Ettepanekute küsimine Antsla valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta

Antsla Vallavalitsus Koostöö tegijad ja kaasatud isikud Teie nr Meie 02.09.2020 nr 7-1/1/800 Ettepanekute küsimine Antsla valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta Antsla Vallavolikogu algatas 25.09.2018 otsusega nr 67 Antsla valla üldplaneeringuja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Lähtudes planeerimisseaduse § 81 lõikest 1 esitame Teile Antsla valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (LS ja KSH VTK) ettepanekute saamiseks. Palume Teil ettepanekud esitada 30 päeva jooksul kirja saamisest. Lisad Antsla ÜP LS ja KSH VTK Antsla valla ülevaade lisa 2 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Avo Kirsbaum vallavanem Ester Hommik maa- ja planeeringute spetsialist tel 5540530 [email protected] ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ F. R. Kreutzwaldi 1 Telefon 785 5164 Arvelduskonto EE631010402011665006 66403ANTSLA E-post: [email protected] SEB Pank Registrikood 75010418 www.antsla.ee  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast LISA 2 – ÜLEVAADE ANTSLA VALLAST Antsla valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. Asend 3 2. Asustus ja rahvastik 3 3. Sotsiaalne taristu 6 4. Ettevõtlus 6 5. Puhke- ja külastustaristu 7 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus 8 6.1. Radoonioht 9 7. Kaitstavad loodusobjektid 10 7.1. Kaitsealad 12 7.2. Hoiualad 17 7.3. Kaitsealused liigid 18 7.4. Püsielupaigad 19 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid 20 7.6. Kohalikul tasandil kaitstavad objektid 21 8. Natura 2000 võrgustiku alad 22 9. Vääriselupaigad 27 10. Taimestik ja loomastik 27 10.1. Metsad 27 10.2. Sood 28 10.3. Niidud 28 10.4. Loomastik 28 11. Rohevõrgustik 28 12. Põhjavesi 31 12.1. Põhjavee kaitstus 31 12.2. Hajukoormus 32 12.3. Punktkoormus 33 13. Pinnavesi 33 13.1. Vooluveekogud 35 13.2. Seisuveekogud 38 14. Maaparandussüsteemid 51 15. Üleujutusohuga alad 51 16. Väärtuslik põllumajandusmaa 51 17. Väärtuslik maastik 52 18. Kultuuriväärtused 52 18.1. Kultuurimälestised 52 18.2. XX saj arhitektuuripärandi objektid 56 18.3. Maaehituspärandi objektid 58 18.4. Miljööväärtuslikud alad 58 19. Pärandkultuuri objektid 58 20. Kalmistud 60 21. Maavarad ja maardlad 60 1  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast 22. Taristu 62 22.1. Teedevõrk 62 22.2. Raudtee 64 22.3. Lennuväli 64 22.4. Vee- ja kanalisatsioonivõrk 64 22.5. Sademevesi 67 22.6. Tuletõrje veevõtukohad 67 22.7. Soojavarustus 67 22.8. Elektrivõrk 68 22.9. Sidevõrk 68 23. Taastuvenergeetika 69 24. Jäätmemajandus 70 25. Keskkonnaohtlikud objektid ja ohtlikud ettevõtted 71 25.1. Keskkonnaohtlikud objektid 71 25.2. Ohtlikud ettevõtted 71 26. Riigikaitselised ehitised 72 27. Müra 72 28. Välisõhu kvaliteet 72 INFOALLIKAD 74 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus on kajastatud seisuga juuni 2020. Seda dokumenti ei uuendata edaspidise üldplaneeringu protsessi käigus pärast LS ja KSH VTK valmimist. Kui üldplaneeringu koostamise käigus ilmneb uusi asjaolusid, mis mõjutavad planeeringulahenduse koostamist, arvestatakse nendega planeeringu koostamise käigus. 2  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast 1. Asend Antsla vald asub Võrumaa lääneosas (Joonis 1). Valla keskuse - Antsla linna - kaugus Võru linnast on 34 km, Valga linnast 37 km ja Otepää linnast 40 km. Valla pindala on 410 km². Vald piirneb Valgamaa Otepää ja Valga vallaga, Põlvamaa Kanepi vallaga, Võrumaa Võru ja Rõuge vallaga. Antsla vallas on üks vallasisene linn, kaks alevikku (Kobela ja Vana-Antsla) ning 38 küla. Tänane Antsla vald moodustati 2017. aasta oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste volikogude korraliste valimiste tulemusena Antsla ja Urvaste valdade ühinemisel. Joonis 1. Antsla valla asend1 Maastikuliselt jääb Antsla vald Otepää kõrgustiku, Võru-Hargla nõo, Karula kõrgustiku ja Valga nõo piirimaile, mis muudab looduse ja maastikud vaheldusrikkaks. Kui valla keskosas Antsla ümbruses ning osaliselt ka põhjaosas on valdavalt avatud kultuurmaastikud, siis lõunaosas vahelduvad metsased kuppelmaastikud soostunud nõgude ja jõgede orgudega. Valla põhjaosa läbib loode- kagusuunaliselt üle 10 km pikkune Urvaste ürgorg, kus voolab Visula jõgi ning asub mitmeid järvi: Visela järv (ka Restu-Madise järv), Punde järv, Uhtjärv, Luhasoo järv. Valla lõunaosa suurim veekogu on Ähijärv. Looduslikud tingimused määravad ka asustuse paiknemise – suurem osa asustusest on koondunud valla keskossa, seevastu põhja- ja lõunaosas on asustus hõre. 2. Asustus ja rahvastik Antsla vallas on 41 asulat, neist üks linn, kaks alevikku – Kobela ja Vana-Antsla ning 38 küla (Tabel 1). Rahvastikuregistri andmetel oli seisuga 01.07.2020 vallas 4438 elanikku. Valla keskuses – Antsla linnas elas 1272 elanikku ehk 29% kogu valla elanikest. Tabel 1. Elanike arv Antsla valla asulates (allikas: Rahvastikuregister 13.07.2020) Asula Elanikke Antsla linn 1272 Kobela alevik 326 1 Maa-ameti kaardirakendus 3  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Tsooru küla 209 Kraavi küla 199 Uue-Antsla küla 184 Vaabina küla 175 Vana-Antsla alevik 175 Lusti küla 169 Kuldre küla 167 Urvaste küla 90 Lümatu küla 87 Kõlbi küla 84 Kollino küla 83 Oe küla 78 Uhtjärve küla 76 Säre küla 75 Visela küla 75 Rimmi küla 71 Ruhingu küla 71 Taberlaane küla 69 Pihleni küla 61 Savilöövi küla 54 Kassi küla 52 Roosiku küla 52 Antsu küla 50 Kaika küla 47 Kikkaoja küla 36 Mähkli küla 35 Ähijärve küla 35 Jõepera küla 31 Luhametsa küla 30 Kirikuküla küla 29 Koigu küla 28 Viirapalu küla 28 Anne küla 21 Haabsaare küla 20 Soome küla 19 Toku küla 19 Litsmetsa küla 14 Madise küla 14 Piisi küla 2 Valla täpsus 26 Antsla valla elanikkond on viimase 10 aastaga tervikuna vähenenud 14,2% võrra (joonis 2) ja seda nii väljarände kui ka negatiivse loomuliku iibe tõttu. Aastatel 2015-2019 on vähenemine olnud keskmiselt 40 inimest aastas. 4  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast 5400 5200 5000 4800 4600 4400 4200 4000 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Joonis 2. Antsla valla elanike arv 2010-2020 (allikas: Rahvastikuregister) Valla rahvastikupüramiidilt (Joonis 3) hakkab silma fertiilses eas naiste väiksem osatähtsus võrreldes Eesti keskmisega, mis omakorda tingib madalama laste arvu. 2020. aasta 1. jaanuari seisuga on valla rahvastikust 63,2% tööealised (vanuses 15-64), 13,6% tööeast nooremad (vanuses 0-14) ja 26,6% tööeast vanemad (vanuses 65+). Sellest tingituna on ka demograafiline tööturusurveindeks2 madal 0,61 (Eesti keskmine 0,85) ning ülalpeetavate määr kõrge 58,1% (Eesti keskmine 55%) (01.01.2020 Statistikaameti andmed). 2 Indeks mõõdab eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte ja sealt vanuse tõttu välja langevate inimeste suhet. Kui indeks on ühest suurem, siis siseneb tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanuse tõttu potentsiaalselt välja langeb. 5  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Joonis 3. Antsla valla rahvastikupüramiid 01.01.2020 seisuga (allikas: Statistikaamet) 3. Sotsiaalne taristu Valla sotsiaalne taristu vastab erinevate ea- ja sotsiaalsete gruppide vajadustele. Alushariduse asutusi on kaks: lasteaed „Sipsik“ Kuldre Koolis ja Lusti Lasteaed Lusti külas. Lasteaiast siirdutakse Antsla Gümnaasiumi ja Kuldre Kooli. Antsla Gümnaasiumi juures on täismõõtmetes staadion, Kuldre koolil on staadion. Lisaks nimetatud kahele munitsipaalkoolile asub vallas üks riigikool – Urvaste kool erivajadustega lastele. Huviharidust pakub Antsla Muusikakool ning noortekeskused on Antslas ja Kuldres ning noortetuba Tsooru rahvamajas. Kõikidele eagruppidele pakuvad huvitegevust kultuuriasutused ning mitmed MTÜ-d. Suurimad on Antsla Kultuuri- ja spordikeskus Antsla linnas ning rahvamajad Uue-Antslas ja Tsoorus. Piirkondlikud seltsimajad on Urvastes, Kaikal ja Kobelas ning raamatukogud Antslas, Kuldres, Urvastes, Vaabinas Kobelas, Tsoorus ja Haabsaares. Sotsiaalhoolekanne on koondunud Antsla Tervisekeskusesse endise Antsla Haigla hoones, kus asuvad 35-kohaline hooldekodu ja päevakeskus. 2020. aastal sai valmis esmatasandi tervisekeskus Antsla linnas, kus on ruumid perearstidele ja eriarstidele (hambaarst jt). Antslas on kiirabibrigaad, mis kuulub Lõuna-Eesti Haigla AS kiirabi koosseisu. Päästeameti riiklik komando asub Antsla linna piiril Kraavi külas. Ainus vabatahtlik päästekomando tegutseb Tsooru kandis. Vajalik on kaasaegse päästekeskuse hoone rajamine Antslasse, milles saaks ruumid ka kiirabibrigaad. Valda teenindab Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Kagu politseijaoskonna Antsla konstaablipunkt. 6  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast 4. Ettevõtlus Antsla vallas oli 2018.a. äriregistri kontaktaadressi järgi 257 äriühingut. Nii töötajate arvu, käibe kui ka ekspordi järgi on olulisim valdkond töötlev tööstus (vt Tabel 2). Ettevõtete jaotus valdkonniti (allikas: Äriregister 2018. a) . Sealjuures annab valla suurim tööstusettevõte AS Antsla-Inno umbes 2/3 töötleva tööstuse töökohtadest, 2/3 ekspordist ja poole käibest. Olulisemad ettevõtlusvaldkonnad on veel ehitus, veondus ja laondus ning hulgi- ja jaekaubandus koos mootorsõidukite ja mootorrataste remondiga. Enamik ettevõtteid on alla 10 töötajaga mikroettevõtted. Üle 10 töötajaga ettevõtteid on 15. Veerand kõigist ettevõtetest paikneb Antsla linnas. Tabel 2. Ettevõtete jaotus valdkonniti (allikas: Äriregister 2018. a) Valdkond Ettevõtteid Töötajaid Käive Eksport Töötlev tööstus 22 302 20425161 15877975 Hulgi- ja jaekaubandus; 25 102 13319494 1895711 mootorsõidukite ja mootorrataste remont Veondus ja laondus 16 80 9982606 1757637 Ehitus 31 118 5427073 1875113 Põllumajandus 52 72 4364428 8174 Muud teenindavad tegevused 12 16 1835567 309153 Haldus- ja abitegevused 8 52 934519 0 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 3 27 743094 0 Kinnisvaraalane tegevus 11 12 599306 247661 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane 19 4 390349 0 tegevus Majutus ja toitlustus 6 7 268198 0 Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 8 7 181389 0 Haridus 5 3 121967 3348 Mäetööstus 1 2 18505 5616 Finants- ja kindlustustegevus 3 0 16805 0 Info ja side 4 1 8207 0 Veekogumine, -töötlus ja -varustus 1 0 4442 0 Põllumajanduses on tegevad 52 ettevõtet, neist ligikaudu pooled tegelevad teravilja või muu taimekasvatusega. Loomakasvatusega tegelevaid ettevõtteid on 10, kuid osa Antsla valla farme kuulub ka mujal registreeritud ettevõtetele. PRIA 3 andmetel on Antsla vallas 95 loomapidamisala, 140 loomapidamishoonet ja kaks vesiviljelusettevõtet 4. Enim peetakse veiseid (108 objekti), hobuseid (14), lambaid (29) ja mesilasi (78). Vallas on ka kahe põllumajandusettevõtja sigalad asukohtadega Savilöövi ja Madise külades. Suurema loomapidamisintensiivsusega hakkab silma Rimmi küla, kus on 20 erinevat loomapidamisala või -hoonet. 3 PRIA veebirakendus. Kättesaadav: https://kls.pria.ee/kaart/ 4 Kajastatakse kõiki loomapidamisobjekte sõltumata sellest, kas on tegemist isiklikuks tarbeks peetavate loomade või ettevõtlusega. 7  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast 5. Puhke- ja külastustaristu Võru maakonnaplaneeringu5 kohaselt on kõrge puhkeväärtusega piirkonnad Võru maakonnas seotud järvi ümbritsevate maastike ja metsadega. Kõrge puhkeväärtusega piirkondadena nähakse ka maakonnaplaneeringus toodud väärtuslikke maastike ning supelrandu ja supluskohti. Antsla vallas on sellisteks piirkondadeks: Karula - Kaika, Urvaste ürgorg - Pokumaa ning Tsooru - Vana- Roosa. Antsla vald jääb RMK Haanja ja Põlva-Võru külastusaladele jagunedes Karula rahvuspargi ja Haanja-Karula puhkeala vahel. Karula on enim tuntud Kaika kuplistiku, aga ka oma metsarohkuse poolest. Metsade vahel on peidus väikseid järvesilmi ja soid, metsa avastama juhatavad jalgsi ja rattaga läbitavad matkarajad. Haanja-Karula puhkeala ümbritseb kahte suuremat kaitseala – Karula rahvusparki ja Haanja loodusparki, olles nende puhveralaks ning võimaldades hajutada külastuskoormust. Puhkeala pakub mitmekülgseid võimalusi Lõuna-Eesti kuppelmaastiku ja selle eripäraga tutvumiseks. Rohkesti on puhkamisvõimalusi pakkuvaid metsajärvi. Ala väärtusi aitavad tutvustada eriilmelised loodusrajad, saab matkata jalgsi või jalgrattaga 6. Suurem osa RMK puhketaristust on seotud Karula Rahvuspargiga ja paikneb Ähijärve kallastel või lähedal (Joonis 4), kus lõppeb RMK Matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve haru. RMK puhkeobjektide hulka kuuluvad Ähijärve, Veski, Alakonnu ja Mäekonnu lõkkekohad, Suuremäe telkimisala, Ähijärve puhkekoht ning Karula rahvuspargi külastuskeskus. Kohaliku tähtsusega puhke- ja sportimisvõimalused on suuremates asulates: staadion ja spordisaalid Antslas ning Kuldres, multifunktsionaalne spordiväljak Antsla linnas, discgolfi rajad Antslas, Uue-Antslas ja Tsoorus, lasketiir Antsla gümnaasiumis, valgustatud terviserada Kasumetsas. Supluskohad on Suur Boosejärve, Ülemise järve, Uhtjärve, Nässmõisa paisjärve, Mõtskonna järve, Ähijärve ja Lõõdla järve ääres. Vaba aja veetmise ja liikumisharrastustega tegelemise võimalused on ka Karula rahvuspargis, Nõiariigis, Liikluslinnas ja Pokumaal. Huvilistele on avatud mitmed loodusrajad 7: Ähijärve teerada (haldaja RMK), Karula pikk jalgrattarada (RMK), Karula lühike jalgrattarada (RMK), Karula pikk jalgsimatkarada (RMK), Kasumetsa terviserada (omavalitsus), Metsamoori pargi matkarajad (eraomanik), Uhtjärve matkarada (Uhtjärve Ürgoru Nõiariik OÜ) ja Pokumaa matkarajad (Pokumaa SA). 5 Võru maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19384801/V %C3%B5ru+maakonnaplaneering_seletuskiri.pdf/2e843c06-2e63-4e0a-99c7-60db5ce1e0bc 6 RMK Haanja ja Põlva-Võru külastusalad. Külastuskorralduskava 2020-2029. Riigimetsa Majandamise Keskus Külastuskorraldusosakond. Kättesaadav: dshttps://media.rmk.ee/files/Haanja%20ja%20P %C3%B5lva_V%C3%B5ru%20k%C3%BClastusalade%20k%C3%BClastuskorraldukava.pdf 7 Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad“. Võru Maavalitsus, 2013 8  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Joonis 4. RMK külastuskorraldusliku taristu paiknemine Karula Rahvuspargi piires, väljavõte külastuskorralduskavast8 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus9 10 Antsla vallas võib eristada kolme erinevat maastikuvööndit: ● Antsla valla põhjaosa paikneb Otepää kõrgustiku lõunanõlval, mis Lõõdla järve kohal läheb sujuvalt üle edela-kirde suunaliselt kulgevaks Karula kõrgustikuks. Viljakate muldadega valla põhjaosa kujutab endast lamm- ja moldorgudest läbitud tasast või vähe lainjat lavamaad. Valla kirdeosa läbib maaliline Urvaste ürgorg, milles asuvad neli järve: Lõõdla, Uhtjärv, Punde ja Restu-Madissõ järv. Ürgorust põhja poole jäävad alad on valla kõrgeim osa; ● Rohkete väikeste ümarate kuplitega Karula kõrgustik läbib valla keskosa edela-kirde suunas. Karula kõrgustikul eristuv Kaika kuplistik on Eesti kõige iseloomulikum kuppelmaastik. Kuplite ala ümbritseb väikekünklik pinnamood, kus lisaks mõhnadele leidub ka moreenkünkaid. Kõrgustiku liivakivist aluspõhja katavad mandrijää poolt kuhjatud setted. Metsade ja niitudega kaetud kuplid paiknevad kas külg-külje kõrval või hajusalt, nende vahel on sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Suurimate kuplite-küngaste- mägede suhteline kõrgus ulatub Haabsaare – Kaika ümbruses 40 meetrini; 8 RMK Haanja ja Põlva-Võru külastusalad. Külastuskorralduskava 2020-2029. Riigimetsa Majandamise Keskus Külastuskorraldusosakond. Kättesaadav: dshttps://media.rmk.ee/files/Haanja%20ja%20P %C3%B5lva_V%C3%B5ru%20k%C3%BClastusalade%20k%C3%BClastuskorraldukava.pdf 9 Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030. Alkranel OÜ, 2019. Kättesaadav: https://antsla.kovtp.ee/documents/378714/23159804/Antsla+valla+ %C3%9CVKA+kava+2019-2030.pdf/3885419e-9523-4dd0-927a-040587279dd1 10 Antsla valla arengukava aastateks 2019-2030, 2018 9  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast ● Karula kõrgustikust lõuna ja kagu suunas madaldub maastik Hargla nõkku. Vahelduva ja mitmekesise reljeefiga maastik on hea eeldus järvede rohkusele – Mähkli järv, Suur- ja Väike Saarjärv, Ähijärv (174 ha) ja Suur Pehmejärv (40 ha). Antsla vald liigitatakse füüsilis-geograafilise maastiku alusel Karula kõrgustiku rajooni. Geomorfoloogiliselt kujutab ala endast kuplistikku, kus absoluutkõrgused ulatuvad 80-100 meetrini üle merepinna, üksikud kõrgemad tipud ulatuvad 150-160 m üle merepinna. Kvaternaarisetete paksus on kõrgustiku äärealadel 20 m piires, keskosas 30-60 m. Geneetiliselt on setete näol tegemist valdavalt fluvio- ja limnoglatsiaalsete liivade ja kruusadega, millest koosnevad nii kuplid kui ka tasased alad – sandurid, deltad. Geoloogiliste puurimiste käigus on pinnakattest leitud nelja jääaja moreene ja setteid. Moreenidest kõige ülemine on punakaspruun rähksavi, sellele järgneb hall ja seejärel pruun rähksavi. Pinnakattes esineb kõikjal põhjavesi, mis kuplitevahelistes nõgudes ja sanduri aladel esineb 1-2 m sügavusel, kuplitel (Ähijärve, Kaika, Lüllemäe ümbruses) 10 ja enamgi meetri sügavusel. Aluspõhja moodustavad keskdevoni (D 2) Burtnieki (ala kirde- ja idaosas) ning Gauja lademe liivakivid, aleuroliidid ja savid. Vahetult Devoni kivimite alla jäävad Ordoviitsiumi ajastu kesk- ja hilisperioodil settinud setted ehk siis praegused dolomiidid ja dolomiidistunud liivakivid ning liivakivid. Nende kihtide all paiknevad omakorda Kambriumis settinud liivad ja savid, mis on praegusajaks muutunud liivakivideks ja aleuroliitideks. Kambriumi ladestu kivimite paksus jääb vahemikku 20–45 meetrit. Kambriumi kihtide all lamavad Ediacara ladestu terrigeensed kivimid. 6.1. Radoonioht11 Pinnases otsemõõdetud radoonisisalduse järgi jääb radoonisisaldus Antsla valla territooriumi pinnastes vahemikku madalast (0-10 kBq/m3) kõrgeni (>50 kBq/m3)12 13 (Joonis 5). Valdavalt on tegemist madala ja normaalse radoonisisaldusega pinnaseõhus. ÜP-s seatakse tingimused, millega kõrge radooniohuga piirkondades tuleb ehitiste kavandamisel arvestada. 11 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, 2017. Kättesaadav: http://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf 12 13 Kokku eristatakse 4 pinnaseõhu radooniohutaset: 1) 0–10 kBq/m³ madal; 2) 10–50 kBq/m³ normaalne; 3) 50–250 kBq/m³ kõrge ja 4) > 250 kBq/m³ ülikõrge (Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, 2017). 10  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Joonis 5. Radooni sisaldus pinnaseõhus Antsla valla territooriumil 14 7. Kaitstavad loodusobjektid Looduskaitseseaduse15 § 4 lg 1 alusel on kaitstavad loodusobjektid: ● kaitsealad; ● hoiualad; ● kaitsealused liigid ja kivistised; ● püsielupaigad; ● kaitstavad looduse üksikobjektid; ● kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Teave Antsla vallas asuvate kaitstavate loodusobjektide kohta pärineb Keskkonnaregistrist (kaitsealade kirjeldused ja joonised)16 ja Eesti Looduse Infosüsteemist EELIS (jooniste koostamisel kasutatud kaardikihid)17. Nimetatud kaitstavatest loodusobjektidest ei leidu Antsla valla territooriumil kaitstavaid kivistisi. Kaitstavaid loodusobjekte (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad) leidub vallas kokku 5353 hektaril (sellest 5125 ha moodustab Karula rahvuspark) ja need moodustavad 13,1% valla territooriumist. Ülevaade Antsla vallas kaitstavate loodusobjektide paiknemisest on esitatud Joonis 6. EELIS-e andmetel (seisuga 10.06.2020) on Antsla vallas projekteerimisel üks looduskaitseala (vt ptk 7.1) ja kaks kaitstavat looduse üksikobjekti (vt ptk 7.5). 14 Eesti Geoloogiakeskus. 2017. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Kättesaadav: https:// www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf 15 Looduskaitseseadus (RT I, 06.05.2020, 17) 16 Keskkonnaregister, seisuga 10.06.2020 17 EELIS, seisuga 10.06.2020 11  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Kaitstavate loodusobjektide säilitamist ja looduskaitse seisukohast oluliste alade kasutamist reguleerib looduskaitseseadus. Kaitsealade kaitse-eesmärk ja kaitsekord on sätestatud alade põhiste kaitse-eeskirjadega, hoiualadel ja püsielupaikades vastavate määruste 18 ja looduskaitseseaduse alusel. Kaitstavate alade kaitset korraldatakse kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavadega. ÜP koostamisel arvestatakse õigusaktidest tulenevate nõuetega kaitstavate loodusobjektide kaitseks. Joonis 6. Kaitstavad loodusobjektid Antsla vallas (aluskaart: Maa-amet, 2020) 19 18 Hoiualade kaitse alla võtmine Võru maakonnas (RT I, 23.04.2014, 13) 19 EELIS, seisuga 17.06.2020 12  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast 7.1. Kaitsealad Antsla valla territooriumil on kaheksa kaitseala. EELIS-e andmetel (seisuga 10.06.2020) on Antsla vallas projekteerimisel Metsavajakute looduskaitseala, mis asub Antsla vallas Jõepera külas kahe lahustükina ning koosneb paljudest lahustükkidest üle terve Eesti (keskkonnaregistri kood puudub). LOODUS- JA MAASTIKUKAITSEALAD, RAHVUSPARGID ● Karula rahvuspark (registrikood KLO1000242) asub osaliselt Antsla vallas – valla edelaosas Haabsaare, Kaika, Jõepera, Ähijärve, Mähkli, Soome, Tsooru ja Viirapalu külas, lisaks Rõuge vallas ja Valgamaal Valga vallas (joonis 7). Kaitseala pindala on 12 364,3 ha, millest veeosa pindala 388,3 ha. Karula rahvuspargi kaitse-eesmärk ja kaitsekord on kehtestatud Karula rahvuspargi kaitse- eeskirjaga20. Karula rahvuspargi kaitset korraldatakse dokumendi „Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava 2008-2018“ alusel, uus kava perioodiks 2019-2028 on koostamisel 21. Karula rahvuspargi kaitse-eesmärk on: 1) Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine ning kaitsealuste liikide kaitse; 2) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide - must-toonekure, väike-konnakotka ja kalakotka, kes on I kategooria kaitsealused liigid, metsise, valgeselg-kirjurähni ja laanerähni, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, täpikhuigu, rukkiräägu, sookure, herilaseviu, roo-loorkulli, tedre, jõgitiiru, värbkaku, händkaku, öösorri, hallpea-rähni, musträhni, nõmmelõokese, vööt-põõsalinnu, väike- kärbsenäpi, laanepüü ja punaselg-õgija, kes on III kategooria kaitsealused liigid, kaitse; 3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide – soohiilaka ja palu-karukella, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning hariliku hingi, karvase maarjalepa, suur-kuldtiiva ja saarma, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks loodusreservaadiks, kahekümne seitsmeks sihtkaitsevööndiks ja kaheteistkümneks piiranguvööndiks. Karula rahvuspark kuulub Natura 2000 võrgustikku Karula loodus- ja linnualana (vt täpsemalt ptk 8). 