Arvamuse avaldamine

Kooskõlastamiseks: ministeeriumid 20.03.2025 nr 8-2/25/1327 Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Lisa 1_Kohutuslike üldharidusõpingute moodulite kirjeldused 4. Lisa 2_Bio- ja keemiatööstuse tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 5. Lisa 3_Ehitustehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 6. Lisa 4_Ilu- ja heaoluteenused õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 7. Lisa 5_Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 8. Lisa 6_Jätkusuutliku ettevõtluse korraldus õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 9. Lisa 7_Külalismajandus õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 10. Lisa 8_Logistika ja laokorraldus õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 11. Lisa 9_Masintöötlustehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 12. Lisa 10_Side- ja võrgutehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 13. Lisa 11_Tekstiiltoodete disain ja -tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 14. Lisa 12_Toiduainete tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 15. Lisa 13_Tööstuse digitehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 16. Lisa 14_Visuaalmeedia tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 17. Lisa 15_Valikõpingute moodulite „Ettevõtlusõpe“ ja „Riigikaitseõpetuse välilaager“ kirjeldused Aulika Riisenberg 735 0651 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 19.03.2025 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Kutsekeskhariduse riiklik õppekava Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel. 1. Peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Kutsehariduse riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) määrab kindlaks 4. taseme kutsekeskharidusõppe eesmärgid, saavutatavad õpiväljundid ja seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende mahu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi EKAP) koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning õpingute käigus omandatavad kvalifikatsioonid. (2) Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded järgmistele kutsekeskharidusõppe õppekavadele: 1) bio- ja keemiatööstuse tehnoloogia (inglise keeles Bio- and Chemical Industry Technology); 2) ehitustehnoloogia (inglise keeles Construction Technology); 3) ilu- ja heaoluteenused (inglise keeles Beauty and Wellness Services); 4) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (inglise keeles Information and Communication Technology); 5) jätkusuutlik ettevõtluse korraldus (inglise keeles Sustainable Business Management); 6) külalismajandus (inglise keeles Hospitality Management); 7) logistika ja laokorraldus (inglise keeles Logistics and Warehouse Management); 8) masintöötlustehnoloogia (inglise keeles Metal Machine Processing Technology); 9) side- ja võrgutehnoloogia (inglise keeles Technology of Communication Networks); 10) tekstiiltoodete disain ja -tehnoloogia (inglise keeles Textile Product Design and Technology); 11) toiduainete tehnoloogia (inglise keeles Food Technology); 12) tööstuse digitehnoloogia (inglise keeles Industrial Digital Technology); 13) visuaalmeedia tehnoloogia (inglise keeles Visual Media Technology). § 2. Määruse kohaldamisala Määrusega sätestatud nõuded kohaldatakse alates 2025. a Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud kutsekeskhariduse õppekavadele. 1 § 3. Kooli õppekava koostamine Kool koostab kutsekeskharidusõppe läbiviimiseks kooli õppekava, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üldharidus- ja põhiõpingute moodulid ning valikõpingute moodulite koostamiseks kehtestatud tingimused. 2. Peatükk Üldosa § 4. Kutsekeskharidusõppe eesmärk, ülesanded ja õpiväljundid (1) Kutsekeskharidusõppe eesmärk on üldhariduslike ja kutse- või erialaste teadmiste, oskuste ning väärtushoiakute omandamine, mis loovad õpilasele eeldused tööle asumiseks õpitud kutseala valdkonnas ja õpingute jätkamiseks järgmisel kutse- või haridustasemel. (2) Kutsekeskharidusõppe läbiviimisel on koolil nii hariv kui ka kasvatav ülesanne, et tagada noorte ettevalmistamine toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning oma ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna. (3) Pärast õppekava läbimist õpilane: 1) kavandab teadlikult enda arengut ja karjääri lähtudes elukestva õppe põhimõttetest, hinnates adekvaatselt oma võimeid ja võimalusi ning olles teadlik erinevatest tööturu suundumustest; 2) planeerib ja juhib oma õppimist ja töötamist, hangib sihipäraselt õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet, kasutades sobivaid ja usaldusväärseid allikaid, erinevaid õpistrateegiaid ning vajadusel juhendamist ja abi; 3) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui kirjalikult, arvestades suhtlusolukordi ja -partnereid ning kasutades sobivaid väljendusviise ja sõnavara, sh erialaterminoloogiat; 4) suhtleb võõrkeeles erinevates igapäevaelu ja tööga seotud olukordades iseseisva keelekasutaja tasemel, väärtustades keelelist ja kultuurilist mitmekesisust; 5) teeb koostööd seatud eesmärkide saavutamiseks, tegutsedes ülesannete täitmisel vastutustundlikult nii iseseisvalt kui kollektiivi liikmena, lähtudes üldinimlikest ja demokraatlikest väärtustest; 6) arvestab igapäevaelus ja töötamisel jätkusuutliku arengu põhimõtteid, töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid; 7) väärtustab enda seotust teiste inimeste, ühiskonna, looduse ja kultuuripärandiga, ning mõistes vastutustundliku ja keskkonnateadliku ühiskonnaliikmena enda rolli ja sotsiaalset vastutust; 8) rakendab kutseala valdkonnas töötamiseks vajalikke kompetentse, õpitud põhimõtteid, teooriaid, tehnoloogiaid nii tavapärastes kui ka uudsetes töösituatsioonides täites iseseisvalt mitmekesiseid töö- ja õppeülesandeid; 9) mõistab ettevõtliku, väärtust loova ja vastutustundliku tegutsemise olulisust nii endale kui ka ühiskonnale, lahendades töö- ja õppeülesannetega seonduvaid probleeme eesmärgipäraselt ja loovalt ning kohandades oma tegevust vastavalt muutuvatele olukordadele; 10) toimib aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna, järgides demokraatia põhimõtteid, ühiskonnas tunnustatud väärtusi ja käitumisnorme; 11) teeb põhjendatud otsuseid nii töö- kui igapäevaelu küsimuste lahendamisel, kasutades matemaatikale, loodusteadustele ja tehnoloogiale omast keelt, sümboleid, meetodeid ja mudeleid; 12) kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi nii isiklikel kui tööalastel eesmärkidel eesmärgipäraselt ning vastutustundlikult; 2 13) kaitseb teadlikult oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse põhimõtteid. (4) Kutsekeskharidusõppe eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks keskendutakse õppe läbiviimisel õpilase: 1) iseseisvumise, tema maailmapildi kujunemise ja elus toime tuleku toetamisele; 2) adekvaatse enesehinnangu kujunemisele; 3) iseseisva õppimise ja koostööoskuste arendamisele; 4) edasise haridustee võimaluste tutvustamisele ja hindamisele; 5) kodanikuoskuste, -aktiivsuse ja -vastutuse väljakujunemisele. § 5. Nõuded õpingute alustamiseks (1) Kutsekeskharidusõppes õpingute alustamise tingimuseks on põhihariduse olemasolu. (2) Õpinguid võivad alustada ka vähemalt 22-aastased põhihariduseta isikud, kellel on põhiharidusele vastavad kompetentsid. Vastavate kompetentside olemasolu hindab kool vastavalt kooli vastuvõtukorras sätestatud tingimustele. § 6. Õppe maht (1) Õppe maht kutsekeskharidusõppes on 240 EKAPit, mis jaguneb üldharidusõpingute, põhiõpingute ja valikõpingute vahel järgmiselt: 1) üldharidusõpinguid vähemalt 80 EKAPit; 2) põhiõpinguid 125 EKAPit, sealhulgas praktika õppe maht vähemalt 25 EKAPit; 3) valikõpinguid 35 EKAPit, mis sisaldab ka paragrahvi 9 lõikes 5 sätestatud vabaõpinguid. § 7. Üldharidusõpingute moodulite jaotus (1) Kohustuslikud üldharidusõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) keel ja kirjandus, sh eesti keel teise keelena, 14 EKAPit; 2) võõrkeel keeleoskustasemel B2, 4,5 EKAPit; 3) võõrkeel keeleoskustasemel B1, 7,5 EKAPit; 4) matemaatika, 12 EKAPit; 5) loodusained, 18 EKAPit; 6) sotsiaalained, 13 EKAPit; 7) visuaal- ja helikultuur, 4 EKAPit; 8) kehakultuur, 5,5 EKAPit; 9) riigikaitseõpetus, 1,5 EKAPit. (2) Üldharidusõpingute moodulite kirjeldused esitatakse käesoleva määruse lisas 1. § 8. Põhiõpingute moodulite jaotus (1) Põhiõpingute moodulid jagunevad ühisteks põhiõpingute mooduliteks ja valitavateks põhiõpingute mooduliteks. (2) Ühised põhiõpingute moodulid on ühesuguse nimetuste, õppe mahu ja õpiväljunditega õppekava kõigile suundadele ja spetsialiseerumistele. (3) Ühistest põhiõpingute moodulitest moodustavad ühe osa õpinguid sissejuhatavad moodulid, mille õppe eesmärgiks on arendada õpilase elukestvaks õppeks ja ühiskondlikus elus 3 hakkamasaamiseks vajalikke pädevusi ja oskusi, mis toetavad teda edasisel õpiteel sh kutse- ja eriala valikul. Need põhiõpingute moodulid on ühesuguse nimetuse, õppe mahu ja õpiväljunditega kõigis § 1 lõikes 2 nimetatud kutsekeskharidusõppe õppekavades ja nende õppe maht kokku on 30 EKAPit. Õpinguid sissejuhatavate moodulite õppe korraldus esimesel õppeaastal peab võimaldama õpilasel vahetada soovi korral õppekava. (4) Valitavad põhiõpingute moodulid seonduvad suunavaliku- või spetsialiseerumisega või nende mõlemaga. Suunavalik võimaldab õpilasel arendada teadmisi ja oskusi ühe kutsetegevuse valdkonna kitsamas alavaldkonnas. Spetsialiseerumine võimaldab õpilasel omandada põhjalikumad teadmised ja oskused ühel kutse- või erialal. Spetsialiseerumisega seonduvad põhiõpingute moodulid määratletakse konkreetse suunavaliku sees. (5) Põhiõpingute moodulitesse lõimitakse elukestvaks õppeks vajalikke pädevusi ja tööelu üldoskusi mahus ja valikus, mis on vajalikud asjaomase kvalifikatsiooni omandamiseks, õpingute jätkamiseks ja tööturule siirdumiseks. (6) Käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud kutsekeskhariduse õppekavade üldandmed ning põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused, milles tuuakse välja moodulite nimetused, õppe maht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel, esitatakse lisades 2–14 järgmiselt: 1) bio- ja keemiatööstuse tehnoloogia (lisa 2); 2) ehitustehnoloogia (lisa 3); 3) ilu- ja heaoluteenused (lisa 4); 4) info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (lisa 5); 5) jätkusuutliku ettevõtluse korraldus (lisa 6); 6) külalismajandus (lisa 7); 7) logistika ja laokorraldus (lisa 8); 8) masintöötlustehnoloogia (lisa 9); 9) side- ja võrgutehnoloogia (lisa 10); 10) tekstiiltoodete disain ja -tehnoloogia (lisa 11); 11) toiduainete tehnoloogia (lisa 12); 12) tööstuse digitehnoloogia (lisa 13) 13) visuaalmeedia tehnoloogia (lisa 14). § 9. Nõuded valikõpingute moodulitele (1) Kooli pakub alljärgnevaid valikõpingute mooduleid: 1) ettevõtlusõpe, õppe mahuga 4 - 6 EKAPit; 2) riigikaitseõpetuse välilaager, õppe mahuga 1,5 EKAPit; 3) täiendavad üldharidusõpingute moodulid, mis võimaldavad õpilasel omandada piisava ettevalmistuse õpingute jätkamiseks järgmisel haridustasemel, õppe mahuga 5 – 30 EKAPit. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud moodulid, mille kirjeldused on esitatud määruse lisas 15 on ühesuguse nimetuse, õppe mahu, õpiväljundite ja nende hindamiskriteeriumitega kõigis kutsekeskharidusõppe õppekavades. (3) Kool võib valikõpingutena pakkuda ka: 1) täiendavat praktikat, mis võimaldab õpilasel täiendada olemasolevaid ja arendada uusi erialaseid kompetentse ning tööeluks vajalikke üldoskusi, õppe mahuga kuni 30 EKAPit; 2) mooduleid sama õppekava teistest suundadest või spetsialiseerumistest, õppe mahuga kuni 15 EKAPit; 3) piirkondlikul tööturuvajadusel põhinevaid valikõpingute mooduleid, mis hõlmavad rohkem 4 kui ühe antud piirkonna tööandja vajadustel põhinevate kompetentside õpet. Asjakohased kutseoskusnõuded ja õppe mahu kutsehariduse arvestuspunktides määratleb kool koostöös piirkonna tööandjatega arvestusega, et nende õppe maht jääb vahemikku 5 – 15 EKAPit; 4) mooduleid järgneva haridus- või kutsetaseme õppekavadest, õppe mahuga kuni 15 EKAPit. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud täiendav praktika peab olema seotud õpitava suunavaliku või spetsialiseerumisega ning õpilase isiklike arenguvajadustega. Täiendava praktika võib õpilane sooritada ka välisriigis. (5) Valikõpingute hulka kuuluvad ka vabaõpingud õppe mahuga 5 EKAPit. Need on õpingud, mida õpilane valib oma huvidest ja soovidest lähtuvalt kooli teiste erialade või teiste õppeasutuste õppekavadest. Vabaõpingutena võib arvestada ka õppija poolt mitteformaalse õppe ning töökogemuse kaudu omandatut. Kooli õppekavas fikseeritakse üksnes vabaõpingute õppe maht. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3, lõike 3 punktides 1 – 4 ja lõikes 5 sätestatud valikõpingute moodulite valiku võimalused ja tingimused ning vabaõpingute arvestamise võimalused, tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekorralduseeskirjas. § 10. Õpingute lõpetamine ja edasiõppimine (1) Õpingud kutsekeskharidusõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist. (2) Õpiväljundite saavutatust hinnatakse Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruses nr 130 „Kutseharidusstandard” sätestatud viisil. (3) Kutsekeskharidusõppe lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse kutsekeskhariduse omandamise kohta koos hinnetelehega. (4) Kutsekeskharidusõppe lõpetanud isik võib asuda edasi õppima neljanda taseme kutseõppe jätkuõppes, viienda taseme kutseõppe esmaõppes, rakenduskõrgharidusõppes või bakalaureuseõppes. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Lisa 1_Kohutuslike üldharidusõpingute moodulite kirjeldused Lisa 2_Bio- ja keemiatööstuse tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused Lisa 3_Ehitustehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused Lisa 4_Ilu- ja heaoluteenused õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused Lisa 5_Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 5 Lisa 6_Jätkusuutliku ettevõtluse korraldus õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused Lisa 7_Külalismajandus õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused Lisa 8_Logistika ja laokorraldus õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused Lisa 9_Masintöötlustehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused Lisa 10_Side- ja võrgutehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused Lisa 11_Tekstiiltoodete disain ja -tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused Lisa 12_Toiduainete tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused Lisa 13_Tööstuse digitehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused Lisa 14_Visuaalmeedia tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused Lisa 15_Valikõpingute moodulite „Ettevõtlusõpe“ ja „Riigikaitseõpetuse välilaager“ kirjeldused 6  Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Haridus- ja teadusministri määrus „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ (edaspidi määrus) kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse (edaspidi KutÕS) § 24 lõike 3 alusel. Määrusega kehtestatakse nõuded 13 uuele kutsekeskharidusõppe õppekava sisule, mida rakendatakse 2025/26 õppeaastast. Määruse eesmärk on toetada õppimiskohustuse rakendumist kutseõppeasutustes ja luua eeldused muuta kutsekeskhariduse põhihariduse omandanud noortele atraktiivseks ja konkurentsivõimeliseks haridustee jätkamise valikuks gümnaasiumis pakutava üldkeskhariduse kõrval. 2023. a sügisel käivitatud kutsehariduse reformi ja 2024. a vastu võetud õppimiskohustuse ea tõstmise koosmõjus eeldatakse, et põhihariduse omandanud õpilastest 40% jätkavad õpiteed kutsekeskharidusõppes. Eelnõu toetab ka riigi pikaajalist strateegilist vaadet ning Vabariigi Valitsuse tegevuseesmärke. Haridusvaldkonna arengukava 2021–20351 sihiks on saavutada aastaks 2035 olukord, kus 90% 20–24-aastastel on vähemalt keskharidus. Samas tuuakse arengukavas välja, et kehtivad , kitsalt tööturu vajadustele orienteeritud kutsekeskharidusõppe õppekavad ei toeta piisavalt õpilaste üld- ja tulevikupädevuste arengut. Uued laiapõhjalised 2 ja/või valdkondlikud 3 kutsekeskharidusõppe õppekavad laiendavad õpivõimaluste valikut põhihariduse omandanud õppimiskohutuse eas olevatele noortele. Õppe fookus on senisest rohkem üldpädevuste arendamisel ja laiapõhjalisemal kutsealasel ettevalmistusel, et toetada õppija kohanemisvõimet kiiresti arenevas ja muutuvas töö- ja majanduskeskkonnas ja hakkamasaamist kogu elukaare jooksul. Eelnõu on seotud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2023–20274 võetud ülesandega – tõstame kohustusliku kooliea 18. eluaastani, põhikoolijärgse hariduse või kutse omandamiseni; muudame kutsehariduse atraktiivsemaks, kutsekoolides õppijad saavad lisaks kutse omandamisele ka kõrghariduses õpingute jätkamiseks konkurentsivõimelise keskhariduse (4-aastane õpe). Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Triin Laasi-Õige (5300 5910, [email protected]), kutsehariduse valdkonna nõunik Aulika Riisenberg (735 0651, [email protected]) kutsehariduse valdkonna peaekspert Marelle Möll (5691 2509, [email protected]) ja õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Marili Lehtmets (735 0289, [email protected]). Eelnõu koostamisse panustasid ka kutsehariduse valdkonna nõunik Ingrid Jaggo, kutsehariduse valdkonna peaekspert Mari-Liis Seer ja finantsvaldkonna peaekspert Pille Tarto. 1 Haridusvaldkonna arengukava 2021 – 2035, https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium/strateegilised- alusdokumendid-ja-programmid#haridusvaldkonna-are 2 Laiapõhjaline õppekava hõlmab kompetentse erialadelt, mis kuuluvad ühte ISCED õppekavarühma. Näiteks ehituserialade õppekava on laiapõhjaline, hõlmates kompetentse kõigist ehituse valdkonda kuuluvatelt erialadelt maaler, plaatija, müürsepp jms.). 3 Valdkondlikuks saab õppekava nimetada juhul, kui selle käigus on võimalik omandada ühe õppesuuna erinevatesse õppekavarühmade sse kuuluvate erialade kompetentse. Näiteks on võimalik luua isikuteeninduse valdkonna õppekava, mis sisaldab kompetentse erialad elt, mis kuuluvad majutamine ja toitlustamine, juuksuritöö ja iluteenindus, reisimine, turism ja vaba aja veetmine õppekavarühmadesse 4 Vabariigi valitsuse tegevusprogramm aastateks 2023 – 2027 https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2023-05/VVTP%202023- 2027_26.pdf 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest peatükist, 10 paragrahvist ja 15 lisast. Esimeses peatükis reguleeritakse üldsätted sh määruse reguleerimis ja kohaldamisala. Paragrahvi 1 lõikes 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, mille kohaselt määrab kutsekeskhariduse riiklik õppekava (edaspidi RÕK) kindlaks 4. taseme kutsekeskharidusõppe eesmärgid, saavutatavad õpiväljundid ja seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ning nende mahu Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (edaspidi EKAP) koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning õpingute käigus omandatavad kvalifikatsioonid. Kutseõppeasutuse seaduse § 21 lõike 1 kohaselt sätestab õppekava ka õpingute käigus omandatavad kutsed ja osakutsed, kuid selle asemel kasutatakse mõistet "kvalifikatsioonid". Kvalifikatsioon tähendab ametlikult tunnustatud pädevust, millega kaasnevad teatavad õigused ja kohustused. Kvalifikatsioonid jagunevad formaalhariduslikeks kvalifikatsioonideks (nagu põhiharidus, kutsekeskharidus) ja kutsekvalifikatsioonideks ehk kutseteks 5 . Kutsete ja osakutsete fikseerimine õppekavas on eksitav, kuna uued kutsekeskharidusõppe õppekavad ei ole mõeldud ainult tööturu jaoks vajalike kutseoskuste omandamiseks, vaid võimaldavad õpilasele laiemat ettevalmistust, nii igapäevaelus ja ühiskonnas hakkamasaamiseks, aga ka õpingute jätkamiseks vajalike (üld)pädevuste arendamiseks. Määrusega luuakse alus laiapõhjaliste valdkondlike kutsekeskharidusõppe kooli õppekavade koostamiseks ja rakendamiseks, mille lõpetamisel saavutatavad teadmised, oskused, väärtushinnangud ja hoiakud ehk õpiväljundid on kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 4. tasemel kirjeldatud üldnõuetega järgides sama rahvusvahelise hariduse klassifikaatori ISCED tasemeõppekavade võrdsuse põhimõtet gümnaasiumi õppekavaga, mille õpiväljundid on samuti suhestatud Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 4. tasemega. Lõikes 2 esitatakse loetelu uuel, 4-aastase kutsekeskharidusõppe õppekava mudelil põhinevatest õppekavadest (13 tk), mille üldandmed ning põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused käesoleva riikliku õppekavaga kehtestatakse. Uued laiapõhjalised 6 ja/või valdkondlikud 7 kutsekeskharidusõppe õppekavad laiendavad õpivõimaluste valikut põhihariduse omandanud noortele. Õppe fookus on senisest rohkem üldpädevuste arendamisel ja laiapõhjalisemal kutsealasel ettevalmistusel, mis toetavad õppijat kiiresti arenevas ja muutuvas töö- ja majanduskeskkonnas kohanemisel ja toimetuekul kogu elukaare jooksul ning loovad eeldused elukestvas õppes osalemiseks. Määrusega kehtestatavad õpekavad on välja töötatud HTMi, koolide ja sotsiaalsete partnerite, kutse- ja erialaliitude koostöös. Õppekavad vastavad Euroopa Sotsiaalfond+ sekkumise „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika (ÕKVA+)“ raames välja töötatud uuele kutsekeskharidusõppe õppekava mudelile. Paragrahviga 2 sätestatakse määruse kohaldamisala. Käesoleva riikliku õppekava nõudeid kohaldatakse alates 2025. a Eesti hariduse infosüsteemis registreeritavatele 5 https://www.hm.ee/kutse-ja-taiskasvanuharidus/kvalifikatsioonid 6 Laiapõhjaline õppekava hõlmab kompetentse erialadelt, mis kuuluvad ühte ISCED õppekavarühma. Näiteks ehituserialade õppekava on laiapõhjaline, hõlmates kompetentse kõigist ehituse valdkonda kuuluvatelt erialadelt maaler, plaatija, müürsepp jms.). 7 Valdkondlikuks saab õppekava nimetada juhul, kui selle käigus on võimalik omandada ühe õppesuuna erinevatesse õppekavarühmadesse kuuluvate erialade kompetentse. Näiteks on võimalik luua isikuteeninduse valdkonna õppekava, mis sisaldab kompetentse erialadelt, mis kuuluvad majutamine ja toitlustamine, juuksuritöö ja iluteenindus, reisimine, turism ja vaba aja veetmine õppekavarühmadesse 2 kutsekeskharidusõppe õppekavadele, st hetkel kehtivaid kutsekeskharidusõppe õppekavu ei muudeta. Paragrahviga 3 kehtestatakse nõuded määruse alusel kooli õppekava koostamisele. Selle kohaselt koostab kool riikliku õppekava alusel kooli õppekava, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üldharidus- ja põhiõpingute moodulid ning lisades valikõpingute moodulid arvestades riiklikus õppekava paragrahvis 9 esitatud nõudeid valikõpingute moodulite valiku võimalustele ja tingimustele. Teine peatükk kirjeldab riikliku õppekava üldosa. Paragrahv 4 lõigetega 1 – 4 määratletakse kutsekeskharidusõppe eesmärk, ülesanded ja õpiväljundid. Lõike 1 kohaselt on kutsekeskharidusõppe eesmärgiks üldhariduslike- ja kutse- või erialaste teadmiste, oskuste ja väärtushoiakute omandamine, mis loovad õpilasele eeldused tööle asumiseks õpitud kutse- või erialal või õpingute jätkamiseks järgmisel kutse- või haridustasemel. Lõikes 2 sätestatakse sarnaselt gümnaasiumi riikliku õppekava § 3 lõikele 1, et kutse- keskharidusõppe läbiviimisel on koolil nii hariv kui ka kasvatav ülesanne, et tagada noorte ettevalmistamine toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning oma ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna. Ka kutseõppeasutuse seadus näeb oma regulatsioonis ette, et kooli ülesanne on korraldada õppekasvatustööd (§ 3 lg 2 p 1). Seega ei piirdu kooli ülesanne vaid kutsealaste oskuste arendamisega, vaid tähelepanu tuleb pöörata ka noorte terviklikule arengule viisil, et neist kujuneksid vastutustundlikud, emotsionaalselt ja sotsiaalselt küpsed isiksused, kes suudavad teha kodanikena teadlikke ja eetilisi valikuid ning arvestavad oma tegevuses teiste inimeste, looduse ja ühiskonna heaoluga. Lõikes 3 sätestatakse riikliku õppekavaga määratud kutsekeskharidusõppe õpiväljundid , mille koostamisel on lähtutud Euroopa Nõukogu 2018. aasta soovitustest võtmepädevuste kohta elukestvas õppes ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas toodud üldpädevustest nagu õpipädevus, suhtluspädevus, enesemääratluspädevus, sotsiaalse- ja kodanikupädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, tegevus- ja ettevõtlikkuspädevus, matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase pädevus ning digipädevus. Kutseharidusstandardi § 23 on hetkel sätestatud 34 õpiväljundit, millega võrreldes on määruses toodud kirjed kompaktsemad ja need määratlevad oodatavad õpiväljundid ühetaoliselt kõigile määruse alusel loodavatele kutsekeskhariduse õppekavadele. Kirjeldatud õpiväljundite omandamine õpilase poolt toimub kogu õppe ulatuses. Lõikes 4 sätestatakse kooli roll kutsekeskhariduse eesmärkide ja õpiväljundite saavutamise toetamiseks, mille kohaselt tuleb õppe läbiviimisel keskenduda õpilase iseseisvumise, tema maailmapildi kodanikuoskuste, -aktiivsuse ja -vastutuse väljakujunemise ning elus toimetuleku toetamisele, arendades samas nii õpilase iseseisva õppimise kui koostööoskusi. Paragrahvis 5 esitatakse nõuded kutsekeskharidusõppes õpingute alustamiseks vastavalt kutseharidusstandardi § 18 lõikele 4, mille kohaselt on kutsekeskharidusõppes õpingute alustamise tingimuseks põhihariduse olemasolu. Erandjuhul võivad keskharidusõppes võivad õpinguid alustada ilma põhihariduseta vähemalt 22-aastased isikud, kellel on põhiharidusele 3 vastavad kompetentsid. Määrusega täpsustatakse, et vastavate kompetentside olemasolu hinnatakse vastavalt kooli vastuvõtukorras sätestatud tingimustele. Paragrahviga 6 sätestatakse õppe maht kutsekeskharidusõppes. Kutseõppeasutuse seaduse § 23 lõige 5 sätestab, et kui õpilane läbib täielikult õppekava, mis vastab neljandale kvalifikatsioonitasemele, mille nominaalkestus on vähemalt kolm aastat ja õppemaht 180 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti ning mis sisaldab võtmepädevuste õpet kutseharidusstandardis sätestatud mahus, omandab ta koos kutse- ja erialase pädevusega keskhariduse ehk kutsekeskhariduse. Kutseharidusstandardi § 21 lõikes 2 täpsustatakse, et kutsekeskhariduse õppekava maht on 180 arvestuspunkti ja õppekava mahtu võib suurendada üksnes riikliku õppekavaga. Käesoleval juhul antud võimalust ka kasutatakse. Õppe maht määruse § 1 lõikes 2 nimetatud kutsekeskharidusõppe õppekavadel saab olema 240 EKAPit (õppekava nominaalne kestvus 4 aastat), mis jaguneb kohustuslike põhiõpingute ja üldharidusõpingute ning kooli poolt õpilasele pakutavate valikõpingute vahel. Õppe maht tõuseb nii üldharidusliku ettevalmistuse kui ka erialaste põhiõpingute ümberstruktureerimise tõttu, sest muutunud on ühiskonna ootused keskharidusega inimeste üldpädevustele ja üldhariduslikule ettevalmistusele, millele kehtiva regulatsiooni piires on raske vastata. Ka tööandjate hinnangul on tehnika- ja inseneeriaga seotud erialadel kolmeaastane õpe liiga vähene, et see võimaldaks olla tööelus edukas ja tulla toime kiiresti areneva tehnoloogiaga. Kõrghariduse tasemel õpingute jätkamiseks või tööturule siirdumiseks piisava ettevalmistuse saamiseks suurendatakse kohustuslike üldharidusõpingute mahtu, mille tulemusel on käesoleva määruse alusel loodavate õppekavade nominaalkestvus 4 aastat. Riikliku õppekavaga nähakse ette, et kohustuslik üldharidusõpingute maht kutsekeskhariduse tasemel on 80 EKAPit. Seni 180 EKAP õppekavadel oli see 30 EKAPit. Suurem üldharidusõpingute maht on sarnane gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud mittestatsionaarse üldharidusõppe mahuga. Üld- ja kutsehariduse lähendamise vajadusele, sealhulgas üldhariduslike päevuste ja tööelu üldoskuste arendamise vajadusele viitab ka Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) väljaandes kutsehariduse erinevatest arengustsenaariumitest 8 . Põhiõpingute kohustuslik õppe maht kutsekeskharidusõppes on 125 EKAPit. Õppe mahu fikseerimine on vajalik, et tagada õpilastele piisav kutse- ja erialane ettevalmistus, mis võimaldab soovi korral õpingute lõpetamise järgselt siirduda tööturule. Põhiõpingute õppe maht võrreldes hetkel kehtivate kutsekeskharidusõppe õppekavadega ei muutu. Praktika õppe maht kuulub põhiõpingute õppe mahu hulka ja määruses fikseeritakse üksnes selle miinimum, mis on 25 EKAPit, sest töökohapõhises õppes on praktika osakaal suurem, samuti on õpilasel võimalik läbida täiendav praktika valikõpingute raames. Uut kutsekeskharidusõppe õppekava struktuuri ja mahtude võrdlust hetkel kehtivaga illustreerib alljärgnev joonis: Hetkel kehtiv Uus mudel Õppe kogumaht 180 EKAP, so 3 aastat 240 EKAP, so 4 aastat Kohustuslikud 30 EKAP 80 EKAP üldharidusõpingud Põhiõpingud keskmiselt 122 EKAP sh praktika 125 EKAP, sh praktika vähemalt (erialaõpingud) kuni 34 EKAP 25 EKAP Valik- ja 27 EKAP 35 EKAP, sh 5 EKAP õppija vabaõpingud Vabaõpingud puuduvad soovidest ja huvidest lähtuvaid vabaõpinguid 8 Vocational education and training in Europe, 1995 - 2035 https://www.cedefop.europa.eu/files/3083_en.pdf 4  Üldpädevused Lõimitult põhiõpingutesse 30 Lõimituna EKAPi mahus üldharidusõpingutesse ja põhiõpingutesse mahus ja valikus, mis on vajalik eriala omandamiseks Tabel 1. Kutsekeskharidusõppe õppekava hetkel kehtiva ja uue mudeli struktuuri ja õppe mahu võrdlus. Paragrahv 7 lõigetega 1 ja 2 sätestatakse kohutuslike üldharidusõpingute moodulite nimetused ja õppe maht kutsehariduse arvestuspunktides. Senisest parema üldharidusliku ettevalmistuse saamiseks on muudetud kõigi üldharidusõpingute moodulite õppe mahte ja ajakohastatud moodulite õpiväljundid ja nende lävendi taseme hindamiskriteeriumid, luues selged seosed gümnaasiumi riikliku õppeavaga, arvestades sealjuures ka Euroopa Nõukogu soovitusega aastast 2018. võtmepädevuste kohta elukestvas õppes. Ajakohastatud kohutuslike üldharidusõpingute moodulite kirjeldused, mis hõlmavad moodulite nimetusi, õppe mahtu, eesmärki, õpiväljundeid ja nende lävendi taseme hindamiskriteeriume esitatakse määruse lisas. Käesoleva riikliku õppekava alusel toimuvas kutsekeskharidusõppe õppekavades on üldharidusõpingute mooduleid üheksa: 1) keel ja kirjandus, sh eesti keel teise keelena; 2) võõrkeel keeleoskustasemel B2; 3) võõrkeel keeleoskustasemel B1; 4) matemaatika; 5) loodusained; 6) sotsiaalained; 7) visuaal- ja helikultuur; 8) kehakultuur; 9) riigikaitseõpetus. Mooduli „Keel ja kirjandus“ õppe maht on tõusnud 14 EKAPini ja eestikeelsele õppele ülemineku toetamiseks nähakse ette, et antud moodulit on võimalik õpetada ka kasutades eesti keel teise keelena õppe metoodikat nende õpilaste puhul, kelle kodune keel on eesti keelest erinev. Kirjanduse käsitlemine toimub ühtsetel alustel sõltumata sellest, kas eesti keel on õpilase emakeel või õpib ta eesti keel teise keelena. Mooduli läbivas teemaks eesti kirjakeele, kirjanduse ja kultuuri tundmaõppimine. Seniste kutsekeskhariduse üldharidusõpingutega võrreldes on lisandunud kohustus õpetada vähemalt kahte võõrkeelt (vastavalt keeleoskustasemetel B1 ja B2). Võõrkeelte õppe maht on senise 4,5 EKAPi asemel kokku 12 EKAPit (vastavalt 7,5 EKAPit B1 keeleoskustaseme omandamiseks ja 4,5 EKAPit B2 keeleoskustaseme omandamiseks). Loodud võõrkeele moodulite õpiväljundid põhinevad Euroopa keeleõppe raamdokumendis9 kirjeldatud keeleoskustasemetel. Senisest enam pööratakse tähelepanu meediatekstidele, ning keeleõppeks sobivatele õppekeskkonnale: lisaks klassiruumile võib selleks olla ka muuseum, park, tootmisettevõte, kauplus, pank jms. Matemaatika õppe maht on 12 EKAPit. Mooduli õpiväljundite koostamisel on lähtutud gümnaasiumi riiklikus õppekavas toodud kitsa matemaatika ainekavast. Loodusainete moodulis on rõhutatud loodusainete (füüsika, keemia, bioloogia ja geograafia) vahelist lõimingut, teaduslike uurimismeetodite olemuse mõistmist, elurikkuse ja elamisväärse 9 Euroopa Keeleõppe raamdokument: ÕPPIMINE, ÕPETAMINE JA HINDAMINE, Sõsarväljaanne https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-01/S%C3%B5sarv%C3%A4ljaanne_Jaanuar %202023.pdf 5 keskkonna väärtustamist. Läbivalt arendatakse õpilase info otsimise, hindamise ja tõlgendamise oskust. Senisest enam pööratakse tähelepanu tänapäevastele tehnoloogiatele (nt GIS) ning inimtegevuse ja keskkonna vastastikuste seoste mõistmisele ning arusaamisele rohepöörde vajalikkusest. Mooduli õppe maht on 18 EKAPit, seni on loousainete õppe maht olnud 6 EKAPit. Sotsiaalainete mooduli õppe maht on 13 EKAPit. Õppesisus käsitletakse lõimitult Eesti ja maailma ajalugu, senisest suuremat tähelepanu pööratakse (vaimse) tervise hoidmisele, ühiskonnas aktuaalsed probleemide käsitlemisele ning prosotsiaalsete oskuste ja kodanikuvastutuse kujundamisele. Lisandunud on LGBT+ ja rahatarkuse temaatikaga seonduv. Uue moodulina on kutsekeskharidusõppe üldharidusõpingute loetellu lisatud moodul „Kehakultuur“, õppe mahuga 5,5 EKAPit. Mooduli koostamise aluseks gümnaasiumi riiklikus õppekavas esitatud kehaline kasvatuse ainevaldkonna kava. Sarnaselt gümnaasiumile on ka mooduli „Kehakultuur“ rõhuasetus selliste oskuste ja teadmiste omandamisel, mis võimaldavad iseseisvalt liikumisharrastusega tegeleda ja sellest rõõmu tunda. Õpilasele luuakse võimalused erinevaid liikumistegevusi proovida, iseenda tervist analüüsida ja oma tervist edendavaid eesmärke seada. Tähelepanu pööratakse ka tervislikule toitumisele, vaimse tasakaalu hoidmisele, lõdvestus- ja rahunemisoskuste omandamisele ja stressi ennetamisele. Mõõdetakse ainult tervisega seotud kehalisi võimed nagu aeroobne vastupidavus, jõud ja painduvus selleks, et anda õpilase tervise kohta tagasisidet ja seada arengueesmärke. Seni kutsekeskhariduse õppekavades käsitletud moodul „Kunstiained“ (õppe maht 1,5 EKAPit) sai ajakohastamise käigus uue nime „Visuaal- ja helikultuur“, mis annab senisest paremini edasi õppesisu. Mooduli õppe maht tõusis 4 EKAPini ja selle rõhuasetus on visuaalkultuuril selle kõige laiemas tähenduses (erinevad tekstid ja tüpograafia, graafiline disain, ehitised, keskkond, reklaam, kodusisustus jms), samuti õpilase analüüsi- ja mõtestamisoskuste arendamisel ning kunstinähtuste seostamisel ühiskonnas ja ajaloos toimuvaga. Tähtsustatakse ja teadvustatakse õpilase ja muusika vahelisi suhteid. Senisest suuremat tähelepanu soovitakse pöörata õpilase eneseväljendusele toetades nii õpilase isikliku vaatenurga ja nüüdisajast lähtuva tõlgendamisoskuse kujunemist Sarnaselt gümnaasiumi riikliku õppekavaga kuulub ka kutsekeskharidusõppes üldõharidusõpingute hulka „Riigikaitseõpetus“. Mooduli õppe maht on 1,5 EKAPit ja õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab Eesti riigikaitse korraldust ja selle laia käsitust ning oma võimalusi ja kohustusi riigikaitsega seonduvalt. Mooduli koostamise aluseks on gümnaasiumi riikliku õppekavas toodud valikõppeaine „Riigikaitseõpetus“ teooriaosa ainekava. Riigikaitseõpetuse moodulis omandatud teadmisi rakendab õpilane valikõpingute moodulis „Riigikaitseõpetuse välilaager“, omandades nii välilaagri tingimustes toimetulekuks vajalikud oskused. Lisaks kohustuslikele üldharidusõpingutele säilib võimalus omandada üldharidusega seotud õppeaineid või nende teemasid ka põhiõpingutesse lõimituna. Kutseala valdkonna- või suunapõhised üldharidusõpingute moodulite kirjeldused ja õppe maht esitatakse põhiõpingute moodulite loetelus. Näiteks võõrkeelsete erialaste terminitest aga ka juhendmaterjalidest arusaamiseks vajalik ettevalmitus on põhiõpingute osa. Paragrahviga 8 täpsustatakse kutseharidusstandardi § 8 lõigetes 7 ja 8 sätestatud nõudeid põhiõpingute moodulitele. 6 Lõikes 1 sätestatakse, et põhiõpingute moodulid, mis seonduvad kutsealase ettevalmistusega jagunevad ühisteks põhiõpingute mooduliteks ja valitavateks põhiõpingute mooduliteks, mis seonduvad suunavalikute ja spetsialiseerumisega. Lõikega 2 määratletakse ühiste põhiõpingute olemus ja ülesehitus. Ühised põhiõpingute moodulid on ühesuguse nimetuste, õppe mahu ja õpiväljunditega antud õppekava kõigile suundadele ja spetsialiseerumistele ja koostatud viisil, et neid on võimalik kasutada eraldiseisvate nö õpiampsude või mikrokvalifikatsioonidena täienduskoolituseks või ka kutseõppega seonduvate kursuste pakkumiseks põhikoolis ja gümnaasiumis. Ühised põhiõpingud võimaldavad omandada ülevaatlikud baasoskused ja -teadmised õpitavast valdkonnast, mis hõlmavad ülevaadet tööprotsessidest ja -ülesannetest, valdkonnas kasutatavatest tehnoloogiatest, töövahenditest ja materjalidest. Õppe käigus omandatakse peamised töövõtted, tutvutakse valdkonnaspetsiifiliste ohutusnõuetega jms. Olulisel kohal on rohepöördeks vajalike baasteadmiste omandamine. Lõikega 3 sätestatakse nõue, et kutsekeskharidusõppe õppekava põhiõpingute moodulid sisaldavad 30 EKAPi kogumahus nö õpinguid sissejuhatavaid mooduleid. Nende moodulite õppe eesmärgiks on arendada õpilasel õpitee jätkamiseks vajalikke pädevusi ja oskusi, mis toetavad teda ka ühiskondlikus elus hakkamasaamisel ja loovad eeldused elukestvaks õppeks. Need moodulid on ühesuguse nimetuse, õppe mahu ja õpiväljunditega kõigis kutsekeskharidusõppe õppekavades võimaldades põhikoolist tulnud noorel sisse elada ja harjuda uue õppekorraldusega, sest õppimine kutseõppeasutuses erineb oluliselt põhikoolis toimunud õppest. Kutsekeskharidusõpe on rakenduslik ja erineb põhikoolis toimuvast õppest nii iseseisva töö osakaalu kui ka kontaktõppes toimuva praktilise töö ja praktikaperioodide vaheldumise tõttu. Õpinguid sissejuhatavad põhiõpingute mooduleid on kolm: „Digioskuste arendamine“, õppe mahuga 5 EKAPit, „Oskused eluks ja tööks“, õppe mahuga 15 EKAPit ning „Sissejuhatus kutseõpingutesse“, õppe mahuga 10 EKAPit. Nende moodulite alusel läbiviidav õpe aitab võimestada õpilasi õpingute jätkamiseks ja tõsta õpilase teadlikkust õpitavast kutsetegevuse valdkonnast, luues eeldused ka õpingute tulemuslikuks järkamiseks ja lõpetamiseks (eesmärk on vähendada õpingute katkestamist). Õpinguid sissejuhatava osa vajaduse tõid 2023. ja 2024. aastatel toimunud õppekavade arendusseminaridel välja ka kutse- ja erialade juhtõpetajad ja kutseõppeasutuste õppejuhid. Vastavad moodulid on välja töötatud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse valdkonna peaekspertide ja koolide esindajate koostöös ning need kehtestatakse koos õppekavade põhiõpingute moodulitega määruse lisas. Õpinguid sissejuhatavad moodulid tuleb koolidel rakendada viisil, et õpilasel oleks vajadusel võimalik liikuda erinevate õppekavade vahel. See tähendab, et kui õpinguid alustanud noor leiab, et algselt valitud õppekava või valdkond ei kõneta teda pikemas perspektiivis, oleks tal ilma suuremaid teadmiste ja oskuste puudujääke tekkimata võimalik õpinguid jätkata sama kooli mõnel teisel õppekaval. Seega peaks põhiõpinguid sissejuhatavate moodulite õpe toimuma kõigil õppekavadel eelduslikult esimese õppeaasta esimesel poolaastal. Lõikega 4 sätestatakse võimalus määrata põhiõpingute moodulitega erinevad suunavalikud ja spetsialiseerumised, et pakkuda õpiastele senisest suuremaid valikuvõimalusi õpitee kujundamiseks ka kutseõpingute raames. Põhiõpingute suunavalik viitab üldisele töövaldkonnale või alavaldkonnale kutseala sees, mis koondab sarnaseid ametialaseid funktsioone ja eesmärke ISCO/ESCO klassifikaatori mõistes, võimaldades õppijal omandada vajalikud teadmised ja oskused laiemas kutsealases kontekstis ühe alavaldkonna piires. Suunavalikuga seotud põhiõpingute moodulid võimaldavad saada ülevaade ja oskused suurema kutsetegevuse alavaldkonna piires, näiteks ehituse valdkonnas 7 sellistes tegevussuundades nagu konstruktsioonide ehitus, tehnosüsteemide paigaldus või ehitusviimistlus. Spetsialiseerumine määratleb kitsamad ja spetsiifilisemad oskused ja teadmised konkreetse suunavaliku raames, võimaldades õppijal omandada süvendatud kompetentsid ISCO klassifikaatori madalamate tasemete järgi määratletud ametialadele vastamiseks. Näiteks biotehnoloogia suunal on võimalik spetsialiseeruda veekäitlusele, biogaasi tootmisele omandades vastavalt veekäitlusoperaatori või biogaasijaamade operaatori kutsele vastavad kompetentsid. Spetsialiseerumisega seotud põhiõpingute moodulite koostamise aluseks on kutsestandardid või kitsamad, töömaailma vajadustena kaardistatud oskuste komplektid. Õppe ülesehitus ja korraldus peavad tagama, et õppe lõpetamisel on õppija võimeline sooritama kutseeksami kui see eksisteerib. Lõikega 5 sätestatakse, et põhiõpingute moodulitesse lõimitakse elukestvaks õppeks vajalikke pädevusi ja tööelu üldoskusi mahus ja valikus, mis on vajalikud asjaomase kvalifikatsiooni omandamiseks, õpingute jätkamiseks ja tööturule siirdumiseks. Üldpädevuste ja tööelu üldoskuste õpe peab toimuma kogu õppe ulatuses ning see ei moodusta eraldi moodulit või moodulite kogumit õppekavas. Lõikega 6 määratletakse, et määruse § 1 lõikes 2 esitatud õppekavade üldandmed ning põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused, milles tuuakse välja moodulite nimetused, õppe maht, õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid lävendi tasemel esitatakse määruse lisades 2- 14. Õppekavade struktuuri ja põhiõpingute kirjeldused on välja töötatud haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse valdkonna peaekspertide juhtimisel kutseõppeasutuste esindajatest koosnevate töörühmade poolt kaasates kutse- ja erialaliite ning teisi sotsiaalpartnereid. Bio- ja keemiatööstuse tehnoloogia õppekava (lisa 2) näol on tegemist uue, innovaatilise kutsekeskharidusõppe õppekavaga keemiatehnoloogia ja -protsesside õppekavarühmas, kus seni kutsekeskharidusõppe võimalus puudus. Õpilased saavad spetsialiseeruda biotehnoloogiale või tööstustehnoloogiale, omandades teadmisi ja oskusi veekäitlusest, biogaasi tootmisest, keemiaprotsesside juhtimisest ja laboritööst, milleks õppekava pakub tugevat teoreetilist ja praktilist ettevalmistust. Õppesisu koostamisel on arvestatud kutsestandardites veekäitlusoperaator, biogaasijaama operaator, keemiliste protsesside operaator ja laborant, ning rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste WorldSkills standardis Chemical Laboratory Technology toodud kompetentsusnõudeid ning tööandjatelt kogutud sisendit. Lõpetajatel on võimalik leida rakendust biogaasijaama operaatori, veekäitlusoperaatori, joogiveekäitleja, reoveekäitleja, puidukeemia tööstuse operaatori, keemiaprotsesside operaatori, laborant, laborant-analüütiku, meditsiinilise analüüsi laborandi, keemilis- bakterioloogilise analüüsi laborandi, tehnilise analüüsi laborandina. Peamised koostööpartnerid õppekava koostamisel olid Viru Keemia Grupp AS (Biotehas); Järva Biopuhastus OÜ; Osaühing Polven; Terviseamet; Eesti Energia AS; OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus; AS Estonian Cell; Eesti Vee-ettevõtete Liit, Fibenol AS. Ehitustehnoloogia õppekava (lisa 3) on suunatud senisest laiapõhjalisemate teadmiste ja oskuste omandamisele ehituse ja inseneeria valdkonnas, pakkudes õpilastele valikuvõimalusi erinevates alavaldkondades, nagu ehitusviimistlus, kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus ning 8 puitkonstruktsioonide ehitus. Õppekava koostamisel on arvestatud OSKA uuringuraportis OSKA uuringuraportis "Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: ehitus10 “ (2024) toodud ettepanekuid, EKR 4. taseme ehitusvaldkonna oskustööliste kutsestandardites ja rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste WorldSkills’i ehitusala kvalifikatsioonistandardites esitatud kompetentsusnõudeid ning tööandjate, nii suur- kui väikeettevõtete eripärast tulenevaid ootusi ja vajadusi. Moodulite struktuur ja nende paigutus õppeaastati võimaldab ehituse valdkonnas töötamiseks vajalikke oskusi omandada kontsentriliselt, mis loob eeldused õpilaste õpihuvi püsimiseks ning edasise õpitee kavandamiseks või tööle asumiseks ehituse valdkonnas. Õppekava struktuuri väljatöötamisel ning moodulite koostamisel on tehtud koostööd Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Viimistlusmaterjalide Paigaldajate ja Tarnijate Liidu, Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu ja Eesti Puitmajaliidu esindajatega. Ilu ja heaoluteenuste õppekava (lisa 4). Hetkel on teeninduse valkonnas põhihariduse järgse õppe võimaluste valik väga kesine. Kuigi juuksuri ja spaateenindaja erialasid õpetatakse, on need kitsalt ühe kutse põhised, kuid OSKA uuringuraportis „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: isikuteenused 11 “ (2020) kohaselt vajab tööturg pigem ühte, laiapõhjaliste oskustega töötajat, kes on võimeline pakkuma erinevaid ilu- ja heaoluteenusteid. Uus kutsekeskhariduse õppekava on loodud vastamaks eeltoodud vajadustele ning tööandjate ootustele, ühendades juuksuritöö, ilu- ja spaateeninduse valdkonna kompetentsid üheks terviklikuks õppekavaks. Õppe käigus omandatakse ka ettevõtluse alustamiseks vajalikud baasteadmised. Seega on lõpetajad potentsiaalsed ettevõtjad, kes saavad pakkuda iluteenuseid eraettevõtjana, luues uusi töökohti riigis. Võimalikud töökohad on ka näiteks turismitaludes või hooldekodudes, pakkudes klientidele lisandväärtust hoolitsuste näol (juukselõikus, massaaž, maniküür, pediküür jne). Õppe lõpetaja on omandanud mitmekülgsed oskused ja leiab rakendust nii spaades ja ilusalongides, rehabilitatsiooni- ja tervisekeskustes kui ka eraettevõtjana. Õppekava koostamisel on arvestatud OSKA uuringuraportis toodud ettepanekuid, 4.taseme kutsestandardite spaateenindaja ja juuksur esitatud kompetentsusnõudeid ning tööandjatelt, kutse- ka erialaliitudelt täiendavalt kogutud sisendit. Õppekava koostamisel osalesid lisaks kutseõpetajatele ka kutse- ja erialaliitude nagu Eesti Spaaliit, Kutseliste Juuksurite Vabariiklik Ühendus ja tööandjate (LaSpa, ESTONIA Resort Hotel & Spa, Aqva Spa Hotell, Grand Rose Spa Kuressaare) esindajad ning valdkonna eksperdid erinevatest ilusalongidest (Ilusalong Iluidüll, Salon+, Duglas salon). Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna õppekavas (lisa 5) on arvestatud, et uued tehnoloogiad ja koostööplatvormid muudavad ka organisatsioonide struktuuri ja toimimisviise, kasvab projekti- ja koostööpõhine töökorraldus. Tööandjate hinnangul vajavad töötajad oluliselt laiemaid ja eri valdkondi hõlmavaid oskusi. Laiapõhjaline õppekava eesmärgiks on luua eeldused õpingute jätkamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas. Õppekava koostamisel on arvestatud OSKA uuringuraportis „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond 12 “ (2022) toodud ettepanekuid ja järeldusi. Suurndatud on IKT õppekavade interdistsiplinaarsust (nt praktilised õppekavade ülesed ühisprojektid). Tähelepanu pööratakse kultuuri- ja kodanikupädevusele, sest IKT 10 https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/ehitus 11 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2017/10/oska_isikuteenused_veeb.pdf 12 https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/ikt-seire 9 valdkonnas töötab palju eri rahvustest ja erineva kultuuritaustaga inimest. Eri majandussektoritele IKT-lahenduste välja arendamine eeldab valdkonna töötajalt lisaks erialastele teadmistele teadmsi ja oskusi ka tarkvara- ja süsteemiarendusest, kommunikatsioonitehnoloogiast, andmesidevõrkudest, IKT-süsteemidest ja -teenustest, tehnoloogia arengusuundumustest, interdistsiplinaarsusest ja küberturbest . Õppekava väljatöötamisel on arvestatud IT-Akadeemia kogemusega 4-aastaste õppekavade piloteerimisel. Õppekava koostamisel on lisaks IT-Akadeemia koolidele peamiseks koostööpartneriks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Jätkusuutliku ettevõtluse korralduse õppekava (lisa 6). Turundus, ärikorraldus ja bürootöö on väga populaarsed õpingute jätkamise valikud nii keskhariduse omandanud noorte hulgas, kuid ka gümnaasiumite suunavalikutena. Samas ei ole noortel üldjuhul piisavalt teadlikkust erinevatest tööprofiilidest ja igapäevatööst ettevõtluse valdkonnas. Arvestades, et valdav enamik Eesti ettevõtetest on mikro- või väikeettevõtted on laiapõhjalised ettevõtlusalased teadmised ja oskused väga vajalikud ka majanduse arengu seisukohalt. Õppekava võimaldab omandada rakendusliku keskhariduse majanduse ja ärikorralduse valdkonnas, kus seni kutsekeskharidusõppe võimalus üldse puudus. Õppes integreeritakse turunduse, raamatupidamise, müügi-, projekti- ja bürootöö alaseid kompetentse, mis loob eeldused ettevõttes mitmekesiste tööülesannete täitmiseks. Erilist tähelepanu pööratakse jätkusuutlikku ettevõtluse põhimõtete tundmaõppimisele ning kaasaegsete digitaalsete töövahendite kasutamisele. Õpilane omandab teadmisi ja oskusi erinevates ettevõtluskorralduse valdkondades, sealhulgas bürootöös, finantsides, turunduses ja müügis, projektitöös ning tootearenduses. Lisaks pööratakse õppekavas tähelepanu kaasaegsetele ja ringsetele ärimudelitele ja jätkusuutliku ettevõtluse põhimõtetele, et valmistada ette õpilasi vastama globaalsetele ja kohalikele väljakutsetele ning saavutama edu kiiresti muutuvas keskkonnas. Õppe läbinutel on võimalik asuda tööle erinevatel ametikohtadel, mis on seotud müügitöö, projektitöö, bürootöö, tootearenduse või turundusega, seda nii avalikus kui erasektoris. Õpilastel on võimalik ka jätkata oma õpilasfirma arendamisega. Õppeisu koostamisel on arvestatud tööandjate tagasisidet, OSKA uuringuraportis „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: arvestusala ja ärinõustamine“13 (2024) toodud ettepanekuid, kutsestandardites bürooassistent, väikeettevõtja, ärikorralduse spetsialist ja sekretär ning rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste EuroSkills kompetentsinõudeid ettevõtluseoskustele14 . Õppekava on heaks kiitnud Töötukassa piirkondlikud esindused. Külalismajanduse õppekava (lisa 7) pakub laiapõhjalist ettevalmistust turismi-, majutuse- ja toitlustuse valdkonnas, arvestades tööturu vajadust paindlike ja multifunktsionaalsete töötajate järele. Õppekava võimaldab õpilastel valida viie suuna vahel: toitlustus, teenindus (sh baaritöö ja barista), majutus, turism ning sündmuste korraldus, valmistades õpilasi ette töötamiseks nii Eestis kui ka rahvusvahelises keskkonnas. Erilist tähelepanu pööratakse praktilisele õppele töökohal, mis võimaldab õpilastel kohaneda kiiresti muutuvas töökeskkonnas ja omandada vajalikud pädevused. Lõpetajad leiavad rakendust hotellides, toitlustusasutustes, reisibüroodes, turismiettevõtetes ning ürituskorraldusfirmades. 13 https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/arvestusala 14 https://docs.google.com/document/d/11295H9elNU_ox3Tt6znz12J2wPjvizNr/edit 10 Õppekava loomisel on arvestatud Haap Consulting läbiviidud uuringu „Turismisektori tööjõu ja oskuste vajaduse uuring ning poliitikasoovitused 15 " (2023) ning OSKA uuringuraportis „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: majutus, toitlustus, turism“16 (2016) ettepanekuid, ning Eesti riikliku turismistrateegia 2022-202517 rõhuasetusi, tööandjate ja sektori ekspertide sisendit. Lisaks eeltoodule on õppesisu koostamisel arvestatud 4.tasme kutsestandardites kokk, kelner, turismiettevõtte teenindaja, kultuurikorraldaja ning rahvusvahelistel kutsemeistrivõistluste WorldSkills standardites restoraniteenindaja, kokk, vastuvõtu administraator esitatud kompetentsusnõudeid. Õppekava koostamisel on tehtud koostööd Eesti Turismiettevõtete Liidu, Eesti Spaaliidu ja Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu esindajatega. Logistika ja laokorralduse õppekava (lisa 8) valmistab õpilasi ette töötamiseks lao-, ostu-, hanke- ja kaubandussektoris integreerides kaubavoogude, -varude ja logistikateenuste haldamise vajalikke kompetentse klienditeeninduse ja digipädevuste arendamisega. Protsesside ja valdkondade vaheliste seoste mõistmine lihtsustab õpilaste hilisemat tööturule sisenemist. Õppekava sisaldab kahte suunda: veokorraldus-logistika ja laotöö korraldamine, millest õpilane peab valima ühe. Veokorralduse ja logistika suunal keskendutakse kauba maanteevedude korraldamisele ning kaasaegsete tehnoloogiate kasutamisele logistikas. Samas kui laotöö korraldamise suunal arendatakse oskusi laotoimingute läbiviimisel, kasutades sealhulgas kaasaegseid laoseadmeid ja IT-lahendusi. Kuna logistika on rahvusvaheline valdkond, pööratakse suuremat tähelepanu nii suhtlemis- ja võõrkeeleoskust kui digi- ja koostöö oskuste arendamisele. Õppekava koostamisel on arvestatud OSKA uuringuraportis „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: logistika18 “ (2024) toodud ettepanekuid ning logistika valdkonna kutsestandardites laotöötaja, veokorraldaja-logistik ja müügispetsialist ning WorldSkills standardis Logistics and Freight Forwarding esitatud kompetentsusnõudeid. Lõpetajad leiavad tööd ladudes, logistikaettevõtetes, kaubanduses ja transpordisektoris, samuti ostu- ja hanketegevuses. Peamised koostööpartnerid õppekava koostamisel lisaks kutseõpetajatele olid PROLOG Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing, Tallinna Tehnikakõrgkool, Järva Coop, ETS Logistics, DHL Estonia. Masintöötlustehnoloogia õppekava (lisa 9) on loodud inseneeriavaldkonna populariseerimiseks ja pakub paindlikku ja laiapõhjalist ettevalmistust metalli- ja masinatööstuse valdkonnas keevitustööde, metallmaterjalid lõiketöötlemise ning lehtmetalli masintöötlemise suunal. Õppekava koostamisel on arvestatud OSKA uuringuraportis „Tulevikuvaade tööjõu ja oskuste vajadusele: masina-metalli-elektroonikatööstus19 “ järeldustega, 4.taseme kutsestandardites CNC metallilõikepingi operaator, keevitaja, lehtmetalli laserlõikepingi operaator, lehtmetalli painutuspingi operaator, lehtmetalli plasma- ja gaasilõikepingi operaator ning rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluse WorldSkills standardites Welding, CNC Milling, CNC Turning, toodud 15 https://haap.ee/turismisektori-toojou-ja-oskuste-vajaduse-uuring-ning-poliitikasoovitused/ 16 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/12/Majutuse-toitlustuse-turismi- l%C3%BChiaruanne.pdf 17 https://mkm.ee/ettevotlus-ja-innovatsioon/turism/turismistrateegia 18 https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/logistika 19 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2023/04/OSKA-Masina-metalli- elektroonikatoostuse_uuringuaruanne_2023.pdf 11 kompetentse. Praktikakeskne õpe võimaldab lõpetajatel leida tööd metalli- ja masinatööstuse ettevõtetes, raudtee- ja laevaehituses ning seadmete hoolduse ja remondi, kuid ka varuosade ja materjalide müügiga tegelevates ettevõtetes. Õppekava koostamisel on tehtud koostööd Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Tehnikaülikooli, ABB, Saku Metalli, Alas-Kuuli esindajatega. Side- ja võrgutehnoloogia õppekava (lisa 10) on suunatud telekommunikatsiooni- ja digisidespetsialistide koolitamisele, et vastata kiiresti areneva valdkonna kasvavatele vajadustele. Kuna 5G, IoT (Internet of Things) ja pilveteenuste areng on muutnud telekommunikatsiooni riiklikult strateegiliseks prioriteediks, on vaja spetsialiste, kes oskavad projekteerida, hallata ja arendada telekommunikatsioonivõrke ning tagada Eesti digitaalse infrastruktuuri küberturvalisust. Õppekavaga on ette nähtud järgmised suunavalikud: andmesidevõrgud, riigikaitselise side, side- ja ringhäälinguvõrgud. Õpe võimaldab omandada elektroonika, IT- ja telekommunikatsioonialased interdistsiplinaarsed oskused, mis loovad lõpetajatele eeldused töötamiseks rahvusvahelisel turul kaasaegsetes kõrgtehnoloogiaettevõtetes. Õppesisu koostamisel on arvestatud OSKA IKT valdkonna uuringuraporti, Kaitseväe side- ja küberturvalisuse oskuste profiilde kirjeldusi ning kutsestandardites telekommunikatsiooni tehnik ja WorldSkills standardis Information Network Cabling toodud kompetentsusnõudeid. Lõpetajate ettevalmitus võimaldab tööle asuda sidevõrkude haldurite, telekommunikatsioonitehnikute, IT-spetsialistide ja küberturbeekspertidena, Koostööpartnerid Elisa, Telia ja Levira, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Kaitsevägi (Küberväejuhatus ja Kaitseressursside Amet), IT- ja sideettevõtted, mis arendavad ja haldavad telekommunikatsioonivõrke. Tekstiiltoodete disain ja -tehnoloogia õppekava (lisa 11) võimaldab õpilastele omandada teadmised ja oskused nii traditsiooniliste kui ka kaasaegsete tekstiilmaterjalide ja -tehno- loogiate alal. Kuna liigtarbimise ja keskkonnamõjude vähendamine on tekstiilitööstuses üha olulisem, keskendub õpe materjalide taaskasutusele ja ringmajandusele, valmistades ette töötajaid, kes oskavad teha teadlikke materjalivalikuid ja rakendada uuenduslikke tootmismeetodeid, tagades tekstiilitoodete kvaliteedi ja vastupidavuse. Õpilased saavad spetsialiseeruda rõivaste ja aksessuaaride valmistamisele, sisekujundusele või tekstiilkäsitööle, arendades nii loovust kui ka praktilisi oskusi. Lõpetajad leiavad rakendust rõiva- ja tekstiilitootmises, sisekujunduse või tekstiilikunsti valdkonnas. Eeldused on loodud tegutsemiseks ettevõtjatena jätkusuutliku moe ja disaini alal. Õppe koostamisel on arvestatud 4.taseme kutsestandardites kergete rõivaste rätsep, õmbleja, sisekujundaja assistent tekstiilialal, tekstiilkäsitöö ja kujundaja toodud kompetentsusnõudeid. Õppekava struktuuri ja õppesisu väljatöötamisel tehti koostööd järgmiste sotsiaaalpartneritega: Eesti Tekstiili- ja Rõivaliit, Eesti Kunstiakadeemia (EKA), TÜ Viljandi KultuuriakadeemiaWendre, Protex Balti, Pambu, Trimtex Balti OÜ, Pomarfin, Betamar OÜ. Toiduainete tehnoloogia õppekava (lisa 12) võimaldab õpilasel omandada laiapõhjalise ettevalmistuse töötamiseks toiduainete tootmise, töötlemise ja säilitamise valdkonnas, kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid. Eesti toiduainetööstus on üks olulisemaid majandusharusid, mis annab tööd ligi 13 000 inimesele, kuid tehnoloogia arenguga muutub ka 12 sektori tööjõuvajadus – väheneb lihttöö tegijate arv ning suureneb nõudlus kõrgema kvalifikatsiooniga oskustöötajate järele. Õppekava võimaldab õpilastel omandada teadmisi ja oskusi tehnoloogilistest protsessidest pagari- ja kondiitritoodete, taimsete ja loomsete toiduainete tööstuslikul valmistamisel. Praktilise õppe kaudu kujundatakse lisaks erialastele oskustele ka tööelu üldoskusi ja elukestvaks õppeks vajalikke üldpädevusi, mis aitavad lõpetajatel kohaneda muutustega tootmiskeskkonnas. Õpilasel on võimalik valida kolme suuna vahel: 1) pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia suund võimaldab süvendatud õpet toodete valmistamise, viimistlemise, kaunistamise, külmutamise, pakendamise ja ladustamise alal; 2) taimsete toiduainete tehnoloogia suunal omandatakse oskused ja teadmised köögiviljatoodete ja taimsete jookide tootmisest ning nende säilitamisest; 3) loomsete toiduainete tehnoloogia suunal omandatakse oskused ja teadmisel piima- ja lihatoodete töötlemiseks, pakendamiseks ja ladustamiseks. Õppekava koostamisel on lähtutud OSKA uuringuraportis „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: põllumajandus ja toiduainetetööstus20 “ (2023) ettepanekutest, 4.taseme kutsestandarditest kondiiter, pagar, toidutöötleja. Ning arvestatud seniste kutseõppe õppekavade koostamise ja rakendamise kogemusi. Lõpetajad leiavad rakenduse toiduainetetööstuse ettevõtetes toodete valmistajana, vahetuse meistrina, operaatorina või pakendajana. Õppekava väljatöötamisel on lisaks kutse- ja erialaõpetajatele osalenud ka järgmiste sotsiaalpartnerite esindajad: Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Leivaliit, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Maaülikool, Maag Food OÜ Cristella VT OÜ; AS Salvest, AS Eesti Pagar, AS A. Le Coq, Nordic Milk OÜ, AS E-Piim Tootmine ja Valio Eesti AS. Tööstuse digitehnoloogia õppekava (lisa 13) võimaldab valmistada ette oskustöölisi, kes on võimelised integreerima ja haldama digitaalset tehnoloogiat tööstuses, tagades seadmete ja süsteemide töökindluse ning efektiivsuse. Nad oskavad kasutada kaasaegseid tööstusroboteid, autonoomseid tootmissüsteeme ja uudseid, tööstus 4.0/5.0 lahendusi. Õppe käigus on võimalik spetsialiseeruda robootikale, mehhatroonikale, tööstusautomaatikale õppides kasutama automatiseeritud süsteeme tööstusprotsesside optimeerimisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Õppekava koostamisel on arvestatud 4.taseme kutsestandardites mehhatroonik, roboti operaator, IT-süsteemide nooremspetsialist ning rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste WorldSkills kompetentsiprofiilides Industry 4.0, Robot Systems Integration, Manufacturing Team Challenge, Mechatronics esitatud kompetentsusnõudeid. Õppe lõpetanud on omandanud tugeva aluse töötamiseks nii suurtes tootmisettevõtetes kui ka väiksemates kõrgtehnoloogiafirmades. Õppekava on välja töötatud koostöös tööstussektori ekspertidega, et tagada lõpetajatele rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline oskuste ja teadmiste tase. Peamised partnerid on olnud IMECC, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Külmaliit, Festo Oy Ab Eesti filiaal, SMC Automation OÜ, Electromatix OÜ, AS Toftan, Saksa automaatika OÜ. Sisendit on andnud ka Enefit Solution, VKG AS, VKG Energia AS, Enefit Green TNC Components, Aquafor, NPM Narva OÜ, Silmet, Fortaco, Hanza Mechanicks Narva, Eastman Barrus AS, Cristella VT OÜ, Valio Eesti AS. 20 https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/p%C3%B5llumajandus-toiduainetoostus 13 Visuaalmeedia tehnoloogia õppekava (lisa 14) annab õpilastele laiapõhjalised teadmised ja praktilised oskused foto-, video- ja trükimeedia alal. Õppekava ülesehitus toetab töötamist erinevates loomesektori valdkondades, sealhulgas teleproduktsioonis, multimeediaettevõtetes, reklaami- ja trükikodades, üritusturunduses ning visuaalmeedia tootmises. Õpe sisaldab trükitehnoloogiaid, fotograafiat, videomontaaži ning digitaalse kujunduse ja küljenduse aluseid. Õppekava struktuuri loomisel on võetud eeskuju Soomes rakendatavast samalaadsest õppekavast Mediaalan ja kuvallisen ilmaisun perustutkinto Audiovisuaalisen viestinnän osaamisala. Moodulite õpiväljundite koostamisel on arvestatud nii Eestis kehtivate 4.taseme kutsestandarditega (trükiettevalmistaja, ofsettrükkal, digitaalse trükiseadme operaator), kui ka rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste WorldSkills standardeid Print Media Technology, Graphic Design Technology. Õppe lõpetajad leiavad rakendust meedia- ja reklaamiettevõtetes, kultuuriasutustes, tele- ja filmiproduktsioonis ning vabakutselistena. Õppekava koostamisel on tehtud koostööd järgmiste kutse- ja erialaliitudega: Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti Pressifotograafide Liit, Eesti Rahvusringhääling, Postimees Grupp, Ekspress Grupp. Paragrahv 9 lõigetega 1-6 täpsustatakse valikõpingute moodulite koostamise võimalusi ja määratletakse senisest selgemad nõuded valikõpingute pakkumisele kutsekeskharidusõppes. Lõike 1 punktides 1-3 sätestatakse, milliseid valikõpinguid on koolil kohustus õppe läbiviimisel pakkuda. Punktide 1 ja 2 kohaselt tuleb kõikides kutsekeskharidusõppe õppekavades pakkuda valikõpingute moodulitena ettevõtlusõpet 4 kuni 6 EKAPi mahus. Vastavad moodulid on välja töötatud ESF programmi „Edu ja Tegu“ raames ning need toetavad elukestvaks õppeks vajaliku algatusvõime ja ettevõtluspädevuse arendamist. Samuti tuleb pakkuda valikmoodulina riigikaitseõpetuse välilaagrit, mis võimaldab õpilastel soovi korral rakendada riigikaitseõpetuse moodulis omandatud teadmisi ning omandada välilaagri tingimustes toimetulekuks vajalikud oskused. Vastava mooduli õppe maht on 1,5 EKAPit. Õppetegevus välilaagris viiakse läbi Kaitseväe ja Kaitseliidu ohutuseeskirjade ja väljaõpet reguleerivate eeskirjade alusel ja see toimub Kaitseliidu või Kaitseväe struktuuriüksuses või nende poolt korraldatud kohas. Relva- ja laskeõpe viiakse läbi vaid juhul, kui lasketiirus on võimalik tagada õppeks vajalikud tingimused, vahendid sh isikukaitsevahendid ja pädevad õppe läbiviijad. Lõikes 2 täpsustatakse, et eelnimetatud ettevõtlusõppe kui riigikaitseõpetuse välilaagri moodulid on ühesuguse nimetuste, õppe mahu, õpiväljundite sh lävendi taseme hindamiskriteeriumitega kõikides kutsekeskharidusõppe õppekavades ja nende kirjeldused kehtestatakse käesoleva määruse lisas 15. Lõike 1 punkti 3 kohaselt peab kool võimaldama õpilastele valikõpingute raames ka täiendavat üldharidusõpet, et õpilased võiksid lihvida üldhariduslikke kompetentse nendes üldharidusõpingute moodulites või üksikutes õppeainetes, mis on vajalikud riigieksamite sooritamiseks jätkamaks haridusteed kõrghariduse tasemel. Täiendavate üldharidusõpingute õppe maht on 5 kuni 30 EKAPit. Lõike 3 punktidega 1- 4 sätestatakse, et edaspidi on võimalik õpilasele pakkuda kutsekeskharidusõppes valikõpingutena täiendavat praktikat, piirkonna tööandjate vajadustest lähtuvaid mooduleid, kuid õpilane võib valida valikõpinguid ka sama õppekava teistest suundadest või spetsialiseerumistest või järgmise kutse- või haridustaseme õppekavadest. Lõike 3 punktis 1 nähakse ette, et õpingute raames on õpilasel võimalik täiendada olemasolevaid ja arendada uusi kutse- ja erialaseid kompetentse ning tööeluks vajalikke üldoskusi täiendaval praktikal. Valikõpingutena pakutava täiendava praktika õppe maht on kuni 30 EKAPit. Lõikes 4 täpsustatakse, et täiendav praktika peab olema seotud õpitava suuna või 14 spetsialiseerumisega ning õpilase isiklike arenguvajadustega. Täiendava praktika võib õppija sooritada ka välisriigis, mis võimaldab arvestada õppekava täitmisena ka näiteks Erasmus+ programmi toetusel toimuval õpirändel omandatut. Samuti võib täiendav praktika toimuda töökohapõhise õppena. Täiendava praktika võimalused ja valikukriteeriumid sätestatakse kooli õppekorralduseeskirjas. Piirkondlikul tööturunõudlusel põhinevad valikõpingud hõlmavad piirkonna tööandjate vajadustel põhinevate kompetentside õpet, mis lähtub rohkem kui ühe tööandja vajadustest, võimaldades koolil kiiresti reageerida piirkonna tööandjate vajadustele. Asjakohased kutseoskusnõuded ja õppe mahu kutsehariduse arvestuspunktides määratleb kool koostöös piirkonna tööandjatega. Uue võimalusena tuuakse välja, et valikõpingutena võib õppija valida mooduleid ka järgneva haridus- või kutsetaseme õppekavadest, luues eeldused sujuvamaks liikumiseks erinevate haridustasemete vahel. Järgmise haridustasemena mõeldakse eelkõige rakendus- kõrgharidusõpet. Vastavad moodulid töötatakse välja kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli koostöös ja nende õppe eelduseks on luua soodsam pinnas õpingute jätkamiseks järgmisel haridustasemel. Selliste õpingute õppe maht on kuni 15 EKAPit ja nende valiku võimalused ja täpsemad tingimused sätestatakse samuti kooli õppekorralduseeskirjas. Õppe mahu ülempiiri, 15 EKAPit seadmine kõrgema kutse- ja haridustaseme õppekavade moodulite pakkumist tuleneb ühelt poolt sellest, et kutsekeskharidusõpe on suunatud eelkõige kutsealaste baasteadmiste ja -oskuste sh tööeluks vajalike üldoskuste omandamisele, mistõttu tuleb keskenduda eelkõige neljandale kutsekvalifikatsioonitasemele sobivate kompetentside arendamisele ning õpilase igakülgse arengu tagamiseks valikõpingutena pakkuda õpilasele erinevaid võimalusi tasakaalustatult. Teisalt on kõrgharidustasemega seonduvad õpingud enamjaolt teoreetilist laadi, mis võib vähendada õpimotivatsiooni ja saada takistuseks õpitee lõpetamisel. Kui õppija soovib jätkata kõrgema taseme õpinguid, saab ta seda teha pärast 4. taseme lõpetamist kas jätkuõppes õppes või töökogemuse omandamise kaudu. Piiratud eelarve tingimustes ei ole liiga suure mahu eraldamine kõrgema kutse- või haridustaseme õpingutele otstarbekas. Lõikega 5 nähakse ette võimalus arvestada õppekava täitmisena ka mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatut kuni 5 EKAPi mahus. Vastavaid valikõpinguid nimetatakse vabaõpinguteks ning nende valiku võimalused ja tingimused sätestatakse kooli õppekorralduseeskirjas. Mitteformaalõppes on õpilasel võimalik valida vastavalt oma huvidele, mida ta õppida soovib. Seega laiendab see õpilase valikuvõimalusi ning aitab kaasa õpilase autonoomsuse kasvule. Näiteks on võimalik vabaõpinguna arvestada õppekava täitmisena rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills ja EuroSkills omandatud kogemusi, kuid ka töökogemuse kaudu õpitut. Vastav võimalus kehtivas regulatsioonis puudub. Vabaõpingutena võib õpilane oma huvidest ja soovidest lähtuvalt valida mooduleid ka kooli teiste erialade või ka teiste õppeasutuste õppekavade hulgast. Õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õppe arvestamise eesmärk formaalõppe osana on toetada elukestva õppe põhimõtete rakendumist ning pakkuda igale õpilasele õpimotivatsiooni toetavaid valikuterohkeid ja kättesaadavaid õpivõimalusi. Vabaõpingud ei pea olema seotud õpitava erialaga. Lõikega 6 sedastatakse, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3, lõike 4 punkti 2 ja lõikes 5 sätestatud valikõpingute valiku võimalused ja tingimused ning vabaõpingute arvestamise võimalused, tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekorralduseeskirjas 15 Paragrahv 10 lõigetega 1 – 4 sätestatakse õpingute lõpetamise ja jätkamise regulatsiooni. Lõike 1 kohaselt on õpilasel vajalik õpingute lõpetamiseks saavutada kõik õppekavaga määratud õpiväljundid. Sama nõue on ka kehtivas regulatsioonis. Lõikega 2 sätestatakse, et õpiväljundite saavutatust hinnatakse Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruses nr 130 „Kutseharidusstandard” sätestatud viisil. Täpsemalt on hindamise viisid kirjeldatud kutseharidusstandardi § 3 lõikes 6. Iga kutseõppe liigi kohta on õpingute lõpetamise nõudeid täpsustatud ka konkreetset liiki reguleerivas peatükis. Põhiõpingute ehk erialaõpingute õpiväljundite saavutatuse hindamine toimub tavapäraselt praktilises tööolukorras toimuval oskuste demonstratsioonil eelkõige kutseeksamina, kuid teatud juhul ka koolieksamil. Sealjuures on juba täna olemas võimalused hinnata omandatud õpiväljundeid osade kaupa läbi õppeprotsessi. Kavandatud haridusstandardi muudatustega liigutakse ka selgemalt selles suunas, et edaspidi oleks hindamine järjest enam osade kaupa kogu õppeperioodi jooksul. Kui hindamine toimub osade ehk moodulite kaupa tähendab see seda, et õpilane peab pingutama kogu õppe aja jooksul ning on võimalik hinnata ühtsetel alustel kõiki põhiõpingute käigus omandatavaid kompetentse sh tööelu üldoskusi. Lõige 3 näeb ette, et kutsekeskharidusõppe lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse kutsekeskhariduse omandamise kohta koos hinnetelehega. Lõikega 4 määrateltakse õpingute jätkamise võimaluse kutsekeskharidusõppe lõpetamisel vastavalt kutseharidusstandardi § 20 lõikele 4. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesolev eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Samas on eelnõu regulatsiooni väljatöötamisel arvestatud mitmete Euroopa Liidu soovitustega, nt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 18. detsembri 2006. a ja 22. mai 2018. a soovitused võtmepädevuste kohta ning Euroopa Liidu Nõukogu 24. novembri 2020. aasta soovitus jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta. 4. Määruse mõjud Määruse kehtestamise suurimad muudatused, mis toovad kaasa mõju nii õpilastele, õppeasutustele kui töötajatele seisnevad uute erialavalikuvõimaluste laiendamises, õppekavade mahu suurenemises ja sellega koos ka õppeaja pikenemises, üldharidusõpingute mahu suurenemises ning kutsekeskharidusõppe lõpetamise tingimuste muutuses seniste õppekavadega võrreldes. Eeskätt on mõju hariduse valdkonnale (haridusteenuste kättesaadavus, kvaliteet, korraldus). Samas mõjutab muudatus ka teatud viisil majandust, riigivalitsemist ja riigikaitset. 4.1. Uute kutsekeskhariduse õppekavade kehtestamine Sihtrühm: õpilased, potentsiaalsed õppijad, lapsevanemad Mõju valdkond: haridus, sh hariduse kättesaadavus, kvaliteet, korraldus Mõju kirjeldus: Igal õppeaastal alustab kutsekeskhariduse tasemel õpinguid 4000 – 4500 õpilast, kelle jaoks on uute valdkondlike ja laiapõhjaliste õppekavade väljatöötamine 16 valikuvõimalusi suurendav. Ka potentsiaalsed õppijad ja lapsevanemad, kes olemasolevate kitsalt ühel kutsestandardil põhinevate õppekavade puhul ei kaalunud pärast põhikooli lõppu kutseharidusõppes jätkamist võivad järjest enam seda kaaluma asuda ja otsuse kutseharidusõppe kasuks langetada. 4.2. Nelja aastane õppe pikkus Mõju valdkond: haridus, sh hariduse kättesaadavus, kvaliteet, korraldus Sihtrühm: õpilased, potentsiaalsed õppijad, lapsevanemad Mõju kirjeldus: Igal õppeaastal alustab kutsekeskhariduse õpinguid 4 000–4 500 ning õpingute perioodi pikenemine mõjutab nende elu otseselt ja väga oluliselt, kuna nad saavad ajaliselt hiljem teha olulisi valikuid seoses õpingute jätkamise ja tööle asumisega. Ühe aasta võrra pikem õpingute periood toob kaasa ka täiendavaid kulusid õpilasele ja tema vanematele, kuna lühema õppeaja puhul oleks õpilane suundunud varem tööturule ja hakanud ise raha teenima, samuti makstakse lapsetoetust kuni selle õppeaasta lõpuni, mil laps saab 19-aastaseks, seega viimasel õppeaastal see enamikul kaob.21 Mõju sihtrühm: õppeasutused, õpetajad jt töötajad Õppeaja pikenemisest tulenevalt kasvab õpilaste arv kutseõppeasutustes, mis toob kaasa vajaduse uute õpetajate järele. Tõusta võib olemasolevate õpetajate töökoormus. Seega on vajalikud täiendavad rahalised ressursid õpetajate ja tugipersonali tasustamiseks. Ebasoovitavate mõjude risk hariduse valdkonnas: Suuremad nõudmised ja pikem õpe võivad suurendada väljalangevust juhul, kui ei suudeta teha muudatusi õppe metoodikas. Lisaks võib 4-aastane õpe vähendada õpilaste huvi kutsekeskharidusõppe vastu, sest põhikooli lõpetajad ei pruugi olla motiveeritud õppima kutsekeskhariduse omandamiseks kauem kui õpitakse üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis. Õpilaste huvi suurendamiseks on välja töötatud uued atraktiivse erialade valikuga õppekavad, mille lõpetamisel on head võimalused jätkata õpinguid kõrghariduse tasemel. Mõju valdkond: majandus Sihtrühm: tööturu osapooled Mõju kirjeldus: Muudatusel on lühiajaline negatiivne mõju tööturule, kuna kutsekeskharidusõppe lõpetajate arv 2029. aastal on tavapärasest väiksem. Viimastel aastatel on igal aastal kutsekeskharidusõppe lõpetajaid olnud ligikaudu 2 200. Tööturul olevate inimeste koguarvu arvestades ei ole tegu suure arvuga, kuid suure tööjõupuudusega ametialadel (nt elektrienergia, metallitööga jms seotud ametialad)22 võib see ajutiselt probleeme tekitada, kui lõpetajaid loodetud hulgal tööturule ei lisandu. Pikemas perspektiivis on aga mõju tööturule ja töösuhetele positiivne, kuna tööturule lisanduvad senisest paremate üldoskuste ning kõrgema haridusliku ja tööalase kvalifikatsiooniga töötajad. Ebasoovitava mõju risk majanduse, sh mittetulundussektori valdkonnas: Majandust võib mõjutada kutsekeskharidusõppe pikem õppeaeg ka sel viisil, et vajalike oskustega potentsiaalsed töötajad ei liigu senises ajaraamis ettevõtetesse tööle, mõnedes ettevõtetes võib 21 Murasov, M. (2024). Edukus tööturul 2022. Üldkesk -, kutse- ja kõrghariduse lõpetanute hõive ja palgad. Tartu: Haridus - ja Teadusministeerium. 22 https://www.tootukassa.ee/et/baromeeter/poster?period=362&area=all 17 ajuti kutsekeskhariduse lõpetajatest olla rohkem puudus. Samuti on riskikohaks õppekavade sisuline muudatus, millega pannakse rohkem rõhku üldhariduslike teadmiste, mitte niivõrd erialaoskuste ja vilumuste kujundamisele. Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud Mõju kirjeldus: Õppeaja ja hindamismetoodika muutuse mõju majandusele võib avalduda eeskätt leibkondade toimetulekus ja ettevõtluskeskkonnale vajaliku ettevalmistusega tööjõu kättesaadavuse osas. Mahukama õppe ja kaasajastatud õppekavadel parema ettevalmistusega ning vajalike oskustega spetsialistide lisandumine tööturule mõjutab positiivselt ettevõtete tegevust ja laiemas perspektiivis majanduse arengut. 4.3. Kutsekeskharidusõppes suureneb ülharidusõppe osakaal Mõju valdkond: haridus, sh hariduse kättesaadavus, kvaliteet, korraldus Sihtrühm: õpilased, potentsiaalsed õppijad, lapsevanemad Mõju kirjeldus: Eesti haridusruumis on pikalt olnud lõhe üldkeskhariduse ja kutsekeskharidusõppe lõpetajate saavutatud üldhariduslike ja üldpädevuste õpiväljundite osas. Sisuliselt on kaks erinevate väljundite tasemega keskharidust. Kutsekeskharidusõppe lõpetajate võimalused jätkata õpinguid kõrghariduse tasemel on formaalselt olemas, kuid tegelikkuses säilib nn tupiktee, sest õpe ei ole piisavalt tulemuslik just mitte piisava üldharidusliku ettevalmistuse tõttu. Pikemaajalises vaates võib muudatus aidata kaasa selle olukorra lahendamisele, ühtsele hariduskorraldusele keskharidustaseme õppes ja liikumaks ühtse keskharidusstandardi poole. Pikemas perspektiivis on muudatusel positiivne mõju kui paranevad kutsekeskharidusõppe lõpetajate võimalused jätkata õpinguid kõrghariduse tasemel. Kõrghariduse omandanute hõive ja palgad on kõrgemad kui neil, kes piirduvad üksnes kutsekeskharidusega 23 . 4.4. Mõjupunktides 4.1.-4.3. nimetatud tegevused ühiselt Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele Sihtrühm: Rahandusministeerium, haridus- ja teadusministeerium. Mõju kirjeldus: Kutsekeskharidusõppe pikenemine ühe aasta võrra toob kaasa täiendavate ressursside vajaduse. Ebasoovitava mõju risk: Kutseharidus on olnud pikalt alarahastatud ning riskiks edukalt uute õppekavade ellu rakendamisel võib kujuneda alarahastuse jätkumine. Riskide maandamiseks tegeletakse kutseharidusele vahendite leidmisega nii sisemiste ressursside arvelt (nt muudetakse rahastamismudelit, vaadatakse üle senine ressursikasutus, nt korrastatakse koolivõrku ja täiskasvanute tasemeõppes tasuta osalemise raamistikku. Korduvõppijatele, kes ei ole õpikohustuse eas on kehtestatud õpingute eest tasumise nõue jne) kui ka lisaraha taotlemise kaudu. 23 Murasov, M. (2024). Edukus tööturul 2022. Üldkesk -, kutse- ja kõrghariduse lõpetanute hõive ja palgad. Tartu: Haridus - ja Teadusministeerium . 18 Mõju valdkond: mõju riigikaitsele Mõju kirjeldus: Lühiajaline negatiivne mõju võib avalduda eeskätt õppe aja pikenemisest kutsekeskhariduse omandamisel kuivõrd kaitseväe ajateenistusse suunduvate isikute arv võib 2029. aastal väheneda. Samas, tõhusama üldharidusliku ettevalmistuse ja paremate üldpädevuste omandamine, aga ka kohustuslike riigikaitseõpetuse ja kehakultuuri moodulite lisandumine õppekavasse võib pikemas perspektiivis luua eeldused selleks, et ajateenistusse jõudvad noored on motiveeritumad ja parema ettevalmistusega. Mõjuvaldkond: regionaalne mõju Mõju kirjeldus: Uute õppekavade rakendamisel võib mõningane kaudne mõju avalduda ka piirkondade regionaalarengule kui parema ettevalmistusega (nt kui kasutatakse piirkondlikust vajadusest lähtuvat valikõpingute pakkumist) oskustööjõud on kohalikele ettevõtetele kättesaadav. Samas on mõju ulatust ja sagedust keeruline hinnata, kuivõrd kõik õpilased ei pruugi üldse liikuda õpitud erialaga seotud konkreetsesse sektorisse ja piirkonda. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kutsekeskharidusõppe õppekavadel aasta võrra pikendamisest tingitud kulude ja tegevuste ülevaade on esitatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (õppimiskohustuse kehtestamine) 447 SE. Täpsustatud prognoosi kohaselt on ette näha õpilaste arvu kasvu kutsekeskharidusõppes juba õppeaastast 2025/26, mil eelduslikult lisandub 300 õpilast, 2026/27.õa 900, 2027/28.õa lisandub 1900 õpilast ning 2028/29.õa õpib kutsekeskharidusõppes 3400 õpilast rohkem võrreldes 2024/25. õppeaastaga, mil õpilaste arv oli 12 140 õpilast. Õppekohad põhihariduse omandamise järgselt kutsekeskhariduse tsemel õpingute jätkamiseks luuakse täiskasvanud õppijate arvelt. Eeldusel, et õppijate arv kutsehariduses ei muutu ning kasvab vaid õppijate osakaal kutsekeskharidusõppes, tekib järgnevatel eelarveaastatel lisavajadus järgmiselt: Aasta 2026 2027 2028 2029 Lisavajadus 0,569 mln 1,715 mln 3,635 mln 6,514 mln eurodes Lisanduvast summast moodustavad tööjõukulud arvestuslikult 85% ja kutseõppeasutuste majandamiskulud arvestuslikult 15%. Sotsiaaltoetusteks on planeeritud lisanduvate õppijate kohta koolitoidu toetust, ühele õpilasele 1 euro, 200 päeva aastas. Õppekavade arendustöö on 2028. aasta lõpuni tagatud Euroopa Sotsiaalfond+ sekkumiste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika, (ÕKVA+)” tegevuse 1.2 “Kutsehariduse õppekavade arendamine” ning „IT Akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses (INSA)“ tegevuse 2.2 Inseneeria valdkonna arendustegevused kutsehariduses“ vahenditest. Lisaks õppekava arendusele on nende programmide vahendeid võimalik kasutada ka õpetajate koolitamiseks ja parimate praktikate jagamist toetavaks võrgustikutööks. Kutsehariduse sh kutsekeskharidusõppe kvaliteeditagamise arendamiseks on tagatud vahendid ESF+ programmis PRÕM+. 19 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu §-s 7 kajastatavate kutsekeskhariduse üldharidusõpingute sisu ehk moodulite ajakohastamisesse on olnud kaasatud suur hulk erialaspetsialiste ja huvigruppe. Lähteülesanne kirjeldati koos Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituutide kutsepedagoogika ja kutsedidaktika õppejõududega. Üldharidusliku sisendi korjeks ja õppekavade arendustegevuste paremaks läbiviimiseks toimusid 2024. aasta jaanuaris ja veebruaris laiapõhjalised kaasamisseminarid kutseõppeasutuste üldharidusõpingute õpetajatele. Seitsmel temaatilisel seminaril osales kokku 230 õpetajat. Märtsist novembrini osalesid 46 spetsialisti kaheksa üldharidusõpingu mooduli uute, ajakohaste kirjelduste ja juhendmaterjali koostamisel. Kohustusliku üldharidusõpingu mooduli „Riigikaitseõpetus“ ja valikõpingute mooduli „Riigikaitseõpetuse välilaager“ kirjelduste väljatöötamisel osales Kaitseressursside Ameti poolt kokku pandud töörühm. Töörühmade tegevusi toetasid ka Viljandi ja Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumite õpetajad. Samuti kaasati septembris 2024 kutseõppeasutuste üldharidusõpingute õpetajad, kel oli võimalik anda tagasisidet väljatöötatud materjalidele, seda võimalust kasutas 83 õpetajat. Ajakohastatud üldharidusõpingute mooduleid on tutvustatud neljal avalikul veebiseminaril 2024. aasta novembris. Eeltöö uue, 4-aastase kutsekeskharidusõppe õppekava mudeli väljatöötamiseks algas juba 2022 detsembris, mil toimusid esimesed laiapõhjalised kaasamisüritused. Ajavahemikul oktoober 2022 kuni jaanuar 2024 on mudeli väljatöötamiseks toimunud arendusseminaridel osalenud ligi 450 kutsehariduse spetsialisti – õppekasvatusala juhtivtöötajad, direktorid, kutse- ja üldharidusõpingute õpetajad. Mudeli esmaversioon valmis 2024.aasta veebruaris. Ajavahemikul märts – detsember 2024 töötasid 76 kutseõpetajat 19 kutseõppeasutusest uue mudeli alusel välja 13 erineva kutseala valdkonna laiapõhjalise õppekava põhiõpingute struktuuri ja moodulite kirjeldused. Arendustegevusi toetasid HTM kutsehariduse valdkonna peaeksperdid koostöös Hariduslabor OÜ ning Tallinna Ülikooli kutsepedagoogika lektorite S.Rekkori, M.Sirgi ja R.Liivikuga. Määrus esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule. Triin Laasi-Õige kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja 20  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Kohustuslike üldharidusõpingute moodulite kirjeldused Mooduli Mooduli nimetus Mooduli õppe maht Eesti nr kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Keel ja kirjandus 14 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane väljendab ennast eesti keeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult, kujundab keele ja kirjanduse kaudu rahvuslikku, riiklikku ja iseenda identiteeti ning arendab tekstide analüüsimise ja tõlgendamise abil kriitilist ja loomingulist mõtlemist, aktsepteerides kultuuridevahelisi erinevusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) väljendub nii suuliselt kui ka • vahendab kogemusi ja teadmisi, väljendab arvamusi ja hinnanguid ning kohandab oma keelevalikuid vastavalt kirjalikult selgelt, suhtlusolukorrale või teksti liigile; asjakohaselt ja • struktureerib nii kirjas kui ka kõnes loogilise ülesehitusega ja sidusat teksti; eesmärgipäraselt sõltuvalt • argumenteerib selgelt ja veenvalt, kaitseb oma seisukohti nii suuliselt kui kirjalikult; suhtlusolukorrast ja teksti • korrigeerib ja redigeerib oma teksti, kasutab otstarbekalt keeleallikaid ja teabekeskkondi ning teeb teadlikke liigist keelevalikuid; • kuulab, loeb ja annab asjakohast tagasisidet ning kasutab seda tekstiloomes ja suhtlusolukordades, näiteks rühmatöös, täidab eesmärgipäraseid, koostööd soodustavaid ülesandeid; • kasutab ja edastab eri allikaist, sh digi- ja meediakeskkondadest leitud infot, hindab teabe usaldusväärsust; • kasutab nii kirjas kui ka kõnes mitmekesist ja sobilikku sõnavara; • osaleb tekstikesksetes aruteludes; 2) loeb, kuulab ja vaatab eri liiki • väljendab oma seisukohta loetu, kuuldu ja nähtu üle ning valib selleks sobiva keelekasutuse ja teksti liigi; ja žanrist tarbe- ja • sünteesib mitmest allikast pärit infot ja arutluskäike; ilukirjandustekste, sh • vahendab kogemusi ning osaleb ühisarutelus loetud ja vaadatud teoste üle, tuues asjakohaseid näiteid; (audio)visuaalseid, seotud ja • reflekteerib uut infot ja erinevaid vaatenurki ning kujundab oma arvamuse; sidumata jm tekste ning • leiab tundmatutele sõnadele ja väljenditele tähendusi lähtuvalt kontekstist või kasutades sobivaid andmebaase; arutleb nende üle • täidab ülesandeid eesmärgipäraselt ja koostööd tehes; 1 3) kasutab nii suulises kui •tõlgendab, analüüsib ja koostab eri liiki suulisi ja kirjalikke tekste; kirjalikus tekstiloomes •eristab faktidel põhinevat teavet ja arvamust; erinevaid allikaid (ka •kasutab tekstiloomes erinevaid allikaid ja alustekste (sealhulgas tehisintellekti loodut) ning viitab nendele; tehisintellekti), järeldab ja •toetub tekstiloomes usaldusväärsetele ja sobivatele allikatele; loob seoseid, teadvustab •võrdleb kahte teksti või teost, käsitledes nende sarnasusi ja erinevusi; intellektuaalomandit; •osaleb eesmärgipäraselt veebitoimingutes ja -koostöös; •kasutab tehisintellekti võimalusi teadlikult oma õpiprotsessi toetamiseks; •kasutab pingevabalt ja mitmekülgselt levinumaid digiseadmeid ja -rakendusi ning järgib süstemaatiliselt andmekaitsega seotud juhiseid; • mõistab veebiidentiteedi loomise ja selle kaitsmise põhimõtteid; • täidab ülesandeid eesmärgipäraselt ja koostööd tehes; 4) kujundab keele ja kirjanduse • seostab keele- ja kirjandusnähtusi ühiskondliku ja kultuurilise kontekstiga; abil enda identiteeti, mis • selgitab keele ja kirjanduse rolli kultuuri kandjana ja avaliku suhtluse vahendajana; võimaldab enesejuhtimist, • nimetab ja analüüsib eesti kultuurile ja eestlaste identiteedile olulisemaid tüvitekste, -teoseid; eneseanalüüsi ning • seostab teose (sh film ja näidend) või teksti sündmustikku, tegelasi ja konteksti isiklike kogemustega; sügavamat ühiskonna ja • koostab selgeid, üksikasjalikke kirjeldusi ning ettekandeid huvi- ja erialavaldkonna teemadel; kultuuride mõistmist ja • kohaneb mitmesugustes, sh võõrastes suhtlusolukordades ja oskab valida sobivaid strateegiaid; nendes osalemist; • täidab ülesandeid eesmärgipäraselt ja koostööd tehes; 5) tõlgendab nii eesti kui • loeb õpingute ajal tervikteoseid, valides mitmekesist lugemismaterjali vastavalt huvidele, soovidele ja vajadustele; maailma kirjanduse teoseid • esitab küsimusi ja vastab loetu põhjal küsimustele, mõistes ka teoste allteksti ja kujundlikku keelt; ning suhestab neid erinevate • kasutab eri tekstide puhul erinevat lugemisstrateegiat; eluvaldkondade ja iseendaga. • tõlgendab teost kirjandusloolisest kontekstist lähtuvalt; • nimetab kirjanduse põhižanre, nende tunnuseid, ülesehitust ja tõlgendusvõimalusi ning olulisemaid esindajaid; • kasutab tekstianalüüsis õigesti kirjanduse põhimõisteid; • eristab tekstinäidete põhjal žanre ja kujutamisviise, • võrdleb teoste sisu, väljenduslaadi ja ülesehitust, kasutades oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid; • avaldab ja põhjendab oma arvamust loetu kohta, kasutades oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate; • täidab ülesandeid eesmärgipäraselt ja koostööd tehes. 2. Eesti keel teise keelena 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane on ühiskonda lõimunud, digipädev, ennastjuhtiv ja teadlik eesti keele kasutaja, kes väärtustab keelelist ja kultuurilist mitmekesisust, hindab kriitiliselt enda keeleoskust, seab edasisi keeleõppe eesmärke. Märkus: sõltuvalt õpilase riigikeele valdamise tasemest kohandatakse talle keele ja kirjanduse moodulis toimuvat õpet kasutades vajadusel eesti keel teise keelena õppe metoodikat ja keeleõppe raamdokumendis sätestatud ootusi vajalikule keeletasemele jõudmiseks. 2 Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab keelt, et aru saada • mõistab kõneleja keelt, suudab jälgida pikka mõttevahetust; üldistest teemadest, sh • tunneb ära erinevad tekstitüübid, levinumad kõnekujundid ja idioomid; kujundlikust keelest • tabab ja toob välja iga vestleja peamõtte arutelus; 2) saab aru pikkadest eri laadi • valib sobivaid teatmeallikaid teksti paremaks mõistmiseks; tekstidest, kui on võimalik • loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist; lugeda korduvalt ja kasutada teabeallikaid 3) kirjeldab loovalt ja • loob erinevaid tekstitüüpe, mille arutluskäik on loogiline, tekst sidus ja teemakohane; üksikasjalikult, jutustab • kirjeldab tegevusjuhiseid ja teenuste tutvustusi; ning kirjutab tekste, • koostab põhjaliku ülevaate pikkadest ja keerukatest artiklitest, erinevatest abstraktsetest tekstidest, andes edasi rõhutades olulisi seisukohti teksti mõtte ja autori arvamuse; ja lõpetades teksti sobiva • valib ja kasutab etteantud teemale kohaseid argumente; kokkuvõttega, milleks oskab • kasutab loovalt sobilikku sõnavara etteantud stiiliga tekstis; kasutada ka digivahendeid 4) rakendab teksti tüübist ja teemast lähtuvalt sobivat tooni, stiili ja registrit 5) väljendub ladusalt, • osaleb arutelus, väitleb abstraktse teema üle, põhjendab oma seisukohti ja teeb kaaslastega koostööd; korrektselt ja mõjusalt • suhtleb erinevatel teemadel, juhib vestlust ja annab tagasisidet; mitmesugustel üldistel ning • kohaneb mitmesugustes suhtlusolukordades ja valib sobivad -strateegiad; õpinguid, tööd ja vaba aega • hääldab sõnu ja lauseid selgelt ja loomulikult; puudutavatel teemadel, • mõistab vestluskaaslaste väljendatut üksikasjalikult; sidudes mõtteid selgelt nii • tuleb toime läbirääkimistega avalikus, töö- ja hariduselus; suulises kui kirjalikus tekstis, suheldes koostöiselt nii tava- kui digikeskkonnas 6) kasutab spontaanses suhtluses grammatiliselt õiget keelt ega pea sõnumit eriti lihtsustama, valib olukorrale sobiva registri 3 7) suudab suhtlust tõhusalt • juhib suurema pingutuseta vestlust tuttaval teemal; vahendada ja toetada, • tõlgendab diagramme, jooniseid ja tabeleid, annab edasi neis sisalduvat infot; kohandades oma • muudab oma väljendusviisi vastavalt suhtluskaaslase vajadustele ja tasemele; väljendusviisi, ning arutelu • esitab arusaamatuste korral lisaküsimusi ja vastab küsimustele; edasi arendada, esitades • tõlgib mõtteid ja arutelusid eesti keelest teise keelde ja/või vastupidi nii, et säilib algteksti mõte; küsimusi; • koostab kokkuvõtteid ja teeb kokkuvõtlikke märkmeid (loeng, telesaade, ettekanne jms); 8) oskab teha märkmeid ja • sõnastab loetud teksti ümber, refereerib nii kirjalikust kui ka suulisest allikast saadud infot, austades intellektuaalset kokkuvõtteid, omandit, kasutab korrektset viitamist. tõlkida/tõlgendada ning selgelt edasi anda tekstide ja visuaalide mõtet 3. Matemaatika 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab matemaatikapädevused ja probleemilahendusoskuse tasemel, mis toetab mitmekülgset haridusteed elukestvas õppes ning valmistab ette tööturule sisenemiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) rakendab matemaatika ja • lahendab matemaatilisi ja elulisi probleemülesandeid, eristades erinevaid arvuhulki ning kasutades sobivaid eluliste probleemülesannete matemaatilisi tehteid (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine, astendamine, juurimine) ja protsentarvutust, sh lahendamisel ning tulemuste bruto- ja netopalga, hinna kujunemise, maksude ja laenudega seotud arvutusi; kontrollimisel sobivaid • teisendab avaldisi, rakendades tehteid astmete ja juurtega; meetodeid ja digivahendeid • lahendab reaalelulise kontekstiga probleemülesandeid võrrandite, võrratuste ning nende süsteemide abil, võttes arvesse hulgateooria seoseid; • kasutab matemaatiliste ja eluliste probleemülesannete lahendamisel ja tulemuste kontrollimisel sobivaid, sh digitaalseid tööriistu; 2) kasutab õpitud • arvutab tasandiliste kujundite ümbermõõdu ja pindala, rakendades vajalikke valemeid, sh trigonomeetrilisi seoseid, matemaatikateadmisi ja - siinus- ja koosinusteoreemi, et lahendada reaalelulisi probleemülesandeid; oskusi erinevate • võrdleb ja arvutab tahk- ja pöördkehade pindala ja ruumala, avaldab valemitest vajalikke suurusi; valdkondade • kasutab vektoreid ja joone võrrandeid geomeetriaprobleemülesannete lahendamisel, kontrollides, saadud tulemuste probleemülesannete õigsust, mh kasutades tarkvaralisi lahendusi; lahendamisel, hinnates • visualiseerib punkti asukohta, sirgete ja tasandite asendit ruumis, selgitades kahe sirge, sirge ja tasandi ning kahe kriitiliselt nende sobivust ja tasandi vahelise nurga mõistet reaalses mudelis; piiranguid 4 3) selgitab erineval kujul • selgitab funktsiooni mõistet ja üldtähist ning funktsiooni uurimisega seotud mõisteid, leides valemiga esitatud (teksti, tabeli, graafiku, funktsiooni määramispiirkonna, nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonna; valemitena vms) esitatud • joonestab ja tõlgendab funktsioonide graafikuid ja nende vastastikust asendit, kirjeldades graafiliselt esitatud matemaatilist infot, funktsiooni omadusi joonise põhjal ning seostades joone kuju ja asendit koordinaatteljestikus selle valemiga; kasutades vajaduse korral • lahendab logaritm-, eksponent- ja trigonomeetrilisi võrrandeid nii analüütiliselt kui ka graafiliselt; erinevaid teabeallikaid 4) analüüsib erineval moel • hindab sündmuse tõenäosust, sõnastades liitsündmuse elementaarsündmuste kombinatsioonina ning kasutades esitatud matemaatilisi, sh kombinatoorikat ja sündmuse tõenäosuse määramise meetodeid; statistilisi andmeid, hinnates • lahendab reaalelulisi probleemülesandeid, kogudes ja töödeldes andmeid, sh kasutades tabelarvutusprogramme nende usaldusväärsust ning kirjeldades juhuslikku suurust arvkarakteristikute ja diagrammide abil, samuti illustreerides IKT vahendite abil ning tehes järeldusi uuritava nähtuse kohta; 5) annab hinnangu • lahendab reaalelulisi probleemülesandeid, kasutades aritmeetilise ja geomeetrilise jada omadusi ning lahendusprotsessile ja saadud liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise mudeleid; tulemuste tõepärasusele, • kirjeldab funktsiooni tuletise omadusi ja lahendab ekstreemumülesandeid, kasutades funktsiooni tuletise mõistet ja tehes vajaduse korral geomeetrilist tähendust; parandusi ning esitledes • arvutab tasandilise kujundi pindala, kasutades algfunktsiooni mõistet ja määratud integraali; tulemusi loogiliselt ja • kontrollib saadud tulemuste õigsust süstemaatilise kontrollimise ja võrdlemise abil; veenvalt • esitab matemaatilist teksti, kasutades korrektseid matemaatilisi termineid ja sümboleid. 4. Võõrkeel keeleoskustasemel B1 4,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles nii kõnes kui kirjas erinevates ühiskondlikes ja kultuurisituatsioonides motiveeritult ning kriitiliselt mõtleva, iseseisva keelekasutajana. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) suhtleb õpitavas • suhtleb selgelt ja arusaadavalt nii kõnes kui kirjas erinevates olukordades, väljendades suhtlemise eesmärgi võõrkeeles, väljendades mõistmist ja saavutades soovitud tulemuse; arvamusi ja kirjeldades • väljendab arvamusi ja kirjeldab kogemusi loomulikult ja veenvalt, kasutades tasemele sobivaid keelestruktuure kogemusi, kasutades ning väljendab oma mõtteid arusaadavalt ja täpselt; mitmekesist sõnavara ja • rakendab mitmesuguseid keelestruktuure, sealhulgas erinevaid grammatilisi konstruktsioone ja sõnavara suhtluse keelestruktuure peamiselt rikastamiseks; mitteametlikes olukordades • kasutab peamiselt mitteametlikes suhtlussituatsioonides sobivat igapäevast ja erialast sõnavara, mis võimaldab sujuvat suhtlust erinevates olukordades ja teemadel; 5 2) käitub erinevates • tutvustab kirjalikult ja suuliselt enda ja teiste rahvaste kultuure, sh elukeskkonda, traditsioone ja kultuurinorme, suhtlusolukordades vastava kasutades endale tuttavat sõnavara; kultuuri suhtlus-, keele- ja • võrdleb teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi omavahel ja enda kultuuriga, kasutades vajadusel digitehnoloogilisi kultuurinorme arvestavalt vahendeid; • suhtleb võõrkeeles päevakajalistel teemadel, arvestades vestluspartneri kultuurilise eripäraga; 3) kasutab õppimiseks • rakendab õppimise toetamiseks erinevaid võõrkeelseid infoallikaid koos juhendmaterjalidega; erinevaid võõrkeelseid • iseloomustab enda võõrkeeleoskust ja kasutab erinevaid õpistrateegiaid; allikaid ja õpistrateegiaid • loeb ja kasutab erinevaid võõrkeelseid tekste ja/või teoseid, kasutades mitmesuguseid asjakohaseid allikaid; ning kohandab need • kasutab eetiliselt ja peamiselt iseseisvalt erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid; vastavalt enda vajadustele ja keeletasemele 4) võrdleb nii kodumaiseid • tutvustab üldsõnaliselt oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi; kui ka rahvusvahelisi • esitleb suuliselt ja kirjalikult enda erialaseid teadmisi ja oskusi peamiselt iseseisvalt, kasutades vajadusel erinevaid võimalusi edasiõppimiseks digitehnoloogilisi vahendeid; ja tööturul toimetulekuks • kirjeldab üldsõnaliselt oma praktika- ja/või töökogemust; 5) väärtustab ennastjuhtiva • osaleb aktiivselt auditoorses töös ja/või sooritab iseseisvaid ülesandeid, läheneb õppeprotsessile uurivalt; õppijana võõrkeelte oskust, • tutvustab ennast ja/või enda erialast tegevust, väljendades end üldsõnaliselt; loob ja säilitab • osaleb erinevate võõrkeelte ja kultuuridega seotud tegevuses ja näitab üles meeskondlikkust; õpimotivatsiooni • kirjeldab endale olulisi (õpi)probleeme ja/või (õpi)saavutusi ning pakub välja lahendusi, väljendades mõtteid lihtsate lausetega. 5. Võõrkeel keeleoskustasemel B2 7,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles nii kõnes kui kirjas erinevates ühiskondlikes ja kultuurisituatsioonides motiveeritult ning kriitiliselt mõtleva iseseisva keelekasutajana. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) suhtleb õpitavas võõrkeeles • suhtleb selgelt ja arusaadavalt nii kõnes kui kirjas erinevates olukordades, väljendades suhtlemise eesmärgi edasijõudnud keelekasutajana mõistmist ja saavutades soovitud tulemuse; ladusalt nii kõnes, kirjas kui • väljendab arvamusi ja kirjeldab kogemusi loomulikult ja veenvalt, kasutades tasemele sobivaid keelestruktuure, ka veebisuhtluses ning väljendab enda mõtteid arusaadavalt ja täpselt; eesmärgipäraselt, väljendades • kasutab mitmekesiseid keelestruktuure, sealhulgas keerulisemaid grammatilisi konstruktsioone, et täpselt, selgelt ja 6  erinevaid seisukohti ja mitmekülgselt väljendada oma mõtteid ja seisukohti; arvamusi • kasutab laialdast igapäevast ja erialast sõnavara, mis on sobilik nii ametlikes kui mitteametlikes suhtlussituatsioonides, demonstreerides keeleoskust erinevates kontekstides; 2) käitub erinevates • tutvustab kirjalikult ja suuliselt enda ja teiste rahvaste kultuure, sh elukeskkonda, traditsioone ja kultuurinorme, suhtlusolukordades vastava kasutades temaatilist sõnavara; kultuuri suhtlus-, keele- ja • analüüsib teiste kultuuride sarnasusi ning erinevusi omavahel ja enda kultuuriga, kasutades vajadusel kultuurinorme arvestavalt digitehnoloogilisi vahendeid; • suhtleb võõrkeeles ladusalt ühiskondlikult olulistel teemadel, arvestades vestluspartneri kultuurilise eripäraga; 3) kasutab õppimiseks • rakendab õppimise toetamiseks erinevaid võõrkeelseid infoallikaid iseseisvalt; erinevaid võõrkeelseid • iseloomustab enda võõrkeeleoskust ja kasutab erinevaid õpistrateegiaid; allikaid ja õpistrateegiaid • loeb ja kasutab erinevaid võõrkeelseid tekste ja/või teoseid, kasutades mitmesuguseid asjakohaseid allikaid; ning kohandab neid • kasutab eetiliselt ja iseseisvalt erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid; vastavalt enda vajadustele ja keeletasemele 4) võrdleb nii kodumaiseid kui • tutvustab suuliselt ja kirjalikult oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi; ka rahvusvahelisi võimalusi • esitleb suuliselt ja kirjalikult enda erialaseid teadmisi ja oskusi iseseisvalt, kasutades vajadusel erinevaid edasiõppimiseks ja tööturul digitehnoloogilisi vahendeid; toimetulekuks • kirjeldab üksikasjalikult oma praktika- ja/või töökogemust; 5) väärtustab ennastjuhtiva • osaleb aktiivselt auditoorses töös ja/või sooritab iseseisvaid ülesandeid, läheneb õppeprotsessile uurivalt; õppijana võõrkeelte oskust, • tutvustab ennast ja/või enda erialast tegevust, väljendades end üksikasjalikult; loob ja säilitab • osaleb võõrkeelte ja erinevate kultuuridega seotud tegevuses ja näitab üles meeskondlikkust; õpimotivatsiooni • kirjeldab endale olulisi (õpi)probleeme ja/või (õpi)saavutusi ning pakub välja lahendusi, põhjendades ja laiendades enda mõttekäike. 6. Loodusained 18 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilasest kujuneb vastutustundlik, ennastjuhtiv ja kriitiliselt mõtlev indiviid, kes huvitub teda ümbritsevast keskkonnast, võtab igapäevaelus vastu teaduspõhiseid otsuseid, mõistab jätkusuutliku tehnoloogia ja tootmise olulisust ning väärtustab elurikkust. 7 Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab loodusainetes • kasutab looduses toimuvate protsesside selgitamiseks bioloogia, keemia, füüsika ja geograafia põhimõisteid ja omandatud teadmisi ja oskusi seaduspärasusi; keskkonna objektide ja • kasutab korrektset bioloogia-, keemia-, füüsika- ja geograafiaalast sõnavara nii suulisel ettekandel kui ka nähtuste ning nendevaheliste kirjalikult; põhjuse-tagajärje seoste selgitamiseks • selgitab bioloogia, keemia, füüsika ja geograafia omavahelisi seoseid ja erinevusi ning tähtsust teaduse ja tehnoloogia, sh inseneeria valdkonnas, rõhutades loovuse ja innovatsiooni rolli; • kasutab erinevaid mudeleid (sh arvutisimulatsioone ja matemaatilisi mudeleid) loodusobjektide ja nähtuste uurimisel; • koostab teaduslikke meetodeid kasutades loodusnähtuste või protsesside mudeleid; • koostab mõistekaarte, diagramme, graafikuid ja andmetabeleid projektides või uurimuslikes ülesannetes olevate andmete visualiseerimiseks; • lahendab matemaatiliste võtete ja valemite abil elulisi ja loodusteaduslikke ülesandeid; 2) sõnastab uurimisküsimusi ja • sõnastab loodusteaduslike mudelite leidmiseks või kontrollimiseks hüpoteese või uurimisküsimusi; hüpoteese, kavandab ja • kavandab ja viib läbi ohutul viisil loodusteaduslikke uuringuid, kasutades sobivaid katsevahendeid või korraldab loodusteaduslikke simulatsioone looduse seaduspärasuste tundma õppimiseks; uuringuid, analüüsib ja • kasutab sobivaid mõõtevahendeid ja andmeanalüüsi tööriistu, et koguda täpseid ja usaldusväärseid andmeid; tõlgendab tulemusi ning teeb kehtivaid järeldusi ja • teeb kogutud andmete põhjal põhjendatud teaduspõhiseid järeldusi; ennustusi • esitab saadud tulemused suuliselt või kirjalikult, kasutades vajadusel digivahendeid; • kasutab loodusainetes omandatud teadmisi ja oskusi eluliste probleemide lahendamiseks, rakendades loovat ja kriitilist mõtlemist, digitaalseid tööriistu ja meeskonnatööoskusi; 3) leiab iseseisvalt • kasutab erinevaid infoallikaid, juhendatult analüüsib ja hindab kriitiliselt nende teabe usaldusväärsust, eristab usaldusväärset teaduspõhiseid fakte pseudoteaduslikest väidetest ning rakendab fakte loodusprotsesside selgitamisel ja loodusteaduslikku probleemide lahendamisel; informatsiooni ja kasutab • analüüsib erinevaid seisukohti elu päritolu kohta ning selgitab oma arusaamu; seda erinevate ülesannete • kasutab loodusteaduslike uuringute läbiviimiseks andmeportaale ja digitaalseid teabeallikaid; lahendamisel • kasutab loodusteaduslike ülesannete lahendamiseks ning koostööks kaasõpilastega digitehnoloogiavahendeid; 4) rakendab loodusainetes • selgitab kliimamuutuste teket ja rohetehnoloogia mõju ning pakub lahendusi keskkonnasäästliku kliimapoliitika omandatud teadmisi ja oskusi rakendamiseks; probleemide lahendamiseks • märkab ja lahendab igapäevaelu probleeme ning langetab argumenteeritud otsuseid, kasutades loovat mõtlemist; ja otsuste tegemiseks 8  • kasutab mehhaanika, dünaamika, termodünaamika ja elektroenergeetika seaduseid tehnoloogiliste probleemide lahendamisel; • kasutab reaaleluliste ülesannete lahendamiseks keemiliste elementide perioodilisustabelit, lahustuvustabelit, metallide pingerida ja teisi teabeallikaid; 5) saab aru teaduse olemusest, • analüüsib teaduse olemust ning seostab loodusteadusi ja tehnoloogiat, rakendades teadmisi praktilistes olukordades seostab loodusteadusi ja ja luues uuenduslikke lahendusi; tehnoloogiat • toob näiteid pindpinevuse, kapillaarsuse ja märgamise esinemisest looduses ja tehnikas; • kirjeldab valguse ja heli omadusi ning nende rolli looduses ja tehnoloogias, rakendades laineõpetuse põhimõtteid ja tuues näiteid igapäevastest tehnoloogilistest lahendustest; • selgitab aine olekuid ja faasisiirdeid, rakendades termodünaamika põhimõtteid. • toob esile teabeallikate alusel toidutootmise ja põllumajanduse mõju looduskeskkonnale, pakkudes välja lahendusi kaasaegse tehnoloogia abil; 6) selgitab kliimamuutuste ja • selgitab süsinikuringe ja energiasäästu tähtsust kliimamuutuste kontekstis, ning nende mõju globaalsele rohetehnoloogia mõju soojenemisele; keskkonnale • toob näiteid peamistest kliimamuutusi põhjustavatest teguritest ning kliimamuutuse võimalikest tagajärgedest loodusele ja ühiskonnale; • arutleb roheoskuste vajalikkuse ja nende mõju üle elukeskkonnale, kasutades loodusteaduslikku terminoloogiat; • hindab kliimamuutuste mõju veekeskkonnale ja analüüsib juhendamisel vesiviljeluse mõju ökosüsteemidele; • selgitab meetodeid metallide korrosiooni vähendamisel ning arutleb rohetehnoloogia rakendamise võimaluste üle keemiatööstuses; • kirjeldab maailma energiamajanduse muutusi ja nende seoseid kliimapoliitikaga; • toob näiteid rohetehnoloogia rakendamise mõjust erinevates majandusharudes ning selgitab, kuidas see toetab jätkusuutlikkuse parendamist; 7) selgitab elurikkuse ja • iseloomustab teabeallikate põhjal jätkusuutliku arengu põhimõtteid ning nende rakendamise võimalusi erinevates jätkusuutliku arengu olulisust kontekstides; ning kasutab neid • selgitab teabeallikate põhjal elurikkuse olulisust ning selle säilitamise võimalusi; põhimõtteid igapäevaelus • selgitab hoiakuid ja käitumist, mis näitavad vastutustundlikkust elurikkuse ja jätkusuutliku arengu säilitamisel; • järgib tervislikke eluviise arvestades tervisliku toitumise ja nakkushaigustest hoidumise põhimõtteid; • selgitab tööstuse ja tehnoloogia arengu mõju keskkonnale ja globaalsele elurikkusele, kasutades teaduslikele uuringutele põhinevaid andmeid; • hindab kemikaalide kasutamist argielus ja nende mõju keskkonnale ja tervisele; 9  • arutleb üleilmastumise mõju üle eri eluvaldkondadele tuues välja selle mõju kestlikule arengule; 8) selgitab oma eriala seoseid • selgitab loodusteaduste ja tehnoloogiaga seotud elukutsete tähtsust 21.sajandi majanduses; loodusteaduste ja • kirjeldab loodusteaduste arengusuundi ja analüüsib, kuidas omandatud teadmisi ja oskusi rakendada tehnoloogiaga elukestva õppe karjäärivalikul; kontekstis. • seostab loodusteadusi õpitava erialaga; • rakendab loodusteaduslikke teadmisi ja oskusi erialases õppes ja tegevuses; • kirjeldab õpitava eriala arengut loodusteaduslikust vaatepunktist; • selgitab, milliseid loodusseadusi ja ohutusaspekte tuleks valitud erialal arvesse võtta; • teeb erialaõppes loodusteaduslikele teadmistele tuginevaid otsuseid ning prognoosib nende tagajärgi, tuginedes sotsiaalsetele, majanduslikele, kõlbelistele ja õigusalastele seisukohtadele. 7. Sotsiaalained 13 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime muutuvas maailmas iseenda ja oma lähikonnaga, lähtudes üldinimlikest ja demokraatlikest väärtustest, mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ning enda rolli vastutustundliku ja keskkonnateadliku ühiskonnaliikmena. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) iseloomustab kaasaegse • selgitab ajaloolisi ja tänapäeval toimuvaid ühiskondlikke protsesse ning nende põhjuseid ja tagajärgi; maailma kujunemist ning • eristab ajalooperioode vastavalt nende iseloomulikele tunnustele ning selgitab ajastute vahetumise põhjuseid; Eesti ja maailma ajaloo • selgitab üksikisiku valikute ja otsuste mõju Eesti ja maailma ajaloole; vahelisi seoseid • nimetab Eesti ja maailma ajaloo pöördelisi sündmusi ja protsesse, selgitab nende tähtsust ja mõju ühiskonna arengule; • kirjeldab minevikus elanud inimeste elu ajaloolises kontekstis; • võrdleb vähemalt kahte ajaloolist sündmust erinevatest vaatenurkadest ning seob need tänapäeva ühiskonna konkreetsete sündmuste või arengutega; 2) mõistab kultuurilise • toob näiteid, kuidas erinevate kultuuride ja rahvaste pärand on mõjutanud tänapäevase maailma kujunemist; mitmekesisuse väärtust ning • uurib eesti ja maailmakultuuri pärandit ja selgitab selle tähendust kultuurilise mitmekesisuse säilitamisel ja kultuuride ja rahvaste rolli kaitsmisel; selles • selgitab peamiste religioonide ja ideoloogiliste õpetuste tekkelugu, leviku põhjusi ning mõju ühiskonna arengule minevikus ja tänapäeval; • analüüsib ühiskondlike ja tehnoloogiliste arengute mõju kultuurilisele mitmekesisusele maailmas ja Eestis; 10 3) eristab olulist infot • hindab kriitiliselt leitud infot, eristab olulist ebaolulisest ning teeb vahet tõenduspõhistel allikatel ja valeuudistel; ebaolulisest ning tõlgendab • selgitab tehisaru rolli informatsiooni levitamisel ja tõlgendamisel, kasutades tehisaru eetiliselt ja eesmärgipäraselt; andmeid, kasutades • otsib infot oma kodukoha ja eriala kohta ning esitab seda põhjendatud meediumi vahendusel; allikakriitiliselt erinevaid • valib kriitiliselt erinevaid teabeallikaid, viidates korrektselt kasutatud allikatele, järgides autoriõiguse ja teabevahendeid intellektuaalse omandi nõudeid; • tõlgendab leitud andmeid, kasutades erinevaid teabevahendeid allikakriitiliselt; 4) selgitab ühiskonnaliikme • selgitab ühiskonnaliikme rolli ja vastutust tööturul, majanduses ja demokraatliku ühiskonna toimimises; aktiivset rolli ja vastutust, • toob näiteid säästva majanduse, sotsiaalse ettevõtluse, kestlikkuse ja õiglase kaubanduse põhimõtetest ning selgitab lähtudes kodanikuaktiivsuse, nende seost ühiskonnaliikmete vastutusega; keskkonnahoiu ning inim- ja • kirjeldab majanduse toimimise põhialuseid ning riigi, tarbija ja ettevõtja rolli, huve, õigusi ja vastutust kodanikuõiguste olulisusest demokraatlikus ühiskonnas; • analüüsib demokraatia põhimõtteid, inim- ja kodanikuõigusi; demokraatlikus ühiskonnas • selgitab enda õigusi ja kohustusi Eesti riigi suhtes ning toob konkreetseid näiteid, kuidas neid õigusi ja kohustusi praktikas rakendada; • nimetab aktuaalseid rahvusvahelisi sündmusi, sh kriisiolukordi ning oskab kirjeldada nende mõju kodanikele ja ühiskonnale laiemalt; • selgitab tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonide (ÜRO, EL, NATO) toimimist ning enda võimalusi ja vastutust seoses nendega demokraatliku ühiskonna kontekstis; 5) analüüsib enda isiksust, • toob näiteid põhilistest teguritest, mis mõjutavad inimeste käitumist ja emotsioone; lähtudes erinevatest rollidest • kasutab erinevaid enesehindamise vahendeid enda isiksuse ja vaimse tervise analüüsiks; ja kohustustest ühiskonnas • kirjeldab tervislikke eluviise, mis toetavad inimese füüsilist ja vaimset heaolu; • kirjeldab peamisi vaimse tervise häireid, nimetab abi saamise võimalusi vaimse tervise häirete ja kriisi olukorras; • kirjeldab peamisi kriisi-, trauma- ja leinareaktsioone ning nende mõju igapäevaelule; • toob näiteid psühhoaktiivsete ainete mõjust inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele; • nimetab erinevaid lähisuhtekonfliktide ja -vägivalla märkamise, ennetamise ning abi saamise viise; • kirjeldab seksuaalsuse erinevaid dimensioone ja individuaalsust ning turvalise seksuaalelu ja -tervise tegureid, sh seksuaalse nõusoleku põhimõtet ja stereotüüpide mõju inimese seksuaalkäitumisele; • analüüsib ühiskonna ja kultuuri mõju läbi ajaloo kooseluvormidele ja seksuaalsusele ning pereliikmete rollidele; 11 6) mõistab ühiskonnas • iseloomustab ühiskonnas toimuvate muutuste ja arengute mõju paarisuhete ja peremudelite mitmekesisusele, toimuvate protsesside mõju pereväärtustele ning perekonna rollile inimese elus; üksikisikule ning paarisuhete • kirjeldab tervislike ja toetavate suhete algatamise ja hoidmise kujunemist ning analüüsib paarisuhte erinevaid ja peremudelite etappe; mitmekesisusele • analüüsib lahkumineku ja lahutuse põhjusi ning mõju pereliikmetele; • kirjeldab vanemluse erinevaid aspekte ja kasvatusstiile ning analüüsib päritolupere mõju inimese arengus; • kirjeldab pereplaneerimise valikuid ja seda mõjutavaid tegureid, iseloomustab raseduse kulgu läbi trimestrite ning peredünaamika muutusi pärast lapse sündi; • toob näiteid pereelu, sh abielu ja laste elu, reguleerivatest õigusaktidest ja analüüsib, kuidas need sätestavad perekonnaliikmete õigusi ja kohustusi; • koostab perekonna eelarve pereliikmete vajadusi, pere majanduslikku olukorda ja võimalusi arvestades. 8. Visuaal- ja helikultuur 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane huvitub eesti ja maailma visuaal- ja helikultuurist, väärtustab nende rolli enese ja ühiskonna toimimises ning tunneb rõõmu eneseväljendusest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab kunsti ja muusika • jäädvustab enda valitud vahendiga enese igapäevaelu ja ümbritseva keskkonna looduslikku ning inimese loodud rolli ja olulisust enese, visuaal- ja helikultuuri; kogukonna ja ühiskonna • arutleb loodusliku ning inimese loodud visuaal- ja helikultuuri rolli ja olulisuse üle enese, kogukonna ja ühiskonna toimimises toimimises; • osaleb erinevates liikumistegevustes ja mängudes individuaalselt või koos kaaslastega; 2) mõtestab visuaal- ja • selgitab heli- ja visuaalkultuuri mitmekesisust Eesti ja maailma tähtteoste najal kui ajaloolist ja tänapäevast helikultuuri mitmekesisust eneseväljendust, kasutades asjakohast põhisõnavara; Eestis ja maailmas, seostades • arutleb visuaal- ja helikultuuri muutumise üle ühiskonna ja tehnoloogia muutumise mõjul; seda ühiskonna ja tehnoloogia muutumisega ajas 3) väljendab end visuaali või • rakendab erinevaid vahendeid, tehnikaid ja vorme tunnete, mõtete ja kogemuste väljendamiseks loovprojektis; heli kaudu loovprojektis, • esitab ja põhjendab loova eneseväljenduse ideed, protsessi ja tulemust üksi või grupis; kasutades erinevaid • arutleb loova eneseväljenduse olulisuse üle isikliku arengu seisukohast. väljendusvahendeid, -tehnikaid ja -vorme 9. Kehakultuur 5,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane on tervislike eluviisidega ja füüsiliselt aktiivne ning omab teadmisi ja oskusi füüsilise, vaimse ja sotsiaalse 12 heaolu hindamiseks ja väärtustamiseks. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) iseloomustab objektiivselt • seostab erinevaid liikumisviise enesega ning mõistab nende olulisust enesemääratlemise, sotsiaalsete oskuste ja enda kehalist ja sotsiaalset kodanikupädevuse kujunemisel; võimekust ning rakendab • rakendab enda kehalisi ja sotsiaalseid oskusi, lähtudes omandatust, ning seostab neid enda tervisliku seisundiga, tervise edendamiseks tegutsedes ja liikudes nii individuaalselt kui grupis; erinevaid põhimõtteid ja • osaleb erinevates liikumistegevustes ja mängudes individuaalselt või koos kaaslastega; tegevusi 2) arendab vaimset ja füüsilist • kaardistab enda vaimse tervise seisundit, kasutades selleks teaduspõhiseid enesehindamise tööriistu ja tehnikaid; tasakaalu, on ennastjuhtiv • rakendab igapäevaelus liikumis- või treeningpäevikut, et toetada enda vaimset heaolu; ning omab pädevusi, mis • koostab nädala toitumiskava, lähtudes organismi vajadustest ja toidugruppide mitmekesisusest, jälgides makro- ja toetavad terviseteadliku, mikrotoitainete soovitusi ning arvestades enda tervise eripärasid, toidukordade regulaarsust ning toidu soetamise vaimselt ja füüsiliselt võimalusi; aktiivse inimese kujunemist • iseloomustab enda unerežiimi etteantud näitajate põhjal ning selgitab kvaliteetse une vajadust vaimse ja füüsilise heaolu tagamiseks. • toob näiteid, kuidas virtuaalmaailmas ja ekraanide ees veedetud aeg võib kahjustada und ja vaimset tervist; 3) rakendab teadlikult erinevaid • näeb liikumisharrastust ja sporti eesti kultuuri osana ja rahvusliku identiteedi kujundajana; liikumistegevusi ning näeb • lähtub erinevates liikumistegevustes ohutustehnika nõuetest ning hea tava põhimõtetest; liikumist ja tantsu kultuuri • osaleb aktiivselt liikumis- või tervise edenduse ürituse organiseerimise meeskonnas ning tagasisidestab hiljem osana ning iseennast selle oma tegevusi ja nende mõju ürituse edule, tuues edaspidi välja parandusvõimalused; kujundajana • osaleb aktiivselt kogukonna liikumis- või tervise edenduse üritustel, näidates üles isiklikku initsiatiivi ja levitades infot nende kohta, et kaasata uusi osalejaid; • selgitab liikumise olulisust kultuuri, tantsu ja alternatiivsete liikumisviiside kaudu, tuues esile liikumise mõju, sh selle kohta sotsiaalmeedias leiduva info tõepärasuse ning võimalikud ohud tervisele ja heaolule; 4) iseloomustab ennast sportliku • selgitab tervise tugevdamise, liikumise ja harjutamise võimalusi linnaruumis ja looduses, arvestades erinevate eneseväljenduse abil ning sihtrühmade sotsiaalsete, kultuuriliste, aga ka tervisest ja keskkonnast tulenevate võimalustega; kirjeldab oma rolli tervisliku • kaardistab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisrajad, harjutusväljakud ja liikumisvõimalused, analüüsib elukeskkonna loojana nende kasutusvõimalusi lähtuvalt kasutaja vanusest, arengust ning tervisest tulenevatest vajadustest ja piirangutest; sotsiaalsest, kultuurilisest või • seostab erinevaid keskkondi liikumisvõimalustega ning nende regulaarset kasutamist tervise, liikumisrõõmu ja tervislikust taustast sõltumata isikliku väärtussüsteemiga; • tagasisidestab virtuaalses keskkonnas veedetud tegevuste ja aja mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele ning sotsiaalsele käitumisele; • kasutab mobiilirakendusi (näiteks Spordivägi vms) liikumisharjumuse kujundamiseks ja kehalise aktiivsuse 13  jälgimiseks; • analüüsib oma füüsilist arengut tuginedes mooduli alguses ja lõpus sooritatud Kaitseväe kehaliste võimete testi tulemustele; 5) kujundab enda igapäevast • selgitab töö iseloomust tulenevaid terviseriske ning rakendab ennetavaid ja tervist toetavaid teaduspõhiseid vaimset ja füüsilist praktikaid nii töökeskkonnas kui ka isiklikus elus; töökeskkonda ning tervist • märkab sümptomeid, mis viitavad ületöötamisele või läbipõlemisele, ning teab, kuidas neid leevendada või kuhu toetavat jätkusuutliku teed vajadusel abi saamiseks pöörduda; eneseanalüüsi ja eriala valiku • seostab tööalase sotsiaalse suhtluse ja võrgustumise olulisust enesearengu ja vaimse tervise hoidmisega, tuues toel esile nende positiivse mõju isiklikule ja professionaalsele arengule. 