Tuuletraal OÜ KMH programmi eelnõu edastamine kooskõlastamiseks / arvamuse avaldamiseks

Eelnõu TUULETRAAL OÜ LIIVI LAHE MERETUULEPARGI, VESIVILJELUSE JA VESINIKUTOOTMISE TARISTU KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM Töö nr 2010 Tellija: Tuuletraal OÜ Koostaja: Corson OÜ Tallinn 2020 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1.1 Hoonestusloa menetluse ja KMH algatamine .................................................................. 3 1.2 KMH teostus vastavalt 10.06.2013 kehtinud KeHJS redaktsioonile ............................... 5 2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus............ 7 2.1 Arendaja eesmärgid .......................................................................................................... 7 2.2 Kavandatud tegevus ......................................................................................................... 8 2.2.1 Ülevaade .................................................................................................................... 8 2.2.2 Asukoht ..................................................................................................................... 9 2.2.3 Trassid ja liikluskorraldus ....................................................................................... 11 2.2.4 Traalpüügi korraldus ja karbikasvatus tuulepargialal ............................................. 14 2.3 Kavandatu ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused .................................................. 14 2.4 Tehnoloogia .................................................................................................................... 15 3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega................................. 17 3.1 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ........................................... 17 3.2 Eesti mereala planeering ................................................................................................ 18 3.3 Eesti mereala planeeringule muudatus ettepanekud....................................................... 18 3.4 PMP ja EMP tingimustega arvestamine KMH-s............................................................ 19 4. Kavandatava tegevuse ja alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatav keskkond ning võimalik keskkonnamõju ......................................................................................................... 22 4.1 Meteoroloogilised ja hüdrodünaamilised tingimused .................................................... 22 4.1.1 Tuul ......................................................................................................................... 22 4.1.2 Lainetus ja hoovused ............................................................................................... 24 4.1.3 Jääolud ja jääriski hinnang ...................................................................................... 25 4.1.4 Kliimamuutustega kohanemine ............................................................................... 26 4.1.5 Vee kvaliteet ............................................................................................................ 26 4.2 Mõjutatavad keskkonnaelemendid, eeldatavad mõjualad ja -allikad ning tegevused .... 27 4.2.1 Mõjuala suurus ........................................................................................................ 27 4.2.2 Mõju suurust mõjutavad tegevused ja mõjuallikad ................................................. 28 4.2.3 Natura hindamine .................................................................................................... 29 4.2.4 Piiriülene keskkonnamõju ....................................................................................... 30 4.2.5 Meretuuleparkide koosmõju.................................................................................... 30 4.2.6 Tuuleparkide kumulatiivsed mõjud Liivi lahes ....................................................... 31 4.2.7 Ülevaade Läänemere rannakarpidest uurimuste valguses ....................................... 33 4.2.8 Riigikaitseliste eesmärkidega arvestamine.............................................................. 34 4.3 Eeldatavalt olulise keskkonnamõju võimalikkus ........................................................... 35 4.3.1 Hülged ..................................................................................................................... 35 4.3.2 Linnud ..................................................................................................................... 36 4.3.3 Nahkhiired ............................................................................................................... 37 4.3.4 Kalad ....................................................................................................................... 38 4.4 Eeldatavad keskkonnamõjud ja nende KMH-s väljaselgitamine ................................... 39 5. Hindamismetoodika ja uuringud .......................................................................................... 50 5.1 KMH metoodika ............................................................................................................. 50 5.2 Vajalikud uuringud ......................................................................................................... 51 5.2.1 Lähteseisukohad uuringuteks .................................................................................. 51 5.2.2 KMH-s tehtavad uuringud ....................................................................................... 52 6. KMH protsess ja selle teostuse ning avalikustamise ajakava .............................................. 55 7. KMH protsessis osalejate andmed ....................................................................................... 61 2 1. Sissejuhatus Elektrienergia tootmiseks kavandab Tuuletraal OÜ (arendaja, TT) rajada Liivi lahte, Kihnust 25 km lääne suunas meretuulepargi. „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ on seatud eesmärgiks taastuvate energiaallikate üha suurenev kasutuselevõtmine energeetikas sh ka tuuleenergeetikas. Tuulegeneraatorite poolt toodetava elektrienergiaga koos on tuulepargialal kavandatud arendada kaasnevalt ka rannakarbi kasvandust koos karbijahuks väärindamisega ning vesiniku tootmist vee elektrolüüsil. Kaasnevate tegevuste osas kavandab arendaja teostatavusuuringute läbiviimist. TT projekt on hiljuti valitud konsultatsiooniettevõtte poolt Euroopas parimate hulka: https://assets.ey.com/content/dam/ey-sites/ey-com/it_it/news/2020/ey-summary-report-green- recovery-v2.pdf Kavandatavate tegevuste ala on valitud selliselt, et see asuks rannikust, looduskaitsealadest ja Natura 2000 alast võimalikult kaugel. Ala serv jääb Saaremaast, Ruhnust, Kihnust, Läänerannast ja Pärnust (Tõstamaa osavald) 25 km, Muhust 30 km, Häädemeestest 50 km, ning Lätist 40 km kaugusele (ligikaudselt). Vesiniku tootmine asuks kas Virtsu piirkonnas või kompleksis merealajaamaga. Karbijahuks väärindamine asuks kas kompleksis merealajaamaga või maismaal. Eeldatavalt 2030. aasta seisuga kaasaegseid - umbes 275 m kogukõrgusega elektrituulikuid - kavandatakse rannajoonest 25 km kaugusele moodustatud mõttelise puhverjoone taha, lähtudes otseselt Eesti mereala planeeringu eelnõu põhilahendusest ja põhimõttest (st 137 m kogukõrgusega tuulikud 11,1 km kaugusel rannikust). Käesolevas keskkonnamõju hindamise (KMH) protsessis on otsustaja Vabariigi Valitsus ja menetluse läbiviija Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, arendaja Tuuletraal OÜ ning KMH läbiviija Corson OÜ. 1.1 Hoonestusloa menetluse ja KMH algatamine Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 313 19.12.2019 Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamine (RT III, 23.12.2019, 12) algatati hoonestusloa menetlus Tuuletraal OÜ taotluse alusel kavandatud meretuulepargi ja vesiviljelustaristu rajamiseks Liivi lahe sisemerre ning keskkonnamõju hindamine. Korraldus kehtestati 10. juunil 2013. a kehtinud veeseaduse (edaspidi VeeS-2013) § 227 lõigete 1 ja 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktide 5 ja 171 ja § 11 lõike 3 alusel ning kooskõlas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõikega 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldas Keskkonnamõju hindamise algatamise teate 22.01.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vabariigi Valitsus otsustajana teatab, et on algatanud oma 19.12.2019 korraldusega nr 313 Tuuletraal OÜ taotluse alusel hoonestusloa menetluse Liivi lahe koormamiseks iseseisva taastuvenergiavarustusega mitmeotstarbelise tehissaartega vesiviljeluse taristuga. Ühtlasi algatas Vabariigi Valitsus taristu rajamisega kaasneda võivate võimalike lühi- ja pikaajaliste, kaudsete ja otseste mõjude, samuti võimalike piiriüleste mõjude väljaselgitamiseks keskkonnamõju hindamise. 3 Kuna taotleja kaalus meretuulepargi liitumise küsimuses koostöövõimalusi ka võimaliku täiendava Eesti-Läti vahelise elektriühendusega, võib kaasneda kavandatava tegevusega oluline piiriülene keskkonnamõju. Sellest tulenevalt peab keskkonnamõju hindamisel lähtuma lisaks KeHJS-le ka piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist (Espoo konventsioon) ning Eesti Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi Valitsuse vahelisest riigipiire ületava keskkonnamõju hindamise kokkuleppest. Arendaja on hetkeseisuga loobunud lätisuunalise merekaabli aktiivsest kavandamisest kuna: - MTÜ Liivi Lahe Kalanduskoda ei soovi täiendavat mõju kalade rändekäitumisele ning arendaja jaoks on elektriühenduse ilmselgelt eelistatuim variant suunaga Virtsu. - Rahandusministeerium ei arvestanud arendaja sooviga kajastada lätisuunalist elektrikaablit ja teise ettevõtte poolt arendatavat valguskaablit mereala planeeringu eelnõus. - Eesti ja Läti majandusministeeriumid kooskõlastavad praegu ühiste kavatsuste protokolli ja asuksid konkureerima eraettevõtlusega tuulepargi ja ühenduskaablite rajamises Liivi Lahte koos kõigi kaasnevate uuringutega. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlusi varem algatatud ei ole, seega puudub vajadus menetluste liitmise kohta. Kõik asjakohased taristu rajamisega seotud uuringud tuleb teostada KMH koosseisus. Uuringute tegemise vajadus määratakse ära KMH programmis ja selles osas on taotlejale tehtud kohustuseks programmi koostamisse kaasata ka asjaomased riigiasutused ning kohalikud omavalitsused. Lõplik uuringute loetelu selgitatakse välja KMH läbiviimise käigus, millega tagatakse kõikide asjakohaste uuringute läbiviimine. Uuringute läbiviimise tähtaeg on viis aastat keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest arvates. KMH ning selle käigus läbiviidavate uuringute tulemuste valmimise järel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil võimalik teha ettepanek Vabariigi Valitsusele hoonestusloa andmiseks või sellest keeldumiseks. Hoonestusloa menetluse ja KMH algatamise otsusega on võimalik tutvuda Riigi Teataja veebilehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122019012 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teatega KMH algatamisest on võimalik tutvuda Riigi Teataja veebilehel: https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=1571621 KeHJS-2013 § 11 lõike 11 kohaselt kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral peatub tegevusloa taotluse menetlus KMH aruande heakskiitmiseni. VeeS-2013 § 229 lõige 3 kohaselt avaliku veekogu koormatava ala moodustavad ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste alune pind. Ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa, mida arvestatakse ehitiste laiusgabariitidest lähtuvalt. VeeS-2020 § 222 lõikele 4 vastavalt võib hoonestusloa menetlemisel, tuginedes eelkõige uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemustele, avaliku veekogu koormatavat ala võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatava alaga kuni 33 protsenti nihutada või suurendada. Koormatavat ala võib vähendada suuremas ulatuses kui 33 protsenti. Koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada sellisele alale, kus on algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus. 4 Arendaja kavatseb esitada esimesel võimalusel, pärast EMP lõppemist ning uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemuste laekumist, „rohkem kui 33% ulatuses“ nihkunud koormatava ala asukohaga seoses: a) hoonestusloa taotluse täpsustuse ning vajadusel ka b) uue hoonestusloa taotluse, arvestades muuhulgas, et: - Arendaja 2013 taotluses presenteeriti tootmissaari ja multifunktsionaalsed ankrualasid kogupindalaga 5261,137 ha. - Arendaja 2016 ja 2017 taotluse täiendustega presenteeriti elektrituulikute poolt koormatavat ala 1408,66817 ha ja karbikasvatuse poolt koormatavat ala 1029,6442 ha - Sissejuhatuses mainitud 275 m kogukõrgusega ühe tuuliku laiusgabariitide poolt koormatav ala on ca 5,0 ha ja 75 tuuliku poolt koormatav ala seega ca 375 ha. Koormatava ala vähenemine võrreldes varasemaga on tingitud sellest, et kaasaegsed elektrituulikud paigutatakse ca 2 km kaugusele üksteisest ning nende laiusgabariitidest mõõdetav vahemaa ületab alati 1000 m. - Arendaja üheks eesmärgiks on luua eeltingimused, et kasvatada ja väärindada kasumlikult 50 000 tonni rannakarpi aastas, selleks vajaminev pindala sõltub hektari saagikusest, mis võiks olla vahemikus 25 – 50 t/ha. Aga kui karbikasvandus ei osutu kasumlikuks, siis hoonestusloa taotluse pindalasid korrigeeritakse alla (st traalpüük jätkub vastavas ulatuses). - Tuuletraali arendusala diagonaalselt läbiva Easternlightestonia OÜ kavandatud (hoonestusloa taotlusega 2016) valguskaabli kaitsevööndi kogulaius on 926m/0,5nm, mis oluliselt raskendab tuulikutele sobivate asukohtade ja tuulikutevaheliste kaablite projekteerimist nii traalpüügi jätkumist kui ka kaablivõrgu optimeerimist silmas pidades (vt joonis nr 1). 1.2 KMH teostus vastavalt 10.06.2013 kehtinud KeHJS redaktsioonile Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS-2000) § 56 lõige 12 sätestab Meretuulepargi ja vesiviljeluse taristu keskkonnamõjude hindamisele hoonestusloa taotluse esitamisel (10.06.2013) kehtinud KeHJS (edaspidi KeHJS-2013) redaktsiooni kasutuse. KeHJS-2013 redaktsioon on Riigi Teataja veebilehel https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011015 ja KeHJS-2020 redaktsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019007. KeHJS-2013 § 2 kohaselt on keskkonnamõju hindamise eesmärgiks teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut. Vabariigi Valitsusele, kui tegevusloa andjale tuleb anda teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. Keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestatakse tegevusloa andmise menetluses. Kuna Vabariigi Valitsus on tegevusloa andja ja tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju võib olla riigipiiri ülene (vt ptk 1.1), siis keskkonnamõju hindamise järelevalvaja on Keskkonnaministeerium (KeHJS § 10. lõige 1). 5 KeHJS-2013 § 13 sätestab, et KMH programmis tuleb esitada: 1) kavandatava tegevuse eesmärk; 2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus; 3) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise sisu kohta, sealhulgas teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 4) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus; 5) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 6) andmed arendaja kohta ning eksperdi nimi või eksperdirühma koosseis. KMH programm koostatakse Vabariigi Valitsuse korralduse nr 313 19.12.2019 otsusele vastavalt 10.06.2013 kehtinud KeHJS redaktsioonile. KeHJS-2013 § 20 lõige 1 sätestab heakskiidetud KMH programmist lähtudes KMH aruande koostamise ja selle sisu: 1) kirjeldab kavandatava tegevuse eesmärki ja vajadust; 2) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjelduse; 3) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjelduse ning hindab selle piirkonna keskkonnaseisundit; 4) hindab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevaid tagajärgi, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn; 5) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjelduse; 6) analüüsib kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju, sealhulgas kaudset mõju ning teiste tegevusliikidega koosmõju keskkonnaseisundile, sealhulgas mõju inimese tervisele, heaolule ja varale, taimedele, loomadele, pinnasele, maastikule, maavarale, vee ja õhu kvaliteedile, kliimale, kaitstavatele loodusobjektidele, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alale, selle kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, ja kultuuripärandile, ning käesolevas punktis nimetatud tegurite vastastikust mõju; 7) hindab keskkonnamõju eeldatavat toimet ning kirjeldab kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmeid ning hindab nende kasutamise eeldatavat efektiivsust; 71) annab vajaduse korral ülevaate kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevast olulisest keskkonnamõjust põhjustatava võimaliku kahju reaalsetest hüvitusmeetmetest looduskaitseseaduse § 701 mõistes, samuti hinnangu nende meetmete tõhususele ja vajalikule rakendusmahule; 72) lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise tulemustest teeb põhjendatud ettepaneku keskkonnaseire tingimuste seadmiseks; 8) hindab loodusvara kasutamise otstarbekust ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele; 9) võrdleb kavandatavat tegevust erinevate reaalsete alternatiivsete võimalustega ning annab nende paremusjärjestuse, lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõjust ja hüvedest; 10) esitab ülevaate keskkonnamõju hindamise, avalikkuse kaasamise ning piiriülese keskkonnamõju hindamise korral konsultatsioonide tulemuste kohta; 6  11) käsitleb vajaduse korral raskusi, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel; 12) esitab käesoleva lõike punktides 1–11 nimetatud teabe kokkuvõtte; 13) esitab teabe keskkonnamõju hindamisel kasutatud allikate kohta; 14) käsitleb aruande kohta esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi, mille koopiad lisab aruandele, ning esitab ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitajatele saadetud kirjade koopiad, milles selgitatakse aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidete arvestamist, põhjendatakse arvestamata jätmist ning vastatakse küsimustele; 15) käsitleb aruande avaliku arutelu protokolli, mille koopia lisab aruandele; 16) käsitleb kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste ala skeemi ja kaarti, mille lisab aruandele; 17) käsitleb vajaduse korral muid lisasid. Antud üksikasjalikud loetelud on KMH menetluses osalejatele informatsiooni andmiseks, mida käsitletakse KMH programmis ja mida käsitletakse KMH aruandes vastavalt 10.06.2013 kehtinud KeHJS redaktsioonile. KMH programmis ja hiljem koostatavas aruandes antakse teavet kavandatava tegevuse ja selle mõjude ning sobivaima lahendi ja vajalike leevendusmeetmete kohta. Eesmärgiks on anda Vabariigi Valitsusele piisavalt teavet Tuuletraal OÜ meretuulepargis elektri- ja vesiniku tootmiseks ja rannakarbi kasvatamiseks vajaliku hoonestusloa väljastamiseks. 2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus 2.1 Arendaja eesmärgid Alljärgnevalt on Tuuletraal OÜ eesmärgid kavandatu realiseerumisel:  Ehitada 25 (ca 350 MW) või 50 (ca 700 MW) või 75 (ca 1050 MW) kaasaegset tuulikut, mis ei vaja taastuvenergia toetust.  Katta 15% või 30% või 45% Eesti elektri aastatarbimisest (9 TWh; 1 tuulik = 0,6% Eesti vajadusest).  Tuua kasu kogukondadele (€) = (mõjuraadiuses inimeste arv * tuulepargi võimsus) / tuulikute kaugus. Jagamisele raha oleks sama suur, kui riigile makstav hoonestustasu.  Ajutise traalpüügi ehitusaegse katkemise kompenseerime täies ulatuses, lisaks pakume kaluritele võimalust investeerida karbikasvandusesse.  Garanteerida traalpüügi jätkumise tuulepargi tööfaasis kogu pargialal, v.a. kui kokkulepetest traalpüüdjatega ja majandusarvutustest tulenevalt võiks eelistada pargialal suuremahulist karbikasvandust.  Puhastada karbikasvandusega Liivi lahte - koristame saaki kuni 50 000 tonni aastas ja eemaldame Läänemerest tuhandeid tonne liigset lämmastikku ja fosforit.  Iga-aastaselt - maksta riigile kuni 1 miljon eurot hoonestustasu, sõltuvalt tuulikute lõplikust arvust.  Toetada Eesti, Läti ja Leedu Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi BALTNET eelarvet rahaliselt. Liivi lahe radaripilt sünteesitakse nii Eesti (Muhu, Otepää piirkond) 7  kui ka Läti (Ventspils, Riia piirkond) õhuseireradarite signaalidest. Arendaja rahalise toetusega kompenseeritakse täielikult venemaasuunalise kaitsevõime defitsiit.  Projekti realiseerumisel luua 100 töökohta Kõiguste väikesadama/hooldussadama lähistele Saaremaal avatavasse büroo ja lao kompleksi. Uurime alternatiivsete asukohtadena Kihnu, Lääneranna ja Häädemeeste väikesadamaid.  Koostada kõrgetasemelise keskkonnamõju hindamise ekspertrühma, sh kaasame ka väliseksperte.  Viia läbi väga põhjalikud keskkonna uuringud - peatuvad/rändavad linnud, hülged ning kalad ja koelmud ja paljud teised aspektid.  Viia põhilahendusena merekaabli Virtsu. Alternatiivseks lahenduseks täisvõimsusel töötavale kõrgepinge vahelduvvoolu merekaablile on vesiniku tootmine merealajaamaga samas kompleksis ja vesiniku transport merealuse torujuhtmega Virtsu.  Edendada viljakat koostööd teiste piirkonna arendajatega, et hinnata kumulatiivset mõju ja taotleda Euroopa fondide rahastust rahvusvahelise avamerevõrgu etapiviisiliseks väljaehitamiseks.  Kaasata Tuuletraali omanikeringi maailma TOP10-sse kuuluva meretuuleenergeetika ettevõtte, mis on pärit NATO liikmesriigist.  Näha perspektiivselt ette 350/700/1050 MW võimsusega H2 tootmise elektrolüüserite pargi rajamist Virtsu alajaama lähistele otseliini raadiuses või merealajaamaga samasse kompleksi. Produkti turustamiseks käsitleme teostatavusuuringus muuhulgas torujuhet põhivõrguni, konverteerimist ammoniaak-laevakütuseks, raudteetransporti koos endise Virtsu raudtee taastamisega, maismaatransporti ja tagasikonverteerimist elektrienergiaks. 2.2 Kavandatud tegevus 2.2.1 Ülevaade Liivi lahe põhjaossa kavandatud meretuulepark (vt joonis nr 1, 2, 3) koosneb: 1) 25 või 50 või 75 avamere tuulikut, millest igaüks võimsusega 14-18 MW ja vastava laiusgabariitide aluse pindalaga ca 5 ha; 2) merel paiknev(ad) alajaam(ad), ühe alajaama maksimaalse võimsusega 350 MW; 3) merel asuva(te)sse alajaama(de)sse ühendatud tuulikugruppide elektrikaablid; 4) vesiniku tootmine kompleksis mere-alajaamaga ja/või maismaa-alajaamaga ning elektri ja/või vesiniku ülekandesüsteem kuni maismaal paikneva liitumispunkti(de)ni; 5) kuni 2000 ha kogupinnaga rannakarbi kasvatuse ala ja traalpüügi jätkumine endises või vähenenud mahus, kui karbimajandus osutuks tasuvaks ja huvipakkuvaks. Tuuletraal OÜ-l on kavandatud peale elektrienergia tootmise rajada tuulikute vundamentide vahele 1000-2000 ha (10-20 km2) vesiviljelusala, kus hakatakse kasvatama Läänemeres leiduvat harilikku rannakarpi. Karbid kasvavad töötlemiskõlblikuks kahe aastaga. Harilik rannakarp on ka inimeste toidulauale sobiv mereand, kuid kuna karbid on väikesed, siis ilmselt kasutatakse neid peamiselt kala-, looma- ja linnukasvatuse jõusööda toorainena. Karbikasvatuse teostatavusuuringuks andmete kogumiseks rajatakse kõigepealt pilootala. 8 Rannakarbi kasvatamise arendamine koos elektrienergia tootmisega võimaldaks majanduslikult kasulikult lahendada, muidu avameres kabikasvatusega kaasnevat kaht suurt probleemi: karbikasvanduse kaitset jää eest ja ankurdamist. Tuulikute vundamendid võimaldavad ankurdada ja kaitsta karbiliine jää eest. Läänemere üks suurimaid keskkonnaprobleeme on eutrofeerumine. Eutrofeerumist põhjustab toitainete (eelkõige lämmastik ja fosforiühendite) kuhjumine merekeskkonda. Vetika- ja karbikasvatuse arendamisel on potentsiaal toetada merekeskkonna hea seisundi saavutamist ja säilitamist, kuna selline tegevus aitab kaasa toitainete väljaviimisele merekeskkonnast. Lähtudes keskmisest karbi kasvukiirusest, on Lääne-Eesti rannikumere piirkonnast karbikasvatusega juba täna võimalik 1 km2 merealalt hinnanguliselt 1 aasta jooksul eemaldada 35 tonni lämmastikku ning 2,7 tonni fosforit. Lisaks toitainete eemaldamisele suurendab selline karbifarm umbes 1 km2 raadiuses oluliselt vee läbipaistvust ning maandab näiteks kalakasvandustest või muudest lokaalsetest toitaineid merekeskkonda lisavatest inimtegevustest tingitud lokaalseid vetikaõitsengute riske (EMP MH). KMH töögruppi kuulub rannakarbi kasvatuse ekspert (vt ptk 7). Kavandatud karbikasvatuse mõjude uuring on ptk 5.2.2 uuringute nimekirjas nr 7. Tuulepargis karbikasvatuse võimalikkuse ja tasuvuse üle otsustamiseks on algselt kavandatud rajada 28 ha karbikasvanduse pilootala. Pilootala asukoht tuulepargis on toodud peatüki 2.2.4 Traalpüügi korraldus ja karbikasvatus tuulepargialal joonisel nr 4. Läänemere ja rannakarpide kasvatamisega kaasnevaid probleeme on käsitletud peatükis 4.2.7 Ülevaade Läänemere rannakarpidest uuringute valguses, Novaatori veebilehes ilmunud artikli põhjal. Lisaks karbifarmist saadavale toodangule on rannakarpide kasvatamine kasulik ka merekeskkonnast toitainete väljaviimisega. Parandades karbikasvatusega piirkonnas merekeskkonna seisundit ühtlasi leevendatakse ka tuulikute rajamisest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. 2.2.2 Asukoht Kavandatud TT tuulepark (vt joonis nr 1, 2, 3) asub Liivi lahe põhjaosas. Tuulepargist itta ca 25 km kaugusel jääb Kihnu saar, lõunasse ca 25 km kaugusele jääb Ruhnu saar ja loodesse ca 25 km kaugusele Saaremaa. Tuulepargist kirdesse samuti ca 25 km kaugusele jäävad Lääneranna vald ja Tõstamaa osavald (vt joonis nr 2). Praegustel andmetel veesügavus kavandatava tuulepargi alal väikeste kõikumistega jääb 25-35 m piiridesse. Tuulepargi ala täpne veesügavus selgub peatükis 5.2.2 toodud uuringute nimekirjas nr 1. uuringu käigus tehtaval merepõhja mõõdistamisel. 9 Joonis nr 1. Tuulepargi alternatiivi analüüsimise ala (EIA3A) (2013-2020). Allikas: TT 10 Tabel nr 1. Alternatiivi analüüsimise ala koordinaadid (2020), vt joonis nr 1 Jrk. nr LEST-X LEST-Y Pindala (m2) 1. 6436305,83 443946,90 351 988 822 2. 6448112,24 457438,20 3. 6451115,60 461425,43 4. 6451744,50 465203,70 5. 6444974,35 472468,25 6. 6435352,70 473160,65 7. 6433302,63 473163,14 8. 6433506,77 468338,55 9. 6433866,61 456580,44 10. 6433941,36 454600,75 11. 6434277,44 445578,72 12. 6434309,83 444673,15 Tabel nr 2. Ala koordinaadid (2013), vt joonis nr 1 Jrk. nr LEST-X LEST-Y Pindala (m2) 1. 6447492,77 460763,23 91 151 886 2. 6447407,46 470572,21 3. 6438126,28 470503,03 4. 6438211,78 460670,99 2.2.3 Trassid ja liikluskorraldus Tuulepargi peamiseks elektriühenduseks maapealsete võrkudega on kavandatud Virtsu alajaam. Selleks viiakse tuulepargis asuvast alajaamast mere põhja paigaldatud kaabel Virtsu alajaamani. Alternatiivseks lahenduseks täisvõimsusel töötavale kõrgepinge vahelduvvoolu merekaablile on vesiniku tootmine merealajaamaga samas kompleksis ja vesiniku transport merealuse torujuhtmega Virtsu. Torujuhtme ja elektrikaabli kaitsevööndid kattuksid võimalikult suures ulatuses. Arendaja on hetkeseisuga loobunud lätisuunalise merekaabli aktiivsest kavandamisest kuna: - MTÜ Liivi Lahe Kalanduskoda ei soovi täiendavat mõju kalade rändekäitumisele ning arendaja jaoks on elektriühenduse ilmselgelt eelistatuim variant suunaga Virtsu. - Rahandusministeerium ei arvestanud arendaja sooviga kajastada lätisuunalist elektrikaablit ja teise ettevõtte poolt arendatavat valguskaablit mereala planeeringu eelnõus. - Eesti ja Läti majandusministeeriumid kooskõlastavad ühiste kavatsuste protokolli ja asuksid konkureerima eraettevõtlusega tuulepargi ja ühenduskaablite rajamises Liivi lahte koos kõigi kaasnevate uuringutega. Kaablitrass on näidatud joonistel nr 2 ja 3. Avalikustamisel oleva EMP MH aruandes on kaablikoridoride laiuseks pakutud 150 m. Tuulikute täpne paiknemine ning ülekandeliini trassi lõplik asukohavalik selgub keskkonnamõju hindamise ja uuringute tulemusena. 11 Joonisel nr 2 ja nr 3 on näidatud laevateed võimalikesse ehitusaegsetesse tugisadamatesse. Gondlite, labade, trafode jne ehitusaegsete tugisadamatena sobiksid sadamad, kus on 5 - 10 ha ruumi, ca 10 m süvist, ca 300 m pikkune kai, valdavalt 15 - 30 tonni/m2 survetugevus, mobiilse kraana rentimise võimalus jne. Teoreetiliselt sobivaima asukohaga sadamad on Ventspils, Riia ja Saaremaa. Iga sadam hindab keskkonnamõju ja arendab infrastruktuuri ise, et valmistuda tulevikus teenindama erinevaid Läänemere meretuuleparke. Ehitussadamaks võib olla ka mõni olemasoleva infrastruktuuriga sadam Lääne-Euroopast. Joonis nr 2. Tuulepargi skeem, kogu regioon. Allikas: TT 12 Joonisel nr 2, 3 on näidatud veeteed ja Ruhnust visuaallennuliinid Kuressaarde ja Pärnusse. Joonis nr 3. Tuulepargi skeem, Liivi lahe põhjaosa. Allikas: TT Tuulepark vajab 4-5 kaikohta tuuleparki teenindavale 20 m pikkusega töölaevadele. Talvel toimub liikumine ka amfiibidega (nt. www.arktoscraft.com). Helikopter pole plaanis. Eelistatud tänu oma lähedusele on Kõiguste väikesadam Saaremaal. Alternatiivseks hooldussadamaks sobiks Virtsu, Kihnu/Suaru, Jaagupi või mõni Lääneranna valla väikesadam, kuid seda pigem 13 siis, kui tuulepargi keskele, koos alajaamaga, oleks rajatud puhkekompleks toitlustusega, jms. Teemat käsitleb logistikauuring, vt ptk 5.2.2. uuring nr 6. Karbikasvanduse jaoks võiks olla hea, kui ka merebioloogidel oleks keset tuuleparki baas. 2.2.4 Traalpüügi korraldus ja karbikasvatus tuulepargialal Joonisel nr 1, 2, 3 on näidatud traallaevade püügitee, hooldus- ja traalsadamad ning merekaabli trass ja Easternlightestonia OÜ kavandatava valguskaabli trass koos kaitsevööndiga. Joonisel nr 1, 2 on detailsemalt esitatud võimalik traalpüügilaevade soovituslik liikumissuund vahetul tuulepargi alal. TT tuulepargialal on kavandatud ca 1000 -2000 ha arendada karbikasvatust ja saada ca 50 000 tonni karbimassi aastas. Selleks alustatakse joonisel nr 1 märgitud kohas 28 ha (D600m) pilootalaga. Karbikasvatuse piloodiks kasutatakse 600 m läbimõõduga toroidi: teraslülidest, 200 m pikkune ankruliin ja massiivne ankur (suuremahulise karbikasvatuse korral asendavad ankruid tuulikute vundamentide külge kinnitatud poolujuv trossisüsteem.). Toroidisisesed karbikasvatusliinid on samasuunalised 200 m ankruliiniga. Struktuur triivib allalainet vastavalt tuule muutusele. Läänemere ja rannakarpide kasvatamisega kaasnevaid probleeme on käsitletud peatükis 4.2.7 Ülevaade Läänemere rannakarpidest uuringute valguses, Novaatori veebilehes ilmunud artikli põhjal. Kavandatav tegevus segab võimalikult vähe traalpüüki. Traalpüüki ei saa teostada aladel, kus toimub karbikasvatus. Oluline on kaablite kahjustumise seisukohalt, et traalimine ei toimuks üle merepõhjale paigaldatud kaitsmata kaablite, selleks kavandab arendaja kõikide tuulikugruppide kaablite kaitsmist süvistamise ja/või katmisega. 2.3 Kavandatu ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused Kõigi 3 alternatiivi korral kaalutakse tuulepargi elektriühendusena kaablit Virtsu ning sealt ühendus Eleringi uue Harku-Lihula-Sindi liiniga. Alternatiivseks lahenduseks täisvõimsusel töötavale kõrgepinge n. vahelduvvoolu merekaablile on vesiniku tootmine merealajaamaga samas kompleksis ja vesiniku transport merealuse torujuhtmega Virtsu. Alternatiiv 1 Tuulepark võimsusega 3x350 MW. Tuuliku rootori läbimõõt 250 m. Generaatori kõrgus 150 m. Veesügavus u.30 m. Toruvaia läbimõõt 10-12 m, kui paigaldamine lubatav vastavalt spetsiifilisele mürauuringule või gravitatsioonvundament. Nimivõimsus 14 – 18 MW. Tuulikute omavaheline vahekaugus minimaalselt 6 rootori läbimõõtu. Paigutatud kiirtena nii, et ei segaks Kihnu ja Ruhnu mereseireradarite tööd või alternatiivselt tulenevalt KMH käigus tehtavale spetsiifilisele uuringule. Turbiini elueaks on kavandatud 25 aastat, vundamendi ja masti elueaks 50 aastat. Seega enne vundamendi ja masti likvideerimise tähtaja saabumist täitub ka vahetatud tuulegeneraatori 14 tähtaeg ning tuulepargi likvideerimisel peale 50 aastase hoonestusloa lõppemise tulevad likvideerida tuulikute vundamendid koos mastide ja turbiinidega ning tehnovõrgud. Alternatiiv 2 Tuulepark võimsusega 2x350 MW. Tuuliku rootori läbimõõt 250 m. Generaatori kõrgus 150 m. Veesügavus u.30 m. Toruvaia läbimõõt 10-12 m, kui paigaldamine lubatav vastavalt spetsiifilisele mürauuringule või gravitatsioonvundament. Nimivõimsus 14 – 18 MW. Tuulikute omavaheline vahekaugus minimaalselt 6 rootori läbimõõtu. Paigutatud kiirtena nii, et ei segaks Kihnu ja Ruhnu mereseireradarite tööd või alternatiivselt tulenevalt KMH käigus tehtavale spetsiifilisele uuringule. Alternatiivi 2 variandid (vt joonised nr 1-3): a) Moodulid 1 (TT-E: punane) ja 2 (TT-W: hall) b) Moodulid 2 (TT-W: hall) ja 3 ( (TT-S: roheline) c) Moodulid 1 (TT-E: punane) ja 3 (TT-S: roheline) d) Muu paigutus Turbiini elueaks on kavandatud 25 aastat, vundamendi ja masti elueaks 50 aastat. Seega enne vundamendi ja masti likvideerimise tähtaja saabumist täitub ka vahetatud tuulegeneraatori tähtaeg ning tuulepargi likvideerimisel peale 50 aastase hoonestusloa lõppemise tulevad likvideerida tuulikute vundamendid koos mastide ja turbiinidega ning tehnovõrgud. Alternatiiv 3 Tuulepark võimsusega 350MW. Tuuliku rootori läbimõõt 250 m, Generaatori kõrgus 150 m, Veesügavus u.30 m, Toruvaia läbimõõt 10-12 m, kui paigaldamine lubatav vastavalt spetsiifilisele mürauuringule või gravitatsioonvundament. Nimivõimsus 14 – 18 MW. Tuulikute omavaheline vahekaugus minimaalselt 6 rootori läbimõõtu. Paigutatud kiirtena nii, et ei segaks Kihnu ja Ruhnu mereseireradarite tööd või alternatiivselt tulenevalt KMH käigus tehtavale spetsiifilisele uuringule. Turbiini elueaks on kavandatud 25 aastat, vundamendi ja masti elueaks 50 aastat. Seega enne vundamendi ja masti likvideerimise tähtaja saabumist täitub ka vahetatud tuulegeneraatori tähtaeg ning tuulepargi likvideerimisel peale 50 aastase hoonestusloa lõppemise tuleb likvideerida tuulikute vundamendid koos mastide ja turbiinidega ning tehnovõrgud. 2.4 Tehnoloogia Tuulepargi efektiivseks toimimiseks ja rahvusvaheliseks konkurentsivõimeks on valitud parim võimalik tehnoloogia. Võttes arvesse projekti ajakava – KMH protsess, projekteerimine, ehitushange, saab olemasoleva info baasil hinnata, et projekti elluviimise ajaks 15 MW tuulik muutunud meretuulepargitööstuse standardiks (G. Evan, et al, 2020, Definition of the IEA 15- Megawatt Offshore Reference Wind. Golden, CO: National Renewable Energy Laboratory. NREL/TP-5000-75698). 15 Joonis nr 4. 15 MW tuulegeneraator. Suuremate tuulikute eeliseks on väiksem paigaldusühikute arv ja seega väiksem keskkonna häiritus. Vastavalt eelpool toodud uuringule tüüpse 15 MW generaatori põhinäitajad on jooniselt nr 5 järgmised:  Tuulegeneraatori masinaruumi kõrgus merepinnast on 150 m.  Rootori raadius on 120 m.  Toruvaia läbimõõt on 10 m.  Toruvaia pikkuseks on 90 m, millest 45 m ulatub merepõhja, 30 m on meres ja 15 m ulatub merepinnast kõrgemale.  Seega 15 m kõrgusele merepinnast kinnitatakse tuulikumast. Tuulegeneraator on CO2 – neutraalne kõige rohkem poole aasta pärast (seega teadaolevalt kõige kliimasõbralikum energiaallikas), selleks ajaks on generaatori tootmiseks paisatud süsinikoksiid n-ö tagasimakstud CO2 – vaba elektri tootmisega. Generaatori ülejäänud eluea jooksul, mis on keskmiselt 25 a on tegemist juba puhtalt võlavaba elektriga. Meretuul on rohelisem kui maismaatuul: tööiga 25-30 a, tootlus 50 % parem kui maismaa- tuulegeneraatoritel, ehitamine 50 % kallim kui maismaa-tuulegeneraatoritel (Imeline teadus nr 7 2020 lk 74). 16 3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Vabariigi Valitsuse korralduse nr 313 19.12.2019 (RT III, 23.12.2019, 12) Otsuse punktis 3.9 on toodud, et hoonestusloa menetluses ja keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringu tingimusi ja Vabariigi Valitsuse 25. mail 2017. a algatatud koostamisel oleva üleriigilise mereala planeeringu tingimustega. 3.1 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeering kehtestati Pärnu maavanema 17.04.2017. a korraldusega nr 1-1/17/152. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu (edaspidi Pärnumaa mereplaneeringu või PMP) koostamise eesmärgiks oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata mereruumi kasutus, mis tasakaalustatult arvestab mereala kasutajate huve. Mereala ruumilise planeerimise tulemiks on merel täna toimuvate ja kavandatavate tegevuste ja mere kasutuse ning looduse vaheliste konfliktide vältimine või minimeerimine. Mereala erinevate kasutusviiside omavahelist põhimõttelist kokkusobivust või konfliktsust iseloomustab Pärnumaa mereplaneeringu tabel 2.1 „Erinevate mereala kasutusviiside omavaheline kokkusobivus“. Samas esmalt potentsiaalse konfliktina paistvaid olukordi võib tehnoloogiliste ja korralduslike meetmetega muuta mittekonfliktseks. Sedalaadi hindamismaatriksite kasutamine on merealade planeerimisel rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika. Pärnumaa mereplaneeringu puhul on vastavasisulist metoodilist juhendit (Schultz- Zehden, A., K. Gee, and K. Scibior, 2008. Handbook on Integrated Maritime Spatial Planning. PlanCoast Project. Berlin, Germany.) kohapealseid olusid arvestades kohandatud. Pärnumaa mereplaneeringu tabelis 2.1 esitatud informatsiooni tuleb planeeringu järgselt edaspidi tehtavate detailsemate otsustuste tegemisel kasutada ühe lähtekohana. Samas ei ole esitatud mereala kasutusviiside omavaheline sobivus lõplik tõde kõigis olukordades, vaid arvesse tuleb võtta konkreetseid asjaolusid konkreetses situatsioonis. Pärnumaa mereplaneeringu (lk 17 ja 18) tabelis 2.1. on erinevate mereala kasutusviiside omavaheline kokkusobivus esitatud erinevate värvidega:  punane - konfliktsed tegevused;  oranž - osaliselt konfliktsed tegevused;  valge - neutraalne;  roheline – kokkusobivad, üksteist täiendavad tegevused. Antud tabeli andmestiku põhjal on TT tuulepargiala kasutusviiside (elektritootmine ja vesiviljelus) sobivusele antud eelhinnang. Meretuulepargile on:  konfliktseks tegevuseks kaitstavad loodusobjektid, kaadamine ja riigikaitseline tegevus;  osaliselt konfliktsed tegevused: meri kui avalik hüve, kalandus, laevandus, kultuuriväärtused, kaevandamine (liiv, kruus);  kokkusobivad üksteist täiendavad tegevused vesiviljelus; 17   neutraalne: sadamad, talitee, turism ja puhkemajandus, jetisõit, kaablid, põllumajandus (hajareostus), rannikualade kaitse. Vesiviljelusele on:  konfliktseks tegevuseks: meri kui avalik hüve, laevandus, jetisõit, kaitstavad loodusobjektid, kaadamine, riigikaitseline tegevus, kaevandamine;  osaliselt konfliktsed tegevused: kalandus, sadamad, põllumajandus (hajareostus);  kokkusobivad üksteist täiendavad tegevused vesiviljelusele on meretuulepargid;  neutraalne: talitee, turism ja puhkemajandus, kultuuriväärtused, kaablid, rannikualade kaitse. Allikas : Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. Seletuskiri. Hendrikson & Ko. Aprill 2017. lk 17-18. 