Kiri

Saatja: Rene Arikas <[email protected]> Saadetud: 02.04.2020 17:30 Adressaat: Merli Tasane <[email protected]> Teema: Ed: Lisaeelarve jutupunktid Manused: Lisaeelarve_jutup_2.04.docx Dsse Saatja: Eve Limbach-Pirn <[email protected]> Saatmisaeg: 02 April 2020 17:22 Adressaat: 'Tõnis Saar' <[email protected]>; 'Kai Härmand' <[email protected]>; 'kristel.siitam- [email protected]' <[email protected]>; 'Viljar Peep' <[email protected]>; 'Priit Kama' <[email protected]>; 'Pille Lehis' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'Margus Viher' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'Mart Laidmets' <[email protected]>; 'Kristi Vinter-Nemvalts' <[email protected]>; Indrek Reimand <[email protected]>; 'Robert Lippin' <[email protected]>; 'Pärt-Eo Rannap' <Part- [email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'Priit Pirsko' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'Mikk Marran' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; Meelis Munt <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; Margit Martinson <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'Kaupo Heinma' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'Tarvi Sits' <[email protected]>; 'Tarvi Pürn' <[email protected]>; 'Piret Hartman' <[email protected]>; 'Merilin Piipuu' <[email protected]>; 'Hillar Sein' <[email protected]>; 'Siim Raie' <[email protected]>; 'Tiina Saron' <[email protected]>; Marko Gorban <[email protected]>; Siim Tiidemann <[email protected]>; 'Jaan Kallas' <[email protected]>; 'Egon Palts' <[email protected]>; Ando Leppiman <[email protected]>; Timo Tatar <[email protected]>; Ahti Kuningas <[email protected]>; Kristi Talving <[email protected]>; Siim Sikkut <[email protected]>; Viljar Lubi <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; Priit Sauk <[email protected]>; Rene Arikas <[email protected]>; Rait Kalda <[email protected]>; 'Margus Noormaa' <[email protected]>; Kaur Kajak <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; Märten Ross <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; Raigo Uukkivi2 <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'Valdur Laid' <[email protected]>; 'Mart Mägi STAT' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'Lauri Lugna' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'Marika Priske' <[email protected]>; 'Maris Jesse' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'Sten Andreas Ehrlich' <[email protected]>; 'Kalle Killar' <[email protected]>; 'Merike Jürilo' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'mfa.ee'' <[email protected]>; 'Kadri Maasik' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; Taimar Peterkop <[email protected]>; Henry Kattago <[email protected]>; Klen Jäärats <[email protected]>; Indrek Sirp <[email protected]>; Urmas Seaver <[email protected]> Teema: Lisaeelarve jutupunktid Head tippjuhid, Saadan lisaeelarve jutupunktid. Tervist ja jaksu soovides, Eve LISAEELARVE Lisaeelarve fookus es on toetada kiiresti Eesti töötaja id j a ettevõtja id ning leevendada koroonaviirusest tingitud majanduslangus t . Samuti panustame otseselt tervishoiukriisi lahendamisse ning parandame riigi valmisolekut eriolukorras. Säilitame töökohad, väldime ettevõtete raskustesse sattumist ning paneme aluse majanduse kiireks taastumiseks. Riigi rahandus Rahandusministeeriumi värske majandusprognoosi järgi võib Eesti tänavune majanduslangus ulatuda 8 protsendini. Prognoos arvestab praegust majandusseisu ja