Tallinna Tehnikaülikooli halduslepingu 2022–2025 aruanne

inseneri ä HALDUSLEPINGU 2022–2025 ARUANNE SISUKORD 1. Ülevaade saavutatud tulemustest ..................................................................................... 3 1.1. Kõrgharidusõpe on kättesaadav ja efektiivne ................................................................ 3 1.1.1. Katkestamise vähendamine .................................................................................. 3 1.1.2. Erivajadustega üliõpilaste toetamine ...................................................................... 8 1.1.3. Professuurid ....................................................................................................... 9 1.1.4. Doktoriõpe ....................................................................................................... 10 1.1.5. Osakoormusega õpe .......................................................................................... 12 1.2. Kõrgharidusõpe on kvaliteetne, õppe korraldus on õppijast lähtuv ja paindlik ................. 12 1.2.1. Paindlik ja toetav õpikäsitlus ja õppekorraldus, sh VÕTA, õpiränne .......................... 12 1.2.2. Üld- ja tulevikupädevuste arendamine ning üliõpilaste tagasiside ............................ 15 1.2.3. Eestikeelse terminivara arendamine ..................................................................... 17 1.2.4. Eestikeelse õppe tagamine vastutusvaldkondades ................................................. 18 1.2.5. Ingliskeelne õpe kõrghariduse esimesel astmel ..................................................... 18 1.2.6. Välisüliõpilased ................................................................................................. 18 1.2.7. Rahvusvaheline koostöö ja osalemine Euroopa Ülikoolide võrgustikes ...................... 20 1.2.8. Akadeemiliste töötajate toetamine ....................................................................... 22 1.2.9. Eestikeelsete akadeemiliste töötajate järelkasv ..................................................... 25 1.3. Kõrgharidusõpe on tulemuslik, vastab ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele .............. 27 1.3.1. Tööturu ootustega arvestamine ........................................................................... 27 1.3.2. Spetsialistide ettevalmistamine prioroteetsetel erialadel ......................................... 31 1.3.3. Õppekavaarendus.............................................................................................. 35 1.4. Teadus- ja arendustegevus (TA) on kõrge tasemega, mitmekesine ja mõjus .................. 38 1.4.1. Kvaliteetse kõrghariduse tagamine tugeva ja kestliku TA kaudu .............................. 38 1.4.2. TA-tegevuse eesmärkide, rahastuse ja taristu tagamine ......................................... 39 1.4.3. TA kõrge tase ja järjepidevus kõigis teaduse valdkondades .................................... 41 2. Ettepanekud järgmiseks halduslepingu perioodiks............................................................. 43 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE 1. ÜLEVAADE SAAVUTATUD TULEMUSTEST 1.1. KÕRGHARIDUSÕPE ON KÄTTESAADAV JA EFEKTIIVNE Eesmärk 3.1.1. Vastutab kõrgetasemelise ja ühiskonna vajadustele vastava õppe korralda- mise, kvaliteedi, arendamise ja populariseerimise eest kolmel astmel järgmistes õppekava- gruppides: tehnika, tootmine ja tehnoloogia, transporditeenused, ärindus ja haldus, arhitektuur ja ehitus, informaatika ja infotehnoloogia ning füüsikalised loodusteadused. Tallinna Tehnikaülikoolis (edaspidi ka TalTech, ülikool) on õpe valdavalt koondunud õppekava- gruppidesse, mis on ülikooli vastutusvaldkonnad. Keskendutud on õppe läbiviimisele vald- kondades, kus on olemas tipptasemel kompetents ning riiklikult pandud kohustus (sh ühiskonna vajadus). Üliõpilaste arv tervikuna on viimastel aastatel tõusnud. Vastutusvaldkondades õppivate üliõpilaste arv ja osakaal ning ülikooli vastutusvaldkonnas olevate vastuvõtuks avatud õppekavade arv on püsinud stabiilne (vt Tabel 1). Tabel 1. TalTechi vastutusvaldkondades õppivate üliõpilaste arv ja osakaal ning vastutusvaldkonnas olevate vastuvõtuks avatud õppekavade osakaal. *Andmed 15.09 seisuga. Allikas: TalTech õpeinfosüsteem (ÕIS) 2021/22 2022/23 2023/24 2024/25 2025/26* Üliõpilaste arv TalTechis 9236 8846 8898 9100 10 147 Üliõpilaste arv, kes õpib TalTechi 8918 8587 8648 8844 9856 vastutusvaldkonnas Ülikooli vastutusvaldkondades 95% 96% 96% 96% 96% olevate vastuvõtuks avatud õppekavade osakaal TalTechi vastutusvaldkondades 97% 97% 97% 97% 97% õppivate üliõpilaste osakaal kõikidest TalTechi üliõpilastest 1.1.1. KATKESTAMISE VÄHENDAMINE Eesmärk 3.1.2. Seab eesmärgiks õpingute katkestamise vähendamise, toetades üliõpilaste õppimist, sealhulgas pöörates tähelepanu katkestamise vähendamisele esimesel õppeaastal. Ülikooli arengukava 2021–2025 seadis eesmärgiks nominaalajaga lõpetanute osakaalu suuren- damise vähemalt 60%-ni. Kui 2019/20. õa oli lõpetamise tulemuslikkuse baastase 50%, siis eesmärgiks võeti jõuda 2025. aastal 60%-ni. Õppeaastaks 2024/25 on TalTechi lõpetamise tulemuslikkus jõudnud tasemele 53,17%, tõus on toimunud nii I kui II õppeastmel ning magistriõppes saavutatud seatud eesmärk (vt Tabel 2). 3 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE Tabel 2. Nominaalajaga lõpetajate osakaal õpete järgi 2019/20.-2024/25. Allikas: ÕIS Õpe 2019/20 2020/21 2021/22 2022/23 2023/24 2024/25 rakenduskõrgharidusõpe 33,0% 43,0% 37,5% 39,4% 36,4% 43,2% bakalaureuseõpe 46,8% 44,9% 47,2% 47,2% 45,6% 52,6% integreeritud õpe 35,9% 42,5% 50,9% 40,8% 44,2% 44,8% magistriõpe 57,2% 62,6% 63,6% 52,1% 55,9% 60,3% doktoriõpe 40,0% 27,7% 40,9% 50,6% 51,6% 47,1% TalTech 46,5% 50,5% 51,9% 47,6% 48,4% 53,2% Kõige kõrgem lõpetamise tulemuslikkuse näitaja saavutati majandusteaduskonna õppekavadel 2025. a – 63,6%, kasvu on teinud ka kõik teised teaduskonnad. Katkestanute osakaal üliõpilaste arvust on viimasel neljal aastal kõikidel õppeastmetel langenud. Samamoodi on vähenenud esimesel õppeaastal katkestanute osakaal kõikidel õppeastmetel (vt Joonis 1). 35% 31% 29% 30% 26% 24% 25% 20% 17% 17% 16% 15% 15% 15% 14% 14% 14% 15% 13% 13% 13% 10% 10% 9% 10% 7% 8% 8% 6% 5% 5% 0% 2021 2022 2023 2024 2021 2022 2023 2024 2021 2022 2023 2024 I aste II aste III aste Katkestanute osakaal 1. õppeaastal Katkestanute osakaal. Joonis 1. Katkestanute osakaal üliõpilaste arvust ja katkestanute osakaal vastu- võetute arvust esimesel õppeaastal õpete lõikes aastatel 2021-2024. Allikas: ÕIS ja Haridussilm Katkestamise vähendamiseks ja üliõpilaste õppimise toetamiseks rakendatakse järjepidevalt erinevaid meetmeid alates gümnaasiumiüliõpilaste teadlikkuse tõstmisest läbi erialade tutvustamise, töötubade ja koolikülastuste, vastuvõtutingimustest, nõustamistegevustest, õppimise toetamisest kuni õppejõudude õpetamispädevuste arendamise toetamiseni. Vastuvõtt ja nõustamine. TalTech pakub mitmekesist tuge ja toetust õpingute jooksul läbi nõustamisteenuste: psühholoogiline, erivajadustega üliõpilaste, vastuvõtu ja õppekorralduse ning karjäärinõustamine. Seda nii eesti kui inglise keeles. Õppeosakonna keskses nõustamis- keskuses töötavad teiste hulgas üliõpilastest nõustajad, kes pakuvad kaasüliõpilastele vahetut tuge. Alates 2024. a on uue suhtluskanalina kasutusel vestlusakna (chat) funktsioon, mis pakub 4 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE nii üliõpilaskandidaatidele kui juba õppivatele üliõpilastele kiiret ja asjakohast tuge ülikoolis õppimise, vastuvõtu, praktika jt teemadel. Lisaks nõustavad üliõpilasi teaduskondade õppe- nõustajad ja programmijuhid. Paljudel õppekavadel tehakse sisseastumisvestlusi, mille käigus teadlikult üliõpilaste ootusi õpingute suhtes kuulatakse ja juhitakse. Sisseastujate teadlikkuse kasvatamiseks on alates 2022/23. õa täiendavalt võimalik igal huvilisel teha eriala sobivustest, mis võimaldab profileerida oma huvisid ja mõista paremini, millised erialad kõige paremini sobida võiksid. Alates 2025. a katsetab sarnast lahendust ka infotehnoloogia teaduskond tehisaru võimalust kasutades (IT-Huvi2rataja). Ülikoolis on õpinguid võimalik alustada ka eritingimustel, mida on alates 2025. aastast veelgi laiendatud. Eraldi jälgitakse esmakursuslaste edasijõudmist. Et tagada motiveeritud ja tasemel üliõpilaskond, jälgitakse sisseastumistingimuste mõju edasijõudmisele ja vajadusel muudetakse vastuvõtulävendeid või -tingimusi, pakutakse mentorlust ja tasanduskursusi (sh keeleõpet ja matemaatikat). 2020. a sügisest on ülikoolis kasutusel nõustamisteenus reaalainetes tuge vajavatele üliõpilastele – ReaalAbi. Tegemist on üliõpilaselt-üliõpilasele nõustamisega mate- maatikas ja füüsikas. Selle töö eest tasu saavad üliõpilased pakuvad soovijatele 45-minutilisi tasuta nõustamissessioone. 2024/25. õa eksmatrikuleeriti kokku 251 esmakursuslast, mis on 8,67% immatrikuleeritute koguarvust. Eelnevate aastatega võrreldes on esmakursuslaste katkestamine vähenenud. Noorte teadlikkuse tõstmiseks TalTechi erialadest on ülikooli tegevuste skaala viimastel aastatel avardunud. Suurendatud on gümnaasiumidele pakutavate valikkursuste hulka, et tutvustada noortele ülikoolis pakutavate erialade sisu ja vältida vale eriala valimist (sh inseneeriavaldkonnas). Gümnaasiumidele pakutavate valikkursuste hulk on kasvanud viimasel kolmel aastal ligi kaks korda – kui 2022. a pakuti 38 valikainet, siis 2024. a oli see arv 70, millest võttis osa 1700 õpilast 18 gümnaasiumist. Lisaks valikainetele pakub ülikool ka loenguid ja töötube, uurimistööde juhendamisi jt ülikooli tutvustaid tegevusi. Teadlikkust TalTechi erialadest aitavad tõsta ka erinevad võistlused, programmid ja tutvustusüritused: Inseneriakadeemiast rahastatavad Noore Inseneri Programm (NIP) ning Inseneride Liidu jt erialaliitudega koostöös toimuvad inseneripäevad koolides inseneeria mahukaks tutvustamiseks (külastatakse u 20 kooli aastas). Lisaks toimivad Tuleviku Insener-Disainer programm, Tehnikaolümpiaad, Robotiklubi, insenerivaldkonna õpetajate päevad, Tuleviku Loodusteadlase Programm (TULP), KüberPuuring, Iduprojekt, TalTech AI, ASI karikas, tutvustusüritused nagu INIT ja IT-ametite päev, Äge IT- päev TalTechis, merendushariduse populariseerimine. Spetsiaalselt tüdrukutele insenerihariduse tutvustamiseks mõeldud huvihariduse pakkumine toimub läbi Unicorn Squad võrgustiku, mis on rahastatud Inseneriakadeemiast. 2025. a alustasid esimesed Unicorn Squad PRO rühmad (u 100 tüdrukut) programmi 3. ja 4. mooduliga, mis on välja töötatud TalTechi kaasabil. Unicorn Squadi põhikooli rühmades osaleb aastas vähemalt 2000 tüdrukut. 2024/25. õa loodi IT-akadeemia raames programm IT-õpetajatele, kelle abiga avaldatakse 2026. a eel-sisseelamisprogrammi osana kursus "Miks tulla õppima IT-d?" andes ülevaade IT-erialadest, õppimise eripäradest ülikoolis, mida õpetajad ja gümnaasiumi ja kutsekoolide õppijad saavad läbida. Täiendavate meetmetena on noorte teadlikkuse tõstmiseks käimas Inseneriakadeemiast rahastatav kooliõpilaste kaasamine TalTechi tudengiorganisatsioonide projektidesse. Tudengivari. Selleks, et sisseastujad teeksid teadlikuma erialavaliku ja seeläbi väheneks väljalangevus, pakutakse gümnasistidele tudengivarjuks tulemise võimalust. Viimase kolme õppeaasta jooksul on kasvanud TalTechi Tudengivarju projektis osalevate õpilaste arv. Kui 2021/2022. õa käis õppeaasta jooksul tudengivarjuks 103 kooliõpilast, siis 2024/2025. õa oli neid juba üle kolme korra enam ehk 313 õpilast. 5 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE Õppearendusfond. Üheks meetmeks õppe tulemuslikkuse tõstmisel, õppekvaliteedi ning ülikooli arengukava rakenduskava eesmärkide elluviimise toetamisel on olnud 2022. a loodud õppearendusfond kogumahuga 1,2 miljonit eurot aastas. Umbes poole ehk 500 000 eurot moodustavad sellest avatud taotlusvoorud, millest on teaduskondadel ja akadeemilistel töötajatel võimalik taotleda toetust oma õppimist ja õpetamist toetavate ideede elluviimiseks. Taotlusvoorudest on toetatud õppearendusprojekte õppetaristu ja õppekavade kaasajasta- miseks, probleem- ja projektõppe (PPÕ) arendamiseks, õppeassistentide kaasamiseks õppe- töösse, akadeemiliste töötajate pedagoogiliseks enesetäiendamiseks ja õppearendustegevuseks ning valikainete läbiviimiseks gümnaasiumides. Kõik nelja aasta jooksul läbiviidud projektid on otseselt või kaudselt panustanud üliõpilaste katkestamise vähendamisse. Muu hulgas viidi õppe- arendusfondi vahendite abil läbi katkestamise põhjuste teoreetiline analüüs, mille pealt katsetatakse teiste seas tehisintellekti tööriistu, mis võimaldavad avastada mustreid õppijate käitumises. Fondist rahastatud projektide raames on rakendatud ka näiteks lõputööde grupijuhendamisi kui ühte võimalust muuta lõputöö kirjutamise protsess tõhusamaks ja tõsta seeläbi lõpetajate arvu. Samuti on arendatud õppeprogramme meeskondades. Didaktikakeskuste koostöös on õppearendusfondi toel 2023-2025 viidud läbi uurimusi, mitmeid koolitusi ja loodud materjalid, kuidas parimalt rakendada nii PPÕ-d ja väljakutsepõhist õpet. Õpianalüütika. Ülikoolis oli kasutusel Moodle’i-põhine üliõpilaste edasijõudmist jälgiv süsteem, mille abil sai programmijuht operatiivselt ülevaadet oma õppeprogrammi üliõpilaste kohustuslike õppeainete vahetulemustest Power-BI lahenduses. 2024. a võeti kasutusele üliõpilaste edasi- jõudmise seiramiseks ja väljalangevuse ennetamiseks õpianalüütika tööriist Intelliboard, mis on samuti integreeritud Moodle’ga. Intelliboard on vahend, mille kaudu saab jälgida üliõpilaste õppetöö aktiivsust ja edenemist Moodlest tuleva info põhjal. Tööriista kasuteguri suurendami- seks on eesmärk, et õppejõud kasutaksid (eriti suure väljalangevusega õppeprogrammide) õppeainetes senisest enam vahehindamisi, mis võimaldab hajutada õppekoormust, jälgida jooksvalt üliõpilase edasijõudmist ja vajadusel õigeaegselt sekkuda ning väljalangemisohus üliõpilastele täiendavat tuge pakkuda. Lisaks sellele jälgitakse õppimises edasijõudmist, lõpetamist ja esmakursuslaste katkestamist näiteks IT-teaduskonnas (IT Akadeemia tegevuse raames) valgusfoori metoodika järgi, kus kogutakse infot nii õppijatelt (tagasiside ankeet, vestlused) kui ka õppejõududelt ning kui tuvastatakse murekohad, saab vajadusel kiirelt sekkuda. Inseneriakadeemia meetme raames rakendatakse õpianalüütika süsteemi kõrval täiendavalt esmakursuslaste kohanemisküsimustikku, mille põhjal võetakse individuaalselt ühendust katkestamisohus üliõpilastega ning neile pakutakse toetavaid teenuseid. Ülikoolis jälgitakse iga-aastaselt, kui paljud üliõpilased on lõpetamise tulemusnäitajat silmas pidades juba jõudnud nominaal- ja lisaajaga lõpetamiseni ning kui palju on veel potentsiaalseid lõpetajad. See annab sisendi teaduskondadele, et efektiivsemalt astuda teadlikke samme lõpetajate suunal, et maksimeerida võimalikku lõpetamist. Õppejõudude õpetamispädevuste arendamise toetamine. Õppimise toetamisel ja katkes- tamise vähendamisel on üks võtmeroll õppejõudude pedagoogiliste pädevuste arendamisel. Nii õppejõudude kui programmijuhtide toetamisega tegelevad teaduskonnapõhised didaktika- keskused (vt ka ptk 1.2.8) Lisaks pakub keskseid koolitusi personaliosakonna tööheaolu keskus. Kõrgkoolididaktika e-kursus ja teised koolitused on kättesaadavad Coursy keskkonnas ja sisekoolituskalendris. Alates 2022. a on akadeemiliste töötajate atesteerimise üheks 6 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE kriteeriumiks õpetamisoskuse arendamisega seotud tegevuste maht. Viieaastase perioodi jooksul on õppejõul kohustus tegeleda oma õpetamisoskuste arendamisega 6 EAP ulatuses. Õppimise ja õpetamise paindlikumaks muutmiseks on õpperuumidesse arendatud hübriidõppe võimekust. 