifilistele sihtrühmadele (sõltuvushäirega inimesed, autismispektri häirega inimesed), kes vajavad toetust ööpäev läbi Töötatakse välja EHT osutaja juures koduõenduse 2024 EI/JAH tegevusloa alusel osutatava õendusabiteenuse sisukirjeldus ja korraldusmudel Muudetakse töötamise toetamise teenuse sisu 2024 JAH Rakendatakse üle Eesti ISTE mudelit 2025 JAH Allpool detailsemalt: Suurendatakse ÖET-de puhul tegevusjuhendajate arvu. Võttes aluseks 2021. aastal kehtivad ÖET-de hinnad, on lisaraha vajadus seoses tegevusjuhendajate arvu suurendamisega järgmised: 2023 2024 2025 2026 ÖET-d kokku 1 908 124 € 714 368 € 939 388 € 1 096 337 € Täpsustatakse SHS § 89 sõnastust. Paragrahvi 89 sõnastuse täpsustamisega kulusid ei kaasne. 57 Luuakse uus, äärmusliku toetusvajadusega inimeste ööpäevaringse teenuse eelne teenus ehk intervallteenus. Kuna teenuse sisu luuakse koostöös teenuseosutajatega, ei ole võimalik täpset summat välja tuua. Teenus luuakse praeguse teenuse (ITT päeva- ja nädalahoiuna) asemele ja selle osutamise katteks on SKA eelarves raha olemas. Ilmselt jääb uue teenuse hinnaklass sarnaseks. Viiakse EHT-de rahastamine kulupõhisele tasemele (sh lisatakse teenuse hinda amortisatsiooni- /investeeringukomponent). Eeldatav lisaraha vajadus on välja toodud tabelis: 2023 2024 2025 2026 Kulupõhiste hindade 50 000 000 55 000 000 60 000 000 65 000 000 kehtestamiseks vajalik summa Amortisatsiooni-/investeeringukomponent on väljatöötamisel ja praegu täpset summat välja tuua ei saa. Leitakse sobiva toetusega viisid, et osutada teenust spetsiifilistele sihtrühmadele (sõltuvushäirega inimesed, autismispektri häirega inimesed), kes vajavad toetust ööpäev läbi. Kuna teenuse sisu luuakse koostöös teenuseosutajatega, ei ole võimalik täpset summat välja tuua. Töötatakse välja EHT osutaja juures koduõenduse tegevusloa alusel osutatava õendusabiteenuse sisukirjeldus ja korraldusmudel. Teenuse sisu ja korraldus töötatakse välja koostöös haigekassaga ja kaasnevate kulude summasid ei saa praegu välja tuua. Muudetakse töötamise toetamise teenuse sisu. Eeldatav lisaraha vajadus on välja toodud tabelis: 2024 2025 2026 TTT ümberdisainimisele kuluv summa (pearaha 936 000 980 000 1 014 000 olemasoleva summa raames, ca 1100 inimest) Rakendatakse üle Eesti ISTE mudelit Eeldatavad kulud on välja toodud tabelis: 2023 2024 2025 2026 ISTE mudeli rakendamine 4 000 000 6 000 000 17 000 000 17 000 000 üle Eesti 14. Edasine mõjude analüüs Eelnõu koostamise raames on kavas hinnata muudatuste lõplikku mõju. Osaliselt kasutatakse selleks varem valminud uuringute ja analüüside andmeid, registrite andmeid (eelkõige SKA), ISTE mudeli katseprojekti tulemusi ning Statistikaameti jt andmeid. Nendele lisanduvad perioodil 2019–2021 katsetamise tulemused ja kasutajakogemuste kokkuvõtted56. Arvestades eelnevate uuringute põhjalikkust, ei ole plaanis tellida uusi uuringuid või analüüse lisaks nendele (v.a 2022. a tehtav analüüs sõltuvus- ja psüühikahäirega inimeste toetamise võimaluste leidmiseks). VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Valitavad lahendused selguvad VTK kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise käigus. 56 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/erihoolekandeteenused/isikukeskse- erihoolekande-teenusmudeli-iste-rakendamine 58 15.1. Töötatakse välja uus tervikseadus 15.2. Muudatused tehakse senise X seaduse struktuuris 15.3 Selgitus 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Muudetav õigusakt on: SHS (muudatused 2023–2025) 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Keda planeerimisel kaasame? Muudatus Mis EHT-e KOV Inimene/ SRT aastast? osutaja lähedane osutaja Muudetakse paindlikumaks regulatsiooni, mis 2023 x x lubab EHT saajal teenust mitte kasutada aasta jooksul kaks kuud Suurendatakse ööpäevaringsete teenuste puhul 2023 x tegevusjuhendajate arvu Täpsustatakse SHS § 89 sõnastust 2023 x x Luuakse uus, äärmusliku toetusvajadusega 2023/2024 x x inimeste ööpäevaringse teenuse eelne teenus ehk intervallteenus Viiakse EHT-de rahastamine kulupõhisele 2024 x x tasemele (sh lisatakse teenuse hinda amortisatsiooni-/investeeringukomponent) Leitakse sobiva toetusega viisid, et osutada 2024 x x teenust spetsiifilistele sihtrühmadele (sõltuvushäirega inimesed, autismispektri häirega inimesed), kes vajavad toetust ööpäev läbi Töötatakse välja EHT osutaja juures koduõenduse 2024 x tegevusloa alusel osutatava õendusabiteenuse sisukirjeldus ja korraldusmudel Muudetakse töötamise toetamise teenuse sisu 2024 x x Rakendatakse üle Eesti ISTE mudelit 2025 x x x x 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjalikku mõjuanalüüsi ei kavandata. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja Kontseptsiooni ei koostata. kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg 2022–2024 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2023–2025 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Elen Preimann ([email protected] ) Kristel Tõnisson ([email protected] ) 59