Üliõpilaste kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend Eesti Mereakadeemias

DIREKTORI KORRALDUS Tallinn 30.10.2025 nr 1-24/323 Üliõpilaste kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend Eesti Mereakadeemias Eesti Mereakadeemia põhimääruse punkti 5.5.2 alusel 1. Kinnitan regulatsiooni „Üliõpilaste kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend Eesti Mereakadeemias“ (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks 06.01.2025 korralduse nr 1-24/4. (allkirjastatud digitaalselt) Roomet Leiger direktor  Üliõpilaste kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend Eesti Mereakadeemias Tallinn 2025 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................... 3 Kirjalike tööde (uurimistööde) koostamise eetilised põhimõtted ................................................ 4 1 Kirjalikud tööd ja nende koostamine ......................................................................................... 6 1.1 Kirjalike tööde keel .............................................................................................................. 6 1.2 Kirjalikud tööd ..................................................................................................................... 6 1.3 Kirjalike tööde osad ............................................................................................................. 8 1.3.1 Annotatsioon ......................................................................................................... 9 1.3.2 Sisukord ................................................................................................................. 9 1.3.3 Sissejuhatus ........................................................................................................... 9 1.3.4 Töö põhiosa ......................................................................................................... 10 1.3.5 Kokkuvõte............................................................................................................ 11 1.3.6 Resümee ehk võõrkeelne lühikokkuvõtte ........................................................... 12 1.3.7 Viidatud allikad .................................................................................................... 12 1.3.8 Lisad..................................................................................................................... 12 1.4 Viitamine ........................................................................................................................... 13 1.5 Tehisaru kasutamine ......................................................................................................... 13 2 Lõputöö kavandamine ja koostamine ...................................................................................... 17 2.1 Lõputöö teema valik ja juhendaja leidmine ...................................................................... 19 Lisa 1 Kirjalike tööde vormistamine ............................................................................................ 20 Lisa 2 Kirjaliku töö osade vormistamine laadide abil .................................................................. 21 Lisa 3 Tabelid ............................................................................................................................... 23 Lisa 4 Joonised ............................................................................................................................. 28 Lisa 5 Valemid.............................................................................................................................. 31 Lisa 6 Allmärkuste / joonealuste märkuste lisamine .................................................................. 32 Lisa 7 Seletiitli (Caption) lisamine joonisele või tabelile ............................................................. 33 Lisa 8 Ristviidete loomine ja kasutamine .................................................................................... 34 2 Sissejuhatus Käesolev juhend on mõeldud Eesti Mereakadeemia üliõpilastele erinevate kirjalike tööde vormistamiseks. Kirjalikud tööd on erinevad üliõpilastööd, mis esitatakse elektroonselt või paberil. Kirjalikud tööd esitatakse üldjuhul PDF formaadis ning faili nimi kirjutatakse kujul Perekonnanimi_Eesnimi _Töö lühike nimi.pdf. Juhendi nõuded kehtivad kõikidele kirjalikele töödele, kui ainet õpetav õppejõud ei ole määranud teisiti. Juhend koosneb: 1. Kirjalikud tööd ja nende koostamine; 2. Lõputöö kavandamine ja koostamine; 3. Lisadest, mis kirjeldavad üksikasjalikumalt kirjalike tööde vormistamist. Juhendis on lingid TalTechi materjalidele erialakirjanduse otsinguks ja viitamise tarkvara kasutamiseks. Käsitlemata küsimustele/probleemidele aitab lahendusi leida töö juhendaja, programmijuht või õppekeskuse juhataja. 3 Kirjalike tööde (uurimistööde) koostamise eetilised põhimõtted “Üliõpilaseks saamine ja ülikoolihariduse omandamine on isiku vaba tahe ning eeldab ausat, vastutustundlikku ja sihikindlat tegutsemist õppetöös ja sellega seotud teadustegevuses” (Akadeemilise eetika põhimõtted, TalTech). Üks olulisemaid norme sätestab, et teiste autorite andmetele, tekstidele ja tsitaatidele viidatakse korrektselt (autorikaitse). See tähendab, et lugejal on võimalik viite põhjal üles otsida algallikas, kus antud tekst või mõttekäik on võetud ning kirja pandut kontrollida ja leida täiendavat informatsiooni. Kellegi teise töö ulatuslik ümbersõnastatus, refereering või tsiteerimine ilma nõuetekohase akadeemilise viitamiseta on plagiaat ehk loomevargus. Plagieerimine ei pruugi alati olla tahtlik, vaid võib olla tingitud ka puudulikust oskusest korrektselt viidata ning selle tõttu on korrektse viitamistehnika omandamine üliõpilastööde koostamise käigus väga oluline. Üliõpilastöös plagiaadi tuvastamine võib kaasa tuua üliõpilase eksmatrikuleerimise. Üliõpilastöö koostamisel järgitakse eetilisi põhimõtteid, mis tähendab järgmist:  Uuringu metoodika kirjeldatakse selliselt, et hiljem oleks võimalik seda samadel alustel korrata.  Kui uurimise objektiks on inimesed või ettevõtjad ja äriühingud, siis tuleb uuring läbi viia nii, et uurimistöö tulemused ei kahjustaks selles osalenuid (isikuandmete kaitse!).  