Haridus- ja Teadusministeerium Teie 18.09.2025 nr 8-1/25/3988
Munga 18
[email protected]
Meie 10.10.2025 nr 11-3/1213-2
Arvamus kõrgharidusseaduse muutmise
seaduse eelnõu kohta
Austatud minister
Täname võimaluse eest eelnõuga tutvuda ja arvamust avaldada.
Tallinna Tehnikaülikool esitab eelnõu suhtes järgmise arvamuse.
Eelnõu punkti 1 kohaselt toimub kandideerimine kõikidesse kõrgharidustaseme õpetesse Eesti Vabariigi
haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem)
elektroonilises keskkonnas. Eelnõu seletuskirjas on lisaks täpsustatud, et edaspidi muutub
haridusasutustele kohustuslikuks vastuvõtu korraldamine läbi EHISe.
Meie hinnangul on nimetatud säte vastuolus EHISe põhimääruse § 4210 lõikega 3, mis annab võimaluse
esitada vastuvõtutaotlus (ning sealhulgas õppeasutuse poolt nõutud kandideerimisdokumendid)
väljaspool elektroonilist keskkonda. Seda enam, et välisüliõpilaskandidaatidel puudub ligipääs EHIS
vastuvõtuandmete alamregistrisse.
Vastuvõtu korraldamine on asutuste ja ka kõrgharidustasemete lõikes väga erinev ning üks, riigi poolt välja
töötatud infosüsteem ei saa vastata kõikide vajadustele. TalTechi doktoriõppe vastuvõtt erineb nii I ja II
astme vastuvõtuprotsessist, aga ka teiste ülikoolide doktoriõppe vastuvõtuprotsessidest olulisel määral,
mistõttu on ülikool teinud märkimisväärse investeeringu soetamaks tarkvara, mis toetab doktoriõppe
vastuvõtuprotsessi kõiki etappe. Näiteks on EHIS vastuvõtuandmete alamregister üles ehitatud
põhimõttel, et vastuvõtt toimub õppekavadele, doktorantuuri vastuvõtt toimub aga konkursipõhise
vastuvõtuna akadeemilisele ametikohale (doktorant-nooremteadur), mis algab õppe-/ametikoha loomise
konkursist juhendajatele, seejärel kandideerijate hindamisest ning intervjuude korraldamisest, lõpetades
vastuvõtuotsuste tegemise ning töölepingute sõlmimisega. Kuna EHISe vastuvõtuandmete alamregister
sellist vastuvõtuprotsessi korraldamist ei toeta, ei ole proportsionaalne ega asjakohane ülikoolidele panna
kohustust korraldada kõikide haridustasemete vastuvõtt läbi Eesti hariduse infosüsteemi. Seda enam, et
vastuvõetud üliõpilaste andmed kajastuvad niikuinii EHIS õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide
alamregistris, kuhu andmete esitamise kohustus lasub õppeasutustel.
TALLINNA
TEHNIKAÜLIKOOL
Ehitajate tee 5 Tel 620 2002
19086 Tallinn E-post
[email protected]
Rg-kood 74000323 www.taltech.ee
2
Eelnevat arvestades teeme ettepaneku vaadata sätte sõnastus üle selliselt, et see ei oleks vastuolus EHIS
põhimäärusega ning kajastaks selgelt seadusandja tahet. Samuti tuleb eemaldada kohustuslikkuse
tingimus, kui vajalikud andmed on kättesaadavad teiste andmebaaside kaudu.
Eelnõu punktiga 6 tehtava muudatuse kohaselt on ülikoolil õigus üliõpilaselt küsida õppekulude hüvitamist
kõigil magistriõppekavadel, mille maht on vähem kui 120 ainepunkti. Sätte sõnastusest nähtuvalt on
tegemist ülikooli diskretsiooniotsusega ning tasu võtmise õiguse kehtestamise üheks eesmärgiks on
eraraha kaasamine.
Palume eelnõu seletuskirjas täpsustada, kas silmas peetakse, et ülikoolil on kohustus võtta ülalnimetatud
magistriõppekavadel õppimise eest tasu, kui ministeeriumi ja ülikooli vahel sõlmitud halduslepingus ei ole
teisiti kokku lepitud või on tasu võtmine ülikooli enda otsustada.