2024/25. õa on ülikoolis kokku 78 videokonverentsi võimekusega ehk kahe- suunalist videosuhtlust võimaldavat auditooriumi, millest 10 on kõrgekvaliteedilised hübriid- auditooriumid, mis on kohandatud ka rühmatöö läbiviimiseks. Õppeassistentide laiem kaasamine. Üliõpilaste õppimise ja õppejõudude töö toetamiseks ning seeläbi katkestamise vähendamiseks on nii õppearendusfondi kui inseneri- ja IT- akadeemia meetmetest toetatud õppeassistentide kaasamist õppetöösse. Õppeassistentidena tegutsevad valdavalt magistriõppe üliõpilased, kes on sama või lähedase õppeaine juba läbinud. 2025. a toetatakse ka õppeprogrammipõhiste assistentide kaasamist tegevusteks, mis aitavad kaasa üliõpilaselt-üliõpilasele tegevustes (ühisürituste korraldamine, õpikogukondade loomine jms). 2025. a toetatakse õppearendusfondist 92 üliõpilase kaasamist õppetöösse. Lisaks toetatakse õpiassistentide kaasamist IT-akadeemia ja Inseneriakadeemia meetmete abil, kust 2024. a sai toetust täiendavalt üle 60 ja 2025. a üle 100 üliõpilasest õppeassistendi. Assistentidele ja teistele aktiivsetele õppijatele pakutase ka harivaid loenguid ja kursuseid nt ajahalduse meistriklass, palgateadlikkus, visuaalne lihtsustamine, õppejõu töö eripärade e- kursus jt, et tugevdada assistentide pädevust oma uues rollis hakkamasaamisel. Õppeassistendina töötamine võimaldab üliõpilastel töötada ülikooli juures, tutvuda akadeemilise tööga ning loodetavasti suunab osad neist edaspidi valima õppejõu ameti. Uuringud, analüüsid ja täiendavad meetmed. 2024. a kutsusid majandusteaduskond ja IT- teaduskond kokku õppetöö analüütika toimkonna, kus arutatakse ja vaadatakse lähemalt väljalangevuse põhjuseid ning nende ilminguid mõlema teaduskonna statistikas. Koostati raport „Tudengite väljalangevus: teoreetiline ülevaade”, et uurida teaduskirjanduse kaasabil katkesta- mise põhjuseid. Katkestamise vähendamine on üheks fookuseks ka IT- ja Inseneriakadeemia meetme tegevustes. Kõikidele Inseneriakadeemia fookusõppekavadel õppivatele esmakursuslastele (1500+) alustati 2024/25. õa matemaatika lisaõppe pakkumist kahe kontakttunni ulatuses nädalas. Viidi läbi esmakursuslastele kohanemisküsimustik, mille põhjal võeti individuaalselt ühendust tudengitega, kelle õpingud näisid katkemisohus ning pakuti neile toetavaid teenuseid. IT Akadeemia raames analüüsiti koostöös Tallinna Ülikooli (TLÜ) teadlastega väljalangevuse põhjuseid ning töötati välja sihitud sekkumismeetmeid. Piloteeriti tugitegevusi neljal õppekaval, korraldati esmakursuslaste väljasõite ja meeskonnaüritusi. Esimese õppeaasta väljalangevus on kõikides teaduskondades vähenemistrendis, kinnitades, et kasutusele võetud meetmed aitavad väljalangemise vähendamise eesmärki saavutada. Täiendavad meetmed: • Lõputööde rühmajuhendamised (eriti I astmes) ja lõpueksami alternatiivi pakkumine. • Regulaarsed programmijuhtide kohtumised nii teaduskondade siseselt kui üleülikooli- liselt, kus arutatakse programmide juhtimisega seotud väljakutseid, aktuaalseid teema- sid ja jagatakse parimaid praktikaid, et olla ühes infoväljas. 7 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE • Regulaarsed teaduskondade õppearenduspäevad (sh õppeprogrammide põhised õppe- arenduspäevad) kaasates õppekonsultante, programmijuhtide abisid, didaktikakesku- seid. • Majandusteaduskond on võimaldanud programmijuhtidel ka õppearendusfondi projekti raames taotleda rahastust oma õppeprogrammide spetsiifilisteks arendusteks. Seda võimalust kasutas aastal 2024 kaheksa teaduskonna programmijuhti, kõik projektid olid suunatud õppija õpikogemuse parandamisele ja seeläbi kaudselt ka väljalangevuse vähendamisele. Lisaks toimus toetava tegevusena õppeprogrammide õpilabor, kus koos hariduspsühholoogidega mõtestati tõhusat õppimist ja kaardistati õppeprogrammide kitsaskohti. 1.1.2. ERIVAJADUSTEGA ÜLIÕPILASTE TOETAMINE Eesmärk 3.1.3. Toetab erivajadusega üliõpilasi õppetöös, õppevahendite hankimisel ning sobiva õppekeskkonna loomisel. Ülikool pakub jätkuvalt nii spetsiaalselt erivajadustega üliõpilastele suunatud nõustamist kui ka psühholoogilist nõustamist (eesti ja inglise keeles). Erivajadusega üliõpilaste ja sisseastujate juurdepääsetavuse parandamiseks on jätkatud õppekeskkonna kohandamist, sh on jooksvalt asendatud amortiseerunud tõstukid modernsemate ja töökindlamate mudelitega. Renoveerimis- tööde käigus on tasandatud lävepakke, kõnniteeservi, lisatud nagisid jpm. Jätkuvalt toimivad vaegnägijate abivahendid raamatukogus ning antakse välja erivajadustega üliõpilaste stipendiumit koostöös TalTech Arengufondiga. Ülikooli poolt loodavad audiovisuaalsed materjalid on varustatud subtiitritega, mis toetavad nii teise emakeelega kui kuulmispuudega inimesi. Erivajaduste valdkonna spetsialistidega kooskõlastatakse kõik olulised erivajadusi puudutavad arendused ülikoolis, samuti on erivajaduste valdkonna spetsialist kaasatud töökeskkonna nõukogu ja Tallinna Tehnikaülikooli töötajate ametiliidu töösse, mis kvaliteedisüsteemi osana tagab, et kui üliõpilastest saavad ülikooli töötajad (nt doktorandid), on nende vajadused toetatud. Erivajadustega sissastujatele ja üliõpilastele on loodud erinevaid rakendusi, digilahendusi ja õppematerjale, kus jälgitakse, et need keskkonnad oleks kasutatavad nägemispuudega inimeste ekraanilugemis- ja ekraanisuurendusprogrammidele. Auditooriumid on saanud kaasaegse helivõimendus- ja videotehnika, mis võimaldab luua digitaliseeritud loenguid, lahendused võimaldavad erivajadusega õppurile vajadusel distantsõpet, kuid on vaid üks võimalus paljudest. Uuritakse ja testitakse ka kaugosalusrobotite kasutamist õppetöös, mis võimaldavad õppijal kui õppejõul osaleda nn robotina klassiruumis. Olulisel kohal on üliõpilaste vaimne toetamine, sh depressiooni ja ärevusega toimetulek. Jooksvalt on erivajaduse teemadel koolitatud tugitudengeid (tuutorid, rebaseabid, buddy’d), üliõpilaskonda ja töötajaskonda, loodud vajalikke materjale. 2025. a alustati mitmekesisuse programmiga, mille eesmärgiks on luua koolitatud toetajate võrgustik ülikooli liikmeskonnale, kes on otseselt, kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt kogenud diskrimineerimist või muud väärkohtlemist erinevate tunnuste, sh erivajaduste tõttu. Olulisteks partneriteks on olnud teiste hulgas Eesti Töötukassa ja Eesti Inimõiguste Keskus. 2025. a alguses alustati uutes renoveerimisprojektides osade õpperuumide varustamist püsivate silmusvõimendi silmustega kuulmispuudega üliõpilaste toetamiseks. Samuti on eesmärgiks, et lisaks olemasolevatele kohandatud inva-WC-dele oleks ka teised WC-d kergemate füüsiliste 8 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE erivajaduste korral lihtsamini kasutatavad ja inimestel oleks senisest enam takistuste vaba ruumi ja terviseseisundile vastavaid valikuid, kus hügieenitoiminguid teostada. Erivajadustega üliõpilastele pakutakse juhtumipõhist tuge teaduskonna dekanaadi, programmi- juhi kui õppejõu tasandil. Iga erivajadusega üliõpilasega, kui ta selleks soovi avaldab, räägitakse teda puudutavad vajadused läbi ja vastavalt sellele ka tegutsetakse. 1.1.3. PROFESSUURID Eesmärk 3.1.4. tagab Tallinna Tehnikaülikooli seaduse § 9 lõike 3 kohaselt järgmised tehnikateaduste professuurid: 3.1.4.1. ehituskonstruktsioonide professuur; 3.1.4.2. elektrotehnika professuur; 3.1. 4.3. infoühiskonna tehnoloogiate professuur; 3.1.4.4. keemiatehnika professuur; 3.1.4.5. metallide tehnoloogia professuur; 3.1.4.6. puidutöötlemise professuur; 3.1.4.7. põlevkivitehnoloogia professuur; 3.1.4.8. tootmistehnika professuur. Ülikool rahastab kõigi nimetatud professuuride tegevust samadel alustel tenuuriprofessoritega. 2022. a läbis TalTech edukalt kõigi nimetatud professuuride sihtevalveerimise (tulemused leitavad aruandest). 2024. a lõpu seisuga juhtisid kõiki kaheksat professuuri tenuuris olevad kaas- või täisprofessorid. Kõigi professorite juhtimisel või osalusel toimivad edukad uurimisrühmad: 1. Ehituskonstruktsioonide professuur, kaasprofessor tenuuris Alar Just. Osaleb aktiivselt ehituskonstruktsioonide uurimisrühma töös; 2. Elektrotehnika professuur, kaasprofessor tenuuris Lauri Kütt. Juhib elektrotehnika aluste uurimisrühma, sh Elektriliste Tehnoloogiate Mõõtekeskust; 3. Infoühiskonna tehnoloogiate professuur, täisprofessor tenuuris Dirk Draheim. Juhib infosüsteemide töörühma; 4. Keemiatehnika professuur, kaasprofessor tenuuris Oliver Järvik. Juhib keskkonna, energia- ja keemiatehnoloogia uurimisrühma; 5. Metallide tehnoloogia professuur, kaasprofessor tenuuris Fjodor Sergejev. Osaleb aktiivselt kulumiskindlate komposiitide ja pinnete uurimisrühma töös; 6. Puidutehnoloogia professuur, kaasprofessor tenuuris Jaan Kers. Juhib puidutehnoloogia laborit; 7. Põlevkivitehnoloogia professuur, täisprofessor tenuuris Alar Konist. Juhib jätkusuutliku energeetika ja kütuste uurimisrühma; 8. Tootmistehnika professuur, täisprofessor tenuuris Tauno Otto. Juhib nutika tootmise uurimisrühma. 9 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE 1.1.4. DOKTORIÕPE Eesmärk 3.1.5 moodustab doktoriõppe õppekohad alltoodud halduslepingu tabelis 1 esitatud jaotuse alusel: Et tagada oodatav lõpetajate arv, on ülikool halduslepingu perioodil moodustanud rohkem doktoriõppe õppekohti kui halduslepingus kokku lepitud (vt Joonis 2). Joonis 2 . Doktoriõppe vastuvõtt TalTechis aastatel 2022–2025. 2025. a vastuvõtu arv seisuga 01.09.2025. Vastuvõtt toimub jooksvalt kuni kalendriaasta lõpuni. Allikas ÕIS Oodatav doktoriõppe lõpetajate arv halduslepingus tuleneb moodustavate õppekohtade miinimumarvust aastatel 2018–2021 (Halduslepingu tabel 2.) 10 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE Tehnikaülikool on halduslepinguga võetud kohustuse doktoriõppe lõpetajate arvus täitnud aastate lõikes keskmiselt 95% ulatuses (vt Joonis 3). Joonis 3. *2025 doktoriõppe lõpetajate arv seisuga 01.09.2025. doktoritöö kaitsmised toimuvad kuni kalendriaasta lõpuni. Allikas ÕIS Eesmärk 3.1.6.1. tagab doktorikraadi omandanute oskuste kooskõla tööturu ootustega vastava kvalifikatsiooniga töötajatele ning moodustab halduslepingu perioodil vähemalt 46 doktoriõppe õppekohta koostöös teiste ülikooliväliste partneritega, sh positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete, avaliku sektori asutuste ja muude ülikooliväliste koostööpartneritega; Perioodil 2022–2025 on koostöös ülikooliväliste partneritega immatrikuleeritud 48 doktoranti: • Tööstusdoktorandid – 26; • Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste nooremteadureid (KBFI, TFTAK, Cybernetica AS, Eesti Taimekasvatuse Instituut) – 22. Lisaks on 2025. aasta sügissemestriks taotletud veel 4 tööstusdoktorantuuri õppekoha avamist. Kõigile kohtadele on olemas kandidaadid ning vastuvõtuprotsess on käimas. Eesmärk 3.1.6.2. peab doktorantuuri õpiväljundite puhul senisest oluliselt enam silmas kestliku arengu tagamiseks vajalike oskuste vajadust väljaspool akadeemilist sektorit. 2022. a sügisest avati TalTechis uued, laiapõhjalised doktoriõppeprogrammid eesmärgiga pakkuda kvaliteetset teaduspõhist haridust. Uuendatud õppekavade peamiseks eesmärgiks seati 11 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE doktorantidele kriitilise mõtlemise ja analüüsivõime arendamine ning ühiskonnaga suhestumise oskuse kujundamine. Programmid on suunatud sellele, et valmistada doktorante ette eluks pärast ülikooli ning panustamiseks Eesti majandusse ja ühiskonda. Eesmärkide saavutamiseks sisaldab ülekanta- vate oskuste moodul muu hulgas karjääriplaneerimise, ettevõtlusõppe ja teaduskommu- nikatsiooni kursusi. Samuti võimaldatakse teadmiste omandamist projektijuhtimise ja teaduseetika valdkondades. 1.1.5. OSAKOORMUSEGA ÕPE Eesmärk 3.1.7. Võib korraldada ainult osakoormusega õpet halduslepingus kokkulepitud õppekavadel. Ainult osakoormusega õppe pakkumine on põhjendatud juhtudel, kus õpe on suunatud täiskasvanud töötavatele inimestele, pigem täiend- või ümberõppeks ning see ei piira olulistes valdkondades tasuta õppe võimalusi. 2025/2026. õa vastuvõtuks avati majandusteaduskonnas üheaastase nominaalkestusega eestikeelne magistriõppe õppekava „Kestlikkuse juhtimine“, millel toimub ainult osakoormusega õpe. Õppekaval saab õppida sessioonõppes – kontakttunnid toimuvad tööpäevadel õhtuti või nädalalõppudel eesmärgiga pakkuda töötavatele inimestele paindlikku võimalust magistrikraad omandada osakoormusega õppes 1,5 aastaga. Õpe on tasuline. Õppeprogramm sobib oluliseks täienduseks juhtidele ja spetsialistidele, kel juba on olemas eelnev kõrgharidus ja töökogemus ning soovivad arendada oma teadmisi ja oskusi kestliku juhtimise valdkonnas. Õppekavale immatrikuleeriti 2025/2026. õa 30 üliõpilast. 2026/2027. õa on ülikoolil plaanis avada veel üks üheaastane eesti õppekeelega ainult osakoormusega tasuline magistriõppe õppekava infotehno- loogia- ja majandusteaduskonna koostöös tehisintellekti valdkonnas. 1.2. KÕRGHARIDUSÕPE ON KVALITEETNE, ÕPPE KORRALDUS ON ÕPPIJAST LÄHTUV JA PAINDLIK 1.2.1. PAINDLIK JA TOETAV ÕPIKÄSITLUS JA ÕPPEKORRALDUS, SH VÕTA, ÕPIRÄNNE Eesmärk 3.2.1. Soodustab õppeprotsessis õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetavat õpikäsitust ja üliõpilaste kaasatust ning võimaldab paindlikku õppekorraldust, varasema õpi- ja töökogemuse arvestamist ning rahvusvahelist õpirännet. TalTech soodustab üliõpilaste kaasatust õppetegevuse ja -protsesside arendamisel. Üliõpilaste esindajad kuuluvad programminõukodadesse, ülikooli senatisse ja senati komisjonidesse, teaduskondade ja instituutide nõukogudesse; üliõpilased annavad igal semestril tagasisidet läbi ÕISi, lisaks moodustavad üliõpilased igal aastal hariduse kvaliteedi töögrupid (HKT), mille kaudu antakse sisendit õppekorralduse ja õpetamise parandamiseks; igal teaduskonnal on oma üliõpilaskogu, mis teeb koostööd üliõpilasesindusega läbi kelle jõuavad üliõpilaste ideed ja mõtted ülikooli juhtkonna ja otsustukogudeni. Toimuvad igakuised kohtumised õppeprorektori, õppedirektori ja üliõpilasesinduse liikmete vahel, et regulaarselt arutada olulisi küsimusi ja olla kursis üliõpilaste murede ning rõõmudega. Üliõpilastele on avatud nõustamiskeskus, toimib üliõpilaselt üliõpilasele nõustamisteenus Reaalabi, kus pakutakse individuaalset õpiabi 12 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE reaalainetes. Õppekorralduslike küsimustega saavad nad lisaks pöörduda ka teaduskonna dekanaati või programmijuhi poole. Viimased aitavad lahendada õppetöö sisu ja korraldust puudutavaid küsimusi ja VÕTA kasutamist (nõustamistegevuste täpsem ülevaade on esitatud ptk-s 1.1.1). Paindlikku ja kaasaegset õppekorraldust toetab pidev hübriidõppe metoodika ja auditooriumide arendamine (vt ka ptk 1.1.1). Eesmärgiga pakkuda paindlikku õppimisvõimalust ka töötavatele inimestele, võimaldatakse magistriõppes mitmetel õppekavadel paindlikku õppekorraldust tunniplaani kavandamise kaudu – õppetöö toimub pärastlõunastel ja õhtustel aegadel ning nädalalõppudel. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA). Eesmärgiga tagada VÕTA läbipaistvus ja ühtlane kvaliteet, toimub alates 2020. aasta augustist VÕTA protsess täies mahus elektroonselt ÕIS-is. Elektroonne VÕTA hõlmab taotluse koostamist, tõendusmaterjalide lisamist, hindamist ja suhtlemist eri osapoolte vahel taotluse menetlemise erinevates etappides ning taotluste säilitamist. VÕTA taotluste arv õppeaastate lõikes veidi erineb (vt Tabel 3). Kõige enam taotlusi esitati 2021/22. õa sügissemestril, mil on ka kõige suurem vahe taotletavate ning arvestatud EAP-de vahel (268 EAP-d). Selle üheks põhjuseks võib lugeda elektroonse taotlemise kasutusele võtmisega seotud kasutusmugavuse probleemkohti, samas oli taotluste koguarvust arvestatud taotluste osakaal ka antud semestril väga kõrge ehk 97%. 