Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade - Veeteede Amet

Failid

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 24.03.2020 08:15 Adressaat: VA_hnt <[email protected]> Teema: 8-2./261-37 Otsa detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade Manused: Otsa detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade.asice tere edastan teate Otsa DP kohta. Lugupidamisega Anne Sarapuu sekretär 462 2888 HIIUMAA VALD KÄINA OSAVALLA VALITSUS Otsa detailplaneeringu kaasatavad ja koostöö tegijad 23.0 3.2020nr 8-2/261-37 Orjaku külas Otsa detailplaneeringu vastu võtmine ja avaliku väljapaneku toimumise teatamine Hiiumaa Vallavolikogu 19. märtsi 2020 otsusega nr 193 võeti vastu Hiiumaa valla Orjaku küla Otsa detailplaneering (DAGOpen OÜ töö nr 19-06). Anname teada, et Otsa detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 8. aprillist kuni 11. maini 2020 Käina Osavalla Valitsuses aadressil Hiiu mnt 28 Käina alevik Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Omar Jõpiselg osavallavanem Lisa: Otsa detailplaneering (DAGOpen OÜ töö nr 19-06) Merilin Kaevandes [email protected] Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559 92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550 Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002 Tellija: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 19 - 06 Registrikood: 77000424 Keskväljak 5a, Kärdla linn, Detailplaneeringu algatamise otsus: Hiiumaa vald Hiiumaa 92413 20. detsember 2018.a. nr. 106 Huvitatud isik: HELLE DEMUS Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: +372 55644149 .......................................... 20... a. nr. ......... Detailplaneeringu kehtestamise otsus: .......................................... 20... a. nr. ......... OTSA DETAILPLANEERING Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiumaa Vaade Otsa maaüksusele. Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets Kärdla, juuni 2019.a. KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee 2 KÖITE KOOSEIS 1. SELETUSKIRI 1.1 Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................ 4 1.2 Lähtesituatsioon ............................................................................................................................................... 4 1.3 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine.............................................................................. 6 1.4 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................................................... 8 1.5 Planeeringu järgsete kruntide sihtotstarbed .................................................................................................... 9 1.6 Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................................................................ 9 1.7 Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................................................... 9 1.8 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 10 1.9 Tehnovõrkude koridorid ................................................................................................................................... 11 1.10 Tulekaitse abinõud ............................................................................................................................................ 11 1.11 Keskkonnakaitsenõuded ................................................................................................................................... 12 1.12 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus ...................................................................................................... 13 1.13 Piirkonna turvalisus ........................................................................................................................................... 14 1.14 Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 14 2. JOONISED 2.1. Asukoha skeem M 1 : 10 000 ........................................................................ 15 2.2. Tugiplaan M 1 : 1000 ........................................................................... 16 2.3. Kruntimise plaan M 1 : 2000 ........................................................................... 17 2.4. Põhiplaan M 1 : 1000 ........................................................................... 18 2.5 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan M 1 : 5000 ........................................................................... 19 3. LISAD 3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast ............................................................................................................. 21 3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon ................................................................................................ 23 3.3 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 20. detsember 2018. a. nr. 106 „Otsa detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ ................................................... 24 Lisa. „Lähteseisukohad. Otsa detailplaneeringu koostamisele“ ....................................................................... 26 3.4 „Eelhinnang. Otsa detailplaneeringu koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“ 14. november 2018. a. .......................................................................................................................... 30 3.5 Maa-ameti e-kiri 28. august 2018. a. „Otsa maaüksuse naabrus“ .................................................................... 41 3.6 Keskkonnaameti kiri 02. oktoober 2018. a. nr. 7-9/18/14596-2 „Seisukoht Orjaku küla Otsa maaüksuse detailplaneeringu algatamisele“ ....................................................................................................................... 43 3.7 Maanteeameti kiri 10. oktoober 2018. a. nr. 15-2/18/45498-2 „Seisukohtade väljastamine Hiiumaa Orjaku küla Otsa kinnistu detailplaneeringu koostamiseks“ ........................................................................................ 46 3.8 Kärdla Veevärk AS ja Käina osavalla valitsuse vaheline e-kirjavahetus kiri 25. september – 19. oktoober 2018. a. „Otsa dp“ ....................................................................................................................... 49 3.9 Otsa maaüksuse detailplaneeringu algatamise ja Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade arutelu. Protokoll“ 06. november 2018. a. ..................................................................... 51 3.10 Keskkonnaameti kiri 13. detsember 2018. a. nr. 7-9/18/14596-4 „Täiendav seisukoht Orjaku küla Otsa maaüksuse detailplaneeringu algatamisele“ .................................................................................................... 53 3.11 Käina osavalla valitsuse 10. jaanuar 2019. a. nr. 8-2/261-9 „Detailplaneeringu algatamise teade“ ................ 55 3.12 Rahandusministeeriumi kiri 11. veebruar 2019. a. nr. 14-11/6326-5 „Otsa kinnistu detailplaneering“ .......... 56 DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 19 - 06 Juuni 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond OTSA DETAILPLANEERING 3 3.13 Käina osavalla valitsuse 21. märts 2019. a. nr. 8-2/261-14 „Otsa detailplaneeringu eskiisi avalikustamise teade“ ............................................................................................................................................................... 58 Lisa. „Otsa DP eskiis“ ........................................................................................................................................ 59 3.14 Päästeameti kiri 29.03.2019. a. nr. 7.2-3.4/387-2 „Otsa detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu“ ... 60 3.15 Maaeluministeeriumi kiri 17. aprill 2019. a. nr. 4.1-5/916-1 „Otsa detailplaneeringu eskiis“ .......................... 61 4. KOOSKÕLASTUSED 4.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 64 4.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 65 DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 19 - 06 Juuni 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond OTSA DETAILPLANEERING 4 1. SELETUSKIRI 1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA 1.1.1 Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Orjaku külas asuvat Otsa, katastritunnusega 36802:003:1060, registriosaga nr. 117433 ja olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100%. Otsa maaüksuse pindala on 4,06 ha. 1.1.2 Planeeringu eesmärgid Planeeringu eesmärgiks on maaüksuse jagamine, määrates uutele kruntidele ehitusõigused ja hoonestusalad koos olulisemate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõrkude planeerimisega, liikluskorralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste ulatuse seadmisega. 1.2 LÄHTESITUATSIOON 1.2.1 Lähtematerjali loetelu: 1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01.07.2015. a.). 2. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01.07.2015. a.). 3. Looduskaitseseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 10.05.2004. a.). 4. Veeseadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 16.06.1994. a.). 5. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Rahandusministeeriumi käskkiri 20.03.2018. a. nr. 1.1-4/65). 6. Käina valla osa Kassari saare üldplaneering. 7. Maa-ameti e-kiri 28. august 2018. a. „Otsa maaüksuse naabrus“. 8. Keskkonnaameti kiri 02. oktoober 2018. a. nr. 7-9/18/14596-2 „Seisukoht Orjaku küla Otsa maaüksuse detailplaneeringu algatamisele“. 9. Maanteeameti kiri 10. oktoober 2018. a. nr. 15-2/18/45498-2 „Seisukohtade väljastamine Hiiumaa Orjaku küla Otsa kinnistu detailplaneeringu koostamiseks“. 10. Kärdla Veevärk AS ja Käina osavalla valitsuse vaheline e-kirjavahetus kiri 25. september - 19. oktoober 2018. a. „Otsa dp“. 11. Otsa maaüksuse detailplaneeringu algatamise ja Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade arutelu. Protokoll“ 06. november 2018. a. 12. Keskkonnaameti kiri 13. detsember 2018. a. nr. 7-9/18/14596-4 „Täiendav seisukoht Orjaku küla Otsa maaüksuse detailplaneeringu algatamisele“. 13. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 20. detsember 2018. a. nr. 106 „Otsa detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Lisa. „Lähteseisukohad. Otsa detailplaneeringu koostamisele“. 14. „Eelhinnang. Otsa detailplaneeringu koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“ 14. november 2018. a. 15. Rahandusministeeriumi kiri 11. veebruar 2019. a. nr. 14-11/6326-5 „Otsa kinnistu detailplaneering“. 16. Toomas Vikerpuur FIE poolt 30. jaanuar 2019.a. koostatud "Otsa kinnistu osa" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1:1000, töö nr. 18_11. 17. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 19 - 06 Juuni 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond OTSA DETAILPLANEERING 5 1.2.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus Joonis 1. Situatsiooniskeem Otsa maaüksus asub Orjaku külas riigitee Vaemla-Kassari-Luguse tee nr 12123 ääres, millelt on mahasõit ja juurdepääs. Maaüksus piirneb Kibuspuu, Laheniidi ja Porgi maaüksustega ja Käina lahega. Maa-ameti andmetel on Otsa katastriüksuse kõlvikuline koosseis: haritav maa 2,50 ha, looduslik rohumaa 0,1 ha, õuemaa 0,30 ha ja muu maa 1,20 ha. Otsa maaüksuse õuemaal asuvad ehtiseregistri andmetel elamu-tuulekoda (ehtiseregistri kood 115002136, üks korrus, ehitisealune pind 66 m²), garaaž, saun, kuur, kelder, küün, laut. Maaüksusel on puurkaev, reovee kogumiskaev, liitumine elektriga. Lähedal asuvad Orjaku sadam, Orjaku tulepaak 712 ja Orjaku linnuvaatlustorn. Rannajoonega paralleelne jalgrada on kasutatav matkarajana. Kogu planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale, osaliselt Kassari piiranguvööndisse ja osaliselt Käina sihtkaitsevööndisse (0,8 ha). Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnu- ja Väinamere loodusalana. Vabariigi Valitsuse 17.5.2007 määrusega nr 148 on kehtestatud Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse- eeskiri (edaspidi kaitse-eeskiri). Kaitse-eeskirja kohaselt on Käina sihtkaitsevööndis keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee ja tehnovõrgu rajatiste rajamine või tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks, olemasolevate ehitiste hooldustööd ning tee rajamine kinnistu tarbeks. Kassari piiranguvööndis on lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks. Karjamaa maaüksusele kavandatav juurdepääsutee jääb ranna ehituskeeluvööndisse Kassari piiranguvööndis. 1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal 1.2.3.1 Kehtivad piirangud: - Hiiu maakonna maakonnaplaneeringu järgses Kassari (I klass) väärtuslikul maastikualal; - Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal (registrikood: KLO1000508); Osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis (registrikood: KLO1100141); Osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Käina sihtkaitsevööndis (registrikood: KLO1100142); - Natura 2000 Väinamere linnualal (EE0040001) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (EE0040002); - Ranna piiranguvööndi piir (Läänemere rannal laius 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest); - Ranna ehituskeeluvööndi piir (Läänemere rannal laius 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest); - Ranna veekaitsevööndi piir ((ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m); - Kallasrada (laius lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist 10 m); - 0,4 kV õhuliin (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge); - Sidekanalisatsioon (kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni); - Maantee kaitsevöönd (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m). DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 19 - 06 Juuni 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond OTSA DETAILPLANEERING 6 1.2.3.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused: 1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 4. Avaliku kasutusega Linnutorni teelt nr. 3680048 juurdepääsuks Positsioon 2 krundile seatakse juurdepääsu reaalservituudid Karjamaa ja Kibuspuu kinnistutele teed kasutava kinnistu või krundi kasuks. 5. Maaüksus asetseb Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal, kus tuleb arvestada kaitse-eeskirjast tulenevate kitsendustega. 6. Majandustegevuses tuleb lähtuda Natura 2000 Väinamere linnu-, loodusalal kehtivatest nõuetest, kohustustest ja piirangutest. 7. Maaüksuse rannal kehtivad kinnisomandi kitsendused-kohustused tulenevad Looduskaitseseadusest (§ 34-42) ja katastriüksuste sihtotstarvetest. 8. Enne kinnistu müüki seada kinnistut läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks. 9. Väärtuslikul maastikualal kehtivad Hiiu maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja hooldussoovitused. 10. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 11. Kinnistuid läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. 12. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust. 1.3 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Käina Vallavolikogu 27. märts 2003 otsusega nr 32 kehtestatud Käina valla osa, Kassari saare, üldplaneeringust, kus nimetatud maaüksus asub detailplaneeringu kohustusega keskuse maa-alale, kus maakasutuse juhtotstarve on elamumaa, suvilate maa, ärimaa ja kaitsealune maa. Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Käina valla osa Kassari saare üldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhiplaani joonisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et võimaldada ühe elamu ja kuni kahe abihoone ning juurdepääsutee rajamist üldplaneeringu järgsele alale, kus erandkorras läbi detailplaneeringu on võimalik taodelda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt põhiplaanile muudatused sisse üldplaneeringusse. Üldplaneeringu kohaselt on Orjaku küla üheks arendatavaks keskuseks ja asustustihedus võiks kasvada Orjaku küla piirkonnas (p 4.2). Üldplaneeringuga on ulatuslikud maa-alad reserveeritud elamute ja suvemajade püstitamiseks. Elamuehituseks sobivate maa-alade väljaselgitamisel on arvestatud ajaloolist asustuse paiknemise traditsiooni ja elamuehitusalade sobivust saare nüüdse looduskeskkonnaga. Lisaks on arvestatud juba olemasolevate hoonestuspiirkondade, potentsiaalsete töökohtade ning tulevaste kommertsteeninduslike asutuste paiknemisega. Orjaku keskuses on lubatud tihedat paigutust hoonete rajamisel. Krundi (miinimum)suurust ei ole üldplaneeringus määratud. Üldplaneeringu juurde kuuluvas keskkonnamõju hindamise aruandes on analüüsitud kruntide kasutamise põhimõtteid ja ehitusõigust: detailplaneeringu kohustusega alad asendavad tiheasustusala mõistet ja on määratletud piisavalt konservatiivselt, võimaldades keskuste polüfunktsionaalset arengut (p 6.1). Üldplaneeringu kohaselt on põhja pool riigimaanteed (12123) Otsa kinnistul ranna ulatus 200 m rannajoonest. 1. aprill 2007 jõustunud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist. LKS § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringuga ei ole üleujutusega ala piiri määratud, seega loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks 1 m kõrgune samakõrgusjoon. Otsa maaüksuse detailplaneeringu ala jääb osaliselt (ca 2,3 ha ulatuses) Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse. Otsa kinnistu Jausa lahe poolses osas on Kassari saare üldplaneeringuga ja keskkonnaministri nõusolekul (06. november 2002 kiri nr 16-6/7300) vähendatud ehituskeeluvööndit kuni Vaemla-Kassari-Luguse teeni. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 19 - 06 Juuni 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond OTSA DETAILPLANEERING 7 LKS § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LKS § 38 lg 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning sama seaduse § 38 lg 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohaselt kavandatakse käesoleva detailplaneeringuga Otsa kinnistule kahte hoonestusala, millest ühe moodustavad olemasolevad hooned. Teine soovitud hoonestusala jääb ehituskeeluvööndisse, mistõttu on detailplaneeringu üheks eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine. LKS § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. LKS § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et: • Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Läänemerd ega selle kallast, kuna hoonestusala ja mere vahele jääb ca 280 m laiune ala, mis ei mõjuta ranna kaitseks seatud eesmärkide täitmist. • Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala asub Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Kassari piiranguvööndis. Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskirja, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17. mai 2007. a määrusega nr 148. Kaitse-eeskirja § 13 kohaselt on piiranguvööndi kaitse-eesmärk poollooduslike koosluste ja maastikuilme säilitamine. Kaitse-eeskirja § 14 lg 1 punkti 5 kohaselt on Kassari piiranguvööndis lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks. Kaitse-eeskirja § 17 sätestab, et enne kaitse-eeskirja jõustumist Kassari, Esiküla ja Orjaku piiranguvööndites kehtestatud üldplaneeringus või detailplaneeringus määratud kohtades on ehitamine lubatud, arvestades kaitse-eeskirja § 5 punktides 5-7 sätestatut. • Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (hoonete ehitamine, tehnovõrgud jne), kuid kuna juurdepääsuks saab kasutada olemasolevaid teid ja radu, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne. • Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Koostatud detailplaneering on ranna eripära arvestav. • Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine ei muuda juurdepääsu ega liikumise võimalusi kallasrajal. Looduskaitseseadus § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust. Vastavalt Keskkonnaameti kirja 19. veebruaril 2018 nr 6-5/18/1859-2 järgi on detailplaneeringu alal inventeeritud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpidest rannaniidud (1630*) ja kadastikud (5130). Rannaniitude ja kadastike kaitse on ka Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks. Kaitse-eeskirja §-de 11 ja 16 kohaselt on Käina sihtkaitsevööndis ning Kassari piiranguvööndis poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine ja lisaks vaadete avamiseks puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine. Planeeringualal poollooduslike koosluste levikualal on Keskkonnaregistri andmetel tõenäosus II kaitsekategooria taimeliigi madal kadakkaer (Cerastium pumilum) ja III kaitsekategooria taimeliikidem veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) ja kaljukress (Hornungia petraea) esinemiseks. LKS § 55 lg 7 kohaselt on keelatud II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine. LKS § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 19 - 06 Juuni 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond OTSA DETAILPLANEERING 8 Arvestades eelnevat ning Kassari piiranguvööndi kaitse-eesmärki (maastikuilme säilitamine), on käesolevas detailplaneeringus ette nähtud sellel alal loodusliku kõrghaljastuse (eelkõige kadastiku) säilitamine. Kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks ei ole vajalik kadakate/puude raie planeeritava hoonestusala juures. Hoonete ja juurdepääsuteede aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt praegune murukate eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna tasandamist krundi pind haljastatakse endisel kujul. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist. Planeeritava krundi maapinna kõrgus jääb vahemikku 0 kuni + 6.12 m. Planeeritav maa-ala on lauge tõusuga kirdesuunas. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma negatiivset mõju, sest planeeritav hoonestusala on merest oluliselt kaugemal võimaldades efektiivselt kasutada rannaäärset maa-ala. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest. Planeeritavatel maaüksustel on valdavateks kõlvikuteks määratud haritav maa, looduslik maa, õuemaa ja muu maa. Hoonestuse püstitamise järgselt suureneb õuemaa kõlvik ja eeldatavalt toimuvad muudatused olemasolevate kõlvikute pindalade osas – väheneb haritav maa ja muu maa pind. Hoonestusala asukoht on valitud väärtuslikku maastikku ja põllumaad säästes, et tagada avarate vaadete säilitamist ning järgida „Kassari maastikuhoolduskava“ (koostanud Kristiina Hellström, 2007.a.) soovitusi. Krundi kõlvikute piiride ja pindalade muutumine ei ole vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala asub riigimaantee ääres ja alal asub olemasolev juurdepääsutee, mida saab kasutada neid laiendades ja rekonstrueerides, ning tehnovõrgud. Tehnovõrgud saab rekonstrueerida või vajadusel ringi tõsta koos juurdepääsutee rajamisel (näiteks tee katte alla või kõrvale) ja need tegevused ei too kaasa negatiivset mõju ehituskeeluvööndi vähendamisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest. Planeeringuala paikneb hajaasustusalal, millele pole kehtiva üldplaneeringuga lisatingimusi seatud. Lähim elamu asub ca 170 m kaugusel planeeritavast hoonestusalast ning nende vahele jääb osaliselt hekk ja puud. Infrastruktuuri ja teedevõrgu korrastamine ja reguleerimine planeeringu käigus on naabritele positiivse mõjuga ja leevendab ala kasutusintensiivsuse suurenemisest tingitud negatiivset mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega. 1.4 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM Planeeringu eesmärgiks on jagada Otsa maaüksus kolmeks iseseisvaks kinnistuks määrates kahele krundile ehitusõigus ja hoonestusala. Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Elamumaa hoonete kompleks on lubatud kavandada maksimaalselt 340 m² ja 450 m2 ehitisealuse pindalaga vastavalt põhiplaanile. Planeeritud eluhoone maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 7,5 m ja 6,0 m. Abihoone maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 6,0 m. Kavandatud krunti võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Samuti säilitatakse planeeritaval maa-alal olemasolevad üksikud puud hoonestatud ala ümber. Parkimine on lubatud oma krundil. Rannajoonega paralleelne jalgrada on kasutatav matkarajana. Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteinerid, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Kinnistu omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 19 - 06 Juuni 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond OTSA DETAILPLANEERING 9 1.5 PLANEERINGU JÄRGSETE KRUNTIDE TABEL Planeeritava krundi Planeeritav detailplaneeringu Pos. nr Pindala ha Planeeritav katastri sihtotstarve nimi sihtotstarve 1. Positsioon 1 1,34 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100% 2. Positsioon 2 1,66 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100% 3. Positsioon 3 1,06 Looduslik maa, HL 100 Maatulundusmaa 100% 1.6 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Detailplaneeringu põhiplaanil on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala, käesolevas detailplaneeringus ainult väljaspool ehituskeeluvööndit, võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned ning istutada puid ja põõsaid. Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse ehitusprojektidega. Erandiks on piirdeaiad, mida on lubatud ehitada ka ehituskeeluvööndisse. 1.6.1 Planeeritud Positsioon 1 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 7 Lubatud suurim ehitisealune pind - 550 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 670 m² sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 450 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 7,5 m üksikelamu 6,0 m abihoone Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2/- Katused: kalded - 35° - 45° üksikelamu 20⁰ - 45⁰ abihoone materjalid - katusekivi, sindel (puit, ruberoid), puitkatus, värvitud eterniit, värvitud plekk (looduslähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud) tüüp - viilkatus Välisseinad - puit, kivi Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Piirdeaiad - kiviaed, puitaed 1.6.2 Planeeritud Positsioon 2 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 3 Lubatud suurim ehitisealune pind - 350 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 440 m² sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 240 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 6,0 m üksikelamu 6,0 m abihoone Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2/- Katused: kalded - 20° - 45° materjalid - katusekivi, sindel (puit, ruberoid), puitkatus, värvitud eterniit, värvitud plekk (looduslähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud) tüüp - viilkatus Välisseinad - puit, kivi Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Piirdeaiad - kiviaed, puitaed 1.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD 1. Planeeritava maaüksuse suurus - 4,06 ha 2. Ehitisealune pind kokku - 800 m2 3. Planeeritud maaüksusi - 3 4. Planeeritud ehituskrunte - 2 DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 19 - 06 Juuni 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond OTSA DETAILPLANEERING 10 1.8 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.8.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Planeeritavate uute hoonete varustamine veega lahendatakse krundile rajatava baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldeala. Ühe kinnisasja vajaduseks rajatavale põhjaveehaardele, mille ümber sanitaarkaitseala „Veeseaduse“ § 28 lõike 3 alusel ei moodustata, kehtivad veevõtukoha hooldusnõuded - Keskkonnaministri määrus nr. 61 16. detsember 1996 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks“. Puurkaev projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt litsentsi omava ettevõtte poolt. Kinnistu veetorustiku paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast. Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud „Eesti põhjavee kaitstuse kaarti“ andmetel asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Planeeritud Positsioon 2 krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendatakse bioloogilise omapuhasti ning imbsüsteemi baasil, kus heit- ja reovee puhastamine toimub omapuhastis ning pinnasesse juhtimine läbi imbväljaku killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Bioloogilise omapuhasti kuja on vähemalt 10 m ja imbväljaku kuja on vähemalt 10 m. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus. Projekteerimisel lähtuda: - Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001.a. määrusest nr. 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“. - Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2012 määrusega nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“. 1.8.2 Soojusvarustus Planeeritud hoone küte lahendatakse lokaalsena hoone projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka õhksoojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.). Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015.a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda 03. juunil 2015. a. kehtima hakanud „Energiatõhususe miinimumnõuded“ redaktsioonist. 1.8.3 Elektrivarustus Ehitusalale jäävad liinid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Tarbijate varustamine elektrienergiaga nähakse ette lähimast õhuliini mastist. Perspektiivselt asendatakse 0,4 kV õhuliin maakaablitega. Perspektiivse maakaabli asukoht on näidatud põhiplaanil. Planeeringus ühildada teedega elektriliinide koridorid toitepunktist kuni liitumiskilpideni. Liitumiskilp on planeeritud tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilp peavad olema alati vabalt teenindatavad (Viide- "Nõuded madalpinge kaablivõrgu projekteerimiseks"). Detailplaneeringuga moodustatavatel ehituskrundil tuleb seada Elektrilevi OÜ-le notariaalne maakasutusõigus enne kinnistu(te) müüki. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoonete elektrivarustuse projektidega. 1.8.4 Sidevarustus Planeeringualal ja sellel lähialal puuduvad sidevõrgu liinirajatised. Planeeringualaga piirneva Vaemla-Kassari-Luguse riigitee ääres on ELA082 side valguskaabelliin. Planeeringuga sidevõrgu liinirajatistega liitumist ette ei nähta. Planeerimislahendus näeb ette kaasaegsemate sideteenuste kättesaadavuseks kasutada mobiilsidevõrgu vahendeid. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 19 - 06 Juuni 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond OTSA DETAILPLANEERING 11 Alternatiivse lahendusena on lubatud sidevõrguga liitumiseks ja projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada sidevõrgu liinirajatiste valdajaga. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone projektiga. 1.8.5 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine Rajatavate hoonete ümbrus ja planeeritud parkimis alad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatava projektjoonistega. Põhihoone lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +1,8. Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale oma krundil haljasalale. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkimis ala ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus, asendades selle kruusa ja dreenliivaga. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.9 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Elektri õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on 0,4 kV pingega liinide korral 2 meetrit. Side ehitise kaitsevööndi mõõtmed mõlemal pool sideehitist on 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 1.10 TULEKAITSE ABINÕUD Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeritava maa-ala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Hooned planeeritaval alal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 7,5 m. Planeeritud ala hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3. Ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel I kasutusviis. Vastavalt Eesti standardi EVS 812-7:2008 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus” on kahe hoone vaheline minimaalne kuja 8 m, v.a. juhul kui tule leviku piiramine on tagatud ehituslike või muude abinõudega või hoonetekompleksi osad on samast tuleohutusklassist, hoonete arv ja korruste pindala on väiksemad hoonetekompleksile kohalduvatest arvväärtustest ja neid saab lugeda tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavalt üheks hooneks. Planeeritud hoonestusaladeni tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada Vaemla-Kassari-Luguse tee nr 12123 riigimaanteed ja olemasoleva mahasõidu baasil planeeritud juurdepääsuteed. Juurdepääsutee rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 12 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Tee veevõtukohani peab olema avatud, sõidetav ja talvel lumest puhastatud. Positsioon 1 ja Positsioon 2 kruntide hoonestuse tulekustutusvesi saadakse osaliselt Positsioon 2 krundile ja osaliselt Kibuspuu krundile planeeritud juurdepääsutee äärde planeeritud tuletõrje veevõtukohast, mille minimaalne kaugus hoonest või hoone osast ei tohi olla vähem kui 30 m. Tuletõrje veevõtukoha rajamine on Positsioon 1 ja Positsioon 2 kruntide arendaja/omaniku kohustus koostöös kohaliku omavalitsusega. Lähim olemasolev tulekustutusvee saamise võimalus asub Orjaku sadamas ca 260 m kaugusel, kus väliskustutusvee minimaalne normvooluhulk on 10 l/sek ja kestvus 3 tundi. Tuletõrje varustus projekteerida lähtuvalt EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Väliskustutusvee minimaalne normvooluhulk on I kasutusviisiga hoonel 10 l /sek ja kestvusega 3 h vastavalt EVS 812- 6:2012+A1+A2, p 5.3. Tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni võib olla kuni 150 m, vastavalt EVS 812-6:2012+A1+A2 p 6.3.13. Lähim olemasolev tulekustutusvee saamise võimalus asub Orjaku sadamas ca 350 m kaugusel, kus väliskustutusvee minimaalne normvooluhulk on 10 l/sek ja kestvus 3 tundi. Hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 19 - 06 Juuni 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond OTSA DETAILPLANEERING 12 Uute hoonete projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne Päästekeskusega. 1.11 KESKKONNAKAITSENÕUDED Kogu planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale, paiknedes osaliselt Kassari piiranguvööndis ja osaliselt Käina sihtkaitsevööndis. Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnu- ja Väinamere loodusalana (VV 05.08.2004 korraldus nr 615). Natura 2000 alal tuleb arvestada kehtestatud piirangutega (Keskkonnaministri määrus nr. 24 22. aprill 2004. a). Looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 järgi ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks ega jahiulukeid lisasööta. Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskirja, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17. mai 2007 määrusega nr 148 (edaspidi ka kaitse-eeskiri) § 13 kohaselt on piiranguvööndi kaitse-eesmärk poollooduslike koosluste ja maastikuilme säilitamine. Kaitse-eeskirja § 14 lg 1 p 5 kohaselt on Kassari piiranguvööndis lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks. Kaitse-eeskirja § 10 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on Käina sihtkaitsevööndis keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee ja tehnovõrgu rajatiste rajamine või tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks, olemasolevate ehitiste hooldustööd ning tee rajamine kinnistu tarbeks. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 14 lg 1 p 5 kohaselt ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut. LKS § 21 lg 1 kohaselt on kaitseala valitseja Keskkonnaamet. Detailplaneeringu alal on osaliselt inventeeritud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpidest rannaniidud (1630*) ja kadastikud (5130). Rannaniitude ja kadastike kaitse on ka Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks. Kaitse-eeskirja §-de 11 ja 16 kohaselt on Käina sihtkaitsevööndis ning Kassari piiranguvööndis poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine ja lisaks vaadete avamiseks puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine. Planeeringualal poollooduslike koosluste levikualal on Keskkonnaregistri andmetel tõenäosus II kaitsekategooria taimeliigi madal kadakkaer (Cerastium pumilum) ja III kaitsekategooria taimeliikide, veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) ja kaljukressi (Hornungia petraea) esinemiseks. LKS § 55 lg 7 kohaselt on keelatud II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine. LKS § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Arvestades eelnevat ning Kassari piiranguvööndi kaitse-eesmärki (maastikuilme säilitamine), on käesolevas detailplaneeringus ette nähtud sellel alal loodusliku kõrghaljastuse (eelkõige kadastiku) säilitamine. Kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks ei ole vajalik kadakate/puude raie planeeritavate hoonestusalade juures. LKS § 38 lg 1 p 1 kohaselt on meresaartel ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. LKS § 35 lg 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. LKS § 35 lg 31 alusel määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Kassari üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutuse ala piiri määratud, millest lähtuvalt tuleb käesoleva detailplaneeringus ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 meetri samakõrgusjoonest (1 meetri samakõrgusjoonest mõõdetud 200 meetrit). Kassari üldplaneeringu kohaselt (ptk 7, lk 53) ei ole üldplaneeringus nimetatud maa-ala näol tegemist tiheasustusalaga. Seega ei laiene sellele alale LKS § 38 lg 1 p-s 3 nimetatud 50 m laiuse ehituskeeluvööndi säte. Hiiu maakonnaplaneeringu järgi kuulub planeeringuala „Kassari” I klassi väärtuslike maastike koosseisu ning seal kehtivad maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised hooldussoovitused. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 19 - 06 Juuni 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond OTSA DETAILPLANEERING 13 Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta juulil 2015. a. kehtima hakanud „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ ning Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016 nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Krundil lahendatakse heitveekäitlus koos hoonestusprojektiga lähtudes koostatud detailplaneeringust. Väärtuslike maastike ning looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Hoonete kütmine toimub elektriga või maakütte baasil. 1.12 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele. Planeeritud kruntide liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud joonisel Põhiplaan. Detailplaneeringu riigiteega piirneva planeeringuala lähtetasemeks on võetud projektkiirus 50 km/h ning nähtavuskolmnurga parempööraja ulatusele projektkiirus 70 km/h. Juurdepääsuks planeeringuala Positsioon 1 krundile kasutada Vaemla-Kassari-Luguse tee nr 12123 riigimaanteelt olemasoleva mahasõidu baasil olemasolevat juurdepääsuteed. Juurdepääsuks planeeringuala Positsioon 2 krundile kasutada Vaemla-Kassari-Luguse tee nr 12123 riigimaanteelt avaliku kasutusega erateed Linnutorni tee nr. 3680048, sealt edasi üle Karjamaa ja Kibuspuu kinnistute piki põlluäärse kadastiku serva planeeritud juurdepääsuteed. Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m. Otsa kinnistu olemasoleva mahasõidu nähtavuse tagamiseks puhastada nähtavuskolmnurgad 5 x 120 m (5 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele ja kuni 120 m paremale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele) teeäär. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust, vajadusel tuleb ette näha sellelt alalt tee äärte puhastamine. Erandina võib nähtavuskolmnurka istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m. Liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab sõidukijuhil olema sõidutee ja sellega külgneva ala ulatuses tagatud nõutav külgnähtavus, mida tuleb arvestada kõrghaljastuse planeerimisel ning vajadusel müratõkete rajamisel. Külgnähtavus on sõiduteega külgnev ala, kus ei tohiks paikneda nähtavust piiravaid ehitisi. Kogu riigiteega piirneva planeeringuala ulatuses tuleb tagada projektkiirusel 50 km/h rahuldaval tasemel külgnähtavus 10 m. Planeeritud hoonete juurdepääsutee mahasõidu vajalikud nähtavused tuleb tagada enne mistahes ehitusloa väljastamist planeeringualale. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (prügiautod ja päästetehnika), pöörderaadius 12 m ja tee laius 3,5 m. Planeeritavate kruntide liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud joonisel Põhiplaan. Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile ja projektide lahendustele. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud ulatuses rasketehnikale (kinnistute teenindamiseks vajalik tehnika). Krundi siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Parkimine lahendatakse planeeritaval alal krundi siseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral annab nõuded projektile Maanteeamet. Tehnilisi tingimusi projektide koostamiseks tee kaitsevööndis väljastab Maanteeamet vastava taotluse alusel. Arendaja peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed „Rahvatervise seaduse” alusel kehtestatud Sotsiaalministri 04. märts 2002. a. määruses nr. 42 esitatud normmürataseme tagamiseks. Maanteeamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.8.5 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine. Avaliku kasutusega Linnutorni teelt nr. 3680048 juurdepääsuks Positsioon 2 krundile seatakse juurdepääsu reaalservituudid Karjamaa ja Kibuspuu kinnistutele teed kasutava kinnistu või krundi kasuks. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 19 - 06 Juuni 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond OTSA DETAILPLANEERING 14 Juurdepääsu kasutamise korralduslikud küsimused reguleerivad kinnistute omanikud vastavasisulises servituudikokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Juurdepääsu reaalservituut saab juriidilise aluse peale vastava kande tegemist kinnistusraamatusse. 1.13 PIIRKONNA TURVALISUS Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et: - planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - ehitusperioodil oleks hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu kinnistu territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga. 1.14 PLANEERINGU REALISEERIMINE Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud. Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva katastriüksuse omanikku. 1.14.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Planeeritava maaüksuse maakorralduslik jagamine peale detailplaneeringu kehtestamist; 2. Enne kinnistu müüki seada kinnistut läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks. 3. Krundi/kruntide hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine; 4. Rajatiste ehitamiseks vajalike kooskõlastuste ja lubade taotlemine; 5. Vajalike kommunikatsioonide ja teede rajamine (projekt, ehitusluba, kasutusluba), sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist; 6. Hoonete püstitamiseks ehituslubade taotlemine kohalikult omavalitsuselt; 7. Hoonestuse püstitamine; 8. Ehitiste kasutamist lubavate lubade taotlemine kohalikult omavalitsuselt; 9. Haljastustööd, lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 19 - 06 Juuni 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond OTSA DETAILPLANEERING M 1 : 1 000 000 TINGMÄRGID: 1 50 m PLANEERINGUALA PIIR KATASTRIÜKSUSE PIIR 15 MUINSUSKAITSEALA PIIR 0m MUINSUSKAITSE KINNISMÄLESTIS RIIGIMAANTEE KÕRVALMAANTEE (PERSPEKTIIVNE) KOHALIK MAANTEE ALAJAAM TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT PLANEERITUD TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT SADAM LAUTRI KOHT SUPLUSKOHT MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha skeemi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2019. aasta Eesti põhikaart mõõtkava M 1 : 10000 mustvalget rasterkaarte nr. 62124 ja nr. 62133. 3. Planeeringuala asub: - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul ; - Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, K äina sihtkaitse vööndis ( registrikood: KLO110014 2); - Natura 2000 Väinamere linnualal (kood: EE0040001) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (kood: EE0040002) . 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused BK77 süsteemis. TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 19 - 06 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee JUHATAJA OBJEKT ARHITEKT JAAN KUUSEMETS OTSA DETAILPLANEERING PLANEERIJA Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond TEET ELSTEIN JOONIS KUUPÄEV 27.06.2019.a. ASUKOHA SKEEM STAADIUM DP JOONISE NR. 1 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3 K äina l ahe K eht K äina Regis t-Kassar i ma K A R J Aest atud D a l ahe-K assar i r ik ood a : KLO1s tikukaitsea M go Orjak uAA K I NN I S pen OÜ töö maas t i Regis t kukait se 00050 8 la küla, K TU D E T nr. 08- 120 r ik ood al a, Or äina v A ald, H I LPLANEERIN Natur a2 : KLO11 j aku piir iiu ma akond G Regi st000 Väi nam 00016 anguvö önd Natur r ik o od: EE e re linn TINGMÄRGID a 2000 004 00 ala u Regi st Väi name 01 r ikood : EE00re loodusala 4 0002 PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala ca 5,1 ha) KADASTIK, VÕSA KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR KÜLGNEVA MENETLETAVA DETAILPLANEERINGU PIIR KATASTRIÜKSUSE PIIR MURU, HOOLDATUD ROHUMAA POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA VÄLISPIIR PIIRANGUVÖÖNDI VÄLISPIIR ROHUMAA SIHTKAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA ROOSTIK LEHTPUU HOONE OKASPUU (KUUSK) KASVUHOONE 1 63 OKASPUU (MÄND) K äina Ranna0* MUSTKATTEGA TEE l ahe- niit VILJAPUU K äina Regis t Kassar i maa l ahe-K r ik ood KRUUSKATTEGA TEE ÜKSIK PÕÕSAS assar i maa : KLO1s tikukaitseala 00050 PINNASTEE Regis ts ti kukait se 8 PUURIVI Natur r ik ood al a, K ä a 20 : K L O in a 11001 sihtkaits TEERADA PUURKAEV Regi st 00 Väi nam 42 evöön d Natur r ik e ood: E re linnua KIVI MAA-ALUNE VEETORUSTIK a 2000 E004 0 la Regi st Väi nam 0 01 PUITAED r ikood e REOVETE KANALISATSIOONI TORUSTIK JA KAEV : EE00re loodusala VÕRKAED 4 0002 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN 513 LIPUMAST 10 KV KAABELLIIN K adas0 tik 0,4 KV KAABELLIIN SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD VALITUD HAJUSKÕRGUSED M K I B U S enet letav D P ag Orjak uUU M AA Ü K open OÜ t ö küla, H SU S E D ö iiumaa E T nr. 18-44 vald, HA ILPLANEER iiu ma IN akond G 513 K adas0 tik K ehte s K äina l ahe- P A R G t atud D ago K äina Regis t Kassar i maa Orjak uI K IN N I S TU pen OÜ töö l ahe-K küla, K D nr assar i r ik ood : KLO1s tikukaitseala äina v ET A I LPLANE . 09-33 ald, H maa Regis ts ti kukait se 00050 8 iiu ma ER ING r ik ood al a, K a akond Natur : K LO s s a 11001 ri piirang a2 Regi st000 Väi nam 41 uvöön d Natur r ik e ood: E re linnu a 2000 E004 0 a la Regi st Väi name 00 1 r ikood : EE00re loodusala 4 0002 MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugiplaani koostamisel on kasutatud Toomas Vikerpuur FIE poolt 30. jaanuar 2019.a. koostatud "Otsa kinnistu osa" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1:1000, töö nr. 18_11. 3. Planeeringuala asub: - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul; - Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, K äina sihtkaitse vööndis ( registrikood: KLO110014 2); - Natura 2000 Väinamere linnualal (kood: EE0040001) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (kood: EE0040002). 4. Koordinaadid L-E ST'97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 19 - 06 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee JUHATAJA OBJEKT ARHITEKT JAAN KUUSEMETS OTSA DETAILPLANEERING PLANEERIJA Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond TEET ELSTEIN JOONIS KUUPÄEV 27.06.2019.a. TUGIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 2 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A2 ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS TINGMÄRGID Pos Krundi aadress Krundi planeeritud Krundi Moodustatakse Liidetavate- Osade senine PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala ca 5,1 ha) nr sihtotstarve planeeritud kinnistutest(nr). lahutatavate sihtotstarve KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR (katastriüksuse suurus (ha) k.a. riigi / linna osade (katastriüksuse KÜLGNEVA MENETLETAVA DETAILPLANEERINGU PIIR liik) maa suurused (ha) liik) KATASTRIÜKSUSE PIIR 1 Positsioon 1 Elamumaa 1,34 36802:003:1060 1,34 Maatulundusmaa PLANEERITUD KRUNDI PIIR PLANEERITAV KRUNDI 2 Positsioon 2 Elamumaa 1,66 36802:003:1060 1,66 Maatulundusmaa 1 POSITSIOONI NUMBER Käi na l ahe-Kassari maasti kukait seal a, Orjaku piiranguvöönd KOORDINAATPUNKT 3 Positsioon 3 Maatulundusmaa 1,06 36802:003:1060 1,06 Maatulundusmaa JA SELLE NUMBER HOONE Kokku: 4,06 KASVUHOONE Kehtest at ud Dagopen OÜ töö nr. 08-120 MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE MUSTKATTEGA TEE KAR JAMAA KINNISTU DETAILPLANEERING Orjaku kül a, Käi na val d, Hii u maak ond DETAILPLANEERING KATASTER 1630* KRUUSKATTEGA TEE Rannaniit Käina l ahe-Kassari maasti kuk ait seala EP üksikelamu maa E elamumaa PINNASTEE Registrik ood: KLO1000508 Käina l ahe-Kassari maasti kuk ait seala, Käina si htk ait sev öönd Registrik ood: KLO1100142 HL looduslik maa M maatulundusmaa TEERADA Nat ura 2000 Väi namere linnuala Registrik ood: EE0040001 Nat ura 2000 Väi namere loodusala KIVI Registrik ood: EE0040002 PUITAED 3 PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD VÕRKAED POS. KRUNDI KRUNDI SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE 5130 Kadastik NR. AADRESS SUURUS (ha) (Det.planeering) (kataster) OSAKAAL (%) LIPUMAST 1 POSITSIOON 1 1,34 EP E 100 PUURKAEV 2 POSITSIOON 2 1,66 EP E 100 MAA-ALUNE VEETORUSTIK 3 POSITSIOON 3 1,06 HL M 100 REOVETE KANALISATSIOONI TORUSTIK JA KAEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN 10 KV KAABELLIIN 0,4 KV KAABELLIIN SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA VÄLISPIIR PIIRANGUVÖÖNDI VÄLISPIIR 2 SIHTKAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR Menet letav Dagopen OÜ t öö nr. 18-44 5130 KIB USPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Kadastik Orjaku kül a, Hii umaa v ald, Hiiu maakond Kehtest at ud Dagopen OÜ töö nr. 09-33 PAR GI KINNISTU DETAILPLANEERING Orjaku kül a, Käi na val d, Hii u maak ond Käina l ahe-Kassari maasti kuk ait seala MÄRKUSED: Registrik ood: KLO1000508 Käi na l ahe-Kassari maasti kukait seal a, Kassari piiranguvöönd Registrik ood: KLO1100141 Nat ura 2000 Väi namere linnuala Registrik ood: EE0040001 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Nat ura 2000 Väi namere loodusala Registrik ood: EE0040002 2. Kruntimise plaani koostamisel on kasutatud Toomas Vikerpuur FIE poolt 30. jaanuar 2019.a. koostatud "Otsa kinnistu osa" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1:1000, töö nr. 18_11. 3. Planeeringuala asub: 1 - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul; - Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, K äina sihtkaitse vööndis ( registrikood: KLO110014 2); - Natura 2000 Väinamere linnualal (kood: EE0040001) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (kood: EE0040002). 