Raamleping

RAAMLEPING 07.01.2025 nr 2-2/25/8 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn), Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn), Kaitseliit (registrikood 74000725, aadress Toompea 8, 10130, Tallinn), keda esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 ja peadirektori 28.02.2024 käskkirja nr 26 alusel hankebüroo juht Marek Järlak hangete osakonna juhataja ülesannetes (edaspidi tellija), ning Tallinna Kiirabi (registrikood 75019371, aadress Retke tee 1, 13415 Tallinn), keda esindab põhimääruse alusel peaarst Raul Adlas (edaspidi täitja), eraldi pool ja ühiselt pooled, on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi leping). 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese 1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Kiirabiteenus“ (viitenumber 277278) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ja selles riigihankes täitja esitatud pakkumusest. 1.2. Lepingu alusel hangitakse lepingu eset nii kohustusliku kui vabatahtliku keskse hankimise raames, mis tähendab, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kui keskse hankija sõlmitud lepingut võivad kooskõlas riigihangete seaduse § 30 lõikega 2 kasutada ka teised hankijad, kes kasutavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskse hankimise teenust. 1.3. Tellija on sõlminud lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele, lepingus esitatud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja. 1.4. Täitja avaldab ja kinnitab, et: 1.4.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.4.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega; 1.4.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita; 1.4.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/ uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada; 1.4.5. tellijale osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus osutatava teenuse suhtes maksma panna; 1.4.6. tema ja tema poolt pakutav teenus ja sellega seotud kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes. 1.5. Lepingu ese on kiirabiteenus avalikel üritustel ning laskmiste ja lõhkamiste turvamisel (edaspidi teenus).  1.6. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub täitja tellijale osutama teenust ning tellija kohustub tasuma täitjale teenuse ostuhinna rahas. 1.7. Teenuse osutamise tingimused, maksumus, tellija kontaktisik sätestatakse võimalusel hankelepingutes. Juhul, kui kõik vajalikud tingimused ei ole sel hetkel teada, edastatakse vajalik info hankelepingu täitmise ajal e-posti teel. 1.8. Teenus peab vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele ja seejärel täitja esitatud pakkumusele. Üleantav teenus peab vastama lepingu tingimustele, muu hulgas kvaliteedi, liigi ja kirjelduse osas. Lepingu tingimustele peavad vastama ka teenuse juurde kuuluvad dokumendid. 1.9. Dokumentide hierarhia on järgmine: riigihanke tehniline kirjeldus arvestades pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud erisustega, raamleping hankelepingus sätestatud erisustega ja seejärel täitja poolt esitatud pakkumus. Täitja teenuse osutamist reguleerivad tüüptingimused saavad rakenduda ainult osas, mis ei ole vastuolus käesolevas lepingus sätestatud tingimustega. 2. Lepingu osad Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, täitja riigihanke pakkumus ja selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse esitamise ettepanekud ja pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu muudatused. Kui hankelepingut ei ole sõlmitud, on hankelepingutena käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused või muu, millega võetakse rahaline kohustus. 3. Hankelepingute sõlmimine 3.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid tellija vajaduse põhiselt kas ühekordse tellimuse (edaspidi ühekordne tellimus) täitmiseks või fikseeritud perioodiks (edaspidi kestvusleping), mille kestel tehakse tellimusi. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat täitjalt teenust tellima. 3.1.1. Hankeleping ühekordseks teenuse tellimiseks, mida ei tellita kestvuslepingu alt, sõlmitakse lepingu partnerite vahel minikonkursi tulemusena. 3.1.2. Kestvusleping sõlmitakse lepingu partnerite vahel minikonkursi tulemusena teenuse tellimiseks kindla perioodi jooksul (perioodi pikkus täpsustatakse minikonkursi tingimustes) riigihankes nimetatud ja tehnilises kirjelduses kirjeldatud või minikonkursil täpsustunud teenuste nimekirja ja kirjelduste alusel. Kestvuslepingu alusel on tellijal õigus tellida kestvuslepingu perioodi jooksul tehnilises kirjelduses nimetatud teenust edukaks osutunud pakkujalt. Kestvuslepingu täitmine toimub tellija esitatavate ostutellimuste alusel, milles täpsustatakse vajadusel nt teenuse osutamise aeg ja koht, kontaktisik jm. 3.2. Minikonkurss korraldatakse ühekordse tellimuse tegemiseks ja/või kestvuslepingu sõlmimiseks alljärgneva korra alusel: 3.2.1. Tellija sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuse esitamiseks vajalikku aega. 3.2.2. Tellija toob välja minikonkursil selle minikonkursi tingimused, tellitavate teenuste loetelu ja täpsustused, teenuse osutamise tähtaja jm vajaliku info pakkumuse koostamiseks. Pakkumuse esitamise ettepanekus täpsustab tellija, kas tema eesmärk on teha ühekordne tellimus või sõlmida kestvusleping. 