20 Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri, vastu võetud Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määrusega nr 149 21 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2019-2028 (koostamisel) 13  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Joonis 7. Karula rahvuspark ● Kassilaane looduskaitseala (registrikood KLO1000691) asub Antsla valla loodeosas Kassi külas ja Visela külas (joonis 8). Kaitseala kogupindala on 71,1 ha. Kaitseala kaitse-eesmärk ja kaitsekord on kehtestatud määrusega „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri“ 22. Kassilaane LKA kaitse-eesmärk on: 1) kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi; 2) kaitsta kaitsealust liiki väike-konnakotkast (Aquila pomarina) ja tema elupaika. Kaitseala maa-ala kuulub sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal ei ole kaitsekorralduskava kinnitatud. 22 Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri (RT I, 01.03.2019, 17) 14  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Joonis 8. Kassilaane looduskaitseala ● Visela looduskaitseala (registrikood KLO1000718) asub osaliselt Antsla vallas – valla põhjaosas Visela külas, lisaks Valgamaal Otepää vallas (joonis 9). Kaitseala pindala on 22,8 ha. Visela looduskaitseala kaitse-eesmärk ja kaitseala kaitsekord on kehtestatud määrusega „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri“ 23. Visela LKA kaitse-eesmärk on: 1) kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi; 2) kaitsta kaitsealust liiki väike-konnakotkast (Aquila pomarina) ja tema elupaika. Kaitseala maa-ala kuulub kahte sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal ei ole kaitsekorralduskava kinnitatud. 23 Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri (RT I, 01.03.2019, 17) 15  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Joonis 9. Visela looduskaitseala KAITSTAVAD PARGID Kaitsealuste parkide kaitsekord on kehtestatud looduskaitseseadusega ning määrusega „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“24. ● Urvaste mõisa park (registrikood KLO1200109) asub Antsla valla kirdeosas Ruhingu külas (joonis 10). Kaitstava mõisapargi pindala on 6,9 ha. Joonis 10. Urvaste mõisa park ● Uue-Antsla mõisa park (registrikood KLO1200088) asub Uue-Antsla külas (joonis 11). Kaitstava mõisapargi kogupindala on 18,5 ha, sellest veeosa pindala 0,2 ha. 24 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri (RT I, 30.05.2015, 8) 16  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Joonis 11. Uue-Antsla mõisa park ● Vana-Antsla mõisa park (registrikood KLO1200108) asub Vana-Antsla alevikus (joonis 12). Kaitstava mõisapargi pindala on 13,2 ha, sellest veeosa pindala 2,4 ha. Joonis 12. Vana-Antsla mõisa park 2016. aastal koostas AB Artes Terrae OÜ (projektijuht Sulev Nurme) Vana-Antsla mõisapargi hoolduskava25. KAITSTAVAD PUISTUD Kaitsealuste puistute kaitsekord on kehtestatud looduskaitseseadusega ning määrusega „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“26. 25 Vana-Antsla mõisapargi hoolduskava. AB Artes Terrae OÜ, 2016. Kättesaadav: http://www.sulevnurme.org/works_3/vana-antsla/ 26 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri (RT I, 30.05.2015, 8) 17  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast ● Vaabina põlispuude grupp (registrikood KLO1200214) asub Vaabina külas (joonis 13). Kaitstava puistu pindala on 0,5 ha. Joonis 13. Vaabina põlispuude grupp 7.2. Hoiualad Antsla valla territooriumil on kaitse alla võetud kaks hoiuala 27. ● Uhtjärve hoiuala (registrikood KLO2000081) paikneb Lümatu, Uhtjärve, Urvaste ja Kirikuküla külas (joonis 14). Hoiuala kogupindala on 44,7 ha, sellest veeosa pindala 44,6 ha. Uhtjärve hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) kaitse. 27 Hoiualade kaitse alla võtmine Võru maakonnas (RT I, 23.04.2014, 13) 18  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Joonis 14. Uhtjärve hoiuala Hoiuala valitseja on Keskkonnaamet. Hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Uhtjärve loodusalana (vt täpsemalt ptk 8). Hoiualale ei ole koostatud kaitsekorralduskava. ● Pärlijõe hoiuala (registrikood KLO2000078) paikneb osaliselt Antsla vallas - valla idanurgas Roosiku külas (joonis 15). Hoiuala kogupindala on 26,6 ha, sellest veeosa pindala 21,2 ha. Pärlijõe hoiuala kaitse-eesmärk on: 1) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260); 2) II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. 19  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Joonis 15. Pärlijõe hoiuala Hoiuala valitseja on Keskkonnaamet. Hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka Pärlijõe loodusalana (vt täpsemalt ptk 8). Hoiualale ei ole koostatud kaitsekorralduskava. Keskkonnaregistri andmetel paikneb Antsla valla idapiiril ka Lõõdla järve hoiuala (registrikood KLO2000072). Hoiualal kaitstav Lõõdla järv jääb tegelikkuses väljapoole Antsla valla territooriumi – valla piir kulgeb mööda põhikaardijärgset veekogu kallast. Kaitstava hoiuala piir on ebatäpne, kaitstav hoiuala jääb Võru valla territooriumile. 7.3. Kaitsealused liigid Antsla vallas on 10.06.2020 seisuga registreeritud 536 kaitsealuse liigi leiukohta. Ülevaade liikidest on Tabel 3. Tabel 3. Kaitsealused liigid Antsla vallas28 Kaitsekategooria Looma- ja linnuliigid Taime-, seene- ja samblikuliigid I kaitsekategooria Väike-konnakotkas, must- Haruline võtmehein, poropoorik, leht- toonekurg, merikotkas, kobartorik, krookustorik, limatünnik. kalakotkas. II kaitsekategooria Laanerähn, harivesilik, kanakull, Ainulehine soovalk, väike käopõll, harilik mudakonn, apteegikaan, sookäpp, karvane maarjalepp, metsis, kivisisalik, põhja-nahkhiir, soohiilakas, kõdu-koralljuur, kummeli- tiigilendlane, pargi-nahkhiir, võtmehein, palu-karukell, roomav suurkõrv, veelendlane, rohunepp, akakapsas, Russowi sõrmkäpp. paksukohaline jõekarp, suurvidevlane. III kaitsekategooria Valge-toonekurg, hiireviu, Kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi- kasetriibik, tiigikonn, sõrmkäpp, soo-neiuvaip, balti 28 Keskkonnaregister, seisuga 10.06.2020 20  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast tähnikvesilik, mustviires, suur- sõrmkäpp, pruunikas pesajuur, suur rabakiil, valgelaup-rabakiil, käopõll, karukold, kahelehine käokeel, rohukonn, rabakonn, herilaseviu, laialehine neiuvaip, roomav öövilge, laanepüü, musträhn, hallpea- Wulfi turbasammal, sulgjas õhik, rähn, kodukakk, händkakk, harilik ungrukold, mets-vareskold, jõgitiir, rukkirääk, suurkoovitaja, läikiv kurdsirbik, siberi võhumõõk, lai-tõmmuujur, harilik kärnkonn, vööthuul-sõrmkäpp, haavanääts, täpikhuik, tamme-kirjurähn, must narmik, taiga-peenpoorik. veekonn, rohe-tondihobu, hink, vingerjas, võldas, euroopa harjus. 7.4. Püsielupaigad Antsla vallas on registreeritud 14 kaitsealuse liigi püsielupaika (vt Tabel 4). Projekteeritavaid püsielupaiku ei ole. Tabel 4. Püsielupaigad Antsla vallas29 Registrikood Objekti nimetus Asukoht Pindala, ha KLO3000720 Antsioja kanakulli püsielupaik Antsla vald, Oe küla 7,7 30KLO3000445 Jakobi krookustoriku püsielupaik Antsla vald, Kuldre küla 0,2 KLO3001514 Kassi väike-konnakotka püsielupaik Antsla vald, Kassi küla 3,1 KLO3001965 Konnopera merikotka püsielupaik Antsla vald, Anne küla, 12,6 Madise küla, lisaks Valgamaa, Valga vald KLO3000809 Mähkli väike-konnakotka püsielupaik Antsla vald, Mähkli küla 3,1 KLO3001382 Risttee väike-konnakotka püsielupaik Antsla vald, Visela küla 3,1 KLO3001729 Tagula väike-konnakotka püsielupaik Antsla vald, Toku küla, 3,1 lisaks Valgamaa, Valga vald KLO3000350 Tagula väike-konnakotka püsielupaik Antsla vald, Toku küla, 3,1 lisaks Valgamaa, Valga vald, Otepää vald KLO3000397 Toku väike-konnakotka püsielupaik Antsla vald, Toku küla, 3,1 Antsu küla KLO3000396 Toku väike-konnakotka püsielupaik Antsla vald, Toku küla 3,1 KLO3001106 Toku väike-konnakotka püsielupaik Antsla vald, Toku küla 3,1 KLO3001930 Toku väike-konnakotka püsielupaik Antsla vald, Toku küla 3,1 KLO3001902 Visela väike-konnakotka püsielupaik Antsla vald, Visela küla 3,1 29 Keskkonnaregister, seisuga 10.06.2020 30 21  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast KLO3001829 Visela väike-konnakotka püsielupaik Antsla vald, Visela küla 1,7 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid Antsla valla territooriumil on registreeritud viis kaitstavat looduse üksikobjekti, lisaks kaks projekteeritavat kaitstavat objekti (vt Tabel 5). Tabel 5. Kaitstavad looduse üksikobjektid (KLO) ja projekteeritavad objektid (PLO) Antsla vallas31 Registrikoo Objekti nimetus Asukoht Tüüp d KLO4001061 Allikas Uue-Antsla kalatiigi lätted Antsla vald, Uue- allikas (Kaks devoni paljandiga allikat) Antsla küla KLO4000664 Haabsaare kollased kased Antsla vald, puu ja Haabsaare küla puudegrupid KLO4000428 Mäe-Lehtsoo; Mäe-Lõhtsuu tamm Antsla vald, puu ja Kirikuküla küla puudegrupid KLO4000427 Tamme-Lauri tamm Antsla vald, puu ja Urvaste küla puudegrupid KLO4000179 Väikuni viieharuline kuusk ehk Punde Antsla vald, puu ja puntrakuusk Pihleni küla puudegrupid PLO1000756 Mäe-Soome remmelgas Antsla vald, puu ja Soome küla puudegrupid PLO1000758 Tsooru allee Antsla vald, puu ja Tsooru küla puudegrupid 7.6. Kohalikul tasandil kaitstavad objektid Antsla valla territooriumil on kaks kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti. ● Ess-soo maastikukaitseala (registrikood KLO5000015) paikneb Ruhingu külas ning selle kogupindala on 212 ha (Joonis 16). Ess-soo maastikukaitseala võeti kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla Urvaste Vallavolikogu 14. detsembri 2010 määrusega nr 1-1/24. Ess-soo maastikukaitseala kaitse-eesmärk on piirkonnas ainulaadsete sookoosluste säilitamine, kaitsealuste liikide kaitse tagamine, Ess-soo maastikulise väärtuse säilitamine ja loodushariduse andmise võimaldamine ning kohalike elanike jaoks traditsioonilise marjakorjeala säilitamine. 31 Keskkonnaregister, seisuga 10.06.2020. 22  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Joonis 16. Ess-soo maastikukaitseala ● Tsooru park (registrikood KLO5000016) asub Tsooru külas ning selle kogupindala on 2,7 ha (Joonis 17). Keskkonnaregistri andmetel oli Tsooru park riikliku kaitse all 1958. aastast kuni 2001. aastani. Lisaks on tegemist muinsuskaitsealuse pargiga. 2008. a 16. septembril võeti Tsooru park kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla Antsla Vallavalitsuse määrusega nr 10. Tsooru park on kaitse alla võetud puhke- ja vaba aja veetmise võimaluste loomiseks, samuti loodusobjektiga piirneva avalikult kasutatava Tsooru paisjärve kaldariba sidumiseks ülejäänud pargiosaga. Eesmärgiks on loodusobjekti ajaloolis-kultuurilise väärtuse säilitamine ja arendamine ning kavakohane majandamine. 2012. aastal koostas Kati Niibo (HÜÜP OÜ) Tsooru mõisapargi ja rahvamaja ümbruse eskiisprojekti32. 32 Muinsuskaitse eritingimused Tsooru mõisapargi eskiisprojekti koostamiseks. Tsooru mõisapargi ja rahvamaja ümbruse eskiisprojekt. HÜÜP OÜ, 2012. Kättesaadav: https://antsla.kovtp.ee/documents/378714/6603990/mk+eriting+TSOORU+M%C3%95IS.pdf/4031e9cf-b186- 477d-a5c8-7b6a859755de?version=1.0 23  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Joonis 17. Tsooru park 8. Natura 2000 võrgustiku alad Antsla valla territooriumil on registreeritud kolm loodusala ja üks linnuala, mis kuuluvad üle- euroopalisse Natura 2000 alade võrgustikku 33. Keskkonnaregistri andmetel paikneb Antsla valla idapiiril ka Lõõdla loodusala (rahvusvaheline kood: EE0080624), mis on ühtlasi Lõõdla järve hoiuala. Hoiualal kaitstav Lõõdla järv jääb tegelikkuses väljapoole Antsla valla territooriumi – Antsla valla piir kulgeb mööda põhikaardijärgset veekogu kallast. Natura 2000 alade paiknemisest valla territooriumil annab ülevaate Joonis 18. Tabel 6 on koondatud Natura alade iseloomustus, sh kaitsekord ja kaitsekorralduskavad. Natura 2000 võrgustiku alade kaitset reguleerivad EU loodusdirektiiv 34 ja linnudirektiiv35 ning looduskaitseseadus36. Natura alade kaitset reguleeritakse siseriiklikult kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade kaitse kaudu. ÜP koostamisel arvestatakse õigusaktidest tulenevate nõuetega Natura 2000 võrgustiku alade kaitse tagamiseks. 33 Keskkonnaregister, seisuga 10.06.2020 34 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) 36 Looduskaitseseadus (RT I, 06.05.2020, 17) 24  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Joonis 18. Natura 2000 alad Antsla valla territooriumil 37 (aluskaart: Maa-amet, 2020) 37 EELIS, seisuga 17.06.2020 25  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Tabel 6. Antsla vallas asuvad ja vallaga piirnevad Natura 2000 võrgustiku alad 38 Registrikood Objekti Asukoht Pindala, Kaitse-eesmärk Kaitsekord Kaitsekorralduskava nimetus ha RAH0000629 Karula Antsla vald, 13258,8 - I lisas nimetatud kaitstavad Karula rahvuspargi Karula rahvuspargi loodusala Haabsaare küla, elupaigatüübid on liiva-alade kaitse-eeskiri. kaitsekorralduskava 2008 – Jõepera küla, vähetoitelised järved (3110), 2018; Kaika küla, vähe- kuni kesktoitelised Karula rahvuspargi, Karula Litsmetsa küla, mõõdukalt kareda veega järved loodusala ja Karula linnuala Mähkli küla, (3130), vähe- kuni kesktoitelised kaitsekorralduskava 2019- Soome küla, kalgiveelised järved (3140), 2028 (koostamisel). Viirapalu küla, looduslikult rohketoitelised järved Ähijärve küla, (3150), huumustoitelised järved lisaks Võrumaa, ja järvikud (3160), kuivad niidud Rõuge vald ja lubjarikkal mullal (*olulised Valgamaa, Valga orhideede kasvualad - 6210), vald. liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aasrebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); - II lisas nimetatud liigid, mille 38 Keskkonnaregister, seisuga 10.06.2020 26  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik hink, (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), laiujur (Dytiscus latissimus); karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii) ja palu-karukell (Pulsatilla patens). RAH0000197 Pärlijõe Antsla vald, 26,6 - I lisas nimetatud kaitstav Looduskaitseseadus Puudub loodusala Roosiku küla, elupaigatüüp on jõed ja ojad (RT I, 06.05.2020, lisaks Võrumaa, (3260); 17); Rõuge vald. - II lisas nimetatud liigid, mille Hoiualade kaitse isendite elupaika kaitstakse, on alla võtmine Võru harilik võldas (Cottus gobio), maakonnas (RT I, jõesilm (Lampetra fluviatilis), 23.04.2014, 13) rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). RAH0000194 Uhtjärve Antsla vald, 44,7 - I lisas nimetatud kaitstav Looduskaitseseadus Puudub loodusala Kirikuküla küla, elupaigatüüp on looduslikult (RT I, 06.05.2020, Lümatu küla, rohketoitelised järved (3150). 17); Uhtjärve küla, Hoiualade kaitse Urvaste küla. alla võtmine Võru maakonnas (RT I, 23.04.2014, 13). RAH0000634 Karula Antsla vald, 13258,8 - liigid, mille isendite elupaiku Karula rahvuspargi Karula rahvuspargi linnuala Haabsaare küla, kaitstakse, on väike-konnakotkas kaitse-eeskiri. kaitsekorralduskava 2008 – Jõepera küla, (Aquila pomarina), karvasjalg- 2018; Kaika küla, kakk (Aegolius funereus), 27  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Litsmetsa küla, sinikael-part (Anas Karula rahvuspargi, Karula Mähkli küla, platyrhynchos), laanepüü loodusala ja Karula linnuala Soome küla, (Bonasa bonasia), must- kaitsekorralduskava 2019- Viirapalu küla, toonekurg (Ciconia nigra), 2028 (koostamisel). Ähijärve küla, rukkirääk (Crex crex), väike- lisaks Võrumaa, kärbsenäpp (Ficedula parva), Rõuge vald ja punaselg-õgija (Lanius collurio), Valgamaa, Valga kalakotkas (Pandion haliaetus), vald. teder (Tetrao tetrix) ja metsis (Tetrao urogallus). KLO2000072 Lõõdla Piirneb Antsla 98,7 I lisas nimetatud elupaigatüübi - Looduskaitseseadus Lõõdla järve hoiuala loodusala vallaga looduslikult rohketoiteliste (RT I, 06.05.2020, kaitsekorralduskava 2014- järvede (3150) kaitse; 17); 2023 II lisas nimetatud liikide - hariliku Hoiualade kaitse hingi (Cobitis taenia ) ja hariliku alla võtmine Võru vingerja (Misgurnus fossilis) maakonnas (RT I, elupaikade kaitse. 23.04.2014, 13). 28  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast 9. Vääriselupaigad Vääriselupaik on ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur39. Riigimetsas asuvate vääriselupaikade kaitse on kohustuslik, erametsas vabatahtlik. Vääriselupaiku, nende määramist ja kaitset reguleeritakse metsaseaduse ja keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruse nr 2 alusel40. Keskkonnaregistri andmetel on Antsla valla territooriumil 50 vääriselupaika 41. 10. Taimestik ja loomastik Antsla valla looduskeskkond on mitmekesine. Maastikke ilmestavad eriilmelised loodus- ja kultuurmaastikud. Viimaseid on enam valla kesk- ja põhjaosas. Valla kõlvikulise jaotuse järgi on enim metsamaad - 17 978 ha ehk 44% valla territooriumist; haritavat maad on 14 322 ha (35%) ja looduslikku rohumaad 3 799 ha (9%) valla pindalast. Ülejäänud 4 520 ha (12%) moodustavad muu maa ja õuemaa42. 10.1. Metsad Antsla vallas moodustab metsamaa pindala ca 44% valla kogu territooriumist 43 (Metsaregistrisse on kantud metsamaad 16 990 ha ulatuses, mis moodustab 41,6% valla territooriumist 44). Metsaderohke on eeskätt valla põhja-kirdeosa, kesk-idaosa ja lõuna-ning edelaosa. Antsla vallas on pindalaliselt kõige enam levinud laanemetsad jänesekapsa kasvukohatüübis (ligikaudu 4300 ha), jänesekapsa-mustika kkt (ligikaudu 2700 ha) ja jänesekapsa-pohla kkt (1057 ha). Sellist tüüpi metsad levivad ulatuslikult kogu valla territooriumil. Valla keskosas leidub palju ka jänesekapsa-kõdusoo kkt metsi (ca 2200 ha), mis on tekkinud pikaajalise ja intensiivse kuivendamise tulemusel. Valla loode- ja põhjaosas on palju (ca 1200 ha) salumetsi, mis kuuluvad naadi kasvukohatüüpi45. Peapuuliigi järgi domineerivad vallas männikud, mida leidub ca 6000 hektaril. Männikud on iseloomulikud valla lõuna-edelaosale (Karula piirkond), kus nõmmemännikud vahelduvad salumetsade ja niitudega. Männikuid leidub palju veel valla lääneosas (Haabsaare, Oe, Anne, Madise külad) ning kirdeosas (Ruhingu). Lehtpuupuistutest on enam levinud kaasikud (ca 4900 ha), mida leidub mosaiikselt kogu vallas. Halli lepa puistud levivad ca 1200 hektaril eelkõige valla põhja- ja keskosas46. Antsla valla territooriumil on registreeritud mitmeid Loodusdirektiiviga kaitstavaid metsaelupaigatüüpe. Valdav enamus neist asuvad Karula rahvuspargis. Pindalaliselt leidub kõige enam vanasid loodusmetsi (9010*, 1156 ha) ning siirdesoo- ja rabametsi (91D0*), lisaks leidub soostuvaid- ja soolehtmetsasid (9080*), rohunditerikkaid kuusikuid (9050), okasmetsi oosidel ja moreenkuhjatistel (9060) ning vanasid laialehiseid salumetsasid (9020*). Loodusdirektiiviga kaitstavate metsaelupaigatüüpide kogupindala on EELISe andmetel 1980 ha. 39 Metsaseadus (RT I, 13.03.2019, 61) 40 Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused (RT I, 15.09.2017, 10) 41 Keskkonnaregister, seisuga 11.06.2020 42 Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030. Alkranel OÜ, 2019. Kättesaadav: https://antsla.kovtp.ee/documents/378714/23159804/Antsla+valla+ %C3%9CVKA+kava+2019-2030.pdf/3885419e-9523-4dd0-927a-040587279dd1 43 Statistikaaamet. Erinevate kõlvikute osatähtsus omavalitsusüksustes, seisuga 01.01.2019 44 Metsaregister, seisuga 17.06.2020 45 Metsaregister, seisuga 17.06.2020 46 Metsaregister, seisuga 17.06.2020 29  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast 10.2. Sood Antsla vallas moodustab märgalade pindala 3,8% valla territooriumist 47. Antsla valla territooriumil paiknevatest rabadest suurimad on Kungjärve, Kaugjärve ja Ubajärve raba 48. Loodusdirektiiviga kaitstavate sooelupaigatüüpide kogupindala on EELISe andmetel (seisuga 15.06.2020) 307 ha. Loodusdirektiiviga kaitstavatest sooelupaigatüüpidest esinevad rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230) ning allikasood (7160). 10.3. Niidud Antsla vallas moodustab rohumaade pindala 8,2% kogu valla territooriumist 49. Niidukooslusi leidub kogu valla territooriumil. Loodusdirektiiviga kaitstavate niiduelupaigatüüpide kogupindala on EELISe andmetel 585 ha 50. Loodusdirektiiviga kaitstavatest niiduelupaikadest leidub kõige enam aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niite (6510, 232 ha), lamminiite (6450, 156 ha, valdavalt Mustjõe ääres, valla kagupiiril), niiskuslembeseid kõrgrohustuid (6430, 149 ha), lisaks leidub liigirikkaid niite lubjavaesel mullal (6270*) ning puisniite (6530*). Väärtuslikud elupaigad paiknevad eelkõige kaitstavatel aladel. 10.4. Loomastik51 52 Antsla valla maastik on vaheldusrikas – valla territoorium jääb Otepää ja Karula kõrgustikule, kirdeosa läbib Urvaste ürgorg koos mitmete järvedega. Metsade ja niitudega kaetud kuplite vahele jäävad sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Sarnane mosaiikne maastik pakub elupaiku pea kõigile Eestis iseloomulikele loomaliikidele. Suuremad loodusmaastike massiivid pakuvad elupaiku ilvesele, põdrale, metskitsele ja metsseale. Väikeimetajatest on tavalisemad rebane, kährik, tuhkur, saarmas, mink, mäger, metsnugis, halljänes, valgejänes ja orav. Kobras on seotud elupaigaks sobivate veekogudega (ojad, kraavid ja väiksemad jõed). Käsitiivalistest on registreeritud põhja-nahkhiir, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, suurkõrv, veelendlane ja suurvidevlane. Linnustikus valdab metsamaastikele, avamaastikele ja mosaiikmaastikele iseloomulik linnustik. Kaitstavatest linnuliikidest esinevad näiteks väike-konnakotkas, must-toonekurg, merikotkas, kalakotkas, laanerähn, kanakull, metsis, rohunepp, valge-toonekurg, hiireviu, mustviires, herilaseviu, laanepüü, musträhn, hallpea-rähn, kodukakk, händkakk, jõgitiir, rukkirääk, suurkoovitaja, täpikhuik ja tamme-kirjurähn. Kaitstavatest kahepaiksetest ja roomajatest on esindatud näiteks harilik mudakonn, kivisisalik, tiigikonn, tähnikvesilik, rohukonn, rabakonn, harilik kärnkonn ja veekonn. 11. Rohevõrgustik Rohevõrgustik hõlmab nn rohelist (veeökosüsteemide iseloomustamisel ka sinist) ruumi ehk rohetaristut tervikuna – looduslikke ja poollooduslikke alasid, sh kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid, aga ka põllumajandusmaid ning merealadega piirnevaid alasid, mis reguleerivad vee-, õhu- ja ökosüsteemide kvaliteeti, ning muid toetavaid tehnilisi rajatisi. 