Kiri

VEETEEDE AMET [email protected] Meie 03.04.2020 nr 1-5/40-21 Teabenõue Pöördume teabenõudega Teie poole seoses Maanteeameti hinnaettepaneku küsimisega avaliku teenindamise otselepingute sõlmimiseks Kihnu-Munalaid, Munalaid-Manilaid, Sõru-Triigi ja Rohuküla-Sviby parvlaevaliinidel (Maanteeameti 29.01.2020 kuupäevaga käskkiri nr 1-2/20/089). Teabenõue puudutab parvlaevade Kihnu Virve, Soela ja Ormsö pea- ja abimasinate korraliste hoolduste ja remondi ajakohasust ning laevade klassitunnistuste kehtivust pärast laevade üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamist. Parvlaevade Kihnu Virve, Soela ja Ormsö (edaspidi laevad) omanik on Eesti Vabariik. Riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida esindab pädeva ametiasutusena Veeteede Amet. Laevadel on õigus kanda Eesti lippu vastavalt laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 1 lg-le 1. Seetõttu pöördume Veeteede Ameti poole, kes on riigivara kasutusse andmise lepingu (edaspidi RVKAL) poole esindajaks ja korraldab laevade üleandmise-vastuvõtmise. RVKAL-is on reguleeritud laevade üleandmist-vastuvõtmist, puuduste fikseerimist ja vastuvõtmisest keeldumist (RVKAL-i punktid 2.1 ja 2.5). Laevade üleandmisel vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, kus fikseeritakse laevade komplektsus (sh inventar) ja dokumentatsioon, samuti vastuvõtmisel ilmnenud laevadel esinevad puudused ja nende puuduste likvideerimise tähtaeg. Akt peab olema heaks kiidetud klassifikatsiooniühingu poolt, kusjuures vastava heakskiidu puudumine on laevade vastuvõtmisest keeldumise üheks aluseks. Kui laevadel esinevad normaalset ekspluateerimist takistavad puudused, mis on vastuolus kehtivate õigusaktidega, võib uus operaator keelduda laevade vastu võtmast. Seega peavad laevad vastama nii kehtivastest õigusaktidest tulenevatele nõuetele (nt meresõiduohutuse seadus, rahvusvahelised konventsioonid) kui ka klassifikatsiooniühingu nõuetele (Vene Mereregister). Laevade vastuvõtmisest keeldumise aluseks võivad olla nii tehnilised puudused (teostamata hooldused) kui ka puudused dokumentatsioonis. Klassitunnistuste uuendamise ja hooldustööde tegemise vajadus vahetult pärast laevade üleandmist on oluline puudus, mis takistab laevade normaalset ekspluateerimist. Seetõttu peaks RVKAL-is olema sätestatud miinimumaeg pärast laevade üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamist, mil klassitunnistusi ei ole vaja uuendada ja hooldustööd on ajakohased. Palume Veeteede Ametil selgitada RVKAL-i punkti 2.5, kas laevade normaalset ekspluateerimist takistavaks puuduseks loetakse laevade klassitunnistuste aegumist ning pea- ja abimasinate korraliste hoolduste tegemise vajadust vähemalt enne kahe (2) kuu möödumist laevade üleandmisest. Meie hinnangul ei vasta RVKAL laevade üleandmist-vastuvõtmist reguleerivad sätted rahvusvahelisele tavale, mis reguleerib laevade üleandmise-vastuvõtmise tingimusi nt prahilepingutes ega arvesta laevadega seotud eripärasid (vt nt Barecon 2001 cl 3 b). Laevad võivad TS Laevad OÜ  Registrikood 12678055  Sadama 25/2, 10111 Tallinn  631 8103  [email protected]  www.praamid.ee üleandmise ajal vastata formaalselt kõigile nõuetele (so hooldus- ja klassinõuetele), kuid nende kasutamine kokkulepitud eesmärgil ei ole võimalik, kui uuele operaatorile ei jää piisavalt aega suuremahuliste hooldustööde tegemiseks või klassitunnistuste uuendamiseks pärast laevade vastuvõtmist. Sellisel juhul ei oleks RVKAL punkti 2.5 järgi laevade normaalne ekspluateerimine võimalik, st laevad ei oleks üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamise ajal töökorras. Laevadel peavad olema nõuetekohased dokumendid ja tehniline seisukord selline, et neid oleks võimalik kasutada