3.2 Eesti mereala planeering Eesti mereala planeeringu eelnõu põhilahenduse (edaspidi EMP või mereala planeering) ja mõjude hindamise aruande (edaspidi EMP MH) eelnõu II avalik väljapanek toimus rahandusministeeriumi veebilehel ja mereala portaalis 17. veebruarist kuni 18. märtsini. http://mereala.hendrikson.ee/lahendus.html materjale kasutatakse viidates KMH programmi ja KMH aruande koostamisel. Mereala ruumiline planeerimine on vahend merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks, et tagada nii mereressursside kasutamisest saadav majanduslik kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus sotsiaalselt ja kultuuriliselt olulise alana. Mereala planeerimisel peetakse iga tegevuse kavandamisel silmas, et mistahes inimtegevuse aluseks on merekeskkonna hea seisundi saavutamine ja säilitamine. Mereala planeerimise eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada meremajandust. Planeeringuga määrati kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab merealal tegevusi ellu viia. Mereala planeeringu koostamise käigus käsitleti merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju. Samuti hinnati nendega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele ning tegevuste sotsiaalset ja kultuurilist mõju. 3.3 Eesti mereala planeeringule muudatus ettepanekud Alljärgnevalt on Eesti mereala planeeringu avalikul väljapanekul oleva EMP MH aruande eelnõu joonis 4.3-2, kus on esitatud Natura 2000 võrgustiku alad ja võimalikud kaablikoridorid. 18 Joonis nr 5. TT tuulepark on tuuleenergia ala 1 põhjapiirde naaber. Allikas: avalikul väljapanekul oleva EMP MH aruande eelnõu Joonis 4.3-2. Natura 2000 võrgustik ja planeeritavad tuuleenergeetika alad koos võimalike kaabliühendustega (punased sõõrid tähistavad asukohti, kus kaabel läbib loodusalasid). Vaadates jooniseid nr 2 ja 3 on näha, et nendel toodud kaablikoridor ei ühti joonisel nr 5 toodud kaablikoridoriga. Kuna EMP koos MH aruandega on avalikul väljapanekul, siis Tuuletraal OÜ poolt 08.03.2020 saadeti Rahandusministeeriumile kaks kaablikoridore puudutavat ettepanekut Eesti mereala planeeringule. Rahandusministeerium ei arvestanud kummagi ettepanekuga. Ettepanek nr 1 TT on valmis koostööks Easternlightestonia OÜ valguskaabli projektiga ja paigutab elektrikaabli 90 m kaugusele optilisest kaablist. Kanda adekvaatselt Eesti mereala planeeringu teksti, skeemidele ja veebirakendusse Eesti-TT-Läti rahvusvahelise avamere elektrivõrgu koordinaadid, vastavalt koordinaatide tabelile (kirjas lk 1) ja skeemile: Eesti-TT-Läti rahvusvahelise avamerevõrgu elektrikaabli trass ja liitumisalajaam (kirjas lk 2). Ettepanek nr 2 Kanda Easternlightestonia OÜ valguskaabli kavandatud koordinaadid (vt TTJA avalik register 16-7/18-1251) adekvaatselt Eesti mereala planeeringu teksti, skeemidele ja veebirakendusse. 3.4 PMP ja EMP tingimustega arvestamine KMH-s 19 Loamenetluse/KMH tasandil tuulikute ja vesiviljeluse kavandamisel ning tehnoloogiliste lahenduste üle otsustamisel tuleb arvestada: 1. Peatükis 3.1 toodud võrdluse alusel kokkusobivateks üksteist täiendavateks tegevusteks meretuuleparkides on elektritootmine ja vesiviljelus. Eesti merealal on suur potentsiaal söödava rannakarbi kasvatamiseks. Tuulikute vundamendid on karpidele sobiv kasvukeskkond ja pakuvad soodsaid lahendusi farmiliinide kinnitamiseks  TT tuulepargi projektis on kavandatud tegevusteks elektritootmine ja vesiviljelus. 2. Tuuleenergeetika aladel on eelistatud karbi- ja/või vetikakasvatus, et leevendada tuuleenergeetika negatiivset keskkonnamõju.  TT tuulepargi projektis on kavandatud tegevusteks elektritootmine ja karbikasvatus. KMH töögruppi kuuluvad merepõhja elustiku ja rannakarbi kasvatuse eksperdid (vt ptk 7). Kavandatud on Karbikasvatuse mõjude uuring koos leevendavate meetmete esitamisega (ptk 5.2.2: uuring nr 7). 3. Tuulikute paigutamisel tuleb täpsustada vaatekoridoride paiknemist ja ulatust tehes koostööd omavalitsusega. Teostada visualiseering lähtuvalt tuulikute kõrgusest ja paigutusest, arvestades vaatekoridori säilitamise vajadusega.  KMH protsessis tehakse Merealaplaneeringu eelnõuga määratud arendusala ümberringsetest vaatepunktidest vaatekoridoride määramine ja visuaalse mõju analüüs (ptk 5.2.2, uuring nr 17). Uuring teostatakse koostöös Ruhnu, Saaremaa, Lääneranna ja Kihnu omavalitsustega. KMH töögruppi kuulub visuaalse mõjuga tegelev ekspert (vt ptk 7). 4. Teha koostööd piirkonnas samal ajal loamenetluses olevate arendustega.  Koostöö raames on valminud ptk 2.2.3 joonisel nr 2 toodud EE-TT-LV kaablitrassi (Läti lõik täpsustub) lahend. 5. Hinnata müraga seonduvaid mõjusid. Vajadusel viia läbi müra modelleerimised ja arvestada modelleerimisel ka teiste piirkonnas asuvate või planeeritavate tuuleparkidega.  KMH töögruppi kuulub müra, vibratsiooni uuringute ekspert (vt ptk 7). Tehakse müra uuring, kus käsitletakse ka infraheli ja vibratsiooni mõjusid. (ptk 5.2.2: nr 14). 6. Hinnata mõju kalade ning hüljeste elukeskkonnale, sh kalakoelmutele ja vajadusel võtta kasutusele vajalikud keskkonnameetmed. Ehitusaegsete mõjude leevendamiseks tuleb seada tingimus, et mürarikkad tegevused (nt tuulikuvundamentide paigutamine) ei toimuks kalade kudeajal ja -piirkonnas, mil piiratud alale on kogunenud palju kalu.  KMH töögruppi kuuluvad kalastiku ja hüljeste eksperdid. (vt ptk 7). Tehakse uuringud nr 11, 12, 13 (vt ptk 5.2.2).  Traalipüügi korraldus TT tuulepargi alal on toodud peatükis 2.2.4 Traalpüügi korraldus ja karbikasvatus tuulepargialal ning joonisel nr 4. 7. KMH raames hinnatakse ehitustööde aegseid mõjusid (kalastikule/kalandusele, linnustikule, laevaliiklusele jne), sh maismaal toimuvate tegevuste mõju (tuulikute ja vundamentide transport sadamasse ja sealt merealale, kaablite paigaldamine, alajaama rajamine), opereerimise aegseid mõjusid (sh hooldustööd, meresõiduohutus) ning töötatakse välja asjakohased leevendavad meetmed. Tuulikupargi rajamisel tuleb valida parim võimalik realistlik lahendus, sh tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele (sh elektriväli kaablite kohal merepõhjas peab olema negatiivse mõjuta - nullilähedane); hinnatakse sotsiaalmajanduslikke mõjusid (sh kalandusele) ja nähakse ette vajalikud leevendavad meetmed (PMP). 20   KMH töögruppi kuuluvad geoloogia, merepõhja elustiku, kalastiku, linnustiku, sotsiaalmajanduslike mõjude eksperdid (vt ptk 7). Kavandatud on uuringud nr 2, 3, 4, 5, 6, 8, 10, 11, 12, 13, 16 (vt ptk 5.2.2). 8. Karbi või vetikakasvatuste korral tuleb hinnata mõju kalakoelmutele ja kalastikule laiemalt, määratleda vajadusel leevendavad keskkonnameetmed.  KMH töögruppi kuuluvad rannakarbi kasvatuse ja kalastiku eksperdid (vt ptk 7). Kavandatud on uuringud nr 7 ja 11 (vt ptk 5.2.2). 9. Koostöös nahkhiirte eksperdiga täpsustada mõjusid nahkhiirtele kavandatava tegevuse mahu, täpse asukoha ja tehnilise lahenduse valguses. Vajadusel, tuleb viia läbi uuringud ja seada keskkonnameetmed  KMH töögruppi kuulub nahkhiirte ekspert (vt ptk 7). 10. Hinnata heljumi levikut ehitustööde ajal (võimalik mõju elupaikadele, taimedele).  Tehakse uuring Lainetuse, hoovuste ja ehitusaegse heljumi leviku modelleerimine (vt ptk 5.2.2: nr 4). 11. Seada tingimused tuulikute lammutamiseks, sh kaaludes tuulikute vundamentide eemaldamisega kaasnevat täiendavat kahju põhjaelustiku biotoopidele.  Tehakse uuring nr 23 (vt ptk 5.2.2). 12. Riigikaitselise õhuseire töövõime tagamiseks teha koostööd Kaitseministeeriumiga. navigatsioonisüsteemide häiringute vältimiseks teha koostööd Lennuametiga.  Tehakse uuring nr 9, 20 (vt ptk 5.2.2). 13. Piirnemisel veeliiklusalaga täpsustada meresõiduohutuse tagamiseks vajaliku puhvertsooni laius koostöös Veeteede Ametiga põhinedes ajakohastele andmetele. 14. Kattumisel kultuuriväärtuslike objektidega täpsustada koostoimimine koostöös Muinsuskaitseametiga.  KMH töögruppi kuuluvad veealuse kultuuripärandi ja merepõhja mõõdistus (soneerimine) allvee-uuringu eksperdid (vt ptk 7). Tehakse uuring nr 1b (vt ptk 5.2.2). 15. Selgitada välja ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektide leidumise tõenäosus koostöös Kaitseministeeriumiga.  Tehakse uuring nr 1a (vt ptk 5.2.2). 16. Tuuleparkide rajamisel tuleb hoonestusloa tasandil hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat mõju, sh koosmõjus kaablite rajamisest tulenevat mõju. 17. Tuuleparkide arendamisel hoonestusloa staadiumis võib leida kaablite paigaldamiseks alternatiivse asukoha, kui sellega ei kaasne olulist negatiivset mõju elusloodusele. Kaablikoridori rajamine alternatiivses asukohas ei nõua uue planeeringu läbiviimist, kui järgitakse käesoleva planeeringuga seatud tingimusi ja välditakse olulist mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele. 18. Kavandatavad merekaablid tuleb ranniku madalveelises piirkonnas selliselt kaitsta, et jää ei saaks kaablit lõhkuda. Rajatised peavad arvestama jääoludest tuleneva riskiga ja olema vastupidavad.  Tehakse uuringud nr 3 ja 5 (vt ptk 5.2.2). 19. Karbi- ja vetikakasvatuse kavandamisel kaablikoridori tuleb tagada kaabli kahjustamisega seotud riskide vältimine. 20. EMP-s on toodud, et kavandatud toodetava elektrienergia ülekandmiseks luuakse energiataristu, mis on ühendatud lühemat võimalikku teekonda pidi maismaa elektrienergia ülekandevõrguga. Merealade energiavõrgu rajamine lahendatakse eraldiseisvalt. Sellisel juhul on võimalik kasutada planeeritud tuuleenergia tootmisalade tuuleressursi kogu ala ulatuses. Pikemas perspektiivis võivad osutuda tõenäoliseks ka nn võrguvälised, off-grid lahendused (nt vesinikutehnoloogia).  Tehakse uuringud nr 18, 21, 22 ja 24 (vt ptk 5.2.2). 21 4. Kavandatava tegevuse ja alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatav keskkond ning võimalik keskkonnamõju 4.1 Meteoroloogilised ja hüdrodünaamilised tingimused Alljärgnev lühiülevaade on koostatud avalikustamisel oleva EMP MH aruande Liivi lahte ja tuuleparkide mõjusid käsitlevate hinnangute põhjal. 4.1.1 Tuul Paiknedes Läänemere rannikul intensiivse tsüklonaalse tegevuse piirkonnas on Eestis head tingimused tuuleenergia arendamiseks. Tugevamad tuuled puhuvad rannikualadel, eriti Lääne- Eestis ja saartel. Lääne-Eesti saarestikus ja lagedatel rannikualadel ulatub aasta keskmine tuule kiirus 10 meetri kõrgusel maapinnast kuni 7 m/s, Loode- ja Põhja-Eestis 5-6 m/s. Maapinnast 50 m kõrgusel sõltub tuule kiirus eeskätt kaugusest rannikust Läänemerega piirnevatel aladel on aasta keskmine tuule kiirus kuni 9 m/s, Liivi ja Soome lahe kohal 7-8 m/s. Sisemaal jääb keskmine tuule kiirus enamasti 4-5 m/s vahemikku. Liivi lahe avatud keskosas on aasta keskmine tuule kiirus 8–8,5 m/s, puhangud 26–28 m/s. Avamerel ja tuultele avatud rannikutel esineb keskmiselt kuni 40 tormipäeva aastas. Pikaajaline keskmine tuuleenergia (energiatihedus, W/m2)* on 150 m kõrgusel Liivi lahe keskosas keskmiselt 700– 780 W/m2. * Keskmine energiatihedus (W/m2) näitab tuulest põhjustatud energia hulka ühe m2 kohta. Sellest nn klimaatilisest ressursist on kasutatav vaid osa. Kasutatav energiahulk sõltub aerodünaamikaseadusest, elektrituuliku tehnilisest lahendusest, tuuliku püstitamisel kehtestatud piirangutest (kaitsealad, asustus, elektrivõrgu iseloom jne.) ja muudest teguritest. Eesti mereala planeeringus on toodud, et kõige tugevamat lokaalset mõju avaldavad tuulele (kiirus, turbulentsus, suund, õhukihtide segunemine aluspinnalähedases kihis) ulatuslikud tuulikupargid. Kuid nende mõju hääbub sõltuvalt rajatava tuulikupargi konfiguratsioonist 7–9 km jooksul äärmisest tuulikust arvestades. Ka tuulikupargi sees ei kahane tuule kiirus enam kui 20% (vahetult tuuliku tiiviku taga u 100 m ulatuses kuni 50%). Tuule omaduste muutus tuulepargis on ebaoluline keskmise tuule kiiruse juures 0–4 m/s ja kiirustel üle 12 m/s, muutused on kõige suuremad kiirustel 7–10 m/s (vahetult tuuliku tiiviku taga), kuid tuulikute omavahelisest vajalikust vahekaugusest tulenevalt (vahekaugus minimaalselt > 4 tiiviku diameetrit, enamasti 6–8 tiiviku diameetrit) ei kahane ka tuulepargi sees tuule kiirus sedavõrd, et see mõjutaks oluliselt õhu liikumist või saasteainete levikut ja sadenemist. Tuule kiiruse jt omaduste taastumine toimub üldise piirkondliku õhurõhugradiendi tõttu ja väga piiratud ala (mõned kilomeetrid) ning aja (mõned kuni kümned minutid) jooksul. Alljärgneval joonisel nr 6. on esitatud tuulepargialal tuule statistilised parameetrid kõrgustel 100/150/200 m üle merepinna. 22  N58.1 Aasta Esinemissageduse Kiiruse roos (%) Energia roos (%) E2 keskmine roos (%) 3.3 tuulekiirus (m/s) 200 m 9.75 150 m 9.57 100 m 9.18 Joonis nr 6. Asukohas N58.1, E23.3 tuule statistilised parameetrid Andmete allikas: “Global Wind Atlas 3.0, a free, web-based application developed, owned and operated by the Technical University of Denmark (DTU). The Global Wind Atlas 3.0 is released in partnership with the World Bank Group, utilizing data provided by Vortex, using funding provided by the Energy Sector Management Assistance Program (ESMAP). For additional information: https://globalwindatlas.info” Mereala ruumilise planeeringu käigus kavandatavad tegevused ei ole ükski piirkondlikku tuulekliimat mõjutada suutva ulatusega ja ei avalda üleriigilist või riikide ülest mõju õhu- ning saasteainete levikule. Aastakeskmine tuulekiirus 150 m kõrgusel on toodud joonisel nr 7. 23 Joonis nr 7. Aastakeskmine tuulekiirus kõrgusel 150 m üle mere-/maapinna. Kaardi allikas: “Global Wind Atlas 3.0, a free, web-based application developed, owned and operated by the Technical University of Denmark (DTU). The Global Wind Atlas 3.0 is released in partnership with the World Bank Group, utilizing data provided by Vortex, using funding provided by the Energy Sector Management Assistance Program (ESMAP). For additional information: https://globalwindatlas.info” 4.1.2 Lainetus ja hoovused Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Lainekõrgus on enamasti 1–2 m, avamerel on lainekõrgus tormi ajal 5–6 m, erakordse läänetormi ajal kuni 10 m. Lainekõrgus ulatub Soome lahes 6 ja Liivi lahes 3– 4 meetrini. Iseloomulikuks hoovuse kiiruseks Eesti mereala pinnakihis on 10 –20 cm/s. Samas on hoovused väga muutlikud ja sõltuvad suurel määral lokaalsest tuulest. Muutlikkuses on domineerivateks inertsperiood, Läänemere omavõnkumistega seotud periood ja mesomastaapsed protsessid (sünoptiline mastaap). 24 Avamere rajatised, sh tuulikud, kui vette asetatud takistused mõjutavad otseselt lainetust, hoovusi ja segunemist vahetult nende ümbruses. Olenevalt nt tuulikute paiknemisest ja tuulepargi suurusest võivad need mõjud ulatuda ka teatud kaugusele tuulepargi aladest. Tuulikud mõjutavad ka tuuletingimusi tuulikute vahetuses läheduses ja teatud vahemaa taha allatuult, mis omakorda põhjustavad muutusi lainetuse, hoovuste ja segunemise tingimustes tuulikutest allatuult. Eesti mereala planeeringus on toodud, et tuulikute mõju vee voolule ja hoovustele on seniste uurimuste põhjal peetud siiski väheoluliseks ja lokaalseks. Planeeringulahendusega kavandatavad tegevused ei avalda olulist mõju lainetusele ja hoovustele, mõjud jäävad rajatiste korral pigem lokaalseks. 4.1.3 Jääolud ja jääriski hinnang Kasutatud on Rahandusministeeriumi veebilehelt „Mereala planeeringu alusuuring: jääolude analüüs ja kaartide koostamine“ Liivi lahe jääolusid käsitlevat materjali: https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/mrp_jaaolud_fina l.pdf Karmidel talvedel (nt 2010/2011) on jääga kaetud kogu Eesti mereala. Triivjää esineb peamiselt piirkondades, kus jääkatte kestvus on keskmiselt lühem – Soome lahe lääne- ja keskosa, Liivi lahe avaosa ning Saaremaa läänerannik. Antud piirkondades on meri sügavam ja rannajoon ei võimalda jääkattel püsivalt kinnituda. Jääolude analüüsimisel MRP protsessi kontekstis tuleks arvestada ekstreemseid jää olusid (mitte ainult keskmiseid). Ekstreemsed/karmid talved esinevad Eesti tingimustes keskmiselt 1- 2 korda 10 aasta jooksul ja siis on kogu Eesti mereala on jääga kaetud vähemalt 30 päeva Liivi lahe avaosa iseloomustavad dünaamilised jääolud (0.02-0.045 m/s) ja lühem jääkatte kestus (keskmiselt alla 60 päeva). Karmidel talvedel võib kogu laht olla jääga kaetud 3 kuud ja rüsisid võib esineda kogu Liivi lahe avaosal. Jää triivi poolt kahju tekitamine statsionaarsetele avamere rajatistele on kõige tõenäolisem Soome lahe lääne- ja keskosas ning Liivi lahe avaosas. Potentsiaalne triivjää tekitatav kahju sõltub iga konkreetse rajatise konstruktsioonist. Jääkatte tekkimise ja rüsijää liikumisega seoses on vajalik ka kavandatavad merekaablid kindlasti ranniku madalaveelises piirkonnas selliselt kaitsta, et jää ei saaks kaablit lõhkuda. Seega tuleb kavandavate tegevuste projekti tasandil hinnata, kuidas kavandatav tegevus koosmõjus teiste sarnaste arendustegevustega avaldab mõju jääkatte muutustele ja merejää liikuvusele. Samuti tuleb selgitada kuidas jää esinemise perioodil avaldavad mõju jäämurdmisetöödega seotud tegevused. Soome lahe lääne- ja keskosas ning Liivi lahe avaosas on oluliseks merelisi tegevusi takistavaks teguriks triivjää ja sellest põhjustatud potentsiaalsed kahjud avamere ja rannikurajatistele. Antud piirkondades võivad kümnete ruutkilomeetrite suurused jääväljad triivida 48 tunni jooksul 30-40 km liikudes kiirusega 0.23 m/s. 25 Erinevate asjaolude – tuule ja hoovuse kiirus, jää ruumilise jaotuse, jää vaba triiv - kokkulangemisel võib triivjää põhjustada olulisi kahjustusi avamere rajatistele ja raskendada laevade navigatsiooni. 4.1.4 Kliimamuutustega kohanemine KMH aruande koostamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele ning kliimamuutustest tingitud mõjusid kavandatavale tegevusele, arvestades Eesti tuleviku kliimastsenaariume aastani 2100. Kliimastsenaariumid on leitavad Keskkonnaministeeriumi veebilehel: https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf. (30.04.2020) ja Kliimamuutustega kohanemise arengukava veebilehel: https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti-tegevused/kliimamuutustega- kohanemise-arengukava Eesti kliima 2100, tuul ja tormid (30.04.2020) teavest on esitatud meretuuleparke otseselt mõjutavad arengud:  Tuule keskmise kiiruse kasvu on Läänemerel oodata ennekõike talvel ja osaliselt kevadel. Kasvu tõenäoline vahemik on 3-18%. Tormituuli ja üldist tuulerežiimi muutust peetakse Euroopas üheks suurimaks probleemiks.  Ekstreemsed tuulekiirused kujutavad ohtu inimestele, mere- ja lennuliiklusele, transpordile ning infrastruktuurile, põhjustades peamiselt metsamurde ja elektrikatkestusi, kahjustades vara ja tuues kaasa surmajuhtumeid. Talvel võivad tormituuled põhjustada rannikualadele rüsijää teket.  Kasvanud aasta keskmine tuulekiirus võimaldab kodumaisest tuuleenergia ressursist rohkem tulu saada. Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate (30.04.2020) teavest on esitatud meretuuleparke otseselt mõjutavad arengud:  Merevee taseme tõus on globaalselt üks olulisemaid kliimamuutusega kaasnevaid mõjureid, suurendades üleujutusohtu paljudes rannikupiirkondades.  Eesti läänerannikul asendub pikaajaline, jääajajärgsest kerkest tingitud suhteline meretaseme languse trend sel sajandil tõusutrendiga, mis võib 21. sajandi lõpuks tähendada keskmise meretaseme tõusu Eesti rannikutel ligi 40-60 cm. Keskmine maailmamere taseme tõus on aastaks 2100 52-98 cm. Läänemere jääga kaetus langeb oluliselt aastaks 2040, mil Soome lahe rannikualad, Väinameri ja Liivi laht on endiselt jääs, kuid jää paksus on kahanenud kaks kuni kolm korda. 2080. aastate tüüpilisel talvel on aga enamus Läänemerest jäävaba. Jää tekib ainult Botnia lahel paksusega 30-40 cm ja Soome lahe kirdeosas paksusega 0-10 cm 4.1.5 Vee kvaliteet Rannikumere seisundi hinnangut antakse vastavalt veeseaduses ja veepoliitika raamdirektiivis 2000/60/EÜ ette nähtud seisundi kirjeldamise plokkidele ja kvaliteedielemen- 26 tidele. Koondseisund koosneb kahest osast – ökoloogiline seisund (ÖSE) ja keemiline seisund (KESE). Sõltuvalt inimmõju ulatusest hinnatakse pinnaveekogumite ökoloogilist seisundit (sh rannikuveekogumite seisundit) 5-astmelises skaalas: väga heast, mille puhul inimtegevusest tulenevaid muutusi pole või need on tühised, kuni väga halva seisundini (bioloogilised näitajad kalduvad väga tugevasti kõrvale referentstingimustest või elustik puudub). Veekogumi keemilist seisundit hinnatakse 2-astmelises skaalas: hea – prioriteetsete saasteainete sisaldus on madalam kui ökoloogilise kvaliteedistandardina kehtestatud piirväärtus; halb – prioriteetse aine sisaldus on üle kvaliteedistandardi normi. Pinnaveekogumi seisundi hindamisel kasutatakse riikliku keskkonnaseire programmi raames kogutavat infot, veekasutuse aruannetest laekuvat infot, modelleerimist ja muud kättesaadavat infot. 2017. aasta seireandmete põhjal oli Liivi lahe rannikuvee koond- ja ökoloogiline seisund kesine*. *kesine – inimtegevusest tulenevad bioloogiliste näitajate muutused on võrreldes referentsveekoguga mõõdukad (suuremad kui heas seisundis veekogus), veekogu võib mõjutada nt maaparandus või esineda tõkestusrajatisi. Allikaks on Keskkonnaagentuuri veebileht: https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/meri/rannikuveekogumite- seisund EMP MH aruandes lk 34 on toodud, et mõju veekvaliteedile on tuulepargi ja kaablitrassi rajamise faasis negatiivne, kuid väheoluline, sest mõju on lühiajaline ja lokaalne ning võrreldes loodusliku muutlikkusega ja muude inimtegevuse mõjudega väike. Vetika- ja karbikasvatuse arendamisel on potentsiaal toetada merekeskkonna hea seisundi saavutamist ja säilitamist, kuna aitab kaasa toitainete väljaviimisele merekeskkonnast. 4.2 Mõjutatavad keskkonnaelemendid, eeldatavad mõjualad ja -allikad ning tegevused 4.2.1 Mõjuala suurus TT meretuulepark asub Liivi lahe põhjapoolses osas. Meretuulepargi ala suurus on ca 100-300 km2. Peatükis 2.2.3 Trassid ja liikluskorraldus joonisel nr 3 on näidatud TT tuulepargi, eeltavate trasside, hooldussadama ja laevateede (sh võimalikud installeerimissadamad koos laevateedega nendesse) ning visuaallennuliinide asukohad. Need kõik koos lähialadega moodustavadki võimalike otseste mõjude väljundala, kus eeldatavalt on võimalik olulise mõju teke. KeHJS § 5. sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 27 KMH programmi peatüki 4.4 Eeldatavad keskkonnamõjud ja nende KMH-s väljaselgitamine tabelis 3 on erinevate keskkonnaelementide käsitluste juures toodud olulised mõjualade ulatused. Tabelis 3 toodud mõjualade suurused võivad täpsustuda KMH protsessi käigus, kui KMH protsessi on lülitunud kõik eksperdid, tehtud kõik kavandatud uuringud, hinnangud ning analüüsid. 4.2.2 Mõju suurust mõjutavad tegevused ja mõjuallikad Tuulepargi ja karbikasvatuse rajamisega kaasneva mõju suurust mõjutavad tegevused ja olukorrad: 1. Mõju suurus oleneb:  Tuulikute arvust.  Tuuliku tüübist ja ta vundamendi tüübist ning kui sügavale vundament rajatakse.  Läbiviimise ajast.  Läbiviimise logistilistest lahenditest  Kasutatud tehnoloogiast, tehnikast ja materjalidest.  Meteoroloogilistest tingimustest. Tuulepargi ja karbikasvatuse opereerimisega sh hooldusega kaasnevad keskkonda mõjutavad tegevused: 1. Töökorraldus. 2. Kliimamuutustega kohanemine. 3. Võimalike avariiriskide minimeerimine. 4. Majanduslikud arengud (Euroopas, Eestis,). 5. Sotsiaal-majanduslikud mõjud (piirkonna areng, tööhõive, inimese tervis ja heaolu). Kavandatu rakendumisel TT tuulepargi mõjurid majandusele: 1. Hoonestustasu aastas. 2. Euroopa Liidu taastuvenergia koostöömehhanismide kaudu teenitav taastuvenergia tulu aastas. 3. Taastuvenergia toodang aastas. 4. Kasvuhoone gaaside vähenemine aastas. 5. Töökohad. Kavandatud tegevuse realiseerumisel tekib kohapealseid töökohti, kes tegelevad tuulepargi ja karbikasvatuse opereerimise ning hooldus ja järelevalve tegevusega. Töökohti tekib ka tuulikute ja ehitusmaterjalide transpordiga (nii logistikakorraldamine kui elluviimine), tuulikute vundamentide rajamine ja püstitamine (ehitustööd). Lisatöökohti on vaja jäätõrje läbiviimisel ja jääriskide minimeerimisel. Tuulepargi lammutusega kaasnevad mõjud olenevad kõige rohkem elektrituulikute vundamendi tüübist ja kui sügavale ulatuvate vundamentidega on tegemist. 28 4.2.3 Natura hindamine Otsene kontakt Natura 2000 võrgustiku alaga on Virtsus merekaabli/vesinikujuhtme liitumisalas maismaale elektriülekande teostusel (vt joonis 6). EMP MH aruande peatükis 4.3 Natura 200 hindamine on toodud, et Virtsu kulgev kaablikoridor läbib Väinamere loodusala (EE0040002) ja linnuala (EE0040001) meres ca 5 km pikkusel lõigul ning lisaks kulgeb ka väikeses ulatuses maismaal (laiud, rannik). Kaablikoridori teele ei jää ühegi loodusala kaitse- eesmärgiks oleva liigi registreeritud leiukohta ega kaitstavaid merelisi elupaiku. Samas läbib koridor loodusalal rannikuga seotud elupaiku (EMP MH aruande eelnõu joonis 4.3-3), mille osas ei saa ebasoodsa mõju (nt pindala vähenemine) esinemist välistada. EMP MH aruande eelnõu joonisele 4.3-3 on märgitud ka merekaabli koridor, kus koridori on nihutatud selliselt, et see ei kahjustaks rannikuga seotud elupaikku. TT tuulepargi piirkonnas asuvad Natura 2000 võrgustiku alad on toodud joonisel nr 6. TT tuulepargile lähim Natura 2000 võrgustiku ala on TT tuulepargist itta jääv ca 22 km kaugusel asuv Pärnu lahe linnuala (EE0040346). Lähim loodusala on ka itta jääv Kihnu loodusala (EE0040313). Kõik ülejäänud Natura 2000 võrgustiku alad on oluliselt kaugemal. Pärnu lahe linnuala kuulub Natura 2000 võrgustiku linnualana. Kinnitati 30.04.2004. Linnuala veeosa pindala on 105718,8 ha ja maismaa pindala 3839,4 ha. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks Pärnu lahe linnualal on liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). https://www.riigiteataja.ee/akt/13175848 Senise KMH programmi koostamise aluseks olnud informatsiooni põhjal, mis olulises osas toetub EPP MH aruande ptk 4.3 Natura 2000 hindamine puudub alus eeldada, et kavandatud tegevusega võiks kaasneda sellist negatiivset mõju või selle ohtu, mis ohustaks Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ja kaitse eesmärke. Kuna KMH protsessis lisandub senisele informatsioonile oluliselt rohkem informatsiooni kavandatu mõjude kohta, siis on adekvaatne ja ka ettevaatusprintsiibist lähtudes vajalik seda kõike arvestada. Seega KMH aruandes tuleb teha Natura 2000 eelhindamine ja vajadusel asjakohane Natura 2000 hindamine. 29 Natura 2000 hindamist puudutava otsuse tegemiseks (eelhindamine või on vajalik asjakohane) on vaja teada kõigi tehtavate uuringute tulemusi koos KMH protsessis osalevate ekspertide hinnangute ja analüüsidega, mida KMH programmis ei ole lihtsalt võimalik teha. KMH aruande eraldi peatükis tehtava Natura hindamise läbiviimisel kasutatakse juhendmaterjalina Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis (Koostanud A. Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013). Natura hindamisel arvestatakse ka 17.09.2013 (Tallinn, Narva mnt 7a) Natura koolitusel esitatut. KMH töögrupist osales koolitusel K-A. Parksepp. 4.2.4 Piiriülene keskkonnamõju Vabariigi Valitsuse korralduses nr 313 19.12.2019 on toodud, et kuna taotleja kaalub meretuulepargi liitumise küsimuses koostöövõimalusi ka võimaliku täiendava Eesti-Läti vahelise elektriühendusega, võib kaasneda kavandatava tegevusega oluline piiriülene keskkonnamõju. Sellest tulenevalt peab keskkonnamõju hindamisel lähtuma lisaks KeHJS-le ka piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist (Espoo konventsioon) ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelisest riigipiire ületava keskkonnamõju hindamise kokkuleppest. Vastavalt KeHJS § 30 lõikele 3 Keskkonnaministeerium teavitas koostöös TTJA-ga 7.02.2020 kahest Liivi lahe meretuulepargi projekti (Tuuletraal OÜ ning Eesti Energia AS) KMH-dest naaberriike (Rootsi, Soome, Läti, Leedu). Riikide tagasisidet (soovi kohta KMH-des osaleda) oodati 27.03.2020.  Rootsi on saatnud vastuse Tuuletraal OÜ projekti kohta – ei soovita KMH-s osaleda.  Leedu on vastanud üksnes Eesti Energia projekti kohta – ei soovita osaleda. Küll soovitakse olla teavitatud projekti edasistest arengutest, sh ingliskeelsest KMH aruande kokkuvõttest.  Soome on vastanud mõlema projekti kohta – ei soovita osaleda. Küll on Soome märkinud, et võimaliku ebasoodsa negatiivse mõju korral võidakse seda ikkagi teha – sellega tuleb siis arvestada edasistes KMH menetlustes (nt kui uuringute tulemused sellisele võimalusele viitavad.  Läti on vastanud ühe kirjaga mõlemale – soovitakse osaleda mõlema projekti KMH-s Läti on eraldi loetlenud KMH-des käsitlemist vajavad asjaolud (Eesti teadete avalikustamise käigus asutustelt ning huvirühmadelt saadud tagasiside). Samuti soovitakse vastavat kaardimaterjali. Edasistes menetlusetappides tuleb arvestada ka Läti kirjeldatud ajaraamistikuga ning piiriüleste materjalide tõlkimise vajadusega. Eesti mereala planeeringus on toodud, et otsest piiriülest mõju mereala planeeringuga ei kaasne. Samas kui kavandatavad tuulepargialad soovitakse tulevikus kaabli abil ühendada välismaaga (Läti, Soome või Rootsi), võib see tegevus kaasa tuua piiriülese mõju esinemise. 4.2.5 Meretuuleparkide koosmõju Koostatud Eesti mereala planeeringu (EMP) avalikustamisel olevate materjalide põhjal. 30 Merealade planeeringus on toodud, et planeeringulahenduse fookusest tulenevalt ilmnevad koondmõjud eelkõige piirkondades, kus on kavandatud uusi merekasutusviise. Üheks olulisemaks mõjude koondumiskohtadeks on tuuleenergeetika ala nr 1 Liivi lahes. Põhjuseks on see, et Liivi ja Riia lahtede piirkondades on tuuleenergeetika alasid planeeritud ka Pärnu mereala planeeringu ning Läti mereala planeeringuga. Lisaks on esitatud hoonestusloa taotlused Liivi lahe tuulepargi ja Tuuletraali tuulepargi rajamiseks. . Joonis nr 8. Tuuletraal esialgne tuulepargiala on punaselt viirutatud Läti tuulepargialast loodesse jääv ruudukujuline hall viirutatud hoonestusloa taotluse ala. Allikas: avalikul väljapanekul oleva EMP MH aruande eelnõu Joonis 4.8-1. Kogu merealale planeeritud tuuleenergia alad ja tuuleparkide rajamiseks algatatud hoonestusloa taotlused. Alade maksimaalsel realiseerumisel oleks tegemist suuremahulise tuuleenergeetika tootmisalaga, mis nõuab väga head tuuleressurssi. Eelnevast tulenevalt otsustati vähendada tuule-energeetika ala nr 1. Tuuleala vähendamine omab negatiivset majandusmõju, samuti halvendab pisut kliima-eesmärkide täitmise võimalusi. Antud juhul tuleb olulisemaks pidada siiski vajadust leevendada linnustikule avalduvaid mõjusid. Kuna tegemist on ühte piirkonda koondunud mahuka tuuleenergeetika alaga, võib pidada ala vähendamist ka majandusmõjude osas mitte tugevaks negatiivseks mõjuks, kuna see aitab vältida tuuleressursi ületarbimist. 4.2.6 Tuuleparkide kumulatiivsed mõjud Liivi lahes Looduskeskkonnale võivad kumulatiivsed mõjud kaasneda mereala piirkonnas, kus näiteks lähestikku kavandatakse mitmeid suuremahulisi tegevusi. Üheks suurimaks ohuks on kindlasti linnustikule kui ka teistele liikidele ning mereelupaikadele ja sealsele elustikule üheaegne 31 suurte tuuleparkide ehitustegevus. Eelkõige võivad mõjud kuhjuda Liivi lahes, kuhu näeb käesolev mereala planeering ette tuuleenergeetika ala nr 1. Nimetatud ala lähedal paiknevad lisaks Pärnu (joonisel nr 11: EE) ja Läti mereala planeeringuga (joonisel nr 11: E5 Latvia) ette nähtud tuuleenergeetika alad ning samuti mitmed praeguseks algatatud hoonestusloa taotlused tuuleparkide rajamiseks. Joonisel nr 2 ja 3 on mereala planeeringu tuuleenergeetika ala nr 1 jaotatud neljaks hoonestusloa taotluseks, mis jäävad Tuuletraali alast lõunasse. Delfi Ärilehe 19.05.2020 artiklis on toodud, et Utilitas tahab rajada Läänemerre kuus võimast meretuuleparki (vt joonis nr 2). Artikli järgi Utilitas esitas 28.04.2020 Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) hoonestusloa taotlused kuue meretuulepargi rajamiseks Läänemerre. Neist neli meretuuleparki – Saare-Liivi 1, Saare-Liivi 2, Saare-Liivi 3 ja Saare- Liivi 4 – on plaanitud Liivi lahte Ruhnu saarest 11 kuni 16 kilomeetri kaugusele loodesse või põhja. Kaks meretuuleparki (Sõrve 1 ja Sõrve 2) kavatsetakse rajada Saaremaa edelaosas asuvast Sõrve poolsaarest läände. Need kuus meretuuleparki planeeritakse rajada praegu pooleli oleva merealade planeeringu kohaselt tuuleenergeetika arendusaladele. Artiklis on toodud, et 25.05.2017 algatatud üleriigiline merealade teema planeering ei ole veel kinnitatud ning võib lõpliku kuju ja kinnituse saada järgmise aasta kevadeks. Rene Tammisti kinnitusel on ettevõte arvestanud sellega, et planeeringut pole veel kinnitatud ja seetõttu võivad tulla veel muudatused nii arendusalaks võimalikes alades kui ka Utilitase poolt esitatud hoonestusloa taotlustes. Seepärast taotlebki ettevõte praegu, et meretuuleparkide hoonestuslubade kehtivus oleks esialgu üks aasta pärast praegu käimasoleva mereala teemaplaneeringu kehtestamisest. Sellist võimalust lubab ka seadus. „Pärast nimetatud planeeringu kehtestamist soovib Utilitas hoonestusloa kehtivusaega pikendada veel 50 aasta võrra,” lisas Tammist. https://arileht.delfi.ee/news/uudised/enneolematult-suured-plaanid-utilitas-tahab-rajada- laanemerre-kuus-voimast-meretuuleparki?id=89896013 Kavandatavast TT tuulepargist kagusse ca 30 km kaugusele jääb kavandatav Liivi lahe tuulepark (vt joonis nr 2). Kuna mõlemad tuulepargid on suured siis on võimalik mõnede selliste kumulatiivsete mõjude: nt hülged, linnud, nahkhiired, kalastik mõjude tekkeks, mis koondmõjuna on olulised eelnimetatud keskkonnaelementidele. KMH protsessis on Liivi lahe tuulepargi KMH koostajad jõudnud KMH programmi avalikustamiseni. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) teatas Ametlikud Teadaanded 11.03.2020 Liivi lahe tuulepargi KMH programmi avalikustamisest. Tuulepargi koguvõimsuseks on kavandatud 1000 MW ning see koosneks kuni 160 tuulikust, tuulemõõdumastist, merel paiknevatest alajaamadest ning nendesse ühendatud elektrikaablitest ja elektri ülekandesüsteemist kuni maismaal paiknevasse liitumispunkti (põhivõrgu alajaama). Kuna tuulikuid planeeritakse Läti rannikust 2,6 meremiili kaugusele, võib kaasneda kavandatava tegevusega oluline piiriülene keskkonnamõju. KMH osapooled:  Arendaja(d) on Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood: 10421629) (aadress Harju maakond, Tallinn, Lelle tn 22, 11318, kontaktisik Oliver Zereen, e-post [email protected], telefon +372 465 2222) 32   Otsustaja on Vabariigi Valitsus ning menetluse viib läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (kontaktisik Liis Piper, e-post [email protected], telefon +372 667 2151)  KMH läbiviijaks on Skepast&Puhkim OÜ (registrikood: 11255795) juhtekspert Hendrik Puhkim isikus, kontaktandmed: [email protected], telefon +372 698 8365. KMH programmiga oli võimalik eelnevalt tutvuda avaliku väljapaneku jooksul 12.03.2020- 31.03.2020 elektrooniliselt TTJA dokumendiregistris, dokumendi viit nr 167/19-3404-006 ning TTJA kodulehel. Ametlikud Teadaanded 27.03.2020 andis TTJA teada, et seoses Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorraga (Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldus nr 76 "Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil") jääb ära 08.04.2020 Pärnu Maavalitsuse majas kell 16.00 toimuma pidanud Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi avalik arutelu. 4.2.7 Ülevaade Läänemere rannakarpidest uurimuste valguses Alljärgnevalt on esitatud väljavõte Novaator veebilehel olevast Jaan-Juhan Oidermaa artiklist 08.04.2020, mis rajaneb Eesti Mereinstituudi merebioloog Jonne Kotta jt uuringule Läänemere rannakarpidest: https://novaator.err.ee/1074117/laanemere-hagusust-aitaks- vahendada-elav-ja-soodav-veepuhastusjaam (võetud 20.04.2020). Läänemere liigsetest toitainetest puhastamiseks võiks kasvatada senisest kordades rohkem siinmail elavaid rannakarpe, selgub värskest uuringust. Karpe saaks kasutada nii loomasöödana kui ka inimtoiduks. Meres pole enam nii palju raskemetalle ega teisi toksiine kui mõnikümmend aastat tagasi, kuid see on lihtsalt üle väetatud. Liigsed toitained tuleks Läänemerest kuidagi kätte saada. . Loodussäästlikemate lahendustena tuleb täna kõne alla vetikate ja karpide kasvatamine. Kotta märkis, et mõlema suuna uuringud on üsna algstaadiumis. Näiteks arvati veel viie aasta eest, et karpide kasvatamisest ei tõuse Läänemeres selle madala soolsuse tõttu üldse suuremat tulu. Praeguseks on olemas tehnoloogilised lahendused, mis võimaldavad tõhusalt karpe kasvatada ka juba Läänemeres. Edasi tuleb uurida, et mis annab nendega edasi teha. Lisaks keskkonna puhastamisele on mereökoloogi sõnul tähtis mõelda ka karbikasvatuse majanduslikule tasuvusele. Võimalikust keskkonnakasust ja tulust parema ülevaate saamiseks uuris Kotta kolleegidega Läänemere eri paigust kogutud rannakarpide kasvu ja kolmest olemasolevast karbikasvatusest pärit karpe. Analüüsi järelduste põhjal võiks Läänemere karbikasvatus olla üks suundadest, millega saaks vähendada mere lämmastiku- ja fosforisisaldust märgatavalt. Eelistada tuleks pigem väiksemaid ja keskmise suurusega karbifarmide loomist, kuna sellistel farmidel ei ole teada negatiivset keskkonnamõju. Läänemere riikidest on karbifarmid juba 33 olemas Soomes, Rootsis, Lätis ja Saksamaal. Eestis on loomisel esimesed pilootarendused. Ideaalis võiksid laiuda need kokku vähemalt tuhatkonnal ruutkilomeetril. Vaatamata muutuvale kliimale ei pea rannakarpide pärast tundma kuigi palju muret. Karbid saavad hakkama ka 25 °C ulatuva veetemperatuuriga. Eesti laiuskraadil tõuseb vee temperatuur kolmeks-neljaks nädalaks sedavõrd kõrgele haruharva ja vaid üksikutes piirkondades. Olulisemad on merevee soolsuse muutused. Soojem kliima võib tuua meile rohkem sademeid, mis muudaks merd veelgi magedamaks ja merelise päritoluga rannakarbile see ilmselt ei meeldiks. Praegu pole aga isegi teadlaste hulgas selget veendumust, mida tulevik selles osas kaasa toob. Küll ähvardavad karpe selgelt Läänemerre saabunud võõrliigid – ümarmudil ja rändkrabi. „Leedus pole võimalik enam kividel rannakarpe leida, sest kõik kivid on ümarmudila poolt tühjaks söödud. Meie meres on see liik samuti koos rändkrabidega laiadel merealadel puhta töö teinud. Selles kontekstis taastaksime karbikasvatusega ökosüsteemiteenuse, sest taastame looduses võõrliikide tõttu kadunud elupaiga,“ laiendas Jonne Kotta. Ümarmudil veesambas ujuda ei saa. Rändkrabi ei soovi ise ennast suurematele kiskjatele näidata. Nõnda on kasvatuse karbid selliste kiskjate eest kaitstud Võimalikele plussidele vaatamata kutsus mereökoloog karbikasvatuste rajamisel olema ettevaatlik ja teha seda järk-järguliselt. Kindlasti ei tohiks karbikasvatusi rajada merelahtedesse, mille veevahetus on väike, kuna see võib suurendada sügavamates veekihtides hapnikuvaegust. Kuigi karbid filtreerivad veest välja taimset hõljumit, pudeneb osa orgaanilisest ainest siiski merepõhja. Seda lagunedes tarbitakse hapniku. Karbid sellistes kohtades aga eriti ei kasvagi ning kiire kasvu saavutamiseks ongi karbikasvatused mõistlik rajada liikuva veega kohtadesse. "Kindlasti ei tasuks luua metsikult suuri karbifarme, vaid alustada väiksemalt siin-seal. Keskkonna poolt vaadates võib tulla ilmsiks veel mõni negatiivne mõju, mille kohta meil täna puuduvad teadmised. Teiselt poolt annab see meile aega rahulikult välja mõelda, mida uue toorainega peale hakata. Ringmajanduse suunas liikudes muutub see teema väga oluliseks," lisas Jonne Kotta. Uurimus ilmus ajakirjas The Journal of Total Environment. 