Kiri

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 17.04.2020 12:04 Adressaat: <"VA_eva"> Teema: Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalikustamine Manused: Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju.asice Tere! Lüganuse Vallavalitsus edastab 17.04.2020 kirja nr 6-1/3-53. Lugupidamisega Kristel Petrova Sekretär-juhiabi LÜGANUSE VALLAVALITSUS Kaasatud asutused 17.04.2020 nr 6-1/3-53 Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalikustamine Lüganuse Vallavalitsus teatab, et Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (LS ja KSH VTK) on vastavalt PlanS § 81 lõige 6-le avalikustamiseks kättesaadavad Lüganuse valla kodulehelt https://www.lyganuse.ee/uue-uldplaneeringu-koostamine alates 15. aprillist 2020. Käesolevaga esitame ka vastusseisukohad LS ja KSH VTK osas tehtud ettepanekutele. Seisukohad on koondatud tabelisse, mis on toodud käesoleva kirja lisas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Rauam vallavanem Lisa: LS ja KSH VTK kohta esitatud ettepanekud ja vastusseisukohad _koondtabel Kaie Metsaots 332 5872, [email protected] Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223 Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank Kaasatud asutused: Rahandusministeerium [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Siseministeerium [email protected] Kultuuriministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Terviseameti Ida regionaalosakond [email protected] Keskkonnaameti Põhja regioon [email protected] Maa-amet [email protected] Maaeluministeerium [email protected] Põllumajandusameti Ida regioon [email protected] Päästeameti Ida päästekeskus [email protected] Maanteeamet [email protected] Lennuamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur [email protected] , [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Veeteede Amet [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] Eesti Raudtee AS [email protected] MTÜ Eesti Erametsaliit [email protected] Metsatervenduse OÜ [email protected] Metsagrupp OÜ [email protected] Valga Puu OÜ [email protected] Karo Mets OÜ [email protected] Viru-Nigula vallavalitsus [email protected] Vinni vallavalitsus [email protected] Toila vallavalitsus [email protected] Alutaguse vallavalitsus [email protected] Kohtla-Järve Linnavalitsus [email protected] Eesti Energia AS [email protected] Enefit Kaevandused AS [email protected] , [email protected] Elektrilevi OÜ [email protected] Elering AS [email protected] Eesti Gaas AS [email protected] Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus [email protected] Telia Eesti AS [email protected] Elisa Eesti AS [email protected] Tele2 Eesti AS [email protected] Järve Biopuhastus OÜ [email protected] OÜ Adepte [email protected] Kaltsiumkarbonaat OÜ [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) [email protected] Eesti Kaevandusmuuseum SA [email protected] Lüganuse loomekastell MTÜ [email protected] Kiviõli Seiklusturismi Keskus SA [email protected] Aidu Veespordikeskus SA [email protected] Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, Priit Orumaa [email protected] , [email protected] Põlluvara AS [email protected] Purtse Jõe Arenduskeskus MTÜ [email protected] Trogar OÜ [email protected] Põllumajandusuuringute Keskus [email protected] Virumaa Rannakalurite Ühing [email protected] Kaitseliit [email protected] SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus [email protected] Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž [email protected] Eesti Kunstiakadeemia Narva kunstiresidentuur [email protected] Tartu Ülikooli Narva kolledž [email protected]  1 LS ja KSH VTK kohta esitatud ettepanekud ja vastusseisukohad Ettepaneku esitaja/ kirja Ettepanek Vastusseisukoht kuupäev 1 Lennuamet Lennuametil puuduvad ettepanekud Lüganuse valla üldplaneeringu - lähteseisukohtadele. Lennuametile teadaolevalt ei ole valla territooriumil avalikus 09.01.2020 nr 4.6- kasutuses olevaid lennuvälju ega kopteriväljakuid. Samuti ei ulatu teadaolevate 8/20/94-2 lennuväljade lähiümbrus valla territooriumile. Kavandatavate tuulikuparkide planeeringud ja projektid palume vastavalt lennundusseaduse § 35 kooskõlastada Lennuametiga. 2 Hannes Prits Tutvunud materjalidega, selgus, et käsitlemist vajavate teemade osas pole ära ÜP protsessi käigus kaalutakse tänaste nimetud kavandatava koolivõrgu korrastamise järgselt üle jäävate hoonete ja neid üldkasutatavate hoonete juhtotstarbe 10.01.2020. ümbritsevate kinnistute võimalik uus sihtotstarve. muutmise vajadust. e-mail Lähtudes Haridus- ja teadusministeeriumi poolt teostatud Lüganuse koolivõrgu Juhul, kui üldkasutatavad hooned on analüüsist (vt manusfaili) ja Lüganuse valla üldistest äärmiselt negatiivsetest funktsionaalselt seotud muu rahvastikutrendidest, teen ettepaneku lülitada Lüganuse valla üldplaneeringuga maakasutusega (nt lahendatavate küsimuste nimekirja ka Lüganuse koolihoonele ja Maidla mõisapargid/kompleksid kui mõisakompleksile uute juhtfunktsioonide leidmise ülesanne. On selge, et kultuuriväärtuslikud alad ja objektid), lähiperspektiivis tuleb Lüganuse vallal optimeerida koolivõrk, mis toob kaasa kaalutakse täiendavate tingimuste vajaduse leida senistele koolihoonetele uus kasutuseesmärk. Mõistlik oleks seadmise vajadust edasise maakasutuse paralleelselt käsitelda ka hooneid vahetult ümbritsevaid alasid, näiteks Püssi mõisa kavandamisel. parki. Käsitlus peaks lisaks uute juhtfunktsioonide kirjeldamisele tegema ettepanekud ja hoonete ja ümbritseva maa sihtotstarvete osas. LS’i ptk 2.2. tabeli p 18 on täiendatud vastavalt (täiendus kursiivis): ÜP raames kaalutakse erineva funktsiooniga maa-alade vajadusi ja seatakse kasutamise/kavandamise tingimused (nt sh praeguste üldkasutatava hoone maa- alade juhtotstarbe muutmise vajadust). LS ja KSH VTK dokumenti täiendatakse. 3 Trogar OÜ Lüganuse vald küsis 08.01.2020 kirjaga nr 6-1/3-16 Kaltsiumkarbonaat OÜ-lt OÜ Trogar lisatakse kaasatavate ettepanekuid Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju nimekirja. 10.01.2020 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse osas. Tutvunud dokumentidega,  2 selgus, et kahetsusväärselt pole ettepanekuid ega seisukohti küsitud Liimala LS ja KSH VTK dokumenti täiendatakse. rannaala arendajalt ja Purtse jahtsadama omanikult Trogar OÜ-lt. Käesolevaga esitab Trogar OÜ omapoolsed märkused ja ettepanekud Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohtade osas. Ühtlasi palun Trogar OÜ end kaasata ka edaspidisesse menetlusse. Täpsemalt juhime tähelepanu punktile 7.“Supelranna ala määramine. Ülesanne Detailplaneeringud on kehtestatud nii vajab käsitlust. Supelranna ala ja arendustingimuste määramist kaalutakse Liimala Liimala kui Aa ranna osas. Liimala rannas ja Aa randade puhul.“ on Supelranna DP-st seni välja arendamata üldkasutatav maa-ala (ranna- Juhime planeeringu läbiviijate tähelepanu asjaoludele, et Liimala rannaalale on ala), Aa ranna DP ei ole realiseerunud. kehtestatud detailplaneering, ala on tänaseks sisuliselt välja arendatud, alal on haldaja ning ala haldamiseks on Lüganuse valla ja Trogar OÜ vahel on 25.03.2014 ÜP-s määratakse eeldatavalt mõlemad sõlmitud leping nimetusega Kinnistu jagamisel tekkivate kinnistute alad supelranna maa-alaks ning nendele hoonestusõigustega koormamise võlaõiguslik leping ja kinnistamisavaldus seatakse üldised arendustingimused, eelmärgete sissekandmiseks kinnistusregistrisse ning 13.05.2014 sõlmitud leping milleks võib ka olla lähtumine kehtestatud nimetusega Kinnistu jagamise avaldus. Jagamise tulemusena moodustatava uue detailplaneeringutest. Samas on näiteks kinnistu 1 hoonestusõigusega koormamise asjaõigusleping ja jagamise tulemusena Aa ranna DP kehtestatud 2004, mistõttu moodustatava uue kinnistu 2 hoonestusõigusega koormamise asjaõigusleping ning on vajalik kaaluda, kas kavandatud kinnistamisavaldused hoonestusõiguste, jagamise tulemusena moodustatava uue tegevus on endiselt ajakohane. kinnistu 2 ostueesõigusega koormamise asjaõigusleping. Seepärast toob ka punkt 7 välja Lüganuse Vallavolikogu on oma 15.10.2013 otsusega nr 151 „Hoonestusõiguse arendustingimuste määramise kaalumise seadmine otsustuskorras Supelranna kinnistu kruntidele“ otsustati seada vajaduse. Täpsustame punkt 7 sõnastust hoonestusõigus Supelranna kinnistu kruntidele Tulivee ja Rannakohviku 49-ks järgmiselt (muudatus kursiivis): aastaks OÜ Trogar kasuks. Tänaseks on ala välja ehitatud. Supelranna ala määramine. Ülesanne vajab käsitlust. Supelranna ala ja täiendavate 1. Teeme ettepaneku täpsustada lähteülesannet nii, et oleks üheselt mõistetav, mida tähendab „arendustingimuste määramine“ olukorras, kus arendustingimuste määramist kaalutakse sellised tingimused on (vähemalt Liimala ranna puhul) varasemate Liimala ja Aa randade puhul. kokkulepetega määratletud ning tänaseks ka täide viidud. LS ja KSH VTK dokumenti täpsustatakse. 2. Teeme ettepaneku fikseerida üldplaneeringus vajadus asfalteerida ÜP seab üldise tingimuse teede kvaliteedi Lüganuse valla omanduses oleva Liimala rannaparkla (Rannaplatsi parendamiseks, seejuures ei tooda kinnistule katastritunnus 43701:001:0322), tagamaks senisest mugavam üksikasjalikult välja asfalteerimise, parkimine ja vähendamaks kohalike elanike ja puhkajate tolmuhäiringuid. kõvakatte alla viimise vms parendamise  3 ettepanekuid. Nõustume, et pikemas perspektiivis on vajalik platsi ja juurdepääsutee asfalteerimine. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 3. Palume täpsustada, mida on mõeldud lähteülesandes toodud lause „Purtse LS sõnastust täpsustatakse: oluline on sadamate avaliku kasutamise võimaluste tagamist erinevatele juurdepääsu tagamine huvigruppidele“ all? Ennekõike oleks oluline täpsustada, millist Purtse munitsipaalomandis olevale sadamat silmas peetakse. Purtse jõe suudmes asub 3 sadamat (Purtse kalasadamale. jahtsadam, aadressiga Liimala küla, Lüganuse vald Sadamaregistri kood PRJ); Purtse kalasadam (aadress Purtse küla, Purtse kalasadam, sadamaregistri kood PRK) ja Purtse sadam (aadressiga Purtse küla, Avaliku juurdepääsu tagamine on oluline Lüganuse vald, sadamaregistri kood PUR). Kas „avalik kasutus“ tähendab ka Liimala ranna-alale (juurdepääsutee antud juhul tasuta kasutust? Märgime, et Purtse jahtsadam on avalikus avaliku kasutuse määramine). kasutuses erasadam, mis osutab tasulisi sadamateenuseid. Kinnitame, et Purtse jahtsadam on jätkuvalt avalikke teenuseid pakkuv väikesadam, millele on tagatud ligipääs. LS ja KSH VTK dokumenti täpsustatakse. 4. Arvestades, et kolm Purtse jõe suudmes asuvat väikesadamat Purtse ÜP määrab tingimuse, et faarvaater tuleb jahtsadam, aadressiga Liimala küla, Lüganuse vald Sadamaregistri kood hoida korras. Täpsema korra määrab PRJ); Purtse kalasadam (aadress Purtse küla, Purtse kalasadam, sadamaseadus. sadamaregistri kood PRK) ja Purtse sadam (aadressiga Purtse küla, Lüganuse vald, sadamaregistri kood PUR kasutavad sama faarvaatrit (vt Sadamaseadus § 2 lg 15) ning asjaolu, et 1 sadamatest on LS ja KSH VTK täiendamise vajadus munitsipaalomandis, peaks üldplaneering käsitlema ka sissesõidutee puudub. (faarvaatri) süvendamisega seotud kohustuste jagunemist. Sissesõidutee süvendamine ja märgistamine on meresõiduohutuse seisukohast äärmiselt suure tähtsusega. Antud valdkonda reguleerib Sadamaseaduse § 4 lg 4-7. 4 Hannes Prits Lüganuse valla üldplaneeringu koostamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju Kariloomade pidamise kord strateegilise hindamise läbiviimine algatati Lüganuse Vallavolikogu 22.08.2018 tiheasustusaladel ei ole ÜP-ga suunatav 13.01.2020 otsusega nr 99. Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on valla territooriumi ülesanne. ruumilise arengu põhimõtete määramine. Planeeringuga leitakse maa-aladele otstarbekaim kasutusviis, lähtudes arengusuundumustest ja praegustest väärtustest. Muu hulgas vaadatakse üle alade liigitus asustustiheduse alusel, eristades haja- ja tiheasusustus. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus Tiheasustusalad on valla piirkonnad, kus ruumiline planeerimine peab järgima puudub. linnalisele asulale omaseid põhimõtteid.  4 Eelnevast johtuvalt teen ettepaneku reguleerida üldplaneeringu raames ka kariloomade pidamine tiheasustusaladel,keelustades seda liiki tegevus Lüganuse valla tiheasustusega aladel. 5 Muinsuskaitseamet 1. Muinsuskaitseseadusest tulenevad nõuded üldplaneeringule ÜP koostamisel arvestatakse riiklike Lüganuse valla üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada riikliku kaitse all olevate mälestistega. 16.01.2020 nr 1.1-7/2205-2 kultuurimälestiste ja nende kaitsevöönditega. Mälestiste nimekiri on kättesaadav Kultuurimälestiste registris (www.register.muinas.ee), millel on olemas ristkasutus LS ja KSH VTK täiendamise vajadus Maa-ameti põhikaardiga – mälestiste ja nende kaitsevööndite täpne paiknemine on näha Maa-ameti põhikaardi kultuuriväärtuste kaardikihil. Muinsuskaitse põhimõtted puudub. on välja toodud Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 3 ja kaitsevööndi eesmärgid § 14. Mälestiste piiride kohta tekkivate küsimuste korral palume ühendust võtta Muinsuskaitseameti kartograafianõunikuga. 1.1. Riiklikud kultuurimälestised Riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi tuleb käsitleda üldplaneeringu Juhime tähelepanu, et PlanS ei tee seletuskirjas eraldi peatükina. Muinsuskaitseamet soovitab käsitleda üldplaneeringu ettekirjutusi teemade jagamise osas seletuskirjas kultuurimälestisi tabeli vormis või nimekirjana (vt lisa nr 1), kus peatükkideks, seega käsitletakse hinnatakse mälestise tehnilist seisundit, kasutusfunktsiooni, leevendusi ja kavandatavad tegevusi, jm. Mälestised näitavad piirkonna kultuuriväärtuslikke objekte ühe ning kultuurmaastiku ajaloolist mitmekihilisust, mistõttu tuleb planeerimisel lähtuda peatükina. mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada avalike huvidega. Mälestiste kasutuses hoidmine ja kasutuseta mälestistele funktsiooni leidmine peab ÜP raames kaalutakse vajadust olema valla üldplaneeringus käsitletav teema. Korrastatud ja hoitud kultuurimälestiste tabeli vormistamiseks. kultuuriväärtused loovad elamisväärsema ja atraktiivsema elukeskkonna, mis aitab kaasa elukvaliteedi tõusule, loob töökohti, elavdab majandust ja kasvatab piirkonna ÜP kaartidel kajastatakse mälestisi kas konkurentsivõimet. Üldplaneeringu kaartidel tuleb tähistada maa-alalised mälestised alana, punktleppemärgi või alana. üksikmälestis näidata punktina. Kaardimaterjali väljatrükil võivad mälestised olla tähistatud eristuva leppemärgiga. Kalmete kaitse alla võtmise menetlus (https://register.muinas.ee/?menuID=monument&mtab=peatabel) võetakse teadmiseks. Lüganuse valla territooriumil on riikliku kaitse all 44 ehitismälestist, 4 ajaloomälestist ja 115 arheoloogiamälestist. Arheoloogiapärandi säilimise osas Kaitse all olevatest arheoloogiamälestistest enamiku moodustavad kultusekivid (65), konsulteeritakse planeeringu koostamise kivikalmed (26) ja kalmistud (10), lisaks nendele 5 kiviaja asulakohta, 3 ohvriallikat, 1 ohvripärn, 1 ohverdamiskoht, 3 linnust ja 2 rauasulatuskohta. raames Muinsuskaitseametiga. Muinsuskaitseametile on Lüganuse vallas lisaks riigi kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele teada veel üle 100 erineva võimaliku muistise (asulakohad, LS ja KSH VTK täiendamise vajadus matmispaigad, arheoloogilised leiukohad ja looduslikud pühapaigad), mis ei ole veel puudub. riikliku kaitse alla jõudnud. Kõiki varasemaid teateid kontrollitakse ning säilimise korral algatatakse nende mälestiseks või arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamise menetlust. Kaitse alla võtmise menetlus on algatamisel Piilse küla ja Aruküla piirkonnas asuva kahe kalme suhtes. Kuna teadete kontrollimine ja kaitse alla võtmise menetlemine on aeganõudev tegevus, siis Muinsuskaitseamet palub  5 arheoloogiapärandi säilimise tagamise nimel meiega eelnevalt konsulteerida, kui Lüganuse vallas kavandatakse suuremaid maastikku muutvaid rajatisi, sh teed, karjäärid vms. Lisa 1 tabeliga saab tutvuda algses kirjas. 2. Muinsuskaitseameti ettepanekud ja soovitused muudes kultuuripärandit 2.1 Palume Muinsuskaitseametil, kui puudutavates teemades parema planeerimislahenduse saamiseks. kõige pädevamal asutusel, teha vastavalt Muinsuskaitseamet kultuuripärandi valdkonna asjatundjana soovitab üldplaneeringu planeeritavale maakasutusele koostamisel kaardistada ja arvestada järgmisi teemasid, mis vajavad planeeringu konkreetsed ettepanekud, millistes elluviimisega kaasneda võivate mõjude hindamist, et tagada planeeringualal säästva arengu põhimõtteid järgiv ja kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisust säilitav piirkondades on oluline edaspidi pöörata elukeskkonna parendamine. tähelepanu avastamata arheoloogiapärandile. 2.1. Veel avastamata arheoloogiapärandi prognoosimine Üldplaneeringu koostamisel tuleb silmas pidada, et lisaks riigi kaitse all olevatele LS ja KSH VTK täiendamise vajadus arheoloogiamälestistele on maastikul palju avastamata arheoloogiapärandit, millega puudub. arvestamine tagab kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse säilimise. Arheoloogiapärandit kui inimtekkelisi või selge inimmõjuga kohti võib olla kõikjal, kuid nende paiknemise tõenäosust on paljudel puhkudel võimalik maastikku analüüsides prognoosida. Näiteks juba teada olevate muinas- või keskaegsete asustuskeskuste lähedalt või samatüübilistelt maastikelt on tõenäosus avastada varasemate inimeste elu- ja matmispaiku (nt mere, järvede ja jõgede rannamoodustistelt kiviaegseid asulakohti, vanade külade lähedal liivastelt küngastelt külakalmistuid jne). Ida-Virumaa piirkond, sealhulgas ka Lüganuse vald, oli muinasajal tihedasti asustatud ala, kus rannikulähedased alad olid lülitatud ka aktiivsesse kaubavahetusvõrku. Sellest annavad muuhulgas tunnistust piirkonna arvukad aardeleiud. Viimased tulevad enamasti välja juhuslikult ehitustööde või metalliotsingute käigus ja nende paiknemist maastikul on väga keeruline ette ennustada, kuid juba teada olevate leiukohtade kaardistamine annab infot kunagise asustuse paiknemisest. Lüganuse valla territooriumil on suurem potentsiaal veel avastamata arheoloogiapärandi leidmiseks rannikulähedastel, Varja küla ja seda ümbritsevatel aladel ning Purtse jõe lähikonnas, kus juba praegu on hulgaliselt olulisi leiukohti. Arheoloogiapärandi seisundit ja säilimist mõjutab senise maakasutuse muutmine, eeskätt ehitus-, kaeve- või muu mullatöö (nt kaevandused, suured taristuobjektid, ulatuslikud uued elamu- ja tööstusalad, jõesuudmete süvendamine jms). Aladel, kus üldplaneeringuga kavandatakse senise maakasutuse muutust, mis toob endaga kaasa ulatuslikke kaevetöid, on üldplaneeringu koostamise käigus vajalik ja põhjendatud markeerida ära tõenäolised arheoloogiliselt väärtuslikud alad, kus hiljem tuleb keskkonnamõju hindamisel läbi viia arheoloogiline uuring (leire või eeluuring2, olenevalt planeeritavast ja planeeringuala suurusest) (MuKS § 31 lg 3, ÜP nõustik ptk 4.7.1, samuti arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioonis toodud põhimõtted, millega soovitatakse konventsiooniga ühinenud riikidel  6 hoolitseda, et mh arheoloogiapärandisse puutuv oleks arvesse võetud eri astme planeerimiskavades3). Juhised veel avastamata arheoloogiapärandi prognoosimiseks sõnastatakse igakord, lähtuvalt linna või valla eripärast. Üldplaneeringu koostamise ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus arheoloogiliselt väärtuslike alade prognoosimiseks tuleb eriti silmas pidada riigi kaitse all olevaid arheoloogiamälestiste ja arheoloogiliste leiukohtade kontsentratsioonialasid, kuid lisaks allikakriitiliselt koondada arheoloogia arhiivides olevaid andmeid ja teha üldistav analüüs ajalooliste kaartide ning tänapäevase reljeefi- ja maakasutuskaartide põhjal. 