Kaitseministri määruse „Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded“ eelnõu

- Kliimaministeerium Kaitsevägi Kaitseliit Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 20.04.2026 nr 5-2/26/9 Kaitseministri määruse „Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded“ eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kaitseministri määruse „Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded“ eelnõu. Palume teie kooskõlastust ja arvamust hiljemalt 28. aprillil 2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Kaitseministri määruse „Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded“ eelnõu Kaitseministri määruse „Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded“ eelnõu seletuskiri Ketlin Valgenberg [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 16.04.2026 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 4638 lõike 8 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse: 1) kaitselennunduse lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded lennuraja klassifikatsiooni kaupa; 2) kaitselennunduse kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded kopteri lennuklassi alusel. § 2. Kaitselennunduse lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed Kaitselennunduse lennuvälja lähiümbruse takistuste piirangupinnad ja nende miinimum- ja maksimummõõtmed on järgmised: 1) sisemine horisontaalne piirangupind – lennuraja lävedest väljapoole kujundatud 2–4-kilomeetrise raadiusega poolringide ja nende ühiste puutujatega piiratud ala projektsioon 45 meetri kõrgusele lennuvälja kontrollpunkti kõrgustasandist; 2) kooniline piirangupind – horisontaalse piirangupinna servast väljapoole kaldega 1 : 20 tõusev, lennuvälja kontrollpunkti kõrgustasandist 35–100 meetri kõrguseni ulatuv pind; 3) lähenemissektori piirangupind – lennuraja lävest 30–60 meetri kauguselt algav ning väljapoole raja telje pikenduse suunas 2–5-protsendilise kaldega läve kõrgustasandilt tõusev sümmeetriline trapetsikujuline pind, mille laius raja läve kohal on 60–280 meetrit, laienemine mõlemale poole 10–15 protsenti ja pikkus 1600 – 15 000 meetrit; 4) sisemine lähenemise piirangupind – lennuraja lävest 60 meetri kauguselt ja 90–120 meetri laiuselt raja telje pikenduse suunas 2–2,5-protsendilise kaldega läve kõrgustasandist kuni 900 meetri kauguseni ulatuv pind; 5) tõususektori piirangupind – lennuraja lävest 30–60 meetri kauguselt ja 60–180 meetri laiuselt algav väljapoole raja telje pikenduse suunas 2–5-protsendilise kaldega läve kõrgustasandist tõusev ning mõlemale poole 10–12,5 protsenti laienev kuni 1600–4080 meetri kauguseni ulatuv trapetsikujuline pind koos selle jätkuks oleva samas sihis 15 000 meetri kauguseni ulatuva ristkülikukujulise pinnaga; 6) ülemineku piirangupind – lennuriba äärest väljapoole 14,3–20-protsendilise kaldega lennuraja telgjoone kõrgustasandist tõusev horisontaalse piirangupinna sisemise ääre ning tõusu- või lähenemissektori pindade kokkupuute punktideni ulatuv trapetsikujuline tasapind; 1 7) sisemine ülemineku piirangupind – lennuraja lävedest raja telje pikenduse suunas kuni 900 meetri kauguseni ulatuv ja 90–120 meetri laiune ning 33,3–40-protsendilise kaldega läve kõrgustasandist 45 meetri kõrguseni ulatuv pind; 8) katkestatud maandumise piirangupind – lennuraja vastaslävest algav tõusu suunas 90–120 meetri laiune ning mõlemale poole 10 protsenti