4.2.8 Riigikaitseliste eesmärkidega arvestamine Tuuletraali 275 m kogukõrgusega tuulikud segaksid Muhu (teise nimega Levalõpme) radari tööd, kuna tuulikud ja labad on radarikiire otsenähtavuses üle horisondi. Mõju puudumiseks peaks tuulikulaba, olles oma kõrgeimas punktis ja vaadelduna radoomi kõrgusest, kaduma täielikult horisondi taha. Tuuletraal OÜ on valmis toetama Eesti, Läti ja Leedu ühise õhuseiresüsteemi BALTNET tugevdamist 1 - 2 miljoni euroga igal aastal, tuulepargi eksisteerimise vältel. Tuuletraal on teinud 2020 Kaitseministeeriumile ettepaneku, finantseerida ja paigutada Tuuletraali kulul täiendav radar Tuuletraali lõunapoolse alajaama katusele, ca 50 m kõrgusele merepinnast. Tuuletraal on tänase seisuga valmis kõikvõimalike seonduvate kulude katmisega, pärast KMH heakskiitmist, et Tuuletraali tuulikute rajamise järgne Baltikumi ühine radaripilt 34 oleks piisav NATO ülesannete täitmiseks ja toetaks Eesti, Läti ja Leedu ühist õhuseiresüsteemi BALTNET. Lisaradarile tegelikkuses sobivaima asukoha määramisel tehakse koostööd Eesti ja Läti kaitsestruktuuridega. 4.3 Eeldatavalt olulise keskkonnamõju võimalikkus 4.3.1 Hülged Peatüki koostamise allikaks on: Mereala planeeringu alusuuring „Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang”. Rakendusliku uuringu lepingu NR 1.9-1/404-1 aruanne. I., Jüssi; M., Jüssi, 2019. https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02- 14_msp_mh_aruanne_portaali.pdf (30 04.2020). Mereimetajad on mere ökosüsteemi tundliku osana inimtegevuse poolt otseselt (häirimine) või kaudselt (ligipääs toidule ning võtmeelupaikadele) mõjutatavad, mistõttu tuleb inimtegevuse planeerimisel arvestada nende loomade merekasutuse mustritega. Tuuleenergeetika osas on seotud mõjud ilmselt kõige tugevamad. Kõige suurema häiringupotentsiaaliga on Liivi lahel esitatud Tuuletraali hoonestusloa taotlus mis näeb ette kuni 75 tuulikuga arendus Suurest Väinast lõunas, sest see asub otse viigerhüljeste rändeteel. Meretuuleparkide mõju on oluline eelkõige ehitusfaasis ja seda olenevalt tuulikute kinnitamise viisile ning sellega kaasnevale veealusele mürale ning lenduvale hõljumile, mis võib ehitusperioodil muuta tuulepargi alal hüljeste elutingimused ebasoodsaks. Samuti on oluline tuuleparkide planeerimisel vaadata seda kontekstis veealuse müra ja laevaliikluse, seal hulgas talvise jää lõhkumise võimalike häiringutega. See tähendab ka hoolduseks kasutatava veetee planeerimist tuuleparkide konteksti. Laevaliikluse tihedus HELCOM järgi ei kajasta praegu kogu laevaliiklust sisemeres (nt. saarte praamiliiklust) kuid regulaarsed liikumissuunad (vs. nt. kalalaevade püügitegevus) peab arvesse võtma koos tuulepargiga. Mereala planeering peab seadma tingimuse, et iga hoonestusloa menetluses tuleb anda hinnang mereimetajate ja hoonestuse võimalikele vastasmõjudele, kaaludes kas selle mõju hindamiseks piisab eksperthinnangust või on kohane planeerida temaatilisi uuringuid. Ennekõike tuleb tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele:  Tuuleparkide rajamisel on ajaliselt piiratud keskkonnamõju kuid see võib olla kasutatavatel tehnilistel lahendustel erinev, seega tuleb pargi rajamise lahenduse valikul kaaluda kaasnevaid keskkonnahäiringuid (veealust müra, jää lõhkumise vajadust hooldustöödeks jms.).  Hallhülgele on antud käesolevas töös eksperthinnang kuna puuduvad piisavad mõõdetud ruumandmed nende elupaigakasutuse kohta. Eeldus, et nad on inimmõju suhtes vähem tundlikud kui viigerhülged põhineb olemasoleva teadmisel. See ei tähenda, et olemasolevad teadmised on piisavad mõjude tegelikuks tuvastamiseks või mõõtmiseks. Seega tuleb kindlasti kõigi planeeritavate hoonestuslubade puhul arvestada mõjusid hallhülgele ja olulise ruumilise mõjuga objektide puhul kaaluda hüljeste uuringu vajadust. 35   Mereala planeeringuga kavandatavate tegevuste (eeskätt tuuleenergeetika areng) rakendamisel on tegevuslubade menetluse protsessi raames vajalik mõjude täpsustamine, kaasates vajalikku ekspertteavet ning vajadusel leevendavate meetmete rakendamine mereimetajatele. Täpsemate uuringute vajadust tuleb kaaluda iga konkreetse projekti raames. 4.3.2 Linnud Peatüki koostamisel on kasutatud avalikustamisel oleva EMP MH aruande peatüki 4.2.2 Linnud TT tuulepargiala piirkonnaga seondatavaid materjale. Tuuleenergeetika arendamine tähendab merealale massiivsete objektide püstitamist. Tuulepargid merealal moodustavad linnustikule takistuse lennu- ja rändeteedel (linnud hakkavad neid vältima mööda (ümber) lennates ning seega rändeteekonna pikkus suureneb ja proportsionaalselt suureneb ka rändel kulutatav energiahulk sedavõrd, et negatiivne mõju avaldub asurkonna tasemel) ning kujutavad samas ka kokkupõrkeohtu, mis toob lindudele kaasa vigastusi või halvimal juhul hukkumise. Tuulepargi alad võivad olla tundlikumatele linnuliikidele häiriva ja eemale peletava mõjuga. Eesti mereala olulisust läbirändava ja merel peatuva linnustiku jaoks, tuleb tuuleenergeetika alade edasisel arendamisel (või ka väljaspool neid) hinnata täpsemalt mõjude teket ja olulisust. Tegevusloa menetluse raames tuleb koostöös linnustiku eksperdiga täpsustada mõjusid kavandatava tegevuse mahu, täpse asukoha ning tehnilise lahenduse valguses ning vajadusel viia läbi uuringud. Ehitusaegselt tõuseb märgatavalt laevaliikluse tihedus kavandatava tegevuse alal (materjalide transport, tööjõu transport). Olenevalt tööde teostamiseks kasutatavate mehhanismide eripärast, laevade suurusest ja sadama asukohast võib tegevusega kaasneda häiring pesitsevatele ja toituvatele lindudele. Lisaks on konkreetse tuulepargi arendamisel võimalik vajadusel rakendada mõju minimeerivaid tehnilisi lahendusi nagu nt tuulikute paigutus, suurus, arv, tuulikulabade kõrgus merepinnast jne. Alljärgnev mereala planeeringu alusuuring on leitav alljärgnevalt viitelt: https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/eesti_mereala_lin dude_randekoridoride_ja_meretuuleparkide_analyys_parandustega.pdf Mereala planeeringu alusuuringu: Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele (Eesti Ornitoloogiaühing 2016) eesmärgiks oli lindudele oluliste rändekoridoride määratlemine seda kevadel ja/või sügisel läbivate veelindude arvu alusel. Uuringu alusel eristati Eesti merealal lindude läbirände intensiivsuse järgi kolm prioriteetsusklassi, mis on esitatud uuringu joonisel 22. Lindude läbirände intensiivsuse järgi jääb TT tuulepargiala kolmandasse klassi, oluliste alade hulka. Kolmanda klassi merealade hulka kuuluvateks loeti alad:  Alad, mida läbib tõenäoliselt alla 100 000 veelinnu rändehooaja jooksul. 36   Veelindude arvukas ränne toimub laial rindel, aga loendusandmed nende alade kohta on vähesed või puuduvad. Ala tõenäoliselt ei ole veelindude rände koondumisel rahvusvaheliselt oluline.  Tuuleenergeetika arenduspiirkondi võib planeeringuga määrata. Ka muid tegevusi võib planeeringuga kavandada Mereala planeeringu alusuuringus: Lindude peatumisalade analüüs. Eesti Ornitoloogiaühing 2019 (http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Uuringud/Lindude_peatumisalad.pdf) on põhjalikult analüüsitud avamerel asuvaid peatumisalasid. Peatumisalade intensiivne uurimine algas alles käesoleval sajandil ning andmed nende kohta olid üsna napid sajandivahetusel toimunud Natura linnualade võrgustiku koostamisel. Põgusamalt on töös käsitletud rannavetes asuvaid peatumisalasid ning lindude liikumist mereala kohal. Töös on koondatud olemasolevad andmed ja koostatud prognooskaardid lindude asustustiheduse kohta avamerel. Samuti on hinnatud peatumisalade prioriteetsust. Uuringute vajadus  Enne konkreetse arendusprojekti alustamist tuleb läbi viia radarvaatlustega rändeuuring ja tuuleenergia arendusprojekti mõju kohta otsuse langetamisel arvestada läbirändavate lindude: o arvu; o kaitsestaatust; o ohustatust; o liikide tundlikkust (kokkupõrkeriski suurust); o alalt läbi rändavate isendite arvu osakaalu kogu biogeograafilisest asurkonnast; o modelleerida liigipõhiselt hukkumisriskid. 4.3.3 Nahkhiired Peatüki koostamisel on kasutatud avalikustamisel oleva EMP MH aruande peatüki 4.2.4 Nahkhiired TT tuulepargiala piirkonnaga seonduvaid materjale. Nahkhiired kasutavad mereala peamiselt rändeaegseks ülelennuks ja veekeskkonnaga kokkupuudet ei ole. Nahkhiiri võivad mõjutada tegevused, kus katkestatakse nahkhiirte lennukoridore ja rändeteid, mistõttu tõuseb ka nahkhiirte hukkumisoht. Ainsa potentsiaalse nahkhiiri mõjutava tegevusena mereala planeeringus saab välja tuua tuuleenergeetika. Nahkhiirte olulistesse lennukoridoridesse (rändeteedele) paigutatud avamere tuuleparkides võivad nahkhiired hukkuda. Mida intensiivsemalt kasutatav rändetee, seda rohkem isendeid võib hukkuda. Nahkhiirte rände puhul on oluline märkida, et mere kohal lennates on nahkhiirte lennukõrguseks tavaliselt kuni 10 m merepinnast, kuid merel olevate objektide (mastid, tuulikud jm) juures tõusevad nahkhiired palju kõrgemale, lennates näiteks ka tuulikute labade ümber. Ränded on võimalikud vaid suhteliselt vaikse ilma ja soodsa tuulesuuna korral. Mereala planeeringu alusuuringus „Nahkhiirte uuring merel Saaremaa ümbruses 2018. aasta juulist oktoobrini“ Eestimaa Looduse Fond, 2019 oli toodud, et uuringu ajal lendasid nahkhiired 37 mere kohal, kui tuule kiirus oli 0,3–7,7 m/s. Samas tuvastati uuringu alusel mere kohal nahkhiiri enamasti tuule kiirusel alla 5–6 m/s. Mereala planeeringus kavandatud ulatuslikumad tuuleenergeetika alad asuvad Liivi lahes ja Saaremaast läänes. Praeguste teadmiste kohaselt võib nahkhiirte rände seisukohalt pidada planeeringulahendust sobivaks, kuna eeldatav peamine rändesuund Saaremaa lõunaranniku (Sõrve säär) piirkonnast Lätti Kuramaale on jäetud vabaks. Selles piirkonnas on looduskaitsealad, mis tagavad edaspidise rändekoridori säilimise. Arvatav rändekoridor kulgeb ka Liivi lahes üle Kihnu ja Ruhnu saarte, kuhu planeering samuti tuuleenergeetika alasid ette ei näe. Tuulikute ja nahkhiirte võimalikku konflikti leevendab asjaolu, et tuulikud töötavad suurematel tuulekiirustel (keskmine tuulekiirus tuulepargi alal üle 9 m/s), mil nahkhiirte lennuaktiivsus on madal või puudub üldse. Tuulikud alustavad tööd tuulekiirusega umbes 5 m/s ning arvesse võttes nahkhiirte rändekiirust ca 5–6 m/s), siis toimub ränne enamasti suhteliselt vaikse ilmaga mil tuulikud ei tööta või töötavad aeglastel pööretel, mille puhul oht nahkhiirtele on väike. Samuti ei kattu üldjuhul nahkhiirte lennukõrgus tuuliku labade omaga. Antud asjaolu ilmselt vähendab oluliselt nahkhiirte hukkumise tõenäosust ja olulist ebasoodsat mõju. Tegevusloa menetluse raames tuleb mõjusid täpsustada kaasates vajalikku ekspertteavet ning vajadusel viia läbi uuringud. Oluline on tuulikuparkidest vabaks jätta nahkhiirte peamised rändesuunad (kokkupõrkeohu leevendamiseks) või vajadusel ette näha vastavad leevendavad meetmed. Näiteks tuuliku rootori kiiruse piiramine kuni peatumiseni (rände ajal); ultraheli peletite paigaldamine tuulikutele, mis juhivad võimalikke piirkonda sattuvaid nahkhiiri tuulepargist eemale jne. 4.3.4 Kalad Peatüki koostamisel on kasutatud avalikustamisel oleva EMP MH aruande peatüki 4.2.1 Kalad TT tuulepargiala piirkonnaga seonduvaid materjale. Läänemere kalapopulatsioonid on arvukad, mida iseloomustab fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Üheks Läänemere peamiseks väärtuseks ongi selle kalavaru. Merealadest on kaladele tähtsamad madalamad (kuni 15 m) rannikuveed ja meremadalikud. Madalamatel rannikualadel (kuni 5 m) paiknevad suurema osa kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid vesi magevette kudema suunduvad liigid. Avatumad merealad, kus sügavust juba > 5 m, võivad olla koelmualadeks räimele ja Läänemere lestale. Arvestades, et madalamatel merealadel ja rannikualadel (sügavusega kuni 5 m) paiknevad suurema osa kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid magevette kudema suunduvad liigid, siis on kalavaru hea seisundi säilimise ja taastootmise seisukohalt oluline nende alade säästmine. Eesti majandusvööndi sügavaimad piirkonnad üldjuhul kaladele kudemiseks ei sobi, kuna neis puuduvad merekaladele (tursk, Euroopa lest, kilu) kudemiseks sobivad tingimused: vajalik soolsuse- ja hapnikurežiim. 38 Mereala planeeringu lahenduse kohaselt nähakse tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad ette mõnevõrra rannikust eemale ja mere sügavamatesse piirkondadesse. Kavandatud TT tuulepargiala asub Liivi lahe põhjaosas, rannikust ca 24-30 km kaugusel. Tuulpargialal on mere sügavus 30 m ringis Kaladele ja nende koelmutele avaldab suurt negatiivset mõju vahetult merepõhja muutmisel tekkiv heljum ja selle levik, mis võib ka manipuleeritavast merealast kaugemal kalamarjale ja vastsetele settides kalade järelkasvu tappa. Mereala planeeringus on toodud, et meretuuleparkides energiatootmine mõjutab koelmualasid müra ja heljumi levikuga pigem ehitusfaasis, mida on võimalik vältida nihutades ehitusfaasi väljaspoole kudeaega. Meretuuleparkides energiatootmisel ja vesiviljelusel on kindlasti ka kaudseid mõjusid, sh positiivsed mõjusid. Karbi- ja vetikakasvatus on kalastikule suures plaanis kindlasti positiivne, kuna aitab vähendada Läänemere liigsest toitelisusest tekkivaid probleeme. Energiatootmisel merealal on potentsiaalne mõju kalastikule ka läbi ühenduskaablite, mis ehitusfaasis mõjutavad merepõhja süvistatuna koelmualasid analoogselt teiste merepõhja muutvate tegevustega. Lisaks on kaablitel kasutusaegselt, eriti madalamatel aladel, sõltuvalt füüsikalistest omadustest potentsiaalne negatiivne mõju kalade rändele. On näidatud, et elektrikaablid küll aeglustavad mõnevõrra kalade rännet, kuid seda mõju saab kaablite varjestamisega minimeerida. TT tuulepargi rajamise merepõhja muutmise mõjude väljaselgitamiseks on kavandatud teha uuring: Lainetuse, hoovuste ja ehitusaegse heljumi leviku modelleerimine.  Uuring baseerub mere põhja batümeetria ja tuuletingimuste uuringul.  Modelleeritakse lainetingimused kõikidest suundadest.  Hinnatakse tuuliku vundamentide mõju lainetusele hoovustele ja settetranspordile. Teostatakse arvutus ehitusaegse heljumi leviku mõjuulatuse kohta.  Laine ja hoovuste arvutuse alusel on hiljem võimalik määrata igale tuulikuvundamendile mõjuvat jõudu.  Settetranspordi modelleerimine näitab võimalike uhteaukude (võimalike avariiolukordade) tekkevõimalust vundamentide jalamil.  Heljumi leviku analüüs annab pildi ehitustegevuse mõjust kalade kude- ja elupaikadele. 4.4 Eeldatavad keskkonnamõjud ja nende KMH-s väljaselgitamine Tabel nr 3. Eeldatavad keskkonnamõjud ja nende väljaselgitamise teostus KMH-s. Keskkonna- Eeldatavalt oluliste mõjude avaldumine, KMH teostuse korraldus elemendid ja ulatus ja põhjused ning hinnangud mõjudele KMH aruandes -aspektid 39 Geoloogia ja Oluline ja vahetu negatiivne mõju avaldub Andmed tuulepargiala merepõhja ehitusgeoloogia merepõhjas vai- ja/või gravitatsiooni- kohta saadakse KMH protsessis. vundamendi ala ettevalmistamisel ning vundamendi paigaldamisel tekkiva heljumi Tuulepargialal tehakse: tõttu. Heljumi ja selle levikuga kaasneb oluline 1. Ehitiste ja kaabelliinide negatiivne mõju merepõhjataimestikule ja - batümeetriat täpsustav uuring. loomastikule, kalastikule, veelindudele ja Uuringu käigus mõõdistatakse hüljestele. ehitiste ja kaabelliinide alal merepõhja sügavused (ptk 5.2.2 KMH koostamisel arvestatakse mõjuala uuring nr 1). ulatuseks tuulepargiala + 3 km ümber 2. Merepõhja ehitusgeoloogiline tuulepargi (võimalik, et KMH protsessis uuring (ptk 5.2.2 uuring 2). tehtava modellerimise, uuringute ja/või Uuringu abil määratakse merepõhja sisuekspertide ettepanekul seda ulatust moodustatavate kihtide paksused, muudetakse). referentspuuraukude alusel määratakse pinnasekihtide Vahetu ja olulise negatiivse mõju tugevus ja omadused kogu projektialal. ulatus oleneb üle loodusliku fooni tekkinud Hinnatakse tuuliku vundamentide heljumi kontsentratsioonist ning heljumi pilve asukohtade sobivust ning esitatakse kandumise kaugusest. nõudeid vundamentide rajamiseks. Tulemusi interpreteerib geoloogia Olulise negatiivse mõju kestvus on lühiajaline ekspert. (ehitusperiood) ja eeldatavalt lokaalne (ehitusala+lähiala). Kindlasti on vaja rakendada Kavandatud tegevusest tekkinud mõju minimeerivaid meetmeid. heljumi ja selle leviku välja selgitamiseks tehakse Karbikasvatuse rajamisega seonduvad tegevuste modelleerimine (ptk 5.2.2 uuring nr (ankurdamine ja karbiliinide kinnitamine) 4). Pikemalt käsitletud tabeli nr 3 käigus ei avaldu seniste andmete põhjal olulisi osas Tuul, lainetus ja hoovused. merepõhjani ulatuvaid mõjusid. KMH töögruppi kuuluvad uuringu Tuulepargi ja karbikasvatuse opereerimise sh ja sisuekspertidena: hooldustegevuse ajal ei toimu tegevusi, mis hüdrograafiliste mõõdistuste ja põhjustaksid merepõhjas muutusi, mille käigus allvee uuringu ekspert, tekiks heljumit. geoloogia ekspert ning rannakarbi kasvatuse ekspert. Merepõhja elustik Vundamendi ala ettevalmistamise ja Otseselt tuulepargiala merepõhja ja elupaigad paigaldamise käigus vundamendi aluses ja elustikku ja elupaiku käsitlevad võimalik, et ka vahetus lähialas merepõhja andmed puuduvad, need saadakse elustik ning elupaigad hävivad. KMH protsessis. Kaugemale jäävaid elupaiku ja merepõhja Tehakse: Merepõhja elustiku uuring elustikku võib mõjutada nendeni jõuda võiv (ptk 5.2.2 uuring nr 12). Uuring heljum. Olulise negatiivse mõju kestvus on käsitleb arendusalal ja kaabelliinide lühiajaline (ehitusperiood) ja eeldatavalt alal olevale merepõhja elustikule lokaalne (ehitusala lähiala). Kindlasti on vaja avalduvat mõju ja leevendavaid rakendada mõju minimeerivaid meetmeid. meetmeid. Uuringu käigus Mõjuala ulatus on tuulepargiala + 3 km ümber teostatakse põhjaelupaiga tuulepargi. hindamine Kavandatud tegevusest tekkinud Karbikasvatuse rajamisega seonduvad tegevuste heljumi ja selle leviku ulatuse välja (ankurdamine ja krabiliinide kinnitamine) selgitamiseks tehakse käigus ei avaldu eeldatavalt merepõhja modelleerimine (ptk 5.2.2 uuring nr elustikule ja elupaikadele olulist mõju (selgitus: 4). üle eelmises ja eelmises lauses). 40  KMH töögruppi kuulub uuringu ja Tuulepargi ja karbikasvatuse opereerimise sh sisueksperdina: hooldustegevuse ajal (praegustel andmetel) ei merepõhja elustiku ekspert. ole ette näha tegevusi, mis võiksid merepõhja elustikule ja elupaikadele põhjustada olulist keskkonnamõju. Kalastik Kaladele ja nende koelmutele avaldab suurt Otsesed tuulepargiala kalastikku negatiivset mõju vahetult merepõhja muutmisel käsitlevad andmed puuduvad, need tekkiv heljum ja selle levik, mis võib ka saadakse KMH protsessis. manipuleeritavast merealast kaugemal kalamarjale ja vastsetele settides kalade Tehakse: Kalastiku uuring (ptk järelkasvu tappa. 5.2.2 uuring nr 11). Uuring käsitleb tuulepargi rajamise ja Mõjuala ulatus on tuulepargiala + 3 km ümber kasutuse mõju kalastikule sh kalade tuulepargi. rändele ja kudealadele ning tuulepargi ja kaabelühenduste mõju EMP-s on toodud, et meretuuleparkides kalandusele (sh rannapüük ja energiatootmine mõjutab koelmualasid müra ja traalpüük) ning vajadusel heljumi levikuga pigem ehitusfaasis, mida on leevendavaid meetmeid. võimalik vältida nihutades ehitusfaasi Kalastiku uuringu käigus väljaspoole kudeaega. teostatakse võrgupüügid kevadel ja sügisel. Ehitusfaasis ühenduskaablid mõjutavad merepõhja süvistatuna koelmualasid analoogselt Kavandatud tegevusest tekkinud teiste merepõhja muutvate tegevustega. heljumi ja selle leviku ulatuse välja Madalamatel aladel on kaablitel kasutusaegselt, selgitamiseks tehakse eriti sõltuvalt füüsikalistest omadustest modelleerimine (ptk 5.2.2 uuring nr potentsiaalne negatiivne mõju kalade rändele. 4). Elektrikaablid küll aeglustavad mõnevõrra Modelleerimisel teostatakse kalade rännet, kuid seda mõju saab kaablite arvutused ehitusaegse heljumi varjestamisega minimeerida. leviku mõjuulatuse kohta. Heljumi leviku analüüs võimaldab Kalastikku on käsitletud peatükis 4.3.4 Kalad. prognoosida ehitustegevuse mõju kalade kude- ja elupaikadele. Tuulepargi ja karbikasvatuse opereerimise sh hooldustegevuse ajal (praegustel andmetel) ei KMH töögruppi kuulub uuringu ja ole ette näha tegevusi, mis võiksid kalastikule sisueksperdina: põhjustada olulist negatiivset keskkonnamõju. kalastiku ekspert. Linnustik Lindudele avaldavad olulist mõju nii tuulepargi Põhjalikumad tuulepargiala linde rajamisel tehtavad veealused (vundamentide käsitlevad andmed puuduvad. rajamine) kui ka veepealsed (tuulikute vajalikud andmed saadakse KMH püstitamine) ehitustööd ning ehitusdetailide ja - protsessis. materjalide transport. KMH programmi koostamisel Oluliselt on häiritud meres peatuvad (toituvad, kasutada olnud teabe alusel peab puhkavad) veelinnud. merelindude mõjuala ulatuma 16 km ümber tuulepargiala. Elektrienergiat tootev tuulepark on antud asukohas linnustikule takistuseks lennu- ja KMH protsessis tehakse: rändeteedel. Töötavad tuulikud võivad Linnustiku uuring (ptk 5.2.2 uuring põhjustada kokkupõrkeohtu, mis toob lindudele nr 10a). kaasa vigastusi või halvimal juhul hukkumise. Selgitatakse ja analüüsitakse Tuulepargi ala võib olla tundlikumatele kavandatud tegevuse mõjusid linnuliikidele häiriva ja eemale peletava mõjuga. linnustikule ning esitatakse 41  leevendavaid meetmeid. Linnustikku on käsitletud peatükis 4.3.2 Käsitletakse tuulepargi piirkonnas Linnud. lindude rändeid, peatus-, puhke- ja toitumisalasid. Ühtlasi teostatakse EMP-s on toodud, et tuuleparke rajades on tuulepargi alal peatuvate võimalik rakendada lindudele avalduva mõju merelindude seire. minimeerimiseks tehnilisi lahendusi nagu nt tuulikute paigutus, suurus, arv, tuulikulabade KMH töögruppi kuulub uuringu ja kõrgus merepinnast jne. sisueksperdina: linnustiku ekspert. Eeldatavalt on lisaks tehnilistele lahendustele elektrienergia tootmiseks TT tuulepargis lindudele avalduva mõju minimeerimiseks võimalikud ka mõned ajalised või tehnoloogilised piirangud. Hülged EMP-s on toodud, et Liivi lahel esitatud Peale EMP alusuuringus olnud Tuuletraali hoonestusloa taotlus põhjustab hüljeste materjalide puuduvad hüljestele suurema häiringupotentsiaaliga, kuna arendusala kohta põhjalikumad asub otse viigerhüljeste rändeteel. hülgeid käsitlevad andmed, need saadakse KMH protsessis. Meretuuleparkide mõju hüljestele on oluline eelkõige ehitusfaasis ja seda olenevalt tuulikute Tehakse: Kavandatava tegevuse kinnitamise viisile ning sellega kaasnevale mõju uuring hüljestele kohalikul veealusele mürale ning lenduvale hõljumile, mis tasandil, sealhulgas jää lõhkumisega võib ehitusperioodil muuta tuulepargi alal tekkivad võimalikud mõjud ning hüljeste elutingimused ebasoodsaks. Samuti on vajadusel leevendavate meetmete oluline tuuleparkide planeerimisel vaadata seda esitamine (ptk 5.2.2 uuring nr 13). kontekstis veealuse müra ja laevaliikluse, seal hulgas talvise jää lõhkumise võimalike KMH töögruppi kuulub uuringu ja häiringutega. sisueksperdina: hülge ekspert. Hülgeid on käsitletud peatükis 4.3.1 Hülged. Vesiviljeluse piirkonnad avamerel on potentsiaalselt madala häiringutasemega hüljestele ning nende planeeritud paigutus ei ole nt. viigerhüljeste regulaarsete rännete osas olulised. Samas on oluline asjaolu, et hüljeste liikumisteede lähedal olevad vesiviljelusehitised pälvivad vähemalt hallhüljeste tähelepanu ning nende rajamisel merre tuleb arvestada loomade kõrgendatud huviga. Nahkhiired Nahkhiired kasutavad mereala peamiselt Tuulepargiala ja selle lähiala rändeaegseks ülelennuks ja veekeskkonnaga käsitlevad otsesed andmed kokkupuudet ei ole. Nahkhiiri võivad mõjutada puuduvad, need saadakse KMH tegevused, kus katkestatakse nahkhiirte käigus. lennukoridore ja rändeteid, mistõttu tõuseb ka nahkhiirte hukkumisoht. EMP-s on järeldatud, et oluline on tuulikuparkidest vabaks jätta nahkhiirte Tehakse: Uuritakse nahkhiirte peamised rändesuunad (kokkupõrkeohu levikut ja võimalikku leevendamiseks) või vajadusel ette näha käitumismustrit projektialal. vastavad leevendavad meetmed. Näiteks tuuliku rootori kiiruse piiramine kuni peatumiseni 42  (rände ajal); ultraheli peletite paigaldamine KMH töögruppi kuulub uuringu ja tuulikutele, mis juhivad võimalikke piirkonda sisueksperdina: sattuvaid nahkhiiri tuulepargist eemale vmt. nahkhiirte ekspert Nahkhiiri on käsitletud peatükis 4.3.3 Nahkhiired. Natura 2000 TT tuulepargi piirkonnas asuvad Natura 2000 Senise KMH programmi koostamise võrgustiku alad võrgustiku alad on toodud joonisel nr 8. TT aluseks olnud informatsiooni põhjal, tuulepargile lähim Natura 2000 võrgustiku ala mis olulises osas toetub EPP MH on TT tuulepargist itta jääv ca 22 km kaugusel aruande ptk 4.3 Natura 2000 asuv Pärnu lahe linnuala (EE0040346). Lähim hindamine puudub alus eeldada, et loodusala on ka itta jääv Kihnu loodusala kavandatud tegevusega võiks (EE0040313). Kõik ülejäänud Natura 2000 kaasneda sellist negatiivset mõju või võrgustiku alad on oluliselt kaugemal. selle ohtu, mis ohustaks Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ja kaitse Natura 2000 võrgustiku alasid on käsitletud eesmärke. peatükis 4.2.3 Natura hindamine. Kuna KMH protsessis lisandub EMP MH aruande peatükis 4.3 Natura 200 senisele informatsioonile oluliselt hindamine on toodud, et Virtsu kulgev rohkem informatsiooni kavandatu kaablikoridor läbib Väinamere loodusala mõjude kohta, siis on adekvaatne ja (EE0040002) ja linnuala (EE0040001) meres ca ka ettevaatusprintsiibist lähtudes 5 km pikkusel lõigul ning lisaks kulgeb ka vajalik seda kõike arvestada. Seega väikeses ulatuses maismaal (laiud, rannik). KMH aruandes tuleb teha Natura Kaablikoridori teele ei jää ühegi loodusala 2000 eelhindamine ja vajadusel kaitse-eesmärgiks oleva liigi registreeritud asjakohane Natura 2000 hindamine. leiukohta ega kaitstavaid merelisi elupaiku. Kaitsealad ja TT tuulepargile lähim hoiuala on TT Tuulepargialal kaitsealad puuduvad. kaitsealused liigid tuulepargist itta jääv ca 22 km kaugusel asuv Kaitsealustest liikidest võib Pärnu lahe hoiuala (KLO2000286). tuulepargialal ja selle lähialal kohata viiger- ja hallhüljest (vt ptk 4.3.1). Mõju kaitsealustele liikidele võib avalduda lindude rändes. Müra, infraheli, Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 järgi on TT tuulepargi rajamise ja kasutuse vibratsioon ja välisõhus leviv müra inimtegevusest (sh hooldustegevus) aegset müra, madalsageduslik põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või infraheli, vibratsiooni ja müra kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või madalsageduslikku müra käsitleb liikuvad allikad. tehtav Müra uuring (ptk 5.2.2 uuring nr 14). Ehitusaegsete mõjude leevendamise üheks oluliseks tingimuseks on, et mürarikkad KMH töögruppi kuulub uuringu ja tegevused (nt tuulikuvundamentide sisueksperdina: paigutamine) ei toimuks kalade kudeajal ja - müra, vibratsiooni uuringute piirkonnas, mil piiratud alale on kogunenud ekspert. palju kalu või hülgeid. Vee kvaliteet Oluline mõju vee kvaliteedile ilmneb EMP MH aruandes on toodud, et tuulikutele vundament rajamisel kui paiskub Lääne-Eesti rannikumere piirkonnas vette suurtes kogustes heljumit (vt tabeli nr 3 on eeldatavalt võimalik rajada algul geoloogia ja ehitusgeoloogia osas toodut).karbifarme, kus lisaks toitaine eemaldamisele merest on võimalik Vee kvaliteeti on käsitletud peatükis 4.1.5 Vee ümber karbifarmi 1 km raadiuses kvaliteet. oluliselt parandada vee läbipaistvust. 43  EMP MH aruandes on toodud, et mõju KMH töögruppi kuulub uuringu ja veekvaliteedile on tuulepargi ja kaablitrassi sisueksperdina: rajamise faasis negatiivne, kuid väheoluline, sest rannakarbi kasvatuse ekspert. mõju on lühiajaline ja lokaalne ning võrreldes loodusliku muutlikkusega ja muude inimtegevuse mõjudega väike. Vetika- ja karbikasvatuse arendamisel on potentsiaal toetada merekeskkonna hea seisundi saavutamist ja säilitamist, kuna aitab kaasa toitainete väljaviimisele merekeskkonnast. Välisõhk Tuulepargi rajamisel kõige rohkem mõjustab Meretuulepargid ei ole välisõhku tuulikute detailide ja muu piirkondlikku tuulekliimat mõjutada ehitusmaterjali transport ning tuulikute suutva ulatusega ja ei avalda püstitamisel kasutatav tehnika Tuulikute üleriigilist või riikide ülest mõju kasutusel välisõhku mõjustab hooldustööde õhu- ning saasteainete levikule tegemistel hooldussadamast tuulepargialale (EMP). liikuvad laevad ja talvel tuulepargi sees ja tuulepargi ümber jäätõrjega seotud tegevused. Eeldades, et kõik need tegevused toimuvad vastavalt seadustega kehtestatud nõuetele, korras tehnika ja mehhanismidega, mingeid õhusaaste probleeme ei ole. Õhusaaste probleemid võivad tekkida avarii või selle ohu olukorras, siis tuleb koheselt tegutseda vastavalt ohuolukorra lahendamise plaanile. Tuul, lainetus ja Tuulikute vundamendid, kui vees asuvad KMH protsessis tehakse uuringud: hoovused takistused mõjutavad otseselt lainetust, hoovusi 1. Tuuletingimuste uuring (ptk 5.2.2 ja segunemist vahetult nende ümbruses. uuring nr 3). Olenevalt nt tuulikute paiknemisest ja tuulepargi Määratakse tuuleparameetrid, mis suurusest võivad need mõjud ulatuda ka teatud puhuvad projekti alal. Uuringu kaugusele tuulepargi aladest. tulemuste alusel on võimalik modelleerida lainetust ja hoovusi. Tuulikud mõjutavad ka tuuletingimusi tuulikute Lisaks sõltub tuule tugevusest vahetuses läheduses ja teatud vahemaa taha jääväljade liikumise kiirus (jõud allatuult, mis omakorda põhjustavad muutusi tuuliku vundamentidele) ja tuule lainetuse, hoovuste ja segunemise tingimustes poolt avaldatav jõud tuulikule. tuulikutest allatuult. 2.Lainetuse, hoovuste ja ehitusaegse heljumi leviku modelleerimine (ptk Tuuli on käsitletud peatükis 4.1.1 Tuul ja 5.2.2 uuring nr 4). lainetust ning hoovuseid peatükis 4.1.2 Lainetus Uuring baseerub mere põhja ja hoovused. batümeetria ja tuuletingimuste uuringul. Modelleeritakse EMP-s on toodud, et tuulikute mõju vee voolule lainetingimused kõikidest ja hoovustele on seniste uurimuste põhjal peetud suundadest. Hinnatakse tuuliku väheoluliseks ja lokaalseks. vundamentide mõju lainetusele hoovustele ja settetranspordile. Teostatakse arvutus ehitusaegse heljumi leviku mõjuulatuse kohta. Jääolud ja -riskid Liivi lahe avaosas on oluliseks merelisi tegevusi KMH protsessis tehakse uuring: takistavaks teguriks triivjää ja sellest põhjustatud Jääolude täpsustav uuring (ptk 5.2.2 potentsiaalsed kahjud avamere ja uuring nr 5). rannikurajatistele. Uuringus hinnatakse jääkihi paksust, tugevust, esinemist, rüsijää 44  Jääolusid ja -riske on käsitletud peatükis 4.1.3 tekkevõimalust. Triivjääga Jääolud ja jääriski hinnang. kaasnevaid jõude. Analüüsitakse erinevate vundamenditüüpide Erinevate asjaolude – tuule ja hoovuse kiirus, jää sobivust tuuleparki. ruumilise jaotuse, jää vaba triiv - kokkulangemisel võib triivjää põhjustada olulisi KMH töögruppi kuulub uuringu ja kahjustusi avamere rajatistele ja raskendada sisueksperdina: laevade navigatsiooni. jäämõjude ekspert. Kumulatiivsed ja EMP-s on toodud, et üheks olulisemaks mõjude koosmõjud koondumiskohtadeks on tuuleenergeetika ala nr Tehakse : 1 Liivi lahes. Põhjuseks on see, et Liivi ja Riia Kumulatiivsete mõjude prognoos lahtede piirkondades on tuuleenergeetika alasid erinevatele alternatiividele (ptk planeeritud ka Pärnu mereala planeeringu ning 5.2.2 uuring nr 15). Läti mereala planeeringuga. Lisaks on esitatud Prognoosis on käsitletakse hoonestusloa taotlused Liivi lahe tuulepargi ja Tuuletraal OÜ ja Eesti Energia AS Tuuletraali tuulepargi rajamiseks. Alade ja võimalik, et ka mõnda teist maksimaalsel realiseerumisel oleks tegemist reaalselt kumulatiivset mõju suuremahulise tuuleenergeetika tootmisalaga, avaldada võivat meretuuleparki. mis nõuab väga head tuuleressurssi. Antud prognoos tuleb koostada võimalikult hilises KMH protsessi Üheks suurimaks ohuks on kindlasti staadiumis, kui on teada Tuuletraal linnustikule kui ka teistele liikidele ning OÜ ja Eesti Energia AS mereelupaikadele ja sealsele elustikule tuuleparkide kavandatud uuringute üheaegne suurte tuuleparkide ehitustegevus. (peale prognoosi ja ptk 5.2.2 Eelkõige võivad mõjud kuhjuda Liivi lahes, uuringu nr 24) tulemused. kuhu mereala planeering näeb ette Selgunud on, millistes tuuleenergeetika ala nr 1. keskkonnaelementides või - aspektides võib ilmneda reaalselt Tuuleparkide koosmõju on käsitletud peatükis oluline kumulatiivne mõju. Selleks 4.2.5 Meretuuleparkide koosmõju ja ajaks on selgunud ilmselt kumulatiivseid mõjusid on käsitletud peatükis reaalsemalt tuuleparkide ehitamise 4.2.6 Tuuleparkide kumulatiivsed mõjud Liivi ja elektrienergia tootmise alustamise lahes. ajad. Võimalik, et kumulatiivsete ja koosmõjude käsitlemisel peab arvestama EMP tuuleenergia alale 1 kavandatavate Utilitase tuuleparkide mõjudega. On väga vajalik, et näiteks Eesti Energia AS jagab Kihnu lõunatipus toiminud radarivaatluste ja muude uuringute (tuul, jää) tulemusi ka teiste arendajatega, jne. Kliimamuutustega Tormituuli ja üldist tuulerežiimi muutust Kliimamuutustega kohanemist on kohanemine peetakse Euroopas üheks suurimaks käsitletud peatükis 4.1.4 probleemiks. Ekstreemsed tuulekiirused Kliimamuutustega kohanemine. kujutavad ohtu inimestele, mere- ja Positiivseks on see, et kasvanud lennuliiklusele, transpordile ning infra- aasta keskmine tuulekiirus struktuurile. võimaldab kodumaisest tuuleenergia ressursist rohkem tulu saada. Talvel võivad tormituuled põhjustada ohtlikku triivjää liikumist, mis võib põhjustada olulist ohtu tuulikupargile. KMH aruande koostamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele ja 45  Läänemere jääga kaetus langeb oluliselt aastaks kliimamuutustest tingitud mõjusid 2040, mil Soome lahe rannikualad, Väinameri kavandatavale tegevusele, ja Liivi laht on endiselt jääs, kuid jää paksus on arvestades Eesti tuleviku kahanenud kaks kuni kolm korda. kliimastsenaariume aastani 2100. Piiriülene Vabariigi Valitsuse korralduses nr 313 Eesti mereala planeeringus on keskkonnamõju 19.12.2019 on toodud, et kuna taotleja kaalub toodud, et otsest piiriülest mõju meretuulepargi liitumise küsimuses planeeringuga ei kaasne. Samas kui koostöövõimalusi ka võimaliku täiendava Eesti- kavandatavad tuulepargialad Läti vahelise elektriühendusega, võib kaasneda soovitakse tulevikus kaabli abil kavandatava tegevusega oluline piiriülene ühendada välismaaga (Läti, Soome keskkonnamõju. või Rootsi), võib see tegevus kaasa tuua piiriülese mõju esinemise. Vastavalt KeHJS § 30 lõikele 3 Keskkonnaministeerium teavitas koostöös TTJA-ga 7.02.2020 kahest Liivi lahe meretuulepargi projekti (Tuuletraal OÜ ning Eesti Energia AS) KMH-dest naaberriike (Rootsi, Soome, Läti, Leedu). Riikide tagasisidet on käsitletud peatükis 4.2.4 Piiriülene keskkonnamõju. Sotsiaal- Tegemist on väga oluliste tegurite/mõjude Tehakse uuringud: majanduslikud kompleksiga. 1. Logistika, ehitus- ja mõjud : hooldusaegsete tööde korralduse inimese tervis, EMP-s leitakse, et piirkondlikult on Eestis enim kontseptsioon (ptk 5.2.2 uuring nr 6). heaolu ja vara; potentsiaali tuuleenergeetika arendamiseks Uuringus hinnatakse väikesadamate, avameretuuleparkides. süvasadamate jt. kasutamise tööhõive; võimalust Eestis ja Lätis. Leitakse Eesti, KOV ja Taastuval meretuuleenergeetikal on laiem sadamad, mille kaudu ehitamine või kogukondade positiivne ja pikaajaline mõju. Tuuleparkide hooldamine on väiksema areng; kavandamisel on oluline mõju riiklike keskkonnamõjuga. turism ja taastuvenergeetika eesmärkide saavutamisele ja 2. Sotsiaalsete, majanduslike ja rekreatsioon. süsinikneutraalse majanduse suunale. kultuuriliste mõjude uuring (ptk 5.2.2 uuring nr 16). Uuringus Tuuleenergeetikal on oluline roll majandusliku antakse hinnang arendustegevuse ja sotsiaalse innovatsiooni loomises ja mõjust tööhõivele, turismile, edasikandmises ning täiendava tööhõive rekreatsioonile. Käsitletakse ka võimaluste loomises. mõju kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele. KMH töögruppi kuuluvad uuringu ja sisuekspertidena: sotsiaalmajanduslike mõjude ekspert, kultuuriliste mõjude ekspert ja rannakarbi kasvatuse ekspert. Visuaalne mõju Mereala planeeringus on toodud, et Visuaalse Tehakse uuring: mõju minimeerimiseks tuleb tuulikud koondada Merealaplaneeringu eelnõuga võimalikult kompaktsetesse gruppidesse määratud arendusala arvestades tuulikute tehnoloogilistest ümberringsetest vaatepunktidest lahendustest tulenevaid vajadusi (nt arvestada vaatekoridoride määramine ja hajutatusega, et tuulikud saaksid toota visuaalse mõju analüüs (ptk 5.2.2 maksimaalselt energiat ja oleksid võimalikult uuring nr 17). Uuring teostatakse pikaealised). Silmapiir peab olema liigendatud koostöös Ruhnu, Kihnu, Saaremaa (st mitte kaetud lausaliselt tuulikupargiga ja Lääneranna vallavalitsuste ning Pärnu linnavalitsuse (Tõstamaa OV). 46  Palja silmaga on nähtavuse piiriks 35 km. 150 m kõrgusel asuvat tuuliku gondlit on binokliga KMH töögruppi kuulub uuringu ja võimalik eristada 50 km kauguselt. 300 m sisueksperdina: kõrgusel olevat tuuliku laba tippu on võimalik sotsiaalmajanduslike mõjude eristada binokliga vaadates 68 km kauguselt. (visuaalne, logistiline mõju, energeetilised ja tasuvusarvutused ja hinnangud ning analüüsid) ekspert. Veealune Vastavalt MuKS § 32 lg 2 tehakse sisevetes, KMH käigus tehakse alljärgnev kultuuripärand territoriaalmeres, piiriveekogus või uuring: majandusvööndis enne ehitamist, sealhulgas Allveearheoloogilised uuringud (ptk rajatise ja seadmestiku paigaldamist või 5.2.2 uuring nr 1b). Uuringus veealuse kultuuripärandi säilimist ohustada selgitatakse võimalikku mõju võiva muu tegevuse kavandamist uuring. veealusele kultuuripärandile ja Meretuulepargi rajamine on tegevus, mis süstematiseeritakse varasemad ohustab veealust kultuuripärandit, sh Veeteede Ameti, Mereväe ja arheoloogiapärandit. Allveearheoloogiline Muinsuskaitseameti uuringud nende uuring tuleb teha KMH käigus (MuKS § 31 lg arvestamiseks tehtavas uuringus. 