valitsuse kehtestatud liikumispiiranguid ning võib kiiresti muutuda . Kuna majandusprognoosi hõlmatakse selle tegemise aja olukorra hinnang ja juba seadusteks jõudnud otsuseid, ei sisalda see valitsuse meetmeid, mis lisaeelarvega kaasnevad. Nende jõustumine vähendab majanduslanguse sügavust. Valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks kujuneb tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega – 2 , 62 miljardit eurot. Valitsuse heakskiidetud leevendusmeetmete negatiivne mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on sel aastal 1,15 miljardit eurot ehk – 4,4% SKPst , mis viib nominaalse defitsiidi 10,1%ni SKPst . Struktuurne eelarvedefitsiit koos meetmetega on 5,5% SKPst . Majanduslangus toob kaasa ulatusliku maksutulude vähenemise, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Riigieelarve tulud on u 10,2 miljardit ja need vähenevad meetmeid arvestades 1 , 63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Heakskiidetud meetmete kohaselt mõjutavad riigieelarve tulusid eelkõige diisli - , gaasi - ja elektriaktsiisi langet amine , samuti maksuvõlgade ajatamisel intressimäära vähendamine ning ajutine intressiarvestuse peatamine, mis toob kaasa ajatamiste kasvu. Riigikassa negatiivne rahavoog on koos meetmete ja reserviga –3,78 miljardit eurot. Riigi võlakoormus ulatub 22 protsendini SKPst . Riigieelarve kogukulud suurenevad lisaeelarves kokku u 187 miljonit eurot. Sellele lisanduvad 10 miljonit investeeringuid. Meetmete mõju riigieelarve kuludele on 513 miljonit . Lisaks meetmetele on positsiooni arvestusse lisatud ka valitsuse reservi suurendamine 150 miljoni võrra ning sihtotstarbelise reservi loomine COVID-19 kulude katteks 80 miljonit. Kulusid kasvatavad erinevad toetused omavalitsustele uuteks investeeringuteks, samuti meetmed kultuuri ja spordi ning haridusasutuste toetuseks. Kulusid vähendab kohustusliku kogumispensioni maksete ajutine peatamine. Sotsiaalkindlustusfondide kulusid kasvatab 250 miljoni euro suurune Töötukassa meetmepakett tööturu toet amiseks , samuti Haigekassa kulud haiguspäevade hüvitamiseks. Lisaks rakendatakse mitmeid laenu - ja käendusmeetmeid riigi sihtasutuste (KredEx ja M aaelu Edendamise Sihtasutus ) kaudu ning toetusskeeme EASi kaudu . O mavalitsused saavad riigilt tuge ka täiendavaks teehoiuks. Lisaks meetmetele on eelarve positsiooni arvestusse lisatud ka valitsuse reservi suurendamine 150 miljoni euro võrra ning sihtotstarbelise reservi loomine COVID-19 kulude katteks. Haridus- ja Teadusministeerium Haridus- ja Teadusministeerium saab COVID-19 -ga seotud teadus- ja arendustegevuse toetamiseks, sh Tartu Ülikooli kolmanda astme biolabori investeeringuteks , 4 miljonit eurot. Veel on valdkonnas kavandatud 15 miljonit eurot , millega toetada erakoolide, eranoorsootöö ja huvihariduse, eralasteaedade ja eralastehoiu koroonaviiruse levikust tingitud kriisist väljumis t . Kultuuriministeerium Kultuuri- ja spordivaldkonna kriisipaketi suurus on ühtekokku 25 miljonit eurot . Sarnaselt paljude muude valdkondadega on ka kultuurivaldkonna väärtusahelad seoses koroonakriisiga lakanud toimimast sektorite kaupa. Kultuuriministeerium püüab lisaeelarve kultuuripaketi kaudu tagada kultuuriorganisatsioonide jätkusuutlikkust, püüdes katta nende möödapääsmatuid kulusid, ning toetada vabakutselisi loovisikuid, treenereid ja rahvakultuurikollektiivide juhte. Pakett jaguneb kaheks: kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsevate füüsiliste isikute toimetuleku toetamine (kogumaht 5,2 miljonit eurot) ning kultuuri- ja spordivaldkonnas ära jäänud sündmuste ning organisatsioonide tegevuse katkemisega kaasnenud juba tehtud kulude ja eesolevate möödapääsmatute püsikulude osaline kompenseerimine (kogumaht 19,8 miljonit eurot). Vabakutseliste loovisikute toetamine jätkub senisest märksa suuremas mahus juba kehtiva loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel makstava loometoetuse kaudu. Samuti saavad 5,2 miljoni st eurost toetust 3. ja 4. kutsetasemega noorte treenerid ning laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide juhendajad. 19,8 miljoni st eurost toetatakse muuseume, teatreid, muusikavaldkonda, samuti spordivaldkonna riigiga seotud organisatsioone ja suuremaid liikumisharrastuse sündmusi ja muid loomesektori valdkondi. Raha jaotamine hakkab toimuma taotluste alusel. Tingimused kehtestab Kultuuriministeerium ning teeb need teatavaks avalikkusele nii kiiresti kui võimalik. Majandus- ja K ommunikatsiooniministeerium Kred E x Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pakub sihtasutuse KredEx kaudu Eesti ettevõtetele majandusabi, mis aitab leevendada koroonaviiruse levikust tulenevaid majanduslikke raskusi. Eesmärk on kriisist võimalikult kiiresti väljuda ning kriisi mõjusid leevendada. KredExi paketid on välja töötatud vastavalt kriisi kulgemise erinevatele võimalikele stsenaariumitele ning eesmärgiga aidata ettevõtete likviidsusprobleeme kas ennetada või pehmendada. KredEx hakkab pakkuma järgmisi uusi teenuseid vastavas järjekorras: Laenukäendus uute ja olemasolevate pangalaenude tagamiseks. Siin saab KredEx sihtotstarbelist toetust kuni 1 miljard eurot laenukäenduste andmiseks. Käibelaen – 500 miljonit eurot ettevõtetele käibelaenu andmiseks koroonapuhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks, sh vajaduse korral pangalaenu maksete tasumiseks. Investeerimislaen – 50 miljonit eurot ettevõtetele investeerimislaenu andmiseks ületamaks koroonapuhangust tingitud raskusi. KredExi teenused hakkavad ettevõtetele avanema järk-järgult. KredEx hakkab käibelaene, investeerimislaene ja suuremates summades laenukäendusi andma pärast seda, kui lisaeelarvega on eraldatud KredExile selleks vajalik kapital ning riigikogu on muutnud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadust. Otselaenude taotlusi hakkab KredEx vastu võtma 3. aprillist, ent väljamakseid ei tehta enne viidatud muudatuste jõustumist. Väiksemas summas laenukäenduste andmisega alustati sellest nädalast. KredExi teenuste sihtgrupiks on kõik Eesti ettevõtted, v.a juba ka varem kehtinud välistused tegevusvaldkondade osas. Transport Märkimisväärne osa Eesti tööstusest on endiselt tegevuses, kui mitte täismahus, siis üsna selle lähedal. Nende toetamiseks on praegu äärmiselt oluline, et me tagaks transpordiettevõtete elujõulisuse ja vajalikud kaubateed avatuna. Üleeuroopalise karantiini tingimustes on ülioluline, et kaubateed oleks maksimaalselt avatud, eriti ekspordile orienteeritud Eestis. Suuname 38 miljonit eurot, et meie mereteed oleksid olukorrale vaatamata lahti ja valmis meie kaupu maailma viima ja Eestisse tooma. Vähendame kriisi tingimustes ajutiselt kõiki võimalikke makse, mis aitaksid säilitada mereteede toimimise ka tänastest rasketes tingimustes. Abi vajavad nt Eesti Raudtee ja Nordica . Et suurendada Eesti merenduse konkurentsivõimet, saab programm „L aevad Eesti lipu alla “ 3,7 miljonit . Maanteeamet saab täiendavalt suuremateks investeeringuteks 10 miljonit eurot. O mavalitsused