Kiri

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Rahandusministeerium [email protected] Meie 04.03.2020 nr 6-1/32-69 Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta laekunud ettepanekutele vastamine Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsusega nr 117 algatati Lääne-Harju valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Esitasime Teile 11.12.2019 kirjaga nr 6-1/32-24 üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ettepanekute tegemiseks. Vastavalt planeerimisseaduse § 81 lg 5 oleme esitatud ettepanekud läbi vaadanud ning nende alusel teinud vajalikud muudatused üldplaneeringu lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses. Üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus koos planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega on avalikustatud valla kodulehel https://laaneharju.ee/üldplaneering ning on lisatud ka käesoleva kirja juurde. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Ruben abivallavanem Lisa: Üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus koos lisadega Sama: Rahandusministeerium [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Maaeluministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Lennuamet [email protected] Maa-amet [email protected] Maanteeamet [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee Registrikood 77000200 Muinsuskaitseamet [email protected] Põllumajandusamet [email protected] Päästeamet [email protected] Terviseamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Veterinaar- ja Toiduamet [email protected] Veeteede Amet [email protected] Lääne-Nigula vald [email protected] Harku vald [email protected] Saue vald [email protected] Keila linn [email protected] Harjumaa Omavalitsuste Liit [email protected] SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) [email protected] AS Eesti Raudtee [email protected] Telia Eesti AS [email protected] Elering AS [email protected] AS Lahevesi [email protected] MTÜ Paldiski Ettevõtjate Liit [email protected] Pakri saarevanem Kerstin Allvee [email protected] Kogukonnakomisjon [email protected] Pakri Saarte Arenduse SA (Paavo Pilv) [email protected] Eesti Erametsaliit [email protected] Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ [email protected] Valga Puu OÜ [email protected] OÜ Metsagrupp [email protected] Uus Maa Kinnisvarabüroo [email protected] Ohtu külaselts [email protected] MTÜ Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Selts [email protected] Ohtu Loodusselts [email protected] MTÜ Kase Käsitöö [email protected] Lohusalu Selts [email protected] OÜ Metsetervenduse [email protected] Anu Veski [email protected] OÜ Karo Mets [email protected] OÜ Pallemer [email protected] Trev-2 AS [email protected] Erik Freiberg [email protected] Tornaator [email protected] Kalev Laast [email protected] Andrus Ossip [email protected] Riigikinnisvara AS [email protected] Eero Salumäe eero.salumä[email protected] MTÜ Harju Kalandusühing [email protected] MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu [email protected] 2 (2)  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine LÄÄNE-HARJU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHTADELE JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSELE LAEKUNUD ETTEPANEKUD Sisukord MINISTEERIUMID .............................................................................................................. 2 MAAELUMINISTEERIUM...................................................................................................... 2 KAITSEMINISTEERIUM ....................................................................................................... 5 RAHANDUSMINISTEERIUM ................................................................................................. 7 KESKKONNAMINISTEERIUM ............................................................................................... 9 MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM ........................................................... 11 AMETID ......................................................................................................................... 11 TERVISEAMET................................................................................................................. 11 LENNUAMET ................................................................................................................... 32 VEETEEDE AMET ............................................................................................................. 32 MAANTEEAMET ............................................................................................................... 33 PÄÄSTEAMET .................................................................................................................. 39 TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET ............................................................. 40 MUINSUSKAITSEAMET ..................................................................................................... 41 OMAVALITSUSED, MTÜd, ERAISIKUD JM ............................................................................ 46 LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS ....................................................................................... 46 HARKU VALLAVALITSUS ................................................................................................... 46 KEILA LINNAVALITSUS .................................................................................................... 47 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS ................................................................................. 48 HARJUMAA OMAVALITSUSTE LIIT ..................................................................................... 49 AS EESTI RAUDTEE ......................................................................................................... 50 ELERING AS ................................................................................................................... 51 KARO METS OÜ ja KREMKA OÜ ......................................................................................... 54 METSATERVENDUSE OÜ ................................................................................................... 55 1 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Kirja Nr Osapool kuupäev ja Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse seisukohad nr MINISTEERIUMID 1 MAAELUMINIS- 09.01.2020 Maaeluministeerium saatis kõikidele kohaliku omavalit- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu TEERIUM nr 4.1- suse üksustele kirja (meie kiri nr 4.1-3/628, 20.05.2019), koostamisel, arvestades muuhulgas teiste te- 5/3283-1 milles on väljendatud seisukohad ja põhimõtted väärtus- gevusvaldkondade esindajate huvide ja vaja- liku põllumajandusmaa käsitlemiseks üldplaneeringus. dustega, et leida tasakaalustatud ruumila- Eelkirjeldatud põhimõtteid toetab ka Harju maakonnapla- hendus, mis ühelt poolt kaitseb väärtuslikke neeringu peatükis 3.2.1 väärtusliku põllumajandusmaa põllumajandusmaid ja säilitab võimaluse põl- kohta toodud käsitlus. lumajandussaaduste tootmiseks, kuid samas võimaldab maakasutuse mitmekesistamist. Teatame, et Maaeluministeeriumis jätkub väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõu väljatööta- Väärtuslike põllumajandusmaade käsitlusel mine. Selle eelnõu kohaselt määratakse väärtusliku põllu- võtame arvesse Harju maakonnaplaneeringu, majandusmaa massiivid üldplaneeringuga. Väärtuslike Maaeluministeeriumi seisukohad, reaalsuses põllumajandusmaa massiivide määramiseks soovitame eksisteeriva olukorra ja kohalikud vajadused. üldplaneeringu koostamisse kaasata Põllumajandusuurin- gute Keskuse. Lisaks edastame järgmised tähelepanekud, arvamused ja Selgitame, et ainuüksi juhtotstarbe määra- selgitused: mine ei taga väärtuslike põllumajandusmaade kaitset. Väärtuslikke põllumajandusmaid kä- 1. Üldplaneeringu lähteseisukohti ja KSH väljatöötamise sitleme üldplaneeringus kui maakasutust- ja kavatsust käsitleva dokumendi punktis 4 „Üldplaneeringu ehitustegevust piiravat ja mõjutavat väärtust. ülesanded“ on märgitud, et üldplaneeringus määratakse Maakonnaplaneeringus esitatud ja maaelumi- väärtuslike põllumajandusmaade üldised tingimused ning nisteeriumi täiendatud metoodika alusel ge- et hajaasustuses olevate maade kohta maakasutuse juh- nereeritavad väärtuslikud põllumajandus- totstarbe määramist ei kavandata. maad säilitatakse esmajärjekorras põlluma- Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 14 kohaselt on janduslikuks tootmiseks, kuid tasakaalusta- üldplaneeringu ülesandeks väärtuslike põllumajandus- tud ja pikaajalise maakasutuse saavutami- maade määramine ja nende kaitse- ja kasutustingimuste 2 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine seadmine. Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seks võib olla pärast üldplaneeringu kehtes- seaduse eelnõuga lähtutaksegi nimetatud sättest ning tamist vajalik ja võimalik põllumajandus- seadusega kehtestatavad väärtusliku põllumajandusmaa maast erineva juhtotstarbe määramine. Muu- kaitsetingimused tuleb määrata ja tagada üldplaneerin- hulgas ei välista kõik põllumajanduslikust guga. Palume väärtuslike põllumajandusmaade kasutus- tootmisest erinevad maakasutuse funktsioo- ja kaitsetingimusi üldplaneeringus ja KSH aruandes käsit- nid maa endiselt kasutamist põllumajandus- leda võimalikult üksikasjalikult ja täpselt, lähtudes põhi- liku maana (nt tuulikute kavandamine väär- mõttest, mille kohaselt eelistatakse põllumajandusmaa tuslikule põllumajandusmaale). säilimist ehitamisele. Rõhutame, et väärtuslikku põlluma- Detailplaneeringu koostamise kohustuse sä- jandusmaad tuleb kasutada säästlikult ja ette vaatavalt. testamine väärtuslikule põllumajandusmaale Üldplaneeringus kui pikaajalist arengut käsitlevas doku- on ebamõistlik halduskoormus, kuna igasu- mendis peaks olema kõik erisused, sealhulgas avalikku gune maakasutuse muudatus üldplaneeringus huvi väljendavad erisused ja üksikasjad, täpselt ja üheselt ei pea ilmtingimata tähendama detailplanee- mõistetavalt kajastatud ning põhjendatud. Üldplaneerin- ringu koostamise kohustust ehk tervikliku gut saab kooskõlastada üksnes siis, kui üldplaneeringuga ruumilahenduse loomist alal. Näiteks kui soo- seotud dokumentides on antud ühene ülevaade väärtus- vitakse rajada väärtuslikule põllumajandus- liku põllumajandusmaa kasutusega seotud asjaoludest ja maale põllumajanduslike toodete hoidmiseks põhjendustest. hoidlat või tootmishoonet, tuleks samuti alga- Lisaks oleme seisukohal, et selguse ja üheselt mõisteta- tada detailplaneeringu koostamine. See tä- vuse tagamiseks tuleks väärtuslikule põllumajandusmaale hendab suurt halduskoormust maaomanikule, määrata põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist omavalitsusele, erinevatele ametitele, kuigi tagav maakasutuse juhtotstarve. Väärtuslikku põlluma- tegevus pigem toetab põllumajanduslikku jandusmaad käsitleva seaduse eelnõuga kavandataksegi tootmist. täiendada planeerimisseaduse § 142 lõiget 1 punktiga 11, Mõistlik ei ole automaatselt keelata alterna- mille kohaselt kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse tiivse maaksautuse määramist väärtuslikel detailplaneeringuga muutmine on üldplaneeringuga mää- põllumajandusmaadel, vaid anda omavalitsu- ratud väärtusliku põllumajandusmaa maakasutuse juh- sele ruum kaalutlusotsuse alusel alternatiivse totstarbe muutmine. See tähendab, et üldplaneeringu maakasutuse lubamist, kui see on põhjenda- kehtestamise järel võib väärtuslikku põllumajandusmaad tud ning põllumajandusliku tootmise eesmärk hõlmata muul otstarbel kui põllumajanduslik otstarve üks- on endiselt omavalitsuses tagatav. nes detailplaneeringuga. Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eel- nõus nähakse ette võimalus kohaliku omavalitsuse otsus- tusõiguse laiendamiseks olukordades, mida näiteks ei ole võimalik üldplaneeringu koostamise ajal ette näha. See tähendab, et kui väärtuslikule põllumajandusmaale ehita- mine ei vasta üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutus- tingimustele, kuid ehitamiseks esineb muu avalik huvi või erahuvi, mis kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa 3 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine säilitamise avaliku huvi, võib kohaliku omavalitsuse üksus küsimuse detailplaneeringuga lahendada, kaasates koos- kõlastusmenetlusse Põllumajandusameti. Meie arvates tagavad nimetatud õiguslikud meetmed tõ- husamalt ja üheselt mõistetavamalt väärtusliku põlluma- jandusmaa kaitse. 2. Üldplaneeringu lähteseisukohti ja KSH väljatöötamise Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu kavatsust käsitleva dokumendi punktis 6 „Seos strateegi- koostamisel. Peame samuti oluliseks väärtus- liste dokumentidega“ on toodud välja üleriigilises planee- like põllumajandusmaade kaitset ning nende ringus Eesti 2030+ ja Harju maakonnaplaneeringus säilitamist põllumajanduslikuks tootmiseks, 2030+ käsitletud põhiseisukohad. asustuse tihendamist ja laialivalgumise välti- mist. Samas on üldplaneeringu eesmärk ta- Lisame, et Eesti 2030+ peatüki 3 „Tasakaalustatud ja sakaalustatud ruumilahenduse loomine, mis kestlik asustuse areng“ jaotises 3.2.3 on toodud maaka- arvestab kõigi ühiskonnaliikmete huve ja va- sutust suunav nõue, mille kohaselt tuleb vältida tiheasus- jadusi. Seega on ka omavalitsuse peamine tuse kandumist väärtuslikele aladele, sh väärtuslikele põl- eesmärk üldplaneeringu koostamisel tagada lumajandusmaadele. Ka Harju maakonnaplaneeringu erinevate huvide tasakaalustatus. 2030+ peatükis 3.2.1 on märgitud, et väärtuslikku põllu- majandusmaad kasutatakse üldjuhul üksnes põllumajan- duslikuks tegevuseks. Palume nimetatud dokumentides toodud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumustega kindlasti arvestada. Maaeluministeerium eelnõu väljatöötajana on seisukohal, et väärtusliku põllumajandusmaa kui ühe väärtuslikuima loodusressursi ja toidujulgeolekut garanteeriva maa kaits- mine on riigi ja kohaliku omavalitsuse vahelises koostöös viivitamatult elluviidav kohustus. Riigi ülesanne on antud juhul olla kohaliku omavalitsuse üksusele abiks õigusliku regulatsiooni väljatöötamisel ning põllumajandusmaa massiivide väärtuslikkuse väljaselgitamisel: lisaks väär- tusliku põllumajandusmaa terminile seadustatakse ühe- selt mõistetavad ja põhimõttelised kitsendused, et tagada ühtsetel alustel kogu riigis väärtusliku põllumajandusmaa ja selle mullastiku kaitse ning selle kaudu toidujulgeolek. 3. Teeme ettepaneku kaasata üldplaneeringu koostamisse Arvestame ettepanekuga. MTÜ Harju Kalan- lisaks MTÜ Lääne-Harju Koostöökogule ka MTÜ Harju Ka- dusühing on lisatud üldplaneeringu kaasata- landusühing (http://www.harjukalandus.eu/). MTÜ Harju vate nimekirja lähteseisukohtade ptk-i 8.2. Kalandusühing rakendab Harjumaa kalanduspiirkonna 4 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine arengustrateegiat, sh väikesadamate arendamist, millega võiks Lääne-Harju üldplaneeringu koostamisel arvestada. 2 KAITSEMINISTEE- 10.01.2020 Kaitseministeerium palub täpsustada lähteseisukohtades Arvestame ettepanekuga. Lähteseisukohtade RIUM nr 12- ning lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise lisa 2 riigikaitseliste ehitiste nimekirja on 3/19/4994 hindamise väljatöötamise kavatsuse lisas 2 toodud riigi- täiendatud. Maakonnaplaneeringus märgitud kaitseliste ehitiste loetelu. Paldiski linnas asuva riigikait- tingimustega arvestame üldplaneeringu koos- selise ehitise nimetus on Paldiski linnakud ning Ämari ale- tamisel, sh alusanalüüside koostamisel. vikus asuva riigikaitselise ehitise nimetus on Ämari lennu- väli. Lääne-Harju valla territooriumile ulatub ka riigikait- selise ehitise Lintsi linnaku piiranguvöönd. Veel palume täiendada üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkon- namõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse lisas 2 "Taastuvenergeetika" peatükki Harju maakonnap- laneeringu 2030+ seletuskirja peatükis "Üldised tingimu- sed väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suu- rendamiseks" märgituga. Lisaks juhime tähelepanu, et Harju maakonnaplaneerin- Arvestame ettepanekuga. Lähteseisukohtade gus on kirjas, et vajadusel peab olema võimalik kasutada ptk-i 8.2. on täiendatud ning üheks Kaitsemi- Ämari lennujaama rahvusvahelise Tallinna reisilennu- nisteeriumi koostöö eesmärgiks toodud ka jaama varulennujaamana ning kaaluda tuleb Ämari lennu- Ämari lennuvälja võimaliku kasutuselevõtu välja logistikapotentsiaali kasutuselevõtmist tsiviillennun- analüüsimine tsiviillennuväljana. duses. Kaitseministeerium on maakonnaplaneeringu raa- mes juhtinud tähelepanu, et Ämari lennuvälja praeguse kasutuskoormuse juures ei ole võimalik kaaluda selle lo- gistikapotentsiaali kasutuselevõtmist tsiviillennunduses. Sellest tulenevalt palume lähteseisukohti täiendada ning lisada sinna, et Ämari lenuvälja võimalikku kasutust tsi- viillennuväljana täpsustatakse koostöös Kaitseministeeiru- miga üldplaneeringu koostamise käigus. Ülejäänud Lääne-Harju valla üldplaneeringu lähteseisu- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu kohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise välja- koostamisel. töötamise kavatsuses märgituga Kaitseministeerium nõustub ning teeb järgmised ettepanekud Lääne-Harju valla üldplaneeringu koostamiseks ja keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. 5 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 1. Mitte kavandada riigikaitseliste ehitiste Ämari linnaku ja Klooga harjutusvälja piiranguvöönditesse uusi elamua- lasid või muid keskkonnahäiringute (nt müra, vibratsioon, tolm jms) suhtes tundliku kasutusotstarbega maa-alasid ja ehitisi. Ämari lennuvälja ja Klooga harjutusvälja kasu- tatakse riigikaitseliseks tegevuseks, millega paratamatult võib kaasneda häiriv müra. Piiranguvööndisse ehitiste ja maa-alade planeerimisel ning ehitustingimuste määrami- sel arvestada, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lõike 3 punkti 4 alusel ei kuulu välisõhus leviva müra hulka rii- gikaitselise tegevusega tekitatud müra. Seetõttu ei kehti keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Väli- sõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõt- mise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra normtasemed riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 teise lause järgi tuleb olulist keskkonnahäiringut taluda, kui te- gevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puu- dub mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vä- hendamiseks on võetud vajalikud meetmed. 2. Palume üldplaneeringus kajastada riigikaitseliste ehit- Mittearvestatud. iste töövõimet mõjutada võivate ehitiste ja planeeringute Kaitseministeeriumiga kooskõlastamise nõuet. Me ei pea vajalikuks üldplaneeringus sea- duste või määruste ümberkirjutamist, kuna need võivad olla ajas muutuvad, muutes ka Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 ja Vabariigi Valit- üldplaneeringu seeläbi vananenuks. Seadu- suse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koosta- sed, määrused ja muud õigusaktid kehtivad misel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlas- olenemata sellest, kas nendes toodud põhi- tamise alused“ § 3 punkti 1 alusel palume märkida üldpla- mõtted on üldplaneeringu seletuskirjas kirjas neeringus nõue, et mistahes kõrgusega elektrituuliku püs- või mitte. Seadustes, määrustes ja teistes õi- titamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga ning gusaktides esitatud reegleid tuleb üldplanee- soovitus teha selleks koostööd Kaitseministeeriumiga või- ringu koostamisel ning ka sellele järgnevate malikult varases planeerimise või projekteerimise etapis. tegevuste puhul – detailplaneeringute koos- tamine ja projekteerimistingimuste väljasta- Päikeseelektrijamade rajamise tingimusena palume mine – samuti järgida. üldplaneeringus märkida nõue, et päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagneti- lise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele (ehitusseadustik § 120 lõige 1 punkt 3, § 11 lõige 2 punkt 9, majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 91 6 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektri- seadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagneti- lisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord“ pea- tükk 2). 3. Palume arvestada, et Kaitsevägi ja Kaitseliit võivad Ettepanekuga arvestatakse üldplaneeringu metsaseaduse § 36 alusel kasutada riigimetsa riigikaitse- koostamisel, lähtudes muuhulgas üldplanee- lise väljaõppe korraldamiseks. Suurendamaks inimeste ringu täpsusastmest ja metsaseaduses too- teadlikkust riigikaitselise tegevuse erinevatest vormidest dust. Märgime, et tegevusi, mida viiakse ellu ja mõjudest palume seda üldplaneeringu seletuskirjas ka- seaduse alusel ning mida ei ole võimalik pi- jastada. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel kaajaliselt omavalitsuse ruumi kavandada, ei ja kasutajatel arvestada riigikaitselisest tegevusest tule- ole otstarbekas ka üldplaneeringu lahenduses nevate keskkonnahäiringutega ning raskesõidukite ja ini- kajastada. Saame metsaseaduses toodut ar- meste liikumisega. vesse võtta üldplaneeringu lahenduse koosta- misel, KSH läbiviimisel, kuid püsiva iseloo- muga riigikaitselise väljaõppega seotud tege- vusi, mis ei oma püsivat ruumimõju, üldpla- neeringus ei lahendata. 3 RAHANDUSMINIS- 13.01.2020 1. Üldplaneeringu koostamisel palume kasutada Rahan- Arvestame esitatud ettepanekute ja doku- TEERIUM nr 14- dusministeeriumi koostatud juhendeid. Üldplaneeringu mentidega üldplaneeringu koostamisel. Kaa- koostamiseks vajalikud materjalid on koondatud veebi- same Rahandusministeeriumi jooksvalt 11/7669-3 lehel planeerimine.ee alamteemana „Üldplaneeringute üldplaneeringu koostamise protsessi ja arute- koostamine 2019-2020“ https://planeerimine.ee/yldpla- ludesse. neering/. Soovitame kasutada juhendites toodud mõis- teid. 2. Lääne-Harju valla üldplaneeringu aluseks olevad Harju maakonnaplaneeringud ja olemasolevad maakondlikud uuringud on leitavad aadressilt https://maakonnaplanee- ring.ee/harjumaaplaneering. 3. Maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku paiknemise ja kasutustingimuste täpsustamisel palume kasutada Keskkonnaagentuuri tellimusel valminud ju- hendmaterjali „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“, mis on kättesaadav aadressilt https://www.keskkonnaagen- tuur.ee/et/projektid/elme/materjalid/rohevorgustikutoimi- vuse-analuus-ja-planeerimisjuhendi-koostamine. 7 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 4. Erinevate keskuste arengu kavandamisel võtta läh- tealuseks Harju maakonnaplaneeringus toodud keskuste võrgustik, keskuste hierarhia ning teenustasemed. Asus- tuse arengut suunavate juhiste osas tuleb lähtuda maa- konnaplaneeringus sätestatud põhimõtetest. Asulate olu- korda väljaspool keskuslinnu kirjeldab „Eesti väikeasulate uuring“, mis teeb ettepanekud väikeasulate elujõu hoid- miseks nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Uuring pakub asustusüksuste tasemel üleriigiliselt võrreldavaid alusandmeid, mis on vajalikud asustuse arengu täpsusta- miseks linnade ja valdade üldplaneeringutes ning teistes arengudokumentides. Uuring on kättesaadav aadressilt https://planeerimine.ee/2019/03/eesti-vaikeasulate- uuring/. 5. Planeerimisseaduse §-s 11 on sätestatud teabe piisa- vuse põhimõte, mille kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast tea- vet. Põhjalikumalt on planeerimisseaduse ptk 2 sätestatud olulistest põhimõtete rakendamisest kirjutatud juhendma- terjalis „Planeerimise põhimõtete rakendamine“, mis on kättesaadav aadressilt https://planeeri- mine.ee/static/sites/2/planeerimise-pohimot- ted_2016.pdf. Sellest tulenevalt palume arvestada voli- kogu poolt heaks kiidetud Harju maakonna arengustratee- gia 2035+ põhimõtetega. 6. Juhime tähelepanu, et Majandus- ja Kommunikatsioo- niministeerium on oma kohalikele omavalitsustele saade- tud kirjades 13.03.2019 nr 17-7/2019/2142 ja 07.01.2020 nr 17-7/2019/112 soovitanud üldplaneeringu koostamisel kaaluda võimalusi energia tootmiseks vajalike alade kavandamiseks. Eesti oludes tähendab see eelkõige peaasjalikult tuule- ja päikeseenergia arendamiseks sobi- like maa-alade planeerimist. Kirjade lisades on toodud ka info millistes piirkondades millist taastuvenergeetikaliiki 8 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine oleks võimalik kaaluda. Palume üldplaneeringu koostami- sel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepa- nekut kaaluda. 4 KESKKONNAMI- 20.01.2020 KSH teostajate nimekirjas puuduvad välisõhu ja müra Nimekirja täiendatud. Üldplaneeringu koosta- NISTEERIUM nr 7- eksperdid mise ja KSH läbiviimise konsultandi mees- 15/20/218 konda kuuluvad teiste hulgas ka Kajaja Acoustics OÜ müra ja välisõhu eksperdid. Lähteseisukohtade lk 11 olulise ruumilise mõjuga ehitiste ÜP KSH läbiviimisel analüüsitakse ja hinna- all võiks käsitleda ka laiemalt välisõhu saastust ja müra takse planeeritava tegevusega kaasnevat olu- häiringut põhjustavate ehitiste jaoks sobivaid lahendusi list mõju välisõhu kvaliteedile ja müratase- mele, sh pööratakse tähelepanu olulise ruu- milise mõjuga ehitiste paiknemisele. Meta- noolitehase osas arvestatakse KOVi algatatud eriplaneeringu ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustamispaiga osas võimaliku algata- tava eriplaneeringu menetluse ja KSH tule- mustega. Eriplaneeringu(te)ga arvestatakse ulatuses, kuivõrd ÜP ja selle KSH koostamise ajal on olemasolevaid andmeid. Lähteseisukohtade lk 15 punkti „mõju looduskeskkonnale“ Märkusega on arvestatud. LS ja VTK ptk 5.3 all puudub keskkonnaelementide loetelus välisõhu saaste on täiendatud. ja müra mõju ning seega lisada punkti 5.3 välisõhu saaste ja müra mõju lk 26 lisada Keskkonnaametiga koostöö juurde ka väli- Märkusega on arvestatud. LS ja VTK kaasa- sõhu kvaliteedi tagamise teema; mise peatüki täiendatud. Lisas 2 puudub lähteseisukohtades õhukvaliteedi ja müra Märkusega mittearvestatud. Välisõhu kvali- teema teeti ja müra (sh olemasolevat olukorda) kä- sitletakse KSH aruandes. Lääne-Harju valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja Arvestame märkusega ÜP ja selle KSH koos- keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise tamisel, arvestades üldplaneeringu üle- kavatsuse lisas 2 on kirjas, et üldplaneeringu koostamisel sandeid ja täpsusastet. ÜP KSH läbiviimisel arvestatakse teadaoleva radoonisisaldusega Lääne-Harju täpsustakse võimalikke probleeme seoses valla territooriumi pinnases. Palume nii valla üldplaneerin- pinnase radoonisisaldusega. Ulatuses, mida gus kui ka KSH käigus käsitleda kiirgusohutust (sh loo- olemasolevad andmed võimaldavad, tuuakse duskiirgust ning pinnase ja ruumide siseõhu radoonisisal- radooni osas välja teadaolevad probleemsed dust). Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 piirkonnad ning piirkonnad, mis vajavad 9 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radooni- täiendavat uurimist. KSH väljundina määra- sisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgen- takse tingimused, millega tuleb radooniris- datud radooniriskiga töökohtadel” lisas on toodud kõrgen- kiga piirkondades arenduse järgmistes etap- datud radooniriskiga maa-alade loetelu, milles on nimeta- pides arvestada. tud ka Lääne-Harju vald. Ruumide siseõhu radoonisisalduse analüüsi- mine ja hindamine ei ole ÜP KSH ülesanne. Eesti Geoloogiateenistus teostas 2018. aastal Majandus- Arvestame viidatud uuringu tulemustega ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel uurimistöö üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel ja Harjumaa ehitusmaavarade levikust, kaevandamisest ja KSH läbiviimisel. kasutamisest. Ülevaade keskkonnanõuetest ja alternatiiv- setest ehitusmaterjalidest tehti koostöös Keskkonnaminis- teeriumiga. Uurimistöös on välja toodud perspektiivsed alad lubjakivi, liiva ja kruusa geoloogilisteks uuringuteks. Uurimistööga saab tutvuda veebilehel https://www.egt.ee/et/eesmargid-tegevused/maapoue- ressursside-otsingud-ja-uuringud/projektid/harju-ehitus- maavarad. Palume üldplaneeringu seletuskirjas ja KSH aruande eelnõus märkida planeeringu ala kattumised uurimistöös toodud perspektiivsete aladega. Lisaks eeltoodule palume Lääne-Harju valla üldplanee- Arvestame ettepanekuga ning kaasame Kesk- ringu koostamisel arvestada, et planeeringust huvitatud konnaministeeriumi ja teised riigiasutused isikuna tuleb ka riiki käsitleda võrdselt kõigi teiste maao- võrdselt teiste kaasatavate isikutega üldpla- manikega ning kohaliku omavalitsuse ega ühegi teise neeringu menetlusse. maaomaniku huve ei tohi ilma põhjendatud ja kaalutletud vajaduseta eelistada riigi huvidele, sh näiteks maakasu- tuse juhtotstarbe ning põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukohtade määramisel. Nimetatud põhi- mõte kehtib ka reformimata maade suhtes, mis MaaRS § 31 lõike 2 tähenduses on samuti riigi omandis. PlanS § 75 lõike 1 punkti 20 kohaselt on üldplaneeringu Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu ülesanne puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest koostamisel. tekkivate kitsenduste määramine. Palume üldplaneeringus välja tuua avalikult kasutatavad sotsiaalse suunitlusega maa-alad, mida kohalik omavalitsus vajab oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. 10 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Ühtlasi palume kaardimaterjali koostamisel lähtuda kehti- Arvestame kehtestatud detailplaneeringutega vatest detailplaneeringutest ning kanda vastav info ka üldplaneeringu koostamisel. Kehtestatud de- Lääne-Harju valla üldplaneeringu joonistele. tailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Seega kajastame üldplaneeringu joonistel detailplaneeringuid, mille lahendu- sega arvestamine üldplaneeringu terviklahen- dusega haakub ning omab tähendust valla pi- kaajalise ruumilise arengu kontekstis. 5 MAJANDUS- JA 21.01.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on ettepa- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu KOMMUNIKAT- nr 1.10- nek, et Lääne-Harju valla üldplaneeringu koostamisel koostamisel ning otsime üldplaneeringu la- SIOONIMINISTEE- 17/2019/928 võiks võimaluse korral võtta enam arvesse energiatoot- henduse väljatöötamise ajal taastuvenergia mise jaoks sobilike alade leidmise vajadust. Päikese- ja tootmiseks sobivaid alasid. Teeme alade väl- RIUM 02 tuuleenergia tehnoloogiate odavnemise ning hajaenergee- jaselgitamisel koostööd riigiasutuste, taastuv- tika arengu tulemusena on energiatootmine muutumas energia arendajatega, kohalike kogukonda- tavapäraseks ettevõtluseks, millega võiksid näiteks põhi- dega. tegevuse kõrval edukalt tegeleda ka Lääne-Harju valla elanikud ja ettevõtjad. MKMi energeetikaosakond on soovi korral valmis energia tootmiseks sobilike alade valimisel kaasa aitama. MKM ei ole vastu, et Lääne-Harju valla üldplaneeringus Teadmiseks võetud. nähakse ette raudteekoridor Vasalemmast Ämarisse ja Rummule, kuid arvestada tuleb asjaoluga, et riigi inves- teeringukavades vastava raudteelõigu ehitust ja vahen- deid selleks ette nähtud ei ole. AMETID 6 TERVISEAMET 10.01.2020 Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning juhib tähe- nr 9.3 lepanu järgnevatele tervisekaitsealastele keskkonna as- 4/19/7323 2 pektidele, millega üldplaneeringu ja KSH koostamisel ar- vestada: Joogivee kvaliteet Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei soovita amet pla- neerimisel uute salvkaevude rajamist joogiveeallikatena. 11 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähtuvalt veeseadusest § 148 lg 1 on veehaarde sanitaar- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu kaitseala joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks ka- koostamisel, arvestades ÜP ülesandeid ning sutatavat veehaaret ümbritsev maa-või veeala, kus vee täpsusastet. ÜP KSH ühe väljundina määra- kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste takse nõuded ja tingimused, millega üldpla- kaitsmiseks on tegevust piiratud. Sellest tulenevalt tuleks neeringule järgnevates planeerimise etappi- vältida ehitiste planeerimist veehaarde sanitaarkaitseala- des tegevuse kavandamisel arvestada, et ta- dele. gada kvaliteetne joogivesi. Supluskohad Supluskohad peavad vastama sotsiaalministri 03.10.2019 Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ koostamisel niivõrd kui see on üldplaneeringu nõuetele. Vastavalt Euroopa Direktiivi nõuetele ja eeltoo- eesmärgist tulenevalt võimalik. Üldplaneerin- dud määruse § 5-le korraldab supluskoha omanik või val- guga on võimalik ette näha ruumilised eeldu- daja suplusvee seire vastavalt seirekalendrile. Üldsusele sed supluskohtade kasutuselevõtuks või säili- ettenähtud teabe kättesaadavuse supluskohas tagab sup- tamiseks. Meetmed supluskoha nõuetele vas- luskoha omanik või valdaja. Kui supluskohale kehtesta- tamiseks tuleb kasutusele võtta ja rakendada takse alaline suplemiskeeld või antakse alaline soovitus pärast üldplaneeringu kehtestamist kehtivate mitte supelda, peab supluskoha omanik või valdaja teavi- õigusaktide ja normide alusel. tama supluskohas üldsust selge ja lihtsa hoiatusmärgi või sümboliga, millega antakse teada, et kõnealune koht ei ole enam supluskoht. Erakorralise olukorra puhul, millel on halb mõju või mille korral võib eeldada halba mõju suplusvee kvaliteedile ja suplejate tervisele, peab suplus- koha omanik või valdaja viivitamata rakendama vajalikke kvaliteedijuhtimismeetmeid, sealhulgas teavitama ametit ja üldsust olukorrast, kindlaks tegema reostuse põhjused ja vajaduse korral rakendama ajutist suplemiskeeldu. Müra Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu seadus ja müra normtasemed on määratud sama seaduse koostamisel, arvestades üldplaneeringu üle- § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri sandeid ja täpsusastet. Arvestame maakasu- 16.12.2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra tuse planeerimisel olemasolevast keskkon- normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja nast ning kavandatavast lahendusest tulene- hindamise meetodid” (edaspidi KeM määrus nr 71), mis vate võimalike negatiivsete mõjudega. jõustus 01.02.2017. ÜP KSH ühe väljundina määrame nõuded ja Planeeringus arvestada olemasolevate ja planeeritavate tingimused, millega üldplaneeringule järgne- maanteede ning raudtee trassi koridoridega, paigutades 12 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine elamualad neist piisavalt kaugele, tagamaks KeM määru- vates planeerimise etappides tegevuse ka- ses nr 71 toodud normtasemetele vastavus. Arvestada ka vandamisel arvestada, et tagada vastavus Klooga harjutusväljavõimalike negatiivsete mõjudega. kehtestatud välisõhus leviva müra normtase- metele. Amet ei soovita müra- ja saatetundlike objektide (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud) pla- Siseruumide mürataseme analüüsimine ja neerimist tiheda liiklussagedusega teede (maantee, raud- hindamine ei ole ÜP KSH ülesanne. tee, tänav) lähedusse. Uute teede projekteerimisel arves- tada liiklusest tulenevate negatiivsete mõjudega ning sel- lega, et tagatud oleksid kehtivad müra-, õhusaaste ja vib- ratsiooni normid. Hinnata uute sotsiaalobjektide (haridusasutused, tervis- hoiu-ja sotsiaalhoolekande asutused) vajadust Lääne- Harju vallas ning seda, millised piirkonnad ja keskkonna- tingimused sobivad objektide rajamiseks. Võimalusel mär- kida sobivad piirkonnad üldplaneeringu joonistele. Elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei tohi müratase- med ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühis- kasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vastavalt vajadusele tuleb kasutada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“. Tootmistegevuse negatiivsed mõjud Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades üldplaneeringu üle- Tootmistegevusega võib kaasneda müra, vibratsioon ja sandeid ja täpsusastet. õhusaaste. Enamasti on tekkivat müra keeruline hinnata. Müra muutlik iseloom võib müraallika lähipiirkonnas ela- Arvestame üldplaneeringu koostamisel maa- vatele inimestele põhjustada häiringuid ka siis, kui töös- kasutuse, objektide, uute teede jms asukoha tusmüra vastab KeM määrus nr 71 toodud normtaseme- planeerimisel olemasolevast keskkonnast tele. Seetõttu soovitab amet uute objektide planeerimisel ning kavandatavast lahendusest tulenevate mainitud olukordade teket ennetada ning vältida tootmis- võimalike negatiivsete mõjudega. Tööstus- ja alade ja müratundlike alade (eeskätt elamualade) kõrvuti tootmisalade planeerimisel lähtutakse as- planeerimist. Elamu-ja tööstusala vaheletuleks planeerida jaolust, et tööstusest/tootmisest tulenev olu- piisav puhverala, mis leevendaks tootmisest põhjustatud line negatiivne mõju inimestele peab olema negatiivseid mõjusid ning tagaks elamualal normeeritud välistatud. müra-ja välisõhu saastatuse tasemed. Õhusaaste puhul ÜP raames on võimatu määrata, milline peab olema konkreetne vahemaa müratundlike 13 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine peab arvestama mitmest saasteallikast tuleneva võima- alade (sh elamuala) ja tööstus-/tootmisala liku koosmõjuga. Puhverala võib olla kõrghaljastusega vahel, sest tootmistegevused on väga erine- haljasala, äri-või muu müra suhtes mittetundlike hoonete vad ning omavad väga erinevat mürataset. ala. Ühtlasi tuleb arvestada, et ühe-või kaherealine kõrg- Võimalik kaasnev keskkonnamõju ning mõju haljastus ei oma puhveralana müra vähendamisel prakti- ulatus sõltub konkreetsetest planeeritavatest list väärtust, vaid on pigem visuaalse leevendusefektiga. tegevustest, mis selguvad üldplaneeringu el- Müra vähendamise eesmärgil rajatav kõrghaljastus peaks luviimisel. Nendele tegevustele seatakse tin- müra leevendava efekti tagamiseks olema vähemalt 30- gimused ja hinnatakse tegevuste elluviimi- 50 meetri laiune. sega kaasnevat mõju arenduse järgmistes etappides (detailplaneeringu koostamine, loa- menetlus vms). ÜP KSH väljundina määrame nõuded ja tingimused, millega järgmistes etappides arvestada, et välistada võimalik negatiivne mõju elamualadele. Radoon Elamutes ning ühiskasutusega hoonetes võib radoon põh- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu justada olulist riski tervisele. Aladel, kus on teada, et ra- koostamisel, arvestades üldplaneeringu üle- doonisisaldus pinnaseõhus ületab lubatud piirväärtuse (50 sandeid ja täpsusastet. ÜP koostamisel ja kBq/m3), tuleb elamute, olme-ja teiste samaotstarbeliste selle KSH läbiviimisel käsitletakse kiirgusohu- hoonete projekteerimisel eelnevalt teha detailsemad ra- tust lähtudes ÜP ülesannetest ja täpsusast- doonialased uuringud. Tähelepanu tuleb pöörata as- mest. ÜP KSH läbiviimisel täpsustakse võima- jaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotu- likke probleeme seoses pinnase radoonisisal- nud. Seega võib madala radooniriskiga piirkonnas esineda dusega. Ulatuses, mida olemasolevad and- kõrge radoonitasemega alasid. Seetõttu tuleks enne med võimaldavad, tuuakse radooni osas välja hoone ehitamist planeeritaval maa-alal teostada radooni- teadaolevad probleemsed piirkonnad ning tasemete mõõtmised. Vajadusel tuleb ehitamisel raken- piirkonnad, mis vajavad täiendavat uurimist. dada radoonikaitse meetmeid (EVS 840:2017 „Juhised ra- KSH väljundina määratakse tingimused, mil- doonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasole- lega tuleb radooniriskiga piirkondades aren- vates hoonetes“). Sellega välditakse majade siseõhu ri- duse järgmistes etappides arvestada. kastumist radooniga üle lubatud piiri (200 Bq/m3). Ruumide siseõhu radoonisisalduse analüüsi- mine ja hindamine ei ole ÜP KSH ülesanne. Valgusreostus Uute kergliiklusteede planeerimisel arvestada võimaliku- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu valgusreostusega ja vajadusel kavandada leevendavaid koostamisel. meetmeid. Kaitsevööndid 14 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel soo- Arvestame ettepanekuga võimalusel üldpla- vitame lähtuda põhimõttest, et kaitsevöönditesse (riigi- neeringu koostamisel. maanteed, raudteed, kohalikud teed, elektriliinid jne) ei planeeritaks uusi elamuid ega sotsiaalobjekte. Tähelepanu tuleb pöörata ka võimalikele perspektiivsetele teedele ning nende kaitsevöönditele. 7 KESKKONNAAMET 13.01.2020 Vesi nr 6- Üldplaneeringus peaksid veevaldkonnas olema käsitletud Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu 5/19/259-2 hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstus, veealade (veekogude) koostamisel, arvestades üldplaneeringu ja üldised kasutamis-ja ehitamistingimused, põhiliste tehno- selle KSH ülesandeid ja täpsusastet. Üldpla- võrkude trasside, joogiveeallikate (sh sanitaarkaitsealad), neeringuga on võimalik ette näha meetmed reoveepuhastite (sh kujade), maaparandussüsteemide erinevate veevaldkondade teemadega tegele- asukoha määramine, veekogude ranna ja kalda ulatus ja miseks ning vajadustega arvestamiseks. ehituskeeluvöönd, kallasrajad, vajadusel maasoojuspuur- kaevud. KSH aruandes peaks olema käsitletud põhjavesi, pinnavesi, sadevesi, üleujutuspiirkonnad, jääkreostus ja neile arendusest tulenev mõju. Põhjavee varud Kui põhjavee varud on piirkonnas määratud, siis kujundab see mingil määral ka ettevõtluse võimalusi. St esmajärje- korras tuleb tagada inimeste joogivesi ning seejärel on võimalik kasutada ressurssi muudel eesmärkidel. Sellega tuleks üldplaneeringute koostamisel arvestada. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavasaastateks 2015- 2021 ja meetmeprogrammis olevaid suuniseid ja piiran- guid tuleb arvestada ka planeeringutes ning üldplanee- ringu koostamisel tuleb arvestada veemajanduskavaga seatud eesmärke ja meetmeid. Reoveekogumisala moodustamine ja muutmine Veesea- duse § 99 lg 3 kohaselt kannab kohaliku omavalitsuse ük- sus reoveekogumisala piirid üldplaneeringule koos pers- pektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud. Reo- veekogumisalad määrab keskkonnaminister omakäskkir- jaga, kuid reoveekogumialade piirid (koos perspektiivis 15 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole reoveeko- gumisalaks määratud või sellega hõlmatud) kannab koha- lik omavalitsus oma üldplaneeringusse. Kuna veekogud võivad läbida mitmeid omavalitsusi, siis võib ühes omavalitsuses kavandatu mõjutada terve vee- kogu seisundit, sh ka teises maakonnas. Seetõttu tuleb veekogu hea seisundi säilitamiseks või saavutamiseks teha koostööd ka teiste kohalike omavalitsustega, mida veekogu läbib. Veekeskkonnast lähtuvalt on samuti oluline tuua üldpla- neeringus välja juba kitsendustega alad nagu nt nitraadi- tundlik ala (NTA) ja kaitsmata põhjaveega ala, mis on inimtegevuse suhtes tundlikumad ning seetõttu vajavad suured tähelepanu. Arengu suunamisel tuleks arvestada üleujutusega seonduvaid riske. 2. Maavarad Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel ja selle KSH läbiviimisel, arvesta- PlanS § 75 lg 1 p 15 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne des üldplaneeringu ja selle mõjude hindamise maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekki- täpsusastet. Muuhulgas peame silmas pidama vate kitsenduste määramine. Sellest tulenevalt on üldpla- üldplaneeringu ja kaevandamislubade oma- neeringuga vaja määrata maardlatega ja maavara kae- vahelisi seoseid ja piire. Maakasutuse planee- vandamisega kaasnevad mõjud maakasutusele ning ehit- rimisel tuleb arvestada maavaravaru kaevan- iste ehitamisele. Lisaks tuleks läbi mõelda, kuidas võiks damise vajadusega, kuid ka vastupidi – maa- kaevandamine aidata kaasa piirkonna arengule ning mil- varade kaevandamisel tuleb samuti arvestada line võiks olla maakasutus peale maavaraammendumist juba väljakujunenud maakasutuse ja piir- (nt lasketiir, tuulikupark, puhkeala, sõudekanal, mets, kondlike väärtuste ning võimalustega. veekogu, rohumaa). Tuleks märkida, et kaevandamislube andes määratakse loas ära kaevandatud maa korrastamise suund igale mäeeraldisele individuaalselt. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 9 tähenduses nimetatakse maa endisel või uuel otstarbel taas kasutuskõlblikuks muutmist kaevandatud maa korrastamiseks. Palume mitte kasutada sõna „rekul- tiveerimine“. Eelkõige lähtutakse senisest maakasutusest ning edasisest visioonist. Turbatootmisalad korrastatakse enamasti soodeks, liiva-ja kruusakarjäärid metsa või ro- humaadeks. Kaevandades allpool põhjaveetaset korrasta- 16 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine takse veekoguks. Enne kaevandamise lõppu antakse ette- võttele korrastamistingimused ja selle alusel tehakse kor- rastamisprojekt. Samuti võiks kaaluda uute perspektiivsete alade määra- mist, kuhu võiks tulevikus kaevandamine vajadusel laie- neda või otsustada, kuhu uusi alasid enam ei lisandu. Mitte kanda planeeringusse kohustus, et maavara kae- vandamise loa taotluse menetlemisel tuleb teha keskkon- namõju hindamine. Planeerimisel peaks vältima kaevan- damisele tundlike alade (näiteks elamu-ja rekreatsioonia- lad) kavandamist kasutuses või veel avamata maardlate vahetusse lähedusse ning samuti potentsiaalsete maard- late (nt alad, kus on juba kehtiv maavara geoloogilise uuringu luba) lähedusse. Kaevandamise käsitlemisel avaliku huvina peaks planee- ringu koostamisel arvestama ka kaevandamise vajalikku- sega, et tagada varustuskindlus. Märkida, et kaevanda- mistegevuse saaduseks on materjal, mida kasutatakse nt teedeehituseks ja –renoveerimiseks (liiv, kruus) või toor- mena energeetikatööstuses (küttematerjali saamiseks). Ka KSH-s palume arvestama praeguse ja võimaliku kae- vandamisega piirkonnas. Keskkonnaamet palub pöörata tähelepanu ka terminite õi- gele kasutamisviisile. Näiteks “kaevandus“ on MaaPS § 75 lg 4 tähenduses maavara allmaakaevandamisega tegelev tootmisüksus. Pealmaakaevandamise korral on õige kasu- tada sõna „karjäär“. „Maavara kaevandamine“ on maa- vara looduslikust seisundist eemaldamise ettevalmistami- seks tehtav töö (MaaPS § 6 lg 1). Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada maapõuesea- duse § 15 lg 7, mis sätestab, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldplanee- ring, detailplaneering ja kohaliku omavalitsuse eriplanee- ring PlanS-is sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. 3. Looduskaitse 17 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Ehituskeeluvöönd (edaspidi EKV) Arvestame üldplaneeringu koostamisel vee- kogude kalda piiranguvööndite, ehituskee- Üldplaneeringus tuleb käsitleda ehituskeeluvööndiga luvööndite ja veekaitsevöönditega, täpsusta- seonduvat. Üldplaneeringus EKV (ka veekaitsevööndi ja des vajadusel seadusest tulenevatel alustel kalda piiranguvööndi) lähtejoone määramine-PlanS § 75 kaitsevööndite ulatust. lg 1 p 9 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgvee- Üldplaneeringu koostamise käigus analüüsi- piiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul. takse varasemate üldplaneeringutega, kuid ka detailplaneeringutega antud EKV vähenda- Mererannal korduva üleujutusega alade määramisel konk- misi ning kaalutakse nende kehtima jäämist reetsed LKS-ist tulenevad alused/kriteeriumid puuduvad. või EKV vähendamise tühistamist. EKV lähtejoone määramisel tuleks Keskkonnaameti seisu- kohalt võtta aluseks rannikul üleujutatatavatele aladele Arvestame üldplaneeringu koostamisel klii- iseloomulik looduslik taimkate (sh roostik ja rannanii- mamuutustega seonduva üleujutusohuga. dud)ja mullastik (sooldunud rannikumullad). Põhimõtteli- selt on võimalik rakendada ka teisi meetodeid (nt veeta- semetest või maapinna kõrgusest lähtumine), kuid raken- datavad meetodid ja põhimõtted peaksid olema üldpla- neeringus selgelt lahti kirjutatud (sh kui kavandatakse mingit erilahendust, siis tuleb selgitada kuidas see on kooskõlas looduskaitseseadusega (edaspidi LKS)). Suurte üleujutusaladega siseveekogudel on vastavalt keskkonnaministri 28.05.2004 määrusele nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel sise- veekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ EKV lähtejoo- neks mullastik (alluviaalsed soomullad ehk lammi madal- soomullad). EKV lähtejoone määramisel tuleb võtta arvesse ka täien- davad kohapõhised asjakohased andmed (veetasemete andmestik, sh oluliste üleujutusohuga riskipiirkondade maandamiskavades toodud andmestik, teadaolevad üleujutusalad siseveekogudel, teated rannapurustustest, nõlvaprotsessidest kaldal), arvestada kaldaastangutega (LKS § 34 lg 5). Üldplaneeringus märkida ära EKV ulatuses erandeid teki- tavad olukorrad (metsamaa erisus looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 2, tiheasustusala erisus LKS § 38 lg 1 p 3). Metsamaa erisust planeeringujoonistel graafili- selt pigem mitte kujutada (ajaliselt liialt muutuv, küll aga 18 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine lisada märkusena). Üldplaneeringu seletuskirjas ja joonis- tel määratleda üheselt olemasolevad, laiendatavad ja moodustatavad tiheasustusalad (arvestades ka LKS § 41). Üldplaneeringu mastaapi arvestades tuua välja olulisemad LKS § 38 lg 4 ja 5 erisuste alla minevad objektid. Näiteks tiheasustusalal olemasolev ehitusjoon, supelrannad, pla- neeritavad avalikult kasutatavad teed (sh kergliiklusteed), planeeritavad tehnovõrgud ja rajatised, sadamate, sildu- mis-ja randumiskohtade võrgustik ning juurdepääsud vii- mastele. EKV korrigeerimine ja vähendamine ning suurendamine (PlanS § 75 lg 1 p 12).Kuna uue üldplaneeringu koostami- sel senine sama territooriumi hõlmav üldplaneering kao- tab kehtivuse, siis kaotavad kehtivuse ka sellele antud nõusolekud (kaasa arvatud nõusolekud EKV vähendami- seks). Seega võiks kohalik omavalitsus viia uue üldpla- neeringu koostamise raames läbi varasema üldplaneerin- guga antud EKV vähendamise kaardistamise, mis võimal- daks varasemate EKV vähendamiste nõusolekute kehtima jäämise ja kandumise uude üldplaneeringusse. EKV vä- hendamise kaardistamisel tuleks vastaval joonisel ning seletuskirjas või lisas kujutada/loetleda varasemad EKV vähendamised. Üldplaneeringu tööprotsessi ja/või koos- kõlastamise käigus annab Keskkonnaamet ka seisukoha, kas varasemad EKV vähendamised jäävad kehtima ja nendega võib uue üldplaneeringu puhul arvestada. Kui olud on oluliselt muutunud, siis erandjuhul võib olla vaja- lik nende alade puhul ka uus EKV vähendamise kaalu- mine. Juhul, kui koostatava üldplaneeringu raames ei viida läbi EKV kaardistamist ja/või ei tooda välja, et eel- miste üldplaneeringutega on EKV-d vähendatud, siis auto- maatselt varasemad nõusolekud EKV vähendamise kohta uude planeeringusse üle ei kandu. Olenemata üldplaneeringu kehtetuks tunnistamisest keh- tivad kõik varasemalt kehtestatud detailplaneeringud edasi (sh nõusolekud EKV vähendamiseks) ning detailpla- neeringutega hõlmatud ala kinnistu omanikul on õigus sellest tulenev ehitusõigus realiseerida. Kuna PlanS § 74 19 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine lg 4 kohaselt on üldplaneeringu koostamisel kohustuslik KSH läbiviimine, tuleb planeeringu koostamisel (olene- mata sellest, kas EKV-d soovitakse vähendada või mitte) teha koostööd ja planeering kooskõlastada ka Keskkon- naametiga. Kuigi olemasoleva olukorra ja kehtivate nõuete kajastamine ei ole üldplaneeringus PlanS kohaselt kohustuslik, on ühese mõistetavuse huvides võimalik uues koostatavas üldplaneeringus näidata, millistel aladel ja tingimustel on varasemalt detailplaneeringutega juba ehi- tuskeeluvööndit vähendatud (sh tuues nt välja, et varase- malt on Keskkonnaamet oma nõusoleku andnud). Taoli- sed detailplaneeringud võiksid olla üldplaneeringus eel- kõige markeeritud (nt üldplaneeringu vastaval joonisel tähtede või numbritega märgitud ning seletuskirja vasta- vas peatükis või lisas loeteluna). Pigem erandjuhtudel võib nende detailplaneeringute la- hendus (sh ka vähendatud EKV ulatus) olla kujutatud ka üldplaneeringu vastaval joonisel, kuna sealjuures tuleb tagada piisav täpsusaste (sh EKV vähendamise kõrvaltin- gimused). Juhul, kui Keskkonnaamet erandkorras, tulene- valt näiteks muutunud oludest vms, soovib loobuda va- rem antud nõusolekust EKV vähendamiseks ja keeldub üldplaneeringut kooskõlastamast, peab see olema sisuli- selt põhjendatud ja igakülgselt kaalutud. Eeltoodu eeldab EKV-d vähendava detailplaneeringu osalist või täieliku kehtetuks tunnistamist (vastasel juhul jääksid peale üldplaneeringu kehtestamist kehtima kaks vastandliku si- suga haldusakti), mida tehes tuleb arvestada HMS § 64- 70 toodud nõudeid, sh isiku usaldust haldusakti kehtima jäämiseks ja selle alusel antud ehitusõiguse realiseerimi- seks. Kliimamuutustega kohanemine sh üleujutusalad Üldplaneeringus tuleb määratleda üleujutusohtlikud alad(mis ei võrdu LKS § 35 lg 4 kohaste korduvate üleujutustega aladega ega piirdu vaid maandamiskava alusel määratud üleujutusohuga riskipiirkondadega) ning seada üleujutusohuga aladel ehitustingimused. 20 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Kallasrada, selle sulgemine ja ümbersuunamine, Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu sellele juurdepääsuvõimalused koostamisel ja selle KSH läbiviimisel. Lisaks kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määra- misele otsustatakse üldplaneeringuga vajadusekorral ka kallasraja sulgemine. Kaitstavad loodusobjektid, liikide leiukohad kujutada Arvestame kaitstavate loodusobjektidega maakasutusplaanil ja/või piirangute/keskkonna/loodus- üldplaneeringu koostamisel, ennekõike teiste kaitse vmt joonisel, arvestades liikide leiukohtade puhul tegevuste ja maakasutuse kavandamisel. seejuures LKS §-ga 53. Üldplaneeringus kajastada loodu- Kehtestataval üldplaneeringu lahendusel sobjektide keskkonnaregistri väljavõtte aeg ning märkida, kaitstavaid loodusobjekte, nii nagu teisi riikli- et andmed võivad olla ajas-ruumis muutuvad. Üldplanee- kes andmebaasides sisalduvaid objekte, ei ringus arvestada konkreetsete objektide kaitse-eeskirjade kuvata – fikseeritakse viimane väljavõtte ja neis seatud tingimustega (sh maastikukaitsealadel ar- aeg. Kaitstavad loodusobjektid kuvatakse ÜP vestada pärandkultuuriliste, maastikuliste jne väärtus- väärtuste ja piirangute kaardil. tega). Tuua välja kaitstavate loodusobjektide kattuvus ÜP KSH raames viiakse läbi Natura puhke-ja virgestusaladega, külastustaristu ning arvestada hindamine. Planeeritava tegevuse võimalikku projekteeritavate objektidega. Üldplaneeringu KSH-s viia mõju Natura 2000 võrgustiku aladele läbi Natura hindamine, arvestades lisaks otsestele mõju- hinnatakse kõigepealt eelhindamise etapis dele ka kaudseid ja kumuleeruvaid mõjusid. ning vajadusel liigutakse asjakohase Riiklikul tasemel mitte kaitstavad loodusväärtused hindamise etappi. Asjakohase hindamise vajalikkus selgub ÜP koostamise käigus. Üldplaneeringus tuleb käsitleda rohevõrgustiku(roheta- ristu) teemat, vajadusel korrigeerida selle ruumikuju ja Arvestame ÜP koostamisel riiklikul tasemel kaitset ning seada kasutustingimused(PlanS § 75 lg 1 p mitte kaitstavate loodusväärtusega. 10). Ruumikujude puhul lähtuda eelkõige kehtestatud maakonnaplaneeringust. Kaitsealuste liikide kujutamisel üldplaneerin- Samuti tuleb arvestada looduskaitselist tähelepanu oma- gus eelistame versiooni, kus liigi leiupaigad ja vate kooslustega (sh vääriselupaigad (VEP), pool-loodusli- püsielupaigad on kaardil olemas ka avalikus kud kooslused (PLK), märgalad), nt rohevõrgustiku korri- versioonis, et ka selle kasutajad omaksid üle- geerimisel. Käsitleda tuleb riikliku looduskaitselise täht- vaadet ja oskaksid nende paiknemisega ar- suse minetanud loodusobjektide ja teiste kohalikku täht- vestada. Kaitsekategooriaid kaardil ei eralda, sust omavate objektide kohaliku kaitse alla võtmist. näitame kõik ühe tingmärgiga. I ja II kaitsekategooria liikide kujutamine üldpla- neeringus LKS § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massitea- 21 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine bevahendites keelatud, sama põhimõtet rakendab Kesk- konnaamet ka planeeringute puhul. Seega on kaks võima- lust: 1) koostada planeeringust kaks versiooni –avalik versioon ja ametkondlikuks kasutuseks mõeldud versioon (esimeses I ja II kaitsekategooria liikide leiukohti ja pü- sielupaiku planeeringujoonistel ei kujutata, teisel kujuta- takse); 2) kujutada planeeringu avalikus versioonis I, II ja III kaitsekategooria liike ja püsielupaiku „tsenseeritult“ –näiteks ühe tingmärgiga „kaitstavaliigi leiukoht/püsielu- paik“ eraldamata kaitsekategooriaid. Põhiprobleemiks on siin ringikujulised I kaitsekategooria liikide püsielupaigad. Eelistatum oleks variant, kus üldplaneeringu joonistel (sõltuvalt vajadusest ja planeeritavast alast kõiki (nt ti- heasustusaladel) või siis maakasutuse planeerimisel olu- list tähtsust omavaid (kusagil rohevõrgustikus paiknevate leiukohtade kujutamine võib osutuda pigem infomüraks)) näidatakse kaitsealuste liikide leiukohti/püsielupaiku ühe tingmärgiga „kaitstava liigi leiukoht/püsielupaik“, kuid erandina ei kujutata I kaitsekategooria liigi ringikujulisi (ehk otseselt LKS § 50 lg-st 2 tulenevaid) püsielupaiku. Antud märkus peab olema ka planeeringu tekstis ja/või legendis kajastatud. Juhul, kui üldplaneeringuga kavanda- takse olulisi maakasutusmuutusi kaitstavate liikide leiu- kohtades, oleks soovitav planeeringu piirangute joonistel (juhul, kui sellised vastava täpsusastmega vormistatakse, näiteks tiheasustusaladel) need alad ka vastavalt markee- rida (nt alana, kus arendustegevustel arvestada liigikait- seliste tingimustega), teavitamaks, et antud aladel aren- damisel on teatavad looduskaitselised kitsendused, mille sisuline pool selgub siis alles arenduse detailsetes etappi- des. 4. Kliima ja üleujutused Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel ja selle KSH läbiviimisel, arvesta- Üldplaneeringu koostamisel arvestada ka kliimamuutuste des üldplaneeringu ülesandeid ja täpsusastet. ja üleujutusega(mainitud ka käesoleva kirja punktis 3). Keskkonnaamet palub üldplaneeringu koostamisel ja KSH- s arvestada haldusterritooriumil esineda võivate üleujutu- sohtudega ning kliimamuutustega kaasnevate võimalike 22 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine riskidega (veetaseme tõusust ja sademete rohkusest tin- gitud üleujutuste võimendumine, tormide tugevnemine ja sagenemine, ranna-ja kaldaerosiooni kiirenemine, maali- hete esinemine ning linnaliste asumite soojussaarte efekt) ja nende maandamise võimalustega. Keskkonnaamet soo- vitab tutvuda Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud üleujutu- sega seotud riskide maandamiskava ja kliimamuutustega kohanemise arengukavaga. 5. Välisõhk Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades üldplaneeringu ja Üldplaneeringu koostamisel tuleks lähtuda Eesti Keskkon- selle elluviimisega kaasnevate mõjude hinda- nastrateegiast aastani 2030, milles on ühe probleemina mise ülesandeid ja täpsusastet ning lähtudes välja toodud transpordist tulenev saaste. Kohalikud oma- sealjuures olemasolevatest andmetest väli- valitsused, eriti just tihedama asustusega linnad, peaksid sõhu saaste ja müra osas. sellele hakkama tähelepanu pöörama. Näiteks eelistama peaks kaugküttesüsteemi kohtküttele, kuna kohtküttega Teede ning tööstus- ja tootmisalade planeeri- piirkondades esineb kütteperioodil suurem õhusaaste, misel lähtutakse asjaolust, et tegevusest tu- seda just osakeste näol, mis on kuulutatud vähki tekita- lenev oluline negatiivne mõju inimestele peab vaks. Teid, maanteid, aga ka raudteid tuleks planeerida olema välistatud. targalt ja liikluskoormust reguleerida. Põhiline probleem on saasteained, aga ka müra ja seda kindlasti ka raud- teede puhul. Keskkonnaministeeriumi kodulehel4 on ava- likustatud uuring Eesti linnade saastatuse kohta, millega tuleks kindlasti tutvuda, kui planeerima hakatakse. Lisaks on hea vaadata riikliku õhuseire andmeid on-line-s aad- ressil: http://airviro.klab.ee/. Arvestama peab, et igasugusel tööstusel või toomisel (sh soojatootmine) on oma negatiivne mõju ja inimestele ei meeldi seda omal nahal tunda. Eelkõige tuleb arvestada, et tööstus, mis on eeldatavalt suurema mõjuga, tuleks planeerida tiheasustusest piisavalt eemale, sest enne- kõike sellest tulenev lõhna-või mürahäiring tekitab hiljem probleeme, mida lahendada on väga raske. Näiteks puidu-ja mööblitööstus (müra, lõhn), ka värvimisega te- gelevad remonditöökojad (kemikaalide lõhn), linnu-ja loo- makasvatused (lõhn), igasuguste vedelproduktide (kü- tuste, kütusekomponentide) laadimine ning hoiustamine (lõhn, müra) aga ka tahkekütusel katlamajad (nn toss või 23 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine suits, lõhn, müra), karjäärid (tolm, müra) tekitavad prob- leeme, kui need on elanikele lähedal. Seda peab kindlasti arvestama juba planeerimisel, et elanikud ja tööstus/toot- mine kõrvuti kindlasti ei sobi. Mõistlik oleks ehk teha va- het saastavamal tööstusel/tootmisel/tegevusel (vt eelpool näiteid) ja vähemsaastavamal (nt erinev käsitöö, teatud väiksem toiduainetööstus), see ära defineerida ning kasu- tada vähemsaastavama tööstuse ala nn puhveralana. Par- gid, terviserajad jms ei sobi kindlasti selleks puhveralaks. 6. Müra Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, pidades silmas üldplaneeringu PlanS § 75 lg 1 p 22 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne täpsusastet. Mürakategooriate määramisel müra normtasemete kategooriate määramine. Seejuures lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seaduse §-st on olulisemad küsimused järgnevad: 1) Millised on piir- 57. kondade praegused müratasemed ja kas on probleeme? 2) Millistele aladele millised mürakategooriad(atmosfää- riõhu kaitse seaduse § 57) on otstarbekas määrata arves- tades kavandatavaid arenguid? 3) Kas kavandatavad müra normtasemed (vt keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meeto- did” Lisa 1) on saavutatavad? Kui pole, kas on vaja maad reserveerida (nt müratõkkeks, müravalliks) eesmärkide saavutamiseks? 4) Kas ja kuhu on otstarbekas määrat- leda vaikseid alasid? 5) Kas kavandatavad maakasutuse juhtotstarbed on müra mõttes sobilikud? 7. Jäätmed Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades muuhulgas kohalikke PlanS § 75 lg 1 p 2 kohaselt on üldplaneeringu üks üle- vajadusi ja võimalusi. sanne kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Sellega seo- ses on olulisimad järgmised küsimused: 1) Kas ja kuhu oleks vaja kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohta? 2) Kas ja milliseid tingimusi on vaja seada? 3) Kui täpselt tu- leks kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskoht üldplaneerin- gus määrata? Võimalik on kirjeldada kas ainult tekstis, näidata mingi juhtotstarbe kõrvaljuhtotstarbena, näidata eraldi juhtotstarbega või kasutada kõiki neid vastavalt piirkondade eripäradele. 24 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnaamet lisab, et jäätmekäitlusobjektid tuleb pla- neerida selliselt, et need ei tekitaks keskkonnahäiringuid (müra, vibratsioon, tolm, ebameeldiv lõhn jms) ja nega- tiivset mõju elanikkonnale, vältides sellega hilisemaid probleeme. Üldplaneeringu koostamisel tuleb võtta ar- vesse riigi jäätmekavaga 2014-2025 seatud eesmärke. 8. Mets Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel. Oleme teadlikud, et iga kitsen- PlanS-is ei ole üldplaneeringu ülesannet, mis otsesõnu an- dus peab olema põhjendatud, proportsio- naks võimaluse seada tingimusi metsamajanduskava naalne ja üheselt mõistetav. Samas tuleb koostamiseks ja seeläbi metsa majandamiseks. Kuid aduda, et üldplaneeringu eesmärk on kokku kaudselt, lahendades näiteks järgmisi PlanS § 75 lg-s 1 leppida tasakaalustatud ruumiline areng, mis nimetatud ülesandeid, on võimalik reguleerida metsama- arvestaks kõikide ühiskonnaliikmete huvide ja jandamist (numeratsioon on vastavalt PlanS § 75 lg 1 p- vajadustega. Kõiki huvisid tuleb arvesse de numeratsioonile): võtta, kaaluda ja sellest lähtuvalt kujundada 10) rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsus- üldplaneeringu lahendus. tamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine; Teeme üldplaneeringu koostamisel võrdselt 13) kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate koostööd kõigi asjassepuutuvate asutuste ja loodusobjektide ja nende kaitse-ja kasutustingimuste ka metsaomanikega üheselt mõistetava pla- seadmine; neeringulahenduse väljatöötamiseks. 14) väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maas- tike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määra- mine ning nende kaitse-ja kasutustingimuste seadmine; 16) miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ningnende kaitse-ja kasutustingimuste sead- mine; 20) puhke-ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 21) asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks, lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine; 31) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded. 25 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnaministri 16.01.2009 määruse nr 2 „Metsa kor- raldamise juhend“ § 7 lg 7 kohaselt takseerkirjelduses märgitakse eraldisel kehtivad metsa majandamise kitsen- dused. Metsamajandamise kitsenduste aluseks on õigu- saktid või planeeringud. Sama määruse § 21 lg 1 p 3 järgi metsa takseerkirjeldus on metsamajandamiskava osaks. Seega on võimalik ka eelnimetatud määrusest tulenevalt üldplaneeringuga seada tingimusi metsa majandamiseks. Samas ei saa panna omanikule kohustust metsamajanda- miskava koostamiseks, sest selle koostamine on vaba- tahtlik (tekiks vastuolu metsaseadusega). Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsen- dusi, st üldplaneeringuga omandiõiguse kasutamise kit- sendamine on legitiimne. Seejuures peab iga kitsendus olema põhjendatud, proportsionaalne ja üheselt mõistetav (arusaadav, sh kinnisasja omanikule). Nimelt, kui kehtes- tatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele, võib kinni- sasja omanik taotleda talle kuuluva kinnisasja võõranda- mist riigi või kohaliku omavalitsuse poolt õiglase ja ko- hese tasu eest (kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 2). Samuti võib nõuda õiguspärase, kuid isiku põhiõi- gusi või -vabadusi erakordselt piirava haldusakti või hal- duse toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist õigla- ses ulatuses (riigivastutuse seaduse § 16 lg 1). Kokkuvõtvalt õiguslik võimalus on olemas, rakendamine sõltub vajadusest ja võimalustest. Ühtlasi, üldplaneeringu koostamisel tuleb analüüsida maatulundusmaa metsamaal raadamisest tingitud tagajärgi. Raadates veekogu piiran- guvööndis metsamaad, likvideeritakse ka ehituskee- luvöönd piiranguvööndi metsamaal väljaspool põhi-ehitus- keeluvööndit. Metsade majandamisele on võimalik läbi planeeringu seada kitsendusi, kuid see nõuab maaomaniku nõusole- kut. Tänased IT-lahendused vajavad n.o masinloetavat si- sendit ehk siis kaardikihti kitsendustest. Üldplaneeringu seletuskiri ja joonis peavad kokku minema. Metsade ma- jandamisele seatud kitsedus peab olema kehtestatud 26 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine väga selgesõnaliselt ja üheselt arusaadavalt kõikidele osa- pooltele -nii metsaomanikule, kohalikule kogukonnale, ko- halikule omavalitsusele kui ka Keskkonnaametile. Ehk siis sõnastused „ei ole lubatud“, „on keelatud“, „ei tohi olla suurem kui“ on sõnastused, mida peaksid kõik üheselt mõistma. Sõnastused „kaaluda võiks“, „tuleks eelistada“, „võimalusel kasutada“ on paraku sellised, mida saab tõl- gendada erinevalt ning seetõttu tekivad varem või hiljem arusaamatused ja erimeeldused. 9. Kiirgus Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel. Niivõrd kuivõrd olemasolevad Esialgse eesti radooniriski levilate kaardi6 kohaselt on andmed võimaldavad, tuuakse radooni osas Lääne-Harjuvald madala kuni kõrge radooniriski alal. Val- välja teadaolevad probleemsed piirkonnad daval osal valla territooriumil on pinnase radoonisisaldus ning piirkonnad, mis vajavad täiendavat uuri- madal võinormaalne. Kõrge radoonisisaldusega alad jää- mist. KSH väljundina määratakse tingimused, vad valla kirdeosasse (Keila-Joa ümbrus), idaosas Keila millega tuleb radooniriskiga piirkondades linna lähistele ning keskosas Harju-Riski ja Pae kanti. KSH arenduse järgmistes etappides arvestada. koostamise käigus tuleks vajadusel selgitada välja, kas on esinenud radooniga probleeme ja kas mingis piirkonnas vajaks teema täpsustamist. 10. Olulise ruumilise mõjuga objektid Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel. Lääne-Harju vallas viiakse PlanS § 75 lg 1 p 4 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne üldplaneeringu koostamisel paralleelselt läbi olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine. Olulise vähemalt kaks kohaliku omavalitsuse eripla- ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri on kehtestatud Vaba- neeringu koostamist (metanoolitehase ning riigi Valitsuse 01.10.2015 määrusega nr 102 „Olulise ruu- radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga milise mõjuga ehitiste nimekiri“. Üldplaneeringuga tuleb eriplaneering), mille asukohavalikuga tuleb valida oluliste ruumiliste mõjuga ehitiste asukohad. üldplaneeringu lahenduses arvestada. Nii eriplaneeringute protsess kui ka üldplanee- ringu lahendus peavad teineteisega arves- tama niivõrd, kuivõrd nende protsesside pa- ralleelne kulgemine seda võimaldab. Lahen- duste kooskõla peab olema tagatud – eripla- neeringud peavad arvestama üldplaneerin- guga ning vastupidi. 11. Täpsemad märkused esitatud materjalide kohta: 1) Lisa 2 ptk 7.2 on parandatud vastavalt märkusele. 1) KSH VTK lisa 2 „Ülevaade Lääne-Harju vallast“ (edas- pidi lisa 2) ptk 7.2 käsitleb kavandatavat Pakri hoiuala. 27 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Märgitud on, et hoiuala kavandamine on algatatud seoses 2) Lisa 2 tabelit on täiendatud joonealuse vii- Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise algata- tega. misega. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Pakri 3) Lisa 2 tabelit on vastavalt märkusele hoiuala muudatus jõustus Pakri maastikukaitseala kaitse- täiendatud. eeskirja kinnitamisega (Vabariigi Valitsuse 30.08.2019 määruse nr 15 „Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ § 4) Lisa 2 tabelit on vastavalt märkusele 20). Seega ei ole nimetatud punkt enam asjakohane. täiendatud. 2) Lisa 2 ptk 17 tabelis 15 on toodud loend Lääne-Harju 5) Lisa 2 tabelit on vastavalt märkusele valla territooriumil registreeritud maardlatest. Osad täiendatud. maardlad paiknevad osaliselt Lääne-Harju vallaga külgne- vatel naabervalla territooriumitel: nt Suursoo turba- 6) Arvestame kaevandamislubade kehtivu- maardla paikneb osaliselt Lääne-Nigula valla territooriumil sajaga üldplaneeringu koostamise käigus. ja Ohtu turbamaardla osaliselt Saue valla territooriumil. 7) Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu Keskkonnaamet teeb ettepaneku tuua see info ka tabelis koostamise käigus, arvestades muuhulgas välja. üldplaneeringu ja selle mõjude hindamise 3) Lisa 2 ptk 17 tabelis 15 on kahel korral nimetatud Va- täpsusastet ning üldplaneeringule antud voli- salemma maardlat. Keskkonnaamet täpsustab, et ühel ju- tusi planeerimisseaduses. hul on tegemist Vasalemma maardla Padise Paemurrud nr 1 maardlaosaga (registrikaardi nr 213) ja teisel juhul Va- salemma maardla Padise Paemurrud nr 2 maardlaosaga (registrikaardi nr 212). Keskkonnaamet teeb ettepaneku tuua see info selguse huvides ka tabelis välja. 4) Lisa 2 ptk 17 tabelis 15 on välja toodud ka Larvi maardla ning tabelis 16 Larvi tootmisala mäeeraldis (kae- vandmise keskkonnaluba nr HARM-103), mis asub täies ulatuses Saue valla territooriumil. Keskkonnaamet palub Larvi maardla tabeli 15 ja Larvi tootmisala tabeli 16 loete- lust välja jätta. 5) Lisaks lisa 2 ptk 17 tabelis 16 nimetatud mäeeraldis- tele asuvad Lääne-Harju vallas ka Raja III turbatootmis- ala (Ohtu turbamaardla) ja Tammermaa turbatootmisala (Ohtu turbamaardla). Keskkonnaamet palub puuduolevad karjäärid koos vajaliku infoga lisada tabelisse 16. 6) Keskkonnaamet palub pöörata tähelepanu ka kaevan- damislubade kehtivusajale, mis võib lõppeda enne üldplaneeringu lõpplikku kinnitamist (näiteks luba nr 28 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine HARM-037; Määra lubjakivikarjäär; kehtivuse lõpp 03.04.2020). 7) Lääne-Harjumaa jäätmekava 2015-2020 ning Lääne- Harju valla arengukava 2019 –2030 kohaselt on vallas probleem jäätmete äraveoga väiksematest asulatest ja ebapiisav jäätmejaamade võrgustik. Valla ainus jäätme- jaam asub Karjakülas, mis jääb valla kirdepiirile. Lääne- Harju arengukavas 2019-2030 on ette nähtud Karjaküla jäätmejaama laiendamine. Uute jäätmejaamade või –ko- gumispunktide rajamist üldplaneeringus ei kajastata. Keskkonnaameti hinnangul ei pruugi valla ühes otsas oleva jäätmejaama laiendamine lahendada illegaalse prü- gistamise probleemi ega aidata kaasa jäätmete taaskasu- tamise suurendamisele. Üldplaneeringu üheks eesmärgiks on: „ladestavate jäätmete hulga vähendamiseks ning nende enam taaskasutusse suunamiseks ruumiliste eel- duste loomine“. Lääne-Harju valla ülevaatest ei selgu kui palju vallas tekkinud jäätmeid ladestatakse ning mis viisil üldplaneeringu abil neid koguseid vähendatakse. Samuti ei selgu, milliste ruumiliste eelduste loomisega planeeri- takse rohkem jäätmeid taaskasutusse suunata. Kokkuvõtvalt on Keskkonnaamet seisukohal, et koostatud lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus on asja- kohased ja piisavad, kui üldplaneeringu ja selle KSH koos- tamisel arvestatakse käesolevas kirjas toodud ettepane- kute ja soovitustega. 8 MAA-AMET 27.12.2019 Seisuga 20.12.2019 asuvad Lääne-Harju valla üldplanee- Teeme üldplaneeringu koostamise käigus nr 6- ringu territooriumil osaliselt või täielikult 14 keskkonnare- koostööd Maa-ametiga lähtuvalt Maa-ametile 3/19/18704- gistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat,11kehtiva antud volitustest. kaevandamisloaga mäeeraldist ja 2menetluses olevat 2 maavara kaevandamise loa taotlust. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsit- leb ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt esitatakse üldpla- neering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 29 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 76 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edas- pidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa- alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldpla- neering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1- 2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal. MaaPS§14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja ka- sutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavanda- tav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olu- korda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või hal- vendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maa- varale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehno- võrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikait- selise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku al- ternatiivset asukohta. Lisa2 peatükis 17. Maavarad ja maardlad on märgitud, et Lisa 2 tabelit on vastavalt märkusele täienda- Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud üheksa tud. Arvestame märkusega üldplaneeringu mäeeraldist, mis peaksid olema kujutatud joonisel 27. koostamisel. Täpsustame, et Lääne-Harju valla territooriumil on 11 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ja 2 taotletavat mäeeraldist, seejuures maardlad ja mäeeraldised on mär- gitud joonisele 28. Tabelis 15. on märgitud Lääne-Harju valla territooriumil registreeritud maardlad koos pindalade ja varu kogustega. Tabelis 16. on märgitud Lääne-Harju valla territooriumil asuvad mäeeraldised ja neis asuvad maavaravaru kogused. Soovitame koostatavas üldplanee- ringus piirduda vaid maardlate ja mäeeraldiste loeteluga, kuna maardlate ja mäeeraldiste pindalad ja neis asuva maavaravaru kogused võivad ajas muutuda. Näiteks on tabelis 15. märgitud Suursoo turbamaardla (registrikaart nr 532) pindala 11223,68 ha asemel nüüdseks (seisuga 20.12.2019) 11 064,09 ha ning tabelis 16. märgitud varu 30 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine kogused on võrreldes 21.08.2019 seisuga nüüdseks sa- muti muutunud. Suursoo turbamaardla registrikaardi and- med võivad lähiajal veelgi muutuda, kuna esitatud on täiendavad andmed, mis on veel läbivaatamisel. Pinda- lade ja varu koguste kirjeldamise korral palume lisada kuupäeva, millise seisuga andmeid esitatakse. Palume üldplaneeringu jooniste koostamisel kasutada Arvestame märkusega üldplaneeringu koos- keskkonnaregistris arvel olevate maardlate ja mäeeral- tamisel. diste piire. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonna- registrisse kantud keskkonnaandmeid. Üldplaneeringu ja KSH aruande koostamise lihtsustamiseks soovitame enne lõpliku lahenduse valmimist küsida keskkonnaregistri maardlate nimistust ajakohase väljavõtte. Palume üldplaneeringus anda mäetööstusmaa juhtots- Arvestame märkusega üldplaneeringu koos- tarve mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladele ning tamise käigus. Mäetööstusmaa juhtotstarbe kaevandamisloa taotluse olemasolu korral reserveeritava näitame ühiselt mäeeraldistele, nende teenin- mäetööstusmaa juhtotstarve nendele aladele, kus on me- dusmaadele. Kaalume eraldi juhtostarbe netluses maavara kaevandamise loa taotlus. Vajadusel määramist vajadusel turbatööstusmaale. võib mäetööstusmaa juhtotstarbest eraldada turbatöös- tusmaa juhtotstarbe. Palume eeltoodud märkustega üldplaneeringu edasisel Arvestame esitatud tingimustega üldplanee- koostamisel arvestada ning edastada planeeringulahendus ringu koostamisel koostöö korraldamisel ning enne vastuvõtmist Maa-ametile kooskõlastamiseks. Maa- planeeringulahenduse esitamisel kooskõlasta- amet aktsepteerib planeeringumaterjalide ja menetlusdo- miseks. kumentide edastamist nii digitaalselt aadressile [email protected] kui ka materjalide alla laadimist vastavalt veebiaadressilt. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valit- semisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Kesk- konnaministeerium. 9 PÕLLUMAJANDU- 23.12.19 nr Põllumajandusametil ei ole esitatud üldplaneeringu mater- SAMET 14.5- jalide kohta ettepanekuid ega vastuväiteid. 1/2350-1 31 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 10 LENNUAMET 20.12.2019 Lennuamet palub üldplaneeringu koostamisel arvestada Arvestame lennuväljade lähiümbruse ning nr 4.6- Lääne-Harju valla territooriumil asuva Ämari lennuvälja neist lähtuvate piirangutega üldplaneeringu 8/19/5382-2 ning Harku vallas asuva Humala väikelennuvälja lähiümb- lahenduse väljatöötamisel. rusest tulenevate piirangutega. Lennuvälja lähiümbrus on defineeritud lennundusseaduse § 341, lennuvälja lähiümb- ruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksi- mummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspii- rangute miinimumnõuded lennuraja klassifikatsiooni kaupa on kehtestatud majandus- ja taristuministri poolt 26.05.2015 vastu võetud määrusega nr 50 „Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded“. Lennuvälja lähiümbruse piirangupindade ulatusega on või- malik tutvuda Maa-ameti geoportaali lennunduskaardi ra- kenduses. Lennuvälja kaitsevööndi ulatust on võimalik kontrollida Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardil. Ämari lennuvälja tsiviilkasutusse võtmiseks peab lennu- väljal olema majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.06.2005 määruse nr 66 „Lennuvälja ja kopteriväljaku sertifitseerimise kord ning nõuded lennuvälja ja kopteri- väljaku käsiraamatu sisule ja koostamisele“ kohane serti- fikaat. Sertifikaadi taotlemiseks või konsultatsiooni saami- seks palume pöörduda Lennuameti poole. 11 VEETEEDE AMET 23.12.2019 Oleme läbi vaadanud Teie poolt edastatud Lääne-Harju Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu la- nr 6-3- valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju henduse väljatöötamisel. 1/2778 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse materja- lid (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019_0069) ning juhime tähelepanu üldplaneeringu alal asuvate navigatsioonimär- kide vahetus läheduses ja mõju piirkonnas tehtava ehi- tustegevuse kooskõlastamise korrale. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 06. det- sembri 2002. a määruse nr 26 „Ehitustegevuse kord vee- teel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõju- piirkonnas“ § 4 lg 1 järgi tuleb navigatsioonimärgi vahe- tus läheduses ja selle mõjupiirkonnas ehitustegevus koos- kõlastada Veeteede Ametiga. Sisuliselt tähendab see, et 32 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine võimalik tulevane ehitustegevus ei tohi halvendada navi- gatsioonimärgi nähtavust ja eristatavust merelt vaada- tuna. Palume seda üldplaneeringu koostamisel käsitleda. Üldplaneeringu alal asuvavaid navigatsioonimärke on või- malik vaadata Veeteede Ameti Nutimere rakenduses (https://gis.vta.ee/nutimeri). 12 MAANTEEAMET 10.01.2020 Siduda planeeringusse Harju maakonnaplaneeringuga ka- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu la- nr 15- vandatud teedevõrgustik - so riigiteede perspektiivsed henduse väljatöötamisel. 2/19/58092- trassid sh ristumiskohad, kogujateed jms: 3 1.1.1 Keila põhjapoolne ümbersõit 1.1.2 Keila lõunapoolne ümbersõit. Maanteeameti huvi on lõigus tee nr 11 Tallinna ringtee kuni tee nr 11370 Keila - Ääsmäe. 1.1.3 Harju maakonnaplaneeringus kavandatud perspek- tiivse raudtee ristumine riigimaanteega 17 Keila-Haapsalu kujutada eritasandilisena. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepää- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu la- sude tagamisel ning määrata perspektiivsete kohalike henduse väljatöötamisel teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asuko- had. Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raud- teede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Soovime üldplaneeringute koostamise kontekstis kokku Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla- leppida suurema liiklussagedusega riigiteedele ühise ni- neeringu lahenduse väljatöötamisel. metuse: Kokkuleppeliselt eristatakse üldplaneeringutes teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edas- pidi lühend OLT) riigitee liiklussagedusega (AKÖL) >6000a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist. Liiklussagedu- sed, millest üldplaneeringute koostamisel lähtuda on leita- vad siit: https://maantee- amet.maps.arcgis.com/apps/View/index.html?ap- pid=293d200a16454c1c84f2cfe35720149f 33 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Palume OLT teedel vajadusel määrata võimalike ristumis- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu la- kohtade asukohad, kuna see mõjutab enamasti mitmeid henduse väljatöötamisel arvestades üldpla- kinnistuid ning hiljem detailplaneeringu faasis ei ole reeg- neeringu täpsusastet. lina mõistlik haarata kogu suurt maa-ala tervikuna. Nime- tatud nõue on kooskõlas ka PlanS § 75 lg 1 p 1 kohase transpordivõrgustiku objektide asukoha määramise üle- sandega. Kajastada üldplaneeringu kaardil punktis 1.2 nimetatud Üldplaneeringu kehtestamisel kajastame joo- OLT-d vastavalt tänasele liiklussagedusele. nisel kavandatavad objektid, olemasoleva olukorra fikseerimist üldplaneeringus ja selle kehtestamisel üritame üldjuhul vältida. Ka OLT-ide kajastamist vastavalt tänasele sage- dusele kaalume üldplaneeringu lahenduses, kuid pigem lähtume siiski 10-15 aasta jooksul kavandatavatest täiendavatest arengutest. Tänane situatsioon on alusinformatsiooniks. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu la- vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29 kaaluda avalikes huvides henduse väljatöötamisel erateede omandamist. Kaalumisel palume pöörata erilist tähelepanu OLT ja kohaliku teedevõrgu ristumiskohtadele, kuna OLT teedel on riigiteega ristumiskohtade arv Normi- dega piiratud. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 Teadmiseks võetud. lõikest 2 ja tänava puhul määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel. Arvestada, et riigi põhimaantee 8 Tallinn-Paldiski on kogu Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu oma trassi ulatuses ühtlasi Euroopa Teedevõrgu maantee koostamisel. Erisuste määratlemisel teeme ning lähtuda kaitsevööndi määramisel EhS § 71 lg 2 - koostööd Maanteeametiga. kaitsevööndi ulatus 50m. Maanteeamet on hinnanud Paldiski linna ja Rummu ale- Võtame üldplaneeringu koostamisel konkreet- vikku läbivate riigiteede kaitsevööndite ulatust EhS § 71 sete teelõikude kaitsevööndite määramisel lg 3 alusel. Välja kujunemata hoonestusjoone ja linliku lähtekohaks Maanteeameti ettepanku. Eri- liikluskeskkonna puudumise tõttu teeme ettepaneku mää- suste määratlemisel teeme koostööd Maan- rata järgmised kaitsevööndi laiused riigitee äärmise sõidu- teeametiga. raja välimisest servast. 34 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 2.3.1. Riigitee nr 11183 Paldiski majaka tee km 0,0-3,75 mõlemal teeküljel 30 meetrit; 2.3.2. Riigitee 11174 Paldiski-Padise km 0,0-1,50 mõle- mal teeküljel 30 meetrit; 2.3.3. Riigitee 11180 Paldiski lõunasadama tee km 0,0- 0,718 mõlemal teeküljel 30 meetrit; 2.3.4. Riigitee 17 Keila-Haapsalu km 18,55-20,35 mõle- mal teeküljel 30 meetrit; Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid Teadmiseks võetud. kajastav ja määrav joonis esitada Maanteeametile GIS või CAD formaadis. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevöön- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu disse ehitada ehitusloakohustuslikke hooneid. EhS § 70 lg koostamisel. Erisuste määratlemisel teeme 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest koostööd Maanteeametiga. kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusole- kul. Kaaluda tingimuse määramist, et ehitusloakohustus- like hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjenda- tud liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja ole- masoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõ- juga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõue- tele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada, et meet- mete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOV kohustus. Juurdepääsu tagamiseks OLT-le tuleb üldjuhul vastavalt Teadmiseks võetud. asjaõigusseaduse § 156 kinnistute maakorralduslikul ja- gamisel juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel ka- tastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega ris- tumiskohtade arv Normidega piiratud. OLT-ga külgneva ehitustegevuse kavandamisel ilma de- Teadmiseks võetud. tailplaneeringu koostamise kohustuseta arvestada, et üld- reeglina tuleb kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja 35 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine olemasolevaid ristumisi riigiteega, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv Normidega piiratud. Palume jalgratta- ja jalgteed üldjuhul kavandada riigiteest Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla- eraldiseisva rajatisena. Kui üldplaneeringus ei täpsustata neeringu lahenduse väljatöötamisel. ruumivajadust jalgratta- ja jalgtee rajamiseks eramaadel, siis kaaluda tingimuse määramist, et jalgratta- ja jalgtee projekteerimistingimuste andmine korraldatakse avatud menetlusena. Määrata tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla- riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem neeringu lahenduse väljatöötamisel kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektri- tuulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltu- mata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidu- kiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D), kus H tähis- tab tuuliku masti kõrgust ja D rootori ehk tiiviku diameet- rit. Väikese kasutusega (alla 100 auto ööpäevas) avalikult ka- sutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskia- nalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada pla- neeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähe- male kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel planeeringu koosta- misel kasutada väljapakutud valemit. Soovitame kaaluda tehnoloogilise vööndi kohapõhise Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla- määramise vajadust. Eelkõige jalg- ja jalgrattatee, ava- neeringu lahenduse väljatöötamisel liku tehnovõrk-rajatise või muu avaliku rajatise kavanda- mise korral. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu la- olemasoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust ning kaa- henduse väljatöötamisel arvestades üldpla- luda tingimuste seadmist (näiteks detailplaneeringu koos- neeringu täpsusastet. tamise kohustus), mis toetavad arendus- ja elamuala si- sese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja elluviimist. Palume arvestada, et Maanteeamet ei võta arendustege- 36 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine vuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja rii- giteede ümberehitamise kohustust, kui riigiteede võrgus- tiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu seletuskir- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu jas, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sade- koostamisel. Erisuste määratlemisel teeme mevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjen- koostööd Maanteeametiga. datud juhtudel koostöös Maanteeametiga. Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla- paigaldatakse riigitee alusele maale. Riigitee alune maa neeringu koostamisel. Erisuste määratlemisel on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi ole- teeme koostööd Maanteeametiga. Võib ilm- masolul anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti neda kohti, kus tehnovõrkude koridoride üht- teeme erandeid asula keskkonnas. Tehnovõrgu paigaldust lustamine on ruumikasutuse optimeerimise tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodee- kontekstis vajalik. tilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. Palume lähtuda sellest, et OLT funktsioon on teenindada Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu peamiselt läbivat liiklust ja võimalusel arvestada et, koha- koostamisel. likku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. Planeerin- gulahendusega vältida võimalusel kohaliku liikluse suuna- mist OLT-le. Arendusalade juurdepääsud OLT-le lahendada üldjuhul Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu läbi kogujateede, mis on ühendatud riigiteega ühise ristu- koostamisel. Erisuste määratlemisel teeme miskoha kaudu. Koostöös Maanteeametiga määrata pers- koostööd Maanteeametiga. pektiivsed juurdepääsud avalikult kasutatavale teele ning suletavad olemasolevad juurdepääsud. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piir- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu konna liiklussagedust suurendavad arendused keskus- koostamisel. tesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei suurenda elu- ja töökohtade vahelise pendelliikumise vajadust. Lo- gistika- ja tootmisalade juurdepääsude kavandamisel vt punkti 1.5. OLT-le uusi samatasandilisi ristumiskohti üldjuhul mitte Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu kavandada. Arvestada, et kohalike teede uued liitumised koostamisel arvestades muuhulgas üldpla- põhimaanteedega tuleb lahendada asukohapõhiselt koos- neeringu täpsusastet. töös Maanteeametiga. 37 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Terve Lääne-Harju valla ulatuse märkida riigitee 8 oluliselt Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla- muudetava teelõiguna. Kajastada seletuskirjas, et oluliselt neeringu koostamisel. Erisuste määratlemisel muudetava teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, teeme koostööd Maanteeametiga. mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse tagami- seks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine, sõidu- suundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõidura- dade ehitamine, olemasolevate ristumiskohtade arvu olu- line vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade raja- mine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muuda- tusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepää- suga. Eelpool loetletud meetmete rakendamist lühematel teelõikudel käsitletakse lokaalse meetmena ning üldpla- neeringus eraldi ei tähistata. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ peatükk 4.4 koostamisel. Ühistranspordi kättesaadavuse Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõtteid ja kriteerium on üheks olulisimaks uute tege- mõisted üldplaneeringu koostamisel, arvestades täienda- vuste ja arendusalade kavandamisel. valt uue praktilisest vajadusest lähtuva mõistega OLT. Maanteeameti jaoks on olulised multimodaalsete ühist- ranspordisõlmede (näiteks pargi ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja nen- dele ohutu ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prio- riteetsed piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal ühistranspordi aren- damiseks Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähe- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu lepanu mürakategooriate määramise kohustusele üldpla- koostamisel, maakasutuse määratlemisel neeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt le- ning mõjuhindamise läbiviimisel, et vältida viva müra sisse ei ole soovitav planeerida I-IV kategooria konfliktide kehtestamist üldplaneeringuga. objekte. Vastasel korral on oluline, et arendaja ja/või tu- levane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja 38 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vas- tavad keskkonnatingimused. Arvestada, et meetmete ka- sutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOV kohustus. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid nega- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu mõ- tiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring juhindamise läbiviimisel, arvestades muuhul- vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes kavanda- gas üldplaneeringu täpsusastet. vast üldplaneeringu lahendusest. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel, sh arendaja kohustusi müra normtasemetest läh- tuvalt. Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid Teadmiseks võetud. teede nimetusi ja numbreid (vt link allpool). Planeering kooskõlastada Maanteeametiga. Kooskõlastamisel palume esitada meie kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näi- teks tabelina) Maanteeameti ettepanekute arvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada. 13 PÄÄSTEAMET 13.01.2020 Tööstusettevõtete (eelkõige ohtlike ja suurõnnetuse Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu nr 7.2- ohuga ettevõtete) ja piirkondade planeerimisel on eriti koostamisel ja selle mõjuhindamise läbiviimi- 3.1/14287-2 oluline minimeerida pinna- ja põhjavee reostuse oht ning, sel, arvestades muuhulgas üldplaneeringu et tööstusettevõtete paiknemine oleks suunatud selliselt, täpsusastet. et need ei jääks üleujutusohuga aladele. Võimalike ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete raja- Teadmiseks võetud. Riskianalüüside koosta- misel on oluline koostada taolistel ettevõtetel riskianalüü- mine on kemikaaliseadusest tulenev nõue, sid kemikaaliseadusest lähtuvalt. mida üldplaneeringuga ei lahenda. Juba koos- tatud riskianalüüsid on sisendinfoks üldpla- neeringu lahenduse väljatöötamisele. Maantee-ja raudteetammide rajamine ei tohiks viia mõ- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu jualasse jäävate alade veerežiimi oluliste muutusteni, mis koostamisel ja selle mõjuhindamise läbiviimi- võivad viia elupaiga kvaliteedi languseni. sel, arvestades muuhulgas üldplaneeringu täpsusastet. 39 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Tagada tuleks Päästeameti päästeteenuse tarbeks piisava Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu laiuse ja kandevõimega juurdepääsuteede olemasolu kõigi koostamisel, arvestades muuhulgas üldpla- ehitisteni ning veevõtukohtade, hüdrantide olemasolu neeringu täpsusastet. veega varustamiseks. Uute elamualade planeerimisel tuleb arvestada olema- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu solevate ja perspektiivsete tööstusalade paiknemisega, et koostamisel ja uute elamualade kavandami- tagada elamualade jäämine võimalikult kaugele ohtlikest sel. ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetest. 14 TARBIJAKAITSE 13.01.2020 Palume transpordivõrgustiku analüüsi käigus saadud tule- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu JA TEHNILISE JÄ- nr 16-6/19- mustega arvestada võimalusel ka maa sihtotstarvete koostamisel arvestades muuhulgas üldpla- RELEVALVE AMET 3512-004 määramisel ja elamupiirkondade planeerimisel ning raja- neeringu täpsusastet. misel: probleemiks võib osutuda pendelliikumine üle raudtee. Olemasolevad ülesõidu- ja käigukohad peaksid olema võimalikult palju kasutatavad, sest reeglina pole samatasandiliste ületuskohtade lähestikku rajamine kuigi otstarbekas ning samuti peab uue samatasandilise ülekäi- gukoha rajamine olema põhjendatud ja vältimatu. Raudteeülekäigukohtade planeerimisel (sh kergliiklus- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu teede rajamise käigus), tuleb need tehniliselt lahendada koostamisel arvestades muuhulgas üldpla- selliselt, et liikumisteed oleksid üheaegselt nii ohutud kui neeringu täpsusastet. Üldplaneeringus kavan- ka optimaalsed – arvestatakse väljakujunenud liikumis- datava maakasutuse planeerimisel arvestame teid, vajadusel eraldatakse raudtee ümbritsevast esitatud ettepanekuga üldpõhimõtete mää- keskkonnast vajalikus ulatuses piirdeaiaga. Nõutav turva- ratlemisel, kuid tehniliste lahenduste koosta- varustus ületuskohtadel peab olema toimiv ja lahendatud mine on üldplaneeringule järgnevate tege- nii, et seda kasutataks õigesti (märgistus nähtav, puudub vuste (detailplaneeringud, projekteerimistin- möödapõike võimalus). gimused jms) ülesanne. Võimalusel tuleb vältida raudteeni ulatuvate tupiktänavate Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu projekteerimist, sest see loob soodsa võimaluse ebasea- maakasutuse kavandamisel. Märgime, et duslike raudteeületuskohtade tekkeks. Ebaseadusliku (il- üldplaneeringu täpsusastet arvestades võib legaalse) ületuskoha all mõistetakse nn isetekkelist raud- nii mõneski piirkonnas osutuda vajalikuks teeületuskohta, millel puudub hooldaja ja mis ei seada tingimus järgmiste etappide (nt de- tailplaneeringu koostamise või projekteeri- mistingimuste väljastamise) tarbeks. 