Hea tavana tunnustatakse töös kõiki neid, kes on selle valmimisele kaasa aidanud (kogunud andmeid, teinud eksperimentaalseid protseduure või keelekorrektuuri, vormistanud illustratsioone jne). Tänatakse ka lõputöö juhendajat.  Kui uurimistöös kasutatakse andmeid, mis on kogutud mõne teise uuringu raames, küsitakse andmete kogujalt selleks luba. Luba ei ole vaja, kui tegemist on avaliku ruumiga (nt liiklustiheduse mõõtmine), avaliku andmebaasiga (nt statistikaameti andmebaas) või juba avaldatud töödega, sellisel juhul piisab andmete allikatele viitamisest. 4  Kui soovitakse läbi viia uurimistöö koostöös mõne organisatsiooniga, küsitakse organisatsiooni vastutavalt töötajalt selleks luba ning seda ka siis, kui üliõpilane töötab selles asutuses või viibis seal praktikal ning tema käsutuses olid organisatsiooni dokumendid või organisatsioonisiseseks kasutamiseks mõeldud muud andmed. Üliõpilane võib uurimistöö tegemiseks vaadelda oma praktika- või töökohal toimuvat ning kasutada saadud andmeid oma töös, kuid ka sellisel juhul küsitakse luba organisatsiooni esindajalt.  Uurimistöö tulemuste avaldamine ei tohi põhjustada osalejatele kahju ega ebamugavustunnet. Näiteks süvaintervjuu puhul võib uuringu käigus uurija ja uuritavate vahel tekkida side ning uurijale usaldatakse asju, mis võivad olla isiklikud ning mille avaldamist võib uuritav hiljem kahetseda.  Anonüümsuse huvides ei avalikustata tavaliselt uuringus osalejaid nimeliselt, välja arvatud ametiisikuid (eksperte), kes ei vahenda oma isiklikku, vaid ametlikku seisukohta. Kui uuringus tuuakse näitlikustamiseks katkendeid intervjuudest ja intervjueeritavad ei ole eksperdid, tähistatakse intervjueeritavad numbriga (nt intervjueeritav nr 5).  Uuringus osalemine on vabatahtlik, igal uuritaval on õigus uuringus mitte osaleda või uuringu käigus ümber mõelda. Sellisel juhul arvestatakse tema sooviga. Uuringus osalejatele pakutakse hilisemat võimalust neisse puutuvate uuringu tulemustega tutvumiseks. 5 1 Kirjalikud tööd ja nende koostamine 1.1 Kirjalike tööde keel Kirjalike tööde keeleks eesti keelsel õppekaval on eesti keel ja inglise keelsel õppekaval inglise keel. Lõputöö kirjutatakse õppekava keeles või põhjendatud juhul ning programmijuhi nõusolekul inglise keeles. Kirjalikus töös kasutatakse erialast keelt ja kindlat kõneviisi. Kirjalik töö peab olema korrektses keeles ja stiilis. Vähetuntud lühendite kasutamisel tuleb esimesel korral lühend lahti selgitada. Eesti keelde üle võetud võõrkeelsed terminid, mida kirjutatakse ja hääldatakse võõrkeelsetena, tuleb trükkida kaldkirjas. Kõikidest kasutusele võetud lühenditest ja terminitest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. Kui töös kasutatakse üle 10 vähetuntud lühendi ja/või sümboli ning igaüks neist esineb vähemalt kolm, siis lisatakse üliõpilastööle enne sissejuhatust lühendite ja/või sümbolite loetelu, mis on koostatud tähestikulises järjekorras. 1.2 Kirjalikud tööd Kirjalikud tööd peavad olema vormistatud vastavalt käesolevas dokumendis kehtestatud nõuetele. Kõik töö lehed nummerdatakse läbiva numeratsiooniga alates tiitellehest. Lehekülje numbrid lisatakse alates sisukorra esimesest lehest. Tiitelleht võetakse numeratsioonis arvesse, aga nii sellele kui selle pöördele numbrit ei lisata, teistele lehtedele lisatakse number lehekülje alla serva keskele. Kirjalike tööde liigid on:  Essee on vabas vormis mõttearendus iseseisvalt valitud või etteantud teemal. Olulised komponendid on loov mõtlemine ja autori isiklike seisukohtade väljendamine, väidete tõestamine ei ole kohustuslik. Essees ei pea kasutama allikmaterjale, kuid nende kasutamise korral tuleb neile viidata vastavalt 6  käesolevas juhendis esitatud viitamisnõuetele. Üldjuhul ei ole essee kirjutamisel juhendajat. Essee vormistamine sõltub eelkõige püstitatud probleemülesandest ning õppejõu poolt esitatud nõudmistest. Essee nõutud pikkuse määrab õppejõud, kuid essee enamlevinud pikkuseks on 5-7 lehekülge.  Referaat on kokkuvõtlik ülevaade konkreetsel teemal kogutud algmaterjalidest või uurimistulemustest. Referaadi kirjutamise eesmärk on saada erialase kirjanduse otsimise ja sellega töötamise kogemusi, arendada korrektset kirjalikku väljendusoskust, õppida teaduskeelt ja erialast terminoloogiat, omandada töö korrektse vormistamise oskused. Üldjuhul üliõpilane võtab kokku loetud allikatest põhilise ja väljendab seda oma sõnadega. Kirjandus tugineb akadeemilistele allikatele (näiteks teadusartiklile) ning ajakirjanduses ja internetis avaldatud materjalidele. Ühe allika põhjal koostatavas referaadis tuuakse ülevaade refereeritava teose põhiideest, esitatakse järeldused ja omapoolne arvamus. Mitme kirjaliku allika kasutamisel koostatavas referaadis esitatakse ja võrreldakse erinevate autorite seisukohti käsitletava teema kohta. Referaadi autor esitab järeldused ja omapoolse arvamuse. Kasutatavate kirjandusallikate arvu ja referaadi mahu määrab õppejõud.  Praktikaaruanne - praktikaaruandes esitatakse praktikakoha üldiseloomustus, kirjeldatakse ülevaatlikult üliõpilase konkreetseid tööülesandeid, praktika korraldust, praktika käigus omandatud uusi teadmisi, kogemusi ja oskusi ning läbitud praktika vastavust kehtestatud eesmärgile. Aruande maht lisadeta on 15- 20 lk (3750 – 5000 sõna), kirjandusallikaid kasutatakse vastavalt vajadusele. Praktikaaruandele esitatavad sisulised nõuded on määratletud vastava praktika tüüpjuhendiga, mis on kättesaadav EMERA koduleheküljel ja ÕIS-is.  Kursusetöö, nt ainetöö, uurimistöö on juhendaja antud või temaga kooskõlastatud kitsama teemaprobleemi lahendamine konkreetse uurimismetoodika rakendamisega. Kursusetöö orienteeruvaks mahuks on 20-25 lk, millele vajadusel lisanduvad lisad. Kursusetöö koostamise käigus omandab üliõpilane uurimisprobleemi formuleerimise ja piiritlemise oskused, 7  uurimiseesmärgi ja -ülesannete püstitamise oskused, teemakohase erialakirjandusega töötamise oskused ning uurimistulemuste analüüsi ja üldistamise oskused. Kõik kursusetööd on isikulised (kirjutatud ühe üliõpilase poolt). Erandjuhul (näiteks osalemine uurimisrühmas) ja juhendaja nõusolekul võivad kaks (mitte enam kui kolm) üliõpilast kirjutada ühise uurimistöö, mille maht on tavapärasest suurem (20% võrra töö mahust) ning autorite osalus selgelt eristatav (sissejuhatuses, peatükkide, alapeatükkide lõikes).  