4. Koordinaadid L-E ST'97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 19 - 06 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee JUHATAJA OBJEKT ARHITEKT JAAN KUUSEMETS OTSA DETAILPLANEERING PLANEERIJA Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond TEET ELSTEIN JOONIS KUUPÄEV 27.06.2019.a. KRUNTIMISE PLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 3 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 2000 FORMAAT A3 KR UNTI DE EHI TUSÕI GUS PÕ HIL I SED AR HITEKT UUR INÕ UD ED Hoonete suurim Hoonete lubatud Suurim lubatud ehitise- Hoonete Krundi suurim suletud Parkimiskohtade arv Krundi Hoonete suurim lubatud maa- Tule- Olemasolevate alune pind (m2) suurim kasutamise Katusekalle, brutopind (m2) Piirangud. Märkused Pos nr. suurus lubatud kõrgus pealne/maa- püsivus- kruntide aadressid maa- maa- lubatud arv sihtotstarve tüüp (ha) (abs.) alune sh. norma- kavan- klass krundil /osakaal % kokku pealne alune korruselisus 1. korrusel tiivne datud Otsa 1 1,34 550 - 7 EP / 100 Üksikelamul 2/- Üksikelamul 670 450 3 3 TP3 - Puurkaev, hooldeala ulatus 10 m; 7,5 (10,7), 35°-45°, - Rekonstrueeritav omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m; abihoonel abihoonel - Perspektiivne ühisveevärgi toru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; 6,0 (9,2) 20°-45°, - Perspektiivne ühiskanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; viilkatus - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks; - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; - Planeeritud riigimaantee külgnähtavus, laius tee servast on 10 m; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, registrikood: KLO1000508; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd, registrikood: KLO1100141; Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Registrikood: KLO1000508 - Natura 2000 Väinamere linnuala, registrikood: EE0040001; 100% HL Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Orjaku piiranguvöönd - Natura 2000 Väinamere loodusala, registrikood: EE0040002; Registrikood: KLO1100016 - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik. - - - Natura 2000 Väinamere linnuala Otsa 2 1,66 350 - 3 EP / 100 Üksikelamul 2/- Üksikelamul 440 240 3 3 TP3 - Planeeritud puurkaev, hooldeala ulatus 10 m; - Registrikood: EE0040001 ja abihoonel ja abihoonel Natura 2000 Väinamere loodusala - Planeeritud bioloogiline omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m; 1,06 ha - Registrikood: EE0040002 6,0 (11,8) 20°-45°, - Perspektiivne ühisveevärgi toru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; viilkatus - Perspektiivne ühiskanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; "POSITSIOON 3" - Planeeritud tuletõrje veevõtukoht, minimaalne kaugus hoonest ei tohi olla vähem kui 30 m; - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Ranna ehituskeeluvöönd muutmisettepanek hoonestusala ja juurdepääsu osas; Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 08-120 - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; KARJAMAA KINNISTU DETAILPLANEERING Orjaku küla, Käina vald, Hiiu maakond - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, registrikood: KLO1000508; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd, registrikood: KLO1100141; 1630* Rannaniit - Natura 2000 Väinamere linnuala, registrikood: EE0040001; - Natura 2000 Väinamere loodusala, registrikood: EE0040002; Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Registrikood: KLO1000508 - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik. Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Käina sihtkaitsevöönd Otsa 3 1,06 - - - HL / 100 - - - - - - - - - Planeeritud avaliku kasutusega pinnasteena loodus- ja matkarada; Registrikood: KLO1100142 - Kallasrada, laius lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest 10 m; 5 Natura 2000 Väinamere linnuala Registrikood: EE0040001 - Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m; Natura 2000 Väinamere loodusala - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; Registrikood: EE0040002 - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, registrikood: KLO1000508; 3 - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd, registrikood: KLO1100141; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Käina sihtkaitsevöönd, registrikood: KLO1100142; 5130 - Natura 2000 Väinamere linnuala, registrikood: EE0040001; Kadastik - Natura 2000 Väinamere loodusala, registrikood: EE0040002; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik. Kibuspuu 4 4,20 Ei määrata Ei määrata - Planeeritud juurdepääsuservituut Otsa kinnistu kruntide kasuks; - Planeeritud tuletõrje veevõtukoht, minimaalne kaugus hoonest ei tohi olla vähem kui 30 m; - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Ranna ehituskeeluvöönd muutmisettepanek juurdepääsu (ja hoonestusala) osas; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, registrikood: KLO1000508; 4 - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd, registrikood: KLO1100141; - Natura 2000 Väinamere linnuala, registrikood: EE0040001; - Natura 2000 Väinamere loodusala, registrikood: EE0040002; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik. Karjamaa 5 5,58 Ei määrata Ei määrata - Planeeritud juurdepääsuservituut Kibuspuu ja Otsa kinnistute kruntide kasuks; - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Ranna ehituskeeluvöönd muutmisettepanek juurdepääsu osas; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, registrikood: KLO1000508; 30.00 - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd, registrikood: KLO1100141; 1 1 - Natura 2000 Väinamere linnuala, registrikood: EE0040001; - Natura 2000 Väinamere loodusala, registrikood: EE0040002; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik. Kokku 13,84 900 10 1 110 690 6 6 Menetletav Dagopen OÜ töö nr. 18-44 LK 5130 KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING LK Kadastik Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond SA 23.82 R =1 0 m p3 .26 23 15 2 4.62 .00 4 5 .0 0 5 .7 50 5 10 5 .0 0 40 PLANEERITUD .2 2 2 32 .34 Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 09-33 JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1 PARGI KINNISTU DETAILPLANEERING Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga Orjaku küla, Käina vald, Hiiu maakond 10.00 15 .00 tugipeenar sõidutee tugipeenar 5% 2.5% 5% 1:2 1:2 TINGMÄRGID 0 3 0.0 Käina lahe-Kassari maastikukaitseala TVK Registrikood: KLO1000508 tee telg PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala ca 5,1 ha) PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU ³ Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd m Registrikood: KLO1100141 KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR PERSPEKTIIVNE ÜHISKANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT 36 0,5 3,0 0,5 KÜLGNEVA MENETLETAVA DETAILPLANEERINGU PIIR (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) in. Natura 2000 Väinamere linnuala M Registrikood: EE0040001 KATASTRIÜKSUSE PIIR TVK PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA VÕIMALIK ASUKOHT (minimaalne kaugus hoonest või hoone osast ei tohi olla vähem kui 30 m) Natura 2000 Väinamere loodusala PLANEERITUD UUE KRUNDI PIIR Registrikood: EE0040002 OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN VAREM PLANEERITUD UUE KRUNDI PIIR (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge) PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT, 6 9.45 10 .00 100% EP OTSA DETAILPLANEERING, Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, TÖÖ NR. 19-06 VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA sh. PERSPEKTIIVSELT 0,4 kV ÕHULIINI ASENDAV 0,4 KV KAABELLIIN (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) 6,0 m 3 tk. 340 m² 5 .0 KOOSKÕLASTUSED: 0 4 2 NÄ KÜLGNEVA MENETLETAVA DETAILPLANEERINGU PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIIN 9 .0 H TA JÄRGNE PLANEERITUD HOONESTUSALA OLEMASOLEV MÕÕTKILP 1,66 ha 3 1. 2. VU LK PLANEERITUD MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT 8 .0 10 7 SK 5 0 .0 0 PLANEERITUD HOONESTUSALA OLEMASOLEV SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS .00 "POSITSIOON 2" OLM Hoonestusalad kokku ca 1391 m² 49 (kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) .76 NU OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE VAREM PLANEERITUD TEE AVALIKKU 1 8 .5 RK KASUTUSSE MÄÄRAMISE VAJADUS 5x1 2 3 OLEMASOLEV ÜKSIKELAMU ASUKOHT PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUT 20m 1 2 TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA OLEMASOLEV MAHASÕIT 2 10 m 3. 4. A R= OLEMASOLEV ABIHOONE ASUKOHT 3S .96 5 .0 2 p 10 KÜL NÄH 2 0 TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA 2 0.5 2 GNÄ KOL MN VÄLISPIIR (kaugus veevõtukohast 150 m) TAV 6 .99 OLEMASOLEV MAAKELDRI ASUKOHT 3 1 HTA US KALLASRADA 1 5 7 .1 9 2 2 4 .6 8 .5 4 PLANEERITUD ÜKSIKELAMU SOOVITUSLIK ASUKOHT (Laius lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist 10 m) VUS RK 5x1 4 0 RANNA JA KALDA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR MÄRKUSED: 10 m PLANEERITUD ABIHOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT U 5 (Ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m) 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 1 8.9 TEE RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR 3 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ning täpsustatakse ehitusprojektidega . RIIGI MAANTEE (Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest) KRUNDI EHITUSÕIGUS 3. Põhiplaani koostamisel on kasutatud Toomas Vikerpuur FIE poolt 30. jaanuar 2019.a. koostatud "Otsa kinnistu osa" maa-ala plaan S ER 20m RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK 0 PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE 3 0 .0 tehnovõrkudega M 1:1000, töö nr. 18_11. VAS 4 .48 RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR 4. Planeeringuala asub: T 5 .00 p3 SA PLANEERITUD KRUNDI PARKIMISKOHT SÕIDUAUTODELE (Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest) 2 3 .0 0 EP ÜKSIKELAMU MAA - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul; - Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508); PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE LOODUSKAITSEALA HL LOODUSLIK MAA - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141); PLANEERITUD AVALIKU KASUTUSEGA LOODUS- JA MATKARADA - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, K äina sihtkaitse vööndis ( registrikood: KLO110014 2); 5130 POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA - Natura 2000 Väinamere linnualal (kood: EE0040001) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (kood: EE0040002). SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES OLEMASOLEV KADASTIK JA VÕSA PIIRANGUVÖÖNDI VÄLISPIIR 5. Koordinaadid L-E ST'97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. KÕRGUS EHITISE- SIHTKAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR MEETRITES HOONETE R =1 0m OLEMASOLEV PUURKAEVU ASUKOHT MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR 100% EP SUURIM ALUNE PIND ARV KRUNDIL TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 (hooldeala ulatus 10 m) KORRUSELISUS HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 19 - 06 (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m) PARKIMIS- 7,5 m 7 tk. KOHTADE Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee PLANEERITUD PUURKAEV-PUMPLA VÕIMALIK ASUKOHT MAANTEE KÜLGNÄHTAVUSE PIIR 450 m² KRUNDI SUURUS ARV ÕUES R =1 0m (hooldeala ulatus 10 m) (laius tee servast on 10 m) 2 JUHATAJA OBJEKT "KRUNDI NIMETUS" ARHITEKT JAAN KUUSEMETS PLANEERITUD KRUNDI VEETORU PLANEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK 1,34 ha 3 HOONESTUSALA SUURUS OTSA DETAILPLANEERING 5x120m PLANEERIJA Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond PERSPEKTIIVNE ÜHISVEEVÄRGI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) "POSITSIOON 1" TEET ELSTEIN LIKVIDEERITAV OBJEKT Hoonestusalad kokku ca 3045 m² PLANEERITUD BIOLOOGILINE OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAK VÕIMALIK ASUKOHT JOONIS (omapuhasti kuja on vähemalt 10 m, imbväljaku kuja on vähemalt 10 m) PK SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERI ASUKOHT KUUPÄEV 27.06.2019.a. PÕHIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 4 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1 TINGMÄRGID PLANEERITUD MAA-ALA PIIR EHITUSKEELUVÖÖND (VASTAVALT RANNA- JA KALDAKAITSE SEADUSELE) V SIHTKAITSEVÖÖND PIIRANGUVÖÖND DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALA- KESKUSE MAA-ALA, SEGAEHITUSALA E SOOVITUSLIK EHITUSPIIRKOND HAJAASUTUSVIISIL Ä E Sk Th L SADAMATE MAA-ALA (TOOTMISMAA) HELIKOPTERI PLATS (LIIKLUSMAA) KÜLADE PIIRID RIIGIMAANTEE MATKARAJAD (OL. OL./PERSPEKT.) Ä / E / Sk ÄRIMAA, ELAMUMAA, SUVILATE MAA RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Laius on rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest) RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK V SADAMAD / LAUTRIKOHAD / SADAMAD / LAUTRIKOHAD L MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaani koostamisel on kasutatud Keina Ehitus AS koostatud "Kassari saare üldplaneering" Kassari saare maakasutuskaarti M 1 : 20 0000, töö nr. 99-14. 3. Planeeringuala asub: - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul; - Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, K äina sihtkaitse vööndis ( registrikood: KLO110014 2); - Natura 2000 Väinamere linnualal (kood: EE0040001) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (kood: EE0040002). 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 19 - 06 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee Th JUHATAJA ARHITEKT JAAN KUUSEMETS PLANEERIJA OBJEKT OTSA DETAILPLANEERING Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond TEET ELSTEIN JOONIS ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE KUUPÄEV 27.06.2019.a. STAADIUM DP JOONISE NR. 5 ETTEPANEKU PLAAN DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 5000 FORMAAT A3 20 3. LISAD DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 19 - 06 Juuni 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond OTSA DETAILPLANEERING 3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 21 FOTO 1: Vaade Otsa kinnistu olemasolevale hoonestusele läänepoolsest nurgast. FOTO 2: Vaade Otsa kinnistu olemasolevale hoonestusele põhja poolt. FOTO 3: Vaade Otsa kinnistu keskosale olemasoleva hoonestusala idapoolsest nurgast. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 19 - 06 Juuni 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond OTSA DETAILPLANEERING 3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 22 FOTO 4: Vaade planeeritud uuele hoonestusalale põhjapoolsest nurgast lõuna suunal. FOTO 5: Vaade planeeritud uuele hoonestusalale ja juurdepääsule kagupoolsest nurgast loode suunal. FOTO 6: Vaade Otsa kinnistu Käina lahe poolsele rohumaale. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 19 - 06 Juuni 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond OTSA DETAILPLANEERING Lisa Hiiumaa Vallavolikogu 20.12.2018 otsusele nr 106 LÄHTESEISUKOHAD Otsa detailplaneeringu koostamisele 1. Detailplaneeringu koostamise vajadus, eesmärgid ja planeeringuala üldandmed Huvitatud isik esitas taotluse algatada detailplaneeringu (edaspidi planeeringu) koostamine Hiiumaa vallas Orjaku külas asuval Otsa maaüksusel (katastritunnus 36802:003:1060, suurus 4,10 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, kinnistu registriosa nr 117433). Planeeritava ala suurus on ligikaudu 4,5 ha, hõlmates Otsa maaüksuse ja lisaks maa-ala Karjamaa maaüksusest (katastritunnus 36801:001:0678, sihtotstarve maatulundusmaa 100%,) juurdepääsutee kavandamiseks ja Vaemla-Kassari-Luguse (katastritunnus 36802:003:2400, sihtotstarve transpordimaa) riigiteest liikluslahenduste kavandamiseks. Joonis 1 Planeeringuala asukoha skeem - Otsa maaüksus piiritletud kollase joonega - Karjamaa maaüksusele kavandatava juurdepääsutee on tähistatud sinise joonega, asukoht täpsustub planeeringu käigus Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Otsa maaüksusele ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks. Otsa maaüksus on kavandatud jagada kolmeks maaüksuseks, neist üks maatulundusmaa ja kaks elamumaa krunti, ühele krundile määrata õigus ehitada üks elamu kahe abihoonega, teisele krundile kavandada olemasolevat hoonestust, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja –rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine, ehituskeeluvööndi vähendamine. Juurdepääsuteed on võimalik kavandada kohalikult Linnutorni teelt läbi Karjamaa (katastritunnus 36801:001:0678) ja Kibuspuu maaüksuse (katastritunnus 36802:003:1050) või riigiteelt. Karjamaa maaüksusele kavandatav juurdepääsutee asub ehituskeeluvööndis ning ei ole avalikult kasutatav, seetõttu tuleb taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist ja maa liita planeeritava ala hulka. Käina valla osa, Kassari saare, üldplaneeringu kohaselt jäävad Otsa ja Karjamaa maaüksused detailplaneeringu kohustusega keskuse maa-alale, kus maakasutuse juhtotstarve on elamumaa, suvilate maa, ärimaa ja kaitsealune maa. Üldplaneeringu kohaselt on põhjapool riigimaanteed (12123) Otsa ja Karjamaa kinnistul ranna ulatus 200 m rannajoonest ja kinnistute edelaosas märgib ranna ulatust riigimaantee. Ehituskeeluvöönd kattub ranna ulatusega. 1.4.2007 jõustunud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 35 lõike 4 kohaselt paikneb Otsa ja Karjamaa maaüksuse osa üldplaneeringuga määratud soovituslikust ehituspiirkonnast nüüd ranna ehituskeeluvööndis (1 meetri kõrgusjoon + 200 m). Seetõttu tuleb detailplaneeringut menetleda üldplaneeringut muutvana ja taotleda Keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist. Planeeringuala asub Käina lahe–Kassari maastikukaitsealal, mis hõlmab ka Natura 2000 linnuala ja Natura 2000 loodusala. Võimalike uuringute vajadus Kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitseala. Keskkonnaamet andis seisukoha 2.10.2018 kirjas nr 7-9/18/14596-2. Keskkonnaamet nõustus, et eeldatavalt ei kaasne kavandatud tegevusega olulist keskkonnamõju ning KSH täiemahuline algatamine ei ole vajalik kui planeeringu koostamisel arvestatakse DP lähteseisukohtade KSH eelhinnangus tooduga. Asjakohaste mõjude hindamiseks on nõrgalt kaitstud põhjaveega alale kavandamisel vajalik eelnev ehitus- ja hüdrogeoloogiline uuring. Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 2. Planeeringu ülesanded 2.1 Otsa maaüksuse kruntideks jaotamine. Ehitusõigusega kruntide moodustamisel on tingimuseks kruntidele juurdepääsu tagamine. 2.2 Kruntidel hoonestusala ja ehitusõiguse määramine. Hoonete arv ühel krundil kuni kolm (üksikelamu kuni 120m2 ja kaks abihoonet 2X60m2), teisel krundil olemasolevad hooned (elamu ja 6 abihoonet). Olemasoleva hoonestuse ehitusõiguse ülevaatamine, et tagada arenguvõimalused. 2.3 Detailplaneeringu hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja –rajatiste ning kruntidelt avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine. Keskkonnaameti ettepanekul võiks arvestada piirkonna perspektiivse ühiskanalisatsiooni rajamisega ja reovete juhtimisega Orjaku sadama puhastisse. 2.4 Ehitiste ehituslike, arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine. 2.4.1 Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiatõhusate ja kaasaegsete maastikku sobivate hoonete projekteerimiseks. Projekteerida traditsioonilise vormiga hoone ning kasutada hoone välisviimistluses looduslikke materjale. Hoonete paigutusel arvestada Orjaku linnuvaatlustornist avanevate vaadete säilitamisega. 2.4.2 Uue üksikelamu korruselisus on kuni 2, uutel abihoonetel 1, suurim lubatud kõrgus maapinnast elamul kuni 6 m, abihoonetel kuni 6 m. 2.5 Liikluskorralduse põhimõtete määramine. 2.6 Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. 2.7 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. 2.8 Kujade määramine. 2.9 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine. 2.10 Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. 2.11 Servituutide seadmise vajaduse määramine. Rannajoonega paralleelne jalgrada jätta avalikuks jalg- või jalgrattateeks (kasutatav pinnasteena loodus- või matkarajana). 2.12 Vajadusel nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav. 3. Koostöö, kaasamine, kooskõlastused Detailplaneering koostakse koostöös Keskkonnaametiga, Päästeametiga, Maanteeametiga. Planeeringu koostamisse kaasatakse planeeringualal olevate või sellega piirnevate või uute kavandatavate tehnovarustuse trasside valdajad ning planeeringuala ja sellega piirnevate maade omanikud või valdajad ning isikud, kes avaldavad soovi olla kaasatud. Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha koostööd või keda tuleb kaasata. Lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks korraldatakse avalik väljapanek ja vähemalt üks avalik arutelu. Otsa detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu koostajate ja huvitatud isikuga, et kavandada hoonestusalade paiknemist, juurepääsuteid, tuleohutust. Maanteeamet on väljastanud seisukohad 10.10.2018 kirjas nr 15-2/18/45498-2. Maanteeamet soovib täpsustada juurdepääsutingimusi Kibuspuu ja Otsa DP eskiislahenduste kohta arvamuse andmise käigus ja liikluslahendused peavad jääma planeeringuala sisse. Karjamaa maaüksusel on kehtestatud detailplaneering 19.6.2009 Käina Vallavalitsuse otsusega nr 245. Planeeringuala suurus 6,95 ha ja kavandati jagada neljaks maaüksuseks, neist kolm krunti. Otsa ja Karjamaa maaüksuste lähialal asuvad Kibuspuu (katastritunnus 36802:003:1050), Rannapõllu (katastritunnus 36802:003:0346), Porgi (katastritunnus 36802:003:0345), Välja (katastritunnus 36802:003:0681) maaüksused. Käina laht – Maareformiseaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maal ettepanekute tegemine planeeringulahenduse osas riigi kui maaomaniku huvidest lähtuvalt – Maa-amet; Vaemla-Kassari-Luguse tee (katastritunnus 36802:003:2400) – koostöö Maanteeametiga. 4. Planeeringu algatamisega ei kaasne Hiiumaa vallale kohustusi detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks. 5. Planeeringu koostamise ja menetlemise eeldatav ajakava Tegevus Aeg Detailplaneeringu algatamine Hiiumaa Vallavolikogus detsember 2018 (üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldav DP). Detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekute detsember 2018 – küsimine koostöö tegijatelt ja kaasatavatelt, planeeringu märts 2019 eskiisi vormistamine. DP lähteseisukohtade ja eskiisi avalikustamine (avalik märts 2019 väljapanek 30 päeva ja avalik arutelu), tulemuste alusel muudatuste tegemine. DP kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine, vajadusel DP aprill 2018 korrigeerimine. DP vastu võtmine Hiiumaa Vallavolikogus. mai 2018 Keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamise kohta mai 2019 nõusoleku küsimine. DP avaliku väljapaneku korraldamine (30 päeva), avaliku mai –juuli 2019 väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele arvamustele vastamine. Kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest annab ettekujutuse planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Avaliku arutelu korraldamine. DP avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel juuli 2019 muudatuste sisseviimine DP-s. DP esitamine heakskiitmiseks. september 2019 DP kehtestamine kui ei ole tekkinud huvide konflikte või detsember 2019 vastuväiteid planeeringulahendusele. DP- detailplaneering 6. Planeeringu elluviimine Ehitustegevuse elluviimise eelduseks on detailplaneeringu kehtestamine. EELHINNANG Otsa detailplaneeringu koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta 1. Eelhinnangu koostamise vajadus Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Orjaku külas asuva Otsa detailplaneeringu, mis hõlmab Otsa maaüksuse (katastritunnus 36802:003:1060, suurus 4,10 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, kinnistu registriosa nr 117433) ja osa Karjamaa maaüksusest (katastritunnus 36801:001:0678) juurdepääsutee kavandamiseks ja riigiteest Vaemla-Kassari-Luguse tee (36802:003:2400) liikluslahenduste kavandamiseks. Detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kohta. Otsa ja Karjamaa maaüksused asuvad Natura 2000 võrgustiku alal. Detailplaneeringu (edaspidi planeering) üheks ülesandeks on ehituskeeluvööndi vähendamine, mis tähendab üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepaneku tegemist. Ehituskeeluvööndi vähendamise kavandamisel peab detailplaneeringu koostamise korraldaja küsima ehituskeelu vööndi vähendamise kohta Keskkonnaameti nõusolekut (Planeerimisseadus § 126 lg 7) ja taotlema peale planeeringu vastu võtmist Keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist (Looduskaitseseadus § 40 lg 4 p 2). Planeeringute koostamisel, mis eeldatavalt avaldab mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja koostatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldavat planeeringut, tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest (Planeerimisseadus § 124 lg 6 ja § 142 lg 6). Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluvad KeHJS § 6 lõikes 1 toodud eeldatavalt olulise mõjuga tegevuste hulka. Vabariigi Valitsuse 29.8.2005 määrusega nr 224 on kehtestatud “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu”. Kavandatakse määruse § 15 punktis 8 nimetatud tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekt ja KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Natura eelhindamise põhimõtted on kirjeldatud juhendis „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Aunapuu ja Kutsar, 2016). Natura hindamise juures hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes ala kaitse-eesmärkidest. Natura eelhindamisel tuleb jõuda otsusele, kas Natura asjakohane hindamine on vajalik või mitte. Kui ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele on välistatud, pole täismahulist ehk asjakohast hindamist vaja läbi viia. 2. Kavandatud tegevus, asukoht, maakasutus, eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus Planeeringuga on kavas Otsa katastriüksus jagada kuni kolmeks maaüksuseks, neist üks maatulundusmaa ja kaks elamumaa krunti, ühele krundile määrata õigus ehitada üks elamu kahe abihoonega, teine krunt jääb olemasolevate hoonega, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja –rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine, ehituskeeluvööndi vähendamine. Karjamaa maaüksusele vajadusele kavandada juurdepääsutee. Huvitatud isik soovib oma maad jagada ja kavandada lisaks olemasolevatele hoonetele ühte elamut koos kõrvalhoonetega, arvestades olemasolevaid tingimusi, piiranguid ja võimalusi. Uute hoonete soovitud asukoht on kadastiku ääres ehituskeeluvööndis. Hoonestusala juurde rajatakse juurdepääsutee, hooned varustatakse elektri, vee ja kanalisatsiooniga. 1 Joonis 1 Otsa ja Karjamaa maaüksuste asukoht (Aluskaart: Maa-amet 2018) Otsa ja Karjamaa maaüksused asuvad Orjaku külas riigitee Vaemla-Kassari-Luguse tee nr 12123 ääres, millelt on mahasõidud ja juurdepääsud. Otsa maaüksus piirneb Kibuspuu, Laheniidi ja Porgi maaüksustega ning Käina lahega. Karjamaa planeeritav maa-ala piirneb Kibuspuu ja Välja maaüksustega. Maa-ameti andmetel on Otsa katastriüksuse kõlvikuline koosseis: haritav maa 2,50 ha, looduslik rohumaa 0,1 ha, õuemaa 0,30 ha ja muu maa 1,20 ha. Otsa maaüksuse õuemaal asuvad ehtiseregistri andmetel elamu-tuulekoda (ehtiseregistri kood 115002136, 1 korrust, ehitisealune pind 66 m2), garaaž, saun, kuur, kelder, küün, laut. Maaüksusel on puurkaev, reovee kogumiskaev, liitumine elektriga. Lähedal asuvad Orjaku sadam, Orjaku tulepaak 712, Orjaku linnuvaatlustorn. Rannajoonega paralleelne jalgrada on kasutatav matkarajana. Kitsenduste ulatus Otsa maaüksusel: - Elektriõhuliin alla 1 kV Küla 66 m2, elektripaigaldise kaitsevöönd, ulatus 263,3 m2 - Riigimaantee kaitsevöönd 3100,9 m2 - Veekogu kallasrada, 727,9 m2 - Ranna veekaitsevöönd 1566,9 m2 - Ranna piiranguvöönd 24234,3 m2 2 Joonis 2 Kitsendused Otsa ja Karjamaa maaüksustel (Kitsenduste kaart: Maa-amet 2018) Kogu planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale, asub osaliselt Kassari piiranguvööndis ja osaliselt Käina sihtkaitsevööndis. Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnu- ja Väinamere loodusalana. Vabariigi Valitsuse 17.5.2007 määrusega nr 148 on kehtestatud Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskiri (edaspidi kaitse-eeskiri). Kaitse- eeskirja kohaselt on Käina sihtkaitsevööndis keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee ja tehnovõrgu rajatiste rajamine või tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks, olemasolevate ehitiste hooldustööd ning tee rajamine kinnistu tarbeks. Kassari piiranguvööndis on lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks. Karjamaa maaüksusele kavandatav juurdepääsutee jääb ranna ehituskeeluvööndisse Kassari piiranguvööndis. 3 Joonis 3 Kaitseala vööndite paiknemine Orjaku piirkonnas (Väljavõte Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskirja lisast) Kassari piiranguvöönd Käina sihtkaitsevöönd 3. Kavandatud tegevuse seos teiste planeerimisdokumentidega: Käina Vallavolikogu 27.3.2003 otsusega nr 32 kehtestatud Käina valla osa, Kassari saare, üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) kohaselt jäävad Otsa ja Karjamaa maaüksused detailplaneeringu kohustusega keskuse maa-alale, kus maakasutuse juhtotstarve on elamumaa, suvilate maa, ärimaa ja kaitsealune maa. Üldplaneeringu kohaselt on Orjaku küla üheks arendatavaks keskuseks ja asustustihedus võiks kasvada Orjaku küla piirkonnas (p 4.2). Üldplaneeringuga on ulatuslikud maa- alad reserveeritud elamute ja suvemajade püstitamiseks. Elamuehituseks sobivate maa-alade väljaselgitamisel on arvestatud ajaloolist asustuse paiknemise traditsiooni ja elamuehitusalade sobivust saare nüüdse looduskeskkonnaga. Lisaks on arvestatud juba olemasolevate hoonestuspiirkondade, potentsiaalsete töökohtade ning tulevaste kommerts-teeninduslike asutuste paiknemisega. Orjaku keskuses on lubatud tihedat paigutust hoonete rajamisel. Krundi (miinimum)suurust ei ole üldplaneeringus määratud. 4 Joonis 4 Joonis 5 Maade reserveerimine Piirkonnas kehtivad ja algatatud detailplaneeringud (väljavõte üldplaneeringust) (Detailplaneeringud: Maa-amet 2018) Üldplaneeringu juurde kuuluvas keskkonnamõju hindamise aruande p 6.1 on analüüsitud kruntide kasutamise põhimõtteid ja ehitusõigust, p 6.3 maade reserveerimist elamuehituseks: detailplaneeringu kohustusega alad asendavad tiheasustusala mõistet ja on määratletud piisavalt konservatiivselt, võimaldades keskuste polüfunktsionaalset arengut. Ehitusalade kasutuselevõtu kiirust on prognoositud sõltuvalt maaomanike isiklikest huvidest, piirkonna arengust tervikuna. Otsa maaüksuse lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud on Välja, Karjamaa, Pargi, Orjaku sadama. - Välja detailplaneering kehtestatud Käina Vallavalitsuse 20.11.2007 korraldusega nr 334. Planeeringuala suurus 5,44 ha ja kavandati üks krunt, millele määrati ehitusõigus lisaks olemasolevale ühe uue elamu ehitamiseks. - Karjamaa detailplaneering kehtestatud Käina Vallavalitsuse 19.6.2009 korraldusega nr 245. Planeeringuala suurus 6,95 ha ja kavandati jagada neljaks maaüksuseks, neist kolm krunti, kruntidele on määratud ehitusõigus. Kursi elamumaa krundile suurusega 1,36 ha on ehitatud maja. - Pargi detailplaneering kehtestatud Käina Vallavalitsuse 24.10.2012 korraldusega nr 2-1/267, millega muudeti Käina Vallavalitsuse 3.2.2010 korraldusega nr 2-1/34 kehtestatud Pargi kinnistu detailplaneeringut. Planeeringuala suurus 5,1 ha ja kavandati maa jagada ja määrata ehitusõigus. Ala on jagatud ja moodustatud kolm elamumaa sihtotstarbega maaüksust ja üks maatulundusmaa maaüksus. - Orjaku sadama planeeringulahendus annab võimaluse rajada ja laiendada sadama, sealhulgas kalasadama, sadamaehitisi. Algatatud on Kibuspuu maaüksuse (katastritunnus 36802:003:1050) detailplaneeringu koostamine, eesmärgiga maaüksus jagada kruntideks ja määrata ehitusõigus. Otsa ja Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringute koostamisel tuleb koosmõju väga arvesse võtta. Otsa maaüksusele kavandatavad tegevused on sarnased piirkonnas kavandatule ja koostoimes areneb Käina osavalla suuruselt kolmanda Orjaku küla keskus ja elukeskkond. Orjaku sadama kasutamise võimalused, külaseltsi tegevus ja külamaja aktiivne kultuurielu lisab piirkonnale elukvaliteeti. Üldplaneeringu kohaselt on põhja pool riigimaanteed (12123) Otsa ja Karjamaa kinnistul ranna ulatus 200 m rannajoonest ja Jausa lahe poolses osas märgib ranna ulatust riigimaantee Vaemla-Kassari- Luguse tee. Otsa ja Karjamaa kinnistu 200 m joon määrati tagamaks vaadete säilimist linnuvaatlustornist. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) 1.4.2007 jõustunud § 35 lõike 4 kohaselt 5 koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist. LKS § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringuga ei ole üleujutusega ala piiri määratud, seega loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks 1 m kõrgune samakõrgusjoon. Seetõttu paiknevad Otsa ja Karjamaa maaüksuse üldplaneeringuga määratud soovituslikust ehituspiirkonnast osa nüüd ranna ehituskeeluvööndis (1 meetri kõrgusjoon + 200 m). Otsa maaüksus jääb Läänemere ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndisse ca 2,4 ha ulatuses, Karjamaa maaüksusele vajadusel kavandatav juurdepääsutee jääb ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse kohaselt on ehituskeeluvööndisse uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Erandkorras on võimalik esitatud taotluse alusel ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada. Kavandatud tegevusega säilib kehtiva üldplaneeringu eesmärk. Joonis 6 Ranna ehituskeeluvööndi ulatus (Keskkonnaameti andmetel) Käina valla arengukava 2015-2022 Käina valla arengu eesmärk on tagada kvaliteetne elukeskkond tulevastele põlvedele ja elanike arvu kasv. Arengukava strateegiliste eesmärkide hulgas on tänapäevaselt arendatud elu-, loodus- ja ettevõtluskeskkond, valda (tagasi) tulijatele kodu rajamiseks tingimuste loomine. 6 Hiiu maakonnaplaneering 2030+ Väljavõte: Hiiumaa arengut mõjutab rahvastiku vähenemine. Iga talent ja töötaja on majanduse jaoks tähtis. Asustuse arengu võimalused peavad olema tagatud kogu Hiiumaa piires. Asustusstruktuuri toimimiseks ning teenuste kättesaadavuse tagamiseks on oluline ühenduste olemasolu keskuste vahel. Orjaku külale on lähim kohalik keskus Käina, millega on hea ühendus. Hiiumaa maakonnaplaneeringu kohaselt paiknevad Otsa ja Karjamaa maaüksused Kassari väärtuslikul maastikul (I klass) ja osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal. Maakonnaplaneeringus on kajastatud väärtusliku põllumajandusmaa esialgsed piirid. Riigikogus on 5.11.2018 algatatud seaduseelnõu menetlus, mille eesmärk on tagada kõrge viljakusega põllumajandusmaa ja selle mullastiku õiguslik kaitse. Arvestades olemasolevaid arengudokumente, ei ole otsest põhjust mitte algatada Otsa detailplaneeringut. 4. Tegevusega eeldatavalt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus ja kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat ebasoodsat keskkonnamõju 4.1. Pinnakate mullastik Ala aluspõhja moodustavad lubjakivid. Pinnakate on moodustunud jääjärvelistest ja merelistest setetest. Ala mullad on noored ja lihtsa profiiliga. Kavandatud hoonestusalad jäävad rähkmullaga piirkonda. Ehitustegevusega kaasnevad ühekordsed pinnasetööd krundi piires. Ehitamine on piirkonnas tavapärane tegevus. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustavate ja kasutavate kemikaalidega. Tööohutusnõudeid järgides on sellise õnnetuse toimumise tõenäosus väike. Loomade karjatamisel tuleb vältida pinnase liigset tallamist. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad. 4.2. Põhjavesi, veekasutus Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Planeeringus nähakse ette puurkaevu(de) rajamine, kanalisatsiooni omapuhastid, sadevete ärajuhtimine. Nõrgalt kaitstud põhjaveega ehk reostusohtlikule alale ehitamisel tuleb kasutada täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks. Hoonete planeerimisel, rajamisel ja käitamisel ning maa kasutamisel tuleb järgida õigusaktidega sätestatud veekaitsenõudeid ning arvestada Käina valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kavas 2015-2026 seatud eesmärke. Joogiveevarustuse praegune tarbimisvajadus piirkonnas ei ohusta põhjaveevaru tervikuna. Kontrollides ja piirates vee reostusallikaid ning ohtlike ainete vettejuhtimist, saab hoida ära põhjaveekogumite seisundi ja kvaliteedi halvenemist, kaasa aidata rannikumere ja ranniku väärtuse säilimise tagamisele. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui ehitustöödel juhtub õnnetus kemikaalide või kütuse ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette. Tööohutusnõudeid järgides on sellise õnnetuse toimumise tõenäosus väike. 4.3. Kõrgussuhted ja üleujutusoht Planeeringuala keskosas on Maa-ameti andmeil maapinna kõrguseks valdavalt +5 m, riigimaantee äärse hoonestuse juures on +2,5 m ja maapind langeb Käina lahe suunas, piirangu- ja sihtkaitsevööndi piiril, kus kulgeb ka matkarada, on maapinna kõrguseks +2,5 m. Planeeringualal piiranguvööndisse hoonestusalade kavandamisel on üleujutusoht maaüksuse kõrge maapinna tõttu ebatõenäoline. Käina lahe pool madalal maapinnal asuvasse sihtkaitsevööndisse ja üldplaneeringujärgsesse ehituskeeluvööndisse ei ole kavas planeerida krunti. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleks uusi hooneid kavandada vaid kohtades, kus maapinna absoluutkõrgus on vähemalt +1,5 m. Seda tingimust saab hoonestusalade kavandamisel arvestada. 4.4. Loodusvarad Otsa maaüksuse piiril Käina lahe ääres on Käina meremudamaardla. Otsa maaüksusel ei ole kattumist maardlaga. Kavandatud tegevus ei halvenda maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda. 4.5. Välisõhu kvaliteet Planeeritavad hooned ja hoonetesse kavandatavad tegevused ei avalda kahjulikke mõjutusi välisõhule. Planeeritavate hoonete kütteseadmed tuleb planeerida välisõhku mittesaastavad ja hoonete sisekliimat 7 kujundada. Tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud õhusaastega. Hiiumaa liiklust iseloomustab tugev sesoonsus. 4.6. Maastikuilme Otsa ja Karjamaa maaüksused asuvad üldplaneeringuga välja selgitatud elamuehituseks sobival maa- alal ja maakonnaplaneeringu kohaselt Kassari väärtuslikul maastikul (I klass). Kassari maastikuhoolduskava, koostanud Kristiina Hellström, 2007, lk 80 on soovitatud vältida ehitamist täiesti lagedatele aladele ja siduda hoonestus olemasolevate teede, põõsaribade ja muu haljastusega, avatud vaadete seisukohast tagada vaade Orjaku linnuvaatlustornist Jausa lahele ja Kassarile. Kassari üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruande maastikule mõju hindamise kokkuvõttes on järeldus, et olemasolev maastik ei püsi muutumatuna nii või teisiti – ehituskeeluvöönd tuleb piiritleda ja planeeringus kavandatud ehitustegevuse lokaliseerimine on isetegevusest parem alternatiiv. Maakonnaplaneeringu lisas on Hiiumaa väärtuslike maastike register ja hooldussoovitused. Planeeringus tuleb arvestada Kassari väärtusliku maastiku kasutustingimusi: ranna ehituskeelujoon on määratud Kassari üldplaneeringuga, sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad teede ja kommunikatsioonide läheduses. Uute madalpingeliinide tõmbamisel kasutada maa-alust kaablit. Väljavõte hooldussoovitustest: Rannaniitude avatuse ja linnurikkuse eelduseks on jätkuv karjatamine. Ka enamik kadastikke Kassaril vajaksid tugevat harvendamist enne põõsaste liitumist ühtlaseks tihnikuks. Talude renoveerimisel ja uute hoonete püstitamisel tuleks arvestada kohalike ehitustraditsioonidega. Hooldussoovituste järgimine aitab säilitada ja suurendada alade looduslikku ja/või maastikulist väärtust. Planeeritavalt maaüksuselt avanevad kaunid vaated Käina lahele ja rannale, maaüksus on kergesti ligipääsetav. Tuleb vältida domineerivate tehniliste rajatiste püstitamist vaatekohtade lähedusse, eriti vaatesektorisse või vaatekoha ja mere vahele. Otsa ja Karjamaa maaüksusele on üldplaneeringuga määratud 200 m ehituskeeluvöönd vaatelisuse huvides. Hoonete paigutusel tuleb arvestada, et ei varjata Orjaku linnuvaatlustornist avanevaid vaadeteid ja vaja on säilitada maastiku avatust Käina lahele, vaateid väärtuslikele maastikuelementidele. Tuleb sobitada uusi hooneid, rajatisi, maakasutust vanaga nii, et ei teki häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus ei kahaneks. Hoonete kõrgus kavandatakse sarnaselt piirkonnas kehtivate detailplaneeringutega ja järgitakse varem planeeritud ja osaliselt välja ehitatud hoonestusstruktuuri, arvestades, milliseks kujuneb tervikpilt kui kõik varem planeeritud alad on hoonestatud. Kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest annab ettekujutuse planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon, mis esitatakse avalikul väljapanekul. Kaudse keskkonnamõju olulisus sõltub ehitustegevuse mahust ja elamute sobitamisest olemasolevasse maastikku. Soovitav on projekteerida traditsioonilise vormiga hooned ning kasutada hoonete välisviimistluses looduslikke materjale. Rannajoonega paralleelne jalgrada jäetakse avalikuks jalg- või jalgrattateeks (kasutatav pinnasteena loodus- või matkarajana). Soovituslikult säilitamisele kuuluvad põllumaad ja karjatamiseks sobivad maad on ära toodud üldplaneeringu kaardil 4 (p 4.7.4). Otsa maaüksusel ei ole üldplaneeringuga määratud säilitatavat põllumaad. Detailplaneeringu menetlemise protsessis tuleb kindlasti arvestada kavandatavat seadusemuudatust väärtuslike põllumajandusmaade kaitseks. Valdavalt on maaüksusel niidetud rohumaa, kus selleks, et ala ei võsastuks-metsastuks, on vajalik pidev niitmine. Planeeritav ala paikneb riigimaantee kaitsevööndis. Liiklusohutuse ja tee säilimise tagamiseks on kaasatud Maanteeamet. 4.7. Müra ja vibratsioon Planeeringu koostamisel tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud müra ja vibratsiooniga, millel on sesoonne iseloom. Planeeringus tuleb vajadusel kavandada liiklusest põhjustatud häiringute leevendusmeetmed. Detailplaneeringuga ehitusõiguse määramine ja selle alusel toimuv ehitustegevus omab mõju tõenäoliselt eelkõige ehitiste püstitamise perioodil, mil kasutatavad ehitusmasinad tekitavad lokaalset müra ja vibratsiooni. Võimalik mõju on eelkõige ajutise iseloomuga ja arvestades tänapäevase tehnika võimalusi, suhteliselt väikese tõenäosusega. 4.8. Oht inimese tervisele, õnnetuste esinemise võimalus Avariiolukordade tekkimise tõenäosus on väike. Ehitiste püstitamise perioodil võib seadmetel tekkida tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasesse. Rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja töökorras seadmeid. Tavapärase ehitustegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, 8 kiirguse ega lõhna teket. Ehituse käigus võib eeldada tavapärasest suuremaid lammutus- ja ehitusjäätmete koguseid. Jäätmete käitlemine toimub vastavalt valla jäätmehoolduseeskirjale. Kavandatav tegevus ei sea ohtu inimeste tervise ja heaolu. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest. 4.9. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, eeldatavalt mõjutatav elanikkond Otsa detailplaneeringuga kavandatud tegevus jääb planeeringuala piiridesse. Kõige suurem ja laialdasem on ruumiline mõju (maastikuilme). Arvestada tuleb tegevustega, mida on lähipiirkonnas kehtestatud detailplaneeringutega kavandatud ja Orjaku linnuvaatlustorni vaatega. Olulise negatiivse mõju vältimise planeeringuala ümbruse sotsiaalsele keskkonnale tagab planeeringu nõuetekohane avalik menetlemine ning kogukonna kaasamine. 4.10. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise valmimisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtlikke ja keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle maaüksuse piiride ja keskkonnaelementide mõjutamist, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamine, sh vee, pinnase, õhu saastumine, oluline jäätmeteke või mürataseme suurenemine. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata. Planeeringu elluviimiseks, hoonete ja rajatiste ehitamiseks, kasutusele võtmiseks on vajalikud ehitusseadustiku kohased ehitus- ja kasutusload. Nõuetekohaselt projekteeritud elamute ning rajatistega piiriülest ja kumuleeruvat keskkonnamõju kavandatava tegevusega ei kaasne. 5. Detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus, mõju kaitstavatele loodusobjektidele, kaitse-eesmärkidele ja eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alal Hiiu maakonnaplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruande p 2.5: Natura alad ja -liigid on siseriiklikult kaitstud looduskaitseseaduse alusel kaitsealade, hoiualade ja kaitstavate liikide püsielupaikade kaudu. Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Kassari saare ja Käina lahe äärseid poollooduslikke kooslusi ning Käina lahte, olulisi lindude rändepeatus- ning pesitsuspaiku, elupaigatüüpe, liike ja nende elupaiku. Maastikukaitseala on suhteliselt hästi uuritud tänu järjepidevatele loodusvaatlustele ja riiklikule seirele. Seire andmed annavad infot kaitse korraldamisele Kaitse-eesmärkide elluviimisel ja kaitse korraldamise aluseks on koostatud Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kasutuskorralduskava aastateks 2015-2024. Käina sihtkaitsevööndis on kaitse- eesmärk rannaniitude, kadastike, loopealsete ja kaitsealuste liikide elupaikade säilitamine ning taastamine, endistel puisniitudel ja puiskarjamaadel kasvavate metsakoosluste kaitse ja kujundamine ning vanade loodusmetsade ja madalaveeliste rannikuelupaikade kaitse. Kassari piiranguvööndis on kaitse-eesmärk poollooduslike koosluste ja maastikuilme säilitamine. Kavandatud tegevusega eeldatavalt mõjutatavaid keskkonnaelemente ja -meetmed on kirjeldatud eelhinnangu punkt 4 alapunktides. 5.1. Poollooduslikud kooslused, kaitstavad liigid Planeeringualal on inventeeritud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpidest rannaniidud (1630*) ja kadastikud (5130). Poollooduslike koosluste levikualal on Keskkonnaregistri andmetel tõenäosus II kaitsekategooria taimeliigi madal kadakkaer ja III kaitsekategooria taimeliigi veripunane koldrohi ja kaljukress esinemiseks. Kaitsealal ei ole ühegi loomaliigi kaitset kaitse- eesmärgiks seatud. 9 Joonis 7 Poollooduslike koosluste paiknemine (Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist) Kaitse-eeskirja kohaselt on Käina sihtkaitsevööndis ja Kassari piiranguvööndis poollooduslike koosluste esinemisalal nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine ja lisaks vaadete avamiseks puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine. Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine ja III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Elupaikadele tuleb tagada praegusele sarnane veerežiim. Otsa ja Karjamaa maaüksusel on Maa-ameti mullakaardi andmetel Käina lahe ääres sihtkaitsevööndis Käina lahe veest ja pinnaveest mõjutatud sooldunud veealune ja gleimuld, piiranguvööndis on valitsev õhukese huumusehorisondiga koreserikas rähkmuld. Planeeringuga ei kavandata sihtkaitsevööndisse krunti ja piiranguvööndis ei kavandata poollooduslike koosluste ja kaitsealuste taimede esinemisalale hoonestusala. Maaomanikul tuleb järgida kaitseala valitseja soovitusi poollooduslike koosluste hooldamiseks ja liikide kaitse tagamiseks. Otsa maaüksuse piiril olev Käina laht on tähtis veelindude pesitsus- ja rändepeatuspaik. Läheduses on ala kaitse-eesmärke tutvustav külastusrohke linnuvaatlustorn, aktiivset kasutust leiab ka Orjaku õpperada. Käina laht on oluline kalade kudeala. Kavandatud tegevusega ei halvendata olemasolevat olukorda, planeerimisel arvestatakse maastikuilmet, veekaitset, ligipääsude tagamist kallasrajale, lindude häirimise vältimist, ehituskeeluvööndit. 5.2. Kavandatava tegevuse mõju ranna ja kalda kaitse eesmärkide Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kavandatud hoonestusalade asukohti ei ole veel selles planeerimise etapis teada, asukohad täpsustuvad. Kindlasti jääb mere ja hoonestusalade vahele üle 200 meetrit, mis on esialgselt määratud ehituskeeluvöönd üldplaneeringus. Kindlasti ei kavandata hoonestusala ega rajatisi poollooduslike koosluste ja kaitstavate taimede esinemisalale. Planeeringus arvestatakse ranna eripära ja ei muudeta juurdepääsu ja liikumise võimalusi kallasrajal. 5.3. Kultuurimälestised Maaüksustel ega maaüksuste vahetus naabruses ei asu kultuurimälestisi (Maa-ameti kaardirakendus). Lähtuvalt eelnevast võib eeldada, et Otsa detailplaneeringu realiseerimine on piirkonnas tavapärane tegevus ning vajalike meetmete rakendamisel ei kahjusta kavandatav tegevus Natura ala kaitse-eesmärke, seega pole täismahulist ehk asjakohast hindamist vaja läbi viia. 6. Kokkuvõte Otsa detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi ja uute hoonete ehitamisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ehitustegevust ei planeerita inventeeritud elupaigatüüpidesse ja kaitsealuste 10 taimede kasvualale, tagatakse veerežiimi säilimine kaitstavate elupaigatüüpide aladel, hooned kavandatakse vastavalt üldplaneeringule ja väljakujunenud ehitustraditsioonidele, arvestatakse maastikuilme säilitamise nõuet ning pööratakse piisavalt tähelepanu avalikustamisele ja kogukonna kaasamisele planeerimisprotsessi. Oluline on, et inimesed on teadlikud võimalikust negatiivsest keskkonnamõjust ja selle vähendamise võimalustest. Kodude hoidmine ning rajamine, püsielanike ja looduse kooslus, on kujundanud ja kujundab avatud maastikuilme jätkuva säilimise koduümbruse hooldamise abil. Eelhinnang võimaldab järeldada, et ei ole vajadust algatada Otsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust. Koostas Anita Ainelo Käina osavalla maaspetsialist 30.8.2018 (täiendatud 14.11.2018) Otsa detailplaneering on algatatud ja jäetud algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine Hiiumaa Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 106. Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõikele 10 on Käina Osavalla Valitsus küsinud Keskkonnaametilt seisukohta strateegilise keskkonnamõju algatamise vajalikkuse kohta Otsa detailplaneeringu koostamisel. Keskkonnaamet on andnud seisukoha Otsa maaüksuse detailplaneeringu algatamise eelmisele eelnõule 2.10.2018 kirjas nr 7-9/18/14596-2.ja täiendava seisukoha 13.12.2018 kirjas nr 7-9/18/14596-4. 11 Omar Jõpiselg Teie 05.09.2018 nr 8-2/261 osavallavanem Hiiumaa Vallavalitsus Meie 02.10.2018 nr 7-9/18/14596-2 Käina osavallavalitsus [email protected] Seisukoht Orjaku küla Otsa maaüksuse detailplaneeringu algatamisele Austatud osavallavanem Esitasite Keskkonnaametile vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lg-le 10 ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lg-le 7 Hiiumaa vallas Orjaku külas asuva Otsa maaüksuse ja lähiala (katastritunnus 36802:003:1060, suurus 4,10 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, kinnistu registriosa nr 117433) detailplaneeringu (edaspidi DP või planeering) algatamise eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu. Planeeringu koostamise eesmärkideks on jagada Otsa maaüksus kolmeks maaüksuseks, neist üks maatulundusmaa ja kaks elamumaa krunti, ühele krundile määrata õigus ehitada üks elamu kahe abihoonega, teisele krundile kavandada olemasolev hoonestus, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja –rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine, ehituskeeluvööndi vähendamine. Keskkonnaamet annab keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse kohta seisukoha Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. Vastavalt KeHJS § 33 lg 6 tuleb antud paragrahvi lg-s 2 nimetatud juhtudel KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks sama paragrahvi lg 3 p-des 1 ja 2 ning lg-tes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Lõpliku otsuse KSH algatamise või algatamata jätmise osas peab tegema kohalik omavalitsus. Kogu planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale, paiknedes osaliselt Kassari piiranguvööndis ja osaliselt Käina sihtkaitsevööndis. Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnu- ja Väinamere loodusalana. Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskirja, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.05.2007 määrusega nr 148 (edaspidi ka kaitse-eeskiri) § 13 kohaselt on piiranguvööndi kaitse-eesmärk poollooduslike koosluste ja maastikuilme säilitamine. Kaitse-eeskirja § 14 lg 1 p 5 kohaselt on Kassari piiranguvööndis lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Kaitse-eeskirja § 10 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on Käina sihtkaitsevööndis keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee ja tehnovõrgu rajatiste rajamine või tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks, olemasolevate ehitiste hooldustööd ning tee rajamine kinnistu tarbeks. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 14 lg 1 p 5 kohaselt ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut. LKS § 21 lg 1 kohaselt on kaitseala valitseja Keskkonnaamet. DP alal on osaliselt inventeeritud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpidest rannaniidud (1630*) ja kadastikud (5130). Rannaniitude ja kadastike kaitse on ka Käina lahe- Kassari maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks. Kaitse-eeskirja §-de 11 ja 16 kohaselt on Käina sihtkaitsevööndis ning Kassari piiranguvööndis poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine ja lisaks vaadete avamiseks puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine. Planeeringualal poollooduslike koosluste levikualal on Keskkonnaregistri andmetel tõenäosus II kaitsekategooria taimeliigi madal kadakkaer (Cerastium pumilum) ja III kaitsekategooria taimeliikide, veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) ja kaljukressi (Hornungia petraea) esinemiseks. LKS § 55 lg 7 kohaselt on keelatud II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine. LKS § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskirjas sätestatuga ning poollooduslike koosluste säilitamise vajadusega. Olete vastavalt PlanS § 126 lg-le 7 küsinud Keskkonnaametilt nõusolekut ehituskeeluvööndi vähendamise kohta. Otsa maaüksuse detailplaneeringu ala jääb osaliselt (ca 2,3 ha ulatuses) Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse, mille ulatus on määratud LKS § 35 lg-te 31 ja 4 ning § 38 lg 1 p 1 alusel. Otsa kinnistu Jausa lahe poolses osas on Kassari saare üldplaneeringuga ja keskkonnaministri nõusolekul (06.11.2002 kiri nr 16-6/7300) vähendatud ehituskeeluvööndit kuni Vaemla-Kassari-Luguse teeni. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LKS § 38 lg 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning sama seaduse § 38 lg 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul, kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. DP lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohaselt kavandatakse Otsa kinnistule kahte hoonestusala, millest ühe moodustavad olemasolevad hooned. Teine soovitud hoonestusala jääb ehituskeeluvööndisse, mistõttu on DP üheks eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine. LKS § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Siinkohal peab Keskkonnaamet vajalikuks märkida, et ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile (ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud) ning see võib toimuda vaid erandkorras ja Keskkonnaameti nõusolekul. Keskkonnaamet saab ehituskeeluvööndi vähendamisele seisukoha võtta alles siis, kui detailplaneering on vastu võetud ning kohalik omavalitsus on Keskkonnaametile esitanud vastava põhjendatud taotluse. 2 (3) DP-gu KSH eelhinnangus on käsitletud nii Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse- eeskirjas kui LKS-s toodud piiranguid. Lähtuvalt eeltoodust nõustub Keskkonnaamet Käina osavallavalitsusega, et eeldatavalt ei kaasne kavandatud tegevusega olulist negatiivset keskkonnamõju ning KSH täiemahuline algatamine ei ole vajalik, kui planeeringu koostamisel arvestatakse DP lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangus tooduga. Juhime aga tähelepanu, et tulenevalt LKS § 14 lg 1 p-st 5 tuleb vastu võetud DP esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Täiendavalt juhime tähelepanu, et arvestades ehitussurvet Orjaku külas ja eelkõige Orjaku sadama lähipiirkonnas ning alal juba kehtestatud või menetluses olevaid detailplaneeringuid, tuleks kaaluda piirkonda ühiskanalisatsiooni rajamist ning reovete juhtimist Orjaku sadama puhastisse. Koostatavas DP-s võiks selle võimalusega perspektiivselt arvestada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Padjus keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Lääne regioon Teadmiseks: [email protected]. Epp Kikas 452 7761 (keskkonnakorralduse spetsialist) [email protected] Meeli Kesküla 463 6832 (looduskasutuse spetsialist) [email protected] Eve Kirs 452 7755 (veespetsialist) [email protected] 3 (3) Hiiumaa Vallavalitsus Teie 25.09.2018 nr 8-2./261-1 [email protected] Keskväljak 5a Meie 10.10.2018 nr 15-2/18/45498-2 Hiiumaa vald, 92413, Kärdla, Hiiu maakond Seisukohtade väljastamine Hiiumaa Orjaku küla Otsa kinnistu detailplaneeringu koostamiseks Olete küsinud Maanteeametilt seisukohti Hiiumaal Orjaku külas Otsa kinnistu (katastritunnus 36802:003:1060) detailplaneeringu (edaspidi planeering) koostamiseks riigitee nr 12123 Vaemla – Kassari – Luguse km 9,87-9,92 kaitsevööndis. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on moodustada kinnistust kaks elamukrunti, määrata kruntide hoonestusalad ja ehitusõigus kõigi vajalike tingimuste, piirangute ja servituutide määramisega üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame alljärgnevalt Maanteeameti seisukohad planeeringu koostamiseks. 1. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd. 2. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla jms. 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Elamud tuleb kavandada vähemalt olemasoleva elamuga samale kaugusele (ca 25 m) riigitee äärmise sõiduraja katte servast. 4. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 5. Planeeringus käsitleda kavandatava tegevuse vastavust kõrgematele arengudokumentidele ning planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega. 6. Juurdepääs detailplaneeringu alusel moodustatavatele maaüksustele planeerida olemasoleva ristumiskoha kaudu riigitee km 9,92. Maanteeamet on esitanud seisukohad Kibuspuu kinnistu detailplaneeringu koostamiseks 05.03.2018 kirjaga nr 15-2/18/7271-2. Kuna tegemist on naaberkinnistutega, mille ajaloolised mahasõidud ei võimalda liiklussageduse olulist suurendamist (sh ehitus- ja päästetehnika ligipääsu), siis täpsustab Maanteeamet riigiteelt juurdepääsu tingimusi Kibuspuu ja Otsa detailplaneeringute eskiislahenduste kohta arvamuse andmise käigus. Maanteeamet eelistab seda, kui Kibuspuu ja Otsa kinnistute piirile kavandatakse kõiki moodustatavaid elamukrunte teenindav ristmik. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 7. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) punktile 5.2.7 ning tabelitele 2.14 ja 2.17 lähtetasemel rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel. 8. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 9. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 10. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke ja nende kaitsevööndeid riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Kui planeeritakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 11. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendused. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendusestegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused. 12. Planeeringus sätestada ehitusjärjekorrad. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada EhS § 72 lg 2 alusel enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. 13. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus (PlanS § 131 lg 1). 14. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab Maanteeamet nõuded projektile ja väljastab tee ehitusloa riigitee aluse maaüksuse piires. 15. Kõik planeeringuga kavandatu, sh liikluslahendused peavad jääma planeeringuala sisse. 16. Planeering kooskõlastada Maanteeametiga juhindudes PlanS § 124 lg 10 (planeeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus). Käesolevad seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Märgime, et oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten planeeringute menetlemise talituse juhataja Marek Lind 54501752 [email protected] 3 (3) Omar Jõpiselg Teie 05.12.2018 nr 8-2/261-4 osavallavanem Hiiumaa Vallavalitsus Käina osavallavalitsus Meie 13.12.2018 nr 7-9/18/14596-4 [email protected] Täiendav seisukoht Orjaku küla Otsa maaüksuse detailplaneeringu algatamisele Austatud osavallavanem Esitasite Keskkonnaametile uuesti (Keskkonnaameti 02.10.2018 kiri nr 7-9/18/14596-2) seisukoha andmiseks vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lg-le 10 ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lg-le 7 Hiiumaa vallas Orjaku külas asuva Otsa maaüksuse ja lähiala (katastritunnus 36802:003:1060, suurus 4,10 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, kinnistu registriosa nr 117433) detailplaneeringu (edaspidi DP või planeering) algatamise eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu. Täiendatud planeeringulahendusele on planeeritava ala hulka lisatud maa-ala Karjamaa maaüksusest (katastritunnus 36801:001:0678) juurdepääsutee kavandamiseks ja Vaemla- Kassari-Luguse riigiteest (katastritunnus 36802:003:2400) liikluslahenduste kavandamiseks. Planeeringu koostamise eesmärkideks on jagada Otsa maaüksus kolmeks maaüksuseks, neist üks maatulundusmaa ja kaks elamumaa krunti, ühele krundile määrata õigus ehitada üks elamu kahe abihoonega, teisele krundile kavandada olemasolev hoonestus, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja –rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine, ehituskeeluvööndi vähendamine. Keskkonnaamet annab KSH algatamise vajalikkuse kohta seisukoha Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. KeHJS § 33 lg 6 kohaselt tuleb antud paragrahvi lg-s 2 nimetatud juhtudel KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks sama paragrahvi lg 3 p-des 1 ja 2 ning lg-tes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Keskkonnaamet tutvunud DP materjalidega märgib järgmist. Meil puuduvad muudetud DP algatamise dokumentidele täiendavad ettepanekud, kuna ka pärast planeeringuala suurendamist (liidetud on osa Karjamaa kinnistust ja Vaemla-Kassari- Luguse teest liikluslahenduste ja juurdepääsutee kavandamiseks), tuleb arvestada Keskkonnaameti 02.10.2018 kirjas nr 7-9/18/14596-2 toodud märkustega. Arvestades, et DP-ga kavandatakse ehitustegevust väljaspool kaitstavaid elupaigatüüpe, ei kaasne Keskkonnaameti hinnangul tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning seetõttu ei ole vajadust algatada täiemahulist keskkonnamõju strateegilist Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 hindamist. Lõpliku kaalutletud otsuse KSH algatamise või algatamata jätmise kohta teeb KeHJS § 34 lg 2 alusel strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja ehk kohalik omavalitsus. Juhul, kui KSH algatatakse või jäetakse algatamata KeHJS § 33 lg 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral, lisatakse otsusele asjakohane põhjendus vastavalt KeHJS § 35 lg 3. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Padjus keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Lääne regioon Teadmiseks: Anne Sarapuu, [email protected]. Epp Kikas 452 7761 (keskkonnakorralduse spetsialist) [email protected] Meeli Kesküla 463 6832 (looduskasutuse spetsialist) [email protected] 2 (2) HIIUMAA VALD KÄINA OSAVALLA VALITSUS Asutused ja kaasatud isikud 10.01.2019 nr 8-2/261-9 Detailplaneeringu algatamise teade Hiiumaa Vallavolikogu algatas 20.12.2018 otsusega nr 106 Otsa detailplaneeringu koostamise ja jättis algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 4,5 ha ja hõlmab Hiiumaa vallas Orjaku külas asuva Otsa maaüksuse (katastritunnus 36802:003:1060, pindala 4,10 ha, kinnistu registriosa nr 117433) ja maa-ala Karjamaa maaüksusest (katastritunnus 36801:001:0678) juurdepääsutee kavandamiseks ja Vaemla-Kassari-Luguse riigiteest (katastritunnus 36802:003:2400) liikluslahenduste kavandamiseks. Otsa maaüksust on soov jagada, määrata ehitusõigus ja maaüksuste kasutamise tingimused, vajalikud piirangud ja servituudid, taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist. Otsa maaüksus on kavandatud jagada kolmeks maaüksuseks, neist üks maatulundusmaa ja kaks elamumaa krunti, ühele krundile määrata õigus ehitada üks elamu kahe abihoonega, teisele krundile kavandada hoonestuse ehitusõiguse ülevaatamine, et tagada arenguvõimalused. Detailplaneering teeb ettepaneku muuta Käina Vallavolikogu 27.3.2003 otsusega nr 32 kehtestatud Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringut, taotledes ranna ehituskeeluvööndi vähendamist. Otsa detailplaneeringu koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse eelhinnang võimaldab järeldada, et ei ole vajadust algatada Otsa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust. Vajalik on eelnev ehitus- ja hüdrogeoloogiline uuring. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Käina Osavalla Valitsus ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda tööajal Käina Osavalla Valitsuses Hiiu mnt 28, Käina alevik, Hiiumaa vald või valla veebilehel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Omar Jõpiselg osavalla vanem Anita Ainelo 462 2882 (maaspetsialist) [email protected] ______________________________________________________________________________ Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559 92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550 Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus Hiiumaa Vald Käina Osavallavalitsus Teie 17.01.2019 nr 8-2./261-11 [email protected] Meie 11.02.2019 nr 14-11/6326-5 [email protected] Otsa kinnistu detailplaneering Hiiumaa Valla Käina Osavalla Valitsus esitas 17.01.2019 Rahandusministeeriumile taotluse Orjaku külas asuva Otsa kinnistu detailplaneeringu täiendavate kooskõlastuste määramiseks. Taotlusele on lisatud detailplaneeringu algatamise otsus, lähteseisukohad ja eelhinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkuse kohta. Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 106. Nimetatud otsusega jättis vallavolikogu algatamata KSH, kuna eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Samal seisukohal on Keskkonnaamet 02.10.2018 kirjas nr 7-9/18/14596-2 ja 13.12.2018 kirjas nr 7-9/18/14596-4. Detailplaneeringu koostamist korraldab Hiiumaa Valla Käina Osavalla Valitsus. Planeeringuala (suurusega ligikaudu 4,5 ha) hõlmab Otsa kinnistu (36802:003:1060, sihtotstarve maatulundusmaa), osaliselt Karjamaa kinnistu (36801:001:0678) ja osaliselt Vaemla-Kassari-Luguse (12123) riigimaantee. Detailplaneeringu eesmärk on Otsa kinnistu jagada kolmeks krundiks, sh üks maatulundusmaa ja kaks elamumaa krunti. Ühele elamumaa krundile määratakse ehitusõigus ühe elamu ja kahe abihoone ehitamiseks, teisel säilib olemasolev hoonestus. Detailplaneeringuga kavandatakse juurdepääsutee ja määratakse liikluskorralduse põhimõtted, kavandatakse tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, servituutide ja kitsenduste vajadus ning seatakse keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Juurdepääs detailplaneeringualale on võimalik kavandada kohalikult Mudasilla teelt läbi Karjamaa ja Kibuspuu kinnistute või Vaemla-Kassari-Luguse riigimaanteelt. Planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe - Kassari maastikukaitsealale, paiknedes osaliselt Kassari piiranguvööndis ja osaliselt Käina sihtkaitsevööndis. Maastikukaitseala kuulub Väinamere loodus- ja linnuala koosseisus Natura 2000 võrgustikku. Planeeringualal on Keskkonnaregistri andmetel II kaitsekategooria ja III kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide esinemise tõenäosus, samuti esinevad direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübid rannaniidud (1630*) ja kadastikud (5130). Hiiumaa maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala Kassari I klassi väärtuslikul maastikul. Väärtusliku maastiku kasutustingimustes on nimetatud sobivateks ehituskohtadeks eelkõige endisi taluasemeid ja kultuurmaid. Planeeringuala asub samuti rohelise võrgustiku tuumalal. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada rohelise võrgustiku arengu põhimõtete ja kasutustingimustega. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Enam kui pool kinnistust on väärtuslik põllumaa keskmise boniteediga 391. Käina Vallavolikogu 27.03.2003 otsusega nr 32 kehtestatud Käina valla osa Kassari saare üldplaneeringu kohaselt on planeeringualal maakasutuse juhtotstarbeks elamumaa, suvilate maa, ärimaa ja kaitsealune maa. Nii kavandatavad hooned kui ka kavandatav juurdepääsutee jäävad ranna ehituskeeluvööndisse. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust.2 Vastavalt lähteseisukohtadele tehakse Otsa kinnistu detailplaneeringu koostamisel koostööd Päästeameti Lääne Päästekeskuse, Keskkonnaameti Lääne regiooni ja Maanteeameti Lääne regiooniga ning kaasatakse planeeritaval maa-alal ning naabruses olemas olevate ja kavandatavate tehnovõrkude haldajad. Samuti kaasatakse planeeringuala ja alaga piirnevate kinnisasjade omanikud ning isikud keda planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Maanteeamet on väljastanud oma seisukohad 10.10.2018 kirjas nr 15-2/18/45498-2. Maa- amet on kaasatud piirinaabri esindajana Käina lahe ääres. Võttes aluseks planeerimisseaduse § 142 lõike 4 ja arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut ning lähtudes riigihalduse ministri 01.02.2019 käskkirja nr 1.1-4/16 punktis 2 antud volitusest, määran täiendavalt asutuseks Põllumajandusameti (suure osa planeeringualast moodustab väärtuslik põllumaa), kellega tuleb teha koostööd ja Otsa kinnistu detailplaneering ka kooskõlastada. Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel. Palun hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Hiiu talitust kursis detailplaneeringu menetlusega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Urve Pill 715 5809 [email protected] 1 Väärtusliku põllumajandusmaa keskmise boniteedi lävend Hiiumaal on 28 hindepunkti. 