3, § 46 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 25, Allveearheoloogiline uuring tuleb vastu võetud 5.05.2019). Enne uuringu läbi läbi viia ettevõtte poolt, kus töötab viimist peab pädev isik esitama vastava ala pädevustunnistusega Muinsuskaitseametile uuringukava ja isik ning kes on esitanud muinsus- uuringuteatise, pärast uuringu läbi viimist kaitse valdkonnas tegutsemise kohta uuringuaruande (MuKS § 46-48). majandustegevusteate (MuKS § 68- 69).KMH töögruppi kuulub uuringu ja sisueksperdina: veealuse kultuuripärandi ekspert. Rannakarbi Rannakarbi kasvatamise arendamine koos Rannakarbi kasvatusega seonduvat kasvatus elektrienergia tootmisega võimaldaks sh Läänemere puhastamist majanduslikult kasulikult lahendada, muidu rannakarpide abil samuti probleeme avameres kabikasvatusega kaasnevat kaht suurt on käsitletud peatükis 4.2.7 probleemi: karbikasvanduse kaitset jää eest ja Ülevaade Läänemere ankurdamist. Tuulikute vundamendid rannakarpidest uurimuste valguses. võimaldavad ankurdada ja kaitsta karbiliine jää eest. 3. Karbikasvatuse mõjude uuring (ptk 5.2.2 uuring nr 7). TT tuulepargialal on kavandatud ca 1000 ha KMH töögruppi kuuluvad uuringu arendada karbikasvatust ja saada ca 50 000 ja sisuekspertidena: tonni karbimassi aastas. Selle eesmärgi nimel sotsiaalmajanduslike mõjude alustatakse joonisel nr 4 märgitud kohas 28 ha ekspert, kultuuriliste mõjude ekspert rannakarbi kasvatamise pilootala kavandamist. ja rannakarbi kasvatuse ekspert. Majandus: Taastuvenergia arendamine minimeerib Tehakse uuringud: energiatootmine, energiasektori keskkonnamõjusid, tugevdab 1. Alalisvoolu ja vahelduvvoolu tasuvus, energiajulgeolekut ning tõstab elektriülekande alternatiivide kvaliteet. majanduse konkurentsivõimet. omavaheline võrdlus ja tasuvus (ptk 5.2.2 uuring nr 18). Uuringus „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ seab käsitletakse ka töökindlust, eesmärgiks taastuvate energiaallikate järk- elektrikvaliteeti jms, ajahorisondiga järgult suureneva kasutuselevõtu lõpptarbimise kuni 2030. kõigis sektorites. 2. Elektrienergia kvaliteedi hindamise ja parandamise vajaduse Seega meretuulepargis elektritootmine väljaselgitamiseks eelnev sotsiaal- taastuvenergia baasil loob eeldused fossiilsete majanduslik analüüs (ptk 5.2.2 kütuste põletamisel eralduvate uuring nr 21). Analüüsitakse ka kasvuhoonegaaside vähendamiseks. võimalikest uutest konverter- 47  jaamadest lähtuvaid kvaliteedi- tegureid. 3. Peatükis 5.2.2 uuringu nr 24 alla on toodud uuringute kompleks liitumis-alajaamade ja õhuliinide ja maakaabi mõjude kohta. Vesiniku Meretuuleparkide juures on oluline tagada Maksimaalse tootlikkuse tootmine maksimaalne tootlikkus. Seda võimaldab, kui tagamiseks on TT tuulepargis tuuleenergiast toodetud taastuv-elektrienergia kaalutud ülejääva võimsuse ülejääv võimsus salvestatakse näiteks rohelise salvestamist vesiniku tootmiseks. vesiniku tootmisse. Vesiniku tootmise võimalikkuse Paljud riigid kaaluvad ning juba teevad väljaselgitamiseks tehakse pilootprojekte rohelise vesiniku tootmiseks alljärgnev analüüs: meretuuleparkide juures Vesiniku tootmise ja kasutuselevõtu (Keskkonnaministeeriumi 27.03.2020 nr 7- teostatavusanalüüs 12/20/12-4 kirjast TTJA-le). (ptk 5.2.2 uuring nr 22). Analüüsis käsitletakse 350/700/1050 MW võimsusega H2 tootmise elektrolüüserite pargi rajamist Virtsu alajaama lähistele otseliini raadiuses või merealajaamaga samasse kompleksi. Produkti turustamiseks käsitletakse teostatavusuuringus muuhulgas torujuhet põhivõrguni, konver- teerimist ammoniaaklaevakütuseks, raudteetransporti koos endise Virtsu raudtee taastamisega, maismaa- transporti ja tagasikonverteerimist elektrienergiaks. Veealused Tuulepargi tuulikute vundamendi ala Tuleb teha: lõhkekehad ja ettevalmistamisel, vundamentide ja merekaabli Lõhkekehade uuring (ptk 5.2.2 muud ohtlikud paigaldamistööde käigus kujutavad uuring nr 1a). Uuringus selgitatakse objektid kõikvõimalikud veealused lõhkekehad ja välja tuulepargi ja kaabli koridoride ohtlikud objektid olulist ohtu inimeste elule ja alal lõhkekehade olemasolu või kasutatavatele seadmetele. Enne ohu nende puudumine. likvideerimist ei tohi teha mitte mingeid veealuseid töid. Seiresüseemid EMP-s on toodud, et tuulikud ei tohi põhjustada Tehakse uuringud: riigikaitseliste õhu- ja mereseiresüsteemide 1. Hinnang kavandatu mõjust töövõime vähenemist, vajadusel tuleb välja mereseire- ja ESTER töötada ja rakendada sidesüsteemidele (ptk 5.2.2 uuring kompensatsioonimehhanisme. nr 9). Uuringus käsitletakse Tuulepargist avalduvaid mõjusid mereseireradaritele ja ESTER sidesüsteemidele koostöös Siseministeeriumi, Politsei ja Piirivalveametiga 2. Riigikaitseliste õhu- ja mereseiresüsteemide töövõime säilitamise ja kompensatsiooni- mehhanismide väljatöötamise uuring (ptk 5.2.2 uuring nr 19). 48  Mereseireradarite mere-raadioside töövõime tagamiseks ja riigipiiri kaitseks tehakse koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga. Navigatsioon Tuulikute paigutuse täpsustumisel järgmistes Veeteede Ametiga tehakse tuulepargi arendamise etappides tuleb tuulepargi rajamisel ja kasutamisel kavandada ka tuulepargi navigatsioonimärgistus koostööd ohutu veeliikluse ning kooskõlastada see Veeteede Ametiga. tagamiseks tuulepargis ja tuuleparki ümbritsevas meres. Joonisel nr 2 on näidatud laevateed võimalikesse ehitusaegsetesse tugisadamatesse. KMH protsessi käigus kavandatud Samuti on näidatud TT tuulepargi eeldatava uuringus nr 8 (ptk 5.2.2) hinnatakse hooldussadama (Kõiguste väikesadam) ja pakutakse välja veeliiklejatele laevatee. Nagu jooniselt näha jäävad teised paremini märgatavaid laevateed üle 10 km tuulepargist kaugemale. navigatsioonimärkide ja -tulede lahendusi. Tuulepargi märgistamisel laevaliikluse jaoks tuleks lähtuda IALA (International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities) juhendist „Recommendation O-139 on The Marking of Man-Made Offshore Structures (Veeteede Ameti 27.03.2020 nr 6-3-1/608 kirjast TTJA-le). Lennuliinid Ruhnust põhjakaarde planeeritav tuulepark võib Lennuliinide navigatsiooni- tekitada turbulentsi, samuti udu, millega süsteemide häiringute vältimiseks kaasneb nähtavuse halvenemine ja õhusõidukite tehakse koostööd Lennuametiga. jäätumine talvel. Praegu toimuvad Ruhnu lennud üksnes visuaaltingimustes, väljaspool Joonisel nr 2, 3 on Ruhnust näidatud jäätumist ning miinimumlennukõrgusel (150 visuaallennuliinid Kuressaarde ja meetrit maa- või merepinnast). Tuulikute Kihnu saarele. tekitatava udu kandumisel lennumarsruudile nähtavus ja lennutingimused halvenevad ning Meetmete väljatöötamine lennuk peab ohutuse tagamiseks pöörduma õhuliikluse häiringute vältimise. tagasi lähtelennuväljale. Ka püütakse lennul (ptk 5.2.2 uuring nr 20). vältida sajualasid, mistõttu tuleb ette lennutrajektoorist kõrvalekaldumisi, mis muutuksid tuulikute vahel lendamisel ohtlikuks. Viimane asjaolu muudab kasutuks ka takistustevaba lennukoridori loomise. Eelnevast lähtudes leiab Lennuamet, et Ruhnu saarest põhjakaares paiknevate kuni 300 meetri kõrguste tuulikutega pole võimalik tagada stabiilset ja ohutut lennuühendust Ruhnu saare, Kuressaare ja Pärnu vahel praegustel tingimustel. Üheks võimalikuks lahenduseks on luua Ruhnu lennuväljale instrumentaallähenemise võimekus (Kuressaare lennuväljal on see juba olemas, Pärnu lennuväljal saab rekonstrueerimise järel olema) ning tuua liinile vastava võimekusega õhusõiduk 49  (Lennuameti 17.03.2020 nr 4.6-8/20/1006-2 kiri Liivi lahe meretuulepargi mõju lennuühendusele Ruhnu saarega TTJA-le). Likvideerimine Turbiini elueaks on kavandatud 25 aastat, Tuulikute eeldatava asendamise – vundamendi ja masti elueaks 50 aastat. iga 25 aastat – ja vundamentide lammutamise ning kaabelduse Tuulikute vundamentide likvideerimisega eemaldamise – peale 50 või 100 kaasneb oluline mõju nagu rajamisegi käigus, aastat - mõjude prognoos. (ptk 5.2.2 kui tööde käigus toimub merepõhjas rohke uuring nr 23). heljumiteke. Tekkinud heljumi leviku ulatuse vähendamiseks on vajalikud heljumi levikut vähendavad meetmed. Meetmed on samad kui rajamisel. Võimalik, et 50 või 100 aasta jooksul on tehnoloogiliselt ja logistiliselt väljatöötatud paremini toimivad heljumi levikut minimeerivad meetmed. KMH aruandes tuuakse välja tuulepargi ja rannakarbi kasvatuse rajamisest ning kasutamisest avalduda võivad negatiivsed mõjud ja riskid (sh ohutusküsimused), nende vältimise ja leevendamise meetmed (vajadusel esitatakse seireprogrammid, mis sisaldab informatsiooni seirepunktide asukoha ja seire sageduse ning andmete kättesaadavuse kohta). 5. Hindamismetoodika ja uuringud 5.1 KMH metoodika KMH metoodikas kasutatakse Eestis üldkasutatavat keskkonnamõju hindamise protsessi, mille sisulised etapid on järgmised: algatamine, ülesande püstitamine, kavandatud tegevuse eesmärgi ja vajaduse määratlemine, alternatiivide määratlemine, huvipoolte ja hindamise valdkondade määratlemine, materjali kogumine ja tutvumine ning kohtülevaatuste läbiviimine, fooni kirjeldus, mõjude ja leevendusmeetmete analüüs, alternatiivide hindamine ja võrdlemine. KMH käigus kuuluvad arvestamisele: teemaga haakuvad planeeringud ja arengukavad, kaitsekorralduskavad, kaitse-eeskirjad, seadusandlus, ekspertide varasemad kogemused, varem ja KMH protsessis ajal tehtavad uuringud kohtülevaatused, avalikustamise protsessis esitatud ettepanekud, eksperthinnangud ja muud asjassepuutuvad tööd, publikatsioonid jm. KMH läbiviimisel järgitakse protseduuriliselt KeHJS nõutud etappe: KMH algatamine ja sellest teatamine, KMH programmi koostamine ja avalikustamine ning avalik arutelu, avalikustamisel ja avalikul arutelul esitatud ettepanekute alusel täiendatud KMH programmi esitamine KMH järelevalvajale KMH programmi heakskiitmiseks, heakskiidetud KMH programmi alusel KMH aruande koostamine, KMH aruande avalikustamine ja avalikustamisel esitatud ettepanekute alusel täiendatud aruande esitamine KMH järelevalvajale KMH aruande heakskiitmiseks. KMH käigus kuuluvad arvestamisele: teemaga haakuvate asjakohaste andmebaaside* andmed, planeeringud ja arengukavad, seadusandlus, ekspertide varasemad kogemused, varem ja KMH 50 ajal tehtavad uuringud avalikustamise protsessis esitatud ettepanekud, eksperthinnangud ja muud asjassepuutuvad tööd, publikatsioonid jm. *KMH protsessis kasutatavad andmebaasid: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee ; eElurikkus andmebaas: http://elurikkus.ut.ee/ Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee Keskkonnalubade infosüsteem https://eteenus.keskkonnaamet.ee Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee Kumulatiivsete mõjude hindamisel arvestatakse selliseid projekte milledega kavandatul või selle reaalsetel alternatiividel võiks olla kas otseseid või kaudseid kumuleeruda võivaid mõjusid. EMP KMH aruande koostamisel kasutati kumulatiivse keskkonnamõju ja merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava majandusliku kasu väljaselgitamisel Rahandusministeeriumi veebilehel olevat veebipõhist mudelit PlanWise4Blue*: https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/planwise4blue_m udeli_kirjeldus.pdf (02.05.2020). *PlanWise4Blue: Veebipõhine mudel hindamaks inimtegevuse kumulatiivset keskkonnamõju ning merekeskkonna ressursside kasutamisest saadavat majandusliku kasu Veebipõhise kasutajaliidese väljaarendamine ARUANNE. Koostajad: Kaidi Nõmmela, Tartu Ülikool RAKE Jonne Kotta, OÜ Hobikoda Kristjan Piirimäe, OÜ Roheline Rada. Tartu – Tallinn 2019. 5.2 Vajalikud uuringud 5.2.1 Lähteseisukohad uuringuteks Vabariigi Valitsuse korralduse nr 313 19.12.2019 otsuse punkti 3.5. kohaselt tuleb teha koormatava mereala suhtes tervikuna vähemalt järgmised uuringud: 1) mõju mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele; 2) allveearheoloogilised uuringud; 3) batümeetriat täpsustav uuring; 4) merepõhja ehitusgeoloogiline uuring; 5) tuuletingimuste, lainetuse ja jääolude täpsustav uuring; 6) logistika ja ehitusaegsete tööde korralduse kontseptsioon; 7) linnustiku ning nahkhiirte rände- ja toitumisalade uuring; 8) kalastiku ja kudealade uuring; 9) tuulepargi ja kaabelühenduste mõju kalandusele; 10) elektrienergia kvaliteedi hindamise ja parandamise vajaduse väljaselgitamiseks eelnev sotsiaal-majanduslik analüüs; 11) sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude uuring, sealhulgas mõju kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele; 12) mõju navigatsioonimärkide või -tulede eristamisele veeliiklejate poolt; 13) mõju hüljestele kohalikul tasandil, sealhulgas jää lõhkumisega tekkivad võimalikud mõjud, ja määrata vajalikud leevendavad keskkonnameetmed; 14) selgitada koostöös Kaitseministeeriumiga välja ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektide leidumise tõenäosus; 15) muud keskkonnamõju hindamise programmis määratavad uuringud. 51 Uuringud teha viie aasta jooksul keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest arvates. https://www.riigiteataja.ee/akt/323122019012 5.2.2 KMH-s tehtavad uuringud Alljärgnevalt on toodud KMH-s tehtavad uuringud. Kuna Eestis ei ole kehtestatud meretuuleparkide uuringuteks sobilikku standardit, lähtutakse uuringukavade koostamisel Saksamaal kehtivast standardist „Investigation of the Impacts of Offshore Wind Turbines on the Marine Environment (StUK4)“ 1. Ehitiste ja kaabelliinide batümeetriat täpsustav uuring. Uuringu käigus mõõdistatakse ehitiste ja kaabelliinide alal merepõhja sügavused. Uuringu alusel saab täpsustada teiste uuringute kava ja määrata potentsiaalsed valupunktid. Lisaks merepõhja mõõdistusele teostatakse järgmised uuringud : a. Uuring võimalike ajalooliste lõhkekehade või muude ohtlike objektide leidumise kohta. Selleks on uuringulaeval aparatuur magnetomeetria aparatuur, mille abil on võimalik määrata metallesemete paiknemine põhja pinna all. b. Allveearheoloogilised uuringud - tuulikute ja kaablite mõjust arheoloogilisele kultuuripärandile, sh VTA, MKA ja Mereväe varasemate uuringute süstematiseerimise ja arvestamisega. Selleks on uuringulaeval kõrgresolutsiooniga külgvaatesonar, millega vaadeldakse merepõhja ja tuvastatakse võimalikud inimtekkelised anomaalisad. Uuringu tulemust interpreteerib allveearheoloogia ekspert. 2. Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring. Uuring teostatakse georadari uuringuna. Georadar on paigutatud sügavusmõõdistust läbiviivale alusele. Uuringu abil määratakse merepõhja moodustatavate kihtide paksused, referentspuuraukude alusel määratakse pinnasekihtide omadused kogu projektialal. Töö alusel saab hinnata kas pakutud tuuliku vundamentide asukohad on sobivad sinna tuulikute rajamiseks. Uuringu tulemust interpreteerib geoloogia ekspert. 3. Tuuletingimuste uuringus määratakse tuuleparameetrid, mis puhuvad projekti alal. Uuringu tulemuste alusel on võimalik modelleerida lainetust ja hoovusi. Lisaks sõltub tuule tugevusest jääväljade liikumise kiirus (jõud tuuliku vundamentidele) ja tuule poolt avaldatav jõud tuulikule. 4. Lainetuse, hoovuste ja ehitusaegse heljumi leviku modelleerimine. Uuring baseerub mere põhja batümeetria ja tuuletingimuste uuringul. Modelleeritakse lainetingimused kõikidest suundadest. Hinnatakse tuuliku vundamentide mõju lainetusele hoovustele ja settetranspordile. Teostatakse arvutus ehitusaegse heljumi leviku mõjuulatuse kohta. Laine ja hoovuste arvutuse alusel on hiljem võimalik määrate igale tuuliku- vundamendile mõjuvat jõudu. Settetranspordi modelleerimine näitab võimalike uhteaukude (võimalike avariiolukordade) tekkevõimalust vundamentide jalamil. Heljumi leviku analüüs annab pildi ehitustegevuse mõjust kalade kude- ja elupaikadele. 5. Jääolude täpsustav uuring. Hinnatakse jääkihi paksust, tugevust, esinemist, rüsijää tekkevõimalust. Uuringuga selgitatakse välja jääst tulenevad jõud tuuliku vundamentidele (oluline vundamenditüübi valikul) ja teistele tuulepargi rajatistele. Uuringus kasutatakse sonariuuringut, satelliidi piltide hindamist. Analüüsitakse erinevate vundamenditüüpide sobivust tuuleparki. Uuringu tulemusel valmib analüüs mis annab jääs tuleneva jõu suuruse, koondab kõik olemasoleva ja uuritud informatsiooni jääolude kohta, ja hindab jääoludest tulenevaid riske ja potentsiaalseid 52  avariiolukordi. Uuring toob välja puuduva informatsiooni ja annab soovitused edasisteks uuringuteks projekti koostamise faasis. 6. Logistika, ehitus- ja hooldusaegsete tööde korralduse kontseptsioon. Hinnatakse väikesadamate, süvasadamate jt. kasutamise võimalust Eesti ja Lätis. Leitakse sadamad, mille kaudu ehitamine või hooldamine on kõige väiksema keskkonnamõjuga. 7. Kavandatud karbikasvatuse mõjude uuring koos vajadusel leevendavate meetmete esitamisega, sh mõju vetikate kasvule ning karbikasvanduse ja kalajahu tootmise teostatavusuuring; 8. Hinnang tuulikute mõjust navigatsioonimärkide või -tulede (sh tuletornid ja sihid) eristamisele veeliiklejate poolt ja laevaliiklusele. Uuringu käigus uuritakse koostöös visualiseerimiseksperdiga oluliste meremärkide nähtavust olukorras, kus meretuulepark töötab. Antakse soovitused potentsiaalsete konfliktide ennetamiseks. Juhindutakse IALA (International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities) juhendist „Recommendation O-139 on The Marking of Man-Made Offshore Structures“. Uuritakse mõju laevaliiklusele analüüsides piirkonna tüüpilisi sõidusuundasid, laevade tüüpe, mõõtmeid, praegust liiklustihedust, võimalikku liiklustiheduse suurenemist, looduslikke piiranguid, toimunud õnnetusi jt tegureid, mida on vaja ohustsenaariumite tuvastamiseks ja navigatsiooniriskide hindamiseks Antakse hinnang laevaliiklusele projektialal ning vajadusel pakutakse välja leevendavad meetmed. Laevade liiklustiheduse hindamiseks kasutakse AIS-i andmeid (üle 500 tonnise veeväljasurvega ja kõik kalalaevad). Väiksemate aluste liiklustiheduse hindamiseks kasutatakse PPA merevalvekeskuse andmeid. Lisaks analüüsitakse meretuuleparkide võimalikku mõju meresidesüsteemidele, laevade automaatse tuvastamise süsteemi AIS (Automatic Identification System) seadmetele ja laevaradarile. Tööde teostamisel juhindutakse PIANCi (The World Association for Waterborne Transport Infrastructure) aruandest „MarCom Wg 161 Interaction Between Offshore Wind Farms and Maritime Navigation 2018“ 9. Hinnang tuulepargi tuulikute mõjust mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele antakse koostöös Siseministeeriumi, Politsei ja Piirivalveametiga. 10. a Linnu-uuring. Tuulepargi rajamise eel tuleb läbi viia radarvaatlustega lindude rändeuuring ja see järel tuulepargi rajamise ning tuuleenergia tootmise mõjude kohta otsuste (sh leevendavad meetmed) langetamisel tuleb arvestada läbirändavate lindude: arvu, kaitsestaatust, ohustatust, liikide tundlikkust (kokkupõrkeriski suurust), alalt läbi rändavate isendite arvu osakaalu kogu biogeograafilisest asurkonnast ja modelleerida liigipõhiselt hukkumisriskid. Uuringus tuleb välja tuua kavandatava tegevuse (tegevuse maht/suurus, asukoht, tehnoloogiline ja logistiline lahend), mõju lindude rändele, peatumis-. talvitumis- ja toitumisaladele koos leevendavate meetmetega. ning nahkhiirte rände-, pesitsus- ja toitumisaladele ning vajadusel leevendavate meetmete esitamine; b Nahkhiirte uuring. KHM protsessi jooksul viiakse radarvaatlustega läbi nahkhiirte uuring, mille käigus uuritakse nahkhiirte võimalikku levikut kavandatava tegevuse alal. Uuringus tuleb välja tuua kavandatava tegevuse mõju nahkhiirtelel ja vajalikud leevendavad meetmed. 11. Kalastiku uuring. Kavandatava tegevuse mõju uuring kalastikule ja kudealadele ning vajadusel leevendavate meetmete esitamine. Tuulepargi ja kaabelühenduste mõju kalandusele (sh rannapüük ja traalpüük) vajadusel leevendavate meetmete väljatöötamine. Kalastiku uuringu käigus teostatakse võrgupüügid kevadel ja sügisel. Tulemuste alusel saab hinnata kalastiku liigirikkust kavandatud tegevuse alal. Heljumi modelleerimise alusel hinnatakse tegevuse mõju projekti alast eemal asuvatele kudealadele. 53 12. Merepõhja elustiku uuring. Mõju uuring arendusalal ja kaabelliinide alal olevale merepõhja elustikule (põhjataimestik ja -loomastik) ning vajadusel leevendavate meetmete esitamine. Uuringu käigus teostatakse põhjaelupaiga hindamine (kohtvaatlused videoaparatuuriga, proovide võtmine ja analüüs). Uuringu alusel hinnatakse kavandatava tegevuse ala merepõhja elustiku liigirikkust. 13. Kavandatava tegevuse mõju uuring hüljestele kohalikul tasandil, sealhulgas jää lõhkumisega tekkivad võimalikud mõjud ning vajadusel leevendavate meetmete esitamine; 14. Müra uuring. Akukon Eesti OÜ poolt teostatavas müra uuringus selgitatakse välja tuulikute poolt põhjustatud müratasemed ning hinnatakse arvutustulemuste vastavust KeM 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud normtasemetele. Uuringu aruandes antakse ülevaate arvutustest ja saadud tulemusetest. Müra tasemete arvutamisel ja mürakaardi koostamisel kasutatakse arvutiprogrammi Datakustik Cadna/A 2020, mille tarbeks tehakse maa-alast kolmemõõtmeline akustiline maastikumudel. Arvutused teostatakse vastavalt Põhjamaade arvutusmeetoditele. Uuringus esitatakse müra leevendavad meetmed vajalike ehituse materjalide/detailide tuulepargi alale veoks ja ka tuulikute ja teiste rajatiste ehitusmüra ning vibratsiooni kohta. Uuritakse ja võrreldakse eri vundamenditüüpide nagu toruvai- ja gravitatsioonivundament rajamise mõjusid. 15. Võimalike kumulatiivsete mõjude prognoos alternatiividele: a. Tuuletraal OÜ ja Eesti Energia AS meretuulepark b. Tuuletraal OÜ ja Salacgriva esine meretuulepark c. Tuuletraal OÜ, Eesti Energia AS ja Salacgriva esine meretuulepark Eeltoodud 3 lahendit on esialgsed (näiteks toodud), võimalik, et KMH protsessi käigus lisandunud informatsiooni (Tuuletraal OÜ uuringute tulemused + teiste tuuleparkide poolt tehtud uuringute tulemused) käigus alternatiivide valikut tuleb korrigeerida. Kumulatiivsete projektide arendajad peaksid jagama andmeid. On väga vajalik, et näiteks Eesti Energia AS jagab Kihnu lõunatipus toiminud radarivaatluste ja muude uuringute (tuul, jää) tulemusi ka teiste arendajatega, jne. 16. Sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude uuring, kus on käsitletud ka kavandatud tegevuse mõju kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele. Uuringus antakse hinnang arendustegevuse mõjust tööhõivele, turismile, rekreatsioonile ja kinnisvarale. 17. Merealaplaneeringu eelnõuga määratud arendusala ümberringsetest vaatepunktidest vaatekoridoride määramine ja visuaalse mõju dünaamiline analüüs. Visualiseeringud valitud vaatekoridoridest tehakse erinevate aastaaegade ja ilmastikunähtuste jaoks. Uuring teostatakse koostöös Ruhnu, Saaremaa, Lääneranna, Kihnu Vallavalitsuste ja Pärnu linnavalitsusega (Tõstamaa OV). 18. Alalisvoolu ja vahelduvvoolu elektriülekande alternatiivide omavaheline võrdlus ja tasuvus, sh töökindlus, elektrikvaliteet jms, ajahorisondiga kuni 2030. 19. Riigikaitseliste õhu- ja mereseiresüsteemide töövõime säilitamise ja kompensatsioonimehhanismide väljatöötamise uuring 20. Meetmete väljatöötamine õhuliikluse häiringute vältimiseks. 21. Elektrienergia kvaliteedi hindamise ja parandamise vajaduse väljaselgitamiseks eelnev sotsiaal-majanduslik analüüs. 22. Vesiniku tootmise ja kasutuselevõtu teostatavusanalüüs võimsustel 350/700/1050 MW asukohaga Virtsus või merealajaamaga kompleksis. Teostatavusuuringus käsitletakse muuhulgas torujuhet põhivõrguni, konverteerimist ammoniaak-laevakütuseks, raudteetransporti koos endise Virtsu raudtee taastamisega, maismaatransporti ja 54  tagasikonverteerimist elektrienergiaks. KMH protsessis hinnatakse kavandatava vesiniku tootmise sotsiaalmajanduslikke aspekte. Kui tootmine osutub mõistlikuks ja kasulikuks, siis koostatakse tootmisüksuse rajamiseks eraldi keskkonnamõjude hinnang. Praeguses etapis ei ole see mõistlik, kuna vesiniku tootmise tehnoloogia on kiires arengus ja täna pakutavad võimalused ei pea vastama parimale võimalikule tehnoloogiale rajamisfaasis. 23. Tuulikute eeldatava asendamise – iga 25 aastat – ja vundamentide lammutamise ning kaabelduse eemaldamise – peale 50 või 100 aastat - mõjude prognoos. 24. Virtsu liitumisalajaama (LAJ) mõjude hindamiseks vajalikud uuringud. Vesinikutootmise lisamisest alajaamaga samasse kompleksi tekkivate efektide hinnang. Alternatiivse Virtsu-Lihula 330 kV õhuliini/maakaabli või uuringu teostab tõenäoliselt põhivõrk arvestades Eesti-Läti riikidevahelist koostööd uue meretuulepargi rajamiseks Liivi Lahte. Vesinikutootmise teostatavusuuringus käsitletakse muuhulgas torujuhet, konverteerimist ammoniaak-laevakütuseks, raudteetransporti koos endise Virtsu raudtee taastamisega, maismaatransporti ja tagasikonverteerimist elektrienergiaks. 6. KMH protsess ja selle teostuse ning avalikustamise ajakava Tabel nr 4. KMH teostuse ajakava Jrk KMH etapid Tegevuse kirjeldus ja läbiviija Kestvus* nr 1. KMH algatamine Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 313 19.12.2019 19.12.2019 algatati hoonestusloa menetlus ja keskkonnamõju hindamine 2. KMH programmi koostamine Pärast kavandatava tegevuse KMH 20.09.2020 algatamise otsuse tegemist koostab ekspert või eksperdi-rühm eksperdi juhtimisel koos arendajaga KMH programmi vastavalt KeHJS § 13. esitatud nõuetele. KMH programmi esitab arendaja TTJA-le avalikustamise korraldamiseks. 2.a Lisategevused vastavalt VV Keskkonnamõju hindamise programmi 45 päeva korralduse nr 313 19.12.2019 ja aruande koostamisse kaasata punktile 3.4. Rahandusministeerium, Majandus- ja https://www.riigiteataja.ee/akt/ Kommunikatsiooniministeerium, 323122019012 Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning kohalikud omavalitsused ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning esitada arvamuse 55  andmiseks piirkonna kohalikele omavalitsustele. 3. KMH programmi TTJA teatab (KeHJS §16. lõige 2) KMH 14 päeva avalikustamisest teatamine programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul programmi saamisest arvates vähemalt: 1) ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded; 2) ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes; 3) kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus). TTJA teatab ka (KeHJS §16. lõige 3) liht- või tähtkirjaga: Rahandusministeeriumile; Lääneranna, Saaremaa, Kihnu ja Ruhnu Valla- valitsustele ning Pärnu linnavalitsusele; Keskkonnaministeeriumile; Keskkonna- inspektsioonile; Keskkonnaametile; valitsusvälistele keskkonnaorganisat- sioonidele neid ühendavate organi- satsioonide kaudu; kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasjade omanikele ning muud menetlusosalised: Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Kalurite Liit MTÜ, MTÜ Liivi Lahe Kalanduskoda TTJA (KeHJS §16. lõige 6) avalikustab KMH programmi oma veebilehel, tagades avalikkusele programmiga tutvumise võimaluse vähemalt kuni programmi kohta ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise tähtaja lõpuni. 4. KMH programmi avaliku TTJA korraldab (KeHJS §16 lõige 1) 14 – 30 väljapaneku vähemalt 14-päeva (soovitavalt võiks päeva korraldamine avalik väljapanek olla 30 päeva) kestusega keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku. 5. KMH programmi avalik Peale KMH programmi lõppu korraldab 1 päeva arutelu arendaja (KeHJS §16. lõige 1) programmi tutvustamiseks avaliku arutelu. 56 6 KMH programmi kohta Asutus, kellele KMH programmi avaliku esitatud info edastamine väljapaneku ajal esitati programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid või küsimusi, edastab nimetatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused arendajale (KeHJS § 17. lõige 1). 7. KMH programmi täiendamine Ekspert või eksperdirühm eksperdi 50 päeva avalikustamise materjalidega juhtimisel (KeHJS § 17. lõige 2) teeb koos arendajaga KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele. 8. KMH programmile Arendaja saadab (KeHJS § 17. lõige 3) 30 päeva esitatud ettepanekutele ja KMH programmi kohta ettepanekuid, küsimustele vastamine vastuväiteid või küsimusi esitanud isikule liht- või tähtkirjaga esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning vastused küsimustele. 9. KMH programmi (1) Arendaja esitab vastavalt KeHJS § esitamine heakskiitmiseks 18. lõikele 1 pärast KMH programmi avalikku arutelu programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste, käesoleva seaduse § 17 lõikes 3 nimetatud kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks. 10. KMH programmi Keskkonnaministeerium KeHJS § 18. 30 päeva heakskiitmine lõikele 2 vastavalt teeb otsuse keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta 30 päeva jooksul KeHJS § 18. lõikes 1 nimetatud dokumentide saamisest arvates ning teavitab sellest arendajat ja otsustajat. 11. KMH programmi Keskkonnaministeerium KeHJS § 19. 14 päeva heakskiitmisest teavitamine lõikele 1 vastavalt teatab KMH programmi heakskiitmisest lihtvõi tähtkirjaga menetlusosalistele ning arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul programmi heakskiitmise otsuse tegemisest arvates. 57 12. KMH uuringud Keskkonnamõju hindamise programmis u. 2-3 aastat välja toodud uuringute läbiviimine. 13. KMH aruande koostamine Keskkonnamõju hindamise aruanne Viimase (1) Ekspert või eksperdirühm eksperdi uuringu juhtimisel vastavalt KeHJS § 20. lõike 1 valmimisest nõuetele koostab, lähtudes 60 päeva** heakskiidetud KMH programmist, KMH aruande, mis esitatakse arendaja poolt TTJA-le avalikustamise korraldamiseks. 13.a Lisategevused vastavalt VV Keskkonnamõju hindamise programmi 45 päeva korralduse nr 313 19.12.2019 ja aruande koostamisse kaasata punktile 3.4. Rahandusministeerium, Majandus- ja https://www.riigiteataja.ee/akt/ Kommunikatsiooniministeerium, 323122019012 Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning kohalikud omavalitsused ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele omavalitsustele. 14. Vastavalt KeHJS § 21. sätestatusele KMH aruanne avalikustatakse ning avalikustamise tulemusi arvestatakse käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud korras 15. KMH aruande TTJA teatab (KeHJS §16. lõige 2) KMH 14 päeva avalikustamisest teatamine aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul aruande saamisest arvates vähemalt: 1) ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded; 2) ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes; 3) kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus). TTJA teatab ka (KeHJS §16. lõige 3) liht- või tähtkirjaga: Rahandusministeeriumile; Lääneranna, Saaremaa Kihnu, ja Ruhnu valdadele; Keskkonnaministeeriumile; Keskkonna- inspektsioonile; Keskkonnaametile; valitsus-välistele 58  keskkonnaorganisatsioonidele neid ühendavate organisatsioonide kaudu; kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasjade omanikele ning muud menetlusosalised: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Kalurite Liit MTÜ, MTÜ Liivi Lahe Kalanduskoda TTJA (KeHJS §16. lõige 6) avalikustab KMH aruande oma veebilehel, tagades avalikkusele aruande tutvumise võimaluse vähemalt kuni aruande kohta ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise tähtaja lõpuni. 16. KMH aruande avaliku TTJA korraldab (KeHJS §16 lõige 1) 14 päeva väljapaneku vähemalt 14-päevase kestusega KMH korraldamine aruande avaliku väljapaneku. 17. KMH aruande avalik arutelu Peale KMH arutelu lõppu korraldab 1 päeva arendaja (KeHJS §16. lõige 1) arendaja tutvustamiseks avaliku arutelu 18. KMH aruande kohta esitatud Asutus, kellele KMH aruande avaliku info edastamine väljapaneku ajal esitati aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid või küsimusi, edastab nimetatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused arendajale (KeHJS § 17. lõige 1). 19. KMH aruandele Arendaja saadab (KeHJS § 17. lõige 3) 30 päeva esitatud ettepanekutele ja KMH aruande kohta ettepanekuid, küsimustele vastamine vastuväiteid või küsimusi esitanud isikule liht- või tähtkirjaga esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning vastused küsimustele. 20. KMH aruande täienamine Ekspert või eksperdirühm eksperdi 60 päeva avalikustamise materjalidega juhtimisel (KeHJS § 17. lõige 2) teeb koos arendajaga KMH aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal aruande kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel aruandes vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele. 59 21. KMH aruande heakskiitmiseks Avalikustamise materjalidega täiendatud esitamine KMH aruande esitab arendaja KeHJS § 22. lõike 1 kohaselt kahes eksemplaris keskkonnamõju hindamise Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks ja keskkonnanõuete määramiseks. 22. KMH aruande heakskiitmine Keskkonnaministeerium vastavalt 30 päeva KeHJS § 22. lõikele 2 teeb otsuse KMH aruande heakskiitmise ja keskkonnanõuete määramise või aruande heakskiitmata jätmise kohta arendajale ja otsustajale teatavaks ning edastab otsustajale aruande heakskiitmise korral aruande ühe eksemplari 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates. 23. KMH aruande heakskiitmisest KeHJS § 23. kohaselt ja keskkonnanõuete Keskkonnaministeerium teatab KMH määramisest teavitamine aruande heakskiitmisest ja keskkonnanõuete määramisest käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud korras. 24 Tegevusloa andmine Vabariigi Valitsus vastavalt KeHJS § 24. lõikele 1 peab tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusi ja aruandele lisatud keskkonnanõudeid. * toimunud KMH etapid esitatakse ajakavas kuupäevaliselt ja toimumata etapid kestvusperioodina. Ajakava koostamisel on kasutatud hoonestusloa taotluse esitamise ajal (10.06.2013) kehtinud KeHJS redaktsiooni (https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019007) **Ajakavas ei ole esitatud aega, mis kulub Vabariigi Valitsuse korralduse nr 313 19.12.2019 Otsuse punkti 3.4 täitmiseks, mille kohaselt tuleb KMH programmi ja aruande koostamisse kaasata Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning kohalikud omavalitsused ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele omavalitsustele. Ajakavas ei ole arvestatud piiriülese KMH erisusest (KeHJS § 30.) ja Natura 2000 võrgustiku ala mõjutava tegevuse KMH erisusest (KeHJS § 29.) tulenevaid ajaperioode. 60 7. KMH protsessis osalejate andmed KMH osapooled: Otsustaja: Vabariigi Valitsus ja menetluse läbiviija Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (kontaktisik Liis Piper, e-post [email protected], telefon +372 667 2151). Arendaja: Tuuletraal OÜ (registrikood: 12468062) , kontaktandmed: aadress Pihlaka tn 12-1, Leie küla, Viljandi vald, Viljandi maakond, kontaktisik Eero Saava [email protected], telefon +372 506 7999 Keskkonnamõju hindaja: Corson OÜ (registrikood: 10006729) Laki 14A - 704, 10621 Tallinn (e-post: [email protected]). Kontaktisik: juhtekspert Toomas Liiv, kontakt tel: 5653373, e-post: [email protected] KMH töögrupp: Toomas Liiv - Corson OÜ juhatuse liige, PhD, TTÜ; KMH-s juhtekspert (tegevuslitsentsi nr KMH0119 kehtiv kuni 27.04.2022 - http://www.envir.ee/et/kmh-litsentsikomisjon), hüdrodünaamika, rannaprotsessid, matemaatiline modelleerimine, veekogu süvendamine, kaadamine, energeetika, vesi ja kanalisatsioon, veeteede ja sadamate ehituse ja planeerimise ekspert/juhtekspert. Uuringute ja KMH sisuekspertide nimekirja tabel nr 5: Uuring Ekspert Hüdrograafiliste mõõdistuste ja allvee Meremõõdukeskus OÜ, Peeter Ude uuringu ekspert. Sotsiaalmajanduslike mõjude (visuaalne, Ain Kull, PhD, Tartu Ülikooli ökoloogia ja logistiline mõju, energeetilised ja maateaduste instituut tasuvusarvutused ja hinnangud ning analüüsid) ekspert Rannakarbi kasvatuse ekspert Heiki Jaanuska, PhD, Tartu Ülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, vesiviljeluse osakond Linnustiku ekspert Mati Kose MSc, bioloog Kalastiku ekspert Tartu Ülikooli Mereinstituut MSc. Redik Eschbaum Merepõhja elustiku ekspert Tartu Ülikooli Mereinstituut PhD, Georg Martin Müra, vibratsiooni uuringute ekspert Akukon Eesti OÜ, vastutav isik määratakse töö käigus Kultuuriliste mõjude ekspert Mare Mätas Veealuse kultuuripärandi ekspert Aivar Kriiska Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, ajaloo ja arheoloogia instituut Hülge ekspert Mart Jüssi Geoloogia ekspert PhD, Arkady Tsyrulnikov 61  Navigatsioonitingimuste ja laevaliikluse Meremõõdukeskus OÜ, Peeter Ude ekspert. Jää mõjude ekspert Jan Thijssen, MSc, PMP; C-CORE Ice Engineering, Canada; Expert of sea ice loads and probabilistic methods for offshore structure design in harsh environments www.c-core.ca Nahkhiirte ekspert MSc. Lauri Lutsar Nelly Oldekop –Corson OÜ, PhD, TTÜ; KMH raames veekeskkonnas toimuvate ehitustegevuste ekspert. Kerli Krõm – Corson OÜ spetsialist, TTÜ Inseneri teaduskond magistrant, KMH-s matemaatiline modelleerimine, keskkonnakaitse ja säästev areng, õhu kvaliteet, sotsiaal- majanduslik valdkond. Kristin Liiv –Corson OÜ spetsialist, MSc TTÜ, KMH-s õigus- ja sotsiaalküsimused, planeerimine, geotehnika, keskkonnakaitse ja säästev areng, sotsiaal-majanduslik valdkond. Kalev-August Parksepp – Corson OÜ, MSc agronoomia EPA, 2007-2017 a litsentseeritud (KMH0120) KMH ekspert; KMH-s projektijuht ja ekspert, maastik, taimestik, kaitstavad loodusobjektid ja Natura hindamine. Vajadusel võib KMH protsessis lisanduda eksperte või toimuda Corson OÜ ekspertide ja töögrupi liikmete tööülesannete ümberjaotamine või töögrupi vähendamine või suurendamine. KMH protsessis asjaomased asutused Vabariigi Valitsuse korralduse nr 313 19.12.2019 punkti 3.4 kohaselt tuleb KMH programmi ja aruande koostamisse kaasata Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning kohalikud omavalitsused ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele omavalitsustele. 62 Eelnõu TUULETRAAL OÜ LIIVI LAHE MERETUULEPARGI, VESIVILJELUSE JA VESINIKUTOOTMISE TARISTU KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM Töö nr 2010 Tellija: Tuuletraal OÜ Koostaja: Corson OÜ Tallinn 2020 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1.1 Hoonestusloa menetluse ja KMH algatamine .................................................................. 3 1.2 KMH teostus vastavalt 10.06.2013 kehtinud KeHJS redaktsioonile ............................... 5 2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus............ 7 2.1 Arendaja eesmärgid .......................................................................................................... 7 2.2 Kavandatud tegevus ......................................................................................................... 8 2.2.1 Ülevaade .................................................................................................................... 