Muud kirjalikud tööd  Lõputöö (pikemalt ptk 2). 1.3 Kirjalike tööde osad Kirjalikud tööd koosnevad järgmistest osadest (alljärgnevas järjestuses):  tiitelleht;  annotatsioon (vajadusel);  sisukord  jooniste loetelu (vajadusel);  tabelite loetelu (vajadusel);  lühendite ja sümbolite loetelu (vajadusel);  sissejuhatus;  põhiosa: teoreetiline, praktiline, tulemused;  kokkuvõte;  võõrkeelne resümee koos autori nime ja töö pealkirja tõlkega (vajadusel);  viidatud allikate loetelu;  lisad (vajadusel). Sisukorda, sissejuhatust ja kokkuvõtet ei nummerdata. Kõik need pealkirjad algavad uuest leheküljest. Kirjalikust tööst võib vajadusel (ja kokkuleppel juhendaja/õppejõuga) välja jätta need osad, mida ei ole nõutud konkreetset liiki kirjaliku töö koostamisel. 8 1.3.1 Annotatsioon Annotatsioon on ülevaade kirjutise sisust. See peab: - olema kirjutatud samas keeles nagu lõputöö ise; - edastama lühiülevaate lõputöö eesmärgist, kasutatud meetoditest ning olulisematest tulemustest ja järeldustest; - sisaldama kas uurimisprobleemi, -küsimust või -küsimusi ja/või hüpoteesi; - olema kergesti loetav ja mõistetav laiemale lugejaskonnale ning edastatav iseseisva tekstina. Annotatsioon ei sisaldada jooniseid, viiteid allikatele ega tabeleid. Annotatsiooni lõpus esitatakse eraldi real töö võtmesõnad, mis peegeldavad lõputöös käsitletut. Annotatsiooni tekstilise osa pikkus (ilma pealkirja ja võtmesõnadeta) võib olla kuni 250 sõna ning koos märgitud võtmesõnadega peab see mahtuma ühele A4 lehele. 1.3.2 Sisukord Sisukorras esitatakse töö kõigi osade, jaotuste ja alajaotuste pealkirjade loetelu, alates sissejuhatusest kuni lisadeni, koos leheküljenumbritega, millelt nad algavad. Sisukord koostatakse (Sisukord / Table of Contents) ja liigendatakse vastavalt pealkirjadele, millele on rakendatud pealkirjalaadi. Sisukorrale eelneb annotatsioon ja järgneb jooniste ja/või tabelite olemasolul analoogne jooniste ja/või tabelite loetelu. 1.3.3 Sissejuhatus Sissejuhatus peab sisaldama: - teema valiku põhjendus, sh teema aktuaalsus, tähtsus ja uudsus; - mida on antud valdkonnas varem tehtud; - probleemküsimuse ja/või hüpoteesi formuleerimine: millisele probleemile asutakse lahendust otsima, mida asutakse tõestama või ümber lükkama; - töö eesmärk; - eesmärgi täitmiseks püstitatud uurimisülesanded või uurimisküsimused; 9  - uurimisobjekti piiritlemine; - püstitatud eesmärgi saavutamiseks kasutatava metoodika tutvustamine; - töö ülesehituse selgitamine: peatükid, alapeatükid; - olulisemate lähtematerjalide ja allikate ära märkimine. Sissejuhatuses võib juhtida tähelepanu nendele töö koostamisel ilmnenud asjaoludele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sellisteks asjaoludeks võivad olla näiteks empiirilise materjali representatiivsuse ja kättesaadavusega kaasnevad probleemid, aga ka osundamine isikutele või institutsioonidele, kellelt on saadud abi töö kirjutamisel. 1.3.4 Töö põhiosa Töö põhiosa jaguneb osadeks: - Teoreetiline - teemakohase erialakirjanduse ülevaade, uuritava teema varasemad käsitlused, uuritava teema teoreetiline käsitlus, teema piiride, kriteeriumide määratlemine. - Praktiline - autori isiklik panus, nt katsed, intervjuud, küsitlused, andmete kogumine ja -töötlus. - Tulemused / järeldused - tulemuste kirjeldamine, järelduste ja/või ettepanekute tegemine tuginedes teoreetilise ja praktilise osa materjalidele. Töö põhiosas antakse põhjalik ülevaade tehtud tööst alates ülesande püstitusest kuni lahenduste kirjeldamise ja põhjendamiseni ning tulemuste esitamiseni. Selles esitatakse kõik olulised algandmed ning materjalid, mis selgitavad või põhjendavad töö tulemusi. Kõiki valikuid, kasutatud eeldusi ja lihtsustusi tuleb põhjendada. Töö põhiosas käsitleb üliõpilane lahendusteid sissejuhatavas osas püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja esitatud ülesannete lahendamiseks. Üldjuhul on soovitav ülesannete käsitlemisel liikuda üldisemalt (teoreetilised lähteseisukohad, metodoloogilised küsimused, uurimismetoodika) konkreetsele analüüsile. Teoreetilise ja praktilise osa vahekord sõltub käsitletavast teemast ja eesmärgi püstitusest. 10 Tulemuste esitamisel on oluliselt tähtis osa autoripoolsel tekstil, kus analüüsitakse, võrreldakse ja üldistatakse saadud andmeid. Arutluses peab selguma töö autori arvamus ja seisukoht uurimistulemuste kohta. Töö põhiosa peab olema süstematiseeritud, lähtudes sisulistest ja stiililistest kaalutlustest. Kogu põhiosa liigendatakse jaotisteks ja alajaotisteks pealkirjade abil. Töö põhiosa koosneb enamasti kolmest kuni viiest, mahult tasakaalus peatükist. Soovitav on kasutada kuni kolmanda taseme pealkirju, kusjuures pealkirjad nummerdatakse nii, et alapealkiri näitab, millisesse jaotisesse ta kuulub. Uue pealkirja taseme rakendamine on õigustatud, kui selles jaotises sisaldub rohkem kui üks seda teemat käsitlev lõik teksti. 1.3.5 Kokkuvõte Kokkuvõte koostatakse sarnaselt töö põhiosa jaotiste struktuurile, kuid võimalikult kokkusurutult. Kokkuvõttes esitatakse vastused sissejuhatuses tõstatatud probleemile ning näidatakse eesmärgi täitmiseks püstitatud ülesannete lahendusvõimalused ja saadud tulemused. Kokkuvõttes ei esitata seisukohti ega järeldusi, mida ei ole käsitletud töö eelnevates osades. Töö kokkuvõtvas osas peab selguma, kuidas eesmärk on täidetud, milliseid lahendusvõimalusi püstitatud probleemidele pakuti. Kokkuvõtte põhilisteks ülesanneteks on: - esitada lühidalt töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne; - tuua välja töös tehtud järelduste ja ettepanekute kasutamise võimalused ja edasiarendamise suunad ning edaspidist lahendamist vajavad probleemid. Järeldused ja ettepanekud on soovitav esitada teksti sees eraldi punktidena või teesidena. Sissejuhatus ja kokkuvõte peaksid olema esitatud nii, et kõrvalseisja saaks neid lugedes ülevaate töö probleemist, eesmärgist ja ülesannetest, üldisest käigust ja tulemustest põhiteksti lugemata. 