2/12 3.2.3. Täitja poolt esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 30 kalendripäeva alates pakkumuse esitamise hetkest, kui pakkumuse esitamise ettepanekus ei ole sätestatud teisiti. 3.2.4. Tellijal ei ole kohustust kõiki minikonkursi tehnilises kirjelduses loetletud teenuseid tellida pärast minikonkursil esitatud pakkumuste laekumist, kui tellija võimalused ja vajadused on hankelepingu sõlmimise ajaks muutunud. 3.2.5. Juhul, kui teenus vajab järeltegevusi või lisategevusi, mida tellija ei osanud minikonkursil ette näha, jätkatakse täitjaga, kes osutas algselt teenust, ilma uut minikonkurssi korraldamata. 3.2.6. Tellija hindab ja võrdleb pakkumusi vastavalt minikonkursi tingimustes täpsustatud pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaaludele ning tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest pakkumuste hindamiskriteeriumite alusel majanduslikult soodsaim. 3.2.7. Tellija kasutab minikonkursil majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hindamiskriteeriumitena kas maksumust (kogumaksumus) või kulu (ühiku hind). 3.2.8. Kui tellija teeb hankelepingu sõlmimise otsuse, teavitab ta minikonkursi tulemustest kõiki lepingupartnereid, sh neid, kes minikonkursil hinnapakkumust ei esitanud, ning tellib teenuse edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujalt. 3.2.9. Juhul kui minikonkursil eduka pakkumuse esitanud pakkuja võtab pakkumuse tagasi enne hankelepingu sõlmimist või ei asu hankelepingut tähtaegselt täitma, on tellijal õigus pöörduda täitja(te) poole, kelle hinnapakkumus oli pingereas järgmine ja sõlmida hankeleping ilma uut minikonkurssi läbiviimata ja nõuda eduka pakkumuse esitanud pakkujalt (pingereas esimeselt) sisse hinnavahe võrreldes järgmise eduka pakkumuse maksumusega ning kõigi võimalike lisakulude ulatuses vastavalt riigihangete seaduse §-le 119. 3.2.10. Juhul, kui võrdsete pakkumuste esitamise tõttu osutuks minikonkursil edukaks rohkem kui üks pakkumus, kasutatakse eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmist. Tellija edastab täitjatele enne liisuheitmist liisuheitmise korra. 3.2.11. Tellija võib tagasi lükata kõik minikonkursil esitatud pakkumused juhul, kui esineb vähemalt üks või mitu järgnevatest asjaoludest: 3.2.11.1. pakkumused on tellija jaoks ebamõistlikult kallid; 3.2.11.2. minikonkursi toimumise ajal on tellijale saanud teatavaks andmed, mis välistavad või muudavad tellija jaoks ebaotstarbekaks minikonkursi lõpuleviimise minikonkursi alusdokumentides esitatud tingimustel, või hankelepingu sõlmimine etteantud ja minikonkursi käigus väljaselgitatud tingimustel ei vastaks muutunud asjaolude tõttu tellija varasematele vajadustele või ootustele; 3.2.11.3. langeb ära vajadus hankelepingu eseme järele, mis ei sõltu tellijast, või põhjusel, mis sõltub või tuleneb seadusandluse muutumisest, kõrgemalseisvate asutuste haldusaktidest ja toimingutest või muust taolisest korraldusest; 3.2.11.4. tellija lükkab tagasi minikonkursile esitatud pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lõike 1 alusel tühine. 3.2.12. Minikonkursil pakkumuse esitamisega kinnitab täitja kõigi pakkumuse esitamise ettepanekus esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine minikonkursil ei ole lubatud ja tellija lükkab tingimusliku või mittevastava pakkumuse tagasi (riigihangete seaduse § 114 lõiked 1 ja 2). 3/12  3.2.13. Juhul, kui riigihanke tulemusel sõlmitakse leping vaid ühe partneriga või kui lepingupartnerite arv on vähenenud üheni, võib tellija lükata tagasi esitatud pakkumused ülaltoodud alustel. 3.2.14. Juhul, kui riigihanke tulemusena jõutakse vähem kui kahe lepingu partnerini või lepingu kehtivuse perioodil väheneb lepingu partnerite arv üheni, toimub teenuse tellimine alljärgneva korra alusel: 3.2.14.1. Tellija esitab täitjale pakkumuse esitamise ettepaneku. 3.2.14.2. Täitja esitab hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast tellijalt pakkumuse esitamise ettepaneku saamist pakkumuse koos teenuse maksumusega, kui pakkumuse esitamise ettepanekus ei sätestata teistsugust tähtaega. Juhul, kui täitjal pole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab ta sellest tellijat viivitamata. 