8 2.2.2 Asukoht ..................................................................................................................... 9 2.2.3 Trassid ja liikluskorraldus ....................................................................................... 11 2.2.4 Traalpüügi korraldus ja karbikasvatus tuulepargialal ............................................. 14 2.3 Kavandatu ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused .................................................. 14 2.4 Tehnoloogia .................................................................................................................... 15 3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega................................. 17 3.1 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ........................................... 17 3.2 Eesti mereala planeering ................................................................................................ 18 3.3 Eesti mereala planeeringule muudatus ettepanekud....................................................... 18 3.4 PMP ja EMP tingimustega arvestamine KMH-s............................................................ 19 4. Kavandatava tegevuse ja alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatav keskkond ning võimalik keskkonnamõju ......................................................................................................... 22 4.1 Meteoroloogilised ja hüdrodünaamilised tingimused .................................................... 22 4.1.1 Tuul ......................................................................................................................... 22 4.1.2 Lainetus ja hoovused ............................................................................................... 24 4.1.3 Jääolud ja jääriski hinnang ...................................................................................... 25 4.1.4 Kliimamuutustega kohanemine ............................................................................... 26 4.1.5 Vee kvaliteet ............................................................................................................ 26 4.2 Mõjutatavad keskkonnaelemendid, eeldatavad mõjualad ja -allikad ning tegevused .... 27 4.2.1 Mõjuala suurus ........................................................................................................ 27 4.2.2 Mõju suurust mõjutavad tegevused ja mõjuallikad ................................................. 28 4.2.3 Natura hindamine .................................................................................................... 29 4.2.4 Piiriülene keskkonnamõju ....................................................................................... 30 4.2.5 Meretuuleparkide koosmõju.................................................................................... 30 4.2.6 Tuuleparkide kumulatiivsed mõjud Liivi lahes ....................................................... 31 4.2.7 Ülevaade Läänemere rannakarpidest uurimuste valguses ....................................... 33 4.2.8 Riigikaitseliste eesmärkidega arvestamine.............................................................. 34 4.3 Eeldatavalt olulise keskkonnamõju võimalikkus ........................................................... 35 4.3.1 Hülged ..................................................................................................................... 35 4.3.2 Linnud ..................................................................................................................... 36 4.3.3 Nahkhiired ............................................................................................................... 37 4.3.4 Kalad ....................................................................................................................... 38 4.4 Eeldatavad keskkonnamõjud ja nende KMH-s väljaselgitamine ................................... 39 5. Hindamismetoodika ja uuringud .......................................................................................... 50 5.1 KMH metoodika ............................................................................................................. 50 5.2 Vajalikud uuringud ......................................................................................................... 51 5.2.1 Lähteseisukohad uuringuteks .................................................................................. 51 5.2.2 KMH-s tehtavad uuringud ....................................................................................... 52 6. KMH protsess ja selle teostuse ning avalikustamise ajakava .............................................. 55 7. KMH protsessis osalejate andmed ....................................................................................... 61 2 1. Sissejuhatus Elektrienergia tootmiseks kavandab Tuuletraal OÜ (arendaja, TT) rajada Liivi lahte, Kihnust 25 km lääne suunas meretuulepargi. „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ on seatud eesmärgiks taastuvate energiaallikate üha suurenev kasutuselevõtmine energeetikas sh ka tuuleenergeetikas. Tuulegeneraatorite poolt toodetava elektrienergiaga koos on tuulepargialal kavandatud arendada kaasnevalt ka rannakarbi kasvandust koos karbijahuks väärindamisega ning vesiniku tootmist vee elektrolüüsil. Kaasnevate tegevuste osas kavandab arendaja teostatavusuuringute läbiviimist. TT projekt on hiljuti valitud konsultatsiooniettevõtte poolt Euroopas parimate hulka: https://assets.ey.com/content/dam/ey-sites/ey-com/it_it/news/2020/ey-summary-report-green- recovery-v2.pdf Kavandatavate tegevuste ala on valitud selliselt, et see asuks rannikust, looduskaitsealadest ja Natura 2000 alast võimalikult kaugel. Ala serv jääb Saaremaast, Ruhnust, Kihnust, Läänerannast ja Pärnust (Tõstamaa osavald) 25 km, Muhust 30 km, Häädemeestest 50 km, ning Lätist 40 km kaugusele (ligikaudselt). Vesiniku tootmine asuks kas Virtsu piirkonnas või kompleksis merealajaamaga. Karbijahuks väärindamine asuks kas kompleksis merealajaamaga või maismaal. Eeldatavalt 2030. aasta seisuga kaasaegseid - umbes 275 m kogukõrgusega elektrituulikuid - kavandatakse rannajoonest 25 km kaugusele moodustatud mõttelise puhverjoone taha, lähtudes otseselt Eesti mereala planeeringu eelnõu põhilahendusest ja põhimõttest (st 137 m kogukõrgusega tuulikud 11,1 km kaugusel rannikust). Käesolevas keskkonnamõju hindamise (KMH) protsessis on otsustaja Vabariigi Valitsus ja menetluse läbiviija Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, arendaja Tuuletraal OÜ ning KMH läbiviija Corson OÜ. 1.1 Hoonestusloa menetluse ja KMH algatamine Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 313 19.12.2019 Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamine (RT III, 23.12.2019, 12) algatati hoonestusloa menetlus Tuuletraal OÜ taotluse alusel kavandatud meretuulepargi ja vesiviljelustaristu rajamiseks Liivi lahe sisemerre ning keskkonnamõju hindamine. Korraldus kehtestati 10. juunil 2013. a kehtinud veeseaduse (edaspidi VeeS-2013) § 227 lõigete 1 ja 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktide 5 ja 171 ja § 11 lõike 3 alusel ning kooskõlas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõikega 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldas Keskkonnamõju hindamise algatamise teate 22.01.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vabariigi Valitsus otsustajana teatab, et on algatanud oma 19.12.2019 korraldusega nr 313 Tuuletraal OÜ taotluse alusel hoonestusloa menetluse Liivi lahe koormamiseks iseseisva taastuvenergiavarustusega mitmeotstarbelise tehissaartega vesiviljeluse taristuga. Ühtlasi algatas Vabariigi Valitsus taristu rajamisega kaasneda võivate võimalike lühi- ja pikaajaliste, kaudsete ja otseste mõjude, samuti võimalike piiriüleste mõjude väljaselgitamiseks keskkonnamõju hindamise. 3 Kuna taotleja kaalus meretuulepargi liitumise küsimuses koostöövõimalusi ka võimaliku täiendava Eesti-Läti vahelise elektriühendusega, võib kaasneda kavandatava tegevusega oluline piiriülene keskkonnamõju. Sellest tulenevalt peab keskkonnamõju hindamisel lähtuma lisaks KeHJS-le ka piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist (Espoo konventsioon) ning Eesti Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi Valitsuse vahelisest riigipiire ületava keskkonnamõju hindamise kokkuleppest. Arendaja on hetkeseisuga loobunud lätisuunalise merekaabli aktiivsest kavandamisest kuna: - MTÜ Liivi Lahe Kalanduskoda ei soovi täiendavat mõju kalade rändekäitumisele ning arendaja jaoks on elektriühenduse ilmselgelt eelistatuim variant suunaga Virtsu. - Rahandusministeerium ei arvestanud arendaja sooviga kajastada lätisuunalist elektrikaablit ja teise ettevõtte poolt arendatavat valguskaablit mereala planeeringu eelnõus. - Eesti ja Läti majandusministeeriumid kooskõlastavad praegu ühiste kavatsuste protokolli ja asuksid konkureerima eraettevõtlusega tuulepargi ja ühenduskaablite rajamises Liivi Lahte koos kõigi kaasnevate uuringutega. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlusi varem algatatud ei ole, seega puudub vajadus menetluste liitmise kohta. Kõik asjakohased taristu rajamisega seotud uuringud tuleb teostada KMH koosseisus. Uuringute tegemise vajadus määratakse ära KMH programmis ja selles osas on taotlejale tehtud kohustuseks programmi koostamisse kaasata ka asjaomased riigiasutused ning kohalikud omavalitsused. Lõplik uuringute loetelu selgitatakse välja KMH läbiviimise käigus, millega tagatakse kõikide asjakohaste uuringute läbiviimine. Uuringute läbiviimise tähtaeg on viis aastat keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest arvates. KMH ning selle käigus läbiviidavate uuringute tulemuste valmimise järel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil võimalik teha ettepanek Vabariigi Valitsusele hoonestusloa andmiseks või sellest keeldumiseks. Hoonestusloa menetluse ja KMH algatamise otsusega on võimalik tutvuda Riigi Teataja veebilehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122019012 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti teatega KMH algatamisest on võimalik tutvuda Riigi Teataja veebilehel: https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=1571621 KeHJS-2013 § 11 lõike 11 kohaselt kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral peatub tegevusloa taotluse menetlus KMH aruande heakskiitmiseni. VeeS-2013 § 229 lõige 3 kohaselt avaliku veekogu koormatava ala moodustavad ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste alune pind. Ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa, mida arvestatakse ehitiste laiusgabariitidest lähtuvalt. VeeS-2020 § 222 lõikele 4 vastavalt võib hoonestusloa menetlemisel, tuginedes eelkõige uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemustele, avaliku veekogu koormatavat ala võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatava alaga kuni 33 protsenti nihutada või suurendada. Koormatavat ala võib vähendada suuremas ulatuses kui 33 protsenti. Koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada sellisele alale, kus on algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus. 4 Arendaja kavatseb esitada esimesel võimalusel, pärast EMP lõppemist ning uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemuste laekumist, „rohkem kui 33% ulatuses“ nihkunud koormatava ala asukohaga seoses: a) hoonestusloa taotluse täpsustuse ning vajadusel ka b) uue hoonestusloa taotluse, arvestades muuhulgas, et: - Arendaja 2013 taotluses presenteeriti tootmissaari ja multifunktsionaalsed ankrualasid kogupindalaga 5261,137 ha. - Arendaja 2016 ja 2017 taotluse täiendustega presenteeriti elektrituulikute poolt koormatavat ala 1408,66817 ha ja karbikasvatuse poolt koormatavat ala 1029,6442 ha - Sissejuhatuses mainitud 275 m kogukõrgusega ühe tuuliku laiusgabariitide poolt koormatav ala on ca 5,0 ha ja 75 tuuliku poolt koormatav ala seega ca 375 ha. Koormatava ala vähenemine võrreldes varasemaga on tingitud sellest, et kaasaegsed elektrituulikud paigutatakse ca 2 km kaugusele üksteisest ning nende laiusgabariitidest mõõdetav vahemaa ületab alati 1000 m. - Arendaja üheks eesmärgiks on luua eeltingimused, et kasvatada ja väärindada kasumlikult 50 000 tonni rannakarpi aastas, selleks vajaminev pindala sõltub hektari saagikusest, mis võiks olla vahemikus 25 – 50 t/ha. Aga kui karbikasvandus ei osutu kasumlikuks, siis hoonestusloa taotluse pindalasid korrigeeritakse alla (st traalpüük jätkub vastavas ulatuses). - Tuuletraali arendusala diagonaalselt läbiva Easternlightestonia OÜ kavandatud (hoonestusloa taotlusega 2016) valguskaabli kaitsevööndi kogulaius on 926m/0,5nm, mis oluliselt raskendab tuulikutele sobivate asukohtade ja tuulikutevaheliste kaablite projekteerimist nii traalpüügi jätkumist kui ka kaablivõrgu optimeerimist silmas pidades (vt joonis nr 1). 1.2 KMH teostus vastavalt 10.06.2013 kehtinud KeHJS redaktsioonile Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS-2000) § 56 lõige 12 sätestab Meretuulepargi ja vesiviljeluse taristu keskkonnamõjude hindamisele hoonestusloa taotluse esitamisel (10.06.2013) kehtinud KeHJS (edaspidi KeHJS-2013) redaktsiooni kasutuse. KeHJS-2013 redaktsioon on Riigi Teataja veebilehel https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011015 ja KeHJS-2020 redaktsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019007. KeHJS-2013 § 2 kohaselt on keskkonnamõju hindamise eesmärgiks teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut. Vabariigi Valitsusele, kui tegevusloa andjale tuleb anda teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. Keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestatakse tegevusloa andmise menetluses. Kuna Vabariigi Valitsus on tegevusloa andja ja tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju võib olla riigipiiri ülene (vt ptk 1.1), siis keskkonnamõju hindamise järelevalvaja on Keskkonnaministeerium (KeHJS § 10. lõige 1). 5 KeHJS-2013 § 13 sätestab, et KMH programmis tuleb esitada: 1) kavandatava tegevuse eesmärk; 2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus; 3) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise sisu kohta, sealhulgas teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 4) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus; 5) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 6) andmed arendaja kohta ning eksperdi nimi või eksperdirühma koosseis. KMH programm koostatakse Vabariigi Valitsuse korralduse nr 313 19.12.2019 otsusele vastavalt 10.06.2013 kehtinud KeHJS redaktsioonile. KeHJS-2013 § 20 lõige 1 sätestab heakskiidetud KMH programmist lähtudes KMH aruande koostamise ja selle sisu: 1) kirjeldab kavandatava tegevuse eesmärki ja vajadust; 2) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjelduse; 3) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjelduse ning hindab selle piirkonna keskkonnaseisundit; 4) hindab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevaid tagajärgi, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn; 5) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjelduse; 6) analüüsib kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju, sealhulgas kaudset mõju ning teiste tegevusliikidega koosmõju keskkonnaseisundile, sealhulgas mõju inimese tervisele, heaolule ja varale, taimedele, loomadele, pinnasele, maastikule, maavarale, vee ja õhu kvaliteedile, kliimale, kaitstavatele loodusobjektidele, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alale, selle kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, ja kultuuripärandile, ning käesolevas punktis nimetatud tegurite vastastikust mõju; 7) hindab keskkonnamõju eeldatavat toimet ning kirjeldab kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmeid ning hindab nende kasutamise eeldatavat efektiivsust; 71) annab vajaduse korral ülevaate kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevast olulisest keskkonnamõjust põhjustatava võimaliku kahju reaalsetest hüvitusmeetmetest looduskaitseseaduse § 701 mõistes, samuti hinnangu nende meetmete tõhususele ja vajalikule rakendusmahule; 72) lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise tulemustest teeb põhjendatud ettepaneku keskkonnaseire tingimuste seadmiseks; 8) hindab loodusvara kasutamise otstarbekust ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele; 9) võrdleb kavandatavat tegevust erinevate reaalsete alternatiivsete võimalustega ning annab nende paremusjärjestuse, lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõjust ja hüvedest; 10) esitab ülevaate keskkonnamõju hindamise, avalikkuse kaasamise ning piiriülese keskkonnamõju hindamise korral konsultatsioonide tulemuste kohta; 6  11) käsitleb vajaduse korral raskusi, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel; 12) esitab käesoleva lõike punktides 1–11 nimetatud teabe kokkuvõtte; 13) esitab teabe keskkonnamõju hindamisel kasutatud allikate kohta; 14) käsitleb aruande kohta esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi, mille koopiad lisab aruandele, ning esitab ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitajatele saadetud kirjade koopiad, milles selgitatakse aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidete arvestamist, põhjendatakse arvestamata jätmist ning vastatakse küsimustele; 15) käsitleb aruande avaliku arutelu protokolli, mille koopia lisab aruandele; 16) käsitleb kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste ala skeemi ja kaarti, mille lisab aruandele; 17) käsitleb vajaduse korral muid lisasid. Antud üksikasjalikud loetelud on KMH menetluses osalejatele informatsiooni andmiseks, mida käsitletakse KMH programmis ja mida käsitletakse KMH aruandes vastavalt 10.06.2013 kehtinud KeHJS redaktsioonile. KMH programmis ja hiljem koostatavas aruandes antakse teavet kavandatava tegevuse ja selle mõjude ning sobivaima lahendi ja vajalike leevendusmeetmete kohta. Eesmärgiks on anda Vabariigi Valitsusele piisavalt teavet Tuuletraal OÜ meretuulepargis elektri- ja vesiniku tootmiseks ja rannakarbi kasvatamiseks vajaliku hoonestusloa väljastamiseks. 2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus 2.1 Arendaja eesmärgid Alljärgnevalt on Tuuletraal OÜ eesmärgid kavandatu realiseerumisel:  Ehitada 25 (ca 350 MW) või 50 (ca 700 MW) või 75 (ca 1050 MW) kaasaegset tuulikut, mis ei vaja taastuvenergia toetust.  Katta 15% või 30% või 45% Eesti elektri aastatarbimisest (9 TWh; 1 tuulik = 0,6% Eesti vajadusest).  Tuua kasu kogukondadele (€) = (mõjuraadiuses inimeste arv * tuulepargi võimsus) / tuulikute kaugus. Jagamisele raha oleks sama suur, kui riigile makstav hoonestustasu.  Ajutise traalpüügi ehitusaegse katkemise kompenseerime täies ulatuses, lisaks pakume kaluritele võimalust investeerida karbikasvandusesse.  Garanteerida traalpüügi jätkumise tuulepargi tööfaasis kogu pargialal, v.a. kui kokkulepetest traalpüüdjatega ja majandusarvutustest tulenevalt võiks eelistada pargialal suuremahulist karbikasvandust.  Puhastada karbikasvandusega Liivi lahte - koristame saaki kuni 50 000 tonni aastas ja eemaldame Läänemerest tuhandeid tonne liigset lämmastikku ja fosforit.  Iga-aastaselt - maksta riigile kuni 1 miljon eurot hoonestustasu, sõltuvalt tuulikute lõplikust arvust.  Toetada Eesti, Läti ja Leedu Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi BALTNET eelarvet rahaliselt. Liivi lahe radaripilt sünteesitakse nii Eesti (Muhu, Otepää piirkond) 7  kui ka Läti (Ventspils, Riia piirkond) õhuseireradarite signaalidest. Arendaja rahalise toetusega kompenseeritakse täielikult venemaasuunalise kaitsevõime defitsiit.  Projekti realiseerumisel luua 100 töökohta Kõiguste väikesadama/hooldussadama lähistele Saaremaal avatavasse büroo ja lao kompleksi. Uurime alternatiivsete asukohtadena Kihnu, Lääneranna ja Häädemeeste väikesadamaid.  Koostada kõrgetasemelise keskkonnamõju hindamise ekspertrühma, sh kaasame ka väliseksperte.  Viia läbi väga põhjalikud keskkonna uuringud - peatuvad/rändavad linnud, hülged ning kalad ja koelmud ja paljud teised aspektid.  Viia põhilahendusena merekaabli Virtsu. Alternatiivseks lahenduseks täisvõimsusel töötavale kõrgepinge vahelduvvoolu merekaablile on vesiniku tootmine merealajaamaga samas kompleksis ja vesiniku transport merealuse torujuhtmega Virtsu.  Edendada viljakat koostööd teiste piirkonna arendajatega, et hinnata kumulatiivset mõju ja taotleda Euroopa fondide rahastust rahvusvahelise avamerevõrgu etapiviisiliseks väljaehitamiseks.  Kaasata Tuuletraali omanikeringi maailma TOP10-sse kuuluva meretuuleenergeetika ettevõtte, mis on pärit NATO liikmesriigist.  Näha perspektiivselt ette 350/700/1050 MW võimsusega H2 tootmise elektrolüüserite pargi rajamist Virtsu alajaama lähistele otseliini raadiuses või merealajaamaga samasse kompleksi. Produkti turustamiseks käsitleme teostatavusuuringus muuhulgas torujuhet põhivõrguni, konverteerimist ammoniaak-laevakütuseks, raudteetransporti koos endise Virtsu raudtee taastamisega, maismaatransporti ja tagasikonverteerimist elektrienergiaks. 2.2 Kavandatud tegevus 2.2.1 Ülevaade Liivi lahe põhjaossa kavandatud meretuulepark (vt joonis nr 1, 2, 3) koosneb: 1) 25 või 50 või 75 avamere tuulikut, millest igaüks võimsusega 14-18 MW ja vastava laiusgabariitide aluse pindalaga ca 5 ha; 2) merel paiknev(ad) alajaam(ad), ühe alajaama maksimaalse võimsusega 350 MW; 3) merel asuva(te)sse alajaama(de)sse ühendatud tuulikugruppide elektrikaablid; 4) vesiniku tootmine kompleksis mere-alajaamaga ja/või maismaa-alajaamaga ning elektri ja/või vesiniku ülekandesüsteem kuni maismaal paikneva liitumispunkti(de)ni; 5) kuni 2000 ha kogupinnaga rannakarbi kasvatuse ala ja traalpüügi jätkumine endises või vähenenud mahus, kui karbimajandus osutuks tasuvaks ja huvipakkuvaks. Tuuletraal OÜ-l on kavandatud peale elektrienergia tootmise rajada tuulikute vundamentide vahele 1000-2000 ha (10-20 km2) vesiviljelusala, kus hakatakse kasvatama Läänemeres leiduvat harilikku rannakarpi. Karbid kasvavad töötlemiskõlblikuks kahe aastaga. Harilik rannakarp on ka inimeste toidulauale sobiv mereand, kuid kuna karbid on väikesed, siis ilmselt kasutatakse neid peamiselt kala-, looma- ja linnukasvatuse jõusööda toorainena. Karbikasvatuse teostatavusuuringuks andmete kogumiseks rajatakse kõigepealt pilootala. 8 Rannakarbi kasvatamise arendamine koos elektrienergia tootmisega võimaldaks majanduslikult kasulikult lahendada, muidu avameres kabikasvatusega kaasnevat kaht suurt probleemi: karbikasvanduse kaitset jää eest ja ankurdamist. Tuulikute vundamendid võimaldavad ankurdada ja kaitsta karbiliine jää eest. Läänemere üks suurimaid keskkonnaprobleeme on eutrofeerumine. Eutrofeerumist põhjustab toitainete (eelkõige lämmastik ja fosforiühendite) kuhjumine merekeskkonda. Vetika- ja karbikasvatuse arendamisel on potentsiaal toetada merekeskkonna hea seisundi saavutamist ja säilitamist, kuna selline tegevus aitab kaasa toitainete väljaviimisele merekeskkonnast. Lähtudes keskmisest karbi kasvukiirusest, on Lääne-Eesti rannikumere piirkonnast karbikasvatusega juba täna võimalik 1 km2 merealalt hinnanguliselt 1 aasta jooksul eemaldada 35 tonni lämmastikku ning 2,7 tonni fosforit. Lisaks toitainete eemaldamisele suurendab selline karbifarm umbes 1 km2 raadiuses oluliselt vee läbipaistvust ning maandab näiteks kalakasvandustest või muudest lokaalsetest toitaineid merekeskkonda lisavatest inimtegevustest tingitud lokaalseid vetikaõitsengute riske (EMP MH). KMH töögruppi kuulub rannakarbi kasvatuse ekspert (vt ptk 7). Kavandatud karbikasvatuse mõjude uuring on ptk 5.2.2 uuringute nimekirjas nr 7. Tuulepargis karbikasvatuse võimalikkuse ja tasuvuse üle otsustamiseks on algselt kavandatud rajada 28 ha karbikasvanduse pilootala. Pilootala asukoht tuulepargis on toodud peatüki 2.2.4 Traalpüügi korraldus ja karbikasvatus tuulepargialal joonisel nr 4. Läänemere ja rannakarpide kasvatamisega kaasnevaid probleeme on käsitletud peatükis 4.2.7 Ülevaade Läänemere rannakarpidest uuringute valguses, Novaatori veebilehes ilmunud artikli põhjal. Lisaks karbifarmist saadavale toodangule on rannakarpide kasvatamine kasulik ka merekeskkonnast toitainete väljaviimisega. Parandades karbikasvatusega piirkonnas merekeskkonna seisundit ühtlasi leevendatakse ka tuulikute rajamisest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. 2.2.2 Asukoht Kavandatud TT tuulepark (vt joonis nr 1, 2, 3) asub Liivi lahe põhjaosas. Tuulepargist itta ca 25 km kaugusel jääb Kihnu saar, lõunasse ca 25 km kaugusele jääb Ruhnu saar ja loodesse ca 25 km kaugusele Saaremaa. Tuulepargist kirdesse samuti ca 25 km kaugusele jäävad Lääneranna vald ja Tõstamaa osavald (vt joonis nr 2). Praegustel andmetel veesügavus kavandatava tuulepargi alal väikeste kõikumistega jääb 25-35 m piiridesse. Tuulepargi ala täpne veesügavus selgub peatükis 5.2.2 toodud uuringute nimekirjas nr 1. uuringu käigus tehtaval merepõhja mõõdistamisel. 9 Joonis nr 1. Tuulepargi alternatiivi analüüsimise ala (EIA3A) (2013-2020). Allikas: TT 10 Tabel nr 1. Alternatiivi analüüsimise ala koordinaadid (2020), vt joonis nr 1 Jrk. nr LEST-X LEST-Y Pindala (m2) 1. 6436305,83 443946,90 351 988 822 2. 6448112,24 457438,20 3. 6451115,60 461425,43 4. 6451744,50 465203,70 5. 6444974,35 472468,25 6. 6435352,70 473160,65 7. 6433302,63 473163,14 8. 6433506,77 468338,55 9. 6433866,61 456580,44 10. 6433941,36 454600,75 11. 6434277,44 445578,72 12. 6434309,83 444673,15 Tabel nr 2. Ala koordinaadid (2013), vt joonis nr 1 Jrk. nr LEST-X LEST-Y Pindala (m2) 1. 6447492,77 460763,23 91 151 886 2. 6447407,46 470572,21 3. 6438126,28 470503,03 4. 6438211,78 460670,99 2.2.3 Trassid ja liikluskorraldus Tuulepargi peamiseks elektriühenduseks maapealsete võrkudega on kavandatud Virtsu alajaam. Selleks viiakse tuulepargis asuvast alajaamast mere põhja paigaldatud kaabel Virtsu alajaamani. Alternatiivseks lahenduseks täisvõimsusel töötavale kõrgepinge vahelduvvoolu merekaablile on vesiniku tootmine merealajaamaga samas kompleksis ja vesiniku transport merealuse torujuhtmega Virtsu. Torujuhtme ja elektrikaabli kaitsevööndid kattuksid võimalikult suures ulatuses. Arendaja on hetkeseisuga loobunud lätisuunalise merekaabli aktiivsest kavandamisest kuna: - MTÜ Liivi Lahe Kalanduskoda ei soovi täiendavat mõju kalade rändekäitumisele ning arendaja jaoks on elektriühenduse ilmselgelt eelistatuim variant suunaga Virtsu. - Rahandusministeerium ei arvestanud arendaja sooviga kajastada lätisuunalist elektrikaablit ja teise ettevõtte poolt arendatavat valguskaablit mereala planeeringu eelnõus. - Eesti ja Läti majandusministeeriumid kooskõlastavad ühiste kavatsuste protokolli ja asuksid konkureerima eraettevõtlusega tuulepargi ja ühenduskaablite rajamises Liivi lahte koos kõigi kaasnevate uuringutega. Kaablitrass on näidatud joonistel nr 2 ja 3. Avalikustamisel oleva EMP MH aruandes on kaablikoridoride laiuseks pakutud 150 m. Tuulikute täpne paiknemine ning ülekandeliini trassi lõplik asukohavalik selgub keskkonnamõju hindamise ja uuringute tulemusena. 11 Joonisel nr 2 ja nr 3 on näidatud laevateed võimalikesse ehitusaegsetesse tugisadamatesse. Gondlite, labade, trafode jne ehitusaegsete tugisadamatena sobiksid sadamad, kus on 5 - 10 ha ruumi, ca 10 m süvist, ca 300 m pikkune kai, valdavalt 15 - 30 tonni/m2 survetugevus, mobiilse kraana rentimise võimalus jne. Teoreetiliselt sobivaima asukohaga sadamad on Ventspils, Riia ja Saaremaa. Iga sadam hindab keskkonnamõju ja arendab infrastruktuuri ise, et valmistuda tulevikus teenindama erinevaid Läänemere meretuuleparke. Ehitussadamaks võib olla ka mõni olemasoleva infrastruktuuriga sadam Lääne-Euroopast. Joonis nr 2. Tuulepargi skeem, kogu regioon. Allikas: TT 12 Joonisel nr 2, 3 on näidatud veeteed ja Ruhnust visuaallennuliinid Kuressaarde ja Pärnusse. Joonis nr 3. Tuulepargi skeem, Liivi lahe põhjaosa. Allikas: TT Tuulepark vajab 4-5 kaikohta tuuleparki teenindavale 20 m pikkusega töölaevadele. Talvel toimub liikumine ka amfiibidega (nt. www.arktoscraft.com). Helikopter pole plaanis. Eelistatud tänu oma lähedusele on Kõiguste väikesadam Saaremaal. Alternatiivseks hooldussadamaks sobiks Virtsu, Kihnu/Suaru, Jaagupi või mõni Lääneranna valla väikesadam, kuid seda pigem 13 siis, kui tuulepargi keskele, koos alajaamaga, oleks rajatud puhkekompleks toitlustusega, jms. Teemat käsitleb logistikauuring, vt ptk 5.2.2. uuring nr 6. Karbikasvanduse jaoks võiks olla hea, kui ka merebioloogidel oleks keset tuuleparki baas. 2.2.4 Traalpüügi korraldus ja karbikasvatus tuulepargialal Joonisel nr 1, 2, 3 on näidatud traallaevade püügitee, hooldus- ja traalsadamad ning merekaabli trass ja Easternlightestonia OÜ kavandatava valguskaabli trass koos kaitsevööndiga. Joonisel nr 1, 2 on detailsemalt esitatud võimalik traalpüügilaevade soovituslik liikumissuund vahetul tuulepargi alal. TT tuulepargialal on kavandatud ca 1000 -2000 ha arendada karbikasvatust ja saada ca 50 000 tonni karbimassi aastas. Selleks alustatakse joonisel nr 1 märgitud kohas 28 ha (D600m) pilootalaga. Karbikasvatuse piloodiks kasutatakse 600 m läbimõõduga toroidi: teraslülidest, 200 m pikkune ankruliin ja massiivne ankur (suuremahulise karbikasvatuse korral asendavad ankruid tuulikute vundamentide külge kinnitatud poolujuv trossisüsteem.). Toroidisisesed karbikasvatusliinid on samasuunalised 200 m ankruliiniga. Struktuur triivib allalainet vastavalt tuule muutusele. Läänemere ja rannakarpide kasvatamisega kaasnevaid probleeme on käsitletud peatükis 4.2.7 Ülevaade Läänemere rannakarpidest uuringute valguses, Novaatori veebilehes ilmunud artikli põhjal. Kavandatav tegevus segab võimalikult vähe traalpüüki. Traalpüüki ei saa teostada aladel, kus toimub karbikasvatus. Oluline on kaablite kahjustumise seisukohalt, et traalimine ei toimuks üle merepõhjale paigaldatud kaitsmata kaablite, selleks kavandab arendaja kõikide tuulikugruppide kaablite kaitsmist süvistamise ja/või katmisega. 2.3 Kavandatu ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused Kõigi 3 alternatiivi korral kaalutakse tuulepargi elektriühendusena kaablit Virtsu ning sealt ühendus Eleringi uue Harku-Lihula-Sindi liiniga. Alternatiivseks lahenduseks täisvõimsusel töötavale kõrgepinge n. vahelduvvoolu merekaablile on vesiniku tootmine merealajaamaga samas kompleksis ja vesiniku transport merealuse torujuhtmega Virtsu. Alternatiiv 1 Tuulepark võimsusega 3x350 MW. Tuuliku rootori läbimõõt 250 m. Generaatori kõrgus 150 m. Veesügavus u.30 m. Toruvaia läbimõõt 10-12 m, kui paigaldamine lubatav vastavalt spetsiifilisele mürauuringule või gravitatsioonvundament. Nimivõimsus 14 – 18 MW. Tuulikute omavaheline vahekaugus minimaalselt 6 rootori läbimõõtu. Paigutatud kiirtena nii, et ei segaks Kihnu ja Ruhnu mereseireradarite tööd või alternatiivselt tulenevalt KMH käigus tehtavale spetsiifilisele uuringule. Turbiini elueaks on kavandatud 25 aastat, vundamendi ja masti elueaks 50 aastat. Seega enne vundamendi ja masti likvideerimise tähtaja saabumist täitub ka vahetatud tuulegeneraatori 14 tähtaeg ning tuulepargi likvideerimisel peale 50 aastase hoonestusloa lõppemise tulevad likvideerida tuulikute vundamendid koos mastide ja turbiinidega ning tehnovõrgud. Alternatiiv 2 Tuulepark võimsusega 2x350 MW. Tuuliku rootori läbimõõt 250 m. Generaatori kõrgus 150 m. Veesügavus u.30 m. Toruvaia läbimõõt 10-12 m, kui paigaldamine lubatav vastavalt spetsiifilisele mürauuringule või gravitatsioonvundament. Nimivõimsus 14 – 18 MW. Tuulikute omavaheline vahekaugus minimaalselt 6 rootori läbimõõtu. Paigutatud kiirtena nii, et ei segaks Kihnu ja Ruhnu mereseireradarite tööd või alternatiivselt tulenevalt KMH käigus tehtavale spetsiifilisele uuringule. Alternatiivi 2 variandid (vt joonised nr 1-3): a) Moodulid 1 (TT-E: punane) ja 2 (TT-W: hall) b) Moodulid 2 (TT-W: hall) ja 3 ( (TT-S: roheline) c) Moodulid 1 (TT-E: punane) ja 3 (TT-S: roheline) d) Muu paigutus Turbiini elueaks on kavandatud 25 aastat, vundamendi ja masti elueaks 50 aastat. Seega enne vundamendi ja masti likvideerimise tähtaja saabumist täitub ka vahetatud tuulegeneraatori tähtaeg ning tuulepargi likvideerimisel peale 50 aastase hoonestusloa lõppemise tulevad likvideerida tuulikute vundamendid koos mastide ja turbiinidega ning tehnovõrgud. Alternatiiv 3 Tuulepark võimsusega 350MW. Tuuliku rootori läbimõõt 250 m, Generaatori kõrgus 150 m, Veesügavus u.30 m, Toruvaia läbimõõt 10-12 m, kui paigaldamine lubatav vastavalt spetsiifilisele mürauuringule või gravitatsioonvundament. Nimivõimsus 14 – 18 MW. Tuulikute omavaheline vahekaugus minimaalselt 6 rootori läbimõõtu. Paigutatud kiirtena nii, et ei segaks Kihnu ja Ruhnu mereseireradarite tööd või alternatiivselt tulenevalt KMH käigus tehtavale spetsiifilisele uuringule. Turbiini elueaks on kavandatud 25 aastat, vundamendi ja masti elueaks 50 aastat. Seega enne vundamendi ja masti likvideerimise tähtaja saabumist täitub ka vahetatud tuulegeneraatori tähtaeg ning tuulepargi likvideerimisel peale 50 aastase hoonestusloa lõppemise tuleb likvideerida tuulikute vundamendid koos mastide ja turbiinidega ning tehnovõrgud. 2.4 Tehnoloogia Tuulepargi efektiivseks toimimiseks ja rahvusvaheliseks konkurentsivõimeks on valitud parim võimalik tehnoloogia. Võttes arvesse projekti ajakava – KMH protsess, projekteerimine, ehitushange, saab olemasoleva info baasil hinnata, et projekti elluviimise ajaks 15 MW tuulik muutunud meretuulepargitööstuse standardiks (G. Evan, et al, 2020, Definition of the IEA 15- Megawatt Offshore Reference Wind. Golden, CO: National Renewable Energy Laboratory. NREL/TP-5000-75698). 15 Joonis nr 4. 15 MW tuulegeneraator. Suuremate tuulikute eeliseks on väiksem paigaldusühikute arv ja seega väiksem keskkonna häiritus. Vastavalt eelpool toodud uuringule tüüpse 15 MW generaatori põhinäitajad on jooniselt nr 5 järgmised:  Tuulegeneraatori masinaruumi kõrgus merepinnast on 150 m.  Rootori raadius on 120 m.  Toruvaia läbimõõt on 10 m.  Toruvaia pikkuseks on 90 m, millest 45 m ulatub merepõhja, 30 m on meres ja 15 m ulatub merepinnast kõrgemale.  Seega 15 m kõrgusele merepinnast kinnitatakse tuulikumast. Tuulegeneraator on CO2 – neutraalne kõige rohkem poole aasta pärast (seega teadaolevalt kõige kliimasõbralikum energiaallikas), selleks ajaks on generaatori tootmiseks paisatud süsinikoksiid n-ö tagasimakstud CO2 – vaba elektri tootmisega. Generaatori ülejäänud eluea jooksul, mis on keskmiselt 25 a on tegemist juba puhtalt võlavaba elektriga. Meretuul on rohelisem kui maismaatuul: tööiga 25-30 a, tootlus 50 % parem kui maismaa- tuulegeneraatoritel, ehitamine 50 % kallim kui maismaa-tuulegeneraatoritel (Imeline teadus nr 7 2020 lk 74). 16 3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Vabariigi Valitsuse korralduse nr 313 19.12.2019 (RT III, 23.12.2019, 12) Otsuse punktis 3.9 on toodud, et hoonestusloa menetluses ja keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringu tingimusi ja Vabariigi Valitsuse 25. mail 2017. a algatatud koostamisel oleva üleriigilise mereala planeeringu tingimustega. 3.1 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeering kehtestati Pärnu maavanema 17.04.2017. a korraldusega nr 1-1/17/152. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu (edaspidi Pärnumaa mereplaneeringu või PMP) koostamise eesmärgiks oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata mereruumi kasutus, mis tasakaalustatult arvestab mereala kasutajate huve. Mereala ruumilise planeerimise tulemiks on merel täna toimuvate ja kavandatavate tegevuste ja mere kasutuse ning looduse vaheliste konfliktide vältimine või minimeerimine. Mereala erinevate kasutusviiside omavahelist põhimõttelist kokkusobivust või konfliktsust iseloomustab Pärnumaa mereplaneeringu tabel 2.1 „Erinevate mereala kasutusviiside omavaheline kokkusobivus“. Samas esmalt potentsiaalse konfliktina paistvaid olukordi võib tehnoloogiliste ja korralduslike meetmetega muuta mittekonfliktseks. Sedalaadi hindamismaatriksite kasutamine on merealade planeerimisel rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika. Pärnumaa mereplaneeringu puhul on vastavasisulist metoodilist juhendit (Schultz- Zehden, A., K. Gee, and K. Scibior, 2008. Handbook on Integrated Maritime Spatial Planning. PlanCoast Project. Berlin, Germany.) kohapealseid olusid arvestades kohandatud. Pärnumaa mereplaneeringu tabelis 2.1 esitatud informatsiooni tuleb planeeringu järgselt edaspidi tehtavate detailsemate otsustuste tegemisel kasutada ühe lähtekohana. Samas ei ole esitatud mereala kasutusviiside omavaheline sobivus lõplik tõde kõigis olukordades, vaid arvesse tuleb võtta konkreetseid asjaolusid konkreetses situatsioonis. Pärnumaa mereplaneeringu (lk 17 ja 18) tabelis 2.1. on erinevate mereala kasutusviiside omavaheline kokkusobivus esitatud erinevate värvidega:  punane - konfliktsed tegevused;  oranž - osaliselt konfliktsed tegevused;  valge - neutraalne;  roheline – kokkusobivad, üksteist täiendavad tegevused. Antud tabeli andmestiku põhjal on TT tuulepargiala kasutusviiside (elektritootmine ja vesiviljelus) sobivusele antud eelhinnang. Meretuulepargile on:  konfliktseks tegevuseks kaitstavad loodusobjektid, kaadamine ja riigikaitseline tegevus;  osaliselt konfliktsed tegevused: meri kui avalik hüve, kalandus, laevandus, kultuuriväärtused, kaevandamine (liiv, kruus);  kokkusobivad üksteist täiendavad tegevused vesiviljelus; 17   neutraalne: sadamad, talitee, turism ja puhkemajandus, jetisõit, kaablid, põllumajandus (hajareostus), rannikualade kaitse. Vesiviljelusele on:  konfliktseks tegevuseks: meri kui avalik hüve, laevandus, jetisõit, kaitstavad loodusobjektid, kaadamine, riigikaitseline tegevus, kaevandamine;  osaliselt konfliktsed tegevused: kalandus, sadamad, põllumajandus (hajareostus);  kokkusobivad üksteist täiendavad tegevused vesiviljelusele on meretuulepargid;  neutraalne: talitee, turism ja puhkemajandus, kultuuriväärtused, kaablid, rannikualade kaitse. Allikas : Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. Seletuskiri. Hendrikson & Ko. Aprill 2017. lk 17-18. 