11 Kokkuvõttes tuuakse välja ka üliõpilase hinnang tulemuste kohta töö ülesande seisukohalt. Lõputöö puhul on kokkuvõtte maht 2-3 lk. 1.3.6 Resümee ehk võõrkeelne lühikokkuvõtte Eestikeelne lõputöö peab sisaldama inglise keelset lühikokkuvõtet ehk resümeed, inglise keelse lõputöö resümee on eestikeelne. Resümee on oluliste seisukohtade ja väidete ülevaatlik esitus. Resümee peab sisaldama töö kohta järgmisi andmeid: töö pealkirja täpne tõlge; autori nimi; keel, milles töö on kirjutatud; võtmesõnade loetelu (5–15 sõna, nimetavas käändes); andmed töö mahu kohta (töö sisulise osa maht lehekülgedes ja sõnades; jooniste, tabelite, valemite ja lisade arv, kasutatud allikate arv); resümee tekst (põhiosa). Resümee põhiosas esitatakse: - töö aktuaalsuse ja uudsuse põhjendus; - püstitatud probleemi, hüpoteesi, eesmärgi ja ülesannete kirjeldus; - ülevaade saadud tulemustest, järeldustest, lahendustest, ettepanekutest. Lõputöö puhul on maht 1-1,5 lk. 1.3.7 Viidatud allikad Üliõpilastööde koostamiseks kasutatavad allikad peavad olema usaldusväärsed, kooskõlas heade akadeemiliste tavadega (teadusallikad). Loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida on töös otseselt kasutatud ja millele töö põhiosas ja lisades on viidatud. 1.3.8 Lisad Materjali esitamisega lisades taotletakse põhiosa maksimaalset sisutihedust ja stiililist ühtsust. Lisadesse on soovitatav koondada abistava, täiendava ja suhteliselt iseseisva iseloomuga materjal, kuid ka suuremad tabelid ja joonised, mis takistavad töö sujuvat lugemist. Tavaliselt esitatakse lisades kõik ulatuslikumad andmehulgad (näiteks lähteandmete tabelid, spetsifikatsioonid, eksperimentide tulemused jms), arvutiprogrammide tekstid või kirjeldused, väiksema ja toetava või illustreeriva tähtsusega tekstimaterjal, ulatuslikumad matemaatilised tuletuskäigud jms. 12 1.4 Viitamine Tekstis viidatakse kasutatud allikale alati lause sees, tehes seda vahetult allika refereerimise või tsiteerimise järel, lause lõpus (enne punkti) või hiljemalt teemat käsitleva lõigu lõpus (viimase lause koosseisus enne punkti). Kui ühes lõigus esitatud info pärineb mitmest allikast, siis lõigu lõppu lisatakse kõikide allikate viited (pärast punkti). Kui tekstis on esitatud joonised ja tabelid, siis peab nendele ristviitama. Viitama peab esimesel (sobival) võimalusel, kuid ka korduv viitamine ei ole keelatud. EMERA kirjalike tööde puhul kasutatakse viitamisel läbivalt sama stiili, näiteks APA süsteemi või IEEE stiili. Viitekirjete haldamiseks võib kasutada tasuta viitehaldustarkvarasid nagu Mendeley ja Zotero. Nende abil on võimalik lisada viited oma töösse ning lisatud viidetest lihtsasti moodustada kasutatud kirjanduse loetelu. Rohkem infot leiad kursuselt „Kuidas leida kirjandust ja viidata“. Kui tabelites toodud andmed pärinevad mõnest muust allikast (mitte autorilt), siis tuleb viidata ka siin allikale. Tavaliselt luuakse need viited tabeli alla vastavalt: Allikas: Eesti Statistika aastaraamat. Tallinn: Statistikaamet, 2000, 151-152. 1.5 Tehisaru kasutamine Üliõpilastööde, sh lõputöö, eesmärgiks on hinnata õppija omandatud pädevusi. Üliõpilane vastutab lõputöö sisu ja kvaliteedi eest, sõltumata kasutatud allikatest, sh nt tehisaru kasutamisel. TalTechi üldpõhimõtted tehisaru kasutamisel on leitavad siin. Tehisaru kasutamise juures on olulisel kohal eesmärgipärasus, eetilisus, läbipaistvus ja kriitiline lähenemine. Kirjaliku töö puhul tuleb kirjeldada tehisaru kasutamise viisi ja viidata sellele korrektselt. Tehisaru loodud sisu esitamine enda nime all on akadeemiline petturlus. Tehisaru kasutamine lõputöös 13 Lõputööd koostades tuleb üliõpilasel arvestada, et töö autor vastutab täies mahus kogu töös esitatud info, uurimismaterjali ja analüüsitulemuste täpsuse ja kvaliteedi ning viitamise korrektsuse eest. Tehisaru rakenduste kasutamine abivahendina lõputöö koostamise eri etappidel ei ole keelatud, kuid oluline on silmas pidada, et tehisaru genereeritud teksti ei tohi esitada oma lõputöös (ja üldisemalt igasuguses akadeemilises tekstis) oma isiklike mõtetena. Tehisarul põhinevaid rakendusi, mis ei loo uut sisu, vaid töötlevad juba koostatud teksti (sh tõlkeprogramme, nt Google Translate; tekstikorrektoreid, nt Grammarly; viitehaldusprogramme jne) võib toetavate tööriistadena kasutada ja neile rakendustele ei pea viitama. Tehisaru rakendusi võib kasutada näiteks inspiratsiooniallikana, abivahendina oma mõtete ja ideede hindamiseks ning täpsustamiseks, tõlkimiseks ja õppimise toetamiseks töö varastes etappides. Samuti võivad tehisaru rakendused olla abiks üliõpilase loodud teksti toimetamisel töö viimistlemise etapis. Tehisaru rakendusi ei tohi aga kasutada lõputöö teksti suuremahuliseks koostamiseks (nt peatüki loomiseks), töös analüüsitavate andmete fabritseerimiseks või sisuliste arutluskäikude koostamiseks. Tehisaru rakendusi ei ole keelatud kasutada mingist teemast ülevaate saamiseks või erinevatest (võõrkeelsetest) allikatest kokkuvõtte tegemiseks, kuid lõputöös esitatava teksti algallikate sisu ja olemasolu tuleb üliõpilasel üle kontrollida ning vastavatele allikatele peab kokkuvõttes korrektselt viitama. Tehisaru poolt loodud sisu kasutamisel lõputöös kehtivad samad reeglid, mis iga teise allika puhul. Tehisaru rakenduse loodud sisu võib põhjendatud juhul korrektse viitamise reegleid järgides väikeses mahus tsiteerida või refereerida. Tehisaru rakenduse poolt loodud sisu ei või esitada sellele viitamata enda nime all – sellisel juhul on tegu plagiaadiga. Tehisaru rakenduste kasutamisele viitamisel tuleb eristada kahte olukorda: 1. Kui rakendust kasutatakse tööriistana (teksti redigeerimine või tõlkimine, töölehe loomine, testi koostamine, ideede kogumine), siis pole viitamine vajalik. 14  2. Kui rakendusest saadud väljundit kasutatakse sisulises mõttes (tekstiroboti poolt pakutud tekstilõik, pildigeneraatori poolt loodud pilt), siis tuleb kasutatud rakendusele viidata. Juhul kui tehisaru kasutatakse lõputöös sisulise kaaluga osade koostamiseks, tuleb töö metoodikat käsitlevas peatükis tehisaru kasutusviisi selgitada. Näiteks tuleb kirjeldada, kuidas kasutati tekstirobotit teksti koostamise abivahendina (näide 1) või millist sisulist infot tekstirobotilt hangiti, sh milliseid küsimusi esitati, milline oli tekstirobotilt saadud väljund ja mil määral seda muudeti (näide 2). Tehisaru rakenduse kasutusviisi kirjelduse järgi peab olema üheselt mõistetav, millises ulatuses ja millisel moel on seda töös rakendatud. Näide 1. Töö koostamise käigus on kasutatud Microsoft Copiloti tekstiroboti abi, et saada tagasisidet töö sisukorrale ja sisupeatükkidele Näide 2. Järgnev definitsioon põhineb Microsoft Copiloti 28. märtsil 2024. aasta vastusel küsimusele „Mis on keelemudel?