3.2.14.3. Tellija annab pakkumusele nõusoleku ostutellimuse tegemise või hankelepingu sõlmimisega või keeldub pakkumusest hiljemalt 14 päeva jooksul. Tellija ei ole kohustatud esitatud pakkumuse alusel ostutellimust tegema või hankelepingut sõlmima. Kui tellija 14 päeva jooksul pakkumusele ei vasta, loetakse seda keeldumiseks. 3.3. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 eurot või üle selle, sõlmivad pooled hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina. 3.4. Tellijal on õigus tellida täitjalt ka teisi tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaid teenuseid (teenused, mille osutamise eesmärk on sama). Nimetatud teenuste tellimine toimub minikonkursside käigus lepingu partnerite vahel või pakkumuse esitamise ettepanekute esitamisega juhul, kui täitjaid on üks, mille raames esitab tellija täitjatele täpsed teenuse kirjeldused ja teenuste hinnastamise tingimused. 4. Tellija õigused ja kohustused 4.1. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja teenuste tellimisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta. 4.2. Tellijal on õigus kontrollida täitja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid. 4.3. Tellijal on õigus konsulteerida täitjaga teenusega seotud küsimustes, näiteks teenuse osutamisega seotud küsimustes. 4.4. Tellijal on õigus nõuda teenusel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist. 4.5. Tellijal on õigus nõuda täitja süül tekkinud kahjude hüvitamist. 4.6. Tellija jätab endale õiguse tellida teenust lisaks lepingule, kui: 4.6.1. täitja ei esita pakkumust; 4.6.2. täitja esitatud pakkumus ei vasta nõuetele; 4.6.3. täitja ei ole võimeline hankelepingut täitma või lepingust või hankelepingust on taganetud; 4.6.4. pakutud teenuse hind on võrreldes keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja tellijale majanduslikult ebamõistlik. 4.7. Tellija kohustub tasuma täitjale lepingule vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel. 4.8. Tellija kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks. 4/12  4.9. Tellija kohustub informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud tellimuse täitmise või teenuse osutamisega. 5. Täitja õigused ja kohustused 5.1. Täitja kohustub esitama tellija nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte täitjalt tellitud teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, teenuse nimetus, kogus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või tellijaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 5.2. Täitja kohustub tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui täitja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis täitja peab tellijaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise. 5.3. Täitja kohustub teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest. 5.4. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud küberründest ja küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti. 5.5. Täitja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu. 5.6. Täitja kohustub osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus ja tellimuse esitamise käigus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele. 5.7. Täitja kohustub tellijat koheselt teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajal teenust osutada. 5.8. Täitjal on õigus saada kokkulepitud tasu vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel. 5.9. Täitjal on õigus saada tellijalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu täitmist. 5.10. Täitjal on õigus teha ettepanekuid teenuse osutamisega seotud tegevuste parema organiseerimise osas. 6. Teenuse üleandmine ja vastuvõtmine 6.1. Täitja vormistab teenuse osutamise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti, mis allkirjastatakse kahepoolselt või tellija ja täitja kontaktisikud fikseerivad teenuse osutamise e-kirja teel, mis on arve esitamise aluseks. 6.2. Üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud dokument, mis kinnitab lepingu tingimustele vastava teenuse üleandmist ja tellija poolt selle vastuvõtmist (teenuse hankelepingu kohase väljundi sihipärase kasutuse võimaldamist). Nimetatud akti vormistab täitja võimalusel digitaalselt allkirjastatuna ning esitab tellijale allkirjastamiseks viivitamatult pärast teenuse osutamist. 6.3. Teenuse kasutamine võimaldatakse tellijale viivitamatult pärast hankelepingu jõustumist, kuid mitte hiljem kui hankelepingus nimetatud tähtajaks. 6.4. Tellijal on õigus üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest keelduda, kui osutatud teenus ei vasta lepingus sätestatud tingimustele. Teenuse vastuvõtmisest keeldumise korral koostavad poolte hankelepingu kontaktisikud kirjalikus vormis vastavasisulise akti ning täitja on kohustatud pretensioonis märgitud puudused likvideerima tellija ja täitja kontaktisikute poolt kokkulepitud tähtajaks, mis ei või olla pikem kui 14 kalendripäeva, kui pooled ei ole kokku leppinud teisti. 5/12 7. Lepingu maksumus ja maksetingimused 7.1. Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus on 300 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul. 7.2. Ühekordsete ostude puhul kujunevad reaalsed hinnad tellija poolt korraldatud minikonkursside raames või hinnapäringute alusel. Kestvuslepingute sõlmimiseks korraldatud minikonkurssidel pakutud hinnad fikseeritakse kestvuslepingu perioodiks. 7.3. Teenuse ühikuhinnad sisaldavad kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi. Teenuse eest tasutakse vastavalt tellitud ja reaalselt osutatud teenusele. 7.4. Osutatud teenuse kohta esitatakse üks e-arve, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 7.5. Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis). Juhul, kui väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud täitjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab lepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-formaadis arve juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 7.6. Täitja esitab arve järgmiste andmetega: 7.6.1. Maksja andmed (arve tasuja täpsustatakse hankelepingus/tellimuses): Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, Järve 34a, 11314 Tallinn; Kaitsevägi, registrikood 70008641, Juhkentali 58, 15007 Tallinn; Kaitseliit, registrikood 74000725, Toompea 8, 10130, Tallinn. 7.6.2. Muud arvele märgitavad andmed: kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus); lepingu number; hankelepingu või tellimuse number (olemasolul); riigihanke viitenumber 277278; teenuse liik ja osutamise aeg jm tellija poolt hankelepingus või tellimuses nõutud teave; riigihangete registris 15-kohaline lepinguosa viitenumber (olemasolul), mis on leitav riigihangete registrist riigihankes täitjaga sõlmitud lepingu andmetest. 7.7. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava teenuse eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt või poolte kontaktisikute poolt e-kirja teel fikseeritud teenuse tellimine ja täitmine. 7.8. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul täitja esitab uue arve seitsme päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest. 7.9. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit. 8. Vääramatu jõud 8.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita. 6/12  8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 8.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse teenuse osutamise osas vajadusel lepingu muudatus. 8.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule. 8.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse. 8.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju teenuse osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel. 9. Garantiikohustus 9.1. Kui teenus on kaetud garantiiga, annab täitja lepinguga kõikidele teenustele garantii minimaalselt 12 kuuks. Täpsemad garantiitingimused täpsustatakse igakordses hankelepingus. 9.2. Garantii hakkab kehtima alates puudusteta teenuse osutamise üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest mõlema poole poolt. 9.3. Garantiiga on hõlmatud kõik garantiiajal ilmnenud puudused. 9.4. Tellija kohustub teavitama osutatud teenustel ilmnenud puudustest täitja e-posti aadressile juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 9.5. Täitja kohustub puudustega osutatud teenuse puudusi likvideerima hiljemalt 90 päeva jooksul alates tellija vastavasisulise põhjendatud garantiinõude kättesaamisest. Tellija kirjalikul nõusolekul võib see periood olla pikem. 9.6. Täitja kannab kõik osutatud teenuse puuduste likvideerimisega seotud kulud (sh transport). 9.7. Garantiiajal puudustega osutatud teenusele antakse algse garantiiga sama kestusega uus garantii. 10. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused 10.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. 10.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust. 10.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ning kui tellija nõuab, on täitja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist. 7/12  10.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud. 10.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis täitja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeoleku- tingimused. Täitja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi. 10.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 10.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 11. Intellektuaalse omandi õigused 11.1. Juhul, kui teenusega seotud dokumentatsioon on kaitstud autori õigustega, annab täitja tellijale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks teenuse osutamise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta (autoriõiguste tasu sisaldub lepingu maksumuses). 11.2. Juhul, kui teenusega seotud dokumentatsioon on kaitstud muu intellektuaalse omandi õigusega, annab täitja tellijale vajaliku õiguse vastava dokumendi igakülgseks kasutamiseks. 