2.2. Olemasolevad ja potentsiaalsed miljööväärtuslikud alad LS on miljööväärtuslike alade määramise Kohalikku kultuuripärandit silmas pidades võivad miljööväärtuslikud alad olla nii vajaduse välja toonud ptk 2.2. tabelis p tüüpilised kui ka eriilmelised ehitatud keskkonnad. Miljööväärtuslike alade 16. määratlemisel soovitame analüüsida väljakujunenud asustusstruktuuri ja teedevõrku ning muid paigale omaseid väärtusi: krundi suurusi, hoonestuslaadi, hoonestuse ja muid kujundamise elemente, ehitusmaterjale, maakasutust jms. Miljööaladele ÜP koostamisel kasutatakse vajadusel seatavad kaitse- ja kasutustingimused peavad tagama uue hoonestuse ja Teie poolt välja toodud andmebaase. maakasutuse sobitumise vanaga, et olemasolevad väärtused säiliksid ja tõuseksid esile (PlanS § 75 lg 1, p 16). LS ja KSH VTK täiendamise vajadus Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramisel saab kasutada puudub. varasemaid uuringuid, sealhulgas Muinsuskaitseameti tellitud valdkondlikke uuringuid. Need on leitavad Muinsuskaitseameti arhiivist (Pikk 2, Tallinn), enamik neist on digitaalselt olemas ka Muinsuskaitseameti kodulehel ja registris: 1. Maaehituspärand (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja&action=list); 2. Matmispaikade register (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=burialplace); 3. Muistised ja pärimuspaigad (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=placeinfo); 4. 20. sajandi väärtuslik arhitektuur (https://register.muinas.ee/admin.php?menuID=architecture); 5. Koolimajad (https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Maakool imajad/Maakoolimajad%20koos.pdf); 6. Vallamajad (https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Vallamajad/20saj.V allamajad.pdf); 7. Palvemajad (https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Palvemajad/palve.p df); 8. Militaarpärand (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage); Vajadusel viia läbi täiendavaid inventeerimisi ja/või koguda infot kohaajaloolastelt ning muuseumitest.  7 2.3. Ajalooliselt väärtuslikud üksikobjektid, sh vaimse kultuuripärandi objektid ÜP raames käsitletakse Kaardistada mälestistest ja miljööväärtuslikest aladest välja jäävad ajalooliselt pärandkultuuriobjekte ja kaalutakse väärtuslikud hooned, monumendid, pühakohad, kalmistud, sillad, teed, tähised jne, ajalooliste pühapaikade käsitlemist analüüsida nende seisundit ning lisada säilimiseks ja traditsiooniliseks kasutuseks planeeringu koostamise käigus. vajalikud tingimused (PlanS § 75 lg 1 p 16). Kultuuriväärtust võivad kanda mitmesugused ajaloosündmustega ning kultuuritegelaste elu ja tegevusega seotud paigad, kohaliku või piirkondliku Juhime tähelepanu, et ristipuude kombestikuga seotud kohad ja nähtused, samuti kohapeal tuntud muistenditega traditsioon on omane Kagu-Eesti seotud paigad, mis on sageli kohalikele inimeste eneseteadvustamise, samastumise matusekombestikule ning Ida-Virumaal ei ja rekreatsiooni kohtadeks. esine. Kultuuriministeeriumi ajalooliste looduslike pühapaikade arengukava raames on kaardistatud üle Eesti mitmesuguseid looduslikke pühapaiku (allikaid, puid, kive, hiiekohti jms). Üle Eesti on mitme piiriülese projekti raames Riigimetsa Majandamise Keskuse juhtimisel kaardistatud pärandkultuuri objekte nii metsas kui mujal. Infot LS ja KSH VTK täiendamise vajadus piirkondlikult oluliste paikade kohta leiab: puudub. 1. RMK hallatavast pärandkultuuri kaardilt (https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Parandkultuurikaar dirakendus-p160.html); 2. Ristipuude ja -metsade asukoha kohta saab infot Maa-ameti geoportaalis ristipuude kaardilt (https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Ristipuudekaardira kendus-p540.html); 3. Ajalooliste looduslike pühapaikade inventuuride kohta saab infot Muinsuskaitseametist. 2.4. Maastikupilt ja väärtuslike maastike piiride täpsustamine LS on toob välja (ptk 2.2. tabeli p 14) Analüüsida väärtuslikke vaateid maastikus ja märkida vaated kultuurilooliselt väärtuslike maastike käsitlemise. olulistele objektidele, vaatekoridorid kanda kaartidele. Vajadusel täpsustatakse väärtuslike Keskkonna kultuuristamisel on soovitatav väärtustada varasemate põlvkondade maastike piire. Väärtuslike maastike puhul tööd. Ajaloolist väärtust omab maastikumuster, kus võib leida muinas-, mõisa-, talu- ja nõukogudeaegseid objekte. Väärtuslikud on maastikud, kus on kiviaiad, endiste arvestatakse vaadete ja ajalooliste teede hoonete vared, lahtised madalad kraavid, alleed, veskite paisud, teed, veskijärved säilimisega. jm kultuurilist eripära väljendavad objektid. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 6 Politsei- ja Piirivalveamet Politsei- ja Piirivalveamet Jõhvi politseijaoskond teeb ettepaneku Lüganuse valla ÜP koostamise raames arvestatakse üldplaneeringu koostamisel arvestada keskkonna muutustel põhineva ennetusega, CPTED põhimõtetega ÜP täpsusastmes. mis muudaks turvalisemaks valla elukeskkonna ning aitaks kaasa süütegude 17.01.2020 nr 2.1-3/736-2 ennetamisele (CPTED). Vajalik info aadressil: Turvalise keskkonna loomise vajadus on https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/seminaride-materjalid/cpted-juhendmaterjalid. lisatud LS ptk 3.2.1.  8 LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 7 Maaeluministeerium Maaeluministeerium saatis kõikidele kohaliku omavalitsuse üksustele kirja (meie kiri ÜP koostamisel käsitletakse väärtusliku nr 4.1-3/628, 20.05.2019), milles on väljendatud seisukohad ja põhimõtted põllumajandusmaa määramist ning 22.01.2020 nr 4.1-5/54-1 väärtusliku põllumajandusmaa käsitlemiseks üldplaneeringus. Eelkirjeldatud lähtutakse Ida-Viru põhimõtteid toetab ka Ida-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 3.2.1 väärtusliku maakonnaplaneeringus toodud põllumajandusmaa kohta toodud käsitlus. Teatame, et Maaeluministeeriumis jätkub väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva suunistest. seaduse eelnõu väljatöötamine. Selle eelnõu kohaselt määratakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivid üldplaneeringuga. Väärtuslike põllumajandusmaa Põllumajandusuuringute Keskus lisatakse massiivide määramiseks soovitame üldplaneeringu koostamisse kaasata kaasatavate osapoolte tabelisse. Põllumajandusuuringute Keskuse. LS ja KSH VTK dokumenti täiendatakse. 1. Üldplaneeringu lähteseisukohti ja KSH väljatöötamise kavatsust käsitleva Selgitame, et LS ja KSH VTK ptk 2.2 on dokumendi punktis 2.2 „Üldplaneeringu ülesanded“ real 14 on märgitud, et väärtuslike põllumajandusmaade kohta üldplaneeringus määratakse väärtuslike põllumajandusmaade alad ja märgitud taotluslikult kasutustingimuste kasutustingimused. määramine. Juhime tähelepanu, et Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 14 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks väärtuslike põllumajandusmaade määramine ja nende kaitse- ja kasutustingimuste Lüganuse valla esialgse kaalutluse alusel seadmine. Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõuga ei ole kaitsetingimuste määramine lähtutaksegi nimetatud sättest ning seadusega otstarbekas kahanemise tingimustes ja kehtestatavad väärtusliku põllumajandusmaa kaitsetingimused tuleb määrata ja olukorras, kus suur osa omavalitsuse tagada üldplaneeringuga. Palume väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja territooriumist on juba kaetud erinevate kasutustingimusi üldplaneeringus ja KSH aruandes käsitleda võimalikult piirangutega või riiklike huvidega (nt üksikasjalikult ja täpselt, lähtudes põhimõttest, mille kohaselt eelistatakse tuuleenergeetika arendamine, põllumajandusmaa säilimist ehitamisele. Rõhutame, et väärtuslikku põllumajandusmaad tuleb kasutada säästlikult ja ette vaatavalt. Üldplaneeringus kui kaevandamine). Leiame, et väärtuslike pikaajalist arengut käsitlevas dokumendis peaks olema kõik erisused, sealhulgas põllumajandusmaade osas on oluline avalikku huvi väljendavad erisused ja üksikasjad, täpselt ja üheselt mõistetavalt nende kasutuses hoidmine, mitte kajastatud ning põhjendatud. Üldplaneeringut saab kooskõlastada üksnes siis, kui passiivne kaitse. üldplaneeringuga seotud dokumentides on antud ühene ülevaade väärtusliku põllumajandusmaa kasutusega Märgime omalt poolt, et kooskõlastamise seotud asjaoludest ja põhjendustest. alused sätestab PlanS § 85. lg 3: kui Lisaks oleme seisukohal, et selguse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks tuleks kooskõlastamisel ei viidata vastuolule väärtuslikule põllumajandusmaale määrata põllumajandusmaa sihtotstarbelist õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga, kasutamist tagav maakasutuse loetakse üldplaneering kooskõlastatuks. juhtotstarve. Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõuga kavandataksegi täiendada planeerimisseaduse § 142 lõiget 1 punktiga 11, mille kohaselt kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine  9 on üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa maakasutuse Väärtusliku põllumajandusmaad käsitleva juhtotstarbe muutmine. See tähendab, et üldplaneeringu kehtestamise järel võib seaduse eelnõuga kavandatu võetakse väärtuslikku põllumajandusmaad hõlmata muul otstarbel kui põllumajanduslik teadmiseks. Õigusakti kehtestamisel otstarve üksnes detailplaneeringuga. lähtutakse õigusaktis sätestatust. Juhul, Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus nähakse ette võimalus kohaliku omavalitsuse otsustusõiguse laiendamiseks olukordades, mida kui õigusakti ei kehtestada, kaalutakse näiteks ei ole võimalik üldplaneeringu koostamise ajal ette näha. See tähendab, et juhtotstarbe eristamise vajadust. kui väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamine ei vasta üldplaneeringuga seatud Omavalitsus ei pea täiendava DP kaitse- ja kasutustingimustele, kuid ehitamiseks esineb muu avalik huvi või erahuvi, kohustuse seadmist proportsionaalseks mis kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi, võib olukorras, kus nii PlanS kui ka ÜP’de kohaliku omavalitsuse üksus küsimuse detailplaneeringuga lahendada, kaasates praktika DP kohustust pigem kooskõlastusmenetlusse Põllumajandusameti. leevendavad. Meie arvates tagavad nimetatud õiguslikud meetmed tõhusamalt ja üheselt mõistetavamalt väärtusliku põllumajandusmaa kaitse. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 2. Üldplaneeringu lähteseisukohti ja KSH väljatöötamise kavatsust käsitleva Üleriigiline planeering Eesti 2030+ toob dokumendi punktis 2.3.3 „Kõrgemalseisvad arengudokumendid“ on toodud välja sissejuhatuses välja: Üleriigiline Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ käsitletud põhiseisukohad. planeering koostatakse kogu riigi Lisame, et kõrgemalseisvaks arengudokumendiks, millega peab üldplaneeringu territooriumi kohta. Selles määratletakse koostamisel arvestama, on ka üleriigiline planeering Eesti 2030+ . Selle peatüki 3 „Tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng“ jaotises 3.2.3 on toodud maakasutust riigi kestliku ja tasakaalustatud ruumilise suunav nõue, mille kohaselt tuleb vältida tiheasustuse kandumist väärtuslikele arengu põhimõtted ja suundumused. aladele, sh väärtuslikele põllumajandusmaadele. Planeeringu mõte on seada keskkonna Maaeluministeerium eelnõu väljatöötajana on seisukohal, et väärtusliku eripäradest lähtuvad ruumilised alused põllumajandusmaa kui ühe väärtuslikuima loodusressursi ja toidujulgeolekut asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise garanteeriva maa kaitsmine on riigi ja kohaliku omavalitsuse vahelises koostöös taristu ja regionaalarengu kujundamiseks. viivitamatult elluviidav kohustus. Riigi ülesanne on antud juhul olla kohaliku omavalitsuse üksusele abiks õigusliku regulatsiooni väljatöötamisel ning põllumajandusmaa massiivide väärtuslikkuse väljaselgitamisel: lisaks väärtusliku Üleriigiline planeering ei too seega välja põllumajandusmaa terminile seadustatakse üheselt mõistetavad ja põhimõttelised üheseid nõudeid, mida ÜP peab sisse kitsendused, et tagada ühtsetel alustel kogu riigis väärtusliku põllumajandusmaa ja viima. selle mullastiku kaitse ning selle kaudu toidujulgeolek. Kuna planeerimine on hierarhiline, on üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ põhimõtteid ja suundumusi (sh toiduturvalisus ja väärtuslike alade säilitamine) on arvestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+  10 väljatöötamisel. MP väljatöötamisel on koosmõjus arvestatud ka teiste riiklike ja regionaalsete arengudokumentidega, mis on kohapõhiselt olnud aluseks Ida-Viru maakonna ruumilise arengu suundumuste, põhimõtete ja tingimuste seadmisel. Üldplaneeringute koostamise kontekstis ning planeeringute hierarhiat jälgides on seega ÜP jaoks põhiliseks suunda andvaks dokumendiks Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Leiame seega, et antud kontekstis üleriigilisele planeeringule viitamine ei ole vajalik. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 3.Teeme ettepaneku kaasata üldplaneeringu koostamisse Virumaa Rannakalurite Ettepanekuga arvestatakse. Ühing (http://www.vrky.ee/), kes rakendab Ida- ja Lääne-Virumaal Virumaa kalanduspiirkonna arengustrateegiat 2015-2022, sh väikesadamate arendamist, LS ja KSH VTK dokumenti täiendatakse. millega võiks Lüganuse valla üldplaneeringu koostamisel arvestada. 8 Terviseamet Terviseameti Ida regionaalosakond on tutvunud esitatud planeeringu - lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsusega ning ei esita täiendavaid 24.01.2020nr9.3-4/20 ettepanekuid või vastuväiteid. /125-2 9 Maa-amet Selgitame, et tugiplaanil on toodud 1. Üldplaneeringu lähteseisukohtadele lisatud joonistele on märgitud katastrijärgne maakasutus, samuti on 24.01.2020nr 6-3/20/410-2 mäetööstusmaad, kuid nende määramise alus on ebaselge. Palume tugiplaanil tekstiga legendis välja toodud üldplaneeringus anda mäetööstusmaa juhtotstarve mäeeraldiste registripäringu kuupäev. teenindusmaade aladele ning kaevandamisloa taotluse olemasolu korral reserveeritava mäetööstusmaa juhtotstarve nendele aladele, kus on menetluses maavara kaevandamise loa taotlus. Vajadusel võib ÜP koostamise raames käsitletakse mäetööstusmaa juhtotstarbest eraldada turbatööstusmaa juhtotstarbe. Juhul mäetööstusmaa juhtotstarbe määramist ja kui mäetööstusmaa juhtotstarve antakse lisaks ka muudele aladele, palume kaalutakse vajadusel turbatööstusmaa seda üldplaneeringu seletuskirjas selgitada. eristamist.  11 LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. ÜP koostamisel kasutatakse registris 2.Palume üldplaneeringu jooniste koostamisel kasutada keskkonnaregistris arvel arvel olevate maardlate ja mäeeraldiste olevate maardlate ja mäeeraldiste piire. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt piire. peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Üldplaneeringu ja KSH aruande koostamise lihtsustamiseks soovitame enne lõpliku lahenduse valmimist küsida keskkonnaregistri maardlate LS ja KSH VTK täiendamise vajadus nimistust ajakohase väljavõtte. puudub. Mõjutatava keskkonna ülevaate joonise 3.3-1. Maardlad, kaevandusalad ja ÜP lahenduse väljatöötamisel kaevandustaristud Lüganuse vallas (Allikad: ETAK, Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise arvestatakse andmete uuendamise taristu objektide teemaplaneering) andmete kasutamisel üldplaneeringu lahenduses vajadusega. palume arvestada, et antud andmed vajavad uuendamist, kuna nüüdseks on muutunud näiteks Hiiesoo turbatootmisala (loa nr (IVIM-006) L.MK.IV-55900; loa omaja AS Tootsi Turvas) mäeeraldise piir ning Aidu karjääri (loa nr KMIN-075; loa LS ja KSH VTK täiendamise vajadus omaja Enefit Kaevandused AS) mäeeraldise maavara kaevandamise luba on puudub. aegunud seisuga 03.05.2019. Lisaks jääb antud joonise järgi aherainepuistangute perspektiivne laiendusala, jäätmekäitluse maa-ala (OJ) Hiiesoo turbatootmisala teenindusmaale. Lisaks informeerime ja palume kaaluda üldplaneeringu dokumentidesse Info võetakse teadmiseks ning andmete altkaevandatud alade info lisamist. Maa-ameti kodulehelt geoportaalist aadressilt kasutamist kaalutakse ÜP lahenduse https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised-andmed/Polevkivi- väljatöötamisel ning vajadusel KSH altkaevandatud-alad-p501.htmlon võimalik avaandmetena alla laadida Tallinna aruande koostamisel. Tehnikaülikooli Mäeinstituudi (edaspidi TTÜ) poolt aastatel 2014-2015 koostatud töö "Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine" andmed. TTÜ stabiilsushinnangu töö tulemus on vaadeldav ka Maa-ameti LS ja KSH VTK täiendamise vajadus geoportaalis maardlate kaardirakenduses. puudub. 10 Kaltsiumkarbonaat OÜ Tutvunud MTÜ Lüganuse Tagaküla 17.12.2019 esitatud ettepanekuga (lähtudes 1-5. Üldplaneeringu koostamise käigus 22.01.20 esitatud kaardimaterjalist) ja võttes analüüsitakse põhjalikult kaitseala 24.01.2020 arvesse ka varasemaid hädiseid katseid ala nö kaitse alla võtta, juhime tähelepanu moodustamise vajadust ja võimalikkust, reale asjaoludele, millega ettepaneku tegijad arvestades sh nii Teie kui teiste huvitatud pole teadlikult arvestanud ning mis muudavad taotluse menetluse perspektiivituks. 1) Välja pakutud kaitseala asub maardlate maal: osapoolte toodud poolt- ja · Looduskaitseseaduse § 9 lõike 101 kohaselt kui loodusobjekt, mida kavandatakse vastuargumentidega ning seni toimunud võtta kohaliku kaitse alla, asub maardlal, tuleb loodusobjekt kaitse alla võtmise protsessiga kaitseala moodustamiseks. otsuse eelnõu kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga.  12 Üldplaneeringu eelnõus MTÜ Lüganuse tagaküla selts poolt välja pakutud kohalik Samuti tehakse vajadusel koostööd kaitseala kattub osaliselt Aseri fosforiidimaardlaga (Aseri fosforiidimaardla nr 191) ja pädevate ametitega (Keskkonnaamet, piirneb Lüganuse lubjakivimaardlaga (registrikaardi nr 788). Muinsukaitseamet). Maapõueseaduse § 14 sätestab maapõue ja maavara kaitse põhimõtted. § 14 lõike 1 kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel haldusorganil tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine juhul, kui ei ole Hoiame Teid kursis planeeringu ja tegemist maavara kaevandamisega, muul viisil looduslikust seisundist konkreetsemalt antud teema eemaldamise, kasutamise ega tarbimisega maapõueseaduses või selle alusel menetlusega. lubatud ulatuses, samuti tuleb tagada juurdepääs maavarale ning maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine. Maapõueseaduse § 14 lõike 2 LS ja KSH VTK täiendamise vajadus kohaselt võib Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud puudub. asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda; halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga. Kaitseala loomine halvendab üheselt maavara kättesaadavust. MaaPS § 15 (7) Kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering ja riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering planeerimisseaduses sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Lisatud maardlate kaart. 