“. Tulemus oli järgmine: „[—]“ (Microsoft, 2024). Tekstisisesel viitamisel tehisaru rakenduse kasutamisel soovitatakse viidata ka kui isiklikule suhtlusele (näide 3), sest tehisaru rakendus ei ole avaldatud allikas, vaid statistilistel seostel põhinev mudel, mis annab olenevalt suhtlusolukorrast eri vastuseid. Näide 3. Kasutasin lõputöös tehisarul põhinevat tekstirobotit Microsoft Copilot (Microsoft, isiklik suhtlus, 28.03.2024), et saada ideid klienditeeninduse arendamiseks. Kasutatud allikate loetelus tuleb ära märkida tehisaru keelemudeli looja, kasutatud keelemudeli versiooni aasta, konkreetne rakendus ja selle versioon, keelemudeli tüüp või kirjeldus ning rakenduse veebiaadress. Näiteks võib APA stiilis viite vormistada nii: - Microsoft. (2024). Microsoft Copilot (3. märtsi versioon) [suur keelemudel]. https://copilot.microsoft.com/ - OpenAI. (2022). ChatGPT (20. detsembri versioon) [suur keelemudel]. https://chat.openai.com/ 15 - OpenAI. (2022). ChatGPT (Dec 20 version) [large language model]. https://chat.openai.com/ 16 2 Lõputöö kavandamine ja koostamine Akadeemiline uurimistöö (sh lõputöö) on õppekavaga seotud probleemi kvalitatiivne ja/või kvantitatiivne analüütiline käsitlus, mille koostamise käigus üliõpilane omandab teadustöö kogemusi ning analüüsi, tulemuste tõlgendamise ja üldistamise oskusi. Üliõpilase poolt koostatud uurimistööle kehtivad üldtunnustatud põhimõtted: originaalsus, objektiivsus, tõestatavus, tulemuste kontrollitavus, täpsus, süsteemsus, selgus. Uurimistöö oluline osa on üliõpilase poolt läbiviidud praktiline uurimus, mis sisaldab sobiva(te) uurimismeetodi(te) kasutamist, tulemuste tõlgendamist ja kogutud andmete analüüsi põhjal järelduste ja ettepanekute tegemist. Uurimistöö on üliõpilase iseseisev töö. Uurimistöös esitatud andmete õigsuse ja töö sisu eest vastutab üliõpilane. Lõputöö on juhendaja juhendamisel kirjutatud üliõpilase iseseisev teadusuurimus või arendustöö, mis käsitleb komplekselt mingit erialaprobleemi. Lõputöö peab olema seotud peaerialaga. Lõputöö eesmärk ja õpiväljundid on sätestatud konkreetses õppekavas. Lõputöö kaitsmine toimub avaliku kaitsmisena selleks moodustatud komisjoni ees. Lõputööd on lubatud vormistada kas monograafiana või artiklina (viimast võib üldjuhul kasutada ainult magistritöö puhul). Artiklina vormistatud lõputöö peab vastama ETIS-e publikatsiooni klassifikaatoritele 1.1., 1.2. või 3.1. Monograafiana kirjutatud lõputöö (nagu iga muu akadeemiline uurimistöö) koosneb teoreetilisest ja praktilisest/empiirilisest osast. Teoreetilises osas käsitletakse praktilise osa uurimisobjekti ja selle analüüsiks kasutatavate uurimismeetodite teoreetilisi aluseid. Töö käigus peab autor jõudma originaalsetele järeldustele, tegema uuritava objekti kohta üldistusi, mis ei tohi olla vaid ülevaade varem avaldatud seisukohtadest. Artiklina kirjutatud lõputöö aluseks peab olema artikkel, mis on kas:  teadusajakirjas avaldamiseks aktsepteeritud, aga veel avaldamata; 17   on avaldatud teadusajakirjas mitte varem kui kaks aastat enne kaitsmise kuupäeva või ei ole veel avaldamiseks aktsepteeritud, kuid on valitud teadusajakirjale esitamiseks juhendaja hinnangul sobilikus valmidusastmes. Lõputöö vormistamine artiklina tuleb enne lõputöö kirjutamisega alustamist kooskõlastada juhendaja ja programmijuhiga. Artikkel võib olla valminud kaasautorluses, kuid peaautoriks peab olema töö esitanud üliõpilane. Artikli maht peab olema samas mahus lõputöö mahuga. Kasutatud allikate arv ja tase peab vastama monograafiana vormistatud lõputöö esitatavatele nõuetele. Artikkel peab olema kirjutatud viisil või tasemel, mis võimaldab üliõpilasel saavutada õppekavas märgitud lõputöö õpiväljundid. Artiklina vormistatud lõputöö koostamise aluseks on selle teadusajakirja vormistusnõuded, kuhu artikkel plaanitakse avaldamiseks esitada või on esitatud. Kui artikkel ei ole veel avaldatud või avaldamiseks aktsepteeritud, siis esitatakse kaitsmiskomisjonile koos lõputööga eraldisesiva failina ajakirja vormistusnõuded (Guide for Authors). Kui artikkel ei ole veel avaldatud, aga on juba avaldamiseks aktsepteeritud, siis esitatakse eraldi failina ajakirja kinnituskiri. Lõputöösse pannakse artikli täistekst vormistatuna täpselt sellisel kujul nagu ajakiri nõuab, sh pealkiri, autorid ning kõik artikli komponendid. Selle ette lisatakse tiitelleht, lühikokkuvõte ning sissejuhatus. Artikli järele lisatakse kokkuvõte õppekava keeles, kui see erines artikli keelest. Nii lisatud tiitelleht, lühikokkuvõte, sissejuhatus kui kokkuvõte tuleb vormistada vastavalt käesolevas juhendis sätestatule. Võrreldes monograafiana vormistatud lõputööga peab sissejuhatust alustama eraldiseisva lõiguga, milles selgitatakse, et lõputöö on koostatud artikli vormis. Selle järel tuuakse välja millises ajakirjas on artikkel avaldatud või plaanis avaldada. Kaasautorsuse kirjutatud/kirjutatava artikli puhul tuuakse täiendavalt välja üliõpilase panus artikli kirjutamisse. 18 2.1 Lõputöö teema valik ja juhendaja leidmine Lõputöö kirjutamine algab lõputöö teema valikust, uurimisprobleemi sõnastamisest ja juhendaja valikust. Juhendaja õigeaegne valimine ja tema nõusoleku taotlemine on üliõpilase ülesanne. Esmase valiku tegemisel võib üliõpilane lähtuda uurimisprobleemi valdkonnas pädevate õppejõudude nimekirjast, arvestades oma eelnevaid kontakte ning varasemat koostööd, samuti EMERA koostatud potentsiaalsete juhendajate andmebaasi. Juhendaja valikul nõustab üliõpilast vajadusel programmijuht. Juhendajaga arutatakse läbi uurimisstrateegia, kasutatavad mõisted ja uurimismeetodid. Juhendaja toetab üliõpilast uurimistöö tegemisel, tutvudes üliõpilase poolt jagatud materjalidega ning andes erialaseid ja vormindamise soovitusi. 