40 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Palume juba planeeringu tasandil võimalusel nõuet raud- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu tee ääres asuvate lasteasutuste, välispordirajatiste (nt maakasutuse kavandamisel. staadion) ja elamute kruntide raudteepoolse külje piirami- seks aiaga, et vältida laste ja elamupiirkonnas ka loo- made ootamatut sattumist raudteemaale. Haljastuse osas (sh pargid, puhkealad) soovitame mitte Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu planeerida kõrghaljastust (puid, sh viljapuid) rööbasteele koostamisel, lähtuvalt muuhulgas üldplanee- lähemale kui 10 m äärmisest rööpast, põhjusteks on nii ringu täpsusastmest ja kohalikest oludest. tuleohutuse kui ka nähtavuse tagamise vajadus raudteel. Üldplaneeringu täpsusastmest tulenevalt ei määrata näiteks kaitsehaljastust detailselt määratud vööndina meetrites. Küll aga on võimalik üldplaneeringuga seada tingimusi järgmistes etappides (nt detailplaneeringu koostamine või projekteerimistingimuste väl- jastamine) arvestamiseks. Raudtee kaitsevööndit (ulatus 30 m äärmisest rööpast) Arvestame ehitusseadustikus toodud tingi- puudutavad tingimused on hetkel kirjeldatud ehitussea- mustega üldplaneeringu lahenduse koostami- dustiku §-s 73. sel. 15 MUINSUSKAITSE- 16.01.2020 Lääne-Harju valla üldplaneeringu koostamisel tuleb arves- Arvestame üldplaneeringu koostamisel riikliku AMET nr 1.1- tada riikliku kaitse all olevate kultuurimälestiste ja nende kaitse all olevate kultuurimälestiste ja nende 7/3125-1 kaitsevöönditega. kaitsevöönditega. Mälestiste nimekirja leiab Kultuurimälestiste registris (www.register.muinas.ee), millel on olemas ristkasutus Maa-ameti põhikaardiga – mälestiste ja nende kait- sevööndite paiknemine on näha Maa-ameti põhikaardi kultuuriväärtuste kaardikihil. Mälestiste piiride kohta tek- kivate küsimuste korral palume ühendust võtta Muinsus- kaitseameti vastava maakonna nõuniku või kartograafia- nõunikuga. Mälestised näitavad piirkonna kultuurmaastiku ajaloolist Arvestame üldplaneeringu koostamisel mä- mitmekihilisust, mistõttu tuleb planeerimisel lähtuda mä- lestiste kasutuses hoidmise või neile uue lestisi säästvast põhimõttest ning arvestada nende kui funktsiooni leidmise vajadusega. avaliku väärtusega (MuKS § 3 lg 7). Korrastatud ja hoitud kultuuriväärtused loovad parema ja atraktiivsema elu- keskkonna, mis aitab kaasa elukvaliteedi tõusule, loob 41 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine töökohti, elavdab majandust ja kasvatab piirkonna konku- rentsivõimet. Mälestiste kasutuses hoidmine ja kasutuseta mälestistele funktsiooni leidmine peab olema valla üldpla- neeringus käsitletav teema. Riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi tuleb üldpla- Teadmiseks võetud. Üldplaneeringu koosta- neeringu seletuskirjas käsitleda eraldi peatükina. Muin- misel käsitletakse riikliku kaitse all olevaid suskaitseamet soovitab käsitleda üldplaneeringu seletus- kultuurimälestisi lahenduse väljatöötamisel, kirjas arengualade kultuurimälestisi tabeli vormis (vt lisa kuid neid, sh nende nimekirju ei kehtestata nr 1) või nimekirjana, kus hinnatakse mälestise tehnilist üldplaneeringu koosseisus, kuna tegemist on seisundit, kasutusfunktsiooni, leevendusi, kavandatavaid olemasolevate objektide ja aladena, mida tegevusi jm kui üldplaneeringu alal on hoomatav hulk mä- üldplaneeringuga ei kavandata. lestisi või mälestisi saab liigiti grupeerida (nt lohukividele, monumentide kaupa). Kogu mälestiste nimekirja võib va- jadusel esitada planeeringu või KSH lisana. Üldplanee- ringu kaartidel tuleb tähistada maa-alalised mälestised alana, üksikmälestis näidata punktina. Kaardimaterjali väljatrükil võivad mälestised olla tähistatud eristuva lep- pemärgiga. Lääne-Harju valla territooriumil on kultuurimäles- tiste registri andmetel riikliku kaitse all 245 mäles- tist, neist ehitismälestisi 101 (lisaks 2 arvele võetud objekti – Põllküla vanaveski pais ja endise Paldiski Merekooli hoone), ajaloomälestisi 23, arheoloogia- mälestisi 33 ja kunstimälestisi 90. Kaitse all olevatest arheoloogiamälestistest ligi poole (14) moodustavad asulakohad, millest suurem osa paikneb tä- napäeva külade vahetus läheduses või nende tuumikala- del. Sama palju (14) on kaitse all kultuspaiku (11 kultuse- ja ohvrikivi, 2 ohvriallikat ning 1 ohverdamiskoht), lisaks 2 kalmistut, 2 linnust ja 1 pelgupaik. Lisaks riigi kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele on Muinsuskaitseametile Lääne-Harju vallas infot mitmete ar- heoloogiliste leiupaikade kohta, millest 4 muistist (asula- koht Kasepere külas, kalmistud Paldiski linnas ja Keibu külas ning luude leiukoht Audevälja külas) on võetud ar- vele. Kõiki varasemaid teateid kontrollitakse ning säili- mise korral algatatakse nende mälestiseks või arheoloogi- liseks leiukohaks tunnistamise menetlust. Kuna teadete 42 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine kontrollimine on aeganõudev tegevus, siis Muinsuskaitse- amet palub arheoloogiapärandi säilimise tagamise nimel meiega eelnevalt konsulteerida, kui Lääne-Harju vallas kavandatakse suuremaid maastikku muutvaid rajatisi, sh teed, karjäärid vms. Avatud maastikel asuvate kultuurimälestiste (nt kirikud, Arvestame vaadete ja nende säilitamise vaja- tuuleveskid, tuletornid, mõisa peahoone, taluhäärberid dusega üldplaneeringu koostamisel, sh maak- jm) vaatesektorid või -koridorid tuleb kanda kaardile. sautus- ja ehitustingimuste seadmisel. Avatud maastikel vaatesektoritesse mitte kavandada ehitusalasid või mastaabilt suuremaid hooneid. Üldplanee- ringuga tuleb seada põhimõtted mastaabi ja funktsiooni osas olevate vastuolude leevendamiseks avatud maastike vaatesektorites või kultuurimälestiste vahetus läheduses ning leida tasakaalustatud planeerimislahendus. KMH kohustusega aladel (ka juhul kui KMH nõudest loo- Üldplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi butakse) tuleb Muinsuskaitseametilt küsida, kas vajalik on üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõ- läbi viia arheoloogiline uuring või võib sellest loobuda jude strateegiline hindamine. Üldplaneeringu (MuKSi § 31 lg 3 ). koostamisel ei ole KMH täpsusaste kohane. Muinsuskaitseametiga konsulteeritakse KMH läbiviimise vajaduse otsutsamisel üldplanee- ringule järgnevate tegevuste läbiviimisel, nt erinevad projektid ja loamenetlused. Üldplaneeringu koostamisel tuleb silmas pidada, et lisaks Üldplaneeringu koostamisel, sh KSH läbiviimi- riigi kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele on maas- sel ei viida läbi täiendavat uuringut arheoloo- tikul palju avastamata arheoloogiapärandit, millega arves- giliselt väärtuslike alade prognoosimiseks. tamine tagab kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse säi- Teadaolevate arheoloogiliselt väärtuslike ala- limise. Arheoloogiapärandit kui inimtekkelisi või selge dega arvestatakse uute arendusalade kavan- inimmõjuga kohti võib olla kõikjal, kuid nende paiknemise damisel ning vajadusel sätestatakse ettevaa- tõenäosust on paljudel puhkudel võimalik maastikku ana- tusmeetmed, millega üldplaneeringule järg- lüüsides prognoosida. Näiteks juba teada olevate muinas- nevates planeerimise etappides nendel aladel või keskaegsete asustuskeskuste lähedalt või samatüübi- arvestada. listelt maastikelt on tõenäosus avastada varasemate ini- meste elu- ja matmispaiku (nt mere, järvede ja jõgede rannamoodustistelt kiviaegseid asulakohti, vanade külade lähedal liivastelt küngastelt külakalmistuid jne). Arheoloo- giapärandi seisundit ja säilimist võib mõjutada senise 43 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine maakasutuse muutmine, eeskätt ehitus-, kaeve- või muu mullatöö (nt kaevandused, suured taristuobjektid, ulatus- likud uued elamu- ja tööstusalad, jõesuudmete süvenda- mine jms). Praeguse praktika kohaselt arheoloogiapärandi prognoosi- mist üldplaneeringutes pole tehtud, mistõttu ilmnevad ar- heoloogilised väärtused alles tööde käigus4. Selle tulemu- sena hävineb sageli suur osa kultuurkihist, samuti on tööde seiskamine ehitusfaasis tööde tellijale kõige kulu- kam ning uuringutega (sh ehitustöö seiskamisega) seotud kulud jäävad sageli ainult eraomaniku kanda. Samas kuu- luvad arheoloogilised leiud ühiskonnale tervikuna. Pärandi hävimise ja ehitusfaasis tehtavate suurte kulu- tuste ära hoidmiseks on seetõttu põhjendatud ja otstarbe- kaks näha ette arheoloogiapärandiga seotud riskide maandamine üldplaneeringu või detailplaneerimise staa- diumis, sest mida varem ollakse muudatuste planeerimi- sel teadlik, kus võib välja tulla seni avastamata arheoloo- giapärandit, seda suurem on võimalus teha planeerimise käigus paremaid valikuid, mis kahjustaks vähem pärandit ning optimeeriks kulutusi ehitusfaasis. Eelnevast lähtuvalt soovitame tungivalt aladel, kus üldpla- neeringuga kavandatakse senise maakasutuse muutust, mis toob endaga kaasa ulatuslikke kaevetöid, prognoosida üldplaneeringu koostamise käigus tõenäolisi arheoloogili- selt väärtuslikke alasid (PlanS § 75 lg 1, p 17; MuKS § 31 lg 3; ÜP nõustik ptk 4.7.1; arheoloogiapärandi kaitse Eu- roopa konventsioonis toodud põhimõtted5). Kohalikku kultuuripärandit silmas pidades võivad mil- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu jööväärtuslikud alad olla nii tüüpilised kui ka eriilmelised koostamisel. Üldplaneeringu koostamisel ehitatud keskkonnad. Miljööväärtuslike alade määratlemi- kaardistatakse juba kehtivate üldplaneerin- sel soovitame analüüsida väljakujunenud asustusstruk- gutega määratletud miljööväärtuslikud alad tuuri ja teedevõrku ning muid paigale omaseid väärtusi: ning analüüsitakse uute miljööalade mää- krundi suurusi, hoonestuslaadi, hoonestuse ja muid ku- ramise vajadust ja aladele kaitse- ja kasu- jundamise elemente, ehitusmaterjale, maakasutust jms. tustingimuste seadmist. Miljööaladele seatavad kaitse- ja kasutustingimused peak- sid tagama uue hoonestuse ja maakasutuse sobitumise 44 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine vanaga, et olemasolevad väärtused säiliksid ja tõuseksid esile (PlanS § 75 lg 1, p 16). Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide mää- ramisel saab kasutada varasemaid uuringuid, sealhulgas nii ruumilise planeerimise alaseid soovitusi6 kui ka Eesti Vabaõhumuuseumi7 ja Muinsuskaitseameti tellitud vald- kondlikke uuringuid. Viimased on enamasti leitavad Muin- suskaitseameti arhiivist (Pikk 2, Tallinn), enamik neist on digitaalselt olemas ka Muinsuskaitseameti kodulehel ja re- gistris. Soovitame kaardistada mälestistest ja miljööväärtuslikest Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu aladest välja jäävad ajalooliselt väärtuslikud hooned, mo- koostamisel ning võtame kohapõhiselt väär- numendid, pühakohad, kalmistud, sillad, teed, tähised tuslikke objekte ja alasid arvesse üldplanee- jne, mis on väärtuslikud eelkõige kohaliku kogukonna ringu ruumilahenduse koostamisel, piir-kond- identiteedi ja koha eripära alalhoidjatena (MuKS § 3 lg 2). like maakasutus- ja ehitustingimuste seadmi- Analüüsida nende seisundit ning lisada säilimiseks ja ka- sel. sutuseks vajalikud tingimused (PlanS § 75 lg 1 p 16). Kultuuriväärtust võivad kanda mitmesugused ajaloosünd- mustega ning kultuuritegelaste elu ja tegevusega seotud paigad, kohaliku või piirkondliku kombestikuga seotud ko- had ja nähtused, samuti kohapeal tuntud muistenditega seotud paigad, mis on sageli kohalikele inimeste enese- teadvustamise, samastumise ja rekreatsiooni kohtadeks. Soovitame analüüsida väärtuslikke vaateid ja märkida Väärtuslike maastike määratlemisel lähtu- vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele, määratleda takse Harju maakonnaplaneeringust, täpsus- vaatekoridorid kaartidel. Keskkonna kultuuristamisel on tades ja täiendades maakonnaplaneeringus soovitatav väärtustada varasemate põlvkondade tööd. toodud alasid ja tingimusi. Kohaliku tähtsu- Ajaloolist väärtust võib omada näiteks maastikumuster, sega väärtuslikke vaated maastikus kaardis- kus võib leida muinas-, mõisa-, talu- ja kolhoosiaegseid tatakse üldplaneeringu lahenduse koostamise maastikke. Väärtuslikud võivad olla näiteks maastikud, käigus ning vajadusel seatakse tingimused kus on kiviaiad, vared, lahtised madalad kraavid, alleed, vaadete säilimiseks. veskite paisud, veskijärved jm kultuurilist eripära väljen- davad objektid. 45 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine OMAVALITSUSED, MTÜd, ERAISIKUD JM 16 LÄÄNE-NIGULA 20.09.2019 Olete oma kirjaga teavitanud Lääne-Harju valla üldpla- Arvestame esitatud tingimustega üldplanee- VALLAVALITSUS nr 7-1/19- neeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise alga- ringu koostamisel koostöö korraldamisel ning 109-2 tamisest ning palute vastavalt planeerimisseaduse §-le 76 planeeringulahenduse esitamisel kooskõlasta- lõigetele 1 ja 2 meie ettepanekuid lähteseisukohtade ja miseks. keskkonnamõju strateegilise hindamise osas. Vaadanud üle Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018. a otsuse nr 117 „Lääne-Harju valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine“ ning Lääne- Harju valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja Lääne- Harju valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse anname teada, et Lääne-Nigula Vallavalitsusel pole täiendavaid ettepane- kuid Lääne-Harju üldplaneeringu lähteseisukohtade ja Lääne-Harju valla üldplaneeringu keskkonnamõju stratee- gilise hindamise väljatöötamise kavatsuse osas. Edaspi- dise koostöö tegemisel palume planeerimisseaduses ette- nähtud teated saata Lääne-Nigula Vallavalitsusele e-posti aadressil [email protected] . 17 HARKU VALLAVA- 09.01.2020 Tutvunud esitatud materjalidega esitab Harku Vallavalit- Arvestame halduspiiride ettepanekust LITSUS nr 12- sus Harku Vallavolikogule ettepaneku alustada Lääne- tulenevate võimalike piiride korrigeerimistega 3/6789-1 Harju üldplaneeringu koostamise raames läbirääkimisi üldplaneeringu koostamise käigus. Lääne-Harju valla ja Harku valla vahelise halduspiiri korri- geerimiseks vastavalt piiride korrigeerimise skeemile (lisa 1). Harku vallavalitsus esitab otsuse eelnõu Harku valla ja Lääne-Harju valla vahelise halduspiiri korrigeerimise ette- paneku tegemiseks 30.01.2020 toimuva Harku Vallavoli- kogu istungi päevakorda. Vastavalt halduspiiride korrigeerimise skeemile teeb Harku Vallavalitsus ettepaneku muuta Lääne-Harju valla ja Harku valla vahelist halduspiiri territooriumil, mis jääb Lääne-Harju valla äärealadele, hõlmates osaliselt Keila- Joa alevikku. Korrigeeritav ala jääb osaliselt Läänemere ja Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee vahelisele alale ning 46 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine osaliselt Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee ning Türi- salu küla vahelisele alale. Lääne-Harju valla arengu seisukohalt ei omaks ettepane- kuga kaetud valla keskusest kaugel asuv valla ääreala eri- list potentsiaali: osaliselt on tegemist Türisalu maastiku- kaitsealaga ja Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee äärse hoonestamata alaga. Lääne-Harju valla ja Harku valla va- helise halduspiiri korrigeerimise eesmärgiks on kahe ko- haliku omavalituse territooriumi vahele lihtsa ja selge piiri loomine. Täiendavalt juhib Harku Vallavalitsus tähelepanu ka as- jaolule, et „Lääne-Harju valla üldplaneeringu lähteseisu- kohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöö- tamise kavatsus“ lisa 2 punktis 7.1 esitatud kaitsealade loetelust puudub Türisalu maastikukaitseala. Palume hoida Harku Vallavalitsust kursis planeeringu eda- sise menetlemisega. Lisa 1: Harku valla ja Lääne-Harju valla vahelise piiri muutmine 18 KEILA LINNAVA- 29.01.2020 Teha koostööd Keila linna piirilähedaste tiheasustusalade Teeme üldplaneeringu koostamise käigus LITSUS nr 4.2- kavandamisel eesmärgiga lõimida linnaäärsed asumid koostööd Keila linnaga, et tagada valla ja 1.6/1565-1 Keila linna ruumistruktuuri ning taristutega loogiliselt, linna piiril asuvate alade kokkusobivus ning inim- ja keskkonnasõbralikult. nende loogiline seos. Reserveerida maa Tammermaa piirkonda tee rajamiseks, Kaalume ettepanekuga arvestamist mis tagab linnale kolmanda raudteeülesõidu. Tammermaa üldplaneeringu koostamise käigus, mh seoses elanikud saaksid siis lühemat teed pidi Keila lõunaosa par- teiste kavandatavate arengutega kidesse, puhkealadele ning Ohtu rabasse jalutama, sa- transpordivaldkonnas ja maakasutuse muti Tööstuse tänava tehnoparki tööle ning linna lõuna- kavandamisel. poolse ümbersõidu valmimise järel kiiremini (Keila kesk- linna läbimata) Tallinna. Informeerida linna, millised veosed täpsemalt kavanda- Üldplaneeringuga ei otsustata, milliseid takse raudteele. Keila linna läbival raudteel peab kauba- veoseid kavandatakse raudteele, mistõttu ei vedu olema ohutu ning keskkonnasäästlik ning ei tohi hal- ole võimalik üldplaneeringuga konkreetsete vendada elurajoonide elamistingimusi. Valla ÜP KSH-s vedude mõju Keila linnale ka hinnata. Üldplaneeringuga on võimalik ette näha meetmed raudteeohutuse tagamiseks ning 47 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine hinnata kaubavedude ja ohtlike veoste mõjusid Keila lin- raudteelt nähtuvate häiringutega nale. arvestamiseks või häiringute leevendamiseks, sh mürameetmete rakendamine, ohtlike veostega arvestamine jms. Raudtee olemasolust lähtuvalt on ennekõike võimalik arvestada maakasutuse kavandamisel, nt hoide tundlikud elamu- ja ühiskondlike hoonete alad raudteest kaugemale. Sama põhimõtet on võimalik ka Keila linnal järgida oma üldplaneeringu koostamisel. Kaaluda linna ja valla halduspiiride muutmist lähtudes Käesoleval ajal ei pea Lääne-Harju vald Keila kraavi ja Tõllaaugu hooldamise otstarbekusest ja tu- vajalikuks linna ja valla halduspiiride levase Tallinn-Paldiski maantee kui maastiku poolitaja muutmist, kuid kaalume ettepanekuga trassi asukohast. Üldplaneeringu koostamise käigus on arvestamist üldplaneeringu koostamise sobiv aeg läbi töötada Keila linna ja piirnevate alade hal- käigus, sh koostöös Keila linnaga. dusterritoriaalse ühendamise temaatika, mida käsitleb Keila Linnavolikogu 31.05.2016 otsus nr 20. 19 RIIGIMETSA MA- 06.01.2020 RMK on seisukohal, et Lääne-Harju valla üldplaneeringu ja Nõustume esitatud ettepanekuga. Lähtuvalt JANDAMISE KES- nr 3- keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamisel peab planeerimisseadusest ning haldusmenetluse KUS 1.1/3584 olema arvestatud RMK põhiülesande täitmise võimalikku- seadusest peavad kõik üldplaneeringus sega ja erinevad riigi maale seatavad maakasutuse või seatud tingimused olema põhjendatud. metsade majandamise piirangud peavad olema neis doku- Märgime aga, et üldplaneering ei sea üksnes mentides kajastatud ja põhjendatud. piiranguid. Üldplaneeringu esimene ja kõige olulisem eesmärk on eelduste loomine omavalitsuse ruumilise arengu kavandamiseks ja omavalitsuse kui terviku tasakaalustatud arenguks. See tähendab nii majandustegevuse edendamist, kuid vajadusel ka piirangute seadmist näiteks loodusväärtustest lähtuvalt. Palume üldplaneeringu seletuskirjas ja keskkonnamõju Üldplaneeringu lahendus koostatakse strateegilise hindamise aruandes esitada metsamaale ka- lähtuvalt omavalitsuse ruumilise arengu vandatud mittemetsamajanduslikel eesmärkidel teostata- vajadustest. Sellest põhimõttest lähtuvalt vate tegevuste osas alternatiivide võrdlused, sh käsitledes käsitletakse üldplaneeringus ka metsamaad. ka metsamajanduslikku tegevust. Lähtuvalt planeerimisseadusest ning haldusmenetluse seadusest peavad kõik üldplaneeringus seatud maakasutus- ja ehitustingimused olema põhjendatud, kuid 48 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine üldplaneeringu koostamise käigus on ebaotstarbekas eeldada kõigi võimalike tegevuste detailset läbikaalumist, mis mingil alal võiks kõne alla tulla. Teeme ettepaneku täiendada keskkonnamõju strateegilise Kaalume ettepanekuga arvestamist hindamise aruannet, sh sotsiaalmajanduslikku hinnangut, üldplaneeringu koostamise, sh peatükiga, mis puudutab üldplaneeringuga määratud keskkonnamõju strateegilise hindamise puhke- ja virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula läbiviimisel, arvestades üldplaneeringu või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lu- täpsusastet. Märgime, et üldplaneeringu metuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatule- lahendus peab otse loomulikult vastama kahju leviku tõkestamiseks määratud metsade majanda- kõigile seadustele ja teistele õigusaktidele, mist ja nende metsade uuendamist vastavalt metsasea- kuid planeerimisprotsessis on kohalikule duses ja looduskaitseseaduses sätestatud piirangutele. omavalitsusele antud ulatuslik kaalutlusõigus, sh metsade majandamisele tingimuste seadmisel. Üldplaneeringus, sh selle seletuskirjas palume märkida Kaalume ettepanekuga arvestamist RMK poolt majandatavate metsade osas, et lubatud on üldplaneeringu koostamise, sh kõik raieliigid, kusjuures detailsed kavad puhke- ja virges- keskkonnamõju strateegilise hindamise tusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste kait- läbiviimisel, arvestades üldplaneeringu seks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või täpsusastet. Lähteseisukohtade ja KSH tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkes- väljatöötamise kavatsuse etapis ei ole tamiseks määratud aladel kasvavate metsade majanda- otstarbekas konkreetseid seletuskirja miseks ja uuendamiseks koostatakse koostöös kohaliku sõnastusi kokku leppida, kuna need tekivad omavalitsusega, arvestades metsade olemit, nende kas- planeeringu koostamise käigus, sh koosmõjus vutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele pla- teiste tegevustega, KSH tulemustega ning neeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspek- avalikkuse, omavalitsuse ja ametiasutuste tiivis. koostöös. Anname ka teada, et soovime olla kaasatud ka järgneva- Arvestame ettepanekuga edaspidises tes Lääne-Harju valla üldplaneeringu koostamise etappi- üldplaneeringu koostamise protsessis. des. Materjalid ja teated palume elektrooniliselt saata e- kirjaga aadressile [email protected]. Samuti palume saata aadressile [email protected] MapInfo formaadis üldplaneeringu digitaliseeritud kaardikihid nende valmimisel. 20 HARJUMAA OMA- 10.01.2020 Teen ettepaneku, et lisaks Harju maakonnaplaneeringule Arvestame Harju maakonna VALITSUSTE LIIT nr 9-3/6-2 2030+ arvestataks Lääne-Harju valla üldplaneeringu arengustrateegiaga 2035+ üldplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel koostamise käigus, sh valla strateegiliste ruumieesmärkide sõnastamisel ja seadmisel. 49 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine ka Harju maakonna arengustrateegiaga 2035+, kuna vas- tavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) 373 lõikele 6 on maakonna arengustrateegia üldplanee- ringu koostamise alus. Harjumaa Omavalitsuste Liit on KOKS § 374 lõike 3 alusel koostanud Harju maakonna arengustrateegia 2035+, mis jõustus pärast volikogudes heakskiitmist KOKS § 374 lõike 6 kohaselt 21.02.2019. Harju maakonna arengustrateegia 2035+ on kättesaadav Harjumaa Omavalitsuste Liidu veebilehel http://hol.ee/areng-373. 21 AS EESTI RAUD- 08.01.2020 1. Üldplaneeringu koostamisel arvestada raudtee kait- Arvestame raudtee, samuti elektripaigaldiste TEE nr 21- sevööndiga, mille laius ja piirangud on kehtestatud ehi- ja sidetrasside kaitsevööndite ja neist 1/3519-1 tusseadustiku §-s 73 ning elektripaigaldiste ja sidetras- tulenevate piirangutega üldplaneeringu side kaitsevöönditega. lahenduse väljatöötamisel. 2. Planeeritavad lahendused ei tohi takistada raudteeraja- Arvestame üldplaneeringu lahenduse tiste, sh raudtee elektripaigaldiste hoolduse ja remondi väljatöötamisel raudteerajatiste teostamist. kasutamisest, hooldusest ja remondist tulenevate vajadustega. 3. Hoonestusalade planeerimisel arvestada raudteeveere- Arvestame esitatud tingimusega üldplanee- mist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning ringu lahenduse väljatöötamise käigus. Vaja- müraga. Uute hoonestusalade rajamise korral raudtee va- likud erisused (kui need üldplaneeringu la- hetusse lähedusse ei võta AS Eesti Raudtee endale kohus- henduse väljatöötamise käigus ilmnevad) tusi keskkonnaparameetrite (müra, vibratsioon) leeven- kooskõlastatakse AS-iga Eesti Raudtee. damiseks 4. Rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasuta- Arvestame võimalusel esitatud märkusega miseks vajalikud ning mille kogukõrgus on 30 m ja enam üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel. (nt tuulikud, mobiilimastid), tuleb kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist oleks võrdne rajatise kogukõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgu- sele lisada tiiviku laba pikkus. 5. Näha ette meetmed takistamaks nii jalakäijate kui sõi- Arvestame esitatud märkusega üldplanee- dukite sattumine raudteemaale väljapool nõuetekohaseid ringu lahenduse väljatöötamisel. ülekäigu- ja ülesõidukohti. Uute elamualade, äri- ja toot- misalade ning ühiskondlike ehitiste alade planeerimisel 50 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine raudtee äärde näha ette raudteemaa poolse külje piir- deaiaga piiramise nõue. 6. Üldplaneeringu kaardimaterjalil kajastada eraldi leppe- Arvestame esitatud märkusega üldplanee- märkidega olemasolevad sama- ja eritasandilised raudtee ringu lahenduse väljatöötamisel. ülesõidu- ja ülekäigukohad. Lääne-Harju valla haldusterri- tooriumil on AS Eesti Raudtee infrastruktuuril samatasan- dilised raudtee ülesõidukohad Niitvälja, Klooga, Põllküla, Paldiski, Rae (tehnoloogiline), Kloogarand, Kulna ja Vasa- lemma ning samatasandilised raudtee ülekäigukohad on Klooga ja Vasalemma jaamas ning Niitvälja ja Klooga- aedlinn peatuskohtade piirkonnas. 7. Kergliiklusteede võrgustiku kavandamisel arvestada ja- Arvestame esitatud märkusega üldplanee- lakäijate ohutuse tagamisega raudtee ohutuse seisukohalt ringu lahenduse väljatöötamisel. ja seoses sellega raudteemaale kergliiklusteid mitte pla- neerida, v.a raudteega ristumised. 8.Üldplaneeringu kaardimaterjalil kajastada eraldi leppe- Arvestame esitatud märkusega üldplanee- märkidega perspektiivsed sama- ja eritasandilised raud- ringu lahenduse väljatöötamisel. tee ülesõidu- ja ülekäigukohad ning näidata nendeni vii- vad ühendusteed, sh perspetiivsed kergliiklusteed. 9.Lääne-Harju valla territooriumil asuvad Klooga, Vasa- Arvestame reisirongide peatuskohtadega lemma ja Paldiski raudteejaam ning Niitvälja, Klooga-Aed- üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel, sh linn, Põllküla, Laoküla, Kloogaranna ja Kulna reisirongide asustuse arengu suunamisel. peatuskohad. 10.Raudteeäärse haljastuse kavandamise või säilitamise Arvestame esitatud märkusega üldplanee- korral tuleb lähtuda muuhulgas nähtavuse tagamise tingi- ringu lahenduse väljatöötamisel. mustest, mis on valdkonnaga seotud normides, standardi- tes ning regulatsioonides sätestatud Palume üldplaneeringu lahendus esitada ASile Eesti Raud- tee edasiseks koostööks ja juhime tähelepanu, et planee- ringu koostamise käigus võib selguda täiendavate ettepa- nekute esitamise vajadus. 22 ELERING AS 10.01.2020 Elering AS-i elektrivõrgu planeeritavad muutused Arvestame märkusega üldplaneeringu koos- nr 11- Lääne-Harju vallas tamise käigus. Teeme lahenduse täpsustami- 4/2019/1067 seks koostööd Eleringiga. Seoses 330 kV Harku-Lihula-Sindi L503 õhuliini rajami- -2 sega ühendatakse kokku olemasolevad 110 kV õhuliinid 51 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Keila-Rummu L017 ja Kiisa-Keila L110. Moodustub uus 110 kV õhuliin Kiisa-Rummu. Ehitusperiood on planeeritud aastatesse 2021-2022. Vajalikuks võib osutuda Paldiski 330 kV alajaama ehita- mine seoses gaasiterminali, pumphüdro-akumulatsiooni- jaama või mõne suurtarbija/-tootja liitumisega. Sellega seoses rajatakse 110 kV Keila-Paldiski L178/179 õhulii- nide asemele samasse liinikoridori kaks uut 330 kV õhu- liini või rajatakse nimetatud 110 kV liinid ühisriputusse uute 330 kV õhuliinidega (olemasolevasse liinikoridori). Mõlemad variandid eeldavad liinikoridori laienemist. Elektrivõrgu kaitsevööndid, millega planeeringu Arvestame elektrivõrgu kaitsevöönditega koostamisel peab arvestama üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel. Elektriohutusest tulenevalt on piiratud tegutseda õhuliini kaitsevööndis. Kaitsevöönd on erinevaid elektripaigaldisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamiseks on kitsendatud selle ala kasutamisvõimalusi, kusjuures kaitsevööndi ulatus sõltub elektripaigaldise pin- gest. Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on: 7. 35 kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit; 8. 220 kV kuni 330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit. Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Gaasivõrgu kaitsevööndid, millega planeeringu Arvestame gaasivõrgu kaitsevöönditega koostamisel peab arvestama üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel. Ehitusseadustiku §76 (1) kohaselt on gaasipaigaldise kait- sevöönd seda ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasuta- mist on piiratud gaasipaigaldise ohutuse ja kaitse tagami- seks. Kooskõlas Ehitusseadustiku §70 (2) ja (3) sätetega 52 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine pole lubatud ülekandetorustiku kaitsevööndisse rajada ehitisi va. maagaasi ülekandevõrgu omaniku Elering AS-i poolt kooskõlastatud ehitised. Gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus mõlemal pool gaasito- rustikku vastavalt MKM määrusele 25.06.2015 nr 73 on: • D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga <200 mm torustiku korral torustiku keskjoonest 3 meetrit; • D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga ≥200 mm ja <500 mm torustiku korral torustiku keskjoonest 5 meetrit; • D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga ≥500 mm torustiku korral torustiku keskjoonest 10 meetrit. Gaasitorustiku juurde kuuluva gaasipaigaldise (gaasijao- tus-, gaasimõõte- ja gaasireguleerjaam) kaitsevööndi ula- tus piirdeaiast, hoone seinast või nende puudumisel sead- mest on D-kategooria gaasipaigaldise korral 10 meetrit. Kuna gaasivõrgul on ka sidekaablid (shape failides lisa- tud) ja gaasivõrk on ühendatud katoodjaamadega läbi maakaabelliinide, siis on oluline arvestada ka maakaabel- liini kaitsevööndit. Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äär- mistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. LISAD: 1. Elering AS-i olemasolevad elektripaigaldised Lääne- Harju vallas (*.zip formaadis pakitud shape failid) 2. Elering AS-i olemasolevad gaasipaigaldised Lääne- Harju vallas (*.zip formaadis pakitud shape failid) 53 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 23 KARO METS OÜ ja 03.01.2020 Kirjeldate punktis 5.3. MÕJU LOODUSKESKKONNALE ees- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu KREMKA OÜ nr 6-1/32-24 märke võtta kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla koostamisel. Oleme teadlikud, et iga kitsen- uusi loodusobjekte ning alasid. dus peab olema põhjendatud, proportsio- naalne ja üheselt mõistetav. Samas tuleb ka Tuletame Teile meelde, et uute objektide kaitse alla võt- aduda, et üldplaneeringu eesmärk on kokku misel (olenemata kas tegemist on looduskaitseobjekti, leppida tasakaalustatud ruumiline areng, mis muinsuskaitseobjekti või mõne muu ala või objektiga) tu- arvestaks kõikide ühiskonnaliikmete huvide ja leb maaomanikele koheselt ning õiglaselt kompenseerida vajadustega. Kõiki huvisid tuleb arvesse saamata jäänud majanduslik tulu. võtta, kaaluda ja sellest lähtuvalt kujundada Palume end kaasata üldplaneeringu protsessidesse, mis üldplaneeringu lahendus. puudutavad metsade majandamist ning erinevate piiran- Teeme üldplaneeringu koostamisel võrdselt gute seadmist metsamaale. koostööd kõigi asjassepuutuvate asutuste ja ka metsaomanikega üheselt mõistetava pla- neeringulahenduse väljatöötamiseks. 24 ANU VESKI 03.01.2020 Ma olen teadlik minule kuuluvale Hansu kinnistule Arvestame esitatud ettepanekuga üldplanee- (29501:011:0150) seatud kitsendustest, mis on seotud ringu koostamise käigus, sh rohevõrgustiku Keila jõe kallasrajaga, kergliiklusteega, elektriliini, sidee- analüüsi koostamisel. hitise ja maantee kaitsevöönditega. Kuid minu maale seatud rohevõrgustiku koridoriga ma edaspidi nõus olla ei saa. Rohekoridorid on siduselemen- did, mis seovad tuumalad omavahel terviklikuks võrgusti- kuks. Ma ei oska näha tuumalasid, mida minu kinnistul olev rohekoridor ühendaks. Kuid Üldplaneeringu Põhimõ- tetes on kirjas põhimõte, et vajalikus koguses rohealade olemasolu püütakse edaspidi tagada avalik-õiguslike insti- tutsioonide valduses olevate maa-alade kaudu. Minu kin- nistu naabruses asuv riigimaa (Ristiku kinnistu) peaks sel- lele probleemile mõningast lahendust andma. Minu sooviks oleks edaspdi kasutada oma Hansu kinnistut elamumaana. Jõeäärne ala, kus minu kinnistu asub, on Keila linna sidusala. Sellega on tagatud infrastruktuur töö- kohtade, lasteaedade, koolide ja kaupluste näol olema- solevale alale, mis on eelduseks elamuehitusele. Seatud kitsendused võimaldavad antud piirkonda ka edaspidi ka- sutada puhkealana. Milliseks kujuneb piirkonna tegelik ühendus Mõisa- ja Jõepargiga selgub ilmselt peale Keila linna lõunapoolse ümbersõidu teostamist. 54 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Soovin jätkuvalt olla kaasatud Lääne-Harju Üldplanee- ringu menetlusse. 25 METSATERVEN- 06.01.2020 Vastuseks Teie 11.detsembril 2019 saadetud kirjale 6- Arvestame esitatud seisukohtadega üldpla- DUSE OÜ NR 1-1/L 1/32-24 „Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonna- neeringu koostamise ja mõjude hindamise lä- mõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse biviimise käigus. kohta ettepanekute küsimine" teatame, et jääme oma va- rasemas kirjas saadetud ettepaneku juurde. Meie varasem kiri on registreeritud Teie dokumendiregist- ris 07.08.2019 nr 6-1/32-16. kuupäev: märts 2020 55 / 55  Töö number 2019_0069 Tellija Lääne-Harju Vallavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 02.2020 LÄÄNE-HARJU VALLA ÜLDPLANEERING 2030+ Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Algatamine Lääne-Harju Vallavolikogu 25. septembri 2018. a otsus nr 117 „Lääne-Harju valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ 2 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK SISUKORD KOOSTAJAD .................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 6 1. ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK ............................................................................. 7 2. KSH EESMÄRK ................................................................................................... 8 3. ÜLDPLANEERINGU PÕHIMÕTTED ...................................................................... 9 4. ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED ....................................................................... 10 5. ÜLEVAADE EELDATAVAST KESKKONNAMÕJUST ............................................... 15 5.1. KESKKONNAMÕJU STARTEEGILISE HINDAMISE KIRJELDUS..................................... 15 5.2. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE .......................................................... 16 5.3. MÕJU LOODUSKESKKONNALE .............................................................................. 16 5.4. MÕJU SOTSIAAL-MAJANDUSLIKULE KESKKONNALE ................................................ 17 5.5. MÕJU KULTUURIKESKKONNALE ........................................................................... 19 5.6. PIIRIÜLENE KESKKONNAMÕJU ............................................................................. 19 5.7. KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE..................................................................... 19 6. SEOS STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA ....................................................... 21 7. TEGEVUS- JA AJAKAVA .................................................................................... 24 8. KAASAMISKAVA .............................................................................................. 25 8.1. INFOKANALID .................................................................................................... 25 8.2. KOOSTÖÖ TEGIJAD JA KAASATAVAD .................................................................... 25 9. ÜLDPLANEERINGU JOONISED ......................................................................... 31 10. KOOSTATAVAD ANALÜÜSID ............................................................................ 32 LISA 1. LÄHTEMATERJALID .......................................................................................... 33 LISA 2. ÜLEVAADE LÄÄNE-HARJU VALLAST .................................................................. 34 LISA 3. KOOSTÖÖ JA KAASAMISE KÄIGUS LAEKUNUD ETTEPANEKUD .......................... 35 3 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK KOOSTAJAD Üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus koostati Lääne-Harju valla ning Skepast&Puhkim OÜ koostöös. Lääne-Harju valla üldplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise töörühm: Nimi Ametikoht Erki Ruben Abivallavanem Kerli Lambing Ehitus-, planeeringute- ja keskkonnaosakonna juhataja Ado Pallase Planeeringute spetsialist Hannes Liimann Planeeringute spetsialist Sven Liivak Planeeringute spetsialist Teele Kaljurand Keskkonnaspetsialist Erkki Pratka Maakorraldaja (Padise ja Keila piirkond) Elmar luha Hankespetsialist (maakorraldus Paldiskis ja Vasalemmas) Veljo Männiste Ehitusspetsialist Juhan Kuller Ehitusspetsialist Mart Arrak Teedespetsialist Meelis Baumann Tehnovõrkude spetsialist (vesi ja kanal) Nikolai Pitšugov Volikogu keskkonna ja planeerimiskomisjoni esimees Erki Ruben Abivallavanem Kerli Lambing Ehitus-, planeeringute- ja keskkonnaosakonna juhataja Skepast&Puhkim OÜ üldplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise töörühm: Nimi Valdkonnad / teemad Anni Konsap, BSc geograafia, MA Planeerija, projektijuht õigusteadus Kadri Vaher, ruumilise keskkonna planeerija tase 7, MA Planeerija urbanistika, MSc keskkonnatehnoloogia Mildred Liinat, ruumilise keskkonna planeerija tase 7, Arhitekt-planeerija MSc arhitektuur Ivan Gavrilov, MSc arhitektuur Arhitekt-planeerija Piret Kirs, MA maastikuarhitekt Planeerija Kati Kraavi, MSc GIS-spetsialist, andmebaasid, joonised, 3D visualiseeringud kinnisvaraplaneerimine Piret Kikkas, MSc. Veevarustuse ja kanalisatsiooni insener keskkonnatehnika Valdeko Laats, MSc. Teedeinsener ehitusinsener KSH aruande koostamine, ekspertide töö koordineerimine; Eike Riis, KSH juhtekspert looduskeskkond, looduskaitse, Natura 2000, rohevõrgustik MSc bioloogia jm elustiku ja ökoloogiaga seotud teemad; inimese tervis, sotsiaalsed vajadused ja vara; kultuuriväärtused Moonika Lipping, KSH aruande koostamine; looduskeskkond, looduskaitse; keskkonnaekspert, BSc maavarad ja maardlad; jäätmemajandus, keskkonnaohtlikud keskkonnakaitse, MA objektid; inimese tervis, sotsiaalsed vajadused ja vara; kommunikatsioonijuhtimine kultuuriväärtused 4 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Nimi Valdkonnad / teemad KSH aruande koostamine; jäätmemajandus, Jüri Hion, keskkonnaekspert, BSc keskkonnaohtlikud objektid; pinna- ja põhjavesi; keskkonnatehnoloogia taastuvenergeetika; inimese tervis, sotsiaalsed vajadused ja vara Raimo Pajula, keskkonnaekspert, Looduskeskkond, looduskaitse, Natura 2000, rohevõrgustik MSc geoökoloogia jm elustiku ja ökoloogiaga seotud teemad Hendrik Puhkim, keskkonnaekspert, MSc Sotsiaalmajanduslikud mõjud (maakasutus, taristu) geograafia ja ruumiline planeerimine Konsultandi meeskonda on kaasatud ka Kajaja Acoustics OÜ meeskond, sh välisõhu ja müra eksperdid. KSH juhtekspert Eike Riis vastab KeHJS-e § 34 lg 4 sätestatud nõuetele. Juhtekspert Eike Riis ning eksperdid Hendrik Puhkim ja Raimo Pajula on Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu (KeMÜ) 1 liikmed ning lähtuvalt ühingu põhikirjast järgivad oma töös keskkonnamõju hindaja head tava 2. Valla üldplaneeringut koostavad planeerijad on Eesti Planeerijate Ühingu liikmed. Üldplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise meeskonna koosseis võib töö käigus täieneda, lähtudes eelkõige üldplaneeringuga kavandatavatest tegevustest ja nendega kaasneva eeldatava mõju iseloomust. Kasutatud lühendid EELIS Eesti Looduse Infosüsteem eRT elektrooniline Riigi Teataja KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KeÜS keskkonnaseadustiku üldosa seadus KKR keskkonnaregister KOV kohalik omavalitsus KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine LS lähteseisukohad MP maakonnaplaneering PlanS planeerimisseadus VTK väljatöötamise kavatsus ÜP üldplaneering 1 KeMÜ on keskkonnamõju hindamisega tegelevate isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on keskkonnamõju hindamise (nii KMH kui ka KSH) süsteemi parendamine Eestis ja rahvusvaheliselt. 2 http://www.eaia.eu/kemu/heatava 5 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK SISSEJUHATUS Dokument koondab Lääne-Harju valla üldplaneeringu lähteseisukohad (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (KSH VTK). LS ja KSH VTK on koostatud ühise dokumendina, et vältida dubleerimist ja tagada parem seos üldplaneeringuga kavandatava arengu ning selle mõjude hindamise vahel. Üldplaneeringu LS ja KSH VTK annab ülevaate omavalitsuse ruumilise arengu eesmärkidest ja on suunisteks üldplaneeringu edasisel koostamisel ning selle elluviimisega kaasneva mõju hindamisel. LS ja KSH VTK määratleb vajaduse uue üldplaneeringu koostamiseks, annab ülevaate üldistest põhimõtetest, millest ruumilise arengu koostamisel lähtuda, koondab peamised valdkonnad, millega üldplaneering tegeleb, kaardistab vajalikud uuringud ning eeldatavad olulised mõjud, mis kavandatavate arengute elluviimisega kaasneda võivad. Lisaks kirjeldab LS ja KSH VTK üldplaneeringu koostamise korraldust, et kõigil huvitatud osapooltel oleks selge, millises ajagraafikus liigutakse ning kuidas on tagatud töös osalemine. LS ja KSH VTK on esialgne ülesandepüstitus järgnevaks üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessiks. LS ja KSH VTK toodud valdkonnad ja hinnatavad mõjud võivad edasise üldplaneeringu koostamise käigus, kaasamise ning koostöö ja täiendavate analüüside tulemusel täieneda. Lääne- Harju valla kodulehel avalikustatavat LS ja KSH VTK dokumenti edasise planeerimisprotsessi käigus ei muudeta, kuid muutunud asjaolusid käsitletakse ja põhjendatakse üldplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus. 6 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 1. ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK Üldplaneeringu eesmärk on kogu Lääne-Harju valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneering annab ruumilise väljundi valla arengukavas määratletud strateegilisele arenguvisioonile. Sellest tulenevalt on üldplaneeringu eesmärgiks ruumiliste eelduste loomine heakorrastatud ja turvalisele elukeskkonnale, kus on kättesaadavad ja vajaduspõhised avalikud teenused, mitmekesised liikumisvõimalused ning kodulähedased töökohad. Üldplaneeringuga tuleb Lääne-Harju vallas luua eeldused ligitõmbava elu-, ettevõtlus- ja külastuskeskkonna loomiseks.3 Üldplaneeringu üldine eesmärk koosneb valdkondlikest eesmärkidest, mille täitmine toimub läbi planeerimisseaduses toodud üldplaneeringu ülesannete lahendamise (vt ptk 4). Ühinenud omavalitsuste4 senisest ruumilisest arengust, arengukavas sõnastatud visioonist lähtuvalt ning Lääne-Harju valla omapära silmas pidades, on valla ruumilisteks vajadusteks: • Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine. • Eelduste loomine töökohtade, haridusasutuste ja teenuste kättesaadavusesks uute elamualade kavandamisel või olemasolevate arendamisel. • Erinevaid transpordiliike toetava transpordivõrgustiku arendamine, võimaldamaks kiireid ja vajaduspõhiseid ühendusvõimaldusi valla sees ning sellest väljapoole. • Taastuvenergia osakaalu suurendamine energiavarustuses, tagades energiasäästlike meetmete rakendamisel keskkonnamõju vähendamise. • Loodusväärtuste hoidmiseks ruumiliste eelduste loomine, sh mitmekesise rannikupiirkonna arendusvõimaluste edendamine elu- ja puhkepiirkonnana. • Piirkondade omanäolisuse ning väärtuste säilitamine ja tuumikfunktsioonide (elukeskkond, ettevõtlus, puhkepiirkond) arendamise toetamine. • Rohevalla mudelil - puhta looduse ja terve elukeskkonnaga säästlik ja nutikas piirkond – põhineva jätkusuutliku elukorralduse loomine, mis hõlmab kohalikku omavalitsust, haridusasutusi, kohalikku ettevõtlust ja kogukonda. Üldplaneering seab Lääne-Harju valla ruumilise arengu eesmärgid järgnevaks 15 aastaks, vajadusel ka pikemaks ajaks. 3 Lääne-Harju valla arengukava aastateks 2019-2030. Kättesaadav Lääne-Harju valla kodulehel, aadressil: https://laaneharju.ee/arengukavad 4 Lääne-Harju vald moodustus 2017. aasta oktoobris toimunud haldusreformi tulemusel Keila valla, Vasalemma valla, Padise valla ning Paldiski linna liitmisel. 7 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 2. KSH EESMÄRK Üldplaneeringu koostamise raames viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärk on arvestada laiemalt erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi üldplaneeringu koostamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning jätkusuutlik areng. KSH toetab üldplaneeringu lahendust ning minimeerib võimalused arendusteks, millega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale. KSH käigus kirjeldatakse, analüüsitakse ja hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid olulisi keskkonna-, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, tehakse ettepanekud soodsaima lahendusvariandi valikuks ning vajadusel ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks. Käesolev VTK on aluseks KSH aruande koostamisele. VTKs määratletakse mõjuhindamise ulatus, üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sh mõju inimese tervisele ja heaolule, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. KSH läbiviimise ajakava sõltub üldplaneeringu koostamise ja menetlemise ajakavast (vt ptk 7). KSH käsitlusala on üldplaneeringu ala ehk kogu Lääne-Harju valla territoorium. Vajadusel, sõltuvalt eeldatavalt mõjutatavast keskkonna elemendist ja mõju ulatusest, arvestatakse keskkonnamõju hindamisel ka ala väljaspool planeeringuala. 8 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 3. ÜLDPLANEERINGU PÕHIMÕTTED Lääne-Harju valla üldplaneering koostatakse lähtudes asjakohastest õigusaktidest, planeeringutest, arengukavadest jms dokumentidest, mis suunavad valla ruumilist arengut. Täpsemalt on lähtematerjalid loetletud lisas 1. Samuti on lahenduse aluseks hea planeerimise tava, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad, avalikkuse arvamus ning omavalitsuse kaalutlusotsused. Üldplaneeringu põhimõtted on tuletatud planeerimisseadusest, üleriigilisest planeeringust ja maakonnaplaneeringust ning valla üldistest ruumilise arengu eesmärkidest ja annavad kaalutluse piirid kõikide üldplaneeringus käsitletavate ülesannete lahendamiseks, kuid ka üldplaneeringu hilisemaks elluviimiseks. Üldised põhimõtted, mis Lääne-Harju valla üldplaneeringu koostamisel ja selle elluviimisel aluseks võetakse: • Kestliku ja säästva ruumilise arengu põhimõtete järgimine, loodusliku ning kultuurilise ja ajaloolise mitmekesisuse säilitamine ning arendamine. • Lähestikku paiknevate keskuste arendamine funktsionaalselt ühtse majanduspiirkonnana, kus tähelepanu pööratakse ereinevate teenuste jagamisele ja keskuste vahelistele ühendustele (kergliiklusteed, ühistransport). Teiste hulgas on sellisteks piirkondadeks Rummu-Vasalemma-Padise ja Kloogaranna-Laulasmaa-Lohusalu. • Paindlikkuse tagamine maakasutuse juhtfunktsioonide kavandamisel, et vähendada üldplaneeringu muutmisvajadust selle elluviimisel. • Asustuse arengu suunamisel tugineda eelkõige olemasolevate asustusalade tihendamisele, ruumilise mitmekesisuse ja multifunktsionaalsuse toetamisele. Uute suuremate kompaktsete elamualade kavandamine on lubatud vaid linnalise asustuse sees ja need tuleb kompaktselt siduda olemasoleva asustusega. • Haridus-, sotsiaal- ja terviseteenuste objektide kavandamisel lähtuda maakonnaplaneeringuga määratud keskuste võrgustiku hierarhiast ja arvestada asustuse arengusuundadega. • Maakasutus- ja ehitustingimuste seadmisel vältida konfliktsete lahenduste tekkimist ja erinevate elukeskkondade, näiteks linnaline ruum kõrvuti talumajapidamistega, segunemist. • Tööstusalade arendamiseks paindlikkuse tagamine, pidades samas silmas, et tööstusaladega kaasnevad mõjud ei ulatuks elamualadeni või teiste tundlikke aladeni (puhkealad, ühiskondlikud asutused jm). • Olemasolevate või varem tootmistegevuses kasutatud alade (tühjalt seisvad ühismajandi laudad, laohooned vms) eelistamine uute alade kasutuselevõtule. Logistiliselt ja olemasolevate tingimuste poolest soodsate asukohtade veelgi tõhusam ärakasutamine täiendava ettevõtluse arendamiseks. • Integreerida erinevaid transpordiliike, kuid soodustades lahendusi, mis vähendavad eri kiirusel ja erinevat tüüpi liiklejate lõimuvaid ja põimuvaid liiklusvooge ja võimaldavad nende lahushoidmist. • Soodustada raudteetranspordi kasutamist keskuste vaheliste ühenduste tugevdamisel. • Kergliiklusteede planeerimisel võrgustiku turvalisuse, loogilisuse, ühtluse ja pidevuse tagamine. Kergliiklusteede võrguga tuleb ühendada olulised sihtpunktid nagu koolid, vaba aja veetmise paigad, kauplused, suuremad tööandjad. • Mitmekesise rannaala väärtuste edendamine ning juurdepääsude tagamine rannikule. • Vajalikus koguses rohealade olemasolu tagamine avalik-õiguslike institutsioonide valduses olevate maa-alade kaudu. • Kultuurilise identiteediga arvestamine, mis on seotud konkreetse koha ajaloolise kultuuripärandi ja traditsioonidega. • Piirkondade põhine lähenemine, kogukonnaliikmete soovidega arvestamine. • Otsuste tegemisel üldplaneeringuga seatud pikaaegsest strateegilisest plaanist lähtumine, suure pildi vaatamine. 9 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 4. ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED Lääne-Harju valla ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks tuleb lahendada järgmised üldplaneeringu ülesanded: Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus Transpordivõrgustiku ja muu • Transpordivõrgustiku põhimõtteliste arengusuundade ja infrastruktuuri, sh kohalike teede, tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade teede, raudtee, sadamate asukohtade ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete ning väikesadamate üldise määramine asukoha ja nendest tekkivate • Maakonnaplaneeringuga määratud 20 +20 m kitsenduste määramine riigimaanteede koridori ulatuse ja tingimuste täpsustamine, arvestades Maanteeameti seisukohtadega • Maantee lähistel paiknevate arengualade teenindamiseks määrata kohalike ja kogujateede üldised asukohad, sh juurdepääsud ja liiklussõlmed • Määrata üldplaneeringus teede liitumised põhimaanteedega • Avalikele teedele juurdepääsude kavandamine, arvestades elamualade struktuuri • Raudteekoridori viimine Vasalemmast Ämarisse ja Rummule, eesmärgiga arendada Ämari lennuvälja kasutusvõimaluste laiendamist tsiviillendude jaoks ja reisirongi ühenduste tagamine • Kergliiklusteede võrgustiku arendamine, ennekõike oluliste sihtpunktide nagu koolid, vaba aja veetmise paigad, kauplused, suuremad tööandjad ühendamine • Sadamate (Paldiski kaubasadamad) arenguvajadustega arvestamine ning nende edasiarendamiseks ruumiliste eelduste loomine • Väikesadamate võrgustiku kavandamine (Kurkse, Väike- Pakri saare sadamad; perspektiivne paadi- ja jahisadam Paldiski linnas; Ristna, Vintse, Lohusalu väikesadamad) • Avalike juurdepääsude tagamine paadi- ja jahisadamatele ning lautrikohtadele • Eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine • Lennuväljade ja kopteriväljakute arengu põhimõtete määratlemine ja neist lähtuvate piirangutega arvestamine • Hooajalise ühenduse vajadusega arvestamine Väike-Pakri saarele Kohaliku tähtsusega • Ladestavate jäätmete hulga vähendamiseks ning nende jäätmekäitluskohtade enam taaskasutusse suunamiseks ruumiliste eelduste asukoha ja nendest tekkivate loomine kitsenduste määramine Tehnovõrkude ja -rajatiste • Tehnovõrkude ja -rajatiste põhimõtteliste üldise asukoha ja nendest arengusuundade määramine tekkivate kitsenduste • Maakonnaplaneeringuga määratud LNG terminali määramine; põhimõtteliste gaasitrasside kulgemisega arvestamine Pakri poolsaarel • Maakonnaplaneeringuga määratud perspektiivse Paldiski 110 kV õhuliini kõrvale rajatava täiendava 330 kV õhuliini koridoriga arvestamine • Maakonnaplaneeringus antud taastuvenergeetika arenduspõhimõtetega arvestamine, sh tuuleenergeetika, hüdroenergia, päikeseenergia ning biomassist energiatootmine 10 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK • Lairibaühenduse arendamisvajadusega arvestamine Olulise ruumilise mõjuga • Võimaliku metanoolitehase asukohavalikuga arvestamine ehitise asukoha valimine üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel5 • Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga asukohavalikuga arvestamine üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel6 • Tuuleparkide rajamise võimalikkuse väljaselgitamine ja võimalusel tuuleparkide arendamiseks sobivate alade valik. Asustuse arengut suunavate • Analüüsida maakonnaplaneeringus toodud järeldusi tingimuste täpsustamine keskuste kvalifikatsiooni osas ning selgitada välja, kas mõnel neist on potentsiaali areneda või klassifitseeruda muu tasandi keskusteks • Maakonnaplaneeringuga kavandatud teenuste olemasolu ja paiknemise täpsustamine erineva tasandi keskustes ning keskuste toimepiirkondades • Kaaluda kahaneva elanike arvuga piirkondade ümberprofileerimise võimalusi ja määratleda nende arengusuunad, näiteks Rummu aleviku kujundamine ekstreemürituste ja tootva tööstusega piirkonnaks • Arvestada püsielanike olemasoluga endistes aiandus- ja suvilapiirkondades (Laulasmaa, Lohusalu, Käesalu, Kloogaranna, Keila-Joa jne) • Elamualade arengu kavandamine olemasolevate elamualade eksisteerivat asustusstruktuuri järgiva laiendamise teel • Elamualade struktuuri kavandamine, mis arvestaks juurdepääsudega avalikele teedele, kergliiklusteede võrgustikuga, sotsiaalobjektide ja haridusvõrguga, avalike haljasaladega jmt • Kompaktse hoonestuse tihendamine keskustes vältimaks valglinnastumist • Väljakujunenud külastruktuuri väärtustamine Supelranna alade määramine • Olemasolevate supelrandade ja supluskohtade kasutamiseks ruumiliste eelduste loomine • Uute supluskohtade kasutuselevõtuks ruumiliste eelduste loomine Tee ja tänava kaitsevööndi • Kohalike teede kaitsevööndi täpsustamine laiendamine • Tänavakaitsevööndite laiendamine lähtudes mürast, õhusaastest ja nähtavusest Korduva üleujutusega ala • Korduva üleujutusega ala piiri määramine piiri määramine mererannal Rohevõrgustiku toimimist • Rohekoridoride ja tuumalade piiride ja tingimuste tagavate tingimuste täpsustamine nende toimimise tagamiseks täpsustamine ning sellest 5 Lääne-Harju Vallavolikogu on algatanud 23.07.2019 otsusega nr 63 kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise metanoolitehase rajamiseks. KOV eriplaneeringu menetluse ja selle tulemustega tuleb arvestada üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel. 6 Eesti Vabariigi valitsus arutas 4. juulil toimunud kabinetinõupidamisel radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamist, et tagada praegu Paldiskis paiknevate jäätmete ohutu ladustamine ka aastakümnete pärast. Keskkonnaministeerium esitab Lääne-Harju vallavalitsusele taotluse algatada radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga kavandamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Lääne-Harju vallavolikogu avaldas valmisolekut planeeringu läbiviimiseks 6. juunil 2019 toimunud vallavolikogu istungil. 11 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK tekkivate kitsenduste • Sidusa rohelise võrgustiku kavandamine linnalise määramine asustusega aladel Kallasrajale avaliku • Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine juurdepääsu tingimuste • Sundvõõrandamise vajaduse määramine määramine Ranna ja kalda ehituskeelu • Ehituskeeluvööndi ja ehitustingimuste täpsustamine vööndi suurendamine ja ranna-alal, sh varem kehtestatud üldplaneeringutega vähendamine kavandatud ehituskeeluvööndi suurendamiste ja vähendamiste analüüs ja vajadusel uuesti taotlemine Kohaliku omavalitsuse • Kohalikul tasandil kaitstavate loodusobjektide seadmine üksuse tasandil kaitstavate ja nende kaitse- ja kasutustingimuste tingimuste loodusobjektide ja nende kavandamine kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Väärtuslike • Üldiste tingimuste määramine väärtuslike põllumajandusmaade, põllumajandusmaade säilimiseks rohealade, maastike, • Alade täpsustamine vastavalt tegelikule ja eeldatavale maastiku üksikelementide ja kasutusele olemasolevate ruumiandmete põhjal (PRIA, looduskoosluste määramine MEM jt) ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Maardlatest ja • Kasutustingimuste määramine maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud kaevandamisest mõjutatud aladel, käsitledes maavara aladest tekkivate kitsenduste kaevandamist avaliku huvina määramine Miljööväärtuslike alade ja • Miljööväärtuslike alade piiride ja tingimuste väärtuslike üksikobjektide täpsustamine, täiendavate miljööväärtuslike alade määramine ning nende määramine kaitse- ja kasutustingimuste • Miljööväärtuslike alade kaitse- ja kasutustingimuste seadmine seadmine • Väärtuslike üksikelementide kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Kohaliku tähtsusega • Muinsuskaitsealade ja ehituspärandi säilimiseks ja kultuuripärandi säilitamise korrashoiuks suuniste andmine, sh nende kasutamine meetmete, sh selle üldiste piirkonna arengu huvides kasutustingimuste • Kehtivates üldplaneeringutes käsitletud kultuurimälestiste määramine (arheoloogia, arhitektuur, ajaloomälestised), mälestiste (kirikud, mõisahooned, väärtuslikud loodusmaastikud) ja maastike vaatesektorite analüüs ja nende kasutustingimuste määramine • Vajadusel kultuuripärandi objektide ja nende kasutustingimuste täpsustamine Planeeringuala üldiste • Maakasutuse juhtotstarbe määramine, va hajaasustuses kasutus- ja ehitustingimuste, • Täpsustada maakonnaplaneeringus kavandatud sh projekteerimistingimuste regionaalse tähtsusega tootmispiirkondade asukohad (nt andmise aluseks olevate Paldiski sadamad, tuulepargid, logistikakeskused jne) tingimuste, maakasutuse • Tööstusalade kasutamise tingimuste ja üldreeglite juhtotstarbe, maksimaalse väljatöötamine, sh konfliktalade vältimine (elamuala vs ehitusmahu, hoonestuse tööstus; kaubandus ja teenindus vs tööstus jms) kõrguspiirangu ja • Tiheasustusaladel kaubandus- ja teenindusalade haljastusnõuete määramine määramine segahoonestusega aladele • Reserveerida maa-alad, kuhu oleks vastavalt vajadusele võimalik püstitada erinevaid sotsiaalse taristu objekte – valitsus ja ametiasutused, haridus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande asutused, puhke- ja rekreatsioonialad. 12 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK • Piirkonna erinevusi arvestavate hoonestustingimuste ja - põhimõtete määramine tiheasustuspiirkondades, kompaktsetel hoonestusaladel ning ka väljaspool linnu ja aleveid • Hoonestuse mahu ja kõrguspiirangu ning muude vajalike tingimuste määramine tiheasustusaladel • Krundi suuruse piirangu, haljastusnõuete jms vajaduse väljaselgitamine ja tingimuste seadmine erinevates asulates või asula erinevate piirkondade kaupa • Üldiste reeglite ja tingimuste andmine projekteerimistingimuste väljastamiseks, mis tuginevad traditsioonilisele asustusstruktuurile, teede ja tänavate iseloomule ja hoonestuslaadile ning asjakohasel juhul järgivad ajaloolist külastruktuuri ja säilitavad väärtuslikke maastikke ja üksikobjekte • Ettepanekute tegemine tiheasustusaladel kuritegevusriskide ennetamiseks Riigikaitselise otstarbega • Maakonnaplaneeringus kajastatud üleriigilise tähtsusega maa-alade määramine ning riigikaitseliste ehitiste asukohtade ja nende töövõime maakonnaplaneeringus tagamiseks tingimuste kavandamine: määratud riigikaitselise - Klooga harjutusväljak ja selle piiranguvöönd (külades otstarbega maa-alade piiride kuni 2000 m kinnisasja välispiirist ja linnades, täpsustamine alevites, alevikes kuni 300 m kinnisasja välispiirist) - Ämari lennuväli ja selle piiranguvöönd (kuni 2000 m kinnisasja välispiirist); - Paldiski linnas Paldiski linnak ja selle piiranguvöönd (kuni 300 m kinnisasja välispiirist) - Puhke- ja virgestusalade • Üldplaneeringutega kavandatud puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate ülevaatamine, vajadusel täiendavate kasutustingimuste kitsenduste määramine määramine • Vajadusel täiendavate puhke- ja virgestusalade asukohtade ja nende kasutustingimuste määramine • Kohaliku elanikkonna kehalise tegevuse harrastamiseks turvaliste võimaluste kavandamine erinevatel aastaaegadel, näiteks mängu- ja spordiväljakud, suusarajad vms Asula või ehitiste kaitseks • RMK poolt määratud kõrgendatud avaliku huviga metsa- õhusaaste, müra, tugeva aladega arvestamine ja nende laiendamine vastavalt tuule või lumetuisu eest või kogukonna ettepanekutele tuleohu vähendamiseks või • Metsa kui asula/ehitise/ranna/veekogu kaitsja asustuse metsatulekahju leviku ümber, hajaasustuse külades, mereranna jt veekogude tõkestamiseks lageraie ääres tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine Müra normtasemete • Müra normtasemetega arvestatakse maakasutuse kategooriate määramine kavandamisel Liikluskorralduse üldiste • Era- ja ühistranspordiviiside integreerimise võimaluste põhimõtete määramine edasiarendamine, sh ”pargi ja reisi” süsteemid raudteejaamade ümbruses • Liiklusanalüüsi vajaduse määratlemine suure liikumisvajadusega ehitiste kavandamisel Alade ja juhtude määramine, • Arhitektuurivõistluse korraldamiseks alade ja juhtude mille esinemise korral tuleb määramine detailplaneeringu 13 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist Detailplaneeringu koostamise • Hoonestustingimuste ja -põhimõtete määratlemine kohustusega alade või väljaspool linnu ja aleveid ning alevikke detailplaneeringu juhtude määramine koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks • Üldiste reeglite ja tingimuste andmine elamualadele detailplaneeringute koostamiseks, mis tuginevad traditsioonilisele asustusstruktuurile, teede ja tänavate iseloomule ja hoonestuslaadile ning asjakohasel juhul järgivad ajaloolist külastruktuuri ja säilitavad väärtuslikke maastikke ja üksikobjekte Maareformiseaduse ja • kompaktse asustusega ala/tiheasustusega ala mõistete looduskaitseseaduse tähenduse täpsustamine, vastavate alade piiride tähenduses tiheasustusega täpsustamine alade määramine • Püsielanikega endistes aiandus- ja suvilapiirkondades (Laulasmaa, Lohusalu, Käesalu, Kloogaranna, Keila-Joa jne) tiheasustusalade moodustamise kaalumine Maaparandussüsteemide • Sadevete kanalisatsiooni kavandamise põhimõtete asukoha ja nendest tekkivate määramine kitsenduste määramine; eelpool nimetatud ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine Muud eelpool nimetatud • Pakri panga ja seda külastavate inimeste kaitseks ning ülesannetega seonduvad erosiooni peatamiseks meetmete kavandamine ülesanded • Üldplaneeringu elluviimise kava koostamine, mis arvestaks vajaduspõhiselt taristu, sotsiaalse infrastruktuuri, energeetika jms arendamise järjekorraga ning tiheasustusalade etapiviisilise arendamisega • Kliimamuutustega arvestamine üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel Ettepanekud • Vajadusel maakonnaplaneeringu muutmiseks 14 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 5. ÜLEVAADE EELDATAVAST KESKKONNAMÕJUST 5.1. KESKKONNAMÕJU STARTEEGILISE HINDAMISE KIRJELDUS Üldplaneeringu käigus hinnatakse eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara7. Kuna üldplaneeringu lahendused selguvad planeeringu koostamise käigus, ei ole LS ja VTK koostamise ajal teada, kas Lääne-Harju valla üldplaneeringu rakendamisega kaasneb oluline ebasoodne keskkonnamõju ning milline on mõju iseloom ja ulatus. Lähtudes üldplaneeringu ulatusest, kestvusest ja lahendatavatest valdkondadest (valla arengusuundade ja maakasutuse tingimuste määramine vähemalt aastani 2035, täpsemalt vt ptk 4), kaasnevad üldplaneeringu rakendamisega paratamatult muutused olemasolevates looduslikes ning sotsiaalsetes funktsioonides ja protsessides. Lahendused on valdavalt pikaajalised ning põhjustavad keskkonnas püsivaid muutusi. Planeeringualal valitsevast keskkonnaseisundist nähtub, et alal asub Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitstavaid loodusobjekte, muutuste suhtes tundlikke alasid (näiteks rohevõrgustik), väärtuslikke keskkonnakomponente (näiteks väärtuslikud põllumajandusmaad, väärtuslikud maastikud, maardlad, puhkealad, kultuuriväärtused), mille puhul võivad muutused keskkonnas ohustada nende säilimist ja väärtust ning avaldada seeläbi ebasoodsat mõju looduskeskkonnale laiemalt. Samuti võivad muutused avaldada mõju inimeste tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Täpsem ülevaade Lääne-Harju valla keskkonnaseisundist on toodud käesoleva dokumendi Lisas 2. Minimeerimaks võimalused arendusteks, millega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale, ning samaaegselt soosimaks positiivseid mõjusid esile kutsuvaid ja võimendavaid lahendusi, viiakse planeeringulahenduse väljatöötamisega paralleelselt läbi mõjuhindamine järgmiste valdkondade ja keskkonnaelementide osas: • mõju looduskeskkonnale, sh Natura 2000 võrgustiku aladele, kaitstavatele loodusobjektidele, looduskeskkonnale ja rohevõrgustikule, pinna- ja põhjaveele, maavaradele ja maardlatele; • mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, sh asustusele ja rahvastikule, ettevõtluskeskkonnale, tööhõivele, teenuste ja toodete kättesaadavusele, väärtuslikele põllumajandusmaadele, puhkealadele ja turismile, inimeste tervisele ja heaolule; • mõju kultuurikeskkonnale, sh kultuuriväärtustele, väärtuslikele maastikele, miljööväärtuslikele aladele. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel juhindutakse asjakohaste õigusaktide nõuetest ja juhendmaterjalidest. Peamised KSH menetlust suunavad õigusaktid on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)8 ning planeerimisseadus (PlanS)9. Mõjude olulisuse tuvastamisel ja hindamisel juhindutakse eelkõige kehtivate asjakohastes keskkonnakaitselistes õigusaktides (direktiivid, seadused ja määrused) määratud normidest ja sätestatud nõuetest, valdkondlikest arengukavadest, kaitsekorralduskavadest jms, aga ka vastava valdkonna eksperdi arvamusest. Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali 7 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045 8 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/101092015012?leiaKehtiv 9 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110112015009?leiaKehtiv 15 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“ jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid.10 Hindamisel võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. Hindamisel arvestatakse nii otseseid kui kaudseid mõjusid, mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust, kestvust (lühi- ja pikaajalisus), sagedust, pöörduvust ning toimet. Muuhulgas arvestatakse võimalikku koosmõju, mõjude kumuleerumist ning väljastpoolt planeeringuala tulenevaid olulisi mõjusid. Analüüsitakse ja hinnatakse nii negatiivseid kui positiivseid mõjusid. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud meetmete rakendamiseks oluliste ebasoodsate mõjude vältimiseks, mõjude vähendamiseks ja leevendamiseks ning ühtlasi ettepanekud kaasnevate positiivsete mõjude võimendamiseks. KSH läbiviimisel juhindutakse keskkonna säilitamise, kaitse ja kvaliteedi parandamise, inimeste tervise ja heaolu kaitse ning loodusressursside kaalutletud ja mõistliku kasutamise põhimõttest. KSH läbiviimisel juhindutakse ÜP ülesannetest ja täpsusastmest. 5.2. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE KSH erisused Natura 2000 võrgustiku alal on sätestatud KeHJS-e §-ga 4511. Lääne-Harju valla territooriumil asub üheksa loodusala ja kolm linnuala, mis kuuluvad üleeuroopalisse Natura 2000 alade võrgustikku (vt Lisa 2 ptk 8). Natura 2000 võrgustiku aladega tuleb arvestada ÜP koostamisel, eeskätt tuleb arvesse võtta nende kaitse-eesmärke ja tagada alade terviklikkuse säilimine. Strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ja kui kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle kaitse eesmärki 12. Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“13. KSH käigus hinnatakse planeeritava tegevuse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele kõigepealt eelhindamise etapis. Eelhindamise käigus selgitatakse välja lahenduse võimalik mõju Natura 2000 aladele ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et kavandatava tegevuse ebasoodne mõju on välistatud. Kui oluline mõju ei ole teada ja ei ole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks mõju puudumise kohta või tõenäoliselt kaasneb oluline mõju, tuleb jätkata asjakohase hindamise etapiga. Üldplaneeringu staadiumis on asjakohast hindamist võimalik läbi viia juhul, kui eelhindamise tulemusena tuvastatud kavandatavate ebasoodsat mõjuga tegevuste kohta on piisava täpsusega informatsiooni mõju määratlemiseks ja hindamiseks. Kui ÜP staadiumis puudub kavandatava eeldatavalt ebasoodsa mõjuga tegevuse kohta piisav teave Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks, siis märgitakse eelhindamise järeldustes ära need objektid ja juhud, mille puhul tuleb asjakohase hindamisega liikuda ÜP-le järgnevasse tegevuse kavandamise etappi. 5.3.MÕJU LOODUSKESKKONNALE • Analüüsitakse ja hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat mõju kaitstavatele loodusobjektidele (sh kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võetavatele loodusobjektidele) ja vääriselupaikadele ning nende soodsa seisundi säilimisele. Tähelepanu pööratakse planeeringulahenduse vastavusele looduskaitseseadusest ja metsaseadusest (vääriselupaigad) tulenevatele nõuetele, kaitse-eeskirjades sätestatud eesmärkide täitmisele 10 vt Keskkonnaministeeriumi koduleht: http://www.envir.ee/et/ksh-juhendid-ja-uuringud 11 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104052017005?leiaKehtiv 12 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900?leiaKehtiv 13 A. Aunapu, R. Kutsar, 2013: http://www.eaia.eu/images/Natura.pdf 16 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK ja kaitsekorralduskavades seatud ülesannete rakendamisele. Vajadusel pööratakse tähelepanu õhusaastele ja välisõhus levivale mürale. Põhjendatud vajadusel tehakse ettepanekuid analüüsida objektide eeldusi (vastavalt LKS-i §-le 8) nende võtmiseks kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide hulka; • analüüsitakse arendatavate alade kattuvust loodusliku ja looduslähedase taimkattega, looduslike ja poollooduslike aladega ning hinnatakse kaasnevaid mõjusid. Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju olemasolevatele aladele, sh hinnatakse lahenduse sobivust olemasoleva miljööga. Maastikupildi muutmisel analüüsitakse ja hinnatakse kaasnevaid häiringuid loomastikule, sh nende elupaikadele, liikumisele, rändetingimustele. Tähelepanu pööratakse loodusliku mitmekesisuse säilitamisele; • analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju rohevõrgustiku toimimisele, pöörates tähelepanu võrgustiku (tugialade ja koridoride) terviklikkuse ja toimimise säilimisele ning piirkonna ökoloogilise tasakaalu säilimisele. Juhul, kui rohevõrgustiku säilitamine olemasoleval kujul ei ole võimalik, nähakse ette meetmed sidusa ja funktsionaalse rohevõrgustiku toimimise tagamiseks; • analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju veekeskkonnale, sh põhjavee kaitstusele, joogivee varudele, kättesaadavusele ja kvaliteedile, pinnaveekogude olemasoleva keskkonnaseisundi säilimisele, veekogudega seotud loodusobjektide kaitse ning kalade rändetingimuste tagamisele. Põhjavee reostuse vältimiseks nähakse vajadusel ette täiendavad meetmed. Tähelepanu pööratakse sadamatele ning nähakse ette meetmed sadamategevusest tingitud negatiivse keskkonnamõju, sh võimaliku reostuse leevendamiseks. Muuhulgas analüüsitakse ja hinnatakse tegevuse vastavust veeseaduses sätestatud nõuetele ning kas ja kuivõrd mõjutab üldplaneeringuga kavandatu Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas sätestatud eesmärkide saavutamist; • maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavate tegevuste planeerimisel analüüsitakse ja hinnatakse, kuivõrd mõjutab kavandatav tegevus maavara kaevandamisväärsena säilimist ja juurdepääsu maavarale. Hinnatakse tegevuse mõju looduskeskkonnale, sh olemasoleva maastiku ilme säilimisele ja maakasutusele (sh taimestik ja loomastik, väärtuslikud põllumajandusmaad, rohevõrgustik) ning tundlikele aladele (nt elamualad); • analüüsitakse ja hinnatakse, ulatuses, mida olemasolevad andmed võimaldavad, kuivõrd planeeringulahendus arvestab Pakri panga unikaalsuse ja pankranniku mõjutavate looduslike protsessidega (erosioon, panga loomulik taganemiskiirus, varingud) ning milline võiks olla planeeringulahenduse mõju pankrannikule. Vajadusel seatakse tingimused üldplaneeringu realiseerimisele järgnevateks etappideks; • uute puhke- ja virgestusalade, sh uute supluskohtade kavandamisel pööratakse tähelepanu keskkonnataluvuse nõuete tagamisele, lähtutakse ala eripära ja loodusliku mitmekesisuse säilimisest. 5.4. MÕJU SOTSIAAL-MAJANDUSLIKULE KESKKONNALE • Võttes arvesse rahvastikuprotsesse ning elanikkonna perspektiivseid võimalikke muutusi, antakse hinnang asustuse, elamu- ja ettevõtlusalade jm seonduva maakasutuse kavandamise plaanidele ning vajadusel esitatakse täiendavad ettepanekud. Asustuse kavandamise ja keskkonnaspektidega on tihedalt seotud ka teedevõrk jm taristu, mille puhul hinnatakse juurdepääsude ning tehnovõrkude olemasolu või nende kavandamise otstarbekust jm seonduvaid teemasid; • analüüsitakse ja hinnatakse planeeringuga kavandatava maakasutuse suunamise ja teiste ruumiliste arengute mõju tööhõivele, teenuste kättesaadavusele, elukeskkonna parendamisele ja üleüldist mõju ruumile. Mõju hindamine on kahesuunaline – ühelt poolt hinnatakse kavandatava tegevuse mõju viidatud aspektidele, kuid samas tuleb tegevuste kavandamisel silmas pidada võimalikult suurt positiivset mõju elukeskkonna ja üleüldisele sotsiaal-majandusliku keskkonna parendamisele; 17 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK • analüüsitakse ja hinnatakse mõju puhkealade puhke- ja turismiväärtuse säilimisele (olemasolevad puhkealad), avaliku juurdepääsu ja vajaliku taristu olemasolu tagamisele avalikele rannaaladele ja supluskohtadele; • analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju põllumajanduspiirkondades. Tähelepanu pööratakse väärtuslike põllumajandusmaade sihtotstarbelisele kasutamisele ja säilitamisele ulatuses, mis tagab pikaajalise ja jätkusuutliku põllumajanduse, lähtudes samaaegselt tasakaalu leidmisest väärtuslike põllumajandusmaade ja muude kasutusviiside vahel. Jätkusuutliku põllumajandustootmise tagamiseks pööratakse tähelepanu maaparandusliku tegevusega kaasnevatele mõjudele, lähtutakse maaparandussüsteemide terviklikkuse säilitamise põhimõttest; • tähelepanu pööratakse maaparandussüsteemide jätkusuutliku funktsioneerimise ning hoiunõuete täitmise tagamisele. ÜP täpsusastmes määratakse üldised nõuded ja tingimused arendustegevuseks maaparandussüsteemide aladel, pöörates muuhulgas tähelepanu maaparandussüsteemi aladel asuvate kaitse- ja hoiualade seisundi säilimisele ning kaitse- eesmärkidena määratletud elupaigatüüpide ja kaitsealuste liikide kahjustamise vältimisele veerežiimi muutumise tõttu; • maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavate tegevuste planeerimisel analüüsitakse ja hinnatakse tegevuse mõju inimeste tervisele ja heaolule ning kultuuriväärtustele. Muuhulgas analüüsitakse milline võiks olla maakasutus pärast maavara ammendumist; • tähelepanu pööratakse suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete, jäätmekäitlusrajatiste, olulisemate ohtlikke veoseid vedavate tee- ja raudteetrassidele ning olulise ruumilise mõjuga ehitiste14 paiknemisele. Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju inimeste tervise, heaolu ja keskkonna ohutuseks vajaliku vahemaa tagamisele objektide ning elurajoonide, avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimalusel peamiste transpordiliinide vahel. Vajadusel võetakse arvesse doominoefekti tekkimise võimalust; • tähelepanu pööratakse riigikaitselise otstarbega määratud maa-aladele ja ehitistele ning analüüsitakse ja hinnatakse nendest tulenevat mõju inimeste tervise, heaolu ja keskkonna ohutuseks vajaliku vahemaa tagamisele elurajoonide, avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade vahel; • analüüsitakse ja hinnatakse planeeritava tegevusega kaasnevat olulist mõju välisõhu kvaliteedile, müratasemele ning vibratsiooni ja visuaaliga seotud mõjusid, keskendudes eelkõige tootmisest (olemasolevad ja planeeritavad tööstusalad,) ja liiklusest (sh lennuliiklusest) tulenevale. Muuhulgas pööratakse tähelepanu olulise ruumilise mõjuga ehitistele15 ning taastuvenergeetika lahendustele. Määratakse mürakategooriad maa kasutuse juhtotstarbe järgi ning vajadusel kavandatakse meetmed mürataseme vähendamiseks. Määratakse nõuded ja tingimused, millega üldplaneeringule järgnevates planeerimise etappides tegevuse kavandamisel arvestada, et välistada võimalik negatiivne mõju tiheasustusaladele; • täpsustatakse võimalikke probleeme seoses pinnase radoonisisaldusega. Niivõrd, kuivõrd olemasolevad andmed võimaldavad, tuuakse radooni osas välja teadaolevad probleemsed piirkonnad ning piirkonnad, mis vajavad täiendavat uurimist. KSH väljundina määratakse tingimused, millega tuleb radooniriskiga piirkondades arendamise järgmistes etappides arvestada. 14 KOVi eriplaneering ja KSH metanoolitehase rajamiseks, radioaktiivsete jäätmete lõppladestuspaiga rajamise eriplaneeringu ja KSH võimalik algatamine. KOV eriplaneeringu(te) menetluse ja tulemustega arvestatakse KSH läbiviimisel. Eriplaneeringu(te)ga arvestatakse ulatuses, kuivõrd ÜP ja selle KSH koostamise ajal on olemasolevaid andmeid 15 KOVi eriplaneering ja KSH metanoolitehase rajamiseks, radioaktiivsete jäätmete lõppladestuspaiga rajamise eriplaneeringu ja KSH võimalik algatamine. KOV eriplaneeringu(te) menetluse ja tulemustega arvestatakse KSH läbiviimisel. Eriplaneeringu(te)ga arvestatakse ulatuses, kuivõrd ÜP ja selle KSH koostamise ajal on olemasolevaid andmeid 18 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 5.5.MÕJU KULTUURIKESKKONNALE • Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahendusega kaasnevat mõju kultuurimälestiste (kinnismälestistele) säilimisele. Analüüsitakse, kas planeeringulahendus arvestab mälestisele sobiliku kasutusviisi ja/või keskkonnaga, tagab nende vaadeldavuse ning ligipääsu mälestistele. Tähelepanu pööratakse teadaolevatele tõenäolistele arheoloogiliselt väärtuslikele aladele, kus võib leiduda veel avastamata arheoloogilist pärandit ning vajadusel sätestatakse ettevaatusmeetmed, millega üldplaneeringule järgnevates planeerimise etappides nendel aladel arvestada; • analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju ajaloolisele maakasutusele ja asustusmustrile, mis on seotud konkreetse koha kultuuripärandi ja traditsioonidega. Vajadusel antakse suunised, kuidas neid piirkonna arengu huvides paremini kasutada, et tagada pärandi säilimine; • analüüsitakse ja hinnatakse tegevusega kaasnevat mõju väärtuslike maastike säilimisele ja kaitsmisele, lähtudes sealjuures nende kultuurilis-ajaloolisest, looduslikust, puhke-, identiteedi ja esteetilisest väärtusest. Väärtuslikele maastikele maakasutuse planeerimisel või olemasoleva muutmisel hinnatakse planeeringulahenduse sobivust maastikku, kaasnevat mõju maastike üldilmele, sh ajalooliste vaadete säilimisele. Muuhulgas hinnatakse kaasnevat mõju inimeste heaolule, pidades silmas nii sotsiaalseid kui ka majanduslikke aspekte;tähelepanu pööratakse pärandkultuuriobjektidele, looduslikele pühapaikadele jt kohalikku asustust, maastikku, ajalugu ja identiteeti rikastavatele objektidele. Mõjude hindamise tegelik ulatus sõltub kavandatava tegevuse iseloomust ning seda täpsustatakse üldplaneeringu koostamise käigus. Samuti võib üldplaneeringu koostamise käigus lisanduda mõjusid, mida põhjendatud vajaduse korral täiendavalt hinnatakse. 5.6. PIIRIÜLENE KESKKONNAMÕJU Arvestades seost teiste asjassepuutuvate strateegilise planeerimise dokumentidega (sisend üldplaneeringu koostamiseks) ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, ei ole näha, et Lääne-Harju valla üldplaneeringuga kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile. 5.7. KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE KSH aruandes käsitletakse kliimamuutuste mõju planeeringualale ja kavandatavale tegevusele ning vastavaid kohanemismeetmeid. Kliimamuutustega seoses näiteks ette näha kliima soojenemist ning sellega seoses lumikatte kestuse, lume paksuse ning lume veevaru vähenemist, meretaseme tõusu, intensiivsemaid ja sagedasemaid ekstreemseid sademeid, suviseid kuumalaineid ning tugevamaid torme. Lääne-Harju valla rannikualade ilma mõjutab suuresti Läänemeri, mille tõttu on õhutemperatuuri ööpäevane kui ka aastane amplituud väiksem võrreldes sisemaaga. Mere soojuslikust inertsusest on tingitud aastaringsete kõige külmemate ja soojemate aegade nihkumine ajaliselt hilisemaks. Rannikuvööndis esineva pilvisuse ja sademete hulk on väiksem ning merelistest mõjuritest tulenevalt ka lumikatte kestus sisemaast lühem. Parki laht on aastate lõikes praktiliselt jäävaba. Valla madalamates kohtades võib merevee taseme tõus ohustada rannaäärset hoonestust üleujutustega. Suurenev sademete kogus ja risk paduvihmadest põhjustatud üleujutustele suureneb. Aja jooksul tõuseb ka tuulte keskmine kiirus, mis mõjutab enim saari ja rannikualasid. Sageneb tormituulte hulk ning suureneb risk tuulepurustustele. 19 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK KSH aruandes kirjeldatakse, milliseid kohanemismeetmeid tuleks rakendada näiteks tormikahjude vähendamiseks ja ärahoidmiseks, meretaseme tõusust tulenevate kahjude ärahoidmiseks, sademevee ärajuhtimiseks jms. Tähelepanu pööratakse paduvihmast tingitud võimalikele üleujutustele, üleujutuste riski ennetamise, vähendamise ja üleujutuse eest kaitsmise meetmetele. 20 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 6. SEOS STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA Üleriigiline planeering Eesti 2030+ 16 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ annab suunised asustusstruktuuri ja üleriigiliste võrgustike terviklikule arendamisele, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega. Peamine püstitatud eesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega. Üleriigilises planeeringus on sõnastatud Eesti ruumilise arengu visioon, mille kohaselt seob hajalinnastunud ruum tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik. Üleriigilises planeeringus seatud visioon on võetud aluseks Lääne-Harju valla üldplaneeringu põhimõtete väljatöötamisel. Üleriigilise planeeringu põhisuunad ja eesmärgid on tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng, head ja mugavad liikumisvõimalused, varustatus energiataristuga ning rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Üleriigilises planeeringus seatud põhimõtted tuleb üldplaneeringus aluseks võtta ning neid kohalikus kontekstis täpsustada. Lääne-Harju valla spetsiifilised ruumilise arengu eesmärgid üleriigilises planeeringus: • Aegruumiliste vahemaade vähendamiseks naaberriikidega saab regulaarse reisilaevaühenduse soovi korral luua Paldiski sadamate toel. • Oluliseks transiidi- ja logistikasõlmeks on Tallinna piirkonna (eriti Muuga) kaubasadamad oma raudtee- ja maanteeühendusega. Senisest enam tuleb välisvedudesse kaasata suure potentsiaaliga Paldiski sadamad ja Sillamäe sadam. • Sadamate vahetus läheduses paiknevate maade kasutuselevõtmisel tuleb arvestada nii sadama laiendamise perspektiivi kui ka sadamatest lähtuvate häirivate teguritega (müra, transpordivood). Kuna sadama asukoha muutmine on kulukas ja keerukas, tuleb vältida uute elamualade arendamist vahetult sadama naabruses. • Paldiski sadamate arenguks ja Tallinna-siseste riskide vähendamiseks tasub Tallinna lõunapoolse raudtee möödasõidutrassi kindlasti alles hoida. Vajadus möödasõidu järele muutub eriti suureks juhul, kui Paldiski sadamaid läbivaid kaubavoogusid soovitakse märgatavalt kasvatada. • Energiavõrkude ja -allikatega (elekter, gaas, vedel- ja tahkekütus) seotud transiidi arendamisel tuleb silmas pidada energia importimise ja eksportimise suutlikkust. See tähendab, et Eesti sadamad peavad olema võimelised vedel- ja tahkekütust sisse tooma ja välja viima ning vastu võtma vedelgaasi ja veeldatud maagaasi tankereid. Vaagimist väärib Eesti ja Soome maagaasivõrgustike ühendamine näiteks Paldiskist lähtuva riikidevahelise torujuhtme abil. • Võimalikuks tuleb muuta Ämari lennuvälja kasutamine Tallinna rahvusvahelise lennujaama varulennuväljana. Ämari lennuvälja saab rakendada ka kaubavedudeks. Selline areng langeb kokku riigikaitse eesmärkidega. Kaaluda võib raudteeühenduse loomist Ämari lennuväljani. Maanteeühendus lennuväljaga on – praegust perspektiivi silmas pidades – piisav. 16 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ on kättesaadav: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/eesti_2030.pdf 21 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Harju maakonnaplaneering 2030+17 Harju maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on sisendi andmine kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamiseks, tuues samas tasakaalustatud arengu tagamiseks välja vajadused riiklikul tasandil. Harju maakonnaplaneeringus toodud asustuse arengu, tehnovõrkude jm suunistega on Lääne-Harju valla üldplaneeringu põhimõtete ja ülesannete sõnastamisel arvestatud. Paldiski linna on Harju maakonnaplaneeringus käsitletud Kose, Kuusalu, Loksa, Kehra ja Riisipere kõrval tagamaade piirkondliku keskusena. Samas on Paldiski linnal teiste keskustega võrreldes suurem potentsiaal kujuneda Lääne - Harju piirkonna olulisimaks tõmbekeskuseks, sest linnal on tugev majanduslik potentsiaal (sadamad) ja linna asukoht on Harjumaal geograafiliselt kõige läänepoolsem. Paldiski, nii nagu ka teised võimalikud Harjumaa tõmbekeskused peavad oma arengute kavandamisel arvestama Tallinna üha tugevneva mõjuga, arvestades omavalitsuse suurust, tuleb tähelepanu pöörata ka Keila linna võimalikule kujunemisele konkureerivaks tõmbekeskuseks.. Harju maakonnaplaneeringu kohaselt on ka kohalikud keskused ehk teise tasandi keskused - kohad, mis pakuvad kodukoha lähedal esmavajalikke teenuseid ning on ka oluliseks kohaliku tasandi töökohtade pakkujaks. Keskustel on oluline roll oma tagamaa hajaasustuse säilitamisel, mis on piirkondlikest keskustest eemal. Kohalikeks keskusteks on Lääne–Harju vallas Padise, Rummu, Laulasmaa ja Vasalemma. Kõige väiksema mõjuulatusega on maakonnaplaneeringus lähikeskused nagu Klooga alevik, kus pakutakse piirkonna- ja kohalike keskusega võrreldes suhteliselt väiksemat hulka teenuseid, kuid mille roll on kohalikele elanikele oluline üksikute kodulähedaste teenuste pakkumisel ja kus identiteediks on kas mingi tähelepanuväärne objekt või avalik ruum, ehk ka mingi erilise tegevuse keskus (koonduslaagri leinamälestuse meenutuse koht (päev), mis on ka rahvusvaheliselt tuntud). Klooga alevikus on täiesti unikaalne miljöö oma (aja)looga ning erilise kultuuripärandiga. Maakonnaplaneeringu kohaselt on Paldiskis rahvusvahelise ja riikliku tähtsusega praktiliselt jäävabad sadamad. Paldiski kaubasadamad omavad tähtsat positsiooni transiidi- ja logistikasõlmena, sest omavad head raudtee- ja maanteeühendust. Sadamad omavad potentsiaali mahtude suurendamiseks. Maakonnaplaneering annab üldised suunised taastuvenergeetika arendamiseks, mida tuleb arvestada täpsemate planeeringute ja projektide koostamisel. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus laekunud ettepanekute alusel oleks Harju maakonnas huvi tuulikupargi kavandamiseks olemas Suur-Pakri saarele, kuid see kuulub suures osas Natura 2000 alade võrgustikku. Maakonnaplaneeringu kui ruumilist arengut pikaajaliselt suunava raamdokumendi olemus ei võimalda Natura-aladele tegevuste kavandamiseks vajalikus täpsusastmes alusuuringute koostamist ja asjakohase hindamise läbiviimist. Harju maakonnas on hüdroenergia tootmises oluline ka Keila-Joa hüdroelektrijaam. Jäätmete ladestuspaigad on maakonnaplaneeringus kavandatud pikemaajalise arenduse eesmärkide kohaselt ladestatavate jäätmete hulga vähendamine, nende enam taaskasutusse suunamisel. Nendele suunistele tuginedes tuleb kaalutleda jäätmekäitluse osa üldplaneeringus. Harju maakonnas on riskiallikad koondunud valdavalt Tallinna, Maardu ja Paldiski linnade territooriumitele, mis tuleneb eelkõige kaubasadamate tegevusest. Päästeameti käsitletud hädaolukorra riskide kohaselt paiknevad Harju maakonnas järgmised riskiallikad, mida tuleb arvestada ruumilisel planeerimisel ja mille osas tuleb rakendada hädaolukordi ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid meetmeid: Harju maakonnaplaneering 2030+ on kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/harju- 17 maakonnaplaneering 22 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK • suurõnnetusohuga ettevõtted Paldiski sadamates ja linnas; • ohtlikud veosed maanteel ja raudtee Paldiski sadamatesse suunduvatel tee- ja raudteetrassidel. Sadamatesse on koondunud suurõnnetusohuga ettevõtted ja kütuse või gaasitorustikud; • gaasi või kütusetranspordiks kasutatavad torujuhtmed. Üldplaneeringus tuleb tagada ohutud kaugused ja luua puhvertsoonid ohtlike objektide (suurõnnetuse ohuga ettevõtted, kütusetorustikud) ja elamurajoonide, ühiskondlike hoonete ja alade, puhkealade ning peamiste transpordiliinide vahele. 23 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 7. TEGEVUS- JA AJAKAVA Ajakava koostamisel on lähtutud planeerimisseaduses üldplaneeringu koostamisele esitatud nõuetest ning konsultandi senisest kogemusest üldplaneeringute koostamisel. KSH läbiviimise ajakava sõltub peamiselt üldplaneeringu koostamise ja menetlemise ajakavast. Ajakava on esialgne ja selles võib töö käigus tulla muudatusi. Ajakava muudatused on seotud peamiselt sellega, et ei ole võimalik täielikult ette näha üldplaneeringu ja KSH korraldamis- ja menetlustoimingute täpset kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega.18 Tegevus Kuupäev ÜP koostamise ja KSH algatamine 09.2018 ÜP ja KSH konsultandi hanke läbiviimine 06-07.2019 Lepingu sõlmimine 07.2019 LS ja KSH VTK koostamine 08-10.2019 ÜP LS ja KSH VTK esitamine ettepanekute saamiseks koostöö tegijatele ja 11.2019 kaasatavatele ÜP lähteseisukohtade ja KSH VTK avalikustamine valla kodulehel 12.2019 Lisaks avalikustatakse isikute ja asutuste esitatud ettepanekud ÜP lähteinfo hankimine, eeltööd alusuuringutele, kohalike ideede kogumine 08.2019 – 02.2019 e ideekorje ÜP eskiisi koostamine, KSH aruande eelnõu koostamine 01-06.2019 Esialgne koostöö ametkondadega 02-03.2019 ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek 06-07.2020 ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste 08.2020 avalikud arutelud ÜP põhilahenduse ja KSH aruande koostamine, vajadusel toimuvad 09-12.2020 täiendavad töörühmad/koosolekud ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks 01-03.2021 ametkondadele ja vajadusel täiendavate arvamuste andmiseks teistele osapooltele ÜP vastuvõtmine ja KSH aruande tunnistamine nõuetele vastavaks 04.2021 ÜP avalik väljapanek 04-05.2021 ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud 06.2021 ÜP esitamine valdkonna ministrile19 heakskiitmiseks 07-08.2021 ÜP kehtestamiseks esitamine 09.2021 ÜP kehtestamine 09.2021 ÜP kehtestamisest teavitamine 10-11.2021 Kehtestatud ÜP esitamine rahandusministeeriumile, Maa-ametile ja 10-11.2021 vajadusel teistele osapooltele 18 Vt vajadusel lisaks – Rahandusministeeriumi koostatud üldplaneeringu ja KSH protsessi kirjeldav skeem koos viidetega planeerimisseadusele. Kättesaadav aadressil: https://planeerimine.ee/static/sites/2/yp_menetluse_skeem_05-11-18.pdf 24 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 8. KAASAMISKAVA Üldplaneering on kokkulepe erinevate ühiskonnaliikmete ja ametiasutuste vahel, mille saavutamiseks tuleb see koostada avatult ja läbipaistvalt. Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Lääne-Harju vald, kuid kuna üldplaneeringuga kavandatud ruumiline areng mõjutab paljusid vallaga seotud isikuid ja asutusi, siis on oluline anda kõigile võimalus osaleda neid puudutavate otsuste tegemisel. Kaasamiskava on koostatud selleks, et üldplaneeringu ja KSH käigus erinevaid osapooli efektiivsemalt ja sisulisemalt kaasata. Kaasamise eesmärk ei ole üksnes informeerimine planeeringu protsessist ja käsitletavatest teemadest vaid aktiivsele diskussioonile kaasakutsumine planeeringulahenduse väljatöötamisel ja läbirääkimisel. Lisaks aitab läbimõeldud kaasamine üldplaneeringu koostamise protsessi laiemalt teadvustada ning sellega seotud otsuseid mitmekülgsemalt käsitleda. 8.1. INFOKANALID Järgnevalt on loetletud peamised infokanalid, et huvitatud osapooled teaksid arvestada, milliste allikate kaudu edaspidi üldplaneeringu ja KSH kohta infot levitatakse. • Koduleht http://www.laaneharju.ee/, siin kajastatakse infot ja uudiseid, mis üldplaneeringuga seotud: jooksvad teated, uudised, avalike väljapanekute ja arutelude info jm peamiselt menetluslik informatsioon ning planeerimisseadusega nõutud materjalid. • Ideekorje rakendus planeeringuportaalis, mille kaudu on võimalik üldplaneeringu eskiislahenduse koostamise ajal esitada oma ettepanekuid kõigil soovijatel • Facebook-i leht https://www.facebook.com/laaneharjuvald/ - siin kajastatakse uudiseid ja teateid (nt avalike ürituste toimumise infot jms) • Ajalehes Lääne Harju Valla Leht ning ajalehes Harju Elu avaldatakse uudiseid ja teateid, samuti avaldatakse jooksvalt tutvustavaid sisulisi artikleid üldplaneeringuga kavandatavatest arengutest ja peamistest käsitletavatest teemadest • www.ametlikudteadaanded.ee on ametlike teadete avaldamise kanal • Avalikud väljapanekud ja arutelud, mis viiakse läbi piirkondlike keskuste käidavamates hoonetes (vallavalitsuses, kultuuriasutuses, raamatukogus vm avalikus hoones). Avalikud väljapanekud ja arutelud korraldatakse kõikides valla endistes keskustes, vajadusel teistes piirkondades. • Paberil kuulutused avaldatakse omavalitsuse olulisemates ja käidavamates asutustes: raamatukogu, lasteaed, muuseumid, kultuurikeskus, kauplused, vallavalitsus, postkontor jm. • Huvitatud isikute kohta koostatakse eraldi nimekiri, keda olulistest etappidest elektrooniliselt teavitatakse. Sinna nimekirja lisatakse koostamise käigus mh need osapooled, kes enda kaasamisest huvitatud on. 8.2. KOOSTÖÖ TEGIJAD JA KAASATAVAD Järgnevalt on toodud üldplaneeringu elluviimisega seotud asutused ning puudutatud ja huvitatud isikud, keda koostatava üldplaneeringu alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi üldplaneeringu vastu. Osapoolte nimekiri täpsustub üldplaneeringu koostamise käigus, sh täiendavate käsitlemist vajavate teemade tekkimisel. 25 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Käesolevas tabelis on eristatud asutusi, kellega tehakse koostööd ning isikuid ja asutusi, keda kaasatakse üldplaneeringu koostamisse. Viidatud erisus tuleneb planeerimisseadusest, mille kohaselt lõppeb koostöö alati kooskõlastamisega, mistõttu saab see olla üksnes haldusorganite vaheline suhtlus. Kaasamise käigus antakse võimalus esitada oma arvamusi üldplaneeringu kohta kõigil huvitatud ametitel ja isikutel. Asutused, kellega Lääne-Harju Vallavalitsus teeb üldplaneeringu koostamisel koostööd ja kooskõlastab planeeringu20: Asutus/isik Koostöö eesmärk Koostöö viis Kaitseministeerium Riigikaitseliste vajadustega Kohtumised ja kirjalik sisend arvestamine, riigikaitseliste ehitiste lähteseisukohtade etapis; (Ämari lennuväli, Klooga harjutusväli) töökoosolekud; töövõime tagamine teiste tegevuste kooskõlastamine kavandamisel, Ämari lennuvälja võimalik kasutuselevõtt tsiviillennuväljana. Maaeluministeerium Põllumajandustootmise Kohtumised ja kirjalik sisend jätkusuutlikkuse tagamine, väärtuslike lähteseisukohtade etapis; põllumajandusmaadega arvestamine töökoosolekud; planeeringulahenduse koostamisel, kooskõlastamine maaelu arengukavaga arvestamise koordineerimine Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega kaasneva Kohtumised ja kirjalik sisend olulise keskkonnamõju vältimine või lähteseisukohtade etapis; leevendamine; välisõhu kvaliteedi töökoosolekud; tagamine; hoiualade, püsielupaikade kooskõlastamine jm kaitsealuste alade või objektide kasutustingimustega arvestamine; täiendavate alade ja objektide kaitse alla võtmise vajaduse määratlemine; ettepanekute tegemine kaitserežiimi täpsustamiseks; ehituskeeluvööndi vähendamisega seotud teemad Lennuamet Lennuohutuse tagamine, kui Kohtumised ja kirjalik sisend üldplaneeringuga kavandatakse nt lähteseisukohtade etapis; tuuleparke või üle 45 meetriseid töökoosolekud; ehitisi; lennuväljakute kavandamine kooskõlastamine (Ämari lennuväli) Maa-amet Lääne-Harju vallas asuvate Kohtumised ja kirjalik sisend keskkonnaregistri maardlate nimistus lähteseisukohtade etapis; olevate maardlatega seonduv ning riigi töökoosolekud; maareservi jäetud maade kooskõlastamine administreerimine Maanteeamet Lääne-Harju valda läbivate riigiteede ja Kohtumised ja kirjalik sisend nendega seotud arenguplaanide ja lähteseisukohtade etapis; maanteedest lähtuvate tingimuste ja töökoosolekud; piirangute kajastamine kooskõlastamine üldplaneeringus; maha- ja pealesõitude kavandamine; kergliiklusteed suuremate maanteede läheduses; arendusalade realiseerimiseks (nt tööstusalad või elamualad) 20 Käesolevas tabelis on esitatud ka asutused, kellega koostööd ja kooskõlastamist ei nõua Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“, kuid kellega koostöö tegemist ja üldplaneeringu kooskõlastamist peab vajalikuks Lääne-Harju vald üldplaneeringu koostamise korraldajana (vt määruse § 2 lg 3). 