2) Ettepaneku osas pole arvestatud kehtiva detailplaneeringuga, esitatud kaeveloa taotlustega ega varasema kaitseala menetlusega: • Käesoleval juhul on Lüganuse Vallavolikogu kehtestanud 07.10.2004 määrusega nr 38 Lüganuse valla Matka küla Murru kinnistu detailplaneeringu, mille kohaselt Murru kinnistu sai sihtotstarbeks 65% mäetööstusmaa ja 35% tootmismaa. Seega on lubatud kinnistul maavara (v.a turvast) kaevandada ja töödelda toona kehtinud Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 "Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord" § 6 punkti 11 ning hetkel kehtiva maakatastriseaduse § 181 lg 10 järgi. Planeerimisseaduse (PlanS) § 11. lg 1 ( Teabe piisavuse põhimõte) sätestab: „(1) Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet.“ • Kaltsiumkarbonaat OÜ esitas 0.08.2016 Keskkonnaametile maavara kaevandamiseks keskkonnaloa (kaevandamisloa) taotluse. Ettevõte taotleb  13 kaevandamisluba Lüganuse lubjakivimaardla Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldisele ehituslubjakivi kaevandamiseks. Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindalad on vastavalt 4,68 ha ja 7,25 ha. Asuvad katastriüksusel 43701:001:0167 Murru (sihtotstarve 65% mäetööstusmaa, 35% tootmismaa). Taotletav mäeeraldis hõlmab Lüganuse lubjakivimaardla (keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaardi nr 788) ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 1. plokki, hõlmates seda nii pindalaliselt kui sügavuti osaliselt. Hetkel on menetlus pooleli. • Kaitseala loomist on varasemalt käsitlenud nii Lüganuse vald, Keskkonnaministeerium kui ka Maaamet. Kõik osapooled on leidnud, et ettepanek on perspektiivitu (vt lisatud kirjavahetust) • Looduskaitseseaduse § 8 lõike 3 kohaselt korraldab kaitse alla võtmise algataja loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku. MTÜ Lüganuse Tagaküla ja Purtse Jõe Arenduskeskus esitasid 10.03.2017 Lüganuse vallavalitsusele ja - volikogule taotluse Matka loopealse kohaliku tähtsusega maastikukaitseala loomiseks. Lüganuse Vallavolikogu andis 22. märtsi 2017 istungi protokolli kohaselt Lüganuse Vallavalitsusele volitused ekspertiisi korraldamiseks. Nähes kogu asja perspektiivitust ja mõistes taotluse tegelikku sisu st katset takistada kehtestatud detailplaneeringu elluviimist Murru kinnistul, lõpetas Lüganuse vallavalitsus 20.06.2017 kaitseala menetluse (manuses). Kirjale on lisatud 8 manust. Lisad on leitavad originaalkirjas, vt valla kodulehelt üldplaneeringu sektsioonist 3) Alal püüdvad igasugused kaitse alla võtmise eeldused. 22.01.20 esitatud Kaardil näidatud alal ei ole keskkonnaregistris arvel kaitsealuseid liike. Alal ei kasva mitte ühtegi (sic!) alvaritele iseloomulikku kadakat st puudub olulisim loopealse tunnus. „Enamasti kasvavad looaladel üksi või rühmiti kadakad (Juniperus communis); täiesti lagedaid loodusid Eestis tänasel päeval pole“ (lk 4, Eesti loopealsed ja kadastikud, Tartu Ülikool, Pärandkoosluste Kaitse Ühing 2011) 4) Ca 89 ha ala kaitse alla võtmine tooks alal kinnisvara omavatele isikutele kaasa piirangutest põhjustatud kinnisvara hinna languse, mis tuleks kompenseerida. 5) Kaitse alla võtmise eesmärgiks on alal kaevandamistegevuse takistamine, millist on eesmärgina (ajakirjanduses!) tunnistanud ka ettepaneku teinud MTÜ juhatuse liikmed (vt lisatud Põhjaranniku artiklit 15.03.2017). Kaitseala loomine, ilma kaitstavate loodusobjektide esinemiseta on vastuolus Looduskaitseseaduses loetletud kaitse alla võtmiste aluste loeteluga  14 11 Lüganuse ja Matka ETTEPANEK Matkapealse väärtusliku maastiku Lüganuse valla 1-4. Üldplaneeringu koostamise käigus külade üldplaneeringusse lisamiseks ja kohaliku tähtsusega kaitse alla võtmiseks analüüsitakse põhjalikult kaitseala elanike ja moodustamise vajadust ja võimalikkust, kinnistuomanike Vastavalt Looduskaitseseaduse § 4 lg 7, § 7 lg 1, § 8 ja § 9 lg 2 teeme ettepaneku arvestades sh nii Teie kui teiste huvitatud esindajad Kaja Toikka, võtta väärtusliku maastikuna kohaliku kaitse alla poollooduslikud rohumaad osapoolte toodud poolt- ja Laila Meister, Lidia Tauer. Lüganuse-Matka piirkonnas (Lisa 1 kaart, Pärandkoosluste Kaitse Ühingu (PKÜ) vastuargumentidega ning seni toimunud 27.01.2020 poolt inventeeritud ala piiratud sinisega, taotletav ala piiratud punasega). protsessiga kaitseala moodustamiseks. Samuti tehakse vajadusel koostööd Ala lühikirjeldus pädevate ametitega (Keskkonnaamet, Taotletava maastikukaitseala territoorium suurusega 99 ha asub Lüganuse vallas Muinsukaitseamet). Lüganuse ja Lüganuse-Matka külade vahetus läheduses kahel pool Lüganuse- Purtse maanteed. Ümbritsev maastik on tasane ja osaliselt kasutuses karjamaana, Hoiame Teid kursis planeeringu ja osaliselt põllumaana. Läheduses voolab Purtse jõgi maalilise paekivist kanjoniga. konkreetsemalt antud teema Taotletava ala sihtotstarve on maatulundusmaa, mis on kasutuses heina- ja karjamaana. Piirkonnas on 19 majapidamist. Ala hõlmab järgmisi kinnistuid: Londi, menetlusega. Külaotsa, Tähekese, Loigu, Kivi, Kirsi, Kalme, Kritiku, lisaks Muda kinnistu külavaheteest ida poole jääv osa, Tiigi kinnistu õuealast ida ja kirde poole jääv LS ja KSH VTK täiendamise vajadus heinamaaosa koos tiigiga, Kuuse kinnistu külavaheteest ida poole jääv puudub. heinamaaosa ilma õuealadeta, Teeääre heinamaa väljaspool õueala, Lüganuse tee 53 heinamaa väljaspool õueala, Kivimäe Purtse jõe läänekaldal olev heinamaaosa ilma õuealata, Veskioru Purtse jõe läänekaldal olev heinamaaosa kuni jõe ja kraavini (Maa-ameti Geoportaal 2020). Kogukonna hoiak maastikukaitseala loomise suhtes on üldiselt positiivne ja ollakse kindlasti valmis protsessi igas etapis kaasa rääkima. 1) Kaitse alla võtmise põhjendus Keskkonnaministeeriumi 19.05.2017 kirjas Lüganuse Vallavalitsusele (Lisa 2) öeldakse, et Lüganuse-Matka looniidud on väärtus, mida on võimalik kohalikul tasandil kaitsta Looduskaitseseaduse alusel. Kirjas öeldakse ka, et riiklik prioriteet näeb ette olemasolevate kaitstavate loodusobjektide poollooduslike koosluste seisundi parandamist, mitte täiendavate alade kaitse alla võtmist. Looduskaitseseaduse alusel loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldus on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus (§ 7 lg 1). Tegemist on osaga maakondliku tähtsusega väärtuslikust maastikust: niiskete looniitude tüübirühma kuuluva rohumaaga (kood 2112, Paal 1997; koos kuivade looniitudega vastab Euroopa Loodusdirektiivi elupaigatüübile 6280 – Põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud, Paal 2000), millel leidub mitmeid kiviaedu, lohukive, I aastatuhandesse dateeritud kivikalme ja muistsed põllupeenrad, neist osa avastatud 2018. a. arheoloogilise inventeerimise käigus (Lisa 3). PKÜ poolt  15 2011. a. koostatud juhendis Eesti loopealsete ja kadastike hooldamiseks ja taastamiseks on loopealsete tänapäevase leviku kaardil (Helm 2011: joonis 3, lk 5) väheste Ida-Virumaal säilinud looniitude hulgas ära märgitud ka Lüganuse-Matka ja Purtse-Matka looniidud (haruldus nii maakondlikul kui ka kohalikul tasandil). Taotletaval maastikukaitseala maastikul on Looduskaitseseaduse mõistes ajaloolis- kultuuriline väärtus. Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ on maakondliku tähtsusega väärtusliku maastikuna ära toodud muuhulgas ka Lüganuse-Purtse piirkonna alla kuuluv Lüganuse-Matka piirkond, mis on koos ümbritsevate küladega moodustanud ajaloolise asustuskeskuse. Lüganuse-Matka maastikul, Purtse jõe vasakkaldal, leidub osalt kaitse all ja osalt kaitse alla võtmata vanu kiviaedu, umbes paarituhande aasta vanuseid lohukive, muistseid põllupeenraid ning I aastatuhandesse dateeritud suur kalmekompleks. Lähiümbruses leidub kaks muistset linnusekohta, keskaegne kirik, asulakohti ja kalmistu. Sealne maastik on säilitanud oma ajaloolise ilme (mida näitab ka Maa-ameti kaardiserveri ajalooliste aluskaartide võrdlus) ja jäänud suuremast tööstusmõjust puutumata, mis eriti Ida- Virumaa tööstuspiirkonnas on väärtus omaette. Lüganuse-Purtse asustusüksusest ida pool teist nii hästi säilinud ja kompaktset muististe kontsentratsiooniala ei olegi, mis muudab Lüganuse-Purtse ala atraktiivseks, et eksponeerida muinas- ja keskaja mälestisi nii ajaloohuvilistele matkajatele-turistidele kui ka kooliõpilastele (teaduslik- hariduslik väärtus). Taotletava ala Looduskaitseseaduse mõistes esteetiline väärtus seisneb igasse ilmakaarde avatud vaadete olemasolus. Samuti saab Lüganuse-Matkas liikuja aimu muinasaegsest maastikust, kuna sealset ala on kasutatud heina- ja karjamaana ning muinasaegsed mälestised on tänini säilinud. Loopealseid on nimetatud ka maailma põhjapoolseimateks steppideks (Helm, Zobel, Pärtel, Reinloo 2011) ja Matkapealne kui sellisena meie ajani säilinud liigsest inimtegevusest puutumata preeriasarnane ala on väärtus omaette. Sügis-talvise sombuse ilmaga jätab Matkapealne kõleda ja troostitu tuulepealse maa mulje, kuid selge ilmaga, eriti kevad-talvisel ja kevad-suvisel ajal, tekitab vaade Matkapealselt või Matkapealsele merevaatega sarnase esteetilise naudingu. Selgetel varahommikutel ja hilisõhtutel koos looduse helide, värvidemängu ja udus ujuvate põõsastega on Matkapealne eriliselt kaunis. Lüganuse ja Matka piirkonna inimeste jaoks on taoline maastik osaks sealsete külade ja külaelanike põlisest identiteedist. Ala ohustatus seisneb järgmistes asjaoludes. Lüganuse-Matka piirkonna näol on tegemist hüdrogeoloogiliselt äärmiselt tundliku alaga (Eesti Geoloogiakeskus 2001). Kohati on esimene põhjaveekiht maapinnale lähemal kui 2 meetrit (OÜ Viru Geoloogia 2004, OÜ J. Viru Markšeideribüroo 2005, Vastuväide Lüganuse  16 lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele 2017). Põhjavesi on antud piirkonnas looduslikult kaitsmata. Kuna alal asub väiksemaid karstilehtreid, on põhjaveereostuse oht eriti suur. Kui lähedalasuv Uhaku karstiala on võetud kaitse alla, siis Matkapealsel asuvaid karstunud alasid ja karstitiike, nende veerežiimi ja võimalikku loodusväärtust seni uuritud ei ole. Lüganuse ja Matka külade kaevuvee olemasolu ja kvaliteedi säilimise seisukohast on ala hüdrogeoloogilise terviklikkuse säilimine väga oluline. Kuna sealne maapõu sisaldab ehituseks sobivat paekivi, ohustab maastikku kaevandamine. Nii põhjaveele kui pärandmaastikule ja looduskeskkonnale on kahjulik ka tuulegeneraatorite aluste paigaldamine. Ilma kaitsestaatuseta ja -piiranguteta võib igasugune arendustegevus alal kahjustada või hävitada eelpoolloetletud muistiseid. Lüganuse Tagaküla Seltsing (praeguseks registreeritud MTÜ-na) tellis 2005. aastal Pärandkoosluste Kaitse Ühingult ekspertiisi Lüganuse-Matka küla mõningatele maaüksustele eesmärgiga teha kindlaks, kas seal on tegu kaitsmist vääriva looniiduga. PKÜ esindaja Kadri Tali inspekteeris sama aasta juulis-augustis Lüganuse-Matkas maa-ala kokku 89 hektaril (Lisa 1, Lisa 4). Ekspertiisi tulemusena selgus, et ala tervikuna kuulub niiskete looniitude tüübirühma ning arvestades, et Ida- Virumaal on looduslikus seisundis niite vähe säilinud, on sellise suurepinnalise looniiduala olemasolu väärtus omaette. Eksperdi soovitus oli, et kuna looduslikus seisundis suuremapindalalisi looniite leidub Ida-Virumaal veel lisaks vaid Purtse- Matkas, oleks mõistlik võtta kaitse alla nii suur ala kui võimalik, soovitavalt liites sinna ka Purtse-Matka looniidud. Oma 15.03.2017 kirjas Lüganuse ja Matka külade elanike esindajale Kaja Toikkale (Lisa 5) kinnitas PKÜ juhatuse liige Jaak-Albert Metsoja, et PKÜ seisukoht on endine (Lisa 3): Võttes arvesse eeltoodut ja ka asjaolu, et kõnealuses piirkonnas kaitsealused suuremad loopealsete-massiivid puuduvad, samuti Teie kinnitust, et loopealse hooldamiseks karjatamise teel on kohapealne huvi olemas, toetab Pärandkoosluste kaitse ühing kõigiti Teie algatust Lüganuse-Matka looniitude kohaliku kaitse alla võtmiseks. 2) Kaitse alla võtmise eesmärk Matkapealse poolloodusliku rohumaa kohaliku kaitse alla võtmise eesmärgiks on säilitada sealne ajalooline pärandmaastik kui Ida-Virumaal haruldane kooslus ja kaitsta seda liigse inimmõju, mh. lubjakivi kaevandamise eest. Lüganuse-Matka maastik moodustab koos Purtse-Matka rohumaadega suhteliselt suureulatusliku lagedate niiskete looniitude kompleksi, kus leidub vanu kiviaedu, mitmeid lohukive, muistseid põllupeenraid, muinasaegseid kalmeid, aga ka väiksemaid karstilehtreid. Matkapealse maastik on säilinud muinasajast tänapäevani praktiliselt muutumatuna  17 ja seal saab eksponeerida muinasaega nii ajaloohuvilistele matkajatele-turistidele kui ka kooliõpilastele. Lüganuse ja Lüganuse-Matka külade kaevuvee olemasolu ja kvaliteedi säilimise seisukohast on Matkapealse hüdrogeoloogilise terviklikkuse säilimine väga oluline. Lüganuse-Matka piirkonna näol on tegemist hüdrogeoloogiliselt äärmiselt tundliku alaga. Kohati on esimene põhjaveekiht maapinnale lähemal kui 2 meetrit. Põhjavesi on antud piirkonnas looduslikult kaitsmata. Samas ohustab maastikku kaevandamine, kuna maapõu sisaldab ehituseks sobivat paekivi. 3) Kaitseks kavandatavate piirangute kirjeldus Vastavalt Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ Lisa 5-s „Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad tingimused väärtuslikel maastikel“ esitatule seame Matkapealse väärtusliku maastiku kaitseala loomise eesmärgiks säilitada Lüganuse- Matka väärtusliku maastiku omapära, säilitada silmapaistvalt ilusad vaatekohad ning uute ehitiste, rajatiste ja joonobjektide projekteerimisel tagada olemasolevate väärtuste säilimine ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastiku taustaga. Paepealsel alal paiknevana ohustab Matkapealse poollooduslikke niitusid lubjakivi kaevandamine, mis lisaks põhjaveekihtide kahjustamisele muudab ka maastiku üldilmet. Lüganuse-Matka põhjaveekihtidele mõjub kahjustavalt ka tuulegeneraatorite aluste rajamine. Seetõttu on lubamatu antud piirkonda kaevanduste ja tuuleparkide rajamine. Karjatamise korral tuleb hoiduda niidukamara liigsest kahjustamisest. Seega võiks talvine karjatamine olla keelatud, kuna talvisel karjatamisel ei võimaldata taimedele piisavat puhkeperioodi, samuti suureneb niidukamara kahjustumise tõenäosus. Ebapiisava karjatamiskoormuse puhul võiks rakendada niitmist suve teisel poolel. Karjatamise puhul tuleb arvestada loopealsetele niitudele seatud karjatamiskoormuse piirangutega. Elamualade lähedal asuvana peab antud poollooduslikul rohumaal olema keelatud väetiste ning biotsiidide kasutamine ning elukohale mittespetsiifiliste looma- ja taimeliikide introdutseerimine. Eemaldada tuleb invasiivsete võõrliikide nn. musta nimekirja kuuluvad isendid. Ei saa lubada niidukamarat kahjustavaid tegevusi (intensiivne mootorsõidukitega sõitmine, kündmine, külvamine, freesimine, metsastamine). Samuti peavad olema keelatud uute elamurajoonide, karjääride ja tuulikuparkide rajamine. Niidukamara ja mullapinna ulatusliku kahjustumise tagajärjel on väärtusliku maastiku ning selle poolloodusliku koosluse säilimine või taastumine ebatõenäoline.  18 Karjatamine poollooduslikul niidul on liigirikkuse ja avatud maastiku säilimise jaoks hädavajalik. Matkapealse rohumaa säilimise tagab sobiva karjatamiskoormusega karjatamine. Soosida tuleks rekreatiivseid ja hariduslikke tegevusi – matkamist- jalutamist, loodusõppe eesmärgil kooliekskursioone. MTÜ Purtse Jõe Arenduskeskuse juhtimisel on praegu käimas projekt, mille eesmärgiks on eksperimentaalajaloo õppeprogrammide ja matkamarsruutide väljatöötamine Purtse jõe alamjooksul, muuhulgas ka Lüganusel ja Lüganuse-Matkas. Matkapealse maastik on pärand meie esivanematelt ning kannab tuhandeid aastaid ajalugu. Prahi ärapanekuks peavad olema ette nähtud vastavad kohad (prügikastid). Lubatud on ehitiste rajamine õuealadele ja hoonete taastamine olemasolevatel vundamentidel. 4) Kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnang Matka poolloodusliku rohumaa väärtusliku maastikuna kaitse alla võtmisega säilitataks olemasolev olukord, kuid kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulud hõlmaksid järgmisi tegevusi. Viitade ja infotahvlite tekstimaterjali koostamise ning viitade ja infotahvlite paigaldamise ning hooldamise eest vastutavad kohalikud MTÜ-d koos kogukonnaga. Võsaraiet ega samblaeemaldust kividelt teostama ei pea. Prügikastid paigaldab ja prügivedu korraldab Lüganuse Vallavalitsus. Heakorra-alast järelevalvet teostab kohalik kogukond. Kuna Matkapealse taimkatte inventeerimine toimus viimati 15 aastat tagasi, oleks vajalik tellida PKÜ-st uus inventeering, mille eest vastutaksid kohalikud MTÜ-d. Maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamise eest vastutaksid kohalikud MTÜ- d koostöös Lüganuse Vallavalitsusega. Võimalikud rahastamise allikad võiksid olla näiteks KIK, KüSK, KOP. Poollooduslik toimimisviis loopealsel annaks majanduslikku tulu ka nn. niiduliha (ingl. k. meadow meat, pärandkooslusi hooldavate loomade ökoloogiliselt puhas liha, millel on Lääne-Euroopas ning Põhjamaades arvestatav turg) tootmisel. Lisad: 1. Kaart – maastikukaitseala ettepaneku ala 2. Keskkonnaministeeriumi 19.05.2017 kiri Lüganuse Vallavalitsusele 3. 2018. a. arheoloogilise inventeerimise seletuskiri, koostaja Jonuks, T., OÜ Muinaslabor (muististe kirjeldused, inventeeritud ala kaart, inventuuri tabel, uuringud edaspidiseks) 4. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu koostatud Lüganuse valla Murru ja Londi maaüksuste botaaniline ekspertiis aastast 2005 (eessõna, liiginimekiri) 5. PKÜ 15.03.2017 kiri Kaja Toikkale  19 Lisad on leitavad originaalkirjas, vt valla kodulehelt üldplaneeringu sektsioonist 12 Tarbijakaitse ja Tehnilise 1) Palume võimalusel arvestada maa sihtotstarvete määramisel ja ÜP koostamisel arvestatakse Järelevalve Amet elamupiirkondade planeerimisel ning rajamisel võimaliku pendelliikumisega üle maakasutuse kavandamisel raudtee. Olemasolevad ülesõidu- ja käigukohad peaksid olema võimalikult palju raudteeülekäigukohtade ja turvalisusega. 29.01.2020 nr 16-6/18- kasutatavad, sest reeglina pole samatasandiliste ületuskohtade lähestikku rajamine 2576-005 kuigi otstarbekas ning samuti peab uue samatasandilise ülekäigukoha rajamine olema põhjendatud ja vältimatu. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 2) Raudteeülekäigukohtade planeerimisel (sh kergliiklusteede rajamise käigus), Raudteeületuskohtade kavandamise tuleb need tehniliselt lahendada selliselt, et liikumisteed oleksid üheaegselt nii tingimused seatakse ÜP protsessi käigus. ohutud kui ka optimaalsed – arvestatakse väljakujunenud liikumisteid, vajadusel eraldatakse raudtee ümbritsevast keskkonnast vajalikus ulatuses piirdeaiaga. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus Nõutav turvavarustus ületuskohtadel peab olema toimiv ja lahendatud nii, et seda kasutataks õigesti (märgistus nähtav, puudub puudub. möödapõike võimalus). 3) Palume juba planeeringu tasandil võimalusel nõuet raudtee ääres asuvate Raudteeületuskohtade kavandamise lasteasutuste, välispordirajatiste (nt staadion) ja elamute kruntide raudteepoolse tingimused seatakse ÜP-s vastavalt külje piiramiseks aiaga, et vältida laste ja elamupiirkonnas ka loomade ootamatut planeeringu täpsusastmele. sattumist raudteemaale. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 4) Haljastuse osas (sh pargid, puhkealad) soovitame mitte planeerida kõrghaljastust Haljastuse kavandamise tingimused (puid, sh viljapuid) rööbasteele lähemale kui 10 m äärmisest rööpast, põhjusteks on seatakse ÜP täpsusastmes. nii tuleohutuse kui ka nähtavuse tagamise vajadus raudteel. Raudtee kaitsevööndit LS ja KSH VTK täiendamise vajadus (ulatus 30m äärmisest rööpast) puudutavad tingimused on hetkel kirjeldatud puudub. ehitusseadustiku §-s 73. 13 Rahandusministeerium 1.1 Teeme ettepaneku koostada üldplaneeringu käigus koostöös Maanteeametiga Planeeringu koostamise raames on ette 29.01.2020 nr 14-11/159-3 täpsustatud Lüganuse vallateede ja erateede nimistu ning kirjeldus (kus algab ja kus nähtud koostöös Maanteeametiga lõpeb). Vajalik on lahendada ka avalikud juurdepääsud kõigi veekogude Lüganuse vallateede ja erateede kallasradadele, kus see on takistatud. Avalike juurdepääsude lahendamine vaid täpsustamine. ÜP raames käsitletakse mererannale ei ole piisav. veekogude kallasradade teemat (vt LS ptk 2.2. tabel p 11). LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 1.2 Maareformi käigus on Purtse ja ka teiste jõgede äärsed krundid mõõdetud Ettepanekut käsitletakse ÜP koostamise osaliselt välja kallasraja vajalikkust arvestamata. Palume üldplaneeringus näidata, raames.  20 millistes jõgede osades on tagatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 sätestatud kallasraja kasutamine ja kallasradadele viivad teed. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 1.3 VTK -s ei ole üldse käsitletud Lüganuse valla territooriumil asuvate LS-i lisatakse aiandusühistute temaatika aiandusühistute perspektiivset arengut (Roodu a/ü jt). Arvestades üldist trendi, kus kui asustuse arengut puudutav küsimus . endiste aiandusühistute asunikud võivad avaldada soovi kujundada tulevikus ala ÜP käigus töötatakse välja alade järk-järgult ümber elamualadeks, tuleb sellega arvestada tehnilise infrastruktuuri kasutamist- ja ehitustingimused. planeerimisel. Aiandusühistutes hooajaliste ehitiste maade muutmisega väikeelamu juhtotstarbega maadeks tuleb üldplaneeringus kujundada vastavad tingimused, kus välditakse olukorda, mil valdavalt aiandusühistu hoonestu vahele tekivad üksikud LS ja KSH VTK-d täiendatakse. eramud. Vajalik on kujundada terviklahendus koos kompleksse tugitaristu (tänavad, joogivesi, tuletõrjevesi, kanalisatsioon, elekter) väljaehitamise nõude ja tingimustega. 1.4 Elamualade planeerimisel palume juhinduda maakonnaplaneeringus sätestatud ÜP koostamisel arvestatakse põhimõtetest. Täpsustada reoveekogumisalade kohad ja piirid. Eelnevast lähtuvalt maakonnaplaneeringu suuniste, palume üle vaadata tiheasustusalade piirid ning nende seos kehtivate reoveekogumisalade, perspektiivsete arengukavadega, sealhulgas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga ühiskanalisatsiooni alade ja ÜVK-ga. ning arvestada nendega planeeringulahenduse koostamisel. ÜP raames täpsustatakse tiheasustusalade piire. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 1.5 VTK peatükis Ettevõtluskeskkond käsitletakse olulise ruumilise mõjuga ehitise Tuule-energeetika alade määramist asukoha valimisega seotud tegevusi. Juhime tähelepanu Majandus- ja käsitletakse ÜP-s–(vt LS ptk 2.2. p 4) Kommunikatsiooniministeeriumi soovitusele kaaluda üldplaneeringu koostamisel võimalusi energia tootmiseks vajalike alade kavandamiseks ja teha sellekohast koostööd. Vastavad soovitused ja põhimõtted on Majandus- ja Ettepanekud maakonnaplaneeringule selguvad Kommunikatsiooniministeerium edastanud kohalikele omavalitsustele kirjadega protsessi käigus. 07.01.2020 nr 17-7/2019/112 ja 13.03.2019 nr 17-7/2019/2142. Märgime, et Ida-Viru maakonnaplaneeringus on kõrge tuulepotentsiaaliga alad määratud ajaperspektiivis 2030+, maakonnaplaneering on koostatud aastatel 2013 – 2016 (kehtestatud 28.12.2016). Üldplaneeringuga on võimalik täpsustada maakonna-planeeringuga LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. määratud alasid, lisada neid või teha ettepanek muuta kehtiva maakonnaplaneeringu lahendust. 1.6 VTK peatükis Looduskeskkond pööratakse tähelepanu kaevandamise Leiame, et tegemist on üldplaneeringu vajadustele ja kaitsmata põhjavee halvale olukorrale. Peame vajalikuks, et selles üldistusastet ja eesmärki arvestades liialt peatükis analüüsitakse ka kaevandusalade uuringupuuraukude olukorraga detailse teemaga, mis vajab eraldi seonduvat. Kas kõik teadaolevad puuraugud on tamponeeritud ja keskkonnale uuringut. Üldplaneeringu koostamise ohutud, kas need on kaardistatud või on mõned veel rakenduses, kas seal on tagatud keskkonnaohutus.  21 käigus kajastatakse teadaolevaid piirkondi (Maa-ameti andmetel). LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 1.7 PlanS § 125 lõige 3 sätestab, et kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise Märgime, et üldplaneeringus avaliku huvi avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, määramise põhimõtete defineerimine ei mida PlanS-is ei kirjeldata. Palume üldplaneeringu seletuskirjas kirjeldada ole eeldatavalt otstarbekas. Avaliku huvi põhimõtteid, mille alusel määratakse oluline avalik huvi, mida arvestades võib otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse volikogu algatada detailplaneeringu koostamise. planeerimisseaduses toodud planeerimise üldistest põhimõtetest. Avaliku huvi kriteeriumite määratlemine pika-ajalise arengudokumendi koostamisel võib osutuda lühinägelikuks, kuna kõiki olukordi ja arenguid ei ole võimalik ette näha. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 1.8 PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral ÜP’s käsitletakse, milliseid juhtotstarbe sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. muudatusi loetakse ulatuslikeks. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks loetakse muuhulgas üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist. Palume LS ja KSH VTK täiendamise vajadus üldplaneeringu seletuskirjas kirjeldada põhimõtteid, mille alusel otsustatakse, kas detailplaneeringu algatamise taotluses soovitud juhtotstarbe muudatused on puudub. ulatuslikud või mitte. 1.9 Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla territooriumi või selle osa ruumilise ÜP koostamisel kaalutakse arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Palume elamumaa ja teiste lisasihtotstarvete rakendamise põhimõtete juhtotstarvetega maa-aladele lisasihtotstarvete (kõrvalkasutuste) määramise kirjeldamise vajadust. vajaduse korral seletuskirjas selgelt kirjeldada lisasihtotstarvete rakendamise põhimõtteid, et tagada omavalitsuse üldplaneeringu kui juhtimisinstrumendi ühetaoline rakendamine. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 1.10 PlanS § 74 lõike 5 kohaselt on üldplaneering kohaliku omavalitsuse ÜP koostamisel pööratakse tähelepanu eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise projekteerimistingimuste andmise alustele kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus. Palume pöörata ja sellele, millist muutust loetakse ÜP tähelepanu projekteerimistingimuste andmise aluste määramisele detailplaneeringu muutmiseks DP kaudu. koostamise kohustuse puudumisel, sh ehitusmaht, hoonestuse kõrguspiirang ja  22 haljastusnõuded. Palume määratleda võimalikult täpselt, kui ulatuslikku piirangute LS ja KSH VTK täiendamise vajadus muutmist detailplaneeringu koostamisel ei loeta üldplaneeringu muutmiseks. puudub. 1.11 Eesti läks üle uuele kõrgussüsteemile alates 01.01.2018.a., mil võeti uueks Võetakse teadmiseks. kõrgussüsteemiks Euroopa vertikaalne referentssüsteem (EVRS), lühendiga EH2000. Palume koostatavas planeeringus sellega arvestada. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 2. Palume arvestada ÜP koostamisel arvestatakse Ida-Viru 2.1 Lüganuse valla üldplaneeringu aluseks olev Ida-Viru maakonnaplaneering maakonnaplaneeringuga 2030+. 2030+ ja olemasolevad maakondlikud uuringud on kättesaadavad aadressil https://maakonnaplaneering.ee/ida-virumaaplaneering. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 2.2 PlanS §-s 11 on sätestatud teabe piisavuse põhimõte, mille kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma ÜP koostamisel arvestatakse Ida-Viru asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid maakonna arengustrateegiaga 2019- planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja 2030+. muud asjakohast teavet. Põhjalikumalt on planeerimisseaduse peatükis 2 sätestatud oluliste põhimõtete rakendamisest kirjutatud juhendmaterjalis „Planeerimise põhimõtete rakendamine“, mis on kättesaadav aadressil LS ja KSH VTK täiendamise vajadus https://planeerimine.ee/static/sites/2/planeerimise-pohimotted_2016.pdf. Sellest puudub. tulenevalt palume arvestada volikogude poolt heaks kiidetud Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ põhimõtetega. 2.3 Üldplaneeringu koostamiseks vajalikud materjalid on koondatud veebilehel Võtame informatsiooni teadmiseks. www.planeerimine.ee alamteemana „Üldplaneeringute koostamine 2019-2020“ https://planeerimine.ee/yldplaneering/. Samas on leitavad abistavad materjalid LS ja KSH VTK täiendamise vajadus üldplaneeringu menetluse sisukaks läbiviimiseks puudub. https://planeerimine.ee/yldplaneering/yp-menetlus/. 2.4 Üldplaneeringu koostamisel palume kasutada nõustikku „Nõuandeid Võtame informatsiooni teadmiseks. üldplaneeringu koostamiseks“, mis on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/yp-noustik/. Soovitame kasutada LS ja KSH VTK täiendamise vajadus nõustikus toodud mõisteid. puudub. 2.5 Palume arvestada vajadusega kohandada üldplaneeringu lahenduse kaudu LS ja KSH VTK teadvustavad valla asustust, elukeskkonda ja taristut sobivaks kahanevale ja vananevale kahaneva rahvastiku temaatikat. elanikkonnale. Üldplaneeringu koostamisel soovitame kasutada juhendmaterjali „Suunised kahanevate piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks“, mis on Võtame teadmiseks viidatud kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/kahaneva- asustusega-piirkond/. juhendmaterjali.  23 LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 2.6 Asulate olukorda väljaspool keskuslinnu kirjeldab „Eesti väikeasulate uuring“, ÜP ja KSH väljatöötamisel kasutatakse mis teeb ettepanekud väikeasulate elujõu hoidmiseks nii riigi kui ka kohaliku viidatud uuringu materjale. omavalitsuse tasandil. Uuring pakub asustusüksuste tasemel üleriigiliselt võrreldavaid alusandmeid, mis on vajalikud asustuse arengu täpsustamiseks LS ja KSH VTK täiendamise vajadus linnade ja valdade üldplaneeringutes ning teistes arengudokumentides. Uuring on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/2019/03/eesti-vaikeasulate-uuring/. puudub. 2.7 Palume üldplaneeringu vormistamisel ja ülesehitamisel juhinduda Riigihalduse ÜP vormistamisel arvestatakse viidatud ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele määrusega. esitatavad nõuded“. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 3. Senini läbiviidud planeerimismenetlus ja ettepanekud menetluse - läbiviimiseks 3.1 PlanS § 76 lõigete 1-3 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutusega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb, ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. Samuti kaasatakse üldplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi ja huve planeering võib puudutada. Kaasatakse ka isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. 3.2 Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohade ja KSH väljatöötamise Tabelisse lisatakse Kaitseliit, kõrgharidust kavatsuse peatükis 4. Koostöö ja Kaasamine on tabelis esitatud nimekiri ja rakendus-kõrgharidust pakkuvad kaasatavatest osapooltest. PlanS § 76 annab erinevad kooskõlastamise ja õppekeskused ja SA Ida-Viru kaasamise alused, st koostöö tegijad annavad planeeringule kooskõlastuse ning Ettevõtluskeskus. kaasatavatel on võimalus esitada arvamusi. Sellest tulenevalt palume tabelis eristada koostöö tegijad ja kaasatavad. Palume tabelisse koostöö tegijana lisada Kaitseliit (riigikaitselised ehitised). Kaasatavatena lisada kõrgharidust ja rakendus- MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse kõrgharidust pakkuvad õppekeskused, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (maakondlik teenindus- ja tegevuspiirkond ei asu arendusorganisatsioon) ja MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus (jäätmekäitlus Lüganuse vallas, seega osapoolt ei lisata. planeeringualal). Tabelis eristatakse koostöö tegijad ja kaasatavad. LS ja KSH VTK dokumenti täiendatakse.  24 Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Ida-Virumaa ÜP koostamisel arvestatakse tehtud talitust kursis Lüganuse valla üldplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest ettepanekutega. avalikest aruteludest. Ühtlasi palume valla veebilehel kajastada üldplaneeringu koostamise protsessi kohta jooksvalt ajakohast teavet. Palume esitada Lüganuse LS ja KSH VTK täiendamise vajadus valla üldplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) Rahandusministeeriumile vastavalt PlanS § 81 lõikele 3 täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate isikute ning puudub. asutuste määramiseks. 14 Kiviõli Keemiatööstus 1. Graafilises lisas „Lüganuse tugiplaan“ on Põhja-Kiviõli II mäeeraldise osa Võetakse arvesse eskiisi koostamisel. informatsioon aegunud, kuna hiljuti on muudetud osade kinnistute otstarve veel Tugiplaan koostatakse teatud 30.01.2020 nr 1.1-10.1/6 mäetööstusmaaks andmeseisuga ning on ootuspärane, et seejärel võib hakata andmetes tekkima muutusi. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 2. Dokumendi „Mõjutatava keskkonna ülevaade“ punkti 6.3 Pinnaveekogud, Mõjutatava keskkonna ülevaadet alapunkti Veekogude seisund osas täpsustame, et Põhja-Kiviõli näol on küll täpsustatakse toodud infoga. tegemist peagi suletava karjääriga, kuid Põhja-Kiviõli II jääb veel aastateks tööle ning selle vesi suundub läbi Põhja-Kiviõli. KSH VTK dokumenti täpsustatakse. 3. Ettepanek on dokumendi „Mõjutatava keskkonna ülevaade“ punktis 6.10.2 Vajadust käsitletakse LS ptk 2.2. ÜP Tööstus- ja kaevandusjäätmed või mõnes muus sobivas kohas välja tuua vajadus ülesannete tabelis ja „Mõjutatava käsitleda OÜ Kiviõli Keemiatööstusele kuuluvat tööstusjäätmete prügila laiendamist. keskkonna ülevaade“ ptk 6.10.2. LS ja KSH VTK dokumenti täiendatakse. 15 AS Põlluvara 1. Lüganuse Vallavolikogu algatas 22.08.2018 otsusega nr 99 Lüganuse valla 1.AS Põlluvara lisatakse kaasatavate üldplaneeringu koostamise ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise osapoolte nimekirja. 31. jaanuar 2020 läbiviimise. Üldplaneeringu menetluses on MTÜ Lüganuse Tagaküla taotlus 17.12.2019 võtta väärtusliku maastikuna kohaliku kaitse alla poollooduslikud LS ja KSH VTK täiendatakse. rohumaad Lüganuse-Matka piirkonnas (Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad, töö nr 3433, lk 24). Üldplaneeringu raames kaalutakse väärtuslike maastike osade Erra-Matka ja Purtse-Matka loopealsete ehk alvarite kaitse alla võtmist (üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus, töö nr 3433, lk 21). Planeeritaval kaitsealal Matka külas asub AS-le Põlluvara kuuluv Kivi kinnistu (registriosa nr 2500108, katastriüksused nr 43701:001:0136 ja 43701:001:0254). Seega soovime kujundada oma seisukoha kaitseala loomise osas vastavas  25 planeerimismenetluses. Selleks on vaja meid kinnistu omanikuna kaasata planeerimismenetlusse, et saaksime vajalikku teavet. Tulenevalt eeltoodust palun kaasata AS Põlluvara Lüganuse valla üldplaneeringu menetlusse. 16 Keskkonnaamet 1.Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) §’75 1.1.-1.2. LS eesmärk on täpsustada lg 1 p 2 kohaselt on üldplaneeringu üks ülesanne kohaliku tähtsusega üldplaneeringu ülesandeid. LS-i staadiumis ei jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Sellega ole võimalik välja tuua konkreetseid 03.02.2020nr 6- seoses palub Keskkonnaamet täiendada üldplaneeringu lähteseisukohti täiendada 5/20/476-2 planeerimise aluseid, tähistamise viise või selliselt, et üldplaneering võiks vastata järgmistele küsimustele: 1.1. Kas ja kuhu oleks vaja kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohta? Üldplaneeringu juht/kõrvalotstarbe kasutamist. (edaspidi ka ÜP) lähteülesanne peaks juba hindama konkreetsete Jäätmekäitluskohtade käsitluse täpsus selgub jäätmekäitluskohtade asukohti ehk siis määrama piirkonnad, kuhu eelnõu väljatöötamise käigus kõikide jäätmekäitluskohad luuakse. Kas ja milliseid tingimusi on vaja seada? teemvaldkondade tervikpildi analüüsimisel. 1.2. Kui täpselt tuleks kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskoht üldplaneeringus määrata? Võimalik on kirjeldada kas ainult tekstis, näidata mingi juhtotstarbe Tehtud ettepanekud 1.1-1.2 on sisulise kõrvaljuhtotstarbena, näidata eraldi juhtotstarbega või kasutada kõiki neid vastavalt kaalumise aluseks ÜP lahenduse piirkondade eripäradele. väljatöötamise käigus. Lisaks toob ptk 3.2.1. välja: ÜP määratakse jäätmekäitluse üldised põhimõtted ja tingimused, täpsemalt reguleerib teemat valla jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri. Eraldi pööratakse tähelepanu Erra jäätmete kogumispunkti laiendamisele ja realisatsioonikeskuste rajamisele. Täpsustatakse kompostimisväljaku vajalikkus ja asukoht(-kohad). Vastavalt ÜP kavandatavale tegevusele käsitletakse teadaolevate jääkreostuskollete ja ohtlike jäätmete ladestute mõju planeeringulahendusele üldplaneeringu täpsusastmes. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 2. Keskkonnaamet lisab, et jäätmekäitlusobjektid tuleb planeerida selliselt, et need ÜP koostamisel arvestatakse riikliku ja ei tekitaks keskkonnahäiringuid (müra, vibratsioon, tolm, ebameeldiv lõhn jms) ja kohaliku jäätmekavaga. negatiivset mõju elanikkonnale, vältides sellega hilisemaid probleeme. Üldplaneeringu koostamisel tuleb võtta arvesse riigi jäätmekavaga 2014-2020 seatud eesmärke.  26 Jäätmekäitluskoha kavandamisel arvestatakse võimalike keskkonnamõjude leevendamise vajadusega. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 3.Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016 kinnitatud Ida-Eesti vesikonna ÜP raames arvestatakse veemajanduskavas aastateks 2015‒2021 (edaspidi VMK) ja VMK meetmeprogrammis toodud nende meetmeprogrammis on nimetatud veekogumite seisundi parandamiseks meetmetega, mille rakendamine on väljatöötatud meetmed, mille rakendajaks on teiste seas ka kohalik omavalitsus. võimalik ÜP kaudu. Eelnevast tulenevalt ja kooskõlas veeseaduse §-ga 46 palub Keskkonnaamet arvestada üldplaneeringu koostamisel VMK meetmeprogrammis toodud meetmetega, mille rakendajaks on kohalik omavalitsus. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 4.Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et üldplaneeringus tuleb käsitleda ka LS ptk 2.2. tabeli punkt 3 toob välja, et sademevee ärajuhtimise teemat ning KSH aruandes tuleb käsitleda sademevee ÜP-ga määratakse sademevee mõjusid pinnaveekogumite seisundile. ärajuhtimise üldised põhimõtted. KSH aruanne keskendub üldplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnevatele olulistele mõjudele. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 5.Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et KSH väljatöötamise kavatsuse punkti 6.2. Teksti korrigeeritakse vastavalt alapunktis „Veekogude seisund“ korrektsem kirjutada põhjaveekogumite seisundist, pinnaveekogude kohta tehtud mitte jõe seisundist tervikuna. Nt Purtse jõgi on jagatud neljaks veekogumiks ettepanekule. (Purtse _1, Purtse _2, Purtse _3 ja Purtse _4), mille seisundi hinnangud on erinevad. KSH VTK-d täpsustatakse. 6. Keskkonnaamet palub üldplaneeringus kajastada järgnevad maakasutuse Ettepanekuga arvestatakse ÜP kitsendusi põhjustavad objektid: pinna-ja põhjaveehaarded (sanitaarkaitsealad ja väljatöötamise käigus. hooldusalad) ning kanalisatsiooniehitised (kujad). Veehaarete sanitaarkaitsealade ja hooldusalade ulatused ja kitsendused on toodud veeseaduse §-des 148-154. Kanalisatsiooniehitiste (reoveepuhasti, omapuhasti, reoveepumpla, purgimissõlm) kuja ulatus on kehtestatud keskkonnaministri 31.07.2019 määrusega nr 31 LS ja KSH VTK täiendamise vajadus „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning puudub. kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ (edaspidi määrus nr 31).  27 7. Keskkonnaamet palub KSH raames hinnata perspektiivsete objektide rajamiseks Perspektiivsete objektide rajamiseks vajamineva maa reserveerimise vajadust (veehaarded, puhastid, torustikud jne). reserveeritava maa vajaduse määramine on üldplaneeringu ülesanne, KSH keskendub mõjude hindamisele. Juhul, kui mõnes valdkonnas ilmneb KSH läbiviimisel oluline probleem või täiendava objekti vajadus, tuuakse see välja. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 8. Veeseaduse § 99 lg 3 kohaselt kannab kohaliku omavalitsuse üksus LS ptk 2.2. tabeli punkt 3 toob välja, et reoveekogumisala piirid üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga ÜP määrab vajadusel perspektiivsete kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni Keskkonnaamet palub üldplaneeringu koostamisel sellega arvestada. arendamise piirkonnad. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 9. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et KSH aruandes tuleb käsitleda kinnitatud Ettepanekuga arvestatakse KSH põhjavee varusid ning ettevõtluse ja arenduse mõjusid põhjaveevarudele. koostamisel. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 10. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 15 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne LS ptk 2.2. tabeli punkt 15 toob välja: maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. kaevandamise temaatika vajab käsitlust Sellest tulenevalt juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et üldplaneeringuga on vaja erinevate maardlate kasutuselevõtmise, määrata maardlatega ja maavara kaevandamisega kaasnevad mõjud laiendamise ja sulgemise seisukohast. maakasutusele ning ehitiste ehitamisele. Lisaks tuleks läbi mõelda, kuidas võiks Kaevandamisega on seotud erinevate kaevandamine aidata kaasa piirkonna arengule ning milline võiks olla maakasutus maapealsete ja maa-aluste ruumivajadustega peale maavara ammendumist (nt lasketiir, tuulikupark, puhkeala, sõudekanal, mets, arvestamine. veekogu, rohumaa). LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 11.Keskkonnaamet palub detailplaneeringusse lisada, et maavara kaevandamise Ettepanekuga arvestatakse ÜP keskkonnalubasid (edaspidi kaevandamisluba) andes määratakse kaevandamisloas koostamisel.  28 ära kaevandatud maa korrastamise suund igale mäeeraldisele individuaalselt. Eelkõige lähtutakse senisest maakasutusest ning edasisest visioonist. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus Turbatootmisalad korrastatakse enamasti soodeks, liiva-ja kruusakarjäärid metsa puudub. või rohumaadeks. Kaevandades allpool põhjaveetaset korrastatakse ala veekoguks. Enne kaevandamise lõppu antakse ettevõttele korrastamistingimused ja selle alusel tehakse korrastamisprojekt. 12. Samuti soovitab Keskkonnaamet kaaluda uute perspektiivsete alade määramist, Ettepanekut kaalutakse ÜP koostamise kuhu võiks tulevikus kaevandamine vajadusel laieneda või otsustada, kuhu uusi käigus. alasid enam ei lisandu. Mitte kanda planeeringusse kohustust, mille kohaselt tuleb kaevandamisloa taotluse menetlemisel teha keskkonnamõju hindamine. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus Planeerimisel peaks vältima kaevandamisele tundlike alade (näiteks elamu-ja rekreatsioonialad) kavandamist kasutuses või veel avamata maardlate vahetusse puudub. lähedusse ning samuti potentsiaalsete maardlate (nt alad, kus on juba kehtiv geoloogilise uuringu luba) lähedusse. 13. Kaevandamise käsitlemisel avaliku huvina peab planeeringu koostamisel KSH käsitleb kaevandamisega seotud arvestama ka kaevandamise vajalikkusega, et tagada varustuskindlus. mõjusid. Keskkonnaamet palub märkida, et kaevandamistegevuse saaduseks on materjal, mida kasutatakse nt teedeehituseks ja -renoveerimiseks (liiv, kruus) või toormena LS ja KSH VTK täiendamise vajadus energeetikatööstuses (küttematerjali saamiseks). Ka KSH-s palume arvestada praeguse ja tuleviku võimaliku kaevandamisega piirkonnas. puudub. 14.Esitatud eelnõudes on läbivalt mainitud Uus-Kiviõli kaevandust, kuid märkimata Dokumente täpsustatakse. on jäänud Uus-Kiviõli II kaevandus, mis samuti Lüganuse vallas paikneb. (Üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse dokumendis on välja toodud, et LS ja KSH VTK dokumente täpsustatakse. vallas on ettevalmistamisel Uus-Kiviõli ja Uus-Kiviõli II kaevanduse avamine). Keskkonnaamet täpsustab, et Uus-Kiviõli kaevanduses ja Uus-Kiviõli II kaevanduses kaevandamiseks on käesolevaks hetkeks kaevandamisload antud ning on juba algatatud ka menetlus antud kaevandamislubade muutmiseks. 15.KSH väljatöötamise kavatsuse dokumendis on loetletud vallas taotletavad, KSH VTK dokumenti täpsustatakse. töötavad ja suletavad põlevkivikaevandused ja -karjäärid. Märgime, et Lüganuse valla territooriumil paiknevad järgmised põlevkivikaevandused ja –karjäärid: Uus- Vanaküla karjääriväljad on välja toodud Kiviõli kaevandus (kaevandamisluba nr L.MK/329491), Uus-Kiviõli II kaevandus kui karjäärid, mis asuvad Purtse jõe (L.MK/333343), Estonia kaevandus (KMIN-054), Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär (KMIN-045), Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjäär (KMIN-105), Ojamaa valglas ning võivad mõjutada jõe põlevkivikaevandus (KMIN-055). Vanaküla karjääriväljad (KMIN-017) paikneb Toila veeseisundit ka Lüganuse vallas. vallas. Aidu karjääri kaevandamisluba (KMIN-075) kehtis kuni 10.08.2019, kuid Täpsustame tekstis, et karjääriväljad kaevandatud maa korrastatuks tunnistamise tähtaeg on vastavalt Keskkonnaameti asuvad Toila vallas. 15.11.2019 kirjale nr 12-1/19/4551-6 31.08.2021. Lisaks Sonda ja Sonda II põlevkivikaevandustele taotletakse (ning on menetluses) KSH VTK dokumenti täpsustatakse. Lüganuse vallas põlevkivi kaevandamise kaevandamislubasid järgmistel mäeeraldistel: Seli põlevkivikaevandus, Oandu põlevkivikaevandus.  29 16. Ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) puhul palub Keskkonnaamet üldplaneeringus 16.1.1. Korduva üleujutusega alade käsitleda järgnevaid teemasid: määramisel arvestatakse mullastiku, ja 16.1. ÜP-s EKV (ka veekaitsevööndi ja kalda piiranguvööndi) lähtejoone määramine taimkattega ning vajadusel teiste –PlanS § 75 lg 1 p 9 kohaselt ÜP ülesanne on korduva üleujutusega ala piiri näitajatega. määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul. 16.1.2. Juhime tähelepanu, et määruses 16.1.1. Mererannal korduva üleujutusega alade määramisel konkreetsed toodud siseveekogusid Lüganuse vallas looduskaitseseadusest (edaspidi LKS) tulenevad alused/kriteeriumid puuduvad. ei leidu. EKV lähtejoone määramisel tuleks võtta aluseks rannikul üleujutatavatele aladele 16.1.3. EKV joone määramisel iseloomulik looduslik taimkate (sh roostik ja rannaniidud) ja mullastik (sooldunud arvestatakse erinevate kohapõhiste rannikumullad). Kohalikel omavalitsustel (edaspidi KOV) on võimalik rakendada ka andmetega. teisi meetodeid (nt veetasemetest või maapinna kõrgusest lähtumine), kuid rakendatavad meetodid ja põhimõtted peaksid olema ÜP-s selgelt lahti kirjutatud (sh kui kavandatakse mingit erilahendust, siis tuleb selgitada kuidas on seekooskõlas LS ja KSH VTK täiendamise vajadus LKS-iga). puudub. 16.1.2. Suurte üleujutusaladega siseveekogudel on vastavalt keskkonnaministri 28.05.2004 määrusele nr 58 "Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord" EKV lähtejooneks mullastik (alluviaalsed soomullad ehk lammi madalsoomullad). 16.1.3. EKV lähtejoone määramisel võtta arvesse ka täiendavad kohapõhised asjakohased andmed (veetasemete andmestik, sh oluliste üleujutusohuga riskipiirkondade maandamiskavades toodud andmestik, läänesaarte alamvesikonnas projektiga määratud ajuvee ala, teadaolevad üleujutusalad siseveekogudel, teated rannapurustustest, nõlvaprotsessidest kaldal), arvestada kaldaastangutega (LKS § 34 lg 5). 16.2. ÜP-s märkida ära EKV ulatuses erandeid tekitavad olukorrad (metsamaa ÜP kaalub erandite väljatoomist vastavalt erisus LKS § 38 lg 2, tiheasustusala erisus LKS § 38 lg 1 p 3). Metsamaa erisust valla vajadustele. planeeringujoonistel graafiliselt pigem mitte kujutada (ajaliselt liialt muutuv, küll aga lisada märkusena). ÜP seletuskirjas ja joonistel määratleda üheselt olemasolevad, LS ja KSH VTK täiendamise vajadus laiendatavad ja moodustatavad tiheasustusalad (arvestades ka LKS § 41). puudub. 16.3. Üldplaneeringu mastaapi arvestades tuua välja olulisemad LKS § 38 lg 4 ja 5 ÜP kaalub erandite väljatoomist vastavalt erisuste alla minevad objektid. Näiteks tiheasustusalal olemasolev ehitusjoon, valla vajadustele. supelrannad, planeeritavad avalikult kasutatavad teed (sh kergliiklusteed), planeeritavad tehnovõrgud ja rajatised, sadamate, sildumis-ja randumiskohtade LS ja KSH VTK täiendamise vajadus võrgustik ning juurdepääsud viimastele. puudub. 16.4. EKV korrigeerimine ja vähendamine ning suurendamine (PlanS § 75 lg 1 p Ettepanekuga arvestatakse ÜP lahenduse 12): Arvestada Rahandusministeeriumi 06.09.2019 kirjas toodud seisukohta. väljatöötamise käigus. Uue ÜP kehtestamisega tunnistatakse kehtetuks ka seni kehtinud ÜP, sellega kaotavad kehtivuse ka ÜP-le antud nõusolekud (kaasa arvatud nõusolekud  30 EKV vähendamiseks). Kuna uue ÜP koostamisel senine sama territooriumi hõlmav LS ja KSH VTK täiendamise vajadus ÜP kaotab kehtivuse, siis kaotavad kehtivuse ka sellele (st ÜP-le) antud nõusolekud puudub. (kaasa arvatud nõusolekud EKV vähendamiseks), siis võivad KOV-id viia uue ÜP koostamise raames läbi varasemate ÜP-dega antud EKV vähendamise kaardistamise, mis võimaldaks varasemate EKV vähendamiste nõusolekute kehtima jäämise ja kandumise uude planeeringusse. EKV vähendamise kaardistamisel tuleks vastaval joonisel ning seletuskirjas või lisas kujutada/loetleda varasemad EKV vähendamised. ÜP tööprotsessi ja/või kooskõlastamise käigus annab Keskkonnaamet ka seisukoha, kas varasemate ÜP-dega antud EKV vähendamised jäävad kehtima ja nendega võib uue ÜP puhul arvestada (kui olud on oluliselt muutunud, siis erandjuhul võib olla vajalik nende alade puhul ka uus EKV vähendamise kaalumine). Juhul, kui koostatava ÜP raames ei viia läbi EKV kaardistamist ja/või ei tooda välja, et eelmiste ÜP-dega on EKV-d vähendatud, siis automaatselt varasemad nõusolekud EKV vähendamiseks uude planeeringusse üle ei kandu. Olenemata ÜP kehtetuks tunnistamisest kehtivad kõik varasemalt kehtestatud detailplaneeringud (edaspidi ka DP) edasi (sh nõusolekud EKV vähendamiseks) ning DP-ga hõlmatud ala kinnistu omanikul on õigus DP-st tulenev ehitusõigus realiseerida. Kuna PlanS § 74 lg 4 kohaselt on ÜP koostamisel kohustuslik KSH läbiviimine, tuleb planeeringu koostamisel (olenemata sellest, kas EKV-d soovitakse vähendada või mitte) teha koostööd ja planeering kooskõlastada ka Keskkonnaametiga. Kuigi olemasoleva olukorra ja kehtivate nõuete kajastamine ÜP-s ei ole PlanS kohaselt kohustuslik, on ühese mõistetavuse huvides võimalik uues koostatavas ÜP-s näidata, millistel aladel ja tingimustel on varasemalt DP-ga juba ehituskeeluvööndit vähendatud (sh tuues nt välja, et varasemalt on Keskkonnaamet oma nõusoleku andnud). Taolised DP-d võiksid olla ÜP-s eelkõige markeeritud (nt ÜP vastaval joonisel tähtede või numbritega märgitud ning seletuskirja vastavas peatükis või lisas loeteluna). Pigem erandjuhtudel võib nende DP-de lahendus (sh ka vähendatud EKV ulatus) olla kujutatud ka ÜP vastaval joonisel, kuna sealjuures tuleb tagada piisav täpsusaste (sh EKV vähendamise kõrvaltingimused). Juhul, kui Keskkonnaamet erandkorras, tulenevalt näiteks muutunud oludest vms, soovib loobuda varem antud nõusolekust EKV vähendamiseks ja keeldub ÜP-d kooskõlastamast, peab see olema sisuliselt põhjendatud ja igakülgselt kaalutud. Eeltoodu eeldab EKV-d vähendava DP osalist või täieliku kehtetuks tunnistamist (vastasel juhul jääksid peale ÜP kehtestamist kehtima kaks vastandliku sisuga haldusakti), mida tehes tuleb arvestada haldusmenetlusseaduse § 64-70 toodud nõudeid, sh isiku usaldust haldusakti kehtima jäämiseks ja selle alusel antud ehitusõiguse realiseerimiseks. 17. Kaitstavate loodusobjektide, sh Natura, liikide leiukohtade puhul palub 17.1. Kaitstavad loodusobjektid, sh Keskkonnaamet käsitleda järgnevaid teemasid: Natura alad, kujutatakse planeeringu 17.1. Kujutada maakasutusplaanil ja/või piirangute/keskkonna/looduskaitse või maakasutuskaardil vastava mõnel teisel joonisel, liikide leiukohtade puhul seejuures arvestades LKS § 53. ÜP-s  31 kajastada loodusobjektide ajaline seis (EELIS-e väljavõtte aeg) ning märkida, et andmeseisuga, planeeringus kajastatakse andmed võivad olla ajas-ruumis muutuvad. ÜP-s arvestada konkreetsete objektide projekteeritavad objektid. kaitse-eeskirjade ja neis seatud tingimustega (sh rahvusparkides, Looduskobjektide ja puhketaristute-alade maastikukaitsealadel arvestada pärandkultuuriliste, maastikuliste jne väärtustega). kattuvus väljendub ÜP kaartidel. Tuua välja kaitstavate loodusobjektide kattuvus puhke- ja virgestusalade ja külastustaristuga. Arvestada projekteeritavate objektidega. 17.2. ÜP-is viiakse läbi Natura hindamine 17.2. ÜP KSH-s viia läbi Natura hindamine, arvestades lisaks otsestele mõjudele ka vastavalt Natura hindamise juhendile. kaudseid ja kumuleeruvaid mõjusid. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 18. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et PlanS§ 75 lg 1 p 11 kohaselt ÜP ülesanne Kallasraja avaliku juurdepääsu tingimuste on kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine. Lisaks, määramise lahendamine on toodud LS ptk keskkonnaseadustiku üldosaseaduse § 39 lg 3 kohaselt otsustatakse kallasraja 2.2. tabelis punkt 11 all. sulgemine ÜP-ga. Kallasraja sulgemise vajadus selgub planeeringulahenduse koostamise käigus. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 17 Eesti Raudtee 1. Üldplaneeringu koostamisel arvestada raudtee kaitsevööndiga, mille laius ja ÜP koostamisel arvestatakse raudtee piirangud on kehtestatud ehitusseadustiku §-s 73 ning raudteega sihtotstarbeliselt kaitsevööndite, raudteega 07.02.2020, nr 21-1/74-1 seotud elektripaigaldiste ja sideehitiste kaitsevöönditega. sihtotstarbeliselt seotud elektripaigaldiste ja sideehitiste kaitsevöönditega. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 2. Planeeritavad lahendused ei tohi takistada raudteerajatiste, sh raudtee ÜP lahenduse väljatöötamisel arvestatakse elektripaigaldiste ja sideehitiste hoolduse ja remondi teostamist. raudteerajatiste hooldustööde vajadusega. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 3. Hoonestusalade planeerimisel arvestada raudteeveeremist tulenevate mõjudega, Hoonestusalade kavandamisel arvestatakse sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Uute hoonestusalade rajamise korral raudtee raudtee kasutamisest tulenevate mõjudega (sh vahetusse lähedusse ei võta AS Eesti Raudtee endale kohustusi müra ja vibratsioon). keskkonnaparameetrite (müra, vibratsioon) leevendamiseks. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 4. Rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ning mille Ettepanekut kaalutakse ÜP lahenduse kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), tuleb kavandada selliselt, koostamise käigus.  32 et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist oleks võrdne rajatise kogukõrgusega. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus. puudub. 5. Näha ette meetmed takistamaks nii jalakäijate kui sõidukite sattumine ÜP koostamisel arvestatakse raudteede raudteemaale väljapool nõuetekohaseid raudteeülesõidu- ja ülekäigukohti. turvalisusega elanike ja sõidukite liikumise Raudteega piirnevate alade planeerimisel näha ette raudteemaa piirdeaiaga seisukohast ja lähtuvalt planeeringu piiramine. täpsusastmest. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 6. Kergliiklusteede planeerimisel raudtee kaitsevööndisse tuleb need ohutuse Kergliiklusteede kavandamisel pööratakse tagamiseks kavandada väljapoole raudteemaad ning vajadusel näha ette meetmed, tähelepanu ohutuse tagamisele raudteede mis takistaksid kergliiklusteelt pääsu raudteemaale selleks mitte ettenähtud ääres. kohtades. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 7. Kergliiklustee ristumised raudteega kavandada asukohtades, kus on piisav Kergliiklusteede ristumiskohtade kavandamisel nähtavus ja tagatud liiklusohutus. Nähtavuse tagamise tingimused on sätestatud raudteega pööratakse tähelepanu ohutusele valdkonnaga seotud normides, standardites ja regulatsioonides. koostöös Eesti Raudteega. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 8. Üldplaneeringu kaardimaterjalil kajastada leppemärgiga olemasolevad Ettepanekuga arvestatakse ÜP lahenduse raudteeülesõidu- ja ülekäigukohad. Lüganuse valla haldusterritooriumil on järgmised koostamise käigus. raudteeülesõidukohad: Sonda 234,825 km (Sonda-Oandu teel), Vana-Sonda 237,375 km (Vana-Sonda-Puismaa teel), Varinurme 240,673 km (Jaama teel), LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub Kiviõli 242,943 km (Vabaduse puiestee pikendusel, ülesõidul on tee määratlemata), Irvala 246,156 km (Lüganuse-Oandu-Tudu teel) ja Püssi 247,166 km (Maidla teel). Raudteeülekäigukohad on: Sonda 235,899 km (üle ühe raudtee reisijate ooteplatvormile juurdepääsuks), Sonda 236,065 km (Karja tänaval), Kiviõli 242,525 km (Kiviõli linn, Rahvamaja tänava pikendusel), Kiviõli 242,935 km (Kiviõli linn, raudteeülesõidukohast läänepool), Kiviõli-Püssi 243,550 km (Kiviõli linn), Kiviõli- Püssi 244,112 km (Kiviõli linn, Pargi tänava pikendusel) ja Püssi 247,166 km (Maidla tee raudteeülesõidukoha kõrval). 9. Üldplaneeringu kaardimaterjalil eristada eraldi leppemärkidega perspektiivsete ÜP-s märgitakse vajadusel uued perspektiivsed raudteeülesõidu- ja ülekäigukohtade (samatasandiline riste) asukohad ning raudteeülesõidu- ja ülekäigukohad kavandatavate eritasandiliste ristumiste asukohad. Näidata nendeni viivad (samatasandilised risted) asukohad ning ühendusteed, sh perspektiivsed ühendusteed. Uute raudteeülesõidu- ja kavandatavate eritasandiliste ristumiste ülekäigukohtade ning eritasandiliste ristumiste kavandamisel tuleb juhinduda valdkonnaga seotud normides, standardites ja regulatsioonides sätestatud nõuetest. asukohad. Juhime tähelepanu, et Varinurme raudteeülesõidukohani on rajatud jalgteed jalakäijatele liikumiseks, kuid puudub nõuetekohane raudteeülekäigukoht.  33 Varinurme raudteeülekäigukohale pööratakse tähelepanu ÜP lahenduse koostamisel. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 10. Raudteeäärse haljastuse kavandamise või säilitamise korral tuleb lähtuda Raudteeäärse haljastuse kavandamine lähtub nähtavuse tagamise tingimustest, mis on valdkonnaga seotud normides, nähtavuse tagamisest ÜP täpsusastmest. standardites ning regulatsioonides sätestatud (nähtavuskolmnurk raudteeületuskohtadel, nähtavus kõveratel, vms). LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. AS Eesti Raudtee lähiaastate ja pikemas perspektiivis planeeritavad ÜP raames võetakse kavandatav tegevus arendustegevused on: teadmiseks. Palume valda teavitada kui 11. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse otsusest elektrifitseerida raudteeliiklus on alustatud täiendava maaressursi vajadus selgub. kontaktvõrgu projekteerimise ettevalmistustöödega ning ehitus on kavandatud aastatele 2021-2028. Ehitatakse välja kontaktvõrk koos mastidega ja nende LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. teenindamiseks vajalikud alajaamad, alajaamade ja kontaktvõrgu vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid jms rajatised raudtee elektrifitseerimise otstarbeks. Seoses eeltooduga peab arvestama, et raudteemaale lisandub kitsendusi põhjustavaid tehnovõrke ja rajatisi ning võib selguda lisamaa vajadus (näiteks veoalajaama ja elektriliinide rajamiseks). Täiendav maaressursi vajadus nende rajatiste teenindamiseks Lüganuse valla haldusterritooriumil selgub projekteerimistööde käigus. Üks võimalikest Tapa-Narva trassi veoalajaama asukoha valikutest on Püssi piirkonnas. Veoalajaama toide on kavandatud Püssi alajaamast. 12. Raudtee side- ja turvangusüsteemide parendamiseks on projekteerimise Kavandatud tegevused võetakse teadmiseks. ettevalmistamise faasis Tapa-Narva fiiberoptilise kaabli ning liiklusjuhtmissüsteemide moderniseerimise projekteerimine. Tegevused on LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. kavandatud olemasoleval raudteemaal. 13. Pikemas perspektiivis planeeritakse jaamavahedes rajada paralleelselt ÜP koostamisel arvestatakse võimaliku raudtee olemasoleva raudtee peateega teine peatee (telgede vahega ligikaudu 4,3 m). laienemisega. Seoses sellega peab arvestama olemasoleva raudtee kaitsevööndi laienemisega. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 18 Kultuuriministeerium 1) Üldplaneeringu lähteseisukohtades puudub üldplaneeringuga lahendatavate ÜP lahendab teemasid lähtuvalt valla peamiste ülesannete loetelus sotsiaalse ja kultuuritaristuga seonduvate küsimuste ruumilistest vajadustest. Lüganuse valla käsitlemine. rahvastik on kahanev, seega on vajadus uute nr 3- Lähteseisukohtades on küll mainitud puhke- ja virgestusalasid ning rohevõrgustikku, 04.02.2020 12/56-2 sotsiaalse taristu objektide järele väike (vt kuid sotsiaalse taristu hulka kuuluvad ka ametiasutused, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused, sakraal- ja tavandihooned ning kultuuri- ja Mõjutatava keskkonna ülevaade ptk 2 spordiasutused, millele tuleks üldplaneeringus tähelepanu pöörata. Täpsemalt Sotsiaalne keskkond). Uute objektide selgitab neid küsimusi rahandusministeeriumi 2018. aastal avaldatud juhendi kavandamise asemel on oluline mugavate ja „Nõuandeid planeeringu koostamiseks“ punkt 4.3 („Sotsiaalne taristu“). turvaliste ühenduste loomine olemasolevate  34 Teeme ettepaneku lisada lähteseisukohtadesse üldplaneeringuga lahendatavate teenusteni (kvaliteetne jalakäijaruum, peamiste ülesannete hulka eraldiseisvalt „valla elanike vajadusi arvestava kergliiklusteed), mille LS ka välja toob. sotsiaalse taristu määramine“. Sotsiaalse taristu osas on kavandamisel Sonda hooldekodu. Vajadus on välja toodud mõjutatava keskkonna ülevaates, kuid teema lisatakse ka ÜP LS ptk 2.2. tabelisse p 18. LS ja KSH VTK dokumenti täiendatakse. 2) Üldise põhimõttena tuleb üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete hulka LS toob välja üldised lahendamist vajavad lisada, et avalikud teenused peavad olema kasutajatele võimalikult hästi teemad ja nende käsitlemise täpsusastme. kättesaadavad ja ligipääsetavad. Käsitleda tuleks ka kuritegevuse ennetamise Leiame, et LS ei pea loetlema erinevaid aspekte ruumilise elukeskkonna kujundamisel. põhimõtteid, kuidas ülesandeid lahendatakse. KOVil on kohustus kujundada elukeskkonda elanike tervist heaolu ja turvalisust toetavaks. Juhend „Nõuandeid planeeringu koostamiseks“ selgitab, et Ettepanekus väljatoodud põhimõtted võetakse üldplaneeringus tuleb arvestada kõigi, sh erivajadustega elanikega, eelkõige on vaja teadmiseks ning neid rakendatakse tagada ligipääsetavus (vt lisaks „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine“, planeeringulahenduse väljatöötamise käigus. https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/koiki-kaasava-elukeskkonna- kavandamine). Ka on välja toodud, et ehitatud keskkonna kujundamise kaudu on Juhime tähelepanu, et LS ptk 3.2.1. toob välja võimalik ennetada kuritegevust (vt lisaks CPTED – kuritegevuse ennetamine erinevate elanike rühmade vajadusega ehitatud keskkonna kujundamise kaudu, https://planeerimine.ee/ruumiline- arvestamise vajaduse, teenuste planeerimine/turvaline-elukeskkond). kättesaadavuse ja juurdepääsude temaatika. Teeme ettepaneku käsitleda ÜP lähtekohtades ja KSH VTKs nii ligipääsetavuse kui ka kuritegevuse ennetamise aspekte ruumilise elukeskkonna kujundamisel. Täiendame ptk 3.2.1. turvalise keskkonna loomise vajaduse osas. LS ja KSH VTK dokumenti täiendatakse. 19 Andrus Tang Kehra Agro OÜ-le kuulub Loigu (43701:001:0317) kinnistu Matka külas, Lüganuse Lüganuse vald menetleb üldplaneeringut, vallas. millele on käesolevas lähteseisukohtade (LS) 5.02.2020 Meieni on jõudnud kuuldused, kahjuks mitte ametlikke kanaleid mööda, et Lüganuse etapis tehtud ettepanek kaitseala vald menetleb planeeringut, millega meile kuuluva vara kasutamisvõimalusi oluliselt moodustamiseks. LS’i faasis kogutakse kokku piirataks. Nimelt plaanivat aktivistid meie maale looduskaitseala. Me ei tohiks tulevikus oma põllul loomi karjatada enda äranägemisel, põldu enam kunagi künda, erinevad planeeritava ala kohta tehtavad rohumaad uuendada enda valitud kultuuridega jne. Ilmselgelt on tegu meie ettepanekud. põhiõiguste jämeda riivega! Seejärel kaalutakse planeeringu koostamise Üks huvitav piirang tuli veel meelde- olemasolevate hoonete juures ei tohi aktiivselt põllumajandusega tegeleda- ümbertõlgituna võiks see kõlada, et mõnele inimesele faasis kas ja kuidas on võimalik ettepanekuga ei meeldi traktorimürin, mis sellest et see on seal kõlanud kauem, kui valdav osa arvestada. inimesi ise seal elanud on. Me pole põhimõttelised kaitsealade vastased, aga kui nende loomise alused on läbinisti mädad ja pliiatsist välja imetud, sellisel juhul küll.  35 Juba seitse aastat, igal aastal kolm päeva, kokku sadu kilomeetreid, oleme Kaitseala moodustamise ettepanekut, sh poolt sõpruskonnaga matkanud mööda erinevaid Eesti matkaradu. Kui me oleme selle ja vastu argumente, kaalutakse põhjalikult ajaga kümmet vastutulijat näinud, siis on hästi. Tahan sellega öelda, et matkaradu planeeringulahenduse koostamise käigus. pole enam mõtet juurde toota, sest meil ei jätku neile matkajaid ega ka raha nende korrashoiuks. Lisame Teid huvitatud osapoolena ÜP Vald võiks teha kalkulatsiooni, kui palju maksab 3 km matkatee ehitus, viidad protsessis kaasatavate nimekirja ning hoiame prügikastid, pingid, mõni vaatetorn jne. Üldjuhul on need kõik puidust ja vajavad kursis edasiste arengutega. suurelt osalt 5-6 aasta tagant väljavahetamist. Täna tundub lihtne, et küsime raha KIK-st, PRIA-st, KOP-st ja ei tea kust veel, aga need rahastamisallikad saavad varsti läbi. MTÜ-d üldjuhul ainult lubavad kõik ise korraldada ja finantseerida, aga kui on oma tahtmise (mida on ülikeeruline tagasi pöörata) saanud, siis kuivab LS ja KSH VTK dokumenti täiendatakse. panustamine kokku ja tihtipeale MTÜ-d hääbuvad. Hetkel teadaoleva info põhjal ei saa me Matka kinnistu kaitsealaks muutmise ettepanekuga nõustuda ja oleme sellele vastu. Palun hoidke meid selle küsimuse edasise arenguga kursis. 20 Toila Vallavalitsus Toila vald ei esita ettepanekuid Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja - keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta. 5.02.2020 21 Maanteeamet 1.Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha ÜP-s arvestatakse MP-ga kavandatud määramine: teedevõrgustikuga. 05.02.2020 nr 15- 1.1. Siduda planeeringusse maakonnaplaneeringuga kavandatud teedevõrgustik - 2/20/1779-3 so riigiteede perspektiivsed trassid sh ristumiskohad, kogujateed jms. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 1.2.Üldplaneeringu koostamisel arvestada vajadusega ehitada riigitee 1 Tallinn– ÜP-s arvestatakse ettepanekuga. Narva põhimaantee neljarealiseks. Trassi koridori määramisel Lüganuse valla piires teha koostööd Maanteeametiga. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 1.3 Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning ÜP-s määratakse perspektiivsed teed ja määrata perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised sadamad. OLT-teede käsitlus võetakse asukohad. Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu teadmiseks. infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee milledel on igaühel oma funktsioon ja need funktsioonid on leitavad siit: majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Igal riigiteel on lisaks liigile olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid). Normidest nähtub et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega on klasside kaupa erinevad. Näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla vastavalt vajadusele. Meile teadaolevalt võib tulevikus muutuda Normides klassipõhine käsitlus, mistõttu me ei pea täna otstarbekaks klassipõhist  36 käsitlust üldplaneeringusse sisse viia. Soovime üldplaneeringute koostamise kontekstis kokku leppida suurema liiklussagedusega riigiteedele ühise nimetuse: Kokkuleppeliselt eristatakse üldplaneeringutes teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edaspidi OLT) riigitee liiklussagedusega (AKÖL) >6000a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist. Liiklussagedused, millest üldplaneeringute koostamisel lähtuda on leitavad siit: https://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/View/index.html?appid=293d200a1645 4c1c84f2cfe35720149f 1.4.Palume arvestada OLT teedel vajadust võimalike ristumiskohtade asukohtade Ettepanekuga arvestatakse lähtuvalt kujunevast määramiseks kuna see mõjutab enamasti mitmeid kinnistuid ning hiljem Lüganuse valla ÜP täpsusastmest. detailplaneeringu faasis ei ole reeglina mõistlik haarata kogu suurt maa-ala tervikuna. Nimetatud nõue on kooskõlas ka PlanS § 75 lg 1 p 1 kohase LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. transpordivõrgustiku objektide asukoha määramise ülesandega. 1.5.Kajastada üldplaneeringu kaardil punktis 1.3 nimetatud OLT-d vastavalt Ettepanekuga arvestatakse ÜP väljatöötamisel. tänasele liiklussagedusele. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 1.6. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS § 75 lg ÜP koostamise täpsustatakse kohalike teede ja 1 p 29 kaaluda avalikes huvides erateede omandamist. Kaalumisel palume pöörata erateede nimekirja ja ulatust. erilist tähelepanu OLT ja kohaliku teedevõrgu ristumiskohtadele kuna OLT teedel on riigiteega ristumiskohtade arv Normidega piiratud. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 1.7. Kajastada üldplaneeringu kaardil oluliselt muudetavad teelõigud vastavalt ÜP koostamisel arvestatakse maakonna- ja maakonna- ja teemaplaneeringutele. Samuti teha koostööd Maanteeametiga riigitee teemaplaneeringutega, riigitee nr 1 Tallinn – nr 1 Tallinn–Narva põhimaantee trassikoridori määramisel Lüganuse valla piires. Narva trassikoridori määramisel tehakse koostööd Maanteeametiga. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 1.8. Kajastada seletuskirjas, et oluliselt muudetava teelõiguna tähistatakse pikemat Ettepanekuga arvestatakse vajadusel ÜP teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse tagamiseks, liiklusohutuse lahenduse koostamisel. parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine, sõidusuundi eraldava LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga. Eelpool loetletud meetmete rakendamist lühematel teelõikudel käsitletakse lokaalse meetmena ning üldplaneeringus eraldi ei tähistata. 1.9. Perspektiivsete maanteede ja oluliselt muudetavate teede puhul tuleb asukoha Ettepanekut kaalutakse ÜP lahenduse kandmisel määrata trassikoridori laiuseks vähemalt 150 m mõlemale poole teeteljest koostamisel. ning planeeringus täpsustada trassikoridoride maakasutuse tingimused.  37 LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 2.Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava kaitsevööndi Kitsendustega arvestatakse lähtuvalt laiendamine, riigitee kaitsevööndi vähendamine: kehtivatest õigusaktidest ja kaalutakse, mil viisil 2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava infot graafiliselt kajastada, et vältida õigusaktide puhul määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel. muutmisest tulenevaid hilisemaid probleeme. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 2.2.Planeeringu koostamisel määrata koostöös Maanteeametiga Kiviõli ja Püssi Ettepanekuid kaalutakse ÜP koostamise linna ning Sonda, Erra ja Lüganuse alevikke läbivate riigiteede (tänava) käigus. kaitsevööndi laius lähtudes külgnevast hoonestusest ja riigiteel kehtivast kiirusrežiimist. Maanteeamet teeb järgnevad ettepanekud riigiteede kaitsevööndite LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. ulatuse määramiseks. 2.2.1. Määrata riigitee nr 34 Kiviõli–Varja kaitsevööndi laiuseks 30 m Kiviõli ringristmikust kuni Kiviõli linna piirini (km 0,00–0,260) lähtudes asjaolust, et tugimaantee täidab läbiva liikluse teenindamise otstarvet ning riigitee servas olemasolev hoonestusjoon puudub. 2.2.2. Määrata riigitee nr 13124 Kiviõli–Maidla kaitsevööndi laiuseks 30 m Nõmme tänava ristumiskohast kuni linna piirini (km 0,756–1,569) lähtudes asjaolust, et riigitee servas olemasolev hoonestusjoon puudub. 2.2.3. Riigitee nr 17120 Sämi–Sonda–Kiviõli km 19,820–23,23 Kiviõli linnas määrata riigitee kaitsevööndi laiuseks 30 m lähtudes asjaolust, et riigitee täidab läbiva liikluse teenindamise otstarvet ning riigitee servas olemasolev hoonestusjoon puudub. 2.2.4. Määrata riigitee nr 13103 Lüganuse–Oandu–Tudu kaitsevööndi laiuseks 30 m Kiviõli linnapiirist kuni Jõekalda tänava ristumiskohani (km 1,805–2,138) lähtudes asjaolust, et riigitee servas valdavas osas olemasolev hoonestusjoon puudub. 2.2.5. Riigitee nr 34 Kiviõli–Varja km 0,260–1,932 Erra alevikus määrata riigitee kaitsevööndi laiuseks 30 m lähtudes asjaolust, et tugimaantee täidab läbiva liikluse teenindamise otstarvet, riigitee servas olemasolev hoonestusjoon puudub ning kehtestatud on kiirusepiirang 70 km/h. 2.2.6. Määrata riigitee nr 13132 Kõrkküla–Erra kaitsevööndi laiuseks 30 m Väikekaare tee ristumiskohast kuni Erra ristmikuni (km 9,748–10,539) lähtudes asjaolust, et riigitee servas olemasolev hoonestusjoon puudub ning lõigus on kehtestatud kiirusepiirang 90 km/h. 2.2.7. Määrata riigitee nr 34 Kiviõli–Varja kaitsevööndi laiuseks 30 m Lüganuse aleviku piiristi kuni Kiviõli tee 29 kinnistu hooneni (km 2,870–4,466) ja Naisteoja uudismaa tee ristumiskohast kuni Lüganuse aleviku piirini (km 4,963–6,080) lähtudes asjaolust, et tugimaantee täidab läbiva liikluse teenindamise otstarvet ning riigitee servas olemasolev hoonestusjoon puudub. 2.2.8. Määrata riigitee nr 13118 Purtse–Lüganuse kaitsevööndi laiuseks 30 m vasakule poole teed Purtse jõest kuni Lüganuse kalmistu ristmikuni (km 1,620–  38 3,386) lähtudes asjaolust, et riigitee servas puudub olemasolev hoonestusjoon ning kehtestatud on kiirusepiirang 90 km/h. 2.2.9. Määrata riigitee nr 13118 Purtse–Lüganuse kaitsevööndi laiuseks 30 m Erra jõest kuni Purtse-Lüganuse ristmikuni (km 4,430–5,078) lähtudes asjaolust, et riigitee servas puudub olemasolev hoonestusjoon. 2.2.10. Riigitee nr 13103 Lüganuse–Oandu–Tudu km 0,000–1,275 Lüganuse alevikus määrata riigitee kaitsevööndi laiuseks 30 m lähtudes asjaolust, et riigitee täidab läbiva liikluse teenindamise otstarvet, riigitee servas olemasolev hoonestusjoon puudub ning on kehtestatud kiirusepiirang 90 km/h. 2.2.11. Määrata riigitee nr 17120 Sämi–Sonda–Kiviõli kaitsevööndi laiuseks 30 m Sonda aleviku piirist kuni Sonda ringristmikuni (km 13,980–14,313) ja Jaama tänava ristmikust kuni Asulapiirini (km 15,52–16,075) lähtudes asjaolust, et riigitee täidab läbiva liikluse teenindamise otstarvet ning riigitee servas olemasolev hoonestusjoon puudub. 2.2.12. Määrata riigitee nr 17117 Pada–Sonda kaitsevööndi laiuseks 30 m Sonda aleviku piirist kuni Lembitu tn 48 kinnistu ristumiskohani (km 11,185–11,998) lähtudes asjaolust, et riigitee täidab läbiva liikluse teenindamise otstarvet ning riigitee servas olemasolev hoonestusjoon puudub. 2.3. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool linna või alevit, kaalub Võetakse teadmiseks ÜP koostamisel. Maanteeamet kohaliku omavalitsuse põhjendatud ettepaneku alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 2.4. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav Info edastatakse ruumiandmetena. joonis esitada Maanteeametile GIS või CAD formaadis. Ettepanekuga arvestatakse ÜP lahenduse koostamisel. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine: Ehitamise tingimusi maantee kaitsevööndis 3.1. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada kaalutakse ÜP koostamise käigus. ehitusloakohustuslikke hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. Kaaluda tingimuse määramist, et ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus. 3.2. Juurdepääsu tagamiseks OLTle tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § Ehitamise tingimusi maantee kaitsevööndis 156 kinnistute maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada seni kinnistut kaalutakse ÜP koostamise käigus.  39 teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv Normidega piiratud. 3.3. OLTga külgneva ehitustegevuse kavandamisel ilma detailplaneeringu Ehitamise tingimusi kaalutakse ÜP koostamise koostamise kohustuseta arvestada, et üldreeglina tuleb kasutada juurdepääsuks käigus. kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv normidega piiratud. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 3.4. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest Jalgratta- ja jalgteede kavandamise eraldiseisva rajatisena. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivajadust ettepanekuga arvestatakse ÜP koostamisel. kergliiklustee rajamiseks eramaadel, kaaluda tingimuse määramist, et projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks antakse läbi avatud menetluse. Rajatise asukoha kaugust teest ja kooskõlastamise vajadust kaalutakse ÜP Määrata üldplaneeringus tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee koostamise käigus. omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit. 3.5. Soovitame kaaluda tehnoloogilise vööndi kohapõhise määramise vajadust. ÜP protsessis kaalutakse tehnoloogilise vööndi Eelkõige jalg- ja jalgrattatee, avaliku tehnovõrk-rajatise või muu avaliku rajatise vajadust. kavandamise korral. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 3.6. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva Uute alade kavandamisel kaalutakse tingimusi, teedevõrgu võimekust ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, näiteks mis toetavad alade sisese teedevõrgu detailplaneeringu koostamise kohustus, mis toetavad arendus- ja elamuala sisese kavandamist ja elluviimist. teedevõrgu terviklikku kavandamist ja elluviimist. Palume arvestada, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. 3.7.Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu tekstilises osas, et üldjuhul ei ole Tingimusega arvestatakse ÜP koostamisel. võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Maanteeametiga. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub.  40 3.8. Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee Ettepanekut kaalutakse ÜP lahenduse alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba koostamise käigus. ruumi olemasolul anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula keskkonnas. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. 4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine: 4.1. Palume lähtuda OLT funktsioonist teenindada eelkõige läbivat liiklust ja võimalusel arvestada et, kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. Leiame, et olulise liiklussageduse kujunemisel Planeeringulahendusega vältida võimalusel kohaliku liikluse suunamist OLTtle. mängib tähtsat rolli ka kohalik liiklus; jätkusuutlik asustuse arendamine ei pea käima eraldiseisva uue (kohaliku) teedevõrgu kavandamise kaudu. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 4.2. Arendusalade juurdepääsud OLTga lahendada üldjuhul läbi kogujateede, mis Ettepanekut käsitletakse ÜP lahenduse on ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Koostöös Maanteeametiga koostamise käigus (nt Purtse, Varja jt määrata perspektiivse ja olemasoleva suletava juurdepääsu asukoha vajadus piirkondades). Vajadused täpsustatakse avalikult kasutatavale teele. koostöös Maanteeametiga. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust ÜP väljatöötamisel kaalutakse pendelliikumise suurendavad arendused keskustesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei vähendamise võimalusi vastavalt valla asustuse suurenda elu- ja töökohtade vahelise pendelliikumise vajadust. Logistika- ja ja ettevõtlussektori eripärale. tootmisalade juurdepääsude kavandamisel vt punkti 1.5. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 4.4. OLTle uusi samatasandilisi ristumiskohti üldjuhul mitte kavandada. Arvestada, Ettepanekut käsitletakse ÜP lahenduse et kohalike teede uued liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada koostamise käigus. asukohapõhiselt koostöös Maanteeametiga. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 4.5. Määrata koostöös Maanteeametiga oluliselt muudetavad teelõigud. Oluliselt Ettepanekut käsitletakse ÜP lahenduse muudetava teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et koostamise käigus. liiklemise sujuvuse tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. geomeetria muutmine, sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga. Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool nimetatud kirjeldus.  41 5. Liikuvus ja ühistransport Võetakse teadmiseks. 5.1. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõtteid ja LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. mõisted üldplaneeringu koostamisel, arvestades täiendavalt uue praktilisest vajadusest lähtuva mõistega OLT. 5.2. Maanteeameti jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede ÜP-s tuuakse välja multimodaalsed (näiteks pargi ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade ühistranspordisõlmed ja nende juurdepääsud määramine ja nendele ohutu ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti jalgsi ja jalgrattaga. on oluline määrata PlanS mõistes olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed piirkonnad, mis on väga hästi LS staadiumis olulise ruumilise mõjuga uusi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal ühistranspordi arendamiseks. arendus-ja elamualasid ei kavandata. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 6. Mürakategooriate määramine ÜP raames määratakse mürakategooriad. 6.1. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategooriate määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva müra sisse ei soovita planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus. 7. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele: KSH raames hinnatakse teedega seonduvat 7.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra, mõju vastavalt üldplaneeringuga kavandatavale vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes tegevusele. kavandavast üldplaneeringu lahendusest. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 7.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § KSH käsitleb müra leevendamist lähtuvalt 64 alusel, sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt. üldplaneeringu eesmärgist ja ülesannetest. Väljatoodud viide käsitleb riigiteede strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskavaga seonduvat ja on üldplaneeringu kontekstis taustainfo. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja Planeeringu väljatöötamisel kasutatakse numbreid (vt link allpool). Planeering kooskõlastada Maanteeametiga. teeregistri järgseid teede nimetusi ja numbreid. Kooskõlastamisel palume esitada meie kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) Maanteeameti ettepanekute arvestamise kohta  42 planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume Planeering esitatakse kõikidele sisuliselt põhjendada. kooskõlastajatele samas vormis, st Maanteeametile eraldi tabelit ei koostata. Põhjendused on kättesaadavad üldplaneeringu menetluslikes lisades. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 22 Kaitseministeerium 1. Ehitusseadustiku § 120 lõike 2 ning kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 ÜP koostamisel arvestatakse riigikaitseliste „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed ehitiste ja nende piiranguvöönditega. 06.02.2020 nr 12-1/20/84 riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ lisa 1 alusel palume üldplaneeringus kajastada järgmisi LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. riigikaitselisi ehitisi ja nende piiranguvööndeid: 1) Aidu linnak, mille piiranguvöönd on 2000 m Lähte katastriüksuse 44901:002:0084 piirist; 2) Aidu lasketiir, mille piiranguvöönd on 2000 m Lasketiiru katastriüksuse 44901:002:0409 piirist. Riigikaitseliste ehitiste ja nende piiranguvööndite kaardikihid saadame Teile eraldi e- kirjaga. 2. Palume Aidu lasketiiru piiranguvööndisse uusi elamualasid või muid Ettepanek võetakse teadmiseks. Maakasutust keskkonnahäiringute (nt müra, vibratsioon, tolm jms) suhtes tundliku kaalutakse täpsemalt Üp koostamise käigus. kasutusotstarbega maa-alasid ja ehitisi mitte kavandada. Aidu lasketiiru valmimisel on kavas lasketiiru kasutada selliseks riigikaitseliseks tegevuseks, millega LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. paratamatult võib kaasneda häiriv müra ja vibratsioon. Piiranguvööndisse ehitiste ja maa-alade planeerimisel ning ehitustingimuste määramisel palume arvestada, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lõike 3 punkti 4 alusel ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Seetõttu ei kehti keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra normtasemed riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 teise lause järgi tuleb olulist keskkonnahäiringut taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. 3. Palume üldplaneeringus kajastada riigikaitseliste ehitiste töövõimet mõjutada ÜP koostamisel arvestatakse kooskõlastamise võivate ehitiste ja planeeringute Kaitseministeeriumiga kooskõlastamise nõuet. vajadusega, koostöös Kaitseministeeriumi ja Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse huvitatud osapooltega täpsustatakse nimetatud nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute rahastusotsuse tingimust. kooskõlastamise alused“ § 3 punkti 1 alusel palume märkida üldplaneeringus nõue, et mistahes kõrgusega elektrituuliku püstitamine tuleb kooskõlastada ÜP koostamisel viidatakse Kaitseministeeriumiga, ning soovitus teha selleks koostööd Kaitseministeeriumiga päikeseelektrijaamade kavandamisel olulistele võimalikult varases planeerimise või projekteerimise etapis. Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et Vabariigi Valitsus on teinud eelotsuse Kirde-Eesti osaliselt  43 tuuleenergeetika arenduste kõrguspiirangutest vabastamiseks ning vajalike õigusaktidele. Õigusakte detailselt seletuskirjas meetmete rajamise järgselt saab Kaitseministeerium elektrituulikud ei dubleerita. kõrguspiiranguteta kooskõlastada, säilitades samas riigikaitseliste ehitiste töövõime. Küll aga peame oluliseks märkida, et rahastuse ajakava selgub kevadistel eelarve LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. läbirääkimistel ning varaseim aeg meetmete valmimiseks on 4 aastat rahastusotsusest. Üldplaneeringus tuleb kajastada ka sellekohane informatsioon. Päikeseelektrijamade rajamise tingimusena palume üldplaneeringus märkida nõue, et päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele (ehitusseadustik § 120 lõige 1 punkt 3, § 11 lõige 2 punkt 9, majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 91 „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord“ peatükk 2). 4. Palume arvestada, et Kaitsevägi ja Kaitseliit võivad metsaseaduse § 36 alusel ÜP-s arvestatakse toodud ettepanekuga kasutada riigimetsa riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Suurendamaks vastavalt õigusaktidele. inimeste teadlikkust riigikaitselise tegevuse erinevatest vormidest ja mõjudest palume seda üldplaneeringu seletuskirjas kajastada. Väljaõppe ajal tuleb LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada riigikaitselisest tegevusest tulenevate keskkonnahäiringutega ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. 23 Keskkonnaministeerium 1. Peatükis 2.2 on esitatud tabel üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete kohta Ettepanekuga arvestatakse. vastavalt PlanS § 75 lg 1 toodud punktidele. Tabeli punktis 22 on müra 06.02.2020 nr 7- normtasemete kategooriate määramise kohta märgitud, et Käsitleda tootmis- ja LS ja KSH VTK dokumenti täiendatakse. 15/20/81-4 kaevandamismüra (nt Rääsa, Aidu tööstusterritoorium, Sonda, Uus-Kiviõli) ning liiklusmüra. Teeme ettepaneku käsitleda ka tuuleparkide müra ja selle mõjualasid. 2.Peatükis 4.1 on esitatud tabel kaasatavate osapoolte ja nende kaasamise viiside Ettepanekuga arvestatakse. kohta. Iga osapoole kohta on tabelisse lisatud ka selle mõju ja/või huvi. Keskkonnaministeeriumi kohta on märgitud maapoliitika kujundamine ja reformimata LS ja KSH VTK dokumenti täiendatakse. riigimaad. Palume veel lisada keskkonnakaitse, reoveekogumisalad ja veemajandus, jääkreostusobjektid, riskid kliimamuutustest. 3.Palume üldplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ÜP ja KSH väljatöötamisel koostamisel arvestada teie valla haldusterritooriumil esineda võivate kliimamuutustega arvestatakse valla territooriumil esineda võivate kaasnevate võimalike riskidega (veetaseme tõusust ja sademete rohkusest tingitud kliimamuutuste avaldumisega ja nende üleujutuste võimendumine, tormide tugevnemine ja sagenemine, ranna- ja maandamise võimalustega. kaldaerosiooni kiirenemine, maalihete esinemine jne) ja nende maandamise võimalustega. Soovitame tutvuda Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. kliimamuutustega kohanemise arengukavaga (kättesaadav aadressil https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti- tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava). 4.Palume Lisa 2 peatükis 6.2 parandada põhjaveekogumite nimed vastavalt Ettepanekuga arvestatakse. keskkonnaministri 01.10.2019 vastu võetud määrusele nr 48.  44 LS ja KSH VTK dokumenti täiendatakse. 5.Lisaks kinnisasjade puhul riigivara valitsejaks olemisele, mis on Võetakse teadmiseks. Keskkonnaministeeriumi Keskkonnaministeeriumi valitsemisel ja mille volitatud asutus on Maa-amet, on hoitakse kursis planeeringu edasise Keskkonnaministeerium ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise menetlusega. seaduse § 15 lõike 1 kohaselt maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks PlanS tähenduses. MaaRS § 31 lõike 2 kohaselt maa, LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse MaaRS § 31 lõike 1 alusel, on samuti riigi omandis. PlanS § 75 lõike 1 punkti 18 kohaselt üldplaneeringuga lahendatakse planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Üldplaneeringu tugiplaanidele on kantud katastrijärgne maakasutus. Kuna üldplaneeringuga hakatakse maakasutus- ja ehitustingimusi välja töötama, siis palume hoida Keskkonnaministeeriumit kursis üldplaneeringu edasise menetlemisega, et meil oleks võimalik esitada seisukoht reformimata riigimaale ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksustele, mille volitatud asutus on Maa-amet, planeeritava maakasutuse osas. Peame oluliseks, et planeerimismenetluses ja planeeringulahenduse koostamisel järgitakse PlanS toodud huvide tasakaalustamise põhimõtet ja riigi, kui maaomaniku huvisid käsitletakse teiste maaomanikega võrdselt. Palume Lüganuse Vallavalitsusel üldplaneeringu ja KSH aruande koostamisel arvestada käesolevas kirjas esitatud ettepanekutega. 24 Päästeamet Ida päästekeskusel puuduvad ettepanekud Lüganuse valla üldplaneeringu - lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta. 07.02.2020 nr 7.2-3.3/258- 2 25 Elering 1. Käesoleva kirjaga edastame Teile info Lüganuse vallas Elering AS-le kuuluvate Edastatud taristutega arvestatakse planeeringu olemasolevate elektri- ja gaasitaristu objektide kohta. Lisaks saadame olemasoleva väljatöötamisel. taristu Shape failid (Lisa 1), mis võimaldavad taristu kanda maakonna 07.02.2020 nr 11- vektorkaardile. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 4/2020/21-2 Objektid on kirjas välja toodud ka tabelina. 2. Elering AS-i elektrivõrgu planeeritavad muutused Lüganuse vallas ÜP koostamisel arvestatakse kavandatavate tegevustega. Praegu on käsil 110 kV liinide Püssi-Kiikla L138A ja Ahtme-Aidu L135 kokku ühendamine ja osaline demonteerimine nii, et moodustub uus liin Püssi-Ahtme LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. (joonis 1). Ehitustegevus lõppeb eeldatavasti 2020 aasta detsembris. Samuti on kavas tugevdada liini Aidu-Jaoskonna 3B L08. Eeldatav ehitustegevuse lõpp on 2021 aasta detsembris.  45 110 kV liin Püssi-Rakvere L103 on kavas rekonstrueerida olemasolevas liinikoridoris. Eeldatav ehitusperiood on aastatel 2025-2029. Juhul, kui 220 kV õhuliin Püssi-Kiisa L206 otsustatakse demonteerida, siis rekonstrueeritakse Püssi- Rakvere L103 õhuliin endise Püssi-Kiisa L206 liinikoridoris. Aidu alajaama demonteerimine sõltub liitujate nõusolekust ja/või tehnilisest võimalusest loobuda liitumispunktidest alajaamas. Kirjas lisatud Joonis 1. Muutused 110 kV elektrivõrgus Lüganuse vallas 3.Perspektiivsed muutused elektrivõrgus seoses Uus-Kiviõli kaevandusega ÜP koostamisel arvestatakse väljatoodud muudatuste vajadusega. Uus-Kiviõli DP-s on käsitletud perspektiivse Uus-Kiviõli 110/10 kV alajaama rajamist ning Aidu-Uus-Kiviõli konveieri trassi kõrvale perspektiivse 110 kV õhuliini rajamist. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. Selline lahendus võimaldab peale Aidu alajaama amortiseerimisaja lõppemist demonteerida ajalaamade vahelise õhuliini (joonis 2). Elektrivõrgu ümberkorraldamise ajaline kestvus sõltub osaliselt Enefit Kaevandused AS vajadustest Uus-Kiviõli kaevanduse ja sellega seotud tööstusterritooriumite arendamisel. Kõik õhuliini ristumised uute kaevanduse taristutega (s.h uute teedega) tuleb vajadusel ringi ehitada vastavalt EVS-EN 50341-2-20:2018 standardis kehtestatud nõuetele, et oleks tagatud vajalikud õhkvahemikud ning tugevdatud ristuvad visangud. Kirjas lisatud Joonis 2. 110 kV elektrivõrgu ümberkorraldamine, kui realiseerub planeeringulahendus 4.Elektrivõrgu kaitsevööndid, millega planeeringu koostamisel peab ÜP koostamisel arvestatakse elektrivõrgu arvestama kaitsevöönditega. Elektriohutusest tulenevalt on piiratud tegutseda õhuliini kaitsevööndis. Kaitsevöönd on erinevaid elektripaigaldisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. tagamiseks on kitsendatud selle ala kasutamisvõimalusi, kusjuures kaitsevööndi ulatus sõltub elektripaigaldise pingest. Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on: 35 kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit; 220 kV kuni 330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit. Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. 