laienev ja 3,33–4-protsendilise kaldega läve kõrgustasandilt tõusev kuni 1800 meetri kauguseni ulatuv pind; 9) lennuvälja kaitsevöönd moodustab ristkülikukujulise ala, mis ulatub 150–500 meetrini lennuraja telgjoonest mõlemale poole ja 600–2300 meetrini lennuraja lävedest lähenemisalade suunas. § 3. Kaitselennunduse lennuvälja lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded lennuraja klassifikatsiooni kaupa Kaitselennunduse lennuvälja lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded lennuraja klassifikatsiooni kaupa on esitatud määruse lisas 2. § 4. Kaitselennunduse kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed (1) Kaitselennunduse kopteriväljaku lähiümbruse takistuste piirangupinnad ja nende miinimum- ja maksimummõõtmed on järgmised: 1) lähenemissektori piirangupind – ohutusala piirist väljapoole tõusu suunas 4,5–16-protsendilise kaldega kopteriväljaku kontrollpunkti tasandist tõusev sümmeetriline trapetsikujuline pind, mille alglaius võrdub ohutusala laiusega ja mille laienemine mõlemale poole on 10–15 protsenti ning mis ulatub kauguseni 1075–3386 meetrit ohutusala piirist; 2) tõususektori piirangupind – ohutusala piirist väljapoole tõusu suunas 4,5–16-protsendilise kaldega kontrollpunkti kõrgustasandist tõusev sümmeetriline trapetsikujuline pind, mille alglaius võrdub ohutusala laiusega ja laienemine mõlemale poole on 10–15 protsenti ning mis ulatub kauguseni 1075–3386 meetrit ohutusala piirist; 3) üleminekupind – ohutusala piirist 50-protsendilise kaldega väljapoole 45 meetri kõrgusele tõusev pind. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistuste piirangupindu kohaldatakse maapinnal ja tõstetud pinnal kõrgusega üle 3 meetri (näiteks hoonete katusel) asuvale kaitselennunduse kopteriväljakule. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud mõõtmeid kohaldatakse instrumentaaltingimustes käitatavale kaitselennunduse kopteriväljakule. § 5. Kaitselennunduse kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded kopteri lennuklassi alusel Kaitselennunduse kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded lennuklassi alusel on esitatud määruse lisas 3. 2  Kaitseministri ………….… 2025. aasta määrus nr …… „Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded“ Lisa 1 LENNUVÄLJA LÄHIÜMBRUSE PÕHIMÕTTELINE SKEEM 3 4  Kaitseministri ………….… 2025. aasta määrus nr …… „Kaitselennunduse lennuvälja lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded lennuraja klassifikatsiooni kaupa“ Lisa 2 KAITSELENNUNDUSE LENNUVÄLJA LÄHIÜMBRUSE MÕÕTMETE JA KÕRGUSPIIRANGUTE MIINIMUMNÕUDED LENNURAJA KLASSIFIKATSIOONI KAUPA LENNURAJA KLASSIFIKATSIOON VISUAALRADA MITTETÄPPISLÄHENEMISRADA TÄPPISLÄHENEMISRADA CAT II või CAT I III Koodi number Koodi number Koodi number Pind ja parameetrid a 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3, 4 3, 4 (1) (2) (3) (4) (5) (6) (7) (8) (9) (10) (11) (12) LENNURADA Pikkus < 800 m 800– 1200– ≥ 1800 m < 800 m 800–1199 1200– ≥ 1800 m < 800 m 800–1199 1200– ≥ 1800 m 1199 m 1799 m m 1799 m m 1799 m Laius 18 m 23 m 30 m 45 m 30 m 30 m 30 m 45 m 30 m 30 m 30 m 45 m LENNURIBA Pikkus (lisandub 2 × 60 lennuraja ja 2 × 30 m 2 × 60 m 2 × 60 m 2 × 60 m 2 × 60 m 2 × 60 m 2 × 60 m 2 × 60 m 2 × 60 m 2 × 60 m 2 × 60 m m pidurdusala pikkus) Laius (lennuraja 30 m 40 m 75 m 75 m 70 m 70 m 140 m 140 m 70 m 70 m 140 m 140 m teljest mõlemale poole) KOONILINE