26 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK maanteedest lähtuvate tingimuste seadmine jms. Majandus- ja Raudtee arendusvõimalustega Kohtumised ja kirjalik sisend Kommunikatsiooniminis arvestamine; taastuvenergia tootmise lähteseisukohtade etapis; teerium arengute kavandamine töökoosolekud; kooskõlastamine Muinsuskaitseamet Planeeringu elluviimisega kaasnev Kohtumised ja kirjalik sisend mõju muinsuskaitselale, lähteseisukohtade etapis; kultuurimälestistele, piirkondlike töökoosolekud; miljööväärtuste defineerimine ja kooskõlastamine vajadusel kaitsetingimuste seadmine Põllumajandusamet Uute maaparandussüsteemide Kohtumised ja kirjalik sisend rajamine või olemasolevatele lähteseisukohtade etapis; maaparandussüsteemidele kaasnevad töökoosolekud; mõjud planeeringuga kavandatavast kooskõlastamine tegevusest Päästeamet Ohutuse tagamine ohtlike või Kohtumised ja kirjalik sisend suurõnnetuse ohuga ettevõtete lähteseisukohtade etapis; kavandamisel, olemasolevatest töökoosolekud; ohtlikest või suurõnnetuse ohuga kooskõlastamine ettevõttetest tulenevate piirangutega arvestamine teiste tegevuste planeerimisel Terviseamet Ennekõike müranormide tagamine Kohtumised ja kirjalik sisend planeeringuga kavandatud tegevuste lähteseisukohtade etapis; elluviimisel, avalike supelrandadega töökoosolekud; seonduvad teemad; mõjuhindamise kooskõlastamine tulemuste kooskõlastamine (inimese tervisele kaasnevad mõjud) Politsei- ja Lääne-Harju valla üldplaneeringu Kohtumised ja kirjalik sisend Piirivalveamet elluviimisega kaasnevad mõjud riigipiiri lähteseisukohtade etapis; valvamiseks vajalikele seire- ja töökoosolekud; valvetehnikale kooskõlastamine Tarbijakaitse ja Raudtee ja selle kaitsevööndiga Kohtumised ja kirjalik sisend Tehnilise Järelevalve arvestamine üldplaneeringu lähteseisukohtade etapis; Amet koostamisel töökoosolekud; kooskõlastamine Veterinaar- ja Loomsete jäätmete käitlemiseks Kohtumised ja kirjalik sisend Toiduamet eelduste kavandamine lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; kooskõlastamine Veeteede Amet Veesõiduohutusega seonduvad teemad, Kohtumised ja kirjalik sisend merealal toimuvate tegevustega lähteseisukohtade etapis; arvestamine töökoosolekud; kooskõlastamine Lääne-Nigula vald Lääne-Harju vallaga piirnev Kohtumised ja kirjalik sisend omavalitsus, kelle ruumilisi arengu lähteseisukohtade etapis; eesmärkide saavutamise võimalust töökoosolekud; ning ühiseid arengueesmärke tuleb kooskõlastamine üldplaneeringu koostamisel silmas pidada Harku vald Lääne-Harju vallaga piirnev Kohtumised ja kirjalik sisend omavalitsus, kelle ruumilisi arengu lähteseisukohtade etapis; eesmärkide saavutamise võimalust ning ühiseid arengueesmärke tuleb 27 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK üldplaneeringu koostamisel silmas töökoosolekud; pidada kooskõlastamine Saue vald Lääne-Harju vallaga piirnev Kohtumised ja kirjalik sisend omavalitsus, kelle ruumilisi arengu lähteseisukohtade etapis; eesmärkide saavutamise võimalust töökoosolekud; ning ühiseid arengueesmärke tuleb kooskõlastamine üldplaneeringu koostamisel silmas pidada Keila linn Lääne-Harju vallaga piirnev Kohtumised ja kirjalik sisend omavalitsus, kelle ruumilisi arengu lähteseisukohtade etapis; eesmärkide saavutamise võimalust töökoosolekud; ning ühiseid arengueesmärke tuleb kooskõlastamine üldplaneeringu koostamisel silmas pidada Asutused ja isikud, kes kaasatakse Lääne-Harju valla üldplaneeringu koostamisse: Asutus/isik Kaasamise eesmärk Kaasamise viis Rahandusministeeriumi Maakonna tasakaalustatud arengu Jooksev koostöö planeeringu Harju talitus suunaja, maakonnaplaneeringus koostamise käigus, kirjalik seatud tingimuste ja suunistega sisend lähteseisukohtade arvestamine (rohevõrgustik, etapis; töökoosolekud; teenuskeskused jms), üldplaneeringu arvamuse esitamine heakskiitja planeeringulahendusele; planeeringu heakskiitmine Harjumaa Läänemaa omavalitsuste ühtse arengu Kirjalik sisend Omavalitsuste Liit eest seismine, vajalike maakondlike lähteseisukohtade etapis; arengueelduste kajastamine töökoosolekud; ideekorje; üldplaneeringus, otste kokkuviimine arvamuse esitamine Harjumaa arengustrateegiaga planeeringulahendusele; SA Harju Ettevõtlus- ja Vajalike maakondlike arengueelduste Kirjalik sisend Arenduskeskus kajastamine üldplaneeringus lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; ideekorje; arvamuse esitamine planeeringulahendusele; Riigimetsa Riigimetsa majandamisega seotud Kirjalik sisend Majandamise Keskus küsimused; metsade kaitse lähteseisukohtade etapis; (RMK) töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Eesti Üldplaneeringu elluviimisega Teavitamine Keskkonnaühenduste kaasnevate mõjudega arvestamine lähteseisukohtade ja KSH Koda (EKO)21 üldplaneeringu lahenduses väljatöötamise kavatsuse valmimisest; KSH aruande osas seisukohtade küsimine; vajadusel töökoosolekute läbiviimine või eksperthinnangute küsimine 21 EKO liikmed on: SA Eestimaa Looduse Fond (ELF), MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), MTÜ Eesti Roheline Liikumine (ERL), MTÜ Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex” (Sorex), MTÜ Läänerannik, Nõmme Tee Selts MTÜ (NTS), Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ), Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus SA (SEI Tallinn), Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering MTÜ (TÜLKR), Balti Keskkonnafoorum MTÜ (BEF), SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) 28 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK AS Eesti Raudtee Raudtee arenguvajadused ja ruumilised Sisend lähteseisukohtade eeldused etapis ja liikuvusuuringu läbiviimisel; vajadusel töökoosolekud, osalemine töörühmades; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Telia Eesti AS Sidetrassid valla territooriumil Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele MTÜ Paldiski Ettevõtluse arenguvajadustega Kirjalik sisend Ettevõtjate Liit arvestamine üldplaneeringu lahenduse lähteseisukohtade etapis; koostamisel töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele MTÜ Lääne-Harju Kodanikeühenduste ja ettevõtluse Kirjalik sisend Koostöökogu arenguvajadustega arvestamine lähteseisukohtade etapis; üldplaneeringu lahenduse koostamisel töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele MTÜ Harju Harjumaa kalanduspiirkonna Kirjalik sisend Kalanduskogu arengustrateegia rakendamine, sh lähteseisukohtade etapis; väikesadamate arendamisega töökoosolekud; arvamuse seonduvalt küsimine planeeringulahendusele Kogukonnakomisjon Piirkondlike eripärade ja vajaduste Kirjalik sisend kaardistamine ja nendega arvestamine lähteseisukohtade etapis; üldplaneeringu koostamisel töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Pakri Saarte Arenduse Pakri saarte arendamishuvidega Kirjalik sisend SA (Paavo Pilv) arvestamise kaalumine üldplaneeringu lähteseisukohtade etapis; koostamisel töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Eesti Erametsaliit Üldplaneeringu lahendusega kaasnevad Kirjalik sisend mõjud erametsaomanike tegevusele lähteseisukohtade etapis; avalikud koosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele MTÜ Kloogaranna Kohalike elanike ja piirkonna huvide Kirjalik sisend Kultuuripärandi ja eest seismine üldplaneeringu lähteseisukohtade etapis; Looduskaitse Selts koostamisel avalikud koosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Lohusalu Poolsaare Kohalike elanike ja piirkonna huvide Kirjalik sisend Loodusselts MTÜ eest seismine üldplaneeringu lähteseisukohtade etapis; koostamisel avalikud koosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Ohtu külaselts Kohalike elanike ja piirkonna huvide Kirjalik sisend eest seismine üldplaneeringu lähteseisukohtade etapis; koostamisel avalikud koosolekud; 29 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK arvamuse küsimine planeeringulahendusele OÜ Metsagrupp Üldplaneeringu lahendusega kaasnevad Kirjalik sisend mõjud metsade majandamisele lähteseisukohtade etapis; avalikud koosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Valga Puu OÜ Üldplaneeringu lahendusega kaasnevad Kirjalik sisend mõjud metsade majandamisele lähteseisukohtade etapis; avalikud koosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Ketlin Jundas Kinnistuomanike huvide eest seismine Kirjalik sisend üldplaneeringu koostamisel lähteseisukohtade etapis; avalikud koosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Ettevõtjad ja MTÜd Arenguvajaduste ja -ootuste Kirjalik sisend (nimekiri täpsustatakse kaardistamine, sh nii uute tegevuste lähteseisukohtade etapis; koostöös kohaliku kavandamisel kui ka olemasoleva küsitlus ettevõtlusanalüüsi omavalitsusega) olukorra parendamisel nii turismi, koostamisel; töökoosolekud; ettevõtluse vms valdkonnas arvamuse küsimine planeeringulahendusele Lähtuvalt planeerimisseaduse § 81 lõikest 3 on valdkonna eest vastutaval ministril lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele õigus määrata täiendavaid isikuid ja asutusi, kellega tuleb üldplaneeringu koostamisel koostööd teha või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. Planeeringulahendus esitatakse riigihalduse ministrile täiendavate kooskõlastajate ning kaasatavate vajaduse määramiseks enne planeeringu kooskõlastamist põhilahenduse valmimise järgselt. 30 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 9. ÜLDPLANEERINGU JOONISED Üldplaneeringu põhilahendusena koostatakse järgnevad teemajoonised: • Maakasutus; • Piirkondlikud ehitustingimused; • Teed ning tehniline taristu. Väärtuste ja piirangute joonis, mis kajastab riiklike registrite põhiseid väärtuslikke objekte ning alasid koos nendest tulenevate kitsendustega koostatakse lisajoonisena, mis kajastab infot üldplaneeringu koostamise seisuga. Pärast kehtestamist peab vastavat ajakohast infot vaatama riiklikest registritest. Täpsemad väljavõtted antakse Paldiski linna ning vajadusel teiste tiheasustatud piirkondade kohta. Üldplaneering vormistatakse ArcGIS tarkvaraga, et võimaldada digitaalselt kaasaegset üldplaneeringu koostamise ning esitlemise lahendust. Lisaks tavapärasele üldplaneeringu teksti- ning kaardifailidele, koostatakse ka üldplaneeringu veebirakendus, kus planeeringu maakasutus ning vastavad tingimused jm olulisemad valdkonnad on ülevaatlikult ja erinevates nutiseadmetes kuvatavad. Üldplaneeringu käigus võib selguda täiendavate teemajooniste koostamise vajadus või teatud teemade koondamine ühele joonisele. 31 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 10. KOOSTATAVAD ANALÜÜSID Üldplaneeringu koostamise raames koostatakse järgmised analüüsid või eksperthinnangud: • Maakasutuse analüüs Analüüsitakse seni kehtinud üldplaneeringutega määratud olemasoleva ja perspektiivse maakasutuse muutuseid tänaseks kujunenud olukorraga. Nii luuakse seosed eelmise üldplaneeringuga ning vaadeldakse mis on tänaseks muutunud, millised põhimõtted toimisid ning mida on vaja uuendada, kus on kavandatud maakasutused ellu viidud ning kus on veel reservalasid ellu viimata. • Liikuvusuuring Eesmärgiks on inimeste liikumissuundade ja -põhjuste teadasaamine valla sees, sellest välja ning sisse. Liikuvusuuringu käigus analüüsitakse, millised on valla tõmbekeskused ja toimepiirkonnad, mille vahel inimesed peamiselt liiguvad (ühistransport, kergliiklus, autoliiklus). Juurde vaadatakse ka lähialasid (Harku vald, Saue vald, Tallinna linn), et mõista, millised seosed on valla lähialadega. Liikuvusuuringu raames viiakse läbi ka parkimiskorraldust hõlmav analüüs. • Rohevõrgustiku analüüs Maakonnaplaneeringuga kavandatud rohevõrgustikku analüüsitakse Lääne-Harju valla kontekstis vastavalt rohevõrgustiku planeerimisjuhendile ning tulemustega arvestatakse üldplaneeringu teiste valdkondade kavandamisel. • Rannikualade analüüs Eesmärk on välja selgitada sobivaimad asukohad supluskohtade, lautrikohtade, sadamate juurdepääsude ja muu seonduva planeerimiseks. • Loodusressursside analüüs Üldplaneeringu koostamise käigus võib selguda täiendavate analüüside koostamise vajadus. 32 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK LISA 1. LÄHTEMATERJALID • Lääne-Harju vallas kehtivad ja koostatavad detailplaneeringud • Harku valla kehtiv üldplaneering • Saue vallas kehtiv ja koostamisel olev üldplaneering • Lääne-Harju vallas kehtivad üldplaneeringud ja koostamisel olev üldplaneering • Keila linna kehtiv ja koostamisel olev üldplaneering • Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030 • Harjumaa arengustrateegia 2035+ • Üleriigiline planeering Eesti 2030+ • Harju maakonnaplaneering 2030+ ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 33 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK LISA 2. ÜLEVAADE LÄÄNE-HARJU VALLAST Lisa 2 on esitatud eraldi dokumendina. 34 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK LISA 3. KOOSTÖÖ JA KAASAMISE KÄIGUS LAEKUNUD ETTEPANEKUD PlanS § 81 kohaselt esitatakse üldplaneeringu LS ja KSH VTK seisukohtade esitamiseks planeerimisseaduses nõutud isikutele ja asutustele. Laekunud seisukohtadest lähtuvalt täiendatakse planeeringu lähteseisukohti ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsust. Laekunud seisukohtade ülevaade lisatakse käesolevasse peatükki, seisukohad (laekunud kirjad) lisatakse dokumendile. Täiendatud LS ja KSH VTK ning ülevaade laekunud seisukohtadest avalikustatakse planeeringu koostamise korraldaja ehk Lääne-Harju valla veebilehel. 35 / 35  LISA 2 – ÜLEVAADE LÄÄNE-HARJU VALLAST Lääne-Harju valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. Asend ................................................................................................................ 2 2. Asustus ja rahvastik .......................................................................................... 3 3. Sotsiaalne taristu .............................................................................................. 5 4. Ettevõtlus .......................................................................................................... 6 5. Turism ja puhkealad .......................................................................................... 7 Puhkealad ............................................................................................ 7 Supluskohad ........................................................................................ 8 RMK puhkevõimalused ......................................................................... 8 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus ............................................................................ 8 7. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................. 9 Kaitsealad .......................................................................................... 10 Hoiualad............................................................................................. 18 Kaitsealused liigid ja kivistised .......................................................... 24 Püsielupaigad .................................................................................... 25 Kaitstavad looduse üksikobjektid ....................................................... 25 Kohalikud kaitsealad /objektid .......................................................... 26 8. Natura 2000 võrgustiku alad ........................................................................... 26 9. Vääriselupaigad .............................................................................................. 35 10. Taimestik ja loomastik .................................................................................... 35 11. Roheline võrgustik .......................................................................................... 37 12. Põhjavesi ....................................................................................................... 38 Põhjavee kaitstus............................................................................... 40 Hajukoormus ..................................................................................... 41 Punktkoormus .................................................................................... 42 13. Pinnavesi ........................................................................................................ 42 Järved ................................................................................................ 42 Jõed ................................................................................................... 45 Ojad ................................................................................................... 47 Peakraavid ......................................................................................... 54 Kraavid .............................................................................................. 57 Allikad ................................................................................................ 58 Mereosa ............................................................................................. 60 14. Maaparandussüsteemid .................................................................................. 60 15. Üleujutusohuga alad ....................................................................................... 60 16. Väärtuslik põllumajandusmaa ......................................................................... 60 17. Maavarad ja maardlad ..................................................................................... 61 18. Kultuuriväärtused ........................................................................................... 64 Kultuurimälestised ............................................................................. 64 XX sajandi arhitektuuripärandi objektid ............................................ 70 Maaehituspärandi objektid ................................................................. 71 Militaarpärandi objektid ..................................................................... 73 Pärandkultuuri objektid ..................................................................... 74 Väärtuslikud maastikud ..................................................................... 74 Miljööväärtuslikud alad ...................................................................... 78 Kalmistud ........................................................................................... 79 19. Taristu............................................................................................................. 79  Teedevõrk .......................................................................................... 79 Vee- ja kanalisatsioonivõrk ............................................................... 80 Sademevesi ........................................................................................ 88 Tuletõrje veevõtukohad ..................................................................... 88 Soojavarustus .................................................................................... 89 Elektrivõrk ......................................................................................... 89 Sidevõrk ............................................................................................. 90 20. Taastuvenergeetika ......................................................................................... 91 21. Jäätmemajandus ........................................................................................... 92 Korraldatud jäätmevedu .................................................................... 92 Jäätmekäitluskohad ........................................................................... 92 22. Keskkonnaohtlikud objektid ja ohtlikud ettevõtted ......................................... 94 Keskkonnaohtlikud objektid ............................................................... 94 Ohtlikud ettevõtted ............................................................................ 97 23. Riigikaitselised ehitised .................................................................................. 98 24. Radoon ............................................................................................................ 99 INFOALLIKAD ............................................................................................... 100 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus on kajastatud seisuga veebruar 2020. Seda dokumenti ei uuendata edaspidise üldplaneeringu protsessi käigus pärast LS ja KSH VTK valmimist. Kui üldplaneeringu koostamise käigus ilmneb uusi asjaolusid, mis mõjutavad planeeringulahenduse koostamist, arvestatakse nendega planeeringu koostamise käigus. 1. Asend Lääne-Harju vald asub Loode-Eesti rannikul Harjumaa lääneosas. Omavalitsuse pindala on 644 km². Naaberomavalitsused on Keila linn ja Harku vald idas, Saue vald lõunas ning Lääne-Nigula vald läänes. Joonis 1. Lääne-Harju valla asend Vallal on ligi 100 km pikkune merega piirnev rannajoon. Tuntumad on Keila-Joa, Meremõisa, Lohusalu, Laulasmaa, Kloogaranna, Leetse, Keibu ja Alliklepa liivarannad. Valla mereäärsetele aladele annavad erilise väärtuse metsad. Rannikumeres asuvad kaks suurt saart - Suur-Pakri ja Väike-Pakri ning nende vahel kuus väikest laidu. Valla kolm suuremat jõge on Keila, Vasalemma ja Vihterpalu. Klooga alevikust lõunas asub kalarikas ja ujumiseks sobiv Klooga järv, Rummu alevikus seiklusturismiobjektina tuntud Rummu karjäärijärv ja Hatu külas keset raba paiknev liivakallastega Tänavjärv. 2. Asustus ja rahvastik Lääne-Harju vallas elas seisuga 01.01.2018 rahvastikuregistri andmetel 12874 inimest. Elanike arvult oli Lääne-Harju vald Harjumaa 16. omavalitsusest 7. ja Eesti 79. omavalitsusest 18. kohal. Omavalitsuses on kokku 52 asustusüksust, nendest üks linn − Paldiski ja kuus alevikku − Karjaküla, Keila-Joa, Klooga, Rummu, Vasalemma ja Ämari. Seisuga 01.01.2018 on elanike arvult asulate järjestus järgmine: suurima elanike arvuga on Paldiski linn (3549 elanikku), järgnevad Klooga alevik (974 elanikku), Rummu alevik (873 elanikku), Vasalemma alevik (850 elanikku), Laulasmaa küla (678 elanikku) ja Ämari alevik (545 elanikku). Kokku elab kuues suurimas asulas 7469 elanikku, ehk 58% valla elanikkonnast. Alla 100 elanikuga asustusüksusi on piirkonnas 33 ja nendes elab kokku 1728 inimest ehk 13,4% valla elanikkonnast. Suuremad asulad on koondunud valla idaossa (Keila- Joa alevik, Klooga alevik, Ämari alevik, Rummu alevik, Vasalemma alevik, Laulasmaa küla), valla lääneosas on asustus hõre, suurimateks asulateks on seal Padise küla (338 elanikku) ja Harju-Risti küla (346 elanikku). Rahvastikuregistris on 434 Lääne-Harju valla elanikku ilma asulata, nende elukohaks on märgitud Lääne-Harju vald. Joonis 2. Muudatused Lääne-Harju valla asustusüksuste rahvaarvudes 2012-2018. Allikas: Lääne- Harju valla arengukava Valla tegelik elanike arv on mõnevõrra suurem. Vallavalitsuse spetsialistide arvates ei ole umbes viiendik suvilate elanikest valla rahvastikuregistris, samuti on osa valla tegelikke elanikke seoses tasuta ühistranspordi võimalusega registreeritud Tallinna linna rahvastikuregistrisse, mistõttu nendelt jääb vallaeelarvesse laekumata märkimisväärne summa üksikisiku tulumaksu. Elanike arv on rahvastikuregistri andmetel Lääne-Harju vallas ajavahemikul 2008-2018 püsinud suhteliselt stabiilne. Kui võrrelda aastaid 2008 ja 2018, siis elanike arv Lääne-Harju vallas vähenes kümne aasta jooksul 540 inimese võrra ehk 4,0%. Kui vaadelda rahvaarvu muutumist perioodil 2008-2018 ühe-aastaste sammudega, siis aastatel 2009, 2010 ja 2017 elanike arv vallas eelnenud aastaga võrreldes suurenes, aastatel 2011-2016 ja 2018 elanike arv eelnenud aastaga võrreldes vähenes. Joonis 3. Elanike arv ja osakaalu muutus 2008-2018. Allikas: Lääne-Harju valla arengukava 2018. aasta 1. jaanuari seisuga on Lääne-Harju valla rahvastikust 65,5% tööealised (8437 elanikku vanuses 15-64), 15,7% tööeast nooremad (2015 elanikku vanuses 0-14) ja 18,8% tööeast vanemad (2422 elanikku vanuses 65+). Suurimad vanuserühmad vallas on tööealised elanikud vanuses 40- 59, kõige väiksem vanuserühm tööealisest elanikkonnast on 20-24-aastased. Võrreldes 2008. aastaga on 2018. aastaks Lääne-Harju valla elanikkonna vanuselises struktuuris toimunud järgmised muudatused: 47% on vähenenud 19-25-aastaste vanusegrupp ja 27% on vähenenud 16-18-aastaste vanusegrupp. Suurenenud on elanike arv vanuses 55-64 (18%) ja vanuses 65+ (22%). Positiivne on 7-14-aastaste laste arvu püsimine samal tasemel: 1231 last 2008. aastal ja 1242 last 2018. aastal. Seoses sündide arvu vähenemisega on 6% võrra vähenenud 0-6-aastaste laste arv vallas: 961 last 2008. aastal, 900 last 2018. aastal. Joonis 4. Lääne-Harju valla rahvastikupüramiid seisuga 01.01.2019. Allikas: Statistikaamet Rahvastikku puudutavateks väljakutseteks Lääne-Harju vallale on tegelike elanike rahvastikuregistris registreerimine valla elanikuks, valla elanike sissetulekute kasv ja kõrgema sissetulekuga elanike elama asumine valda, et tagada valla tulubaasi kasv üksikisiku tulumaksu laekumisest ning noorte perede ligimeelitamine, tagamaks rahvastiku jätkusuutlikkus.1 3. Sotsiaalne taristu 2018/2019. õppeaastal tegutseb Lääne-Harju vallas seitse koolieelset lasteasutust- Laulasmaa Kool, Risti Kool, Padise Lasteaed, Paldiski Lasteaed Naerulind, Paldiski Lasteaed Sipsik, Vasalemma Lasteaed Sajajalgne ja Rummu Lasteaed Lepatriinu. Laulasmaa Kool on lasteaed-põhikool, mille lasteaiarühmad töötavad neljas majas: Laulasmaa lasteaed (Laulasmaa külas), Klooga lasteaed (Klooga alevikus), Lehola lasteaed (Lehola külas) ja Karjaküla lasteaed (Karjaküla alevikus). Risti Kool on lasteaed-põhikool, mille lasteaiarühmad töötavad Harju-Risti külas. Rummu Lasteaed Lepatriinu on eesti ja vene õppekeelega lasteasutus. Paldiski Lasteaed Sipsik on vene õppekeelega lasteasutus. Tabel 1. Lasteaedade täituvus 2018/2019 õppeaastel. Allikas: Lääne-Harju valla arengukava 2018/2019 õppeaastal tegutses Lääne-Harju vallas seitse põhikooli − Laulasmaa Kool, Risti Kool, Padise Põhikool, Paldiski Põhikool, Vasalemma Põhikool, Paldiski Vene Põhikool ja Ämari Põhikool ning üks gümnaasium - Paldiski Ühisgümnaasium. Laulasmaa Kool on lasteaed-põhikool, mille õppeklassid töötavad kolmes koolimajas: Laulasmaa koolimaja (Laulasmaa külas), Klooga koolimaja (Klooga alevikus) ja Lehola koolimaja (Lehola külas). Paldiski Vene Põhikool on vene õppekeelega koolid. 2019/2020 õppeaastast Ämari põhikool enam ei tegutse. 1 Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030, kinnitatud Lääne-Harju Vallavolikogu 30.10.2018 määrusega nr 21 Tabel 2. Õppeasutuste täituvus seisuga 01.09.2018. Allikas: Lääne-Harju valla arengukava 2017/2018 õppeaastal õppis väljaspool koduvalda 482 Lääne-Harju valla õpilast, nendest 314 õpilast põhikooliastmes (65%) ja 168 õpilast gümnaasiumiastmes (35%). Põhikooliastmes on Lääne-Harju valla õpilaste ränne suunatud põhiliselt Keila linna ja Tallinna linna koolidesse. Lääne-Harju vallas pakuvad huviharidust valla hallatavad Paldiski Muusikakool ja Vasalemma Kunstide Kool. Paldiski Muusikakoolis on 2018/2019 õppeaastal 80 kohta, neist 1.09.2018 seisuga täidetud 70. 2017/2018 õppeaastal õppis Paldiski Muusikakoolis 71 õpilast ja töötas 10 kõrgharidusega õpetajat. Muusikakoolis õpivad lapsed ja noored vanuses 3 − 18, kuid on ka täiskasvanud õpilasi vanuses 18+. Vasalemma Kunstide Kool pakub huviharidust lastele ja noortele kolmel suunal: muusika-, tantsu- ja kujutava kunsti huvialal. 2017/2018 õppeaastal õppis huvikoolis kokku 120 õpilast, nendest 67 last muusika ja kunsti ning 53 last tantsu huvialal. Õpilaste arv koolis on viimase 10 aasta jooksul nii suurenenud kui vähenenud, aastatel 2016 − 2018 on õpilaste arv tõusutrendis. Haridusvaldkonna arendamise peamised väljakutsed on seotud vallasisese integreeritud ja optimaalse haridusvõrgustiku tekitamisega ning ühtlaselt kõrge haridusteenuse pakkumisega kogu vallas. See tähendab nii investeeringuid haridustaristusse, motiveeritud ja kvalifitseeritud personali olemasolu ning hariduslike tugiteenuste kättesaadavust. Haridusvaldkonna tugiteenuste pakkumiseks on plaan luua valla haridus- ja sotsiaalvaldkonda teenindav tugikeskus, kuhu on koondunud kõik tugispetsialistid − logopeedid, eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid, tugiisikud, psühholoogid, perelepitus- ja nõustamisteenust pakkuvad spetsialistid, paari- ja pereterapeudid.2 4. Ettevõtlus Lääne-Harju vallas asus 2017.a. Statistikaameti andmetel kontaktaadressi järgi 810 ettevõtet3. Levinuimad tegevusalad on hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite remont, kutse- teadus- ja tehnikaalane tegevus ning ehitus. Töötajate arvult on valdav enamus − 777 − alla 10 töötajaga 2 Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030, kinnitatud Lääne-Harju Vallavolikogu 30.10.2018 määrusega nr 21 3 Lääne-Harju vallas tegutsevate ettevõtete arv ja tegevusalad täpsustatakse üldplaneeringu koostamise ajal ning kajastatakse eskiislahenduse koostamise seisuga. mikroettevõtted, kuni 50 töötajaga ettevõtteid on registreeritud 18 (nendest 9 Paldiski linnas) ning kuni 250 töötajaga ettevõtteid on registreeritud 14 (nendest 6 Paldiski linnas). Tabel 3. Ettevõtete arv ja tegevusvaldkond Lääne-Harju vallas. Allikas: Lääne-Harju valla arengukava Lääne-Harju valla palgatöötaja keskmine brutotulu 2017. aastal oli 1129,73 eurot (Eesti keskmine 1102,52 eurot), brutotulu saajaid keskmiselt kuus oli 5250. Registreeritud töötuid 2017. aasta lõpus oli 341, mis teeb töötuse määraks 2,6%. Lääne-Harju valla demograafilise töösurve indeksi väärtus 1.01.2018 seisuga oli 0,77. Indeks mõõdab eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte ja sealt vanuse tõttu välja langevate inimeste suhet. Kui indeks on ühest suurem, siis siseneb tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanuse tõttu potentsiaalselt välja langeb. Lääne-Harju vallas langeb tööturult potentsiaalselt välja rohkem inimesi kui asemele tuleb. Ettevõtluskeskkonna arendamisel on omavalitsuse roll soodsate tingimuste, eelkõige taristu, loomisega ettevõtlusinvesteeringuteks. Perspektiivseteks tööstuspiirkondadeks valla territooriumil on Paldiski linn ja Rummu alevik.4 5. Turism ja puhkealad Puhkealad5 Lääne-Harju valla puhkemajanduslik potentsiaal on väga kõrge − pikk rannajoon, liivased supelrannad, metsaalad ja vaatamisväärsused ning logistiline kättesaadavus mitme transpordiliigiga, samuti Tallinna lähedus loovad head võimalused puhkemajanduse arendamiseks. Suurema puhkepotentsiaaliga on rannaalad − Lohusalu ning Lahepere lahe äärne ala, mille keskuseks on kujunenud Laulasmaa SPA ja Lohusalu sadam ning Leetse, Keibu ja Alliklepa rannad. Lisaks mereäärsetele piirkondadele eristub puhkepiirkonnana Niitvälja küla, kus asub populaarne golfiväljak. Keila-Joa on tuntud juba ammusest ajast joa, suursuguse pargi ja mõisakompleksiga. 4 Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030, kinnitatud Lääne-Harju Vallavolikogu 30.10.2018 määrusega nr 21 5 Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030, kinnitatud Lääne-Harju Vallavolikogu 30.10.2018 määrusega nr 21 Olulise tähtsusega puhkepiirkonnad on Padise puhkeala − klooster ja mõis koos ümbritseva metsa ja kloostri jõega ning Vihterpalu metsad ja rabad koos Tänavjärvega. Klooga alevikus paiknevad Klooga järv, järveäärne raba ning Soodajärv, mis on kujunenud suviseks ja talviseks meelispaigaks harrastuskalastajatele. Tähtsal kohal on Rummu karjäärijärve ja aherainemäe turismipotentsiaal. Kohalikuks turismiatraktsioon on Pakri pankrannik. Turismile Pakri poolsaarel annab hoogu Pakri tuletorn ja korrastatud ümbritsev ala. Pakri saartel on korrastatud matka- ja seiklusturismiga seotud infrastruktuur − ujuvkai, matkarajad, teeviidad, tualetid, infotahvlid. Lisaks läbib Lääne-Harju valla rannikut tähistatud ranniku matkarada, mis on osa Euroopa pikamaarajast E9. Puhkealadena on arvestatavad ka kergliiklusteede võrgustiku osad Harju-Risti - Padise - Vasalemma - Lehola lõik ning Kloogaranna- Keila-Joa- Vääna- Harku lõik. Supluskohad Avalikke supluskohti Lääne-Harju valla territooriumil registreeritud ei ole6. Traditsioonilised supluskohad asuvad Lohusalu ja Lahepere lahe ääres, Keila-Joal, Meremõisas, Rummu karjäärijärves, Keibu ja Alliklepa rannas, Kalarannas ja Kadakarannas Paldiski linnas, Leetses, Allikalepas ja Kloogal (Klooga järv). 7 8 9 10 RMK puhkevõimalused11 Lääne-Harju valla territooriumile jäävad RMK Nõva puhkeala ning Tallinna ümbruse puhkeala. Puhkealadel asuvad mitmed loodusrajad (Keila-Joa pargi loodusrada), matkateed (RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve/Ohtu-Alavere, RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve/Vihterpalu- Ohtu), puhkekohad, lõkkekohad ja telkimisalad. Tingimused puhkealade kasutamiseks, säilitamiseks ja puhkeväärtuse suurendamiseks on sätestatud endise Keila valla, Padise valla, Vaselemma valla ning Paldiski linna ÜP-dega. Harju MP-ga on määratud üldised tingimused puhkealade kavandamiseks ÜP-s12. ÜP koostamisel arvestatakse eeltoodud strateegiliste dokumentidega. Puhkealad kajastuvad ÜP väärtuste ja piirangute joonisel. 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus13 Loodusgeograafiliselt paikneb Lääne-Harju vald peamiselt Harju lavamaal. Valla põhjaosa, Laulasmaa ja Lohusalu ümbrus, kuulub Soome lahe rannikumadaliku maastikurajooni. Aluspõhja moodustavad valdavalt ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe ja Keila lademe lubjakivid ja dolomiidid. Kohati ulatub 6 Terviseameti avalike supluskohtade kaardirakendus, https://www.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=ff94568bb06c4ad98b244fa00c196e04, seisuga 16.08.2019 7 Keila valla üldplaneering 2005, OÜ Maaplaneeringud, 2005 8 Vasalemma valla üldplaneeringu KSH aruanne, OÜ Alkranel, 2009 9 Padise valla üldplaneering 2002 , Entec AS, 2002, kehtestatud Padise Vallavolikogu 25.04.2002 määrusega nr 35 10 Paldiski linna üldplaneering 2002, Entec AS, 2004, kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 14. juuni 2005. a määrusega nr 15 11 RMK kodulehekülg, seisuga 16.08.2019 12 Harju maakonnaplaneering 2030+, OÜ Hendrikson&Ko, 2018 13 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030, OÜ Keskkonnaprojekt, 2019 lubjakivi maapinnale liiga lähedale, mis raskendab vundamendisüviste rajamist. Ehitusgeoloogilised tingimused on rahuldavad. Pinnamood on valdavalt tasane. Aluspõhja katab suurel osal valla territooriumil kivine moreen või mereliiv. Pinnakate on õhuke. Piirkonna looduslik külmumissügavus on ca 1,20 meetrit. Piki valla põhjarannikut kulgeb Põhja-Eesti pank (klint). Põhja-Eesti paekallas, kogupikkusega ligi 200 km, on Ölandi saarel algava ja Laadoga järve kaguservani ulatuva (1200 km) pikkuse Balti klindi osa. Pakri pank on osa Põhja-Eesti klindi Lääne-Harju klindilõigust. Siin paljastuvad erinevad geoloogilised kihid, mis ulatuvad tagasi kuni 500 miljonit aastat. Pankrannik on unikaalne nähtus, mis annab väärtusliku ülevaate pinnase kihistusest. Pakri pank, mis jääb poolsaare tippu, on peaaegu püstloodne ning pakub meeleolulist vaatemängu nii maalt kui merelt. Pangalõigule on iseloomulik piirkonnas tugevam erosioon ning sageli esineb väiksemaid ja suuremaid varisemisi. Paldiski poolsaare pankrannik on pidevas transformatsioonis keskkonnaliste mõjutuste tõttu, merele avatud pankranniku osa on äärmiselt varisemisohtlik. Valla territooriumil leidub haruldasi ja teadusliku väärtusega geoloogilisi objekte (aluspõhjakivimite paljandid, rannavallid, rändrahnud). Lääne-Harju vald on tugevalt seotud merega. Läänemeri mõjutab ilma rannikualadel. Suurtormide ajal on risk vahetult mereääres ning pangal, kus peamiseks mõjutajaks on erosioon. Valla madalamates kohtades võib merevee taseme tõus ohustada rannaäärset hoonestust üleujutustega. 7. Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on: • kaitsealad; • hoiualad; • kaitsealused liigid ja kivistised; • püsielupaigad; • kaitstavad looduse üksikobjektid; • kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.14 Teave Lääne-Harju vallas asuvate kaitstavate loodusobjektide kohta pärineb Keskkonnaregistrist (kaitsealade kirjeldus)15 ja Eesti Looduse Infosüsteemist EELIS (joonised)16. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte Lääne-Harju vallas ei ole. Ülevaate kaitstavate loodusobjektide paiknemisest Lääne-Harju vallas annab Joonis 5. Kaitstavate loodusobjektide asukohad (kaitsealuste liikide elupaikade/kasvukohtade puhul kaitsekategooriaid eristamata) kantakse ÜP väärtuste ja piirangute joonisele. Kaitstavate loodusobjektide säilitamist ja looduskaitse seisukohast oluliste alade kasutamist reguleerib looduskaitseseadus. Kaitsealade kaitse-eesmärk ja kaitsekord on sätestatud alade põhiste kaitse-eeskirjade ning kaitsealadel kaitse korraldamine kaitsekorralduskavadega. Harju maakonnaplaneering 2030+ sätestab põhimõtted ÜP koostamisel kaitstavate loodusobjektidega arvestamiseks. ÜP koostamisel arvestatakse nii õigusaktidest kui strateegilise planeerimise dokumentidest tulenevate nõuetega kaitstavate loodusobjektide kaitseks. 14 Looduskaitseseaduse § 4 lg 1. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110112016009?leiaKehtiv 15 Keskkonnaregister, seisuga 15.08.2019 16 EELIS, seisuga 15.08.2019 Joonis 5. Kaitstavad loodusobjektid Lääne-Harju vallas. Allikas: EELIS, seisuga 15.08.2019 Kaitsealad Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud kümme kaitseala. • Nõva looduskaitseala (registrikood KLO1000660) asub osaliselt Lääne-Harju vallas, valla lääneosas Keibu külas. Suuremas osas asub looduskaitseala Läänemaal Lääne-Nigula valla territooriumil. Kaitseala kogupindala on 2390,1 ha, sellest veeosa pindala 62,1 ha. Looduskaitseala kaitse-eesmärk ja kaitseala kaitsekord on kehtestatud Nõva looduskaitseala kaitse- eeskirjaga17. Nõva looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, taastada ja säilitada: − Loode-Eestile omast ranniku- ja luitemaastikku, looduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike; − elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on rannikulõukad (1150*)3, esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), hallid luited (2130*), rusked luited kukemarjaga (2140*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liivikud (2330), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); − nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide elupaiku. Need liigid on jõesilm (Lampetra fluviatilis), vingerjas (Misgurnus fossilis) ja saarmas (Lutra lutra); − rändlinnuliike ning kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I 17 Vastu võetud VV 26.10.2017 määrusega nr 152. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/131102017006  lisas, ja nende elupaiku. Need on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), nõmmekiur (Anthus campestris), laanepüü (Bonasa bonasia), kassikakk (Bubo bubo), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), musträhn (Dryocopus martius), väike- kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea), herilaseviu (Pernis apivorus), laanerähn (Picoides tridactylus), täpikhuik (Porzana porzana), händkakk (Strix uralensis) ja metsis (Tetrao urogallus); − nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV ja V lisas nimetatud liike ja nende elupaiku. Need liigid on põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), habelendlane (Myotis mystacinus), suurkõrv (Plecotus auritus), tiigikonn (Rana lessonae) ja apteegikaan (Hirudo medicinalis); − kaitsealuseid taimeliike ja nende kasvukohti. Need liigid on lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), rand-ogaputk (Eryngium maritimum), sale villpea (Eriophorum gracile), roomav öövilge (Goodyera repens), rand-seahernes (Lathyrus japonicus), harilik porss (Myrica gale), valge vesiroos (Nymphaea alba), väike vesiroos (Nymphaea candida), aas- karukell (Pulsatilla pratensis), tume nokkhein (Rhynchospora fusca) ja lodukannike (Viola uliginosa); − kaitsealust seeneliiki liiv-maakeelt (Geoglossum arenarium) ja tema kasvukohti; − kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on raudkull (Accipiter nisus), õõnetuvi (Columba oenas), väike-kirjurähn (Dendrocopus minor), lõopistrik (Falco subbuteo) ja hoburästas (Turdus viscivorus). Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheksaks sihtkaitsevööndiks ja seitsmeks piiranguvööndiks. Kaitse korraldamiseks on kinnitatud Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-202718. Nõva looduskaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (vt ptk 8). Joonis 6. Nõva looduskaitseala 18 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/novalka_kkk_2018_2027.pdf • Suure-Aru looduskaitseala (registrikood KLO1000635) asub Lääne-Harju kaguosas Ohtu külas. Suuremas osas jääb looduskaitseala Saue valla territooriumile. Looduskaitseala pindala on 702,6 ha. Looduskaitseala kaitse-eesmärk ja kaitseala kaitsekord on kehtestatud Suure-Aru looduskaitseala kaitse-eeskirjaga19. Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: − Suure-Aru madalsood, soometsa, haruldasi taimeliike ja nende elupaiku; − elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); − kaitsealuseid taimeliike lodukannikest (Viola uliginosa), kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus), kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia), kahkjaspunast sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnate), eesti soojumikat (Saussurea alpina ssp. esthonica), suurt käopõlle (Listera ovata), pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-avis) ja harilikku porssa (Myrica gale) ning nende kasvukohti. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks. Kaitse korraldamiseks on kinnitatud Suure-Aru looduskaitseala kaitsekorralduskava 2019-202820. Suure-Aru looduskaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (vt ptk 8). Joonis 7. Suure-Aru looduskaitseala • Laulasmaa maastikukaitseala (registrikood KLO1000165) asub Lääne-Harju valla põhjaosas kahe eraldi lahustükina Meremõisa ja Laulasmaa külas. Maastikukaitseala pindala on 130,5 ha. Maastikukaitseala kaitse-eesmärk ja kaitseala kaitsekord on kehtestatud Laulasmaa maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga21. Laulasmaa maastikukaitseala on võetud kaitse alla: − Laulasmaa rannamaastiku kaitseks; 19 Vastu võetud VV 20.11.2014 määrusega nr 171. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125112014020 20 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/suure-aru_lka_kkk_t88versioon.pdf 21 Vastu võetud VV 07.07.2005 määrusega nr 158. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/920576?leiaKehtiv  − EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - püsitaimestuga liivarandade (1640), metsastunud luidete (2180) ja lubjakivipaljandite (8210) kaitseks; − EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi - vasakkeermese pisiteo (Vertigo angustior), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitseks. Maastikukaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Laulasmaa piiranguvööndisse. Kaitse korraldamiseks on kinnitatud Laulasmaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2019-202822. Laulasmaa maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (vt ptk 8). Joonis 8. Laulasmaa maastikukaitseala • Läänemaa Suursoo maastikukaitseala (registrikood KLO1000124) asub osaliselt Lääne- Harju valla edelaosas Hatu ja Änglema külas. Osaliselt asub maastikukaitseala Läänemaal Lääne- Nigula valla territooriumil. Maastikukaitseala kogupindala on 10 304,3 ha, sellest veeosa pindala 395,3 ha. Maastikukaitseala kaitse-eesmärk ja kaitseala kaitsekord on kehtestatud Läänemaa Suursoo maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga23. Läänemaa Suursoo maastikukaitseala kaitse-eesmärk on: − Lääne-Eestile tüüpilise soostiku kaitse; − EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisa liikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide kaitse. Need liigid on: raudkull (Accipiter nisus), sinikael-part (Anas platyrhynchos ), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo- loorkull (Circus aeruginosus), loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), rüüt (luvialis apricaria), händkakk (Strix uralensis), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus), sookurg (Grus grus) ja teder (Tetrao tetrix); 22 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/laulasmaa_mka_kkk_2019_2028.pdf 23 Vastu võetud VV 21.07.2005 määrusega nr 198. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13292319?leiaKehtiv  − EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse. Need elupaigad ja liigid on: metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liiva-alade vähetoitelised järved (3110), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad nõmmed (4030), sinihelmikakooslused (6410), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120*), siirde- ja õõtsiksood (7140), lääne-mõõkrohuga lubjarikkad madalsood (7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ja saarmas (Lutra lutra). Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele seitsmeks sihtkaitsevööndiks ning seitsmeks piiranguvööndiks. Kaitse korraldamiseks on kinnitatud Suursoo-Leidissoo hoiuala, Leidissoo looduskaitseala, Läänemaa Suursoo maastikukaitseala, Kiritse must-toonekure püsielupaikade ja Suursoo metsise püsielupaiga kaitsekorralduskava 2016-202524. Läänemaa Suursoo maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (vt ptk 8). Joonis 9. Läänemaa Suursoo maastikukaitseala • Pakri maastikukaitseala (registrikood PLO1000883) asub Lääne-Harju valla põhjaosas Paldiski linna territooriumil. Maastikukaitseala kogupindala on 3041,1 ha, sellest veeosa pindala 164,4 ha. Pakri maastikukaitseala kaitse-eesmärk ja kaitseala kord on kehtestatud Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga25. Pakri maastikukaitseala eesmärk on kaitsta: − Põhja-Eesti klinti, sealhulgas Pakri saarte ja poolsaare aluspõhjakivimite paljandeid, kaitsealuseid liike ning Pakri saarte ajaloolist asustusstruktuuri, samuti säilitada looduse mitmekesisust ja maastikuilmet; − elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on rannikulõukad (1150*)3, laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), 24 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/laanemaa-suursoo_kkk.pdf 25 Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri, vastu võetud 30.08.2019 VV määrusega nr 75. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103092019006  kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid ‒ 6280*), puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad ‒ 9180*); − liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), nõmmnelk (Dianthus arenarius), madal unilook (Sisymbrium supinum), soohiilakas (Liparis loeselii), emaputk (Angelica palustris) ja jäik keerdsammal (Tortella rigens); − liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku ning I lisas nimetamata rändlinnuliike. Need liigid on sõtkas (Bucephala clangula), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), merikotkas (Haliaetus albicilla), krüüsel (Cepphus grylle), tõmmuvaeras (Melanitta fusca) ja tuttpütt (Podiceps cristatus); − kaitsealuseid loomaliike, kelleks on liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), musträhn (Dryocopus martius), nõmmelõoke (Lullula arborea), vööt-põõsalind (Sylvi nisoria), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), punaselg-õgija (Lanius collurio), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), hahkkaruslane (Phragmatobia lucifera) ja tume-nõlvaöölane (Chresotis andereggii), ning nende elupaiku; − kaitsealuseid taimeliike, milleks on aasnelk (Dianthus superbus), kärbesõis (Ophrys insectifera), soovalk (Malaxis monophyllos), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) ja kolmis-seligeeria (Seligeria patula), ning nende kasvukohti.26 Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja neljaks piiranguvööndiks. Pakri maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (vt ptk 8). Joonis 10. Pakri maastikukaitseala 26 Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103092019006 • Keila-Joa mõisa park (registrikood KLO1200572) asub Lääne-Harju valla põhjaosas Keila-Joa alevikus ja Meremõisa külas. Kaitsealuse pargi kogupindala on 80,2 ha, sellest veeosa pindala 6,3 ha. Joonis 11. Keila-Joa mõisa park • Ohtu mõisa park (registrikood KLO1200567) asub Lääne-Harju valla kaguosas Ohtu külas. Kaitsealuse pargi pindala on 4,7 ha. Joonis 12. Ohtu mõisa park • Padise mõisa park (registrikood KLO1200565) asub Lääne-Harju valla keskosas Padise küla territooriumil. Kaitsealuse pargi kogupindala on 4,7 ha, sellest veeosa pindala 0,3 ha. Joonis 13. Padise mõisa park • Vasalemma mõisa park (registrikood KLO1200465) asub Lääne-Harju valla lõunaosas Lemmaru küla territooriumil. Kaitsealuse pargi kogupindala on 3,8 ha, sellest veeosa pindala 0,1 ha. Joonis 14. Vasalemma mõisa park • Vihterpalu mõisa park (registrikood KLO1200152) asub Lääne-Harju valla lääneosas Vihterpalu küla territooriumil. Kaitsealuse pargi pindala on 5,2 ha. Joonis 15. Vihterpalu mõisa park Hoiualad Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud kaheksa hoiuala. Keibu-Ristna hoiuala (registrikood KLO2000131) asub Lääne-Harju valla lääneosas Keibu küla territooriumil. Hoiuala pindala on 64,7 ha. Keibu-Ristna hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - püsitaimestuga kivirandade (1220), püsitaimestuga liivarandade (1640) ja rohunditerikaste kuusikute (9050) kaitse, II lisas nimetatud liigi - soohiilaka (Liparis loeselii) ning III kaitsekategooria liikide - vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fushsii), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata), tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens), suure käopõlle (Listera ovata), halli käpa (Orchis militaris) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) elupaikade kaitse. Joonis 16. Keibu-Ristna hoiuala • Nõva-Osmussaare hoiuala (Harjumaa) (registrikood KLO2000165) asub Lääne-Harju valla lääneosas Keibu küla territooriumil. Osaliselt asub hoiuala Läänemaal Lääne-Nigula valla territooriumil. Hoiuala pindala on 187,6 ha. Nõva-Osmussaare hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisa elupaigatüübi - veealused liivamadalad (1110) ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on merivart (Aythya marila), mustlagle (Branta bernicla), sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator) ja hahk (Somateria mollissima). Hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (vt ptk 8). Joonis 17. Nõva-Osmussaare (Harjumaa) hoiuala • Nõva-Osmussaare hoiuala (Läänemaa) (registrikood KLO2000166) asub Lääne-Harju valla lääneosas Keibu küla territooriumil. Suures osas asub hoiuala Läänemaal Lääne-Nigula valla territooriumil. Hoiuala kogupindala on 22 081,6 ha, sellest veeosa pindala 21 739,5 ha. Nõva-Osmussaare hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsirohttaimestuga liivarandade (1640), kadastike (5130) ning alvarite (6280*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on merivart (Aythya marila), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), sõtkas (Bucephala clangula), kassikakk (Bubo bubo), öösorr (Caprimulgus europaeus), nõmmelõoke (Lullula arborea), hahk (Somateria mollissima), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), mustlagle (Branta bernicla), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), merikotkas (Haliaeetus albicilla), soo-loorkull (Circus pygargus), nõmmekiur (Anthus campestris), laanepüü (Bonasa bonasia), must-toonekurg (Ciconia nigra), hallhüljes (Halichoerus grypus), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius). Hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (vt ptk 8). Joonis 18. Nõva-Osmussaare (Läänemaa) hoiuala • Pakri hoiuala (registrikood KLO2000167) asub Lääne-Harju valla põhjaosas Paldiski vallasiseses linnas, Keila-Joa alevikus ning Pedase, Kersalu, Lohusalu, Kurkse, Laulasmaa, Kloogaranna, Vihterpalu, Laoküla, Meremõisa, Vintse, Laane ja Madise külas. Osaliselt asub hoiuala Harku valla territooriumil. Hoiuala kogupindala on 19 115 ha, sellest veeosa pindala on 17 037,2 ha. Pakri hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - jõgede lehtersuudmete (1130), laiade madalate lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630), hallide luidete (2130*), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130), lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude (6210), alvarite (6280*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo- lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp ( Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius) ja soohiilakas (Liparis loeselii). Hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (vt ptk 8). Joonis 19. Pakri hoiuala • Suursoo-Leidissoo hoiuala (Harjumaa) (registrikood KLO2000138) asub Lääne-Harju valla lõunaosas Hatu, Pae ja Metslõugu külas. Osaliselt asub hoiuala ka Läänemaal Lääne-Nigula valla territooriumil. Hoiuala kogupindala on 2271,8 ha, sellest veeosa pindala 0,9 ha. Suursoo-Leidissoo hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140) ning liigirikaste madalsoode (7230) kaitse, III kaitsekategooria taimeliigi - hariliku porsa (Myrica gale) elupaiga kaitse ning EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on soo-loorkull (Circus pygargus), sookurg (Grus grus) ja teder (Tetrao tetrix tetrix). Hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (vt ptk 8). Joonis 20. Suursoo-Leidisoo (Harjumaa) hoiuala • Suursoo-Leidissoo hoiuala (Läänemaa) (registrikood KLO2000154) asub Lääne-Harju valla lõunaosas Hatu külas. Suures osas asub hoiuala Läänemaal Lääne-Nigula valla territooriumil. Hoiuala kogupindala on 1085,3 ha, sellest veeosa pindala 1 ha. Suursoo-Leidissoo hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rabade (7110*), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), väikepistrik (Falco columbarius), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekoovitaja (Numenius phaeopus). Hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (vt ptk 8). Joonis 21. Suursoo-Leidisoo (Läänemaa) hoiuala • Vasalemma jõe hoiuala (registrikood KLO2000007) asub Lääne-Harju valla põhjaosas Madise, Langa, Põllküla ja Laoküla külas ning Klooga alevikus. Hoiuala kogupindala on 15,3 ha, sellest veeosa pindala on 13,5 ha. Vasalemma jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide - hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitse. Hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (vt ptk 8). Joonis 22. Vasalemma jõe hoiuala • Pakri hoiuala (registrikood KLO2000167) asub Lääne-Harju valla põhjaosas Paldiski vallasiseses linnas, Keila-Joa alevikus ning Pedase, Kersalu, Lohusalu, Kurkse, Laulasmaa, Kloogaranna, Vihterpalu, Laoküla, Meremõisa, Vintse, Laane ja Madise külas. Osaliselt asub hoiuala Harku valla territooriumil. Hoiuala kavandamine on algatatud seoses Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise algatamisega27. Eelnõukohase määrusega laiendatakse olemasoleva Pakri hoiuala (registrikood KLO2000167, vt eespool) arvelt Pakri maastikukaitseala pindala28. Kavandatava Pakri hoiuala kogupindalaks on kavandatud 17 484,4 ha, millest 17 149,8 ha moodustab veeosa pindala. Joonis 23. Kavandatav Pakri hoiuala  Kaitsealused liigid ja kivistised Lääne-Harju vallas on registreeritud hulgaliselt kaitstavate liikide leiukohti29 (vt Tabel 4). Tabel 4. Kaitsealused liigid Lääne-Harju vallas. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 17.08.2019 Kaitsekategooria Looma- ja linnuliigid Taime- ja seeneliigid I kategooria kaljukotkas; kassikakk; kolmis-seligeeria; nõmmluga kalakotkas; merikotkas; must- toonekurg; rabapüü; II kategooria kanakull; karvasjalg-kakk; aasnelk; ainulehine soovalk; eesti kirjuhahk; krüüsel; metsis; soojumikas; emaputk; harilik sookold; mudanepp; mustsaba-vigle; harilik muguljuur; harilik jugapuu; naaskelnokk; põldtiitsitaja; pargi- jalgtarn; jäik keerdsammal; nahkhiir; põhja-nahkhiir; jumalakäpp; järv-laukarohi; kõrge paksukojaline jõekarp; sooräts; kannike; kõdu-koralljuur; koldjas suurvidevlane; suurkõrv; selaginell; kuninga-kuuskjalg; kaunis tiigilendlane; veelendlane; kuldking; kärbesõis; karvane lipphernes; kurdsammal; laukapuu; lõhnav käoraamat; liiv-maakeel; madal unilook; mustpeasammal; müür-raunjalg; nõmmnelk; pruun raunjalg; püst-linalehik; Russowi sõrmkäpp; randtarn; sagristarn; sale villpea; soohiilakas; sookäpp; sile tondipea; salutakjas; tume nokkhein; täpiline sõrmkäpp; tundra vesisirbik; turd-lühikupar; ujuv jõgitakjas; väike käopõll; vesilobeelia III kategooria händkakk; hahkkaruslane; aas-karukell; balti sõrmkäpp; harilik hallhüljes; hallõgija; hoburästas; porss; hall käpp; harilik käoraamat; heletilder; hänilane; hink; harilik harilik valvik; hiidheinik; harilik kärnkonn; hiireviu; jõgitiir; ungrukold; kahelehine käokeel; kaldapääsuke; kodukakk; liivatüll; karulauk; kahkjaspunane sõrmkäpp; laanepüü; musträhn; männi- karukold; kuradi sõrmkäpp; käbilind; mudatilder; kaljukress; kuld-soverbiell; künnapuu; nõmmelõoke; punaselg-õgija; laialehine neiuvaip; lodukannike; punajalg-tilder; rüüt; randtiir; longus rippsammal; mets-vareskold; rooruik; rukkirääk; roo-loorkull; must tuhkpuu; müürkevadik; rabakonn; rohukonn; rohe- põõsasmaran; pruunikas pesajuur; vesihobu; sookurg; suurkoovitaja; paas-kolmissõnajalg; roomav öövilge; soo-loorkull; suur-kuldtiib; tume- rohekas käokeel; suur käopõll; soo- nõlvaöölane; teder; tähnikvesilik; neiuvaip; tumepunane neiuvaip; vasakkeermene pisitigu; tõmmu pungsammal; vööthuul- väikekoovitaja; vööt-põõsaslind; sõrmkäpp väike-kirjurähn; väike- kärbsenäpp; väänkael; väiketüll; värbkakk; võldas; õõnetuvi; öösorr; 29 Keskkonnaregister, seisuga 10.05.2019 on registreeritud 1620 kaitsealuse liigi leiukohta  Püsielupaigad Lääne-Harju vallas on registreeritud 14 kaitsealuse liigi püsielupaika (vt Tabel 5). Tabel 5. Püsielupaigad Lääne-Harju vallas. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 17.08.2019 Registrikood Objekti nimetus Asukoht Pindala, ha KLO3001496 Alliklepa merikotka Alliklepa küla 12,5 püsielupaik KLO3001261 Kloogaranna merikotka Klooga alevik ja 12,5 püsielupaik Kloogaranna küla KLO3001658 Kobru kanakulli püsielupaik Kobru ja Metslõugu küla 6,6 KLO3000092 Krassi saare hallhülge Laoküla küla 80,2 (sh püsielupaik veeosa 79,6) KLO3001249 Kurkse merikotka püsielupaik Pedase ja Kurkse küla 48,9 PLO1000904* Laoküla tume-nõlvaöölase Laoküla küla 43 püsielupaik KLO3001401 Madise merikotka püsielupaik Madise küla 12,6 KLO3000916 Metslõugu must-toonekure Metslõugu küla 19,6 püsielupaik KLO3001208 Padise käpaliste püsielupaik Alliklepa küla 6,7 (sh veeosa 0,3) KLO3000727 Pedase kassikaku püsielupaik Pedase küla 54,3 KLO3001603 Pedase merikotka püsielupaik Pedase küla 12,5 KLO3000957 Pedase merikotka püsielupaik Pedase küla 12,5 KLO3001049 Pedase merikotka püsielupaik Pedase küla 12,6 KLO3001298 Praski merikotka püsielupaik Vintse ja Alliklepa küla 40,9 * kavandatav püsielupaik Kaitstavad looduse üksikobjektid Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud 16 kaitstavat looduse üksikobjekti (vt Tabel 6). Tabel 6. Kaitstavad looduse üksikobjektid Lääne-Harju vallas. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 17.08.2019 Registrikood Objekti nimetus Asukoht Tüüp KLO4000636 Järguna kastan; (Kastan ja Maeru küla puu ja puudegrupid vaher; Järguna-Juhani kastanid ja vaher) KLO4000068 Keibu jugapuu Keibu küla puu ja puudegrupid KLO4001228 Leetse suured rahnud; Leetse Paldiski linn rändrahn ja kivikülv rändrahnud (2) KLO4000392 Liivaaugu tamm Kulna küla puu ja puudegrupid KLO4000634 Lohusalu tammed (2) Laulasmaa küla puu ja puudegrupid KLO4000119 Neli Neosti rändrahnu Paldiski linn rändrahn ja kivikülv  KLO4000391 Niitvälja kadakas Lehola küla puu ja puudegrupid KLO4000789 Põllküla künnapuu; (Jalakas; Põllküla küla puu ja puudegrupid Laoküla jalakas; Põllküla jalakas) KLO4000943 Põllküla rändrahn Paldiski linn rändrahn ja kivikülv KLO4000635 Rahu tammed (2); Kõrtsumardi Maeru küla puu ja puudegrupid tammed KLO4000942 Suur-Pakri rändrahn; (Suur-Pakri Paldiski linn rändrahn ja kivikülv saare rändrahn; Suur-Pakri suurkivi) KLO4000944 Suurkivi Madise küla rändrahn ja kivikülv KLO4001049 Treppoja; Treppoja astangud Kloogaranna küla juga (pindalaga 0,4 ha) KLO4000345 Uuemõisa kadakas Maeru küla puu ja puudegrupid KLO4000945 Uuesoo rändrahn; (Uuesoo e. Madise küla rändrahn ja kivikülv Rebase kivi ja teised rahnud; Rebasekivi) KLO4000941 Väike-Pakri rändrahn; (Väike- Paldiski linn rändrahn ja kivikülv Pakri saare rändrahn) Kohalikud kaitsealad /objektid Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte Lääne-Harju vallas registreeritud ei ole. 8. Natura 2000 võrgustiku alad Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud üheksa loodusala ja kolm linnuala, mis kuuluvad üleeuroopalisse Natura 2000 alade võrgustikku30. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemisest valla territooriumil annab ülevaate Joonis 24 ning alade iseloomustus, sh kaitsekord, kaitsekorralduskavad ja liigi kaitse tegevuskavad on koondatud Tabel 7. Natura 2000 võrgustiku alad kajastuvad ÜP väärtuste ja piirangute joonisel. Natura 2000 võrgustiku alade kaitset reguleerivad EU loodusdirektiiv (92/43/EMÜ) ja linnudirektiiv (2009/147/EÜ) ning looduskaitseseadus. Natura alade kaitset reguleeritakse siseriiklikult kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade kaitse kaudu. Harju maakonnaplaneering 2030+ sätestab põhimõtted ÜP koostamisel Natura 2000 võrgustiku aladega arvestamiseks. ÜP koostamisel arvestatakse nii õigusaktidest kui ka strateegilistest dokumentidest tulenevate nõuetega Natura 2000 võrgustiku alade kaitse tagamiseks. 30 Keskkonnaregister, seisuga 17.08.2019 Joonis 24. Natura 2000 alad Lääne-Harju valla territooriumil. Allikas: EELIS, seisuga 15.08.2019 Tabel 7. Lääne-Harju vallas asuvad Natura 2000 võrgustiku alad. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 04.09.2019 Natura ala Pindala, Asukoht Kaitse-eesmärk Kaitsekord (kaitse- Kaitsekorralduskava nimetus/ ha eeskirjad ja määrused: (KKK) /(Liigi) kaitse registrikood VVm/KeMm) tegevuskava (KTK) Krassi 80,3 Lääne-Harju I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid loodusala/ valla Laoküla on karid (1170) ja väikesaared ning laiud RAH0000447 küla (1620) II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika Hallhülge ja viigerhülge Hallhülge (Halichoerus kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus püsielupaikade kaitse alla grypus) kaitse tegevuskava grypus) võtmine ja kaitse-eeskiri (keskkonnaministri 20.12.2005 määrus nr 78) Laulasmaa 130,4 Lääne-Harju I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Laulasmaa Laulasmaa loodusala/ valla on rannikulõukad (*1150), püsitaimestuga maastikukaitseala kaitse maastikukaitseala RAH0000446 Laulasmaa ja liivarannad (1640), eelluited (2110), valged alla võtmine ja kaitse- kaitsekorralduskava 2019- Meremõisa luited (liikuvad rannikuluited - 2120), eeskiri (Vabariigi Valitsuse 2028 küla metsastunud luited (2180), 07.07.2005 määrus nr 158) lubjakivipaljandid (8210) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180) II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior) Nõva- 24 745 Lääne-Harju I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Osmussaare Osmussaare Osmussaare valla Keibu on veealused liivamadalad (1110), liivased ja maastikukaitseala kaitse- maastikukaitseala loodusala/ küla ning mudased pagurannad (1140), rannikulõukad eeskiri (Vabariigi Valitsuse kaitsekorralduskava RAH0000480 Lääne (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid 05.08.2010 määrus nr 107) aastateks 2019-2028 maakonnas (1170), esmased rannavallid (1210), Hoiualade kaitse alla Lääne-Nigula püsitaimestuga kivirannad (1220), merele võtmine Lääne maakonnas vald avatud pankrannad (1230), väikesaared ning (VV 28.02.2006 määrus nr laiud (1620), rannaniidud (*1630), 59) püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited Natura ala Pindala, Asukoht Kaitse-eesmärk Kaitsekord (kaitse- Kaitsekorralduskava nimetus/ ha eeskirjad ja määrused: (KKK) /(Liigi) kaitse registrikood VVm/KeMm) tegevuskava (KTK) - 2120), hallid luited (kinnistunud Hoiualade kaitse alla rannikuluited -*2130), rusked luited võtmine Harju maakonnas kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (VV 16.06.2005 määrus nr (2180), luidetevahelised niisked nõod 144) (2190), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammilodumetsad (*91E0) II lisas nimetatud liigid, mille isendite Merikotka püsielupaikade Merikotka (Haliaeetus elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra kaitse alla võtmine ja albicilla) kaitse lutra), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm kaitse-eeskiri (kkm tegevuskava (Lampetra fluviatilis) ja nõmmnelk (Dianthus 21.07.2010 määrus nr 33) Nõva looduskaitseala arenarius subsp. Arenarius) Must-toonekure ja suur- kaitsekorralduskava 2018- konnakotka püsielupaikade 2027 kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri (kkm 03.07.2006 määrus nr 43) Natura ala Pindala, Asukoht Kaitse-eesmärk Kaitsekord (kaitse- Kaitsekorralduskava nimetus/ ha eeskirjad ja määrused: (KKK) /(Liigi) kaitse registrikood VVm/KeMm) tegevuskava (KTK) Nõva looduskaitseala kaitse-eeskiri (VV 26.10.2017 määrus nr 152) Pakri loodusala/ 20 574,8 Lääne-Harju I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Hoiualade kaitse alla RAH0000006 valla Paldiski on veealused liivamadalad (1110), jõgede võtmine Harju maakonnas vallasisene lehtersuudmed (1130), rannikulõukad (VV 16.06.2005 määrus nr linn, Keila-Joa (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid 144) alevik ning (1170), esmased rannavallid (1210), Leigri looduskaitseala ja Kersalu, püsitaimestuga kivirannad (1220), merele Pakri maastikukaitseala Kloogaranna, avatud pankrannad (1230), väikesaared ning kaitse alla võtmine, kaitse- Kurkse, laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid eeskirjade ja välispiiride Laane, luited (kinnistunud rannikuluited - *2130), kirjelduste kinnitamine (VV Laoküla, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved 05.05.1998 määrus nr 97) Laulasmaa, (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud Lohusalu, (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal Pakri maastikukaitseala Madise, (*olulised orhideede kasvualad - 6210), lood kaitse-eeskiri (VV Meremõisa, (alvarid - *6280), puisniidud (*6530), allikad 30.08.2019 määrus nr 75) Pedase, ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood Vihterpalu ja (7230), vanad laialehised metsad (*9020), Vintse küla soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning ning Harku rusukallete ja jäärakute metsad vald (pangametsad - *9180); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna); Natura ala Pindala, Asukoht Kaitse-eesmärk Kaitsekord (kaitse- Kaitsekorralduskava nimetus/ ha eeskirjad ja määrused: (KKK) /(Liigi) kaitse registrikood VVm/KeMm) tegevuskava (KTK) Pedase 13,6 Lääne-Harju I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on Kassikaku püsielupaikade loodusala/ valla Pedase vanad loodusmetsad (*9010); kaitse alla võtmine RAH0000664 küla (keskkonnaministri 27.12.2006 määrus nr 87) Suure-Aru 702,6 Lääne-Harju I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Suure-Aru looduskaitseala Suure-Aru looduskaitseala loodusala/ valla Ohtu on liigirikkad madalsood (7230) ning moodustamine ja kaitse- kaitsekorralduskava 2019- RAH0000682 küla ning soostuvad ja soolehtmetsad (*9080) eeskiri (VV 20.11.2014 2028 Saue vald määrus nr 171) Suursoo- 22 629 Lääne-Harju I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Must-toonekure ja suur- Suursoo-Leidissoo hoiuala, Leidissoo valla Hatu, on metsastunud luited (2180), konnakotka püsielupaikade Leidissoo looduskaitseala, loodusala/ Metslõugu, luidetevahelised niisked nõod (2190), liiva- kaitse alla võtmine ja Läänemaa Suursoo RAH0000578 Pae ja alade vähetoitelised järved (3110), kaitse-eeskiri (kkm maastikukaitseala, Kiritse Änglema küla looduslikult rohketoitelised järved (3150), 03.07.2006 määrus nr 43) must-toonekure ning Lääne huumustoitelised järved ja järvikud (3160), püsielupaikade ja Suursoo Hoiualade kaitse alla maakonnas niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), rabad metsise püsielupaiga võtmine Lääne maakonnas Lääne-Nigula (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised kaitsekorralduskava 2016- (VV 28.02.2006 määrus nr vald rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), 2025 59) nokkheinakooslused (7150), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), Leidissoo looduskaitseala liigirikkad madalsood (7230), vanad kaitse-eeskiri (VV loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad 01.12.2005 määrus nr 288) kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja Läänemaa Suursoo moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), maastikukaitseala kaitse- soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), eeskiri (VV 21.07.2005 siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning määrus nr 198) lammi-lodumetsad (*91E0); Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas (VV 16.06.2005 määrus nr 144) Natura ala Pindala, Asukoht Kaitse-eesmärk Kaitsekord (kaitse- Kaitsekorralduskava nimetus/ ha eeskirjad ja määrused: (KKK) /(Liigi) kaitse registrikood VVm/KeMm) tegevuskava (KTK) Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine (kkm 13.01.2005 määrus nr 1) II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika Läänemaa Suursoo kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra); maastikukaitseala kaitse- eeskiri (VV 21.07.2005 määrus nr 198) Türisalu 165,5 Lääne-Harju I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Kaitsealuste parkide, Türisalu maastikukaitseala loodusala/ valla Keila- on merele avatud pankrannad (1230), arboreetumite ja puistute kaitsekorralduskava 2014- RAH0000448 Joa alevik ja püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited kaitse-eeskiri (VV 2023 Meremõisa (2110), metsastunud luited (2180), jõed ja 03.03.2006 määrus nr 64) küla ning ojad (3260), lood (alvarid - *6280), Türisalu maastikukaitseala Harku vald lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid kaitse-eeskiri (VV (8220) ning rusukallete ja jäärakute metsad 07.07.2005 määrus nr 159) (pangametsad - *9180); II lisas nimetatud liigid, mille isendite Paksukojalise jõekarbi elupaiku kaitstakse, on paksukojaline (Unio crassus) kaitse jõekarp (Unio crassus), rohe-vesihobu tegevuskava (Ophiogomphus cecilia), harilik hink (Cobitis taenia), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja harilik võldas (Cottus gobio); Vasalemma 15,3 Lääne-Harju I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on Hoiualade kaitse alla loodusala/ valla Klooga jõed ja ojad (3260); võtmine Harju maakonnas RAH0000038 alevik ning (VV 16.06.2005 määrus nr Langa, 144) Natura ala Pindala, Asukoht Kaitse-eesmärk Kaitsekord (kaitse- Kaitsekorralduskava nimetus/ ha eeskirjad ja määrused: (KKK) /(Liigi) kaitse registrikood VVm/KeMm) tegevuskava (KTK) Laoküla, II lisas nimetatud liigid, mille isendite Paksukojalise jõekarbi Madise ja elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra (Unio crassus) kaitse Põllküla küla lutra), harilik hink (Cobitis taenia), harilik tegevuskava võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus); Nõva- 24 745 Lääne-Harju liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on Kassikaku (Bubo bubo) Osmussaare valla Keibu nõmmekiur (Anthus campestris), merivart kaitse tegevuskava linnuala/ küla ning (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), Must-toonekure (Ciconia RAH0000100 Lääne mustlagle (Branta bernicla), kassikakk (Bubo nigra) kaitse tegevuskava maakonna bubo), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr Lääne-Nigula (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg Merikotka (Haliaeetus vald (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus albicilla) kaitse pygargus), aul (Clangula hyemalis), tegevuskava merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator) ja hahk (Somateria mollissima); Pakri linnuala/ 20 574,8 Lääne-Harju liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on Väikeluige (Cygnus RAH0000632 valla Keila- viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas columbianus bewickii Yarr.) Joa alevik platyrhynchos), merivart (Aythya marila), kaitse tegevuskava ning Kersalu, hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala Merikotka (Haliaeetus Kloogaranna, clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul albicilla) kaitse Kurkse, (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus tegevuskava Laane, columbianus bewickii), laululuik (Cygnus Laoküla, cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), Tegevuskava tutka Laulasmaa, merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Philomachus pugnax) Lohusalu, (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta Natura ala Pindala, Asukoht Kaitse-eesmärk Kaitsekord (kaitse- Kaitsekorralduskava nimetus/ ha eeskirjad ja määrused: (KKK) /(Liigi) kaitse registrikood VVm/KeMm) tegevuskava (KTK) Madise, fusca), jääkoskel (Mergus merganser), kaitse korraldamiseks Meremõisa, tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt Eestis aastateks 2010-2013 Pedase, (Podiceps cristatus), hahk (Somateria Vihterpalu ja mollissima) ja punajalg-tilder (Tringa Vintse küla totanus); ning Harju maakonna Harku vald ja Paldiski linn Suursoo- 22 629 Lääne-Harju liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on Kaljukotka (Aquila Leidissoo valla Hatu, kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must- chrysaetos) kaitse linnuala/ Metslõugu, toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull tegevuskava RAH0000124 Pae ja (Circus pygargus), väikepistrik (Falco Must-toonekure (Ciconia Änglema küla columbarius), sookurg (Grus grus), nigra) kaitse tegevuskava ning Lääne punaselg-õgija (Lanius collurio), teder maakonna (Tetrao tetrix), väikekoovitaja (Numenius III kaitsekategooria liigi Lääne-Nigula phaeopus) ja rabapüü (Lagopus lagopus); sookure (Grus grus) kaitse vald tegevuskava (jätkukava) aastateks 2009–2013 Tedre (Tetrao tetrix) kaitse tegevuskava  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast 9. Vääriselupaigad Vääriselupaigad on metsaseadusest tulenev mõiste – tegu on aladega, kus on suur tõenäosus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks. Keskkonnaministri käskkirja alusel on kõik riigimetsas asuvad vääriselupaigad kaitstud. Eraomanikule kuuluvas metsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik. Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud 106 vääriselupaika31. Vääriselupaigad kajastuvad ÜP väärtuste ja piirangute joonisel. Vääriselupaikade kaitset reguleerib metsaseadus, millest juhindutakse ÜP koostamisel. 10.Taimestik ja loomastik Lääne-Harju vald kuulub Loode-Eesti ja Põhja-Eesti rannikuvööndi aruniitude rajooni. Taimkatte poolest on vald üsna mitmekesine, mis on tingitud mulla lubjarikkusest ja paese pealiskorra lähedusest ning mere mõjust ja soostumisest. Keila linna ümbruses ja rannaäärsetel aladel (põhiliselt aiandus- ja suvilaühistute maa-aladel) on looduslik taimkate kohati täielikult hävinenud.32 METSAD Lääne-Harju vallas on metsaga kaetud 41,3% territooriumist33. Rannikualadel on levinud männi-, nõmme- ja palumetsad. Vallas on levinud ka soostunud ja soometsad 34 ning lehtmetsad35. Puuliikidest on esindatud peamiselt mänd, kuusk, kask, haab ning kadakas. 36 Vihterpalu Maissoo kandis asub jugapuu väheseid leiukohti Eesti mandriosas.37 Pakri poolsaarel asuva panga kirdeosas paekalda jalamil kasvab liigirikas pangamets.38 Looduslikest metsakooslustest ehk loodusdirektiiviga kaitstavatest elupaigatüüpidest on esindatud läänetaiga (9010*), Fennoskandia madalsoo- ja lodumetsad (9080*), tamme (Quercus), pärna (Tilia), vahtra (Acer), saare (Fraxinus) või jalakatega (Ulmus) Fennoskandia hemiboreaalsed looduslikud vanad laialehised epifüütiderikkad salumetsad (9020*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), Fennoskandia madalsoo- ja lodumetsad (9180*), sanglepa (Alnus glutinosa) ja hariliku saarega (Fraxinus excelsior) lammimetsad (Alno-Padion-, Alnion incanae-, Salicion albae-kooslused) (91E0*), puiskarjamaad (9070) ning rohundirikkad kuusikud (9050).39 SOOD JA RABAD Lääne-Harju valla territooriumist moodustavad 8% sood40. Soomassiivid on koondunud Lääne-Harju valla lõuna- ja edelaosasse Läänemaa Suursoo maastikukaitsealale. Suurim soomassiiv vallas on Läänemaa Suursoo. Looduslikest Natura sooelupaigatüüpidest on Lääne-Harju valla territooriumil esindatud aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood (7230), siirde- ja õõtsiksood (7140), looduslikus seisundis 31 Keskkonnaregister, seisuga 18.08.2019 32 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030, Keskkonnaprojekt OÜ, 2019 33 Metsaportaal, seisuga 21.08.2019 34 Padise valla arengukava 2013-2015, Padise Vallavolikogu, 2013 35 Paldiski linna arengukava aastani 2025, Paldiski Linnavalitsus, 2015 36 Vasalemma valla arengukava 2012-2021, Vasalemma Vallavolikogu, 2011 37 Padise valla arengukava 2013-2015, Padise Vallavolikogu, 2013 38 Paldiski linna arengukava aastani 2025, Paldiski Linnavalitsus 2015 39 EELIS, seisuga 15.08.2019 40 EELIS, seisuga 15.08.2019 Lk 35 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast rabad (7110*), inimtegevusest rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120) ning Fennoskandia mineraaliderikkad allikad ja allikasood (7160).41 NIIDUD Lääne-Harju valla territooriumil on levinud puis- ja aruniidud ning loopealsed ehk alvarid.42,43 Natura niiduelupaigatüüpidest on esindatud põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud (6280*), Festuco-Brometalia–kooslustega poollooduslikud kuivad rohumaad ja võserikud karbonaatsel mullal (6210*), Läänemere kesk- ja põhjaosa rannaniidud (1630*), Fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad (6270*), niiskuslembesed serva-kõrgrohustud tasandikel ja mäestikes alpiinse vööndini (6430), Fennoskandia puisniidud (6530*), põhjamaised lamminiidud (6450), hariliku kadaka (Juniperus communis) kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel (5130), aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) ja ürt-punanupuga (Sanguisorba officinalis) madalikuniidud (6510), euroopa kuivad nõmmed (4030), sinihelmikaniidud (Molinion caerulea-kooslused) karbonaatsel või turvastunud mullal või savikatel mudasetetel (6410) ning kanarbiku (Calluna) ja hariliku kukemarjaga (Empetrum nigrum) kuivad liivanõmmed (2320). Lääne-Harju valla territooriumil leiduvad lisaks järgnevalt loetletud loodusdirektiiviga kaitstavad elupaigatüübid: niisked luitenõod (2190), Atlandi ookeani ja Läänemere taimestunud pankrannad (1230), rannikulõukad (1150*), mändvetikakooslustega kalgiveelised järved (3140), Läänemere kesk- ja põhjaosa püsirohttaimestuga liivarannad (1640), püsi-rohttaimestuga kivirannad (1220), leostunud kinnistunud luited hariliku kukemarjaga (Empetrum nigrum) (2140*), tasandikel ja mäestike jalameil voolavad jõed Ranunculion fluitantis- ja CallitrichoBatrachion-kooslustega (3260), rohttaimedega kinnistunud rannikuluited (hallid luited) (2130*), atlantilise, kontinentaalse ning boreaalse piirkonna metsastunud luited (2180), üheaastase taimestuga esmased rannavallid (1210), mereveega üle ujutatud liivamadalad (1110), Läänemere kesk- ja põhjaosa väikesaared ning laiud lõhedes kasvava taimestuga (1620), silikaatsed paljandid koos nende lõhedes kasvava taimestuga (8220), karbonaatsed paljandid koos nende lõhedes kasvava taimestuga (8210), hõberohuga ja kasteheina liikidega avatud liivikud sisemaal (2330), laiad madalad abajad ja lahed (1160), mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140), liivaalade vähetoitelised järved (3110), karid (1170) ja jõgede lehtersuudmed (1130).44 LOOMASTIK Lääne-Harju vald pakub häid elupaiku enamusele ulukiliikidest. Ulukiseire ruutloenduse andmetel on planeeringualal esindatud põder, rebane, kährikkoer, kobras, metskits, ilves, metsnugis, mink, tuhkur, hunt, halljänes, metssiga, karu, hallhüljes ning valgejänes. Jahilindudest on esindatud hani, part, kormoran ja kaelustuvi.45 Käsitiivalistest on esindatud pargi-nahkhiir, põhja-nahkhiir, suurvidevlane, suurkõrv, tiigilendlane ning veelendlane. Kaitstavatest linnuliikidest on Lääne-Harju valla territooriumil registreeritud kaljukotkas, kassikakk, kalakotkas, merikotkas, must-toonekurg, rabapüü, kanakull, karvasjalg-kakk, kirjuhahk, krüüsel, metsis, mudanepp, mustsaba-vigle, naaskelnokk, põldtiitsitaja, sooräts, händkakk, hallõgija, hoburästas, heletilder, hänilane, hiireviu, jõgitiir, kaldapääsuke, kodukakk, liivatüll, laanepüü, musträhn, männi-käbilind, mudatilder, nõmmelõoke, punaselg-õgija, punajalg-tilder, rüüt, randtiir, rooruik, rukkirääk, roo-loorkull, sookurg, suurkoovitaja, soo-loorkull, teder, väikekoovitaja, vööt- 41 EELIS, seisuga 15.08.2019 42 Paldiski linna arengukava aastani 2025, Paldiski Linnavalitsus, 2015 43 Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030, Lääne-Harju Vallavolikogu, 2018 44 EELIS, seisuga 15.08.2019 45 Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2018. Keskkonnaagentuur, 2018 Lk 36 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast põõsaslind, väike-kirjurähn, väike-kärbsenäpp, väänkael, väiketüll, värbkakk, õõnetuvi ning öösorr.46 11. Roheline võrgustik Lääne-Harju valla roheline võrgustik on määratletud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“47. Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ on täpsustatud maakonna teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku määramise metoodikat, piire ja tingimusi, lähtudes nii maakonna arengusuundumustest kui rohelise võrgustiku sidususe ja edaspidise toimimise vajadustest 48. Rohelise võrgustiku alad hõlmavad Lääne-Harju valla territooriumist 352,6 km2, moodustades 54,9% valla pindalast. Roheline võrgustik koosneb tuumaladest ja rohekoridoridest. Tuumalad on piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Rohekoridorid on ribastruktuurid/ siduselemendid, mis ühendavad tugialad terviklikuks võrgustikuks. Lääne-Harju valla territooriumil asub üks riigi tasandi rohelise võrgustiku tuumala (T6). Ülejäänud tuumalad on piirkondliku (T8, T9) või kohaliku (T10) tasandiga. Valla territooriumil paiknevad rohelise võrgustiku koridorid on piirkondliku (K8, K9) tasandiga. Rohelise võrgustiku konfliktikohad tekivad seoses arvuka asustuse ja taristuga. Transporditaristu puhul on peamisteks konfliktikohtadeks suure liiklusintensiivsusega maanteed (põhimaantee nr 8 Tallinn-Paldiski). Vähem konfliktsed on oma madalama kasutusintensiivsuse tõttu raudteed. Rohevõrgustiku paiknemine Lääne-Harju valla territooriumil kajastub ÜP väärtuste ja piirangute joonisel. Rohevõrgustiku tagamise tingimused on sätestatud planeerimisseaduses ning seatud Harju maakonnaplaneeringuga, millest ÜP koostamisel juhindutakse. 46 Keskkonnaregister, seisuga 15.08.2019 47 Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, Harju Maavalitsus, 2003 48 Harju maakonnaplaneering 2030+, OÜ Hendrikson&Ko, 2018 Lk 37 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Joonis 25. Rohelise võrgustiku tugialade (T) ja koridoride (K) paiknemine Lääne-Harju valla territooriumil. Aluskaart: Regio veebikaart, allikas: Harju maakonnaplaneering 2030+, seisuga 15.08.2019 12.Põhjavesi49 50 Lääne-Harju vallas levivad alljärgnevad põhjaveekompleksid: • Kvaternaari põhjaveekompleks (Q); • Ordoviitsiumi põhjaveekompleks (O); • Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleks (O-C); • Kambrium-Vendi põhjaveekompleks (C-V). Põhiliselt kasutatakse Lääne-Harju vallas Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambrium- Vendi põhjaveekomplekside põhjavett. − Kvaternaari põhjaveekompleks (Q) Kvaternaari veekompleks toitub peamiselt sademeteveest, suurvee aja ka pinnaveest. Põhjavee looduslik režiim (veetaseme ja keemilise koostise aastased muutused) sõltub eelkõige meteoroloogilistest tingimustest, reljeefist ja vettandvate setete litoloogiast. Veekomplekt omab Harjumaal tähtsust põhiliselt mattunud orgude levikualal. Õhukese pinnakattega aladel lasub Kvaternaari veekompleks Ordoviitsiumi veekompleksi peal ja on viimasega hüdrauliliselt seotud. Kvaternaari lasundi paksus piirkonnas on 2-10 meetrit. − Ordoviitsiumi põhjaveekompleks (O) 49 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030, OÜ Keskkonnaprojekt, 2019 50 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021, Keskkonnaministeerium, 2016 Lk 38 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Kvaternaarisetete all lasuva kompleksi kogupaksus on olenevalt reljeefist 1-m meetrist mere ääres kuni -180 meetrini valla lõunaosas Veekompleksi veerikkus kõigub suurtes piirides. Põhjaveetase lasub 0.4-2.5 m maapinnas), jõgede orgudes võib veetase olla isegi üle maapinna. Kompleks toitub sademetest, mis infiltreeruvad läbi kvaternaarisetete. Kevadise suurvee ajal, kui ulatuslikud alad jõe ääres on üle ujutatud, toimub veekompleksi toitumine pinnaveega. Kompleks ei ole reostuse eest kaitstud, kuna vähese paksusega kvaternaarisetted lasevad reostuse läbi. Kunagine Ämari lennuvälja kütuse vastuvõtusõlm ja kütusejuhe toob probleeme kaasa siiamaani, sest paljud elanikud tarvitavad madalate erapuurkaevude vett, mis võib olla mõjutatud (või ka saada lähiajal mõjutatuks) naftareostusest. − Ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekompleks (O-C) Ordoviitsium-kambriumi veekompleks (O-C) asub liivakivides paksusega 25-30 m. Põhjavesi on surveline, piesomeetriline tase on enamasti 10-20 m (sõltuvalt asukohast toitevõi väljealal aga ka kuni 50 m) maapinnast. Veekompleks on küllaltki hästi kaitstud, veepidemeks on savikad glaukoniitliivad ja diktüoneemaargilliit, samas on veepide siiski suhteliselt õhuke (ligikaudu 12-15 m) ja horisont võib teatud olukorras olla mõjutatud ülalasuvatest Kvaternaari- ja Ordoviitsiumi veekompleksi infiltreerunud veest ja ka sealsest võimalikust reostusest. Veekompleksi lamamiks on alamkambriumi Lontova kihistu savid kogupaksusega kuni 70m. Veekompleks ei ole suure veeandvusega. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 kohaselt on Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogumi koguseline seisund hea. Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogumi enamikus puurkaevudes on põhjaveetase stabiilne ning veevõtt on vähenenud, enamikus puurkaevudes ei ole veetaseme muutused ja veevõtt põhjustanud soolase vee või muu vee sissetungi. Põhjaveekogumi keemiline seisund vastab samuti tasemele hea. Ordoviitsium-Kambriumi kogumis esineb üksikuid kloriidide sisalduse kasvusuundumusi (lõunapoolsetes seirekaevudes). − Kambriumi-vendi põhjaveekompleks (C-V) Kambrium-vendi veekompleks (C-V) levib liivakivides paksusega 40-60 m ja on looduslikult väga hästi kaitstud 60-80 m paksuse Lontova sinisavi kihiga. Vesi on surveline, piesomeetriline tase on 3- 30 m allpool merepinda, maapinnast on piesomeetriline tase 70-100 m sügavusel. Kotlini kihistu savid ei moodusta Harjumaal pidevat veepidet, mille alusel saaks veekompleksi jagada eraldi Voronka ja Gdovi veekihtideks. Veekompleksi lamamiks on aluskorra murenemiskooriku pealispind. Kambrium-Vendi põhjaveekogumi looduslik põhjaveeressurss on väiksem kui põhjavee tarbimine, kuid kogumi põhjaveetase on viimastel aastatel tõusnud. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 kohaselt on Kambrium-Vendi põhjaveekogumi koguseline seisund hea. Põhjaveekogumi keemiline seisund vastab samuti tasemele hea. Kambrium- Vendi põhjaveekogum on ohustatud. Kloriidide läviväärtus on viies seirekaevus ületatud ja kolmes seirekaevus esineb oluline kloriidide kasvusuundumus. Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 on kinnitatud Harju maakonna, sh Lääne-Harju valla põhjaveevarud aastani 2030 (endise Keila valla territooriumil osaliselt aastani 2018). Ülevaate kinnitatud põhjaveevarudest annab Tabel 8. Varudega arvestatakse ÜP koostamisel. Tabel 8. Kinnitatud põhjaveevarud Lääne-Harju vallas. Allikas: Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg, seisuga 16.08.2019 Põhjaveemaardla Põhjaveemaardla Veekihi Põhjaveevaru, Kasutusaeg piirkond geoloogiline m3/ööp indeks Paldiski Paldiski C-V 4 000 Kuni 2030 Keila Tammiku O 300 Kuni 2018 Mudaaugu O 300 Kuni 2018 Lk 39 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Tuula O 400 Kuni 2018 Keila vald Keila vald O-C 500 Kuni 2030 Keila vald O-V 2000 Kuni 2030 Padise vald Padise vald O-C 400 Kuni 2030 Paldiski Paldiski C-V 4000 Kuni 2030 Rummu Rummu alevik O-C 900 Kuni 2030 Vasalemma vald Vasalemma vald O-C 400 Kuni 2030 Vasalemma vald C-V 900 Kuni 2030 Põhjavee kaitstus51 Lääne-Harju valla territoorium paikneb valdavalt kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (vt Joonis 26). Vähemal määral leidub keskmiselt kaitstud põhjaveega alasid (valla kesk- ja lääneosas). Kaitsmata põhjaveega alad jäävad valdavalt valla kirde- ja idaosasse ning põhjaosasse (Pakri saared ning Pakri poolsaar kogu ulatuses). Ülejäänud territooriumil on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud. 51 Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001 Lk 40 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Joonis 26. Põhjavee kaitstus Lääne-Harju valla territooriumil. Allikas: Eesti põhjavee kaitstuse kaart 2001, seisuga 19.08.2019 Põhjavee kaitset reguleerib veeseadus, põhjavee kaitse ja kasutamise abinõud vesikondade põhiselt on sätestatud veemajanduskavades (Lääne-Harju valla territooriumil asjakohane Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021). ÜP koostamisel arvestatakse nii õigusaktidest kui veemajanduskavast tulenevate nõuete ja tingimustega. Hajukoormus52 Peamiselt põhjustavad hajukoormust põllu- ja metsamajandus, maavarade kaevandamine, turbatööstus, loodusliku äravoolurežiimi muutmine, sademevee äravool, transport ning ühiskanalisatsioonita hajaasustus. Põhjavee toitainetega saastumise ohu peamiseks põhjuseks on enamasti vajalike sõnnikuhoidlate puudumine, sõnnikulaotamise halb või väär korraldus ja laotusseadmete tehniline puudulikkus, asulate ja elamute reovee käitluse puudumine, reovee juhtimine otse pinnasesse või pinnavette. Lisaks toitainetele on oluline ka ohtlike ainete põhjavette sattumise vältimine või saastuse leviku takistamine. Peamisteks koormusallikateks on nendel puhkudel saastunud alad, nt suletud prügilad, jääkreostusega olemasolevad käitised või 52 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021, Keskkonnaministeerium, 2016 Lk 41 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast tootmisterritooriumid, kus tootmine on lõppenud, suured taristuobjektid, kus kasutatakse kemikaale jäätõrjeks või veetakse ohtlikke aineid jne. Veemajanduskavas on ette nähtud meetmed põhjavee kaitseks. Punktkoormus53 Punktkoormustest tähtsamad reostusallikad on nõuetele mittevastavad reoveepuhastid, prügilad, sõnniku- ning silohoidlad. Põllumajanduslikuks punktkoormusallikateks on sõnnikuhoidlad, silohoidlad, olme- ja tootmisreovesi ning loomapidamishoonete territooriumil saastunud sademevesi. Põllumajanduse intensiivistumise ja kontsentreerumise tingimustes on loodud suured loomapidamiskompleksid ja vedelsõnnikuhoidlad, mis on potentsiaalseteks punktreostusallikaks pinna- ja põhjaveele. Reostuse vältimise üheks abinõuks on ehitiste kontroll. Saastust aitab tuvastada seirekaevude rajamine nende vahetusse lähedusse ja/või olemasolevate puurkaevude kasutamine veeseisundi muutuste seireks. Seisundi muutusel saab rakendada operatiivselt saaste leviku takistamise meetmeid. Veemajanduskavas on ette nähtud meetmed põhjavee kaitseks. 13.Pinnavesi54 Keskkonnaregistri andmetel on Lääne-Harju valla territooriumil registreeritud kokku 79 pinnaveekogu, sh: • 16 järve; • 5 jõge; • 16 oja; • 15 peakraavi; • 20 kraavi; • 7 allikat. Lisaks piirneb Lääne-Harju vald kirde-, põhja- ja loodeosas Läänemerega. Lääne-Harju valla rannajoone pikkuseks on ca 200 km, koosnedes Lohusalu, Lahepere, Pakri ja Keibu lahe ning Kurkse väina äärsetest aladest. Keskkonnaregistris registreeritud pinnaveekogud ja nende kaitsevööndid kajastuvad ÜP väärtuste ja piirangute joonisel. ÜP koostamisel juhindutakse pinnaveekogude kaitset ja kasutamist reguleerivatest õigusaktidest (veeseadus ja muud asjakohased õigusaktid), strateegilistest dokumentidest (peaasjalikult Harju maakonnaplaneeringust 2030+, millega on seatud tingimused ÜP koostamisel pinnavee hea seisundi ja varude tagamiseks (ptk 3.1.4)) ning Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavast 2015-2021, mis sätestab abinõud pinnavee kaitseks. Järved Lääne-Harju territooriumil on registreeritud 11 looduslikku järve ja viis tehisjärve (vt Tabel 9). 53 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021, Keskkonnaministeerium, 2016 54 Keskkonnaregister, seisuga 19.08.2019 Lk 42 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Tabel 9. Järved Lääne-Harju vallas. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 19.08.2019 Reg kood Nimi Asukoht Tüüp Veepeegli Saarte Piiranguvööndid ja nende Avalikult Märkused pindala, pindala, ulatus, m kasutatav ha ha VEE2005210 Bodän Paldiski linn Looduslik 1,5 Kalda piiranguvöönd 50 m; Ei Halotroofne e. järv ehituskeeluvöönd 25 m; soolatoiteline veekaitsevöönd 10 m VEE2005500 Klooga järv Klooga Looduslik 131,4 0,3 Kalda piiranguvöönd 100 m; Osaliselt Makrofüüdijärv e. alevik järv ehituskeeluvöönd 50 m; suurtaimerikas järv veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m VEE2019910 Kolviku järv Alliklepa Looduslik 22,8 0,1 Kalda piiranguvöönd 100 m; Ei küla järv ehituskeeluvöönd 50 m; veekaitsevöönd 10 m VEE2005200 Lihlviki (Lihl- Paldiski linn Looduslik 9,2 Kalda piiranguvöönd 50 m; Ei Halotroofne e. viki) järv ehituskeeluvöönd 25 m; soolatoiteline veekaitsevöönd 10 m VEE2005100 nimetu Paldiski linn Looduslik 3 Kalda piiranguvöönd 50 m; Ei järv ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE2005410 nimetu Laulasmaa Looduslik 0,9 Kalda piiranguvöönd 50 m; Ei küla järv ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE2028200 Pilli järv Hatu küla Looduslik 1,7 0 Kalda piiranguvöönd 50 m; Jah Düstroofne e. järv ehituskeeluvöönd 25 m; rabade veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 huumustoiteline m VEE2019920 Rabajärv Vihterpalu Looduslik 0,3 0 Kalda piiranguvöönd 50 m; Ei küla järv ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE2005400 Soodajärv Klooga Looduslik 5,2 Kalda piiranguvöönd 50 m; Jah alevik järv ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m Lk 43 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE2005110 Storträske Paldiski linn Looduslik 4,9 Kalda piiranguvöönd 50 m; Ei (Stor-träske) järv ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE2028300 Tänavjärv Hatu küla Looduslik 138,8 Kalda piiranguvöönd 100 m; Jah Semidüstroofne e. järv ehituskeeluvöönd 50 m; poolhuumustoiteline veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m VEE2005530 (Niitvälja Niitvälja Tehisjärv 2,2 0,2 Kalda piiranguvöönd 50 m; Ei tiik) küla ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE2005540 (Niitvälja Niitvälja Tehisjärv 1,4 Kalda piiranguvöönd 50 m; Ei tiik) küla ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE2005580 nimetu Ohtu küla Tehisjärv 1,1 Kalda piiranguvöönd 50 m; Ei ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE2029130 nimetu Vasalemma Tehisjärv 1,2 Kalda piiranguvöönd 50 m; Ei alevik ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE2005520 Rummu järv Rummu Tehisjärv 88,1 0,1 Kalda piiranguvöönd 100 m; Ei alevik ehituskeeluvöönd 50 m; veekaitsevöönd 10 m Lk 44 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Jõed Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud viis jõge (vt Tabel 10). Tabel 10. Jõed Lääne-Harju vallas. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 19.08.2019 Reg kood Veekogu Asukoht Pikkus Valgala Tüpoloogiline Märkused Avalik Piiranguvööndid Suue nimi lisa- pindala, kuuluvus VRD kasu- ja nende ulatus, harudega, km2 järgi tatavus m km VEE1096100 Keila jõgi Tõmmiku 127,3 669,3 Heledaveelised ja Kuulub 'Lõhe, Jah Kalda Meri küla; vähese orgaanilise jõeforelli, meriforelli ja piiranguvöönd Valkse aine sisaldusega harjuse kudemis- ja 100 m; küla; Ohtu jõed (tüübid IB, elupaikade nimistusse' ehituskeeluvöönd küla; IIB, IIIB) (RTL 2004, 87, 1362; 50 m; Keelva RT I 09.07.2016 1); veekaitsevöönd küla; Keila jõgi Keila joast 10 m; kallasrada Käesalu suubumiseni merre 4m küla; kuulub kas osaliste Meremõisa lõikudena või tervikuna küla riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4); jõgi Keila joast suubumiseni merre on lõheliste elupaigana kaitstav veekogu (RTL 2002, 118, 1714; RT I, 29.07.2011, 25). VEE1100800 Kloostri Kasepere 36,9 91,7 Heledaveelised ja Kuulub kas osaliste Jah Kalda Meri jõgi küla; vähese orgaanilise lõikudena või tervikuna piiranguvöönd Kobru aine sisaldusega riigi poolt 100 m; küla; jõed (tüübid IB, korrashoitavate ehituskeeluvöönd Laane IIB, IIIB) ühiseesvoolude loetellu 50 m; küla; (RTL 2006, 7, 133; RT veekaitsevöönd Padise III, 18.12.2012, 4) 10 m; kallasrada küla 4m Lk 45 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1102100 Piirsalu jõgi Hatu küla 21,3 158 Tumedaveelised ja Kuulub kogu ulatuses Jah Kalda Vihterpalu humiinaineterikkad 'Lõhe, jõeforelli, piiranguvöönd jõgi jõed (tüübid IA, meriforelli ja harjuse 100 m; IIA, IIIA) kudemis- ja elupaikade ehituskeeluvöönd nimistusse' (RTL 2004, 50 m; 87, 1362; RT I veekaitsevöönd 09.07.2016 1) 10 m; kallasrada 4m VEE1099200 Vasalemma Lemmaru 63,5 395,6 Kuulub 'Lõhe, Osaliselt Kalda Meri jõgi küla; jõeforelli, meriforelli ja piiranguvöönd Maeru harjuse kudemis- ja 100 m; küla; elupaikade nimistusse' ehituskeeluvöönd Suurküla (RTL 2004, 87, 1362; 50 m; küla; RT I 09.07.2016 1); veekaitsevöönd Veskiküla Ruila paisust 10 m; kallasrada küla; suubumiseni merre 4m Klooga kuulub kas osaliste alevik; lõikudena või tervikuna Langa riigi poolt küla; korrashoitavate Põllküla ühiseesvoolude loetellu küla; (RTL 2006, 7, 133; RT Madise III, 18.12.2012, 4) küla; Ämari alevik; Laoküla küla Lk 46 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1101700 Vihterpalu Hatu küla; 54,1 481,1 Jah Kuulub 'Lõhe, Jah Kalda jõgi Vihterpalu jõeforelli, meriforelli ja piiranguvöönd küla; harjuse kudemis- ja 100 m; Vilivalla elupaikade nimistusse' ehituskeeluvöönd küla; (RTL 2004, 87, 1362; 50 m; Änglema RT I 09.07.2016 1); veekaitsevöönd küla suudmest suubumiseni 10 m; kallasrada merre kkuulub kas 4m osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4); suudmest suubumiseni merre on lõheliste elupaigana kaitstav veekogu (RTL 2002, 118, 1714; RT I, 29.07.2011, 25). Ojad Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud 16 oja (vt Tabel 11). Tabel 11. Ojad Lääne-Harju vallas. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 19.08.2019 Reg kood Veekogu Asukoht Pikkus Valgala Tüpoloogiline Märkused Avalik Piiranguvööndid ja Suue nimi lisa- pindala kuuluvus VRD kasu- nende ulatus, m haru- , km2 järgi tatavus dega, km VEE1098800 Humala oja Tõmmiku 1,8 4,2 Ei Kalda piiranguvöönd Keila jõgi küla 50 m; ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m Lk 47 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1102500 Kaldamäe Kuijõe 12,2 31,7 Tumedaveelised Kuulub kogu Jah Kalda piiranguvöönd Piirsalu oja küla; ja ulatuses 'Lõhe, 100 m; jõgi (Kaldamaa Piirsalu humiinaineterik jõeforelli, meriforelli ehituskeeluvöönd 50 jõgi) küla; Hatu kad jõed ja harjuse kudemis- m; veekaitsevöönd 10 küla; (tüübid IA, IIA, ja elupaikade m; kallasrada 4 m Metslõugu IIIA) nimistusse' (RTL küla 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016 1) VEE1100600 Karilepa oja Karilepa 6 19,5 Heledaveelised Ei Kalda piiranguvöönd Meri küla; ja vähese 50 m; Laane orgaanilise aine ehituskeeluvöönd 25 küla; sisaldusega m; veekaitsevöönd 10 Madise jõed (tüübid IB, m küla IIB, IIIB) VEE1100500 Kloogajärve Klooga 1,4 10,9 Heledaveelised Ei Kalda piiranguvöönd Klooga oja alevik ja vähese 50 m; järv orgaanilise aine ehituskeeluvöönd 25 sisaldusega m; veekaitsevöönd 10 jõed (tüübid IB, m IIB, IIIB) VEE1099100 Lahepere Klooga 2,8 3 Ei Kalda piiranguvöönd Meri oja (Klooga alevik; 50 m; oja) Kloogaran ehituskeeluvöönd 25 na küla m; veekaitsevöönd 10 m VEE1100300 Lehola oja Kulna 6,5 10,9 Heledaveelised Kuulub kas osaliste Ei Kalda piiranguvöönd Maeru (Söeoja) küla; ja vähese lõikudena või 50 m; oja Lehola orgaanilise aine tervikuna riigi poolt ehituskeeluvöönd 25 küla; sisaldusega korrashoitavate m; veekaitsevöönd 10 Maeru jõed (tüübid IB, ühiseesvoolude m küla; Ohtu IIB, IIIB) loetellu (RTL 2006, küla 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) Lk 48 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1103500 Lepajõgi Keibu 7,2 18 Tumedaveelised Ei Kalda piiranguvöönd Meri (Lepaoja) küla; Vaisi ja 50 m; küla humiinaineterik ehituskeeluvöönd 25 kad jõed m; veekaitsevöönd 10 (tüübid IA, IIA, m IIIA) Lk 49 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1100200 Maeru oja Ohtu küla; 10,9 35,4 Heledaveelised Maeru oja Keila– Jah Kalda piiranguvöönd Vasalem Maeru ja vähese Haapsalu 100 m; ma jõgi küla; orgaanilise aine maanteest ehituskeeluvöönd 50 Nahkjala sisaldusega suubumiseni m; veekaitsevöönd 10 küla jõed (tüübid IB, Vasalemma jõkke m; kallasrada 4 m IIB, IIIB) kuulub 'Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse' (RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016 1); kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) Lk 50 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1099600 Munalaskme Lemmaru 27,1 138,8 Heledaveelised Munalaskme oja Jah Kalda piiranguvöönd Vasalem oja küla ja vähese ülemjooksu 4,5 km 100 m; ma jõgi orgaanilise aine ulatuses tuleb ehituskeeluvöönd 50 sisaldusega käsitleda m; veekaitsevöönd 10 jõed (tüübid IB, kaevandustekkelise m; kallasrada 4 m IIB, IIIB) veekoguna veeseaduse § 29 lg 5 ja looduskaitseseadus e § 37 lg 4 rakendamise tähenduses; Viruküla-Riisipere maantee sillast suubumiseni Vasalemma jõkke kuulub 'Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse' (RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016 1); kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) Lk 51 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1099000 Otu oja Klooga 9,1 26,5 Heledaveelised Jah Kalda piiranguvöönd Treppoja (Tuulna oja) alevik; ja vähese 100 m; Tuulna orgaanilise aine ehituskeeluvöönd 50 küla sisaldusega m; veekaitsevöönd 10 jõed (tüübid IB, m; kallasrada 4 m IIB, IIIB) VEE1102700 Pennu oja Hatu küla; 11,1 26 Tumedaveelised Jah Kalda piiranguvöönd Piirsalu Metslõugu ja 100 m; jõgi küla humiinaineterik ehituskeeluvöönd 50 kad jõed m; veekaitsevöönd 10 (tüübid IA, IIA, m; kallasrada 4 m IIIA) VEE1101300 Seljamäe Kobru küla 3,5 11 Ei Kalda piiranguvöönd Kloostri oja 50 m; jõgi ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE1100701 Tiigioja Karilepa 1,4 Ei Kalda piiranguvöönd Piskjõgi küla; 50 m; Laane ehituskeeluvöönd 25 küla; m; veekaitsevöönd 10 Padise m küla Lk 52 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1098900 Treppoja Illurma 12,7 45,1 Heledaveelised Kuulub kogu Jah Kalda piiranguvöönd Meri küla; ja vähese ulatuses 'Lõhe, 100 m; Tõmmiku orgaanilise aine jõeforelli, meriforelli ehituskeeluvöönd 50 küla; sisaldusega ja harjuse kudemis- m; veekaitsevöönd 10 Valkse jõed (tüübid IB, ja elupaikade m; kallasrada 4 m küla; IIB, IIIB) nimistusse' (RTL Keelva 2004, 87, 1362; RT küla; I 09.07.2016 1); Kloogaran kuulub kas osaliste na küla; lõikudena või Tuulna tervikuna riigi poolt küla korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) Lk 53 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1103200 Vädama oja Hatu küla; 5,1 38,6 Heledaveelised Jah Kalda piiranguvöönd Vihterpal (Vedama Änglema ja vähese 100 m; u jõgi oja) küla; orgaanilise aine ehituskeeluvöönd 50 Vihterpalu sisaldusega m; veekaitsevöönd 10 küla jõed (tüübid IB, m; kallasrada 4 m IIB, IIIB) VEE1103300 Änglema oja Änglema 6,7 14,4 Heledaveelised Ei Kalda piiranguvöönd Vädama küla ja vähese 50 m; oja orgaanilise aine ehituskeeluvöönd 25 sisaldusega m; veekaitsevöönd 10 jõed (tüübid IB, m IIB, IIIB) Peakraavid Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud 15 peakraavi (vt Tabel 12). Tabel 12. Peakraavid Lääne-Harju vallas. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 19.08.2019 Reg kood Veekogu Asukoht Pikkus Valgala Tüpoloogiline Märkused Avalik Piirangu- Suue nimi lisa- pindala, kuuluvus kasu- vööndid ja harudega, km2 VRD järgi tatavus nende ulatus, km m VEE1103000 Hatu Hatu küla; 6,6 15,9 Tugevasti Kuulub kas Ei Kalda Vihterpalu jõgi peakraav Pae küla muudetud osaliste lõikudena veekaitsevöönd veekogu või tervikuna riigi 10 m poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) VEE1103400 Keibu oja Änglema 4,9 17,3 Tugevasti Ei Kalda Meri (Keibu küla; muudetud veekaitsevöönd peakraav) Keibu küla veekogu 10 m Lk 54 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1100100 Metsapere Ämari 7,7 16,6 Tugevasti Kuulub kas Ei Kalda Vasalemma jõgi peakraav alevik; muudetud osaliste lõikudena veekaitsevöönd Rummu veekogu või tervikuna riigi 10 m alevik; poolt Veskiküla korrashoitavate küla; ühiseesvoolude Kasepere loetellu (RTL küla 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) VEE1102800 Metslõugu Audevälja 13,6 27,1 Kuulub kas Jah Kalda Vihterpalu jõgi oja küla; Hatu osaliste lõikudena veekaitsevöönd (Metslõugu küla; või tervikuna riigi 10 m; kallasrada peakraav) Metslõugu poolt 4m küla; korrashoitavate Määra ühiseesvoolude küla; Pae loetellu (RTL küla 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) VEE1101600 Määra Kurkse 8,4 18,9 Tugevasti Kuulub kas Ei Kalda Saeveskikraav peakraav küla; muudetud osaliste lõikudena veekaitsevöönd Laane veekogu või tervikuna riigi 10 m küla; poolt Altküla korrashoitavate küla; ühiseesvoolude Määra loetellu (RTL küla 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) VEE1099500 Ohtu Ohtu 4,4 6,8 Ei Kalda Vasalemma jõgi peakraav küla; veekaitsevöönd Lemmaru 10 m küla; Laitse küla Lk 55 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1103100 Pae kraav Kõmmast 8,7 23,4 Tugevasti Kuulub kas Ei Kalda Vihterpalu jõgi (Risti-Hatu e küla; muudetud osaliste lõikudena veekaitsevöönd peakraav) Hatu küla; veekogu või tervikuna riigi 10 m Pae küla; poolt Vilivalla korrashoitavate küla ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) VEE1099900 Pagula Lemmaru 4,3 11,2 Ei Kalda Vasalemma jõgi kraav küla veekaitsevöönd (Kloostri 10 m peakraav) VEE1100700 Piskjõgi Karilepa 2,7 11,8 Ei Kalda Karilepa oja (Piskjõe küla; veekaitsevöönd peakraav) Laane 10 m küla; Madise küla VEE1101200 Riidika Kobru 2,9 3,6 Ei Kalda Kloostri jõgi kraav küla veekaitsevöönd (Raudemets 10 m a peakraav) VEE1101500 Saeveskikra Kurkse 5,4 35,8 Tugevasti Kuulub kas Jah Kalda Meri av küla; muudetud osaliste lõikudena veekaitsevöönd Laane veekogu või tervikuna riigi 10 m; kallasrada küla; poolt 4m Altküla korrashoitavate küla ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) VEE1102900 Sooltsu Hatu küla 3,4 19,7 Tugevasti Ei Kalda Vihterpalu jõgi kraav (Soo- muudetud veekaitsevöönd otsa veekogu 10 m peakraav) VEE1100000 Sõerukraav Lemmaru 2,9 2,2 Ei Kalda Vasalemma jõgi küla veekaitsevöönd 10 m Lk 56 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1098500 Tuula Ohtu küla 8,3 28,4 Tugevasti Kuulub kas Jah Kalda Keila jõgi peakraav muudetud osaliste lõikudena veekaitsevöönd veekogu või tervikuna riigi 10 m; kallasrada poolt 4m korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) VEE1101400 Vesisoo Kasepere 2,8 1,5 Ei Kalda Kloostri jõgi peakraav küla; veekaitsevöönd Määra 10 m küla Kraavid Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud 20 kraavi (vt Tabel 12). Tabel 13. Kraavid Lääne-Harju vallas. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 19.08.2019 Registri- Veekogu nimi Asukoht Pikkus Valgala pindala, Suue kood lisa- km2 harudega, km VEE1400047 Alevi kraav Paldiski linn 0,7 Alla 10 VEE1099213 Allikoja Maeru küla 1,7 Alla 10 VEE1099211 Arukraav Ämari alevik 0,1 Alla 10 Mätliku kraav VEE1400098 Jaama kraav Paldiski linn 0,8 Alla 10 Meri VEE1096128 Karja kraav Karjaküla alevik; Tõmmiku küla 1,5 Alla 10 Keila jõgi VEE1098600 Keila kraav Ohtu küla 2,3 8,9 Keila jõgi (Vahekraav) VEE1100111 Kibru kraav Vintse küla 0,7 Alla 10 Meri VEE1400090 Laulasmaa kraav Meremõisa küla; Laulasmaa küla 2,2 Alla 10 Meri Lk 57 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1099208 Maidema kraav Lemmaru küla 8,3 10 kuni 25 Vasalemma jõgi VEE1099210 Mätliku kraav Suurküla küla; Ämari alevik 1,8 Alla 10 Paunaraba kraav VEE1400089 Neeme kraav Meremõisa küla 0,9 Meri VEE1100101 Nõmmküla Veskiküla küla; Ämari alevik 1,2 Alla 10 Metsapere peakraav kraav VEE1099209 Paunaraba kraav Langa küla; Suurküla küla 4,7 Alla 10 Vasalemma jõgi VEE1099206 Rangu kraav Lemmaru küla 0,5 Vasalemma jõgi VEE1099212 Savikraav Suurküla küla; Maeru küla; Ämari 0,8 Alla 10 Vasalemma jõgi alevik VEE1096110 Silla kraav Tõmmiku küla; Valkse küla 3 Alla 10 Keila jõgi VEE1100400 Vaesteristi oja Maeru küla; Nahkjala küla 2,7 12,4 Maeru oja (Huntaugu kraav) VEE1096115 Valkse kraav Valkse küla 2,8 Silla kraav VEE1101502 Väljakraav Altküla küla 0,6 Alla 10 Saeveskikraav VEE1099214 Ämarimetsa Ämari alevik 0,6 Alla 10 kraav Allikad Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud seitse allikat (vt Tabel 14). Tabel 14. Allikad Lääne-Harju vallas. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 19.08.2019 Registri- Veekogu nimi Asukoht Piiranguvööndid ja nende ulatus, m kood VEE4504402 (nimi teadmata) Kobru küla Kalda piiranguvöönd 50 m; ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m Lk 58 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE4501900 (nimi teadmata) Valkse küla Kalda piiranguvöönd 50 m; ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE4501700 (nimi teadmata) Karjaküla alevik Kalda piiranguvöönd 50 m; ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE4501800 (nimi teadmata) Tõmmiku küla Kalda piiranguvöönd 50 m; ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE4504401 Alttoa allikas Audevälja küla Kalda piiranguvöönd 50 m; ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE4504400 Jänima allikas Audevälja küla Kalda piiranguvöönd 50 m; ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE4101200 Pühaallikas Ohtu küla Kalda piiranguvöönd 50 m; ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m Lk 59 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Mereosa Läänemerele on kehtestatud veekaitsevöönd vee tavalisest piirist 20 m, ehituskeeluvöönd 100 m (tiheasutusalal 50 m) ning ranna piiranguvöönd ulatusega 200 m. 14. Maaparandussüsteemid Lääne-Harju valla territooriumil asub mitmeid maaparandussüsteemide maa-alasid55. Valla territooriumil asuvad peakraavid ja kraavid (vt ptk 13) kuuluvad reeglina maaparandussüsteemide koosseisu või on nende eesvoolud. Maaparandussüsteemide eesvoolude piirangu- ja ehituskeeluvööndite ulatused kajastuvad ÜP väärtuste ja piirangute joonisel. Tingimused tegevuste kavandamiseks maaparandussüsteemide maa-aladele on sätestatud maaparandusseaduses ja Harju maakonnaplaneeringus 2030+ ning meetmed maaparandussüsteemide sihipärase funktsioneerimise tagamiseks Lääne-Eesti vesikonna maaparandushoiukavas56. ÜP koostamisel võetakse arvesse olemasolevaid maaparandussüsteeme, lähtutakse seadusandlikest aktidest ja strateegilistest dokumentidest tulenevatest nõuetest. 15. Üleujutusohuga alad Lääne-Harju valla territooriumil ei ole registreeritud üleujutusalasid, üleujutusala riskipiirkondi57 ega suurte üleujutusaladega siseveekogusid58. 16. Väärtuslik põllumajandusmaa59 Väärtuslik põllumajandusmaa Lääne-Harju valla territooriumil on kajastatud Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (esialgse infokihina). Harju maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet on 39, mille järgi moodustavad väärtusliku põllumajandusmaa massiivid maakonna põllumajandusmaa kogupindalast 51%. Enam asub Lääne-Harju valla territooriumil väärtuslikke põllumaid valla ida- ja kaguosas (endise Keila valla territooriumil) keskosas Rummu aleviku ja Lemmaru küla piirkonnas (endise Vasalemma valla territooriumil), Altküla, Harju-Risti ja Pae külade piirkonnas ning Vihterpalu ja Ängelma külade piirkonnas (endise Padise valla territooriumil),. Valla põhjaosas leidub väärtuslikku põllumajandusmaad vaid üksikute väiksemate massiividena. Pakri poolsaare maad on põllumajanduse arengu seisukohalt kivise pinnase tõttu taimekasvatuseks väheperspektiivikad60. Praktiliselt üldse ei leidu väärtuslikku põllumajandusmaad valla lääne- ja loodeosas (vt Joonis 27). 55 Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus, seisuga 21.08.2019 56 Lääne-Eesti vesikonna maaparandushoiukava, Põllumajandusamet, 2016, kinnitatud Maaeluministri 15.07.2016 käskkirjaga nr 119 57 Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus, seisuga 21.08.2019 58 Keskkonnaregister, seisuga 21.08.2019 59 Harju maakonnaplaneering 2030+, Hendrikson&Ko, 2018 60 Paldiski linna üldplaneering 2002, Entec AS, 2004 Lk 60 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Joonis 27. Väärtuslik põllumajandusmaa Lääne-Harju valla territooriumil. Allikas: Harju maakonnaplaneering 2030+, seisuga 21.08.2019 Üldised tingimused väärtusliku põllumajandusmaa kasutamiseks ja ÜP-de koostamiseks on seatud Harju MP-ga, endise Vasalemma valla ÜP-ga ning endise Keila valla ÜP-ga. Lääne-Harju valla ÜP koostamisel arvestatakse eeltoodud planeerimisdokumentidega. Lisaks on Maaeluministeeriumi poolt välja töötatud väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlev seaduse eelnõu (maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 735 SE). Eelnõu menetlus on käesoleva LS ja VTK koostamise seisuga peatunud ning kuigi kehtestatud õiguslikke regulatsioone väärtusliku põllumajandusmaa kohta ei ole, arvestatakse ÜP koostamisel nimetatud eelnõus toodud põhimõtteid (vastavalt ÜP täpsusastmele ning kohalikele oludele ja sh muid huve ja vajadusi arvestades). Väärtuslik põllumajandusmaa kajastub ÜP väärtuste ja piirangute joonisel. 17. Maavarad ja maardlad61 Lääne –Harju vald on rikas maavarade poolest, valla territooriumil märkimisväärsed lubjakivi- ja turbavarud, esineb ka kruusa, liiva ja järvemuda. Arvele on võetud lubjakivi-, turba-, liiva- ja kruusamaardlad. Kokku on valla territooriumil registreeritud 14 maardlat, ning 11 mäeeraldist (vt Joonis 28). Lisaks on (10.02.2020 seisuga) menetluses kaks kaevandamisluba. Maardlad kajastuvad ka ÜP väärtuste ja piirangute joonisel. 61 Maa-ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 21.08.2019 Lk 61 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Joonis 28. Maardlad ja mäeeraldised Lääne-Harju valla territooriumil. Allikas: Maa-ameti X-GIS maardlate kaardirakendus, seisuga 02.10.2020 Ülevaate Lääne-Harju valla territooriumil registreeritud maardlatest, maardlate pindaladest ja neis paiknevate maavarade varudest annab Tabel 15. Tabel 15. Lääne-Harju valla territooriumil registreeritud maardlad. Allikas: Maa-ameti X-GIS maardlate rakendus, seisuga 02.10.202062 Maardla nimetus Maavara Registrikaardi Keskkonnaregistri ID nr Rummu lubjakivi 55 MRD0000033 Vasalemma (Padise Paemurrud nr 2 lubjakivi 212 MRD0000182 maardlaosa) Tatramäe kruus 314 MRD0000283 Määra lubjakivi 647 MRD0000615 Karjaküla liiv 765 MRD0000733 Aarnamäe liiv 907 MRD0000889 Suursoo turvas 532 MRD0000500 Paeküla-Kõmmaste lubjakivi 680 MRD0000648 Vasalemma (Padise Paemurrud nr 1 lubjakivi 213 MRD0000182 maardlaosa) Kõmmaste liiv 653 MRD0000621 Klooga (Kiimsoo) turvas 630 MRD0000598 Ohtu turvas 154 MRD0000124 62 Suursoo turbamaardla paikneb osaliselt Lääne-Nigula valla territooriumil ja Ohtu turbamaardla osaliselt Saue valla territooriumil. Lk 62 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Audevälja kruus 794 MRD0000762 Ülevaate Lääne-Harju valla territooriumil asuvatest mäeeraldistest ja nende maavarade varudest annab Tabel 16. Tabel 16. Lääne-Harju valla territooriumil asuvad mäeeraldised. Allikas: Maa-ameti X-GIS maardlate kaardirakendus, Keskkonnalubade infosüsteem, seisuga 10.02.2020 Mäeeraldis Maardla Kaevandaja, Kaevandatav maavara kaevandusluba Aarnamäe Aarnamäe AS Tariston, HARM-120 Ehitusliiv liivakarjäär liivamaardla (kehtiv kuni 27.03.2023) Karjaküla karjäär Karjaküla liivamaardla AS Kiirkandur, HARM-058 Ehituskruus (kehtiv kuni 29.04.2024) Ehitusliiv Täiteliiv Ohtu Ohtu turbamaardla AS Jiffy Products Estonia, Turvas, hästilagunenud, turbatootmisala HARM-054 (kehtiv kuni vähelagunenud 15.06.2049) Raja III Ohtu turbamaardla Eco-Tech Fertilizer OÜ, Turvas, hästilagunenud HARM-057A (kehtiv kuni 31.08.2029) Tammermaa Ohtu turbamaardla Profsubs OÜ (HARM-057 Turvas, hästilagunenud turbatootmisala (kehtiv kuni 31.08.2029) Vasalemma karjäär Vasalemma AS Nordkalk, KMIN-032 Lubjakivi, madalamargiline lubjakivimaardla (kehtiv kuni 24.12.2024) Rummu III Rummu OÜ Erksaar, HARM-143 Ehituslubjakivi, tehnoloogiline lubjakivikarjäär lubjakivimaardla (kehtiv kuni 09.02.2027) lubjakivi Määra Määra OÜ Padise Grupp, HARM- Lubjakivi, kõrgemargiline lubjakivikarjäär 037 (kehtiv kuni 03.04.2020) Tatramäe II Tatramäe Kiirkandur AS, HARM-124 Ehituskruus kruusakarjäär kruusamaardla (kehtiv kuni 09.06.2029) Ehitusliiv Audevälja II Audevälja AS YIT Eesti, HARM-103 kruus, ehituskruus kruusakarjäär (kehtiv kuni 25.10.2022) Liiv, ehitusliiv Liiv, täitepinnas Kruusa karjäär Audevälja Padise Grupp OÜ, HARM- 068 (kehtiv kuni 20.05.2020) Maapõue kasutamist ning sellega kaasnevate keskkonnahäiringute vähendamist reguleerib maapõueseadus. Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ on kehtestatud maavara kaevandamise üldused tingimused, sh maardlate ja maavarade kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimised. ÜP koostamisel arvestatakse nii õigusaktidest kui strateegilise planeerimise dokumentidest tulenevate nõuetega maardlate kasutamiseks ja kaitseks. Lk 63 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast 18. Kultuuriväärtused Kultuuriväärtused on ehitised, objektid või alad, mis rikastavad elukeskkonda ajaliste kihistustega ning mida peetakse vajalikuks säilitada tulevastele põlvedele. Ideaalis peab iga kultuuriväärtust olema võimalik reaalselt kaitsta ja hoida nii, et selle tunnused ei kaoks ega väärtus kahaneks. Kultuurimälestised63 Kultuurimälestistena on Lääne-Harju valla territooriumil registreeritud: • 23 ajaloomälestist (vt Tabel 17); • 33 arheoloogiamälestist (vt Tabel 18); • 101 ehitismälestist (vt Tabel 19); • 70 kunstimälestist. Ajaloo-, arheoloogia- ja ehitismälestised on kinnismälestised, kunstimälestiste näol on tegemist vallasmälestistega. Tehnikamälestisi, tööstusmälestisi, UNESCO maailmapärandi objekte, ajaloolisi looduslikke pühapaiku, arheoloogilisi leiukohti, maailmapärandi objekte ning veealuseid mälestisi Lääne-Harju valla territooriumil registreeritud ei ole. Ülevaate kultuurimälestiste paiknemisest Lääne-Harju valla territooriumil annab Joonis 29. Lääne-Harju valla territooriumil asuvad kinnismälestised on toodud Tabel 17, Tabel 18 ja Tabel 19. Kinnismälestised kajastuvad ÜP väärtuste ja piirangute joonisel. Joonis 29. Kultuurimälestised Lääne-Harju valla territooriumil. Allikas: Maa-ameti X-GIS kultuurimälestiste kaardirakendus, seisuga 21.08.2019 63 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 21.08.2019 Lk 64 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Tabel 17. Lääne-Harju valla territooriumil asuvad ajaloomälestised. Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 21.08.2019 Reg nr Nimi Aadress 22291 Harju-Madise pastoraadihoone Madise küla, Madise vare, Bengt Gottfried Forseliuse sünnikoht 14423 Väike-Pakri kalmistu Paldiski linn, Keila metskond 125 14422 Suur-Pakri kalmistu Paldiski linn, Keila metskond 122 14421 Paldiski kalmistu Paldiski linn 14420 Harju-Madise uus kalmistu Madise küla, Harju-Madise Uus kalmistu 14419 Harju-Madise vana kalmistu Madise küla, 11174 Paldiski-Padise tee, Madise küla, Harju- Madise Vana kalmistu, Madise küla, Ranniku (3 aadressi) 14418 Harju-Risti külakooli hoone Harju-Risti küla, Päeva 14417 Harju-Risti (EAO) kalmistu Harju-Risti küla, Pargi 14416 Harju-Risti vana kalmistu Harju-Risti küla, Eenpuu, Harju-Risti küla, Harju-Risti Vana kalmistu, Harju-Risti küla, Jaani, Ha... (14 aadressi) 14415 Vaeslaste varjupaiga hoone Vilivalla küla, Metskonna 14414 Vilivalla kalmistu Keibu küla, 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee, Vilivalla küla, Suurekivi, Vilivalla küla, Vil... (3 aadressi) 14405 Ohtu kalmistu Ohtu küla, Kalmistu 14404 Karjaküla kalmistu Tõmmiku küla, Karjaküla kalmistu 14403 Keila-Joa mõisa kalmistu Meremõisa küla, Keila metskond 33 8303 Leetse-Lepiku talu kalmistu Paldiski linn 8302 Maja, kus elas ja töötas Amandus Paldiski linn, A. Adamsoni tn 3 Adamson 8301 Vabadussõja mälestussammas Harju-Risti küla, Risti kirik 2935 Harju-Risti kirikuaed 15.-19.saj. ja Harju-Risti küla, Apteegi, Harju-Risti küla, Harju-Risti Uus kalmistu kalmistu, Harju-Risti küla, Kirikukõr... (7 aadressi) 2919 Harju-Madise kirikuaed, 14.- Madise küla, Madise 19.saj. 20 II maailmasõjas hukkunute Paldiski linn ühishaud 19 Paldiski linnakalmistu Paldiski linn, Paldiski raudteejaama, Paldiski linn, Peetri tn 1, Paldiski linn, Peetri tn 2a, Har... (8 aadressi) 11 Terroriohvrite ühishaud Klooga alevik, Klooga memoriaal 3 10 Terroriohvrite matmispaik Põllküla, Keila metskond 341 Tabel 18. Lääne-Harju valla territooriumil asuvad arheoloogiamälestised. Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 21.08.2019 Reg nr Nimi Aadress 18988 Asulakoht Veskiküla, Siili, Veskiküla, Taaniku (2 aadressi) 18627 Ohverdamiskoht "Hiiealune" Suurküla, Kirsi, Suurküla, Larvi (2 aadressi) 18626 Asulakoht Suurküla, Andrese, Suurküla, Aruvälja tee, Suurküla, Jürihansu, S... (13 aadressi) 18625 Asulakoht Hatu küla, 11231 Kõmmaste-Hatu tee, Pae küla, 11234 Harju-Risti- Paeküla tee, Pae küla, Andruse,... (16 aadressi) 18624 Linnus "Vana-Linnamägi" Padise küla, Jaanuse, Padise küla, Kloostri metskond 37 (2 aadressi) 18623 Asulakoht Metslõugu küla, 17 Keila-Haapsalu tee, Määra küla, Allika-Põllu, Määra küla, Hanseni,... (10 aadressi) Lk 65 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast 18622 Asulakoht Madise küla, Astra-Metsa, Madise küla, Avokaado, Madise küla, Kibuvitsa, Harju maakond, Lääne-Harj... (11 aadressi) 18621 Asulakoht Madise küla, Jalaka, Madise küla, Jumeka, Madise küla, Meememaa, ... (4 aadressi) 18620 Ohvrikivi Madise küla, Männiku 18619 Asulakoht Keibu küla, 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee, Kõmmaste küla, Araka-Eespere, Kõmmaste küla, A... (19 aadressi) 18618 Asulakoht Hatu küla, 11231 Kõmmaste-Hatu tee, Hatu küla, Aitkuivati, Hatu küla, Kopli, ... (5 aadressi) 18617 Asulakoht Altküla, Välja, Harju-Risti küla, Harju-Risti Vana kalmistu, Harju-Risti küla, Jaani, Harju maakon... (26 aadressi) 18616 Ohvriallikas "Ohu allikas" Audevälja küla, Jaanimaa-Altpere 17902 Ohvriallikas "Püha allikas" Ohtu küla, Allikaniidu 17901 Linnus "Ohtu linnamägi" Ohtu küla, 11371 Keila-Ohtu tee, Ohtu küla, Keila metskond 265, Ohtu küla, Keila metskond 56,... (6 aadressi) 17900 Kultusekivi Ohtu küla, 11171 Kulna-Vasalemma tee 17899 Kultusekivi Ohtu küla, Allikaniidu 17898 Kultusekivi Ohtu küla, Suitsurehe 17897 Kalmistu "Surnumägi" Ohtu küla, Keila metskond 53, Ohtu küla, Kruusiaugu, Ohtu küla, Lehe (3 aadressi) 17896 Asulakoht Ohtu küla, Allikaniidu, Ohtu küla, Eukala, Ohtu küla, Tammeoru, O... (4 aadressi) 17895 Kalmistu Niitvälja küla, Lasketiiru, Niitvälja küla, Liivaveski, Niitvälja küla, Lõunapälli (3 aadressi) 17894 Asulakoht Nahkjala küla, Kurekella, Nahkjala küla, Peetrimäe, Nahkjala küla, Peetrimäe tee, ... (6 aadressi) 17893 Pelgupaik "Nabessaar" Lohusalu küla, Nabe 17892 Ohvrikivi "Aidakivi", Meremõisa küla, Keila metskond 30 "Katusekivi" 17891 Asulakoht Laoküla, 11181 Laoküla tee, Laoküla, Annemaa, Laoküla, Jaama tee,... (20 aadressi) 17890 Kultusekivi Kulna küla, Tüüri 17889 Asulakoht Kulna küla, Karujõmmi, Kulna küla, Kopli, Kulna küla, Kärneri, Ku... (25 aadressi) 17888 Kultusekivi Tõmmiku küla, Vana-Männimetsa 17887 Kultusekivi Karjaküla alevik, Karusnaha rohumaa 17886 Kultusekivi Karjaküla alevik, Karusnaha rohumaa 17885 Kultusekivi Tõmmiku küla, Vana-Männimetsa 17884 Kultusekivi Karjaküla alevik, Karusnaha rohumaa 17883 Asulakoht Karjaküla alevik, Hõberebase tee 5, Tõmmiku küla, Karja, Tõmmiku küla, Männimetsa, ... (6 aadressi) Tabel 19. Lääne-Harju valla territooriumil asuvad ehitismälestised. Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 21.08.2019 Reg nr Nimi Aadress 27072 Keila-Joa mõisa vaatlustorn Meremõisa küla, Näkineiu tee 33 - Keila-Joa puhkeküla hoone nr. 53 27071 Keila-Joa puhkeküla Meremõisa küla, Näkineiu tee 39 suvemaja nr. 19 Lk 66 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast 27070 Keila-Joa puhkeküla Meremõisa küla, Sadama tee 6 suvemaja nr. 6 27069 Keila-Joa puhkeküla Meremõisa küla, Sadama tee 1 suvemaja nr. 5 27068 Keila-Joa puhkeküla Meremõisa küla, Näkineiu tee 18 suvemaja nr. 4 27067 Keila-Joa puhkeküla Meremõisa küla, Näkineiu tee 10 suvemaja nr. 3 27066 Keila-Joa puhkeküla Meremõisa küla, Näkineiu tee 2 suvemaja nr. 2 27065 Keila-Joa puhkeküla Meremõisa küla, Näkineiu tee 7 suvemaja nr. 1 21528 Väike-Pakri kiriku vare Paldiski linn, Keila metskond 125 21527 Suur-Pakri kiriku vare Paldiski linn, Keila metskond 122 21526 Paldiski sadama ait Paldiski linn, Põhjasadama 21525 Paldiski sadama ait-kelder Paldiski linn, Põhjasadama 21524 Paldiski sadama ait Paldiski linn, Põhjasadama 21523 Paldiski sadama ait Paldiski linn, Põhjasadama 21522 Paldiski raudteejaama Paldiski linn, Peetri tn 5 peahoone 9499 Pakri tuletorni kelder, 19. Paldiski linn, Majaka tee 39 saj 9497 Pakri tuletorni tehniline Paldiski linn, Majaka tee 45 hoone, 1950. a 9496 Pakri tuletorn, 1889. a Paldiski linn, Pakri tuletorni 9495 Pakri vana tuletorn, 1760- Paldiski linn, Pakrineeme vaatetorn 1808 9486 Keila-Joa mõisa Meremõisa küla, Keila metskond 33 matusekabel, 19. saj. 9485 Meremõisa mõisa varemed, Meremõisa küla, Keila metskond 33 19. saj 9484 Keila-Joa mõisa kelder, Keila-Joa alevik, Pargi allee 5 1831-33. a. 9483 Keila-Joa mõisa abihoone, Keila-Joa alevik 1831-33. a. 9482 Keila-Joa mõisa kasvuhoone Keila-Joa alevik 2, 1831-33. a. 9481 Keila-Joa mõisa kasvuhoone Keila-Joa alevik, Pargi allee 9 1, 1831-33. a. 9480 Keila-Joa mõisa aia Keila-Joa alevik, Vesiveski tee piirdemüür, 1831-33. a. 9479 Keila-Joa mõisa rippsild, 19. Meremõisa küla, Keila metskond 33 saj. 9478 Keila-Joa mõisa sepikoda, Keila-Joa alevik 1831-33. a. 9477 Keila-Joa mõisa Keila-Joa alevik, Vesiveski tee 4 töölistemaja, 1831-33. a. 9476 Keila-Joa mõisa köök, 1801. Keila-Joa alevik, Vesiveski tee 7 a. 9475 Keila-Joa mõisa vesiveski, Keila-Joa alevik, Vesiveski tee 5 1831-33. a. 9474 Keila-Joa mõisa Keila-Joa alevik, Pargi allee 5 külalistemaja, kabel, 1835. a. 9473 Keila-Joa mõisa Keila-Joa alevik, Pargi allee 5 väravahoone, 1831-33. a. 9472 Keila-Joa mõisa Keila-Joa alevik, Pargi allee 5 karjakastell, 1831-33. a. Lk 67 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast 9471 Keila-Joa mõisa tallikastell, Keila-Joa alevik, Pargi allee 5 1831-33. a. 9470 Keila-Joa mõisa park, 19. Keila-Joa alevik, Keila-Joa parkmets, Keila-Joa alevik, Merenuka tn saj 1a, Keila-Joa alevik, Merenuka... (34 aadressi) 9469 Keila-Joa mõisa peahoone, Keila-Joa alevik, Pargi allee 5 1831-33. a. 2987 Vasalemma mõisa meierei, Lemmaru küla, Pikkeri 19.-20. saj 2986 Vasalemma mõisa ait- Lemmaru küla, Peetri kuivati, 19.-20. saj 2985 Vasalemma mõisa sepikoda, Lemmaru küla, Vasalemma kool 19.-20. saj 2984 Vasalemma mõisa Lemmaru küla, Vasalemma kool kaheruumiline kelder, 19.- 20. saj 2983 Vasalemma mõisa kelder, Lemmaru küla, Vasalemma kool 19.-20. saj 2982 Vasalemma mõisa veetorn, Veskiküla, Veski 19.-20. saj 2981 Vasalemma mõisa ait, 19.- Veskiküla, Postijaama 20. saj 2980 Vasalemma mõisa värav, Lemmaru küla, Vasalemma kool 19.-20. saj 2979 Vasalemma mõisa park, Lemmaru küla, Vasalemma kool, Rummu alevik, 17 Keila-Haapsalu 19.-20. saj tee (2 aadressi) 2978 Vasalemma mõisa Lemmaru küla, Vasalemma kool peahoone, 1893. a 2941 Vihterpalu mõisa kuivati, Vihterpalu küla, Tammi 19.-20.saj. 2940 Vihterpalu mõisa ait, 19.- Vihterpalu küla, Allikoja 20.saj. 2939 Vihterpalu mõisa tall, 19.- Vihterpalu küla, Allikoja 20.saj. 2938 Vihterpalu mõisa sepikoda, Vihterpalu küla, Sepakoja 19.-20.saj. 2937 Vihterpalu mõisa park, 19.- Vihterpalu küla, Jõekalda, Vihterpalu küla, Tamme-Aasa, Vihterpalu 20.saj. küla, Tammi, Harju maakond,... (5 aadressi) 2936 Vihterpalu mõisa peahoone, Vihterpalu küla, Vihterpalu mõis 19. saj. 2935 Harju-Risti kirikuaed 15.- Harju-Risti küla, Apteegi, Harju-Risti küla, Harju-Risti Uus kalmistu, 19.saj. ja kalmistu Harju-Risti küla, Kirikukõr... (7 aadressi) 2934 Harju-Risti kirik, 15.saj. Harju-Risti küla, Risti kirik 2933 Padise mõisa sild 2, 19.- Padise küla, Mõisa 20.saj. 2932 Padise maanteesild, 19.- Metslõugu küla, 17 Keila-Haapsalu tee 20.saj. 2931 Padise mõisa sild 1, 19.- Padise küla, Kloostri 20.saj. 2930 Padise mõisa aednikumaja, Padise küla, Kadaka 19.-20.saj. 2929 Padise mõisa laut, 19.- Padise küla, Sepikoja 20.saj. 2928 Padise mõisa viinavabrik, Padise küla, Viinavabriku 19.-20. saj 2927 Padise mõisa vesiveski, Padise küla, Veski 19.-20.saj. 2926 Padise mõisa karjakastell, Padise küla, Kloostri-Kõrtsi 19.-20.saj. 2925 Padise mõisa ait, 19.- Padise küla, Aida 20.saj. Lk 68 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast 2924 Padise mõisa valitsejamaja, Padise küla, Valitsejamaja 19.-20.saj. 2923 Padise mõisa park, 19.- Metslõugu küla, 17 Keila-Haapsalu tee, Padise küla, 17 Keila- 20.saj. Haapsalu tee, Padise küla, Aida, .. (23 aadressi) 2922 Padise mõisa peahoone, Padise küla, Mõisa 19.saj. 2921 Padise kloostri varemed Padise küla, Kloostri vallikraaviga, 13.-16. saj 2920 Harju-Madise kirikuaia Madise küla, Madise kabel, 19.saj. 2919 Harju-Madise kirikuaed, Madise küla, Madise 14.-19.saj. 2918 Harju-Madise kirikuaia Madise küla, 11174 Paldiski-Padise tee piirdemüür väravatega, 14.- 19.saj. 2917 Harju-Madise kirik, 14.- Madise küla, Madise 19.saj. 2916 Möldre tuuleveski, 19.saj. Audevälja küla, Möldre 2786 Ohtu mõisa laut 2, 19.saj. Ohtu küla, Ohtu-Mõisa tall 2785 Ohtu mõisa laut 1, 19.saj. Ohtu küla, Mõisa-Heinala tall 2784 Ohtu mõisa kelder, 19.saj. Ohtu küla, Vana-Heinala 2783 Ohtu mõisa valitsejamaja, Ohtu küla, Vana-Heinala 18.-20.saj. 2782 Ohtu mõisa ait, 18.-20. saj Ohtu küla, Ohtu mõis 2781 Ohtu mõisa tall- tõllakuur, Ohtu küla, Ohtu mõis 18.-20. saj 2780 Ohtu mõisa piirdemüür, Ohtu küla, Ohtu mõis 18.-20.saj. 2779 Ohtu mõisa park, 18.- Ohtu küla, 11171 Kulna-Vasalemma tee, Ohtu küla, Eltomäe, Ohtu 20.saj. küla, Eltomäe mets 1,... (11 aadressi) 2778 Ohtu mõisa peahoone, 18.- Ohtu küla, Ohtu mõis 20. saj 2777 Lehola mõisa piirdemüür, Lehola küla, Mõisa tee 7 19.saj. 2776 Lehola mõisa kelder 2, Lehola küla, Mõisa tee 8 19.saj. 2775 Lehola mõisa tõllakuur, Lehola küla, Mõisa tee 8 19.saj. 2774 Lehola mõisa aednikumaja, Lehola küla, Mõisa tee 5 19.saj. 2773 Lehola mõisa kelder 1, Lehola küla, Rehe tee 1 19.saj. 2771 Lehola mõisa sepikoda, Lehola küla, Orisküla tee 20 19.saj. 2770 Lehola mõisa viinavabrik, Lehola küla, Kellamäe tee 3 19.saj. 2769 Lehola mõisa kuivati, Lehola küla, Orisküla tee 10 19.saj. 2768 Lehola mõisa abihoone, Lehola küla, Mõisa tee 8 19.saj. 2767 Lehola mõisa tall, 19.saj. Lehola küla, Orisküla tee 14 2766 Lehola mõisa teenijatemaja, Lehola küla, Rehe tee 1 18.-20.saj. 2765 Lehola mõisa valitsejamaja, Lehola küla, Mõisa tee 8 18.-20. saj. 2764 Lehola mõisa park, 18.-20. Lehola küla, Mõisa tee 5, Lehola küla, Mõisa tee 7, Lehola küla, Mõisa saj. tee 8,... (4 aadressi) Lk 69 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast 2763 Lehola mõisa peahoone, Lehola küla, Mõisa tee 7 18.-20. saj. 2762 Kõltsu mõisa park, 19.- Laulasmaa küla, 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee, 20.saj. Laulasmaa küla, Kõltsu, Laulasmaa küla, ... (4 aadressi) 2761 Kõltsu mõisa peahoone 19.- Laulasmaa küla, Kõltsu 20.saj. 2760 Paldiski kindluse bastionid, Paldiski linn, Paldiski kindlus muulid, vallikraav, 1718 2759 Paldiski Georgi õigeusu Paldiski linn, Pakri tn 2 kirik, 18. saj 2758 Paldiski Nikolai kirik, 1841. Paldiski linn, Mere tn 12 a XX sajandi arhitektuuripärandi objektid 64 Lääne-Harju vallas on registreeritud 36 XX sajandi arhitektuuripärandi objekti (vt Tabel 20). Tabel 20. asuvad XX sajandi arhitektuuripärandi objektid. Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 21.08.2019 Reg Nimi Aadress Dateeringu Kasutus Miljööala nr periood 241 Ansuvälja talu Ansuvälja talu, Nahkjala vabariik Jah Ei küla 242 Poliitik Friedrich Akeli Kloogaranna küla, tsaariaeg jah Ei suvemaja Kloogarannas kinnistu Noortelaager 248 Kaarmanni maja Kloogaranna küla, Männi tsaariaeg jah Ei 3 250 „Kärneri maja” Kulna küla, Karujõmmi tsaariaeg ei Ei kinnistu 252 Neogooti paviljon Kõbiste talu, Kloogaranna tsaariaeg jah Ei küla 255 Suvemaja Kloogaranna küla, Klooga tsaariaeg jah Ei noortelaager 263 Vasalemma raudteejaam Jaama tn, Vasalemma tsaariaeg jah Ei alevik 264 Vasalemma apteegimaja Jaama 16, Vasalemma tsaariaeg jah Ei alevik 266 Elamu Hattu küla, Vanamõisa vabariik jah Ei kinnistu 277 Nädalalõpu majake Laeva tee 10, vabariik jah Ei Kloogaranna küla 279 Elamu Kloogarannas Mere 22, Kloogaranna vabariik elamu Ei küla 280 Suvemaja Kloogarannas Mere 10, Kloogaranna vabariik elamu Ei küla 281 Suvemaja Kloogarannas Kloogaranna küla, vabariik jah Ei Metsamaja 1 286 Suvemaja Oja tee 3, Kloogaranna vabariik elamu Ei küla 287 Oksenbergi villa Kloogaranna küla vabariik jah Ei 288 Vanaveski vesiveski Põllküla, Vanaveski vabariik ei Ei 290 Puuna sild Risti-Nõva teel üle vabariik jah Ei Vihterpalu jõe 291 Elamu Pärna 27, Vasalemma vabariik elamu Ei alev 64 Kultuurimälestiste riiklik register (XX sajandi arhitektuur), seisuga 21.06.2019 Lk 70 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast 294 Suvemaja Kloogal Sihi 4, Klooga küla vabariik elamu Ei 295 Suvemaja Meremõisas Kungla 1, Meremõisa küla vabariik elamu Ei 296 Elamu Suvila 12, Vasalemma vabariik elamu Ei alev 298 Aiamaja Kaluri tee 1, Kloogaranna nõukogude jah Ei küla 307 Koidula kolhoosi Padise nõukogude jah Ei keskusehoone Padisel 313 Punktelamud Padisel Padise 4,5,6,7,8 nõukogude elamu Ei 314 12-korteriga elamud Padisel Padise 1,2,3 nõukogude elamu Ei 315 Nõukogude elitaarset Ranna tee 4, Kloogaranna nõukogude jah Ei elustiili esindav suvila küla Kloogarannas 319 Korterelamu Rummus Haapsalu mnt 11, Rummu nõukogude jah Ei alevik 615 Klooga raudteejaama Klooga küla tsaariaeg jah Ei kompleks 620 Kloogaranna küla Kloogaranna küla vabariik jah Ei 621 Vasalemma aedlinn Vasalemma alevik vabariik jah Ei 622 Karjaküla sovhoositööliste Keila tee ja Orava tn, nõukogude jah Ei elamud Karjaküla 623 Klooga aedlinna Klooga aedlinn nõukogude Ei sõjaväelinnak 624 Kolmest suvilast koosnev Nõmme tee 4, 6, 8, nõukogude jah Ei ansambel Kloogarannas Kloogaranna küla 1698 Vanaveski vesiveski pais 1) Harjumaa, Keila vald, vabariik Ei Põllküla küla, Vanaveski 2) Harjumaa, Padise vald, Langa küla, Vanaveski 1742 Kloogaranna supelranna Kloogaranna küla nõukogude jah Ei keskus 1750 Kloostri vallamaja Kloostri tsaariaeg jah Ei Maaehituspärandi objektid65 Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud 38 maaehituspärandi objekti (vt Tabel 21). Tabel 21. Lääne-Harju valla territooriumil registreeritud maaehituspärandi objektid. Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 21.08.2019 Registri Nimetus Asukoht ID 246 Vihterpalu vallamaja Änglema 62 Kloostri vallamaja Padise 241 Ansuvälja talu Ansuvälja talu, Nahkjala küla 242 Poliitik Friedrich Akeli suvemaja Kloogaranna küla, kinnistu Noortelaager Kloogarannas 248 Kaarmanni maja Kloogaranna küla, Männi 3 65 Kultuurimälestiste riiklik register (Maaehituspärandi andmekogu), seisuga 21.08.2019 Lk 71 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast 250 „Kärneri maja” Kulna küla, Karujõmmi kinnistu 252 Neogooti paviljon Kõbiste talu, Kloogaranna küla 255 Suvemaja Kloogaranna küla, Klooga noortelaager 263 Vasalemma raudteejaam Jaama tn, Vasalemma alevik 264 Vasalemma apteegimaja Jaama 16, Vasalemma alevik 266 Elamu Hattu küla, Vanamõisa kinnistu 277 Nädalalõpu majake Laeva tee 10, Kloogaranna küla 279 Elamu Kloogarannas Mere 22, Kloogaranna küla 280 Suvemaja Kloogarannas Mere 10, Kloogaranna küla 281 Suvemaja Kloogarannas Kloogaranna küla, Metsamaja 1 286 Suvemaja Oja tee 3, Kloogaranna küla 287 Oksenbergi villa Kloogaranna küla 288 Vanaveski vesiveski Põllküla, Vanaveski 290 Puuna sild Risti-Nõva teel üle Vihterpalu jõe 291 Elamu Pärna 27, Vasalemma alev 294 Suvemaja Kloogal Sihi 4, Klooga küla 295 Suvemaja Meremõisas Kungla 1, Meremõisa küla 296 Elamu Suvila 12, Vasalemma alev 298 Aiamaja Kaluri tee 1, Kloogaranna küla 307 Koidula kolhoosi keskusehoone Padisel Padise 313 Punktelamud Padisel Padise 4,5,6,7,8 314 12-korteriga elamud Padisel Padise 1,2,3 315 Nõukogude elitaarset elustiili esindav Ranna tee 4, Kloogaranna küla suvila Kloogarannas 319 Korterelamu Rummus Haapsalu mnt 11, Rummu alevik 615 Klooga raudteejaama kompleks Klooga küla 620 Kloogaranna küla Kloogaranna küla 621 Vasalemma aedlinn Vasalemma alevik 622 Karjaküla sovhoositööliste elamud Keila tee ja Orava tn, Karjaküla 623 Klooga aedlinna sõjaväelinnak Klooga aedlinn 624 Kolmest suvilast koosnev ansambel Nõmme tee 4, 6, 8, Kloogaranna küla Kloogarannas 1698 Vanaveski vesiveski pais 1) Harjumaa, Keila vald, Põllküla küla, Vanaveski 2) Harjumaa, Padise vald, Langa küla, Vanaveski 1742 Kloogaranna supelranna keskus Kloogaranna küla 1750 Kloostri vallamaja Kloostri Lk 72 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Militaarpärandi objektid66 Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud 38 militaarpärandi objekti (vt Tabel 22). Tabel 22. Lääne-Harju valla territooriumil registreeritud militaarpärandi objektid. Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 04.09.2019 Nimetus Aadress Dateering periood Seisukord Alliklepa piirivalvekordon Kuusiku Nõukogude Hea Keibu tehnilise vaatluse post Irise Nõukogude Halb Keila-Joa tehnilise vaatluse post Merenuka tn 7 Nõukogude Hea Klooga garnisoni komandantuur ja laod Kloogamõisa allee 3 Nõukogude Halb Kolvikunina (Alliklepa) tehnilise vaatluse post Tuultepesa Nõukogude Halb Kurkse piirivalvekordon Kurkse kordon Nõukogude Rahuldav Kurkse tehnilise vaatluse post Kurkse kordon Nõukogude Halb Laoküla vaatlushoone Puhkeranna tee 1 Nõukogude Rahuldav Leetse I (Paju) seniitraketibaas Väike-Pakrineeme Nõukogude Halb Leetse II seniitraketibaas Leetse tee 20 Nõukogude Halb Leetse laskemoonaladu Leetse tee 43 Nõukogude Halb Leetse suurtükipositsioonid Nõukogude Halb Lohusalu piirivalvekordon Kordoni Nõukogude Halb Lohusalu tehnilise vaatluse post Lohusalu vaatetorn Nõukogude Halb Paldiski (dessanditõrje)patarei S. Julajevi tee 2 Nõukogude Rahuldav Paldiski 180 mm raudteesuurtükkide positsioon Neljatuule Nõukogude Halb Paldiski 76 mm patarei Nõukogude Rahuldav Paldiski tulejuhtimistorn Majaka tee 29 Nõukogude Rahuldav Paldiski õppetuumareaktorite kompleks Leetse tee 21 Nõukogude Hea Suur- ja Väike-Pakri polügoon Keila metskond 124 Nõukogude Halb Suurekivi seniitraketibaas Vihterpalu metskond 7 Nõukogude Halb Suur-Pakri 45 mm patarei Keila metskond 122 Nõukogude Rahuldav Suur-Pakri linnak 1 (põhjapoolne) Keila metskond 128 Nõukogude Halb Suur-Pakri linnak 2 (saare keskosas) Keila metskond 128 Nõukogude Halb Suur-Pakri linnak 3 (lõunapoolne) Kurokünka Nõukogude Halb Väike-Pakri 100 mm patarei Keila metskond 124 Nõukogude Rahuldav Väike-Pakri 130 mm patarei (põhjapoolne) Keila metskond 124 Nõukogude Halb Väike-Pakri 130 mm patarei (lõunapoolne) Keila metskond 124 Nõukogude Rahuldav Väike-Pakri 45 mm patarei Keila metskond 124 Nõukogude Rahuldav Väike-Pakri 76 mm patarei (lõunapoolne) Keila metskond 128 Nõukogude Halb Väike-Pakri 76 mm patarei (põhjapoolne) Ers-Matsu Nõukogude Rahuldav Väike-Pakri lennuväli Rukkisaare 3 Nõukogude Halb Väike-Pakri linnak 1 Rukkisaare 3 Nõukogude Halb Väike-Pakri linnak 2 Nõukogude Halb Ämari (Suurküla) lennuväli Ämari lennuväli Nõukogude Väga hea 66 Kultuurimälestiste riiklik register (Militaarpärandi andmekogu), seisuga 04.09.2019 Lk 73 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Pärandkultuuri objektid67 Pärandkultuuri objekte kaardistatakse seetõttu, et hoida elus teadmist sellest, millist kultuurilist väärtust põlised talukohad, veskid, puud ja kivid, kõrtsid, keldrid, punkrid, vanad kohanimed ja muud pärandkultuuri objektid kunagi on kandnud. Pärandkultuuri inventeerimise eesmärk on seni varjul olnu uuesti päevavalgele tuua ja seeläbi tõsta maaomanike ning maastikul tegutsejate teadlikkust pärandkultuurist. Samuti aitavad pärandkultuuri objektid väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu ning luua eeldused nt matka- ja õpperadade mitmekesistamiseks, turismi arendamiseks ning piirkonna aja- ja kultuuriloo (koduloo) uurimise ergutamiseks. Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud 478 pärandkultuuri objekti. Ülevaate pärandkultuuriobjektide paiknemisest Lääne-Harju valla territooriumil annab Joonis 30. Joonis 30. Pärandkultuuriobjektide paiknemine Lääne-Harju valla territooriumil. Allikas: EELIS, seisuga 22.08.2019 Väärtuslikud maastikud Lääne-Harju valla territooriumil asuvad maakondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud on määratud 2005. a kehtestatud Harju maakonna teemaplaneeringuga “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”68. Teemaplaneeringuga määratud väärtuslikud maastikud kanti teemat avamata üle Harju maakonnaplaneeringusse 2030+, uusi väärtuslikke maastikke maakonnaplaneeringuga ei kavandatud. Maakondliku tähtsusega väärtuslike maastike inventeerimine ja hindamine on teemaplaneeringus tehtud järgmiste väärtuste alusel: 67 EELIS, seisuga 22.08.2019 https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19256713/Lisa+4+Asustust+ja+maakasutust+suunava 68 d+kes....pdf/59922456-bfa6-4d99-b20b-c0c926743cd2 Lk 74 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast • kultuurilis-ajalooline väärtus; • esteetiline väärtus; • looduslik väärtus; • identiteediväärtus; • rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus. Väärtuslike maastike määramine ja nendega arvestamine aitab kaasa: kultuuripärandi hoidmisele traditsioonilise asustus- ja maakasutusmustri ning muude ajaloo jälgede näol; maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse ning ökoloogilise tasakaalu säilitamisele põllumajanduslikel aladel ning arendussurvega aladel Tallinna lähiümbruses; kohaliku elu, sh maaelu toetamisele. Teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” eristatakse väärtuslikke loodus- ja puhkemaastikke ning algupäraseid ajastumaastikke. Väärtuslikud loodus- ja puhkemaastikud kannavad endas oma kindlat ökoloogilist identiteeti rohelises võrgustikus või omavad unikaalseid loodusobjekte, moodustades terviklikke puhkeväärtusega loodusmaastikke, mille piiritlemisel teiste hulgas on arvestatud loodukaitsealade ja asustusstruktuuri paiknemisega. Algupärased ajastumaastikud on traditsioonilised kultuurmaastikud, kus on säilinud ajalooline asustusstruktuur või ajalooline maastikumuster, mille kaitsmine aitab säilitada erinevate piirkondade kohalikku eripära. Ülevaate Lääne-Harju vallas asuvatest maakondliku tähtsusega väärtuslikest maastikest annab Tabel 23 ning ülevaate nende paiknemisest valla territooriumil Joonis 31. Tabel 23. Maakondliku tähtsusega väärtuslikud loodus- ja puhkemaastikud ning algupärased ajastumaastikud Lääne-Harju vallas. Allikas: Harju maakonnaplaneering 2030+; Harju maakonna teemaplaneeringuga “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” Väärtuslik Olemus Kirjeldus Tähtsus- Kaitstus Ohus- Ohutegurid maastik klass (I-III) tatus (I-II) (I- III) Keibu- Loodus-ja Madal, rannavallide ja II II II Traditsioonilise Vihterpalu puhkemaastik luiteahelikega ääristatud maakasutuse rannik Keibu lahe ja Kurkse vähenemine, väina naabruses. Ilusad võsastumine vaated merele (Alliklepa), suurte soode ja nõmmede maastik, astanguline rand (Vintse, Pedase), rannamoodustistel, vallseljakutel ja mereliivadel levivad nõmme- ning palumetsad, tüüpilised nõmmed, soostumisprotsesside lai levik tasastel aladel. Suursoo, Loodus-ja Ulatuslik soode ja metsade I II III Kaudne mõju, Tänavjärv puhkemaastik massiiv, mis omab suurt mis avaldub tähtsust ka rohelise veerežiimi võrgustiku sõlmpunktina. muudatuste Nõmme ja raba kaudu vaheldumine (avaldub ilmekalt Tänavjärve lähistel), ainulaadne liivakallastega rand keset raba ja sood). Pakri saared Loodus-ja Rannavallide, II II III Maastiku puhkemaastik lubjakivipankade (kuni 14 kinnikasvamine m), rannikujärvede, loopealsete, rändrahnude ja hävitatud põliskülade maastik, loodusväärtused, erinevate militaarkihistuste Lk 75 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast põimumine, rannarootslaste kultuur (kirikuvaremed, surnuaiad), vaateline meremaastik. Pakri Loodus-ja Loodus- ja ajaloomälestised, I II II Pangapealse poolsaar puhkemaastik paekallas, unikaalsed vaated võsastumine ja Pakri saartele ja avamerele, risustumine, joad, rändrahnud, võimalikud pangaseinas on ehitised pesitsuspaiga leidnud pangaastangu looduskaitsealune vahetus linnuliik krüüsel. läheduses Kloogaranna Loodus-ja Supelrand, tähtis linnuala. II III I Ranna puhkemaastik kasutamise korraldamatus, sh vähene puhastamine Lohusalu Loodus-ja Tähtsate linnualade keskele II II I Ehituslik surve, puhkemaastik ulatuv kaarjas poolsaar, prahistamine mille tipus asub maakael ja selle järel lage Nabemäe künnis, haruldane kuhjemoodustis ehk tombolo, Laulasmaa traditsiooniline puhkepiirkond, Lohusalu sadam. Keila-Joa- Loodus-ja Keila-Joa loss ja I II I Maastiku Türisalu puhkemaastik pargiansambel Keila jõe kinnikasvamine kärestikuline kanjonorg, juga, põõsasmarana looalad. Padise Loodus-ja Traditsiooniline I III III Mälestiste puhkemaastik asustuskeskus, ajaloo- ja lagunemise arhitektuurimälestised kiirus ületab (linnamägi, tsistertslaste nende kloostri varemed, taastamiskiirus mõisaansambel, maantee- e ja mõisapargi sillad), Padise mõis, Padise linnamägi. Vihterpalu- Algupärased Hästi säilinud II Änglema ajastumaastikud maastikumustriga asustusala, Vihterpalu mõisaansambel koos pargiga. Hatu Algupärased Hästi säilinud struktuuriga II ajastumaastikud mõisasüda (Hatu mõis, kõrvalhooned, mõisapark). Harju-Risti Algupärased Kihelkonnakeskus ja II ajastumaastikud põlisküla, Risti kirik Kurkse Algupärased Rootslaste asustatud III ajastumaastikud rannaküla, Risti poolmõis. Hooldatud ja miljööväärtuslik küla. Audevälja Algupärased Hästi säilinud külamaastik, II ajastumaastikud Möldre tuuleveski, Ohu allikas. Padise- Algupärased Harjumaa üks rikkalikuma II Kasepere ajastumaastikud ajaloolise kihistusega piirkond. Muistne linnamägi, kloostri ja mõisaaegsed ehitised, traditsiooniline külamaastik põlispõldudega, linnamägi. Küla on hästi säilinud põlispõldude struktuuri, miljöö ja hoonestusega. Kobru Algupärased Hästi säilinud väike II ajastumaastikud põlisküla. Lk 76 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Madise Algupärased Suurepärase merevaatega III ajastumaastikud piirkond Paldiski lahe idakaldal. Harju-Madise kirik, mälestuskivi kooli- ja kirjamees Bengt Gottfried Forseliusele. Laoküla Algupärased Hästi säilinud põlisküla. I ajastumaastikud Suurküla Algupärased Endise kultuurmaastiku III ajastumaastikud kujund – pakrirootslaste kompaktne külaase. Joonis 31. Maakondliku tähtsusega väärtuslike maastike paiknemine Lääne-Harju valla territooriumil. Allikas: Harju maakonnaplaneering 2030+, seisuga 21.08.2019 Endise Vasalemma valla ÜP-ga on kohaliku tähtsusega väärtusliku maastikuna Lääne-Harju valla territooriumil määratud Vasalemma aleviku piirkond kui ajaloolise asustusstruktuuriga väärtuslik maastik. Harju MP-ga on sätestatud üldised põhimõtted maakondliku tähtsusega väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks. Täiendavaid tingimusi väärtuslike maastike säilitamise tagamiseks seatakse endise Keila valla, endise Padise valla, endise Paldiski linna ning endise Vasalemma valla ÜP-dega seatakse täiendavaid tingimusi väärtuslike maastike säilimise tagamiseks. ÜP koostamisel arvestatakse strateegilistes planeerimisdokumentides sätestatud tingimustega. Väärtuslikud maastikud kajastuvad ka ÜP väärtuste ja piirangute joonisel. Lk 77 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Miljööväärtuslikud alad Miljööväärtuslikke alasid kaardistatakse seetõttu, et need annavad ettekujutuse asumi/piirkonna ajaloolisest keskkonnast, mistõttu on ruumilisel planeerimisel oluline arvestada nende pärandi säilimisega. Samuti aitavad miljööväärtuslikud alad väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu, luua eeldused nt turismi arendamiseks ning piirkonna aja- ja kultuuriloo (koduloo) uurimise ergutamiseks. Lääne-Harju valla territooriumil asuvad miljööväärtuslikud alad on määratletud endise Keila valla, endise Padise valla, endise Paldiski linna ning endise Vasalemma valla ÜP-dega. Ülevaate Lääne- Harju valla miljööväärtuslikest aladest, nende väärtustest ja väärtuslikest objektidest annab Tabel 24. Tabel 24. Miljööväärtuslikud alad Lääne-Harju valla territooriumil. Allikad: endise Keila valla ÜP, Padise valla ÜP, Vasalemma valla ÜP, seisuga 22.08.2019 Miljööväärtuslik ala Väärtus, väärtuslikud objektid Käesalu mõisaansambel Klooga aedlinn Klooga mõisaansambel Niitvälja karjamõis Padise ja Kasepere külas asuv mets Väärtuslik maastikumiljöö Keila-Haapsalu maanteest ida pool Hatu külas Hatu mõisa ümbrus koos pargi Vallale omane kiviaedadega ja hoonestusega ja asulakohaga väärtuslik külamiljöö Harju Risti külas Harju-Risti kiriku Vallale omane kiviaedadega ja hoonestusega ümbrus koos kalmistu ja asulakohaga väärtuslik külamiljöö Kõmmaste külas küla hoonestus koos Vallale omane kiviaedadega ja hoonestusega kiviaedade ja asulakohaga väärtuslik külamiljöö Kõmmaste külas küla hoonestus Vallale omane kiviaedadega ja hoonestusega väärtuslik külamiljöö Audevälja külas küla hoonestus koos Vallale omane kiviaedadega ja hoonestusega kiviaedadega väärtuslik külamiljöö Määra külas küla hoonestus koos Vallale omane kiviaedadega ja hoonestusega asulakohaga väärtuslik külamiljöö Kasepere külas terviklikult säilinud küla Vallale omane kiviaedadega ja hoonestusega keskus väärtuslik külamiljöö Madise külas Madise kiriku ümbrus Vallale omane kiviaedadega ja hoonestusega väärtuslik külamiljöö Suurkülas asulakoht ja ohverdamiskoht Vallale omane kiviaedadega ja hoonestusega ning selle ümbrus väärtuslik külamiljöö Suur-Pakri saare Suurküla Hästi loetav küla struktuur, osaliselt säilinud hoonete kiviseinad ja vana puistu Vasalemma miljööväärtuslik ala Jaani tänava, Roosi tänava, Pärna tänava, Karjääri tee ja Jaama tee äärseid krunte ning väheseid krunte ka Suvila tänava Jaama tee poolses osas (vt joonis Väärtused ja piirangud). Alal on säilinud Vasalemma aedlinnale omaseid väärtuslikke hooneid ja ajalooline tänavavõrk. Endise Keila valla, endise Padise valla, endise Paldiski linna ning endise Vasalemma valla ÜP-dega on sätestatud tingimused miljöörväärtuslike alade miljöö säilitamiseks ning ehitustingimused nendel aladel. ÜP koostamisel arvestatakse strateegiliste planeerimisdokumentidega. Lk 78 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Kalmistud Kalmistud on oluliseks kalmistukultuuri osaks. Selles ptk-is on kajastatud need kalmistud, mis ei ole kaitse all ning mida pole käesolevad dokumendis eelnevalt käsitletud (kultuuriväärtustena registreeritud). Lääne-Harju valla territooriumil asub kaheksa kalmistut69, mis kõik on registreeritud kultuuriväärtusena (vt ptk 18.1). 19. Taristu Teedevõrk Lääne-Harju valla asustuspiirkondadel on head raudtee- ja maanteeühendused − valda läbivad Tallinn−Paldiski, Tallinn−Kloogaranna ja Tallinn−Riisipere elektriraudteetrassid. Reisirongiühendused tagavad head liikumisvõimalused Paldiski, Klooga ja Niitvälja piirkondadele ning Keila lähiümbruse ja Vasalemma aleviku piirkondadele. Lääne-Harju valda läbib Tallinn−Paldiski (riigimaantee nr 8) ning Keila−Haapsalu tugimaantee (nr 17). Maanteeameti liiklussagedusandmestiku põhjal on tihedaima liiklusega piirkond vallas Tallinn−Paldiski põhimaanteel alates Keilast kuni Niitväljani (enam kui 6000 autot ööpäevas) ning Tallinn−Paldiski põhimaantee ülejäänud osal ning Keila−Haapsalu maantee Keila−Lemmaru lõigul (3000 − 5999 sõidukit ööpäevas). Joonis 32. Riigi-, kohalikud- ja erateed Lääne-Harju vallas. Allikas: Maa-amet 69 Lääne-Harju valla kodulehekülg, seisuga 22.08.2019 Lk 79 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Lääne-Harju valla taristu oluliseks osaks on sadamate võrgustik, eelkõige Paldiski Põhjasadam ja Lõunasadam, aga samuti väikesadamad Lohusalus, Meremõisas, Kurkses ja Ristnas. Valla era- ja avalikest teedest suurema osa moodustavad kruusakattega teed. Probleemiks on asulasiseste teede rekonstrueerimine ning intensiivse liiklusega piirkondades kruusateede liiga suur osakaal. Paldiski linnatänavate võrk on keskuses piisavalt tihe, kuid keskuse äärealadel on tänavad kohati halvas olukorras (eriti aiandusühistute piirkonnas). Leidub ka kõvakatteta teelõike. Keskusest välja jäävad tänavad on enamikus kruusa- või pinnasteed. Tänavavalgustus on Paldiski linnas, Klooga, Keila-Joa, Karjaküla, Vasalemma ja Ämari alevikes. Osaliselt on valgustatud Lehola, Niitvälja, Ohtu, Lohusalu, Laulasmaa, Kloogaranna ja Kulna küla. Valgustatud on Harju-Risti ja Padise kergliiklusteed. Rummu alevikus on teostatud viimastel aastatel välisvalgustuse renoveerimise esimene etapp, vajalik on teostada teine etapp. Osaliselt on valgustatud tähtsamad ajaloomälestised. Tõsine valupunkt on vallasisene ühistransport, mis ei võimalda vallaelanikel paindlikku liikumist valla sees. Bussiliiklus nii vallakeskuse ja valla äärealade kui ka Keila ja Tallinna vahel on viimastel aastatel vähenenud ning ei rahulda elanike reisivajadusi. Harjumaal ühistransporti korraldav Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus on algatanud projekti „Ühistransporditeenuse parandamine Lääne- Harjumaal ja Läänemaal“, mille käigus tehakse uuringuid ja püütakse leida lahendusi olukorra normaliseerimiseks.70 Vee- ja kanalisatsioonivõrk71 72 Lääne-Harju valla territooriumil on seisuga 27.08.2019 registreeritud kokku 1234 puurkaevu, sh 1131 puurkaevu olmevee saamiseks, 26 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevu, seitse puurkaevu tootmisvee saamiseks, kaheksa puurkaevu põllumajandustootmise tarbeks, kaks kaevanduse puurkaevu, 58 kinnise soojussüsteemi puurauku ning kaks avatud soojussüsteemi puurkaevu. Veevarustuse toiteks on Lääne-Harju vallas puurkaevud, mis saavad oma vee Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi-Kambriumi, Kambriumi-Vendi ja Kvaternaari põhjaveekompleksist. Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi probleemiks on võimalik reostus, kuna vähese paksusega kvaternaarsetted lasevad reostuse läbi. Kunagine Ämari lennuvälja kütuse vastuvõtusõlm ja kütusejuhe toovad probleeme kaasa siiamaani, kuna paljud elanikud tarvitavad madalate erapuurkaevude vett, mis võib olla mõjutatud naftareostusest. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksi veepide on suhteliselt õhuke ning võib teatud olukorras olla mõjutatud ülalasuvatest Kvaternaari- ja Ordoviitsiumi veekompleksi infiltreerunud veest ja ka sealsest võimalikust reostusest. Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksi probleemiks on veevõtt, mille edasine suurenemine võib põhjustada merevee sissetungi, mis omakorda suurendab kloriidide sisaldust põhjavees ning võib muuta põhjavee joogiveena kasutamiskõlbmatuks. Samuti on intensiivse veevõtuga piirkondades soolase vee sissetungi oht soolakat vett sisaldavast aluskorrast. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga või ainult veevärgiga on varustatud Paldiski linn, Klooga, Keila-Joa, Karjaküla, Vasalemma, Ämari ja Rummu alevik ning Laulasmaa, Lehola, Tuulna, Kulna, Lohusalu, Kloogaranna, Meremõisa, Valkse, Kersalu, Padise ja Harju-Risti küla. Ülejäänud piirkondades ühisveevärk ja -kanalisatsioon puudub. Nendes piirkondades kasutatakse joogivee saamiseks isiklikke puurkaeve ja salvkaeve. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust Lääne-Harju vallas pakub Lahevesi AS, Keila Vesi AS, AÜ Mareka AS, AÜ Teras, AÜ TM Loodus, Eesti Noorsootöö Keskus, MTÜ Ranna Kinnistud, Laulasmaa Invest OÜ, Oomega-T OÜ, AÜ Astangu, AÜ Tornimäe Eva ja AÜ Aidu. Piirkondades, kus ühiskanalisatsioon puudub, kogutakse reovesi kogumiskaevudesse. 70 Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030 71 Keskkonnaagentuuri 27.08.2019 kiri 72 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030, Keskkonnaprojekt OÜ, 2019 Lk 80 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Klooga alevikus pakub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust Lahevesi AS (vee-erikasutusluba L.VV/324156). Piirkonnas on 15 puurkaevu, millest kolm kuuluvad Lahevesi AS-le (vt Tabel 25). Ülejäänud puurkaevud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Lahevesi AS-le kuuluvatest puurkaevudest kaks on reservis ning neid ei kasutata. Klooga aleviku kanalisatsioon on suures osas isevoolne. Suurte korrusmajade piirkonna kanalisatsioon juhitakse isevoolselt kanalisatsiooni peapumplasse, kust see pumbatakse reoveepuhastisse. Aedlinna korrusmajade jaoks on eraldi pumpla, mis pumpab Kivi tn isevoolsesse torustikku. Alevikus on reovee puhastamiseks rajatud tüüpne aktiivmudapuhasti KY-200. Heitveesuublaks on Klooga järv. Tabel 25. Klooga aleviku ühisveevärgi puurkaevude andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 27.08.2019 Puurkaev/veehaare Klooga kaevude Klooga Klooga Näitaja grupp (1118)/reservis (1120)/reservis Keskkonnaregistri kood PRK0014195 PRK0001118 PRK0001120 Puurkaevu poolt avatud C-V C-V C-V põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 150 160 160 Lubatud veevõtt, m3 aastas 60 000 - - Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m – ei ole tagatud 25 m - on tagatud 50 m – ei ole tagatud Keila-Joa alevikus (sh Harku valla Türisalu külas) pakub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust Lahevesi AS (vee-erikasutusluba L.VV/324156). Piirkonnas on 35 puurkaevu, millest kolm kuuluvad Lahevesi AS-le (vt Tabel 26). Ülejäänud puurkaevud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Üks Lahevesi AS-le kuuluv puurkaev on kasutusel vaid reoveepuhasti mehhaanilise töötluse seadme pesuvee ja olmevee tagamiseks. Põhjavesi pumbatakse kahest puurkaevust süvaveepumpadega läbi aeraatorsüsteemi rauaeraldusfiltritesse. Kanalisatsioon on suures osas isevoolne. Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna teest merepoolse piirkonna kanalisatsioon juhitakse isevoolselt reoveepuhastisse, suvilapiirkonna kanalisatsioon kogutakse kokku Jõeääre tee ääres asuvasse pumplasse, kust see pumbatakse Pargi allee-Lossi tee ristmiku lähedal asuvasse isevoolsesse torustikku. Harku vallas Türisalu külast kanalisatsiooni Keila-Joa aleviku kanalisatsioonisüsteemi pumpamiseks on rajatud kaks pumplat. Reovee puhastamine toimub Keila-Joa reoveepuhastis (aktiivmudapuhasti). Reovee suubla on Lohusalu laht. Tabel 26. Keila-Joa aleviku ühisveevärgi puurkaevude andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 27.08.2019 Puurkaev/veehaare Keila-Joa 2 Keila-Joa (591) Näitaja puurkaev Keskkonnaregistri kood PRK0051874 PRK0000591 Puurkaevu poolt avatud V2vr C-V põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 134,8 170 Lubatud veevõtt, m3 aastas 40 000 8000 Puurkaevu sanitaarkaitseala 30 m – on tagatud 50 m – on tagatud Karjaküla alevikus on kaks Lahevesi AS-le kuuluvat puurkaevu (vee-erikasutusluba L.VV/324156) (vt Tabel 27). Põhjavesi pumbatakse kahest puurkaevust süvaveepumpadega läbi aeraatorsüsteemi Lk 81 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast rauaeraldusfiltritesse. Aleviku kanalisatsioonitorustikud on isevoolsed. Aleviku kanalisatsioon voolab peapumplasse, kust see pumbatakse Keila linna kanalisatsioonisüsteemi. Reoveepuhastiks on kaks biotiiki, mis on kasutusel, siis kui reoveepumpla on rivist väljas. Tabel 27. Karjaküla aleviku ühisveevärgi puurkaevude andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 27.08.2019 Puurkaev/veehaare Näitaja Karjaküla kaevude grupp Keskkonnaregistri kood PRK0000666 PRK0009509 Puurkaevu poolt avatud C-V C-V põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 191 180 Lubatud veevõtt, m aastas 3 48 000 Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m – ei ole tagatud 50 m – on tagatud Laulasmaa külas osutab ühisveevärgi teenust kolm vee-ettevõtet: AÜ Mareka AS (vee-erikasutusluba L.VV/327725), AÜ Teras (L.VV/326423) ja AÜ TM Loodus (L.VV/326586). Lisaks sellele varustavad Laulasmaa küla ühisveevärki Laulasmaa Invest OÜ (L.VV/325131) ning AÜ Luule. AÜ Luule puurkaev on üle antud Lahevesi AS-le (L.VV/324987) (vt Tabel 28). Vastavalt Keila Vallavolikogu 28.04.2017 otsusele nr 346/0417 hakkab peale Laulasmaa veemajandusprojekti elluviimist Laulasmaa piirkonna vee-ettevõtjaks Lahevesi AS. Külas on 283 puurkaevu, millest 6 kuuluvad vee-ettevõtetele. Laulasmaa küla kanalisatsioonitorustik kuulub Laulasmaa Invest OÜ-le. Süsteem teenindab Laulasmaa veekeskust ja konverentsihotelli, Laulasmaa lasteaed-põhikooli ning Lauresi tee 1 asuvat 15-korteriga elamut. Reoveepuhasti on eraomandis ning teenindab vaid Laulasmaa hotelli kompleksi ja selle kõrval asuvat korrusmaja. Reoveepuhastiks on kestusõhutusega aktiivmudapuhasti koos järelpuhastuse liivafiltri ja biotiigiga. Heitveesuublaks on Laulasmaa oja. Tabel 28. Laulasmaa küla ühisveevärgi puurkaevude andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 27.08.2019 Puurkaev/veehaare Laulasmaa Laulasmaa Laulasmaa AÜ Teras AÜ Loodus AÜ Luule Näitaja (658) (11482) SPA (584) Keskkonna- PRK0000658 PRK0011482 PRK0000583 PRK0011539 PRK0000584 PRK0000657 registri kood Puurkaevu poolt avatud O-C O-C V2vr C-V V2gd o-Ca põhjaveekiht Puurkaevu 51 50 148 148 159 51 sügavus, m Lubatud veevõtt, m3 - - 4650 3000 38 800 11 500 aastas Puurkaevu 50 m – ei ole 50 m – ei ole 30 m – on 50 m – ei ole 50 m – ei ole 50 m – ei ole sanitaar- tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud kaitseala Lehola külas on 12 puurkaevu, millest kaks kuulub Lahevesi AS-le (L.VV/324156) (vt Tabel 29) ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Üks Lahevesi OÜ-le kuuluvatest puurkaevudest asub Lehola reoveepuhasti territooriumil ning on kasutusel tehnoloogilise vee tarbeks. Põhjavesi pumbatakse puurkaevust süvaveepumbaga läbi rauaeraldusfiltri ning aereeritakse. Lk 82 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Küla kanalisatsioonivõrk on isevoolne. Reovee puhastamine toimub külas asuvas aktiivmudapuhastis. Reovesi juhitakse puhastisse kolme kanalisatsioonipumpla abil. Heitveesuublaks on Lehola oja. Tabel 29. Lehola küla ühisveevärgi puurkaevu andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 27.08.2019 Puurkaev/veehaare Näitaja Lehola 1 Keskkonnaregistri kood PRK0001402 Puurkaevu poolt avatud O-C põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 90 Lubatud veevõtt, m3 aastas 24 000 Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m – ei ole tagatud Tuulna külas pakuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust AÜ Oomega-T (vee-erikasutusluba L.VV/326396) ning AÜ Astangu (vee-erikasutusluba L.VV/325555) (vt Tabel 30). Tuulna külas on 71 puurkaevu, millest kaks kuuluvad vee-ettevõtetele ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Ühiskanalisatsioon Tuulna külas puudub. Tabel 30. Tuulna küla ühisveevärgi puurkaevude andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 27.08.2019 Puurkaev/veehaare Näitaja Oomega-T Astangu Keskkonnaregistri kood PRK0011406 PRK0000339 Puurkaevu poolt avatud V2vr O-C põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 135 52 Lubatud veevõtt, m aastas 3 5100 6100 Puurkaevu sanitaarkaitseala 25 m – ei ole tagatud 30 m – ei ole tagatud Kulna külas osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust Keila Vesi AS. Külas on üks kompaktne elamupiirkond – Tammemaa elamurajoon, kus elab üle 90% Kulna küla elanikest. Tammemaa elamurajooni veega varustamiseks on loodud ühendus Keila linna ühisveevarustus- ja - kanalisatsioonisüsteemiga. Lohusalu külas on 14 puurkaevu, millest üks kuulub Lahevesi OÜ-le (L.VV/324156) (vt Tabel 31) ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Puurkaevust pumbatud vesi juhitakse läbi puhastusseadmete ja II astme pumpla veevõrku. Ühisakanalisatsioon on rajatud vaid ühele korterelamule ja ühele eramule. Reoveepumpla töötab kogumismahutina, millest väljavedu toimub Keila-Joa reoveepuhasti purgimissõlme. Tabel 31. Lohusalu küla ühisveevärgi puurkaevu andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 27.08.2019 Puurkaev/veehaare Näitaja Lohusalu (582) Keskkonnaregistri kood PRK0000582 Puurkaevu poolt avatud C-V põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 110 Lubatud veevõtt, m3 aastas 28 000 Puurkaevu sanitaarkaitseala 30 m – ei ole tagatud Lk 83 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Kloogaranna külas on 61 puurkaevu, millest kahest toimub veevõtt vee-erikasutusloa alusel (vt Tabel 32). Külas ei ole määratud vee-ettevõtjat. Vee-erikasutusload on väljastatud Eesti Noorsootöö Keskusele (vee-erikasutusluba L.VV/328478), mis haldab Kloogaranna noortelaagrit ning MTÜ-le Ranna Kinnistud (vee-erikasutusluba L.VV/326759), mis haldab kinnistuid, mis kuuluvad MTÜ-sse Ranna Kinnistud ja Lahepere Kinnistud. Ülejäänud puurkaevud on kasutusel ühe-kahe majapidamise tarbeks. Ühiskanalisatsioon külas puudub. Tabel 32. Kloogaranna küla ühisveevärgi puurkaevude andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 27.08.2019 Puurkaev/veehaare Noorsootöö Keskus Lahepere I Kõltsu II Näitaja Kloogaranna Keskkonnaregistri kood PRK0000600 PRK0016071 PRK0023774 Puurkaevu poolt avatud V2vr V2vr V2vr põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 110 110 119 Lubatud veevõtt, m aastas 3 7400 9000 - Puurkaevu sanitaarkaitseala 10 m – on tagatud 10 m – on tagatud 30 m – ei ole tagatud Meremõisa külas on 28 puurkaevu, millest kolm kuuluvad Meremõisa puhkeala (Lahevesi AS vee- erikasutusluba L.VV/327507) ja üks AÜ Tornimäe Eva (vee-erikasutusluba L.VV/327596) veevarustussüsteemi (vt Tabel 33). Ülejäänud puurkaevud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Meremõisa puhkeala kolmest puurkaevust kasutatakse ühte, millest pumbatav vesi juhitakse läbi puhastusseadmete ja II astme pumpla veevõrku. Meremõisa külas on isevoolne kanalisatsioonisüsteem, mis kuulub MTÜ-le Meremõisa ning seda haldab Lahevesi AS. Ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub 5 ühiskanalisatsioonipumplat ning lisaks kolm pumplat läbi mille suunatakse reovesi reoveepuhastisse. Heitveesuubla on Neeme kraav. Tabel 33. Meremõisa küla ühisveevärgi puurkaevude andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 28.08.2019 Puurkaev/veehaare Keila-Joa Meremõisa Meremõisa Meremõisa (AÜ puhkeala 3 puhkeala 1 puhkeala 2 Tornimäe Eva) Näitaja (662) (reservis) (reservis) Keskkonnaregistri kood PRK0000662 PRK0000606 PRK0000639 PRK0000663 Puurkaevu poolt avatud C-V C-V C-V C-V põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 153 140 165 145 Lubatud veevõtt, m aastas 3 11 800 - 2400 5900 30 m – ei ole 50 m – on 25 m – ei ole 50 m – ei ole Puurkaevu sanitaarkaitseala tagatud tagatud tagatud tagatud Valkse külas puudub kompaktne elurajoon. Külas asub taastusravi ja õendusega tegelev Benita Kodu, kus asub eakate kodu, ravikeskus ja hotell. Keskuse vee ja kanalisatsiooniga varustamiseks on loodud ühendus Keila linna ühisveevarustussüsteemiga. Reovee ärajuhtimiseks on rajatud reoveepumpla koos survetorustiku ja isevoolse torustikuga. Käesalu külas on 21 puurkaevu, millest ühest toimub veevõtt vee-erikasutusloa alusel (L.VV/331773, vt Tabel 34). Vee-ettevõtjat ei ole külas määratud. Ühiskanalisatsioon külas puudub. Lk 84 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Tabel 34. Käesalu küla ühisveevärgi puurkaevu andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 2.09.2019 Puurkaev/veehaare Näitaja AÜ Lõuna-Käesalu kaev Keskkonnaregistri kood PRK0000529 Puurkaevu poolt avatud C-V põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 130 Lubatud veevõtt, m aastas 3 2500 Puurkaevu sanitaarkaitseala 10 m – on tagatud Kersalu külas on 16 puurkaevu, millest ühest toimub veevõtt vee-erikasutusloa alusel (L.VV/331103, vt Tabel 35). Ülejäänud puurkaevud on kasutusel ühe-kahe majapidamise tarbeks. Külas asuvad üksikud majapidamised ja AÜ Aida, millele on väljastatud vee-erikasutusluba. Ühiskanalisatsioon külas puudub. Tabel 35. Kersalu küla ühisveevärgi puurkaevu andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 2.09.2019 Puurkaev/veehaare Näitaja AÜ Aida pk Keskkonnaregistri kood PRK0001139 Puurkaevu poolt avatud Cm-V põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 117 Lubatud veevõtt, m aastas 3 11 000 Puurkaevu sanitaarkaitseala 30 m – ei ole tagatud Padise küla ühisveevärk saab oma vee Padise keskuse puurkaevust (vt Tabel 36). Küla kanalisatsioonisüsteem toimib isevoolselt, reoveepumplad puuduvad. Reovesi suunatakse reoveepuhastisse. Reoveepuhastiks on aktiivmudapuhasti. Heitvee suublaks on Tiigioja. Tabel 36. Padise küla ühisveevärgi puurkaevu andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 3.09.2019 Puurkaev/veehaare Näitaja Padise Keskkonnaregistri kood PRK0003750 Puurkaevu poolt avatud O-Ca põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 15 Lubatud veevõtt, m aastas 3 - Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m – ei ole tagatud Harju-Risti külas on 51 puurkaevu, millest üks kuulub Lahevesi AS-le (vee-erikasutusluba L.VV/328458, vt Tabel 37). Ülejäänud puurkaevud on kasutusel ühe-kahe majapidamise, ettevõtte või tuletõrje veemahuti täitmise tarbeks. Külas on ühisvoolne kanalisatsioonisüsteem, millega on ühendatud korruselamud, uus koolimaja, mittetöötavad liha- ja kalatšehh ning farm ja mitmed individuaalelamud. Reovesi juhitakse reoveepumpla abil reoveepuhastisse. Reoveepuhastina on kasutusel õhutatav biotiik. Tabel 37. Harju-Risti küla ühisveevärgi puurkaevu andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 3.09.2019 Puurkaev/veehaare Näitaja Harju-Risti Keskkonnaregistri kood PRK0051872 Lk 85 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Puurkaev/veehaare Näitaja Harju-Risti Puurkaevu poolt avatud O-Ca põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 100 Lubatud veevõtt, m aastas 3 12 000 Puurkaevu sanitaarkaitseala 30 m – on tagatud Paldiski linnas on 50 puurkaevu. Ühisveevärki varustavad 7 puurkaevu (vee-erikasutusluba L.VV/330401, vt Tabel 38). Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust pakub Lahevesi AS. Linna tiheasustusala on suures osas kaetud lahkvoolse kanalisatsiooniga, mis tulenevalt looduslikest oludest on rajatud isevoolsena suunaga mere poole. Reovesi suunatakse peapumplasse ning sealt edasi reoveepuhastisse. Linna heitvee suublaks on Paldiski laht. Tabel 38. Paldiski linna ühisveevärgi puurkaevu andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 3.09.2019 Puurkaev/veehaare 1639 1603 534 539 540 538 544 (konser- (konser- (reservis) Näitaja veeritud) veeritud) Keskkonna PRK000053 -registri PRK0000539 PRK0000540 PRK0000538 PRK0000544 PRK0001639 PRK0001603 4 kood Puurkaevu poolt avatud Ca-V Ca-V Ca-V V2gd Ca-V Ca-V Ca-V põhjavee- kiht Puurkaevu sügavus, 200 202 203 210 202,9 186 191 m Lubatud veevõtt, 555 200 - - m3 aastas Puurkaevu 30 m – ei ole 30 m – ei ole 30 m – on 30 m – on 30 m – on 50 m – on 50 m – on sanitaar- tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud kaitseala Rummu alevikus on 16 puurkaevu, millest kahele puurkaevule, mis kuuluvad Lahevesi AS-le, on väljastatud vee-erikasutusluba (L.VV/330841). Nimetatud puurkaevud varustavad Rummu aleviku ühisveevärki (vt Tabel 39). Murru vangla kanalisatsioonisüsteem on ühisvoolne. Süsteemi koormavad sademe- ning drenaaživesi, kuna osa kortermajadest on ümbritsetud drenaažitorustikega, mis on ühendatud Rummu ühiskanalisatsioonivõrguga. Kanalisatsioonipumpla kaudu juhitakse vesi reoveepuhastisse. Heitveesuublaks on Metsapere peakraav. Tabel 39. Rummu aleviku ühisveevärgi puurkaevude andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 09.09.2019 Puurkaev/veehaare Näitaja Rummu pk 4 Rummu pk 5 Keskkonnaregistri kood PRK0001183 PRK0001184 Puurkaevu poolt avatud O-Ca O-Ca põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 115 115 Lubatud veevõtt, m aastas 3 30 000 20 000 Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m – ei ole tagatud 50 m – ei ole tagatud Lk 86 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Ämari alevikus on 10 puurkaevu, millest üks varustab ühisveevärki (vee-erikasutusluba L.VV/328559), üks on reservis ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust pakub alevikus Lahevesi AS (vt Tabel 40). Reoveepumpla abil suunatakse tekkiv reovesi reoveepuhastisse (kompaktpuhasti). Tabel 40. Ämari aleviku ühisveevärgi puurkaevude andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 09.09.2019 Puurkaev/veehaare Ämari alevik, Näitaja Ämari nr 1 Suurküla Kool (reservis) (puurkaev 2) Keskkonnaregistri kood PRK0001189 PRK0010985 Puurkaevu poolt avatud O-Ca O-Ca põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 100 82 Lubatud veevõtt, m aastas 3 30 600 - Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m – ei ole tagatud 50 m – ei ole tagatud Vasalemma alevikus on 49 puurkaevu, millest üks varustab ühisveevärki (vee-erikasutusluba L.VV/324987, vt Tabel 41) ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust pakub alevikus Lahevesi AS. Tekkiv reovesi suunatakse reoveepumpla abil reoveepuhastisse. Heitveesuublaks on Vasalemma jõgi. Tabel 41. Vasalemma aleviku ühisveevärgi puurkaevu andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 3.09.2019 Puurkaev/veehaare Näitaja Vasalemma Kivi tn 4 Keskkonnaregistri kood PRK0001442 Puurkaevu poolt avatud O põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 45 Lubatud veevõtt, m aastas 3 4380 Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m – ei ole tagatud Lääne-Harju vallas on 13 reoveekogumisala (vt Tabel 42) ja 41 reoveepuhastit73. Tabel 42. Reoveekogumisalad Lääne-Harju vallas. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 09.09.2019 Kogumisala Registrikood Asukoht Pindala, Koormus, nimetus ha ie Ämari RKA0370002 Ämari alevik 11,2 600 Vasalemma RKA0370003 Kloogaranna alevik ning Nahkjala ja 115,5 1400 Lemmaru küla Tuulna RKA0370590 Illurma, Kloogaranna ja Tuulna küla 106 1000 Rummu RKA0370001 Rummu alevik 82,7 1150 Paldiski RKA0370021 Paldiski vallasisene linn 115,4 4855 Padise RKA0370030 Padise küla 9,3 400 Lohusalu RKA0370577 Lohusalu ja Laulasmaa küla 38,6 750 Lehola RKA0370060 Lehola küla 18,4 450 Laulasmaa RKA0370583 Laulasmaa, Meremõisa ja Käesalu 249,1 4621 küla 73 Keskkonnaregister, seisuga 09.09.2019 Lk 87 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Klooga RKA0370061 Klooga alevik 61,4 1050 Keila RKA0370062 Kulna ja Ohtu küla ning Keila linn 450,2 13 550 Karjaküla RKA0370059 Karjaküla alevik ja Tõmmiku küla 21,5 350 Harju-Risti RKA0370029 Harju-Risti küla 13,6 400 Sademevesi74 Klooga, Karjaküla, Keila-Joa, Ämari, Vasalemma ja Rummu alevikus ning Laulasmaa, Lehola, Tuulna, Kulna, Lohusalu, Kloogaranna, Meremõisa, Valkse, Käesalu, Kersalu, Padise ja Harju-Risti külas on liigvete ärajuhtimine lahendatud kraavidesse juhtimisega ning sadevete immutamisega haljasaladele. Lahkvoolne sademevee kanalisatsioon puudub. Paldiski linnas juhitakse sademevesi sademevee kanalisatsiooni. Liigvete ärajuhtimine on lisaks lahendatud kraavidesse juhtimise ja sademevee imbumisega haljasaladele. Tuletõrje veevõtukohad75 Paldiski linna tuletõrjeveevarustus on lahendatud tuletõrje hüdrantidega (56 tk) ühisveevõrgus. Ettevõtete territooriumitel kasutatakse tuletõrjeveevarustuseks nii hüdrante kui tuletõrjeveehoidlaid. Kui vee-ettevõte ei saa tagada hüdrandist vajalikku vooluhulka, tuleb puuduolev vooluhulk tagada tehislikust või looduslikust veekogust. Piirkondades, kus normikohane tuletõrjevee saadavus hüdrantidest on küsitav, tuleb nõutava vooluhulga tagamiseks rajada täiendav ühendustorustik, II astme pumpla koos mahutiga või arendada välja tuletõrje veevõtukohtadel põhinev ühisveevärgist eraldatud tuletõrjesüsteem. Klooga ja Keila-Joa alevikus on tuletõrje veevõtuks kasutusel hüdrandid ja looduslikud veevõtukohad. Klooga alevikus on kasutusel kaks hüdranti Saare tn 3 ja Aedlinna tee 2 juures. Looduslikud veevõtukohad asuvad Klooga järve, Soodla järve ning Klooga laskevälja alal asuva tiigi ääres. Keila-Joa alevikus on seitse hüdranti Lossi tn, Pargi allee ja Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee ääres. Looduslikud veevõtukohad asuvad Keila jõe ääres. Lohusalu külas on kolm hüdranti Rannuka tee 5, Lohusalu tee 110 ning Lohusalu tee 129 juures. Looduslik veevõtukoht asub Lohusalu sadama juures. Karjaküla alevikus on kaheksa maapealset soojustatud hüdranti. Lehola külas on tuletõrje veevarustuseks üks hüdrant, mis asub Kellamäe tee 17 juures. Meremõisa küla puhkeala tuletõrje veevarustus on lahendatud tuletõrjehüdrantide baasil. Külas asub seitse tuletõrjehüdranti. Rummu alevikus on 11 hüdranti, mis ei ole töökorras. Ämari alevikus on neli tuletõrjehüdranti. Peale selle on Ämari puurkaevpumpla juurde rajatud kaks 50 m3 tuletõrje veevõtumahutit. Vasalemma alevikus on tuletõrje veevarustuseks ca 108 m3 veemahuti. Täpsustamist vajavad Jaama teel endise õmblustöökoja ning KeVa territooriumitel asuvate veeserervuaaride kasutuselevõtu võimalused avalike tuletõrjeveevõtukohtadena. Ülejäänud asulates puudub spetsiaalne tuletõrjeveevõtu infrastruktuur. 74 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030, Keskkonnaprojekt OÜ, 2019 75 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030, Keskkonnaprojekt OÜ, 2019 Lk 88 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Soojavarustus76 Kaugkütet tarbivad Paldiski linn, Klooga ja Keila-Joa alevikud, Padise küla ja osaliselt Rummus alevik. Küttetrassid kuuluvad nii vallale kui soojatootjatele. Katlamajad Klooga, Keila-Joa ja Rummu alevikus kuuluvad NR Energy AS-le. Padisel asuvat katlamaja ja kaugküttevõrku haldab AS Lahevesi. Paldiski kaugküttepiirkond hõlmab kogu linnakeskuse ja soojatootjaks on SW Energia. Harju MP-ga on määratud LNG terminal Pakri poolsaarel ja kajastatud põhimõtteliste gaasitrasside kulgemine, millega arvestatakse ÜP koostamisel. Elektrivõrk Harju MP-ga on määratud põhimõttelised perspektiivsed kõrgepingeliinide koridorid. MP-ga on planeeritud olemasoleva Paldiski 110 kV õhuliini kõrvale rajatav täiendav 330 kV õhuliin 77. Harju MP- ga arvestatakse ÜP koostamisel. Joonis 33. Elering AS elektrivõrgustiku arenguprojektid Tallinnas ja selle lähipiirkonnas. Allikas: Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2019, Elering AS Seoses Balticconnectori rajamisega lõpetas Elering AS koostöös Elektrileviga Paldiski alajaama laiendus, et parandada elektrivõrgu varustuskindlust. Paldiski alajaamas valmis uus 110/20- kilovoldine lahter koos 110/20-kilovoldise trafoga. Paldiski alajaamast saab toite Eesti ja Soome vahelise gaasiühenduse Balticconnectori Paldiski kompressorjaam. 76 Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030, Lääne-Harju Vallavolikogu, 2018 77 Harju maakonnaplaneering 2030+, Hendrikson&Ko OÜ, 2018 Lk 89 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Joonis 34. Vabad tootmissuunalised võimsused Elering AS hallatavas põhivõrgus 2019. aastal Lääne-Harju vallas ja selle lähiümbruses. Allikas: Elering AS vabade liitumisvõimsuste rakendus Joonis 35. Vabad tootmissuunalised võimsused Elering AS hallatavas põhivõrgus 2024. aastal Lääne-Harju vallas ja selle lähiümbruses. Allikas: Elering AS vabade liitumisvõimsuste rakendus Sidevõrk Hajaasustuse kaetus lairibaühendusega ja võimalused ühendusega liitumiseks on erakordselt oluline, et hajaasustuse piirkonna elanikel oleks võimalik teha kaugtööd ja luua paremad võimalused maaettevõtluse arendamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on kavas EstWin baasvõrgust lairiba ühenduse viimine soovijateni. Lk 90 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Joonis 36. EstWin baasvõrgu kättesaadavus Lääne-Harju vallas. Allikas: Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus MP kohaselt on sidevõrgu arenguvajaduseks: 1. Võimaldamaks paindlikke lahendusi teenuste kättesaadavuse osas ja kaugtööd, on vajalik kvaliteetse sideteenuse väljaarendamine keskustest kaugemale jäävates maalistes piirkondades. 2. Eelistatult paigaldatakse sidevõrgud avaliku kasutusega maadele (nt teede tehnoloogilisse vööndisse, kergliiklusteede äärde). 20. Taastuvenergeetika78 Harju maakonnaplaneering 2030+ kohaselt on Harju maakonnas perspektiivikas arendada tuuleenergiat. Maakonna suurim olemasolev tuulikupark paikneb Pakri poolsaarel. Samas on maismaatuulikuparkide kavandamine suhteliselt tihedalt asustatud Harjumaal, kus on ka arvukalt looduslikke piiranguid, keerukas. Suuremaks võib pidada avamere tuulikuparkide rajamise potentsiaali, mida saab käsitleda mereala planeeringus. MP kohaselt on huvi tuulikupargi kavandamiseks olemas Suur-Pakri saarele, mis suures osas kuulub aga Natura 2000 alade võrgustikku. Kuna MP olemus ei võimalda Natura-aladele tegevuste kavandamiseks vajalikus täpsusastmes alusuuringute koostamist ja asjakohase hindamise läbiviimist, siis MP-ga Natura-aladel arendustegevusi, sh tuulikuparke ei kavandatud. 78 Harju maakonnaplaneering 2030+, Hendrikson&Ko OÜ, 2018 Lk 91 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast MP kohaselt on taastuvenergia suuremahulise kasutuselevõtu oluliseks eelduseks tootmise ebaühtlust kompenseerivate elektritootmisvõimsuste rajamine. Selleks soovitakse rajada pump- hüdroakumulatsioonijaam (PHAJ), mille võimalikuks asukohaks on Pakri poolsaar. Hüdroenergia tootmises on oluline Keila-Joa hüdroelektrijaam. Kuigi Harju maakonnas on mitmeid hüdroenergia tootmiseks sobilikke jõgesid, siis moodustab nende hüdroenergia maht elektrienergia tootmises väikese osa. Sellest hoolimata on vajalik hüdroenergia tootmisesse panustada ja võimalikult suures mahus olemasolevat veeressurssi kasutada ning olemasolevaid hüdroelektrijaamu renoveerida. Perspektiivi omab ka päikeseenergia, samuti on oluliseks energiaallikaks biomass. Harju MP annab üldiseid suunised taastuvenergeetika arendamiseks, millega arvestatakse ÜP koostamisel. 21. Jäätmemajandus79 80 81 82 Jäätmemajanduse korraldamise aluseks on Lääne-Harjumaa jäätmekava 2015-2020, Lääne-Harju omavalitsuse tasandil reguleerib jäätmehooldust Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri. Lääne-Harjumaa jäätmekava 2015-2020 eesmärk on Lääne-Harjumaa valdade jäätmehoolduse korrastamine ja arengusuundade määratlemine aastani 2020. Jäätmekava üldeesmärkideks on: • jäätmetekke (ja ohtlikkuse) vähendamine ja vältimine; • liigitikogutud jäätmete ringlussevõtt või taaskasutamine maksimaalsel tasemel; • jäätmetest tuleneva keskkonnariski vähendamine; • seire ja järelevalve tõhustamine; • jäätmete liigitikogumise edendamine (sh biolagunevate jäätmete kompostimise edendamine); • jäätmekäitlusalane teavitamine ja nõustamine. Ühise jäätmekava oluline põhimõte on valdade jäätmekäitluskohtade (taristu) integreerimine naaberomavalitsusüksustega. Korraldatud jäätmevedu Lääne-Harju valla territoorium on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud terves ulatuses, liitumine on kohustuslik. Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud segaolmejäätmed, vanapaber ja kartong, suurjäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Jäätmekäitluskohad Töötavad prügilad Lääne-Harju valla territooriumil puuduvad. Endise Padise valla territooriumil tegutses varasemalt Tuudinõmme prügila, mis on tänaseks nõuetekohaselt suletud. Täiendavaid meetmeid suletud prügila korrastamiseks rakendada vajalik ei ole. Segaolmejäätmed viiakse valdavalt Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse asukohaga Jõelähtme vallas või Iru põletustehasesse asukohaga Maardu linnas. Lääne-Harju vallas on üks jäätmejaam: 79 Harku, Keila, Kernu, Nissi, Padise, Saue valla ning Saue linna ühine jäätmekava, vastu võetud 22.05.2015 Padise Vallavolikogu määrusega nr 21, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/422062016026 80 Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri, vastu võetud 29.05.2018 Lääne-Harju Vallavolikogu määrusega nr 11 81 Lääne-Harju valla kodulehekülg, seisuga 26.08.2019 82 Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030, Lääne-Harju Vallavolikogu, 2018 Lk 92 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast • Karjaküla jäätmejaam asukohaga Ohtu külas. Jäätmejaamas võetakse valla elanikelt vastu ohtlikke jäätmeid, pakendeid, paberit ja kartongi, lehtklaasi, autorehve, elektroonikajäätmeid ning rõivaid ja tekstiili; Lisaks on Paldiskisse loodud ohtlike jäätmete esmane kogumiskoht, kus võetakse vastu ohtlikke jäätmeid. Suuremad jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatised valla territooriumil puuduvad. Keskkonnaregistri andmetel valla territooriumil mitmeid väiksemaid jäätmekäitluskohti erinevat liiki jäätmete käitlemiseks. Ülevaate Lääne-Harju vallas asuvatest jäätmekäitluskohtadest annab Tabel 43. Tabel 43. Lääne-Harju valla territooriumil asuvad jäätmekäitluskohad. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 26.08.2019 Nimetus Keskkonna- Käitaja Asukoht Tegevuse liik registri kood Vanarehvide vaheladu JKK3700461 Rehviringlus MTÜ Paldiski Vanarehvide käitluskoht, Paldiski lõunasadamas vallasisene linn Ümberlaadimisjaam, vaheladu Valkse küla freesasfalti JKK3700142 Marble OÜ Valkse küla Muu tegevus kogumiskoht Rüssa JKK3700563 Rein Lilienberg Suurküla küla Tavajäätmete käitluskoht jäätmekäitluskoht Rehe tee 6 JKK3700565 V8 Import OÜ Lehola küla Ohtlike jäätmete autolammutuskoda käitluskoht, Autolammutuskoda Rae põik 8 JKK3700167 CRONIMET Eesti Paldiski Muu komplekstegevus, vanametallipunkt Metall OÜ vallasisene linn Ohtlike jäätmete käitluskoht, Metallijäätmete käitluskoht, Elektroonikaromude käitluskoht, Tavajäätmete käitluskoht Rae põik 8 JKK3700466 Cronimet Nordic Paldiski Metallijäätmete käitluskoht, jäätmekäitluskoht OÜ vallasisene linn Elektroonikaromude käitluskoht, Tavajäätmete käitluskoht, Ümberlaadimisjaam, vaheladu Rae põik 14 JKK3700055 Kuusakoski AS Paldiski Jäätmekäitluskeskus, metallijäätmete vallasisene linn Ohtlike jäätmete käitluskoht käitluskoht, Metallijäätmete käitluskoht, Elektroonikaromude käitluskoht, Tavajäätmete käitluskoht, Ümberlaadimisjaam, vaheladu Paldiski naftasaaduste JKK3700303 Alexela Terminal Paldiski Ümberlaadimisjaam, terminal AS vallasisene linn vaheladu Paldiski kuumtsinkimise JKK3700165 Paldiski Tsingipada Paldiski Ohtlike jäätmete tehas AS vallasisene linn käitluskoht Paldiski katlamaja JKK3700525 SW ENERGIA OÜ Paldiski Koospõletustehas vallasisene linn Orisküla tee 25 JKK3700404 V8 Import OÜ Lehola küla Muu komplekstegevus, autolammutus Ohtlike jäätmete käitluskoht, Autolammutuskoda, Ümberlaadimisjaam, vaheladu Lk 93 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Ohtu küla kompostiplats JKK3700342 Eco-Tech Fertilizer Ohtu küla Bioloogiline töötlus OÜ Linnamäe tee 12 JKK3700475 Puruplast OÜ Ohtu küla Tavajäätmete käitluskoht, jäätmekäitluskoht Ümberlaadimisjaam, vaheladu Karjaküla jäätmejaam JKK3700140 Harju Kaevetööd Tõmmiku küla Jäätmejaam, Tavajäätmete OÜ käitluskoht, Ümberlaadimisjaam, vaheladu Aru rohumaa 3 JKK3700581 Fiber Trans OÜ Tõmmiku küla Tavajäätmete käitluskoht jäätmekäitluskoht Lääne-Harjumaa jäätmekava 2015-2020 kohaselt on Lääne-Harjumaa valdades probleemiks ebapiisav jäätmejaamade võrgustik (piirkonniti jääb jäätmejaam liiga kaugele), biolagunevate jäätmete käitlemiseks kompostimisväljakute puudumine ning ehitus- ja lammutusjäätmete, samuti tervishoiu ja veterinaarjäätmete käitlemine. Jäätmekavaga on ette nähtud meetmed jäätmehoolduse arendamiseks. Jäätmejaamade osas näeb jäätmekava ühe võimalusena uute statsionaarsete jäätmejaamade rajamist ja vähemalt ühe jäätmejaama arendamist multifunktsionaalseks jäätmekeskuseks. Lääne-Harju valla jäätmekava 2019-2030 näeb jäätmehoolduse arendamise osas ette Karjaküla jäätmejaama laiendamise. Harju maakonnaplaneeringus on kavandatud pikemaajalise arenduse eesmärkide kohaselt ladestatavate jäätmete hulga vähendamine nende enam taaskasutusse suunamisel. ÜP koostamisel arvestatakse jäätmehooldust reguleerivate asjakohaste õigusaktide (nt jäätmeseadus), Harju maakonnaplaneeringus kavandatud eesmärkidega Lääne-Harjumaa jäätmekavas 2015-2020 seatud strateegiliste eesmärkide ja nende saavutamiseks väljatöötatud meetmetega ning Lääne-Harju arengukavas 2019-2030 seatud eesmärkidega jäätmekäitluse valdkonnas. 22. Keskkonnaohtlikud objektid ja ohtlikud ettevõtted Keskkonnaohtlikud objektid83 Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud 18 keskkonnaohtliku objekti, sh 12 jääkreostusobjekti, viis mahutit ja üks tankla. Registreeritud jääkreostusobjektidest viis objekti on Keskkonnaregistri andmetel likvideeritud (Piiriõppekeskus Paldiskis, JRA0000144; Paldiski põhjasadam, JRA0000143; Paldiski piirivalve kordon, JRA0000142; Paldiski lõunasadam, JRA0000145; Pakri ps Leetse I raketibaas, JRA0000140) ning neid käesolevas dokumendis ei käsitleta. Ülevaate Lääne-Harju valla territooriumil olemasolevatest keskkonnaohtlikest objektidest annab Tabel 44. 83 Keskkonnaregister, seisuga 20.08.2019 Lk 94 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Tabel 44. Keskkonnaohtlikud objektid Lääne-Harju valla territooriumil. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 26.08.2019 Objekti nimi Keskkonna- Asukoht Tüüp Ohu Saaste liik Objekti Ala ohutus- Märkused registri liik staatus tamine kood Ämari JRA0000133 Veskiküla Jääk- Pinnas Polütsüklilised Riiklik Suures osas Asub lennuvälja küla reostus- aromaatsed likvideeritud elutsoonis. 3. kütusetrassi objekt süsivesinikud, kategooria avariikoht BTEX, reostusobjekt naftasaadused -märgatav oht lokaalselt reostada pinnast, põhjavett või pinnavett Ämari JRA0000134 Vasa- Jääk- Pinnas Naftasaadused, Riiklik Suures osas Asub lennuvälja lemma reostus- polütsüklilised likvideeritud elutsoonis. kütusepumpla alevik objekt aromaatsed Kevadeti süsivesinikud, immitseb BTEX reostus kraavidesse ja sealt edasi karjääri. Reostab põhjavee- või pinnaveekogu meid ning üksiktarbijate veehaardeid (2. kategooria reostusobjekt ) Ämari lennuväli JRA0000004 Ämari Jääk- Pinnas BTEX, Riiklik Suures osas Asub alevik reostus- polütsüklilised likvideeritud tööstustsooni objekt aromaatsed s. 4. süsivesinikud, kategooria naftasaadused reostusobjekt -oht pinnase või pinnavee reostumiseks või, kus lahtised jäätmed ja avariilised mahutid on likvideeritud, kuid teadaolevalt on pinnas reostunud ohtlike ainetega Tuumaobjekt JRA0000155 Paldiski Jääk- Pinnas Kemikaalid, Kohalik Suures osas Asub valla- reostus- radioaktiivsed likvideeritud tööstustsooni sisene objekt jäätmed, s. 5. linn naftasaadused kategooria jääkreostusob jekt - reostuallikad on likvideeritud ning pinnas tunnistatud mittereostunu ks või reostuse tase on alla kehtestatud piirarve Lk 95 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Paldiski JRA0000016 Paldiski Jääk- Pinnas Fenoolid, Riiklik Väheses osas Asub keskkatlamaja valla- reostus- Polütsüklilised likvideeritud tööstustsooni sisene objekt aromaatsed s. 3. linn süsivesinikud, kategooria Naftasaadused, jääkreostusob Lenduvad jekt- orgaanilised märgatav oht ühendid, lokaalselt Mineraalõlid, reostada Plii pinnast, põhjavett või pinnavett . Ordoviitsiumi põhjavesi on joogiks kõlbmatu. Põhjavesi on reostunud PAH-idega ning mineraalõlide ga. Pinnas on reostunud üle piirarvu elutsoonis lenduvate orgaaniliste ühendite, fenoolide, mineraalõlide ja PAH-idega. Paldiski endine JRA0000248 Paldiski Jääk- Pinnas Naftasaadused, Kohalik Jääkreostuse 1. kategooria tuumaobjekt valla- reostus- Mineraalõlid, likvideerimist reostusobjekt sisene objekt Radioaktiivsed ööd on pooleli - võimalik linn jäätmed reaktorisektsi oonide esimeses kontuuris asuva radioaktiivse vee lekkimine ja seeläbi pinnase ja pinna/põhjav ee saastamine. Objekti õlireostuse võib lugeda ohustatuks. Õli imbunud ka pinnase all olevasse paekivisse, kus kevadise suurvee ajal satub objekti kanalisatsioo nisüsteemi. Paekivikihtide väljakaevami ne ei ole otstarbekas Pakri ps Leetse JRA0000141 Paldiski Jääk- Kohalik Suures osas Asub II raketibaas valla- reostus- likvideeritud elutsoonis.1 sisene objekt kateogooria linn reostusobjekt - inimestele otsest ohtu kujutav. Kinnistu, kus reostusobjekt asub, on kantud vääriselupaik ade nimistusse Lohusalu OOB0019372 Lohusalu Tankla Sadam OÜ küla Lk 96 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Kaitsevägi OOB0070472 Ämari Mahuti alevik Eurotann OÜ OOB0070127 Karjaküla Mahuti alevik Avoterm OÜ OOB0070088 Rummu Mahuti alevik Avoterm OÜ OOB0069893 Keila-Joa Mahuti alevik Avoterm OÜ OOB0059336 Klooga Mahuti alevik Ohtlikud ettevõtted84 Lääne-Harju valla territooriumil asub kolm A-kategooria ohtlikku ettevõtet ning 11 ohtlikku ettevõtet. B-kategooria ohtlikke ettevõtteid valla territooriumil ei asu. Ülevaate ohtlike ettevõtete paiknemisest valla territooriumil annab Joonis 37 ning ülevaate ettevõtetest ja neis käsitletavatest kemikaalidest Tabel 45. Joonis 37. Ohtlike ettevõtete paiknemine Lääne-Harju valla territooriumil. Allikas: Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus, seisuga 26.08.2019 Tabel 45. Ohtlikud ettevõtted Lääne-Harju valla territooriumil. Allikas: Maa-ameti ohtlike ettevõtete ja vesivarustuse kaardirakendus, seisuga 26.08.2019 Ettevõtte nimi ID Asukoht Ohu Ohu Kemikaalid, t kategooria raadius, m Palstvere OÜ 43499 Põhjasadama, A-kategooria 1560 ammooniumnitraat(1000 S. Julajevi tee suurõnnetuse 0);kaltsium-,kaalium- 2, Peetri tn 15, ohuga ,naatriumnitraat/naatriu mnitrit(5000);diisel(10); Paldiski linn kompleksväetis(25000) 84 Maa-ameti X-GIS ohtlike ettevõtete kaardirakendus, seisuga 20.08.2019 Lk 97 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Alexela Terminal AS 21 Rae põik 6, A-kategooria 2000 bensiin(280000);diisel(2 Paldiski linn suurõnnetuse 80000);gaasikond(28000 0);toornafta(10300);len ohuga nukipetrool(28000);bens een(28000);npentaan(28 000);paraksüleen(28000 );ortoksüleen(28000);m etanool(28000);tolueen( 28000);isopreen(28000) ;stüreen(28000);MTB/ET BE(28000);etanool(2800 0) Baltic Oil Service OÜ 66599 Rae põik 9, A-kategooria 197 diisel(33000);bensiin(93 Paldiski linn suurõnnetuse 00);kerge kütteõli(33000) ohuga Eesti Traalipüügi 9179 Jaama 6c, ohtlik 212 ammoniaak(5) Ühistu Paldiski Paldiski linn külmhoone Paldiski tsingipada 191 Lääne 4, ohtlik 50 soolhape (kloorvesiniku Paldiski linn lahus) (300);hegaflux 10(ammooniumkloriid, tsinkkloriid) (40);keboclean VZS (70) Alexela Oil AS 8 Tallinna mnt ohtlik 384 bensiin(30);diislikütus(3 Paldiski tankla 20, Paldiski linn 4);propaan-butaan(4,06) Balti Karusnahk AS 64839 Karusnaha tee ohtlik 106 ammoniaak(2);diislikütu 26, Karjaküla s(8) alevik Vedelgaas OÜ Krünbergi, ohtlik 434 propaan-butaan(7,78) Laheotsa viljakuivati Altküla küla vedelgaasipaigaldis Ühegi väljaspool Lääne-Harju valla territooriumi paikneva suurõnnetuse ohuga ettevõtte ning ohtliku ettevõtte ohuala valla territooriumile ei ulatu. Kemikaaliseadusega on planeeringualale, kuhu jäävad suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted, kehtestatud erinõuded maakasutuse planeerimisel, millega arvestatakse ÜP koostamisel. 23. Riigikaitselised ehitised Riigikaitselised ehitised on kajastatud Harju maakonnaplaneeringus ning üleriigilise tähtsusega riigikaitseliste ehitiste asukohad on määratud riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamiseks koos piiranguvööndite ulatusega. Ehitusseadustiku alusel määratakse riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndite ulatuseks hajaasustuses kuni 2000 m ja linnades, alevites ning alevikes kuni 300 m. Lääne-Harju vallas asuvad riigikaitselised ehitised: • Klooga harjutusväljaku piiranguvööndi ulatus on külades kuni 2000 m kinnisasja välispiirist ja linnades, alevites, alevikes kuni 300 m kinnisasja välispiirist; • Ämari lennuväli (Ämari alevik) piiranguvööndi ulatus on kuni 2000 m kinnisasja välispiirist; • Paldiski linnakud (Paldiski linnas) piiranguvööndi ulatus on kuni 300 m kinnisasja välispiirist. Täiendavalt ulatub Lääne-Harju valla territooriumile ka riigikaitselise ehitise Lintsi linnaku (Saue vald, Siimika küla) piiranguvöönd. Lk 98 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast 24. Radoon85 Pinnases otsemõõdetud radoonisisalduse järgi jääb radoonisisaldus Lääne-Harju valla territooriumi pinnastes vahemikku madalast (alla 10 kBq/m3) kõrgeni (vahemikus 150-250 kBq/m3). Valdaval osal territooriumil on pinnase radoonisisaldus madal või normaalne (vahemikus 10-50 kBq/m3). Kõrge radoonisisaldusega alad jäävad valla kirdeosasse (Keila-Joa ümbrus), idaosas Keila linna lähistele ning keskosas Harju-Riski ja Pae kanti. Kõrgendatud radooniohu põhjustajaks on Pakri pank. Ülevaate radoonisisaldusest Lääne-Harju valla territooriumi pinnaseõhus annab Joonis 38. Joonis 38. Radooni sisaldus pinnaseõhus Lääne-Harju valla territooriumil. Allikas: Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas, seisuga 26.08.2019 ÜP koostamisel arvestatakse teadaoleva radoonisisaldusega Lääne-Harju valla territooriumi pinnases. 