47 Statistikaaamet. Erinevate kõlvikute osatähtsus omavalitsusüksustes, seisuga 01.01.2019 48 Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030. Alkranel OÜ, 2019. Kättesaadav: https://antsla.kovtp.ee/documents/378714/23159804/Antsla+valla+ %C3%9CVKA+kava+2019-2030.pdf/3885419e-9523-4dd0-927a-040587279dd1 49 Statistikaaamet. Erinevate kõlvikute osatähtsus omavalitsusüksustes, seisuga 01.01.2019 50 EELIS, seisuga 15.06.2020 51 Loodusvaatluste andmebaas, seisuga 17.06.2020 52 Keskkonnaregister, seisuga 10.06.2020 30  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Üldplaneeringus on rohevõrgustiku piiritlemise aluseks maakonnaplaneering. Võru maakonnaplaneeringu kohaselt on rohevõrgustiku määramise eesmärgiks tagada Võrumaale iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning teadvustada looduse säästliku kasutamise põhimõtteid. Kogu rohevõrgustiku süsteem on oluline ökoloogilise tasakaalu säilimisel 53. Võru maakonnaplaneeringus 2030+ võeti rohevõrgustiku määratlemisel aluseks 2005. aastal kehtestatud teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, mida täpsustati töös „Võru maakonna rohevõrgustik“54 ning kehtivates üldplaneeringutes tehtud ettepanekute alusel. Rohevõrgustik koosneb tugialadest (jaguneb tuumalaks ja äärealaks) ning (rohe)koridorist ehk ribastruktuurist55. Tugialad ja koridorid on tähtsuse järgi jaotatud kolme kategooriasse: riiklik, maakondlik ja kohalik ala. Võrgustiku koridorid on siduselementideks tugialade vahel. Antsla valla territooriumil paikneb kaks riikliku tähtsusega tuumala, kolm maakondliku tähtsusega tuumala ja kaks kohaliku tähtsusega tugiala (joonis 19). Antsla valla üldplaneeringu koostamisel vaadatakse üle rohevõrgustiku toimimine, lähtudes olemasolevast olukorrast ning üldplaneeringuga kavandatavast maakasutusest. Rohevõrgustiku ülevaatamisel lähtutakse juhendmaterjalist „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“, mis annab suuniseid rohevõrgu käsitlemiseks planeeringutes. Rohevõrgustiku tagamise tingimused on sätestatud Võru maakonnaplaneeringus 2030+, millest juhindutakse käesoleva üldplaneeringu koostamisel 53 Võru maakonnaplaneering 2030+ 54 „Võru maakonna rohevõrgustik“. Veersalu, 2015 55 Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S., Sepp, K., 2018. Kättesaadav: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku- planeerimisjuhend_fin.pdf 31  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Joonis 19. Rohevõrgustik, väärtuslikud põllumajandusmaad ja väärtuslikud maastikud Antsla vallas (väljavõte Võru maakonnaplaneeringust56) 56 Võru maakonnaplaneering 2030+ 32  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast 12.Põhjavesi57 Antsla vald kuulub Koiva vesikonda ning Ida-Eesti vesikonda. Antsla vallas võetakse joogivett Kesk-Devoni (D2) põhjaveekogumist. Nimetatud veekogum koosneb peamiselt liivakividest ja aleuroliitidest. Liivakivid on valdavalt peeneteralised ning aleuriitsed savi vahekihtide ning läätsedega. Need koosnevad kvartsist ning on põimjaskihilised. Ladestiku ülemises osas on kivimid heledavärvilised, alumises punakaspruunid. Kuna veeladestik on looduslikult anaeroobses keskkonnas, siis esineb vees kõrgenenud Mn + , NH4+ ja Fe2+ sisaldust. Antsla vallas on Kesk-Devoni põhjaveeladestiku paksuseks 150-200 meetrit ning paksu pinnakatte tõttu on põhjavesi reostuse eest hästi kaitstud. Kesk-Devoni veekogumi põhjavesi on surveline. Põhjaveetase on kuni 10-15 m sügavusel maapinnast kõrgustike kohal. Orgudes võib esineda ka arteesiakaeve. Põhjaveevarud on Antsla vallas kinnitamata, sest põhjaveevõtt on alla 500 m 3 ööpäevas. 12.1. Põhjavee kaitstus58 Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Antsla vald peamiselt keskmiselt kaitstud kuni kaitstud põhjaveega alade hulka (joonis 20). Antsla linnas ja seda ümbritseval alal (va Kollino) on põhjavesi suhteliselt kaitstud reostuse eest. Antud piirkonnas on moreeni paksus 20-50 meetrit. Kollino külas ja sealt ligikaudu 3 km lõunapoole on põhjavesi keskmiselt kaitstud reostuse eest. Nimetatud alal on moreenikihi paksus 10-20 meetrit. Samuti on Litsmetsa küla lähedal ligikaudu 2,5 km 2 ala ja valla põhjaosas 4 km 2 ala, kus põhjavesi on reostuse eest keskmiselt kaitstud. Ülejäänud valla territooriumil on põhjavesi madala või väga madala reostusohtlikkusega. Keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on moreenist pinnakatte paksus 10-20 meetrit ning savi ja liivsavi paksus 2-5 meetrit. Suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on moreenist pinnakatte paksus 20-50 meetrit ning savi ja liivsavi paksus 5-10 meetrit. Kaitstud (väga madal reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on moreenist pinnakatte paksus üle 50 meetri ning savi paksus üle 10 meetri. 57 Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030. Alkranel OÜ, 2019. Kättesaadav: https://antsla.kovtp.ee/documents/378714/23159804/Antsla+valla+ %C3%9CVKA+kava+2019-2030.pdf/3885419e-9523-4dd0-927a-040587279dd1 58 Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030. Alkranel OÜ, 2019. Kättesaadav: https://antsla.kovtp.ee/documents/378714/23159804/Antsla+valla+ %C3%9CVKA+kava+2019-2030.pdf/3885419e-9523-4dd0-927a-040587279dd1 33  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Joonis 20. Põhjavee kaitstus Antsla valla territooriumil 59 Põhjavee kaitset reguleerib veeseadus, põhjavee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna põhiselt on sätestatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2015-2021 ja Koiva vesikonna veemajanduskavas 2015-2021. ÜP koostamisel arvestatakse nii õigusaktidest kui veemajanduskavast tulenevate nõuete ja tingimustega. 59 Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia400k 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast 12.2. Hajukoormus60 61 Põllumajanduslik hajukoormus (taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine, loomakasvatus) on oluline koormusallikas põhjaveele. Hajukoormuse seisukohalt on oluline põhjaveekogumi maakasutus. Hajukoormus sõltub suurel määral konkreetse aasta veerohkusest ning põllumajanduse osas kasutatud väetiste hulgast ja koristatud saagi suurusest. Põllumajanduse intensiivsus sõltub suurel määral looduslikest oludest, kõige enam mullaviljakusest. Põllumajanduslik hajukoormus ohustab eelkõige maapinnalähedaste põhjaveehaarete vee kvaliteeti kaitsmata põhjaveega aladel. Väga intensiivse põllumajandusliku tegevusega aladel võib põhjavee olukord taas muutuda halvemaks, eriti suurte põllumassiivide keskele ja nende äärtele jäävates erakaevudes. Oluliseks vee kvaliteeti ohustavaks faktoriks on loomakasvatused, millel puuduvad korralikud sõnnikuhoidlad ning suurtootmiste sõnniku laotamise kontsentreerumine loomapidamishoonetele lähematele põldudele. Hajukoormuse osas tuleb peatähelepanu pöörata mürkkemikaalide, sõnniku ja väetiste kasutamise keskkonnanõuetest kinnipidamisele. Kogumissüsteemidega ühendamata majapidamised on vähem tähtis koormusallikas eelkõige kaitsmata põhjaveega aladel. Mõju piirdub tiheasustusaladega. 12.3. Punktkoormus62 63 Punktkoormus avaldub selliste tegevuste tagajärjel, mille tulemusena juhitakse või satub konkreetse asukohaga määratud toruotsa või väljalasu kaudu veekogusse heitvett, sademevett või saasteaineid. Punktkoormuse mõju avaldub veekvaliteedi muutustena. Eesti veekogud on üldjuhul väiksed ja veevaesed, seetõttu võib saasteainete vette juhtimine põhjustada vahetuid tagajärgi peaaegu kõikides veekogudes. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava alusel loetakse väga olulisteks punktreostusallikateks reoveepuhasteid, mille reostuskoormus on suurem kui 2000 inimekvivalenti (ie). Antsla vallas sellise reostuskoormusega puhasteid ei ole. Punktreostusallikate koormuse põhinäitajateks on BHT7, Püld ja Nüld. Nõuetele mittevastavate reoveepuhastite peamiseks mittevastavuse põhjuseks on suur üldfosfori sisaldus väljuvas heitvees. Kanalisatsioonirajatiste olukorda vallas on kirjeldatud Tabel 21. Põhilised loomakasvatusest tulenevad probleemid on seotud sõnnikukäitlusega. Keskkonnanõuded tuleb täita ka muude võimalike punktreostusallikate osas, nagu jäätmekäitluskohad (Tabel 23) ja keskkonnaohtlikud ning keskkonnakompleksloaga ettevõtted (Tabel 24, Tabel 26), mis võivad ohustada põhjavett nende vahetus ümbruses. 13. Pinnavesi Vahelduva ja mitmekesise reljeefiga maastik on hea eeldus järvede rohkusele. Vallas asuvad suuremad järved on Uhtjärv, Suur-Boose järv, Mikilä järv, Suur- ja Väike Saarjärv, Ähijärv (174 ha) ja Suur Pehmejärv (40 ha). Lisaks looduslikele veekogudele on vallas mitmed kalakasvatamise eesmärgil rajatud paisjärved ning tiigid. Kaika lähedalt saab alguse valla suurim vooluveekogu Mustjõgi, mis suubub Koiva jõkke. Antsla valla territoorium asub Ida-Eesti vesikonna Võrtsjärve ja Peipsi alamvesikonnas ning Koiva vesikonna Mustjõe alamvesikonnas. Keskkonnaregistri andmetel 64 on Antsla valla territooriumil 147 pinnaveekogu: ● 83 järve; 60 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium, 2016 61 Koiva vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium, 2016 62 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium, 2016 63 Koiva vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium, 2016 64 Keskkonnaregister, andmed seisuga 12.06.2020 35  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast ● 6 jõge; ● 26 oja; ● 2 peakraavi; ● 16 kraavi; ● 14 allikat. Vastavalt Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavadele on Antsla valla vooluveekogudest halvas seisundis paisutuse tõttu Antsla jõgi (Ojalepa ojani). Kesises seisundis on Lambahanna oja. Ülejäänud vooluveekogud on heas seisundiklassis. Seisuveekogudest on kesises seisundis toitainete ja fütoplanktoni tõttu Ähijärv ning makrofüütide rohkuse tõttu Lõõdla järv. Paisjärvedest on kesises seisundis Restu-Madissõ koos Punde järvega ning Vahtsõkivi järv. ÜP koostamisel juhindutakse pinnaveekogude kaitset ja kasutamist reguleerivatest õigusaktidest (veeseadus ja muud asjakohased õigusaktid), strateegilistest dokumentidest (eelkõige Võru maakonnaplaneeringust 2030+) ning Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavadest 2015-2021, mis sätestavad abinõud pinnavee kaitseks. 36  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast 13.1. Vooluveekogud Tabel 7 on Antsla vallas registreeritud jõed ja peakraavid. Neist riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu 65 kuuluvad kas osaliste lõikudena või tervikuna Ahelo jõgi, Antsla jõgi, Mustjõgi, Pärlijõgi, Visela jõgi (Visula jõgi) ja Ärnu jõgi. Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse66 kuuluvad: Antsla jõgi Ojalepä oja suudmest suubumiseni Väikesesse Emajõkke, Mustjõgi Pärlijõe suudmest suubumiseni Koiva jõkke, Pärlijõgi Pärlijõe hoiuala piires, Visela jõgi Restu-Madissõ paisust suubumiseni Väikesesse Emajõkke ja Ärnu jõgi Valtina paisust suubumiseni Väikesesse Emajõkke. Tabel 7. Jõed ja peakraavid Antsla vallas67 Registri- Veekogu Asukoht Tüüp Pikkus Valgala Tüpoloogiline Avalik Suue Piiranguvööndid, kood nimi Antsla vallas lisaharudega, pindala kuuluvus VRD kasuta- ulatus m km km2 järgi tavus VEE1157400 Ahelo jõgi Ähijärve küla, Jõgi 19,6 67,3 Jah Mustjõgi Kalda piiranguvöönd (Ahli oja) Viirapalu küla 100 m, kalda ehituskeeluvöönd 50 m, kalda veekaitsevöönd 10 m, kallasrada 4 m. VEE1009500 Antsla jõgi Kõlbi küla, Jõgi 23,4 131,6 Osaliselt Väike Kalda piiranguvöönd Kraavi küla, Emajõgi 100 m, kalda Uue-Antsla ehituskeeluvöönd 50 küla, Vaabina m, kalda küla, Vana- veekaitsevöönd 10 Antsla alevik, m, kallasrada 4 m. Toku küla VEE1154800 Mustjõgi Jõepera küla, Jõgi 94 993,5 Jah Koiva jõgi Kalda piiranguvöönd Litsmetsa 100 m, kalda küla, ehituskeeluvöönd 50 Luhametsa m, kalda küla, Piisi veekaitsevöönd 10 küla, Rimmi m, kallasrada 4 m. küla, Roosiku küla, Kikkaoja küla, Kaika 65 Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) 66 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu (RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016 1) 67 Keskkonnaregister, andmed seisuga 12.06.2020 37  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast küla, Ähijärve küla VEE1155700 Pärlijõgi Roosiku küla, Jõgi 41,3 158,2 Jah Mustjõgi Kalda piiranguvöönd Piisi küla 100 m, kalda ehituskeeluvöönd 50 m, kalda veekaitsevöönd 10 m, kallasrada 4 m. VEE1009200 Visela jõgi Uhtjärve küla, Jõgi 20,7 60,7 Heledaveelised Jah Uhtjärv Kalda piiranguvöönd (Visula Kassi küla, ja vähese 100 m, kalda jõgi) Kirikuküla orgaanilise aine ehituskeeluvöönd 50 küla, Pihleni sisaldusega jõed m, kalda küla, Visela (tüübid IB, IIB, veekaitsevöönd 10 küla IIIB) m, kallasrada 4 m. VEE1010200 Ärnu jõgi Anne küla, Oe Jõgi 28,8 164,9 Heledaveelised Jah Väike Kalda piiranguvöönd küla, Kollino ja vähese Emajõgi 100 m, kalda küla, Säre orgaanilise aine ehituskeeluvöönd 50 küla sisaldusega jõed m, kalda (tüübid IB, IIB, veekaitsevöönd 10 IIIB) m, kallasrada 4 m. VEE1155000 Aavi Jõepera küla, Peakraa 5,9 6,2 Ei Mustjõgi peakraav Litsmetsa v (Piirikraav) küla, Luhametsa küla, Rimmi küla, Savilöövi küla, Tsooru küla VEE1009600 Prüüsü oja Vaabina küla Peakraa 2 Ei Lambahanna (Savisoo v oja peakraav) 38  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Tabel 8 on toodud Antsla vallas registreeritud allikad. Allikatele on kehtestatud kalda piiranguvöönd 50 m, ehituskeeluvöönd 25 m ja veekaitsevöönd 10 m. Tabel 8. Allikad Antsla vallas68 Registrikoo d Veekogu nimi Asukoht VEE4705201 (nimi teadmata) Uue-Antsla küla VEE4705202 (nimi teadmata) Uue-Antsla küla VEE4700800 (nimi teadmata) Visela küla VEE4705300 (nimi teadmata) Lümatu küla VEE4708500 (nimi teadmata) Ähijärve küla VEE4700700 (nimi teadmata) Visela küla VEE4700900 (nimi teadmata) Visela küla VEE4700500 Ohvriläte Urvaste küla VEE4705200 Oinaläte (Oinamäe allikas ja Keevaläte) Uue-Antsla küla VEE4701100 Põrguläte Visela küla VEE4803301 Põrguläte (Oriku Põrguläte) Visela küla VEE4701000 Silmäläte Visela küla VEE4700400 Silmäviiläte Urvaste küla VEE4803300 Visela läte Visela küla 13.2. Seisuveekogud Antsla vallas on 83 järve, millest 34 on looduslikud järved, 27 paisjärved ning 22 tehisjärved (vt Tabel 9). Loodusdirektiiviga kaitstavatest järveelupaigatüüpidest esinevad vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150) ning huumustoitelised järved ja järvikud (3160). 68 Keskkonnaregister, seisuga 12.06.2020 39  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Tabel 9. Järved Antsla vallas69 Registrikood Veekogu nimi Asukoht Tüüp Veepeegli Avalikult Kalda piiranguvööndid, pindala, ha kasutatav ulatus m VEE2135400 Alakonnu järv Mähkli küla Looduslik järv 4,7 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m VEE2124400 Hanni järv Säre küla Looduslik järv 5,9 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2121200 Jänesse järv / Visela küla Looduslik järv 1,8 Ei - piiranguvöönd 50 m Puura järv - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2134700 Kaugjärv Ähijärve küla Looduslik järv 8,3 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m VEE2014350 Kauksi järv Rimmi küla Looduslik järv 1,8 Ei - piiranguvöönd 50 m (Antsla Kauksi - ehituskeeluvöönd 25 m järv) (Kauksi - veekaitsevöönd 10 m paisjärv) VEE2134210 Kogrõjärv Ähijärve küla Looduslik järv 0,2 Ei - piiranguvöönd 50 m (Saarjärve - ehituskeeluvöönd 25 m Kogrõjärv) - veekaitsevöönd 10 m VEE2132800 Kungjärv Madise küla Looduslik järv 8,4 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m VEE2132810 (Kungjärve soo Madise küla Looduslik järv 0,9 Ei - piiranguvöönd 50 m 69 Keskkonnaregister, seisuga 12.06.2020 40  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast laugas) - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2132820 (Kungjärve soo Madise küla Looduslik järv 1,1 Ei - piiranguvöönd 50 m laugas) - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2014420 Küüdre järv Kaika küla Looduslik järv 0,7 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2134200 Küünimõtsa Ähijärve küla Looduslik järv 2,5 Jah - piiranguvöönd 100 m järv - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m VEE2121300 Laatrõjärv Koigu küla Looduslik järv 0,8 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2134800 Linnajärv Mähkli küla Looduslik järv 2,8 Jah - piiranguvöönd 100 m (Karula - ehituskeeluvöönd 50 m Linnajärv) - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m VEE2124000 Luhassuu järv Lümatu küla Looduslik järv 1,2 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m VEE2121400 Luukasõ järv Koigu küla Looduslik järv 1,4 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2124100 Lõõdla järv Lümatu küla, Looduslik järv 98,7 Jah - piiranguvöönd 100 m Vaabina küla. - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m 41  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast VEE2133800 Mikilä järv Kaika küla, Mähkli Looduslik järv 8 Jah - piiranguvöönd 100 m küla. - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m VEE2014430 Mõtskonna järv Haabsaare küla Looduslik järv 1,1 Ei - piiranguvöönd 50 m (Antsla - ehituskeeluvöönd 25 m Mõtskonna - veekaitsevöönd 10 m järv) VEE2134400 Ojajärv Mähkli küla Looduslik järv 0,7 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m VEE2136500 Peräjärv Ähijärve küla Looduslik järv 1,6 Jah - piiranguvöönd 100 m (Ähijärve - ehituskeeluvöönd 50 m Peräjärv) - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m VEE2014400 Pormeistri järv Jõepera küla Looduslik järv 5,5 Jah - piiranguvöönd 100 m (Ehajärve) - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m VEE2134100 Sibula järv Ähijärve küla Looduslik järv 3,3 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m VEE2135900 Suur Viirapalu küla, Looduslik järv 49,2 Jah - piiranguvöönd 100 m Pehmejärv Ähijärve küla - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m VEE2134500 Suur Saarjärv Ähijärve küla Looduslik järv 10,9 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m 42  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast VEE2122300 Suur-Boose Lusti küla, Kobela Looduslik järv 12,2 Jah - piiranguvöönd 100 m järv alevik, Madise küla - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m VEE2124300 Tobra järv Vaabina küla Looduslik järv 2,3 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m VEE2121740 Toku järv Kraavi küla, Looduslik järv 1,3 Ei - piiranguvöönd 50 m Vaabina küla - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2121600 Uhtjärv Lümatu küla, Looduslik järv 44,7 Jah - piiranguvöönd 100 m Urvaste küla, - ehituskeeluvöönd 50 m Uhtjärve küla, - veekaitsevöönd 10 m Kirikuküla küla - kallasrada 4 m VEE2136400 Vahejärv Ähijärve küla Looduslik järv 0,2 Jah - piiranguvöönd 100 m (Ähijärve - ehituskeeluvöönd 50 m Vahejärv) - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m VEE2134300 Viitka järv Mähkli küla Looduslik järv 3,5 Jah - piiranguvöönd 100 m - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m VEE2135800 Väikene Ähijärve küla Looduslik järv 4,7 Jah - piiranguvöönd 100 m Pehmejärv - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m VEE2134600 Väikene Ähijärve küla Looduslik järv 4,6 Ei - piiranguvöönd 50 m Saarjärv - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2122100 Väiku-Boose Kobela alevik Looduslik järv 1,8 Jah - piiranguvöönd 100 m 43  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast järv - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m VEE2136000 Ähijärv Mähkli küla, Looduslik järv 183 Jah - piiranguvöönd 100 m Ähijärve küla - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m VEE2122050 Aladi tiik Antsu küla Paisjärv 3,1 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2121950 Jaanimäe tiik Taberlaane küla Paisjärv 5,9 Ei - piiranguvöönd 50 m (Aladi 6) - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2014390 Jaugamõisa Soome küla Paisjärv 1,5 Ei - piiranguvöönd 50 m järv - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2121940 Kobela tiik Taberlaane küla Paisjärv 5,1 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2121630 Konksi järv Kirikuküla küla Paisjärv 1,2 Ei - piiranguvöönd 50 m (Urvaste - ehituskeeluvöönd 25 m paisjärv) - veekaitsevöönd 10 m VEE2014440 Kõomäe järv Soome küla Paisjärv 0,8 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2122210 Kõrdsijüri lump Kraavi küla Paisjärv 1,1 Ei - piiranguvöönd 50 m (Viilupi - ehituskeeluvöönd 25 m paisjärv, - veekaitsevöönd 10 m Nässmetsa järv) 44  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast VEE2121720 Kõvvõrjärv Vana-Antsla alevik Paisjärv 2,4 Ei - piiranguvöönd 50 m (Vana-Antsla - ehituskeeluvöönd 25 m Kõvvõrjärv) - veekaitsevöönd 10 m VEE2014320 Liise järv Säre küla Paisjärv 4 Ei - piiranguvöönd 50 m (Reidle - ehituskeeluvöönd 25 m paisjärv, Säre - veekaitsevöönd 10 m veehoidla) VEE2121670 Lõhtsuu järv Kirikuküla küla Paisjärv 0,7 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2122200 Nässmõisa järv Antsla linn, Kraavi Paisjärv 5,2 Jah - piiranguvöönd 100 m küla - ehituskeeluvöönd 50 m - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m VEE2014370 Pikä järv Rimmi küla Paisjärv 2,1 Ei - piiranguvöönd 50 m (Rimmi - ehituskeeluvöönd 25 m veehoidla) - veekaitsevöönd 10 m VEE2121610 Punde järv Kassi küla, Paisjärv 29,9 Jah - piiranguvöönd 100 m (Visula Kirikuküla küla, - ehituskeeluvöönd 50 m kaksikjärv, Pihleni küla, Visela - veekaitsevöönd 10 m Luiga järv, küla - kallasrada 4 m Punde paisjärv) VEE2122070 Põrtusõ tiik Antsu küla Paisjärv 1 Ei - piiranguvöönd 50 m (Aladi 4) - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2121620 Restu-Madissõ Kassi küla, Visela Paisjärv 61,5 Jah - piiranguvöönd 100 m järv (Visela küla - ehituskeeluvöönd 50 m järv, Visula - veekaitsevöönd 10 m kaksikjärv, - kallasrada 4 m Luiga järv, Punde paisjärv, Restu paisjärv) 45  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast VEE2014360 Rimmi järv Rimmi küla Paisjärv 6,7 Ei - piiranguvöönd 50 m (Rimmi - ehituskeeluvöönd 25 m veehoidla) - veekaitsevöönd 10 m VEE2014340 Savi järv Säre küla Paisjärv 5,9 Ei - piiranguvöönd 50 m (Raguli alumine - ehituskeeluvöönd 25 m paisjärv) - veekaitsevöönd 10 m VEE2121210 Silgu järv Koigu küla, Visela Paisjärv 3,6 Ei - piiranguvöönd 50 m (Veski paisjärv) küla - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2121780 Tanni tiik (Aladi Antsu küla Paisjärv 4,5 Ei - piiranguvöönd 50 m 1) - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2084310 Tiidu järv (Toku Toku küla Paisjärv 0,7 Ei - piiranguvöönd 50 m paisjärv) - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2014330 Tsimmi järv Säre küla Paisjärv 7,3 Ei - piiranguvöönd 50 m (Raguli ülemine - ehituskeeluvöönd 25 m paisjärv, - veekaitsevöönd 10 m Tsimmi paisjärv) VEE2014310 Tsooru järv Tsooru küla Paisjärv 4 Jah - piiranguvöönd 100 m (Tsooru - ehituskeeluvöönd 50 m paisjärv) - veekaitsevöönd 10 m - kallasrada 4 m VEE2121900 Vahtsõkivi järv Antsu küla Paisjärv 69,5 Ei - piiranguvöönd 50 m (Vastsekivi - ehituskeeluvöönd 25 m järv) - veekaitsevöönd 10 m VEE2121730 Viiruki järv Kõlbi küla Paisjärv 5 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m 46  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast VEE2122060 Viiruki tiik Antsu küla Paisjärv 1,7 Ei - piiranguvöönd 50 m (Aladi 3) - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2122220 Villa lump Kraavi küla Paisjärv 0 Ei - piiranguvöönd 50 m (Nässmetsa II) - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2121710 Ülemine järv Vana-Antsla alevik Paisjärv 2,6 Ei - piiranguvöönd 50 m (Vana-Antsla - ehituskeeluvöönd 25 m Ülemine järv) - veekaitsevöönd 10 m VEE2122010 Alatiik Antsu küla Tehisjärv 1,1 Ei - piiranguvöönd 50 m (Lakõssuu - ehituskeeluvöönd 25 m Alatiik) - veekaitsevöönd 10 m VEE2121640 Ermeli lump Uhtjärve küla Tehisjärv 1 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2135910 Hoovi järv Viirapalu küla Tehisjärv 1,7 Ei - piiranguvöönd 50 m (Kikkaoja tiik) - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2121810 