5.Olemasolevad gaasipaigaldised Lüganuse vallas ÜP koostamisel arvestatakse gaasivõrgu kaitsevöönditega. Gaasivõrgu kaitsevööndid, millega planeeringu koostamisel peab arvestama Ehitusseadustiku §76 (1) kohaselt on gaasipaigaldise kaitsevöönd seda ümbritsev LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud gaasipaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Kooskõlas Ehitusseadustiku §70 (2) ja (3) sätetega pole lubatud  46 ülekandetorustiku kaitsevööndisse rajada ehitisi va. maagaasi ülekandevõrgu omaniku Elering AS-i poolt kooskõlastatud ehitised. Gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus mõlemal pool gaasitorustikku vastavalt MKM määrusele 25.06.2015 nr 73 on: D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga <200 mm torustiku korral torustiku keskjoonest 3 meetrit; D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga ≥200 mm ja <500 mm torustiku korral torustiku keskjoonest 5 meetrit; D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga ≥500 mm torustiku korral torustiku keskjoonest 10 meetrit. Gaasitorustiku juurde kuuluva gaasipaigaldise (gaasijaotus-, gaasimõõte- ja gaasireguleerjaam) kaitsevööndi ulatus piirdeaiast, hoone seinast või nende puudumisel seadmest on D-kategooria gaasipaigaldise korral 10 meetrit. Kuna gaasivõrgul on ka sidekaablid (shape failides lisatud) ja gaasivõrk on ühendatud katoodjaamadega läbi maakaabelliinide, siis on oluline arvestada ka maakaabelliini kaitsevööndit. Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Kirjas toodud tabelkujul info gaasijaamade ja -sõlmede, gaasitorustiku andmete ja sidekaabelliinide andmega 26 Purtse Jõe 1.Soovin olla kaasatud ja osaleda üldplaneeringu koostamise protsessis, eelkõige Ettepanekuga nõustutakse ja kaasatavate Arenduskeskus MTÜ, keskkonnahoidu puudutavate teemade aruteludes. tabelit täiendatakse. Laila Meister LS ja KSH VTK dokumenti täiendatakse. 7.02.2020 2.Eraldi soovin ettepanekuna lisada teema, kuidas ja kuhu oleks võimalik rajada Kergliiklustee kavandamise ettepanekut kergliiklustee Lüganuse tagakülas Lüganuse tee tiheasustusalas. Probleemiks on kaalutakse ÜP koostamise käigus. Maanteeameti tee mille liiklustihedus on märkimisväärne, tee kitsas ja kohati käänuline, tee servas puudub eraldatud riba jalgratturitele ja jalakäijatele. Teed LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. kasutavad muuhulgas põllumajandusmasinad ja ka liinibussid (lisaks koolibussile ka Tallinn-Narva liini teenindavad bussid). Lüganuse teed kasutavad ~50 majapidamist ja lisaks Matka küla elanikud, jalakäijateks on kooli minevad lapsed (Lüganuse kooli on paljudel võimalik minna jalgsi), lisaks poodi, kirikusse ja bussipeale minejad, Lüganuse kalmistule käiakse samuti peamiselt Lüganuse tee kaudu. Jalakäijaid ja jalgrattureid oleks kindlasti rohkem kui liikumine oleks turvaline. Lüganuse tee kaudu pääseb ka Karjasilla kaudu teisele poole Purtse jõge, kus asub vana kalmistu mida kogukond soovib korrastada ja edaspidi valla avaliku ruumina kasutada. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/parandkultuur rakenduses on märgitud Pärandkultuuri objektina - Kopli vana surnuaed.  47 27 Majandus- ja Soovisite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ettepanekuid - Kommunikatsiooni- Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise ministeerium hindamise väljatöötamise kavatsusele. Soovisite ka MKM haldusala ametite ettepanekuid, kes on need saatnud otse Lüganuse Vallavalitsusele. Palume 10.02.2020 nr 1.10- arvestada Maanteeameti 05.02.2020. a kirjas nr 15-2/20/1779-3 ning Tarbijakaitse 17/20-0026/1582 ja Tehnilise Järelevalve Ameti 29.01.2020. a kirjas nr 16-6/18-2576-005 tehtud ettepanekutega. MKMil, Lennuametil ega Veeteede Ametil ettepanekuid ei ole. 28 Janar Pilden Kaja Toikka, Lidia Tauer ja Laila Meister esitasid Lüganuse valla üldplaneeringu Seisukoht võetakse teadmiseks. menetluse raames 27.01.2020. Lüganuse Vallavalitsusele- ja Vallavolikogule 19.02.2020 ettepaneku Matkapealse väärtusliku maastiku Lüganuse valla üldplaneeringusse Lisame Teid kaasatavate osapoolte lisamiseks ja kohaliku tähtsusega kaitse alla võtmiseks. Ettepanekus on loetletud 15 nimekirja ning hoiame kursis planeeringu kinnistut, mida ettepanek puudutab, muuhulgas ka mulle kuuluvat Külaotsa ja konkreetsemalt antud teema (43701:001:0108) kinnistut. menetlusega. Ettepaneku tegijad rõhutavad, et „Kogukonna hoiak maastikukaitseala loomise LS ja KSH VTK dokumenti täiendatakse. suhtes on üldiselt positiivne“. Kinnitan, et minult, kui Külaotsa kinnistu omanikult ei ole ettepaneku tegijad luba küsinud, ühtlasi rõhutan, et olen kategooriliselt vastu endale kuuluva kinnistu lülitamiseks maastikukaitseala koosseisu. Külaotsa kinnistu on minu ja minu pere püsiv elukoht. Omaette küsimus on asjaolu, et kui minule kuuluv kinnistu on väidetavalt kaitset vajav, siis pole ettepaneku tegijad pidanud vajalikuks endale kuuluvaid kinnistuid kaitseala koosseisu lülitada. Tutvunud ettepanekus välja pakutud kaitsemeetmetega (sh metsastamise keeld, keeld liikuda mootorsõidukiga, osaline karjatamise keeld jne) ja keeluga püstitada elamuid väljaspoole tänast õueala, leian, et tegemist oleks omandiõiguse tugeva riivega. Üheks eesmärgiks kinnistu soetamisel oli perspektiivse elamumaa hankimine lastele. Minu kindlaks kavatsuseks on ka mulle kuuluva ala osaline metsastamine („mitte-invasiivsete võõrliikidega“), et kaitsta oma elamist liigse tuule eest. Kinnitan, et mulle kuuluval Külaotsa kinnistul ei kasva mitte ühtegi kaitsealust taime, ei leidu ühtegi kiviaeda, kivikalmet ega muud kaitset vajavat. Mul puudub kavatsus kinnistule paekarjääri või tuulikupargi rajamiseks, seega puudub igasugune vajadus minule kuuluv kinnistu maastikukaitsealana kasutusele võtta. Juhul kui kavandatav kaitseala tõepoolest saab loodud ning piirangud puudutavad ka Külaotsa kinnistut, kavatsen esitada kahjunõude Lüganuse valla vastu, kuna kinnistu väärtus muutuks sisuliselt olematuks ning mul puuduks edaspidi võimalus  48 endale kuuluvat maad kasutada. Palun hoida mind edaspidi kursis kaitseala menetlusega, kuna siiani pole mind kui puudutatud isikut menetlusse kaas 29 OÜ Adepte OÜ Adeptele kuulub (sh läbi enda tütarettevõtete) Varja tuulepark, nimivõimsusega Ettepanekut kaalutakse ÜP koostamise 150 MW, millest tänaseks on installeeritud 10 MW. Varja tuulepargi edendamiseks protsessi käigus ning OÜ Adepte’t hoitakse 19.02.2020 esitab OÜ Adepte ettepaneku kaardi (mis osaliselt kattub kehtiva kursis planeeringu menetlusega. teemaplaneeringuga). Kaardil on kujutatud alad katastriüksuse kaupa, kus maaomanikud võiksid põhimõtteliselt olla nõus (enamuses osas on juba sõlmitud LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. kehtivad hoonestusõiguste lepingud). Ühtlasi palub OÜ Adepte arvesse võtta järgnevat: Planeeringu koostamise käigus kaalutakse nii MKM-i kui Adepte seisukohti ning tuuleparkide 1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on Lüganuse vallale kavandamise tingimused töötatakse välja edastanud oma 13.03.2019 nr 17-7/2019/2142 kirjaga „Taastuvenergia koostöös huvitatud osapooltega. kajastamine kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes“ mõnevõrra eksitavat ja asjakohatuid suuniseid. Ehkki MKMi soovis luua paremad võimalused LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. taastuvenergia arendamiseks ei ole põhjust kahelda, siis esitatud suunistest ei tohiks täiel määral lähtuda. Näiteks: MKM soovitab lähtuda kriteeriumist, et elamute ja ühiskondlike hoonete ning elektrituulikute vahekaugus mitte rohkem kui 1000 m, v.a tiheasustusalad (linnad, alevid) 2000 m. Maaomaniku nõusolekul võib elektrituulikuid paigutada maaomaniku elamule lähemale kui 1000 m juhul, kui on tagatud nõuetele vastav müra normtase. OÜ Adepte on seisukohal, et selline absoluutne käsitlus ei ole seaduspärane ega mõistlik. Tuulikute ja tuuleparkide planeerimisel tuleks lähtuda seisukohast, et iga tuuliku positsiooni määramiseks tuleb läbi viia müra ja varjutuse uuring. Seda eelkõige selleks, et reaalsed tehiolud sõltuvad konkreetsest keskkonnast kuhu tuulik või tuulepark planeeritakse ning puudub igasugune mõistlik põhjus siduda tuuliku rajamine lähemale kui 1000m elamust maaomaniku kooskõlastusega. Samuti on sisuliselt ainus seaduslik alus tuulikute ja elamute omavahelise kauguse reguleerimiseks atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS) ja müra normtasemed sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi määrus nr 71), mis jõustus 01.02.2017.  49 OÜ Adepte möönab, et sellise vaikimisi tingimuse kehtestamise soov on arusaadav kuid mitte põhjendatud. 2) MKM soovitab lähtuda kriteeriumist, et elektrituulikute ja tuuleparkide Planeeringu koostamise käigus kaalutakse nii kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele MKM-i kui Adepte seisukohti ning tuuleparkide (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda kavandamise tingimused töötatakse välja lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku koostöös huvitatud osapooltega. diameeter). Kavandatud uute riigiteede (Via Baltica, Suure väina püsiühendus jne) puhul tuleb vähimat kaugust arvestada planeeringuga määratud Juhime tähelepanu, et MKM-i toodud trassikoridori servast. põhimõtted on sarnased Maanteeameti seisukohtadele, mistõttu tingimuste seadmisel Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul tuleb teha koostööd ka Maanteemetiga. võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit. OÜ Adepte on seisukohal, et puudub igasugune mõistlik põhjus seda seisukohta arvesse võtta. Tänapäeva tuulikute labad on varustatud küttekaablitega ning puudub igasugune alus kahelda tuuliku kui rajatise ohutuses. Tuuliku struktuurne vastupidavus ei ole võrreldav näiteks looduses kasvava üksikute puudega. Tuulik on rajatis ning see rajatakse vastavalt ehitusprojektile. Puudub igasugune alus kartmaks tuulikute ümberkukkumist ning seega ei kujuta elektrituulikud mitte mingisugust ohtu teedel sõitvatele autodele. Nii on rajatud nii linnades kui maal teede vahetuslähedusse maju, elektriliine ja muid ehitisi. OÜ Adepte ettepanek on mitte arvestada MKM soovitust tuuliku kauguse määramisel teest kogupikkuse ja rajatiste vahelise suhtega. OÜ Adepte moondab, et elektrituulik võib asetseda teele täpselt nii lähedal kus lõpeb tee piiranguvöönd. 3) Kui seni oli Lüganuse valla territooriumil riigikaitselistel põhjustel keelatud Ettepanekut kaalutake ÜP koostamise käigus. tuuleparke rajada, siis alates aastast 2024 (kui Kaitseministeerium lahendab radari ja signaalluuret puudutavad takistused) on võimalik Varja tuuleparki LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. riigikaitselistest alustest lähtudes rajada mistahes kõrgusega tuulikuid. OÜ Adepte palub eeltoodust lähtudes võimaldada Lüganuse valda rajada elektrituulikuid tipukõrgusega (so torn+laba) 350 meetrit. Eeltoodu on otseselt seotud tuulepargi tootlikusega ning samuti ka Eesti Vabariigi kliimaeesmärkide saavutamisega.  50 30 RMK 1. RMK on seisukohal, et Lüganuse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju ÜP ja KSH koostamisel arvestatakse, et strateegilise hindamise koostamisel peab olema arvestatud RMK põhiülesande vajadusel seatavad piirangud RMK aladel oleks 27.01.2020 täitmise võimalikkusega ja erinevad riigi maale seatavad maakasutuse või metsade nr 3- põhjendatud. majandamise piirangud peavad olema neis dokumentides kajastatud ja 1.1/3167 põhjendatud. Alternatiivide võrdlust kaalutakse vastavalt Samuti palume üldplaneeringu seletuskirjas ja keskkonnamõju strateegilise kavandatavale maakasutusele. hindamise aruandes esitada metsamaale kavandatud mittemetsamajanduslikel eesmärkidel teostatavate tegevuste osas alternatiivide võrdlused, sh käsitledes ka LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. metsamajanduslikku tegevust. 2.RMK teeb, olles RMK poolt majandatavate metsade osas vastutavaks isikuks, ÜP raames ei ole veel koostatud KSH aruannet. ettepaneku täiendada keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet, sh sotsiaal- majanduslikku hinnangut, peatükiga, mis puudutab üldplaneeringuga määratud KSH ja ÜP koostamisel ei peeta vajalikuks puhke- ja virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste kaitseks õigusaktide piirangute ümberkirjutamist: kuna õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või õigusaktid võivad muutuda, ei ole see metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsade majandamist ja nende otstarbekakas ÜP aja- ja asjakohasuse metsade uuendamist vastavalt metsaseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatud seisukohast. piirangutele. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 3.Üldplaneeringus, sh selle seletuskirjas palume märkida RMK poolt majandatavate ÜP koostamise raames kaalutakse metsade metsade osas, et lubatud on kõik raieliigid. Piirangute käsitlemise vajadusel majandamisele seatavaid tingimusi ning koostatakse koostöös vallavalitsusega eraldi detailsed kavad puhke- ja vajadust välja tuua RMK majandatavate virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, metsade raieliigid eraldi. tugeva tuule, lumetuisu kaitseks, tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks. Nimetatud aladel kasvava metsa majandamiseks ja uuendamiseks LS ja KSH VTK täpsustamise vajadus puudub. koostatava kava tegemisel arvestatakse metsade olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis. 4.RMK on seisukohal, et metsaseaduse alusel toimunud metsa majandamisega ei Võetakse teadmiseks. ÜP koostamisel rikuta rohevõrgustiku toimimist. Metsakasutuse-kasvatuse läbiviimisel on hinnatakse ka rohevõrgustiku toimimist eraldi. kindlustatud taasmetsastumine ja rohevõrgustiku sidusus. LS ja KSH VTK täpsustamise vajadus puudub. 5.Väärtuslike põllumajandusmaade piire on vaja täpsustada vastavalt tegelikule ja ÜP koostamise käigus täpsustatakse eeldatavale kasutusele. Osa väärtuslikke põllumajandusmaid on tänaseks väärtusliku põllumajandusmaa kihti. metsastunud. LS ja KSH VTK täpsustamise vajadus puudub. 6.Seoses RMK matkatee uue lõigu rajamisega, ehitas RMK 2018. aastal Lüganuse ÜP koostamisel arvestatakse RMK uute valda kaks uut lõkke- ja telkimiskohta (Aidu karjääris). Uusi telkimis- ja puhkekohti ei puhketaristutega. ole RMK Lüganuse valda planeerinud. LS ja KSH VTK täpsustamise vajadus puudub.  51 31 Maa-amet Kaltsiumkarbonaat OÜpöördus Maa-ameti poole 06.03.2020 e-kirjaga seoses Seisukoht võetakse teadmiseks. Lüganuse valla uue üldplaneeringuga, mis algatati Lüganuse Vallavolikogu 22.08.2018 otsusega nr 99. Kaltsiumkarbonaat OÜ teavitasoma kirjas, et Lüganuse LS ja KSH VTK täpsustamise vajadus puudub. vald küsis 08.01.2020 kirjaga nr 6-1/3-16 Kaltsiumkarbonaat OÜ-lt ettepanekuid 26.03.2020nr 6-3/20/410-5 Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse osas, millega tutvudes selgus, et üldplaneeringu raames kaalutakse väärtuslike maastike osade Erra-Matka ja Purtse-Matka loopealsete ehk alvarite kohaliku kaitse alla võtmist. Tutvunud Kaltsiumkarbonaat OÜ06.03.2020 e-kirjaga edastatud materjalidega märgime järgmist. Lüganuse Vallavalitsuse poolt Maa-ametile 08.01.2020 kirjaga nr 6-1/3-16 edastatud Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 2.2 Üldplaneeringuga lahendatavad ülesandedon Lüganuse valla ruumiliste vajaduste ja ülesannete lahendamise täpsusastme ülevaate tabeli punktis 13. kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse-ja kasutustingimuste seadmise taha märgitud (tsiteerin): „Kaalutakse ala kaitse alla võtmist Lüganuse aleviku piirkonnas (Matkapealse väärtusliku maastiku kohaliku kaitse alla võtmine).“ Lisaks on lisas Lisa 1. Üldplaneeringu algatamise järgselt esitatud ettepanekud ja vastusseisukohad MTÜ Lüganuse Tagaküla 17.12.2019 esitatud ettepanek (tsiteerin): „Taotlus Matkapealse väärtusliku maastiku kohaliku tähtsusega kaitse alla võtmiseks. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 4 lg 7, §7 lg 1, § 8 ja § 9 lg 2 teeme ettepaneku võtta väärtusliku maastikuna kohaliku kaitse alla poollooduslikud rohumaad Lüganuse-Matka piirkonnas (Lisa 1 kaart, PKÜ poolt inventeeritud ala piiratud sinisega). Ettepanek toob välja kaitse alla võtmise põhjenduse, eesmärgid ja kavandatavate piirangute põhjendused“, mille vastuseks on lisa 1 tabelis märgitud, et taotlust kaalutakse üldplaneeringu koostamise käigus. Varasemalt on Lüganuse Vallavalitsus edastanud Keskkonnaministeeriumile kirjaga 17.04.2017 nr 6-4.6/479-1 MTÜ Lüganuse Tagaküla ja MTÜ Purtse Jõe Arenduskeskus taotluse Matka loopealse maastikukaitseala loomiseks, mille osas Keskkonnaministeerium vastas 19.05.2017 kirjaga nr 8-2/17/2677-2, et riiklik prioriteet, mis lähtub poollooduslike koosluste tegevuskavast, näeb ette olemasolevate kaitstavate loodusobjektide poollooduslike koosluste seisundi parandamist, mitte täiendavate alade kaitse alla võtmist. Arvestades riiklikke strateegiadokumente, tegi Keskkonnaministeerium otsuse edastatud ettepanekut looniitude riikliku kaitse alla võtmiseks mitte töösse võtta. Lüganuse ja Matka külade elanike ja kinnistuomanike esindajad on 27.01.2020 Lüganuse Vallavalitsusele ja Vallavolikogule edastanud uue taotluse „Ettepanek Matkapealse väärtusliku maastiku Lüganuse valla üldplaneeringusse lisamiseks ja kohaliku tähtsusega kaitse alla võtmiseks“. Taotluse lisa 1 kohaselt asub kohaliku kaitse alla võetav ala täielikult Aseri fosforiidimaardlal (registrikaart nr 191) ning osaliselt Lüganuse lubjakivimaardlal (registrikaart nr 788), Keskkonnaametis  52 menetluses oleva taotletava Lüganuse lubjakivikarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjaosal. Väärtusliku maastiku kohaliku kaitse alla võtmise ettepaneku taotluses (27.01.2020) on kaitse alla võtmise eesmärgina märgitud (tsiteerin): „Matkapealse poolloodusliku rohumaa kohaliku kaitse alla võtmise eesmärgiks on säilitada sealne ajalooline pärandmaastik kui Ida-Virumaal haruldane kooslus ja kaitsta seda liigse inimmõju, mh. lubjakivi kaevandamise eest“ ning kaitseks kavandatavate piirangute kirjeldusena on märgitud (tsiteerin): „Paepealsel alal paiknevana ohustab Matkapealse poollooduslikke niitusid lubjakivi kaevandamine, mis lisaks põhjaveekihtide kahjustamisele muudab ka maastiku üldilmet. Lüganuse-Matka põhjaveekihtidele mõjub kahjustavalt ka tuulegeneraatorite aluste rajamine. Seetõttu on lubamatu antud piirkonda kaevanduste ja tuuleparkide rajamine.“ Looduskaitseseaduse § 9 lõige 101 sätestab, et kui loodusobjekt, mida kavandatakse võtta kohaliku kaitse alla, asub maardlal, tuleb loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga. Lähtudes eeltoodust selgitame, et kui kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt märgitakse Lüganuse valla üldplaneeringusse, siis juhul, kui ei ole selle kaitstava loodusobjektiloomiseks saadud ja üldplaneeringule lisatud Keskkonnaministeeriumi kooskõlastust, ei kooskõlasta Maa-amet Lüganuse valla üldplaneeringut. Kuna 27.01.2020 esitatud taotluse lisa 1 kohaselt asub loodav kaitstav loodusobjekt Aseri fosforiidimaardlal ning Lüganuse lubjakivimaardlal, halvendab selle kaitstava loodusobjektiüldplaneeringusse märkimine maavara kaevandamisväärsena säilimise jamaavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda ja üldplaneering on sel juhul vastuolus maapõueseaduse§ 14 lõikega 2.