85 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, 2017. http://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf Lk 99 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast INFOALLIKAD • Harju maakonnaplaneering 2030+ • Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030 • Keila valla üldplaneering 2005 • Padise valla üldplaneering 2002 • Paldiski linna üldplaneering 2005 • Vasalemma valla üldplaneering 2011 • Statistikaamet • Asjakohased ÜVK arendamise kavad ning soojamajanduse- ja energeetika arengukavad • Asjakohased teemaplaneeringud • Asjakohased jäätmekavad • Asjakohased jäätmehoolduseeskirjad • Asjakohased õigusaktid • Asjakohased looduskaitsealade kaitse-eeskirjad ja kaitsekorralduskavad • Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend. Kättesaadav: http://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_juhend_kodulehele_est.pdf • Keskkonnaregister • Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) • Kultuurimälestiste Riiklik Register • Maa-ameti kaardiserver • RMK kodulehekülg • Metsaportaal • Keskkonnalubade infosüsteem • Maavarade koondbilanss 2018 • Terviseameti kaardirakendus „Avalikud supluskohad 2018“ • Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas • Eesti põhjavee kaitstuse kaart • Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 • Lääne-Eesti vesikonna maaparandushoiukava • Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ehk loodusdirektiiv • Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. A. Aunapuu, R.Kutsar, 2013 • Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2013 • Natura 2000 standardandmevormid • Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus kodulehekülg Lk 100 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast • Elering AS põhivõrgu kaart • Asjakohased uuringud Lk 101 / 101 Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine LÄÄNE-HARJU VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHTADELE JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSELE LAEKUNUD ETTEPANEKUD Sisukord MINISTEERIUMID .............................................................................................................. 2 MAAELUMINISTEERIUM...................................................................................................... 2 KAITSEMINISTEERIUM ....................................................................................................... 5 RAHANDUSMINISTEERIUM ................................................................................................. 7 KESKKONNAMINISTEERIUM ............................................................................................... 9 MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM ........................................................... 11 AMETID ......................................................................................................................... 11 TERVISEAMET................................................................................................................. 11 LENNUAMET ................................................................................................................... 32 VEETEEDE AMET ............................................................................................................. 32 MAANTEEAMET ............................................................................................................... 33 PÄÄSTEAMET .................................................................................................................. 39 TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET ............................................................. 40 MUINSUSKAITSEAMET ..................................................................................................... 41 OMAVALITSUSED, MTÜd, ERAISIKUD JM ............................................................................ 46 LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS ....................................................................................... 46 HARKU VALLAVALITSUS ................................................................................................... 46 KEILA LINNAVALITSUS .................................................................................................... 47 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS ................................................................................. 48 HARJUMAA OMAVALITSUSTE LIIT ..................................................................................... 49 AS EESTI RAUDTEE ......................................................................................................... 50 ELERING AS ................................................................................................................... 51 KARO METS OÜ ja KREMKA OÜ ......................................................................................... 54 METSATERVENDUSE OÜ ................................................................................................... 55 1 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Kirja Nr Osapool kuupäev ja Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse seisukohad nr MINISTEERIUMID 1 MAAELUMINIS- 09.01.2020 Maaeluministeerium saatis kõikidele kohaliku omavalit- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu TEERIUM nr 4.1- suse üksustele kirja (meie kiri nr 4.1-3/628, 20.05.2019), koostamisel, arvestades muuhulgas teiste te- 5/3283-1 milles on väljendatud seisukohad ja põhimõtted väärtus- gevusvaldkondade esindajate huvide ja vaja- liku põllumajandusmaa käsitlemiseks üldplaneeringus. dustega, et leida tasakaalustatud ruumila- Eelkirjeldatud põhimõtteid toetab ka Harju maakonnapla- hendus, mis ühelt poolt kaitseb väärtuslikke neeringu peatükis 3.2.1 väärtusliku põllumajandusmaa põllumajandusmaid ja säilitab võimaluse põl- kohta toodud käsitlus. lumajandussaaduste tootmiseks, kuid samas võimaldab maakasutuse mitmekesistamist. Teatame, et Maaeluministeeriumis jätkub väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõu väljatööta- Väärtuslike põllumajandusmaade käsitlusel mine. Selle eelnõu kohaselt määratakse väärtusliku põllu- võtame arvesse Harju maakonnaplaneeringu, majandusmaa massiivid üldplaneeringuga. Väärtuslike Maaeluministeeriumi seisukohad, reaalsuses põllumajandusmaa massiivide määramiseks soovitame eksisteeriva olukorra ja kohalikud vajadused. üldplaneeringu koostamisse kaasata Põllumajandusuurin- gute Keskuse. Lisaks edastame järgmised tähelepanekud, arvamused ja Selgitame, et ainuüksi juhtotstarbe määra- selgitused: mine ei taga väärtuslike põllumajandusmaade kaitset. Väärtuslikke põllumajandusmaid kä- 1. Üldplaneeringu lähteseisukohti ja KSH väljatöötamise sitleme üldplaneeringus kui maakasutust- ja kavatsust käsitleva dokumendi punktis 4 „Üldplaneeringu ehitustegevust piiravat ja mõjutavat väärtust. ülesanded“ on märgitud, et üldplaneeringus määratakse Maakonnaplaneeringus esitatud ja maaelumi- väärtuslike põllumajandusmaade üldised tingimused ning nisteeriumi täiendatud metoodika alusel ge- et hajaasustuses olevate maade kohta maakasutuse juh- nereeritavad väärtuslikud põllumajandus- totstarbe määramist ei kavandata. maad säilitatakse esmajärjekorras põlluma- Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 14 kohaselt on janduslikuks tootmiseks, kuid tasakaalusta- üldplaneeringu ülesandeks väärtuslike põllumajandus- tud ja pikaajalise maakasutuse saavutami- maade määramine ja nende kaitse- ja kasutustingimuste 2 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine seadmine. Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seks võib olla pärast üldplaneeringu kehtes- seaduse eelnõuga lähtutaksegi nimetatud sättest ning tamist vajalik ja võimalik põllumajandus- seadusega kehtestatavad väärtusliku põllumajandusmaa maast erineva juhtotstarbe määramine. Muu- kaitsetingimused tuleb määrata ja tagada üldplaneerin- hulgas ei välista kõik põllumajanduslikust guga. Palume väärtuslike põllumajandusmaade kasutus- tootmisest erinevad maakasutuse funktsioo- ja kaitsetingimusi üldplaneeringus ja KSH aruandes käsit- nid maa endiselt kasutamist põllumajandus- leda võimalikult üksikasjalikult ja täpselt, lähtudes põhi- liku maana (nt tuulikute kavandamine väär- mõttest, mille kohaselt eelistatakse põllumajandusmaa tuslikule põllumajandusmaale). säilimist ehitamisele. Rõhutame, et väärtuslikku põlluma- Detailplaneeringu koostamise kohustuse sä- jandusmaad tuleb kasutada säästlikult ja ette vaatavalt. testamine väärtuslikule põllumajandusmaale Üldplaneeringus kui pikaajalist arengut käsitlevas doku- on ebamõistlik halduskoormus, kuna igasu- mendis peaks olema kõik erisused, sealhulgas avalikku gune maakasutuse muudatus üldplaneeringus huvi väljendavad erisused ja üksikasjad, täpselt ja üheselt ei pea ilmtingimata tähendama detailplanee- mõistetavalt kajastatud ning põhjendatud. Üldplaneerin- ringu koostamise kohustust ehk tervikliku gut saab kooskõlastada üksnes siis, kui üldplaneeringuga ruumilahenduse loomist alal. Näiteks kui soo- seotud dokumentides on antud ühene ülevaade väärtus- vitakse rajada väärtuslikule põllumajandus- liku põllumajandusmaa kasutusega seotud asjaoludest ja maale põllumajanduslike toodete hoidmiseks põhjendustest. hoidlat või tootmishoonet, tuleks samuti alga- Lisaks oleme seisukohal, et selguse ja üheselt mõisteta- tada detailplaneeringu koostamine. See tä- vuse tagamiseks tuleks väärtuslikule põllumajandusmaale hendab suurt halduskoormust maaomanikule, määrata põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist omavalitsusele, erinevatele ametitele, kuigi tagav maakasutuse juhtotstarve. Väärtuslikku põlluma- tegevus pigem toetab põllumajanduslikku jandusmaad käsitleva seaduse eelnõuga kavandataksegi tootmist. täiendada planeerimisseaduse § 142 lõiget 1 punktiga 11, Mõistlik ei ole automaatselt keelata alterna- mille kohaselt kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse tiivse maaksautuse määramist väärtuslikel detailplaneeringuga muutmine on üldplaneeringuga mää- põllumajandusmaadel, vaid anda omavalitsu- ratud väärtusliku põllumajandusmaa maakasutuse juh- sele ruum kaalutlusotsuse alusel alternatiivse totstarbe muutmine. See tähendab, et üldplaneeringu maakasutuse lubamist, kui see on põhjenda- kehtestamise järel võib väärtuslikku põllumajandusmaad tud ning põllumajandusliku tootmise eesmärk hõlmata muul otstarbel kui põllumajanduslik otstarve üks- on endiselt omavalitsuses tagatav. nes detailplaneeringuga. Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eel- nõus nähakse ette võimalus kohaliku omavalitsuse otsus- tusõiguse laiendamiseks olukordades, mida näiteks ei ole võimalik üldplaneeringu koostamise ajal ette näha. See tähendab, et kui väärtuslikule põllumajandusmaale ehita- mine ei vasta üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutus- tingimustele, kuid ehitamiseks esineb muu avalik huvi või erahuvi, mis kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa 3 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine säilitamise avaliku huvi, võib kohaliku omavalitsuse üksus küsimuse detailplaneeringuga lahendada, kaasates koos- kõlastusmenetlusse Põllumajandusameti. Meie arvates tagavad nimetatud õiguslikud meetmed tõ- husamalt ja üheselt mõistetavamalt väärtusliku põlluma- jandusmaa kaitse. 2. Üldplaneeringu lähteseisukohti ja KSH väljatöötamise Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu kavatsust käsitleva dokumendi punktis 6 „Seos strateegi- koostamisel. Peame samuti oluliseks väärtus- liste dokumentidega“ on toodud välja üleriigilises planee- like põllumajandusmaade kaitset ning nende ringus Eesti 2030+ ja Harju maakonnaplaneeringus säilitamist põllumajanduslikuks tootmiseks, 2030+ käsitletud põhiseisukohad. asustuse tihendamist ja laialivalgumise välti- mist. Samas on üldplaneeringu eesmärk ta- Lisame, et Eesti 2030+ peatüki 3 „Tasakaalustatud ja sakaalustatud ruumilahenduse loomine, mis kestlik asustuse areng“ jaotises 3.2.3 on toodud maaka- arvestab kõigi ühiskonnaliikmete huve ja va- sutust suunav nõue, mille kohaselt tuleb vältida tiheasus- jadusi. Seega on ka omavalitsuse peamine tuse kandumist väärtuslikele aladele, sh väärtuslikele põl- eesmärk üldplaneeringu koostamisel tagada lumajandusmaadele. Ka Harju maakonnaplaneeringu erinevate huvide tasakaalustatus. 2030+ peatükis 3.2.1 on märgitud, et väärtuslikku põllu- majandusmaad kasutatakse üldjuhul üksnes põllumajan- duslikuks tegevuseks. Palume nimetatud dokumentides toodud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumustega kindlasti arvestada. Maaeluministeerium eelnõu väljatöötajana on seisukohal, et väärtusliku põllumajandusmaa kui ühe väärtuslikuima loodusressursi ja toidujulgeolekut garanteeriva maa kaits- mine on riigi ja kohaliku omavalitsuse vahelises koostöös viivitamatult elluviidav kohustus. Riigi ülesanne on antud juhul olla kohaliku omavalitsuse üksusele abiks õigusliku regulatsiooni väljatöötamisel ning põllumajandusmaa massiivide väärtuslikkuse väljaselgitamisel: lisaks väär- tusliku põllumajandusmaa terminile seadustatakse ühe- selt mõistetavad ja põhimõttelised kitsendused, et tagada ühtsetel alustel kogu riigis väärtusliku põllumajandusmaa ja selle mullastiku kaitse ning selle kaudu toidujulgeolek. 3. Teeme ettepaneku kaasata üldplaneeringu koostamisse Arvestame ettepanekuga. MTÜ Harju Kalan- lisaks MTÜ Lääne-Harju Koostöökogule ka MTÜ Harju Ka- dusühing on lisatud üldplaneeringu kaasata- landusühing (http://www.harjukalandus.eu/). MTÜ Harju vate nimekirja lähteseisukohtade ptk-i 8.2. Kalandusühing rakendab Harjumaa kalanduspiirkonna 4 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine arengustrateegiat, sh väikesadamate arendamist, millega võiks Lääne-Harju üldplaneeringu koostamisel arvestada. 2 KAITSEMINISTEE- 10.01.2020 Kaitseministeerium palub täpsustada lähteseisukohtades Arvestame ettepanekuga. Lähteseisukohtade RIUM nr 12- ning lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise lisa 2 riigikaitseliste ehitiste nimekirja on 3/19/4994 hindamise väljatöötamise kavatsuse lisas 2 toodud riigi- täiendatud. Maakonnaplaneeringus märgitud kaitseliste ehitiste loetelu. Paldiski linnas asuva riigikait- tingimustega arvestame üldplaneeringu koos- selise ehitise nimetus on Paldiski linnakud ning Ämari ale- tamisel, sh alusanalüüside koostamisel. vikus asuva riigikaitselise ehitise nimetus on Ämari lennu- väli. Lääne-Harju valla territooriumile ulatub ka riigikait- selise ehitise Lintsi linnaku piiranguvöönd. Veel palume täiendada üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkon- namõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse lisas 2 "Taastuvenergeetika" peatükki Harju maakonnap- laneeringu 2030+ seletuskirja peatükis "Üldised tingimu- sed väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suu- rendamiseks" märgituga. Lisaks juhime tähelepanu, et Harju maakonnaplaneerin- Arvestame ettepanekuga. Lähteseisukohtade gus on kirjas, et vajadusel peab olema võimalik kasutada ptk-i 8.2. on täiendatud ning üheks Kaitsemi- Ämari lennujaama rahvusvahelise Tallinna reisilennu- nisteeriumi koostöö eesmärgiks toodud ka jaama varulennujaamana ning kaaluda tuleb Ämari lennu- Ämari lennuvälja võimaliku kasutuselevõtu välja logistikapotentsiaali kasutuselevõtmist tsiviillennun- analüüsimine tsiviillennuväljana. duses. Kaitseministeerium on maakonnaplaneeringu raa- mes juhtinud tähelepanu, et Ämari lennuvälja praeguse kasutuskoormuse juures ei ole võimalik kaaluda selle lo- gistikapotentsiaali kasutuselevõtmist tsiviillennunduses. Sellest tulenevalt palume lähteseisukohti täiendada ning lisada sinna, et Ämari lenuvälja võimalikku kasutust tsi- viillennuväljana täpsustatakse koostöös Kaitseministeeiru- miga üldplaneeringu koostamise käigus. Ülejäänud Lääne-Harju valla üldplaneeringu lähteseisu- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu kohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise välja- koostamisel. töötamise kavatsuses märgituga Kaitseministeerium nõustub ning teeb järgmised ettepanekud Lääne-Harju valla üldplaneeringu koostamiseks ja keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. 5 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 1. Mitte kavandada riigikaitseliste ehitiste Ämari linnaku ja Klooga harjutusvälja piiranguvöönditesse uusi elamua- lasid või muid keskkonnahäiringute (nt müra, vibratsioon, tolm jms) suhtes tundliku kasutusotstarbega maa-alasid ja ehitisi. Ämari lennuvälja ja Klooga harjutusvälja kasu- tatakse riigikaitseliseks tegevuseks, millega paratamatult võib kaasneda häiriv müra. Piiranguvööndisse ehitiste ja maa-alade planeerimisel ning ehitustingimuste määrami- sel arvestada, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lõike 3 punkti 4 alusel ei kuulu välisõhus leviva müra hulka rii- gikaitselise tegevusega tekitatud müra. Seetõttu ei kehti keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Väli- sõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõt- mise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra normtasemed riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 teise lause järgi tuleb olulist keskkonnahäiringut taluda, kui te- gevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puu- dub mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vä- hendamiseks on võetud vajalikud meetmed. 2. Palume üldplaneeringus kajastada riigikaitseliste ehit- Mittearvestatud. iste töövõimet mõjutada võivate ehitiste ja planeeringute Kaitseministeeriumiga kooskõlastamise nõuet. Me ei pea vajalikuks üldplaneeringus sea- duste või määruste ümberkirjutamist, kuna need võivad olla ajas muutuvad, muutes ka Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 ja Vabariigi Valit- üldplaneeringu seeläbi vananenuks. Seadu- suse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koosta- sed, määrused ja muud õigusaktid kehtivad misel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlas- olenemata sellest, kas nendes toodud põhi- tamise alused“ § 3 punkti 1 alusel palume märkida üldpla- mõtted on üldplaneeringu seletuskirjas kirjas neeringus nõue, et mistahes kõrgusega elektrituuliku püs- või mitte. Seadustes, määrustes ja teistes õi- titamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga ning gusaktides esitatud reegleid tuleb üldplanee- soovitus teha selleks koostööd Kaitseministeeriumiga või- ringu koostamisel ning ka sellele järgnevate malikult varases planeerimise või projekteerimise etapis. tegevuste puhul – detailplaneeringute koos- tamine ja projekteerimistingimuste väljasta- Päikeseelektrijamade rajamise tingimusena palume mine – samuti järgida. üldplaneeringus märkida nõue, et päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagneti- lise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele (ehitusseadustik § 120 lõige 1 punkt 3, § 11 lõige 2 punkt 9, majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 91 6 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektri- seadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagneti- lisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord“ pea- tükk 2). 3. Palume arvestada, et Kaitsevägi ja Kaitseliit võivad Ettepanekuga arvestatakse üldplaneeringu metsaseaduse § 36 alusel kasutada riigimetsa riigikaitse- koostamisel, lähtudes muuhulgas üldplanee- lise väljaõppe korraldamiseks. Suurendamaks inimeste ringu täpsusastmest ja metsaseaduses too- teadlikkust riigikaitselise tegevuse erinevatest vormidest dust. Märgime, et tegevusi, mida viiakse ellu ja mõjudest palume seda üldplaneeringu seletuskirjas ka- seaduse alusel ning mida ei ole võimalik pi- jastada. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel kaajaliselt omavalitsuse ruumi kavandada, ei ja kasutajatel arvestada riigikaitselisest tegevusest tule- ole otstarbekas ka üldplaneeringu lahenduses nevate keskkonnahäiringutega ning raskesõidukite ja ini- kajastada. Saame metsaseaduses toodut ar- meste liikumisega. vesse võtta üldplaneeringu lahenduse koosta- misel, KSH läbiviimisel, kuid püsiva iseloo- muga riigikaitselise väljaõppega seotud tege- vusi, mis ei oma püsivat ruumimõju, üldpla- neeringus ei lahendata. 3 RAHANDUSMINIS- 13.01.2020 1. Üldplaneeringu koostamisel palume kasutada Rahan- Arvestame esitatud ettepanekute ja doku- TEERIUM nr 14- dusministeeriumi koostatud juhendeid. Üldplaneeringu mentidega üldplaneeringu koostamisel. Kaa- koostamiseks vajalikud materjalid on koondatud veebi- same Rahandusministeeriumi jooksvalt 11/7669-3 lehel planeerimine.ee alamteemana „Üldplaneeringute üldplaneeringu koostamise protsessi ja arute- koostamine 2019-2020“ https://planeerimine.ee/yldpla- ludesse. neering/. Soovitame kasutada juhendites toodud mõis- teid. 2. Lääne-Harju valla üldplaneeringu aluseks olevad Harju maakonnaplaneeringud ja olemasolevad maakondlikud uuringud on leitavad aadressilt https://maakonnaplanee- ring.ee/harjumaaplaneering. 3. Maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku paiknemise ja kasutustingimuste täpsustamisel palume kasutada Keskkonnaagentuuri tellimusel valminud ju- hendmaterjali „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“, mis on kättesaadav aadressilt https://www.keskkonnaagen- tuur.ee/et/projektid/elme/materjalid/rohevorgustikutoimi- vuse-analuus-ja-planeerimisjuhendi-koostamine. 7 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 4. Erinevate keskuste arengu kavandamisel võtta läh- tealuseks Harju maakonnaplaneeringus toodud keskuste võrgustik, keskuste hierarhia ning teenustasemed. Asus- tuse arengut suunavate juhiste osas tuleb lähtuda maa- konnaplaneeringus sätestatud põhimõtetest. Asulate olu- korda väljaspool keskuslinnu kirjeldab „Eesti väikeasulate uuring“, mis teeb ettepanekud väikeasulate elujõu hoid- miseks nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Uuring pakub asustusüksuste tasemel üleriigiliselt võrreldavaid alusandmeid, mis on vajalikud asustuse arengu täpsusta- miseks linnade ja valdade üldplaneeringutes ning teistes arengudokumentides. Uuring on kättesaadav aadressilt https://planeerimine.ee/2019/03/eesti-vaikeasulate- uuring/. 5. Planeerimisseaduse §-s 11 on sätestatud teabe piisa- vuse põhimõte, mille kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast tea- vet. Põhjalikumalt on planeerimisseaduse ptk 2 sätestatud olulistest põhimõtete rakendamisest kirjutatud juhendma- terjalis „Planeerimise põhimõtete rakendamine“, mis on kättesaadav aadressilt https://planeeri- mine.ee/static/sites/2/planeerimise-pohimot- ted_2016.pdf. Sellest tulenevalt palume arvestada voli- kogu poolt heaks kiidetud Harju maakonna arengustratee- gia 2035+ põhimõtetega. 6. Juhime tähelepanu, et Majandus- ja Kommunikatsioo- niministeerium on oma kohalikele omavalitsustele saade- tud kirjades 13.03.2019 nr 17-7/2019/2142 ja 07.01.2020 nr 17-7/2019/112 soovitanud üldplaneeringu koostamisel kaaluda võimalusi energia tootmiseks vajalike alade kavandamiseks. Eesti oludes tähendab see eelkõige peaasjalikult tuule- ja päikeseenergia arendamiseks sobi- like maa-alade planeerimist. Kirjade lisades on toodud ka info millistes piirkondades millist taastuvenergeetikaliiki 8 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine oleks võimalik kaaluda. Palume üldplaneeringu koostami- sel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepa- nekut kaaluda. 4 KESKKONNAMI- 20.01.2020 KSH teostajate nimekirjas puuduvad välisõhu ja müra Nimekirja täiendatud. Üldplaneeringu koosta- NISTEERIUM nr 7- eksperdid mise ja KSH läbiviimise konsultandi mees- 15/20/218 konda kuuluvad teiste hulgas ka Kajaja Acoustics OÜ müra ja välisõhu eksperdid. Lähteseisukohtade lk 11 olulise ruumilise mõjuga ehitiste ÜP KSH läbiviimisel analüüsitakse ja hinna- all võiks käsitleda ka laiemalt välisõhu saastust ja müra takse planeeritava tegevusega kaasnevat olu- häiringut põhjustavate ehitiste jaoks sobivaid lahendusi list mõju välisõhu kvaliteedile ja müratase- mele, sh pööratakse tähelepanu olulise ruu- milise mõjuga ehitiste paiknemisele. Meta- noolitehase osas arvestatakse KOVi algatatud eriplaneeringu ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustamispaiga osas võimaliku algata- tava eriplaneeringu menetluse ja KSH tule- mustega. Eriplaneeringu(te)ga arvestatakse ulatuses, kuivõrd ÜP ja selle KSH koostamise ajal on olemasolevaid andmeid. Lähteseisukohtade lk 15 punkti „mõju looduskeskkonnale“ Märkusega on arvestatud. LS ja VTK ptk 5.3 all puudub keskkonnaelementide loetelus välisõhu saaste on täiendatud. ja müra mõju ning seega lisada punkti 5.3 välisõhu saaste ja müra mõju lk 26 lisada Keskkonnaametiga koostöö juurde ka väli- Märkusega on arvestatud. LS ja VTK kaasa- sõhu kvaliteedi tagamise teema; mise peatüki täiendatud. Lisas 2 puudub lähteseisukohtades õhukvaliteedi ja müra Märkusega mittearvestatud. Välisõhu kvali- teema teeti ja müra (sh olemasolevat olukorda) kä- sitletakse KSH aruandes. Lääne-Harju valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja Arvestame märkusega ÜP ja selle KSH koos- keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise tamisel, arvestades üldplaneeringu üle- kavatsuse lisas 2 on kirjas, et üldplaneeringu koostamisel sandeid ja täpsusastet. ÜP KSH läbiviimisel arvestatakse teadaoleva radoonisisaldusega Lääne-Harju täpsustakse võimalikke probleeme seoses valla territooriumi pinnases. Palume nii valla üldplaneerin- pinnase radoonisisaldusega. Ulatuses, mida gus kui ka KSH käigus käsitleda kiirgusohutust (sh loo- olemasolevad andmed võimaldavad, tuuakse duskiirgust ning pinnase ja ruumide siseõhu radoonisisal- radooni osas välja teadaolevad probleemsed dust). Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 piirkonnad ning piirkonnad, mis vajavad 9 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radooni- täiendavat uurimist. KSH väljundina määra- sisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgen- takse tingimused, millega tuleb radooniris- datud radooniriskiga töökohtadel” lisas on toodud kõrgen- kiga piirkondades arenduse järgmistes etap- datud radooniriskiga maa-alade loetelu, milles on nimeta- pides arvestada. tud ka Lääne-Harju vald. Ruumide siseõhu radoonisisalduse analüüsi- mine ja hindamine ei ole ÜP KSH ülesanne. Eesti Geoloogiateenistus teostas 2018. aastal Majandus- Arvestame viidatud uuringu tulemustega ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel uurimistöö üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel ja Harjumaa ehitusmaavarade levikust, kaevandamisest ja KSH läbiviimisel. kasutamisest. Ülevaade keskkonnanõuetest ja alternatiiv- setest ehitusmaterjalidest tehti koostöös Keskkonnaminis- teeriumiga. Uurimistöös on välja toodud perspektiivsed alad lubjakivi, liiva ja kruusa geoloogilisteks uuringuteks. Uurimistööga saab tutvuda veebilehel https://www.egt.ee/et/eesmargid-tegevused/maapoue- ressursside-otsingud-ja-uuringud/projektid/harju-ehitus- maavarad. Palume üldplaneeringu seletuskirjas ja KSH aruande eelnõus märkida planeeringu ala kattumised uurimistöös toodud perspektiivsete aladega. Lisaks eeltoodule palume Lääne-Harju valla üldplanee- Arvestame ettepanekuga ning kaasame Kesk- ringu koostamisel arvestada, et planeeringust huvitatud konnaministeeriumi ja teised riigiasutused isikuna tuleb ka riiki käsitleda võrdselt kõigi teiste maao- võrdselt teiste kaasatavate isikutega üldpla- manikega ning kohaliku omavalitsuse ega ühegi teise neeringu menetlusse. maaomaniku huve ei tohi ilma põhjendatud ja kaalutletud vajaduseta eelistada riigi huvidele, sh näiteks maakasu- tuse juhtotstarbe ning põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukohtade määramisel. Nimetatud põhi- mõte kehtib ka reformimata maade suhtes, mis MaaRS § 31 lõike 2 tähenduses on samuti riigi omandis. PlanS § 75 lõike 1 punkti 20 kohaselt on üldplaneeringu Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu ülesanne puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest koostamisel. tekkivate kitsenduste määramine. Palume üldplaneeringus välja tuua avalikult kasutatavad sotsiaalse suunitlusega maa-alad, mida kohalik omavalitsus vajab oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. 10 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Ühtlasi palume kaardimaterjali koostamisel lähtuda kehti- Arvestame kehtestatud detailplaneeringutega vatest detailplaneeringutest ning kanda vastav info ka üldplaneeringu koostamisel. Kehtestatud de- Lääne-Harju valla üldplaneeringu joonistele. tailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Seega kajastame üldplaneeringu joonistel detailplaneeringuid, mille lahendu- sega arvestamine üldplaneeringu terviklahen- dusega haakub ning omab tähendust valla pi- kaajalise ruumilise arengu kontekstis. 5 MAJANDUS- JA 21.01.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on ettepa- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu KOMMUNIKAT- nr 1.10- nek, et Lääne-Harju valla üldplaneeringu koostamisel koostamisel ning otsime üldplaneeringu la- SIOONIMINISTEE- 17/2019/928 võiks võimaluse korral võtta enam arvesse energiatoot- henduse väljatöötamise ajal taastuvenergia mise jaoks sobilike alade leidmise vajadust. Päikese- ja tootmiseks sobivaid alasid. Teeme alade väl- RIUM 02 tuuleenergia tehnoloogiate odavnemise ning hajaenergee- jaselgitamisel koostööd riigiasutuste, taastuv- tika arengu tulemusena on energiatootmine muutumas energia arendajatega, kohalike kogukonda- tavapäraseks ettevõtluseks, millega võiksid näiteks põhi- dega. tegevuse kõrval edukalt tegeleda ka Lääne-Harju valla elanikud ja ettevõtjad. MKMi energeetikaosakond on soovi korral valmis energia tootmiseks sobilike alade valimisel kaasa aitama. MKM ei ole vastu, et Lääne-Harju valla üldplaneeringus Teadmiseks võetud. nähakse ette raudteekoridor Vasalemmast Ämarisse ja Rummule, kuid arvestada tuleb asjaoluga, et riigi inves- teeringukavades vastava raudteelõigu ehitust ja vahen- deid selleks ette nähtud ei ole. AMETID 6 TERVISEAMET 10.01.2020 Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning juhib tähe- nr 9.3 lepanu järgnevatele tervisekaitsealastele keskkonna as- 4/19/7323 2 pektidele, millega üldplaneeringu ja KSH koostamisel ar- vestada: Joogivee kvaliteet Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei soovita amet pla- neerimisel uute salvkaevude rajamist joogiveeallikatena. 11 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Lähtuvalt veeseadusest § 148 lg 1 on veehaarde sanitaar- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu kaitseala joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks ka- koostamisel, arvestades ÜP ülesandeid ning sutatavat veehaaret ümbritsev maa-või veeala, kus vee täpsusastet. ÜP KSH ühe väljundina määra- kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste takse nõuded ja tingimused, millega üldpla- kaitsmiseks on tegevust piiratud. Sellest tulenevalt tuleks neeringule järgnevates planeerimise etappi- vältida ehitiste planeerimist veehaarde sanitaarkaitseala- des tegevuse kavandamisel arvestada, et ta- dele. gada kvaliteetne joogivesi. Supluskohad Supluskohad peavad vastama sotsiaalministri 03.10.2019 Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ koostamisel niivõrd kui see on üldplaneeringu nõuetele. Vastavalt Euroopa Direktiivi nõuetele ja eeltoo- eesmärgist tulenevalt võimalik. Üldplaneerin- dud määruse § 5-le korraldab supluskoha omanik või val- guga on võimalik ette näha ruumilised eeldu- daja suplusvee seire vastavalt seirekalendrile. Üldsusele sed supluskohtade kasutuselevõtuks või säili- ettenähtud teabe kättesaadavuse supluskohas tagab sup- tamiseks. Meetmed supluskoha nõuetele vas- luskoha omanik või valdaja. Kui supluskohale kehtesta- tamiseks tuleb kasutusele võtta ja rakendada takse alaline suplemiskeeld või antakse alaline soovitus pärast üldplaneeringu kehtestamist kehtivate mitte supelda, peab supluskoha omanik või valdaja teavi- õigusaktide ja normide alusel. tama supluskohas üldsust selge ja lihtsa hoiatusmärgi või sümboliga, millega antakse teada, et kõnealune koht ei ole enam supluskoht. Erakorralise olukorra puhul, millel on halb mõju või mille korral võib eeldada halba mõju suplusvee kvaliteedile ja suplejate tervisele, peab suplus- koha omanik või valdaja viivitamata rakendama vajalikke kvaliteedijuhtimismeetmeid, sealhulgas teavitama ametit ja üldsust olukorrast, kindlaks tegema reostuse põhjused ja vajaduse korral rakendama ajutist suplemiskeeldu. Müra Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu seadus ja müra normtasemed on määratud sama seaduse koostamisel, arvestades üldplaneeringu üle- § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri sandeid ja täpsusastet. Arvestame maakasu- 16.12.2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra tuse planeerimisel olemasolevast keskkon- normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja nast ning kavandatavast lahendusest tulene- hindamise meetodid” (edaspidi KeM määrus nr 71), mis vate võimalike negatiivsete mõjudega. jõustus 01.02.2017. ÜP KSH ühe väljundina määrame nõuded ja Planeeringus arvestada olemasolevate ja planeeritavate tingimused, millega üldplaneeringule järgne- maanteede ning raudtee trassi koridoridega, paigutades 12 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine elamualad neist piisavalt kaugele, tagamaks KeM määru- vates planeerimise etappides tegevuse ka- ses nr 71 toodud normtasemetele vastavus. Arvestada ka vandamisel arvestada, et tagada vastavus Klooga harjutusväljavõimalike negatiivsete mõjudega. kehtestatud välisõhus leviva müra normtase- metele. Amet ei soovita müra- ja saatetundlike objektide (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud) pla- Siseruumide mürataseme analüüsimine ja neerimist tiheda liiklussagedusega teede (maantee, raud- hindamine ei ole ÜP KSH ülesanne. tee, tänav) lähedusse. Uute teede projekteerimisel arves- tada liiklusest tulenevate negatiivsete mõjudega ning sel- lega, et tagatud oleksid kehtivad müra-, õhusaaste ja vib- ratsiooni normid. Hinnata uute sotsiaalobjektide (haridusasutused, tervis- hoiu-ja sotsiaalhoolekande asutused) vajadust Lääne- Harju vallas ning seda, millised piirkonnad ja keskkonna- tingimused sobivad objektide rajamiseks. Võimalusel mär- kida sobivad piirkonnad üldplaneeringu joonistele. Elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei tohi müratase- med ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühis- kasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vastavalt vajadusele tuleb kasutada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“. Tootmistegevuse negatiivsed mõjud Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades üldplaneeringu üle- Tootmistegevusega võib kaasneda müra, vibratsioon ja sandeid ja täpsusastet. õhusaaste. Enamasti on tekkivat müra keeruline hinnata. Müra muutlik iseloom võib müraallika lähipiirkonnas ela- Arvestame üldplaneeringu koostamisel maa- vatele inimestele põhjustada häiringuid ka siis, kui töös- kasutuse, objektide, uute teede jms asukoha tusmüra vastab KeM määrus nr 71 toodud normtaseme- planeerimisel olemasolevast keskkonnast tele. Seetõttu soovitab amet uute objektide planeerimisel ning kavandatavast lahendusest tulenevate mainitud olukordade teket ennetada ning vältida tootmis- võimalike negatiivsete mõjudega. Tööstus- ja alade ja müratundlike alade (eeskätt elamualade) kõrvuti tootmisalade planeerimisel lähtutakse as- planeerimist. Elamu-ja tööstusala vaheletuleks planeerida jaolust, et tööstusest/tootmisest tulenev olu- piisav puhverala, mis leevendaks tootmisest põhjustatud line negatiivne mõju inimestele peab olema negatiivseid mõjusid ning tagaks elamualal normeeritud välistatud. müra-ja välisõhu saastatuse tasemed. Õhusaaste puhul ÜP raames on võimatu määrata, milline peab olema konkreetne vahemaa müratundlike 13 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine peab arvestama mitmest saasteallikast tuleneva võima- alade (sh elamuala) ja tööstus-/tootmisala liku koosmõjuga. Puhverala võib olla kõrghaljastusega vahel, sest tootmistegevused on väga erine- haljasala, äri-või muu müra suhtes mittetundlike hoonete vad ning omavad väga erinevat mürataset. ala. Ühtlasi tuleb arvestada, et ühe-või kaherealine kõrg- Võimalik kaasnev keskkonnamõju ning mõju haljastus ei oma puhveralana müra vähendamisel prakti- ulatus sõltub konkreetsetest planeeritavatest list väärtust, vaid on pigem visuaalse leevendusefektiga. tegevustest, mis selguvad üldplaneeringu el- Müra vähendamise eesmärgil rajatav kõrghaljastus peaks luviimisel. Nendele tegevustele seatakse tin- müra leevendava efekti tagamiseks olema vähemalt 30- gimused ja hinnatakse tegevuste elluviimi- 50 meetri laiune. sega kaasnevat mõju arenduse järgmistes etappides (detailplaneeringu koostamine, loa- menetlus vms). ÜP KSH väljundina määrame nõuded ja tingimused, millega järgmistes etappides arvestada, et välistada võimalik negatiivne mõju elamualadele. Radoon Elamutes ning ühiskasutusega hoonetes võib radoon põh- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu justada olulist riski tervisele. Aladel, kus on teada, et ra- koostamisel, arvestades üldplaneeringu üle- doonisisaldus pinnaseõhus ületab lubatud piirväärtuse (50 sandeid ja täpsusastet. ÜP koostamisel ja kBq/m3), tuleb elamute, olme-ja teiste samaotstarbeliste selle KSH läbiviimisel käsitletakse kiirgusohu- hoonete projekteerimisel eelnevalt teha detailsemad ra- tust lähtudes ÜP ülesannetest ja täpsusast- doonialased uuringud. Tähelepanu tuleb pöörata as- mest. ÜP KSH läbiviimisel täpsustakse võima- jaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotu- likke probleeme seoses pinnase radoonisisal- nud. Seega võib madala radooniriskiga piirkonnas esineda dusega. Ulatuses, mida olemasolevad and- kõrge radoonitasemega alasid. Seetõttu tuleks enne med võimaldavad, tuuakse radooni osas välja hoone ehitamist planeeritaval maa-alal teostada radooni- teadaolevad probleemsed piirkonnad ning tasemete mõõtmised. Vajadusel tuleb ehitamisel raken- piirkonnad, mis vajavad täiendavat uurimist. dada radoonikaitse meetmeid (EVS 840:2017 „Juhised ra- KSH väljundina määratakse tingimused, mil- doonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasole- lega tuleb radooniriskiga piirkondades aren- vates hoonetes“). Sellega välditakse majade siseõhu ri- duse järgmistes etappides arvestada. kastumist radooniga üle lubatud piiri (200 Bq/m3). Ruumide siseõhu radoonisisalduse analüüsi- mine ja hindamine ei ole ÜP KSH ülesanne. Valgusreostus Uute kergliiklusteede planeerimisel arvestada võimaliku- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu valgusreostusega ja vajadusel kavandada leevendavaid koostamisel. meetmeid. Kaitsevööndid 14 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel soo- Arvestame ettepanekuga võimalusel üldpla- vitame lähtuda põhimõttest, et kaitsevöönditesse (riigi- neeringu koostamisel. maanteed, raudteed, kohalikud teed, elektriliinid jne) ei planeeritaks uusi elamuid ega sotsiaalobjekte. Tähelepanu tuleb pöörata ka võimalikele perspektiivsetele teedele ning nende kaitsevöönditele. 7 KESKKONNAAMET 13.01.2020 Vesi nr 6- Üldplaneeringus peaksid veevaldkonnas olema käsitletud Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu 5/19/259-2 hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstus, veealade (veekogude) koostamisel, arvestades üldplaneeringu ja üldised kasutamis-ja ehitamistingimused, põhiliste tehno- selle KSH ülesandeid ja täpsusastet. Üldpla- võrkude trasside, joogiveeallikate (sh sanitaarkaitsealad), neeringuga on võimalik ette näha meetmed reoveepuhastite (sh kujade), maaparandussüsteemide erinevate veevaldkondade teemadega tegele- asukoha määramine, veekogude ranna ja kalda ulatus ja miseks ning vajadustega arvestamiseks. ehituskeeluvöönd, kallasrajad, vajadusel maasoojuspuur- kaevud. KSH aruandes peaks olema käsitletud põhjavesi, pinnavesi, sadevesi, üleujutuspiirkonnad, jääkreostus ja neile arendusest tulenev mõju. Põhjavee varud Kui põhjavee varud on piirkonnas määratud, siis kujundab see mingil määral ka ettevõtluse võimalusi. St esmajärje- korras tuleb tagada inimeste joogivesi ning seejärel on võimalik kasutada ressurssi muudel eesmärkidel. Sellega tuleks üldplaneeringute koostamisel arvestada. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavasaastateks 2015- 2021 ja meetmeprogrammis olevaid suuniseid ja piiran- guid tuleb arvestada ka planeeringutes ning üldplanee- ringu koostamisel tuleb arvestada veemajanduskavaga seatud eesmärke ja meetmeid. Reoveekogumisala moodustamine ja muutmine Veesea- duse § 99 lg 3 kohaselt kannab kohaliku omavalitsuse ük- sus reoveekogumisala piirid üldplaneeringule koos pers- pektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud. Reo- veekogumisalad määrab keskkonnaminister omakäskkir- jaga, kuid reoveekogumialade piirid (koos perspektiivis 15 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole reoveeko- gumisalaks määratud või sellega hõlmatud) kannab koha- lik omavalitsus oma üldplaneeringusse. Kuna veekogud võivad läbida mitmeid omavalitsusi, siis võib ühes omavalitsuses kavandatu mõjutada terve vee- kogu seisundit, sh ka teises maakonnas. Seetõttu tuleb veekogu hea seisundi säilitamiseks või saavutamiseks teha koostööd ka teiste kohalike omavalitsustega, mida veekogu läbib. Veekeskkonnast lähtuvalt on samuti oluline tuua üldpla- neeringus välja juba kitsendustega alad nagu nt nitraadi- tundlik ala (NTA) ja kaitsmata põhjaveega ala, mis on inimtegevuse suhtes tundlikumad ning seetõttu vajavad suured tähelepanu. Arengu suunamisel tuleks arvestada üleujutusega seonduvaid riske. 2. Maavarad Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel ja selle KSH läbiviimisel, arvesta- PlanS § 75 lg 1 p 15 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne des üldplaneeringu ja selle mõjude hindamise maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekki- täpsusastet. Muuhulgas peame silmas pidama vate kitsenduste määramine. Sellest tulenevalt on üldpla- üldplaneeringu ja kaevandamislubade oma- neeringuga vaja määrata maardlatega ja maavara kae- vahelisi seoseid ja piire. Maakasutuse planee- vandamisega kaasnevad mõjud maakasutusele ning ehit- rimisel tuleb arvestada maavaravaru kaevan- iste ehitamisele. Lisaks tuleks läbi mõelda, kuidas võiks damise vajadusega, kuid ka vastupidi – maa- kaevandamine aidata kaasa piirkonna arengule ning mil- varade kaevandamisel tuleb samuti arvestada line võiks olla maakasutus peale maavaraammendumist juba väljakujunenud maakasutuse ja piir- (nt lasketiir, tuulikupark, puhkeala, sõudekanal, mets, kondlike väärtuste ning võimalustega. veekogu, rohumaa). Tuleks märkida, et kaevandamislube andes määratakse loas ära kaevandatud maa korrastamise suund igale mäeeraldisele individuaalselt. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 9 tähenduses nimetatakse maa endisel või uuel otstarbel taas kasutuskõlblikuks muutmist kaevandatud maa korrastamiseks. Palume mitte kasutada sõna „rekul- tiveerimine“. Eelkõige lähtutakse senisest maakasutusest ning edasisest visioonist. Turbatootmisalad korrastatakse enamasti soodeks, liiva-ja kruusakarjäärid metsa või ro- humaadeks. Kaevandades allpool põhjaveetaset korrasta- 16 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine takse veekoguks. Enne kaevandamise lõppu antakse ette- võttele korrastamistingimused ja selle alusel tehakse kor- rastamisprojekt. Samuti võiks kaaluda uute perspektiivsete alade määra- mist, kuhu võiks tulevikus kaevandamine vajadusel laie- neda või otsustada, kuhu uusi alasid enam ei lisandu. Mitte kanda planeeringusse kohustus, et maavara kae- vandamise loa taotluse menetlemisel tuleb teha keskkon- namõju hindamine. Planeerimisel peaks vältima kaevan- damisele tundlike alade (näiteks elamu-ja rekreatsioonia- lad) kavandamist kasutuses või veel avamata maardlate vahetusse lähedusse ning samuti potentsiaalsete maard- late (nt alad, kus on juba kehtiv maavara geoloogilise uuringu luba) lähedusse. Kaevandamise käsitlemisel avaliku huvina peaks planee- ringu koostamisel arvestama ka kaevandamise vajalikku- sega, et tagada varustuskindlus. Märkida, et kaevanda- mistegevuse saaduseks on materjal, mida kasutatakse nt teedeehituseks ja –renoveerimiseks (liiv, kruus) või toor- mena energeetikatööstuses (küttematerjali saamiseks). Ka KSH-s palume arvestama praeguse ja võimaliku kae- vandamisega piirkonnas. Keskkonnaamet palub pöörata tähelepanu ka terminite õi- gele kasutamisviisile. Näiteks “kaevandus“ on MaaPS § 75 lg 4 tähenduses maavara allmaakaevandamisega tegelev tootmisüksus. Pealmaakaevandamise korral on õige kasu- tada sõna „karjäär“. „Maavara kaevandamine“ on maa- vara looduslikust seisundist eemaldamise ettevalmistami- seks tehtav töö (MaaPS § 6 lg 1). Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada maapõuesea- duse § 15 lg 7, mis sätestab, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldplanee- ring, detailplaneering ja kohaliku omavalitsuse eriplanee- ring PlanS-is sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. 3. Looduskaitse 17 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Ehituskeeluvöönd (edaspidi EKV) Arvestame üldplaneeringu koostamisel vee- kogude kalda piiranguvööndite, ehituskee- Üldplaneeringus tuleb käsitleda ehituskeeluvööndiga luvööndite ja veekaitsevöönditega, täpsusta- seonduvat. Üldplaneeringus EKV (ka veekaitsevööndi ja des vajadusel seadusest tulenevatel alustel kalda piiranguvööndi) lähtejoone määramine-PlanS § 75 kaitsevööndite ulatust. lg 1 p 9 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgvee- Üldplaneeringu koostamise käigus analüüsi- piiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul. takse varasemate üldplaneeringutega, kuid ka detailplaneeringutega antud EKV vähenda- Mererannal korduva üleujutusega alade määramisel konk- misi ning kaalutakse nende kehtima jäämist reetsed LKS-ist tulenevad alused/kriteeriumid puuduvad. või EKV vähendamise tühistamist. EKV lähtejoone määramisel tuleks Keskkonnaameti seisu- kohalt võtta aluseks rannikul üleujutatatavatele aladele Arvestame üldplaneeringu koostamisel klii- iseloomulik looduslik taimkate (sh roostik ja rannanii- mamuutustega seonduva üleujutusohuga. dud)ja mullastik (sooldunud rannikumullad). Põhimõtteli- selt on võimalik rakendada ka teisi meetodeid (nt veeta- semetest või maapinna kõrgusest lähtumine), kuid raken- datavad meetodid ja põhimõtted peaksid olema üldpla- neeringus selgelt lahti kirjutatud (sh kui kavandatakse mingit erilahendust, siis tuleb selgitada kuidas see on kooskõlas looduskaitseseadusega (edaspidi LKS)). Suurte üleujutusaladega siseveekogudel on vastavalt keskkonnaministri 28.05.2004 määrusele nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel sise- veekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ EKV lähtejoo- neks mullastik (alluviaalsed soomullad ehk lammi madal- soomullad). EKV lähtejoone määramisel tuleb võtta arvesse ka täien- davad kohapõhised asjakohased andmed (veetasemete andmestik, sh oluliste üleujutusohuga riskipiirkondade maandamiskavades toodud andmestik, teadaolevad üleujutusalad siseveekogudel, teated rannapurustustest, nõlvaprotsessidest kaldal), arvestada kaldaastangutega (LKS § 34 lg 5). Üldplaneeringus märkida ära EKV ulatuses erandeid teki- tavad olukorrad (metsamaa erisus looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 2, tiheasustusala erisus LKS § 38 lg 1 p 3). Metsamaa erisust planeeringujoonistel graafili- selt pigem mitte kujutada (ajaliselt liialt muutuv, küll aga 18 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine lisada märkusena). Üldplaneeringu seletuskirjas ja joonis- tel määratleda üheselt olemasolevad, laiendatavad ja moodustatavad tiheasustusalad (arvestades ka LKS § 41). Üldplaneeringu mastaapi arvestades tuua välja olulisemad LKS § 38 lg 4 ja 5 erisuste alla minevad objektid. Näiteks tiheasustusalal olemasolev ehitusjoon, supelrannad, pla- neeritavad avalikult kasutatavad teed (sh kergliiklusteed), planeeritavad tehnovõrgud ja rajatised, sadamate, sildu- mis-ja randumiskohtade võrgustik ning juurdepääsud vii- mastele. EKV korrigeerimine ja vähendamine ning suurendamine (PlanS § 75 lg 1 p 12).Kuna uue üldplaneeringu koostami- sel senine sama territooriumi hõlmav üldplaneering kao- tab kehtivuse, siis kaotavad kehtivuse ka sellele antud nõusolekud (kaasa arvatud nõusolekud EKV vähendami- seks). Seega võiks kohalik omavalitsus viia uue üldpla- neeringu koostamise raames läbi varasema üldplaneerin- guga antud EKV vähendamise kaardistamise, mis võimal- daks varasemate EKV vähendamiste nõusolekute kehtima jäämise ja kandumise uude üldplaneeringusse. EKV vä- hendamise kaardistamisel tuleks vastaval joonisel ning seletuskirjas või lisas kujutada/loetleda varasemad EKV vähendamised. Üldplaneeringu tööprotsessi ja/või koos- kõlastamise käigus annab Keskkonnaamet ka seisukoha, kas varasemad EKV vähendamised jäävad kehtima ja nendega võib uue üldplaneeringu puhul arvestada. Kui olud on oluliselt muutunud, siis erandjuhul võib olla vaja- lik nende alade puhul ka uus EKV vähendamise kaalu- mine. Juhul, kui koostatava üldplaneeringu raames ei viida läbi EKV kaardistamist ja/või ei tooda välja, et eel- miste üldplaneeringutega on EKV-d vähendatud, siis auto- maatselt varasemad nõusolekud EKV vähendamise kohta uude planeeringusse üle ei kandu. Olenemata üldplaneeringu kehtetuks tunnistamisest keh- tivad kõik varasemalt kehtestatud detailplaneeringud edasi (sh nõusolekud EKV vähendamiseks) ning detailpla- neeringutega hõlmatud ala kinnistu omanikul on õigus sellest tulenev ehitusõigus realiseerida. Kuna PlanS § 74 19 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine lg 4 kohaselt on üldplaneeringu koostamisel kohustuslik KSH läbiviimine, tuleb planeeringu koostamisel (olene- mata sellest, kas EKV-d soovitakse vähendada või mitte) teha koostööd ja planeering kooskõlastada ka Keskkon- naametiga. Kuigi olemasoleva olukorra ja kehtivate nõuete kajastamine ei ole üldplaneeringus PlanS kohaselt kohustuslik, on ühese mõistetavuse huvides võimalik uues koostatavas üldplaneeringus näidata, millistel aladel ja tingimustel on varasemalt detailplaneeringutega juba ehi- tuskeeluvööndit vähendatud (sh tuues nt välja, et varase- malt on Keskkonnaamet oma nõusoleku andnud). Taoli- sed detailplaneeringud võiksid olla üldplaneeringus eel- kõige markeeritud (nt üldplaneeringu vastaval joonisel tähtede või numbritega märgitud ning seletuskirja vasta- vas peatükis või lisas loeteluna). Pigem erandjuhtudel võib nende detailplaneeringute la- hendus (sh ka vähendatud EKV ulatus) olla kujutatud ka üldplaneeringu vastaval joonisel, kuna sealjuures tuleb tagada piisav täpsusaste (sh EKV vähendamise kõrvaltin- gimused). Juhul, kui Keskkonnaamet erandkorras, tulene- valt näiteks muutunud oludest vms, soovib loobuda va- rem antud nõusolekust EKV vähendamiseks ja keeldub üldplaneeringut kooskõlastamast, peab see olema sisuli- selt põhjendatud ja igakülgselt kaalutud. Eeltoodu eeldab EKV-d vähendava detailplaneeringu osalist või täieliku kehtetuks tunnistamist (vastasel juhul jääksid peale üldplaneeringu kehtestamist kehtima kaks vastandliku si- suga haldusakti), mida tehes tuleb arvestada HMS § 64- 70 toodud nõudeid, sh isiku usaldust haldusakti kehtima jäämiseks ja selle alusel antud ehitusõiguse realiseerimi- seks. Kliimamuutustega kohanemine sh üleujutusalad Üldplaneeringus tuleb määratleda üleujutusohtlikud alad(mis ei võrdu LKS § 35 lg 4 kohaste korduvate üleujutustega aladega ega piirdu vaid maandamiskava alusel määratud üleujutusohuga riskipiirkondadega) ning seada üleujutusohuga aladel ehitustingimused. 20 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Kallasrada, selle sulgemine ja ümbersuunamine, Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu sellele juurdepääsuvõimalused koostamisel ja selle KSH läbiviimisel. Lisaks kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määra- misele otsustatakse üldplaneeringuga vajadusekorral ka kallasraja sulgemine. Kaitstavad loodusobjektid, liikide leiukohad kujutada Arvestame kaitstavate loodusobjektidega maakasutusplaanil ja/või piirangute/keskkonna/loodus- üldplaneeringu koostamisel, ennekõike teiste kaitse vmt joonisel, arvestades liikide leiukohtade puhul tegevuste ja maakasutuse kavandamisel. seejuures LKS §-ga 53. Üldplaneeringus kajastada loodu- Kehtestataval üldplaneeringu lahendusel sobjektide keskkonnaregistri väljavõtte aeg ning märkida, kaitstavaid loodusobjekte, nii nagu teisi riikli- et andmed võivad olla ajas-ruumis muutuvad. Üldplanee- kes andmebaasides sisalduvaid objekte, ei ringus arvestada konkreetsete objektide kaitse-eeskirjade kuvata – fikseeritakse viimane väljavõtte ja neis seatud tingimustega (sh maastikukaitsealadel ar- aeg. Kaitstavad loodusobjektid kuvatakse ÜP vestada pärandkultuuriliste, maastikuliste jne väärtus- väärtuste ja piirangute kaardil. tega). Tuua välja kaitstavate loodusobjektide kattuvus ÜP KSH raames viiakse läbi Natura puhke-ja virgestusaladega, külastustaristu ning arvestada hindamine. Planeeritava tegevuse võimalikku projekteeritavate objektidega. Üldplaneeringu KSH-s viia mõju Natura 2000 võrgustiku aladele läbi Natura hindamine, arvestades lisaks otsestele mõju- hinnatakse kõigepealt eelhindamise etapis dele ka kaudseid ja kumuleeruvaid mõjusid. ning vajadusel liigutakse asjakohase Riiklikul tasemel mitte kaitstavad loodusväärtused hindamise etappi. Asjakohase hindamise vajalikkus selgub ÜP koostamise käigus. Üldplaneeringus tuleb käsitleda rohevõrgustiku(roheta- ristu) teemat, vajadusel korrigeerida selle ruumikuju ja Arvestame ÜP koostamisel riiklikul tasemel kaitset ning seada kasutustingimused(PlanS § 75 lg 1 p mitte kaitstavate loodusväärtusega. 10). Ruumikujude puhul lähtuda eelkõige kehtestatud maakonnaplaneeringust. Kaitsealuste liikide kujutamisel üldplaneerin- Samuti tuleb arvestada looduskaitselist tähelepanu oma- gus eelistame versiooni, kus liigi leiupaigad ja vate kooslustega (sh vääriselupaigad (VEP), pool-loodusli- püsielupaigad on kaardil olemas ka avalikus kud kooslused (PLK), märgalad), nt rohevõrgustiku korri- versioonis, et ka selle kasutajad omaksid üle- geerimisel. Käsitleda tuleb riikliku looduskaitselise täht- vaadet ja oskaksid nende paiknemisega ar- suse minetanud loodusobjektide ja teiste kohalikku täht- vestada. Kaitsekategooriaid kaardil ei eralda, sust omavate objektide kohaliku kaitse alla võtmist. näitame kõik ühe tingmärgiga. I ja II kaitsekategooria liikide kujutamine üldpla- neeringus LKS § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massitea- 21 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine bevahendites keelatud, sama põhimõtet rakendab Kesk- konnaamet ka planeeringute puhul. Seega on kaks võima- lust: 1) koostada planeeringust kaks versiooni –avalik versioon ja ametkondlikuks kasutuseks mõeldud versioon (esimeses I ja II kaitsekategooria liikide leiukohti ja pü- sielupaiku planeeringujoonistel ei kujutata, teisel kujuta- takse); 2) kujutada planeeringu avalikus versioonis I, II ja III kaitsekategooria liike ja püsielupaiku „tsenseeritult“ –näiteks ühe tingmärgiga „kaitstavaliigi leiukoht/püsielu- paik“ eraldamata kaitsekategooriaid. Põhiprobleemiks on siin ringikujulised I kaitsekategooria liikide püsielupaigad. Eelistatum oleks variant, kus üldplaneeringu joonistel (sõltuvalt vajadusest ja planeeritavast alast kõiki (nt ti- heasustusaladel) või siis maakasutuse planeerimisel olu- list tähtsust omavaid (kusagil rohevõrgustikus paiknevate leiukohtade kujutamine võib osutuda pigem infomüraks)) näidatakse kaitsealuste liikide leiukohti/püsielupaiku ühe tingmärgiga „kaitstava liigi leiukoht/püsielupaik“, kuid erandina ei kujutata I kaitsekategooria liigi ringikujulisi (ehk otseselt LKS § 50 lg-st 2 tulenevaid) püsielupaiku. Antud märkus peab olema ka planeeringu tekstis ja/või legendis kajastatud. Juhul, kui üldplaneeringuga kavanda- takse olulisi maakasutusmuutusi kaitstavate liikide leiu- kohtades, oleks soovitav planeeringu piirangute joonistel (juhul, kui sellised vastava täpsusastmega vormistatakse, näiteks tiheasustusaladel) need alad ka vastavalt markee- rida (nt alana, kus arendustegevustel arvestada liigikait- seliste tingimustega), teavitamaks, et antud aladel aren- damisel on teatavad looduskaitselised kitsendused, mille sisuline pool selgub siis alles arenduse detailsetes etappi- des. 4. Kliima ja üleujutused Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel ja selle KSH läbiviimisel, arvesta- Üldplaneeringu koostamisel arvestada ka kliimamuutuste des üldplaneeringu ülesandeid ja täpsusastet. ja üleujutusega(mainitud ka käesoleva kirja punktis 3). Keskkonnaamet palub üldplaneeringu koostamisel ja KSH- s arvestada haldusterritooriumil esineda võivate üleujutu- sohtudega ning kliimamuutustega kaasnevate võimalike 22 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine riskidega (veetaseme tõusust ja sademete rohkusest tin- gitud üleujutuste võimendumine, tormide tugevnemine ja sagenemine, ranna-ja kaldaerosiooni kiirenemine, maali- hete esinemine ning linnaliste asumite soojussaarte efekt) ja nende maandamise võimalustega. Keskkonnaamet soo- vitab tutvuda Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud üleujutu- sega seotud riskide maandamiskava ja kliimamuutustega kohanemise arengukavaga. 5. Välisõhk Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades üldplaneeringu ja Üldplaneeringu koostamisel tuleks lähtuda Eesti Keskkon- selle elluviimisega kaasnevate mõjude hinda- nastrateegiast aastani 2030, milles on ühe probleemina mise ülesandeid ja täpsusastet ning lähtudes välja toodud transpordist tulenev saaste. Kohalikud oma- sealjuures olemasolevatest andmetest väli- valitsused, eriti just tihedama asustusega linnad, peaksid sõhu saaste ja müra osas. sellele hakkama tähelepanu pöörama. Näiteks eelistama peaks kaugküttesüsteemi kohtküttele, kuna kohtküttega Teede ning tööstus- ja tootmisalade planeeri- piirkondades esineb kütteperioodil suurem õhusaaste, misel lähtutakse asjaolust, et tegevusest tu- seda just osakeste näol, mis on kuulutatud vähki tekita- lenev oluline negatiivne mõju inimestele peab vaks. Teid, maanteid, aga ka raudteid tuleks planeerida olema välistatud. targalt ja liikluskoormust reguleerida. Põhiline probleem on saasteained, aga ka müra ja seda kindlasti ka raud- teede puhul. Keskkonnaministeeriumi kodulehel4 on ava- likustatud uuring Eesti linnade saastatuse kohta, millega tuleks kindlasti tutvuda, kui planeerima hakatakse. Lisaks on hea vaadata riikliku õhuseire andmeid on-line-s aad- ressil: http://airviro.klab.ee/. Arvestama peab, et igasugusel tööstusel või toomisel (sh soojatootmine) on oma negatiivne mõju ja inimestele ei meeldi seda omal nahal tunda. Eelkõige tuleb arvestada, et tööstus, mis on eeldatavalt suurema mõjuga, tuleks planeerida tiheasustusest piisavalt eemale, sest enne- kõike sellest tulenev lõhna-või mürahäiring tekitab hiljem probleeme, mida lahendada on väga raske. Näiteks puidu-ja mööblitööstus (müra, lõhn), ka värvimisega te- gelevad remonditöökojad (kemikaalide lõhn), linnu-ja loo- makasvatused (lõhn), igasuguste vedelproduktide (kü- tuste, kütusekomponentide) laadimine ning hoiustamine (lõhn, müra) aga ka tahkekütusel katlamajad (nn toss või 23 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine suits, lõhn, müra), karjäärid (tolm, müra) tekitavad prob- leeme, kui need on elanikele lähedal. Seda peab kindlasti arvestama juba planeerimisel, et elanikud ja tööstus/toot- mine kõrvuti kindlasti ei sobi. Mõistlik oleks ehk teha va- het saastavamal tööstusel/tootmisel/tegevusel (vt eelpool näiteid) ja vähemsaastavamal (nt erinev käsitöö, teatud väiksem toiduainetööstus), see ära defineerida ning kasu- tada vähemsaastavama tööstuse ala nn puhveralana. Par- gid, terviserajad jms ei sobi kindlasti selleks puhveralaks. 6. Müra Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, pidades silmas üldplaneeringu PlanS § 75 lg 1 p 22 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne täpsusastet. Mürakategooriate määramisel müra normtasemete kategooriate määramine. Seejuures lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seaduse §-st on olulisemad küsimused järgnevad: 1) Millised on piir- 57. kondade praegused müratasemed ja kas on probleeme? 2) Millistele aladele millised mürakategooriad(atmosfää- riõhu kaitse seaduse § 57) on otstarbekas määrata arves- tades kavandatavaid arenguid? 3) Kas kavandatavad müra normtasemed (vt keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meeto- did” Lisa 1) on saavutatavad? Kui pole, kas on vaja maad reserveerida (nt müratõkkeks, müravalliks) eesmärkide saavutamiseks? 4) Kas ja kuhu on otstarbekas määrat- leda vaikseid alasid? 5) Kas kavandatavad maakasutuse juhtotstarbed on müra mõttes sobilikud? 7. Jäätmed Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel, arvestades muuhulgas kohalikke PlanS § 75 lg 1 p 2 kohaselt on üldplaneeringu üks üle- vajadusi ja võimalusi. sanne kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Sellega seo- ses on olulisimad järgmised küsimused: 1) Kas ja kuhu oleks vaja kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohta? 2) Kas ja milliseid tingimusi on vaja seada? 3) Kui täpselt tu- leks kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskoht üldplaneerin- gus määrata? Võimalik on kirjeldada kas ainult tekstis, näidata mingi juhtotstarbe kõrvaljuhtotstarbena, näidata eraldi juhtotstarbega või kasutada kõiki neid vastavalt piirkondade eripäradele. 24 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnaamet lisab, et jäätmekäitlusobjektid tuleb pla- neerida selliselt, et need ei tekitaks keskkonnahäiringuid (müra, vibratsioon, tolm, ebameeldiv lõhn jms) ja nega- tiivset mõju elanikkonnale, vältides sellega hilisemaid probleeme. Üldplaneeringu koostamisel tuleb võtta ar- vesse riigi jäätmekavaga 2014-2025 seatud eesmärke. 8. Mets Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel. Oleme teadlikud, et iga kitsen- PlanS-is ei ole üldplaneeringu ülesannet, mis otsesõnu an- dus peab olema põhjendatud, proportsio- naks võimaluse seada tingimusi metsamajanduskava naalne ja üheselt mõistetav. Samas tuleb koostamiseks ja seeläbi metsa majandamiseks. Kuid aduda, et üldplaneeringu eesmärk on kokku kaudselt, lahendades näiteks järgmisi PlanS § 75 lg-s 1 leppida tasakaalustatud ruumiline areng, mis nimetatud ülesandeid, on võimalik reguleerida metsama- arvestaks kõikide ühiskonnaliikmete huvide ja jandamist (numeratsioon on vastavalt PlanS § 75 lg 1 p- vajadustega. Kõiki huvisid tuleb arvesse de numeratsioonile): võtta, kaaluda ja sellest lähtuvalt kujundada 10) rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsus- üldplaneeringu lahendus. tamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine; Teeme üldplaneeringu koostamisel võrdselt 13) kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate koostööd kõigi asjassepuutuvate asutuste ja loodusobjektide ja nende kaitse-ja kasutustingimuste ka metsaomanikega üheselt mõistetava pla- seadmine; neeringulahenduse väljatöötamiseks. 14) väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maas- tike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määra- mine ning nende kaitse-ja kasutustingimuste seadmine; 16) miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ningnende kaitse-ja kasutustingimuste sead- mine; 20) puhke-ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 21) asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks, lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine; 31) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded. 25 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnaministri 16.01.2009 määruse nr 2 „Metsa kor- raldamise juhend“ § 7 lg 7 kohaselt takseerkirjelduses märgitakse eraldisel kehtivad metsa majandamise kitsen- dused. Metsamajandamise kitsenduste aluseks on õigu- saktid või planeeringud. Sama määruse § 21 lg 1 p 3 järgi metsa takseerkirjeldus on metsamajandamiskava osaks. Seega on võimalik ka eelnimetatud määrusest tulenevalt üldplaneeringuga seada tingimusi metsa majandamiseks. Samas ei saa panna omanikule kohustust metsamajanda- miskava koostamiseks, sest selle koostamine on vaba- tahtlik (tekiks vastuolu metsaseadusega). Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsen- dusi, st üldplaneeringuga omandiõiguse kasutamise kit- sendamine on legitiimne. Seejuures peab iga kitsendus olema põhjendatud, proportsionaalne ja üheselt mõistetav (arusaadav, sh kinnisasja omanikule). Nimelt, kui kehtes- tatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele, võib kinni- sasja omanik taotleda talle kuuluva kinnisasja võõranda- mist riigi või kohaliku omavalitsuse poolt õiglase ja ko- hese tasu eest (kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 2). Samuti võib nõuda õiguspärase, kuid isiku põhiõi- gusi või -vabadusi erakordselt piirava haldusakti või hal- duse toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist õigla- ses ulatuses (riigivastutuse seaduse § 16 lg 1). Kokkuvõtvalt õiguslik võimalus on olemas, rakendamine sõltub vajadusest ja võimalustest. Ühtlasi, üldplaneeringu koostamisel tuleb analüüsida maatulundusmaa metsamaal raadamisest tingitud tagajärgi. Raadates veekogu piiran- guvööndis metsamaad, likvideeritakse ka ehituskee- luvöönd piiranguvööndi metsamaal väljaspool põhi-ehitus- keeluvööndit. Metsade majandamisele on võimalik läbi planeeringu seada kitsendusi, kuid see nõuab maaomaniku nõusole- kut. Tänased IT-lahendused vajavad n.o masinloetavat si- sendit ehk siis kaardikihti kitsendustest. Üldplaneeringu seletuskiri ja joonis peavad kokku minema. Metsade ma- jandamisele seatud kitsedus peab olema kehtestatud 26 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine väga selgesõnaliselt ja üheselt arusaadavalt kõikidele osa- pooltele -nii metsaomanikule, kohalikule kogukonnale, ko- halikule omavalitsusele kui ka Keskkonnaametile. Ehk siis sõnastused „ei ole lubatud“, „on keelatud“, „ei tohi olla suurem kui“ on sõnastused, mida peaksid kõik üheselt mõistma. Sõnastused „kaaluda võiks“, „tuleks eelistada“, „võimalusel kasutada“ on paraku sellised, mida saab tõl- gendada erinevalt ning seetõttu tekivad varem või hiljem arusaamatused ja erimeeldused. 9. Kiirgus Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel. Niivõrd kuivõrd olemasolevad Esialgse eesti radooniriski levilate kaardi6 kohaselt on andmed võimaldavad, tuuakse radooni osas Lääne-Harjuvald madala kuni kõrge radooniriski alal. Val- välja teadaolevad probleemsed piirkonnad daval osal valla territooriumil on pinnase radoonisisaldus ning piirkonnad, mis vajavad täiendavat uuri- madal võinormaalne. Kõrge radoonisisaldusega alad jää- mist. KSH väljundina määratakse tingimused, vad valla kirdeosasse (Keila-Joa ümbrus), idaosas Keila millega tuleb radooniriskiga piirkondades linna lähistele ning keskosas Harju-Riski ja Pae kanti. KSH arenduse järgmistes etappides arvestada. koostamise käigus tuleks vajadusel selgitada välja, kas on esinenud radooniga probleeme ja kas mingis piirkonnas vajaks teema täpsustamist. 10. Olulise ruumilise mõjuga objektid Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu koostamisel. Lääne-Harju vallas viiakse PlanS § 75 lg 1 p 4 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne üldplaneeringu koostamisel paralleelselt läbi olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine. Olulise vähemalt kaks kohaliku omavalitsuse eripla- ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri on kehtestatud Vaba- neeringu koostamist (metanoolitehase ning riigi Valitsuse 01.10.2015 määrusega nr 102 „Olulise ruu- radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga milise mõjuga ehitiste nimekiri“. Üldplaneeringuga tuleb eriplaneering), mille asukohavalikuga tuleb valida oluliste ruumiliste mõjuga ehitiste asukohad. üldplaneeringu lahenduses arvestada. Nii eriplaneeringute protsess kui ka üldplanee- ringu lahendus peavad teineteisega arves- tama niivõrd, kuivõrd nende protsesside pa- ralleelne kulgemine seda võimaldab. Lahen- duste kooskõla peab olema tagatud – eripla- neeringud peavad arvestama üldplaneerin- guga ning vastupidi. 11. Täpsemad märkused esitatud materjalide kohta: 1) Lisa 2 ptk 7.2 on parandatud vastavalt märkusele. 1) KSH VTK lisa 2 „Ülevaade Lääne-Harju vallast“ (edas- pidi lisa 2) ptk 7.2 käsitleb kavandatavat Pakri hoiuala. 27 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Märgitud on, et hoiuala kavandamine on algatatud seoses 2) Lisa 2 tabelit on täiendatud joonealuse vii- Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise algata- tega. misega. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Pakri 3) Lisa 2 tabelit on vastavalt märkusele hoiuala muudatus jõustus Pakri maastikukaitseala kaitse- täiendatud. eeskirja kinnitamisega (Vabariigi Valitsuse 30.08.2019 määruse nr 15 „Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ § 4) Lisa 2 tabelit on vastavalt märkusele 20). Seega ei ole nimetatud punkt enam asjakohane. täiendatud. 2) Lisa 2 ptk 17 tabelis 15 on toodud loend Lääne-Harju 5) Lisa 2 tabelit on vastavalt märkusele valla territooriumil registreeritud maardlatest. Osad täiendatud. maardlad paiknevad osaliselt Lääne-Harju vallaga külgne- vatel naabervalla territooriumitel: nt Suursoo turba- 6) Arvestame kaevandamislubade kehtivu- maardla paikneb osaliselt Lääne-Nigula valla territooriumil sajaga üldplaneeringu koostamise käigus. ja Ohtu turbamaardla osaliselt Saue valla territooriumil. 7) Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu Keskkonnaamet teeb ettepaneku tuua see info ka tabelis koostamise käigus, arvestades muuhulgas välja. üldplaneeringu ja selle mõjude hindamise 3) Lisa 2 ptk 17 tabelis 15 on kahel korral nimetatud Va- täpsusastet ning üldplaneeringule antud voli- salemma maardlat. Keskkonnaamet täpsustab, et ühel ju- tusi planeerimisseaduses. hul on tegemist Vasalemma maardla Padise Paemurrud nr 1 maardlaosaga (registrikaardi nr 213) ja teisel juhul Va- salemma maardla Padise Paemurrud nr 2 maardlaosaga (registrikaardi nr 212). Keskkonnaamet teeb ettepaneku tuua see info selguse huvides ka tabelis välja. 4) Lisa 2 ptk 17 tabelis 15 on välja toodud ka Larvi maardla ning tabelis 16 Larvi tootmisala mäeeraldis (kae- vandmise keskkonnaluba nr HARM-103), mis asub täies ulatuses Saue valla territooriumil. Keskkonnaamet palub Larvi maardla tabeli 15 ja Larvi tootmisala tabeli 16 loete- lust välja jätta. 5) Lisaks lisa 2 ptk 17 tabelis 16 nimetatud mäeeraldis- tele asuvad Lääne-Harju vallas ka Raja III turbatootmis- ala (Ohtu turbamaardla) ja Tammermaa turbatootmisala (Ohtu turbamaardla). Keskkonnaamet palub puuduolevad karjäärid koos vajaliku infoga lisada tabelisse 16. 6) Keskkonnaamet palub pöörata tähelepanu ka kaevan- damislubade kehtivusajale, mis võib lõppeda enne üldplaneeringu lõpplikku kinnitamist (näiteks luba nr 28 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine HARM-037; Määra lubjakivikarjäär; kehtivuse lõpp 03.04.2020). 7) Lääne-Harjumaa jäätmekava 2015-2020 ning Lääne- Harju valla arengukava 2019 –2030 kohaselt on vallas probleem jäätmete äraveoga väiksematest asulatest ja ebapiisav jäätmejaamade võrgustik. Valla ainus jäätme- jaam asub Karjakülas, mis jääb valla kirdepiirile. Lääne- Harju arengukavas 2019-2030 on ette nähtud Karjaküla jäätmejaama laiendamine. Uute jäätmejaamade või –ko- gumispunktide rajamist üldplaneeringus ei kajastata. Keskkonnaameti hinnangul ei pruugi valla ühes otsas oleva jäätmejaama laiendamine lahendada illegaalse prü- gistamise probleemi ega aidata kaasa jäätmete taaskasu- tamise suurendamisele. Üldplaneeringu üheks eesmärgiks on: „ladestavate jäätmete hulga vähendamiseks ning nende enam taaskasutusse suunamiseks ruumiliste eel- duste loomine“. Lääne-Harju valla ülevaatest ei selgu kui palju vallas tekkinud jäätmeid ladestatakse ning mis viisil üldplaneeringu abil neid koguseid vähendatakse. Samuti ei selgu, milliste ruumiliste eelduste loomisega planeeri- takse rohkem jäätmeid taaskasutusse suunata. Kokkuvõtvalt on Keskkonnaamet seisukohal, et koostatud lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus on asja- kohased ja piisavad, kui üldplaneeringu ja selle KSH koos- tamisel arvestatakse käesolevas kirjas toodud ettepane- kute ja soovitustega. 8 MAA-AMET 27.12.2019 Seisuga 20.12.2019 asuvad Lääne-Harju valla üldplanee- Teeme üldplaneeringu koostamise käigus nr 6- ringu territooriumil osaliselt või täielikult 14 keskkonnare- koostööd Maa-ametiga lähtuvalt Maa-ametile 3/19/18704- gistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat,11kehtiva antud volitustest. kaevandamisloaga mäeeraldist ja 2menetluses olevat 2 maavara kaevandamise loa taotlust. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsit- leb ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt esitatakse üldpla- neering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 29 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 76 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edas- pidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa- alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldpla- neering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1- 2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal. MaaPS§14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja ka- sutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavanda- tav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olu- korda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või hal- vendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maa- varale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehno- võrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikait- selise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku al- ternatiivset asukohta. Lisa2 peatükis 17. Maavarad ja maardlad on märgitud, et Lisa 2 tabelit on vastavalt märkusele täienda- Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud üheksa tud. Arvestame märkusega üldplaneeringu mäeeraldist, mis peaksid olema kujutatud joonisel 27. koostamisel. Täpsustame, et Lääne-Harju valla territooriumil on 11 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ja 2 taotletavat mäeeraldist, seejuures maardlad ja mäeeraldised on mär- gitud joonisele 28. Tabelis 15. on märgitud Lääne-Harju valla territooriumil registreeritud maardlad koos pindalade ja varu kogustega. Tabelis 16. on märgitud Lääne-Harju valla territooriumil asuvad mäeeraldised ja neis asuvad maavaravaru kogused. Soovitame koostatavas üldplanee- ringus piirduda vaid maardlate ja mäeeraldiste loeteluga, kuna maardlate ja mäeeraldiste pindalad ja neis asuva maavaravaru kogused võivad ajas muutuda. Näiteks on tabelis 15. märgitud Suursoo turbamaardla (registrikaart nr 532) pindala 11223,68 ha asemel nüüdseks (seisuga 20.12.2019) 11 064,09 ha ning tabelis 16. märgitud varu 30 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine kogused on võrreldes 21.08.2019 seisuga nüüdseks sa- muti muutunud. Suursoo turbamaardla registrikaardi and- med võivad lähiajal veelgi muutuda, kuna esitatud on täiendavad andmed, mis on veel läbivaatamisel. Pinda- lade ja varu koguste kirjeldamise korral palume lisada kuupäeva, millise seisuga andmeid esitatakse. Palume üldplaneeringu jooniste koostamisel kasutada Arvestame märkusega üldplaneeringu koos- keskkonnaregistris arvel olevate maardlate ja mäeeral- tamisel. diste piire. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonna- registrisse kantud keskkonnaandmeid. Üldplaneeringu ja KSH aruande koostamise lihtsustamiseks soovitame enne lõpliku lahenduse valmimist küsida keskkonnaregistri maardlate nimistust ajakohase väljavõtte. Palume üldplaneeringus anda mäetööstusmaa juhtots- Arvestame märkusega üldplaneeringu koos- tarve mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladele ning tamise käigus. Mäetööstusmaa juhtotstarbe kaevandamisloa taotluse olemasolu korral reserveeritava näitame ühiselt mäeeraldistele, nende teenin- mäetööstusmaa juhtotstarve nendele aladele, kus on me- dusmaadele. Kaalume eraldi juhtostarbe netluses maavara kaevandamise loa taotlus. Vajadusel määramist vajadusel turbatööstusmaale. võib mäetööstusmaa juhtotstarbest eraldada turbatöös- tusmaa juhtotstarbe. Palume eeltoodud märkustega üldplaneeringu edasisel Arvestame esitatud tingimustega üldplanee- koostamisel arvestada ning edastada planeeringulahendus ringu koostamisel koostöö korraldamisel ning enne vastuvõtmist Maa-ametile kooskõlastamiseks. Maa- planeeringulahenduse esitamisel kooskõlasta- amet aktsepteerib planeeringumaterjalide ja menetlusdo- miseks. kumentide edastamist nii digitaalselt aadressile [email protected] kui ka materjalide alla laadimist vastavalt veebiaadressilt. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valit- semisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Kesk- konnaministeerium. 9 PÕLLUMAJANDU- 23.12.19 nr Põllumajandusametil ei ole esitatud üldplaneeringu mater- SAMET 14.5- jalide kohta ettepanekuid ega vastuväiteid. 1/2350-1 31 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 10 LENNUAMET 20.12.2019 Lennuamet palub üldplaneeringu koostamisel arvestada Arvestame lennuväljade lähiümbruse ning nr 4.6- Lääne-Harju valla territooriumil asuva Ämari lennuvälja neist lähtuvate piirangutega üldplaneeringu 8/19/5382-2 ning Harku vallas asuva Humala väikelennuvälja lähiümb- lahenduse väljatöötamisel. rusest tulenevate piirangutega. Lennuvälja lähiümbrus on defineeritud lennundusseaduse § 341, lennuvälja lähiümb- ruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksi- mummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspii- rangute miinimumnõuded lennuraja klassifikatsiooni kaupa on kehtestatud majandus- ja taristuministri poolt 26.05.2015 vastu võetud määrusega nr 50 „Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded“. Lennuvälja lähiümbruse piirangupindade ulatusega on või- malik tutvuda Maa-ameti geoportaali lennunduskaardi ra- kenduses. Lennuvälja kaitsevööndi ulatust on võimalik kontrollida Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardil. Ämari lennuvälja tsiviilkasutusse võtmiseks peab lennu- väljal olema majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.06.2005 määruse nr 66 „Lennuvälja ja kopteriväljaku sertifitseerimise kord ning nõuded lennuvälja ja kopteri- väljaku käsiraamatu sisule ja koostamisele“ kohane serti- fikaat. Sertifikaadi taotlemiseks või konsultatsiooni saami- seks palume pöörduda Lennuameti poole. 11 VEETEEDE AMET 23.12.2019 Oleme läbi vaadanud Teie poolt edastatud Lääne-Harju Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu la- nr 6-3- valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju henduse väljatöötamisel. 1/2778 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse materja- lid (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019_0069) ning juhime tähelepanu üldplaneeringu alal asuvate navigatsioonimär- kide vahetus läheduses ja mõju piirkonnas tehtava ehi- tustegevuse kooskõlastamise korrale. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 06. det- sembri 2002. a määruse nr 26 „Ehitustegevuse kord vee- teel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõju- piirkonnas“ § 4 lg 1 järgi tuleb navigatsioonimärgi vahe- tus läheduses ja selle mõjupiirkonnas ehitustegevus koos- kõlastada Veeteede Ametiga. Sisuliselt tähendab see, et 32 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine võimalik tulevane ehitustegevus ei tohi halvendada navi- gatsioonimärgi nähtavust ja eristatavust merelt vaada- tuna. Palume seda üldplaneeringu koostamisel käsitleda. Üldplaneeringu alal asuvavaid navigatsioonimärke on või- malik vaadata Veeteede Ameti Nutimere rakenduses (https://gis.vta.ee/nutimeri). 12 MAANTEEAMET 10.01.2020 Siduda planeeringusse Harju maakonnaplaneeringuga ka- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu la- nr 15- vandatud teedevõrgustik - so riigiteede perspektiivsed henduse väljatöötamisel. 2/19/58092- trassid sh ristumiskohad, kogujateed jms: 3 1.1.1 Keila põhjapoolne ümbersõit 1.1.2 Keila lõunapoolne ümbersõit. Maanteeameti huvi on lõigus tee nr 11 Tallinna ringtee kuni tee nr 11370 Keila - Ääsmäe. 1.1.3 Harju maakonnaplaneeringus kavandatud perspek- tiivse raudtee ristumine riigimaanteega 17 Keila-Haapsalu kujutada eritasandilisena. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepää- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu la- sude tagamisel ning määrata perspektiivsete kohalike henduse väljatöötamisel teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asuko- had. Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raud- teede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Soovime üldplaneeringute koostamise kontekstis kokku Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla- leppida suurema liiklussagedusega riigiteedele ühise ni- neeringu lahenduse väljatöötamisel. metuse: Kokkuleppeliselt eristatakse üldplaneeringutes teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edas- pidi lühend OLT) riigitee liiklussagedusega (AKÖL) >6000a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist. Liiklussagedu- sed, millest üldplaneeringute koostamisel lähtuda on leita- vad siit: https://maantee- amet.maps.arcgis.com/apps/View/index.html?ap- pid=293d200a16454c1c84f2cfe35720149f 33 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Palume OLT teedel vajadusel määrata võimalike ristumis- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu la- kohtade asukohad, kuna see mõjutab enamasti mitmeid henduse väljatöötamisel arvestades üldpla- kinnistuid ning hiljem detailplaneeringu faasis ei ole reeg- neeringu täpsusastet. lina mõistlik haarata kogu suurt maa-ala tervikuna. Nime- tatud nõue on kooskõlas ka PlanS § 75 lg 1 p 1 kohase transpordivõrgustiku objektide asukoha määramise üle- sandega. Kajastada üldplaneeringu kaardil punktis 1.2 nimetatud Üldplaneeringu kehtestamisel kajastame joo- OLT-d vastavalt tänasele liiklussagedusele. nisel kavandatavad objektid, olemasoleva olukorra fikseerimist üldplaneeringus ja selle kehtestamisel üritame üldjuhul vältida. Ka OLT-ide kajastamist vastavalt tänasele sage- dusele kaalume üldplaneeringu lahenduses, kuid pigem lähtume siiski 10-15 aasta jooksul kavandatavatest täiendavatest arengutest. Tänane situatsioon on alusinformatsiooniks. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu la- vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29 kaaluda avalikes huvides henduse väljatöötamisel erateede omandamist. Kaalumisel palume pöörata erilist tähelepanu OLT ja kohaliku teedevõrgu ristumiskohtadele, kuna OLT teedel on riigiteega ristumiskohtade arv Normi- dega piiratud. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 Teadmiseks võetud. lõikest 2 ja tänava puhul määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel. Arvestada, et riigi põhimaantee 8 Tallinn-Paldiski on kogu Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu oma trassi ulatuses ühtlasi Euroopa Teedevõrgu maantee koostamisel. Erisuste määratlemisel teeme ning lähtuda kaitsevööndi määramisel EhS § 71 lg 2 - koostööd Maanteeametiga. kaitsevööndi ulatus 50m. Maanteeamet on hinnanud Paldiski linna ja Rummu ale- Võtame üldplaneeringu koostamisel konkreet- vikku läbivate riigiteede kaitsevööndite ulatust EhS § 71 sete teelõikude kaitsevööndite määramisel lg 3 alusel. Välja kujunemata hoonestusjoone ja linliku lähtekohaks Maanteeameti ettepanku. Eri- liikluskeskkonna puudumise tõttu teeme ettepaneku mää- suste määratlemisel teeme koostööd Maan- rata järgmised kaitsevööndi laiused riigitee äärmise sõidu- teeametiga. raja välimisest servast. 34 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 2.3.1. Riigitee nr 11183 Paldiski majaka tee km 0,0-3,75 mõlemal teeküljel 30 meetrit; 2.3.2. Riigitee 11174 Paldiski-Padise km 0,0-1,50 mõle- mal teeküljel 30 meetrit; 2.3.3. Riigitee 11180 Paldiski lõunasadama tee km 0,0- 0,718 mõlemal teeküljel 30 meetrit; 2.3.4. Riigitee 17 Keila-Haapsalu km 18,55-20,35 mõle- mal teeküljel 30 meetrit; Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid Teadmiseks võetud. kajastav ja määrav joonis esitada Maanteeametile GIS või CAD formaadis. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevöön- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu disse ehitada ehitusloakohustuslikke hooneid. EhS § 70 lg koostamisel. Erisuste määratlemisel teeme 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest koostööd Maanteeametiga. kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusole- kul. Kaaluda tingimuse määramist, et ehitusloakohustus- like hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjenda- tud liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja ole- masoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõ- juga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõue- tele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada, et meet- mete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOV kohustus. Juurdepääsu tagamiseks OLT-le tuleb üldjuhul vastavalt Teadmiseks võetud. asjaõigusseaduse § 156 kinnistute maakorralduslikul ja- gamisel juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel ka- tastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega ris- tumiskohtade arv Normidega piiratud. OLT-ga külgneva ehitustegevuse kavandamisel ilma de- Teadmiseks võetud. tailplaneeringu koostamise kohustuseta arvestada, et üld- reeglina tuleb kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja 35 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine olemasolevaid ristumisi riigiteega, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv Normidega piiratud. Palume jalgratta- ja jalgteed üldjuhul kavandada riigiteest Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla- eraldiseisva rajatisena. Kui üldplaneeringus ei täpsustata neeringu lahenduse väljatöötamisel. ruumivajadust jalgratta- ja jalgtee rajamiseks eramaadel, siis kaaluda tingimuse määramist, et jalgratta- ja jalgtee projekteerimistingimuste andmine korraldatakse avatud menetlusena. Määrata tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla- riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem neeringu lahenduse väljatöötamisel kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektri- tuulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltu- mata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidu- kiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D), kus H tähis- tab tuuliku masti kõrgust ja D rootori ehk tiiviku diameet- rit. Väikese kasutusega (alla 100 auto ööpäevas) avalikult ka- sutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskia- nalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada pla- neeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähe- male kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel planeeringu koosta- misel kasutada väljapakutud valemit. Soovitame kaaluda tehnoloogilise vööndi kohapõhise Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla- määramise vajadust. Eelkõige jalg- ja jalgrattatee, ava- neeringu lahenduse väljatöötamisel liku tehnovõrk-rajatise või muu avaliku rajatise kavanda- mise korral. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu la- olemasoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust ning kaa- henduse väljatöötamisel arvestades üldpla- luda tingimuste seadmist (näiteks detailplaneeringu koos- neeringu täpsusastet. tamise kohustus), mis toetavad arendus- ja elamuala si- sese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja elluviimist. Palume arvestada, et Maanteeamet ei võta arendustege- 36 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine vuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja rii- giteede ümberehitamise kohustust, kui riigiteede võrgus- tiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu seletuskir- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu jas, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sade- koostamisel. Erisuste määratlemisel teeme mevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjen- koostööd Maanteeametiga. datud juhtudel koostöös Maanteeametiga. Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla- paigaldatakse riigitee alusele maale. Riigitee alune maa neeringu koostamisel. Erisuste määratlemisel on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi ole- teeme koostööd Maanteeametiga. Võib ilm- masolul anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti neda kohti, kus tehnovõrkude koridoride üht- teeme erandeid asula keskkonnas. Tehnovõrgu paigaldust lustamine on ruumikasutuse optimeerimise tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodee- kontekstis vajalik. tilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. Palume lähtuda sellest, et OLT funktsioon on teenindada Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu peamiselt läbivat liiklust ja võimalusel arvestada et, koha- koostamisel. likku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. Planeerin- gulahendusega vältida võimalusel kohaliku liikluse suuna- mist OLT-le. Arendusalade juurdepääsud OLT-le lahendada üldjuhul Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu läbi kogujateede, mis on ühendatud riigiteega ühise ristu- koostamisel. Erisuste määratlemisel teeme miskoha kaudu. Koostöös Maanteeametiga määrata pers- koostööd Maanteeametiga. pektiivsed juurdepääsud avalikult kasutatavale teele ning suletavad olemasolevad juurdepääsud. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piir- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu konna liiklussagedust suurendavad arendused keskus- koostamisel. tesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei suurenda elu- ja töökohtade vahelise pendelliikumise vajadust. Lo- gistika- ja tootmisalade juurdepääsude kavandamisel vt punkti 1.5. OLT-le uusi samatasandilisi ristumiskohti üldjuhul mitte Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu kavandada. Arvestada, et kohalike teede uued liitumised koostamisel arvestades muuhulgas üldpla- põhimaanteedega tuleb lahendada asukohapõhiselt koos- neeringu täpsusastet. töös Maanteeametiga. 37 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Terve Lääne-Harju valla ulatuse märkida riigitee 8 oluliselt Kaalume ettepanekuga arvestamist üldpla- muudetava teelõiguna. Kajastada seletuskirjas, et oluliselt neeringu koostamisel. Erisuste määratlemisel muudetava teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, teeme koostööd Maanteeametiga. mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse tagami- seks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine, sõidu- suundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõidura- dade ehitamine, olemasolevate ristumiskohtade arvu olu- line vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade raja- mine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muuda- tusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepää- suga. Eelpool loetletud meetmete rakendamist lühematel teelõikudel käsitletakse lokaalse meetmena ning üldpla- neeringus eraldi ei tähistata. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ peatükk 4.4 koostamisel. Ühistranspordi kättesaadavuse Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõtteid ja kriteerium on üheks olulisimaks uute tege- mõisted üldplaneeringu koostamisel, arvestades täienda- vuste ja arendusalade kavandamisel. valt uue praktilisest vajadusest lähtuva mõistega OLT. Maanteeameti jaoks on olulised multimodaalsete ühist- ranspordisõlmede (näiteks pargi ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja nen- dele ohutu ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prio- riteetsed piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal ühistranspordi aren- damiseks Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähe- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu lepanu mürakategooriate määramise kohustusele üldpla- koostamisel, maakasutuse määratlemisel neeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt le- ning mõjuhindamise läbiviimisel, et vältida viva müra sisse ei ole soovitav planeerida I-IV kategooria konfliktide kehtestamist üldplaneeringuga. objekte. Vastasel korral on oluline, et arendaja ja/või tu- levane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja 38 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vas- tavad keskkonnatingimused. Arvestada, et meetmete ka- sutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOV kohustus. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid nega- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu mõ- tiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring juhindamise läbiviimisel, arvestades muuhul- vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes kavanda- gas üldplaneeringu täpsusastet. vast üldplaneeringu lahendusest. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel, sh arendaja kohustusi müra normtasemetest läh- tuvalt. Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid Teadmiseks võetud. teede nimetusi ja numbreid (vt link allpool). Planeering kooskõlastada Maanteeametiga. Kooskõlastamisel palume esitada meie kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näi- teks tabelina) Maanteeameti ettepanekute arvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada. 13 PÄÄSTEAMET 13.01.2020 Tööstusettevõtete (eelkõige ohtlike ja suurõnnetuse Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu nr 7.2- ohuga ettevõtete) ja piirkondade planeerimisel on eriti koostamisel ja selle mõjuhindamise läbiviimi- 3.1/14287-2 oluline minimeerida pinna- ja põhjavee reostuse oht ning, sel, arvestades muuhulgas üldplaneeringu et tööstusettevõtete paiknemine oleks suunatud selliselt, täpsusastet. et need ei jääks üleujutusohuga aladele. Võimalike ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete raja- Teadmiseks võetud. Riskianalüüside koosta- misel on oluline koostada taolistel ettevõtetel riskianalüü- mine on kemikaaliseadusest tulenev nõue, sid kemikaaliseadusest lähtuvalt. mida üldplaneeringuga ei lahenda. Juba koos- tatud riskianalüüsid on sisendinfoks üldpla- neeringu lahenduse väljatöötamisele. Maantee-ja raudteetammide rajamine ei tohiks viia mõ- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu jualasse jäävate alade veerežiimi oluliste muutusteni, mis koostamisel ja selle mõjuhindamise läbiviimi- võivad viia elupaiga kvaliteedi languseni. sel, arvestades muuhulgas üldplaneeringu täpsusastet. 39 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Tagada tuleks Päästeameti päästeteenuse tarbeks piisava Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu laiuse ja kandevõimega juurdepääsuteede olemasolu kõigi koostamisel, arvestades muuhulgas üldpla- ehitisteni ning veevõtukohtade, hüdrantide olemasolu neeringu täpsusastet. veega varustamiseks. Uute elamualade planeerimisel tuleb arvestada olema- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu solevate ja perspektiivsete tööstusalade paiknemisega, et koostamisel ja uute elamualade kavandami- tagada elamualade jäämine võimalikult kaugele ohtlikest sel. ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetest. 14 TARBIJAKAITSE 13.01.2020 Palume transpordivõrgustiku analüüsi käigus saadud tule- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu JA TEHNILISE JÄ- nr 16-6/19- mustega arvestada võimalusel ka maa sihtotstarvete koostamisel arvestades muuhulgas üldpla- RELEVALVE AMET 3512-004 määramisel ja elamupiirkondade planeerimisel ning raja- neeringu täpsusastet. misel: probleemiks võib osutuda pendelliikumine üle raudtee. Olemasolevad ülesõidu- ja käigukohad peaksid olema võimalikult palju kasutatavad, sest reeglina pole samatasandiliste ületuskohtade lähestikku rajamine kuigi otstarbekas ning samuti peab uue samatasandilise ülekäi- gukoha rajamine olema põhjendatud ja vältimatu. Raudteeülekäigukohtade planeerimisel (sh kergliiklus- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu teede rajamise käigus), tuleb need tehniliselt lahendada koostamisel arvestades muuhulgas üldpla- selliselt, et liikumisteed oleksid üheaegselt nii ohutud kui neeringu täpsusastet. Üldplaneeringus kavan- ka optimaalsed – arvestatakse väljakujunenud liikumis- datava maakasutuse planeerimisel arvestame teid, vajadusel eraldatakse raudtee ümbritsevast esitatud ettepanekuga üldpõhimõtete mää- keskkonnast vajalikus ulatuses piirdeaiaga. Nõutav turva- ratlemisel, kuid tehniliste lahenduste koosta- varustus ületuskohtadel peab olema toimiv ja lahendatud mine on üldplaneeringule järgnevate tege- nii, et seda kasutataks õigesti (märgistus nähtav, puudub vuste (detailplaneeringud, projekteerimistin- möödapõike võimalus). gimused jms) ülesanne. Võimalusel tuleb vältida raudteeni ulatuvate tupiktänavate Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu projekteerimist, sest see loob soodsa võimaluse ebasea- maakasutuse kavandamisel. Märgime, et duslike raudteeületuskohtade tekkeks. Ebaseadusliku (il- üldplaneeringu täpsusastet arvestades võib legaalse) ületuskoha all mõistetakse nn isetekkelist raud- nii mõneski piirkonnas osutuda vajalikuks teeületuskohta, millel puudub hooldaja ja mis ei seada tingimus järgmiste etappide (nt de- tailplaneeringu koostamise või projekteeri- mistingimuste väljastamise) tarbeks. 