Jõgari järv Antsu küla Tehisjärv 2,3 Ei - piiranguvöönd 50 m (Kalatiik nr. 4) - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2121660 Kallastõ järv Lümatu küla Tehisjärv 2,7 Ei - piiranguvöönd 50 m (Lümatu - ehituskeeluvöönd 25 m Kallastõ järv) - veekaitsevöönd 10 m (Kuusiku tiik) VEE2121770 Kanarikumäe Antsu küla Tehisjärv 32 Ei - piiranguvöönd 50 m järv (Kalatiik - ehituskeeluvöönd 25 m nr. 8) - veekaitsevöönd 10 m VEE2122080 Kitse-Aadu tiik Antsu küla Tehisjärv 1,2 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m 47  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast - veekaitsevöönd 10 m VEE2121850 (Koska tiigid) Antsu küla Tehisjärv 5,1 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2121880 (Koska tiigid) Antsu küla Tehisjärv 2,9 Ei - piiranguvöönd 50 m (Kalatiik nr. 10) - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2121870 (Koska tiigid) Antsu küla Tehisjärv 1,4 Ei - piiranguvöönd 50 m (Kalatiik nr. 11) - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2121890 (Koska tiigid) Antsu küla Tehisjärv 16,1 Ei - piiranguvöönd 50 m (Kalatiik nr. 12) - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2121860 (Koska tiigid) Antsu küla Tehisjärv 3,1 Ei - piiranguvöönd 50 m (Kalatiik nr. 9) - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2121960 (Koskla tiigid) Antsu küla Tehisjärv 0,4 Ei - piiranguvöönd 50 m - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2121920 Lepässaarõ tiik Antsu küla Tehisjärv 2,5 Ei - piiranguvöönd 50 m (Kobela tiigid) - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2121910 Määrästü tiik Antsu küla Tehisjärv 4,2 Ei - piiranguvöönd 50 m (Kobela tiigid) - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2121840 Paiujärv Antsu küla Tehisjärv 5,9 Ei - piiranguvöönd 50 m (Kalatiik nr. 7) - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m 48  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast VEE2121930 Sillaotsa tiik Antsu küla Tehisjärv 1,8 Ei - piiranguvöönd 50 m (Kobela tiigid) - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2121820 Sitisuu tiik Antsu küla Tehisjärv 12,5 Ei - piiranguvöönd 50 m (Kalatiik nr. 5) - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2014380 Sulaoja lump Soome küla Tehisjärv 0,3 Ei - piiranguvöönd 50 m (Oe tiigid) - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2135920 Sutõsaarõ lump Kikkaoja küla Tehisjärv 0,6 Ei - piiranguvöönd 50 m (Lalli tiik) - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2121650 Suurtiik (Uue- Uue-Antsla küla Tehisjärv 2,4 Ei - piiranguvöönd 50 m Antsla Suurtiik) - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m VEE2121830 Telli tiik Antsu küla Tehisjärv 7 Ei - piiranguvöönd 50 m (Kalatiik nr. 6) - ehituskeeluvöönd 25 m - veekaitsevöönd 10 m 49  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast 14. Maaparandussüsteemid Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakenduse 70 järgi on Antsla valla territooriumil hulganisti maaparandussüsteemide maa-alasid. Tingimused tegevuste kavandamiseks maaparandussüsteemide maa-aladele on sätestatud maaparandusseaduses 71 ja Võru maakonnaplaneeringus 2030+ ning meetmed maaparandussüsteemide sihipärase funktsioneerimise tagamiseks Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukavas 72 ja Koiva vesikonna maaparandushoiukavas73. ÜP koostamisel võetakse arvesse olemasolevaid maaparandussüsteeme, lähtutakse seadusandlikest aktidest ja strateegilistest dokumentidest tulenevatest nõuetest. 15. Üleujutusohuga alad Üleujutused tekivad nii meteoroloogilistest ja hüdroloogilistest teguritest lähtuvalt kui ka inimtegevuse tõttu. Üleujutus on harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa arvatud selline üleujutus, mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust. Üleujutus võib põhjustada tõsiseid tagajärgi: kahjustada keskkonda, ohustada inimeste vara ja tervist ning seada riski alla majandustegevust. Eestis on koostatud üleujutusohupiirkonna ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonna kaardid ja maandamiskavad. Riskipiirkondade määratlemisel on lähtutud põhimõttest, et üleujutusega seotud risk on oluline, kui see asub tiheasustusalal74. Antsla vallas ei ole üleujutusohuga seotud riskipiirkondi75. Antsla vallas ei ole määratud looduskaitseseaduse kohaseid suurte üleujutusaladega siseveekogusid76 2019. aastal tegi Keskkonnaagentuur uuringu korduva suurveega alade kohta sisemaal. Analüüsist tuli välja Mustjõe osa, mis satelliitpiltidel oli korduvalt üle ujutatud ja samuti TLÜ kaardil oli märgitud kui lammiala. Uuringus soovitatakse kaaluda nimetatud ala määramist suurte üleujutusaladega siseveekogude nimekirja. Keskkonnaagentuuri koostatud töö eesmärk oli siseveekogude puhul pigem vaadelda alasid, mitte määratleda üleujutusalade täpset ulatust. Üleujutusalade ulatus selgub jätku-uuringus. Üldplaneeringus arvestatakse maakasutuse planeerimisel Mustjõe piirkonnas tuvastatud üleujutusega. 16. Väärtuslik põllumajandusmaa Väärtuslik põllumajandusmaa on kõrge viljelusväärtusega põllumaa, mis on määratud mullastiku viljakuse ja maaharimise sobivuse alusel. Üldplaneeringutes on väärtuslike põllumajandusmaade käsitlemise, sh kaitse- ja kasutustingimuste määramise aluseks Maaeluministeeriumi lähenemine. Maaeluministeeriumi käsitluse aluseks on põllumajandusmaa massiivide keskmine reaalboniteet. Väärtuslik põllumajandusmaa on haritav maa, püsirohumaa ja püsikultuuride all olev maatulundusmaa massiiv, mille tootlikkuse hindepunkt ehk boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest mullaviljakuse boniteedist (40 hindepunkti). Kui maakonna keskmine boniteet on väiksem Eesti keskmisest boniteedist, määratletakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks maakonna keskmise ja sellest suurema boniteediga alad. Võru maakonna põllumajandusmaa keskmiseks boniteediks on 38 70 Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus, seisuga 16.06.2020 71 Maaparandusseadus (RT I, 31.05.2018, 3) 72 Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukava. Põllumajandusamet, 2016 73 Koiva vesikonna maaparandushoiukava. Põllumajandusamet, 2015 74 Üleujutused. Keskkonnaministeerium. 2020. Kättesaadav: https://www.envir.ee/et/uleujutused 75 Oluline riskipiirkond on piirkond, kus esinevad üleujutusohuga seotud riskid. Üleujutusohuga seotud risk on üleujutuse esinemise tõenäosus koos üleujutusest inimese tervisele, varale, looduskeskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele põhjustatud võimalike kahjulike tagajärgedega. 76 Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord, RTL 2004, 72, 1192 50  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast hindepunkti, mistõttu väärtuslikuks põllumajandusmaaks loetakse 38 ja enama boniteedipunktiga põllumajandusmaid.77 Võru MP-ga määratletud väärtuslikud põllumajandusmaad on esitatud 19. Võru maakonnaplaneering 2030+ toob välja üldised põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks ja säilitamiseks ning kajastab esialgse informatiivse andmekihina väärtuslike põllumajandusmaade paiknemist Võru maakonnas. Lisaks on sätestatud, et üldplaneeringute raames tuleb täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi ning alade piire. Antsla valla 2012. aasta üldplaneeringus on toodud väärtuslike põllumaade säilimist tagavad kasutus- ja ehitustingimused. Endise Urvaste valla üldplaneering kehtestati 1996. aastal, dokumendis ei ole väärtuslike põllumajandusmaade temaatikat käsitletud. ÜP koostamisel arvestatakse maakonnaplaneeringus sätestatuga. 17. Väärtuslik maastik78 Väärtuslikud maastikud on alad, millel on tulenevalt kultuurilis-ajaloolisest taustast, reljeefist ja looduslikest iseärasustest ning puhkeväärtusest suurem väärtus kui ümbritsevatel aladel, mistõttu väärivad need alad ka suuremat tähelepanu, säilitamist ja hooldamist. Võrumaa väärtuslikeks maastikeks on eelkõige traditsioonilised kultuurmaastikud, milles on näha kunagised kihelkondlikud kultuuriareaalid ja mõisakompleksid. Üldplaneeringu koostamisel võetakse aluseks Võru maakonnaplaneeringuga 2030+ määratletud väärtuslikud maastikud Antsla vallas, mille piire ja kasutustingimusi vajadusel täpsustatakse. Antsla vallas asuvad järgmised väärtuslikud maastikud (): ● üks maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega maastik (I klass) – Karula-Kaika väärtuslik maastik. Põhiosas järgib see Karula rahvuspargi kontuure, juurde on liidetud Kaika kuppelmaastiku alad. Iseloomulik on paljude loodusväärtuste olemasolu. See on ala, mis moodustab terviku Valga maakonda jääva territooriumiga; ● üks maakondliku tähtsusega maastik (II klass) – Urvaste ürgorg – Pokumaa. Siia kuulub Urvaste ürgoru ala, mis saab alguse Lõõdla järve ümbrusest ja kulgeb loode suunas Visela järve läänepoolse tipuni piki maakonna piiri, haarates enda alla ka Pokumaa ürgse looduse õpperaja; ● üks kohaliku tähtsusega maastik (III klass) – Tsooru – Vana-Roosa. Maastiku väärtuseks on põlised asualad, ajaloolised mõisapõllud, Vana-Roosa kirikuküla ja Mustjõe läänekalda kõrgendik. Võru maakonnaplaneeringuga on lisaks määratletud ka kaunid tee- ja veeteelõigud ning kauni vaatega kohad. 18. Kultuuriväärtused Kultuuriväärtused on ehitised, objektid või alad, mis rikastavad elukeskkonda ajaliste kihistustega ning mida peetakse vajalikuks säilitada tulevastele põlvedele. Ideaalis peab iga kultuuriväärtust olema võimalik reaalselt kaitsta ja hoida nii, et selle tunnused ei kaoks ega väärtus kahaneks. 18.1. Kultuurimälestised Antsla valla territooriumil on registreeritud järgmised kinnismälestised 79: ● 13 ajaloomälestist (vt Tabel 10); ● 21 arheoloogiamälestist (vt Tabel 11); ● 26 ehitismälestist (vt Tabel 12). 77 Võru maakonnaplaneering 2030+ 78 Võru maakonnaplaneering 2030+ 79 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 12.06.2020 51  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Antsla valla territooriumil ei ole registreeritud muinsuskaitsealasid, tehnika- ja tööstusmälestisi, (UNESCO) maailmapärandi objekte, ajaloolisi looduslikke pühapaiku, arheoloogilisi leiukohti, militaarpärandi objekte ega veealuseid mälestisi. Ülevaate kinnismälestistena registreeritud kultuurimälestiste paiknemisest valla territooriumil annab joonis 21. Joonis 21. Kinnismälestistena registreeritud kultuurimälestised Antsla valla territooriumil80 Tabel 10. Antsla valla territooriumil asuvad ajaloomälestised81 Reg. nr Nimi Aadress 27133 Vabadussõja mälestussammas Antsla vald, Antsla linn, 70 Antsla-Vaabina tee 5737 Urvaste mõisa kalmistu Antsla vald, Ruhingu küla, Antsu-Liisi 5736 Maja, kus 1897. a. asutati Restu Antsla vald, Visela küla, Meierei Piimaselts 5735 II maailmasõjas hukkunute Antsla vald, Kirikuküla, Kirikumõisa ühishaud 5734 Urvaste kalmistu Antsla vald, Kirikuküla, Kirikumõisa 5700 II maailmasõjas hukkunute Antsla vald, Jõepera küla, 23201 Puurina- 80 Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, seisuga 12.06.2020 81 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 12.06.2020 52  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast ühishaud Lüllemäe-Litsmetsa tee 5699 II maailmasõjas hukkunute Antsla vald, Tsooru küla, Tsooru park ühishaud 5698 Tsooru (Lepistu) Antsla vald, Roosiku küla, Lepistu kool ministeeriumikooli hoone 5697 Kraavi kalmistu Antsla vald, Kraavi küla, Kuusesalu, Kalmistu 5696 Kraavi kihelkonnakooli hoone Antsla vald, Kraavi küla, Kooli 5695 Kaika kalmistu Antsla vald, Kaika küla, Kaika kirik, Kalmistu 5694 Antsla Metsakalmistu Antsla vald, Taberlaane küla, Antsla metsakalmistu, Surnuaia 5693 II maailmasõjas hukkunute Antsla vald, Taberlaane küla, Antsla ühishaud metsakalmistu Tabel 11. Antsla valla territooriumil asuvad arheoloogiamälestised82 Reg. nr Nimi Aadress 30949 Kalmistu Kirikuküla, Kirikumõisa 13677 Ohvriallikas "Silmaläte" Visela küla, Silmavee 13676 Ohvriallikas "Põrguläte" Visela küla, Allika 13675 Kalmistu Vaabina küla, Hansimikko, Väike-Tiigi 13674 Asulakoht Vaabina küla, Undruse saeveski, Saare, Kuivatipõllu 13673 Ohvrikivi Urvaste küla, Järve 13672 Ohvriallikas "Silmaveeallikas" Urvaste küla, Järverahva 13671 Ohvriallikas Urvaste küla, Järve 13670 Linnus Urvaste küla, Järverahva 13669 Asulakoht Kuldre küla, Kuldroni, Koljoado, Laane, Ojaääre (kokku 25 aadressi) 13668 Urvaste kirikuaed Kirikuküla, Kirikumõisa 13667 Rahvapärimustega seotud kivi Kirikuküla, Kanariku, Koigu küla, 25141 Kirikuküla- "Valgehobuse kivi" Koigu tee 13657 Rahvapärimustega seotud kivi Säre küla, Villako "Lootuskivi" 13379 Kalmistu Ähijärve küla, Sarik-Siimani 82 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 12.06.2020 53  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast 13378 Antsla vasallilinnuse kultuurkiht Vana-Antsla alevik, Antsla mnt 11 13377 Kivikalme "Kabeliase", "Kirikuase" Rimmi küla, Ivaski-Karli 13376 Kalmistu "Matuseaid" Rimmi küla, Ivaski-Karli, Ivaski 13375 Kalmistu Rimmi küla, Linnuka 13374 Kivikalme "Kirikuase" Antsla linn, Villaliina tn 9, Kollino küla, Lüüsi, Kivisilla 13373 Kalmistu "Kalmemägi", "Kirikuase" Antsla linn, Villaliina tn 9, Kollino küla, Lüüsi, Kivisilla (kokku 4 aadressi) 13091 Asulakoht Antsla vald, Mähkli küla, Ala-Mähkli Tabel 12. Antsla valla territooriumil asuvad ehitismälestised83 Reg. Nimi Aadress Antsla vallas nr 14122 Uue-Antsla mõisa väravapostid, 19 saj. Uue-Antsla küla, Rahvamaja 14121 Vaabina linnuse territoorium, 15/16. saj Vaabina küla, Saare 14120 Urvaste kirik, 15. saj Kirikuküla, Kirikumõisa 14077 Vana-Antsla mõisa rehi, 19. saj II pool Vana-Antsla alevik, Kuivati 14076 Vana-Antsla mõisa tall, 19. saj I pool Vana-Antsla alevik, Antsla mnt 7 14075 Vana-Antsla mõisa meierei, 19. saj II pool Vana-Antsla alevik, Järve tn 1 14074 Vana-Antsla mõisa moonakatemaja 3, Vana-Antsla alevik, Antsla mnt 12 18/19 saj 14073 Vana-Antsla mõisa moonakatemaja 2, 19. Vana-Antsla alevik, Järve tn 5, Järve tn 11 saj 14072 Vana-Antsla mõisa moonakatemaja 1, 19. Vana-Antsla alevik, Antsla mnt 6 saj 14071 Vana-Antsla mõisa kuivati keldriga, 19. Vana-Antsla alevik, Uue-Antsla tee 1 saj 14070 Vana-Antsla mõisa ait 2, 18. saj II pool Vana-Antsla alevik, Uue-Antsla tee 1 14069 Vana-Antsla mõisa ait 1, 18. saj II pool Vana-Antsla alevik, Antsla mnt 4 14068 Vana-Antsla mõisa valitsejamaja, 18. saj Vana-Antsla alevik, Antsla mnt 4 II pool 14067 Vana-Antsla mõisa kärnerimaja, 19. saj Vana-Antsla alevik, Kärneri tee 6 14066 Vana-Antsla mõisa vesiveski, 19. saj Vana-Antsla alevik, Tammiku tn 14 83 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 12.06.2020 54  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast 14065 Vana-Antsla mõisa kelder, 19. saj Vana-Antsla alevik, Antsla mnt 11 14064 Vana-Antsla mõisa piirdemüürid, 19. saj Vana-Antsla alevik, Antsla mnt 4 14063 Vana-Antsla mõisa väravapostid, 19. saj Vana-Antsla alevik, Antsla mnt 11 14062 Vana-Antsla mõisa park Vana-Antsla alevik, Antsla mnt 11, Antsla mnt 4, Uue-Antsla tee 1 (kokku 51 aadressi) 14061 Vana-Antsla mõisa peahoone, 18./19. saj Vana-Antsla alevik, Antsla mnt 11 14060 Antsla linnuse säilmed, 15 saj. Vana-Antsla alevik, Antsla mnt 11 14059 Tsooru mõisa möldrimaja, 19. saj Tsooru küla, Tuuleveski 14058 Tsooru mõisa tuuleveski, 19. saj Tsooru küla, Tuuleveski 14057 Tsooru mõisa park Tsooru küla, Tsooru park, Aida, Pargitalu (kokku 18 aadressi) 14056 Tsooru mõisa ait, 19. saj II pool Tsooru küla, Aida 13668 Urvaste kirikuaed Kirikuküla, Kirikumõisa 18.2. XX saj arhitektuuripärandi objektid Antsla valla territooriumil on registreeritud 24 XX sajandi arhitektuuripärandi objekti (vt Tabel 13). Tabel 13. Antsla vallas asuvad XX sajandi arhitektuuripärandi objektid84 Nr Nimetus Aadress Dateeringu periood Miljööala 870 Rahvamaja Uue-Antsla nõukogude Ei 871 Meierei Madise vabariik Ei 1694 Linda kolhoosi Kobela alevik, nõukogude Ei keskusehoone Kesk tn 9 1695 Kolhoosi Linda saun- Kobela küla nõukogude Ei puhkemaja 1828 Antsla raudteejaam Antsla tsaariaeg Ei 2067 Tsooru vallamaja Roosiku alevik tsaariaeg Ei 2068 Taluhäärber Värtemäe küla tsaariaeg Ei 2069 Reidle koolimaja Kollino küla tsaariaeg Ei 2070 Kauplus Vana-Hauka, tsaariaeg Ei Mähkli 2071 Korterelamu Veski tn 14 vabariik Ei 84 Kultuurimälestiste riiklik register, XX sajandi arhitektuur, seisuga 12.06.2020 55  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast 2072 Elamu Metsa tn 1 vabariik Ei 2073 Külanõukogu hoone Haabsaare vabariik Ei 2074 Elu- ja ärihoone Põllu tn 6 vabariik Ei 2075 Meierei Kikkaoja vabariik Ei 2076 Elamu Põllu tn 19 nõukogude Ei 2077 Elamu Kooli tee 3 nõukogude Ei 2078 Elamu Kooli tee 11 nõukogude Ei 2079 Kultuurikeskus Antsla nõukogude Ei 2080 Administratiivhoone Kooli tee 14 nõukogude Ei 2081 Kobela kolhoosiasula Kobela asula nõukogude Ei 2082 Sovhoosikeskus Kontori, Tsooru nõukogude Ei 2083 Elamu Metsa tn 21 nõukogude Ei 2084 Koolimaja Kooli tee 14 nõukogude Ei 2085 Administratiivhoone Kobela küla nõukogude Ei 18.3. Maaehituspärandi objektid Antsla valla territooriumil on maaehituspärandina registreeritud kolm vallamaja (vt Tabel 14). Tabel 14. Antsla vallas asuvad maaehituspärandi objektid85 Reg nr Nimetus Aadress 220 Vaabina vallamaja Vaabina 212 Urvaste vallamaja Urvaste 207 Tsooru vallamaja Roosiku 18.4. Miljööväärtuslikud alad Miljööväärtuslikud alad endise Antsla valla territooriumi osas on määratletud 2012. aastal kehtestatud üldplaneeringuga (tabel 15). Endise Urvaste valla üldplaneering kehtestati 1996. aastal, dokumendis ei ole miljööväärtuslikke alasid määratud. Üldplaneeringu koostamisel vaadatakse üle, kas varem määratletud alad on miljööväärtused säilitanud ning vajadusel tehakse muudatusi. Tabel 15. Miljööväärtuslikud alad endise Antsla valla territooriumil 86 Nimetus Asukoht 85 Kultuurimälestiste riiklik register, Maaehituspärandi andmekogu, seisuga 12.06.2020 86 Antsla valla üldplaneering, 2012 56  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Taberlaane Taberlaane küla Kobela alevikus Kalda ja Nurme tn krundid ning Kobela alevik Kobela keskusehoone Kirikuküla Kirikuküla küla 19. Pärandkultuuri objektid87 88 Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on alates 2005. aastast kaardistanud pärandkultuuri objekte Eestis. Pärandkultuuri objekte kaardistatakse seetõttu, et hoida elus teadmist sellest, millist kultuurilist väärtust põlised talukohad, veskid, puud ja kivid, kõrtsid, keldrid, punkrid, vanad kohanimed ja muud pärandkultuuri objektid kunagi kandnud on. Kogutud teadmisi saab kasutada planeerimisotsuste tegemisel, et võimalusel vältida pärandkultuuri objektide hävimist, samuti et tõsta teadlikkust ning väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu. Antsla vallas on registreeritud 319 pärandkultuuri objekti. Ülevaate pärandkultuuriobjektide paiknemisest Antsla valla territooriumil annab Joonis 22. 87 EELIS, seisuga 17.06.2020 88 Pärandkultuur. RMK, 2020. Kättesaadav: https://rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur 57  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Joonis 22. Pärandkultuuriobjektide paiknemine Antsla valla territooriumil 89 (aluskaart: Maa-amet, 2020) 89 EELIS, seisuga 17.06.2020 58  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast 20. Kalmistud Antsla valla territooriumil on neli kalmistut90: ● Antsla metsakalmistu asub Taberlaane külas, Antsla linna lähinaabruses. Teadaolevalt alustati kalmistule matmist 1936. aastal. Antsla kalmistu laiendamiseks on koostatud eskiisprojekt. Kalmistut haldab Antsla Vallavalitsus; ● Kaika kalmistu asub Kaika külas ning on rajatud Kaika õigeusu kiriku juurde. Kalmistut haldab Antsla Vallavalitsus; ● Kraavi kalmistu asub Kraavi külas ning on ajalooliselt olnud Kraavi õigeusu kiriku kalmistu. Kalmistut haldab Antsla Vallavalitsus; ● Urvaste kalmistu asub Kirikukülas ning on Urvaste koguduse halduses. Urvaste kalmistule koostati 2018. aastal hoolduskava91. 21. Maavarad ja maardlad Maavaradest leidub Antsla vallas piiratud mahus liiva, kruusa, turvast ja savi (Tabel 16). Kaevandamisluba on antud kolmes karjääris (Tabel 17). Tabel 16. Maardlad Antsla vallas92 Maardla Maavara Registri- Keskkonna- Maavara kasutus nimetus kaardi nr registri ID Essoo (Esso) turvas 279 14772 Vähelagunenud turvas - aiandusturbana; hästilagunenud turvas - kütte- ja väetusturbana. Kerreti** turvas 547 14695 Vähelagunenud turvas - aiandusturbana; hästilagunenud turvas – kütteturbana. Tsooru savi 666 14598 Savi ehituskeraamiliste toodete valmistamiseks. Angu (Hangu) turvas 691 14600 Hästilagunenud turvas – kütteturbana. Sepa (Lümatu) liiv 621 14611 Ehitusliiv sõelutult ehitussegudesse. Pikasaare liiv 228 14642 Ehitusliivaks. Roosa* turvas 157 14279 Vähelagunenud turvas - aiandusturbana; hästilagunenud turvas - kütte- ja väetusturbana. Ruhingu kruus 958 15149 Veeriseline kruus looduslikul kujul ehitusaluste täiteks, purustatud kruusasegud kruusateede kateteks, väljasõelutud veeristest valmistatud killustiku betooni täitematerjaliks, 90 Kalmistud Antsla vallas. Antsla Vallavalitsus, 2019. Kättesaadav: https://antsla.kovtp.ee/kalmistud 91 Urvaste kalmistu hoolduskava. Jõgar, Ü., Umal, K., Juur, S., Sainast, H., Lind, J., Magerramova, N., Nõmmela, M., 2018. Kättesaadav: https://antsla.kovtp.ee/documents/378714/6432936/URVASTE+KALMISTU+HOOLDUSKAVA+2018.pdf/ 9321773a-36d0-482f-96da-1c77c4745c60?version=1.0 92 Maa-ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 19.06.2020 59  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast väljasõelutud liiv ehitussegudesse ja betooni täitematerjaliks. Säre liiv 944 14914 Täitepinnasena. Tsooru liiv 398 14915 Ehitusliiv ehitusmördi valmistamiseks (peale kruusafraktsiooni eraldamist). Laane liiv 394 14925 Ehitusliiv ehitustöödeks (peale kruusafraktsiooni eraldamist). Mustjõe* turvas 697 14852 Hästilagunenud turvas – (Mustsoo) väetusturbana. Kungjärve turvas 255 15340 Vähelagunenud turvas - aiandusturbana; hästilagunenud turvas - kütte- ja väetusturbana. Püve liiv 867 15409 Täiteliiv täitematerjaliks. *suuremas osas Rõuge vallas **suuremas osas Võru vallas Tabel 17. Mäeeraldised Antsla vallas93 Mäeeraldis Maardl Pindala Kaevandaja Kasutus Loa Rekultiveerimine a , ha e kehtivus eesmärk e lõpp, aasta Säre Säre 1,46 OÜ Aab Teede 2033 Metsamaa liivakarjäär Ekskavaator ehitus, ehitus Ruhingu Ruhingu 9,3 Palmeks OÜ Teede 2034 Veekogu ja kruusakarjää ehitus, metsamaa r ehitus Püve Püve 2,92 AS TREV-2 Ehitus, 2034 Metsamaa liivakarjäär Grupp teede ehitus 22. Taristu 22.1. Teedevõrk Antsla vallas olevad riigimaanteed (Tabel 18) on valdavalt kõrvalmaanteed, tugimaanteed on Võru - Kuigatsi - Tõrva ning Antsla – Vaabina, riigi põhimaanteid läbi valla ei kulge. Üle poole riigiteedest on endiselt kas osaliselt või täielikult kruusateed. 