10. Riigikaitseõpetus 1,5 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab Eesti riigikaitse korraldust ja selle laia käsitust ning oma võimalusi ja kohustusi riigikaitsega seonduvalt. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane: 1) mõistab maailma ja Euroopa • selgitab maailma ja Euroopa sõjaajaloo olulisemaid sündmusi, kasutades mõisteid sõjalised koormised, rüütlivägi, sõjaajaloo olulisemate palgaarmee, nekrutikohustus, massiarmee, tankiarmee, sõjaväekohustus, positsioonisõda, maailmasõda; sündmuste vahelisi seoseid, • analüüsib maailma ja Euroopa sõjaajaloo olulisemate sündmuste (sh sõdade) tagajärgi ja mõju Eesti riigile, sh seoseid relvastuse ühiskonnale ja inimeste saatusele (oma perekonna näitel); arenguga, ning nende • selgitab näidete varal relvastuse arengut ja sellega kaasnenud olulisemaid muutusi sõjapidamise viisides läbi ajaloo; sündmuste tagajärgi ja mõju Eesti riigile, ühiskonnale ja inimeste saatusele 2) selgitab külma sõja aegsete • võrdleb rahvusvahelist julgeolekukeskkonda külma sõja ajal ja tänapäeval, kasutades mõisteid sõda, sõjaline kriis, ning tänapäevaste sõjaliste relvakonflikt, terrorism, infosõda ja hübriidsõda, traditsiooniline ja asümmeetriline oht, küberturvalisus, kriiside ja relvakonfliktide massihävitusrelv, heidutus; erinevusi ning mõju • nimetab julgeoleku riske ja ohte, sh ohud Eesti julgeolekule tänapäeval, ning toob esile nende ennetamise võimalusi, rahvusvahelisele lähtudes psühholoogilise kaitse viiest toimealast; julgeolekule • iseloomustab võrdlevalt olulisemaid rahvusvahelisi sõjalisi kriise ja relvakonflikte nii külma sõja ajal kui tänapäeval; • analüüsib juhendamisel olulisemate rahvusvaheliste sõjaliste kriiside ja relvakonfliktidega seotud arenguid ning kirjeldab nende reguleerimiseks ja ohjamiseks kasutatavaid meetmeid; 14  • toob teabeallikate põhjal näiteid NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO rahvusvahelistest missioonidest ja rahuvalveoperatsioonidest, kus Eesti kaitsejõud on osalenud rahvusvaheliste konfliktide ennetamises ja ohjamises ning konfliktijärgses rahu tagamises; • iseloomustab peamisi julgeolekuga tegelevaid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu ÜRO, OSCE, NATO, Euroopa Liit, tuues esile nende olulisemad ülesanded sõjaliste kriiside ja relvakonfliktide lahendamisel ja kasutegurid Eestile; • selgitab sõjasündmuste põhjal massihävitusrelvade põhitüüpe, nende kasutamise eesmärke ja tagajärgi; 3) selgitab Eesti julgeoleku- ja • nimetab Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmärke rahvusvahelise julgeolekukeskkonna kontekstis, lähtudes kaitsepoliitika eesmärke riigikaitse alusdokumentidest ja õigusaktidest; maailma ja Euroopa • arutleb Eesti rolli üle NATO-s, selgitades organisatsiooni mõju Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikale; julgeoleku kontekstis • selgitab Eesti riigikaitse laia käsituse põhimõtteid, eesmärki ja korraldust, kasutades riigikaitse alusdokumente ja 4) selgitab Eesti riigikaitse õigusakte; eesmärke, ülesandeid ja • kirjeldab Eesti riigikaitse juhtimist, tuues esile erinevate osapoolte ülesanded; korraldust ning nende seotust • võrdleb Kaitseväe ja Kaitseliidu põhiülesandeid, struktuuri ja juhtimist õigusaktide alusel; teiste ühiskonnaelu • eristab näitliku materjali alusel Kaitseväe ja Kaitseliidu sümboolikat; valdkondadega, lähtudes • eristab ja järjestab näitlike materjalide alusel väeliikide (maa-, mere- ja õhuväe) auastmeid; Eesti riigikaitse laiast • selgitab õppematerjalide alusel kaitseväelase vormiriietuse kandmise reegleid; käsitusest 5) tunneb Eesti Vabariigi • iseloomustab kaitseväeteenistuse olemust, tuginedes õigusaktidele ja kasutades mõisteid kaitseväekohustus, kaitseväeteenistuse olemust, kaitseväekohustuslane, kaitseväeteenistuskohustus, kutsealune, ajateenija, ajateenistus, tegevteenistus, tähtsust ja selles osalemise reservteenistus, reservis olev isik ja õppekogunemine; võimalusi ning üksikisiku • võrdleb aja-, asendus-, reserv- ja tegevteenistuse eesmärke ja korraldust, tuginedes õigusaktidele; kohustusi, tuginedes • kirjeldab enda võimalusi ja kohustusi riigikaitses osalemisel, lähtudes õigusaktidest; vastavatele regulatsioonidele • iseloomustab kaitseväelase elukutset ja tähtsust Eesti Vabariigis, tuues esile ohvitseriks ja allohvitseriks õppimise võimalusi; 6) omab ülevaadet rivilise • kirjeldab näidete abil rivikorra kujunemise ajalugu, kasutamise vajadust ja tähtsust Kaitseväes; liikumise kujunemisloost, • selgitab rivikorra tähtsust tänapäeval meeskonnatunnetuse ja ühtekuuluvuse ning distsipliini alusena; rivikorra tähtsusest ja • demonstreerib arusaamist rivikäsklustest ja esmaseid rivivõtteid paigal ja liikumisel; rivikäsklustest Kaitseväes 7) selgitab õigusaktidele • iseloomustab teabeallikate alusel erinevaid relva- ja laskemoona liike, nende ohutu käsitsemise põhimõtteid ja tuginedes relva ja kasutamisega kaasnevat vastutust; laskemoona ohutu • kirjeldab Kaitseväes ja Kaitseliidus kasutatavaid relvi ja relvasüsteeme, tuues esile nende kasutamise eesmärgid; käsitsemise põhimõtteid, • kirjeldab etapiviisiliselt relva ja padruni tööpõhimõtteid; relva kandmise kultuuri ning • kirjeldab kuuli lennujoont ja seda mõjutavaid tegureid; relva kasutaja vastutust 15 8) oskab kasutada topograafilist • nimetab Eesti kaitseväes kasutatavaid topograafilisi kaarte, arvestades nende kasutamise eesmärke; kaarti ja kompassi etteantud • määrab paberkaardil kasutatava mõõtkava, teisendades seda maastikul sammupaaridesse; sihtpunkti jõudmiseks • iseloomustab etteantud topograafilisel kaardil olevaid objekte ning nende vahelisi ruumilisi seoseid, arvestades kasutatavaid leppemärke ja tähistusi; • määrab kaardil malliga direktsiooninurga ja looduses maastikul kompassi järgi asimuudi, arvestades direktsiooninurga ja asimuudi erinevusi ning põhjuseid; • läbib meeskonnatööna kaardi ja kompassi abil etteantud teekonna; 9) on omandanud esmased • selgitab, kuidas tegutseda õnnetusjuhtumi korral, st millal ja kuidas abi kutsuda, esmaabi anda ja kannatanut esmaabivõtted ja oskab transportida; tegutseda õnnetusjuhtumi • selgitab kuidas kaitsta ennast ja abivajajat võimalike ohtude eest, mis võivad õnnetuskohal esineda; korral • demonstreerib esmaseid esmaabi andmise võtteid lähtuvalt õnnetusjuhtumist; • kirjeldab erinevate ohtude tekkimise võimalusi välitingimustes ja selgitab nende ennetamise ja lahendamise võimalusi, kaitstes ennast ja kaaslasi ohtude eest; 10) kirjeldab Eestis toimuda • kirjeldab Eestis toimuda võivaid hädaolukordi ja võimalikku tegutsemist nende korral, tuginedes siseturvalisuse võivaid hädaolukordi ja ohte alusdokumentidele ja õigusaktidele; siseturvalisusele • teeb kokkuvõtte erinevate osapoolte (sh ametkondade) ülesannetest hädaolukordade lahendamisel ja siseturvalisuse elanikkonnakaitse kontekstis tagamisel, kasutades alusdokumente ja õigusakte; ning nendes tegutsemise • selgitab elanikkonnakaitse olemust ning selle korraldust riigis ja oma kodukohas; põhimõtteid indiviidi ja riigi • selgitab enda ja oma pere võimalikku ettevalmistust elutähtsate teenuste katkemise korral; tasandil • kirjeldab enda käitumist ja teiste abistamist erinevate hädaolukordade puhul; • leiab iseseisvalt teavet reisimisega kaasnevatest ohtudest nii kodumaal kui välisriiki reisides. 16  Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Bio- ja keemiatööstuse tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma keemiatehnoloogia ja -protsessid ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused ja hoiakud õpingute jätkamiseks või töötamiseks oskustöölisena keemia-, biotööstuse ja keskkonnahoiu valdkonnas. 1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohutuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid sh praktika 95 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 30 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) tootmisseadmete ja süsteemide korrashoid ning hooldamine, 6 EKAPit; 5) elektrotehnika ja automaatika alused, 5 EKAPit; 6) laborandi algteadmised, 6 EKAPit; 7) tehnoloogiliste protsesside alused, 6 EKAPit; 8) keskkonna- ja tööohutus, 5 EKAPit; 9) proovide võtmine, ettevalmistamine ja tehniline analüüs, 7 EKAPit; 10) praktika, 30 EKAPit. 2.2. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud ja spetsialiseerumised, millest õpilane peab valima vähemalt ühe: 1) biotööstuse tehnoloogia suunal on võimalik spetsialiseeruda veekäitlusele, biogaasi tootmisele, puidukeemia protsesside haldamisele; 2) keemiatööstuse suunal on võimalik spetsialiseeruda laboritoimingutele ja keemilistele protsesside tehnoloogiale. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht biotehnoloogia suunal on järgmised: 2.3.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele: 1) biotehnoloogilised protsessid, 10 EKAPit 2.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel veekäitlusele: 1) joogivee käitlemine, 10 EKAPit; 2) reovee käitlemine, 10 EKAPit; 2.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel biogaasi tootmisele: 1) biogaasi tootmine, 10 EKAPit; 2) biogaasijaama seadistamine ja hooldamine, 10 EKAPit; 2.3.4. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel puidukeemia protsesside haldamisele: 1) puidukeemia tootmisprotsesside jälgimine, 10 EKAPit; 2) puidukeemia tehase seadmete seadistamine ja hooldamine, 10 EKAPit; 1 2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht tööstustehnoloogia suunal on järgmised: 2.4.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele: 1) tööstustehnoloogia, 10 EKAPit; 2.4.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel laboritoimingutele: 1) erialane keemia ja keemiline süntees, 5 EKAPit; 2) instrumentaalanalüüsi läbiviimine, 10 EKAPit; 3) laboritoimingute dokumenteerimine, 5 EKAPit. 2.4.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel keemiatehnoloogiale: 1) keemiliste protsesside kontrollimine ja monitooring, 8 EKAPit; 2) tehnoloogiaseadmete käitlemine 6 EKAPit; 3) keemiatehnoloogiad, 6 EKAPit. 2  3. Bio- ja keemiatööstuse tehnoloogia õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1. Kõikidele suundadele ja spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli õppe maht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) püstitab enesearengu • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, eesmärgid, arvestades enda õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimeid ja võimalusi ning • analüüsib juhendamisel enda käitumisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele väärtustades tervislikke toimetulekule; eluviise • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, 2) kasutab teadlikult erinevaid liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid õpistrateegiaid ja -viise enda töövahendeid; õpitegevuse kavandamisel ja • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks juhtimisel erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; 3) tegutseb seatud eesmärkide • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate saavutamiseks liikumisviisidega tegelemiseks; vastutustundlikult nii • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; iseseisvalt kui kollektiivi • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; liikmena • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole 4) mõistab ettevõtliku, väärtust liikumiseks loova ja vastutustundliku tegutsemise olulisust nii • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades endale kui ühiskonnale erinevaid teabeallikaid; 5) mõistab tööturu toimimise • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; põhimõtteid ja enda • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; 3  arenguvajadusi tööturule • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; sisenemiseks • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda 6) kasutab varasemaid teadmisi, huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; oskusi ja kogemusi • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; igapäevaeluga seonduvate • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside ülesannete lahendamisel põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja - vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; • analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; • teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 4  • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste muutuste mõju majanduskeskkonnale; • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja meetodeid; • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 5 1) kasutab digikeskkonnast • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks asjakohane teave; sobivaid infootsingu ja • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja andmehalduse võtteid, -tööriistu; hinnates digisisu asjakohasust • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja 2) kasutab info jagamiseks, asjakohasust; suhtlemiseks ja koostööks • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja sobivaid digilahendusi, haldus; arvestades digikeskkonnas • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja kehtivaid suhtlus- ja skeemide abil; käitumisnorme ning • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; küberturvalisuse nõudeid • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja 3) loob ja täiustab digisisu, sobiva vahendi; kasutades sobivaid tööriistu sh • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- tehisintellekti lahendusi päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; vastutustundlikult ning arvestades autoriõiguse • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste põhimõtteid kaasamiseks; 4) kaitseb oma digiseadet, • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, isikuandmeid, privaatsust ja vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; tervist, rakendades • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; küberturvalisuse ja • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; jätkusuutliku arengu • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, põhimõtteid konteksti ja eesmärkidega; 5) lahendab digitehnoloogia • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid kasutamisega seotud teabeallikaid ja digimaterjale; probleeme, tuvastades • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja tehnilised tõrked ning valides konfidentsiaalsuse nõuetega; sobivad lahendused nende • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; likvideerimiseks • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; • analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; 6  • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke alternatiive; • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab õpingute jätkamiseks vajalikud teadmised õppesuundade erialadest ja valikute võimalustest, teab spetsialiseerumise võimalusi ning tunneb taaskasutuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab lihtsustatud ülevaadet • selgitab keemiatehnoloogia põhimõisteid, aktuaalseid probleeme, arengusuundi ja hea tava praktikat, peamistest keemiatööstuse kasutades erialast terminoloogiat protsessidest, kirjeldades nende mõju • eristab peamisi keemiatehnoloogilisi protsesse johtuvalt tehnoloogia ja toorme eripäradest ning lõpp- ühiskonnale ja keskkonnale produktidest 7  • kirjeldab keemiatööstuse protsesside kasutamisega seotud mõju ühiskonnale ja keskkonnale, tuues näiteid 2) omab lihtsustatud ülevaadet • selgitab süsteemset biotehnoloogia põhimõisteid, aktuaalseid probleeme ja arengusuundi, kasutades peamistest biotööstuse protsessidest, erialast terminoloogiat kirjeldades nende mõju ühiskonnale • eristab peamisi biotehnoloogilisi protsesse johtuvalt tehnoloogia ja toorme eripäradest ning lõpp- ja keskkonnale produktidest • kirjeldab biotööstuse kasutamisega seotud mõju ühiskonnale ja keskkonnale, tuues näiteid 3) selgitab ressursside • selgitab jäätmetekke vähendamise võimalusi tööstusprotsessides ning jäätmete kasutusvõimalusi kasutusvõimalusi, põhimõtteid ning teistes tehnoloogilistes protsessides, analüüsides nende mõju keskkonnakoormuse vähendamisele massibilansi koostamist • selgitab toorainete ja energiaressursside olemust, primaarsete ja sekundaarsete ressursside erinevusi tehnoloogilistes protsessides ning nende kasutusvõimalusi tehnoloogilistes protsessides, analüüsides nende mõju tootmisprotsessi efektiivsusele ja keskkonnasäästlikkusele • koostab massibilansi skeemi vastavalt hindamisülesandele • teeb arvutusi reaktsioonvõrrandite põhjal, selgitades reaktsiooni kiirendavaid tegureid ning analüüsides koos juhendajaga ainete keemilist käitumist • võtab toorainete, vaheproduktide ja valmistoodangu proove, kasutades analüüsi põhimeetodeid ning sobivaid proovide võtmise ja eeltöötlemise viise 4) iseloomustab erinevaid kutseid, • iseloomustab erinevaid kutseid ja kutsetasemeid, lähtudes kutsestandarditest, nimetades sarnasusi lähtudes kutsestandarditest ja ning erinevusi kasutades erialast terminoloogiat • selgitab erinevaid valikuvõimalusi tehnoloogiliste protsesside operaatori õppesuunal, hinnates valikute eeliseid ning puudusi valikutes 4. Tootmisseadmete ja süsteemide korrashoid ning hooldamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab ülevaate lihtsamatest lukksepatöödest, tootmisseadmete ja süsteemide korrashoiust ja hoolduspõhimõtetest ning hoolduskava, töö- ja keskkonnaohutuse nõuetest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teeb lihtsamaid lukksepatöid, • selgitab energia, vee ja materjalide säästliku kasutamise põhimõtteid lukksepatöödel, tuues näiteid kasutades energiat ja materjale • selgitab teabeallikate põhjal erinevate metallide ja sulamite koostist, nende omadusi, kasutusala ning säästlikult markeeringut 8  • kasutab vastavalt etteantud ülesandele lukksepa tööriistu ja kontrollmõõteriistu, hooldades neid nõuetekohaselt • valib vastavalt etteantud ülesandele erinevaid detailide töötlemise mooduseid • teeb lihtsamaid lukksepatööde operatsioone, järgides etteantud ülesannete joonistelt mõõtekriteeriume ning töötervishoiu-, tuleohutuse- ja keskkonnaohutuse nõudeid 2) planeerib tootmisseadmete • analüüsib vastavalt õppeülesandele seadmete hooldus- ja kasutusjuhendeid, määrates kindlaks hooldustoiminguid ning rajatiste hooldustoimingute vajaduse ja sageduse korrashoiu, järgides etteantud • valib sobivad hooldustoimingud ja korrashoiu tegevused, lähtudes seadmete tehnilistest nõuetest hooldus-ning kasutusjuhendeid ning hooldusjuhenditest • koostab õppeülesande alusel hooldustoimingute plaani seadmete tõhususe ja tööohutuse tagamiseks, järjestades tegevused vastavalt seadmete töötsüklile ja hooldusgraafikule 3) hooldab ja reguleerib • komplekteerib juhendi alusel hoolduseks vajaminevad tagavaraosad ja töövahendid tootmisseadmeid ja nende töörežiime • teeb juhendi alusel seadmete hooldustoiminguid vastavalt seadmete hooldusgraafikule, jälgides protsessi efektiivsuse saavutamiseks, hooldusjuhendit ning töötervishoiu-, tuleohutuse- ja keskkonnaohutuse nõudeid järgides töö- ja keskkonnaohutuse • reguleerib hooldusjuhendist lähtuvalt tootmisseadmeid ja nende töörežiimi protsesse efektiivsuse nõudeid saavutamiseks, järgides töötervishoiu-, tuleohutuse- ja keskkonnaohutuse nõudeid 4) dokumenteerib hooldus- ja • täidab vastavalt õppeülesandele tarne- ja jaotusvõrgu dokumentatsiooni, arvestades kehtestatud remonditoimingud vastavalt korda ning valdkonna eripära ja nõudeid, kasutades IKT vahendeid ja erialast terminoloogiat etteantud korrale • dokumenteerib vastavalt õppeülesandele hooldus- ja remonditoimingud, kasutades IKT vahendeid ja erialast terminoloogiat 5 Elektrotehnika ja automaatika alused 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab baasteadmisi elektrotehnikast, elektroonika alustest ja elektrimõõtmistest ning rakend ab neid ohutult tööülesannete täitmisel Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab elektrotehnika • selgitab elektrotehnika põhimõisteid, kirjeldades nende omavahelisi seoseid seaduspärasusi ja tootmisprotsesside • eristab elektrotehniliste suuruste tähistusi ja mõõtühikuid, teisendades neid SI-süsteemis vastavalt automatiseerimise võimalusi etteantud tööülesandele tehnoloogiliste protsesside • leiab elektroonikakomponentide markeeringutelt vajalikud tehnilised näitajad, lähtudes tööülesandest opereerimisel 9  • visandab vastavalt tööülesandele tootmisprotsessides kasutuses olevate automaatikaseadmete elektroonikakomponentide elektriskeeme, kasutades asjakohaseid tähistusi ja tingmärke • koostab vastavalt tööülesandele tootmisprotsessides kasutatavate automaatikaseadmete aktiiv- ja passiivelektroonikakomponente, arvestades elektroonikakomponentide ehitust ja töötamispõhimõtet ning katsetab neid tööohutusnõudeid järgides 2) rakendab tootmisprotsesside • selgitab mõistete automatiseerimine, automaatjuhtimine, automaatikaseade, automaatikasüsteem, automaatjuhtimise põhimõtteid automaatjuhtimissüsteem ja automaatreguleerimissüsteem tähendust ja omavahelisi seoseid seadmete seadistamisel ja käidul teabeallikate põhjal • iseloomustab pneumo- ja hüdrotäiturite ehitust ja kasutusala, arvestades nende tööpõhimõtet • kasutab automaatikaskeemi koostamisel korrektseid tähistusi ja tingmärke • valib ja paigaldab vastavalt tööülesandele pneumo- / hüdrotäitureid ning pneumo- / hüdrojaoti, arvestades nende kasutusala ja tööpõhimõtet, järgides tööohutuse ja elektriohutuse nõudeid 3) kasutab sobivaid mõõteriistu ja • eristab näidiste põhjal analoog- ja digitaalmõõteriistu, selgitades kasutusjuhendi alusel mõõteriista mõõtmismeetodeid skaalal toodud tähistusi, sh täpsusklassi tootmisprotsessides oluliste • valib tööülesandest lähtudes mõõtevahendid, seadistades need erinevate elektriliste ja elektriliste ja mitteelektriliste mitteelektriliste suuruste mõõtmiseks suuruste mõõtmisel nõuetekohaselt • mõõdab tööülesandest lähtudes asjakohaste mõõtemeetitega elektrilisi ja mitteelektrilisi suurusi, kasutades töövahendeid heaperemehelikult 4) selgitab infotehnoloogia • nimetab infotehnoloogia kasutusvaldkonnad automaatjuhtimises, tuues esile iga valdkonna praktilise rakendamisvõimalusi rolli tootmisprotsesside juhtimisel ja optimeerimisel tootmisprotsesside • selgitab tootmisprotsesside juhtimiseks ja optimeerimiseks kasutatavaid IT lahendusi ja tööriistu, automaatjuhtimisel tuues välja eelised ja potentsiaalsed ohud 5) arvestab töötamisel elektriseadmete • nimetab elektriseadmete kasutamisega seotud töökeskkonna riske, kirjeldades nende vähendamise tööga seotud töökeskkonna ja meetodeid tuleohutuse riskidega • järgib praktilistel töödel töötervishoiu-, tööohutuse, tule- ja elektriohutuse nõudeid vastavalt juhenditele 6. Laboritööde alused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab esmased teadmised ja oskused laboranditöö ettevalmistamisest, proovide võtmisest, analüüsimisest ja katsetulemuste vormistamisest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 10 Õpilane Õpilane 1) mõistab laborandi eriala töö sisu • kirjeldab laboritööd, selle keskkonda, isikuomadusi, millised on vajalikud, et töötada laborandina, lähtudes kutsestandardist lähtudes kutsestandardist • loetleb laboritöö kvaliteedinäitajaid ning nimetades sellega seotud dokumente, ametijuhendeid ning töökeskkonna ohutusjuhendeid, lähtudes kvaliteedijuhendi käsiraamatust • nimetab laborandi töös esinevaid riske, tuues näiteid, lähtudes tööülesandest • pakub välja sobilike ennetusmeetmed riskide vähendamiseks juhendite alusel • planeerib oma aega, selgitades miks on oluline järgida kokkulepitud ajakava ja tähtaegu 2) mõistab laboriseadmete otstarvet, • selgitab erinevate laboriseadmete otstarvet ja töövahendite kasutamise põhimõtteid, lähtudes töövahendite kasutamise ja seadmete tööülesandest hoolduse ning kalibreerimise • käsitseb oskuslikult laboriseadmeid, -aparatuuri ja mõõteriistu, järgides juhendeid põhimõtteid 3) on teadlik laborandi tööülesannetest • loetleb laborandi tööosasid, nende sisu ja kohustuslike kompetentse, tulenevalt kutsestandardist tulenevalt kutsestandardist 4) tunneb ära laboriseadmeid ja • valib sobilikud töövahendid ja seadmed töö teostamiseks, tulenevalt tööülesandest töövahendeid, kirjeldades nende • valmistab ette töökoha ohutuks tegutsemiseks, kasutades eririietust ja kaitsevahendeid ohutut kasutamist • valib ja valmistab ette katsete läbiviimiseks vajalikud laborinõud, materjalid ja reaktiivid, tulenevalt tööülesandest 5) kirjeldab aatomite ja ainete ehitust, • kirjeldab aatomi ehitust, selgitades selle seost perioodilisuse tabeliga selgitades keemiliste sidemete tüüpe • määrab oksüdatsiooniastme, eristades keemiliste sidemete tüüpe ning kirjeldades nende omadusi, ja nende seost elementide tulenevalt õppeülesandest omadustega perioodilisuse tabelis 6) mõistab katsete käigus tekkivaid • kirjeldab keemiliste reaktsioonide toimumist, selgitades, mis on keemiline tasakaal ja võimalused keemilisi reaktsioone selle muutmiseks, tulenevalt tööülesandest • viib läbi katse, selgitades välja erinevaid reaktsioone, tööülesande alusel 7) selgitab katsete tulemusena metallide • kirjeldab metallide ja mittemetallide omadusi tulenevalt tööülesandest ja mittemetallide omadused • viib läbi katse, selgitades välja metallide ja mittemetallide põhiomadused tulenevalt tööülesandest 7. Tehnoloogiliste protsesside alused 6 EKAP 11 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised tehnoloogiliste protsesside tüüpidest, näitajatest ja termodünaamikast, tehnoloogiaprotsesside operaatori tööülesannetest ja nende seosest kvaliteedikontrolliga ning oskuse lugeda tehnoloogilisi jooniseid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab erinevate tehnoloogiliste • kirjeldab tehnoloogilisi protsesse, tuues näiteid kasutusvaldkondadest protsesside tüüpe ja • selgitab tehnoloogiliste protsesside etappide omavahelisi seoseid, pakkudes välja erinevate etappide kasutusvaldkondi jaoks sobivad seadmed • kirjeldab erinevate tehnoloogiliste protsesside jälgimise kriitilisi parameetreid protsessi edukuse ja kvaliteedi tagamiseks • leiab IKT vahendeid kasutades parimad võimalikud tehnoloogiad lähteülesandes püstitatud probleemi lahendamiseks 2) mõistab tehnoloogiliste protsesside • selgitab tehnoloogiliste protsesside põhinäitajaid ja sisu, tuues näiteid näitajaid ja termodünaamikat, • selgitab reaktsiooni kiirendavaid ning inhibeerivaid tegureid lähtuvalt protsessi tingimustest selgitades nende sisu • arvutab vastavalt lähteülesandele reaktsiooniga seotud näitajaid, kasutades reaktsioonivõrrandeid 3) mõistab tehnoloogilistel joonistel • loeb tehnoloogilisi jooniseid, selgitades tingmärkide tähendusi kasutatavaid tingmärke, lugedes • selgitab koostejooniste, skeemide ja eskiiside sisu, tööülesande alusel koostejooniseid, skeeme ja eskiise 4) iseloomustab tehnoloogiaprotsesside • jälgib tootmisprotsessi, tehes juhi suunamisel vajalikke muudatusi operaatori tööülesandeid ja sisu, • kirjeldab protsessi optimeerimise põhimõtteid, selgitades nende rakendamist tootmisprotsessi seostades kvaliteedikontrolliga efektiivsuse ja kvaliteedi parandamiseks ning ressursikasutuse vähendamiseks • kaardistab protsessi toimivust piiravaid tegureid kasutades kas FMEA, HACCP või HAZOP põhimõtteid • selgitab toimivust piiravate tegurite ohjamise võimalusi 5) mõistab millised on orgaanilised ja • kirjeldab orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete struktuuri, nimetades neid aineid ja liigitamise anorgaanilised ained ja nende põhimõtteid tulenevalt ülesandest liigituse põhimõtted • defineerib erinevate ainete keemilisi omadusi tulenevalt tööülesandest 6) arvutab ainesisaldusi ja • arvutab aine massi, hulga, osakeste arvu, selgitades gaasi ruumala omavahelisi seoseid tulenevalt massitasakaalu etteantud valemite tööülesandest alusel 12  8. Keskkonna- ja tööohutus 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised tööohutuse tagamisest ning keskkonnahoiu probleemidest tööstuses ja järgib säästva arengu põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab keskkonnaprobleeme ja • selgitab inimtegevuse mõju keskkonnale, seostades seda mõjuga tervisele ja majandusele keskkonnas toimunud muutuste • kirjeldab inimtegevusega seotud keskkonnaprobleeme, seostades neid keskkonnakaitse vajadusega tagajärgi, seostades neid • selgitab tööstusest tuleneva keskkonnakahju pikaajalist mõju inimeste tervisele ja majandusele inimtegevuse mõju ja keskkonnakaitse vajadusega 2) seostab keskkonnahoiualaste ja • leiab IKT vahendeid kasutades oma erialal vajalikud keskkonna-alased regulatsioonid kestlikkusele suunatud regulatsioone • leiab IKT vahendeid kasutades oma erialal vajalikku keskkonna-alast teavet, hinnates seda oma töövaldkonnaga allikakriitiliselt 3) mõistab keskkonnaseire olulisust, • kirjeldab keskkonnaseire olulisust ja säästva arengu kontseptsiooni seostades neid praktiliste säästva arengu kontseptsiooni, näidetega ja selgitades nende mõju keskkonnakaitsele keskkonnajuhtimissüsteemide • selgitab keskkonnajuhtimissüsteemide olemust ning Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitika olemust põhisuundi, viidates konkreetsetele poliitikatele ja normidele • selgitab, mis on roheline mõtteviis, analüüsides selle rakendamisvõimalusi õpitavas valdkonnas 4) mõistab kemikaalide omadusi ja • iseloomustab kemikaalide märgistamist ohutuskaardi põhjal tulenevalt tööülesandest nende toimet inimese organismile ja • selgitab kemikaalide omadusi ja nende toimet inimese organismile ning loodusele tööülesande põhjal loodusele • selgitab kemikaalide identifitseerimist, klassifitseerimist, pakendamist, märgistamist, ohutustunnuseid ja -sümboleid, väljendades end eesti ja inglise keeles ning hankides teavet erinevatelt ohutuskaartidelt 5) käitleb jäätmeid • selgitab jäätmete nõuetekohase käitlemise olulisust ja mõju ümbritsevale keskkonnale jäätmekäitlusnõudeid järgides ning • loetleb jäätmete klassifitseerimise põhimõtteid, märgistamist; ohutustunnuseid ning piltsümboleid pidades arvestust tekkivate • täidab jäätmete käitlemise ja ladustamise nõudeid, sh dokumenteerimise nõudeid, arvestades jäätmekoguste üle ohtudega 6) mõistab tööprotsessi etappides • selgitab tööprotsessi etappides seadusandlusest tulenevaid töötervishoiu-, keskkonnahoiu-, seadusandlusest tulenevaid tööohutus- ja elektriohutusnõudeid töötervishoiu-, keskkonnahoiu-, • hindab vastavalt õppeülesandele töökeskkonna riskitegureid, pakkudes välja ennetusmeetmeid 13  tööohutus- ja elektriohutusnõudeid, • demonstreerib isikukaitsevahendite kasutamise oskust demonstreerides oma pädevuse piires • kirjeldab vastavalt situatsioonülesande juhendile tegutsemist tööõnnetuse korral isikukaitsevahendite kasutamist ja • demonstreerib vastavalt situatsioonülesande juhendile esmaabi andmist oma pädevuse piires esmaabivõtteid 7) selgitab protsessiga seotud töötajate • kirjeldab töökohale, ruumidele ja territooriumile esitatavaid ohutuse ja puhtuse nõudeid, tulenevalt ja seadmete ohutuse tagamise hügieenistandarditest võimalusi, arvestades töötervishoiu-, • selgitab töötervishoiu-, keskkonnahoiu-, tööohutus, hügieeni- ja elektriohutusnõuete järgimise tuleohutuse ja keskkonnaohutuse vajadust kõigis tööprotsessi etappides tulenevalt seadusandlusest nõudeid • kirjeldab tegutsemist häire- ja eriolukordades nõutud viisil, lähtudes sise-eeskirjadest, kriisi- ja ohutusjuhenditest • demonstreerib praktilise ülesande sooritamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning ohutustehniliste ja isikukaitsevahendite kasutamist • selgitab kemikaalide käitlemise ja ladustamise nõudeid, tuues välja ohud, tulenevalt õppeülesandest • selgitab vastavalt õppeülesandele ressursside otstarbeka kasutamise võimalusi, kirjeldades vastutustundlikke töövõtteid ja keskkonnaohu minimeerimise võimalusi 9. Proovide võtmine, ettevalmistamine ja tehniline analüüs 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teab tööstustehnoloogias kasutatavate toorme, vaheproduktide ja valmistoodangu kvaliteedi määramise meetodeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) võtab proove vastavalt proovivõtu • selgitab juhendi alusel proovide ettevalmistamise etappide olulisust standardile või juhendile • nimetab ülesande alusel protseduuride etappe • võtab proove toormest, vaheproduktidest ja valmistoodangust, järgides juhendeid • valib sobivaid proovide hoiustamise ja transpordimeetodid 2) selgitab kvaliteedijuhtimise • tunneb mõõtenõude tähistust, selgitades kalibreerimise vajalikkust põhimõtteid laboris • kasutab juhendi alusel mahuhälbe kõveraid tulemuste analüüsimiseks • kalibreerib mõõtevahendid, esitades tulemused ning vormistades nõuetekohase protokolli 3) kirjeldab ainete füüsikalisi omadusi • selgitab vastavalt tööülesandele ainete kasutamise võimalusi tulenevalt nende füüsikalistest ja nende määramise meetodeid omadustest • kasutab laboriseadmeid ja erinevaid IKT meetodeid ainete omaduste määramiseks juhendi alusel 14 4) teeb lihtsamaid katseid, valides • nimetab erinevaid katsemeetodeid, kirjeldades nende kasutusvaldkondi sobiva metoodika ja • teeb katseid, valides sobiva metoodika, kasutades juhendi alusel asjakohaseid töövõtteid ja seadmeid dokumenteerides tulemused vastavalt • dokumenteerib katsete tulemused vastavalt laboristandarditele, kasutades asjakohaseid digivahendeid laboristandarditele ja rakendustarkvara 10. Praktika 30 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ning hoiakuid vastavalt spetsialiseerumisele valitud praktika ettevõtetes meeskonna liikmena Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) planeerib oma isiklikud praktika • kirjeldab praktikakorraldust ja praktikajuhendist tulenevaid praktika eesmärke ning enda õigusi ja eesmärgid ja tööülesanded tulenevalt kohustusi praktikandina praktikajuhendist • saavutab kokkuleppe praktikaettevõttega praktikale asumiseks, täites praktikale asumisega kaasnevad dokumendid vastavalt praktikajuhendile 2) tutvub ettevõtte töökorralduse ja • järgib praktikaettevõtte töökorraldust, arvestades töökorraldus- ja sisekorraeeskirjades sätestatut sisekorraeeskirjadega ning seadmete • osaleb töökohal tööohutus- ja töötervishoiualasel juhendamisel ja väljaõppel enne tööle asumist või kasutus- ja ohutusjuhenditega järgneva töö juurde asumisel, kinnitades seda vastavalt ettevõttes sätestatud korrale 3) töötab juhendamisel ja iseseisvalt • valmistab ette töökoha vastavalt tööülesandele, järgides töötamisel tööohutus- ja töötervishoiu vastavalt spetsialiseerumisele alaseid nõudeid praktikaettevõttes • valmistab ette vajalikud materjalid ja abivahendid, arvestades tööülesande eesmärke ja nõudeid lõpptulemusele • valmistab ette vajalikud töövahendid, seadmed lähtudes tehnoloogilisest dokumentatsioonist ja tööülesandest • töötab praktikaettevõttes järgides juhendaja korraldusi ning korrastades töö lõppedes töökoha ja töövahendid • hindab juhendamisel sooritatud töö kvaliteedi vastavust kehtestatud nõuetele, selgitades vigade esinemisel nende tekkimise põhjused ja likvideerimise võimalused • täidab juhendamisel nõuetekohaselt tehnilist dokumentatsiooni, kasutades IKT vahendeid 4) järgib meeskonna liikmena • vastutab meeskonna liikmena tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest, järgides püstitatud eesmärke töötamisel ettevõttes väljakujunenud • suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist näitaval viisil, väljendudes selgelt ja kasutades asjakohast erialast terminoloogiat 15  töörütmi, koordineerides oma • järgib tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust, tulenevalt töösisekorraeeskirjast tegevust 5) järgib töötamisel ettevõtte • töötab meeskonnas, järgides ettevõtte põhiväärtusi ning sisekorraeeskirja põhiväärtusi ning sisekorraeeskirja, • täidab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja töötervishoiu, töö-, elektri-, tule- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga töökohal keskkonnaohutuse nõudeid • töötab töökohal eesmärgipäraselt, hoides selle korras, järgides töövahendite ja muude seadmete kasutamisel juhendeid ning töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid • kasutab töötamisel ettenähtud isikukaitsevahendeid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid • 6) hindab praktika käigus enda • analüüsib koostöös juhendajaga tööetapi lõppedes oma tegevust ja panust meeskonnatöösse, toimetulekut erinevate seostades saadud kogemust seniste teadmiste, oskuste ja hoiakutega tööülesannetega • täidab elektroonilist praktikapäevikut, kirjeldades oma tegevusi ning hinnates töökogemusest õpitut • koostab praktikaaruande, järgides kooli praktikakorras kehtestatud nõudeid, kasutades erialast terminoloogiat ja IKT vahendeid • vormistab dokumendid korrektses eesti keeles, kasutades IKT vahendeid • esitleb praktikaaruannet vastavalt kooli praktikakorras kehtestatud nõuetele 3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid biotehnoloogia suunal 3.2.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele 8 Biotehnoloogilised protsessid 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab ülevaate biotehnoloogilistest tootmisprotsessidest ning neis kasutatavate seadmete ja süsteemide korrashoiust ja hoolduspõhimõtetest arvestades hoolduskava, töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab rakkude ehitust ja • kirjeldab organismide keemilist koostist ja raku ehitust energiavajadust • nimetab viiruse-, taime-, seene- ja bakterirakkude erinevusi • mõistab raku metabolismi põhialuseid • selgitab fotosünteesi, rakuhingamise ja anaeroobse metabolismi erinevusi 16 2) kirjeldab põhilisi • analüüsib keskkonnatingimuste mõju mikroorganismide elutegevusele ning koosluste dünaamikale, biotehnoloogilisi selgitades biotehnoloogiliste protsesside juhtimise ja reaktorite tööpõhimõtete seost tootlikkuse ja tööstusprotsesse ja tootlikkust efektiivsusega mõjutavaid tegureid • selgitab eri tüüpi reaktorite tööpõhimõtteid, kirjeldades nende ülesehitust ja toimimist näidete ning skeemide abil • analüüsib reaktori ehituse ja töörežiimi mõju tootlikkusele, seostades tehnilised omadused toodangu efektiivsuse ja kvaliteediga • kasutab sobilikke valemeid ja meetodeid kasvukiiruse määramiseks ja tootlikkuse arvutamiseks, analüüsides tulemusi lähtudes protsessi tingimustest 3) tagab tööstuse seadmete • hooldab seadmeid vastavalt hooldusgraafikule ja juhenditele, tagades seadmete töökindluse ja nõuetekohase töö, lähtudes kuluefektiivsuse seadmete hooldusjuhenditest • tagab pumpade, segurite, torustiku, armatuuri tõrgeteta töö järgides seadmete kasutusjuhendeid ja ja tootmisprotsessi vajadustest hooldusgraafikut • tagab automaatikaseadmete tõrgeteta töö järgides kasutusjuhendeid ja hooldusgraafikut • teeb seadmete pisiremonti lähtuvalt õppeülesandest, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid • reguleerib hooldusjuhendist lähtuvalt seadmeid maksimaalse kuluefektiivsuse saavutamiseks • dokumenteerib hooldus-ja remonditoimingud, kasutades digitehnoloogiat ja sobivat rakendustarkvara • utiliseerib jäätmeid, arvestades jäätmekäitluseeskirjade nõudeid • järgib töötamisel töökeskkonnaohutuse, hügieeni- ja sanitaarkaitse nõudeid, kasutades ergonoomilisi töövõtteid ning asjakohaseid isikukaitsevahendeid 4) töötab mikrobioloogia laboris, • kasutab mikrobioloogia labori töövahendeid, järgides hügieeni- ja ohutusnõudeid järgides juhendeid ning • valmistab ette söötmed ja külvab mikroobe vastavalt juhendile hügieeni- ja ohutusnõudeid • eristab vastavalt õppeülesandele põhilisi mikroobe mikroskoobi ning värvimisvõtete abil • teeb lihtsamaid mikrobioloogilisi analüüse, järgides juhendit • demonstreerib vastavalt situatsioonülesandele esmaabivõtteid • täidab kemikaalide käitlemise ja ladustamise nõudeid, arvestades ohtudega 3.2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid biotehnoloogia suunal spetsialiseerumisel veekäitlusele 10. Joogivee käitlemine 10 EKAP 17 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused joogivee käitlusprotsesside, tehnoloogia, seadmete hoolduse ning keskkonna- ja tööohutuse nõuete rakendamiseks puhta joogivee tagamisel Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet veehaardeist, • leiab IKT vahendeid kasutades kehtivad joogivee ohutuse ja kvaliteedi tagamise regulatsioonid ja selle kaitsetsoonidest ning standardid seirekavast, seostades neid • kirjeldab erinevat tüüpi veehaardeid, selgitades kaitsetsoonide nõudeid ja tähtsust veeallikate kaitsmisel keskkonnaohutuse tagamise reostuse eest ning keskkonnaohutuse tagamisel nõuetega • kaardistab potentsiaalseid riske veehaardele, hinnates nende mõju vee kvaliteedile ja varustuskindlusele, kirjeldades nende maandamise tähtsust • selgitab seirekava põhielemente, rõhutades seire tulemuste rolli joogiveekvaliteedi jälgimisel ja kõrvalekallete tuvastamisel 2) selgitab • selgitab veepuhastuse protsesside järjestust ja kasutatavaid tehnoloogiaid, seostades neid joogivee veetöötlustehnoloogiate ja kvaliteedi tagamise ning keskkonnaohutuse nõuetega seadmete toimimise • kirjeldab seadmete tööd ja nende omavahelisi seoseid veepuhastusprotsessi etappides, selgitades nende põhimõtteid ja protsessi mõju vee töötlemise tõhususele ja lõpptulemusele etappide vahelisi seoseid • toob näiteid erinevate tehnoloogiate kasutamisest vastavalt vee algsele kvaliteedile ja puhastusvajadusele 3) reguleerib joogivee • reguleerib joogivee puhastusprotsessi tööparameetreid vastavalt juhenditele ja seire tulemustele, järgides puhastusprotsessi, arvestades hügieeni- ja keskkonnanõudeid vee kvaliteedi säilitamiseks seire tulemusi, tehnoloogia-, • kontrollib pärast reguleerimist parameetrite vastavust tehnoloogilistele ja keskkonnanõuetele, sanitaarkaitse-, hügieeni- ja dokumenteerides muudatused ja tulemused vastavalt etteantud nõuetele ning IKT vahendeid kasutades keskkonnaohutuse nõudeid puhta vee tagamiseks ning töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid 4) tuvastab häired • tuvastab simulatsiooniülesannet lahendades kõrvalekalded joogivee puhastusprotsessi tööparameetrites, joogiveekäitlusprotsessis, analüüsides mõõtmistulemusi ja visuaalseid märke juhiste alusel osaledes pädevuse piires • kõrvaldab simulatsiooniülesannet lahendades häired, valides sobivad töövahendid ja -võtted, järgides nende likvideerimisel, järgides avariiolukordade lahendamise korda avariiolukordade lahendamise juhiseid 18 5) hooldab joogivee käitlemise • selgitab võimalikke seadmetega seotud probleeme ja nende mõju veepuhastusprotsessi tõhususele, tuues seadmeid ja rajatisi, näiteid seadmete tööparameetrite kõrvalekalletest ja nende mõjust vee kvaliteedile dokumenteerides toimingud • hooldab vastavalt hooldusjuhendile joogivee käitlemise seadmeid ja rajatisi, kasutades sobivaid tööriistu ja vastavalt etteantud korrale, järgides tööohutuse nõudeid seadmete töökindluse tagamiseks kasutades digitehnoloogiat ja • dokumenteerib hooldustööd, registreerides IKT vahendeid kasutades toimingute sisu ja tulemused vastavalt sobivat rakendustarkvara juhendile, kasutades sobivat rakendustarkvara • hindab hooldustööde mõju seadmete tõhususele ja töökindlusele, tuues välja vajalike täiendavate hoolduste vajaduse 11. Reovee käitlemine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused reovee kogumise, puhastamise ja sadevee käitlemise protsessidest, tehnoloogiast, seadmete hooldusest ning keskkonnaohutuse, tööohutuse ja jäätmekäitluse nõuete järgimisest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet reovee • leiab IKT vahendeid kasutades kehtivad reovee käitlemise regulatsioonid ja standardid kogumise, puhastamise ning • kirjeldab reovee karakteristikuid, tulenevalt nende mõjust puhastusprotsessile ja keskkonnale sadevee käitlemise • kirjeldab reovee kogumise, puhastamise ja sadevee käitlemise protsesside etappe, selgitades nendega protsessidest ning kasutatavast seotud ohte inimesele ja keskkonnale tehnoloogiast, seostades neid keskkonnaohutuse tagamise nõuetega 2) selgitab • kirjeldab reoveetöötlustehnoloogiate ja seadmete tööpõhimõtteid, tuues praktilisi näiteid reoveetöötlustehnoloogiate ja • selgitab reovee töötlusprotsesside etappide ja nendega seotud seadmete funktsioone vee kvaliteedi ja seadmete toimimise puhastusprotsessi tõhususe tagamisel põhimõtteid ja protsessi etappide vahelisi seoseid 3) reguleerib • reguleerib puhastusseadmete tööparameetreid vastavalt tööjuhistele ja seireandmetele, tagades optimaalse reoveepuhastusprotsessi töörežiimi ja vastavuse keskkonnaohutuse nõuetele lähtudes seire tulemustest • kontrollib pärast reguleerimist parameetrite vastavust tehnoloogilistele ja keskkonnanõuetele, dokumenteerides muudatused ja tulemused vastavalt etteantud nõuetele ning IKT vahendeid kasutades • järgib seadmete reguleerimisel töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid, arvestades kehtestatud tööprotseduuride juhiseid 19 4) tuvastab häired reovee • tuvastab simulatsioonülesannet lahendades kõrvalekalded reoveepuhastuse seadmete tööparameetrites, puhastusprotsessis, osaledes analüüsides seireandmeid ja visuaalseid märke vastavalt juhistele pädevuse piires nende • kõrvaldab simulatsioonülesannet lahendades avariiolukorra vastavalt juhendile, kasutades sobivaid tööriistu likvideerimisel, järgides ja -võtteid, järgides tööohutuse nõudeid avariiolukordade lahendamise juhiseid 5) teostab reovee käitlemise • hooldab reovee käitlemise seadmeid ja rajatisi vastavalt hooldusjuhendile ja juhistele, kasutades sobivaid seadmete ja rajatiste hooldust tööriistu ja –võtteid vastavalt hooldusjuhendile • tuvastab rikked reovee käitlemise seadmetes ja rajatistes, järgides avariiolukordade lahendamise ning vajadusel jooksvat protseduure ja dokumenteerides toimingud remonti, dokumenteerides • remondib reovee käitlemise seadmeid ja rajatisi vastavalt juhendile, kasutades sobivaid tööriistu ja –võtteid toimingud ettenähtud korras, • dokumenteerib hooldus- ja remonditööd, registreerides IKT vahendeid kasutades toimingute sisu ja kasutades digitehnoloogiat ja tulemused vastavalt juhendile, kasutades sobivat rakendustarkvara sobivat rakendustarkvara 6) käitleb • sorteerib ja ladustab veepuhastusprotsessis tekkivad jäätmed vastavalt jäätmeseadusele ja juhistele veepuhastusprotsessides • stabiliseerib biolagunevad jäätmed vastavalt juhistele tekkivaid jäätmeid vastavalt • dokumenteerib jäätmete käitlemise toimingud vastavalt juhendile ja IKT vahendeid kasutades jäätmeseaduse nõuetele 3.2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid biotehnoloogia suunal spetsialiseerumisel biogaasi tootmisele 12. Biogaasi tootmine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused biogaasijaama tehnoloogiast, tootmisprotsesside jälgimisest, seadmete optimeerimisest, ohutuse ning keskkonnanõuete täitmisest ja tootmisandmete dokumenteerimisest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab biogaasi tootmise • kirjeldab biogaasijaama tehnoloogilise skeemi põhielemente ja nende omavahelisi seoseid, selgitades etappe ning iga etapi seost seadmete rolli ja funktsiooni tootmisprotsessi etappides tehnoloogilise skeemi ja • selgitab biogaasi tootmise bioloogilisi protsesse, tuues praktilisi näiteid seadmete ülesannetega, tuues praktilisi näiteid 20 2) hindab biogaasi tootmisel • mõõdab tooraine ja toodangu kvaliteeti ja kogust, kasutades asjakohased mõõtmisvahendeid ja –meetodeid kasutatava tooraine ning • võrdleb biogaasi tootmiseks kasutatava tooraine kvaliteedi- ja koguse näitajaid etteantud kriteeriumidega, toodangu kvaliteeti ja kogust, hinnates nende vastavust tootmisprotsessi nõuetele arvestades mõõtmistulemusi ja • analüüsib toodangu omadusi mõõtmistulemuste põhjal, selgitades nende vastavust etteantud kriteeriumitele etteantud kriteeriume • dokumenteerib tooraine ja toodangu kvaliteedi- ning kogusemõõtmiste tulemused vastavalt juhenditele, tootmisprotsessi tõhususe tagades andmete täpsuse ja jälgitavuse tagamiseks 3) jälgib biogaasijaama seadmete • kontrollib biogaasijaama seadmete tööparameetreid, võrreldes mõõtmistulemusi etteantud kriteeriumitega tööd ja tootmisprotsessi, ja registreerides kõrvalekalded tagades ohutuse, • jälgib tootmisprotsessi seirevahendite abil, tagades protsessi nõuetele vastavuse keskkonnanõuete täitmise ja • dokumenteerib IKT vahendeid kasutades seadmete töö- ja protsessiparameetrid vastavalt kehtestatud tootmisparameetrite vastavuse nõuetele, tagades tööprotsessi jälgitavuse nõuetele 4) reguleerib tootmisprotsesse ja • mõõdab biogaasi tootmise ja tööparameetreid vastavalt juhenditele, kasutades sobivaid mõõteseadmeid ja - optimeerib seadmete tööd, meetodeid ning registreerides tulemused IKT vahendeid kasutades arvestades töötervishoiu, • reguleerib seadmete tööd vastavalt mõõtmistulemustele ja juhenditele, tagades toodangu kvaliteedi, tööohutuse ja tootmisprotsessi energiatõhususe ja vastavuse keskkonnaohutuse nõuetele keskkonnaohutuse nõudeid • rakendab töötervishoiu ja tööohutuse meetmeid seadmete reguleerimisel, järgides kehtivaid protseduure ja juhiseid 5) käitub häire- ja eriolukordades • tuvastab simulatsioonülesannet lahendades häireolukorrad biogaasijaama tööprotsessis seireandmete ja vastavalt juhistele ning visuaalsete märkide abil, järgides avariiolukorra lahendamise juhiseid rakendab ennetusmeetmeid, et • rakendab simulatsioonülesannet lahendades häirete korral sobivaid meetmeid avariiolukorra minimeerida ohtusid lahendamiseks, järgides tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõudeid töötajatele, seadmetele ja keskkonnale 13. Biogaasijaama seadistamine ja hooldamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused biogaasijaama seadmete paigaldamiseks, seadistamiseks, hooldamiseks, töörežiimide kontrollimiseks nng rikete kõrvaldamiseks vastavalt tehnilistele nõuetele ja ohutusstandarditele Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 21 1) paigaldab biogaasijaama • selgitab rühmatööna paigaldusprojekti ja lähteülesande põhielemente, kirjeldades tehnoloogilist skeemi ja seadmed ja torustikud seadmete funktsioone ning määrates paigaldustööde järjestuse ja sobivad meetodid vastavalt lähteülesandele ja • kinnitab seadmed ja torustikud paigaldusjuhendi alusel ettenähtud asukohtadesse, kasutades sobivaid paigaldusprojektile, kasutades tööriistu ja -meetodeid ning järgides ohutusnõudeid ohutuid töövõtteid • ühendab paigaldatud seadmed ja torustikud vastavalt projekti spetsifikatsioonile, kontrollides ühenduste tihedust ja vastavust tehnilistele nõuetele ning järgides ohutusnõudeid 2) seadistab seadmed tootja ja • seadistab seadmed vastavalt projektile ja tootja juhendile, testides seadistuste vastavust projekti nõuetele projekti juhiseid arvestades kogu süsteemi ulatuses • testib seadmeid testrežiimis, jälgides toimivust ja registreerides kõrvalekalded vastavalt juhistele 3) kontrollib seadmete töörežiimi • kontrollib seadmete tööparameetreid, registreerides regulaarselt mõõdetud väärtused ja võrreldes neid ja parameetreid, kõrvaldades etteantud tootmisnõuetega, et tagada protsessi vastavus standarditele tööprotsessis tekkinud rikked • kõrvaldab rikked, järgides juhiseid, täites töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid 4) hooldab biogaasijaama • selgitab hooldusplaani alusel seadmete regulaarse hoolduse vajalikkust ja mõju töökindlusele seadmeid vastavalt tehnilistele • hooldab seadmeid vastavalt hooldusjuhendile, kasutades sobivaid tööriistu ja töövõtteid ning nõuetele ja ajakavale, järgides dokumenteerides toimingud IKT vahendeid kasutades kogu hooldusprotsessi ulatuses tööohutuse ja keskkonnaohutuse nõudeid 3.2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid biotehnoloogia suunal spetsialiseerumisel puidukeemia protsessidele 14. Puidukeemia tootmisprotsesside jälgimine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused puidukeemia tootmisprotsesside seadmete töö jälgimiseks ja tootmisparameetrite reguleerimiseks, tagades ohutuse, efektiivsuse ja keskkonnanõuete täitmise Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab puidukeemia tehase • kirjeldab tehase tehnoloogilise skeemi alusel selle põhielemente ja nende omavahelisi seoseid, tuues välja tehnoloogilist skeemi, iga etapi rolli kogu tootmisprotsessis põhiseadmete ülesandeid ja • selgitab põhiseadmete ülesandeid tootmisprotsessi kõigis etappides, tuues praktilisi näiteid nende rollist tootmisprotsesside etappe, tootmise tõhususe ja kvaliteedi tagamisel tuues praktilisi näiteid 22 2) hindab tootmisel kasutatava • selgitab erinevate toorainete omadusi, tuues välja nende mõju tootmisprotsessi etappides tooraine kvaliteeti ja kogust • määrab tooraine kvaliteedi ja koguse, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja –tehnikaid ning toodete omadusi, • tuvastab kõrvalekalded tooraine kvaliteedi- või kogusenäitajates võrreldes etteantud kriteeriumitega lähtudes mõõtmistulemustest • hindab juhendi alusel toodete omaduste vastavust etteantud kriteeriumitele ja etteantud kriteeriumidest • dokumenteerib hindamise tulemused, esitades need ettenähtud vormis IKT vahendeid kasutades 3) jälgib tootmisprotsessis • kontrollib seadmete tööparameetreid, registreerides regulaarselt mõõdetud väärtused ja võrreldes neid kasutatavate seadmete tööd ja etteantud tootmisnõuetega, et tagada protsessi vastavus standarditele parameetreid, järgides • toimib kõrvalekallete korral vastavalt juhenditele tööohutuse, keskkonnahoiu ja • järgib seadmetega töötades töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid ja protseduurireegleid, toimides vastavalt tootmisnõudeid juhenditele ja hoides töökeskkonna korras 4) reguleerib tootmisprotsessi • analüüsib seadmete tööd ja protsessi efektiivsust võrreldes etteantud sihtväärtustega, määrates tööparameetreid tõhususe tööparameetrite reguleerimise vajaduse tagamiseks, järgides juhiseid • kohandab tööparameetreid vastavalt juhenditele ja protsessi nõuetele, tagades tootmise tõhususe ja ning tööohutuse nõudeid stabiilsuse • kontrollib reguleerimise järel juhendi alusel parameetrite vastavust tootmisnõuetele, dokumenteerides tehtud muudatused ja tulemused • rakendab ennetavaid meetmeid, et vältida tööparameetrite kõrvalekallete kordumist ja tagada pidev tootmisprotsessi tõhusus 15. Puidukeemia tehase seadmete seadistamine ja hooldamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused puidukeemia tehase seadmete paigaldamiseks, seadistamiseks, hooldamiseks ja rikete kõrvaldamiseks, tagades seadmete töökindluse, tõhususe ja ohutuse Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) paigaldab puidukeemia tehase • selgitab paigaldusjuhendi alusel seadmete ja torustike paigaldamise etappe ning nõudeid seadmed ja torustikud • valib paigaldamiseks sobivad tööriistad ja vahendid vastavalt seadme tüübile ja juhendile vastavalt lähteülesandele ja • paigaldab seadmed ja torustikud vastavalt juhistele, tagades konstruktsioonide stabiilsuse ja tööohutuse paigaldusjuhistele • kontrollib pärast paigaldamist seadmete ja torustike vastavust tehnilistele nõuetele ja dokumenteerib 2) seadistab seadmed vastavalt tulemused tootja ja protsessi nõuetele, • selgitab seadistamise eesmärki ja seost tootmisprotsessi tõhususe ja kvaliteediga valmistades need ette tööks • kohandab seadmete töörežiime ja sihtparameetreid vastavalt protsessi tehnilistele nõuetele ja juhenditele 23  3) hooldab seadmeid vastavalt • kasutab seadistamisel asjakohaseid mõõtevahendeid ja digivahendeid seadmete optimaalseks hooldusplaanile ja tehnilistele häälestamiseks nõuetele, vältides rikete • testib seadmeid pärast seadistamist, kontrollides nende töökindlust ja funktsionaalsust tekkimist • selgitab hooldusplaani alusel seadmete regulaarse hoolduse vajalikkust ja mõju töökindlusele 4) tuvastab ja kõrvaldab • hooldab seadmeid vastavalt juhendile ja tööohutuse nõuetele, kasutades sobivaid tööriistu ja meetodeid seadmete rikkeid, järgides • dokumenteerib hooldustööd IKT vahendeid kasutades ohutusnõudeid ja • analüüsib simulatsioonülesannet lahendades juhendi alusel seadmete tööandmeid, selgitades võimalike protseduurireegleid rikete põhjused 5) järgib tööohutuse, • kasutab simulatsioonülesannet lahendades sobivaid diagnostikameetodeid rikete tuvastamiseks, määrates keskkonnahoiu ja tehniliste vajalikud parandustegevused nõuete juhiseid seadmete seadistamisel ja hooldamisel • teeb juhendi alusel lihtsamaid parandustöid • kontrollib pärast parandust seadme funktsionaalsust, tagades selle vastavuse tootmisprotsessi nõuetele • järgib seadmete seadistamisel ja hooldamisel tehnilisi nõudeid ja ohutuspõhimõtteid kõikides seadistamise ja hoolduse etappides • hoiab töökeskkonna korras, vältides võimalikke ohtusid hooldustööde ajal • järgib keskkonnanõudeid, vältides jäätmete ja õlide väärkäitlemist 3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid tööstustehnoloogia suunal 3.3.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigil spetsialiseerumisetele Õppe maht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 16. Tööstustehnoloogiad 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised tööstustehnolooga jagunemisest, tehnoloogiliste protsesside rakendamisest, juhtimisest, jälgimisest, kvaliteedi tagamisest ja optimeerimisest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 24 1) Omab ülevaadet erinevate • nimetab erinevaid tööstustehnoloogia harusid, kirjeldades iga haru põhijooni ja rakendusvaldkondi tööstustehnoloogia harude • selgitab tööstustehnoloogia harude omavahelisi seoseid, tuues näiteid omavahelistest seostest • kirjeldab keemiliste protsesside põhielemente, sh reaktsioonide tüpoloogiat, soojusülekande ja 2) tuvastab tehnoloogiliste protsesside massiülekande protsesse, tulenevalt laborandi ja keemiaprotsesside operaatori kutsestandardist põhikomponendid ja nende olemuse, • hindab protsesside mõju toodangu kvaliteedile ja efektiivsusele tööstuslikes tingimustes vastavalt sisu, koostoimet tööstuses kontekstis kutsestandarditele 3) viib läbi tööstusprotsesside katsetusi ja • seostab tööstuslike protsesside omadusi toote kvaliteedi ja tootmisvõimsusega vastavalt juhendile analüüsib tulemusi protsessi • viib läbi katsetusi tööstuslike seadmetega, jälgides katse tulemusi ja protsessi efektiivsust, tulenevalt täiustamiseks tööülesandest 4) järgib tööstuslike protsesside kõigis • fikseerib katse tulemused ja teeb soovitusi protsessi optimiseerimiseks vastavalt ülesandele etappides töötervishoiu-, keskkonnahoiu-, tööohutus- ja • rakendab tööstuslike protsesside teostamisel seadusandlusest tulenevaid töötervishoiu-, keskkonnahoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid elektriohutusnõudeid tagades töö sujuva kulgemise • tuvastab tööohutusega seotud riske, hinnates ohutaset ja rakendades vajadusel ennetusmeetmeid 5) reguleerib ja hooldab seadmeid, • kasutab ohutuse tagamiseks isikukaitsevahendeid, järgides tööprotsessi turvalisusele esitatavaid tagades protsesside efektiivse nõudeid toimimise • tegutseb häire- ja eriolukordades sobival viisil, edastades operatiivset infot, vastavalt juhistele 6) teab kvaliteedi tagamise meetodeid • viib läbi seadmete rutiinset hooldust ja reguleerimist, järgides tööjuhendeid tööstuslikes protsessides ja nende • leiab diagnostika seadmega rikked, fikseerides vead töö žurnaalis nõuetekohaselt mõju töörežiimi efektiivsusele • selgitab häirete põhjuseid tootmisprotsessis, tuues välja parendustegevused töörežiimi 7) täidab nõuetekohaselt stabiliseerimiseks tööstusprotsesside andmepäevikuid • jälgib seadmete töökindlust ja hooldust, rakendades vajadusel ennetavat hooldust, tulenevalt ülesandest • selgitab näidete varal energiatõhususe tagamise võimalusi ja meetodeid tootmisprotsessides • kirjeldab tööülesande alusel energiat säästvaid tehnoloogiaid ja töövõtteid tootmisprotsessides ning nende olulisust ja mõju keskkonnale • nimetab kvaliteedi tagamise meetodeid tööstuslikes protsessides, tuues näiteid • selgitab kvaliteedi tagamise meetodeid, rakendades protsessi jälgimist ja täiendavaid kontrollmõõtmisi, tulenevalt tööülesandest • koostab kvaliteedi aruanded, analüüsides andmeid tootmisprotsesside kvaliteedi tagamiseks, tulenevalt tööülesandest • dokumenteerib tööstusprotsesside tulemused andmepäevikusse, vastavalt esitatud nõuetele 25  3.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid tööstustehnoloogia suunal spetsialiseerumisel laboritoimingutele 17. Erialane keemia ja keemiline süntees 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused erialasest keemiast ning keemilisest sünteesist laboratoorsete tööde sooritamiseks Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) tunneb keemia põhimõisteid ja • nimetab ja defineerib keemia põhimõisteid, tulenevalt tööülesandest põhiseadusi ning nende praktilise • selgitab keemiliste põhimõistete olulisust keemiliste protsessides, tuues näiteid kasutamise võimalusi laborandi • selgitab juhendi alusel põhimõisteid ja põhiseadusi ning nende rakendamise võimalusi laborandi töödel igapäevatöös 2) arvestab analüüside tulemusi, • loeb erinevat tüüpi diagramme ja tabeleid, tõlgendades neid ja eristades olulisi andmeid kõrvalistest, kasutades diagramme, tabeleid ja tehes järeldusi saadud tulemuste põhjal teatmekirjandust • leiab asjakohast infot teatmekirjandusest, kasutades erinevaid andmebaase, standardeid, käsiraamatuid, vastavalt eesmärkidele • valib sobilikud diagrammitüübid ja tabelid vastavalt andmete iseloomule ning analüüsi eesmärgile • esitab kogutud analüüsitulemused arusaadavalt ja korrektselt diagrammidena, tabelitena või muul viisil, tulenevalt tööülesandest • arvutab tulemused, kasutades sobivaid andmeanalüüsi vahendeid ja tarkvara, tulenevalt ülesandest 3) viib läbi kvantitatiivseid ja • selgitab mõisteid kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs, tuues välja nende põhilised erinevused kvalitatiivseid analüüse vastava • kasutab täpseid mõõtevahendeid andmete usaldusväärsuse tagamiseks, järgides mõõtmise metoodika põhjal metoodikat • dokumenteerib analüüsi tulemused korrektselt, järgides labori dokumenteerimise nõudeid • hindab tulemuste usaldusväärsust, rakendades parandusmeetmeid analüüsi kvaliteedi tagamiseks, juhendi alusel 4) sünteesib orgaaniliste ja • planeerib sünteesiprotseduuri vastavalt ettenähtud metoodikale, valides õiged reaktiivid, lahused ja anorgaaniliste ainete ühendeid muud sünteesiks vajaminevad materjalid, tulenevalt ülesandest vastava metoodika põhjal • demonstreerib reaktiivide õiget käsitlemist, tulenevalt nende omadustest, järgides ohutusnõudeid • kasutab sünteesiprotsessis vajalikke laboriseadmeid ja -vahendeid korrektselt ja ohutult, järgides juhendeid 26  18. Instrumentaalanalüüsi läbiviimine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused instrumentaalanalüüsi meetodite rakendamisest, analüütiliste seadmete kasutamisest, proovide võtmisest ning nende töötlemisest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) valib sobivad analüüsimeetodid • hindab erinevate meetodite eeliseid ja piiranguid praktilistes situatsioonides, vastavalt esitatud vastavalt protsessi nõuetele ja nõuetele proovide omadustele • seostab analüüsimeetodid konkreetsete tootmisprotsesside või toodete omadustega, lähtudes tööstuslike protsesside optimeerimise ja kvaliteedi tagamise nõuetest • selgitab analüüsimeetodite tähtsust protsessi optimeerimisel ja kvaliteedikontrollis, vastavalt kvaliteedi tagamise nõuetele 2) valmistab proovid ja standardlahused • valmistab ette erinevad kontsentratsiooniga standardlahuseid, arvutades välja õiged kogused, ette instrumentaalse analüüsi lähtudes tööjuhendist teostamiseks vastavalt nõuetele • kasutab proovide ettevalmistamisel tehnoloogilisi võtteid, tagades lahuste puhtuse ja homogeensuse, vastavalt labori tööjuhendile • välistab analüüsi tulemusi mõjutada võivaid saastumise riske, järgides ohutusjuhiseid ja kvaliteedi tagamise meetodeid 3) viib läbi analüüsiseadmete • kalibreerib analüüsiseadme vastavalt kalibreerimise nõuetele, kasutades standardeid kalibreerimise, koostades • koostab kalibreerimisgraafiku, tõlgendades seda ja määrates tundmatute proovide kalibreerimisgraafikud kontsentratsioonid vastavalt kvaliteedi tagamise nõuetele • selgitab kalibreerimisvea mõju mõõtmistulemustele vastavalt ISO 17025 nõuetele 4) kasutab spektroskoopiat lahuste • selgitab spektroskoopia tööpõhimõtteid ja valguse neeldumise sõltuvust kontsentratsioonist kvantitatiivseks analüüsiks vastavalt analüüsimeetoditele ja standarditele • teeb mõõtmisi, tagades kvaliteedi ning dokumenteerides tulemused vastavalt tööjuhendile • kasutab spektrofotomeetrilisi andmeid kontsentratsiooni määramiseks vastavalt nõuetele 5) mõistab kromatograafia rakendamise • selgitab kromatograafia põhimõtteid vastavalt juhendite ja analüüsimeetodite nõuetele võimalusi ainete lahutamiseks ja • teeb lihtsamaid kromatograafia mõõtmisi, järgides protseduurireegleid ja juhendeid määramiseks tootmisprotsessides • selgitab kromatograafiliste analüüside rakendusi tehnoloogilistes protsessides, lähtudes kvaliteedi tagamise nõuetest 27 6) kasutab erinevaid analüüsimeetodeid • viib läbi potentsiomeetrilisi ja konduktomeetrilisi mõõtmisi kvaliteedi tagamiseks, kasutades ainete omaduste määramiseks sobivaid seadmeid, järgides juhendeid • analüüsib saadud andmeid, selgitades lahuste keemilisi ja füüsikalisi omadusi, lähtudes labori juhenditest • kasutab refraktomeetreid vastavalt juhistele, mõõtes murdumisnäitajaid tööülesande alusel 7) arvestab katsete andmete põhjal • selgitab tulemuste kasutamise võimalusi tootmiskvaliteedi jälgimiseks ja kvaliteedi nõuete tulemused, seostades saadud andmeid tagamiseks vastavalt kutsestandardi nõuetele tehnoloogilises kontekstis • dokumenteerib mõõtmistulemused, hinnates nende usaldusväärsust juhendi alusel • hindab tulemuste täpsust, korrigeerides vigu ja tehes järeldusi analüüsitulemuste põhjal, järgides tehnoloogilises konteksti 19. Laboritoimingute dokumenteerimine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused laboratoorsete analüüside dokumenteerimisest, matemaatiliste andmete töötlemisest, tagades tulemuste täpsuse, usaldusväärsuse ja kvaliteedi Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) koostab ja täidab kontrollkaarte, • koostab kontrollkaarte, analüüsimaks ja hindamaks mõõtmistulemuste usaldusväärsust, vastavalt tagades kvaliteedi tööjuhendile ja ISO 17025 kvaliteedijuhtimise nõuetele analüüsiprotsessides • määratleb tolerantside piiresse jäävad väärtused, seades üles kontrollkaardisüsteemi vastavalt kvaliteedijuhtimise süsteemile • kasutab saadud tulemusi protsessi stabiliseerimiseks ja täpsuse tagamiseks vastavalt ISO 17025 kvaliteedijuhtimise standardile 2) kalibreerib laboriseadmeid täpsuse • kalibreerib laboriseadmeid vastavalt spetsifikatsioonidele, tulenevalt laboris esitatavatest nõuetest tagamiseks analüüsides ning järgides juhendeid • teeb regulaarseid kalibreerimisteste, salvestades tulemused kontrollitud vormidesse, vastavalt tööjuhendile • arvutab kalibreerimisvead, hinnates nende mõju mõõtmistulemustele, vastavalt tööjuhendile 3) kalibreerib laborinõud täpsete • kalibreerib mõõtkolvid ja automaatpipetid vastavalt tööjuhendile mõõtmiste tagamiseks • hindab visuaalset laboratoorsete nõude olukorda edasise töö teostamiseks tulenevalt tööülesandest • valmistab laborinõud ette analüüside läbiviimiseks, järgides juhendeid 28  • leiab kalibrerimisvead, korrigeerides mõõtmisi vastavalt vajadusele ja järgides kvaliteedi juhtimise süsteemi 4) arvestab reaktiivide koguseid • arvutab korrektselt vajalikud reaktiivide kogused vastavalt tööjuhendile ja labori standarditele analüüsideks • kontrollib reaktiivide korrektset märgistust, täites protokolli, vastavalt tööjuhendile ja labori kvaliteedistandarditele 5) kasutab matemaatilisi statistilisi • rakendab Q-testi, tuvastamaks ebatäpsused või ebausaldusväärsed mõõtmised, vastavalt meetodeid, tagades täpsuse tööjuhendile laboratoorsetes mõõtmistes • arvutab mõõtmisandmete standardhälbe, määrates tulemuste täpsuse ning usaldusväärsuse vastavalt statistiliste meetodite rakendamise nõuetele 6) koostab katseprotokollid, täites ja • täidab katseprotokollid korrektselt katse käigus saadud andmete alusel digitaalselt ja paberkandjal, vormistades need vastavalt nõuetele tulenevalt tööülesandest • täidab proovivõtmise protokollid ja andmete päevikud, koostades ja vormistades need korrektselt tulenevalt tööülesandest 3.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid tööstustehnoloogia suunal spetsialiseerumisel keemiatehnoloogiale 20. Keemiliste protsesside kontrollimine ja monitooring 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused keemiliste protsesside kontrollimisest ja monitooringust Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab keemiatehnoloogiliste • loetleb keemiatehnoloogiliste protsessides kasutatavaid andureid, mõõte-ja automaatikaseadmeid, protsessides kasutatavate andurite, kirjeldades liigituse põhimõtteid, tulenevalt tehnoloogia harust mõõte-ja automaatikaseadmete • selgitab andurite, mõõte-ja automaatika seadmete tööpõhimõtteid ja kasutamise valdkondi, liigitust, ehitust, kasutamise tulenevalt tööülesandest valdkondi, automaatjuhtimise üldpõhimõtteid 2) koostab tehnoloogiliste protsesside • selgitab õppeülesande alusel automaatjuhtimise üldpõhimõtteid tüüpseadmete ja operatsioonide • loetleb tehnoloogilistes protsessides kasutatavaid andureid, mõõte-ja automaatikaseadmeid, lihtsaid skeeme, selgitades kirjeldades liigituse põhimõtteid 29  tingmärkide ja tähistuste tähendusi • loeb ja tõlgendab tehnoloogilisi automaatjuhtimise skeeme, selgitades tingmärkide tähendusi ja vastavalt tööülesandele olulisust, tulenevalt tööülesandest • koostab tööülesande alusel tehnoloogiliste protsesside tüüpseadmete ja operatsioonide lihtsaid skeeme 3) töötab mõõtmis- ja • fikseerib kontrollmõõteriistade näidud, lähtudes operaatori tööülesannetest diagnostikaseadmetega, fikseerides • kontrollib mõõteriistade näitude vastavust tehnoloogilise režiimi normidele etteantud juhendi alusel, andmed digitaalselt, lähtudes järgides ohutusnõudeid seadmete hooldusgraafikust • jälgib seadmete tööd kontrollmõõteriistade näitude alusel vastavalt hooldusgraafikule 4) juhib seadmete tööd vastavalt • jälgib informatsiooni tehnoloogiliste protsesside kulgemisest distantsilt või kohapeal, korrigeerides ekspluatatsiooninõuetele, vajadusel protsessi parameetreid automaatikavahendites, järgides piirnorme tehnoloogilistele instruktsioonidele, • teostab tooraine, vaheproduktide ja valmistoodangu kvaliteedi vahekontrolli vastavalt ettevõttes operatiivsetele korraldustele ja kehtivatele nõuetele, järgides ohutusnõudeid töötervishoiu, keskkonnahoiu, tööohutuse, tuleohutuse ja elektriohutuse nõuetele 21. Tehnoloogiaseadmete käitlemine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused seadmete ohutust käitlemisest ning hooldamisest, tagades nende tõhusa toimimise Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab konstruktsiooniliste • loetleb tööülesande alusel konstruktsiooniliste materjalide omadusi, liigitamist ja kasutusalasid materjalide omadusi, liigitamist ja • kirjeldab materjalide markeeringute vajalikkust, tuues näiteid kasutusalasid ning materjalide • iseloomustab metallide ja sulamite korrosiooni tagajärgi ja nende likvideerimise viise tööstuses, markeeringuid tuues näiteid 2) selgitab keemiaseadmete ehitust, • kirjeldab keemiaseadmete ehitust, ohutuid tööprintsiipe ja kasutusalasid, tuues näiteid tööprintsiipe, kasutusalasid, hooldust, • kirjeldab seadmete hoolduse nõudeid ja vajalikkust, lähtudes kasutusjuhenditest seadmete, kommunikatsioonide ja • eristab seadmete, kommunikatsioonide ja armatuuri ekspluatatsiooni nõudeid, tulenevalt juhenditest armatuuri ekspluatatsiooni ja ohutusnõudeid 30 3) valmistab seadmed ette • kontrollib vastavalt ülesandele enne seadmete käivitamist süsteemi rõhku, vedelike tasemeid ja remonditöödeks, tehnoloogiaseadmed vooluringide ühendust, hinnates seadmete töövalmidust ning registreerides kõrvalekalded käivitamiseks ja seiskamiseks, • kontrollib seadmete korrasolekut, leides võimalikud kõrvalekalded, järgides hooldusjuhendeid kasutades kontrollmõõteriistu, • valib tööriistad, hooldades ja kasutades neid nõuetekohaselt vastavalt töörežiimile ning vastavalt tule- ja ohutusnõuetele elektriohutusnõuetele • valmistab nõuetekohaselt ette töökoha ja seadmed eelseisvaks remondiks, teostades lihtsamaid remonditöid oma pädevuse piires, vastavalt tule- ja elektriohutuse nõuetele 4) järgib surve- ja tõsteseadmete • selgitab surve- ja tõsteseadmete ohutu kasutamise põhiprintsiipe, järgides juhendeid kasutamise põhiprintsiipe, tule- ja • kirjeldab seadusandlusest tulenevaid tule- ja plahvatusohtlike gaaside süsteemide järelevaatluse plahvatusohtlike gaaside süsteemide nõudeid ja käitumisreegleid järelevaatluse meetmeid ja käitumisreegleid 22. Keemiatehnoloogiad 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused keemiaprotsesside ettevalmistamisest, juhtimisest ja jälgimisest, tootmisega seotud seadmete, materjalivoogude ja energiaressursside tõhusast kasutamisest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) valmistab ohutult ette • kontrollib vastavalt ülesandele enne seadmete käivitamist süsteemi rõhku, vedelike tasemeid, tehnoloogiaseadmed käivitamiseks ja vooluringide ühendust, hinnates seadmete töövalmidust seiskamiseks • seiskab seadme, järgides ettenähtud protseduurireegleid 2) iseloomustab energiaressursside • hindab energiaressursside koguseid tööprotsessis, järgides ettenähtud piirnorme vastuvõtu, kasutamise ja lõpetamise • järgib energiaressursside vastuvõtmisel ja protsessi lõpetamisel protseduurireegleid ja protsesse tootmises ohutusnõudeid, ennetades võimalikke ohte • viib läbi energiaressursside vastuvõtu ja protsessi lõpetamise vastavalt ettenähtud töörežiimile 3) kasutab protsesside reguleerimis- ja • rakendab erinevaid reguleerimismeetodeid protsesside optimeerimiseks vastavalt töörežiimile jälgimistehnikaid tööstusprotsesside • kasutab tulenevalt tööülesandest andureid ja mõõturite süsteemi, jälgides protsessi parameetreid optimeerimiseks toodete kvaliteedi tagamiseks 4) võtab vastu toorained ja abimaterjalid, • võtab vastu toorained ja abimaterjalid, reguleerides nende lisamist tehnoloogilisse protsessi lisades need protsessi vastavalt tulenevalt tööülesandest kehtestatud nõuetele • täidab ettenähtud dokumentatsiooni, järgides kehtestatud nõudeid 31 5) on teadlik valmistoodangu • iseloomustab valmistoodangu ladustamise nõudeid ja tingimusi, tulenevalt tööülesandest ladustamisele kehtestatud nõutest • ladustab valmistoodangu, järgides ladustamisele kehtestatud nõudeid ja tööohutust 6) peab arvestust tooraine, • kogub andmeid tooraine, abimaterjalide, vahetoodangu, valmistoodete kohta, järgides protsessile abimaterjalide, vahetoodangu, esitatud nõudeid valmistoodete ja jäätmekoguste üle • dokumenteerib andmed digitaalselt, tuvastades tooraine ja toodangu vahelised seoseid tulenevalt tööülesandest • registreerib jäätmete kogused, tuues välja mahud, liigid ja tekkimise aja, vastavalt keskkonnaohutuse nõuetele ning organisatsiooni sisekorraeeskirjadele 32  Lisa 3 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Ehitustehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma ehitus- ja tsiviilrajatised ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused ja hoiakud õpingute jätkamiseks või töötamiseks oskustöölisena ehituse ja kinnisvara korrashoiu valdkonnas. 1.2. Õppekava õppe maht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohustuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 45 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid sh praktika 80 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) ehitustööd, 7 EKAPit; 5) erialaste digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 6) ehitusjoonestamine ja mõõdistamine, 3 EKAPit. 2.2. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud, millest õpilane valib ühe: 1) kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse suund; 2) puitkonstruktsioonide ehituse suund; 3) ehitusviimistluse suund. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse suunal on järgmised: 1) ehituskividest müüritiste ladumine, 16 EKAPit; 2) väikeplokkidest müüritiste ladumine, 10 EKAPit; 3) hüdro- ja soojusisolatsioonitööd, 4 EKAPit; 4) krohvimistööd, 4 EKAPit; 5) betoonitööd, 16 EKAPit; 6) praktika, 30 EKAPit. 2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht puitkonstruktsioonide ehituse suunal on järgmised: 1) puitliidete valmistamine, 5 EKAPit; 2) puitkarkass-seinte ehitamine, 8 EKAPit; 3) puitvahelagede ja -põrandate ehitamine, 6 EKAPit 4) katusekonstruktsioonide ehitamine ja katusekattematerjalide paigaldamine, 13 EKAPit; 5) avatäidete ja voodrilaudise paigaldamine, 6 EKAPit; 6) puitraketiste ehitamine ja paigaldamine, 6 EKAPit; 7) puitrajatiste ehitamine, 6 EKAPit; 8) praktika, 30 EKAPit. 1 2.5. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht ehitusviimistluse suunal on järgmised: 1) tasandustööd, 10 EKAPit; 2) ehitiste sise- ja välispindade krohvimine, 4 EKAPit; 3) kuivkrohvplaatide paigaldamine, 4 EKAPit; 4) maalritööd, 8 EKAPit; 5) ehitiste sise- ja välispindade lakkimine ja õlitamine, 3 EKAPit; 6) rullmaterjalide paigaldamine seintele, 5 EKAPit; 7) hüdroisolatsioonitööd siseruumides, 2 EKAPit; 8) plaatimistööd, 4 EKAPit; 9) erikujuliste seina- ja põrandapindade plaatimine, 6 EKAPit; 10) PVC- ja tekstiilmaterjalidest põrandakatete paigaldamine, 4 EKAPit; 11) Praktika, 30EKAPit. 2  3. Ehitustehnoloogia õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1. Kõikidele suundadele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli õppe maht Eesti Mooduli Mooduli nimetus kutsehariduse nr arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) püstitab enesearengu • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, eesmärgid, arvestades enda õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimeid ja võimalusi ning • analüüsib juhendamisel enda käitumisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele väärtustades tervislikke toimetulekule; eluviise • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks; 2) kasutab teadlikult erinevaid • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades õpistrateegiaid ja -viise enda erinevaid teabeallikaid; 3  õpitegevuse kavandamisel ja • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; juhtimisel • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; 3) tegutseb seatud eesmärkide • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides saavutamiseks asjakohasekäitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse vastutustundlikult nii eesmärkidele; iseseisvalt kui kollektiivi • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja liikmena vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; 4) mõistab ettevõtliku, väärtust • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju loova ja vastutustundliku keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; tegutsemise olulisust nii • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; endale kui ühiskonnale • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja • infotehnoloogiavahendeid; • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 4 5) mõistab tööturu toimimise • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste põhimõtteid ja enda muutuste mõju majanduskeskkonnale; arenguvajadusi • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri tööturulesisenemiseks tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 6) kasutab varasemaid teadmisi, • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja oskusi ja kogemusi meetodeid; igapäevaeluga seonduvate • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; ülesannete lahendamisel • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 5 1) kasutab digikeskkonnast • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks asjakohane teave; sobivaid infootsingu ja • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja- andmehalduse võtteid, tööriistu; hinnates digisisu • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust asjakohasust; • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; 2) kasutab info jagamiseks, • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobivaid digilahendusi, sobiva vahendi; arvestades digikeskkonnas • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e kehtivaid suhtlus- ja päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; käitumisnorme ning • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste küberturvalisuse nõudeid kaasamiseks; • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 3) loob ja täiustab digisisu, • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, kasutades sobivaid tööriistu konteksti ja eesmärkidega; sh tehisintellekti lahendusi • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid vastutustundlikult ning teabeallikaid ja digimaterjale; arvestades autoriõiguse • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja põhimõtteid konfidentsiaalsuse nõuetega; • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; 6 4) kaitseb oma digiseadet, • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja isikuandmeid, privaatsust ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; tervist, rakendades • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; küberturvalisuse ja • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist jätkusuutliku arengu autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; põhimõtteid • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 5) lahendab digitehnoloogia • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke probleeme, tuvastades alternatiive; tehnilised tõrked ning valides • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; sobivad lahendused nende • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; likvideerimiseks • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 3. Ehitustehnoloogia alused ja kutsevalik 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ehitusprotsessist ja ehituse valdkonna kutsetest ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab ehituse valdkonna • selgitab erialaste teabeallikate põhjal hoonete ehitamise üldisi põhimõtteid ja õigusraamistikku, lähtudes üldisi põhimõtteid ja nende ehitamisele ja kasutamisele esitatavatest nõuetest; tööprotsesse, ameteid ja • kirjeldab hoonete ehitamise tööprotsessi lähtuvalt keskkonnaoludest ja füüsikaseadustest; kutseid, toetudes kehtivatele • selgitab ehitusprotsessi planeerimist, töövoogu, osapooli ning nende ülesandeid, lähtudes tööde registritele, seadustele ja omavahelistest seostest; 7  standarditele • selgitab standardite, tööjooniste ja tootjapoolsete juhendite järgimise olulisust ehitustööde teostamisel; • iseloomustab ehituse valdkonna oskustööliste kutseid, kasutades elektroonilisi registreid ja standardeid; • nimetab ehitusvaldkonnas spetsialiseerumise võimalusi, seostades seda lähemate ja kaugemate eesmärkidega; • toob näiteid töökultuuri mõjust ehitustööde kvaliteedile; • koostab teabeallikate põhjal ülevaate ehitusprotsessil osalejate vastutusest, lähtudes ehituses kehtivatest töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest; • osaleb õppekäikudel ehitus-, remondi- ja tehaselise tootmisega tegelevatesse ettevõtetesse, koostab nähtu põhjal kirjaliku ülevaate kutsetöö eripära ja õpitaval erialal tööle rakendumise võimaluste kohta; 2) omab ülevaadet ehitiste • teeb ülevaate ehituskonstruktsioonide muutumisest ajas, lähtudes hoonete tüpoloogiast; põhikonstruktsioonidest ja • iseloomustab erialaste teabeallikate põhjal hoone konstruktsiooni põhielemente lähtuvalt nende ülesandest, tehnosüsteemidest ning otstarbest ja materjalist; nende ehitamisel • nimetab etteantud näitematerjali põhjal hoone põhikonstruktsioone, kasutades korrektselt ehitusalaseid kasutatavatest materjalidest termineid; • eristab näidiste põhjal enim levinud looduslikke ja tehislikke ehitusmaterjale ja selgitab nende otstarvet, kasutusala ja füüsikalisi, mehhaanilisi ning keemilisi omadusi; • eristab näidiste põhjal ehitusmaterjale, kirjeldades materjalide mehaanilisi ja füüsikalisi omadusi; • toob välja looduslike ja keskkonnasõbralike ehitusmaterjalide eelised, lähtudes nende mõjust ehitustööde kvaliteedile ja keskkonnale; 3) teab ehitustöödel • liigitab ehitustöödel kasutatavaid väikemehhanisme vastavalt nende tööpõhimõttele ja kasutusotstarbele ja kasutatavaid töö- ja selgitab teabeallikate põhjal tööohutusnõudeid nende kasutamisel; abivahendeid, masinaid ja • loetleb ehitustöödel kasutatavaid vajalikke töövahendeid (käsitööriistad, seadmed ja väikemehhanismid) ja mehhanisme teab nende nimetusi vähemalt ühes võõrkeeles; • selgitab näidete varal ehitustöödel kasutatavate masinate ja mehhanismide väärkasutamisest tulenevaid ohte; 4) mõistab tööjoonisel graafilise • selgitab joonisel kasutatavate vaateid, lõikeid, ristlõikeid, eristades tingmärke, lihtsustusi ja leppelisusi; teabe kaudu esitatud • selgitab formaatide, joonte liikide, mõõtkava ja mõõtmete märkimise standardeid; informatsiooni • mõõdab etteantud mõõtkavas joonistelt objekti kuju ja mõõtmed; • visandab eskiisi, lähtudes tööülesande sooritamiseks ja täitmiseks vajaminevast infost; 5) mõistab töötervishoiu ja • demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtete valdamist; tööohutuse olulisust • selgitab tööülesandest lähtuvalt oma tegevust õnnetusjuhtumi korral; 8  ehitustöödel ja oskab anda • selgitab tööohutusnõudeid tellingutel ja töölavadel töötamisel, lähtudes etteantud tööülesandest; esmaabi • nimetab isikukaitsevahendeid ja põhjendab nende kasutamise vajalikkust ehitustöödel; • selgitab teabeallikate põhjal ehitusplatsile kehtestatud üldisi töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning analüüsib riske töötaja tervisele ehitustööde teostamisel, sh töötamisel välitingimustes; • järgib ergonoomilisi töövõtteid praktiliste tööde tegemisel; 6) mõistab hoonete • selgitab energia, vee ja materjalide säästliku kasutamise põhimõtteid, lähtudes keskkonna säilitamise ja energiatõhususe tõstmise ja jätkusuutliku arengu vajadusest; tagamise põhimõtteid, • loetleb hoonete energiatõhususe suurendamise meetodeid, mis aitavad vähendada loodusressursside lähtudes keskkonna tarbimist ning mõjutavad hoonete kvaliteeti ja elukaart; säilitamise ja jätkusuutliku • defineerib energiatõhususe alaseid mõisteid, kasutades asjakohaseid teabeallikaid; arengu vajadusest • toob näiteid enda tarbimisharjumuste mõjust ressursside liigtarbimisele; • põhjendab etteantud tööülesande põhjal erinevate ilmastikutingimuste mõju hoonetele; 7) planeerib isiklikku õpiteed, • teab ehituse valdkonna spetsialiseerumise võimalusi, seostades seda lähemate ja kaugemate eesmärkidega; lähtudes kutsesobivusest ja - • leiab iseseisvalt teavet õppimisvõimaluste ja -valikute kohta, kasutades erinevaid teabeallikaid rakendades valikutest asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; • koostab ennastjuhtiva õppijana isikliku lühi- ja pikaajalise karjääriplaani, arvestades tegureid, mis mõjutavad karjäärivalikuid. 4. Ehitustööd 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab esmase praktilise kogemuse ehitustöödest, järgides tööde tehnoloogilist järjekorda, ohutusnõudeid, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) käsitseb erinevaid käsi- ja • käsitseb elektrilisi ja käsitööriistu, järgides tööprotsessi jooksul ohutuid, ergonoomilisi töövõtteid ning elektrilisi tööriistu ning tootja juhiseid ja ohutusstandardeid; mõõteseadmeid ja • kasutab tööprotsessis rakiseid, ja mõõteriistu vastavalt otstarbele; kontrollmõõteriistu vastavalt tööülesandele ja • teostab juhendamisel praktilise töö, valides õiged tööriistad ja abivahendid ning lähtudes töö iseloomust ja kasutatavatele materjalidele ülesandest; • kasutab mõõteseadmeid ja kontrollmõõteriistu ning teisendab mõõtühikuid, rakendades asjakohaseid töövõtteid ning järgides mõõteriistade kasutusjuhendeid; 9  • rakendab juhendamisel lihtsamaid materjalide töötlemise viise lähtuvalt nende füüsikalistest-, keemilistest ja mehaanilistest omadustest; 2) kasutab erinevaid • sooritab juhendamisel praktilisi ülesandeid, kasutades ehitusmaterjale nende omaduste mõistmiseks; ehitusmaterjale, järgides • rakendab ehitusmaterjalide väärindamise ja taaskasutamise võimalusi, eelistades kuluefektiivseid lahendusi; tööjuhendit ning keskkonda • utiliseerib põhi- ja abimaterjalide jäägid vastavalt juhendile; säästva ehitamise põhimõtteid 3) töötab, järgides töö- ja • selgitab teabeallikate põhjal ehitusobjektile kehtestatud üldisi töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, kasutades keskkonnaohutuse nõudeid asjakohaseid info- ja teabeallikaid; • iseloomustab riske töötaja tervisele ehitustöödel erinevate tööülesannete täitmisel, sh töötamisel välitingimustes, lähtudes kehtivatest tööohutuse nõuetest ja normatiividest; • järgib tööülesannete täitmisel tööohutusnõudeid, kasutades vajalikke isikukaitsevahendeid ja ohutusmeetmeid; • rakendab tööde teostamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid; • demonstreerib tegutsemist õnnetusjuhtumi korral; • töötab ennastjuhtivalt ja/või kooskonnas oma vastutusala ja oskuste piires; 4) analüüsib koos juhendajaga • teadvustab enda vastutust ja võimalusi erialase karjääri kujundamisel; enda erialast sobivust ja • põhjendab oma erialast suunavalikut, lähtudes isikuomadustest, eelistustest ja võimetest. valikuvõimalusi 5. Erialaste digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab oskuse rakendada CAD-tarkvara, 3D-modelleerimise, skaneerimise ja AI-tarkvara tööriistu enda töö planeerimisel ning hinnata nende tehnoloogiate rakendusvõimalusi ja piiranguid ehitusvaldkonnas. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab CAD-kirjaoskuse • selgitab CAD-kirjaoskuse, 3D-mudeli ja BIM olemust ning nende erinevusi, tuues asjakohaseid näiteid olulisust ja seoseid digitaalse rakendusvõimalustest ehitusvaldkonnas ja seostades neid valitud erialaga visuaalsete või praktiliste näidete joonise/info ning praktiliselt abil; loodud konstruktsiooni vahel • kirjeldab (töö)protsesside ja mudelite modelleerimise põhimõtteid ja meetodeid, lähtudes seostest eriala valdkonnaga; 10  • saab aru ehitusvaldkonnas kasutatava CAD-joonestamise, 3D-modelleerimise ja BIM-süsteemidega seonduvast eesti- ja ingliskeelsest terminoloogiast; • kasutab ehitusvaldkonna terminoloogiat eesti ja inglise keeles, et kirjeldada CAD-kirjaoskuse olulisust ning seoseid digitaalse joonise ja praktiliselt loodud konstruktsiooni vahel; 2) kasutab efektiivselt CAD • avab CAD-tarkvaraprogrammi, seadistades tööaknad vastavalt vajadusele; tarkvara 2D geomeetriate ja • selgitab CAD-tarkvara rippmenüüde ja tööriistade eesmärke, navigeerides nendes; 3D mudelite loomiseks • loob 2D-geomeetriaid ja lihtsamaid 3D-mudeleid, digitaliseerides enda koostatud eskiise ja salvestades töö erinevates faililaiendites; • demonstreerib CAD-tööriistade kasutamist 2D- ja 3D-mudelite loomisel ning nende omavahelist seost; • impordib CAD-programmi erinevaid failitüüpe (pdf, fotod jms), kontrollides nendel olevat infot, vajadusel töötleb seda ning salvestab faili; • kasutab käsurea jälgimist ja lugemist CAD-töökeskkonnas, et tagada tõhus töövoog; • vormistab digitaalset infot väljatrükiks CAD-programmi paberi (Layout) keskkonnas; • parandab mudeliruumis digitaalse info vormistust, likvideerides ebakõlade põhjused vastavalt juhendaja soovitustele; 3) leiab CAD-programmiga • demonstreerib õppeotstarbelisest BIM-mudelist erialaga seotud informatsiooni leidmist, kasutades selleks loodud failidest ja mudelitest, BIM-viewer tarkvara; sealhulgas BIM-ist, vajalikku • demonstreerib CAD-tarkvara kasutamist CAD-failidest vajaliku info leidmiseks ja selle analüüsimiseks infot lähtuvalt tööprotsessist enda töö planeerimisel; ja -ülesandest • lahendab matemaatilisi ülesandeid, kasutades CAD-programmi võimalusi; • impordib CAD-programmi teiste faililaienditega mudeleid, kontrollides nende geomeetriat ja infot; • vormistab digitaalset infot väljatrükiks CAD-programmi paberi (Layout) keskkonnas; • vormistab 3D-mudelist tasapinnalisi vaateid ja seadistada neid väljatrükiks CAD-programmi paberi (Layout) keskkonnas; • analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannete täitmiseks informatsiooni leidmisel, hinnates juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte; 4) kasutab 3D-skaneerimise • selgitab 3D-skaneerimise põhimõtteid, tuues näiteid selle kasutusvõimalustest ehitusvaldkonnas; seadmeid ning rakendab • valib tööülesandele vastava 3D-skaneerimise seadme ja valmistab selle ette tööks; saadud andmeid 3D-mudelite • teostab 3D-skaneerimise, järgides juhendaja antud juhiseid ja ohutusnõudeid; loomiseks • töötleb skaneerimisel saadud info vastavalt tööülesande vajadustele; • loob juhendamisel skaneerimisandmete põhjal 3D-mudeli, kasutades sobivat tarkvara; 11  • hindab juhendamisel skaneerimisandmete täpsust ja protsessi tulemuslikkust, pakkudes vajadusel parandusettepanekuid; 5) analüüsib juhendamisel • kasutab CAD-keskkonnas simuleeritud infot, lähtudes erialase tööprotsessi planeerimisest; digitaalset infot, hinnates • analüüsib juhendajaga CAD-tarkvaras digitaalse info vormistust, tehes ettepanekuid ebakõlade seoseid reaalse tööprotsessiga likvideerimiseks; • leiab tööfailist probleemülesande lahendamiseks vajaliku informatsiooni (asukoha, mõõtmed, materjali jms), kasutades juhendmaterjali; • koostab kokkuvõtte tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid; • hindab enda toimetulekut informatsiooni leidmisel, kasutades juhendaja tagasisidet arendamist vajavate aspektide määratlemiseks; 6) analüüsib juhendamisel • selgitab AI tarkvara kasutamise põhimõtteid ja võimalusi ehitusvaldkonnas; tehisintellekti (AI) tarkvara • demonstreerib AI tarkvara funktsioone, kasutades seda juhendaja poolt määratud praktiliste ülesannete rakendamise võimalusi ja lahendamisel; piiranguid ehitusprotsessides • kasutab AI tarkvara lihtsamate analüütiliste ülesannete lahendamisel, tuginedes etteantud andmetele. 6. Ehitusjoonestamine ja mõõdistamine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab tööjooniste lugemisoskuse, leiab sealt edasiseks tööks olulist teavet ning sooritab tööülesannete täitmiseks vajalikud märkimis- ja mõõdistustööd. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teab ehitusprojektis esitatud • toob näiteid tehniliste jooniste erinevatest võimalustest ja kasutusaladest, lähtudes infotehnoloogilistest graafilise teabe erinevaid, sh esitusvõimalustest; infotehnoloogilisi, • defineerib ja järjestab ehitise või selle osa ehitamisega seonduvad mõisted (ehitise eskiis, tehnoloogiline esitusvõimalusi projekt, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt, tootejoonised) ning selgitab nende omavahelisi seoseid; • eristab ehitusprojekti osad graafiliste dokumentide põhjal (nt asendiplaan, arhitektuuri-, konstruktsiooni-, kütte- ja ventilatsiooni-, veevarustus ja kanalisatsiooni elektripaigaldised); 2) kasutab ehituslikke • selgitab oma sõnadega mõõtmise ja märkimisega seotud mõisteid: mõõtkava, ehitusobjekti nullkõrgus, tööjooniseid, hoone kalded (tõus ja langus sirge tõusunurga kaudu), ehitusvõrk, nulltsükkel, märktara, vertikaalsus, põhiplaane ja horisontaalsus; 12  ehituskonstruktsiooni lõigete • selgitab hoone põhiplaanilt välja ehituskonstruktsiooni elemendi asukoha, juhindudes ehituslikel joonistel jooniseid vajalike kasutatavatest tähistustest; lähteandmete • selgitab tööjooniselt välja konstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse, juhindudes ehituslikel väljaselgitamiseks, lähtudes joonistel kasutatavatest tähistustest; tööülesandest • nimetab tööjoonisel esitatud lõigete alusel ehituskonstruktsiooni valmistamisel kasutatavaid materjale, lähtudes ehituslikel joonistel kasutatavatest tähistustest; • leiab korruste plaanidelt ja vertikaallõigetelt avatäidete asukohad ja mõõtmed; • leiab seletuskirjast sisekujunduslike tööde jaoks vajalikud lähteandmed; 3) valib mõõdistamisel ja • toob näiteid erinevatest mõõdistamis- ja märkimismeetoditest ning nende kasutusalast erialasel tööl, märkimisel sobivad kasutades erialaseid teabeallikaid; töövahendid, lähtudes • eristab mõõdistamisel ja märkimisel kasutatavaid töövahendeid (nihik, nurgik, mõõdulint, lood, nivelliir, mõõtmismeetoditest ja lasernivelliir, digitaalsed mõõtevahendid), lähtudes mõõtmismeetoditest; tööohutusnõuetest • oskab kasutada mõõte- ja märketöödel digitaalseid töövahendeid, lähtudes tööülesandest ja ohutusnõuetest; mõõteriistadega töötamisel • valib tööülesandest lähtudes sobivad mõõteriistad ja märkevahendid; 4) teeb tööülesande täitmiseks • teisendab pikkuse mõõtühikuid tööülesandest lähtuvalt, arvestades nendevahelisi seoseid vajalikke mõõdistus- ja meetermõõdustikus; märketöid oma pädevuse • mõõdistab ruumi parameetreid, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid; piires, tagades nõuetekohase • märgib maha (aluspinnale) konstruktsiooni asukohad ja kõrgused, kasutades selleks asjakohaseid mõõtmistäpsuse mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse; • kontrollib juhendamisel ehituskonstruktsioonide (nurgad, akna- ja ukseava suurus jms) vastavust tööjooniste nõuetele; • hooldab lihtsamaid mõõteriistu ning -vahendeid vastavalt kasutus- ja hooldusjuhenditele; • järgib tööohutusnõudeid mõõdistus- ja märkimistöödel ning töökoha korrastamisel. 3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse suunal 7. Ehituskividest müüritiste ladumine 16 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ehituskividest müüritiste ladumise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. 13 Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teab müüritiste ladumise • defineerib ja seostab müüritiste ladumise tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid ja termineid tehnoloogia ja materjalidega usaldusväärsete teabeallikate abil, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja seotud mõisteid ja • -oskusi; kvaliteedinõudeid • kirjeldab ehituskividest müüritiste ladumisel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentsuse tegevusnäitajate abil; • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes müüritiste ladumisele tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides, erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) eristab müüritiste ehitamise • eristab näidiste põhjal ehitustöödel enim kasutatavaid looduslikke ja tööstuslikult toodetud ehituskive ning materjale, töö- ja nende omadusi ja kasutusala; abivahendeid, arvestades • eristab näidiste põhjal müüritöödel kasutatavaid terastooteid (tala, ferm, post, armatuurkarkass) ja selgitab tööde tehnoloogiast näidete põhjal nende otstarvet keerukamate kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ehitamisel; • eristab müüritöödel kasutatavaid käsitööriistu, elektrilisi ja pneumaatilisi töövahendeid ja tarvikuid; • iseloomustab erialaste teabeallikate alusel tööks vajalikke tõste- ja paigaldusmehhanisme ning nende tööspetsiifikat; • selgitab mördi-, betoon- ja kuivsegude erinevusi ning kasutusala ehituskividest müüritiste ladumisel, kasutades selleks erinevaid teabeallikaid; 3) laob ehituskividest • valib tööjoonise põhjal sobivad materjalid, arvestades tootjapoolseid juhiseid, ning selgitab välja müüritise tasapinnalise müüritise (sh mõõtmed, kõrguse, asukoha ja materjalid; vajumis- ja temperatuuri- • arvutab vajaliku materjalikoguse täpselt, rakendades pindala-, ruumala- ja protsentarvutuse eeskirju; vuugid) vastavalt • korraldab töökoha vastavalt tehnoloogiale, tagab vajalike ressursside olemasolu ja katab kaitsmist vajavad tööjoonisele objektid sobivate materjalidega; • paigaldab vundamendile horisontaalse hüdroisolatsiooni, vastavalt juhistele, ja tagab töö kvaliteedi; • teostab vundamendi hooldus- ja kaitsetöid, ennetades ilmastiku või muude mõjude kahjustusi; • juhendab käemärkide abil tõsteseadme juhti ehitusmaterjalide mahalaadimisel, järgides etteantud juhiseid ja tööohutusnõudeid; 4) laob ja sarrustab keerukamaid • teeb tööjoonise alusel vajalikud mõõdistus- ja märketööd, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; 14  müüritise konstruktsioone ja • laob erinevatest ehituskividest tasapinnalisi ja keerukamaid müüritise konstruktsioone, järgides sildab avasid, projekti ja/või projekti/tööjoonist ja materjalide tootja paigaldusjuhendeid; tööjoonist järgides • paigaldab ladumise käigus vajalikud sarrused, ankrud ja tarindidetailid ning monteeritavad sillused ja talad, järgides projekti/tööjoonist ning tööohutusnõudeid; • laob avadega seina osi ja paigaldab sillused (kiil- ja kaarsillus), järgides projekti/tööjoonist; • laob erinevatest looduskividest (nt paekivi, dolomiit, maakivi jne) puhasvuukmüüritist, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid; • vuugib müüritise, arvestades ilmastikuolusid ja materjalide eripära, ning teostab vajumis- ja temperatuurivuugid, kasutades sobivat vuukrauda ning järgides tööjoonist; • teeb kohtbetoneerimistöid oma töölõigu piires (nt sillused, korstnavöö), arvestades tehnoloogilist protsessi, sh betooni tardumise ja kivinemise aega; • kaitseb laotavat müüritist muutuvate ilmastikutingimuste või teiste väliste mõjutuste eest, kasutades sobivaid materjale ja töövahendeid; 5) parandab ehituskividest • selgitab konstruktsioonide konserveerimise, restaureerimise, renoveerimise ja remondi erinevusi, kasutades müüritistele tekkinud erinevaid teabeallikaid; kahjustusi, kasutades • hindab juhendatud vaatluse käigus müüritise seisukorda, tuvastades võimalikud vigastused; asjakohaseid töövahendeid ja • toestab kandekonstruktsioonid ja paigaldab ajutised toed juhendamisel, lähtudes projektist või tööjoonisest -võtteid ning müüritise seisukorrast; • valmistab ette müüritise pinna parandustöödeks, täidab müüritühemikke ja tühjenenud vuuke ning paigaldab müüriankruid, kasutades sobivaid materjale ja töövahendeid; 6) töötab ehituskividest • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga müüritiste ladumisel probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ennastjuhtivalt ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult, järgides kollektiivset vastutusala; töötervishoiu- ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust tööohutusnõudeid ning erinevates töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded, põhimõtteid tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; 15  • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 7) analüüsib koos juhendajaga • tõestab ehituskividest müüritiste ladumise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või lahendades enda tegevust ehituskividest tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; müüritise ladumisel, lähtudes • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 8. Väikeplokkidest müüritiste ladumine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab väikeplokkmüüritise ladumisel kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teab väikeplokkidest • defineerib ja seostab väikeplokk müüritiste ladumise tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid müüritiste ladumise usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; tehnoloogia ja materjalidega • kirjeldab väikeplokkidest müüritiste ladumisel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside seotud mõisteid, kompetentse tegevusnäitajate abil; ja kvaliteedinõudeid • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes väikeplokkidest müüritiste ladumise tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides, erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) teab väikeplokkidest • iseloomustab erinevast materjalist väikeplokke ja nende omadusi ning kasutusvõimalusi müüritöödel, müüritiste ladumise toetudes erialastele teabeallikatele; materjale, töö- ja 16  abivahendeid, lähtudes tööde • selgitab teabeallikate põhjal mördi-, betoon- ja kuivsegude kasutusvõimalusi väikeplokkmüüritiste tehnoloogiast ladumisel; • eristab väikeplokkidest müüritiste ladumisel kasutatavaid käsitööriistu, elektrilisi ja pneumaatilisi töövahendeid ning tarvikuid; • iseloomustab erialaste teabeallikate alusel tööks vajalikke tõste- ja paigaldusmehhanisme ning nende tööspetsiifikat; 3) laob väikeplokkidest • selgitab välja ladumiseks vajaliku informatsiooni (mõõtmed, kõrgus, asukoht, materjalid), lähtudes tasapinnalise müüritise, sh projektist/tööjoonisest; vajumis- ja • valib sobivad materjalid ja arvutab vajaliku koguse, järgides tootja juhiseid ja arvutusreegleid; temperatuurivuugid, vastavalt • korraldab töökoha enne töö alustamist, tagades vajaliku elektri ja vee kättesaadavuse, materjalide tööjoonisele ladustuspinnad ning käiguteed, arvestades ohutusnõudeid; • teeb vajalikud mõõdistus- ja märketööd, lähtudes projektist/tööjoonisest ning kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid; • laob betoon-, poorbetoon- ja kergkruusväikeplokkidest müüritise, teostab vajumis- ja temperatuurivuugid ning sarrustab ladumise käigus müüritise projekti/tööjoonise ja tootjapoolsete paigaldusjuhendite järgi; 4) laob ja sarrustab keerukamaid • laob juhendamisel erinevatest väikeplokkidest avadega seina osi ja sildab avasid, kasutades teras- ja väikeplokkmüüritise monoliitbetoonsilluseid ning sillus- ja sarrusplokke, järgides projekti või tööjoonist ja tööde tehnoloogiat; konstruktsioone ning sildab • vuugib vajadusel müüritise, arvestades ilmastikuolusid ja materjalide eripära, kasutades vuugi mõõtmete ja avasid, järgides tööde profiiliga sobivat vuukrauda; tehnoloogiat ja tööjoonist • paigaldab juhendamisel erinevad monteeritavad sillused ja talad, kasutades erinevaid tõstemehhanisme ja paigaldamise tehnoloogiaid ning järgides projekti või tööjoonist ja tööohutusnõudeid; • paigaldab juhendamisel müüritisse ankrud ja ühendab väikeplokkmüüritise kandvate seintega, järgides tööde tehnoloogiat ja arvestades seinte kattematerjali eripära; • paigaldab juhendamisel müüritisele vertikaalse hüdroisolatsiooni kihi, järgides tööjoonist ning tootja paigaldusjuhendit ja isolatsioonimaterjalide paigaldamisele kehtestatud nõudeid; • teeb juhendamisel kohtbetoneerimistöid oma töölõigu piires, arvestades tööde tehnoloogiat, sh betooni tardumise ja kivinemise aega; 5) töötab väikeplokkidest • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga müüritiste ladumisel probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ennastjuhtivalt ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel; eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult, järgides kollektiivset vastutusala; 17  töötervishoiu- ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust tööohutusnõudeid ning erinevates töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded, põhimõtteid tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 6) analüüsib koos juhendajaga • tõestab väikeplokkidest müüritiste ladumise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või enda tegevust lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete väikeplokkidest müüritise kasutamist; ladumisel, lähtudes • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 9. Hüdro- ja soojusisolatsioonitööd 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab hüdro- ja soojusisolatsioonitööde kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teab hüdro- ja • defineerib ja seostab erinevate teabeallikate põhjal hüdro- ja soojusisolatsioonitööde tehnoloogia ning soojusisolatsioonitööde materjalidega seotud mõisteid usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid tehnoloogia ja materjalidega digitehnoloogiaid ja -oskusi; 18  seotud mõisteid, kompetentse • kirjeldab hüdro- ja soojusisolatsioonitöödel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside ja kvaliteedinõudeid tegevusnäitajate abil; • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes hüdro- ja soojusisolatsioonitööde tehnoloogiast ning kvaliteedinõuetest; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides, erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) teab hüdro- ja • eristab näidiste järgi hüdroisolatsioonimaterjale (plast-, kummi- ja bituumenmaterjalid, erinevad vedelad soojusisolatsioonitööde hüdroisolatsioonimaterjalid) ning selgitab nende kasutamise vajalikkust ja paigaldamise tingimusi, materjale, töö- ja arvestades niiskuse liikumist erinevates ehituskonstruktsioonides; abivahendeid, lähtudes tööde • võrdleb erinevaid soojus- ja heliisolatsioonimaterjale lähtuvalt omadustest ja kasutustingimustest; tehnoloogiast • iseloomustab soojustuse ja konstruktsiooni kaitseks kasutatavaid tuule- ja aurutõkkematerjale, kasutades erinevaid teabeallikaid; • selgitab aurutõkke kasutamise vajadust ja paigaldamise tingimusi, lähtudes niiskuse liikumisest hoone konstruktsioonides ja energia säästmise põhimõtetest; • nimetab hüdro- ja soojusisolatsioonitöödel kasutatavaid töö- ja abivahendeid, lähtudes tööülesandest ja infost tehnoloogiakaardil; 3) kavandab hüdro- ja • selgitab heliisolatsioonimaterjalide paigaldamise vajadust, arvestades ruumi funktsiooni ja tööjoonistelt soojusisolatsioonitööde saadud teavet; tööprotsessi, valib materjalid • arvutab tööjoonise põhjal vajaliku isolatsioonimaterjali koguse, rakendades matemaatikateadmisi ja -oskusi; ja töövahendid, lähtudes • korraldab töökoha ettevalmistamise, tagades puhtuse, vajalike ressursside olemasolu ning tööohutusnõuete tööülesandest, tehnoloogiast täitmise; ja kvaliteedinõuetest • valib töövahendid vastavalt paigaldatava isolatsioonimaterjali tüübile, järgides tootja paigaldusjuhendeid; • valmistab ette aluspinna, arvestades paigaldatava isolatsioonimaterjali nõudeid ja tootja juhiseid; • kasutab sobivaid mõõtevahendeid ning lõikab materjalid täpselt vastavalt tööjoonisele; 4) paigaldab müüritisele • paigaldab vertikaalset hüdroisolatsiooni, järgides tootjapoolset paigaldusjuhendit, ennetamaks võimalikke vertikaalse hüdroisolatsiooni, vigu; soojus-, tuuletõkke- ja • paigaldab rull- või plaatsoojusisolatsioonimaterjalid, arvestades tootja paigaldusjuhendeid ja etteantud heliisolatsioonimaterjalid, tööülesannet; järgides tootja • paigaldab juhendaja abiga etteantud müüritisele tuuletõkkematerjali, arvestades tootja paigaldusjuhendeid ja paigaldusjuhendit etteantud tööülesannet; 19  • paigaldab juhendamisel etteantud konstruktsioonile heliisolatsioonimaterjali, arvestades tootja paigaldusjuhendeid ja etteantud tööülesannet; • kontrollib koos juhendajaga tehtud töö vastavust etteantud kvaliteedinõuetele, vigade ilmnemisel kordab tööprotsessi; 5) töötab hüdro- ja • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga soojusisolatsioonitöödel probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ennastjuhtivalt ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult, järgides kollektiivset vastutusala; töötervishoiu- ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust tööohutusnõudeid ning erinevates töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded tagades põhimõtteid ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 6) analüüsib koos juhendajaga • tõestab hüdro- ja soojusisolatsioonitööde kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või lahendades enda tegevust hüdro- ja tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; soojusisolatsioonitöödel, • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende lähtudes tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 10. Krohvimistööd 4 EKAP 20 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab krohvimistööde kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teab krohvimistööde • defineerib ja seostab krohvitööde tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid usaldusväärsete tehnoloogia ja materjalidega teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja-oskusi seotud mõisteid, kompetentse • kirjeldab krohvimistöödel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside tegevusnäitajate abil; ja kvaliteedinõudeid • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes krohvimistööde tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) teab krohvimistöödel • liigitab krohvimörte kasutatava sideaine põhjal ning selgitab krohvimörtide kasutamise tingimusi, lähtudes kasutatavaid materjale, töö- aluspinnast ja kasutuskohast; ja abivahendeid, lähtudes • mõõdab juhendamisel ja meeskonnatööna krohvitavad pinnad, kasutades mõõtevahendeid ning järgides tööde tehnoloogiast kvaliteedinõudeid; • arvutab juhendamisel krohvimismaterjalide kulu, juhindudes materjalide kulunormidest ning kasutades pindala- ja mahuarvutuse meetodeid; • nimetab krohvimistöödel kasutatavaid töö- ja abivahendeid, lähtudes tööülesandest ja infost tehnoloogiakaardil; 3) krohvib ettevalmistatud • korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab töölava, järgides pinnad krohviseguga, tööohutusnõudeid; järgides etteantud • ladustab valitud materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemasolu; tööülesannet ja • katab kinni mittekrohvitavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid; kvaliteedinõudeid • koostab juhendamisel isikliku tööplaani, juhindudes pindade mõõtmise alusel arvutatud materjalide kulust, töövahendite ja -võtete valikust ning tööajaarvutamise tulemustest; • loodib ja paigaldab meeskonnatööna krohvimajakad või juhtlauad vastavalt etteantud nõuetele; • valmistab tööks ette krohvisegud ja materjalid, juhindudes tööplaanist ja tehnoloogilisest protsessist, ning valib sobivad töövahendid ja -võtted vastavalt etteantud tööülesandele; • teeb seguga vajadusel sisseviske- ning tasandus- ja viimistluskihi, järgides tööde tehnoloogiat; 21  • krohvib tööülesandest lähtudes ehitise sise- või välispinna, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid ning järgides etteantud kvaliteedinõudeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning juhindudes üldtunnustatud heast tavast; 4) parandab kahjustatud • korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja valmistab ette krohvitava pinna; krohvipinnad, järgides • katab kinni mittekrohvitavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid; kvaliteedinõudeid • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras; • valib juhendamisel ehisdetailide parandamiseks õige tehnoloogia, materjalid ja töövahendid, parandab juhendamisel defektsed pinnad, juhindudes etteantud tööülesandest ning krohvimaterjalide ja pindade omadustest; • valmistab juhendamisel ette parandatavate ehisdetailide pinnad, juhindudes aluspinna seisukorrast ning arvestades kasutatavate materjalide ja aluspinna vastastikust sobivust; • taastab juhendamisel ehisdetailide algse kuju, juhindudes etteantud projektist või eskiisist ja järgides etteantud kvaliteedinõudeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid ning juhindudes üldtunnustatud heast tavast; 5) töötab krohvimistöödel • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga ennastjuhtivalt ja probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; keskkonnateadlikult, järgides • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja töötervishoiu- ja kollektiivset vastutusala; tööohutusnõudeid ning • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust energiatõhusa ehitamise erinevates töösituatsioonides; põhimõtteid • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõudeid, tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; 22  • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 6) analüüsib koos juhendajaga • tõestab krohvimistööde kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või lahendades tööga seotud enda tegevust probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; krohvimistöödel, lähtudes • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 11. Betoonitööd 16 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab betoonitööde kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teab betoonitööde • defineerib ja seostab betoonitööde tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid usaldusväärsete tehnoloogia ja materjalidega teabeallikate abil, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; seotud mõisteid, kompetentse • kirjeldab betoonitöödel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside tegevusnäitajate abil; ning kvaliteedinõudeid • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevate töölõikude sujuva toimimise korraldamisel, arvestades betoonitööde tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) teab betoonitöödel • iseloomustab erinevaid betoonisegusid, nende omadusi ja kasutusvõimalusi erialaste teabeallikate põhjal, kasutatavaid materjale, lähtudes valmistatavast konstruktsioonist; vahendeid ja tööriistu, • selgitab metallmaterjalide kasutamise põhimõtteid betoonkonstruktsioonide armeerimisel ja erinevate lähtudes tööde tehnoloogiast korrosioonikaitsevahendite kasutamise nõudeid, kasutades erialaseid teabeallikaid; • nimetab betoonitöödel kasutatavaid vahendeid ja tööriistu, lähtudes tööülesandest ja infost tehnoloogiakaardil; 3) kavandab meeskonna • selgitab projekti/tööjooniste alusel välja tööks vajaliku informatsiooni; 23  liikmena betoonitööde • arvutab vajaliku materjali koguse, rakendades ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tööprotsessi, valib materjalid tõesust; ja töövahendid tööülesandest • korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha, lähtudes kasutatavast tehnoloogiast; lähtuvalt • kontrollib visuaalse vaatluse teel aluspinna vastavust tööjoonisele ja sobivust järgnevate tööde tegemiseks, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid, puuduste avastamisel teavitab juhendajat; • nimetab betoonkonstruktsioonide ehitamise tõste-, paigaldamis- ja teisaldamistöödeks vajalikke mehhanisme, arvestades kasutamisvõimalusi ja otsarvet; • juhendab käemärkide abil tõsteseadme juhti ehitusmaterjalide mahalaadimisel, järgides etteantud tööjuhiseid ja tööohutusnõudeid; • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja kollektiivset vastutusala; 4) betoneerib ehitise erinevaid • kontrollib visuaalse vaatluse teel betoneerimistöödeks vajalike tehniliste seadmete olemasolu ja töökorras konstruktsioone olekut ning vajalike kõrgusmärkide olemasolu, lähtudes tööülesandest; tööülesandest lähtuvalt • komplekteerib juhendamisel tööjoonise kohaselt valmiselementidest raketised, arvestades raketiste paigaldamise põhimõtteid; • valab juhendamisel betoonisegu raketisse ja tihendab selle, veendudes, et raketises ei oleks kõrvalisi esemeid, järgides konstruktsioonipõhist tehnoloogiat; • kontrollib töö käigus betoonivalu vastavust kõrgusmärkidele ja viib läbi raketiste järelkontrolli visuaalse vaatluse teel, järgides tööde kvaliteedile esitatud nõudeid; • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja kollektiivset vastutusala; 5) hooldab betoneeritud pindu, • selgitab betoonitööde eripära talvetingimustel, kasutades erialast terminoloogiat ja erinevaid teabeallikaid; demonteerib raketise ja teeb • eemaldab betoonijäägid ja betoonivalu ajal kasutusel olnud ajutised abivahendid ning toed, sidemed ja betoonipindade järelhooldust, kilbid, lähtudes raketise eripärast ja betooni kivistumisastmest/lahti rakestamise tugevusest ning järgides järgides tööde tehnoloogiat ja etteantud tööülesannet; kvaliteedinõudeid • puhastab raketised ja nende kinnitusdetailid vastavalt etteantud nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid; • töötleb siluri, käsi- või masinhõõrutiga tarduvat betoonpinda, valides juhendamisel õige ajahetke ja kestuse ning lähtudes pinnale soovitud lõppilmest ja etteantud kvaliteedist; • harjab harjaga tarduva betoonpinna, valides juhendamisel õige ajahetke ja kestuse ning lähtudes pinnale soovitud lõppilmest ja etteantud kvaliteedist; 24  • katab töödeldud või töötlemata betoonipinna kilega või järelhooldusainega, et vältida vee liiga kiiret väljaaurustumist betoonist, tagades töödeldud betoonpinna kvaliteedi püsivuse; 6) töötab betoonitöödel • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga ennastjuhtivalt ja probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; keskkonnateadlikult, järgides • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja töötervishoiu-ja kollektiivset vastutusala; tööohutusnõudeid ning • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust energiatõhusa ehitamise erinevates töösituatsioonides; põhimõtteid • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded, tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 7) analüüsib koos juhendajaga • tõestab betoonitööde kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või lahendades tööga seotud enda tegevust betoonitöödel, probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; lähtudes tööülesandest ja • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende kvaliteedinõuetest eesmärgipärasust; • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 12. Praktika 30 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab ja kinnistab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid töökeskkonnas, nii iseseisvalt kui ka meeskonnaliikmena, järgides hea ehitustava ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutuse- ja kvaliteedinõudeid ning analüüsib oma valmisolekut ja hoiakuid asuda tööle õpitud kutsealal. 