kokkulepitud eesmärgil, st katkematu reisijateveo teenuse osutamiseks. Dokumentatsioon peab vastama lipuriigi ja klassifikatsiooniühingu nõuetele. Rahvusvahelise tava järgi peab olema tagatud miinimumaeg pärast laevade üleandmist, mille jooksul on hooldus- ja remonditööde tsüklid ajakohased ja klassitunnistused kehtivad, et laevasid saaks käsitleda üleandmise-vastuvõtmise ajal töökorras olevana. Prahilepingutes tavaks oleva miinimumaja eesmärk on vältida olukorda, kus laevade uuel operaatoril ei oleks piisavalt aega enne klassitunnistuste aegumist nende uuendamiseks või hooldustsükli täitumisel suuremahuliste hooldustööde tegemiseks. See tähendab, et uus operaator ei saaks laevasid kasutada kokkulepitud eesmärgil, vaid peaks kohe võtma kasutusele asenduslaeva, sest seadmete ja varuosade tellimine võtab aega. Klassifikatsiooniühingu iga-aastase ülevaatuse tulemusena väljastatud tunnistuste aegumise tähendaks, et laev ei oleks meresõidukõlbulik (meresõiduohutuse seaduse § 17 lg 7). Miinimumaja tingimus (nn kaitseperiood) kehtib rahvusvahelise tava järgi nii laevade üleandmisel kui ka tagastamisel ning reeglina on see 3–6 kuud (vt nt Barecon 2001 cl 3 b, cl 15 viies lõik). RVKAL praeguse sõnastuse järgi ei ole tagatud ka pakkujate võrdne kohtlemine (vt otselepingu sõlmimise korra punkt 2.1). Maanteeamet on edastanud laevade hooldus- ja remondigraafiku, millelt selgub, et laeval Kihnu Virve on vaja teostada korraline pea- ja abimasinate hooldustöö 2020. aastal, täpsustamata, millal täpselt hooldustsükkel täis saab. Maanteeamet on lähtunud hooldus- ja remondigraafiku koostamisel kehtivatest veomahtudest ja graafikutest ning arvestanud asjaolu, et seoses eriolukorraga kehtivad kuni 01.05.2020 hõrendatud sõidugraafikud. Meile teadaolevalt saaks tavaolukorras laeva Kihnu Virve pea- ja abimasinate hooldustsükkel täis enne 01.10.2020 kuupäeva (olemasoleva otselepingu lõppemise aeg). Eriolukorra tõttu on siiski osa liinireise ära jäetud ning pakkumise tegemise aja seisuga (13.04.2020) ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et eriolukorda ei pikendata ega kehtestata täiendavaid liikumispiiranguid. Eriolukorda välja kuulutamata oleks laeva Kihnu Virve pea- ja abimasinate hooldustsükkel täis saanud enne olemasoleva otselepingu lõppemist ja laeva üleandmist-vastuvõtmist uuele operaatorile. Seetõttu pidi praegune operaator olemasoleva otselepingu hinnapakkumise sisse arvestama ka laeva Kihnu Virve pea- ja abimasinate 15 000 töötunni hoolduse kulu summas ca 400 000 eurot, mida tal ei ole vaja teha Covid-19 viiruse tõttu väljakuulutatud eriolukorra tõttu. Seega võib olemasoleva otselepingu järgne operaator saada eelise üksnes sellepärast, et asjaolud (vääramatu jõud) muutusid pärast otselepingu sõlmimise menetluse algatamist ja Eesti Vabariik kuulutas välja eriolukorra ning sellest tulenevad liikumispiirangud. Eeltoodut arvestades palume Veeteede Ametil saata laeva Kihnu Virve täpne hooldus- ja remondigraafik, klassitunnistused ja dokumendid, mis käsitlevad kokkuleppeid või kalkulatsioone seoses parvlaeva Kihnu Virve 15 000 töötunni hoolduse teostamisega praeguse laeva operaatori poolt hetkel kehtiva otselepingu raames. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) 2 Jaak Kaabel Juhatuse esimees Teadmiseks: [email protected] 58857127 [email protected] 3 Saatja: TS Laevad OÜ <[email protected]> Saadetud: 03.04.2020 14:45 Adressaat: VA_eva <[email protected]> Koopia: Kunnar Nilp <[email protected]> Teema: Teabenõue Manused: 1-5_40-21_Kiri_valja_03_04_2020_Teabenoue_03_04_2020_13_09.asice Number: 1-5/40-21 E-kirja sisu: Edastame Teile dokumendi. -- Lugupidamisega Merlin Alaküla spetsialist TS Laevad OÜ 53013702 [email protected] www.praamid.ee