3.2 Eesti mereala planeering Eesti mereala planeeringu eelnõu põhilahenduse (edaspidi EMP või mereala planeering) ja mõjude hindamise aruande (edaspidi EMP MH) eelnõu II avalik väljapanek toimus rahandusministeeriumi veebilehel ja mereala portaalis 17. veebruarist kuni 18. märtsini. http://mereala.hendrikson.ee/lahendus.html materjale kasutatakse viidates KMH programmi ja KMH aruande koostamisel. Mereala ruumiline planeerimine on vahend merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks, et tagada nii mereressursside kasutamisest saadav majanduslik kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus sotsiaalselt ja kultuuriliselt olulise alana. Mereala planeerimisel peetakse iga tegevuse kavandamisel silmas, et mistahes inimtegevuse aluseks on merekeskkonna hea seisundi saavutamine ja säilitamine. Mereala planeerimise eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada meremajandust. Planeeringuga määrati kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab merealal tegevusi ellu viia. Mereala planeeringu koostamise käigus käsitleti merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju. Samuti hinnati nendega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele ning tegevuste sotsiaalset ja kultuurilist mõju. 3.3 Eesti mereala planeeringule muudatus ettepanekud Alljärgnevalt on Eesti mereala planeeringu avalikul väljapanekul oleva EMP MH aruande eelnõu joonis 4.3-2, kus on esitatud Natura 2000 võrgustiku alad ja võimalikud kaablikoridorid. 18 Joonis nr 5. TT tuulepark on tuuleenergia ala 1 põhjapiirde naaber. Allikas: avalikul väljapanekul oleva EMP MH aruande eelnõu Joonis 4.3-2. Natura 2000 võrgustik ja planeeritavad tuuleenergeetika alad koos võimalike kaabliühendustega (punased sõõrid tähistavad asukohti, kus kaabel läbib loodusalasid). Vaadates jooniseid nr 2 ja 3 on näha, et nendel toodud kaablikoridor ei ühti joonisel nr 5 toodud kaablikoridoriga. Kuna EMP koos MH aruandega on avalikul väljapanekul, siis Tuuletraal OÜ poolt 08.03.2020 saadeti Rahandusministeeriumile kaks kaablikoridore puudutavat ettepanekut Eesti mereala planeeringule. Rahandusministeerium ei arvestanud kummagi ettepanekuga. Ettepanek nr 1 TT on valmis koostööks Easternlightestonia OÜ valguskaabli projektiga ja paigutab elektrikaabli 90 m kaugusele optilisest kaablist. Kanda adekvaatselt Eesti mereala planeeringu teksti, skeemidele ja veebirakendusse Eesti-TT-Läti rahvusvahelise avamere elektrivõrgu koordinaadid, vastavalt koordinaatide tabelile (kirjas lk 1) ja skeemile: Eesti-TT-Läti rahvusvahelise avamerevõrgu elektrikaabli trass ja liitumisalajaam (kirjas lk 2). Ettepanek nr 2 Kanda Easternlightestonia OÜ valguskaabli kavandatud koordinaadid (vt TTJA avalik register 16-7/18-1251) adekvaatselt Eesti mereala planeeringu teksti, skeemidele ja veebirakendusse. 3.4 PMP ja EMP tingimustega arvestamine KMH-s 19 Loamenetluse/KMH tasandil tuulikute ja vesiviljeluse kavandamisel ning tehnoloogiliste lahenduste üle otsustamisel tuleb arvestada: 1. Peatükis 3.1 toodud võrdluse alusel kokkusobivateks üksteist täiendavateks tegevusteks meretuuleparkides on elektritootmine ja vesiviljelus. Eesti merealal on suur potentsiaal söödava rannakarbi kasvatamiseks. Tuulikute vundamendid on karpidele sobiv kasvukeskkond ja pakuvad soodsaid lahendusi farmiliinide kinnitamiseks  TT tuulepargi projektis on kavandatud tegevusteks elektritootmine ja vesiviljelus. 2. Tuuleenergeetika aladel on eelistatud karbi- ja/või vetikakasvatus, et leevendada tuuleenergeetika negatiivset keskkonnamõju.  TT tuulepargi projektis on kavandatud tegevusteks elektritootmine ja karbikasvatus. KMH töögruppi kuuluvad merepõhja elustiku ja rannakarbi kasvatuse eksperdid (vt ptk 7). Kavandatud on Karbikasvatuse mõjude uuring koos leevendavate meetmete esitamisega (ptk 5.2.2: uuring nr 7). 3. Tuulikute paigutamisel tuleb täpsustada vaatekoridoride paiknemist ja ulatust tehes koostööd omavalitsusega. Teostada visualiseering lähtuvalt tuulikute kõrgusest ja paigutusest, arvestades vaatekoridori säilitamise vajadusega.  KMH protsessis tehakse Merealaplaneeringu eelnõuga määratud arendusala ümberringsetest vaatepunktidest vaatekoridoride määramine ja visuaalse mõju analüüs (ptk 5.2.2, uuring nr 17). Uuring teostatakse koostöös Ruhnu, Saaremaa, Lääneranna ja Kihnu omavalitsustega. KMH töögruppi kuulub visuaalse mõjuga tegelev ekspert (vt ptk 7). 4. Teha koostööd piirkonnas samal ajal loamenetluses olevate arendustega.  Koostöö raames on valminud ptk 2.2.3 joonisel nr 2 toodud EE-TT-LV kaablitrassi (Läti lõik täpsustub) lahend. 5. Hinnata müraga seonduvaid mõjusid. Vajadusel viia läbi müra modelleerimised ja arvestada modelleerimisel ka teiste piirkonnas asuvate või planeeritavate tuuleparkidega.  KMH töögruppi kuulub müra, vibratsiooni uuringute ekspert (vt ptk 7). Tehakse müra uuring, kus käsitletakse ka infraheli ja vibratsiooni mõjusid. (ptk 5.2.2: nr 14). 6. Hinnata mõju kalade ning hüljeste elukeskkonnale, sh kalakoelmutele ja vajadusel võtta kasutusele vajalikud keskkonnameetmed. Ehitusaegsete mõjude leevendamiseks tuleb seada tingimus, et mürarikkad tegevused (nt tuulikuvundamentide paigutamine) ei toimuks kalade kudeajal ja -piirkonnas, mil piiratud alale on kogunenud palju kalu.  KMH töögruppi kuuluvad kalastiku ja hüljeste eksperdid. (vt ptk 7). Tehakse uuringud nr 11, 12, 13 (vt ptk 5.2.2).  Traalipüügi korraldus TT tuulepargi alal on toodud peatükis 2.2.4 Traalpüügi korraldus ja karbikasvatus tuulepargialal ning joonisel nr 4. 7. KMH raames hinnatakse ehitustööde aegseid mõjusid (kalastikule/kalandusele, linnustikule, laevaliiklusele jne), sh maismaal toimuvate tegevuste mõju (tuulikute ja vundamentide transport sadamasse ja sealt merealale, kaablite paigaldamine, alajaama rajamine), opereerimise aegseid mõjusid (sh hooldustööd, meresõiduohutus) ning töötatakse välja asjakohased leevendavad meetmed. Tuulikupargi rajamisel tuleb valida parim võimalik realistlik lahendus, sh tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele (sh elektriväli kaablite kohal merepõhjas peab olema negatiivse mõjuta - nullilähedane); hinnatakse sotsiaalmajanduslikke mõjusid (sh kalandusele) ja nähakse ette vajalikud leevendavad meetmed (PMP). 20   KMH töögruppi kuuluvad geoloogia, merepõhja elustiku, kalastiku, linnustiku, sotsiaalmajanduslike mõjude eksperdid (vt ptk 7). Kavandatud on uuringud nr 2, 3, 4, 5, 6, 8, 10, 11, 12, 13, 16 (vt ptk 5.2.2). 8. Karbi või vetikakasvatuste korral tuleb hinnata mõju kalakoelmutele ja kalastikule laiemalt, määratleda vajadusel leevendavad keskkonnameetmed.  KMH töögruppi kuuluvad rannakarbi kasvatuse ja kalastiku eksperdid (vt ptk 7). Kavandatud on uuringud nr 7 ja 11 (vt ptk 5.2.2). 9. Koostöös nahkhiirte eksperdiga täpsustada mõjusid nahkhiirtele kavandatava tegevuse mahu, täpse asukoha ja tehnilise lahenduse valguses. Vajadusel, tuleb viia läbi uuringud ja seada keskkonnameetmed  KMH töögruppi kuulub nahkhiirte ekspert (vt ptk 7). 10. Hinnata heljumi levikut ehitustööde ajal (võimalik mõju elupaikadele, taimedele).  Tehakse uuring Lainetuse, hoovuste ja ehitusaegse heljumi leviku modelleerimine (vt ptk 5.2.2: nr 4). 11. Seada tingimused tuulikute lammutamiseks, sh kaaludes tuulikute vundamentide eemaldamisega kaasnevat täiendavat kahju põhjaelustiku biotoopidele.  Tehakse uuring nr 23 (vt ptk 5.2.2). 12. Riigikaitselise õhuseire töövõime tagamiseks teha koostööd Kaitseministeeriumiga. navigatsioonisüsteemide häiringute vältimiseks teha koostööd Lennuametiga.  Tehakse uuring nr 9, 20 (vt ptk 5.2.2). 13. Piirnemisel veeliiklusalaga täpsustada meresõiduohutuse tagamiseks vajaliku puhvertsooni laius koostöös Veeteede Ametiga põhinedes ajakohastele andmetele. 14. Kattumisel kultuuriväärtuslike objektidega täpsustada koostoimimine koostöös Muinsuskaitseametiga.  KMH töögruppi kuuluvad veealuse kultuuripärandi ja merepõhja mõõdistus (soneerimine) allvee-uuringu eksperdid (vt ptk 7). Tehakse uuring nr 1b (vt ptk 5.2.2). 15. Selgitada välja ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektide leidumise tõenäosus koostöös Kaitseministeeriumiga.  Tehakse uuring nr 1a (vt ptk 5.2.2). 16. Tuuleparkide rajamisel tuleb hoonestusloa tasandil hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat mõju, sh koosmõjus kaablite rajamisest tulenevat mõju. 17. Tuuleparkide arendamisel hoonestusloa staadiumis võib leida kaablite paigaldamiseks alternatiivse asukoha, kui sellega ei kaasne olulist negatiivset mõju elusloodusele. Kaablikoridori rajamine alternatiivses asukohas ei nõua uue planeeringu läbiviimist, kui järgitakse käesoleva planeeringuga seatud tingimusi ja välditakse olulist mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele. 18. Kavandatavad merekaablid tuleb ranniku madalveelises piirkonnas selliselt kaitsta, et jää ei saaks kaablit lõhkuda. Rajatised peavad arvestama jääoludest tuleneva riskiga ja olema vastupidavad.  Tehakse uuringud nr 3 ja 5 (vt ptk 5.2.2). 19. Karbi- ja vetikakasvatuse kavandamisel kaablikoridori tuleb tagada kaabli kahjustamisega seotud riskide vältimine. 20. EMP-s on toodud, et kavandatud toodetava elektrienergia ülekandmiseks luuakse energiataristu, mis on ühendatud lühemat võimalikku teekonda pidi maismaa elektrienergia ülekandevõrguga. Merealade energiavõrgu rajamine lahendatakse eraldiseisvalt. Sellisel juhul on võimalik kasutada planeeritud tuuleenergia tootmisalade tuuleressursi kogu ala ulatuses. Pikemas perspektiivis võivad osutuda tõenäoliseks ka nn võrguvälised, off-grid lahendused (nt vesinikutehnoloogia).  Tehakse uuringud nr 18, 21, 22 ja 24 (vt ptk 5.2.2). 21 4. Kavandatava tegevuse ja alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatav keskkond ning võimalik keskkonnamõju 4.1 Meteoroloogilised ja hüdrodünaamilised tingimused Alljärgnev lühiülevaade on koostatud avalikustamisel oleva EMP MH aruande Liivi lahte ja tuuleparkide mõjusid käsitlevate hinnangute põhjal. 4.1.1 Tuul Paiknedes Läänemere rannikul intensiivse tsüklonaalse tegevuse piirkonnas on Eestis head tingimused tuuleenergia arendamiseks. Tugevamad tuuled puhuvad rannikualadel, eriti Lääne- Eestis ja saartel. Lääne-Eesti saarestikus ja lagedatel rannikualadel ulatub aasta keskmine tuule kiirus 10 meetri kõrgusel maapinnast kuni 7 m/s, Loode- ja Põhja-Eestis 5-6 m/s. Maapinnast 50 m kõrgusel sõltub tuule kiirus eeskätt kaugusest rannikust Läänemerega piirnevatel aladel on aasta keskmine tuule kiirus kuni 9 m/s, Liivi ja Soome lahe kohal 7-8 m/s. Sisemaal jääb keskmine tuule kiirus enamasti 4-5 m/s vahemikku. Liivi lahe avatud keskosas on aasta keskmine tuule kiirus 8–8,5 m/s, puhangud 26–28 m/s. Avamerel ja tuultele avatud rannikutel esineb keskmiselt kuni 40 tormipäeva aastas. Pikaajaline keskmine tuuleenergia (energiatihedus, W/m2)* on 150 m kõrgusel Liivi lahe keskosas keskmiselt 700– 780 W/m2. * Keskmine energiatihedus (W/m2) näitab tuulest põhjustatud energia hulka ühe m2 kohta. Sellest nn klimaatilisest ressursist on kasutatav vaid osa. Kasutatav energiahulk sõltub aerodünaamikaseadusest, elektrituuliku tehnilisest lahendusest, tuuliku püstitamisel kehtestatud piirangutest (kaitsealad, asustus, elektrivõrgu iseloom jne.) ja muudest teguritest. Eesti mereala planeeringus on toodud, et kõige tugevamat lokaalset mõju avaldavad tuulele (kiirus, turbulentsus, suund, õhukihtide segunemine aluspinnalähedases kihis) ulatuslikud tuulikupargid. Kuid nende mõju hääbub sõltuvalt rajatava tuulikupargi konfiguratsioonist 7–9 km jooksul äärmisest tuulikust arvestades. Ka tuulikupargi sees ei kahane tuule kiirus enam kui 20% (vahetult tuuliku tiiviku taga u 100 m ulatuses kuni 50%). Tuule omaduste muutus tuulepargis on ebaoluline keskmise tuule kiiruse juures 0–4 m/s ja kiirustel üle 12 m/s, muutused on kõige suuremad kiirustel 7–10 m/s (vahetult tuuliku tiiviku taga), kuid tuulikute omavahelisest vajalikust vahekaugusest tulenevalt (vahekaugus minimaalselt > 4 tiiviku diameetrit, enamasti 6–8 tiiviku diameetrit) ei kahane ka tuulepargi sees tuule kiirus sedavõrd, et see mõjutaks oluliselt õhu liikumist või saasteainete levikut ja sadenemist. Tuule kiiruse jt omaduste taastumine toimub üldise piirkondliku õhurõhugradiendi tõttu ja väga piiratud ala (mõned kilomeetrid) ning aja (mõned kuni kümned minutid) jooksul. Alljärgneval joonisel nr 6. on esitatud tuulepargialal tuule statistilised parameetrid kõrgustel 100/150/200 m üle merepinna. 22  N58.1 Aasta Esinemissageduse Kiiruse roos (%) Energia roos (%) E2 keskmine roos (%) 3.3 tuulekiirus (m/s) 200 m 9.75 150 m 9.57 100 m 9.18 Joonis nr 6. Asukohas N58.1, E23.3 tuule statistilised parameetrid Andmete allikas: “Global Wind Atlas 3.0, a free, web-based application developed, owned and operated by the Technical University of Denmark (DTU). The Global Wind Atlas 3.0 is released in partnership with the World Bank Group, utilizing data provided by Vortex, using funding provided by the Energy Sector Management Assistance Program (ESMAP). For additional information: https://globalwindatlas.info” Mereala ruumilise planeeringu käigus kavandatavad tegevused ei ole ükski piirkondlikku tuulekliimat mõjutada suutva ulatusega ja ei avalda üleriigilist või riikide ülest mõju õhu- ning saasteainete levikule. Aastakeskmine tuulekiirus 150 m kõrgusel on toodud joonisel nr 7. 23 Joonis nr 7. Aastakeskmine tuulekiirus kõrgusel 150 m üle mere-/maapinna. Kaardi allikas: “Global Wind Atlas 3.0, a free, web-based application developed, owned and operated by the Technical University of Denmark (DTU). The Global Wind Atlas 3.0 is released in partnership with the World Bank Group, utilizing data provided by Vortex, using funding provided by the Energy Sector Management Assistance Program (ESMAP). For additional information: https://globalwindatlas.info” 4.1.2 Lainetus ja hoovused Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Lainekõrgus on enamasti 1–2 m, avamerel on lainekõrgus tormi ajal 5–6 m, erakordse läänetormi ajal kuni 10 m. Lainekõrgus ulatub Soome lahes 6 ja Liivi lahes 3– 4 meetrini. Iseloomulikuks hoovuse kiiruseks Eesti mereala pinnakihis on 10 –20 cm/s. Samas on hoovused väga muutlikud ja sõltuvad suurel määral lokaalsest tuulest. Muutlikkuses on domineerivateks inertsperiood, Läänemere omavõnkumistega seotud periood ja mesomastaapsed protsessid (sünoptiline mastaap). 24 Avamere rajatised, sh tuulikud, kui vette asetatud takistused mõjutavad otseselt lainetust, hoovusi ja segunemist vahetult nende ümbruses. Olenevalt nt tuulikute paiknemisest ja tuulepargi suurusest võivad need mõjud ulatuda ka teatud kaugusele tuulepargi aladest. Tuulikud mõjutavad ka tuuletingimusi tuulikute vahetuses läheduses ja teatud vahemaa taha allatuult, mis omakorda põhjustavad muutusi lainetuse, hoovuste ja segunemise tingimustes tuulikutest allatuult. Eesti mereala planeeringus on toodud, et tuulikute mõju vee voolule ja hoovustele on seniste uurimuste põhjal peetud siiski väheoluliseks ja lokaalseks. Planeeringulahendusega kavandatavad tegevused ei avalda olulist mõju lainetusele ja hoovustele, mõjud jäävad rajatiste korral pigem lokaalseks. 4.1.3 Jääolud ja jääriski hinnang Kasutatud on Rahandusministeeriumi veebilehelt „Mereala planeeringu alusuuring: jääolude analüüs ja kaartide koostamine“ Liivi lahe jääolusid käsitlevat materjali: https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/mrp_jaaolud_fina l.pdf Karmidel talvedel (nt 2010/2011) on jääga kaetud kogu Eesti mereala. Triivjää esineb peamiselt piirkondades, kus jääkatte kestvus on keskmiselt lühem – Soome lahe lääne- ja keskosa, Liivi lahe avaosa ning Saaremaa läänerannik. Antud piirkondades on meri sügavam ja rannajoon ei võimalda jääkattel püsivalt kinnituda. Jääolude analüüsimisel MRP protsessi kontekstis tuleks arvestada ekstreemseid jää olusid (mitte ainult keskmiseid). Ekstreemsed/karmid talved esinevad Eesti tingimustes keskmiselt 1- 2 korda 10 aasta jooksul ja siis on kogu Eesti mereala on jääga kaetud vähemalt 30 päeva Liivi lahe avaosa iseloomustavad dünaamilised jääolud (0.02-0.045 m/s) ja lühem jääkatte kestus (keskmiselt alla 60 päeva). Karmidel talvedel võib kogu laht olla jääga kaetud 3 kuud ja rüsisid võib esineda kogu Liivi lahe avaosal. Jää triivi poolt kahju tekitamine statsionaarsetele avamere rajatistele on kõige tõenäolisem Soome lahe lääne- ja keskosas ning Liivi lahe avaosas. Potentsiaalne triivjää tekitatav kahju sõltub iga konkreetse rajatise konstruktsioonist. Jääkatte tekkimise ja rüsijää liikumisega seoses on vajalik ka kavandatavad merekaablid kindlasti ranniku madalaveelises piirkonnas selliselt kaitsta, et jää ei saaks kaablit lõhkuda. Seega tuleb kavandavate tegevuste projekti tasandil hinnata, kuidas kavandatav tegevus koosmõjus teiste sarnaste arendustegevustega avaldab mõju jääkatte muutustele ja merejää liikuvusele. Samuti tuleb selgitada kuidas jää esinemise perioodil avaldavad mõju jäämurdmisetöödega seotud tegevused. Soome lahe lääne- ja keskosas ning Liivi lahe avaosas on oluliseks merelisi tegevusi takistavaks teguriks triivjää ja sellest põhjustatud potentsiaalsed kahjud avamere ja rannikurajatistele. Antud piirkondades võivad kümnete ruutkilomeetrite suurused jääväljad triivida 48 tunni jooksul 30-40 km liikudes kiirusega 0.23 m/s. 25 Erinevate asjaolude – tuule ja hoovuse kiirus, jää ruumilise jaotuse, jää vaba triiv - kokkulangemisel võib triivjää põhjustada olulisi kahjustusi avamere rajatistele ja raskendada laevade navigatsiooni. 4.1.4 Kliimamuutustega kohanemine KMH aruande koostamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele ning kliimamuutustest tingitud mõjusid kavandatavale tegevusele, arvestades Eesti tuleviku kliimastsenaariume aastani 2100. Kliimastsenaariumid on leitavad Keskkonnaministeeriumi veebilehel: https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf. (30.04.2020) ja Kliimamuutustega kohanemise arengukava veebilehel: https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti-tegevused/kliimamuutustega- kohanemise-arengukava Eesti kliima 2100, tuul ja tormid (30.04.2020) teavest on esitatud meretuuleparke otseselt mõjutavad arengud:  Tuule keskmise kiiruse kasvu on Läänemerel oodata ennekõike talvel ja osaliselt kevadel. Kasvu tõenäoline vahemik on 3-18%. Tormituuli ja üldist tuulerežiimi muutust peetakse Euroopas üheks suurimaks probleemiks.  Ekstreemsed tuulekiirused kujutavad ohtu inimestele, mere- ja lennuliiklusele, transpordile ning infrastruktuurile, põhjustades peamiselt metsamurde ja elektrikatkestusi, kahjustades vara ja tuues kaasa surmajuhtumeid. Talvel võivad tormituuled põhjustada rannikualadele rüsijää teket.  Kasvanud aasta keskmine tuulekiirus võimaldab kodumaisest tuuleenergia ressursist rohkem tulu saada. Eesti kliima 2100, meretase ning jää- ja lumikate (30.04.2020) teavest on esitatud meretuuleparke otseselt mõjutavad arengud:  Merevee taseme tõus on globaalselt üks olulisemaid kliimamuutusega kaasnevaid mõjureid, suurendades üleujutusohtu paljudes rannikupiirkondades.  Eesti läänerannikul asendub pikaajaline, jääajajärgsest kerkest tingitud suhteline meretaseme languse trend sel sajandil tõusutrendiga, mis võib 21. sajandi lõpuks tähendada keskmise meretaseme tõusu Eesti rannikutel ligi 40-60 cm. Keskmine maailmamere taseme tõus on aastaks 2100 52-98 cm. Läänemere jääga kaetus langeb oluliselt aastaks 2040, mil Soome lahe rannikualad, Väinameri ja Liivi laht on endiselt jääs, kuid jää paksus on kahanenud kaks kuni kolm korda. 2080. aastate tüüpilisel talvel on aga enamus Läänemerest jäävaba. Jää tekib ainult Botnia lahel paksusega 30-40 cm ja Soome lahe kirdeosas paksusega 0-10 cm 4.1.5 Vee kvaliteet Rannikumere seisundi hinnangut antakse vastavalt veeseaduses ja veepoliitika raamdirektiivis 2000/60/EÜ ette nähtud seisundi kirjeldamise plokkidele ja kvaliteedielemen- 26 tidele. Koondseisund koosneb kahest osast – ökoloogiline seisund (ÖSE) ja keemiline seisund (KESE). Sõltuvalt inimmõju ulatusest hinnatakse pinnaveekogumite ökoloogilist seisundit (sh rannikuveekogumite seisundit) 5-astmelises skaalas: väga heast, mille puhul inimtegevusest tulenevaid muutusi pole või need on tühised, kuni väga halva seisundini (bioloogilised näitajad kalduvad väga tugevasti kõrvale referentstingimustest või elustik puudub). Veekogumi keemilist seisundit hinnatakse 2-astmelises skaalas: hea – prioriteetsete saasteainete sisaldus on madalam kui ökoloogilise kvaliteedistandardina kehtestatud piirväärtus; halb – prioriteetse aine sisaldus on üle kvaliteedistandardi normi. Pinnaveekogumi seisundi hindamisel kasutatakse riikliku keskkonnaseire programmi raames kogutavat infot, veekasutuse aruannetest laekuvat infot, modelleerimist ja muud kättesaadavat infot. 2017. aasta seireandmete põhjal oli Liivi lahe rannikuvee koond- ja ökoloogiline seisund kesine*. *kesine – inimtegevusest tulenevad bioloogiliste näitajate muutused on võrreldes referentsveekoguga mõõdukad (suuremad kui heas seisundis veekogus), veekogu võib mõjutada nt maaparandus või esineda tõkestusrajatisi. Allikaks on Keskkonnaagentuuri veebileht: https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/meri/rannikuveekogumite- seisund EMP MH aruandes lk 34 on toodud, et mõju veekvaliteedile on tuulepargi ja kaablitrassi rajamise faasis negatiivne, kuid väheoluline, sest mõju on lühiajaline ja lokaalne ning võrreldes loodusliku muutlikkusega ja muude inimtegevuse mõjudega väike. Vetika- ja karbikasvatuse arendamisel on potentsiaal toetada merekeskkonna hea seisundi saavutamist ja säilitamist, kuna aitab kaasa toitainete väljaviimisele merekeskkonnast. 4.2 Mõjutatavad keskkonnaelemendid, eeldatavad mõjualad ja -allikad ning tegevused 4.2.1 Mõjuala suurus TT meretuulepark asub Liivi lahe põhjapoolses osas. Meretuulepargi ala suurus on ca 100-300 km2. Peatükis 2.2.3 Trassid ja liikluskorraldus joonisel nr 3 on näidatud TT tuulepargi, eeltavate trasside, hooldussadama ja laevateede (sh võimalikud installeerimissadamad koos laevateedega nendesse) ning visuaallennuliinide asukohad. Need kõik koos lähialadega moodustavadki võimalike otseste mõjude väljundala, kus eeldatavalt on võimalik olulise mõju teke. KeHJS § 5. sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 27 KMH programmi peatüki 4.4 Eeldatavad keskkonnamõjud ja nende KMH-s väljaselgitamine tabelis 3 on erinevate keskkonnaelementide käsitluste juures toodud olulised mõjualade ulatused. Tabelis 3 toodud mõjualade suurused võivad täpsustuda KMH protsessi käigus, kui KMH protsessi on lülitunud kõik eksperdid, tehtud kõik kavandatud uuringud, hinnangud ning analüüsid. 4.2.2 Mõju suurust mõjutavad tegevused ja mõjuallikad Tuulepargi ja karbikasvatuse rajamisega kaasneva mõju suurust mõjutavad tegevused ja olukorrad: 1. Mõju suurus oleneb:  Tuulikute arvust.  Tuuliku tüübist ja ta vundamendi tüübist ning kui sügavale vundament rajatakse.  Läbiviimise ajast.  Läbiviimise logistilistest lahenditest  Kasutatud tehnoloogiast, tehnikast ja materjalidest.  Meteoroloogilistest tingimustest. Tuulepargi ja karbikasvatuse opereerimisega sh hooldusega kaasnevad keskkonda mõjutavad tegevused: 1. Töökorraldus. 2. Kliimamuutustega kohanemine. 3. Võimalike avariiriskide minimeerimine. 4. Majanduslikud arengud (Euroopas, Eestis,). 5. Sotsiaal-majanduslikud mõjud (piirkonna areng, tööhõive, inimese tervis ja heaolu). Kavandatu rakendumisel TT tuulepargi mõjurid majandusele: 1. Hoonestustasu aastas. 2. Euroopa Liidu taastuvenergia koostöömehhanismide kaudu teenitav taastuvenergia tulu aastas. 3. Taastuvenergia toodang aastas. 4. Kasvuhoone gaaside vähenemine aastas. 5. Töökohad. Kavandatud tegevuse realiseerumisel tekib kohapealseid töökohti, kes tegelevad tuulepargi ja karbikasvatuse opereerimise ning hooldus ja järelevalve tegevusega. Töökohti tekib ka tuulikute ja ehitusmaterjalide transpordiga (nii logistikakorraldamine kui elluviimine), tuulikute vundamentide rajamine ja püstitamine (ehitustööd). Lisatöökohti on vaja jäätõrje läbiviimisel ja jääriskide minimeerimisel. Tuulepargi lammutusega kaasnevad mõjud olenevad kõige rohkem elektrituulikute vundamendi tüübist ja kui sügavale ulatuvate vundamentidega on tegemist. 28 4.2.3 Natura hindamine Otsene kontakt Natura 2000 võrgustiku alaga on Virtsus merekaabli/vesinikujuhtme liitumisalas maismaale elektriülekande teostusel (vt joonis 6). EMP MH aruande peatükis 4.3 Natura 200 hindamine on toodud, et Virtsu kulgev kaablikoridor läbib Väinamere loodusala (EE0040002) ja linnuala (EE0040001) meres ca 5 km pikkusel lõigul ning lisaks kulgeb ka väikeses ulatuses maismaal (laiud, rannik). Kaablikoridori teele ei jää ühegi loodusala kaitse- eesmärgiks oleva liigi registreeritud leiukohta ega kaitstavaid merelisi elupaiku. Samas läbib koridor loodusalal rannikuga seotud elupaiku (EMP MH aruande eelnõu joonis 4.3-3), mille osas ei saa ebasoodsa mõju (nt pindala vähenemine) esinemist välistada. EMP MH aruande eelnõu joonisele 4.3-3 on märgitud ka merekaabli koridor, kus koridori on nihutatud selliselt, et see ei kahjustaks rannikuga seotud elupaikku. TT tuulepargi piirkonnas asuvad Natura 2000 võrgustiku alad on toodud joonisel nr 6. TT tuulepargile lähim Natura 2000 võrgustiku ala on TT tuulepargist itta jääv ca 22 km kaugusel asuv Pärnu lahe linnuala (EE0040346). Lähim loodusala on ka itta jääv Kihnu loodusala (EE0040313). Kõik ülejäänud Natura 2000 võrgustiku alad on oluliselt kaugemal. Pärnu lahe linnuala kuulub Natura 2000 võrgustiku linnualana. Kinnitati 30.04.2004. Linnuala veeosa pindala on 105718,8 ha ja maismaa pindala 3839,4 ha. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks Pärnu lahe linnualal on liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). https://www.riigiteataja.ee/akt/13175848 Senise KMH programmi koostamise aluseks olnud informatsiooni põhjal, mis olulises osas toetub EPP MH aruande ptk 4.3 Natura 2000 hindamine puudub alus eeldada, et kavandatud tegevusega võiks kaasneda sellist negatiivset mõju või selle ohtu, mis ohustaks Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ja kaitse eesmärke. Kuna KMH protsessis lisandub senisele informatsioonile oluliselt rohkem informatsiooni kavandatu mõjude kohta, siis on adekvaatne ja ka ettevaatusprintsiibist lähtudes vajalik seda kõike arvestada. Seega KMH aruandes tuleb teha Natura 2000 eelhindamine ja vajadusel asjakohane Natura 2000 hindamine. 29 Natura 2000 hindamist puudutava otsuse tegemiseks (eelhindamine või on vajalik asjakohane) on vaja teada kõigi tehtavate uuringute tulemusi koos KMH protsessis osalevate ekspertide hinnangute ja analüüsidega, mida KMH programmis ei ole lihtsalt võimalik teha. KMH aruande eraldi peatükis tehtava Natura hindamise läbiviimisel kasutatakse juhendmaterjalina Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis (Koostanud A. Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013). Natura hindamisel arvestatakse ka 17.09.2013 (Tallinn, Narva mnt 7a) Natura koolitusel esitatut. KMH töögrupist osales koolitusel K-A. Parksepp. 4.2.4 Piiriülene keskkonnamõju Vabariigi Valitsuse korralduses nr 313 19.12.2019 on toodud, et kuna taotleja kaalub meretuulepargi liitumise küsimuses koostöövõimalusi ka võimaliku täiendava Eesti-Läti vahelise elektriühendusega, võib kaasneda kavandatava tegevusega oluline piiriülene keskkonnamõju. Sellest tulenevalt peab keskkonnamõju hindamisel lähtuma lisaks KeHJS-le ka piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist (Espoo konventsioon) ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelisest riigipiire ületava keskkonnamõju hindamise kokkuleppest. Vastavalt KeHJS § 30 lõikele 3 Keskkonnaministeerium teavitas koostöös TTJA-ga 7.02.2020 kahest Liivi lahe meretuulepargi projekti (Tuuletraal OÜ ning Eesti Energia AS) KMH-dest naaberriike (Rootsi, Soome, Läti, Leedu). Riikide tagasisidet (soovi kohta KMH-des osaleda) oodati 27.03.2020.  Rootsi on saatnud vastuse Tuuletraal OÜ projekti kohta – ei soovita KMH-s osaleda.  Leedu on vastanud üksnes Eesti Energia projekti kohta – ei soovita osaleda. Küll soovitakse olla teavitatud projekti edasistest arengutest, sh ingliskeelsest KMH aruande kokkuvõttest.  Soome on vastanud mõlema projekti kohta – ei soovita osaleda. Küll on Soome märkinud, et võimaliku ebasoodsa negatiivse mõju korral võidakse seda ikkagi teha – sellega tuleb siis arvestada edasistes KMH menetlustes (nt kui uuringute tulemused sellisele võimalusele viitavad.  Läti on vastanud ühe kirjaga mõlemale – soovitakse osaleda mõlema projekti KMH-s Läti on eraldi loetlenud KMH-des käsitlemist vajavad asjaolud (Eesti teadete avalikustamise käigus asutustelt ning huvirühmadelt saadud tagasiside). Samuti soovitakse vastavat kaardimaterjali. Edasistes menetlusetappides tuleb arvestada ka Läti kirjeldatud ajaraamistikuga ning piiriüleste materjalide tõlkimise vajadusega. Eesti mereala planeeringus on toodud, et otsest piiriülest mõju mereala planeeringuga ei kaasne. Samas kui kavandatavad tuulepargialad soovitakse tulevikus kaabli abil ühendada välismaaga (Läti, Soome või Rootsi), võib see tegevus kaasa tuua piiriülese mõju esinemise. 4.2.5 Meretuuleparkide koosmõju Koostatud Eesti mereala planeeringu (EMP) avalikustamisel olevate materjalide põhjal. 30 Merealade planeeringus on toodud, et planeeringulahenduse fookusest tulenevalt ilmnevad koondmõjud eelkõige piirkondades, kus on kavandatud uusi merekasutusviise. Üheks olulisemaks mõjude koondumiskohtadeks on tuuleenergeetika ala nr 1 Liivi lahes. Põhjuseks on see, et Liivi ja Riia lahtede piirkondades on tuuleenergeetika alasid planeeritud ka Pärnu mereala planeeringu ning Läti mereala planeeringuga. Lisaks on esitatud hoonestusloa taotlused Liivi lahe tuulepargi ja Tuuletraali tuulepargi rajamiseks. . Joonis nr 8. Tuuletraal esialgne tuulepargiala on punaselt viirutatud Läti tuulepargialast loodesse jääv ruudukujuline hall viirutatud hoonestusloa taotluse ala. Allikas: avalikul väljapanekul oleva EMP MH aruande eelnõu Joonis 4.8-1. Kogu merealale planeeritud tuuleenergia alad ja tuuleparkide rajamiseks algatatud hoonestusloa taotlused. Alade maksimaalsel realiseerumisel oleks tegemist suuremahulise tuuleenergeetika tootmisalaga, mis nõuab väga head tuuleressurssi. Eelnevast tulenevalt otsustati vähendada tuule-energeetika ala nr 1. Tuuleala vähendamine omab negatiivset majandusmõju, samuti halvendab pisut kliima-eesmärkide täitmise võimalusi. Antud juhul tuleb olulisemaks pidada siiski vajadust leevendada linnustikule avalduvaid mõjusid. Kuna tegemist on ühte piirkonda koondunud mahuka tuuleenergeetika alaga, võib pidada ala vähendamist ka majandusmõjude osas mitte tugevaks negatiivseks mõjuks, kuna see aitab vältida tuuleressursi ületarbimist. 4.2.6 Tuuleparkide kumulatiivsed mõjud Liivi lahes Looduskeskkonnale võivad kumulatiivsed mõjud kaasneda mereala piirkonnas, kus näiteks lähestikku kavandatakse mitmeid suuremahulisi tegevusi. Üheks suurimaks ohuks on kindlasti linnustikule kui ka teistele liikidele ning mereelupaikadele ja sealsele elustikule üheaegne 31 suurte tuuleparkide ehitustegevus. Eelkõige võivad mõjud kuhjuda Liivi lahes, kuhu näeb käesolev mereala planeering ette tuuleenergeetika ala nr 1. Nimetatud ala lähedal paiknevad lisaks Pärnu (joonisel nr 11: EE) ja Läti mereala planeeringuga (joonisel nr 11: E5 Latvia) ette nähtud tuuleenergeetika alad ning samuti mitmed praeguseks algatatud hoonestusloa taotlused tuuleparkide rajamiseks. Joonisel nr 2 ja 3 on mereala planeeringu tuuleenergeetika ala nr 1 jaotatud neljaks hoonestusloa taotluseks, mis jäävad Tuuletraali alast lõunasse. Delfi Ärilehe 19.05.2020 artiklis on toodud, et Utilitas tahab rajada Läänemerre kuus võimast meretuuleparki (vt joonis nr 2). Artikli järgi Utilitas esitas 28.04.2020 Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) hoonestusloa taotlused kuue meretuulepargi rajamiseks Läänemerre. Neist neli meretuuleparki – Saare-Liivi 1, Saare-Liivi 2, Saare-Liivi 3 ja Saare- Liivi 4 – on plaanitud Liivi lahte Ruhnu saarest 11 kuni 16 kilomeetri kaugusele loodesse või põhja. Kaks meretuuleparki (Sõrve 1 ja Sõrve 2) kavatsetakse rajada Saaremaa edelaosas asuvast Sõrve poolsaarest läände. Need kuus meretuuleparki planeeritakse rajada praegu pooleli oleva merealade planeeringu kohaselt tuuleenergeetika arendusaladele. Artiklis on toodud, et 25.05.2017 algatatud üleriigiline merealade teema planeering ei ole veel kinnitatud ning võib lõpliku kuju ja kinnituse saada järgmise aasta kevadeks. Rene Tammisti kinnitusel on ettevõte arvestanud sellega, et planeeringut pole veel kinnitatud ja seetõttu võivad tulla veel muudatused nii arendusalaks võimalikes alades kui ka Utilitase poolt esitatud hoonestusloa taotlustes. Seepärast taotlebki ettevõte praegu, et meretuuleparkide hoonestuslubade kehtivus oleks esialgu üks aasta pärast praegu käimasoleva mereala teemaplaneeringu kehtestamisest. Sellist võimalust lubab ka seadus. „Pärast nimetatud planeeringu kehtestamist soovib Utilitas hoonestusloa kehtivusaega pikendada veel 50 aasta võrra,” lisas Tammist. https://arileht.delfi.ee/news/uudised/enneolematult-suured-plaanid-utilitas-tahab-rajada- laanemerre-kuus-voimast-meretuuleparki?id=89896013 Kavandatavast TT tuulepargist kagusse ca 30 km kaugusele jääb kavandatav Liivi lahe tuulepark (vt joonis nr 2). Kuna mõlemad tuulepargid on suured siis on võimalik mõnede selliste kumulatiivsete mõjude: nt hülged, linnud, nahkhiired, kalastik mõjude tekkeks, mis koondmõjuna on olulised eelnimetatud keskkonnaelementidele. KMH protsessis on Liivi lahe tuulepargi KMH koostajad jõudnud KMH programmi avalikustamiseni. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) teatas Ametlikud Teadaanded 11.03.2020 Liivi lahe tuulepargi KMH programmi avalikustamisest. Tuulepargi koguvõimsuseks on kavandatud 1000 MW ning see koosneks kuni 160 tuulikust, tuulemõõdumastist, merel paiknevatest alajaamadest ning nendesse ühendatud elektrikaablitest ja elektri ülekandesüsteemist kuni maismaal paiknevasse liitumispunkti (põhivõrgu alajaama). Kuna tuulikuid planeeritakse Läti rannikust 2,6 meremiili kaugusele, võib kaasneda kavandatava tegevusega oluline piiriülene keskkonnamõju. KMH osapooled:  Arendaja(d) on Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood: 10421629) (aadress Harju maakond, Tallinn, Lelle tn 22, 11318, kontaktisik Oliver Zereen, e-post [email protected], telefon +372 465 2222) 32   Otsustaja on Vabariigi Valitsus ning menetluse viib läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (kontaktisik Liis Piper, e-post [email protected], telefon +372 667 2151)  KMH läbiviijaks on Skepast&Puhkim OÜ (registrikood: 11255795) juhtekspert Hendrik Puhkim isikus, kontaktandmed: [email protected], telefon +372 698 8365. KMH programmiga oli võimalik eelnevalt tutvuda avaliku väljapaneku jooksul 12.03.2020- 31.03.2020 elektrooniliselt TTJA dokumendiregistris, dokumendi viit nr 167/19-3404-006 ning TTJA kodulehel. Ametlikud Teadaanded 27.03.2020 andis TTJA teada, et seoses Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorraga (Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldus nr 76 "Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil") jääb ära 08.04.2020 Pärnu Maavalitsuse majas kell 16.00 toimuma pidanud Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi avalik arutelu. 4.2.7 Ülevaade Läänemere rannakarpidest uurimuste valguses Alljärgnevalt on esitatud väljavõte Novaator veebilehel olevast Jaan-Juhan Oidermaa artiklist 08.04.2020, mis rajaneb Eesti Mereinstituudi merebioloog Jonne Kotta jt uuringule Läänemere rannakarpidest: https://novaator.err.ee/1074117/laanemere-hagusust-aitaks- vahendada-elav-ja-soodav-veepuhastusjaam (võetud 20.04.2020). Läänemere liigsetest toitainetest puhastamiseks võiks kasvatada senisest kordades rohkem siinmail elavaid rannakarpe, selgub värskest uuringust. Karpe saaks kasutada nii loomasöödana kui ka inimtoiduks. Meres pole enam nii palju raskemetalle ega teisi toksiine kui mõnikümmend aastat tagasi, kuid see on lihtsalt üle väetatud. Liigsed toitained tuleks Läänemerest kuidagi kätte saada. . Loodussäästlikemate lahendustena tuleb täna kõne alla vetikate ja karpide kasvatamine. Kotta märkis, et mõlema suuna uuringud on üsna algstaadiumis. Näiteks arvati veel viie aasta eest, et karpide kasvatamisest ei tõuse Läänemeres selle madala soolsuse tõttu üldse suuremat tulu. Praeguseks on olemas tehnoloogilised lahendused, mis võimaldavad tõhusalt karpe kasvatada ka juba Läänemeres. Edasi tuleb uurida, et mis annab nendega edasi teha. Lisaks keskkonna puhastamisele on mereökoloogi sõnul tähtis mõelda ka karbikasvatuse majanduslikule tasuvusele. Võimalikust keskkonnakasust ja tulust parema ülevaate saamiseks uuris Kotta kolleegidega Läänemere eri paigust kogutud rannakarpide kasvu ja kolmest olemasolevast karbikasvatusest pärit karpe. Analüüsi järelduste põhjal võiks Läänemere karbikasvatus olla üks suundadest, millega saaks vähendada mere lämmastiku- ja fosforisisaldust märgatavalt. Eelistada tuleks pigem väiksemaid ja keskmise suurusega karbifarmide loomist, kuna sellistel farmidel ei ole teada negatiivset keskkonnamõju. Läänemere riikidest on karbifarmid juba 33 olemas Soomes, Rootsis, Lätis ja Saksamaal. Eestis on loomisel esimesed pilootarendused. Ideaalis võiksid laiuda need kokku vähemalt tuhatkonnal ruutkilomeetril. Vaatamata muutuvale kliimale ei pea rannakarpide pärast tundma kuigi palju muret. Karbid saavad hakkama ka 25 °C ulatuva veetemperatuuriga. Eesti laiuskraadil tõuseb vee temperatuur kolmeks-neljaks nädalaks sedavõrd kõrgele haruharva ja vaid üksikutes piirkondades. Olulisemad on merevee soolsuse muutused. Soojem kliima võib tuua meile rohkem sademeid, mis muudaks merd veelgi magedamaks ja merelise päritoluga rannakarbile see ilmselt ei meeldiks. Praegu pole aga isegi teadlaste hulgas selget veendumust, mida tulevik selles osas kaasa toob. Küll ähvardavad karpe selgelt Läänemerre saabunud võõrliigid – ümarmudil ja rändkrabi. „Leedus pole võimalik enam kividel rannakarpe leida, sest kõik kivid on ümarmudila poolt tühjaks söödud. Meie meres on see liik samuti koos rändkrabidega laiadel merealadel puhta töö teinud. Selles kontekstis taastaksime karbikasvatusega ökosüsteemiteenuse, sest taastame looduses võõrliikide tõttu kadunud elupaiga,“ laiendas Jonne Kotta. Ümarmudil veesambas ujuda ei saa. Rändkrabi ei soovi ise ennast suurematele kiskjatele näidata. Nõnda on kasvatuse karbid selliste kiskjate eest kaitstud Võimalikele plussidele vaatamata kutsus mereökoloog karbikasvatuste rajamisel olema ettevaatlik ja teha seda järk-järguliselt. Kindlasti ei tohiks karbikasvatusi rajada merelahtedesse, mille veevahetus on väike, kuna see võib suurendada sügavamates veekihtides hapnikuvaegust. Kuigi karbid filtreerivad veest välja taimset hõljumit, pudeneb osa orgaanilisest ainest siiski merepõhja. Seda lagunedes tarbitakse hapniku. Karbid sellistes kohtades aga eriti ei kasvagi ning kiire kasvu saavutamiseks ongi karbikasvatused mõistlik rajada liikuva veega kohtadesse. "Kindlasti ei tasuks luua metsikult suuri karbifarme, vaid alustada väiksemalt siin-seal. Keskkonna poolt vaadates võib tulla ilmsiks veel mõni negatiivne mõju, mille kohta meil täna puuduvad teadmised. Teiselt poolt annab see meile aega rahulikult välja mõelda, mida uue toorainega peale hakata. Ringmajanduse suunas liikudes muutub see teema väga oluliseks," lisas Jonne Kotta. Uurimus ilmus ajakirjas The Journal of Total Environment. 