19 Lisa 1 Kirjalike tööde vormistamine Kirjalike tööde formaat ja Tiitellehe vormindamine Töö põhiteksti vormindamine Pealkirjade vormindamine vormindamise nõuded Kirjalik töö vormistatakse Tiitellehe juures kasutakse Teksti vormindamiseks kasutatakse Peatüki pealkiri – esimese taseme pealkiri – algab A4 formaadis sama fonti, milles on rööpjoondust (plokkstiili) – (Justify), uuest leheküljest ja on nummerdatud araabia (210x297mm) jättes vormistatud kogu kirjalik töö, jättes lõiguvaheks lõigu järele (After) numbriga, teise taseme pealkirja nummerduses vasakuks, paremaks, k.a põhiosa – Times New 12 pt. Kui rööpjoonduse kasutamisel näidatakse, millise peatüki alapeatükk see on, ülemiseks ja alumiseks Roman/Calibri. tekivad sõnade vahele suured vahed, kusjuures taseme numbrite vahel on eraldajaks veeriseks (tekstist vaba Tiitellehel ülemisest äärest 3 võib kasutada sõnade tingimuslikku punkt. Näiteks 2.1 on teise peatüki esimene äär) 30 mm, kuid cm kaugusel on ülikooli logo, poolitamist (Ctrl + sidekriipsuklahv alapeatükk. Analoogselt näitab kolmanda taseme vajadusel võib õppejõud lehe all töö tekstitöötluses, nt Word ja LibreOffice pealkiri lisaks peatükile, millise alapeatüki anda teistsugused koostamise/esitamise koht Writer). alapeatükk see on (nt 2.1.1). veerised. (linn) ning aastaarv (3 cm lehe Nii see kui ka teised loodud laadid Pealkirjad realiseeritakse vastavalt laadidega: Töö põhiteksti kiri on alumisest äärest). baseeruvad normaallaadil Normal, Heading 1, Heading 2 ja Heading 3, millest esimene Times New Roman või Tiitelleht vormindatakse millel ei ole mingeid spetsiaalseid neist on peatüki pealkirja vormindamiseks, teine Calibri püstkirjana Wordis tabeli abil ja see on ka määranguid – seadistatud on alapealkirja ehk jaotise pealkirja vormindamiseks ja (Regular), suurusega (Font mallis. kasutatav font (kiri), selle suurus, viimane jaotise alamjaotise pealkirja Size) 12 pt (punkti) ja Eraldi ridadel tuuakse ära reavahe on ühene ja lõiguvahe vormindamiseks. Pealkirjad on nummerdatud nii reavahe 1,5. kirjaliku töö pealkiri, õppeaine puudub nii lõigu ees kui ka järel (on 0). nagu on käesolevas juhendis. nimetus, kirjaliku töö liik, Lehekülje number asub lehekülje Pealkirjades sõnu ei poolitata, ei kasutata lühendeid paremal lehe ääres on allservas keskel: lisa > lehekülje ja pealkirja lõppu ei panda punkti. Kui pealkiri on juhendaja nimi ja töö autori number > lehe allserv > lihtne, mitmelauseline, pannakse iga lause lõppu punkt, aga (üliõpilase) andmed ja tavanumber 2. mitte viimase lause lõppu. Töö pealkiri sõnastatakse õppekava nimetus. võimalikult lühikese ja täpsena. 20 Lisa 2 Kirjaliku töö osade vormistamine laadide abil Dokumendi osa Laadi (Style) nimi Määrangud Töö pealkiri Heading title Times New Roman 24 pt, Bold, Center Töö põhitekst Body Text Times New Roman/Calibri 12 pt, reavahe 1,5 lõiguvahe pärast 12 pt, rööpjoondus Täpploend List Bullet Kiri 12 pt, kriipstäpp, reavahe 1,5; lõiguvahe 0, Justify Numberloend List Number Kiri 12 pt, reavahe 1,5; lõiguvahe 0, Justify I taseme pealkiri Heading 1 Kiri 16 pt, paks kiri – Bold, vasakjoondus, lõiguvahe enne 0 pt, pärast 14 pt, araabia number, Peatüki pealkiri numbri ja pealkirja teksti vahel on tühik, pealkiri algab uuelt leheküljelt Page Break Before II taseme pealkiri ehk Heading 2 Kiri 14 pt, Bold, vasakjoondus, lõiguvahe enne 24 pt, pärast 12 pt, eelmise tasemega seotud alapealkiri ehk jaotise araabia number, millele eelmise taseme järel on punkt (nt 1.1) pealkiri III taseme pealkiri ehk Heading 3 Kiri 12 pt, Bold, vasakjoondamine, lõiguvahe enne ja pärast 12 pt, eelmise tasemega seotud alapealkiri ehk alajaotise araabia number (nt 1.1.1) pealkiri Pealkirjad töös, Heading 1 Kiri 16 pt, rasvane tekst, lõiguvahe enne 0, pärast 14 pt, vasakjoondus, algab uuelt leheküljelt – nagu sisukord, lühendite pealkirja Page Break Before loetelu, jooniste loetelu, nummerdamine tabelite loetelu, kasutatud on eemaldatud kirjandus, lisa(d) Tabeli päis Table_head Kiri 11 pt, Bold, vasakjoondus, reavahe 1,15 lõiguvahe enne ja pärast 3 pt Tabelis olev tekst Table_text Kiri 11 pt, vasakjoondus, reavahe 1,15, lõiguvahe enne ja pärast 3 pt Tabeli pealkiri Caption Kiri 10 pt, reavahe 1,15; lõiguvahe enne 6 pt ja pärast 6 pt, vasakjoondus Joonise allkiri Caption Kiri 10 pt, reavahe 1,15; lõiguvahe enne 6 pt ja pärast 6 pt, vasakjoondus Lühendite ja mõistete Text Kiri 12 pt, vasakjoondus, reavahe 1,15, lõiguvahe enne ja pärast 3 pt loetelu (tabelis) 21 Dokumendi osa Laadi (Style) nimi Määrangud Kasutatud allikad References Kiri 12 pt, reavahe 1,15, lõiguvahe 11 pt Allmärkus (Footnote) Footnote Text Kiri 10 pt, reavahe 1,15, ruum ees ja järel 0 pt Joonise sisu (tekst) Figure Tsentreeritud, 8 pt ruumi järel Pealkirjad sisukorras: Esimese taseme pealk TOC1 Kiri 12 pt, reavahe 1,5; vasakjoondus Teise taseme pealk TOC2 Kiri 12 pt, reavahe 1,5; taane 0,42 Kolmanda taseme pealk TOC3 Kiri 12 pt, reavahe 1,5; taane 0,85 22 Lisa 3 Tabelid Tabelid võimaldavad andmeid esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult. Tabelid esitatakse lõputöö vormistamise keeles. Tabel peab asuma esimesel võimalusel pärast tekstis olevat esmast ristviidet tabelile. Töötlemata algandmeid sisaldavad tabelid paigutatakse kirjaliku töö lisadesse, kuid töö jaoks arvutatud või töödeldud (süstematiseeritud) andmete tabelid esitatakse tavaliselt tekstis. Kõikidele lisadesse paigutatud tabelitele tuleb viidata töö tekstis. Väga mahukad tabelid (rohkem kui pool A4) on alati otstarbekas paigutada lisadesse. Tabelid nummerdatakse ja pealkirjastatakse. Kasutatakse nii liht- kui ka liitnumeratsiooni. Kui tabeleid on vähe (alla 10), kasutatakse pigem lihtnumeratsiooni, mille puhul tabelid nummerdatakse läbivalt kogu töö ulatuses (näiteks tabel 7). Suurema hulga tabelite puhul kasutatakse liitnumeratsiooni, mille puhul nummerdatakse peatükkide järgi (näiteks tabel 2.5), kus esimene number 2 tähendab töö teist peatükki ja teine number 5 tabeli järjekorranumbrit selles peatükis. Pealkiri on lühike, kuid sisu selgelt lahti mõtestav tekst. Kui kõigil tabelis toodud andmetel on ühesugune mõõtühik, eraldatakse see pealkirjast komaga või kasutatakse mõõtühikut osana pealkirjast. Arvud tabeli veerus joondatakse koma koha järgi. Tabeli pealkiri märgitakse tabeli kohale ning kasutatud allikatele viidatakse tabeli all vastavalt viitamissüsteemi nõuetele. Tabeli alla võib vajadusel lisada ka märkused tabeli kohta. Tabelite vormindamine Wordis Tabelisse võib paigutada nii teksti, arve kui ka graafikat. Peale selle saab tabeli abil lehekülgi