40 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Palume juba planeeringu tasandil võimalusel nõuet raud- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu tee ääres asuvate lasteasutuste, välispordirajatiste (nt maakasutuse kavandamisel. staadion) ja elamute kruntide raudteepoolse külje piirami- seks aiaga, et vältida laste ja elamupiirkonnas ka loo- made ootamatut sattumist raudteemaale. Haljastuse osas (sh pargid, puhkealad) soovitame mitte Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu planeerida kõrghaljastust (puid, sh viljapuid) rööbasteele koostamisel, lähtuvalt muuhulgas üldplanee- lähemale kui 10 m äärmisest rööpast, põhjusteks on nii ringu täpsusastmest ja kohalikest oludest. tuleohutuse kui ka nähtavuse tagamise vajadus raudteel. Üldplaneeringu täpsusastmest tulenevalt ei määrata näiteks kaitsehaljastust detailselt määratud vööndina meetrites. Küll aga on võimalik üldplaneeringuga seada tingimusi järgmistes etappides (nt detailplaneeringu koostamine või projekteerimistingimuste väl- jastamine) arvestamiseks. Raudtee kaitsevööndit (ulatus 30 m äärmisest rööpast) Arvestame ehitusseadustikus toodud tingi- puudutavad tingimused on hetkel kirjeldatud ehitussea- mustega üldplaneeringu lahenduse koostami- dustiku §-s 73. sel. 15 MUINSUSKAITSE- 16.01.2020 Lääne-Harju valla üldplaneeringu koostamisel tuleb arves- Arvestame üldplaneeringu koostamisel riikliku AMET nr 1.1- tada riikliku kaitse all olevate kultuurimälestiste ja nende kaitse all olevate kultuurimälestiste ja nende 7/3125-1 kaitsevöönditega. kaitsevöönditega. Mälestiste nimekirja leiab Kultuurimälestiste registris (www.register.muinas.ee), millel on olemas ristkasutus Maa-ameti põhikaardiga – mälestiste ja nende kait- sevööndite paiknemine on näha Maa-ameti põhikaardi kultuuriväärtuste kaardikihil. Mälestiste piiride kohta tek- kivate küsimuste korral palume ühendust võtta Muinsus- kaitseameti vastava maakonna nõuniku või kartograafia- nõunikuga. Mälestised näitavad piirkonna kultuurmaastiku ajaloolist Arvestame üldplaneeringu koostamisel mä- mitmekihilisust, mistõttu tuleb planeerimisel lähtuda mä- lestiste kasutuses hoidmise või neile uue lestisi säästvast põhimõttest ning arvestada nende kui funktsiooni leidmise vajadusega. avaliku väärtusega (MuKS § 3 lg 7). Korrastatud ja hoitud kultuuriväärtused loovad parema ja atraktiivsema elu- keskkonna, mis aitab kaasa elukvaliteedi tõusule, loob 41 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine töökohti, elavdab majandust ja kasvatab piirkonna konku- rentsivõimet. Mälestiste kasutuses hoidmine ja kasutuseta mälestistele funktsiooni leidmine peab olema valla üldpla- neeringus käsitletav teema. Riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi tuleb üldpla- Teadmiseks võetud. Üldplaneeringu koosta- neeringu seletuskirjas käsitleda eraldi peatükina. Muin- misel käsitletakse riikliku kaitse all olevaid suskaitseamet soovitab käsitleda üldplaneeringu seletus- kultuurimälestisi lahenduse väljatöötamisel, kirjas arengualade kultuurimälestisi tabeli vormis (vt lisa kuid neid, sh nende nimekirju ei kehtestata nr 1) või nimekirjana, kus hinnatakse mälestise tehnilist üldplaneeringu koosseisus, kuna tegemist on seisundit, kasutusfunktsiooni, leevendusi, kavandatavaid olemasolevate objektide ja aladena, mida tegevusi jm kui üldplaneeringu alal on hoomatav hulk mä- üldplaneeringuga ei kavandata. lestisi või mälestisi saab liigiti grupeerida (nt lohukividele, monumentide kaupa). Kogu mälestiste nimekirja võib va- jadusel esitada planeeringu või KSH lisana. Üldplanee- ringu kaartidel tuleb tähistada maa-alalised mälestised alana, üksikmälestis näidata punktina. Kaardimaterjali väljatrükil võivad mälestised olla tähistatud eristuva lep- pemärgiga. Lääne-Harju valla territooriumil on kultuurimäles- tiste registri andmetel riikliku kaitse all 245 mäles- tist, neist ehitismälestisi 101 (lisaks 2 arvele võetud objekti – Põllküla vanaveski pais ja endise Paldiski Merekooli hoone), ajaloomälestisi 23, arheoloogia- mälestisi 33 ja kunstimälestisi 90. Kaitse all olevatest arheoloogiamälestistest ligi poole (14) moodustavad asulakohad, millest suurem osa paikneb tä- napäeva külade vahetus läheduses või nende tuumikala- del. Sama palju (14) on kaitse all kultuspaiku (11 kultuse- ja ohvrikivi, 2 ohvriallikat ning 1 ohverdamiskoht), lisaks 2 kalmistut, 2 linnust ja 1 pelgupaik. Lisaks riigi kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele on Muinsuskaitseametile Lääne-Harju vallas infot mitmete ar- heoloogiliste leiupaikade kohta, millest 4 muistist (asula- koht Kasepere külas, kalmistud Paldiski linnas ja Keibu külas ning luude leiukoht Audevälja külas) on võetud ar- vele. Kõiki varasemaid teateid kontrollitakse ning säili- mise korral algatatakse nende mälestiseks või arheoloogi- liseks leiukohaks tunnistamise menetlust. Kuna teadete 42 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine kontrollimine on aeganõudev tegevus, siis Muinsuskaitse- amet palub arheoloogiapärandi säilimise tagamise nimel meiega eelnevalt konsulteerida, kui Lääne-Harju vallas kavandatakse suuremaid maastikku muutvaid rajatisi, sh teed, karjäärid vms. Avatud maastikel asuvate kultuurimälestiste (nt kirikud, Arvestame vaadete ja nende säilitamise vaja- tuuleveskid, tuletornid, mõisa peahoone, taluhäärberid dusega üldplaneeringu koostamisel, sh maak- jm) vaatesektorid või -koridorid tuleb kanda kaardile. sautus- ja ehitustingimuste seadmisel. Avatud maastikel vaatesektoritesse mitte kavandada ehitusalasid või mastaabilt suuremaid hooneid. Üldplanee- ringuga tuleb seada põhimõtted mastaabi ja funktsiooni osas olevate vastuolude leevendamiseks avatud maastike vaatesektorites või kultuurimälestiste vahetus läheduses ning leida tasakaalustatud planeerimislahendus. KMH kohustusega aladel (ka juhul kui KMH nõudest loo- Üldplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi butakse) tuleb Muinsuskaitseametilt küsida, kas vajalik on üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõ- läbi viia arheoloogiline uuring või võib sellest loobuda jude strateegiline hindamine. Üldplaneeringu (MuKSi § 31 lg 3 ). koostamisel ei ole KMH täpsusaste kohane. Muinsuskaitseametiga konsulteeritakse KMH läbiviimise vajaduse otsutsamisel üldplanee- ringule järgnevate tegevuste läbiviimisel, nt erinevad projektid ja loamenetlused. Üldplaneeringu koostamisel tuleb silmas pidada, et lisaks Üldplaneeringu koostamisel, sh KSH läbiviimi- riigi kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele on maas- sel ei viida läbi täiendavat uuringut arheoloo- tikul palju avastamata arheoloogiapärandit, millega arves- giliselt väärtuslike alade prognoosimiseks. tamine tagab kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse säi- Teadaolevate arheoloogiliselt väärtuslike ala- limise. Arheoloogiapärandit kui inimtekkelisi või selge dega arvestatakse uute arendusalade kavan- inimmõjuga kohti võib olla kõikjal, kuid nende paiknemise damisel ning vajadusel sätestatakse ettevaa- tõenäosust on paljudel puhkudel võimalik maastikku ana- tusmeetmed, millega üldplaneeringule järg- lüüsides prognoosida. Näiteks juba teada olevate muinas- nevates planeerimise etappides nendel aladel või keskaegsete asustuskeskuste lähedalt või samatüübi- arvestada. listelt maastikelt on tõenäosus avastada varasemate ini- meste elu- ja matmispaiku (nt mere, järvede ja jõgede rannamoodustistelt kiviaegseid asulakohti, vanade külade lähedal liivastelt küngastelt külakalmistuid jne). Arheoloo- giapärandi seisundit ja säilimist võib mõjutada senise 43 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine maakasutuse muutmine, eeskätt ehitus-, kaeve- või muu mullatöö (nt kaevandused, suured taristuobjektid, ulatus- likud uued elamu- ja tööstusalad, jõesuudmete süvenda- mine jms). Praeguse praktika kohaselt arheoloogiapärandi prognoosi- mist üldplaneeringutes pole tehtud, mistõttu ilmnevad ar- heoloogilised väärtused alles tööde käigus4. Selle tulemu- sena hävineb sageli suur osa kultuurkihist, samuti on tööde seiskamine ehitusfaasis tööde tellijale kõige kulu- kam ning uuringutega (sh ehitustöö seiskamisega) seotud kulud jäävad sageli ainult eraomaniku kanda. Samas kuu- luvad arheoloogilised leiud ühiskonnale tervikuna. Pärandi hävimise ja ehitusfaasis tehtavate suurte kulu- tuste ära hoidmiseks on seetõttu põhjendatud ja otstarbe- kaks näha ette arheoloogiapärandiga seotud riskide maandamine üldplaneeringu või detailplaneerimise staa- diumis, sest mida varem ollakse muudatuste planeerimi- sel teadlik, kus võib välja tulla seni avastamata arheoloo- giapärandit, seda suurem on võimalus teha planeerimise käigus paremaid valikuid, mis kahjustaks vähem pärandit ning optimeeriks kulutusi ehitusfaasis. Eelnevast lähtuvalt soovitame tungivalt aladel, kus üldpla- neeringuga kavandatakse senise maakasutuse muutust, mis toob endaga kaasa ulatuslikke kaevetöid, prognoosida üldplaneeringu koostamise käigus tõenäolisi arheoloogili- selt väärtuslikke alasid (PlanS § 75 lg 1, p 17; MuKS § 31 lg 3; ÜP nõustik ptk 4.7.1; arheoloogiapärandi kaitse Eu- roopa konventsioonis toodud põhimõtted5). Kohalikku kultuuripärandit silmas pidades võivad mil- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu jööväärtuslikud alad olla nii tüüpilised kui ka eriilmelised koostamisel. Üldplaneeringu koostamisel ehitatud keskkonnad. Miljööväärtuslike alade määratlemi- kaardistatakse juba kehtivate üldplaneerin- sel soovitame analüüsida väljakujunenud asustusstruk- gutega määratletud miljööväärtuslikud alad tuuri ja teedevõrku ning muid paigale omaseid väärtusi: ning analüüsitakse uute miljööalade mää- krundi suurusi, hoonestuslaadi, hoonestuse ja muid ku- ramise vajadust ja aladele kaitse- ja kasu- jundamise elemente, ehitusmaterjale, maakasutust jms. tustingimuste seadmist. Miljööaladele seatavad kaitse- ja kasutustingimused peak- sid tagama uue hoonestuse ja maakasutuse sobitumise 44 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine vanaga, et olemasolevad väärtused säiliksid ja tõuseksid esile (PlanS § 75 lg 1, p 16). Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide mää- ramisel saab kasutada varasemaid uuringuid, sealhulgas nii ruumilise planeerimise alaseid soovitusi6 kui ka Eesti Vabaõhumuuseumi7 ja Muinsuskaitseameti tellitud vald- kondlikke uuringuid. Viimased on enamasti leitavad Muin- suskaitseameti arhiivist (Pikk 2, Tallinn), enamik neist on digitaalselt olemas ka Muinsuskaitseameti kodulehel ja re- gistris. Soovitame kaardistada mälestistest ja miljööväärtuslikest Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu aladest välja jäävad ajalooliselt väärtuslikud hooned, mo- koostamisel ning võtame kohapõhiselt väär- numendid, pühakohad, kalmistud, sillad, teed, tähised tuslikke objekte ja alasid arvesse üldplanee- jne, mis on väärtuslikud eelkõige kohaliku kogukonna ringu ruumilahenduse koostamisel, piir-kond- identiteedi ja koha eripära alalhoidjatena (MuKS § 3 lg 2). like maakasutus- ja ehitustingimuste seadmi- Analüüsida nende seisundit ning lisada säilimiseks ja ka- sel. sutuseks vajalikud tingimused (PlanS § 75 lg 1 p 16). Kultuuriväärtust võivad kanda mitmesugused ajaloosünd- mustega ning kultuuritegelaste elu ja tegevusega seotud paigad, kohaliku või piirkondliku kombestikuga seotud ko- had ja nähtused, samuti kohapeal tuntud muistenditega seotud paigad, mis on sageli kohalikele inimeste enese- teadvustamise, samastumise ja rekreatsiooni kohtadeks. Soovitame analüüsida väärtuslikke vaateid ja märkida Väärtuslike maastike määratlemisel lähtu- vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele, määratleda takse Harju maakonnaplaneeringust, täpsus- vaatekoridorid kaartidel. Keskkonna kultuuristamisel on tades ja täiendades maakonnaplaneeringus soovitatav väärtustada varasemate põlvkondade tööd. toodud alasid ja tingimusi. Kohaliku tähtsu- Ajaloolist väärtust võib omada näiteks maastikumuster, sega väärtuslikke vaated maastikus kaardis- kus võib leida muinas-, mõisa-, talu- ja kolhoosiaegseid tatakse üldplaneeringu lahenduse koostamise maastikke. Väärtuslikud võivad olla näiteks maastikud, käigus ning vajadusel seatakse tingimused kus on kiviaiad, vared, lahtised madalad kraavid, alleed, vaadete säilimiseks. veskite paisud, veskijärved jm kultuurilist eripära väljen- davad objektid. 45 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine OMAVALITSUSED, MTÜd, ERAISIKUD JM 16 LÄÄNE-NIGULA 20.09.2019 Olete oma kirjaga teavitanud Lääne-Harju valla üldpla- Arvestame esitatud tingimustega üldplanee- VALLAVALITSUS nr 7-1/19- neeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise alga- ringu koostamisel koostöö korraldamisel ning 109-2 tamisest ning palute vastavalt planeerimisseaduse §-le 76 planeeringulahenduse esitamisel kooskõlasta- lõigetele 1 ja 2 meie ettepanekuid lähteseisukohtade ja miseks. keskkonnamõju strateegilise hindamise osas. Vaadanud üle Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018. a otsuse nr 117 „Lääne-Harju valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine“ ning Lääne- Harju valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja Lääne- Harju valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse anname teada, et Lääne-Nigula Vallavalitsusel pole täiendavaid ettepane- kuid Lääne-Harju üldplaneeringu lähteseisukohtade ja Lääne-Harju valla üldplaneeringu keskkonnamõju stratee- gilise hindamise väljatöötamise kavatsuse osas. Edaspi- dise koostöö tegemisel palume planeerimisseaduses ette- nähtud teated saata Lääne-Nigula Vallavalitsusele e-posti aadressil [email protected] . 17 HARKU VALLAVA- 09.01.2020 Tutvunud esitatud materjalidega esitab Harku Vallavalit- Arvestame halduspiiride ettepanekust LITSUS nr 12- sus Harku Vallavolikogule ettepaneku alustada Lääne- tulenevate võimalike piiride korrigeerimistega 3/6789-1 Harju üldplaneeringu koostamise raames läbirääkimisi üldplaneeringu koostamise käigus. Lääne-Harju valla ja Harku valla vahelise halduspiiri korri- geerimiseks vastavalt piiride korrigeerimise skeemile (lisa 1). Harku vallavalitsus esitab otsuse eelnõu Harku valla ja Lääne-Harju valla vahelise halduspiiri korrigeerimise ette- paneku tegemiseks 30.01.2020 toimuva Harku Vallavoli- kogu istungi päevakorda. Vastavalt halduspiiride korrigeerimise skeemile teeb Harku Vallavalitsus ettepaneku muuta Lääne-Harju valla ja Harku valla vahelist halduspiiri territooriumil, mis jääb Lääne-Harju valla äärealadele, hõlmates osaliselt Keila- Joa alevikku. Korrigeeritav ala jääb osaliselt Läänemere ja Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee vahelisele alale ning 46 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine osaliselt Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee ning Türi- salu küla vahelisele alale. Lääne-Harju valla arengu seisukohalt ei omaks ettepane- kuga kaetud valla keskusest kaugel asuv valla ääreala eri- list potentsiaali: osaliselt on tegemist Türisalu maastiku- kaitsealaga ja Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee äärse hoonestamata alaga. Lääne-Harju valla ja Harku valla va- helise halduspiiri korrigeerimise eesmärgiks on kahe ko- haliku omavalituse territooriumi vahele lihtsa ja selge piiri loomine. Täiendavalt juhib Harku Vallavalitsus tähelepanu ka as- jaolule, et „Lääne-Harju valla üldplaneeringu lähteseisu- kohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöö- tamise kavatsus“ lisa 2 punktis 7.1 esitatud kaitsealade loetelust puudub Türisalu maastikukaitseala. Palume hoida Harku Vallavalitsust kursis planeeringu eda- sise menetlemisega. Lisa 1: Harku valla ja Lääne-Harju valla vahelise piiri muutmine 18 KEILA LINNAVA- 29.01.2020 Teha koostööd Keila linna piirilähedaste tiheasustusalade Teeme üldplaneeringu koostamise käigus LITSUS nr 4.2- kavandamisel eesmärgiga lõimida linnaäärsed asumid koostööd Keila linnaga, et tagada valla ja 1.6/1565-1 Keila linna ruumistruktuuri ning taristutega loogiliselt, linna piiril asuvate alade kokkusobivus ning inim- ja keskkonnasõbralikult. nende loogiline seos. Reserveerida maa Tammermaa piirkonda tee rajamiseks, Kaalume ettepanekuga arvestamist mis tagab linnale kolmanda raudteeülesõidu. Tammermaa üldplaneeringu koostamise käigus, mh seoses elanikud saaksid siis lühemat teed pidi Keila lõunaosa par- teiste kavandatavate arengutega kidesse, puhkealadele ning Ohtu rabasse jalutama, sa- transpordivaldkonnas ja maakasutuse muti Tööstuse tänava tehnoparki tööle ning linna lõuna- kavandamisel. poolse ümbersõidu valmimise järel kiiremini (Keila kesk- linna läbimata) Tallinna. Informeerida linna, millised veosed täpsemalt kavanda- Üldplaneeringuga ei otsustata, milliseid takse raudteele. Keila linna läbival raudteel peab kauba- veoseid kavandatakse raudteele, mistõttu ei vedu olema ohutu ning keskkonnasäästlik ning ei tohi hal- ole võimalik üldplaneeringuga konkreetsete vendada elurajoonide elamistingimusi. Valla ÜP KSH-s vedude mõju Keila linnale ka hinnata. Üldplaneeringuga on võimalik ette näha meetmed raudteeohutuse tagamiseks ning 47 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine hinnata kaubavedude ja ohtlike veoste mõjusid Keila lin- raudteelt nähtuvate häiringutega nale. arvestamiseks või häiringute leevendamiseks, sh mürameetmete rakendamine, ohtlike veostega arvestamine jms. Raudtee olemasolust lähtuvalt on ennekõike võimalik arvestada maakasutuse kavandamisel, nt hoide tundlikud elamu- ja ühiskondlike hoonete alad raudteest kaugemale. Sama põhimõtet on võimalik ka Keila linnal järgida oma üldplaneeringu koostamisel. Kaaluda linna ja valla halduspiiride muutmist lähtudes Käesoleval ajal ei pea Lääne-Harju vald Keila kraavi ja Tõllaaugu hooldamise otstarbekusest ja tu- vajalikuks linna ja valla halduspiiride levase Tallinn-Paldiski maantee kui maastiku poolitaja muutmist, kuid kaalume ettepanekuga trassi asukohast. Üldplaneeringu koostamise käigus on arvestamist üldplaneeringu koostamise sobiv aeg läbi töötada Keila linna ja piirnevate alade hal- käigus, sh koostöös Keila linnaga. dusterritoriaalse ühendamise temaatika, mida käsitleb Keila Linnavolikogu 31.05.2016 otsus nr 20. 19 RIIGIMETSA MA- 06.01.2020 RMK on seisukohal, et Lääne-Harju valla üldplaneeringu ja Nõustume esitatud ettepanekuga. Lähtuvalt JANDAMISE KES- nr 3- keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamisel peab planeerimisseadusest ning haldusmenetluse KUS 1.1/3584 olema arvestatud RMK põhiülesande täitmise võimalikku- seadusest peavad kõik üldplaneeringus sega ja erinevad riigi maale seatavad maakasutuse või seatud tingimused olema põhjendatud. metsade majandamise piirangud peavad olema neis doku- Märgime aga, et üldplaneering ei sea üksnes mentides kajastatud ja põhjendatud. piiranguid. Üldplaneeringu esimene ja kõige olulisem eesmärk on eelduste loomine omavalitsuse ruumilise arengu kavandamiseks ja omavalitsuse kui terviku tasakaalustatud arenguks. See tähendab nii majandustegevuse edendamist, kuid vajadusel ka piirangute seadmist näiteks loodusväärtustest lähtuvalt. Palume üldplaneeringu seletuskirjas ja keskkonnamõju Üldplaneeringu lahendus koostatakse strateegilise hindamise aruandes esitada metsamaale ka- lähtuvalt omavalitsuse ruumilise arengu vandatud mittemetsamajanduslikel eesmärkidel teostata- vajadustest. Sellest põhimõttest lähtuvalt vate tegevuste osas alternatiivide võrdlused, sh käsitledes käsitletakse üldplaneeringus ka metsamaad. ka metsamajanduslikku tegevust. Lähtuvalt planeerimisseadusest ning haldusmenetluse seadusest peavad kõik üldplaneeringus seatud maakasutus- ja ehitustingimused olema põhjendatud, kuid 48 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine üldplaneeringu koostamise käigus on ebaotstarbekas eeldada kõigi võimalike tegevuste detailset läbikaalumist, mis mingil alal võiks kõne alla tulla. Teeme ettepaneku täiendada keskkonnamõju strateegilise Kaalume ettepanekuga arvestamist hindamise aruannet, sh sotsiaalmajanduslikku hinnangut, üldplaneeringu koostamise, sh peatükiga, mis puudutab üldplaneeringuga määratud keskkonnamõju strateegilise hindamise puhke- ja virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula läbiviimisel, arvestades üldplaneeringu või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lu- täpsusastet. Märgime, et üldplaneeringu metuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatule- lahendus peab otse loomulikult vastama kahju leviku tõkestamiseks määratud metsade majanda- kõigile seadustele ja teistele õigusaktidele, mist ja nende metsade uuendamist vastavalt metsasea- kuid planeerimisprotsessis on kohalikule duses ja looduskaitseseaduses sätestatud piirangutele. omavalitsusele antud ulatuslik kaalutlusõigus, sh metsade majandamisele tingimuste seadmisel. Üldplaneeringus, sh selle seletuskirjas palume märkida Kaalume ettepanekuga arvestamist RMK poolt majandatavate metsade osas, et lubatud on üldplaneeringu koostamise, sh kõik raieliigid, kusjuures detailsed kavad puhke- ja virges- keskkonnamõju strateegilise hindamise tusmaade, väärtuslike maastike ja asula või ehitiste kait- läbiviimisel, arvestades üldplaneeringu seks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või täpsusastet. Lähteseisukohtade ja KSH tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkes- väljatöötamise kavatsuse etapis ei ole tamiseks määratud aladel kasvavate metsade majanda- otstarbekas konkreetseid seletuskirja miseks ja uuendamiseks koostatakse koostöös kohaliku sõnastusi kokku leppida, kuna need tekivad omavalitsusega, arvestades metsade olemit, nende kas- planeeringu koostamise käigus, sh koosmõjus vutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele pla- teiste tegevustega, KSH tulemustega ning neeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspek- avalikkuse, omavalitsuse ja ametiasutuste tiivis. koostöös. Anname ka teada, et soovime olla kaasatud ka järgneva- Arvestame ettepanekuga edaspidises tes Lääne-Harju valla üldplaneeringu koostamise etappi- üldplaneeringu koostamise protsessis. des. Materjalid ja teated palume elektrooniliselt saata e- kirjaga aadressile [email protected]. Samuti palume saata aadressile [email protected] MapInfo formaadis üldplaneeringu digitaliseeritud kaardikihid nende valmimisel. 20 HARJUMAA OMA- 10.01.2020 Teen ettepaneku, et lisaks Harju maakonnaplaneeringule Arvestame Harju maakonna VALITSUSTE LIIT nr 9-3/6-2 2030+ arvestataks Lääne-Harju valla üldplaneeringu arengustrateegiaga 2035+ üldplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel koostamise käigus, sh valla strateegiliste ruumieesmärkide sõnastamisel ja seadmisel. 49 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine ka Harju maakonna arengustrateegiaga 2035+, kuna vas- tavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) 373 lõikele 6 on maakonna arengustrateegia üldplanee- ringu koostamise alus. Harjumaa Omavalitsuste Liit on KOKS § 374 lõike 3 alusel koostanud Harju maakonna arengustrateegia 2035+, mis jõustus pärast volikogudes heakskiitmist KOKS § 374 lõike 6 kohaselt 21.02.2019. Harju maakonna arengustrateegia 2035+ on kättesaadav Harjumaa Omavalitsuste Liidu veebilehel http://hol.ee/areng-373. 21 AS EESTI RAUD- 08.01.2020 1. Üldplaneeringu koostamisel arvestada raudtee kait- Arvestame raudtee, samuti elektripaigaldiste TEE nr 21- sevööndiga, mille laius ja piirangud on kehtestatud ehi- ja sidetrasside kaitsevööndite ja neist 1/3519-1 tusseadustiku §-s 73 ning elektripaigaldiste ja sidetras- tulenevate piirangutega üldplaneeringu side kaitsevöönditega. lahenduse väljatöötamisel. 2. Planeeritavad lahendused ei tohi takistada raudteeraja- Arvestame üldplaneeringu lahenduse tiste, sh raudtee elektripaigaldiste hoolduse ja remondi väljatöötamisel raudteerajatiste teostamist. kasutamisest, hooldusest ja remondist tulenevate vajadustega. 3. Hoonestusalade planeerimisel arvestada raudteeveere- Arvestame esitatud tingimusega üldplanee- mist tulenevate mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning ringu lahenduse väljatöötamise käigus. Vaja- müraga. Uute hoonestusalade rajamise korral raudtee va- likud erisused (kui need üldplaneeringu la- hetusse lähedusse ei võta AS Eesti Raudtee endale kohus- henduse väljatöötamise käigus ilmnevad) tusi keskkonnaparameetrite (müra, vibratsioon) leeven- kooskõlastatakse AS-iga Eesti Raudtee. damiseks 4. Rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasuta- Arvestame võimalusel esitatud märkusega miseks vajalikud ning mille kogukõrgus on 30 m ja enam üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel. (nt tuulikud, mobiilimastid), tuleb kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist oleks võrdne rajatise kogukõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgu- sele lisada tiiviku laba pikkus. 5. Näha ette meetmed takistamaks nii jalakäijate kui sõi- Arvestame esitatud märkusega üldplanee- dukite sattumine raudteemaale väljapool nõuetekohaseid ringu lahenduse väljatöötamisel. ülekäigu- ja ülesõidukohti. Uute elamualade, äri- ja toot- misalade ning ühiskondlike ehitiste alade planeerimisel 50 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine raudtee äärde näha ette raudteemaa poolse külje piir- deaiaga piiramise nõue. 6. Üldplaneeringu kaardimaterjalil kajastada eraldi leppe- Arvestame esitatud märkusega üldplanee- märkidega olemasolevad sama- ja eritasandilised raudtee ringu lahenduse väljatöötamisel. ülesõidu- ja ülekäigukohad. Lääne-Harju valla haldusterri- tooriumil on AS Eesti Raudtee infrastruktuuril samatasan- dilised raudtee ülesõidukohad Niitvälja, Klooga, Põllküla, Paldiski, Rae (tehnoloogiline), Kloogarand, Kulna ja Vasa- lemma ning samatasandilised raudtee ülekäigukohad on Klooga ja Vasalemma jaamas ning Niitvälja ja Klooga- aedlinn peatuskohtade piirkonnas. 7. Kergliiklusteede võrgustiku kavandamisel arvestada ja- Arvestame esitatud märkusega üldplanee- lakäijate ohutuse tagamisega raudtee ohutuse seisukohalt ringu lahenduse väljatöötamisel. ja seoses sellega raudteemaale kergliiklusteid mitte pla- neerida, v.a raudteega ristumised. 8.Üldplaneeringu kaardimaterjalil kajastada eraldi leppe- Arvestame esitatud märkusega üldplanee- märkidega perspektiivsed sama- ja eritasandilised raud- ringu lahenduse väljatöötamisel. tee ülesõidu- ja ülekäigukohad ning näidata nendeni vii- vad ühendusteed, sh perspetiivsed kergliiklusteed. 9.Lääne-Harju valla territooriumil asuvad Klooga, Vasa- Arvestame reisirongide peatuskohtadega lemma ja Paldiski raudteejaam ning Niitvälja, Klooga-Aed- üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel, sh linn, Põllküla, Laoküla, Kloogaranna ja Kulna reisirongide asustuse arengu suunamisel. peatuskohad. 10.Raudteeäärse haljastuse kavandamise või säilitamise Arvestame esitatud märkusega üldplanee- korral tuleb lähtuda muuhulgas nähtavuse tagamise tingi- ringu lahenduse väljatöötamisel. mustest, mis on valdkonnaga seotud normides, standardi- tes ning regulatsioonides sätestatud Palume üldplaneeringu lahendus esitada ASile Eesti Raud- tee edasiseks koostööks ja juhime tähelepanu, et planee- ringu koostamise käigus võib selguda täiendavate ettepa- nekute esitamise vajadus. 22 ELERING AS 10.01.2020 Elering AS-i elektrivõrgu planeeritavad muutused Arvestame märkusega üldplaneeringu koos- nr 11- Lääne-Harju vallas tamise käigus. Teeme lahenduse täpsustami- 4/2019/1067 seks koostööd Eleringiga. Seoses 330 kV Harku-Lihula-Sindi L503 õhuliini rajami- -2 sega ühendatakse kokku olemasolevad 110 kV õhuliinid 51 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Keila-Rummu L017 ja Kiisa-Keila L110. Moodustub uus 110 kV õhuliin Kiisa-Rummu. Ehitusperiood on planeeritud aastatesse 2021-2022. Vajalikuks võib osutuda Paldiski 330 kV alajaama ehita- mine seoses gaasiterminali, pumphüdro-akumulatsiooni- jaama või mõne suurtarbija/-tootja liitumisega. Sellega seoses rajatakse 110 kV Keila-Paldiski L178/179 õhulii- nide asemele samasse liinikoridori kaks uut 330 kV õhu- liini või rajatakse nimetatud 110 kV liinid ühisriputusse uute 330 kV õhuliinidega (olemasolevasse liinikoridori). Mõlemad variandid eeldavad liinikoridori laienemist. Elektrivõrgu kaitsevööndid, millega planeeringu Arvestame elektrivõrgu kaitsevöönditega koostamisel peab arvestama üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel. Elektriohutusest tulenevalt on piiratud tegutseda õhuliini kaitsevööndis. Kaitsevöönd on erinevaid elektripaigaldisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamiseks on kitsendatud selle ala kasutamisvõimalusi, kusjuures kaitsevööndi ulatus sõltub elektripaigaldise pin- gest. Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on: 7. 35 kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit; 8. 220 kV kuni 330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit. Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Gaasivõrgu kaitsevööndid, millega planeeringu Arvestame gaasivõrgu kaitsevöönditega koostamisel peab arvestama üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel. Ehitusseadustiku §76 (1) kohaselt on gaasipaigaldise kait- sevöönd seda ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasuta- mist on piiratud gaasipaigaldise ohutuse ja kaitse tagami- seks. Kooskõlas Ehitusseadustiku §70 (2) ja (3) sätetega 52 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine pole lubatud ülekandetorustiku kaitsevööndisse rajada ehitisi va. maagaasi ülekandevõrgu omaniku Elering AS-i poolt kooskõlastatud ehitised. Gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus mõlemal pool gaasito- rustikku vastavalt MKM määrusele 25.06.2015 nr 73 on: • D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga <200 mm torustiku korral torustiku keskjoonest 3 meetrit; • D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga ≥200 mm ja <500 mm torustiku korral torustiku keskjoonest 5 meetrit; • D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga ≥500 mm torustiku korral torustiku keskjoonest 10 meetrit. Gaasitorustiku juurde kuuluva gaasipaigaldise (gaasijao- tus-, gaasimõõte- ja gaasireguleerjaam) kaitsevööndi ula- tus piirdeaiast, hoone seinast või nende puudumisel sead- mest on D-kategooria gaasipaigaldise korral 10 meetrit. Kuna gaasivõrgul on ka sidekaablid (shape failides lisa- tud) ja gaasivõrk on ühendatud katoodjaamadega läbi maakaabelliinide, siis on oluline arvestada ka maakaabel- liini kaitsevööndit. Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äär- mistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. LISAD: 1. Elering AS-i olemasolevad elektripaigaldised Lääne- Harju vallas (*.zip formaadis pakitud shape failid) 2. Elering AS-i olemasolevad gaasipaigaldised Lääne- Harju vallas (*.zip formaadis pakitud shape failid) 53 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 23 KARO METS OÜ ja 03.01.2020 Kirjeldate punktis 5.3. MÕJU LOODUSKESKKONNALE ees- Arvestame ettepanekuga üldplaneeringu KREMKA OÜ nr 6-1/32-24 märke võtta kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla koostamisel. Oleme teadlikud, et iga kitsen- uusi loodusobjekte ning alasid. dus peab olema põhjendatud, proportsio- naalne ja üheselt mõistetav. Samas tuleb ka Tuletame Teile meelde, et uute objektide kaitse alla võt- aduda, et üldplaneeringu eesmärk on kokku misel (olenemata kas tegemist on looduskaitseobjekti, leppida tasakaalustatud ruumiline areng, mis muinsuskaitseobjekti või mõne muu ala või objektiga) tu- arvestaks kõikide ühiskonnaliikmete huvide ja leb maaomanikele koheselt ning õiglaselt kompenseerida vajadustega. Kõiki huvisid tuleb arvesse saamata jäänud majanduslik tulu. võtta, kaaluda ja sellest lähtuvalt kujundada Palume end kaasata üldplaneeringu protsessidesse, mis üldplaneeringu lahendus. puudutavad metsade majandamist ning erinevate piiran- Teeme üldplaneeringu koostamisel võrdselt gute seadmist metsamaale. koostööd kõigi asjassepuutuvate asutuste ja ka metsaomanikega üheselt mõistetava pla- neeringulahenduse väljatöötamiseks. 24 ANU VESKI 03.01.2020 Ma olen teadlik minule kuuluvale Hansu kinnistule Arvestame esitatud ettepanekuga üldplanee- (29501:011:0150) seatud kitsendustest, mis on seotud ringu koostamise käigus, sh rohevõrgustiku Keila jõe kallasrajaga, kergliiklusteega, elektriliini, sidee- analüüsi koostamisel. hitise ja maantee kaitsevöönditega. Kuid minu maale seatud rohevõrgustiku koridoriga ma edaspidi nõus olla ei saa. Rohekoridorid on siduselemen- did, mis seovad tuumalad omavahel terviklikuks võrgusti- kuks. Ma ei oska näha tuumalasid, mida minu kinnistul olev rohekoridor ühendaks. Kuid Üldplaneeringu Põhimõ- tetes on kirjas põhimõte, et vajalikus koguses rohealade olemasolu püütakse edaspidi tagada avalik-õiguslike insti- tutsioonide valduses olevate maa-alade kaudu. Minu kin- nistu naabruses asuv riigimaa (Ristiku kinnistu) peaks sel- lele probleemile mõningast lahendust andma. Minu sooviks oleks edaspdi kasutada oma Hansu kinnistut elamumaana. Jõeäärne ala, kus minu kinnistu asub, on Keila linna sidusala. Sellega on tagatud infrastruktuur töö- kohtade, lasteaedade, koolide ja kaupluste näol olema- solevale alale, mis on eelduseks elamuehitusele. Seatud kitsendused võimaldavad antud piirkonda ka edaspidi ka- sutada puhkealana. Milliseks kujuneb piirkonna tegelik ühendus Mõisa- ja Jõepargiga selgub ilmselt peale Keila linna lõunapoolse ümbersõidu teostamist. 54 / 55  Lääne-Harju valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Soovin jätkuvalt olla kaasatud Lääne-Harju Üldplanee- ringu menetlusse. 25 METSATERVEN- 06.01.2020 Vastuseks Teie 11.detsembril 2019 saadetud kirjale 6- Arvestame esitatud seisukohtadega üldpla- DUSE OÜ NR 1-1/L 1/32-24 „Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonna- neeringu koostamise ja mõjude hindamise lä- mõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse biviimise käigus. kohta ettepanekute küsimine" teatame, et jääme oma va- rasemas kirjas saadetud ettepaneku juurde. Meie varasem kiri on registreeritud Teie dokumendiregist- ris 07.08.2019 nr 6-1/32-16. kuupäev: märts 2020 55 / 55  Töö number 2019_0069 Tellija Lääne-Harju Vallavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 02.2020 LÄÄNE-HARJU VALLA ÜLDPLANEERING 2030+ Lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Algatamine Lääne-Harju Vallavolikogu 25. septembri 2018. a otsus nr 117 „Lääne-Harju valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ 2 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK SISUKORD KOOSTAJAD .................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 6 1. ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK ............................................................................. 7 2. KSH EESMÄRK ................................................................................................... 8 3. ÜLDPLANEERINGU PÕHIMÕTTED ...................................................................... 9 4. ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED ....................................................................... 10 5. ÜLEVAADE EELDATAVAST KESKKONNAMÕJUST ............................................... 15 5.1. KESKKONNAMÕJU STARTEEGILISE HINDAMISE KIRJELDUS..................................... 15 5.2. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE .......................................................... 16 5.3. MÕJU LOODUSKESKKONNALE .............................................................................. 16 5.4. MÕJU SOTSIAAL-MAJANDUSLIKULE KESKKONNALE ................................................ 17 5.5. MÕJU KULTUURIKESKKONNALE ........................................................................... 19 5.6. PIIRIÜLENE KESKKONNAMÕJU ............................................................................. 19 5.7. KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE..................................................................... 19 6. SEOS STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA ....................................................... 21 7. TEGEVUS- JA AJAKAVA .................................................................................... 24 8. KAASAMISKAVA .............................................................................................. 25 8.1. INFOKANALID .................................................................................................... 25 8.2. KOOSTÖÖ TEGIJAD JA KAASATAVAD .................................................................... 25 9. ÜLDPLANEERINGU JOONISED ......................................................................... 31 10. KOOSTATAVAD ANALÜÜSID ............................................................................ 32 LISA 1. LÄHTEMATERJALID .......................................................................................... 33 LISA 2. ÜLEVAADE LÄÄNE-HARJU VALLAST .................................................................. 34 LISA 3. KOOSTÖÖ JA KAASAMISE KÄIGUS LAEKUNUD ETTEPANEKUD .......................... 35 3 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK KOOSTAJAD Üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus koostati Lääne-Harju valla ning Skepast&Puhkim OÜ koostöös. Lääne-Harju valla üldplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise töörühm: Nimi Ametikoht Erki Ruben Abivallavanem Kerli Lambing Ehitus-, planeeringute- ja keskkonnaosakonna juhataja Ado Pallase Planeeringute spetsialist Hannes Liimann Planeeringute spetsialist Sven Liivak Planeeringute spetsialist Teele Kaljurand Keskkonnaspetsialist Erkki Pratka Maakorraldaja (Padise ja Keila piirkond) Elmar luha Hankespetsialist (maakorraldus Paldiskis ja Vasalemmas) Veljo Männiste Ehitusspetsialist Juhan Kuller Ehitusspetsialist Mart Arrak Teedespetsialist Meelis Baumann Tehnovõrkude spetsialist (vesi ja kanal) Nikolai Pitšugov Volikogu keskkonna ja planeerimiskomisjoni esimees Erki Ruben Abivallavanem Kerli Lambing Ehitus-, planeeringute- ja keskkonnaosakonna juhataja Skepast&Puhkim OÜ üldplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise töörühm: Nimi Valdkonnad / teemad Anni Konsap, BSc geograafia, MA Planeerija, projektijuht õigusteadus Kadri Vaher, ruumilise keskkonna planeerija tase 7, MA Planeerija urbanistika, MSc keskkonnatehnoloogia Mildred Liinat, ruumilise keskkonna planeerija tase 7, Arhitekt-planeerija MSc arhitektuur Ivan Gavrilov, MSc arhitektuur Arhitekt-planeerija Piret Kirs, MA maastikuarhitekt Planeerija Kati Kraavi, MSc GIS-spetsialist, andmebaasid, joonised, 3D visualiseeringud kinnisvaraplaneerimine Piret Kikkas, MSc. Veevarustuse ja kanalisatsiooni insener keskkonnatehnika Valdeko Laats, MSc. Teedeinsener ehitusinsener KSH aruande koostamine, ekspertide töö koordineerimine; Eike Riis, KSH juhtekspert looduskeskkond, looduskaitse, Natura 2000, rohevõrgustik MSc bioloogia jm elustiku ja ökoloogiaga seotud teemad; inimese tervis, sotsiaalsed vajadused ja vara; kultuuriväärtused Moonika Lipping, KSH aruande koostamine; looduskeskkond, looduskaitse; keskkonnaekspert, BSc maavarad ja maardlad; jäätmemajandus, keskkonnaohtlikud keskkonnakaitse, MA objektid; inimese tervis, sotsiaalsed vajadused ja vara; kommunikatsioonijuhtimine kultuuriväärtused 4 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Nimi Valdkonnad / teemad KSH aruande koostamine; jäätmemajandus, Jüri Hion, keskkonnaekspert, BSc keskkonnaohtlikud objektid; pinna- ja põhjavesi; keskkonnatehnoloogia taastuvenergeetika; inimese tervis, sotsiaalsed vajadused ja vara Raimo Pajula, keskkonnaekspert, Looduskeskkond, looduskaitse, Natura 2000, rohevõrgustik MSc geoökoloogia jm elustiku ja ökoloogiaga seotud teemad Hendrik Puhkim, keskkonnaekspert, MSc Sotsiaalmajanduslikud mõjud (maakasutus, taristu) geograafia ja ruumiline planeerimine Konsultandi meeskonda on kaasatud ka Kajaja Acoustics OÜ meeskond, sh välisõhu ja müra eksperdid. KSH juhtekspert Eike Riis vastab KeHJS-e § 34 lg 4 sätestatud nõuetele. Juhtekspert Eike Riis ning eksperdid Hendrik Puhkim ja Raimo Pajula on Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu (KeMÜ) 1 liikmed ning lähtuvalt ühingu põhikirjast järgivad oma töös keskkonnamõju hindaja head tava 2. Valla üldplaneeringut koostavad planeerijad on Eesti Planeerijate Ühingu liikmed. Üldplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise meeskonna koosseis võib töö käigus täieneda, lähtudes eelkõige üldplaneeringuga kavandatavatest tegevustest ja nendega kaasneva eeldatava mõju iseloomust. Kasutatud lühendid EELIS Eesti Looduse Infosüsteem eRT elektrooniline Riigi Teataja KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KeÜS keskkonnaseadustiku üldosa seadus KKR keskkonnaregister KOV kohalik omavalitsus KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine LS lähteseisukohad MP maakonnaplaneering PlanS planeerimisseadus VTK väljatöötamise kavatsus ÜP üldplaneering 1 KeMÜ on keskkonnamõju hindamisega tegelevate isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on keskkonnamõju hindamise (nii KMH kui ka KSH) süsteemi parendamine Eestis ja rahvusvaheliselt. 2 http://www.eaia.eu/kemu/heatava 5 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK SISSEJUHATUS Dokument koondab Lääne-Harju valla üldplaneeringu lähteseisukohad (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (KSH VTK). LS ja KSH VTK on koostatud ühise dokumendina, et vältida dubleerimist ja tagada parem seos üldplaneeringuga kavandatava arengu ning selle mõjude hindamise vahel. Üldplaneeringu LS ja KSH VTK annab ülevaate omavalitsuse ruumilise arengu eesmärkidest ja on suunisteks üldplaneeringu edasisel koostamisel ning selle elluviimisega kaasneva mõju hindamisel. LS ja KSH VTK määratleb vajaduse uue üldplaneeringu koostamiseks, annab ülevaate üldistest põhimõtetest, millest ruumilise arengu koostamisel lähtuda, koondab peamised valdkonnad, millega üldplaneering tegeleb, kaardistab vajalikud uuringud ning eeldatavad olulised mõjud, mis kavandatavate arengute elluviimisega kaasneda võivad. Lisaks kirjeldab LS ja KSH VTK üldplaneeringu koostamise korraldust, et kõigil huvitatud osapooltel oleks selge, millises ajagraafikus liigutakse ning kuidas on tagatud töös osalemine. LS ja KSH VTK on esialgne ülesandepüstitus järgnevaks üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessiks. LS ja KSH VTK toodud valdkonnad ja hinnatavad mõjud võivad edasise üldplaneeringu koostamise käigus, kaasamise ning koostöö ja täiendavate analüüside tulemusel täieneda. Lääne- Harju valla kodulehel avalikustatavat LS ja KSH VTK dokumenti edasise planeerimisprotsessi käigus ei muudeta, kuid muutunud asjaolusid käsitletakse ja põhjendatakse üldplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus. 6 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 1. ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK Üldplaneeringu eesmärk on kogu Lääne-Harju valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneering annab ruumilise väljundi valla arengukavas määratletud strateegilisele arenguvisioonile. Sellest tulenevalt on üldplaneeringu eesmärgiks ruumiliste eelduste loomine heakorrastatud ja turvalisele elukeskkonnale, kus on kättesaadavad ja vajaduspõhised avalikud teenused, mitmekesised liikumisvõimalused ning kodulähedased töökohad. Üldplaneeringuga tuleb Lääne-Harju vallas luua eeldused ligitõmbava elu-, ettevõtlus- ja külastuskeskkonna loomiseks.3 Üldplaneeringu üldine eesmärk koosneb valdkondlikest eesmärkidest, mille täitmine toimub läbi planeerimisseaduses toodud üldplaneeringu ülesannete lahendamise (vt ptk 4). Ühinenud omavalitsuste4 senisest ruumilisest arengust, arengukavas sõnastatud visioonist lähtuvalt ning Lääne-Harju valla omapära silmas pidades, on valla ruumilisteks vajadusteks: • Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine. • Eelduste loomine töökohtade, haridusasutuste ja teenuste kättesaadavusesks uute elamualade kavandamisel või olemasolevate arendamisel. • Erinevaid transpordiliike toetava transpordivõrgustiku arendamine, võimaldamaks kiireid ja vajaduspõhiseid ühendusvõimaldusi valla sees ning sellest väljapoole. • Taastuvenergia osakaalu suurendamine energiavarustuses, tagades energiasäästlike meetmete rakendamisel keskkonnamõju vähendamise. • Loodusväärtuste hoidmiseks ruumiliste eelduste loomine, sh mitmekesise rannikupiirkonna arendusvõimaluste edendamine elu- ja puhkepiirkonnana. • Piirkondade omanäolisuse ning väärtuste säilitamine ja tuumikfunktsioonide (elukeskkond, ettevõtlus, puhkepiirkond) arendamise toetamine. • Rohevalla mudelil - puhta looduse ja terve elukeskkonnaga säästlik ja nutikas piirkond – põhineva jätkusuutliku elukorralduse loomine, mis hõlmab kohalikku omavalitsust, haridusasutusi, kohalikku ettevõtlust ja kogukonda. Üldplaneering seab Lääne-Harju valla ruumilise arengu eesmärgid järgnevaks 15 aastaks, vajadusel ka pikemaks ajaks. 3 Lääne-Harju valla arengukava aastateks 2019-2030. Kättesaadav Lääne-Harju valla kodulehel, aadressil: https://laaneharju.ee/arengukavad 4 Lääne-Harju vald moodustus 2017. aasta oktoobris toimunud haldusreformi tulemusel Keila valla, Vasalemma valla, Padise valla ning Paldiski linna liitmisel. 7 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 2. KSH EESMÄRK Üldplaneeringu koostamise raames viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärk on arvestada laiemalt erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi üldplaneeringu koostamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning jätkusuutlik areng. KSH toetab üldplaneeringu lahendust ning minimeerib võimalused arendusteks, millega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale. KSH käigus kirjeldatakse, analüüsitakse ja hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid olulisi keskkonna-, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, tehakse ettepanekud soodsaima lahendusvariandi valikuks ning vajadusel ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks. Käesolev VTK on aluseks KSH aruande koostamisele. VTKs määratletakse mõjuhindamise ulatus, üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sh mõju inimese tervisele ja heaolule, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. KSH läbiviimise ajakava sõltub üldplaneeringu koostamise ja menetlemise ajakavast (vt ptk 7). KSH käsitlusala on üldplaneeringu ala ehk kogu Lääne-Harju valla territoorium. Vajadusel, sõltuvalt eeldatavalt mõjutatavast keskkonna elemendist ja mõju ulatusest, arvestatakse keskkonnamõju hindamisel ka ala väljaspool planeeringuala. 8 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 3. ÜLDPLANEERINGU PÕHIMÕTTED Lääne-Harju valla üldplaneering koostatakse lähtudes asjakohastest õigusaktidest, planeeringutest, arengukavadest jms dokumentidest, mis suunavad valla ruumilist arengut. Täpsemalt on lähtematerjalid loetletud lisas 1. Samuti on lahenduse aluseks hea planeerimise tava, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad, avalikkuse arvamus ning omavalitsuse kaalutlusotsused. Üldplaneeringu põhimõtted on tuletatud planeerimisseadusest, üleriigilisest planeeringust ja maakonnaplaneeringust ning valla üldistest ruumilise arengu eesmärkidest ja annavad kaalutluse piirid kõikide üldplaneeringus käsitletavate ülesannete lahendamiseks, kuid ka üldplaneeringu hilisemaks elluviimiseks. Üldised põhimõtted, mis Lääne-Harju valla üldplaneeringu koostamisel ja selle elluviimisel aluseks võetakse: • Kestliku ja säästva ruumilise arengu põhimõtete järgimine, loodusliku ning kultuurilise ja ajaloolise mitmekesisuse säilitamine ning arendamine. • Lähestikku paiknevate keskuste arendamine funktsionaalselt ühtse majanduspiirkonnana, kus tähelepanu pööratakse ereinevate teenuste jagamisele ja keskuste vahelistele ühendustele (kergliiklusteed, ühistransport). Teiste hulgas on sellisteks piirkondadeks Rummu-Vasalemma-Padise ja Kloogaranna-Laulasmaa-Lohusalu. • Paindlikkuse tagamine maakasutuse juhtfunktsioonide kavandamisel, et vähendada üldplaneeringu muutmisvajadust selle elluviimisel. • Asustuse arengu suunamisel tugineda eelkõige olemasolevate asustusalade tihendamisele, ruumilise mitmekesisuse ja multifunktsionaalsuse toetamisele. Uute suuremate kompaktsete elamualade kavandamine on lubatud vaid linnalise asustuse sees ja need tuleb kompaktselt siduda olemasoleva asustusega. • Haridus-, sotsiaal- ja terviseteenuste objektide kavandamisel lähtuda maakonnaplaneeringuga määratud keskuste võrgustiku hierarhiast ja arvestada asustuse arengusuundadega. • Maakasutus- ja ehitustingimuste seadmisel vältida konfliktsete lahenduste tekkimist ja erinevate elukeskkondade, näiteks linnaline ruum kõrvuti talumajapidamistega, segunemist. • Tööstusalade arendamiseks paindlikkuse tagamine, pidades samas silmas, et tööstusaladega kaasnevad mõjud ei ulatuks elamualadeni või teiste tundlikke aladeni (puhkealad, ühiskondlikud asutused jm). • Olemasolevate või varem tootmistegevuses kasutatud alade (tühjalt seisvad ühismajandi laudad, laohooned vms) eelistamine uute alade kasutuselevõtule. Logistiliselt ja olemasolevate tingimuste poolest soodsate asukohtade veelgi tõhusam ärakasutamine täiendava ettevõtluse arendamiseks. • Integreerida erinevaid transpordiliike, kuid soodustades lahendusi, mis vähendavad eri kiirusel ja erinevat tüüpi liiklejate lõimuvaid ja põimuvaid liiklusvooge ja võimaldavad nende lahushoidmist. • Soodustada raudteetranspordi kasutamist keskuste vaheliste ühenduste tugevdamisel. • Kergliiklusteede planeerimisel võrgustiku turvalisuse, loogilisuse, ühtluse ja pidevuse tagamine. Kergliiklusteede võrguga tuleb ühendada olulised sihtpunktid nagu koolid, vaba aja veetmise paigad, kauplused, suuremad tööandjad. • Mitmekesise rannaala väärtuste edendamine ning juurdepääsude tagamine rannikule. • Vajalikus koguses rohealade olemasolu tagamine avalik-õiguslike institutsioonide valduses olevate maa-alade kaudu. • Kultuurilise identiteediga arvestamine, mis on seotud konkreetse koha ajaloolise kultuuripärandi ja traditsioonidega. • Piirkondade põhine lähenemine, kogukonnaliikmete soovidega arvestamine. • Otsuste tegemisel üldplaneeringuga seatud pikaaegsest strateegilisest plaanist lähtumine, suure pildi vaatamine. 9 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 4. ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED Lääne-Harju valla ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks tuleb lahendada järgmised üldplaneeringu ülesanded: Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus Transpordivõrgustiku ja muu • Transpordivõrgustiku põhimõtteliste arengusuundade ja infrastruktuuri, sh kohalike teede, tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade teede, raudtee, sadamate asukohtade ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete ning väikesadamate üldise määramine asukoha ja nendest tekkivate • Maakonnaplaneeringuga määratud 20 +20 m kitsenduste määramine riigimaanteede koridori ulatuse ja tingimuste täpsustamine, arvestades Maanteeameti seisukohtadega • Maantee lähistel paiknevate arengualade teenindamiseks määrata kohalike ja kogujateede üldised asukohad, sh juurdepääsud ja liiklussõlmed • Määrata üldplaneeringus teede liitumised põhimaanteedega • Avalikele teedele juurdepääsude kavandamine, arvestades elamualade struktuuri • Raudteekoridori viimine Vasalemmast Ämarisse ja Rummule, eesmärgiga arendada Ämari lennuvälja kasutusvõimaluste laiendamist tsiviillendude jaoks ja reisirongi ühenduste tagamine • Kergliiklusteede võrgustiku arendamine, ennekõike oluliste sihtpunktide nagu koolid, vaba aja veetmise paigad, kauplused, suuremad tööandjad ühendamine • Sadamate (Paldiski kaubasadamad) arenguvajadustega arvestamine ning nende edasiarendamiseks ruumiliste eelduste loomine • Väikesadamate võrgustiku kavandamine (Kurkse, Väike- Pakri saare sadamad; perspektiivne paadi- ja jahisadam Paldiski linnas; Ristna, Vintse, Lohusalu väikesadamad) • Avalike juurdepääsude tagamine paadi- ja jahisadamatele ning lautrikohtadele • Eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine • Lennuväljade ja kopteriväljakute arengu põhimõtete määratlemine ja neist lähtuvate piirangutega arvestamine • Hooajalise ühenduse vajadusega arvestamine Väike-Pakri saarele Kohaliku tähtsusega • Ladestavate jäätmete hulga vähendamiseks ning nende jäätmekäitluskohtade enam taaskasutusse suunamiseks ruumiliste eelduste asukoha ja nendest tekkivate loomine kitsenduste määramine Tehnovõrkude ja -rajatiste • Tehnovõrkude ja -rajatiste põhimõtteliste üldise asukoha ja nendest arengusuundade määramine tekkivate kitsenduste • Maakonnaplaneeringuga määratud LNG terminali määramine; põhimõtteliste gaasitrasside kulgemisega arvestamine Pakri poolsaarel • Maakonnaplaneeringuga määratud perspektiivse Paldiski 110 kV õhuliini kõrvale rajatava täiendava 330 kV õhuliini koridoriga arvestamine • Maakonnaplaneeringus antud taastuvenergeetika arenduspõhimõtetega arvestamine, sh tuuleenergeetika, hüdroenergia, päikeseenergia ning biomassist energiatootmine 10 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK • Lairibaühenduse arendamisvajadusega arvestamine Olulise ruumilise mõjuga • Võimaliku metanoolitehase asukohavalikuga arvestamine ehitise asukoha valimine üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel5 • Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga asukohavalikuga arvestamine üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel6 • Tuuleparkide rajamise võimalikkuse väljaselgitamine ja võimalusel tuuleparkide arendamiseks sobivate alade valik. Asustuse arengut suunavate • Analüüsida maakonnaplaneeringus toodud järeldusi tingimuste täpsustamine keskuste kvalifikatsiooni osas ning selgitada välja, kas mõnel neist on potentsiaali areneda või klassifitseeruda muu tasandi keskusteks • Maakonnaplaneeringuga kavandatud teenuste olemasolu ja paiknemise täpsustamine erineva tasandi keskustes ning keskuste toimepiirkondades • Kaaluda kahaneva elanike arvuga piirkondade ümberprofileerimise võimalusi ja määratleda nende arengusuunad, näiteks Rummu aleviku kujundamine ekstreemürituste ja tootva tööstusega piirkonnaks • Arvestada püsielanike olemasoluga endistes aiandus- ja suvilapiirkondades (Laulasmaa, Lohusalu, Käesalu, Kloogaranna, Keila-Joa jne) • Elamualade arengu kavandamine olemasolevate elamualade eksisteerivat asustusstruktuuri järgiva laiendamise teel • Elamualade struktuuri kavandamine, mis arvestaks juurdepääsudega avalikele teedele, kergliiklusteede võrgustikuga, sotsiaalobjektide ja haridusvõrguga, avalike haljasaladega jmt • Kompaktse hoonestuse tihendamine keskustes vältimaks valglinnastumist • Väljakujunenud külastruktuuri väärtustamine Supelranna alade määramine • Olemasolevate supelrandade ja supluskohtade kasutamiseks ruumiliste eelduste loomine • Uute supluskohtade kasutuselevõtuks ruumiliste eelduste loomine Tee ja tänava kaitsevööndi • Kohalike teede kaitsevööndi täpsustamine laiendamine • Tänavakaitsevööndite laiendamine lähtudes mürast, õhusaastest ja nähtavusest Korduva üleujutusega ala • Korduva üleujutusega ala piiri määramine piiri määramine mererannal Rohevõrgustiku toimimist • Rohekoridoride ja tuumalade piiride ja tingimuste tagavate tingimuste täpsustamine nende toimimise tagamiseks täpsustamine ning sellest 5 Lääne-Harju Vallavolikogu on algatanud 23.07.2019 otsusega nr 63 kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise metanoolitehase rajamiseks. KOV eriplaneeringu menetluse ja selle tulemustega tuleb arvestada üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel. 6 Eesti Vabariigi valitsus arutas 4. juulil toimunud kabinetinõupidamisel radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamist, et tagada praegu Paldiskis paiknevate jäätmete ohutu ladustamine ka aastakümnete pärast. Keskkonnaministeerium esitab Lääne-Harju vallavalitsusele taotluse algatada radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga kavandamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Lääne-Harju vallavolikogu avaldas valmisolekut planeeringu läbiviimiseks 6. juunil 2019 toimunud vallavolikogu istungil. 11 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK tekkivate kitsenduste • Sidusa rohelise võrgustiku kavandamine linnalise määramine asustusega aladel Kallasrajale avaliku • Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine juurdepääsu tingimuste • Sundvõõrandamise vajaduse määramine määramine Ranna ja kalda ehituskeelu • Ehituskeeluvööndi ja ehitustingimuste täpsustamine vööndi suurendamine ja ranna-alal, sh varem kehtestatud üldplaneeringutega vähendamine kavandatud ehituskeeluvööndi suurendamiste ja vähendamiste analüüs ja vajadusel uuesti taotlemine Kohaliku omavalitsuse • Kohalikul tasandil kaitstavate loodusobjektide seadmine üksuse tasandil kaitstavate ja nende kaitse- ja kasutustingimuste tingimuste loodusobjektide ja nende kavandamine kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Väärtuslike • Üldiste tingimuste määramine väärtuslike põllumajandusmaade, põllumajandusmaade säilimiseks rohealade, maastike, • Alade täpsustamine vastavalt tegelikule ja eeldatavale maastiku üksikelementide ja kasutusele olemasolevate ruumiandmete põhjal (PRIA, looduskoosluste määramine MEM jt) ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Maardlatest ja • Kasutustingimuste määramine maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud kaevandamisest mõjutatud aladel, käsitledes maavara aladest tekkivate kitsenduste kaevandamist avaliku huvina määramine Miljööväärtuslike alade ja • Miljööväärtuslike alade piiride ja tingimuste väärtuslike üksikobjektide täpsustamine, täiendavate miljööväärtuslike alade määramine ning nende määramine kaitse- ja kasutustingimuste • Miljööväärtuslike alade kaitse- ja kasutustingimuste seadmine seadmine • Väärtuslike üksikelementide kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Kohaliku tähtsusega • Muinsuskaitsealade ja ehituspärandi säilimiseks ja kultuuripärandi säilitamise korrashoiuks suuniste andmine, sh nende kasutamine meetmete, sh selle üldiste piirkonna arengu huvides kasutustingimuste • Kehtivates üldplaneeringutes käsitletud kultuurimälestiste määramine (arheoloogia, arhitektuur, ajaloomälestised), mälestiste (kirikud, mõisahooned, väärtuslikud loodusmaastikud) ja maastike vaatesektorite analüüs ja nende kasutustingimuste määramine • Vajadusel kultuuripärandi objektide ja nende kasutustingimuste täpsustamine Planeeringuala üldiste • Maakasutuse juhtotstarbe määramine, va hajaasustuses kasutus- ja ehitustingimuste, • Täpsustada maakonnaplaneeringus kavandatud sh projekteerimistingimuste regionaalse tähtsusega tootmispiirkondade asukohad (nt andmise aluseks olevate Paldiski sadamad, tuulepargid, logistikakeskused jne) tingimuste, maakasutuse • Tööstusalade kasutamise tingimuste ja üldreeglite juhtotstarbe, maksimaalse väljatöötamine, sh konfliktalade vältimine (elamuala vs ehitusmahu, hoonestuse tööstus; kaubandus ja teenindus vs tööstus jms) kõrguspiirangu ja • Tiheasustusaladel kaubandus- ja teenindusalade haljastusnõuete määramine määramine segahoonestusega aladele • Reserveerida maa-alad, kuhu oleks vastavalt vajadusele võimalik püstitada erinevaid sotsiaalse taristu objekte – valitsus ja ametiasutused, haridus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande asutused, puhke- ja rekreatsioonialad. 12 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK • Piirkonna erinevusi arvestavate hoonestustingimuste ja - põhimõtete määramine tiheasustuspiirkondades, kompaktsetel hoonestusaladel ning ka väljaspool linnu ja aleveid • Hoonestuse mahu ja kõrguspiirangu ning muude vajalike tingimuste määramine tiheasustusaladel • Krundi suuruse piirangu, haljastusnõuete jms vajaduse väljaselgitamine ja tingimuste seadmine erinevates asulates või asula erinevate piirkondade kaupa • Üldiste reeglite ja tingimuste andmine projekteerimistingimuste väljastamiseks, mis tuginevad traditsioonilisele asustusstruktuurile, teede ja tänavate iseloomule ja hoonestuslaadile ning asjakohasel juhul järgivad ajaloolist külastruktuuri ja säilitavad väärtuslikke maastikke ja üksikobjekte • Ettepanekute tegemine tiheasustusaladel kuritegevusriskide ennetamiseks Riigikaitselise otstarbega • Maakonnaplaneeringus kajastatud üleriigilise tähtsusega maa-alade määramine ning riigikaitseliste ehitiste asukohtade ja nende töövõime maakonnaplaneeringus tagamiseks tingimuste kavandamine: määratud riigikaitselise - Klooga harjutusväljak ja selle piiranguvöönd (külades otstarbega maa-alade piiride kuni 2000 m kinnisasja välispiirist ja linnades, täpsustamine alevites, alevikes kuni 300 m kinnisasja välispiirist) - Ämari lennuväli ja selle piiranguvöönd (kuni 2000 m kinnisasja välispiirist); - Paldiski linnas Paldiski linnak ja selle piiranguvöönd (kuni 300 m kinnisasja välispiirist) - Puhke- ja virgestusalade • Üldplaneeringutega kavandatud puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate ülevaatamine, vajadusel täiendavate kasutustingimuste kitsenduste määramine määramine • Vajadusel täiendavate puhke- ja virgestusalade asukohtade ja nende kasutustingimuste määramine • Kohaliku elanikkonna kehalise tegevuse harrastamiseks turvaliste võimaluste kavandamine erinevatel aastaaegadel, näiteks mängu- ja spordiväljakud, suusarajad vms Asula või ehitiste kaitseks • RMK poolt määratud kõrgendatud avaliku huviga metsa- õhusaaste, müra, tugeva aladega arvestamine ja nende laiendamine vastavalt tuule või lumetuisu eest või kogukonna ettepanekutele tuleohu vähendamiseks või • Metsa kui asula/ehitise/ranna/veekogu kaitsja asustuse metsatulekahju leviku ümber, hajaasustuse külades, mereranna jt veekogude tõkestamiseks lageraie ääres tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine Müra normtasemete • Müra normtasemetega arvestatakse maakasutuse kategooriate määramine kavandamisel Liikluskorralduse üldiste • Era- ja ühistranspordiviiside integreerimise võimaluste põhimõtete määramine edasiarendamine, sh ”pargi ja reisi” süsteemid raudteejaamade ümbruses • Liiklusanalüüsi vajaduse määratlemine suure liikumisvajadusega ehitiste kavandamisel Alade ja juhtude määramine, • Arhitektuurivõistluse korraldamiseks alade ja juhtude mille esinemise korral tuleb määramine detailplaneeringu 13 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist Detailplaneeringu koostamise • Hoonestustingimuste ja -põhimõtete määratlemine kohustusega alade või väljaspool linnu ja aleveid ning alevikke detailplaneeringu juhtude määramine koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks • Üldiste reeglite ja tingimuste andmine elamualadele detailplaneeringute koostamiseks, mis tuginevad traditsioonilisele asustusstruktuurile, teede ja tänavate iseloomule ja hoonestuslaadile ning asjakohasel juhul järgivad ajaloolist külastruktuuri ja säilitavad väärtuslikke maastikke ja üksikobjekte Maareformiseaduse ja • kompaktse asustusega ala/tiheasustusega ala mõistete looduskaitseseaduse tähenduse täpsustamine, vastavate alade piiride tähenduses tiheasustusega täpsustamine alade määramine • Püsielanikega endistes aiandus- ja suvilapiirkondades (Laulasmaa, Lohusalu, Käesalu, Kloogaranna, Keila-Joa jne) tiheasustusalade moodustamise kaalumine Maaparandussüsteemide • Sadevete kanalisatsiooni kavandamise põhimõtete asukoha ja nendest tekkivate määramine kitsenduste määramine; eelpool nimetatud ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine Muud eelpool nimetatud • Pakri panga ja seda külastavate inimeste kaitseks ning ülesannetega seonduvad erosiooni peatamiseks meetmete kavandamine ülesanded • Üldplaneeringu elluviimise kava koostamine, mis arvestaks vajaduspõhiselt taristu, sotsiaalse infrastruktuuri, energeetika jms arendamise järjekorraga ning tiheasustusalade etapiviisilise arendamisega • Kliimamuutustega arvestamine üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel Ettepanekud • Vajadusel maakonnaplaneeringu muutmiseks 14 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 5. ÜLEVAADE EELDATAVAST KESKKONNAMÕJUST 5.1. KESKKONNAMÕJU STARTEEGILISE HINDAMISE KIRJELDUS Üldplaneeringu käigus hinnatakse eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara7. Kuna üldplaneeringu lahendused selguvad planeeringu koostamise käigus, ei ole LS ja VTK koostamise ajal teada, kas Lääne-Harju valla üldplaneeringu rakendamisega kaasneb oluline ebasoodne keskkonnamõju ning milline on mõju iseloom ja ulatus. Lähtudes üldplaneeringu ulatusest, kestvusest ja lahendatavatest valdkondadest (valla arengusuundade ja maakasutuse tingimuste määramine vähemalt aastani 2035, täpsemalt vt ptk 4), kaasnevad üldplaneeringu rakendamisega paratamatult muutused olemasolevates looduslikes ning sotsiaalsetes funktsioonides ja protsessides. Lahendused on valdavalt pikaajalised ning põhjustavad keskkonnas püsivaid muutusi. Planeeringualal valitsevast keskkonnaseisundist nähtub, et alal asub Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitstavaid loodusobjekte, muutuste suhtes tundlikke alasid (näiteks rohevõrgustik), väärtuslikke keskkonnakomponente (näiteks väärtuslikud põllumajandusmaad, väärtuslikud maastikud, maardlad, puhkealad, kultuuriväärtused), mille puhul võivad muutused keskkonnas ohustada nende säilimist ja väärtust ning avaldada seeläbi ebasoodsat mõju looduskeskkonnale laiemalt. Samuti võivad muutused avaldada mõju inimeste tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Täpsem ülevaade Lääne-Harju valla keskkonnaseisundist on toodud käesoleva dokumendi Lisas 2. Minimeerimaks võimalused arendusteks, millega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale, ning samaaegselt soosimaks positiivseid mõjusid esile kutsuvaid ja võimendavaid lahendusi, viiakse planeeringulahenduse väljatöötamisega paralleelselt läbi mõjuhindamine järgmiste valdkondade ja keskkonnaelementide osas: • mõju looduskeskkonnale, sh Natura 2000 võrgustiku aladele, kaitstavatele loodusobjektidele, looduskeskkonnale ja rohevõrgustikule, pinna- ja põhjaveele, maavaradele ja maardlatele; • mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, sh asustusele ja rahvastikule, ettevõtluskeskkonnale, tööhõivele, teenuste ja toodete kättesaadavusele, väärtuslikele põllumajandusmaadele, puhkealadele ja turismile, inimeste tervisele ja heaolule; • mõju kultuurikeskkonnale, sh kultuuriväärtustele, väärtuslikele maastikele, miljööväärtuslikele aladele. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel juhindutakse asjakohaste õigusaktide nõuetest ja juhendmaterjalidest. Peamised KSH menetlust suunavad õigusaktid on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)8 ning planeerimisseadus (PlanS)9. Mõjude olulisuse tuvastamisel ja hindamisel juhindutakse eelkõige kehtivate asjakohastes keskkonnakaitselistes õigusaktides (direktiivid, seadused ja määrused) määratud normidest ja sätestatud nõuetest, valdkondlikest arengukavadest, kaitsekorralduskavadest jms, aga ka vastava valdkonna eksperdi arvamusest. Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali 7 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045 8 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/101092015012?leiaKehtiv 9 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110112015009?leiaKehtiv 15 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“ jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid.10 Hindamisel võetakse arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. Hindamisel arvestatakse nii otseseid kui kaudseid mõjusid, mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust, kestvust (lühi- ja pikaajalisus), sagedust, pöörduvust ning toimet. Muuhulgas arvestatakse võimalikku koosmõju, mõjude kumuleerumist ning väljastpoolt planeeringuala tulenevaid olulisi mõjusid. Analüüsitakse ja hinnatakse nii negatiivseid kui positiivseid mõjusid. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud meetmete rakendamiseks oluliste ebasoodsate mõjude vältimiseks, mõjude vähendamiseks ja leevendamiseks ning ühtlasi ettepanekud kaasnevate positiivsete mõjude võimendamiseks. KSH läbiviimisel juhindutakse keskkonna säilitamise, kaitse ja kvaliteedi parandamise, inimeste tervise ja heaolu kaitse ning loodusressursside kaalutletud ja mõistliku kasutamise põhimõttest. KSH läbiviimisel juhindutakse ÜP ülesannetest ja täpsusastmest. 5.2. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE KSH erisused Natura 2000 võrgustiku alal on sätestatud KeHJS-e §-ga 4511. Lääne-Harju valla territooriumil asub üheksa loodusala ja kolm linnuala, mis kuuluvad üleeuroopalisse Natura 2000 alade võrgustikku (vt Lisa 2 ptk 8). Natura 2000 võrgustiku aladega tuleb arvestada ÜP koostamisel, eeskätt tuleb arvesse võtta nende kaitse-eesmärke ja tagada alade terviklikkuse säilimine. Strateegilise planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ja kui kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle kaitse eesmärki 12. Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“13. KSH käigus hinnatakse planeeritava tegevuse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele kõigepealt eelhindamise etapis. Eelhindamise käigus selgitatakse välja lahenduse võimalik mõju Natura 2000 aladele ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et kavandatava tegevuse ebasoodne mõju on välistatud. Kui oluline mõju ei ole teada ja ei ole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks mõju puudumise kohta või tõenäoliselt kaasneb oluline mõju, tuleb jätkata asjakohase hindamise etapiga. Üldplaneeringu staadiumis on asjakohast hindamist võimalik läbi viia juhul, kui eelhindamise tulemusena tuvastatud kavandatavate ebasoodsat mõjuga tegevuste kohta on piisava täpsusega informatsiooni mõju määratlemiseks ja hindamiseks. Kui ÜP staadiumis puudub kavandatava eeldatavalt ebasoodsa mõjuga tegevuse kohta piisav teave Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks, siis märgitakse eelhindamise järeldustes ära need objektid ja juhud, mille puhul tuleb asjakohase hindamisega liikuda ÜP-le järgnevasse tegevuse kavandamise etappi. 5.3.MÕJU LOODUSKESKKONNALE • Analüüsitakse ja hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat mõju kaitstavatele loodusobjektidele (sh kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võetavatele loodusobjektidele) ja vääriselupaikadele ning nende soodsa seisundi säilimisele. Tähelepanu pööratakse planeeringulahenduse vastavusele looduskaitseseadusest ja metsaseadusest (vääriselupaigad) tulenevatele nõuetele, kaitse-eeskirjades sätestatud eesmärkide täitmisele 10 vt Keskkonnaministeeriumi koduleht: http://www.envir.ee/et/ksh-juhendid-ja-uuringud 11 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104052017005?leiaKehtiv 12 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900?leiaKehtiv 13 A. Aunapu, R. Kutsar, 2013: http://www.eaia.eu/images/Natura.pdf 16 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK ja kaitsekorralduskavades seatud ülesannete rakendamisele. Vajadusel pööratakse tähelepanu õhusaastele ja välisõhus levivale mürale. Põhjendatud vajadusel tehakse ettepanekuid analüüsida objektide eeldusi (vastavalt LKS-i §-le 8) nende võtmiseks kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide hulka; • analüüsitakse arendatavate alade kattuvust loodusliku ja looduslähedase taimkattega, looduslike ja poollooduslike aladega ning hinnatakse kaasnevaid mõjusid. Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju olemasolevatele aladele, sh hinnatakse lahenduse sobivust olemasoleva miljööga. Maastikupildi muutmisel analüüsitakse ja hinnatakse kaasnevaid häiringuid loomastikule, sh nende elupaikadele, liikumisele, rändetingimustele. Tähelepanu pööratakse loodusliku mitmekesisuse säilitamisele; • analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju rohevõrgustiku toimimisele, pöörates tähelepanu võrgustiku (tugialade ja koridoride) terviklikkuse ja toimimise säilimisele ning piirkonna ökoloogilise tasakaalu säilimisele. Juhul, kui rohevõrgustiku säilitamine olemasoleval kujul ei ole võimalik, nähakse ette meetmed sidusa ja funktsionaalse rohevõrgustiku toimimise tagamiseks; • analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju veekeskkonnale, sh põhjavee kaitstusele, joogivee varudele, kättesaadavusele ja kvaliteedile, pinnaveekogude olemasoleva keskkonnaseisundi säilimisele, veekogudega seotud loodusobjektide kaitse ning kalade rändetingimuste tagamisele. Põhjavee reostuse vältimiseks nähakse vajadusel ette täiendavad meetmed. Tähelepanu pööratakse sadamatele ning nähakse ette meetmed sadamategevusest tingitud negatiivse keskkonnamõju, sh võimaliku reostuse leevendamiseks. Muuhulgas analüüsitakse ja hinnatakse tegevuse vastavust veeseaduses sätestatud nõuetele ning kas ja kuivõrd mõjutab üldplaneeringuga kavandatu Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas sätestatud eesmärkide saavutamist; • maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavate tegevuste planeerimisel analüüsitakse ja hinnatakse, kuivõrd mõjutab kavandatav tegevus maavara kaevandamisväärsena säilimist ja juurdepääsu maavarale. Hinnatakse tegevuse mõju looduskeskkonnale, sh olemasoleva maastiku ilme säilimisele ja maakasutusele (sh taimestik ja loomastik, väärtuslikud põllumajandusmaad, rohevõrgustik) ning tundlikele aladele (nt elamualad); • analüüsitakse ja hinnatakse, ulatuses, mida olemasolevad andmed võimaldavad, kuivõrd planeeringulahendus arvestab Pakri panga unikaalsuse ja pankranniku mõjutavate looduslike protsessidega (erosioon, panga loomulik taganemiskiirus, varingud) ning milline võiks olla planeeringulahenduse mõju pankrannikule. Vajadusel seatakse tingimused üldplaneeringu realiseerimisele järgnevateks etappideks; • uute puhke- ja virgestusalade, sh uute supluskohtade kavandamisel pööratakse tähelepanu keskkonnataluvuse nõuete tagamisele, lähtutakse ala eripära ja loodusliku mitmekesisuse säilimisest. 5.4. MÕJU SOTSIAAL-MAJANDUSLIKULE KESKKONNALE • Võttes arvesse rahvastikuprotsesse ning elanikkonna perspektiivseid võimalikke muutusi, antakse hinnang asustuse, elamu- ja ettevõtlusalade jm seonduva maakasutuse kavandamise plaanidele ning vajadusel esitatakse täiendavad ettepanekud. Asustuse kavandamise ja keskkonnaspektidega on tihedalt seotud ka teedevõrk jm taristu, mille puhul hinnatakse juurdepääsude ning tehnovõrkude olemasolu või nende kavandamise otstarbekust jm seonduvaid teemasid; • analüüsitakse ja hinnatakse planeeringuga kavandatava maakasutuse suunamise ja teiste ruumiliste arengute mõju tööhõivele, teenuste kättesaadavusele, elukeskkonna parendamisele ja üleüldist mõju ruumile. Mõju hindamine on kahesuunaline – ühelt poolt hinnatakse kavandatava tegevuse mõju viidatud aspektidele, kuid samas tuleb tegevuste kavandamisel silmas pidada võimalikult suurt positiivset mõju elukeskkonna ja üleüldisele sotsiaal-majandusliku keskkonna parendamisele; 17 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK • analüüsitakse ja hinnatakse mõju puhkealade puhke- ja turismiväärtuse säilimisele (olemasolevad puhkealad), avaliku juurdepääsu ja vajaliku taristu olemasolu tagamisele avalikele rannaaladele ja supluskohtadele; • analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju põllumajanduspiirkondades. Tähelepanu pööratakse väärtuslike põllumajandusmaade sihtotstarbelisele kasutamisele ja säilitamisele ulatuses, mis tagab pikaajalise ja jätkusuutliku põllumajanduse, lähtudes samaaegselt tasakaalu leidmisest väärtuslike põllumajandusmaade ja muude kasutusviiside vahel. Jätkusuutliku põllumajandustootmise tagamiseks pööratakse tähelepanu maaparandusliku tegevusega kaasnevatele mõjudele, lähtutakse maaparandussüsteemide terviklikkuse säilitamise põhimõttest; • tähelepanu pööratakse maaparandussüsteemide jätkusuutliku funktsioneerimise ning hoiunõuete täitmise tagamisele. ÜP täpsusastmes määratakse üldised nõuded ja tingimused arendustegevuseks maaparandussüsteemide aladel, pöörates muuhulgas tähelepanu maaparandussüsteemi aladel asuvate kaitse- ja hoiualade seisundi säilimisele ning kaitse- eesmärkidena määratletud elupaigatüüpide ja kaitsealuste liikide kahjustamise vältimisele veerežiimi muutumise tõttu; • maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavate tegevuste planeerimisel analüüsitakse ja hinnatakse tegevuse mõju inimeste tervisele ja heaolule ning kultuuriväärtustele. Muuhulgas analüüsitakse milline võiks olla maakasutus pärast maavara ammendumist; • tähelepanu pööratakse suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete, jäätmekäitlusrajatiste, olulisemate ohtlikke veoseid vedavate tee- ja raudteetrassidele ning olulise ruumilise mõjuga ehitiste14 paiknemisele. Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju inimeste tervise, heaolu ja keskkonna ohutuseks vajaliku vahemaa tagamisele objektide ning elurajoonide, avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimalusel peamiste transpordiliinide vahel. Vajadusel võetakse arvesse doominoefekti tekkimise võimalust; • tähelepanu pööratakse riigikaitselise otstarbega määratud maa-aladele ja ehitistele ning analüüsitakse ja hinnatakse nendest tulenevat mõju inimeste tervise, heaolu ja keskkonna ohutuseks vajaliku vahemaa tagamisele elurajoonide, avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade vahel; • analüüsitakse ja hinnatakse planeeritava tegevusega kaasnevat olulist mõju välisõhu kvaliteedile, müratasemele ning vibratsiooni ja visuaaliga seotud mõjusid, keskendudes eelkõige tootmisest (olemasolevad ja planeeritavad tööstusalad,) ja liiklusest (sh lennuliiklusest) tulenevale. Muuhulgas pööratakse tähelepanu olulise ruumilise mõjuga ehitistele15 ning taastuvenergeetika lahendustele. Määratakse mürakategooriad maa kasutuse juhtotstarbe järgi ning vajadusel kavandatakse meetmed mürataseme vähendamiseks. Määratakse nõuded ja tingimused, millega üldplaneeringule järgnevates planeerimise etappides tegevuse kavandamisel arvestada, et välistada võimalik negatiivne mõju tiheasustusaladele; • täpsustatakse võimalikke probleeme seoses pinnase radoonisisaldusega. Niivõrd, kuivõrd olemasolevad andmed võimaldavad, tuuakse radooni osas välja teadaolevad probleemsed piirkonnad ning piirkonnad, mis vajavad täiendavat uurimist. KSH väljundina määratakse tingimused, millega tuleb radooniriskiga piirkondades arendamise järgmistes etappides arvestada. 14 KOVi eriplaneering ja KSH metanoolitehase rajamiseks, radioaktiivsete jäätmete lõppladestuspaiga rajamise eriplaneeringu ja KSH võimalik algatamine. KOV eriplaneeringu(te) menetluse ja tulemustega arvestatakse KSH läbiviimisel. Eriplaneeringu(te)ga arvestatakse ulatuses, kuivõrd ÜP ja selle KSH koostamise ajal on olemasolevaid andmeid 15 KOVi eriplaneering ja KSH metanoolitehase rajamiseks, radioaktiivsete jäätmete lõppladestuspaiga rajamise eriplaneeringu ja KSH võimalik algatamine. KOV eriplaneeringu(te) menetluse ja tulemustega arvestatakse KSH läbiviimisel. Eriplaneeringu(te)ga arvestatakse ulatuses, kuivõrd ÜP ja selle KSH koostamise ajal on olemasolevaid andmeid 18 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 5.5.MÕJU KULTUURIKESKKONNALE • Analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahendusega kaasnevat mõju kultuurimälestiste (kinnismälestistele) säilimisele. Analüüsitakse, kas planeeringulahendus arvestab mälestisele sobiliku kasutusviisi ja/või keskkonnaga, tagab nende vaadeldavuse ning ligipääsu mälestistele. Tähelepanu pööratakse teadaolevatele tõenäolistele arheoloogiliselt väärtuslikele aladele, kus võib leiduda veel avastamata arheoloogilist pärandit ning vajadusel sätestatakse ettevaatusmeetmed, millega üldplaneeringule järgnevates planeerimise etappides nendel aladel arvestada; • analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju ajaloolisele maakasutusele ja asustusmustrile, mis on seotud konkreetse koha kultuuripärandi ja traditsioonidega. Vajadusel antakse suunised, kuidas neid piirkonna arengu huvides paremini kasutada, et tagada pärandi säilimine; • analüüsitakse ja hinnatakse tegevusega kaasnevat mõju väärtuslike maastike säilimisele ja kaitsmisele, lähtudes sealjuures nende kultuurilis-ajaloolisest, looduslikust, puhke-, identiteedi ja esteetilisest väärtusest. Väärtuslikele maastikele maakasutuse planeerimisel või olemasoleva muutmisel hinnatakse planeeringulahenduse sobivust maastikku, kaasnevat mõju maastike üldilmele, sh ajalooliste vaadete säilimisele. Muuhulgas hinnatakse kaasnevat mõju inimeste heaolule, pidades silmas nii sotsiaalseid kui ka majanduslikke aspekte;tähelepanu pööratakse pärandkultuuriobjektidele, looduslikele pühapaikadele jt kohalikku asustust, maastikku, ajalugu ja identiteeti rikastavatele objektidele. Mõjude hindamise tegelik ulatus sõltub kavandatava tegevuse iseloomust ning seda täpsustatakse üldplaneeringu koostamise käigus. Samuti võib üldplaneeringu koostamise käigus lisanduda mõjusid, mida põhjendatud vajaduse korral täiendavalt hinnatakse. 5.6. PIIRIÜLENE KESKKONNAMÕJU Arvestades seost teiste asjassepuutuvate strateegilise planeerimise dokumentidega (sisend üldplaneeringu koostamiseks) ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, ei ole näha, et Lääne-Harju valla üldplaneeringuga kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile. 5.7. KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMINE KSH aruandes käsitletakse kliimamuutuste mõju planeeringualale ja kavandatavale tegevusele ning vastavaid kohanemismeetmeid. Kliimamuutustega seoses näiteks ette näha kliima soojenemist ning sellega seoses lumikatte kestuse, lume paksuse ning lume veevaru vähenemist, meretaseme tõusu, intensiivsemaid ja sagedasemaid ekstreemseid sademeid, suviseid kuumalaineid ning tugevamaid torme. Lääne-Harju valla rannikualade ilma mõjutab suuresti Läänemeri, mille tõttu on õhutemperatuuri ööpäevane kui ka aastane amplituud väiksem võrreldes sisemaaga. Mere soojuslikust inertsusest on tingitud aastaringsete kõige külmemate ja soojemate aegade nihkumine ajaliselt hilisemaks. Rannikuvööndis esineva pilvisuse ja sademete hulk on väiksem ning merelistest mõjuritest tulenevalt ka lumikatte kestus sisemaast lühem. Parki laht on aastate lõikes praktiliselt jäävaba. Valla madalamates kohtades võib merevee taseme tõus ohustada rannaäärset hoonestust üleujutustega. Suurenev sademete kogus ja risk paduvihmadest põhjustatud üleujutustele suureneb. Aja jooksul tõuseb ka tuulte keskmine kiirus, mis mõjutab enim saari ja rannikualasid. Sageneb tormituulte hulk ning suureneb risk tuulepurustustele. 19 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK KSH aruandes kirjeldatakse, milliseid kohanemismeetmeid tuleks rakendada näiteks tormikahjude vähendamiseks ja ärahoidmiseks, meretaseme tõusust tulenevate kahjude ärahoidmiseks, sademevee ärajuhtimiseks jms. Tähelepanu pööratakse paduvihmast tingitud võimalikele üleujutustele, üleujutuste riski ennetamise, vähendamise ja üleujutuse eest kaitsmise meetmetele. 20 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 6. SEOS STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA Üleriigiline planeering Eesti 2030+ 16 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ annab suunised asustusstruktuuri ja üleriigiliste võrgustike terviklikule arendamisele, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega. Peamine püstitatud eesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega. Üleriigilises planeeringus on sõnastatud Eesti ruumilise arengu visioon, mille kohaselt seob hajalinnastunud ruum tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik. Üleriigilises planeeringus seatud visioon on võetud aluseks Lääne-Harju valla üldplaneeringu põhimõtete väljatöötamisel. Üleriigilise planeeringu põhisuunad ja eesmärgid on tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng, head ja mugavad liikumisvõimalused, varustatus energiataristuga ning rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Üleriigilises planeeringus seatud põhimõtted tuleb üldplaneeringus aluseks võtta ning neid kohalikus kontekstis täpsustada. Lääne-Harju valla spetsiifilised ruumilise arengu eesmärgid üleriigilises planeeringus: • Aegruumiliste vahemaade vähendamiseks naaberriikidega saab regulaarse reisilaevaühenduse soovi korral luua Paldiski sadamate toel. • Oluliseks transiidi- ja logistikasõlmeks on Tallinna piirkonna (eriti Muuga) kaubasadamad oma raudtee- ja maanteeühendusega. Senisest enam tuleb välisvedudesse kaasata suure potentsiaaliga Paldiski sadamad ja Sillamäe sadam. • Sadamate vahetus läheduses paiknevate maade kasutuselevõtmisel tuleb arvestada nii sadama laiendamise perspektiivi kui ka sadamatest lähtuvate häirivate teguritega (müra, transpordivood). Kuna sadama asukoha muutmine on kulukas ja keerukas, tuleb vältida uute elamualade arendamist vahetult sadama naabruses. • Paldiski sadamate arenguks ja Tallinna-siseste riskide vähendamiseks tasub Tallinna lõunapoolse raudtee möödasõidutrassi kindlasti alles hoida. Vajadus möödasõidu järele muutub eriti suureks juhul, kui Paldiski sadamaid läbivaid kaubavoogusid soovitakse märgatavalt kasvatada. • Energiavõrkude ja -allikatega (elekter, gaas, vedel- ja tahkekütus) seotud transiidi arendamisel tuleb silmas pidada energia importimise ja eksportimise suutlikkust. See tähendab, et Eesti sadamad peavad olema võimelised vedel- ja tahkekütust sisse tooma ja välja viima ning vastu võtma vedelgaasi ja veeldatud maagaasi tankereid. Vaagimist väärib Eesti ja Soome maagaasivõrgustike ühendamine näiteks Paldiskist lähtuva riikidevahelise torujuhtme abil. • Võimalikuks tuleb muuta Ämari lennuvälja kasutamine Tallinna rahvusvahelise lennujaama varulennuväljana. Ämari lennuvälja saab rakendada ka kaubavedudeks. Selline areng langeb kokku riigikaitse eesmärkidega. Kaaluda võib raudteeühenduse loomist Ämari lennuväljani. Maanteeühendus lennuväljaga on – praegust perspektiivi silmas pidades – piisav. 16 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ on kättesaadav: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/eesti_2030.pdf 21 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Harju maakonnaplaneering 2030+17 Harju maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on sisendi andmine kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamiseks, tuues samas tasakaalustatud arengu tagamiseks välja vajadused riiklikul tasandil. Harju maakonnaplaneeringus toodud asustuse arengu, tehnovõrkude jm suunistega on Lääne-Harju valla üldplaneeringu põhimõtete ja ülesannete sõnastamisel arvestatud. Paldiski linna on Harju maakonnaplaneeringus käsitletud Kose, Kuusalu, Loksa, Kehra ja Riisipere kõrval tagamaade piirkondliku keskusena. Samas on Paldiski linnal teiste keskustega võrreldes suurem potentsiaal kujuneda Lääne - Harju piirkonna olulisimaks tõmbekeskuseks, sest linnal on tugev majanduslik potentsiaal (sadamad) ja linna asukoht on Harjumaal geograafiliselt kõige läänepoolsem. Paldiski, nii nagu ka teised võimalikud Harjumaa tõmbekeskused peavad oma arengute kavandamisel arvestama Tallinna üha tugevneva mõjuga, arvestades omavalitsuse suurust, tuleb tähelepanu pöörata ka Keila linna võimalikule kujunemisele konkureerivaks tõmbekeskuseks.. Harju maakonnaplaneeringu kohaselt on ka kohalikud keskused ehk teise tasandi keskused - kohad, mis pakuvad kodukoha lähedal esmavajalikke teenuseid ning on ka oluliseks kohaliku tasandi töökohtade pakkujaks. Keskustel on oluline roll oma tagamaa hajaasustuse säilitamisel, mis on piirkondlikest keskustest eemal. Kohalikeks keskusteks on Lääne–Harju vallas Padise, Rummu, Laulasmaa ja Vasalemma. Kõige väiksema mõjuulatusega on maakonnaplaneeringus lähikeskused nagu Klooga alevik, kus pakutakse piirkonna- ja kohalike keskusega võrreldes suhteliselt väiksemat hulka teenuseid, kuid mille roll on kohalikele elanikele oluline üksikute kodulähedaste teenuste pakkumisel ja kus identiteediks on kas mingi tähelepanuväärne objekt või avalik ruum, ehk ka mingi erilise tegevuse keskus (koonduslaagri leinamälestuse meenutuse koht (päev), mis on ka rahvusvaheliselt tuntud). Klooga alevikus on täiesti unikaalne miljöö oma (aja)looga ning erilise kultuuripärandiga. Maakonnaplaneeringu kohaselt on Paldiskis rahvusvahelise ja riikliku tähtsusega praktiliselt jäävabad sadamad. Paldiski kaubasadamad omavad tähtsat positsiooni transiidi- ja logistikasõlmena, sest omavad head raudtee- ja maanteeühendust. Sadamad omavad potentsiaali mahtude suurendamiseks. Maakonnaplaneering annab üldised suunised taastuvenergeetika arendamiseks, mida tuleb arvestada täpsemate planeeringute ja projektide koostamisel. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus laekunud ettepanekute alusel oleks Harju maakonnas huvi tuulikupargi kavandamiseks olemas Suur-Pakri saarele, kuid see kuulub suures osas Natura 2000 alade võrgustikku. Maakonnaplaneeringu kui ruumilist arengut pikaajaliselt suunava raamdokumendi olemus ei võimalda Natura-aladele tegevuste kavandamiseks vajalikus täpsusastmes alusuuringute koostamist ja asjakohase hindamise läbiviimist. Harju maakonnas on hüdroenergia tootmises oluline ka Keila-Joa hüdroelektrijaam. Jäätmete ladestuspaigad on maakonnaplaneeringus kavandatud pikemaajalise arenduse eesmärkide kohaselt ladestatavate jäätmete hulga vähendamine, nende enam taaskasutusse suunamisel. Nendele suunistele tuginedes tuleb kaalutleda jäätmekäitluse osa üldplaneeringus. Harju maakonnas on riskiallikad koondunud valdavalt Tallinna, Maardu ja Paldiski linnade territooriumitele, mis tuleneb eelkõige kaubasadamate tegevusest. Päästeameti käsitletud hädaolukorra riskide kohaselt paiknevad Harju maakonnas järgmised riskiallikad, mida tuleb arvestada ruumilisel planeerimisel ja mille osas tuleb rakendada hädaolukordi ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid meetmeid: Harju maakonnaplaneering 2030+ on kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/harju- 17 maakonnaplaneering 22 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK • suurõnnetusohuga ettevõtted Paldiski sadamates ja linnas; • ohtlikud veosed maanteel ja raudtee Paldiski sadamatesse suunduvatel tee- ja raudteetrassidel. Sadamatesse on koondunud suurõnnetusohuga ettevõtted ja kütuse või gaasitorustikud; • gaasi või kütusetranspordiks kasutatavad torujuhtmed. Üldplaneeringus tuleb tagada ohutud kaugused ja luua puhvertsoonid ohtlike objektide (suurõnnetuse ohuga ettevõtted, kütusetorustikud) ja elamurajoonide, ühiskondlike hoonete ja alade, puhkealade ning peamiste transpordiliinide vahele. 23 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 7. TEGEVUS- JA AJAKAVA Ajakava koostamisel on lähtutud planeerimisseaduses üldplaneeringu koostamisele esitatud nõuetest ning konsultandi senisest kogemusest üldplaneeringute koostamisel. KSH läbiviimise ajakava sõltub peamiselt üldplaneeringu koostamise ja menetlemise ajakavast. Ajakava on esialgne ja selles võib töö käigus tulla muudatusi. Ajakava muudatused on seotud peamiselt sellega, et ei ole võimalik täielikult ette näha üldplaneeringu ja KSH korraldamis- ja menetlustoimingute täpset kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega.18 Tegevus Kuupäev ÜP koostamise ja KSH algatamine 09.2018 ÜP ja KSH konsultandi hanke läbiviimine 06-07.2019 Lepingu sõlmimine 07.2019 LS ja KSH VTK koostamine 08-10.2019 ÜP LS ja KSH VTK esitamine ettepanekute saamiseks koostöö tegijatele ja 11.2019 kaasatavatele ÜP lähteseisukohtade ja KSH VTK avalikustamine valla kodulehel 12.2019 Lisaks avalikustatakse isikute ja asutuste esitatud ettepanekud ÜP lähteinfo hankimine, eeltööd alusuuringutele, kohalike ideede kogumine 08.2019 – 02.2019 e ideekorje ÜP eskiisi koostamine, KSH aruande eelnõu koostamine 01-06.2019 Esialgne koostöö ametkondadega 02-03.2019 ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek 06-07.2020 ÜP eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste 08.2020 avalikud arutelud ÜP põhilahenduse ja KSH aruande koostamine, vajadusel toimuvad 09-12.2020 täiendavad töörühmad/koosolekud ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks 01-03.2021 ametkondadele ja vajadusel täiendavate arvamuste andmiseks teistele osapooltele ÜP vastuvõtmine ja KSH aruande tunnistamine nõuetele vastavaks 04.2021 ÜP avalik väljapanek 04-05.2021 ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud 06.2021 ÜP esitamine valdkonna ministrile19 heakskiitmiseks 07-08.2021 ÜP kehtestamiseks esitamine 09.2021 ÜP kehtestamine 09.2021 ÜP kehtestamisest teavitamine 10-11.2021 Kehtestatud ÜP esitamine rahandusministeeriumile, Maa-ametile ja 10-11.2021 vajadusel teistele osapooltele 18 Vt vajadusel lisaks – Rahandusministeeriumi koostatud üldplaneeringu ja KSH protsessi kirjeldav skeem koos viidetega planeerimisseadusele. Kättesaadav aadressil: https://planeerimine.ee/static/sites/2/yp_menetluse_skeem_05-11-18.pdf 24 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 8. KAASAMISKAVA Üldplaneering on kokkulepe erinevate ühiskonnaliikmete ja ametiasutuste vahel, mille saavutamiseks tuleb see koostada avatult ja läbipaistvalt. Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Lääne-Harju vald, kuid kuna üldplaneeringuga kavandatud ruumiline areng mõjutab paljusid vallaga seotud isikuid ja asutusi, siis on oluline anda kõigile võimalus osaleda neid puudutavate otsuste tegemisel. Kaasamiskava on koostatud selleks, et üldplaneeringu ja KSH käigus erinevaid osapooli efektiivsemalt ja sisulisemalt kaasata. Kaasamise eesmärk ei ole üksnes informeerimine planeeringu protsessist ja käsitletavatest teemadest vaid aktiivsele diskussioonile kaasakutsumine planeeringulahenduse väljatöötamisel ja läbirääkimisel. Lisaks aitab läbimõeldud kaasamine üldplaneeringu koostamise protsessi laiemalt teadvustada ning sellega seotud otsuseid mitmekülgsemalt käsitleda. 8.1. INFOKANALID Järgnevalt on loetletud peamised infokanalid, et huvitatud osapooled teaksid arvestada, milliste allikate kaudu edaspidi üldplaneeringu ja KSH kohta infot levitatakse. • Koduleht http://www.laaneharju.ee/, siin kajastatakse infot ja uudiseid, mis üldplaneeringuga seotud: jooksvad teated, uudised, avalike väljapanekute ja arutelude info jm peamiselt menetluslik informatsioon ning planeerimisseadusega nõutud materjalid. • Ideekorje rakendus planeeringuportaalis, mille kaudu on võimalik üldplaneeringu eskiislahenduse koostamise ajal esitada oma ettepanekuid kõigil soovijatel • Facebook-i leht https://www.facebook.com/laaneharjuvald/ - siin kajastatakse uudiseid ja teateid (nt avalike ürituste toimumise infot jms) • Ajalehes Lääne Harju Valla Leht ning ajalehes Harju Elu avaldatakse uudiseid ja teateid, samuti avaldatakse jooksvalt tutvustavaid sisulisi artikleid üldplaneeringuga kavandatavatest arengutest ja peamistest käsitletavatest teemadest • www.ametlikudteadaanded.ee on ametlike teadete avaldamise kanal • Avalikud väljapanekud ja arutelud, mis viiakse läbi piirkondlike keskuste käidavamates hoonetes (vallavalitsuses, kultuuriasutuses, raamatukogus vm avalikus hoones). Avalikud väljapanekud ja arutelud korraldatakse kõikides valla endistes keskustes, vajadusel teistes piirkondades. • Paberil kuulutused avaldatakse omavalitsuse olulisemates ja käidavamates asutustes: raamatukogu, lasteaed, muuseumid, kultuurikeskus, kauplused, vallavalitsus, postkontor jm. • Huvitatud isikute kohta koostatakse eraldi nimekiri, keda olulistest etappidest elektrooniliselt teavitatakse. Sinna nimekirja lisatakse koostamise käigus mh need osapooled, kes enda kaasamisest huvitatud on. 8.2. KOOSTÖÖ TEGIJAD JA KAASATAVAD Järgnevalt on toodud üldplaneeringu elluviimisega seotud asutused ning puudutatud ja huvitatud isikud, keda koostatava üldplaneeringu alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi üldplaneeringu vastu. Osapoolte nimekiri täpsustub üldplaneeringu koostamise käigus, sh täiendavate käsitlemist vajavate teemade tekkimisel. 25 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK Käesolevas tabelis on eristatud asutusi, kellega tehakse koostööd ning isikuid ja asutusi, keda kaasatakse üldplaneeringu koostamisse. Viidatud erisus tuleneb planeerimisseadusest, mille kohaselt lõppeb koostöö alati kooskõlastamisega, mistõttu saab see olla üksnes haldusorganite vaheline suhtlus. Kaasamise käigus antakse võimalus esitada oma arvamusi üldplaneeringu kohta kõigil huvitatud ametitel ja isikutel. Asutused, kellega Lääne-Harju Vallavalitsus teeb üldplaneeringu koostamisel koostööd ja kooskõlastab planeeringu20: Asutus/isik Koostöö eesmärk Koostöö viis Kaitseministeerium Riigikaitseliste vajadustega Kohtumised ja kirjalik sisend arvestamine, riigikaitseliste ehitiste lähteseisukohtade etapis; (Ämari lennuväli, Klooga harjutusväli) töökoosolekud; töövõime tagamine teiste tegevuste kooskõlastamine kavandamisel, Ämari lennuvälja võimalik kasutuselevõtt tsiviillennuväljana. Maaeluministeerium Põllumajandustootmise Kohtumised ja kirjalik sisend jätkusuutlikkuse tagamine, väärtuslike lähteseisukohtade etapis; põllumajandusmaadega arvestamine töökoosolekud; planeeringulahenduse koostamisel, kooskõlastamine maaelu arengukavaga arvestamise koordineerimine Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega kaasneva Kohtumised ja kirjalik sisend olulise keskkonnamõju vältimine või lähteseisukohtade etapis; leevendamine; välisõhu kvaliteedi töökoosolekud; tagamine; hoiualade, püsielupaikade kooskõlastamine jm kaitsealuste alade või objektide kasutustingimustega arvestamine; täiendavate alade ja objektide kaitse alla võtmise vajaduse määratlemine; ettepanekute tegemine kaitserežiimi täpsustamiseks; ehituskeeluvööndi vähendamisega seotud teemad Lennuamet Lennuohutuse tagamine, kui Kohtumised ja kirjalik sisend üldplaneeringuga kavandatakse nt lähteseisukohtade etapis; tuuleparke või üle 45 meetriseid töökoosolekud; ehitisi; lennuväljakute kavandamine kooskõlastamine (Ämari lennuväli) Maa-amet Lääne-Harju vallas asuvate Kohtumised ja kirjalik sisend keskkonnaregistri maardlate nimistus lähteseisukohtade etapis; olevate maardlatega seonduv ning riigi töökoosolekud; maareservi jäetud maade kooskõlastamine administreerimine Maanteeamet Lääne-Harju valda läbivate riigiteede ja Kohtumised ja kirjalik sisend nendega seotud arenguplaanide ja lähteseisukohtade etapis; maanteedest lähtuvate tingimuste ja töökoosolekud; piirangute kajastamine kooskõlastamine üldplaneeringus; maha- ja pealesõitude kavandamine; kergliiklusteed suuremate maanteede läheduses; arendusalade realiseerimiseks (nt tööstusalad või elamualad) 20 Käesolevas tabelis on esitatud ka asutused, kellega koostööd ja kooskõlastamist ei nõua Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“, kuid kellega koostöö tegemist ja üldplaneeringu kooskõlastamist peab vajalikuks Lääne-Harju vald üldplaneeringu koostamise korraldajana (vt määruse § 2 lg 3). 