11.3. Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus kokku leppida teisti. 12. Vastutus 12.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele. 12.2. Täitja vastutab teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui teenuse lepingutingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast osutatud teenust. 12.3. Juhul, kui täitja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, siis tellijal on õigus keelduda osutatud teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada täitjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue peale kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks. 12.4. Teenus ei vasta lepingutingimustele muuhulgas juhul, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, kui teenuse kohta ei ole esitatud arvet, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms. 12.5. Tellija on kohustatud teavitama täitjat vähemalt e-posti teel teenuse lepingutingimustele mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui tellija või tellija volitatud isik sai teada teenuse lepingutingimustele mittevastavusest. Teates kohustub tellija nõudma täitjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks täitjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 60 päeva. 12.6. Juhul, kui tellija ei teata täitjale teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul peale puudusest teadasaamist, siis täitja vabaneb vastutusest teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav. 12.7. Juhul, kui osutatud teenus ei vasta lepingu tingimustele, siis tellijal on õigus nõuda täitjalt teenuse teistkordset osutamist lepingutingimustele vastava teenusega. 8/12  12.8. Juhul, kui teenus ei vasta lepingu tingimustele ja tellija on nõus vastu võtma puudustega teenuse, on tellijal õigus alandada selle teenuse hinda puudustele vastava osa võrra, esitades selleks täitjale avalduse. 12.9. Teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt osutamata teenuse maksumusest päevas iga teenuse osutamata jätmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti. 12.10. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. 12.11. Juhul, kui täitja rikub muud lepingujärgset kohustust kui teenuse osutamine, siis tellijal on õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva teenuse maksumusest. 12.12. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral. 12.13. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest. 12.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täitjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 12.15. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 12.16. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust. 12.17. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses lepingu esemega või lepingu esemega seotuga. Käesoleva punkti rakendamisel ei ole tegemist leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva lepingust tuleneva õiguskaitsevahendiga. 13. Lepingu lõpetamise alused 13.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest. 13.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul tellija esitab täitjale kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui täitja on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte. 13.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel tellija võib esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ülesütlemis-/taganemisavalduse täitja poolt kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist. 13.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui: 9/12  13.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 13.4.2. täitja on jätnud tellija antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 13.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta; 13.4.4. täitja ei ole alustanud lepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks lepingut tähtaegselt täita; 13.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 13.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 13.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi; 13.4.8. täitjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuse osutamisega; 13.4.9. täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik; 13.4.10. täitja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu tingimusi, mida ei ole nimetatud punktides 13.4.1-13.4.10. 13.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess. 13.6. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest täitjale vähemalt 30 kalendripäeva ette. 13.7. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 13.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras. 14. Kontaktisikud 14.1. Tellija kontaktisik on vastava valdkonna kategooriajuht, kes lepingu sõlmimise hetkel on sõdurivarustuse & elutoetuse kategooriajuht Maia Prunt (tel nr +372 5554 6781, e-post [email protected], [email protected], [email protected]). 