kujundada (nt tiitelleht). Tabeli loomine ja muutmine 23 Tabeli lisamiseks tuleks viia kursor uuele reale ja valida vahekaardilt Insert tabeli sisestamise nupp, mille alt avanevad uued valikud. Esimesel juhul vedage hiirekursor üle sobiva arvu ning tabel ilmub kohe dokumenti (vtJoonis 1. Tabeli lisamine teksti). Joonis 1. Tabeli lisamine teksti Kui valida tabeli loomiseks Insert Table, siis ilmub valikuboks, milles on võimalik määrata veergude (Number of Columns) ja ridade arv (Number of Rows) ning veergude laius. Vaikesätteks on Auto, mis jagab tabeli ühtlaselt lehe äärest ääreni teksti jaoks määratud alal. Joonis 2. Tabeli joonistamine Tabeli joonistamise (Draw Table) valikul saab kasutada tabeli joonistamiseks pliiatsit. Seda varianti on hea kasutada kujunduste visandamisel, näiteks kas või tiitellehe kujundamiseks. Joonistamine algab tabeli välisservade määramisega – joonistada ristkülik ning seejärel sobivate joonte tõmbamisega ( vt Joonis 2). Tabeli joonistamist võib kasutada mitmesuguste kujunduste tegemiseks, nt tiitellehe kujundamiseks. Peale tabeli loomist või, kui kursor on tabelis, kuvatakse tabeli tööriistad Table Tools ja vastav kontekstipõhine vahekaart Table Tools, millel on omakorda kaks vahekaarti Design ja Layout. 24 Joonis 3. Tabeli tööriistad – Table Tools, vahekaart Design Esimesel neist (vt Joonis 3) on järgmised rühmad: Table Style Options, Table Styles, Draw Borders. Viimasest rühmast saab valida joonte joonistamiseks pliiatsi või nende kustutamiseks kustutuskummi, valida joonte laade ning paksusi või kasutada kustutamist (Eraser). Joonis 4. Tabeli tööriistad– Table Tools, vahekaart Layout Tabeli jooni ei pruugi üldse tekitada nagu näiteks on mõistete loetelu või ka allikate loetelu. Kuvada võib abijooned valikuga Table Tools, Layout ning rühmas Table käsk View Gridlines. Tabeli pealkirjade automaatseks ülekandmiseks järgmisele lehele, juhul kui tabel jätkub uuel lehel, teha pealkirja veerg aktiivseks ja valida Table Layout – Data – Repeat Header Rows. Peale tabeli joonistamist saab seda hakata täitma. Kursori saab hiireklõpsuga viia vajalikku lahtrisse ja alustada võib andmete sisestamist. Tabelis võivad paikneda nii tekstid kui ka arvud. Samuti võib tabelisse paigutada graafikat või tekitada loetelusid. Lahtrist lahtrisse saab liikuda Tab-klahvile vajutades või nooleklahvide abil. On kasulik teada, et Tab-klahvile vajutamine viimases lahtris lisab tabelisse uue rea. Seega on tabeli loomisel oluline veergude arv, ridasid saab väga lihtsalt lisada. Tuleb aga meeles pidada, et vajutus klahvile Enter tekitab uue rea lahtri sees, seega suureneb lahtri kõrgus kogu 25 reas ja tekivad lõiguvahed, kui need on määratud. Tabelis ei soovitata seda kasutada. Kui tekst ei mahu tabeli lahtrisse, siis viiakse see automaatselt sama lahtri teisele reale. Joonis 5. Tabeli, rea, veeru ja lahtri vormindamise valikud Kui soovite teksti murda (vahetada rida) tabeli lahtri tekstis kindlas kohas, siis kasutada selleks kiirkäsku Shift+Enter. Tabeli vormindamiseks saab kasutada Table Tools valikut Table Properties (vt Joonis 5). Siin on näha ka valik tabeli paigutamiseks lehele teksti suhtes (Left, Center…). Tabeli veerus arvude joondamine koma koha järgi 1. Kuvada joonlaud (View, Ruler), joonlaua vasakust servast klikkida Decimal Tab märk 26 Joonis 6. Arvude joondamine tabeli veerus koma koha järgi 2. Aktiveerida arvudega tabeli veerg ja klikkida joonlaual sobivat kohta joondamiseks koma järgi (vt Joonis 6). Tabelile pealkirja lisamine Kursor viia tabelisse ja anda käsk References, Insert Caption, avaneb järgmine aken. Väljal Caption on näha nimetust Tabel ja numbrit, mis tekib automaatselt (Joonis 7). Joonis 7. Tabelile pealkirja lisamine ja sellele nummerdusviisi määramine Tabeli pealkirja tekst lisatakse nummerdatava tabeli juures, kui olete valinud OK. Tabeli nummerdusviis valitakse valiku Numbering alt. Kui soovitakse näha ka peatüki numbrit, siis märkida valik Include chapter number ja eraldajaks punkt (vt Joonis 7). 27 Lisa 4 Joonised Nimetuse „Joonis” all on kõik töös sisalduvad illustratsioonid: diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid, fotod jms. Joonis on mõeldud teksti ja/või tabeli andmete täienduseks. Üldjuhul joonised esitatakse lõputöö vormistamise keeles. Võõrkeelsel joonisel peab olema eestikeelne allkiri, mis seletab joonist. Joonist ei ümbritseta raamjoonega. Joonist koostades tuleb pöörata tähelepanu sellele, et joonisel olev informatsioon oleks selgelt eristatav ja jälgitav. Näiteks, kui joonise puhul on kasutatud telgi, siis need tuleb korrektselt tähistada nimetuste ja mõõtühikutega. Igale töös olevale joonisele viidatakse töö tekstis enne joonist. Joonised nummerdatakse (tekstitöötluses automaatselt) ja lisatakse joonise allkiri (seletiitel), mis võtab kokku joonisel kujutatu ning on samas piisavalt konkreetne. Ka jooniste nummerdamisel kasutatakse nii liht- kui ka liitnumeratsiooni. Kui jooniseid on vähe (alla 10), kasutatakse pigem lihtnumeratsiooni, mille puhul joonised nummerdatakse läbivalt kogu töö ulatuses (näiteks Joonis 7). Suurema hulga jooniste puhul kasutatakse liitnumeratsiooni, mille puhul nummerdatakse peatükkide järgi (näiteks joonis 2.5), kus esimene number 2 tähendab töö teist peatükki ja teine number 5 joonise järjekorranumbrit selles peatükis. Lisaks nimetusele tuuakse joonise allkirjas ära andmed, mis on vajalikud selle joonise mõistmiseks (ajaväärtused, mõõtühikud jms). Täiendav info joonise kohta, näiteks katsetingimused, sümbolite tähendused, jms. lisatakse märkustesse. Kui kasutatav joonis pärineb mujalt, peab joonise all olema viide allikale. Joonise allkiri lisatakse joonise alla kirja suurusega 10 pt ja joondatakse vasakule (laad Caption). Joonise nimetus algab sõnaga „Joonis”, millele järgneb joonise number, mille järele pannakse punkt. Joonise allkirja tekst algab suurtähega, allkirja lõppu punkti ei panda. Piltide lisamine toimub menüükorraldusega Insert, Picture. Seejärel otsida arvutist või muult väliselt seadmelt vajalik pilt ja lisada see teksti. 