PIND Kalle 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% Kõrgus 35 m 55 m 75 m 100 m 60 m 60 m 75 m 100 m 60 m 60 m 100 m 100 m SISEMINE HORISONTAALPI ND 5 Kõrgus 45 m 45 m 45 m 45 m 45 m 45 m 45 m 45 m 45 m 45 m 45 m 45 m Raadius 2000 m 2500 m 4000 m 4000 m 3500 m 3500 m 4000 m 4000 m 3500 m 3500 m 4000 m 4000 m SISEMINE LÄHENEMISE PIND Alglaius – – – – – – – – 90 m 90 m 120 me 120 me Kaugus lävest – – – – – – – – 60 m 60 m 60 m 60 m Pikkus – – – – – – – – 900 m 900 m 900 m 900 m Kalle – – – – – – – – 2,5% 2,5% 2% 2% LÄHENEMISSEKT ORI PIIRANGUPIND Alglaius 60 m 80 m 150 m 150 m 140 m 140 m 280 m 280 m 140 m 140 m 280 m 280 m Kaugus lävest 30 m 60 m 60 m 60 m 60 m 60 m 60 m 60 m 60 m 60 m 60 m 60 m Laienemine 10% 10% 10% 10% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% mõlemale poole Esimese sektori 1600 m 2500 m 3000 m 3000 m 2500 m 2500 m 3000 m 3000 m 3000 m 3000 m 3000 m 3000 m pikkus Esimese sektori kalle 5% 4% 3,33% 2,5% 3,33% 3,33% 2% 2% 2,5% 2,5% 2% 2% Teise sektori pikkus – – – – – – 3600 mb 3600 mb 12000 m 12000 m 3600 mb 3600 mb Teise sektori kalle – – – – – – 2,5% 2,5% 3% 3% 2,5% 2,5% Horisontaalne sektor – – – – – – 8400 mb 8400 mb – – 8400 mb 8400 mb Lähenemissektori – – – – – – 15 000 m 15 000 m 15 000 m 15 000 m 15 000 m 15 000 m kogupikkus ÜLEMINEKUPIND Kalle 20% 20% 14,3% 14,3% 20% 20% 14,3% 14,3% 14,3% 14,3% 14,3% 14,3% SISEMINE ÜLEMINEKUPIND Kalle – – -– – – – – – 40% 40% 33,3% 33,3% KATKESTATUD MAANDUMISE PIND Alglaius – – – – – – – – 90 m 90 m 120 me 120 me Kaugus raja lävest – – – – – – – – c c 1800 md 1800 md 6 Laienemine – – – – – – – – 10% 10% 10% 10% mõlemale poole Kalle – – – – – – – – 4% 4% 3,33% 3,33% TÕUSUSEKTORI PIND Alglaius 60 m 80 m 180 m 180 m 60 m 80 m 180 m 180 m 60 m 80 m 180 m 180 m Kaugus raja lävest või takistustevabast 30 m 60 m 60 m 60 m 30 m 60 m 60 m 60 m 30 m 60 m 60 m 60 m ribast (CWY)f Laienemine 10% 10% 12,5% 12,5% 10% 10% 12,5% 12,5% 10% 10% 12,5% 12,5% mõlemale poole Laieneva osa pikkus 1600 m 2500 m 4080 m 4080 m 1600 m 2500 m 4080 m 4080 m 1600 m 2500 m 4080 m 4080 m Laieneva osa 380 m 580 m 1200 m 1200 m 380 m 580 m 1200 m 1200 m 380 m 580 m 1200 m 1200 m lõpplaius Kogupikkus 1600 m 2500 m 15 000 m 15 000 m 1600 m 2500 m 15 000 m 15 000 m 1600 m 2500 m 15 000 m 15 000 m Kalle 5% 4% 2%g 2%g 5% 4% 2%g 2%g 5% 4% 2%g 2%g KAITSEVÖÖND Laius raja telgjoonest 150 m 150 m 300 m 300 m 150 m 300 m 500 m 500 m 150 m 300 m 500 m 500 m Kaugus raja lävest 600 m 600 m 600 m 600 m 600 m 1000 m 1500 m 2300 m 600 m 1000 m 1500 m 2300 m a. kõik mõõtmed on mõõdetud horisontaaltasapinnal, kui ei ole sätestatud teisiti; b. lähenemispind muutub horisontaalseks punktis, kus 2,5% kalle lõikub: - lennuraja lävest 150 meetri kõrgusel asuva mõttelise horisontaaltasapinnaga või - kõrgtakistuse tippu läbiva mõttelise horisontaaltasapinnaga, mis on kõrgem kui 150 meetrit ja määrab kõrguse merepinnast või maapinnast takistuse kohal; c. kaugus lennuriba lõpuni d. või raja lõpp, kui see on lähemal; e. kui lennuvälja viitekood on F, suurendatakse laiust 140 meetrini; f. kui takistustevaba riba on pikem, algab tõususektor takistustevaba riba lõpust; g. kui tõususektoripinnas ei jõua ükski objekt 2%-ni, peaks uute objektide kalde piirang olema 1,6%. . 7  Kaitseministri ………….