2024/25. õa sügissemestril oli taotletavate EAP-de arv üle paari aasta jälle üle 10 000 EAP. Tabel 3. VÕTAga taotletud ainepunktide arv ja arvestatud ainepunktide arv aastatel 2021-2025. Allikas: ÕIS Semester taotletud EAP arvestatud EAP (kokku) (kokku) 2021/2022 sügis 11110 10842 2021/2022 kevad 11012 10916 2022/2023 sügis 9720 9561 2022/2023 kevad 8532 8477 2023/2024 sügis 8676 8577 2023/2024 kevad 9279 9249 2024/2025 sügis 10074 9915 2024/2025 kevad 9814 9793 Taotletud EAP-de mahust on arvestatud ainepunktide hulk stabiilselt kõrge, püsides 97-99% juures. See näitab, et üliõpilased saavad vajaliku info VÕTA põhimõtete ning taotlemisprotsessi kohta kätte veebilehelt, VÕTA nõustajalt või koolituselt, ning esitatud taotlused on koostatud läbimõeldult. Kõige enam on kasvanud välisriigi ülikoolidest VÕTA-ga arvestatud EAP-de hulk (vt Tabel 4). Põhjusena saab välja tuua, et TalTechi üliõpilastel on alates 2021/22. õa olnud võimalus õppida EuroTeQ partnerülikoolide õppeaineid veebi vahendusel, mis on järjest populaarsust kogunud ning avardab üliõpilaste võimalusi õppeainete valikul ning annab kogemuse välisülikoolis õppimisest. 13 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE Tabel 4. VÕTA-ga arvestatud ainepunktide hulk 2021/2022-2024/2025. Allikas: ÕIS Õppeaasta 2021/2022 2022/2023 2023/2024 2024/2025 taotlejate arv 771 707 772 968 taotlenud EAP (kokku) 22 122 18 252 17 955 19 887 arvestatud EAP (TalTechi ained) 15 903 11 815 10 862 12 740 arvestatud EAP (teised Eesti koolid) 3 179 3 600 2 667 2 885 arvestatud EAP (välismaa koolid) 1 934 2 139 3 195 2 805 arvestatud EAP (kombineeritud) 742 485 1 102 1 277 arvestatud EAP (kokku) 21 758 18 038 17 826 19 707 Üliõpilaste rahvusvaheline õpiränne. Ülikool toetab üliõpilaste välismobiilsusesse siirdumist ning rahvusvahelise õpikogemuse pakkumist kogu üliõpilaskonnale. Välisüliõpilaste ja väliskülalisüliõpilaste kaudu saavad rahvusvahelise õpikogemuse ka need TalTechi üliõpilased, kes ise mingil põhjusel ei saa või ei soovi välisõppesse minna. Üliõpilaskonna mobiilsus on viimasel viiel aastal olnud variatiivne, põhjuseks nii Covid-pandeemia kui sõda Ukrainas – sissetulevate üliõpilaste arv on püsinud stabiilne, TalTechi üliõpilaste mobiilsuses osalemine on aga suurenenud (vt Tabel 5). Tabel 5. Üliõpilaste mobiilsus (sh alates 2022/23 lühiajaline mobiilsus). Allikas: ÕIS (ülikool arvudes) 2021/22 2022/23 2023/24 2024/25 Väliskülalisüliõpilasi 482 287 426 387 TalTechis (sissetulev) TalTechi üliõpilaste 123 166 208 238 mobiilsus (väljaminev) Väliskülalisüliõpilased TalTechis. 2024/25. õa-l õppis enim väliskülalisüliõpilasi majandus- (148) ja infotehnoloogia teaduskonnas (70), samas kui inseneriteaduskonnas õppis 60, loodus- teaduskonnas 20 ja EMERAs 1 väliskülalisüliõpilane. Lisaks 299 väliskülalisüliõpilasele, kes tulid TalTechi üheks või kaheks semestriks õppima või praktikale, tuli 2024/25. õa TalTechi lühiajalise mobiilsuse raames 88 tudengit: 37 sügis- ja 51 kevadsemestril. 2024/25. õa korraldati TalTechis üliõpilastele 4 BIPi. Väliskülalisüliõpilased eelistavad vahetusõpinguteks TalTechis pigem sügissemestrit, kuna siis on ingliskeelsete õppeainete valik laiem kui kevadsemestril. TalTech on välisüliõpilaste jaoks olnud atraktiivne sihtkoht, kuid laborite suurusest jm tingitud osalejate piirarvud õppeainetes ei võimalda alati aktsepteerida kõikide väliskülalisüliõpilaste soovi- avaldusi, eriti IT- ja insenerivaldkonna õppeainete puhul. Samuti mõjutavad üliõpilaste sihtkoha valikut viimastel aastatel Eesti geograafiline asukoht ning Venemaa ja Ukraina vahel jätkuv sõda. 14 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE TalTechi üliõpilaste mobiilsus. Selleks, et teha üliõpilaste välisõppesse kandideerimine paindlikumaks, on alates 2018/19. õa lubatud magistrantidel esitada välisõppe avaldus juba esimesel semestril, et välisõppesse oleks võimalik siirduda õppeperioodi teisest semestrist. Alates 2022/23. õa laienes sama võimalus ka bakalaureuseõppe üliõpilastele. Kõige aktiivsemalt kasutasid 2024/25. õa-l välismaal õppimise võimalust majandusteaduskonna üliõpilased (45 üliõpilast), kellele järgnesid inseneriteaduskonna (43), infotehnoloogia teaduskonna (32), Eesti Mereakadeemia (3) ning loodusteaduskonna (2) üliõpilased. Kokku käidi välisõpingutel 28 erineva riigi 66 kõrgkoolis. 2024/25. õa osales Erasmus+ programmi kaudu välispraktikal 51 TalTechi üliõpilast. Kõige aktiivsemalt kasutasid Erasmus+ välispraktika võimalusi inseneri- teaduskonna üliõpilased (21 isikut), kellele järgnesid Eesti Mereakadeemia (12), infotehnoloogia teaduskonna (9), majandusteaduskonna (6) ja loodusteaduskonna (3) üliõpilased. Lühiajalise mobiilsuse meedet kasutas 2024/25. õa 62 TalTechi üliõpilast, sh osaleti kaheksal põimitud intensiivkursusel, mis toimusid Lätis, Leedus, Poolas (2), Saksamaal, Ungaris, Portugalis ja Soomes. Kõige aktiivsemad põimitud intensiivkursustel osalejad olid TalTechi Virumaa kolledži üliõpilased. Klassikalise mobiilsuse alternatiividena on lisandunud uusi mobiilsusformaate: ühine probleem- ja projektõpe, interdistsiplinaarsed ühismoodulid, e-õppe eri kombinatsioonid, häkatonid, ühised suve- ja talvekoolid, ning ühised kursusekataloogid avatud õppe süsteemis. Et suurendada välisõpingute nähtavust ülikoolis alustati 2023/24. õa mobiilsussaadikute (Mobility Ambassadors) projektiga, mida piloteeriti inseneriteaduskonnas. Valitud tudengi- saadikud jagasid aktiivselt kaastudengitega oma kogemusi nii välisõpingute jooksul kui ka sellele järgneval semestril. Pilootrojektis osales neli üliõpilast. Alates 2024/25. õa-st laiendati projekti ka teistesse teaduskondadesse, saadikuid oli kokku 9. 1.2.2. ÜLD- JA TULEVIKUPÄDEVUSTE ARENDAMINE NING ÜLIÕPILASTE TAGASISIDE Eesmärk 3.2.2. Pöörab õppekavade arendamisel ja õpetamisel läbivalt tähelepanu üld- ja tulevikupädevuste, sealhulgas digipädevuse ja ettevõtlikkuse arendamisele ning üliõpilaste tagasisidele. TalTechi arengukava 2021–2025 üheks eesmärgiks on, et „meie lõpetajad suudavad lahendada keerulisi päriselu probleeme, omades teaduspõhist mõtteviisi, praktilisi insenerioskusi, head enesejuhtimis- ja koostööoskust ning ettevõtlikku vaimu. Nad on valmis kandma vastutust Eesti majanduse arengu eest, olles nõutud ka rahvusvahelisel tööturul“. Sellest tulenevalt ja toetudes uuendatud kõrgharidusstandardi lisa 1 õpiväljunditele, alustati TalTechis 2023. a õppe- programmide kaasajastamise protsessiga, mille fookuses on tulevikukindlad pädevused. Selleks, et tagada Tallinna Tehnikaülikooli lõpetajatele ühtlane tase ja toetada tulevikukindlate päde- vuste omandamist, on uuendatud ainevaldkondlike pädevusi ja lepitud kokku üldpädevused. 2024. aastal lepiti kokku 5 ainevaldkondliku ja 5 üldpädevust (vt Joonis 4), mis peavad sisalduma igas TalTechi esimese astme ja integreeritud õppe õppekavas. Protsessi olid kaasatud kõik teaduskonnad. Teaduskondade esindajatest koosnenud töörühmad koostasid pädevuste kirjeldused ja õpiväljundid, et nende õppesse lisamine oleks hõlpsam. Üld- ja ainevaldkondlikud pädevused kinnitati 2024. a oktoobris õppeprorektori korraldusega. Üldpädevused on enesejuhtimine ja õppimine, kriitiline mõtlemine, koostöö, suhtlemine ja eetika. Ainevaldkondlikud pädevused on digipädevus, ettevõtlus, kestlik areng, matemaatika ja inseneeria (vt Joonis 4). Kokkulepitud pädevused on kooskõlas ka kõrgharidusstandardi lisas 1 15 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE toodud pädevustega esimesele kõrgharidusastmele. Iga ainevaldkondliku pädevuse katmiseks õppekavas luuakse õppeaine, mis vastab selle pädevuse kohta kokkulepitud õpiväljunditele. Kestliku arengu ja digimeetme pädevusi katvate õppeainete arendamiseks on andnud tuge ELi rahastatavad rohe- ja digimeetmed. Ainevaldkondlikud pädevused on võimalik integreerida ka teistesse õppeainetesse juhul, kui õppeprogrammi kui terviku vaates on see võimalik ja vajalik. Üldpädevuste arendamiseks eraldi õppeaineid ei looda, nende õpetamine peab toimuma läbivalt erinevates kohustuslikes õppeainetes. Joonis 4. Kohustuslikud üld- ja ainevaldkondlikud pädevused TalTech esimese astme ja integreeritud õppe õppekavades. Kuna ainevaldkondlike pädevuste ained on ka praegustes õppekavades, siis peale uuendatud õppeainete väljatöötamist asendavad programmijuhid vanad õppeained uutega või õppe- ainetega, mis katavad kokkulepitud pädevusi. Magistriõppe õppekavades toimub õppekavade kaasajastamine lähtuvalt kõrgharidusstandardi lisas 1 sätestatule. Hetkeolukorra kaardista- miseks analüüsisid programmijuhid 2024. a lõpus iga-aastase õppeprogrammide sisehindamise vahekokkuvõtte raames mh ka seda, milliseid kokkulepitud üldpädevusi nende õppe- programmides juba arendatakse ja milliseid on vaja arendada. Selgus, et esmajoones on vaja keskenduda enesejuhtimise- ja õpioskuste arendamisele. 2025. aasta II pooles algavad koolitused ja õpitoad programmijuhtidele ja õppejõududele eesmärgiga aidata üldpädevusi paremini õppekavadesse ja õppeainetesse sidusalt integreerida, neid õpetada ja hinnata. Üldpädevuste integreerimisel õppekavadesse toetavad programmijuhte ja õppejõude teaduskondade didaktika- ja õppearenduskeskused koostöös õppeosakonnaga. Tulevikukindlate 16 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE pädevuste õppekavadesse integreerimise protsessi toetamiseks on planeeritud ja läbi viidud erinevaid kommunikatsioonitegevusi, mis algasid 2024. a. 2025. aasta alguseks valmis ÕISi arendus, mis võimaldab kokkulepitud üld- ja ainevaldkondlikke pädevusi siduda õppeainetega ja seeläbi seirata, kuivõrd on need pädevused igas esimese astme õppekavas kaetud. Muudatused õppekavadesse ja õppeainetesse peavad olema sisse viidud 2028/29. õa. Õppekavade arendamisel on üheks oluliseks sisendiks üliõpilaste tagasiside: iga semestri lõpus kogutav tagasiside õppekorralduse, õppeainete ja õppetegevuse kohta ning igal aastal kogutav tagasiside lõpetajatelt õppekava ja õpetamise kohta. Täiendavalt koostab üliõpilasesinduse hariduse kvaliteedi töörühm ülevaated programmijuhtidele kasutades kas ÕIS tagasiside kommentaaride analüüsi ja/või fookusgrupiintervjuusid. Programmijuhid analüüsivad üliõpilaste tagasisidet ja selle arvestamist õppeprogrammide sisehindamisel eneseanalüüside koostamisel, pannes muu hulgas paika ka järgmise perioodi õppeprogrammi arendamise tegevuskava. Näited muudatustest, mida on õppeprogrammide arendamisel on tehtud või planeeritakse teha lähtudes mh ka üliõpilaste tagasisidest on: • probleem- ja projektõppe rakendamine ja arendamine; • õppematerjalide kaasajastamine ning uute õpikute loomise algatamine, sh e-õppe arendamine; • majaväliste ekspertide kaasamine õppetöösse ning suuremate võimaluste pakkumine õppijatele tutvumaks valdkonna ettevõtetega; • üliõpilastele tugitegevuste loomine, sh mentorsüsteemi loomine, esmakursuslastele eelnädal, raskete üldainete õppimiseks toe pakkumine; • lõputööde juhendamise tõhustamine, sh kaasjuhendajate leidmine ettevõtetest ning eraldi ainete loomine “Lõputöö seminar” näol; • õppeainete põhjalikum analüüs dubleerimise vähendamiseks ja suurema sidususe tekitamiseks ning üldpädevuste integreerimiseks; • tehisintellekti tööriistade integreerimine õppesse. 1.2.3. EESTIKEELSE TERMINIVARA ARENDAMINE Eesmärk 3.2.3. Edendab eestikeelse terminivara arendamist, tagab muukeelsetel doktoritöödel ammendava eestikeelse kokkuvõtte ja seab eesmärgiks, et teadustööde tulemused on eesti keeles kättesaadavad. Seoses teaduse kiire arenguga on paljude valdkondade mõistete vasted sageli aegunud, mistõttu erialaline terminoloogia vajab pidevat korrastamist ja uuendamist. TalTech on mitmete ülikooli pädevuses olevate teadusvaldkondade eestikeelse oskuskeele arendamisel andnud olulise panuse, mida kinnitavad mitmed Eesti Keele Instituudi ja Kultuurimisteeriumi poolt rahastatud terminoloogia arendamisega seotud projektid (nt Ekilex mitmete terminibaaside täiendamine uute mõistekirjega). Aktiivselt on panustatud ka Transpordiameti juures tegutseva Merekeele nõukoja töösse. Ülikool viib regulaarselt läbi terminoloogiakonverentse. 2025. a toimus juba viies Tallinna Tehnikaülikooli korraldatud konverents „Tõhusa terminitöö nimel“. Ülikooli liikmete juhtimisel toimivad mitmed terminoloogiakomisjonid: • Andmestunud ühiskonna uurimine (Anu Masso) • Finants- ja maksuarvestus (Maret Güldenkoh) https://sonaveeb.ee/ds/fmt • Masinaehituse ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine (Veroonika Shirokova, Tatjana Baraškova) https://sonaveeb.ee/ds/MEPJ • Materjalitehnika (Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andrei Surženkov) https://sonaveeb.ee/ds/mtr 17 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE • Metroloogia ja mõõtetehnika (Rein Laaneots) https://sonaveeb.ee/ds/mea • Rohepööre ja ringmajandus (Tiia Plamus) https://sonaveeb.ee/ds/rohring • Ruumilise keskkonna planeerimine (Nele Nutt) https://sonaveeb.ee/ds/plan • Tekstiilmaterjalid (Tiia Plamus) https://sonaveeb.ee/ds/teks • Tootmistehnika ja tootmissüsteemid (Tauno Otto) https://sonaveeb.ee/ds/tts • Valgustehnika (Toivo Varjas) https://sonaveeb.ee/ds/valgus • Kooliinformaatika terminibaas (Birgy Lorenz) https://sonaveeb.ee/ds/eiops • Masinad (Alina Sivitski) • Keemiatehnoloogia ja keemiatehnika (Antonina Zguro) • Masinaehitus (Ingrid Prees) • Elektroonika (Margus Metshein) • Energiatehnoloogia, soojustehnika ja soojusenergeetika (Kertu Lepiksaar) https://sonaveeb.ee/ds/ene Tulenevalt Tallinna Tehnikaülikooli doktorantuuri eeskirjast on doktoritööde kohustuslikuks osaks eestikeelne kokkuvõte doktoritööst. 1.2.4. EESTIKEELSE ÕPPE TAGAMINE VASTUTUSVALDKONDADES Eesmärk 3.2.4. Tagab punktis 3.1.1 nimetatud õppekavagruppides eestikeelse õppe kõrghariduse esimesel kahel astmel. Kui pakutakse ingliskeelset õpet, on olemas ka sarnase sisuga eestikeelse õppe võimalus. Jagatud vastutuse korral võib ülikoolide vahel kokku leppida, kumb tagab eestikeelse õppe. Kui 2021/2022. õa oli vastuvõtuks avatud 21 inglise õppekeelega õppekava, siis 2025/2026. õa immatrikuleeriti üliõpilasi kokku 15 ingliskeelsele I ja II astme õppekavale. TalTechi vastutus- valdkondades on tagatud eestikeelne õpe nii bakalaureuse- kui magistriõppes. 1.2.5. INGLISKEELNE ÕPE KÕRGHARIDUSE ESIMESEL ASTMEL Eesmärk 3.2.5. Kasutab riigi tegevustoetust kõrghariduse esimesel astmel ingliskeelse õppe pakkumiseks juhtudel kui inglise õppekeel on tingitud tööturu vajadusest või tegemist on rahvusvahelise ühisõppekavaga. Nimetatud erandid lepitakse kokku lepingu lisas 2. TalTechis pakub esimesel astmel ingliskeelset tasuta õpet (st kasutab riigi tegevustoetust) kahel bakalaureuseõppe õppekaval: „Küberturbe tehnoloogiad“ ja „Integreeritud tehnoloogiad“. Mõlemal juhul on tegemist riiklikult oluliste valdkondadega, kus tööjõuvajadus on suur. Mõlemad õppekavad on populaarsed nii eesti- kui välismaalaste hulgas. Küberturbe tehnoloogiate õppekavale on viimaste aastate sisseastujatest 30-50% olnud välismaalased. Lõpetanud on asunud tööle rahvusvahelistesse asutustesse, kus töökeel on valdavalt inglise keel. Integreeritud tehnoloogiate õppekava vastuvõtt on kasvanud 2022-2025 aastatel ca 15%. Välismaalaste osakaal on 25-40%. 