Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Ministeeriumid 11.02.2025 nr 5-1/25/4 Riigikantselei Kaitsevägi Kaitseressursside Amet Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Välisluureamet Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Kaitseministeerium esitab ministeeriumitele ja Riigikantseleile kooskõlastamiseks seaduse „Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“ eelnõu. Palume teie kooskõlastust 14. veebruariks 2025. a. Kaitseväele, Kaitseressursside Ametile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ja Välisluureametile esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks, mille palume esitada hiljemalt 14. veebruar 2025. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: RiKS jt seaduste muutmise eelnõu RiKS jt seaduste muutmise seletuskiri Rakendusakti kavand Eda Loo-Suun [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 06.02.2025 Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Riigikaitseseaduse muutmine Riigikaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses: „§ 91. Kaitseväe korralduse andmine ja selle täitmine kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal (1) Kaitsevägi võib anda täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele ja muule avaliku võimu kandjale kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal korralduse, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu ennetamiseks või tõrjumiseks ning riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selle vahetuks ettevalmistamiseks. Korralduse andmisel tuleb arvestada asutuse ja isiku pädevust, samuti võimalust korraldust täita. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse võib anda: 1) haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks; 2) toimingu sooritamise lõpetamiseks või toimingu sooritamise keelamiseks; 3) toimingu sooritamise osaliseks või täielikuks peatamiseks; 4) haldusakti osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamiseks või halduslepingu kehtetuks tunnistamiseks; 5) haldusakti või halduslepingu kehtivuse või toimingu tegemise osaliseks või täielikuks peatamiseks; 6) seaduses või seaduse alusel kehtestatud kohustuse muul viisil täitmiseks. (3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal antud korraldus tuleb täita viivitamatult, kui korralduse andnud asutus või isik ei ole määranud teistsugust tähtaega. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korraldusele ei kohaldata haldusmenetluse seadust. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korraldus on jäetud tähtpäevaks täitmata, võib korralduse andja kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal täita enda antud korralduse selle saaja nimel ise järgmiselt: 1) andes haldusakti, sõlmides halduslepingu või tehes toimingu; 2) muutes haldusakti või halduslepingut; 3) lõpetades toimingu tegemise või tagades toimingu tegemisest hoidumise; 4) tunnistades haldusakti või halduslepingu osaliselt või täielikult kehtetuks; 5) peatades haldusakti või halduslepingu kehtivuse või toimingu tegemise; 6) täites seaduses või seaduse alusel kehtestatud kohustuse muul viisil.“; 2) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Piirava meetme haldusakt muutub kehtetuks, kui kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord, mobilisatsioon või demobilisatsioon, mille ajal on vastava piirava meetme kohaldamine lubatud, lõppevad.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 103 järgmises sõnastuses: „§ 103. Õigusaktide kohaldamine ja rakendamine kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal (1) Kui seaduse alusel kehtestatud õigusnormid takistavad vahetult riigi sõjalist kaitsmist, võib kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ja mobilisatsiooni või demobilisatsiooni läbiviimiseks Kaitsevägi jätta täitmata: 1) relvade, lõhkematerjali ning lahing- ja laskemoona käitlemist reguleerivad õigusnormid; 2) ehitamist, ehitist ja selle osa ning ehitise kasutamist reguleerivad õigusnormid; 3) liikluse korraldamist ja liikluses osalemist reguleerivad õigusnormid; 4) dokumentide vorminõuded ja vormistamist reguleerivad menetlusnormid; 5) looduskaitset ja loodusressursside kasutamist reguleerivad õigusnormid; 6) avalik-õiguslikke lubasid, heakskiite ja nõusolekuid käsitlevad õigusnormid; 7) muu hulgas teiste valdkondade seaduse alusel kehtestatud normid, välja arvatud riigisaladust ja salastatud välisteavet reguleerivad õigusaktid. (2) Kaitsevägi võib vajaduse korral rakendada lõike 1 punktides 1–7 nimetatud abinõusid proportsionaalselt, ulatuses, mis on sõjalise riigikaitse eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud normidest kõrvalekaldumise korral tuleb tagada isikute ohutus.“; 4) paragrahvi 14 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 14. Vabariigi Valitsuse, peaministri ja Kaitseväe pädevus kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal“; 5) paragrahvi 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib Kaitsevägi lisaks oma ülesannetele ja õigustele üldise kaitsevalmiduse ajal: 1) anda haldusakte käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud tingimustel ning korraldusi käesoleva seaduse § 91 sätestatud tingimustel; 2) kehtestada ja kohaldada piiravaid meetmeid käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustel; 3) jätta täitmata Vabariigi Valitsuse korralduse ja määruse, ministri käskkirja ja määruse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse otsuse ja määruse käesoleva seaduse §-s 103 sätestatud korras.“; 6) paragrahvi 14 lõikes 4 asendatakse sõnad „Kaitseväe juhatajalt ja Kaitseväe juhataja volitatud ülemalt“ sõnaga „Kaitseväelt“; 7) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Sõjaseisukorra ajal otsustab sõjalises tegevuses osaleva Kaitseväe isikkoosseisu suuruse või osalevad Kaitseväe üksused Kaitseväe juhataja.“; 8) paragrahvi 18 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 18. Vabariigi Valitsuse, peaministri, sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutava ministri ja Kaitseväe pädevus sõjaseisukorra ajal“; 9) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 5–9 järgmises sõnastuses: „(4) Sõjaseisukorra ajal võib Kaitseväe juhataja, samuti Kaitseväe juhataja volitatud ülem lisaks oma ülesannetele ja õigustele üldise ja kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal kehtestada või sõlmida relvarahu ja katkestada kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma tegevusega ei täida selle tingimusi. (5) Sõjaseisukorra ajal võib Kaitsevägi lisaks oma ülesannetele ja õigustele üldise ja kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal anda korraldusi käesoleva seaduse § 9 lõikes 5 ja §-s 91 sätestatud tingimustel. (6) Sõjaseisukorra ajal, samuti Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral, võib Kaitsevägi jätta lahingutegevuse käigus või vahetult selle ettevalmistamiseks kohaldamata käesoleva seaduse § 103 punktides 1–6 nimetatud valdkondi reguleerivad seaduse sätted, kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitsmiseks ning seadustes ettenähtud normide järgimisel ei ole võimalik riigi iseseisvust ja sõltumatust kaitsta. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu kohaldamisel tuleb järgida Eesti Vabariigi põhiseadust ja välislepingut ning arvestada kehtivat õigust niivõrd, kui see on riigi sõjalisel kaitsmisel võimalik. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu kohaldamisel ei või kalduda kõrvale rahvusvahelise humanitaarõiguse normide järgimisest. (9) Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaldamisest teavitab Kaitsevägi viivitamata kaitseministrit, kes teavitab omakorda Vabariigi Valitsust. Vabariigi Valitsus võib nõuda, et Kaitsevägi täidaks õigusakte osas, mille täitmisest kõrvale kalduti, kui on alust arvata, et nende täitmine ei takista vahetult riigi sõjalist kaitsmist.“; 10) seadust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses: „§ 241. Õigusnormide täitmine mobilisatsiooni ajal (1) Mobilisatsiooni ajal võib Kaitsevägi jätta täitmata käesoleva seaduse §-s 103 nimetatud normid nii kaua, kuni see takistab vahetult riigi sõjalist kaitsmist. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel tuleb järgida käesoleva seaduse § 18 lõikes 9 sätestatud teavitamise korda.“; 11) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses: „§ 281. Õigusnormide täitmine demobilisatsiooni ajal (1) Demobilisatsiooni ajal võib Kaitsevägi jätta täitmata käesoleva seaduse §-s 103 nimetatud normid nii kaua, kuni see takistab vahetult demobilisatsiooni eesmärgi täitmist. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel tuleb järgida käesoleva seaduse § 18 lõikes 9 sätestatud teavitamise korda.“; 12) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamine ja elluviimine ning selleks abi andmine ja vahendamine ning hangete korraldamine.“; 13) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus korraldab ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamisel ja elluviimisel ning muu hulgas sõjalise abi andmiseks ja vahendamiseks riigihankeid. (12) Põhja-Atlandi lepingu artiklite 4 ja 5 rakendamise korra ning Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõike 7 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222 rakendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.“; 14) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks ning seadust täiendatakse §-dega 341 ja 342 järgmises sõnastuses: „§ 341. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamisel ning elluviimisel Kaitseväe osalemise otsustamine (1) Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval Eesti Vabariigi ja rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamisel ning elluviimisel otsustab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud otsus, millega kaasneb Kaitseväe üksuste lähetamine väljapoole Eesti Vabariigi territooriumi, tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Vabariigi Valitsusele, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. § 342. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel Kaitseväe osalemise otsustamine Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel otsustab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister.“; 15) paragrahvi 35 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamine ning elluviimine.“; 16) paragrahvi 37 pealkirjast ja lõikest 1 jäetakse välja sõna „rahvusvahelisel“; 17) paragrahvi 46 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise, nende üle arvestuse pidamise tingimused ja korra ning sõjaaja ametikohale nimetatud isiku puhul lisaõppekogunemise, kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal töökohustuse täitmise ja rakendamise piiramise tingimused, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 18) paragrahvi 48 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 48. Riigikaitselise töökohustuse tekkimine, rakendamine ja peatumine“; 19) paragrahvi 48 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses: „(4) Kui isik on enne riigikaitselise töökohustuse tekkimist nimetatud sõjaaja ametikohale, täidab ta riigikaitselist töökohustust kuni sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele asumiseni. (5) Riigikaitseline töökohustus rakendub kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal. Riigikaitseülesandega asutus või isik võib üldise kaitsevalmiduse ajal otsustada riigikaitselise töökohustuse rakendamise haldusakti või otsusega. (6) Kaitseressursside Amet võib üldise kaitsevalmiduse ajal seada sõjaaja ametikohale nimetatud isiku suhtes tähtajalise piirangu rakendada riigikaitselist töökohustust lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal. Kaitseressursside Amet arvestab piirangu seadmisel isiku sõjaaja ametikohta ja muid riigi sõjalise kaitse võime tagamisel olulisi asjaolusid ning käesoleva seaduse § 46 lõike 3 alusel määrusega kehtestatud töökohustuse rakendamise piiramise tingimusi. (7) Riigikaitseline töökohustus peatub, kui isik asub täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid.“; 20) paragrahvi 821 lõikeid 7 ja 8 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised.“; 21) paragrahvi 8211 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „võib haldusorgan määrata kindlaks, millist kohustust on adressaat kohustatud täitma“ tekstiosaga „tuleb võimaluse korral esimesena täita riigi sõjalise kaitse tagamiseks pandud kohustus“; 22) paragrahvi 8215 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Mobilisatsiooniregister on andmekogu, milles peetakse arvestust Kaitseväe sõjaaja üksuste koosseisu, nende ettevalmistuse ja varustuses olevate materiaalsete vahendite üle. (2) Mobilisatsiooniregistri vastutav töötleja on Kaitseministeerium. (3) Mobilisatsiooniregistri põhimääruse kehtestab mobilisatsiooni ettevalmistamise ja korraldamise eest vastutav minister määrusega. (4) Mobilisatsiooniregistri põhimääruses sätestatakse: 1) registri vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 2) registrisse kogutavate andmete täpsem koosseis ja isikuandmete säilitamise täpsem tähtaeg; 3) andmeandjad ja nende edastatavad andmed; 4) andmevahetus teiste andmekogudega; 5) andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord; 6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 7) muud korraldusküsimused. (5) Mobilisatsiooniregister sisaldab järgmisi andmeid: 1) sõjaaja üksuse ja selle ettevalmistuse andmed; 2) sõjaaja üksuse koosseisus oleva isiku ja üksusele vajaliku väljaõppega reservis oleva isiku andmed, sealhulgas eriliiki isikuandmed; 3) sõjaaja üksuse varustatuse andmed. (6) Mobilisatsiooniregistri andmeid säilitatakse tähtajatult. Mobilisatsiooniregistrisse kantud isikuandmeid säilitatakse andmete registri digitaalsesse arhiivi kandmisest arvates järgmiselt: 1) isikut tuvastavad andmed ja andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta kuni 50 aastat; 2) kõik teised registrisse kantud isikuandmed kuni kümme aastat. (7) Mobilisatsiooniregistrisse kantud isikuandmed kantakse registri digitaalsesse arhiivi peale isiku kaitseväekohustuse lõppemist või isiku surma.