25 Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) eesmärgistab • valib praktikaettevõtte, lähtudes võimalustest rakendada õpitud teadmisi, oskusi ja hoiakuid reaalsetes praktikategevused, arvestades töösituatsioonides; ettevõtte tegevus- ja • leiab iseseisvalt informatsiooni tööturul rakendumisvõimaluste ning praktika- ja töökohtade kohta; vastutusala ning • osaleb ettevõttepoolsel tööohutusalasel juhendamisel, kinnitades seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt; töökorraldust • järgib ettevõttes väljakujunenud töökorraldust, arvestades kehtivat töö- ja puhkeaja seadust; 2) ehitab ja valmistab • täidab juhendamisel erinevaid tööülesandeid, lähtudes raudbetoonkonstruktsioonide ehitaja meeskonna liikmena kompetentsiprofiilis kirjeldatud tegevustest; raudbetoonkonstruktsioone, • ehitab püst-, rõht- ja kaldtarindite raketisi, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid ning järgides projekti või järgides tööde tehnoloogiat; tööjoonist ja tööde • paigaldab nõuetekohaselt betoonkonstruktsioonide sarruse, järgides tööde tehnoloogiat; tehnoloogiat • betoneerib kogenud töötaja juhendamisel raudbetoonkonstruktsioone, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid; • töötleb kivistuvaid betoonpindu ja teeb nõuetekohaselt betoonpindade järelhooldust, järgides tööde tehnoloogiat; 3) laob meeskonnaliikmena • täidab juhendamisel erinevaid tööülesandeid, lähtudes müüritööde kompetentsiprofiilis kirjeldatud erinevatest kivimaterjalidest tegevustest; kandvaid ja mittekandvaid • laob erinevatest väikeplokkidest ja ehituskividest müüritisi, järgides projekti, tootjapoolseid konstruktsioone ning paigaldusjuhendeid ja tööde tehnoloogiat; vajadusel osaleb nende • osaleb töörühma liikmena erinevast kivimaterjalidest müüritiste taastamisel ja ümberehitamisel; arvestades taastamisel ja töö- ja keskkonnaohutusnõudeid; ümberehitamisel 4) töötab ennastjuhtivalt ja • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga keskkonnateadlikult, probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; arvestades praktikaettevõtte • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja töökorraldust, töötervishoiu- kollektiivset vastutusala, arvestab tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; ja tööohutusnõudeid, • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust rohemajanduse ja erinevates töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • jagab meeskonnaliikmetega vajalikku tööalast informatsiooni, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt, põhimõtteid kasutades korrektset erialast terminoloogiat; 26  • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded, tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • arendab liigutuste täpsust ja kiirust kogu tööprotsessi vältel, rakendades ratsionaalseid ja ergonoomilisi töövõtted; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid ning arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 5) analüüsib isiklikku ja erialast • analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, hinnates juhendaja abiga arendamist vajavaid arengut, võrreldes selleks aspekte; seatud ja saavutatud • koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades eesmärke infotehnoloogilisi vahendeid; • täidab praktikadokumentatsiooni vastavalt kooli praktikakorraldusele. 3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid puitkonstruktsioonide ehituse suunal 13. Puitliidete valmistamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab puitliidete valmistamise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teab puitliidete valmistamise • defineerib ja seostab puitliidete valmistamise tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid tehnoloogia ja materjalidega usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; seotud mõisteid, kompetentse • kirjeldab puitliidete valmistamisel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside tegevusnäitajate ja kvaliteedinõudeid abil; 27  • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes puitliidete valmistamise tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) teab puidu ja puidupõhiste • määratleb näidiste põhjal väliste tunnuste järgi ehituskonstruktsioonide valmistamisel enim kasutatavaid materjalide sortimenti ja puiduliike (kuusk, mänd, kask, tamm) ja tunneb nende nimetusi vähemalt ühes võõrkeeles; kvaliteedinõudeid vastavalt • selgitab puidurikete mõju puidu mehaanilistele omadustele, toetudes puidu kvaliteedi standardile; standardile • eristab visuaalselt puidu putuka- ja seenkahjustusi ja selgitab erinevate kahjustuste mõju puitmaterjali kvaliteedile, kasutades erialast terminoloogiat; • eristab valmistamistehnoloogiast lähtuvalt puidupõhiseid plaatmaterjale (puitlaast- ja puitkiudplaadid, vineer) ning selgitab nende omadustest lähtuvaid kasutusvõimalusi ehitustöödel; • selgitab puidu niiskussisalduse ja ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid vastavalt tööülesandele; 3) kavandab puitliidete • selgitab välja edasiseks tööks vajaliku info (detaili või konstruktsiooni mõõtmed, kasutatavad materjalid) valmistamise tööprotsessi, etteantud tööülesande (tööjoonise) põhjal; valib materjalid ja • arvutab etteantud tööjoonise alusel tööülesande täitmiseks vajaliku saematerjali, höövel- ja liimpuidu ning töövahendid, lähtudes puidupõhiste materjalide kogused (sh teisendab mõõtühikuid), rakendades matemaatikaalaseid teadmisi, tööülesandest hindab tulemuste tõesust; • valib mõõtmetelt ja omadustelt sobivaima materjali ja töövahendid, lähtudes tööülesandest, arvestades puidurikete ja -kahjustuste mõju puitmaterjali kvaliteedile; • valib ja seadistab töövahendid (sh elektrilised ja pneumaatilised), lähtudes töödeldavast materjalist ja etteantud tööülesandest; • teeb vajalikud mõõte ja märkimistööd, kasutades asjakohaseid mõõtmis- ja märkimisvahendeid; 4) valmistab puitliiteid, järgides • valmistab, elektrilisi ja mehaanilisi käsitööriistu kasutades, tappliiteid, järgides etteantud tööjooniseid ning etteantud tööjooniseid, tööde arvestades tehnoloogilisi ja kvaliteedinõudeid; tehnoloogiat ja • valmistab, elektrilisi ja mehaanilisi käsitööriistu kasutades, nael-, kruvi-, polt- ja naagelliiteid, järgides kvaliteedinõudeid etteantud tööjooniseid ning arvestades tehnoloogilisi ja kvaliteedinõudeid; • valmistab, elektrilisi ja mehaanilisi käsitööriistu kasutades, terasdetailidega (nurgik, talaking, peitkonsool, sarikaankur, posti jalg, naelutus -ja kruviplaat) puitliiteid, järgides etteantud tööjooniseid ning tehnoloogilisi ja kvaliteedinõudeid; 28 5) töötab puitliidete • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga valmistamisel ennastjuhtivalt probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt); ja keskkonnateadlikult, • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja järgides töötervishoiu- ja kollektiivset vastutusala; tööohutusnõudeid ning • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust energiatõhusa ehitamise erinevates töösituatsioonides; põhimõtteid • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduskasutatavust ja kulutõhusust; 6) analüüsib koos juhendajaga • tõestab puitliidete valmistamise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või lahendades tööga enda tegevust puitliidete seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; valmistamisel, lähtudes • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 14. Puitkarkass-seinte ehitamine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab puitkarkass- seinte ehitamise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 29 1) teab puitkarkass-seinte • defineerib ja seostab puitkarkass- seinte ehitamise tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid erinevate ehitamise tehnoloogia ja teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; materjalidega seotud • kirjeldab puitkarkass- seinte ehitamise vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside tegevusnäitajate mõisteid, kompetentse ja abil; kvaliteedinõudeid • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes puitkarkass- seinte ehitamise tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate põhjal tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab puitkarkass-seinte • selgitab välja tööoperatsioonideks vajaliku info (konstruktsiooni mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid) ehitamise tööprotsessi, valib etteantud tööjoonise põhjal; materjalid ja töövahendid, • arvutab tööjoonise põhjal etteantud puitkarkass-seina konstruktsiooni valmistamiseks vajaliku materjali lähtudes etteantud koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust; tööjoonistest • koostab ja vormistab nõuetekohase õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi, kasutades infotehnoloogiavahendeid; • teeb juhendamisel etteantud tööjoonise järgi edasiseks tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd, kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse; • valib puitmaterjali lähtuvalt ehitatavast seinakonstruktsioonist, hinnates visuaalselt materjali sobivust ja kvaliteeti (oksad, praod, poomkant, kõmmeldumine); 3) ehitab seinakarkassid • ehitab vastavalt tööjoonistele seinakarkassid ja jäigastab need teljesuunaliselt, kasutades selleks vajalikke juhendamisel, paigaldab töövahendeid; vajalikud sillused ja postid • vormistab ukse- ja aknaavad ning paigaldab tööjooniste järgi puit- ja/või terassillused, kasutades selleks nii sise- kui väliskeskkonda, vajalikke töövahendeid; lähtudes tööjoonistest • paigaldab tööjooniste järgi karkassipostid siseruumidesse ja väliskeskkonda, kasutades selleks vajalikke töövahendeid; 4) paigaldab karkass-seintele • paigaldab juhendamisel tööjooniste järgi vundamendile hüdroisolatsiooni ja alusvöö, kasutades selleks isolatsioonimaterjalid ja vajalikke töövahendeid; plaadistuse, järgides tööde • monteerib juhendamisel vastavalt montaaži- ja sõlmede joonistele seinaelemendid, kasutades selleks tehnoloogiat ja tööjooniseid vajalikke töövahendeid; • paigaldab tööjoonist järgides elementide liitekohtadele puuduvad soojustus- ja isolatsioonimaterjalid ning plaadistused; 30  • paigaldab tööjoonise ja tootja paigaldusjuhendi järgi seinakarkassile heliisolatsiooni- ja soojustusmaterjali ning auru- ja tuuletõkkematerjali, kasutades selleks vajalikke töövahendeid; • paigaldab juhendamisel vastavalt tööjoonisele karkassile puidupõhistest materjalidest plaadistuse, kasutades selleks vajalikke töövahendeid; 5) parandab puitkarkass-seina • annab ülevaate puitkarkass-seina kahjustustest ja nende tekkepõhjustest, kasutades erialaseid teabematerjale, puitkonstruktsiooni vastavalt väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt; etteantud juhendile ja • avab juhendamisel remonditava puitseina konstruktsiooni seisukorra hindamiseks, tagades samal ajal tööjoonisele konstruktsiooniosa stabiilsuse, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; • parandab juhendamisel puitseina kandekonstruktsiooni kahjustuse (näiteks puitsõrestiku alusvöö vahetus, postiotste vahetus, kahjustatud nurgaseotiste remont) vastavalt etteantud juhendile ja projektlahendusele, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid; 6) töötab puitkarkass-seinte • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga ehitamisel ennastjuhtivalt ja probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; keskkonnateadlikult, järgides • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja töötervishoiu- ja kollektiivset vastutusala; tööohutusnõudeid ning • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust energiatõhusa ehitamise erinevates töösituatsioonides; põhimõtteid • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ja tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 7) analüüsib koos juhendajaga • tõestab puitkarkass- seinte ehitamise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või enda tegevust puitkarkass- 31  seinte ehitamisel, lähtudes • lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete tööülesandest ja kasutamist; kvaliteedinõuetest • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades tehtud tööde eesmärgipärasust ja toimetulekut; • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 15. Puitvahelagede ja -põrandate ehitamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab puitvahelagede ja -põrandate ehitamise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teab puitvahelagede ja - • defineerib ja seostab puitvahelagede ja -põrandate ehitamise tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid põrandate ehitamise usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; tehnoloogia ja materjalidega seotud mõisteid, kompetentse • kirjeldab puitvahelagede ja -põrandate ehitamise vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside tegevusnäitajate abil; ja kvaliteedinõudeid • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes puitvahelagede ja -põrandate ehitamise tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab puitpõrandate ja - • selgitab välja puitvahelae või põrandakonstruktsiooni ehitamiseks vajalikud lähteandmed (konstruktsiooni vahelagede ehitamise mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid) etteantud ehitusprojekti põhjal; tööprotsessi, lähtudes • korraldab meeskonnaliikmena nõuetekohaselt oma töökoha, valib töö- ja abivahendid, veendudes enne töö ehitusprojektist ja alustamist nende korrasolekus ja ohutuses; tööjoonistest • teeb meeskonnaliikmena ja juhendamisel ning vastavalt etteantud tööjoonisele tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd, kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse; • valib ja arvutab tööjoonise põhjal etteantud konstruktsiooni valmistamiseks vajaliku materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust; 32 3) ehitab vahelae puittalad ja • monteerib juhendamisel vastavalt montaaži- ja sõlmede joonistele vahelae elemendid, kasutades selleks põrandalaagid, järgides asjakohaseid mehhanisme ja töövahendeid; tööjooniseid • ehitab juhendamisel vastavalt tööjoonistele puittalad ja laagid ja jäigastab need teljesuunaliselt, kasutades ajakohaseid töövahendeid ja -võtteid; • teeb juhendamisel vekseldused vastavalt tööjoonistel märgitule, kasutades selleks asjakohaseid töövahendeid; • monteerib meeskonnaliikmena ja juhendamisel vastavalt koostejoonistele trepidetailidest trepi ning paigaldab selle, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; • ehitab juhendamisel laudpõranda, sh paigaldab vastavalt tööjoonisele põrandalaagid ja isolatsioonimaterjalid, kasutades selleks nõuetele vastavat materjali; • paigaldab meeskonnaliikmena ja juhendamisel vastavalt tööjoonisele vahelae konstruktsiooni terastalad, kasutades selleks vajalikke töövahendeid; 4) ehitab soojustatud • paigaldab juhendamisel vastavalt tööjoonistele ja materjalide tootja paigaldusjuhenditele vahelakke puitvahelae konstruktsiooni, heliisolatsiooni- ja soojustusmaterjalid ning auru- ja tuuletõkkematerjalid, kasutades selleks vajalikke järgides tööjooniseid tööriistu; • paigaldab juhendamisel vastavalt tööjoonisele ja paigaldusjuhendile põranda- ja laekonstruktsioonile plaadistuse, kasutades selleks vajalikke töövahendeid; • paigaldab juhendamisel, tööjoonist järgides, elementide liitekohtadele puuduvad soojustus- ja isolatsioonimaterjalid ning plaadistused; 5) parandab põranda • avab juhendamisel renoveeritava põranda või vahelae konstruktsiooni nende seisukorra hindamiseks, puitkonstruktsiooni vastavalt tagades samal ajal konstruktsiooniosa stabiilsuse; etteantud juhendile ja • remondib juhendamisel põrandalaudise (laudpõranda ümberlaudistamine, üksikute laudade vahetus, tööjoonisele kriuksuvate põrandate remont), kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; • taastab juhendamisel puitpõranda tasapinnalisuse ülehööveldamise ja lihvimise teel, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; 6) töötab puitvahelagede ja - • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga põrandate ehitamisel probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ennastjuhtivalt ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult, järgides kollektiivset vastutusala; töötervishoiu-ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust tööohutusnõudeid ning erinevates töösituatsioonides; 33  energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning põhimõtteid tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 7) analüüsib koos juhendajaga • tõestab puitvahelagede ja -põrandate ehitamise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või enda tegevust puitvahelagede lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; ja -põrandate ehitamisel, • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende lähtudes tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 16. Katusekonstruktsioonide ehitamine ja katusekattematerjalide paigaldamine 13 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab katusekonstruktsioonide ehitamise ja katusekattematerjalide paigaldamise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teab katusekonstruktsioonide • defineerib ja seostab katusekonstruktsioonide ehitamise ja katusekattematerjalide paigaldamise tehnoloogia ehitamise ja ning materjalidega seotud mõisteid usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid katusekattematerjalide digitehnoloogiaid ja -oskusi; paigaldamise tehnoloogia ja • kirjeldab katusekonstruktsioonide ehitamise ja katusekattematerjalide paigaldamise vajalikke teadmisi, materjalidega seotud oskusi ja hoiakuid kompetentside tegevusnäitajate abil; mõisteid, kompetentse ja 34  kvaliteedinõudeid • eristab erinevaid katusetüüpe ja kattematerjale, defineerib vastavalt katuse kaldele, kas tegemist on kald- või lamekatusega, ning oskab valida sobivad katusekattematerjalid; • kirjeldab valtsplekk-katuse, kaldkatuse ja lamekatuse erisusi; • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes katusekonstruktsioonide ehitamise ja katusekattematerjalide paigaldamise tehnoloogiast ning kvaliteedinõuetest; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab • selgitab välja katusekonstruktsiooni ehitamiseks vajalikud lähteandmed (konstruktsiooni mõõtmed, asukoht, katusekonstruktsioonide kasutatavad materjalid) etteantud tööjoonise põhjal; ehitamise ja kattematerjalide • korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib töö- ja abivahendid ning veendub enne töö alustamist nende paigaldamise tööprotsessi, korrasolekus ja ohutuses; lähtudes ehitusprojektist ja • teeb juhendamisel vastavalt etteantud tööjoonistele edasiseks tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd, tööjoonistest kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse; • arvutab mõõtmistulemuste ja tööjoonise põhjal etteantud konstruktsiooni valmistamiseks vajaliku materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust; • kavandab juhendamisel katusekattematerjali optimaalse jaotuse paigaldamiseks, arvestades materjali tootja paigaldusjuhendeid ning katuse kandekonstruktsiooni kuju; 3) ehitab katuste erinevaid • monteerib juhendamisel katusesõrestikud, järgides tööjooniseid ja kasutades asjakohaseid töövahendeid; puitkonstruktsioone, järgides • valmistab ja paigaldab juhendamisel meeskonnaliikmena puidust detailid (sarikad, talad, pennid, pärlinid, projektis antud tööjooniseid parapetid), järgides tööjooniseid ja spetsifikatsioone ning kasutades asjakohaseid töövahendeid; • töötleb puitkonstruktsiooni osad puidukaitsevahendiga (pinnakaitse-või immutusvahend) niiskusest tingitud kahjustuste vältimiseks, lähtudes tööjuhendist (joonis, projekt vms) ja konstruktsiooni kujust, kasutades selleks sobilikke materjale ja töövahendeid; • ehitab juhendamisel meeskonnaliikmena lamekatuse puitkonstruktsiooni, järgides tööjooniseid ja tööde tehnoloogiat; 4) paigaldab • paigaldab meeskonnatööna katusekonstruktsioonile heliisolatsiooni- ja soojustusmaterjalid ning auru- ja kandekonstruktsioonile tuuletõkkematerjalid, järgides tööjooniseid ja materjalide tootja paigaldusjuhendeid; erinevaid katteelemente • paigaldab juhendamisel konstruktsioonile plaadistuse vastavalt tööjoonisele, kasutades selleks asjakohaseid (aluskate, tuulutusliistud, materjale ja töövahendeid; 35  roovitis ja laudis), järgides • selgitab välja katusekatete paigaldamiseks vajalikud lähteandmed (mõõtmed, asukoht, kasutatavad tööjoonist ja materjalid) etteantud ehitusprojekti põhjal; kvaliteedinõudeid • kavandab juhendamisel katusekattematerjali optimaalse jaotuse paigaldamiseks, arvestades materjali tootja paigaldusjuhendeid, katuse kandekonstruktsiooni kuju; • paigaldab meeskonnatööna katusekonstruktsioonile aluskatte ning tuulutusliistud vastavalt katusekattematerjali paigaldamise juhendile ja tööjoonisele, kasutades selleks asjakohaseid töövahendeid; • arvutab sobiva roovi sammu, lähtudes mõõtmistulemustest ja paigaldatava katusekattematerjali tootja paigaldusjuhendist ja katusekattematerjali eripärast; • paigaldab meeskonnatööna katusele roovitise ja rihib selle, lähtudes katusekattematerjali tootja paigaldusjuhendis etteantud nõudetest; • ehitab meeskonnatööna vastavalt tööjoonistele räästasõlmed ja tuulekasti, arvestades erinevate katusekonstruktsiooni tüüpidega; • vormistab juhendamisel tööjooniste järgi katusele vajalikud läbiviigud (korstnad, luugid, jms), arvestades tuleohutusnõuetega; 5) paigaldab kaldkatusele • paigaldab meeskonnatööna katusekivid koos lisatarvikutega, järgides tööjooniseid ja materjali katusekattematerjali koos paigaldusjuhendit; lisatarvikutega vastavalt • paigaldab meeskonnatööna profiilpleki koos lisatarvikutega, järgides tööjooniseid ja materjali tootja paigaldusjuhenditele ja paigaldusjuhendit; tööjoonistele • paigaldab juhendamisel ja meeskonnatööna bituumensindlid koos lisatarvikutega, järgides tööjooniseid ja materjali paigaldusjuhendit; • paigaldab meeskonnatööna puidupõhised katusekatted koos lisatarvikutega (harja- ja räästaplekid), järgides tööjooniseid ja materjali paigaldusjuhendit; • teostab juhendamisel valtsplekk-katuse püstvaltsi ehituse, järgides tööjooniseid ja materjali paigaldusjuhendit; • paigaldab juhendamisel katuse lisatarvikud (käiguteed, redelid jms), vastavalt tootja paigaldusjuhenditele ja tööjoonistele; 6) paigaldab lamekatusele • paigaldab juhendamisel ja meeskonnatööna bituumenrullmaterjali, järgides tööjooniseid ja materjali katusekattematerjali koos paigaldusjuhendit; lisatarvikutega, vastavalt • paigaldab juhendamisel ja meeskonnatööna plastrullmaterjali, järgides tööjooniseid ja materjali tootja paigaldusjuhenditele ja paigaldusjuhendit; tööjoonistele • paigaldab juhendamisel ja meeskonnatööna vedelplasti koos lisatarvikutega, järgides tööjooniseid ja materjali paigaldusjuhendit; 36  • paigaldab juhendamisel katuse lisatarvikud (räästa, parapeti jms elemendid), vastavalt tootja paigaldusjuhenditele ja tööjoonistele; 7) parandab katuse • annab ülevaate katusekonstruktsiooni kahjustuste tekkepõhjustest ja nende likvideerimise võimalustest, puitkonstruktsiooni, vastavalt kasutades erialaseid teabeallikaid; antud juhendile ja • avab juhendamisel renoveeritava katusekonstruktsiooni selle seisukorra hindamiseks, tagades samal ajal tööjoonisele konstruktsiooniosa stabiilsuse; • parandab juhendamisel katuse kandekonstruktsiooni (sarikate kahjustatud osade väljavahetamine, proteesimine, aluskatte asendamine jms), vastavalt antud juhendile ja tööjoonisele; • taastab juhendamisel katusekonstruktsiooni tasapinnalisuse, õgvendades ja rihtides sarikaid ja roovitust, arvestades projektlahendust ja kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; 8) töötab • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga katusekonstruktsioonide probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ehitamisel ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja katusekattematerjalide kollektiivset vastutusala; paigaldamisel ennastjuhtivalt • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust ja keskkonnateadlikult, erinevates töösituatsioonides; järgides töötervishoiu-ja • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning tööohutusnõudeid ning tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; energiatõhusa ehitamise • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt põhimõtteid isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 9) analüüsib koos juhendajaga • tõestab katusekonstruktsioonide ehitamise ja katusekattematerjalide paigaldamise kompetentse, sooritades enda tegevust tööalaseid toiminguid ja/või lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi katusekonstruktsioonide töövõtteid ja seadmete kasutamist; 37  ehitamisel ja • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades tehtud tööde eesmärgipärasust ja toimetulekut; katusekattematerjalide • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist paigaldamisel, lähtudes töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. tööülesandest ja kvaliteedinõuetest 17. Avatäidete ja voodrilaudise paigaldamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab avatäidete ja voodrilaudise paigaldamise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teab avatäidete ja • defineerib ja seostab avatäidete ja voodrilaudise paigaldamise tehnoloogia ning materjalidega seotud voodrilaudise paigaldamise mõisteid usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; tehnoloogia ja materjalidega • kirjeldab avatäidete ja voodrilaudise paigaldamisel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside seotud mõisteid, kompetentse tegevusnäitajate abil; ja kvaliteedinõudeid • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes avatäidete ja voodrilaudise paigaldamise tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab hoone sise- ja • selgitab välja voodrilaudise ja avatäidete paigaldamiseks vajalikud lähteandmed (konstruktsiooni mõõtmed, välisvooderduse ning asukoht, kasutatavad materjalid) etteantud ehitusprojekti põhjal; avatäidete paigaldamise • korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valides töö- ja abivahendid ning veendudes enne töö alustamist tööprotsessi, lähtudes nende korrasolekus ja ohutuses; tööjoonistest • teeb juhendamisel, vastavalt etteantud tööjoonistele, tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd, kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse; • paigaldab juhendamisel roovitise ja voodrilaudise mõõtmistulemuste ja tööjoonise põhjal; • valib vajaliku materjali ja arvutab selle koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust; 38  • valmistab ette materjalid, järgides tööjooniseid ja spetsifikatsioone ning kasutades asjakohaseid töövahendeid; 3) paigaldab • paigaldab tuuletõkkeplaadile sobiva roovitise, arvestades projektis kavandatud voodrilaudade suunda puitkonstruktsioonile (vertikaal- või horisontaallaudis) ja sellest lähtuvat paigaldamise tehnoloogiat, tagades seinakonstruktsiooni roovitise ning sise- ja tuulutuse; välisvoodrilauad, järgides • paigaldab tööjoonise järgi meeskonnatööna ettevalmistatud seinakarkassile sisemise voodrilaudise, järgides tööjooniseid ja tööde tehnoloogiat ja kasutades selleks ettenähtud kinnitus- ja töövahendeid; kvaliteedinõudeid • paigaldab meeskonnatööna välised voodrilauad ja teeb vajalikud voodriliited, järgides tööde tehnoloogiat ja kasutades selleks ettenähtud kinnitus- ja töövahendeid; 4) valmistab ja paigaldab • valmistab ja paigaldab ajutised avatäited (aknad, uksed, väravad), vastavalt etteantud tööülesandele, ajutised avatäited, aknad ja kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid; uksed, järgides avatäidete • kontrollib paigaldatavate avatäidete ja konstruktsiooni avade mõõtmete vastavust, kasutades asjakohaseid tööjooniseid ja töövahendeid ja -võtteid; paigaldusnõudeid • paigaldab juhendamisel avatäited (aknad-ja ukseplokid, väravad), järgides tööjooniseid, erinevast materjalist avatäidete paigaldamise nõudeid ja konstruktsiooni tüüpi; • paigaldab nõuetekohaselt avatäidete piirdeliistud ja aknalauad, arvestades projekti/tööjoonist, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid; 5) taastab hoone puitmaterjalist • avab juhendamisel renoveeritavad konstruktsioonid nende seisukorra hindamiseks, tagades samal ajal voodrilaudise vastavalt konstruktsiooniosa stabiilsuse, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; etteantud juhendile ja • taastab või asendab puitvoodri vastavalt antud juhendile ja projektlahendusele, kasutades asjakohaseid tööjoonisele materjale, töövahendeid ja- võtteid; 6) töötab avatäidete ja • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga voodrilaudise paigaldamisel probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ennastjuhtivalt ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult, järgides kollektiivset vastutusala; töötervishoiu-ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust tööohutusnõudeid ning erinevates töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning põhimõtteid tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; 39  • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduskasutatavust ja kulutõhusust; 7) analüüsib koos juhendajaga • tõestab avatäidete ja voodrilaudise paigaldamise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või enda tegevust avatäidete ja lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete voodrilaudise paigaldamisel, kasutamist; lähtudes tööülesandest ja • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende kvaliteedinõuetest eesmärgipärasust; • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 18. Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab puitraketiste ehitamise ja paigaldamise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teab puitraketiste ehitamise ja • defineerib ja seostab puitraketiste ehitamise ja paigaldamise tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid paigaldamise tehnoloogia ja usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; materjalidega seotud • kirjeldab puitraketiste ehitamise ja paigaldamise vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside mõisteid, kompetentse ja tegevusnäitajate abil; kvaliteedinõudeid • võrdleb inventaarseid ja ehitusplatsil valmistatavaid raketisi ja nende paigaldamisele seatud nõudeid erialaste teabeallikate põhjal; • selgitab raketiste paigaldamise ja toestamise põhimõtteid, lähtudes raketise tüübist ja nende valmistamiseks kasutatavast materjalist; 40  • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes puitraketiste ehitamise ja paigaldamise tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab raketiste ehitamise • selgitab välja raketise ehitamiseks vajaliku info (mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid), kasutades ja paigaldamise tööprotsessi, tööjoonise infot; lähtudes tööjoonistest ja • kavandab meeskonnaliikmena tööoperatsioonide järjekorra ning planeerib tööaja, lähtudes tööülesandest; tööde tehnoloogiast • valib materjalid ja töövahendid vastavalt tööülesandele (projektile, tööjoonisele); • arvutab juhendamisel raketise valmistamiseks vajalike materjalide koguse, kasutades pindala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab saadud tulemuse tõesust; • korraldab nõuetekohaselt oma töökoha ja ladustab valitud materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse ning materjalide ladustuspindade ning käiguteede olemasolu; • teeb juhendamisel edasiseks tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd (projekteeritud kõrgusmärgi ülekandmine, asukoha määramine), kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid; 3) paigaldab raketisi, järgides • valmistab ehitusplatsil meeskonnatööna nõuetekohaselt erinevat tüüpi raketisi (vundamenditaldmiku-, posti- etteantud tööjooniseid ning ja betoonvöö raketised), järgides etteantud tööjooniseid ning kasutades asjakohaseid materjale, raketiste paigaldamise ja töövahendeid ja -võtteid; toestamise põhimõtted • komplekteerib tööjoonise kohaselt valmiselementidest (inventaarsed) vundamenditaldmiku-, posti- ja betoonvöö raketised, arvestades inventaarsete raketiste paigaldamise põhimõtteid; • paigaldab ja toestab juhendamisel raketised nõuetekohaselt, arvestades raketise tüüpi ja paigaldamise põhimõtteid, pidades kinni lubatud tolerantsidest; • paigaldab juhendamisel kohapeal valmistatud või valmiselementidest raketisi, järgides etteantud tööjooniseid ning erinevat tüüpi raketiste paigaldamise ja toestamise põhimõtted; 4) töötab puitraketiste • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga ehitamisel ja paigaldamisel probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ennastjuhtivalt ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult, järgides kollektiivset vastutusala; töötervishoiu-ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust tööohutusnõudeid ning erinevates töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise 41  põhimõtteid • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 5) analüüsib koos juhendajaga • tõestab puitraketiste ehitamise ja paigaldamise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või enda tegevust puitraketiste lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete ehitamisel ja paigaldamisel, kasutamist; lähtudes tööülesandest ja • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende kvaliteedinõuetest eesmärgipärasust; • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 19. Puitrajatiste ehitamine ja paigaldamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab puitrajatiste ehitamise ja paigaldamiseks kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teab puitrajatiste ehitamise ja • defineerib ja seostab puitrajatiste ehitamise ja paigaldamise tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid paigaldamise tehnoloogia ja usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; materjalidega seotud • kirjeldab puitrajatiste ehitamise ja paigaldamise vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside mõisteid, kompetentse ja tegevusnäitajate abil; kvaliteedinõudeid 42  • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes puitrajatiste ehitamise ja paigaldamise tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab puitrajatiste • selgitab etteantud tööjoonise põhjal välja puitrajatise (sh. puitterrassid ja puitaiad) ehitamiseks vajalikud ehitamise ja paigaldamise lähteandmed (mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid); tööprotsessi, lähtudes • korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib töö- ja abivahendid ning veendub enne tööalustamist nende tööjoonistest ja - korrasolekus ja ohutuses; tehnoloogiast • teeb juhendamisel, vastavalt etteantud tööjoonistele, tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd, kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ja tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse; • valib puitrajatise (sh. puitterrassid ja puitaiad) ehitamiseks sobilikud materjalid, arvestades materjali kvaliteeti ja etteantud juhiseid; • arvutab juhendamisel mõõtmistulemuste ja tööjoonise põhjal tööks vajaliku materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust; • töötleb mõõtu, loodib ja fikseerib alusele terrassi kandesõrestiku vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonistele, töötleb mõõtu ja kinnitab kandesõrestikule terrassi kattelaudise või -plaadistuse vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonistele; • töötleb mõõtu ja paigaldab terrassi piirdekonstruktsiooni vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonistele; • töötleb mõõtu, viimistleb, loodib ja fikseerib aia vertikaalsed postid ning horisontaalsed kandelatid vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonistele; • töötleb mõõtu, viimistleb ja paigaldab puitaia kandelattidele lipid vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonistele; 3) töötab puitrajatiste ehitamisel • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga ja paigaldamisel probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ennastjuhtivalt ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult, järgides kollektiivset vastutusala; töötervishoiu-ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust tööohutusnõudeid ning erinevates töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning põhimõtteid tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; 43  • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 4) analüüsib koos juhendajaga • tõestab puitrajatiste ehitamise ja paigaldamise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või enda tegevust puitrajatiste lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete ehitamisel ja paigaldamisel, kasutamist; lähtudes tööülesandest ja • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades tehtud tööde eesmärgipärasust ja toimetulekut; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 20. Praktika 30 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab ja kinnistab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid töökeskkonnas, nii iseseisvalt kui ka meeskonnaliikmena, järgides hea ehitustava ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutuse- ja kvaliteedinõudeid ning analüüsib oma valmisolekut ja hoiakuid asuda tööle õpitud kutsealal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) eesmärgistab • valib praktikaettevõtte, lähtudes võimalustest rakendada õpitud teadmisi, oskusi ja hoiakuid reaalsetes praktikategevused, arvestades töösituatsioonides; ettevõtte tegevus- ja • leiab iseseisvalt informatsiooni tööturul rakendumisvõimaluste ning praktika- ja töökohtade kohta; vastutusala ning • osaleb ettevõttepoolsel tööohutusalasel juhendamisel, kinnitades seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt; töökorraldust • järgib ettevõttes väljakujunenud töökorraldust, arvestades kehtivat töö- ja puhkeaja seadust; 2) ehitab ja paigaldab • täidab juhendamisel erinevaid tööülesandeid, lähtudes puitkonstruktsioonide ehitaja kompetentsiprofiilis meeskonna liikmena kirjeldatud tegevustest; erinevaid puitkonstruktsioone 44  lähtuvalt tööülesandest ja • valmistab juhendamisel ette oma töökoha, materjalid ja töövahendid enne töö alustamist, lähtudes kvaliteedinõuetest tööülesandest (projekt, tööjoonis, paigaldusjuhendid); • teeb tööülesannete täitmiseks vajalikud märke- ja mõõdistustööd, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja meetodeid; • töötleb nõuetekohaselt puitkonstruktsioonide valmistamisel kasutatavaid materjale, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; • valmistab ja monteerib puidust konstruktsioonielemente ja ehitusdetaile, järgides ehitusprojektis etteantud nõudeid ja tööde tehnoloogiat; • ehitab ja soojustab nõuetekohaselt puitkonstruktsioone (seinad, põrandad, vahelaed ja katus), järgides ehitusprojektis etteantud nõudeid ja tööde tehnoloogiat; • paigaldab puitkonstruktsioonile asjakohased kattematerjalid, vastavalt tööjoonisele, järgides tööde tehnoloogiat; • sobitab ja paigaldab tööjoonise alusel ehitiste sise- ja väliselemente (uksed, aknad trepid jne), kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; 3) töötab ennastjuhtivalt ja • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga keskkonnateadlikult, probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; arvestades praktikaettevõtte • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja töökorraldust töötervishoiu-ja kollektiivset vastutusala ning arvestab tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; tööohutusnõudeid, • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust rohemajanduse ja erinevates töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • jagab meeskonnaliikmetega vajalikku tööalast informatsiooni, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt, põhimõtteid kasutades erialast terminoloogiat; • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • arendab liigutuste täpsust ja kiirust kogu tööprotsessi vältel, rakendades ratsionaalsed ja ergonoomilisi töövõtted; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid ning arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; 45  • teeb ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 4) analüüsib isiklikku ja erialast • analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, hinnates juhendaja abiga arendamist vajavaid arengut, võrreldes selleks aspekte; seatud ja saavutatud • koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades eesmärke infotehnoloogilisi vahendeid; • täidab praktikadokumentatsiooni vastavalt kooli praktikakorraldusele. 3.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ehitusviimistluse suunal 21. Tasandustööd 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab tasandustööde kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teab tasandustööde • defineerib tasandustööde tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid usaldusväärsete teabeallikate tehnoloogia ja materjalidega põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; seotud mõisteid, kompetentse • selgitab tootjapoolsete juhendite põhjal pahtlite ja tasandussegude erinevusi ja sellest lähtuvat kasutusala ja kvaliteedinõudeid tasandustöödel; • võrdleb erinevate teabeallikate põhjal viimistlustöödel kasutatavaid tasandussegusid, arvestades nende füüsikalis-keemilisi omadusi ja kasutusvõimalusi; • kirjeldab tasandustöödeks vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside tegevusnäitajate abil; • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes tasandustööde tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab tasandustööde • hindab aluspinna ja tasandustöödel kasutatava(te) materjali(de) vastastikust sobivust, arvestades materjalide tööprotsessi, valib materjalid tootja paigaldusjuhendeid ja tööülesannet; 46  ja töövahendid, lähtudes • arvutab töö tegemiseks vajalike materjalide koguse ja planeerib tööaja lähtuvalt tootekirjelduses (tehnilises tööülesandest, tehnoloogiast informatsioonis, tootejuhises) etteantud materjali kulunormist, kasutades pindala ja mahuarvutuse ja kvaliteedinõuetest meetodeid; • korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab vajadusel töölava, juhindudes tööülesandest ja ohutusnõuetest; • katab kinni mittetasandatavad pinnad, kasutades sobivaid kattematerjale, töövahendeid ja • -võtteid; • valmistab ette tööks vajalikud materjalid ja töövahendid ning veendub, et töötsoonis ei oleks segavaid või üleliigseid esemeid, juhindudes tööülesandest; • valib sobivad töö- ja isikukaitsevahendid lähtuvalt kasutatavast materjalist ja etteantud tööülesandest; 3) tasandab erinevast materjalist • eemaldab aluspinnalt vajadusel eelnevad viimistluskihid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtted; aluspindu, kasutades • töötleb aluspinda sobiva vahendiga nakke tagamiseks, järgides tööde tehnoloogiat ja materjali tootja asjakohaseid töövahendeid ja paigaldusjuhiseid; -võtteid, arvestades etteantud • tasandab alusinna, kasutades tasandussegu, sobivaid töövahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid, järgides kvaliteedinõudeid etteantud kvaliteedinõudeid; • pahteldab, etteantud kvaliteedinõudeid järgides, aluspinnad, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid; • lihvib ja puhastab tasandatud pinna ning pahteldab aluspinna, kasutades sobivaid töövahendeid ja töövõtteid lõppviimistluse tegemiseks ning vajaliku kvaliteedi tagamiseks; 4) töötab tasandustöödel • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga ennastjuhtivalt ja probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; keskkonnateadlikult, järgides • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja töötervishoiu- ja kollektiivset vastutusala; tööohutusnõudeid ning • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust energiatõhusa ehitamise erinevates töösituatsioonides; põhimõtteid • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; 47  • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 5) analüüsib koos juhendajaga • tõestab tasandustööde kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või lahendades tööga seotud enda tegevust tasandustöödel, probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; lähtudes tööülesandest ja • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende kvaliteedinõuetest eesmärgipärasust; • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 22. Ehitiste sise- ja välispindade krohvimine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ehitise sise-ja välispindade krohvimise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teab ehitise sise- ja • defineerib ja seostab ehitise sise- ja välispindade krohvimise tehnoloogia ja materjalidega seotud mõisteid välispindade krohvimise usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; tehnoloogia ja materjalidega • kirjeldab ehitise sise- ja välispindade krohvimiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside seotud mõisteid, kompetentse tegevusnäitajate abil; ja kvaliteedinõudeid • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes ehitise sise- ja välispindade krohvimise tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • võrdleb erinevaid krohvitüüpe usaldusväärsete teabeallikate põhjal, lähtudes krohvi koostisest ja füüsikalis- keemilistest omadustest; • iseloomustab aluspindadele esitatavaid kvaliteedinõudeid, arvestades nende nakke- ja kandevõimet ning füüsikalis-keemilisi omadusi; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; 48  • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab krohvimise • selgitab välja projektilt või tööjooniselt edasiseks tööks vajaliku info ja planeerib tööaja, arvestades tööprotsessi, valib materjalid materjalide tootja paigaldusnõudeid ja tööde tehnoloogiat; ja töövahendid, lähtudes • hindab juhendamisel olemasolevate aluspindade seisundit ning mõõdab krohvitava pinna suuruse, kasutades tööülesandest nõuetekohaselt mõõtevahendeid ja loodi; • arvutab tööks vajalike materjalide koguse, juhindudes krohvimismaterjalide kasutamistingimustest ja kulunormist ning kasutades pindala- ja mahuarvutuse meetodeid; • korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha, katab kinni mittekrohvitavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale ja paigaldab töölava, järgides tööohutusnõudeid; • valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest, tööde tehnoloogiast, materjalide omadustest ja energiatõhususest; • ladustab valitud materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemasolu, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; 3) krohvib ehitise sise- ja • valmistab tööks ette töötsooni, valib sobilikud krohvisegud ja muud materjalid, juhindudes tehnoloogilisest välispinnad, järgides tööde protsessist ja kvaliteedinõuetest; tehnoloogiat ja • valmistab ette krohvitava aluspinna, juhindudes aluspinna seisukorrast, krohvimismaterjalide ja pindade kvaliteedinõudeid omadustest ning vastastikusest sobivusest; • krohvib lähtuvalt tööülesandest ja etteantud tehnoloogiast ehitise sise- või välispinna, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja-võtteid; 4) töötab ehitise sise- ja • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga välispindade krohvimisel probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ennastjuhtivalt ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult, järgides kollektiivset vastutusala; töötervishoiu- ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust tööohutusnõudeid ning erinevates töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded, põhimõtteid tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; 49  • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 5) analüüsib koos juhendajaga • tõestab ehitise sise- ja välispindade krohvimise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või enda tegevust ehitise sise-ja lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete välispindade krohvimisel, kasutamist; lähtudes tööülesandest ja • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades tehtud tööde eesmärgipärasust ja toimetulekut; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 23. Kuivkrohvplaatide paigaldamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kuivkrohvplaatide paigaldamise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teab kuivkrohvplaatide • defineerib ja seostab kuivkrohvplaatide paigaldamise tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid ja paigaldamise tehnoloogia ja termineid usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; materjalidega seotud • kirjeldab kuivkrohvplaatide paigaldamisel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside mõisteid, kompetentse ja tegevusnäitajate abil; kvaliteedinõudeid • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessi erinevate töölõikude sujuva toimimise korraldamisel, arvestades kuivkrohvplaatide paigaldamise tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab kuivkrohvplaatide • selgitab välja kuivkrohvplaatide paigaldamiseks vajaliku info, kasutades usaldusväärseid infoallikaid ning paigaldamise tööprotsessi, lähtudes etteantud tööülesandest, ja planeerib tööaja; valib materjalid ja • valib sobivad materjalid ja töövahendid, arvestades nende omadusi, kasutusotstarvet ja tootja juhiseid; 50  töövahendid • arvutab juhendamisel kuivkrohvplaatide paigaldamiseks vajalike materjalide koguse, juhindudes tootja kuivkrohvplaatide paigaldus- ja kasutusjuhenditest, kasutades matemaatikateadmisi ja -oskusi; paigaldamiseks, lähtudes • korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja tööülesandest ohutuse; 3) paigaldab kuivkrohvplaadid, • hindab juhendamisel aluspinna seisukorda ning rihib ja loodib juhendamisel aluspinnad kuivkrohvplaatide pahteldab vuugid, lähtudes paigaldamiseks, arvestades paigaldusviisiga ning kasutades asjakohaseid töövahendeid; tööülesandest ja • ehitab juhendamisel puit- ja või metallkarkasskonstruktsioonid, lähtudes etteantud tootjapoolsest kvaliteedinõuetest paigaldusjuhisest, tööülesandest ja kvaliteedinõuetest; • paigaldab juhendamisel, lähtuvalt tootja paigaldusjuhendist ja kvaliteedinõuetest, karkassile kuivkrohvplaadid, järgides kulu ja ressursside tõhusat kasutamist ning energiatõhusa ehitamise põhimõtteid; • viimistleb kuivkrohvplaatidega kaetud pinnad, lähtudes tootjapoolsest paigaldusjuhendist ja kvaliteedinõuetest; • parandab töö käigus tekkinud vead, kasutades asjakohaseid töövõtteid ja järgides kvaliteedinõudeid; 4) töötab kuivkrohvplaatide • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga paigaldamisel ennastjuhtivalt probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ja keskkonnateadlikult, • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja järgides töötervishoiu- ja kollektiivset vastutusala; tööohutusnõudeid ning • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust energiatõhusa ehitamise erinevates töösituatsioonides; põhimõtteid • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 51 5) analüüsib koos juhendajaga • tõestab kuivkrohvplaatide paigaldamise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või lahendades enda tegevust tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; kuivkrohvplaatide • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende paigaldamisel, lähtudes eesmärgipärasust; tööülesandest ja • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist kvaliteedinõuetest töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 24. Maalritööd 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab maalritööde kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teab maalritööde tehnoloogia • defineerib ja seostab maalritööde tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid usaldusväärsete ja materjalidega seotud teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; mõisteid, kompetentse ja • kirjeldab maalritöödel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside tegevusnäitajate abil; kvaliteedinõudeid • võrdleb värvitüüpe ja nende kasutusala, lähtudes värvides kasutatavast sideainest ja pigmendist ning rakendades keemiaalaseid teadmisi; • selgitab teabeallikate põhjal immutuskrundi ja kruntvärvi erinevust ning põhjendab kruntimise ja immutamise vajadust viimistlustöödel; • eristab maalritöödel kasutatavaid töövahendeid (pintslid, värvirullid), seadmeid ja masinaid, selgitades, erialast terminoloogiat kasutades, nende kasutusvõimalusi; • iseloomustab maalritöödel kasutatavate viimistlusmaterjalide omadustest tulenevaid nõudeid töötamisel erinevates keskkonna- ja ilmastikutingimustes; • täiendab usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab maalritööde • selgitab välja edasiseks tööks vajaliku info ja planeerib tööaja, lähtudes etteantud tööülesandest; tööprotsessi, valib materjalid • mõõdab lähtuvalt tööülesandest viimistletava objekti vajalikud parameetrid, kasutades asjakohaseid ja töövahendid vastavalt mõõtevahendeid; tööülesandele ja järgib 52  kvaliteedinõudeid • rakendab matemaatikaalaseid teadmisi ja arvutab vajalike materjalide koguse, lähtudes mõõtetulemustest, tootekirjeldustest ja etteantud materjalide kulunormidest; • korraldab oma töölõigu piires nõuetekohaselt töökoha, katab kinni mitteviimistletavad pinnad, kasutades sobilikke materjale, töövahendeid ja -võtteid ning paigaldab töölava, järgides tööohutusnõudeid; • valib ja kasutab sobivaid töövahendeid lähtuvalt etteantud tööülesandest, kasutatavast viimistlustehnoloogiast ja materjalidest; 3) viimistleb ehitiste sise- ja • valib ja kasutab sobivaid töövahendeid, lähtudes etteantud tööülesandest, kasutatavast välispinnad värviga, järgides viimistlustehnoloogiast ning materjalidest; tööde tehnoloogiat ja • eemaldab viimistletavalt pinnalt eelnevad viimistluskihid, kasutades nii termilise, keemilise kui ka kvaliteedinõudeid mehhaanilise eemaldamise võimalusi; • töötleb tööülesandest lähtuvalt aluspinna sobiva vahendiga, järgides materjalide tootja juhiseid ning kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; • hermetiseerib, sisetöödel iseseisvalt ja välitöödel juhendamisel, vuugid ja ühenduskohad, lähtudes materjali tootja kasutusjuhendist ning tööle esitatud nõuetest; • värvib viimistletava pinna kvaliteedinõuetele vastavalt, järgides tööde tehnoloogiat ja materjalide tootja kasutusjuhendeid; • kontrollib juhendamisel lõppviimistletud pinna vastavust esitatud nõuetele ja parandab lihtsamad töö käigus tekkinud vead, kasutades selleks sobivaid meetodeid; • kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgides töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid; 4) töötab maalritöödel • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga ennastjuhtivalt ja probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; keskkonnateadlikult, järgides • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja töötervishoiu- ja kollektiivset vastutusala; tööohutusnõudeid ning • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust energiatõhusa ehitamise erinevates töösituatsioonides; põhimõtteid • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt; järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded, tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; 53  • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 5) analüüsib koos juhendajaga • tõestab maalritööde kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või lahendades tööga seotud enda tegevust maalritöödel, probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; lähtudes tööülesandest ja • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende kvaliteedinõuetest eesmärgipärasust; • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 25. Ehitiste sise- ja välispindade lakkimine ja õlitamine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ehitiste sise- ja välispindade lakkimise ja õlitamise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teab ehitiste sise- ja • defineerib ja seostab ehitiste sise- ja välispindade lakkimise ja õlitamise tehnoloogia ning materjalidega välispindade lakkimise ja seotud mõisteid usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; õlitamise tehnoloogia ning • kirjeldab ehitiste sise- ja välispindade lakkimisel ja õlitamisel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid materjalidega seotud kompetentside tegevusnäitajate abil; mõisteid, kompetentse ja • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, kvaliteedinõudeid lähtudes ehitiste sise- ja välispindade lakkimise ja õlitamise tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab erinevate usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab sise- ja • selgitab meeskonnaga välja tööks vajaliku info, kasutades IT-vahendeid ning kontrollides info välispindade lakkimise ja usaldusväärsust, ja planeerib tööaja, lähtudes etteantud tööülesandest; õlitamise tööprotsessi, valib 54  materjalid ja töövahendid • mõõdab lähtuvalt tööülesandest viimistletava objekti vajalikud parameetrid (mõõtmed ja aluspinna tasasus), vastavalt tööülesandele kasutades asjakohaseid mõõtvahendeid; • rakendab matemaatikaalaseid teadmisi ja arvutab juhendamisel vajaliku materjalide koguse, lähtudes mõõtetulemustest ja tootekirjelduses etteantud materjali kulunormist; • iseloomustab kasutatavate materjalide omadustest tulenevaid nõudeid, arvestades keskkonna- ja ilmastikutingimusi; • selgitab teabeallikate põhjal lakkide ja õlide erinevust ning põhjendab kruntimise ja immutamise vajadust, lähtudes töödeldavast aluspinnast; • eristab kasutatavaid töövahendeid, selgitades nende kasutusvõimalusi; • koostab ja vormistab infotehnoloogia vahendite abil tööülesande täitmiseks vajaliku õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi, arvestades tööde tegemise tehnoloogilist järjekorda; 3) lakib ja õlitab ettevalmistatud • korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab töölava, järgides tööohutusnõudeid; aluspinnad, lähtudes • katab kinni mitteviimistletavad pinnad, kasutades sobilike materjale, töövahendeid ja kvaliteedinõuetest • -võtteid; • valib ja kasutab sobivaid töövahendeid lähtuvalt etteantud tööülesandest ja kasutatavast viimistlustehnoloogiast; • eemaldab vajadusel viimistletavalt pinnalt eelnevad viimistluskihid, valides sobivad töövõtted ja meetodi; • lakib ja õlitab lähtuvalt tööülesannetest viimistletavad pinnad, järgides materjalide tootjapoolseid kasutusjuhendeid ja kvaliteedinõudeid; • parandab töö käigus tekkinud vead, kasutades selleks sobivaid meetodeid; • korrastab ja puhastab töö- ja kaitsevahendid ning seadmed, järgides nende kasutus- ja hooldusjuhendeid; 4) töötab ehitiste sise- ja • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga välispindade lakkimisel ja probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; õlitamisel ennastjuhtivalt • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja ning keskkonnateadlikult, kollektiivset vastutusala; järgides töötervishoiu- ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust tööohutusnõudeid ning erinevates töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded, põhimõtteid tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; 55  • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 5) analüüsib koos juhendajaga • tõestab ehitiste sise- ja välispindade lakkimise ja õlitamise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid enda tegevust ehitiste sise- ja ja/või lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete välispindade lakkimisel ja kasutamist; õlitamisel, lähtudes • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ja nende tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 26. Rullmaterjalide paigaldamine seintele 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab rullmaterjalide seintele paigaldamise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teab rullmaterjalide seintele • defineerib ja seostab rullmaterjalide seintele paigaldamise tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid paigaldamise tehnoloogia ja usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; materjalidega seotud • kirjeldab rullmaterjalide seintele paigaldamisel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside mõisteid, kompetentse ning tegevusnäitajate abil; kvaliteedinõudeid • eristab näidiste põhjal paber-, tekstiil-, vinüül- ja klaaskiudtapeeti ning kirjeldab lähtuvalt nende materjalide omadustest nõudeid rullmaterjaliga kaetavale aluspinnale; • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes rullmaterjalide seintele paigaldamise tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; 56  • täiendab erinevate usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab rullmaterjali • selgitab välja rullmaterjali paigaldamiseks vajalikud andmed etteantud tööülesande põhjal; paigaldamise tööprotsessi, • valib töövahendid, arvestades paigaldatava rullmaterjali omadusi, liiki ja rullmaterjalidega kaetava pinna valib materjalid ja suurust; töövahendid, lähtudes • hindab visuaalvaatlusel aluspinna seisundit ja sobivust rullmaterjaliga kaetavale aluspinnale esitatavatele tööülesandest nõuetele; • mõõdab lähtuvalt tööülesandest rullmaterjaliga kaetava seinapinna vajalikud parameetrid (mõõtmed ja aluspinna tasasus), kasutades loodi ja asjakohaseid mõõtvahendeid; • koostab juhendamisel isikliku tööplaani, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja - võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest; • korraldab oma töölõigu piires töökoha, järgides tööohutusnõudeid; 3) paigaldab seinale • valmistab tööks ette liimi ja rullmaterjali, juhindudes tööülesandest, tööoperatsioonide järjekorrast ja rullmaterjali, järgides tootjapoolsest juhendist; tööülesannet ja • valmistab ette aluspinna vastavalt nõuetele, lähtudes paigaldatava rullmaterjali omadustest; kvaliteedinõudeid • paigaldab seinale rullmaterjali, järgides rullmaterjalidel olevaid tingmärke, etteantud kvaliteedinõudeid, tootja paigaldusjuhendit, rullmaterjalide paigaldamisel vajalikke sisekliima nõudeid ja tööülesannet; • parandab juhendamisel lihtsamad töö käigus tekkinud vead, kasutades sobivaid meetodeid ja vahendeid; 4) töötab rullmaterjalide seintele • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga paigaldamisel ennastjuhtivalt probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ja keskkonnateadlikult, • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja järgides töötervishoiu- ja kollektiivset vastutusala; tööohutusnõudeid ning • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust energiatõhusa ehitamise erinevates töösituatsioonides; põhimõtteid • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded, tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; 57  • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 5) analüüsib koos juhendajaga • tõestab rullmaterjalide seintele paigaldamise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või enda tegevust rullmaterjalide lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete seintele paigaldamisel, kasutamist; lähtudes tööülesandest ja • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ja nende kvaliteedinõuetest eesmärgipärasust; • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 27. Hüdroisolatsioonitööd siseruumides 2 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab siseruumide hüdroisolatsiooni tööde kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teab siseruumide • defineerib ja seostab siseruumide hüdroisolatsioonitööde tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid hüdroisolatsioonitööde usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; tehnoloogia ja materjalidega • kirjeldab siseruumide hüdroisolatsioonitöödel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside seotud mõisteid, kompetentse tegevusnäitajate abil; ja kvaliteedinõudeid • selgitab hüdroisolatsiooni ja niiskustõkke erinevusi kasutusala järgi, arvestades konstruktsioonidele mõjuvaid veekoormusi; • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes hüdroisolatsioonitööde tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab erinevate usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 58 2) kavandab siseruumide • hindab juhendamisel hüdroisolatsiooniga kaetavate siseruumide aluspindade seisundit ja niiskustaseme hüdroisolatsiooni vastavust etteantud nõuetele, juhindudes etteantud tööülesandest; paigaldamise tööprotsessi, • selgitab välja siseruumidesse hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamiseks vajalikud andmed, lähtudes valib materjalid ja etteantud tööülesandest; töövahendid paigaldamiseks, • arvutab vajalike materjalide koguse, juhindudes etteantud normidest, tootja juhistest, materjalide lähtudes tööülesandest kulunormist ja rakendades matemaatilisi oskusi; • koostab etteantud nõuete kohaselt õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi ja vormistab selle, kasutades infotehnoloogiavahendeid; 3) paigaldab • korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha, valib vajalikud töövahendid ja seadmed ning ladustab hüdroisolatsioonimaterjali, valitud materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse, tööks vajaliku elektri ja vee, materjalide lähtudes tööülesandest ja ladustuspinna ning käiguteede olemasolu; tootjapoolsetest • valmistab ette aluspinna, paigaldab hüdroisolatsioonimaterjali, arvestades tootja paigaldusjuhendi kulunormi paigaldusjuhenditest ja hüdroisolatsiooniga kaetud pinnale esitatavaid nõudeid; • paigaldab läbiviikude (vee- ja kanalisatsioonitorud, trapid) hüdroisolatsiooni, järgides tootja paigaldusjuhiseid või projektipõhist tööjoonist; • paigaldab ruumi sise- ja välisnurga hüdroisolatsiooni, järgides etteantud kvaliteedinõudeid; 4) töötab siseruumide • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga hüdroisolatsioonitöödel probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ennastjuhtivalt ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult, järgides kollektiivset vastutusala; töötervishoiu- ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust tööohutusnõudeid ning erinevates töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded, põhimõtteid tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; 59  • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 5) analüüsib koos juhendajaga • tõestab siseruumide hüdroisolatsioonitööde kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või lahendades enda tegevust siseruumide tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; hüdroisolatsioonitöödel, • analüüsib koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende lähtudes tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 28. Plaatimistööd 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab plaatimistööde kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teab plaatimistööde • defineerib ja seostab plaatimistööde tehnoloogia ning materjalidega seotud mõisteid usaldusväärsete tehnoloogia ja materjalidega teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; seotud mõisteid, kompetentse • kirjeldab plaatimistöödel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside tegevusnäitajate abil; ja kvaliteedinõudeid • selgitab välja tootekirjelduse alusel plaatimistöödel kasutatavate plaatmaterjalide omadused ja sellest lähtuvalt toob näiteid nende kasutusvõimaluste kohta ehitustöödel; • eristab näidiste alusel looduslikest kivimitest, pressitud tsementsegust või põletatud savist valmistatud plaate; • võrdleb tootekirjelduse alusel plaatimissegusid, arvestades plaatmaterjali ja plaaditavate pindade eripära; • tunneb ja nimetab plaatimistöödel kasutatavaid mõõte- ja käsitööriistu ning seadmeid ja kirjeldab nende kasutusotstarvet; • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes plaatimistööde tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab erinevate usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 60 2) kavandab plaatimise • selgitab välja plaaditava pinna asukoha, projektipõhised mõõtmed ja läbiviikude arvu, lähtudes tööprotsessi, valib materjalid tööülesandest; ja töövahendid vastavalt • hindab juhendamisel aluspinna seisundit ja vastavust etteantud plaatmaterjalide paigaldamiseks esitatud tööülesandele nõuetele; • valib plaadid, tasandus-, plaatimis- ja vuukimissegu, hermeetikud ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest; • mõõdab üle plaaditava pinna, kasutades sobilikke mõõteriistu; • koostab tasapinnalise seina- ja/või põrandapinna plaadijaotuskavandi, arvestades plaatmaterjali kasutamise ökonoomsust, töövõtete ratsionaalsust ja tulemuse esteetilisust; • arvutab tööks vajalike materjalide kogused ja orienteeruva tööaja, rakendades matemaatikaalaseid oskusi; 3) plaadib tasapinnalised seina- • korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja ja põrandapinnad, järgides vee ning käiguteede olemasolu; tööjuhiseid ja • puhastab aluspinnad, eemaldades aluspinnalt eendid ja naket vähendavad ained, kasutades asjakohaseid kvaliteedinõudeid töövahendeid ja -võtteid; • märgib juhendamisel tasapinnalisele ja täisnurksele plaaditavale pinnale plaatide jaotuse, arvestades kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust, kasutades asjakohaseid töövahendeid; • töötleb plaate (lõikab, lihvib) ja paigaldab need ettevalmistatud aluspinnale vastavalt koostatud jaotuskavandile, kasutades asjakohaseid materjale ja töövahendeid; • plaadib tasapinnalised seina- ja põrandapinnad keraamiliste või kiviplaatidega, järgides tööjuhiseid ja kvaliteedinõudeid; 4) vuugib plaaditud pinnad • puhastab mehaaniliselt plaatide vahelised vuugid ning täidab ja viimistleb need nõuetekohaselt vuugiseguga, kvaliteedinõuete kohaselt, kasutades asjakohaseid töövahendeid; kasutades sobivaid materjale • viimistleb mastiksiga (hermeetikuga) seinte sisenurgad ning seina ja põranda liitekohad, lähtudes ja töövahendeid deformatsioonivuugi laiusest ja sügavusest, järgides tööde tehnoloogiat; • katab plaaditud pinnad sobilike kattematerjalidega, kaitstes neid järgnevate tööoperatsioonide käigus tekkida võivate kahjustuste eest; 5) töötab plaatimistöödel • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga ennastjuhtivalt ja probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; keskkonnateadlikult, järgides • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja töötervishoiu- ja kollektiivset vastutusala; tööohutusnõudeid ning 61  energiatõhusa ehitamise • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust põhimõtteid erinevates töösituatsioonides; • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõudeid ning tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 6) analüüsib koos juhendajaga • tõestab plaatimistööde kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid ja/või lahendades tööga seotud enda tegevust probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete kasutamist; plaatimistöödel, lähtudes • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 29. Erikujuliste seina- ja põrandapindade plaatimine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab erikujuliste seina-ja põrandapindade plaatimise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teab erikujuliste seina- ja • defineerib ja seostab erikujuliste seina- ja põrandapindade plaatimise tehnoloogia ning materjalidega seotud põrandapindade plaatimise mõisteid usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; tehnoloogia ja materjalidega • kirjeldab erikujuliste seina- ja põrandapindade plaatimisel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid seotud mõisteid, kompetentse kompetentside tegevusnäitajate abil; 62  ja kvaliteedinõudeid • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes erikujuliste seina- ja põrandapindade plaatimise tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab erinevate usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab erikujuliste seina- • selgitab tootekirjelduse alusel välja plaatimistöödel kasutatavate materjalide omadused ning iseloomustab ja põrandapindade plaatimise sellest lähtuvalt nende kasutusvõimalusi erikujuliste pindade plaatimisel; tööprotsessi, valib materjalid • võrdleb plaadiliime, arvestades etteantud plaatmaterjali ja plaaditavate pindade eripära; ja töövahendid, lähtudes • selgitab tööülesande põhjal välja tööks vajaliku info (asukoht, kuju, mõõtmed, läbiviikude arv); tööülesandest • hindab aluspindade seisundit ja vastavust tööülesandega etteantud plaatmaterjalide paigaldamiseks esitatud nõuetele; • valib materjalid ja töövahendid, lähtudes tööülesandest; • mõõdab üle plaaditava pinna plaadijaotuskavandi koostamiseks ja materjalide vajaduse väljaselgitamiseks, kasutades sobilikke mõõtevahendeid ja -meetodeid; • koostab nii kaldega kui ka astmetega põrandapinna plaatimiseks plaadijaotuskavandi, arvestades kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust; • koostab nii kaarekujulise eenduva osaga kui ka nišiga seinapinna plaatimiseks plaadijaotuskavandi, arvestades kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust; • arvutab tööks vajalike materjalide koguse ja orienteeruva tööaja, rakendades matemaatikaalaseid teadmisi; • arvutab majakate kõrgused, lähtudes normiga ettenähtud kaldenurgast ja plaaditava põrandapinna suurusest; 3) plaadib erikujulised seina- ja • korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja põrandapinnad, järgides vee ning käiguteede olemasolu; tööjuhiseid ja • puhastab aluspinna, eemaldades sellelt eendid ja naket vähendavad ained; kvaliteedinõudeid • paigaldab kõrgusmärgid ja majakad, järgides nõuetekohaseid kaldeid ja tööülesannet; • tasandab ja krundib aluspinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid; • katab mitteplaaditavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja • -võtteid • märgib juhendamisel erikujulisele seina- ja põrandapinnale plaatide jaotuse, arvestades kehtivaid norme ja koostatud jaotuskavandit; • töötleb etteantud plaatmaterjali, sh suuremõõtmelisi plaate, andes neile tööülesandest ja plaaditavast pinnast lähtuvalt sobiva kuju; 63  • plaadib erikujulised seina- ja põrandapinnad, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja esteetilist lõpptulemust; • eemaldab juhendamisel vigastada saanud või ebakvaliteetselt paigaldatud plaadid, puhastab pinnad ja taastab vajadusel hüdroisolatsiooni; • parandab töö käigus tekkinud vead, asendab vigastatud plaadid uutega, kasutades selleks sobilikke materjale ja töövahendeid; 4) vuugib erikujulised plaaditud • puhastab ja viimistleb plaatide vahelised vuugid vastavalt tööjuhisele ja kvaliteedinõuetele; pinnad kvaliteedinõuete • valib sobiva hermeetiku ja viimistleb seina ja põranda liitekohad, läbiviigud, sh trapid, lähtudes vuugi kohaselt, kasutades sobivaid laiusest ja sügavusest; materjale ja töövahendeid • katab plaaditud pinnad kahjustuste eest, valides sobilikud kattematerjalid; 5) töötab erikujuliste seina- ja • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga põrandapindade plaatimisel probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ennastjuhtivalt ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult, järgides kollektiivset vastutusala; töötervishoiu- ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust tööohutusnõudeid ning erinevates töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded, põhimõtteid tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 6) analüüsib koos juhendajaga • tõestab erikujuliste seina- ja põrandapindade plaatimise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid enda tegevust erikujuliste ja/või lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete seina- ja põrandapindade kasutamist; 64  plaatimisel, lähtudes • hindab koos juhendajaga enda kompetentsust, arvestades toimetulekut tehtud töödega ning nende tööülesandest ja eesmärgipärasust; kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 30. PVC- ja tekstiilmaterjalidest põrandakatete paigaldamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab PVC- ja tekstiilmaterjalidest põrandakatete paigaldamise kompetentsid, järgides tööde tehnoloogiat, keskkonda säästva ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning rakendab omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid erialastes töösituatsioonides, arendades iseseisvaks tööks vajalikke oskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teab PVC-st ja tekstiilist • defineerib ja seostab PVC-st ja tekstiilist põrandakatete paigaldamise tehnoloogia ning materjalidega seotud põrandakatete paigaldamise mõisteid usaldusväärsete teabeallikate põhjal, kasutades asjakohaseid digitehnoloogiaid ja -oskusi; tehnoloogia ja materjalidega • eristab näidiste põhjal põrandale paigaldatavaid polüvinüülkloriidist (PVC) ja tekstiilist rull- ja seotud mõisteid, kompetentse plaatmaterjale ning oskab nimetada materjalide omadusi ja lähtuvalt omadustest kasutuskohti; ja kvaliteedinõudeid • kirjeldab PVC-st ja tekstiilist põrandakatete paigaldamisel vajalikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid kompetentside tegevusnäitajate abil; • selgitab oma ülesandeid ja vastutust tööprotsessis erinevatel töölõikudel sujuva toimimise korraldamisel, lähtudes PVC-st ja tekstiilist põrandakatete tehnoloogiast ja kvaliteedinõuetest; • täiendab erinevate usaldusväärsete teabeallikate (sh võõrkeelsete) põhjal oma tööalast oskusteavet, lugedes ja analüüsides erialaseid artikleid ning õppematerjale; • väljendab end kirjalikult ja suuliselt selgelt ning arusaadavalt, erialaselt ja keeleliselt korrektses eesti keeles; 2) kavandab PVC-st ja tekstiilist • selgitab etteantud tööülesande põhjal välja põrandakattematerjalide paigaldamiseks vajalikud andmed; põrandakatete paigaldamise • mõõdab lähtuvalt etteantud tööülesandest, asjakohaseid mõõtevahendeid kasutades, põrandakattega kaetava tööprotsessi, valib materjalid pinna parameetrid; ja töövahendid, lähtudes • hindab aluspindade seisundit, juhindudes kasutatavate rullmaterjalide omadustest; tööülesandest ja • koostab juhendamisel isikliku tööplaani, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja - paigaldustehnoloogiast võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest; 3) paigaldab • korraldab oma töökoha ja ladustab valitud materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse ning tööks põrandakattematerjalid, vajaliku elektri ja vee; lähtudes etteantud 65  tööülesandest ja tootja • valib juhendamisel põrandakattele sobiva liimi, juhindudes materjalide vastastikusest sobivusest; paigaldusjuhendist • valmistab tööks ette aluspinna, liimi ja põrandakattematerjalid, juhindudes tööülesandest ja tööoperatsioonide järjekorrast; • paigaldab põrandakattematerjalid, juhindudes etteantud tööülesandest ja kvaliteedinõuetest, tootja juhendist ning rullmaterjalide paigaldamisel vajalikest sisekliima nõuetest; • kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid; • teostab juhendamisel paigaldatud põrandakattele esmase hoolduse, juhindudes materjalide tootjapoolsest hooldusjuhendist; 4) töötab PVC-st ja tekstiilist • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga põrandakatete paigaldamisel probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; ennastjuhtivalt ja • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja keskkonnateadlikult, järgides kollektiivset vastutusala; töötervishoiu- ja • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust tööohutusnõudeid ning erinevates töösituatsioonides; energiatõhusa ehitamise • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõudeid, põhimõtteid tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 5) analüüsib koos juhendajaga • tõestab PVC-st ja tekstiilist põrandakatete paigaldamise kompetentse, sooritades tööalaseid toiminguid enda tegevust PVCst ja ja/või lahendades tööga seotud probleeme, rakendades ohutuid ning ergonoomilisi töövõtteid ja seadmete tekstiilist põrandakatete kasutamist; paigaldamisel, lähtudes • analüüsib koos juhendajaga enda kompetentsust, hinnates toimetulekut tehtud töödega ja nende tööülesandest ja eesmärgipärasust; 66  kvaliteedinõuetest • hindab õiglaselt ja adekvaatselt oma isikuomaduste ja teadmiste taset, rakendades enesehindamist töötulemuste parandamiseks ja täiendamiseks. 31. Praktika 30 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab ja kinnistab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid töökeskkonnas, nii iseseisvalt kui ka meeskonnaliikmena, järgides hea ehitustava ja energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutuse- ja kvaliteedinõudeid ning analüüsib oma valmisolekut ja hoiakuid asuda tööle õpitud kutsealal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) eesmärgistab • valib praktikaettevõtte, lähtudes võimalustest rakendada õpitud teadmisi, oskusi ja hoiakuid reaalsetes praktikategevused, arvestades töösituatsioonides; ettevõtte tegevus- ja • leiab iseseisvalt informatsiooni tööturul rakendumisvõimaluste ning praktika- ja töökohtade kohta; vastutusala ning • osaleb ettevõttepoolsel tööohutusalasel juhendamisel, kinnitades seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt; töökorraldust • järgib ettevõttes väljakujunenud töökorraldust, arvestades kehtivat töö- ja puhkeaja seadust; 2) viimistleb ehitise sise- ja • täidab juhendamisel erinevaid ehitusviimistleja kompetentsiprofiilis kirjeldatud tööülesandeid; välispinnad vastavalt • valmistab ette aluspinnad lõppviimistluseks, lähtudes aluspinna seisundist ning järgides tööde tehnoloogiat projektile ja/või tööjoonisele ja materjalide tootjapoolseid juhiseid; ning tööülesandele, järgides • valib ja valmistab ette vajalikud materjalid ja töövahendid enne töö alustamist, lähtudes tööülesandest ja tööde tehnoloogiat ja kasutatavast viimistlustehnoloogiast; kvaliteedinõudeid • valmistab ette viimistletavad aluspinnad vastavalt tööülesandele ja lõppviimistlusele seatud kvaliteedinõuetele; • viimistleb hoone sise- ja välispindu vastavalt tööülesandele ja tööjoonistele, järgides tööde tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid; • kasutab viimistlustöödel asjakohaseid töövahendeid, lähtudes tööülesandest ja viimistletavast pinnast, kasutatavatest materjalidest ja tehnoloogiast; 3) töötab ennastjuhtivalt ja • töötab ennastjuhtivalt ja/või meeskonnas oma vastutusala ja oskuste piires, konsulteerides juhendajaga keskkonnateadlikult, probleemide ilmnemisel, vajadusel veebipõhiselt; arvestades praktikaettevõtte • osaleb paindlikult meeskonnatöös, tööülesannete jaotamisel ja ajakava planeerimisel, eristades isiklikku ja töökorraldust töötervishoiu- kollektiivset vastutusala ning arvestades tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; ja tööohutusnõudeid, rohemajanduse ja 67  energiatõhusa ehitamise • kohandub meeskonnaga ja on valmis teistelt õppima, põhjendades koostöö ja suhtlemise vajalikkust põhimõtteid erinevates töösituatsioonides; • jagab meeskonnaliikmetega vajalikku tööalast informatsiooni, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt, kasutades erialast terminoloogiat; • kasutab ja korrastab töötsooni eesmärgipäraselt, järgides ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded ning tagades ohutuks töötamiseks vajaliku asjatundliku korrashoiu; • arendab liigutuste täpsust ja kiirust kogu tööprotsessi vältel, rakendades ratsionaalseid ja ergonoomilisi töövõtteid; • korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed, abi- ja kaitsevahendid, juhindudes seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuetest; • järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, kasutades nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid ning arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; • käitub keskkonnateadlikult, järgides jäätmete sorteerimisel ja utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjade nõudeid; • teeb vajadusel ettepanekuid materjalide säästvamaks kasutamiseks, arvestades võimalusel materjalide korduvkasutatavust ja kulutõhusust; 4) analüüsib isiklikku ja erialast • analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, hinnates juhendaja abiga arendamist vajavaid arengut, võrreldes selleks aspekte; seatud ja saavutatud • koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades eesmärke infotehnoloogilisi vahendeid; • täidab praktikadokumentatsiooni vastavalt kooli praktikakorraldusele. 68  Lisa 4 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Ilu- ja heaoluteenuste õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma juuksuritöö ja iluteenindus ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused ja hoiakud õpingute jätkamiseks või töötamiseks ilu- ja heaoluteenuste valdkonnas. 1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohutuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 77 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 48 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKApit vabaõpingud. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit, 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) loomingulise töö alused, 4 EKAPit; 5) terviseteadlikkuse alused, 8 EKAPit; 6) iluhoolitsused, 7 EKAPit; 7) administreerimine ja müügitöö korraldamine, 3 EKAPit; 8) praktika, 25 EKAPit. 2.2. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikuid, millest õpilane valib ühe: 1) juuksuritöö suund; 2) heaoluteenuste suund. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht juuksuritöö suunal on järgmised: 1) juuste, habeme ja vuntside lõikamine, 12 EKAPit; 2) juuste keemiline töötlemine, 14 EKAPit; 3) soengute kujundamine, 6 EKAPit; 4) juuksuriteenuste praktiline teostamine, 16 EKAPit. 2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht heaoluteenuste suunal on järgmised: 1) spaa- ning kehahoolitsused, 18 EKAPit; 2) käte ja jalgade hoolitsused, 8 EKAPit; 3) näohoolitsused, 6 EKAPit; 4) heaoluteenuste praktiline teostamine, 16 EKAPit. 1  3. Ilu- ja heaoluteenuste õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1. Kõikidele suundadele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli õppe maht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1 Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) püstitab enesearengu eesmärgid, • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike arvestades enda võimeid ja võimalusi rolli tervise, õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; ning väärtustades tervislikke eluviise • analüüsib juhendamisel enda käitumisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele toimetulekule; • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks 2) kasutab teadlikult erinevaid • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, õpistrateegiaid ja -viise enda kasutades erinevaid teabeallikaid; õpitegevuse kavandamisel ja • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise juhtimisel õpikäitumisega; 2  • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; 3) tegutseb seatud eesmärkide • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, saavutamiseks vastutustundlikult nii valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt iseseisvalt kui kollektiivi liikmena tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; • analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; • teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; 4) mõistab ettevõtliku, väärtust loova ja • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate vastutustundliku tegutsemise valikute mõju keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; olulisust nii endale kui ühiskonnale • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; 3  • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 5) mõistab tööturu toimimise • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste põhimõtteid ja enda arenguvajadusi keskkonnatingimuste muutuste mõju majanduskeskkonnale; tööturule sisenemiseks • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 6) kasutab varasemaid teadmisi, oskusi • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast ja kogemusi igapäevaeluga tuttavaid mudeleid ja meetodeid; seonduvate ülesannete lahendamisel • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; 4  • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab digikeskkonnast vajaliku • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida teabe leidmiseks sobivaid digikeskkonnast asjakohane teave; infootsingu ja andmehalduse võtteid, • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid hinnates digisisu asjakohasust otsingumeetodeid ja -tööriistu; • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust; • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; 2) kasutab info jagamiseks, • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada suhtlemiseks ja koostööks sobivaid meeskonnatöösse; digilahendusi, arvestades • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja korrektse viisi ja sobiva vahendi; käitumisnorme ning küberturvalisuse • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete nõudeid digiteenuseid, näiteks e-päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks; • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; 5  • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 3) loob ja täiustab digisisu, kasutades • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades sobivaid tööriistu sh tehisintellekti kvaliteedi, konteksti ja eesmärkidega; lahendusi vastutustundlikult ning • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides arvestades autoriõiguse põhimõtteid erinevaid teabeallikaid ja digimaterjale; • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega; • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; • analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; 4) kaitseb oma digiseadet, • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid isikuandmeid, privaatsust ja tervist, turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; rakendades küberturvalisuse ja • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; jätkusuutliku arengu põhimõtteid • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 5) lahendab digitehnoloogia • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud probleeme, 6  tuvastades tehnilised tõrked ning • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja valides sobivad lahendused nende võimalikke alternatiive; likvideerimiseks • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab alusteadmised ilu- ja isikuteenuste valdkonna töö- ja karjäärivõimalustest, töökeskkonnast ja valdkonda reguleerivates õigusaktides kehtestatud nõuetest, kliendikeskse teeninduse tavadest ning toimimisest ohuolukorras. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab ülevaadet enda töö- ja • arutleb rühmas töö- ja karjäärivõimaluste üle ilu- ja isikuteeninduses lähtudes enda karjäärivõimalusi ilu- ja isikuomadustest, huvidest ja eesmärkidest; isikuteeninduse valdkonnas • leiab juhendi alusel näiteid ilu- ja isikuteenuseid osutavate ettevõtete tegevusvaldkondadest 2) mõistab kliendikeskse teeninduse ja - vormidest; olemust, lähtudes terviklikust • võrdleb õppekäikudel külastatud ettevõtete töökorralduse ning töötajate värbamise lähenemisest klienditeekonnale põhimõtteid; 3) arvestab ilu- ja isikuteenuste • selgitab isikukaitsevahendite kasutamise vajadust lähtuvalt ilu- ja isikuteenuste pakkumisel töökeskkonda mõjutavate töökeskkonnas esinevatest ohuteguritest; teguritega ning õigusaktidest tulenevate • kirjeldab rühmatööna nii teenindajale kui kliendile meeldiva keskkonna tagamise teenuse pakkumise ja hügieeni võimalusi; nõuetega • koostab juhendi alusel lihtsa hügieeniplaani etteantud pindade või töövahendite hügieenilise 4) tegutseb ohuolukorras lähtuvalt ja ohutu kasutamise tagamiseks, kasutades korrektseid hügieeni alaseid mõisteid; päästeameti juhistest, arvestades enda • leiab digivahendite abil ilu- ja isikuteenuste pakkumise nõuded, selgitades etteantud ja teiste ohutusega punktide tähendust ning olulisust; • selgitab suuliselt teenindus- ja suhtlus alaseid mõisteid; • planeerib rühmatööna klienditeekonna ilu- või heaoluteenuseid pakkuvas ettevõttes; • kirjeldab näite põhjal teenindaja rolli kontakti alustamisel ja lõpetamisel ning esmamulje tähtsust kliendisuhte loomisel; • toob näiteid tulemusliku teenindussuhtluse võimalustest kliendi rahulolematuse ja kaebuste või konfliktide lahendamisel; 7  • kirjeldab teenindusolukorras sagedamini esinevate traumade ja tervisehäirete põhitunnuseid; • rakendab esmaseid esmaabi võtteid ja vahendeid vastavalt kannatanu seisundile, järgides enda ja teiste ohutust; • teavitab päästeametit õnnetusjuhtumist, kirjeldades kannatanu seisundit ning andes juhiseid sündmuskohta jõudmiseks. 4. Loomingulise töö alused 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane eristab iseloomulike tunnuste alusel stiilitüüpe, rakendab loomingulistes töödes proportsioonide tasakaalustamise ja kujunduselementide kasutamise põhimõtteid, arvestades valguse peegeldumise ja vastandvärvi teooriaga ning jäädvustab digivahenditega loomingulisi töid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane 1) kohandab loomingulistes töödes • visandab näidise järgi inimeste erinevaid näo-, pea- ja kehakujusid lähtudes geomeetrilistest inimese proportsioonide tasakaalu, vormidest; lähtudes geomeetriliste vormide ja näo- • visandab erinevatele näokujudele sobivaid soengu ja habeme kujusid lähtudes , pea- ning kehakujude sarnasusest. proportsioonide tasakaalustamise põhimõtetest; 2) kombineerib vastandvärve • joonistab värviringi lähtudes kolmest põhivärvist ja värviringi koostamise põhimõtetest; loomingulises töös, tuginedes • selgitab vastandvärvide mõju ja kasutamise põhimõtteid tuginedes värviringile; värviringi teooriale ja nende mõju • joonistab erineva värvi, vormi ja pinnatekstuuriga soenguid arvestades valguse põhimõtetele. peegeldumise seaduspärasusi; 3) loob kujundusi, arvestades valguse • liigitab kujunduselementide kasutamise põhimõtteid loomingulistes töödes; peegeldumise seaduspärasusi ning • koostab juhendi alusel ülevaate kaasaegsetest stiilitüüpidest tuues välja nende kujunduselementide kasutamise iseloomulikud tunnused; põhimõtteid. • leiab näiteid erinevate ajastute stiilidest, kirjeldades nende detailide kasutuse võimalusi 4) eristab erinevaid stiilitüüpe, kirjeldades tänapäeval; nende iseloomulikke tunnuseid ja • seadistab digivahendi kaamera pildistamiseks ja filmimiseks arvestades ümbritseva ruumi rakendusvõimalusi loomingulistes töödes. tingimusi; 5) töötab digivahenditega, filmides ja • kasutab digivahendit loominguliste tööde filmimisel ja pildistamisel arvestades pildistades loomingulisi töid, järgides kompositsiooni põhireeglitega; kompositsiooni põhireegleid • salvestab fotod ja videod veebiportfooliosse, selgitades nende valikut ning tuues välja teostuse õnnestumised ja parendusvõimalused. 8  5. Terviseteadlikkuse alused 8 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane seostab alusteadmised inimese anatoomiast ja füsioloogiast organismi kui terviku toimimisega, kirjeldab inimese vaimset ja füüsilist tervist mõjutavaid tegureid, levinumate nahahaiguste tunnuseid ja vältimise võimalusi ning erialaselt kasutatavate kosmeetiliste toodete põhikoostist, toimeaineid ja mõju inimesele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane 1) selgitab inimese organismi kui terviku • selgitab kasutades joonist raku ehitust ja talitlust; toimimist lähtudes rakkude ja • selgitab kasutades joonist või inimkeha mudelit erinevate elundkondade ehitust ja talitlust; elundkondade ehitusest ja talitlusest • toob ülesande põhjal näiteid elundite, kudede ja elundkondade vastastikusest tähtsusest 2) eristab visuaalsete tunnuste alusel enam organismi toimimisel; esinevaid nakkuslikke ja mitte • kirjeldab enamlevinud nakkuslike nahahaiguste põhjuseid ja visuaalseid tunnuseid; nakkuslikke nahahaigusi • selgitab enam esinevate nakkuslike nahahaiguste leviku vältimise võimalusi; 3) kirjeldab kosmeetiliste toodete • kirjeldab enam esinevate mittenakkuslike nahahaiguste põhjuseid ja visuaalseid tunnuseid; põhikoostist, koostisainete funktsioone • nimetab olemasoleva kosmeetilise toote põhikoostise moodustavate ainete rühmad, ja toimet inimesele lähtudes INCI selgitades nende funktsiooni tootes ja toimet inimesele; põhimõtetest • leiab kosmeetilise toote koostisest aktiivained, selgitades nende toimet; 4) mõistab inimese vaimset ja füüsilist tervist mõjutavaid tegureid seostades • selgitab kosmeetikas kahjulikeks peetavate koostisainete mõju inimesele lähtudes etteantud näidetest; neid enda ja ühiskonna heaoluga • selgitab vaimset ja füüsilist tervist mõjutavaid tegureid enda näitel; • arutleb rühmas võimaluste üle isikliku ja ühiskondliku elukvaliteedi parendamiseks vaimset ja füüsilist tervist mõjutavaid tegureid arvestades; • viib juhendamisel rühmas läbi tegevuse vaimse või füüsilise tervise toetamiseks selgitades selle positiivset mõju. 6. Iluhoolitsused 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teostab juuste ja peanaha hooldusi, valmistab lihtsaid soenguid, kujundab ja värvib kulme ja ripsmeid ning teostab päevase jumestuse arvestades kliendi soovide ja isikupäraga. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane 1) teeb päevase jumestuse arvestades • selgitab välja kliendi soovid ja ootused valitud iluhoolitsusele, suheldes viisakalt ja kliendi soovide ja isikupäraga arusaadavalt, sh võõrkeeles; 9 2) värvib keemiliselt ripsmed ja kulmud, • valib kliendile päevase jumestuse teostamiseks sobivad tooted ja töövahendid, põhjendades korrigeerib kulmud arvestades kliendi valikut; soove ja isikupära • teeb kliendile päevase jumestuse arvestades tema soove, isikupära ja tagasisidet; 3) teeb peanaha ja juuste hooldusi, • teeb ripsmete ja kulmude keemilise värvimise, kasutades ökonoomselt sobivaid tooteid ja lähtudes kliendi vajadustest töövahendeid; 4) kujundab lihtsaid soenguid, arvestades • korrigeerib kulmud sobivate töövõtetega pintseti- või vahatamise meetodil, lähtudes kliendi kliendi soove ja isikupära soovidest ja näokujust ning järgides hügieeninõudeid; • koostab peanaha hoolduse töökava lähtudes kliendi vajadustest; • teeb juuste ja peanaha hoolduse, kasutades materjali säästlikult, rakendades tervist säästvaid ergonoomilisi töövõtteid ning tervisekaitse nõudeid; • koostab soengu kujundamise töökava, lähtudes kliendi soovidest ja juuste omadustest; • kujundab lihtsaid soenguid eelnevalt koostatud töökava alusel, kasutades sobivaid tooteid ja töövahendeid, põhjendades soengu valikut ja sobivust kliendile. 7. Administreerimise ja müügitöö korraldamine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab alusteadmised ja praktilised oskused administraatori ja müügitööks, kasutab töös korrektset teenindusalast eesti ja võõrkeelt, et tagada sujuv töö ja kliendikeskne teenindus. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane 1) teeb oma pädevuse piires • leiab rühmatööna lahenduse lihtsamatele teeninduses ja töökorralduses ette tulevatele administreerimise toiminguid, probleemidele, et tagada töö sujuv jätkumine; broneerides teenuseid ning tagades • koostab näidise järgi lihtsa töögraafiku ilu- ja heaoluteenuseid pakkuvale asutusele, kasutades sujuva töökorralduse ja kliendikeskse olemasolevat teenuseplatvormi või muid võimalusi; teeninduse • selgitab toodete ja töövahendite varude hindamist ja tellimise vajadust lähtudes seda 2) teeb müügitoiminguid, tutvustades mõjutavatest teguritest; kliendile pakutavaid teenuseid ja • kirjeldab teenuste ja toodete aktiivse pakkumise ja müügi eesmärke, võimalusi ja meetodeid; tooteid ning arveldades sobiva • pakub kliendi soovidest lähtuvalt ettevõtte teenuseid arvestades nende omavahelist sobivust ja makseviisi alusel ajalist kestvust; 3) väljendab end arusaadavalt, suheldes • tutvustab kliendile müüdavat toodet, tuues välja selle põhilised omadused ja eelised; klientidega erinevate • kasutab arveldamisel olemasolevaid võimalusi ja vahendeid vastavalt kliendi soovile, jälgides kommunikatsioonikanalite vahendusel, maksevahendite käitlemise nõudeid asutuses; kasutades korrektset teenindusalast eesti ja võõrkeelt 10  • lahendab ülesande põhjal erinevaid suhtlus- ja teenindussituatsioone, väljendades end arusaadavalt nii eesti kui võõrkeeles; • selgitab erinevate kommunikatsioonikanalite vahendusel suhtlemise ja keelekasutuse eripära ja head tava. 8. Praktika 25 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid kogenud töötaja juhendamisel praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel. Praktikal kogetu kaudu suureneb õpimotivatsioon, õpilane arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi, meeskonnatööoskust, kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib meeskonna liikmena oma • järgib tööprotsessi kavandamisel ja töötamisel praktikaettevõtte töökorraldust, arvestades tegevused tööülesande täitmiseks, töökorraldus- ja sisekorraeeskirjades sätestatut; järgides ettevõttes väljakujunenud • osaleb töökohal esmasel tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra töörütmi kohaselt; 2) osutab vastavalt valitud eriala suunale • valmistab kogenud töötaja juhendamisel töörühma liikmena ette oma töökoha, arvestades töö- ja professionaalsel tasemel juuksuri- või keskkonnaohutusnõudeid; ilu- ja heaoluteenuseid, järgides hea • tuleb toime oma käitumise juhtimisega töökeskkonnas, rakendades üldtunnustatud klienditeeninduse tava ja võttes käitumisnorme ning eetika põhimõtteid; vastutuse oma töö tulemuse eest • suhtleb edukalt erineva positsiooni, kultuuritausta ja maailmavaatega inimestega; 3) kasutab tööaega efektiivselt järgides • osutab vastavalt valitud eriala suunale juuksuri- või ilu- ja heaoluteenuseid lähtuvalt ettevõtte praktikaettevõtte töökorraldust ja võimalustest ja klientide soovidest, arvestades selleks ettenähtud aja- ja materjalikuluga; sisekorraeeskirjaga sätestatud nõudeid • näitab üles omaalgatust ja huvi erialase arengu suhtes; 4) töötab organiseeritult, järgides etteantud juhiseid, protseduure ning • suhtub töösse hoolikalt ja vastutustundlikult; tööohutuse-, töötervishoiu- ja • jagab meeskonnaliikmetega vajalikku tööalast informatsiooni, väljendudes selgelt ja konteksti keskkonnanõudeid kohaselt, kasutades erialast terminoloogiat; 5) arendab suhtlemis- ja koostööoskusi • analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, enda tugevusi ja nõrkusi ning hindab töötingimustes, mõistab oma rolli ja juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte; vastutust meeskonna liikmena ühiste • teeb iga tööpäeva lõpus kirjaliku sissekande praktikapäevikusse, kus fikseerib lühidalt, mida tegi eesmärkide saavutamisel (tööülesanded); 6) analüüsib enda toimetulekut erinevate • vormistab aruande korrektses eesti keeles, kasutades erialast terminoloogiat, infotehnoloogia tööülesannetega vahendeid, lähtudes praktikapäevikust ja kirjalike tööde vormistamise nõuetest. 11 3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid juuksuritöö suunal 9. Juuste, habeme ja vuntside lõikamine 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab nelja põhivormi, kombineerides neid naiste ja meeste juuste ning habeme ja vuntside lõikamisel, lähtudes konsultatsiooni tulemusel valminud töökavast ning lõikusskeemist. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane 1) liigitab juukselõikusi, habemeid ja vuntse • kirjeldab juuste lõikuse nelja põhivormi tunnuseid, tuues välja nende vormilised erinevused nende vormiliste tunnuste põhjal piltmaterjali põhjal; 2) loob juuste, habeme ja vuntside • kirjeldab habemete ja vuntside kujusid tuginedes 4 põhivormi tunnustele lõikamiseks skeemi kasutades 4 • joonistab nelja põhivormi lõikusskeeme ja nende kombinatsioone; põhivormi või nende kombinatsioone • koostab töökava ja lõikusskeemi naiste ja meeste juuste lõikamiseks, tuginedes 3) lõikab naiste ja meeste juukseid lähtudes konsultatsioonile; koostatud töökavast • koostab töökava ja lõikusskeemi habemete ja vuntside lõikamiseks, tuginedes 4) lõikab habemeid ja vuntse lähtudes konsultatsioonile; koostatud töökavast • lõikab naiste juukseid, kasutades nelja põhivormi või kombineerides neid vastavalt enda koostatud töökavale ja lõikusskeemile; • lõikab meeste juukseid, kasutades nelja põhivormi või kombineerides neid vastavalt enda koostatud töökavale ja lõikusskeemile; • lõikab habemeid ja vuntse vastavalt enda koostatud töökavale ja lõikusskeemile. 10. Juuste keemiline töötlemine 14 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane värvib juukseid ja teostab juuksestruktuuri püsimuutmisi lähtuvalt juuste analüüsi tulemusel tehtud töökavast, kasutab professionaalseid tooteid teadlikult ja ohutult, et tagada kvaliteetne ja vastutustundlik teenus. Hindamiskriteeriumid Õpiväljundid Õpilane Õpilane: 1) tunneb juuste värvi ja struktuuri • kirjeldab professionaalsetes juuksevärvi toodetes sisalduvaid aineid, nende toimimise püsimuutmiseks kasutatavaid tooteid, põhimõtteid ning mõju juustele ja peanahale; nende toimimise põhimõtteid ning mõju • kirjeldab juuste struktuuri püsimuutmiseks kasutatavates professionaalsetes toodetes juustele ja peanahale sisalduvaid aineid, nende toimimise põhimõtteid ning mõju juustele ja peanahale; • viib töölehe alusel läbi kliendikonsultatsiooni; 12 2) koostab kliendikonsultatsiooni ja juuste • koostab töökava tuginedes konsultatsioonile ning juuste ja peanaha analüüsile; analüüsi alusel töökava juuste keemilise • selgitab kvaliteetse ja vastutustundliku juuste keemilise töötlemise tingimusi; töötluse tegemiseks • värvib juukseid vastavalt koostatud töökavale ohutult ja teadlikult valitud tehnikaid kasutades 3) värvib juukseid lähtudes koostatud teadlikult ja ohutult sobivaid tehnikaid ning tooteid lähtuvalt enda koostatud töökavast; töökavast • teeb juuste struktuuri püsimuutust kasutades teadlikult ja ohutult sobivaid tehnikaid ja tooteid 4) teeb juuste struktuuri püsimuutusi, lähtuvalt enda koostatud töökavast; lähtudes koostatud töökavast • kasutab töö tegemiseks kemikaale säästlikult ja ohutult nii endale kui teenuse saajale; 5) kasutab ja käitleb juuste keemilisel • käitleb töös kasutatavaid kemikaale ja töövahendeid keskkonda säästvalt ning ohutult, töötlemisel kemikaale ohutult ja järgides jäätmete kogumise nõudeid. keskkonda säästvalt 11. Soengute kujundamine 6 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab soenguid kasutades erinevaid tehnikaid, tooteid ja töövahendeid lähtuvalt kliendi soovist ja isikupärast ning tuginedes koostatud töökavale. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane 1) teeb töökava alusel erinevaid liike • kirjeldab soengute liike, nende kujundamise tehnikaid ning kasutatavaid töövahendeid; soenguid, kasutades erinevaid • selgitab hooldus- ja viimistlustoodete valiku põhimõtteid lähtuvalt juuste omadustest ja kujundamise tehnikaid ja töövahendeid kujundavast soengust; 2) kasutab soengute kujundamisel sobivaid • koostab kliendikonsultatsiooni tulemusel soengu kujundamise töökava; hooldus- ja viimistlustooteid • valib sobivad hooldus- ja viimistlustoodete lähtuvalt juuste omadustest ja kujundavast soengust; • kujundab töökava alusel soenguid arvestades kliendi soove ja isikupära; 12. Juuksuriteenuste osutamine 16 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab oma erialaseid oskusi, suhtlemisvalmidust ja hoiakuid, teenindades juhendamisel kliente praktilises õppekeskkonnas, järgides klienditeeninduse head tava ning töökorraldusele ja teenuse osutamisele seatud nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane 1) täidab juuksuriteenuste osutamisel • täidab praktilise õppekeskkonna töökorraldusest tulenevaid tööülesandeid ja nõudeid; töökorraldusest tulenevaid tööülesandeid, • selgitab välja kliendi soovid, näidustused ja vastunäidustused teenusele, järgides suhtluses nõudeid ja käitumistavasid kliendiga hea teeninduse põhimõtteid; 13 2) teadvustab juuksuriteenuste osutamisega • viib läbi soovitud teenuse ettenähtud optimaalse ajaga, lähtudes selle metoodikast, rakendades kaasnevat isiklikku vastutust ning ergonoomilisi töövõtteid ning järgides kliendi heaolu; meeskonnatöö tähtsust • kasutab töös vajaminevaid tooteid ja töövahendeid sihipäraselt ning ökonoomselt, käideldes 3) hindab teenuse osutamise järgselt oma tekkinud jäätmed vastavalt nõuetele ja töökorraldusele; teadmisi ja praktilisi oskusi arvestades • teeb lisamüüki, tutvustades kliendile pakutavaid teenuseid ning tooteid; juhendaja tagasisidet ja seades realistlikud • selgitab enda vastutust kliendile teenuste osutamisel; eesmärgid edasisele erialasele arengule • käitub nii klientide kui kaaslastega lugupidavalt, järgides meeskonnatöö, konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse reegleid; • annab hinnangu oma tööle, toetudes juhendaja ja klientide tagasisidele; • toob välja teenuse osutamisel tekkinud probleemid ja nende võimalikud parendusettepanekud; • seab juhendaja abiga realistlikud eesmärgid edaspidiseks õppetegevuseks arvestades saavutatud teadmiste ja praktiliste oskuste taset. 3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid heaoluteenuste suunal 13. Spaa- ning kehahoolitsused 18 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab komplekssed oskused, mis võimaldavad tal töötada heaoluteenuste valdkonnas, pakkudes klientidele personaalseid ja professionaalseid spaa-ja kehahoolitsusi ning massaaži, mis toetavad kliendi heaolu lähtuvalt elamusmajanduse põhimõtetest ja kaasaegsetest turismitrendidest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane 1) omab ülevaadet massaaži ja kurortoloogia • leiab infot kohalike turismiteenuse pakkujate kohta kirjeldades vähemalt kolme erinevat teenust ajaloost, spa trendidest ja saunakultuurist ning seostades neid turismimajanduse üldiste trendidega; võrreldes suundumusi kohaliku tasandi • leiab võimalikke kultuuripärandi hoidmise ja kohaliku kogukonna kaasamise võimalusi, turismiteenuste pakkumisega arvestades turismiteenuse pakkuja spetsiifikat ja kohaliku kogukonna eripära; 2) viib läbi sauna- ja spaahoolitsusi lähtudes • kogub vastavalt juhendile materjali massaaži/kurortoloogia/kehahoolitsuste ajaloo kohta ja kliendi soovist, hoolitsuse spetsiifikast ja esitleb seda rühmale; mõjust organismile • kirjeldab saunade ja spaahoolitsuste olemust, toimet, näidustusi ja vastunäidustusi; 3) teeb kehahoolitsuse sobivate toodete ja • kirjeldab töö käiku, isikukaitsevahendite kasutamist ning seadmete, töövahendite ja ruumide töövahenditega lähtudes kliendi soovist ja ettevalmistamist ja puhastamist, selgitades oma tegevust lähtudes tervisekaitsenõuetest ilu- ja hoolitsuse spetsiifikast isikuteenuste osutamisele 14 4) teeb klassikalise massaaži, kasutades • teeb sauna- ja spaahoolitsusi jälgides töö spetsiifikat ja tööohutust, selgitades kliendile hoolitsuse sobivaid võtteid ja tooteid ning arvestades toimet ja käiku ning tagades tema heaolu hoolitsuse jooksul; kliendi soovide ja eripäraga, rakendades • selgitab välja kliendi soovid ja ootused, näidustused ja vastunäidustused keha- ja massaaži ergonoomilisi töövõtteid, hügieeni- ning hoolitsuseks kasutades erialast sõnavara sh võõrkeeles; tööohutuse nõudeid • teeb kehahoolitsuse järgides töö etappe, spetsiifikat, tööohutust ja hügieeni, kasutades tooteid ja 5) eemaldab soovimatud karvad kliendi töövahendeid sihipäraselt ja ökonoomselt ning tagades hoolitsuse käigus kliendi heaolu; erinevatest kehapiirkondadest, arvestades • annab olenevalt teostatud hoolitsuse eesmärgist kliendile soovitusi koduseks hoolduseks ja näidustusi ja vastunäidustusi, kasutades toodete valikuks kasutades erialast sõnavara, sh võõrkeeles; sobivaid tooteid, töövõtteid ja -vahendeid • selgitab kasutades joonist või inimkeha mudelit massaaži käigus mõjutatavate lihaste paiknemist ning nõustades klienti järelhoolduse osas ja funktsiooni; • teeb massaaži selgitades õpitud massaaživõtete toimet masseeritava piirkonna lihastele ning arvestades kliendi soovide ja näidustustega; • kasutab ergonoomilisi töövõtteid ja - asendeid, selgitades nende olulisust enda tervise säilitamisel; • võrdleb erinevaid võimalusi soovimatute kehakarvade eemaldamiseks tuues välja nende positiivsed ja negatiivsed küljed; • teeb karvaeemalduse soovitud kehapiirkonnas põhjendades meetodi, toodete ja vahendite valikut, kasutades tooteid ökonoomselt ning järgides tööohutuse ja hügieeni tagamise nõudeid; • nõustab klienti koduse järelhoolduse ja toodete valikul, sh võõrkeeles. 14. Käte ja jalgade hoolitsused 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb klassikalist ning geelmaniküüri -pediküüri ja spaahoolitsusi, kasutades sobivaid tehnikaid, töövahendeid, järgides tervisekaitse nõudeid, ergonoomilisi töövõtteid ja kliendikeskse teeninduse põhimõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane 1) planeerib maniküüri ja pediküüri lähtudes • hindab visuaalselt kliendi käte ja jalgade naha ning küünte seisundit kandes tulemused käte ja jalgade naha ja küünte seisundist kliendikaardile; ning kliendi soovidest • selgitab suulises vestluses välja kliendi soovid ja ootused hoolitsusele lähtudes eelnenud 2) teeb kliendile klassikalist ja visuaalsest vaatlusest, suheldes sh võõrkeeles; geelmaniküüri ning- pediküüri, kasutades • kirjeldab planeeritud hoolitsuse käiku põhjendades toodete ja töövahendite valikut; sobivaid tooteid, töövahendeid ja -võtteid, • teeb klassikalise maniküüri etapid õiges järjestuses, järgides ergonoomikat ja hügieeninõudeid; järgides tervisekaitse nõudeid, • teeb klassikalise pediküüri etapid õiges järjestuses, järgides ergonoomikat ja hügieeninõudeid; 15  ergonoomikat ja kliendikeskse teeninduse • kasutab maniküüri ja pediküüri teostamisel aparaate ja lisaseadmeid, jälgides õiged ja ohutuid põhimõtteid töövõtteid; 3) teeb spaahoolitsuse kätele ja jalgadele • lakib sõrme- ja varbaküüned vastavalt kliendi soovile tava- või geellakiga, kasutades sobivaid sobivate hooldustoodetega, tagades tooteid, töövahendeid ja -võtteid; kliendi heaolu • annab kliendile soovitusi koduseks hoolduseks ja toodete valikuks lähtudes naha ja küünte seisundist; • teeb spaamaniküüri ja-pediküüri kasutades sobivaid tooteid ja töövahendeid lähtudes hoolitsuse spetsiifikast; • teeb käte- ja jalgade massaaži sobivate massaaživõtetega, jälgides kliendi heaolu. 15. Näohoolitsused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused klassikalise näohoolitsuse teostamiseks kliendi heaolu parendamise eesmärgil, arvestades kliendi soove ja eripära. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane 1) hindab visuaalselt kliendi näonaha • demonstreerib näonaha visuaalsel vaatlusel teadmisi näonaha tüüpide ja seisundite seisundit, lähtudes sellest toodete valikul põhitunnustest; ja hoolitsuse teostamisel • põhjendab visuaalse hindamise põhjal toodete valikut antud näonahale hoolitsuse teostamiseks; 2) teeb klassikalise näohoolitsuse, järgides • kirjeldab seisundeid või nähtusi näonahal, mis on hoolitsuse teostamisel vastunäidustuseks; tervisekaitse nõudeid, ergonoomikat ja • teeb klassikalise näohoolitsuse etapid õiges järjestuses, kasutades ökonoomselt sobivaid tooteid kliendikeskse teeninduse põhimõtteid ja töövahendeid; • teeb näo- kaela- ja dekolteepiirkonna massaaži, kasutades õpitud massaaživõtteid ning selgitades võtete mõju näo miimilistele lihastele; • jälgib kliendi heaolu hoolitsuse vältel, küsides tagasisidet hoolitsuse ajal ning selle lõppedes, suheldes sh võõrkeeles; • järgib töö käigus enda ergonoomikat ning nõudeid töökohale ja hügieeni tagamisele, kasutades sobivaid tooteid ja meetodeid. 