saavad kruusateede remondiks ja kõvakatte alla panemiseks täiendavalt 30 miljonit eurot . Ehitus Majade rekonstrueerimine, teede ja sadamate ehitus peab taastuma esimesel võimalusel. Ehitussektor on oluline majandusvedur, mis aitab ka paljusid teisi sektoreid mõõnast välja. Suuname sinna Kred E xi ja omavalitsuste kaudu vähemalt 145 miljonit eurot. Saame juba varakult alustada projektide ettevalmistustega ning rakendada kohe, kui liikumispiirangud kaovad. Aktsiakapitali suurendamine Et kriisi ajal majandus ei seiskuks, on riigil lisaks esmavajalikule vaja võtta suund toetada ka projekte, mis on pikaajalise mõjuga ja tagavad meie ettevõtete edukuse tulevikus. Üheks võimaluseks on riigil aktsiaosaluste kaudu aidata ettevõtetel kriisist läbi tulla. Kaalume kriisi tõttu hätta jäänud strateegiliselt oluliste ettevõtete pankrot i vältimiseks pakkuda tuge riigi osaluste võtmise kaudu viisil, mis annab ettevõttele vajaliku lisakapitali ning võimaldab senistel omanikel hiljem osalused tagasi osta. Selleks on võimalik kasutada kuni 300 miljonit eurot. EAS Turism on saanud tänases kriisis tõenäoliselt kõige suurema löögi. Turismisektoris ei ole ettevõtet, kelle käive ei oleks kukkunud. Seejuures on ka turismi puhul turu taastumine pikk protsess, isegi kui meil õnnestub viiruses t kiiresti võitu saada. Suuname sinna 25 miljonit eurot kriisist tulenevate otseste kulude katteks. Lisaks kavandatakse koostöös EASiga tulevikku vaatavad meetmed, näiteks kriisist kiire väljumise tagamiseks vajalikud turundustegevused ja sihtkohtade arendamist toetavad tegevused. Mikro- ja väikeettevõtetele suunatud toetus on mõeldud ettevõtetele, kes soovivad oma äri vastavalt kriisimõjutustele ümber kujundada, uutele toodetele ja teenustele fokuseerida, katkenud tarneahelat uuesti üles ehitada ja tootmiskorraldust ümber kujundada ehk kriisist tulenevate negatiivsete mõjude leevendamiseks muudatusi ellu viia. Maht on 10 miljonit eurot Infoühiskond Isoleeritus on meile näidanud e-riigi tugevust, aga samuti ka kohti, kus me saame olla veel paremad. Nende võimalustega peame edasi töötama. Kuid ilma internetiühenduseta ei ole ka võimalusi. Seetõttu peame oluliseks kiirendada Eesti majapidamistele kiire interneti viimist ja suuname viimase miili projekti täiendavad 15 miljonit eurot. Ehitus Majade rekonstrueerimine, teede ja sadamate ehitus peab taastuma esimesel võimalusel. Ehitussektor on oluline majandusvedur, mis aitab ka paljusid teisi sektoreid mõõnast välja. Suuname sinna läbi Kred E xi ja omavalitsuste vähemalt 145 miljonit eurot. Saame käima lükata projektid, mis on eelnevalt ette valmistatud , ning alustada uusi. Ehitus on tööjõumahukas sektor, mistõttu on projektide tööshoidmine oluline. Saame hoogustada tehnoloogia arengut, kus tehases toodetud elementide kasutamine hoonete rekonstrueerimises loob ekspordipotensiaali uutele turgudele. Maaeluministeerium Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu suunatakse 200 miljonit eurot põllumeeste majandusraskuste leevendamiseks: Laenukäendus põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele (eelarve kokku 50 miljonit eurot); Käibelaen maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele (eelarve kokku 100 miljonit eurot); Maakapital põllumaa omanikele sale-and- leaseback - tehinguteks (eelarve kokku 50 miljonit eurot). Põllumajandustootja asendusteenuse toetuse eelarvet suurendatakse 0,5 miljonit eurot, et tagada tootjate asendamine COVID-19 tingimustes töölt eemale jäämise tõttu lisaks