Tervise- ja tööministri 5. juuli 2021. a käskkirja nr 78 „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks“ muutmine

Tervise- ja tööministri käskkirja „Tervise- ja tööministri 5. juuli 2021. a käskkirja nr 78 „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks“ muutmine“ seletuskiri I. Sissejuhatus Käskkirjaga tehakse muudatused tervise- ja tööministri 5. juuli 2021. a käskkirjaga nr 78 „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT). Muudatusega ajakohastatakse rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud TAT tegevuse 2.4 „Minu esimene töökoht Eestis“ sisu ja tingimusi ning sellega kaasnevalt lisatakse uus TAT tegevus 2.41 „Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine“. Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]) ja tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp (tel 626 9722, [email protected]) ning Eesti Töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets (tel 614 8599, [email protected]) ja juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp (tel 614 8520, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Märkused: Käskkiri on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV punktis. Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Punktiga 1 täpsustatakse rahvusvahelise kaitse saajate profiili kirjeldust vastavalt käesolevale olukorrale, kus kaitse saanute seas on märkimisväärsel arvul piisava hariduse ja kvalifikatsiooniga tööturul konkurentsivõimelisi isikuid. Punktiga 2 täpsustatakse, et punkti 2.4 sihtrühma hulka kuuluvad ka ajutise kaitse saajad. Punktiga 3 täpsustatakse punktis 2.4.2, et TAT tegevus 2.4 kohaldub vaid neile, kelle esitatud taotluse kohta on töötukassa teinud kulude hüvitamise otsuse või sõlminud lepingu enne 8. aprilli 2022 (kaasa arvatud). Punktiga 4 lisatakse TAT-sse uus tegevus 2.41 „Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine“. Tegevuse eesmärk on suurendada rahvusvahelise kaitse saajate, ajutise kaitse saajate ja Eestis töötamise õigusega rahvusvahelise kaitse taotlejate (edaspidi koos nimetatud rahvusvahelise kaitse saaja) tööhõives osalemist, aidata kaasa nende iseseisvale toimetulekule ning kohanemisele ja lõimumisele Eesti ühiskonda. Tegevuse väljatöötamine on vajalik arvestades tööturul kohanemiseks abi vajavate rahvusvahelise kaitse saajate arvu järsu kasvuga seoses Ukraina sõjapõgenike massilise sisserändega. Rahvusvahelise kaitse saaja tööellu sisseelamise ja tööl püsimise toetamiseks makstakse tööandjale rahvusvahelise kaitse saaja tööle võtmise korral tööalase mentorluse tasu ning hüvitatakse tema kvalifikatsiooni saamise, töötamisega seotud tõlketeenuse ja tööalase koolituse kulu. Tööalase mentorluse tasu makstakse ja kulud hüvitatakse isiku tööle võtmisel, kelle esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või ajutise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest, on möödunud vähem kui viis aastat. Kauem Eestis elanud rahvusvahelise kaitse saajad on tõenäoliselt juba mõnevõrra rohkem kohanenud ega vaja tööle asumiseks tavapärase tööturuteenuste kõrval täiendavaid meetmeid. Kõnealuse tegevuse raames rahastatakse tööandjate taotlusi, mis esitatakse töötukassale peale käesoleva TAT muudatuse jõustumist kuni 31.12.2023, sealhulgas on abikõlblikud taotluse aluseks olevad kulud, mis on tehtud enne taotluse esitamist, kui need vastavad muus osas TAT tingimustele. Punktiga 5 lisatakse uue tegevusega kaasnev väljundi- ja tulemusnäitaja, milleks on „COVID- 19 pandeemiaga võitluses toetatud osalejate arv“ sihttasemega 1705 ja „Tegevuses osalenud töötutest on 6 kuud pärast tegevuse lõppu hõives“ sihttasemega 50%. Mõlemad näitajad panustavad otseselt rakenduskava näitajatesse. Samuti korrigeeritakse tegevuse 2.4 väljundinäitaja sihttaset. Punktiga 6 sätestatakse uue tegevuse alusel makstava tööalase mentorluse tasu ja tööandjale hüvitatava tööalase koolituse kulu tingimused. Rahvusvahelise kaitse saaja tööellu sisseelamise ja tööl püsimise toetamiseks