93 Maa-ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 19.06.2020 60  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Tabel 18. Riigiteed Antsla vallas94 Tee number Tee nimi 69 Võru - Kuigatsi - Tõrva 70 Antsla - Vaabina 18105 Sillaotsa – Restu* 23129 Laatre - Antsla 23201 Puurina - Lüllemäe – Litsmetsa* 25101 Visela – Kuldre* 25102 Vana-Antsla - Lüllemäe 25103 Vaabina – Sõmerpalu* 25104 Keema – Ruhingu* 25107 Visela – Kassi* 25108 Tsooru - Krabi 25109 Tsooru - Kangsti 25110 Sänna - Luhametsa – Tsooru* 25113 Ruhingu – Linnamäe* 25114 Lümatu - Urvaste – Koigu* 25115 Linnamäe – Säre* 25116 Rimmi – Keema* 25117 Vana-Antsla - Kraavi 25118 Kuldre – Tagula* 25119 Urvaste kalmistu tee* 25120 Kikkaoja – Savira* 25124 Uue-Antsla - Vana-Antsla 25126 Kobela – Ohkatsi* 25141 Kirikuküla – Koigu* 25183 Antsla - Kanepi 25194 Antsla - Haabsaare 25205 Pihleni – Kassi* 25207 Vaabina raudteejaama tee* 25222 Kollino tee* 25231 Kikkaoja – Roosiku* 25232 Haabsaare – Kaika* 25235 Vaabina – Ruhingu* 25245 Haabsaare – Saru* 25248 Antsla - Sänna 25251 Vaabina - Turumõisa – Säre* 25252 Kobela - Antsu *osaliselt või täielikult kruuskattega tee Liiklussagedused on suuremad riigiteede Antslast lähtuvatel teelõikudel ja Võru - Kuigatsi – Tõrva teel (Tabel 19), jäädes siiski alla 2000 auto päevas. 94 Teeregister, seisuga 19.06.2020 61  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Tabel 19. Suurema liiklussagedusega teelõigud95 Tee Tee nimi Algus,kilomeeter Lõpp, 2019. a keskmine nr kilomeeter ööpäevane liiklussagedus (autot) 25194 Antsla - Haabsaare 0 0,532 1897 69 Võru - Kuigatsi - 15,503 21,808 1765 Tõrva 69 Võru - Kuigatsi - 27,342 34,564 1085 Tõrva 70 Antsla - Vaabina 0 0,958 1052 70 Antsla - Vaabina 0,958 6,942 1052 25183 Antsla - Kanepi 0 1,152 1045 Kergliiklusteid on seni rajatud vähe. Täispikkuses on 2016. aastal valminud Antsla-Kobela kergliiklustee (3,5 km). Lühemad kergliiklustee lõigud on veel Kuldre külas (400 m) ja Urvastes (200 m). Võru maakonnaplaneering näeb ette valla territooriumil kergliiklusteede rajamist kokku 21,1 km ulatuses (Tabel 20). Käesoleva dokumendi koostamise seisuga käivad ettevalmistused Uue-Antsla ja Antsla-Kraavi kergliiklusteede rajamiseks 96. Tabel 20. Võru maakonnaplaneeringuga97 Antsla vallas kavandatud kergliiklusteed Tee Maantee nimi Teelõik Pikkus Vajadus nr (km) 70 Antsla - Vaabina Antsla - Kraavi 2,4 Ohutu koolitee tagamine 25183 Antsla - Kanepi Antsla - Vana-Antsla 4,1 Ohutu koolitee tagamine 25183 Antsla - Kanepi Vana-Antsla - Kuldre rist 1,1 Oluline sidusvõrgustiku toimimiseks 25194 Antsla - Haabsaare Antsla - Haabsaare tee 1,5 Oluline lokaalse võrgustiku toimimiseks 25248 Antsla - Sänna Antsla - Tsooru tee 1,6 Oluline lokaalse võrgustiku toimimiseks 69 Võru - Kuigatsi - Kuldre - Uue-Antsla 2,8 Liiklusohutuse tagamine, Tõrva ohutu koolitee 25119 Urvaste kalmistu tee Tee kalmistule 0,3 Liiklusohutuse tagamine 25183 Antsla - Kanepi Kuldre rist - Urvaste mõis 5,7 Liiklusohutuse tagamine, ohutu koolitee 25183 Antsla - Kanepi Vana-Antsla - Kuldre rist 1,6 Liiklusohutuse tagamine, ohutu koolitee 95 Teeregister, seisuga 19.06.2020 96 Antsla valla teehoiukava aastaks 2019 97 Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Võrumaa kergliiklusteed ja loodusrajad“. Võru Maavalitsus, 2013 62  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast 22.2. Raudtee98 Antsla valda läbib Valga-Koidula raudteeliin, mis toimib kaubaveo trassina, kuid reisijatevedu raudteel alates 2001. aastast ei toimu. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ 99 järgi moodustab aastal 2030 Eesti transpordivõrgustiku selgroo kvaliteedi poolest tuntavalt paranenud raudteeliiklus, kuna antud transpordiliigiga on erinevalt maanteetranspordist võimalik veel saavutada täiendavat ajavõitu (nn „ruumi kokku suruda“). Planeering toob välja, et regionaalne reisirongiühendus peab toimuma Valga-Koidula liinil, perspektiivselt sõidukiirusega 120 km/h, mis aitab oluliselt kaasa toimepiirkondade omavahelisele seostamisele (Võru-Antsla-Valga). Reisijateveo taastamist Valga-Koidula suunal loetakse oluliseks prioriteediks, mis aitab oluliselt kaasa toimepiirkondade omavahelisele seostamisele nii maakonnasiseselt kui -väliselt. 22.3. Lennuväli Üks Võru maakonna kahest väikelennuväljast asub Antsla vallas. Lusti külas oleva visuaallennuvälja100 murukattega raja mõõtmed on 630 x 20 m. Lennuvälja saab kasutada üksnes ilusa ilma korral (pilvede kõrgus vähemalt 450 meetrit, nähtavus maal vähemalt 5 kilomeetrit). Võru maakonnaplaneering 2030+ annab väikelennuväljade arendamise tingimused. 22.4. Vee- ja kanalisatsioonivõrk Antsla vallas on tarbijad ÜVK-ga varustatud Antsla linnas, Kobela ja Vana-Antsla alevikes ning Tsooru, Kraavi, Kuldre, Uue-Antsla, Vaabina, Visela ja Urvaste külades. Reoveekogumisalad 101 on moodustatud Antsla linnas, Kobela ja Vana-Antsla alevikus ning Kuldre, Uue-Antsla ja Urvaste külades. Ülevaade Antsla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest on toodud Tabel 21. Tabel 21. Antsla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised 102 Asula Veevarustus Reoveepuhastus Antsla linn Ühisveevarustuse tarbeks Antsla linnas on moodustatud reoveekogumisala. ja Lusti on kasutusel üks veevärk, Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga küla mis baseerub kolmel liitumise võimalus tagatud peaaegu kõigile puurkaevul: Kooli tee I tarbijatele (v.a Villaliina tn). Torustik on puurkaev (katastri nr rekonstrueeritud ja reoveepumplad rajatud aastatel 8366); Kooli tee II 2010-2012. Seisukord on hea. Reoveed puurkaev (katastri nr puhastatakse Antsla OXYD reoveepuhastis. 8367); Lusti küla puurkaev (katastri nr 10454). Kobela Ühisveevarustuse tarbeks Kobela alevikus on moodustatud reoveekogumisala. alevik kasutatakse elamute Kanalisatsioonitorustikud on valdavalt puurkaevu (katastri nr rekonstrueeritud ja rajatud aastatel 2016-2018 10731) vett. Teine ning on heas seisukorras. Kobela alevikku on puurkaev (katastri nr rajatud 1973. aastal pneumaatilise aeratsiooniga 10728) on hetkel reservis ja ringkanal ja kaks biotiiki. Reoveepuhasti veevõttu ei toimu. rekonstrueeriti 2006. aastal, mille käigus uuendati 98 Võru maakonnaplaneering 2030+ 99 Üleriigiline planeering Eesti 2030+. Tallinn, 2013. Kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 100 Raadionavigatsiooniseadmeteta lennuväli, kus õhusõidukite maandumine ja start toimuvad visuaallennureeglite kohaselt. 101 Reoveekogumisala on piirkond, kus elanikkond ja/või majanduslik tegevus on piisav asula reovee kogumiseks ja reoveepuhastisse juhtimiseks või keskkonda heitmiseks. Reoveekogumisalade moodustamise eesmärk on määrata alad, kus lähtuvalt asustuse tihedusest, sellega seotud reostuskoormuse suurusest ning põhjavee kaitstusest on keskkonnakaitse eesmärkide tagamiseks tarvis reovesi kokku koguda ja puhastada. 102 Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030. OÜ Alkranel, 2019 63  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast biotiigid. Vana- Veevõrk baseerub aleviku Vana-Antsla alevikus on moodustatud Antsla keskuses asuval puurkaevul reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on alevik (katastri nr 10744). Valdav ühiskanalisatsiooniga liitunud suurem enamus osa elamutest ja hoonetest elanikest. Reovee puhastamine toimub ringkanalist (~92%) on ühendatud ja biotiikidest koosnevas reoveepuhastis. ühisveevärgiga. Reoveepuhasti rekonstrueeriti 2007. aastal. Tsooru küla Veevõrk baseerub küla Reoveekogumisala Tsooru küla keskuses pole keskuses asuval puurkaevul moodustatud. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud (katastri nr 10844). eelkõige küla keskuse piirkonna korrusmajade ja eramajade elanikud. Reovee puhastamine toimub ringkanalist ja biotiikidest koosnevas reoveepuhastis. Reoveepuhasti rekonstrueeriti 2009. aastal. Kraavi küla Veevõrk baseerub küla Reoveekogumisala Kraavi küla keskuses pole keskuses asuval puurkaevul moodustatud. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud (katastri nr 10761). üksnes küla keskuse piirkonna korrusmajade ja eramajade elanikud. Rekonstrueerimata on külas keskuse ja reoveepuhasti vaheline kanalisatsioonitorustik, kuna perspektiivis ei ole otstarbekas reoveepuhastit rekonstrueerida vaid reoveed Antsla linna pumbata, kus need Antsla linna reoveepuhastis puhastatakse. Reovee puhastamine toimub ringkanalist ja biotiigist koosnevas reoveepuhastis. Reoveepuhasti rekonstrueeriti 2008. aastal. Kuldre küla Kuldre küla veevõrk Kuldre küla reoveekogumisalal on ja 5 eramut baseerub küla keskuse ühiskanalisatsiooniga varustatud praktiliselt kõik Pihleni loodeosas asuval reoveekogumisala elanikud, samuti asutused ja külas puurkaevul (katastri nr ettevõtted. Reovee puhastamine toimub ringkanalist ja biotiikidest koosnevas 10729). reoveepuhastis. Reoveepuhasti on rajatud 1973.a. ning osaliselt rekonstrueeritud 1999. aastal. Uue-Antsla Veevõrk baseerub küla Ühiskanalisatsiooniga on varustatud suurem küla keskuses kortermajade enamus reoveekogumisala elanikest, samuti juures asuval puurkaevul asutused ja ettevõtted. Reovee puhastamine (katastri nr 10764). toimub biotiikidest (2 tk) koosnevas reoveepuhastis. Reoveepuhasti on rajatud 1973.a. Vaabina Veevõrk baseerub Reoveekogumisala Vaabina küla keskuses pole küla puurkaevul (katastri nr moodustatud. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud 10742). üksnes kahe kortermaja elanikud. Vaabina külas toimub reovee puhastamine küla keskusest läänesuunas olevas biotiikidest (2 tk) koosnevas reoveepuhastis. Reoveepuhasti on rajatud 1975.a. Visela küla Visela küla veevõrk Ühiskanalisatsiooniga on varustatud üksnes 8- baseerub puurkaevul korterilise kortermaja ja ühe eramu elanikud. (katastri nr 10732). Reovee puhastamine toimub kahes järjestikuses biotiigist. Biotiigid asuvad erakinnistul ning juurdepääsutee biotiikidele puudub. Biotiigid on käesolevaks ajaks mudastunud ning kinni kasvanud. Urvaste Urvaste küla elanikud ning Lisaks Urvaste koolile on ühiskanalisatsiooniga 64  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast küla Urvaste Kool saavad vett varustatud ka suurem enamus reoveekogumisala Urvaste puurkaevust elanikest. Reovee puhastamine toimub BIO-25 (katastri nr 15798). tüüpi reoveepuhastis. KIK-ist saadava toetuse abil rajatakse ja rekonstrueeritakse Antsla linna, Kobela ja Vana-Antsla alevike ning Tsooru, Kraavi, Kuldre, Uue-Antsla, Vaabina ja Visela külade torustikud ja rajatised aastatel 2019-2030, mille tulemusena on tagatud kvaliteedinõuetele vastav joogivesi ning nõuetekohane reoveepuhastus enamusele asulate elanikele. Aastatel 2019-2022 on kavas: ● Antsla linna reoveepuhasti rekonstrueerimine; ● Antsla linna II-astme pumpla ja veereservuaari rajamine; ● Lusti küla keskuse ÜVK torustike rekonstrueerimine; ● Raudtee tn reoveepumpla ja survekanalisatsiooni torustiku rekonstrueerimine; ● Kobela aleviku ja Antsla linna ning Kraavi küla ja Antsla linna vahelise survekanalisatsiooni torustiku rajamine; ● Vana-Antsla aleviku ÜVK torustike rekonstrueerimine ning puurkaev-pumpla rekonstrueerimine; ● Vana-Antsla reoveepumpla rekonstrueerimine ning survekanalisatsiooni ühendustorustiku rajamine Antsla linnani; ● Kuldre küla reoveepuhasti ning puurkaev-pumpla rekonstrueerimine; ● Uue-Antsla küla reovee puhastamiseks reoveepumpla ning survekanalisatsiooni torustiku rajamine reovee suunamiseks Vana-Antsla aleviku kaudu Antsla linna kanalisatsioonisüsteemi; ● Antsla linnas Põllu, Posti, Pargi ja Raudtee tänaval oleva sademeveekanalisatsiooni torustiku rekonstrueerimine. Aastatel 2023-2030 on kavas: ● ÜVK torustike rajamine Antsla, Kobela, Vana-Antsla ja Uue-Antsla reoveekogumisaladel; ● ÜVK torustike rekonstrueerimine Tsooru, Vaabina ja Visela külades; ● Kobela, Tsooru, Vaabina ja Visela puurkaev-pumplate rekonstrueerimine; ● Tsooru, Vaabina ja Visela reoveepuhastite rekonstrueerimine; ● Tuletõrje veevõtukohtade rekonstrueerimine ja rajamine Vana-Antsla alevikus ning Kraavi, Kuldre, Uue-Antsla ja Vaabina külades. 22.5. Sademevesi103 Sademeveekanalisatsioon Antsla linnas on rajatud koos riigimaanteede rekonstrueerimisega Kreutzwaldi ja Jaani tänavatele ning osaliselt Veski ja Metsa tänavatele. Parkimisplatsidelt ja ettevõtete territooriumitelt juhitakse sademevesi kraavitusega territooriume ümbritsevatele haljasaladele, kus toimub sademevee imbumine pinnasesse. Osaliselt toimub sademevee ärajuhtimine Põllu, Posti, Pargi ja Raudtee tänava ääres kulgeva vana kanalisatsioonitorustiku abil Raudtee tänaval asuvasse sademeveepumplasse, kust pumbatakse sademeveed edasi kraavi. 103 Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030. OÜ Alkranel, 2019 65  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Teistes suuremates asulates: Kobela alevikus, Vana-Antsla alevikus, Tsooru külas, Kraavi külas, Kuldre külas, Uue-Antsla külas, Vaabina külas ja Visela külas, puudub sademeveekanalisatsioon. Parkimisplatsidelt ja ettevõtete territooriumitelt juhitakse sademevesi territooriume ümbritsevatele haljasaladele, kus toimub sademevee imbumine pinnasesse. Lisaks toimub osaliselt sademevete ärajuhtimine kraavitusega. 22.6. Tuletõrje veevõtukohad104 Olemasolevad tuletõrje veevõtukohad Antsla vallas paiknevad järgmiselt: ● Antsla linnas on tuletõrje veevõtuks ühisveevarustuse torustikule rajatud kokku 19 tuletõrjehüdranti. Käesoleval aastal teostatakse II astme pumpla ja veereservuaari rajamine Kooli tee puurkaevude juurde tagamaks piisav veesurve ja kogus veevõrgus tuletõrje hüdrantide kasutamiseks; ● Vana-Antsla alevikus võetakse vajalik tulekustutusvesi Ülemisest järvest; ● Tsooru külas saadakse tuletõrjevesi Tsooru paisjärvest; ● Kuldre külas veevõtumahutid Kuldre kooli ning puurkaev-pumpla juures; ● Uue-Antsla külas on kustutusvett võimalik võtta küla põhjaosas asuvast tiigist; ● Vaabina külas on kustutusvett võimalik võtta puurkaev-pumpla juures asuvast paisjärvest; ● Visela külas on kustutusvett võimalik võtta läheduses asuvast Restu-Madissõ paisjärvest. Kobela alevikus puudub tulekustutusvee võtmise koht. Kesk 9 kinnistule tuleks ehitada tuletõrje veevõtumahuti koos veevõtukohaga või rajada Kesk 9 kinnistu juurde Väike-Boose järve äärde kuivhüdrant veevõtuga järvest. 22.7. Soojavarustus105 Antsla valla ainus kaugküttepiirkond asub Vana-Antslas, kus köetakse viit kortermaja. Kaugküttepiirkonda köetakse hakkpuidukatlamajaga. Teiste Antsla valla hoonete küte on lokaalne. Enamikel kortermajadel on see lahendatud hoonete keldritesse ehitatud puidu katelde abil. Mõnel elamul on õlikatel. Valla asutuste soojusmajandus on sarnaselt korterelamutele lahendatud kas õli- või puiduküttega. Lusti Lasteaeda, Tsooru Rahvamaja, Vallamaja ja Tarbijate Ühistu hooneid köetakse õlikateldega. Antsla Gümnaasium, vallamaja, COOP-i hooned, Kultuuri- ja Spordikeskus (KSK) ning MTÜ Antsla Tervisekeskus saavad soojuse 2012. aastal renoveeritud gümnaasiumi katlamajast, mis töötab puiduhakkel. 22.8. Elektrivõrk Antsla valda läbivasse põhivõrku kuuluvad Tsirguliina – Linda 110 kV ja Linda – Sõmerpalu 110 kV liinid koos Linda alajaamaga. Põhivõrgu osas Elering OÜ-l aastani 2033 muudatusi kavas ei ole 106. Jaotusvõrgu piirkonnaalajaamad asuvad Antslas ja Kobelas (Linda). Võru maakonnaplaneeringu 107 kohaselt on plaanis 35 kV pingelt üleminekul 110 kV pingele planeeritud uus 110/10(20) kV pingega alajaam Tsoorule koos sisseviiguga liinilt L3506. Samuti on Elektrilevi OÜ-l kaugemas perspektiivis 2030+ vastavalt tehnilise eluea ja koormuskasvu prognoosile kavas Antsla alajaam sisseviik liinilt L143B ning Antsla – Mõniste 35 kV üleviimine 110 kV õhuliiniks. 104 Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030. OÜ Alkranel, 2019 105 Antsla aleviku soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026. Termopilt OÜ, 2016 106 Eleringi Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne. 2019. Kättesaadav https://elering.ee/sites/default/files/public/Infokeskus/elering_vka_2019_web_final2.pdf 107 Võru maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/voru- maakonnaplaneering 66  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast 22.9. Sidevõrk Hajaasustuse kaetus lairibaühendusega ja võimalused ühendusega liitumiseks on oluline, et hajaasustuse piirkonna elanikel oleks võimalik teha kaugtööd ja luua paremad võimalused maaettevõtluse arendamiseks. EstWin baasvõrk on Antsla valla suuremates asulates olemas (Joonis 23), kuid „viimase miili“ puudumise tõttu on kiire internet valdavale osale elanikest endiselt kättesaamatu. Joonis 23. EstWin baasvõrgu kättesaadavus Antsla vallas108 23. Taastuvenergeetika Taastuvenergeetika seisukohalt on Võru maakonnas perspektiivi arendada kohalikele ressurssidele baseeruvat energeetikat nii elektri- kui ka koostootmises, mis põhineb rohtsel biomassil ja biogaasi toormel (nt reoveemuda, sõnnik ja läga, biolagunevad jäätmed), puidul ja turbal, päikeseenergial. Elektri ja soojuse koostootmise potentsiaali on võimalik kasutada väikestes asulates ja linnades nt 108 Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse veebirakendus, seisuga 19.06.2020, jooniselt puuduvad Säre ja Jõepera külade ühendused 67  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast turbal või biomassil põhinevate koostootmisjaamade rajamiseks, samuti puidutööstustes puidujääkide kasutamisel109. Taastuvenergia ressurssidest kasutatakse Antsla vallas peamiselt päikeseenergiat. Elektrilevi andmetele on nende võrgus 2018-2019 installeeritud päikeseelektrijaamu (Tabel 22) kokku ca 0,754 MW ulatuses. Lisaks tabelis olevatele on käivitunud või töös veel jaamu. Andmeid täpsustatakse ÜP koostamise käigus. Tabel 22. Elektrilevi võrguga liitunud tootjad Antsla vallas 110 Asukoht Pargi nimetus Liitumisvõimsus Võrku MW lülitumise aeg Oe küla Ede-Markuse päikeseelektrijaam 0,297 2018 Kobela alevik 7Veinitehas-2Solar 0,087 2018 päikeseelektrijaam Antsla linn Antsla päikeseelektrijaam 0,2 2019 Antsla linn Antsla 2 0,12 2019 Lümatu küla Ala-Punde päikeseelektrijaam 0,05 2018 24. Jäätmemajandus Jäätmehoolduse arendamine vallas toimub Võrumaa omavalitsuste ühise jäätmekava kohaselt. Käesoleva ülevaate koostamise ajal toimub jäätmekava uuendamine aastateks 2020-2025 111. Koostatav jäätmekava näeb ette, et igas omavalitsuses on vähemalt üks nõuetele vastav jäätmejaam, kus on tagatud võimalused jäätmete liigiti kogumiseks ning võimalik üle anda ohtlikke jäätmeid. Samuti on igas omavalitsuses vähemalt üks nõuetele vastav kompostimisplats. Kompostimisplatsid rajatakse sobivatesse kohtadesse, kus see osutub vajalikuks (kalmistute, parkide, reoveepuhastite või jäätmejaamade lähedusse). Antsla valla haldusterritoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveopiirkonna, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele ning jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud tingimustel. Jäätmevaldaja loetakse automaatselt liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Korraldatud jäätmeveo raames toimub olmejäätmete ning paberi- ja kartongijäätmete äravedu. Korraldatud jäätmevedu Antsla vallas korraldab Antsla vallavalitsus koostöös SA Võrumaa Arenduskeskusega. Antsla valla veopiirkonnast kogutud segaolmejäätmete käitluskoht on Umbsaare ümberlaadimisjaam (haldaja MTÜ Võru Jäätmekeskus). Antsla jäätmejaama saavad elanikud tasuta ära anda ohtlikke jäätmeid, vanapaberit ja pappi, pakendijäätmeid, olmeelektroonikat, metallijäätmeid, suuremõõtmelisi jäätmeid, klaasijäätmeid, vanu rehve. Lisaks Antsla jäätmejaamale on Antsla linnas veel kolm jäätmekäitluskohta, mis kuuluvad eraettevõtetele (Tabel 23). 109 Võru maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19384801/V %C3%B5ru+maakonnaplaneering_seletuskiri.pdf/2e843c06-2e63-4e0a-99c7-60db5ce1e0bc 110 Võrgueeskirja § 32 lg 14 alusel elektritootja liitumise kohta avaldatavad andmed alates 19.07.2010. Kättesaadav: https://www.elektrilevi.ee/-/doc/6305157/kliendile/el_info_liitunud_tootjad.pdf , külastatud 22.06.2020 111 Võru maakonna omavalitsuste ühine jäätmekava 2020-2025, 2019 (eelnõu) 68  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Tabel 23. Antsla valla territooriumil asuvad jäätmekäitluskohad 112 Nimetus Loa nr Käitaja Asukoht Tegevuse liik Tööstuse 7 L.JÄ/332458 BioOil OÜ Antsla Jäätmete käitlemine jäätmekäitluskoht linn Antsla jäätmejaam L.JÄ/332403 Epler Lorenz AS Lusti küla Jäätmete käitlemine Tööstuse tn 7, Antsla L.JÄ/328110 Sultan Oil OÜ Antsla Jäätmete käitlemine linn Tselluvilla L.JÄ/328102 WERROWOOL OÜ Antsla Jäätmete käitlemine tootmiskompleks linn 25. Keskkonnaohtlikud objektid ja ohtlikud ettevõtted 25.1. Keskkonnaohtlikud objektid Antsla valla territooriumil on registreeritud seitse keskkonnaohtlikku objekti, sh üks tankla, neli mahutit ja kaks jääkreostusobjekti (Tabel 24). Tabel 24. Keskkonnaohtlikud objektid Antsla valla territooriumil 113 Objekti nimi Keskkonnaregistri Asukoht Tüüp kood Urvaste Kool OOB0071111 Urvaste küla Mahuti Tsooru kolhoosi õlihoidla JRA0000112 Tsooru küla Jääkreostusobjekt SW Energia OÜ OOB0070922 Vana-Antsla alevik Mahuti SW Energia OÜ OOB0070925 Antsla linn Mahuti Olerex AS OOB0039078 Antsla linn Tankla Kuldre vana katlamaja JRA0000110 Kuldre küla Jääkreostusobjekt masuudimahutid Ekseko AS OOB0070685 Tsooru küla Mahuti Antsla Tarbijate Ühistu OOB0069872 Antsla linn Mahuti 25.2. Ohtlikud ettevõtted114 Antsla valla territooriumil asub üks B-kategooria ohtlik ettevõte - Arctic Orbiit OÜ pürotehnika ladu Tsooru külas ohuala raadiusega 125 meetrit (Joonis 24). Ühegi väljaspool Antsla valla territooriumi paikneva suurõnnetuse ohuga ettevõtte ning ohtliku ettevõtte ohuala valla territooriumile ei ulatu. Kemikaaliseadusega on planeeringualale, kuhu jäävad suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted, kehtestatud erinõuded maakasutuse planeerimisel, millega arvestatakse ÜP koostamisel. 112 Keskkonnaameti infosüsteem Kotkas, seisuga 22.06.2020 113 Keskkonnaregister, seisuga 22.06.2020 114 Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus, seisuga 22.06.2020 69  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Joonis 24. Arctic Orbiit OÜ pürotehnika ladu Tsooru külas koos ohualaga 115 26. Riigikaitselised ehitised Antsla valla ainuke riigikaitseline objekt on Antsla malevkonna staabikompleks. Antsla valla Luhametsa ja Piisi küla piirnevad Rõuge ja Võru valdades asuva Nursipalu harjutusväljakuga, mille töövõime säilitamiseks on kehtestatud 2000 m ulatuses piiranguvöönd. 27. Müra Müra allikateks on eelkõige valda läbivad maanteed. Võimaliku tööstusmüra allikad üldjuhul kattuvad välisõhu saasteallikatega - need on Antsla linnas olevad metallitööstus ning katlamaja ja Uue-Antsla külas asuv mööblitööstus (Tabel 25). 28. Välisõhu kvaliteet Peamiselt mõjutavad välisõhu seisundit välisõhu saasteloaga ettevõtted ning suuremad maanteed. Ettevõtteid, millele on antud keskkonnaluba saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku, on vallas kokku kolm ja kõik need asuvad Antsla linna piirkonnas (Tabel 25). Tabel 25. Keskkonnaloaga ettevõtte saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku116 Loa nr Objekt Asukoht Valdaja L.ÕV/328245 Baltic Steelarc Kobela alevik Baltic Steelarc OÜ metallitööstus L.ÕV/326786 Antsla-Inno Antsu küla Antsla-Inno AS mööblitööstus L.