loomakasvatajatele ka taimekasvatussektoris. Rahandusministeerium Riigieelarve seadus RESi koostamise loogikat muudame eriolukorrale kohaseks. On selge, et praeguses olukorras ei ole võimalik eelarvestrateegiat ega riigieelarve eelnõu ega nende aluseks olevat rahandusprognoosi tavapärases korras heaks kiita, sest prognoosid ja majandusseis võivad muutuda hetkega. Kogu eelarve ja järgmise nelja aasta vaate (RES) kujundame sügiseks. Kehtima jääb reegel, et R iigikogule tuleb see üle anda hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Eelarve baasseaduse muudatusi arutatakse hiljem. II samba maksete peatamine Teise samba 4% makse inimese sotsiaalmaksust peatatakse 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini. Sel ajal tekib inimesel rohkem pensioniõigusi esimeses sambas. 2020. aasta oktoobris saavad kõik teise samba omanikud ise otsustada, kas loobuda ka oma palgast 2% makse tegemisest. Loobumiseks tuleb esitada avaldus pensionikeskusele või pangale. Makse peatub siis 2020. aasta detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini. Inimestele, kes otsustavad oma sissemakseid jätkata, kompenseeritakse hiljem riigipoolne 4%. Aktsiisid Transpordi- ja kodukulude leevendamiseks langetab valitsus kaheks aastaks ehk tänavu 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini mitme kütuse aktsiisimäärasid. Diislikütuse aktsiisimäär väheneb tänaselt 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri kohta, nagu on praegu Leedus. Eeldatavalt peaks see vähendama diislikütuse hinda 14,5 eurosendi võrra liitrilt. Maagaasi aktsiisimäär väheneb 79,14 eurolt 40 eurole 1000 kuupmeetri kohta ehk 2017. aasta tasemele. Kodumajapidamistele tähendab see maagaasi odavnemist 7,1 protsenti. Elektrienergia aktsiisimäär väheneb 4,47 eurolt ühele eurole megavatt-tunni kohta ehk Euroopa Liidu lubatud miinimummäärale. Tarbijatele too b see kaasa elektrihinna odavnemise 3,1 protsendi võrra. Lisaks kehtib soodustus elektri suurtarbijatele . Käibemaksuseadus Elektrooniliste väljaannete käibemaksumäära vähendatakse 9 protsendile ehk samale tasemele kui paberväljaannetel. Väheneb ka füüsilistel kandjatel olevate audioraamatute käibemaksumäär. Maksukorralduse seadus Maksukorralduse seaduse muudatustega nähakse ette leevendused maksukohustuste täitmisel eriolukorra tõttu Eriolukorra ajal ehk 1. märtsist kuni 1. maini ei arvutata ettevõttele e-maksuametis maksuvõlalt intresse . Meede puudutab nii varem tekkinud maksuvõlgadelt intressi arvestamist ja tasumist kui ka alates 1. märtsist tekkinud maksuvõlgadelt intressi arvestamist. Lisaks peatatakse intresside tasumine ajatatud maksuvõla puhul. Täna on maksimaalne võimalik intresside vähendamine kuni 50 protsenti. Maksuvõlalt arvutatava intressi määr langeb 0,06 protsendilt 0,03 protsendile ning ajatamise puhul üldse nulli. Sotsiaalmaksuseadus Sotsiaalmaksu avansilise makse toetus FIEdele . Riik kannab esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse summa FIEde ettemaksukontole M aksu- ja T olliametis. Kui FIE on avansilise makse juba tasunud, saab ta seda raha kasutada ükskõik millise maksukohustuse katmiseks kas kohe või tulevikus. Tööandjate maksukoormuse leevendamiseks kaotatakse kolmeks kuuks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse nõue. Tulumaksuseadus M etsamaterjali müügi tulust saavad nii FIEd kui ka eraisikud edaspidi maha arvata kuni 5000 eurot aastas ning kulude maha arvamise regulatsiooni ka füüsilistele isikutele . Viirusega kaasnevate sissetulekute