2 01.04.2007 jõustunud looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist, mis meresaartel on 200 m. LKS § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringuga ei ole üleujutusega ala piiri määratud, seega loetakse korduva üleujutusega ala piiriks 1 m kõrgune samakõrgusjoon. 2 HIIUMAA VALD KÄINA OSAVALLA VALITSUS Asutused ja kaasatud isikud 21.03.2019 nr 8-2/261-14 Otsa detailplaneeringu eskiisi avalikustamise teade Hiiumaa vallas Orjaku külas asuva Otsa detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalik väljapanek toimub alates 6. aprillist kuni 6. maini 2019 Hiiumaa valla veebilehel ja tööajal Käina Osavalla Valitsuses (Hiiu mnt 28, Käina). Avalik arutelu toimub 8. mail 2019 algusega kell 16.00 Käina Osavalla Valitsuses. Otsa detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 106. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 4,5 ha ja hõlmab Otsa maaüksuse (katastritunnus 36802:003:1060) maa-ala, Karjamaa maaüksusest (katastritunnus 36801:001:0678) juurdepääsutee kavandamiseks ja Vaemla-Kassari-Luguse riigiteest (katastritunnus 36802:003:2400) liikluslahenduste kavandamiseks. Detailplaneeringu eesmärk on jagada Otsa maaüksus kolmeks, neist kaks elamumaa krunti, määrata ehitusõigus, et ehitada lisaks üks elamu kahe abihoonega, määrata maaüksuste kasutamise tingimused, vajalikud piirangud ja servituudid. Detailplaneeringuga taotletakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamist. Ettepanekud palume saata aadressil Hiiu mnt 28, Käina alevik, Hiiu maakond 92101 või e-posti aadressil [email protected]. Täiendav info tel nr 462 2882. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Omar Jõpiselg osavalla vanem Lisa: Otsa DP eskiis Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559 92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550 Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus KR UNTI DE EHI TUSÕI GUS PÕ HIL I SED AR HITEKT UUR INÕ UD ED Hoonete suurim Hoonete lubatud Suurim lubatud ehitise- Hoonete Krundi suurim suletud Parkimiskohtade arv Krundi Hoonete suurim lubatud maa- Tule- Olemasolevate alune pind (m2) suurim kasutamise Katusekalle, brutopind (m2) Piirangud. Märkused Pos nr. suurus lubatud kõrgus pealne/maa- püsivus- kruntide aadressid maa- maa- lubatud arv sihtotstarve tüüp (ha) (abs.) alune sh. norma- kavan- klass krundil /osakaal % kokku pealne alune korruselisus 1. korrusel tiivne datud Otsa 1 1,34 450 - 7 EP / 100 Üksikelamul 2/- Üksikelamul 490 350 3 3 TP3 - Puurkaev, hooldeala ulatus 10 m; 7,5 (10,7), 35°-45°, - Rekonstrueeritav omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m; abihoonel abihoonel - Perspektiivne ühisveevärgi toru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; 6,0 (9,2) 20°-45°, - Perspektiivne ühiskanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; viilkatus - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks; - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; - Planeeritud riigimaantee külgnähtavus, laius tee servast on 10 m; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, registrikood: KLO1000508; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd, registrikood: KLO1100141; Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Registrikood: KLO1000508 - Natura 2000 Väinamere linnuala, registrikood: EE0040001; 100% HL Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Orjaku piiranguvöönd - Natura 2000 Väinamere loodusala, registrikood: EE0040002; Registrikood: KLO1100016 - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik. - - - Natura 2000 Väinamere linnuala Otsa 2 1,66 350 - 3 EP / 100 Üksikelamul 2/- Üksikelamul 440 240 3 3 TP3 - Planeeritud puurkaev, hooldeala ulatus 10 m; - Registrikood: EE0040001 ja abihoonel ja abihoonel Natura 2000 Väinamere loodusala - Planeeritud bioloogiline omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 10 m ja 10 m; 1,06 ha - Registrikood: EE0040002 6,0 (11,8) 20°-45°, - Perspektiivne ühisveevärgi toru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; viilkatus - Perspektiivne ühiskanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; "POSITSIOON 3" - Planeeritud tuletõrje veevõtukoht, minimaalne kaugus hoonest ei tohi olla vähem kui 30 m; - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Ranna ehituskeeluvöönd muutmisettepanek hoonestusala ja juurdepääsu osas; Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 08-120 - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; KARJAMAA KINNISTU DETAILPLANEERING Orjaku küla, Käina vald, Hiiu maakond - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, registrikood: KLO1000508; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd, registrikood: KLO1100141; 1630* Rannaniit - Natura 2000 Väinamere linnuala, registrikood: EE0040001; - Natura 2000 Väinamere loodusala, registrikood: EE0040002; Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Registrikood: KLO1000508 - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik. Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Käina sihtkaitsevöönd Otsa 3 1,06 - - - HL / 100 - - - - - - - - - Planeeritud avaliku kasutusega pinnasteena loodus- ja matkarada; Registrikood: KLO1100142 - Kallasrada, laius lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest 10 m; 5 Natura 2000 Väinamere linnuala Registrikood: EE0040001 - Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m; Natura 2000 Väinamere loodusala - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; Registrikood: EE0040002 - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, registrikood: KLO1000508; 3 - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd, registrikood: KLO1100141; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Käina sihtkaitsevöönd, registrikood: KLO1100142; 5130 - Natura 2000 Väinamere linnuala, registrikood: EE0040001; Kadastik - Natura 2000 Väinamere loodusala, registrikood: EE0040002; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik. Kibuspuu 4 4,20 Ei määrata Ei määrata - Planeeritud juurdepääsuservituut Otsa kinnistu kruntide kasuks; - Planeeritud tuletõrje veevõtukoht, minimaalne kaugus hoonest ei tohi olla vähem kui 30 m; - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Ranna ehituskeeluvöönd muutmisettepanek juurdepääsu (ja hoonestusala) osas; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, registrikood: KLO1000508; 4 - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd, registrikood: KLO1100141; - Natura 2000 Väinamere linnuala, registrikood: EE0040001; - Natura 2000 Väinamere loodusala, registrikood: EE0040002; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik. Karjamaa 5 5,58 Ei määrata Ei määrata - Planeeritud juurdepääsuservituut Kibuspuu ja Otsa kinnistute kruntide kasuks; - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Ranna ehituskeeluvöönd muutmisettepanek juurdepääsu osas; - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, registrikood: KLO1000508; 30.00 - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd, registrikood: KLO1100141; 1 1 - Natura 2000 Väinamere linnuala, registrikood: EE0040001; - Natura 2000 Väinamere loodusala, registrikood: EE0040002; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik. Kokku 13,84 800 10 930 590 6 6 Menetletav Dagopen OÜ töö nr. 18-44 LK 5130 KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING LK Kadastik Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond SA 23.82 R =1 0 m p3 .26 23 15 2 4.62 .00 4 5 .0 0 5 .7 50 5 10 5 .0 0 40 PLANEERITUD .2 2 2 32 .34 Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 09-33 JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1 PARGI KINNISTU DETAILPLANEERING Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga Orjaku küla, Käina vald, Hiiu maakond 10.00 15 .00 tugipeenar sõidutee tugipeenar 5% 2.5% 5% 1:2 1:2 TINGMÄRGID Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Registrikood: KLO1000508 tee telg PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala ca 5,1 ha) PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR PERSPEKTIIVNE ÜHISKANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT Registrikood: KLO1100141 0,5 3,0 0,5 KÜLGNEVA MENETLETAVA DETAILPLANEERINGU PIIR (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) Natura 2000 Väinamere linnuala Registrikood: EE0040001 KATASTRIÜKSUSE PIIR TVK PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA VÕIMALIK ASUKOHT (minimaalne kaugus hoonest või hoone osast ei tohi olla vähem kui 30 m) Natura 2000 Väinamere loodusala PLANEERITUD UUE KRUNDI PIIR Registrikood: EE0040002 OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN VAREM PLANEERITUD UUE KRUNDI PIIR (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge) PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT, 6 9.45 10 .00 100% EP OTSA DETAILPLANEERING, Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, TÖÖ NR. 19-06 VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA sh. PERSPEKTIIVSELT 0,4 kV ÕHULIINI ASENDAV 0,4 KV KAABELLIIN (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) 6,0 m 3 tk. 340 m² 5 .0 KOOSKÕLASTUSED: 0 4 2 NÄ KÜLGNEVA MENETLETAVA DETAILPLANEERINGU PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIIN 9 .0 H TA JÄRGNE PLANEERITUD HOONESTUSALA OLEMASOLEV MÕÕTKILP 1,66 ha 3 1. 2. VU LK PLANEERITUD MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT 8 .0 10 7 SK 5 0 .0 0 PLANEERITUD HOONESTUSALA OLEMASOLEV SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS .00 "POSITSIOON 2" OLM Hoonestusalad kokku ca 1391 m² 49 (kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) .76 NU OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE VAREM PLANEERITUD TEE AVALIKKU 1 8 .5 RK KASUTUSSE MÄÄRAMISE VAJADUS 5x1 2 3 OLEMASOLEV ÜKSIKELAMU ASUKOHT PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUT 20m 1 2 TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA OLEMASOLEV MAHASÕIT 2 10 m 3. 4. A R= OLEMASOLEV ABIHOONE ASUKOHT 3S .96 5 .0 2 p 10 KÜL NÄH 2 0 TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA 2 0.5 2 GNÄ KOL MN VÄLISPIIR (kaugus veevõtukohast 150 m) TAV 6 .99 OLEMASOLEV MAAKELDRI ASUKOHT 3 1 HTA US KALLASRADA 1 5 7 .1 9 2 2 4 .6 8 .5 4 PLANEERITUD ÜKSIKELAMU SOOVITUSLIK ASUKOHT (Laius lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist 10 m) VUS RK 5x1 4 0 RANNA JA KALDA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR MÄRKUSED: 10 m PLANEERITUD ABIHOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT U 5 (Ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m) 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 1 8.9 TEE RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR 3 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ning täpsustatakse ehitusprojektidega . RIIGI MAANTEE (Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest) KRUNDI EHITUSÕIGUS 3. Põhiplaani koostamisel on kasutatud Toomas Vikerpuur FIE poolt 30. jaanuar 2019.a. koostatud "Otsa kinnistu osa" maa-ala plaan S ER 20m RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK 0 PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE 3 0 .0 tehnovõrkudega M 1:1000, töö nr. 18_11. VAS 4 .48 RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR 4. Planeeringuala asub: T 5 .00 p3 SA PLANEERITUD KRUNDI PARKIMISKOHT SÕIDUAUTODELE (Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest) 2 3 .0 0 EP ÜKSIKELAMU MAA - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul; - Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508); PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE LOODUSKAITSEALA HL LOODUSLIK MAA - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141); PLANEERITUD AVALIKU KASUTUSEGA LOODUS- JA MATKARADA - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, K äina sihtkaitse vööndis ( registrikood: KLO110014 2); 5130 POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA - Natura 2000 Väinamere linnualal (kood: EE0040001) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (kood: EE0040002). SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES OLEMASOLEV KADASTIK JA VÕSA PIIRANGUVÖÖNDI VÄLISPIIR 5. Koordinaadid L-E ST'97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. KÕRGUS EHITISE- SIHTKAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR MEETRITES HOONETE R =1 0m OLEMASOLEV PUURKAEVU ASUKOHT MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR 100% EP SUURIM ALUNE PIND ARV KRUNDIL TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 (hooldeala ulatus 10 m) KORRUSELISUS HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 19 - 06 (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m) PARKIMIS- 7,5 m 7 tk. KOHTADE Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee PLANEERITUD PUURKAEV-PUMPLA VÕIMALIK ASUKOHT MAANTEE KÜLGNÄHTAVUSE PIIR 450 m² KRUNDI SUURUS ARV ÕUES R =1 0m (hooldeala ulatus 10 m) (laius tee servast on 10 m) 2 JUHATAJA OBJEKT "KRUNDI NIMETUS" ARHITEKT JAAN KUUSEMETS PLANEERITUD KRUNDI VEETORU PLANEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK 1,34 ha 3 HOONESTUSALA SUURUS OTSA DETAILPLANEERING 5x120m PLANEERIJA Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond PERSPEKTIIVNE ÜHISVEEVÄRGI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) "POSITSIOON 1" TEET ELSTEIN LIKVIDEERITAV OBJEKT Hoonestusalad kokku ca 3045 m² PLANEERITUD BIOLOOGILINE OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAK VÕIMALIK ASUKOHT JOONIS (omapuhasti kuja on vähemalt 10 m, imbväljaku kuja on vähemalt 10 m) PK SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERI ASUKOHT KUUPÄEV 14.03.2019.a. PÕHIPLAANI 2. ESKIISPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. ... DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1 Hiiumaa Vald Teie: 21.03.2019 nr 8-2/261-14 [email protected] Meie: 29.03.2019 nr 7.2-3.4/387-2 Otsa detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu Austatud Omar Jõpiselg Päästeameti Lääne päästekeskus ei saa esitada ettepanekud algatatud Orjaku külas Otsa katastriüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu 1. Puudub seletuskiri. Alus: Planeerimisseadus § 3 lg 2 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Galina Kiivit juhtivinspektor Ohutusjärelevalve büroo +372 4725105 [email protected] Lääne päästekeskus / Pikk 20a / 80010 Pärnu / 444 7800 / [email protected] / www.päästeamet.ee / Registrikood 70000585 Omar Jõpiselg Teie: 21.03.2019 nr 8-2/261-14 Hiiumaa Vallavalitsus Käina osavalla valitsus Meie: 17.04.2019 nr 4.1-5/916-1 Otsa detailplaneeringu eskiis Austatud härra Jõpiselg Edastasite meile Orjaku külas asuva Otsa kinnistu (katastritunnus 36802:003:1060) detailplaneeringu eskiisi avalikustamise teate. Otsa detailplaneeringuala suurus on u 4,5 hektarit, hõlmates tervikuna Otsa maaüksust ning juurdepääsutee kavandamiseks ka osa Otsa kinnistu lähistel paiknevast Karjamaa maaüksusest (katastritunnus 36801:001:0678). Detailplaneeringu eesmärk on jagada maatulundusmaa sihtotstarbega Otsa maaüksus, mille kõlvikulises koosseisus on 2,44 hektarit haritavat maad ja 0,34 hektarit looduslikku rohumaad, kolmeks maaüksuseks. Detailplaneeringu tulemusena kujuneb kaks ehitusõigusega elamumaa krunti ja kolmas maaüksus jääb maatulundusmaaks. Otsa maaüksuse kõrval asub ka Kibuspuu maaüksus, mille osas toimub samuti detailplaneeringu koostamine, et jagada maatulundusmaa elamumaa kruntideks. Maaeluministeerium on andnud oma 26. septembri 2018. a kirjaga nr 4.1-5/4503-1 Kibuspuu detailplaneeringu kohta arvamuse ja märkinud, et Kibuspuu maaüksusel olev põllumajandusmaa asub põllumajandusmaa massiivil, mille mullastiku kaalutud keskmine boniteet on 39 hindepunkti (Hiiu maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on 29 hindepunkti). See tähendab, et sarnaselt Kibuspuu maaüksusega on ka Otsa kinnistu puhul tegemist kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaaga. Maaeluministeerium on jätkuvalt seisukohal, et mullastiku säilitamise tõhusaim ja sisuliselt ainus võimalus on hoiduda väärtusliku mullastikuga põllumajandusmaale ehitamisest. Igasugune põllumajandusmaa, sõltumata sellest, kas see on keskmisest kõrgema viljelusväärtusega või mitte, mullastik on taastumatu loodusressurss ning toidujulgeoleku tagaja. Muldade katmine ehitiste ja asfaldiga on mullastiku jaoks pöördumatute tagajärgedega. Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Maaeluministeerium loodab, et väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamise osas asjakohaste otsustuste tegemisel on kaalutud ja kaalutakse kõiki asjaolusid ja võimalikke alternatiive, et minimeerida põllumajandusmaa hõlmamist ehitustegevusega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler Teadmiseks: Rahandusministeerium Helve Hunt 625 6511 [email protected] 2 (2) 65 4. KOOSKÕLASTUSED DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 19 - 06 Juuni 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond OTSA DETAILPLANEERING 4.1 KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI JRK NR KOOSKÕLASTAV KOOSKÕLASTUSE NR KOOSKÕLASTUSE SISU KOOSKÕLASTUSE ORIGINAALI MÄRKUS Juuni 2019 ORGANISATSIOON JA KUUPÄEV ASUKOHT 1 2 3 4 5 6 1. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo 2. 3. 4. 5. OTSA DETAILPLANEERING Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond Töö nr. 19 - 06 66

Allikas: Veeteede Amet dokumendiregister →