26 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK maanteedest lähtuvate tingimuste seadmine jms. Majandus- ja Raudtee arendusvõimalustega Kohtumised ja kirjalik sisend Kommunikatsiooniminis arvestamine; taastuvenergia tootmise lähteseisukohtade etapis; teerium arengute kavandamine töökoosolekud; kooskõlastamine Muinsuskaitseamet Planeeringu elluviimisega kaasnev Kohtumised ja kirjalik sisend mõju muinsuskaitselale, lähteseisukohtade etapis; kultuurimälestistele, piirkondlike töökoosolekud; miljööväärtuste defineerimine ja kooskõlastamine vajadusel kaitsetingimuste seadmine Põllumajandusamet Uute maaparandussüsteemide Kohtumised ja kirjalik sisend rajamine või olemasolevatele lähteseisukohtade etapis; maaparandussüsteemidele kaasnevad töökoosolekud; mõjud planeeringuga kavandatavast kooskõlastamine tegevusest Päästeamet Ohutuse tagamine ohtlike või Kohtumised ja kirjalik sisend suurõnnetuse ohuga ettevõtete lähteseisukohtade etapis; kavandamisel, olemasolevatest töökoosolekud; ohtlikest või suurõnnetuse ohuga kooskõlastamine ettevõttetest tulenevate piirangutega arvestamine teiste tegevuste planeerimisel Terviseamet Ennekõike müranormide tagamine Kohtumised ja kirjalik sisend planeeringuga kavandatud tegevuste lähteseisukohtade etapis; elluviimisel, avalike supelrandadega töökoosolekud; seonduvad teemad; mõjuhindamise kooskõlastamine tulemuste kooskõlastamine (inimese tervisele kaasnevad mõjud) Politsei- ja Lääne-Harju valla üldplaneeringu Kohtumised ja kirjalik sisend Piirivalveamet elluviimisega kaasnevad mõjud riigipiiri lähteseisukohtade etapis; valvamiseks vajalikele seire- ja töökoosolekud; valvetehnikale kooskõlastamine Tarbijakaitse ja Raudtee ja selle kaitsevööndiga Kohtumised ja kirjalik sisend Tehnilise Järelevalve arvestamine üldplaneeringu lähteseisukohtade etapis; Amet koostamisel töökoosolekud; kooskõlastamine Veterinaar- ja Loomsete jäätmete käitlemiseks Kohtumised ja kirjalik sisend Toiduamet eelduste kavandamine lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; kooskõlastamine Veeteede Amet Veesõiduohutusega seonduvad teemad, Kohtumised ja kirjalik sisend merealal toimuvate tegevustega lähteseisukohtade etapis; arvestamine töökoosolekud; kooskõlastamine Lääne-Nigula vald Lääne-Harju vallaga piirnev Kohtumised ja kirjalik sisend omavalitsus, kelle ruumilisi arengu lähteseisukohtade etapis; eesmärkide saavutamise võimalust töökoosolekud; ning ühiseid arengueesmärke tuleb kooskõlastamine üldplaneeringu koostamisel silmas pidada Harku vald Lääne-Harju vallaga piirnev Kohtumised ja kirjalik sisend omavalitsus, kelle ruumilisi arengu lähteseisukohtade etapis; eesmärkide saavutamise võimalust ning ühiseid arengueesmärke tuleb 27 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK üldplaneeringu koostamisel silmas töökoosolekud; pidada kooskõlastamine Saue vald Lääne-Harju vallaga piirnev Kohtumised ja kirjalik sisend omavalitsus, kelle ruumilisi arengu lähteseisukohtade etapis; eesmärkide saavutamise võimalust töökoosolekud; ning ühiseid arengueesmärke tuleb kooskõlastamine üldplaneeringu koostamisel silmas pidada Keila linn Lääne-Harju vallaga piirnev Kohtumised ja kirjalik sisend omavalitsus, kelle ruumilisi arengu lähteseisukohtade etapis; eesmärkide saavutamise võimalust töökoosolekud; ning ühiseid arengueesmärke tuleb kooskõlastamine üldplaneeringu koostamisel silmas pidada Asutused ja isikud, kes kaasatakse Lääne-Harju valla üldplaneeringu koostamisse: Asutus/isik Kaasamise eesmärk Kaasamise viis Rahandusministeeriumi Maakonna tasakaalustatud arengu Jooksev koostöö planeeringu Harju talitus suunaja, maakonnaplaneeringus koostamise käigus, kirjalik seatud tingimuste ja suunistega sisend lähteseisukohtade arvestamine (rohevõrgustik, etapis; töökoosolekud; teenuskeskused jms), üldplaneeringu arvamuse esitamine heakskiitja planeeringulahendusele; planeeringu heakskiitmine Harjumaa Läänemaa omavalitsuste ühtse arengu Kirjalik sisend Omavalitsuste Liit eest seismine, vajalike maakondlike lähteseisukohtade etapis; arengueelduste kajastamine töökoosolekud; ideekorje; üldplaneeringus, otste kokkuviimine arvamuse esitamine Harjumaa arengustrateegiaga planeeringulahendusele; SA Harju Ettevõtlus- ja Vajalike maakondlike arengueelduste Kirjalik sisend Arenduskeskus kajastamine üldplaneeringus lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; ideekorje; arvamuse esitamine planeeringulahendusele; Riigimetsa Riigimetsa majandamisega seotud Kirjalik sisend Majandamise Keskus küsimused; metsade kaitse lähteseisukohtade etapis; (RMK) töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Eesti Üldplaneeringu elluviimisega Teavitamine Keskkonnaühenduste kaasnevate mõjudega arvestamine lähteseisukohtade ja KSH Koda (EKO)21 üldplaneeringu lahenduses väljatöötamise kavatsuse valmimisest; KSH aruande osas seisukohtade küsimine; vajadusel töökoosolekute läbiviimine või eksperthinnangute küsimine 21 EKO liikmed on: SA Eestimaa Looduse Fond (ELF), MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), MTÜ Eesti Roheline Liikumine (ERL), MTÜ Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex” (Sorex), MTÜ Läänerannik, Nõmme Tee Selts MTÜ (NTS), Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ), Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus SA (SEI Tallinn), Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering MTÜ (TÜLKR), Balti Keskkonnafoorum MTÜ (BEF), SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) 28 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK AS Eesti Raudtee Raudtee arenguvajadused ja ruumilised Sisend lähteseisukohtade eeldused etapis ja liikuvusuuringu läbiviimisel; vajadusel töökoosolekud, osalemine töörühmades; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Telia Eesti AS Sidetrassid valla territooriumil Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele MTÜ Paldiski Ettevõtluse arenguvajadustega Kirjalik sisend Ettevõtjate Liit arvestamine üldplaneeringu lahenduse lähteseisukohtade etapis; koostamisel töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele MTÜ Lääne-Harju Kodanikeühenduste ja ettevõtluse Kirjalik sisend Koostöökogu arenguvajadustega arvestamine lähteseisukohtade etapis; üldplaneeringu lahenduse koostamisel töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele MTÜ Harju Harjumaa kalanduspiirkonna Kirjalik sisend Kalanduskogu arengustrateegia rakendamine, sh lähteseisukohtade etapis; väikesadamate arendamisega töökoosolekud; arvamuse seonduvalt küsimine planeeringulahendusele Kogukonnakomisjon Piirkondlike eripärade ja vajaduste Kirjalik sisend kaardistamine ja nendega arvestamine lähteseisukohtade etapis; üldplaneeringu koostamisel töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Pakri Saarte Arenduse Pakri saarte arendamishuvidega Kirjalik sisend SA (Paavo Pilv) arvestamise kaalumine üldplaneeringu lähteseisukohtade etapis; koostamisel töökoosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Eesti Erametsaliit Üldplaneeringu lahendusega kaasnevad Kirjalik sisend mõjud erametsaomanike tegevusele lähteseisukohtade etapis; avalikud koosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele MTÜ Kloogaranna Kohalike elanike ja piirkonna huvide Kirjalik sisend Kultuuripärandi ja eest seismine üldplaneeringu lähteseisukohtade etapis; Looduskaitse Selts koostamisel avalikud koosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Lohusalu Poolsaare Kohalike elanike ja piirkonna huvide Kirjalik sisend Loodusselts MTÜ eest seismine üldplaneeringu lähteseisukohtade etapis; koostamisel avalikud koosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Ohtu külaselts Kohalike elanike ja piirkonna huvide Kirjalik sisend eest seismine üldplaneeringu lähteseisukohtade etapis; koostamisel avalikud koosolekud; 29 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK arvamuse küsimine planeeringulahendusele OÜ Metsagrupp Üldplaneeringu lahendusega kaasnevad Kirjalik sisend mõjud metsade majandamisele lähteseisukohtade etapis; avalikud koosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Valga Puu OÜ Üldplaneeringu lahendusega kaasnevad Kirjalik sisend mõjud metsade majandamisele lähteseisukohtade etapis; avalikud koosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Ketlin Jundas Kinnistuomanike huvide eest seismine Kirjalik sisend üldplaneeringu koostamisel lähteseisukohtade etapis; avalikud koosolekud; arvamuse küsimine planeeringulahendusele Ettevõtjad ja MTÜd Arenguvajaduste ja -ootuste Kirjalik sisend (nimekiri täpsustatakse kaardistamine, sh nii uute tegevuste lähteseisukohtade etapis; koostöös kohaliku kavandamisel kui ka olemasoleva küsitlus ettevõtlusanalüüsi omavalitsusega) olukorra parendamisel nii turismi, koostamisel; töökoosolekud; ettevõtluse vms valdkonnas arvamuse küsimine planeeringulahendusele Lähtuvalt planeerimisseaduse § 81 lõikest 3 on valdkonna eest vastutaval ministril lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele õigus määrata täiendavaid isikuid ja asutusi, kellega tuleb üldplaneeringu koostamisel koostööd teha või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. Planeeringulahendus esitatakse riigihalduse ministrile täiendavate kooskõlastajate ning kaasatavate vajaduse määramiseks enne planeeringu kooskõlastamist põhilahenduse valmimise järgselt. 30 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 9. ÜLDPLANEERINGU JOONISED Üldplaneeringu põhilahendusena koostatakse järgnevad teemajoonised: • Maakasutus; • Piirkondlikud ehitustingimused; • Teed ning tehniline taristu. Väärtuste ja piirangute joonis, mis kajastab riiklike registrite põhiseid väärtuslikke objekte ning alasid koos nendest tulenevate kitsendustega koostatakse lisajoonisena, mis kajastab infot üldplaneeringu koostamise seisuga. Pärast kehtestamist peab vastavat ajakohast infot vaatama riiklikest registritest. Täpsemad väljavõtted antakse Paldiski linna ning vajadusel teiste tiheasustatud piirkondade kohta. Üldplaneering vormistatakse ArcGIS tarkvaraga, et võimaldada digitaalselt kaasaegset üldplaneeringu koostamise ning esitlemise lahendust. Lisaks tavapärasele üldplaneeringu teksti- ning kaardifailidele, koostatakse ka üldplaneeringu veebirakendus, kus planeeringu maakasutus ning vastavad tingimused jm olulisemad valdkonnad on ülevaatlikult ja erinevates nutiseadmetes kuvatavad. Üldplaneeringu käigus võib selguda täiendavate teemajooniste koostamise vajadus või teatud teemade koondamine ühele joonisele. 31 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK 10. KOOSTATAVAD ANALÜÜSID Üldplaneeringu koostamise raames koostatakse järgmised analüüsid või eksperthinnangud: • Maakasutuse analüüs Analüüsitakse seni kehtinud üldplaneeringutega määratud olemasoleva ja perspektiivse maakasutuse muutuseid tänaseks kujunenud olukorraga. Nii luuakse seosed eelmise üldplaneeringuga ning vaadeldakse mis on tänaseks muutunud, millised põhimõtted toimisid ning mida on vaja uuendada, kus on kavandatud maakasutused ellu viidud ning kus on veel reservalasid ellu viimata. • Liikuvusuuring Eesmärgiks on inimeste liikumissuundade ja -põhjuste teadasaamine valla sees, sellest välja ning sisse. Liikuvusuuringu käigus analüüsitakse, millised on valla tõmbekeskused ja toimepiirkonnad, mille vahel inimesed peamiselt liiguvad (ühistransport, kergliiklus, autoliiklus). Juurde vaadatakse ka lähialasid (Harku vald, Saue vald, Tallinna linn), et mõista, millised seosed on valla lähialadega. Liikuvusuuringu raames viiakse läbi ka parkimiskorraldust hõlmav analüüs. • Rohevõrgustiku analüüs Maakonnaplaneeringuga kavandatud rohevõrgustikku analüüsitakse Lääne-Harju valla kontekstis vastavalt rohevõrgustiku planeerimisjuhendile ning tulemustega arvestatakse üldplaneeringu teiste valdkondade kavandamisel. • Rannikualade analüüs Eesmärk on välja selgitada sobivaimad asukohad supluskohtade, lautrikohtade, sadamate juurdepääsude ja muu seonduva planeerimiseks. • Loodusressursside analüüs Üldplaneeringu koostamise käigus võib selguda täiendavate analüüside koostamise vajadus. 32 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK LISA 1. LÄHTEMATERJALID • Lääne-Harju vallas kehtivad ja koostatavad detailplaneeringud • Harku valla kehtiv üldplaneering • Saue vallas kehtiv ja koostamisel olev üldplaneering • Lääne-Harju vallas kehtivad üldplaneeringud ja koostamisel olev üldplaneering • Keila linna kehtiv ja koostamisel olev üldplaneering • Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030 • Harjumaa arengustrateegia 2035+ • Üleriigiline planeering Eesti 2030+ • Harju maakonnaplaneering 2030+ ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 33 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK LISA 2. ÜLEVAADE LÄÄNE-HARJU VALLAST Lisa 2 on esitatud eraldi dokumendina. 34 / 35  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK LISA 3. KOOSTÖÖ JA KAASAMISE KÄIGUS LAEKUNUD ETTEPANEKUD PlanS § 81 kohaselt esitatakse üldplaneeringu LS ja KSH VTK seisukohtade esitamiseks planeerimisseaduses nõutud isikutele ja asutustele. Laekunud seisukohtadest lähtuvalt täiendatakse planeeringu lähteseisukohti ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsust. Laekunud seisukohtade ülevaade lisatakse käesolevasse peatükki, seisukohad (laekunud kirjad) lisatakse dokumendile. Täiendatud LS ja KSH VTK ning ülevaade laekunud seisukohtadest avalikustatakse planeeringu koostamise korraldaja ehk Lääne-Harju valla veebilehel. 35 / 35  LISA 2 – ÜLEVAADE LÄÄNE-HARJU VALLAST Lääne-Harju valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. Asend ................................................................................................................ 2 2. Asustus ja rahvastik .......................................................................................... 3 3. Sotsiaalne taristu .............................................................................................. 5 4. Ettevõtlus .......................................................................................................... 6 5. Turism ja puhkealad .......................................................................................... 7 Puhkealad ............................................................................................ 7 Supluskohad ........................................................................................ 8 RMK puhkevõimalused ......................................................................... 8 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus ............................................................................ 8 7. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................. 9 Kaitsealad .......................................................................................... 10 Hoiualad............................................................................................. 18 Kaitsealused liigid ja kivistised .......................................................... 24 Püsielupaigad .................................................................................... 25 Kaitstavad looduse üksikobjektid ....................................................... 25 Kohalikud kaitsealad /objektid .......................................................... 26 8. Natura 2000 võrgustiku alad ........................................................................... 26 9. Vääriselupaigad .............................................................................................. 35 10. Taimestik ja loomastik .................................................................................... 35 11. Roheline võrgustik .......................................................................................... 37 12. Põhjavesi ....................................................................................................... 38 Põhjavee kaitstus............................................................................... 40 Hajukoormus ..................................................................................... 41 Punktkoormus .................................................................................... 42 13. Pinnavesi ........................................................................................................ 42 Järved ................................................................................................ 42 Jõed ................................................................................................... 45 Ojad ................................................................................................... 47 Peakraavid ......................................................................................... 54 Kraavid .............................................................................................. 57 Allikad ................................................................................................ 58 Mereosa ............................................................................................. 60 14. Maaparandussüsteemid .................................................................................. 60 15. Üleujutusohuga alad ....................................................................................... 60 16. Väärtuslik põllumajandusmaa ......................................................................... 60 17. Maavarad ja maardlad ..................................................................................... 61 18. Kultuuriväärtused ........................................................................................... 64 Kultuurimälestised ............................................................................. 64 XX sajandi arhitektuuripärandi objektid ............................................ 70 Maaehituspärandi objektid ................................................................. 71 Militaarpärandi objektid ..................................................................... 73 Pärandkultuuri objektid ..................................................................... 74 Väärtuslikud maastikud ..................................................................... 74 Miljööväärtuslikud alad ...................................................................... 78 Kalmistud ........................................................................................... 79 19. Taristu............................................................................................................. 79  Teedevõrk .......................................................................................... 79 Vee- ja kanalisatsioonivõrk ............................................................... 80 Sademevesi ........................................................................................ 88 Tuletõrje veevõtukohad ..................................................................... 88 Soojavarustus .................................................................................... 89 Elektrivõrk ......................................................................................... 89 Sidevõrk ............................................................................................. 90 20. Taastuvenergeetika ......................................................................................... 91 21. Jäätmemajandus ........................................................................................... 92 Korraldatud jäätmevedu .................................................................... 92 Jäätmekäitluskohad ........................................................................... 92 22. Keskkonnaohtlikud objektid ja ohtlikud ettevõtted ......................................... 94 Keskkonnaohtlikud objektid ............................................................... 94 Ohtlikud ettevõtted ............................................................................ 97 23. Riigikaitselised ehitised .................................................................................. 98 24. Radoon ............................................................................................................ 99 INFOALLIKAD ............................................................................................... 100 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus on kajastatud seisuga veebruar 2020. Seda dokumenti ei uuendata edaspidise üldplaneeringu protsessi käigus pärast LS ja KSH VTK valmimist. Kui üldplaneeringu koostamise käigus ilmneb uusi asjaolusid, mis mõjutavad planeeringulahenduse koostamist, arvestatakse nendega planeeringu koostamise käigus. 1. Asend Lääne-Harju vald asub Loode-Eesti rannikul Harjumaa lääneosas. Omavalitsuse pindala on 644 km². Naaberomavalitsused on Keila linn ja Harku vald idas, Saue vald lõunas ning Lääne-Nigula vald läänes. Joonis 1. Lääne-Harju valla asend Vallal on ligi 100 km pikkune merega piirnev rannajoon. Tuntumad on Keila-Joa, Meremõisa, Lohusalu, Laulasmaa, Kloogaranna, Leetse, Keibu ja Alliklepa liivarannad. Valla mereäärsetele aladele annavad erilise väärtuse metsad. Rannikumeres asuvad kaks suurt saart - Suur-Pakri ja Väike-Pakri ning nende vahel kuus väikest laidu. Valla kolm suuremat jõge on Keila, Vasalemma ja Vihterpalu. Klooga alevikust lõunas asub kalarikas ja ujumiseks sobiv Klooga järv, Rummu alevikus seiklusturismiobjektina tuntud Rummu karjäärijärv ja Hatu külas keset raba paiknev liivakallastega Tänavjärv. 2. Asustus ja rahvastik Lääne-Harju vallas elas seisuga 01.01.2018 rahvastikuregistri andmetel 12874 inimest. Elanike arvult oli Lääne-Harju vald Harjumaa 16. omavalitsusest 7. ja Eesti 79. omavalitsusest 18. kohal. Omavalitsuses on kokku 52 asustusüksust, nendest üks linn − Paldiski ja kuus alevikku − Karjaküla, Keila-Joa, Klooga, Rummu, Vasalemma ja Ämari. Seisuga 01.01.2018 on elanike arvult asulate järjestus järgmine: suurima elanike arvuga on Paldiski linn (3549 elanikku), järgnevad Klooga alevik (974 elanikku), Rummu alevik (873 elanikku), Vasalemma alevik (850 elanikku), Laulasmaa küla (678 elanikku) ja Ämari alevik (545 elanikku). Kokku elab kuues suurimas asulas 7469 elanikku, ehk 58% valla elanikkonnast. Alla 100 elanikuga asustusüksusi on piirkonnas 33 ja nendes elab kokku 1728 inimest ehk 13,4% valla elanikkonnast. Suuremad asulad on koondunud valla idaossa (Keila- Joa alevik, Klooga alevik, Ämari alevik, Rummu alevik, Vasalemma alevik, Laulasmaa küla), valla lääneosas on asustus hõre, suurimateks asulateks on seal Padise küla (338 elanikku) ja Harju-Risti küla (346 elanikku). Rahvastikuregistris on 434 Lääne-Harju valla elanikku ilma asulata, nende elukohaks on märgitud Lääne-Harju vald. Joonis 2. Muudatused Lääne-Harju valla asustusüksuste rahvaarvudes 2012-2018. Allikas: Lääne- Harju valla arengukava Valla tegelik elanike arv on mõnevõrra suurem. Vallavalitsuse spetsialistide arvates ei ole umbes viiendik suvilate elanikest valla rahvastikuregistris, samuti on osa valla tegelikke elanikke seoses tasuta ühistranspordi võimalusega registreeritud Tallinna linna rahvastikuregistrisse, mistõttu nendelt jääb vallaeelarvesse laekumata märkimisväärne summa üksikisiku tulumaksu. Elanike arv on rahvastikuregistri andmetel Lääne-Harju vallas ajavahemikul 2008-2018 püsinud suhteliselt stabiilne. Kui võrrelda aastaid 2008 ja 2018, siis elanike arv Lääne-Harju vallas vähenes kümne aasta jooksul 540 inimese võrra ehk 4,0%. Kui vaadelda rahvaarvu muutumist perioodil 2008-2018 ühe-aastaste sammudega, siis aastatel 2009, 2010 ja 2017 elanike arv vallas eelnenud aastaga võrreldes suurenes, aastatel 2011-2016 ja 2018 elanike arv eelnenud aastaga võrreldes vähenes. Joonis 3. Elanike arv ja osakaalu muutus 2008-2018. Allikas: Lääne-Harju valla arengukava 2018. aasta 1. jaanuari seisuga on Lääne-Harju valla rahvastikust 65,5% tööealised (8437 elanikku vanuses 15-64), 15,7% tööeast nooremad (2015 elanikku vanuses 0-14) ja 18,8% tööeast vanemad (2422 elanikku vanuses 65+). Suurimad vanuserühmad vallas on tööealised elanikud vanuses 40- 59, kõige väiksem vanuserühm tööealisest elanikkonnast on 20-24-aastased. Võrreldes 2008. aastaga on 2018. aastaks Lääne-Harju valla elanikkonna vanuselises struktuuris toimunud järgmised muudatused: 47% on vähenenud 19-25-aastaste vanusegrupp ja 27% on vähenenud 16-18-aastaste vanusegrupp. Suurenenud on elanike arv vanuses 55-64 (18%) ja vanuses 65+ (22%). Positiivne on 7-14-aastaste laste arvu püsimine samal tasemel: 1231 last 2008. aastal ja 1242 last 2018. aastal. Seoses sündide arvu vähenemisega on 6% võrra vähenenud 0-6-aastaste laste arv vallas: 961 last 2008. aastal, 900 last 2018. aastal. Joonis 4. Lääne-Harju valla rahvastikupüramiid seisuga 01.01.2019. Allikas: Statistikaamet Rahvastikku puudutavateks väljakutseteks Lääne-Harju vallale on tegelike elanike rahvastikuregistris registreerimine valla elanikuks, valla elanike sissetulekute kasv ja kõrgema sissetulekuga elanike elama asumine valda, et tagada valla tulubaasi kasv üksikisiku tulumaksu laekumisest ning noorte perede ligimeelitamine, tagamaks rahvastiku jätkusuutlikkus.1 3. Sotsiaalne taristu 2018/2019. õppeaastal tegutseb Lääne-Harju vallas seitse koolieelset lasteasutust- Laulasmaa Kool, Risti Kool, Padise Lasteaed, Paldiski Lasteaed Naerulind, Paldiski Lasteaed Sipsik, Vasalemma Lasteaed Sajajalgne ja Rummu Lasteaed Lepatriinu. Laulasmaa Kool on lasteaed-põhikool, mille lasteaiarühmad töötavad neljas majas: Laulasmaa lasteaed (Laulasmaa külas), Klooga lasteaed (Klooga alevikus), Lehola lasteaed (Lehola külas) ja Karjaküla lasteaed (Karjaküla alevikus). Risti Kool on lasteaed-põhikool, mille lasteaiarühmad töötavad Harju-Risti külas. Rummu Lasteaed Lepatriinu on eesti ja vene õppekeelega lasteasutus. Paldiski Lasteaed Sipsik on vene õppekeelega lasteasutus. Tabel 1. Lasteaedade täituvus 2018/2019 õppeaastel. Allikas: Lääne-Harju valla arengukava 2018/2019 õppeaastal tegutses Lääne-Harju vallas seitse põhikooli − Laulasmaa Kool, Risti Kool, Padise Põhikool, Paldiski Põhikool, Vasalemma Põhikool, Paldiski Vene Põhikool ja Ämari Põhikool ning üks gümnaasium - Paldiski Ühisgümnaasium. Laulasmaa Kool on lasteaed-põhikool, mille õppeklassid töötavad kolmes koolimajas: Laulasmaa koolimaja (Laulasmaa külas), Klooga koolimaja (Klooga alevikus) ja Lehola koolimaja (Lehola külas). Paldiski Vene Põhikool on vene õppekeelega koolid. 2019/2020 õppeaastast Ämari põhikool enam ei tegutse. 1 Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030, kinnitatud Lääne-Harju Vallavolikogu 30.10.2018 määrusega nr 21 Tabel 2. Õppeasutuste täituvus seisuga 01.09.2018. Allikas: Lääne-Harju valla arengukava 2017/2018 õppeaastal õppis väljaspool koduvalda 482 Lääne-Harju valla õpilast, nendest 314 õpilast põhikooliastmes (65%) ja 168 õpilast gümnaasiumiastmes (35%). Põhikooliastmes on Lääne-Harju valla õpilaste ränne suunatud põhiliselt Keila linna ja Tallinna linna koolidesse. Lääne-Harju vallas pakuvad huviharidust valla hallatavad Paldiski Muusikakool ja Vasalemma Kunstide Kool. Paldiski Muusikakoolis on 2018/2019 õppeaastal 80 kohta, neist 1.09.2018 seisuga täidetud 70. 2017/2018 õppeaastal õppis Paldiski Muusikakoolis 71 õpilast ja töötas 10 kõrgharidusega õpetajat. Muusikakoolis õpivad lapsed ja noored vanuses 3 − 18, kuid on ka täiskasvanud õpilasi vanuses 18+. Vasalemma Kunstide Kool pakub huviharidust lastele ja noortele kolmel suunal: muusika-, tantsu- ja kujutava kunsti huvialal. 2017/2018 õppeaastal õppis huvikoolis kokku 120 õpilast, nendest 67 last muusika ja kunsti ning 53 last tantsu huvialal. Õpilaste arv koolis on viimase 10 aasta jooksul nii suurenenud kui vähenenud, aastatel 2016 − 2018 on õpilaste arv tõusutrendis. Haridusvaldkonna arendamise peamised väljakutsed on seotud vallasisese integreeritud ja optimaalse haridusvõrgustiku tekitamisega ning ühtlaselt kõrge haridusteenuse pakkumisega kogu vallas. See tähendab nii investeeringuid haridustaristusse, motiveeritud ja kvalifitseeritud personali olemasolu ning hariduslike tugiteenuste kättesaadavust. Haridusvaldkonna tugiteenuste pakkumiseks on plaan luua valla haridus- ja sotsiaalvaldkonda teenindav tugikeskus, kuhu on koondunud kõik tugispetsialistid − logopeedid, eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid, tugiisikud, psühholoogid, perelepitus- ja nõustamisteenust pakkuvad spetsialistid, paari- ja pereterapeudid.2 4. Ettevõtlus Lääne-Harju vallas asus 2017.a. Statistikaameti andmetel kontaktaadressi järgi 810 ettevõtet3. Levinuimad tegevusalad on hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite remont, kutse- teadus- ja tehnikaalane tegevus ning ehitus. Töötajate arvult on valdav enamus − 777 − alla 10 töötajaga 2 Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030, kinnitatud Lääne-Harju Vallavolikogu 30.10.2018 määrusega nr 21 3 Lääne-Harju vallas tegutsevate ettevõtete arv ja tegevusalad täpsustatakse üldplaneeringu koostamise ajal ning kajastatakse eskiislahenduse koostamise seisuga. mikroettevõtted, kuni 50 töötajaga ettevõtteid on registreeritud 18 (nendest 9 Paldiski linnas) ning kuni 250 töötajaga ettevõtteid on registreeritud 14 (nendest 6 Paldiski linnas). Tabel 3. Ettevõtete arv ja tegevusvaldkond Lääne-Harju vallas. Allikas: Lääne-Harju valla arengukava Lääne-Harju valla palgatöötaja keskmine brutotulu 2017. aastal oli 1129,73 eurot (Eesti keskmine 1102,52 eurot), brutotulu saajaid keskmiselt kuus oli 5250. Registreeritud töötuid 2017. aasta lõpus oli 341, mis teeb töötuse määraks 2,6%. Lääne-Harju valla demograafilise töösurve indeksi väärtus 1.01.2018 seisuga oli 0,77. Indeks mõõdab eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte ja sealt vanuse tõttu välja langevate inimeste suhet. Kui indeks on ühest suurem, siis siseneb tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanuse tõttu potentsiaalselt välja langeb. Lääne-Harju vallas langeb tööturult potentsiaalselt välja rohkem inimesi kui asemele tuleb. Ettevõtluskeskkonna arendamisel on omavalitsuse roll soodsate tingimuste, eelkõige taristu, loomisega ettevõtlusinvesteeringuteks. Perspektiivseteks tööstuspiirkondadeks valla territooriumil on Paldiski linn ja Rummu alevik.4 5. Turism ja puhkealad Puhkealad5 Lääne-Harju valla puhkemajanduslik potentsiaal on väga kõrge − pikk rannajoon, liivased supelrannad, metsaalad ja vaatamisväärsused ning logistiline kättesaadavus mitme transpordiliigiga, samuti Tallinna lähedus loovad head võimalused puhkemajanduse arendamiseks. Suurema puhkepotentsiaaliga on rannaalad − Lohusalu ning Lahepere lahe äärne ala, mille keskuseks on kujunenud Laulasmaa SPA ja Lohusalu sadam ning Leetse, Keibu ja Alliklepa rannad. Lisaks mereäärsetele piirkondadele eristub puhkepiirkonnana Niitvälja küla, kus asub populaarne golfiväljak. Keila-Joa on tuntud juba ammusest ajast joa, suursuguse pargi ja mõisakompleksiga. 4 Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030, kinnitatud Lääne-Harju Vallavolikogu 30.10.2018 määrusega nr 21 5 Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030, kinnitatud Lääne-Harju Vallavolikogu 30.10.2018 määrusega nr 21 Olulise tähtsusega puhkepiirkonnad on Padise puhkeala − klooster ja mõis koos ümbritseva metsa ja kloostri jõega ning Vihterpalu metsad ja rabad koos Tänavjärvega. Klooga alevikus paiknevad Klooga järv, järveäärne raba ning Soodajärv, mis on kujunenud suviseks ja talviseks meelispaigaks harrastuskalastajatele. Tähtsal kohal on Rummu karjäärijärve ja aherainemäe turismipotentsiaal. Kohalikuks turismiatraktsioon on Pakri pankrannik. Turismile Pakri poolsaarel annab hoogu Pakri tuletorn ja korrastatud ümbritsev ala. Pakri saartel on korrastatud matka- ja seiklusturismiga seotud infrastruktuur − ujuvkai, matkarajad, teeviidad, tualetid, infotahvlid. Lisaks läbib Lääne-Harju valla rannikut tähistatud ranniku matkarada, mis on osa Euroopa pikamaarajast E9. Puhkealadena on arvestatavad ka kergliiklusteede võrgustiku osad Harju-Risti - Padise - Vasalemma - Lehola lõik ning Kloogaranna- Keila-Joa- Vääna- Harku lõik. Supluskohad Avalikke supluskohti Lääne-Harju valla territooriumil registreeritud ei ole6. Traditsioonilised supluskohad asuvad Lohusalu ja Lahepere lahe ääres, Keila-Joal, Meremõisas, Rummu karjäärijärves, Keibu ja Alliklepa rannas, Kalarannas ja Kadakarannas Paldiski linnas, Leetses, Allikalepas ja Kloogal (Klooga järv). 7 8 9 10 RMK puhkevõimalused11 Lääne-Harju valla territooriumile jäävad RMK Nõva puhkeala ning Tallinna ümbruse puhkeala. Puhkealadel asuvad mitmed loodusrajad (Keila-Joa pargi loodusrada), matkateed (RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve/Ohtu-Alavere, RMK matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve/Vihterpalu- Ohtu), puhkekohad, lõkkekohad ja telkimisalad. Tingimused puhkealade kasutamiseks, säilitamiseks ja puhkeväärtuse suurendamiseks on sätestatud endise Keila valla, Padise valla, Vaselemma valla ning Paldiski linna ÜP-dega. Harju MP-ga on määratud üldised tingimused puhkealade kavandamiseks ÜP-s12. ÜP koostamisel arvestatakse eeltoodud strateegiliste dokumentidega. Puhkealad kajastuvad ÜP väärtuste ja piirangute joonisel. 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus13 Loodusgeograafiliselt paikneb Lääne-Harju vald peamiselt Harju lavamaal. Valla põhjaosa, Laulasmaa ja Lohusalu ümbrus, kuulub Soome lahe rannikumadaliku maastikurajooni. Aluspõhja moodustavad valdavalt ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe ja Keila lademe lubjakivid ja dolomiidid. Kohati ulatub 6 Terviseameti avalike supluskohtade kaardirakendus, https://www.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=ff94568bb06c4ad98b244fa00c196e04, seisuga 16.08.2019 7 Keila valla üldplaneering 2005, OÜ Maaplaneeringud, 2005 8 Vasalemma valla üldplaneeringu KSH aruanne, OÜ Alkranel, 2009 9 Padise valla üldplaneering 2002 , Entec AS, 2002, kehtestatud Padise Vallavolikogu 25.04.2002 määrusega nr 35 10 Paldiski linna üldplaneering 2002, Entec AS, 2004, kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 14. juuni 2005. a määrusega nr 15 11 RMK kodulehekülg, seisuga 16.08.2019 12 Harju maakonnaplaneering 2030+, OÜ Hendrikson&Ko, 2018 13 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030, OÜ Keskkonnaprojekt, 2019 lubjakivi maapinnale liiga lähedale, mis raskendab vundamendisüviste rajamist. Ehitusgeoloogilised tingimused on rahuldavad. Pinnamood on valdavalt tasane. Aluspõhja katab suurel osal valla territooriumil kivine moreen või mereliiv. Pinnakate on õhuke. Piirkonna looduslik külmumissügavus on ca 1,20 meetrit. Piki valla põhjarannikut kulgeb Põhja-Eesti pank (klint). Põhja-Eesti paekallas, kogupikkusega ligi 200 km, on Ölandi saarel algava ja Laadoga järve kaguservani ulatuva (1200 km) pikkuse Balti klindi osa. Pakri pank on osa Põhja-Eesti klindi Lääne-Harju klindilõigust. Siin paljastuvad erinevad geoloogilised kihid, mis ulatuvad tagasi kuni 500 miljonit aastat. Pankrannik on unikaalne nähtus, mis annab väärtusliku ülevaate pinnase kihistusest. Pakri pank, mis jääb poolsaare tippu, on peaaegu püstloodne ning pakub meeleolulist vaatemängu nii maalt kui merelt. Pangalõigule on iseloomulik piirkonnas tugevam erosioon ning sageli esineb väiksemaid ja suuremaid varisemisi. Paldiski poolsaare pankrannik on pidevas transformatsioonis keskkonnaliste mõjutuste tõttu, merele avatud pankranniku osa on äärmiselt varisemisohtlik. Valla territooriumil leidub haruldasi ja teadusliku väärtusega geoloogilisi objekte (aluspõhjakivimite paljandid, rannavallid, rändrahnud). Lääne-Harju vald on tugevalt seotud merega. Läänemeri mõjutab ilma rannikualadel. Suurtormide ajal on risk vahetult mereääres ning pangal, kus peamiseks mõjutajaks on erosioon. Valla madalamates kohtades võib merevee taseme tõus ohustada rannaäärset hoonestust üleujutustega. 7. Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on: • kaitsealad; • hoiualad; • kaitsealused liigid ja kivistised; • püsielupaigad; • kaitstavad looduse üksikobjektid; • kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.14 Teave Lääne-Harju vallas asuvate kaitstavate loodusobjektide kohta pärineb Keskkonnaregistrist (kaitsealade kirjeldus)15 ja Eesti Looduse Infosüsteemist EELIS (joonised)16. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte Lääne-Harju vallas ei ole. Ülevaate kaitstavate loodusobjektide paiknemisest Lääne-Harju vallas annab Joonis 5. Kaitstavate loodusobjektide asukohad (kaitsealuste liikide elupaikade/kasvukohtade puhul kaitsekategooriaid eristamata) kantakse ÜP väärtuste ja piirangute joonisele. Kaitstavate loodusobjektide säilitamist ja looduskaitse seisukohast oluliste alade kasutamist reguleerib looduskaitseseadus. Kaitsealade kaitse-eesmärk ja kaitsekord on sätestatud alade põhiste kaitse-eeskirjade ning kaitsealadel kaitse korraldamine kaitsekorralduskavadega. Harju maakonnaplaneering 2030+ sätestab põhimõtted ÜP koostamisel kaitstavate loodusobjektidega arvestamiseks. ÜP koostamisel arvestatakse nii õigusaktidest kui strateegilise planeerimise dokumentidest tulenevate nõuetega kaitstavate loodusobjektide kaitseks. 14 Looduskaitseseaduse § 4 lg 1. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110112016009?leiaKehtiv 15 Keskkonnaregister, seisuga 15.08.2019 16 EELIS, seisuga 15.08.2019 Joonis 5. Kaitstavad loodusobjektid Lääne-Harju vallas. Allikas: EELIS, seisuga 15.08.2019 Kaitsealad Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud kümme kaitseala. • Nõva looduskaitseala (registrikood KLO1000660) asub osaliselt Lääne-Harju vallas, valla lääneosas Keibu külas. Suuremas osas asub looduskaitseala Läänemaal Lääne-Nigula valla territooriumil. Kaitseala kogupindala on 2390,1 ha, sellest veeosa pindala 62,1 ha. Looduskaitseala kaitse-eesmärk ja kaitseala kaitsekord on kehtestatud Nõva looduskaitseala kaitse- eeskirjaga17. Nõva looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, taastada ja säilitada: − Loode-Eestile omast ranniku- ja luitemaastikku, looduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike; − elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on rannikulõukad (1150*)3, esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), hallid luited (2130*), rusked luited kukemarjaga (2140*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liivikud (2330), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); − nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide elupaiku. Need liigid on jõesilm (Lampetra fluviatilis), vingerjas (Misgurnus fossilis) ja saarmas (Lutra lutra); − rändlinnuliike ning kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I 17 Vastu võetud VV 26.10.2017 määrusega nr 152. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/131102017006  lisas, ja nende elupaiku. Need on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), nõmmekiur (Anthus campestris), laanepüü (Bonasa bonasia), kassikakk (Bubo bubo), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), musträhn (Dryocopus martius), väike- kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea), herilaseviu (Pernis apivorus), laanerähn (Picoides tridactylus), täpikhuik (Porzana porzana), händkakk (Strix uralensis) ja metsis (Tetrao urogallus); − nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV ja V lisas nimetatud liike ja nende elupaiku. Need liigid on põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), habelendlane (Myotis mystacinus), suurkõrv (Plecotus auritus), tiigikonn (Rana lessonae) ja apteegikaan (Hirudo medicinalis); − kaitsealuseid taimeliike ja nende kasvukohti. Need liigid on lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), rand-ogaputk (Eryngium maritimum), sale villpea (Eriophorum gracile), roomav öövilge (Goodyera repens), rand-seahernes (Lathyrus japonicus), harilik porss (Myrica gale), valge vesiroos (Nymphaea alba), väike vesiroos (Nymphaea candida), aas- karukell (Pulsatilla pratensis), tume nokkhein (Rhynchospora fusca) ja lodukannike (Viola uliginosa); − kaitsealust seeneliiki liiv-maakeelt (Geoglossum arenarium) ja tema kasvukohti; − kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on raudkull (Accipiter nisus), õõnetuvi (Columba oenas), väike-kirjurähn (Dendrocopus minor), lõopistrik (Falco subbuteo) ja hoburästas (Turdus viscivorus). Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheksaks sihtkaitsevööndiks ja seitsmeks piiranguvööndiks. Kaitse korraldamiseks on kinnitatud Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-202718. Nõva looduskaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (vt ptk 8). Joonis 6. Nõva looduskaitseala 18 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/novalka_kkk_2018_2027.pdf • Suure-Aru looduskaitseala (registrikood KLO1000635) asub Lääne-Harju kaguosas Ohtu külas. Suuremas osas jääb looduskaitseala Saue valla territooriumile. Looduskaitseala pindala on 702,6 ha. Looduskaitseala kaitse-eesmärk ja kaitseala kaitsekord on kehtestatud Suure-Aru looduskaitseala kaitse-eeskirjaga19. Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: − Suure-Aru madalsood, soometsa, haruldasi taimeliike ja nende elupaiku; − elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); − kaitsealuseid taimeliike lodukannikest (Viola uliginosa), kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus), kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia), kahkjaspunast sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnate), eesti soojumikat (Saussurea alpina ssp. esthonica), suurt käopõlle (Listera ovata), pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-avis) ja harilikku porssa (Myrica gale) ning nende kasvukohti. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks. Kaitse korraldamiseks on kinnitatud Suure-Aru looduskaitseala kaitsekorralduskava 2019-202820. Suure-Aru looduskaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (vt ptk 8). Joonis 7. Suure-Aru looduskaitseala • Laulasmaa maastikukaitseala (registrikood KLO1000165) asub Lääne-Harju valla põhjaosas kahe eraldi lahustükina Meremõisa ja Laulasmaa külas. Maastikukaitseala pindala on 130,5 ha. Maastikukaitseala kaitse-eesmärk ja kaitseala kaitsekord on kehtestatud Laulasmaa maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga21. Laulasmaa maastikukaitseala on võetud kaitse alla: − Laulasmaa rannamaastiku kaitseks; 19 Vastu võetud VV 20.11.2014 määrusega nr 171. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125112014020 20 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/suure-aru_lka_kkk_t88versioon.pdf 21 Vastu võetud VV 07.07.2005 määrusega nr 158. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/920576?leiaKehtiv  − EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - püsitaimestuga liivarandade (1640), metsastunud luidete (2180) ja lubjakivipaljandite (8210) kaitseks; − EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi - vasakkeermese pisiteo (Vertigo angustior), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitseks. Maastikukaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Laulasmaa piiranguvööndisse. Kaitse korraldamiseks on kinnitatud Laulasmaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2019-202822. Laulasmaa maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (vt ptk 8). Joonis 8. Laulasmaa maastikukaitseala • Läänemaa Suursoo maastikukaitseala (registrikood KLO1000124) asub osaliselt Lääne- Harju valla edelaosas Hatu ja Änglema külas. Osaliselt asub maastikukaitseala Läänemaal Lääne- Nigula valla territooriumil. Maastikukaitseala kogupindala on 10 304,3 ha, sellest veeosa pindala 395,3 ha. Maastikukaitseala kaitse-eesmärk ja kaitseala kaitsekord on kehtestatud Läänemaa Suursoo maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga23. Läänemaa Suursoo maastikukaitseala kaitse-eesmärk on: − Lääne-Eestile tüüpilise soostiku kaitse; − EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisa liikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide kaitse. Need liigid on: raudkull (Accipiter nisus), sinikael-part (Anas platyrhynchos ), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo- loorkull (Circus aeruginosus), loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), rüüt (luvialis apricaria), händkakk (Strix uralensis), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus), sookurg (Grus grus) ja teder (Tetrao tetrix); 22 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/laulasmaa_mka_kkk_2019_2028.pdf 23 Vastu võetud VV 21.07.2005 määrusega nr 198. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13292319?leiaKehtiv  − EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse. Need elupaigad ja liigid on: metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liiva-alade vähetoitelised järved (3110), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad nõmmed (4030), sinihelmikakooslused (6410), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120*), siirde- ja õõtsiksood (7140), lääne-mõõkrohuga lubjarikkad madalsood (7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ja saarmas (Lutra lutra). Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele seitsmeks sihtkaitsevööndiks ning seitsmeks piiranguvööndiks. Kaitse korraldamiseks on kinnitatud Suursoo-Leidissoo hoiuala, Leidissoo looduskaitseala, Läänemaa Suursoo maastikukaitseala, Kiritse must-toonekure püsielupaikade ja Suursoo metsise püsielupaiga kaitsekorralduskava 2016-202524. Läänemaa Suursoo maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (vt ptk 8). Joonis 9. Läänemaa Suursoo maastikukaitseala • Pakri maastikukaitseala (registrikood PLO1000883) asub Lääne-Harju valla põhjaosas Paldiski linna territooriumil. Maastikukaitseala kogupindala on 3041,1 ha, sellest veeosa pindala 164,4 ha. Pakri maastikukaitseala kaitse-eesmärk ja kaitseala kord on kehtestatud Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga25. Pakri maastikukaitseala eesmärk on kaitsta: − Põhja-Eesti klinti, sealhulgas Pakri saarte ja poolsaare aluspõhjakivimite paljandeid, kaitsealuseid liike ning Pakri saarte ajaloolist asustusstruktuuri, samuti säilitada looduse mitmekesisust ja maastikuilmet; − elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on rannikulõukad (1150*)3, laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), 24 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/laanemaa-suursoo_kkk.pdf 25 Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri, vastu võetud 30.08.2019 VV määrusega nr 75. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103092019006  kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid ‒ 6280*), puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad ‒ 9180*); − liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), nõmmnelk (Dianthus arenarius), madal unilook (Sisymbrium supinum), soohiilakas (Liparis loeselii), emaputk (Angelica palustris) ja jäik keerdsammal (Tortella rigens); − liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku ning I lisas nimetamata rändlinnuliike. Need liigid on sõtkas (Bucephala clangula), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), merikotkas (Haliaetus albicilla), krüüsel (Cepphus grylle), tõmmuvaeras (Melanitta fusca) ja tuttpütt (Podiceps cristatus); − kaitsealuseid loomaliike, kelleks on liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), musträhn (Dryocopus martius), nõmmelõoke (Lullula arborea), vööt-põõsalind (Sylvi nisoria), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), punaselg-õgija (Lanius collurio), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), hahkkaruslane (Phragmatobia lucifera) ja tume-nõlvaöölane (Chresotis andereggii), ning nende elupaiku; − kaitsealuseid taimeliike, milleks on aasnelk (Dianthus superbus), kärbesõis (Ophrys insectifera), soovalk (Malaxis monophyllos), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) ja kolmis-seligeeria (Seligeria patula), ning nende kasvukohti.26 Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja neljaks piiranguvööndiks. Pakri maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (vt ptk 8). Joonis 10. Pakri maastikukaitseala 26 Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103092019006 • Keila-Joa mõisa park (registrikood KLO1200572) asub Lääne-Harju valla põhjaosas Keila-Joa alevikus ja Meremõisa külas. Kaitsealuse pargi kogupindala on 80,2 ha, sellest veeosa pindala 6,3 ha. Joonis 11. Keila-Joa mõisa park • Ohtu mõisa park (registrikood KLO1200567) asub Lääne-Harju valla kaguosas Ohtu külas. Kaitsealuse pargi pindala on 4,7 ha. Joonis 12. Ohtu mõisa park • Padise mõisa park (registrikood KLO1200565) asub Lääne-Harju valla keskosas Padise küla territooriumil. Kaitsealuse pargi kogupindala on 4,7 ha, sellest veeosa pindala 0,3 ha. Joonis 13. Padise mõisa park • Vasalemma mõisa park (registrikood KLO1200465) asub Lääne-Harju valla lõunaosas Lemmaru küla territooriumil. Kaitsealuse pargi kogupindala on 3,8 ha, sellest veeosa pindala 0,1 ha. Joonis 14. Vasalemma mõisa park • Vihterpalu mõisa park (registrikood KLO1200152) asub Lääne-Harju valla lääneosas Vihterpalu küla territooriumil. Kaitsealuse pargi pindala on 5,2 ha. Joonis 15. Vihterpalu mõisa park Hoiualad Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud kaheksa hoiuala. Keibu-Ristna hoiuala (registrikood KLO2000131) asub Lääne-Harju valla lääneosas Keibu küla territooriumil. Hoiuala pindala on 64,7 ha. Keibu-Ristna hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - püsitaimestuga kivirandade (1220), püsitaimestuga liivarandade (1640) ja rohunditerikaste kuusikute (9050) kaitse, II lisas nimetatud liigi - soohiilaka (Liparis loeselii) ning III kaitsekategooria liikide - vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fushsii), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata), tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens), suure käopõlle (Listera ovata), halli käpa (Orchis militaris) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) elupaikade kaitse. Joonis 16. Keibu-Ristna hoiuala • Nõva-Osmussaare hoiuala (Harjumaa) (registrikood KLO2000165) asub Lääne-Harju valla lääneosas Keibu küla territooriumil. Osaliselt asub hoiuala Läänemaal Lääne-Nigula valla territooriumil. Hoiuala pindala on 187,6 ha. Nõva-Osmussaare hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisa elupaigatüübi - veealused liivamadalad (1110) ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on merivart (Aythya marila), mustlagle (Branta bernicla), sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator) ja hahk (Somateria mollissima). Hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (vt ptk 8). Joonis 17. Nõva-Osmussaare (Harjumaa) hoiuala • Nõva-Osmussaare hoiuala (Läänemaa) (registrikood KLO2000166) asub Lääne-Harju valla lääneosas Keibu küla territooriumil. Suures osas asub hoiuala Läänemaal Lääne-Nigula valla territooriumil. Hoiuala kogupindala on 22 081,6 ha, sellest veeosa pindala 21 739,5 ha. Nõva-Osmussaare hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsirohttaimestuga liivarandade (1640), kadastike (5130) ning alvarite (6280*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on merivart (Aythya marila), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), sõtkas (Bucephala clangula), kassikakk (Bubo bubo), öösorr (Caprimulgus europaeus), nõmmelõoke (Lullula arborea), hahk (Somateria mollissima), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), mustlagle (Branta bernicla), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), merikotkas (Haliaeetus albicilla), soo-loorkull (Circus pygargus), nõmmekiur (Anthus campestris), laanepüü (Bonasa bonasia), must-toonekurg (Ciconia nigra), hallhüljes (Halichoerus grypus), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius). Hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (vt ptk 8). Joonis 18. Nõva-Osmussaare (Läänemaa) hoiuala • Pakri hoiuala (registrikood KLO2000167) asub Lääne-Harju valla põhjaosas Paldiski vallasiseses linnas, Keila-Joa alevikus ning Pedase, Kersalu, Lohusalu, Kurkse, Laulasmaa, Kloogaranna, Vihterpalu, Laoküla, Meremõisa, Vintse, Laane ja Madise külas. Osaliselt asub hoiuala Harku valla territooriumil. Hoiuala kogupindala on 19 115 ha, sellest veeosa pindala on 17 037,2 ha. Pakri hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - jõgede lehtersuudmete (1130), laiade madalate lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630), hallide luidete (2130*), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130), lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude (6210), alvarite (6280*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo- lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp ( Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius) ja soohiilakas (Liparis loeselii). Hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (vt ptk 8). Joonis 19. Pakri hoiuala • Suursoo-Leidissoo hoiuala (Harjumaa) (registrikood KLO2000138) asub Lääne-Harju valla lõunaosas Hatu, Pae ja Metslõugu külas. Osaliselt asub hoiuala ka Läänemaal Lääne-Nigula valla territooriumil. Hoiuala kogupindala on 2271,8 ha, sellest veeosa pindala 0,9 ha. Suursoo-Leidissoo hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140) ning liigirikaste madalsoode (7230) kaitse, III kaitsekategooria taimeliigi - hariliku porsa (Myrica gale) elupaiga kaitse ning EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on soo-loorkull (Circus pygargus), sookurg (Grus grus) ja teder (Tetrao tetrix tetrix). Hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (vt ptk 8). Joonis 20. Suursoo-Leidisoo (Harjumaa) hoiuala • Suursoo-Leidissoo hoiuala (Läänemaa) (registrikood KLO2000154) asub Lääne-Harju valla lõunaosas Hatu külas. Suures osas asub hoiuala Läänemaal Lääne-Nigula valla territooriumil. Hoiuala kogupindala on 1085,3 ha, sellest veeosa pindala 1 ha. Suursoo-Leidissoo hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rabade (7110*), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), väikepistrik (Falco columbarius), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekoovitaja (Numenius phaeopus). Hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (vt ptk 8). Joonis 21. Suursoo-Leidisoo (Läänemaa) hoiuala • Vasalemma jõe hoiuala (registrikood KLO2000007) asub Lääne-Harju valla põhjaosas Madise, Langa, Põllküla ja Laoküla külas ning Klooga alevikus. Hoiuala kogupindala on 15,3 ha, sellest veeosa pindala on 13,5 ha. Vasalemma jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide - hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitse. Hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (vt ptk 8). Joonis 22. Vasalemma jõe hoiuala • Pakri hoiuala (registrikood KLO2000167) asub Lääne-Harju valla põhjaosas Paldiski vallasiseses linnas, Keila-Joa alevikus ning Pedase, Kersalu, Lohusalu, Kurkse, Laulasmaa, Kloogaranna, Vihterpalu, Laoküla, Meremõisa, Vintse, Laane ja Madise külas. Osaliselt asub hoiuala Harku valla territooriumil. Hoiuala kavandamine on algatatud seoses Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise algatamisega27. Eelnõukohase määrusega laiendatakse olemasoleva Pakri hoiuala (registrikood KLO2000167, vt eespool) arvelt Pakri maastikukaitseala pindala28. Kavandatava Pakri hoiuala kogupindalaks on kavandatud 17 484,4 ha, millest 17 149,8 ha moodustab veeosa pindala. Joonis 23. Kavandatav Pakri hoiuala  Kaitsealused liigid ja kivistised Lääne-Harju vallas on registreeritud hulgaliselt kaitstavate liikide leiukohti29 (vt Tabel 4). Tabel 4. Kaitsealused liigid Lääne-Harju vallas. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 17.08.2019 Kaitsekategooria Looma- ja linnuliigid Taime- ja seeneliigid I kategooria kaljukotkas; kassikakk; kolmis-seligeeria; nõmmluga kalakotkas; merikotkas; must- toonekurg; rabapüü; II kategooria kanakull; karvasjalg-kakk; aasnelk; ainulehine soovalk; eesti kirjuhahk; krüüsel; metsis; soojumikas; emaputk; harilik sookold; mudanepp; mustsaba-vigle; harilik muguljuur; harilik jugapuu; naaskelnokk; põldtiitsitaja; pargi- jalgtarn; jäik keerdsammal; nahkhiir; põhja-nahkhiir; jumalakäpp; järv-laukarohi; kõrge paksukojaline jõekarp; sooräts; kannike; kõdu-koralljuur; koldjas suurvidevlane; suurkõrv; selaginell; kuninga-kuuskjalg; kaunis tiigilendlane; veelendlane; kuldking; kärbesõis; karvane lipphernes; kurdsammal; laukapuu; lõhnav käoraamat; liiv-maakeel; madal unilook; mustpeasammal; müür-raunjalg; nõmmnelk; pruun raunjalg; püst-linalehik; Russowi sõrmkäpp; randtarn; sagristarn; sale villpea; soohiilakas; sookäpp; sile tondipea; salutakjas; tume nokkhein; täpiline sõrmkäpp; tundra vesisirbik; turd-lühikupar; ujuv jõgitakjas; väike käopõll; vesilobeelia III kategooria händkakk; hahkkaruslane; aas-karukell; balti sõrmkäpp; harilik hallhüljes; hallõgija; hoburästas; porss; hall käpp; harilik käoraamat; heletilder; hänilane; hink; harilik harilik valvik; hiidheinik; harilik kärnkonn; hiireviu; jõgitiir; ungrukold; kahelehine käokeel; kaldapääsuke; kodukakk; liivatüll; karulauk; kahkjaspunane sõrmkäpp; laanepüü; musträhn; männi- karukold; kuradi sõrmkäpp; käbilind; mudatilder; kaljukress; kuld-soverbiell; künnapuu; nõmmelõoke; punaselg-õgija; laialehine neiuvaip; lodukannike; punajalg-tilder; rüüt; randtiir; longus rippsammal; mets-vareskold; rooruik; rukkirääk; roo-loorkull; must tuhkpuu; müürkevadik; rabakonn; rohukonn; rohe- põõsasmaran; pruunikas pesajuur; vesihobu; sookurg; suurkoovitaja; paas-kolmissõnajalg; roomav öövilge; soo-loorkull; suur-kuldtiib; tume- rohekas käokeel; suur käopõll; soo- nõlvaöölane; teder; tähnikvesilik; neiuvaip; tumepunane neiuvaip; vasakkeermene pisitigu; tõmmu pungsammal; vööthuul- väikekoovitaja; vööt-põõsaslind; sõrmkäpp väike-kirjurähn; väike- kärbsenäpp; väänkael; väiketüll; värbkakk; võldas; õõnetuvi; öösorr; 29 Keskkonnaregister, seisuga 10.05.2019 on registreeritud 1620 kaitsealuse liigi leiukohta  Püsielupaigad Lääne-Harju vallas on registreeritud 14 kaitsealuse liigi püsielupaika (vt Tabel 5). Tabel 5. Püsielupaigad Lääne-Harju vallas. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 17.08.2019 Registrikood Objekti nimetus Asukoht Pindala, ha KLO3001496 Alliklepa merikotka Alliklepa küla 12,5 püsielupaik KLO3001261 Kloogaranna merikotka Klooga alevik ja 12,5 püsielupaik Kloogaranna küla KLO3001658 Kobru kanakulli püsielupaik Kobru ja Metslõugu küla 6,6 KLO3000092 Krassi saare hallhülge Laoküla küla 80,2 (sh püsielupaik veeosa 79,6) KLO3001249 Kurkse merikotka püsielupaik Pedase ja Kurkse küla 48,9 PLO1000904* Laoküla tume-nõlvaöölase Laoküla küla 43 püsielupaik KLO3001401 Madise merikotka püsielupaik Madise küla 12,6 KLO3000916 Metslõugu must-toonekure Metslõugu küla 19,6 püsielupaik KLO3001208 Padise käpaliste püsielupaik Alliklepa küla 6,7 (sh veeosa 0,3) KLO3000727 Pedase kassikaku püsielupaik Pedase küla 54,3 KLO3001603 Pedase merikotka püsielupaik Pedase küla 12,5 KLO3000957 Pedase merikotka püsielupaik Pedase küla 12,5 KLO3001049 Pedase merikotka püsielupaik Pedase küla 12,6 KLO3001298 Praski merikotka püsielupaik Vintse ja Alliklepa küla 40,9 * kavandatav püsielupaik Kaitstavad looduse üksikobjektid Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud 16 kaitstavat looduse üksikobjekti (vt Tabel 6). Tabel 6. Kaitstavad looduse üksikobjektid Lääne-Harju vallas. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 17.08.2019 Registrikood Objekti nimetus Asukoht Tüüp KLO4000636 Järguna kastan; (Kastan ja Maeru küla puu ja puudegrupid vaher; Järguna-Juhani kastanid ja vaher) KLO4000068 Keibu jugapuu Keibu küla puu ja puudegrupid KLO4001228 Leetse suured rahnud; Leetse Paldiski linn rändrahn ja kivikülv rändrahnud (2) KLO4000392 Liivaaugu tamm Kulna küla puu ja puudegrupid KLO4000634 Lohusalu tammed (2) Laulasmaa küla puu ja puudegrupid KLO4000119 Neli Neosti rändrahnu Paldiski linn rändrahn ja kivikülv  KLO4000391 Niitvälja kadakas Lehola küla puu ja puudegrupid KLO4000789 Põllküla künnapuu; (Jalakas; Põllküla küla puu ja puudegrupid Laoküla jalakas; Põllküla jalakas) KLO4000943 Põllküla rändrahn Paldiski linn rändrahn ja kivikülv KLO4000635 Rahu tammed (2); Kõrtsumardi Maeru küla puu ja puudegrupid tammed KLO4000942 Suur-Pakri rändrahn; (Suur-Pakri Paldiski linn rändrahn ja kivikülv saare rändrahn; Suur-Pakri suurkivi) KLO4000944 Suurkivi Madise küla rändrahn ja kivikülv KLO4001049 Treppoja; Treppoja astangud Kloogaranna küla juga (pindalaga 0,4 ha) KLO4000345 Uuemõisa kadakas Maeru küla puu ja puudegrupid KLO4000945 Uuesoo rändrahn; (Uuesoo e. Madise küla rändrahn ja kivikülv Rebase kivi ja teised rahnud; Rebasekivi) KLO4000941 Väike-Pakri rändrahn; (Väike- Paldiski linn rändrahn ja kivikülv Pakri saare rändrahn) Kohalikud kaitsealad /objektid Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte Lääne-Harju vallas registreeritud ei ole. 8. Natura 2000 võrgustiku alad Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud üheksa loodusala ja kolm linnuala, mis kuuluvad üleeuroopalisse Natura 2000 alade võrgustikku30. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemisest valla territooriumil annab ülevaate Joonis 24 ning alade iseloomustus, sh kaitsekord, kaitsekorralduskavad ja liigi kaitse tegevuskavad on koondatud Tabel 7. Natura 2000 võrgustiku alad kajastuvad ÜP väärtuste ja piirangute joonisel. Natura 2000 võrgustiku alade kaitset reguleerivad EU loodusdirektiiv (92/43/EMÜ) ja linnudirektiiv (2009/147/EÜ) ning looduskaitseseadus. Natura alade kaitset reguleeritakse siseriiklikult kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade kaitse kaudu. Harju maakonnaplaneering 2030+ sätestab põhimõtted ÜP koostamisel Natura 2000 võrgustiku aladega arvestamiseks. ÜP koostamisel arvestatakse nii õigusaktidest kui ka strateegilistest dokumentidest tulenevate nõuetega Natura 2000 võrgustiku alade kaitse tagamiseks. 30 Keskkonnaregister, seisuga 17.08.2019 Joonis 24. Natura 2000 alad Lääne-Harju valla territooriumil. Allikas: EELIS, seisuga 15.08.2019 Tabel 7. Lääne-Harju vallas asuvad Natura 2000 võrgustiku alad. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 04.09.2019 Natura ala Pindala, Asukoht Kaitse-eesmärk Kaitsekord (kaitse- Kaitsekorralduskava nimetus/ ha eeskirjad ja määrused: (KKK) /(Liigi) kaitse registrikood VVm/KeMm) tegevuskava (KTK) Krassi 80,3 Lääne-Harju I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid loodusala/ valla Laoküla on karid (1170) ja väikesaared ning laiud RAH0000447 küla (1620) II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika Hallhülge ja viigerhülge Hallhülge (Halichoerus kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus püsielupaikade kaitse alla grypus) kaitse tegevuskava grypus) võtmine ja kaitse-eeskiri (keskkonnaministri 20.12.2005 määrus nr 78) Laulasmaa 130,4 Lääne-Harju I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Laulasmaa Laulasmaa loodusala/ valla on rannikulõukad (*1150), püsitaimestuga maastikukaitseala kaitse maastikukaitseala RAH0000446 Laulasmaa ja liivarannad (1640), eelluited (2110), valged alla võtmine ja kaitse- kaitsekorralduskava 2019- Meremõisa luited (liikuvad rannikuluited - 2120), eeskiri (Vabariigi Valitsuse 2028 küla metsastunud luited (2180), 07.07.2005 määrus nr 158) lubjakivipaljandid (8210) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180) II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior) Nõva- 24 745 Lääne-Harju I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Osmussaare Osmussaare Osmussaare valla Keibu on veealused liivamadalad (1110), liivased ja maastikukaitseala kaitse- maastikukaitseala loodusala/ küla ning mudased pagurannad (1140), rannikulõukad eeskiri (Vabariigi Valitsuse kaitsekorralduskava RAH0000480 Lääne (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid 05.08.2010 määrus nr 107) aastateks 2019-2028 maakonnas (1170), esmased rannavallid (1210), Hoiualade kaitse alla Lääne-Nigula püsitaimestuga kivirannad (1220), merele võtmine Lääne maakonnas vald avatud pankrannad (1230), väikesaared ning (VV 28.02.2006 määrus nr laiud (1620), rannaniidud (*1630), 59) püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited Natura ala Pindala, Asukoht Kaitse-eesmärk Kaitsekord (kaitse- Kaitsekorralduskava nimetus/ ha eeskirjad ja määrused: (KKK) /(Liigi) kaitse registrikood VVm/KeMm) tegevuskava (KTK) - 2120), hallid luited (kinnistunud Hoiualade kaitse alla rannikuluited -*2130), rusked luited võtmine Harju maakonnas kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (VV 16.06.2005 määrus nr (2180), luidetevahelised niisked nõod 144) (2190), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammilodumetsad (*91E0) II lisas nimetatud liigid, mille isendite Merikotka püsielupaikade Merikotka (Haliaeetus elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra kaitse alla võtmine ja albicilla) kaitse lutra), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm kaitse-eeskiri (kkm tegevuskava (Lampetra fluviatilis) ja nõmmnelk (Dianthus 21.07.2010 määrus nr 33) Nõva looduskaitseala arenarius subsp. Arenarius) Must-toonekure ja suur- kaitsekorralduskava 2018- konnakotka püsielupaikade 2027 kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri (kkm 03.07.2006 määrus nr 43) Natura ala Pindala, Asukoht Kaitse-eesmärk Kaitsekord (kaitse- Kaitsekorralduskava nimetus/ ha eeskirjad ja määrused: (KKK) /(Liigi) kaitse registrikood VVm/KeMm) tegevuskava (KTK) Nõva looduskaitseala kaitse-eeskiri (VV 26.10.2017 määrus nr 152) Pakri loodusala/ 20 574,8 Lääne-Harju I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Hoiualade kaitse alla RAH0000006 valla Paldiski on veealused liivamadalad (1110), jõgede võtmine Harju maakonnas vallasisene lehtersuudmed (1130), rannikulõukad (VV 16.06.2005 määrus nr linn, Keila-Joa (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid 144) alevik ning (1170), esmased rannavallid (1210), Leigri looduskaitseala ja Kersalu, püsitaimestuga kivirannad (1220), merele Pakri maastikukaitseala Kloogaranna, avatud pankrannad (1230), väikesaared ning kaitse alla võtmine, kaitse- Kurkse, laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid eeskirjade ja välispiiride Laane, luited (kinnistunud rannikuluited - *2130), kirjelduste kinnitamine (VV Laoküla, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved 05.05.1998 määrus nr 97) Laulasmaa, (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud Lohusalu, (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal Pakri maastikukaitseala Madise, (*olulised orhideede kasvualad - 6210), lood kaitse-eeskiri (VV Meremõisa, (alvarid - *6280), puisniidud (*6530), allikad 30.08.2019 määrus nr 75) Pedase, ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood Vihterpalu ja (7230), vanad laialehised metsad (*9020), Vintse küla soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning ning Harku rusukallete ja jäärakute metsad vald (pangametsad - *9180); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna); Natura ala Pindala, Asukoht Kaitse-eesmärk Kaitsekord (kaitse- Kaitsekorralduskava nimetus/ ha eeskirjad ja määrused: (KKK) /(Liigi) kaitse registrikood VVm/KeMm) tegevuskava (KTK) Pedase 13,6 Lääne-Harju I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on Kassikaku püsielupaikade loodusala/ valla Pedase vanad loodusmetsad (*9010); kaitse alla võtmine RAH0000664 küla (keskkonnaministri 27.12.2006 määrus nr 87) Suure-Aru 702,6 Lääne-Harju I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Suure-Aru looduskaitseala Suure-Aru looduskaitseala loodusala/ valla Ohtu on liigirikkad madalsood (7230) ning moodustamine ja kaitse- kaitsekorralduskava 2019- RAH0000682 küla ning soostuvad ja soolehtmetsad (*9080) eeskiri (VV 20.11.2014 2028 Saue vald määrus nr 171) Suursoo- 22 629 Lääne-Harju I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Must-toonekure ja suur- Suursoo-Leidissoo hoiuala, Leidissoo valla Hatu, on metsastunud luited (2180), konnakotka püsielupaikade Leidissoo looduskaitseala, loodusala/ Metslõugu, luidetevahelised niisked nõod (2190), liiva- kaitse alla võtmine ja Läänemaa Suursoo RAH0000578 Pae ja alade vähetoitelised järved (3110), kaitse-eeskiri (kkm maastikukaitseala, Kiritse Änglema küla looduslikult rohketoitelised järved (3150), 03.07.2006 määrus nr 43) must-toonekure ning Lääne huumustoitelised järved ja järvikud (3160), püsielupaikade ja Suursoo Hoiualade kaitse alla maakonnas niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), rabad metsise püsielupaiga võtmine Lääne maakonnas Lääne-Nigula (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised kaitsekorralduskava 2016- (VV 28.02.2006 määrus nr vald rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), 2025 59) nokkheinakooslused (7150), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), Leidissoo looduskaitseala liigirikkad madalsood (7230), vanad kaitse-eeskiri (VV loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad 01.12.2005 määrus nr 288) kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja Läänemaa Suursoo moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060), maastikukaitseala kaitse- soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), eeskiri (VV 21.07.2005 siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning määrus nr 198) lammi-lodumetsad (*91E0); Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas (VV 16.06.2005 määrus nr 144) Natura ala Pindala, Asukoht Kaitse-eesmärk Kaitsekord (kaitse- Kaitsekorralduskava nimetus/ ha eeskirjad ja määrused: (KKK) /(Liigi) kaitse registrikood VVm/KeMm) tegevuskava (KTK) Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine (kkm 13.01.2005 määrus nr 1) II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika Läänemaa Suursoo kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra); maastikukaitseala kaitse- eeskiri (VV 21.07.2005 määrus nr 198) Türisalu 165,5 Lääne-Harju I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Kaitsealuste parkide, Türisalu maastikukaitseala loodusala/ valla Keila- on merele avatud pankrannad (1230), arboreetumite ja puistute kaitsekorralduskava 2014- RAH0000448 Joa alevik ja püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited kaitse-eeskiri (VV 2023 Meremõisa (2110), metsastunud luited (2180), jõed ja 03.03.2006 määrus nr 64) küla ning ojad (3260), lood (alvarid - *6280), Türisalu maastikukaitseala Harku vald lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid kaitse-eeskiri (VV (8220) ning rusukallete ja jäärakute metsad 07.07.2005 määrus nr 159) (pangametsad - *9180); II lisas nimetatud liigid, mille isendite Paksukojalise jõekarbi elupaiku kaitstakse, on paksukojaline (Unio crassus) kaitse jõekarp (Unio crassus), rohe-vesihobu tegevuskava (Ophiogomphus cecilia), harilik hink (Cobitis taenia), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja harilik võldas (Cottus gobio); Vasalemma 15,3 Lääne-Harju I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on Hoiualade kaitse alla loodusala/ valla Klooga jõed ja ojad (3260); võtmine Harju maakonnas RAH0000038 alevik ning (VV 16.06.2005 määrus nr Langa, 144) Natura ala Pindala, Asukoht Kaitse-eesmärk Kaitsekord (kaitse- Kaitsekorralduskava nimetus/ ha eeskirjad ja määrused: (KKK) /(Liigi) kaitse registrikood VVm/KeMm) tegevuskava (KTK) Laoküla, II lisas nimetatud liigid, mille isendite Paksukojalise jõekarbi Madise ja elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra (Unio crassus) kaitse Põllküla küla lutra), harilik hink (Cobitis taenia), harilik tegevuskava võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus); Nõva- 24 745 Lääne-Harju liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on Kassikaku (Bubo bubo) Osmussaare valla Keibu nõmmekiur (Anthus campestris), merivart kaitse tegevuskava linnuala/ küla ning (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), Must-toonekure (Ciconia RAH0000100 Lääne mustlagle (Branta bernicla), kassikakk (Bubo nigra) kaitse tegevuskava maakonna bubo), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr Lääne-Nigula (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg Merikotka (Haliaeetus vald (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus albicilla) kaitse pygargus), aul (Clangula hyemalis), tegevuskava merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator) ja hahk (Somateria mollissima); Pakri linnuala/ 20 574,8 Lääne-Harju liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on Väikeluige (Cygnus RAH0000632 valla Keila- viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas columbianus bewickii Yarr.) Joa alevik platyrhynchos), merivart (Aythya marila), kaitse tegevuskava ning Kersalu, hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala Merikotka (Haliaeetus Kloogaranna, clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul albicilla) kaitse Kurkse, (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus tegevuskava Laane, columbianus bewickii), laululuik (Cygnus Laoküla, cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), Tegevuskava tutka Laulasmaa, merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Philomachus pugnax) Lohusalu, (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta Natura ala Pindala, Asukoht Kaitse-eesmärk Kaitsekord (kaitse- Kaitsekorralduskava nimetus/ ha eeskirjad ja määrused: (KKK) /(Liigi) kaitse registrikood VVm/KeMm) tegevuskava (KTK) Madise, fusca), jääkoskel (Mergus merganser), kaitse korraldamiseks Meremõisa, tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt Eestis aastateks 2010-2013 Pedase, (Podiceps cristatus), hahk (Somateria Vihterpalu ja mollissima) ja punajalg-tilder (Tringa Vintse küla totanus); ning Harju maakonna Harku vald ja Paldiski linn Suursoo- 22 629 Lääne-Harju liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on Kaljukotka (Aquila Leidissoo valla Hatu, kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must- chrysaetos) kaitse linnuala/ Metslõugu, toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull tegevuskava RAH0000124 Pae ja (Circus pygargus), väikepistrik (Falco Must-toonekure (Ciconia Änglema küla columbarius), sookurg (Grus grus), nigra) kaitse tegevuskava ning Lääne punaselg-õgija (Lanius collurio), teder maakonna (Tetrao tetrix), väikekoovitaja (Numenius III kaitsekategooria liigi Lääne-Nigula phaeopus) ja rabapüü (Lagopus lagopus); sookure (Grus grus) kaitse vald tegevuskava (jätkukava) aastateks 2009–2013 Tedre (Tetrao tetrix) kaitse tegevuskava  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast 9. Vääriselupaigad Vääriselupaigad on metsaseadusest tulenev mõiste – tegu on aladega, kus on suur tõenäosus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks. Keskkonnaministri käskkirja alusel on kõik riigimetsas asuvad vääriselupaigad kaitstud. Eraomanikule kuuluvas metsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik. Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud 106 vääriselupaika31. Vääriselupaigad kajastuvad ÜP väärtuste ja piirangute joonisel. Vääriselupaikade kaitset reguleerib metsaseadus, millest juhindutakse ÜP koostamisel. 10.Taimestik ja loomastik Lääne-Harju vald kuulub Loode-Eesti ja Põhja-Eesti rannikuvööndi aruniitude rajooni. Taimkatte poolest on vald üsna mitmekesine, mis on tingitud mulla lubjarikkusest ja paese pealiskorra lähedusest ning mere mõjust ja soostumisest. Keila linna ümbruses ja rannaäärsetel aladel (põhiliselt aiandus- ja suvilaühistute maa-aladel) on looduslik taimkate kohati täielikult hävinenud.32 METSAD Lääne-Harju vallas on metsaga kaetud 41,3% territooriumist33. Rannikualadel on levinud männi-, nõmme- ja palumetsad. Vallas on levinud ka soostunud ja soometsad 34 ning lehtmetsad35. Puuliikidest on esindatud peamiselt mänd, kuusk, kask, haab ning kadakas. 36 Vihterpalu Maissoo kandis asub jugapuu väheseid leiukohti Eesti mandriosas.37 Pakri poolsaarel asuva panga kirdeosas paekalda jalamil kasvab liigirikas pangamets.38 Looduslikest metsakooslustest ehk loodusdirektiiviga kaitstavatest elupaigatüüpidest on esindatud läänetaiga (9010*), Fennoskandia madalsoo- ja lodumetsad (9080*), tamme (Quercus), pärna (Tilia), vahtra (Acer), saare (Fraxinus) või jalakatega (Ulmus) Fennoskandia hemiboreaalsed looduslikud vanad laialehised epifüütiderikkad salumetsad (9020*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), Fennoskandia madalsoo- ja lodumetsad (9180*), sanglepa (Alnus glutinosa) ja hariliku saarega (Fraxinus excelsior) lammimetsad (Alno-Padion-, Alnion incanae-, Salicion albae-kooslused) (91E0*), puiskarjamaad (9070) ning rohundirikkad kuusikud (9050).39 SOOD JA RABAD Lääne-Harju valla territooriumist moodustavad 8% sood40. Soomassiivid on koondunud Lääne-Harju valla lõuna- ja edelaosasse Läänemaa Suursoo maastikukaitsealale. Suurim soomassiiv vallas on Läänemaa Suursoo. Looduslikest Natura sooelupaigatüüpidest on Lääne-Harju valla territooriumil esindatud aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood (7230), siirde- ja õõtsiksood (7140), looduslikus seisundis 31 Keskkonnaregister, seisuga 18.08.2019 32 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030, Keskkonnaprojekt OÜ, 2019 33 Metsaportaal, seisuga 21.08.2019 34 Padise valla arengukava 2013-2015, Padise Vallavolikogu, 2013 35 Paldiski linna arengukava aastani 2025, Paldiski Linnavalitsus, 2015 36 Vasalemma valla arengukava 2012-2021, Vasalemma Vallavolikogu, 2011 37 Padise valla arengukava 2013-2015, Padise Vallavolikogu, 2013 38 Paldiski linna arengukava aastani 2025, Paldiski Linnavalitsus 2015 39 EELIS, seisuga 15.08.2019 40 EELIS, seisuga 15.08.2019 Lk 35 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast rabad (7110*), inimtegevusest rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120) ning Fennoskandia mineraaliderikkad allikad ja allikasood (7160).41 NIIDUD Lääne-Harju valla territooriumil on levinud puis- ja aruniidud ning loopealsed ehk alvarid.42,43 Natura niiduelupaigatüüpidest on esindatud põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud (6280*), Festuco-Brometalia–kooslustega poollooduslikud kuivad rohumaad ja võserikud karbonaatsel mullal (6210*), Läänemere kesk- ja põhjaosa rannaniidud (1630*), Fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad (6270*), niiskuslembesed serva-kõrgrohustud tasandikel ja mäestikes alpiinse vööndini (6430), Fennoskandia puisniidud (6530*), põhjamaised lamminiidud (6450), hariliku kadaka (Juniperus communis) kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel (5130), aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) ja ürt-punanupuga (Sanguisorba officinalis) madalikuniidud (6510), euroopa kuivad nõmmed (4030), sinihelmikaniidud (Molinion caerulea-kooslused) karbonaatsel või turvastunud mullal või savikatel mudasetetel (6410) ning kanarbiku (Calluna) ja hariliku kukemarjaga (Empetrum nigrum) kuivad liivanõmmed (2320). Lääne-Harju valla territooriumil leiduvad lisaks järgnevalt loetletud loodusdirektiiviga kaitstavad elupaigatüübid: niisked luitenõod (2190), Atlandi ookeani ja Läänemere taimestunud pankrannad (1230), rannikulõukad (1150*), mändvetikakooslustega kalgiveelised järved (3140), Läänemere kesk- ja põhjaosa püsirohttaimestuga liivarannad (1640), püsi-rohttaimestuga kivirannad (1220), leostunud kinnistunud luited hariliku kukemarjaga (Empetrum nigrum) (2140*), tasandikel ja mäestike jalameil voolavad jõed Ranunculion fluitantis- ja CallitrichoBatrachion-kooslustega (3260), rohttaimedega kinnistunud rannikuluited (hallid luited) (2130*), atlantilise, kontinentaalse ning boreaalse piirkonna metsastunud luited (2180), üheaastase taimestuga esmased rannavallid (1210), mereveega üle ujutatud liivamadalad (1110), Läänemere kesk- ja põhjaosa väikesaared ning laiud lõhedes kasvava taimestuga (1620), silikaatsed paljandid koos nende lõhedes kasvava taimestuga (8220), karbonaatsed paljandid koos nende lõhedes kasvava taimestuga (8210), hõberohuga ja kasteheina liikidega avatud liivikud sisemaal (2330), laiad madalad abajad ja lahed (1160), mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (1140), liivaalade vähetoitelised järved (3110), karid (1170) ja jõgede lehtersuudmed (1130).44 LOOMASTIK Lääne-Harju vald pakub häid elupaiku enamusele ulukiliikidest. Ulukiseire ruutloenduse andmetel on planeeringualal esindatud põder, rebane, kährikkoer, kobras, metskits, ilves, metsnugis, mink, tuhkur, hunt, halljänes, metssiga, karu, hallhüljes ning valgejänes. Jahilindudest on esindatud hani, part, kormoran ja kaelustuvi.45 Käsitiivalistest on esindatud pargi-nahkhiir, põhja-nahkhiir, suurvidevlane, suurkõrv, tiigilendlane ning veelendlane. Kaitstavatest linnuliikidest on Lääne-Harju valla territooriumil registreeritud kaljukotkas, kassikakk, kalakotkas, merikotkas, must-toonekurg, rabapüü, kanakull, karvasjalg-kakk, kirjuhahk, krüüsel, metsis, mudanepp, mustsaba-vigle, naaskelnokk, põldtiitsitaja, sooräts, händkakk, hallõgija, hoburästas, heletilder, hänilane, hiireviu, jõgitiir, kaldapääsuke, kodukakk, liivatüll, laanepüü, musträhn, männi-käbilind, mudatilder, nõmmelõoke, punaselg-õgija, punajalg-tilder, rüüt, randtiir, rooruik, rukkirääk, roo-loorkull, sookurg, suurkoovitaja, soo-loorkull, teder, väikekoovitaja, vööt- 41 EELIS, seisuga 15.08.2019 42 Paldiski linna arengukava aastani 2025, Paldiski Linnavalitsus, 2015 43 Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030, Lääne-Harju Vallavolikogu, 2018 44 EELIS, seisuga 15.08.2019 45 Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2018. Keskkonnaagentuur, 2018 Lk 36 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast põõsaslind, väike-kirjurähn, väike-kärbsenäpp, väänkael, väiketüll, värbkakk, õõnetuvi ning öösorr.46 11. Roheline võrgustik Lääne-Harju valla roheline võrgustik on määratletud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“47. Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ on täpsustatud maakonna teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku määramise metoodikat, piire ja tingimusi, lähtudes nii maakonna arengusuundumustest kui rohelise võrgustiku sidususe ja edaspidise toimimise vajadustest 48. Rohelise võrgustiku alad hõlmavad Lääne-Harju valla territooriumist 352,6 km2, moodustades 54,9% valla pindalast. Roheline võrgustik koosneb tuumaladest ja rohekoridoridest. Tuumalad on piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Rohekoridorid on ribastruktuurid/ siduselemendid, mis ühendavad tugialad terviklikuks võrgustikuks. Lääne-Harju valla territooriumil asub üks riigi tasandi rohelise võrgustiku tuumala (T6). Ülejäänud tuumalad on piirkondliku (T8, T9) või kohaliku (T10) tasandiga. Valla territooriumil paiknevad rohelise võrgustiku koridorid on piirkondliku (K8, K9) tasandiga. Rohelise võrgustiku konfliktikohad tekivad seoses arvuka asustuse ja taristuga. Transporditaristu puhul on peamisteks konfliktikohtadeks suure liiklusintensiivsusega maanteed (põhimaantee nr 8 Tallinn-Paldiski). Vähem konfliktsed on oma madalama kasutusintensiivsuse tõttu raudteed. Rohevõrgustiku paiknemine Lääne-Harju valla territooriumil kajastub ÜP väärtuste ja piirangute joonisel. Rohevõrgustiku tagamise tingimused on sätestatud planeerimisseaduses ning seatud Harju maakonnaplaneeringuga, millest ÜP koostamisel juhindutakse. 46 Keskkonnaregister, seisuga 15.08.2019 47 Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, Harju Maavalitsus, 2003 48 Harju maakonnaplaneering 2030+, OÜ Hendrikson&Ko, 2018 Lk 37 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Joonis 25. Rohelise võrgustiku tugialade (T) ja koridoride (K) paiknemine Lääne-Harju valla territooriumil. Aluskaart: Regio veebikaart, allikas: Harju maakonnaplaneering 2030+, seisuga 15.08.2019 12.Põhjavesi49 50 Lääne-Harju vallas levivad alljärgnevad põhjaveekompleksid: • Kvaternaari põhjaveekompleks (Q); • Ordoviitsiumi põhjaveekompleks (O); • Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleks (O-C); • Kambrium-Vendi põhjaveekompleks (C-V). Põhiliselt kasutatakse Lääne-Harju vallas Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambrium- Vendi põhjaveekomplekside põhjavett. − Kvaternaari põhjaveekompleks (Q) Kvaternaari veekompleks toitub peamiselt sademeteveest, suurvee aja ka pinnaveest. Põhjavee looduslik režiim (veetaseme ja keemilise koostise aastased muutused) sõltub eelkõige meteoroloogilistest tingimustest, reljeefist ja vettandvate setete litoloogiast. Veekomplekt omab Harjumaal tähtsust põhiliselt mattunud orgude levikualal. Õhukese pinnakattega aladel lasub Kvaternaari veekompleks Ordoviitsiumi veekompleksi peal ja on viimasega hüdrauliliselt seotud. Kvaternaari lasundi paksus piirkonnas on 2-10 meetrit. − Ordoviitsiumi põhjaveekompleks (O) 49 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030, OÜ Keskkonnaprojekt, 2019 50 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021, Keskkonnaministeerium, 2016 Lk 38 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Kvaternaarisetete all lasuva kompleksi kogupaksus on olenevalt reljeefist 1-m meetrist mere ääres kuni -180 meetrini valla lõunaosas Veekompleksi veerikkus kõigub suurtes piirides. Põhjaveetase lasub 0.4-2.5 m maapinnas), jõgede orgudes võib veetase olla isegi üle maapinna. Kompleks toitub sademetest, mis infiltreeruvad läbi kvaternaarisetete. Kevadise suurvee ajal, kui ulatuslikud alad jõe ääres on üle ujutatud, toimub veekompleksi toitumine pinnaveega. Kompleks ei ole reostuse eest kaitstud, kuna vähese paksusega kvaternaarisetted lasevad reostuse läbi. Kunagine Ämari lennuvälja kütuse vastuvõtusõlm ja kütusejuhe toob probleeme kaasa siiamaani, sest paljud elanikud tarvitavad madalate erapuurkaevude vett, mis võib olla mõjutatud (või ka saada lähiajal mõjutatuks) naftareostusest. − Ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekompleks (O-C) Ordoviitsium-kambriumi veekompleks (O-C) asub liivakivides paksusega 25-30 m. Põhjavesi on surveline, piesomeetriline tase on enamasti 10-20 m (sõltuvalt asukohast toitevõi väljealal aga ka kuni 50 m) maapinnast. Veekompleks on küllaltki hästi kaitstud, veepidemeks on savikad glaukoniitliivad ja diktüoneemaargilliit, samas on veepide siiski suhteliselt õhuke (ligikaudu 12-15 m) ja horisont võib teatud olukorras olla mõjutatud ülalasuvatest Kvaternaari- ja Ordoviitsiumi veekompleksi infiltreerunud veest ja ka sealsest võimalikust reostusest. Veekompleksi lamamiks on alamkambriumi Lontova kihistu savid kogupaksusega kuni 70m. Veekompleks ei ole suure veeandvusega. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 kohaselt on Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogumi koguseline seisund hea. Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogumi enamikus puurkaevudes on põhjaveetase stabiilne ning veevõtt on vähenenud, enamikus puurkaevudes ei ole veetaseme muutused ja veevõtt põhjustanud soolase vee või muu vee sissetungi. Põhjaveekogumi keemiline seisund vastab samuti tasemele hea. Ordoviitsium-Kambriumi kogumis esineb üksikuid kloriidide sisalduse kasvusuundumusi (lõunapoolsetes seirekaevudes). − Kambriumi-vendi põhjaveekompleks (C-V) Kambrium-vendi veekompleks (C-V) levib liivakivides paksusega 40-60 m ja on looduslikult väga hästi kaitstud 60-80 m paksuse Lontova sinisavi kihiga. Vesi on surveline, piesomeetriline tase on 3- 30 m allpool merepinda, maapinnast on piesomeetriline tase 70-100 m sügavusel. Kotlini kihistu savid ei moodusta Harjumaal pidevat veepidet, mille alusel saaks veekompleksi jagada eraldi Voronka ja Gdovi veekihtideks. Veekompleksi lamamiks on aluskorra murenemiskooriku pealispind. Kambrium-Vendi põhjaveekogumi looduslik põhjaveeressurss on väiksem kui põhjavee tarbimine, kuid kogumi põhjaveetase on viimastel aastatel tõusnud. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 kohaselt on Kambrium-Vendi põhjaveekogumi koguseline seisund hea. Põhjaveekogumi keemiline seisund vastab samuti tasemele hea. Kambrium- Vendi põhjaveekogum on ohustatud. Kloriidide läviväärtus on viies seirekaevus ületatud ja kolmes seirekaevus esineb oluline kloriidide kasvusuundumus. Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 on kinnitatud Harju maakonna, sh Lääne-Harju valla põhjaveevarud aastani 2030 (endise Keila valla territooriumil osaliselt aastani 2018). Ülevaate kinnitatud põhjaveevarudest annab Tabel 8. Varudega arvestatakse ÜP koostamisel. Tabel 8. Kinnitatud põhjaveevarud Lääne-Harju vallas. Allikas: Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg, seisuga 16.08.2019 Põhjaveemaardla Põhjaveemaardla Veekihi Põhjaveevaru, Kasutusaeg piirkond geoloogiline m3/ööp indeks Paldiski Paldiski C-V 4 000 Kuni 2030 Keila Tammiku O 300 Kuni 2018 Mudaaugu O 300 Kuni 2018 Lk 39 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Tuula O 400 Kuni 2018 Keila vald Keila vald O-C 500 Kuni 2030 Keila vald O-V 2000 Kuni 2030 Padise vald Padise vald O-C 400 Kuni 2030 Paldiski Paldiski C-V 4000 Kuni 2030 Rummu Rummu alevik O-C 900 Kuni 2030 Vasalemma vald Vasalemma vald O-C 400 Kuni 2030 Vasalemma vald C-V 900 Kuni 2030 Põhjavee kaitstus51 Lääne-Harju valla territoorium paikneb valdavalt kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (vt Joonis 26). Vähemal määral leidub keskmiselt kaitstud põhjaveega alasid (valla kesk- ja lääneosas). Kaitsmata põhjaveega alad jäävad valdavalt valla kirde- ja idaosasse ning põhjaosasse (Pakri saared ning Pakri poolsaar kogu ulatuses). Ülejäänud territooriumil on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud. 51 Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001 Lk 40 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Joonis 26. Põhjavee kaitstus Lääne-Harju valla territooriumil. Allikas: Eesti põhjavee kaitstuse kaart 2001, seisuga 19.08.2019 Põhjavee kaitset reguleerib veeseadus, põhjavee kaitse ja kasutamise abinõud vesikondade põhiselt on sätestatud veemajanduskavades (Lääne-Harju valla territooriumil asjakohane Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021). ÜP koostamisel arvestatakse nii õigusaktidest kui veemajanduskavast tulenevate nõuete ja tingimustega. Hajukoormus52 Peamiselt põhjustavad hajukoormust põllu- ja metsamajandus, maavarade kaevandamine, turbatööstus, loodusliku äravoolurežiimi muutmine, sademevee äravool, transport ning ühiskanalisatsioonita hajaasustus. Põhjavee toitainetega saastumise ohu peamiseks põhjuseks on enamasti vajalike sõnnikuhoidlate puudumine, sõnnikulaotamise halb või väär korraldus ja laotusseadmete tehniline puudulikkus, asulate ja elamute reovee käitluse puudumine, reovee juhtimine otse pinnasesse või pinnavette. Lisaks toitainetele on oluline ka ohtlike ainete põhjavette sattumise vältimine või saastuse leviku takistamine. Peamisteks koormusallikateks on nendel puhkudel saastunud alad, nt suletud prügilad, jääkreostusega olemasolevad käitised või 52 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021, Keskkonnaministeerium, 2016 Lk 41 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast tootmisterritooriumid, kus tootmine on lõppenud, suured taristuobjektid, kus kasutatakse kemikaale jäätõrjeks või veetakse ohtlikke aineid jne. Veemajanduskavas on ette nähtud meetmed põhjavee kaitseks. Punktkoormus53 Punktkoormustest tähtsamad reostusallikad on nõuetele mittevastavad reoveepuhastid, prügilad, sõnniku- ning silohoidlad. Põllumajanduslikuks punktkoormusallikateks on sõnnikuhoidlad, silohoidlad, olme- ja tootmisreovesi ning loomapidamishoonete territooriumil saastunud sademevesi. Põllumajanduse intensiivistumise ja kontsentreerumise tingimustes on loodud suured loomapidamiskompleksid ja vedelsõnnikuhoidlad, mis on potentsiaalseteks punktreostusallikaks pinna- ja põhjaveele. Reostuse vältimise üheks abinõuks on ehitiste kontroll. Saastust aitab tuvastada seirekaevude rajamine nende vahetusse lähedusse ja/või olemasolevate puurkaevude kasutamine veeseisundi muutuste seireks. Seisundi muutusel saab rakendada operatiivselt saaste leviku takistamise meetmeid. Veemajanduskavas on ette nähtud meetmed põhjavee kaitseks. 13.Pinnavesi54 Keskkonnaregistri andmetel on Lääne-Harju valla territooriumil registreeritud kokku 79 pinnaveekogu, sh: • 16 järve; • 5 jõge; • 16 oja; • 15 peakraavi; • 20 kraavi; • 7 allikat. Lisaks piirneb Lääne-Harju vald kirde-, põhja- ja loodeosas Läänemerega. Lääne-Harju valla rannajoone pikkuseks on ca 200 km, koosnedes Lohusalu, Lahepere, Pakri ja Keibu lahe ning Kurkse väina äärsetest aladest. Keskkonnaregistris registreeritud pinnaveekogud ja nende kaitsevööndid kajastuvad ÜP väärtuste ja piirangute joonisel. ÜP koostamisel juhindutakse pinnaveekogude kaitset ja kasutamist reguleerivatest õigusaktidest (veeseadus ja muud asjakohased õigusaktid), strateegilistest dokumentidest (peaasjalikult Harju maakonnaplaneeringust 2030+, millega on seatud tingimused ÜP koostamisel pinnavee hea seisundi ja varude tagamiseks (ptk 3.1.4)) ning Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavast 2015-2021, mis sätestab abinõud pinnavee kaitseks. Järved Lääne-Harju territooriumil on registreeritud 11 looduslikku järve ja viis tehisjärve (vt Tabel 9). 53 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021, Keskkonnaministeerium, 2016 54 Keskkonnaregister, seisuga 19.08.2019 Lk 42 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Tabel 9. Järved Lääne-Harju vallas. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 19.08.2019 Reg kood Nimi Asukoht Tüüp Veepeegli Saarte Piiranguvööndid ja nende Avalikult Märkused pindala, pindala, ulatus, m kasutatav ha ha VEE2005210 Bodän Paldiski linn Looduslik 1,5 Kalda piiranguvöönd 50 m; Ei Halotroofne e. järv ehituskeeluvöönd 25 m; soolatoiteline veekaitsevöönd 10 m VEE2005500 Klooga järv Klooga Looduslik 131,4 0,3 Kalda piiranguvöönd 100 m; Osaliselt Makrofüüdijärv e. alevik järv ehituskeeluvöönd 50 m; suurtaimerikas järv veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m VEE2019910 Kolviku järv Alliklepa Looduslik 22,8 0,1 Kalda piiranguvöönd 100 m; Ei küla järv ehituskeeluvöönd 50 m; veekaitsevöönd 10 m VEE2005200 Lihlviki (Lihl- Paldiski linn Looduslik 9,2 Kalda piiranguvöönd 50 m; Ei Halotroofne e. viki) järv ehituskeeluvöönd 25 m; soolatoiteline veekaitsevöönd 10 m VEE2005100 nimetu Paldiski linn Looduslik 3 Kalda piiranguvöönd 50 m; Ei järv ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE2005410 nimetu Laulasmaa Looduslik 0,9 Kalda piiranguvöönd 50 m; Ei küla järv ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE2028200 Pilli järv Hatu küla Looduslik 1,7 0 Kalda piiranguvöönd 50 m; Jah Düstroofne e. järv ehituskeeluvöönd 25 m; rabade veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 huumustoiteline m VEE2019920 Rabajärv Vihterpalu Looduslik 0,3 0 Kalda piiranguvöönd 50 m; Ei küla järv ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE2005400 Soodajärv Klooga Looduslik 5,2 Kalda piiranguvöönd 50 m; Jah alevik järv ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m Lk 43 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE2005110 Storträske Paldiski linn Looduslik 4,9 Kalda piiranguvöönd 50 m; Ei (Stor-träske) järv ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE2028300 Tänavjärv Hatu küla Looduslik 138,8 Kalda piiranguvöönd 100 m; Jah Semidüstroofne e. järv ehituskeeluvöönd 50 m; poolhuumustoiteline veekaitsevöönd 10 m; kallasrada 4 m VEE2005530 (Niitvälja Niitvälja Tehisjärv 2,2 0,2 Kalda piiranguvöönd 50 m; Ei tiik) küla ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE2005540 (Niitvälja Niitvälja Tehisjärv 1,4 Kalda piiranguvöönd 50 m; Ei tiik) küla ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE2005580 nimetu Ohtu küla Tehisjärv 1,1 Kalda piiranguvöönd 50 m; Ei ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE2029130 nimetu Vasalemma Tehisjärv 1,2 Kalda piiranguvöönd 50 m; Ei alevik ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE2005520 Rummu järv Rummu Tehisjärv 88,1 0,1 Kalda piiranguvöönd 100 m; Ei alevik ehituskeeluvöönd 50 m; veekaitsevöönd 10 m Lk 44 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Jõed Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud viis jõge (vt Tabel 10). Tabel 10. Jõed Lääne-Harju vallas. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 19.08.2019 Reg kood Veekogu Asukoht Pikkus Valgala Tüpoloogiline Märkused Avalik Piiranguvööndid Suue nimi lisa- pindala, kuuluvus VRD kasu- ja nende ulatus, harudega, km2 järgi tatavus m km VEE1096100 Keila jõgi Tõmmiku 127,3 669,3 Heledaveelised ja Kuulub 'Lõhe, Jah Kalda Meri küla; vähese orgaanilise jõeforelli, meriforelli ja piiranguvöönd Valkse aine sisaldusega harjuse kudemis- ja 100 m; küla; Ohtu jõed (tüübid IB, elupaikade nimistusse' ehituskeeluvöönd küla; IIB, IIIB) (RTL 2004, 87, 1362; 50 m; Keelva RT I 09.07.2016 1); veekaitsevöönd küla; Keila jõgi Keila joast 10 m; kallasrada Käesalu suubumiseni merre 4m küla; kuulub kas osaliste Meremõisa lõikudena või tervikuna küla riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4); jõgi Keila joast suubumiseni merre on lõheliste elupaigana kaitstav veekogu (RTL 2002, 118, 1714; RT I, 29.07.2011, 25). VEE1100800 Kloostri Kasepere 36,9 91,7 Heledaveelised ja Kuulub kas osaliste Jah Kalda Meri jõgi küla; vähese orgaanilise lõikudena või tervikuna piiranguvöönd Kobru aine sisaldusega riigi poolt 100 m; küla; jõed (tüübid IB, korrashoitavate ehituskeeluvöönd Laane IIB, IIIB) ühiseesvoolude loetellu 50 m; küla; (RTL 2006, 7, 133; RT veekaitsevöönd Padise III, 18.12.2012, 4) 10 m; kallasrada küla 4m Lk 45 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1102100 Piirsalu jõgi Hatu küla 21,3 158 Tumedaveelised ja Kuulub kogu ulatuses Jah Kalda Vihterpalu humiinaineterikkad 'Lõhe, jõeforelli, piiranguvöönd jõgi jõed (tüübid IA, meriforelli ja harjuse 100 m; IIA, IIIA) kudemis- ja elupaikade ehituskeeluvöönd nimistusse' (RTL 2004, 50 m; 87, 1362; RT I veekaitsevöönd 09.07.2016 1) 10 m; kallasrada 4m VEE1099200 Vasalemma Lemmaru 63,5 395,6 Kuulub 'Lõhe, Osaliselt Kalda Meri jõgi küla; jõeforelli, meriforelli ja piiranguvöönd Maeru harjuse kudemis- ja 100 m; küla; elupaikade nimistusse' ehituskeeluvöönd Suurküla (RTL 2004, 87, 1362; 50 m; küla; RT I 09.07.2016 1); veekaitsevöönd Veskiküla Ruila paisust 10 m; kallasrada küla; suubumiseni merre 4m Klooga kuulub kas osaliste alevik; lõikudena või tervikuna Langa riigi poolt küla; korrashoitavate Põllküla ühiseesvoolude loetellu küla; (RTL 2006, 7, 133; RT Madise III, 18.12.2012, 4) küla; Ämari alevik; Laoküla küla Lk 46 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1101700 Vihterpalu Hatu küla; 54,1 481,1 Jah Kuulub 'Lõhe, Jah Kalda jõgi Vihterpalu jõeforelli, meriforelli ja piiranguvöönd küla; harjuse kudemis- ja 100 m; Vilivalla elupaikade nimistusse' ehituskeeluvöönd küla; (RTL 2004, 87, 1362; 50 m; Änglema RT I 09.07.2016 1); veekaitsevöönd küla suudmest suubumiseni 10 m; kallasrada merre kkuulub kas 4m osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4); suudmest suubumiseni merre on lõheliste elupaigana kaitstav veekogu (RTL 2002, 118, 1714; RT I, 29.07.2011, 25). Ojad Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud 16 oja (vt Tabel 11). Tabel 11. Ojad Lääne-Harju vallas. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 19.08.2019 Reg kood Veekogu Asukoht Pikkus Valgala Tüpoloogiline Märkused Avalik Piiranguvööndid ja Suue nimi lisa- pindala kuuluvus VRD kasu- nende ulatus, m haru- , km2 järgi tatavus dega, km VEE1098800 Humala oja Tõmmiku 1,8 4,2 Ei Kalda piiranguvöönd Keila jõgi küla 50 m; ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m Lk 47 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1102500 Kaldamäe Kuijõe 12,2 31,7 Tumedaveelised Kuulub kogu Jah Kalda piiranguvöönd Piirsalu oja küla; ja ulatuses 'Lõhe, 100 m; jõgi (Kaldamaa Piirsalu humiinaineterik jõeforelli, meriforelli ehituskeeluvöönd 50 jõgi) küla; Hatu kad jõed ja harjuse kudemis- m; veekaitsevöönd 10 küla; (tüübid IA, IIA, ja elupaikade m; kallasrada 4 m Metslõugu IIIA) nimistusse' (RTL küla 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016 1) VEE1100600 Karilepa oja Karilepa 6 19,5 Heledaveelised Ei Kalda piiranguvöönd Meri küla; ja vähese 50 m; Laane orgaanilise aine ehituskeeluvöönd 25 küla; sisaldusega m; veekaitsevöönd 10 Madise jõed (tüübid IB, m küla IIB, IIIB) VEE1100500 Kloogajärve Klooga 1,4 10,9 Heledaveelised Ei Kalda piiranguvöönd Klooga oja alevik ja vähese 50 m; järv orgaanilise aine ehituskeeluvöönd 25 sisaldusega m; veekaitsevöönd 10 jõed (tüübid IB, m IIB, IIIB) VEE1099100 Lahepere Klooga 2,8 3 Ei Kalda piiranguvöönd Meri oja (Klooga alevik; 50 m; oja) Kloogaran ehituskeeluvöönd 25 na küla m; veekaitsevöönd 10 m VEE1100300 Lehola oja Kulna 6,5 10,9 Heledaveelised Kuulub kas osaliste Ei Kalda piiranguvöönd Maeru (Söeoja) küla; ja vähese lõikudena või 50 m; oja Lehola orgaanilise aine tervikuna riigi poolt ehituskeeluvöönd 25 küla; sisaldusega korrashoitavate m; veekaitsevöönd 10 Maeru jõed (tüübid IB, ühiseesvoolude m küla; Ohtu IIB, IIIB) loetellu (RTL 2006, küla 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) Lk 48 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1103500 Lepajõgi Keibu 7,2 18 Tumedaveelised Ei Kalda piiranguvöönd Meri (Lepaoja) küla; Vaisi ja 50 m; küla humiinaineterik ehituskeeluvöönd 25 kad jõed m; veekaitsevöönd 10 (tüübid IA, IIA, m IIIA) Lk 49 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1100200 Maeru oja Ohtu küla; 10,9 35,4 Heledaveelised Maeru oja Keila– Jah Kalda piiranguvöönd Vasalem Maeru ja vähese Haapsalu 100 m; ma jõgi küla; orgaanilise aine maanteest ehituskeeluvöönd 50 Nahkjala sisaldusega suubumiseni m; veekaitsevöönd 10 küla jõed (tüübid IB, Vasalemma jõkke m; kallasrada 4 m IIB, IIIB) kuulub 'Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse' (RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016 1); kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) Lk 50 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1099600 Munalaskme Lemmaru 27,1 138,8 Heledaveelised Munalaskme oja Jah Kalda piiranguvöönd Vasalem oja küla ja vähese ülemjooksu 4,5 km 100 m; ma jõgi orgaanilise aine ulatuses tuleb ehituskeeluvöönd 50 sisaldusega käsitleda m; veekaitsevöönd 10 jõed (tüübid IB, kaevandustekkelise m; kallasrada 4 m IIB, IIIB) veekoguna veeseaduse § 29 lg 5 ja looduskaitseseadus e § 37 lg 4 rakendamise tähenduses; Viruküla-Riisipere maantee sillast suubumiseni Vasalemma jõkke kuulub 'Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse' (RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016 1); kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) Lk 51 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1099000 Otu oja Klooga 9,1 26,5 Heledaveelised Jah Kalda piiranguvöönd Treppoja (Tuulna oja) alevik; ja vähese 100 m; Tuulna orgaanilise aine ehituskeeluvöönd 50 küla sisaldusega m; veekaitsevöönd 10 jõed (tüübid IB, m; kallasrada 4 m IIB, IIIB) VEE1102700 Pennu oja Hatu küla; 11,1 26 Tumedaveelised Jah Kalda piiranguvöönd Piirsalu Metslõugu ja 100 m; jõgi küla humiinaineterik ehituskeeluvöönd 50 kad jõed m; veekaitsevöönd 10 (tüübid IA, IIA, m; kallasrada 4 m IIIA) VEE1101300 Seljamäe Kobru küla 3,5 11 Ei Kalda piiranguvöönd Kloostri oja 50 m; jõgi ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE1100701 Tiigioja Karilepa 1,4 Ei Kalda piiranguvöönd Piskjõgi küla; 50 m; Laane ehituskeeluvöönd 25 küla; m; veekaitsevöönd 10 Padise m küla Lk 52 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1098900 Treppoja Illurma 12,7 45,1 Heledaveelised Kuulub kogu Jah Kalda piiranguvöönd Meri küla; ja vähese ulatuses 'Lõhe, 100 m; Tõmmiku orgaanilise aine jõeforelli, meriforelli ehituskeeluvöönd 50 küla; sisaldusega ja harjuse kudemis- m; veekaitsevöönd 10 Valkse jõed (tüübid IB, ja elupaikade m; kallasrada 4 m küla; IIB, IIIB) nimistusse' (RTL Keelva 2004, 87, 1362; RT küla; I 09.07.2016 1); Kloogaran kuulub kas osaliste na küla; lõikudena või Tuulna tervikuna riigi poolt küla korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) Lk 53 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1103200 Vädama oja Hatu küla; 5,1 38,6 Heledaveelised Jah Kalda piiranguvöönd Vihterpal (Vedama Änglema ja vähese 100 m; u jõgi oja) küla; orgaanilise aine ehituskeeluvöönd 50 Vihterpalu sisaldusega m; veekaitsevöönd 10 küla jõed (tüübid IB, m; kallasrada 4 m IIB, IIIB) VEE1103300 Änglema oja Änglema 6,7 14,4 Heledaveelised Ei Kalda piiranguvöönd Vädama küla ja vähese 50 m; oja orgaanilise aine ehituskeeluvöönd 25 sisaldusega m; veekaitsevöönd 10 jõed (tüübid IB, m IIB, IIIB) Peakraavid Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud 15 peakraavi (vt Tabel 12). Tabel 12. Peakraavid Lääne-Harju vallas. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 19.08.2019 Reg kood Veekogu Asukoht Pikkus Valgala Tüpoloogiline Märkused Avalik Piirangu- Suue nimi lisa- pindala, kuuluvus kasu- vööndid ja harudega, km2 VRD järgi tatavus nende ulatus, km m VEE1103000 Hatu Hatu küla; 6,6 15,9 Tugevasti Kuulub kas Ei Kalda Vihterpalu jõgi peakraav Pae küla muudetud osaliste lõikudena veekaitsevöönd veekogu või tervikuna riigi 10 m poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) VEE1103400 Keibu oja Änglema 4,9 17,3 Tugevasti Ei Kalda Meri (Keibu küla; muudetud veekaitsevöönd peakraav) Keibu küla veekogu 10 m Lk 54 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1100100 Metsapere Ämari 7,7 16,6 Tugevasti Kuulub kas Ei Kalda Vasalemma jõgi peakraav alevik; muudetud osaliste lõikudena veekaitsevöönd Rummu veekogu või tervikuna riigi 10 m alevik; poolt Veskiküla korrashoitavate küla; ühiseesvoolude Kasepere loetellu (RTL küla 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) VEE1102800 Metslõugu Audevälja 13,6 27,1 Kuulub kas Jah Kalda Vihterpalu jõgi oja küla; Hatu osaliste lõikudena veekaitsevöönd (Metslõugu küla; või tervikuna riigi 10 m; kallasrada peakraav) Metslõugu poolt 4m küla; korrashoitavate Määra ühiseesvoolude küla; Pae loetellu (RTL küla 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) VEE1101600 Määra Kurkse 8,4 18,9 Tugevasti Kuulub kas Ei Kalda Saeveskikraav peakraav küla; muudetud osaliste lõikudena veekaitsevöönd Laane veekogu või tervikuna riigi 10 m küla; poolt Altküla korrashoitavate küla; ühiseesvoolude Määra loetellu (RTL küla 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) VEE1099500 Ohtu Ohtu 4,4 6,8 Ei Kalda Vasalemma jõgi peakraav küla; veekaitsevöönd Lemmaru 10 m küla; Laitse küla Lk 55 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1103100 Pae kraav Kõmmast 8,7 23,4 Tugevasti Kuulub kas Ei Kalda Vihterpalu jõgi (Risti-Hatu e küla; muudetud osaliste lõikudena veekaitsevöönd peakraav) Hatu küla; veekogu või tervikuna riigi 10 m Pae küla; poolt Vilivalla korrashoitavate küla ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) VEE1099900 Pagula Lemmaru 4,3 11,2 Ei Kalda Vasalemma jõgi kraav küla veekaitsevöönd (Kloostri 10 m peakraav) VEE1100700 Piskjõgi Karilepa 2,7 11,8 Ei Kalda Karilepa oja (Piskjõe küla; veekaitsevöönd peakraav) Laane 10 m küla; Madise küla VEE1101200 Riidika Kobru 2,9 3,6 Ei Kalda Kloostri jõgi kraav küla veekaitsevöönd (Raudemets 10 m a peakraav) VEE1101500 Saeveskikra Kurkse 5,4 35,8 Tugevasti Kuulub kas Jah Kalda Meri av küla; muudetud osaliste lõikudena veekaitsevöönd Laane veekogu või tervikuna riigi 10 m; kallasrada küla; poolt 4m Altküla korrashoitavate küla ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) VEE1102900 Sooltsu Hatu küla 3,4 19,7 Tugevasti Ei Kalda Vihterpalu jõgi kraav (Soo- muudetud veekaitsevöönd otsa veekogu 10 m peakraav) VEE1100000 Sõerukraav Lemmaru 2,9 2,2 Ei Kalda Vasalemma jõgi küla veekaitsevöönd 10 m Lk 56 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1098500 Tuula Ohtu küla 8,3 28,4 Tugevasti Kuulub kas Jah Kalda Keila jõgi peakraav muudetud osaliste lõikudena veekaitsevöönd veekogu või tervikuna riigi 10 m; kallasrada poolt 4m korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4) VEE1101400 Vesisoo Kasepere 2,8 1,5 Ei Kalda Kloostri jõgi peakraav küla; veekaitsevöönd Määra 10 m küla Kraavid Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud 20 kraavi (vt Tabel 12). Tabel 13. Kraavid Lääne-Harju vallas. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 19.08.2019 Registri- Veekogu nimi Asukoht Pikkus Valgala pindala, Suue kood lisa- km2 harudega, km VEE1400047 Alevi kraav Paldiski linn 0,7 Alla 10 VEE1099213 Allikoja Maeru küla 1,7 Alla 10 VEE1099211 Arukraav Ämari alevik 0,1 Alla 10 Mätliku kraav VEE1400098 Jaama kraav Paldiski linn 0,8 Alla 10 Meri VEE1096128 Karja kraav Karjaküla alevik; Tõmmiku küla 1,5 Alla 10 Keila jõgi VEE1098600 Keila kraav Ohtu küla 2,3 8,9 Keila jõgi (Vahekraav) VEE1100111 Kibru kraav Vintse küla 0,7 Alla 10 Meri VEE1400090 Laulasmaa kraav Meremõisa küla; Laulasmaa küla 2,2 Alla 10 Meri Lk 57 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE1099208 Maidema kraav Lemmaru küla 8,3 10 kuni 25 Vasalemma jõgi VEE1099210 Mätliku kraav Suurküla küla; Ämari alevik 1,8 Alla 10 Paunaraba kraav VEE1400089 Neeme kraav Meremõisa küla 0,9 Meri VEE1100101 Nõmmküla Veskiküla küla; Ämari alevik 1,2 Alla 10 Metsapere peakraav kraav VEE1099209 Paunaraba kraav Langa küla; Suurküla küla 4,7 Alla 10 Vasalemma jõgi VEE1099206 Rangu kraav Lemmaru küla 0,5 Vasalemma jõgi VEE1099212 Savikraav Suurküla küla; Maeru küla; Ämari 0,8 Alla 10 Vasalemma jõgi alevik VEE1096110 Silla kraav Tõmmiku küla; Valkse küla 3 Alla 10 Keila jõgi VEE1100400 Vaesteristi oja Maeru küla; Nahkjala küla 2,7 12,4 Maeru oja (Huntaugu kraav) VEE1096115 Valkse kraav Valkse küla 2,8 Silla kraav VEE1101502 Väljakraav Altküla küla 0,6 Alla 10 Saeveskikraav VEE1099214 Ämarimetsa Ämari alevik 0,6 Alla 10 kraav Allikad Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud seitse allikat (vt Tabel 14). Tabel 14. Allikad Lääne-Harju vallas. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 19.08.2019 Registri- Veekogu nimi Asukoht Piiranguvööndid ja nende ulatus, m kood VEE4504402 (nimi teadmata) Kobru küla Kalda piiranguvöönd 50 m; ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m Lk 58 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast VEE4501900 (nimi teadmata) Valkse küla Kalda piiranguvöönd 50 m; ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE4501700 (nimi teadmata) Karjaküla alevik Kalda piiranguvöönd 50 m; ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE4501800 (nimi teadmata) Tõmmiku küla Kalda piiranguvöönd 50 m; ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE4504401 Alttoa allikas Audevälja küla Kalda piiranguvöönd 50 m; ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE4504400 Jänima allikas Audevälja küla Kalda piiranguvöönd 50 m; ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m VEE4101200 Pühaallikas Ohtu küla Kalda piiranguvöönd 50 m; ehituskeeluvöönd 25 m; veekaitsevöönd 10 m Lk 59 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Mereosa Läänemerele on kehtestatud veekaitsevöönd vee tavalisest piirist 20 m, ehituskeeluvöönd 100 m (tiheasutusalal 50 m) ning ranna piiranguvöönd ulatusega 200 m. 14. Maaparandussüsteemid Lääne-Harju valla territooriumil asub mitmeid maaparandussüsteemide maa-alasid55. Valla territooriumil asuvad peakraavid ja kraavid (vt ptk 13) kuuluvad reeglina maaparandussüsteemide koosseisu või on nende eesvoolud. Maaparandussüsteemide eesvoolude piirangu- ja ehituskeeluvööndite ulatused kajastuvad ÜP väärtuste ja piirangute joonisel. Tingimused tegevuste kavandamiseks maaparandussüsteemide maa-aladele on sätestatud maaparandusseaduses ja Harju maakonnaplaneeringus 2030+ ning meetmed maaparandussüsteemide sihipärase funktsioneerimise tagamiseks Lääne-Eesti vesikonna maaparandushoiukavas56. ÜP koostamisel võetakse arvesse olemasolevaid maaparandussüsteeme, lähtutakse seadusandlikest aktidest ja strateegilistest dokumentidest tulenevatest nõuetest. 15. Üleujutusohuga alad Lääne-Harju valla territooriumil ei ole registreeritud üleujutusalasid, üleujutusala riskipiirkondi57 ega suurte üleujutusaladega siseveekogusid58. 16. Väärtuslik põllumajandusmaa59 Väärtuslik põllumajandusmaa Lääne-Harju valla territooriumil on kajastatud Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (esialgse infokihina). Harju maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet on 39, mille järgi moodustavad väärtusliku põllumajandusmaa massiivid maakonna põllumajandusmaa kogupindalast 51%. Enam asub Lääne-Harju valla territooriumil väärtuslikke põllumaid valla ida- ja kaguosas (endise Keila valla territooriumil) keskosas Rummu aleviku ja Lemmaru küla piirkonnas (endise Vasalemma valla territooriumil), Altküla, Harju-Risti ja Pae külade piirkonnas ning Vihterpalu ja Ängelma külade piirkonnas (endise Padise valla territooriumil),. Valla põhjaosas leidub väärtuslikku põllumajandusmaad vaid üksikute väiksemate massiividena. Pakri poolsaare maad on põllumajanduse arengu seisukohalt kivise pinnase tõttu taimekasvatuseks väheperspektiivikad60. Praktiliselt üldse ei leidu väärtuslikku põllumajandusmaad valla lääne- ja loodeosas (vt Joonis 27). 55 Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus, seisuga 21.08.2019 56 Lääne-Eesti vesikonna maaparandushoiukava, Põllumajandusamet, 2016, kinnitatud Maaeluministri 15.07.2016 käskkirjaga nr 119 57 Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus, seisuga 21.08.2019 58 Keskkonnaregister, seisuga 21.08.2019 59 Harju maakonnaplaneering 2030+, Hendrikson&Ko, 2018 60 Paldiski linna üldplaneering 2002, Entec AS, 2004 Lk 60 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Joonis 27. Väärtuslik põllumajandusmaa Lääne-Harju valla territooriumil. Allikas: Harju maakonnaplaneering 2030+, seisuga 21.08.2019 Üldised tingimused väärtusliku põllumajandusmaa kasutamiseks ja ÜP-de koostamiseks on seatud Harju MP-ga, endise Vasalemma valla ÜP-ga ning endise Keila valla ÜP-ga. Lääne-Harju valla ÜP koostamisel arvestatakse eeltoodud planeerimisdokumentidega. Lisaks on Maaeluministeeriumi poolt välja töötatud väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlev seaduse eelnõu (maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 735 SE). Eelnõu menetlus on käesoleva LS ja VTK koostamise seisuga peatunud ning kuigi kehtestatud õiguslikke regulatsioone väärtusliku põllumajandusmaa kohta ei ole, arvestatakse ÜP koostamisel nimetatud eelnõus toodud põhimõtteid (vastavalt ÜP täpsusastmele ning kohalikele oludele ja sh muid huve ja vajadusi arvestades). Väärtuslik põllumajandusmaa kajastub ÜP väärtuste ja piirangute joonisel. 17. Maavarad ja maardlad61 Lääne –Harju vald on rikas maavarade poolest, valla territooriumil märkimisväärsed lubjakivi- ja turbavarud, esineb ka kruusa, liiva ja järvemuda. Arvele on võetud lubjakivi-, turba-, liiva- ja kruusamaardlad. Kokku on valla territooriumil registreeritud 14 maardlat, ning 11 mäeeraldist (vt Joonis 28). Lisaks on (10.02.2020 seisuga) menetluses kaks kaevandamisluba. Maardlad kajastuvad ka ÜP väärtuste ja piirangute joonisel. 61 Maa-ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 21.08.2019 Lk 61 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Joonis 28. Maardlad ja mäeeraldised Lääne-Harju valla territooriumil. Allikas: Maa-ameti X-GIS maardlate kaardirakendus, seisuga 02.10.2020 Ülevaate Lääne-Harju valla territooriumil registreeritud maardlatest, maardlate pindaladest ja neis paiknevate maavarade varudest annab Tabel 15. Tabel 15. Lääne-Harju valla territooriumil registreeritud maardlad. Allikas: Maa-ameti X-GIS maardlate rakendus, seisuga 02.10.202062 Maardla nimetus Maavara Registrikaardi Keskkonnaregistri ID nr Rummu lubjakivi 55 MRD0000033 Vasalemma (Padise Paemurrud nr 2 lubjakivi 212 MRD0000182 maardlaosa) Tatramäe kruus 314 MRD0000283 Määra lubjakivi 647 MRD0000615 Karjaküla liiv 765 MRD0000733 Aarnamäe liiv 907 MRD0000889 Suursoo turvas 532 MRD0000500 Paeküla-Kõmmaste lubjakivi 680 MRD0000648 Vasalemma (Padise Paemurrud nr 1 lubjakivi 213 MRD0000182 maardlaosa) Kõmmaste liiv 653 MRD0000621 Klooga (Kiimsoo) turvas 630 MRD0000598 Ohtu turvas 154 MRD0000124 62 Suursoo turbamaardla paikneb osaliselt Lääne-Nigula valla territooriumil ja Ohtu turbamaardla osaliselt Saue valla territooriumil. Lk 62 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Audevälja kruus 794 MRD0000762 Ülevaate Lääne-Harju valla territooriumil asuvatest mäeeraldistest ja nende maavarade varudest annab Tabel 16. Tabel 16. Lääne-Harju valla territooriumil asuvad mäeeraldised. Allikas: Maa-ameti X-GIS maardlate kaardirakendus, Keskkonnalubade infosüsteem, seisuga 10.02.2020 Mäeeraldis Maardla Kaevandaja, Kaevandatav maavara kaevandusluba Aarnamäe Aarnamäe AS Tariston, HARM-120 Ehitusliiv liivakarjäär liivamaardla (kehtiv kuni 27.03.2023) Karjaküla karjäär Karjaküla liivamaardla AS Kiirkandur, HARM-058 Ehituskruus (kehtiv kuni 29.04.2024) Ehitusliiv Täiteliiv Ohtu Ohtu turbamaardla AS Jiffy Products Estonia, Turvas, hästilagunenud, turbatootmisala HARM-054 (kehtiv kuni vähelagunenud 15.06.2049) Raja III Ohtu turbamaardla Eco-Tech Fertilizer OÜ, Turvas, hästilagunenud HARM-057A (kehtiv kuni 31.08.2029) Tammermaa Ohtu turbamaardla Profsubs OÜ (HARM-057 Turvas, hästilagunenud turbatootmisala (kehtiv kuni 31.08.2029) Vasalemma karjäär Vasalemma AS Nordkalk, KMIN-032 Lubjakivi, madalamargiline lubjakivimaardla (kehtiv kuni 24.12.2024) Rummu III Rummu OÜ Erksaar, HARM-143 Ehituslubjakivi, tehnoloogiline lubjakivikarjäär lubjakivimaardla (kehtiv kuni 09.02.2027) lubjakivi Määra Määra OÜ Padise Grupp, HARM- Lubjakivi, kõrgemargiline lubjakivikarjäär 037 (kehtiv kuni 03.04.2020) Tatramäe II Tatramäe Kiirkandur AS, HARM-124 Ehituskruus kruusakarjäär kruusamaardla (kehtiv kuni 09.06.2029) Ehitusliiv Audevälja II Audevälja AS YIT Eesti, HARM-103 kruus, ehituskruus kruusakarjäär (kehtiv kuni 25.10.2022) Liiv, ehitusliiv Liiv, täitepinnas Kruusa karjäär Audevälja Padise Grupp OÜ, HARM- 068 (kehtiv kuni 20.05.2020) Maapõue kasutamist ning sellega kaasnevate keskkonnahäiringute vähendamist reguleerib maapõueseadus. Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ on kehtestatud maavara kaevandamise üldused tingimused, sh maardlate ja maavarade kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimised. ÜP koostamisel arvestatakse nii õigusaktidest kui strateegilise planeerimise dokumentidest tulenevate nõuetega maardlate kasutamiseks ja kaitseks. Lk 63 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast 18. Kultuuriväärtused Kultuuriväärtused on ehitised, objektid või alad, mis rikastavad elukeskkonda ajaliste kihistustega ning mida peetakse vajalikuks säilitada tulevastele põlvedele. Ideaalis peab iga kultuuriväärtust olema võimalik reaalselt kaitsta ja hoida nii, et selle tunnused ei kaoks ega väärtus kahaneks. Kultuurimälestised63 Kultuurimälestistena on Lääne-Harju valla territooriumil registreeritud: • 23 ajaloomälestist (vt Tabel 17); • 33 arheoloogiamälestist (vt Tabel 18); • 101 ehitismälestist (vt Tabel 19); • 70 kunstimälestist. Ajaloo-, arheoloogia- ja ehitismälestised on kinnismälestised, kunstimälestiste näol on tegemist vallasmälestistega. Tehnikamälestisi, tööstusmälestisi, UNESCO maailmapärandi objekte, ajaloolisi looduslikke pühapaiku, arheoloogilisi leiukohti, maailmapärandi objekte ning veealuseid mälestisi Lääne-Harju valla territooriumil registreeritud ei ole. Ülevaate kultuurimälestiste paiknemisest Lääne-Harju valla territooriumil annab Joonis 29. Lääne-Harju valla territooriumil asuvad kinnismälestised on toodud Tabel 17, Tabel 18 ja Tabel 19. Kinnismälestised kajastuvad ÜP väärtuste ja piirangute joonisel. Joonis 29. Kultuurimälestised Lääne-Harju valla territooriumil. Allikas: Maa-ameti X-GIS kultuurimälestiste kaardirakendus, seisuga 21.08.2019 63 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 21.08.2019 Lk 64 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Tabel 17. Lääne-Harju valla territooriumil asuvad ajaloomälestised. Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 21.08.2019 Reg nr Nimi Aadress 22291 Harju-Madise pastoraadihoone Madise küla, Madise vare, Bengt Gottfried Forseliuse sünnikoht 14423 Väike-Pakri kalmistu Paldiski linn, Keila metskond 125 14422 Suur-Pakri kalmistu Paldiski linn, Keila metskond 122 14421 Paldiski kalmistu Paldiski linn 14420 Harju-Madise uus kalmistu Madise küla, Harju-Madise Uus kalmistu 14419 Harju-Madise vana kalmistu Madise küla, 11174 Paldiski-Padise tee, Madise küla, Harju- Madise Vana kalmistu, Madise küla, Ranniku (3 aadressi) 14418 Harju-Risti külakooli hoone Harju-Risti küla, Päeva 14417 Harju-Risti (EAO) kalmistu Harju-Risti küla, Pargi 14416 Harju-Risti vana kalmistu Harju-Risti küla, Eenpuu, Harju-Risti küla, Harju-Risti Vana kalmistu, Harju-Risti küla, Jaani, Ha... (14 aadressi) 14415 Vaeslaste varjupaiga hoone Vilivalla küla, Metskonna 14414 Vilivalla kalmistu Keibu küla, 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee, Vilivalla küla, Suurekivi, Vilivalla küla, Vil... (3 aadressi) 14405 Ohtu kalmistu Ohtu küla, Kalmistu 14404 Karjaküla kalmistu Tõmmiku küla, Karjaküla kalmistu 14403 Keila-Joa mõisa kalmistu Meremõisa küla, Keila metskond 33 8303 Leetse-Lepiku talu kalmistu Paldiski linn 8302 Maja, kus elas ja töötas Amandus Paldiski linn, A. Adamsoni tn 3 Adamson 8301 Vabadussõja mälestussammas Harju-Risti küla, Risti kirik 2935 Harju-Risti kirikuaed 15.-19.saj. ja Harju-Risti küla, Apteegi, Harju-Risti küla, Harju-Risti Uus kalmistu kalmistu, Harju-Risti küla, Kirikukõr... (7 aadressi) 2919 Harju-Madise kirikuaed, 14.- Madise küla, Madise 19.saj. 20 II maailmasõjas hukkunute Paldiski linn ühishaud 19 Paldiski linnakalmistu Paldiski linn, Paldiski raudteejaama, Paldiski linn, Peetri tn 1, Paldiski linn, Peetri tn 2a, Har... (8 aadressi) 11 Terroriohvrite ühishaud Klooga alevik, Klooga memoriaal 3 10 Terroriohvrite matmispaik Põllküla, Keila metskond 341 Tabel 18. Lääne-Harju valla territooriumil asuvad arheoloogiamälestised. Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 21.08.2019 Reg nr Nimi Aadress 18988 Asulakoht Veskiküla, Siili, Veskiküla, Taaniku (2 aadressi) 18627 Ohverdamiskoht "Hiiealune" Suurküla, Kirsi, Suurküla, Larvi (2 aadressi) 18626 Asulakoht Suurküla, Andrese, Suurküla, Aruvälja tee, Suurküla, Jürihansu, S... (13 aadressi) 18625 Asulakoht Hatu küla, 11231 Kõmmaste-Hatu tee, Pae küla, 11234 Harju-Risti- Paeküla tee, Pae küla, Andruse,... (16 aadressi) 18624 Linnus "Vana-Linnamägi" Padise küla, Jaanuse, Padise küla, Kloostri metskond 37 (2 aadressi) 18623 Asulakoht Metslõugu küla, 17 Keila-Haapsalu tee, Määra küla, Allika-Põllu, Määra küla, Hanseni,... (10 aadressi) Lk 65 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast 18622 Asulakoht Madise küla, Astra-Metsa, Madise küla, Avokaado, Madise küla, Kibuvitsa, Harju maakond, Lääne-Harj... (11 aadressi) 18621 Asulakoht Madise küla, Jalaka, Madise küla, Jumeka, Madise küla, Meememaa, ... (4 aadressi) 18620 Ohvrikivi Madise küla, Männiku 18619 Asulakoht Keibu küla, 11230 Harju-Risti-Riguldi-Võntküla tee, Kõmmaste küla, Araka-Eespere, Kõmmaste küla, A... (19 aadressi) 18618 Asulakoht Hatu küla, 11231 Kõmmaste-Hatu tee, Hatu küla, Aitkuivati, Hatu küla, Kopli, ... (5 aadressi) 18617 Asulakoht Altküla, Välja, Harju-Risti küla, Harju-Risti Vana kalmistu, Harju-Risti küla, Jaani, Harju maakon... (26 aadressi) 18616 Ohvriallikas "Ohu allikas" Audevälja küla, Jaanimaa-Altpere 17902 Ohvriallikas "Püha allikas" Ohtu küla, Allikaniidu 17901 Linnus "Ohtu linnamägi" Ohtu küla, 11371 Keila-Ohtu tee, Ohtu küla, Keila metskond 265, Ohtu küla, Keila metskond 56,... (6 aadressi) 17900 Kultusekivi Ohtu küla, 11171 Kulna-Vasalemma tee 17899 Kultusekivi Ohtu küla, Allikaniidu 17898 Kultusekivi Ohtu küla, Suitsurehe 17897 Kalmistu "Surnumägi" Ohtu küla, Keila metskond 53, Ohtu küla, Kruusiaugu, Ohtu küla, Lehe (3 aadressi) 17896 Asulakoht Ohtu küla, Allikaniidu, Ohtu küla, Eukala, Ohtu küla, Tammeoru, O... (4 aadressi) 17895 Kalmistu Niitvälja küla, Lasketiiru, Niitvälja küla, Liivaveski, Niitvälja küla, Lõunapälli (3 aadressi) 17894 Asulakoht Nahkjala küla, Kurekella, Nahkjala küla, Peetrimäe, Nahkjala küla, Peetrimäe tee, ... (6 aadressi) 17893 Pelgupaik "Nabessaar" Lohusalu küla, Nabe 17892 Ohvrikivi "Aidakivi", Meremõisa küla, Keila metskond 30 "Katusekivi" 17891 Asulakoht Laoküla, 11181 Laoküla tee, Laoküla, Annemaa, Laoküla, Jaama tee,... (20 aadressi) 17890 Kultusekivi Kulna küla, Tüüri 17889 Asulakoht Kulna küla, Karujõmmi, Kulna küla, Kopli, Kulna küla, Kärneri, Ku... (25 aadressi) 17888 Kultusekivi Tõmmiku küla, Vana-Männimetsa 17887 Kultusekivi Karjaküla alevik, Karusnaha rohumaa 17886 Kultusekivi Karjaküla alevik, Karusnaha rohumaa 17885 Kultusekivi Tõmmiku küla, Vana-Männimetsa 17884 Kultusekivi Karjaküla alevik, Karusnaha rohumaa 17883 Asulakoht Karjaküla alevik, Hõberebase tee 5, Tõmmiku küla, Karja, Tõmmiku küla, Männimetsa, ... (6 aadressi) Tabel 19. Lääne-Harju valla territooriumil asuvad ehitismälestised. Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 21.08.2019 Reg nr Nimi Aadress 27072 Keila-Joa mõisa vaatlustorn Meremõisa küla, Näkineiu tee 33 - Keila-Joa puhkeküla hoone nr. 53 27071 Keila-Joa puhkeküla Meremõisa küla, Näkineiu tee 39 suvemaja nr. 19 Lk 66 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast 27070 Keila-Joa puhkeküla Meremõisa küla, Sadama tee 6 suvemaja nr. 6 27069 Keila-Joa puhkeküla Meremõisa küla, Sadama tee 1 suvemaja nr. 5 27068 Keila-Joa puhkeküla Meremõisa küla, Näkineiu tee 18 suvemaja nr. 4 27067 Keila-Joa puhkeküla Meremõisa küla, Näkineiu tee 10 suvemaja nr. 3 27066 Keila-Joa puhkeküla Meremõisa küla, Näkineiu tee 2 suvemaja nr. 2 27065 Keila-Joa puhkeküla Meremõisa küla, Näkineiu tee 7 suvemaja nr. 1 21528 Väike-Pakri kiriku vare Paldiski linn, Keila metskond 125 21527 Suur-Pakri kiriku vare Paldiski linn, Keila metskond 122 21526 Paldiski sadama ait Paldiski linn, Põhjasadama 21525 Paldiski sadama ait-kelder Paldiski linn, Põhjasadama 21524 Paldiski sadama ait Paldiski linn, Põhjasadama 21523 Paldiski sadama ait Paldiski linn, Põhjasadama 21522 Paldiski raudteejaama Paldiski linn, Peetri tn 5 peahoone 9499 Pakri tuletorni kelder, 19. Paldiski linn, Majaka tee 39 saj 9497 Pakri tuletorni tehniline Paldiski linn, Majaka tee 45 hoone, 1950. a 9496 Pakri tuletorn, 1889. a Paldiski linn, Pakri tuletorni 9495 Pakri vana tuletorn, 1760- Paldiski linn, Pakrineeme vaatetorn 1808 9486 Keila-Joa mõisa Meremõisa küla, Keila metskond 33 matusekabel, 19. saj. 9485 Meremõisa mõisa varemed, Meremõisa küla, Keila metskond 33 19. saj 9484 Keila-Joa mõisa kelder, Keila-Joa alevik, Pargi allee 5 1831-33. a. 9483 Keila-Joa mõisa abihoone, Keila-Joa alevik 1831-33. a. 9482 Keila-Joa mõisa kasvuhoone Keila-Joa alevik 2, 1831-33. a. 9481 Keila-Joa mõisa kasvuhoone Keila-Joa alevik, Pargi allee 9 1, 1831-33. a. 9480 Keila-Joa mõisa aia Keila-Joa alevik, Vesiveski tee piirdemüür, 1831-33. a. 9479 Keila-Joa mõisa rippsild, 19. Meremõisa küla, Keila metskond 33 saj. 9478 Keila-Joa mõisa sepikoda, Keila-Joa alevik 1831-33. a. 9477 Keila-Joa mõisa Keila-Joa alevik, Vesiveski tee 4 töölistemaja, 1831-33. a. 9476 Keila-Joa mõisa köök, 1801. Keila-Joa alevik, Vesiveski tee 7 a. 9475 Keila-Joa mõisa vesiveski, Keila-Joa alevik, Vesiveski tee 5 1831-33. a. 9474 Keila-Joa mõisa Keila-Joa alevik, Pargi allee 5 külalistemaja, kabel, 1835. a. 9473 Keila-Joa mõisa Keila-Joa alevik, Pargi allee 5 väravahoone, 1831-33. a. 9472 Keila-Joa mõisa Keila-Joa alevik, Pargi allee 5 karjakastell, 1831-33. a. Lk 67 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast 9471 Keila-Joa mõisa tallikastell, Keila-Joa alevik, Pargi allee 5 1831-33. a. 9470 Keila-Joa mõisa park, 19. Keila-Joa alevik, Keila-Joa parkmets, Keila-Joa alevik, Merenuka tn saj 1a, Keila-Joa alevik, Merenuka... (34 aadressi) 9469 Keila-Joa mõisa peahoone, Keila-Joa alevik, Pargi allee 5 1831-33. a. 2987 Vasalemma mõisa meierei, Lemmaru küla, Pikkeri 19.-20. saj 2986 Vasalemma mõisa ait- Lemmaru küla, Peetri kuivati, 19.-20. saj 2985 Vasalemma mõisa sepikoda, Lemmaru küla, Vasalemma kool 19.-20. saj 2984 Vasalemma mõisa Lemmaru küla, Vasalemma kool kaheruumiline kelder, 19.- 20. saj 2983 Vasalemma mõisa kelder, Lemmaru küla, Vasalemma kool 19.-20. saj 2982 Vasalemma mõisa veetorn, Veskiküla, Veski 19.-20. saj 2981 Vasalemma mõisa ait, 19.- Veskiküla, Postijaama 20. saj 2980 Vasalemma mõisa värav, Lemmaru küla, Vasalemma kool 19.-20. saj 2979 Vasalemma mõisa park, Lemmaru küla, Vasalemma kool, Rummu alevik, 17 Keila-Haapsalu 19.-20. saj tee (2 aadressi) 2978 Vasalemma mõisa Lemmaru küla, Vasalemma kool peahoone, 1893. a 2941 Vihterpalu mõisa kuivati, Vihterpalu küla, Tammi 19.-20.saj. 2940 Vihterpalu mõisa ait, 19.- Vihterpalu küla, Allikoja 20.saj. 2939 Vihterpalu mõisa tall, 19.- Vihterpalu küla, Allikoja 20.saj. 2938 Vihterpalu mõisa sepikoda, Vihterpalu küla, Sepakoja 19.-20.saj. 2937 Vihterpalu mõisa park, 19.- Vihterpalu küla, Jõekalda, Vihterpalu küla, Tamme-Aasa, Vihterpalu 20.saj. küla, Tammi, Harju maakond,... (5 aadressi) 2936 Vihterpalu mõisa peahoone, Vihterpalu küla, Vihterpalu mõis 19. saj. 2935 Harju-Risti kirikuaed 15.- Harju-Risti küla, Apteegi, Harju-Risti küla, Harju-Risti Uus kalmistu, 19.saj. ja kalmistu Harju-Risti küla, Kirikukõr... (7 aadressi) 2934 Harju-Risti kirik, 15.saj. Harju-Risti küla, Risti kirik 2933 Padise mõisa sild 2, 19.- Padise küla, Mõisa 20.saj. 2932 Padise maanteesild, 19.- Metslõugu küla, 17 Keila-Haapsalu tee 20.saj. 2931 Padise mõisa sild 1, 19.- Padise küla, Kloostri 20.saj. 2930 Padise mõisa aednikumaja, Padise küla, Kadaka 19.-20.saj. 2929 Padise mõisa laut, 19.- Padise küla, Sepikoja 20.saj. 2928 Padise mõisa viinavabrik, Padise küla, Viinavabriku 19.-20. saj 2927 Padise mõisa vesiveski, Padise küla, Veski 19.-20.saj. 2926 Padise mõisa karjakastell, Padise küla, Kloostri-Kõrtsi 19.-20.saj. 2925 Padise mõisa ait, 19.- Padise küla, Aida 20.saj. Lk 68 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast 2924 Padise mõisa valitsejamaja, Padise küla, Valitsejamaja 19.-20.saj. 2923 Padise mõisa park, 19.- Metslõugu küla, 17 Keila-Haapsalu tee, Padise küla, 17 Keila- 20.saj. Haapsalu tee, Padise küla, Aida, .. (23 aadressi) 2922 Padise mõisa peahoone, Padise küla, Mõisa 19.saj. 2921 Padise kloostri varemed Padise küla, Kloostri vallikraaviga, 13.-16. saj 2920 Harju-Madise kirikuaia Madise küla, Madise kabel, 19.saj. 2919 Harju-Madise kirikuaed, Madise küla, Madise 14.-19.saj. 2918 Harju-Madise kirikuaia Madise küla, 11174 Paldiski-Padise tee piirdemüür väravatega, 14.- 19.saj. 2917 Harju-Madise kirik, 14.- Madise küla, Madise 19.saj. 2916 Möldre tuuleveski, 19.saj. Audevälja küla, Möldre 2786 Ohtu mõisa laut 2, 19.saj. Ohtu küla, Ohtu-Mõisa tall 2785 Ohtu mõisa laut 1, 19.saj. Ohtu küla, Mõisa-Heinala tall 2784 Ohtu mõisa kelder, 19.saj. Ohtu küla, Vana-Heinala 2783 Ohtu mõisa valitsejamaja, Ohtu küla, Vana-Heinala 18.-20.saj. 2782 Ohtu mõisa ait, 18.-20. saj Ohtu küla, Ohtu mõis 2781 Ohtu mõisa tall- tõllakuur, Ohtu küla, Ohtu mõis 18.-20. saj 2780 Ohtu mõisa piirdemüür, Ohtu küla, Ohtu mõis 18.-20.saj. 2779 Ohtu mõisa park, 18.- Ohtu küla, 11171 Kulna-Vasalemma tee, Ohtu küla, Eltomäe, Ohtu 20.saj. küla, Eltomäe mets 1,... (11 aadressi) 2778 Ohtu mõisa peahoone, 18.- Ohtu küla, Ohtu mõis 20. saj 2777 Lehola mõisa piirdemüür, Lehola küla, Mõisa tee 7 19.saj. 2776 Lehola mõisa kelder 2, Lehola küla, Mõisa tee 8 19.saj. 2775 Lehola mõisa tõllakuur, Lehola küla, Mõisa tee 8 19.saj. 2774 Lehola mõisa aednikumaja, Lehola küla, Mõisa tee 5 19.saj. 2773 Lehola mõisa kelder 1, Lehola küla, Rehe tee 1 19.saj. 2771 Lehola mõisa sepikoda, Lehola küla, Orisküla tee 20 19.saj. 2770 Lehola mõisa viinavabrik, Lehola küla, Kellamäe tee 3 19.saj. 2769 Lehola mõisa kuivati, Lehola küla, Orisküla tee 10 19.saj. 2768 Lehola mõisa abihoone, Lehola küla, Mõisa tee 8 19.saj. 2767 Lehola mõisa tall, 19.saj. Lehola küla, Orisküla tee 14 2766 Lehola mõisa teenijatemaja, Lehola küla, Rehe tee 1 18.-20.saj. 2765 Lehola mõisa valitsejamaja, Lehola küla, Mõisa tee 8 18.-20. saj. 2764 Lehola mõisa park, 18.-20. Lehola küla, Mõisa tee 5, Lehola küla, Mõisa tee 7, Lehola küla, Mõisa saj. tee 8,... (4 aadressi) Lk 69 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast 2763 Lehola mõisa peahoone, Lehola küla, Mõisa tee 7 18.-20. saj. 2762 Kõltsu mõisa park, 19.- Laulasmaa küla, 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee, 20.saj. Laulasmaa küla, Kõltsu, Laulasmaa küla, ... (4 aadressi) 2761 Kõltsu mõisa peahoone 19.- Laulasmaa küla, Kõltsu 20.saj. 2760 Paldiski kindluse bastionid, Paldiski linn, Paldiski kindlus muulid, vallikraav, 1718 2759 Paldiski Georgi õigeusu Paldiski linn, Pakri tn 2 kirik, 18. saj 2758 Paldiski Nikolai kirik, 1841. Paldiski linn, Mere tn 12 a XX sajandi arhitektuuripärandi objektid 64 Lääne-Harju vallas on registreeritud 36 XX sajandi arhitektuuripärandi objekti (vt Tabel 20). Tabel 20. asuvad XX sajandi arhitektuuripärandi objektid. Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 21.08.2019 Reg Nimi Aadress Dateeringu Kasutus Miljööala nr periood 241 Ansuvälja talu Ansuvälja talu, Nahkjala vabariik Jah Ei küla 242 Poliitik Friedrich Akeli Kloogaranna küla, tsaariaeg jah Ei suvemaja Kloogarannas kinnistu Noortelaager 248 Kaarmanni maja Kloogaranna küla, Männi tsaariaeg jah Ei 3 250 „Kärneri maja” Kulna küla, Karujõmmi tsaariaeg ei Ei kinnistu 252 Neogooti paviljon Kõbiste talu, Kloogaranna tsaariaeg jah Ei küla 255 Suvemaja Kloogaranna küla, Klooga tsaariaeg jah Ei noortelaager 263 Vasalemma raudteejaam Jaama tn, Vasalemma tsaariaeg jah Ei alevik 264 Vasalemma apteegimaja Jaama 16, Vasalemma tsaariaeg jah Ei alevik 266 Elamu Hattu küla, Vanamõisa vabariik jah Ei kinnistu 277 Nädalalõpu majake Laeva tee 10, vabariik jah Ei Kloogaranna küla 279 Elamu Kloogarannas Mere 22, Kloogaranna vabariik elamu Ei küla 280 Suvemaja Kloogarannas Mere 10, Kloogaranna vabariik elamu Ei küla 281 Suvemaja Kloogarannas Kloogaranna küla, vabariik jah Ei Metsamaja 1 286 Suvemaja Oja tee 3, Kloogaranna vabariik elamu Ei küla 287 Oksenbergi villa Kloogaranna küla vabariik jah Ei 288 Vanaveski vesiveski Põllküla, Vanaveski vabariik ei Ei 290 Puuna sild Risti-Nõva teel üle vabariik jah Ei Vihterpalu jõe 291 Elamu Pärna 27, Vasalemma vabariik elamu Ei alev 64 Kultuurimälestiste riiklik register (XX sajandi arhitektuur), seisuga 21.06.2019 Lk 70 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast 294 Suvemaja Kloogal Sihi 4, Klooga küla vabariik elamu Ei 295 Suvemaja Meremõisas Kungla 1, Meremõisa küla vabariik elamu Ei 296 Elamu Suvila 12, Vasalemma vabariik elamu Ei alev 298 Aiamaja Kaluri tee 1, Kloogaranna nõukogude jah Ei küla 307 Koidula kolhoosi Padise nõukogude jah Ei keskusehoone Padisel 313 Punktelamud Padisel Padise 4,5,6,7,8 nõukogude elamu Ei 314 12-korteriga elamud Padisel Padise 1,2,3 nõukogude elamu Ei 315 Nõukogude elitaarset Ranna tee 4, Kloogaranna nõukogude jah Ei elustiili esindav suvila küla Kloogarannas 319 Korterelamu Rummus Haapsalu mnt 11, Rummu nõukogude jah Ei alevik 615 Klooga raudteejaama Klooga küla tsaariaeg jah Ei kompleks 620 Kloogaranna küla Kloogaranna küla vabariik jah Ei 621 Vasalemma aedlinn Vasalemma alevik vabariik jah Ei 622 Karjaküla sovhoositööliste Keila tee ja Orava tn, nõukogude jah Ei elamud Karjaküla 623 Klooga aedlinna Klooga aedlinn nõukogude Ei sõjaväelinnak 624 Kolmest suvilast koosnev Nõmme tee 4, 6, 8, nõukogude jah Ei ansambel Kloogarannas Kloogaranna küla 1698 Vanaveski vesiveski pais 1) Harjumaa, Keila vald, vabariik Ei Põllküla küla, Vanaveski 2) Harjumaa, Padise vald, Langa küla, Vanaveski 1742 Kloogaranna supelranna Kloogaranna küla nõukogude jah Ei keskus 1750 Kloostri vallamaja Kloostri tsaariaeg jah Ei Maaehituspärandi objektid65 Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud 38 maaehituspärandi objekti (vt Tabel 21). Tabel 21. Lääne-Harju valla territooriumil registreeritud maaehituspärandi objektid. Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 21.08.2019 Registri Nimetus Asukoht ID 246 Vihterpalu vallamaja Änglema 62 Kloostri vallamaja Padise 241 Ansuvälja talu Ansuvälja talu, Nahkjala küla 242 Poliitik Friedrich Akeli suvemaja Kloogaranna küla, kinnistu Noortelaager Kloogarannas 248 Kaarmanni maja Kloogaranna küla, Männi 3 65 Kultuurimälestiste riiklik register (Maaehituspärandi andmekogu), seisuga 21.08.2019 Lk 71 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast 250 „Kärneri maja” Kulna küla, Karujõmmi kinnistu 252 Neogooti paviljon Kõbiste talu, Kloogaranna küla 255 Suvemaja Kloogaranna küla, Klooga noortelaager 263 Vasalemma raudteejaam Jaama tn, Vasalemma alevik 264 Vasalemma apteegimaja Jaama 16, Vasalemma alevik 266 Elamu Hattu küla, Vanamõisa kinnistu 277 Nädalalõpu majake Laeva tee 10, Kloogaranna küla 279 Elamu Kloogarannas Mere 22, Kloogaranna küla 280 Suvemaja Kloogarannas Mere 10, Kloogaranna küla 281 Suvemaja Kloogarannas Kloogaranna küla, Metsamaja 1 286 Suvemaja Oja tee 3, Kloogaranna küla 287 Oksenbergi villa Kloogaranna küla 288 Vanaveski vesiveski Põllküla, Vanaveski 290 Puuna sild Risti-Nõva teel üle Vihterpalu jõe 291 Elamu Pärna 27, Vasalemma alev 294 Suvemaja Kloogal Sihi 4, Klooga küla 295 Suvemaja Meremõisas Kungla 1, Meremõisa küla 296 Elamu Suvila 12, Vasalemma alev 298 Aiamaja Kaluri tee 1, Kloogaranna küla 307 Koidula kolhoosi keskusehoone Padisel Padise 313 Punktelamud Padisel Padise 4,5,6,7,8 314 12-korteriga elamud Padisel Padise 1,2,3 315 Nõukogude elitaarset elustiili esindav Ranna tee 4, Kloogaranna küla suvila Kloogarannas 319 Korterelamu Rummus Haapsalu mnt 11, Rummu alevik 615 Klooga raudteejaama kompleks Klooga küla 620 Kloogaranna küla Kloogaranna küla 621 Vasalemma aedlinn Vasalemma alevik 622 Karjaküla sovhoositööliste elamud Keila tee ja Orava tn, Karjaküla 623 Klooga aedlinna sõjaväelinnak Klooga aedlinn 624 Kolmest suvilast koosnev ansambel Nõmme tee 4, 6, 8, Kloogaranna küla Kloogarannas 1698 Vanaveski vesiveski pais 1) Harjumaa, Keila vald, Põllküla küla, Vanaveski 2) Harjumaa, Padise vald, Langa küla, Vanaveski 1742 Kloogaranna supelranna keskus Kloogaranna küla 1750 Kloostri vallamaja Kloostri Lk 72 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Militaarpärandi objektid66 Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud 38 militaarpärandi objekti (vt Tabel 22). Tabel 22. Lääne-Harju valla territooriumil registreeritud militaarpärandi objektid. Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 04.09.2019 Nimetus Aadress Dateering periood Seisukord Alliklepa piirivalvekordon Kuusiku Nõukogude Hea Keibu tehnilise vaatluse post Irise Nõukogude Halb Keila-Joa tehnilise vaatluse post Merenuka tn 7 Nõukogude Hea Klooga garnisoni komandantuur ja laod Kloogamõisa allee 3 Nõukogude Halb Kolvikunina (Alliklepa) tehnilise vaatluse post Tuultepesa Nõukogude Halb Kurkse piirivalvekordon Kurkse kordon Nõukogude Rahuldav Kurkse tehnilise vaatluse post Kurkse kordon Nõukogude Halb Laoküla vaatlushoone Puhkeranna tee 1 Nõukogude Rahuldav Leetse I (Paju) seniitraketibaas Väike-Pakrineeme Nõukogude Halb Leetse II seniitraketibaas Leetse tee 20 Nõukogude Halb Leetse laskemoonaladu Leetse tee 43 Nõukogude Halb Leetse suurtükipositsioonid Nõukogude Halb Lohusalu piirivalvekordon Kordoni Nõukogude Halb Lohusalu tehnilise vaatluse post Lohusalu vaatetorn Nõukogude Halb Paldiski (dessanditõrje)patarei S. Julajevi tee 2 Nõukogude Rahuldav Paldiski 180 mm raudteesuurtükkide positsioon Neljatuule Nõukogude Halb Paldiski 76 mm patarei Nõukogude Rahuldav Paldiski tulejuhtimistorn Majaka tee 29 Nõukogude Rahuldav Paldiski õppetuumareaktorite kompleks Leetse tee 21 Nõukogude Hea Suur- ja Väike-Pakri polügoon Keila metskond 124 Nõukogude Halb Suurekivi seniitraketibaas Vihterpalu metskond 7 Nõukogude Halb Suur-Pakri 45 mm patarei Keila metskond 122 Nõukogude Rahuldav Suur-Pakri linnak 1 (põhjapoolne) Keila metskond 128 Nõukogude Halb Suur-Pakri linnak 2 (saare keskosas) Keila metskond 128 Nõukogude Halb Suur-Pakri linnak 3 (lõunapoolne) Kurokünka Nõukogude Halb Väike-Pakri 100 mm patarei Keila metskond 124 Nõukogude Rahuldav Väike-Pakri 130 mm patarei (põhjapoolne) Keila metskond 124 Nõukogude Halb Väike-Pakri 130 mm patarei (lõunapoolne) Keila metskond 124 Nõukogude Rahuldav Väike-Pakri 45 mm patarei Keila metskond 124 Nõukogude Rahuldav Väike-Pakri 76 mm patarei (lõunapoolne) Keila metskond 128 Nõukogude Halb Väike-Pakri 76 mm patarei (põhjapoolne) Ers-Matsu Nõukogude Rahuldav Väike-Pakri lennuväli Rukkisaare 3 Nõukogude Halb Väike-Pakri linnak 1 Rukkisaare 3 Nõukogude Halb Väike-Pakri linnak 2 Nõukogude Halb Ämari (Suurküla) lennuväli Ämari lennuväli Nõukogude Väga hea 66 Kultuurimälestiste riiklik register (Militaarpärandi andmekogu), seisuga 04.09.2019 Lk 73 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Pärandkultuuri objektid67 Pärandkultuuri objekte kaardistatakse seetõttu, et hoida elus teadmist sellest, millist kultuurilist väärtust põlised talukohad, veskid, puud ja kivid, kõrtsid, keldrid, punkrid, vanad kohanimed ja muud pärandkultuuri objektid kunagi on kandnud. Pärandkultuuri inventeerimise eesmärk on seni varjul olnu uuesti päevavalgele tuua ja seeläbi tõsta maaomanike ning maastikul tegutsejate teadlikkust pärandkultuurist. Samuti aitavad pärandkultuuri objektid väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu ning luua eeldused nt matka- ja õpperadade mitmekesistamiseks, turismi arendamiseks ning piirkonna aja- ja kultuuriloo (koduloo) uurimise ergutamiseks. Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud 478 pärandkultuuri objekti. Ülevaate pärandkultuuriobjektide paiknemisest Lääne-Harju valla territooriumil annab Joonis 30. Joonis 30. Pärandkultuuriobjektide paiknemine Lääne-Harju valla territooriumil. Allikas: EELIS, seisuga 22.08.2019 Väärtuslikud maastikud Lääne-Harju valla territooriumil asuvad maakondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud on määratud 2005. a kehtestatud Harju maakonna teemaplaneeringuga “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”68. Teemaplaneeringuga määratud väärtuslikud maastikud kanti teemat avamata üle Harju maakonnaplaneeringusse 2030+, uusi väärtuslikke maastikke maakonnaplaneeringuga ei kavandatud. Maakondliku tähtsusega väärtuslike maastike inventeerimine ja hindamine on teemaplaneeringus tehtud järgmiste väärtuste alusel: 67 EELIS, seisuga 22.08.2019 https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19256713/Lisa+4+Asustust+ja+maakasutust+suunava 68 d+kes....pdf/59922456-bfa6-4d99-b20b-c0c926743cd2 Lk 74 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast • kultuurilis-ajalooline väärtus; • esteetiline väärtus; • looduslik väärtus; • identiteediväärtus; • rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus. Väärtuslike maastike määramine ja nendega arvestamine aitab kaasa: kultuuripärandi hoidmisele traditsioonilise asustus- ja maakasutusmustri ning muude ajaloo jälgede näol; maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse ning ökoloogilise tasakaalu säilitamisele põllumajanduslikel aladel ning arendussurvega aladel Tallinna lähiümbruses; kohaliku elu, sh maaelu toetamisele. Teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” eristatakse väärtuslikke loodus- ja puhkemaastikke ning algupäraseid ajastumaastikke. Väärtuslikud loodus- ja puhkemaastikud kannavad endas oma kindlat ökoloogilist identiteeti rohelises võrgustikus või omavad unikaalseid loodusobjekte, moodustades terviklikke puhkeväärtusega loodusmaastikke, mille piiritlemisel teiste hulgas on arvestatud loodukaitsealade ja asustusstruktuuri paiknemisega. Algupärased ajastumaastikud on traditsioonilised kultuurmaastikud, kus on säilinud ajalooline asustusstruktuur või ajalooline maastikumuster, mille kaitsmine aitab säilitada erinevate piirkondade kohalikku eripära. Ülevaate Lääne-Harju vallas asuvatest maakondliku tähtsusega väärtuslikest maastikest annab Tabel 23 ning ülevaate nende paiknemisest valla territooriumil Joonis 31. Tabel 23. Maakondliku tähtsusega väärtuslikud loodus- ja puhkemaastikud ning algupärased ajastumaastikud Lääne-Harju vallas. Allikas: Harju maakonnaplaneering 2030+; Harju maakonna teemaplaneeringuga “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” Väärtuslik Olemus Kirjeldus Tähtsus- Kaitstus Ohus- Ohutegurid maastik klass (I-III) tatus (I-II) (I- III) Keibu- Loodus-ja Madal, rannavallide ja II II II Traditsioonilise Vihterpalu puhkemaastik luiteahelikega ääristatud maakasutuse rannik Keibu lahe ja Kurkse vähenemine, väina naabruses. Ilusad võsastumine vaated merele (Alliklepa), suurte soode ja nõmmede maastik, astanguline rand (Vintse, Pedase), rannamoodustistel, vallseljakutel ja mereliivadel levivad nõmme- ning palumetsad, tüüpilised nõmmed, soostumisprotsesside lai levik tasastel aladel. Suursoo, Loodus-ja Ulatuslik soode ja metsade I II III Kaudne mõju, Tänavjärv puhkemaastik massiiv, mis omab suurt mis avaldub tähtsust ka rohelise veerežiimi võrgustiku sõlmpunktina. muudatuste Nõmme ja raba kaudu vaheldumine (avaldub ilmekalt Tänavjärve lähistel), ainulaadne liivakallastega rand keset raba ja sood). Pakri saared Loodus-ja Rannavallide, II II III Maastiku puhkemaastik lubjakivipankade (kuni 14 kinnikasvamine m), rannikujärvede, loopealsete, rändrahnude ja hävitatud põliskülade maastik, loodusväärtused, erinevate militaarkihistuste Lk 75 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast põimumine, rannarootslaste kultuur (kirikuvaremed, surnuaiad), vaateline meremaastik. Pakri Loodus-ja Loodus- ja ajaloomälestised, I II II Pangapealse poolsaar puhkemaastik paekallas, unikaalsed vaated võsastumine ja Pakri saartele ja avamerele, risustumine, joad, rändrahnud, võimalikud pangaseinas on ehitised pesitsuspaiga leidnud pangaastangu looduskaitsealune vahetus linnuliik krüüsel. läheduses Kloogaranna Loodus-ja Supelrand, tähtis linnuala. II III I Ranna puhkemaastik kasutamise korraldamatus, sh vähene puhastamine Lohusalu Loodus-ja Tähtsate linnualade keskele II II I Ehituslik surve, puhkemaastik ulatuv kaarjas poolsaar, prahistamine mille tipus asub maakael ja selle järel lage Nabemäe künnis, haruldane kuhjemoodustis ehk tombolo, Laulasmaa traditsiooniline puhkepiirkond, Lohusalu sadam. Keila-Joa- Loodus-ja Keila-Joa loss ja I II I Maastiku Türisalu puhkemaastik pargiansambel Keila jõe kinnikasvamine kärestikuline kanjonorg, juga, põõsasmarana looalad. Padise Loodus-ja Traditsiooniline I III III Mälestiste puhkemaastik asustuskeskus, ajaloo- ja lagunemise arhitektuurimälestised kiirus ületab (linnamägi, tsistertslaste nende kloostri varemed, taastamiskiirus mõisaansambel, maantee- e ja mõisapargi sillad), Padise mõis, Padise linnamägi. Vihterpalu- Algupärased Hästi säilinud II Änglema ajastumaastikud maastikumustriga asustusala, Vihterpalu mõisaansambel koos pargiga. Hatu Algupärased Hästi säilinud struktuuriga II ajastumaastikud mõisasüda (Hatu mõis, kõrvalhooned, mõisapark). Harju-Risti Algupärased Kihelkonnakeskus ja II ajastumaastikud põlisküla, Risti kirik Kurkse Algupärased Rootslaste asustatud III ajastumaastikud rannaküla, Risti poolmõis. Hooldatud ja miljööväärtuslik küla. Audevälja Algupärased Hästi säilinud külamaastik, II ajastumaastikud Möldre tuuleveski, Ohu allikas. Padise- Algupärased Harjumaa üks rikkalikuma II Kasepere ajastumaastikud ajaloolise kihistusega piirkond. Muistne linnamägi, kloostri ja mõisaaegsed ehitised, traditsiooniline külamaastik põlispõldudega, linnamägi. Küla on hästi säilinud põlispõldude struktuuri, miljöö ja hoonestusega. Kobru Algupärased Hästi säilinud väike II ajastumaastikud põlisküla. Lk 76 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Madise Algupärased Suurepärase merevaatega III ajastumaastikud piirkond Paldiski lahe idakaldal. Harju-Madise kirik, mälestuskivi kooli- ja kirjamees Bengt Gottfried Forseliusele. Laoküla Algupärased Hästi säilinud põlisküla. I ajastumaastikud Suurküla Algupärased Endise kultuurmaastiku III ajastumaastikud kujund – pakrirootslaste kompaktne külaase. Joonis 31. Maakondliku tähtsusega väärtuslike maastike paiknemine Lääne-Harju valla territooriumil. Allikas: Harju maakonnaplaneering 2030+, seisuga 21.08.2019 Endise Vasalemma valla ÜP-ga on kohaliku tähtsusega väärtusliku maastikuna Lääne-Harju valla territooriumil määratud Vasalemma aleviku piirkond kui ajaloolise asustusstruktuuriga väärtuslik maastik. Harju MP-ga on sätestatud üldised põhimõtted maakondliku tähtsusega väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks. Täiendavaid tingimusi väärtuslike maastike säilitamise tagamiseks seatakse endise Keila valla, endise Padise valla, endise Paldiski linna ning endise Vasalemma valla ÜP-dega seatakse täiendavaid tingimusi väärtuslike maastike säilimise tagamiseks. ÜP koostamisel arvestatakse strateegilistes planeerimisdokumentides sätestatud tingimustega. Väärtuslikud maastikud kajastuvad ka ÜP väärtuste ja piirangute joonisel. Lk 77 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Miljööväärtuslikud alad Miljööväärtuslikke alasid kaardistatakse seetõttu, et need annavad ettekujutuse asumi/piirkonna ajaloolisest keskkonnast, mistõttu on ruumilisel planeerimisel oluline arvestada nende pärandi säilimisega. Samuti aitavad miljööväärtuslikud alad väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu, luua eeldused nt turismi arendamiseks ning piirkonna aja- ja kultuuriloo (koduloo) uurimise ergutamiseks. Lääne-Harju valla territooriumil asuvad miljööväärtuslikud alad on määratletud endise Keila valla, endise Padise valla, endise Paldiski linna ning endise Vasalemma valla ÜP-dega. Ülevaate Lääne- Harju valla miljööväärtuslikest aladest, nende väärtustest ja väärtuslikest objektidest annab Tabel 24. Tabel 24. Miljööväärtuslikud alad Lääne-Harju valla territooriumil. Allikad: endise Keila valla ÜP, Padise valla ÜP, Vasalemma valla ÜP, seisuga 22.08.2019 Miljööväärtuslik ala Väärtus, väärtuslikud objektid Käesalu mõisaansambel Klooga aedlinn Klooga mõisaansambel Niitvälja karjamõis Padise ja Kasepere külas asuv mets Väärtuslik maastikumiljöö Keila-Haapsalu maanteest ida pool Hatu külas Hatu mõisa ümbrus koos pargi Vallale omane kiviaedadega ja hoonestusega ja asulakohaga väärtuslik külamiljöö Harju Risti külas Harju-Risti kiriku Vallale omane kiviaedadega ja hoonestusega ümbrus koos kalmistu ja asulakohaga väärtuslik külamiljöö Kõmmaste külas küla hoonestus koos Vallale omane kiviaedadega ja hoonestusega kiviaedade ja asulakohaga väärtuslik külamiljöö Kõmmaste külas küla hoonestus Vallale omane kiviaedadega ja hoonestusega väärtuslik külamiljöö Audevälja külas küla hoonestus koos Vallale omane kiviaedadega ja hoonestusega kiviaedadega väärtuslik külamiljöö Määra külas küla hoonestus koos Vallale omane kiviaedadega ja hoonestusega asulakohaga väärtuslik külamiljöö Kasepere külas terviklikult säilinud küla Vallale omane kiviaedadega ja hoonestusega keskus väärtuslik külamiljöö Madise külas Madise kiriku ümbrus Vallale omane kiviaedadega ja hoonestusega väärtuslik külamiljöö Suurkülas asulakoht ja ohverdamiskoht Vallale omane kiviaedadega ja hoonestusega ning selle ümbrus väärtuslik külamiljöö Suur-Pakri saare Suurküla Hästi loetav küla struktuur, osaliselt säilinud hoonete kiviseinad ja vana puistu Vasalemma miljööväärtuslik ala Jaani tänava, Roosi tänava, Pärna tänava, Karjääri tee ja Jaama tee äärseid krunte ning väheseid krunte ka Suvila tänava Jaama tee poolses osas (vt joonis Väärtused ja piirangud). Alal on säilinud Vasalemma aedlinnale omaseid väärtuslikke hooneid ja ajalooline tänavavõrk. Endise Keila valla, endise Padise valla, endise Paldiski linna ning endise Vasalemma valla ÜP-dega on sätestatud tingimused miljöörväärtuslike alade miljöö säilitamiseks ning ehitustingimused nendel aladel. ÜP koostamisel arvestatakse strateegiliste planeerimisdokumentidega. Lk 78 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Kalmistud Kalmistud on oluliseks kalmistukultuuri osaks. Selles ptk-is on kajastatud need kalmistud, mis ei ole kaitse all ning mida pole käesolevad dokumendis eelnevalt käsitletud (kultuuriväärtustena registreeritud). Lääne-Harju valla territooriumil asub kaheksa kalmistut69, mis kõik on registreeritud kultuuriväärtusena (vt ptk 18.1). 19. Taristu Teedevõrk Lääne-Harju valla asustuspiirkondadel on head raudtee- ja maanteeühendused − valda läbivad Tallinn−Paldiski, Tallinn−Kloogaranna ja Tallinn−Riisipere elektriraudteetrassid. Reisirongiühendused tagavad head liikumisvõimalused Paldiski, Klooga ja Niitvälja piirkondadele ning Keila lähiümbruse ja Vasalemma aleviku piirkondadele. Lääne-Harju valda läbib Tallinn−Paldiski (riigimaantee nr 8) ning Keila−Haapsalu tugimaantee (nr 17). Maanteeameti liiklussagedusandmestiku põhjal on tihedaima liiklusega piirkond vallas Tallinn−Paldiski põhimaanteel alates Keilast kuni Niitväljani (enam kui 6000 autot ööpäevas) ning Tallinn−Paldiski põhimaantee ülejäänud osal ning Keila−Haapsalu maantee Keila−Lemmaru lõigul (3000 − 5999 sõidukit ööpäevas). Joonis 32. Riigi-, kohalikud- ja erateed Lääne-Harju vallas. Allikas: Maa-amet 69 Lääne-Harju valla kodulehekülg, seisuga 22.08.2019 Lk 79 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Lääne-Harju valla taristu oluliseks osaks on sadamate võrgustik, eelkõige Paldiski Põhjasadam ja Lõunasadam, aga samuti väikesadamad Lohusalus, Meremõisas, Kurkses ja Ristnas. Valla era- ja avalikest teedest suurema osa moodustavad kruusakattega teed. Probleemiks on asulasiseste teede rekonstrueerimine ning intensiivse liiklusega piirkondades kruusateede liiga suur osakaal. Paldiski linnatänavate võrk on keskuses piisavalt tihe, kuid keskuse äärealadel on tänavad kohati halvas olukorras (eriti aiandusühistute piirkonnas). Leidub ka kõvakatteta teelõike. Keskusest välja jäävad tänavad on enamikus kruusa- või pinnasteed. Tänavavalgustus on Paldiski linnas, Klooga, Keila-Joa, Karjaküla, Vasalemma ja Ämari alevikes. Osaliselt on valgustatud Lehola, Niitvälja, Ohtu, Lohusalu, Laulasmaa, Kloogaranna ja Kulna küla. Valgustatud on Harju-Risti ja Padise kergliiklusteed. Rummu alevikus on teostatud viimastel aastatel välisvalgustuse renoveerimise esimene etapp, vajalik on teostada teine etapp. Osaliselt on valgustatud tähtsamad ajaloomälestised. Tõsine valupunkt on vallasisene ühistransport, mis ei võimalda vallaelanikel paindlikku liikumist valla sees. Bussiliiklus nii vallakeskuse ja valla äärealade kui ka Keila ja Tallinna vahel on viimastel aastatel vähenenud ning ei rahulda elanike reisivajadusi. Harjumaal ühistransporti korraldav Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus on algatanud projekti „Ühistransporditeenuse parandamine Lääne- Harjumaal ja Läänemaal“, mille käigus tehakse uuringuid ja püütakse leida lahendusi olukorra normaliseerimiseks.70 Vee- ja kanalisatsioonivõrk71 72 Lääne-Harju valla territooriumil on seisuga 27.08.2019 registreeritud kokku 1234 puurkaevu, sh 1131 puurkaevu olmevee saamiseks, 26 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevu, seitse puurkaevu tootmisvee saamiseks, kaheksa puurkaevu põllumajandustootmise tarbeks, kaks kaevanduse puurkaevu, 58 kinnise soojussüsteemi puurauku ning kaks avatud soojussüsteemi puurkaevu. Veevarustuse toiteks on Lääne-Harju vallas puurkaevud, mis saavad oma vee Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi-Kambriumi, Kambriumi-Vendi ja Kvaternaari põhjaveekompleksist. Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi probleemiks on võimalik reostus, kuna vähese paksusega kvaternaarsetted lasevad reostuse läbi. Kunagine Ämari lennuvälja kütuse vastuvõtusõlm ja kütusejuhe toovad probleeme kaasa siiamaani, kuna paljud elanikud tarvitavad madalate erapuurkaevude vett, mis võib olla mõjutatud naftareostusest. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksi veepide on suhteliselt õhuke ning võib teatud olukorras olla mõjutatud ülalasuvatest Kvaternaari- ja Ordoviitsiumi veekompleksi infiltreerunud veest ja ka sealsest võimalikust reostusest. Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksi probleemiks on veevõtt, mille edasine suurenemine võib põhjustada merevee sissetungi, mis omakorda suurendab kloriidide sisaldust põhjavees ning võib muuta põhjavee joogiveena kasutamiskõlbmatuks. Samuti on intensiivse veevõtuga piirkondades soolase vee sissetungi oht soolakat vett sisaldavast aluskorrast. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga või ainult veevärgiga on varustatud Paldiski linn, Klooga, Keila-Joa, Karjaküla, Vasalemma, Ämari ja Rummu alevik ning Laulasmaa, Lehola, Tuulna, Kulna, Lohusalu, Kloogaranna, Meremõisa, Valkse, Kersalu, Padise ja Harju-Risti küla. Ülejäänud piirkondades ühisveevärk ja -kanalisatsioon puudub. Nendes piirkondades kasutatakse joogivee saamiseks isiklikke puurkaeve ja salvkaeve. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust Lääne-Harju vallas pakub Lahevesi AS, Keila Vesi AS, AÜ Mareka AS, AÜ Teras, AÜ TM Loodus, Eesti Noorsootöö Keskus, MTÜ Ranna Kinnistud, Laulasmaa Invest OÜ, Oomega-T OÜ, AÜ Astangu, AÜ Tornimäe Eva ja AÜ Aidu. Piirkondades, kus ühiskanalisatsioon puudub, kogutakse reovesi kogumiskaevudesse. 70 Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030 71 Keskkonnaagentuuri 27.08.2019 kiri 72 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030, Keskkonnaprojekt OÜ, 2019 Lk 80 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Klooga alevikus pakub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust Lahevesi AS (vee-erikasutusluba L.VV/324156). Piirkonnas on 15 puurkaevu, millest kolm kuuluvad Lahevesi AS-le (vt Tabel 25). Ülejäänud puurkaevud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Lahevesi AS-le kuuluvatest puurkaevudest kaks on reservis ning neid ei kasutata. Klooga aleviku kanalisatsioon on suures osas isevoolne. Suurte korrusmajade piirkonna kanalisatsioon juhitakse isevoolselt kanalisatsiooni peapumplasse, kust see pumbatakse reoveepuhastisse. Aedlinna korrusmajade jaoks on eraldi pumpla, mis pumpab Kivi tn isevoolsesse torustikku. Alevikus on reovee puhastamiseks rajatud tüüpne aktiivmudapuhasti KY-200. Heitveesuublaks on Klooga järv. Tabel 25. Klooga aleviku ühisveevärgi puurkaevude andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 27.08.2019 Puurkaev/veehaare Klooga kaevude Klooga Klooga Näitaja grupp (1118)/reservis (1120)/reservis Keskkonnaregistri kood PRK0014195 PRK0001118 PRK0001120 Puurkaevu poolt avatud C-V C-V C-V põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 150 160 160 Lubatud veevõtt, m3 aastas 60 000 - - Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m – ei ole tagatud 25 m - on tagatud 50 m – ei ole tagatud Keila-Joa alevikus (sh Harku valla Türisalu külas) pakub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust Lahevesi AS (vee-erikasutusluba L.VV/324156). Piirkonnas on 35 puurkaevu, millest kolm kuuluvad Lahevesi AS-le (vt Tabel 26). Ülejäänud puurkaevud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Üks Lahevesi AS-le kuuluv puurkaev on kasutusel vaid reoveepuhasti mehhaanilise töötluse seadme pesuvee ja olmevee tagamiseks. Põhjavesi pumbatakse kahest puurkaevust süvaveepumpadega läbi aeraatorsüsteemi rauaeraldusfiltritesse. Kanalisatsioon on suures osas isevoolne. Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna teest merepoolse piirkonna kanalisatsioon juhitakse isevoolselt reoveepuhastisse, suvilapiirkonna kanalisatsioon kogutakse kokku Jõeääre tee ääres asuvasse pumplasse, kust see pumbatakse Pargi allee-Lossi tee ristmiku lähedal asuvasse isevoolsesse torustikku. Harku vallas Türisalu külast kanalisatsiooni Keila-Joa aleviku kanalisatsioonisüsteemi pumpamiseks on rajatud kaks pumplat. Reovee puhastamine toimub Keila-Joa reoveepuhastis (aktiivmudapuhasti). Reovee suubla on Lohusalu laht. Tabel 26. Keila-Joa aleviku ühisveevärgi puurkaevude andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 27.08.2019 Puurkaev/veehaare Keila-Joa 2 Keila-Joa (591) Näitaja puurkaev Keskkonnaregistri kood PRK0051874 PRK0000591 Puurkaevu poolt avatud V2vr C-V põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 134,8 170 Lubatud veevõtt, m3 aastas 40 000 8000 Puurkaevu sanitaarkaitseala 30 m – on tagatud 50 m – on tagatud Karjaküla alevikus on kaks Lahevesi AS-le kuuluvat puurkaevu (vee-erikasutusluba L.VV/324156) (vt Tabel 27). Põhjavesi pumbatakse kahest puurkaevust süvaveepumpadega läbi aeraatorsüsteemi Lk 81 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast rauaeraldusfiltritesse. Aleviku kanalisatsioonitorustikud on isevoolsed. Aleviku kanalisatsioon voolab peapumplasse, kust see pumbatakse Keila linna kanalisatsioonisüsteemi. Reoveepuhastiks on kaks biotiiki, mis on kasutusel, siis kui reoveepumpla on rivist väljas. Tabel 27. Karjaküla aleviku ühisveevärgi puurkaevude andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 27.08.2019 Puurkaev/veehaare Näitaja Karjaküla kaevude grupp Keskkonnaregistri kood PRK0000666 PRK0009509 Puurkaevu poolt avatud C-V C-V põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 191 180 Lubatud veevõtt, m aastas 3 48 000 Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m – ei ole tagatud 50 m – on tagatud Laulasmaa külas osutab ühisveevärgi teenust kolm vee-ettevõtet: AÜ Mareka AS (vee-erikasutusluba L.VV/327725), AÜ Teras (L.VV/326423) ja AÜ TM Loodus (L.VV/326586). Lisaks sellele varustavad Laulasmaa küla ühisveevärki Laulasmaa Invest OÜ (L.VV/325131) ning AÜ Luule. AÜ Luule puurkaev on üle antud Lahevesi AS-le (L.VV/324987) (vt Tabel 28). Vastavalt Keila Vallavolikogu 28.04.2017 otsusele nr 346/0417 hakkab peale Laulasmaa veemajandusprojekti elluviimist Laulasmaa piirkonna vee-ettevõtjaks Lahevesi AS. Külas on 283 puurkaevu, millest 6 kuuluvad vee-ettevõtetele. Laulasmaa küla kanalisatsioonitorustik kuulub Laulasmaa Invest OÜ-le. Süsteem teenindab Laulasmaa veekeskust ja konverentsihotelli, Laulasmaa lasteaed-põhikooli ning Lauresi tee 1 asuvat 15-korteriga elamut. Reoveepuhasti on eraomandis ning teenindab vaid Laulasmaa hotelli kompleksi ja selle kõrval asuvat korrusmaja. Reoveepuhastiks on kestusõhutusega aktiivmudapuhasti koos järelpuhastuse liivafiltri ja biotiigiga. Heitveesuublaks on Laulasmaa oja. Tabel 28. Laulasmaa küla ühisveevärgi puurkaevude andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 27.08.2019 Puurkaev/veehaare Laulasmaa Laulasmaa Laulasmaa AÜ Teras AÜ Loodus AÜ Luule Näitaja (658) (11482) SPA (584) Keskkonna- PRK0000658 PRK0011482 PRK0000583 PRK0011539 PRK0000584 PRK0000657 registri kood Puurkaevu poolt avatud O-C O-C V2vr C-V V2gd o-Ca põhjaveekiht Puurkaevu 51 50 148 148 159 51 sügavus, m Lubatud veevõtt, m3 - - 4650 3000 38 800 11 500 aastas Puurkaevu 50 m – ei ole 50 m – ei ole 30 m – on 50 m – ei ole 50 m – ei ole 50 m – ei ole sanitaar- tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud kaitseala Lehola külas on 12 puurkaevu, millest kaks kuulub Lahevesi AS-le (L.VV/324156) (vt Tabel 29) ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Üks Lahevesi OÜ-le kuuluvatest puurkaevudest asub Lehola reoveepuhasti territooriumil ning on kasutusel tehnoloogilise vee tarbeks. Põhjavesi pumbatakse puurkaevust süvaveepumbaga läbi rauaeraldusfiltri ning aereeritakse. Lk 82 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Küla kanalisatsioonivõrk on isevoolne. Reovee puhastamine toimub külas asuvas aktiivmudapuhastis. Reovesi juhitakse puhastisse kolme kanalisatsioonipumpla abil. Heitveesuublaks on Lehola oja. Tabel 29. Lehola küla ühisveevärgi puurkaevu andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 27.08.2019 Puurkaev/veehaare Näitaja Lehola 1 Keskkonnaregistri kood PRK0001402 Puurkaevu poolt avatud O-C põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 90 Lubatud veevõtt, m3 aastas 24 000 Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m – ei ole tagatud Tuulna külas pakuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust AÜ Oomega-T (vee-erikasutusluba L.VV/326396) ning AÜ Astangu (vee-erikasutusluba L.VV/325555) (vt Tabel 30). Tuulna külas on 71 puurkaevu, millest kaks kuuluvad vee-ettevõtetele ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Ühiskanalisatsioon Tuulna külas puudub. Tabel 30. Tuulna küla ühisveevärgi puurkaevude andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 27.08.2019 Puurkaev/veehaare Näitaja Oomega-T Astangu Keskkonnaregistri kood PRK0011406 PRK0000339 Puurkaevu poolt avatud V2vr O-C põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 135 52 Lubatud veevõtt, m aastas 3 5100 6100 Puurkaevu sanitaarkaitseala 25 m – ei ole tagatud 30 m – ei ole tagatud Kulna külas osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust Keila Vesi AS. Külas on üks kompaktne elamupiirkond – Tammemaa elamurajoon, kus elab üle 90% Kulna küla elanikest. Tammemaa elamurajooni veega varustamiseks on loodud ühendus Keila linna ühisveevarustus- ja - kanalisatsioonisüsteemiga. Lohusalu külas on 14 puurkaevu, millest üks kuulub Lahevesi OÜ-le (L.VV/324156) (vt Tabel 31) ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Puurkaevust pumbatud vesi juhitakse läbi puhastusseadmete ja II astme pumpla veevõrku. Ühisakanalisatsioon on rajatud vaid ühele korterelamule ja ühele eramule. Reoveepumpla töötab kogumismahutina, millest väljavedu toimub Keila-Joa reoveepuhasti purgimissõlme. Tabel 31. Lohusalu küla ühisveevärgi puurkaevu andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 27.08.2019 Puurkaev/veehaare Näitaja Lohusalu (582) Keskkonnaregistri kood PRK0000582 Puurkaevu poolt avatud C-V põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 110 Lubatud veevõtt, m3 aastas 28 000 Puurkaevu sanitaarkaitseala 30 m – ei ole tagatud Lk 83 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Kloogaranna külas on 61 puurkaevu, millest kahest toimub veevõtt vee-erikasutusloa alusel (vt Tabel 32). Külas ei ole määratud vee-ettevõtjat. Vee-erikasutusload on väljastatud Eesti Noorsootöö Keskusele (vee-erikasutusluba L.VV/328478), mis haldab Kloogaranna noortelaagrit ning MTÜ-le Ranna Kinnistud (vee-erikasutusluba L.VV/326759), mis haldab kinnistuid, mis kuuluvad MTÜ-sse Ranna Kinnistud ja Lahepere Kinnistud. Ülejäänud puurkaevud on kasutusel ühe-kahe majapidamise tarbeks. Ühiskanalisatsioon külas puudub. Tabel 32. Kloogaranna küla ühisveevärgi puurkaevude andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 27.08.2019 Puurkaev/veehaare Noorsootöö Keskus Lahepere I Kõltsu II Näitaja Kloogaranna Keskkonnaregistri kood PRK0000600 PRK0016071 PRK0023774 Puurkaevu poolt avatud V2vr V2vr V2vr põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 110 110 119 Lubatud veevõtt, m aastas 3 7400 9000 - Puurkaevu sanitaarkaitseala 10 m – on tagatud 10 m – on tagatud 30 m – ei ole tagatud Meremõisa külas on 28 puurkaevu, millest kolm kuuluvad Meremõisa puhkeala (Lahevesi AS vee- erikasutusluba L.VV/327507) ja üks AÜ Tornimäe Eva (vee-erikasutusluba L.VV/327596) veevarustussüsteemi (vt Tabel 33). Ülejäänud puurkaevud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Meremõisa puhkeala kolmest puurkaevust kasutatakse ühte, millest pumbatav vesi juhitakse läbi puhastusseadmete ja II astme pumpla veevõrku. Meremõisa külas on isevoolne kanalisatsioonisüsteem, mis kuulub MTÜ-le Meremõisa ning seda haldab Lahevesi AS. Ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub 5 ühiskanalisatsioonipumplat ning lisaks kolm pumplat läbi mille suunatakse reovesi reoveepuhastisse. Heitveesuubla on Neeme kraav. Tabel 33. Meremõisa küla ühisveevärgi puurkaevude andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 28.08.2019 Puurkaev/veehaare Keila-Joa Meremõisa Meremõisa Meremõisa (AÜ puhkeala 3 puhkeala 1 puhkeala 2 Tornimäe Eva) Näitaja (662) (reservis) (reservis) Keskkonnaregistri kood PRK0000662 PRK0000606 PRK0000639 PRK0000663 Puurkaevu poolt avatud C-V C-V C-V C-V põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 153 140 165 145 Lubatud veevõtt, m aastas 3 11 800 - 2400 5900 30 m – ei ole 50 m – on 25 m – ei ole 50 m – ei ole Puurkaevu sanitaarkaitseala tagatud tagatud tagatud tagatud Valkse külas puudub kompaktne elurajoon. Külas asub taastusravi ja õendusega tegelev Benita Kodu, kus asub eakate kodu, ravikeskus ja hotell. Keskuse vee ja kanalisatsiooniga varustamiseks on loodud ühendus Keila linna ühisveevarustussüsteemiga. Reovee ärajuhtimiseks on rajatud reoveepumpla koos survetorustiku ja isevoolse torustikuga. Käesalu külas on 21 puurkaevu, millest ühest toimub veevõtt vee-erikasutusloa alusel (L.VV/331773, vt Tabel 34). Vee-ettevõtjat ei ole külas määratud. Ühiskanalisatsioon külas puudub. Lk 84 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Tabel 34. Käesalu küla ühisveevärgi puurkaevu andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 2.09.2019 Puurkaev/veehaare Näitaja AÜ Lõuna-Käesalu kaev Keskkonnaregistri kood PRK0000529 Puurkaevu poolt avatud C-V põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 130 Lubatud veevõtt, m aastas 3 2500 Puurkaevu sanitaarkaitseala 10 m – on tagatud Kersalu külas on 16 puurkaevu, millest ühest toimub veevõtt vee-erikasutusloa alusel (L.VV/331103, vt Tabel 35). Ülejäänud puurkaevud on kasutusel ühe-kahe majapidamise tarbeks. Külas asuvad üksikud majapidamised ja AÜ Aida, millele on väljastatud vee-erikasutusluba. Ühiskanalisatsioon külas puudub. Tabel 35. Kersalu küla ühisveevärgi puurkaevu andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 2.09.2019 Puurkaev/veehaare Näitaja AÜ Aida pk Keskkonnaregistri kood PRK0001139 Puurkaevu poolt avatud Cm-V põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 117 Lubatud veevõtt, m aastas 3 11 000 Puurkaevu sanitaarkaitseala 30 m – ei ole tagatud Padise küla ühisveevärk saab oma vee Padise keskuse puurkaevust (vt Tabel 36). Küla kanalisatsioonisüsteem toimib isevoolselt, reoveepumplad puuduvad. Reovesi suunatakse reoveepuhastisse. Reoveepuhastiks on aktiivmudapuhasti. Heitvee suublaks on Tiigioja. Tabel 36. Padise küla ühisveevärgi puurkaevu andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 3.09.2019 Puurkaev/veehaare Näitaja Padise Keskkonnaregistri kood PRK0003750 Puurkaevu poolt avatud O-Ca põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 15 Lubatud veevõtt, m aastas 3 - Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m – ei ole tagatud Harju-Risti külas on 51 puurkaevu, millest üks kuulub Lahevesi AS-le (vee-erikasutusluba L.VV/328458, vt Tabel 37). Ülejäänud puurkaevud on kasutusel ühe-kahe majapidamise, ettevõtte või tuletõrje veemahuti täitmise tarbeks. Külas on ühisvoolne kanalisatsioonisüsteem, millega on ühendatud korruselamud, uus koolimaja, mittetöötavad liha- ja kalatšehh ning farm ja mitmed individuaalelamud. Reovesi juhitakse reoveepumpla abil reoveepuhastisse. Reoveepuhastina on kasutusel õhutatav biotiik. Tabel 37. Harju-Risti küla ühisveevärgi puurkaevu andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 3.09.2019 Puurkaev/veehaare Näitaja Harju-Risti Keskkonnaregistri kood PRK0051872 Lk 85 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Puurkaev/veehaare Näitaja Harju-Risti Puurkaevu poolt avatud O-Ca põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 100 Lubatud veevõtt, m aastas 3 12 000 Puurkaevu sanitaarkaitseala 30 m – on tagatud Paldiski linnas on 50 puurkaevu. Ühisveevärki varustavad 7 puurkaevu (vee-erikasutusluba L.VV/330401, vt Tabel 38). Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust pakub Lahevesi AS. Linna tiheasustusala on suures osas kaetud lahkvoolse kanalisatsiooniga, mis tulenevalt looduslikest oludest on rajatud isevoolsena suunaga mere poole. Reovesi suunatakse peapumplasse ning sealt edasi reoveepuhastisse. Linna heitvee suublaks on Paldiski laht. Tabel 38. Paldiski linna ühisveevärgi puurkaevu andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 3.09.2019 Puurkaev/veehaare 1639 1603 534 539 540 538 544 (konser- (konser- (reservis) Näitaja veeritud) veeritud) Keskkonna PRK000053 -registri PRK0000539 PRK0000540 PRK0000538 PRK0000544 PRK0001639 PRK0001603 4 kood Puurkaevu poolt avatud Ca-V Ca-V Ca-V V2gd Ca-V Ca-V Ca-V põhjavee- kiht Puurkaevu sügavus, 200 202 203 210 202,9 186 191 m Lubatud veevõtt, 555 200 - - m3 aastas Puurkaevu 30 m – ei ole 30 m – ei ole 30 m – on 30 m – on 30 m – on 50 m – on 50 m – on sanitaar- tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud kaitseala Rummu alevikus on 16 puurkaevu, millest kahele puurkaevule, mis kuuluvad Lahevesi AS-le, on väljastatud vee-erikasutusluba (L.VV/330841). Nimetatud puurkaevud varustavad Rummu aleviku ühisveevärki (vt Tabel 39). Murru vangla kanalisatsioonisüsteem on ühisvoolne. Süsteemi koormavad sademe- ning drenaaživesi, kuna osa kortermajadest on ümbritsetud drenaažitorustikega, mis on ühendatud Rummu ühiskanalisatsioonivõrguga. Kanalisatsioonipumpla kaudu juhitakse vesi reoveepuhastisse. Heitveesuublaks on Metsapere peakraav. Tabel 39. Rummu aleviku ühisveevärgi puurkaevude andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 09.09.2019 Puurkaev/veehaare Näitaja Rummu pk 4 Rummu pk 5 Keskkonnaregistri kood PRK0001183 PRK0001184 Puurkaevu poolt avatud O-Ca O-Ca põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 115 115 Lubatud veevõtt, m aastas 3 30 000 20 000 Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m – ei ole tagatud 50 m – ei ole tagatud Lk 86 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Ämari alevikus on 10 puurkaevu, millest üks varustab ühisveevärki (vee-erikasutusluba L.VV/328559), üks on reservis ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust pakub alevikus Lahevesi AS (vt Tabel 40). Reoveepumpla abil suunatakse tekkiv reovesi reoveepuhastisse (kompaktpuhasti). Tabel 40. Ämari aleviku ühisveevärgi puurkaevude andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 09.09.2019 Puurkaev/veehaare Ämari alevik, Näitaja Ämari nr 1 Suurküla Kool (reservis) (puurkaev 2) Keskkonnaregistri kood PRK0001189 PRK0010985 Puurkaevu poolt avatud O-Ca O-Ca põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 100 82 Lubatud veevõtt, m aastas 3 30 600 - Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m – ei ole tagatud 50 m – ei ole tagatud Vasalemma alevikus on 49 puurkaevu, millest üks varustab ühisveevärki (vee-erikasutusluba L.VV/324987, vt Tabel 41) ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust pakub alevikus Lahevesi AS. Tekkiv reovesi suunatakse reoveepumpla abil reoveepuhastisse. Heitveesuublaks on Vasalemma jõgi. Tabel 41. Vasalemma aleviku ühisveevärgi puurkaevu andmed. Allikas: VEKA ja KOTKAS, seisuga 3.09.2019 Puurkaev/veehaare Näitaja Vasalemma Kivi tn 4 Keskkonnaregistri kood PRK0001442 Puurkaevu poolt avatud O põhjaveekiht Puurkaevu sügavus, m 45 Lubatud veevõtt, m aastas 3 4380 Puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m – ei ole tagatud Lääne-Harju vallas on 13 reoveekogumisala (vt Tabel 42) ja 41 reoveepuhastit73. Tabel 42. Reoveekogumisalad Lääne-Harju vallas. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 09.09.2019 Kogumisala Registrikood Asukoht Pindala, Koormus, nimetus ha ie Ämari RKA0370002 Ämari alevik 11,2 600 Vasalemma RKA0370003 Kloogaranna alevik ning Nahkjala ja 115,5 1400 Lemmaru küla Tuulna RKA0370590 Illurma, Kloogaranna ja Tuulna küla 106 1000 Rummu RKA0370001 Rummu alevik 82,7 1150 Paldiski RKA0370021 Paldiski vallasisene linn 115,4 4855 Padise RKA0370030 Padise küla 9,3 400 Lohusalu RKA0370577 Lohusalu ja Laulasmaa küla 38,6 750 Lehola RKA0370060 Lehola küla 18,4 450 Laulasmaa RKA0370583 Laulasmaa, Meremõisa ja Käesalu 249,1 4621 küla 73 Keskkonnaregister, seisuga 09.09.2019 Lk 87 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Klooga RKA0370061 Klooga alevik 61,4 1050 Keila RKA0370062 Kulna ja Ohtu küla ning Keila linn 450,2 13 550 Karjaküla RKA0370059 Karjaküla alevik ja Tõmmiku küla 21,5 350 Harju-Risti RKA0370029 Harju-Risti küla 13,6 400 Sademevesi74 Klooga, Karjaküla, Keila-Joa, Ämari, Vasalemma ja Rummu alevikus ning Laulasmaa, Lehola, Tuulna, Kulna, Lohusalu, Kloogaranna, Meremõisa, Valkse, Käesalu, Kersalu, Padise ja Harju-Risti külas on liigvete ärajuhtimine lahendatud kraavidesse juhtimisega ning sadevete immutamisega haljasaladele. Lahkvoolne sademevee kanalisatsioon puudub. Paldiski linnas juhitakse sademevesi sademevee kanalisatsiooni. Liigvete ärajuhtimine on lisaks lahendatud kraavidesse juhtimise ja sademevee imbumisega haljasaladele. Tuletõrje veevõtukohad75 Paldiski linna tuletõrjeveevarustus on lahendatud tuletõrje hüdrantidega (56 tk) ühisveevõrgus. Ettevõtete territooriumitel kasutatakse tuletõrjeveevarustuseks nii hüdrante kui tuletõrjeveehoidlaid. Kui vee-ettevõte ei saa tagada hüdrandist vajalikku vooluhulka, tuleb puuduolev vooluhulk tagada tehislikust või looduslikust veekogust. Piirkondades, kus normikohane tuletõrjevee saadavus hüdrantidest on küsitav, tuleb nõutava vooluhulga tagamiseks rajada täiendav ühendustorustik, II astme pumpla koos mahutiga või arendada välja tuletõrje veevõtukohtadel põhinev ühisveevärgist eraldatud tuletõrjesüsteem. Klooga ja Keila-Joa alevikus on tuletõrje veevõtuks kasutusel hüdrandid ja looduslikud veevõtukohad. Klooga alevikus on kasutusel kaks hüdranti Saare tn 3 ja Aedlinna tee 2 juures. Looduslikud veevõtukohad asuvad Klooga järve, Soodla järve ning Klooga laskevälja alal asuva tiigi ääres. Keila-Joa alevikus on seitse hüdranti Lossi tn, Pargi allee ja Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee ääres. Looduslikud veevõtukohad asuvad Keila jõe ääres. Lohusalu külas on kolm hüdranti Rannuka tee 5, Lohusalu tee 110 ning Lohusalu tee 129 juures. Looduslik veevõtukoht asub Lohusalu sadama juures. Karjaküla alevikus on kaheksa maapealset soojustatud hüdranti. Lehola külas on tuletõrje veevarustuseks üks hüdrant, mis asub Kellamäe tee 17 juures. Meremõisa küla puhkeala tuletõrje veevarustus on lahendatud tuletõrjehüdrantide baasil. Külas asub seitse tuletõrjehüdranti. Rummu alevikus on 11 hüdranti, mis ei ole töökorras. Ämari alevikus on neli tuletõrjehüdranti. Peale selle on Ämari puurkaevpumpla juurde rajatud kaks 50 m3 tuletõrje veevõtumahutit. Vasalemma alevikus on tuletõrje veevarustuseks ca 108 m3 veemahuti. Täpsustamist vajavad Jaama teel endise õmblustöökoja ning KeVa territooriumitel asuvate veeserervuaaride kasutuselevõtu võimalused avalike tuletõrjeveevõtukohtadena. Ülejäänud asulates puudub spetsiaalne tuletõrjeveevõtu infrastruktuur. 74 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030, Keskkonnaprojekt OÜ, 2019 75 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030, Keskkonnaprojekt OÜ, 2019 Lk 88 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Soojavarustus76 Kaugkütet tarbivad Paldiski linn, Klooga ja Keila-Joa alevikud, Padise küla ja osaliselt Rummus alevik. Küttetrassid kuuluvad nii vallale kui soojatootjatele. Katlamajad Klooga, Keila-Joa ja Rummu alevikus kuuluvad NR Energy AS-le. Padisel asuvat katlamaja ja kaugküttevõrku haldab AS Lahevesi. Paldiski kaugküttepiirkond hõlmab kogu linnakeskuse ja soojatootjaks on SW Energia. Harju MP-ga on määratud LNG terminal Pakri poolsaarel ja kajastatud põhimõtteliste gaasitrasside kulgemine, millega arvestatakse ÜP koostamisel. Elektrivõrk Harju MP-ga on määratud põhimõttelised perspektiivsed kõrgepingeliinide koridorid. MP-ga on planeeritud olemasoleva Paldiski 110 kV õhuliini kõrvale rajatav täiendav 330 kV õhuliin 77. Harju MP- ga arvestatakse ÜP koostamisel. Joonis 33. Elering AS elektrivõrgustiku arenguprojektid Tallinnas ja selle lähipiirkonnas. Allikas: Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2019, Elering AS Seoses Balticconnectori rajamisega lõpetas Elering AS koostöös Elektrileviga Paldiski alajaama laiendus, et parandada elektrivõrgu varustuskindlust. Paldiski alajaamas valmis uus 110/20- kilovoldine lahter koos 110/20-kilovoldise trafoga. Paldiski alajaamast saab toite Eesti ja Soome vahelise gaasiühenduse Balticconnectori Paldiski kompressorjaam. 76 Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030, Lääne-Harju Vallavolikogu, 2018 77 Harju maakonnaplaneering 2030+, Hendrikson&Ko OÜ, 2018 Lk 89 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Joonis 34. Vabad tootmissuunalised võimsused Elering AS hallatavas põhivõrgus 2019. aastal Lääne-Harju vallas ja selle lähiümbruses. Allikas: Elering AS vabade liitumisvõimsuste rakendus Joonis 35. Vabad tootmissuunalised võimsused Elering AS hallatavas põhivõrgus 2024. aastal Lääne-Harju vallas ja selle lähiümbruses. Allikas: Elering AS vabade liitumisvõimsuste rakendus Sidevõrk Hajaasustuse kaetus lairibaühendusega ja võimalused ühendusega liitumiseks on erakordselt oluline, et hajaasustuse piirkonna elanikel oleks võimalik teha kaugtööd ja luua paremad võimalused maaettevõtluse arendamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on kavas EstWin baasvõrgust lairiba ühenduse viimine soovijateni. Lk 90 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Joonis 36. EstWin baasvõrgu kättesaadavus Lääne-Harju vallas. Allikas: Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus MP kohaselt on sidevõrgu arenguvajaduseks: 1. Võimaldamaks paindlikke lahendusi teenuste kättesaadavuse osas ja kaugtööd, on vajalik kvaliteetse sideteenuse väljaarendamine keskustest kaugemale jäävates maalistes piirkondades. 2. Eelistatult paigaldatakse sidevõrgud avaliku kasutusega maadele (nt teede tehnoloogilisse vööndisse, kergliiklusteede äärde). 20. Taastuvenergeetika78 Harju maakonnaplaneering 2030+ kohaselt on Harju maakonnas perspektiivikas arendada tuuleenergiat. Maakonna suurim olemasolev tuulikupark paikneb Pakri poolsaarel. Samas on maismaatuulikuparkide kavandamine suhteliselt tihedalt asustatud Harjumaal, kus on ka arvukalt looduslikke piiranguid, keerukas. Suuremaks võib pidada avamere tuulikuparkide rajamise potentsiaali, mida saab käsitleda mereala planeeringus. MP kohaselt on huvi tuulikupargi kavandamiseks olemas Suur-Pakri saarele, mis suures osas kuulub aga Natura 2000 alade võrgustikku. Kuna MP olemus ei võimalda Natura-aladele tegevuste kavandamiseks vajalikus täpsusastmes alusuuringute koostamist ja asjakohase hindamise läbiviimist, siis MP-ga Natura-aladel arendustegevusi, sh tuulikuparke ei kavandatud. 78 Harju maakonnaplaneering 2030+, Hendrikson&Ko OÜ, 2018 Lk 91 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast MP kohaselt on taastuvenergia suuremahulise kasutuselevõtu oluliseks eelduseks tootmise ebaühtlust kompenseerivate elektritootmisvõimsuste rajamine. Selleks soovitakse rajada pump- hüdroakumulatsioonijaam (PHAJ), mille võimalikuks asukohaks on Pakri poolsaar. Hüdroenergia tootmises on oluline Keila-Joa hüdroelektrijaam. Kuigi Harju maakonnas on mitmeid hüdroenergia tootmiseks sobilikke jõgesid, siis moodustab nende hüdroenergia maht elektrienergia tootmises väikese osa. Sellest hoolimata on vajalik hüdroenergia tootmisesse panustada ja võimalikult suures mahus olemasolevat veeressurssi kasutada ning olemasolevaid hüdroelektrijaamu renoveerida. Perspektiivi omab ka päikeseenergia, samuti on oluliseks energiaallikaks biomass. Harju MP annab üldiseid suunised taastuvenergeetika arendamiseks, millega arvestatakse ÜP koostamisel. 21. Jäätmemajandus79 80 81 82 Jäätmemajanduse korraldamise aluseks on Lääne-Harjumaa jäätmekava 2015-2020, Lääne-Harju omavalitsuse tasandil reguleerib jäätmehooldust Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri. Lääne-Harjumaa jäätmekava 2015-2020 eesmärk on Lääne-Harjumaa valdade jäätmehoolduse korrastamine ja arengusuundade määratlemine aastani 2020. Jäätmekava üldeesmärkideks on: • jäätmetekke (ja ohtlikkuse) vähendamine ja vältimine; • liigitikogutud jäätmete ringlussevõtt või taaskasutamine maksimaalsel tasemel; • jäätmetest tuleneva keskkonnariski vähendamine; • seire ja järelevalve tõhustamine; • jäätmete liigitikogumise edendamine (sh biolagunevate jäätmete kompostimise edendamine); • jäätmekäitlusalane teavitamine ja nõustamine. Ühise jäätmekava oluline põhimõte on valdade jäätmekäitluskohtade (taristu) integreerimine naaberomavalitsusüksustega. Korraldatud jäätmevedu Lääne-Harju valla territoorium on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud terves ulatuses, liitumine on kohustuslik. Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud segaolmejäätmed, vanapaber ja kartong, suurjäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Jäätmekäitluskohad Töötavad prügilad Lääne-Harju valla territooriumil puuduvad. Endise Padise valla territooriumil tegutses varasemalt Tuudinõmme prügila, mis on tänaseks nõuetekohaselt suletud. Täiendavaid meetmeid suletud prügila korrastamiseks rakendada vajalik ei ole. Segaolmejäätmed viiakse valdavalt Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse asukohaga Jõelähtme vallas või Iru põletustehasesse asukohaga Maardu linnas. Lääne-Harju vallas on üks jäätmejaam: 79 Harku, Keila, Kernu, Nissi, Padise, Saue valla ning Saue linna ühine jäätmekava, vastu võetud 22.05.2015 Padise Vallavolikogu määrusega nr 21, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/422062016026 80 Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri, vastu võetud 29.05.2018 Lääne-Harju Vallavolikogu määrusega nr 11 81 Lääne-Harju valla kodulehekülg, seisuga 26.08.2019 82 Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030, Lääne-Harju Vallavolikogu, 2018 Lk 92 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast • Karjaküla jäätmejaam asukohaga Ohtu külas. Jäätmejaamas võetakse valla elanikelt vastu ohtlikke jäätmeid, pakendeid, paberit ja kartongi, lehtklaasi, autorehve, elektroonikajäätmeid ning rõivaid ja tekstiili; Lisaks on Paldiskisse loodud ohtlike jäätmete esmane kogumiskoht, kus võetakse vastu ohtlikke jäätmeid. Suuremad jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatised valla territooriumil puuduvad. Keskkonnaregistri andmetel valla territooriumil mitmeid väiksemaid jäätmekäitluskohti erinevat liiki jäätmete käitlemiseks. Ülevaate Lääne-Harju vallas asuvatest jäätmekäitluskohtadest annab Tabel 43. Tabel 43. Lääne-Harju valla territooriumil asuvad jäätmekäitluskohad. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 26.08.2019 Nimetus Keskkonna- Käitaja Asukoht Tegevuse liik registri kood Vanarehvide vaheladu JKK3700461 Rehviringlus MTÜ Paldiski Vanarehvide käitluskoht, Paldiski lõunasadamas vallasisene linn Ümberlaadimisjaam, vaheladu Valkse küla freesasfalti JKK3700142 Marble OÜ Valkse küla Muu tegevus kogumiskoht Rüssa JKK3700563 Rein Lilienberg Suurküla küla Tavajäätmete käitluskoht jäätmekäitluskoht Rehe tee 6 JKK3700565 V8 Import OÜ Lehola küla Ohtlike jäätmete autolammutuskoda käitluskoht, Autolammutuskoda Rae põik 8 JKK3700167 CRONIMET Eesti Paldiski Muu komplekstegevus, vanametallipunkt Metall OÜ vallasisene linn Ohtlike jäätmete käitluskoht, Metallijäätmete käitluskoht, Elektroonikaromude käitluskoht, Tavajäätmete käitluskoht Rae põik 8 JKK3700466 Cronimet Nordic Paldiski Metallijäätmete käitluskoht, jäätmekäitluskoht OÜ vallasisene linn Elektroonikaromude käitluskoht, Tavajäätmete käitluskoht, Ümberlaadimisjaam, vaheladu Rae põik 14 JKK3700055 Kuusakoski AS Paldiski Jäätmekäitluskeskus, metallijäätmete vallasisene linn Ohtlike jäätmete käitluskoht käitluskoht, Metallijäätmete käitluskoht, Elektroonikaromude käitluskoht, Tavajäätmete käitluskoht, Ümberlaadimisjaam, vaheladu Paldiski naftasaaduste JKK3700303 Alexela Terminal Paldiski Ümberlaadimisjaam, terminal AS vallasisene linn vaheladu Paldiski kuumtsinkimise JKK3700165 Paldiski Tsingipada Paldiski Ohtlike jäätmete tehas AS vallasisene linn käitluskoht Paldiski katlamaja JKK3700525 SW ENERGIA OÜ Paldiski Koospõletustehas vallasisene linn Orisküla tee 25 JKK3700404 V8 Import OÜ Lehola küla Muu komplekstegevus, autolammutus Ohtlike jäätmete käitluskoht, Autolammutuskoda, Ümberlaadimisjaam, vaheladu Lk 93 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Ohtu küla kompostiplats JKK3700342 Eco-Tech Fertilizer Ohtu küla Bioloogiline töötlus OÜ Linnamäe tee 12 JKK3700475 Puruplast OÜ Ohtu küla Tavajäätmete käitluskoht, jäätmekäitluskoht Ümberlaadimisjaam, vaheladu Karjaküla jäätmejaam JKK3700140 Harju Kaevetööd Tõmmiku küla Jäätmejaam, Tavajäätmete OÜ käitluskoht, Ümberlaadimisjaam, vaheladu Aru rohumaa 3 JKK3700581 Fiber Trans OÜ Tõmmiku küla Tavajäätmete käitluskoht jäätmekäitluskoht Lääne-Harjumaa jäätmekava 2015-2020 kohaselt on Lääne-Harjumaa valdades probleemiks ebapiisav jäätmejaamade võrgustik (piirkonniti jääb jäätmejaam liiga kaugele), biolagunevate jäätmete käitlemiseks kompostimisväljakute puudumine ning ehitus- ja lammutusjäätmete, samuti tervishoiu ja veterinaarjäätmete käitlemine. Jäätmekavaga on ette nähtud meetmed jäätmehoolduse arendamiseks. Jäätmejaamade osas näeb jäätmekava ühe võimalusena uute statsionaarsete jäätmejaamade rajamist ja vähemalt ühe jäätmejaama arendamist multifunktsionaalseks jäätmekeskuseks. Lääne-Harju valla jäätmekava 2019-2030 näeb jäätmehoolduse arendamise osas ette Karjaküla jäätmejaama laiendamise. Harju maakonnaplaneeringus on kavandatud pikemaajalise arenduse eesmärkide kohaselt ladestatavate jäätmete hulga vähendamine nende enam taaskasutusse suunamisel. ÜP koostamisel arvestatakse jäätmehooldust reguleerivate asjakohaste õigusaktide (nt jäätmeseadus), Harju maakonnaplaneeringus kavandatud eesmärkidega Lääne-Harjumaa jäätmekavas 2015-2020 seatud strateegiliste eesmärkide ja nende saavutamiseks väljatöötatud meetmetega ning Lääne-Harju arengukavas 2019-2030 seatud eesmärkidega jäätmekäitluse valdkonnas. 22. Keskkonnaohtlikud objektid ja ohtlikud ettevõtted Keskkonnaohtlikud objektid83 Lääne-Harju valla territooriumil on registreeritud 18 keskkonnaohtliku objekti, sh 12 jääkreostusobjekti, viis mahutit ja üks tankla. Registreeritud jääkreostusobjektidest viis objekti on Keskkonnaregistri andmetel likvideeritud (Piiriõppekeskus Paldiskis, JRA0000144; Paldiski põhjasadam, JRA0000143; Paldiski piirivalve kordon, JRA0000142; Paldiski lõunasadam, JRA0000145; Pakri ps Leetse I raketibaas, JRA0000140) ning neid käesolevas dokumendis ei käsitleta. Ülevaate Lääne-Harju valla territooriumil olemasolevatest keskkonnaohtlikest objektidest annab Tabel 44. 83 Keskkonnaregister, seisuga 20.08.2019 Lk 94 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Tabel 44. Keskkonnaohtlikud objektid Lääne-Harju valla territooriumil. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 26.08.2019 Objekti nimi Keskkonna- Asukoht Tüüp Ohu Saaste liik Objekti Ala ohutus- Märkused registri liik staatus tamine kood Ämari JRA0000133 Veskiküla Jääk- Pinnas Polütsüklilised Riiklik Suures osas Asub lennuvälja küla reostus- aromaatsed likvideeritud elutsoonis. 3. kütusetrassi objekt süsivesinikud, kategooria avariikoht BTEX, reostusobjekt naftasaadused -märgatav oht lokaalselt reostada pinnast, põhjavett või pinnavett Ämari JRA0000134 Vasa- Jääk- Pinnas Naftasaadused, Riiklik Suures osas Asub lennuvälja lemma reostus- polütsüklilised likvideeritud elutsoonis. kütusepumpla alevik objekt aromaatsed Kevadeti süsivesinikud, immitseb BTEX reostus kraavidesse ja sealt edasi karjääri. Reostab põhjavee- või pinnaveekogu meid ning üksiktarbijate veehaardeid (2. kategooria reostusobjekt ) Ämari lennuväli JRA0000004 Ämari Jääk- Pinnas BTEX, Riiklik Suures osas Asub alevik reostus- polütsüklilised likvideeritud tööstustsooni objekt aromaatsed s. 4. süsivesinikud, kategooria naftasaadused reostusobjekt -oht pinnase või pinnavee reostumiseks või, kus lahtised jäätmed ja avariilised mahutid on likvideeritud, kuid teadaolevalt on pinnas reostunud ohtlike ainetega Tuumaobjekt JRA0000155 Paldiski Jääk- Pinnas Kemikaalid, Kohalik Suures osas Asub valla- reostus- radioaktiivsed likvideeritud tööstustsooni sisene objekt jäätmed, s. 5. linn naftasaadused kategooria jääkreostusob jekt - reostuallikad on likvideeritud ning pinnas tunnistatud mittereostunu ks või reostuse tase on alla kehtestatud piirarve Lk 95 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Paldiski JRA0000016 Paldiski Jääk- Pinnas Fenoolid, Riiklik Väheses osas Asub keskkatlamaja valla- reostus- Polütsüklilised likvideeritud tööstustsooni sisene objekt aromaatsed s. 3. linn süsivesinikud, kategooria Naftasaadused, jääkreostusob Lenduvad jekt- orgaanilised märgatav oht ühendid, lokaalselt Mineraalõlid, reostada Plii pinnast, põhjavett või pinnavett . Ordoviitsiumi põhjavesi on joogiks kõlbmatu. Põhjavesi on reostunud PAH-idega ning mineraalõlide ga. Pinnas on reostunud üle piirarvu elutsoonis lenduvate orgaaniliste ühendite, fenoolide, mineraalõlide ja PAH-idega. Paldiski endine JRA0000248 Paldiski Jääk- Pinnas Naftasaadused, Kohalik Jääkreostuse 1. kategooria tuumaobjekt valla- reostus- Mineraalõlid, likvideerimist reostusobjekt sisene objekt Radioaktiivsed ööd on pooleli - võimalik linn jäätmed reaktorisektsi oonide esimeses kontuuris asuva radioaktiivse vee lekkimine ja seeläbi pinnase ja pinna/põhjav ee saastamine. Objekti õlireostuse võib lugeda ohustatuks. Õli imbunud ka pinnase all olevasse paekivisse, kus kevadise suurvee ajal satub objekti kanalisatsioo nisüsteemi. Paekivikihtide väljakaevami ne ei ole otstarbekas Pakri ps Leetse JRA0000141 Paldiski Jääk- Kohalik Suures osas Asub II raketibaas valla- reostus- likvideeritud elutsoonis.1 sisene objekt kateogooria linn reostusobjekt - inimestele otsest ohtu kujutav. Kinnistu, kus reostusobjekt asub, on kantud vääriselupaik ade nimistusse Lohusalu OOB0019372 Lohusalu Tankla Sadam OÜ küla Lk 96 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Kaitsevägi OOB0070472 Ämari Mahuti alevik Eurotann OÜ OOB0070127 Karjaküla Mahuti alevik Avoterm OÜ OOB0070088 Rummu Mahuti alevik Avoterm OÜ OOB0069893 Keila-Joa Mahuti alevik Avoterm OÜ OOB0059336 Klooga Mahuti alevik Ohtlikud ettevõtted84 Lääne-Harju valla territooriumil asub kolm A-kategooria ohtlikku ettevõtet ning 11 ohtlikku ettevõtet. B-kategooria ohtlikke ettevõtteid valla territooriumil ei asu. Ülevaate ohtlike ettevõtete paiknemisest valla territooriumil annab Joonis 37 ning ülevaate ettevõtetest ja neis käsitletavatest kemikaalidest Tabel 45. Joonis 37. Ohtlike ettevõtete paiknemine Lääne-Harju valla territooriumil. Allikas: Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus, seisuga 26.08.2019 Tabel 45. Ohtlikud ettevõtted Lääne-Harju valla territooriumil. Allikas: Maa-ameti ohtlike ettevõtete ja vesivarustuse kaardirakendus, seisuga 26.08.2019 Ettevõtte nimi ID Asukoht Ohu Ohu Kemikaalid, t kategooria raadius, m Palstvere OÜ 43499 Põhjasadama, A-kategooria 1560 ammooniumnitraat(1000 S. Julajevi tee suurõnnetuse 0);kaltsium-,kaalium- 2, Peetri tn 15, ohuga ,naatriumnitraat/naatriu mnitrit(5000);diisel(10); Paldiski linn kompleksväetis(25000) 84 Maa-ameti X-GIS ohtlike ettevõtete kaardirakendus, seisuga 20.08.2019 Lk 97 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast Alexela Terminal AS 21 Rae põik 6, A-kategooria 2000 bensiin(280000);diisel(2 Paldiski linn suurõnnetuse 80000);gaasikond(28000 0);toornafta(10300);len ohuga nukipetrool(28000);bens een(28000);npentaan(28 000);paraksüleen(28000 );ortoksüleen(28000);m etanool(28000);tolueen( 28000);isopreen(28000) ;stüreen(28000);MTB/ET BE(28000);etanool(2800 0) Baltic Oil Service OÜ 66599 Rae põik 9, A-kategooria 197 diisel(33000);bensiin(93 Paldiski linn suurõnnetuse 00);kerge kütteõli(33000) ohuga Eesti Traalipüügi 9179 Jaama 6c, ohtlik 212 ammoniaak(5) Ühistu Paldiski Paldiski linn külmhoone Paldiski tsingipada 191 Lääne 4, ohtlik 50 soolhape (kloorvesiniku Paldiski linn lahus) (300);hegaflux 10(ammooniumkloriid, tsinkkloriid) (40);keboclean VZS (70) Alexela Oil AS 8 Tallinna mnt ohtlik 384 bensiin(30);diislikütus(3 Paldiski tankla 20, Paldiski linn 4);propaan-butaan(4,06) Balti Karusnahk AS 64839 Karusnaha tee ohtlik 106 ammoniaak(2);diislikütu 26, Karjaküla s(8) alevik Vedelgaas OÜ Krünbergi, ohtlik 434 propaan-butaan(7,78) Laheotsa viljakuivati Altküla küla vedelgaasipaigaldis Ühegi väljaspool Lääne-Harju valla territooriumi paikneva suurõnnetuse ohuga ettevõtte ning ohtliku ettevõtte ohuala valla territooriumile ei ulatu. Kemikaaliseadusega on planeeringualale, kuhu jäävad suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted, kehtestatud erinõuded maakasutuse planeerimisel, millega arvestatakse ÜP koostamisel. 23. Riigikaitselised ehitised Riigikaitselised ehitised on kajastatud Harju maakonnaplaneeringus ning üleriigilise tähtsusega riigikaitseliste ehitiste asukohad on määratud riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamiseks koos piiranguvööndite ulatusega. Ehitusseadustiku alusel määratakse riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndite ulatuseks hajaasustuses kuni 2000 m ja linnades, alevites ning alevikes kuni 300 m. Lääne-Harju vallas asuvad riigikaitselised ehitised: • Klooga harjutusväljaku piiranguvööndi ulatus on külades kuni 2000 m kinnisasja välispiirist ja linnades, alevites, alevikes kuni 300 m kinnisasja välispiirist; • Ämari lennuväli (Ämari alevik) piiranguvööndi ulatus on kuni 2000 m kinnisasja välispiirist; • Paldiski linnakud (Paldiski linnas) piiranguvööndi ulatus on kuni 300 m kinnisasja välispiirist. Täiendavalt ulatub Lääne-Harju valla territooriumile ka riigikaitselise ehitise Lintsi linnaku (Saue vald, Siimika küla) piiranguvöönd. Lk 98 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast 24. Radoon85 Pinnases otsemõõdetud radoonisisalduse järgi jääb radoonisisaldus Lääne-Harju valla territooriumi pinnastes vahemikku madalast (alla 10 kBq/m3) kõrgeni (vahemikus 150-250 kBq/m3). Valdaval osal territooriumil on pinnase radoonisisaldus madal või normaalne (vahemikus 10-50 kBq/m3). Kõrge radoonisisaldusega alad jäävad valla kirdeosasse (Keila-Joa ümbrus), idaosas Keila linna lähistele ning keskosas Harju-Riski ja Pae kanti. Kõrgendatud radooniohu põhjustajaks on Pakri pank. Ülevaate radoonisisaldusest Lääne-Harju valla territooriumi pinnaseõhus annab Joonis 38. Joonis 38. Radooni sisaldus pinnaseõhus Lääne-Harju valla territooriumil. Allikas: Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas, seisuga 26.08.2019 ÜP koostamisel arvestatakse teadaoleva radoonisisaldusega Lääne-Harju valla territooriumi pinnases. 85 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, 2017. http://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf Lk 99 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast INFOALLIKAD • Harju maakonnaplaneering 2030+ • Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030 • Keila valla üldplaneering 2005 • Padise valla üldplaneering 2002 • Paldiski linna üldplaneering 2005 • Vasalemma valla üldplaneering 2011 • Statistikaamet • Asjakohased ÜVK arendamise kavad ning soojamajanduse- ja energeetika arengukavad • Asjakohased teemaplaneeringud • Asjakohased jäätmekavad • Asjakohased jäätmehoolduseeskirjad • Asjakohased õigusaktid • Asjakohased looduskaitsealade kaitse-eeskirjad ja kaitsekorralduskavad • Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend. Kättesaadav: http://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_juhend_kodulehele_est.pdf • Keskkonnaregister • Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) • Kultuurimälestiste Riiklik Register • Maa-ameti kaardiserver • RMK kodulehekülg • Metsaportaal • Keskkonnalubade infosüsteem • Maavarade koondbilanss 2018 • Terviseameti kaardirakendus „Avalikud supluskohad 2018“ • Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas • Eesti põhjavee kaitstuse kaart • Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 • Lääne-Eesti vesikonna maaparandushoiukava • Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ehk loodusdirektiiv • Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. A. Aunapuu, R.Kutsar, 2013 • Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2013 • Natura 2000 standardandmevormid • Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus kodulehekülg Lk 100 / 101  Lääne-Harju valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Lääne-Harju vallast • Elering AS põhivõrgu kaart • Asjakohased uuringud Lk 101 / 101