vähenemisega võib kaasneda soov metsamaad müüa. M etsa majandamise kaudu on aga füüsilistel isikutel võimalik saada täiendav sissetulek, millega majanduslanguse mõjusid leevendada ja seega tuleks seda soodustada. Lisaks on üldine kultuurilis -poliitiline huvi, et füüsilistest isikutest metsaomanike hulk ei väheneks ja side metsaga kanduks edasi põlvest põlve. KOVid Majanduse elavdamiseks ja omavalitsus te investeeringute ergutamiseks suunatakse 100 miljonit eurot uute objektide investeeringute ja inventari soetamise toetamiseks. Näiteks täiendavalt teede remondiks, kohalike teenuste osutamiseks vajalike hoonete energiatõhususe parandamiseks, mittevajalike hoonete lammutamiseks . Koroonaviirusest tingitud kriisi mõjude leevendamiseks antakse kohalikele omavalitsusele 30 miljonit eurot tulude alalaekumise ja kulude suurenemise katteks. Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise tulu vähenemise tõttu vähendatakse proportsionaalselt nendest tuludest kavandatud keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kulumeetmeid. O mavalitsuste finantsseis on valdavalt tugev , nad saavad käesoleval aastal kriisiga ilusti hakkama. Siseministeerium Riik aitab toetada kirikuid ja vaimulikke, kelle tegevus on kriisi ajal tugevasti häiritud, kuid kes jätkavad inimestele abi osutamist. Eriolukorra piirangutest lähtuvalt on kirikute tegevus ja omatulu teenimine oluliselt piiratud. Samal ajal on aga kriisi ajal suurenenud inimeste pöördumine usuorganisatsioonide poole , et saada hingeabi. Lisaeelarves on ette nähtud uus toetusmeede. Selle üks eesmärk on aidata leevendada usuliste ühenduste majanduslikke raskusi ning katta vaimulike ja teiste kirikutöötajate tööjõukulusid, mis on põhjustatud koroonaviiruse levikust ja eriolukorra piirangutest. Teine oluline eesmärk on tagada usuliste organisatsioonide jätkuv toimimine kriisi olukorras, et oleks jätkuvalt tagatud hinge- ja sotsiaalabi, mida usuühendused igapäevaselt pakuvad. Sotsiaalministeerium Haigekassale eraldatakse riigieelarvest 7,1 miljonit eurot töötaja haiguspäevade hüvitamiseks ja 206,1 miljonit koroonaviiruse levikust ja COVID-19 -sse haigestumistest tulenevate suurenenud tervishoiukulude katteks. Töötaja haiguspäevade hüvitamine toimub riigieelarve rahast esimesest kolmanda päevani kõikide haiguslehtede osas, mis on avatud 13. märtsist eriolukorra lõpuni 2020. aasta mais. Eesti Töötukassa kaudu suunatakse 250 miljonit eurot meetmesse, mis aitab eriolukorras säilitada töötajate sissetuleku, leevendades ajutiselt töötasu maksmise koormust tööandjatele, et ennetada koondamisi ja majandustegevus e lõpetamisi. Töötasu hüvitist taotleb tööandja, väljamakse teeb töötukassa töötajale . Tööandjad saavad töötukassast taotleda töötasu hüvitist kokku kahe kuu eest perioodil 1. märtsist kuni 31. maini .Tööandja esitab iga kalendrikuu kohta eraldi avalduse pärast seda, kui töötasu töötajatele on välja maksnud. Väljamaksed toimuvad kuni 30. juunini 2020. Hüvitist makstakse, kui tööandja on olukorras, mis vastab vähemalt kahele tingimusele kolmest: tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga; tööandjal ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda; tööandja on vähemalt 30 protsendil töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30 protsenti või alampalgani. Hüvitist saab taotleda tööandja, kelle majandustegevus on koroonaviiruse mõjul tugevalt häiritud, käive ja tulud järsult langenud ning töötajatele töö tagamine ja töötasu maksmine raskendatud.