… 2025. aasta määrus nr …… „Kaitselennunduse kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded lennuklassi alusel“ Lisa 3 Kaitselennunduse kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded lennuklassi alusel PIND ja selle MÕÕTMED PROJEKTEERITUD GLISSAADI KATEGOORIADa A B C LÄHENEMIS- ja TÕUSUPIND Sisemise serva pikkus Ohutusala laius Ohutusala laius Ohutusala laius b b Sisemise serva asukoht Ohutusala piir Ohutusala piir Ohutusala piirb 1. ja 2. sektori laienemine: Lennud üksnes päevaajal 10% 10% 10% Lennud öisel ajal 15% 15% 15% Esimene sektor Pikkus 3386 m 245 m 1220 m Kalle 4,5% 8% 12,5% Välimise osa laius c Ei kohaldata c Teine sektor Pikkus Ei kohaldata 830 m Ei kohaldata Kalle Ei kohaldata 16% Ei kohaldata Välimise osa laius Ei kohaldata c Ei kohaldata d Kogukaugus sisemisest servast 3386 m 1075 m 1220 m e Üleminekupind Kalle 50% 50% 50% Kõrgus 45 m 45 m 45 m (a) – tabelis esitatud glissaadi kategooriad pole üheselt seotud kopteri lennuklassiga. Kalde kategooria määramisel tuleb arvestada kopteriväljaku lähiümbruse ning kõige kriitilisema kopteri tüübiga, mis kopteriväljakut kasutab; (b) – lähtuda takistustevaba ala piirist, kui see on kehtestatud; (c) – seitse rootori diameetri laiust päevaste ning kümme rootori diameetri laiust öiste lendude korral; (d) – antud kogukauguse ja kalde korral tõuseb kopter kopteriväljaku lõpplähenemis- ja stardialast (FATO-st) 500 jala kõrgusele; (e) – kohaldatav instrumentaaltingimustes käitatavale kopteriväljakule. 8  Määruse „Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Kaitseministri määrus „Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded“ (edaspidi määrus) kehtestatakse lennundusseaduse (edaspidi LennS) § 4638 lõike 8 alusel. Määruse eesmärk on kehtestada kaitselennunduse lennuväljade ja kopteriväljakute lähiümbruse mõõtmed ning seal asuvate objektide ja takistuste kõrguspiirangud, et tagada ohutu lennutegevus ning ühtne ja selge regulatsioon kaitselennunduse valdkonnas. Määrusega määratletakse nii lennuväljadel kui ka kopteriväljakutel asuvate takistuste piirangupinnad, nende mõõtmete miinimum- ja maksimumpiirid ning miinimumnõuded vastavalt lennuraja klassifikatsioonile ja kopteri lennuklassile. Samuti on määratud lennuvälja kaitsevööndi mõõtmed vastavalt lennuraja klassifikatsioonile – ala, kus lennuohutuse tagamise eesmärgil on mõned tegevused keelatud. Keelatud tegevuste loetelu on sätestatud LennS § 4640 lõikes 2. Eelnõu sarnaneb lennundusseaduse § 341 lõike 8 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 26. mai 2015. aasta määrusega nr 50 „Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded“. Nii nagu nimetatud määrusega, tagatakse ka eelnõuga vajalik minimaalne lennuohutus, arvestades seejuures kaitselennunduse eripära. Eelnõu on tehniline, sätestades vastavalt volitusnormile miinimum- ja maksimummõõtmed, ning sellega ei suurendata ega vähendata haldus- ega töökoormust. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi ja selle valitsemisala ametnikud ning eelnõule on tehtud juriidiline kontroll Kaitseministeeriumi õigusosakonnas ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrusega kehtestatakse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded. Paragrahviga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, mille kohaselt kehtestatakse määrusega: 1) lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded lennuraja klassifikatsiooni kaupa; 2) kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded kopteri lennuklassi alusel. Lennurajad jaotatakse kolme kategooriasse: visuaalrada, mittetäppislähenemisrada ja täppislähenemisrada. Viimane jaguneb olenevalt lähenemissüsteemide arengutasemest kolmeks (CAT I, II ja III). Kopterite lennuklass tähendab kopteri suutlikkust jätkata lendu ühe mootori rikke korral. Kopteri suutlikkusklasse on kolm: Performance Class (PC) 1, 2 ja 3. Paragrahviga 2 määratakse kindlaks kaitselennunduse lennuväljade takistuste piirangupinnad ning nende miinimum- ja maksimummõõtmed. Sätestatakse lennuohutuse seisukohalt erinevad olulised pinnad. Punktis 1 märgitud sisemine horisontaalne piirangupind on 45 meetri kõrgusel raja kohal olev ringikujuline tasapind, mis tagab ohutu tiirutamise lennuvälja kohal. See ala on kriitiline siis, kui lennuk on lennuväljaringil, ja tagab, et kogu lennuvälja ümbruses on ohutu madalalt lennata. Punktis 2 olev kooniline piirangupind tõuseb kaldu väljapoole sisemise horisontaalpinna servast. Selle eesmärk on tagada ohutu üleminek madallennult tavalennule ning laiendada kaitstud ala veelgi kaugemale, tagades, et lennuväljale lähenevad ja sealt lahkuvad õhusõidukid on takistustevabad laiemas ulatuses. Punktis 3 märgitud lähenemissektori piirangupind on raja otsast väljapoole tõusev kaldpind. Piirangupinna eesmärk on kaitsta õhusõiduki lähenemistrajektoori ning tagada takistustevaba õhuruum määratud ulatuses. Pind tagab nõutava ohutusvaru õhusõiduki ja maapinnal paiknevate takistuste vahel. See on kriitilise tähtsusega maandumise lõppfaasis, et piloot ei peaks tegema järske manöövreid takistustest hoidumiseks. Punktis 4 on sisemine lähenemise piirangupind, mis on üks kriitilisemaid alasid lennuvälja kohal. Selle pinna peamine eesmärk on kaitsta õhusõidukit maandumise lõppfaasis. See algab 60 meetri kauguselt lennuraja lävest ja selles alas olles on õhusõiduk maapinnale nii lähedal, et iga takistus kujutab endast vahetut kokkupõrkeohtu. Pinna peamine funktsioon on tagada katkestatud maandumine – sisemine lähenemispind kindlustab, et hetkel, kui õhusõiduk hakkab uuesti kõrgust koguma, ei jää talle ette ühtegi füüsilist objekti. Piirangupinnal võivad paikneda üksnes kergesti purunevad lennuvälja seadmed. Erinevalt teistest piirangupindadest, mille puhul võib teha erandeid, ei tohi sisemisse lähenemispinda reeglina ulatuda ükski objekt. See pind on kehtestatud ainult täppislähenemisradadele (CAT I, II, III), kus õhusõidukid maanduvad väga madala nähtavusega ja piloodil ei ole aega ega ruumi takistustest kõrvale põigata. Punktis 5 oleva tõususektori piirangupinna otstarve on kaitsta õhusõidukit kriitilisel tõusufaasil. See on eriti oluline mootoririkke korral, sest siis on õhusõiduki tõusuvõime piiratud. Tõusupind on arvutatud nii, et ootamatu rikkega õhusõiduk suudaks ohutult kõigist takistustest üle tõusta. Punktis 6 märgitud ülemineku piirangupind on järsem pind, mis tõuseb raja külgedelt ülespoole kuni sisemise horisontaalpinnani. Selle eesmärk on kaitsta õhusõidukit rajalt kõrvale kaldumise korral, näiteks juhul, kui õhusõiduk peab maandumise katkestama ja uuele ringile minema. See pind tagab, et lennuvälja lähedal asuvad hooned ei jää õhusõiduki trajektoorile ette. Punktis 7 oleva sisemise ülemineku piirangupinna otstarve on piirata takistuste, nagu navigatsioonivahendid, õhusõidukid ja muud raja läheduses asuvad sõidukid, kõrgust. Alas