14.2. Ostutellimuste esitaja on tellija ostu projektijuht või tellija kontaktisiku volitatud isikud. Volituse andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel. 14.3. Täitja kontaktisik on Taavet Reimers (tel nr +372 5663 4617, e-post [email protected]). 14.4. Kontaktisikud teenuse vastuvõtmiseks lepitakse kokku hankelepingus. 14.5. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 14.6. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks. 15. Lõppsätted 15.1. Leping jõustub, kui tellija on selle allkirjastanud. 15.2. Leping kehtib alates jõustumisest 48 kuud või punktis 7.1 sätestatud lepingute maksimaalse maksumuse täitumiseni, olenevalt sellest, milline tingimus saabub varem. 15.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vastuolude olemasolul eestikeelsete ja inglisekeelsete dokumentide korral prevaleerib eestikeelne versioon. 15.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 15.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus 10/12  vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud. 15.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 15.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. 15.8. Lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud tingimustel. 15.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal. 15.10. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval. 15.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt. 15.12. Kui leping allkirjastatakse omakäeliselt, on pooltel õigus saata enda poolt allkirjastatud leping teisele poolele allkirjastamiseks e-posti teel skaneeritult PDF vormingus, mille teine pool allkirjastab ning saadab tagasi e-posti teel skaneeritult PDF vormingus. Pooled on kohustatud 15 päeva jooksul pärast allkirjastamist edastama ka originaaldokumendid, kuid leping jõustub e-posti vahendusel edastatud tellija allkirja kuupäevast. 16. Lisad 16.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus; 16.2. Lisa 2. Pakkumus. Tellija: Täitja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Marek Järlak Raul Adlas hankebüroo juht peaarst hangete osakonna juhataja ülesannetes 11/12  Lisa 1 raamlepingu „Kiirabiteenus" (277278) juurde Tehniline kirjeldus Kiirabiteenus 1. ÜLDKIRJELDUS 1.1. Riigihanke esemeks on kiirabiteenus avalikel üritustel ning laskmiste ja lõhkamiste turvamisel. 1.2. Teeninduspiirkond kogu Eesti (sh Saaremaa ja Hiiumaa, palume sõlmida lepingud erinevas piirkonnas asuvate teenuse pakkujatega, et tagada teenuse kättesaadavus ja väiksemad kilometraaži tasud). 1.3. Teenus sisaldab kiirabiteenust, telemeditsiini võimekust, ettenähtud ravimeid ja varustust ning kilometraaži hinda. 1.4. Kiirabibrigaadi koosseis ja varustus vastab tervise- ja tööministri 18.12.2018 määruse nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ nõuetele. https://www.riigiteataja.ee/akt/121122018040?leiaKehtiv 1.5. Teenuse osutajal on kiirabiteenuse tegevusluba. 2. TEENUSE TÜÜBID 2.1. Meditsiiniline turvamine 2-liikmelise õebrigaadiga. 2.2. Meditsiiniline turvamine 3-liikmelise õebrigaadiga. 2.3. Meditsiiniline turvamine arstibrigaadiga. 1  Lisa 2 raamlepingu „Kiirabiteenus“ (277278) juurde Pakkumus (RL lisana) Riigihange: „Kiirabiteenus“ (277278) Pakkuja: Tallinna Kiirabi, 75019371, Retke tee 1, Tallinn 13415 (nimi, registrikood, aadress) Kontaktisik: Taavet Reimers, tel 5663 4617, [email protected], Retke tee 1, Tallinn. (kontaktisik, kes lisatakse eduka pakkumuse korral lepingusse täitmise osas – nimi, tel, e-posti aadress) Lepingu allkirjastaja: Raul Adlas, [email protected], 697 1142 põhimääruse alusel (eduka pakkumuse korral - nimi, tel, e-posti aadress ja allkirjastusõiguse alus) 1. Pakume kiirabiteenust alljärgnevates piirkondades/maakondades (NB: pakkuja peab kiirabiteenust pakkuma vähemalt ühes Eesti piirkonnas; pakkuja võib lisada juurde ka veebilehe aadressi konkreetse viitega, kust on võimalik vastavat teavet näha): 1. Omame Tervisekassa lepingut kiirabiteenuse osutamiseks Tallinnas ja lähiümbruses (Viimsi ja Maardu). Kiirabiteenuse hanke mõistes on teeninduspiirkonnad Tallinn 1 ja Tallinn 2. Täpsem info on leitav Tervisekassa kodulehelt: https://tervisekassa.ee/sites/default/files/Kiirabi/brigaadipidaja_brigaad_tegevuskoht.pdf 2. Kiirabiteenust oleme valmis pakkuma kõikides teeninduspiirkondades üle Eesti ning turvamisi kogu EU-s. 3. Lisaks kiirabiteenuse osutamisele omame lepingut kiirabi välijuhi teenuse osutamiseks. Välijuhi teenust osutame vajadusel kogu Eesti piires. Välijuhi teenust osutame aastast 2009. 4. Omame kõikides autodes 100% telemeditsiini võimekust. Telemeditsiini konsultatsiooni viib läbi arstliku toetusbrigaadi arst. 5. Tallinna Kiirabi koduleht www.tems.ee Pakkujal on lubatud vastavalt vajadusele lisada ridasid 1