ÕV/319903 SW ENERGIA OÜ Antsla linn SW ENERGIA OÜ 115 Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus, seisuga 22.06.2020 116 Keskonnaameti infosüsteemi Kotkas, seisuga 22.06.2020 70  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast Lisaks on keskkonnakompleksluba antud kolmele ettevõttele (Tabel 26), mis oma tegevusega muuhulgas mõjutavad välisõhu kvaliteeti, sh võivad farmid olla ebameeldiva lõhna allikateks. Tabel 26. Keskkonnakompleksloaga ettevõtted Antsla vallas117 Loa nr Objekt Asukoht Valdaja Tegevus L.KKL.VÕ- Tsooru Savilöövi Rakvere Seakasvatus. Farmikompleksis on kohti 37564 seafarm küla Farmid kokku 1596 nuumseale ja 8800 AS võõrdepõrsale. Põhitoodang on üle 50000 võõrdepõrsa ja üle 4500 nuumsea aastas. Aastas tekib ca 5914 kuupmeetrit vedelsõnnikut. L.KKL.VÕ- Anne Anne küla Ühinenud Piimakarjakasvatus. Anne veisefarmis 192915 veisefarm Farmid peetakse kuni 550 lehma (430 lüpsvat AS lehma + 120 kinnislehma), 40 mullikat ja 200 vasikat. Veisefarmi põhitoodang on kuni 6800 tonni toorpiima aastas. Veisefarmis varutakse üle 12000 tonni silo aastas ning tekib üle 11600 tonni vedelsõnnikut ja 3353 tonni tahesõnnikut. KKL- Antsla Antsla linn Miodelia Käitis tegeleb estrite tööstusliku tootmisega 500401 estritehas OÜ keemiliste meetodite abil. Ettevõtte tootmistegevus on väikesemahuline ning toimub pinnasest isoleeritud kinnistes ruumides juhitava protsessina. Käitises ülesseatud tootmisvõimsus on 1440 tonni osaliselt esterdatud taimeõli aastas, 1200 tonni töödeldud glütserooli aastas ja 240 tonni glütseroolõli aastas. 117 Keskonnaameti infosüsteemi Kotkas, seisuga 22.06.2020 71  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast INFOALLIKAD ● Antsla valla arengukava aastateks 2019-2030, 2018 ● Antsla aleviku soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026. Termopilt OÜ, 2016 ● Antsla valla teehoiukava aastaks 2019 ● Antsla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030. Alkranel OÜ, 2019. Kättesaadav: https://antsla.kovtp.ee/documents/378714/23159804/Antsla+valla+ %C3%9CVKA+kava+2019-2030.pdf/3885419e-9523-4dd0-927a-040587279dd1 ● Antsla valla üldplaneering, 2012 ● EELIS ● Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse veebirakendus ● Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, 2017. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf ● Eesti põhjavee kaitstuse kaart, M 1:400000. OÜ EGK ● Eleringi Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne. 2019. Kättesaadav https://elering.ee/sites/default/files/public/Infokeskus/elering_vka_2019_web_final2.pdf ● Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukava. Põllumajandusamet, 2016 ● Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium, 2016 ● Kalmistud Antsla vallas. Antsla Vallavalitsus, 2019. Kättesaadav: https://antsla.kovtp.ee/kalmistud ● Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava 2008 – 2018 ● Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2019-2028 (koostamisel) ● Keskkonnaameti infosüsteem Kotkas ● Keskkonnaregister ● Koiva vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium, 2016 ● Koiva vesikonna maaparandushoiukava. Põllumajandusamet, 2015 ● Kultuurimälestiste riiklik register ● Loodusvaatluste andmebaas ● Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus ● Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus ● Maa-ameti maardlate kaardirakendus ● Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus ● Metsaregister ● Muinsuskaitse eritingimused Tsooru mõisapargi eskiisprojekti koostamiseks. Tsooru mõisapargi ja rahvamaja ümbruse eskiisprojekt. HÜÜP OÜ, 2012. Kättesaadav: https://antsla.kovtp.ee/documents/378714/6603990/mk+eriting+TSOORU+M %C3%95IS.pdf/4031e9cf-b186-477d-a5c8-7b6a859755de?version=1.0 ● PRIA veebirakendus. Kättesaadav: https://kls.pria.ee/kaart/ 72  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast ● Pärandkultuur. RMK, 2020. Kättesaadav: https://rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur ● Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S., Sepp, K, 2018. Kättesaadav: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku- planeerimisjuhend_fin.pdf ● RMK Haanja ja Põlva-Võru külastusalad. Külastuskorralduskava 2020-2029. Riigimetsa Majandamise Keskus. Külastuskorraldusosakond. Kättesaadav: dshttps://media.rmk.ee/files/Haanja%20ja%20P%C3%B5lva_V%C3%B5ru%20k %C3%BClastusalade%20k%C3%BClastuskorraldukava.pdfStatistikaaamet ● Suurte üleujutusaladega siseveekogude ja mererannikul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud alade määramine. Keskkonnaagentuur. 2019. Kättesaadav: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/aruanne.pdf ● Teeregister ● Urvaste kalmistu hoolduskava. Jõgar, Ü., Umal, K., Juur, S., Sainast, H., Lind, J., Magerramova, N., Nõmmela, M., 2018. Kättesaadav: https://antsla.kovtp.ee/documents/378714/6432936/URVASTE+KALMISTU+HOOLDUSKAV A+2018.pdf/9321773a-36d0-482f-96da-1c77c4745c60?version=1.0 ● Urvaste valla üldplaneering, 1996 ● Vana-Antsla mõisapargi hoolduskava. AB Artes Terrae OÜ, 2016. Kättesaadav: http://www.sulevnurme.org/works_3/vana-antsla/ ● Võrgueeskirja § 32 lg 14 alusel elektritootja liitumise kohta avaldatavad andmed alates 19.07.2010. Kättesaadav: https://www.elektrilevi.ee/-/doc/6305157/kliendile/el_info_liitunud_tootjad.pdf ● Võru maakonna omavalitsuste ühine jäätmekava 2020-2025, 2019 (eelnõu) ● Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused". 2005 ● Võru maakonnaplaneering 2030+. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19384801/V %C3%B5ru+maakonnaplaneering_seletuskiri.pdf/2e843c06-2e63-4e0a-99c7- 60db5ce1e0bc ● Võru maakonna rohevõrgustik. Veersalu, T., 2015 ● Üleriigiline planeering Eesti 2030+. Tallinn, 2013. Kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/ eesti2030.pdf ● Üleujutused. Keskkonnaministeerium. 2020. Kättesaadav: https://www.envir.ee/et/uleujutused Seadused ja määrused ● Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) ● Hoiualade kaitse alla võtmine Võru maakonnas (RT I, 23.04.2014, 13) ● Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri (RT I, 30.05.2015, 8) ● Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri, vastu võetud Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määrusega nr 149 73  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Antsla vallast ● Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri (RT I, 01.03.2019, 17) ● Looduskaitseseadus (RT I, 06.05.2020, 17) ● Maaparandusseadus (RT I, 31.05.2018, 3) ● Metsaseadus (RT I, 13.03.2019, 61) ● Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ● Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused (RT I, 15.09.2017, 10) 74  Töö number: 2020-0038 Tellija Antsla Vallavalitsus F. R. Kreutzwaldi 1, 66403 Antsla linn Telefon: 785 5164; e-post: [email protected] Registrikood: 75011694 Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 75010418 Kuupäev 02/09/2020 ANTSLA VALLA ÜLDPLANEERING Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Versioon 1 Kuupäev 11/08/2020 Koostanud: Anni Konsap, Agne Peetersoo, Moonika Lipping, Mari Raidla, Kristo Kiiker, Sander Lõuk Projekti nr 2020-0038 Esikaane foto: Maa-ameti kaardirakendus, 2020 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee Sisukord Lk 2 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK KOOSTAJAD 4 SISSEJUHATUS 7 1. ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK 8 2. KSH EESMÄRK 10 3. ÜLDPLANEERINGU PÕHIMÕTTED 11 4. ÜLDPLANEERINGU VALDKONNAD 12 5. ÜLEVAADE EELDATAVAST KESKKONNAMÕJUST 17 5.1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KIRJELDUS 17 5.2. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE 18 5.3. MÕJU LOODUSKESKKONNALE 18 5.4. MÕJU SOTSIAALMAJANDUSLIKULE KESKKONNALE 19 5.5. MÕJU KULTUURIKESKKONALE 20 5.6. PIIRIÜLENE KESKKONNAMÕJU 20 5.7. KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE 20 6. SEOS STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA 21 6.1. ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ 21 6.2. VÕRU MAAKONNAPLANEERING 21 6.3. ANTSLA VALLA ARENGUKAVA 2019-2030 22 7. TEGEVUS- JA AJAKAVA 23 8. KAASAMISKAVA 24 8.1. INFOKANALID 24 8.2. KOOSTÖÖ TEGIJAD JA KAASATAVAD 24 9. ÜLDPLANEERINGU JOONISED 30 10. KOOSTATAVAD ANALÜÜSID 31 Lisad 1. Lähtematerjalid 2. Ülevaade Antsla vallast 3. Koostöö ja kaasamise käigus laekunud ettepanekud (lisatakse pärast seisukohtade laekumist) Lk 3 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK KOOSTAJAD ÜP lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus koostati Antsla Vallavalitsuse ning Skepast&Puhkim OÜ koostöös. Antsla Vallavalitsuse ÜP koostamise ja KSH läbiviimise töörühm: Nimi Ametikoht Ester Hommik Maa- ja planeeringute spetsialist Rain Ruusa Majandusnõunik Liana Neeve Keskkonnaspetsialist Kurmet Müürsepp Abivallavanem Kalev Joab Arenguspetsialist Skepast&Puhkim OÜ ning Consultare OÜ ÜP koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise töörühm: Nimi Valdkonnad / teemad Sander Lõuk, MSc Projektijuht, GIS-spetsialist inimgeograafia ja regionaalplaneerimine Anni Konsap, BSc geograafia, Planeerija MA õigusteadus Agne Peetersoo (Consultare Planeerija OÜ), MSc geograafia Kristo Kiiker (Consultare OÜ), Planeerija, keskkonnaekspert MSc geograafia, MBA KSH aruande koostamine: maavarad ja maardlad, majandus väärtuslikud põllumajandusmaad, keskkonnaohtlikud objektid, taastuvenergeetika, pinna- ja põhjavesi, taastuvenergeetika, inimese tervis, sotsiaalmajanduslikud mõjud Kadri Vaher, ruumilise Planeerija keskkonna planeerija tase 7, MA urbanistika, MSc keskkonnatehnoloogia Eike Riis, KSH juhtekspert KSH aruande koostamine, ekspertide töö koordineerimine MSc bioloogia Moonika Lipping, KSH aruande koostamise projektijuht keskkonnaspetsialist, BSc keskkonnakaitse, MA kommunikatsioonijuhtimine Mari Raidla (Consultare OÜ), KSH aruande koostamine: looduskeskkond, looduskaitse, MSc maastikukaitse ja - Natura 2000, rohevõrgustik, elustiku ja ökoloogiaga seotud hooldus teemad, maavarad ja maardlad, väärtuslikud põllumajandusmaad, jäätmemajandus, keskkonnaohtlikud objektid, taastuvenergeetika, pinna- ja põhjavesi, taastuvenergeetika, inimese tervis, sotsiaalmajanduslikud Lk 4 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK mõjud KSH juhtekspert Eike Riis vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 34 lg 4 sätestatud nõuetele. Juhtekspert Eike Riis on Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu (KeMÜ)1 liige ning lähtuvalt ühingu põhikirjast järgib oma töös keskkonnamõju hindaja head tava 2. Anni Konsap, Kadri Vaher ja Agne Peetersoo on Eesti Planeerijate Ühingu liikmed. ÜP koostamise ja KSH läbiviimise meeskonna koosseis võib töö käigus täieneda, lähtudes eelkõige ÜP-ga kavandatavatest tegevustest ja nendega kaasneva eeldatava mõju iseloomust. 1 KeMÜ on keskkonnamõju hindamisega tegelevate isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on keskkonnamõju hindamise (nii KMH kui ka KSH) süsteemi parendamine Eestis ja rahvusvaheliselt. 2 http://www.eaia.eu/kemu/heatava Lk 5 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Kasutatud lühendid KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine LS lähteseisukohad MP maakonnaplaneering PlanS planeerimisseadus VTK väljatöötamise kavatsus ÜP üldplaneering Lk 6 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK SISSEJUHATUS ÜP lähteseisukohad (edaspidi: ÜP LS) koostatakse selleks, et anda suund ja alusteave ÜP ülesannete lahendamiseks. KSH väljatöötamise kavatsus (edaspidi: KSH VTK) on aluseks KSH aruandele. ÜP LS on dokument, milles kirjeldatakse planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, esitatakse planeeringu koostamise eeldatav ajakava ning antakse ülevaade planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. ÜP koostamisel hindab kohalik omavalitsus planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, sealhulgas korraldab KSH3. KSH VTK on dokument, kus märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning ÜP rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju 4, sealhulgas piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. KSH käigus hinnatakse ÜP elluviimisega kaasneda võivaid olulisi mõjusid looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale. Antsla valla ÜP LS ja KSH VTK on koostatud ühise dokumendina, kuna selliselt on paremini tagatud nendevaheline sisuline kooskõla, ruumiline arusaam ja ülevaade toimuvast. See võimaldab ka ametkondadel ja huvigruppidel anda lihtsamalt tagasisidet. Lisaks kirjeldab LS ja KSH VTK ÜP koostamise korraldust ja ajakava, et kõigil huvitatud osapooltel oleks selge, millises ajagraafikus liigutakse ning kuidas on tagatud ÜP koostamises osalemine. LS ja KSH VTK on esialgne ülesandepüstitus järgnevaks ÜP ja KSH koostamise protsessiks. LS ja KSH VTK toodud valdkonnad ja hinnatavad mõjud võivad edasise ÜP koostamise käigus, kaasamise ning koostöö ja täiendavate analüüside tulemusel täieneda. Antsla valla kodulehel avalikustatavat LS ja KSH VTK dokumenti edasise planeerimisprotsessi käigus ei muudeta, kuid muutunud asjaolusid käsitletakse ja põhjendatakse ÜP koostamise ja mõjude hindamise käigus. 3 PlanS § 4 lg 2 p 5 4 Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Lk 7 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 1. ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK ÜP ja arengukava on omavalitsuse strateegilised arengudokumendid, mis peavad olema omavahel kooskõlas. ÜP annab ruumilise väljundi valla arengukavas määratletud strateegilisele arenguvisioonile. Antsla valla visioon aastaks 2030 on valla arengukavas sõnastatud järgmiselt: „Antsla vallas on elujõulised ja omanäolised piirkonnad ning kaasaegne keskus. Vallas on mitmekesised, paindlikud ja valikuvõimalusi pakkuvad avalikud ja erateenused, mis arvestavad kõiki huvi- ja vanusgruppe. Puhas, rahulik ja looduskaunis elukeskkond ning toimiv taristu on mõnus omadele ja kutsuv külalistele. Vallal on positiivne maine, mida toetab kohapealne edukas ettevõtlus ja koostegev kogukond. Antsla vald on hää väega kotus, kus on rahulolevad inimesed ja mitmekülgsed võimalused eneseteostuseks.“ ÜP eesmärk on kogu Antsla valla territooriumi (joonis 1) ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Joonis 1. Antsla valla haldusterritoorium. Allikas: Maa-amet ÜP alusel tehtavate või suunatavate otsustega on seotud enamik elukeskkonna kvaliteeti mõjutavaid valdkondi: eluasemed, teenuste kättesaadavus, rahva tervis ja heaolu, majandus, maa ja teiste ressursside säästlik kasutus, teenindav taristu jne. ÜP üldine eesmärk jaguneb valdkondlikeks eesmärkideks, mille täitmine toimub läbi planeerimisseaduses toodud ÜP ülesannete lahendamise (vt ptk 4). Antsla valla uue ÜP koostamise suunad on valla praegustest ruumilistest vajadustest lähtuvalt järgmised: Lk 8 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK ● Antsla linna arendamine piirkondliku keskusena, kus on kvaliteetsed teenused, kaasaegne avalik ruum ning mitmekesised töökohad. ● Kaasaegse ja toimiva taristu ning heade ühenduste arendamine tagamaks head elukeskkonda kõigis valla piirkondades. ● Ettevõtluse arengu toetamine läbi olemasolevate ja kavandatavate äri- ja tootmispiirkondade maakasutus- ja ehitustingimuste määratlemise. ● Kohaliku pärandi - Tamme-Lauri tamm, Karula rahvuspark, Pokumaa jms - väärtustamine ning kasutamine piirkonna arengu hüvanguks. ÜP on kohaliku omavalitsuse igapäevane tööriist, mis on toeks ruumi puudutavate otsuste tegemisel. ÜP on peamiseks ehitus- ja arendustegevust suunavaks dokumendiks Antsla vallas. ÜP koostamisel kokku lepitud põhimõtted ja tingimused on aluseks maakasutuse ja ehitustegevuse suunamisel. Igasugune ehitamine peab olema kooskõlas ÜP-ga. ÜP on aluseks detailplaneeringute koostamisele ja projekteerimistingimuste väljastamisele ning teistele ruumi puudutavatele otsustele vallas. ÜP seab pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid vähemalt järgmiseks 10-15 aastaks. Lk 9 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 2. KSH EESMÄRK PlanS § 74 lõike 1 kohaselt on ÜP koostamisel kohustuslik KSH. KSH on ÜP elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse ÜP koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH käigus hinnatakse ÜP elluviimisega kaasneda võivaid olulisi mõjusid looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale ning tehakse ettepanekuid soodsaima lahendusvariandi valikuks. Vajadusel pakutakse välja ebasoodsate mõjude vähendamise, leevendamise ja, põhjendatud juhul, heastamise meetmed ning vajadusel seiremeetmed. Oluliste negatiivsete mõjude käsitlemisega sama tähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine. VTK on aluseks KSH aruande koostamisele. VTK-s märgitakse mõju hindamise ulatus, ÜP elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. KSH läbiviimise ajakava sõltub ÜP koostamise ja menetlemise ajakavast (vt ptk 7). KSH käsitlusalaks on planeeringuala ehk kogu Antsla valla territoorium. Vajadusel, sõltuvalt eeldatavalt mõjutatavast keskkonnaelemendist ja mõju ulatusest, arvestatakse keskkonnamõju hindamisel ka ala väljaspool planeeringuala. Lk 10 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 3. ÜLDPLANEERINGU PÕHIMÕTTED Antsla valla ÜP koostatakse lähtudes asjakohastest õigusaktidest, planeeringutest, arengukavadest jms dokumentidest, mis suunavad omavalitsuse ruumilist arengut. Täpsemalt on lähtematerjalid loetletud lisas 1. Samuti on ÜP lahenduse aluseks hea planeerimise tava, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad, avalikkuse arvamus, omavalitsuse arenguplaanid ning kaalutlusotsused. ÜP põhimõtted on tuletatud planeerimisseadusest, üleriigilisest planeeringust ja maakonnaplaneeringust ning valla üldistest ruumilise arengu eesmärkidest ja annavad kaalutluse piirid kõikide üldplaneeringus käsitletavate ülesannete lahendamiseks, kuid ka ÜP hilisemaks elluviimiseks. Üldised põhimõtted, mis Antsla valla ÜP koostamisel ja selle elluviimisel aluseks võetakse: ● Lähtutakse 2012. a kehtestatud Antsla valla ÜP-s väljatöötatud ja üldjoontes hästi töötavatest põhimõtetest ja tingimustest, kohandades neid kogu valla territooriumile sobivaks ning kaasajastades vastavalt kehtivatele õigusaktidele. ● Luuakse eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumi olemasoluks ja säilimiseks. ● Tähtsustatakse ja kasutatakse valla piirkondade olemasolevaid väärtusi ja eripärasid. ● Töötatakse välja võimalikult ühtsed põhimõtted hoonestusalade ja detailplaneeringu kohustusega alade määramiseks ning maakasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste seadmiseks. ● Määratletakse ühtsed põhimõtted kohaliku taristu, sh avalikus kasutuses olevate teede, arendamiseks. ● Pööratakse tähelepanu vallas asuvatele rohketele veekogudele ja sätestatakse põhimõtted vee- alade kasutamiseks. ● Soodustatakse keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi, sh eelistades olemasoleva hoonestatud keskkonna laiendamist või tihendamist ning varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Lk 11 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 4. ÜLDPLANEERINGU VALDKONNAD ÜP-ga lahendatavate ülesannete loetelu ja käsitlus lähtub lähteseisukohtade koostamise etapis teadaolevast informatsioonist. ÜP koostamise ja lahenduse väljatöötamise etapis võivad ülesannete loetelu ja käsitlus täpsustuda. Planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 on sätestatud ÜP ülesanded, millest juhindudes on koostatud käesolev dokument arvestades Antsla valla ruumiliste vajadustega. ÜP ülesanded Lahendamise vajadus Transpordivõrgustiku ja muu ● määratletakse transpordivõrgustiku (sh infrastruktuuri, sh kohalike tänavavõrgustiku ja kergliiklusteede) arendamise teede, raudtee, sadamate põhimõtted; ning väikesadamate üldise ● määratletakse üldised põhimõtted ühistranspordi asukoha ja nendest tekkivate arendamiseks (auto-, bussi- ja raudteetranspordi kitsenduste määramine ühendatavus, bussi- ja rongipeatuste asukohad jms); ● selgitatakse välja tänavate ja maanteede minimaalse laiuse ning kaitsevööndi muutmise vajadus; ● määratakse teede avalikuks kasutamiseks seadmise põhimõtted; ● määratakse raudtee ja raudtee taristuga (sh raudteeületuskohad) seotud ehitiste arengupõhimõtted. Kohaliku tähtsusega ● vajadus selgub ÜP koostamise käigus. jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Tehnovõrkude ja -rajatiste ● määratakse tehnovõrkude ja -rajatiste üldised üldise asukoha ja nendest asukohad ja nendest tekkivad kitsendused, tekkivate kitsenduste koostöös võrguvaldajatega nende määramine arenguperspektiivide põhitrasside asukohad ja nendest tekkivad kitsendused; ● otsitakse võimalusi olemasoleva tehnilise taristu säästlikuks kasutamiseks ning võrgustike parendamiseks; ● määratletakse põhimõtted (looduslikud eeldused, kasutusest väljalangenud alade taaskasutus, ammendunud karjääride alad) ja tingimused taastuvenergia kasutamiseks (pms päikeseelektrijaamad); ● määratakse kaugküttepiirkonnad; ● määratakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga alad; ● töötatakse välja põhimõtted ja strateegia valla territooriumil sademevee ja liigvee ärajuhtimiseks, tuletõrje veevõtukohtade määramiseks ja väljaehitamiseks, sh tehakse ettepanekuid ehituskeeluvööndi vähendamiseks tuletõrje veevõtukohtade kavandamisel kalda ehituskeeluvööndi aladele. Olulise ruumilise mõjuga ● vajadus selgub ÜP koostamise käigus. ehitise asukoha valimine Asustuse arengut suunavate ● määratletakse põhimõtted olemasoleva tingimuste täpsustamine asustusstruktuuri säilitamiseks arvestades kohalikke väärtusi ja eripärasid; Lk 12 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK ● soodustatakse põllu- ja metsamajanduse arengut; ● tagatakse avalike teenuste võimalikult hea kättesaadavus ja ligipääsetavus arvestades maakonnaplaneeringuga määratud keskuste võrgustiku hierarhiat ja asustuse arengusuundasid; ● soodustatakse energiat ja ressurssi säästvaid lahendusi, eelistades olemasoleva ehitatud keskkonna laiendamist, tihendamist või taaskasutusele võtmist, olemasoleva taristu kasutamist uute asustamata alade kasutuselevõtu asemel; ● luuakse kvaliteetne kogukondlik keskkond erinevas eas ja erinevate vajadustega inimeste jaoks, arvestades kaasava elukeskkonna loomise põhimõtteid; ● töötatakse välja meetmed ettevõtluse arendamiseks, et toetada ettevõtluse arengut, töökohtade loomist ning külades teenuseid pakkuvate ettevõtete säilimist, taasavamist ja lisandumist; ● määratakse munitsipaalelamute, päevakeskuste, hooldeasutuste jms arendamiseks vajalikud alad; ● soositakse lahendusi, mis toetaks eakate võimalikult kaua omas kodus elamist. Supelranna alade määramine ● populaarsemad supluskohad määratletakse looduskaitseseaduse kohaste supelrandadena; ● soodustatakse ja suurendatakse avalike veekogude avalikku kasutust. Tee ja tänava kaitsevööndi ● täpsustatakse kohalike teede kaitsevööndeid. laiendamine Korduva üleujutusega ala ● vajadus puudub. piiri määramine mererannal Rohevõrgustiku toimimist ● täpsustatakse rohevõrgustiku koridoride ja tagavate tingimuste tuumalade piire ja tingimuste täpsustamine täpsustamine ning sellest hajaasustuses; tekkivate kitsenduste ● kavandatakse sidus rohevõrgustik Antsla linnas; määramine ● määratakse ehitustingimused rohevõrgustiku aladel. Kallasrajale avaliku ● kavandatakse avalikud juurdepääsud veekogude juurdepääsu tingimuste kallasrajale mõistlike vahemaade tagant ja määramine eraomanikele võimalikult vähekoormaval viisil. Ranna ja kalda ● vajadusel täpsustatakse ehituskeeluvööndit. ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine Kohaliku omavalitsuse ● vajadusel määratletakse kohalikul tasandil üksuse tasandil kaitstavate kaitstavad loodusobjektid ja nende kaitse tagamise loodusobjektide ja nende tingimused. kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Väärtuslike ● vajadusel korrigeeritakse maakonnaplaneeringuga põllumajandusmaade, määratud väärtuslike maastike, kaunite tee- ja rohealade, maastike, veeteelõikude ning vaatekohtade piire ning maastiku üksikelementide ja täpsustatakse kasutustingimusi; looduskoosluste määramine ● vajadusel määratakse täiendavaid väärtuslikke ning nende kaitse- ja maastikke, kauneid tee- ja veeteelõike ning kasutustingimuste seadmine vaatekohti koos nende kaitse- ja kasutustingimustega; Lk 13 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK ● täpsustatakse väärtuslike põllumajandusmaade määratlemise põhimõtteid lähtuvalt kohalikest oludest (sh kallak) ning maakonnaplaneeringuga määratud piire; ● seatakse tingimused väärtuslike põllumajandusmaade kaitseks; ● väärtustatakse ehitatud ja looduslikku keskkonda kaitstavatel loodusobjektidel, sh rahvuspargis; ● määratakse metsa- ja põllumaad, kuhu ehitustegevust ei kavandata; ● väärtustatakse looduskeskkonda ja bioloogilist mitmekesisust. Maardlatest ja ● määratakse mäetööstusmaade alad (olemasolevad, kaevandamisest mõjutatud kavandatavad); aladest tekkivate kitsenduste ● seatakse maakasutustingimused mäetööstusaladel määramine ja nendest mõjutatud aladel. Miljööväärtuslike alade ja ● määratakse miljööväärtuslikud alad ja väärtuslikud väärtuslike üksikobjektide üksikobjektid; määramine ning nende ● vaadatakse üle kehtivates ÜP-des miljööväärtuslike kaitse- ja kasutustingimuste aladena väljatoodud alad ning arvatakse välja alad, seadmine mis on oma väärtuse minetanud; ● määratakse projekteerimis- ja ehitustingimused miljööväärtuslikel aladel. Kohaliku tähtsusega ● määratletakse kultuuripärandit kandvad alad ja kultuuripärandi säilitamise objektid ning nende kasutustingimused. meetmete, sh selle üldiste kasutustingimuste määramine Planeeringuala üldiste ● määratletakse, millised ruumielemendid kasutus- ja ehitustingimuste, moodustavad avaliku ruumi (näiteks pargid ja sh projekteerimistingimuste haljasalad, tänavaruum, tavaõiguse alusel andmise aluseks olevate kasutatavad õuealad ja erateed, rohe- ja tingimuste, maakasutuse parkimisalad, kallasrajad ja nendele juurdepääsud juhtotstarbe, maksimaalse jne) ning antakse avaliku ruumi elementide üldised ehitusmahu, hoonestuse ehitus- ja kujundustingimused; kõrguspiirangu ja ● määratakse maakasutuse juhtotstarbed Antsla haljastusnõuete määramine linnas ja alevikes; ● määratletakse üldised ehitustingimused (nt krundi minimaalsuurus, maksimaalne ehitusmaht, hoonestuse kõrguspiirang, arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused) ja projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused (sh detailplaneeringu koostamise kohustusest loobumise korral projekteerimistingimuste andmise põhimõtted ning juhud, mil projekteerimistingimuste väljaandmisel on kohustuslik kasutada avatud menetlust) eraldi Antsla linnas, alevikes ja mujal tiheasustuses ning hajaasustuses; ● vajadusel määratakse tingimused ehitusloa kohustuseta ehitistele (eelkõige tiheasustuses); ● kaalutakse kasutuseta ehitistele ja maa-aladele uute kasutusviiside määramist või nende „loodusele tagastamise“ vajadust ja võimalikkust (näiteks metsastamine, parkide või haljasalade rajamine, taastuvenergia tootmine vms); ● kavandatakse ettevõtlusalad (tootmine, laondus, kaubandus, farmid), arvestades nende keskkonnamõju. Lk 14 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Riigikaitselise otstarbega ● vajadus selgub ÜP koostamise käigus. maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine Puhke- ja virgestusalade ● vaadatakse üle kehtivate üldplaneeringutega asukoha ja nendest tekkivate kavandatud puhke- ja virgestusalad, vajadusel kitsenduste määramine määratakse täiendavad puhke- ja virgestusalad ning nende kasutustingimused; ● leitakse võimalused turismipotentsiaali maksimaalseks ärakasutamiseks, tagatakse ligipääsud turismiobjektidele; ● määratakse sotsiaalse taristu alad (eriotstarbelised puhkealad: motospordiga, laskespordiga tegelemise alad, golfiväljak, ratsaplats jms, puhke- ja virgestusalad, supluskohad, ühisaiamaad, vabaõhuürituste korraldamise alad, spordiehitiste alad jms vaba aja veetmise mitmekesistamiseks vajalik maa) ning põhimõtted nende rajamiseks, kasutamiseks ja parendamiseks. Asula või ehitiste kaitseks ● määratakse asustust kaitsva metsa alad (nt müra, õhusaaste, müra, tugeva metsatulekahju, tugeva tuule eest) ning tuule või lumetuisu eest või kokkuleppel maaomanikuga seatakse vajadusel tuleohu vähendamiseks või piiranguid lageraie tegemisel langi suurusele ja metsatulekahju leviku raievanusele. tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine Müra normtasemete ● määratakse vastavalt maakasutuse kategooriate määramine juhtfunktsioonile. Liikluskorralduse üldiste ● kavandatakse raudteepeatused koos parklatega nii põhimõtete määramine autodele kui ka jalgratastele ning ühendatakse need teedevõrgu, sh kergliiklusteede kaudu elamualadega. Alade ja juhtude määramine, ● alad ja juhud täpsustatakse ÜP koostamise käigus. mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist Detailplaneeringu ● määratakse detailplaneeringu koostamise koostamise kohustusega kohustusega juhud ning tingimused alade või juhtude määramine detailplaneeringute koostamiseks (nt planeeringuala mõõdistamise vajadus); ● hinnatakse pooleliolevate ja kehtestatud, kuid täielikult või valdavas osas realiseerimata detailplaneeringute elluviimise perspektiivikust. Maareformiseaduse ja ● asjakohasus selgub ÜP koostamise käigus. looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine Maaparandussüsteemide ● maakasutuse kavandamisel arvestatakse asukoha ja nendest tekkivate maaparandussüsteemide asukohtade ja nendest kitsenduste määramine; tekkivate kitsendustega, seatakse tingimused eelpool nimetatud maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks. ülesannete elluviimiseks Lk 15 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine Sanitaarkaitsealaga ● määratakse sanitaarkaitsealaga veehaarete veehaarete asukoha ja asukohad ja nendest tekkivad kitsendused. nendest tekkivate kitsenduste määramine Muud eelpool nimetatud ● luuakse võimalused ettevõtluskeskkonna ülesannetega seonduvad arendamiseks sh uuenduslike lahenduste ülesanded kasutuselevõtuks; ● määratakse avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldised ehituslikud tingimused ja asukohad; ● märgitakse avalike ülesannete täitmiseks vajalike alade omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajadused. Ettepanekud ● vajadus selgub ÜP koostamise käigus. maakonnaplaneeringu muutmiseks Lk 16 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 5. ÜLEVAADE EELDATAVAST KESKKONNAMÕJUST 5.1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KIRJELDUS ÜP koostamise käigus hinnatakse eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid. KeHJS kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara5. Kuna ÜP lahendused selguvad planeeringu koostamise käigus, ei ole LS ja KSH VTK koostamise hetkel teada, kas Antsla valla uue ÜP rakendamisega kaasneb oluline ebasoodne keskkonnamõju, milline on mõju iseloom ja ulatus. Lähtudes ÜP ulatusest, kestvusest ja lahendatavatest valdkondadest (valla arengusuundade ja maakasutuse tingimuste määramine 10-15 aasta perspektiivis), kaasnevad ÜP rakendamisega paratamatult muutused olemasolevates looduslikes ja sotsiaalsetes funktsioonides ning protsessides. Lahendused on valdavalt pikaajalised ning põhjustavad keskkonnas püsivaid muutusi. Planeeringualal valitsevast keskkonnaseisundist (Lisa 2) nähtub, et alal asub Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitstavaid loodusobjekte, kultuuriväärtusi ning muid muutuste suhtes tundlikke alasid (nt rohevõrgustik) ja väärtuslikke keskkonnakomponente (nt väärtuslik põllumajandusmaa, maavarad ja maardlad, puhkealad jne), mille puhul võivad muutused keskkonnas ohustada nende säilimist ja väärtust ning avaldada seeläbi ebasoodsat mõju looduskeskkonnale laiemalt, samuti inimeste tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale. ÜP koostamisel viiakse läbi KSH, et minimeerida võimalused arendusteks, millega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale ning soosida lahendusi, mis kutsuvad esile ja võimendavad positiivseid mõjusid. Planeeringulahenduse väljatöötamisega paralleelselt viiakse läbi mõjuhindamine järgmiste valdkondade ja keskkonnaelementide osas: ● mõju looduskeskkonnale, sh Natura 2000 aladele, kaitstavatele loodusobjektidele, looduskeskkonnale ja rohevõrgustikule, pinna- ja põhjaveele, maavaradele ja maardlatele; ● mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh asustusele ja rahvastikule, ettevõtluskeskkonnale, tööhõivele, teenuste kättesaadavusele, väärtuslikele põllumajandusmaadele, puhkealadele, inimeste tervisele ja heaolule; ● mõju kultuurikeskkonnale, sh kultuuripärandile ja väärtuslikele maastikele. KSH teostamisel juhindutakse asjakohaste õigusaktide nõuetest ja juhendmaterjalidest. Hindamisel arvestatakse nii otseseid kui ka kaudseid mõjusid, mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust, kestvust (lühi- ja pikaajalisus), sagedust, pöörduvust ning toimet. Muuhulgas arvestatakse võimalikke koosmõjusid, mõjude kumuleerumist ning väljastpoolt planeeringuala tulenevaid olulisi mõjusid. Analüüsitakse ja hinnatakse nii negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud meetmete rakendamiseks oluliste ebasoodsate mõjude vältimiseks, mõjude vähendamiseks ja leevendamiseks ning ühtlasi ettepanekud kaasnevate positiivsete mõjude võimendamiseks. KSH läbiviimisel juhindutakse keskkonna säilitamise, kaitse ja kvaliteedi parandamise, inimeste tervise ja heaolu kaitse ning loodusressursside kaalutletud ja mõistliku kasutamise põhimõtetest. 5 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045 Lk 17 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 5.2. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE KSH erisused Natura 2000 võrgustiku alal on sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi KeHJS). 6 Antsla valla territooriumil paikneb neli Natura 2000 võrgustiku ala: Karula loodusala, Pärlijõe loodusala, Uhtjärve loodusala ja Karula linnuala ning vald piirneb Lõõdla loodusalaga. ÜP koostamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid: ● ÜP-ga kavandatav tegevus peab järgima Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärke ja tagama alade terviklikkuse; ● tuleb kinni pidada Natura 2000 võrgustiku alade kaitsekorrast. Strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ja kui kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle kaitse eesmärki. Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ 7. KSH käigus hinnatakse planeeritava tegevuse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele kõigepealt eelhindamise etapis. Eelhindamise käigus selgitatakse välja lahenduse võimalik mõju Natura 2000 alale ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et kavandatava tegevuse ebasoodne mõju on välistatud. Kui oluline mõju ei ole teada ja pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks mõju puudumise kohta või tõenäoliselt kaasneb oluline mõju, jätkatakse asjakohase hindamise etapiga. ÜP staadiumis on asjakohast hindamist võimalik läbi viia juhul, kui eelhindamise tulemusena tuvastatud kavandatavate ebasoodsat mõjuga tegevuste kohta on piisava täpsusega informatsiooni mõju määratlemiseks ja hindamiseks. Kui ÜP staadiumis puudub kavandatava eeldatavalt ebasoodsa mõjuga tegevuse kohta piisav teave Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks, siis märgitakse eelhindamise järeldustes ära need objektid ja juhud, mille puhul tuleb asjakohase hindamisega liikuda ÜP-le järgnevasse tegevuse kavandamise etappi. 5.3. MÕJU LOODUSKESKKONNALE ● Analüüsitakse ja hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat mõju kaitstavatele loodusobjektidele (kaitsealadele, hoiualadele, kaitsealustele liikidele, püsielupaikadele, kaitstavatele looduse üksikobjektidele, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavatele loodusobjektidele) ning nende soodsa seisundi säilimisele; ● Pööratakse tähelepanu planeeringulahenduse vastavusele looduskaitseseaduses ja metsaseaduses (vääriselupaigad) sätestatud nõuetele, kaitse-eeskirjades sätestatud eesmärkide täitmisele ja kaitsekorralduskavades seatud ülesannete rakendamisele; ● Põhjendatud vajadusel tehakse ettepanekuid analüüsida objekti eeldusi (vastavalt LKS-i §-le 8) kaitse alla võtmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide hulka; ● Analüüsitakse arendatavate alade kattuvust loodusliku ja looduslähedase taimkattega, looduslike ja poollooduslike aladega ja hinnatakse kaasnevaid mõjusid. Tähelepanu pööratakse looduskeskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ning selleks võimaluste loomisele; ● Maastikupildi muutmisel analüüsitakse ja hinnatakse kaasnevaid häiringuid loomastikule, sh nende elupaikadele, liikumisele ja rändetingimustele; ● Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju rohevõrgustiku toimimisele, pöörates tähelepanu võrgustiku (tugialad ja koridorid) terviklikkuse ja toimimise säilimisele. Vajadusel nähakse ette meetmed sidusa ja funktsionaalse rohevõrgustiku tagamiseks; 6 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104052017005?leiaKehtiv 7 https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/natura_hindamise_juhend_taiendatud_2020.pdf Lk 18 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK ● Analüüsitakse ja hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat mõju põhjavee varudele ja joogivee varudele, kvaliteedile ning kättesaadavusele; ● Tähelepanu pööratakse põhjavee kaitstusele ning selgitatakse välja koormusallikad, millele tuleb kõige enam tähelepanu pöörata; ● Põhjavee kaitseks, pinna- ja põhjavee reostuse vältimiseks nähakse vajadusel ette täiendavad meetmed; ● Analüüsitakse ja hinnatakse ÜP-ga kavandatava tegevuse vastavust veeseaduses sätestatud nõuetele ning mõju veemajanduskavades sätestatud eesmärkide saavutamisele; ● Analüüsitakse ja hinnatakse tegevusega kaasnevat mõju pinnaveekogumite kvaliteedile ning pinnaveekogumitega seotud kaitsealade, veekogudega seotud kaitstavatele liikidele ja mõju nende elupaikadele ning kalade rändetingimuste tagamisele; ● Pööratakse tähelepanu avaliku juurdepääsu tagamisele avalikele veekogudele; ● Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavate tegevuste planeerimisel analüüsitakse ja hinnatakse tegevuse mõju looduskeskkonnale (sh taimestik ja loomastik, väärtuslikud põllumajandusmaad, rohevõrgustik); ● Uute puhkealade kavandamisel pööratakse tähelepanu keskkonnataluvuse nõuete tagamisele, lähtudes ala eripärast ning loodusliku mitmekesisuse säilimisest; ● Pööratakse tähelepanu planeeringulahenduse vastavusele asjakohastest keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevatele nõuetele. 5.4. MÕJU SOTSIAALMAJANDUSLIKULE KESKKONNALE ● Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju põllumajanduspiirkondades, sh väärtuslike põllumajandusmaade sihtotstarbelisele kasutamisele ja säilitamisele, vajadusel nähakse ette meetmed väärtuslike põllumajandusmaade kaitseks; ● Tähelepanu pööratakse põllumajanduslike tootmishoonete paiknemisele tundlike alade (elamumaad, puhkealad, avalikus kasutuses olevad hooned ja alad) suhtes, analüüside ja hinnates mõju inimeste tervisele ja heaolule; ● Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavate tegevuste planeerimisel analüüsitakse ja hinnatakse, kuivõrd kavandatav tegevus mõjutab maavara kaevandamisväärsena säilimist ja juurdepääsu maavarale; ● Inimeste tervist ja heaolu silmas pidades analüüsitakse ja hinnatakse planeeritava tegevusega kaasnevat mõju välisõhu kvaliteedile ja müratasemele, keskendudes eelkõige tootmisaladest ja liiklusest tulenevale. ● Pööratakse tähelepanu võimaliku valgusreostuse vältimise meetmetele ning täpsustatakse võimalikke probleeme seoses pinnase radoonisisaldusega. Niivõrd kuivõrd olemasolevad andmed võimaldavad, tuuakse radooni osas välja teadaolevad probleemsed piirkonnad ning piirkonnad, mis vajavad täiendavat uurimist. KSH väljundina määratakse tingimused, millega tuleb radooniriskiga piirkondades arenduse järgmistes etappides arvestada; ● Pööratakse tähelepanu ohtlike ettevõtete ja jäätmekäitlusrajatiste paiknemisele ning analüüsitakse ja hinnatakse planeeritavate lahenduste mõju inimeste tervise, heaolu ja keskkonna ohutuseks vajaliku vahemaa tagamisele käitise ning elurajoonide, avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimalusel peamiste transpordiliinide vahel. Vajadusel võetakse arvesse doominoefekti esinemise võimalust; ● Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringuga kavandatava maakasutuse suunamise ja teiste ruumiliste arengute mõju tööhõivele, teenuste kättesaadavusele ning elukeskkonna parendamisele; ● Analüüsitakse ja hinnatakse mõju olemasolevate puhkealade puhkeväärtuse säilimisele, avaliku juurdepääsu ja vajaliku taristu olemasolu tagamisele supluskohtadele; ● Analüüsitakse taastuvenergia (bio- ja päikeseenergia) ressursside perspektiivset kasutamist ja selle mõjusid. Lk 19 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 5.5. MÕJU KULTUURIKESKKONALE ● Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahendusega kaasnevat mõju kultuurimälestistele (kinnismälestistele) ja nende kaitsevöönditele ning mälestiste vaadeldavuse säilimisele. Analüüsitakse, kas planeeringulahendus arvestab mälestisele sobiliku kasutusviisi ja/või keskkonna säilitamisega. Taristu planeerimisel analüüsitakse muuhulgas, kuidas see mõjutab ligipääsu kultuuriobjektidele ning seeläbi turismiteenuse osutamisele; ● Pööratakse tähelepanu traditsioonilise ajaloolise asustusstruktuuri ja väljakujunenud külade struktuuri säilimisele ning väärtuslikele maastikele omaste kultuurilis-ajaloolise, esteetiliste, looduslike, rekreatsiooniliste ja identiteediväärtuste säilimisele, samuti maastike sihipärase hooldamise tagamisele. Muuhulgas hinnatakse planeeringulahendusega kaasnevat mõju inimeste heaolule, pidades silmas nii sotsiaalseid kui majanduslikke aspekte; ● Pööratakse tähelepanu määratavatele miljööväärtuslikele aladele ja kohaliku tasandi väärtuslikele maastikele ning vajadusel nähakse ette meetmed nende alade ja objektide väärtustamiseks ja kaitsmiseks; ● Pööratakse tähelepanu pärandkultuuriobjektidele, looduslikele pühapaikadele jm kohalikku asustust, maastikku, ajalugu ja identiteeti rikastavatele objektidele. 5.6. PIIRIÜLENE KESKKONNAMÕJU Arvestades Antsla valla asukohta, seost teiste asjassepuutuvate strateegilise planeerimise dokumentidega ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, siis ei ole näha, et Antsla valla ÜP-ga kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile. 5.7. KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE Antsla valla ÜP koostamisel arvestatakse kliimamuutuste mõjuga ja kirjeldatakse, kuidas teema mõjutab Antsla valla ruumilist planeerimist. Kliimamuutustega arvestamisel käsitletakse nii ennetamist, leevendamist kui ka kohanemise võimalusi. Kliimamuutusest tingitud riskid on veetaseme tõus, sademete rohkus, tormide tugevnemine ja sagenemine, linnaliste asustusalade soojasaarte efekt jms. Mõjude hindamise tegelik ulatus sõltub kavandatava tegevuse iseloomust ning seda täpsustatakse ÜP koostamise käigus. Samuti võib ÜP koostamise käigus lisanduda mõjusid, mida põhjendatud vajaduse korral täiendavalt hinnatakse. Lk 20 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 6. SEOS STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA 6.1. ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ annab suunised asustusstruktuuri ja üleriigiliste võrgustike terviklikule arendamisele, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega. Peamine püstitatud eesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega. Üleriigilises planeeringus on sõnastatud Eesti ruumilise arengu visioon, mille kohaselt seob hajalinnastunud ruum tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik. Üleriigilises planeeringus seatud visioon on võetud aluseks Antsla valla ÜP põhimõtete väljatöötamisel. Üleriigilise planeeringu põhisuunad ja eesmärgid on tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng, head ja mugavad liikumisvõimalused, varustatus energiataristuga ning rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Üleriigilises planeeringus seatud põhimõtted võetakse Antsla valla ÜP koostamisel aluseks ning neid täpsustatakse kohalikus kontekstis. 6.2. VÕRU MAAKONNAPLANEERING Võru maakonna ruumilise arengu visioon on järgmine: Võrumaa on atraktiivne, ajaloolist jätkuvust ja looduslähedust väärtustava ruumistruktuuriga maakond. Selgelt eristuvad siin traditsioonilised külamaastikud ning kompaktsena hoitud asulad ja linnad, mis koondavad ka mahukamat ettevõtlust ja tootmistegevust. Elanike igapäevaelu toimimine tugineb nutikate ja paindlike teenuslahenduste rakendamisel ning mugavatel ühendustel oluliste keskustega, eelkõige Võruga. Sellega on tagatud kvaliteetne elukeskkond erinevates Võrumaa piirkondades. Võru maakonnaplaneeringu lahendus keskendub järgmistele teemadele: ● Keskuste võrgustiku määramine, et luua eeldused kahaneva elanikkonna tingimustes toimivaks asustusstruktuuriks, kus teenused ja töökohad on koondunud väljakujunenud keskustesse. Keskustega seotakse teedevõrk, sh uuendatakse kergliiklusteede vajadus ja põhimõtteline paiknemine; ● Linnalise asustuse alade määramine, et tõsta olemasolevate keskuste tihedust ja kompaktsust. Eesmärgiks on suurendada piirkonna ruumilist ja funktsionaalset sidusust ja soodustada mitmekesise elukeskkonna säilimist, sh ettevõtlusalade arengut. Samuti võimaldab kompaktne linnaline asustus hoida tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamise ja säilitamisega seotud kulutused võimalikult madalal tasemel; ● Riigikaitse ruumiliste vajaduste tagamine, et võimaldada piiriäärsele maakonnale omaselt riigikaitseliste ehitiste toimimist. Maakonnaplaneeringus kajastatakse riigikaitselisi ehitisi ja nendele kaitseministri määrusega määratud piiranguvööndeid. Võru maakonnaplaneeringust tulenevalt käsitletakse ÜP-s lisaks peatükis 4 kirjeldatud valdkondadele järgmisi teemasid: ● Rohevõrgustiku aladel DP koostamise kohustuse määramine; ● Üleujutusohuga aladel kõrgveepiiri täpsustamine; ● Linnalise asustusega alade piires tiheasumite määratlemine; Lk 21 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK ● Linnalise asustuse alade piiride täpsustamine olemasoleva olukorra alusel, kuid mitte kavandatava maakasutuse järgi ning linnaruumi kompaktsuse tõstmine; ● Puhkealade piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine, kaaluda ÜP-s ilusate vaatekohtade maa-alade reserveerimist puhkekohtadeks ja avaliku kasutusega aladeks; ● Väärtuslikel maastikel päikeseparkide kavandamisel maastikuanalüüsi/detailplaneeringu koostamise kohustuse kaalumine; ● Seni kaitsestaatuseta XX sajandi arhitektuuripärandi ja pärandkultuuriobjektide väärtustamine; ● Vajadusel täiendavate väärtuslike põllumajandusmaade määramine; ● Paadisildade ja lautrikohtade kavandamine ning neile avaliku juurdepääsu tagamine; ● Avaliku juurdepääsu tagamine väljakujunenud supluskohtadele; ● Raudteevõrgu arendamine, taristu seisukorra parandamine. Täpne teemade ring selgub ÜP koostamise käigus. Vajadusel tehakse ettepanekuid maakonnaplaneeringu muutmiseks. 