võivad olla ainult kergesti purunevad objektid. Punktis 8 olev katkestatud maandumise piirangupind algab teatud kaugusel pärast lennuraja läve ja tõuseb lauge nurga all, järgides õhusõiduki eeldatavat tõusutrajektoori ebaõnnestunud maandumise korral. Selle eesmärk on vältida õhusõiduki kokkupõrget objektidega, mis asuvad lennuraja kohal või selle lõpus. Katkestatud maandumise piirangupind on nõutud ainult täppislähenemisradadel. Punktis 9 nimetatud lennuvälja kaitsevöönd on maa-ala, mis tagab lennuvälja sihtotstarbelise toimimise ja häireteta lennuliikluse ning vähendab lennuväljalt lähtuvat kahjulikku mõju. Kaitsevööndis jälgib lennuvälja valdaja, et takistuste püstitamise ja arendus- või muu tegevusega ei tekitataks olukordi, mis võivad mõjutada lennuväljal käitatavate või sinna saabuvate ja sealt väljuvate õhusõidukite ohutut käitamist. Kõik eeltoodud piirangupinnad (punktid 1–8) on vastavuses piirangupindade mõõtmetega, mis on määratud 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (ICAO) lisas 14. Paragrahviga 3 sätestatakse lennuväljade lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded lennuraja klassifikatsiooni kaupa, mis on esitatud määruse lisas 2. See võimaldab kohandada nõudeid lennuvälja kasutusotstarbe ja tehniliste omaduste järgi. Lennuvälja lähiümbruse kõrguspiirangud sõltuvad lennuraja pikkusest ja laiusest ning teatavat tüüpi navigatsiooniseadmete olemasolust rajal. Lisas 2 olevas tabelis toodud visuaalrajal toimub maandumine ainult visuaalkontrolli all ning seda saab kasutada üksnes hea ilma ja nähtavuse ning kõrge pilvisuse korral. Enamasti on sellised rajad eralennuväljadel ja sobivad eelkõige väikelennukitele ning seal navigatsiooniseadmeid ei ole. Mittetäppislähenemisrajal on navigatsiooniseadmed, mis annavad õhusõidukile teada rajaga joondumise suuna. Need seadmed ei määra õhusõiduki kõrgust maapinnast ega laskumise kiirust. Piloot kasutab seadmeid selleks, et leida üles raja suund, kuid maandumiseks peab tal olema otsustuskõrgusel visuaalne side rajaga. Täppislähenemisrajal kasutatakse navigatsioonisüsteemi (ILS – Instrument Landing System), mis aitab piloodil hoida õhusõidukit täpselt raja telgjoonel ja laskuda korrektse nurga all maapinnani. Piloot teab oma asukohta ja kõrgust ning kõige arenenumate süsteemidega (CAT III) võib õhusõiduk maanduda isegi olukorras, kus piloot ei näe rada enne, kui rattad juba maad puudutavad. Täppislähenemisseadmed kiirgavad raadiolaineid. Seetõttu võib lennuraja liiga lähedale ehitatud metallangaar või klaasfassaadiga hoone peegeldada raadiolaineid, mis omakorda võivad tekitada valeinfot õhusõiduki süsteemides. Enamik kõrguspiiranguid mittetäppislähenemisrajal ja täppislähenemisrajal on samad, viimasel on mõned lisapiirangud (nt sisemine lähenemise pind, sisemine üleminekupind), kuna tegemist on aktiivsema lennutegevusega lennuväljadega. Paragrahviga 4 sätestatakse kaitselennunduse kopteriväljakute takistuste piirangupinnad ja nende mõõtmed. Nõuded hõlmavad lähenemis- ja tõususektori pindu ning üleminekupinda. Samuti täpsustatakse, et nõudeid kohaldatakse nii maapinnal kui ka tõstetud pindadel asuvatele kopteriväljakutele ning sätestatakse erisused instrumentaaltingimustes käitatavate väljakute jaoks. Piirangupindade olemuse kirjeldus on esitatud paragrahvis 2. Kuna kopteril ei ole tarvis hoovõtu- ega maandumisrada, pole vaja kehtestada