28 Joonis 8. Lisatud pildi paigutuse määramine teksti suhtes Peale pildi aktiveerimist on Wrap Text all näha, kuidas pilt paikneb teksti suhtes (vt Joonis 8). Antud juhul on näha valik Top and Bottom. Pildi/joonise vormindamine 1. Aktiveerida/valida pilt 2. Klikkida pildi vahekaardil Picture Tools, Format 3. Valida Wrap Text ja määrang Top and Bottom, sest kirjalikus töös peavad kõik pildid/joonised paiknema nii, et tekst on pildi all 4. Pildi paigutamiseks horisontaalselt, valida Format, Position, More Layout Options ja määrata pildi asukoht (vt Joonis 9). Joonis 9. Pildi horisontaalse paigutuse seadistused 5. Selleks, et pildi alla jääks piisavalt ruumi, valida vahekaardilt Text Wrapping seadistus Distance from text ja määrata valiku Bottom väärtuseks 1 cm (vt Joonis 10). Joonis 10. Joonise ja teksti vahelise ruumi määramine 29 6. Format, Position, More Layout Options vahekaardilt Position tuleb märkida (vt Joonis 11) näidatud valikud ja veenduda, et pilt oleks ankrus temaga seotud tekstilõigu küljes. Joonis 11. Pildi ankurdamine tekstilõigu külge NB! Formaaditud pilt on ankrus temale kõige lähema lõigu küljes, mida on näha Show/Hide abil märgina Täpsemate määrangute alt saab ankru ka lukustada, mis tähendab seda, et ankrut ei saa enam tõsta teise lõigu juurde. Picture Tool, Format juurest leiab veel mitmesuguseid pildi muutmise võimalusi nagu nt pildi heledamaks ja tumedamaks muutmine, kontrastsuse muutmine, värvitooni muutmine, pildi kokkusurumine (Compress Pictures) ja kärbitud alade kustutamine (vt Joonis 12). Seda saab kasutada nii pildi kärpimiseks kui ka määramaks, milleks dokumenti kasutatakse – trükkimiseks sobib dokumendi resolutsioon. Joonis 12. Pildifaili mahu kokkusurumine 30 Lisa 5 Valemid Matemaatiliste avaldiste ja valemite kirjutamiseks kasutatakse kogu töös läbivalt ühesugust kirjaviisi. Lihtsad matemaatilised avaldised paiknevad teksti sees. Tekstis kasutatavad füüsikaliste suuruste tähised kirjutatakse valemina (valemiredaktoriga). Võrdsust ja võrratust väljendavad keerukamad valemid kirjutatakse omaette reale ja joondatakse vasakule. Pikemad valemid ja nende teisendused paigutatakse mitmele reale. Üleminek järgmisele reale tehakse tehtemärgi kohalt. Kui töös esineb rohkem kui üks valem, millele on vaja tekstis viidata, siis need nummerdatakse. Näide 1: 𝑛 (𝑥 + 𝑎)𝑛 = ∑ (𝑛𝑘)𝑥 𝑘 𝑎𝑛−𝑘 (1) 𝑘=0 Valemi sümboliseletus tuuakse valemi järel, alustades sõnaga „kus” ilma järgneva koolonita. Valemi ja sõna „kus” vahel tühja rida ei ole. Kui seletused on lühikesed, kirjutatakse need üksteise järele. Füüsikalisi suurusi tähistavad sümbolid kirjutatakse tekstis ja valemites kaldkirjas. Näide 2: 𝑛1 + 𝑛2 𝑥2 + 𝑛3 𝑥3 𝑥= 𝑛1 + 𝑛2 + 𝑛3 kus x – kaalutud keskmine, n1 – antud valimi rühma liikmete arv, x1 – antud rühma aritmeetiline keskmine. Kui valemi tähis (eelnevas näites on see kaalutud keskmine) on tekstis seletatud, ei korrata seletust valemi järel. Uues valemis selgitatakse ainult esmakordselt esinevaid tähistusi. Näitajate mõõtühikud esitatakse sümbolite seletustes, mitte valemis. 31 Lisa 6 Allmärkuste / joonealuste märkuste lisamine Joonis 13. Allmärkuste nummerduse seadistamine Allmärkused (Footnote) lisatakse lehekülje alla, alumisest veerisest ülespoole. Kirjalikes töödes kasutatakse allmärkusi (laad Footnote Text), mis nummerdatakse igal leheküljel eraldi. Allmärkuse lisamist alustatakse tekstis kohast, kuhu soovitakse viide allmärkusele lisada. Peale korralduse Reference, Insert Footnote andmist avaneb dialoogiaken Footnote and Endnote, milles tehakse valikud ja antakse korraldused määrangute kohta – Restart each page (vt Joonis 13). Kui teksti erinevatest kohtadest on vaja viidata samale allmärkusele, siis tuleks kasutada ristviidet (Cross-reference), vältimaks mitme ühesuguse allmärkuse tekkimist. 32 Lisa 7 Seletiitli (Caption) lisamine joonisele või tabelile Seletiitli (Caption) lisamiseks Wordis kasutada käsku Insert, Reference, Caption või teha joonisel/pildil hiire paremklikk ja valida otsemenüüst Caption. Käsuga Caption lisatud tabeli pealkirja või joonise allkirja nummerdamine toimub automaatselt ja hoitakse tekstitöötluse vahenditega kontrolli all nagu igasugused nummerdused (loetelud, leheküljenumbrid jms). Objektile seletiitli lisamiseks peab see olema aktiveeritud. Tabeli puhul piisab kursori viimisest tabelisse. Kuvatakse aken, millest saab valida uue sildi (New Label), millega kujutist nimetada, nagu näiteks Joonis, Tabel jms. Samuti näidatakse siin, kas tegemist on all- (Below ...) nagu joonisel või pealkirjaga (Above ...) nagu tabelil ja valitakse nummerdusviis (Numbering). NB! Siia ei lisata joonise/tabeli nimetust – see lisatakse joonise/tabeli nimetuse järele joonise või tabeli juures. Uue seletiitli (Caption) lisamisel uuendab Word automaatselt numbrid – joonisele 1 järgneb joonis 2, tabelile 1 tabel 2 jne. Kui aga mõni neist eemaldada (kustutada), siis tuleb teha dokumendi värskendamine – aktiveerida kogu dokument (Ctrl+A), klikkida hiire paremat nuppu ja tekkinud otsemenüüst valida Update Field või aktiveerida kogu dokument ja vajutada klahvile F9. 33 Lisa 8 Ristviidete loomine ja kasutamine Mõnikord on tekstis vaja viidata kas joonisele, tabelile, peatükile, päisele või jalusele – üldiselt mingile laadiga (Style) määratud tekstitöötluse objektile, mis asub dokumendis mõnes muus kohas. Tekstile, mis ei ole määratud laadiga, saab panna järjehoidja. Ristviide (Cross-reference) on kindla struktuuriga (vt Joonis 14). 1. Ristviite lisamiseks kursori asukohta vali käsk Reference, Cross-reference või Insert, Cross-reference, avaneb Cross-reference-aken. 2. Viidatüübi (Reference type) avamisel tekkinud loetelust saab valida viida tüübi (nt Tabel). Juhul kui tüübiks valiti tabel, kuvatakse kõik selles trükises kasutatud tabelite pealkirjad (Caption). Et ristviide töötaks lingina tuleb viidatüübi all märkida märkekast Insert as Hyperlink. 3. Avanud Insert reference to, loetelust vali viite esituse (nt Only Label and Number). Klõpsa Insert-nuppu. Kursori asukohale tekib väli, mille sisuks on valitud tekst. Seejärel võib soovi korral lisada sama moodi ka leheküljenumbri. See on kasutaja poolt lisatud tekst (rasvases kirjas) Vt Tabel 1, lk 6 Need on muutuvad osad, mis lisatakse käsu Insert, Cross-reference kasutamise tulemusena Joonis 14. 13. Ristviite struktuur Ristviite värskendamiseks valida ristviide, vajutada hiire paremale nupule ja valida avanenud otsemenüüst Update Field. 34