makstakse tööandjale rahvusvahelise kaitse saaja tähtajatu või vähemalt neljakuulise tähtajaga töölepinguga tööle võtmise korral rahvusvahelise kaitse saaja tööalase mentorluse tasu ühekordses summas, mille suuruseks on 75% kehtivast alampalgast (ehk 2022. a 490,5 eurot, 2023. a alampalga prognoosi (724 eurot) kohaselt 543 eurot. Tasu suuruse määramisel on lähtutud tööpraktika juhendaja tasu 2. kuu hüvitamise määrast. Eeldus on, et ajutise kaitse saaja ei vaja ulatuslikku väljaõpet töökohal nagu tööpraktikal oskusi omandav isik esimesel kuul, juhendamise vajadus on seotud pigem rahvusvahelise kaitse saaja (sh ajutise kaitse) eripäradega (kohanemine, keelebarjäär) ja seetõttu on juhendamine ja mentorlus vajalik, kuid mitte nii ulatuslik kui tööpraktika alguses. Tööalase mentorluse tasu saab tööandja taotleda nelja kuu jooksul isiku tööle võtmisest, et sisseelamise kulud tehtaks töötamise alguses, katseaja jooksul, kui need on kõige asjakohasemad. Samuti hüvitatakse tema kvalifikatsiooni saamise ja töötamisega seotud tõlketeenuse (kokku 500 eurot isiku kohta) ja eelneval kokkuleppel töötukassaga tööalase koolituse kulu (kokku 2500 eurot isiku kohta). Kvalifikatsiooni saamise ja töötamisega seotud tõlketeenuse ja tööalase koolituse kulu hüvitatakse ühe aasta jooksul tööle võtmisest. Punktiga 7 sätestatakse, et lisanduva tegevuse 2.41 raames makstav tööalase mentorluse tasu ning tööalase koolituse, kvalifikatsiooni saamise ja töötamisega seotud tõlketeenuse kulu hüvitamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013. Punktiga 8 täpsustatakse, et lõppmakse aluseks olevate kulude eest peab olema tasutud hiljemalt 31.12.2023 ning rakendusüksus teeb lõppmakse pärast lõpparuande kinnitamist. Punktiga 9 täpsustakse TAT eelarve muutmise tingimusi, sätestades, et eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et ühegi tegevuse kogutoetuse eelarvet summat ei ületata ning punktides 7.5.12.1 ja 7.5.12.2 nimetatud tingimused on täidetud. Punktiga 10 täiendatakse riskide tabelit uue tegevuse „Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine“ riskide ja maandusmeetmetega. 2 Punktiga 11 asendatakse TAT eelarve (lisa 1) käskkirja lisaga. Uue tegevuse jaoks vajaminevad rahalised vahendid leitakse teiste TAT tegevuste tekkinud ja prognoositavate jääkide arvelt. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV. TAT muudatuste mõjud Tegevus „Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine“ suurendab rahvusvahelise kaitse saajate, ajutise kaitse saajate ja Eestis töötamise õigusega rahvusvahelise kaitse taotlejate (edaspidi koos nimetatud rahvusvahelise kaitse saaja) tööhõives osalemist ning aitab kaasa nende lõimumisele Eesti ühiskonda. Tegevused toetavad tööandjate valmidust sihtrühma värvata ja aitavad seoses saabunud suure arvu Ukraina sõjapõgenikega leevendada teatud sektorite (eelkõige teenindus- ja müügivaldkond) tööjõupuudust. Kuigi tööandjate hoiakud on Ukraina sõjapõgenike suhtes valdavalt positiivsed ning on suur huvi neid tööle võtta ja aidata, võib suure arvu sarnase profiiliga sõjapõgenike tööturule kaasamine olla keeruline ja tööandjad võivad vajada abi nende kohanemisega seotud lisakulude katmisel. 27.04. seisuga on Eestis ajutise kaitse saanud 22 639 Ukraina sõjapõgenikku, neist ca 40% ehk 9000 inimest on tööealised. Töötuna arvel on 27.04 seisuga 4126 (st 8,7% kõigist registreeritud töötutest) ajutise kaitse saajat. Kõigist arvel olnutest on tööle rakendunud 782 inimest. 91,% töötuna registreeritud sõjapõgenikest on naised, 61% kõrgharidusega. Paljudel neist on eelnev töökogemus valdkonnas, kus Eestis töötamine eeldab Eesti keele oskust (kaubandus, klienditeenindus, toitlustus ja majutus, tervishoid jne). Erialaste oskuste täiendamise võimalus aitab paremini sobituda siinsete tööpraktikate ja ootustega. Tegevuse raames rakendatavad meetmed avaldavad otsest mõju sihtgrupi kohanemisvõimele, toetavad nende tööl püsimist, aitavad kaasa nende iseseisvale toimetulekule, mis omakorda vähendab kulusid töötushüvitistele, toimetulekutoetustele ning muule abile. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT raames osutatakse erinevaid teenuseid väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele, et soodustada nende tööturule jõudmist ja seal püsimist. Teenuseid pakub ja sihtrühmadega tegeleb Eesti Töötukassa, kes on toetuse saaja. Töötukassa töötleb isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks ja seaduste alusel. Andmed kogutakse inimestelt endilt või teistest riigi infosüsteemidest. Kõikidele isikuandmetega seotud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang. 3 Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib käesoleval juhul STS § 16 lõike 1 rakendusasutuse juhi poolt kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (GDPR 1 , isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Eesti Töötukassa töötleb isikuandmeid jätkuvalt olemasolevate seadusest tulenevate ülesannete piires. TAT tulemusel võib suureneda teatud ulatuses isikuandmete töötlemise maht, kui TAT abil jõuavad teenused ja toetused rohkemate abi vajavate inimesteni. Isikuandmete töötlemise ulatus ei muutu, andmekoosseisud on nimetatud seaduses ja täpsustatud andmekogu põhimääruses. Vastavalt STS § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõudeid on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal 2 ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D3 – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus on esitatud korraldusasutuse (KA) juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. TAT muudatuse tulemusel uuendatakse TAT tegevuse 2.4 „Minu esimene töökoht Eestis“ sisu ja tingimusi. Samas ei muutu töödeldavate andmete koosseis ega töötlemise eesmärgid. Andmekorje reeglites ja protseduurides muudatusi ei ole. Seetõttu võib muudatuste mõju isikuandmete töötlemisele lugeda väikeseks. V. TAT muudatuste jõustumine TAT muudatused jõustuvad üldises korras. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Käskkiri esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele. Rahandusministeerium ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Eesti Töötukassa kooskõlastas eelnõu märkustega, millega arvestati. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst) 2 http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7884&langId=en 3 http://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/Annex%20D%20%E2%80%93%20Practical%20guidance%20on%20d ata%20collection%20and%20validation.pdf 4  MINISTRI KÄSKKIRI 17.05.2022 nr 78 Tervise- ja tööministri 5. juuli 2021. a käskkirja nr 78 „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas tervise- ja tööministri 5. juuli 2021. a käskkirjaga nr 78 „Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.5.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Sõnastan punkti 1.2.2 üheteistkümnenda lõigu järgmiselt: „Rahvusvahelise kaitse saajad vajavad tööle saamiseks täiendavat tuge. Sihtrühmal on mitmeid takistusi tööturule suundumisel: sihtkohariigi keele oskuse puudumine, hariduse ja kvalifikatsiooni mittevastavus elukohariigi nõuetele või raskused selle tõendamisel. Samuti mõjutavad rahvusvahelise kaitse saaja töövalmidust läbielatud traumad ning töö saamise võimalusi ühiskonna ja tööandjate hoiakud sisserändajate suhtes. Senisele ELi kogemusele tuginedes läheb keskmiselt kuni viis aastat aega, et lõimida tööturule 27% kaitse saanutest, 5–9 aasta jooksul leiab töö 39%. Kuni 14 aasta jooksul leiab töö 56% kaitse saanutest ning pärast 20 aastat võrdsustub nende hõive üldise hõivemääraga.1 Eestis on peamisteks probleemideks töö leidmisel osutunud rahvusvahelise kaitse saanute ebapiisav eesti keele oskus, kohaliku eluoluga kohanemine. Need takistused võimenduvad majandussurutiste ajal, kus tööandjad värbavad vähem ning neil on valida suurema hulga tööjõu vahel.“. 