1.2.6. VÄLISÜLIÕPILASED Eesmärk 3.2.6. Seab eesmärgiks kvaliteetse ja kultuuriliselt mitmekesise välisüliõpilaskonna ning kõrghariduse I ja II astmel optimaalse välisüliõpilaste osakaalu kuni 20%. Nimetatud näitaja hulka ei arvata rahvusvahelistel ühisõppekavadel, veebipõhistel õppekavadel ja eesti 18 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE õppekeelega õppekavadel õppivaid üliõpilasi. Välisüliõpilaste ettevalmistuse taset hinnatakse vastuvõtul rahvusvahelist praktikat järgivate hindamismeetoditega. Enim õppis välisüliõpilasi 2024. aasta seisuga Ukrainast, Soomest, Indiast ja Aserbaidžaanist, kokku 82 erinevast riigist. Viimasel neljal õppeaastal on välisüliõpilaste osakaal üliõpilaste üldarvust esimesel ja teisel õppeastmel langenud, kuna vähem välistudengeid on kandideerinud ja õppima asunud. Põhjustena võib näha sihtstipendiumite ära kaotamist, sõda Ukrainas ja geopoliitilisi hirme, GRE testi sooritamise nõuet magistriõppesse kandideerimiseks, Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanikele kehtivaid riiklikke sanktsioone, üldist elukalliduse tõusu ja majanduslikku ebakindlust. Märkimist väärib fakt, et 2025/2026. õa asus 175 välisüliõpilast õppima, mis oli mõnevõrra rohkem kui eelneval aastal, mis tulenes Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit välisüliõpilaste arvu kasvust, kes moodustasid sisseastujatest ligikaudu poole. Välisüliõpilaste osakaalu üliõpilaste üldarvust kajastab Joonis 5. 10% 9,4% 8,8% 7,9% 8% 6,1% 6% 4,8% 4% 2% 2021 2022 2023 2024 2025 Joonis 5. Ingliskeelsetel õppekavadel õppivate välisüliõpilaste osakaal üliõpilaste arvust (v.a ühisõppekavadel õppijad). Allikas: ÕIS Eesmärk 3.2.7. Loob tingimused välisüliõpilaste ja -õppejõudude kaasamiseks Eesti ühiskonda, pakub välisüliõpilastele eesti keele ja kultuuri õpet vähemalt 6 EAP mahus. Välisüliõpilaste kaasamiseks Eesti ühiskonda sisaldavad ingliskeelsed õppeprogrammid eesti keele ja kultuuri õpet vähemalt 6 EAP mahus. Soovijatele pakub ülikool võimalusi täiendavaks keeleõppeks, mille kaudu omandada kõrgem eesti keele tase. Eesti keele ja kultuuri õppeaine deklareerinute arv on aastatega vähenenud seoses välisüliõpilaste ja Erasmus vahetustudengite arvu vähenemisega, kuid õppeaine on jätkuvalt populaarne nii välisüliõpilaste kui ka Erasmus- üliõpilaste hulgas (vt Tabel 6). Tabel 6. Eesti keele ja kultuuri õppeainele registreerunud 2021-2024 (allikas: ÕIS) Sügissemester Kevadsemester Kokku 2021/2022 281 113 394 2022/2023 146 80 226 2023/2024 137 97 234 2024/2025 137 60 197 19 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE 1.2.7. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ JA OSALEMINE EUROOPA ÜLIKOOLIDE VÕRGUSTIKES Eesmärk 3.2.8. Teeb aktiivselt institutsionaalset rahvusvahelist koostööd ja osaleb Euroopa Ülikoolide võrgustikus. Institutsionaalne rahvusvaheline koostöö. Ülikooli suund rahvusvahelises koostöös on alates 2019. aastast liikuda senisest enam strateegilise partnerluseni, mille peamisteks osapoolteks on EuroTeQ, Baltech, Nordtek ning valitud paikaajalised partnerülikoolid s.h. Aalto, Lappeenranta, KTH jt. Koostöö fokusseerimise eesmärgiks on olnud peamiselt vajadus efektiivsemalt kasutada väliskoostöösse kaasatud ressursse ning suurendada nende panust ja seotust ülikooli strateegiliste eesmärkidega põhitegevustes, pakkudes väärtuslikke võimalusi nii teadus- kui õppetöö kvaliteedi tõstmiseks ning seeläbi rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamiseks. Baltech võrgustikus on ülikool kaasatud nii akadeemilistes koostööalgatustes, nagu ühisprojektid, publikatsioonid, õppearendus jms kui ka administratiivsetes arendustegevustes, mida kõik regiooni tehnikaülikoolid enda võimekustega aktiivselt toetavad. Võrgustiku tegevustes osalemist toetab ka partnerite poolt ühiselt finantseeritav stipendiumi programm, milles osalevad nii ülikoolide töötajad kui ka tudengid. Võrgustikku kuuluvad Riia-, Vilniuse-, Kaunase ja Tallinna tehnikaülikoolid. TalTech kuulub Nordtek võrgustikku, kuhu kuulub ligi 30 Põhjamaade tehnikaülikooli. Selle võrgustiku eesmärk on teha koostööd nii õppetöös kui ka teaduses ning aidata kaasa inseneriteaduste arendamisele. Nii püütakse koos ettevõtetega leida lahendusi ühiskondlikele väljakutsetele. Võrgustiku sisemise üliõpilaste mobiilsuse toetamiseks kasutatakse lisaks Erasmus+ ka Nordplus programmi vahendeid. Võrgustiku presidendiks oli aastatel 2023-2025 Tallinna Tehnikülikooli professor, akadeemik Maarja Kruusmaa. Koostöö EuroTeQ partneritega hõlmab tänaseks mitmete ühiste teadus- kui õppearendusprojektide elluviimist ning ka aktiivset uurimisrühmade vahelist teadustööd, mis väljendub arvukate ühispublikatsioonide näol. Kõige suuremamahuliseks ning ka mõjukaimaks algatuseks eelkõige õppearenduse ja –innovatsiooni toetamiseks on Euroopa Ülikoolide programmi kaudu käivitatud projekt, mis pani aluse võrgustikule tänasel kujul. Euroopa Ülikoolide võrgustikus osalemine. Ülikooli arengukava ühe eesmärgina on muu hulgas seatud ülikooli rahvusvahelise maine suurendamine läbi koostöö tippülikoolide ning maailma teadusmahukate ettevõtetega. Selle eesmärgi saavutamiseks tehakse tihedat koostööd EuroTeQ Engineering University võrgustiku partnerülikoolidega. Koostööprojekt alustas tegevust 2020. a ja alates 2023. a kuulub sinna 8 Euroopa juhtivat teadus- ja tehnoloogiaülikooli: Müncheni Tehnikaülikool (Saksamaa), Taani Tehnikaülikool (DTU), Eindhoveni Tehnikaülikool (Holland), Ecole Polytechnique (Prantsusmaa), Tšehhi Tehnikaülikool Prahas (CTU) ja Tallinna Tehnikaülikool. Kaaspartneriteks on Technion (Iisrael) ning EPFL (Šveits). 2023. aastal saadi projektile 4-aastane jätkurahastus ja võrgustikuga liitus kaks uut parterit: HEC Paris (Prantsusmaa) ja IESE Business School (Hispaania). Lisaks ülikoolidele on partneriteks ka ettevõtted Siemens, Total, BMW, GasNet ja Škoda, kellega koostöös disainitakse koosloome 20 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE protsessil põhinevaid õppeformaate, mis on katselaboriks ühiskondlike väljakutsete lahenda- misele. Projekti üheks peamiseks eesmärgiks on edendada füüsilist, virtuaalset ja kombineeritud õpirännet. EuroTeQi üheks lipulaevaks on virtuaalne kursusekataloog, kus pakutakse partnerülikoolide üliõpilastele semestris ligi 150 veebipõhist kursust. See on võimaldanud TalTechi üliõpilastel saada rahvusvaheline õpikogemus kodust lahkumata. TalTechi tudengite registreerumised EuroTeQ kursustekataloogi ainetele aastatel 2021–2025 näitavad TalTechi üliõpilaste suurt huvi rahvusvahelise ja paindliku õppimise vastu (vt Tabel 7). Tabel 7. TalTechi üliõpilaste registreerumised EuroTeQ kursusekataloogi õppeainetele aastatel 2021-2025. Õppeaasta Sügissemester Kevadsemester Kokku 2021/2022 56 66 122 2022/2023 74 113 187 2023/2024 121 217 338 2024/2025 87 122 209 Teiseks fookustegevuseks on EuroTeQ Collider ehk õppeformaat, kus interdistsiplinaarsed tudengimeeskonnad lahendavad ettevõtete ja ühiskonna esitatud elulisi väljakutseid. Koosloomepõhine lähenemine arendab üliõpilaste probleemilahendusoskust, loovust ja koostöövõimet. Aastatel 2022–2025 on TalTechis osalenud Collideri tegevustes vähemalt 140 üliõpilast. TalTech on korraldanud kaks BIP formaadis rahvusvahelist Colliderit, kus osales 2024. aastal 40 välistudengit ja 2025. aastal 34 välistudengit. Lahendamist vajavad probleemid on seotud jätkusuutlikkuse, linnaplaneerimise, robootika, energialahenduste ja tarneahelate arenda- misega. Näiteks 2024. a Collideri teema oli “Enhance Connections for Sustainable Futures”, mille raames töötasid üliõpilased välja lahendusi tuleviku probleemidele (sh keskkonnamõjud, transport, kogukonnad ja taristu). TalTechi üliõpilased on edukalt esinenud ka rahvusvahelisel finaalüritusel EuroTeQaThon. Kaks korda on üritust ka võidetud (GaiaHub lugu ja ENSA.AI Mente lugu) ning ühel korral on tuldud publiku lemmikuks. Collideri formaat võimaldab aktiivselt kaasata ka ettevõtteid ja avaliku sektori partnereid, tugevdades seeläbi TalTechi rolli nii kohaliku kui rahvusvahelise innovatsioonivõrgustiku liikmena. EuroTeQ Engineering University võrgustikus osalemine on tõstnud TalTechi rahvusvahelist nähtavust ja mainet, mitmekesistanud õppeformaatide valikut ning toetanud tudengite ja õppejõudude rahvusvahelist liikumist ja koostööd. TalTechil oli 2024/25 õppeaastal üks rahvusvaheline ühisõppekava „Avaliku sektori innovatsioon ja e-valitsemine“, milles osalevad Leuveni Katoliiklik Ülikool (Katholieke Universiteit Leuven, Belgia) ja Münsteri Ülikool (Universität Münster, Saksamaa). Ametlikult registreeritud ühisõppekava kõrval toimub õpe koostöös teistegi välisülikoolidega, mille raames on üliõpilastel õppekava osana või valikuna võimalus osaleda õppetöös 21 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE partnerülikoolis (vt Tabel 8). Koostöö alusel korraldatud õppe lõpetanutele väljastatakse õppe läbiviimisel osalenud ülikoolide lõpudokumendid (topeltkraadid). Tabel 8. TalTechi ja välisülikoolide vahel sõlmitud topeltkraadide koostöölepingud. Partnerülikoolid TalTechi õppekava Aalto Ülikool Tootearendus ja tootmistehnika (MATM02) Energiamuundus- ja juhtimissüsteemid Kempteni Rakenduskõrgkool (AAAM02) Vilniuse Gediminase Tehnikaülikool Tööstustehnika ja juhtimine (MARM06) Aalto Ülikool, AgroParisTech, Liège Ülikool, Puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia Reims Champagne-Ardenne'i ülikool (KVEM12) 1.2.8. AKADEEMILISTE TÖÖTAJATE TOETAMINE Eesmärk 3.2.9. Toetab akadeemiliste töötajate karjääri, väärtustades häid õpetamis- ja juhendamisoskusi, rahvusvahelist õpi- ja töörännet ning ülikoolivälist erialast töökogemust, pakub konkurentsivõimelist töötasu ning võimaldab kõrgetasemelist enesetäiendamist. Akadeemiliste töötajate karjääri toetamine. 2022. a uuendati ülikoolis akadeemilise karjääri korraldust, mille eesmärk on võimestada noorteadlasi ja kindlustada järelkasvu läbi motiveeriva karjäärisüsteemi loomise teaduse rajal, et luua noortele talentidele väljund (nooremprofessor). Et motiveerida õppejõudude karjääri arengut eesmärgiga õppe- ja teadustegevuse tugevamaks integreerimiseks ja teaduspõhise õppe laiendamist, loodi nn õpperaja karjääri tipp ehk tenuurivälise kaasprofessori ametikoht. Nende muudatuste kaudu on kõikidele akadeemilistele töötajatele, eelkõige lektoritele ja vanemlektoritele tekkinud suurem võimalus karjääriredelil edenemiseks ning loodud võimalus ennast ette valmistada tenuuri ametikohale kandideerimiseks. Aastal 2025 on ülikoolis ametis 25 õpperaja kaasprofessorit. Varasema karjäärikorralduse õpperaja tipuks ja küllaltki levinuks ametikohaks oli dotsendi positsioon. Kuigi ametikohta enam ei täideta, on võimalik jätkata dotsendi ametinimetuse kasutamist ka vanemlektori positsioonil, et rõhutada õppejõu kvalifikatsiooni taset. 2022. a karjäärikorralduse muudatus tunnustas õpetamise väärtust akadeemiliste töötajate tegevuses. Akadeemilise hindamise maatriks, mis on aluseks akadeemilise pädevuse määratlemiseks nii ametikohale kandideerimisel kui ka atesteerimisel, sisaldas varasemas versioonis ootusi õpetamisele, juhendamisele ja õppearendustööle vähese süsteemsuse ja konkreetsusega. Kehtivas karjäärikorralduses on õppetegevus kirjeldatud võrdses mahus teadustegevuse ja ühiskonna teenimisega, hõlmates kolmandiku akadeemilise tegevuse liikide kirjeldustest. Lisandus raamistik I ja II astme juhendamisele ja toodi spetsiifiliselt välja rida õppearendustegevusi, mille najal on edukatel õppejõududel võimalus oma panust õppetöösse kirjeldada. Õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamise toetamine. Eesmärgiga innustada akadee- milisi töötajaid oma pedagoogilisi pädevusi arendama on alates 2022. a ülikoolis kehtestatud igale õppetööd läbiviivale akadeemilisele töötajale kohustus läbida atesteerimisperioodi jooksul 22 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE vähemalt 6 EAP mahus pedagoogilist õpet läbides erinevaid ülikoolisiseseid või -väliseid kõrgkoolipedagoogika või -didaktikaalaseid koolitusi, osaledes õppimise toetamise ja õpetamise arendamise teemalistel konverentsidel vm üritustel, võttes osa erinevatest programmidest (nt õppedisaini programm), kaasates mentorit või konsultanti oma õppetöö metoodilise ettevalmistamise protsessi ja/või õppejõu õpetamis- ja juhendamispädevuste arendamiseks, uurides oma õpetamist või avaldades artikleid pedagoogikavaldkonnas. Nõude täitmist saab tõendada iseteeninduskeskkonnas andmeid sisestades või tõendusmaterjali esitades atesteeri- misel. Selleks pakutakse koolitusvõimalusi (näiteks iga-aastased „Kõrgkoolididaktika“, „Õppejõu meistriklass“, “Akadeemiline nõustamine”) muu hulgas e-õppeplatvorm Coursy.io kaudu. TalTech haridustehnoloogiakeskus pakub regulaarseid koolitusi ja nõustamist Moodle’i, metoodikalabori ja TalTech stuudio (videolabori) efektiivsemaks kasutamiseks. Ülikoolis on kokku lepitud ka õppimise ja õpetamise hea tava sihiga edendada ja toetada õppimist ja õpetamist. Õppimise ja õpetamise hea tava põhimõtete levitamiseks ja väärtustamiseks ülikoolis käivitus 2025.a sügisel (sise)kommunikatsioonikampaania, mille keskmes on kõneisikutena head õpetamist praktiseerivad õppejõud. Kokku lepitud hea tava sõnumite kommunikatsioon ja visuaalid eri kanalites (ülikooli stendid, ekraanid, üritused, persoonilood, trükised jm) annavad võimaluse näidata ka ülikoolivälistele sihrühmadele (sisseastujad; uued töötajad; teised ülikoolid; külalised), millist õppimist ja õpetamist TalTechis väärtustatakse (vt Hea õppimine | TalTech). Igal aastal korraldab õppeosakond ka õppimise ja õpetamise konverentsi, mis on alates 2024.a osalemiseks avatud kõikide Eesti kõrgkoolide töötajatele. Pedagoogiliste oskuste arendamist toetab ka õppearendusfondi akadeemiliste töötajate õppearendustoetuse alafond, millest on õppejõududel võimalik alates 2022. a taotleda rahastust (kuni 2500 eurot ühele taotlejale) õpetamist ja õppetegevust toetavatel koolitustel, konverentsidel, seminaridel osalemiseks, välisriigi didaktika- või pedagoogikakeskuste külasta- miseks ja nende kursustel või koolitustel osalemiseks, panustamiseks kesksetesse õppearendustegevustesse või didaktikakeskuste töösse (sh nt teistele õppejõududele mentori või konsultandina tegutsemiseks) või teaduspõhise õpetamise ja õppimise uurimiseks. Teaduskondade didaktikakeskused toetavad akadeemiliste töötajate õpetamis- ja juhen- damisoskusi pakkudes nii nõustamist, koolitusi, seminare, õpikohvikuid, lõunaseminare ja õppearenduspäevi, kus arutletakse õppimise ja õpetamise üle, jagatakse parimaid praktikaid ja mõtestatakse teemat koos ekspertidega. Temaatiliselt on olnud fookuses näiteks järgmised teemad: • õppeprogrammide meeskonnad ja koosloome töötoad, mille raames õppeprogrammiga seotud õppejõud koos programmijuhiga mõtestavad õppekava sisu ja vormi eesmärgiga parema sidususe tagamiseks; • õppejõudude suhtluspädevuste arendamine – näiteks toimus koolitus „Vestlused mis loovad lahendusi - konfliktist koostööni“, kuna sellel on tugev seos üliõpilaste rahuloluga; • tehisintellekti rolli mõtestamine õppeprotsessis. Majandusteaduskond on käivitanud eraldi seminaride sarja „Eksperdiga AI-st“, kus koosloomes otsitakse uusi võimalusi AI rakendamisel õppetöös; • inseneri- ja loodusteaduskonna õppearenduskeskus viib aastaringselt läbi didaktika- alaseid koolitusi ja nende eestvedamisel on INSA raames täiendava tähelepanu all 23 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE erialase PPÕ rakendamine arvestades CDIO raamistikku, lõputööde juhendamine ja õppekavade sidusus; • IT-didaktikakeskus on loonud õppejõudude kogukonna Teamsis, korraldatakse vähemalt 12 lõunaseminari aastas. 