4.2.8 Riigikaitseliste eesmärkidega arvestamine Tuuletraali 275 m kogukõrgusega tuulikud segaksid Muhu (teise nimega Levalõpme) radari tööd, kuna tuulikud ja labad on radarikiire otsenähtavuses üle horisondi. Mõju puudumiseks peaks tuulikulaba, olles oma kõrgeimas punktis ja vaadelduna radoomi kõrgusest, kaduma täielikult horisondi taha. Tuuletraal OÜ on valmis toetama Eesti, Läti ja Leedu ühise õhuseiresüsteemi BALTNET tugevdamist 1 - 2 miljoni euroga igal aastal, tuulepargi eksisteerimise vältel. Tuuletraal on teinud 2020 Kaitseministeeriumile ettepaneku, finantseerida ja paigutada Tuuletraali kulul täiendav radar Tuuletraali lõunapoolse alajaama katusele, ca 50 m kõrgusele merepinnast. Tuuletraal on tänase seisuga valmis kõikvõimalike seonduvate kulude katmisega, pärast KMH heakskiitmist, et Tuuletraali tuulikute rajamise järgne Baltikumi ühine radaripilt 34 oleks piisav NATO ülesannete täitmiseks ja toetaks Eesti, Läti ja Leedu ühist õhuseiresüsteemi BALTNET. Lisaradarile tegelikkuses sobivaima asukoha määramisel tehakse koostööd Eesti ja Läti kaitsestruktuuridega. 4.3 Eeldatavalt olulise keskkonnamõju võimalikkus 4.3.1 Hülged Peatüki koostamise allikaks on: Mereala planeeringu alusuuring „Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang”. Rakendusliku uuringu lepingu NR 1.9-1/404-1 aruanne. I., Jüssi; M., Jüssi, 2019. https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02- 14_msp_mh_aruanne_portaali.pdf (30 04.2020). Mereimetajad on mere ökosüsteemi tundliku osana inimtegevuse poolt otseselt (häirimine) või kaudselt (ligipääs toidule ning võtmeelupaikadele) mõjutatavad, mistõttu tuleb inimtegevuse planeerimisel arvestada nende loomade merekasutuse mustritega. Tuuleenergeetika osas on seotud mõjud ilmselt kõige tugevamad. Kõige suurema häiringupotentsiaaliga on Liivi lahel esitatud Tuuletraali hoonestusloa taotlus mis näeb ette kuni 75 tuulikuga arendus Suurest Väinast lõunas, sest see asub otse viigerhüljeste rändeteel. Meretuuleparkide mõju on oluline eelkõige ehitusfaasis ja seda olenevalt tuulikute kinnitamise viisile ning sellega kaasnevale veealusele mürale ning lenduvale hõljumile, mis võib ehitusperioodil muuta tuulepargi alal hüljeste elutingimused ebasoodsaks. Samuti on oluline tuuleparkide planeerimisel vaadata seda kontekstis veealuse müra ja laevaliikluse, seal hulgas talvise jää lõhkumise võimalike häiringutega. See tähendab ka hoolduseks kasutatava veetee planeerimist tuuleparkide konteksti. Laevaliikluse tihedus HELCOM järgi ei kajasta praegu kogu laevaliiklust sisemeres (nt. saarte praamiliiklust) kuid regulaarsed liikumissuunad (vs. nt. kalalaevade püügitegevus) peab arvesse võtma koos tuulepargiga. Mereala planeering peab seadma tingimuse, et iga hoonestusloa menetluses tuleb anda hinnang mereimetajate ja hoonestuse võimalikele vastasmõjudele, kaaludes kas selle mõju hindamiseks piisab eksperthinnangust või on kohane planeerida temaatilisi uuringuid. Ennekõike tuleb tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele:  Tuuleparkide rajamisel on ajaliselt piiratud keskkonnamõju kuid see võib olla kasutatavatel tehnilistel lahendustel erinev, seega tuleb pargi rajamise lahenduse valikul kaaluda kaasnevaid keskkonnahäiringuid (veealust müra, jää lõhkumise vajadust hooldustöödeks jms.).  Hallhülgele on antud käesolevas töös eksperthinnang kuna puuduvad piisavad mõõdetud ruumandmed nende elupaigakasutuse kohta. Eeldus, et nad on inimmõju suhtes vähem tundlikud kui viigerhülged põhineb olemasoleva teadmisel. See ei tähenda, et olemasolevad teadmised on piisavad mõjude tegelikuks tuvastamiseks või mõõtmiseks. Seega tuleb kindlasti kõigi planeeritavate hoonestuslubade puhul arvestada mõjusid hallhülgele ja olulise ruumilise mõjuga objektide puhul kaaluda hüljeste uuringu vajadust. 35   Mereala planeeringuga kavandatavate tegevuste (eeskätt tuuleenergeetika areng) rakendamisel on tegevuslubade menetluse protsessi raames vajalik mõjude täpsustamine, kaasates vajalikku ekspertteavet ning vajadusel leevendavate meetmete rakendamine mereimetajatele. Täpsemate uuringute vajadust tuleb kaaluda iga konkreetse projekti raames. 4.3.2 Linnud Peatüki koostamisel on kasutatud avalikustamisel oleva EMP MH aruande peatüki 4.2.2 Linnud TT tuulepargiala piirkonnaga seondatavaid materjale. Tuuleenergeetika arendamine tähendab merealale massiivsete objektide püstitamist. Tuulepargid merealal moodustavad linnustikule takistuse lennu- ja rändeteedel (linnud hakkavad neid vältima mööda (ümber) lennates ning seega rändeteekonna pikkus suureneb ja proportsionaalselt suureneb ka rändel kulutatav energiahulk sedavõrd, et negatiivne mõju avaldub asurkonna tasemel) ning kujutavad samas ka kokkupõrkeohtu, mis toob lindudele kaasa vigastusi või halvimal juhul hukkumise. Tuulepargi alad võivad olla tundlikumatele linnuliikidele häiriva ja eemale peletava mõjuga. Eesti mereala olulisust läbirändava ja merel peatuva linnustiku jaoks, tuleb tuuleenergeetika alade edasisel arendamisel (või ka väljaspool neid) hinnata täpsemalt mõjude teket ja olulisust. Tegevusloa menetluse raames tuleb koostöös linnustiku eksperdiga täpsustada mõjusid kavandatava tegevuse mahu, täpse asukoha ning tehnilise lahenduse valguses ning vajadusel viia läbi uuringud. Ehitusaegselt tõuseb märgatavalt laevaliikluse tihedus kavandatava tegevuse alal (materjalide transport, tööjõu transport). Olenevalt tööde teostamiseks kasutatavate mehhanismide eripärast, laevade suurusest ja sadama asukohast võib tegevusega kaasneda häiring pesitsevatele ja toituvatele lindudele. Lisaks on konkreetse tuulepargi arendamisel võimalik vajadusel rakendada mõju minimeerivaid tehnilisi lahendusi nagu nt tuulikute paigutus, suurus, arv, tuulikulabade kõrgus merepinnast jne. Alljärgnev mereala planeeringu alusuuring on leitav alljärgnevalt viitelt: https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/eesti_mereala_lin dude_randekoridoride_ja_meretuuleparkide_analyys_parandustega.pdf Mereala planeeringu alusuuringu: Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele (Eesti Ornitoloogiaühing 2016) eesmärgiks oli lindudele oluliste rändekoridoride määratlemine seda kevadel ja/või sügisel läbivate veelindude arvu alusel. Uuringu alusel eristati Eesti merealal lindude läbirände intensiivsuse järgi kolm prioriteetsusklassi, mis on esitatud uuringu joonisel 22. Lindude läbirände intensiivsuse järgi jääb TT tuulepargiala kolmandasse klassi, oluliste alade hulka. Kolmanda klassi merealade hulka kuuluvateks loeti alad:  Alad, mida läbib tõenäoliselt alla 100 000 veelinnu rändehooaja jooksul. 36   Veelindude arvukas ränne toimub laial rindel, aga loendusandmed nende alade kohta on vähesed või puuduvad. Ala tõenäoliselt ei ole veelindude rände koondumisel rahvusvaheliselt oluline.  Tuuleenergeetika arenduspiirkondi võib planeeringuga määrata. Ka muid tegevusi võib planeeringuga kavandada Mereala planeeringu alusuuringus: Lindude peatumisalade analüüs. Eesti Ornitoloogiaühing 2019 (http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Uuringud/Lindude_peatumisalad.pdf) on põhjalikult analüüsitud avamerel asuvaid peatumisalasid. Peatumisalade intensiivne uurimine algas alles käesoleval sajandil ning andmed nende kohta olid üsna napid sajandivahetusel toimunud Natura linnualade võrgustiku koostamisel. Põgusamalt on töös käsitletud rannavetes asuvaid peatumisalasid ning lindude liikumist mereala kohal. Töös on koondatud olemasolevad andmed ja koostatud prognooskaardid lindude asustustiheduse kohta avamerel. Samuti on hinnatud peatumisalade prioriteetsust. Uuringute vajadus  Enne konkreetse arendusprojekti alustamist tuleb läbi viia radarvaatlustega rändeuuring ja tuuleenergia arendusprojekti mõju kohta otsuse langetamisel arvestada läbirändavate lindude: o arvu; o kaitsestaatust; o ohustatust; o liikide tundlikkust (kokkupõrkeriski suurust); o alalt läbi rändavate isendite arvu osakaalu kogu biogeograafilisest asurkonnast; o modelleerida liigipõhiselt hukkumisriskid. 4.3.3 Nahkhiired Peatüki koostamisel on kasutatud avalikustamisel oleva EMP MH aruande peatüki 4.2.4 Nahkhiired TT tuulepargiala piirkonnaga seonduvaid materjale. Nahkhiired kasutavad mereala peamiselt rändeaegseks ülelennuks ja veekeskkonnaga kokkupuudet ei ole. Nahkhiiri võivad mõjutada tegevused, kus katkestatakse nahkhiirte lennukoridore ja rändeteid, mistõttu tõuseb ka nahkhiirte hukkumisoht. Ainsa potentsiaalse nahkhiiri mõjutava tegevusena mereala planeeringus saab välja tuua tuuleenergeetika. Nahkhiirte olulistesse lennukoridoridesse (rändeteedele) paigutatud avamere tuuleparkides võivad nahkhiired hukkuda. Mida intensiivsemalt kasutatav rändetee, seda rohkem isendeid võib hukkuda. Nahkhiirte rände puhul on oluline märkida, et mere kohal lennates on nahkhiirte lennukõrguseks tavaliselt kuni 10 m merepinnast, kuid merel olevate objektide (mastid, tuulikud jm) juures tõusevad nahkhiired palju kõrgemale, lennates näiteks ka tuulikute labade ümber. Ränded on võimalikud vaid suhteliselt vaikse ilma ja soodsa tuulesuuna korral. Mereala planeeringu alusuuringus „Nahkhiirte uuring merel Saaremaa ümbruses 2018. aasta juulist oktoobrini“ Eestimaa Looduse Fond, 2019 oli toodud, et uuringu ajal lendasid nahkhiired 37 mere kohal, kui tuule kiirus oli 0,3–7,7 m/s. Samas tuvastati uuringu alusel mere kohal nahkhiiri enamasti tuule kiirusel alla 5–6 m/s. Mereala planeeringus kavandatud ulatuslikumad tuuleenergeetika alad asuvad Liivi lahes ja Saaremaast läänes. Praeguste teadmiste kohaselt võib nahkhiirte rände seisukohalt pidada planeeringulahendust sobivaks, kuna eeldatav peamine rändesuund Saaremaa lõunaranniku (Sõrve säär) piirkonnast Lätti Kuramaale on jäetud vabaks. Selles piirkonnas on looduskaitsealad, mis tagavad edaspidise rändekoridori säilimise. Arvatav rändekoridor kulgeb ka Liivi lahes üle Kihnu ja Ruhnu saarte, kuhu planeering samuti tuuleenergeetika alasid ette ei näe. Tuulikute ja nahkhiirte võimalikku konflikti leevendab asjaolu, et tuulikud töötavad suurematel tuulekiirustel (keskmine tuulekiirus tuulepargi alal üle 9 m/s), mil nahkhiirte lennuaktiivsus on madal või puudub üldse. Tuulikud alustavad tööd tuulekiirusega umbes 5 m/s ning arvesse võttes nahkhiirte rändekiirust ca 5–6 m/s), siis toimub ränne enamasti suhteliselt vaikse ilmaga mil tuulikud ei tööta või töötavad aeglastel pööretel, mille puhul oht nahkhiirtele on väike. Samuti ei kattu üldjuhul nahkhiirte lennukõrgus tuuliku labade omaga. Antud asjaolu ilmselt vähendab oluliselt nahkhiirte hukkumise tõenäosust ja olulist ebasoodsat mõju. Tegevusloa menetluse raames tuleb mõjusid täpsustada kaasates vajalikku ekspertteavet ning vajadusel viia läbi uuringud. Oluline on tuulikuparkidest vabaks jätta nahkhiirte peamised rändesuunad (kokkupõrkeohu leevendamiseks) või vajadusel ette näha vastavad leevendavad meetmed. Näiteks tuuliku rootori kiiruse piiramine kuni peatumiseni (rände ajal); ultraheli peletite paigaldamine tuulikutele, mis juhivad võimalikke piirkonda sattuvaid nahkhiiri tuulepargist eemale jne. 4.3.4 Kalad Peatüki koostamisel on kasutatud avalikustamisel oleva EMP MH aruande peatüki 4.2.1 Kalad TT tuulepargiala piirkonnaga seonduvaid materjale. Läänemere kalapopulatsioonid on arvukad, mida iseloomustab fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Üheks Läänemere peamiseks väärtuseks ongi selle kalavaru. Merealadest on kaladele tähtsamad madalamad (kuni 15 m) rannikuveed ja meremadalikud. Madalamatel rannikualadel (kuni 5 m) paiknevad suurema osa kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid vesi magevette kudema suunduvad liigid. Avatumad merealad, kus sügavust juba > 5 m, võivad olla koelmualadeks räimele ja Läänemere lestale. Arvestades, et madalamatel merealadel ja rannikualadel (sügavusega kuni 5 m) paiknevad suurema osa kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid magevette kudema suunduvad liigid, siis on kalavaru hea seisundi säilimise ja taastootmise seisukohalt oluline nende alade säästmine. Eesti majandusvööndi sügavaimad piirkonnad üldjuhul kaladele kudemiseks ei sobi, kuna neis puuduvad merekaladele (tursk, Euroopa lest, kilu) kudemiseks sobivad tingimused: vajalik soolsuse- ja hapnikurežiim. 38 Mereala planeeringu lahenduse kohaselt nähakse tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad ette mõnevõrra rannikust eemale ja mere sügavamatesse piirkondadesse. Kavandatud TT tuulepargiala asub Liivi lahe põhjaosas, rannikust ca 24-30 km kaugusel. Tuulpargialal on mere sügavus 30 m ringis Kaladele ja nende koelmutele avaldab suurt negatiivset mõju vahetult merepõhja muutmisel tekkiv heljum ja selle levik, mis võib ka manipuleeritavast merealast kaugemal kalamarjale ja vastsetele settides kalade järelkasvu tappa. Mereala planeeringus on toodud, et meretuuleparkides energiatootmine mõjutab koelmualasid müra ja heljumi levikuga pigem ehitusfaasis, mida on võimalik vältida nihutades ehitusfaasi väljaspoole kudeaega. Meretuuleparkides energiatootmisel ja vesiviljelusel on kindlasti ka kaudseid mõjusid, sh positiivsed mõjusid. Karbi- ja vetikakasvatus on kalastikule suures plaanis kindlasti positiivne, kuna aitab vähendada Läänemere liigsest toitelisusest tekkivaid probleeme. Energiatootmisel merealal on potentsiaalne mõju kalastikule ka läbi ühenduskaablite, mis ehitusfaasis mõjutavad merepõhja süvistatuna koelmualasid analoogselt teiste merepõhja muutvate tegevustega. Lisaks on kaablitel kasutusaegselt, eriti madalamatel aladel, sõltuvalt füüsikalistest omadustest potentsiaalne negatiivne mõju kalade rändele. On näidatud, et elektrikaablid küll aeglustavad mõnevõrra kalade rännet, kuid seda mõju saab kaablite varjestamisega minimeerida. TT tuulepargi rajamise merepõhja muutmise mõjude väljaselgitamiseks on kavandatud teha uuring: Lainetuse, hoovuste ja ehitusaegse heljumi leviku modelleerimine.  Uuring baseerub mere põhja batümeetria ja tuuletingimuste uuringul.  Modelleeritakse lainetingimused kõikidest suundadest.  Hinnatakse tuuliku vundamentide mõju lainetusele hoovustele ja settetranspordile. Teostatakse arvutus ehitusaegse heljumi leviku mõjuulatuse kohta.  Laine ja hoovuste arvutuse alusel on hiljem võimalik määrata igale tuulikuvundamendile mõjuvat jõudu.  Settetranspordi modelleerimine näitab võimalike uhteaukude (võimalike avariiolukordade) tekkevõimalust vundamentide jalamil.  Heljumi leviku analüüs annab pildi ehitustegevuse mõjust kalade kude- ja elupaikadele. 4.4 Eeldatavad keskkonnamõjud ja nende KMH-s väljaselgitamine Tabel nr 3. Eeldatavad keskkonnamõjud ja nende väljaselgitamise teostus KMH-s. Keskkonna- Eeldatavalt oluliste mõjude avaldumine, KMH teostuse korraldus elemendid ja ulatus ja põhjused ning hinnangud mõjudele KMH aruandes -aspektid 39 Geoloogia ja Oluline ja vahetu negatiivne mõju avaldub Andmed tuulepargiala merepõhja ehitusgeoloogia merepõhjas vai- ja/või gravitatsiooni- kohta saadakse KMH protsessis. vundamendi ala ettevalmistamisel ning vundamendi paigaldamisel tekkiva heljumi Tuulepargialal tehakse: tõttu. Heljumi ja selle levikuga kaasneb oluline 1. Ehitiste ja kaabelliinide negatiivne mõju merepõhjataimestikule ja - batümeetriat täpsustav uuring. loomastikule, kalastikule, veelindudele ja Uuringu käigus mõõdistatakse hüljestele. ehitiste ja kaabelliinide alal merepõhja sügavused (ptk 5.2.2 KMH koostamisel arvestatakse mõjuala uuring nr 1). ulatuseks tuulepargiala + 3 km ümber 2. Merepõhja ehitusgeoloogiline tuulepargi (võimalik, et KMH protsessis uuring (ptk 5.2.2 uuring 2). tehtava modellerimise, uuringute ja/või Uuringu abil määratakse merepõhja sisuekspertide ettepanekul seda ulatust moodustatavate kihtide paksused, muudetakse). referentspuuraukude alusel määratakse pinnasekihtide Vahetu ja olulise negatiivse mõju tugevus ja omadused kogu projektialal. ulatus oleneb üle loodusliku fooni tekkinud Hinnatakse tuuliku vundamentide heljumi kontsentratsioonist ning heljumi pilve asukohtade sobivust ning esitatakse kandumise kaugusest. nõudeid vundamentide rajamiseks. Tulemusi interpreteerib geoloogia Olulise negatiivse mõju kestvus on lühiajaline ekspert. (ehitusperiood) ja eeldatavalt lokaalne (ehitusala+lähiala). Kindlasti on vaja rakendada Kavandatud tegevusest tekkinud mõju minimeerivaid meetmeid. heljumi ja selle leviku välja selgitamiseks tehakse Karbikasvatuse rajamisega seonduvad tegevuste modelleerimine (ptk 5.2.2 uuring nr (ankurdamine ja karbiliinide kinnitamine) 4). Pikemalt käsitletud tabeli nr 3 käigus ei avaldu seniste andmete põhjal olulisi osas Tuul, lainetus ja hoovused. merepõhjani ulatuvaid mõjusid. KMH töögruppi kuuluvad uuringu Tuulepargi ja karbikasvatuse opereerimise sh ja sisuekspertidena: hooldustegevuse ajal ei toimu tegevusi, mis hüdrograafiliste mõõdistuste ja põhjustaksid merepõhjas muutusi, mille käigus allvee uuringu ekspert, tekiks heljumit. geoloogia ekspert ning rannakarbi kasvatuse ekspert. Merepõhja elustik Vundamendi ala ettevalmistamise ja Otseselt tuulepargiala merepõhja ja elupaigad paigaldamise käigus vundamendi aluses ja elustikku ja elupaiku käsitlevad võimalik, et ka vahetus lähialas merepõhja andmed puuduvad, need saadakse elustik ning elupaigad hävivad. KMH protsessis. Kaugemale jäävaid elupaiku ja merepõhja Tehakse: Merepõhja elustiku uuring elustikku võib mõjutada nendeni jõuda võiv (ptk 5.2.2 uuring nr 12). Uuring heljum. Olulise negatiivse mõju kestvus on käsitleb arendusalal ja kaabelliinide lühiajaline (ehitusperiood) ja eeldatavalt alal olevale merepõhja elustikule lokaalne (ehitusala lähiala). Kindlasti on vaja avalduvat mõju ja leevendavaid rakendada mõju minimeerivaid meetmeid. meetmeid. Uuringu käigus Mõjuala ulatus on tuulepargiala + 3 km ümber teostatakse põhjaelupaiga tuulepargi. hindamine Kavandatud tegevusest tekkinud Karbikasvatuse rajamisega seonduvad tegevuste heljumi ja selle leviku ulatuse välja (ankurdamine ja krabiliinide kinnitamine) selgitamiseks tehakse käigus ei avaldu eeldatavalt merepõhja modelleerimine (ptk 5.2.2 uuring nr elustikule ja elupaikadele olulist mõju (selgitus: 4). üle eelmises ja eelmises lauses). 40  KMH töögruppi kuulub uuringu ja Tuulepargi ja karbikasvatuse opereerimise sh sisueksperdina: hooldustegevuse ajal (praegustel andmetel) ei merepõhja elustiku ekspert. ole ette näha tegevusi, mis võiksid merepõhja elustikule ja elupaikadele põhjustada olulist keskkonnamõju. Kalastik Kaladele ja nende koelmutele avaldab suurt Otsesed tuulepargiala kalastikku negatiivset mõju vahetult merepõhja muutmisel käsitlevad andmed puuduvad, need tekkiv heljum ja selle levik, mis võib ka saadakse KMH protsessis. manipuleeritavast merealast kaugemal kalamarjale ja vastsetele settides kalade Tehakse: Kalastiku uuring (ptk järelkasvu tappa. 5.2.2 uuring nr 11). Uuring käsitleb tuulepargi rajamise ja Mõjuala ulatus on tuulepargiala + 3 km ümber kasutuse mõju kalastikule sh kalade tuulepargi. rändele ja kudealadele ning tuulepargi ja kaabelühenduste mõju EMP-s on toodud, et meretuuleparkides kalandusele (sh rannapüük ja energiatootmine mõjutab koelmualasid müra ja traalpüük) ning vajadusel heljumi levikuga pigem ehitusfaasis, mida on leevendavaid meetmeid. võimalik vältida nihutades ehitusfaasi Kalastiku uuringu käigus väljaspoole kudeaega. teostatakse võrgupüügid kevadel ja sügisel. Ehitusfaasis ühenduskaablid mõjutavad merepõhja süvistatuna koelmualasid analoogselt Kavandatud tegevusest tekkinud teiste merepõhja muutvate tegevustega. heljumi ja selle leviku ulatuse välja Madalamatel aladel on kaablitel kasutusaegselt, selgitamiseks tehakse eriti sõltuvalt füüsikalistest omadustest modelleerimine (ptk 5.2.2 uuring nr potentsiaalne negatiivne mõju kalade rändele. 4). Elektrikaablid küll aeglustavad mõnevõrra Modelleerimisel teostatakse kalade rännet, kuid seda mõju saab kaablite arvutused ehitusaegse heljumi varjestamisega minimeerida. leviku mõjuulatuse kohta. Heljumi leviku analüüs võimaldab Kalastikku on käsitletud peatükis 4.3.4 Kalad. prognoosida ehitustegevuse mõju kalade kude- ja elupaikadele. Tuulepargi ja karbikasvatuse opereerimise sh hooldustegevuse ajal (praegustel andmetel) ei KMH töögruppi kuulub uuringu ja ole ette näha tegevusi, mis võiksid kalastikule sisueksperdina: põhjustada olulist negatiivset keskkonnamõju. kalastiku ekspert. Linnustik Lindudele avaldavad olulist mõju nii tuulepargi Põhjalikumad tuulepargiala linde rajamisel tehtavad veealused (vundamentide käsitlevad andmed puuduvad. rajamine) kui ka veepealsed (tuulikute vajalikud andmed saadakse KMH püstitamine) ehitustööd ning ehitusdetailide ja - protsessis. materjalide transport. KMH programmi koostamisel Oluliselt on häiritud meres peatuvad (toituvad, kasutada olnud teabe alusel peab puhkavad) veelinnud. merelindude mõjuala ulatuma 16 km ümber tuulepargiala. Elektrienergiat tootev tuulepark on antud asukohas linnustikule takistuseks lennu- ja KMH protsessis tehakse: rändeteedel. Töötavad tuulikud võivad Linnustiku uuring (ptk 5.2.2 uuring põhjustada kokkupõrkeohtu, mis toob lindudele nr 10a). kaasa vigastusi või halvimal juhul hukkumise. Selgitatakse ja analüüsitakse Tuulepargi ala võib olla tundlikumatele kavandatud tegevuse mõjusid linnuliikidele häiriva ja eemale peletava mõjuga. linnustikule ning esitatakse 41  leevendavaid meetmeid. Linnustikku on käsitletud peatükis 4.3.2 Käsitletakse tuulepargi piirkonnas Linnud. lindude rändeid, peatus-, puhke- ja toitumisalasid. Ühtlasi teostatakse EMP-s on toodud, et tuuleparke rajades on tuulepargi alal peatuvate võimalik rakendada lindudele avalduva mõju merelindude seire. minimeerimiseks tehnilisi lahendusi nagu nt tuulikute paigutus, suurus, arv, tuulikulabade KMH töögruppi kuulub uuringu ja kõrgus merepinnast jne. sisueksperdina: linnustiku ekspert. Eeldatavalt on lisaks tehnilistele lahendustele elektrienergia tootmiseks TT tuulepargis lindudele avalduva mõju minimeerimiseks võimalikud ka mõned ajalised või tehnoloogilised piirangud. Hülged EMP-s on toodud, et Liivi lahel esitatud Peale EMP alusuuringus olnud Tuuletraali hoonestusloa taotlus põhjustab hüljeste materjalide puuduvad hüljestele suurema häiringupotentsiaaliga, kuna arendusala kohta põhjalikumad asub otse viigerhüljeste rändeteel. hülgeid käsitlevad andmed, need saadakse KMH protsessis. Meretuuleparkide mõju hüljestele on oluline eelkõige ehitusfaasis ja seda olenevalt tuulikute Tehakse: Kavandatava tegevuse kinnitamise viisile ning sellega kaasnevale mõju uuring hüljestele kohalikul veealusele mürale ning lenduvale hõljumile, mis tasandil, sealhulgas jää lõhkumisega võib ehitusperioodil muuta tuulepargi alal tekkivad võimalikud mõjud ning hüljeste elutingimused ebasoodsaks. Samuti on vajadusel leevendavate meetmete oluline tuuleparkide planeerimisel vaadata seda esitamine (ptk 5.2.2 uuring nr 13). kontekstis veealuse müra ja laevaliikluse, seal hulgas talvise jää lõhkumise võimalike KMH töögruppi kuulub uuringu ja häiringutega. sisueksperdina: hülge ekspert. Hülgeid on käsitletud peatükis 4.3.1 Hülged. Vesiviljeluse piirkonnad avamerel on potentsiaalselt madala häiringutasemega hüljestele ning nende planeeritud paigutus ei ole nt. viigerhüljeste regulaarsete rännete osas olulised. Samas on oluline asjaolu, et hüljeste liikumisteede lähedal olevad vesiviljelusehitised pälvivad vähemalt hallhüljeste tähelepanu ning nende rajamisel merre tuleb arvestada loomade kõrgendatud huviga. Nahkhiired Nahkhiired kasutavad mereala peamiselt Tuulepargiala ja selle lähiala rändeaegseks ülelennuks ja veekeskkonnaga käsitlevad otsesed andmed kokkupuudet ei ole. Nahkhiiri võivad mõjutada puuduvad, need saadakse KMH tegevused, kus katkestatakse nahkhiirte käigus. lennukoridore ja rändeteid, mistõttu tõuseb ka nahkhiirte hukkumisoht. EMP-s on järeldatud, et oluline on tuulikuparkidest vabaks jätta nahkhiirte Tehakse: Uuritakse nahkhiirte peamised rändesuunad (kokkupõrkeohu levikut ja võimalikku leevendamiseks) või vajadusel ette näha käitumismustrit projektialal. vastavad leevendavad meetmed. Näiteks tuuliku rootori kiiruse piiramine kuni peatumiseni 42  (rände ajal); ultraheli peletite paigaldamine KMH töögruppi kuulub uuringu ja tuulikutele, mis juhivad võimalikke piirkonda sisueksperdina: sattuvaid nahkhiiri tuulepargist eemale vmt. nahkhiirte ekspert Nahkhiiri on käsitletud peatükis 4.3.3 Nahkhiired. Natura 2000 TT tuulepargi piirkonnas asuvad Natura 2000 Senise KMH programmi koostamise võrgustiku alad võrgustiku alad on toodud joonisel nr 8. TT aluseks olnud informatsiooni põhjal, tuulepargile lähim Natura 2000 võrgustiku ala mis olulises osas toetub EPP MH on TT tuulepargist itta jääv ca 22 km kaugusel aruande ptk 4.3 Natura 2000 asuv Pärnu lahe linnuala (EE0040346). Lähim hindamine puudub alus eeldada, et loodusala on ka itta jääv Kihnu loodusala kavandatud tegevusega võiks (EE0040313). Kõik ülejäänud Natura 2000 kaasneda sellist negatiivset mõju või võrgustiku alad on oluliselt kaugemal. selle ohtu, mis ohustaks Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ja kaitse Natura 2000 võrgustiku alasid on käsitletud eesmärke. peatükis 4.2.3 Natura hindamine. Kuna KMH protsessis lisandub EMP MH aruande peatükis 4.3 Natura 200 senisele informatsioonile oluliselt hindamine on toodud, et Virtsu kulgev rohkem informatsiooni kavandatu kaablikoridor läbib Väinamere loodusala mõjude kohta, siis on adekvaatne ja (EE0040002) ja linnuala (EE0040001) meres ca ka ettevaatusprintsiibist lähtudes 5 km pikkusel lõigul ning lisaks kulgeb ka vajalik seda kõike arvestada. Seega väikeses ulatuses maismaal (laiud, rannik). KMH aruandes tuleb teha Natura Kaablikoridori teele ei jää ühegi loodusala 2000 eelhindamine ja vajadusel kaitse-eesmärgiks oleva liigi registreeritud asjakohane Natura 2000 hindamine. leiukohta ega kaitstavaid merelisi elupaiku. Kaitsealad ja TT tuulepargile lähim hoiuala on TT Tuulepargialal kaitsealad puuduvad. kaitsealused liigid tuulepargist itta jääv ca 22 km kaugusel asuv Kaitsealustest liikidest võib Pärnu lahe hoiuala (KLO2000286). tuulepargialal ja selle lähialal kohata viiger- ja hallhüljest (vt ptk 4.3.1). Mõju kaitsealustele liikidele võib avalduda lindude rändes. Müra, infraheli, Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 järgi on TT tuulepargi rajamise ja kasutuse vibratsioon ja välisõhus leviv müra inimtegevusest (sh hooldustegevus) aegset müra, madalsageduslik põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või infraheli, vibratsiooni ja müra kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või madalsageduslikku müra käsitleb liikuvad allikad. tehtav Müra uuring (ptk 5.2.2 uuring nr 14). Ehitusaegsete mõjude leevendamise üheks oluliseks tingimuseks on, et mürarikkad KMH töögruppi kuulub uuringu ja tegevused (nt tuulikuvundamentide sisueksperdina: paigutamine) ei toimuks kalade kudeajal ja - müra, vibratsiooni uuringute piirkonnas, mil piiratud alale on kogunenud ekspert. palju kalu või hülgeid. Vee kvaliteet Oluline mõju vee kvaliteedile ilmneb EMP MH aruandes on toodud, et tuulikutele vundament rajamisel kui paiskub Lääne-Eesti rannikumere piirkonnas vette suurtes kogustes heljumit (vt tabeli nr 3 on eeldatavalt võimalik rajada algul geoloogia ja ehitusgeoloogia osas toodut).karbifarme, kus lisaks toitaine eemaldamisele merest on võimalik Vee kvaliteeti on käsitletud peatükis 4.1.5 Vee ümber karbifarmi 1 km raadiuses kvaliteet. oluliselt parandada vee läbipaistvust. 43  EMP MH aruandes on toodud, et mõju KMH töögruppi kuulub uuringu ja veekvaliteedile on tuulepargi ja kaablitrassi sisueksperdina: rajamise faasis negatiivne, kuid väheoluline, sest rannakarbi kasvatuse ekspert. mõju on lühiajaline ja lokaalne ning võrreldes loodusliku muutlikkusega ja muude inimtegevuse mõjudega väike. Vetika- ja karbikasvatuse arendamisel on potentsiaal toetada merekeskkonna hea seisundi saavutamist ja säilitamist, kuna aitab kaasa toitainete väljaviimisele merekeskkonnast. Välisõhk Tuulepargi rajamisel kõige rohkem mõjustab Meretuulepargid ei ole välisõhku tuulikute detailide ja muu piirkondlikku tuulekliimat mõjutada ehitusmaterjali transport ning tuulikute suutva ulatusega ja ei avalda püstitamisel kasutatav tehnika Tuulikute üleriigilist või riikide ülest mõju kasutusel välisõhku mõjustab hooldustööde õhu- ning saasteainete levikule tegemistel hooldussadamast tuulepargialale (EMP). liikuvad laevad ja talvel tuulepargi sees ja tuulepargi ümber jäätõrjega seotud tegevused. Eeldades, et kõik need tegevused toimuvad vastavalt seadustega kehtestatud nõuetele, korras tehnika ja mehhanismidega, mingeid õhusaaste probleeme ei ole. Õhusaaste probleemid võivad tekkida avarii või selle ohu olukorras, siis tuleb koheselt tegutseda vastavalt ohuolukorra lahendamise plaanile. Tuul, lainetus ja Tuulikute vundamendid, kui vees asuvad KMH protsessis tehakse uuringud: hoovused takistused mõjutavad otseselt lainetust, hoovusi 1. Tuuletingimuste uuring (ptk 5.2.2 ja segunemist vahetult nende ümbruses. uuring nr 3). Olenevalt nt tuulikute paiknemisest ja tuulepargi Määratakse tuuleparameetrid, mis suurusest võivad need mõjud ulatuda ka teatud puhuvad projekti alal. Uuringu kaugusele tuulepargi aladest. tulemuste alusel on võimalik modelleerida lainetust ja hoovusi. Tuulikud mõjutavad ka tuuletingimusi tuulikute Lisaks sõltub tuule tugevusest vahetuses läheduses ja teatud vahemaa taha jääväljade liikumise kiirus (jõud allatuult, mis omakorda põhjustavad muutusi tuuliku vundamentidele) ja tuule lainetuse, hoovuste ja segunemise tingimustes poolt avaldatav jõud tuulikule. tuulikutest allatuult. 2.Lainetuse, hoovuste ja ehitusaegse heljumi leviku modelleerimine (ptk Tuuli on käsitletud peatükis 4.1.1 Tuul ja 5.2.2 uuring nr 4). lainetust ning hoovuseid peatükis 4.1.2 Lainetus Uuring baseerub mere põhja ja hoovused. batümeetria ja tuuletingimuste uuringul. Modelleeritakse EMP-s on toodud, et tuulikute mõju vee voolule lainetingimused kõikidest ja hoovustele on seniste uurimuste põhjal peetud suundadest. Hinnatakse tuuliku väheoluliseks ja lokaalseks. vundamentide mõju lainetusele hoovustele ja settetranspordile. Teostatakse arvutus ehitusaegse heljumi leviku mõjuulatuse kohta. Jääolud ja -riskid Liivi lahe avaosas on oluliseks merelisi tegevusi KMH protsessis tehakse uuring: takistavaks teguriks triivjää ja sellest põhjustatud Jääolude täpsustav uuring (ptk 5.2.2 potentsiaalsed kahjud avamere ja uuring nr 5). rannikurajatistele. Uuringus hinnatakse jääkihi paksust, tugevust, esinemist, rüsijää 44  Jääolusid ja -riske on käsitletud peatükis 4.1.3 tekkevõimalust. Triivjääga Jääolud ja jääriski hinnang. kaasnevaid jõude. Analüüsitakse erinevate vundamenditüüpide Erinevate asjaolude – tuule ja hoovuse kiirus, jää sobivust tuuleparki. ruumilise jaotuse, jää vaba triiv - kokkulangemisel võib triivjää põhjustada olulisi KMH töögruppi kuulub uuringu ja kahjustusi avamere rajatistele ja raskendada sisueksperdina: laevade navigatsiooni. jäämõjude ekspert. Kumulatiivsed ja EMP-s on toodud, et üheks olulisemaks mõjude koosmõjud koondumiskohtadeks on tuuleenergeetika ala nr Tehakse : 1 Liivi lahes. Põhjuseks on see, et Liivi ja Riia Kumulatiivsete mõjude prognoos lahtede piirkondades on tuuleenergeetika alasid erinevatele alternatiividele (ptk planeeritud ka Pärnu mereala planeeringu ning 5.2.2 uuring nr 15). Läti mereala planeeringuga. Lisaks on esitatud Prognoosis on käsitletakse hoonestusloa taotlused Liivi lahe tuulepargi ja Tuuletraal OÜ ja Eesti Energia AS Tuuletraali tuulepargi rajamiseks. Alade ja võimalik, et ka mõnda teist maksimaalsel realiseerumisel oleks tegemist reaalselt kumulatiivset mõju suuremahulise tuuleenergeetika tootmisalaga, avaldada võivat meretuuleparki. mis nõuab väga head tuuleressurssi. Antud prognoos tuleb koostada võimalikult hilises KMH protsessi Üheks suurimaks ohuks on kindlasti staadiumis, kui on teada Tuuletraal linnustikule kui ka teistele liikidele ning OÜ ja Eesti Energia AS mereelupaikadele ja sealsele elustikule tuuleparkide kavandatud uuringute üheaegne suurte tuuleparkide ehitustegevus. (peale prognoosi ja ptk 5.2.2 Eelkõige võivad mõjud kuhjuda Liivi lahes, uuringu nr 24) tulemused. kuhu mereala planeering näeb ette Selgunud on, millistes tuuleenergeetika ala nr 1. keskkonnaelementides või - aspektides võib ilmneda reaalselt Tuuleparkide koosmõju on käsitletud peatükis oluline kumulatiivne mõju. Selleks 4.2.5 Meretuuleparkide koosmõju ja ajaks on selgunud ilmselt kumulatiivseid mõjusid on käsitletud peatükis reaalsemalt tuuleparkide ehitamise 4.2.6 Tuuleparkide kumulatiivsed mõjud Liivi ja elektrienergia tootmise alustamise lahes. ajad. Võimalik, et kumulatiivsete ja koosmõjude käsitlemisel peab arvestama EMP tuuleenergia alale 1 kavandatavate Utilitase tuuleparkide mõjudega. On väga vajalik, et näiteks Eesti Energia AS jagab Kihnu lõunatipus toiminud radarivaatluste ja muude uuringute (tuul, jää) tulemusi ka teiste arendajatega, jne. Kliimamuutustega Tormituuli ja üldist tuulerežiimi muutust Kliimamuutustega kohanemist on kohanemine peetakse Euroopas üheks suurimaks käsitletud peatükis 4.1.4 probleemiks. Ekstreemsed tuulekiirused Kliimamuutustega kohanemine. kujutavad ohtu inimestele, mere- ja Positiivseks on see, et kasvanud lennuliiklusele, transpordile ning infra- aasta keskmine tuulekiirus struktuurile. võimaldab kodumaisest tuuleenergia ressursist rohkem tulu saada. Talvel võivad tormituuled põhjustada ohtlikku triivjää liikumist, mis võib põhjustada olulist ohtu tuulikupargile. KMH aruande koostamise käigus hinnatakse kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele ja 45  Läänemere jääga kaetus langeb oluliselt aastaks kliimamuutustest tingitud mõjusid 2040, mil Soome lahe rannikualad, Väinameri kavandatavale tegevusele, ja Liivi laht on endiselt jääs, kuid jää paksus on arvestades Eesti tuleviku kahanenud kaks kuni kolm korda. kliimastsenaariume aastani 2100. Piiriülene Vabariigi Valitsuse korralduses nr 313 Eesti mereala planeeringus on keskkonnamõju 19.12.2019 on toodud, et kuna taotleja kaalub toodud, et otsest piiriülest mõju meretuulepargi liitumise küsimuses planeeringuga ei kaasne. Samas kui koostöövõimalusi ka võimaliku täiendava Eesti- kavandatavad tuulepargialad Läti vahelise elektriühendusega, võib kaasneda soovitakse tulevikus kaabli abil kavandatava tegevusega oluline piiriülene ühendada välismaaga (Läti, Soome keskkonnamõju. või Rootsi), võib see tegevus kaasa tuua piiriülese mõju esinemise. Vastavalt KeHJS § 30 lõikele 3 Keskkonnaministeerium teavitas koostöös TTJA-ga 7.02.2020 kahest Liivi lahe meretuulepargi projekti (Tuuletraal OÜ ning Eesti Energia AS) KMH-dest naaberriike (Rootsi, Soome, Läti, Leedu). Riikide tagasisidet on käsitletud peatükis 4.2.4 Piiriülene keskkonnamõju. Sotsiaal- Tegemist on väga oluliste tegurite/mõjude Tehakse uuringud: majanduslikud kompleksiga. 1. Logistika, ehitus- ja mõjud : hooldusaegsete tööde korralduse inimese tervis, EMP-s leitakse, et piirkondlikult on Eestis enim kontseptsioon (ptk 5.2.2 uuring nr 6). heaolu ja vara; potentsiaali tuuleenergeetika arendamiseks Uuringus hinnatakse väikesadamate, avameretuuleparkides. süvasadamate jt. kasutamise tööhõive; võimalust Eestis ja Lätis. Leitakse Eesti, KOV ja Taastuval meretuuleenergeetikal on laiem sadamad, mille kaudu ehitamine või kogukondade positiivne ja pikaajaline mõju. Tuuleparkide hooldamine on väiksema areng; kavandamisel on oluline mõju riiklike keskkonnamõjuga. turism ja taastuvenergeetika eesmärkide saavutamisele ja 2. Sotsiaalsete, majanduslike ja rekreatsioon. süsinikneutraalse majanduse suunale. kultuuriliste mõjude uuring (ptk 5.2.2 uuring nr 16). Uuringus Tuuleenergeetikal on oluline roll majandusliku antakse hinnang arendustegevuse ja sotsiaalse innovatsiooni loomises ja mõjust tööhõivele, turismile, edasikandmises ning täiendava tööhõive rekreatsioonile. Käsitletakse ka võimaluste loomises. mõju kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele. KMH töögruppi kuuluvad uuringu ja sisuekspertidena: sotsiaalmajanduslike mõjude ekspert, kultuuriliste mõjude ekspert ja rannakarbi kasvatuse ekspert. Visuaalne mõju Mereala planeeringus on toodud, et Visuaalse Tehakse uuring: mõju minimeerimiseks tuleb tuulikud koondada Merealaplaneeringu eelnõuga võimalikult kompaktsetesse gruppidesse määratud arendusala arvestades tuulikute tehnoloogilistest ümberringsetest vaatepunktidest lahendustest tulenevaid vajadusi (nt arvestada vaatekoridoride määramine ja hajutatusega, et tuulikud saaksid toota visuaalse mõju analüüs (ptk 5.2.2 maksimaalselt energiat ja oleksid võimalikult uuring nr 17). Uuring teostatakse pikaealised). Silmapiir peab olema liigendatud koostöös Ruhnu, Kihnu, Saaremaa (st mitte kaetud lausaliselt tuulikupargiga ja Lääneranna vallavalitsuste ning Pärnu linnavalitsuse (Tõstamaa OV). 46  Palja silmaga on nähtavuse piiriks 35 km. 150 m kõrgusel asuvat tuuliku gondlit on binokliga KMH töögruppi kuulub uuringu ja võimalik eristada 50 km kauguselt. 300 m sisueksperdina: kõrgusel olevat tuuliku laba tippu on võimalik sotsiaalmajanduslike mõjude eristada binokliga vaadates 68 km kauguselt. (visuaalne, logistiline mõju, energeetilised ja tasuvusarvutused ja hinnangud ning analüüsid) ekspert. Veealune Vastavalt MuKS § 32 lg 2 tehakse sisevetes, KMH käigus tehakse alljärgnev kultuuripärand territoriaalmeres, piiriveekogus või uuring: majandusvööndis enne ehitamist, sealhulgas Allveearheoloogilised uuringud (ptk rajatise ja seadmestiku paigaldamist või 5.2.2 uuring nr 1b). Uuringus veealuse kultuuripärandi säilimist ohustada selgitatakse võimalikku mõju võiva muu tegevuse kavandamist uuring. veealusele kultuuripärandile ja Meretuulepargi rajamine on tegevus, mis süstematiseeritakse varasemad ohustab veealust kultuuripärandit, sh Veeteede Ameti, Mereväe ja arheoloogiapärandit. Allveearheoloogiline Muinsuskaitseameti uuringud nende uuring tuleb teha KMH käigus (MuKS § 31 lg arvestamiseks tehtavas uuringus. 