2. Punkti 2.4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Teenuse eesmärk on suurendada rahvusvahelise kaitse saajate, ajutise kaitse saajate ja Eestis töötamise õigusega rahvusvahelise kaitse taotlejate (edaspidi koos nimetatud rahvusvahelise kaitse saaja) tööhõives osalemist ning aidata kaasa nende lõimumisele Eesti ühiskonda.“ 3. Punkti 2.4.2 täiendatakse järgmiselt: „Tegevust 2.4 rakendatakse töötukassale esitatud taotlustele, mille suhtes on töötukassa teinud kulude hüvitamise otsuse või sõlminud lepingu kuni 8. aprilli 2022 (kaasa arvatud).“. 4. Täiendan toetuse andmise tingimusi punktiga 2.41 järgmises sõnastuses: 1 Rahvusvahelise või humanitaarkaitse saajate lõimumine tööturule: poliitika ja head tavad. Koost. Euroopa rändevõrgustik (2016)  2 „2.41. Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine Teenuse eesmärk on suurendada rahvusvahelise kaitse saaja tööhõives osalemist, aidata kaasa nende iseseisvale toimetulekule ning kohanemisele ja lõimumisele Eesti ühiskonda. Rahvusvahelise kaitse saaja tööellu sisseelamise ja tööl püsimise toetamiseks makstakse tööandjale rahvusvahelise kaitse saaja tähtajatu või vähemalt neljakuulise tähtajaga töölepinguga tööle võtmise korral rahvusvahelise kaitse saaja tööalase mentorluse tasu ning hüvitatakse tema kvalifikatsiooni saamise, töötamisega seotud tõlketeenuse ja eelneval kokkuleppel töötukassaga tööalase koolituse kulu. Eelpool nimetatud tasu makstakse ja kulud hüvitatakse isiku tööle võtmisel, kelle esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või ajutise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest ei ole möödunud üle viie aasta. Tööalase koolituse kulu ei hüvitata, kui tööandja ja koolitaja on seotud isikud järgmiselt: - tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või talle kuulub vähemalt 50% koolitavast juriidilisest isikust või ta on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või - tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% tööandjaks olevast juriidilisest isikust, on koolituse lektor, õppejõud, juhendaja või muus taolises rollis või - koolitava juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liige või isik, kellele kuulub vähemalt 50% koolitava juriidilise isiku osadest või aktsiakapitalist või isik, kes on ise koolitaja füüsilisest isikust ettevõtjana või tööandjaga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, on tööandjaks oleva juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liikme või vähemalt 50% omaniku abikaasa, vanem või laps või neid seob ühine majapidamine. 2.41.1. Sihtrühm Töötavad rahvusvahelise kaitse saajad. 2.41.2. Tegevuse üldajaraam Tegevust rakendatakse pärast käesoleva muudatuse jõustumist esitatud taotlustele kuni 31.12.2023, sealhulgas on abikõlblikud taotluse aluseks olevad kulud, mis on tehtud enne taotluse esitamist, kui need vastavad muus osas TAT tingimustele. 2.41.3. Tegevuse elluviija Eesti Töötukassa“. 5. Asendan punkti 3 tabeli järgmise tabeliga: Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Selgitus (viide TAT (2023) punktile, missugusest tegevusest kujuneb) Rakenduskava COVID-19 0 7303 Tegevuste 2.1, 2.2, 2.3, 2.4 ja (meetme pandeemiaga 2.41 näitaja tegevus 16.1.1) võitluses väljundinäitaja toetatud (TAT tulemus- osalejate arv näitaja)  3 Rakenduskava Osalejad, kes 0 45% Tegevuste 2.2, 2.3, 2.4 ja 2.41 (meetme on asunud kuue näitaja tegevus 16.1.1) kuu jooksul tulemusnäitaja pärast programmist lahkumist tööle, sh füüsilisest isikust ettevõtjana Rakenduskava Osalejad, kes 0 3334 Tegevuse 2.1 näitaja (meetme säilitavad oma tegevus 16.1.1) töö kuue kuu tulemusnäitaja jooksul pärast koolitust TAT- Tegevus 2.1. Töötuse ennetamine spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Väljundinäitaja COVID-19 0 4446 Panustab otseselt pandeemiaga rakenduskava võitluses väljundinäitajasse toetatud osalejate arv Tulemusnäitaja Osalejate arv, 3334 Panustab otseselt kes on jätkuvalt rakenduskava hõives 6 kuud tulemusnäitajasse pärast tööturuteenuse saamist TAT- Tegevus 2.2. Piirkondlik töökoha loomise toetus spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Väljundinäitaja COVID-19 0 586 Panustab otseselt pandeemiaga rakenduskava võitluses väljundinäitajasse toetatud osalejate arv Tulemusnäitaja Osakaal 0 10% osalejatest, kelle tööalase koolituse kulu on hüvitatud Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 60% Panustab otseselt kuud pärast rakenduskava tööturuteenuste tulemusnäitajasse saamist on hõives TAT- Tegevus 2.3. Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset spetsiifilised vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate väljundi- ja isikute töölesaamise toetamine tulemusnäitajad Väljundinäitaja COVID-19 0 562 Panustab otseselt pandeemiaga rakenduskava võitluses väljundinäitajasse toetatud osalejate arv  4 Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 20% Panustab otseselt kuud pärast rakenduskava tööturuteenuste tulemusnäitajasse saamist on hõives TAT- Tegevus 2.4. Minu esimene töökoht Eestis spetsiifilised väljundi- ja tulemusnäitajad Väljundinäitaja COVID-19 0 78 Panustab otseselt pandeemiaga rakenduskava võitluses väljundinäitajasse toetatud osalejate arv Tulemusnäitaja Tegevuses 0 60% Panustab otseselt osalenud rakenduskava töötutest on 6 tulemusnäitajasse kuud pärast tegevuse lõppu hõives TAT- Tegevus 2.41 Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise spetsiifilised toetamine väljundi- ja tulemusnäitajad Väljundinäitaja COVID-19 0 1705 Panustab otseselt pandeemiaga rakenduskava võitluses väljundinäitajasse toetatud osalejate arv Tulemusnäitaja Tegevuses 0 50% Panustab otseselt osalenud rakenduskava töötutest on 6 tulemusnäitajasse kuud pärast tegevuse lõppu hõives TAT- Tegevus 2.5. Tööturukoolituse metoodika arendamine ja spetsiifilised nõustamisvara koostamine väljundi- ja tulemusnäitajad Väljundinäitaja Tööturukoolituse jah/ei õppekavad on arendatud ning nõustamisvara koostatud 6. Täiendan toetuse andmise tingimusi punktidega 7.2.4.14 ja 7.2.4.15 järgmises sõnastuses: „7.2.4.14 tegevuse 2.41 sihtrühma kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja tööandjale ühekordselt makstav tööalase mentorluse tasu 75% töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Tööalase mentorluse ühekordset tasu võib maksta nelja kuu jooksul rahvusvahelise kaitse saaja tööle asumisest tööandja juures; 7.2.4.15 tegevuse 2.41 sihtrühma kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja tööandjale hüvitatav tööalase koolituse kulu kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga) ning kvalifikatsiooni saamise ja töötamisega seotud tõlketeenusega seotud kulud kokku kuni 500 euro (koos käibemaksuga) ulatuses töötaja kohta ühe aasta jooksul töötaja tööle asumisest või tähtajaliselt töölevõtmise korral töösuhte tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui ühe aasta jooksul töötaja tööle asumisest.“. 7. Sõnastan punkti 7.3.1 järgmiselt:  5 „7.3.1. TAT punktis 2.2 sätestatud piirkondlik töökoha loomise toetus ja tööandjale koolituskulu hüvitamine, punktis 2.3 sätestatud ettevõtluse alustamise toetus, ettevõtluse toetamine ning tööruumide ja -vahendite kohandamine, punktis 2.4 sätestatud palgatoetus, tööalase mentorluse tasu ning eesti keele koolituse, kvalifikatsiooni saamise ja töötamisega seotud tõlketeenuse kulu hüvitamine, punktis 2.41 sätestatud tööalase mentorluse tasu ning tööalase koolituse, kvalifikatsiooni saamise ja töötamisega seotud tõlketeenuse kulu hüvitamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), komisjoni määrusega (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), ning komisjoni määrusega (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54).“. 8. Sõnastan punkti 7.4.12 järgmiselt: „7.4.12. Lõppmakse taotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega ja RÜ teeb lõppmakse pärast lõpparuande kinnitamist. Makse aluseks olevad kulud peavad olema tasutud hiljemalt 31.12.2023.“. 9. Sõnastan punkti 7.5.12 järgmiselt: „7.5.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et ühegi tegevuse kogutoetuse eelarve summat ei ületata, kui: 7.5.