2025 valmib IT-akadeemia toel õppejõudude sisseelamis- programmi e-kursus, milles on 7 moodulit, mis vaatlevad õppejõu ja programmijuhti töö erinevaid tegevusi alustades õppejõuks saamisest ja õpetamise sisust ja regulatsiooni- dest kuni juhendamise ja atesteerimiseni. Oma osa on ka ajahalduse meistriklassil, mis võimaldab nii õppejõududel kui ka õppijatel oma tegevusi paremini hallata ja ellu viia. Digiõppe tugi. 2021. a käivitati kaks uut e-õppe ja e-toe kvaliteedi tõstmisele suunatud projekti: 1) õppedisaini programm ja 2) täielikult e-õppes läbitavate kursuste programm. Õppedisaini programmi eesmärk on õppetegevuse kvaliteedi parendamine ja õppetegevuse suurema paindlikkuse tagamine õppeainete e-toe kvaliteedi tõstmise kaudu. Selleks töötati semestris 25 Moodle’i kursusega ja viidi 2025. aastaks 203 kursust TalTechi e-õppe standardi järgsele edasijõudnu tasemele. Programmis osalenud õppejõud said individuaalset nõustamist ja tuge e-kursuse arendamisel. Töötati selles suunas, et õppeaine Moodle'i kursus poleks pelgalt õppematerjalide hoiustamise koht, vaid õpitegevuste ja õpijuhiste süsteemne terviklik kogum, mis toetab õppeprotsessi osalist või täielikku läbiviimist veebis. Täielikult e-õppes läbitavate kursuste programmi eesmärk on luua ülikoolile juurde väga heal tasemel eesti- ja ingliskeelseid distantsilt läbitavaid tasemeõppe kursuseid ning toetada muu hulgas ka EuroTeQ ülikoolide võrgustiku üliõpilaste vastastikust mobiilsust. 2024/25. õa sügissemestri lõpuks on programmi raames kokku loodud 16 kursust. Õppejõudude tööd toetab ka hübriidõppevõimekusega ruumide kasutuselevõtt (olemas 78 videovõimekusega ruumi) (ptk 1.1.1). Akadeemiliste töötajate mobiilsus. Ülikool soodustab jätkuvalt akadeemiliste töötajate osalemist rahvusvahelises õpi- ja töörändes. Peamiselt toetatakse töötajate mobiilsuses osalemist Erasmus+ meetmete kaudu. Viimastel aastatel on valdavalt osaletud mobiilsuses õppimise eesmärgil, õpetamas on käidud vähem. Tervikuna on TalTechi akadeemiliste töötajate välislähetustel osalemine olnud kasvutrendis (vt Joonis 6). 800 680 562 599 600 400 200 0 2022 2023 2024 Joonis 6. Välislähetustel osalenud akadeemiliste töötajate arv. Allikas: NAV Konkurentsivõimeline töötasu. Ülikooli akadeemiliste töötajate kogupalk on aasta-aastalt kasvanud ning TalTech jätkuvalt Eesti avaõiguslike ülikoolide hulgas palgaliider (vt Joonis ). Akadeemiliste töötajate keskmine töötasu tõusis 2024. aastal 14%. Sellele andis olulise tõuke õppearendusfondi vahenditest makstud palgalisa, mida said orienteeruvalt 400 õpetavat akadeemilist töötajat. 2025. aastal liidetakse see palgalisa instituutide töötajate põhipalgale. 24 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE 3466 2984 2977 2926 2807 2774 2767 2644 2615 2552 2544 2524 2517 2497 2412 2392 2334 2328 2310 2250 2200 2185 2020 2146 2020 1964 1917 1913 1880 2021 1762 1690 2022 2023 2024 EKA EMTA EMÜ TALTECH TLÜ TÜ Joonis 7. Akadeemiliste töötajate keskmine kogupalk eurodes avaõiguslikes ülikoolides 2020-2024. Allikas: Rektorite Nõukogu Akadeemilisi töötajaid tunnustatakse tunnustamise ja sümboolika eeskirja kohaselt aasta õppejõu, aasta programmijuhi, aasta teadlase, aasta noorteadlase jt tunnustustega. Alates 2025. a antakse välja kolm uut tunnustust: „Honor Universitatis“ autasu töötajatele, kes on ülikoolis töötanud vähemalt 50 aastat; aasta juhendaja konkursil tunnustatakse silmapaistvaid lõputööde juhendajaid tulemusliku juhendamistöö eest; aasta monograafia, monograafia peatüki või kõrgkooliõpiku tunnustus antakse autorile, kelle teos on ilmunud esmatrükina nimetamise kalendriaastal või sellele eelneval aastal ning on erakordselt silmapaistev ja valdkonna arengut edendav. Lisaks tunnustatakse akadeemilisi töötajaid ka teaduskondade siseselt igal aastal. 1.2.9. EESTIKEELSETE AKADEEMILISTE TÖÖTAJATE JÄRELKASV 3.2.10. seab doktoriõppe korraldamisel, sealhulgas nooremteadurite ametikohtade loomisel, eesmärgiks eesti keeles õpetavate akadeemiliste töötajate järelkasvu tagamise jälgides, et igas õppevaldkonnas oleks doktoriõppe lõpetanute hulgas vähemalt 50% minimaalselt B2-tasemel eesti keelt oskavaid doktorante. IT-valdkonnas on eesmärgiks vähemalt 50% minimaalselt B1- tasemel eesti keelt oskavaid doktoriõppe lõpetanuid. Alates 2023. a on ülikool laiendanud eestikeelsete akadeemiliste töötajate järelkasvu arendamise ülesande laiemaks halduslepingus toodus eesmärgist. Tegevusi on võimendatud kuuel suunal: • üliõpilaste teadlikkuse tõstmine edasiõppimise võimalustest kõikidel tasemeõppe astmetel ning erinevatest õpi- ja karjääriteedest; • eesti keelt kõnelevate doktorantide ja doktorantuuri lõpetajate osakaalu ja arvu kasvatamine; • üliõpilastele töötamisvõimaluste loomine ja pakkumine ülikoolis; • ülikooli kui eduka tööandja brändi teadvustamine Eesti tööjõuturul; 25 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE • tagasipöördujate ja tipptegijate värbamise toetamine, sh sihtotsingu võimekuse arendamine ja töötingimuste kirjeldamine; • eesti keele õppe mahtude ja tulemuslikkuse suurendamine. Nende sihtide raames on aastatel 2024-2025 välja töötatud TalTechi kui tööandja brändi kuvandamise sõnumite pakett, nende alusel korrigeerimisel värbamiskuulutuste ja tööpakkumise keskkondade sisutekstid. Esimene tulemus tööandja brändi kasutamisel on 2025/2026. õa vastuvõtukampaania raames spetsiifiliselt doktorantidele suunatud värbamis- kampaania, mis eelkõige tutvustab doktorantuuri kui töölepingulist töösuhet. Olulisel määral on suurendatud akadeemilise töö sisu kajastamist nii traditsioonilise kui sotsiaalmeedia kanalites, kasutades selleks edukate akadeemiliste töötajate eeskujusid. 2024. a tõsteti doktorant-nooremteadurite töötasu miinimum 2300 eurole, mis on veerandi võrra suurem riiklikust tasumäärast. 2025. a seisuga on antud töövõimalus pea 200 I ja II astme üliõpilasele IT ja Inseneriakadeemia ning ülikooli oma õppearendusfondi vahendite toel, et anda noortele ettekujutus akadeemilisest tööst (vt ka punkt 1.1.1). Halduslepingu perioodil vastuvõetud doktorant-nooremteadurite andmed õppevaldkonniti on toodud tabelis 9. Tabel 9. Doktorant-nooremteadurite andmed õppevaldkonniti. ÕPPEVALDKOND 2022-2024 neist eestimaalaste (täisaastad) eestimaalasi osakaal vastuvõetud nooremteadurid Info- ja 48 14 29% kommunikatsioonitehnoloogia Tehnika, tehnoloogia ja 117 61 52% ehitus Loodusteadused 56 25 45% Ärindus, haldus ja õigus 26 13 50% Eestimaalaste osakaal lõpetanutest õppevaldkonniti on järgnev: IKT valdkonnas 31,25%, tehnika ja tehnoloogia valdkonnas 40%, loodusteadustes 71% ning ärindus, haldus ja õigus õppevaldkonnas 38%. Oluliselt on suurendatud Eesti keele õppe mahtu, kusjuures on õppemeetodite valiku laiendamisega paranenud ka keeletaseme omandamine (vt Tabel 10). Tabel 10. Eesti keele õppe gruppides osalenud akadeemiliste töötajate arv keeletaseme gruppide järgi TASE/AASTA 2022 2023 2024 2025 KOKKU A1 25 26 35 22 108 A2 16 4 17 22 59 B1 12 21 33 B2 5 5 KOKKU 41 30 69 65 205 26 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE 1.3. KÕRGHARIDUSÕPE ON TULEMUSLIK, VASTAB ÜHISKONNA JA TÖÖTURU ARENGUVAJADUSTELE 1.3.1. TÖÖTURU OOTUSTEGA ARVESTAMINE Eesmärk 3.3.1. Arvestab vastuvõtu kavandamisel ja õppekavade sisu kujundamisel tööturu signaale ja OSKA valdkondlike aruannete ettepanekuid. TalTechi õppekava statuudi kohaselt on õppekava üheks avamise eeltingimuseks ühiskonna vajadus erialaspetsialistide järele. Selle tagamiseks eelneb iga õppekava avamisele analüüs, mis peab lähtuma õppekava avamise kriteeriumidest. Õppekavade väljatöötamisel ja arendamisel arvestatakse tööturu ootusi ja rahvusvahelisi suundumusi, sh OSKA valdkondlike aruannete ettepanekuid ja tööandjate eksperthinnanguid. Igal õppekaval on regulaarselt kohtuv programminõukoda ehk programmijuhi nõuandev kogu, mille koosseisust vähemalt 2/3 moodustavad ülikooliväliste huvigruppide (tööandjate, erialaliitude, valdkonna ekspertide, vilistlaste) ja üliõpilaste esindajad. Õppekavade arendamisel on üheks sisendiks õppeprogrammide kvaliteedimõõdikud, mida programmijuhid ja teaduskonnad regulaarselt jälgivad. Üheks kvaliteedimõõdikuks on vilistlaste palga koefitsient. Ülikooli arengukava 2021–2025 eesmärgiks on, et magistriõppe lõpetanute keskmine sissetulek oleks vähemalt 1,65 Eesti keskmisest sissetulekust. Aastal 2024 oli see näitaja 1,78 (vt Joonis 8), mis näitab, et Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased on tööturul hinnatud. Eesmärk 1,77 1,71** Magistriõppe Tegelik 1,65 lõpetanute 1,57 1,577 1,52 1,53 keskmine 1,47 sissetulek suhtes 1,42 1,541 Eesti keskmise palgaga 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 ** Alates 2022. aastast on sees ka eriti kõrge ja madala palga saajad Joonis 8. Magistriõppe lõpetanute keskmine sissetulek suhtes Eesti keskmise palgaga. Vastuvõtu kavandamisel tööturu ootustega arvestamine. Vastuvõtueesmärgid ja -tingi- mused vaadatakse üle igaks vastuvõtuks ja vajadusel viiakse sisse muudatused, et vastata paremini tööturu ning ühiskonna vajadusetele. Ligipääsu paindlikumaks muutmiseks on paljudel I astme õppekavadel kasutusel kombineeritud vastuvõtu süsteem, kus kõrgema lävendi ületamine annab sisseastujale kindluse õppekoha saamise kohta, kuid kui õppekoha saamiseks nõutud lävendi ületajatest jääb vastuvõtuks planeeritud õppekohti üle, saavad ligipääsu ka kandideerimiseks nõutud lävendi ületanud veidi madalamate tulemustega kandidaadid. Vastuvõtul tööturu ootustega arvestamist näitab see, et viimasel kolmel vastuvõtuperioodil on täidetud Inseneriakadeemia ambitsioonikas tulemusnäitaja suurendada prioriteetsetes valdkondades vastuvõttu vähemalt 15% võrra igal aastal. 27 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE 1.3.1.1. REGIONAALARENGU TOETAMINE Eesmärk 3.3.1.1. Toetab regionaalarengut, pakkudes kõrgharidustasemel õppimise võimalusi Virumaal ja Saaremaal, arvestades õppekavade arendamisel muuhulgas lõpetanute sissetulekute taset. TalTechil on kolledžid Kuressaares, Kohtla-Järvel ja Tartus, mis kõik kuuluvad inseneriteadus- konna alla. Kuressaare kolledž oli kuni 2021 suveni Eesti Mereakadeemia koosseisus. Kõigis kolmes kolledžis on võimalik omandada nii tasemeharidus (peamiselt rakenduskõrgharidus- õppes, kuid ka bakalaureuse ja magistriõppes) kui osaleda täienduskoolituses. Kuressaare kolledžis on 2025/2026. õa vastuvõtuks avatud kaks esimese ja üks teise astme õppekava, Virumaa kolledžis neli esimese astme ja kolm teise astme õppekava ning Tartu kolledžis kaks esimese ja üks teise astme õppekava. Regiooni õppekavad on välja arendatud piirkondade tööturu vajadusi ja lõpetanute sissetulekuid arvestades. Nii Virumaa kui Kuressaare kolledži õppekavade lõpetanud teenivad üldjuhul rohkem kui on Eesti keskmine sissetulek. Mitmed õppekavad on avatud viimastel aastatel, mistõttu ei ole õppekavadel veel lõpetanuid ja andmed nende sissetulekute kohta veel puuduvad. Alates 2025. aastast on varasema riigipoolse regionaalsete kolledžite sihttoetuse asemel ülikool eraldanud sihtrahastuse Kuressaare ja Virumaa kolledžitele omavahenditest. Virumaa kolledži õppekavad on seotud OSKA töötleva tööstuse raportites välja toodud tööjõuvajadustega, samuti on spetsialistide vajadust jõuliselt kinnitanud Ida-Virumaa ette- võtted. Ida-Virumaal ei jätku spetsialiste nii seoses töötajaskonna vananemisega kui ka uute oskuste ja teadmiste vajadusega. Seoses Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessiga on regiooni tulemas uusi ettevõtteid, mistõttu suureneb hüppeliselt andmeanalüüsi, -töötlust, automaatika, robootika, digi- ja rohetehnoloogiaid ning ringmajandusega seotud oskuseid valdavate töötajate vajadus. Tuginedes nii OSKA raportite soovitustele kui ka kohaliku tööturu vajadustele on Virumaa kolledž aruandeperioodil arendanud õppeprogramme, õppeaineid ja õppematerjale, sh arendanud e-õppe kvaliteeti, ning tõstnud teadus- ja arendusvõimekust, sh andmeteaduse, IoT valdkonnas. Välja on töötatud uusi õppeprogramme ja avatud uusi peaerialasid vastuvõtuga Virumaa kolledžis: magistriõppe õppekavale „Rohelised energiatehnoloogiad“ avati Virumaal peaeriala „Rohelised energiasüsteemid ja mikrovõrgud“, esimene vastuvõtt toimus 2023/2024. õa, 2024/2025. õa asus õppima 42 üliõpilast, magistriõppe õppekava „Jätkusuutlikud keemiatehnoloogiad, esimene vastuvõtt 2023/2024. õa, õppima asus Kohtla-Järvel 7 üliõpilast; Magistriõppe õppekava „Jätkusuutlik tööstus“, vastuvõtt alates 2024/2025. õa; Bakalaureuseõppe õppekava „Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus“ vastuvõtt alates 2024/2025. õa. Kõikidel teistel Virumaa kolledži õppekavadel on viidud läbi uuenduskuur, lisatud probleemi- ja projektipõhist õpet, lisatud digi- ja roheoskuste moodulis arendavaid teemasid või õppeaineid. Õppe kaasajastamisel on suurt tähelepanu pööratud ka rahvusvahelistumisele. Igal rakenduskõrgharidusõppe õppekaval viiakse aastas läbi üks ja 2024. a osaleti kolmes interdistsiplinaarses rahvusvahelises Erasmus+ BIP-projektis (põimitud intensiivõppe programm). Projektide käigus edendati rahvusvahelist koostööd, kasutades uuenduslikke õppe- ja õpetamismeetodeid, sealhulgas ka veebipõhist koostööd. BIP programmi raames lahenda- takse ettevõtetega seotud reaalelulisi ülesandeid ettevõtte poolse spetsialisti juhendamisel. Näiteks oli ühe projekti eesmärk HANZA Mechanics Narva AS-i antud ülesande täitmine, mis keskendus Enterprise Daily Management (LDM) süsteemi digitaliseerimisele, interaktiivse LDM- süsteemi arendamisele ja integreerimisele ning andmete visualiseerimisele ja analüüsile. Ülesanne hõlmas mitmeid aspekte, sealhulgas andmemudelite loomist, aruannete ja juhtimis- laudade genereerimist, statistika ja KPI-de arvutamist ning trendide ja mustrite leidmist. 28 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE Koostöö ettevõtetega on laiapõhjaline: ettevõtted panustavad õppekavade arendamisse, pakuvad praktikavõimalusi, juhendavad projekti- ja lõputöid ning kaasavad tudengeid reaalsete probleemide lahendamisse. Pikaajalisteks strateegilisteks partneriteks on Eesti Energia, Viru Keemia Grupp, HANZA Mechanics ja paljud teised. Ettevõtted toetavad ka õppureid stipendiumide ja töövõimalustega juba õpingute ajal, mis tagab kõrge tööhõive ja lõpetajate keskmisest kõrgema palgataseme. Lisaks õppevaldkonnale on tänu Õiglase Ülemineku Fondi rahastusele toimunud hüppeline areng ka kolledži teadus- ja arendustegevuses. Arendamisel on viis teaduslaborit, mis keskenduvad rohetehnoloogiatele, keemilise ringmajanduse lahendustele, taastuvenergia süsteemidele, andmeteadusele ja automatiseerimisele. Õppetöö ja teadusuuringute paremaks sidumiseks on põhjalikult kaasajastamisel ka õppelaborid, et pakkuda õppuritele praktilisi oskusi ja toetada piirkonna ettevõtluse innovatsioonivajadusi. Virumaa kolledž on aktiivselt välja arendanud ka regiooni jaoks oluliste valdkondade mikro- kraadikavad. Näiteks Eesti Energia tellimusel koostati mikrokraadid „Keemiatehnoloogiad“, “Hüdraulilised seadmed ja soojusvahetid” ja mikrokvalifikatsioon “Automaatika ja automaat- juhtimise alused“. Samuti viiakse aktiivselt läbi täienduskoolitusi, sh üldhariduskoolide loodusainete õpetajatele (vt toimunud koolitused; uued koolitused). Toimub aktiivne koostöö Ida-Virumaa üldharidus- ja kutsekoolidega insenerierialade populariseerimiseks (harivad eriala- päevad inseneeria, informaatika, keemia teemadel, üliõpilaskonverents, loengud, kursused, uurimistööde konkurss, robootikaklubi, Unicorn Squad tehnoloogiaklubi tüdrukutele, teadus- laagrid jne). Virumaa kolledž pakub üldharidus- ja kutsekoolide õpilastele kursuseid (vt TalTech Virumaa kolledži kursused ja loengud), mida saab ülikooli astudes üle kanda, edendades seeläbi paindlikku õpiteed. Virumaa kolledžis on tõstetud õppejõudude töötasu, et muuhulgas arvestada ja sammu pidada piirkonna õpetajate palga kasvuga. Kolledži teadus- ja õppepotentsiaali kasv kajastub ka personali kvaliteedis: viimase aasta jooksul on tööle asunud viis täiskoormusega ja kolm osakoormusega doktorikraadiga õppejõudu ja teadlast. Kuressaare kolledžis on viimastel aastatel olnud olulisel kohal uute, sealhulgas doktori- kraadiga, akadeemiliste töötajate kaasamine, laboribaasi arendamine, akadeemiliste töötajate teadus- ja arendusvõimekuse kasvatamine ning kvaliteetse õppetöö läbiviimine. Fookuses on olnud õppekavade teaduspõhine arendamine, teadus- arendusvõimekuse tõstmine, sealhulgas andmeteaduse ja IT valdkonna arendamine. Tegevuse raames on kohtutud ettevõtete esindajatega ja selgitatud välja oskused ning pädevused, mida oodatakse Kuressaare kolledži õppekavade lõpetajatelt. Vastavalt ettepanekutele on täiendatud õppematerjale. Alates 2023/2024. õa on Kuressaares avatud lisaks olemasolevale rakenduskõrgharidusõppe õppe- kavale „Meretehnika ja väikelaevaehitus“ vastuvõtt bakalaureuseõppe õppekavale „Kestlikud sinimajanduse tehnoloogiad“ ning ingliskeelsele magistriõppe õppekavale „Meretehnika“. Meretehnika magistriõppe õppekava ettevalmistus tõi ühtlasi esile vajaduse edasiarendusteks ja valdkonna temaatika laiendamiseks meretehnika ja väikelaevaehituse rakenduskõrgharidus- õppe õppekavas. Kitsamast väikelaevaehitusest on kasvanud välja vajadus laiendada õppekava temaatikat kogu meretehnika (sh ujuvkonstruktsioonid) peale, katmaks uue ja jõudsalt areneva meretuuleparkide valdkonna insenertehniliste kompetentside vajadusi tulevikus. Eraldi eesmärgiks on võetud kolledžis kõigi õppekavade korrastamine ja uuendamine lähtudes CDIO (tuleviku insenerihariduse raamistik) põhimõtetest. 