kopteriväljakutele kaitsevööndiga kaasnevaid piiranguid. Paragrahviga 5 sätestatakse kopteriväljakute lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded kopteri lennuklassi alusel, mis on sätestatud määruse lisas 3. Kopteri suutlikkusklass 1 (Performance Class 1 – PC1) on kõige kõrgem ohutustase. Selles klassis olev kopter peab suutma kriitilise mootoririkke korral lennu turvaliselt lõpetada ehk kopteril peab olema piisavalt võimsust, et katkestada õhkutõus ja maanduda või jätkata lendu. Suutlikkusklass 2 (PC2) on kesktase, mis tähendab, et kopteri võimsus võimaldab jätkata lendu, kui mootoririke ilmneb peale teatava kiiruse või kõrguse saavutamist. Kopteri suutlikkusklassi 3 (PC3) kuuluvad nii ühemootorilised kui ka vanemad või nõrgema võimsusega kahemootorilised kopterimudelid. Kui mootor seiskub, ei ole kopter võimeline lendu jätkama ja on sunnitud maanduma. Valik, millises klassis lend toimub, ei sõltu ainult kopterimudelist, vaid ka selle massist, õhutemperatuurist, õhurõhust, tuulest ja kopteriväljaku kõrgusest merepinnast – mida kuumem on ilm ja raskem kopter, seda vähem on tal tagavaraks võimsust mootoririkke korral. Mida nõrgem on kopteri suutlikkusklass, seda suuremat takistustevaba ala on vaja ohutuks hädamaandumiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Määruse koostamisel on arvestatud rahvusvahelisi lennundusstandardeid ja Euroopa-siseseid tavasid, et tagada regulatsiooni kooskõla üldiste lennuohutuse põhimõtetega. 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisel on peamine mõju riigi julgeolekule, kuna kehtestatakse selged ja ühtsed nõuded kaitselennunduse lennuväljade ja kopteriväljakute lähiümbruse kasutamisele. Takistuste kõrguspiirangute ja ohutuspindade määratlemine võimaldab tagada ohutu lennutegevuse ning vähendada riske, mis võivad tuleneda takistustest lennuväljade ja kopteriväljakute ümbruses. See toetab otseselt kaitsevaldkonna operatiivvõimekust ja valmisolekut. Määrusega luuakse ühtne alus taristu planeerimiseks ja arendamiseks, mis aitab vältida olukordi, kus lennutegevust ohustavad sobimatud ehitised või muud takistused. Samuti parandab see koostalitlusvõimet liitlasüksustega, kuna nõuded on kooskõlas üldtunnustatud lennunduspõhimõtetega. Mõju avaldub eelkõige Kaitseministeeriumi valitsemisala sees, kus tekib selgem raamistik lennuväljade ja kopteriväljakute kasutamiseks ning arendamiseks. Olemasolev Ämari lennuväli vastab 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (ICAO) lisas 14 sätestatud nõuetele ning seeläbi ka käesolevas määruses kehtestatavatele nõuetele. Mõju teistele valdkondadele, sealhulgas majandusele, sotsiaalsele keskkonnale, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule, on piiratud, kuna regulatsioon puudutab kitsast sihtrühma ning spetsiifilist taristut. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei eelda suuri lisakulutusi, kuna kehtestatavad nõuded lähtuvad olemasolevatest lennuohutuse põhimõtetest ja tavadest. Olemasolev Ämari lennuväli vastab käesolevas määruses kehtestatavatele nõuetele ja seega ei vaja kaitselennunduse lennuväli määrusega seoses lisainvesteeringuid ega ümberehitust. Määruse rakendamiseks ei ole vaja luua uusi infosüsteeme ega teha korralduslikke muudatusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele, Kaitseliidule ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele.