Kaitseministeeriumi valitsemisala täienduskoolituste kord

KÄSKKIRI 21.04.2025 nr 1-1/25/17 Kaitseministeeriumi valitsemisala täienduskoolituste kord Kaitseministeeriumi valitsemisala täienduskoolituste kord kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse § 31 lg 8, töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 5, § 34, Vabariigi Valitsuse 08.11.2012 määruse nr 90 „Ametnike koolituse kord“ § 4 lg 2, kaitseministri 27.03.2013 määruse nr 25 „Kaitseressursside Ameti põhimäärus“ § 7 p 5, § 19 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel 1. Üldised põhimõtted 1.1. Kaitseministeeriumi valitsemisala (edaspidi KaM VA) täienduskoolituste kord (edaspidi koolituste kord) reguleerib KaM VA töötajate, ametnike ja tegevväelaste (edaspidi koos teenistuja) individuaalsetel tööalastel täienduskoolitustel osalemist ja selle keskset korraldamist ning kirjeldab koolitustegevuse korraldamise üldiseid põhimõtteid. 1.2. Koolitustegevuse keskse korraldamise eest KaM VA-s vastutab Kaitseressursside Ameti (edaspidi KRA) karjääri- ja koolituste eest vastutav üksus. Igale KaM VA asutusele ja struktuuriüksusele on määratud koolituspartner. 1.3. Käesolevat korda ei kohaldata Välisluureameti, Kaitseväe luurekeskuse, Kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ja Kaitseliidu teenistujate koolituste korraldamisele. Käesolevat korda kohaldatakse Kaitseväe luurekeskuse ja Kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse tegevusele ainult punktide 3-6 (ressursimahukas koolitus ja koolituslähetuse kulud) osas. 2. Koolitusel osalemise tingimused 2.1. Koolitusel saab osaleda teenistuja, kes vastab koolitaja/koolituse korraldaja poolt määratletud sihtgrupile (sh eriala, ameti- või töökoht, staaž, kogemus, keeleoskus vms). 2.2. Koolitus peab olema seotud teenistuja praeguste ja/või tulevaste töö- või teenistusülesannete täitmisega. 2.3. Koolitustaotlus RTIP-is kooskõlastatakse vahetu juhi ja koolituspartneri poolt. 2.4. Koolitustaotlus RTIP-is tuleb teenistujal esitada mitte hiljem kui viis (5) tööpäeva enne koolituse toimumist. Pärast koolitussündmuse toimumiskuupäeva esitatud taotlusi ei menetleta. Kooskõlastuseta koolituse kulude korral on KRA-l õigus nõuda teenistujalt KRA poolt kantud kulude hüvitamist vastava kirjaliku teatise alusel. 2.5. Koolitustaotluseta koolituskulusid, mis esitatakse kulude aruandena, ei hüvitata. 2.6. Kui teenistuja on esitanud koolitustaotluse ja/või on registreerunud koolitussündmusele, on tal kohustus koolitusel osaleda. Kui koolitusel osalemine ei ole võimalik või koolitus katkestatakse, tuleb teenistujal sellest oma koolituspartnerit ning oma vahetut juhti/ülemat teavitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kolm (3) tööpäeva enne koolituse toimumist, v.a punktis 2.8. väljatoodud juhtudel. 2.7. Koolitusest loobumise etteteatamistähtajast mittekinnipidamisel või koolitusel mõjuva põhjuseta mitteosalemisel/katkestamisel, võib KRA nõuda teenistuja koolitusega seotud KRA poolt juba kantud kulude hüvitamist vastava kirjaliku hüvitamisnõude alusel.  2.8. Etteteatamistähtajast mittekinnipidamise ja koolitusel mitteosalemise või koolituse katkestamise mõjuvateks põhjusteks loetakse: (1) teenistuja haigestumist või tema tööst eemal viibimist seoses vajadusega hoolitseda haige pereliikme eest (kehtiv töövõimetus- või hooldusleht); (2) teenistuja või tema pereliikme samaaegset vajadust erakorralise meditsiini järele (meditsiiniasutuse tõend, teenistuja ja/või struktuuriüksuse juhi kirjalik asjaolude selgitus); (3) muu ootamatu eraelu sündmus, mis ei võimalda koolitusel osalemist (teenistuja ja/või struktuuriüksuse juhi kirjalik asjaolude selgitus); (4) ettenägematu oluline teenistusalane lähetus või erakorraline töökohustus (vajalik vahetu juhi kirjalik asjaolude selgitus). 2.9. Mootorsõidukijuhi koolituse eritingimused: (1) teenistuja on kohustatud omandama vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse 12 kalendrikuu jooksul alates juhtimisõiguse koolitusele registreerimisest; (2) mõjuva põhjuseta vastava kategooria omandamata jätmisel lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul on KRA-l õigus nõuda teenistujalt koolituskulude hüvitamist täies mahus. 2.10. Võõrkeelte koolituste eritingimused: (1) võõrkeelte kursustel osalemisel tuleb eelistada Kaitseväe Akadeemia pakutavaid kursusi; (2) KRA ei finantseeri korduvalt sama taseme keeleõpet viie (5) aasta jooksul, kui teenistuja on keelekursuse varem mõjuva põhjuseta katkestanud või ei ole sooritanud kursuse lõputesti. Kohustus keelekursuse lõpetamist või katkestamise põhjendatust tõendada lasub teenistujal. 3. Ressursimahukal koolitusel osalemise tingimused 3.1. Ressursimahukal koolitusel saab osaleda teenistuja, kes vastab koolitaja/koolituse korraldaja määratletud sihtgrupile (sh eriala, ameti- või töökoht, staaž, kogemus, keeleoskus vms). 3.2. Ressursimahuka koolituse kulude arvestamisel lähtutakse ametnike puhul avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) §-st 32 ja Vabariigi Valitsuse 08.11.2012 määrusest nr 90 „Ametnike koolituse kord“, töötajate puhul töölepingu seaduse (edaspidi TLS) §-st 34. 3.3. Tegevväelaste ressursimahukate koolituste põhimõtted on kirjeldatud kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 156 lõike 7 alusel välja antud kaitseministri 06.02.2013 määruses nr 8 „Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning tegevteenistuses olemise kohustuse määramise tingimused ja kord“. 4. Ressursimahuka koolituse kulu arvestamine 4.1. Ressursimahuka koolituse kulu arvestatakse välja ühe osaleja põhiselt. 4.2. Ressursimahuka koolituse kulude arvestamise aluseks on õppe- või koolituskoha maksumus või koolitusel osalemise tasud, lektoritasud, kulud õppematerjalide ettevalmistamisele või ostmisele. 4.3. Ressursimahuka koolituse kulude arvestamise aluseks on järgmised kaudsed kulud: koolitusruumide ja -inventari rent, toitlustuskulu, majutuskulu, sõidukulu, lähetatute kindlustus, päevaraha, muud lähetusega seotud kulud. 5. Ametniku ja töötaja ressursimahukal koolitusel osalemine, kulude hüvitamine ja lepingu sõlmimine 5.1. Koolituse puhul, mille maksumus ja koolitusega seonduvad muud kulud ületavad vähemalt kuuekordselt TLS § 29 lg 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuu töötasu alammäära, sõlmitakse ametnikuga ressursimahuka koolituse leping, töötajaga koolituskulude hüvitamise kokkulepe (edaspidi koos kokkulepe). 5.2. Enne ametniku või töötajate ressursimahukale koolitusele saatmist koostab KRA kokkuleppe, mille pooled allkirjastavad. 2 (4)  5.3. Kokkuleppes määratakse vastastikused õigused ja kohustused, fikseeritakse KRA kantavad kulud, sh pikaajalise lähetusega kantavad kulud, vajadusel ametniku või töötaja teenistusülesannete täitmine koolituse kestel (nt kas ta on osaliselt või täielikult teenistusülesannete täitmisest vabastatud, kuidas toimub uute teenistusülesannete andmine, aruandlus jms), teenistuja kohustus töötada või teenistuses olla pärast koolituse lõppemist KaM VA asutuses ning teenistussuhte lõpetamisel enne kokkuleppe tähtaja saabumist teenistuja poolt hüvitamisele kuuluvad kulud ja nende hüvitamise kord. 5.4. Ressursimahukal koolitusel osalenud ametnik või töötaja on kohustatud jätkama teenistuses sõltuvalt koolituse kogukulust pärast koolituse lõpetamist, 1 aasta koolituse kogukuluga kuni 9999,99 eurot, 2 aastat koolituse kogukuluga kuni 49 999,99 eurot, 3 aastat koolituse kogukuluga üle 49999,99 euro. 5.5. Tööandja ettepanekul on õigus punktis 5.4. nimetatud aega lühendada ja määrata teenistujaga sõlmitava kokkuleppe lõpetamise tingimused. 5.6. Kui ressursimahukal koolitusel osalemiseks on ametnikuga sõlmitud ressursimahuka koolituse leping, peab ametnik koolituskulud hüvitama proportsionaalselt pärast koolituse lõppu teenistuses oldud ajaga, kui ta vabastatakse teenistusest ATS §-s 87, 94 või 95 sätestatud juhul. 5.7. Ressursimahuka koolituse kulud peab ametnik või töötaja hüvitama kogu ulatuses, kui ta ei osale koolitusel või katkestab koolituse mõjuva põhjuseta. Mõjuvaks põhjuseks võivad olla nt punktis 2.8 nimetatud põhjused. Ametnik või töötaja hüvitab tööandja tehtud kulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui teenistussuhe lõpeb ametniku või töötaja algatusel enne siduvusaja möödumist. 5.8. Töötaja ei hüvita tööandjale ressursimahuka koolituse kulu, kui ta pidi töölepingu üles ütlema tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: a) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; b) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; c) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. 5.9. Töötaja hüvitab tööandja tehtud kulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga, kui tööandja ütleb töölepingu enne siduvusaja möödumist üles töötajapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu. 5.10. Kui ametnikul/töötajal on tekkinud kohustus hüvitada KRA-le koolituskulud, kuid ta ei ole kohustust õigeaegselt täitnud, on KRA-l õigus nõude täitmiseks pöörduda kohtusse. 6. Koolituslähetuste kulud ja nende hüvitamine 6.1. Sisekoolituslähetuse majutuskulu päevane ülemmäär on 90 eurot. Majutuse valimisel tuleb võimalusel kasutada RKIK-i pakutavaid majutusvõimalusi. 6.2. Väliskoolituslähetuse majutuskulu päevane ülemmäär on 190 eurot. Ülemmäära ületamisel tuleb lähetuskorraldusse märkida mõjuv põhjus. 6.3. Väliskoolituslähetuste päevaraha piirmäär on 75 eurot päevas esimese 15 kalendripäeva kohta ja 40 eurot iga järgneva kalendripäeva kohta. Päevaraha makstakse väljasõidu päeva eest, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00 või saabub pärast kella 03.00. Pikema kui kuuajalise välislähetuse päevaraha makstakse igakuiselt jooksva kuu eest. 6.4. Isikliku mootorsõiduki kasutamine koolitustel osalemiseks kompenseeritakse kütusetšeki ja maksekorraldust tõendava dokumendi alusel, arvestades läbitud kilomeetreid, kasutatava sõiduki reaalset keskmist kütusekulu (mitte rohkem kui 10l/100km kohta) ja kütuse hinda. Kütusetšeki kuupäev peab olema +/- viis (5) päeva lähetuse algusest või lõpust. Lisaks on vajalik põhjendus, miks ei kasutata KaM VA majandussõidukit või ühistransporti. 6.5. Elektriauto puhul hüvitatakse kulu läbitud kilometraaži ja auto keskmise elektrikulu alusel. Kuludokumendina tuleb esitada laadimispunktis väljastatud kviitung või kodu elektriarve, millel kajastub elektri hind. 3 (4)  6.6. Isikliku mootorsõiduki kasutamisel kompenseeritakse üks sõit sihtkohta ja tagasi, v.a juhtudel kui see on majanduslikult mõistlikum, kui ööbimine sihtkohas ja/või kui sündmus on jaotatud mooduliteks. 6.7. Isikliku mootorsõiduki kasutamisel koolituslähetuskohta välisriigis ja Eestisse tagasi sõitmisel hüvitatakse sõidukulu, mis on arvutatud punktis 6.4 või 6.5 toodud alustel ja põhimõtetel, aga mitte rohkem, kui sama vahemaa läbimiseks vajaliku ühistranspordivahendi madalama klassi sõidupileti maksumuse ulatuses. 6.8. Lähetuseks kasutatud sõidupiletite kuupäevad peavad olema +/- üks (1) päev lähetuse toimumise ajast, v.a juhtudel kui see pole füüsiliselt reisi pikkuse tõttu võimalik. 6.9. Kui teenistuja soovib koolituslähetusse sõita või koolituslähetusest naasta kuupäevadel, mis ei vasta koolituslähetuskorralduses märgitule, võtab koolituslähetuse haldur reisifirmadelt nii soovitud kui ka tegeliku koolituslähetuse kuupäevadeks reisipakkumised. Kui teenistuja soovitud ajal osutuvad lennud kallimaks, hüvitab lähetatav hinnavahe. 6.10. Kui koolituslähetusse siirdumisel pargitakse isiklik sõiduauto lennujaama või sadamaterminali parklasse, hüvitatakse lähetuskorraldusega kinnitatud isikliku sõiduauto parkimiskulu, kui see on eelduslikult majanduslikult soodsam või samaväärne taksoteenuse kasutamisega. 7. Koolituse arvestus ja koolituskulude menetlemine 7.1. Koolituskulude menetlemisel lähtutakse kehtivatest raamatupidamise eeskirjadest ja ostuarvete menetlemise juhenditest. 8. Lõppsätted 8.1. Koolituste kord teha teatavaks Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele. 8.2. Kaitseressursside Ameti karjääriosakonnal korraldada nende Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste, kellele käesolev kord täielikult kohaldub, koolituse kordade kehtetuks tunnistamine. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Rannaveski peadirektor 4 (4)