29 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE Aktiivselt on jätkatud taseme- ja täiendusõppe ning teadusarendustegevuse võimaluste ja vajaduste väljaselgitamise ja arendamisega tööandjate ning maakonna jaoks olulistes valdkondades. Väljatöötamisel on uued mikrokraadikavad ning riikliku koolitustellimuse kursused. Roheoskuste ja kestlikkuse populariseerimine toimub ka aktiivselt läbi UNESCO Biosfääri Programmiala Saaremaa toimekeskuseks olemise alates 2023. a märtsist. Toime- keskus on kavandanud tervet aastat läbivaid töötube, laagreid jm erinevatele vanusegruppidele, keskkonnahariduse kursus ja moodulid, loomisel on õpetajate tuumikrühm kestliku ja rohelise kliimaõppe edendamiseks ja õppematerjalide loomiseks. Jätkuvalt viiakse ellu meretehnoloogia kompetentsikeskuse (MARTE) kontseptsiooni ja töötajaid kaasatakse õppearendustegevusse. MARTE eesmärk on toetada Eesti meremajanduse konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust. Teadustaristuna keskendub MARTE meretehnika, avamere- ja kaldakonstruktsioonide ning meretaristu innovaatilistele lahendustele, arendades digitaalseid, autonoomseid, sh situatsiooni- teadlikke tehnoloogiaid merekeskkonnas. Kuressaare kolledž teeb aktiivset koostööd gümnaasiumide ja kutsekoolidega, et leida rohkem ja tugevamaid üliõpilasi, kes suudaksid katta ettevõtete suure tööjõuvajaduse. Saaremaa Gümnaasiumile on valmistatud ette kaks valikmoodulit „Inseneeria ja füüsika“ ning „Meri ja keskkond“. Koostöös Kuressaare Ametikooliga on alustatud arutelu ja koostöö tuuletehnikute ja tuuleinseneride õppesuuna ja kutse vajaduste väljaselgitamiseks ning vastavate õppesuundade loomise vajaduse ning tehniliste detailide väljaselgitamiseks. 1.3.1.2. ÕPE ÄRINDUSE JA HALDUSE ÕPPEKAVAGRUPIS Eesmärk 3.3.1.2. Ei suurenda ärinduse ja halduse õppekavagrupi juhtimise ja halduse rühma esimesel astmel õppekulusid mittehüvitavate üliõpilaste vastuvõttu võrreldes 2021/22. õa. 2024/2025.õa on TalTechis ärinduse ja halduse õppekavagrupi esimesel astmel avatud kaks õppekava – ärindus ning avalik haldus. Ettevõtluse ja elamusmajanduse õppekaval alates 2023/2024. õppeaastast üliõpilasi ei õpi ja õppekava on suletud. Ärinduse ja halduse õppe- kavagrupis juhtimise halduse rühma õppekavadel on vastuvõtu piiramiseks suletud üks õppekava, tõstetud vastuvõtulävendeid ja lõpetatud teaduskonna kaudu üliõpilaste immatriku- leerimine läbi õppekava vahetuse või avatud õppest tulijatele ning sätestatud piirarvud. Kuni 2025. a alguseni olid ärinduse ja halduse õppekavagrupi juhtimise ja halduse õppekavade rühma liigitatud eelnimetatud õppekavad, kuid ärinduse bakalaureuseõppe õppekava kuulub nüüdsest õppekavade rühma „Ärindus ja haldus, mujal liigitamata“, kuna enamike antud õppekavade peaerialade sisu ei ole juhtimise ja halduse õppekavade rühma spetsiifiline. Tabel 11. Vastuvõetud õppekulusid mittehüvitavate üliõpilaste arv 10.11. seisuga. 2025/2026. õa kohta esitatud immatrikuleeritute arv seisuga 09.09.2025. Allikas: ÕIS Õppekava nimetus 2021/2022 2022/2023 2023/2024 2024/2025 2025/2026* Avalik haldus ja 29 22 35 36 36 riigiteadused Ettevõtlus ja 27 1 0 0 0 elamumajandus Ärindus 120 123 167 179 155 KOKKU 176 146 202 215 191 30 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE 1.3.1.3. ÕPE ÕIGUSE ÕPPEKAVAGRUPIS Eesmärk 3.3.1.3. Ei kasuta riigi tegevustoetust õiguse õppekavagrupis tasuta õppe pakkumiseks, v.a magistriõppes tehnoloogiaõiguse peaerialal. Õiguse õppekavagrupis on vastuvõtuks avatud kaks õppeprogrammi, üks bakalaureuse- ja teine magistriõppes. Mõlemad on ingliskeelsed ning üliõpilaste jaoks tasulised. Magistriõppes on võimalik spetsialiseeruda tehnoloogiaõigusele. Lisaks on ülikool avamas ingliskeelset rahvus- vahelist ühisõppekava „Intellektuaalomandi ja andmeõigus“ koostöös Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Ühendkuningriigi ülikoolidega. Tegemist on tasulise ühisõppekavaga, mille kulud kaetakse õppemaksude ja Erasmus Mundus projekti vahenditest ning riigi tegevustoetust tasuta õppe pakkumiseks ei kasutata. 1.3.2. SPETSIALISTIDE ETTEVALMISTAMINE PRIOROTEETSETEL ERIALADEL 1.3.2.1. IT ÕPPEKAVADE VASTUVÕTT JA TULEMUSLIKKUS Eesmärk 3.3.2.1. Hoiab informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi mõlemal astmel vastuvõetute arvu vähemalt 2021/22. õa tasemel, seab eesmärgiks naisüliõpilaste osakaalu kasvatamise ning suurendab esimesel astmel lõpetamise efektiivsust. Informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi õppekavadele olid kuni 2025. aastani seatud suhteliselt kõrged vastuvõtulävendid eesmärgiga tagada kvaliteetsel tasemel õpe olemasolevate ressursside (õppejõud, taristu) piires ning suurendada lõpetamise tulemuslikkust ja vähendada väljalangevust. Andmed näitavad, et madalama matemaatika riigieksami tulemusega sisseastujate seas oli väljalangevus suurem, mistõttu lävendite tõstmine aitas vähendada välja- langevust. Selle tulemusel oli 2024/25. õppeaastaks esmakursuslaste väljalangevus vähenenud 7,81%-ni. Samuti aitasid kõrgemad lävendid suurendada õppekavade atraktiivsust kõrgema matemaatika riigieksami tulemuse saanud noorte seas. See lõi eeldused, et õppekavale asusid õppima noored, kes omavad kõrget potentsiaali mitte ainult õppekava nominaalajaga lõpetamiseks, vaid ka edasi õppimiseks magistriõppes. Peatükis 1.1.1 kirjeldatud üliõpilaste katkestamisvastased meetmed on olnud tõhusad ka informaatika ja infotehnoloogia õppe- kavadele – lõpetamise tulemuslikkus on paranenud. Tänu erinevatele meetmetele on õpetamise võimekust kasvatatud, 2026 a. jaanuaris saavad valmis Mektory maja ümberehitustööd eesmärgiga luua IT üliõpilaste õpetamiseks ja meeskonnatööks kaasaegsed ja avaramad tingimused. Sellest tulenevalt korrigeeriti 2025/26. õa vastuvõtuks vastuvõtutingimusi, et võimaldada rohkematel noortel neile erialadele õppima asuda. Samuti laiendati eritingimustel vastuvõtu võimalusi, sh loodi paindlikumad võimalused kutseõppeasutuste lõpetanutel kõrgharidusõppesse sisenemiseks. Alates 2025/26. õa avati ka uus magistriõppe õppekava „Digiriigi andmed ja tehnoloogiad“. 2025/26. õa immatrikuleeriti informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi õppekavadele rohkem üliõpilasi kui oli vastuvõetute arv 2021/22.õa. Nais- üliõpilaste osakaal moodustab esimesel astmel õppijatest üle seatud eesmärgi, mis näitab, et naiste huvi ei ole vähenenud IT erialade vastu, kuigi vahepeal üldine vastuvõetute arv langes (vt Joonis 9). 31 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE 606 Eesmärk Naisüliõpilaste osakaal 583 I Tegelik Vastuvõetute arv 565 567* A 29,2% 27,5%* S 25,9% 21,8% T Eesmärk E Tegelik 24,6% 491 2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025 371* 56,2% Naisüliõpilaste osakaal II 318 318 Vastuvõetute arv 48,4% 46,2% A S 249 45,8% 45,3%* T Eesmärk Eesmärk E Tegelik 216 Tegelik 2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025 *TalTech andmetel Joonis 9. Informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupi I ja II astme õppekavadele vastuvõetute arv ja naisüliõpilaste osakaal 2021-2024. Allikas: Haridussilm Naisüliõpilaste osakaalu kasvatamine on IT valdkonnas aeglaselt realiseeruv pikaajaline eesmärk, mida toetatakse uuringute, koostööpartneritega kohtumiste ja teavitustööga. IT õpetajate võrgustiku abil kaasatakse rohkem gümnaasiume, pakkudes spetsiifilisi kursuseid, võistluseid ja töötubasid nii gümnasistidele kui õpetajatele. Need tegevused aitavad muuta õpilaste ja nendega töötavate spetsialistide hoiakuid ning kasvatada tulevaste spetsialistide teadlikkust. Näiteks küberturvalisuse võistlustel on tüdrukute osakaal tõusnud 35%-ni, sest tüdrukute kaasamiseks on rakendatud koolidele eritingimusi (samas kui IT olümpiaadidel on osakaal endiselt 15-20%). IT-teaduskonnas on kehtestatud ka sisseastumise eritingimusi naiste suuremaks kaasamiseks IT-õppesse. 2025. a said 10 Women To Tech/WoTech mentor- programmis osalenud naist otsekutse tulla õppima, 2026. aastal juba 20. Ellu on kutsutud podcastide sari koostöös Telia ja teiste partneritega, lisaks on toetatud ja läbi viidud naised IT- sse teemalisi konverentse ja aruteluõhtuid. Täiendavalt on läbi viidud: 1) tegevusi karjääri- nõustajatele, et nad oskaks suunata oma kliente IT valdkonda nägema kui ühe võimalusena oma karjääris; 2) koolitusi IT valdkonna naisjuhtidele koolituse eelarvamuste ja kaasamise teemal, loonud toetava materjali ka koolidele näidates valdkonnas tegutsevaid naisi kui eeskujusid IT valdkonda pürgimisel ja küberturvalisusest (https://go.taltech.ee/eeskujud). Alates 2023. aastast liitus ülikooliga Unicorn Squad võrgustik, mis pakub huviharidusena tehnoloogiaõpet ainult tüdrukutele. 2024. aastal laiendati tegevusi gümnaasiumiealiste neidudeni, kellest moodustusid esimesed Unicorn Squad PRO rühmad. Unicorn Squadi tegevustest võttis 2024. aastal osa kokku 2702 kooliõpilast, kellest 2458 käivad põhikoolis ja 32 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE 244 gümnaasiumis. Unicorn Squad PRO võrgustiku eesmärk on tutvustada neidudele tehnoloogiaga seotud oskusi erinevates insenerivaldkondades ja valmistada neid ette võimalikeks õpinguteks inseneeria, tehnoloogia ja IT-ga seotud erialadel ülikoolis. 1.3.2.2. TEHNIKA, TOOTMISE JA EHITUSE ÕPPEVALDKONNA VASTUVÕTT JA TULEMUSLIKKUS Eesmärk 3.3.2.2. Seab tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas eesmärgiks kooskõlas ülikooli arengukavaga nominaalajaga lõpetanute osakaalu 60% ning suurendab vastuvõetute arvu 10%. Tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas on TalTechil kaks vastutusvaldkonda: tehnika, tootmise ja tehnoloogia ning arhitektuuri ja ehituse õppekavagrupid. Lõpetamise tulemuslikkus (sh insenerierialadel) on ülikooli arengukava üheks õppevaldkonna võtmenäitajaks. Tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas on vastuvõetute arv alates 2021/22. õa suurenenud ca 60% võrra (vt Joonis 10). Inseneriteaduskonna eestvedamisel on suurendatud valdkonna nähtavust nii meedias kui ka läbi suunatud tegevuste. Teaduskonna õppejõud on aktiivselt panustamas Noore Inseneri Programmi (NIP) ning Insener-disainer programmi, mille eesmärgiks on tutvustada erinevaid tehnikavaldkondi läbi eluliste probleemide lahendamise. Jätkatud on valikainete kursuste pakkumist gümnaasiumiastmele ning käivitatud on valdkonda tutvustavad seminarid põhikooli ja gümnaasiumi õpetajatele. Osadel selle valdkonna õppe- kavadel on langetatud vastuvõtulävendit, et võimaldada sisse astuda ka neil, kelle riigieksami tulemused olid alla 50 punkti. Samas suurendati esimese kursuse matemaatika õppes harjutus- tundide mahtu, et tõhustada seeläbi matemaatika õpet ülikoolis ja vältida väljalangemist. TalTechis läbi viidud uuring kinnitas, et puudub otsene korrelatsioon üliõpilaste matemaatika riigieksami tulemuse ja katkestamise vahel, mistõttu on motiveeritud kandidaatidele antud võimalus valitud erialadele sisse astuda ka 50 punktist lävendit ületamata. 1341* Eesmärk Tegelik 930 1064 836 812 2021 2022 2023 2024 2025 *TalTech andmetel Joonis 10. Vastuvõetute arv tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonna õppekavadele 2021-2024. Allikas: Haridussilm Nominaalajaga lõpetanute osakaal on õppeaastati olnud kõikuv. Üheks tulemuslikkuse languse põhjuseks võib kindlasti pidada covid-pandeemiat, mis paljude üliõpilaste õpimotivatsiooni ja õppeedukust mõjutas. Viimasel aastal on lõpetamise tulemuslikkuse näitaja õppevaldkonnas võtnud taas positiivse suuna püstitatud 60% eesmärgile lähemale kõikidel õppeastmetel (vt Joonis 11). Positiivset muutust on kindlasti mõjutanud aktiivne ja mitmekesine tegevus üliõpilaste katkestamise ennetamisel (vt ptk 1.1.1). Vastuvõtu ja tulemuslikkuse toetamiseks 33 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppevaldkonnas käivitus TalTechis 2024. a Inseneriakadeemia (INSA) meede, mille tegevused jaotuvad kolme gruppi: 1) gümnasistidele suunatud populariseerimise tegevused, et kasvatada üliõpilaskandidaatide arvu; 2) õppe tööturu ning ühiskonna ootustele vastavuse suurendamine läbi õppekavade arenduse ja õppejõudude arendamise (sh õppetöö ja -ainete viimine kvalitatiivselt uuele tasemele, nt probleem- ja projektõppe rakendamise ja õppematerjalide uuendamise ning õppeassistentide kaasamise kaudu); 3) katkestamiste vähendamine pakkudes üliõpilastele suuremat individuaalset tuge (sh õppeassistentide värbamine, lõputööde juhendamise kvaliteedi parandamine) ning täiendavat matemaatika ja füüsika õpet. Katkestamise vähendamise ning nominaalajaga lõpetamise suurendamiseks on õpianalüütika kaasabil kasutusel proaktiivne nõustamise süsteem, mille raames kontakteerutakse passiivsete üliõpilastega ennetavalt, et pakkuda vajadusel täiendavat tuge. 75% 70% 65% 65,0% 60% 56,3% 55% 50,1% 50% 48,3% 49,8% 45,2% 45% 44,4% 44,8% 42,5% 40% 35% 34,2% 30% 2021 2022 2023 2024 2025 bakalaureuseõpe rakenduskõrgharidusõpe integreeritud õpe magistriõpe kokku eesmärk Joonis 11. Nominaalajaga lõpetanute osakaal tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas õpete järgi. Allikas: ÕIS 1.3.2.3. VÄLISÜLIÕPILASTE TÖÖALANE LÕIMUMINE JA EESTI KEELE ÕPE Eesmärk 3.3.3. Pakub välistudengitele õpet eelkõige suurema tööjõuvajadusega valdkondades ning toetab üliõpilasi kontaktide loomisel töömaailmaga, sealhulgas tagab Eesti tööturule suunatud ingliskeelsete õppekavade üliõpilastele ligipääsu eesti keele õppele, mis võimaldab saavutada B1 keeletaseme. Nii eesti- kui ingliskeelsete õppekavade avamise üheks kriteeriumiks on tööturu ja ühiskonna ootuste ning vajadustega arvestamine. Õppekavade arendamisel on regulaarselt kaasatud tööandjate esindajad (vt ka ptk 1.3.3). Ülikool on ingliskeelsete õppekavade osakaalu vähendanud – 2025/2026. õa võeti üliõpilasi vastu 15 inglise õppekeelega õppekavale. TalTech pakub ingliskeelset õpet riiklikult prioriteetsetes valdkondades nii I kui II astmel – informaatika ja infotehnoloogia, tehnika, tootmise ja tehnoloogia, transporditeenuste, õiguse ning ärinduse ja halduse õppekavagruppides. Õiguse ning ärinduse ja halduse õppekavagruppides on ingliskeelsed õppekavad täistasulised ning õiguse magistriõppe õppekava on keskendunud 34 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE tehnoloogiaõigusele. Teoreetilise ja praktilise õppe lõimimiseks sisaldavad TalTechi õppekavad vähemalt 6 EAP mahus praktikat (magistriõppes juhul, kui see on vajalik õppekava õpiväljundite saavutamiseks) ning üliõpilasi toetatakse praktikakohtade leidmisel ning praktilise õppe pakkumisel. Praktikakorraldust reguleerib õppekorralduse eeskiri, nõudeid praktikale õppekava statuut ja teaduskondades täiendavalt praktikajuhendid. Üliõpilasi nõustavad praktika teemadel nii eesti kui inglise keeles teaduskondade õppenõustajad, praktika kuraatorid, programmijuhid, nõustamiskeskus ja karjäärinõustaja. Igal õppeprogrammil on praktika kuraator, kes annab nõu konkreetse praktika läbimiseks, aitab leida praktikakoha, korraldab ettevalmistava infotunni ja praktikate kaitsmised. Õppetöös toimub tihe koostöö tööandjatega – külalisloengud, külalis- õppejõud, ettevõtete külastused, õppereisid, probleem- ja projektõppe metoodikate rakendamine koostöös ettevõtetega (probleem- ja projektõppest täpsemalt ptk 1.3.3). Üliõpilaste ja tööandjate kokku viimiseks on loodud Tallinna Tehnikaülikooli praktikaportaal, mis on kättesaadav ka inglise keeles. Täiendavalt on näiteks IT-teaduskond kaardistanud tööandjad, kelle poole võib aastaringselt praktikahuvi korral pöörduda (vt Pakkumised IT-teaduskonna tudengitele). Majandusteaduskond pakub oma üliõpilastele aga näiteks rahvusvahelisi praktika- ja tööpakkumisi läbi Highered keskkonna. Lisaks toimuvad regulaarselt mitmesugused karjääriüritused, et viia kokku praktikast huvitatud üliõpilasi ning tööandjaid (nt karjäärimess Võti Tulevikku, Majandusteaduskonna praktikalaat, Ida-Virumaa haridusmess Orientiir, robootikafestival Robotex, teaduskonnapõhised karjääriüritused). Praktikakorralduses on olulisel kohal koostöö Eesti suurettevõtetega (nt Eesti Energia, ABB Eesti AS), sh asutustega, mille töökeel on inglise keel. TalTech tagab kõikidele välisüliõpilastele ligipääsu eesti keele õppele, kuna kõik I ja II astme ingliskeelsed õppekavad sisaldavad eesti keele ja kultuuri õpet vähemalt 6 EAP mahus. Statistika eesti keele ja kultuuri õppeaine läbimise kohta on esitatud Tabel 6. 1.3.3. ÕPPEKAVAARENDUS Eesmärk 3.3.4. Teeb õppekavade arendamisel koostööd tööandjate, vilistlaste ja õppeasutus- tega, sealhulgas gümnaasiumide ja kutseõppeasutustega (üleminekute toetamine, õppekavade arendus, erialade populariseerimine). Õppekavade arendamisel on tööandjad ja vilistlased kaasatud regulaarselt läbi õppekavade programminõukodade (vt ptk 1.3.1). Ülikooli arengukava 2022-2025 üheks eesmärgiks on, et TalTechi lõpetajad oskaksid lahendada päriselu probleeme. Selleks on ülikool aktiivselt panustanud probleem- ja projektõppe (PPÕ) arendamisse õppeainetes ja õppekavades koostöös ettevõtetega. Probleem- ja projektõpe on väljundipõhine ja õppijakeskne aktiivõppemetoodika, mille õpisisuks on meeskonnatöö ja iseseisva töö tulemusena eri valdkondi siduva reaalelulise probleemi lahendamine ja/või projekti elluviimine. PPÕ on olnud perioodil 2022-2024 fookuses nii õppearendusfondis, kust on kolme aasta jooksul saanud toetust 19 PPÕ arendusprojekt kogusummas ca 325 000 eurot (kuni 20000 eurot projekti kohta). Tööandjatel on PPÕs oluline roll pakkuda üliõpilastele projektina lahendamiseks välja ettevõtte või asutuse töökeskkonnas esilekerkivaid reaalseid probleeme. PPÕ on üheks tegevusvaldkonnaks ka EuroTeQ koostööprojektis, kus Collideri formaat pakub rahvusvahelist ja interdistsiplinaarset keskkonda projektõppe rakendamiseks. EuroTeQ Collideris töötavad TalTechi üliõpilased meeskondades koos teiste Euroopa tehnikaülikoolide 35 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE tudengitega, lahendades väljakutseid, mis on esitatud ettevõtete, linnavalitsuse ja muude ühiskondlike partnerite poolt. Väljakutsed on seotud näiteks kestlikkuse, robootika, tarneahelate ja digitaalse linnaplaneerimisega jne. Collideri formaadis on tööandjad otseselt kaasatud nii probleemide defineerimisel kui ka üliõpilasmeeskondade juhendamisel ja lahenduste hindamisel. Colliderist on TalTechi jaoks kujunenud platvorm uute õppemetoodikate katsetamiseks, koosloomeks ja tööeluga integreeritud õppimiseks. Üldpädevuste/tulevikupädevuste arendamisele tähelepanu pööramine õppes (otsene sisend ühiskonnast/tööturult, millised tulevikupädevused on vajalikud TalTechi vilistlasel) (vt ptk 1.2.2). Gümnaasiumidega koostöö. TalTech pakub aktiivselt valikkursusi gümnaasiumides (vt ka ptk 1.1.1.). Koostöö kutseõppeasutustega ja sisseastumine kutsekeskhariduse baasilt. Näiteks 2024/2025. õa alustas TalTechi I astmel õpinguid 45 üliõpilast, kelle eelnev haridus oli omandatud kutseõppeasutuses. Neist 30 alustas õpinguid rakenduskõrgharidusõppe õppekavadel (kuhu saab kandideerida ka lõputunnistuse keskmise hinde alusel) ning 15 bakalaureuseõppe õppekavadel. TalTechi bakalaureuseõppes on õpingute alustamiseks eelduseks laia matemaatika riigieksami sooritamine vastavalt ülikooli vastuvõtutingimustes kehtestatud lävenditele. Tagasihoidlik sisseastujate arv kutsekoolidest ülikooli tuleneb sellest, et kutseõppeasutuste lõpetanutest sooritavad laia matemaatika riigieksami vähesed. 2024. a sooritas selle vaid 241 lõpetanut, kelle keskmine tulemus oli 18 punkti 100st, üle 35 punkti sooritas 37 lõpetanut ja üle 50 punkti sai 21 kutseõppeasutuste lõpetanut (allikas: Haridussilm). TalTechi bakalaureuseõppesse kandideerimiseks on matemaatika laia riigieksami lävendiks olnud üldjuhul minimaalselt 50 punkti. Alates 2025. a on enamikel õppekavadel kehtestatud eraldi kandideerimislävend ja sissesaamislävend ning vastuvõetavate üliõpilaste piirarv. See annab võimaluse kandideerida ka madalama riigieksami tulemusega (minimaalselt 35 punkti) ning saada õppekoht, kui sissesaamislävendi ületajaid on piirarvust vähem. Lisaks pakub TalTech võimalust sooritada laia matemaatika ja eesti keele riigieksamite tulemuste asendamiseks matemaatika ja eesti keele katse tegemise võimalust, mis annab samuti keskharidusega isikutele, kes ei ole sooritanud riigieksameid või mitte piisava tulemusega, kandideerida ülikooli. Ülikool pakub soovijatele ka kursusi matemaatika riigieksamiks valmistumiseks. Rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele saab kandideerida ka lõputunnistuse keskmise hinde alusel. Täiendavalt on kehtestatud vastuvõtu eritingimusi kutseõppest tulijatele (nt teatud infotehnoloogia teaduskonna õppekavadele sisse astumiseks) ning järgnevaks vastuvõtuks laiendatakse neid veelgi. Ülikool teeb aktiivselt koostööd näiteks Eesti Mereakadeemia poolelt Eesti Merekooliga. Kutseõppuritele pakutakse juba õpingute jooksul EMERA poolt nõustamist vajalike eeldusainete ja praktikate läbimise kohta EMERA rakenduskõrgharidusõppes jätkamiseks. Merekooli õpilastele, kes omandavad haridust MSOS õppekavadel, tutvustatakse edasiõppimise võimalusi EMERAs. Õpinguid jätkavad neist üksikud, kuna on väga vähe lõpetajaid ning samuti ei täida kõik lõpetajad vastuvõtutingimusi. Regionaalsetesse kolledžitesse Kuressaares ja Virumaal astub igal aastal sisse õppijaid ka kohalikest kutseõppeasutustest. Eesmärk 3.3.4.1. Teeb tehnikaerialade õpetamisel tihedamat koostööd Eesti Maaülikooliga. TalTech teeb tehnikaerialade õpetamisel Eesti Maaülikooliga (edaspidi ka EMÜ) koostööd. Näiteks toimub aktiivne koostöö Tartu Kolledžiga ehitusinseneriõppe õppekava erinevate õppeainete läbiviimisel ja laborite kasutamisel. Aktiivne koostöö on EMÜga käimas ka Ettevõtete 36 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE rohepööre investeeringu 1 reformi „Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks“ elluviimisel läbi erinevate tegevuste (sh õppematerjalide ja metoodiliste juhendite välja- töötamine) ja samuti panustatakse ühiselt insenerihariduse populariseerimisse näiteks Inseneriakadeemia raames. Eesmärk 3.3.5 Tagab õppekavade tõhusa toimimise lähtudes selgelt määratletud kriteeriumidest. Õppeprogrammide tõhusat toimimist toetab õppeprogrammide sisehindamise süsteem, varasemalt toimus õppeprogrammide sisehindamine erinevate välishindamiste (õppekavagrupi kvaliteedihindamised, institutsionaalne akrediteerimine) raames. Programmijuhid ja teadus- konnad analüüsivad õppeprogrammiga seotud näitajaid ja tagasisideuuringute tulemusi iga- aastaselt sisehindamise vahekokkuvõtte raames õppeprogrammi arendustegevuste ja muuda- tuste planeerimiseks. Vahekokkuvõte koosneb eneseanalüüsi küsimustikust ja vajadusel vastaval aastal fookuses olevast teemast. 2024. a koosnes sisehindamise vahekokkuvõte kahest osast: eneseanalüüsiküsimustik ja üldpädevuste kaardistus. Programmijuhid vastasid, kuidas on õppeprogrammil läinud, milline oli õppeprogrammile antud tagasiside, missuguseid arendustegevusi planeeritakse järgmiseks õppeaastaks, mille üle tunti rõõmu, mille osas vajatakse abi ja kuidas läks üldpädevuste kaardistus. Analüüsi tulemusi kasutavad teaduskonnad programmijuhtide aastavestlustel. Osad teaduskonnad on programmijuhtidele loonud Power BI aruannetest koosneva töölaua jälgimaks mugavalt õppeprogrammiga seotud olulisi andmeid. Keskselt on loodud TalTechi õppeprogrammide kvaliteedimõõdikute Power BI aruanne (vt ka ptk 1.1). Teatud õppekavad läbivad regulaarselt ka rahvusvahelisi akrediteerimisi, mis on osa õppekavade kvaliteedisüsteemist. Majandusteaduskonnal on 4 rahvusvaheliselt akrediteeritud õppekava, millel on eraldi akrediteerimise nõuetest lähtuvad arendustegevuste kavad. Mereakadeemia MSOS õppekavad läbisid eelmisel aastal edukalt rahvusvahelise EMSA akrediteerimise. Samuti auditeeritakse MSOS õppekavade toimimist iga aastaste Transpordiameti järelevalve visiitide ja Bureo Veritase välisauditite kaudu. Õppeprogrammide sisehindamise süsteemi edasiarendamiseks lepiti 2023. a kokku uus sise- hindamise protsess, mis koosneb põhihindamisest iga 3-5 aasta tagant ja iga-aastasest vahekokkuvõttest. Kuna olemasolev sisehindamise tehniline lahendus ÕIS-is ei ole kasutajasõbralik, siis hakati otsima lahendusi sisehindamise tööriista väljatöötamiseks, mis lähtuks kokkulepitud protsessist ja põhimõtetest ning aitaks tagada terviklikku õppe- programmide kvaliteedihindamist. Koostöös programmijuhtidega koostati ja piloteeriti 2024. a sisehindamise põhihindamise eneseanalüüsi vormi. 2024. a alustati tehnilise lahenduse analüüsiga koostöös kaasatud osapooltega (programmijuhid, programminõukodade esindajad, üliõpilaste esindajad, teaduskondade juhtkonnad ja ülikooli juhtkond, õppeosakond). Tööriista arendatakse koos Tallinna Tehnikakõrgkooliga ja see peaks valmima 2026. aastal. 37 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE 1.4. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS (TA) ON KÕRGE TASEMEGA, MITMEKESINE JA MÕJUS 1.4.1. KVALITEETSE KÕRGHARIDUSE TAGAMINE TUGEVA JA KESTLIKU TA KAUDU Eesmärk 3.4.1. Tagab punktis 3.1.1. nimetatud vastutusvaldkondades kõrghariduse aluseks oleva TA-tegevuse kõrge kvaliteedi ja kestlikkuse, sh tagab akadeemiliste ametikohtade järjepidevuse. Kvaliteetne kõrgharidusõpe baseerub tugeval TA-tegevusel, mille arendamise eest vastutab ülikool; Ülikooli teadus- ja arendustegevuse (TA) kõrge kvaliteedi ja tulemuslikkuse tagamiseks tegutsevad edukad ja jätkusuutlikud uurimisrühmad kõigis ülikooli vastutusvaldkondades (tehnika, tootmine ja tehnoloogia, transporditeenused, ärindus ja haldus, arhitektuur ja ehitus, informaatika ja infotehnoloogia ning füüsikalised loodusteadused). Rühma juhtideks on reeglina tenuuriprofessorid, rühmade töösse on kaasatud doktorandid ja järeldoktorid. 2024. aasta lõpu seisuga tegutses tehnikaülikoolis 130 uurimisrühma, sealjuures alustas 2024. aastal tegevust kuus uut uurimisrühma. Akadeemiliste ametikohtade järjepidevuse tagamiseks oli TalTechi Arengukava 2022-2025 rakenduskava üheks eesmärgiks akadeemilise karjäärimudeli arendamine lähtudes tenuuri printsiibist. TalTech läks uuele akadeemilise karjääri mudelile lõplikult üle 30.06.2022. Alates tenuuri põhimõtete rakendamisest on ülikoolis loodud 139 tenuuriprofessori ametikohta. Neist on seisuga 31.07.25 täidetud 100 (täitmisel on 15, vakantseid 24). Tenuuriprofessoritest 17 on välisriigi kodakondsusega. Senati kehtestatud akadeemilise karjääri korralduse määruses pöörati eraldi tähelepanu akadeemilist tegevust alustavate teadlaste karjäärimudeli kujundamisele. Noorteadlaste akadeemilise karjääri toetamiseks loodi nooremprofessori ametikoht. 2024. aasta lõpus töötas TalTechis 19 nooremprofessorit. Kooskõlas ülikooli akadeemilise karjääri korraldusega toimub akadeemiliste töötajate perioodiline atesteerimine. Atesteerimisel on akadeemiliste pädevuste ja tegevuse tulemuslikkuse hindamise töövahendina kasutusel akadeemilise hindamise maatriks. TalTechi arengukavas rõhutatakse teadustulemuste avaldamist kõrgetasemelistes teadus- väljaannetes. Publitseerimisega seonduvalt on ülikooli arengukava tulemusnäita- jaks kõrgetasemeliste teaduspublikatsioonide avaldamine, sealjuures rõhuasetusega Q1 kvartiili kuuluvates teadusväljaannetes. Tulemusnäitajat mõõdetakse Scopuses refereeritud Q1 publikatsioonide (SNIP metoodika) suhtarvuna doktorikraadiga akadeemiliste töötajate arvu aasta lõpu seisuga. Tulemusnäitaja täitmine on olnud edukas. Püstitatud eesmärgi - esitada publikatsioonid avaldamiseks võimalikult headesse allikatesse - täitmise iseloomustamiseks saab välja tuua ka vastavad arvnäitajad. Kui 2022. aastal Scopuses refereeritud TalTechi 1238- st publikatsioonist kuulus Q1 kvartiili allikatesse 44,4% siis 2024. aastal oli vastav näitaja 1205- st publikatsioonist 46,4%. Juhul kui arvestada ainult teadusajakirjade artikleid, siis oli see osakaal vastavalt 2022. a 712-st artiklist 52% ja 2024. aastal 708-st artiklist 60,9% (Allikas: Scopuse analüüsimooduli SciVal 13.05.25 päring). 38 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE Lisaks oluliste teadustulemuste avaldamisele artiklitena või ettekannetena konverentsidel on ülikooli töötajad aastatel 2022-2025 avaldanud erinevates teadusvaldkondades 20 kõrgkooli- õpikut (nii eesti- kui inglisekeelsed). 1.4.2. TA-TEGEVUSE EESMÄRKIDE, RAHASTUSE JA TARISTU TAGAMINE Eesmärk 3.4.2. Tagab oma TA-tegevuse eesmärkide saavutamise, riigisiseste ja –väliste projektide kaasrahastamise, uurimissuundade arendamise ning taristu ajakohastamise, täiendamise ning ülalpidamise; Vastavalt TalTechi 2021-2025 arengukavas ja selle rakenduskavas sätestatule, olid (lisaks juba p. 1.4.1 välja toodule) ülikooli TA-tegevuse olulised eesmärgid: • Suurendada ülikooli konkurentsipõhist teadusrahastust ja abistada teadusgruppe rahastuse taotlemisel. Ülikooli arengukava tulemusnäitajaks on TA rahastuse taotlemisel kalendriaastal alanud TA projektide maht doktorikraadiga akadeemilise töötaja (FTE) kohta. Vastav näitaja on alates 2022. aastast 37,5 tuhandelt eurolt FTE kohta kasvanud 2024. aastaks 120,6 tuhande euroni. Konkurentsipõhiselt saadud TA välisrahastuse tulu dünaamika aastate lõikes on samuti märkimisväärne. Kui 2022. aastal oli välisriiklike projektitoetuste tulu 7,9 mln eurot, siis 2024. aastaks oli see kasvanud 17,3 mln euroni. TalTechi teadlaste rahvusvahelise koostöö edendamiseks levitab teadusosakond aktiivselt infot erinevate taotlusvoorude kohta nii laiemale kui ka kitsamale sihtgrupile. 2024. aastal jätkus teadusosakonna regulaarse rahastamisvõimaluste infokirja levitamine kõigile ülikooli töötajatele, pidevalt täiendatakse siseportaalis rahastamisvõimaluste lehte. Jätkuvalt on kõigile ülikooli töötajatele kättesaadav rahvusvaheline teadusrahastusvõimaluste andmebaas Research Professional, milles on tuhandeid avatud taotlusvoorusid Euroopa Liidust ja mujalt maailmast. Et täita seatud eesmärke (rohkem ja suuremaid koordineeritavaid projekte), on ellu kutsutud erinevaid tugiteenuseid teadlase toetamiseks: • Laiem ja sihitud infojagamine, mis lisaks infokirjale hõlmab ka infoüritusi. • Kirjutamistugi kolmel eri tasandil (eri osade kirjutamine, taotluse lugemine, täistaotluse kirjutamine). • Projekti tugitöötajate võrgustik ja koolitus. • Individuaal- ja grupikonsultatsioonid, taotlejate pidev nõustamine terve TA projekti elukaare ulatuses. • Finantstugi läbi ettevalmistustoetuse taotlemise, grandifondi ja sildgrandi. • Grandikiirendi noorteadlastele toetamaks silmapaistvaid noorteadlasi, et tagada nende kiire iseseisvumine ja areng ülikoolipere liikmetena. TA projekti- ja konkurentsipõhisest tähtajalisest rahastusest tuleneva ebastabiilsuse maandamiseks ja noorteadlaste iseseisvuse toetamiseks on loodud ülikoolisisene grandifond. Fondist on ülikoolisiseseid grante (grandi maht on 55 000 eurot) rahastatud alates 2022. 39 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE aastast. Grandifondist rahastatakse täiendavalt ka ülikooli intellektuaalomandi arendamist ja katsetamist ning kommertsialiseerimist toetavaid arendusgrante. Täiendavalt toetatakse kõrgetasemelist teadust tegevaid teadlasi rektori reservfondist sildamistoetustega. Sildamistoetuse eesmärgiks on uute kõrge kvaliteediga ETAg rühmagrantide taotluste ettevalmistamise soodustamine. Riigisiseste ja -väliste projektide kaasrahastamine. Riigisiseste ja –väliste projektide kaasrahastamist toetab ülikool (täiendavalt struktuuriüksuste omavahenditele) baasfinantseeri- mise vahenditest. Aasatel 2022-2024 on baasfinantseerimise vahenditest kaasrahastatud nii siseriiklikke kui välisriikide projekte (vt Tabel 12 ). Tabel 12. Baasfinantseerimise vahenditest kaasrahastatud siseriiklikud ja välisriikide projektid. 2022 2023 2024 Kaasfinantseeritud siseriiklike projektide arv 18 29 29 Kaasfinantseeritud siseriiklike projektide maht, eurodes 204 009 267 645 436 851 Kaasfinantseeritud välisriiklike projektide arv 4 18 18 Kaasfinantseeritud välisriiklike projektide maht, 54 393 338 822 294 628 eurodes Uurimissuundade arendamisel on olulisemad tegevused seotud ülikooli TA fookusteemade arendamise ja sidumisega ülikooli juhtimisotsustega. Aastatel 2022-2025 on läbi viidud järgmised tegevused: 2022. aasta juunis kinnitas senat ülikooli teadus- ja arendustegevuse fookusteemad: • targad ja energiatõhusad keskkonnad (Smart and energy efficient environments); • usaldusväärsed IT lahendused (Dependable IT solutions); • keskkonnaressursside vääristamine (Valorisation of natural resources); • innovaatilised ettevõtted ja tulevikku vaatav riigivalitsemine (Innovative businesses and future governance); • tervisetehnoloogiad (Health technologies); • nutikas merendussektor ja jätkusuutlik merekeskkond (Smart maritime sector and sustainable marine environment). Fookusteemadega minnakse 2025. aastal edasi ülikooli Strateegiliste arendussuundade võimestamise programmis Fookustippkeskustena. Fookustippkeskuste tegevuse peamiseks eesmärgiks on teemapõhiselt koondada vastava valdkonna uurimisrühmad ja kompetentsid sisustamaks teaduse fookusteemasid ja tagamaks 2023. aastal ülikooli nõukogu poolt kinnitatud Rohestrateegia arendussuundade täitmist. Varem tegutsenud fookustippkeskustest peaks mainima Targa linna tippkeskust FinEst ja 2024. aastal käivitatud Ringmajanduse Tuumiklaborit, mille roll on luua keskkond efektiivseks erialaseks ringmajanduse teadmussiirdeks tehnikaülikooli ja partnerite vahel. Teadustaristu ajakohastamine ja täiendamine. Selleks, et olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja arvestades kasvavaid AI tehnoloogiate ja andmeteaduse arengut, mis on seotud kõigi teadusvaldkondadega, on vajadus ka uute tehnoloogiliste seadmete 40 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE järele. Viimastel aastatel on teadustaristut uuendatud põhiliselt taristu uuendamiseks ettenähtud tõukefondide meetmete raames eraldatud vahenditest (Teaduse teekaart, ASTRA+ ja ÕÜF meetmetes infrastruktuuri uuendamiseks ette nähtud vahendid), väiksemas mahus ka teaduse baasfinantseerimisest. Tõukefondide rahastuse kasutamisel on väljakutseks kuni 30% omafinantseeringu katmine. Aastatel 2020-2024 Tuumiktaristu raames rahastuse saanud objektidest juhtis TalTech Nutika tootmise tuumiktaristut ja osales partnerina seitsmes objektis. Novembris 2024 kinnitatud Teadustaristu teekaardi objektide nimistusse lülitati viis objekti, milles TalTech on juhtpartneriks. Neist neli on tänaseks saanud ka rahastusotsuse. Täiendavalt on TalTechi partneriks 19 teekaardi objektis. Info ülikooli teadustaristu ning pakutavate teenuste kohta on kirjeldatud ETISes. Vastav ETISe moodul on liidestatud ka ülikoolidevahelise päringuportaaliga Adapter.ee, mille kaudu saavad ettevõtted otsida olemasolevatest laboritest neile vajalikke teenuseid. Eesolevateks aastateks on suurimad TA valdkonna investeeringud kavandanud Virumaa kolledž. Seda tänu Õiglase ülemineku fondi projekti „Ida Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA võrgustiku loomiseks“ rahastusele. Kavandatud investeeringud moodustavad enam kui 5 miljonit eurot. Ka mitmed projektid, mille eelarves on seadmete hankimine lubatud, võimaldavad teadustaristut uuendada. Näiteks HE Widening&ERA projekti "Centre for Digitalisation of Biology Towards the Next-Generation of Biosustainable Products" vahenditest hangitakse keemia ja biotehnoloogia instituuti erinevaid seadmeid kokku enam kui miljoni euro ulatuses. 1.4.3. TA KÕRGE TASE JA JÄRJEPIDEVUS KÕIGIS TEADUSE VALDKONDADES Eesmärk 3.4.3. Tagab TA-tegevuse kõrge taseme ja järjepidevuse ning teadusvaldkondade tasakaalustatud ja kestliku arengu. Ülikooli teadusvaldkondade tasakaalustatud ja kestliku arengu tagamiseks pannakse olulist rõhku koostööle teiste teadusasutustega. TalTech on tugevaks partneriks riiklikes tippkeskustes, juhtides ise kahe tippkeskuse tegevust (Energiatõhususe tippkeskus, keskuse juht akadeemik, professor Jarek Kurnitski ja Strateegilise mineraalse ja süsinikupõhise ressursi ringmajanduse tippkeskus, keskuse juht prof Riina Aav) ning osaledes partnerina viies: Fundamentaalne universum (koordinaator: KBFI; TalTech: prof Tauno Otto); Jätkusuutliku rohevesiniku ja energiatehnoloogia tippkeskus (koordinaator: TÜ; TalTech: prof Maarja Grossberg-Kuusk, prof Ilona Oja Acik); Eesti tehisintellekti tippkeskus (koordinaator: TÜ; TalTech: prof Tanel Tammet, prof Tanel Alumäe, prof Pawel Maria Sobocinski, pro Rain Ottis); Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus (koordinaator: TÜ; TalTech: prof Siim Veski); Heaoluteaduste tippkeskus (koordinaator: TÜ; TalTech: prof Ivo Fridolin). TA kvaliteedi hindamiseks läbis TalTech perioodil 2022-2024 mitmeid rahvusvahelisi evalveerimisi. 2022. a läbis ülikool edukalt TalTechi seaduse alusel tehnikahariduse ja -teaduse juhtimise ning inseneride ja tehnikateadlaste järelkasvu tagamiseks loodud kaheksa professuuri sihtevalveerimise. Hinnangu professuuride tulemuslikkusele võrreldes rahvusvaheliselt 41 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE tunnustatud tasemega ning eraldatud tegevustoetuse kasutamise tulemuslikkusele ja mõjule andis viieliikmeline rahvusvaheline ekspertkomisjon. Neljapallisel hindamisskaalal (mitterahuldav, rahuldav, hea, suurepärane) saadi hindeid heast suurepäraseni (vt. sihtevalveerimise raportit). 2023. a osales TalTech IT Akadeemia programmi IKT teaduse toetusmeetme sihtevalveerimises. Kokku hindas rahvusvaheline ekspertkomisjon TalTechi infotehnoloogia teaduskonna 20 uurimisrühma teadustegevust ja andis valdkonnale positiivse hinnangu: During the evaluation period, TalTech has developed cutting edge research in the nationally prioritised direction of a horizontal and broad use of IT (vt. Evalveerimisraportit). 2024. a taotles TalTech korralist evalveerimist viies teadusvaldkonnas: loodusteadused, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteadused, põllumajandusteadused ja veterinaaria, sotsiaal- teadused. Rahvusvahelise hindamiskomisjoni lõplik tagasiside kinnitas, et kõigis valdkondades ületati evalveerimiseks sätestatud kõigi hindamiskriteeriumite (teaduslik mõjukus, jätkusuut- likkus ja ühiskondlik mõjukus) lävendid. Kõikides taotletud teadusvaldkondades saadi positiivne hinnang (vt. evalveerminise otsust). 42 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE 2. ETTEPANEKUD JÄRGMISEKS HALDUSLEPINGU PERIOODIKS 5. juunil 2025 saatsime TalTechi ettepanekud halduslepingusse, toome need punktid siinkohal uuesti välja. Õppetegevus • Vastutusvaldkondi ei soovi avada ega ümber jagada, kuid selle algatamise korral oleme valmis tegema vastavad ettepanekud. • Ootame selgemat nägemust ingliskeelse õppe pakkumise osas. Kui ingliskeelsete õppekavade pakkumine on riigi jätkusuutlikkuse huvides (oli varasemalt üks tulemusnäitajatest), siis ootame riigi tuge nii ingliskeelse õppe andmise osas kui ka selle turundamisel välisriikides. • Pooldame riikliku tulemusstipendiumi maksmise jätkamist või vajaduspõhiste stipendiumide suurendamist lähtuvalt üldisest majandlikust toimetulekust. • Kehtiva halduslepingu punkt 3.2.2.: „ülikool pöörab õppekavade arendamisel ja õpetamisel läbivalt tähelepanu üld- ja tulevikupädevuste, sealhulgas digipädevuse ja ettevõtlikkuse arendamisele ning üliõpilaste tagasisidele“ on olulise tähtsusega, kuna 2028. aastaks tuleb ülikoolidel uued pädevused õppekavadesse sisse viia. • Ootame riigilt toetust kõrgharidusõpet toetavate infosüsteemide arendamisel sh EHISe arendamist kõrghariduse andmete arhiveerijaks ja kättesaadavaks infosüsteemiks kõigile osapooltele. • Riiklik hariduspoliitika peaks toetama rakenduskõrgkoolide keskendumist rakenduskõrgharidusele, tagades nende lõpetajate sujuva ülemineku magistriõppesse ülikoolides st rakenduskõrgkoolid ei peaks avama ise magistriõppe õppekavu. • Punkt 3.2.8: „ülikool osaleb Euroopa Ülikoolide võrgustikes“ on oluline säilitada, kuna on strateegilise rahvusvahelise koostöö üheks peamiseks aluseks. • Punkt 4.10: „ministeerium kohustub toetama täiendavalt struktuuritoetuste vahenditest doktorikoole, tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna õppe arendamist, IKT haridust, digioskuste ja roheoskuste õppe arendamist ning Ida-Virumaa piirkonna TA-tegevuse ning õppimisvõimaluste mitmekesistamist“ on vajalik säilitada eelkõige juhuks, kui ELi vahendite kasutamist plaanitakse suunata kaitsetööstuse arendamisele. • Halduslepingus võiks olla markeeritud jätkusuutliku rahastuse vajalikkus. • Selgitatud võiks olla ootused täiend- ja ümberõppe rollile kraadiõppest väljakukkumise tasandamisel. • Selgitatud võiks olla ootused koostööle üldhariduskoolidega. • Regionaalse õppe pakkumise ootused võiksid olla selgelt defineeritud ning nende täitmine tagatud vastava toetava mehhanismi abil. 43 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE • Tehnikaülikoolil on jätkuvalt kasvuambitsioon inseneeria ja IT valdkondade tudengite vastuvõtus. • Punkti 3.3.4.1: „ülikool teeb tehnikaerialade õpetamisel tihedamat koostöö EMÜ-ga“ vajalikkus vajaks uuesti mõtestamist. Teadustegevus • Üldised tähelepanu vajavad arengusuunad: järelkasv, tehnika- ja IT teaduste sihtfinantseerimine, doktorantide rahastatud kohtade arvu suurendamine, administratiiv- ja halduskoormuse vähendamine. • Võiks ühildada teaduse (tegevus)toetuse aruande halduslepingu aruandlusega. • Professuuride viitamine võiks toimuda vastavalt ülikooli senati otsusele, mitte loeteluna. • Tehnikateaduste sihttoetus ja sihtkapital (nende omavaheline suhe TalTechi strateegia tasandil) – võiks sisaldada ka professuuride toetamist - täiendav punkt (eelis)arendamiseks. • Doktoriõppe õppekohtade miinimumarvu suurendamine - võiks arvestada ka keskmise katkestamistega 15-20% ja suurendada õppekohti arvestades TalTechi tulemuslikkust võrreldes teiste suuremate ülikoolidega eelkõige tehnikavaldkondades ja interdistsiplinaarsetes valdkondades (kas eraldiseisvana või osana tehnika sihttoetusest). • Punkt 3.1.6.1 võiks olla nimetatud ainult ülikoolivälised partnerid, mitte loetelu. Tõlgendame ka õppekohti, mis on loodud koostöös teiste osapooltega, mitte ainult kolmepoolsete lepingute alusel. Tulemusnäitajad Paralleelselt on käimas kõrghariduse plokkrahastuse arutelud, mille tulemusena on halduslepingu lisaks olevate tulemusnäitajate tulevik lahtine ning vääriks terviklikku käsitlust. Sellest lähtuvalt vajaks selgust ka kõigi plokkrahastuse tulemusnäitajate kokkuleppe alused. Kas selleks jääb/saab haldusleping või midagi muud? Tulemusnäitajatel peaks olema ka selge seos tööturu vajadustega sh tuleviku vaates. Järgnevad kommentaarid lähtuvad kehtivatest tulemusnäitajatest ning seni aset leidnud aruteludest hetkel toimiva rahastusmudeli kontekstis. Tulemusrahastamisel arvesse võetavate tulemusnäitajate täpsustused, nende osakaalud ja tulemusrahastamise arvestamise alused ning doktoriõppe tulemustasu määr ja arvutamise kord–Riigi Teataja 44 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE Täiendavad ettepanekud • Iga-aastaste rahastuslepete eri eesmärkide aruannete esitamise kuupäevad võiksid uuel perioodil kattuda. Praegu on vaja iga aruanne esitada aasta algul erinevaks kuupäevaks. • Regionaalne esindatus väärib strateegilist tähelepanu, sarnaselt tänasele rahvusteaduste prioriteedile. Piirkondliku rolli ja mõju hindamine. Regionaalsete arenduskoostööde ja partnerite arv. Panus kohaliku tööjõu, innovatsiooni ja teenuste arendamisse. Toetab tasakaalustatud regionaalpoliitikat. • Suunata teadustegevus suurema mõju poole. Teadustulemuste mitmekihiline hindamine. Kvartiilide kõrval arvestada rakenduslikkust ja sotsiaalset mõju. Toetab TAIE eesmärki teaduse sidustamiseks ühiskonnaga. • Rahvusvahelistumise sisu ja mõju hindamine. Rahvusvahelise koostöö sisu ja õppekavade rahvusvahelistumine. Arvulisest mobiilsusest sisulisele integratsioonile. Toetab ingliskeelsete õppekavade kvaliteeti ja koostöökeskkonda. • Taristu ja digivõimekuse kasutus ja tajutud tulu. Taristu ja teenuste kasutajakesksus ja rahulolu. Investeeringute mõju kasutajatele ja protsesside tõhususele. Vältida võiks "kulutuste" arvestamist kui iseenesest eesmärki. 45 HALDUSLEPINGU 2022-2025 ARUANNE • Elukestva õppe strateegiline integreerimine. Täiendõppe KPI-d eraldi plokina? Osalemise arv, tööalane rakendatus, õppijate rahulolu. Sidus OSKA vajaduste ja tööandjate ootustega. • Koostöö ülikoolide üleselt ja teadusasutustega. Koostööpõhiste projektide ja õppekavade arv. Hindamine mitte ainult eraldi, vaid võrgustikuna. Toetab sünergiat ja aitab vältida dubleerimist sektoris. • “Kõrgkooli haridusalasest tegevusest saadava tulu suhe kõrgkooli määratud tegevustoetusesse” mõõdik võiks arvestada ülikooli väljas saadud tuludega, mis ülikool kaasab ülikooli läbi arengufondide ja sihtkapitali, mis on suunatud õppetegevuse toetamiseks(tudengite stipendiumid ja muud õppetööga seotud toetused) • Teadus- ja õppetaristu arendamiseks ja olemasoleva konkurentsivõimelisena hoidmine vajab pikaajalist investeeringu osa mis võiks olla osa pikaajalisest tegevustoetusest. Aruande koostamise kuupäev: ………………………… Allkiri: …………………… 46  Kristina Kallas Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Munga 18 Meie 01.10.2025 nr 11-17/1234-1 50088 Tartu Tallinna Tehnikaülikooli halduslepingu 2022– 2025 aruanne Austatud minister Kristina Kallas Tallinna Tehnikaülikool edastab halduslepingu täitmise aruande 2022–2025 (lisatud). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Land rektor Lisa: Halduslepingu aruanne 2022–2025 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5 Tel 620 2002 19086 Tallinn E-post [email protected] Rg-kood 74000323 www.taltech.ee