6.3. ANTSLA VALLA ARENGUKAVA 2019-2030 Antsla valla visioon aastaks 2030 on valla arengukavas sõnastatud järgmiselt: „Antsla vallas on elujõulised ja omanäolised piirkonnad ning kaasaegne keskus. Vallas on mitmekesised, paindlikud ja valikuvõimalusi pakkuvad avalikud ja erateenused, mis arvestavad kõiki huvi- ja vanusgruppe. Puhas, rahulik ja looduskaunis elukeskkond ning toimiv taristu on mõnus omadele ja kutsuv külalistele. Vallal on positiivne maine, mida toetab kohapealne edukas ettevõtlus ja koostegev kogukond. Antsla vald on hää väega kotus, kus on rahulolevad inimesed ja mitmekülgsed võimalused eneseteostuseks.“ Visiooni realiseerimiseks saavutatavad strateegilised eesmärgid on järgmised: ● Tugev küla. Antsla vallas on ilusad kodud, omanäolised kandid, alevikud ja külad, kus on kogukonna jaoks esmavajalikud teenused ja mitmekülgsed võimalused eneseteostuseks. ● Atraktiivne keskus. Antsla linn on tugev keskus, kus on heal tasemel spetsialiseeritud teenused ning kaasaegne avalik ruum. ● Kaasaegne ja toimiv taristu. Antsla vallas on rahulik, turvaline ja looduskaunis elukeskkond, kus on kaasaegne ja toimiv taristu ning head ühendused. ● Positiivne maine ja kuvand. Antsla vald on ettevõtja- ja turistisõbralik piirkond. Vald on kaasav, koostegev ja avatud nii omadele kui külastajatele. Antsla valla arengukavas sõnastatud arengueesmärkidega on arvestatud ÜP põhimõtete ja eesmärkide sõnastamisel. ÜP-ga luuakse ruumilised eeldused valla arengukavas seatud strateegiliste eesmärkide täitmiseks. Lk 22 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 7. TEGEVUS- JA AJAKAVA Ajakava koostamisel on lähtutud planeerimisseaduses ÜP koostamisele esitatud nõuetest ning konsultandi senisest kogemusest ÜP koostamisel. KSH läbiviimise ajakava sõltub peamiselt ÜP koostamise ja menetlemise ajakavast. Ajakava on esialgne ja selles võib töö käigus tulla muudatusi. Ajakava muudatused on seotud peamiselt sellega, et ei ole võimalik täielikult ette näha ÜP ja KSH korraldamis- ja menetlustoimingute täpset kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega.8 Tegevus Kuupäev ÜP koostamise ja KSH algatamine 09.2018 ÜP ja KSH koostamise hanke läbiviimine 01.-02.2020 LS ja KSH VTK koostamine 06.-08.2020 ÜP LS ja KSH VTK esitamine ettepanekute saamiseks 08.-09.2020 koostöö tegijatele ja kaasatavatele ÜP lähteseisukohtade ja KSH VTK 09.2020 avalikustamine valla kodulehel Lisaks avalikustatakse isikute ja asutuste esitatud ettepanekud ÜP lähteinfo hankimine, eeltööd alusuuringutele, 08.–10.2020 kohalike ideede kogumine e ideekorje ÜP eskiisi koostamine, KSH aruande eelnõu 10.-12.2020 koostamine Esialgne koostöö ametkondadega 10.-12.2020 ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalik 12.2020 väljapanek ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku 01.2021 väljapaneku tulemuste avalikud arutelud ÜP põhilahenduse ja KSH aruande koostamine, 01.-06.2021 vajadusel toimuvad täiendavad töörühmad/koosolekud ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine 06.-08.2021 kooskõlastamiseks ametkondadele ja vajadusel täiendavate arvamuste andmiseks teistele osapooltele ÜP tutvustamine volikogu komisjonidele 06.2021 ÜP vastuvõtmine ja KSH aruande tunnistamine 09.2021 nõuetele vastavaks ÜP avalik väljapanek 09.-10.2021 ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalikud 10.-11.2021 arutelud ÜP esitamine valdkonna ministrile9 heakskiitmiseks 01.2022 ÜP kehtestamiseks esitamine 03.2022 ÜP kehtestamine 04.2022 ÜP kehtestamisest teavitamine 05.2022 Kehtestatud ÜP esitamine rahandusministeeriumile, 05.2022 Maa-ametile ja vajadusel teistele osapooltele 8 Vt vajadusel lisaks – Rahandusministeeriumi koostatud ÜP ja KSH protsessi kirjeldav skeem koos viidetega planeerimisseadusele. Kättesaadav aadressil: https://planeerimine.ee/static/sites/2/yp_menetluse_skeem_05-11-18.pdf 9 Lk 23 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 8. KAASAMISKAVA ÜP on kokkulepe erinevate ühiskonnaliikmete ja ametiasutuste vahel, mille saavutamiseks tuleb see koostada avatult ja läbipaistvalt. ÜP koostamise korraldaja on Antsla Vallavalitsus, kuid kuna ÜP-ga kavandatud ruumiline areng mõjutab paljusid vallaga seotud isikuid ja asutusi, siis on oluline anda kõigile võimalus osaleda neid puudutavate otsuste tegemisel. Kaasamiskava on koostatud selleks, et KSH käigus erinevaid osapooli efektiivsemalt ja sisulisemalt kaasata. Kaasamise eesmärk ei ole üksnes informeerimine planeeringu protsessist ja käsitletavatest teemadest, vaid aktiivsele diskussioonile kaasakutsumine planeeringulahenduse väljatöötamisel ja läbirääkimisel. Lisaks aitab läbimõeldud kaasamine ÜP koostamise protsessi laiemalt teadvustada ning sellega seotud otsuseid mitmekülgsemalt käsitleda. 8.1. INFOKANALID Järgnevalt on loetletud peamised infokanalid, et huvitatud osapooled teaksid arvestada, milliste allikate kaudu edaspidi ÜP ja KSH kohta infot levitatakse. ● Koduleht http://www.antsla.kovtp.ee./, siin kajastatakse infot ja uudiseid, mis ÜPga seotud: jooksvad teated, uudised, avalike väljapanekute ja arutelude info jm peamiselt menetluslik informatsioon ning planeerimisseadusega nõutud materjalid. ● Ideekorje rakendus planeeringuportaalis, mille kaudu on võimalik ÜP eskiislahenduse koostamise ajal esitada oma ettepanekuid kõigil soovijatel. ● Facebook-i leht https://www.facebook.com/Antslavald - siin kajastatakse uudiseid ja teateid (nt avalike ürituste toimumise infot jms). ● Ajalehes Antsla valla leht avaldatakse uudiseid ja teateid, samuti avaldatakse jooksvalt tutvustavaid sisulisi artikleid ÜPga kavandatavatest arengutest ja peamistest käsitletavatest teemadest. ● Maakonnalehes Võrumaa Teataja avaldatakse uudiseid ja teateid, samuti avaldatakse jooksvalt tutvustavaid sisulisi artikleid ÜP-ga kavandatavatest arengutest ja peamistest käsitletavatest teemadest. ● www.ametlikudteadaanded.ee on ametlike teadete avaldamise kanal. ● Avalikud väljapanekud ja arutelud, mis viiakse läbi piirkondlike keskuste käidavamates hoonetes (vallavalitsuses, kultuuriasutuses, raamatukogus vm avalikus hoones), ennekõike Antslas ja Kuldres. Vajadusel teistes valla piirkondades lähtuvalt lahendatavatest teemadest. ● Paberil kuulutused avaldatakse omavalitsuse olulisemates ja käidavamates asutustes: raamatukogud (Antsla linnaraamatukogu, Haabsaare raamatukogu, Tsooru raamatukogu, Vaabina raamatukogu, Kuldre raamatukogu, Urvaste raamatukogu), kauplused, vallavalitsus, postkontorid jm. ● Huvitatud isikute kohta koostatakse eraldi nimekiri, keda olulistest etappidest elektrooniliselt teavitatakse. Sinna nimekirja lisatakse koostamise käigus mh need osapooled, kes enda kaasamisest huvitatud on. 8.2. KOOSTÖÖ TEGIJAD JA KAASATAVAD Järgnevalt on toodud ÜP elluviimisega seotud asutused ning puudutatud ja huvitatud isikud, keda koostatava ÜP alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi ÜP vastu. Lk 24 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Osapoolte nimekiri täpsustub ÜP koostamise käigus, sh täiendavate käsitlemist vajavate teemade tekkimisel. Käesolevas tabelis on eristatud asutusi, kellega tehakse koostööd ning isikuid ja asutusi, keda kaasatakse ÜP koostamisse. Viidatud erisus tuleneb planeerimisseadusest, mille kohaselt lõppeb koostöö alati kooskõlastamisega, mistõttu saab see olla üksnes haldusorganite vaheline suhtlus. Kaasamise käigus antakse võimalus esitada oma arvamusi ÜP kohta kõigil huvitatud ametitel ja isikutel. Asutused, kellega Antsla Vallavalitsus teeb ÜP koostamisel koostööd ja kooskõlastab planeeringu 10: Asutus/isik Koostöö eesmärk Koostöö viis Kaitseministeerium Riigikaitseliste vajadustega Kohtumised ja kirjalik sisend arvestamine, riigikaitseliste ehitiste lähteseisukohtade etapis; töövõime tagamine teiste tegevuste töökoosolekud; kavandamisel. kooskõlastamine. Maaeluministeerium Põllumajandustootmise Kohtumised ja kirjalik sisend jätkusuutlikkuse tagamine, väärtuslike lähteseisukohtade etapis; põllumaadega arvestamine töökoosolekud; planeeringulahenduse koostamisel, kooskõlastamine. maaelu arengukavaga arvestamise koordineerimine. Keskkonnaministeerium Jätkuvalt riigi omandis oleva maa ja Kohtumised ja kirjalik sisend Keskkonnaministeeriumi valitsemisel lähteseisukohtade etapis; oleva maa osas arvamuse andmine. töökoosolekud; kooskõlastamine. Siseministeerium Riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, Kohtumised ja kirjalik sisend pääste ja kriisireguleerimisega lähteseisukohtade etapis; arvestamine ÜP koostamisel. töökoosolekud; kooskõlastamine. Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega kaasneva Kohtumised ja kirjalik sisend olulise keskkonnamõju vältimine või lähteseisukohtade etapis; leevendamine; hoiualade, töökoosolekud; püsielupaikade jm kaitsealuste alade kooskõlastamine. või objektide kasutustingimustega arvestamine; täiendavate alade ja objektide kaitse alla võtmise vajaduse määratlemine; ettepanekute tegemine kaitserežiimi täpsustamiseks; ehituskeeluvööndi vähendamisega seotud teemad. Lennuamet Lennuohutuse tagamine, kui ÜP-ga Kohtumised ja kirjalik sisend kavandatakse nt tuuleparke või üle 45 lähteseisukohtade etapis; meetriseid ehitisi; lennuväljakute töökoosolekud; kavandamine. kooskõlastamine. Maa-amet Koostöö ja üldplaneeringute Kohtumised ja kirjalik sisend kooskõlastamine, kui planeeritav maa- lähteseisukohtade etapis; ala asub keskkonnaregistri maardlate töökoosolekud; nimistus oleval maardlal või selle osal. kooskõlastamine. Maanteeamet Valda läbivate riigiteede ja nendega Kohtumised ja kirjalik sisend seotud arenguplaanide ja maanteedest lähteseisukohtade etapis; lähtuvate tingimuste ja piirangute töökoosolekud; kajastamine üldplaneeringus; maha- ja kooskõlastamine. 10 Käesolevas tabelis on esitatud ka asutused, kellega koostööd ja kooskõlastamist ei nõua Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“, kuid kellega koostöö tegemist ja ÜP kooskõlastamist peab vajalikuks Antsla Vallavalitsus ÜP koostamise korraldajana (vt määruse § 2 lg 3). Lk 25 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK pealesõitude kavandamine; kergliiklusteed suuremate maanteede läheduses; arendusalade realiseerimiseks (nt tööstusalad või elamualad) maanteedest lähtuvate tingimuste seadmine. Majandus- ja Raudteega seonduvad küsimused ja Kohtumised ja kirjalik sisend Kommunikatsiooniminis arenguplaanid; taastuvenergia lähteseisukohtade etapis; teerium tootmise arengute kavandamine. töökoosolekud; kooskõlastamine. Muinsuskaitseamet Planeeringu elluviimisega kaasnev Kohtumised ja kirjalik sisend mõju muinsuskaitsealale, lähteseisukohtade etapis; kultuurimälestistele, piirkondlike töökoosolekud; miljööväärtuste defineerimine ja kooskõlastamine. vajadusel kaitsetingimuste seadmine. Põllumajandusamet Uute maaparandussüsteemide Kohtumised ja kirjalik sisend rajamine või olemasolevatele lähteseisukohtade etapis; maaparandussüsteemidele kaasnevad töökoosolekud; mõjud planeeringuga kavandatavast kooskõlastamine. tegevusest. Päästeamet Ohutuse tagamine ohtlike või Kohtumised ja kirjalik sisend suurõnnetuse ohuga ettevõtete lähteseisukohtade etapis; kavandamisel, olemasolevatest töökoosolekud; ohtlikest või suurõnnetuse ohuga kooskõlastamine. ettevõtetest tulenevate piirangutega arvestamine teiste tegevuste planeerimisel. Terviseamet Ennekõike müranormide tagamine Kohtumised ja kirjalik sisend planeeringuga kavandatud tegevuste lähteseisukohtade etapis; elluviimisel, avalike supelrandadega töökoosolekud; seonduvad teemad; mõjuhindamise kooskõlastamine. tulemuste kooskõlastamine (inimese tervisele kaasnevad mõjud). Politsei- ja Valla üldise turvalisusega ning Kohtumised ja kirjalik sisend Piirivalveamet kuritegevuse riskide maandamisega lähteseisukohtade etapis; seotud küsimused. töökoosolekud; kooskõlastamine. Tarbijakaitse ja Raudtee ja selle kaitsevööndiga Kohtumised ja kirjalik sisend Tehnilise Järelevalve seonduvad küsimused. lähteseisukohtade etapis; Amet töökoosolekud; kooskõlastamine. Valga vald Antsla vallaga piirnev omavalitsus, Kohtumised ja kirjalik sisend kelle ruumilisi arengu eesmärkide lähteseisukohtade etapis; saavutamise võimalust ning ühiseid töökoosolekud; arengueesmärke tuleb ÜP koostamisel kooskõlastamine. silmas pidada. Võru vald Antsla vallaga piirnev omavalitsus, Kohtumised ja kirjalik sisend kelle ruumilisi arengu eesmärkide lähteseisukohtade etapis; saavutamise võimalust ning ühiseid töökoosolekud; arengueesmärke tuleb ÜP koostamisel kooskõlastamine. silmas pidada. Otepää vald Antsla vallaga piirnev omavalitsus, Kohtumised ja kirjalik sisend kelle ruumilisi arengu eesmärkide lähteseisukohtade etapis; saavutamise võimalust ning ühiseid töökoosolekud; arengueesmärke tuleb ÜP koostamisel kooskõlastamine. silmas pidada. Rõuge vald Antsla vallaga piirnev omavalitsus, Kohtumised ja kirjalik sisend Lk 26 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK kelle ruumilisi arengu eesmärkide lähteseisukohtade etapis; saavutamise võimalust ning ühiseid töökoosolekud; arengueesmärke tuleb ÜP koostamisel kooskõlastamine. silmas pidada. Kanepi vald Antsla vallaga piirnev omavalitsus, Kohtumised ja kirjalik sisend kelle ruumilisi arengu eesmärkide lähteseisukohtade etapis; saavutamise võimalust ning ühiseid töökoosolekud; arengueesmärke tuleb ÜP koostamisel kooskõlastamine. silmas pidada. Asutused ja isikud, kes kaasatakse Antsla valla ÜP koostamisse: Asutus/isik Kaasamise eesmärk Kaasamise viis Rahandusministeeriumi Maakonna tasakaalustatud arengu Jooksev koostöö planeeringu Võru talitus suunaja, maakonnaplaneeringus koostamise käigus, kirjalik seatud tingimuste ja suunistega sisend lähteseisukohtade arvestamine (rohevõrgustik, etapis; töökoosolekud; teenuskeskused jms), ÜP heakskiitja. arvamuse esitamine planeeringulahendusele; planeeringu heakskiitmine. SA Võrumaa Võrumaa omavalitsuste ühtse arengu Kirjalik sisend Arenduskeskus eest seismine, vajalike maakondlike lähteseisukohtade etapis; arengueelduste kajastamine töökoosolekud; ideekorje; üldplaneeringus, otste kokkuviimine arvamuse esitamine maakonna arengustrateegiaga. planeeringulahendusele. MTÜ Võru Omavalitsuste Võrumaa omavalitsuste ühtse arengu Kirjalik sisend Liit eest seismine. lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; ideekorje; arvamuse esitamine planeeringulahendusele. Riigimetsa Majandamise Riigimetsa majandamisega seotud Kirjalik sisend Keskus (RMK) küsimused; metsade kaitse. lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele. Kaitseliit Riigikaitseliste ehitistega arvestamine Kirjalik sisend ÜP koostamisel. lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele. MTÜ Eesti Erametsaliit Metsade majandamisega seotud Kirjalik sisend küsimused. lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele. Eesti ÜP elluviimisega kaasnevate Teavitamine Keskkonnaühenduste mõjudega arvestamine ÜP lähteseisukohtade ja KSH Koda (EKO)11 lahenduses. väljatöötamise kavatsuse valmimisest; KSH aruande osas seisukohtade küsimine; vajadusel töökoosolekute läbiviimine või 11 EKO liikmed on: SA Eestimaa Looduse Fond (ELF), MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), MTÜ Eesti Roheline Liikumine (ERL), MTÜ Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex” (Sorex), MTÜ Läänerannik, Nõmme Tee Selts MTÜ (NTS), Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ), Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus SA (SEI Tallinn), Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering MTÜ (TÜLKR), Balti Keskkonnafoorum MTÜ (BEF), SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) Lk 27 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK eksperthinnangute küsimine. AS Eesti Raudtee Raudtee arenguvajadused ja Sisend lähteseisukohtade ruumilised eeldused. etapis ja liikuvusuuringu läbiviimisel; vajadusel töökoosolekud; osalemine töörühmades; arvamuse küsimine planeeringulahendusele. AS Eesti Jäätmekäitlusega seonduvate Kirjalik sisend Keskkonnateenused teemade käsitluseks ja lähteseisukohtade etapis; arvestamiseks. töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele. SW Energia OÜ Soojamajandus Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele. Põllumajandusuuringute Põllumajandusmaa massiivide Kirjalik sisend keskus ruumiandmed ja riikliku tähtsusega lähteseisukohtade etapis; väärtuslikud põllumajandusmaad. töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele. Elering AS Elektripaigaldised planeeringualal. Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele. Elektrilevi OÜ Elektripaigaldised planeeringualal. Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele. Eesti Lairiba Arenduse SA Sidepaigaldised planeeringualal. Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele. Elisa Eesti AS Sidepaigaldised planeeringualal. Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele. Tele 2 Eesti AS Sidepaigaldised planeeringualal. Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele. Telia Eesti AS Sidepaigaldised planeeringualal. Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele. MTÜ Eesti Erametsaliit Metsa majandamine planeeringualal. Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse Lk 28 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK küsimine planeeringulahendusele. AS Võru Vesi Vee ja kanalisatsioonisüsteemide Kirjalik sisend rajamine ja korrashoid. lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele. Metsatervenduse OÜ Metsa majandamine planeeringualal. Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele. OÜ Metsagrupp Metsa majandamine planeeringualal. Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele. Valga Puu OÜ Metsa majandamine planeeringualal. Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele. Muud ettevõtjad ja MTÜd Arenguvajaduste ja -ootuste Kirjalik sisend (nimekirja täpsustatakse kaardistamine, sh nii uute tegevuste lähteseisukohtade etapis; ÜP koostamise käigus) kavandamisel kui ka olemasoleva küsitlus ettevõtlusanalüüsi olukorra parendamisel nii turismi, koostamisel; töökoosolekud; ettevõtluse vms valdkonnas. arvamuse küsimine planeeringulahendusele. Lk 29 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 9. ÜLDPLANEERINGU JOONISED ÜP põhilahendusena koostatakse järgnevad teemajoonised: ● maakasutus; ● teed ja liikluskorraldus; ● rohevõrgustik, puhke- ja virgestusalad; ● ehituskeeluvöönd, muinsuskaitse ja looduskaitse; ● tehnovõrgud ja -rajatised, sh tuletõrje veevõtukohad. Väärtuste ja piirangute joonis, mis kajastab riiklike registrite põhiseid väärtuslikke objekte ning alasid koos nendest tulenevate kitsendustega koostatakse lisajoonisena, mis kajastab infot ÜP koostamise seisuga. Pärast kehtestamist peab vastavat ajakohast infot vaatama riiklikest registritest. Täpsemad väljavõtted koostatakse järgmiste alade kohta: ● Antsla linn koos kontaktvööndiga; ● Kobela alevik. ÜP vormistatakse ArcGIS tarkvaraga, et võimaldada digitaalselt kaasaegset ÜP koostamise ning esitlemise lahendust. Lisaks tavapärasele ÜP teksti- ning kaardifailidele, koostatakse ka ÜP veebirakendus, kus planeeringu maakasutus ning vastavad tingimused jm olulisemad valdkonnad on ülevaatlikult ja erinevates nutiseadmetes kuvatavad. ÜP käigus võib selguda täiendavate teemajooniste koostamise vajadus või teatud teemade koondamine ühele joonisele. Lk 30 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 10. KOOSTATAVAD ANALÜÜSID ● Ettevõtluse ja tööhõive analüüs. Koostatakse ülevaade ettevõtete paiknemisest, nende suurusest, tegevusvaldkondadest. Määratletakse ettevõtluskeskkonna arendamise põhimõtted ning selgitatakse välja ettevõtluseks ja tootmiseks sobivaimad alad. Teostatakse olemasoleva maakasutuse ja transpordiühenduste analüüs, sh eelmise ÜP kehtivuse ajal taristusse tehtud investeeringute mõjude analüüs; ● Rahvastiku analüüs ja prognoos. Selgitatakse välja rahvaarv ja rahvastiku paiknemine ning selle muutumine ajas, rahvastiku soolis-vanuseline koosseis, lühi- ja pikaajaline ränne, rahvastiku prognoos; ● Rohevõrgustiku analüüs. Selgitatakse välja maakonnaplaneeringuga määratletud rohevõrgustiku toimivus vallas ning tehakse ettepanekud rohestruktuuri ja haljastuse kavandamiseks; ● Liikuvusanalüüs. Selgitatakse välja erinevate liikumisviiside arendamise põhimõtted. Lk 31 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Lähtematerjalid ● Üleriigiline planeering Eesti 2030+ jm riiklikud strateegilised arengut suunavad dokumendid ● Võru maakonnaplaneering 2030+ koos teemaplaneeringute jm lisadega ● Võru maakonna arengustrateegia 2019-2035+ ● Antsla valla üldplaneering (2012) ● Urvaste valla üldplaneering (1996) ● Antsla valla arengukava ja eelarvestrateegia ● Eesti väikeasulate uuring (2019) ● Kehtivad detailplaneeringud ● Kehtivad asjakohased õigusaktid ● Kehtivad kaitse-eeskirjad ja kaitsekorralduskavad ● Kehtivad asjakohased Eesti Vabariigi standardid ● Piirkonnaga seotud statistilised andmed ● Asjakohased strateegilised dokumendid, mida ei ole eeltoodud loetelus nimetatud ● Naaberomavalitsuste kehtivad ja koostamisel olevad üldplaneeringud ning arengukavad Lk 32 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Lisa 2. Ülevaade Antsla vallast Lisa 2 on esitatud eraldi dokumendina. Lk 33 / 34  Antsla valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Lisa 3. Koostöö ja kaasamise käigus laekunud ettepanekud PlanS § 81 kohaselt esitatakse ÜP LS ja KSH VTK seisukohtade esitamiseks planeerimisseaduses nõutud isikutele ja asutustele. Laekunud seisukohtadest lähtuvalt täiendatakse planeeringu LS-i ja KSH VTK-d. Laekunud seisukohtade ülevaade lisatakse käesolevasse peatükki, seisukohad (laekunud kirjad) lisatakse dokumendile. Täiendatud LS ja KSH VTK ning ülevaade laekunud seisukohtadest avalikustatakse planeeringu koostamise korraldaja ehk Antsla Vallavalitsuse veebilehel. Lk 34 / 34