3, § 46 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 25, Allveearheoloogiline uuring tuleb vastu võetud 5.05.2019). Enne uuringu läbi läbi viia ettevõtte poolt, kus töötab viimist peab pädev isik esitama vastava ala pädevustunnistusega Muinsuskaitseametile uuringukava ja isik ning kes on esitanud muinsus- uuringuteatise, pärast uuringu läbi viimist kaitse valdkonnas tegutsemise kohta uuringuaruande (MuKS § 46-48). majandustegevusteate (MuKS § 68- 69).KMH töögruppi kuulub uuringu ja sisueksperdina: veealuse kultuuripärandi ekspert. Rannakarbi Rannakarbi kasvatamise arendamine koos Rannakarbi kasvatusega seonduvat kasvatus elektrienergia tootmisega võimaldaks sh Läänemere puhastamist majanduslikult kasulikult lahendada, muidu rannakarpide abil samuti probleeme avameres kabikasvatusega kaasnevat kaht suurt on käsitletud peatükis 4.2.7 probleemi: karbikasvanduse kaitset jää eest ja Ülevaade Läänemere ankurdamist. Tuulikute vundamendid rannakarpidest uurimuste valguses. võimaldavad ankurdada ja kaitsta karbiliine jää eest. 3. Karbikasvatuse mõjude uuring (ptk 5.2.2 uuring nr 7). TT tuulepargialal on kavandatud ca 1000 ha KMH töögruppi kuuluvad uuringu arendada karbikasvatust ja saada ca 50 000 ja sisuekspertidena: tonni karbimassi aastas. Selle eesmärgi nimel sotsiaalmajanduslike mõjude alustatakse joonisel nr 4 märgitud kohas 28 ha ekspert, kultuuriliste mõjude ekspert rannakarbi kasvatamise pilootala kavandamist. ja rannakarbi kasvatuse ekspert. Majandus: Taastuvenergia arendamine minimeerib Tehakse uuringud: energiatootmine, energiasektori keskkonnamõjusid, tugevdab 1. Alalisvoolu ja vahelduvvoolu tasuvus, energiajulgeolekut ning tõstab elektriülekande alternatiivide kvaliteet. majanduse konkurentsivõimet. omavaheline võrdlus ja tasuvus (ptk 5.2.2 uuring nr 18). Uuringus „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ seab käsitletakse ka töökindlust, eesmärgiks taastuvate energiaallikate järk- elektrikvaliteeti jms, ajahorisondiga järgult suureneva kasutuselevõtu lõpptarbimise kuni 2030. kõigis sektorites. 2. Elektrienergia kvaliteedi hindamise ja parandamise vajaduse Seega meretuulepargis elektritootmine väljaselgitamiseks eelnev sotsiaal- taastuvenergia baasil loob eeldused fossiilsete majanduslik analüüs (ptk 5.2.2 kütuste põletamisel eralduvate uuring nr 21). Analüüsitakse ka kasvuhoonegaaside vähendamiseks. võimalikest uutest konverter- 47  jaamadest lähtuvaid kvaliteedi- tegureid. 3. Peatükis 5.2.2 uuringu nr 24 alla on toodud uuringute kompleks liitumis-alajaamade ja õhuliinide ja maakaabi mõjude kohta. Vesiniku Meretuuleparkide juures on oluline tagada Maksimaalse tootlikkuse tootmine maksimaalne tootlikkus. Seda võimaldab, kui tagamiseks on TT tuulepargis tuuleenergiast toodetud taastuv-elektrienergia kaalutud ülejääva võimsuse ülejääv võimsus salvestatakse näiteks rohelise salvestamist vesiniku tootmiseks. vesiniku tootmisse. Vesiniku tootmise võimalikkuse Paljud riigid kaaluvad ning juba teevad väljaselgitamiseks tehakse pilootprojekte rohelise vesiniku tootmiseks alljärgnev analüüs: meretuuleparkide juures Vesiniku tootmise ja kasutuselevõtu (Keskkonnaministeeriumi 27.03.2020 nr 7- teostatavusanalüüs 12/20/12-4 kirjast TTJA-le). (ptk 5.2.2 uuring nr 22). Analüüsis käsitletakse 350/700/1050 MW võimsusega H2 tootmise elektrolüüserite pargi rajamist Virtsu alajaama lähistele otseliini raadiuses või merealajaamaga samasse kompleksi. Produkti turustamiseks käsitletakse teostatavusuuringus muuhulgas torujuhet põhivõrguni, konver- teerimist ammoniaaklaevakütuseks, raudteetransporti koos endise Virtsu raudtee taastamisega, maismaa- transporti ja tagasikonverteerimist elektrienergiaks. Veealused Tuulepargi tuulikute vundamendi ala Tuleb teha: lõhkekehad ja ettevalmistamisel, vundamentide ja merekaabli Lõhkekehade uuring (ptk 5.2.2 muud ohtlikud paigaldamistööde käigus kujutavad uuring nr 1a). Uuringus selgitatakse objektid kõikvõimalikud veealused lõhkekehad ja välja tuulepargi ja kaabli koridoride ohtlikud objektid olulist ohtu inimeste elule ja alal lõhkekehade olemasolu või kasutatavatele seadmetele. Enne ohu nende puudumine. likvideerimist ei tohi teha mitte mingeid veealuseid töid. Seiresüseemid EMP-s on toodud, et tuulikud ei tohi põhjustada Tehakse uuringud: riigikaitseliste õhu- ja mereseiresüsteemide 1. Hinnang kavandatu mõjust töövõime vähenemist, vajadusel tuleb välja mereseire- ja ESTER töötada ja rakendada sidesüsteemidele (ptk 5.2.2 uuring kompensatsioonimehhanisme. nr 9). Uuringus käsitletakse Tuulepargist avalduvaid mõjusid mereseireradaritele ja ESTER sidesüsteemidele koostöös Siseministeeriumi, Politsei ja Piirivalveametiga 2. Riigikaitseliste õhu- ja mereseiresüsteemide töövõime säilitamise ja kompensatsiooni- mehhanismide väljatöötamise uuring (ptk 5.2.2 uuring nr 19). 48  Mereseireradarite mere-raadioside töövõime tagamiseks ja riigipiiri kaitseks tehakse koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga. Navigatsioon Tuulikute paigutuse täpsustumisel järgmistes Veeteede Ametiga tehakse tuulepargi arendamise etappides tuleb tuulepargi rajamisel ja kasutamisel kavandada ka tuulepargi navigatsioonimärgistus koostööd ohutu veeliikluse ning kooskõlastada see Veeteede Ametiga. tagamiseks tuulepargis ja tuuleparki ümbritsevas meres. Joonisel nr 2 on näidatud laevateed võimalikesse ehitusaegsetesse tugisadamatesse. KMH protsessi käigus kavandatud Samuti on näidatud TT tuulepargi eeldatava uuringus nr 8 (ptk 5.2.2) hinnatakse hooldussadama (Kõiguste väikesadam) ja pakutakse välja veeliiklejatele laevatee. Nagu jooniselt näha jäävad teised paremini märgatavaid laevateed üle 10 km tuulepargist kaugemale. navigatsioonimärkide ja -tulede lahendusi. Tuulepargi märgistamisel laevaliikluse jaoks tuleks lähtuda IALA (International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities) juhendist „Recommendation O-139 on The Marking of Man-Made Offshore Structures (Veeteede Ameti 27.03.2020 nr 6-3-1/608 kirjast TTJA-le). Lennuliinid Ruhnust põhjakaarde planeeritav tuulepark võib Lennuliinide navigatsiooni- tekitada turbulentsi, samuti udu, millega süsteemide häiringute vältimiseks kaasneb nähtavuse halvenemine ja õhusõidukite tehakse koostööd Lennuametiga. jäätumine talvel. Praegu toimuvad Ruhnu lennud üksnes visuaaltingimustes, väljaspool Joonisel nr 2, 3 on Ruhnust näidatud jäätumist ning miinimumlennukõrgusel (150 visuaallennuliinid Kuressaarde ja meetrit maa- või merepinnast). Tuulikute Kihnu saarele. tekitatava udu kandumisel lennumarsruudile nähtavus ja lennutingimused halvenevad ning Meetmete väljatöötamine lennuk peab ohutuse tagamiseks pöörduma õhuliikluse häiringute vältimise. tagasi lähtelennuväljale. Ka püütakse lennul (ptk 5.2.2 uuring nr 20). vältida sajualasid, mistõttu tuleb ette lennutrajektoorist kõrvalekaldumisi, mis muutuksid tuulikute vahel lendamisel ohtlikuks. Viimane asjaolu muudab kasutuks ka takistustevaba lennukoridori loomise. Eelnevast lähtudes leiab Lennuamet, et Ruhnu saarest põhjakaares paiknevate kuni 300 meetri kõrguste tuulikutega pole võimalik tagada stabiilset ja ohutut lennuühendust Ruhnu saare, Kuressaare ja Pärnu vahel praegustel tingimustel. Üheks võimalikuks lahenduseks on luua Ruhnu lennuväljale instrumentaallähenemise võimekus (Kuressaare lennuväljal on see juba olemas, Pärnu lennuväljal saab rekonstrueerimise järel olema) ning tuua liinile vastava võimekusega õhusõiduk 49  (Lennuameti 17.03.2020 nr 4.6-8/20/1006-2 kiri Liivi lahe meretuulepargi mõju lennuühendusele Ruhnu saarega TTJA-le). Likvideerimine Turbiini elueaks on kavandatud 25 aastat, Tuulikute eeldatava asendamise – vundamendi ja masti elueaks 50 aastat. iga 25 aastat – ja vundamentide lammutamise ning kaabelduse Tuulikute vundamentide likvideerimisega eemaldamise – peale 50 või 100 kaasneb oluline mõju nagu rajamisegi käigus, aastat - mõjude prognoos. (ptk 5.2.2 kui tööde käigus toimub merepõhjas rohke uuring nr 23). heljumiteke. Tekkinud heljumi leviku ulatuse vähendamiseks on vajalikud heljumi levikut vähendavad meetmed. Meetmed on samad kui rajamisel. Võimalik, et 50 või 100 aasta jooksul on tehnoloogiliselt ja logistiliselt väljatöötatud paremini toimivad heljumi levikut minimeerivad meetmed. KMH aruandes tuuakse välja tuulepargi ja rannakarbi kasvatuse rajamisest ning kasutamisest avalduda võivad negatiivsed mõjud ja riskid (sh ohutusküsimused), nende vältimise ja leevendamise meetmed (vajadusel esitatakse seireprogrammid, mis sisaldab informatsiooni seirepunktide asukoha ja seire sageduse ning andmete kättesaadavuse kohta). 5. Hindamismetoodika ja uuringud 5.1 KMH metoodika KMH metoodikas kasutatakse Eestis üldkasutatavat keskkonnamõju hindamise protsessi, mille sisulised etapid on järgmised: algatamine, ülesande püstitamine, kavandatud tegevuse eesmärgi ja vajaduse määratlemine, alternatiivide määratlemine, huvipoolte ja hindamise valdkondade määratlemine, materjali kogumine ja tutvumine ning kohtülevaatuste läbiviimine, fooni kirjeldus, mõjude ja leevendusmeetmete analüüs, alternatiivide hindamine ja võrdlemine. KMH käigus kuuluvad arvestamisele: teemaga haakuvad planeeringud ja arengukavad, kaitsekorralduskavad, kaitse-eeskirjad, seadusandlus, ekspertide varasemad kogemused, varem ja KMH protsessis ajal tehtavad uuringud kohtülevaatused, avalikustamise protsessis esitatud ettepanekud, eksperthinnangud ja muud asjassepuutuvad tööd, publikatsioonid jm. KMH läbiviimisel järgitakse protseduuriliselt KeHJS nõutud etappe: KMH algatamine ja sellest teatamine, KMH programmi koostamine ja avalikustamine ning avalik arutelu, avalikustamisel ja avalikul arutelul esitatud ettepanekute alusel täiendatud KMH programmi esitamine KMH järelevalvajale KMH programmi heakskiitmiseks, heakskiidetud KMH programmi alusel KMH aruande koostamine, KMH aruande avalikustamine ja avalikustamisel esitatud ettepanekute alusel täiendatud aruande esitamine KMH järelevalvajale KMH aruande heakskiitmiseks. KMH käigus kuuluvad arvestamisele: teemaga haakuvate asjakohaste andmebaaside* andmed, planeeringud ja arengukavad, seadusandlus, ekspertide varasemad kogemused, varem ja KMH 50 ajal tehtavad uuringud avalikustamise protsessis esitatud ettepanekud, eksperthinnangud ja muud asjassepuutuvad tööd, publikatsioonid jm. *KMH protsessis kasutatavad andmebaasid: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee ; eElurikkus andmebaas: http://elurikkus.ut.ee/ Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee Keskkonnalubade infosüsteem https://eteenus.keskkonnaamet.ee Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee Kumulatiivsete mõjude hindamisel arvestatakse selliseid projekte milledega kavandatul või selle reaalsetel alternatiividel võiks olla kas otseseid või kaudseid kumuleeruda võivaid mõjusid. EMP KMH aruande koostamisel kasutati kumulatiivse keskkonnamõju ja merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava majandusliku kasu väljaselgitamisel Rahandusministeeriumi veebilehel olevat veebipõhist mudelit PlanWise4Blue*: https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/planwise4blue_m udeli_kirjeldus.pdf (02.05.2020). *PlanWise4Blue: Veebipõhine mudel hindamaks inimtegevuse kumulatiivset keskkonnamõju ning merekeskkonna ressursside kasutamisest saadavat majandusliku kasu Veebipõhise kasutajaliidese väljaarendamine ARUANNE. Koostajad: Kaidi Nõmmela, Tartu Ülikool RAKE Jonne Kotta, OÜ Hobikoda Kristjan Piirimäe, OÜ Roheline Rada. Tartu – Tallinn 2019. 5.2 Vajalikud uuringud 5.2.1 Lähteseisukohad uuringuteks Vabariigi Valitsuse korralduse nr 313 19.12.2019 otsuse punkti 3.5. kohaselt tuleb teha koormatava mereala suhtes tervikuna vähemalt järgmised uuringud: 1) mõju mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele; 2) allveearheoloogilised uuringud; 3) batümeetriat täpsustav uuring; 4) merepõhja ehitusgeoloogiline uuring; 5) tuuletingimuste, lainetuse ja jääolude täpsustav uuring; 6) logistika ja ehitusaegsete tööde korralduse kontseptsioon; 7) linnustiku ning nahkhiirte rände- ja toitumisalade uuring; 8) kalastiku ja kudealade uuring; 9) tuulepargi ja kaabelühenduste mõju kalandusele; 10) elektrienergia kvaliteedi hindamise ja parandamise vajaduse väljaselgitamiseks eelnev sotsiaal-majanduslik analüüs; 11) sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude uuring, sealhulgas mõju kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele; 12) mõju navigatsioonimärkide või -tulede eristamisele veeliiklejate poolt; 13) mõju hüljestele kohalikul tasandil, sealhulgas jää lõhkumisega tekkivad võimalikud mõjud, ja määrata vajalikud leevendavad keskkonnameetmed; 14) selgitada koostöös Kaitseministeeriumiga välja ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektide leidumise tõenäosus; 15) muud keskkonnamõju hindamise programmis määratavad uuringud. 51 Uuringud teha viie aasta jooksul keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest arvates. https://www.riigiteataja.ee/akt/323122019012 5.2.2 KMH-s tehtavad uuringud Alljärgnevalt on toodud KMH-s tehtavad uuringud. Kuna Eestis ei ole kehtestatud meretuuleparkide uuringuteks sobilikku standardit, lähtutakse uuringukavade koostamisel Saksamaal kehtivast standardist „Investigation of the Impacts of Offshore Wind Turbines on the Marine Environment (StUK4)“ 1. Ehitiste ja kaabelliinide batümeetriat täpsustav uuring. Uuringu käigus mõõdistatakse ehitiste ja kaabelliinide alal merepõhja sügavused. Uuringu alusel saab täpsustada teiste uuringute kava ja määrata potentsiaalsed valupunktid. Lisaks merepõhja mõõdistusele teostatakse järgmised uuringud : a. Uuring võimalike ajalooliste lõhkekehade või muude ohtlike objektide leidumise kohta. Selleks on uuringulaeval aparatuur magnetomeetria aparatuur, mille abil on võimalik määrata metallesemete paiknemine põhja pinna all. b. Allveearheoloogilised uuringud - tuulikute ja kaablite mõjust arheoloogilisele kultuuripärandile, sh VTA, MKA ja Mereväe varasemate uuringute süstematiseerimise ja arvestamisega. Selleks on uuringulaeval kõrgresolutsiooniga külgvaatesonar, millega vaadeldakse merepõhja ja tuvastatakse võimalikud inimtekkelised anomaalisad. Uuringu tulemust interpreteerib allveearheoloogia ekspert. 2. Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring. Uuring teostatakse georadari uuringuna. Georadar on paigutatud sügavusmõõdistust läbiviivale alusele. Uuringu abil määratakse merepõhja moodustatavate kihtide paksused, referentspuuraukude alusel määratakse pinnasekihtide omadused kogu projektialal. Töö alusel saab hinnata kas pakutud tuuliku vundamentide asukohad on sobivad sinna tuulikute rajamiseks. Uuringu tulemust interpreteerib geoloogia ekspert. 3. Tuuletingimuste uuringus määratakse tuuleparameetrid, mis puhuvad projekti alal. Uuringu tulemuste alusel on võimalik modelleerida lainetust ja hoovusi. Lisaks sõltub tuule tugevusest jääväljade liikumise kiirus (jõud tuuliku vundamentidele) ja tuule poolt avaldatav jõud tuulikule. 4. Lainetuse, hoovuste ja ehitusaegse heljumi leviku modelleerimine. Uuring baseerub mere põhja batümeetria ja tuuletingimuste uuringul. Modelleeritakse lainetingimused kõikidest suundadest. Hinnatakse tuuliku vundamentide mõju lainetusele hoovustele ja settetranspordile. Teostatakse arvutus ehitusaegse heljumi leviku mõjuulatuse kohta. Laine ja hoovuste arvutuse alusel on hiljem võimalik määrate igale tuuliku- vundamendile mõjuvat jõudu. Settetranspordi modelleerimine näitab võimalike uhteaukude (võimalike avariiolukordade) tekkevõimalust vundamentide jalamil. Heljumi leviku analüüs annab pildi ehitustegevuse mõjust kalade kude- ja elupaikadele. 5. Jääolude täpsustav uuring. Hinnatakse jääkihi paksust, tugevust, esinemist, rüsijää tekkevõimalust. Uuringuga selgitatakse välja jääst tulenevad jõud tuuliku vundamentidele (oluline vundamenditüübi valikul) ja teistele tuulepargi rajatistele. Uuringus kasutatakse sonariuuringut, satelliidi piltide hindamist. Analüüsitakse erinevate vundamenditüüpide sobivust tuuleparki. Uuringu tulemusel valmib analüüs mis annab jääs tuleneva jõu suuruse, koondab kõik olemasoleva ja uuritud informatsiooni jääolude kohta, ja hindab jääoludest tulenevaid riske ja potentsiaalseid 52  avariiolukordi. Uuring toob välja puuduva informatsiooni ja annab soovitused edasisteks uuringuteks projekti koostamise faasis. 6. Logistika, ehitus- ja hooldusaegsete tööde korralduse kontseptsioon. Hinnatakse väikesadamate, süvasadamate jt. kasutamise võimalust Eesti ja Lätis. Leitakse sadamad, mille kaudu ehitamine või hooldamine on kõige väiksema keskkonnamõjuga. 7. Kavandatud karbikasvatuse mõjude uuring koos vajadusel leevendavate meetmete esitamisega, sh mõju vetikate kasvule ning karbikasvanduse ja kalajahu tootmise teostatavusuuring; 8. Hinnang tuulikute mõjust navigatsioonimärkide või -tulede (sh tuletornid ja sihid) eristamisele veeliiklejate poolt ja laevaliiklusele. Uuringu käigus uuritakse koostöös visualiseerimiseksperdiga oluliste meremärkide nähtavust olukorras, kus meretuulepark töötab. Antakse soovitused potentsiaalsete konfliktide ennetamiseks. Juhindutakse IALA (International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities) juhendist „Recommendation O-139 on The Marking of Man-Made Offshore Structures“. Uuritakse mõju laevaliiklusele analüüsides piirkonna tüüpilisi sõidusuundasid, laevade tüüpe, mõõtmeid, praegust liiklustihedust, võimalikku liiklustiheduse suurenemist, looduslikke piiranguid, toimunud õnnetusi jt tegureid, mida on vaja ohustsenaariumite tuvastamiseks ja navigatsiooniriskide hindamiseks Antakse hinnang laevaliiklusele projektialal ning vajadusel pakutakse välja leevendavad meetmed. Laevade liiklustiheduse hindamiseks kasutakse AIS-i andmeid (üle 500 tonnise veeväljasurvega ja kõik kalalaevad). Väiksemate aluste liiklustiheduse hindamiseks kasutatakse PPA merevalvekeskuse andmeid. Lisaks analüüsitakse meretuuleparkide võimalikku mõju meresidesüsteemidele, laevade automaatse tuvastamise süsteemi AIS (Automatic Identification System) seadmetele ja laevaradarile. Tööde teostamisel juhindutakse PIANCi (The World Association for Waterborne Transport Infrastructure) aruandest „MarCom Wg 161 Interaction Between Offshore Wind Farms and Maritime Navigation 2018“ 9. Hinnang tuulepargi tuulikute mõjust mereseire- ja ESTER sidesüsteemidele antakse koostöös Siseministeeriumi, Politsei ja Piirivalveametiga. 10. a Linnu-uuring. Tuulepargi rajamise eel tuleb läbi viia radarvaatlustega lindude rändeuuring ja see järel tuulepargi rajamise ning tuuleenergia tootmise mõjude kohta otsuste (sh leevendavad meetmed) langetamisel tuleb arvestada läbirändavate lindude: arvu, kaitsestaatust, ohustatust, liikide tundlikkust (kokkupõrkeriski suurust), alalt läbi rändavate isendite arvu osakaalu kogu biogeograafilisest asurkonnast ja modelleerida liigipõhiselt hukkumisriskid. Uuringus tuleb välja tuua kavandatava tegevuse (tegevuse maht/suurus, asukoht, tehnoloogiline ja logistiline lahend), mõju lindude rändele, peatumis-. talvitumis- ja toitumisaladele koos leevendavate meetmetega. ning nahkhiirte rände-, pesitsus- ja toitumisaladele ning vajadusel leevendavate meetmete esitamine; b Nahkhiirte uuring. KHM protsessi jooksul viiakse radarvaatlustega läbi nahkhiirte uuring, mille käigus uuritakse nahkhiirte võimalikku levikut kavandatava tegevuse alal. Uuringus tuleb välja tuua kavandatava tegevuse mõju nahkhiirtelel ja vajalikud leevendavad meetmed. 11. Kalastiku uuring. Kavandatava tegevuse mõju uuring kalastikule ja kudealadele ning vajadusel leevendavate meetmete esitamine. Tuulepargi ja kaabelühenduste mõju kalandusele (sh rannapüük ja traalpüük) vajadusel leevendavate meetmete väljatöötamine. Kalastiku uuringu käigus teostatakse võrgupüügid kevadel ja sügisel. Tulemuste alusel saab hinnata kalastiku liigirikkust kavandatud tegevuse alal. Heljumi modelleerimise alusel hinnatakse tegevuse mõju projekti alast eemal asuvatele kudealadele. 53 12. Merepõhja elustiku uuring. Mõju uuring arendusalal ja kaabelliinide alal olevale merepõhja elustikule (põhjataimestik ja -loomastik) ning vajadusel leevendavate meetmete esitamine. Uuringu käigus teostatakse põhjaelupaiga hindamine (kohtvaatlused videoaparatuuriga, proovide võtmine ja analüüs). Uuringu alusel hinnatakse kavandatava tegevuse ala merepõhja elustiku liigirikkust. 13. Kavandatava tegevuse mõju uuring hüljestele kohalikul tasandil, sealhulgas jää lõhkumisega tekkivad võimalikud mõjud ning vajadusel leevendavate meetmete esitamine; 14. Müra uuring. Akukon Eesti OÜ poolt teostatavas müra uuringus selgitatakse välja tuulikute poolt põhjustatud müratasemed ning hinnatakse arvutustulemuste vastavust KeM 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud normtasemetele. Uuringu aruandes antakse ülevaate arvutustest ja saadud tulemusetest. Müra tasemete arvutamisel ja mürakaardi koostamisel kasutatakse arvutiprogrammi Datakustik Cadna/A 2020, mille tarbeks tehakse maa-alast kolmemõõtmeline akustiline maastikumudel. Arvutused teostatakse vastavalt Põhjamaade arvutusmeetoditele. Uuringus esitatakse müra leevendavad meetmed vajalike ehituse materjalide/detailide tuulepargi alale veoks ja ka tuulikute ja teiste rajatiste ehitusmüra ning vibratsiooni kohta. Uuritakse ja võrreldakse eri vundamenditüüpide nagu toruvai- ja gravitatsioonivundament rajamise mõjusid. 15. Võimalike kumulatiivsete mõjude prognoos alternatiividele: a. Tuuletraal OÜ ja Eesti Energia AS meretuulepark b. Tuuletraal OÜ ja Salacgriva esine meretuulepark c. Tuuletraal OÜ, Eesti Energia AS ja Salacgriva esine meretuulepark Eeltoodud 3 lahendit on esialgsed (näiteks toodud), võimalik, et KMH protsessi käigus lisandunud informatsiooni (Tuuletraal OÜ uuringute tulemused + teiste tuuleparkide poolt tehtud uuringute tulemused) käigus alternatiivide valikut tuleb korrigeerida. Kumulatiivsete projektide arendajad peaksid jagama andmeid. On väga vajalik, et näiteks Eesti Energia AS jagab Kihnu lõunatipus toiminud radarivaatluste ja muude uuringute (tuul, jää) tulemusi ka teiste arendajatega, jne. 16. Sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude uuring, kus on käsitletud ka kavandatud tegevuse mõju kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele. Uuringus antakse hinnang arendustegevuse mõjust tööhõivele, turismile, rekreatsioonile ja kinnisvarale. 17. Merealaplaneeringu eelnõuga määratud arendusala ümberringsetest vaatepunktidest vaatekoridoride määramine ja visuaalse mõju dünaamiline analüüs. Visualiseeringud valitud vaatekoridoridest tehakse erinevate aastaaegade ja ilmastikunähtuste jaoks. Uuring teostatakse koostöös Ruhnu, Saaremaa, Lääneranna, Kihnu Vallavalitsuste ja Pärnu linnavalitsusega (Tõstamaa OV). 18. Alalisvoolu ja vahelduvvoolu elektriülekande alternatiivide omavaheline võrdlus ja tasuvus, sh töökindlus, elektrikvaliteet jms, ajahorisondiga kuni 2030. 19. Riigikaitseliste õhu- ja mereseiresüsteemide töövõime säilitamise ja kompensatsioonimehhanismide väljatöötamise uuring 20. Meetmete väljatöötamine õhuliikluse häiringute vältimiseks. 21. Elektrienergia kvaliteedi hindamise ja parandamise vajaduse väljaselgitamiseks eelnev sotsiaal-majanduslik analüüs. 22. Vesiniku tootmise ja kasutuselevõtu teostatavusanalüüs võimsustel 350/700/1050 MW asukohaga Virtsus või merealajaamaga kompleksis. Teostatavusuuringus käsitletakse muuhulgas torujuhet põhivõrguni, konverteerimist ammoniaak-laevakütuseks, raudteetransporti koos endise Virtsu raudtee taastamisega, maismaatransporti ja 54  tagasikonverteerimist elektrienergiaks. KMH protsessis hinnatakse kavandatava vesiniku tootmise sotsiaalmajanduslikke aspekte. Kui tootmine osutub mõistlikuks ja kasulikuks, siis koostatakse tootmisüksuse rajamiseks eraldi keskkonnamõjude hinnang. Praeguses etapis ei ole see mõistlik, kuna vesiniku tootmise tehnoloogia on kiires arengus ja täna pakutavad võimalused ei pea vastama parimale võimalikule tehnoloogiale rajamisfaasis. 23. Tuulikute eeldatava asendamise – iga 25 aastat – ja vundamentide lammutamise ning kaabelduse eemaldamise – peale 50 või 100 aastat - mõjude prognoos. 24. Virtsu liitumisalajaama (LAJ) mõjude hindamiseks vajalikud uuringud. Vesinikutootmise lisamisest alajaamaga samasse kompleksi tekkivate efektide hinnang. Alternatiivse Virtsu-Lihula 330 kV õhuliini/maakaabli või uuringu teostab tõenäoliselt põhivõrk arvestades Eesti-Läti riikidevahelist koostööd uue meretuulepargi rajamiseks Liivi Lahte. Vesinikutootmise teostatavusuuringus käsitletakse muuhulgas torujuhet, konverteerimist ammoniaak-laevakütuseks, raudteetransporti koos endise Virtsu raudtee taastamisega, maismaatransporti ja tagasikonverteerimist elektrienergiaks. 6. KMH protsess ja selle teostuse ning avalikustamise ajakava Tabel nr 4. KMH teostuse ajakava Jrk KMH etapid Tegevuse kirjeldus ja läbiviija Kestvus* nr 1. KMH algatamine Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 313 19.12.2019 19.12.2019 algatati hoonestusloa menetlus ja keskkonnamõju hindamine 2. KMH programmi koostamine Pärast kavandatava tegevuse KMH 20.09.2020 algatamise otsuse tegemist koostab ekspert või eksperdi-rühm eksperdi juhtimisel koos arendajaga KMH programmi vastavalt KeHJS § 13. esitatud nõuetele. KMH programmi esitab arendaja TTJA-le avalikustamise korraldamiseks. 2.a Lisategevused vastavalt VV Keskkonnamõju hindamise programmi 45 päeva korralduse nr 313 19.12.2019 ja aruande koostamisse kaasata punktile 3.4. Rahandusministeerium, Majandus- ja https://www.riigiteataja.ee/akt/ Kommunikatsiooniministeerium, 323122019012 Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning kohalikud omavalitsused ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning esitada arvamuse 55  andmiseks piirkonna kohalikele omavalitsustele. 3. KMH programmi TTJA teatab (KeHJS §16. lõige 2) KMH 14 päeva avalikustamisest teatamine programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul programmi saamisest arvates vähemalt: 1) ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded; 2) ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes; 3) kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus). TTJA teatab ka (KeHJS §16. lõige 3) liht- või tähtkirjaga: Rahandusministeeriumile; Lääneranna, Saaremaa, Kihnu ja Ruhnu Valla- valitsustele ning Pärnu linnavalitsusele; Keskkonnaministeeriumile; Keskkonna- inspektsioonile; Keskkonnaametile; valitsusvälistele keskkonnaorganisat- sioonidele neid ühendavate organi- satsioonide kaudu; kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasjade omanikele ning muud menetlusosalised: Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Kalurite Liit MTÜ, MTÜ Liivi Lahe Kalanduskoda TTJA (KeHJS §16. lõige 6) avalikustab KMH programmi oma veebilehel, tagades avalikkusele programmiga tutvumise võimaluse vähemalt kuni programmi kohta ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise tähtaja lõpuni. 4. KMH programmi avaliku TTJA korraldab (KeHJS §16 lõige 1) 14 – 30 väljapaneku vähemalt 14-päeva (soovitavalt võiks päeva korraldamine avalik väljapanek olla 30 päeva) kestusega keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku. 5. KMH programmi avalik Peale KMH programmi lõppu korraldab 1 päeva arutelu arendaja (KeHJS §16. lõige 1) programmi tutvustamiseks avaliku arutelu. 56 6 KMH programmi kohta Asutus, kellele KMH programmi avaliku esitatud info edastamine väljapaneku ajal esitati programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid või küsimusi, edastab nimetatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused arendajale (KeHJS § 17. lõige 1). 7. KMH programmi täiendamine Ekspert või eksperdirühm eksperdi 50 päeva avalikustamise materjalidega juhtimisel (KeHJS § 17. lõige 2) teeb koos arendajaga KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele. 8. KMH programmile Arendaja saadab (KeHJS § 17. lõige 3) 30 päeva esitatud ettepanekutele ja KMH programmi kohta ettepanekuid, küsimustele vastamine vastuväiteid või küsimusi esitanud isikule liht- või tähtkirjaga esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning vastused küsimustele. 9. KMH programmi (1) Arendaja esitab vastavalt KeHJS § esitamine heakskiitmiseks 18. lõikele 1 pärast KMH programmi avalikku arutelu programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste, käesoleva seaduse § 17 lõikes 3 nimetatud kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks. 10. KMH programmi Keskkonnaministeerium KeHJS § 18. 30 päeva heakskiitmine lõikele 2 vastavalt teeb otsuse keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta 30 päeva jooksul KeHJS § 18. lõikes 1 nimetatud dokumentide saamisest arvates ning teavitab sellest arendajat ja otsustajat. 11. KMH programmi Keskkonnaministeerium KeHJS § 19. 14 päeva heakskiitmisest teavitamine lõikele 1 vastavalt teatab KMH programmi heakskiitmisest lihtvõi tähtkirjaga menetlusosalistele ning arendaja kulul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul programmi heakskiitmise otsuse tegemisest arvates. 57 12. KMH uuringud Keskkonnamõju hindamise programmis u. 2-3 aastat välja toodud uuringute läbiviimine. 13. KMH aruande koostamine Keskkonnamõju hindamise aruanne Viimase (1) Ekspert või eksperdirühm eksperdi uuringu juhtimisel vastavalt KeHJS § 20. lõike 1 valmimisest nõuetele koostab, lähtudes 60 päeva** heakskiidetud KMH programmist, KMH aruande, mis esitatakse arendaja poolt TTJA-le avalikustamise korraldamiseks. 13.a Lisategevused vastavalt VV Keskkonnamõju hindamise programmi 45 päeva korralduse nr 313 19.12.2019 ja aruande koostamisse kaasata punktile 3.4. Rahandusministeerium, Majandus- ja https://www.riigiteataja.ee/akt/ Kommunikatsiooniministeerium, 323122019012 Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning kohalikud omavalitsused ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele omavalitsustele. 14. Vastavalt KeHJS § 21. sätestatusele KMH aruanne avalikustatakse ning avalikustamise tulemusi arvestatakse käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud korras 15. KMH aruande TTJA teatab (KeHJS §16. lõige 2) KMH 14 päeva avalikustamisest teatamine aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 14 päeva jooksul aruande saamisest arvates vähemalt: 1) ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded; 2) ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes; 3) kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus). TTJA teatab ka (KeHJS §16. lõige 3) liht- või tähtkirjaga: Rahandusministeeriumile; Lääneranna, Saaremaa Kihnu, ja Ruhnu valdadele; Keskkonnaministeeriumile; Keskkonna- inspektsioonile; Keskkonnaametile; valitsus-välistele 58  keskkonnaorganisatsioonidele neid ühendavate organisatsioonide kaudu; kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasjade omanikele ning muud menetlusosalised: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Kalurite Liit MTÜ, MTÜ Liivi Lahe Kalanduskoda TTJA (KeHJS §16. lõige 6) avalikustab KMH aruande oma veebilehel, tagades avalikkusele aruande tutvumise võimaluse vähemalt kuni aruande kohta ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise tähtaja lõpuni. 16. KMH aruande avaliku TTJA korraldab (KeHJS §16 lõige 1) 14 päeva väljapaneku vähemalt 14-päevase kestusega KMH korraldamine aruande avaliku väljapaneku. 17. KMH aruande avalik arutelu Peale KMH arutelu lõppu korraldab 1 päeva arendaja (KeHJS §16. lõige 1) arendaja tutvustamiseks avaliku arutelu 18. KMH aruande kohta esitatud Asutus, kellele KMH aruande avaliku info edastamine väljapaneku ajal esitati aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid või küsimusi, edastab nimetatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused arendajale (KeHJS § 17. lõige 1). 19. KMH aruandele Arendaja saadab (KeHJS § 17. lõige 3) 30 päeva esitatud ettepanekutele ja KMH aruande kohta ettepanekuid, küsimustele vastamine vastuväiteid või küsimusi esitanud isikule liht- või tähtkirjaga esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning vastused küsimustele. 20. KMH aruande täienamine Ekspert või eksperdirühm eksperdi 60 päeva avalikustamise materjalidega juhtimisel (KeHJS § 17. lõige 2) teeb koos arendajaga KMH aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal aruande kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel aruandes vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele. 59 21. KMH aruande heakskiitmiseks Avalikustamise materjalidega täiendatud esitamine KMH aruande esitab arendaja KeHJS § 22. lõike 1 kohaselt kahes eksemplaris keskkonnamõju hindamise Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks ja keskkonnanõuete määramiseks. 22. KMH aruande heakskiitmine Keskkonnaministeerium vastavalt 30 päeva KeHJS § 22. lõikele 2 teeb otsuse KMH aruande heakskiitmise ja keskkonnanõuete määramise või aruande heakskiitmata jätmise kohta arendajale ja otsustajale teatavaks ning edastab otsustajale aruande heakskiitmise korral aruande ühe eksemplari 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates. 23. KMH aruande heakskiitmisest KeHJS § 23. kohaselt ja keskkonnanõuete Keskkonnaministeerium teatab KMH määramisest teavitamine aruande heakskiitmisest ja keskkonnanõuete määramisest käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud korras. 24 Tegevusloa andmine Vabariigi Valitsus vastavalt KeHJS § 24. lõikele 1 peab tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusi ja aruandele lisatud keskkonnanõudeid. * toimunud KMH etapid esitatakse ajakavas kuupäevaliselt ja toimumata etapid kestvusperioodina. Ajakava koostamisel on kasutatud hoonestusloa taotluse esitamise ajal (10.06.2013) kehtinud KeHJS redaktsiooni (https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019007) **Ajakavas ei ole esitatud aega, mis kulub Vabariigi Valitsuse korralduse nr 313 19.12.2019 Otsuse punkti 3.4 täitmiseks, mille kohaselt tuleb KMH programmi ja aruande koostamisse kaasata Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning kohalikud omavalitsused ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele omavalitsustele. Ajakavas ei ole arvestatud piiriülese KMH erisusest (KeHJS § 30.) ja Natura 2000 võrgustiku ala mõjutava tegevuse KMH erisusest (KeHJS § 29.) tulenevaid ajaperioode. 60 7. KMH protsessis osalejate andmed KMH osapooled: Otsustaja: Vabariigi Valitsus ja menetluse läbiviija Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (kontaktisik Liis Piper, e-post [email protected], telefon +372 667 2151). Arendaja: Tuuletraal OÜ (registrikood: 12468062) , kontaktandmed: aadress Pihlaka tn 12-1, Leie küla, Viljandi vald, Viljandi maakond, kontaktisik Eero Saava [email protected], telefon +372 506 7999 Keskkonnamõju hindaja: Corson OÜ (registrikood: 10006729) Laki 14A - 704, 10621 Tallinn (e-post: [email protected]). Kontaktisik: juhtekspert Toomas Liiv, kontakt tel: 5653373, e-post: [email protected] KMH töögrupp: Toomas Liiv - Corson OÜ juhatuse liige, PhD, TTÜ; KMH-s juhtekspert (tegevuslitsentsi nr KMH0119 kehtiv kuni 27.04.2022 - http://www.envir.ee/et/kmh-litsentsikomisjon), hüdrodünaamika, rannaprotsessid, matemaatiline modelleerimine, veekogu süvendamine, kaadamine, energeetika, vesi ja kanalisatsioon, veeteede ja sadamate ehituse ja planeerimise ekspert/juhtekspert. Uuringute ja KMH sisuekspertide nimekirja tabel nr 5: Uuring Ekspert Hüdrograafiliste mõõdistuste ja allvee Meremõõdukeskus OÜ, Peeter Ude uuringu ekspert. Sotsiaalmajanduslike mõjude (visuaalne, Ain Kull, PhD, Tartu Ülikooli ökoloogia ja logistiline mõju, energeetilised ja maateaduste instituut tasuvusarvutused ja hinnangud ning analüüsid) ekspert Rannakarbi kasvatuse ekspert Heiki Jaanuska, PhD, Tartu Ülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, vesiviljeluse osakond Linnustiku ekspert Mati Kose MSc, bioloog Kalastiku ekspert Tartu Ülikooli Mereinstituut MSc. Redik Eschbaum Merepõhja elustiku ekspert Tartu Ülikooli Mereinstituut PhD, Georg Martin Müra, vibratsiooni uuringute ekspert Akukon Eesti OÜ, vastutav isik määratakse töö käigus Kultuuriliste mõjude ekspert Mare Mätas Veealuse kultuuripärandi ekspert Aivar Kriiska Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, ajaloo ja arheoloogia instituut Hülge ekspert Mart Jüssi Geoloogia ekspert PhD, Arkady Tsyrulnikov 61  Navigatsioonitingimuste ja laevaliikluse Meremõõdukeskus OÜ, Peeter Ude ekspert. Jää mõjude ekspert Jan Thijssen, MSc, PMP; C-CORE Ice Engineering, Canada; Expert of sea ice loads and probabilistic methods for offshore structure design in harsh environments www.c-core.ca Nahkhiirte ekspert MSc. Lauri Lutsar Nelly Oldekop –Corson OÜ, PhD, TTÜ; KMH raames veekeskkonnas toimuvate ehitustegevuste ekspert. Kerli Krõm – Corson OÜ spetsialist, TTÜ Inseneri teaduskond magistrant, KMH-s matemaatiline modelleerimine, keskkonnakaitse ja säästev areng, õhu kvaliteet, sotsiaal- majanduslik valdkond. Kristin Liiv –Corson OÜ spetsialist, MSc TTÜ, KMH-s õigus- ja sotsiaalküsimused, planeerimine, geotehnika, keskkonnakaitse ja säästev areng, sotsiaal-majanduslik valdkond. Kalev-August Parksepp – Corson OÜ, MSc agronoomia EPA, 2007-2017 a litsentseeritud (KMH0120) KMH ekspert; KMH-s projektijuht ja ekspert, maastik, taimestik, kaitstavad loodusobjektid ja Natura hindamine. Vajadusel võib KMH protsessis lisanduda eksperte või toimuda Corson OÜ ekspertide ja töögrupi liikmete tööülesannete ümberjaotamine või töögrupi vähendamine või suurendamine. KMH protsessis asjaomased asutused Vabariigi Valitsuse korralduse nr 313 19.12.2019 punkti 3.4 kohaselt tuleb KMH programmi ja aruande koostamisse kaasata Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning kohalikud omavalitsused ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele omavalitsustele. 62 Saatja: Eero at Tuuletraal Offshore <[email protected]> Saadetud: 21.09.2020 16:55 Adressaat: <[email protected]>; Lennuamet <[email protected]>; <[email protected]>; TTJA <[email protected]>; VA_eva <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; Sven at Tuuletraal Offshore <[email protected]>; Noreply Lennuamet <[email protected]> Teema: Tuuletraal OÜ KMH programmi eelnõu edastamine kooskõlastamiseks / arvamuse avaldamiseks Manused: Tuuletraal OÜ Liivi lahe tuulepargi ja vesiviljeluse taristu KMH programmi eelnõu.asice Tervist, Edastame KMH programmi eelnõu (lisatud digikonteiner), millele küsime tagasisidet käesoleva e-kirja adressaatidelt vastavalt Vabariigi Valitsuse 2019.a. detsember korralduse Tuuletraal OÜ hoonestusloa menetluse algatamisest, link: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122019012 punktile "3.4. Keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande koostamisse kaasata Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning kohalikud omavalitsused ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele omavalitsustele." Väga aktuaalne on seejuures mainida, et vastavalt Kaitseministeeriumi Utilitase meretuuleparkide taotluste vastuskirjas toodud kõrguse piirangutele - TTJA dokumendiregistri link: https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-264138 - eksisteerib ilmselge ja üheselt tõlgendatav vajadus Liivi lahe piirkonnas lisaradari järele, et võimaldada Eesti merealaplaneeringu eelnõu tuule-energeetika alal nr 1 kaaluda perspektiivsete 250 - 300 m kogukõrgusega meretuulikutega tuuleparkide rajamist näiteks Utilitase või uute rahvusvaheliste investorite poolt. Sellist lisaradarit on Tuuletraal OÜ valmis finantseerima ulatuses, mis katab täielikult sellega seonduvad otsesed ja kaudsed kulud ning investeeringud. Parimate tervitustega, Eero Saava Tuuletraal OÜ juhatuse liige 5067999 www DOT tuuletraal DOT ee