16. Heaoluteenuste osutamine 16 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab oma erialaseid oskusi, suhtlemisvalmidust ja vastutusvõimet teenindades juhendamisel kliente praktilises õppekeskkonnas, järgides klienditeeninduse head tava ning töökorraldusele ja teenuse osutamisele seatud nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 16 Õpilane: Õpilane 1) täidab ilu- ja heaoluteenuste osutamisel • täidab praktilise õppekeskkonna töökorraldusest tulenevaid tööülesandeid ja nõudeid; töökorraldusest tulenevaid tööülesandeid, • selgitab välja kliendi soovid, näidustused ja vastunäidustused teenusele, järgides suhtluses nõudeid ja käitumistavasid kliendiga hea teeninduse põhimõtteid; 2) mõistab ilu- ja heaoluteenuste • viib läbi soovitud hoolitsuse ettenähtud ajaga, lähtudes selle metoodikast, rakendades osutamisega kaasnevat isiklikku vastutust ergonoomilisi töövõtteid ning järgides kliendi heaolu; ning meeskonnatöö tähtsust • selgitab enda vastutust kliendile teenuste osutamisel; 3) hindab teenuse osutamise järgselt oma • käitub nii klientide kui kaaslastega lugupidavalt, järgides meeskonnatöö, konfidentsiaalsuse ja teadmisi ja praktilisi oskusi arvestades isikuandmete kaitse reegleid; juhendaja tagasisidet ja seades realistlikud • kasutab töös vajaminevaid tooteid ja töövahendeid sihipäraselt ning ökonoomselt, käideldes eesmärgid edasisele erialasele arengule tekkinud jäätmed vastavalt nõuetele ja töökorraldusele; • teeb lisamüüki, tutvustades kliendile pakutavaid teenuseid ning tooteid; • annab hinnangu oma tööle, toetudes juhendaja ja klientide tagasisidele; • seab juhendaja abiga realistlikud eesmärgid edaspidiseks õppetegevuseks arvestades saavutatud teadmiste ja praktiliste oskuste taset. 17  Lisa 5 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused ja hoiakud õpingute jätkamiseks või töötamiseks informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas vastavalt spetsialiseerumisele. 1.2. Õppekava paigutumine õppekavarühma sõltub valitavast spetsialiseerumisest. Spetsialiseerumisel tarkvaraarendusele liigitub õppekava tarkvara ja rakenduste arenduse ning analüüsi õppekavarühma. Kui õppekaval toimub spetsialiseerumine IT-süsteemidele liigitub õppekava andmebaaside ja võrgu disaini ning halduse õppekavarühma. 1.3. Õppekava õppe maht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohutuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 56 EKAPit sh praktika ja valitavaid põhiõpinguid 69 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit, 3) IT valdkonna alusteadmised, 6 EKAPit; 4) praktika, 30 EKAPit 2.2. Õpingute käigus on võimalik spetsialiseeruda IT-süsteemidele või tarkvara arendamisele. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel IT-süsteemidele on järgmised: 1) programmeerimise alused, 4 EKAPit; 2) Windows operatsioonisüsteemid, 8 EKAPit; 3) Linux operatsioonisüsteemid, 8 EKAPit 4) rakendusserverid ja -teenused, 6 EKAPit 5) majutuskeskkonna riistvara, 5 EKAPit; 6) arvutivõrgud, 16 EKAPit; 7) küberturvalisus, 6 EKAPit; 8) IT-korraldus, 6 EKAPit; 9) klientseadmete haldus, 4 EKAPit; 10) erialane projekt 6 EKAPit. 2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht spetsialiseerumisel tarkvara arendamisele on järgmised: 1) programmeerimise alused, 4 EKAPit; 2) programmeerimine I, 5 EKAPit; 3) programmeerimine II, 12 EKAPit; 4) tarkvarasüsteemide testimine, 6 EKAPit; 5) andmebaasisüsteemid, 12 EKAPit; 6) veebirakenduste loomine, 14 EKAPit; 7) tarkvara arendusmeetodid ja rakendamine, 10 EKAPit; 8) erialane projekt, 6 EKAPit. 1  3. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1. Kõigile spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli õppe maht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) püstitab enesearengu • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, eesmärgid, arvestades enda õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimeid ja võimalusi ning • analüüsib juhendamisel enda käitumisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele väärtustades tervislikke toimetulekule; eluviise • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, 2) kasutab teadlikult erinevaid liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid õpistrateegiaid ja -viise enda töövahendeid; õpitegevuse kavandamisel ja • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks juhtimisel erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; 3) tegutseb seatud eesmärkide • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate saavutamiseks liikumisviisidega tegelemiseks; vastutustundlikult nii • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; iseseisvalt kui kollektiivi • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; liikmena • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole 4) mõistab ettevõtliku, väärtust liikumiseks loova ja vastutustundliku tegutsemise olulisust nii • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades endale kui ühiskonnale erinevaid teabeallikaid; 2 5) mõistab tööturu toimimise • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; põhimõtteid ja enda • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma arenguvajadusi tööturule õpitegevusele; sisenemiseks • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; 6) kasutab varasemaid teadmisi, • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda oskusi ja kogemusi huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; igapäevaeluga seonduvate • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; ülesannete lahendamisel • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja - vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; • analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; • teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; 3  • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste muutuste mõju majanduskeskkonnale; • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja meetodeid; • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 4 Õpilane Õpilane 1) kasutab digikeskkonnast • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks asjakohane teave; sobivaid infootsingu ja • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja andmehalduse võtteid, -tööriistu; hinnates digisisu asjakohasust • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja 2) kasutab info jagamiseks, asjakohasust; suhtlemiseks ja koostööks • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja sobivaid digilahendusi, haldus; arvestades digikeskkonnas • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja kehtivaid suhtlus- ja skeemide abil; käitumisnorme ning • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; küberturvalisuse nõudeid • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja 3) loob ja täiustab digisisu, sobiva vahendi; kasutades sobivaid tööriistu sh • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- tehisintellekti lahendusi päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; vastutustundlikult ning • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste arvestades autoriõiguse põhimõtteid kaasamiseks; 4) kaitseb oma digiseadet, • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, isikuandmeid, privaatsust ja vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; tervist, rakendades • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; küberturvalisuse ja • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; jätkusuutliku arengu • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, põhimõtteid konteksti ja eesmärkidega; 5) lahendab digitehnoloogia • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid kasutamisega seotud teabeallikaid ja digimaterjale; probleeme, tuvastades • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja tehnilised tõrked ning valides konfidentsiaalsuse nõuetega; sobivad lahendused nende • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; likvideerimiseks • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; • analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; 5  • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke alternatiive; • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 3. IT valdkonna alusteadmised 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab digitehnoloogilised oskused töökoha üles seadmiseks sh operatsioonisüsteemide ja tööks vajaliku tarkvara installeerimiseks ja arvutivõrgu ülesseadmiseks lähtudes küberturbe headest tavadest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab IT-süsteemi • tuvastab ja kirjeldab IT-süsteemi põhikomponendid, nii riistvara kui ka tarkvara ja nende funktsioonid; ülesehitust ja • seostab iga komponendi funktsionaalsuse konkreetse töökoha vajadustega ja analüüsib selle vastavust põhikomponente, seostades seadistamise nõuetele; need töökoha seadistamise • kasutab digitaalsete süsteemidega kaasnevaid suurusi ja nende mõõtühikuid seostades neid seadmete mahu nõuetega; ja kiirusega; 6  • kasutab IKT-alast terminoloogiat korrektselt erinevates alamvaldkondades; • selgitab, kuidas erinevad IT-süsteemi komponendid toetavad töökoha toimimist ja efektiivsust. 2) selgitab erinevate • kirjeldab operatsioonisüsteemide põhivõimekusi ja liike, selgitades operatsioonisüsteemide sarnasusi ja operatsioonisüsteemide ja põhilisi erinevusi; rakendustarkvara rolli IT- • tuvastab seadmes kasutatava operatsioonisüsteemi ja selle versiooni interneti- ja kirjandusallikate abil; süsteemis, kasutades • kasutab korrektset operatsioonisüsteemide-alast õppe- ja ingliskeelset terminoloogiat. täiendavaid allikaid; 3) ühendab seadmed arvutivõrku • määratleb nõuded riistvarale ja arvutivõrgule tarkvaralahenduse kasutamiseks; ja seadistab võrgu • seadistab arvutivõrgu vastavalt nõuetele, sh paigaldab vajalikud võrguseadmed. parameetreid, hinnates võrguühenduse toimivust ja kvaliteedinäitajaid; 4) selgitab küberturbe riske ja • loetleb peamised küberturberiskid tarkvara ja riistvara konfigureerimisel ning selgitab nende mõju häid tavasid nii tarkvara kui organisatsioonile; riistvara konfigureerimisel; • rakendab lihtsamaid turvameetmeid, nagu paroolipoliitika, tarkvara uuendused ja õiguste piiramine, ning dokumenteerib oma tegevused. 5) teostab töökoha algseadistuse • koostab projektiplaani, mis sisaldab vajalikke IT-komponente, paigaldusprotseduure ja töökorralduslikke protsessi, jälgides kõiki nõudeid; vajalikke IT-infrastruktuuri • seadistab töökoha vastavalt plaanile, pöörates tähelepanu nii riist- kui tarkvara paigaldamisele ja nende komponente, sh küberhügieeni omavahelisele ühilduvusele; ja turvalisuse aspekte. • rakendab andmekaitse eesmärgil turvalisuse meetmeid, sh ligipääsukontroll ja tarkvarauuendused; • dokumenteerib oma tegevust ja loodud lahendusi vastavalt nõuetele. 4. Praktika 30 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija oskab rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel, tutvub erialale iseloomulike tööülesannete ja töökeskkonnaga, ettevõtte struktuuri, sisekorra, töökorralduse, meeskonnatöö põhimõtetega, tehnilisele dokumentatsioonile esitatavate nõuetega, kvaliteedi ja tööohutuse nõuetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane • tutvub praktikajuhendiga; 7 1) tunneb praktikakorralduse • tutvub praktikakorraldust reguleerivate dokumentidega; protsessi lähtudes kooli praktikakorralduse eeskirjast; 2) kandideerib praktikale, • tutvub kooli praktikabaasis olevate praktikabaasidega kaudseid vahendeid kasutades; esitades oma tehtud töödest e- • osaleb praktikaintervjuul edastab praktikajuhendajale praktikalepingu sõlmimiseks vajalikud andmed; portfoolio ja täidab praktikaga • eesmärgistab ja seostab oma professionaalse arengu praktikaga. seonduva dokumentatsiooni vastavalt praktikakorrale; 3) töötab praktika • töötab juhendamisel IT meeskonnas ja kirjeldab praktikaaruandes oma tööülesandeid ja rolli organisatsioonis vähemalt organisatsioonis; ühes tarkvaraarenduse projekti • kasutab kutse-, erialases töös asjakohaseid töömeetodeid, töövahendeid ja materjale ja tuleb toime põhiliste meeskonnas; töödega; • tuleb toime erinevates situatsioonides ja meeskondades; • püstitab endale isikliku praktikaülesande konkreetseks praktikaks lähtudes praktikakoha võimalustest, projektidest ja enda huvidest ja arenguvajadustest; • täidab talle antud ülesanded ja hindab enda töötulemusi. 4) annab ülevaate • täidab ja esitab nõuetekohase praktikadokumentatsiooni õigeaegselt koolipoolsele juhendajale; tarkvaraarenduse protsessist ja • hindab enda praktikatulemusi ja kirjeldab võimalusi enda oskuste edasiarendamiseks. -vahenditest tarkvaraprojekti • esitleb enda praktika kogemusi, teostatud tööülesandeid ja enda valmisolekut tööülesannete täitmisel rakendamisel praktikaseminaril. projektimeeskonnas koolipoolsele juhendajale. 3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel IT-süsteemidele 5. Programmeerimise alused 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab programmeerimise põhiprintsiipe, kasutab programmeerimise olulist terminoloogiat ja peamisi tarkvaraarenduse tööriistu. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 8 1) lahendab programmeerimise • rakendab programmeeriskeele põhikomponente nagu muutujad, avaldised, tsüklid, tingimuslaused, ülesandeid, kasutades funktsioonid; matemaatika ja loogika • kasutab loogika ja matemaatika teadmisi ülesande lahenduse koostamisel, järgides programmeerimiskeele põhiseoseid ja etteantud süntaksi nõudeid; algoritme; • loob määratud sisendite korral veatult töötava lahenduse, testides etteantud tulemuse vastavust erinevate sisendite korral; • nimetab põhilisi andme- ja juhtstruktuure kasutades õppe- ja ingliskeelset terminoloogiat; • kirjutab koodile selgitavad kommentaarid, järgides süntaksinõudeid ja koodi standardeid. 2) märkab ja parandab oma • leiab ja parandab koodis toodud lihtsamaid vigu, näiteks süntaksivead ja loogikavead; koodis vigu, kasutades • rakendab silumisvõtteid, näiteks veateadete analüüsi ja muutujate väärtuste uurimist, tuvastades ja silumisvõtteid; parandades tarkvaravigu või optimeerides programmi tööd. 3) rakendab põhilisi • kasutab programmide kirjutamisel koodiredaktorit; programmeerimistööriistu, • lisab koodihoidlasse tehtud praktilised ülesanded ja projektitöö kasutades versioonihaldust; nagu koodiredaktorid ja • lisab versioonihalduses selged ja informatiivsed kehtestused tehtud töö kohta. versioonihaldus, koondades tööfaile kataloogidesse. 6. Windows operatsioonisüsteemid 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab Windows operatsioonisüsteeme kasutatavate tööjaamade ja serverite paigaldamiseks ning haldamiseks vajalikud teadmised ja oskused, väljendab end korrektses õppe- ja inglise keeles ja tunneb erialast terminoloogiat Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) paigaldab ja seadistab • hindab riistvarakomponentide (sh arvutikomplektid, salvestusseadmed, tööjaamadele Windows • arvutivõrkude komponendid) piisavust ja sobivust lähteülesande lahendamiseks; operatsioonisüsteeme järgides • paigaldab juhendit järgides Windows operatsioonisüsteeme, kasutades erinevaid paigaldusmeetodeid; parimaid praktikaid; 2) paigaldab ja seadistab • paigaldab süsteemile uuendusi ning tuvastab versiooni muudatusi kasutades võimalusel automatiseerimis- Windows servereid ning nende või keskhaldusvahendeid; rolle lähtudes parimatest • loob kasutajad ja kasutajate grupid lähtudes parimatest praktikatest ja annab loodud gruppidele praktikatest; juurdepääsuõigusi; 9  • koostab ja rakendab juhendit järgides keskse halduse reegleid sh grupipoliitikaid; • paigaldab Windowsi operatsioonisüsteemidele rakendustarkvara kasutades keskhaldusvahendeid; • haldab kasutajaid ja kasutajagruppe kasutades kataloogiteenust; • 3) paigaldab ja seadistab ettevõtte • annab sisendi sobiva taristuteenuse ja tarkvara majutuskeskkonna (sh operatsioonisüsteemi ja selle tööd toetavaid taristuteenuseid võimekuse, rakendusserverite ja nende võimekuse) planeerimiseks ja valikuks; kasutades Windows Server • paigaldab abimaterjale kasutades vajalikud taristuteenused väike- ja keskmise suurusega ettevõtete näitel, operatsioonisüsteeme ja tagab nende toimimise tavaolukordades; pilveteenuseid. • seadistab juhendit järgides taristuteenuste- ja rakendusservereid sh DNS, DHCP, print-,faili- ja veebiservereid; 7. Linux operatsioonisüsteemid 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija paigaldab Linux/BSD operatsioonisüsteeme tööjaamadele ja serveritele ja haldab kasutajaid ning teenuseid kasutades parimaid erialaseid praktikaid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) paigaldab ja seadistab • hindab riistvarakomponentide (sh arvutikomplektid, salvestusseadmed, tööjaamadele erinevaid • arvutivõrkude komponendid) piisavust ja sobivust lähteülesande lahendamiseks; Linux/BSD distributsioone • paigaldab süsteeme ja süsteemi komponente, lähtudes etteantud juhenditest ja nõuetest; järgides parimaid praktikaid; • tunneb peamisi klaviatuuri otseteid ja käsurea käske; 2) paigaldab ja seadistab • paigaldab süsteemile uuendusi ning tuvastab versiooni muudatusi kasutades võimalusel automatiseerimis- Linux/BSD servereid ja või keskhaldusvahendeid; teenuseid lähtudes parimatest • loob kasutajad ja kasutajate grupid lähtudes parimatest praktikatest ja annab loodud gruppidele praktikatest; juurdepääsuõigusi; • teostab süsteemide rutiinseid hooldustegevusi, lähtudes etteantud juhenditest ja nõuetest; • uuendab tarkvarapakette ja sooritab distributsiooniuuendusi lähtudes tarkvara juhenditest ja soovitustest; • tagab süsteemi talitluspidevuse, sh varundab andmeid, seirab süsteemide (komponentide, teenuste) toimimist; • annab sisendi sobiva taristuteenuse ja tarkvara majutuskeskkonna (sh operatsioonisüsteemi ja selle võimekuse, rakendusserverite ja nende võimekuse) planeerimiseks ja valikuks; 10 3) paigaldab ja seadistab ettevõtte • paigaldab abimaterjale kasutades vajalikud taristuteenused väike- ja keskmise suurusega ettevõtete näitel, tööd toetavad taristuteenuseid tagab nende toimimise tavaolukordades; kasutades Linux/BSD • seadistab juhendit järgides taristuteenuste- ja rakendusservereid sh VPN, DNS, DHCP, LDAP, print-, faili- operatsioonisüsteeme ja ja veebiservereid; pilveteenuseid. • dokumenteerib tehtud lahenduse, koostab ja ajakohastab vajalikud juhendid • (rutiinsete tegevuste teostamise ja lõppkasutajale suunatud juhendid, projekti tegevused, teadmusbaaside artiklid) 8. Rakendusserverid ja -teenused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused erinevate rakendusserverite- ja teenuste paigaldamisest ja haldusest ning terminoloogiaga seotud ingliskeelse pädevuse Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) haldab andmebaasiservereid, • kasutab andmebaasiserveritega seotud terminoloogiat õiges tähenduses ja arvestades konteksti; kasutades nii käsurea kui • loob lihtsamaid andmebaasimudeleid kasudes selleks mõeldud tööriistu; graafilist kasutajaliidest; • loob SQL päringukeele lauseid; • teostab andmebaasidega seonduvaid haldustegevusi, järgides ette antud protsessijuhiseid; • rakendab erinevaid varundussüsteeme tagavarakoopiate loomiseks ja taastamiseks, kasutades nii käsurida kui graafilist liidest; 2) haldab e-posti ja • paigaldab mõne enamlevinud e-posti serveri, lähtudes tootja soovitustest; veebiservereid, veebirakendusi • seadistab e-postiserveri ja seotud teenused, sh nimeserver (kirjed), järgides etteantud juhendeid; ja - teenuseid, lähtudes tootja • rakendab paigaldatud e-posti serveril rämpsposti kaitse, kasutades selleks pilve- või isepaigaldatud teenust; soovitustest ja parimatest • paigaldab skaleeruva ja tõrketaluva veebirakenduse või -teenuse majutamiseks vajaliku keskkonna, praktikatest; kasutades erinevate tootjate veebiservereid; • seadistab levinumaid veebiservereid, veebirakendusi ja -teenuseid, kasutades etteantud protsessijuhiseid; • teisaldab veebirakenduse või -teenuse ühest majutuskeskkonnast teise, kasutades selleks tagavarakoopiaid või import/eksport võimekust; 3) paigaldab ja seadistab • annab sisendi sobiva rakendusserveri- ja/või teenuse planeerimiseks ja valikuks; erinevaid ettevõtte tööd toetavad rakendusservereid- ja 11  teenused. 9. Majutuskeskkonna riistvara 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija valib majutuskeskkonna loomiseks sobiva riistvara, paigaldab majutuskeskkonna komponente ja riistvara ning tuvastab ja lahendab riistvaratõrkeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) valib majutuskeskkonna • selgitab majutuskeskkondades kasutatava riistvara erisusi võrreldes loomiseks sobivaid • lõppseadmetena kasutatavaga, lähtudes käideldavusnõuetest ja skaleeritavusest; komponente ja lisaseadmeid; • valib arvutisüsteemide ja serverite jaoks sobivaid komponente ja lisaseadmeid, lähtudes nõuetest käideldavusele ja hallatavusele (sh toite- ja jahutusseadmed, kaug- ja füüsilise ligipääsu vahendid); 2) paigaldab ja hooldab • paigaldab ja vahetab iseseisvalt arvutite, serverite, andmemassiivide, majutuskeskkonna • võrguseadmete riistvarakomponente, järgides koostepõhimõtteid ja reegleid ning kasutades korrektseid komponente ning riistvara, töövõtteid; järgides ohutusnõudeid ja • paigaldab seadmed seadmekappi, kasutades parimaid praktikaid; parimaid praktikaid; • dokumenteerib seadmekapi ja sinna paigaldatud seadmeid, kasutades mh asjakohaseid visualiseerimisvahendeid; 3) tuvastab majutuskeskkonna • tuvastab levinumad riistvaraprobleemid, kasutades riist- ja tarkvaralisi diagnostikavahendeid; riistvara tõrgete korral • seadistab seirelahenduse riistvara tõrgete tuvastamiseks, kasutades haldusmooduli ja/või - tarkvara mittetoimivad riistvara võimekusi; komponendid, kasutades • teeb kindlaks mittetoimivad komponendid ja selgitab tõrke algpõhjuse kogu seireinfot ning riistvaralisi ja • lahenduse ulatuses. tarkvaralisi diagnostikavahendeid. 10. Arvutivõrgud 16 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused, mis on vajalikud arvutivõrkude tööpõhimõtete mõistmiseks ning arvutivõrkude ehitamiseks ja võrguseadmete haldamiseks Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 12 Õpilane: Õpilane: 1) seadistab võrguühendusi ja - • selgitab peamiste võrguteenuste toimimise põhimõtteid ja kasutusvaldkondi, seostades neid kasutatavate seadmeid, lähtudes seadmete ja nõutava ühenduskvaliteediga; arvutivõrgule esitatavatest • paigaldab ja häälestab peamisi võrguteenuseid vastavalt lähteülesandele ja jälgides teenustele osutatavaid tehnilistest ja infoturbe nõudeid; nõuetest; • rakendab meetmed võrguteenuste konfidentsiaalsuse, terviklikkuse ja käideldavuse tagamiseks, lähtudes parimatest praktikatest; 2) ühendab erinevad • seadistab ja paigaldab peamisi kohtvõrgu aktiiv- ja passiivkomponente sh kaableid, järgib paigaldusreegleid võrguühendused ja ja levinud praktikaid, kasutades korrektseid töövõtteid ja protseduure; alamvõrgud, kasutades • teostab vastavalt etteantud nõuetele võrkudevahelised marsruutingu reeglid, kasutades vähemalt kolme võrguseadmeid ning nende marsruuterit ja nelja erinevat võrku või võrgusegmenti; võimekusi võrguliikluse • ühendab erinevaid meediumeid või võrguühendusi kasutatavate arvutivõrkude omavahelised ühendused, marsruutimiseks; kasutades selleks sobivaid seadmeid ning tehes vajalikud seadistused; 3) jälgib süsteemide töövõimet ja • paigaldab võrguseire tarkvara, kasutades valmislahendusi; vastavust määratletud nõuetele • koostab seireandmete põhjal aruanded, lähtudes võrguühendustele ja teenustele esitatud nõuetest; (KPI); • tagab, et nõutavad osapooled ja asjakohased tehnikud saavad automaatteavitused kui võrguühenduste või - teenuste töö on häiritud või toimub võrguressursside • võimalik väärkasutus; • paigaldab ja seadistab tehnilised lahendused, mis võimaldavad tuvastada arvutivõrku kasutatavad seadmed, kasutajad ning võrguliikluse tüübi; 4) piirab ligipääsu võrkudele ja • rakendab ligipääsupiirangud ning turvareeglid kasutades võrguseadmete võimekusi; võrguressurssidele tulenevalt • varundab kasutatavate lahenduste seadistused kasutades selleks versioonihaldust võimaldavat kasutatavast seadmest, varunduslahendust; kasutajast või võrguliikluse tüübist; 5) loob tervikliku võrgulahenduse • valib sobiva ja otstarbeka tehnilise lahenduse lähtudes etteantud nõuetest; tagades hallatavuse, • teostab tervikliku võrgulahenduse lähtudes nõuete põhjal koostatud ja tellija heakskiidetud plaanist; hooldatavuse, seiratuse, • dokumenteerib loodud võrgulahenduse, sinna paigaldatud seadmed ning seadistused kasutades sh turvalisuse ja liidestatavuse. asjakohaseid visualiseerimisvahendeid; • esitleb teostatud võrgulahenduse kasutades esitlusvahendeid ja loodud dokumentatsiooni; 13  • seostab oma professionaalset arengut erinevates moodulites omandatuga. 11. Küberturvalisus 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija järgib oma töös küberturvalisust reguleerivaid õigusakte, organisatsioonis kehtivaid põhimõtteid, protsesse ja standardeid ning osaleb riskianalüüside koostamisel ja infovarade kaardistusel Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) järgib oma töös • selgitab oma tööd mõjutavaid küberturvalisusega seonduvaid seadusandlikke regulatsioone ja nende mõju küberturvalisust reguleerivaid igapäevasele tööle lähtudes õigusaktidest; õigusakte sh mõistes • koostab lihtsamaid juhiseid ning protsessikirjeldusi, mis on nõutavad valdkonnas kasutatavat • turvateadlikkuse ja -käitumise parandamiseks lähtudes organisatsioonis kehtivatest eeskirjadest; terminoloogiat õigesti ja õiges • selgitab küberturvalisusega seotud reeglite olemust ning nende mõju nõutava turvataseme hoidmisel või kontekstis; saavutamisel toetudes asjakohastele standarditele; 2) rakendab enda igapäevases • järgib organisatsioonis kehtestatud infoturbepoliitikat, infoturbe halduse parimaid praktikaid ja üldiseid tegevuses kehtivaid küberhügieeni põhimõtteid; küberturvalisuse põhimõtteid, • tunneb ära lihtsama infoturbe intsidendi ja selle ilmnemisel käitub vastavalt protsessi juhistele; seadusandlust, protsesse ja • hindab lihtsamatel juhtudel kasutatavate süsteemide ning kasutus-stsenaariumite vastavust kehtivatele standareid sh E-ITS; reeglitele; • selgitab E-ITS olemust ning selle osiste mõju konkreetsele IT-süsteemile toetudes E-ITS portaalis avaldatud materjalidele; • hindab etteantud turvapoliitika või protsessijuhise kooskõla etalonturbe süsteemiga lähtudes E-ITS rakenduskavast; • hindab infovara vastavust kehtestatud meetmetega ning teavitab seotud osapooli võimalikest kõrvalekalletest; 3) hindab vähemalt oma töölõigu • koostab lihtsamaid riskianalüüse konkreetsetele IT-süsteemidele või nende osadele; piires võimalikke riske ja • teeb ettepanekud riskide maandamiseks ja võimalike kahjude mõju leevendamiseks; nende realiseerumise • hindab muudatuse teostamise ja mitte teostamise mõju IT-süsteemi turvalisusele; tõenäosust, annab sisendi riski • rakendab meetmeid riski võimaliku realiseerumise või selle mõju vähendamiseks; võimaliku realiseerumise või selle mõju vähendamiseks; 14 4) rakendab infovarade • loob vajalikud krüpteerimisvõtmed turvalise andmeside või andmete hoiustamise tarbeks lähtudes parimatest konfidentsiaalsuse ja praktikatest; tervikluse tagamiseks • rakendab tootja või kolmanda osapoole soovitused IT-süsteemide turvalisuse tõstmiseks järgides juhendeid; asjakohaseid tehnilisi • paigaldab ja seadistab sobiva lahenduse nõutavate turvakriteeriumite tagamiseks toetudes rakenduskavadele lahendusi (sh krüpteerimine, ja standarditele; räsimine, läbistustestimine, • paigaldab ja seadistab tehnilised lahendused, mis võimaldavad tuvastada haavatavuste tuvastamine). • infovarade konfidentsiaalsuse ja tervikluse (ründeid, kasutajaid, haavatavusi). 12. IT-korraldus 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija seostab infotehnoloogia rolli organisatsiooni põhitegevuse ja eesmärkide saavutamisega, järgib IT-korralduse parimaid praktikaid ja kasutab IT-korraldusega seotud terminoloogiat õigesti ja õiges kontekstis Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) seostab infotehnoloogia rolli • annab sisendi võtmekasutajate ja huvirühmade määratlemisele, et tagada ja hallata otsustajate jaoks piisavat organisatsiooni põhitegevuse informatsiooni; ning eesmärkide • selgitab konkreetse IT-süsteemi mõju organisatsiooni eesmärkide saavutamisele, lähtudes äriprotsessi saavutamisega lähtudes iseloomust; põhiprotsesside olemusest; • annab sisendi organisatsiooni konkreetset strateegiat või eesmärki toetava • IT-lahenduse või lahenduste valimiseks, võrreldes erinevate lahenduste tehnilisi omadusi; • selgitab muudatuste, intsidendi-, probleemi- ja teenustehalduse ning kasutajatoe olemust ning tüüpilist korraldust organisatsioonis lähtudes mõnest IT-juhtimise raamistikust; 2) seostab it-organisatsiooni • selgitab enamlevinud IT-juhtimise raamistike ja praktikate peamisi erinevusi, nende tugevusi ning nõrkusi; protsesse it-juhtimise parimate • kasutab IT-juhtimisega seotud terminoloogiat korrektselt ning õiges tähenduses, lähtudes kasutatavast praktikatega, kasutades mõnda raamistikust või praktikast; tuntud raamistikku; 3) järgib organisatsioonis • järgib teenuse osutamise protsessis osaledes organisatsiooni poliitikate ja protsessidega kehtestatud kehtestatud protsesse ning põhimõtteid; annab sisendi protsessi • hindab etteantud teenuse osutamisega seotud poliitikate ja protsesside vastavust eesmärkidele, tuues välja pidevaks parendamiseks võimalikud mittevastavused ning tehes ettepanekud lähtudes it-juhtimise • olukorra parendamiseks 15  raamistikest ja parimatest • rakendab oma töös teenustasemelepingus kokkulepitud põhimõtteid, tuginedes teadmistele kasutatavatest praktikatest; tehnoloogiatest 4) planeerib enda tööd lähtuvalt • hindab projektiplaanis kirjeldatud praegust ja eesmärgiks seatud olukorda ning seatud eesmärkide projektijuhtimise parimatest realistlikkust lähtudes eesmärgist ja kasutatavatest ressurssidest; praktikatest. • hindab teda puudutava tööosise teostamise ajalist mahtu ning vajadusel ka juba määratud tähtaja realistlikkust lähtudes varasemast kogemusest ja teadmistest kasutatavatest tehnoloogiatest. 13. Klientseadmete haldus 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija haldab klientseadmeid kasutades haldustarkvara, tagab seadmetel kasutatava tarkvara ajakohasuse, seadmete ja andmete turvalisuse. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) haldab varasid, lähtudes • valib sobiva tarkvara varade haldamiseks; klientseadmete tüübist, • paigaldab tarkvaraagendi seadmete andmete kogumiseks või sisestab seadmete info haldustarkvarasse; riistvara parameetritest ja • viib läbi IT riist- ja tarkvara inventuuri; tarkvara tüübist kasutades selleks ettenähtud haldustarkvara; 2) haldab sh hooldab • uuendab seadmete operatsioonisüsteeme ja kasutatavaid rakendusi sh turvauuendusi lähtudes klientseadmete tarkvarajuhenditest ja soovitustest; operatsioonisüsteeme, lähtudes • dokumenteerib tehtud töö ja selle tulemuse, registreerib lahenduskäigud järgides asjakohaseid parimatest praktikatest ja dokumentatsiooninõudeid ja kasutades korrektset erialast terminoloogiat; operatsioonisüsteemi nõuetest; 3) kasutab kaug-ja • valib sobiva tarkvaralahenduse kaug- ja keskhalduseks lähtudes tarkvara kasutusmugavusest, keskhaldusvahendeid funktsionaalsusest ja võimekusest; klientseadmete haldamiseks ja • selgitab kliendile kaug- ja keskhaldustarkvarade tööpõhimõtteid lähtudes klienditeeninduse parimatest hooldamiseks; praktikatest; • piirab keskhaldusvahendi abil kliendi kasutusstsenaariumeid; • dokumenteerib tehtud töö ja selle tulemuse, registreerib kõrvalekalded ja lahenduskäigud, koostab raporteid, järgides asjakohaseid dokumentatsiooninõudeid ja kasutades korrektset erialast terminoloogiat; 16 4) seadistab klientseadme või - • tagab klientseadme turvalisuse lähtudes parimatest praktikatest; seadmed lähtudes seadme • paigaldab või teisaldab olemasoleva kasutaja profiili kliendiseadmesse sh kasutades keskhaldusvahendit; turvamise parimatest • paigaldab ja seadistab turvalisuse tagamiseks turvatarkvara (viirusetõrje, praktikatest; • hostipõhine sissetungituvastus, EDR jne.) ja krüpteerimistarkvara lähtudes tootja soovitustest; • seadistab kasutaja autentimise kasutades võimalusel mitmefaktorilist identifitseerimist sh biomeetrilised, kiipkaardid, turvaäpid või paroolivabasid lahendusi (nt PassKeys); • mõistab varundamise olulisust turvalisuse tagamisel; • seadistab klientseadmetest varukoopiaid kasutades erinevaid tarkvaralahendusi. 14. Erialane projekt 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab meeskonnatööna töötava IT-lahenduse ja dokumenteerib selle nõuetekohaselt Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kavandab praktilise IT- • selgitab välja probleemi, mida lõputöö raames lahendab, lähtudes kliendi vajadustest; lahenduse lähtudes kliendi • hindab olemasolevat olukorda ja püstitab lõputöö eesmärgi koostöös kliendiga; vajadustest; • valib ajakohase tehnoloogia ja vahendid projekti teostamiseks, lähtudes projekti eesmärgist ja kasutatavatest 2) loob meeskonnatööna ressurssidest; praktilise lahenduse ja • võtab projektimeeskonnas konkreetse rolli lähtudes projektijuhtimise metoodikast ja meeskonna koosseisust; dokumenteerib selle vastavalt • hindab projektiga kaasnevad riskid ja kavandab leevendavad meetmed lähtudes ressurssidest ja parimatest juhendile; praktikatest; 3) esitleb komisjonile praktilise • loob meeskonnatööna lõputöö praktilise lahenduse lähtudes valitud teemast ja koostatud projektiplaanist; töö tulemust ja koostatud • testib praktilise lahenduse toimimist ja viib vajaduse sisse parandused lähtuvalt testimise tulemustest; dokumentatsiooni; • vormistab töö vastavalt kooli kirjalike tööde juhendile sh kasutades visualiseerimis- ja dokumenteerimisvahendeid; peidus valge tekst, et nummerdus oleks automaatne • selgitab lõputöö hindamiskomisjonile lahendatavat probleemi, töö eesmärki, meeskonna rolle, kasutatavat tehnoloogiat ja vahendeid ning esitleb valmislahendust; • vastab komisjoni küsimustele lähtudes tema poolt teostatud projekti osale ja ülesannetele; • annab hinnangu projekti eesmärkide täitmisele ning selgitab võimalikke edasiarendusvõimalusi lähtudes oma rollist ja ülesannetest meeskonnas ning etteantud kvaliteedikriteeriumitest; • teab oma õppimise edukaks lõpetamiseks vajalikke tingimusi, selgitades õnnestumist mõjutavaid tegureid; 17  • arutleb oma senise professionaalse arengu tulemuste üle, eesmärgistades oma edasised õpingud kõrgkoolis või valmisoleku tööturule sisenemiseks. 3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel tarkvara arendamisele 15. Programmeerimise alused 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab programmeerimise põhiprintsiipe, kasutab programmeerimise olulist terminoloogiat ja peamisi tarkvaraarenduse tööriistu. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) lahendab programmeerimise • rakendab programmeeriskeele põhikomponente nagu muutujad, avaldised, tsüklid, tingimuslaused, ülesandeid, kasutades funktsioonid; matemaatika ja loogika • kasutab loogika ja matemaatika teadmisi ülesande lahenduse koostamisel, järgides programmeerimiskeele põhiseoseid ja etteantud süntaksi nõudeid; algoritme; • loob määratud sisendite korral veatult töötava lahenduse, testides etteantud tulemuse vastavust erinevate sisendite korral; • nimetab põhilisi andme- ja juhtstruktuure kasutades õppe- ja ingliskeelset terminoloogiat; • kirjutab koodile selgitavad kommentaarid, järgides süntaksinõudeid ja koodi standardeid. 2) märkab ja parandab oma • leiab ja parandab koodis toodud lihtsamaid vigu, näiteks süntaksivead ja loogikavead; koodis vigu, kasutades • rakendab silumisvõtteid, näiteks veateadete analüüsi ja muutujate väärtuste uurimist, tuvastades ja silumisvõtteid; parandades tarkvaravigu või optimeerides programmi tööd. 3) rakendab põhilisi • kasutab programmide kirjutamisel koodiredaktorit; programmeerimistööriistu, • lisab koodihoidlasse tehtud praktilised ülesanded ja projektitöö kasutades versioonihaldust; nagu koodiredaktorid ja • lisab versioonihalduses selged ja informatiivsed kehtestused tehtud töö kohta. versioonihaldus, koondades tööfaile kataloogidesse. 16. Programmeerimine I 5 EKAP 18 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija arendab algoritmilisi rakendusi tarkvaraprojektides kasutades programeermiskeele põhikomponente ja peamisi tarkvaraarenduse vahendeid, organiseerib programmi osi vastavalt objektorienteeritud programmeerimise põhimõtetele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab objektorienteeritud • loob klassid, neile meetodid ja omadused lähtudes objektorienteeritud programmeerimise põhimõtetest ja programmeerimise (OOP) parimatest praktikatest; põhimõtteid ja -mõisteid, • jagab programmi komponendid loogilisteks ja taaskasutatavateks osadeks; jagades programmi osadeks 2) realiseerib lihtsa • loob rakendusi vähemalt ühes enamlevinud peavoolu programmeerimiskeeles kasutades objektorienteeritud tarkvaraarenduse projekti või lähenemist; selle osa järgides • rakendab programmeeriskeele põhikomponente parandades kasutusoskust ja toimetulekut keerukustega; programmeerimisel vastava • järgib koodi kirjutamisel meeskonnas kokkulepitud koodistandardeid ja keeleomaseid parimaid praktikaid; programmeerimiskeele või • dokumenteerib loodavaid rakendusi või nende osi teisele arendajatele nende mõistetavuse parandamiseks, raamistiku soovitusi ja kasutades õppe- ja ingliskeelset terminoloogiat; kasutades õppe- ja • liigendab programmi osad kataloogidesse järgides raamistike soovitusi või enimlevinud praktikaid; inglisekeelset terminoloogiat; • selgitab dokumentatsiooni põhjal tarkvara ülesehitust ja tööpõhimõtet; 3) rakendab põhilisi • kasutab hajusat versioonihaldussüsteemi tarkvaraarenduse projekti realiseerimisel; programmeerimistööriistu, • kasutab versioonihaldussüsteemi meeskonnas; nagu koodiredaktorid ja • lisab versioonihalduses selged ja informatiivsed kehtestused tehtud töö kohta; versioonihaldus, hallates • seostab oma professionaalset arengut erinevates moodulites omandatuga. programmeerimisprojektides 17. Programmeerimine II 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija arendab rakendusi, näiteks infosüsteeme, kasutades objektorienteeritud programmeerimist. Loob keerukamaid rakendusi järgides levinud programmeerimismustreid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab objektorienteeritud • loob klassid, neile meetodid ja omadused lähtudes parimatest praktikatest; programmeerimise • kasutab andmeolemitele vastavaid loogilisi olemeid rakenduste koostamisel; põhimõtteid ja –mõisteid läbi • kasutab kapseldamist klasside ja objektide loomisel (sh sisemised, privaatsed, avalikud meetodid ja 19  enamlevinud omadused); programmeerimismustrite; • rakendab staatiliste, dünaamiliste ja laiendatud meetodite omaduste erinevusi parimate praktikate kohaselt; • kasutab päriluse põhimõtet (muuhulgas suudab kasutada liidese meetodeid) klasside ja objektide loomisel; • valib vastavalt lähteülesandele või raamistikule sobiva programmeerimismustri ja kasutab seda praktiliste ülesannete lahendamisel; 2) kasutab parimate praktikate • selgitab ORMi olemust; kohaselt ORM (Object- • kasutab mõnda enamlevinud ORMi vahendit vastavalt OOP kursuses õpitud programmeerimiskeelele; Relational Mapping) vahendeid; 3) kasutab imiteerimise tehnikat • loob ja kasutab mock-klasse jäljendades kolmanda osapoole teenust arenduskeskkonnas; (mocking); • loob rakendusele sobivuse korral ühiktestid ja kasutab mock-klasse ühiktesti skoobist väljapoole jäävate osade testimiseks; • 4) loob suurema • osaleb meeskonnatöö planeerimises ja sobiva arendusmetoodika valikul projekti teostamiseks; keerukusastmega rakendusi, • kasutab läbivalt sama testimisloogikat, dokumenteerimis-, nime- ja koodistandardeid; kasutades ka matemaatiliselt • majutab lähtekoodi versioonihaldustarkvarasse; ja loogiliselt keerukamaid • valib juhendamisel raamistiku rakenduse loomiseks vastavalt rakenduse tüübile ja kasutuse eesmärgile; algoritme ja rakenduse • esitleb valminud projekti tulemust põhjendades tehtud valikuid; osiseid; 5) dokumenteerib loodud • esitab nõuetekohaselt vormistatud projektidokumentatsiooni kokkulepitud mahus ja vormis; rakendused inglise keeles. • reflekteerib meeskonnatööd ja analüüsib enda toimetulekut projektis; 18. Tarkvarasüsteemide testimine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab tarkvara testimise põhimõtteid, koostab testimisplaani, et testida rakenduse vastavust teenuste nõuetele, vajadusel koostab automatiseeritud teste, nii kasutajaliidese, kui ka serverrakenduse tarbeks ning dokumenteerib testimise tulemused. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab testimise põhimõtteid • kirjeldab testimise põhimõtteid ja erinevaid testitüüpe; lähtudes testimise • nimetab testimisstandardeid ja nende kasutusvaldkondi lähtudes etteantud lähteülesandest; 20  standarditest, näiteks ISO/IEC/IEEE 29119 sarjast; 2) koostab süsteemi • koostab teststsenaariumid nõuetele vastavuse kontrolliks lähtudes etteantud ülesandest; testimisplaani; • koostab süsteemi testimisplaani; 3) tagab rakenduse või teenuse • rakendab testimisel koostatud testimisplaani ja teststsenaariumeid; toimimise vastavuse nõuetele, • kasutab mooduli testimisel vähemalt 2 erinevat testimismeetodit; kasutades sobivusel • kasutab vähemalt 2 erinevat testivahendit, näiteks testimise tarkvara; automaattestimist; • loob rakendusele ühiktestid; • loob ja kasutab mock-klasse ühiktesti skoobist väljapoole jäävate osade testimiseks; • testib automaattestidega enda ja teiste koostatud rakendusi; 4) kasutab UI testide loomise • valib juhendamisel kasutajaliidese testimiseks sobiva meetodi; raamistikke; • loob automatiseeritud UI teste kasutades selleks mõeldud raamistikke; 5) dokumenteerib testi tulemused • dokumenteerib testimise tulemused, kasutades korrektset õppe- ja ingliskeelset testimisalast terminoloogiat; lähtudes dokumenteerimise standarditest, näiteks IEEE 829. 19. Andmebaasisüsteemid 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loob lihtsa relatsioonilise ja mitterelatsioonilise andmebaasi lähtuvalt ülesande püstitusest ning kasutab vastavaid päringukeeli andmete lisamiseks, muutmiseks ja leidmiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab andmebaaside • selgitab andmebaaside olemust ja nende rolli erinevate struktuuridega infosüsteemides, tuues välja asjakohased mõistet ja rolli erinevate näited ning põhjendades andmebaasi tüübi ja infosüsteemi vastavust; struktuuridega • kirjeldab erinevaid andmestruktuure, tuues välja nende omadused ja kasutusvaldkonnad; infosüsteemides, analüüsib • kirjeldab erinevaid andmebaaside tehnoloogiaid ja analüüsib erinevusi relatsiooniliste ja mitterelatsiooniliste erinevate andmebaaside vahel, tuues näiteid kasutusvaldkondadest; andmebaasimootorite ja - • selgitab erinevate andmebaasimootorite omadusi ja nende sobivust erinevate ülesannete lahendamiseks; tehnoloogiate erinevusi • kasutab õppe- ja ingliskeelset andmebaaside terminoloogiat; ning rakendab sobivat 21  tehnoloogiat vastavalt konkreetsele vajadusele; 2) loob lähtuvalt etteantud • kirjeldab erinevaid andmebaasi projekteerimise metoodikaid, seostades valikuid vastavalt süsteemi nõuetest andmemudeli nõudmistele; andmebaasile, valib selles • kasutab andmemudelite loomiseks sobivaid meetodeid ja vahendeid, lähtudes kliendi vajadustest; olevatele tabelitele sobivad • kasutab andmebaasi projekteerimiseks visualiseerimise vahendeid, näitlikustades andmebaasi struktuuri, andmetüübid, piirangud, seoseid ja koostisosade töötlusprotsesse; võtmed ja indeksid, • valib andmete kirjeldamiseks sobivaimad andmetüübid, põhjendades sobivaima andmetüübi valikut; vajadusel normaliseerib • loob ja normaliseerib andmetabelid, tagades andmete järjepidevuse ja täpsuse; andmebaasi tabeleid; • loob andmebaasi töö optimeerimiseks indeksid, võtmed ja piirangud; 3) kasutab päringukeelt, sh • kasutab andmete sisestamiseks sobivaimat võimalust, arvestades andmebaasi ülesehitust ja andmetüüpide matemaatika- ja loogika nõudeid; tehteid ning funktsioone, • loob ER skeemi põhjal andmebaasi tabelid, indeksid, võtmed ja piirangud; andmete sisestamiseks, • kasutab SQL keele võimalusi, sh trigerid, andmebaasi tabelite loomiseks ja struktuuri muutmiseks, andmete muutmiseks, väljastamiseks sisestamiseks, muutmiseks ja kustutamiseks ja andmete väljastamiseks etteantud tingimustel; ja andmebaasi struktuuri • väljastab andmed ühest ja mitmest andmetabelist etteantud kujul ja tingimustel, kasutades vajadusel nende muutmiseks ning kasutajate sorteerimist, grupeerimist ja sisseehitatud SQL keele funktsioone; halduseks; 4) rakendab erinevaid • kasutab andmetehingute kontrollkeelt (transaktsioone), vastavalt kehtestatud nõudmistele; andmebaase statistiliste ja • lisab etteantud tingimuste alusel andmebaasile kasutajaid ja jagab neile õigusi; reaalseid protsesse • loob andmebaasist varukoopia ja taastab varukoopiast andmebaasi, iseloomustavate andmete • selgitab GDPR-i mõju andmete töötlemisele ja käitlemisele; ning suurandmete kogumiseks, talletamiseks ja töötlemiseks; 5) teostab andmebaasiserveri • loob andmebaasi ühe reaalse rakenduse, näiteks statistika või reaalajarakendus, andmete hoidmiseks ja haldustegevusi, kasutades uuendamiseks; nii käsurida kui graafilist • kasutab vähemalt korra kummastki liigist andmebaasi nii, relatsioonilist andmebaasi, kui ka mitterelatsioonilist kasutajaliidest; NoSQL andmebaasi; • filtreerib ja väljastab sobivad andmed suurandmete hulgast kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid; 22 6) kasutab NoSQL • rakendab erinevaid klient/server andmebaaside haldusega seonduvaid protseduure ja tegevusi; andmebaase ja • kasutab valitud andmebaasi keele ja graafilise liidese võimalusi andmebaasi kollektsioonide loomiseks, suurandmeid andmete andmete sisestamiseks, andmetehingute kontrollimiseks ja kasutajate õiguste määramiseks; kogumiseks ja • viib läbi erinevaid andmebaasidega seonduvaid haldustegevusi, näiteks varundamine; töötlemiseks; • kasutab andmete sisestamiseks sobivaimat võimalust; • kasutab andmebaasi kollektsioonide loomiseks, andmete sisestamiseks, andmetehingute kontrollimiseks ja kasutajate õiguste määramiseks vastava andmebaasi keele võimalusi; • filtreerib ja väljastab sobivad andmed suurandmete hulgast kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid; 20. Veebirakenduste loomine 14 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija loob veebirakenduse disaini ning realiseerib turvalisuse nõuetele vastava rakenduse kasutades veebiraamistikku. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab enamlevinud • loob veebilehele interaktiivseid skripte, kasutades kliendipoolseid tehnoloogiaid; kliendipoolseid • kasutab enamlevinud raamistikke keerukamate lahenduste loomisel; tehnoloogiaid ja • loob lihtsama veebirakenduse kasutades asünkroonset tööpõhimõtet; raamistikke asünkroonsete • kasutab etteantud koodistandardit, andes muutujaile, meetoditele, klassidele jne korrektsed, üheselt veebirakenduste ja nende mõistetavad ning koodistandardile vastavad ingliskeelsed nimetused; osade loomiseks; • teostab rakenduses vaadete vahelise navigeerimise, kasutades sobivaid navigatsioonitehnikaid näiteks URL-de muutmine linkide, nuppude või skriptide kaudu; • eeltäidab andmeväljad lähtuvalt kasutaja varasemast sisendist, näiteks valik-menüüdes; • tagab veebivormidel vajalike andmete valideerimise, nt aadresside automaatkontrolli; 2) kasutab serveripoolseid • kasutab mõnda enamlevinud raamistikku serveripoolse rakenduse loomiseks; tehnoloogiaid • arendab serveripoolseid API-sid, võimaldades andmevahetust veebirakenduse ja andmebaasi või teiste teenuste veebirakenduse loomiseks; vahel; • järgib käideldavuse nõudeid rakenduse disainimisel; 3) katsetab erinevaid • loob ühele funktsionaalsusele vähemalt kaks alternatiivset komponenti; lahendusi, lähtudes A/B • kogub komponentidele kasutajate tagasisidet valides sobivaima; testimise põhimõtetest; 23 4) analüüsib • selgitab kasutajakogemuse analüüsimise põhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat; kasutajakogemust, • määratleb sihtrühma, lähtudes lähteülesandest; kasutades selleks sobivaid • määratleb kasutajaintervjuu eesmärgi; meetodeid; • koostab kasutuslood, lähtudes lähteülesandest; • valideerib kasutuslood ja vajadusel kohandab need vastavalt kasutajatelt saadud sisendile; 5) kujundab kasutajaliidese • kujundab kasutajaliidese, lähtudes disainitrendidest, seadmete ja operatsioonisüsteemi eripärast; visuaalse väljundi • kasutab kasutajaliidese kujundamisel juurdepääsetavuse nt WCAG või samaväärset standardit; lähteülesande kohaselt; • dokumenteerib kasutajaliidese teostuse koostades stiiliraamatu; 6) mõistab veebirakenduste • tagab veebirakenduse turvalisuse ja ergonoomika ning kasutusmugavuse järgides etteantud nõudeid sh turvalisuse olulisust ning loomulikke liikumismustreid, järjepidevust ja intuitiivsust, disaini ökosüsteemi ja trende. põhilisi ründevektoreid. 21. Tarkvara arendusmeetodid ja rakendamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omab ülevaadet tarkvaraarenduse protsessist, metoodikatest ja terminoloogiast ning osaleb kaasaegses infoühiskonnas, organisatsioonis ja projektimeeskonnas liikmena. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab infotehnoloogia • selgitab organisatsiooni eesmärke ja ülesehitust, seostades IT protsesse äriprotsessidega; mõju ja rolli • seostab oma tegevuse mõju ettevõtte äriprotsessidele (teenusekvaliteedi parameetrid, teenustaseme ja organisatsioonis; autorikaitse lepingud, etalonturbe standard, turvatehnoloogiaid); • kirjeldab teenuste osutamise taristu ülesehitust ja toimimist; • eristab peamisi IT-taristu haldamise ja auditeerimise standardeid ning raamistikke; • kirjeldab teenusetaseme mittevastavuse toimet organisatsiooni tegevuse tulemustele; • kirjeldab meeskonnaliikmete rolle ja tähtsust meeskonna kujunemisel, tegutsemisel ja tulemuste saavutamisel; 2) kirjeldab tarkvara • kirjeldab tarkvaraarenduse eesmärke; arendusprotsessi, erinevate • selgitab tarkvara arendusprotsessi olemust ja nimetab põhietappe; mudelite põhietappe ja • eristab tarkvara arendusmetoodikaid; arendusmetoodikaid; • kirjeldab tarkvaraprojektide läbiviimist erinevate metoodikate nagu agiilsed ja monumentaalmetoodikad põhjal; 24 3) selgitab erinevate • kirjeldab peamisi rakenduste arhitektuuritüüpe, nagu monoliitne arhitektuur, mikroteenuste arhitektuur ja rakenduste arhitektuuride ja kihtide arhitektuur, tuues välja nende eelised ja puudused; tüüpide eripärasid; • valib juhendamisel sobiva rakenduse arhitektuuri konkreetse projekti jaoks, võttes arvesse lähteülesande nõudeid ja piiranguid; • selgitab arhitektuuride eripärasid, sh komponentide koostööd, andmevoogusid ja süsteemi töökindlust mõjutavaid tegureid; • kasutab korrektselt arhitektuuridega seotud terminoloogiat, sh õppe- ja ingliskeelseid mõisteid, oma selgitustes ja aruteludes; • mõistab arhitektuurivalikute mõju tarkvaraprojekti kvaliteedile, sealhulgas skaleeritavusele, jõudlusele ja hooldatavusele; 4) rakendab projektijuhtimise • rakendab projektijuhtimise põhimõtteid tarkvaraprojekti planeerimisel ja teostamisel, koostades lähteülesande põhimõtteid ja mõistab ja nõuded koostöös kliendiga ning järgides klienditeeninduse ja meeskonnatöö head tava ning arvestades tarkvaraprojekti eripärasid; tarkvaraprojekti eripärasid; • visualiseerib tarkvaraarendusega seotud protsesse ja struktuure, kasutades sobivaid vahendeid ja rakendustarkvara; • kasutab projektijuhtimise tööriistu ja meetodeid, sh ajakava koostamine, ressursside jaotus ja riskide haldamine, et tagada projektis eesmärkide saavutamine; • kasutab korrektselt projektijuhtimise ja tarkvaraarenduse terminoloogiat, sealhulgas õppe- ja ingliskeelseid termineid, suhtluses ja dokumentatsioonis; • esitleb projekti, selgitades tarkvaraarenduse projekti protsessi, projektijuhtimise otsuseid ja tarkvara ülesehitust ning tööpõhimõtet meeskonnatööna koostatud dokumentatsiooni põhjal; 5) järgib ja kasutab agiilse • teostab meeskonnatööna tarkvaraarendusprojekti rakendades agiilse tarkvaraarenduse metoodikat ja järgides tarkvaraarenduse selle põhimõtteid; põhimõtteid ja väärtuseid • kasutab suhtlemisel korrektset agiilse tarkvaraarenduse metoodikatega seotud terminoloogiat; vastavalt etteantud • dokumenteerib projekti ja esitleb projekti meeskonnatööna; metoodikale; • kirjeldab kuidas iteratiivne arendus, kliendi kaasamine ja muud eripärad mõjutavad projekti protsesse ja tulemusi, arvestades tarkvaraarenduse spetsiifikat; • selgitab dokumentatsiooni põhjal tarkvara ülesehitust, tööpõhimõtet ja edasiarenduse võimalusi kasutades korrektset õppe- ja ingliskeelset terminoloogiat; 22. Erialane projekt 6 EKAP 25 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab meeskonnatööna töötava tarkvaralahenduse (rakenduse või teenuse) ja dokumenteerib selle nõuetekohaselt. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) tunneb kutseeksami • seostab oma lõputööd kutsestandardis määratud kohustuslike ja läbivate kompetentsidega; läbiviimise protseduuri ja • seostab kutseeksami sooritamiseks vajalikke tingimusi lähtuvalt hindamisstandardist oma lõputöö hindamisstandardit kvaliteedinõuetega; lähtuvalt kutseandja määratud nõuetest; 2) valib lõputööks sobiva • leiab kliendi või sihtrühma ja valib meeskonnaga lõputöö teema lähtudes kliendi või sihtrühma vajadusest; teema lähtudes lõputöö • selgitab, milles seisneb tehtava töö praktiline väärtus, teema aktuaalsus; nõuetest, praktikalt saadud • uurib teema kohta materjale internetist ja muudest allikatest; kogemusest ja huvidest; • tutvub samalaadsete varasemate projektidega; • tutvustab valitud teemat komisjonile; • täpsustab teemat komisjonilt saadud tagasiside alusel; • leiab lõputöö juhendaja pidades läbirääkimisi praktikajuhendaja või muu eriala spetsialistiga; 3) loob praktilise lahenduse ja • teostab meeskonnatööna lõputöö praktilise lahenduse (rakendus, teenus) lähtudes valitud teemast ja meeskonna dokumenteerib selle poolt koostatud projektiplaanist; vastavalt juhendile; • testib praktilise lahenduse toimimist ja viib vajadusel sisse parandused lähtuvalt testimise tulemustest; • dokumenteerib arenduse tööriistu kasutades lõputöö praktilise osa raames tehtud tegevused; 4) vormistab kirjaliku töö • loob lõputöö kirjalikus osas akadeemilist teksti lähtuvalt lõputöö- ja kooli kirjalike tööde juhendile; vastavalt kehtestatud • viitab lõputöö kirjalikus osas kasutatud allikatele nõuetekohaselt; nõuetele; 5) esitleb oma praktilist töö • esitleb oma praktilise töö tulemust ja selgitab loodud funktsionaalsusi; tulemust ja koostatud • reflekteerib oma töö teostamist, arengut ning toimetulekut riskide haldamisega; dokumentatsiooni. • toob välja praktilise töö edasiarendamise võimalused ja põhjendab neid asjakohaselt; • teab oma õppimise edukaks lõpetamiseks vajalikke tingimusi, selgitades selle õnnestumist mõjutavaid tegureid; • arutleb oma senise professionaalse arengu tulemuste üle, eesmärgistades oma edasised õpingud kõrgkoolis või valmisoleku tööturule sisenemiseks. 26  Lisa 6 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Jätkusuutliku ettevõtluse korralduse õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused ja hoiakud õpingute jätkamiseks või töötamiseks erinevates ettevõtluse korralduse valdkondades nagu bürootöö, turundus ja müük, projektitöö ning tootearendus. 1.2. Õppekava paigutumine õppekavarühma sõltub suunavalikus järgnevalt: 1.2.1. suunavalikul ettevõtluse korraldusele ja tootedisainile liigitub õppekava õppekavarühma juhtimine ja haldus; 1.2.2. suunavalikul turundus ja müük liigitub õppekava õppekavarühma turundus ja reklaam; 1.2.3. suunavalikul bürootööle liigitub õppekava õppekavarühma sekretäri- ja kontoritöö. 1.3. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohutuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid sh praktika 100 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 25 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) projektijuhtimise alused, 10 EKAPit; 5) õpilase professionaalne areng, 7 EKAPit; 6) ettevõtlus ja äriplaan, 7 EKAPit; 7) majandusõpetus ja –arvestuse alused, 8 EKAPit; 8) digiturundus ja kommunikatsioon, 6 EKAPit; 9) vastutustundlik ettevõtlus, 7 EKAPit; 10) praktika, 25 EKAPit; 2.2. Õppekava võimaldab järgmisi suunavalikuid, millest õpilane peab valima vähemalt ühe: 1) ettevõtluse korralduse suund; 2) tootedisaini suund; 3) turunduse ja müügi suund; 4) bürootöö suund. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende maht ettevõtluse korralduse ja tootedisaini suundadel on järgmised: 2.3.1. Ühised põhiõpingute moodulid mõlemal suunal on järgmised: 1) innovatsioon ettevõttes, 5 EKAPit; 2) ettevõtluse õiguslikud alused, 5 EKAPit. 1  2.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ettevõtluse korralduse suunal on järgmised: 1) ettevõtte töökorraldus, 10 EKAPit; 2) ettevõtte jätkusuutlik areng, 5 EKAPit. 2.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid tootedisaini suunal on järgmised: 1) disainmõtlemine ja väärtusloome, 5 EKAPit; 2) tootearendus ja tootearendusprotsess, 10 EKAPit. 2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht turunduse ja müügi suunal on järgmised: 1) turunduse ja müügi alused, 10 EKAPit; 2) turundus, 8 EKAPit; 3) müügitöö, 7 EKAPit. 2.5. Valitavad põhiõpingute moodulid bürootöö suunal on järgmised: 1) bürooassistendi baasoskused, 5 EKAPit; 2) dokumentide loomine ja registreerimine, 5 EKAPit; 3) dokumentide haldamine ja säilitamine, 5 EKAPit; 4) ametikohtumised ja sündmuste korraldus, 5 EKAPit; 5) koostööoskuste arendamine, 5 EKAPit. 2  3. Jätkusuutliku ettevõtluse korraldus põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1. Kõikidele suundadele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli õppe maht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) püstitab enesearengu • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, eesmärgid, arvestades enda õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimeid ja võimalusi ning • analüüsib juhendamisel enda käitumisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele väärtustades tervislikke toimetulekule; eluviise • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks; 2) kasutab teadlikult erinevaid • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades õpistrateegiaid ja -viise enda erinevaid teabeallikaid; 3  õpitegevuse kavandamisel ja • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; juhtimisel • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; 3) tegutseb seatud eesmärkide • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides saavutamiseks asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse vastutustundlikult nii eesmärkidele; iseseisvalt kui kollektiivi • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja - liikmena vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; • analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; • teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; 4) mõistab ettevõtliku, väärtust • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju loova ja vastutustundliku keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; tegutsemise olulisust nii • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; endale kui ühiskonnale • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; 4  • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 5) mõistab tööturu toimimise • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste põhimõtteid ja enda muutuste mõju majanduskeskkonnale; arenguvajadusi tööturule • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri sisenemiseks tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 6) kasutab varasemaid teadmisi, • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid oskusi ja kogemusi ja meetodeid; igapäevaeluga seonduvate • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; ülesannete lahendamisel • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus. 5  2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab digikeskkonnast • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks asjakohane teave; sobivaid infootsingu ja • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja - andmehalduse võtteid, tööriistu; hinnates digisisu • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust asjakohasust; • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; 2) kasutab info jagamiseks, • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobivaid digilahendusi, sobiva vahendi; arvestades digikeskkonnas • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- kehtivaid suhtlus- ja päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; käitumisnorme ning • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja küberturvalisuse nõudeid teiste kaasamiseks; • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 3) loob ja täiustab digisisu, • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, kasutades sobivaid tööriistu konteksti ja eesmärkidega; sh tehisintellekti lahendusi • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid vastutustundlikult ning teabeallikaid ja digimaterjale; 6  arvestades autoriõiguse • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja põhimõtteid konfidentsiaalsuse nõuetega; • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; • analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; 4) kaitseb oma digiseadet, • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja isikuandmeid, privaatsust ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; tervist, rakendades • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; küberturvalisuse ja • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist jätkusuutliku arengu autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; põhimõtteid • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 5) lahendab digitehnoloogia • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke probleeme, tuvastades alternatiive; tehnilised tõrked ning valides • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; sobivad lahendused nende • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; likvideerimiseks • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ettevõtlusvaldkonna olemust, eesmärke ja rolli majanduses ning jätkusuutlikus arengus. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 7 Õpilane Õpilane 1) kirjeldab ettevõtlussektorit • kirjeldab piirkondlikku ettevõtluskeskkonda ja kohalikke ressursse arvestades jätkusuutliku arengu ning ettevõtluse tähtsust eesmärke; kohalikus arengus arvestades • selgitab ettevõtte toimimist ja arengueesmärke piirkonna ettevõtte näitel; jätkusuutlikkuse põhimõtteid; • võrdleb juhendamisel ettevõtluse, avaliku sektori ja kolmanda sektori sarnasusi ja erinevusi; 2) mõistab ettevõtja ja ettevõtte • kirjeldab ettevõtja tegevust ettevõtluse kavandamisel, alustamisel, teostamisel ja elluviimisel lähtudes eesmärke, tegevusi, eesmärkidest ja õigusnormidest; võimalusi, vastutust ja rolli • põhjendab juhendamisel ettevõtja vastutust ettevõttes ja ühiskonnas; ühiskonnas arvestades • selgitab juhendamisel ettevõtte toimimist ja ressursside kasutamist; piirkondlikku eripära ja õigusnorme; 3) lahendab lähikeskkonna • analüüsib juhendamisel meeskonnatööna probleemi või vajadust lähikeskkonnas; probleemi kasutades • kasutab loovustehnikaid äri- või projektiidee sõnastamisel probleemi lahenduses; loovustehnikaid ja • selgitab probleemi lahendusideed kasutaja ja kliendi vaatenurgast disainmõtlemise põhimõtteid kasutades; disainmõtlemist; 4) mõistab ettevõtte tegevust ja • kirjeldab juhendamisel meeskonnatööna jätkusuutlikkuse põhimõtteid ettevõtte toimimisel; eesmärke lähtuvalt • selgitab jätkusuutlikkuse põhimõtete arvestamist kohaliku ettevõtte näitel; jätkusuutlikust arengust; • kirjeldab võimalusi jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamiseks kohalikus ettevõttes; 5) selgitab majandusringlust, • selgitab majandussubjekte ja turgude toimimist ning seoseid majandusringluse mudeli alusel; majandussüsteeme ja • kirjeldab juhendamisel turumajanduse ja teiste majandussüsteemide toimimist ning ettevõtte rolli turumajanduse põhimõtteid; turumajanduses, kasutades majandustermineid; 6) kavandab turunduse ja • analüüsib juhendamisel sihtrühma vajadusi; müügiga seotud tegevusi • selgitab turunduse ja müügiga seotud üldiseid mõisteid ja põhimõtteid tegevuste kavandamisel; lähtuvalt sihtrühmast; • sõnastab väärtuspakkumise valitud sihtrühmale. 4. Projektijuhtimise alused 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja viib läbi meeskonnatööna väärtustloova ja jätkusuutliku miniprojekti kasutades loovustehnikaid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 8 Õpilane Õpilane 1) kirjeldab projekti olemust ja • kirjeldab projekti olulisi etappe juhendmaterjale ja projekti tunnuseid arvestades; olulisi etappe projekti • seostab juhendamisel projekti etappe ja tunnuseid teostatud projekti näitel; kavandamisel; 2) määratleb meeskonnatööna • kirjeldab probleemi ulatust ja mõju, tuginedes erinevatele infoallikatele; probleemi, tuginedes kogutud • hindab juhendamisel probleemi mõistmiseks kogutud info usaldusväärsust probleemi mõistmiseks; infole; 3) kavandab meeskonnatööna • kavandab meeskonnatööna jätkusuutlikke ja innovaatilisi lahendusi, kasutades loovustehnikaid; jätkusuutlikke • kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust; väärtustloovaid • sõnastab meeskonnatööna eesmärgi probleemi lahendamiseks, kasutades disainmõtlemise tööriistu; probleemilahendusi, kasutades loovustehnikaid; 4) kavandab meeskonnatööna • koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks; ette miniprojekti ressursid ja • planeerib meeskonnatööna rahalised, materiaalsed ja inimressursid tegevuskava elluviimiseks; tegevuskava, kasutades • kasutab sobilikke digitaalseid vahendeid projekti kavandamiseks; digitaalseid vahendeid; 5) loob meeskonnatöö käigus • teeb meeskonnatööna miniprojekti, eesmärgi ja tegevuskava põhjal; miniprojekti, lähtudes • hindab juhendamisel projekti tulemuslikkust projekti tegevuskavast lähtudes; tegevuskavast ja ressurssidest • esitab kirjalikult projekti kokkuvõtte korrektses eesti keeles. arvestades püstitatud eesmärki. 5. Õpilase professionaalne areng 7 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane arendab järjepidevalt ja läbivalt kokku õppeaja jooksul enesejuhtimis- ja koostööoskuseid oma professionaalse arengu toetamiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teeb tulemuslikult koostööd • selgitab meeskonnaliikmete ülesandeid, seostades neid meeskonna eesmärkide ja arenguetappidega projektimeeskonnas, • koostab isikliku tegevuskava, lähtuvalt oma rollist ja ülesannetest projektimeeskonnas arvestades oma tugevusi; 9  arendades suhtlemis- ja • rakendab sobivaid suhtlemistehnikaid meeskonnatöös tekkivate takistuste ületamiseks; probleemilahendusoskusi; • täidab kokkulepitud ülesanded õigeaegselt ja vastutustundlikult, panustades meeskonna ühiste eesmärkide saavutamisse; • reflekteerib oma panust meeskonnatöös, kirjeldades omandatud suhtlemis- ja probleemilahendusoskusi; 2) koostab ennastjuhtiva • analüüsib oma kutsealast arengut, seostades seda lähemate ja kaugemate eesmärkidega ning tehes õpilasena isikliku lühi- ja vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või tegevustes; pikaajalise karjääriplaani; • valib ja kasutab asjakohaseid infoallikaid sobivate õppimise võimaluste ja praktika- või töökoha leidmisel; • analüüsib enda võimalusi ja väliseid tegureid, mis mõjutavad karjäärivalikuid ning millega arvestada otsuste langetamisel; • koostab õppe-, praktika- või töökohale kandideerimiseks keeleliselt korrektsed ja vormilt sobivad dokumendid, kasutades digivahendeid; 3) kujundab personaalse õpitee • analüüsib juhendamisel oma isikuomaduste ja väärtuspõhimõtete kujunemist personaalsel õpiteel; lähtudes adekvaatsest • hindab juhendamisel õpimotivatsiooni, -meetodeid ja -tegevusi seatud eesmärkide saavutamisel; minapildist ja püstitatud • hindab juhendamisel muutuvate väliskeskkonna tegurite mõju kavandatud personaalsele õpiteele; eesmärkidest • kavandab muudatusi õpitegevustes vastavalt eneserefleksioonile, kogutud tagasisidele ja muutuvale väliskeskkonnale; 4) kujundab tasakaalustatud ja • hindab juhendamisel vaimse ja füüsilise tegevuse tasakaalu igapäevaelus ning kavandab vajadusel vastutustundliku isiksuse, muudatused; arendades järjepidevalt • reflekteerib juhendamisel emotsioonide ja mõtlemisviisi seoseid otsuste ja tegevustega igapäevaelus; vaimset, emotsionaalset, • selgitab konfliktide lahendamise võimalusi, arvestades nende tekkimise põhjuseid; füüsilist ja sotsiaalset • põhjendab isiklike ressursside säästliku ja tasakaalus kasutamise põhimõtteid oma igapäevaelus; võimekust • selgitab tasakaalustatud ja vastutustundliku tegutsemise põhimõtteid ja olulisust. 6. Ettevõtlus ja äriplaan 7 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane on omandanud ettevõtluse korraldamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud, mis aitavad tal olla ettevõtlik töötaja ning ettevõtlusega alustada. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) analüüsib ärivõimalusi • kirjeldab enda eeldusi, oskusi ning olemasolevaid ressursse lähikeskkonna probleemide või vajaduste lähtudes iseenda eeldustest ja lahendamisel äriideena; 10  oskustest ning keskkonna • sõnastab meeskonnatööna äriidee; toetavatest ja piiravatest • analüüsib juhendamisel võimalikku turgu ja sihtrühmi äriideest lähtuvalt; teguritest; 2) kujundab toote ja selle hinna • hindab juhendamisel äriidee teostatavust, lähtudes sihtrühma ja turuanalüüsist ning jätkusuutlikkuse lähtuvalt äriideest; põhimõtetest; • arvestab toote omahinna toote valmistamisega seotud kulude põhjal; • kujundab toote müügihinna, arvestades omahinda ja turutingimusi; 3) koostab meeskonnatööna • sõnastab väärtuspakkumise lähtudes sihtrühma vajadustest; kogutud info põhjal ärimudeli • hindab juhendamisel riske ja takistavaid tegureid äriidee teostamisel ja eesmärkide saavutamisel; ja äriplaani; • koostab meeskonnas ärimudeli, arvestades äriideed, sihtrühma, väärtuspakkumist ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid; • esitleb meeskonnana loodud ärimudelit, kasutades atraktiivset vormi; • koostab juhendamisel meeskonnatööna äriplaani, arvestades etteantud vormi ja esitletud ärimudelit ning kasutades korrektset eesti keelt; 4) rakendab juhendamisel • teostab kavandatud ettevõtlustegevused praktilise õppena sh õpilasfirmana järgides koostatud äriplaani, kavandatud äriplaani; tegevuskava ja tööjaotust meeskonnas; • kavandab ettevõtlust lähtudes ettevõtluskeskkonnast, enda huvidest ja oskustest ning jätkusuutlikkuse põhimõtetest; • kirjeldab äriplaani teostamisel esile kerkinud võimalusi ja takistusi ning teeb vajadusel muudatusi; • kogub tagasisidet klientidelt, juhendajalt ja meeskonnakaaslastelt, kasutades digitaalseid võimalusi; • koostab juhendamisel kokkuvõtte ja aruande praktilisest ettevõtlustegevusest ja selle lõpetamisest. 7. Majandusõpetus ja -arvestuse alused 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab majanduse toimimist, tuleb toime lihtsamate eelarvete koostamisega ja teostab õpilasfirma raamatupidamist. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab üksikisiku ja • selgitab maksude tähtsust ühiskonna toimimisel; ettevõtte kohustusi riigi ees • põhjendab juhendamisel valitsuse poliitika rolli majandusliku stabiilsuse, õiguskaitse, riigikaitse, ning valitsuse rolli ühishüviste ja sotsiaalse turvalisuse tagamisel; majanduses; 11 2) teeb eesmärgipäraseid ja • kirjeldab vastutustundlikku tarbimist tuginedes toote hinnale, keskkonnasõbralikkusele ja päritolule; säästlikke valikuid tarbimisel • selgitab finantsteenuseid lähtudes isiklikest eesmärkidest; ja finantsteenuste kasutamisel; 3) mõistab tootlikkuse olemust • põhjendab ressursside piiratust ja valikute tegemist igapäevase elu näitel; ja tähtsust majanduses • selgitab kvalifitseeritud tööjõu, innovaatilise tehnoloogia ning ressursside efektiivse ja keskkonnasäästliku arvestades ressursside kasutamise otsest mõju tootlikkusele; piiratust/nappust; 4) mõistab raha funktsioone • selgitab raha põhifunktsioone, seostades näiteid igapäevaeluga; ning keskpankade ja • kirjeldab keskpanga rolli raharingluse korraldajana ja rahapoliitika kujundajana majandusliku stabiilsuse kommertspankade rolli tagamisel; raharingluses; • selgitab kommertspankade ülesandeid maksete teostajana ja vahendajana raharingluses; 5) mõistab Eesti majanduse • selgitab Eesti majanduse arengusuundi ja võimalusi rahvusvahelises majanduses; arengusuundi ja võimalusi • kirjeldab jätkusuutliku majanduse globaalseid eesmärke ja probleeme; globaalsel tasandil arvestades jätkusuutliku arengu eesmärke; 6) rakendab ettevõtte • selgitab meeskonnatööna ettevõtte finantseerimisvõimalusi ettevõtte loomisel ja laiendamisel; eelarvestamise ja • arvestab meeskonnatööna tootele/teenusele omahinna; finantseerimise põhimõtteid, • koostab juhendi alusel meeskonnatööna väikeettevõtte investeeringute, tegevuskulude eelarve ja lähtudes eesmärkidest; müügiprognoosi, kasutades digilahendusi; • koostab meeskonnatööna juhendi alusel äriplaani finantsprognoosid; 7) järgib finantsarvestuse • kajastab juhendi alusel õpilasfirma majandustehingud registrites, kasutades digilahendusi; põhimõtteid, lähtudes • koostab etteantud juhendi põhjal meeskonnatööna õpilasfirma aruandluse. õpilasfirma juhenditest. 8. Digiturundus ja kommunikatsioon 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab praktilised digiturunduse algteadmised ja kommunikatsioonioskused, digiturundustegevust planeerimiseks ja rakendamiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 12 Õpilane Õpilane 1) hindab kommunikatsiooni • analüüsib juhendamisel organisatsiooni sotsiaalmeedia postitusi, selgitades sõnumi saatja võimalikud rolli soovitud käitumise eesmärgid vaataja kõnetamisel; saavutamiseks; • kirjeldab sotsiaalmeedias asjakohaste näidete abil teksti, video, heli ja pildi koosmõju sõnumi edastamisel; • kirjeldab digiturunduse eripära kahepoolses kommunikatsiooniprotsessis; 2) kavandab digiturunduse • kirjeldab digiturunduse peamisi kanaleid lähtudes kanali võimalustest, sihtgrupist ning sõnumi edastamise peamisi kanaleid vormidest turunduseesmärkide täitmiseks; turunduseesmärkide • loob digiturunduse kanali ning kanalile sobiliku sisu sihtgrupist lähtuvalt; täitmiseks • viib meeskonnatööna läbi eesmärgipärase digiturunduskampaania, jagades selle etappideks; 3) korraldab • lähtub digiturunduskampaania korraldamisel eetilistest põhimõtetest ja andmekaitse reeglitest; digiturunduskampaania • mõõdab digiturunduskampaania mõju, lähtudes kanalile sobilikest mõõdikutest ja arvestades lähtuvalt ettevõtte jätkusuutlikkuse põhimõtteid; müügieesmärkidest ning • kasutab sobilikke AI tööriistu digiturundustegevuste lihtsustamiseks. jätkusuutlikkusest. 9. Vastutustundlik ettevõtlus 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ettevõtluse mõju kohalikule kogukonnale, kavandab meeskonnatööna kogukonnaprojekti ning tuleb toime maksuarvestusega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab kestliku arengu • kirjeldab säästva arengu eesmärke, tuues seoseid enda igapäevaste tegevustega; eesmärkide vajadust ja mõju • selgitab säästva arengu eesmärkide sisu ettevõtete tegevuste kontekstis, kasutades digivahendeid; ühiskonnale ning inimesele, • kirjeldab vastutustundliku ettevõtluse mõju kohaliku kogukonna säästvale arengule; tuginedes Eesti ja rahvusvahelistele kokkulepetele; 2) kavandab meeskonnatööna • kaardistab meeskonnatööna kohaliku kogukonnaga seotud probleemi; kogukonnaprojekti vastavalt • koostab meeskonnatööna kogukonnaprojekti tegevuskava; • teostab kogukonnaprojekti vastavalt tegevuskavale ja säästva arengu eesmärkidele; 13  valitud säästva arengu • hindab meekonnatööna kogukonnaprojekti teostust ja seost säästva arengu eesmärkidega; eesmärgile; 3) selgitab ettevõtlusega seotud • teeb ülevaate maksude mõjust ja vajalikkusest ühiskonnale, kogukonnale ja ettevõttele; maksud vastavalt • arvestab ettevõtlusega seotud maksud vastavalt õigusaktidele; õigusaktidele • kirjeldab käibemaksu arvestamise põhimõtteid meeskonnatööna; • seostab erinevaid ettevõtluses arvestatavaid makse ja maksudeklaratsioone; 4) arvestab ja deklareerib • arvestab töötasu, tööjõu maksud ja maksed, kasutades digilahendusi; töötasu kasutades • selgitab keskmise töötasu arvestamise põhimõtteid meeskonnatööna; digilahendusi; • koostab juhendi alusel töötasu deklaratsioonid. 10. Praktika 25 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid kogenud töötaja juhendamisel praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel, arendades sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi, meeskonnatööoskust, kujundades valmisolekut asuda õpitud erialal tööle. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teeb ettevalmistused • leiab juhendamisel eesmärgipärase praktikakoha, tutvudes praktikakoha avaliku infoga; praktikale suundumiseks • koostab praktikale asumiseks keeleliselt ja vormiliselt korrektsed dokumendid; lähtudes õpi- ja • kooskõlastab praktikaülesanded, arvestades praktikakoha võimalustega; karjäärieesmärkidest; 2) kirjeldab praktika käigus • kirjeldab ettevõtte visiooni, missiooni, väärtusi, lühi- ja pikaajalisi eesmärke; praktikaettevõtte eesmärke, • selgitab juhendi alusel ettevõtte ärimudelit; ärimudelit ja • analüüsib juhendamisel praktikaettevõtte jätkusuutlikkust; jätkusuutlikkust; 3) teostab juhendamisel • osaleb meeskonnaliikmena tööülesannete planeerimisel vastavalt ettevõtte töökorraldusele ja seatud meeskonnaliikmena eesmärkidele; praktikaülesandeid, • täidab meeskonnaliikmena tööülesandeid, järgides praktikakoha töökorraldust ja sisekorra nõudeid; rakendades erialaseid • analüüsib juhendamisel tööaja kasutust ja toimetulekut erinevate tööülesannetega; teadmisi ja oskusi; • teenindab sise- ja väliskliente lähtuvalt klienditeeninduse heast tavast, valides info vahendamiseks sobiva viisi ja suhtluskanali; 14  • järgib tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid tööülesannete täitmisel; 4) hindab juhendamisel praktika • esitab nõuetekohase praktikapäeviku ja -aruande korrektses eesti keeles kasutades erinevaid digivahendeid; tulemuslikkust vastavalt • reflekteerib praktika jooksul saadud kogemusi ja õpitud oskusi, sõnastades oma tugevused ja arengukohad. seatud eesmärkidele. 3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ettevõtluse korralduse ja tootedisaini suunal 3.2.1. Ühised põhiõpingute moodulid mõlemale suunale 11. Innovatsioon ettevõttes 5 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab innovatsiooni rolli ettevõttes, keskendudes koostööle organisatsioonis ja meeskonnas ning luues positiivset kasutajakogemust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab innovatsiooni tähtsust • selgitab loovuse ja innovatsiooni olemust ning tähtsust ettevõtte konkurentsivõime tõstmisel; ettevõtte arengus ja • eristab näidete alusel erinevaid innovatsiooni tüüpe ning toob välja nende mõju ettevõtte toimimisele; tööprotsessides, järgides • kirjeldab ettevõtte innovatsiooniprotsessi põhietappe; jätkusuutlikkuse põhimõtteid; 2) rakendab meeskonnatööna • kasutab meeskonnatööna loovat lähenemist innovaatiliste lahenduste väljatöötamisel, arvestades innovaatilisi lahendusi ettevõtte disainmõtlemise põhimõtteid ja probleemi analüüsi; probleemile, kasutades • analüüsib juhendamisel, kuidas organisatsioonikultuur soodustab või takistab ettevõtte disainmõtlemist ja järgides innovatsiooniprotsessi; intellektuaalomandi kaitse • analüüsib juhendamisel probleemi lahenduse vastavust intellektuaalomandi kaitset reguleerivatele põhimõtteid; õigusaktidele; • loob meeskonnatööna toote prototüübi, tuginedes väljatöötatud lahendusele; • kirjeldab loovuse mõju innovatsiooniprotsessi erinevates etappides uute lahenduste väljatöötamisel; 3) arendab toodet, arvestades • selgitab positiivse kliendikogemuse mõju olulisust ettevõtte toote või teenuse edukusele turul; turunõudlust ja kasutajakeskset • kogub kasutajatelt tagasisidet, kasutades asjakohaseid meetodeid; lähenemist; • rakendab kasutajakeskset lähenemist toote arendusprotsessis kogutud tagasiside põhjal. 12. Ettevõtluse õiguslikud alused 5 EKAP 15 Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ettevõtluse alustamise ja ettevõtte tegevusega seotud õigusnorme ja nende rakendamist. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab ettevõtlusega seotud • eristab juriidiliste isikute vorme ning toob välja nende peamised õiguslikud erinevused; juriidilisi vorme ja nende • selgitab, kuidas toimub ettevõtte asutamine ja registreerimine äriregistris ning millised dokumendid on õiguslikke erinevusi, tuginedes vajalikud; äriseadustikule; • toob näiteid, kuidas erinevad ettevõtlusvormid mõjutavad ettevõtja vastutust ja riske; 2) analüüsib ettevõtte tegevusega • selgitab, millised on peamised ärilepingute liigid ja nende õiguslikud tagajärjed; seotud lepingulisi suhteid, • toob näiteid, kuidas võlaõigusseadus reguleerib lepingulisi kohustusi, sh lepingurikkumise ja kahju võlgnevusi ja vastutust, hüvitamise võimalusi; tuginedes võlaõigusseadusele; • analüüsib võimalikke õiguslikke riske, mis võivad tekkida lepinguliste suhete ebaõige täitmise korral. • toob näiteid töölepingu ja võlaõigusliku lepingu olulistest erinevustest; 3) mõistab ettevõtte • kirjeldab peamisi maksukohustusi ettevõtluses tuues näiteid nende arvestamisest ja deklareerimisest; finantskohustusi ja • selgitab raamatupidamise seaduse nõudeid ettevõtte finantsaruandlusele ja bilanssidele; majandustegevusega seotud • võrdleb maksude tasumisega seotud õiguslikke kohustusi ning võimalikke tagajärgi maksuseaduste maksustamise põhimõtteid, rikkumise korral; tuginedes maksuseadustele ja raamatupidamise seadusele 4) selgitab ettevõtluse • selgitab konkurentsiseaduse põhimõtteid ja äripraktikaid, mis on turul keelatud ; õiguspärasust ja • kirjeldab ettevõtte võimalusi seaduslikuks konkurentsiks ning turu reguleerimise mehhanisme; konkurentsiseaduse põhimõtteid • toob näiteid konkurentsiseaduse rikkumise juhtumitest ja nende tagajärgedest ettevõtetele; turul tegutsemisel 5) mõistab ettevõtte tegevuse • kirjeldab ettevõtte lõpetamisega seotud toimingud arvestades õigusaktide nõuetega; lõpetamise vajadusi ja võimalusi • selgitab ettevõtja vastutust ja võimalikke tagajärgi ettevõtte maksujõuetuse korral. arvestades ettevõtte majandusseisu ja ettevõtluskeskkonda; 16  3.2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid ettevõtluskorralduse suunal 13. Ettevõtte töökorraldus 10 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab (ettevõtte töökorraldust ja) inimeste käitumist ettevõttes töötajana ja meeskonnas, arendades enda eesmärgipäraseid koostööoskusi ning tegutsedes projektimeeskonnas eesmärgipäraselt ja ressursse säästvalt. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab inimeste koostöö • kirjeldab inimeste käitumist organisatsioonis lähtudes rollist ja tööülesannetest; põhimõtteid organisatsioonis • selgitab organisatsioonikultuuri olemust ja mõju inimeste käitumisele organisatsioonis; ühiste eesmärkide • toob näiteid edukast koostööst; saavutamisel; 2) koostab olulisemaid • selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi; personalitöö dokumente • selgitab personalitöö põhifunktsioone olulisuse aspektist lähtuvalt:; kasutades digivahendeid ja • koostab olulisemaid personalitööga seotud dokumente kasutades digivahendeid; õigusakte; 3) mõistab enda rolli • põhjendab füüsilise ja sotsiaalse töökeskkonna olulisust ja seost töö tulemuslikkusega; töökeskkonnas ja • kirjeldab enda võimalikku panust organisatsioonikultuuri kujunemisele; organisatsioonikultuuris; 4) mõistab väärtust loova ja • kirjeldab töötaja panust ja vastutust väärtusloomes oma tööülesannete piires vastutustundlike töötamise • kavandab ressursside säästliku kasutamise väärtusloome protsessis; tähtsust; 5) planeerib meeskonnatöö • koostab projektis või protsessis vajaliku tegevuskava lähtudes eesmärkidest; tegevused, arvestades • koostab tegevuste ajakava arvestades järgnevaid ja kattuvaid tegevusi; erinevate rollide ja • jaotab rollid ja ülesanded meeskonnas, arvestades ühtlast koormust; ülesannetega; • selgitab juhtimise ja eestvedamise mõju ja olulisust meeskonnatööle; 6) peab läbirääkimisi projektide • põhjendab rollide ja ülesannete jaotamist seoses meeskonnaliikmete eelistuste ja kompetentsidega; ja protsesside seotud • toob välja meeskonnatöös esinevaid probleeme, pakkudes välja probleemilahenduse; osapooltega; • nimetab projektide ja protsessidega seotud erinevaid osapooli ja seotud isikuid, selgitades nende huve; • kasutab efektiivseid suhtlemistehnikaid läbirääkimiste pidamiseks ja kokkulepete saavutamiseks; • rakendab erinevaid suhtluskanaleid lähtuvalt osapoole võimalustest ja vajadustest; 17 7) analüüsib juhendamisel • kontrollib tegevus- ja ajakava täitmist eesmärkide saavutamisel; projekti ja protsessi • selgitab eesmärkide täitmise taset ja ulatust lähtuvalt tegevuskavast; tulemuslikkust; • teeb järeldused projekti või protsessi tulemuslikkusest, tuues välja olulised aspektid. 14. Ettevõtte jätkusuutlik areng 5 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ettevõtte tegevuse mõju ja jätkusuutliku arengu võimalusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab ettevõtte tegevuse • kirjeldab kohaliku ettevõtte tegevust ja selle mõju lähikeskkonnale lähtudes säästva arengu eesmärkidest; mõju lühi- ja pikaajalises • selgitab juhendamisel ettevõtte jätkusuutliku arengu võimalusi; vaates seoses säästva arengu eesmärkidega; 2) teeb meeskonnatööna • analüüsib juhendamisel ja meeskonnatööna kohaliku organisatsiooni säästva arenguga seotud probleemi kohaliku kogukonna jaoks olemust ja mõju; ühiskondlikult kasuliku • kavandab meeskonnatöö käigus analüüsitud probleemile realistliku ja innovaatilise lahenduse; projekti koostöös kohaliku • koostab prototüübi kasutades disainmõtlemise põhimõtteid; organisatsiooniga, valides • hindab juhendamisel pakutud lahenduse tulemuslikkust; fookuseks ühe säästva arengu eesmärgi; 3) kirjeldab jätkusuutliku • kogub infot valitud organisatsiooni tegevuse mõõtmise kohta, lähtudes säästva arengu eesmärgist; tegevuse mõõtmisviise, • selgitab juhendamisel mõõtmistulemusi; lähtudes valitud säästva • teeb ettepanekuid mõõdikute seadmisel ja täiendamisel. arengu eesmärgist; 3.2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid tootedisaini suunal 15. Disainmõtlemine ja väärtusloome 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised disainmõtlemisest kui loovast ja kasutajakesksest probleemi lahendamise viisist ning oskab neid teadmisi rakendada väärtusloome protsessis. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 18 Õpilane Õpilane 1) mõistab disainmõtlemise • selgitab disainmõtlemise olemust kui loovast ja kasutajakesksest probleemi lahendamise viisist, tuues olemust, protsessi ja näiteid erinevates valdkondades; põhimõtteid erinevates • kirjeldab disainmõtlemise etappe, selgitades iga etapi eesmärki ja tähtsust; valdkondades; • selgitab disainmõtlemise rolli uute teenuste ja toodete kujundamisel, tuues näiteid edukatest 2) rakendab disainmõtlemise disainmõtlemise abil loodud lahendustest; meetodeid praktilistes • kaardistab kasutajate vajadusi ning integreerib neid lahenduste väljatöötamisse, kasutades empaatia ja olukordades; kasutajauuringute meetodeid; 3) loob kasutajakeskseid ja • kasutab erinevaid disainmõtlemise tööriistu ja -meetodeid, nagu persona, klienditeekond ja empaatia kaart, jätkusuutlikke et mõista kasutajate vajadusi ja luua neile vastavaid lahendusi; väärtuspakkumisi; • lahendab kasutajakeskseid probleeme ja arendab uusi lahendusi praktilistes olukordades, kasutades 4) hindab loodud lahenduste disainmõtlemise meetodeid; väärtust ja selle mõju • seostab disainmõtlemist väärtusloome ja äriliste eesmärkidega, et luua kasutajale ja ettevõttele kasulikke kasutajale ja ettevõttele; lahendusi, tuues näiteid edukatest väärtuspakkumistest; • selgitab, kuidas disainmõtlemine aitab luua konkurentsieelist ja suurendada ettevõtte väärtust, tuues näiteid konkreetsetest juhtumitest; • võrdleb olemasolevaid tooteid ja teenuseid, et tuvastada väärtusloome võimalusi ja parandada nende kasutajakesksust; • rakendab väärtusloome mudeleid, et kujundada lahendusi, mis vastavad kasutajate vajadustele ja loovad ettevõttele väärtust; • hindab loodud lahenduste vastavust kasutajate vajadustele ja ootustele, kasutades erinevaid hindamismeetodeid; • hindab loodud lahenduste majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju, põhjendades väärtuse loomist nii kasutajale kui ka ettevõttele; • teeb ettepanekuid lahenduste parandamiseks ja edasiarendamiseks, tuginedes saadud hindamistulemustele ja kasutajate tagasisidele. 16. Tootearendus ja tootearendusprotsess 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija loob innovaatilise ja kasutajakeskse toote prototüübi, rakendades tootearendusprotsessi teadmisi, kaasaegseid tehnoloogiaid ja ringmajanduse põhimõtteid ning koostab korrektse dokumentatsiooni. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 19 Õpilane Õpilane 1) orienteerub tootearenduse • selgitab tootearenduse protsessi etappe, tuues välja nende eesmärgid ja omavahelised seosed; protsessis seostades seda • kirjeldab tootearendamise protsessi, sealhulgas ideede genereerimist, kavandamist, prototüüpimist ja jätkusuutliku ettevõtlusega; testimist; 2) rakendab kaasaegseid • selgitab jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse mõisteid ning nende tähtsust tootearenduses, pakkudes tehnoloogiad erinevaid lahendusi; tootearendusprotsessis; • kasutab CAD-programme 3D-modelleerimiseks, visualiseerimiseks ja tehniliste jooniste koostamiseks, 3) loob innovaatilise järgides tootearendusprotsessi etappe ning tagades mudeli täpsuse ja vastavuse tehnilistele nõuetele; kasutajakeskse tootedisaini • selgitab tehisintellekti ja robootika rakendusvõimalusi tootearenduses, rakendades saadud teadmisi projekti; tootearendusprotsessis; 4) valmistab toote prototüübi, • loob meeskonnatööna innovaatilise kasutajakeskse tootedisaini projekti, kasutades disainmõtlemise kasutades sobivaid materjale meetodeid ja kaasaegseid tehnoloogilisi programme; ja tootmisviise; • koostab vähemalt ühe tehnilise joonise, mis sisaldab toote peamisi mõõtmeid ja komponente, järgides 5) hindab toote väärtust ja mõju tehnilisi standardeid ja kasutades digitehnoloogilisi vahendeid; kasutajale ja keskkonnale; • esitab ja kaitseb oma arusaamu innovaatilise toote disainimise põhimõtetest; 6) koostab keeleliselt ja vormiliselt korrektse ning • valmistab toote prototüübi meeskonnatööna, kasutades keskkonnasõbralikke materjale ja tootmisviise; tervikliku tootearenduse • testib prototüüpi, hinnates selle funktsionaalsust, kasutusmugavust ja vastavust disaininõuetele; dokumentatsiooni; • hindab toote vastavust kasutajate vajadustele ja ootustele, kasutades kasutajauuringuid, küsitlusi ja tagasiside analüüsi; • kirjeldab toote keskkonnamõju, sealhulgas ringmajanduse põhimõtete rakendamist tootearenduses; • kasutab erinevaid hindamismeetodeid toote väärtuse määramiseks; • koostab tehnilised joonised toote peamistest mõõtmetest ja komponentidest, järgides tehnilisi standardeid; • koostab detailse materjalide loetelu komponentidest, põhjendades nende valikut; • kalkuleerib toote hinna kasutades tabelarvustusprogrammi; • koostab keeleliselt korrektse ja struktureeritud projekti aruande, kasutades digitehnoloogilisi vahendeid; • esitleb oma projekti tulemusi selgelt ja veenvalt, kasutades veebipõhiseid esitlusprogramme. 20 3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid turunduse ja müügi suunal 17. Turunduse ja müügi alused 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab turunduse ja müügi protsesse, viib läbi sihtrühmapõhiseid müügi- ja turundustegevusi ning rakendab tarbijakäitumise analüüsi ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid turundus- ja müügiprotsessides. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) läbib turunduse -ja • kirjeldab turundusprotsessi etappe seatud eesmärkide saavutamiseks; müügiprotsessi peamised • viib näidisülesannete põhjal turundusprotsessi etapid läbi seades mõõdikud eesmärkide täitmiseks; etapid, luues nende • kirjeldab müügiprotsessi etappe seatud eesmärkide saavutamiseks; omavahelisi seoseid ja seades • viib näidisülesannete põhjal müügiprotsessi etapid läbi seades mõõdikud eesmärkide täitmiseks; mõõdikud eesmärkide • kirjeldab koostöökohti turunduse-ja müügiprotsessi erinevates etappides seatud eesmärkide saavutamiseks; täitmiseks; • analüüsib juhendamisel läbiviidud turundus-ja müügiprotsessi etappe eesmärkide saavutamise hindamiseks; 2) rakendab • teeb paaristööna lühikokkuvõtte tarbimispsühholoogia ja tarbimiskäitumise alustest; tarbimispsühholoogiat ja • selgitab tarbijakäitumise põhiprintsiipe ja erinevaid tarbimisotsuseid mõjutavaid psühholoogilisi tegureid, tarbijakäitumise aluseid tuues välja seosed turunduse-ja müügiprotsessi erinevate etappidega; turundus- ja • rakendab tarbimispsühholoogia ja tarbijakäitumise põhimõtteid praktilises turundus- või müügijuhtumis, müügiprotsessides; põhjendades oma valikuid; 3) selgitab jätkusuutlikkuse • kirjeldab keskkonnasõbralike ja eetiliste tarnijate kasutamise mõju tarbijate eelistustele; põhimõtete järgimise mõju • kirjeldab juhendamisel ressursisäästliku ja madala heitkogusega tootmisprotsessi mõju tarbijate turundus- ja ostuotsustele; müügieesmärkide • kirjeldab jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamist toote turunduses ja müügis, lähtudes toote elutsüklist; saavutamisele ning • kirjeldab jätkusuutlikkust väljendavate tegurite, nagu sertifikaatide, pakendidisaini, maine ja toote koostise tarneahelale; mõju tarbijate ostuotsustele; 4) kasutab müügi- ja • kasutab õiget eesti keelt nii verbaalsel kui kirjalikul suhtlemisel; turundustegevustes erinevaid • orienteerub erinevates kommunikatsioonivahendites- ja -võimalustes, kasutades sobivaid müügi- ja kommunikatsioonivahendeid turundustegevuste paremaks toetamiseks; ja -võimalusi; • loob kirjalikke turundus- ja müügisõnumid, kasutades digitaalseid võimalusi; 21 5) analüüsib siht- ja sidusrühmi • kirjeldab eesmärkidest lähtudes siht- ja sidusrühmade segmenteerimise viise turundus- ja müügitegevuste ning nende segmenteerimise täpsemaks suunamiseks; olulisust turundus- ja • toob välja siht- ja sidusrühmi ning nende segmenteerimise olulisust etteantud ülesandes; müügikampaania eesmärkide • loob turundus- ja müügisõnumeid kanalile sobivas vormis, arvestades sihtrühma eripära; saavutamiseks; 6) viib läbi meeskonnatööna • selgitab turundusmeetmestiku osi, tuginedes jätkusuutlikele valikutele; turundus- või • sõnastab ettevõtte väärtuspakkumise ja müügiargumendid ning toob välja vastavuse jätkusuutlikkuse müügikampaania, põhimõtetele; keskendudes toote/teenuse • kavandab meeskonnaga toote/teenuse turundus- ja müügikampaania, kirjeldades tegevused läbi oluliste jätkusuutlikkuse etappide; teadvustamisele ja • loob kampaania paremaks sihtimiseks sobilikud persoonad; vastutustundlikule • argumenteerib veenvalt toote/teenuse positiivseid aspekte oma kolleegidele selges eesti tarbimisele • viib läbi müügi-või turundustegevuse kasutades asjakohaseid turundus- ja müügikanaleid ärieesmärkide saavutamiseks ning jätkusuutlikkuse edendamiseks; • analüüsib juhendamisel kampaania tulemuslikkust tarbija ostukäitumise andmete põhjal. 18. Turundusoskuste rakendamine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused turundusstrateegiate rakendamiseks, brändipõhiste reklaammaterjalide ning kaasaegsete sisuturunduslahenduste loomiseks, et tugevdada kliendisuhteid ja suurendada brändi nähtavust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab turundusstrateegia • valib sihtrühmale sobivad turundustegevused ja -kanalid lähtudes turunduseesmärkidest; rakendamise valides • hindab juhendamisel turundustegevuste mõju ja edukust; tegevused lähtudes • võrdleb turundustegevusest tulenevat tulu ja kulu vahelist seost sihtrühmast; • selgitab brändingu ja reklaami rolli turunduses eristamaks brändi ja toote reklaami; 2) kujundab reklaammaterjale • analüüsib juhendamisel olemasolevaid brände nende põhielementide ja turundusstrateegia kirjeldamiseks; kasutades brändi • kujundab visuaalse identiteedi loomiseks brändi põhielemendid kasutades sobilikke digivahendeid; põhielemente, nagu visuaalne • koostab reklaamteksti ja visuaalse reklaami brändi visuaalse identiteedi rakendamiseks; identiteet, sõnumid, • loob reklaami eesmärgil brändingule vastavaid fotosid ja lühivideoid; väärtuspakkumine; • seadistab juhendamisel sotsiaalmeedia platvormil tulemusliku reklaamikampaania lähtudes brändingust; 22 3) loob turunduseesmärkide • selgitab sisuturunduse põhimõtteid ja selle rolli brändi nähtavuse ning kliendisuhete loomisel; täitmiseks erinevat tüüpi • võrdleb juhendamisel erinevaid sisuturunduse formaate mõistmaks nende tugevusi ja nõrkusi; sisuturunduse materjale • loob lühipodcasti vabalt valitud brändi toetamiseks; arvestades sihtrühma eripära; • kirjutab artikli või blogipostituse, mis on kohandatud kindlale sihtrühmale; • koostab e-maili turunduskampaania näidiskirja kasutades sobilikke põhimõtteid ja digivahendeid; • toob esile sisuturundusprojekti tugevused ja arengukohad, kasutades loodud mõõdikuid. 19. Müügitöö 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused strateegilises müügikorralduses ja jätkusuutlike müügipraktikate rakendamises ettevõtte pikaajalise kasumlikkuse toetamiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab müügistrateegiate • valib vähemalt kaks müügistrateegiat ja selgitab nende mõju ettevõtte finants-, keskkonna- ja sotsiaalsele mõju ettevõtte jätkusuutlikule jätkusuutlikkusele; arengule; • võrdleb erinevate müügistrateegiate tugevusi ja nõrkusi, kasutades asjakohaseid näiteid; • koostab eesmärkide täitmiseks müügiplaani, mis arvestab turuolukorda, kliendikäitumist ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid; • määratleb müügiplaanis selged mõõdikud ja tegevussammud, mis võimaldavad hinnata müügitegevuse tulemuslikkust ning kavandada jätkusuutlikke arengusuundi; 2) korraldab müügiprotsessi, • koostab tegevusplaani, mis ühendab müügi- ja turundustegevused ühtseks tervikuks vastavalt ettevõtte kasutades tõhusaid suhtlemis- eesmärkidele ja läbirääkimisoskusi • viib läbi müügikohtumise või läbirääkimise, kasutades argumenteeritud ja kliendikeskset suhtlemisviisi; müügieesmärkide täitmiseks; • demonstreerib aktiivset kuulamist ja kohandab müügivestlust vastavalt kliendi vajadustele; • kasutab andmepõhiseid müügitehnikaid ja digilahendusi müügitulemuste parandamiseks; 3) kujundab müügipinna • planeerib ja kujundab müügipinna vastavalt tarbija ostukäitumisele; kasutades müügiedendamise • rakendab vähemalt kahte müügiedendamise tehnikat ja põhjendab nende valikut sihtrühma ostukäitumise tehnikaid ning arvestades alusel; toote eripära ja kliendi • analüüsib juhendamisel kaubandusliku esitluse põhimõtteid arvestades ettevõtte visuaalse identiteediga. käitumist • hindab juhendamisel valitud müügiedendamise tehnika mõju müügitulemustele ning teeb ettepanekuid võimalike parenduste kohta. 23 3.4. Valitavad põhiõpingute moodulid bürootöö suunal 20. Bürooassistendi baasoskused 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suudab juhtida oma käitumist töökeskkonnas ja igapäevaelus, järgides üldtunnustatud käitumisnorme, etiketi põhimõtteid ning oma erialases töös küberturvalisuse põhimõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) järgib etiketireegleid • iseloomustab meeskonnatööna bürooassistendi rolli ja käitumisnormide täitmise olulisust organisatsiooni esindustegevustes ja esindustegevuses; kujundab organisatsiooni • selgitab ühiskondlikku või seltskondlikku positsiooni ja tseremooniaid, arvestades rahvusvahelise etiketi mainet; norme; • järgib etiketialaseid nõudeid dokumentide koostamisel sh kirjad, kutsed, viisakusavaldused; • selgitab meenete ja ärikingituste valiku põhimõtteid arvestades organisatsiooni tavasid ja kultuurilist tausta; 2) järgib küberturvalisuse • kirjeldab infoühiskonna võimalusi, sh võimalikke ohtusid kasutades ühiseid töövahendid ja põhimõtteid ja omab sotsiaalmeediat; vastutust virtuaalses • kasutab oma seadme kaitsmiseks põhivõtteid ja oskab hinnata info usaldusväärsust; koostöös, sh kasutatavate • hindab allikakriitiliselt info usaldusväärsust; seadmete kaitsmisel; • kaitseb end veebisuhtlusel, tunneb riske, sh küberkiusamise avaldumisvorme isikliku informatsiooni avaldamisel; 3) mõistab kultuuri • selgitab mitmekultuurilisuse olemust ja erinevate rahvuste traditsioone ning sellega arvestamise vajadust järjepidevust ja selle osa bürootöös; inimeste mõtte- ja • toob näiteid kultuuride rollist mõtte- ja käitumislaadide kujundajana; käitumislaadide kujundajana; 4) kasutab heaperemehelikult • iseloomustab bürooassistendi töökeskkonda ja büroo kujundamise võimalusi lähtudes töö funktsioonidest oma tööülesannete piires ning keskkonnasäästlikkuse põhimõtetest; bürootarvikuid ja -tehnikat, • seostab jätkusuutlikkuse põhimõtteid oma erialase töö ja töökeskkonnaga; pakkudes kolleegidele tuge; • kasutab heaperemehelikult oma tööülesannete piires bürootehnikat, lähtudes tööohutuse ja töötervishoiu nõuetest; 24 5) korraldab kontori-, • peab meeskonnatööna arvestust bürootarvikute, erinevate teabekandjate ning bürooinventari üle ning esitlustehnika ja -tarvikute hangib neid vastavalt organisatsiooni vajadustele; hankimist ning hooldust • korraldab bürootehnika hooldust, järgides seadmete hooldusjuhiseid ja organisatsooni töökorraldust; arvestades organisatsiooni • selgitab jäätmekäitlust ja büroos kasutatavate vahendite ökonoomset kasutamist, lähtudes rohelise kontori vajadusi; põhimõtetest. 21. Dokumentide loomine ja registreerimine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loob dokumente ja teostab dokumentide menetlustoiminguid arvestades valdkonna hea tava ja õigusakte. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) koostab dokumente, lähtudes • seostab dokumentide loomist eriala valdkonna õigusaktidega, kasutades infootsingut; valdkonda reguleerivatest • koostab sisuliselt ja keeleliselt korrektseid dokumente, valides sobiva dokumendiliigi ja kasutades õigusaktidest ja õigekirjakontrolli tööriistu; organisatsiooni nõuetest; • sisestab andmeid infosüsteemidesse lähtuvalt organisatsiooni eesmärkidest; • vormistab korrektseid dokumente, valides sobiva dokumendimalli, vormingu ja teabekandja; • järgib dokumentide loomisel juurdepääsupiiranguid ja küberturvalisuse nõudeid; • selgitab dokumentide registreerimisel infosüsteemide kasutusvõimalusi; • registreerib ja süstematiseerib dokumendid vastavalt organisatsioonis kehtestatud korrale, kasutades asjakohaseid infosüsteeme; • võtab vastu dokumendid, valib sobiva edastusviisi ja edastab need adressaadile,,jälgides dokumentide täitmise tähtaegu; 2) täidab dokumentidega seotud • säilitab ja kaitseb dokumente, lähtudes valdkonna õigusaktidest ja organisatsiooni nõuetest (sh menetlustoiminguid, lähtudes liigitusskeemist); organisatsiooni vajadusest; • haldab dokumente, lähtudes valdkonna õigusaktidest ja organisatsiooni nõuetest; • rakendab andmekaitse nõudeid dokumentide haldamisel vastavalt isiku- ja andmekaitse juhistele; • hävitab säilitustähtaja ületanud dokumendid pöördumatult, turvaliselt ja keskkonnasäästlikult; • kasutab digitehnoloogia võimalusi dokumentide haldamisel ja tööeesmärkide saavutamiseks; • korrastab dokumente, järgides organisatsiooni vajadusi, säilitusnõudeid ja tähtaegu. 22. Dokumentide haldamine ja säilitamine 5 EKAP 25 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane haldab organisatsiooni dokumente lähtudes valdkonna juhistest sh isiku- ja andmekaitse juhistest. Korrastab ja säilitab erinevatel andmekandjatel olevaid dokumente järgides organisatsiooni vajadusi, säilitusnõudeid ja tähtaegu Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) säilitab, haldab ja kaitseb • selgitab dokumentide haldamist vastavalt eriala valdkonna õigusaktidele ja juhistele; dokumente, lähtudes • järgib dokumentide haldamisel organisatsiooni juhiseid lähtudes digipädevuse põhimõtetest; valdkonna õigusaktidest ja • kirjeldab digiprügi vähendamise võimalusi dokumentide haldamisel lähtudes rohelise kontoripõhimõtetest; organisatsiooni nõuetest (sh • otsib dokumente kasutades dokumentide liigitusskeemi ja ülevaadet arhiivi koosseisu kohta; liigitusskeemi) • korrastab dokumente, järgides organisatsiooni vajadusi, säilitusnõudeid ja -tähtaegu ning eraldab hävitamisele kuuluvad dokumendid; 2) rakendab andmekaitse • kasutab andmekaitse nõudeid dokumentide haldamisel; nõudeid dokumentide • selgitab dokumentide säilitusnõudeid ja kaitsmise võimalusi lähtudes valdkonna õigusaktidest ja haldamisel vastavalt isiku- ja organisatsiooni nõuetest; andmekaitse juhistele; • annab ülevaate dokumendi hoidlale esitatavatest nõuetest sh digitaalsele arhiivile dokumentide säilitamiseks; • korrastab dokumente, järgides organisatsiooni vajadusi, säilitusnõudeid ja -tähtaegu ning eraldab hävitamisele kuuluvad dokumendid; • hävitab dokumendid koostades hävitamisakti. 23. Ametikohtumiste ja sündmuste korraldamine 5 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane korraldab sündmuse ja ametikohtumised, arvestades organisatsiooni vajadusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) valmistab ette ruumid ja • määratleb ametikohtumise või sündmuse liigi lähtuvalt sündmuse toimumise ajast, eesmärgist ja seadmed vastavalt sündmuse iseloomust; vajadusele;. • valmistab ette koosolekuruumi, vajalikud materjalid ja vahendid ning tagab nende kättesaadavuse vastavalt organisatsiooni tavadele; • valmistab ette ametikohtumiseks ja koosolekuks veebikeskkonna, kasutades digitehnoloogial põhinevaid lahendusi; 26  • tunneb laua eelkatte võimalusi tööalaseks vastuvõtuks ning toitlustuse etiketti vastuvõttudel arvestades erinevate riikide toidukultuuri; • tagab virtuaalse keskkonna ja ruumide korrashoiu sündmuse või ametikohtumise lõppedes, arvestades küberturvalisuse ja keskkonnaohutuse nõudeid; 2) vahendab infot ja materjale, • teavitab osalejaid ametikohtumistest ja koosolekutest, saadab meeldetuletusi vastavalt kasutades heaperemehelikult • organisatsiooni tavadele kasutades erinevaid IT-tehnilisi lahendusi; oma tööülesannete piires • dokumenteerib koosolekuid ja kohtumisi, kasutades etteantud vorme; bürootehnikat; • valmistab ette tagasiside kogumise võimaluse kasutades IT-tehnilisi lahendusi; • valmistab ette tagasiside kogumise võimaluse IT-tehnilisi lahendusi kasutades; 3) korraldab sündmuse ja • planeerib meeskonnatööna sündmuse vastavalt lähteülesandele; ametikohtumisi, arvestades • koostab sündmuse päevakava sõltuvalt organisatsiooni eesmärkidest; organisatsiooni eesmärke ja • viib läbi sündmuse ja/või ametikohtumise lähtuvalt kavandatud plaanist; vajadusi; • tagab sündmuse tõrgeteta teeninduse kogu sündmuse vältel. 24. Koostööoskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab (ettevõtte töökorraldust ja) inimeste käitumist ettevõttes töötajana ja meeskonnas, arendades enda eesmärgipäraseid koostööoskusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab inimeste koostöö • kirjeldab inimeste käitumist organisatsioonis lähtudes rollist ja tööülesannetest; põhimõtteid organisatsioonis • selgitab organisatsioonikultuuri olemust ja mõju inimeste käitumisele organisatsioonis; ühiste eesmärkide • toob näiteid edukast koostööst; saavutamisel; 2) koostab olulisemaid • selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi; personalitöö dokumente • selgitab personalitöö põhifunktsioone olulisuse aspektist lähtuvalt; kasutades digivahendeid ja • koostab olulisemaid personalitööga seotud dokumente kasutades digivahendeid; õigusakte; 3) mõistab enda rolli • põhjendab füüsilise ja sotsiaalse töökeskkonna olulisust ja seost töö tulemuslikkusega; töökeskkonnas ja • kirjeldab enda võimalikku panust organisatsioonikultuuris; organisatsioonikultuuris; 27 4) mõistab väärtust loova ja • kirjeldab töötaja panust ja vastutust väärtusloomes oma tööülesannete piires vastutustundlike töötamise • kavandab ressursside säästliku kasutamise väärtusloome protsessis. tähtsust; 28  Lisa 7 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Külalismajanduse eriala õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava kuulub vastavalt suunavalikule kas õppekavarühma majutus- ja toitlustus või reisimine, turism ja vaba aeg ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks või töötamiseks külalismajanduse valdkonna teenuseid pakkuvates ettevõtetes täites tööülesandeid erinevates tegevussuundades. 1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohutuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 85 EKAPit sh praktika 25 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 40 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) klienditeenindusalaste suhtlemisoskuste arendamine, 2 EKAP; 5) ohutus ja turvalisus külalismajanduse valdkonnas, 3 EKAP; 6) külalismajanduse baasteadmised, 25 EKAP; 7) praktika, 25 EKAPit. 2.2. Õppekava võimaldab järgmisi suunavalikuid ja spetsialiseerumisi, millest õpilane valib ühe: 1) majutamise ja toitlustamise suunal on võimalik spetsialiseeruda toitude valmistamisele, toitlustusteenindusele ja turismiettevõtete teenindusele; 2) reisimine, turism ja vaba aja veetmine suunal on võimalik spetsialiseeruda elamusturismi teenindusele ja sündmuste korraldamisele. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht majutamise ja toitlustamise suunal on järgmised: 2.3.1. Spetsialiseerumisel toitude valmistamisele: 1) toitude valmistamine, 30 EKAPit; 2) töötamine köögis, 5 EKAPit; 3) menüü koostamine ja kalkuleerimine, 5 EKAPit. 2.3.2. Spetsialiseerumisel toitlustusteenindusele: 1) restoraniteenindamine, 22 EKAPit; 2) catering ja peoteenindamine, 8 EKAPit; 3) jookide valmistamine, 10 EKAPit. 2.3.3. Spetsialiseerumisel turismiettevõtete teenindusele: 1) külaliste teenindamine majutusettevõttes, 30 EKAPit; 2) numbritubade hooldamine, 2 EKAPit; 3) hommikusöögi valmistamine, 3 EKAPit; 1  4) kutsealane inglise keel, 5 EKAPit. 2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht reisimine, turism ja vaba aja veetmine suunal on järgmised: 2.4.1. Spetsialiseerumisel elamusturismi teenindusele: 1) toiduturism ja jätkusuutlikkus, 8 EKAPit; 2) pärimus- ja pärandkultuur tänapäeva turismis, 22 EKAPit; 3) kutsealane inglise keel, 5 EKAPit; 4) ettevõtte äriidee arendamine, 5 EKAPit. 2.4.2. Spetsialiseerumisel sündmuste korraldamisele: 1) külaliste kogemuste kujundamine, 10 EKAPit; 2) turundamine ja kommunikatsioon sündmuste korraldamisel, 5 EKAPit; 3) tehnilised lahendused sündmuste korraldamisel, 5 EKAPit; 4) sündmuse korraldamise projekti haldamine, 10 EKAPit; 5) dekoratsioonid ja visuaalne kujundus, 5 EKAPit; 6) ohutus ja turvalisus sündmuste korraldamisel, 5 EKAPit. 2  3. Külalismajanduse põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1. Kõikidele suunavalikutele ja spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli õppe maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) püstitab enesearengu • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, eesmärgid, arvestades enda õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimeid ja võimalusi ning • analüüsib juhendamisel enda käitumisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele väärtustades tervislikke toimetulekule; eluviise • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks 2) kasutab teadlikult erinevaid • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades õpistrateegiaid ja -viise enda erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; 3  õpitegevuse kavandamisel ja • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma juhtimisel õpitegevusele; • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; 3) tegutseb seatud eesmärkide • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides saavutamiseks asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse vastutustundlikult nii eesmärkidele; iseseisvalt kui kollektiivi • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja liikmena • -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; • analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; • teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; 4) mõistab ettevõtliku, väärtust • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju loova ja vastutustundliku keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; tegutsemise olulisust nii • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; endale kui ühiskonnale • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; 4  • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 5) mõistab tööturu toimimise • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste põhimõtteid ja enda muutuste mõju majanduskeskkonnale; arenguvajadusi tööturule • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri sisenemiseks tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 6) kasutab varasemaid teadmisi, • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid oskusi ja kogemusi ja meetodeid; igapäevaeluga seonduvate • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; ülesannete lahendamisel • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP 5 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab digikeskkonnast • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks asjakohane teave; sobivaid infootsingu ja • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja andmehalduse võtteid, • -tööriistu; hinnates digisisu • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust asjakohasust; • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; 2) kasutab info jagamiseks, • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobivaid digilahendusi, sobiva vahendi; arvestades digikeskkonnas • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- kehtivaid suhtlus- ja päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; käitumisnorme ning • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja küberturvalisuse nõudeid teiste kaasamiseks; • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 3) loob ja täiustab digisisu, • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, kasutades sobivaid tööriistu konteksti ja eesmärkidega; sh tehisintellekti lahendusi • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid vastutustundlikult ning teabeallikaid ja digimaterjale; arvestades autoriõiguse • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja põhimõtteid konfidentsiaalsuse nõuetega; 6  • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; • analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; 4) kaitseb oma digiseadet, • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja isikuandmeid, privaatsust ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; tervist, rakendades • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; küberturvalisuse ja • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist jätkusuutliku arengu autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; põhimõtteid • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 5) lahendab digitehnoloogia • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke probleeme, tuvastades alternatiive; tehnilised tõrked ning valides • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; sobivad lahendused nende • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; likvideerimiseks • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane laiendab oma teadlikkust turismi- ja külalismajanduse valdkonna toimimisest kavandades oma professionaalset arengut. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 7 Õpilane Õpilane 1) eristab külalismajanduse • selgitab rühmatööna külalismajanduse sektori sisu ja tähtsust, arvestades valdkonna olulisemaid trende sektori ettevõtete Eestis; põhitegevusi ja toiminguid • toob rühmatööna esile erinevate külalismajanduse sektori ettevõtete põhitegevused ja protsessid, lähtudes juhendis antud kriteeriumitest ning rakendades kriitilist mõtlemist; • kirjeldab külalismajanduse sektori ametikohti ning töötajate teadmistele ja oskustele esitatavaid nõudeid; 2) kirjeldab kultuuride • selgitab maailma kultuuriloo mõistet, seostades seda õpitava erialaga; erinevusi, väärtustades • toob näiteid erinevatest maailmavaatelistest tõekspidamistest, on nende suhtes salliv; külaliste multikultuurilisust • on eneseväljenduses avatud ja austava suhtumisega kultuurilise väljenduse mitmekesisuse osas; • on teadlik erinevate piirkondade kultuuridest ja nende väljendustest. 3) selgitab kestliku arengu • selgitab kestliku arengu olemust ja tähtsust külalismajanduse valdkonnas; põhimõtete järgimise • annab juhendi alusel hinnangu külalismajanduse valdkonna ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkusele. võimalusi turismimajanduses 4. Klienditeenindusalaste suhtlemisoskuste arendamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb suhtlemise eetikat, kohandab suhtlusstiili, väljendab ennast erinevates klienditeeninduse olukordades enesekindlalt ning kasutab tagasisidet isiklikuks ja tööalaseks arenguks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) tunneb suhtlemise eetilisi • kirjeldab suhtlemise eetilisi aspekte kasutades asjakohaseid näiteid nende rakendamisest; aspekte ning suhtlemisstiili • kasutab sobivat suhtlusstiili teadlikult arvestades olukorra ja osapoolte eripärasid; kohandamise võimalusi, arvestades erinevaid olukordi 2) väljendab ennast • esitab oma mõtteid enesekindlalt ja selgelt, kasutades sobivat suhtlustooni ja kehakeelt; enesekindlalt kasutades • rakendab asjakohast ja professionaalset sõnavara, arvestades konkreetse suhtlussituatsiooniga; asjakohast sõnavara, • kohandab suhtlusstiili, arvestades suhtluspartneri kultuuriliste, isiklike ja valdkonna eripäradega; arvestades suhtluspartneri individuaalsete erinevustega 3) kasutab konstruktiivseid • selgitab keeruliste olukordade ja konfliktide lahendamise võimalusi; lahendusi keeruliste 8  olukordade ja konfliktide • määratleb konflikti võimalikud põhjused sõltuvalt konflikti tasandist ; lahendamisel • rakendab keeruliste olukordade ja konfliktide lahendamisel sobivaid strateegiaid, mis taastavad kõikide osapoolte turvalisuse ja väldivad hinnanguid; 4) annab ja võtab vastu • edastab tagasisidet selgelt, keskendudes lahendustele ja parendusvõimalustele; tagasisidet, kasutades seda • võtab vastu saadud tagasiside avatult ja hinnanguvabalt, näidates valmisolekut seda arvesse võtta; oma isiklikuks ja tööalaseks • kohandab oma käitumist ja töövõtteid saadud tagasiside põhjal, demonstreerides teadlikku arengut arenguks ning koostöö koostöösituatsioonides. parendamiseks 5) mõistab kliendikeskse • selgitab kliendikeskse teeninduse põhimõtteid ja nende olulisust ettevõtte edukuses; teeninduse põhimõtteid ja • kirjeldab teenindaja põhifunktsioone ja vastutusalasid ettevõttes, seostades neid ettevõtte eesmärkidega; nende tähtsust erialastes • põhjendab teenindaja rolli ja kliendikeskse teeninduse mõju konkreetsetes teenindussituatsioonides, tuues töösituatsioonides välja võimalike probleemide lahendused ja parendusettepanekud; • rakendab kliendikeskse teeninduse põhimõtteid praktilises ülesandes, järgides üldiseid teenindusstandardeid ja külaliste vajadusi; 5. Ohutuse ja turvalisuse tagamine külalismajanduse valdkonnas 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab oskust märgata ja ennetada töökeskkonna riske ning reageerida ohuolukordades turvaliselt ja asjakohaselt. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teab valdkondliku tegevusega • tuvastab potentsiaalsed töökeskkonna riskid; seotud töökeskkonna riske • valib sobilikud isikukaitsevahendid tööülesannete täitmiseks; • rakendab sobilikke meetmeid töökeskkonna riskide vähendamiseks; 2) tegutseb õnnetusjuhtumi • valib teadlikult kannatanust lähtuvad esmaabi võtted, arvestades iseenda ja teiste turvalisusega; olukorras teadlikult • tegutseb õnnetusjuhtumi olukorras teadlikult, suheldes vajadusel häirekeskusega abi kutsumiseks; • rakendab elupäästvaid esmaabi võtteid; 3) märkab ja reageerib • tunneb ära võimalikud ohvrid inimkaubanduse ja lähisuhtevägivalla põhidefinitsiooni kohaselt; inimkaubandus- või • selgitab tegutsemispõhimõtteid inimkaubandusjuhtumi või lähisuhtevägivalla juhtumi kahtluse korral; lähisuhtevägivalla juhtumile 9 4) tegutseb erinevates • tunneb ära erinevad ohuolukorrad; ohuolukordades ennast ja • käitub erinevates ohuolukordades teadlikult, järgides vajadusel evakueerimise põhimõtteid; külalisi säästvalt 5) reageerib küberturvalisust • teab küberhügieeni põhimõtteid, demonstreerides nende kasutamist õppetöö vältel; puudutavatele intsidentidele • teab peamisi küberohte ja petuskeeme, tundes ära ründemustrid ettevõttele ja külalistele; neid märgates • mõistab ettevõtte turvapoliitika põhimõtteid, järgides neid tööalases tegevuses; • mõistab andmekaitse põhimõtteid, rakendades neid igapäevases ja tööalases tegevuses. 6) mõistab töökeskkonna • tuvastab töökeskkonna korrastamis- ja puhastamisvajaduse, lähtudes töökeskkonnale esitatavatest nõuetest korrasoleku ja turvalisuse • valib koristusmeetodi, -tarvikud ja puhastusained ning sobivad tööriided ja isikukaitsevahendid; tagamise olulisust töötajatele • mõistab toiduohutuse tagamiseks rakendatavate meetmete põhimõtteid. ja külalistele 6. Külalismajanduse baasoskused 23 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, et tegutseda ennastjuhtivalt, kliendikeskselt ja koostöövalmilt õpitavas valdkonnas ning mõistab oma võimalusi ja rolli töömaailmas. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) tunneb Eesti turismipiirkondi • kirjeldab erinevate turismipiirkondade kultuuripärandit; • loetleb erinevate turismipiirkondade olulisemaid kultuurilisi ja ajaloolisi vaatamisväärsusi, loodusobjekte; 2) valmistab toite • kirjeldab lihtsamate toitude põhitehnoloogiaid; tehnoloogiliste kaartide • planeerib oma tööd ja töökohta juhendamisel; alusel, tagades toidu • valmistab lihtsamaid toite etteantud tehnoloogiliste kaartide järgi, kasutades asjakohaseid töövahendeid kvaliteedi, töötades ohutult ja ning järgides toiduhügieeninõudeid; säästlikult ning järgides • kasutab energiat ja loodusressursse säästlikult, arendades oma kestlikkuse alaseid pädevusi; toiduhügieeninõudeid 3) kohandab menüüd juhendi • selgitab tervisliku toitumise põhimõtteid; alusel, arvestades külaliste • eristab menüüde tüüpe, seostades neid toitlustusettevõtte äriideega; vajadusi • annab hinnangu menüüle, lähtudes menüü koostamise alustest; 10  • kirjeldab etteantud menüü alusel taimetoitlaste, laktoosi- või gluteenitalumatusega külaliste toiduvalikute võimalusi; • kohandab lihtsama menüü eritoitumisvajadustega külalistele, arvestades menüü koostamise aluseid ning külaliste soove ja vajadusi; 4) puhastab töö- ja • määratleb töö- ja teeninduskeskkonna puhastusvajaduse vastavalt puhastusplaanile; teeninduskeskkonda, lähtudes • kasutab sobivate omadustega puhastusained ja -töövahendid vastavalt sooritatavale tööle; etteantud juhendist • kasutab puhastustöödeks sobivad puhastusvõtted; • kasutab seadmeid ja töövahendeid vastavalt kasutus- ja hooldusjuhendile, järgides tööohutusnõudeid; 5) planeerib sündmuse, lähtudes • selgitab sündmuse olemust ja läbiviimiseks vajalikke toiminguid, tuginedes osapooltelt kogutud sisendile; projektihaldamise • seab sündmusele eesmärgid, lähtudes konkreetsest ajaraamist ja mõõdetavatest tulemustest; põhimõtetest • koostab sündmusele tegevuskava, arvestades sündmuse eesmärke ja ressursse; • hindab juhendi alusel sündmusega seotud riske; • teeb realistlikke ettepanekuid riskide maandamiseks, arvestades sündmuse eripärasid; 6) koostab sündmuse eelarve • koostab meeskonnas sündmuse eelarve, tuginedes sündmuse tegevuskavale ja eesmärkidele; vastavalt planeeritud • selgitab sündmuse kulusid võrreldes erinevaid võimalusi; tegevustele • jagab ressursse prioriteetide alusel, planeerides kulutusi vastavalt sündmuse vajadustele ja eesmärkidele; 7) kavandab sündmuse tehnilise • valib sündmuse korraldamiseks vajalikud tehnilised vahendid juhendi alusel; ja logistilise korralduse • koostab meeskonnas ja juhendi alusel sündmuse logistilise plaani, mis sisaldab transpordi, majutuse, varustuse ja toitlustuse korraldust; 8) valmistab ja serveerib • teab lihtsamate külmade ja kuumade mittealkohoolsete jookide liigitust; juhendi alusel lihtsamaid • valmistab juhendi alusel etteantud lihtsa mittealkohoolse joogi järgides juhendit ja säilitades toiduainete mittealkohoolseid jooke kvaliteedi; • serveerib valmistatud joogi järgides juhendit; • järgib jookide valmistamise ja serveerimise käigus toiduohutuse ning tööohutuse nõudeid, kasutades kogu tööprotsessi vältel õigeid töövõtteid; 9) teeb ettevalmistused külaliste • seab valmis serveerimiseks vajalikud vahendid, lauanõud ja söögiriistad; teenindamiseks • teeb laudadele eelkatte vastavalt etteantud juhendile; iseteeninduslikes laudades • serveerib iseteeninduslaua toidud ja joogid vastavalt juhendile, kasutades õigeid töövõtteid; 11 10) kavandab oma õpitee, • analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi lähtudes arvestades isiklikke, õpinguteks valitud valdkonnast; sotsiaalseid ja tööalaseid • sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid, põhjendades neid; võimalusi ning piiranguid • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, ressursside ja erinevate keskkonnateguritega. 7. Praktika 25 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel, koostöös praktikaettevõtte meeskonnaga. kutsealaseid tööülesandeid kinnistades teoreetilisi teadmisi, täiendades praktilisi oskusi ning kujundades hoiakuid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) planeerib oma isiklikud • koostab individuaalse praktikakava tulenevalt praktikajuhendist ning oma õpi- ja karjääriplaanidest; praktika eesmärgid ning töö- • sõnastab isiklikku arengut toetavad praktika eesmärgid; ja õppeülesanded • sõlmib praktikaettevõttega eelkokkuleppe, planeerides esialgse tööajagraafiku; • kasutab praktika planeerimisel ja ettevõttega suhtlemisel erinevaid kommunikatsioonivahendeid; 2) töötab praktikaettevõttes • järgib ettevõtte töökorraldust; juhendamisel, nii • järgib ettevõtte töösisekorraeeskirju ja tööohutusnõudeid; individuaalselt kui • töötab juhendamisel ja iseseisvalt, arvestades teiste meeskonnaliikmetega vastutades võetud kohustuste meeskonnas täitmise eest; 3) planeerib oma tööd ja • korraldab oma tööd ja töökohta vastavalt etteantud tööülesandele; töökohta vastavalt • arvestab töö planeerimisel meeskonna tööjaotusega; tööülesandele • töötab ennast ja keskkonda säästvalt, arendades horisontaalseid rohepädevusi; 4) täidab töökeskkonnas • kasutab sobilikke töövahendeid ja seadmeid, järgides nende hooldusnõudeid; praktika eesmärkidest ja • kasutab erinevaid tööülesande täitmiseks sobivaid töövõtteid; praktikajuhendist tulenevaid • arvutab ülesande täitmiseks vajalike vahendite vajaduse; tööülesandeid • täidab juhendamisel tööülesandeid, järgides kestlikkuse põhimõtteid; • käitleb prügi ja jäätmeid, järgides keskkonnahoiunõuded; • hoiab korras oma töökoha kogu tööpäeva vältel; • sooritab tööpäeva lõppedes vajalikud järeltoimingud; 12 5) teeb koostööd • suhtleb aktiivselt praktikajuhendajaga; praktikajuhendajaga • reflekteerib regulaarselt koos praktikajuhendajaga oma praktika eesmärkide saavutatust, seades uusi vahe- praktikale seatud eesmärkide eesmärke; saavutamiseks 6) analüüsib praktika • analüüsib praktika eesmärkide saavutamist ja tööülesannete sooritamist praktikaettevõttes; eesmärkide saavutamist. • analüüsib oma kutsealaste, meeskonnatöö- ja suhtlemisoskuste arengut; • koostab juhendi järgi praktikaaruande digivahendeid kasutades. 3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid majutamise ja toitlustamise suunal 3.2.1. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel toitude valmistamisele 8. Toitude valmistamine 30 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib, valmistab ja serveerib toite ja jooke nii individuaalselt kui meeskonnaliikmena lähtuvalt toitlustusettevõtte töökorralduse eripäradest, töötades säästlikult, järgides toiduhügieeni ja tööohutuse nõudeid ning külaliste soove ja vajadusi. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) eeltöötleb toiduaineid, • planeerib oma tööd, arvestades töökeskkonna ohutusnõudeid; kasutades erinevaid • korraldab endale ergonoomilise töökoha, järgides töötamisel ohutusjuhiseid; tehnoloogilisi võtteid • töötab meeskonnaliikmena, jälgides tööaega; • võtab vastu toiduaineid, paigutades need vastavalt etteantud säilitustingimustele; • eeltöötleb toiduaineid juhendamisel, vältides raiskamist, hinnates nende kvaliteeti ning selgitades vajadusel toiduaine päritolu; • kasutab eeltöötlemisel toiduainele ja töömahule sobivaid tehnoloogilisi võtteid, töövahendeid ja seadmeid; 2) valmistab toite ja jooke • valmistab erinevaid toite ja jooke vastavalt tehnoloogilisele kaardile ja tellimusele; erinevate tehnoloogiliste • valmistab vastavalt juhendile eritoitumisvajadustega külalistele sobivaid toite ja jooke; võtetega • valdab toitude ja jookide valmistamiseks kasutatavaid tehnoloogilisi võtteid, kasutades sobilikke töövahendeid ja seadmeid; • selgitab toiduainetega toiduvalmistamise käigus toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi muutusi; • järgib toiduohutuse nõuetest tulenevalt valmistatavate toitude ja jookide külm- ja kuumtöötlemise temperatuure; 13 3) teeb puhastus- ja koristustöid • teeb puhastus- ja koristustöid köögis ja nõudepesus, järgides puhastusplaani; lähtuvalt ettevõtte • käitleb juhendamisel köögis tekkivaid jäätmeid; puhastusplaanist 4) järgib oma tegevuses Eesti • peab kinni kestliku arenguga kooskõlas olevatest tegevusmeetoditest; kestliku arengu eesmärke • kasutab töötamisel vett, elektrienergiat ja teisi materiaalseid ressursse säästvaid meetodeid; • kasutab töötamisel ergonoomilisi töövõtteid; 5) töötab meeskonnas oma rolli • suhtleb efektiivselt teiste meeskonnaliikmetega; ja vastutusala piires, suheldes • annab hinnangu enda tegutsemisele meeskonnaliikmena; erinevate osapooltega • vastutab oma töö tulemuslikkuse eest, viidates võimalikele parendusvõimalustele. professionaalselt vastutades oma töö tulemuslikkuse eest 9. Töötamine köögis 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused töötada köögis meeskonnaliikmena, kasutades olemasolevaid ressursse ning järgides toidu- ja tööohutuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) planeerib oma tööd ja • nimetab juhendi alusel õigusaktidest tulenevaid nõudeid toitlustusettevõtte töökorraldusele; töökohta köögis, lähtudes • planeerib oma tööd, kavandades oma töökohta lähtuvalt toiduohutuse ja tööohutusnõuetest, järgides kutseala iseärasustest enesekontrolliplaani; • koostab tööplaani vastavalt töömahule, korrigeerides seda vajaduse muutudes; 2) töötab köögis iseseisvalt ning • töötab köögis individuaalselt ja meeskonnas, lähtudes ettevõtte töökorralduse eripärast; meeskonnaliikmena • korraldab oma tööd ja töökohta köögis individuaalselt ja meeskonnas, lähtudes köögi eripärast, tööohutuse analüüsides, hinnates ja ja ergonoomika põhinõuetest; parendades enda ning • järgib toiduvalmistamisel ja sellega kaasnevates tegevustes toidu- ja tööohutusnõudeid; meeskonnatööd • käitleb vajaminevat kaupa vastavalt toiduhügieeni nõuetele, laomajanduse põhimõtetele ja ettevõtte enesekontrolliplaanile; • käitleb pakendeid ja taarat vastavalt juhendile; • töötab keskkonnateadlikult, järgides Eesti kestliku arengu eesmärke; • annab hinnangu oma tööle ning kavandab muudatused arvestades meeskonnaliikmete tagasisidet; 14  • annab hinnangu meeskonnatööle, lähtudes meeskonnatöö põhimõtetest 3) töötleb tööalast • kasutab erialases töös erialaspetsiifilisi tarkvaralahendusi, programme ja infotehnoloogilisi töövahendeid; informatsiooni, kasutades • kasutab erinevaid kommunikatsioonivahendeid tööde koordineerimiseks ning infovahetuseks meeskonnas; infotehnoloogilisi vahendeid • järgib kutsealases tegevuses küberturvalisuse nõudeid. ja erinevaid andmebaase, otsingusüsteeme ja muid teenuseid 10. Menüü koostamine ja kalkuleerimine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane koostab erinevat tüüpi menüüsid sihtrühma vajadustest lähtuvalt, tooraine- ja hinnakalkulatsioone ning tehnoloogilisi kaarte ettevõtte eripäradest lähtuvalt. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) koostab erinevat tüüpi • analüüsib juhendi alusel etteantud menüüd, lähtudes menüü koostamise põhimõtetest; menüüsid, lähtudes ettevõtte • kohandab menüü eritoitumise vajadusega külalisele, lähtudes ettevõtte ja sihtrühma eripärast ja ning ja sihtrühma eripärast ning kehtivatest õigusaktidest; õigusaktide nõuetest • koostab menüü, lähtudes ettevõtte ja sihtrühma eripärast ning kehtivatest õigusaktidest; 2) teeb järelduse toitude • arvutab retsepti alusel toitude toitainelise koostise ja toiteväärtuse, kasutades toiduainete keemilise toitainelise koostise põhjal koostise andmebaase; nende sobivusest sihtrühmale • annab hinnangu toidu toitainelisele koostisele ja toiteväärtusele, arvestades sihtrühma vajadusi, õigusaktide nõudeid ja riiklikult heakskiidetud toitumise ja toidusoovitusi; 3) koostab kalkulatsiooni- ja • koostab juhendi alusel toitudele ja jookidele tooraine-ja hinnakalkulatsioonid, kasutades digivahendeid; tehnoloogilisi kaarte • vormistab juhendi alusel tehnoloogilisi kaarte, kasutades korrektset erialast sõnavara ja digivahendeid; korrektses erialases keeles 4) kujundab menüükaarte, • kasutab menüü koostamisel korrektset eesti keelt; rakendades keele-, võõrkeele- • tõlgib menüü eesti keelest ühte võõrkeelde, kasutades korrektset võõrkeelset erialast terminoloogiat; ja digipädevusi • kujundab menüükaardi, rakendades digipädevusi. 3.2.2. 15  3.2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel toitlustusteenindusele 11. Restoraniteenindamine 22 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused, et teenindada restorani külalisi järgides kliendikeskse teenindamise põhimõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teostab vastavalt juhisele • planeerib ettevalmistustööd vastavalt saadud lähteülesandele; ettevalmistustööd külaliste • kirjeldab restoraniteeninduse igapäevatöö korraldust ja valmistab ette tööpäeva, järgides ettevõtte vastuvõtmiseks ja töökorralduse juhiseid ning standardeid; teenindamiseks • koostab juhendi alusel saali tööplaani külaliste vastuvõtmiseks ja teenindamiseks, kasutades digivahendeid; • katab lauad korrektselt vastavalt ettevõtte eripärale ja lauakatmise standarditele; • valmistab ette vajaliku inventari kontrollides töövahendite ja tarvikute olemasolu ning korrasolekut; • tagab teeninduskoha valmisoleku ja esteetilisuse, järgides ettevõtte kvaliteedistandardeid; 2) teenindab külalisi eesti ja • tervitab ja suhtleb külalistega viisakalt eesti keeles ja valitud võõrkeeles, järgides ettevõtte võõrkeeles, kasutades müügi- teenindusstandardeid; ja teenindus põhitehnikaid • kasutab müügi- ja teenindustehnikate põhialuseid, tutvustades tooteid ja teenuseid ning arvestades külaliste ning kliendikeskse vajadusi; teeninduse põhimõtteid • kohandab teenindust külaliste vajaduste ja eelistuste põhjal, tagades kliendikeskse ja rahulolu pakkuva teeninduse; • lahendab külaliste küsimused ja probleemid professionaalselt, säilitades abivalmi ja positiivse suhtumise; • lõpetab teenindusprotsessi korrektselt, väljendades tänu ja andes külalistele vajalikud edasised juhised; • järgib oma töös kestliku arengu põhimõtteid; 3) arveldab vastavalt arvelduse • koostab täpsed ja korrektsed arved, järgides ettevõtte arveldusprotseduure ja kontrollides nende vastavust põhimõtetele, käsitledes tarbitud teenustele ja toodetele; professionaalselt külaliste • kasutab ettevõtte reeglitele vastavaid maksevahendeid ja –meetodeid, juhendades külalisi selgelt tagasisidet makseprotsessis; • lahendab teenindusprotsessis tekkinud probleemid rahulikult ja professionaalselt, järgides ettevõtte juhiseid ning tagades külaliste rahulolu; 16  • kuulab külaliste tagasisidet vastates selgelt ja asjatundlikult, soodustades positiivset kogemust; • rakendab külaliste tagasisidet ettevõtte teenuste kvaliteedi parandamiseks, järgides kliendikeskse teeninduse põhimõtteid; 4) teostab restorani • koostab vajalikke korrastus- ja puhastustöid hõlmava tööplaani vastavalt ettevõtte puhastusplaanile ja teenindusruumide korrastus- ruumide spetsiifikale; ja puhastustöid, järgides • kasutab sobivaid töövahendeid ja puhastusaineid vastavalt juhistele ja ruumide vajadustele, järgides ettevõtte puhastusplaani ning ohutusnõudeid; hügieeni- ja ohutusnõudeid • puhastab ja korrastab teenindusruumid vastavalt juhistele tagades mööbli ja varustuse õige paigutuse ning esteetilise ilme; • kontrollib töö lõppedes ruumide puhtuse ja korrasoleku vastavust ettevõtte standarditele, tehes vajadusel parandusi; • hoiustab kõik töövahendid ja puhastusained korrektselt, jättes töökoha puhtaks ja ohutuks järgmisteks töödeks; 5) lahendab teenindusprotsessis • tuvastab teenindusprotsessis esile kerkivad probleemid või erimeelsused, püüdes mõista külaliste vajadusi esilekerkivaid probleeme ja ja ootusi; erimeelsusi, pakkudes • suhtleb selgelt väljendudes kasutades täpsustavaid küsimusi, et leida probleemi lahendamiseks sobiv viis; külalistele igas olukorras • pakub probleemi lahendamisel asjakohaseid ja kliendikeskseid lahendusi, järgides ettevõtte viisakat ja asjakohast teenindusstandardeid; teenindust • kohandab oma teenindusviisi vastavalt olukorrale pakkudes alternatiive, mis rahuldavad külaliste ootused; • säilitab viisakuse ja professionaalsuse kogu teenindusprotsessi vältel, lahendades probleemid rahulikult ja konstruktiivselt. 12. Catering ja peoteenindamine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab cateringi ja peoteeninduse korraldust, osaledes meeskonnaliikmena sündmuste teeninduse protsessis. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) koostab juhendi alusel • kirjendab cateringi ja peoteeninduse üldist korraldust, tuues esile olulised tööprotsessid ja standardid; sündmuse toitlustusteenuse • kogub vajaliku infot külaliste vajaduste, eelistuste ja sündmuse spetsiifika kohta, lähtudes juhendist; hinnapakkumise, lähtudes 17  külaliste vajadustest ja • koostab hinnapakkumise vastavalt juhendile, järgides struktureeritud vormi ja arvestades tooraine, tööjõu soovidest ning muude kuludega; • kohandab hinnapakkumise sisu sihtrühma spetsiifilistele soovidele, pakkudes vajadusel alternatiivseid lahendusi või lisateenuseid; • vormistab digivahendeid kasutades hinnapakkumise, järgides ettevõtte stiili ning kvaliteedistandardeid; 2) teostab juhendi alusel • koostab tegevusplaani, arvestades sündmuse eripära ja vajalikke ettevalmistustöid vastavalt juhendile; ettevalmistustööd catering- ja • valmistab ette vajalikud töövahendid ja inventari, tagades nende puhtuse, korrasoleku ning piisava koguse; peoteeninduseks • paigutab lauad, toolid ja dekoratsioonid vastavalt sündmuse plaanile ja külaliste soovidele, järgides juhendit; • kontrollib sündmuskoha valmisolekut, tagades et toidukohad ja teeninduspiirkonnad on visuaalselt atraktiivsed ning vastavad ettevõtte ja külaliste standarditele; • järgib hügieeni- ja ohutusnõudeid kogu ettevalmistusprotsessi jooksul, tagades töökoha puhtuse ja ohutuse; 3) teenindab külalisi kasutades • rakendab teenindamise põhitehnikaid vastavalt sündmuse vajadustele ja juhistele, tagades sujuva ja catering- ja peoteeninduse professionaalse teeninduse; põhitehnikaid, järgides • suhtleb külalistega sõbralikult, professionaalselt ja abivalmilt, järgides kliendikeskse teeninduse kliendikesksuse põhimõtteid põhimõtteid; • täidab külaliste vajadused õigeaegselt, jälgides pidevalt teenindusruumi olukorda; • koordineerib oma tegevust meeskonnaga, et tagada häireteta ja järjepidev teenindus kogu sündmuse vältel; • järgib sündmuse etiketti ja teenindusstandardeid, säilitades professionaalsuse ja diskreetsuse vastavalt sündmuse formaalsuse tasemele; 4) teeb sündmuse vältel • teostab korrastus- ja puhastustööd vastavalt juhendile, täites ülesandeid õiges järjekorras ja tagades puhta korrastus- ja puhastustöid ning korras teeninduskeskkonna; vastavalt juhistele • hoiab teenindusruumi korras, eemaldades regulaarselt tühjad nõud ja prügi ning täiendades vajadusel inventari sündmuse sujuvaks kulgemiseks; • järgib hügieeni- ja ohutusnõudeid, kasutades sobivaid töövahendeid ning tagades ohutu ja organiseeritud tööala; 5) teeb teeninduse järeltöid • teostab järeltööd vastavalt juhendile, järgides etappide järjekorda ning tagades inventari ja ruumide kiire juhendi järgi taastamise; • puhastab ja sorteerib kasutatud nõud, klaasid ja tarvikud vastavalt ettevõtte juhistele ning hoiustades inventari korrektselt; 18  • puhastab teenindusruumi põhjalikult eemaldades jäätmed ja dekoratsioonid, jättes ruumi puhtaks ja valmis järgmiseks sündmuseks; • järgib hügieeni- ja ohutusnõudeid, kasutades puhastusaineid ja töövahendeid vastutustundlikult ning tagades ohutu töökeskkonna. 13. Jookide valmistamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised külmade ja kuumade jookide sortimendist ja hoiutingimustest, oskused nende kvaliteetseks valmistamiseks ning korrektseks serveerimiseks järgides tööohutus- ja hügieeninõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab külmi ja kuumi • kirjeldab juhendi alusel erinevate jookide koostist, päritolu ja valmistamisviise, kasutades erialast jooke, kasutades erialast terminoloogiat; terminoloogiat • selgitab jookide hoiutingimusi ja säilitamise eripärasid vastavalt juhendile; 2) planeerib erinevate jookide • koostab juhendi alusel külmade ja kuumade jookide valmistamiseks vajalike kaupade ning vahendite valmistamise, lähtudes nimekirja, arvestades ettevõtte töökorraldust; ettevõtte töökorraldusest • koostab juhendi alusel alkohoolsete segujookide valmistamiseks vajalike kaupade ja vahendite nimekirja, arvestades ettevõtte töökorraldust; • kontrollib vajalike kaupade ja vahendite seisukorda ning sobivust jookide valmistamiseks; • kohandab planeeringut vastavalt külaliste tellimustele ja erivajadustele; 3) serveerib erinevaid jooke, • valmistab külmasid jooke juhendi alusel, kasutades korrektselt sobivaid töövõtteid ja vahendeid; kasutades õigeid töövõtteid ja • valmistab alkohoolseid segujooke juhendi alusel, kasutades korrektselt sobivaid töövõtteid ja vahendeid; järgides kvaliteedistandardeid • valmistab kuumasid jooke juhendi alusel, kasutades korrektselt sobivaid töövõtteid ja vahendeid; • serveerib jooke nõuetekohaselt, valides sobivad klaasid ja töövahendid; • täidab joogi valmistamise ja serveerimise protsessis tööohutus- ja hügieeninõudeid; 4) soovitab joogikaardis olevaid • tutvustab joogikaarti, selgitades selle sisu külalistele arusaadavalt; jooke, järgides kliendikeskse • soovitab joogikaardis olevaid jooke, arvestades toitude ja jookide sobivuse põhimõtteid ning külaliste teeninduse põhimõtteid. maitse-eelistusi; 5) kontrollib kaupade kvaliteeti, • kontrollib kaupade realiseerimisaegu ja ladustamistingimusi vastavalt juhendile; lähtudes • jälgib jookide serveerimistemperatuure, tagades nende kvaliteedi ja vastavuse standarditele. 19  enesekontrolliplaanist ja standarditest 3.2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel turismiettevõtete teenindusele 14. Külaliste teenindamine majutusettevõttes 30 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane võtab vastu külaliste tellimusi, teenindab neid kogu külastajateekonna vältel lähtudes teeninduspõhimõtetest; tutvustab, soovitab ning müüb külalistele majutusettevõtte teenuseid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) Teenindab külalisi kogu • loob kontaktselt, telefoni ja digikanalite vahendusel, suheldes positiivse ja teenindusvalmi õhkkonna; külastajateekonna vältel, • selgitab aktiivselt suheldes välja külaliste vajadused, edastades külaliste erisoovid vastavale üksusele või järgides klienditeeninduse võimalusel neid ise täites; põhimõtteid ja arvestades • küsib ja võtab vastu külaliste tagasiside, edastades selle vastavalt organisatsiooni töökorraldusele; nende soove ja vajadusi 2) teenindab vastuvõtutöötajana • lahendab tüüpilisi teenindusega seotud probleeme; külalisi kogu ettevõttes • registreerib külalise sisse, juhendades vajadusel külalist automatiseeritud registreerimisel; viibimise ajal, arvestades • registreerib külalise välja, lõpetades teenindussituatsiooni positiivselt; tema soove ja vajadusi 3) müüb külalistele • leiab külalistele vajalikku teavet, kasutades erinevaid infoallikaid ja edastades infot sobival viisil; turismitooteid ja -teenuseid, • pakub turismiettevõtte teenuseid ning tooteid, kasutades nende tutvustamisel ja müümisel sobivaid rakendades erinevaid müügitehnikaid; müügitehnikaid 4) arveldab külalistega, • koostab arve jälgides tellimuse kinnitust, kasutatud teenuseid ja hinnakokkuleppeid; kasutades erinevaid • arveldab külalistega, kasutades erinevaid maksevahendeid; maksevahendeid 5) koostab turismiettevõtte • teostab kassa üleandmise protseduuri iseseisvalt vastavalt juhendile; müügitoimingute aruandeid • sooritab vahetuse üleandmise protseduuri iseseisvalt; 20 6) võtab vastu erinevate • kontrollib ettevõtte võimalusi tellimuse täitmiseks, vormistades ja kinnitades tellimuse lähtuvalt külaliste kommunikatsioonikanalite soovidest ja ettevõtte võimalustest; vahendusel laekunud • järgib tellimuse täitmisel õigusaktidest tulenevaid nõudeid; külaliste tellimused • kasutab vastuvõtutöös majutustarkvara; • vastab päringutele oma vastutusala piires või edastab päringu vastutavale töötajale. 15. Numbritubade hooldamine 2 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane koristab ja valmistab ette majutusruumid tegutsedes iseseisvalt, ohutult ning ressursisäästlikult. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab majapidamistöö • kirjeldab majapidamistööde rolli majutusettevõtte igapäevases tegevuses ja selle mõju teenuse kvaliteedile; tähtsust, sisu ja seoseid • mõistab majapidamisosakonna tegevuste seoseid, loetledes ettevõtte teisi osakondi ja nende funktsioone; majutusettevõtte teiste • selgitab, kuidas tõhus koostöö aitab tagada külalistele kõrge teenindusstandardi; osakondadega 2) valmistab iseseisvalt ette • kontrollib majutus- ja üldkasutatavate ruumide korrasolekut ja puhtust vastavalt ettevõttes kehtivale majutus- ja üldkasutatavad standardile; ruumid külaliste • valmistab iseseisvalt ja vastavalt juhistele ette majutus- ja üldkasutatavad ruumid, järgides puhtuse ja korra vastuvõtmiseks, järgides tagamise nõudeid; isikukaitse ja ergonoomika • töötab ergonoomiliselt ja ohutult, planeerides oma tööde järjekorda ning kasutades korrektselt põhimõtteid isikukaitsevahendeid, et vältida vigastusi ja väsimust; 3) koristab majutusruumid • koristab üld-ja majutusruumid vastavalt ettevõtte koristamise juhendile; vastavalt majutusettevõtte • sooritab kõik koristustööd õigel ajal, järgides majutusettevõtte poolt kindlaks määratud ajakava; kvaliteedistandardile ja • sorteerib jäätmed lähtuvalt jäätmekäitlusnõuetest. töökorraldusele 16. Hommikusöögi valmistamine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab hommikusöögi ning teenindab külastajaid vastavalt teenindussituatsioonile järgides ettevõtte teenindusstandardit. 21 Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) valmistab • valmistab hommikusöögi vastavalt ettevõtte määratud menüüle, järgides juhendit ja tehnoloogilisi kaarte; standardhommikusöögi, • serveerib hommikusöögi vastavalt ettevõttes kehtivatele teenindusstandardile; serveerides selle vastavalt • järgib hügieeninõudeid tööruumides, sealhulgas puhtuse hoidmist hommikusöögilaual, teeninduskohtades majutusettevõtte ja töövahenditel; teenindusstandarditele 2) korraldab efektiivselt oma • tagab külaliste heaolu hommikusöögi ajal, pakkudes kiiret ja efektiivset teenindust; tööd hommikusöögi • planeerib oma tööülesanded hommikusöögi teenindamise ajal, tagades sujuva teeninduse ja ajakava teenindamise tööprotsessis, järgimise; tagades sujuva teeninduse • jälgib hommikusöögi laua täiendamise, laudade korrastamise ja toidu serveerimise vajadust, teenindades ning järgides tööohutuse- ja külalisi kiirelt ja kvaliteetselt; hügieeninõudeid. • järgib oma tegevuses tööohutuse- ja hügieeninõudeid; • suhtleb külalistega selgelt, lahkelt ja professionaalselt; • lahendab võimalikke probleeme või erisoove viisil, mis on kooskõlas teenindusstandarditega. 17. Kutsealane inglise keel 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab aru põhilisest erialasest võõrkeelsest infost ja väljendab ennast arusaadavalt lihtsate seostatud lausetega tüüpilistes töösituatsioonides. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) koostab igapäeva tööga • loeb lihtsat ingliskeelset kutsealast teksti, vastates teksti kohta esitatud küsimustele; seotud lihtsamaid • koostab kutsealase ingliskeelse teksti, kasutades turismialast terminoloogiat ja väljendeid grammatika kutsealaseid ingliskeelseid reeglite kohaselt; tekste • kirjeldab näidise eeskujul oma eriala ja tööülesandeid, andes hinnangu enda kutsealasele ettevalmistusele; 2) suhtleb inglise keeles, • selgitab inglise keeles välja kliendi vajadused, soovid ja ootused, kasutades näidisküsimusi; selgitades kliendi vajadusi ja • vastab korrektses inglise keeles turismitooteid ja -teenuseid puudutavatele küsimustele; tutvustades ettevõtte tooteid • tutvustab inglise keeles kliendile ja koostööpartnerile ettevõttes pakutavaid tooteid ja teenuseid; ning teenuseid • järgib turismitoote tutvustamisel toote tutvustamise juhendit; 22 3) kasutab oma töös vajalikku • kasutab info otsimisel usaldusväärseid ingliskeelseid teabeallikaid; ingliskeelset turismialast • nimetab olulisi Eesti turismiorganisatsioone ja nende tegevusvaldkondi arusaadavas inglise keeles; infot • kirjeldab turismi vorme ja liike juhendi alusel arusaadavas inglise keeles; • nõustab külastajaid inglise keeles lähipiirkonna vabaaja veetmise võimaluste ja vaatamisväärsuste osas, kasutades erinevaid infoallikaid. 3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid reisimine, turism ja vaba aja veetmine suunal 3.3.1. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel elamusturismi teenindusele 18. Toiduturism ja jätkusuutlikkus 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane õpib tundma kohalikku turismi- ja toidupiirkonda ja on valmis igakülgseks koostööks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab toitlustuse olulisust • selgitab toiduturismi mõistet ja toitlustuse olulisust Eesti turismis, kasutades esitluse loomisel Eesti turismimajanduses digivahendeid; • kirjeldab toiduturismi mõju turismisektorile, tuues esitluses välja konkreetseid näiteid Eesti regiooni põhjal; 2) on teadlik piirkondlike • selgitab juhendamisel piirkondlike katusorganisatsioonide rolle, eesmärke, strateegiaid turismi arendamisel katusorganisatsioonide rollist ja sihtgruppidele turundamisel; kohaliku turismi • toob näiteid märgikandja toodetest, selgitades nende rolli ja mõju turismisektoris; vahendamisel sihtgruppidele 3) tutvustab piirkonna • leiab lähteülesande põhjal informatsiooni kohalike kogemusturismi pakkuvate ettevõtete kohta, kasutades elamusturismi liike, selleks digivahendeid; selgitades nende tähtsust ja • kirjeldab juhendi alusel elamusturismi mõju Eesti piirkondade tuntusele ja atraktiivsusele ning mõju külastatavuse tõstmisel jätkusuutlikkusele tänapäeval. ning jätkusuutlikkuse tagamisel 19. Pärimus- ja pärandkultuur tänapäeva turismis 22 EKAP 23 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane pakub välja pärimus- ja pärandkultuuri tegevusi eesmärgiga pikendada külaliste külastusaega, rikastada külastuselamust ja toetada traditsioonide säilimist. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõtestab kultuuripärandi ja • sõnastab pärimus- ja pärandkultuuri mõiste, selgitades nende rolli turismis ja tuues asjakohaseid näiteid; turismi omavahelisi seoseid, • koostab juhendi alusel ning digivahendeid kasutades ülevaate kultuuripärandi rollist isiksuse, kogukonna, hinnates kultuuripärandit kui ettevõtte ja piirkonna tasandil; turismi tõmbetegurit • osaleb rühmatöö arutelus, selgitades pärimus- ja pärandkultuuri jätkusuutliku ja vastutustundliku turismi ressursina; 2) mõistab külalislahkuse ja • selgitab külalislahkuse olemust, tuues näiteid, kuidas tekitada turistidele külastuselamust; teenuse kvaliteedi olulisust, • selgitab välja külastajate vajadused ja soovid, pakkudes lahendusi ning kujundades meeldiva õhkkonna. rakendades • loob teenindusstandardi ette antud teenuse osutamiseks, osaledes meeskonnatöös; teenindusstandardeid ja • kavandab uutele sündmustele külastaja teekonna, arvestades teenusedisaini põhimõtteid teenusedisaini põhimõtteid 3) väärtustab ja mõistab • tunneb kohaliku toidu ajalugu; pärimus- ning pärandkultuuri • valmistab meeskonnas pärimuslike toite ja jooke, kasutades kohalikke tooraineid, traditsioonilisi põhimõtteid toidukultuuris, valmistamisviise ja arvestab kultuuripärandi säilitamise väärtusi; rakendades traditsioonilisi • serveerib ja tutvustab pärimuslikke toite ja jooke, lähtudes kultuuripärandi säilitamise väärtustest; valmistamis- ja • katab ja teenindab erineva teenindustüübiga laudu, lähtudes menüüst, sihtrühma vajadustest ettevõtte serveerimisviise teeninduse ja pärandkultuuri korraldusest; 4) planeerib ja teostab • kirjeldab vaba aja ja rekreatsiooni korraldamise põhimõtteid sise- ja välitingimustes; elamuslikke aktiivtegevusi, • selgitab rekreatsiooni vajalikkust ja selle mõju inimese heaolule, tuues asjakohaseid näiteid; arvestades piirkonna • planeerib ja teostab meeskonnaliikmena elamuslikke tegevusi nii sise- kui ka välitingimustes, arvestades unikaalseid eripärasid piirkonna unikaalseid eripärasid; 5) viib läbi kaasavaid • pakub kliendile elamuslikke jõukohaseid tegevusi nii sise- kui ka välitingimustes, kasutades vajadusel loovtegevusi, kohandades erinevaid tehnikaid ja vajalikke abivahendeid, järgides ohutusnõudeid loovtegevuste läbiviimiseks; need sihtrühma vajaduste ja • viib läbi aktiveerivaid loovtegevusi vastavalt teemale, kasutades erinevaid töövõtteid ja juhendades ootustega sihtrühma; • analüüsib ja hindab oma tegevuse tulemust nii individuaalselt kui ka meeskonnas; 24 6) koostab giiditeksti, • valib ekskursiooni teema ja objekti, põhjendades oma valikut sihtrühma ja esitamise põhimõtteid arvestades sihtrühma ja arvestades; esitamise põhimõtteid • koostab lihtsa ja selge giiditeksti, kasutades nii päevakajalisi kui ajaloolis-kultuurilisi allikaid; • sõnastab lihtsa pöördumise külaliste poole, tutvustades ennast, reisi ajakava ja programmi grupile; 7) viib läbi ettevalmistatud • jutustab lugusid ja legende, vahendades oma kogemusi objektide kohta ja kaasates külalisi; ekskursiooni, tagades • tagab külaliste turvalisuse, informeerides külalisi käitumisreeglitest ja turvalisuse nõuetest ning juhtides turvalisuse tähelepanu võimalikele ohuallikatele; • analüüsib oma töö tulemuslikkust, tuues välja tugevused ja arenguvõimalused; 8) valmistab meeskonnatööna • osaleb rühmaliikmena pärimus- ja pärandkultuuriga seotud arendusprojektis; ette turismisihtkohale • teeb koostööd rühmaga projektiplaani koostamisel, sündmuse läbiviimisel ja teostamise järgselt sobivaid pärimus- ja analüüsimisel; pärandkultuuri põhiseid • turundab projekti, vastutades tulemuste eest; tooteid ja teenuseid käsitleva projekti 9) analüüsib oma teadmiste taset • selgitab rühmale piirkonnas toimunud pärand- ja pärimuskultuuriga seotud üritustelt saadud teadmisi; pärand- ja pärimuskultuurist • annab ülevaate pärimus- ja pärandkultuuriga seotud kirjandusest, koostades endale materjalide digitaalse õpimapi; • täiendab oma teadmisi pärimus- ja pärandkultuurist iseseisvalt ja ennastjuhtivalt. 20. Kutsealane inglise keel 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab aru põhilisest erialasest võõrkeelsest infost ja väljendab ennast arusaadavalt lihtsate seostatud lausetega tüüpilistes töösituatsioonides. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) koostab igapäeva tööga • loeb lihtsat ingliskeelset kutsealast teksti, vastates teksti kohta esitatud küsimustele; seotud lihtsamaid • koostab kutsealase ingliskeelse teksti, kasutades turismialast terminoloogiat ja väljendeid grammatika kutsealaseid ingliskeelseid reeglite kohaselt; tekste • kirjeldab näidise eeskujul oma eriala ja tööülesandeid, andes hinnangu enda kutsealasele ettevalmistusele; 2) suhtleb inglise keeles, • selgitab inglise keeles välja kliendi vajadused, soovid ja ootused, kasutades näidisküsimusi; selgitades kliendi vajadusi ja • vastab korrektses inglise keeles turismitooteid ja -teenuseid puudutavatele küsimustele; 25  tutvustades ettevõtte tooteid • tutvustab inglise keeles kliendile ja koostööpartnerile ettevõttes pakutavaid tooteid ja teenuseid; ning teenuseid • järgib turismitoote tutvustamisel toote tutvustamise juhendit; 3) kasutab oma töös vajalikku • kasutab info otsimisel usaldusväärseid ingliskeelseid teabeallikaid; ingliskeelset turismialast • nimetab olulisi Eesti turismiorganisatsioone ja nende tegevusvaldkondi arusaadavas inglise keeles; infot • kirjeldab turismi vorme ja liike juhendi alusel arusaadavas inglise keeles; • nõustab külastajaid inglise keeles lähipiirkonna vabaaja veetmise võimaluste ja vaatamisväärsuste osas, kasutades erinevaid infoallikaid. 21. Ettevõtte äriidee arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab äriidee turismi tooteid ja teenuseid pakkuvale ettevõttele, mõistes ettevõtte toimimist ja personali töökorraldust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõtleb läbi ja arendab uue • töötab meeskonnas välja uue külalismajanduse valdkonna ettevõtte hüpoteetilise äriidee, arvestades hüpoteetilise äriidee sihtturu vajadusi ja ettevõtte võimalusi; ettevõttele, arvestades • mõtleb läbi äriprotsessi kavandamise tegevuskava ärimudeli lõuendi lehel; sihtturuga, • valib sobiva ettevõtlusvormi, arvestades sihtturuga, kulu- ja tuluprognoosi ning riskidega; ettevõtluskeskkonnaga, • kavandab ettevõtte struktuuri ja tööprotsessid, arvestades äriplaani visandiga ning ettevõtte põhi- ja ressurssidega. tugiprotsesside eripäraga; 2) osaleb ettevõtlusprojektis • täidab ettevõtlusprojektis kokkulepitud ülesandeid vastutustundlikult, järgides ettevõtte eesmärke ja järgides ettevõtte eesmärke, väärtusi; arvestades ärieetikat ja • suhtleb ettevõtlusprojektis selgelt, viisakalt ja keeleliselt korrektselt, järgides suhtlusstandardeid ettevõtte väärtusi • analüüsib oma rolli ettevõtlusprojektis, andes tagasisidet oma töö tulemuste ja protsessi kohta; 3) mõistab ettevõtte meeskonna • osaleb meeskonnaliikmena hüpoteetilise ettevõtte personali värbamisprotsessis, loomise protsessi, lähtudes • selgitab personali valiku ja arendamise ning administreerimisega seotud tegevusi, lähtudes õigusaktidest ja ettevõtte eesmärkidest ettevõtte vajadustest. 3.3.2. 26  3.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel sündmuste korraldamisele 22. Külaliste kogemuste kujundamine 10 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane loob eristuva ja meeldejääva külaliskogemuse, kujundades seeläbi ettevõtte mainet ja kliendilojaalsust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab külaliste ootusi ja • teeb kokkuvõtte külalistelt saadud tagasisidest, tuues välja peamised ootused ja vajadused; vajadusi, kasutades tagasiside • intervjueerib külalisi, kasutades saadud teavet külaliste soovide põhjalikuks mõistmiseks; küsitluste tulemusi ja • võrdleb erinevate külaliste vajadusi ja ootusi, kaardistades neid; fookusgrupi intervjuusid • teeb teenindades külaliste ootustele vastavaid kohandusi, lähtudes tagasiside andmetest; 2) arendab külaliskogemuse • rakendab külaliskogemuse disainimisel teenusekujunduse tööriistu nagu külalisteekonna kaardistamine ja disainimise oskusi rahulolu prototüüpimine; pakkuva kogemuse • loob külalisele erilise, uuendusliku ja positiivse kogemuse, rakendades loomingulisust; loomiseks, rakendades teenusekujundamise tööriistu 3) lahendab külaliste kaebusi, • demonstreerib võimet kuulata külalisi tähelepanelikult ja empaatiaga, andes mõista, et külaliste muresid ja kasutades keerulistes tundeid võetakse tõsiselt; situatsioonides aktiivset • lahendab tekkinud probleeme tõhusalt, püüdes leida mõlemat osapoolt rahuldavaid kompromisslahendusi; kuulamist ja empaatiat • kasutab empaatiat, toetades külalisi keerulistes olukordades ja luues turvatunnet; • annab külalistele teada nende probleemide lahendamise seisust, pakkudes vajadusel täiendavat abi; 4) kujundab külaliskogemust • kaardistab külalisteekonna kõik etapid, selgitades erinevate etappide mõju külaliskogemusele; külalisteekonna igas etapis, • kohandab külalisteekonna etappe vastavalt külaliste individuaalsetele vajadustele ja eelistustele; luues personaalseid ja • loob emotsionaalselt kaasahaaravaid kogemusi, mis suurendavad külaliste rahulolu; positiivseid emotsionaalselt • selgitab, kuidas iga külalisteekonna etapp toetab ettevõtte külaliskogemuse ühtlast kvaliteeti ja isikupära; kaasahaaravaid olukordi 5) rakendab külaliskogemuse • osaleb meeskonna liikmena külaliskogemuse parendusprotsessis, tuvastades arengukohad; pideva parandamise kultuuri, • esitab uudseid ideid, mis võiksid parandada näidisettevõtte külaliste rahulolu ja kogemuse kvaliteeti; osaledes parendusprotsessis • esitleb mõõdetavaid külaliskogemuse taset tõstvaid parendustegevusi, silmas pidades näidisettevõtet; ja tehes ettepanekuid kogemuse parandamiseks 27 6) järgib teenuse standardeid • tõlgendab erinevaid teenindusstandardeid juhendi alusel; järjepidevalt igas • suhtleb külalistega viisakalt ja professionaalselt, järgides teenuse standardeid igas olukorras ja detailides. suhtlussituatsioonis, tagades külalistele kõrgetasemelise teeninduse 23. Turundamine ja kommunikatsioon sündmuste korraldamisel 5 EKAP Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal planeerida ja teostada turundus- ja kommunikatsioonitegevusi, et saavutada sihtrühma kaasatus ja korraldatava ürituse õnnestumine. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) rakendab • määratleb sihtrühmi täpselt, kirjeldades nende vajadusi ja eelistusi; turundusstrateegiaid, valides • valib sihtrühma harjumustele ja käitumisele vastavad turunduskanalid, suurendades sõnumi levikut ja ja kasutades sihtrühmale mõju; sobivaid turunduskanaleid • kasutab loovaid kampaania tõhusust ja konkurentidest eristavaid uuenduslikke strateegiaid, täites bränditeadlikkuse ja müügi suurendamise eesmärke. 2) viib läbi kommunikatsiooni • koostab sihtrühma kõnetavaid ja kaasatust ning teadlikkust suurendavaid sõnumeid; kampaaniaid, luues huvi • valmistab professionaalsed, visuaalselt köitvad ja sihtrühmale suunatud turundusmaterjale; tekitavaid sõnumeid ja • kasutab turunduskanaleid, mis tagavad optimaalse materjalide leviku sihtrühma seas; materjale ning levitades neid • viib turunduskampaania läbi õigeaegselt, pidades kinni tähtaegadest; valitud kanalites 3) kommunikeerib tõhusalt • jagab vajalikku teavet ja muudatuste infot reaalajas, hoides osalejaid kursis ürituse ajakava ja oluliste ürituse kestel, tagades detailidega; osalejate kaasatuse ja sujuva • vastab kiiresti ja professionaalselt osalejate küsimustele, arvestades tagasisidega ja tagades positiivse infovahetuse korraldajatega osalemiskogemuse; • kasutab kommunikatsioonikanaleid, mis aitavad hoida osalejate huvi ja tähelepanu kogu ürituse jooksul; • hoiab aktiivselt ühendust korraldustiimiga, lahendades oma vastutusala piires kiiresti kõik võimalikud probleemid ning tagades sujuva ürituse kulgemise; 4) hindab turunduse ja • kasutab eesmärgile vastavaid mõõdikuid, jälgides neid järjepidevalt; kommunikatsiooni • teeb kampaania tõhusust näitavate andmete põhjal kokkuvõtte, andes hinnangu oma tegevusele; 28  tulemuslikkust, kasutades • teeb andmete põhjal praktilisi ja põhjendatud soovitusi tulevaste kampaaniate jaoks; erinevaid mõõdikuid ning • hindab kampaania edukust eesmärkide alusel, andes ülevaate selle mõjust; tehes järeldusi tulevaste kampaaniate parendamiseks 5) loob partnerlussuhteid, • selgitab, kuidas luua ja säilitada pikaajalisi ja vastastikku kasulikke partnerlussuhteid; leppides kokku koostööd • demonstreerib oma läbirääkimisoskust, saavutades mõlema poole väärtusi ja eesmärke arvestavad soodustavad tingimused koostöötingimused; partnerite ja sponsoritega • demonstreerib ürituste korraldamisel ette tulevate kriisiolukordade lahendamise ja maandamise oskust; • toob näiteid aktiivselt kaasatud ja kampaania eesmärke toetavatest partner- ja sponsorsuhetest veebiotsingu alusel leitud sündmuste näitel. 24. Tehnilised lahendused sündmuste korraldamisel 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab ürituste planeerimisel, korraldamisel ja läbiviimisel kaasaegseid tehnilisi lahendusi ja digitaalseid tööriistu, muutes ürituse meeldejäävamaks ja selle korralduse sujuvaks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab sobivaid digitaalseid • valib planeerimiseks sobivad digitaalsed tööriistad vastavalt ürituse nõuetele ja meeskonna vajadustele; tööriistu ürituse planeerimisel • kasutab ürituste planeerimiseks ja korraldamiseks digitaalset tarkvara vastavalt vajadusele ja töö ja meeskonnatöö lihtsustamiseks; korraldamisel • töötab meeskonnas kasutades erinevaid digitaalseid tööriistu, tagades nende ühtlase ja tõhusa kasutuse; 2) tagab sujuva suhtluse ja • kasutab osalejate andmebaasi, tagades andmete asjakohasuse ja täpsuse; koostöö, hallates osalejate • kasutab erinevaid suhtluskanaleid, hõlbustades sujuvat infovahetust kõigi osapoolte vahel; andmebaase ning hoides • võtab vastutuse meeskonnas, olles kursis ürituse korraldamise seisust ja oma rollidest; osapooli kursis ürituse • kogub tagasisidet osapooltelt sündmuse protsesside edenemise kohta, andes saadud infot edasi kulgemisest selle erinevates korraldajale; etappides 3) kasutab tehnilisi lahendusi • rakendab tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad asukoha broneerimist ja ettevalmistamist vastavalt ürituse ürituse logistika ja korralduse vajadustele; haldamiseks • selgitab, kuidas seadistada ja hallata piletimüügisüsteemi, hõlbustades sujuvat piletite ostu ja registreerimist; 29  • planeerib meeskonnas heli- ja valgustehnika seadistamise ja kasutamise ürituse ajal; • teavitab ürituse korraldajaid tehnilistest probleemidest operatiivselt, leides kiiresti lahendusi lihtsamatele probleemidele. 25. Sündmuse korraldamise projekti haldamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused ja teadmised sündmuste planeerimisest, korraldamisest, tagasisidestamisest, koostöösuhete loomisest ja kestlikkuse põhimõtetest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) koostab sündmuse • koostab struktureeritud tegevusplaani, jaotades selgelt ülesanded ja vastutusalad; korraldamiseks • selgitab tegevusplaani võimalikud ohukohad, kavandades asendustegevused; tegevusplaani, jaotades • kasutab ajaplaneerimiseks sobivaid meetodeid, digitaalseid vahendeid ja tarkvara, tagades ajakava ülesanded ja vastutuse järgimise; ajakava järgi 2) tagab kontaktide ja heade • valmistab ette esitluse kohandades esinemisstiili vastavalt kuulajaskonna vajadustele; suhete püsimise klientidega, • esineb erinevate sihtrühmade ees enesekindlalt ja selgelt, kasutades tõhusaid kommunikatsiooni võtteid ja esinejate, partnerite ja kaasates esinemise käigus publikut ning vastates küsimustele; sponsoritega, arendades oma • valib esinejaid, koostööpartnereid ja sponsoreid sündmuse eesmärgist lähtuvalt; esinemis- ja suhtlemisoskust 3) koostab sündmuse eelarve, • loob jätkusuutlikud koostöö suhteid partnerite ja sponsoritega, pakkudes vastastikku kasulikke lahendusi; planeerides ressursse • koostab realistliku ja detailse eelarve, kasutades digitaalseid vahendeid; säästlikult tagades sündmuse • kavandab ressursid arvestades sündmuse eripära ja prioriteete; jätkusuutlikkuse • selgitab meeskonnas ja juhendi alusel koostöö- ja sponsorlussuhete mõju sündmuse korraldamisel; • kirjeldab sündmuse planeerimisel jätkusuutlikke lahendusi vähendamaks keskkonnamõjusid; 4) korraldab sündmuse • korraldab sündmuse vastavalt tegevusplaanile nii, et kõik ülesanded on ellu viidud planeeritud aja- ja meeskonnatööna vastavalt ressursiraamistikus; tegevusplaanile • töötab meeskonnas tõhusalt, jälgides et osalejate rollid on täidetud ning koostööprotsess on sujuv; • jälgib sündmuse edenemist, lahendades vajadusel ettenägematuid olukordi või rakendades asendusplaani; 5) analüüsib meeskonnas • analüüsib sündmuse lõppedes tegevusplaani täitmist ning ressursside tõhusat kasutamist, esitades sündmuse korraldamise järeldused põhinedes kogutud andmetele ja tagasisidele; 30  tulemuslikkust, tõlgendades • teeb sündmusest kokkuvõtte meeskonnas, kasutades tulemuslikkuse hindamise mudeleid; projekti tulemusi meeskonnas • selgitab meeskonnas jätkusuutlikkuse meetmete rakendamise tulemusi. 26. Dekoratsioonid ja visuaalne kujundamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused sündmuse esteetika ja tehnilise korralduse planeerimiseks, sh sobivate teenusepakkujate leidmiseks tagades sündmuse professionaalne ja meeldejääv visuaalne kujundus. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab sündmuse esteetika • selgitab erinevate visuaalse kujunduse elementide kasutamise mõju sündmusele; ja kujunduse, arvestades • loob visuaalse kontseptsiooni või kujundusplaani, mis kajastab selgelt sündmuse soovitud atmosfääri; sündmuse eesmärki ja • põhjendab valitud kujunduselementide sobivust sündmuse eesmärgiga; sihtgruppi luues sobiva ja meeldejääv atmosfääri 2) valib dekoratsioonid ning • arutleb rühmatööna dekoratsioonide valmistamis võimalusi taaskasutatavatest materjalidest; inventari, luues sündmusele • teeb teadlikke valikuid dekoratsioonide ja mööbli osas, arvestades nii praktilisi kui ka esteetilisi kaalutlusi; stiilne ja ühtne keskkond • koostab digitaalselt detailse paigutusplaani, kus on selgelt määratletud mööbli ja dekoratsioonide asetus; 3) valmistab iseseisvalt • kirjeldab erinevaid materjale ja töövahendeid dekoratsioonide valmistamiseks vastavalt sündmusele; lihtsamaid dekoratsioone, • valmistab dekoratsioonid vastavalt sündmuse temaatikale, kasutades materjale otstarbekalt ja säästlikult kasutades erinevaid materjale vältides liigset raiskamist; ja töövahendeid, lähtudes • põhjendab valitud esemete ja paigutuse mõju sündmusele ühtse ja stiilse üldmulje loomisel; sündmuse temaatikast ning esteetikast 4) planeerib dekoratsioonide • sõnastab oma ootused dekoratsioonide, valgustuse, heli ja visuaalide osas, lähtudes ürituse temaatikast; paigalduse ja logistika, • valib sobivad partnerid hinnapakkumiste ja sündmuse vajaduste ning eelarve alusel; tagades sündmuse kujunduse • koostab dekoratsioonide, inventari ja heli- ja valgustehnika paigaldamise plaani, arvestades aja- ja professionaalse lõpptulemuse inimressursse; • jälgib teenusepakkujate töö edenemist ja kokkulepete täitmist, kasutades selgeid juhiseid ja regulaarset suhtlust. 27. Ohutuse ja turvalisuse tagamine sündmuste korraldamisel 5 EKAP 31 Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane õpib hindama riske ja vähendama ohte et tagada ohutus ning turvalisus sündmuste korraldamisel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab vajalike lubade • kaardistab sündmusega seotud peamised riskid, arvestades sündmuse tüüpi ja eripärasid; taotlemise, järgides • valib õiged load ja litsentsid vastavalt sündmuse iseloomule; võimalikke ohutegureid ja • selgitab ürituste korraldamisel lubade ja litsentside vajadust, lähtudes ürituse sihtgrupist ja tüübist; kehtivat seadusandlust • täidab vajalike lubade taotlused korrektselt, arvestades kehtivaid õigusnõudeid; 2) planeerib esmaabi ja • koostab turvaplaani, mis sisaldab selget jaotust turvapersonali ülesannete ja vastutuste kohta; turvalisuse vastavalt • selgitab meeskonnas konkreetseid turvameetmeid tagamaks osalejate turvalisuse; sündmuse riskidele • koostab sündmusele esmaabiplaani, arvestades osalejate arvu ja sündmuse tüüpi; • leiab sobivad meditsiiniteenuse pakkujad, arvestades esmaabi vajaduste ja ürituse ressurssidega; • leiab meeskonnatööna sündmuse kindlustuse katmaks ürituse võimalikud kahjud ja vastutusküsimused; 3) Rakendab küberturvalisuse • rakendab küberturvalisuse meetmeid sündmusega seotud digitaalsete andmete kaitsmiseks; meetmeid sündmuste • järgib sündmuste korraldamisel isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtteid; korraldamisel, tagades andmete turvalisuse 4) Järgib autoriõiguse nõudeid • selgitab loometööde kasutamisel kehtivaid autoriõiguse ja litsentsinõudeid, lähtudes autoriõiguse loometööde kasutamisel seadusest; • kasutab sündmusel litsentseeritud muusikat, lähtudes kehtestatud seadustest ja kasutades selleks autorite ühingu või õiguste omanike väljastatud luba. 32  Lisa 8 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Logistika ja laokorralduse õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma transporditeenused ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks või töötamiseks oskustöölisena logistika- ja laoteenuste korraldamise valdkonnas. 1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohutuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 107 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 18 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) klienditeenindus, 5 EKAPit; 5) kaupade käitlemine, 10 EKAPit; 6) erialane võõrkeel, 6 EKAPit; 7) logistikateenuste ost ja müük, 6 EKAPit; 8) kaubavarude täiendamine, 7 EKAPit; 9) müügitöö ja digiturundus, 6 EKAPit; 10) jätkusuutlik logistika ja ringmajandus, 5 EKAPit; 11) tõstukite kasutamine, 4 EKAPit; 12) praktika, 28 EKAPit. 2.2. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud, millest õpilane valib ühe: 1) veokorralduse ja logistika suund; 2) laotöö korralduse suund. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht veokorralduse ja logistika suunal on järgmised: 1) kauba maanteevedude korraldamine, 14 EKAPit; 2) kaasaegsed tehnoloogiad logistikas, 4 EKAPit; 2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht laotöö korralduse suunal on järgmised: 1) kaasaegne laokorraldus, 8 EKAPit; 2) laotoimingud, 10 EKAPit. 1  3. Logistika ja laokorralduse põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1. Kõikidele suundadele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli õppe maht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) püstitab enesearengu • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, eesmärgid, arvestades enda õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimeid ja võimalusi ning • analüüsib juhendamisel enda käitumisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele väärtustades tervislikke toimetulekule; eluviise • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks; 2) kasutab teadlikult erinevaid • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades õpistrateegiaid ja -viise enda erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; 2  õpitegevuse kavandamisel ja • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma juhtimisel õpitegevusele; • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; 3) tegutseb seatud eesmärkide • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides saavutamiseks asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse vastutustundlikult nii eesmärkidele; iseseisvalt kui kollektiivi • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja liikmena • -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; • analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; • teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; 4) mõistab ettevõtliku, väärtust • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju loova ja vastutustundliku keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; tegutsemise olulisust nii • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; endale kui ühiskonnale • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; 3  • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 5) mõistab tööturu toimimise • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste põhimõtteid ja enda muutuste mõju majanduskeskkonnale; arenguvajadusi tööturule • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri sisenemiseks tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 6) kasutab varasemaid teadmisi, • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid oskusi ja kogemusi ja meetodeid; igapäevaeluga seonduvate • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; ülesannete lahendamisel • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP 4 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab digikeskkonnast • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks asjakohane teave; sobivaid infootsingu ja • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja andmehalduse võtteid, -tööriistu; hinnates digisisu • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust asjakohasust; • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; 2) kasutab info jagamiseks, • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobivaid digilahendusi, sobiva vahendi; arvestades digikeskkonnas • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- kehtivaid suhtlus- ja päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; käitumisnorme ning • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja küberturvalisuse nõudeid teiste kaasamiseks; • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 3) loob ja täiustab digisisu, • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, kasutades sobivaid tööriistu konteksti ja eesmärkidega; sh tehisintellekti lahendusi • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid vastutustundlikult ning teabeallikaid ja digimaterjale; arvestades autoriõiguse • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja põhimõtteid konfidentsiaalsuse nõuetega; 5  • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; • analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; 4) kaitseb oma digiseadet, • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja isikuandmeid, privaatsust ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; tervist, rakendades • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; küberturvalisuse ja • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist jätkusuutliku arengu autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; põhimõtteid • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 5) lahendab digitehnoloogia • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke probleeme, tuvastades alternatiive; tehnilised tõrked ning valides • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; sobivad lahendused nende • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; likvideerimiseks • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab baasteadmised õpitavast valdkonnast ja õppekorraldusest mõistmiseks enda arengu- ja õpieesmärke ning -teekonda. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 6 Õpilane Õpilane 1) Selgitab enda õppe-eesmärke • selgitab valitud valdkonna ja enda õppe-eesmärke ning õppekavaga seotud kompetentse seostades neid ja -teekonda lähtuvalt valitud arendatavate üldoskustega erialast, arvestades õppekava • teeb kokkuvõtte tööturu võimalustest valitud valdkonnas enda valitud meetodil ja tööturu võimalusi. • toob näiteid erinevatest ettevõtetest seostades nende tegevust logistikaga 2) Selgitab logistika seoseid • teeb kokkuvõtte logistika arengutrendidest kasutades tehisintellekti rakendusi erinevate valdkondadega • visualiseerib enda igapäevaelu toiminguid seostades neid logistikaga, kasutades digivahendeid arvestades tuleviku • toob näiteid logistikavaldkonna ettevõtete töökeskkondadest ja nende erisustest õppekäikude põhjal arengutrende • selgitab töökeskkonna ohutegurite esinemist ja ennetusmeetmeid logistika valdkonnas 3) tunneb töökeskkonna erisusi • järgib tööohutusnõudeid töökeskkonnas, õppekäikudel ning õppelaboris enda ja teiste ohutuse tagamiseks ja ohutegureid logistika valdkonna ettevõtetes • järgib toiduhügieeni põhimõtteid enda vastutusalas lao- ja transpordiprotsessides arvestades õigusakte 4) määratleb logistilised • visualiseerib meeskonnatööna logistika arenguetappe arvestades ajaloolist konteksti funktsioonid, seostades • eristab logistilisi funktsioone, kirjeldades neis olevaid tegevusi erinevaid logistikaprotsesse • defineerib logistika termineid, rakendades neid väärtust lisava tarneahela visualiseerimisel tarneahelas. • võrdleb meeskonnatööna erinevaid transpordiliike, veoviise, -vahendeid ja -ühikuid ning nende 5) iseloomustab transpordiliigi, kasutusvõimalusi arvestades kestlikkuse printsiipe veoviisi, -vahendi ja - ühiku • arvestab transpordiliigi, veovahendi ja -ühiku valikul etteantud tööülesandega valimise põhimõtteid, • kirjeldab transpordi mõju keskkonnale meeskonnatööna arvestades kestlikkuse • toob näiteid keskkonnamõju vähendamise võimalustest logistilises ahelas juhtumipõhiselt arvestades printsiipe ja tööülesandeid. erinevaid transpordiliike 6) kirjeldab keskkonnamõju ja • leiab teabeallikate põhjal maailma ja EL suuremad transpordisõlmed, kirjeldades nende rolli ning mõju selle vähendamise võimalusi kaubavahetuses ja logistikaahelates. logistilises ahelas arvestades • võrdleb juhendamisel riikide transpordigeograafilist asendit, kasutades teabeallikaid erinevaid transpordiliike. • iseloomustab juhendamisel rahvusvahelist kaubavahetust, selgitades kauba päritolu ja sihtkohtade 7) Selgitab geograafia ja (transpordi)geograafilist mõju tarneahelatele ja logistikale erinevate allikate põhjal. logistika seoseid, sh kauba • leiab infot erinevate riikide piirangute sh pühade ja sanktsioonide kohta kasutades teabeallikaid päritolu ja sihtkohtade geograafilist mõju ladustamisele ja logistikale. 4. Klienditeenindus 5 EKAP 7 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab suhtlemise head tava ja meeskonnatöö olulisust teeninduses ning tuleb toime pingeliste olukordade lahendamisega teeninduses, kasutades erinevaid suhtlemistehnikaid- kanaleid ja -viise. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) Kirjeldab enda rolli ja • kirjeldab organisatsiooni põhiväärtusi ja eetikanorme valdkonna ettevõtte põhjal, tuues näiteid ettevõtte vastutust meeskonnaliikmena igapäevatööst sealhulgas mitmekultuurilises • selgitab enda rolli ja vastutust meeskonnatöös arvestades mitmekultuurilise organisatsiooni põhiväärtusi, meeskonnas, arvestades eetikanorme ja suhtlemise head tava organisatsiooni põhiväärtusi, • analüüsib juhendamisel oma tegevust ja selle mõju meeskonnale kasutades etteantud eetikanorme ja suhtlemise hindamiskriteeriumeid head tava. • suhtleb sise- ja välisklientidega valides olukorrale sobiva suhtluskanali ja käitumis- ning väljendusviisi 2) Suhtleb eesmärgipäraselt arvestades suhtlemise head tava, klientide, koostööpartnerite ja • tagab selge ja korrektse kommunikatsiooni ka pingelistes olukordades, arvestades organisatsiooni kolleegidega, käitudes põhiväärtusi, eetikanorme ja suhtlemise head tava; erinevates olukordades • selgitab kliendi vajadused, kasutades aktiivse kuulamise ja küsitlemise tehnikaid, tasakaalukalt, kaasa arvatud • suheldes professionaalselt ja pakkudes kliendile sobivaid lahendusi sealhulgas pingelistes ja keerulistes pingelistes ja keerulistes olukordades situatsioonides. • võrdleb enda teenindusalaseid teadmisi ja oskusi ettevõtte klienditeeninduse standardiga, väljendades end 3) Rakendab valdkonna selgelt ja asjakohaselt ettevõtte klienditeeninduse protsessi põhimõtteid, • lahendab klienditeeninduse tüüpsituatsioone iseseisvalt, arvestades ettevõtte klienditeeninduse standardit ja ettevõtte tähtaegu, reageerides kiirelt ja kohandades oma tegevust vastavalt olukorrale arvestades teeninduse kvaliteedinäitajatega. 5. Kaupade käitlemine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb lao- ja terminalitoiminguid, mis on seotud jaotus- ja korjevedudega hõlmates kaupade käitlemist saadetise tasemel, arvestades ettevõtte töökorraldust, kliendilepingu tingimusi ja tööohutus- ja keskkonnanõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane 1) kasutab laotöötoimingutes • kirjeldab ladude liike ja tüüpe ning nende kasutusotstarvet meeskonnatööna vahendeid ja seadmeid 8  eesmärgipäraselt järgides • kasutab laotöötoimingutes laoseadmeid ja töövahendeid otstarbekohaselt ja säästvalt arvestades tööohutuse- ja tööohutusnõudeid keskkonnanõudeid. • teeb kauba mahalaadimise ja vastuvõtmise toiminguid kooskõlas kliendilepingu tingimustega, järgides töö- 2) viib läbi kauba ja keskkonnanõudeid mahalaadimise ja • registreerib pakkeüksuste vigastused ning nende võimaliku mittevastavuse veodokumendil märgituga vastuvõtmise, järgides arvestades õigusakte ja regulatsioone tööohutuse- ja • ristlaadib (cross-docking) saadetised lähteülesande alusel iseseisvalt keskkonnanõudeid. • registreerib tooted ja võrdleb nende koguste vastavust pakkedokumentidele ja ostutellimustele, kasutades 3) selgitab pakendite liigituse ja IKT vahendeid pakendiringluse põhimõtteid • kontrollib lao infosüsteemis vastuvõetud tooteartiklid ja nende kogused, toodete realiseerimisajad, lähtudes seadusandlusest ja partiinumbrid vastavalt kehtestatud nõuetele standarditest • käsitleb enda töölõigus klientide pretensioone ja reklamatsioone arvestades klienditeeninduse eesmärke ja 4) teeb kauba väljastamise õigusakte toiminguid, järgides • eristab pakendeid nende klassifikatsioonist ja valmistamise materjalidest lähtuvalt tööohutuse- ja keskkonnanõudeid. • kirjeldab pakendite ja pakkematerjalide nõuetekohast käitlemist ning säästlikku kasutamist järgides õigusakte • selgitab pakendi- ja jäätmekorralduse olulisi aspekte ning pakendiringluse/taaskasutuse korraldamist tulenevalt seadusandlikest aktidest • käsitleb väljastustellimusi vastavalt kokkulepitud korrale, järgides töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ladudes vastavalt kehtestatud korrale • valib sobiva pakendi tüübi arvestades kauba omadusi • koostab pakkeüksuse arvestades veoahelas kasutatava transpordiliigi või veoviisi eripära • lisab saadetisele pakkelehe, transpordietiketi, transpordi markeeringu ning paigutab väljastatavad pakkeüksused väljastusalale • selgitab pakkeüksuste laadimise ja kinnitamise nõudeid lähtuvalt veovahendist • laadib saadetised veoühikusse lähtuvalt väljastustellimusest, andes üle pakkeüksused ja kaubadokumendid, tuvastades eelnevalt kaubasaaja või vedaja isiku samasuse • kirjeldab lisaväärtustoiminguid ladudes lähtudes erinevatest teabeallikatest • võrdleb lao- ja terminalitoimingute järjestust ning põhimõtteid ettevõtete näitel 6. Erialane võõrkeel 6 EKAP 9 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab võõrkeelse erialase terminoloogia ja väljendid suhtlemiseks klientide, kolleegide ning koostööpartneritega kõnes ja kirjas sihipäraselt ja keeleliselt korrektselt. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab logistika valdkonna • kasutab võõrkeeles logistika termineid õigesti suheldes erinevate logistika osapooltega tellimuse terminoloogiat ning edastamisel, pretensioonide lahendamisel väljendeid suheldes erinevate • kasutab võõrkeeles logistikatermineid õigesti logistikateenuste pakkumise tegemisel logistika osapooltega ja • vastab kliendi päringutele, kasutades võõrkeelset erialast terminoloogiat ja kohandades suhtlusviisi kohandades suhtlusviisi vastavalt suhtluspartnerile vastavalt suhtluspartnerile. • kasutab erinevaid teabeallikaid, digivahendeid ja meetodeid võõrkeele õppimisel ja erialase sõnavara 2) kasutab võõrkeele oskuse omandamisel arendamiseks endale sobivaid • põhjendab võõrkeele õppimise vajalikkust, luues seoseid eriala- ja elukestva õppega võõrkeele õppimise • analüüsib ennast juhendi abil õppijana ja iseseisva keelekasutajana arvestades õpi- ja arengueesmärke ning meetodeid, teabeallikaid ja töömaailma vajadusi digivahendeid, seostades • kasutab erialast terminoloogiat täpselt ja kontekstipõhiselt vestlustes klientide, kolleegide ja võõrkeeleõpet elukestva õppe koostööpartneritega ja töömaailma vajadustega. • koostab selge ja korrektse erialase teksti (e-kirjad, aruanded, tellimused, päringud jne) 3) suhtleb erialast • demonstreerib erialaterminite kasutamist tööalastes situatsioonides, nt kliendisuhtluses või meeskonnatöös terminoloogiat kasutades selgelt ja sihipäraselt klientide, kolleegide ning koostööpartneritega nii kõnes kui ka kirjas, järgides suhtlemise head tava ning erialast keelekasutust. 7. Logistikateenuste ost ja müük 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab omandatud teadmisi ja oskusi lao- ja veoteenuste ostu- ja müügiprotsessis, kauba- ja veodokumentide käsitlemisel ning kliendi- ja tarnijasuhete hoidmisel. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 10 1) selgitab logistikateenuste • selgitab logistikateenuste ostu- ja müügiprotsessi etappe arvestades teenuse tellija, ostja ja vahendaja ostu- ja müügiprotsessi positsiooni etappe arvestades kaasatud • selgitab logistikateenuste sisseostmise vajadust lähtuvalt kliendi tellimusest ja ettevõtte võimalustest osapoolte rolli. • koostab lihtsamaid teenuste ostmise päringuid vastavalt lähteülesandele 2) koostab logistikateenuste • koostab ja esitab lihtsamaid lao- ja veoteenuste pakkumisi lähtudes kliendi vajadustest, hinnakirjast ja ostu- ja müügiprotsessiga kindlustustingimustest kaasneva dokumentatsiooni • võrdleb logistikateenuste pakkumisi vastavalt tööülesandele lähtudes juhenditest, • käsitleb tellimusi, lähtudes logistikaettevõtte või simulatsioonikeskkonna töökorraldust kindlustustingimustest ja • selgitab logistikateenuste tellimise erisusi võrreldes kaupade tellimisega õigusaktidest. • järgib saadetiste, info ja teenuste voo kulgemist arvestades teenindusstandardi eesmärke 3) hindab logistikateenuste kvaliteeti andmete põhjal, • koostab pretensiooni ja reklamatsiooni tuginedes õigusaktidele tehes ettepanekuid • koostab ühekordse veolepingu kasutades erialast terminoloogiat ja digivahendeid protsesside parendamiseks. • veendub kliendi/tarnija maksevõimes kasutades infoallikaid 4) selgitab riskide ennetamise • arvutab logistikaettevõtte klienditeeninduse kvaliteeditaset teeninduse tegevusnäitajate alusel võimalusi logistikateenuste • teeb ettepanekuid tööprotsesside muutmiseks ja süsteemsete vigade vältimiseks arvestades tekkinud ostmisel ja müümisel hälbeid ja vigu arvestades enamlevinud • kaardistab meeskonnatööna peamised riskid logistikateenuste pakkumisel tüüpsituatsioone. • liigitab peamised riskid arvestades äri- ja tarneprotsesse • selgitab riskide ennetamise võimalusi arvestades enamlevinud tüüpsituatsioone 8. Kaubavarude täiendamine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kaubavarude täiendamiseks arvestades ettevõtte ostupoliitikat ja eesmärke ning seadusandlikke akte. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) osaleb meeskonna liikmena • kirjeldab hanke- ja ostuprotsessi, ostupoliitikat ja ostueesmärke ettevõtte näitel ettevõtte hanke- ja • valib tarnija arvestades tarnijate hindamise põhimõtteid ostuprotsessis, valides tarnija • kaardistab tarnijate turu meeskonnaliikmena kasutades digivahendeid lähtuvalt ettevõtte ostu • arvutab varude optimaalsed kogused arvestades reservvaru suurust ja muutumist lähteandmete alusel eesmärkidest ja - poliitikast. • osaleb lihtsamate nõudluse analüüside tegemisel, kasutades müügistatistika andmebaasi • osaleb toodete kategoriseerimise protssessis kasutades ABC ja XYZ analüüsi 11 2) kasutab digivahendeid • osaleb ostuprognooside koostamisel meeskonnaliikmena erinevates varude juhtimise • osaleb inventuuride korraldamises valmistades ette arvestuslikud laosaldod. toimingutes • analüüsib meeskonnatööna võimalikke saldovahede tekkimise põhjuseid 3) osaleb meeskonna liikmena inventuuri korraldamises vastavalt inventuuri läbiviimise juhendile, arvestades seadusandlikke akte ja ajakava. 9. Müügitöö ja digiturundus 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kliendinõustamisest, müügiprotsessist ja digiturundusest, suurendades klientide rahulolu ja ettevõtte müügitegevuse tulemuslikkust arvestades teenusedisaini põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab kaasaegse • selgitab enda rolli ja vastutust müügitöös kliendi nõustamisel kasutades kaasaegse klienditeeninduse ja klienditeeninduse nõustamise põhimõtteid põhimõtteid, • eristab kliendi tüüpe kasutades tunnustatud mudeleid nõustamistehnikaid ja -viise • teeb ettepanekuid suhtlemiseks erinevate klientidega tagades arusaadava ja kliendisõbraliku teeninduse kliendi suunamisel tema • kohandab suhtlusviisi vastavalt konkreetse kliendi vajadustele ja olukorrale, kasutades sobivat vajadusi arvestava keelekasutust ja väljendusviisi lahenduseni valdkonna ja • seostab ettevõtte standardeid ja suhtlemise head tava klienditeeninduses, säilitades kliendi rahulolu ja ettevõtte standardeid usaldusväärsuse 2) esitleb teenuseid või tooteid • kasutab nõustamistehnikaid ja -viise, selgitades välja kliendi vajadused ja ootused, arvestades kliendi enesekindlalt ja selgelt, omapära ja suhtlemise head tava nii kõnes kui kirjas arvestades kuulajate vajadusi • selgitab teenuse või kauba omadusi arusaadavalt, sidudes need kliendi vajadustega ja huve • koostab esitluse toote või teenuse tutvustuseks kasutades erinevaid esitlustarkvarasid 3) selgitab turunduse ja digiturunduse põhimõtteid • esitleb toodet või teenust struktureeritult, arusaadavalt, hoides kuulajate tähelepanu, järgides avaliku ning seost logistikavaldkonna esinemise põhimõtteid ettevõtte nähtavuse • kirjeldab turunduse sh digiturunduse kanaleid tuues näiteid digiturunduse mõjust ettevõtte nähtavuse toetamisel suurendamisel 12 4) loob sihtrühmale suunatud • selgitab digiturunduse mõjureid logistikaettevõtte nähtavuse toetamisel kasutades sihtgrupi ja nende digiturunduse sisu, toetades vajaduste kaardistamist ettevõtte eesmärke ja • määratleb sihtrühma logistika ettevõtte jaoks, arvestades demograafilisi ja käitumuslikke tunnuseid ning suurendades kliendi sihtrühma vajadusi teadlikkust • seab konkreetsed ja mõõdetavad turunduseesmärgid, kooskõlastades need ettevõtte üldiste ärieesmärkidega 5) kasutab digitaalseid ja sihtrühma vajadustega suhtluskanaleid, sihtrühma • loob digiturunduse sisu, kasutades asjakohast keelt ja väljendusviisi ettevõtte nähtavuse ja kliendi suuremaks kaasamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks kliendisuhete tugevdamiseks • valib sobivad digitaalsed suhtluskanalid kliendisuhtluse parendamiseks, põhjendades oma valikut logistika 6) iseloomustab teenusedisaini valdkonnale tuginedes mõju ettevõtte logistilistele • rakendab digitaalset kliendisuhtlust logistika valdkonnas kasutades sihtrühma kaasatuse suurendamise protsessidele ja võimalusi kliendirahulolule • jälgib kliendisuhtluse tulemusi digi turunduskanalites, kasutades jälgimis mõõdikuid ning kirjeldades 7) selgitab müügilepingus võimalusi kliendikogemuse parendamiseks kasutatava tarnetingimuse • arutleb meeskonnatööna teenuse disaini mõju ettevõtte logistilistele protsessidele ja kliendirahulolule eeliseid ja puuduseid arvestades kliendi vajadusi ja • teeb ettepanekuid teenuse parendamiseks meeskonnatööna lähtudes teenusedisaini põhimõtetest eesmärke • selgitab ühe konkreetse tarneklausli kasutuselevõttu müügilepingus, arvestades kulusid ja võimalikke riske müüja ning ostja seisukohast • selgitab sobivaima tarnetingimuse valikut müügilepingu jaoks arvestades kliendi vajadusi ja eesmärke 10. Jätkusuutlik logistika ja laomajandus 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud logistika valdkonnas töötamiseks viisil, mis toetab jätkusuutliku arengu ja ringmajanduse eesmärke. 13 Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) iseloomustab ringmajanduse • leiab infot keskkonnaalaste trendide kohta logistikas globaalselt ja Eestis, tuginedes usaldusväärsetele põhimõtteid ja veebipõhistele teabeallikatele keskkonnalaseid trende • iseloomustab meeskonnatööna ringmajanduse olulisust ettevõtetele ja ühiskonnale logistikas globaalselt ning • iseloomustab kestliku logistika eesmärke ja planeerimise olulisemaid printsiipe logistikaettevõtte näitel Eestis ning veebipõhiste teabeallikate põhjal 2) iseloomustab jätkusuutliku • võrdleb juhendi alusel erinevate transpordilahenduste mõju keskkonnale valides kestlikumad alternatiivid logistika ja ringmajanduse etteantud kriteeriumite alusel põhimõtteid erinevates • kirjeldab ettevõtete näitel tagastuslogistika protsesse, arvestades kestliku logistika eesmärke tööetappides • selgitab kombineeritud vedude rakendamise eeliseid, keskendudes keskkonnamõju vähendamisele 3) rakendab jätkusuutlikku • kirjeldab ladude rolli ringmajanduse toimimises, kasutades praktilisi näiteid ressursside taaskasutuse, toimimise põhimõtteid jäätmekäitluse ja materjalivoogude tõhustamise kohta laonduses, sealhulgas • valib laotoiminguteks sobivad pakendid ja pakkematerjalid lähtudes nende keskkonnamõjust, materjalide taaskasutust, ümbertöötlemise ja taaskasutamise võimalustest jäätmetekke vähendamist ja tõhusat ressursside kasutust • analüüsib juhendamisel laotoiminguid tuues välja võimalused jäätmete vähendamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavalt ringmajanduse nõuetele, pidades silmas • analüüsib juhendamisel transpordiprotsesside optimeerimise võimalusi, lähtudes kestliku logistika ettevõtte ja tarneahela põhimõtetest keskkonnamõjusid. 11. Tõstukite kasutamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused tõstukite hooldusest ja tõstukiga töötamisest laos, arvestades riske ning töö- ja tuleohutusnõudeid. 14 Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) arvestab tõstukite ehituse ja • eristab erinevaid tõstukitüüpe ja valib sobiva tõstuki vastavalt tööülesandele ning keskkonnatingimustele. hoolduse põhimõtetega, • selgitab tõstukite ehitust ja juhtimisseadmeid vastavalt kasutatavale tõstukile lähtudes tõstuki • kontrollib tööd alustades kasutatava seadme tehnilist seisundit ning jälgides seda töö ajal vastavalt kasutusjuhenditest kehtestatud nõuetele 2) töötab tõstukiga, järgides • kirjeldab ja rakendab tõstukite hoolduse põhimõtteid, näiteks ennetav hooldus, regulaarhooldus, tööde järjekorda ja ohutuid määrimine, järgides kasutusjuhendit ja hoolduskava töövõtteid laotoimingute • viib läbi tõstukiga erinevaid laotöötoiminguid, järgides ohutuid töövõtteid ja tööohutusnõudeid sooritamisel • hindab võimalikke ohuolukordi ja riske tõstukiga töötades kirjeldades ennetamise võimalusi 12. Praktika 28 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab õppetöös omandatud teadmisi praktikaettevõttes praktika eesmärkidega seotud tööülesannete täitmisel, arvestades ettevõtte töökorralduse ning kvaliteedi- tööohutuse ja keskkonnanõuetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) leiab endale praktika • hindab praktikaeesmärkide realistlikkust ja teostatavust praktikaperioodi jooksul ning kohandab vajadusel eesmärkidele vastava tegevusplaani praktikakoha ja põhjendab • kirjeldab ettevõtte töökeskkonda, struktuuri ja töökorraldust andes sellest ülevaate kirjalikult oma valikut. praktikaaruandes 2) täidab tööülesandeid • osaleb töökohal tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes tulenevalt praktika • sätestatud korra kohasel eesmärkidest, ettevõtte • täidab praktikakohal juhendamisel etteantud tööülesandeid, pidades kinni tööajast ja kokkulepetest, töökorraldusest, järgides kasutades efektiivseid töömeetodeid ja -vahendeid ning järgides tööülesannete täitmisel praktikaettevõttes kehtestatud nõudeid ja töö- ja tuleohutus- ja keskkonnanõudeid tehes sissekandeid praktikapäevikusse õigusakte. • osaleb praktika käigus klienditeeninduse protsessis, kaubavarude täiendamisel, kauba maanteevedude 3) arendab suhtlemis- ja korraldamisel ja laotoimingutes vastavalt praktika eesmärgile koostööoskusi • suhtleb edukalt erineva positsiooni, kultuuritausta ja maailmavaatega inimestega töötingimustes, mõistab oma • jagab meeskonnaliikmetega vajalikku tööalast informatsiooni, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt, rolli ja vastutust meeskonna kasutades erialast terminoloogiat 15  liikmena ühiste eesmärkide • Reguleerib oma käitumist töökeskkonnas, järgides üldtunnustatud käitumisnorme ja eetika põhimõtteid saavutamisel ning kohandades oma suhtlusviisi vastavalt olukorrale ja meeskonna dünaamikale 4) hindab enda tööalast arengut, • teeb sissekanded praktikapäevikusse, kirjeldades enda tööülesandeid ja koostööd praktikaettevõttes väärtustades koostööd ja • analüüsib juhendamisel enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, enda tugevusi ja nõrkusi ning hindab dokumenteerides ning juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte vormistades digitaalselt • koostab ja esitab õigeaegselt praktika nõuetekohase dokumentatsiooni kooli infosüsteemis ning andes praktika dokumendid hinnangu läbitud praktikale, õigeaegselt ja nõuetekohaselt • dokumenteerib ja vormistab praktika dokumendid nõuetekohaselt eesti keeles, kasutades asjakohaseid eesti keeles töömeetodeid, -vahendeid 3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid veokorralduse ja logistika suunal 13. Kauba maanteevedude korraldus 14 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kauba maanteevedude korraldamiseks vastavalt õigusaktidele ja regulatsioonidele siseriiklikult ja Euroopa Liidu siseselt. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) korraldab maanteekaubaveo • eristab veovahendeid ja veoühikuid arvestades nende valikul tööülesande, õigusaktide nõuete ja toiminguid vastavalt kehtestatud kliendilepingute tingimustega normidele. • valib veomarsruudi ja –vahendi lähtuvalt konkreetsest saadetisest ja kliendi soovist arvestades veokijuhi 2) arvestab maanteevedude töö ja puhkeaja regulatsioonide, teede kasutamistingimuste jms piirangutega korraldamisel veeremipargi • koostab koorma vastavalt laadimisplaanile, arvestades kauba omaduste, markeerimis nõuete ja veeremi tegevusnäitajatega parameetritega 3) tuvastab ohtlikud ja • selgitab kinnitusvahendite kasutamise põhimõtteid veoseohutuse tagamiseks maanteetranspordil eritingimustele vastavad veosed arvestades saadetise eripära ning neile rakendatavad • kinnitab saadetised koormaruumis nõuetekohaselt arvestades saadetise eripära ja veose liikumise ajal tingimused lähtuvalt tekkivate riskide ja füüsikaliste jõududega tööülesandest ja õigusaktidest • vormistab transporditeenustega kaasneva dokumentatsiooni, kasutades erialast tarkavara ning 4) määratleb veoprotsessidega arvestades kehtivaid õigusaktide ja regulatsioone kaasnevaid riske pakkudes välja • selgitab dokumentatsiooni arhiveerimise põhimõtteid arvestades õigusaktide nõudeid • viib läbi transpordiga seotud andmete kogumise, kasutades sobivaid töövahendeid ja vorme 16  ennetamise ja meetmete • annab ülevaate tolliprotseduuridest, arvestades rahvusvahelisi piiranguid, sanktsioone ja kaubaveoga rakendamise võimalusi seotud õigusakte 5) planeerib veoautojuhi tööaja • leiab juhendamisel võimalusi veeremipargi efektiivsemaks haldamiseks arvutades selleks veeremipargi ressurssi lähtudes töö ja tegevusnäitajaid algandmete alusel puhkeaja reeglitest ning • kasutab erialast tarkavara veeremipargi tegevusnäitajate põhjal asjakohaste järelduste tegemiseks õigusaktidest • eristab ohtlikud ja eritingimustele vastavad veosed tavaveostest lähtudes õigusaktidest 6) selgitab tarneklauslite • selgitab nõudeid ohtlike veose autoveole lähtudes õigusaktidest funktsiooni rahvusvahelistes • selgitab eriveo tingimusi ja korraldamist lähtudes õigusaktidest kaubanduslepingutes ning • kirjeldab veoprotsessidega kaasnevaid riske selgitades nende ennetamise võimalusi nendega seotud vastutuse ja • kirjeldab digivahendite ja jälgimisseadmete kasutamise võimalusi veoprotsessidega kaasnevate riskide riskide jagunemist vähendamiseks tarneprotsessis 7) annab ülevaate transpordi • selgitab veoautojuhi töö- ja puhkeaja korraldust, lähtudes kehtivatest õigusaktidest valdkonna rahvusvahelistest ja • planeerib veoautojuhi tööaja ressurssi lähtudes töö- ja puhkeaja reeglitest õigesti siseriiklikest õigusaktidest ja • analüüsib juhendamisel autojuhtide töö- ja puhkeaja andmeid, leides võimalusi töö- ja puhkeaja ressursi regulatsioonidest arvestades efektiivsemaks kasutamiseks veoviisi • mõistab tarneklauslite funktsiooni selgitades nende kasutusvõimalusi rahvusvahelises kaubanduses • arvestab vastutuse ja riskide jagunemist tarneprotsessis tulenevalt tarneklausli valikust • annab ülevaate transpordivaldkonda reguleerivatest õigusaktidest ja regulatsioonidest meeskonnatööna • toob näiteid rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktide ja regulatsioonide rakendamisest, arvestades veoviisi 14. Kaasaegsed tehnoloogiad logistikas 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab kaasaegseid erialaseid tarkvarasid transpordiprotsessis tööülesannete täitmisel ning omab ülevaate kaasaegsetest tehnoloogiatest ja digilahendustest logistikas. 17 Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab logistikaülesannete • valib koos- ja kaugtööks sobivad veebipõhised tööriistad vastavalt tööülesandele lahendamisel meeskonnatööna • järgib küberturvalisuse ja andmekaitse nõudeid, lähtudes ettevõtte korraldusest ja õigusaktidest veebipõhiseid koos- ja kaugtöö • selgitab isikuandmete töötlemise peamisi põhimõtteid ning nende õiguslikke aluseid vahendeid, arvestades • kasutab erinevaid autentimise vahendeid võimaluste piires (k.a kaheastmeline autentimine) küberturvalisuse ja andmekaitse • kasutab erialast tarkvara, planeerides kaubaveo ja marsruudi, arvestades veolepingu tingimusi ning nõuetega. koostades veokirja, laadimismanifesti ja kliendile arve. 2) kasutab transpordiprotsessis • kasutab saadetise planeerimisel veoühiku kaubaruumi erialast tarkvara, lähtudes kaupade laadimise ja tööülesannete täitmisel kinnitamise nõuetest veebipõhiseid tarkavarasid • tutvustab meeskonnatööna erinevaid erialaseid logistika valdkonnas kasutatavaid tarkvaralahendusi arvestades lähteülesande • toob näiteid kaasaegsetest tehnoloogiatest transpordis, selgitades nende mõju kuludele ja efektiivsusele tingimusi. 3) annab ülevaate kaasaegsete • annab ülevaate kaasaegsetest tehnoloogiatest laonduses arvestades uute tehnoloogiatega kaasnevaid riske. digitehnoloogiate sealhulgas tehisintellekti • Selgitab kaasaegsete tehnoloogiate kasutamist ostu- ja hankeprotsessides arvestades nende mõju kasutusvõimalustest logistikas. efektiivsuse, kulude ja tarnijate valiku parendamisele 3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid laotöö korraldamise suunal 15. Kaasaegne laokorraldus 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kaasaegsest laokorraldusest, arvestades töös esinevate riskide ning laondusega seotud õigusaktide, regulatsioonide ja standarditega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet laokorraldusega • nimetab laondusega seotud õigusakte, regulatsioone ning standardeid seostades neid tööprotsessidega seotud õigusaktidest, • annab ülevaate tolliprotseduuridest, arvestades rahvusvahelisi piiranguid, sanktsioone ja kaubaveoga ja regulatsioonidest ning ladustamisega seotud õigusakte standarditest meeskonnatööna. 18 2) käsitleb juhtumi baasil • registreerib saadetistega seotud kõrvalekalded ja edastab need seotud osapooltele kokkulepitud pretensioone ja reklamatsioone tingimuste alusel arvestades ettevõttes kehtestatud • koostab reklamatsiooni kauba vastuvõtmisel ilmnenud vigastuste ja kauba koguste erinevuste kohta korda, õigusakte ja eesti- või võõrkeeles ning edastades selle kauba saatjale olenevalt tööülesandest klienditeeninduse eesmärke • selgitab juurpõhjuse analüüsi alusel meeskonnaliikmena välja pretensioonide ja reklamatsioonide tegelikud põhjused ning tehes ettepanekuid lahenduste leidmiseks keerukates olukordades 3) selgitab laondusega seotud kahju- • lahendab konkreetse juhtumi oma pädevuse piires, kaasates vajadusel erinevaid osapooli ning järgides ja õnnetusriske ning meetmeid pretensioonide ja reklamatsioonide käsitlemise korda ning tööga seotud õigusakte riskide vähendamiseks • selgitab kahju- ja õnnetusriskide tekkepõhjuseid arvestades lao tööprotsesse, töökeskkonda, 4) annab ülevaate kaasaegsete kasutatavaid tehnoloogiaid ning inimtegurit tehnoloogiate • teeb ettepanekuid kahju- ja õnnetusriskide vähendamiseks ladudes meeskonnatööna kasutusvõimalustest • selgitab laotöötaja tegutsemist õnnetusriskide realiseerumisel arvestades juhendeid laokorralduses • toob näiteid kaasaegsetest tehnoloogiatest laonduses selgitades nende mõju laoprotsessidele ning 5) koostab juhendamisel ettevõtte kuludele digivahendeid kasutades • teeb ettepanekuid laoprotsesside optimeerimiseks arvestades kaasaegsete tehnoloogiate võimalusi • eristab laotehnoloogiaid, - masinaid ja -seadmeid lähtudes ladude tüübist ja kasutusotstarbest optimaalse laoplaani, järgides • koostab laoplaani kasutades sobivamad laotehnoloogiad, arvestades efektiivse ruumikasutuse ruumikasutuse ja kaubavoogude põhimõtteid ning kaubavoogude liikumist efektiivse haldamise põhimõtteid • kirjeldab lao kvaliteedi tagamiseks kasutatavaid mõõdikuid kasutades lähteandmeid 6) järgib enda töös laotoimingute • järgib kõikides töölõikudes laotoimingute tulemuslikkuse näitajaid ettevõtte näitel tulemuslikkuse näitajaid • arvutab lao kvaliteeditaset algandmete põhjal arvestades seatud eesmärke 16. Laotoimingud 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb erinevaid laotoiminguid, kasutades laoseadmeid ja kaasaegseid infotehnoloogilisi lahendusi, järgides tööohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) teeb tööaega efektiivselt • tuvastab veo- ja saatedokumentidelt adressaadi ja kauba vastavuse kasutades vajadusel digivahendeid kasutades kaupade • jälgib veorežiimi tingimuste täitmist vastavalt kauba omadustele fikseerides vajadusel kõrvalekalded mahalaadimise ja veodokumentides 19  vastuvõtutoiminguid, arvestades • hindab iga pakkeüksuse seisundit fikseerides nähtavad vigastused veodokumentides töökorraldust, tööohutuse ja • laadib kaubad maha veoühikult kasutades sobivaid laoseadmeid, järgides nõudeid kaupade käsitlemisele, keskkonnanõudeid, tööohutusnõudeid ning kasutades tööaega efektiivselt klienditeeninduse eesmärke • registreerib tooted ja võrdleb nende koguste vastavust pakkedokumentidele ja ostutellimustele, kasutades 2) paigutab kaupu hoiukohtadele arvestades kasutatavat digivahendeid hoiustamissüsteemi • sorteerib ja ristlaadib kaubad, kasutades tööaega efektiivselt 3) komplekteerib ja pakendab • teeb laos lisaväärtustoiminguid lähtudes kliendi vajadustest ning registreerides need lao infosüsteemis väljuvaid saadetisi erinevate • paigutab kaubad hoiukohtadele või edasise käitlemise alale järgides füüsikalisi hoiustamisnõudeid näiteks komplekteerimismeetodite ja - niiskus ja temperatuur, nõutavaid hoiustamisviise ja -juhiseid tehnoloogiatega, arvestades • registreerib hoiule paigutatud tooted tooteartiklite ja -koguste lõikes laoaadressidel manuaalselt või keskkonnanõudeid 4) laadib saadetised veoühikusse ja digitaalselt lao infosüsteemis kinnitab pakkeüksused vastavalt • korrastab perioodiliselt hoiukohti eemaldades pakkematerjali jääke ja puhastades vajadusel kaupu veoste laadimise ja kinnitamise vastavalt laos kehtivale korral nõuetele • selgitab erinevate komplekteerimismeetodite ja tehnoloogiate kasutamise võimalusi laos ettevõtete näitel 5) osaleb meeskonnaliikmena eri • komplekteerib väljastustellimuse, kasutades laojuhtimissüsteemis seadistatud meetodeid liiki inventuuride korraldamisel • pakendab komplekteeritud kaubad ja väljuvad saadetised, valides sobivad pakendid ja pakkematerjalid, ja läbiviimisel arvestades kauba omadusi, transpordinõudeid, keskkonnasäästlikkuse ning ringmajanduse põhimõtteid • vormistab dokumendid saadetise väljastamisel, kasutades erialast tarkvara • laadib saadetised veoühikusse vastavalt veoste laadimise ja kinnitamise nõuetele • kinnitab saadetised veoühikus nõuetekohaselt, arvestades saadetise eripära ja veose liikumise ajal tekkivate riskide ja füüsikaliste jõududega • osaleb meeskonnaliikmena eri liikide inventuuride korraldamisel arvestades ettevõtte sisekorda, klientide vajadusi ja õigusakte • viib rühmatööna läbi õigusaktidele vastava inventuuri, arvestades küberturvalisuse põhimõtteid • kontrollib toodete vastavust laoarvestussüsteemis ja tegelikkuses, tehes vajadusel korrektuuri lao infosüsteemis • selgitab saldovahede tekkepõhjuseid ja meeskonnana inventuuri korraldamise efektiivsust 20  Lisa 9 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Masintöötlustehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma mehaanika ja metallitööd ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused ja hoiakud õpingute jätkamiseks või töötamiseks oskustöölisena masina- ja metallitööstusettevõtetes. 1.2. Õppekava õppe maht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohutuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid sh praktika 89 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 36 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) metalltoodete koostamine, 16 EKAPit; 5) tehniline joonestamine, 6 EKAPit; 6) tõste-, transpordi- ja ladustamise seadmed, 4 EKAPit; 7) mõõtmine ja kvaliteedikontroll, 3 EKAPit; 8) praktika, 30 EKAPit. 2.2. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud, millest õpilane valib ühe: 1) keevitustööde suund; 2) metallide lõiketöötlemise suund; 3) lehtmetalli masintöötlemise suund. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht keevitustööde suunal on järgmised: 1) poolautomaatkeevitus, 12 EKAPit; 2) käsikaarkeevitus, 12 EKAPit; 3) TIG keevitus, 12 EKAPit; 2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht metallide lõiketöötlemise suunal on järgmised: 1) manuaalpingil treimine ja freesimine 12 EKAPit; 2) CNC treipingi seadistamine ja programmeerimine, 12 EKAPit; 3) CNC freespingi seadistamine ja programmeerimine, 12 EKAPit. 2.5. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht lehtmetalli masintöötlemise suunal on järgmised: 1) lehtmetalli laserlõikus, 12 EKAPit; 2) lehtmetalli painutamine, 12 EKAPit; 3) lehtmetalli plasma- ja gaasilõikus, 12 EKAPit. 1  3. Masintöötlustehnoloogia õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1. Kõikidele suundadele ühised põhiõpingute moodulid Õppe maht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1 Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) püstitab enesearengu • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, eesmärgid, arvestades enda õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel. võimeid ja võimalusi ning • analüüsib juhendamisel enda käitumisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele väärtustades tervislikke toimetulekule. eluviise. • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid. • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi. • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks. • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks. • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi. • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks. 2) kasutab teadlikult erinevaid • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades õpistrateegiaid ja -viise enda erinevaid teabeallikaid. õpitegevuse kavandamisel ja • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega. juhtimisel. 2  • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele. • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid. • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest. • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet. • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes. • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi. 3) tegutseb seatud eesmärkide • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides saavutamiseks asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse vastutustundlikult nii eesmärkidele. iseseisvalt kui kollektiivi • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja - liikmena. vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus). • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist. • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid. • analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus. • teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid. 4) mõistab ettevõtliku, väärtust • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju loova ja vastutustundliku keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule. tegutsemise olulisust nii • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks. endale kui ühiskonnale. • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga. • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid. • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid. • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid. 3  • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid. 5) mõistab tööturu toimimise • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste põhimõtteid ja enda muutuste mõju majanduskeskkonnale. arenguvajadusi tööturule • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri sisenemiseks. tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid. • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega. • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes. • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel. • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi. • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest. • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega. 6) kasutab varasemaid teadmisi, • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja oskusi ja kogemusi meetodeid. igapäevaeluga seonduvate • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega. ülesannete lahendamisel. • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles. • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes. • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid. • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest. • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust. • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi. • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 4 Õpilane Õpilane 1) kasutab digikeskkonnast • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks asjakohane teave. sobivaid infootsingu ja • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja - andmehalduse võtteid, tööriistu. hinnates digisisu • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust. asjakohasust. • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus. • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil. 2) kasutab info jagamiseks, • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse. suhtlemiseks ja koostööks • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobivaid digilahendusi, sobiva vahendi. arvestades digikeskkonnas • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks kehtivaid suhtlus- ja epäevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused. käitumisnorme ning • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste küberturvalisuse nõudeid. kaasamiseks. • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi. • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega. • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile. 3) loob ja täiustab digisisu, • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, kasutades sobivaid tööriistu konteksti ja eesmärkidega. sh tehisintellekti lahendusi • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid vastutustundlikult ning teabeallikaid ja digimaterjale. arvestades autoriõiguse • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja põhimõtteid. konfidentsiaalsuse nõuetega. • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile. • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti. 5  • analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust. 4) kaitseb oma digiseadet, • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja isikuandmeid, privaatsust ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara. tervist, rakendades • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks. küberturvalisuse ja • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist jätkusuutliku arengu autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele. põhimõtteid. • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks. • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest. • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid. • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju. • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 5) lahendab digitehnoloogia • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil. kasutamisega seotud • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke probleeme, tuvastades alternatiive. tehnilised tõrked ning valides • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele. sobivad lahendused nende • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks. likvideerimiseks. • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab õpingute jätkamiseks vajalikud teadmised ja oskused õpitavast valdkonnast töötervishoiu-, tööohutuse nõuetest ning õnnetusjuhtumil tegutsemise korrast. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) iseloomustab tööstuse • kirjeldab tööstuse ajaloolist arengut ja kaasaegset olemust, kasutades etteantud allikatest saadud teavet. olemust, arengut ning • analüüsib juhendamisel kaasaegse tööstuse põhimõtteid ja toob välja selle mõju metallitööstusele, kasutades analüüsib mõju tuginedes erialast terminoloogiat. etteantud allikatele. 6  • kirjeldab metallide töötlemise olemust, rakendusvaldkondi ja arengusuundi Eestis ja maailmas. • kaardistab valdkondliku karjääri ja õpitee võimalused tööülesandest lähtuvalt. 2) rakendab erinevaid • valib tööülesande täitmiseks sobivad töömeetodid ja käsitööseadmed materjali omadustest lähtuvalt. töömeetodeid metallide • kasutab käsitööseadmeid ohutult, järgides Töötervishoiu ja tööohutus nõudeid. töötlemisel • kontrollib valminud detaili vastavust tööülesandele. käsitööseadmetega, sooritades praktilisi ülesandeid juhendi alusel. 3) Selgitab ja järgib töö- ja • kirjeldab Töötervishoiu ja tööohutuse korraldust kooli näitel võttes aluseks organisatsioonis kehtestatud keskkonnaohutuse dokumentatsiooni. põhimõtteid, hinnates • hindab etteantud töökeskkonna riskitegureid juhendmaterjali alusel. ohutegureid töökeskkonnas • järgib praktilistel töödel töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid, kasutades nõuete kohaselt kehtiva dokumentatsiooni isikukaitsevahendeid. alusel. 4) Koostab eskiisjoonise ja • selgitab tehnilise joonestamise aluspõhimõtted, sealhulgas sümboleid, tähiseid ja mõõtkava standardist selgitab lähtuvalt. tootmisdokumentatsiooni • koostab lähtuvalt tööülesandest juhendamisel etteantud detailist eskiisjoonise. olemust ning vajalikkust • selgitab etteantud juhendi alusel töökäskude, tehnoloogilise kaardi, raportite, saatelehtede ja valdkonnaga etteantud juhendist lähtuvalt. seotud tootmisdokumentide sisu ja vajalikkust. 4. Metalltoodete koostamine 16 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud lukksepatööde teostamiseks, töökoha ettevalmistamiseks, seadmete käsitsemiseks ja seadistamiseks ning valminud detailide ja koostude kvaliteedi kontrolli teostamiseks vastavalt tehnilise dokumentatsiooni, töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab lukksepatöös • kirjeldab tööriistade, -pinkide, seadmete ning rakiste töö- ja seadistuse põhimõtteid lähtuvalt erialastest kasutatavate tööpinkide ja infoallikatest. seadmete ehitust, nende • kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast tehnoloogilisi võimalusi ja sõnavara eesti ja inglise keeles lähtudes tööülesandest. seadistuse põhimõtteid 7  lähtuvalt erialastest infoallikatest. 2) valmistab ette töökoha • koostab juhendamisel töökava lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. metalltoodete koostamiseks • valmistab ette tööriistad, tööpingid ja rakised lähtuvalt tehnoloogilisest protsessist. järgides tehnilist • valib vajalikud põhi- ja abimaterjalid ning korraldab töökoha järgides töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid. dokumentatsiooni, • valmistab ette detailid koostamiseks lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. töötervishoiu ja tööohutuse • valib mõõteriistad detaili/koostu mõõtmete kontrollimiseks lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. nõudeid. 3) koostab tooteid lähtuvalt • Valmistab ja valib vajalikud koostatavad detailid, ostutooted ja pooltooted lähtuvalt juhendmaterjalist. tehnoloogilisest • koostab tooteid kasutades vajalikke mõõtmisi, märkimis- ja sobitamistehnikaid ning -vahendeid lähtuvalt dokumentatsioonist ja tehnoloogilisest dokumentatsioonist järgides töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid. tehnoloogilisest protsessist • kontrollib töö käigus koostemõõtude täpsust vastavalt tehnilises dokumentatsioonis esitatud nõuetele. järgides kvaliteedi-, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid. 4) järeltöötleb peale • järeltöötleb detaili/koostu vastavalt tööjuhisele ja tehnilisele dokumentatsioonile. lukksepatööde lõppu • kontrollib detaili/koostu kvaliteeti vastavalt standardile. detailid/koostud ja teostab • hooldab seadmed ja töövahendid ning korrastab töökoha vastavalt töökojas kehtivale korrale. kvaliteedikontrolli lähtudes • annab detaili/koostu üle vastavalt tööjuhisele. juhendmaterjalist. 5. Tõste-, transpordi- ja ladustamise seadmed 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija mõistab materjalide tõste-, transpordi- ja ladustamise tehnoloogiaid ning juhib tõsteseadmeid ning järgib töö- ja keskkonnaohutuse ning töötervishoiu nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab materjalide • eristab piltmaterjali abil erinevaid tõstemehhanisme: manipulaator, tali, tõstuk, telfer, sildkraana, laadimisel tõstetroppe, konsoolkraana, pukk- ja noolkraana ning autokraana. järgides troppimise ja • valib lähtuvalt tööülesandest materjalide peale- ja mahalaadimiseks tõstetropid ja koorma- koormakinnituse nõudeid kinnitusvahendid, järgides tööohutusnõudeid. ning tööohutust. 8  • hindab visuaalselt troppide ja tõstevahendite tehnilist seisukorda ning praagib välja tehnilistele nõuetele mittevastavad tropid ja tõstevahendid. • haagib tõstetroppidega tööks vajalikud materjalid/seadmed/konstruktsioonielemendid, järgides koorma peale- ja mahalaadimise põhimõtteid ning tööohutusnõudeid. 2) teeb juhendamisel tõste- ja • juhendab käemärkide abil tõsteseadme juhti, järgides etteantud tööjuhiseid ja tööohutusnõudeid. ladustamistöid tõsteseadmega • juhib materjalide ladustamisel ja teisaldamisel tõsteseadet, järgides tööohutusnõudeid ja etteantud suletud territooriumil. tööjuhiseid. • ladustab materjalid vastavalt etteantud juhistele tagades nende kvaliteedi säilimise. 3) Teostab troppimis- ja • kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning nõuetekohaselt vajalikke abi- ja isikukaitsevahendeid. tõstetöid järgides töö- ja • järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, tööajal ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- keskkonnaohutuse ning ja tööohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi objektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber. töötervishoiunõudeid. • sorteerib jäätmed, juhindudes taaskasutusest ning järgib jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid. 6. Tehniline joonestamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab CAD/CAM-tarkvara kasutamise oskused jooniste ja mudelite loomiseks, töötlusprotsesside simuleerimiseks ja CNC seadmetele juhtprogrammide koostamiseks, järgides töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab CAD-tarkvara, et • rakendab juhendi ja/või tehnilise kirjelduse alusel CAD-tarkvara tööriistu erinevate joonise elementide luua täpne ja mõõtkavas 2D- loomiseks. joonis antud tehnilise • loob 2D-joonise, lähtudes tehnilisest kirjeldusest ja tuginedes standarditele. kirjelduse põhjal. 2) kasutab CAD-tarkvara, et • kasutab CAD-tarkvara erinevate mudeli elementide loomiseks. luua täpne ja mõõtkavas 3D- • loob 3D-mudeli, lähtudes tehnilisest kirjeldusest ja tuginedes standarditele. mudel antud tehnilise kirjelduse põhjal. 3) kasutab CAM-tarkvara, et • valib CAM-tarkvaras töötlusprotsessi lähtuvalt detaili joonisest. valida sobivaid • seadistab vajalikud tööriistad ja nende parameetrid vastavalt etteantud ülesandele ja töötlemis protsessile töötlusprotsesse, simuleerib (lõikekiirus, lõikesügavus, ettenihe, painutus nurk, painutus sügavus, painutus kaugus, painutus kiirus) protsessi võimalike vigade • kavandab detaili töötlemise protsessi lähtuvalt tööülesandest. 9  hindamiseks ning loob • simuleerib loodud töötlemisprotsessi võimalike vigade hindamiseks, parandab ilmnenud vead. juhtprogrammi CNC pingile. • genereerib juhtprogrammi valitud CNC seadmest lähtuvalt. 4) rakendab CAD/CAM- • rakendab töökoha ettevalmistamisel töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid. töökohal töötervishoiu- ja • järgib töökorraldust ja sisekorraeeskirjades sätestatut. tööohutuse nõudeid tagades • rakendab tööprotsessis sobivaid ettevaatusabinõusid, suudab tuvastada võimalikke riske, vajadusel kaasab enda ja kaaslaste ohutus. juhendaja, et vältida vigastusi ja seadme rikkeid. 7. Mõõdistamine ja kvaliteedikontroll 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teoreetilised teadmised ja praktilised oskused tehnilisest mõõdismisest, mõõteseadmete ehitusest ja kasutamisest ning rahvusvahelise tolerantside ühtsussüsteemi kasutamisest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab mõõteriistu erinevate • selgitab mõõtevahendite otstarvet, ehitust ja tööpõhimõtet lähtudes erialastest infoallikatest. suuruste mõõtmiseks • eristab mõõtühikuid ja nende kasutamist lähtuvalt erialasest dokumentatsioonist. vastavalt tööülesandele. • viib vastavalt juhendile läbi tehnilisi mõõtmisi, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. 2) rakendab tolerantside • kirjeldab rahvusvahelist tolerantside ühtsussüsteemi, tema põhimõtteid lähtuvalt erialastest infoallikatest. ühtsussüsteemi tööülesannete • kontrollib detailide vastavust etteantud tolerantsidele lähtudes juhendmaterjalist. täitmiseks lähtuvalt • kontrollib arvutuslikult eeldatavaid iste vastavalt juhendmaterjalile. tehnilisest dokumentatsioonist. 3) rakendab masinaehitusega • selgitab lähtuvalt tehnilistest joonistest ja skeemidest, kasutatud tingmärkide, tolerantsivälja ning kuju- ja seonduvate tehniliste jooniste asendihälvete tähiste tähendust. koostamise ja vormistamise • vormistab detaili või koostu tehnilise joonise vastavalt masinaehituse standarditele kasutades sobivaid nõudeid lähtudes tööriistu. standarditest. 8. Praktika 30 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ning hoiakuid masintöötlustehnoloogiaid rakendavates ettevõtetes meeskonna liikmena. 10 Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) planeerib oma isiklikud • kaardistab realistlikud, mõõdetavad ja ajaliselt määratletud praktika eesmärgid lähtudes erialastest praktika eesmärgid ja kompetentsidest. tööülesanded lähtuvalt • koostab juhendaja juhendamisel konkreetseid tööülesandeid sisaldava tegevuskava ja ajakava nende erialastest kompetentsidest. täitmiseks lähtudes praktika eesmärkidest. 2) tutvub ettevõtte • järgib praktikaettevõtte töökorraldust arvestades töökorraldus- ja sisekorraeeskirjades sätestatut. töökorralduse ja • osaleb töökohal tööohutus- ja töötervishoiualasel juhendamisel ja vastaval väljaõppel enne tööle asumist või sisekorraeeskirjadega ning järgneva töö juurde asumisel ning kinnitab seda vastavalt ettevõttes sätestatud korrale. seadmete kasutus- ja ohutusjuhenditega lähtudes praktika eesmärkidest. 3) täidab juhendamisel ja • valmistab ette töökoha, järgib töötamisel tööohutus- ja töötervishoiualaseid nõudeid, töö lõppedes korrastab iseseisvalt praktikaettevõttes töökoha ja töövahendid lähtudes tööülesandest. juhendaja määratud • valib ja valmistab ette vajalikud materjalid ja abivahendid, arvestades töödeldavate toorikute ja/või detailide tööülesandeid lähtudes mõõte ja kogust tulenevalt tööjuhendist. koostatud tegevus- ja • valib ja valmistab ette vajalikud töövahendid, seadmed lähtudes tehnoloogilisest dokumentatsioonist ja ajakavast. tööülesandest. • kontrollib tooriku, detaili või toote vastavust tehnoloogilises dokumentatsioonis antud mõõtmetele, kasutades selleks sobivat tehnoloogiat lähtudes standarditest. • hindab juhendamisel valminud tooriku, detaili või toote kvaliteeti, selgitab välja võimalike vigade tekkimise põhjused ja võimalusel likvideerib need vastavalt kehtestatud nõuetele. • täidab juhendamisel tehnilise dokumentatsiooni kasutades vajadusel infotehnoloogilisi vahendeid lähtudes tööülesandest. 4) töötab ohutult järgides kutse- • arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel inimeste ja keskkonnaga täites eetika-, töötervishoiu, töö-, töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. elektri-, tule- ja • kasutab töökohta eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgides töövahendite ja muude seadmete keskkonnaohutusnõudeid. kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid. • kasutab töötamisel ettenähtud isikukaitsevahendeid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid lähtudes kehtestatud nõuetest. 11 reflekteerib iseseisvalt ja • analüüsib koostöös juhendajaga tööetapi käigus ja lõppedes oma tegevust ning panust meeskonnatöösse juhendamisel oma kutsealast tulenevalt erialastest kompetentsidest. tegevust ettevõtetes lähtuvalt • täidab elektroonilist praktikapäevikut kirjeldades praktika käigus tehtud tööülesandeid ning esitab selle praktika eesmärkidest, tegevus- ja ettevõttepoolsele juhendajale hindamiseks lähtudes praktikajuhendist. ajakavast. • koostab praktikaaruande kasutades erialast terminoloogiat, annab hinnangu enda tööle, täidab eneseanalüüsi sisaldava kokkuvõtte vormistades dokumendid korrektses eesti keeles elektrooniliselt ning esitleb seda lähtudes juhendist. 3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid keevitustööde suunal 9. Poolautomaatkeevitus 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud poolautomaatkeevitustööde teostamiseks, töökoha ettevalmistamiseks, seadmete käsitsemiseks ja seadistamiseks ning kvaliteetseks keevitustööde teostamiseks vastavalt tehnilise dokumentatsiooni, töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab • kirjeldab poolautomaatkeevituse seadmete töö- ja seadistuse põhimõtteid lähtuvalt tehnilisest poolautomaatkeevituse dokumentatsioonist. seadmete ehitust ja • selgitab kaitsegaaside tähistusi ja nende kasutamise eripära vastavalt standardile. tööpõhimõtet ning • selgitab keevitustraatide tähistusi ja nende kasutamise eripära vastavalt standardile. seadistuspõhimõtteid • kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast tuginedes erialastele sõnavara eesti ja inglise keeles lähtudes tööülesandest. allikatele. 2) valmistab ette töökoha • valib vajalikud põhi- ja abimaterjalid ning korraldab käsikaarkeevituse töökoha järgides töötervishoiu- ja keevitustöödeks tööohutuse nõudeid. poolautomaatkeevituse • teeb prooviõmbluse, vajadusel korrigeerib seadme töörežiime vastavalt prooviõmbluse tulemusele tuginedes seadmega järgides tehnilist tehnilisele dokumentatsioonile. dokumentatsiooni, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid. 12 3) valmistab ette detailid ja • eeltöötleb detailid keevitamiseks kasutades sobivat tehnoloogiat lähtudes tööjuhendist ja tehnilisest koostu lähtudes tehnilisest dokumentatsioonist. dokumentatsioonist ning • seab üles koostu, vajadusel kasutab punkt- või traagelõmblusi, rakiseid, vastudeformatsioone või keevitab selle järgides eelkuumutust lähtudes tööjoonisest. töötervishoiu- ja tööohutuse • kontrollib koostu vastavust mõõteriistade abil lähtuvalt tööjoonisest ja standardist. nõudeid. • keevitab koostu vastavalt tööjuhendile ja tehnilisele dokumentatsioonile. 4) järeltöötleb peale • järeltöötleb detaili/koostu vastavalt tööjuhisele ja tehnilisele dokumentatsioonile. keevitustööde lõppu • kontrollib keevisõmbluse kvaliteeti vastavalt standardile. detailid/koostud ja kontrollib • annab detaili/koostu üle vastavalt tööjuhisele. nende kvaliteeti lähtudes • hooldab poolautomaatkeevitusseadme ja korrastab töökoha vastavalt töökojas kehtivale korrale. standardist. 10. Käsikaarkeevitus 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud käsikaarkeevitustööde teostamiseks, töökoha ettevalmistamiseks, seadmete käsitsemiseks ja seadistamiseks ning kvaliteetseks keevitustööde teostamiseks vastavalt tehnilise dokumentatsiooni, töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab käsikaarkeevituse • kirjeldab käsikaarkeevituse seadmete töö- ja seadistuse põhimõtteid lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. seadmete ehitust ja • selgitab keevituselektroodide tähistusi ja nende kasutamise eripära vastavalt standardile. tööpõhimõtet ning • kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast seadistuspõhimõtteid sõnavara eesti ja inglise keeles lähtudes tööülesandest. tuginedes erialastele allikatele. 2) valmistab ette töökoha • valib vajalikud põhi- ja abimaterjalid ning korraldab käsikaarkeevituse töökoha järgides töötervishoiu- ja keevitustöödeks tööohutuse nõudeid. käsikaarkeevituse seadmega • teeb prooviõmbluse, vajadusel korrigeerib seadme töörežiime vastavalt prooviõmbluse tulemusele tuginedes järgides tehnilist tehnilisele dokumentatsioonile. dokumentatsiooni, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid. 13 3) valmistab ette detailid ja • eeltöötleb detailid keevitamiseks kasutades sobivat tehnoloogiat lähtudes tööjuhendist ja tehnilisest koostu lähtudes tehnilisest dokumentatsioonist. dokumentatsioonist ning • seab üles koostu, vajadusel kasutab punkt- või traagelõmblusi, rakiseid, vastudeformatsioone või keevitab selle järgides eelkuumutust lähtudes tööjoonisest. töötervishoiu- ja tööohutuse • kontrollib koostu vastavust mõõteriistade abil lähtuvalt tööjoonisest ja standardist. nõudeid. • keevitab koostu vastavalt tööjuhendile ja tehnilisele dokumentatsioonile. 4) Järeltöötleb peale • järeltöötleb detaili/koostu vastavalt tööjuhisele ja tehnilisele dokumentatsioonile. käsikaarkeevitustööde lõppu • kontrollib keevisõmbluse kvaliteeti vastavalt standardile. detailid/koostud ja kontrollib • annab detaili/koostu üle vastavalt tööjuhisele. nende kvaliteeti lähtudes • hooldab käsikaarkeevitusseadme ja korrastab töökoha vastavalt töökojas kehtivale korrale. standardist. 11. TIG-keevitus 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud TIG-keevitustööde teostamiseks, töökoha ettevalmistamiseks, seadmete käsitsemiseks ja seadistamiseks ning kvaliteetseks keevitustööde teostamiseks vastavalt tehnilise dokumentatsiooni, töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab TIG-keevituse • kirjeldab TIG-keevituse seadmete töö- ja seadistuse põhimõtteid lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. seadmete ehitust ja • selgitab kaitsegaaside tähistusi ja nende kasutamise eripära vastavalt standardile. tööpõhimõtet ning • selgitab sulamatute elektroodide ja lisamaterjali varraste tähistusi ja nende kasutamise eripära vastavalt seadistuspõhimõtteid standardile. tuginedes erialastele • kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast allikatele. sõnavara eesti ja inglise keeles lähtudes tööülesandest. 2) valmistab ette töökoha • valib vajalikud põhi- ja abimaterjalid ning korraldab TIG-keevituse töökoha järgides töötervishoiu- ja keevitustöödeks TIG- tööohutuse nõudeid. keevituse seadmega järgides • teeb prooviõmbluse, vajadusel korrigeerib seadme töörežiime vastavalt prooviõmbluse tulemusele tuginedes tehnilist dokumentatsiooni, tehnilisele dokumentatsioonile. töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid. 14 3) valmistab ette detailid ja • eeltöötleb detailid keevitamiseks kasutades sobivat tehnoloogiat lähtudes tööjuhendist ja tehnilisest koostu lähtudes tehnilisest dokumentatsioonist. dokumentatsioonist ning • seab üles koostu, vajadusel kasutab punkt- või traagelõmblusi, rakiseid lähtudes tööjoonisest. keevitab selle järgides • kontrollib koostu vastavust mõõteriistade abil lähtuvalt tööjoonisest ja standardist. töötervishoiu- ja tööohutuse • keevitab koostu vastavalt tööjuhendile ja tehnilisele dokumentatsioonile. nõudeid. 4) järeltöötleb peale • järeltöötleb detaili/koostu vastavalt tööjuhisele ja tehnilisele dokumentatsioonile. keevitustööde lõppu • kontrollib keevisõmbluse kvaliteeti vastavalt standardile. detailid/koostud ja kontrollib • annab detaili/koostu üle vastavalt tööjuhisele. nende kvaliteeti lähtudes • hooldab TIG-keevitusseadme ja korrastab töökoha vastavalt töökojas kehtivale korrale. standardist. 3.3. Valitavad põhiõpingud metallmaterjalide lõiketöötlemise suunal 12. Manuaalpingil treimine ja freesimine 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud treimis- ja freesimistööde teostamiseks, töökoha ettevalmistamiseks, tööpinkide käsitsemiseks ja seadistamiseks ning kvaliteetsete detailide valmistamiseks vastavalt tehnilise dokumentatsiooni, töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab metallitööstuses • kirjeldab metallitööstuses kasutatavate manuaalsete trei- ja freespinkide ehitust ja tööpõhimõtet juhendi kasutatavate trei- ja alusel lähtuvalt erialastest infoallikatest. freespinkide ehitust ja • kirjeldab trei- ja freesimistöödeks kasutatavate lõikeriistade (treiterade, freeside) valikupõhimõtteid ja tööpõhimõtteid ning nende geomeetriat juhendi alusel lähtuvalt erialastest infoallikatest. kasutatavaid lõikeriistu • kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast tehnilise dokumentatsiooni sõnavara eesti ja inglise keeles lähtudes tööülesandest. ning infotehnoloogiliste andmebaaside alusel. 2) valmistab ette • koostab juhendamisel töökava/tehnoloogilise kaardi lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. konventsionaalse trei- ning • valmistab ette töökoha järgides tehnilist dokumentatsiooni, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid. freespingi, töökoha, • valib materjali ja valmistab ette tooriku lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. 15  materjali/tooriku ning • valib tehnoloogiast ja tööülesandest lähtuvalt asjakohased lõikeriistad ja rakised. seadistab trei- ja freespingi • valib mõõteriistad detaili mõõtmete kontrollimiseks lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. detailide valmistamiseks • seadistab konvensionaalse trei- või freespingi detailide valmistamiseks vastavalt juhendmaterjalile. järgides tehnilist dokumentatsiooni, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid. 3) valmistab konventsionaalsel • valmistab detaile lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. trei- ja freespingil detaile • teeb detaili järeltöötluse lähtuvalt juhendmaterjalist. lähtudes tehnilisest • kontrollib asjakohaste mõõtevahenditega valmis detaile lähtuvalt tööjoonisest ja standarditest. dokumentatsioonist, • analüüsib tööprotsesse ja -režiime mõõtetulemuste alusel kvaliteedinõuetest lähtuvalt. kvaliteedi-, töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetest. 4) lõpetab tööprotsessi ja annab • markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt juhendmaterjalile. detailid üle vastavalt juhendile. • hooldab trei-/ freespinki ja korrastab töökoha vastavalt töökojas kehtivale korrale. • utiliseerib põhi- ja abimaterjalide jäägid vastavalt keskkonnahoiu nõuetele. 13. CNC treipingi seadistamine ja programmeerimine 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teoreetilised ja praktilised oskused CNC treipinkide ehitusest, lõikeriistadest, treimise tehnoloogiast, juhtprogrammide koostamisest ning detailide töötlemisest CNC treipingil. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) koostab käsitsi CNC • kirjeldab juhtprogrammi ülesehitust, kasutatavaid adressaate, käske ning tsükleid vastavalt treipingile NC-koodis juhendmaterjalile. juhtprogrammi lähtuvalt • koostab juhtprogrammi lähtuvalt juhendmaterjalist. erialastest infoallikatest. • simuleerib loodud töötlemisprotsessi võimalike vigade hindamiseks, parandab ilmnenud vead lähtuvalt juhendmaterjalist. 2) valmistab ette töökoha • koostab iseseisvalt töökava/tehnoloogilise kaardi lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. treimistöödeks CNC treipingil • valmistab ette töökoha järgides tehnilist dokumentatsiooni, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid. järgides tehnilist • valib materjali ja valmistab ette tooriku lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. dokumentatsiooni, 16  töötervishoiu- ja tööohutuse • laeb juhtprogrammi väliselt andmekandjalt CNC-treipinki lähtuvalt juhendmaterjalist. nõudeid. • valib tehnoloogiast ja tööülesandest lähtuvalt asjakohased lõikeriistad ja rakised. • valib mõõteriistad detaili mõõtmete kontrollimiseks lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. • seadistab CNC-treipingi detailide valmistamiseks vastavalt juhendmaterjalile. 3) valmistab iseseisvalt CNC • valmistab detaile lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. treipingil detaile lähtudes • teeb detaili järeltöötluse lähtuvalt juhendmaterjalist. tehnilisest dokumentatsioonist. • kontrollib asjakohaste mõõtevahenditega valmis detaile lähtuvalt tööjoonisest ja standarditest. • analüüsib tööprotsesse ja -režiime mõõtetulemuste alusel kvaliteedinõuetest lähtuvalt. • korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest. 4) lõpetab tööprotsessi ja annab • markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt juhendmaterjalile. detailid üle vastavalt juhendile. • hooldab CNC- treipinki ja korrastab töökoha vastavalt töökojas kehtivale korrale. • utiliseerib põhi- ja abimaterjalide jäägid vastavalt keskkonnahoiu nõuetele. 14. CNC freespingi seadistamine ja programmeerimine 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teoreetilised ja praktilised oskused CNC freespinkide ehitusest, lõikeriistadest, freesimistehnoloogiast, juhtprogrammide koostamisest ning detailide töötlemisest CNC freespingil. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) koostab käsitsi CNC • kirjeldab juhtprogrammi ülesehitust, kasutatavaid adressaate, käske ning tsükleid vastavalt freespingile NC-koodis juhendmaterjalile. juhtprogrammi lähtuvalt • koostab juhtprogrammi lähtuvalt juhendmaterjalist. erialastest infoallikatest. • simuleerib loodud töötlemisprotsessi võimalike vigade hindamiseks, parandab ilmnenud vead lähtuvalt juhendmaterjalist. 2) valmistab ette töökoha • koostab iseseisvalt töökava/tehnoloogilise kaardi lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. freesimistöödeks CNC • valmistab ette töökoha järgides tehnilist dokumentatsiooni, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid. freespingil järgides tehnilist • valib materjali ja valmistab ette tooriku lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. dokumentatsiooni, • laeb juhtprogrammi väliselt andmekandjalt CNC-freespinki lähtuvalt juhendmaterjalist. töötervishoiu- ja tööohutuse • valib tehnoloogiast ja tööülesandest lähtuvalt asjakohased lõikeriistad ja rakised. nõudeid. • valib mõõteriistad detaili mõõtmete kontrollimiseks lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. • seadistab CNC-freespingi detailide valmistamiseks vastavalt juhendmaterjalile. 17 3) valmistab iseseisvalt CNC • valmistab detaile lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. freespingil detaile lähtudes • teeb detaili järeltöötluse lähtuvalt juhendmaterjalist. tehnilisest dokumentatsioonist. • kontrollib asjakohaste mõõtevahenditega valmis detaile lähtuvalt tööjoonisest ja standarditest. • analüüsib tööprotsesse ja -režiime mõõtetulemuste alusel kvaliteedinõuetest lähtuvalt. • korrigeerib seadme töörežiime ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest. 4) lõpetab tööprotsessi ja annab • markeerib, komplekteerib ja ladustab detailid vastavalt juhendmaterjalile. detailid üle vastavalt juhendile. • hooldab CNC- freespinki ja korrastab töökoha vastavalt töökojas kehtivale korrale. • utiliseerib põhi- ja abimaterjalide jäägid vastavalt keskkonnahoiu nõuetele. 3.4 Valitavad põhiõpingute moodulid lehtmetallide töötlemise suunal 15. Lehtmetalli painutamine 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud CNC painutuspinkide ehitusest, painutusprotsessist, juhtprogrammide koostamisest, detailide painutamisest ning valminud detailide kvaliteedi kontrolli teostamiseks vastavalt tehnilise dokumentatsiooni, töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab lehtmetalli • kirjeldab erialast terminoloogiat rakendades erinevat tüüpi painutuspinkide ehitust nende ajaloolises painutuspinkide ehitust, nende arengus, tööpõhimõtteid ja tehnilisi võimalusi, lähtudes erialastest infoallikatest. tehnoloogilisi võimalusi ja • kirjeldab korrektses eesti keeles seadmetel kasutatavate juhtsüsteemide põhimõtteid tuginedes tehnilisele seadistuspõhimõtteid lähtudes dokumentatsioonile lähtuvalt juhendmaterjalist. erialastest infoallikatest. • kirjeldab seadmete seadistuspõhimõtteid tuginedes tehnilisele dokumentatsioonile lähtuvalt juhendmaterjalist. • kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara eesti ja inglise keeles lähtudes tööülesandest. 2) kirjeldab tööprotsessis • kirjeldab seadme tüübile ettenähtud rakiste ehitust ja otstarvet lähtuvalt erialastest infoallikatest kasutatavate rakiste, töö- ja • kirjeldab seadme tüübile ettenähtud erinevate tööriistade ehitust ja otstarvet lähtuvalt erialastest mõõteriistade ehitust, otstarvet infoallikatest. ning kulutarvikuid • kirjeldab erinevate mõõteriistade otstarvet ja ehitust vastavalt ülesandele lähtuvalt erialastest infoallikatest. juhendmaterjali alusel. 18  • kirjeldab seadme tüübile ettenähtud kulutarvikute kasutamist vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile lähtuvalt juhendmaterjalist. 3) koostab CNC painutuspingile • kirjeldab juhtprogrammi ülesehitust, kasutatavaid adressaate, käske ning tsükleid vastavalt juhtprogrammi lähtuvalt juhendmaterjalile. erialastest infoallikatest. • koostab juhtprogrammi lähtuvalt juhendmaterjalist. • simuleerib loodud töötlemisprotsessi võimalike vigade hindamiseks, parandab ilmnenud vead lähtuvalt juhendmaterjalist. 4) valmistab ette CNC lehtmetalli • koostab iseseisvalt töökava/tehnoloogilise kaardi lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. painutamise töökoha järgides • valmistab ette töökoha järgides tehnilist dokumentatsiooni, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid. tehnilist dokumentatsiooni, • valib mõõteriistad detaili mõõtmete kontrollimiseks lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. töötervishoiu- ja tööohutuse • valib ja valmistab ette materjali lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. nõudeid. • valib vastavalt tööülesandele detaili valmistamiseks vajalikud rakised, tööriistad, abimaterjalid ja kulutarvikud lähtuvalt juhendmaterjalidest. • laeb juhtprogrammi väliselt andmekandjalt CNC painutusseadmesse lähtuvalt juhendmaterjalist. • seadistab CNC painutuspingi vastavalt juhendmaterjalile. 5) valmistab CNC painutuspingil • selgitab töödeldava materjali omadustest lähtuvalt töötlemistehnoloogia valikut juhendmaterjali alusel. detaile lähtudes tehnilisest • valmistab CNC painutuspingil detaile lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. dokumentatsioonist. • kontrollib asjakohaste mõõtevahenditega valmis detaile lähtuvalt tööjoonisest ja standarditest. • analüüsib tööprotsesse ja -režiime mõõtetulemuste alusel kvaliteedinõuetest lähtuvalt. • korrigeerib seadme töörežiimi ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest. 6) teeb valminud detailidele • teeb valmis detailidele järeltöötluse lähtuvalt juhendmaterjalist. järeltöötluse ja kvaliteedi • kontrollib valminud detailide kvaliteeti kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid, korrigeerib ilmnenud kontrolli lähtudes standardist. mittevastavused lähtudes juhendmaterjalist. • lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile. • hooldab töövahendid ja seadmed ning korrastab töökoha vastavalt töökojas kehtivale korrale. • utiliseerib põhi- ja abimaterjalide jäägid vastavalt keskkonnahoiu nõuetele. • täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid lähtuvalt juhendmaterjalist. 16. Lehtmetalli plasma- ja gaasilõikus 12 EKAP 19 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud lehtmetalli CNC plasma- ja gaasilõikuspinkide ehitusest, lõikeprotsessist, lõikamisel kasutatavatest abimaterjalidest, juhtprogrammide koostamisest ning valminud detailide kvaliteedi kontrolli teostamiseks vastavalt tehnilise dokumentatsiooni, töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetele. Õpiväljundid: Hindamiskriteeriumid: Õpilane Õpilane 1) selgitab plasma- ja • kirjeldab erialast terminoloogiat rakendades erinevat tüüpi plasma- ja gaasilõikeseadmete ehitust nende gaasilõikeseadmete ehitust, ajaloolises arengus, tööpõhimõtteid ja tehnilisi võimalusi, lähtudes erialastest infoallikatest. nende tehnoloogilisi võimalusi • kirjeldab korrektses eesti keeles seadmetel kasutatavate juhtsüsteemide põhimõtteid tuginedes tehnilisele ja seadistuspõhimõtteid dokumentatsioonile lähtuvalt juhendmaterjalist. lähtudes erialastest • kirjeldab seadmete seadistuspõhimõtteid tuginedes tehnilisele dokumentatsioonile lähtuvalt infoallikatest. juhendmaterjalist. • kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara eesti ja inglise keeles lähtudes tööülesandest. 2) kirjeldab tööprotsessis • kirjeldab seadme tüübile ettenähtud rakiste ehitust ja otstarvet lähtuvalt erialastest infoallikatest kasutatavate rakiste, töö- ja • kirjeldab seadme tüübile ettenähtud erinevate tööriistade ehitust ja otstarvet lähtuvalt erialastest mõõteriistade ehitust, otstarvet infoallikatest. ning kulutarvikuid • kirjeldab erinevate mõõteriistade otstarvet ja ehitust vastavalt ülesandele lähtuvalt erialastest infoallikatest. juhendmaterjali alusel. • kirjeldab seadme tüübile ettenähtud kulutarvikute kasutamist vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile lähtuvalt juhendmaterjalist. 3) koostab CNC plasma- ja • kirjeldab juhtprogrammi ülesehitust, kasutatavaid adressaate, käske ning tsükleid vastavalt gaasilõikuseseadme juhendmaterjalile. juhtprogrammi lähtuvalt • koostab juhtprogrammi lähtuvalt juhendmaterjalist. erialastest infoallikatest. • simuleerib loodud töötlemisprotsessi võimalike vigade hindamiseks, parandab ilmnenud vead lähtuvalt juhendmaterjalist. 4) valmistab ette lehtmetalli CNC • koostab iseseisvalt töökava/tehnoloogilise kaardi lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. plasma- ja gaasilõikepingi • valmistab ette töökoha järgides tehnilist dokumentatsiooni, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid. järgides tehnilist • valib mõõteriistad detaili mõõtmete kontrollimiseks lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. dokumentatsiooni, • valib ja valmistab ette materjali lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. töötervishoiu- ja tööohutuse • valib vastavalt tööülesandele detaili valmistamiseks vajalikud rakised, abimaterjalid ja kulutarvikud nõudeid. lähtuvalt juhendmaterjalidest. 20  • laeb juhtprogrammi väliselt andmekandjalt CNC lehelõikusseadmesse lähtuvalt juhendmaterjalist. • seadistab CNC lehelõikusseadme lõikeprotsessiks vastavalt juhendmaterjalile. 5) valmistab CNC plasma- ja • valmistab CNC lehelõikuspingil detaile lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. gaasilõikuspingil detaile • kontrollib asjakohaste mõõtevahenditega valmis detaile lähtuvalt tööjoonisest ja standarditest. lähtudes tehnilisest • analüüsib tööprotsesse ja -režiime mõõtetulemuste alusel kvaliteedinõuetest lähtuvalt. dokumentatsioonist. • korrigeerib seadme töörežiimi ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest. 6) teeb valminud detailidele • teeb valmis detailidele järeltöötluse lähtuvalt juhendmaterjalist. järeltöötluse ja kvaliteedi • kontrollib valminud detailide kvaliteeti kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid, korrigeerib ilmnenud kontrolli lähtudes standardist. mittevastavused lähtudes juhendmaterjalist. • lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile. • hooldab kasutatud töövahendid ja seadmed ning korrastab töökoha vastavalt töökojas kehtivale korrale. • utiliseerib põhi- ja abimaterjalide jäägid vastavalt keskkonnahoiu nõuetele. • täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid lähtuvalt juhendmaterjalist. 17. Lehtmetalli laserlõikus 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud lehtmetalli CNC laserlõikepingi ehitusest, lõikeprotsessist, lõikamisel kasutatavatest abimaterjalidest, juhtprogrammide koostamisest ning valminud detailide kvaliteedi kontrolli teostamiseks vastavalt tehnilise dokumentatsiooni, töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetele. Õpiväljundid: Hindamiskriteeriumid: Õpilane Õpilane 1) selgitab laserlõikepinkide • kirjeldab erialast terminoloogiat rakendades erinevat tüüpi laserlõikepinkide ehitust nende ajaloolises ehitust, nende tehnoloogilisi arengus, tööpõhimõtteid ja tehnilisi võimalusi, lähtudes erialastest infoallikatest. võimalusi ja • kirjeldab korrektses eesti keeles seadmetel kasutatavate juhtsüsteemide põhimõtteid tuginedes tehnilisele seadistuspõhimõtteid lähtudes dokumentatsioonile lähtuvalt juhendmaterjalist. erialastest infoallikatest. • kirjeldab seadmete seadistuspõhimõtteid tuginedes tehnilisele dokumentatsioonile lähtuvalt juhendmaterjalist. • kasutab tööks vajalikke infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase, tehnilist dokumentatsiooni ning erialast sõnavara eesti ja inglise keeles lähtudes tööülesandest. 2) kirjeldab tööprotsessis • kirjeldab seadme tüübile ettenähtud rakiste ehitust ja otstarvet lähtuvalt erialastest infoallikatest kasutatavate rakiste, töö- ja 21  mõõteriistade ehitust, otstarvet • kirjeldab seadme tüübile ettenähtud erinevate tööriistade ehitust ja otstarvet lähtuvalt erialastest ning kulutarvikuid infoallikatest. juhendmaterjali alusel. • kirjeldab erinevate mõõteriistade otstarvet ja ehitust vastavalt ülesandele lähtuvalt erialastest infoallikatest. • kirjeldab seadme tüübile ettenähtud kulutarvikute kasutamist vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile lähtuvalt juhendmaterjalist. 3) koostab termilisele CNC • kirjeldab juhtprogrammi ülesehitust, kasutatavaid adressaate, käske ning tsükleid vastavalt lehelõikusseadmele juhendmaterjalile. juhtprogrammi lähtuvalt • koostab juhtprogrammi lähtuvalt juhendmaterjalist. erialastest infoallikatest. • simuleerib loodud töötlemisprotsessi võimalike vigade hindamiseks, parandab ilmnenud vead lähtuvalt juhendmaterjalist. 4) valmistab ette lehtmetalli CNC • koostab iseseisvalt töökava/tehnoloogilise kaardi lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. laserlõikepingi töökoha • valmistab ette töökoha järgides tehnilist dokumentatsiooni, töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid. järgides tehnilist • valib mõõteriistad detaili mõõtmete kontrollimiseks lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. dokumentatsiooni, • valib ja valmistab ette materjali lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. töötervishoiu- ja tööohutuse • valib vastavalt tööülesandele detaili valmistamiseks vajalikud rakised, abimaterjalid ja kulutarvikud nõudeid. lähtuvalt juhendmaterjalidest. • laeb juhtprogrammi väliselt andmekandjalt CNC lehelõikusseadmesse lähtuvalt juhendmaterjalist. • seadistab CNC lehelõikusseadme lõikeprotsessiks vastavalt juhendmaterjalile. 5) valmistab CNC • valmistab CNC lehelõikuspingil detaile lähtuvalt tehnilisest dokumentatsioonist. laserlõikuspingil detaile • kontrollib asjakohaste mõõtevahenditega valmis detaile lähtuvalt tööjoonisest ja standarditest. lähtudes tehnilisest • analüüsib tööprotsesse ja -režiime mõõtetulemuste alusel kvaliteedinõuetest lähtuvalt. dokumentatsioonist. • korrigeerib seadme töörežiimi ja tööprotsessi, lähtudes analüüsi tulemustest. 6) teeb valminud detailidele • teeb valmis detailidele järeltöötluse lähtuvalt juhendmaterjalist. järeltöötluse ja kvaliteedi • kontrollib valminud detailide kvaliteeti kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid, korrigeerib ilmnenud kontrolli lähtudes standardist. mittevastavused lähtudes juhendmaterjalist. • lõpetab tööprotsessi ja annab detailid üle vastavalt juhendile. • hooldab kasutatud töövahendid ja seadmed ning korrastab töökoha vastavalt töökojas kehtivale korrale. • utiliseerib põhi- ja abimaterjalide jäägid vastavalt keskkonnahoiu nõuetele. • täidab tööprotsessi lõpetamiseks vajalikud dokumendid lähtuvalt juhendmaterjalist. 22  Lisa 10 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Side- ja võrgutehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma andmebaaside ja võrgu disain ning haldus, võimaldades õpilasel omandada teadmised, oskused ja hoiakud õpingute jätkamiseks või töötamiseks oskustöölisena telekommunikatsiooni (sh ka elektrooniline side, kaugandmeside, kaugside ja digitaalside) valdkondades. 1.2. Õppekava õppe maht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohutuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid sh praktika 95 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 30 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sidetehnoloogiate areng, 5 EKAPit; 4) elektroonika ja digitehnika alused, 5 EKAPit; 5) andmeside ja võrgutehnoloogia alused, 5 EKAPit; 6) raadioside alused, 5 EKAPit; 7) infoturve, 5 EKAPit; 8) ohud telekommunikatsioonisektoris, 5 EKAPit; 9) mõõteriistad ja trükkplaadid, 5 EKAPit; 10) raadiosidevõrkude planeerimine, 5 EKAPit; 11) IT-süsteemide alused, 5 EKAPit; 12) IP-võrgud ja uued tehnoloogiad, 5 EKAPit; 13) praktika, 25 EKAPit. 2.2. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud, millest õpilane valib ühe: 1) andmesidevõrkude suund; 2) riigikaitselise side suund; 3) side- ja ringhäälinguvõrkude suund. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht andmesidevõrkude suunal on järgmised: 1) koht- ja laivõrkude (LAN+WAN) ehitus ja haldamine, 5 EKAPit; 2) IP-võrkude haldamine ja ruutimine, 5 EKAPit; 3) monitooring ja veaotsing võrkudes, 5 EKAPit; 4) infoturbelahendused ja tulemüürid, 5 EKAPit; 5) enamlevinud võrguseadmete haldamine, 5 EKAPit; 6) diagnostika ja jõudluse optimeerimine koht- ja laivõrkudes, 5 EKAPit. 1 2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht riigikaitselise side suunal on järgmised: 1) raadioside ja antennitehnoloogia, 5 EKAPit; 2) kaablite ja konnektorite tehnoloogia, 5 EKAPit; 3) IP- ja raadiosidelahendused kaitseväes, 5 EKAPit; 4) sidevõrkude spektrianalüüs signaali haldamine, 5 EKAPit; 5) kaitseväe infrastruktuur ja pilvetehnoloogiad, 5 EKAPit; 6) droonitehnoloogiad ja autonoomsete süsteemide sidelahendused, 5 EKAPit. 2.5. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht side- ja ringhäälinguvõrkude suunal on järgmised: 1) raadioside ja modulatsioonitehnoloogiad, 5 EKAPit; 2) antennitehnoloogia ja leviedastus, 5 EKAPit; 3) mobiilside ja tugijaamade tehnoloogia, 5 EKAPit; 4) ringhäälingutehnoloogia ja OTT-platvormid, 5 EKAPit; 5) häirete ja signaaliprobleemide tuvastamine, 5 EKAPit; 6) uued tehnoloogiad ja tulevikutrendid sidevõrkudes, 5 EKAPit. 2  3. Side- ja võrgutehnoloogia õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1. Kõikidele suunavalikutele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli õppe maht Eesti Mooduli Mooduli nimetus kutsehariduse nr arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) püstitab enesearengu • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, eesmärgid, arvestades enda õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimeid ja võimalusi ning • analüüsib juhendamisel enda käitumisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele väärtustades tervislikke toimetulekule; eluviise • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks 2) kasutab teadlikult erinevaid • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades õpistrateegiaid ja -viise enda erinevaid teabeallikaid; 3  õpitegevuse kavandamisel ja • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; juhtimisel • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; 3) tegutseb seatud eesmärkide • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides asjakohase saavutamiseks käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; vastutustundlikult nii • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja iseseisvalt kui kollektiivi • -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); liikmena • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; • analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; • teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; 4) mõistab ettevõtliku, väärtust • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju loova ja vastutustundliku keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; tegutsemise olulisust nii • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; endale kui ühiskonnale • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; 4  • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 5) mõistab tööturu toimimise • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste põhimõtteid ja enda muutuste mõju majanduskeskkonnale; arenguvajadusi tööturule • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri sisenemiseks tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 6) kasutab varasemaid teadmisi, • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja oskusi ja kogemusi meetodeid; igapäevaeluga seonduvate • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; ülesannete lahendamisel • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP 5 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab digikeskkonnast • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks asjakohane teave; sobivaid infootsingu ja • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja andmehalduse võtteid, -tööriistu; hinnates digisisu • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust asjakohasust; • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; 2) kasutab info jagamiseks, • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobivaid digilahendusi, sobiva vahendi; arvestades digikeskkonnas • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- kehtivaid suhtlus- ja päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; käitumisnorme ning • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste küberturvalisuse nõudeid kaasamiseks; • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 3) loob ja täiustab digisisu, • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, kasutades sobivaid tööriistu konteksti ja eesmärkidega; sh tehisintellekti lahendusi • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid vastutustundlikult ning teabeallikaid ja digimaterjale; arvestades autoriõiguse • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja põhimõtteid konfidentsiaalsuse nõuetega; 6  • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; • analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; 4) kaitseb oma digiseadet, • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja isikuandmeid, privaatsust ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; tervist, rakendades • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; küberturvalisuse ja • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist jätkusuutliku arengu autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; põhimõtteid • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 5) lahendab digitehnoloogia • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke probleeme, tuvastades alternatiive; tehnilised tõrked ning valides • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; sobivad lahendused nende • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; likvideerimiseks • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 3. Sidetehnoloogiate areng 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab põhjalikud teadmised telekommunikatsioonitehnoloogiate ajaloost ja kaasaegsete sidevõrkude arengusuundadest ning valdkonda reguleerivatest normdokumentidest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 7 1) kirjeldab • kirjeldab kaasaegseid sidevõrke ja telekommunikatsioonivahendeid; telekommunikatsioonitehnolo • koostab ülevaate telekommunikatsioonitehnoloogiate ajaloo olulistest etappidest ja selgitab nende tähtsust ogiate ajaloo olulisemaid lihtsas ja arusaadavas vormis vastavalt lähteülesandele; etappe ja nende mõju • selgitab telekommunikatsioonitehnoloogiate tulevikusuundade olulisust, tuginedes juhendaja poolt antud kaasaegsete sidevõrkude materjalidele; arengule; • koostab raporti kaasaegsete ja tulevikusuundumuste kohta, kasutades esitatud materjale ja näiteid; 2) selgitab kaasaegseid ja • täidab praktilise ülesande, kus rakendab seadusi ja regulatsioone vastavalt juhistele; tulevikusuundumusi • lahendab juhtumianalüüsi, kasutades valdkonna seadusi ja regulatsioone. telekommunikatsioonitehnolo ogias ning nende tähtsust; 3) rakendab telekommunikatsioonivaldko nna seadusi ja regulatsioone igapäevatöös, järgides privaatsus- ja andmekaitsenõudeid. 4. Elektroonika ja digitehnika alused 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused elektroonika ja digitehnika komponentide ja seadmete tööpõhimõtetest sh koostamisest ja testimisest ning osakab leida elektriliste ja digitaalsete süsteemide skeemidelt edasiseks tööks vajaliku infot. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) paigaldab juhendamisel • selgitab elektroonikaskeemi tööpõhimõtet, kasutades lihtsustatud tehnilisi termineid. lihtsaid • selgitab elektroonikakomponentide tööpõhimõtteid ja nende rolli elektri- ja digitaalsüsteemides; elektroonikakomponente; • paigaldab ja ühendab lihtsaid elektroonikakomponente vastavalt juhistele; 2) koostab lihtsa standarditele • koostab lihtsa elektriskeemi, järgides skeemide standardit ja märgistusi; vastava elektriskeemi; • loeb ja koostab vastavalt juhendile lihtsamaid skeeme, järgides skeemitehnika põhimõtteid; 3) koostab lihtsa digitaalse • koostab lihtsa digitaalse loogikaskeemi, kontrollides selle toimivust ja vastavust ülesandele. loogikaskeemi, kontrollides • nimetab komponentide ja vooluringi algtasemel testimiseks kasutatavaid mõõteriistu; selle toimivust. • demonstreerib multimeetri ja vooluringi testeri kasutamist pingete, voolu ja takistuste mõõtmisel vastavalt juhistele. 8  5. Andmeside ja võrgutehnoloogiate alused 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab võrkude ja andmeside, sealhulgas LAN, WAN, TCP/IP mudelite ja protokollide praktilistes rakendustes kasutamise põhitõed ning oskuse paigaldada ja hallata andmesidevõrke, tuvastada ja lahendada võrguprobleeme ning dokumenteerida võrguliikluse andmeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab andmesidevõrkude • teostab ülevaate LAN ja WAN võrkude põhikomponentidest ja nende funktsioonidest lähtudes juhendist; (LAN ja WAN) • seadistab lihtsa andmesidevõrgu, dokumenteerides seadistusprotsessi vastavalt juhendile; põhifunktsioone ja • testib seadistatud andmesidevõrgu toimimist; komponente; • jälgib võrguliiklust kasutades vajalikke töövahendeid; 2) seadistab ja testib lihtsaid • koostab võrguliikluse aruande vastavalt ülesandele; andmesidevõrke vastavalt • selgitab TCP/IP protokollide põhialuseid ja nende rakendamist võrgukonfiguratsioonides; juhendile; • seadistab TCP/IP protokolle, testides nende toimivust; 3) rakendab võrguliikluse • määrab IP-aadressid, esitades tulemused vastavalt juhendile; jälgimiseks ja dokumenteerimiseks • konfigureerib marsruutimise kasutades IP-aadresse erinevates võrguskeemides. vajalikke töövahendeid; 4) seadistab ja testib TCP/IP protokolle vastavalt juhendile; 5) määrab ja kasutab IP- aadresse ning marsruutimise põhimõtteid erinevates võrguskeemides. 6. Raadioside alused 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ülevaate raadio- ja mobiilside toimimisest, sealhulgas signaalide ülekandest, sagedusaladest ja nende rakendamise võimalustest ja meetoditest erinevates keskkondades. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 9 1) kirjeldab raadiolainete leviku • koostab juhistele vastava ülevaate raadiolainete levikuga seotud füüsikalistest nähtustest, kirjeldades nende iseärasusi erinevates mõju signaali kvaliteedile; keskkonnatingimustes, • nimetab erinevate antennide ja fiiderseadmete tööpõhimõtteid, omadusi ja kasutusvõimalusi; arvestades sagedusalade • valib ülesandest lähtuvalt sobiva antennitüübi ning fiiderseadme, selgitades valikut; omadusi; • tuvastab signaaliülekande häired praktilises keskkonnas koostades aruande parandusettepanekutega; 2) tuvastab signaaliülekande • põhjendab mobiilsidetehnoloogiate (2G-5G) põhimõtteid tehes kokkuvõtte kaaslastele; probleemid ja teeb • selgitab suuliselt mobiilsidetehnoloogiate kasutusvõimalusi ja nende eeliseid erinevates olukordades; ettepanekud nende • paigaldab mobiilsideseadmeid vastavalt juhistele ja järgides tööohutuse reegleid; lahendamiseks praktilises • seadistab mobiilsideseadmeid, esitades vastavalt juhistele korrektse dokumentatsiooni seadistusprotsessi kontekstis; kohta. 3) kirjeldab mobiilsidetehnoloogiate (2G– 5G) põhimõtteid ja kasutusvõimalusi erinevates olukordades; 4) paigaldab ja seadistab mobiilsideseadmeid, järgides juhiseid ja tööohutuse põhimõtteid. 7. Infoturve 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused infoturbe rakendamiseks võrguhalduses, sealhulgas tulemüüride ja muude turvameetmete seadistamiseks ning riskide hindamiseks ja maandamiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) rakendab infoturbe • koostab vastavalt juhistele riskianalüüsi ning maandamisplaani, võttes arvesse konkreetseid küberohte, nagu põhimõtteid ja hindab andmepüük (phishing), pahavara (malware) ja lunavara (ransomware); riskihaldust võrgus, lähtudes • rakendab koostatud plaani, lähtudes küberohtudest; tänapäevastest küberohtudest; • seadistab tulemüüri, jälgides liikluse filtreerimist, reeglite rakendamist ja ebatavalise liikluse blokeerimist; 2) seadistab tulemüüre ja • kasutab ja konfigureerib autentimisvahendeid, nagu kahefaktoriline autentimine (2FA) ja VPN-lahendused, rakendab võrgu turvalisuse dokumenteerides protsessi vastavalt juhistele; • tuvastab võrgu anomaaliad, rakendades IDS/IPS (Intrusion Detection and Prevention Systems) süsteeme; 10  tööriistu keerukates • demonstreerib oskust logide analüüsimiseks ja logihaldussüsteemide (nt SIEM – Security Information and keskkondades; Event Management) kasutamiseks küberintsidentide avastamisel ja tõrjumisel; 3) rakendab sobivaid • selgitab ja rakendab vastavalt juhistele kaasaegseid infoturbe parimaid praktikaid, sealhulgas tarkvara kaitsemeetmeid küberohtude ajakohastamist, turbeauditite läbiviimist ja varunduslahenduste rakendamist; korral; • lahendab praktilises ülesandes mitmekihilise rünnaku simulatsiooni, tõendades arusaama küberrünnakute 4) rakendab tuvastatud mehhanismidest ja kaitsemeetoditest; küberohtude korral sobivaid • kasutab ingliskeelset erialaterminoloogiat turberaportite koostamisel ja nende suulisel esitamisel. kaitsemeetmeid, analüüsides juhendamisel nende mõju; 5) kasutab infoturbe ja võrgu turvalisusega seotud ingliskeelset terminoloogiat. 8. Ohud telekommunikatsioonisektoris 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised telekommunikatsioonivaldkonna tööohutusnõuetest ja -standarditest, küberohtudest ja infoturbest ning oskused ohutuks töötamiseks telekommunikatsioonisektoris. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab • teeb ülevaate telekommunikatsioonisektori tööohutuse- ja tervishoiunõuetest kasutades infootsingut; telekommunikatsioonisektori • kirjeldab tööohutusstandardeid rakendamist etteantud praktilistes olukordades; tööohutuse- ja tervisenõudeid • demonstreerib vastavalt juhistele tööriistade ohutut ja korrektselt kasutamist praktiliste harjutuste käigus; ning järgib neid • lahendab ette antud juhtumianalüüsi, tuvastades keskkonna- või tööohutusega seotud probleemi; tööülesannete täitmisel; • esitab juhendile vastava kirjaliku töö rahvusvahelise ja kohalike ohutusstandardite kasutamise kohta, 2) kasutab tööriistu ja -võtteid konkreetse paigaldustöö näitel; ohutult vastavalt kehtivatele • selgitab küberohtude mõju esitades kirjalikult ettepanekud turvameetmete rakendamiseks; standarditele ning tagab • demonstreerib autentimisvahendite (nt paroolid, 2FA) korrektset kasutamist praktilises ülesandes. töökeskkonna ohutuse; 3) selgitab rahvusvaheliste ja kohalike ohutusstandardite ning regulatsioonide olulisust telekommunikatsiooni paigaldustöödes; 11 4) tuvastab ja kirjeldab küberohte rakendades sobivaid autentimis- ja turvameetmeid nende ennetamiseks. 9. Mõõteriistad ja trükkplaadid 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane on omandanud teadmised elektroonikaseadmete testimiseks ja hooldamiseks vajalikke mõõteriistade, nagu multimeeter ja spektromeeter kasutamiseks ning praktilised oskused, mis on vajalikud elektrooniliste komponentide korrektseks jootmiseks ja trükkplaatide töökindluse hindamiseks ning dokumenteerimiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab mõõteriistu (nt • viib läbi täpseid mõõtmisi vastavalt juhendile, kasutades mõõteriistu korrektselt ja ohutusnõudeid järgides; multimeeter, spektromeeter, • tuvastab elektroonikasüsteemide vead, dokumenteerides vastavalt antud juhistele. osakilloskoop) • teostab ülesandele vastava korrektse ja funktsionaalse jootmise, kontrollides kvaliteedi vastavust elektroonikaseadmete standarditele; testimiseks ja vigade • hindab trükkplaadi töökindlust tehes nõuetele vastavad parandused; tuvastamiseks; • koostab nõuetele vastava dokumentatsiooni, kasutades digivahendeid; 2) joodab • valib sobiva mõõteriista vastavalt ülesandele selgitades selle kasutamise protsessi; elektroonikakomponente • koostab trükkplaadi kvaliteedikontrolli aruande vastavalt juhendile, kirjeldades leitud probleeme ja tehtud trükkplaatidele vastavalt parandusi; standarditele, kontrollides töö • järgib ohutusnõudeid praktiliste tööde käigus, tõendades oma teadmisi ja oskusi; kvaliteeti; 3) hindab trükkplaadi • analüüsib vastavalt juhendile mõõtmistulemusi, tuvastades võimalikud kõrvalekalded ja esitades töökindlust dokumenteerides parandusettepanekud; mõõtmistulemused ja • demonstreerib praktilise töö käigus dokumenteerimisvahendite kasutamise oskust mõõtetulemuste ja parandustööd. parandustööde selgeks edastamiseks; • hindab koostöös juhendajaga praktilise töö tulemust, selgitades parema täpsuse ja kvaliteedi saavutamist. 10. Raadiosidevõrkude planeerimine 5 EKAP 12 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab praktilised teadmised ja oskused raadiosidevõrkude planeerimiseks, sealhulgas sagedusjaotuste, levitingimuste ja raadioside tööpõhimõtete mõistmiseks. Õpilasel areneb suutlikkus hinnata ja koostada raadiosidevõrke vastavalt TTJA (Tehnilise Järelevalve ja Tarbijakaitse Amet) nõuetele ning lahendada praktilisi ülesandeid leviala mõõtmistes. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab sagedusjaotuste ja • demonstreerib sagedusjaotuste mõistmist, põhjendades nende mõju võrgu planeerimisel; levitingimuste põhimõtteid • planeerib juhendi järgi raadiosidevõrgu, kasutades sagedusalade optimaalseks kasutamiseks sobivaid ning nende mõju meetodeid; raadiosidevõrkude • arvutab levitingimuste parameetrid esitades vastava analüüsi tulemuse; planeerimisele; • rakendab TTJA nõudeid raadioside mõõtmistel, esitades korrektselt dokumenteeritud mõõtmistulemused ja 2) koostab ja planeerib lihtsaid hinnates nende vastavust standarditele; raadiosidevõrke, järgides • viib läbi sagedusalade analüüsi mõõtmised, tõlgendades tulemusi lähtuvalt juhistest; sagedusalade kasutamise • koostab aruande planeeritud raadiosidevõrgu töökindluse ja vastavuse kohta vastavalt nõuetele, esitledes reegleid ja TTJA nõudeid; seda rühmas. 3) teostab praktilisi mõõtmisi raadiosides, järgides kehtivaid standardeid, dokumenteerides tulemused nõuetekohaselt. 11. IT-süsteemide alused 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused IT-süsteemide toimimise alustest, sealhulgas operatsioonisüsteemide paigaldamisest, haldamisest ning skriptimisvahendite kasutamisest. Õpilasel on oskused, mis võimaldavad hallata tööjaamu, servereid ning automatiseerida haldustegevusi erinevates operatsioonisüsteemides.. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab • selgitab esitluse vormis operatsioonisüsteemide erinevusi ja kasutusvõimalusi, kasutades korrektset erialast operatsioonisüsteemide terminoloogiat; struktuuri, funktsioone, • paigaldab operatsioonisüsteeme dokumenteerides protsessi; põhimõisteid selgitades nende • seadistab juhistele vastavalt kasutajakontosid ja komponente lokaalses võrgus; vajalikkust IT-süsteemides; • koostab lihtsamaid haldusülesandeid automatiseerivaid skripte kasutades sobivaid skriptimiskeskkondi; 13 2) paigaldab ja haldab tööjaamu • automatiseerib skriptimisvahendite abil tööjaamade ja/või serverite haldustegevusi; ja servereid, seadistades • testib tööjaamade ja serverite toimivust vastavalt juhendile; kasutajakontosid ja • rakendab matemaatilisi ja loogilisi seoseid skriptide koostamisel; komponente lokaalses võrgus; • dokumenteerib koostatud skriptid lähtuvalt nõuetest. 3) kasutab skriptimisvahendeid korduvate haldustegevuste automatiseerimiseks erinevates operatsioonisüsteemides (Linux/BSD, Windows); 4) koostab ja dokumenteerib lihtsamaid skripte, rakendades matemaatilisi ja loogilisi põhiseoseid. 12. IP-Võrgud ja uued tehnoloogiad 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused IP-võrkude ehitamiseks ja haldamiseks, sealhulgas kohtvõrkude (LAN - Local Area Network), laivõrkude (WAN - Wide Area Network) ja Etherneti tehnoloogiate kasutamiseks. Õpilane on tuttav uusimate võrgutehnoloogijate, nagu tarkvarapõhised võrgud (SDN - Software-Defined Networking) ja võrgu virtualiseerimine (NFV - Network Function Virtualization) ning OSI mudeli (Open Systems Interconnection) praktilise rakendamisega kaasaegses võrguhalduses. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) paigaldab ja haldab IP-võrke, • teostab IP-võrgu seadistamise vastavalt etteantud nõuetele ja dokumenteerib protsessi, tõendades täpsust ja kasutades erinevaid töökindlust; tehnoloogiaid sealhulgas • lahendab võrguühendusega seotud probleeme, kasutades tehnilist dokumentatsiooni ja vearaporteid; kohtvõrke (LAN), laivõrke • demonstreerib praktilise töö käigus oskust võrguühenduste optimeerimiseks, kasutades kohtvõrke (LAN) (WAN) ja Etherneti ja laivõrke (WAN); tehnoloogiaid; • selgitab OSI mudeli (Open Systems Interconnection) kihte ja nende ülesandeid, võrguliikluse 2) tunneb OSI mudeli (Open analüüsimisel; Systems Interconnection) kihte • kasutab tarkvarapõhiseid võrke (SDN) ja võrgu virtualiseerimist (NFV) lihtsa võrgutopoloogia loomisel, ja nende toimimist rakendades selgitades nende eeliseid traditsiooniliste lahenduste ees; uusi tehnoloogiaid, nagu • koostab ja esitleb uute tehnoloogiate rakendamise projekti, hõlmates nende rakendamist ja võimalikke tarkvarapõhised võrgud (SDN) probleeme võrguhalduses vastavalt ette antud ülesandele; 14  ja võrgu virtualiseerimine • selgitab võrguliikluse probleeme pakkudes välja lahenduse; (NFV), võrguhalduses; • vastavalt juhistele viib läbi võrguliikluse analüüsi, kasutades sobivaid tööriistu ja konfiguratsiooni 3) lahendab võrguliikluse meetodeid (nt Wireshark), ning selgitab tulemusi; probleeme kasutades • selgitab võrguliiklusese analüüsi tulemusi, kasutades erialast sõnavara; asjakohaseid tööriistu ning • kasutab ingliskeelset erialaterminoloogiat (LAN, WAN, SDN, NFV, OSI) võrguseadistuste ja võrgu konfiguratsiooni dokumentatsioonide koostamisel ning tehniliste ülesannete täitmisel. meetodeid. 4) kasutab erialast ingliskeelset terminoloogiat (nt LAN, WAN, SDN, NFV, OSI) korrektselt, nii suuliselt kui ka kirjalikult, tehniliste dokumentide ja võrguseadistuste kirjeldamisel. 13. Praktika 25 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija oskab rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel, tutvub erialale iseloomulike tööülesannete ja töökeskkonnaga, ettevõtte struktuuri, sisekorra, töökorralduse, meeskonnatöö põhimõtetega, tehnilisele dokumentatsioonile esitatavate nõuetega, kvaliteedi ja tööohutuse nõuetega Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kandideerib praktikale lähtudes • tutvub praktikajuhendiga ja praktikakorraldust reguleerivate dokumentidega; kooli praktikakorralduse • alustab praktikale kandideerimisprotsessi koostades korrektsed dokumendid; protsessi nõuetest; • püstitab endale isikliku praktikaülesande konkreetseks praktikaks lähtudes praktikakoha võimalustest, 2) kirjeldab vastavalt projektidest ja enda huvidest ning arenguvajadustest; spetsialiseerumisele • teeb kirjaliku kokkuvõtte praktika ettevõttest, igapäevatööst ja kasutatavatest protsessidest valdkondliku praktikaettevõtte praktikaaruandes; igapäevatööd ja annab ülevaate • töötab juhendamisel väljavalitud ettevõtte meeskonnas, kirjeldades praktikaaruandes oma tööülesandeid ja protsessidest töösoleva projekti rolli organisatsioonis; rakendamisel meeskonnas; • kasutab erialases töös asjakohaseid töömeetodeid, töövahendeid ja materjale ning tuleb toime põhiliste 3) rakendab õpitud teoreetilisi töödega; teadmisi ja oskusi praktilises • tuleb toime erinevates töösituatsioonides ja meeskondades; 15  töökeskkonnas, lahendades • võtab vastutust talle antud tööülesannete lõpuni viimiseks ja hindab enda töö tulemusi ning leiab erialaseid ülesandeid vastavalt võimalusi enda arendamiseks. juhistele. • kasutab sobivaid töövahendeid, tehnoloogiaid ja meetodeid erialaste tööülesannete täitmiseks, järgides 4) võtab vastutuse enda tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid; töökorralduse ja tulemuste • täidab talle antud ülesanded ja hindab enda töö tulemusi; eest, näidates üles täpsust, • hindab informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust, süstematiseerib, võrdleb ja analüüsib hangitud teadmisi koostööoskust ja ametialast ning kasutab seda oma töös; suhtumist; • planeerib oma aega lähtuvalt tööülesandest, tähtaegadest, töökoha eripärast ja organisatsiooni/tellija 5) töötab vähemalt ühes nõuetest; valdkonnaga tegelevas • mõistab oma tegevuse mõju organisatsiooni tulemustele; ettevõtte projektimeeskonnas • suhtleb ametialaselt korrektselt, võtab vastutuse talle antud ülesannete eest; vastavalt spetsialiseerumisele; • analüüsib enda praktikatulemusi ja kirjeldab võimalusi enda oskuste edasiarendamiseks; 6) dokumenteerib oma tööprotsessid ja tulemused, • täidab ja esitab nõuetekohase praktikadokumentatsiooni õigeaegselt koolipoolsele juhendajale; kasutades asjakohast • esitleb enda praktika kogemusi, teostatud tööülesandeid ja enda valmisolekut tööülesannete täitmisel terminoloogiat ja erialale praktikaseminaril. sobivaid formaate; 7) analüüsib oma töökogemust ja oskuste arengut, tuues välja tugevused ja võimalikud parenduskohad praktikaaruandes. 3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid andmesidevõrkude suunal 14. Koht- ja Laivõrkude (LAN+WAN) ehitus ja haldamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused kohtvõrkude (LAN) ja laivõrkude (WAN) kavandamiseks, ehitamiseks ja haldamiseks, hõlmates ka traadita kohtvõrkude lahendusi ja alternatiivsete sidesüsteemide rakendusi sh keskendutakse kaabeldusvõrkudele, passiivsetele optilistele võrkudele (PON), võrguseadmetele, ühendustele ning võrkude jõudluse ja turvalisuse optimeerimisele. Lisaks omandab õpilane teadmised alternatiivsete tehnoloogiate, nagu satelliit-, mobiil- ja raadioside lahenduste, integreerimiseks WAN-võrkudes, et tagada usaldusväärne side ka välitingimustes ja raskesti ligipääsetavates piirkondades. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 16 Õpilane: Õpilane: 1) ehitab koht- ja laivõrke, sealhulgas • planeerib kohtvõrgu komponente, sealhulgas traadita võrgulahendusi, tõendades planeerimisoskust ja traadita võrgulahendusi, valides seadmete paigaldamise täpsust vastavalt juhendile; sobivad tehnoloogiad ja seadmed; • paigaldab kohtvõrgu komponente, sealhulgas traadita võrgulahendusi, tõendades planeerimisoskust ja 2) koostab lihtsa passiivse optilise seadmete paigaldamise täpsust vastavalt juhendile; võrgu (PON) topoloogia; • koostab esitluse PON-võrgu topoloogia kohta, järgides kehtivaid standardeid ja tehnilisi juhiseid; 3) paigaldab ja keevitab • keevitab valguskaableid ja otsastab vaskkaableid, hinnates töö täpsust ja kvaliteeti vastavalt juhendile; valguskaableid ning otsastab • vastavalt juhendile seadistab LAN ja WAN võrguseadmeid, kasutades ka alternatiivseid sidesüsteeme, vaskkaableid, tagades kaablite ning optimeerib nende töökindlust ja kiirust; töökindluse ja vastavuse • kasutab diagnostikavahendeid võrguprobleemide lahendamiseks ning dokumenteerib ja analüüsib standarditele; võrkude testimise tulemusi vastavalt juhistele; 4) seadistab LAN ja WAN • hindab võrgu turvalisust ja töökindlust, rakendades sobivaid meetmeid vastavalt kaasaegsetele võrguseadmeid ning rakendab standarditele ning ette antud juhendile; alternatiivsete sidesüsteemide • kavandab ja rakendab alternatiivseid sidesüsteeme vastavalt juhistele, tõendades nende sobivust ja lahendusi, nagu mobiil- ja integreerimist WAN-võrkudesse; satelliitside; 5) hindab koht- ja laivõrkude jõudlust • komplekteerib seadmekapi ja paigaldab seadmeid ja paneele ning teostab vajalikud ühendused vastavalt ette antud juhistele ja paigaldusnormidele. ning turvalisust, dokumenteerides mõõtmistulemused ja rakendades optimeerimislahendusi. 15. IP-võrkude haldamine ja ruutimine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab põhjalikud teadmised ja praktilised oskused IP-võrkude haldamiseks ja ruutimiseks, keskendudes OSPF, BGP ja EIGRP protokollide kasutamisele ning võrkude turvalisuse ja jõudluse optimeerimisele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb ruutimise protokollide • seadistab ruutimise protokollid OSPF, BGP ja EIGRP vastavalt juhistele ning analüüsib võrguliikluse OSPF, BGP ja EIGRP optimeerimise tulemusi; tööpõhimõtteid ning nende • vastavalt juhendile demonstreerib ruutimise protokollidega seotud probleemide tuvastamise ja kasutamise eeliseid ja piiranguid; lahendamise oskust, kasutades diagnostikavahendeid ja simulatsioonikeskkonda Cisco Packet Tracer; 2) seadistab ja optimeerida MPLS- võrke ning rakendada VPN- 17  lahendusi turvalise side • konfigureerib MPLS-võrke ja VPN-lahendusi, tõendades vastavalt juhendile nende rakendamise tagamiseks; vastavust turvanõuetele; 3) lahendab IP-võrkudes • tagab võrgu turvalisuse ja optimaalse jõudluse, kasutades asjakohaseid meetodeid ja tööriistu vastavalt ruutimisprobleeme, rakendades juhistele ja standarditele; sobivaid võrguseadistusi ja • rakendab autentimis- ja krüpteerimismeetodeid IP-võrkudes, tõendades nende vastavust kaasaegsetele tehnoloogiaid; standarditele; 4) selgitab võrgu turvalisuse ja • analüüsib IP-võrkude seadistust ja jõudlust vastavalt juhistele, esitades soovitused optimeerimiseks; jõudluse põhimõtteid ning • koostab dokumentatsiooni IP-võrkude seadistuse ja jõudluse kohta vastavalt juhistele, esitades rakendab neid praktikas IP-võrkude soovitused optimeerimiseks; haldamisel. • kasutab vastavalt juhistele simulatsioonikeskkonda (nt. Cisco Packet Tracer'i või EVE-NG) võrgutopoloogiate kavandamiseks, seadistamiseks ja testimiseks. 16. Monitooring ja veaotsing võrkudes 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab praktilised oskused võrguhalduse ja -monitooringu tööriistade kasutamiseks, keskendudes võrgu jälgimisele, anomaaliate tuvastamisele, veaotsingule ja automatiseeritud diagnostikavahendite rakendamisele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab monitooringutööriistu ja • demonstreerib monitooringutööriistade kasutamist võrguliikluse jälgimiseks ja anomaaliate analüüsida võrguliiklust tuvastamiseks vastavalt ülesannetele; Wiresharki abil; • selgitab ja dokumenteerib tuvastatud võrguprobleemide põhjused vastavalt ülesandele ja pakub 2) tuvastab võrgu anomaaliaid lahendusi; monitooringu ja logianalüüsi • tõendab diagnostikaseadmete kasutamise täpsust vastavalt ülesandele ja oskust nende abil võrguvead põhjal; tuvastada; 3) kasutab diagnostikaseadmeid ja - • demonstreerib skriptide koostamise ja kasutamise oskust võrgu diagnostikas ja monitooringus, tarkvara võrguprobleemide näidates automatiseeritud lahenduste rakendamist vastavalt juhistele; tuvastamiseks ja tõrkeotsinguks; • analüüsib logisid ja võrgutulemusi, koostades aruande ja esitades soovitused süsteemi 4) rakendab skriptimisvahendeid (nt optimeerimiseks; Bash, Python) monitooringu ja • hindab võrgu turvalisuse ja jõudluse aspekte diagnostikaprotsessi põhjal ning selgitab võimalikud veaotsingu automatiseerimiseks, sh riskid ja nende maandamisvõimalused tulenevalt ülesandest; logide analüüsimiseks ja • esitab selge ja korrektselt vormistatud dokumentatsiooni diagnostika ja monitooringu tulemustest automatiseeritud lahenduste vastavalt juhistele; loomiseks. 18  • rakendab monitooringutarkvara seadistusi, tõendades nende vastavust etteantud juhistele ja parimatele praktikatele. 17. Infoturbelahendused ja tulemüürid 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused infoturbelahenduste ja tulemüüride seadistamiseks ning haldamiseks, keskendudes võrgurünnakute ennetamisele, füüsilisele ja võrguturvalisusele, andmete kaitsmisele ning VPN- ja krüpteerimislahenduste rakendamisele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) seadistab tulemüüre, et kaitsta • seadistab tulemüürid vastavalt turvalisuse nõuetele ja ette antud juhistele, demonstreerides reeglite ja võrke rünnakute ja häkkimiste eest; poliitikate rakendamise täpsust; 2) rakendab tulemüüride reeglite ja • hindab tulemüüride efektiivsust võrgurünnakute blokeerimisel ja dokumenteerib kaitsemeetmete poliitikate põhimõtteid erinevates rakendamise vastavalt juhistele; võrgukeskkondades; • demonstreerib oskust tuvastada ja blokeerida rünnakuid, kasutades tulemüüride võimalusi vastavalt 3) oskab seadistada VPN-e ja juhistele; rakendada krüpteerimislahendusi • rakendab vastavalt juhistele VPN-lahendusi ja krüpteerimismeetodeid, tõendades turvaliste ühenduste andmeside kaitsmiseks; seadistamise oskust; 4) rakendab VPN-protokolle ja • tulenevalt ülesandest selgitab ja dokumenteerib VPN-protokollide kasutust erinevates krüpteerimise tööpõhimõtteid turvastsenaariumides; turvaliste ühenduste tagamiseks; • tuvastab ja lahendab VPN-ühenduste probleeme, tagades andmeside turvalisuse ja töökindluse 5) rakendab meetmeid seadmete lähtudes juhendist; kaitsmiseks volitamata juurdepääsu • hindab füüsilise turvalisuse lahenduste tõhusust ja dokumenteerib võimalikud riskid ning eest füüsilise turvalisuse vastumeetmed vastavalt juhistele; põhimõtteid järgides. • kasutab logianalüüsi ja diagnostikat tulemüüride ja VPN-i seadistuste kontrollimiseks ning parendamiseks vastavalt juhistele; • testib tulemüüride ja VPN-lahenduste töökindlust, esitades dokumenteeritud tulemused vastavalt ette antud juhistele. 18. Enamlevinud võrguseadmete haldamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab praktilised oskused enamlevinud võrguseadmete (nt ruuterid, switchid ja tulemüürid) seadistamiseks ja haldamiseks, keskendudes võrgu jõudluse ja turvalisuse optimeerimisele. 19 Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) seadistab võrguseadmeid nõuetele • seadistab võrguseadmeid korrektselt ja dokumenteerib nende konfiguratsioonid vastavalt nõuetele; vastavalt; • demonstreerib turvafunktsioonide kasutamist, sealhulgas tulemüüride ja liikluse haldamise seadistusi 2) tunneb võrguseadmete vastavalt juhistele; põhifunktsioone, turvafunktsioone • tuvastab ja lahendab võrguprobleeme vastavalt juhendile, näidates oskust kasutada ja nende rakendamist; diagnostikatööriistu; 3) rakendab võrgu turvaseadistusi, • haldab ja optimeerib seadistatud võrguseadmete jõudlust, esitades tulemused vastavalt juhistele tagades andmete turvalisuse ja mõõtmiste ja analüüsi kaudu; võrgu töökindluse; • selgitab ja dokumenteerib võrguseadmete tööpõhimõtteid ja konfiguratsioone vastavalt juhendile, 4) lahendab võrguseadmetega seotud kasutades erialast terminoloogiat; probleeme jälgides seadmete • demonstreerib oskust seadistada ja hallata turvalahendusi erinevatel võrguseadmetel vastavalt jõudlust. juhistele, järgides tööstusstandardeid; • rakendab võrguseadmetele tarkvarauuendusi ja turvapaiku vastavalt juhistele, hindades nende mõju võrgu töökindlusele. 19. Diagnostika ja jõudluse optimeerimine koht- ja laivõrkudes 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab põhjalikud teadmised ja praktilised oskused koht- ja laivõrkude töökindluse ja jõudluse analüüsimiseks, probleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks sh keskendutakse kaasaegsete diagnostikavahendite ja jõudluse optimeerimise meetodite kasutamisele, et õpilane saaks praktilised teadmised kuidas parandada võrkude efektiivsust ja stabiilsust. Moodul valmistab õpilasi ette reaalseteks tööülesanneteks võrguhalduses, sealhulgas võrguprobleemide analüüsiks, optimeerimiseks ja tulemuste dokumenteerimiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab võrgudiagnostika tööriistu • kasutab võrgudiagnostika tööriistu täpselt ja dokumenteerib tulemused vastavalt nõuetele; koht- ja laivõrkude töökindluse ja • demonstreerib oskust lahendada võrguprobleeme, analüüsides diagnostikaandmeid ja rakendades jõudluse hindamiseks; vastavalt juhistele sobivaid meetodeid; 2) tuvastab võrguprobleeme • teostab võrgu jõudluse optimeerimise ülesandeid, tõendades mõju võrgu töökindlusele ja jõudlusele diagnostikavahendite abil; vastavalt juhistele; 3) rakendab jõudluse optimeerimise • rakendab vastavalt juhistele võrgu analüüsis erinevaid meetodeid ja tööriistu, sh võrguliikluse tehnikaid ja tööriistu, parandades modelleerimine ja jõudluse prognoosimine; võrgu töökindlust ja efektiivsust; 20 4) rakendab diagnostika ja jõudluse • esitab analüüsitulemuste raporti, kirjeldades vastavalt juhistele optimeerimise mõju võrgu stabiilsusele analüüsiga seotud protokolle ja efektiivsusele; praktilises töös. • lahendab keerukaid jõudluse ja töökindlusega seotud probleeme, rakendades vastavalt juhistele uuenduslikke optimeerimisvõtteid. 3.3. Valitavad põhiõpingud riigikaitselise side suunal 20. Raadioside ja antennitehnoloogia 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab põhjalikud teadmised ja praktilised oskused raadioside tehnoloogia ja antenniteooria rakendamiseks kaitseväe sidevõrkudes sh keskendutakse erinevate raadiojaamade tüüpide tundmisele, sagedusalade mõistmisele ning antennide paigaldamisele ja testimisele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab raadiojaama ja • näitab oskust valida ja kasutada sobivaid sagedusalasid vastavalt sidevajadustele ning dokumenteerib mõistab raadioside tulemused korrektselt tulenevalt ülesandest; põhialuseid, sealhulgas • lahendab praktilistes ülesannetes vastavalt juhistele raadioside tõrkeid ja optimeerib seadmete töökindlust; sagedusalasid ja • teostab antennide paigaldamise, järgides täpset juhendit ja tööohutusnõudeid; modulatsioonide mõju • viib läbi leviala mõõtmisi vastavalt juhendile ja koostab raporti, mis sisaldab hinnangut antennide raadiosides; töökindlusele ja seadmete jõudlusele; 2) paigaldab ja testib erinevaid • tõendab erialaterminoloogia tundmist ja rakendamist praktikas, kasutades õiget sõnavara seadistuste ja antennitüüpe ning hindab aruannete koostamisel; nende töökindlust ja leviala • rakendab raadiojaama kasutamise oskusi vastavalt juhistele praktilistes tingimustes, tõendades seadmete kaitseväe sidevõrkudes; õiget käsitlemist ja hooldamist. 3) järgib tööohutusnõudeid raadioside ja antennitehnoloogia seadistamisel ning kasutamisel. 21. Kaablite ja konnektorite tehnoloogia 5 EKAP 21 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kaablikonnektorite ja kaablite paigaldamiseks ja testimiseks sh keskendutakse näiteks BNC, N-716 ja ilmastikukindlate konnektorite kasutamisele, kaitseväe sidekaablite standarditele ning kaablite töökindluse ja vastupidavuse hindamisele rasketes tingimustes. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) paigaldab erinevaid • paigaldab kaablikonnektorid (nt BNC, N-716) täpselt ja järgib kaitseväe standardeid ning dokumenteerib kaablikonnektoreid vastavalt tulemused vastavalt juhendile; kaitseväe standarditele (sh • demonstreerib ilmastikukindlate ühenduste loomise oskust ja hindab ühenduste töökindlust vastavalt BNC, N-716) ning hinnata juhistele; ühenduste töökindlust ja • kasutab diagnostikaseadmeid, tuvastab ühendusprobleeme ning lahendab need efektiivselt vastavalt ette ilmastikukindlust; antud ülesandele; 2) testib ja diagnoosib kaableid • testib ja hindab kaablite mehaanilist ja elektrilist töökindlust, esitades testide tulemused vastavalt kasutades sobivaid dokumenteerimisnõuetele; diagnostikaseadmeid, • demonstreerib teadmisi militaarstandarditest ja nende rakendamisest vastavalt juhistele praktilistes rakendades standarditele ülesannetes; vastavaid töövõtteid; • järgib elektroonikaseadmete ja kaablite ühendamisel rahvusvahelisi standardeid (nt IPC-A-610 ja IPC-A- 3) rakendab militaar- ja raskete 620). tingimuste jaoks sobilikke kaableid ja ühendusmeetodeid järgides rahvusvahelisi standardeid. 22. IP- ja Raadiosidelahendused Kaitseväes 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused kaitseväe IP-põhiste lahenduste, raadiolingisüsteemide, satelliitside ja mobiilsidetehnoloogiate kasutamiseks sh keskendutakse sagedusplaanimisele ja spektrihaldusele, et tagada usaldusväärne ja turvaline side välitingimustes. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) rajab kaitseväe IP-võrke ja • rajab vastavalt juhenditele praktilises ülesandes kaitseväe IP-võrgu, kasutades sobivaid tehnoloogiaid nagu raadiosidelahendusi, kasutades 5G, LTE ja LEO-satelliitside; tehnoloogiaid nagu 5G, LTE, 22  LEO, MEO ja GEO • seadistab vastavalt juhenditele praktilises ülesandes kaitseväe IP-võrgu, kasutades sobivaid tehnoloogiaid satelliitside; nagu 5G, LTE ja LEO-satelliitside; 2) jaotab sagedusribasid eri • selgitab sagedusplaanimise ja spektrihalduse protsessi ning dokumenteerib sageduste jaotuse eri võrkude võrkude vahel jälgides vahel vastavalt juhistele; sagedusplaneerimise ja • seadistab raadiolingi- ja satelliitsideseadmeid, hinnates nende töökindlust ja kvaliteeti ning tuvastades spektrihalduse põhimõtteid; võimalikud vead tulenevalt ülesandest; 3) paigaldab raadiolingi- ja • kasutab erialast ingliskeelset terminoloogiat seadmete konfigureerimisel, protokollide rakendamisel ja satelliitsideseadmeid vastavalt dokumentatsiooni koostamisel; kaitseväe nõuetele; • hindab raadioside ja IP-võrgu lahenduste turvalisust vastavalt juhistele ning teeb ettepanekuid võimalike 4) valdab erialast ingliskeelset turvaprobleemide lahendamiseks; terminoloogiat, mis on vajalik • lahendab sagedusvahemike ja spektrihaldusega seotud juhtumianalüüse, järgides kaitseväe regulatsioone, sidevõrkude rajamisel ja standardeid ja järgides juhiseid; hooldamisel. • demonstreerib võrguühenduste tõrkeotsingu oskust, analüüsides ja lahendades sidekatkestusi praktilises keskkonnas vastavalt juhistele. 23. Sidevõrkude spektrianalüüs ja signaali haldamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused spektrianalüüsi ja signaali haldamise tehnoloogiate kasutamiseks kaitseväe sidevõrkudes sh keskendutakse spektrianalüsaatorite ja SDR (Software Defined Radio) lahenduste rakendamisele s.o, s signaalide tuvastamine, seire ning segamise tehnoloogiate turvalisuse ja operatsioonivõime tagamine. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab spektrianalüsaatorit • demonstreerib vastavalt juhistele spektrianalüsaatori kasutamist sagedusribade ja signaalide tuvastamisel; sageduste ja signaalide • juhendit järgides kasutab SDR-tehnoloogiaid sidevõrkude seireks ja häirete tuvastamiseks, näidates oskust analüüsimiseks ning häirete valida sobivad lahendused vastavalt situatsioonile; tuvastamiseks kaitseväe • rakendab signaali segamise meetodeid praktilistes ülesannetes, järgides ette antud juhiseid ja turvanõudeid, sidevõrkudes; • selgitab spektrihalduse ja signaalide seire tehnoloogiate rakendamise põhimõtteid kaitseväe kontekstis 2) tagab SDR-tehnoloogiaid vastavalt ette antud ülesandele; (Software Defined Radio) • koostab põhjaliku raporti seire tulemustest vastavalt juhendile ja esitab ettepanekud sageduste rakendades sidevõrkude optimeerimiseks või segamise strateegiate rakendamiseks; turvalisuse; • tuvastab võimalikke turvariske ja pakub lahendusi nende kõrvaldamiseks, kasutades saadud 3) rakendab signaalide segamise analüüsiandmeid ja juhistes olevat infot. tehnoloogiaid kaitseväe 23  sidevõrkude turvalisuse ja tõhususe suurendamiseks; 4) tuvastab ja analüüsib signaale, dokumenteerides tulemused ja pakkudes lahendusi häirete ja turvariskide vähendamiseks. 24. Kaitseväe infrastruktuur ja pilvetehnoloogiad 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused kaitseväe infrastruktuuri, sh mastide, sidevõrkude ja andmekeskuste paigaldamiseks, haldamiseks ja hooldamiseks sh keskendutakse pilvetehnoloogiate rakendamisele kaitseväe võrgus, kõrgustööde üldpõhimõtetele ning tööohutuse tagamisele komplekssetes süsteemides. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab kaitseväe • kirjeldab vastavalt juhendile kaitseväe infrastruktuuri ja pilvetehnoloogiate põhikomponente ning seob infrastruktuuri, andmekeskuste neid kaitseväe operatsioonide vajadustega; ja pilvetehnoloogiate • rakendab tööohutusnõudeid vastavalt juhistele sidevõrkude ja andmekeskuste seadmete paigaldamisel ja kasutamise põhimõtteid ning hooldamisel; nende rolli sidevõrkude • konfigureerib pilvekeskkondade seadistused vastavalt ette antud juhistele; haldamisel ja kaitseväe • testib pilvekeskkondade töökindlust vastavalt ette antud juhistele; operatsioonides; • kontrollib kaitseväe süsteemide töökindlust ja turvalisust vastavalt tehnilistele nõuetele; 2) paigaldab kaitseväe • dokumenteerib kaitseväe süsteemide töökindlust ja turvalisust vastavalt tehnilistele nõuetele; infrastruktuuri elemente, • rakendab kõrgustööde ohutusnõudeid kirjeldades neid vastavalt ülesandele; sealhulgas sidevõrkude • tuvastab sidevõrkude ja andmekeskuste riistvara tõrked ning rakendab sobivaid lahendusi vastavalt mastistruktuure ja juhendile; andmekeskuste riistvara, kasutades sobivaid • rakendab kõrgustööde ja tööohutuse nõudeid kaitseväe infrastruktuuri ja tehnoloogiliste lahenduste töövahendeid; paigaldamisel ja hooldamisel. 3) kasutab pilvetehnoloogiaid ja virtualiseerimist kaitseväe süsteemide haldamisel, tagades andmete turvalisuse ja töökindluse. 24  25. Droonitehnoloogiad ja autonoomsete süsteemide sidelahendused 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab põhjalikud teadmised ja praktilised oskused droonide ja autonoomsete süsteemide toimimisest ning nende juhtimisest sh keskendutakse droonide ja autonoomsete robotite tööpõhimõtetele, nende juhtimisele, programmeerimisele ning integreerimisele sidevõrkudesse. Lisaks õpilane tunneb autonoomsete süsteemide turvalisuse ja eetika põhimõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) programmeerib droone ning • tunneb droonide ja autonoomsete süsteemide tööpõhimõtteid ning kasutusvaldkondi; autonoomseid roboteid • demonstreerib droonide ja autonoomsete süsteemide juhtimise oskust vastavalt juhistele praktiliste vastavalt juhistele; ülesannete kaudu; 2) suudab integreerida droone ja • koostab ja esitab juhistele vastava projekti, mis hõlmab drooni või autonoomse roboti programmeerimist ja autonoomseid süsteeme integratsiooni sidevõrku; sidevõrkudesse; • kirjeldab juhendamisel autonoomsete süsteemide turvalisuse ja eetika küsimusi ning esitab vastavad 3) tunneb autonoomsete lahendused; süsteemide turvalisuse ja • rakendab droonide ja autonoomsete süsteemide juhtimisel ohutusnõudeid järgides seadusandlust ja eetika põhimõtteid; juhiseid; 4) hindab autonoomsete • hindab autonoomsete süsteemide töökindlust kasutades erinevaid rakendusi; süsteemide töökindlust ja • kasutab erialast sõnavara juhendite ja uurimustöö koostamisel. efektiivsust erinevates rakendustes. 25 3.4. Valitavad põhiõpingute moodulid side- ja ringhäälinguvõrkude suunal 26. Raadioside ja modulatsioonitehnoloogiad 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja praktilised oskused raadioside tehnoloogiate ning modulatsioonitehnikate rakendamiseks raadio- ja televisioonisüsteemides. Fookuses on raadiosageduste efektiivne kasutamine, modulatsioonitehnikad, sagedusala planeerimine, häirete tuvastamine ning tehniliste lahenduste Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab ja rakendab erinevaid • seadistab modulatsioonitehnikaid, hinnates nende efektiivsust ja vastavust standarditele; modulatsioonitehnikaid (AM, • rakendab korrektseid modulatsioonimeetodeid vastavalt tehnilistele juhistele ja selgitab nende eeliseid; FM, PM) raadiosides; • optimeerib sagedusala kasutust, dokumenteerides planeerimise protsessi ja tulemusi; 2) planeerib ja optimeerib • seadistab raadiosageduste kasutamise optimaalselt, järgides rahvusvahelisi nõudeid ja parimaid tavasid; raadiosagedusi, arvestades • rakendab lainepõhimõtteid raadiosageduste planeerimisel, demonstreerides praktilisi näiteid ja analüüsides rahvusvahelisi standardeid; tulemusi; 3) rakendab lainepõhimõtteid • kasutab sobivaid tehnoloogiaid ja meetodeid lainelevi parandamiseks ning kirjeldab nende mõju (levik, peegeldumine, sidelahenduste kvaliteedile; sumbumine) raadiosageduste • lahendab raadioside häireid ja modulatsiooniprobleeme, pakkudes sobivaid tehnilisi lahendusi ja esitades kasutamisel; parendusettepanekuid; 4) kasutab vajalikke meetodeid ja • dokumenteerib sagedusala planeerimise ja seadistamise protsessi ning koostab raporti tõhususe tõstmiseks. tööriistu häirete tuvastamiseks ja lahendamiseks. 27. Antennitehnoloogia ja leviedastus 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab praktilised oskused antennitehnoloogiate kasutamiseks ja paigaldamiseks side- ja ringhäälingusüsteemides, keskendudes antennide tüübi valikule, paigaldamisele, leviedastuse optimeerimisele ja leviprobleemide lahendamisele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb antenniteooriat ja • paigaldab korrektselt antenne ja hindab töökindlust vastavalt tehnilistele nõuetele; antennide tööpõhimõtteid, • analüüsib suunadiagramme, polarisatsiooni ja antennivõimendust ning rakendab saadud tulemusi sealhulgas suunadiagramme, antennide seadistamisel vastavalt tehnilistele nõuetele; polarisatsiooni ja 26  antennivõimendust, lähtuvalt • lahendab leviala ja signaali ülekandega seotud probleeme, kasutades sobivaid mõõtmisvahendeid ja tehnilistest nõuetest; tarkvara ning dokumenteerib lahendused vastavalt juhistele; 2) lahendab leviprobleeme, • rakendab leviala optimeerimise meetodeid täpselt, analüüsides nende mõju signaali kvaliteedile ja kasutades antennitestimise ulatusele, esitades juhendile vastavad tulemused; tööriistu ja leviala • tuvastab häired, mis mõjutavad mobiilsidevõrkude antennide toimimist vastavalt juhendile, esitades modelleerimise tarkvara; lahendused koos dokumenteeritud analüüsiga; 3) kalibreerib antenne vastavalt • kõrvaldab häired, mis mõjutavad mobiilsidevõrkude antennide toimimist vastavalt juhendile, esitades keskkonnatingimustele lahendused koos dokumenteeritud analüüsiga; kasutades leviedastuse • rakendab mobiilside antennide seadistamist, järgides LTE/5G nõudeid ja dokumenteerides tulemused; optimeerimise tehnikaid; • tuvastab leviprobleeme, kasutades antennitestimise tööriistu ja leviala modelleerimise tarkvara. 4) paigaldab erinevaid antennitüüpe (nt satelliit-, raadio- ja televisiooniantennid) ning hinnata nende töökindlust ja leviala. 28. Mobiilside ja tugijaamade tehnoloogiad 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised mobiilsidetehnoloogiatest (2G–5G ja tulevikus 6G), tugijaamade kavandamisest ja haldamisest ning mobiilse andmeside integreerimisest kaasaegsetesse hübriidvõrkudesse. Õpilane on tuttav satelliidipõhiste mobiilside lahendustega ja oskab tagada turvalisuse ja kvaliteediteenuse (QoS) vastava mobiilside. . Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) paigaldab mobiilsidetehnoloogia • kirjeldab mobiilsidetehnoloogiate (2G, 3G, 4G, 5G ja 6G) tööpõhimõtteid, arhitektuuri ja kasutusalasid; tugijaamu, hinnates nende • planeerib vastavalt juhendile mobiilsidevõrke; töökindlust ja jõudlust. • seadistab mobiilside tugijaamu, järgides täpsust ja optimaalse katvuse tagamise nõudeid; 2) tunneb mobiilse andmeside • demonstreerib oskust seadistada mobiilsidevõrkude QoS-parameetreid vastavalt juhendile; turvalisuse tagamise • analüüsib mobiilsidevõrgu liiklusvoogusid, tagades turvalisuse ja jõudluse; põhimõtteid, sealhulgas QoS • tuvastab ja lahendab mobiilsidevõrkude ja tugijaamade tõrkeid, kasutades sobivaid meetodeid ja tööriistu (Quality of Service) meetmeid ning ette antud juhiseid; ning satelliidipõhiseid • hindab ja rakendab mobiilside ja satelliidipõhiste lahenduste integreerimist, esitades dokumenteeritud mobiilsidelahendusi. tulemused ja soovitused vastavalt juhistele; • testib ja hindab vastavalt juhendile tugijaamade töökindlust ja jõudlust, võrreldes tulemusi standarditega; 27 3) rakendab mobiilside • koostab juhendile vastava raporti 5G/6G tehnoloogia rakendamisest ja satelliidil põhineva mobiilside integreerimist kasutamise potentsiaalist. hübriidvõrkudesse (nt mobiilside ja satelliitside koos toimimine). 29. Ringhäälingutehnoloogia ja OTT-platvormid 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused ringhäälingutehnoloogia (raadio ja televisioon) toimimisest ja leviedastusest ning kaasaegsete voogedastus- ja OTT (Over-the-Top) platvormide rakendamisest sh keskendutakse õppes signaali edastamisele, leviala optimeerimisele, edastuskanalite häirekindlusele ja uuenduslike digitaalsete tehnoloogiate kasutamisele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb ringhäälingutehnoloogia • seadistab ringhäälingu- ja OTT-seadmed täpselt vastavalt etteantud ülesandele ja juhistele, järgides (raadio ja televisioon) tehnilisi nõudeid; tööpõhimõtteid, seadmete • tõendab seadmete töökindlust ja leviala optimeerimise oskust vastavalt etteantud meetoditele ja ülesande kasutust ja digitaalse kirjeldusele; edastustehnoloogia aluseid; • hindab seadmete ja süsteemide toimivust, tuginedes dokumenteeritud analüüsile ja ülesande nõuetele; 2) seadistab ringhäälingu- ja OTT- • optimeerib leviala vastavalt edastuskanalite vajadustele ning dokumenteerib tulemused vastavalt platvormide seadmeid ning juhendile; tarkvara, tagades optimaalse • lahendab signaali edastuse ja vastuvõtuga seotud probleeme, rakendades sobivaid tehnoloogiaid vastavalt jõudluse ja leviala; tööülesande kirjeldusele; 3) edastab signaali ja optimeerib • rakendab edastuskanalite häirekindluse parandamise meetmeid vastavalt juhendile ja tehnilistele leviala, kasutades sobivaid standarditele; tehnoloogiaid ja • rakendab heli- ja videokodeerimise standardeid korrektselt ning tõendab nende mõju edastuskvaliteedile kodeerimisstandardeid; vastavalt ülesande nõuetele; 4) tunneb voogedastuse ja OTT- platvormide (nt YouTube, • hindab ja rakendab sobivaid tehnoloogiaid edastuskanalite efektiivseks kasutamiseks, järgides etteantud juhiseid ja ülesandeid; Netflix) tööpõhimõtteid ja kasutab neid rakendustes, • seadistab OTT-platvormid täpselt, tõendades nende funktsionaalsust ja kvaliteeti vastavalt juhendile ja ülesandele; tagades kvaliteetse ja häirekindla edastuse. • hindab OTT-platvormide kasutuskogemust ja süsteemide häirekindlust dokumenteeritud analüüsi põhjal ning ülesande kirjelduse alusel. 28  30. Häirete ja signaaliprobleemide tuvastamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab praktilised oskused häirete ja signaaliprobleemide tuvastamiseks ning lahendamiseks side- ja ringhäälingusüsteemides, keskendudes elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) tagamisele ja spektrihäirete käsitlemisele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb elektromagnetiliste • kirjeldab elektromagnetiliste häirete liike ja nende mõju, lähtudes etteantud juhistest ja ülesande häirete (EMI) allikaid ja nende kirjeldusest; mõju side- ning • kasutab diagnostikaseadmeid korrektselt häirete ja signaaliprobleemide tuvastamiseks vastavalt juhendile ringhäälingusüsteemidele; ja tehnilistele nõuetele; 2) kasutab diagnostikaseadmeid • rakendab tõhusaid meetmeid häirete ennetamiseks ja signaali kvaliteedi parandamiseks vastavalt häirete tuvastamiseks ja ülesandele ja tehnilistele standarditele; analüüsimiseks; • arvestab kosmosetehnoloogiate ja kliimatingimuste mõju süsteemide planeerimisel, järgides etteantud 3) rakendab meetmeid juhiseid ja tööülesandeid; elektromagnetilise ühilduvuse • lahendab praktilisi ülesandeid, mis hõlmavad häirete tuvastamist ja signaali kvaliteedi taastamist, tagamiseks ja häirete vastavalt töö kirjeldusele ja juhendile; ennetamiseks; • koostab dokumenteeritud aruandeid tuvastatud probleemide ja rakendatud lahenduste kohta, lähtudes 4) hindab kosmosetehnoloogiate ja tööülesandest ja dokumenteerimisnõuetest. kliimatingimuste mõju signaali kvaliteedile ning rakendada sobivaid lahendusi. 31. Uued tehnoloogiad ja tulevikutrendid sidevõrkudes 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab põhjaliku ülevaade kaasaegsetest ja arenevatest tehnoloogiatest sidevõrkudes, sealhulgas asjade internetist (IoT), masin-masin kommunikatsioonist (M2M), tehisintellekti ja masinõppe rakendustest võrgujuhtimises, rohetehnoloogiatest ning energiatõhususest võrkudes, samuti virtuaalvõrkudest (NFV, SDN) ja pilvepõhistest lahendustest. Õpilane on valmistunud õpitud tehnoloogiate rakendamiseks ning mõistmiseks tulevikutrendide kontekstis. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) tunneb uusi tehnoloogiaid raadio • rakendab uusi tehnoloogiaid ringhäälingus vastavalt etteantud juhistele ja ülesande kirjeldusele; ja televisiooni edastuses, nagu • hindab uute tehnoloogiate mõju ringhäälingu arengule, esitades põhjendatud seisukohti vastavalt analüüsile ja ülesandele; 29  digitaalne ringhääling, 5GBC ja • kirjeldab mobiilsidetehnoloogiate uusi trende, tuues välja nende peamised omadused vastavalt etteantud OTT-teenused; juhendile ja teoreetilisele materjalile; 2) hindab uute tehnoloogiate mõju • hindab uute tehnoloogiate mõju mobiilsidevõrkudele, esitades põhjendatud seisukohti vastavalt analüüsi ringhäälingu arengule ja tulemustele ja tööülesandele; kasutamisele; • rakendab asjade interneti (IoT) ja masin-masin kommunikatsiooni (M2M) põhimõtteid praktilistes 3) tunneb mobiilsidetehnoloogiate ülesannetes vastavalt etteantud tööjuhendile; uusi trende, nagu 6G ja asjade • kasutab tehisintellekti ja masinõppe rakendusi võrgujuhtimises vastavalt juhistele ja etteantud internet (IoT); tööprotsessidele; 4) hindab uute tehnoloogiate mõju • selgitab rohetehnoloogiate ja energiatõhususe põhimõtteid võrkudes, tuues näiteid vastavalt mobiilsidevõrkudele ja õppeülesandele ja juhendmaterjalidele; tulevikulahendustele • rakendab virtuaalvõrkude (NFV, SDN) ja pilvepõhiste lahenduste aluseid praktilistes ülesannetes vastavalt etteantud juhistele ja tööprotsessi kirjeldusele. 30  Lisa 11 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Tekstiiltoodete disaini ja -tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused ja hoiakud õpingute jätkamiseks või töötamiseks oskustöölisena tekstiili- ja rõivaalal. 1.2. Õppekava õppe maht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohutuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid sh praktika 91 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 34 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit, sh 5 EKAPit vabaõpinguid. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) ringmajandus tekstiili- ja rõivaalal, 4 EKAPit; 5) materjaliõpetus, 3 EKAPit; 6) õmblustehnoloogia alusõpe, 7 EKAPit; 7) väärtuspõhine disain ja ettevõtlus rahvusvahelises keskkonnas, 7 EKAPit; 8) kujundamise alusõpe, 4 EKAPit; 9) fotograafia, 3 EKAPit; 10) toote detailide tehnoloogia, 8 EKAPit; 11) praktika, 25 EKAPit. 2.2. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud, millest õpilane valib ühe: 1) rõivaste disaini ja -tehnoloogia suund; 2) interjööri kujundamise suund; 3) tekstiilide disaini ja -tehnoloogia suund. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht rõivaste disain ja -tehnoloogia suunal on järgmised: 1) moejoonistamine, 2 EKAPit; 2) rõivaste konstrueerimine, modelleerimine ja õmblemine, 24 EKAPit; 3) rõivakomplekti õmblemine, 8 EKAPit. 2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht interjööri kujundamise suunal on järgmised: 1) sisustustekstiilitoodete disain ja tehnoloogia, 15 EKAPit; 2) ruumide kujundamine, 8 EKAPit; 3) sisustustoodete arendamine, 3 EKAPit; 4) sisekujundusprojekt kliendile, 8 EKAPit. 2.5. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht tekstiilide disain ja -tehnoloogia suunal on järgmised: 1 1) Eesti rahvusliku tekstiilipärandi alused, 2 EKAPit; 2) tekstiilmaterjalide valmistamse tehnoloogia, 7 EKAPit; 3) tekstiilmaterjalide kujundamise tehnoloogia, 8 EKAPit; 4) kangakudumine ja rahvuslik tekstiil, 9 EKAPit; 5) tootedisain ja turundus, 8 EKAPit. 2  3. Tekstiiltoodete disaini ja -tehnoloogia õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1. Kõikidele suundadele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli õppe maht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) püstitab enesearengu • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, eesmärgid, arvestades enda õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimeid ja võimalusi ning • analüüsib juhendamisel enda käitumisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele väärtustades tervislikke toimetulekule; eluviise • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks; 2) kasutab teadlikult erinevaid • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades õpistrateegiaid ja -viise enda erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; 3  õpitegevuse kavandamisel ja • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma juhtimisel õpitegevusele; • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; 3) tegutseb seatud eesmärkide • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides saavutamiseks asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse vastutustundlikult nii eesmärkidele; iseseisvalt kui kollektiivi • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja liikmena • -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; • analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; • teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; 4) mõistab ettevõtliku, väärtust • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju loova ja vastutustundliku keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; tegutsemise olulisust nii • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; endale kui ühiskonnale • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; 4  • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 5) mõistab tööturu toimimise • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste põhimõtteid ja enda muutuste mõju majanduskeskkonnale; arenguvajadusi tööturule • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri sisenemiseks tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 6) kasutab varasemaid teadmisi, • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja oskusi ja kogemusi meetodeid; igapäevaeluga seonduvate • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; ülesannete lahendamisel • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP 5 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab digikeskkonnast • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks asjakohane teave; sobivaid infootsingu ja • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja andmehalduse võtteid, -tööriistu; hinnates digisisu • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust asjakohasust; • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; 2) kasutab info jagamiseks, • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobivaid digilahendusi, sobiva vahendi; arvestades digikeskkonnas • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- kehtivaid suhtlus- ja päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; käitumisnorme ning • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste küberturvalisuse nõudeid kaasamiseks; • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 3) loob ja täiustab digisisu, • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, kasutades sobivaid tööriistu konteksti ja eesmärkidega; sh tehisintellekti lahendusi • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid vastutustundlikult ning teabeallikaid ja digimaterjale; arvestades autoriõiguse • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja põhimõtteid konfidentsiaalsuse nõuetega; 6  • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; • analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; 4) kaitseb oma digiseadet, • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja isikuandmeid, privaatsust ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; tervist, rakendades • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; küberturvalisuse ja • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist jätkusuutliku arengu autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; põhimõtteid • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 5) lahendab digitehnoloogia • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke probleeme, tuvastades alternatiive; tehnilised tõrked ning valides • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; sobivad lahendused nende • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; likvideerimiseks • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane omandab esimesed praktilised oskused ja teadmised tekstiilide disaini ja tootmise valdkonnast, arendab loovust ja meeskonnatöö oskusi ning saab ülevaate oma õpitee võimalustest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 7 Õpilane: Õpilane: 1) kasutab erinevaid käsitöö- ja • nimetab ja kirjeldab erinevaid käsitsipisteid ja nende kasutusvõimalusi lähtuvalt juhendist; õmblustehnikaid vastavalt • teostab vähemalt kolm erinevat käsitsipistet (nt traagelduspiste, varspiste, ahelpiste, nööbi õmblemine) etteantud juhendile juhendi järgi; • viimistleb töö korrektselt, järgides kvaliteedinõudeid; • rakendab oma töödes õpitud käsitöö ja õmblustehnikaid, näidates üles püsivust ja huvi tehnika omandamise vastu; • käsitleb õmblusseadmeid järgides hooldus- ja tööohutusnõudeid; • täiustab oma töövõtteid arvestades juhendajalt saadud tagasisidet hindab oma töö tulemust ja toob välja parendusvõimalusi; 2) teostab loomingulise projekti, • loob moodboardi, mis väljendab selgelt valitud meeleolu, kasutades visuaalseid elemente loovalt; kasutades oma loovust ja • kasutab praktiliselt erinevaid värvikombinatsioone loovtöödes; kujundusoskusi • visualiseerib loomingulise projekti ideekavandi, kasutades isikupäraseid ja loomingulisi lahendusi; • loob maketi või prototüübi valitud materjalidest, kasutades erinevaid tehnikaid ja loovaid lahendusi; • esitleb oma projekti arusaadavalt, põhjendades oma disainivalikuid; 3) rakendab igapäevaelus • analüüsib oma riidekapi sisu ja selgitab rõivaste keskkonnamõju, pakkudes säästvaid lahendusi; vastutustundliku tarbimist ja • selgitab oma igapäevaelu tarbimise vähendamise ja taaskasutuse eelistamise olulisust, põhjendades oma keskkonnasäästlikkuse seisukohti; põhimõtteid • toob välja praktilised lahendused igapäevaelus keskkonnasõbralikumate valikute tegemiseks; 4) osaleb meeskonna • panustab meeskonnatöösse, jagades oma ideid ja toetades kaaslasi; projektides, esitledes selgelt • toetab meeskonda, pakkudes lahendusi ja motiveerides kaaslasi; oma visiooni ja toetades • vastutab oma rolli eest meeskonnaprojektis, panustades ühiselt seatud eesmärgi saavutamisse; meeskonnaliikmete ideid. 5) omandab esmase ülevaate • osaleb ettevõtete töötubades ja vilistlastega kohtumistel, näidates üles huvi ja esitades asjakohaseid oma õpitee võimalustest küsimusi; • reflekteerib oma kogemust õpitee- ja töömaailmaga seotud tegevustes tehes järeldusi edasise õpitee suunavaliku ja tulevaste karjäärivõimaluste osas; • koostab ja esitleb oma karjääriplaani, kirjeldades enda huve ja tuleviku eesmärke. 4. Ringmajandus tekstiili- ja rõivaalal 4 EKAP 8 Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane rakendab jätkusuutlikkuse ja ringmajandusega seotud põhimõtteid keskendudes tekstiili valdkonnale Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) teeb kestlikke valikuid • kirjeldab ringmajanduse põhimõisteid, põhimõtteid sh oskab ära tunda niinimetatud rohepesu; igapäevaelus ja tarbimises • selgitab üksikisiku ja kogukondade võimalusi kestlike valikute osas; läbi jätkusuutlike ärimudelite tekstiili ja rõivavaldkonnas; 2) mõistab tekstiiltoodete • teeb ettepanekuid tekstiilmaterjalide säästvamaks kasutamiseks ja ringlussevõtuks ning jäätmeteta olelusringi hindamise tootmiseks; põhimõtteid ja • kirjeldab tekstiiltoodete ja rõivaste tootearendusprotsessi ja ringdisaini põhimõtteid; korduskasutuse ning ringlussevõtu võimalusi tekstiili ja rõivavaldkonnas; 3) kasutab disain - ja • viib ellu toodete jätkusuutlikule kasutamisele ja toote eluea pikenemisele suunatud projekte loovmõtlemist toodete meeskonnatööna; jätkusuutlike lahenduste • toob näiteid toodete väärindamise ja eluea pikendamiseks oma peres ja kogukonnas. loomisel meeskondliku projekti raames 5. Materjaliõpetus 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane omandab teadmised erinevatest tekstiilkiududest ja -materjalidest, nende liigitamisest, hooldusest ning tootmis- ja töötlemistehnoloogiatest, mõistab tekstiilmaterjalide tootmisega kaasnevat keskkonnamõju ning rakendab materjalide taaskasutuse ja ümbertöötlemise meetodeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eristab ja kirjeldab erinevaid • nimetab erinevaid tekstiilkiude tekstiilkiude, määrates nende • teostab juhendist lähtuvalt kiudude põletuskatse, kirjeldab saadud tulemusi päritolu, omadused ja • koostab tekstiilkiudude näidistega tabeli hooldusvõtted 9 2) selgitab tekstiilmaterjalide • määrab tekstiilmaterjalide koostise, struktuuri, viimistluse ja omadused; valmistamise tehnoloogiaid • tuvastab lõimelõnga suuna ja kanga parema/pahema poole; ja kangaste tootmise ning • valib sobiva õmblusniidi ja õmblusmasina nõela vastavalt valitud materjalile; töötlemise keskkonnamõju, • nimetab kaunistusmaterjale ja nende kasutamise võimalusi; tuues välja võimalused • selgitab kangaste tootmise ja töötlemisega kaasnevat keskkonnamõju; materjalide taaskasutuseks ja ümbertöötlemiseks; 3) hooldab kangaid ja • hooldab kangaid ja tekstiiltooteid vastavalt hooldusnõuete tingimustele; tekstiiltooteid ettenähtud • kirjeldab toote võimalikke kahjustusi, mis tulenevad hooldusnõuete eiramisest; hooldusnõudeid järgides 4) selgitab tekstiilmaterjalide ja • selgitab valitud toote ümbertöötlemise võimalusi; -toodete ümbertöötlemise • nimetab vähemalt kolm tekstiiltoodete taaskasutamise võimalust; tehnoloogiat ja erinevaid meetodeid uute toodete valmistamisel taaskasutatud materjalidest 5) omab ülevaadet • nimetab vähemalt neli innovaatilist arengut tekstiilmaterjalide valdkonnast ja toob näiteid, millistel innovatsiooni ja toodetel kasutada; tehnoloogiate arengust • teeb ettekande valitud uudsest materjalist. kestlike tekstiilmaterjalide valdkonnas 6. Õmblustehnoloogia alusõpe 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane omandab õmblemise ja viimistlemise tehnoloogia baasteadmised ja praktilised oskused erinevate toodete valmistamiseks Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab oma töös kaasaegseid • kirjeldab juhendi alusel pistetüübid ja erinevate pistete kasutusvaldkonda /põhimõtteid; õmblustööstuse seadmeid • valib juhendi alusel tekstiiltoote kanganäidisest lähtuvalt sobiva numbriga õmblusniidi ja nõela, lähtudes nende põhjendades valikuid; 10  kasutusvõimalustest ja • selgitab juhendi alusel süstikpisteõmblusmasina, kolme- nelja- viieniidilise äärestusühendusõmblusmasina tööpõhimõtetest ja siksak õmblusmasina tööpõhimõtteid, kasutusvaldkonda järgides tööohutus- ja hooldusnõudeid; • seab töökorda õmblusmasinad vastavalt kasutatavale materjalile; • selgitab juhendi alusel vaakumlauaga aurutriikraua tööpõhimõtet, valib vastavalt kasutatavale materjalile triikimistemperatuuri ning järgides hooldus- ja tööohutusnõudeid; 2) õmbleb kvaliteetseid õmblusi • õmbleb juhendi ja näidise alusel erinevaid käsitsipisteid, kaunistuselemente ja furnituuri; ja käsitsipisteid, ühendades • kasutab õigeid töövõtteid järgides kvaliteedi ja tööohutusnõudeid; detaile ja järgides • annab hinnangu oma viimistletud töö kvaliteedile, selgitades juhendi alusel oma töö põhjal defektsete tehnoloogilist skeemi või käsitsipistete ja õmbluste tekkimise põhjuseid ning õmblusvigade kõrvaldamise võimalusi; näidist 3) töötleb erinevate tööproovide • lõikab tööproovide detailid vastavalt tehnoloogilise töötlemise järjestusele arvestades materjali kulu ja detailid lõigete alusel, kvaliteedinõudeid; järgides tehnoloogilise • õmbleb tööproovide detailid vastavalt tehnoloogilise töötlemise järjestusele ja kvaliteedinõuetele; töötlemise järjestust või • viimistleb tööproovi nõuetekohaselt ja annab hinnangu tööle; näidist ning ajakava 4) töötleb kodutekstiili tooteid, • lõikab kodutekstiiltoodete detailid vastavalt tehnoloogilise töötlemise järjestusele ja kvaliteedinõuetele; järgides toote mõõte, • õmbleb kodutekstiiltoodete detailid vastavalt tehnoloogilise töötlemise järjestusele, tööjuhisele ja tehnoloogilise töötlemise kvaliteedinõuetele; järjestust ja • võrdleb valminud ja viimistletud tööd etteantud näidise ja tehnoloogilise kirjeldusega ning annab hinnangu kvaliteedinõudeid oma töö kvaliteedile; 5) kasutab tööprotsessis • vormistab läbilõikejooniseid, rakendades õmbluste märkimise tingmärke oma töös; õmbluste läbilõikejooniseid • vormistab juhendi alusel toote tehnoloogilise kaardi ja -kirjelduse. ja toote tehnoloogilist kirjeldust 7. Väärtuspõhine disain ja ettevõtlus rahvusvahelises keskkonnas 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kestliku ja keskkonnasõbraliku toote idee kavandamiseks ja rakendamiseks ettevõtluses, arendab meeskonnatöö oskusi, koostab lihtsustatud turundusplaani, kasutab erinevaid esitlustehnikaid oma toodete edukaks tutvustamiseks ja müümiseks Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 11 Õpilane: Õpilane: 1) selgitab disaini eri etappide ja • teeb ülevaate disaini põhimõtetest ja valdkonna uutest arengutest, seostades disaini suhet inimeste ja protsesside omavahelist ümbritseva keskkonnaga; seotust ning ringse disaini • selgitab juhendi alusel ideede teostatavust võttes arvesse turunõudlust, materjalide korduvkasutamist ja võimalusi jätkusuutlikus ringdisaini võimalusi; tootearenduses; 2) planeerib tootearenduse • sõnastab juhendi alusel töö eesmärgi ja toote vajalikkuse kasutades disainmõtlemise tööriistu; tööprotsessi, lähtudes • planeerib toote valmimiseks vajaliku lahenduskäigu, koostades tööprotsessi tegevus- ja ajakava; püstitatud eesmärgist ja disainmõtlemise põhimõtetest 3) kujundab tooteid kavandades • kavandab valitud toote erinevaid lahendusi, lähtudes sihtrühmast ja eesmärgist, kasutades disainmõtlemise erinevaid kestlikke lahendusi, tööriistu ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid; lähtudes sihtrühmast ja • valib säästliku tootelahenduse ning materjalid lähtudes eesmärgist ja kestlikkuse põhimõtetest; eesmärgist, kasutades • teeb parendusettepanekuid ja annab soovitusi, kuidas toodete ja teenuste puhul liikuda jätkusuutlikuma erinevaid disainmõtlemise disaini suunas; tööriistu ja jätkusuutlikkuse • esitab juhendist lähtuvalt oma ideekavandi arvestades kaasaegse disaini ja keskkonnadisaini võimalustega; põhimõtteid. 4) osaleb meeskonnaliikmena • teostab valitud projekti meeskonnatööna, kasutades erialaseid teadmisi ja oskuseid; koostöö projektides • esitleb teostatud projekti, mõtestades meeskonnatöö tulemust ja enesearengut, selgitades enda panust tööprotsessis; • annab ülevaate meeskonnatööst ning selle õnnestumisest, kirjeldades projekti jooksul toimunud meeskonnatöö protsesse ja andes neile hinnanguid; 5) mõistab ettevõtluse, sh. • selgitab, mis on kestlik ettevõtlus ja millised on selle põhimõtted, tuues näiteid kestliku ettevõtluse kestliku ettevõtluse rakendamisest; põhialuseid • selgitab ettevõtluse rolli ühiskonnas, kirjeldades ettevõtluse rolli ja selle mõju keskkonnasäästlikkusele; • nimetab erinevaid ettevõtlusvorme ja nende sobivust kestliku ettevõtluse eesmärkide saavutamiseks; 6) esitleb oma ideid veenvalt, • valmistab ette lühikese ja selge esitluse oma toote prototüübi kohta; kasutades erinevaid turundus- • loob esitlusi, kasutades keskkonnasõbralikke visuaalseid abivahendeid; ja esitlustehnikaid • esitab oma idee enesekindlalt ja veenvalt, tuues välja toote keskkonnasõbralikud eelised. 12  8. Kujundamise alusõpe 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane arendab oma loovust ja erinevaid eneseväljenduse võimalusi läbi kunsti - ja loovtegevuse Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) joonistab geomeetrilisi • joonistab juhendamise ja näidise põhjal erinevaid geomeetrilisi objekte ja ruumilisi keskkondi, arvestades kujundeid ja ruumilisi proportsioonide, perspektiivi reeglite ning valguse ja varju tehnikaga; keskkondi, arvestades • kasutab tööde teostamisel erinevaid joonistamise vahendeid ja tehnikaid; perspektiivi, proportsioonide, valguse ja varjuga 2) teostab värvusõpetuse • kavandab juhendi alusel erinevaid lahendusi värvusõpetuse põhimõtetest lähtudes, arendades ideid ja otsides kujunduslahendusi, lähtudes parimat lahenduskäiku; erinevatest värvisüsteemidest • vormistab välja valitud kujundused segades ja kombineerides värve, arvestades koloriidi ja ja -harmooniatest ning värvivahekordadega ; värvide psühholoogilisest • loob kujunduslahendusi, mis arvestavad värvide psühholoogilist mõju ning sobivust antud konteksti; mõjust 3) maalib objekte ja ruumilisi • maalib juhendamise ja näidise põhjal erinevaid geomeetrilisi objekte ja ruumilisi keskkondi, arvestades keskkondi, arvestades proportsioonide, perspektiivi reeglite ning valguse ja varju tehnikaga; koloriidi ja • kasutab tööde teostamisel erinevaid maalimise tehnikaid, vahendeid ja võtteid; värvivahekordadega • arvestab maalimisel valguse mõju objektile ja keskkonnale ning kujutab vastavalt valgust ja varju; 4) teostab kompositsiooni • kavandab juhendi alusel tasapinnalisi ja ruumilisi lahendusi lähtudes kompositsiooni põhimõtetest, otsides kujunduslahendusi, kasutades parimat lahenduskäiku; kompositsiooni ülesehituse • vormistab välja valitud kujundused, kasutades kompositsiooni ülesehituse põhimõtteid joonte, pindade, põhimõtteid tasapinnal ja mahtude, vormide ja värvide organiseerimisel tasapinnal ja ruumis; ruumis • vormistab tehtud tööd vastavalt vormistuse reeglitele; 5) joonestab geomeetrilisi • valib joonestustööle sobiva formaadi, täidab selle kirjanurga ja standardkirjaga; kujundeid ja pinnalaotusi • joonestab geomeetriliste kujundite kaks - ja kolmvaateid ja pinnalaotusi kandes joonisele kõik vajaminevad vormistades joonised mõõdud ning arvestades mõõtkava; vastavalt standarditest • koondab õpimappi kõik mooduli jooksul valminud praktilised ja iseseisvad tööd. tulenevatele nõuetele 13  9. Fotograafia 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane kasutab fotograafiat oma tööde ja projektide jäädvustamisel, rakendades tehnilisi ja kujunduse alaseid oskusi pildistamisel ning fotode töötlemisel Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) omab algteadmisi fotograafia • selgitab fotograafia põhimõisteid, tuues näiteid nende rakendamisest; põhimõistetest ja terminitest, • kirjeldab fotograafia tehnilist arengut ning tunneb ära peamised digitaalse ja analoogfotograafia erisused; tehnilisest arengust 2) pildistab sise- ja • seadistab kaamerat ja/ või nutitelefoni vastavalt teemale, valgustusele ja kohale; välisruumides erinevates • pildistab ülesande alusel digitaalselt fotosid, lähtudes valgustingimustest ja tehnilistest ning kunstilistest valgustingimustes, eesmärkidest; rakendades tehnilisi ja kunstilisi oskuseid 3) kasutab teadmisi • pildistab ja töötleb fotosid juhendi alusel, kasutades õpitud teadmisi fotokompositsioonist ja tehnilistest ning fotokompositsioonist kunstilistest eesmärkidest; objektide pildistamisel ja • kadreerib ja paigutab pildistatavaid objekte erineval moel vastavalt juhendile; fotode digitaalselt töötlemisel • töötleb juhendi alusel fotosid digitaalselt kasutades selleks eesmärgipäraselt sobivaid fototöötlusprogramme; • rakendab oskusi ja teadmisi pildifailide omaduste ja faili transpordi kohta fotode korrigeerimisel ja edastamisel; 4) esitleb valmis töid, selgitades • esitleb fotosid selgitades juhendist lähtuvalt töö tehnilist käiku; tööprotsessi ja saavutatud • esitleb fotosid andes hinnangu töö käigus toimunud enda arengule. tulemust 10. Toote detailide tehnoloogia 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb erinevate toodete detailide töötlemise ja ühendamise tehnoloogiaid ning juhindub oma töös tootekaardist Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: • nimetab näidiste põhjal toodete detailide nimetused, kasutades erialast sõnavara; 14 1) koostab toodete detailide • nimetab näidise põhjal toote detailide ühendamiseks tehnoloogilise kaardi koostamise põhimõtteid, ühendamiseks vajalikud vormistades selle paberkandjal või digitaalselt; tehnoloogilise töötlemise järjestused juhendi alusel 2) lõikab välja toodete detailid • selgitab juhendi alusel lõigete ja lekaalide kangale paigutamise põhimõtteid, tuues välja nende erinevused ja lõigete ja juhendi alusel nimetades lekaalide märgistused; • lõikab juhendi alusel erinevaid toodete detaile järgides tööohutuse- ja kvaliteedinõudeid; 3) õmbleb detailid järgides • selgitab näidise põhjal defektsete õmbluste tekkimise põhjuseid ja kõrvaldamise võimalusi; tehnoloogilist järjestust või • valib töö teostamiseks õmblusniidi, õmblusmasinanõela, furnituuri ja vahematerjali põhjendades valikuid; näidist • õmbleb erinevaid tööproove ja koostab oma näidiste mapi; 4) seab töökorda ja töötab • nimetab juurdelõikusseadmete liike selgitades nende kasutamist; erinevate juurdelõikus-, • demonstreerib juhendi alusel erinevatel õmblusseadmetel töötamist, programmide kasutamist ja selgitab õmblus- ja seadmete hooldamise vajadust; viimistlusseadmetega • demonstreerib juhendi põhjal termopressi ja aurutriikraua hooldust ja selgitab hooldamise vajadust. 11. Praktika 25 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid kogenud töötaja juhendamisel praktikakeskkonnas konkreetsete tööülesannete täitmisel. Praktikal kogetu kaudu suureneb õpimotivatsioon, õpilane arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi, meeskonnatööoskust, kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib praktika eesmärgid • koostab praktikajuhendi alusel praktikale asumiseks vajalikud dokumendid, kasutades vajadusel ja tööülesanded tulenevalt praktikajuhendaja abi; etteantud praktikajuhendist • sõnastab ja kirjeldab oma praktika eesmärgid; ja/või praktikakeskkonnas • koostöös praktika juhendajaga koostab tööplaani, arvestades eelnevate teadmistega, praktikaasutuse väljakujunenud töökorralduse ja võimalustega ning isiklike praktika eesmärkidega; töökorraldusest; 2) rakendab omandatud • tutvub praktika töökorraldusega läbides töökohal tööohutusalase juhendamise; erialaseid teadmisi ja oskusi • järgib tööplaani, arvestab juhendaja ja/või kolleegide tagasisidega, vajadusel kohandab tööplaani; praktika keskkonnas 15  tööülesannete täitmisel • korrastab enne ja peale tööd oma töökoha, vajalikud materjalid ja töövahendid, töötades tervist säästvalt ja järgides tööohutuse - ja järgides ergonoomika nõudeid; kvaliteedinõudeid; • kasutab oma erialaseid teadmisi ja tehnikaid praktiliste ülesannete lahendamiseks järgides tööprotsessi juhiseid ja kvaliteedinõudeid; • valib tööks sobivad materjalid ja tööriistad ning planeerib nende kasutamist säästlikult, arvestades materjalikulu ja keskkonnamõjuga; • täidab igapäevaselt praktikapäevikut, dokumenteerides tööülesanded ja õpikogemuse, reflekteerib praktika kogemust ning vastavalt juhendile täidab praktikaaruannet; 3) arendab suhtlemis- ja • täidab oma tööülesanded õigeaegselt, korrektselt ja vastutustundlikult; koostööoskusi • suhtleb meeskonnaliikmetega lugupidavalt ja koostööd toetaval viisil; töötingimustes, mõistab oma • arutab juhendajaga töö käigus tekkinud probleeme, teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; rolli ja vastutust meeskonna liikmena ühiste eesmärkide saavutamisel 4) reflekteerib enda • koostab ja esitleb juhendi alusel praktikaaruande, andes hinnangu enda tööle; toimetulekut erinevate • täidab enesehinnangu vormi, analüüsides koostatud tööplaani täitmist ja püstitatud eesmärkide saavutamist; tööülesannetega praktika • esitab ettepanekuid tööprotsessi tõhustamiseks ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseks, tuues välja keskkonnas; praktilised lahendused. 3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid rõivaste disain ja -tehnoloogia suunal 12. Moejoonistamine ja moestilistika 2 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane saab teadmised figuuri - ja moejoonistamise maailmast, arendades oma käelist väljendusoskust Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab rõivaste moekunsti ja • võrdleb juhendi alusel moekunsti erinevaid arenguperioode; rõivastumise ajaloolist • selgitab seoste kaudu, kuidas ajaloolised rõivastumistrendid kajastuvad tänapäeva moedisainis; kujunemist ning nende mõju tänapäeva moetööstusele; 16 2) annab ülevaate • kirjeldab erinevaid figuuritüüpi ja nende iseloomulikke omadusi, soovitades sobivaid tegumoode ja figuuritüüpidest ja nende värvilahendusi; seosest lõigete • joonistab moekirjelduse alusel erinevaid rõivaid või rõivaste detaile baasfiguurile; konstrueerimise • joonistab ülesandest lähtuvalt detailseid moejooniseid eest ja tagant vaates; põhimõtetega; 3) loob seeria • valib tehnikad ja joonistusvahendid vastavalt etteantud stiilile; moeillustratsioonidest • joonistab moejoonistusi arvestades figuuri proportsioonide, pooside ja stilistikaga; kasutades erinevaid tehnikaid • loob moodboardi oma tehtud töödest. ja arvutigraafika võimalusi 13. Rõivaste konstrueerimine, modelleerimine ja õmblemine 24 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused rõivaste konstrueerimisest ja modelleerimisest ning kergete rõivaste valmistamise tehnoloogilistest protsessidest, rakendades sobivaid töövõtteid ja tehnoloogiaid kvaliteetsete rõivatoodete valmistamiseks ning järgides tööohutuse ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) võtab kliendilt mõõdud • valib sobivad mõõtmisvahendid ja töövõtted, võtab mõõdud, arvestades kliendi figuuri eripäradega, dokumenteerides need dokumenteerib need; nõuetele vastavalt 2) konstrueerib toote põhilõiked • konstrueerib toote põhilõike kasutades tabeli mõõte ja etteantud konstrueerimisjuhiseid; mõõtude tabeli ja kliendi • konstrueerib toote põhilõike kasutades kliendi mõõte ja etteantud konstrueerimisjuhiseid; individuaalsete mõõtude • kontrollib konstruktsioonide täpsust tehes vajadusel parandusi; alusel 3) modelleerib põhilõiget • loob konstruktsiooni, arvestades valitud disaini ja kliendi vajadusi; kohandades seda kliendi • valib sobivad modelleerimisvõtted, järgides tehnilisi juhiseid; mõõtudest ja disainist • kontrollib modelleeritud lõike vastavust esteetilistele ja tehnilistele nõuetele; lähtuvalt 4) lõikab välja erinevate toodete • selgitab materjalide ja töövahendite sobivust konkreetse toote õmblemiseks; detailid kontrollides nende • valib keskkonnasäästlikke ja kvaliteetseid materjale, kasutades materjaliõpetuse moodulis omandatud teadmisi; 17  vastavust lekaalidele ja • lõikab välja toote detailid, kasutades lõigete kangale paigutamisel ja juurdelõikusel säästlikkuse vajadusel dubleerides põhimõtteid; • kasutab materjale ja vahendeid sihipäraselt, tagades nende säästliku kasutamise; • kasutab detailide dubleerimiseks sobivaid abimaterjale; 5) koostab tootele kergete • vormistab toote tehnoloogilise töötlemise järjestuse käsitsi või erialast arvutiprogrammi kasutades; rõivaste tegumoest lähtuva • selgitab erinevaid õmblustehnoloogia võimalusi lähtudes toodete disainist; tehnoloogilise töötlemise järjestuse käsitsi või erialast programmi kasutades, lähtudes kergete rõivaste õmblemise erinevatest tehnoloogiatest ja materjalidest 6) õmbleb tooteid prooviks, • ühendab toote detailid, järgides tehnoloogilist juhendit ja õiget tööjärjekorda; vajadusel korrigeerides • valmistab tooted ette prooviks, kasutades traageldamist või õmblemist; istuvust • selgitab juhendi alusel proovi tegemise põhimõtteid; • demonstreerib juhendi alusel prooviparanduste ülekandmist detailidele; 7) õmbleb toote järgides toote • õmbleb toote, viies sisse proovides tehtud parandused; tehnoloogilist järjestust ja • kasutab kuumniisket töötlemist toote valmistamise erinevatel tööetappidel; viimistleb selle vastavalt • hindab toote vastavust kvaliteedi- ja tehnilistele nõuetele, vajadusel parandab vead, tagades toote vastavuse kvaliteedinõuetele nõuetele. 14. Rõivakomplekti õmblemine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kavandab ja õmbleb kliendile rõivakomplekti, arvestades töömahu, sihtrühma ja turuhindadega ning esitleb oma tööd kliendi seljas viisil, mis toetab tulevast erialast eneseteostust. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) koostab rõivakomplekti • kavandab rõivakomplekti, järgides kliendi vajadusi ja sihtrühma ootusi; kavandi ja esialgse • kooskõlastab kavandi juhendajaga, arvestades kliendi soove; hinnapakkumise, lähtudes • esitab visuaalselt atraktiivse ja tehniliselt korrektse kavandi koos hinnapakkumisega; 18  kliendi võimalustest ja ootustest 2) võtab kliendilt täpsed • arvestab rõivakomplekti lõigete konstrueerimisel kliendi mõõtude ja figuuri eripäradega; mõõdud ja arvestab neid • kontrollib mõõtude alusel loodud lõigete vastavust kavandile; rõivakomplekti kavandamisel ning lõigete konstrueerimisel 3) planeerib oma tööprotsessi • koostab endale realistliku tööplaani, jagades töö etapid ajaliselt ja loogiliselt; ajagraafiku, vastavalt • järgib plaani ning vajadusel kohandab seda, selgitades muudatuste põhjuseid; töömahule ja kliendi vajadustele 4) valmistab kliendile kvaliteedi • soovitab kliendile sobivaid materjale, arvestades kliendi eelistusi ja kavandi nõudeid; nõuetele vastava kaheosalise • valib materjalist lähtuvalt töötlemise tehnoloogia; rõivakomplekti, rakendades • teeb rõivaproove ja prooviparandusi vastavalt vajadusele, järgides toodete sobivust kliendile ja vastavust erialaseid teadmisi ja oskusi kavandiga; • kontrollib valminud rõivakomplekti õmblus- ja viimistluse kvaliteeti, viies vajadusel sisse parandused; 5) koostab rõivakomplekti • arvutab töömahu ja tegevuskulude põhjal teenuse lõpliku hinna, tuues välja peamised kulukomponendid; hinnakalkulatsiooni, • võrdleb esialgset hinnapakkumist tegeliku hinnakalkulatsiooniga; arvestades tööaega, materjalikulu ja turuhindu 6) koostab lihtsa turundusplaani • koostab rõivakomplektile lihtsa turundusplaani, määratledes sihtrühma vajadused; kliendile loodud • valib sobivad turunduskanalid rõivakomplekti müügiks; rõivakomplekti jaoks, valides • selgitab, kuidas valitud müügikanalid toetavad rõivakomplekti sihtrühmani jõudmist; sobivad turunduskanalid toote müügiks 19 7) esitleb valminud • esitleb valminud rõivakomplekti istuvust kliendi seljas; rõivakomplekti kliendile • reflekteerib, mida ta õppis kavandamise ja valmistamise käigus tuues välja parendusvõimalused; • koostab juhendi alusel rõivakomplekti valmistamise protsessist e- portfoolio; • selgitab toote kavandamise, kanga lõikamise ja õmblemise tööetappe; • annab hinnangu rõivakomplekti töö kvaliteedile ja parenduse võimalustele, mida ta õppis projekti teostamisel ja mida saaks edaspidi paremaks teha; • analüüsib oma kutsealast arengut rõivakomplekti õmblemise protsessis, seostades seda lähemate ja kaugemate eesmärkidega, tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja tegevustes. 3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid interjööri kujundamise suunal 15. Sisustustekstiiltoodete disain ja tehnoloogia 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane et õpilane mõtleb loovalt, arendab sisekujunduslike ideid ja -tooteid tulenevalt sihtrühmast ning valmistab sisustustooteid tuginedes materjalide taaskasutamise - ja ettevõtlus printsiipidele Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) liigitab sisustus tekstiil- ja • liigitab tööülesannetest lähtuvalt sisustus tekstiiltooteid, kasutades erialalist sõnavara eesti - ja inglise nahast tooted lähtudes keeles; kasutusvaldkonnast • selgitab olemasoleva info põhjal erinevate sisustus tekstiiltoodete omadusi, kvaliteedinõudeid ja kasutamisvõimalusi; • nimetab ülesande alusel sisustuskangaste liike, kasutusvaldkondi kasutades erialast sõnavara; • kirjeldab juhendi ja näidise alusel kanga omadusi, tuues esile positiivsed ja negatiivsed kanga omadused; • liigitab juhendi ja näidiste põhjal vahe-, soojendus-, kaunistus ja täitematerjalid tuues välja kasutusvaldkonna võimalused; 2) kavandab erinevaid • valib kavandist lähtuvalt tööks vajalikud materjalid põhjendades oma valikuid; sisustustekstiil- ja nahast • koostab toote tehnoloogilise joonise ja tehnilised skeemid erialases arvutiprogrammis; sisustustooteid 3) konstrueerib kavandatud • konstrueerib tehnoloogilise joonise ja mõõtude alusel lõiked arvestades kangaste omadusi; tootele lõiked erialases • valmistab lõike kasutades mulaaži meetodit; 20  arvutiprogrammis tehnoloogilise joonise alusel 4) koostab toote tehnoloogilise • koostab juhendi alusel õmblemise tehnoloogilise töökäigu võttes arvesse tehnilisi skeeme ja vormistab töötlemise järjekorra joonised erialalises arvutiprogrammis; arvestades materjali kuluga • koostab materjalide kulu arvestades toote hinnakalkulatsiooni ja arve; 5) valmistab erinevaid • selgitab juhendi põhjal nahatöö seadmete kasutusvaldkondi ja tööpõhimõtteid arvestades tööohutus- ja sisustustekstiil- ja nahast hooldusnõudeid; tooteid järgides • paigutab lõiked kangale lisades õmblusvarud ja vastasmärgid; tehnoloogilise töötlemise • paigutab lõiked nahkmaterjalile, arvestades naha topograafiaga ja lisades õmblusvarud; järjestust, ajakava, ohutus- ja • õmbleb kavandatud sisustustekstiiltooteid vastavalt tehnoloogilise töötlemise järjestusele; kvaliteedinõudeid • selgitab toote valmistamise ajakava koostamise vajadust; • võrdleb valminud tööd kavandi ja tehnilise joonisega andes hinnangu oma tööle; • selgitab juhendi alusel mõõtmisel ja õmblemisel tekkinud mõõtmis- ja õmblusvigade põhjuseid. 16. Ruumide kujundamine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane omandab ruumide projekteerimise põhitõed ja koostab ruumi kujunduslikke lahendusi lähtudes sisekujunduse stiilidest, võimalustest ja ruumide funktsionaalsusest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) eristab interjööri stiile, • kirjeldab erinevate interjööri stiilide tunnuseid nimetades dekoorelemente, värvikombinatsioone ja arvestades neid tekstiilelemente; ruumikujunduslike • koostab erinevate stiilide näidete põhjal ruumikujunduslikke ideekavandeid; lahenduste koostamisel 2) kasutab sisustusmaterjale • liigitab juhendi ja näidiste põhjal sisustusmaterjale nende koostise, töötlemismeetodite ja lähtudes nende koostisest ja kasutusvaldkondade järgi; kasutusvõimalustest erineva • nimetab ökoloogilised ehitus - ja siseviimistlus materjalid ja võimalused taaskasutuseks; otstarbega ruumide kujundamisel 3) teeb kujundusprojekte • selgitab kavandatud ideelahendusi põhjendades oma valikuid, näidete alusel; kasutades • esitleb oma ideekavandeid ja lähtuvalt tagasisidest parendab; 21  arvutiprojekteerimist, • omandab teadmised ArchiCAD tarkvaraga projekteerimiseks; järgides kujunduskvaliteedi • projekteerib eluruumi vastavalt etteantud stiilile ja interjöörile ning projekteerimise nõuetele ja normidele; nõudeid • koostab eluruumi valgustuse - ja põrandaplaanid arvestades ruumide funktsionaalsusega; • koostab interjööri 3D mudeli koos mööbli paigutusega; • koostab interjööri aksessuaaride ja sisekujundus detailide kontseptsioonitahvlid ( Consept Boards); • koostab eskiisprojekti presentatsiooni. 17. Sisustustoodete arendus 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane omandab teadmised tootearenduse ja disaini põhimõtetest, mis võimaldavad luua uusi kestlikke ja valdkonnaalaseid tootearenduse lähenemisviise Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõistab ideest ja sihtgrupist • selgitab brändi ja imago loomise vajadust, tuues näiteid sisustustoodete brändidest; lähtuva tootearenduse • koostab juhendi alusel tootearendusplaani arvestades sihtrühma ja turunõudlust; planeerimise protsesside ja • kavandab ideest lähtuvalt toote prototüübi teostamise protsessi; ressursside vajalikkust tulenevast turunõudluses 2) teostab sihtgrupist lähtudes • vormistab toote proto jaoks kunstilise kavandi ja tehnilised joonised; toote prototüübi arvestades • selgitab tooteprototüübi tegemise ja testimise vajalikkust; proportsioonide ja • valib kavandatud tootele materjalid ja selgitades teostusviisi valikut; mõõtudega • modelleerib lähteülesande alusel idee vajalikus mõõtkavas maketina või prototüübina; 3) kirjeldab erinevaid • koostab praktilise turundusplaani, mis sisaldab selgeid eesmärke, sihtgrupi analüüsi ja turunduskanalite turundusstrateegiaid valides valikut; toote turundamiseks • kujundab turundusmaterjalid, järgides kavandamisel toote visuaalset identiteeti; sobivaima kanali • kujundab tekstilise reklaaminfo visuaalselt, kasutades kujundusgraafilisi võtteid ja kompositsiooni nõudeid. 18. Sisekujundusprojekt kliendile 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane koondab kliendi ideed ühtseks tervikuks ja koostab ruumi kujunduslikke lahendusettepanekuid lähtudes sisekujunduse stiilidest, võimalustest ja kliendi ootustest 22 Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab välja kliendi • kasutab aktiivse kuulamise ja küsitlemise tehnikaid selgitades kliendi vajadused; vajadused rakendades sobivat • tutvustab sisekujunduslike võimalusi, arvestades kliendi soove, vajadusi ja õigusi; keelekasutust ja lugupidavat kultuurilist suhtlemist 2) koostab ruumide • arvestades kliendi tagasidestatud muudatusettepanekutega pakub uusi lahendusi; sisekujunduse lahendusi • koostab juhendi alusel ja kliendi soovidest lähtuvalt projekti ideedest töökavandid; lähtuvalt kliendi soovidest • koostab kliendile esitlemiseks kujundusprojekti illustreerimiseks inspiratsiooni moodboardi; 3) kasutab fotosid • fotografeerib juhendi alusel objekte ja tööetappe; kujundusprojekti • kasutab oma fotode töötlemiseks sobivat fototöötlusprogrammi; illustreerimiseks • koostab fotoalbumi kujundusprojekti illustreerimiseks; 4) vormistab kliendile • koostab nõuetekohaselt vormistatud arve ja hinnapakkumise; sisekujundusprojekti • koostab töökäigu ja ajalise planeeringu, mille kooskõlastab kirjalikult kliendiga; vastavalt nõuetele • vormistab kujunduslahenduse kasutades erialaseid arvutiprogramme; • vormistab kujundusprojekti stendi; 5) annab teostatud töö kliendile • annab hinnangu kujundusprojekti töö kvaliteedile ja kujunduslahenduste edasiarendamise võimalustele; üle kooskõlastatud tellimuses • esitleb sisekujundusprojekti kasutades visuaalseid ja graafilisi võimalusi. kokkulepitud vormis 3.4. Valitavad põhiõpingute moodulid tekstiilide disaini ja -tehnoloogia suunal 19. Eesti rahvusliku tekstiilpärandi alused 2 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane teab Eesti rahvakultuuri ajalugu ja traditsioonilisi käsitöötehnikaid, mõistab Eesti esemelise rahvakultuuri eripära, selle väärtustamise ning säilitamise vajalikkust ja tänapäeva arengusuundi ning rakendab saadud teadmisi museaaliga töötamisel Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: • koostab juhendi alusel ülevaate ühest Eesti rahvakultuuri arenguperioodist; • kirjeldab juhendi alusel Eesti esemelise rahvakultuuriga seotud uskumusi ja traditsioone; 23 1) selgitab Eesti rahvakultuuri • kirjeldab juhendi alusel looduslike materjalide kasutusvõimalusi eestlaste elukorralduses erinevatel ajaloo kujunemislugu ja selle perioodidel; ilminguid talurahva kultuuris 2) kasutab rahvakunsti alast • selgitab erinevate algallikate kasutamise vajadust ja võimalusi erialases töös; kirjandust, muuseumi fonde • nimetab juhendi alusel museaali uurimisel läbi viidavaid tegevusi; ja erinevaid meediaid, • koostab museaali tehnoloogilise kirjelduse koos eseme teostamiseks vajalike jooniste, skeemide ja rakendab saadud teadmisi mustritega; museaaliga töötamisel 3) selgitab Eesti rahvakunstile • selgitab teabeallikate põhjal enamlevinud traditsioonilisi värve, kompositsioonivõtteid ja ornamente omast ornamentikat, rahvuslikel esemetel; traditsioonilisi värve ja • koostab esitluse, milles selgitab rahvuslike mustrite integreerimise võimalusi kaasaegsesse telstiildisaini; kompositsioonivõtteid erinevate tehnoloogiate lõikes 4) kirjeldab Eesti • kirjeldab teabeallikate alusel ühe Eesti traditsioonilise tekstiilitehnika arengulugu, levikut ja kasutusala; traditsiooniliste • koostab erinevaid infoallikaid kasutades ülesande põhjal ülevaate ühe Eesti tekstiilikunstniku kohta ning käsitöötehnikate ja vormistab elektrooniliselt ja korrektses eesti keeles esitluse; tekstiilikunsti kujunemislugu, • nimetab vähemalt kolm eesti meistrit, kes kasutavad rahvakunsti tänapäevases kontekstis, toob näiteid; arengut, levikut ja kasutusala • toob ülesande põhjal välja professionaalse tekstiilkäsitöö ja hobitegevuse erijooni kaasajal. 20. Tekstiilmaterjalide valmistamise tehnoloogia 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane omandab teadmised erinevatest tekstiilmaterjalidest, nende struktuurist ja valmistamise tehnoloogiatest, oskab rakendada digitaalseid tööriistu ja jätkusuutlikke tehnoloogiaid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) rakendab erinevaid • töötleb ümber vanu tekstiilesemeid, kasutades mehaanilise tööprotsessi tehnoloogiaid; meetodeid vanade tekstiilide • loob taaskasutuse põhimõtetel mehaanilisel töötlusel uue tekstiilmaterjali; taas- ja ümbertöötlemiseks, • koostab esitluse tekstiilkiudude keemilise ümbertöötlemise võimalustest; kasutades mehaanilisi ja keemilisi protsesse 24 2) kavandab tekstiili • koostab tööprotsessi plaani, kasutades digitaalseid töövahendeid; valmistamise tööprotsessi, • kavandab mõõtkavas toote joonise; kasutades digitaalseid töövahendeid 3) koob etteantud mustreid • nimetab silmuskudumisel kasutatavaid materjale ja nende omadusi ning kirjeldab sellest lähtuvalt nende kasutades erinevaid kasutusvõimalusi; silmuskoekangaid • nimetab juhendi alusel koekirja tingmärgid, demonstreerib ülesande alusel põhisilmuste õigeid kudumisvõtteid; • koob mustriskeemide või juhendite põhjal vastavaid koepindu, selgitab mustriskeemi alusel töökäiku; • koostab juhendi alusel lõikejärgse kootud eseme kavandi koos tööproovi ja mõõtkavas tööjoonistega, selgitab kavandi põhjal valitud materjali ja tehnoloogia omavahelist sobivust ning koe tiheduse reguleerimise võimalusi; • koob tööjuhendi, kavandi ja mustriskeemi alusel erinevaid kvaliteedinõuetele vastavaid esemeid edasi- tagasi võttega või ringselt, rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid; • dokumenteerib jooksvalt tööprotsessi kordusvalmistamiseks ja kogemuse talletamiseks; • demonstreerib ülesande alusel kootud esemete nõuetekohast viimistlust, selgitab viimistlemise viise ja vajadust; • selgitab valminud eseme põhjal materjali- ja keskkonnasäästliku kasutamise põhimõtteid ning vajadust, nimetab vähemalt kaks võimalust infotehnoloogia vahendite kasutamiseks kudumises; • kirjeldab juhendi alusel kootud eseme valmistusviisi, materjale ja kasutusala, tuletab kudumisskeemi ja pakub võimalusi selle kohandamiseks uuele tootele; 4) kasutab heegeldamise • nimetab juhendi alusel heegeldamise tingmärke ja selgitab mustriskeemi alusel töökäiku; tehnikaid tekstiilmaterjalide • demonstreerib ülesande alusel õigeid heegeldusvõtteid, heegeldades mustriskeemide või juhendite põhjal ja -lisandite valmistamisel vastavaid heegelpindu; • koostab ülesande alusel heegeldatud eseme kavandi koos tööproovi ja mõõtkavas tööjoonistega, selgitab kavandi põhjal valitud materjali ja tehnoloogia omavahelist sobivust ning pinna tiheduse reguleerimise võimalusi; • koostab ülesande alusel tööde järjekorra, selgitab töö planeerimise vajadust; • arvestab ülesande alusel toodete valmistamiseks vajaliku aja ja materjalikoguse, selgitab arvestamise käiku; • heegeldab tööjuhendi, kavandi ja mustriskeemi alusel erinevaid kvaliteedinõuetele vastavaid esemeid edasi-tagasi võttega või ringselt, rakendab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid; 25  • dokumenteerib jooksvalt tööprotsessi kordusvalmistamiseks ja kogemuse talletamiseks; • demonstreerib ülesande alusel heegeldatud eseme nõuetekohast viimistlust, selgitab viimistlemise viise ja vajadust; 5) õmbleb loovalt erinevaid • leiab sobivad lapitehnika tehnoloogiad rõivaste, silmkoeliste esemete ja sisustustekstiilide taaskasutuseks, lapitehnika tehnoloogiaid arendab idee ja esitab kavandil; kasutades • loob taaskasutatavast tekstiilesemest lähtudes uue(d) toote(d), arvestades kavandile esitatavaid nõudeid ja värvusõpetuse ning kompositsiooni põhimõtteid; • selgitab tekstiilide taaskasutuse tähtsust keskkonnamõjude seisukohalt; • hindab tekstiileseme materjali ja teeb sellest lähtuvalt ettepanekuid taaskasutuseks; • töötleb eseme ümber, tehes selleks vajalikud eeltööd ja kasutades loovalt ning otstarbekalt õpitud tehnoloogilisi võtteid. 21. Tekstiilmaterjalide kujundamise tehnoloogia 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane korraldab tööprotsessi, kujundab tekstiilmaterjale sünteetiliste värvidega vastavalt kavandile, juhendile ja tööjoonisele, järgib oma töös keskkonnahoiu põhimõtteid ja kasutab erialast sõnavara Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) värvib käsitöönduslikult • nimetab juhendi alusel villa töötlemise etapid; kangaid ja lõngu, kasutades • värvib kangaid ja lõngu, kasutades sobivaid värvikemikaale või -taimi ning värvimistehnikaid; taimi või sünteetilisi värve • selgitab näidete varal tööohutuse ja keskkonnanõudest tulenevalt nende järgimise vajadust; • töötab materjali- ja keskkonnasäästlikke ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kasutades; • dokumenteerib tööprotsessi kordus valmistamiseks ja kogemuse talletamiseks; 2) kasutab enda töös • nimetab juhendi alusel tärgeldamise ja kuumniiske töötlemise kasutusalasid, töövõtteid ja -vahendeid, värvikindluse määramise, kirjeldab sellest lähtuvalt nende kasutusvõimalusi; tärgeldamise ja kuumniiske • viimistleb tekstiilesemeid lähtuvalt materjalist, kasutades sobivaid töövõtteid; töötlemise töövõtteid ja - • dokumenteerib tööprotsessi, kasutades erialast sõnavara; vahendeid 3) kavandab eseme ja • kirjeldab juhendist lähtuvalt tekstiili trükkimiseks, maalimiseks ja värvimiseks sobivaid töövahendeid ning mõõtkavas tööjoonise tarvikuid ja nende varumise võimalusi; 26  arvestades materjali eripära ja • hindab erinevate materjalide ja värvide sobivust tekstiili trükkimiseks või maalimiseks vastavalt valitud kasutatavat tehnoloogiat tehnoloogiale; • kavandab trükitud ja maalitud tekstiilesemeid või kangaid, arvestades värvusõpetuse ja kompositsiooni põhimõtteid; 4) kujundab tekstiilmaterjale • nimetab õiguaktide põhjal tööohutuse ja keskkonnanõudeid värvide ja kemikaalidega töötamisel; sünteetiliste värvidega • selgitab näidete varal töökoha ettevalmistamise ja töövahendite valiku põhimõtteid lähtuvalt vastavalt kavandile, juhendile kujundustehnikast; ja tööjoonisele, kasutades • koostab töö planeerimise vajadusest lähtuvalt tegevuste järjestuse; erinevaid trüki- ja • arvestab toodete valmistamiseks vajaliku aja ja materjalikoguse, selgitab arvestamise käiku; maalitehnikaid ning sobivaid • valmistab kavandist ja tööjoonisest lähtuvalt trükipaku või templi; kinnitus- ja peitsaineid • trükib käsitsi tekstiilmaterjale kattevärvide, reservainete ja reaktiivvärvidega ning söövitamistehnikas, lähtudes kavandist ja kvaliteedinõuetest; • maalib käsitsi tekstiilesemeid lähtudes kavandist; • viimistleb valminud esemed, kasutades tehnoloogiaga sobivaid värvide kinnitus- ja viimistlusvõtteid; • töötab keskkonnasäästlikult, ergonoomiliselt ja ohutult; • nimetab võimalusi infotehnoloogia vahendite kasutamiseks tekstiilide trükkimises ja maalimises; • dokumenteerib tööprotsessi kordus valmistamiseks ja kogemuse talletamiseks; 5) valmistab ette töökoha ja • nimetab juhendi alusel levinumaid tikkimiseks sobivaid kangaliike, tikkimise materjale ning töövahendeid; töövahendid vastavalt • loetleb juhendi alusel tikkimiseks sobivate aluskangaste ja tikkimismaterjalide omadusi ja kasutusalasid; kasutatavale • koostab eseme/kavandi ja mustrijoonise põhjal tikkimise tööjuhendi ja tööplaani; tikkimistehnikale • arvestab kavandi ja mustrijoonise põhjal ning tööproovi abil tikandi valmistamiseks vajaliku materjalikulu ja võimaliku ajakulu; • valib kavandi ja tööjuhise alusel tikkimiseks sobivad materjalid ja töövahendid; • teeb tikkimiseks vajalikud eeltööd, märkides kangale lõimelõnga suuna, arvestades tööks vajalikud mõõdud ja keskkohad ning märkides ja vajadusel kinnitades mustrijoonise kangale, kasutades sobivaid töövahendeid; 6) tikib esemeid vastavalt • tikib, kasutades ühe- ja kaherealisi põhipisteid ning enamlevinud tikandeid; kavandile, tööjoonisele ja • tikib kavandi, tööjoonise ja mustriskeemi alusel õpitud tikandeid kasutades erinevaid esemeid, kasutades mustriskeemile ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, järgib juhendis etteantud kvaliteedinõudeid; • viimistleb juhendi alusel tikitud eseme, arvestades tööks kasutatud materjali kiulist koostist, selgitab oma tegevust ning viimistlemise vajadust; 27  • dokumenteerib tööprotsessi kordus valmistamiseks ja kogemuse talletamiseks. 22. Kangakudumine ja rahvuslik tekstiil 9 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane korraldab tööprotsessi, rakendab kangasteljed ja koob vastavalt kavandile ja rakendusskeemile liht- ja liitsidustes kangaid ning kirivöid, järgib oma töös keskkonnahoiu põhimõtteid, kasutab erialast sõnavara Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab tekstiiltoodete • demonstreerib juhendi alusel kangastelgede töökorda seadmist nimetades kangastelgede osad; kudumisel kangastelgi, • nimetab juhendi alusel kudumise abivahendeid ja selgitab nende otstarvet, kasutab erialast sõnavara; kangakudumise abivahendeid • selgitab kootud eseme ja kangakirja põhjal lõime- ja koelõnga omavahelist seost; ning kanga rakendusskeeme 2) kavandab eseme mõõtkavas • koostab juhendi alusel telgedel kootud eseme kavandi; tööjoonise, arvestades • selgitab valitud materjali ja tehnoloogia omavahelist sobivust; materjali ja kasutatava tehnoloogia eripäradega 3) planeerib tööde järjekorra, • selgitab juhendi alusel töökoha ettevalmistamise põhimõtteid ja nimetab võimalikke puudusi telgede ning toote valmistamiseks kuluva abivahendite juures; aja ning materjali koguse • koostab juhendi alusel tööde järjekorra, selgitab töö planeerimise vajadust; • planeerib kavandist lähtudes tööde ajakava ja järjekorra ning materjali koguse; • koostab ülesande, arvestades soa numbri, kirjakorra, kokkutõmbe protsendi ja äärelõngadega; 4) koob telgedel vastavalt • käärib arvestuste põhjal lõime ja seab selle telgedele; kavandile, tööjoonisele ja • koob telgedel algsiduseid ja nende lihtsamaid tuletisi lähtudes kavandist või tööjoonisest; rakendusskeemile erinevatest • koob vööteljel või umbses ringis juhendi alusel kirivöid; materjalidest lihtsidustes • demonstreerib ülesande alusel eseme nõuetekohast viimistlemist; kangaid • dokumenteerib jooksvalt tööprotsessi kordus valmistamiseks ja kogemuse talletamiseks; 5) töötab materjali- ja • selgitab valminud eseme põhjal materjali- ja keskkonnasäästliku kasutamise põhimõtteid ning vajadust; keskkonnasäästlikult, kasutab • kirjeldab infotehnoloogiliste vahendite kasutamise võimalikkust telgedel kootud esemete valmistamise vajadusel oma töös dokumenteerimisel. infotehnoloogilisi vahendeid 28  ja sobivaid erialaseid programme 23. Tootedisain ja turundus 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse et õpilane korraldab väikeettevõtluse põhitõdedest lähtudes oma tegevust, valmistab ja turundab sihtgruppe arvestades tekstiilkäsitöö tooteid ja/või teenuseid, valmistab ette nende reklaami ja müügi Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kujundab sihtgrupist lähtudes • selgitab juhendi alusel sihtgrupi leidmise vajalikkust ja grupi vajadustele vastava toote ja/või teenuse ja turusituatsiooni arvestades kujundamise põhimõtteid ja teostusviise; tooteid ja/või teenuseid • kavandab ja valmistab tootenäidiseid ning kujundab toote ja/või teenuse hinna; • korraldab toodete pakendamist ning vajadusel koostab kasutus- ja hooldusjuhendi; 2) planeerib oma töö leides • kavandab juhendi alusel vähemalt ühe tekstiileseme või esemete sarja või tekstiilkäsitöö tootel põhineva toodetele/teenustele teenuse tervikliku arendusprojekti; sobivaima teostusviisi, • põhjendab toote materjali ja teostusviisi ja/või teenuse osutamise viisi valikut; lähtudes sihtgrupist, • koostab projekti plaani põhjal kavandatud toote valmistamise/ teenuse osutamise detailse kirjelduse ja logistikast, tasuvusest ja ajakava; tootmisbaasist • valmistab eeltööde põhjal toote; 3) valmistab ette toote ja/või • nimetab vähemalt 3 erinevat võimalust toote ja/või teenuse turustamiseks ning reklaamiks; teenuse reklaami ja müügi • valmistab toote ja/või teenuse müügi ja reklaami lähtuvalt juhendist; arvestades nõudlust, • arvestab juhendi alusel oma toote/teenuse omahinna ja bruto- ning netotöötasu; võimalusi ja tasuvust • nimetab vähemalt 3 erinevat võimalust toote ja/või teenuse turustamiseks ning reklaamiks, valmistab ette toote ja/või teenuse müügi ja reklaami; • esitleb juhendi alusel projekti ja analüüsib selle tulemusi; 4) korraldab väikeettevõtluse • selgitab autoriõiguste kasutamise olulisust ja toob näiteid; põhitõdedest lähtudes oma • koostab juhendi alusel lihtsustatud äriplaani oma toote/teenuse põhjal ettevõtlusega tegelemiseks. tegevust, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid ja arvestades kutsealast teavet 29 ja õigusakte, sh autoriõiguse seadust 30  Lisa 12 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Toiduainete tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma toiduainete töötlemine ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks või töötamiseks toiduainete töötlemisega tegelevates ettevõtetes vastavalt valitud spetsialiseerumisele. 1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohutuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 55 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 70 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) praktika, 25 EKAPit. 2.2. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud ja spetsialiseerumised, millest õpilane valib ühe: 1) pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia suunal on võimalik spetsialiseeruda pagaritoodete valmistamisele või kondiitritoodete valmistamisele; 2) taimsete toiduainete tehnoloogia suunal on võimalik spetsialiseeruda toiduainete konserveerimisele või jookide valmistamisele; 3) loomsete toiduainete tehnoloogia suunal on võimalk spetsialiseeruda piimatoodete valmistamisele või lihatoodete valmistamisele. 2.3. Valitavad põhiõpingud ja nende õppe maht pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia suunal: 2.3.1. Erinevatele spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht: 1) pagaritoodete tehnoloogia alused, 8 EKAPit; 2) pagaritoodete valmistamise alused, 12 EKAPit; 3) kondiitritoodete tehnoloogia alused, 8 EKAPit; 4) kondiitritoodete valmistamise alused, 12 EKAPit. 2.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel pagaritoodete valmistamisele: 1) Pärmita nisutainatoodete valmistamine, 3 EKAPit; 2) Kihitamata pärmitainatoodete valmistamine, 4 EKAPit; 3) Kihitatud pärmitainatoodete valmistamine, 6 EKAPit; 4) Lamineeritud pärmitainatoodete valmistamine, 5 EKAPit; 5) Pagaritoodete tootmise planeerimine ja kulude juhtimine, 3 EKAPit; 6) Rukkitainatoodete valmistamine, 6 EKAPit; 7) Erinevast jahust pagaritoodete valmistamine, 3 EKAPit. 1  2.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel kondiitritoodete valmistamisele: 1) biskviittainatoodete valmistamine, 8 EKAPit; 2) maiustuste valmistamine, 3 EKAPit; 3) beseetainatoodete valmistamine, 3 EKAPit; 4) keedutainatoodete valmistamine, 3 EKAPit; 5) mure- ja suhkrulise taina toodete valmistamine, 4 EKAPit; 6) erinevast jahust kondiitritoodete valmistamine, 2 EKAPit; 7) kaunistuste valmistamine, 4 EKAPit; 8) kondiitritoodete tootmise planeerimine ja kulude juhtimine, 3 EKAPit. 2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht taimsete toiduainete tehnoloogia suunal: 2.4.1. Erinevatele spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid: 1) sissejuhatus taimse põhitoorainega toodete tehnoloogiasse, 15 EKAPit; 2) konserveerimise alused, 13 EKAPit; 3) jookide valmistamise alused, 12 EKAPit. 2.4.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel toiduainete konserveerimisele: 1) köögiviljade töötlemine, 8 EKAPit; 2) marja- ja puuviljahoidiste ja konservide ning mahlatoodete valmistamine, 4 EKAPit; 3) teraviljasaaduste töötlemine, 4 EKAPit; 4) köögivilja konservide valmistamine, 6 EKAPit; 5) toodete fermenteerimine, 4 EKAPit; 6) loomsete toodete analoogide valmistamine, 4 EKAPit. 2.4.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel jookide valmistamisele: 1) mittealkohoolsete jookide valmistamine, 6 EKAPit; 2) taimsete jookide valmistamine, 6 EKAPit; 3) õlle valmistamine, 6 EKAPit; 4) veini, puuvilja- ja marjaveini valmistamine, 6 EKAPit; 5) piirituse ja piiritusjookide valmistamine, 6 EKAPit. 2.5. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende maht loomsete toiduainete tehnoloogia suunal 2.5.1. Erinevatele spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid: 1) sissejuhatus loomsete toiduainete tehnoloogiasse, 25 EKAPit; 2) loomsete toiduainete toiduohutus ja kvaliteet, 9 EKAPit; 3) loomsete toiduainete keskkonnahoidlik tootmine ja jäätmemajandus, 3 EKAPit; 4) arvestus ja aruandlus, 3 EKAPit. 2.5.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel piimatoodete valmistamisele: 1) värskete piimatoodete valmistamine,4 EKAPit; 2) fermenteeritud piimatoodete valmistamine, 7 EKAPit; 3) või valmistamine, 5 EKAPit; 4) juustu valmistamine, 7 EKAPit; 5) kondenseeritud ja kuivatatud piimatoodete valmistamine, 4 EKAPit; 2.5.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel lihatoodete valmistamisele: 1) tapasaaduste tehnoloogia ja lihalõikus,4 EKAPit; 2) lihavalmististe valmistamine, 4 EKAPit; 3) sültide, tarrendtoodete ja pasteetide valmistamine, 4 EKAPit; 4) praetud ja küpsetatud lihatoodete valmistamine, 4 EKAPit; 5) vorstide valmistamine, 6 EKAPit; 6) lihakonservide ja -preservide valmistamine, 2 EKAPit. 2  3. Toiduainete tehnoloogia õppekava Põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1. Kõikidele suundadele ja spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli õppe maht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) püstitab enesearengu • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, eesmärgid, arvestades enda õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimeid ja võimalusi ning • analüüsib juhendamisel enda käitumisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele väärtustades tervislikke toimetulekule; eluviise • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks; 2) kasutab teadlikult erinevaid • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades õpistrateegiaid ja -viise enda erinevaid teabeallikaid; 3  õpitegevuse kavandamisel ja • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; juhtimisel • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; 3) tegutseb seatud eesmärkide • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides saavutamiseks asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse vastutustundlikult nii eesmärkidele; iseseisvalt kui kollektiivi • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja liikmena • -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; • analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; • teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; 4) mõistab ettevõtliku, väärtust • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju loova ja vastutustundliku keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; tegutsemise olulisust nii • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; endale kui ühiskonnale • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; 4  • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 5) mõistab tööturu toimimise • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste põhimõtteid ja enda muutuste mõju majanduskeskkonnale; arenguvajadusi tööturule • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri sisenemiseks tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 6) kasutab varasemaid teadmisi, • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja oskusi ja kogemusi meetodeid; igapäevaeluga seonduvate • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; ülesannete lahendamisel • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP 5 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab digikeskkonnast • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks asjakohane teave; sobivaid infootsingu ja • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja andmehalduse võtteid, -tööriistu; hinnates digisisu • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust asjakohasust; • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; 2) kasutab info jagamiseks, • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobivaid digilahendusi, sobiva vahendi; arvestades digikeskkonnas • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- kehtivaid suhtlus- ja päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; käitumisnorme ning • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste küberturvalisuse nõudeid kaasamiseks; • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 3) loob ja täiustab digisisu, • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, kasutades sobivaid tööriistu konteksti ja eesmärkidega; sh tehisintellekti lahendusi • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid vastutustundlikult ning teabeallikaid ja digimaterjale; arvestades autoriõiguse • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja põhimõtteid konfidentsiaalsuse nõuetega; 6  • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; • analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; 4) kaitseb oma digiseadet, • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja isikuandmeid, privaatsust ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; tervist, rakendades • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; küberturvalisuse ja • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist jätkusuutliku arengu autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; põhimõtteid • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 5) lahendab digitehnoloogia • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke probleeme, tuvastades alternatiive; tehnilised tõrked ning • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; valides sobivad lahendused • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; nende likvideerimiseks • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane on kursis kestliku toidutootmisega toidujulgeoleku tagamiseks ja toidukultuuri säilitamiseks, mõistab toiduohutus-, tööohutus- ja töötervishoiunõuete täitmise olulisust, planeerides ja teostades koristustöid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 7 1) omab ülevaadet • grupeerib toiduainete töötlemisega tegelevad majandusharud, võttes aluseks töödeldava tooraine, järgides toiduainetööstuse tähtsusest meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; Eesti majanduses ja • võrdleb omavahel üht tüüpi toidusektori ettevõtteid, kasutades erinevaid teabeallikaid ja ettevõtete olulisusest infotehnoloogiavahendeid; toidujulgeoleku tagamisel ja • selgitab tarbija usalduse tõstmise vajadust kodumaise toidutootja vastu, tagamaks toidujulgeolekut toidukultuuri säilitamisel kriisisituatsioonides; • loetleb juhendi alusel toidujulgeolekut ja toidutootmise tarneahelat mõjutavad tegurid, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • kirjeldab Eestis toidule antavaid päritolu- ja kvaliteedimärke koos taotlemise/ väljastamise kriteeriumidega, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; • selgitab Eesti piirkondlikke toidutavasid vastavalt juhendile; 2) tunneb toiduohutus-, • selgitab isikliku hügieeni nõuete järgimise olulisust toiduohutuse tagamisel; tööohutus- ning töötervishoiu • nimetab WHO “Toiduohutuse viis võtit”, selgitades nende tähtsust ohutuks toidu valmistamiseks; mõisteid ja põhimõtteid • kirjeldab toiduainete töötlemise ettevõtetele esitatavaid töötervishoiu - ja tööohutusnõudeid, toetudes vastavalt kehtivatele kehtivatele õigusaktidele; õigusaktidele • loetleb toiduainete töötlemise ettevõtte töökeskkonna ohutegurid, kasutades erinevaid teabeallikaid; • kirjeldab ohutegureid, mis on sagedasemad kutsehaiguse põhjustajad toidukäitlejale, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • kirjeldab ohuolukorras käitumist juhendi alusel; • selgitab esmaabi andmist kergemate vigastuste korral, võttes aluseks etteantud juhendi; 3) on kursis kestliku • selgitab kestlikkuse kontseptsiooni ja toidutootmise keskkonnamõju hindamise aluseid; toidutootmise põhimõtetega, • kirjeldab tootmisjääkide ja -kadude tekkepõhjuseid ning nende vähendamise võimalusi, kasutades väärtustades neid oma töös teaduslikele uuringutele põhinevaid andmeid; • selgitab meeskonnatööna jäätmete liigiti sorteerimist juhendi alusel; • tunneb erinevatest materjalidest toiduainepakendite liike, nende märgistamise ja käitlemise nõudeid vastavalt pakendiseadusele; • selgitab pakendite mõju tarbijakäitumisele ja toidukadude vähendamisele, võttes aluseks pakendite disaini ja kasutamismugavuse; • kirjeldab meeskonnatööna pakendiringluse põhimõtteid vastavalt sorteerimise juhendile; 8 4) planeerib ja teostab • valib mustuse tüübist lähtuvalt sobivad koristusained ja -tarvikud ning koristuse liigi ja puhastusmeetodi; koristustöid, lähtudes • teostab pagaritöökojas desinfitseerimist, arvestades pindade omadusi ja tööohutuse nõudeid; kestlikkuse põhimõtetest • planeerib koristustöid, tehes keskkonnahoidlikke otsuseid. 4. Praktika 25 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kinnistab ja arendab kutsealaseid teadmisi ja oskusi, arendab võtmepädevusi ning kujundab hoiakuid täites töökeskkonnas tööülesandeid juhendamisel nii individuaalselt kui meeskonnas Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) koostab praktika eesmärgid • seab praktikaeesmärgid lähtudes enda isiklikest arengueesmärkidest ja -vajadustest; lähtudes isiklikest • kavandab isikliku arenguga seotud praktikaülesanded, lähtuvalt seatud isiklikest arengueesmärkidest; arengueesmärkidest ja - • vormistab nõuetele vastavad praktikadokumendid; vajadustest ning praktikajuhendist 2) täidab juhendamisel • planeerib enda tööd lähtudes isiklikest eesmärkidest koos ettevõttepoolse praktikajuhendajaga; praktikaülesandeid, kasutades • täidab juhendamisel kas individuaalselt või meeskonna liikmena praktikaülesandeid järgides ettevõtte ergonoomilisi töövõtteid, töökorraldust; järgides toidu- ja tööohutuse • valmistab tehnoloogilise juhendi alusel tooteid, kasutades ergonoomilisi töövõtteid ja järgides toidu- ja nõudeid ning kestlikkuse tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid; põhimõtteid lähtuvalt • hoiab korras oma töökoha ja selle ümbruse, seadmed ja vahendid, järgides ettevõtte puhastusplaani; ettevõtte töökorraldusest ja isiklikest eesmärkidest 3) annab hinnangu praktika • analüüsib juhendi alusel enda võtmepädevuste arengut lähtuvalt isiklikest arengueesmärkidest; eesmärkide täitmisele • annab hinnangu oma kutsealaste oskuste arengule lähtuvalt isiklikest eesmärkidest; • selgitab lähtuvalt praktika tulemustest oma arenguvajadusi. 9 3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia suunal 3.2.1. Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia suunale ühised põhiõpingute moodulid 4. Pagaritoodete tehnoloogia alused 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab algteadmised pagaritoodete toorainete, liigitamise ja valmistamise baastehnoloogiate kohta ning toodete valmistamiseks kasutatavate seadmete ja töövahendite, nende tööohutusnõuete ja puhastamise põhimõtete kohta Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) tunneb pagaritoodete • grupeerib pagaritoodete tooraineid etteantud juhendi alusel, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja valmistamisel kasutatavaid käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; tooraineid, nende • kirjeldab juhendi alusel pagaritoodete valmistamiseks kasutatavate toorainete koostist, toiteväärtust ja kvaliteedinõudeid ja omadusi; säilitamise tingimusi lähtuvalt kehtivatest regulatsioonidest 2) võrdleb pagaritoodete • toob näiteid toiduainete kvaliteedi- ja toidumärgiste kohta, kasutades infootsingul digivahendeid; valmistamise • kirjeldab erinevate toorainete säilitamise tingimusi juhendi alusel; baastehnoloogiaid juhendi • esitab meeskonnatööna kokkuvõtte toorainete sensoorsest hindamisest juhendi alusel. alusel • grupeerib pagaritooted vastavalt kasutatud toorainele, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; 3) kirjeldab pagaritööstuses • annab ülevaate pärmita, pärmiga ja juuretisega nisutainatoodete valmistamise baastehnoloogiatest juhendi kasutatavate seadmete ja alusel; töövahendite tööpõhimõtteid • kirjeldab pärmita ja juuretisega rukkitainatoodete valmistamise baastehnoloogiaid juhendi alusel; ja nende kasutamisega seotud • selgitab erinevast jahust pagaritoodete valmistamise baastehnoloogiaid juhendi alusel; ohutusnõudeid • grupeerib pagaritööstuses kasutatavaid seadmeid ja töövahendeid vastavalt juhendile, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; 4) selgitab pagaritööstuses • selgitab etteantud seadmete ja töövahendite tööpõhimõtteid; kasutatavate seadmete ja • kirjeldab seadmete ja töövahendite ohutusnõudeid, lähtudes kasutus- ja ohutusjuhendist; töövahendite • kirjeldab pagaritööstuse keskkonnahoidliku puhastuse põhimõtteid; 10  keskkonnahoidliku puhastuse • nimetab seadmete ja töövahendite puhastamiseks sobivad koristustarvikud ja puhastusained, järgides nende põhimõtteid sobivust puhastatavale seadmele ja töövahendile. 5. Pagaritoodete valmistamise alused 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab pagaritoodete valmistamise esmased praktilised oskused, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ja kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) valmistab tehnoloogilise • valmistab säästlikult tehnoloogilise juhendi alusel lihtsamaid kihitamata pärmitainatooteid, kasutades juhendi alusel lihtsamaid sobivaid seadmeid ja töövahendeid, järgides toidu- ja tööohutust; kihitamata ja kihitatud • valmistab tehnoloogilise juhendi alusel lihtsamaid kihitatud pärmitainatooteid, kasutades sobivaid seadmeid pärmitainatooteid, järgides ja töövahendeid, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid; toidu- ja tööohutusnõudeid ja • määrab sensoorselt valmistoodete vastavuse kvaliteedinõuetele, nimetades kihitamata pärmitainast toodete kestlikkuse põhimõtteid valmistamise ja küpsetamise vigu; 2) valmistab tehnoloogilise • valmistab säästlikult tehnoloogilise juhendi alusel lihtsamaid lamineeritud pärmitainatooteid, kasutades juhendi alusel lihtsamaid sobivaid seadmeid ja vahendeid, järgides toidu- ja tööohutust; lamineeritud • määrab sensoorselt valmistoodete vastavuse kvaliteedinõuetele, nimetades kihitatud pärmitainast toodete pärmitainatooteid, järgides valmistamise ja küpsetamise vigu; toidu- ja tööohutusnõudeid ja • valmistab tehnoloogilise juhendi alusel lihtsamaid pärmiga rukkitainatooteid, kasutades sobivaid seadmeid kestlikkuse põhimõtteid ja töövahendid, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid; 3) valmistab lihtsamaid pärmiga • määrab sensoorselt valmistoodete vastavuse kvaliteedinõuetele, nimetades pärmiga rukkitainatoodete rukkitainatooteid valmistamise ja küpsetamise vigu. tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutuse nõudeid 6. Kondiitritoodete tehnoloogia alused 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab algteadmised kondiitritoodete toorainete, liigitamise ja valmistamise baastehnoloogiate kohta ning toodete valmistamiseks kasutatavate seadmete ja töövahendite, nende tööohutusnõuete ja puhastamise põhimõtete kohta Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 11 Õpilane Õpilane 1) tunneb kondiitritoodete • grupeerib kondiitritoodete tooraineid etteantud juhendi alusel, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- valmistamisel kasutatavaid ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; tooraineid, nende • annab ülevaate mure-, keedu-, biskviit-, besee- ja suhkrulisest tainast kui kondiitritoodete valmistamisel kvaliteedinõudeid ja kasutatavatest toorainetest, kasutades erinevaid teabeallikaid; säilitamise tingimusi • kirjeldab juhendi alusel kondiitritoodete valmistamiseks kasutatavaid toorainete koostist, toiteväärtust ja lähtuvalt kehtivatest omadusi, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; regulatsioonidest • selgitab juhendi alusel kondiitritoodete toorainete kvaliteedi- ja toidumärgiseid, kasutades infootsingul 2) selgitab kondiitritoodete digivahendeid; valmistamiseks kasutatavate • sõnastab toiduainete säilitamise nõudeid juhendi alusel; tainaste, kreemide ja • esitab meeskonnatööna kokkuvõtte toorainete sensoorsest hindamisest juhendi alusel; suhkruliste pooltoodete • kirjeldab kondiitritoodete liigitamise põhimõtteid tulenevalt valmistusviisidest ja kasutatud toorainetest; valmistamise • võrdleb juhendi abil erinevate kondiitritainaste liike, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja baastehnoloogiaid juhendi käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; alusel • selgitab juhendi alusel iga tainatüübi peamisi valmistamisviise ja tehnoloogilisi iseärasusi; 3) kirjeldab kondiitritööstuses • grupeerib juhendi alusel küpsetatud pooltooteid ja kondiitritooteid, leides igale tooterühmale sobivaid kasutatavate seadmete ja seadmeid ja töövahendeid; töövahendite tööpõhimõtteid • selgitab juhendi alusel kondiitritoodete valmistamisel kasutatavate kreemide baastehnoloogiaid; ja nende kasutamisega seotud • võrdleb juhendi alusel suhkruliste pooltoodete baastehnoloogiaid; ohutusnõudeid • grupeerib kondiitritööstuses kasutatavaid seadmeid ja töövahendeid vastavalt juhendile, järgides 4) selgitab kondiitritööstuses meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; kasutatavate seadmete ja • selgitab etteantud seadmete ja väikevahendite tööpõhimõtteid, kasutades erinevaid teabeallikaid; töövahendite • kirjeldab seadmete ja väiketöövahendite ohutusnõudeid, lähtudes kasutus- ja ohutusjuhendist; keskkonnahoidliku puhastuse • kirjeldab kondiitritööstuse keskkonnahoidliku puhastuse põhimõtteid; põhimõtteid • nimetab seadme puhastamiseks sobivad koristustarvikud ja puhastusained, järgides nende sobivust puhastatavale seadmele; • kirjeldab seadme puhastamist vastavalt puhastus- ja ohutusnõuetele. 7. Kondiitritoodete valmistamise alused 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kondiitritoodete valmistamise esmased praktilised oskused, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ja kestlikkuse põhimõtteid 12 Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) valmistab juhendi alusel • valmistab juhendi alusel kondiitritoodete baaskreeme, sh võikreemid, koorekreemid, keedukreemid ja kondiitritoodete baaskreeme, munavalgekreemid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadu; järgides kvaliteedi-, toidu- ja • hindab sensoorselt kreemide vastavust kvaliteedinõuetele hindamislehe alusel, märkides kreemi vea koos tööohutusnõudeid ning tekkepõhjusega; kestlikkuse põhimõtteid • valmistab tehnoloogilise juhendi alusel lihtsamaid muretainast lihtsamaid kondiitritooteid, järgides toidu- ja 2) valmistab tehnoloogilise tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid; juhendi alusel muretainast • hindab sensoorselt valmistoodete vastavust kvaliteedinõuetele hindamislehe alusel, määrates toote vead lihtsamaid kondiitritooteid, koos tekkepõhjustega; järgides toidu- ja • valmistab tehnoloogilise juhendi alusel keedutainast lihtsamaid kondiitritooteid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid; kestlikkuse põhimõtteid • hindab sensoorselt valmistoodete vastavust kvaliteedinõuetele hindamislehe alusel, määrates toote vead 3) valmistab tehnoloogilise koos tekkepõhjustega; juhendi alusel keedutainast • valmistab tehnoloogilise juhendi alusel biskviittainast lihtsamaid kondiitritooteid, järgides toidu- ja lihtsamaid kondiitritooteid, tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid; järgides toidu- ja • hindab sensoorselt valmistoodete vastavust kvaliteedinõuetele hindamislehe alusel, määrates toote vead tööohutusnõudeid ning koos tekkepõhjustega; kestlikkuse põhimõtteid • valmistab tehnoloogilise juhendi alusel beseetainast lihtsamaid kondiitritooteid, järgides toidu- ja 4) valmistab tehnoloogilise tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid; juhendi alusel biskviittainast • hindab sensoorselt valmistoodete vastavust kvaliteedinõuetele hindamislehe alusel, määrates toote vead lihtsamaid kondiitritooteid, koos tekkepõhjustega; järgides toidu- ja • valmistab tehnoloogilise juhendi alusel suhkrulisesr tainast lihtsamaid kondiitritooteid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid; kestlikkuse põhimõtteid • hindab sensoorselt valmistoodete vastavust kvaliteedinõuetele hindamislehe alusel, määrates toote vead 5) valmistab tehnoloogilise koos tekkepõhjustega. juhendi alusel beseetainast lihtsamaid kondiitritooteid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid 13 6) valmistab tehnoloogilise juhendi alusel suhkrulisest tainast lihtsamaid kondiitritooteid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid 3.2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel pagaritoodete tehnoloogiale 8. Pärmita nisutainatoodete valmistamine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab pärmita nisutainatooteid tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab pärmita • grupeerib erinevate riikide traditsioonilisi pärmita nisutainatooteid, tuues välja sarnasused ja erinevused, nisutainatooteid, lähtudes järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid erinevate riikide ühistöövahendeid; traditsioonidest • selgitab pärmita nisutainaste valmistamise tehnoloogiaid ja küpsetamise põhimõtteid juhendi alusel; 2) valmistab pärmita kihitamata • valmistab tehnoloogilise juhendi alusel erineva tehnoloogiaga pärmita nisutainast lameleiva, näkileiva nisutainatooteid küpsetuspulbri või soodaga kergitatud saia, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid; tehnoloogilise juhendi alusel, • määrab sensoorselt valmistoodete vastavust kvaliteedinõuetele, nimetades pärmita kihitamata järgides toidu- ja nisutainatoodete valmistamise ja küpsetamise vigu; tööohutusnõudeid ning • valmistab tehnoloogilise juhendi alusel lehttainast tooteid, kasutades sobivad seadmeid ja töövahendeid, kestlikkuse põhimõtteid järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid; 3) valmistab lamineeritud • määrab sensoorselt lehttainast toodete vastavust kvaliteedinõuetele, nimetades valmistamise ja küpsetamise tainatooteid tehnoloogilise vigu. juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid 9. Kihitamata pärmitainatoodete valmistamine 4 EKAP 14 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kihitamata pärmitainast tooteid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab kihitamata • selgitab kihitamata pärmitainast pagaritoodete valmistamise tehnoloogiaid ja küpsetusnõudeid; pärmitaina tehnoloogiaid ja • kirjeldab pärmitaina töötlemisel ja kerkimisel tekkivaid vigu ja nende vältimise võimalusi; küpsetusnõudeid • valmistab tehnoloogilise juhendi alusel kihitamata pärmitainast plaadipirukad, rullsaiad, pirukad ja pitsad, 2) valmistab kihitamata kasutades sobivaid seadmeid ja töövahendeid, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid; pärmitainast tooteid • määrab sensoorselt kihitamata pärmitainatoodete vastavust kvaliteedinõuetele, nimetades valmistamisel tehnoloogilise juhendi alusel, tekkinud vigu. järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid 10. Kihitatud pärmitainatoodete valmistamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kihitatud pärmitainast tooteid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab kihitatud pärmitaina • kirjeldab kihitatud pärmitaina valmistamiseks kasutatavate koostisosade omadusi, kasutades erinevaid koostisosade omadusi, teabeallikaid; kihitamise ja kergitamise • kirjeldab kihitamise protsessi etappe juhendi alusel; tehnoloogiat ning nende mõju • seostab kihitamise mõju toote kvaliteedi ja tekstuuriga; toote kvaliteedile • rakendab kihitamise tehnikat, saavutamaks taina kihilisust vastavalt tehnoloogilistele nõuetele; 2) valmistab kihitatud • valmistab tehnoloogilise juhendi alusel kihitatud pärmitainast soolaste ja magusate täidistega väikesaiu, pärmitainast tooteid kringleid ja punutisi, kasutades sobivaid seadmeid ja töövahendid, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tehnoloogilise juhendi alusel, tooraine kadusid; järgides toidu- ja • määrab sensoorselt kihitatud pärmitainatoodete vastavust kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja tööohutusnõudeid ning põhjused. kestlikkuse põhimõtteid 15  11. Lamineeritud pärmitainatoodete valmistamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab lamineeritud pärmitainast tooteid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab lamineeritud • eristab pagaritootes kasutatavad toorained ja määrab sensoorselt tooraine kvaliteedi; pärmitaina koostisosade • kirjeldab pärmitaina kihitamise protsessi ja selle mõju toodete tekstuurile, kasutades erinevaid teabeallikaid; omadusi, kihitamise ja • selgitab kergitamise ja küpsetamise protsesse ja mõju lõpptulemusele juhendi alusel; kergitamise tehnoloogilisi • võrdleb kihitatud ja lamineeritud toodete tehnoloogiat, selgitades nende valmistamisprotsessi eripärasid ja põhimõtteid ning nende mõju mõju lõpptoodete tekstuurile; tootele • valmistab tehnoloogilise juhendi alusel erinevaid soolaseid ja magusaid täidiseid, vältides tooraine kadusid; 2) valmistab lamineeritud • valmistab tehnoloogilise juhendi alusel lamineeritud pärmitainast tooteid, järgides toidu- ja tööohutust ning pärmitainast tooteid, vältides tooraine kadusid; kasutades sobivaid töövõtteid • määrab sensoorselt lamineeritud pärmitainast toodete vastavust kvaliteedinõuetele, nimetades valmistamise ja seadmeid, järgides toidu- ja küpsetamise vigu. ja tööohutuse nõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid 12. Pagaritoodete tootmise planeerimine ja kulude juhtimine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab tootmise planeerimiseks ja kulude juhtimiseks sobivat tootmistarkvara ning tootmistarkvarast saadud andmeid pagaritoodete valmistamisel Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab tootmise • tunneb küberturvalisuse põhimõtteid ja rakendab neid praktilistes olukordades; planeerimisel ja kulude • seadistab tootmistarkvaras enda kasutajamenüü juhendi alusel; juhtimisel pagaritoodete • loob tootmistarkvaras pagaritoodete tootmiseks vajalikud artiklikaardid ja tellimused vastavalt juhenditele; tootmiseks sobivat • vormistab tootmistarkvaras pagaritoote tootmis- ja müügitellimuse, lahendades reaalelulisi tootmistarkvara, järgides probleemülesandeid; küberturvalisuse põhimõtteid • koostab tootmistarkvaras pagaritoote kohta arve; • koostab pagaritoote tehnoloogilise juhendi näidise alusel; 16 2) kasutab tootmistarkvarast • koostab pagaritoote kalkulatsioonikaardi näidise alusel. saadud andmeid erinevate pagaritoodete valmistamisel 3) koostab tootmisdokumentatsiooni, kasutades tabeltöötluse programmi 13. Rukkitainatoodete valmistamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab tehnoloogiliste juhendite alusel rukkitainast pagaritooteid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) valmistab pärmita ja pärmiga • valmistab tehnoloogilise juhendi alusel pärmita ja pärmiga rukkitainatooteid, järgides toidu- ja tööohutust rukkitainatooteid ning vältides tooraine kadusid; tehnoloogilise juhendi alusel, • määrab sensoorselt rukkitoodete vastavust kvaliteedinõuetele, nimetades valmistamisel tekkinud vigu; järgides toidu- ja • valmistab juhendi alusel rukkijuuretise ja keedu, järgides toiduohutusnõudeid tööohutusnõudeid ning • valmistab tehnoloogilise juhendi alusel juuretisega rukkitainatooteid, sh rukkileiva, peenleiva, järgides kestlikkuse põhimõtteid toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid; 2) valmistab juuretisega • määrab sensoorselt valmistoodete vastavuse kvaliteedinõuetele, nimetades juuretisega rukkitainatoodete rukkitainatooteid valmistamisel tekkinud vigu. tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutuse nõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid 14. Erinevast jahust pagaritoodete valmistamine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane on teadlik eritoitumise nõuetest ja rakendab neid tehnoloogiliste juhendite alusel pagaritoodete valmistamisel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 17 Õpilane Õpilane 1) kirjeldab erinevast jahust • eritoitumisest lähtuvalt teeb kokkuvõtte laktoosi-, gluteeni- ja suhkruvabade pagaritoodete valmistamiseks pagaritoodete valmistamist kasutatavatest toorainetest, kasutades erinevaid teabeallikaid; lähtuvalt eritoitumisest • võrdleb erinevast jahust pagaritoodete valmistamise tehnoloogiaid, hinnates erinevate teabeallikate 2) valmistab erinevast jahust usaldusväärsust; pagaritooteid tehnoloogilise • valmistab tehnoloogilise juhendi alusel erinevast jahust sepiku, karaski ja gluteenivaba pagaritoote, järgides juhendi alusel, järgides toidu- toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid; ja tööohutust ning • määrab sensoorselt valmistoodete vastavust kvaliteedinõuetele, nimetades toodete valmistamisel tekkinud kestlikkuse põhimõtteid vigu. 3.2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel kondiitritoodete tehnoloogiale 15. Biskviittainatoodete valmistamine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab biskviittainast küpsiseid, kooke, torte ning kreeme ja suhkrulisi pooltooteid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab biskviittaina valmistamise • grupeerib biskviittaina valmistamise tehnoloogiad juhendi alusel, järgides meeskonnatöö erinevaid tehnoloogiaid põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; 2) kirjeldab kreemide ja suhkruliste • võrdleb toidurasvata ja toidurasvaga biskviittaina valmistamise tehnoloogiaid juhendi alusel; pooltoodete valmistamisel erinevaid • kirjeldab kreemide ja suhkruliste pooltoodete valmistamise erinevaid tehnoloogiaid juhendi tehnoloogiaid alusel; 3) valmistab biskviittainast tooteid • seostab kreemide ja suhkruliste pooltoodete sobivust biskviittainast kookide ja tortide tehnoloogilise juhendi alusel, järgides valmistamisel; toidu- ja tööohutusnõudeid ning • valmistab küpsiseid tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid vältides tooraine kadusid; • valmistab erinevate kreemide ja suhkruliste pooltoodetega biskviittainast kooke tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid; • valmistab erinevate kreemide ja suhkruliste pooltoodetega biskviittainast torte tehnoloogilise juhendi alusel, kasutades asjakohaseid töövahendeid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid. 18  16. Maiustuste valmistamine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab tehnoloogiliste juhendite alusel trühvleid ja komme, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) valmistab trühvleid tehnoloogilise • kirjeldab trühvlite valmistamise erinevaid tehnoloogilisi võtteid ja võimalusi; juhendi alusel, järgides toidu- ja • valmistab juhendi alusel trühvleid, kasutades asjakohaseid seadmeid ja töövahendeid, järgides tööohutusnõudeid ning kestlikkuse toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid; põhimõtteid • selgitab erinevate kommide, sh kummi, vahu ja karamelli valmistamise tehnoloogilisi protsesse; 2) valmistab komme tehnoloogilise juhendi • valmistab juhendi alusel komme, kasutades asjakohaseid seadmeid ja töövahendeid, järgides alusel, järgides toidu- ja toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid. tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid 17. Beseetainatoodete valmistamine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab tehnoloogiliste juhendite alusel beseetainast küpsiseid, kooke ja torte, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab beseetaina valmistamise • grupeerib beseetaina valmistamise tehnoloogiad juhendi alusel, järgides meeskonnatöö erinevaid tehnoloogiaid põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; 2) valmistab beseetooteid tehnoloogiliste • selgitab beseetaina valmistamise erinevaid tehnoloogiaid; juhendite alusel, järgides toidu- ja • valmistab beseetainast küpsiseid tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadu; põhimõtteid • valmistab beseetainast kooke tehnoloogilise juhendi alusel, kasutades asjakohaseid töövahendeid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid. 18. Keedutainatoodete valmistamine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab tehnoloogiliste juhendite alusel keedutainast küpsiseid, kooke ja torte, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid 19 Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab keedutaina valmistamise • grupeerib keedutaina valmistamise tehnoloogiad juhendi alusel, järgides meeskonnatöö erinevaid tehnoloogiaid põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; 2) valmistab keedutainast tooteid • selgitab keedutaina valmistamise erinevaid tehnoloogiaid juhendi alusel; tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides • valmistab keedutainast kooke tehnoloogiliste juhendite alusel, kasutades asjakohaseid toidu- ja tööohutust ning kestlikkuse töövahendeid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid põhimõtteid • valmistab keedutainast torte tehnoloogiliste juhendite alusel, kasutades asjakohaseid töövahendeid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid. 19. Mure- ja suhkrulise taina toodete valmistamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab tehnoloogiliste juhendite alusel muretainast ja suhkrulisest tainast tooteid ja kaunistusi, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) võrdleb muretaina ja suhkrulise taina • grupeerib muretaina valmistamisel tehnoloogiaid juhendi alusel, järgides meeskonnatöö valmistamise erinevaid tehnoloogiaid põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; juhendi alusel • võrdleb muretaina valmistamise erinevaid tehnoloogiaid juhendi alusel 2) valmistab muretainast tooteid • grupeerib suhkrulise taina valmistamise tüüpe, olenevalt kasutatavast toorainest juhendi alusel, tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid järgides toidu- ja tööohutust ning ühistöövahendeid; kestlikkuse põhimõtteid • võrdleb erinevaid suhkrulise taina valmistamise tehnoloogiaid juhendi alusel; 3) valmistab suhkrulisest tainast kaunistusi • valmistab magusaid ja soolaseid korvikesi või tartlette tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides ja tooteid tehnoloogilise juhendi alusel, toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid; järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning • valmistab kaetud ja katmata magusaid ja soolaseid pirukaid, sh quiche’it, tehnoloogiliste kestlikkuse põhimõtteid juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid; • valmistab kaunistatud piparkooke tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid • valmistab suhkrulisest tainast kaunistusi, kasutades loovustehnikaid; • valmistab suhkrulisest tainast kooke ja küpsiseid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid. 20  20. Erinevast jahust kondiitritoodete valmistamine 2 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane on teadlik eritoitumise nõuetest ja valmistab erinevast jahust kondiitritooteid tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutust ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab erinevast jahust • teeb kokkuvõtte laktoosi-, gluteeni- ja suhkruvabade kondiitritoodete valmistamiseks kondiitritoodete valmistamise kasutatavatest toorainetest, arvestades eritoitumist; tehnoloogiaid lähtuvalt eritoitumisest • selgitab erinevate jahude küpsetusomadusi ning toob näiteid kondiitritoodete valmistamise 2) valmistab erinevast jahust kohta; kondiitritooteid tehnoloogilise juhendi • valmistab tehnoloogilise juhendi alusel erinevast jahust kondiitritooteid, järgides toidu- ja alusel, järgides töö- ja toiduohutust ning tööohutust ning vältides tooraine kadusid kestlikkuse põhimõtteid • määrab sensoorselt valmistoodete vastavust kvaliteedinõuetele, nimetades vigu. 21. Kaunistuste valmistamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab kondiitritoodetele kaunistuselemente, järgides toidu- ja tööohutust ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) valmistab šokolaadist ja glasuurist • valmistab glasuurist kaunistusi juhendi alusel ning loob kompositsiooni, kasutades kaunistusi juhendi alusel, järgides toidu- loovustehnikaid, asjakohaseid töövahendeid ja seadmeid, järgides toidu- ja tööohutust ning ja tööohutust ning kestlikkuse vältides tooraine kadusid; põhimõtteid • valmistab šokolaadist kaunistusi juhendi alusel ning loob kompositsiooni, kasutades 2) valmistab martsipanist/ dekoormassist loovustehnikaid, asjakohaseid töövahendeid ja seadmeid, järgides toidu- ja tööohutust ning kaunistusi juhendi alusel, järgides vältides tooraine kadusid; toiduhügieeni ja tööohutust ning • valmistab martsipanist/ dekoormassist kaunistusi juhendi alusel ning loob kompositsiooni, kestlikkuse põhimõtteid kasutades loovustehnikaid ja asjakohaseid töövahendeid, järgides toidu- ja tööohutust ning 3) valmistab marjadest ja puuviljadest vältides tooraine kadusid; kaunistusi juhendi alusel, järgides toidu- • valmistab martsipanist/ dekoormassist figuure juhendi alusel, kasutades loovustehnikaid ja ja tööohutust ning kestlikkuse asjakohaseid töövahendeid, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid; põhimõtteid 21  • valmistab marjadest kaunistusi juhendi alusel ning loob kompositsiooni, kasutades loovustehnikaid, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid; • valmistab puuviljadest kaunistusi juhendi alusel ning loob kompositsiooni, kasutades loovustehnikaid, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid. 22. Kondiitritoodete tootmise planeerimine ja kulude juhtimine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab tootmise planeerimiseks ja kulude juhtimiseks sobivat tootmistarkvara ning tootmistarkvarast saadud andmeid kondiitritoodete valmistamisel Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab tootmise planeerimisel ja kulude • sooritab küberturvalisuse testi tunneb küberturvalisuse põhimõtteid ja rakendab neid praktilistes juhtimisel kondiitritoodete tootmiseks olukordades; sobivat tootmistarkvara, järgides • seadistab tootmistarkvaras enda kasutajamenüü juhendi alusel; küberturvalisuse põhimõtteid 2) kasutab tootmistarkvarast saadud • loob tootmistarkvaras kondiitritoodete tootmiseks vajalikud artiklikaardid ja tellimused vastavalt juhenditele; andmeid erinevate kondiitritoodete • vormistab tootmistarkvaras kondiitritoote tootmis- ja müügitellimuse, lahendades reaalelulisi valmistamisel probleemülesandeid; 3) koostab tabeltöötluse programmi kasutades tootmisdokumentatsiooni • koostab tootmistarkvaras kondiitritoote kohta arve; • koostab kondiitritoote tehnoloogilise juhendi näidise alusel; • koostab kondiitritoote kalkulatsioonikaardi näidise alusel. 3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid taimsete toiduainete tehnoloogia suunal 3.3.1. Taimsete toiduainete tehnoloogia suunale ühised põhiõpingute moodulid 23. Sissejuhatus taimse põhitoorainega toidutoodete tehnoloogiasse 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab esmased teadmised taimsete toorainete ja nende kvaliteedile esitatavate nõuete kohta ning tootes kasutatava loomse tooraine nõuete, taimse toidutooraine kasutamise ajalooliste võtete ning kaasaegsete säilitamise, töötlemise ja konserveerimise meetodite kohta ja kehtiva toidualase seadusandluse, kasutatavate seadmete kohta koos tööohutus- ja puhastamise nõuetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 22 Õpilane Õpilane 1) kirjeldab taimse • selgitab teabeallikate põhjal aedviljade raku ehitust ja keemilist koostist; põhitoorainega toidutoodete • võrdleb puuviljade ja marjade iseloomulikke omadusi ja toitainelist koostist, kasutades teaduslikele valmistamiseks kasutatavaid uuringutele põhinevaid andmeid; tooraineid • kirjeldab teraviljade iseloomulikke tunnuseid ja tera ehitust juhendi alusel; 2) eristab mitteloomse ja loomse • grupeerib mitteloomset toorainet juhendi alusel; tooraine varumise spetsiifikat • liigitab teabeallikate põhjal aedvilju toiduks tarvitatava osa järgi; 3) selgitab aedviljatoodete • kirjeldab muutusi taimses tooraines nii viljade valmimisel kui töötlemisel; toorainele esitatavaid • selgitab mitteloomse tooraine varumist ja kvaliteedinõudeid juhendi alusel; kvaliteedinõudeid lähtuvalt • kirjeldab mitteloomse tooraine vedamise, vastuvõtmise ja säilitamise nõudeid, lahendades reaalelulisi kehtivatest regulatsioonidest probleemülesandeid; 4) selgitab taimse tooraine • kirjeldab loomse tooraine käitlemise erinõudeid; erinevaid riknemise • kirjeldab loomse tooraine vastuvõtmist ja säilitamise nõudeid juhendi alusel; põhjuseid, säilitamise • leiab seadusandlusest nõudeid joogivee, soola, suhkru, vürtside, lisaainete ja toidulisandite kohta; vajadusi ja töötlemise • leiab seadusandlusest erinõudeid loomse tooraine kohta; võimalusi • kirjeldab taimsete toiduainete säilitamise tekkelugu, kasutades erinevaid teabeallikaid; 5) kirjeldab toiduainetööstuses • teeb kokkuvõtte taimse tooraine riknemise põhjustest, kasutades teaduslikele uuringutele põhinevaid kasutatavate seadmete andmeid; põhiomadusi ja nende • kirjeldab erinevaid toiduainete säilitamise ja töötlemise võimalusi juhendi alusel; kasutamisega seotud • tutvustab hoidiste kvaliteedile ja märgistusele esitatavaid nõudeid juhendi alusel; puhastamis- ja ohutusnõudeid • leiab infot kehtivas toidualases seadusandluses, lähtudes etteantud juhendist; • nimetab toiduainetööstuses kasutatavaid seadmeid ja nendele esitatavaid kasutamise nõudeid vastavalt tootegruppidele; • kirjeldab seadme puhastamiseks sobivaid tarvikuid ja puhastusaineid juhendi alusel; • kirjeldab seadme puhastamist vastavalt selle kasutusjuhendile; • kirjeldab seadme tööohutuse nõudeid lähtuvalt kasutus- ja tööohutusjuhendist. 24. Konserveerimise alused 13 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab esmased teadmised taimse toidutooraine konserveerimise meetodite kohta Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 23 1) selgitab taimse tooraine • kirjeldab taimse tooraine konserveerimise põhimõtteid, sealhulgas erinevaid meetodeid ning nendele konserveerimise vajadust ja esitatavaid töö- ja toiduohutusnõudeid; põhimõtteid • selgitab taimse tooraine konserveerimise olulisust ja vajadust toiduohutuse, säilivuse ja toiteväärtuse 2) kirjeldab erinevate taimsete säilitamise kontekstis; toodete konserveerimise • kirjeldab erinevate taimsete toodete konserveerimise tehnoloogiate eripära, sealhulgas tootmisprotsesside tehnoloogia iseärasusi etappe, kasutatavaid meetodeid ja seadmeid; toodete valmistamise käigus • selgitab, kuidas erinevad konserveerimistehnoloogiad mõjutavad taimsete toodete maitset, tekstuuri ja toiteväärtust ning ohutust toidu valmistamise käigus. 25. Jookide valmistamise alused 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab esmased teadmised alkohoolsete ning mittealkohoolsete jookide valmistamise tehnoloogiate kohta ja valmistab tooteid vastavalt etteantud tehnoloogilisele juhendile, järgides toidu- ja tööohutust ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab põhiliste jookide • kirjeldab jookide liigitamise põhimõtet juhendi alusel; liigitust ja valmistamise • kirjeldab jookide valmistamise tehnoloogilisi protsesse, kasutades erinevaid teabeallikaid; tehnoloogilist protsessi • nimetab erinevate jookide valmistamiseks vajalikke tooraineid, sealhulgas nende koostisosade omadusi, rolli 2) valmistab jooke vastava ja mõju jookide organoleptilistele näitajatele ja kvaliteedile; tehnoloogilise liini • valmistab ette tooraine ja pooltooted, lähtudes valmistatava toote retseptist, kasutatavatest seadmetest ning seadmetega, järgides töö- ja sätestatud nõuetest; toiduohutusnõudeid ja • valmistab jooke tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kestlikkuse põhimõtteid kadusid. 3.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel toiduainete konserveerimisele 26. Köögiviljade töötlemine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised köögiviljade töötlemise tehnoloogiate kohta ja valmistab tooteid vastavalt etteantud tehnoloogilisele juhendile, järgides toidu- ja tööohutust ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 24 1) kirjeldab köögiviljatoodete • liigitab köögivilju vastavalt tooraineliigile ja valmistusviisidele, kasutades erinevaid teabeallikaid; liigitust ja köögiviljatoodete • kirjeldab köögiviljade esmase töötlemise viise ja selleks kasutatavate seadmete tööpõhimõtteid juhendi valmistamise tehnoloogilist alusel; protsessi • kirjeldab köögiviljatoodete valmistamise tehnoloogilisi protsesse, arvestades tootmise iseärasusi; 2) käitleb köögiviljatoodete • kirjeldab seadmete ohutut kasutamist tehnoloogilises protsessis; toorainet, järgides toidu- ja • töötleb toorainet vastavalt tootmise iseärasustele, arvestades nõudeid toorainele, toidu- ja tööohutusele ning tööohutust keskkonnale; 3) valmistab toodet vastavalt • kontrollib toodete pakendamise ja märgistamise protsessi vastavust nõuetele etteantud tehnoloogilisele • pakib, markeerib ja ladustab toote, jälgides juhendeid ja nõudeid. juhendile, järgides toidu- ja tööohutust ning kestlikkuse põhimõtteid 27. Marja- ja puuviljahoidiste ja konservide ning mahlatoodete valmistamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised marjade ning puuviljade töötlemise tehnoloogiate kohta ja valmistab marja- ja puuviljahoidiseid ja konserve ning mahlatooteid, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab marja- ja • liigitab marja- ja puuviljahoidiseid ning konserve vastavalt tooraine liigile ja valmistusviisidele, arvestades puuviljahoidiste ning tootmise iseärasusi; konservide valmistamise • kirjeldab marja- ja puuviljahoidiste ning konservide valmistamise tehnoloogilisi protsesse, kasutades tehnoloogilist protsessi erinevaid teabeallikaid; 2) kirjeldab mahlatoodete • liigitab mahlatooteid vastavalt tooraine liigile ja valmistusviisidele, arvestades lõpptoote iseärasusi; valmistamise tehnoloogilist • kirjeldab juhendi alusel mahlatoodete valmistamise tehnoloogilisi protsesse, kasutades erinevaid protsessi teabeallikaid; 3) valmistab marjadest ja • valmistab mahla ja nektarit tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides puuviljadest hoidiseid, tooraine kadusid; konserve ja mahlu • valmistab kompotti tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine tehnoloogiliste juhendite kadusid; alusel, järgides toidu- ja • valmistab moosi/ keedist tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tööohutusnõudeid ning tooraine kadusid; kestlikkuse põhimõtteid 25  • valmistab siirupit tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid; • määrab sensoorselt valmistoodete vastavust kvaliteedinõuetele, nimetades toodete valmistamisel tekkinud vigu. 28. Teraviljasaaduste töötlemine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised teraviljasaaduste kvaliteedinõuete ja töötlemise protsesside kohta ning valmistab tooteid tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) analüüsib teraviljasaaduste • liigitab teraviljad ehituse/ välimuse alusel vastavalt juhendile; valmistamiseks kasutatavat • kirjeldab mõiste “täistera” tähendust ja täisteratoodete kasulikkust, kasutades erinevaid teabevahendeid toorainet ja selle kasulikke allikakriitiliselt; omadusi • võrdleb nisust, rukkist, kaerast, odrast, hirsist, maisist, tatrast ja riisist valmistatavaid teraviljasaadusi, 2) valmistab teraviljasaadustest kasutades erinevaid teabevahendeid; tooteid, järgides toidu- ja • kirjeldab teravilja töötlemise viise juhendi alusel; tööohutusnõudeid ning • kirjeldab teraviljade tervislikkust juhendi alusel, kasutades erinevaid teabevahendeid allikakriitiliselt; kestlikkuse põhimõtteid • valmistab helvestest, tangudest ja kruupidest tooteid juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid; • valmistab võrdlevalt erinevast jahust tooteid juhendi alusel, analüüsides tervislikkuse aspekti; • degusteerib organoleptiliselt õppetöö käigus valmistatud tooteid. 29. Köögivilja konservide valmistamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab köögivilja konserve tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab köögivilja • liigitab köögiviljakonservid vastavalt tooraine liigile ja valmistusviisidele, arvestades tootmise iseärasusi ja konservide valmistamise soovitatavat tarvitamismeetodit; tehnoloogiaid • kirjeldab juhendi alusel köögivilja konservide valmistamise retsepti koostamist ja tehnoloogilisi protsesse; 26 2) analüüsib köögivilja • põhjendab tehnoloogilises protsessis erinevate kuumtöötlus tsüklite valikut ja mõju köögivilja konservi kui konservide kvaliteedinõudeid valmistoote ohutusele ja kvaliteedile; ja märgistusele esitatavaid • selgitab köögivilja konservide kvaliteedinõudeid toote tehnilise kirjelduse alusel; nõudeid, kasutades • kirjeldab köögivilja konservidele esitatavaid märgistuse nõudeid, kasutades erinevaid teabeallikaid; tõenduspõhiseid fakte ja • esitab ühe vabalt valitud köögiviljakonservi märgistuse analüüsi, kasutades tõenduspõhiseid fakte; teabeallikaid • hindab organoleptiliselt erinevat liiki köögivilja konserve; 3) valmistab köögivilja • töötleb toorainet vastavalt tootmise iseärasustele, arvestades nõudeid toorainele, toidu- ja tööohutusele; konserve vastavalt etteantud • kontrollib toodete pakendamise ja märgistamise protsessi tulemuse vastavust seadusandlusest tulenevatele retseptidele ja nõuetele; tehnoloogilistele juhenditele, • pakib, markeerib, ladustab toote, jälgides juhendeid ja nõudeid; järgides toidu- ja • määrab sensoorselt toodete vastavust kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused. tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid 30. Toodete fermenteerimine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab fermenteeritud taimseid tooteid tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab fermenteeritud • kirjeldab fermenteeritud taimsete toodete valmistamisega seotud mikroorganisme ja juuretisi juhendi alusel, taimsete toodete kasutades erinevaid teabeallikaid; valmistamisega seotud • kirjeldab mikroorganismide ning juuretiste omadusi ja rolli tootmisprotsessis; mikroorganisme ja juuretisi, • kirjeldab erinevate toodete valmistamise tehnoloogiate peamisi etappe ja erinevusi, sealhulgas kasutades neid toodete fermentatsiooniprotsessi ja kasutatavaid mikroorganisme; valmistamisel • kirjeldab erinevate fermenteeritud toodete valmistamise tehnoloogiate peamisi etappe ja erinevusi; 2) valmistab taimseid • valmistab taimseid fermenteeritud tooteid vastavalt etteantud retseptile, kasutades vastavaid seadmeid, fermenteeritud tooteid järgides nende kasutamise tehnilisi juhendeid, toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid; tehnoloogilise juhendi alusel, • määrab sensoorselt toodete vastavust kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused. järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid 27  31. Loomsete toodete analoogide valmistamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane loomseid analoogtooteid tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab loomsete toodete • kirjeldab loomsete toodete analoogide toorainete käitlemise protsessi vastavalt etteantud tehnoloogilisele analoogide liigitust ja juhendile ning mõistab töö- ja toiduohutusnõudeid; valmistamise tehnoloogilist • selgitab loomsete toodete analoogide valmistamise protsessi ning vastava tehnoloogilise liini seadmete protsesside omavahelist tööpõhimõtteid ja nende rolli toote kvaliteedi ja ohutuse tagamisel; erinevust • võrdleb loomsete toodete analoogide koostisosade, valmistamisprotsesside ning toiduohutuse nõuete 2) valmistab loomsete toodete erinevusi võrreldes traditsiooniliste loomsete toodetega, sealhulgas taimsete ja muude alternatiivsete analooge tehnoloogilise valkudega; juhendi alusel, järgides toidu- • käitleb toorainet vastavalt etteantud tehnoloogilisele juhendile, järgides töö- ja toiduohutusnõudeid; ja tööohutusnõudeid ning • valmistab loomsete toodete analoogide tooteid, järgides sätestatud nõudeid ja toiduohutuse standardeid; kestlikkuse põhimõtteid • määrab sensoorselt toodete vastavust kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused. 3.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel jookide valmistamisele 32. Mittealkohoolsete jookide valmistamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab mittealkohoolseid jooke tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) seostab mittealkohoolsete • liigitab joogid vastavalt tooraine liigile ja valmistusviisidele, arvestades tootmise iseärasusi; jookide liigitust ja • kirjeldab juhendi alusel mittealkohoolsete jookide valmistamise tehnoloogilisi protsesse, kasutades valmistamise tehnoloogilist erinevaid allikaid; protsessi tootmisnõuetega • hindab tooraine vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele; 2) käitleb mittealkohoolsete • reguleerib vajadusel seadme näitajaid, arvestades töödeldava tooraine iseärasust; jookide toorainet vastavalt 28  etteantud tehnoloogilisele • valmistab vastavate seadmetega ette toorainet, järgides tooraine töötlemise tehnoloogiat, toidu- ja tööohutust juhendile, järgides töö- ja ning vältides tooraine kadusid; toiduohutusnõudeid • seadistab segamis-ja töötlemisliinide seadmed töökorda vastavalt tööoperatsioonile; 3) valmistab mittealkohoolseid • valmistab mittealkohoolseid jooke vastavalt etteantud retseptile, kasutades vastavaid seadmeid, järgides jooke vastava tehnoloogilise nende kasutamise tehnilisi juhendeid ning tootmistehnoloogilisi parameetreid ning vältides tooraine liini seadmetega, järgides kadusid; toidu- ja tööohutusnõudeid • hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused. ning kestlikkuse põhimõtteid 33. Taimsete jookide valmistamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab taimseid jooke tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) seostab taimsete jookide ● liigitab joogid vastavalt tooraine liigile ja valmistusviisidele, arvestades tootmisiseärasusi; liigitust ja valmistamise • kirjeldab juhendi alusel tootmiseks vajalikke tehnoloogilisi protsesse ja parameetreid, kasutades erinevaid tehnoloogilist protsessi allikaid; tootmisnõuetega • hindab tooraine vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, reguleerib vajadusel seadme näitajaid; 2) käitleb taimsete jookide • valmistab vastavate seadmetega ette toorainet, järgides tooraine töötlemise tehnoloogiat ning vältides toorainet vastavalt etteantud tooraine kadusid; tehnoloogilisele juhendile • valmistab taimseid jooke vastavalt etteantud retseptile, kasutades vastavaid seadmeid, järgides nende järgides töö- ja toiduohutus- kasutamise tehnilisi juhendeid ning tootmistehnoloogilisi parameetreid ning vältides tooraine kadusid; nõudeid • hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused. 3) valmistab taimseid jooke vastava tehnoloogilise liini seadmetega, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid 34. Õlle valmistamine 6 EKAP 29 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab õlut tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab linnase • iseloomustab etteantud juhendi alusel linnase tooraineid, selle kvaliteedinäitajaid ja osatähtsust linnaste valmistamise tehnoloogiat valmistamisel; 2) töötleb õlle toorainet, • kirjeldab linnase valmistamise tehnoloogilist protsessi, kasutatavaid seadmeid ja nimetab tehnoloogilised arvestades käitlemise näitajad; tehnoloogilisi nõudeid • iseloomustab õlle valmistamise tooraineid juhendi alusel ja selgitab nende osatähtsust õlle kvaliteedis; 3) valmistab õlut vastavalt • hindab tooraine vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele ja vajadusel reguleerib seadme näitajaid; etteantud retseptuurile, • valmistab vastavate seadmetega ette toorainet, järgides tooraine töötlemise tehnoloogiat, vältides tooraine kasutades vastavaid kadusid; seadmeid, järgides toidu- ja • valmistab toote vastavalt etteantud retseptile, kasutades vastavaid seadmeid, järgides nende kasutamise tööohutuse nõudeid ning tehnilisi juhendeid ning tootmistehnoloogilisi parameetreid, vältides tooraine kadusid; kestlikkuse põhimõtteid • hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused. 35. Veini, puuvilja- ja marjaveini valmistamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab veini, puuvilja- ja marjaveini tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab veinide, puuvilja-, • loetleb etteantud juhendi alusel veinide, puuvilja- ja marjaveinide toorainet, nende kvaliteedinäitajaid ja marjaveinide liigitust ja osatähtsust veinide valmistamisel; valmistamise tehnoloogilist • nimetab veini, puuvilja-, marjaveinide põhitoorained ning selgitab selle osatähtsuse/kvaliteedi olulisust veini protsessi, arvestades valmistamisel; tootmisnõudeid • iseloomustab veini, puuvilja-, marjaveinide valmistamise tooraineid juhendi alusel ja selgitab selle 2) käitleb veini, puuvilja-, osatähtsust toote kvaliteedile; marjaveinide toorainet • hindab toorme vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, reguleerib vajadusel seadme näitajaid; vastavalt etteantud • valmistab vastavate seadmetega ette toorainet, järgides tooraine töötlemise tehnoloogiat, vältides tooraine tehnoloogilisele juhendile, kadusid; 30  järgides töö ja toiduohutuse • valmistab toote vastavalt etteantud retseptile, kasutades vastavaid seadmeid, järgides nende kasutamise nõudeid tehnilisi juhendeid ning tootmistehnoloogilisi parameetreid ning toidu- ja tööohutuse nõudeid; 3) valmistab veini, puuvilja-, • hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused. marjaveinide vastava tehnoloogilise liini seadmetega, järgides toidu- ja tööohutuse nõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid 36. Piirituse ja piiritusjookide valmistamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab piiritust ja piiritusjooke tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab piirituse ja • nimetab piirituse valmistamiseks kasutatava põllumajandusliku tooraine liigid; piiritusjookide liigitust ja • loetleb tehnoloogilises järjestuses piirituse valmistamise seadmeid, nende kasutamist protsessis vastavalt valmistamise tehnoloogilist tehnoloogilisele dokumentatsioonile; protsessi, arvestades • kirjeldab etteantud juhendi alusel piirituse ja piiritusjookide toorainet, nende kvaliteedinäitajaid ja tootmisnõudeid osatähtsust toodete valmistamisel; 2) käitleb piirituse ja • iseloomustab piirituse ja piiritusjookide valmistamise tooraineid juhendi alusel ja selgitab selle osatähtsust piiritusjookide toorainet jookide kvaliteedile; vastavalt etteantud • hindab tooraine vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, reguleerib vajadusel seadme näitajaid; tehnoloogilisele juhendile, • valmistab vastavate seadmetega ette toorainet, järgides tooraine töötlemise tehnoloogiat, vältides tooraine järgides töö ja toiduohutuse kadusid; nõudeid 3) valmistab piiritust ja • valmistab toote vastavalt etteantud retseptile, kasutades vastavaid seadmeid, järgides nende kasutamise tehnilisi juhendeid ning tootmistehnoloogilisi parameetreid ning toidu- ja tööohutuse nõudeid; piiritusjooke vastava tehnoloogilise liini • hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused. seadmetega, järgides toidu- ja tööohutuse nõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid 31 3.4. Valitavad põhiõpingute moodulid loomsete toiduainete tehnoloogia suunal 3.4.1. Loomsete toiduainete tehnoloogia suunale ühised põhiõpingute moodulid 37. Sissejuhatus loomsete toiduainete tehnoloogiasse 25 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab algteadmised ja baasoskused lihatoodete tehnoloogia, piimatoodete tehnoloogia, munatoodete tehnoloogia ja kalatoodete tehnoloogia kohta ning valmistab tooteid tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) valmistab lihtsamaid • nimetab loomi ja linde, kelle liha kasutatakse toiduks, kasutades erinevaid teabeallikaid; lihatooteid tehnoloogiliste • määrab värske liha sensoorseid omadusi juhendi alusel; juhendite alusel, järgides • kirjeldab toiduks kasutatavate loomade ja lindude liha töötlemise erinevaid tehnoloogiaid; toidu- ja tööohutusnõudeid ja • valmistab sealihast lihtsamaid lihatooteid juhendi alusel, kasutades asjakohaseid töövõtteid, järgides toidu- kestlikkuse põhimõtteid ja tööohutusnõudeid ja vältides tooraine kadusid; 2) valmistab piimatooteid • valmistab linnulihast lihtsamaid lihatooteid juhendi alusel, kasutades asjakohaseid töövõtteid, järgides vastava tehnoloogilise liini toidu- ja tööohutusnõudeid, vältides tooraine kadusid; seadmetega, jälgides • valmistab loomalihast lihtsamaid lihatooteid juhendi alusel, kasutades asjakohaseid töövõtteid, järgides tehnoloogilist protsessi ning toidu- ja tööohutusnõudeid, vältides tooraine kadusid; toidu- ja tööohutusnõudeid ja • liigitab piimatooted vastavalt tooraine liigile ja valmistusviisidele; kestlikkuse põhimõtteid • kirjeldab toorainele esitatavad kvaliteedi- ja säilitamisnõuded ja piima eeltöötlemise nõudeid, kasutades 3) kasutab mune ja munatooteid erinevaid teabeallikaid; toodete valmistamisel • kirjeldab piimatoodete valmistamise tehnoloogilisi protsesse; tehnoloogilise juhendi alusel, • valmistab piimatooteid vastavalt etteantud retseptile, kasutades vastavaid seadmeid, järgides nende järgides toiduohutusnõudeid kasutamise tehnilisi juhendeid, toidu- ja tööohutust ja vähendades tooraine kadusid; 4) valmistab kaladest erinevaid • teab erinevate kodulindude munadele esitatavaid nõudeid; kalatooteid tehnoloogiliste • valmistab munadest ja munatoodetest tooteid, järgides toiduohutusnõudeid; juhendite alusel, järgides • hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused; toidu- ja tööohutust ja • nimetab söögiks enimkasutatavate kalade liike, kasutades erinevaid teabeallikaid; kestlikkuse põhimõtteid • liigitab kalatooteid vastavalt töötlemise tehnoloogiatele juhendi alusel; • eeltöötleb kalu vastavalt juhendile, vältides tooraine kadusid; • valib maitseained ja maitsestab kalatooteid vastavalt retseptile; 32  • külm- ja kuumtöötleb kalu vastavalt tehnoloogilisele juhendile, järgides toidu- ja tööohutust; • pakendab kalatooted, järgides toidu- ja tööohutust. 38. Loomsete toiduainete toiduohutus ja kvaliteet 9 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab toiduohutuse järgimise tähtsust toidutoorme ja toodete ohutul käitlemisel ja säilitamisel Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab toiduhügieeni • selgitab toiduhügieeni mõju toote ohutust ja kvaliteeti, tuues esile peamised hügieeni põhimõtted ja nende järgimise tähtsust liha ja mõju töötlemisprotsessis; piima käitlevas ettevõttes • kirjeldab toiduhügieeni tagamiseks vajalikke samme, analüüsides iga sammu tähtsust ja põhjendades, kuidas 2) selgitab puhastustööde need aitavad ennetada saastumist ja säilitada toodete kvaliteeti; olulisust toiduohutuse • kirjeldab juhendi alusel keemilise ja mikrobioloogilise puhtusekontrolli meetodeid liha ja piima käitlevas tagamisel toidukäitlemis- ettevõttes; protsessis • selgitab sobivad pesemis- ja desinfitseerimisained koostisosade ja omaduste põhjal teatud mustuse liigi 3) selgitab liha ja piima käitleva eemaldamiseks; ettevõtte • selgitab toiduseaduse alusel ettevõtte enesekontrolli kohustust ja selle rakendamise vajalikkust; enesekontrollisüsteemi ja • kirjeldab erinevate lisaainete kasutusvajadust juhendi alusel; selle järgimise tähtsust • nimetab liha-/ piimatoote tehnoloogilise skeemi põhjal kontrollpunktid ja kriitilised kontrollpunktid. 39. Loomsete toiduainete keskkonnahoidlik tootmine ja jäätmemajandus 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab teadmisi keskkonnasäästlike lahenduste loomise kohta loomsete toiduainete tootmises Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab loomsete kaas- ja • selgitab erinevaid meetodeid kaas- ja kõrvalsaaduste väärindamiseks, kasutades teaduslikele uuringutele kõrvalsaaduste väärindamise põhinevaid andmeid; olulisust keskkonna • kirjeldab kaas- ja kõrvalsaaduste väärindamise keskkonnamõjusid; säästmiseks • kirjeldab loomsete toiduainete tootmise peamisi keskkonnamõjusid; 2) kirjeldab loomsete • toob välja ressursikasutuse efektiivsust loomsete toiduainete tootmisel, jäätmete vähendamise võimalusi toiduainete tootmise ning ringlussevõtu määra, kasutades tunnimaterjale; keskkonnamõjusid ja • kirjeldab loomsete toiduainete tootmise eetilist aspekti, lähtudes põllumajandusloomade heaolust; 33  erinevaid meetodeid • mõistab jäätmete sorteerimise olulisust loomsete toiduainete tootmise keskkonnamõjude vähendamisel; ressursside säästlikuks • rakendab õigeid sorteerimismeetodeid juhendist lähtuvalt. kasutamiseks toiduainete ahelas 3) sorteerib loomsete toiduainete tootmisest tulenevaid toidujäätmeid 40. Arvestus ja aruandlus 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab oma digioskusi liha-/ piimatoodete valmistamise protsessis vajalike arvustuste tegemiseks Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) arvutab liha-/ piimatoote • arvutab toorainete kogused etteantud retseptide alusel; valmistamiseks vajalikud • teostab asendustooraine arvestusi näidise alusel; toorainete koguse, arvestades • vormistab tehnoloogilise juhendi näidise alusel; töötlemise kadusid • sisestab tehnoloogilisse juhendisse toote valmistamise toorained, kogused ja väljatuleku arvutamiseks 2) koostab liha-/ piimatoote vajaminevad valemid; tehnoloogilise juhendi, • kirjeldab hinnakujunduse põhimõtteid juhendi alusel; kasutades Microsoft Exceli • kujundab ühe liha-/ piimatoote müügihinna näidise alusel. või Google arvutustabeli võimalusi 3) teab hinnakujunduse põhimõtteid 3.4.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel piimatoodete valmistamisele 41. Värskete piimatoodete valmistamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab värskeid piimatooteid tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 34 Õpilane Õpilane 1) kirjeldab erinevate • liigitab piimatooted vastavalt tooraine liigile ja valmistusviisidele; piimatoodete valmistamise • kirjeldab piima eeltöötlemist vastavalt juhendile, kasutades erinevaid teabeallikaid; tehnoloogiat • loetleb toorainele esitatavad nõuded lähtuvalt kehtivatest regulatsioonidest; 2) valmistab värskeid • hindab tooraine vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, reguleerib vastavalt seadme näitajaid; piimatooteid tehnoloogiliste • valmistab piimatooteid vastavalt etteantud retseptile, kasutades vastavaid seadmeid, järgides toidu- ja juhendite alusel, järgides tööohutusnõudeid ning vältides tooraine kadusid; toidu- ja tööohutusnõudeid ja • hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused. kestlikkuse põhimõtteid 42. Fermenteeritud piimatoodete valmistamine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab fermenteeritud piimatooteid tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab piimatoodete • kirjeldab fermenteeritud piimatoodete valmistamisega seotud mikroorganisme ja juuretisi; valmistamisega seotud • kirjeldab mikroorganismide ja juuretiste omadusi ja rolli tootmisprotsessis; mikroorganisme ja juuretisi, • kirjeldab erinevate fermenteeritud piimatoodete, nt jogurti, juustu ja keefiri valmistamise tehnoloogiate mida kasutatakse toodete peamisi etappe ja erinevusi, sealhulgas fermentatsiooniprotsessi ja kasutatavaid mikroorganisme; valmistamisel • kirjeldab erinevate fermenteeritud piimatoodete valmistamise tehnoloogiate peamisi etappe ja erinevusi; 2) kirjeldab fermenteeritud • valmistab fermenteeritud piimatooteid vastavalt etteantud retseptile, kasutades vastavaid seadmeid, järgides piimatoodete valmistamise nende kasutamise tehnilisi juhendeid, toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid; tehnoloogiate iseärasusi • hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused. piimatoodete valmistamise käigus 3) valmistab fermenteeritud piimatooteid tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid 35  43. Või valmistamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab võid ja rasvatooteid tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab või ja rasvatoodete • kirjeldab võile ja rasvatoodetele kehtestatud nõudeid kasutatava tooraine alusel; klassifitseerimise aluseid ja • iseloomustab juhendi alusel erinevate võide ja rasvatoodete klassifitseerimise põhimõtteid; põhimõtteid, arvestades • kirjeldab erinevate võide ja rasvatoodete valmistamistehnoloogia põhietappe ja nende iseärasusi, selgitades kehtestatud nõudeid ja juhendi alusel, kuidas need mõjutavad toodete omadusi ja kvaliteeti; standardeid • hindab tooraine vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele; 2) selgitab või ja rasvatoodete • valmistab tehnoloogilise skeemi järgides võid või rasvatoodet, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides valmistamistehnoloogia tooraine kadusid; iseärasusi • hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused. 3) valmistab võid või rasvatooteid tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutuse nõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid 44. Juustu valmistamine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab juustu tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab juustude • kirjeldab erinevate juustude klassifitseerimise aluseid ja põhimõtteid, viidates asjakohastele standarditele ja klassifitseerimise aluseid ja regulatsioonidele; põhimõtteid, arvestades • klassifitseerib juhendi alusel juustusid vastavalt kehtestatud nõuetele ja standarditele; kehtestatud nõudeid ja • kirjeldab juustude valmistamistehnoloogia põhietappe ja nende iseärasusi, selgitades juhendi alusel, kuidas standardeid need mõjutavad toodete omadusi ja kvaliteeti; • kirjeldab tooraine mõju erinevate juustutüüpide valmistamise tehnoloogiale ja lõpptoodangu omadustele; 36 2) selgitab juustude • valmistab juustu, järgides tehnoloogilistes juhendites esitatud etappe ja kontrollides ning reguleerides iga valmistamise tehnoloogia etapi protsessi parameetreid; iseärasusi sõltuvalt toorainest • rakendab toidu- ja tööohutusnõudeid igas etapis, tuues esile ohutusmeetmed ja põhjendades nende järgimise 3) valmistab juustu vajadust saastumise vältimiseks ning toote kvaliteedi tagamiseks; tehnoloogiliste juhendite • hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused. alusel, järgides toidu- ja tööohutus- nõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid 45. Kondenseeritud ja kuivatatud piimatoodete valmistamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et valmistab kondenseeritud ja kuivatatud piimatooteid tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab piima • kirjeldab erinevate piima konserveerimise meetodeid kasutades asjakohast juhendit; konserveerimise võimalusi, • klassifitseerib juhendi alusel piimakonserve vastavalt kehtestatud nõuetele ja standarditele; klassifitseerimise aluseid ja • kirjeldab erinevate kondenseeritud ja kuivatatud piimatoodete valmistamistehnoloogia põhietappe ja nende põhimõtteid, arvestades iseärasusi, selgitades juhendi alusel, kuidas need mõjutavad toodete omadusi ja kvaliteeti; kehtestatud nõudeid ja • valmistab piimapõhiseid konserve tehnoloogilise skeemi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning standardeid vältides tooraine kadusid; 2) valmistab piimapõhiseid • hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused. konserve järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid 46. Jäätise valmistamine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab jäätist tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 37 1) kirjeldab jäätise liikide • selgitab jäätise liikide klassifitseerimise aluseid ja põhimõtteid, tuues välja, kuidas need vastavad kehtivatele klassifitseerimise aluseid ja nõuetele ja standarditele; põhimõtteid, arvestades • klassifitseerib jäätise liike vastavalt standarditele, tuues esile olulised eristavad omadused ja põhjendades kehtestatud nõudeid ja oma valikuid; standardeid • kirjeldab jäätiste valmistamisprotsessis kasutatavate tehnoloogiate peamisi etappe ja tooraine erinevusi, 2) selgitab jäätiste valmistamise tuues esile, kuidas need mõjutavad jäätise organoleptilise näitajaid; tehnoloogia iseärasusi • selgitab toidu- ja tööohutusnõuete tähtsust jäätise valmistamisprotsessi etappides, tuues esile meetmed, mis toodete valmistamise käigus tagavad toote ohutuse ja kvaliteedi; 3) valmistab jäätist • valmistab jäätis tehnoloogilise skeemi alusel, järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning vältides tooraine tehnoloogiliste juhendite kadusid; alusel, järgides toidu- ja • hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused. tööohutus- nõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid 3.4.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel lihatoodete valmistamisele 47. Tapasaaduste tehnoloogia ja lihalõikus 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised tapasaaduste algtöötlemise protsesside kohta ning konditustab ja siirib liha järgides toidu- ja tööohutusnõudeid ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab tapasaaduste • selgitab tapasaaduste algtöötlemise etappe ja nende mõju värske liha kvaliteedile; algtöötlemise protsesse ning • kirjeldab liha kvaliteedis toimuvate biokeemiliste muutuste olemust ning nende mõju liha säilivusele ja lihas toimuvate kvaliteedi kasutuskõlblikkusele; muutuste olemust tapajärgselt • kirjeldab erinevate tapaloomade ja lindude lõikusskeeme ja jaotustükke; 2) konditustab ja siirib liha • lõikab sea poolrümpa vastavalt juhendile jälgides hügieeni- ja ohutusnõudeid; ohutult vastavalt toidu- ja • arvutab lõigatud liha väljatuleku juhendi alusel. ohutusnõuetele, lähtudes kestlikkuse põhimõtetest 48. Lihavalmististe valmistamine 4 EKAP 38 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab lihavalmistisi vastavalt tehnoloogilisele juhendile järgides toidu- ja tööohutust ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab lihavalmististe • iseloomustab lihavalmististe valmistamiseks vajaminevaid tooraineid juhendi alusel; tooraine omadusi ja • kirjeldab lihavalmististe valmistamise tehnoloogilisi etappe juhendi alusel; valmistamise tehnoloogiaid • analüüsib erinevate lihatükkide omadusi ning nende sobivust erinevate lihavalmististe tootmiseks; 2) valmistab lihavalmistisi • valmistab hakklihast lihavalmistist tehnoloogilise juhendi alusel järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tehnoloogiliste juhendite tooraine kadusid; alusel järgides toidu- ja • valmistab tükilihast lihavalmistist tehnoloogilise juhendi alusel järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tööohutust ja kestlikkuse tooraine kadusid; põhimõtteid • valmistab marineeritud lihavalmistist tehnoloogilise juhendi alusel järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid; • valmistab fermenteeritud lihavalmistist tehnoloogilise juhendi alusel järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid; • hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused. 49. Sültide, tarrendtoodete ja pasteetide valmistamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab sülte, tarrendtooteid ja pasteete tehnoloogiliste juhendite alusel järgides toidu- ja tööohutust ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab sültide, • iseloomustab sültide, tarrendtoodete ja pasteetide valmistamiseks vajaminevaid tooraineid ja abitooraineid; tarrendtoodete ja pasteetide • teab sültide, pasteetide ja tarrendtoodete valmistamise tehnoloogilisi etappe koos parameetritega; tooraine omadusi ja • võrdleb pasteetide, sültide ja tarrendtoodete tehnoloogilisi skeeme juhendi alusel; valmistamise tehnoloogiaid 2) valmistab sülte, tarrendeid ja • valmistab pasteeti tehnoloogilise juhendi alusel järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid; pasteete tehnoloogiliste • valmistab sülti tehnoloogilise juhendi alusel järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid; juhendite alusel, järgides • valmistab tarrendit tehnoloogilise juhendi alusel järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid; toidu- ja tööohutust ning • hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused. kestlikkuse põhimõtteid 39  50. Praetud ja küpsetatud lihatoodete valmistamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab praetud ja küpsetatud lihatooteid tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutust ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab praetud ja • iseloomustab praetud ja küpsetatud lihatoodete valmistamiseks vajaminevaid tooraineid ja abitooraineid küpsetatud lihatoodete juhendi alusel; tooraine omadusi ja • koostab praetud lihatoote tehnoloogilise juhendi ja retsepti vastavalt juhendile; valmistamise tehnoloogiaid • võrdleb praetud ja küpsetatud lihatoodete tehnoloogiaid juhendi alusel; 2) valmistab praetud ja • valib toodete valmistamiseks õige tooraine ja abitooraine, arvestades valmistootele esitatavaid nõudeid; küpsetatud lihatooteid • valmistab praetoote tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutust; tehnoloogiliste juhendite • valmistab fritüüritud lihatoote tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides alusel, järgides toidu- ja tooraine kadusid; tööohutust ning kestlikkuse • valmistab paneeritud lihatoote tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides põhimõtteid tooraine kadusid; • valmistab täidetud lihatoote tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid; • valmistab küpsetatud lihatoote tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid; • määrab juhendi alusel sensoorselt valmistoodete vastavuse kvaliteedinõuetele. 51. Vorstide valmistamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab vorste vastavalt tehnoloogilisele juhendile, järgides toidu- ja tööohutust ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab vorstide tooraine • iseloomustab vorstide valmistamiseks kasutatavaid tooraineid juhendi alusel; omadusi ja valmistamise • arvutab ettenähtud vorsti valmistamiseks vajalikud tooraine kogused vastavalt juhendile; tehnoloogiaid • kirjeldab vorstide valmistamisel kasutatavaid täite- ja lisaaineid vastavalt tehnoloogiale; • võrdleb vorstide tehnoloogiaid juhendi alusel; 40 2) valmistab vorste • valmistab vorstisegu vastavalt tehnoloogilisele juhendidele, järgides hügieeninõudeid; tehnoloogiliste juhendite • valmistab viinereid ja sardelle vastavalt tehnoloogilisele juhendidele, järgides toidu- ja tööohutust ning alusel, järgides toidu- ja vältides tooraine kadusid; tööohutust ning kestlikkuse • valmistab suitsuvorste vastavalt tehnoloogilisele juhendidele, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides põhimõtteid tooraine kadusid; • valmistab grillvorste vastavalt tehnoloogilisele juhendidele, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid; • hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused. 52. Sinkide valmistamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab sinke vastavalt tehnoloogilisele juhendile, järgides toidu- ja tööohutust ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab sinkide tooraine • kirjeldab sinkide valmistamiseks sobivaid jaotustükke ja nende ettevalmistust töötlemiseks juhendi alusel; omadusi ja valmistamise • põhjendab tooraine kvaliteeti mõju valmistoodete omadustele, lähtudes tooraine töötlemise etappidest ja tehnoloogiaid kvaliteedinäitajatest; 2) valmistab sinke • võrdleb sinkide valmistamise tehnoloogiaid juhendi alusel; tehnoloogiliste juhendite • alusel, järgides toidu- ja • koostab singi tehnoloogilise skeemi ja skeemile kirjeldava teksti juhendi alusel; tööohutust ning kestlikkuse • valib abitoorained ja -materjalid sinkide valmistamiseks lähtuvalt tehnoloogilisest juhendist; põhimõtteid • valmistab tumbleeritavaid sinke lähtuvalt tehnoloogilisest juhendist, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid; • valmistab mitte tumbleeritavaid sinke lähtuvalt tehnoloogilisest juhendist toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine kadusid; • hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused. 53. Lihakonservide ja -preservide valmistamine 2 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et valmistab lihakonserve ja -preserve tehnoloogiliste juhendite alusel, järgides toidu- ja tööohutust ning kestlikkuse põhimõtteid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 41 Õpilane Õpilane 1) kirjeldab lihakonservide ja - • iseloomustab toodete valmistamiseks vajaminevaid tooraineid juhendi alusel; preservide tootmise • arvutab toote valmistamiseks vajalike tooraine kogused lähtuvalt juhendist; tehnoloogilisi protsesse • selgitab lihakonservide ja preservide tootmise etappe, valides sobivaid tehnoloogilisi meetodeid; 2) valmistab lihakonserve • selgitab HACCP põhimõtteid ning nende tähtsust toiduohutuse tagamisel konservide tootmisprotsessis; tehnoloogiliste juhendite • valmistab lihakonservi tehnoloogilise juhendi alusel, järgides toidu- ja tööohutust ning vältides tooraine alusel järgides toidu- ja kadusid; tööohutust ning kestlikkuse • hindab toote vastavust tehnoloogilise juhendi kvaliteedinõuetele, tuues välja tekkinud vead ja põhjused. põhimõtteid 42  Lisa 13 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Tööstuse digitehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma elektroonika ja automaatika ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks või töötamiseks digitaalsete tehnoloogiatega tööstuskeskkonnas. 1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohutuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 95 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 30 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit, sh 5 EKAPit vabaõpinguid. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) kaasaegse tööstuse alused, 8 EKAPit; 5) masintöötlustehnoloogiad,8 EKAPit; 6) professionaalne areng ja meeskonnatöö, 3 EKAPit; 7) elektrisüsteemide alused, 4 EKAPit; 8) mehhatroonika alused, 4 EKAPit; 9) automaatjuhtimissüsteemide alused, 4 EKAPit; 10) robotitehnika alused, 4 EKAPit; 11) praktika, 30 EKAPit. 2.2. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud, millest õpilane valib ühe: 1) mehhatroonika suund; 2) robootika suund; 3) tööstuse digitehnika suund. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht mehhatroonika suunal on järgmised: 1) mehhatroonika seadmed, 12 EKAPit; 2) mehhatroonika, 18 EKAPit. 2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht robootika suunal on järgmised: 1) robotitehnika, 12 EKAPit; 2) robootika, 18 EKAPit. 2.5. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht tööstuse digitehnika suunal on järgmised: 1) tööstuse digitehnika, 30 EKAPit. 1  3. Tööstuse digitehnoloogia õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1. Kõikidele suundadele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli õppe maht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1 Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) püstitab enesearengu • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, eesmärgid, arvestades enda õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimeid ja võimalusi ning • analüüsib juhendamisel enda käitumisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele väärtustades tervislikke toimetulekule; eluviise • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks; 2) kasutab teadlikult erinevaid • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades õpistrateegiaid ja -viise enda erinevaid teabeallikaid; õpitegevuse kavandamisel ja • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; 2  juhtimisel • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; 3) tegutseb seatud eesmärkide • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides saavutamiseks asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse vastutustundlikult nii eesmärkidele; iseseisvalt kui kollektiivi • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja liikmena • -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; • analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; • teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; 4) mõistab ettevõtliku, väärtust • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju loova ja vastutustundliku keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; tegutsemise olulisust nii • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; endale kui ühiskonnale • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; 3  • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; 5) mõistab tööturu toimimise • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste põhimõtteid ja enda muutuste mõju majanduskeskkonnale; arenguvajadusi tööturule • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri sisenemiseks tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 6) kasutab varasemaid teadmisi, • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid oskusi ja kogemusi ja meetodeid; igapäevaeluga seonduvate • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; ülesannete lahendamisel • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades 4 digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab digikeskkonnast • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast vajaliku teabe leidmiseks asjakohane teave; sobivaid infootsingu ja • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja andmehalduse võtteid, • -tööriistu; hinnates digisisu • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust asjakohasust; • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; 2) kasutab info jagamiseks, • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobivaid digilahendusi, sobiva vahendi; arvestades digikeskkonnas • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- kehtivaid suhtlus- ja päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; käitumisnorme ning • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja küberturvalisuse nõudeid teiste kaasamiseks; • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 3) loob ja täiustab digisisu, • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, kasutades sobivaid tööriistu konteksti ja eesmärkidega; sh tehisintellekti lahendusi • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid vastutustundlikult ning teabeallikaid ja digimaterjale; arvestades autoriõiguse • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja põhimõtteid konfidentsiaalsuse nõuetega; • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; 5  • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; • analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; 4) kaitseb oma digiseadet, • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja isikuandmeid, privaatsust ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; tervist, rakendades • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; küberturvalisuse ja • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist jätkusuutliku arengu autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; põhimõtteid • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 5) lahendab digitehnoloogia • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke probleeme, tuvastades alternatiive; tehnilised tõrked ning • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; valides sobivad lahendused • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; nende likvideerimiseks • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab õpingute jätkamiseks vajalikud teadmised ja oskused õpitavast valdkonnast töötervishoiu-, tööohutuse nõuetest ning õnnetusjuhtumil tegutsemise korrast. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 6 1) iseloomustab tööstuse • kirjeldab tööstuse ajaloolist arengut ja kaasaegset olemust, kasutades etteantud allikatest saadud teavet; olemust, arengut ning • analüüsib juhendamisel tööstuse põhimõtteid ja toob välja selle mõju valdkonnale, kasutades erialast analüüsib terminoloogiat; tööstusrevolutsioonide mõju • kaardistab valdkondliku karjääri ja õpitee võimalused tööülesandest lähtuvalt; tuginedes etteantud allikatele 2) rakendab erinevaid • valib tööülesande täitmiseks sobivad töömeetodid ja käsitööseadmed materjali omadustest lähtuvalt; töömeetodeid materjalide • kasutab käsitööseadmeid ohutult, järgides töötervishoiu ja tööohutus nõudeid; töötlemisel • kontrollib tehtud töö vastavust tööülesandele; käsitööseadmetega, sooritades praktilisi ülesandeid juhendi alusel 3) selgitab ja järgib töö- ja • kirjeldab Töötervishoiu ja tööohutuse korraldust kooli näitel võttes aluseks organisatsioonis kehtestatud keskkonnaohutuse dokumentatsiooni; põhimõtteid, hinnates • hindab etteantud töökeskkonna riskitegureid juhendmaterjali alusel; ohutegureid töökeskkonnas • järgib praktilistel töödel töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid, kasutades nõuete kohaselt kehtiva dokumentatsiooni isikukaitsevahendeid; alusel 4) koostab eskiisjoonise ja • selgitab tehnilise joonestamise aluspõhimõtteid, sealhulgas sümboleid, tähiseid ja mõõtkava standardist selgitab lähtuvalt; tootmisdokumentatsiooni • koostab lähtuvalt tööülesandest juhendamisel etteantud detailist eskiisjoonise; olemust ning vajalikkust • selgitab etteantud juhendi alusel töökäskude, tehnoloogilise kaardi, raportite, saatelehtede ja valdkonnaga etteantud juhendist lähtuvalt. seotud tootmisdokumentide sisu ja vajalikkust. 4. Kaasaegse tööstuse alused 8 EKAP Eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane omandab eelteadmised ja praktilised oskused elektrotehnika, mehaanika, elektroonika ja digitaaltehnikast, et lahendada tööülesandeid kaasaegses tööstuskeskkonnas. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kirjeldab kaasaegse tööstuse • selgitab kaasaegse tööstuse toimimise seoseid jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtuvalt; toimimist ja 7  automatiseerimistehnoloogi • kirjeldab juhendmaterjali alusel automatiseerimistehnoloogiaid, robotite ja andurite mõju ning rakendumist aid võttes aluseks teema- ja kaasaegses tööstuskeskkonnas; ajakohased infoallikad • selgitab etteantud näidetest lähtuvalt kuidas digitaalsed kaksikud ja infovõrgud parandavad tootmisprotsesside tõhusust; 2) koostab juhendmaterjali • valib juhendmaterjalist lähtuvalt sobivad elektrikomponendid; alusel elektroonikasüsteemi • arvutab elektriskeemi elementide pinged, voolutugevuse ja võimsuse alalis- ja vahelduvvoolu ahelas, rakendades füüsika seadusi; • koostab töötava elektroonikaskeemi juhendmaterjali alusel ning arvestab skeemi komponentide põhiparameetreid; 3) selgitab mehhatroonika • kirjeldab mehhatroonika süsteemi põhikomponentide tööd ja nende omavahelisi seoseid, võttes aluseks seadmete tööpõhimõtteid koostatud skeemi ja juhendmaterjali; koostatud süsteemi näitel • mõõdab pneumaatilisi ja hüdraulilisi suurusi ja rakendades pneumaatika ja hüdraulika seadusi etteantud ülesannete lahendamisel; • koostab ja ühendab juhendmaterjali alusel mehhatroonika süsteemi kasutades vajalikke tööriistu ja komponente; 4) koostab roboti mudeli, • koostab roboti mudeli etteantud juhendmaterjali alusel; millele paigaldab ja • paigaldab ja seadistab anduri(d), tuginedes tehnilisele dokumentatsioonile; seadistab anduri(d), • testib koostatud roboti tööd liikumise või ülesannete täitmist, lähtudes katseprotokollist. katsetades nende abil roboti tööd liikumise või ülesannete täitmist. 5. Masintöötlustehnoloogiad 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused masintöötlustehnoloogiates kasutatavatest materjalidest, seadmetest, mõõtmisvahenditest, tehnilisest dokumentatsioonist, järgides töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid ning oskab luua seoseid tehnikateadus valdkonnaga. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) kasutab põhilisi • teostab detailide markeerimis-, töötlemis- ja parandustöid (viilimine, puurimine, keermestamine jne), lukksepatööriistu- ja vastavalt tööülesandele ja kvaliteedinõuetele; 8  töövõtteid ning teostab • kontrollib valminud detailide vastavust ülesande joonisele; metallide töötlemis- ja • järgib tööd tehes juhiseid, seadmete-, töötervishoiu ja tööohutusnõudeid ning rakendab tervist säästvaid parandustöid järgides tööviise, asendeid, vahendeid ja võtteid; kvaliteedi ning töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid 2) kirjeldab lehtmetallide • toob näiteid lehtmetalli töötlemisel rakendatavate tööpinkide kasutusvaldkondadest ja nende otstarbest töötlemisel kasutatavate võttes aluseks asjakohase tehnilise dokumentatsiooni; tööpinkide • kirjeldab töö- ja mõõteriistade seadistuse põhimõtteid tehnilise dokumentatsiooni alusel; kasutusvaldkondi, • toob näiteid lehtmetalli töötlustehnoloogiate kasutusvõimalustest tehnika ja tootmis valdkonnas, kasutades tehnoloogilisi võimalusi ja erialaseid allikaid; seadistuse põhimõtteid tehnilise dokumentatsiooni alusel 3) kirjeldab erinevate • toob näiteid metallilõiketöötlemises rakendatavate tööpinkide kasutusvaldkondadest ja nende otstarbest metallilõikepinkide võttes aluseks asjakohase tehnilise dokumentatsiooni; kasutusvaldkondi, • kirjeldab töö- ja mõõteriistade seadistuse põhimõtteid tehnilise dokumentatsiooni alusel; tehnoloogilisi võimalusi ja • toob näiteid metallilõiketöötlus tehnoloogiate kasutusvõimalustest tehnika ja tootmis valdkonnas, seadistuse põhimõtteid kasutades erialaseid allikaid; tehnilise dokumentatsiooni alusel 4) kirjeldab erinevate • esitleb keevitajale kehtivaid tuletöötegijale kehtestatud nõudeid ohutuse ja ohutu töökeskkonna tagamisel keevitusprotsesside eeliseid, kehtiva seadusandluse alusel; puuduseid, • toob näiteid keevitusprotsesside kasutusvaldkondadest ja nende otstarbest tuginedes erialastele allikatele; kasutusvaldkondi ja • toob näiteid keevitustehnoloogiate kasutusvõimalustest tehnika ja tootmis valdkonnas, kasutades erialaseid tööpõhimõtteid lähtuvalt allikaid. erialastest allikatest. 6. Professionaalne areng ja meeskonnatöö 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused ja teadmised projektide planeerimiseks, koordineerimiseks ja elluviimiseks meeskonnatööna. 9 Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) koostab projekti plaani, • koostab realistliku ja tervikliku projekti plaani, mis sisaldab eesmärke, tähtaegu ja vajalikke ressursse sealhulgas määratleb arvestades tööülesande nõudeid; eesmärgid, tähtajad ja • suudab hinnata ressursside vajadust ja luua ajakava, mis toetab projekti edukat elluviimist; vajalikud ressursid 2) jaotab projekti ressursse ja • määratleb meeskonnaliikmete rollid ja jagab ülesanded vastavalt nende oskustele ja kogemustele; ülesandeid • jälgib ülesannete täitmist ja vajadusel muudab ressursside jaotust, et tagada projekti sujuv kulg lähtudes meeskonnaliikmete vahel projekti edenemisest; vastavalt nende tugevustele ja kompetentsidele 3) osaleb aktiivselt • osaleb aktiivselt meeskonna aruteludes ja tegevustes, andes oma panuse ideede vahetusse, probleemide meeskonnatöös, et saavutada lahendamisse ja ülesannete täitmisse, et tagada meeskonna ühine eesmärk ja edukas koostöö; ühine eesmärk, sealhulgas • annab ja võtab vastu konstruktiivset tagasisidet ning lahendab tekkinud probleeme koostöös teiste tagasiside andmist ja õpilastega arvestades teiste arvamustega et saavutada parim võimalik tulemus; saamist, ning probleemide lahendamise oskusi meeskonnas 4) selgitab projekti tulemusi, • toob välja projekti käigus esinenud probleemid ning analüüsib, kuidas need mõjutasid projekti tulemusi ja meeskonnatöö protsessi ning meeskonnatööd; annab konstruktiivset • pakub parandusettepanekuid ja täiendusi, et tulevikus sarnaste probleemide vältimiseks meeskonnatööd ja tagasisidet projektile ja projekti täitmist parendada; meeskonnaliikmetele 5) rakendab digitaalseid • kasutab digitaalseid tööriistu projekti ülesannete koordineerimiseks ja teabe jagamiseks meeskonnaga, tööriistu, nagu Taiga, tagades projekti ülesannete ning tegevuste dokumenteerimise digikeskkondades vastavalt ajakavale ja Google Docs või Microsoft määratud tähtajale; Teams, et hallata projekti • suudab ajakava jälgida ning vajadusel teha muudatusi ja kohandada tegevuste järjekorda, et tähtaegadest ülesandeid ja ajakava kinni pidada; 6) esitleb projekti tulemusi • koostab lõpparuande või esitluse, kus tutvustatakse projekti tulemusi, õppetunde ja kogemusi, tuues esile meeskonna poolt koostatud projekti olulisemad aspektid ja õppetunnid; esitluse kaudu 10  • demonstreerib esitluse ajal selget, struktureeritud kommunikatsiooni ja vastab esitluse käigus kuulajate küsimustele andes vajadusel täiendavat selgitust; 7) juhib kogu projekti • algatab projekti, määratleb projekti ulatuse ja eesmärgid ning juhib projekti etappide täitmist, jälgides protsessi, sealhulgas projekti ajakava ja ressursside kasutamist, et tagada projekti sujuv kulg ja edukas elluviimine; algatamist, planeerimist, • oskab tuvastada ja maandada projekti käigus tekkinud riske ning teha otsuseid, mis toetavad projekti elluviimist ja lõpetamist. edukat lõpetamist arvestades projekti ajakava, ressursside ja meeskonnatöö olukorda. 7. Elektrisüsteemide alused 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused elektrisüsteemide toimimise põhimõtetest, komponentidest ning paigaldamise ja hooldamise alustest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) mõõdab ja analüüsib • mõõdab juhendmaterjali alusel elektrilisi parameetreid, nagu vool, pinge ja takistus, täpselt ja vastavalt elektrisüsteemide tehnilistele nõuetele; põhiparameetreid, kasutades • analüüsib juhendamisel mõõtmistulemusi ning hindab elektrisüsteemi toimivust, võrreldes tulemusi sobivaid mõõtevahendeid ja kehtivate normide ja standarditega; tehnikaid 2) paigaldab ja ühendab • paigaldab juhendmaterjali alusel elektrisüsteemi komponente ning kontrollib, et paigaldatud süsteem elektrisüsteemide vastab tehnilistele nõuetele ja töötab ootuspäraselt; komponente, järgides • koostab töötava elektriskeemi, järgides juhendmaterjali ja arvestades komponentide tehnilisi parameetreid; ohutusnõudeid ja tehnilisi • järgib paigaldamisel ohutusnõudeid, viies kõik etapid läbi kooskõlas kehtivate tööohutusstandarditega; juhiseid 3) lahendab elektriliste • tuvastab etteantud näidetest ja juhendmaterjalidest lähtudes elektrisüsteemi tõrked, analüüsib nende ahelatega seotud probleeme põhjuseid ja kõrvaldab need vastavalt tööjuhistele; ning tuvastab ja kõrvaldab • testib koostatud elektrisüsteemi, mõõtes parameetreid ja võrreldes tulemusi juhendmaterjalis esitatud süsteemi rikete ja tõrgete nõuetega; põhjused • taastab juhendmaterjali alusel süsteemi töökorras oleku ning dokumenteerib lahendused selgelt ja vastavalt nõuetele; 4) rakendab elektriohutuse • rakendab igas tööetapis elektriohutusnõudeid, tuginedes kehtivatele standarditele ja seadusandlusele; põhimõtteid, tagades • valib juhendmaterjali alusel sobivad elektri- ja mõõteseadmed, arvestades tööülesande spetsiifikat; 11  seadmete ja tööprotsesside • loob ja viib läbi katseprotokolli alusel elektrisüsteemi testimise, hinnates süsteemi töökindlust ja toimivust. turvalisuse vastavalt standarditele ja nõuetele. 8. Mehhatroonika alused 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused mehhatroonika põhimõtetest, komponentidest ning nende ühtseks süsteemiks ühendamise võimalustest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) selgitab mehhatroonika • selgitab mehhatroonika seost: mehaanika, elektroonika, tarkvaraarenduse ja juhtimistehnoloogiatega võttes põhialuseid, kirjeldades aluseks valdkonna põhifunktsioonid; mehhaanika, elektroonika ja • toob näiteid mehhatroonikasüsteemide rakendustest erinevates tööstusharudes lähtuvalt erialastest automaatika integreeritud infoallikatest; rolli tehnilistes süsteemides 2) eristab ja selgitab • identifitseerib mehhatroonika põhikomponendid ja selgitab nende tööpõhimõtteid vastavalt tehnilisele mehhatroonikas dokumentatsioonile; kasutatavaid komponente ja • võrdleb mehhaanilisi, elektroonilisi ja pneumaatilisi komponente nende funktsionaalsuse alusel; seadmeid nende • tuvastab erinevat tüüpi andurid ja täiturid, nende kasutusvaldkonda silmas pidades; funktsioonist lähtuvalt 3) töötab ohutult järgides • arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel inimeste ja keskkonnaga täites töötervishoiu, töö-, elektri- töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid; ja keskkonnaohutusnõudeid • kasutab töökohta eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgides töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid; • kasutab töötamisel ettenähtud isikukaitsevahendeid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid lähtudes kehtestatud nõuetest; 4) kasutab mehhatroonika • loeb ja tõlgendab mehhatroonikasüsteemide elektri- ja pneumaatikaskeeme etteantud ülesandest; tehnilist dokumentatsiooni, • kasutab tootjatehnilist dokumentatsiooni seadmete paigaldamisel ja hooldamisel; sealhulgas jooniseid, skeeme • koostab ja täidab mehhatroonikasüsteemidega seotud tehnilise aruandluse vastavalt standarditele; ja spetsifikatsioone süsteemide kokkupanekuks ja hooldamiseks 12 5) koostab mehhatroonika- • koostab erinevtest komponentidest juhendi alusel mehhatroonikasüsteeme; süsteeme, ühendades • kasutab sobivaid mõõtevahendeid ja testib mehhatroonikasüsteemi tööd; seadmeid, seadistades • määratleb juhendi alusel ja lähteülesandest tulenevalt süsteemi töövõimekuse ja võimalikud vead. komponente ja kontrollides süsteemide töökindlust. 9. Automaatjuhtimissüsteemide alused 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused automaatjuhtimise põhimõtete ja tehnoloogiate valdkonnas ning suudab rakendada juhtimisteooriat ja süsteemide modelleerimise teadmisi tööstuslikes keskkondades. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) leiab automaatikaskeemidelt • leiab tööülesande lahendamiseks vajaliku teabe joonistelt, valmistab ette vajalikud materjalid ning ja projektidest vajaliku teabe töövahendid, kontrollides nende vastavust nõuetele; tööülesande täitmiseks • koostab tööplaani, määrab tööoperatsioonide järjestuse ja tagab materjalide ja töövahendite vastavuse tööülesandele; 2) töötab ohutult järgides • arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel inimeste ja keskkonnaga täites töötervishoiu, töö-, elektri- töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid; ja keskkonnaohutusnõudeid • kasutab töökohta eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgides töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid; • kasutab töötamisel ettenähtud isikukaitsevahendeid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid lähtudes kehtestatud nõuetest; 3) paigaldab ja ühendab • paigaldab ja asendab madalpinge- ja signaalikaablid, paigaldades juhtimis-, täitur- ja andurseadmed ning süsteemi komponendid mõõteriistad; vastavalt projekti- ja • järgib projekti ja kaablitootja nõudeid, hinnates paigaldiste vastavust normidele; kaablitootja nõuetele • dokumenteerib tehtud tööde tulemused ja muudatused kasutades digitaalseid lahendusi; 4) kontrollib ühenduste • viib läbi automaatikaseadmete ülevaatuse, taastab süsteemi rikete korral ning osaleb remondimeeskonnas kvaliteeti ja tuvastab koostöös spetsialistidega; võimalikud rikked sobiva • viib läbi hooldustöid vastavalt hooldusjuhenditele ja dokumenteerib tehtud muudatused digitaalselt. mõõtmismeetodiga 10. Robotitehnika alused 4 13 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused robotite programmeerimiseks, seadistamiseks, käitamiseks ja hooldamiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) koostab loogikakontrolleri • programmeerib loogikakontrolleri ja robotiprogramme, testides ning dokumenteerides muudatused, ja robotiprogrammide koodi järgides kvaliteedistandardeid ja autoriõigusi; vastavalt • viib läbi testimise ja dokumenteerib kõik tehtud muudatused korrektselt; kvaliteedistandarditele 2) paigaldab ja seadistab anduri • valib anduri vastavalt tehnilistele spetsifikatsioonidele ja süsteemi nõuetele; vastavalt tehnilistele • paigaldab anduri õigesse asukohta, järgides tootja juhiseid ja ohutusnõudeid; spetsifikatsioonidele • ühendab anduri õigesti, tagades selle töökindluse; • kõrvaldab talitushäired läbi testimise ning dokumenteerib kõik vastavalt süsteemi nõuetele; 3) käitab ja testib roboti ajamit • valib ja ühendab roboti ajami vastavalt tehnilistele spetsifikatsioonidele; vastavalt tehnilistele • käivitab ajami järgides tootja juhiseid ja ohutusnõudeid; spetsifikatsioonidele • kontrollib ajami tööd ning veendub selle korrektsetes liikumistes ja reaktsioonides; • testib ajami parameetreid ja kohandab seadistusi vastavalt vajadusele; • registreerib kõik tuvastatud vead ja kõrvalekalded ning teavitab vastutavat töötajat probleemidest; 4) ühendab roboti • valib sobiva kommunikatsiooniliidese vastavalt roboti tehnilisele dokumentatsioonile; kommunikatsioonivõrkudeg • ühendab roboti kommunikatsioonivõrkudega, järgides dokumentatsiooni ja ohutusnõudeid; a vastavalt • konfigureerib võrguühenduse vastavalt süsteemi nõuetele; dokumentatsioonile ning • testib ühenduse toimivust ja andmevahetust roboti ja teiste seadmete vahel; kontrollib ühenduse • tuvastab ja kõrvaldab võimalikke ühendusprobleeme. toimivust 11. Praktika 30 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab meeskonna liikmena õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ning hoiakuid masintöötlustehnoloogiat rakendavates ettevõtetes. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 14 1) planeerib oma isiklikud • kaardistab realistlikud, mõõdetavad ja ajaliselt määratletud praktika eesmärgid lähtudes erialastest praktika eesmärgid ja kompetentsidest; tööülesanded lähtuvalt • koostab juhendaja juhendamisel konkreetseid tööülesandeid sisaldava tegevuskava ja ajakava nende erialastest kompetentsidest. täitmiseks lähtudes praktika eesmärkidest; 2) tutvub ettevõtte • järgib praktikaettevõtte töökorraldust arvestades töökorraldus- ja sisekorraeeskirjades sätestatut; töökorralduse ja • osaleb töökohal tööohutus- ja töötervishoiualasel juhendamisel ja vastaval väljaõppel enne tööle asumist sisekorraeeskirjadega ning või järgneva töö juurde asumisel ning kinnitab seda vastavalt ettevõttes sätestatud korrale; seadmete kasutus- ja ohutusjuhenditega lähtudes praktika eesmärkidest. 3) täidab juhendamisel ja • valmistab ette töökoha, järgib töötamisel tööohutus- ja töötervishoiualaseid nõudeid, töö lõppedes iseseisvalt praktikaettevõttes korrastab töökoha ja töövahendid lähtudes tööülesandest; juhendaja määratud • valib ja valmistab ette vajalikud materjalid ja abivahendid, lähtudes tööülesandest ja tehnoloogilisest tööülesandeid lähtudes dokumentatsioonist; koostatud tegevus- ja • valib ja valmistab ette vajalikud töövahendid, seadmed lähtudes tehnoloogilisest dokumentatsioonist ja ajakavast. tööülesandest; • kontrollib detaili või toote vastavust tehnoloogilises dokumentatsioonis antud mõõtmetele, kasutades selleks sobivat tehnoloogiat lähtudes standarditest; • hindab juhendamisel valminud detaili või toote kvaliteeti, selgitab välja võimalike vigade tekkimise põhjused ja võimalusel likvideerib need vastavalt kehtestatud nõuetele; • täidab juhendamisel tehnilise dokumentatsiooni kasutades vajadusel infotehnoloogilisi vahendeid lähtudes tööülesandest; 4) töötab ohutult järgides • arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel inimeste ja keskkonnaga täites kutse-eetika-, töötervishoiu, töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid; töö-, elektri-, tule- ja • kasutab töökohta eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgides töövahendite ja muude seadmete keskkonnaohutusnõudeid. kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid; • kasutab töötamisel ettenähtud isikukaitsevahendeid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid lähtudes kehtestatud nõuetest; 5) reflekteerib iseseisvalt ja • analüüsib koostöös juhendajaga tööetapi käigus ja lõppedes oma tegevust ning panust meeskonnatöösse juhendamisel oma kutsealast tulenevalt erialastest kompetentsidest; tegevust ettevõtetes 15  lähtuvalt praktika • täidab elektroonilist praktikapäevikut kirjeldades praktika käigus tehtud tööülesandeid ning esitab selle eesmärkidest, tegevus- ja ettevõttepoolsele juhendajale hindamiseks lähtudes praktikajuhendist; ajakavast. • koostab praktikaaruande kasutades erialast terminoloogiat, annab hinnangu enda tööle, täidab eneseanalüüsi sisaldava kokkuvõtte vormistades dokumendid korrektses eesti keeles elektrooniliselt ning esitleb seda lähtudes juhendist. 3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid mehhatroonika suunal 12. Mehhatroonika seadmed 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused mehhatrooniliste seadmete ehituse, tööpõhimõtete, hoolduse ja rikete diagnoosimise kohta. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) analüüsib ja hindab • kirjeldab mehhatroonika seadmete tööpõhimõtteid lähtudes tehnilisest dokumentatsioonist ja mehhatroonika seadmete tööstusstandarditest (IEC 60204-1, ISO 12100); tööpõhimõtteid ning nende • analüüsib mehhatroonika seadmete kasutamist erinevates tööstusharudes, kasutades praktilisi rakendusi tööstuses juhtumiuuringuid; • hindab mehhatrooniliste lahenduste mõju tootmise efektiivsusele ja töökindlusele, kasutades süsteemianalüüsi meetodeid (FMEA, Root Cause Analysis); • võrdleb erinevaid mehhatroonika juhtimistehnoloogiaid kasutades reaalajas juhtimise ja automaatika lahendusi; • koostab ülevaate mehhatroonika seadmete kasuteguritest kasutades simulatsioonitarkvara ja tööstuslike süsteemide analüüsi; • hindab mehhatroonika seadmete ohutust, lähtudes masinate ohutusstandarditest ja tööprotsesside riskianalüüsist; 2) seadistab ja häälestab • valib ja ühendab mehhatroonikasüsteemide elektri-, pneumaatika- ja hüdraulikakomponente lähtudes mehhatroonikasüsteemide tehnilistest nõuetest ning standarditest (ISO 4414, IEC 60204-1, ISO 1219-1); elektri-, pneumaatika- ja • häälestab ja kalibreerib andureid ja täiturmehhanisme kasutades tootja juhiseid ning hüdraulikakomponente kalibreerimisprotokolle; • kontrollib ja valideerib komponentide töökindlust kasutades mõõtevahendeid ning diagnostikatarkvara; • optimeerib mehhatrooniliste süsteemide seadistusi lähtudes energiatõhususe ja töökindluse põhimõtetest; 16  • testib pneumaatika-, hüdraulika- ja elektroonikakomponente kasutades simuleeritud ja reaalseid töötingimusi; • dokumenteerib mehhatroonikasüsteemide seadistuse vastavalt ettevõtte ja kvaliteedijuhtimise standarditele; 3) programmeerib ja testib • loob ja rakendab PLC-koodi kasutades IEC 61131-3 programmeerimiskeeli (Ladder Logic, Structured mehhatrooniliste süsteemide Text, Function Block Diagram); juhtimisseadmeid (PLC, • koostab ja testib HMI kasutajaliideseid kasutades SCADA süsteeme ning andmevisualiseerimise tööriistu; HMI, SCADA) • optimeerib juhtimisprotsesse rakendades reaalajas juhtimist ja andmeanalüüsi meetodeid; • integreerib erinevaid juhtimissüsteeme kasutades tööstuslikke andmevahetusprotokolle (Modbus TCP, PROFINET, OPC UA); • valideerib ja testib PLCja SCADA-süsteeme kasutades simulatsioonikeskkondi ning diagnostikavahendeid; • dokumenteerib juhtimissüsteemide seadistused ja testimistulemused vastavalt ettevõtte kvaliteedistandarditele ning tööstusprotsesside nõuetele; 4) analüüsib ja lahendab • kasutab diagnostikavahendeid rikete tuvastamiseks ja analüüsimiseks, kasutades termograafiat, mehhatroonika seadmete vibratsioonianalüüsi ning signaalimonitooringut; rikkeid, viies läbi • selgitab rikete tekkepõhjuseid ja rakendab tõrkeotsingu meetmeid lähtudes tootja dokumentatsioonist ning diagnostikat ning hooldust tööstusstandarditest; • viib läbi mehhatroonikasüsteemi tõrkeotsingu kasutades süsteemset veaotsingu metoodikat (Fault Tree Analysis, Root Cause Analysis); • koostab ja järgib hoolduskavasid lähtudes seadmete töömahust ning ennetava hoolduse standarditest (ISO 55000, CMMS süsteemid); • viib läbi süsteemi ennetava hoolduse ja testib selle töökindlust kasutades süsteemianalüüsi meetodeid; • dokumenteerib hooldustööd ja tehtud muudatused vastavalt tööstusettevõtte hooldusprotseduuridele ning kvaliteedinõuetele; 5) kasutab mehhatroonika • koostab ja ajakohastab mehhatroonikasüsteemide skeeme ja tehnilist dokumentatsiooni kasutades CAD seadmete tehnilist tarkvara (AutoCAD, EPLAN, SolidWorks Electrical); dokumentatsiooni • dokumenteerib seadmete paigaldus- ja hooldustööd vastavalt tootmisettevõtte kvaliteedisüsteemile; tööülesannete täitmisel • koostab juhendid ja protokollid lähtudes tööstusstandarditest ja seadme kasutusnõuetest; • ajakohastab ja täiendab elektriskeeme ning tööstusautomaatika süsteemide jooniseid kasutades digitaalset dokumentatsioonihaldust; 17  • viib läbi süsteemide dokumentatsiooni auditeerimise lähtudes ISO 9001 ja tööstuslikest kvaliteedistandarditest; • arhiveerib ja haldab mehhatroonikasüsteemi dokumentatsiooni tagades selle vastavuse regulatsioonidele ning ettevõtte nõuetele; 6) hooldab nõuetekohaselt • teostab mehhatrooniliste süsteemide ennetavat ja plaanilist hooldust lähtudes tootja soovitustest ja ISO mehhatroonikaseadmeid ja - 55000 standardist; süsteeme • kasutab diagnostika- ja ennetava hoolduse meetodeid, sealhulgas vibratsioonianalüüsi ning termograafiat; • analüüsib mehhatroonikasüsteemi rikete põhjuseid ja töökindlust, kasutades süsteemset veaotsingu metoodikat; • viib läbi rikete kõrvaldamist, kasutades tootmisseadmete hooldustarkvara ja süsteemianalüüsi meetodeid; • koostab hooldustööde aruandeid ja dokumenteerib tehtud muudatused vastavalt tööstusettevõtte kvaliteedinõuetele; • hindab mehhatrooniliste seadmete töökindlust ja kuluefektiivsust, kasutades tööstuslikke hooldusstrateegiaid ning varuosade haldust. 13. Mehhatroonik 18 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused mehhatroonikasüsteemide tööpõhimõtetest, programmeerimisest, seadistamisest ja hooldusest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) analüüsib ja hindab • kirjeldab mehhatroonikasüsteemide tööpõhimõtteid lähtudes tehnilisest dokumentatsioonist ja mehhatroonikasüsteemide tööstusstandarditest (IEC 60204-1, ISO 12100); tööpõhimõtteid ning nende • analüüsib mehhatroonikasüsteemide toimivust kasutades süsteemianalüüsi meetodeid (FMEA, Root Cause optimeerimise võimalusi Analysis, Six Sigma); tööstuskeskkonnas • võrdleb erinevaid mehhatroonikasüsteemide juhtimistehnoloogiaid kasutades tööstusautomaatika tarkvara ja digitaalset simulatsiooni; • optimeerib mehhatroonikasüsteemide tööprotsesse kasutades reaalajas andmeanalüüsi ja tootmismõõdikuid (OEE, KPI); • hindab mehhatrooniliste lahenduste energiatõhusust kasutades energiatarbimise analüüsi ja ISO 50001 põhimõtteid; 18  • koostab ülevaate mehhatroonikasüsteemide optimeerimisvõimalustest lähtudes majanduslikust tasuvusest ja tootlikkusanalüüsist; 2) integreerib • analüüsib ja valib sobivad mehhatroonikaseadmed lähtudes tehnilistest nõuetest ja tööstusstandarditest mehhatroonikasüsteeme (ISO 13849, IEC 61508); tööstuskeskkonda ja tagab • ühendab ja seadistab mehhatroonikasüsteeme kasutades tööstuslikke andmevahetusprotokolle (OPC UA, nende koostöö teiste PROFINET, Modbus TCP/IP); süsteemidega • testib ja valideerib integreeritud mehhatroonikasüsteeme kasutades diagnostikavahendeid ja simulatsioonikeskkondi; • optimeerib süsteemide seadistusi lähtudes reaalajas monitoorimise ja andmeanalüüsi tulemustest; • hindab süsteemi töökindlust ja kuluefektiivsust kasutades OEE analüüsi ja hooldusandmeid; • dokumenteerib süsteemi integreerimise tulemused vastavalt tööstuslikele kvaliteedistandarditele ja ettevõtte protseduuridele; 3) programmeerib ja testib • loob ja rakendab PLC-koodi kasutades IEC 61131-3 programmeerimiskeeli ja tööstusautomaatika keerukaid standardeid; mehhatroonikasüsteemide • programmeerib ja testib SCADA ja HMI süsteeme kasutades andmete visualiseerimise ja juhtimisseadmeid (PLC, protsessijuhtimise tööriistu; SCADA, HMI, • integreerib mehhatroonikasüsteemid tööstusrobotite ja tehisnägemise süsteemidega kasutades tööstusrobotid) tööstusautomaatika võrgulahendusi ja standardprotokolle; • testib ja valideerib programmeeritud juhtimissüsteeme kasutades simulatsioonitarkvara ja reaalseid tootmisandmeid; • optimeerib juhtimisalgoritme ja tööparameetreid lähtudes süsteemi töökoormusest ja ressursikasutusest; • dokumenteerib juhtimissüsteemi programmeerimise ja testimise tulemused vastavalt ettevõtte kvaliteedinõuetele ja ISO standarditele; 4) analüüsib ja lahendab • kasutab diagnostikavahendeid ja analüüsimeetodeid rikete tuvastamiseks ning tõrkeotsinguks (Fault Tree mehhatroonikasüsteemide Analysis, Root Cause Analysis); rikkeid, kasutades ennetavat • rakendab ennetavat hooldust ja töökindluse analüüsi kasutades tööstuslikke hooldustarkvarasid (CMMS, diagnostikat ning rikete ISO 55000); analüüsi meetodeid • selgitab rikete põhjuseid ja soovitab lahendusi lähtudes tootja juhistest ning ettevõtte hooldusstrateegiast; • teostab mehhatroonikasüsteemide hooldust ja testib seadmete töökindlust kasutades vibratsioonianalüüsi, termograafiat ning reaalajas andmemonitooringut; • koostab ennetava hoolduse plaani lähtudes seadmete töökoormusest ja kasutusandmetest; 19  • dokumenteerib hooldustööd ja süsteemi parendused vastavalt ettevõtte kvaliteedisüsteemile ning tööstusstandarditele; 5) koostab • koostab ja ajakohastab mehhatroonikasüsteemide skeeme ja tehnilist dokumentatsiooni kasutades CAD mehhatroonikasüsteemide tarkvara (AutoCAD, EPLAN, SolidWorks Electrical); tehnilist dokumentatsiooni • dokumenteerib seadmete paigaldus- ja hooldustööd vastavalt tootmisettevõtte kvaliteedisüsteemile; ning juhendab süsteemide • koostab juhendid ja protokollid lähtudes tööstusstandarditest ning seadme kasutusnõuetest; kasutamist ja hooldust • ajakohastab ja täiendab elektriskeeme ning tööstusautomaatika süsteemide jooniseid kasutades digitaalset dokumentatsioonihaldust; • viib läbi tehnilise dokumentatsiooni auditeerimise lähtudes ISO 9001 ja tööstuslikest kvaliteedistandarditest; • koostab juhiseid mehhatroonikasüsteemide kasutamiseks ja hoolduseks lähtudes seadmete tööohutus- ning kvaliteedinõuetest; 6) rakendab ohutus- ja • hindab mehhatroonikasüsteemidega seotud ohte ja rakendab ennetusmeetmeid lähtudes ISO 13849 ja IEC riskijuhtimise meetmeid 61508 standarditest; mehhatroonikasüsteemide • seadistab ja testib turvasüsteeme, sealhulgas ohutusreleed ning hädaseiskamis mehhanisme; käitamisel • koostab ja rakendab riskianalüüse ning tööohutuse protokolle vastavalt tööstusohutuse nõuetele; • koolitab mehhatroonikasüsteemide kasutajaid ohutusprotseduuride järgimisel; • monitoorib süsteemi käitumist ja tuvastab võimalikke ohte, kasutades automaatseire ja häiresüsteeme; • dokumenteerib riskianalüüsi tulemused ja ohutuse parendusmeetmed vastavalt ettevõtte ja tööstusharu standarditele. 3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid robootika suunal 14. Robotitehnika 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused tööstusrobotite ehituse, juhtimise, programmeerimise ja optimeerimise kohta. Õpilased õpivad robotite integreerimist tootmissüsteemidesse, nende hooldust ning turvalise kasutamise põhimõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) analüüsib ja hindab robotite • kirjeldab robotite peamisi komponente ja tööpõhimõtteid lähtudes tehnilisest dokumentatsioonist ja tehnoloogiaid ning nende standarditest (ISO 10218-1, ISO 9283); 20  rakendusvõimalusi tööstuses • analüüsib erinevat tüüpi robotite kasutusvõimalusi tööstuses, logistikas ja teeninduses, kasutades praktilisi näiteid; • hindab robotite rakendamise mõju tootmise efektiivsusele, tööjõukuludele ja ressursikasutusele, kasutades majanduslikke analüüsimeetodeid; • võrdleb erinevaid robotite juhtimissüsteeme kasutades tööstuslikke protokolle (PROFINET, EtherCAT, Modbus TCP/IP); • koostab ülevaate robotite kasutusvõimalustest kasutades simulatsioonitarkvara ja tootmisprotsesside modelleerimist; • hindab robotite ohutust ja koostöövõimalusi lähtudes töökeskkonna ning ISO-standardite nõuetest; 2) programmeerib ja testib • koostab optimeeritud roboti tööprogrammi kasutades tööstusstandardeid ja tootmisliini nõudeid; tööstusroboti töötsükleid • seadistab ja testib roboti liikumismustreid kasutades simulatsioonitarkvara ning füüsilisi katseid; ning liikumismustreid • optimeerib roboti liikumist ja tsükliaega lähtudes tööprotsessi efektiivsusest ning energiasäästust; vastavalt tootmisprotsessi • rakendab robotile erinevaid trajektoore kasutades kinemaatilisi modelleerimisvahendeid ja nõuetele tööstusspetsiifilisi algoritme, • valideerib ja kohandab roboti juhtimisparameetreid tööstusliku automatiseerimise nõuete kohaselt; • dokumenteerib roboti töötsükli vastavalt tootja juhistele ja tööstusprotsesside kvaliteedinõuetele; 3) integreerib robotid • seadistab roboti ja ühendab selle juhtimissüsteemiga kasutades standardiseeritud liideseid (Ethernet/IP, tootmissüsteemidesse ja PROFINET, OPC UA); tagab nende koostöö teiste • programmeerib ja testib roboti koostööd PLC, HMI ja teiste automaatikasüsteemidega; seadmetega • määrab ja seadistab robotite turvatsoonid lähtudes ISO 13849-1 ja ISO 10218-2 nõuetest; • tagab andmevahetuse ja juhtimissüsteemi töökorrasoleku kasutades võrguanalüüsi tööriistu ja protokollide valideerimist; • testib roboti funktsionaalsust kasutades reaalajas monitoorimist ja tootmisliini teststsenaariumeid; • dokumenteerib roboti integreerimise tulemused vastavalt kvaliteedijuhtimise ja standardiseeritud protokollidele; 4) kasutab koostöörobotite • analüüsib koostöörobotite tööpõhimõtteid lähtudes turvastandarditest ja kasutusjuhistest; (cobot) tehnoloogiaid ja • seadistab ja programmeerib koostööroboteid kasutades tootja spetsifikatsioone ja simuleerides hindab nende tööohutust tööprotsesse; • testib koostööroboti tööohutust kasutades ISO/TS 15066 standardit ja turvamehhanisme; • hindab koostööroboti sobivust erinevates tootmisprotsessides lähtudes tööefektiivsusest ja töötajate ohutusnõuetest; 21  • rakendab robotite sensoripõhist juhtimist kasutades jõu ja puutesensoreid ohutuks tööks inimeste kõrval; • dokumenteerib koostööroboti rakendamise tulemused tuginedes riskianalüüsile ja ettevõtte töökeskkonna nõuetele; 5) kasutab tehisnägemise • selgitab tehisnägemise tööpõhimõtteid ja nende rakendamist kvaliteedikontrollis ja tootmisprotsessides; süsteeme tööstusrobotites • seadistab ja programmeerib tehisnägemise süsteemi kasutades pilditöötlusalgoritme ja tööstuskaameraid; • integreerib tehisnägemise lahendusi robotite juhtimissüsteemi kasutades standardiseeritud protokolle (GigE Vision, Camera Link, Modbus TCP); • testib ja optimeerib pilditöötlusalgoritme kasutades masinõppe ja tehisintellekti meetodeid; • hindab tehisnägemise täpsust ja efektiivsust kasutades statistilist protsessikontrolli (SPC) ja vigade analüüsi; • dokumenteerib tehisnägemise süsteemi rakendamise tulemused lähtudes kvaliteedijuhtimise ja tootmisoptimeerimise standarditest; 6) rakendab robotite hoolduse • koostab ja järgib roboti hooldusprotokolle vastavalt tootja juhistele ja tööstusstandarditele (ISO 13381-1, ja ennetava diagnostika CMMS süsteemid); meetmeid • viib läbi robotite diagnostikat kasutades vibratsioonianalüüsi, termograafiat ja rikete ennetamise tööriistu; • analüüsib ja dokumenteerib roboti töövõimekust kasutades OEE ja FMEA meetodeid ; • optimeerib roboti tööparameetreid lähtudes energiakasutuse ja hooldusandmete analüüsist; • teostab ennetavat hooldust ja määrab rikke võimalikke põhjuseid kasutades CMMS ja masinõppe meetodeid; • koostab dokumentatsiooni hooldustööde ja töökindluse parandamise kohta vastavalt ettevõtte kvaliteedisüsteemi nõuetele. 15. Roboti operaator 18 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused tööstusrobotite programmeerimiseks, seadistamiseks ja nende töö optimeerimiseks tootmisprotsessides. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) analüüsib ja hindab • kirjeldab tööstusrobotite põhikomponente ja tööpõhimõtteid lähtudes tehnilisest dokumentatsioonist ja tööstusrobotite rahvusvahelistest standarditest (ISO 10218, ISO 15066); tööpõhimõtteid, struktuuri 22  ning rakendusvõimalusi • analüüsib robotite kasutamise eeliseid ja piiranguid tootmisliini efektiivsuse, kuluefektiivsuse ning tootmisprotsessides tööohutuse aspektist; • võrdleb erinevaid robotite juhtimissüsteeme ja kommunikatsiooniprotokolle kasutades tööstusautomaatika standardeid (PROFINET, EtherNet/IP, OPC UA); • analüüsib robotite rakendamist erinevates tööstusharudes kasutades juhtumiuuringuid ja simulatsioonitarkvara; • hindab robotite kasutamise mõju tootmise energiatõhususele lähtudes ISO 50001 energiamanagement standardist; • koostab ülevaate robotite optimaalsest rakendamisest lähtudes tööstusettevõtte vajadustest ja tootmisprotsessi nõuetest; 2) programmeerib ja • loob ja rakendab tööstusroboti liikumisprogrammi kasutades tootja tarkvara (FANUC, ABB, KUKA, UR, optimeerib tööstusroboti Yaskawa); liikumismustreid ning • optimeerib roboti liikumistrajektoore ja töötsüklit kasutades simulatsioonikeskkondi ning reaalajas töötsükleid vastavalt jälgimist; tootmisprotsessi nõuetele • kohandab roboti liikumisprofiile lähtudes täpsuse, kiiruse ja energiakasutuse optimeerimise põhimõtetest; • rakendab AI-põhist liikumise ja töökoormuse optimeerimist kasutades andmetöötlust ning masinõppe meetodeid; • dokumenteerib roboti tööprogrammi ja tehtud optimeerimised vastavalt tööstusettevõtte kvaliteedinõuetele; 3) rakendab ja seadistab • analüüsib koostöörobotite tööpõhimõtteid ja võimalusi lähtudes ISO/TS 15066 standardist ning koostöörobotite (cobot) tööstusprotsessi nõuetest; süsteeme, hinnates nende • seadistab ja programmeerib koostööroboteid kasutades ohutusnõudeid ning tootja spetsifikatsioone; sobivust tootmisprotsessis • testib koostööroboti ohutust ja liikumispiiranguid kasutades sensoripõhist tuvastust ning jõuandureid; • hindab koostöörobotite kasutamise eeliseid ja piiranguid lähtudes tootlikkusanalüüsist ning tööohutusnõuetest; • dokumenteerib koostööroboti rakendamisel tehtud parendused lähtudes ettevõtte tööohutuse ja tootmisefektiivsuse nõuetest; 4) rakendab ja optimeerib • kirjeldab ja analüüsib tehisnägemise rakendusi lähtudes pilditöötlusalgoritmidest ja tööstuslike tehisnägemise süsteeme kvaliteedikontrolli standarditest; robotite kvaliteedikontrollis • seadistab ja programmeerib tehisnägemise süsteemi kasutades tööstuskaameraid ja tarkvara (Cognex, ning tootmise OpenCV, Halcon, NI Vision); 23  automatiseerimisel • testib ja optimeerib pilditöötlusalgoritme kasutades masinõppe ja tehisintellekti põhiseid meetodeid; • dokumenteerib tehisnägemise süsteemi seadistuse ja kasutuselevõtu lähtudes tööstusettevõtte kvaliteedinõuetest 5) rakendab ja optimeerib • viib läbi roboti regulaarsed hooldustoimingud vastavalt tootja tehnilisele dokumentatsioonile ja standardile tehisnägemist, viib läbi ISO 13381-1; tööstusrobotite hoolduse • kontrollib ja testib roboti elektrisüsteemi ning andureid, järgides IEC 60204-1 nõudeid ning roboti tootja ning diagnostika, tagades elektriskeeme; töökindluse ja ohutuse. • kasutab ennetava hoolduse meetodeid, sealhulgas vibratsioonianalüüsi ja termograafiat, lähtudes ISO 10816 ja ISO 18436 standarditest; • loeb ja analüüsib roboti diagnostikateateid ja vealogi, järgides ISO 10218-2 nõudeid; • dokumenteerib hooldustööd ja rikete analüüsi vastavalt ISO 9001 standardile ning täidab CMMS hooldusraporteid; 6) tagab tööstusrobotite • hindab tööstusrobotitega seotud ohte ja rakendab ennetusmeetmeid lähtudes ISO 10218 ja ISO 13849 ohutuse ja riskijuhtimise standarditest; vastavalt standarditele ning • seadistab ja testib robotite ohutussüsteeme, sealhulgas hädaseiskamis mehhanisme ning ohutustsoone; töökeskkonna nõuetele • rakendab riskianalüüsi ja tööohutuse protokolle tööstusrobotite kasutamisel; • koolitab töötajaid robotite ohutusprotseduuride järgimisel ja võimalike ohtude ennetamisel; • monitoorib ja analüüsib roboti käitumist reaalajas, tuvastades võimalikud ohutusprobleemid ning optimeerides tööprotsessi; • dokumenteerib ohutusanalüüsi ja riskide maandamise meetmed vastavalt ettevõtte ning tööstusharu standarditele. 3.4. Valitavad põhiõpingute moodulid tööstuse digitehnika suunal 16. Tööstuse digitehnika 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmisi ja oskusi digitaalsete tehnoloogiate rakendamiseks tööstuses, keskendudes IoT, tööstuslike andmeanalüüsi platvormide ning küberturvalisuse lahendustele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) analüüsib ja hindab 24  digitehnoloogiate • selgitab tööstusautomaatika ja digitehnoloogiate põhikomponente lähtudes tehnilisest dokumentatsioonist rakendusvõimalusi ja standarditest (IEC 61131-3, ISO 22400-2) tootmisprotsessides • analüüsib erinevate digitehnoloogiate rakendusi kasutades praktilisi juhtumiuuringuid ja tootmissektori analüüse • hindab digitaliseerimise mõju tootmisefektiivsusele ja ressursikasutusele, kasutades OEE (Overall Equipment Effectiveness) analüüsi • võrdleb erinevaid andmekogumisja töötlemissüsteeme kasutades tööstusautomaatiat ja pilvepõhiseid lahendusi • koostab ülevaate digitaliseeritud tootmisprotsesside kasuteguritest kasutades andmeanalüüsi tööriistu (Power BI, Tableau, Python Pandas) • hindab digitaliseeritud lahenduste turvalisust ja töökindlust lähtudes infoturbe standarditest (ISO 27001, IEC 62443) 2) kasutab ja haldab • kirjeldab ja rakendab tööstuslikke andmesideprotokolle kasutades standardiseeritud protokolle (OPC UA, tööstuslikke PROFINET, EtherNet/IP, MQTT, Modbus TCP/IP) andmesideprotokolle ning • konfigureerib ja testib võrguseadmeid tööstuslikus keskkonnas, kasutades diagnostikavahendeid võrgulahendusi (Wireshark, NetFlow, SNMP) tootmiskeskkonnas • tagab tööstusliku andmevahetuse turvalisuse kasutades autentimis ja krüpteerimisprotokolle (TLS, VPN, IPSec) • analüüsib võrguliikluse töökindlust ja võimalikke häireid kasutades võrguseire süsteeme (Nagios, Zabbix) • optimeerib andmevahetusprotsesse lähtudes süsteemi jõudlusnõuetest ja reaalajas andmetöötluse vajadustest • dokumenteerib kommunikatsioonisüsteemide seadistuse vastavalt tööstusliku IT-standarditele ja infoturbe nõuetele 3) rakendab ja optimeerib • seadistab ja haldab pilvepõhiseid tööstusautomaatika lahendusi, kasutades tööstusstandardeid ja IoT digitaliseeritud arhitektuure tootmissüsteeme, kasutades • analüüsib ja töötleb tootmisandmeid kasutades andmeanalüüsi tööriistu (Python, TensorFlow, Power BI) pilvetehnoloogiaid ning • rakendab masinõppe algoritme tootmisprotsesside ennustavaks analüüsiks ja optimeerimiseks andmeanalüütikat • hindab digitaliseeritud tootmissüsteemide jõudlust ja töökindlust kasutades reaalajas monitoorimist • koostab andmepõhiseid optimeerimisettepanekuid, lähtudes tootmise efektiivsuse ja ressursikasutuse analüüsidest 25  • dokumenteerib digitaliseeritud tootmissüsteemide halduse ja optimeerimise vastavalt tööstuslikele regulatsioonidele 4) rakendab ja haldab • analüüsib tööstusvõrkude ja süsteemide turvalisust kasutades infoturbe riskihindamise meetodeid (NIST, tööstusliku infoturbe ja IEC 62443) küberturvalisuse meetmeid • seadistab ja haldab tulemüüre, VPN-e ja turvameetmeid vastavalt infoturbe standarditele ja tööstuslikele nõuetele • rakendab autentimis- ja juurdepääsuhalduse meetmeid kasutades rollipõhist ligipääsu ja multifaktorilist autentimist • hindab süsteemi haavatavusi ja rakendab parandusmeetmeid kasutades turvatestimise tööriistu (Metasploit, Nessus) • rakendab infoturbe lahendusi IoT ja tööstusautomaatika seadmetes, järgides turvastandardeid ja seaduse nõudeid • dokumenteerib infoturbe meetmete rakendamise vastavalt ettevõtte ja rahvusvahelistele standarditele 5) rakendab ja haldab IoT • seadistab ja testib IoT lahendusi kasutades tööstusliku andmevahetuse protokolle (MQTT, OPC UA, Edge seadmeid ning digitaalse Computing) kaksiku (Digital Twin) • optimeerib andmevahetuse ja süsteemide ühendatavust lähtudes tootmisprotsesside vajadustest ja lahendusi tööstusvõrkude arhitektuurist tootmiskeskkonnas • rakendab digitaalse kaksiku tehnoloogiat reaalajas süsteemide jälgimiseks ja tootmisprotsesside optimeerimiseks • võrdleb simulatsioonimudelite ja reaalsete tootmisandmete vastavust kasutades süsteemianalüütikat ja diagnostikat • hindab IoT ja digitaalse kaksiku skaleeritavust kasutades tööstuslikke arhitektuurimudeleid ja simulatsioonikeskkondi 6) rakendab andmeanalüütika • analüüsib ja töötleb tootmisandmeid kasutades statistilisi ja masinõppe meetodeid (Python, TensorFlow, ning tehisintellekti lahendusi Power BI) tootmisprotsesside • rakendab andmepõhiseid otsustusmudeleid optimeerides tootmisprotsesse ja ressursside kasutust optimeerimiseks • hindab masinõppe ja tehisintellekti rakendusi ennetava hoolduse ja vigade tuvastamiseks • arendab ja testib optimeerimisalgoritme kasutades simuleeritud ja reaalajas andmeid • koostab ülevaate andmepõhise tootmise eeliste ja riskide kohta lähtudes tööstusstandarditest ja majanduslikest analüüsidest 26  • dokumenteerib andmeanalüüsi ja tootmise optimeerimise tulemused vastavalt ettevõtte ning standardite nõuetele 17. Tööstuse digitehnika 18 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused digitaliseeritud tootmissüsteemide, tööstusautomaatika ja IoT lahenduste kasutamiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane: Õpilane: 1) planeerib ja rakendab • analüüsib digitaliseeritud tootmissüsteemide arhitektuuri ja andmevoogusid lähtudes tööstusstandarditest digitaliseeritud (ISA-95, IEC 62264, ISO 22400-2) tootmissüsteemide • valib ja rakendab digitaliseeritud tootmise lahendusi kasutades SCADA, MES ja ERP süsteeme vastavalt lahendusi, integreerides tootmisprotsessi vajadustele tootmisprotsessidesse • testib ja hindab digitaliseeritud tootmissüsteemide efektiivsust ja töökindlust kasutades tootmismõõdikuid andmepõhiseid (OEE, KPI) automatiseeritud lahendusi • optimeerib tootmisprotsesse kasutades reaalajas andmetöötlust ja masinõppe algoritme • koostab digitaliseerimise strateegia võttes arvesse tööstusettevõtte vajadusi ja kulutõhususe analüüsi • dokumenteerib digitaliseeritud lahenduste rakendamise vastavalt tööstuslikele standarditele ja ettevõtte regulatsioonidele 2) kasutab digitaliseeritud • seadistab ja kasutab pilvepõhiseid tootmisseire ja juhtimissüsteeme lähtudes ettevõtte IT-arhitektuurist ja tootmise juhtimiseks tööstusstandarditest (Edge Computing, MQTT, OPC UA) tööstuslikku tarkvara ja • haldab ja analüüsib tööstusandmeid kasutades andmeanalüüsi tööriistu (Power BI, Tableau, Python pilveteenuseid, hallates Pandas) tootmisandmeid ning • optimeerib tootmisandmete töötlust kasutades reaalajas andmevooge ja tehisintellekti-põhiseid optimeerides protsesse analüüsimeetodeid reaalajas • tagab tootmisandmete turvalise säilitamise ja ligipääsu kasutades infoturbe standardeid (ISO 27001, IEC 62443) • konfigureerib ja testib andmeedastusprotokolle kasutades Modbus TCP, PROFINET, MQTT ja VPN lahendusi • dokumenteerib tootmise digitaliseerimise töövood ja optimeerimisettepanekud lähtudes ettevõtte ja rahvusvahelistele standarditele 27 3) rakendab infoturbe ja • analüüsib tööstusvõrkude ja automaatikasüsteemide turvalisust kasutades infoturbe riskihindamise küberturvalisuse meetmeid meetodeid (NIST, IEC 62443, ISO 27001) digitaliseeritud • seadistab ja haldab tulemüüre, VPN-e ja turvameetmeid kasutades tööstusspetsiifilisi lahendusi (Fortinet, tootmiskeskkonnas Palo Alto, Cisco Security, OPC UA Security) • rakendab autentimis- ja juurdepääsuhalduse meetmeid kasutades multifaktorilist autentimist ja rollipõhist ligipääsu • hindab süsteemi haavatavusi ja rakendab parandusmeetmeid kasutades turvatestimise tööriistu (Metasploit, Nessus, Wireshark) • viib läbi küberintsidentide simulatsioone ja riskianalüüse lähtudes tööstuslike infoturbemeetmete ning ISO standardite järgi • dokumenteerib infoturbe meetmete rakendamise vastavalt tööstusettevõtte turvaprotseduuridele 4) optimeerib tootmisprotsesse, • töötleb ja analüüsib tootmisandmeid kasutades masinõppe ja statistilisi meetodeid (TensorFlow, Scikit- rakendades tehisintellekti ja Learn, SQL andmebaasid) suurandmete analüüsi, et • arendab andmepõhiseid otsustusmudeleid kasutades AI-algoritme ennetava hoolduse ja kvaliteedikontrolli parandada tootlikkust ning jaoks ressursikasutust • hindab ja võrdleb erinevaid suurandmete analüüsi lahendusi lähtudes tootmisettevõtte vajadustest ja tööstusstatistikast • rakendab optimeerimisalgoritme kasutades simulatsioonitarkvara ja reaalajas andmeanalüüsi tööriistu • koostab andmepõhise tootmise analüüsiaruande lähtudes majanduslikust tasuvusest ja kvaliteedikontrolli nõuetest • dokumenteerib andmeanalüüsi ja tootmise optimeerimise tulemused vastavalt ettevõtte ning rahvusvaheliste standardite nõuetele 5) ühendab ja haldab IoT • seadistab ja testib IoT lahendusi kasutades tööstusliku andmevahetuse protokolle (MQTT, OPC UA, Edge seadmeid digitaliseeritud Computing, LoRaWAN) tööstuses, seadistades • optimeerib IoT seadmete kommunikatsiooni lähtudes tööstuslike juhtimissüsteemide ning võrgu andmeside ning süsteemide arhitektuurist integreerituse • tagab IoT andmete turvalisuse ja töökindluse kasutades krüpteerimisprotokolle ning autentimismeetodeid • integreerib IoT seadmeid SCADA, MES ja ERP süsteemidega kasutades tööstusstandardite arhitektuure • testib IoT süsteemide töökindlust ja skaleeritavust kasutades simulatsioone ning kaughalduse tööriistu • dokumenteerib IoT süsteemide seadistuse ja kasutuselevõtu lähtudes infoturbe ja tööstuslike reguleeringute nõuetest 28 6) rakendab ja optimeerib • loob digitaalse kaksiku kontseptsiooni vastavalt tööstussüsteemi tehnilistele ja toimimisnõuetele, lähtudes digitaalse kaksiku (Digital ISO 23247-1 standardist. Twin) tehnoloogiaid • seadistab ja ühendab andureid ning IoT-seadmeid, et koguda reaalajas andmeid digitaalse kaksiku mudeli tootmisprotsessides, sisendiks, järgides tööstusprotokolle (OPC UA, MQTT, Modbus TCP). simuleerides ning • modelleerib tootmisprotsessi simulatsioonitarkvaras (nt Ansys Twin Builder, MATLAB Simulink, Siemens analüüsides süsteemide MindSphere), et hinnata süsteemi jõudlust ja töökindlust. andmeid reaalajas • analüüsib digitaalse kaksiku ja reaalsüsteemi vahelisi andmeid, võrreldes simuleeritud ja tegelikke tootmisandmeid andmeanalüüsi tööriistadega (nt Python, Power BI). • hindab ja optimeerib tootmisprotsessi simulatsioonitulemuste põhjal, kasutades masinõpet ja AI-põhiseid otsustusalgoritme. • rakendab veaprognoosi ja ennetava hoolduse lahendusi digitaalse kaksiku abil, analüüsides ajaloolisi ja reaalajas tööandmeid. • seadistab ja valideerib süsteemi ühenduvuse ja kommunikatsiooni digitaalse kaksiku ning tööstuslike juhtimissüsteemide (PLC, SCADA, MES) vahel. • dokumenteerib digitaalse kaksiku kasutuselevõtu ja optimeerimise tulemused, järgides tööstusettevõtte kvaliteedinõudeid ja standardeid. 29  Lisa 14 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Visuaalmeedia tehnoloogia õppekava üldandmed, põhiõpingute struktuur ja moodulite kirjeldused 1. Õppekava üldandmed 1.1. Õppekava kuulub õppekavarühma audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine ning võimaldab õpilasel omandada teadmised, oskused, väärtushoiakud ja sotsiaalse valmiduse õpingute jätkamiseks või töötamiseks oskustöölisena erinevates loomesektori valdkondades, sealhulgas teleproduktsioonis, multimeediaettevõtetes, reklaami- ja trükikodades, üritusturunduses ning visuaalmeedia tootmises. 1.2. Õppekava õppemaht on 240 EKAPit, mis jaguneb järgmiselt: 1) kohutuslikud üldharidusõpingud 80 EKAPit; 2) põhiõpingud 125 EKAPit, millest ühiseid põhiõpinguid 77 EKAPit ja valitavaid põhiõpinguid 48 EKAPit; 3) valikõpingud 35 EKAPit sh 5 EKAPit vabaõpingud. 2. Õppekava põhiõpingute struktuur 2.1. Ühised põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmised: 1) oskused eluks ja tööks, 15 EKAPit; 2) digioskuste arendamine, 5 EKAPit; 3) sissejuhatus kutseõpingutesse, 10 EKAPit; 4) materjaliõpetuse alused, 4 EKAPit; 5) kompositsioon ja värviõpetus, 4 EKAPit; 6) visuaalmeedia alused, 6 EKAPit; 7) 3D-graafika alused, 4 EKAPit; 8) loomevaldkonna projekt, 4 EKAPit; 9) praktika, 25 EKAPit. 2.2. Õppekavaga on määratud järgmised suunavalikud ja spetsialiseerumised, millest õpilane valib ühe: 1) printmeedia suunal on võimalik spetsialiseeruda trükitehnikatele ja trükimasinate hooldusele, trükiettevalmistusele erinevatel trükitehnoloogiatel või järeltöötlusele erinevatel trükitehnoloogiatel; 2) foto- ja videograafia suund; 3) visuaalmeedia suund. 2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht printmeedia suunal on järgmised: 2.3.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõikidele spetsialiseerumistele: 1) trükiste tootmise protsess, 6 EKAPit; 2) trükiettevalmistuse alused, 10 EKAPit; 3) kvaliteedinõuded trüki- ja pakenditööstuses, 4 EKAPit; 4) trükitehnikad ja trükkimine, 10 EKAPit; 5) järeltöötlus, 6 EKAPit; 2.3.2. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel trükitehnikatele ja trükimasinate hooldusele: 1  1) trükkimine ning trükimasinate hooldus, 12 EKAPit. 2.3.3. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel trükiettevalmistusele erinevatel trükitehnoloogiatel: 1) trükiettevalmistus erinevatele trükitehnoloogiatele, 12 EKAPit. 2.3.4. Valitavad põhiõpingute moodulid spetsialiseerumisel järeltöötlusele erinevatel trükitehnoloogiatel: 1) järeltöötlus erinevatele trükitehnoloogiatele, 12 EKAPit. 2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht foto- ja videograafia suunal on järgmised: 1) fotograafia, 12 EKAPit; 2) fototöötlus, 6 EKAPit; 3) digitaalse ekraanilahenduse loomine, 4 EKAPit; 4) digitrükk, 4 EKAPit; 5) videomontaaž, 6 EKAPit; 6) operaatoritöö, 6 EKAPit; 7) animatsioon, 10 EKAPit; 2.5. Valitavad põhiõpingute moodulid ja nende õppe maht viusaalmeedia suunal on järgmised: 1) vektorgraafika, 8 EKAPit; 2) pikselgraafika, 6 EKAPit; 3) fotograafia, 4 EKAPit; 4) kujundamine ja küljendamine, 12 EKAPit; 5) tüpograafia, 4 EKAPit; 6) digitrükk, 4 EKAPit; 7) audiovisuaalne meedia, 10 EKAPit. 2  3. Visuaalmeedia tehnoloogia õppekava põhiõpingute moodulite kirjeldused 3.1.Kõikidele suundadele ja spetsialiseerumistele ühised põhiõpingute moodulid Mooduli Mooduli nimetus Mooduli õppe maht nr Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Oskused eluks ja tööks 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja tulemuslikult toimimiseks. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane püstitab enesearengu eesmärgid, • selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, arvestades enda võimeid ja õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel; võimalusi ning väärtustades • analüüsib juhendamisel enda käitumisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele tervislikke eluviise toimetulekule; • hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid; • koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi; • kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks; • oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks; • analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi; • sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks kasutab teadlikult erinevaid • selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades erinevaid õpistrateegiaid ja -viise enda teabeallikaid; õpitegevuse kavandamisel ja • iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega; juhtimisel • oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele; • analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid; • koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest; 3  • annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet; • kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes; • selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi; tegutseb seatud eesmärkide • suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides asjakohase saavutamiseks vastutustundlikult käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; nii iseseisvalt kui kollektiivi • jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja liikmena • -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus); • kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele; • toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist; • iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid; • analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus; • teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid; mõistab ettevõtliku, väärtust • selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju loova ja vastutustundliku keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule; tegutsemise olulisust nii endale • toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks; kui ühiskonnale • kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga; • kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid; • analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid; • kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid; • kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid; mõistab tööturu toimimise • selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste muutuste põhimõtteid ja enda mõju majanduskeskkonnale; arenguvajadusi tööturule • iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri sisenemiseks tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid; • iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega; • selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes; • võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel; 4  • võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi; • kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest; • selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; kasutab varasemaid teadmisi, • lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja oskusi ja kogemusi meetodeid; igapäevaeluga seonduvate • planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega; ülesannete lahendamisel • esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles; • kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes; • kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid; • koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest; • otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust; • lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi; • toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus. 2. Digioskuste arendamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab digikeskkonnast • määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast asjakohane vajaliku teabe leidmiseks teave; sobivaid infootsingu ja • otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja andmehalduse võtteid, -tööriistu; hinnates digisisu asjakohasust • analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust; • salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus; • töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil; 2) kasutab info jagamiseks, • kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse; suhtlemiseks ja koostööks • jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobiva sobivaid digilahendusi, vahendi; arvestades digikeskkonnas 5  kehtivaid suhtlus- ja • kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- käitumisnorme ning päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused; küberturvalisuse nõudeid • kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks; • järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi; • haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega; • analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 3) loob ja täiustab digisisu, • loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, konteksti kasutades sobivaid tööriistu ja eesmärkidega; sh tehisintellekti lahendusi • kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid teabeallikaid vastutustundlikult ning ja digimaterjale; arvestades autoriõiguse • järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja põhimõtteid konfidentsiaalsuse nõuetega; • rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile; • kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti; • analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust; 4) kaitseb oma digiseadet, • kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja isikuandmeid, privaatsust ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara; tervist, rakendades • tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks; küberturvalisuse ja • rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist jätkusuutliku arengu autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele; põhimõtteid • analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks; • analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest; • säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid; • reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju; • analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks; 5) lahendab digitehnoloogia • tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil; kasutamisega seotud • valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke probleeme, tuvastades alternatiive; 6  tehnilised tõrked ning valides • kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele; sobivad lahendused nende • analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks; likvideerimiseks • toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks. 3. Sissejuhatus kutseõpingutesse 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab meediatehnoloogiate erialased baasteadmised, oskused ning hoiakud arvestades töötervishoiu- ja tööohutusnõuete ning autoriõigustega. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) võrdleb erinevate meediasektorite • kirjeldab õpitava eriala töö iseloomu ja erinevate meediasektorite töökeskkonna eripära; tööturgu ja võimalusi ning • selgitab meediasektori spetsialiseerumiste võimalusi kaardistades erialavaldkonna tööturu võimalusi. töökeskkonna eripära olenevalt spetsialiseerumistest. 2) jälgib autoriõigusi ja • selgitab autoriõiguse ja meediatehnoloogia hea tava rakendamise põhimõtteid ning olulisust ülesande meediatehnoloogiate head tava alusel; rakendades seda kutsealases töös; • lahendab lähteülesande arvestades autoriõigustega. 3) kasutab otstarbekohaselt erialaseid • selgitab seadmete kasutamisel tekkivaid ohutegureid ja esmaabivõtteid; seadmeid, käsitöövahendeid ja • teostab lihtsamaid mõõtmisi ja lõikamisi sidudes mõõteühikuid mõõtevahenditega; mõõteriistu vastavalt kasutus- ja • valib lähteülesande alusel töö jaoks sobiva töövahendi kasutades seda ohutult ja sihipäraselt. ohutusnõuetele. 4) eristab operatsioonisüsteeme ja • kasutab operatsioonisüsteeme ja faililaiendeid lähtuvalt nende ülesehitusest; andmekandjaid rakendades neid • haldab faile lähteülesande alusel lähtudes töökorraldusest; otstarbekohaselt; • salvestab lähteülesande alusel töö andmekandjale. 5) kirjeldab kaugtöö tarkvara kasutamise • eristab kaugtöö tarkvara erinevaid võimalusi selgitades kaugtöö tarkvara kasutamise eeliseid; võimalusi rakendades sobivat kaugtöö • kasutab failide jagamise ja haldamise platvorme erinevates meediatehnoloogia projektides. tarkvara tööde teostamisel meediatehnoloogia projektides; 6) eristab piksel- ja vektorgraafika • kasutab piksel- ja vektorgraafika dokumentide loomisel sobivaid failide parameetreid lähteülesande tööpõhimõtteid rakendades alusel; valdkonnas kasutatavaid tarkvarasid; • rakendab vektor- ja pikselgraafika sobivaid tööriistu kujundite loomisel ja piltide töötlemisel ülesande abil. 7 7) kasutab kujutava geomeetria • loob 2D kujutise, rakendades kujutava geomeetria põhimõtteid; põhimõtteid tasapinnaliste ja • joonestab ja valmistab 3D kujundi, kasutades tasapinnaliste ja ruumiliste kujundite tehnikaid. ruumiliste kujundite modelleerimisel. 4. Materjaliõpetuse alused 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab meedia valdkonnas erinevate tehnoloogiate rakendamisel omavahel kokkusobivaid materjale lähtudes materjalide omadustest, kasutusotstarbest ning säästlikkuse ja ressursitõhususe põhimõtetest. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kasutab lähteülesande alusel sobivad • arvutab lähteülesande alusel vajamineva paberi koguse printides töö sobivale paberile; materjale, arvestades materjalide • kirjeldab materjalide sobivust erinevate meediatehnoloogiate nõuetele kasutades neid digitrükkimisel; tehnoloogiliste omadustega • teostab valitud materjalidega järeltöötluse arvestades järeltöötlusmaterjalide tehnoloogiliste omadustega; • eristab fotopabereid ja –materjale printides fotod fotopaberitele. 2) Kasutab materjale säästlikult ja • eristab materjalide jääkide sobivust taaskasutuseks; keskkonna nõuetele vastavalt • käitleb materjalide jääke lähtudes jäätmete käitlemise nõuetest. rakendades juhendamisel kestlikkuse aluspõhimõtteid. 5. Kompositsioon ja värviõpetus 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane oskab luua tasakaalustatud ja selgeid kujunduslahendusi, kasutades kompositsioonipõhimõtteid, tüpograafilist võrgustikku ja värviteooriat. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) loob kompositsioonilisi tervikuid • põhjendab kompositsiooni elementide valikuid, arvestades kompositsiooni organiseerimise põhjendades valikuid; põhimõtetega; • lahendab tasapinna kompositsiooniülesandeid, lähtudes kujunduse organiseerimise põhimõtetest ja printsiipidest. 2) rakendab võrgustikku töövahendina • selgitab võrgustiku rolli kujunduses, tuues välja selle tähtsuse pinna organiseerimisel ning kujunduse pinna organiseerimiseks ning selguse ja tasakaalu loomisel; kujunduse tasakaalu saavutamiseks; • kasutab kujundustöödes võrgustikku organiseeritud ja tasakaalustatud lõpptulemuse saavutamiseks. 3) eristab värve värvimudelite, - • kirjeldab värvimudeleid ja -süsteeme rakendades neid ülesannete lahendamisel; süsteemide ja -koodide alusel luues • segab värvikoodide alusel värve luues kontrasti ja harmoonilisi värviahendusi. tasakaalustatud ja kontrastseid värvilahendusi; 8 4) rakendab värvide vastastikuse mõju ja • põhjendab värvide psühholoogilisi omadusi, selgitades nende mõju; nägemisillusioonide põhimõtteid • rakendab värvide vastastikuse mõju ja nägemisillusioonide põhimõtteid kujundustöös. kujundustöö teostamisel, põhjendades oma valikuid; 6. Visuaalmeedia alused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab esmase ülevaate ja praktilised oskused visuaalmeedia alustest ning rakendamise võimalustest erinevates meediatehnoloogiates. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) tunneb ära erinevad visuaalmeedia • kirjeldab visuaalmeedia – foto, video, animatsiooni, veebi, printmeedia erinevaid võimalusi ja liigid kirjeldades tehnoloogiate põhimõtteid kasutades erialast sõnavara; kasutusvõimalusi; • Selgitab visuaalmeedia otstarvet lähtudes kasutusvaldkonnast. 2) visualiseerib lähteülesande alusel • kirjutab lähteülesande alusel loo kontseptsooni; ideid kasutades loo jutustamisel • loob visandite alusel jutustuse kasutades erinevaid visualiseerimise tehnikaid. erinevaid visualiseerimise tehnikaid; 3) loob animatsiooni, kasutades video • kavandab ülesande alusel animatsiooni, selgitades animatsiooni loomise protsessi; monteerimiseks sobivat tarkvara ja • Loob lähteülesande alusel animatsiooni, monteerides video sobiva tarkvara abil. kirjeldades animatsiooni loomise, protsessi; 4) kasutab foto- ja videokaameraid • seadistab kaamera lähteülesande alusel; selgitades kaamerate kasutamise • pildistab kaameraga arvestades fotograafia tehniliste ja kompositsiooni nõuetega; põhimõtteid; • teostab fotode esmase pilditöötlusprotsessi lähteülesande alusel; • filmib kaameraga; • arvestades filmimise tehniliste ja kompositsiooni nõuetega; • teostab esmase videotöötlusprotsessi lähteülesande alusel. 5) eristab trükitehnoloogiaid kirjeldades • kirjeldab erinevaid trükitehnoloogiaid lähtudes kasutusvaldkonnast; nende kasutusvaldkondi ja printides • selgitab trükitehnoloogiate trükiettevalmistuse erinevusi teostades; töö lähteülesande alusel. • trükiettevalmistuse ning printides töö lähteülesande alusel. 7. 3D-graafika alused 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab 3D-tarkvara eesmärgipäraselt ning loob tehnilistele nõuetele vastavaid 3D-graafika lahendusi, mis hõlmavad mudelite, animatsioonide ja stseenide loomist. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid 9 Õpilane Õpilane 1) eristab 3D võimalusi ja tarkvara, • kirjeldab 3D kasutusvaldkondi ja arengusuundi selgitades 3D loomise põhimõtteid. kirjeldades 3D kasutusvaldkondi ja arengusuundi; 2) eristab 3D-graafika põhimõtteid ja • selgitab 3D-graafika kasutamise põhimõtteid ja sobivaid failiformaate lähteülesande alusel; failiformaate kasutades 3D-graafika • loob juhendamisel 3D mudeli kasutades sobivat 3D-graafika tarkvara lähteülesande alusel. loomisel sobivat tarkvara; 3) loob 3D printimise tarkvara abil 3D- • kirjeldab 3D printimiseks sobivaid materjale, printides juhendamisel töö 3D printeriga lähteülesande mudeleid, kasutades 3D printimisel alusel. sobivaid materjale lähteülesande alusel. 8. Loomevaldkonna projekt 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab algteadmised ja esmased oskused loomevaldkonna projekti planeerimisest, teostusest, analüüsist ning esitlemisest. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) osaleb loomevaldkonna projekti • loob kogutud andmete põhjal kavandeid, selgitades ideeni jõudmise mõttekäiku; kavandamisel ja töörühma loomisel • kirjeldab oma rolli ja panust loomevaldkonna projekti töörühmas. arvestades grupi liikmete erialaste oskuste ja projekti eesmärgiga; 2) koostab loomevaldkonna projekti • osaleb loomevaldkonna projekti töös vastavalt projekti ülesannete jaotusele, aidates kaasa grupi ühise arvestades ajakava, eesmärgi ja eesmärgi saavutamisele; tähtajaga; • kooskõlastab rühmaliikmetega loomevaldkonna projekti ajakava arvestades projekti eripära ja rühmaliikmete ülesandeid. 3) teostab loomevaldkonna projekti • järgib loomevaldkonna projekti ajaplaani ja tähtaega; vastavalt kriteeriumidele etteantud • rakendab õpitud oskusi oma ülesande täitmisel arvestades projekti eesmärki ja ajaplaani; ajakavas; • analüüsib oma rolli ja panust loomevaldkonna töös ja projekti teostust arvestades meeskonnatöö toimimist ja lõpptulemust; • tagasisidestab teiste rühmaliikmete tööd. 4) esitleb loomevaldkonna projekti nii • selgitab loomevaldkonna projekti teostust rühmaliikmena suuliselt; suuliselt kui visuaalsete näidete abil. • demonstreerib oma loomevaldkonna projekti tööprotsessi ja lõpptulemust digitaalselt visuaalsete näidetega. 9. Praktika 25 EKAP 10 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija oskab rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel, tutvub erialale iseloomulike tööülesannete ja töökeskkonnaga, ettevõtte struktuuri, sisekorra, töökorralduse, meeskonnatöö põhimõtetega, tehnilisele dokumentatsioonile esitatavate nõuetega, kvaliteedi ja tööohutuse nõuetega. 1) kandideerib praktikale lähtudes kooli • tutvub praktikajuhendiga ja praktikakorraldust reguleerivate dokumentidega; praktikakorralduse protsessi nõuetest; • alustab praktikale kandideerimisprotsessi koostades korrektsed dokumendid. 2) kirjeldab vastavalt • teeb kirjaliku kokkuvõtte praktika ettevõttest, igapäevatööst ja kasutatavatest protsessidest ning esitleb spetsialiseerumisele valdkondliku seda praktikaaruande lisana; praktikaettevõtte igapäevatööd ja • kasutab sobivaid töövahendeid, tehnoloogiaid ja meetodeid erialaste tööülesannete täitmiseks, järgides annab ülevaate protsessidest tööohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid. töösoleva projekti rakendamisel meeskonnas; 3) rakendab õpitud teoreetilisi teadmisi • püstitab endale isikliku praktikaülesande konkreetseks praktikaks lähtudes praktikakoha võimalustest, ja oskusi praktilises töökeskkonnas, projektidest ja enda huvidest ning arenguvajadustest; lahendades erialaseid ülesandeid • hindab informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust, süstematiseerib, võrdleb ja analüüsib hangitud vastavalt juhistele; teadmisi ning kasutab seda oma töös; • täidab talle antud ülesanded ja hindab enda töö tulemusi. 4) võtab vastutuse enda töökorralduse ja • võtab vastutust talle antud tööülesannete lõpuni viimiseks ja hindab enda töö tulemusi ning leiab tulemuste eest, näidates üles täpsust, võimalusi enda arendamiseks. koostööoskust ja ametialast • planeerib oma aega lähtuvalt tööülesandest, tähtaegadest, töökoha eripärast ja organisatsiooni/tellija suhtumist; nõuetest; • mõistab oma tegevuse mõju organisatsiooni tulemustele; • suhtleb ametialaselt korrektselt, võtab vastutuse talle antud ülesannete eest. 5) töötab vähemalt ühes valdkonnaga • tuleb toime erinevates töösituatsioonides ja meeskondades; tegelevas ettevõtte • kasutab erialases töös asjakohaseid töömeetodeid, töövahendeid ja materjale ning tuleb toime põhiliste projektimeeskonnas vastavalt töödega. spetsialiseerumisele; 6) dokumenteerib oma tööprotsessid ja • töötab juhendamisel väljavalitud ettevõtte meeskonnas, kirjeldades praktikaaruandes oma tööülesandeid tulemused, kasutades asjakohast ja rolli organisatsioonis; terminoloogiat ja erialale sobivaid • täidab ja esitab nõuetekohase praktikadokumentatsiooni õigeaegselt koolipoolsele juhendajale. formaate; 7) analüüsib oma töökogemust ja • analüüsib enda praktikatulemusi ja kirjeldab võimalusi enda oskuste edasiarendamiseks; oskuste arengut, tuues välja • esitleb enda praktika kogemusi, teostatud tööülesandeid ja enda valmisolekut tööülesannete täitmisel praktikaseminaril. 11  tugevused ja võimalikud parenduskohad praktikaaruandes. 3.2.Valitavad põhiõpingute moodulid printmeedia suunal 3.2.1. Ühised põhiõpingute moodulid kõigile spetsialiseerumistele printmeedia suunal 10. Trükiste tootmise protsess 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised trükitehnoloogia ajaloolisest arengust ja trükiste tootmise protsessist ning oskuse arvestada ja kasutada tootmiseks vajalikke materjale, arvestades materjalide kasutamise ohutusnõuetega. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) iseloomustab trükitehnoloogia sh • eristab trükitehnoloogiaid selgitades nende kujunemist läbi ajaloolise arengu; arenguetappe läbi ajaloo; • eristab trükitehnoloogiate kasutusvaldkondi seostades need kasutatavate materjalidega; • kirjeldab erinevaid tootmise etappe lähtuvalt trükitehnoloogiast. • selgitab trükiettevalmistuse arengut seostades selle seonduvate trükitehnoloogiate kasutamisega; • seostab trükitehnikaid trükikunstis kasutatavate tehnikatega illustreerides trükitehnikaid näidetega lähteülesande alusel • kirjeldab trükiste järeltöötlusprotsessi selgitades protsessi arengut läbi ajaloo; • kirjeldab automatiseeritud järeltöötlusprotsessi lähtudes tehnoloogiast. 2) eristab trükitehnoloogiaid ja • kirjeldab trükitööstuse majanduslikku ja ökoloogilist mõju keskkonnasäästliku tootmise põhimõtetest trükitehnoloogiate kasutusvaldkondi, lähtudes; lähtudes trükitoodangust; • võrdleb trükitehnoloogiaid seostades trükitehnoloogiad kasutatavate materjalidega; • võrdleb trükiprotsesside erinevusi arvestades trükikodade töökorraldust. 3) selgitab trükiste tootmise protsessi ja • kirjeldab trükiste tootmise protsessi seostades selle keskkonnasäästliku tootmise põhimõtetega; kasutatavate materjalide ja • kirjeldab trükiprotsessis kasutatavate materjalide ja kemikaalide kasutamist järgides nende kasutamise kemikaalide kasutusotsarvet, lähtudes ohutusnõudeid. trükitehnoloogiate eripäradest; 4) valmistab trükivorme arvestades • eristab trükitehnikate trükivorme kirjeldades trükivormide valmistamist ajaloo lõikes; kasutatavaid trükitehnoloogiaid ja • valmistab erinevate tehnoloogiate trükivorme, arvestades tehnoloogia ning keskkonna- ja ohutus- ohutusnõudeid nõuetega; • kasutab trükivormide valmistamisel seadmeid lähtudes trükiprotsessist, kasutusjuhenditest ja ohutusnõuetest. 12 5) arvutab trükitoote hinna arvestades • koostab trükise tellimuse töökäsu ülesandes kirjeldatud andmete põhjal; trükitehnoloogiat ja tootmisprotsessi; • arvutab trükise hinna lähteülesande alusel. 6) kirjeldab tarnetingimusi lähtudes • selgitab ülesande põhjal erinevaid tarneõiguse mõisteid lähtudes võlaõigusseadusest; võlaõigusseadusest. • kirjeldab tarnetingimuste mõju teenuse osutaja ja kliendi vahelistele lepingulistele suhetele lähtudes võlaõigusseadusest. 11. Trükiettevalmistuse alused 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused kujundustöö kavandamise, kujundamise ja töö- ja väljundfailide valmistamiseks lähtudes toote ja trükiseadme parameetritest. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kontrollib lähteülesande alusel • hindab visuaalselt lähteülesande alusel trükifailide sobivust arvestades trükitehnoloogia tehniliste trükifaile lähtudes trükitehnoloogia nõuetega; nõuetest; • kontrollib failide kontrolli tarkvaraga trükifaile kasutades tehnoloogiale ja materjalile sobivat seadistust. 2) loob trükise ülesehituse lähteülesande • koostab graafiliste elementide ja tekstiga kujunduse salvestades selle sobivasse failiformaati alusel arvestades valitud lähteülesande alusel; trükitehnoloogia nõuetega; • küljendab trükise arvestades tüpograafia- ja kompositsiooni nõuetega lähteülesande alusel. 3) rakendab kujundusfailidele • kirjeldab erinevate trükitavate materjalide värvistandardeid lähtudes trükitehnoloogiast; värvihaldust eristades erinevate • kasutab faili loomisel sobivat värvistandardit lähtudes materjalist. materjalide värvistandardeid; 4) loob personaliseeritud trükifailid • kirjeldab personaliseeritud trükifailide loomist seostades selle lähteülesande andmebaasiga; kirjeldades personaliseerimise • loob personaliseeritud trükifaili, kasutades andmebaase lähteülesande alusel. tehnilisi nõudeid; 5) Konstrueerib pakendi arvestades • kirjeldab pakendite kavandamise põhimõtteid lähtudes keskkonnaalastest-, materjalide taaskasutuse ja pakendite tehniliste, keskkonnaalaste- tehnoloogia tehnilistest nõuetest; materjalide taaskasutuse nõuetega, • konstrueerib tootele pakendi lähteülesande alusel. 12. Kvaliteedinõuded trüki- ja pakenditööstuses 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused trükioriginaalide, trükiste ja pakendite kvaliteedi hindamiseks, kasutades sobivaid mõõtevahendeid järgides kehtivad ISO trükistandardid. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab trükioriginaalide tehnilisi • eristab trükioriginaalidele esitatavaid tehnilisi nõudeid lähtudes trükimaterjalidest ja trükitehnoloogiast; nõudeid lähtudes trükimaterjalidest • analüüsib juhendamisel trükioriginaale arvestades trükimaterjali ja trükitehnoloogiaga ja trükitehnoloogiast; kvaliteedinõuetega. 13 2) eristab trükitõmmistele esitatavaid • kirjeldab trükitõmmistele esitatavaid tehnilisi nõudeid lähtudes trükistandarditest; tehnilisi nõudeid lähtudes • selgitab trükistandardite mõju trükikvaliteedile lähtudes trükitehnoloogiast. trükimaterjalide trükistandarditest 3) kirjeldab järeltöötluse kvaliteedile • selgitab järeltöötluse kvaliteedile esitatavaid nõudeid rakendades neid järeltöötluse kvaliteedi tagamisel. esitatavaid nõudeid lähtudes tehnoloogiast ja materjalidest; 4) rakendab värvihaldust trükiste • kirjeldab värvihalduses trükimaterjalide värvistandardeid lähtudes trükitehnoloogiast; kvaliteedi tagamisel arvestades • kasutab trükioriginaalide valmistamisel trükimaterjalile sobivat värvihaldust lähteülesande alusel. trükitehnoloogiaga; 5) kasutab trükikvaliteedi tagamiseks • mõõdab trükiste värvinäidiseid ja trükiste proovitõmmiseid sobivate mõõteseadmetega järgides trükikvaliteedi kontrollimise seadmete kasutusjuhiseid ja ohutusnõudeid; seadmeid ja tarkvara, lähtudes • analüüsib juhendamisel värvihaldustarkvara abil mõõtmistulemisi võrreldes mõõtmistulemusi trükitehnoloogia kvaliteedinõuetest; trükitehnoloogia standardi väärtustega; • valmistab kalibreeritud printeril värvinäidised lähtudes trükitehnoloogiast ja trükistandarditest. 6) kirjeldab ISO kvaliteedijuhtimise • kirjeldab ISO kvaliteedijuhtimissüsteeme ja nende kasutamist trükiettevõtetes lähtudes ISO süsteeme selgitades kvaliteedijuhtimise standardist; kvaliteedijuhtimissüsteemide • kirjeldab ISO kvaliteedijuhtimise sertifitseerimist selgitades sertifikaadi saamise protsessi. vajalikkust trükikvaliteedi tagamise protsessis. 13. Trükitehnikad ja trükkimine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused ja teadmised erinevatel trükiseadmetel trükkimiseks. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab trükitehnikate ja • selgitab trükitehnikate ja trükiseadmete tööpõhimõtteid lähtudes seadme kasutus- ja ohutusjuhenditest; trükiseadmete tööpõhimõtteid • eristab trükitehnikaid ja trükiseadmeid lähtudes tehnoloogiast; lähtudes seadme kasutusjuhenditest ja • selgitab trükiseadmete seadistamise tööpõhimõtteid arvestades trükitehnika ning seadme kasutusjuhendi ohutusnõuetest; ja ohutusnõuetega. 2) arvestab trükimaterjalide kogused • valib sobiva koguse trükimaterjale lähteülesande alusel; sisestades materjalid trükiseadmesse • sisestab materjalid seadmesse järgides seadme kasutusjuhendit ja ohutusnõudeid. järgides seadme kasutusjuhendit ja ohutusnõudeid; 3) seadistab trükiseadme kasutamise ajal • kirjeldab erineva tehnoloogiaga trükiseadmete kasutamist arvestades seadme kasutusjuhendi ja kvaliteedi tagamiseks trükiseadet ohutusnõuetega; 14  arvestades kasutusjuhendi ja • seadistab trükiprotsessi käigus trükiseadet, et tagada trükitava toote kvaliteet arvestades kasutusjuhendi ohutusnõuetega, lähteülesande alusel; ja ohutusnõuetega; • trükib lähteülesande alusel töö arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega. 4) valmistab trükistele lisandväärtuse • eristab trükistele lisandväärtuste andmise võimalusi, lähtudes trükitehnoloogiast; andmise trükivormid kirjeldades • kirjeldab trükistele lisandväärtuste andmise tehnoloogiate seadmeid lähtudes ohutusnõuetest; trükisele lisandväärtuste andmise • valmistab lähteülesande alusel trükisele lisandväärtuse andmise trükivormid arvestades kasutusjuhendi erinevaid tehnoloogiaid; ja ohutusnõuetega. 5) kirjeldab trükiseadmete ehitust • selgitab trükiseadmete ehitust lähtuvalt seadme tehnilistest joonistest. lähtudes seadme tehnilisest dokumentatsioonist 14. Järeltöötlus 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised erinevatest järeltöötlusviisidest ja järeltöötluseks kasutatavatest seadmetest ning oskused töötamiseks erinevate järeltöötlusseadmetega. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab järeltöötluse viise ja • kirjeldab lähteülesande alusel järeltöötlusviise ja nende kasutusvaldkondi; kasutusvaldkondi, seostades neid • eristab järeltöötlusseadmeid seostades need järeltöötlusviisidega. järeltöötlusseadmetega; 2) eristab järeltöötlusmaterjale, • kirjeldab järeltöötluse viiside jaoks sobivaid materjale, selgitades materjalide omadusi sobiva arvestades vajaliku järeltöötluse järeltöötlusviisi jaoks; viisiga; • kasutab lähteülesande alusel sobivaid materjale arvestades järeltöötlusseadme võimaluste ja seadme kasutusjuhendiga; • valib lähteülesande alusel sobiva järeltöötlusmaterjali lähtudes kasutatavast järeltöötlusviisist. 3) teostab järeltöötluse erinevatel • kasutab järeltöötlemisel sobivaid töövõtteid rakendades neid järeltöötlusseadmega töötamisel; järeltöötlusseadmetel järgides • teostab lähteülesande alusel järeltöötluse sobiva materjali ja seadmega, arvestades kasutatava seadme seadmete kasutusjuhendit ja kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega.teostab järeltöötlust lähteülesande alusel järgides ohutusnõudeid; järeltöötlusseadmete kasutusjuhendit ja seadmete ohutusnõudeid. 3.2.2. Valitavad põhiõpingute moodulid printmeedia suunal spetsialiseerumisel trükitehnikatele ja trükimasinate hooldusele 15. Trükkimine ning trükimasinate hooldus 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused ja teadmised erinevatel trükiseadmetel trükkimiseks. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid 15 Õpilane Õpilane 1) eristab trükiseadmeid seostades • kirjeldab erinevate tehnoloogiate trükiseadmeid selgitades seadme otstarvet ja kasutusvaldkonda. tehnoloogia trükiseadmega; 2) valib trükkimiseks lähteülesande • põhjendab trükiseadme valikut lähtudes kasutusvaldkonnast ja lähteülesande eesmärgist. alusel sobiva tehnoloogiaga seadme, kirjeldades seadme otstarvet ja kasutusvaldkonda; 3) trükib lähteülesande alusel töö valides • valib lähteülesande alusel sobiva trükimaterjali arvestades seadme tehniliste võimalustega; tehnoloogiaga sobiva materjali • seadistab trükiseadme lähteülesande materjalile sobivaks arvestades seadme kasutusjuhendi ja järgides trükiseadme kasutusjuhendit ohutusnõuetega; ja ohutusnõudeid; • trükib lähteülesande alusel valitud materjalile töö arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega. 4) prindib 3D töö lähteüleande alusel • kirjeldab erinevaid 3D trükkimise seadmeid, arvestades kasutusvaldkonnaga; sobivale materjalile kasutades 3D • kirjeldab erinevaid 3D trükkimise materjale lähteülesande alusel; printerit ning järgides seadme • valib lähteülesande alusel sobiva 3D trükimaterjali; kasutusjuhendit ja ohutusnõudeid. • seadistab 3D trükiseadme valitud materjali järgi arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega; • trükib 3D lähteülesande alusel mudeli järgides seadme kasutujuhendit ja ohutusnõudeid. 5) teostab lähteülesande alusel CNC töö, • selgitab CNC seadme töö põhimõtet arvestades seadme tehniliste parameetritega; kirjeldades CNC seadme töö • eristab erinevaid CNC seadme kasutusvõimalusi lähtudes kasutusvaldkonnast; põhimõtet ja järgides seadme • selgitab CNC seadme tööriistade kasutusotstarvet lähteülesande alusel; kasutusjuhendit ja ohutusnõudeid; • teostab CNC pingil töö sobiva CNC tööriistaga lähteülesande alusel. 6) kirjeldab lasergraveerimis- ja • selgitab graveerimis- ja lõikemasina tööpõhimõtet kirjeldades seadme kasutusvõimalusi; lõikemasina tööpõhimõtet lähtudes • valib lähteülesande alusel graveerimis- ja lõikeseadme tööks materjali arvestades seadme seadme tehnilistest parameetritest; kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega. 7) kasutab graveerimis- ja lõikeseadet, • seadistab graveerimis- ja lõikeseadme lähteülesande alusel arvestades seadme kasutusjuhendiga; eristades tehnilisi parameetreid ning • graveerib lähteülesande alusel töö arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega; arvestades sobiva materjali ja seadme kasutusjuhendiga; 8) selgitab trükiseadmete • kirjeldab trükiseadmete hoolduspõhimõtteid lähtudes hooldusjuhenditest; hoolduspõhimõtteid lähtudes seadme • hooldab trükiseadmeid lähtudes hooldusjuhendist ja ohutusnõuetest. kasutus- ja hooldusjuhendist. 16  3.2.3. Valitavad põhiõpingute moodulid printmeedia suunal spetsialiseerumisel erinevate trükitehnoloogiate trükiettevalmistusele 16. Trükiettevalmistus erinevatele trükitehnoloogiatele 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused trükiettevalmistuse kavandamises ja erinevate trükitehnoloogiatega sobivate failide loomises, arvestades toote ning trükiseadme parameetritega. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) loob kujundusfaili, selgitades • kirjeldab lähteülesande alusel tüpograafia ja kujunduspõhimõtete kasutamist kujundusfaili loomisel. tüpograafia- ja kujunduspõhimõtteid lähteülesande alusel; 2) loob lähteülesande alusel tarkvara abil • kirjeldab trükiettevalmistuses kasutavaid erinevaid kujundustarkvarasid lähtudes nende otstarbest; trükifaili lähtudes kasutatavast • loob lähteülesande alusel trükifaili kasutades sobivaid tüpograafia- ja kujunduselemente. trükitehnoloogiast; 3) rakendab sobivat küljendustarkvara • kasutab trükiettevalmistuses lähteülesande alusel sobivat küljendustarkvara arvestades tehnoloogia lähteülesande alusel selgitades trükise tehniliste nõuetega; küljendamise põhimõtteid; • kavandab trükise küljendamise maketi lähteülesande alusel; • küljendab lähteülesande alusel trükise arvestades trükise küljendamise põhimõtetega. 4) kasutab lähteülesande alusel • kirjeldab lähteülesande alusel trükioriginaalide tehnilisi nõudeid lähtudes trükimaterjalist ja trükioriginaalide kontrollimise tarkvara trükitehnoloogiast; lähtudes trükioriginaalidele • kasutab lähteülesande alusel trükioriginaalide kontrollimiseks sobivat tarkvara seadistades selle esitatavatest tehnilistest nõuetest lähtuvalt trükitehnoloogiast. 5) kirjeldab pakendite tehnilisi lahendusi • selgitab erinevaid pakenditele esitatavaid keskkonnaalaseid ja tehnilisi nõudeid lähtudes kasutatavast ja pakendi tootmise seadmeid lähtudes pakendi materjalist ja otstarbest; pakendi otstarbest; • selgitab erinevate pakendiseadmete tööpõhimõtet lähtudes pakendist ning tehnilistest ning keskkonnaalastest nõuetest. 6) kavandab ja valmistab pakendi • konstrueerib sobiva tarkvara abil lähteülesande alusel pakendi mudeli; lähteülesande alusel; • prindib konstrueeritud pakendi mudeli sobivale materjalile lähteüleande alusel; • valmistab sobival seadmel pakendi arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega. 7) konstrueerib optimeeritud toodete • kasutab sobivat tarkvara toodete optimaalse paigutuse konstrueerimiseks trükitavale materjalile paigutuse trükitavale materjalile arvestades trükiseadme tehniliste parameetritega lähteülesande alusel; lähtudes trükiseadmest; 17  • kirjeldab erinevaid voltimisskeeme ja nende paigutusi trükitavale materjalile lähtudes trükiseadme tehnilistest parameetritest; • prindib lähteülesande alusel näidisena trükiste paigutuse proofi printeril lähtudes trükiseadme tehnilistest parameetritest; • koostab prinditud näidistest toote maketi kontrollides visuaalselt paigutuse sobivust trükiseadmele või trükiplaadile, trükitavale materjalile ja järeltöötluse vajadusele. 8) loob RIPi tarkvara abil väljundfaili • kirjeldab RIPi ja RIP-i tarkvara lähtudes; trükivormide või printerite jaoks, • trükimaterjalidest ja trükitehnoloogiast; seadistades RIP-i tarkvara lähtudes • seadistab lähteülesande alusel RIPi lähtudes trükimaterjalist ja trükiseadmest; seadmest ja kasutatavatest • loob RIPi tarkvara abil väljundfaili trükivormide või printerite jaoks, arvestades väljundseadme materjalidest lähteülesande alusel; tehniliste parameetritega ja värvihalduse nõuetega. 9) loob lähteülesande alusel sobiva • selgitab automatiseeritud trükiettevalmistuse töövoogude loomise protsessi põhimõtteid lähtuvalt failihaldustarkvara abil trükitehnoloogiast; automatiseeritud töövoo, kirjeldades • kirjeldab erinevaid failihaldus- ja automatiseeritud töövoogude tarkvarasid lähtuvalt automatiseeritud trükiettevalmistuse trükitehnoloogiast; töövoogude loomise protsessi; • kasutab lähteülesande alusel failihaldustarkavara automatiseeritud töövoo loomiseks. 10) konstrueerib lähteülesande alusel • kirjeldab lähteülesande alusel 3D printimise materjale ja nende omadusi lähtudes kasutusotstabest; sobiva tarkvara abil 3D-mudeleid • valib lähteülesande alusel sobiva 3D trükimaterjali; kirjeldades erinevaid 3D-trüki • konstrueerib lähteülesande põhjal sobiva tarkvaraga 3D mudeli. materjale; 11) kasutab lähteülesande printimiseks • seadistab 3D printeri arvestades materjali ning seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega; sobivat 3D printerit arvestades seadme • prindib lähteülesande alusel 3D mudeli sobivale materjalile järgides seadme kasutusjuhendit ja kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega. ohutusnõudeid. 3.2.4. Valitavad põhiõpingute moodulid printmeedia suunal erinevat trükitehnoloogiate järeltöötlusele 17. Järeltöötlus erinevatele trükitehnoloogiatele 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valib töödeks sobivad järeltöötlusmaterjalid, rakendab neid erinevate järeltöötlusprotsesside läbiviimiseks ning valmistab erinevaid tooteid.. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) eristab erinevaid • kirjeldab lähteülesande alusel erinevaid järeltöötlusviise lähtudes materjalidest ja lõpptulemusest; järeltöötlusviise ja – • eristab järeltöötlusseadmeid, seostades need sobiva järeltöötlusega. 18  seadmeid lähtudes trükitehnoloogiast ja kasutusotstarbest; 2) kirjeldab järeltöötluse etappe • selgitab lähteülesande alusel vajalike järeltöötlusseadmete tööpõhimõtteid ja töövõtteid; ja võimalusi kasutades • kasutab toote valmistamiseks sobivaid järeltöötlusseadmeid ja töövõtteid lähteülesande alusel arvestades järeltöötluseks sobivat seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega. seadet; 3) eristab kasutatavaid • selgitab lähteülesande alusel järeltöötlusmaterjalide omadusi ning sobivust lähteülesande järeltöölusviisiga; järeltöötlusmaterjale • valib sobiva järeltöötlusmaterjali lähteülesande alusel arvestades järeltöötlusseadme tehniliste nõuetega. seostades materjalid sobiva järeltöötlusviisi ja -seadmega 4) eristab järeltöödeldavaid • kirjeldab lähteülesande alusel järeltöödeldavaid materjale seostades need järeltöötlusviisiga; materjale ja nende omadusi • selgitab järeltöödeldavate materjalidele esitatavaid tehnilisi nõudeid lähtudes järeltöötlusviisist; arvestades kasutusvaldkonda • valib lähteülesande alusel sobiva järeltöödeldava materjali arvestades järeltöötluse tehniliste nõuetega. ja järeltöötluse tehnilisi nõudeid; 5) teostab ülesande järel- • seadistab järeltöötlusseadme arvestades töödeldava materjaliga, seadme kasutusjuhendiga ja ohutusnõuetega; töötluse selleks sobiva • teostab järeltöötluse selleks sobival järeltöötlusseadmel järgides seadme kasutusjuhendit ja ohutusnõudeid. seadmega, kirjeldades seadme tööpõhimõtet; 6) liigitab järeltöötluses • hoiustab järeltöötlusmaterjale eristades need kasutatava järeltöötlusseadme või -viisi järgi; kasutavad materjalid • seostab järeltöötlusmaterjali järeltöötlusviisi järgi arvestades kasutusvaldkonnaga. järeltöölusviisi järgi hoiustades materjalid kasutusvaldkonna alusel. 3.3.Valitavad põhiõpingute moodulid Foto- ja videograafia suunal 18. Fotograafia 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab fotograafiaalased teadmised, oskused ja hoiakud ning oskab iseseisvalt pildistades jäädvustada sündmusi ja olukordi. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid 19 Õpilane Õpilane 1) selgitab pildi tekkimise protsessi • selgitab pildi tekkimise põhimõtet füüsikaliste seaduspärasuste alusel; eksperimenteerides iseehitatud • demonstreerib iseehitatud Pinhole kaamera tööpõhimõtet lähteülesande alusel. kaamera baasil; 2) rakendab erinevaid fotograafia • valib lähteülesande alusel töö teostamiseks sobiva tehnoloogia; tehnoloogiaid pildistades erinevate • pildistab lähteülesande alusel erinevate seadmetega. seadmetega; 3) eristab pildistamisel kaamera • seadistab kaamera lähteülesande alusel; sätteid seadistades kaamera • kasutab pildistamisel sobivaid sätteid lähtuvalt ümbritsevast olukorrast. arvestades ümbritsevate oludega; 4) hindab erinevate objektide • arvestab valgusolude mõju ja keskkonna tingimusi kasutades pildistamisel vajadusel lisavalgust; pildistamisel keskkonna • seadistab kaamera erinevate objektide pildistamisel valgusoludele sobivalt lähteülesnde alusel. valgusolude mõju ja eri liiki valgustingimusi kasutades tööks sobivaid parameetreid; 5) eristab fotograafia žanreid • selgitab fotograafia žanreid rakendades lähteülesande alusel žanrile sobivaid töövõtteid; arvestades pildistamisele nende • pildistab erinevates fotograafiažanrites lähteülesande alusel. iseärasustega; 6) haldab suure pildihulga • haldab arhiveeritud pildihulka turvaliselt kasutades sobivaid failistruktuure ja varundusmeetodeid; arhiveerimist ja tööprotsessi • tagab töövoo efektiivsuse organiseerides faile süsteemselt ja turvaliselt; tagades turvalise ja organiseeritud andmehalduse; 7) arvestab pildistamise protsessi • planeerib pildistamise etappe arvestades eel- ja järeltegevuste ajalist mahtu ja iseloomu; planeerimisel ja teostamisel • järgib pildistamise ajakava arvestades töömahtu ja tähtaega. tegevuste erinevate etappide iseärasuste ja ajakavaga; 8) esitleb oma töid kasutades • esitleb oma tööd analüüsides tööprotsessi ja töötulemust. erinevaid esitlusviise 19. Fototöötlus 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse töödelda fotosid kasutades pikselgraafika tarkvara ning rakendada kaasaegseid tehnoloogilisi ja loomingulisi lahendusi ning tehisintellekti võimalusi. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 20 1) selgitab erinevate failiformaatide • kasutab etteantud ülesande puhul sobivat failiformaati; kasutamise võimalusi salvestades • salvestab töö sobivasse failiformaati lähteülesande alusel. oma töö sobivasse failiformaati lähteülesande alusel; 2) Kasutab pikselgraafika tarkvara • kasutab lähteülesande alusel pilditöötluses pikselgraafika tarkvara sobivaid tööriistu; tööriistu ja funktsioone • loob lähteülesande alusel fotokollaaži kasutades erinevaid tehnikaid. pilditöötluses eesmärgipäraselt; 3) selgitab tehisintellekti kasutamise • eristab fototöötlustarkvaras tehisintellekti lahendusi ja võimalusi; eeliseid ja võimalusi fototöötluses • kasutab tehisintellekti lahendusi vastavalt ülesande eesmärgile; rakendades neid loovalt ülesannete • koostab tehisintellektile fototöötluse lähteülesande juhise töö teostamiseks. lahendamisel; 4) esitleb oma töid kasutades • esitleb oma tööd analüüsides tööprotsessi ja töötulemust; erinevaid esitlusviise. 20. Digitaalse ekraanilahenduse loomine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused digitaalse ekraanilahenduse loomiseks, hõlmates kavandamist, kujundusfailide koostamist, optimeerimist erinevatele seadmetele ning lahenduse esitlemist ja põhjendamist. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab lähteülesande alusel • määratleb lähteülesande põhjal digitaalse ekraanilahenduse eesmärgi; digitaalse ekraanilahenduse • loob visuaalse kavandi arvestades lähteülesande nõuete ning tüpograafia, kompositsiooni ja värvikäsitluse rakendades tüpograafia, põhimõtetega; kompositsiooni ja värvikäsitluse põhimõtteid; 2) loob digitaalse ekraanilahenduse • selgitab kujundustarkvarade ja tööriistade kasutamise sobivust lähtudes tehnilistest ja kujundusnõuetest; ülesehituse, kasutades sobivat • kasutab kujundustarkvara, luues digitaalse ekraanilahenduse lähteülesande alusel. kujundustarkvara ja -tööriistu lähteülesande alusel; 3) koostab lähteülesande põhjal • loob failid ja kausta struktuuri nimetades failid loogiliselt ja arusaadavalt. ekraanilahenduse kujundusfailid • kontrollib failide formaatide sobivust ülesande eesmärgiga tagades ühilduvuse edasise töövoo jaoks. tagades loogilise struktuuri ja tõrgeteta töövoo; 4) optimeerib loodud digitaalse • seadistab ekraanilahenduse mõõtmeid ja resolutsiooni arvestades väljundseadmete spetsifikatsioonidega; ekraanilahenduse lähtudes • optimeerib faili suurusi, säilitades visuaalse kvaliteedi. 21  erinevate ekraanide ja seadmete nõuetest; 5) esitleb loodud digitaalset • esitleb oma tööd, analüüsides tööprotsessi ja töötulemust; ekraanilahendust selgitades • põhjendab oma kujunduslahendusi ja tööprotsessi kasutades erialast sõnavara. kujunduslahendusi ja tööprotsessi. 21. Digitrükk 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused digitaalse ekraanilahenduse loomiseks, hõlmates kavandamist, kujundusfailide koostamist, optimeerimist erinevatele seadmetele ning lahenduse esitlemist ja põhjendamist. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) prindib töö lähteülesande alusel • kirjeldab laser- ja tindiprinterite erinevusi lähtudes kasutusotstarbest; arvestades erinevate printerite • loob printeri jaoks sobiva trükifaili arvestades printeri tüübi ja tehniliste nõuetega; tööpõhimõtete ja printerite jaoks • prindib töö sobiva printeriga lähteülesande alusel. sobivate failiformaatidega; 2) prindib töö lähteülesande alusel • sisestab lähteülesande alusel materjali printerisse arvestades seadme kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega; erinevatele materjalidele • prindib töö lähtuvalt prinditehnoloogiast ülesandes kirjeldatud materjalile arvestades kasutusjuhendi ja arvestades printeri kasutusjuhendi ohutusnõuetega. ja ohutusnõuetega; 3) prindib töö lähteülesande alusel • selgitab erinevate printerite värvihalduse põhimõtteid arvestades prinditava materjaliga; rakendades materjalile sobivat • prindib lähteülesande alusel töö rakendades valitud materjalile sobivat värvihaldust. värvihaldust 4) eristab seadmete järeltöötluse • seadistab järeltöötluseks sobiva seadme arvestades kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega; võimalusi rakendades ülesande • teostab järeltöötluse sobival seadmel arvestades kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega. alusel sobivaid järeltöötlusviise. 22. Videomontaaž 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse luua narratiivi ja visuaalset rütmi, monteerida videot, töödelda heli, pilti ja graafikaelemente luues tehniliselt korrektseid ja terviklikke videosid. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab erinevate failiformaatide • selgitab lähteülesande põhjal erinevate failiformaatide omadusi ja kasutusotstarvet; kasutamise võimalusi, salvestades • salvestab töö sobivasse failiformaati lähteülesande alusel. failid sobivasse formaati lähteülesande alusel; 22 2) teostab sobiva tarkvara abil • kirjeldab lähteülesande alusel videomontaaži erinevate tarkvarade võimalusi; videomontaaži, arvestades töövoo • teostab sobiva tarkvara abil videomontaaži järgides planeeritud töövoogu lähteülesande alusel. ja lähteülesande nõuetega; 3) rakendab videomontaaži • kirjeldab videomontaaži põhimõtteid selgitades erinevaid stiile ja žanreid lähteülesande alusel; põhimõtteid ja tehnikaid, luues • loob stiilile, žanrile ja narratiivile montaaže, rakendades videomontaaži põhimõtteid ja tehnikaid stiilile, žanrile ja narratiivile lähteülesande alusel. sobivaid montaaže lähteülesande alusel; 4) kohandab materjali lähteülesandele • rakendab multikaamera montaaži põhimõtteid, luues sünkroniseeritud ja järjepideva visuaalse terviku sobivalt, kasutades lähteülesande alusel; graafikaelemente ja tüpograafiat, • kohandab lähteülesande alusel monteeritava materjali visuaalseks tervikuks, rakendades sobivaid saavutades visuaalse ja akustilise graafikaelemente ja tüpograafiat terviku; • loob visuaalse ja akustilise terviku, monteerides materjali lähteülesande alusel. 5) teostab montaaži järeltöötluse • teostab montaaži järeltöötluse rakendades sobivaid tööriistu ja tehnikaid ning arvestades heli, värvide ja etappe lähteülesande alusel; montaaži sujuvusega lähteülesande alusel; • rakendab montaaži järeltöötluse etappe tagades tehnilise kvaliteedi. 6) esitleb loodud videomontaaži • esitleb oma tööd analüüsides tööprotsessi ja töötulemust; selgitades žanri, stiili ja narratiivi• põhjendab oma valikuid kasutades erialast sõnavara. valikuid. 23. Operaatoritöö 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja praktilised oskused videotehnika kasutamiseks, kaamera seadistamiseks ning filmimise tehniliste ja loominguliste võtete kasutamiseks erinevates olukordades. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) eristab kaamera ja videotehnika • kirjeldab kaamera ja videotehnika seadmete praktilist rakendamist, põhjendades nende sobivust seadmeid, kirjeldades nende erinevates tööolukordades. kasutusvaldkondi; 2) seadistab kaamera võtteoludele • demonstreerib kaamera parameetrite seadistamist rakendades värvihalduse põhimõtteid filmitud materjali kohaselt, tagades videomaterjali ja kvaliteedi saavutamiseks; heli kvaliteedi; • valib võtteoludele sobivad kaamera seadistused arvestades valgus- ja fookustingimustega. 3) valib visuaalse tulemuse • rakendab värvihalduse põhimõtteid, tagades stabiilsuse ja kvaliteedi erinevates kaadrites; saavutamiseks sobiva tehnika ja • kohandab valgust, kasutades vajadusel lisavalgustust ning arvestades stseenis valitsevaid olusid soovitud visuaalsete tulemuste saavutamiseks; 23  seaded lähtuvalt võttepaiga • loob võttekeskkonna, kasutades valgustuse ja varjude kombinatsioone ning kaameraliikumist visuaalse oludest; tulemuse saavutamiseks. 4) töötab meeskonnas operaatorina, • rakendab operaatori töövõtteid, valides sobivad kaameranurgad, kaadrisuurused ja liikumise narratiivsete luues juhendamisel režii jaoks eesmärkide saavutamiseks; vajalikud kadreeringud; • osaleb multikaamera meeskonnas operaatorina pakkudes režiile vajalikke kadreeringuid. 5) analüüsib juhendamisel • koostab juhendamisel võtteplaani analüüsides stsenaariumi; stsenaariumit koostades • rakendab kompositsiooni ja kaadrisuhteid lähtudes stsenaariumist ja võtteplaanist; võtteplaani video loomiseks; • loob stsenaariumi visuaalse lahenduse tagades võtteplaani tehnilise kvaliteedi. 6) teostab voogedastuse, seadistades • valib juhendamisel voogedastuseks sobivad seadmed ja tarkvara, seadistades tehnilise varustuse ülekande tehnilise varustuse ja teostamise nõuetele; koordineerides protsessi sujuva • jälgib voogedastuse protsessi, koordineerides juhendamisel tehniliste seadmete tööd. ülekande tagamiseks. 24. Animatsioon 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja praktilised oskused animatsiooni kavandamiseks, animatsiooni elementide loomiseks, erinevate animatsioonitehnika rakendamiseks, animatsiooni ajastuse ja liikumise analüüsimiseks ning täiustamiseks, samuti failide organiseerimiseks ja turvaliseks arhiveerimiseks. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab lähteülesande alusel • selgitab animatsiooni eesmärki lähteülesande alusel; animatsiooni loojoonise arvestades • loob animatsiooni loojoonise arvestades visuaalsete ja tehniliste põhimõtetega. visuaalsete ja tehniliste nõuetega; 2) loob lähteülesande alusel • põhjendab animatsiooni visuaalsete elementide valikut, selgitades nende seost lähteülesande animatsiooni kujunduselemendid eesmärkidega; põhjendades visuaalsete • loob animatsiooni kujunduselemendid algmaterjalide ja juhiste alusel. elementide valikuid; 3) rakendab erinevaid • kasutab animatsioonitarkvara funktsioone sujuvate liikumiste loomiseks; animatsioonitehnikaid kasutades • rakendab sobivaid animatsioonitehnikaid lähteülesande alusel. sobivat tarkvara ja tööriistu; 4) loob animatsiooni heliosa • valib sobiva heliosa, mis toetab animatsiooni visuaalseid elemente; arvestades animatsiooni soovitud • põhjendab oma helikujunduse valikuid arvestades animatsiooni eesmärgiga. lõpptulemusega; 24 5) analüüsib animatsiooni ajastust ja • analüüsib juhendamisel animatsiooni ajastuse täpsust ja loogilisust; liikumise kvaliteeti korrigeerides • parandab animatsiooni liikumise kvaliteeti järgides ülesande eesmärki. animatsiooni; 6) analüüsib animatsiooni visuaalseid • analüüsib juhendamisel visuaalsed aspekte arvestades ülesande stiilinõuetega; ja tehnilisi aspekte, optimeerides • optimeerib tehnilisi parameetreid järgides animatsiooni nõudeid. tehnilisi parameetreid; 7) eristab failiformaate arhiveerides • arhiveerib faile süsteemselt järgides andmehalduse põhimõtteid; faile süsteemselt ja turvaliselt; • rakendab varundusmeetmeid failide turvaliseks säilimiseks. 8) esitleb animatsiooni selgitades • esitleb oma tööd analüüsides tööprotsessi ja töötulemust; animatsiooni loomise protsessi. • põhjendab oma valikuid kasutades erialast sõnavara. 3.4.Valitavad põhiõpingute moodulid visuaalmedia suunal 25. Vektorgraafika 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse luua kujutisi vektorgraafika tarkvara abil, rakendades kaasaegseid tehnoloogilisi ja loomingulisi lahendusi ning tehisintellekti võimalusi. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) rakendab vektorgraafika tarkvara ja • selgitab vektorgraafika kujutise loomise tööpõhimõtteid rakendades neid ülesande lahendamisel; sobivaid tööriistu ülesande alusel, • kasutab vektorgraafika tööriistu teadlikult ja süsteemselt lähteülesannetes. selgitades vektorgraafika kujutiste loomise tööpõhimõtteid; 2) eristab erinevaid värvihalduse • selgitab materjalide seotust värvihalduse printsiipidega kasutades neid tarkvara värvihalduse printsiipe, kohandades neid sobivale seadistustes; värviruumile ja rakendades neid • rakendab õiget värviruumi ülesande alusel. tarkvara seadistustes; 3) selgitab väljundfailide tehnilisi • kirjeldab erinevate tehnoloogiate väljundfaile ja nende loomise tarkvarasid arvestades tehniliste nõudeid arvestades erinevate nõuetega; tehnoloogiatega; • loob tehnolooogiapõhiselt sobiva väljundfaili, kasutades selleks sobivat tarkvara. 4) kirjeldab vektorgraafika • eristab vektorgraafika tarkvaras tehisintellekti lahendusi ja võimalusi; tehisintellekti võimalusi rakendades • kasutab tehisintellekti lahendusi vastavalt ülesande eesmärgile; neid lähteülesande lahendamisel. • koostab tehisintellektile vektorgraafika lähteülesande juhise töö teostamiseks. 25  26. Pikselgraafika 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskuse töödelda fotosid kasutades pikselgraafika tarkvara ning rakendades kaasaegseid tehnoloogilisi ja loomingulisi lahendusi ning tehisintellekti võimalusi. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab erinevate failiformaatide • kasutab etteantud ülesande puhul sobivat failiformaati; kasutamise võimalusi salvestades • salvestab töö sobivasse failiformaati vastavalt lähteülesandele. oma töö sobivasse failiformaati vastavalt lähteülesandele; 2) kasutab pikselgraafika tarkvara • kasutab pilditöötluses pikselgraafika tarkvara erinevaid tööriistu eesmärgipäraselt ülesannete pilditöötluses eesmärgipäraselt; lahendamisel; • kasutab erinevaid tehnikaid fotokollaaži loomisel sõltuvalt tööeesmärgist; 3) kirjeldab fototöötluse tehisintellekti • eristab fototöötlustarkvaras tehisintellekti lahendusi ja võimalusi; võimalusi, rakendades neid • kasutab tehisintellekti lahendusi vastavalt ülesande eesmärgile; lähteülesande lahendamisel; • koostab tehisintellektile fototöötluse lähteülesande juhise töö teostamiseks. 4) Selgitab digitaalse näidisfaili • koostab oma töö digitaalse esitluse näidisfaili; vajalikkust kasutades seda tööde • presenteerib oma tööd näidisfaili abil. esitlusprotsessis. 27. Fotograafia 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab erialased teadmised, oskused ja hoiakud fotograafias. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) selgitab erinevate failiformaatide • valib lähteülesande alusel õiged kaamera sätted; kasutamise võimalusi salvestades • rakendab pildistamisel sobivaid sätteid. oma töö sobivasse failiformaati vastavalt lähteülesandele; 2) tunneb ära keskkonna valgusolude • seadistab kaamera valgusoludele sobivalt lähtuvalt töö eesmärgist; mõju rakendades seda pildistamisel; • arvestab pildistamisel valgusolude mõju ja keskkonda. 3) arvestab pildistamisel objekti • seadistab kaamera vastavalt objekti iseärasustele; iseärasustega; • pildistab objekti iseärasusi arvestades. 26 4) eristab fotograafia žanreid • eristab fotograafia žanreid; rakendades nende põhimõtteid • pildistab erinevates fotograafiažanrites vastavalt tööeesmärgile. pildistamisel; 5) haldab suure pildihulga • haldab ja arhiveerib suure pildihulga turvaliselt, kasutades sobivaid failistruktuure ja arhiveerimist ja tööprotsessi tagades varundusmeetodeid; turvalise ja organiseeritud • tagab töövoo efektiivsuse, organiseerides faile süsteemselt ja turvaliselt. andmehalduse. 28. Kujundamine ja küljendamine 12 EKAP Eesmärk: õppija omandab teadmised ja oskused erinevate kujundus- ja küljendustarkvarade, värviruumide, küljendamise ja ekraaniformaatide põhimõtete tundmiseks, rakendamiseks ning tehniliselt korrektsete kujunduslahenduste loomiseks erinevatesse meediatehnoloogiatesse. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) eristab erinevate kujundus- ja • selgitab erinevate kujundus- ja küljendustarkvarade kasutamise põhimõtteid; küljendustarkvarade võimalusi ja • kasutab kujundus- või/ja küljendustarkvara lähteülesande alusel. kasutusvaldkondi rakendades sobivaid tarkvara lahendusi lähteülesande alusel; 2) kasutades sobivat värviruumi • valib sobiva värviruumi lähteülesande alusel; lähteülesande lahendamisel, • rakendab sobivat värviruumi etteantud meediatehnoloogia väljundfaili loomisel. arvestades meediatehnoloogiate kasutusvaldkondade erinevaid värviruume; 3) kasutades kujundamisel erinevaid • selgitab erinevate ekraanide mõõtkavade suhet erinevates mõõtühikutes; ekraani kujundamise põhimõtteid, • rakendab erinevaid ekraani kujundamise põhimõtteid, sobivaid mõõtkavasid ja failiformaate luues mõõtkavasid ja failiformaate ; optimeeritud digitaalseid visuaale. 4) kombineerides erinevaid tarkvarasid • selgitab erinevate meediatehnoloogiate lõimimise ristkasutuse põhimõtteid ja võimalusi lõpptulemuse saavutamiseks, ristkasutusülesande kavandamisel; arvestades erinevate • loob ristmeedia visuaalseid lahendusi, rakendades sobivaid kujundus- ja küljendustarkvarasid ning meediatehnoloogiate lõimimise arvestades erinevate tehnoloogiate tehniliste ja visuaalsete nõuetega. ristkasutuse põhimõtteid,; 5) loob lähteülesande alusel korrektsed • kirjeldab erinevate kujundusfailide otstarvet ja loomise nõudeid, selgitades nende tehnilisi eripärasusi; ja kvaliteetsed kujundusfailid, 27  arvestades faili loomise protsessi ja • kujundab lähteülesande alusel korrektsed kujundusfailid, kontrollides visuaalselt ja digitaalselt nende otstarvet; vastavust kvaliteedi nõuetele ja otstarbele. 6) loob esitluse erinevate • loob esitluse kujunduse erinevatele failiformaatidele, arvestades erinevate formaatide visuaalsete ja meediatehnoloogiate keskkondade tehniliste nõuete ning keskkonnaga; jaoks, presenteerides oma tööd • presenteerib oma töö veebi- ja trükiversiooni arvestades sihtrühmaga. sihtrühmale sobivas formaadis. 29. Tüpograafia 4 EKAP Eesmärk: õpilane omandab teadmised ja oskused tüpograafia põhimõtete, trükikirjade klassifikatsioonide, kirjatüübi anatoomia ning valikuprintsiipide kohta, et rakendada neid trükiste kujundamisel. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kirjeldab tüpograafia põhimõtteid • selgitab tüpograafia elementide kasutust ja sobivust lähteülesande kontekstis; kombineerides tüpograafia elemente • kombineerib tüpograafia elemente järgides esteetilisi ja tehnilisi nõudeid. lähteülesannetes; 2) eristab trükikirjade klassifikatsioone • tuvastab trükikirjade klassifikatsioonid ja nende seosed kirjatüübi anatoomiaga; selgitades kirjatüübi anatoomiat ja • analüüsib juhendamisel kirjatüüpide valikut, põhjendades nende sobivust ülesande raames. kirjade valikuprintsiipe; 3) kujundab trükise ülesehituse • rakendab kompositsioonireegleid ja tüpograafia põhimõtteid trükise visuaalses ülesehituses; järgides tüpograafia põhimõtteid ja • hindab trükise funktsionaalsust ja esteetilisust arvestades etteantud nõudeid. kompositsioonireegleid; 4) mõtestab visuaalse identiteedi ja • selgitab põhjendatult visuaalse identiteedi ja logode kasutamise võimalusi, rakendades ülesannetes logode kasutamise võimalusi tüpograafia põhimõtteid ning arvestades kujundamise reegleid; rakendades ülesannetes tüpograafia • esitleb loovaid lahendusi, arvestades tüpograafia põhimõtteid ja visuaalset terviklikkust. põhimõtteid ja kujundamise reegleid. 30. Digitrükk 4 EKAP Eesmärk: õpilane omandab teadmised ja oskused kasutada printereid ja seadmeid printimiseks ning järeltöötluseks rakendades kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) eristab erinevate printerite • kirjeldab laser- ja tindiprinterite erinevusi ja kasutusotstarvet; tööpõhimõtteid ja printerite jaoks • loob printeri jaoks sobiva faili lähtudes printeri tüübist ja tehnilistest nõuetest. 28  sobivaid failiformaate printides töö lähteülesande alusel; 2) eristab printimisel erinevaid • prindib töö sobiva printeriga lähteülesande alusel; trükimaterjale printides töö vastavalt • valib tööks sobiva materjali sisestades selle printerisse vastavalt seadme kasutusjuhendile ja väljundile arvesse võttes printeri ohutusnõuetele. kasutusjuhendit ja ohutusnõudeid; 3) kirjeldab erinevate printerite • prindib töö ülesandes kirjeldatud materjalile arvestades kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega; värvihalduse võimalusi kasutades • selgitab erinevate printerite värvihalduse võimalusi ja mõju; neid erinevatele materjalidele • prindib töö ülesandes kirjeldatud materjalile rakendades materjalile sobivat värvihaldust. printimisel; 4) eristab erinevate seadmete • seadistab järeltöötluseks sobiva seadme arvestades kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega; järeltöötluse etappe ja võimalusi • teostab järeltöötluse sobival seadmel arvestades kasutusjuhendi ja ohutusnõuetega. rakendades ülesande alusel sobivaid järeltöötluse viise. 31. Audiovisuaalne meedia 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja praktilised oskused kaamera, heli ja valgustuse kasutamiseks, videotöötluse ja animatsioonide loomiseks ning videomaterjali arhiveerimiseks, rakendades kaasaegse audiovisuaalse meedia põhimõtteid ja tehnoloogiaid. Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kohandab kaamera sätteid • valib lähteülesande alusel õiged kaamerasätted; filmimisel, tagades eesmärgipärase • rakendab filmimisel sobivaid kaamerasätteid. seadistamise; 2) selgitab kadreeringu vajadust, • kirjeldab ülesande eesmärgi põhjal sobivad kaadriplaanid; rakendades operaatoritöös erinevaid • rakendab sobivaid kaadriplaane tagades eesmärgipärase tulemuse. kaadriplaane; 3) tunneb ära keskkonna valgusolud ja • hindab keskkonna valgusolusid selgitades nende mõju filmimise kvaliteedile; lisavalgustuse vajaduse rakendades • määrab lisavalguse rakendamise vajaduse vastavalt võtte eesmärgile; filmimisel sobivaid valgussätteid; • kohandab valgustusseadeid ning vajadusel lisavalgust soovitud tulemuse saavutamiseks filmimisel; • valib ülesande jaoks sobivad helisalvestusseadmed ja mikrofonid. 4) salvestab võttel kvaliteetse heli • seadistab helisalvestusseadmed vastavalt võtte tingimustele ja tehnilistele nõuetele; seadistades helisalvestus-seadmed ja • salvestab kvaliteetse heli kontrollides salvestuse vastavust ülesandele ja oludele. mikrofonid vastavalt oludele; 29 5) kasutab soovitud video loomiseks • monteerib etteantud ülesande põhjal sobiva video rakendades videotöötlustarkvara funktsioone; video-töötlustarkvara järgides • järgib videomontaaži põhimõtteid eesmärgipärase tulemuse saavutamiseks. videomontaaži põhimõtteid; 6) loob animatsioone kasutades • rakendab erinevaid animatsioonitehnikaid kasutades sobivat tarkvara; sobivaid animatsioonitehnikaid ja • loob 2D ja 3D animatsiooni järgides lähteülesande tehnilisi nõudeid. tarkvarasid; 7) haldab videomaterjali arhiveerimist • loob süsteemse failistruktuuri videomaterjali haldamiseks; tagades organiseeritud • tagab videomaterjali turvalise säilitamise ja juurdepääsu arhiveeritud failidele. andmehalduse põhimõtteid. 30  Lisa 15 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava” Valikõpingute moodulite „Ettevõtlusõpe“ ja „Riigikaitseõpetuse välilaager“ kirjeldused Koolil on kohutus pakkuda kutsekeskharidusõppe õppekavades õpilastele ettevõtluseõppe ja riigikaitseõpetusega seonduvaid valikõpinguid, mis on ühesuguste nimetuste, õppe mahtude ja õpiväljunditega kõigis õppekavades ja mille kirjeldused on esitatud alljärgnevalt: Jrk.nr Mooduli nimetus Mooduli õppe maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Ettevõtlusõpe 4 -6 EKAP Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused, hoiakud, mis võimaldavad tal olla ettevõtlik töötaja ja luua iseendale töökoht Märkus: Ettevõtlusõppe mooduli õppe maht on 4 arvestuspunkti. Juhul, kui kool soovib pakkuda õpilastele laiemat ettevõtlusalast ettevalmistust kas teeninduse, tööstuse või loometegevuse valdkonnas, tõuseb õppe maht 6 EKAP-ni. täiendava õpiväljundi omandamiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab ärivõimalusi, • kirjeldab enda võimalusi tegutseda ettevõtjana või ettevõtliku töötajana, lähtudes õpitava eriala lähtudes iseenda eeldustest ja ettevõtluskeskkonnast; oskustest ning keskkonna • selgitab juhendi alusel ettevõtte toimimist olemasolevas ettevõtluskeskkonnas; toetavatest ja piiravatest • arutleb meeskonnas kavandatud äriidee teostatavuse üle; teguritest 2) kavandab turundustegevused • iseloomustab meeskonnatööna sihtrühmi ja turgu lähtuvalt tootest; äriidees kirjeldatud tootele, • selgitab meeskonnatööna valitud turundustegevusi lähtuvalt sihtrühmast, turust ja tootest; tarbijale ja turutingimustele 3) mõistab ettevõtte • koostab juhendi alusel meeskonnatööna ettevõtte investeeringute ja tegevuskulude eelarve ning müügiprognoosi; eelarvestamise, • selgitab meeskonnatööna ettevõtte finantseerimisvõimalusi, kasutades teabematerjale; finantseerimise ja • selgitab juhendi alusel majandusarvestuse põhimõtteid, lähtudes õigusaktides sätestatud nõuetest ja heast tavast; majandusarvestuse põhimõtteid, lähtudes õigusaktidest ja heast tavast 1 4) kavandab ettevõtlustegevuse • koostab ärimudeli meeskonnatööna, lähtudes valitud strateegiast; õpitavas valdkonnas, • kirjeldab asutamisprotsessi vastavalt valitud ettevõtlusvormile; lähtudes äriideest ja • hindab juhendatud meeskonnatööna ettevõtte tasuvust lähtuvalt ärimudelist. ettevõtluskeskkonnast Täiendav õpiväljund teenindusega seonduva ettevõtluse suunal 2 EKAP Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 5) kavandab teenindusprotsessi, • kirjeldab teenuse vastavust ärimudelile, lähtudes sihtrühma eripärast; lähtudes teenusedisaini • kirjeldab kliendi teekonna, lähtudes teenusedisaini põhimõtetest ja kvaliteedinõuetest; põhimõtetest • kavandab teenuse müügi ,lähtudes sihtrühma eripärast. Täiendav õpiväljund tootmisega seonduva ettevõtluse suunal 2 EKAP Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 5) kavandab tootmisprotsessi, • selgitab tootmisprotsessi vastavust kavandatud ärimudelile; lähtudes ärimudelist • kavandab tootmisprotsessiks vajaliku tarneahela; • arvutab toote omahinna, arvestades kavandatud tootmisprotsessi; • põhjendab turundustegevused lähtuvalt tootest ja ärimudelist. Täiendav õpiväljund loometegevusega seotud ettevõtluse suunal 2 EKAP Õpiväljund Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane: 5) kavandab loovusel, oskusel • kirjeldab tootearenduse põhimõtteid, lähtudes ärimudelist; või andel põhinevast • arvutab toote omahinna, arvestades toote või teenuse eripäraga; loomingulisest ideest toote või • kavandab tooteesitluse ja müügi, lähtudes sihtrühmast. teenuse 2. Riigikaitseõpetuse välilaager 1,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija rakendab riigikaitseõpetuse moodulis omandatud teadmisi ning omandab välilaagri tingimustes toimetulekuks vajalikud oskused. Märkus: Õppetegevus välilaagris viiakse läbi Kaitseväe ja Kaitseliidu ohutuseeskirjade ja väljaõpet reguleerivate eeskirjade alusel ning see toimub Kaitseliidu või Kaitseväe struktuuriüksuses või nende korraldatud kohas. Relva- ja laskeõpe viiakse läbi vaid juhul, kui lasketiirus on võimalik tagada õppeks vajalikud tingimused, vahendid, sh isikukaitsevahendid ja pädevad õppe läbiviijad. Kui see ei ole võimalik, siis jääb õpiväljund nr 5 saavutamata, aga see ei mõjuta mooduli kokkuvõtva hinde kujunemist. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane: 1) rajab meeskonna liikmena • valib ja komplekteerib vastavalt ilmastikule ja riigikaitseõpetuse välilaagris eesootavatele tegevustele isikliku nõuetekohase välilaagri, varustuse, tuginedes ette antud nimekirjale; 2  kasutades olemasolevaid • pakib välilaagriks oma koti ette antud nimekirja alusel; vahendeid ja allüksuse • püstitab meeskonnatööna välitingimustes majutus-, söögi- ja hügieenialad, järgides välitingimustes toitlustamise ja varustust ning järgides hügieeni reegleid ning keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid; etteantud reegleid ja • valmistab välitingimustes sooja toitu, lähtudes olemasolevatest toiduainetest ja arvestades hügieeninõudeid keskkonnasäästlikkuse välitingimustes; põhimõtteid • rakendab vajalikke meetmeid, et ennetada looduses reostuse ja metsatulekahjude teket; 2) käitub välilaagri ajal • selgitab individuaal- ja allüksuses kasutatava varustuse otstarvet ja kasutamise reegleid; vastavalt kehtestatud • kasutab välitingimustes hakkamasaamiseks vajalikku üksikisiku ja meeskonna varustust eesmärgipäraselt ja reeglite reeglitele kohaselt; • tagab enda isikliku hügieeni ja hooldab oma isiklikku varustust vastavalt etteantud juhistele; • täidab antud ülesandeid vastutustundlikult ja tähtaegselt, arvestades kehtestatud reeglitega; 3) orienteerub maastikul • iseloomustab öisel maastikul orienteerumist piiravaid tegureid, tuginedes juhistele; kompassi ja topograafilise • määrab oma asukoha maastikul kaardi ja kompassi abil; kaardi abil • orienteerub meeskonnas topograafilise kaardi ja kompassi järgi vähe- ja keskmiselt liigendatud maastikul nii päeval kui ka öösel; • kasutab peamisi moondamis- ja varjatud liikumisviise, arvestades maastikku ja päevavalguse piisavust; 4) oskab anda esmaabi ja • selgitab esmaabi põhimõtetele tuginedes kannatanu seisundi hindamise võimalusi ja kannatanule välitingimustes transportida kannatanut abiandmise iseärasusi, sh võimalikke ohte kannatanu asendi muutmisel; välitingimustes • selgitab, millega tuleb arvestada esmaabi andjal enda ohutuse tagamisel, arvestades õnnetussituatsiooni ja esmaabi andmise üldiste põhimõtetega; • demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid lavastatud õnnetuse korral kannatanu abistamiseks; • demonstreerib käepäraste ja meditsiiniliste abivahendite kasutamist lähtuvalt kannatanu vigastusest; • demonstreerib erinevaid kannatanu transportimise võtteid, lähtudes vigastusest; Juhul kui välilaagris on võimalik • käitub lasketiirus kehtestatud reeglite ja laskmiskäskluste järgi; läbi viia laskeõpet lasketiirus, • demonstreerib erinevaid laskeasendeid vastavalt antud laskmiskäsklustele ja kasutab õiget päästmistehnikat; siis: • sooritab ohutult tiirulaskmise praktilisi harjutusi juhendaja kontrolli all, järgides relva ja laskemoonaga 5) käsitseb juhendaja kontrolli ümberkäimise ohutuseeskirju ja -nõudeid. all tsiviil- või mittesõjarelva ja laskemoona, järgides etteantud nõudeid ja ohutuseeskirju 3 Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Kaitseressursside Amet Teema: Kutsekeskhariduse riiklik õppekava ​Tere Edastame teile arvamuse avaldamiseks Kaitseministeeriumi 20.03.2025 dokumendi nr 5-8/25/21 "Kutsekeskhariduse riiklik õppekava"​. KRA-l vajadusel koostada ministri allkirjaga vastus. KRA tähtaeg 27.03.2025. Lugupidamisega Kaitseministeerium​​ [email protected] ​​​​