Eelnõu punktiga 7 tehtava muudatuse kohaselt ei loeta KHaS § 16 lg 6 p 3² nimetatud
eksmatrikuleerimiseks üliõpilase omal soovil kõrgkoolist väljaarvamist vastuvõtuaasta õppetöö esimese
14 kalendripäeva jooksul.
Märgime, et ülalnimetatud muudatus on vajalik, kuid juhime tähelepanu, et eelnõu ja seletuskirja vahel
esineb vastuolu. Immatrikuleerimine, nagu ka seletuskirjas märgitud, toimub enne reaalset õppetöö
algust. Kuna seadusandja mõte on, et 14-kalendripäevane tähtaeg hakkaks kulgema õppetöö algusest, siis
palume sõnastuses kasutada üheselt mõõdetavat sõnastust „semestri algus“. Tallinna Tehnikaülikoolis
on esmakursuslastele ettenähtud eelnädala tegevused (nädala jooksul enne semestri algust), mida võib
tõlgendada ka kui õppetöö algust, aga otsest õppetööd (loengud, harjutustunnid, praktikumid) antud
perioodil veel ei toimu. Seetõttu teeme ettepaneku selguse huvides muuta 14. päeva tähtaja algus üheselt
mõistetavaks.
Ettepanek: paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 6² järgmises sõnastuses:
(6²) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3² nimetatud eksmatrikuleerimiseks ei loeta üliõpilase omal soovil
kõrgkoolist väljaarvamist 14 kalendripäeva jooksul vastuvõtuaasta esimese semestri algusest arvates;
Eelnõu punktid 8 ja 9 sätestavad põhimõtte, et ülikoolidel on õigus küsida õppekulude hüvitamist
isikutelt, kes ei ole Eesti kodanikud või ei viibi Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse
alusel. Juhime tähelepanu, et siin on meie hinnangul vastuolu seletuskirjas väljatoodud põhimõttega,
mille kohaselt annaks antud muudatus kõrgkoolidele võimaluse küsida doktoriõpingute eest tasu
väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvatelt üliõpilastelt. Nimelt ei välista praegune sätte sõnastus Euroopa
Liidu kodanikke. Euroopa Liidu kodanik saab alalise elamisõiguse peale seda, kui ta on vähemalt 5 aastat
elamisloa alusel Eestis viibinud. Seega, sõnastus lubab tasu küsida kolmandate riikide kodanikelt, kellel ei
ole pikaajalise elaniku elamisluba ja EL kodanikelt, kellel veel ei ole alalist elamisõigust. Teisisõnu, EL
kodanik, kes on alles saabunud ja elab Eestis vähem kui viis aastat, ei oma alalist elamisõgust ja temalt
võib seega õppekulude hüvitamist küsida.
Teiseks, juhul, kui ongi jäetud võimalus õppekulude hüvitamist küsida kõikidelt välisdoktorantidelt, sh EL
kodanikelt, soovime tähelepanu pöörata võimalikule Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) rikkumisele.
Kui Eesti annab tasuta doktoriõpet oma kodanikele, tuleb samadel tingimustel seda võimaldada ka teiste
liikmesriikide kodanikele, sõltumata alalise elamisõiguse olemasolust. Vastasel juhul oleks tegemist ELTL
artiklite 18 ja 21 rikkumisega, nagu kinnitab ka Euroopa Kohtu senine praktika. Samale järeldusele on
tegelikult jõudnud ka eelnõu väljatöötaja sedastades seletuskirjas, et: „Kuna Eesti ja Euroopa Liidu
üliõpilastele kehtivad kõrgharidusõppes võrdsed tingimused, on doktoriõppes võimalik kehtestada õigus
nõuda õppekulude hüvitamist kolmandate riikide üliõpilastelt.“
Kolmandaks, kuivõrd õppeasutusel on Välismaalaste seadusest tulenev kohustus kanda välisüliõpilase
Eestis viibimise kulud, siis tänasel päeval võetakse kõik välisdoktorandid, sh erandlikult kõik 3. riikidest
3
pärit doktorandid ülikooli tööle nooremteaduritena, millisel juhul ei ole tõenäoline, et oma ülikooli
töötajatelt hakatakse küsima õppetasu.
Eelnevast lähtuvalt palume eelnõu väljatöötajal veelkord hinnata sätestatud võimaluse vajalikkust,
soovitud mõju ja võimalikku vastuolu Euroopa Liidu toimimise põhimõtetega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Land
rektor
620 2003
[email protected]