“; 23) seaduse 52 peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 8216 järgmises sõnastuses: „§ 8216. Kaitseplaneerimise infosüsteem (1) Kaitseplaneerimise infosüsteem on andmekogu, milles peetakse arvestust riigikaitse planeerimise ning kaitsevõimekuse korraldamisega seotud andmete, rahu- ja sõjaaja äriprotsesside haldamise, rahu- ja sõjaaja võimete ning ressursside, hankevajaduste kavandamise ja eelarveliste otsuste tegemise ning Kaitseministeeriumi valitsemisala strateegiliste andmevarade üle. (2) Kaitseplaneerimise infosüsteemi vastutav töötleja on Kaitseministeerium. (3) Kaitseplaneerimise infosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 1) isiku üldandmed; 2) isiku hariduse ja töökogemuse andmed; 3) isiku kaitseväekohustuslase tervisenõuetele vastavuse andmed. (4) Kaitseplaneerimise infosüsteemi põhimääruse kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse. 1) infosüsteemi ülesehitus 2) infosüsteemi vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 3) infosüsteemi kogutavate andmete täpsem koosseis ja isikuandmete säilitamise täpsem tähtaeg; 4) andmeandjad ja nende edastatavad andmed; 5) andmevahetus teiste andmekogudega; 6) andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord; 7) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 8) muud korraldusküsimused. (5) Kaitseplaneerimise infosüsteemi andmeid säilitatakse tähtajatult, kui põhimääruses ei ole sätestatud lühemat tähtaega. Kaitseplaneerimise infosüsteemi kantud isikuandmeid säilitatakse peale isiku kaitseväekohustuse lõppemist või surma järgmiselt: 1) isikut tuvastavad andmed ja andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta kuni 50 aastat; 2) kõik teised registrisse kantud isikuandmed kuni kümme aastat.“. § 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 83 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses viibimise ajaks;“; 2) paragrahvi 83 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 100 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) kes viibib aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses.“. § 3. Hädaolukorra seaduse muutmine Hädaolukorra seaduse § 40 lõiked 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks. § 4. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Kaitseväge võib kaasata riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses, hädaolukorra seaduses, riigikaitseseaduses ja erakorralise seisukorra seaduses sätestatud tingimustel ning korras.“; 2) paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Jõu kasutamine käesoleva peatüki tähenduses on Kaitseväe poolt füüsilise jõu, erivahendi, relva, lahingutehnika või muu Kaitseväe kasutuses oleva võime kasutamine riigi sõjalise kaitse ja julgeoleku tagamise eesmärgil või Kaitseväe ülesannete täitmisel rahvusvahelises sõjalises koostöös.“; 3) paragrahvi 48 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) rahu ja julgeoleku säilitamiseks või taastamiseks või muude Kaitseväele antud ülesannete täitmiseks.“; 4) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kollektiivse enesekaitse operatsioonil osaledes lähtub Kaitsevägi jõu kasutamisel välislepingutest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest, sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri, rahvusvahelise organisatsiooni ja asjaomase välisriigi kehtestatud jõu kasutamise korrast ning Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse antud õigustest ning seatud piirangutest.“; 5) paragrahvi 481 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 481. Vahetu sunni ja erivahendite kasutamine demineerimistööl Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 41 ja 42 sätestatud ülesannete täitmisel võib Kaitsevägi kasutada füüsilist jõudu ja erivahendeid päästeseaduse §-s 241 ettenähtud alusel ja korras ning korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras ning ametirelva päästeseaduse §-s 261 ettenähtud juhul.“; 6) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) käesoleva seaduse § 3 lõike 11 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel ning §-s 821 sätestatud juhul ja korras;“; 7) paragrahvi 49 lõikes 5 asendatakse sõnad „enesekaitse vahendite“ sõnaga „enesekaitsevahendite“ ning lõikest jäetakse välja tekstiosa „ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 2“. § 5. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale ei nimetata politseiametnikku või päästeteenistujat.“; 2) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „õppe- või töökoha“ tekstiosaga „ning riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha,“; 3) paragrahvi 70 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Lisaõppekogunemisele ei kutsuta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud isikutele reservis olevat isikut, kelle suhtes ei ole töökohustuse rakendamist riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel määrusega kehtestatud tingimustest lähtuvalt ning sama seaduse § 48 lõikes 6 sätestatult tähtajaliselt piiratud.“; 4) paragrahvi 15611 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) töötamine riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal, kui isiku suhtes töökohustuse rakendamist ei ole riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel määrusega kehtestatud tingimustest lähtuvalt ning sama seaduse § 48 lõikes 6 sätestatult tähtajaliselt piiratud;“. § 6. Raudteeseaduse muutmine Seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Avaliku raudtee kasutamise piirangud (1)Vabariigi Valitsus võib piirata avalikul raudteel raudteeteenuse osutamist, kui seda on vaja põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal riigikaitseülesande täitmiseks või kui seda on vaja riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selle ettevalmistamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirangute tõttu tekkinud kahju kannab piirangu kehtestaja.“. § 7. Riigihangete seaduse muutmine Riigihangete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 134 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, vahel sõlmitud rahvusvahelisest kokkuleppest tuleneva erimenetluse alusel;“; 2) paragrahvi 170 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) leping sõlmitakse ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi ja ühe või mitme riigi, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, vahel sõlmitud rahvusvahelisest kokkuleppest tuleneva erimenetluse alusel;“. § 8. Sadamaseaduse muutmine Seadust täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses: „§ 361. Sadama kasutamise piirangud (1) Vabariigi Valitsus võib piirata sadamas sadamateenuste osutamist, kui seda on vaja põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal riigikaitseülesande täitmiseks või kui seda on vaja riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selle ettevalmistamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirangute tõttu tekkinud kahju kannab piirangu kehtestaja.“. § 9. Töölepingu seaduse muutmine Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 19 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „reservteenistuses“ sõnadega „või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses“; 2) paragrahvi 92 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „reservteenistuses“ sõnadega „või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses“. § 10. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2025. aasta 1. aprillil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt)  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 24.01.2025 Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Muutunud julgeolekuolukorra tõttu on eluliselt oluline kindlustada Eesti sõjalise kaitse vundamenti, mis koosneb ennustatavast eskalatsiooniredelist, selgest juhtimisstruktuurist, kokkuharjutanud reservväest ja initsiatiivil põhinevast realistlikust planeerimisest, mida toetab praegune riigikaitseline rollijaotus. Et riigi sõjalise kaitse vundament oleks tugev ega killustuks, tehakse õigusaktides vajalikud muudatused, millega seatakse õiguslikud raamid riigi edukaks kaitsmiseks. Eelnõuga muudetakse riigikaitseseadust (edaspidi RiKS), avaliku teenistuse seadust (edaspidi ATS), hädaolukorra seadust (edaspidi HOS), Kaitseväe korralduse seadust (edaspidi KKS), kaitseväeteenistuse seadust (edaspidi KVTS), raudteeseadust (edaspidi RdtS), riigihangete seadust (edaspidi RHS), sadamaseadust (edaspidi SadS) ja töölepingu seadust (edaspidi TLS), lähtudes järgmistest aspektidest: • Kaitsevägi peab saama arvestada riigi sõjalisel kaitsmisel selleks ette nähtud kokkuharjutanud reservarmeega. See tähendab ühelt poolt seda, et iga okas loeb, ja teisalt seda, et senine riigikaitselise töökohustuse regulatsioon vajab reformimist. Praeguseks on nende isikute hulk, kes on vabastatud lisaõppekogunemisest ja sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisest riigikaitselise töökohustuse tõttu, kasvanud määral, mis võib hakata pärssima sõjaaja üksuste isikkoosseisu mehitamist. Reservarmee löögijõu tugevdamiseks tehakse vajalikud muudatused RiKSis, KVTSis, ATSis ja TLSis. • Peale isikkoosseisu vajab Kaitsevägi sõjaks vahetult valmistumisel ehk kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal teatud piiravaid meetmeid ja korralduste andmise õigust nii, nagu HOSis on sätestatud asjakohased pädevused ja õigused hädaolukorda lahendavale asutusele. Samuti on vaja täpsustada Kaitseväe jõu kasutamise regulatsiooni. Vajalikud muudatused tehakse RiKSis ja KKSis. • Eesti õiguskord peab arvestama ka Kaitseväe vajadusega kalduda sõja ajal kõrvale rahuajaks mõeldud õigusaktidest. Sõda on kiiresti muutuv ja etteaimamatu olukord, kus kaalul on riigi säilimine ning on vaja kasutada riigikaitselisi abinõusid, millega ei ole rahuaja õigusloomes arvestatud. Põhiseadusest tulenev riigi iseseisvuse ja sõltumatuse kaitsmise kohustus peab olema reegel ning seaduses on sätestatud vaid teatud erandid, mida riik ei tohi isegi riigi iseseisvuse ja sõltumatuse tagamisel teha. Selleks on eelkõige ius cogens’i ja humanitaarõiguse normide järgimine. Asjakohane muudatus tehakse RiKSis. • Kollektiivkaitse tõhusaks rakendamiseks tuleb olukorras, kus liitlasvägede siirmine on möödapääsmatu, tagada operatiivne üksuste vastuvõtmine ja liigutamine. Selline 1  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 vägede siirmine toob ajutiselt kaasa piirangud sadamates ja raudteel ning sellest lähtudes täpsustatakse asjakohast regulatsiooni SadSis ja RdtSis. • Eesti kindlustab sõjalise kaitse vundamenti lisaks kollektiivkaitsele ka laiemalt Euroopas. See tähendab, et Eesti sõjaline kaitsmine algab Ukrainast. Eesti on andnud Ukrainale sõjalist abi ja see abi, mis on tänu poliitilisele tahtele realiseerunud, tuleb sätestada ka seaduses. Asjakohane muudatus tehakse RiKSis ning RHS-is. • Eelnõuga kaasajastatakse ka RiKS andmekogude peatükki. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ja kaitsevalmiduse osakonna ametnikud koostöös Kaitseressursside Ameti (edaspidi KRA) ja Kaitseväega. Eelnõu koostamise eest vastutab õigusosakonna juhataja Kristel Urke ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi. 1.3 Märkused Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi: • riigikaitseseadus (RT I, 14.03.2023, 31); • avaliku teenistuse seadus (RT I, 02.05.2024, 21); • Kaitseväe korralduse seadus (RT I, 21.06.2024, 14); • kaitseväeteenistuse seadus (RT I, 20.02.2024, 5); • raudteeseadus (RT I, 08.10.2024, 16); • riigihangete seadus (RT I, 07.06.2024, 11); • töölepingu seadus (RT I, 02.05.2024, 28). Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu menetlemine on põhjendatult kiireloomuline. Osaliselt on eelnõus kajastatud küsimusi käsitletud tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse eelnõu väljatöötamise ja koostamise käigus. Praegusel juhul on tegemist riigikaitset reguleeriva seaduse muutmisega: kehtivas riigikaitseseaduses tehakse seoses muutunud julgeolekuolukorraga vajalikud marginaalsed muudatused. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on kindlustada riigi sõjaliseks kaitsmiseks vundament, mis võimaldaks Ukraina sõja õpituvastustest lähtudes rakendada kõiki õigusriigile kohaseid ja riigi kaitsmiseks vajalikke abinõusid olenevalt olukorra tõsidusest. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest paragrahvist. 2  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Eelnõu §-ga 1 muudetakse RiKSi. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse RiKSi §-ga 91. RiKS §-s 9 on sätestatud kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra juhtimise üldnorm. Kõrgendatud kaitsevalmidust juhib peaminister. Teatud juhtimispädevus on ka Vabariigi Valitsusel, Kaitseväe juhatajal ning siseministril ja kaitseministril. Üldnormi kohaselt saab Kaitseväe juhataja anda kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal kaitseväevälistele subjektidele haldusakte ja sõjaseisukorra ajal korraldusi. Kaitseväe juhatajal puudub kehtiva õiguse kohaselt õigus anda kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal kaitseväevälistele subjektidele korraldusi, mis on vältimatult vajalikud riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamiseks või tõrjumiseks või riigi sõjaliseks kaitsmiseks või vahetult selle ettevalmistamiseks. Selline haldusorgani korralduste andmise õigus on näiteks HOS § 14 lõike 41 alusel hädaolukorda lahendaval asutusel ilma Vabariigi Valitsuse volituseta. Olenemata sellest, et hädaolukorda ei kinnita ega kuuluta välja Riigikogu, on ikkagi hädaolukorda lahendavale asutusele kui haldusorganile vahetute korralduste andmise õigust peetud põhjendatuks. Samast loogikast tuleb lähtuda ka riigikaitse valdkonnas. Kõrgendatud kaitsevalmidus, mobilisatsioon, demobilisatsioon ja sõjaseisukord on olenevalt eskalatsioonitasemetest riigikaitseseisundid, mis oma olemuselt on riigi säilimise seisukohalt eksistentsiaalsemad kui hädaolukord, ning lähtudes asjaolust, et kõrgendatud kaitsevalmiduse peab heaks kiitma Riigikogu ning ka mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra peab välja kuulutama Riigikogu, siis sätestatakse eelnõukohase õigusriigile kohane instrument ehk korralduste andmise õigus erinevates riigikaitseseisundites ka Kaitseväele (§ 91 lõige 1). Korralduse andmine on muudatuse kohaselt rangelt piiritletud ja korralduse andmisel tuleb korralduse andjal hinnata, kas korraldust on üldse võimalik täita. Korraldust saab anda juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu ennetamiseks või tõrjumiseks. Näiteks saab Kaitsevägi kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal anda korralduse kohaliku omavalitsuse üksusele või Transpordiametile ühistranspordi ümberkorraldamiseks, kui on vaja tagada üksuste takistamatu liikumine või tõkestada ja tõrjuda ohtu. Kaitseväe poolt korralduse andmise otsustab Kaitseväe juhataja oma asutuse siseselt. Seda saab teha Kaitseväe juhataja ise või volitada selle õiguse asutusesisese haldusaktiga Kaitseväes tegevteenistuses olevale tegevteenistujale või teenistuses olevale ametnikule. Eelnõukohase § 91 lõikega 2 täpsustatakse Kaitseväe poolt korralduse andmise toimingut ja vormi. Samuti sätestatakse korralduse täitmise viis ja aeg. Kaitsevägi võib möödapääsmatul juhul anda korralduse, et täidesaatva riigivõimu asutus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja annaks välja oma pädevuse piires olevaid haldusakte või teeks oma pädevuse piires olevaid toiminguid. Samuti sätestatakse õigus anda korraldus nimetatud subjektidele selleks, et nad peataksid mõne toimingu osaliselt või täielikult. Lisaks võib osutuda vajalikuks mõne haldusakti osaliseks või täielikuks kehtetuks tunnistamiseks või halduslepingu kehtetuks tunnistamiseks või seaduse või seaduse alusel kehtestatud kohustuse muul viisil täitmiseks. 3  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Eelnevalt toodud näite varal saab Transpordiamet või kohaliku omavalitsuse üksus anda haldusakti ühistranspordi liikluse ümberkorraldamiseks või anda korralduse kohalike teetööde ajutiseks peatamiseks. Tingimusena sätestatakse, et kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal antud korraldus tuleb täita viivitamatult, kui korralduse andnud isik ei ole määranud teistsugust tähtaega. Kuna korralduse täitmine võib teatud manöövrite tegemisel osutuda ülioluliseks, siis sätestatakse kohustus, et korraldus tuleb täita viivitamata. Olukorras, kus korralduse täitmine sõltub konkreetsetest asjaoludest, on sätestatud võimalus, et kui korralduse andja kehtestab korralduse täitmiseks tähtaja, siis tuleb korraldus selle tähtaja jooksul täita. Selliselt antud korraldusele ei kohaldata haldusmenetluse seadust. Näiteks ei pea haldusorgan korralduse andmisel järgima haldusmenetluse seaduses sätestatud tavapäraseid tähtaegu ega kohaldama ärakuulamist ega võimaldama tavapärases korras selle vaidlustamist. Lisaks sätestatakse eelnõuga, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korraldus on jäetud tähtpäevaks täitmata, võib korralduse andja kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal täita enda antud korralduse selle saaja nimel ise järgmiselt: 1) andes haldusakti, sõlmides halduslepingu või tehes toimingu; 2) muutes haldusakti või halduslepingut; 3) lõpetades toimingu tegemise või tagades toimingu tegemisest hoidumise; 4) tunnistades haldusakti või halduslepingu osaliselt või täielikult kehtetuks; 5) peatades haldusakti või halduslepingu kehtivuse või toimingu tegemise; 6) täites seaduses või seaduse alusel kehtestatud kohustuse muul viisil. Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse piirava meetme haldusakti kehtivust kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal. See tähendab, et kui näiteks piirava meetme haldusakt antakse kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ja see on näiteks kohane ka sõjaseisukorra ajal, siis ei muutu see haldusakt kehtetuks kõrgendatud kaitsevalmiduse lõppemisel, vaid kehtib ka sõjaseisukorra ajal ilma sama piirava meetme haldusakti andmata. Sätte eesmärk on vältida liigset bürokraatiat, mis kriitilisel hetkel võib osutuda ebamõistlikuks takistuseks. Eelnõu § 1 punktiga 3 sätestatakse üldnorm õigusaktide kohaldamiseks ja rakendamiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal. Eelnõuga piiritletakse konkreetsed valdkonnad, mille puhul võib Kaitsevägi kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal kalduda seaduse alusel kehtestatud õigusaktidest kõrvale. Selle muudatusega ei looda uut õigust, sest kehtiva RiKSi kohaselt on Kaitseväel õigus jätta täitmata igasugused määrused ja haldusaktid, olenemata sellest, millist valdkonda need reguleerivad. Eelnõuga piiritletakse täpsemad valdkonnad, millest selliseid möödapääsmatuid kõrvalekaldumisi võib teha. Eelnõu kohaselt võib Kaitsevägi kalduda kõrvale järgmiste määruste, korralduste, otsuste või käskkirjadega kehtestatud normide täitmisest: 1) relvade ning lahing- ja laskemoona käitlemist reguleerivad õigusnormid; 2) ehitamist, ehitist ja selle osa ning ehitise kasutamist reguleerivad õigusnormid; 3) liikluse korraldamist ja liikluses osalemist reguleerivad õigusnormid; 4) dokumentide vorminõuded ja vormistamist reguleerivad menetlusnormid; 5) looduskaitse 4  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 ja -ressursside kasutamist reguleerivad õigusnormid ning 6) avalik-õiguslikke lubasid, heakskiite ja nõusolekuid käsitlevad õigusnormid. Teiste valdkondade seaduse alusel antud õigusnormid võib jätta täitmata, kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks. Riigisaladust ja salastatud välisteavet puudutavate normide täitmata jätmist eelnõuga ette ei nähta. Vajalikud erisused tuleb sätestada asjaomastes riigisaladust ja salastatud välisteavet reguleerivates õigusaktides. Sättes sisaldub avatud loetelu valdkondadest, mida kõnealuste õigusaktidega reguleeritakse. Sättes on nimetatud valdkonnad, milles on tavaolukorra reguleerimiseks kehtestatud nõuetest kõrvale kaldumine kõige tõenäolisem. Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib olla vaja lahendada väga erinevaid probleeme, millega regulatsiooni kehtestamisel ei ole arvestatud. Kõiki neid olukordi ei ole võimalik ette näha ning seetõttu ei saa ka ammendavat loetelu kehtestada. Tüüpjuhud, milles on suure tõenäosusega vaja mõnest kehtivast normist kõrvale kalduda, on järgmised: 1) relvade, lõhkematerjali ning lahing- ja laskemoona käitlemist reguleerivad õigusnormid. Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib olla edasilükkamatult vajalik transportida ning hoiustada senisest tunduvalt suuremas mahus, kogustes ja tingimustes relvi ning lahing- ja laskemoona. Näiteks on kiiresti vaja hajutada relvi, lahing- ja laskemoona, mille hoiustamise tingimused ei vasta rahuaegsetele standarditele, kuid mille tulemusel on võimalik päästa riigi sõjaliseks kaitseks vältimatult vajalikku varustust. Samuti peab teave relvade, laske- ja lahingumoona transpordi ja paigutuse kohta olema salajane, mistõttu ei ole võimalik teha tavaolukorras ettenähtud teavitusi ega kooskõlastusi. Kui relvad ning lahing- ja laskemoon lahingutegevuse käigus hävivad on neid vaja suurtes kogustes juurde hankida või toota ning sellisel juhul ei ole võimalik järgida ette nähtud käitlemisnõudeid. Lahingutegevuse käigus on vaja ka lõhkematerjali käidelda tavapärasest tunduvalt suuremas koguses ning rahuaegsetest tingimustest erinevalt; 2) ehitist ja selle osa ning ehitise kasutamist reguleerivad õigusnormid. Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib olla vaja võtta ehitisi kasutusele teisel eesmärgil, kui on ehitisele määratud kasutusotstarve (nt spordisaali kasutamine haiglana, tsiviilhoonete kasutamine sõdurite ühiselamuna). Samuti võib olla vaja ületada ehitise projekteerimisel arvestatud ning ehitus- ja kasutusloa väljastamisel lubatud maksimaalset kasutajate hulka (nt koondada mitme kooli või lasteaia lapsed ühe asutuse ruumidesse). Samuti võib olla vaja kiireloomuliselt ehitada, rekonstrueerida või lammutada ehitis, mis on vajalik riigi sõjaliseks kaitseks või mis takistab riigi sõjalist kaitset. Kaitserajatiste ehitamisel või riigikaitseks vajalike vahendite hoiustamisel võib samuti olla vaja sätestatud regulatsioonist teatud ulatuses kõrvale kalduda (nt naftasaaduste hoidla kasutamise kohta detailse dokumentatsiooni omamise regulatsioon); 3) liikluse korraldamist ja liikluses osalemist reguleerivad õigusnormid. Manöövrite tegemisel on vaja kalduda kõrvale silla või muu teeosa kandevõime normidest või üldiselt teedele esitatud nõuetest. Samuti võib olla vaja kasutada erateed ilma omanikult luba küsimata. Manöövrite tegemisel võib olla vaja eirata tee omaniku või valdaja paigaldatud liikluskorraldusvahendeid (nt sõita ühesuunalisel teel vastassuunas). Samuti ei pruugi olla võimalik täita kõiki sõidukitele, sealhulgas Kaitseväe sõidukitele, ning sõitjate vedamiseks kehtestatud norme (nt on sõitjate 5  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 veoks kohandatud veoautode puhul sätestatud seljatoe kõrgus istelavatsist, mis peab olema vähemalt 500 mm); 4) dokumentide vorminõuded ja vormistamist reguleerivad menetlusnormid. Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib olla vaja koostada dokumente ilma tavapärast asjaajamiskorraga kehtestatud kooskõlastuste protseduuri läbimata. Samuti võib olla vaja koostada dokument muu kui tavaolukorras kasutamiseks kehtestatud dokumendivormingu kohaselt. Tuleb arvestada, et volitust saab kohaldada üksnes erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lahendamiseks ning sellega seotud menetlustoiminguteks. Nii ei saa selle volituse alusel jätta Kaitsevägi või kaitseväelane lihtsalt erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra kehtivuse ajal järgimata näiteks asjaõiguslike tehingute või testamendi vorminõudeid, mis ei ole kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ega sõjaseisukorraga seotud; 5) looduskaitse ja -ressursside kasutamist reguleerivad õigusnormid. Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib olla vaja kasutada loodusressursse või looduskaitse all olevat ala riigi kaitsmiseks. Nii võib olla vaja pesitsusperioodil langetada metsa, kaevata looduskaitsealal kaevikuid, võtta looduskaitse all olevast veekogust vett või läbida looduskaitse all olevat veekogu sõidukiga, isegi kui selle tõttu saab kahjustada looduskaitse all olev looma-, taime- või putukaliik; 6) avalik-õiguslikke lubasid, heakskiite ja nõusolekuid käsitlevad õigusnormid. Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib olla vaja teha tegevusi, mille tegemiseks on tavaolukorras kehtestatud loakohustus. Loakohustus võib olla majandustegevuses osalemiseks (tegevusload), kutsealal tegutsemiseks (registreeringud), aine käitlemiseks (käitlusload) ja ressursi kasutamiseks (kaevandus- ja muud ressursi kasutamise load). Näiteks võib olla kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal vaja kaevandada liiva, kruusa või kujundada ümber maastikku, paisutada vett või lõhkuda tamm, et takistada vaenlase liikumist või liikuda ise läbi loodusliku tõkke (jõgi); 7) lisaks nähakse eelnõuga ette võimalus kalduda kõrvale muid valdkondi reguleerivatest määrustest, korraldustest ja muudest sarnastest haldusaktidest. Sellised normid võivad olla näiteks tollideklaratsioonid või muud määrusega sätestatud tolliformaalsused, mida vahetult riigi sõjaliseks kaitseks ettevalmistamisel ja liitlaste vastuvõtmisel kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ei ole mõistlikest pingutustest lähtudes võimalik täita või järgida. Eelnõukohase § 103 lõigetega 2 ja 3 sätestatakse meetme rakendamise olulise tingimusena proportsionaalsuse ning isikute ohutuse tagamise nõue. Seega peab Kaitsevägi iga kord hindama, kas näiteks relvade käitlemise nõuetest kõrvalekaldumine on riigi sõjalise kaitse eesmärgi saavutamiseks selles konkreetses olukorras proportsionaalne ja eesmärgipärane, ning abinõu rakendamisel tuleb tagada isikute ohutus. Eelnõu § 1 punktidega 4–6 täpsustatakse Kaitseväe pädevust kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ja lisatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse juhtimise sättesse Kaitseväe korralduse andmise õigus. Kui eelnõu § 1 punktide 1 ja 2 muudatused olid seotud riigikaitseseisundite juhtimispädevuse üldnormi täiendamisega ning korralduse andmise vormi ja täitmise viisiga, siis nimetatud punktides määratletakse konkreetses riigikaitseseisundis ehk kõrgendatud kaitsevalmiduses erinorm Kaitseväe poolt korralduse andmiseks. 6  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Eelnõu § 1 punktiga 7 reguleeritakse sõjaseisukorra ajal Kaitseväe isikkoosseisu suuruse ja Kaitseväe üksuste osaluse otsustamist. Kehtiva RiKSi järgi on nii, et kui enne sõjaseisukorra väljakuulutamist määrab Vabariigi Valitsus sõjalisse kaitsesse vaid osa ressursist ja seejärel kuulutatakse välja sõjaseisukord, siis reservi jäänud osa hõlmamine on reguleerimata. Eelnõu § 1 punktiga 8 nähakse ette reservi jäänud osa isikkoosseisu hõlmamise regulatsioon, andes otsustusõiguse Kaitseväe juhatajale. Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 9 täiendatakse RiKS § 18, mis reguleerib Vabariigi Valitsuse, peaministri, sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutava ministri ja Kaitseväe juhataja pädevust sõjaseisukorra ajal. Punktiga 9 lisatakse pädeva haldusorganina Kaitsevägi ja seetõttu muudetakse RiKS § 18 pealkirja. Punktiga 10 muudetakse RiKS § 18 lõiget 4 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 5–9. Muudatus hõlmab Kaitseväe juhataja ja Kaitseväe pädevuste erinevusi sõjaseisukorra ajal. Eelnõuga tuuakse sisse Kaitseväe pädevus sõjaseisukorra ajal kaitseväeväliste subjektide suhtes ehk halduseväliste subjektide suhtes ning õigus kalduda kõrvale seaduses sätestatud normidest. Lisatava lõike 6 kohaselt antakse Kaitseväele õigus sõjaseisukorra ajal kalduda kõrvale teatud valdkondi reguleerivatest seadustes sätestatud õigusnormidest. Need valdkonnad on täpsemalt lahti seletatud käesoleva seletuskirja eelnõu § 1 punkti 4 selgituste juures. Seaduses sätestatud nõuetest kõrvalekaldumist on lubatud näiteks liiklusseaduse § 84 liiklusjärelevalve tagamiseks ja muude avaliku võimu ülesannete täitmiseks. Seaduses sätestatud õigusnormidest kõrvalekaldumine on pigem erandlik ja üldjuhul tuleb kehtivaid õigusnorme järgida ka avaliku võimu teostamisel (seaduslikkuse põhimõte). Seaduslikkuse põhimõte on riigiõiguse põhimõttena põhiseaduse §-de 3 ja § 13 kohaselt avalikule võimule siduv ning seadused kaitsevad igaühte muu hulgas riigivõimu omavoli eest. Ükski põhiseaduse põhimõte ega -õigus ei ole piiramatu, vaid seda tuleb vajaduse korral piirata muu põhiseadusliku õigushüve tagamiseks. Nii on ka riigikaitseks ehk riigi iseseisvuse ja sõltumatuse säilitamiseks võimalik ja vajalik piirata teatud juhtudel seaduslikkuse ja seadusliku aluse põhimõtet. Riigi sõjalise kaitse valdkonnas on olukordi, kus seaduses sätestatud õigusnorme täites ei ole võimalik riigi iseseisvust ja sõltumatust kaitsta. Need on eelkõige olukorrad, mis ei ole ettenähtavad vastase tegevuse tõttu, tehnika arengu või uute taktikate tõttu või muudel uutel või kiiresti muutuvatel asjaoludel. Riigi iseseisvuse ja sõltumatuse säilimine on ülekaalukas avalik hüve, mille kaitseks tuleb kasutusele võtta seaduses sätestamata meede või kohaldada õigusnormis reguleeritut erineval moel ning erinevas ulatuses. Nii nagu ei ole ilmselgelt võimalik sõjaajal ette näha kõiki piiravaid meetmeid ammendava loeteluna, ei ole võimalik ette näha ka kõikides eriseadustes rahuaja normidest erinevat regulatsiooni sätte täpsusega, mistõttu sätestatakse seadusest kõrvalekaldumise volitus. Seadused on koostatud tavaolukorda arvestades. Eelnõu koostamisel on kaalutud ka seda, et lisada eriseaduste kohaldamisala sätetesse erand, et seadust ei kohaldata sõjaseisukorra ajal või agressiooni tõrjumisega seotud kriisiolukorra lahendamisel. Nii ulatuslik erand oleks eemaldanud kogu Kaitseväe sõjalise riigikaitse tegevuse teatud seaduste kohaldamisalast ning 7  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 oleks tekitanud seega õiguslünga. Õigusselguse huvides loobuti seaduste kohaldamisala välistusest ja piirduti volituse andmisega otsustada konkreetsetel juhtudel seaduse täitmata jätmine. Seaduse täitmata jätmine on üksikjuhtumi otsustus, mida tuleb õiguslikult käsitleda koos sellega seotud meetme kohaldamisega. Seaduse täitmata jätmise otsustus toob kaasa selle, et meede, milleks puudus õiguslik alus või mis oli keelatud, on riigi sõjalisel kaitsmisel lubatud niivõrd, kui see on iseseisvuse ja sõltumatuse säilitamiseks hädavajalik. Lisatavates lõigetes 7–9 täpsustatakse lisapõhimõtteid, mida tuleb arvesse võtta, kui on vaja rakendada avaliku võimu volitust jätta seaduses või seaduse alusel kehtestatud norm täitmata. Ka lahingutegevuse käigus või sõjaseisukorra ajal ei tegutse riik väljaspool õiguskorda. Õiguskorra põhialusena kehtivad põhiseaduse ja välislepingute normid niivõrd, kui see on sõjaseisukorra lahendamisel võimalik. Põhiseaduses määratud riigiorganid jätkavad neile põhiseaduse ja välislepingutega pandud ülesannete täitmist ka Kaitseväe suhtes sõjaseisukorra ajal niivõrd, kui see on sõjaseisukorra lahendamist arvestades võimalik. Sealjuures on oluline arvestada, et rahvusvahelise humanitaarõiguse normid kehtivad ka lahingutegevuse käigus ja sõjaseisukorra ajal, sest need normid on kehtestatud just nende olukordade lahendamiseks. Eelnõu § 1 punktidega 10 ja 11 sätestatakse, et lisaks kõrgendatud kaitsevalmidusele võib ka mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal jätta täitmata seaduse alusel kehtestatud õigusnormid eelnõukohase § 103 lõigetes 1–7 nimetatud valdkondades. Seda ainult juhul, kui see takistab vahetult riigi sõjalist kaitsmist ja seni, kuni see on vajalik kas mobilisatsiooni või demobilisatsiooni eesmärgi saavutamiseks. Kuigi mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal seaduse alusel kehtestatud õigusnormidest kõrvale kaldumise üldnorm on sätestatud eelnõukohases §-s 103, tuleb asjaomane säte lisada ka mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni reguleerivatesse sätetesse, et säilitada riigikaitseseaduse normide ülesehituse senine süsteemsus. Eelnõu § 1 punktidega 12 ja 13 täiendatakse rahvusvahelise sõjalise koostöö regulatsiooni abi andmise ja vahendamise ning selleks riigihangete korraldamisega. Muudatuse eesmärk on luua riigisiseses õiguses selge õiguslik alus sellele, et rahvusvaheline sõjaline koostöö hõlmab ka Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamise ning elluviimise raames abi andmist, sealhulgas sõjalise abi andmist ja vahendamist ning riigihangete korraldamist. Muudatus on tingitud praktilisest vajadusest, kuna Eesti on andnud ja annab jätkuvalt Ukrainale mitmesugust abi , sealhulgas varustab relvade ja laskemoonaga. Tegemist on olnud selgelt poliitilise tahtega, mis tuleb aga ka õiguslike lünkade tõttu seaduses täpsustada. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) on eelkõige Kaitseministeeriumi valitsemisala hankeid tegev asutus, kuid rahvusvahelise koostöö raames on leitud, et RKIK võiks oma oskusteavet kasutades teha riigihankeid ka teiste riikide asutustele (eelkõige teiste riikide kaitseministeeriumidele või kaitsevägedele). Samuti on Euroopa Liidu Nõukogu 8  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 määranud RKIKi mitme Euroopa rahutagamisrahastu projekti elluviijaks1. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on Kaitseministeeriumi valitsemisalas rahvusvaheline kaitsekoostöö, mille raames kõnesolevaid tehinguid tehakse. 2024. aasta riigieelarve seadusesse lisati erandkorras § 11, mille kohaselt võivad Kaitseministeerium ja tema valitsemisala asutused vahendada Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni finantseeritava kaitseotstarbelise varustuse ja varude soetamiseks vajalikke vahendeid Euroopa Liidu kaitsekoostöö sihtriikidele. Paraku on ilmnenud, et valdkondlikku pädevusnormi ei ole õige sätestada riigieelarve seaduses, mistõttu 2025. aasta riigieelarve seaduses seda enam ei reguleerita. Eelarvet käsitlevas seaduses sätestatakse eelarve kasutus, mitte pädevusnorm. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on Kaitseministeeriumi valitsemisalas rahvusvahelise kaitsekoostöö koordineerimine. RiKS on valdkonnaseadus, milles on sätestatud, mis liiki rahvusvahelist sõjalist koostööd tehakse. Seetõttu peab asjaomane pädevusnorm olema sätestatud RiKSis. Seega lisatakse RiKSi rahvusvahelise sõjalise koostöö peatükki õiguslik alus anda rahvusvahelise sõjalise koostöö raames ning ühiste kaitsekoostöö projektide kavandamisel ja elluviimisel abi ning korraldada selleks hankeid. Kuna rahvusvaheline sõjaline koostöö liigitub koostööks Eesti Vabariigi territooriumil ja väljaspool Eesti Vabariiki, siis on valitud normi asukohaks rahvusvahelise sõjalise koostöö üldosa, mis kohaldub mõlemal juhul ehk Eesti Vabariigi territooriumil ja väljaspool Eesti Vabariiki. Eelnõukohase § 29 lõike 12 järgi kehtestab Põhja-Atlandi lepingu artiklite 4 ja 5 rakendamise korra, Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõike 7 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222 rakendamise korra Vabariigi Valitsus korraldusega. Kehtivas RiKSis puudub eraldi norm, mis annaks Vabariigi Valitsusele selge pädevuse juhtida riigisisest otsustusprotsessi ja reguleeriks Eesti rolli Põhja-Atlandi Nõukogu otsustusprotsessis. Eelnõu § 1 punktiga 14 tunnistatakse § 31 kehtetuks ja seadust täiendatakse §-dega 341–342. Eelnõukohase § 341 lisamisega täpsustatakse väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamisel ning elluviimisel Kaitseväe osalemise otsustamist. Peale rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide võib Kaitseväge kasutada ka Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamisel ning elluviimisel. Erinevalt rahvusvahelistest sõjalistest operatsioonidest otsustab Kaitseväe osalemise rahvusvahelise kaitse- ja julgeolekukoostöö formaadis sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister. Ühise koostöö sees tuleb eristada tegevusi, mille puhul on tegu Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisega, sest sellisel juhul otsustab Kaitseväe kasutamise Riigikogu. Ühise kaitse- ja julgeolekukoostöö raames ei või Eesti 1 Euroopa Nõukogu otsus (ÜVJP), 2022/1093, 30. juuni 2022, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Moldova Vabariigi relvajõudude toetamiseks. – https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32022D1093 (11.01.2025). Vt lisaks Euroopa Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/338, 28. veebruar 2022, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõududele surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse ja platvormide andmiseks. – https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32022D0338 (09.01.2025) ja Euroopa Nõukogu otsus (ÜVJP) 2023/921, 4. mai 2023, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Moldova Vabariigi relvajõudude toetamiseks. – https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32023D0921. 9  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 kaitseväelased minna aktiivsesse konfliktipiirkonda, sest tavapärast rahvusvahelist sõjalise operatsiooni raamistikku pole algatatud. Samuti teeb näiteks Kaitseväe küberväejuhatus aktiivset rahvusvahelist koostööd mitme riigi vastavate üksustega ja alati ei tähenda see, et Eesti kaitseväelased lähevad teise riiki. Oluline on märkida, et ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamisel ning elluviimisel kasutatakse Kaitseväe vahendeid ja meetodeid ning täpne (kasutus)viis lepitakse kokku asjaomase organisatsiooni või välisriigiga. Ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide näitena aitas Kaitsevägi koostöös Leedu Vabariigi sisejulgeoleku ametkondade ja relvajõududega lahendada 2021. aastal Leedu ja Valgevene piiril aset leidnud pagulaste massilisest ebaseaduslikust piiriületusest tingitud kriisi. 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta esimesel poolel osales Kaitsevägi koostöös Poola Vabariigiga ühises kaitse- ja julgeolekuprojektis, mille raames tugevdati kiirendatud korras Poola piiritaristut Poola-Valgevene piiril. Eelnõukohase § 341 lõike 1 järgi otsustab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval Eesti Vabariigi ja rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamisel ning elluviimisel. Eelnõukohase § 341 lõike 2 järgi tehakse otsus kasutada Kaitseväe alalisi või ajutisi üksusi väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuvate Eesti Vabariigi ja rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamisel ning elluviimisel viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Vabariigi Valitsusele, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. Riigipead ja seadusandlikku võimu on vaja teavitada, kuna nimetatud institutsioonidel on põhiseaduslik roll riigikaitse küsimustes. Vabariigi Valitsuse teavitamine on juurdunud praktika – näiteks on kaitseminister teavitanud Vabariigi Valitsust Ukrainale relvastuse andmisest ja kaitseväelaste Poola saatmisest. Eelnõukohase § 342 lisamisega täpsustatakse väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuvatel rahvusvahelistel sõjalistel õppustel Kaitseväe osalemise otsustamist. Kaitseministrile teeb ettepaneku lubada Kaitseväel väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval rahvusvahelistel sõjalistel õppustel osaleda Kaitseväe juhataja. Kaitseminister võib valitsuse liikmena konsulteerida peaministriga ühel või teisel õppusel osalemise üle ning vajaduse korral tõstatada küsimuse arutelu ka Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonis või valitsuse istungil. Paragrahvi sõnastust on kehtiva RiKS §-ga 31 võrreldes muudetud. Kehtiva regulatsiooni järgi otsustab minister eraldi Kaitseväe osalemise ka Eestis toimuvatel rahvusvahelistel sõjalistel õppustel. Eelnõu koostamise ajaks on välisriikide relvajõud kaasatud Eestis toimuvatesse õppustesse sellisel määral, et säte kohalduks suurele osale Eestis toimuvatest sõjalistest õppustest. Kaitseministeeriumi valitsemisala senise praktika põhjal on hinnatud, et Eestis toimuvatel õppustel osalemine kuulub pigem Kaitseväe pädevusse ega vaja ministri otsust. Samas pole välistatud, et Kaitseväe juhataja konsulteerib vajaduse korral õppusel osalemise üle kaitseministriga, kui näiteks õppusel osalevad ka Kaitseministeeriumi ametnikud või õppuse läbiviimiseks vajalike ressursside olemasolu vajab arutelu. Kuna eelnimetatud muudatuse 10  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 tulemusena on sätte mõjualas Kaitseväe tegevus vaid väljaspool Eesti territooriumi, on sätte asukohaks peatüki 2. jagu. Eeltoodu tõttu tunnistatakse RiKS § 31 kehtetuks. Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse rahvusvahelise sõjalise koostöö regulatsiooni, täpsustades koostööprojektide valdkonda ja lisades kaitseprojektide kõrvale ka julgeolekuprojektid. Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse RiKS § 37. Kehtiva RiKS § 37 kohaselt tuleb välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks anda riigis viibimise luba. Eesti Vabariigi territooriumil Eesti riigi sõjaliseks kaitseks liitlaste kaasabil läbiviidav sõjaline operatsioon, mida võivad osaliselt või täielikult juhtida liitlased, kui Vabariigi Valitsus on Põhja-Atlandi Nõukogu kaudu nii kokku leppinud (kaasa arvatud Kaitseväe osalemine selles operatsioonis), ning Eesti riigi rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste täitmine kollektiivkaitse raames teiste riikide sõjaliseks kaitseks on riigikaitseõiguse mõistes erinevalt käsitletavad. Mõiste „rahvusvaheline sõjaline operatsioon“ seondub eelkõige Eesti riigi võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisega teiste riikide ees. „Eesti Vabariigi territooriumil korraldatav rahvusvaheline sõjaline operatsioon“ seondub Eesti riigi sõjalise kaitse vahetu elluviimisega või Eesti Vabariigi territooriumi kasutamisega liitlasjõudude poolt teiste riikide vahetuks sõjaliseks kaitseks kollektiivkaitse raames. Kuna sisulist vajadust kasutada seoses Eesti riigi sõjalise kaitsega mõistet „rahvusvaheline sõjaline operatsioon“ ei ole, kasutatakse selguse mõttes RiKS §-s 37 edaspidi sõnastust „Eesti Vabariigi territooriumil korraldatav sõjaline operatsioon“. Eelnõu § 1 punktid 17–19 kajastavad muudatusi, mis on seotud riigikaitselise töökohustuse regulatsiooniga ning mille eesmärk on tagada, et Kaitseväel oleks lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal olemas vajalik isikkoosseis, kes täidab sõjaaja ametikoha ülesandeid ja kaitseb riiki. Kehtiva õiguse kohaselt lähtutakse põhimõttest, et riigikaitselisel ameti- või töökohal töötav isik jätkab oma töökohustuse täitmist niinimetatud rahuaja ametikohal ehk täidab riigikaitselist töökohustust seal, kus ta töötab või teenib ka rahuajal. Seoses HOSi muutmisega laiendati elutähtsate teenuste valdkondi ja suurendati ka elutähtsate teenuste osutajate hulka, mistõttu kasvab ka nende isikute hulk, kes jäävad sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisest ehk riigi kaitsmisest välja. Et suutlikkus riiki sõjaliselt kaitsta oleks tagatud, peab olema piisavalt võitlejaid, kes läheks Eesti iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust relvaga kaitsma. Kui enamik sõjaaja üksustesse kuuluvatest reservväelasest jääksid näiteks mobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal oma tavapärasele töö- või teenistuskohale riigikaitselist töökohustust täitma, siis ei pruugi Eesti kaitsmiseks jaguda piisavalt sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvaid tegevväelasi. Kehtiva õiguse rakendamise probleem on ka see, et Kaitseministeeriumi valitsemisalal on määrusandluse muutmise kaudu küll võimalus kaasa rääkida, millised asutused ja isikud saavad määrata riigikaitselisi ameti- ja töökohti ning kui palju nad seda teha saavad, kuid asutustes asjaomaste ametikohtade piirmäära kehtestamine ei anna adekvaatset 11  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 infot selle kohta, kes seda ametikohta täidab. See on viinud olukorrani, kus Vabariigi Valitsuse määrusega küll kehtestatakse tingimused ja piirmäärad täiendavate riigikaitseliste ameti- ja töökohtade määramiseks, kuid puudub info selle kohta, kas isikud, kes neid ametikohti täidavad, on hoopis vältimatult vajalikud sõjaaja ametikoha täitmisel. Näiteks määrab asutus riigikaitseliseks ametikohaks õigusnõuniku ametikoha. See tähendab, et õigusnõunik, kes on kaitseväekohustuslane ja täidab sõjaaja ametikohal äärmiselt olulist rolli, jääb sõjaaja ülesannete täitmise kohustusest kõrvale ka juhul, kui talle leitaks asendaja, kes annab riigikaitselisel ameti- ja töökohal õigusnõu. Selle probleemi lahendamiseks muudetakse seadust nii, et isikud, kes on küll määratud riigikaitselisele ameti- või töökohale, kuid kuuluvad sõjaaja struktuuri ja on sõjaaja ülesannete täitmisel vältimatult vajalikud, peavad asuma täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal. Neid isikuid hakatakse kutsuma edaspidi ka lisaõppekogunemisele. Punktiga 18 täpsustatakse täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimust ja korda reguleerivat volitusnormi. Volitusnormi lisatakse tingimus, et riigikaitselise töökohustuse rakendamist saab tähtajaliselt piirata. See on vajalik selleks, et Kaitseväe sõjaaja ametikohale nimetatud isik, kes on vältimatult vajalik sõjaaja ülesannete täitmisel, saaks riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötades tulla sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma. Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise ajaks seatakse ennetavalt rahuajal tähtajaline piirang. Punktidega 17 ja 19 muudetakse RiKS § 48, sätestades riigikaitselise töökohustuse tekkimise, rakendamise ja peatumise korra. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks RiKS § 48 lõige 3. Kehtetuks tunnistatava sätte kohaselt loetakse isiku töötamisel mitmel riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal riigikaitseline töökohustus tekkinuks vaid ameti- või töökohal, millel töötamise eest saadavalt tulult tehakse tulumaksu kinnipidamisel mahaarvamisi tulumaksu seaduse § 42 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras. Kuna kehtivatest maksuseadustest lähtudes võib aga isik ise otsustada, kas ta laseb tulumaksu tööandjal maha arvata või mitte, ei ole sellise tingimuse seadmine seaduses enam otstarbekas. Eelnõukohase lõikega 4 lisatakse tingimus, et kui isik on enne riigikaitselise töökohustuse tekkimist nimetatud sõjaaja ametikohale, siis on ta kohustatud ülesandeid täitma oma ameti- või töökohal kuni sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele asumiseni. Tingimus loob selgema arusaama, et kui isik on nii riigikaitselisel ameti- või töökohal kui ka sõjaaja ametikohal, siis ei ole välistatud, et ta peab teatud olukorras asuma täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid. Eelnõukohases lõikes 5 tuuakse selgelt välja, millises olukorras saab riigikaitselist töökohustust rakendada. Riigikaitseline töökohustus tekib isiku riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale asumisel või selle ameti- või töökoha nimetamisel riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohaks. Riigikaitselist töökohustust ei pruugita rakendada kordagi isiku riigikaitselisel ameti- või töökohal olemise ajal. Seda juhul, kui selle aja jooksul ei kõrgendata kaitsevalmidust või ei kuulutata välja mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorda. 12  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Kaitsevalmiduse kõrgendamisel või mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra välja kuulutamise korral rakendub riigikaitseline töökohustus automaatselt. Riigikaitselise töökohustuse raames täidab isik oma ülesannetest ja põhitegevusest lähtudes täiendavaid tööülesandeid, mida rakendatakse vaid kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ning sõjaseisukorra ajal selleks, et täita riigikaitseülesandeid. Eelnõuga luuakse võimalus, millega riigikaitseülesandega asutus ja isik saab riigikaitselise töökohustuse rakendada haldusakti või otsusega ka üldise kaitsevalmiduse ajal, kui see on vajalik näiteks mõne muu kriisi lahendamiseks, sealhulgas elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks või muu sarnase olukorra lahendamiseks. Töökohustuse rakendamisel tuleb arvestada sellega, et töökohustuse rakendamiseks ei esine töökohustuse rakendamist välistavaid asjaolusid või töökohustuse rakendamisele ei ole seatud tähtajalist piirangut. Samuti tuleb arvestada seaduse alusel määruses kehtestatud töökohustuse rakendamise piiramise tingimusi. Säte on vaja lisada, et isik teaks, millal tema suhtes riigikaitselist töökohustust rakendatakse, sest õigused ja kohustused riigikaitselise töökohustuse täitmisel erinevad tavapäraste töökohustuste täitmisel kohalduvatest õigustest ja kohustustest. Näiteks tavapärase tööülesande täitmisel ei või tööandja ühepoolselt palka alandada või seada tavapärasest erinevat tööaja korraldust. Riigikaitselise töökohustuse täitmisel on see teatud tingimustel võimalik. Eelnõukohase § 48 lõikega 6 luuakse õiguslik alus KRA-le seada tähtajaline piirang riigikaitselise töökohustuse rakendamiseks. Muudatuse eesmärk on täpsustada sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslase suhtes riigikaitseülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse rakendamist lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal. Eelnõu kohaselt võib KRA kehtestada tähtajalise piirangu sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslase suhtes riigikaitselise töökohustuse rakendamiseks lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal juhul, kui isik on nimetatud olukordades vajalik sõjaaja ametikoha ülesannete täitmiseks. Piirang on vaja kehtestada, et isikul ei tekiks kohustust täita samal ajal nii riigikaitselist töökohustust kui ka sõjaaja ametikoha ülesandeid. KRA saab piirangu kehtestada, kui kaitseväekohustuslane on vajalik Kaitseväe sõjaaja koosseisus. Sellisel juhul peab tööandja arvestama, et isik ei saa lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal täita töökohustust oma ameti- või töökohal, vaid ta on kohustatud asuma täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid. KRA poolt piirangu kehtestamine ei mõjuta õiguslikult töötaja värbamist ega riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale määramist. Isik on vajalik Kaitseväe sõjaaja ülesannete täitmisel ja KRA kehtestab piirangu isiku suhtes töökohustuse rakendamiseks, kui sõjaväelise väljaõppe tõttu ei ole teda võimalik sõjaaja ametikohal kohe asendada ning tööandjal tuleb arvestada, et mobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal ta selle töötajaga arvestada ei saa. Samas peab asutus ka praegu iga töötaja puhul tagama asendaja olukordades, kui isik ei saa oma kriisirolli täita mõne muu ettenägematu asjaolu tõttu (haigus, lähedase hoolduskohustus vms). KRA kehtestab piirangu tähtajalisena ja tööandjat teavitatakse, millise aja jooksul on Kaitseväel võimalik samaväärse sõjaväelise väljaõppega isik või isikud sõjaaja ametikoha ülesannete täitmiseks ette valmistada. 13  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Kaitseväekohustuslase puhul laekub KRA-le teave isiku määramisest riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale, kui tööandja on töötamise registris teinud sellekohase kande. Enne piirangu kehtestamist kaasatakse ka tööandja, et koos täpsustada töötaja asendamise võimalusi. Seega on praktikas kavas selliseid olukordi lahendada KRA, Kaitseväe ja tööandja koostöös ning vajaduse korral kokku leppida, millise aja jooksul on töötaja võimalik sõjaaja ametikohal asendada. Eelnõus ei sätestata tööandja teavitamist kõikide sõjaaja ametikohale määratud töötajate puhul, vaid KRA reageerib ainult siis, kui tööandja poolt riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale määratud töötaja on vältimatult vajalik sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel. Isik on vältimatult vajalik eelkõige siis, kui ta on määratud Kaitseväe sõjaaja struktuuris põhiametikohale. Piirangu kehtestamisest annab KRA teada tööandjale, kes on teinud isiku kohta töötamise registris kande riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötamise kohta. Kuna piirang puudutab töötaja suhtes riigikaitseülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse rakendamist ainult mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal, siis töötamise registris tehtud kanne jääb piirangu ajaks kehtima ning see on aluseks töötaja suhtes töökohustuse rakendamisel teiste kriiside korral. Protsessijoonis Täpsemad riigikaitselise töökohustuse rakendamise tähtajalise piirangu seadmise tingimused ja kord ning kooskõlastamise protsess sätestatakse RiKS § 46 lõike 3 alusel antavas määruses. Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse RiKS § 821 lõikeid 7 ja 8, lisades tingimuse, et tehingud, mis tehakse pärast asja sundvõõrandamise haldusakti kehtima hakkamist asja võõrandamiseks, on tühised. Eelnõu § 1 punktiga 21 sätestatakse kohustuste kollisiooni korral riigi sõjalise kaitse eesmärgil antavatele haldusaktidele ja korraldustele prioriteet, mis ülekaaluka avaliku hüve tõttu teenib riigi iseseisvuse ja sõltumatuse säilitamise eesmärki. Eelnõu § 1 punktiga 22 kaasajastatakse mobilisatsiooniregistri sätteid. Põhimõttelisi muudatusi seonduvalt andmete töötlemisega ette ei nähta. Peamised muudatused seonduvad 14  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 isikuandmete töötlemisega. Igasugune isikuandmete töötlemine riivab PSi §-is 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PSi § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PSi § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Sellest tulenevalt täpsustatakse eelnõuga võrreldes kehtiva RiKSi §-ga 8215 seaduse tasandil isikuandmete (sh eriliiki isikuandmete) töötlemist ja nende säilitamist reguleerivat osa. Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse seadust §-ga 8216, millega luuakse uus Kaitseministeeriumi valitsemisala infosüsteem. Kaitseplaneerimise infosüsteem on piiratud juurdepääsuga, millele on juurdepääs tagatud vaid Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele, et tagada ministeeriumile ja tema allasutustele ühine planeerimisalane platvorm. Eelnõukohases seaduses sätestatakse kaitseplaneerimise infosüsteemi pidamise eesmärk, samuti vastutav töötleja ning luuakse volitusnorm infosüsteemi põhimääruse kehtestamiseks. Kuivõrd kaitseplaneerimise infosüsteemi peamisi eesmärke on pikaajaline riigikaitse planeerimine, siis on vajalik ka isikuandmete töötlemine ja hoiustamine eriti sõjaaja võimete, ametikohtade ja ülesannete kontekstis. Eelnevast tulenevalt sätestatakse seaduses isikuandmete töötlemine ning säilitamine sarnaselt mobilisatsiooniregistri regulatsiooniga. Täpsem infosüsteemi ülesehitus, vastutava ning volitatud töötleja ülesanded, kogutavate andmete täpsem koosseis ja säilitamise tähtajad, andmeandjad, andmevahetus, andmetele juurdepääs ning muud korralduslikud küsimused sätestaks kaitseplaneerimise infosüsteemi põhimääruses. Eelnõu §-ga 2 muudetakse ATSi. Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 muudetakse ATS § 83. Need punktid on omavahel seotud ja reguleerivad avaliku võimu teostamise õiguse peatamise aluseid. Uue alusena täiendatakse eelnõu punktiga 1, et avaliku võimu teostamise õigused peatuvad ka aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel sõjaaja ametikohast tulenevate ülesannete täitmise ajaks. Võrreldes kehtivate sätetega liidetakse § 83 punktid 4 ja 5 ning täpsustatakse sõnastust. Kehtiva õiguse kohaselt on ATSi eri sätetes eristatud reservteenistust ja õppekogunemist. Kuna õppekogunemine on reservteenistuse täitmise viis, siis tehakse normitehniline parandus, hõlmates õppekogunemise reservteenistuse mõiste alla, ning õppekogunemise säte tunnistatakse kehtetuks. Muudatuse kohaselt lisatakse tegevteenistuse erisus viisil, et avaliku võimu teostamine peatub vaid tegevteenistuse korral, mida täidetakse mobilisatsioonikäsu alusel. Muul juhul on tegevteenistus rahuaja ülesannete täitmine ja selles osas on tegevteenistujad avaliku teenistuse eriliik, millele kohaldub avaliku võimu teostamise volitus. Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse ATS § 100, milles on sätestatud teenistusest vabastamise piirangu alused. See tähendab, et isikut, kes töötab avalikus teenistuses, ei tohi teenistusest vabastada, kui isik viibib aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses. 15  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Eelnõu §-ga 3 muudetakse HOSi. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks sätted, millega reguleeritakse elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani kooskõlastamist KRAga. Seoses riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade regulatsiooni muudatustega, mille korral luuakse isikupõhine kooskõlastussüsteem, loobutakse riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade puhul riskianalüüside kooskõlastamisest. Eelnõu §-ga 4 muudetakse KKSi. Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse KKS § 3 lõiget 11, millega reguleeritakse Kaitseväe kaasamist riiklikku järelevalvesse. Kehtiva õiguse kohaselt võib Kaitseväge vajaduse korral kaasata korrakaitseseaduse 5. peatükis politseile ettenähtud vahetu sunni kohaldamise õigusega juhul, kui rünnatakse riigikaitseobjekte või ületatakse ebaseaduslikult riigipiiri või ajutist kontrolljoont, ning kuritegude ennetamiseks ja tõkestamiseks. Lisaks on sätestatud, et Kaitseväge võib kaasata erakorralise seisukorra lahendamisse ning liikluse korraldamisse ja turvalisuse tagamisse eriolukorra piirkonnas. Eelnõukohase seaduse jõustumisel kaotatakse nii kitsalt piiritletud tingimused ja ülesanded ära ning praktilisest vajadusest lähtudes sätestatakse üldisemalt, et Kaitseväge võib kaasata riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses, hädaolukorra seaduses ja erakorralise seisukorra seaduses sätestatud korras. Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse KKS § 44 lõiget 1. Muudatuse kohaselt täpsustatakse jõu kasutamise mõistet ning defineeritakse jõu kasutamisena ainult Kaitseväe ja kaitseväelaste poolt riigi sõjaliseks kaitsmiseks kasutatavat sõjalist jõudu ning rahvusvahelises sõjalises koostöös kasutatavat sõjalist jõudu. Tegevused, mis mahuvad jõu kasutamise mõiste alla KKSis, kuid ei ole rahvusvahelise õiguse mõistes jõu kasutamine, ei vaja eraldi otsustamist KKSi § 46 mõistes, vaid on Kaitseväe põhiülesanded ja juba seadusandja poolt vaikimisi otsustatud. Vahetu sunni selge eristamine muust jõu kasutamisest suurendab õigusselgust, kuna õiguslikud alused vahetu sunni kasutamiseks erinevad riigi sõjaliseks kaitsmiseks ning rahvusvahelises sõjalises koostöös kasutatava jõu kasutamise õiguslikest alustest. Kui vahetu sunni puhul on tegemist seadusandja poolt haldusorganitele seadusega antud jõu kasutamise volitusega, siis riigi sõjalise kaitsmise puhul on tegemist ÜRO põhikirja artiklis 51 sätestatud riigi enesekaitse- või kollektiivse enesekaitse õiguse rakendamisega relvajõudude poolt. Muudatuse teine eesmärk on laiendada jõu kasutamise mõistet viisil, mis hõlmaks ka selliseid Kaitseväe sõjalisi võimeid, mis ei ole otseselt seostatavad kineetiliste tagajärgede tekitamisega. Selliste võimete kasutamisena võib vaadelda näiteks eri ohtlikkuse astmega sõjalaevade manöövreid teiste aluste suhtes, samuti Kaitseväe kasutuses olevate kübervõimete kasutamist. Eelnõu § 4 punktiga 3 tehakse muudatused KKS § 48 lõike 1 punktis 3, kuhu lisatakse täpsustus, et jõudu on lubatud kasutada ka muude Kaitseväele antud ülesannete täitmiseks. Rahvusvahelises sõjalises koostöös võib Kaitsevägi täita operatsioonilisi ülesandeid, mis ei ole otseselt seotud rahu ja julgeoleku tagamisega. Selliste ülesannetena on käsitatavad näiteks 16  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 kollektiivkaitse raames kaitseplaanide ettevalmistamise või kõrgendatud heidutushoiaku elluviimisega seonduvad Kaitseväe operatsioonilised tegevused. Eelnõu § 4 punktiga 4 täiendatakse KKS § 48 lõikega 11, milles sätestatakse erisus lõikes 1 reguleeritud rahvusvahelises sõjalises koostöös osaledes Kaitseväe poolt jõu kasutamisest. Kollektiivse enesekaitse operatsiooni eesmärkide täitmiseks võivad lõikes 1 sätestatud tingimused jõu kasutamiseks osutuda praktikas liialt piiravaks. Lõikes 11 nähakse ette, et osaledes kollektiivse enesekaitse operatsioonil, mis võib toimuda Eesti Vabariigi territooriumil või välisriigis, lähtub Kaitsevägi jõu kasutamisel välislepingutest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest, kaitseministri, rahvusvahelise organisatsiooni ja asjaomase välisriigi kehtestatud jõu kasutamise korrast ning Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse antud õigustest ning seatud piirangutest. Eelnõu § 4 punktiga 5 antakse Kaitseväele volitus kasutada demineerimistöödel füüsilist jõudu ja erivahendeid. Selline volitus tuleneb kehtiva Kaitseväe korralduse seaduse §-st 481 ja eelnõus seda avaliku võimu volitust sisuliselt ei muudeta. Eelnõus parandatakse terminoloogia ja asendatakse termin „abivahend“ päästeseaduses kasutatava terminiga „füüsiline jõud ja erivahendid“. Lisatavast sättest lähtudes on Kaitseväel demineerimistööde tegemisel volitus kohaldada viibimiskeeldu, st määrata kindlaks ala, kuhu keegi ei või siseneda, ning selle ala tagamiseks kasutada füüsilist jõudu (nt kinnihoidmist) ja erivahendeid (nt käeraudu). Eelnõu §-ga 5 muudetakse KVTSi. Eelnõu § 5 punktis 1 sätestatakse erad, keda ei või nimetada Kaitseväes sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale. Erandi alla kuuluvad politseiametnikud tulenevalt avaliku korra ja põhiseadusliku korra tagamise ülesannetest ning päästeteenistujad tulenevalt päästesündmusele reageerimise ning elanikkonnakaitse tagamisese ülesannetest. Erandi kohaselt ei täida politseiametnikud ega ka päästeteenistujad sõjaaja ülesandeid Kaitseväes sõjaaja ametikohal olles ehk reservteenistuses, vaid täidavad riigikaitselist töökohustust politsei- või päästeteenistuses. Eelnõu § 5 punktiga 2 täiendatakse seoses riigikaitselise ameti- ja töökohtade regulatsiooni isikupõhiseks muutumisega ka kaitseväekohustuslase kohta käivate andmete loetelu, lisades töökoha andmete hulka info riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohal töötamise kohta. Muudatus on vajalik, et luua õiguslik alus Kaitseressursside Ametile ja Kaitseväele saada riiklikest andmekogudest, tööandjatelt ja isikult endalt andmeid riigikaistelise töökohustusega ameti- ja töökohal töötamise kohta, et dekonfliktida kaitseväekohustuslase kriisiaja ja sõjaaja rolli. Eelnõu § 5 punktiga 3 taastatakse õigus kutsuda lisaõppekogunemisele ka riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohal töötav isik. Erinevus võrreldes eelnevate redaktsioonidega seisneb selles, et lisaõppekogunemisele kutsutakse isik vaid juhul, kui KRA on seadunud selle isiku suhtes üldise kaitsevalmiduse ajal riigikaitselise töökohustuse rakendamiseks tähtajalise piirangu. Muudatus on vajalik seoses praktikas ilmnenud probleemiga. Nimelt on osad reservväelased, kes on riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal, avaldanud soovi osaleda lisaõppekogunemisel. Kehtiv õigus seda ei võimalda, mistõttu luuakse eelnõuga 17  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 võimalus kutsuda ka riigikaitselise töökohustusega isikuid lisaõppekogunemisele. Eelnõu ei kata ainult vabatahtlikult lisaõppekogunemisele kutsutavate riigikaitselise töökohustusega isikute regulatsiooni, sest lisaks eeltoodule sätestatakse ka lisaõppekogunemisel osalemise kohustus nende riigikaitselise töökohustusega isikute suhtes, kes kuuluvad Kaitseväe sõjaaja koosseisu ja on nimetatud sõjaaja ametikohale. Muudatus on vajalik, et tagada sõjaaja üksuste kokku harjutamise võimekus. Eelnõu § 5 punktiga 4 muudetakse KVTS § 15611 lõiget 2 selliselt, et kui mobilisatsioonikäsu saamisel jäetakse kogunemiskohta ilmumata, loetakse vabandavaks asjaoluks töötamist riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal vaid juhul, kui KRA ei ole selle isiku suhtes RiKS § 48 lõike 7 alusel määranud riigikaitselise töökohustuse rakendamiseks tähtajalist piirangut ega esine muid RiKS § 46 lõike 3 alusel kehtestatud määruses seatud tingimusi. Eelnõu §-ga 6 muudetakse RdtSi, täiendades seadust §-ga 41. Muudatuse eesmärk on üheltpoolt tagada liitlasüksuste vastuvõtmiseks ja varustuse liigutamiseks ning ka Kaitseväe enda üksuste varustuse liigutamiseks vajalik logistika raudteel. Teisalt on muudatus vajalik isikute elu ja tervise päästmiseks ning riigikaitseülesannete täitmiseks. Eelnõuga luuakse raudteeseadusesse õiguslik alus, et Vabariigi Valitsus saaks piirata teatud erandlikel asjaoludel avalikul raudteel raudteeteenuse osutamist. Erandlike asjaoludena sätestatakse tingimus, et Vabariigi Valitsus võib teenuse osutamist piirata vaid juhul, kui seda on vaja põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal riigikaitseülesannete täitmiseks või riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selle ettevalmistamiseks. Samuti sätestatakse eelnõuga, et Vabariigi Valitsuse poolt piirangu kehtestamise tõttu tekkinud kahju ja saamata jäänud tulu kannab piirangu kehtestaja ehk Vabariigi Valitsus. Siinjuures seisneb oluline erinevus selles, et kui piirangut kohaldatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal, siis kohalduvad RiKSis sätestatud vastutuse sätted, mille korral lahingutegevuse tõttu saamata jäänud tulu ei hüvitata. Eelnõu §-ga 7 muudetakse riigihangete seadust , milles täpsustatakse kolmanda riigi mõistet. RHS § 134 punkti 1 erand tuleb Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL (kontsessioonilepingute sõlmimise kohta) artikli 10 lõikest 5, milles omakorda viidatakse kaitse- ja julgeolekualasele riigihangete direktiivile 2009/81/EL (millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ). RHS § 170 lõike 1 punkti 1 erand tuleneb Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ, artikli 12 punktist a. Eelmärgitud direktiivi tähenduses käsitatakse kolmanda riigina mitteliikmesriiki ning RHS-is reguleeritud erandi eesmärk peaks olema välistada EL-i riigihankereeglite kohaldamine projektides, kus osalevad muuhulgas riigid, kes ei kuulu EL-i ja kellega lepingu sõlmimiseks on loodud rahvusvahelised reeglid, nt mõned NATO erimenetlused. Samas RHS § 4 punkti 11 määratluse kohaselt loetakse kolmandaks riigiks riiki, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepinguriik ega Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) riigihankelepinguga ühinenud riik. Sellise „kolmanda riigi“ mõistega välistatakse kehtiva RHS § 134 punki 1 ja § 170 lg 1 punkti 1 kohaldamisalast lisaks EMP riikidele (Norra, Island, Liechtenstein ja Šveits) ka muud WTO 18  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigid, näiteks Jaapan, Ukraina ja USA. Viimane ei olnud tõenäoliselt EL-i seadusandja mõte, sest direktiivis on ilmselt silmas peetud rahvusvahelisi kokkuleppeid ka nende EL-i väliste riikidega, kes on WTO GPA-ga ühinenud, mistõttu peaks erandit saama kohaldada ka nii Jaapani, Ukraina kui USA-ga. Eelnevast tulenevalt on vajalik RHS § 170 lg 1 punkti 1 muuta ning laiendada riikide hulka, mille osas saab kooskõlas kaitse- ja julgeolekualastele riigihangete direktiiviga 2009/81/EÜ erandit kasutada. Sarnane muudatus eelkirjeldatud põhjusel on vajalik teha ka RHS § 134 punktis 1 ning laiendada erandi sõnastust kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas kontsessioonilepingu sõlmimisel. Eelnõu §-ga 8 muudetakse SadSi, täiendades seadust §-ga 361. Muudatuse eesmärk on sama mis eelnõu § 5 RdtSi muutmise puhul. Peamine eesmärk on tagada liitlasüksuste vastuvõtmiseks ja riigi tõhusaks kaitsmiseks Kaitseväe üksuste varustuse logistika sadamates. Tegemist on ajutise piiranguga perioodiks, mil tagatakse teenused ja logistika riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selle ettevalmistamiseks. Piirangu kehtestamiseks on vaja reguleerida asjaomast teenust valdkondlikus seaduses. Eelnõu §-ga 9 muudetakse TLSis töötaja töö tegemise keeldumise õigust ja töölepingu ülesütlemise tingimust. Kehtiva õiguse kohaselt võib töötaja keelduda töö tegemisest, kui ta on aja-, asendus- või reservteenistuses. Eelnõuga täiendatakse sätet tingimusega, et kui isik on mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses, siis ei või samuti tema suhtes töölepingut üles öelda ning isik võib sellel perioodil töö tegemisest keelduda. Muudatus tagab töötajate õigused, kui nad täidavad põhiseadusest ja seadusest tulenevat kohustust kaitsta oma riiki ja saada selleks vajalik väljaõpe. Eelnõu §-s 10 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 2025. aasta 1. aprill. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid ega mõisteid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Kaitseväe poolt korralduste andmise õigus kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal Sihtrühm: Kaitsevägi, täidesaatva riigivõimu asutused ja kohaliku omavalitsuse üksused ning teised avaliku võimu kandjad Mõju ei avaldu rahuajal. Mõju avaldub vaid kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ulatuses, mida ei ole võimalik vastase tegevuse tõttu ennustada. Mõju avaldub olulisel määral riigi julgeolekule. See mõju on positiivne, sest Kaitsevägi saab kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal tegutseda operatiivselt, et manööverdada oma üksusi, hajutada varustust, võtta vastu liitlasüksusi ning asuda õigel ajal kaitsma ja tõrjuma vastase 19  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 vaenulikku kavatsust. Kaitsevägi peab olema õigel ajal stardipakul. Kui jääda ootama sõjaseisukorra välja kuulutamist, et vajalikke korraldusi anda, siis pidurdub üksuste manöövervõime ja liitlaste vastuvõtmine võib vastase tegevuse tõttu osutuda võimatuks. Kaitsevägi saab anda korralduse vaid täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele ja muule avaliku võimu kandjale nende pädevuse piires. Mõju avaldub ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Mõju avaldub siis, kui Kaitsevägi korralduse annab. Näiteks liitlaste vastuvõtmisel võib Kaitsevägi anda korralduse Transpordiametile, et amet korraldaks oma pädevuse kohaselt näiteks laevaliikluse ajutiselt ümber. Kuna laevaliikluse korraldamine kuulub Transpordiameti tegevusvaldkonna alla, siis ei ole tegemist uue ülesandega, küll aga avaldub mõju selles osas, et tegemist on ette planeerimata ümberkorraldusega. Sama näite korral avaldub mõju näiteks kohaliku omavalitsuse üksusele, kui on vaja linnaliiklus, ühistransport või maakonnaliiklus ümber korraldada. 6.2. Kaitseväe õigus kalduda kõrvale seaduses sätestatud normidest Sihtrühm: Kaitsevägi Mõju sagedus avaldub sõjaseisukorra ajal ega ole prognoositav. Mõju avaldub ennekõike riigi julgeolekule. Seaduses sätestatud õigusnormidest kõrvalekaldumine on pigem erandlik ja üldjuhul tuleb kehtivaid õigusnorme järgida ka avaliku võimu teostamisel (seaduslikkuse põhimõte). Seaduslikkuse põhimõte on riigiõiguse põhimõttena põhiseaduse §-de 3 ja 13 kohaselt avalikule võimule siduv ning seadused kaitsevad igaühte muu hulgas riigivõimu omavoli eest. Ükski põhiseaduse põhimõte ega -õigus ei ole piiramatu, vaid seda tuleb vajaduse korral piirata muu põhiseadusliku õigushüve tagamiseks. Nii on ka riigikaitseks ehk riigi iseseisvuse ja sõltumatuse säilitamiseks võimalik ja vajalik piirata teatud juhtudel seaduslikkuse ja seadusliku aluse põhimõtet. Riigi sõjalise kaitse valdkonnas on olukordi, kus seaduses sätestatud õigusnorme täites ei ole võimalik riigi iseseisvust ja sõltumatust kaitsta. Need on eelkõige olukorrad, mis ei ole ettenähtavad vastase tegevuse tõttu, tehnika arengu või uute taktikate tõttu või muudel uutel või kiiresti muutuvatel asjaoludel. Riigi iseseisvuse ja sõltumatuse säilimine on ülekaalukas avalik hüve, mille kaitseks tuleb kasutusele võtta seaduses sätestamata meede või kohaldada õigusnormis reguleeritut erineval moel ning erinevas ulatuses. Nii nagu ei ole ilmselgelt võimalik sõjaajal ette näha kõiki piiravaid meetmeid ammendava loeteluna, ei ole võimalik ette näha ka kõikides eriseadustes rahuaja normidest erinevat regulatsiooni sätte täpsusega, mistõttu sätestatakse seadusest kõrvalekaldumise volitus. Negatiivse mõju esinemise risk kaasneb siis, kui puuduvad tõhusad kontrollimeetmed õigusaktidest kõrvalekaldumiste suhtes. Samas aitab seda riski minimeerida kohustus teavitada kõrvalekaldumisest, millega põhjendatakse kõrvalekaldumise vajalikkust. Vabariigi Valitsusel on õigus anda korraldus kõrvalekaldumine viivitamatult lõpetada. Seega tagatakse vajalik kontrollimehhanism ja sekkumisvõimalus kõrvalekaldumise lõpetamiseks, et kohustada Kaitseväge järgima õigusakte seaduses või seaduse alusel sätestatud korras. 6.3. Rahvusvahelise sõjalise koostöö raames pädevuste lisamine Sihtrühm: Kaitsevägi, välisriikide kaitseväed, liitlasüksused 20  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele on ulatuslik. Muudatuse eesmärk on tagada tõhusam rahvusvaheline sõjaline koostöö. Ühistes kaitse- ja julgeolekuprojektides osales Kaitsevägi 2021. aastal, kui aitas koostöös Leedu Vabariigi sisejulgeoleku ametkondade ja relvajõududega lahendada Leedu ja Valgevene piiril aset leidnud pagulaste massilisest ebaseaduslikust piiriületusest tingitud kriisi. 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta esimesel poolel osales Kaitsevägi koostöös Poola Vabariigiga ühises kaitse- ja julgeolekuprojektis, mille raames tugevdati kiirendatud korras Poola piiritaristut Poola-Valgevene piiril. Selle tulemusel on paranenud riikidevaheline rahvusvaheline sõjaline koostöö, mille raames on saavutatud mõningane vilumus piiriüleste hübriidkonfliktide ennetamiseks ja lahendamiseks. Riigi julgeoleku ja sõjalise kaitsmise tõhusust aitab parandada ka Põhja-Atlandi lepingu artiklite 4 ja 5 rakendamise korra, Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõike 7 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222 rakendamise korra täpsustamine. Asjaomase korra kehtestamise õigus antakse eelnõukohase seaduse jõustumisel Vabariigi Valitsusele. Kehtivas RiKSis puudub eraldi norm, mis annaks Vabariigi Valitsusele selge pädevuse juhtida riigisisest otsustusprotsessi ning reguleeriks Eesti osalust ja rolli Põhja-Atlandi Nõukogu otsustusprotsessis. Negatiivse mõju esinemise risk puudub, sest muudatused loovad õigusselgust kiiretes ja eksistentsiaalsetes olukordades kaalukate ja eluliselt oluliste otsuste ning tegevuste käivitamiseks ja elluviimiseks. 6.4. Riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökoha regulatsiooni ümberkorraldamine Hädaolukorra seaduse jõustumisega lisandus hulgaliselt elutähtsa teenuse valdkondi ja seega ka elutähtsa teenuse osutajaid. Seetõttu kasvab nende isikute osakaal, kes jääksid lisaõppekogunemisest ja mobilisatsioonist kõrvale. Praegu maandab seda riski Kaitseministeeriumi õigus kooskõlastada riigikaitseliste ametikohtade määramist ja elutähtsa teenuse osutajate riskianalüüse. Eelnõus luuakse selle asemel isikutepõhine kooskõlastussüsteem vaid nende isikute puhul, kes on samal ajal nimetatud ka sõjaaja ametikohale. KRA saab nende isikute puhul, kes on vältimatult vajalikud sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel, määrata tähtajalise riigikaitselise töökohustuse rakendamise piirangu perioodiks, mil isik on lisaõppekogunemisel või õppekogunemisel, või kui isik kutsutakse mobilisatsioonikäsu korras tegevteenistusse. Ajal, mil isik on Kaitseväe käsutuses, mõjutab see riigikaitselise töökohustuse rakendamist. See tähendab, et sel ajal on keelatud nende isikute suhtes töökohustuse rakendamine. Seetõttu nähakse muudatusega ette võimalus teha Kaitseväe, KRA ja tööandjaga koostööd, et selgitada välja, kas isik on olulisem sõjaaja ülesannete täitmisel või riigikaitselise töökohustuse täitmisel. See sõltub funktsioonist ja sellest, kas riigikaitselise töökohustuse täitmine eeldab mingit erioskust või kvalifikatsiooni või on võimalik sellele funktsioonile leida alternatiiv või töötajale leida lihtsalt asendaja. Sihtrühm: Kaitsevägi, püsiva riigikaitseülesandega asutused ja elutähtsa teenuse osutajad ning sõjaaja ametikohale määratud riigikaitselise töökohustusega isikud. 21  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Mõju avaldub olulisel määral laiapindsele riigikaitsele. Kokkuvõttes on mõju on positiivne, sest võimaldab tagada, et kaitseväekohustuslasel ei tekiks kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal kohustust täita samal ajal nii sõjaaja ametikoha kui ka riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha ülesandeid, ning kehtestatakse selleks vajalik menetlusprotsess. Selle tulemusel paraneb Kaitseväe, tööandja ja isikute enda teadlikkus, kus ja millise kriisi ajal isik milliseid ülesandeid täidab. Uus regulatsioon võimaldab otstarbekamalt planeerida inimressursse erinevate riigikaitseülesannete täitmiseks, sealhulgas paremini tagada Kaitseväe sõjaaja üksuste valmidus ja võitlusvõime. Samuti on muudatusel positiivne mõju riigi piiratud ressursside tulemuslikule kasutamisele laiapindse riigikaitse tagamisel. Sõjaaja struktuuri määramise hetkeks on Eesti riik reservväelaste väljaõpetamiseks kulutanud märkimisväärse ressursi, mis läheks nende isikute nii-öelda broneerimisel riigikaitselise töökohustuse täitmiseks suuresti raisku. Keskmine ajateenija väljaõpetamise kulu (2024. aastal) on 26 087 eurot. Samas ei ole isiku asumisel riigikaitselisele töökohale tööandja veel hakanud investeerima isiku kriisivalmiduse saavutamiseks ja saab arvestada sellega, et isik asub mobilisatsioonis täitma Kaitseväe sõjaaja ülesandeid, ning suunata vastavalt oma kriisivalmiduse kulutusi. Mõju sõjalisele kaitsele on märkimisväärselt positiivne, sest suurendab Kaitseväe sõjaaja struktuuri terviklikkust sõjalise ohu korral. Eesti iseseisev kaitsevõime toetub olulisel määral reservväelastele ja sellest kõige kriitilisemana Kaitseväe sõjaaja struktuurile. Eesti reservväe kõige paremini ette valmistatud ja kiireimas valmiduses isikud on koondatud Kaitseväe sõjaaja struktuuri, kust nad uute üksuste väljaõpetamise aja jooksul (keskmiselt 3–6 aastat) välja arvatakse. Peale kõige värskema väljaõppega isikute koondamise seisneb sõjaaja struktuuri tähtsus selle toimimises kokkuharjutanud üksustena. Sõjaaja struktuuri määratakse isikud oma üksuste (jagu, kompanii, pataljon, brigaad jne) kaupa, mis on Eesti kaitsel koostööd harjutanud ajateenistuses ja/või suurõppustel (nt Kevadtorm). Just need üksused kutsutakse esimesena teenistusse, kui tekib vajadus Eestit sõjaliselt kaitsta. Osana kokkuharjutanud üksusest on sõjaaja struktuuri määratud isikutel märkimisväärselt suurem mõju Eesti kaitsevõimele kui samaväärselt võimekatel isikutel üksikvõitlejana. Seega on Kaitseväe sõjaaja struktuuri terviklikkusel oluline positiivne mõju Eesti sõjalisele kaitsevõimele. Suur probleem on see, et praeguse õiguse järgi ei saa Kaitsevägi arvestada oma sõjaaja koosseisu terviklikkusega, eelkõige riigikaitselise töökohustuse tõttu. Riigikaitselisele töökohale määratud reservväelast ei saa kehtiva õiguse järgi kutsuda Kaitseväe kiirvalmidust kontrollivale lisaõppekogunemisele ega mobiliseerida sõjalise ohu korral tegevteenistusse. Riigikaitselisel töökohal töötavatest isikutest moodustavad kaitseväekohustuslased umbes 37%. Riigikaitselise töökohaga isikute osakaal Kaitseväe sõjaaja koosseisus muutub pidevalt, kuna isikuid arvatakse sõjaaja koosseisust välja nii tavapärase roteerumise kui ka konflikti tõttu riigikaitselise töökohustusega. Üldvõrdlusena on Eesti üldine tööjõud (20–64 a) 2024. aasta septembri seisuga umbes 688 100, kaitseväekohustuslasi umbes 289 000, riigikaitselisele töökohale määratud umbes 40 000 ja Kaitseväe sõjaaja koosseisus umbes 43 700 inimest. Seega moodustavad riigikaitselisel töökohal isikud ligikaudu 14% kaitseväekohustuslastest, aga Kaitseväe sõjaaja koosseis moodustab vaid 6% üldisest tööjõust. Kuna riigikaitselise 22  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 töökohustusega inimeste arv moodustab arvestatava osa kaitseväekohustuslastest, kujutab kehtiva õiguse alusel riigikaitseline töökohustus riski sõjalisele kaitsevõimele. Seda sõjalise kaitse probleemi raskendab kaks asjaolu: praegune teadmatus riski ulatusest ja riigikaitseliste töökohtade arvu eeldatav kasv lähitulevikus. Esiteks on riigikaitseliste ametikohtade riski suurus sõjalisele kaitsevõimele teadmata. Kehtiva õiguse järgi kooskõlastab KRA riigikaitseliste töökohtade hulga, mitte nendele töökohtadele isikute määramist. Konkreetne isik selgub alles tema töökohale määramisel ja kande tegemisel töötamise registrisse. Näiteks elutähtsate teenuste osutajate puhul on praegu lubatud umbes 18 000 ametikohta, millest on määratud ja isikutega seostatud vaid ligikaudu 2000. Seega on elutähtsa teenuse osutajatel praegu võimalus määrata umbes 16 000 riigikaitselist töökohta kiiresti ja ilma lisakooskõlastuseta, nii et selle mõju Eesti sõjalisele kaitsevõimele selgub alles pärast isikute määramist. Kuna riigikaitselisele ametikohale määratud isikutest umbes 37% on kaitseväekohustuslased, võib eeldada, et nendest 16 000st on kaitseväekohustuslasi üle 6000. Samas on teadmata, kui paljud neist isikutest on Eesti sõjalisele kaitsele kriitiliselt olulisena sõjaaja ametikohal. Teiseks võib lähiaastatel eeldada riigikaitseliste ametikohtade surve kasvu sõjalisele kaitsevõimele. CER direktiivi rakendamiseks tehtud HOSi muudatuse tulemusel kasvab elutähtsa teenuse osutajate hulk Eestis 3,88 korda. Samaväärne riigikaitselisel töökohal isikute arv kasvaks umbes 38 000-lt (mis hõlmab ka riigiasutusi) ligikaudu 90 000-le, st üle 2,3 korra. Kõikidele nendele ametikohtadele isikute määramine (mh eelviidatud praegu isikustamata elutähtsa teenuse osutajate töökohtadele) tähendaks riigikaitselisel töökohal kaitseväekohustuslaste arvu kasvu praeguselt umbes 8000-lt 33 000-le, st üle 4 korra. Kaitseministeeriumi analüüsis, milles arvestati lisanõudlust riigikaitseliste ametikohtade järele seoses tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuks ettevalmistatud analüüsidega ja elutähtsate teenuste sõltuvust allhankijatest, hinnati maksimaalseks riigikaitselise töökohaga isikute arvuks lähiaastatel ligikaudu 144 000, st kasvu üle 100 000 isiku võrra. See tähendaks riigikaitselisel töökohal kaitseväekohustuslaste arvu suurenemist praeguselt umbes 54 000-ni, st ligikaudu 7 korda. Kokkuvõtteks on õigusmuudatused tingitud olukorrast, kus Kaitsevägi ei saa arvestada Eesti sõjaliseks kaitseks kõige olulisemate reservväelastega, Eesti riik ei oma teadmist probleemi ulatusest ning võib eeldada, et probleem süveneb riigikaitseliste töökohtade kasvu tõttu lähiaastatel. Õigusmuudatuste tulemusena suurendatakse Kaitseväe sõjaaja üksuste terviklikkust, tasakaalustades seda riigikaitseliste töökohtade vajadusega (mõju selgitatud allpool). Mõju riigikaitselise töökohaga tööandjate kriisivalmidusele on negatiivse ja positiivse mõju kaalumise tulemusel kokkuvõttes positiivne. Mõju avaldub ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning elutähtsa teenuse osutajatele. Negatiivse mõjuna väheneb tööandjate võimalus arvestada konkreetsete isikutega riigikaitselise töökohustuse täitmiseks. Eelnõu tulemusel ei saa tööandja arvestada KRA piiranguga määratud isikutega mobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal KRA seatud ajaperioodi jooksul. Sellega kaasneb tööandjale vajadus leida riigikaitselisele töökohale määratud töötajale 23  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 lisaõppekogunemise ja mobilisatsiooni ajaks asendus. Seetõttu tekib tööandjale mõningane täiendav töökoormus asenduse planeerimiseks. Samas ei saa tööandja ka praegu sellise töötajaga täielikult arvestada, kuna töötaja ei pruugi saada oma töökohustust täita mõne muu ettenägematu asjaolu tõttu (haigus, lähedase hoolduskohustus vms). Lisaks ei taga riigikaitseline töökohustus töötaja kohalolekut pikema kriisi ajaks, kuna riigikaitseline töökohustus lükkab vaid isiku töölt lahkumise eelteavituse pikkust 30 päevalt 60 päevale. Kuna eelnõujärgne muudatus vähendab siiski veelgi tööandja kindlust, et töötaja on olemas, nähakse selle negatiivse mõju maandamiseks ette järgnevad lahendused: 1) Dekonfliktimisprotsess – eelnõu järgi saab töökohale vältimatult vajalikud üksikisikud vabastada ja Kaitseväe sõjalises struktuuris leitakse asendus. Näiteks eelhoiatuse andmise võime tagamisega seotud ametikohta täitev isik või erialase väljaõppega ekspert väga spetsialiseeritud erialal (nt erivaldkonna insener) elutähtsa teenuse juures või kriisivalmiduse eest vastutav ametnik püsiva kriisiülesandega asutuse juures on oma töökohal tõenäoliselt laiapindsele riigikaitsele olulisemad kui oma sõjaaja ametikohal. Selliste isikute puhul tühistab KRA tööandja ja Kaitseväe kokkuleppel tema tähtajalise piirangu ning isik täidab riigikaitselist töökohustust ka mobilisatsiooni ajal. 2) KRA piirang seatakse tähtajaliselt (keskmiselt 3–6 aastat), arvestades Kaitseväe sõjaaja struktuuri roteeruvat vajadust inimeste järele. See annab tööandjale selguse, mis ajaks ta töötajale asendust vajab. Positiivse mõjuna suureneb aga tööandjate iseseisvus riigikaitseliste töökohtade määramisel, sest nad ei pea riigikaitseliste töökohtade määramist (või nende eelduseks olevaid riskianalüüse) Kaitseministeeriumi valitsemisalaga enam kooskõlastama. Praegu on Kaitseministeeriumi valitsemisalal sisuline vetoõigus laiapindse riigikaitse elluviimiseks vajaliku täiendava inimressursi määramisele. Kaitseministeerium kontrollib asutustele täiendavate riigikaitseliste ametikohtade määramist määrusandluse kaudu ning KRA kooskõlastab elutähtsa teenuse osutajate riskianalüüsid, mis on aluseks elutähtsa teenuse juures riigikaitseliste töökohtade määramisele. Seega võib KRA praegu näiteks jätta kooskõlastamata elutähtsa teenuse osutajale riigikaitselise töökoha määramise, kuhu hiljem võiks määrata naissoost kaitseväekohustuseta isiku. Selle kooskõlastamisõiguse eesmärk on tagada, et riigikaitseliste töökohtade arv ei häiriks liigselt sõjalist kaitsevõimet. Samas annab see Kaitseministeeriumi valitsemisalale ebaproportsionaalse sekkumisõiguse Eesti kriisivalmidusse. Viimaste aastate praktika analüüside tulemusel ei peeta seda enam põhjendatuks, järeldades, et Kaitseministeeriumi valitsemisala huvi saab mõistlikult piirduda vaid sõjaliseks kaitseks vajalike inimestega. Kuna eelnõu järgi Kaitseministeeriumi valitsemisala sellisest kooskõlastamisest loobub, suureneb tööandjate sõltumatus Kaitseministeeriumi valitsemisalast oma kriisivalmiduse tagamisel. Samas võib kehtiva õiguse järgi eeldada, et Kaitseministeeriumi valitsemisalal on vajadus võtta töökohtade kooskõlastamisel riskitundlikum hoiak. Töökohtade arvu suurenedes kasvab iga täiendava töökoha risk sõjalisele kaitsevõimele, arvestades muu hulgas eespool mainitud teadmatust riski ulatusest kooskõlastuse andmise hetkel. See tingib konservatiivsema hoiaku kooskõlastustel ning seeläbi väiksema hulga riigikaitselisi töökohti laiapindse riigikaitse tagamiseks. See aga kahjustaks riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja elutähtsa teenuse 24  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 osutajate võimalusi täita oma riigikaitselisi ülesandeid. Eelnõu järgi ei kooskõlasta Kaitseministeeriumi valitsemisala enam töökohti, mis selle riski tööandjatele kaotab. Kokkuvõtteks hinnatakse, et tööandjate vaatenurgast kaalub suurenenud iseseisvus riigikaitseliste töökohtade määramisel üle eelnõujärgse isikupõhise piiranguga seotud ümberkorralduse negatiivse mõju, arvestades muu hulgas negatiivse mõju maandamiseks väljatöötatud lahendusi (dekonfliktimismehhanism, piirangu tähtajalisus). Mõju reservis olevatele isikutele on vähene, arvestades eelnõu lahendusi maandamaks riske nende õigusele valida töökoht. Eelnõu isikupõhise piiranguga kaasneb mõningane risk reservis oleva isiku võimalusele valida töökoht. Kui tööandja peab töötajaga sõja ajal arvestamist oluliseks teguriks värbamisel, võib see ilma asjakohase lahenduseta suunata tööandjat isiku värbamisest loobuma või lõpetama temaga töösuhe põhjusel, et isikuga ei saa sõjaajal riigikaitselisel töökohal arvestada. Seda riski hinnatakse alltoodud põhjustel väikseks. Esiteks lähtuvad paljud tööandjad ka riigikaitselisele töökohale isikut värvates eelkõige rahuaja vajadustest (isiku teadmised, kogemused, sobivus töökollektiivi), arvestades, et paljude asutuste ja tööandjate jaoks on nii-öelda igapäevatöö kriisivalmidusega võrreldes prioriteetne. Seega kaalub kandidaadi sobivus igapäevatööle üle tööandja vajaduse leida talle sõjaajaks asendus. Teiseks võimaldab ülalviidatud dekonfliktimismehhanism isikuga arvestada ka sellisel töökohal, kus tööandja peab kriisivalmidust esmatähtsaks juba värbamise ajal (nt kriisivalmiduse eest vastutav töötaja või ametnik). Sellisel juhul on võimalik isik KRA vahendatud Kaitseväe ja tööandja kokkuleppel ajalisest piirangust vabastada. Viimaks täiendatakse eelnõuga TLSi ja ATSi sätetega, mis ei võimalda töö- või teenistussuhet lõpetada põhjendusega, et KRA on seadnud isiku riigikaitselise töökohustuse täitmisele tähtajalise piirangu. See kaitseb täiendavalt töötajat riski eest, et tema sõjaaja ametikoht vähendab tema võimalusi töökoha valikul. Avalduv mõju skemaatiliselt Probleem: riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade kasv 25  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Lahendus: Kaitseväe sõjaaja koosseis sõjaks valmis, riigikaitselistel töökohtadel piisav puhver 6.5. Liitlasüksuste vastuvõtmise ja vägede liigutamisega seotud muudatused Sihtrühm: Kaitsevägi, liitlasüksused, täidesaatva riigivõimu asutused, välisriigid Mõju avaldumise sagedus on minimaalne. Mõju avaldub ennekõike riigi julgeolekule ja välissuhtlusele. SadSi ja RdtSi muutmisega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule ning välissuhtlusele, sest tagatakse operatiivne ja professionaalne liitlasüksuste vastuvõtmine ning varustuse logistika. Sellega seatakse Vabariigi Valitsuse otsusel vajalikud ajutised piirangud sadamateenuste osutamisele ja avalikul raudteel raudteeteenuse osutamisele. Need piirangud on väga lühiajalised, kuid selle eest riigi julgeoleku seisukohalt ülitähtsad. RKIKi korraldatavad hanked rahvusvahelise sõjalise koostöö raames abi andmiseks on olulise positiivse kaaluga nii riigi julgeolekule kui ka välissuhtlusele. Mõju majandusele ja negatiivse mõju esinemise risk on minimaalne, sest Vabariigi Valitsuse seatud piirang on nii lühiajaline, et see ei pruugi kaasa tuua ulatuslikku majanduslikku kahju. 26  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Vabariigi Valitsus hüvitab saamata jäänud tulu, v.a juhul, kui kohalduvad RiKSis sätestatud vastutuse sätted lahingutegevuse tagajärgede osas. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud Seadus loob õigusliku aluse abi andmiseks ning kaitse- ja julgeolekuprojektides riigihangete korraldamiseks. Õigusliku aluse loomisega ei kaasne lisakulu riigieelarvesse, küll aga võib selle rakendamine kaasa tuua kulu. Kulu suurus sõltub sõjalise abi andmise mahust ning korraldatava hanke vajadusest ja mahust, mis ei ole eelnõu koostamise ajal eelnõu koostajatele teada. Sõjalise abi andmine oleneb poliitilisest tahtest ja olemasolevatest võimalustest, mille korral võib Vabariigi Valitsus otsustada lisaraha eraldamise riigieelarvest. Asjakohaste rahvusvaheliste kokkulepete olemasolul korraldab RKIK riigihankeid ka Euroopa rahurahastust või muudest välisvahenditest, mille korral Eesti riigile kulu ei kaasne. Seni on Eesti andnud Ukrainale sõjalist abi kokku ligikaudu 516 miljoni euro eest ehk enam kui 1,4% SKPst2. Kui suureks kujuneb abi tulevikus, on raske ennustada. Kui Vabariigi Valitsus piirab riigi sõjaliseks kaitseks ettevalmistamise eesmärgil sadama- ja raudteeteenuseid, kaasneb kulu seoses teenuse piiramisega ja saamata jäänud tulu hüvitamisega. Saamata jäänud tulu ei hüvitata, kui kahju tekib lahingutegevuse käigus, mida ei loeta õigusvastaselt tekitatud kahjuks. Piirangut kohaldatakse vaid väga ekstreemsetel juhtudel ning väga lühikest aega, mistõttu ei ole kulu suurus eelnõu koostajatele eelnõu koostamise ajal teada. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta järgmisi Vabariigi Valitsuse määruseid: 1. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrus nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“; 2. Vabariigi Valitsuse 9. augusti 2018. a määrus nr 73 „Elutähtsa teenuse osutaja juures täiendavate riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramise tingimused ja arvestuse pidamise kord“. Eeltoodud kaks määrust liidetakse kokku ning kehtestatakse uus määruse terviktekst. 9. Seaduse jõustumine Eelnõukohane seadus jõustub 2025. aasta 1. aprillil. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 2 Eesti abi Ukrainale. Välisministeerium. – https://vm.ee/eesti-abi-ukrainale. 27  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 17.01.2025 Juurdepääsupiirang kehtib kuni EISi saatmiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumidele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele, Kaitseressursside Ametile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ja Välisluureametile. 28  Lisa 1 RAKENDUSAKTI KAVAND Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise, nende üle arvestuse pidamise tingimused ja kord ning sõjaaja ametikohale nimetatud isiku puhul lisaõppekogunemise, kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal töökohustuse täitmise ja rakendamise piiramise tingimused Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) riigi ametiasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, riigile kuuluva sihtasutuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi koos asutus) või kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisus olevate püsiva riigikaitseülesandega ja selle täitmist toetavate ameti- ja töökohtade (edaspidi koos töökohustusega ametikoht) määramise tingimused; 2) elutähtsa teenuse osutaja juures olevate püsiva riigikaitseülesandega ja selle täitmist toetavate töökohtade (edaspidi töökohustusega töökoht) määramise tingimused; 3) töökohustusega ameti- ja töökohtade ning nendele määratud isikute üle arvestuse pidamise kord; 4) sõjaaja ametikohale nimetatud isiku suhtes töökohustuse täitmise ja rakendamise piiramise tingimused määramise kord. § 2. Töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused (1) Töökohustusega ameti- või töökohti võib määrata asutus ja isik, kellele on seadusega või seaduse alusel pandud püsiv riigikaitseülesanne (edaspidi püsiva riigikaitseülesandega asutus või isik). (2) Töökohustusega ameti- või töökohaks võib määrata ameti- või töökoha, mis on vältimatult vajalik: 1) püsiva riigikaitseülesande täitmiseks või selle toetamiseks või elutähtsa teenuse osutamiseks; 2) püsiva riigikaitseülesandega asutuse või isiku toimepidevuse tagamiseks. (3) Asutus või kohaliku omavalitsuse üksus võib töökohustusega ameti- või töökohaks määrata ameti- või töökoha, mis on vältimatult vajalik seaduses või riigi kaitsetegevuse kavas talle määratud püsiva riigikaitseülesande täitmiseks. (4) Elutähtsa teenuse osutaja võib elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse kinnitatud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani alusel töökohustusega töökohaks määrata töökoha, mida on vältimatult vaja elutähtsa teenuse miinimumtaseme tagamiseks, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. (5) Riigikantseleil, Kaitseressursside Ametil ja elutähtsa teenuse osutaja osas elutähtsa teenuse toimepidevust korraldaval asutusel on õigus kontrollida töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise nõuete täitmist. § 3. Töökohustusega ameti- ja töökohtade ning nendele määratud isikute üle arvestuse pidamine (1) Püsiva riigikaitseülesandega asutus või isik või elutähtsa teenuse osutaja peab arvestust tema koosseisus olevate töökohustusega ameti- ja töökohtade ja neil töötavate isikute üle. (2) Riigikogu Kantselei peab muu hulgas arvestust töökohustusega ametikohal töötavate Riigikogu liikmete ja Euroopa Parlamendi liikmete üle. (3) Töökohustusega ameti- ja töökohta arvestatakse täistööajaga ameti- või töökohana. Kui samal töökohustusega ameti- või töökohal töötab mitu isikut osalise tööajaga, loetakse neist töökohustusega ameti- või töökohal töötavaks isikuks ainult üks. (4) Arvestust töökohustusega ameti- ja töökohale määratud isikute üle peetakse töötamise registris. § 4. Töökohustusega ameti- või töökohal töötava ja sõjaaja ametikohale nimetatud isiku suhtes töökohustuse täitmisel rakendatavate piirangute arvestus (1) Töökohustusega ameti- või töökohal töötava ja sõjaaja ametikohale nimetatud isiku suhtes töökohustuse täitmisel rakendatavate piirangute üle peetakse arvestust kaitseväekohustuslaste registris. (2) Töökohustusega ameti- või töökohal töötava ja sõjaaja ametikohale nimetatud isiku andmed esitatakse kaitseväekohustuslaste registrisse töötamise registriga toimuva andmevahetuse kaudu. (3) Sõjaaja ametikohale nimetatud isiku suhtes ei või rakendada töökohustust lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal, kui ta on vajalik Kaitseväe sõjaaja ülesannete täitmisel ja Kaitseressursside Amet on riigikaitseseaduse § 48 lõike 6 alusel kehtestanud tähtajalise piirangu tema suhtes töökohustuse rakendamiseks. (4) Kui sõjaaja ametikohale nimetatud isik märgitakse töötamise registris töökohustusega ameti- või töökohal töötavaks isikuks, on Kaitseressursside Ametil õigus 60 päeva jooksul kande tegemisest arvates teavitada märke teinud asutust või isikut lõikes 3 nimetatud piirangust püsiva riigikaitseülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse rakendamisel. (5) Enne lõikes 3 nimetatud piirangu kehtestamist selgitab Kaitseressursside Amet koostöös tööandja ja Kaitseväega välja, millised on võimalused isiku asendamiseks töökohustusega ameti- või töökohal ning sõjaaja ametikohal. (6) Lõikes 4 nimetatud teavituses tuleb märkida tähtaeg, mille jooksul peab tööandja arvestama töötaja suhtes töökohustuse täitmisel rakendatava piiranguga. (7) Kui tööandja ei nõustu Kaitseressursside Ameti määratud piiranguga, on tööandjal õigus pöörduda taotlusega valdkonna eest vastutava ministeeriumi või elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse poole piirangu tühistamiseks. § 5. Rakendussätted (1) Vabariigi Valitsuse 23.09.2016. a määrus nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Vabariigi Valitsuse 09.08.2018. a määrus nr 73 „Elutähtsa teenuse osutaja juures täiendavate riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramise tingimused ja arvestuse pidamise kord“ tunnistatakse kehtetuks. (3) Määrus jõustub 1. märtsil 2025. aastal. Kristen Michal Peaminister Hanno Pevkur Kaitseminister Taimar Peterkop Riigisekretär Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: KV Kantselei, Kaitseressursside Amet, RKIK Info, Välisluureamet Teema: Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ​Tere Edastame teile arvamuse avaldamiseks Kaitseministeeriumi 11.02.2025 dokumendi nr 5-1/25/4 "Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks"​. Arvamust avadada MHK 14.02.2025. Lugupidamisega Kaitseministeerium​​ [email protected] ​​​​