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.5.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot.“. 10. Asendan punkti 8 tabeli järgmise tabeliga: TAT üldised riskid Tegevus riski maandamiseks Sihtrühmade vähene teadlikkus ja Aktiivne teavitustöö sihtrühmadele sobivate motiveeritus tegevustes osaleda. kanalite kaudu, tegevuste pakkumine lähtuvalt individuaalsetest vajadustest, motiveerimine enne tegevustes osalemist. Töötuse ennetamine Töötuse riskirühma kuuluvad töötajad ei teadvusta oskuste arendamise vajadust, sihtrühmani on keeruline jõuda. Pidev teavitustöö ning kampaaniad, Töötajate võimalused ja motivatsioon tutvustamaks pakutavaid oskuste arendamise koolitustel osaleda võib olla väiksem, võimalusi ja julgustamaks neid kasutama. kuna ebasoodsas tööturuolukorras, kus töökoha säilimine võib olla ohus või töökoormus võib olla suurenenud, on keerulisem ühitada töötamist ja koolitusel osalemist. Koostöö koolituse pakkujatega, et teadvustada töötajate vajadusi.  6 Töötavatele inimestele sobivate koolitusvõimaluste vähesus. Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute töölesaamise toetamine 1. Sihtrühma vähene teadlikkus teenuste Aktiivne teavitustöö sihtrühmale sobivate kasutamise võimalusest. kanalite kaudu. 2. Teenust kasutanud ennetähtaegse Ennetähtaegse vanaduspensioni ja vanaduspensioni või päästeteenistuja päästeteenistuja toetuse saajate teavitamine toetuse saaja otsustab siiski tööle mitte enne teenuse kasutamise otsustamist sellest, et minna ja pensionist mitte loobuda. töötamise korral pensioni ei maksta. Töölesaanute osakaal jääb Teenuse pakkumisele eelneb töölesaamist prognoositust väiksemaks (nt soodustavate ja takistavate asjaolude sihtrühma terviseprobleemide tõttu). hindamine, et teenuse valik toetaks maksimaalselt konkreetse vanaduspensioniealise inimese rakendumist. Tööandjad ei ole huvitatud Aktiivne koostöö tööandjatega (sh vanaduspensioniealiste, teavitusüritused, messidele kaasamine, ennetähtaegse vanaduspensioni ja koostöölepete sõlmimine jms). päästeteenistuja toetuse saajate töölevõtmisest. Seda eriti kriisijärgsetes/-aegsetes ebakindlates majandusoludes, kus värvata on võimalik suurema hulga vaba tööjõu seast. Minu esimene töökoht Eestis Tööandjad ei ole huvitatud Aktiivne koostöö tööandjatega (sh rahvusvahelise kaitse saajate teavitusüritused, messidele kaasamine, töölevõtmisest. koostöölepete sõlmimine jms). Rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine Tööandjad ei ole huvitatud Aktiivne koostöö tööandjatega (sh rahvusvahelise kaitse saajate teavitusüritused, messidele kaasamine, töölevõtmisest. koostöölepete sõlmimine jms). Tööandjate vähene teadlikkus teenuste kasutamise võimalusest. Tööturukoolituse õppekavade väljatöötamine ja oskuste arendamise seminarid ning nõustamisvara koostamine  7 Sektorisse kuuluvad töötajad ja Aktiivne koostöö sektori erialaliitude ja tööotsijad ei teadvusta oskuste tööandjatega, sihtrühma teavitamine. arendamise vajadust, Seminaridel osalemise motivatsioon ja Seminaride sisustamisel lähtutakse tööalastest võimalused on piiratud, kuna töötamist vajadustest ning oskuste arendamiseks ja õppimist võib olla keeruline ühitada. kasutatakse atraktiivseid ja interaktiivseid meetodeid. Seminare korraldatakse ka veebipõhistena, et suurendada osavõttu. Piirkondlik töökoha loomise toetus Sihtrühma vähene teadlikkus teenuste Inimeste ja tööandjate teavitamine uuest kasutamise võimalusest. teenusest, aktiivne koostöö ettevõtlust toetavaid meetmeid pakkuvate asutustega (EAS, Kredex, Tööandjad ei ole huvitatud toetuse RTK). kasutamisest. Tööandjad on kriisijärgsetes/-aegsetes ebakindlates majandusoludes värbamistega Koolituse hüvitamine võimaldab töötajaid ettevaatlikud. vastavalt vajadusele koolitada. Tööandjad ei leia töötute seast sobivaid töötajaid. 11. Asendan lisa 1 „REACT eelarve kulukohtade kaupa“ lisaga 1 „REACT eelarve kulukohtade kaupa“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister