Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 23.03.2020 10:41 Adressaat: VA_hnt <[email protected]> Teema: 8-2./238-36 Kibuspuu detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade Manused: Kibuspuu detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade.asice Tere edastan Kibuspuu detailplaneeringu avaliku väljapaneku teate. Lugupidamisega Anne Sarapuu sekretär 462 2888 HIIUMAA VALD KÄINA OSAVALLA VALITSUS Kibuspuu detailplaneeringu kaasatavad ja koostöö tegijad 23.03.2020 nr 8-2/238-36 Orjaku külas Kibuspuu detailplaneeringu vastu võtmine ja avaliku väljapaneku toimumise teatamine Hiiumaa Vallavolikogu 19. märtsi 2020 otsusega nr 192 võeti vastu Hiiumaa valla Orjaku küla Kibuspuu detailplaneering (DAGOpen OÜ töö nr 18-44). Anname teada, et Kibuspuu detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 8. aprillist kuni 11. maini 2020 Käina Osavalla Valitsuses aadressil Hiiu mnt 28 Käina alevik Hiiumaa vald ja Hiiumaa valla veebilehel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Omar Jõpiselg osavallavanem Lisa: Kibuspuu detailplaneering (DAGOpen OÜ töö nr 18-44) Merilin Kaevandes [email protected] Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559 92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550 Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus  Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002 Tellija: HIIUMAA VALLAVALITSUS Töö nr. 18 - 44 Registrikood: 77000424 Keskväljak 5a, Kärdla linn, Detailplaneeringu algatamise otsus: Hiiumaa vald Hiiumaa 92413 21. juuni 2018.a. nr. 72 Huvitatud isik: BO GUSTAV LAURI JOHNSON Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus: +358 405301283 .......................................... 20.... a. nr. ......... [email protected] Detailplaneeringu kehtestamise otsus: .......................................... 20.... a. nr. ......... KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond Vaade Kibuspuu maaüksusele. Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets Kärdla, september 2019.a. KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee  2 KÖITE KOOSEIS 1. SELETUSKIRI 1.1 Seletuskirja üldosa ............................................................................................................................................ 4 1.2 Lähtesituatsioon ............................................................................................................................................... 4 1.3 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine ............................................................................. 6 1.4 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ........................................................................................................... 8 1.5 Planeeringu järgsete kruntide sihtotstarbed .................................................................................................... 8 1.6 Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................................................................ 8 1.7 Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................................................... 10 1.8 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 10 1.9 Tehnovõrkude koridorid ................................................................................................................................... 11 1.10 Tulekaitse abinõud ............................................................................................................................................ 11 1.11 Keskkonnakaitsenõuded ................................................................................................................................... 12 1.12 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus ...................................................................................................... 14 1.13 Piirkonna turvalisus ........................................................................................................................................... 14 1.14 Planeeringu realiseerimine ............................................................................................................................... 15 2. JOONISED 2.1 Asukoha skeem M 1 : 10000 ......................................................................... 16 2.2 Tugiplaan M 1 : 1000 ........................................................................... 17 2.3 Kruntimise plaan M 1 : 2000 ........................................................................... 18 2.4 Põhiplaan M 1 : 1000 ........................................................................... 19 2.5 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan M 1 : 5000 ........................................................................... 20 3. LISAD 3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast ............................................................................................................. 22 3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon ................................................................................................ 25 3.3 Käina osavalla e-kiri 06. veebruar 2018.a. nr. 8-2/15 „Detailplaneeringu algatamise eelnõu esitamine“ ....... 26 3.4 Keskkonnaameti kiri 19. veebruar 2018.a. nr. 6-5/18/1859-2 „Orjaku küla Kibuspuu maaüksuse detail- planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse eelhinnangust“ ........................................... 27 3.5 Maanteeameti kiri 05. märts 2018.a. nr. 15-2/18/7271-2 „Seisukohtade väljastamine Orjaku küla Kibuspuu kinnistu detailplaneeringu koostamiseks“ ........................................................................................................ 31 3.6 Maa-ameti vastus e-kiri 07. mai 2018.a. „Koostöö detailplaneeringu koostamisel“ ........................................ 34 3.7 Keskkonnaameti kiri 28. mai 2018.a. nr. 6-5/18/6874-2 „Orjaku küla Kibuspuu maaüksuse detail- planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkusest ja ehituskeeluvööndi“ .............................. 36 3.8 Kärdla Veevärk AS vastus e-kiri 31. mai 2018.a. „DP algatamine“ .................................................................... 39 3.9 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 21. juuni 2018.a. nr. 72 „Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ ................................................... 40 Lisa 1. „Eelhinnang Hiiumaa vallas Orjaku külas asuva Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“ ............................................................................. 41 Lisa 2. „Lähteseisukohad Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu koostamisele“ ........................................... 52 3.10 Käina osavalla valitsuse teade 18. juuli 2018.a. nr. 8-2/238 „Detailplaneeringu koostamise algatamise teade“ ............................................................................................................................................................... 55 3.11 Rahandusministeeriumi kiri 06. september 2018.a. nr. 14-11/6326-2 „Kibuspuu kinnistu (Orjaku k) detailplaneering“ .............................................................................................................................................. 56 DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 44 September 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING  3 3.12 Maaeluministeeriumi kiri 26. september 2018.a. nr. 4.1-5/4503-1 „Maaeluministeeriumi arvamus Hiiumaa vallas Orjaku külas asuva Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu kohta.“ ........................................ 59 3.13 Elektrilevi OÜ „Tehnilised tingimused 316989“ 28. september 2018.a. ........................................................... 61 3.14 Maanteeameti kiri 10. oktoober 2018.a. nr. 15-2/18/7271-2 „Seisukohtade väljastamine Hiiumaa Orjaku küla Otsa kinnistu detailplaneeringu koostamiseks.“ ....................................................................................... 63 3.15 Käina osavalla valitsuse kiri 01. november 2018.a. nr 8-2/238-5 „Arvamus detailplaneeringu eskiis- lahendusele.“ .................................................................................................................................................... 66 3.16 „Otsa maaüksuse detailplaneeringu algatamise ja Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade arutelu. Protokoll“ 06. november 2018.a. ...................................................................... 69 3.17 Käina osavalla valitsuse kiri 01. märts 2019.a. nr. 8-2/238-9 „Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalik väljapanek ja avalik arutelu.“ ..................................................... 71 3.18 Maa-ameti kiri 15. märts 2019.a. nr. 6-3/19/4059-2 „Kibuspuu maaüksuse detailplaneering.“ ...................... 72 3.19 Maaeluministeeriumi kiri 19. märts 2019.a. nr. 4.1-5/679-1 „Hiiumaa valla Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu ja eskiislahenduse avalik väljapanek.“ ................................................................................. 73 3.20 Kursi kinnistu omaniku kiri „Kibuspuu maaüksuse Detailplaneeringu ettepanekud“ 10. aprill 2019.a. ........... 74 3.21 „Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav avalik arutelu. Protokoll“ 22. aprill 2019.a. .............................................................................................................................. 76 Lisa. „Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku avaliku arutelu osalejate nimekiri“ 77 3.22 Hiiumaa vald Käina osavalla valitsuse kiri 10. mai 2019.a. nr. 8-2/238-15 „Kibuspuu detailplaneeringu eskiislahenduse arvamus.“ ................................................................................................................................ 78 3.23 Kursi kinnistu omaniku kiri „Kibuspuu maaüksuse Käina Osavalla Vallavalitsuse ettepanekute vastused“ 14. mai 2019.a. .................................................................................................................................................. 81 3.24 Hiiumaa vald Käina osavalla valitsuse kiri 17. mai 2019.a. nr. 8-2/238-17 „Vastus Kibuspuu detail- planeeringu eskiislahenduse arvamusele.“ ....................................................................................................... 82 3.25 Hiiumaa vald Käina osavalla valitsuse teade 21. mai 2019.a. nr. 8-2/238-18 „Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu avalik arutelu.“ ..................................................................................................................... 84 3.26 Käina osavalla valitsuse e-kiri 06. juuni 2019.a. „Protokollid.“ ......................................................................... 85 3.27 „Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav avalik arutelu. Protokoll nr 2“ 03. juuni 2019.a. ....................................................................................................................... 86 Lisa 1. „Osalejate nimekiri. Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelumekiri.“ ............................................................ 87 Lisa 2. „Avalikul arutelul visualiseeritud lahenduse skeem.“ ............................................................................ 88 3.28 „Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav avalik arutelu. Protokoll nr 3“ 03. juuni 2019.a. ....................................................................................................................... 89 3.29 Käina osavalla valitsuse ja Kursi kinnistu omaniku vaheline e-kirjavahetus 19. juuni - 28. juuni 2019.a. „Kibuspuu DP 4. eskiisplaan.“ ........................................................................................................................... 90 3.30 Käina osavalla valitsuse e-kiri 28. juuni 2019.a. „Kibuspuu DP eskiisi 4 versioon.“ .......................................... 92 4. KOOSKÕLASTUSED 4.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 94 4.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 95 DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 44 September 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING  4 1. SELETUSKIRI 1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA 1.1.1 Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Orjaku külas asuvat Kibuspuu, katastritunnusega 36802:003:1050, registriosaga nr. 392633 ja olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100%. Kibuspuu maaüksuse pindala on 4,20 ha. 1.1.2 Planeeringu eesmärgid Planeeringu eesmärgiks on maaüksuse jagamine, määrates uutele kruntidele ehitusõigused ja hoonestusalad koos olulisemate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõrkude planeerimisega, liikluskorralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste ulatuse seadmisega. 1.2 LÄHTESITUATSIOON 1.2.1 Lähtematerjali loetelu: 1. Keskkonnaameti kiri 19. detsember 2006 nr. 31-12-1/1393. 2. Käina osavalla kiri 06. veebruar 2018 nr 8-2/15. 3. Keskkonnaameti kiri 19. veebruar 2018 nr 6-5/18/1859-2. 4. Maanteeameti kiri 05. märts 2018 nr 15-2/18/7271-2. 5. Käina osavalla kiri. 6. Maa-ameti kiri 07. mai 2018. 7. Keskkonnaameti kiri 28. mai 2018 nr 6-5/18/6874-2. 8. AS Kärdla Veevärk kiri 31. mai 2018. 9. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 21. juuni 2018 nr 72. Lisa 1. Eelhinnang. Lisa 2. Lähteseisukohad. 10. Käina osavalla valitsuse 18. juuli 2018 nr 8-2/238 „Detailplaneeringu koostamise algatamise teade“. 11. Rahandusministeeriumi kiri 06. september 2018 nr 14-11/6326-2. 12. Geodeesia AP OÜ poolt 17. mai 2017.a. koostatud "Kibuspuu kinnistu osa" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1:1000, töö nr. AP17_27. 13. Käina valla osa Kassari saare üldplaneering. 1.2.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus Joonis 1. Situatsiooniskeem DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 44 September 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING  5 Kibuspuu maaüksus asub Orjaku külas riigitee Vaemla-Kassari-Luguse tee nr 12123 ääres, millelt on mahasõit ja juurdepääs. Maaüksus piirneb Kursi, Karjamaa, Otsa ja Mudasilla maaüksustega ja Käina lahega. Maa-ameti andmetel on Kibuspuu katastriüksuse kõlvikuline koosseis detailplaneeringu algatamisel: haritav maa 2,40 ha, õuemaa 0,20 ha ja muu maa 1,60 ha. Kibuspuu maaüksuse õuemaal asuvad ehtiseregistri andmetel elamu (ehtiseregistri kood 120008140, kaks korrust, ehitisealune pind 76 m²) ja saun-kuur (ehtiseregistri kood 115001890, üks korrus, ehitisealune pind 40 m²). Maaüksusel asuval hoonel on veepumbaga salvkaev, reovee kogumiskaev, liitumine elektriga. Lähedal asuvad Orjaku sadam, Orjaku tulepaak 712 ja Orjaku linnuvaatlustorn. Kibuspuu maaüksusel paiknev Mudasilla tee nr 3680347 on ligipääs Hiiumaa vallale kuuluvale üldkasutatava maa sihtotstarbega Mudasilla maaüksusele. Rannajoonega paralleelne jalgrada on kasutatav matkarajana. Kogu planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale, osaliselt Kassari piiranguvööndisse (3,4 ha) ja osaliselt Käina sihtkaitsevööndisse (0,8 ha). Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnu- ja Väinamere loodusalana. 1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal 1.2.3.1 Kehtivad piirangud: - Hiiu maakonna maakonnaplaneeringu järgses Kassari (I klass) väärtuslikul maastikualal; - Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal (registrikood: KLO1000508); - Osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis (registrikood: KLO1100141); - Osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Käina sihtkaitsevööndis (registrikood: KLO1100142); - Natura 2000 Väinamere linnualal (EE0040001) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (EE0040002); - Ranna piiranguvööndi piir (Läänemere rannal laius 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest); - Ranna ehituskeeluvööndi piir (Läänemere rannal laius 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest); - Ranna veekaitsevööndi piir (ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m); - Kallasrada (laius lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist 10 m); - 0,4 kV õhuliin (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge); - Side õhuliin (kaitsevöönd 1 m õhuliini keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni); - Maantee kaitsevöönd (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m); 1.2.3.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused: 1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu ja sidevõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 4. Riigimaanteelt Vaemla-Kassari-Luguse tee nr. 12123 juurdepääsuks Positsioon 1 krundile seatakse juurdepääsu reaalservituut Positsioon 2 krundile teed kasutava kinnistu või krundi kasuks. 5. Avaliku kasutusega Linnutorni teelt nr. 3680048 juurdepääsuks Positsioon 3 krundile ja Otsa kinnistule seatakse juurdepääsu reaalservituut Karjamaa kinnistule teed kasutava kinnistu või krundi kasuks. 6. Juurdepääsuks Otsa kinnistule seatakse juurdepääsu reaalservituut Positsioon 3 krundile teed kasutava kinnistu või krundi kasuks. 7. Maaüksus asetseb Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal, kus tuleb arvestada kaitse-eeskirjast tulenevate kitsendustega. 8. Majandustegevuses tuleb lähtuda Natura 2000 Väinamere linnu-, loodusalal kehtivatest nõuetest, kohustustest ja piirangutest. 9. Maaüksuse rannal kehtivad kinnisomandi kitsendused-kohustused tulenevad Looduskaitseseadusest (§ 34-42) ja katastriüksuste sihtotstarvetest. 10. Enne kinnistu müüki seada kinnistut läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks. 11. Väärtuslikul maastikualal kehtivad Hiiu maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja hooldussoovitused. 12. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 13. Kinnistuid läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. 14. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 44 September 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING  6 1.3 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Käina Vallavolikogu 27. märts 2003 otsusega nr 32 kehtestatud Käina valla osa, Kassari saare, üldplaneeringust, kus nimetatud maaüksus asub detailplaneeringu kohustusega keskuse maa-alale, kus maakasutuse juhtotstarve on elamumaa, suvilate maa, ärimaa ja kaitsealune maa. Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta osaliselt Käina valla osa Kassari saare üldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri vastavalt põhiplaani joonisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik, et võimaldada ühe elamu ja kuni kahe abihoone ning juurdepääsutee rajamist üldplaneeringu järgsele alale, kus erandkorras läbi detailplaneeringu on võimalik taodelda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist lähtudes Looduskaitseseaduse § 40 sätestatud korrast ning viia vastavalt põhiplaanile muudatused sisse üldplaneeringusse. Üldplaneeringu kohaselt on Orjaku küla üheks arendatavaks keskuseks ja asustustihedus võiks kasvada Orjaku küla piirkonnas (p 4.2). Üldplaneeringuga on ulatuslikud maa-alad reserveeritud elamute ja suvemajade püstitamiseks. Elamuehituseks sobivate maa-alade väljaselgitamisel on arvestatud ajaloolist asustuse paiknemise traditsiooni ja elamuehitusalade sobivust saare nüüdse looduskeskkonnaga. Lisaks on arvestatud juba olemasolevate hoonestuspiirkondade, potentsiaalsete töökohtade ning tulevaste kommertsteeninduslike asutuste paiknemisega. Orjaku keskuses on lubatud tihedat paigutust hoonete rajamisel. Krundi (miinimum)suurust ei ole üldplaneeringus määratud. Üldplaneeringu juurde kuuluvas keskkonnamõju hindamise aruandes on analüüsitud kruntide kasutamise põhimõtteid ja ehitusõigust: detailplaneeringu kohustusega alad asendavad tiheasustusala mõistet ja on määratletud piisavalt konservatiivselt, võimaldades keskuste polüfunktsionaalset arengut (p 6.1). Üldplaneeringu kohaselt on põhja pool riigimaanteed (12123) Kibuspuu kinnistul ranna ulatus 200 m rannajoonest ja Kibuspuu kinnistu Jausa lahe poolses osas märgib ranna ulatust riigimaantee Vaemla-Kassari-Luguse tee. Ehituskeeluvöönd kattus ranna ulatusega. 1. aprill 2007 jõustunud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude 1 ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist. LKS § 35 lõige 3 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringuga ei ole üleujutusega ala piiri määratud, seega loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks 1 m kõrgune samakõrgusjoon. Seetõttu paikneb Kibuspuu maaüksusel osa üldplaneeringuga määratud soovituslikust ehituspiirkonnast nüüd ranna ehituskeeluvööndis (1 meetri kõrgusjoon + 200 m). Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringuala jääb Läänemere ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndisse ca 2,4 ha ulatuses. 1 m samakõrgusjoonest arvestatuna jäävad Kibuspuu katastriüksuse planeeritavat Positsioon 1 ja Positsioon 2 hoonestatavat ala väljapoole ehituskeeluvööndit. Planeeritud Positsioon 3 jääb tervikuna Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LSK § 38 lg 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lg 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. LKS § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. LKS § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et: • Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Läänemerd ega selle kallast, kuna hoonestusala ja mere vahele jääb ca 250 m laiune ala, mis ei mõjuta ranna kaitseks seatud eesmärkide täitmist. • Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala asub Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Kassari piiranguvööndis. Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskirja, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17. mai 2007. a määrusega nr 148. Kaitse-eeskirja § 13 kohaselt on piiranguvööndi kaitse-eesmärk poollooduslike koosluste ja maastikuilme säilitamine. Kaitse-eeskirja § 14 lg 1 punkti 5 kohaselt on Kassari piiranguvööndis lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks. Kaitse-eeskirja § 17 sätestab, et enne kaitse-eeskirja jõustumist Kassari, Esiküla ja Orjaku piiranguvööndites kehtestatud üldplaneeringus või detailplaneeringus määratud kohtades on ehitamine lubatud, arvestades kaitse-eeskirja § 5 punktides 5-7 sätestatut. • Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 44 September 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING  7 Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda ehitustegevusega (hoonete ehitamine, tehnovõrgud jne), kuid kuna juurdepääsuks saab kasutada olemasolevaid teid ja radu, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne. • Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Koostatud detailplaneering on ranna eripära arvestav. • Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimine ei muuda juurdepääsu ega liikumise võimalusi kallasrajal. Looduskaitseseadus § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust. Vastavalt Keskkonnaameti kirja 19. veebruaril 2018 nr 6-5/18/1859-2 järgi on detailplaneeringu alal inventeeritud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpidest rannaniidud (1630*) ja kadastikud (5130). Rannaniitude ja kadastike kaitse on ka Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks. Kaitse-eeskirja §-de 11 ja 16 kohaselt on Käina sihtkaitsevööndis ning Kassari piiranguvööndis poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine ja lisaks vaadete avamiseks puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine. Planeeringualal poollooduslike koosluste levikualal on Keskkonnaregistri andmetel tõenäosus II kaitsekategooria taimeliigi madal kadakkaer (Cerastium pumilum) ja III kaitsekategooria taimeliikidem veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) ja kaljukress (Hornungia petraea) esinemiseks. LKS § 55 lg 7 kohaselt on keelatud II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine. LKS § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Arvestades eelnevat ning Kassari piiranguvööndi kaitse-eesmärki (maastikuilme säilitamine), on käesolevas detailplaneeringus ette nähtud sellel alal loodusliku kõrghaljastuse (eelkõige kadastiku) säilitamine. Kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks ei ole vajalik kadakate/puude raie planeeritavate hoonestusalade juures. Hoonete ja juurdepääsuteede aluse pinna ettevalmistamisel osaliselt praegune murukate eemaldatakse, kuid peale tööde lõppu ja maapinna tasandamist krundi pind haljastatakse endisel kujul. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist. Planeeritava krundi maapinna kõrgus jääb vahemikku 0 kuni + 5.61 m. Planeeritav maa-ala on lauge tõusuga lõunasuunas. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma negatiivset mõju, sest planeeritav hoonestusala on merest oluliselt kaugemal võimaldades efektiivselt kasutada rannaäärset maa-ala. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt kõlvikute ja kinnisasjade piiridest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda kõlvikute ja kinnisasjade piiridest. Planeeritavatel maaüksustel on valdavateks kõlvikuteks määratud haritav maa, õuemaa ja muu maa. Hoonestuse püstitamise järgselt suureneb õuemaa kõlvik ja eeldatavalt toimuvad muudatused olemasolevate kõlvikute pindalade osas – väheneb haritav maa ja muu maa pind. Hoonestusala asukoht on valitud väärtuslikku maastikku ja põllumaad säästes, et tagada avarate vaadete säilitamist ning järgida „Kassari maastikuhoolduskava“ (koostanud Kristiina Hellström, 2007.a.) soovitusi. Lisaks on kaalutud on asjaolusid, et minimeerida põllumajandusmaa hõlmamist ehitustegevusega. Kuna planeeritav maa-ala on suur, siis ei ole kruntide kõlvikute piiride ja pindalade muutumine vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletav ala asub riigimaantee ääres ja alal asub olemasolev juurdepääsutee, mida saab kasutada neid laiendades ja rekonstrueerides, ning tehnovõrgud. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 44 September 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING  8 Tehnovõrgud saab rekonstrueerida või vajadusel ringi tõsta koos juurdepääsutee rajamisel (näiteks tee katte alla või kõrvale) ja need tegevused ei too kaasa negatiivset mõju ehituskeeluvööndi vähendamisele. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest. Planeeringuala paikneb hajaasustusalal, millele pole kehtiva üldplaneeringuga lisatingimusi seatud. Lähim elamu asub ca 35 m kaugusel planeeritavast hoonestusalast ning nende vahele jääb osaliselt hekk ja puud. Infrastruktuuri ja teedevõrgu korrastamine ja reguleerimine planeeringu käigus on naabritele positiivse mõjuga ja leevendab ala kasutusintensiivsuse suurenemisest tingitud negatiivset mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine planeeritaval maa-alal ei ole vastuolus väljakujunenud asustusega. 1.4 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM Planeeringu eesmärgiks on jagada Kibuspuu maaüksus neljaks iseseisvaks kinnistuks määrates kolmele krundile ehitusõigus ja hoonestusala. Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. 2 Elamumaa hoonete kompleks on lubatud kavandada maksimaalselt 180 m² kuni 300 m ehitisealuse pindalaga vastavalt põhiplaanile. Planeeritud üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 7,5 m ja abihoone maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 6,0 m. Kavandatud krunti võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Samuti säilitatakse planeeritaval maa-alal olemasolevad üksikud puud hoonestatud ala ümber. Parkimine on lubatud oma krundil. Kibuspuu maaüksusel paiknev Mudasilla tee nr 3680347 on ligipääs jalgrajana Hiiumaa vallale kuuluvale üldkasutatava maa sihtotstarbega Mudasilla maaüksusele. Rannajoonega paralleelne jalgrada on kasutatav matkarajana. Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteinerid, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Kinnistu omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. 1.5 PLANEERINGU JÄRGSETE KRUNTIDE TABEL Planeeritav detailplaneeringu Pos. nr Planeeritava krundi nimi Pindala ha Planeeritav katastri sihtotstarve sihtotstarve 1. Positsioon 1 1,00 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100% 2. Positsioon 2 1,00 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100% 3. Positsioon 3 1,00 Üksikelamu maa, EP 100% Elamumaa 100% 4. Positsioon4 1,20 Looduslik maa, HL 100% Maatulundusmaa 100% 1.6 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Detailplaneeringu põhiplaanil on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala, käesolevas detailplaneeringus ainult väljaspool ehituskeeluvööndit, võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned ning istutada puid ja põõsaid. Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse ehitusprojektidega. Erandiks on piirdeaiad, mida on lubatud ehitada ka ehituskeeluvööndisse. Uued hooned projekteerida traditsioonilist arhitektuuri stiili järgides ning selliselt, et need sobiks Orjaku küla kui peamiselt puithoonestusega ja rannaäärse küla väljakujunenud miljöösse. Välisviimistluses on lubatud kasutada puitu, kivimaterjale ja klaasi. Keelatud on kasutada plastikut ja naturaalseid materjale imiteerivaid ehitustooteid. Välisviimistluses ei ole soositud mätaskatus ja voodrita freespalk seinad. Hoone küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda 03. juunil 2015. a. kehtima hakanud Hoone energiatõhususe miinimumnõuded redaktsioonist. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 44 September 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING  9 Hoone planeerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada võimaliku radooniohuga ning tagada siseruumides EVS 840:2009 Radooniohutu hoone projekteerimine nõuded. 1.6.1 Planeeritud Positsioon 1 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 Lubatud suurim ehitisealune pind - 300 m² sh. üksikelamu lubatud suurim ehitisealune pind - 120 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 490 m² sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 270 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 7,5 m üksikelamu 6,0 m abihoone Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2/- Katused: kalded - 35° - 45° üksikelamu põhimahul 20⁰ - 45⁰ abihoonel materjalid - katusekivi, sindel (puit, ruberoid), puitkatus, värvitud eterniit, värvitud plekk (looduslähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud) tüüp - olemasoleval üksikelamul viil-, poolviil- ja poolkelpkatus, uuel üksikelamul ja abihoonetel viilkatus Välisseinad - puit, kivi Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Piirdeaiad - kiviaed, puitaed 1.6.2 Planeeritud Positsioon 2 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 2 Lubatud suurim ehitisealune pind - 180 m² sh. üksikelamu lubatud suurim ehitisealune pind - 120 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 330 m² sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 180 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 7,5 m üksikelamu 6,0 m abihoone Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2/- Katused: kalded - 35° - 45° üksikelamu põhimahul 20⁰ - 45⁰ abihoonel materjalid - katusekivi, sindel (puit, ruberoid), puitkatus, värvitud eterniit, värvitud plekk (looduslähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud) tüüp - üksikelamutel ja abihoonetel viilkatus Välisseinad - puit, kivi Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Piirdeaiad - kiviaed, puitaed Kursi kinnistu piiri ja Positsioon 2 krundi hoonestusala vaheline maa-ala määratakse hoidumisservituudiga vajadusega alaks, koormatisega Kursi kinnistu kasuks. Servituudialal on lubatud ainult piirdeaia rajamine, muu maapealsete hoonete ja erinevate rajatiste ehitustegevus sellel alal ei ole lubatud. 1.6.3 Planeeritud Positsioon 3 krundi ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 3 Lubatud suurim ehitisealune pind - 240 m² sh. üksikelamu lubatud suurim ehitisealune pind - 120 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 440 m² sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 240 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 6,0 m üksikelamu 6,0 m abihoone Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2/- Katused: kalded - 35° - 45° üksikelamu põhimahul 20⁰ - 45⁰ abihoonel materjalid - katusekivi, sindel (puit, ruberoid), puitkatus, värvitud eterniit, DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 44 September 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING  10 värvitud plekk (looduslähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud) tüüp - üksikelamutel ja abihoonetel viilkatus Välisseinad - puit, kivi Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Piirdeaiad - kiviaed, puitaed 1.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD 1. Planeeringuala suurus - 4,32 ha 2. Planeeritava maaüksuse suurus - 4,20 ha 2 3. Ehitisealune pind kokku - 720 m 4. Planeeritud maaüksusi - 4 5. Planeeritud ehituskrunte - 3 1.8 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.8.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Planeeritavate uute hoonete varustamine veega lahendatakse igale krundile rajatava või olemasoleva puurkaev-pumpla baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldeala. Ühe kinnisasja vajaduseks rajatavale põhjaveehaardele, mille ümber sanitaarkaitseala „Veeseaduse“ § 28 lõike 3 alusel ei moodustata, kehtivad veevõtukoha hooldusnõuded - Keskkonnaministri määrus nr. 61 16. detsember 1996 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks“. Puurkaev projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt litsentsi omava ettevõtte poolt. Kinnistu veetorustiku paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast. Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud „Eesti põhjavee kaitstuse kaarti“ andmetel asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Planeeritud Positsioon 1, Positsioon 2 ja Positsioon 3 kruntide hoonestuse kanalisatsioonivarustus on lahendatud heitvete juhtimisega kogumismahutisse, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele lähimasse puhasti purgimiskohta. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus. Projekteerimisel lähtuda: - Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001.a. määrusest nr. 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“. - Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2012 määrusega nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“. 1.8.2 Soojusvarustus Planeeritud hoone küte lahendatakse lokaalsena hoone projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka õhksoojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.). Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015.a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda 03. juunil 2015. a. kehtima hakanud „Energiatõhususe miinimumnõuded“ redaktsioonist. 1.8.3 Elektrivarustus Planeeringualale jäävad 0,4 kV õhuliin ja 0,4 kV kaabelliin, mille võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Perspektiivselt on lubatud 0,4 kV õhuliin asendada 0,4 kV kaabelliinidega. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 44 September 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING  11 Planeeringuala varustamine elektrienergiaga lahendatakse vastavalt oktoober 2018. a. Elektrilevi OÜ „Tehnilised tingimused nr. 316989“ alusel. Detailplaneeringu ala kruntide varustamine elektrienergiaga on planeeritud Kai alajaama fiidri F1 õhuliinilt uutele kruntidele 0,4 kV maakaabelliiniga. Objektide elektrivarustuseks on kruntide piiridele planeeritud 0,4 kV liitumiskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud kruntide piiridele, soovitavalt mitmekohalistena, teeala lähedusse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad (viide - "Nõuded madalpinge kaablivõrgu projekteerimiseks"). Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud 0,4 kV maakaabelliiniga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoonete elektrivarustuse projektidega. 1.8.4 Sidevarustus Planeeringualal ja sellel lähialal puuduvad sidevõrgu liinirajatised. Planeeringualaga piirneva Vaemla-Kassari-Luguse riigitee ääres on ELA082 side valguskaabelliin. Planeeringuga sidevõrgu liinirajatistega liitumist ette ei nähta. Planeerimislahendus näeb ette kaasaegsemate sideteenuste kättesaadavuseks kasutada mobiilsidevõrgu vahendeid. Alternatiivse lahendusena on lubatud sidevõrguga liitumiseks ja projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada sidevõrgu liinirajatiste valdajaga. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone projektiga. 1.8.5 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine Rajatavate hoonete ümbrus ja planeeritud parkimis alad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatava projektjoonistega. Põhihoone lähiümbruse maapinna kõrgusmärgid ei tohi olla alla kõrguse +1,8. Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale oma krundil haljasalale. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkimis ala ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus, asendades selle kruusa ja dreenliivaga. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.9 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID Ehitusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Elektri õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on 0,4 kV pingega liinide korral 2 meetrit. Side ehitise kaitsevööndi mõõtmed mõlemal pool sideehitist on 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 1.10 TULEKAITSE ABINÕUD Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeritava maa-ala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Hooned planeeritaval alal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 7,5 m. Planeeritud ala hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3. Ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel I kasutusviis. Vastavalt Eesti standardi EVS 812-7:2008 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus” on kahe hoone vaheline minimaalne kuja 8 m, v.a. juhul kui tule leviku piiramine on tagatud ehituslike või muude abinõudega või hoonetekompleksi osad on samast tuleohutusklassist, hoonete arv ja korruste pindala on väiksemad hoonetekompleksile kohalduvatest arvväärtustest ja neid saab lugeda tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavalt üheks hooneks. Planeeritud hoonestusaladeni tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada Vaemla-Kassari-Luguse tee nr 12123 riigimaanteed ja olemasoleva mahasõidu baasil planeeritud juurdepääsuteed. Juurdepääsutee rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 12 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Tee veevõtukohani peab olema avatud, sõidetav ja talvel lumest puhastatud. Positsioon 1 ja Positsioon 2 kruntide hoonestuse tulekustutusvesi saadakse Positsioon 1 krundile planeeritud juurdepääsutee äärde planeeritud tuletõrje veevõtukohast, mille minimaalne kaugus hoonest või hoone osast ei tohi olla DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 44 September 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING  12 vähem kui 30 m. Tuletõrje veevõtukoha rajamine on Positsioon 1 ja Positsioon 2 kruntide arendaja/omaniku kohustus koostöös kohaliku omavalitsusega. Positsioon 3 krundi hoonestuse tulekustutusvesi saadakse Positsioon 3 krundi ja Otsa kinnistu piirile planeeritud juurdepääsutee äärde planeeritud tuletõrje veevõtukohast, mille minimaalne kaugus hoonest või hoone osast ei tohi olla vähem kui 30 m. Tuletõrje veevõtukoha rajamine on Positsioon 3 ja Otsa kinnistu arendaja/omaniku kohustus koostöös kohaliku omavalitsusega. Lähim olemasolev tulekustutusvee saamise võimalus asub Orjaku sadamas ca 350 m kaugusel, kus väliskustutusvee minimaalne normvooluhulk on 10 l/sek ja kestvus 3 tundi. Tuletõrje varustus projekteerida lähtuvalt EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Väliskustutusvee minimaalne normvooluhulk on I kasutusviisiga hoonel 10 l /sek ja kestvusega 3 h vastavalt EVS 812- 6:2012+A1+A2, p 5.3. Tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni võib olla kuni 150 m, vastavalt EVS 812-6:2012+A1+A2 p 6.3.13. Lähim olemasolev tulekustutusvee saamise võimalus asub Orjaku sadamas ca 350 m kaugusel, kus väliskustutusvee minimaalne normvooluhulk on 10 l/sek ja kestvus 3 tundi. Hoones tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Uute hoonete projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne Päästekeskusega. 1.11 KESKKONNAKAITSENÕUDED Planeeringuala asub Käina lahe-Kassari maastikukaitsealal (edaspidi kaitseala) (VV määrus nr. 148 17. mai 2007. a.), mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku Väinamere loodus- ja linnualana (VV 05.08.2004 korraldus nr 615). Natura 2000 alal tuleb arvestada kehtestatud piirangutega. Looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 järgi ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks ega jahiulukeid lisasööta. Planeeringuala asub osaliselt Kassari piiranguvööndis. KE § 15 järgi on piiranguvööndis keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, maavara kaevandamine, puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus, biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine, välja arvatud põllumaal ja õuemaal. Planeeringuala asub osaliselt ka Käina sihtkaitsevööndis. KE § 10 järgi on sihtkaitsevööndis keelatud inimeste viibimine Käina lahe ja Vaemla lahe sihtkaitsevööndites 1. aprillist 31. oktoobrini, majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud kaitse-eeskirjas lubatud tegevus, kalapüük Käina lahe ja Vaemla lahe sihtkaitsevööndites, ujuvvahendiga sõitmine Käina lahe ja Vaemla lahe sihtkaitsevööndites, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses. Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskirja, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17. mai 2007. a määrusega nr 148, § 13 kohaselt on piiranguvööndi kaitse-eesmärk poollooduslike koosluste ja maastikuilme säilitamine. KE 14 lg 1 punkti 5 2 (3) kohaselt on Kassari piiranguvööndis lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks. Kaitse-eeskirja § 17 sätestab, et enne kaitse-eeskirja jõustumist Kassari, Esiküla ja Orjaku piiranguvööndites kehtestatud üldplaneeringus või detailplaneeringus määratud kohtades on ehitamine lubatud, arvestades kaitse-eeskirja § 5 punktides 5-7 sätestatut. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 5 ning KE § 5 p 4 kohaselt ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut. LKS § 21 lg 1 kohaselt on kaitseala valitseja Keskkonnaamet. Kaitse-eeskirja §-de 11 ja 16 kohaselt on Käina sihtkaitsevööndis ning Kassari piiranguvööndis poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine ja lisaks vaadete avamiseks puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine. Planeeringualal poollooduslike koosluste levikualal on Keskkonnaregistri andmetel tõenäosus II kaitsekategooria taimeliigi madal kadakkaer (Cerastium pumilum) ja III kaitsekategooria taimeliikidem veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) ja kaljukress (Hornungia petraea) esinemiseks. LKS § 55 lg 7 kohaselt on keelatud II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 44 September 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING  13 LKS § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Arvestades eelnevat ning Kassari piiranguvööndi kaitse-eesmärki (maastikuilme säilitamine), on käesolevas detailplaneeringus ette nähtud sellel alal loodusliku kõrghaljastuse (eelkõige kadastiku) säilitamine. Kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks ei ole vajalik kadakate/puude raie planeeritavate hoonestusalade juures. LKS § 38 lg 1 p 1 kohaselt on meresaartel ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. LKS § 35 lg 4 kohaselt koosneb korduva 1 üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. LKS § 35 lg 3 alusel määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Kassari üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutuse ala piiri määratud, millest lähtuvalt tuleb käesoleva detailplaneeringus ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 meetri samakõrgusjoonest (1 meetri samakõrgusjoonest mõõdetud 200 meetrit). Kassari üldplaneeringu kohaselt (ptk 7, lk 53) ei ole üldplaneeringus nimetatud maa-ala näol tegemist tiheasustusalaga. Seega ei laiene sellele alale LKS § 38 lg 1 p-s 3 nimetatud 50 m laiuse ehituskeeluvööndi säte. Hiiu maakonnaplaneeringu järgi kuulub planeeringuala „Kassari” I klassi väärtuslike maastike koosseisu ning seal kehtivad maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised hooldussoovitused. Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta juulil 2015. a. kehtima hakanud „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ ning 15 Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Krundil lahendatakse heitveekäitlus koos hoonestusprojektiga lähtudes koostatud detailplaneeringust. Väärtuslike maastike ning looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Hoonete kütmine toimub elektriga või maakütte baasil. 1.11.1 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Planeeritaval maaüksus on valdavalt kaetud rohumaaga ning keskosas ning lahepoolses äärel kasvab tihe kadastik. Alal on domineerivateks puuliigiks üksikud männid. Rohumaa on valdavas osas kasutuses põllumajandusliku heinamaana. Käina laheäärne rannanniit on roostunud. Kadastiku hooldamise osas nõudeid kehtestatud ei ole. Kinnistul tasub harvendada kadastikku, mis ei ole veel moodustanud läbitungimatut tihnikut. Tihedalt koos või puude varjus kasvanud kadakatel on võra alt kuivanud ja inetu ega taastu enam. Kui kadastik on vana ja kõrge (üle 2m), siis peab harvendamisel arvestama ka tuulemurru ja lumevaalimise ohuga. Samuti võivad varjus kasvanud kadakad järsu muutuse tõttu valgustingimustes saada talvel ja varakevadel päikesepõletusi. Tihnikuks muutunud kadastikus on pigem mõtet raiuda suuremad laigud (20-30m läbimõõdus) täiesti lagedaks ja jätta lagendiku servaaladele alles kadakaid gruppidena või ribadena. Nii algab kadastik oma elu otsast peale – peagi ilmuvad lagendikule noored kadakataimed, mida edaspidi õigeaegselt harvendada tuleb. Kui kadastikus on palju lehtpõõsaid, on tugevat harvendust (või nn lageraiet) mõtet teha ainult siis, kui ala on karjatatav. Vastasel korral on tulemuseks veel hullem tihnik kui enne. Mändi täis kasvanud kadastikus tuleb kõigepealt eemaldada männid. Seejärel saab välja valida säilitatavad kadakad ja muud põõsad. Planeeringuga on ette nähtud rajatavate hoonete ümber uut haljastust rajada, selleks tasuks kasutada neid liike, mis lähialal juba praegu kasvavad. Hästi sobivad näiteks puudest mänd ja põõsastest kadakas. Mänd üldiselt hoonetele viga ei tee, millest eelduvalt võib istutada neid ka hoone ligidale. Hoonete lähedusse ei tohiks kavandada puid, mille liigiomane kasvukõrgus on väga suur. Elupuudest ja mägimännist hekid mõjuvad õuel võõralt. Puitaedade ja tarade püstitamisel tuleks eelistada kujundust, mida ümbruskonnas ennegi kasutatud ja vältida silmatorkavalt moodsaid lahendusi. Kui need on muutunud võsaks (sirel, ebajasmiin, enelas, lumimari jt), siis võib nende levikut piirata, aga mitte põõsastikke täielikult hävitada. Planeeritud Positisoon 2 krundi Kursi kinnistu poolsesse piiri äärde on kohustuslik istutada hoonestusalade vahelise vaadete peitmiseks põõsastara või hekk. Uute põõsastarade ja hekkide istutamisel võiks eelistada traditsioonilisi – kadakas, sirel, ebajasmiin, enelad jt. lehtpõõsad. Hekk tuleb istutada vähemalt 2. realisena, istikud kõrgusega vähemalt 1 m ja mille täiskasvanud taime kõrgus on minimaalselt 2,5 m. Heki rajamine istutamise teel on ka tingimuseks Positisoon 2 krundile hoonete ehitusloa ja -teatise väljastamiseks. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 44 September 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING  14 1.12 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele. Planeeritud kruntide liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud joonisel Põhiplaan. Detailplaneeringu riigiteega piirneva planeeringuala lähtetasemeks on võetud projektkiirus 50 km/h ning nähtavuskolmnurga parempööraja ulatusele projektkiirus 70 km/h. Juurdepääsuks planeeringuala Positsioon 1 ja Positsioon 2 kruntidele kasutada Vaemla-Kassari-Luguse tee nr 12123 riigimaanteelt olemasoleva mahasõidu baasil planeeritud juurdepääsuteed. Juurdepääsuks planeeringuala Positsioon 3 krundile kasutada Vaemla-Kassari-Luguse tee nr 12123 riigimaanteelt avaliku kasutusega erateed Linnutorni tee nr. 3680048, sealt edasi üle Karjamaa kinnistu piki põlluäärse kadastiku serva planeeritud juurdepääsuteed. Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m. Kibuspuu kinnistu olemasoleva mahasõidu nähtavuse tagamiseks puhastada nähtavuskolmnurgad 5 x 200 m (5 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele ja kuni 200 m paremale poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele) teeäär ja 5 x 120 m (5 m kaugusele riigimaantee servast juurdepääsutee teljele ja kuni 120 m vasakule poole riigimaantee äärmise sõidurea teljele) teeäär. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust, vajadusel tuleb ette näha sellelt alalt tee äärte puhastamine. Erandina võib nähtavuskolmnurka istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, mis ei tohi kasvada kõrgemaks kui 0,4 m. Liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab sõidukijuhil olema sõidutee ja sellega külgneva ala ulatuses tagatud nõutav külgnähtavus, mida tuleb arvestada kõrghaljastuse planeerimisel ning vajadusel müratõkete rajamisel. Külgnähtavus on sõiduteega külgnev ala, kus ei tohiks paikneda nähtavust piiravaid ehitisi. Kogu riigiteega piirneva planeeringuala ulatuses tuleb tagada projektkiirusel 50 km/h rahuldaval tasemel külgnähtavus 10 m. Planeeritud hoonete juurdepääsutee mahasõidu vajalikud nähtavused tuleb tagada enne mistahes ehitusloa väljastamist planeeringualale. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (prügiautod ja päästetehnika), pöörderaadius 12 m ja tee laius 3,5 m. Planeeritavate kruntide liikluskorraldus ja juurdepääsuteed on näidatud joonisel Põhiplaan. Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omanike soovile ja projektide lahendustele. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud ulatuses rasketehnikale (kinnistute teenindamiseks vajalik tehnika). Krundi siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Parkimine lahendatakse planeeritaval alal krundi siseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral annab nõuded projektile Maanteeamet. Tehnilisi tingimusi projektide koostamiseks tee kaitsevööndis väljastab Maanteeamet vastava taotluse alusel. Arendaja peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed „Rahvatervise seaduse” alusel kehtestatud Sotsiaalministri 04. märts 2002. a. määruses nr. 42 esitatud normmürataseme tagamiseks. Maanteeamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.8.5 Sadeveed ja vertikaalplaneerimine. Riigimaanteelt Vaemla-Kassari-Luguse tee nr. 12123 juurdepääsuks Positsioon 1 krundile seatakse juurdepääsu reaalservituut Positsioon 2 krundile teed kasutava kinnistu või krundi kasuks. Avaliku kasutusega Linnutorni teelt nr. 3680048 juurdepääsuks Positsioon 3 krundile ja Otsa kinnistule seatakse juurdepääsu reaalservituut Karjamaa kinnistule teed kasutava kinnistu või krundi kasuks. Juurdepääsuks Otsa kinnistule seatakse juurdepääsu reaalservituut Positsioon 3 krundile teed kasutava kinnistu või krundi kasuks. Juurdepääsu kasutamise korralduslikud küsimused reguleerivad kinnistute omanikud vastavasisulises servituudikokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Juurdepääsu reaalservituut saab juriidilise aluse peale vastava kande tegemist kinnistusraamatusse. 1.13 PIIRKONNA TURVALISUS Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 44 September 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING  15 probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et: - planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - ehitusperioodil oleks hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu kinnistu territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga. 1.14 PLANEERINGU REALISEERIMINE Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud. Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva katastriüksuse omanikku. 1.14.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Planeeritava maaüksuse maakorralduslik jagamine peale detailplaneeringu kehtestamist; 2. Positsioon 2 krundi hoonestusala ja Kursi kinnistu vahele uue haljastuse rajamine, mille täitmine on tingimuseks Positsioon 2 krundi hoonete ehitusloa või -teatise taotlemiseks. 3. Enne kruntide müüki seada vajadusel krunti läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks. 4. Krundi/kruntide hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine; 5. Rajatiste ehitamiseks vajalike kooskõlastuste ja lubade taotlemine; 6. Vajalike kommunikatsioonide ja teede rajamine (projekt > ehitusluba,-teatis > kasutusluba,-teatis), sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist; 7. Hoonete püstitamiseks ehituslubade,-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt; 8. Hoonestuse püstitamine; 9. Ehitiste kasutamist lubavate lubade,-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt; 10. Haljastustööd, lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 44 September 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING  M 1 : 1 000 000 TINGMÄRGID: PLANEERINGUALA PIIR KATASTRIÜKSUSE PIIR 15 150 m 0 MUINSUSKAITSEALA PIIR m MUINSUSKAITSE KINNISMÄLESTIS RIIGIMAANTEE KÕRVALMAANTEE (PERSPEKTIIVNE) KOHALIK MAANTEE ALAJAAM TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT PLANEERITUD TULETÕRJEVEE VÕTUKOHT SADAM LAUTRI KOHT SUPLUSKOHT MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha skeemi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2019. aasta Eesti põhikaart mõõtkava M 1 : 10000 mustvalget rasterkaarte nr. 62124 ja nr. 62133. 3. Planeeringuala asub: - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul; - Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, K äina sihtkaitse vööndis ( registrikood: KLO110014 2); - Natura 2000 Väinamere linnualal (kood: EE0040001) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (kood: EE0040002) . 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 18 - 44 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee JUHATAJA OBJEKT ARHITEKT JAAN KUUSEMETS KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING PLANEERIJA Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiumaa TEET ELSTEIN JOONIS KUUPÄEV 16.09.2019.a. ASUKOHA SKEEM STAADIUM DP JOONISE NR. 1 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3  K äina la h e-K K äina la Regis tr ass ar i maas tik ik ood: K h e-Ka ss ar i ma a LO1000ukaitseala s tiku ka 508 Regis tr it ik ood: K seala, Orj aku Nat ur a LO1100 p iirangu 20 016 v öönd Regi str0ik0 Väiname re Nat ur a ood : EE linnu ala 20 0 V 004 0 00 1 Regi st0r ik äina e ood : Em re lo TINGMÄRGID 1 63 0 Ran na n* iit E004 0 0odus ala 02 PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala ca 4,32 ha) ROHUMAA KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR KÜLGNEVA MENETLETAVA DETAILPLANEERINGU PIIR KATASTRIÜKSUSE PIIR ROOSTIK POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA VÄLISPIIR K äina la h e-K PIIRANGUVÖÖNDI VÄLISPIIR LEHTPUU K äina la Regis tr ass ar i maas tik ik ood: K h e-Ka ss ar i maa LO1000ukaitseala 508 SIHTKAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR OKASPUU (KUUSK) Regis trs tiku kaitseala ik ood: K , K äina OKASPUU (MÄND) Nat ur a LO1100 sih tkait HOONE 20 142 sev öönd 513 0 Regi str0ik0 Väiname re Nat ur a ood : EE linnu ala VILJAPUU K adas tik 20 00 V 004 0 00 MUSTKATTEGA TEE äinam 1 Regi str ik ood : EE ere loodus ala 1 63 KRUUSKATTEGA TEE ÜKSIK PÕÕSAS 004 0 00 2 Ran na0n* iit PUURIVI PINNASTEE 513 0 PUURKAEV K adas tik TEERADA 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN KIVI SIDE ÕHULIIN PUITAED VÕRKAED HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD KADASTIK, VÕSA VALITUD HAJUSKÕRGUSED MURU, HOOLDATUD ROHUMAA 513 0 K adas tik K eh t KAR JAeMst at ud Dagop A en Orj ak u A KINNISTU DOÜ töö nr. 08 kü la, Kä -1 in a valdETAILPLANEER 20 , Hiiu m IN aakond G K äina la h e-K K äina la Regis tr ass ar i maas tik ik ood: K h e-Ka ss ar i maa LO1000ukaitseala 508 Regis trs tiku kaitseala ik ood: K , K assari Nat ur a LO1100 20 141 p iiranguv öönd Regi str0ik0 Väiname re o od : EE0 lin n Nat ur a 20 00 V 04 0 001u ala Regi str ik äiname ood : EE re loodus ala 004 0 00 2 M en et le tav Dag O ope Orj aku TSA D ETAILPn OÜ t öö nr. 1 kü la, Hii L 9-06 u maa v ANEER ING ald , H iiu maak on d MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugi plaani koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 17. mai 2017.a. koostatud "Kibuspuu kinnistu osa" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1:1000, töö nr. AP17_27. 3. Planeeringuala asub: - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul; - Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, K äina sihtkaitse vööndis ( registrikood: KLO110014 2); - Natura 2000 Väinamere linnualal (kood: EE0040001) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (kood: EE0040002). 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused B alti süsteemis. TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 18 - 44 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee JUHATAJA OBJEKT ARHITEKT JAAN KUUSEMETS KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING PLANEERIJA Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiumaa TEET ELSTEIN JOONIS KUUPÄEV 16.09.2019.a. TUGIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 2 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A2  ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS Pos. Krundi aadress Krundi planeeritud Krundi Moodustatakse Liidetavate- Osade senine nr. sihtotstarve planeeritud kinnistutest(nr). lahutatavate sihtotstarve (katastriüksuse liik) suurus (ha) k.a. riigi / linna osade (katastriüksuse liik) maa suurused (ha) TINGMÄRGID 1 Positsioon 1 Elamumaa 100% 1,00 36802:003:1050 1,00 Maatulundusmaa 100% PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala ca 4,32 ha) 2 Positsioon 2 Elamumaa 100% 1,00 36802:003:1050 1,00 Maatulundusmaa 100% KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR KÜLGNEVA MENETLETAVA DETAILPLANEERINGU PIIR 3 Positsioon 3 Elamumaa 100% 1,00 36802:003:1050 1,00 Maatulundusmaa 100% KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR 4 Positsioon 4 Maatulundusmaa 100% 1,20 36802:003:1050 1,20 Maatulundusmaa 100% PLANEERITAV KRUNDI 1 POSITSIOONI NUMBER Kokku: 4,20 KOORDINAATPUNKT JA SELLE NUMBER Käina l ahe-Kassari maasti kuk ait seala Registrik ood: KLO1000508 MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE Käi na l ahe-Kassari maasti kukait seal a, Orjaku piiranguvöönd Registrik ood: KLO1100016 HOONE Nat ura 2000 Väi namere linnuala DETAILPLANEERING KATASTER Registrik ood: EE0040001 Nat ura 2000 Väi namere loodusala Registrik ood: EE0040002 MUSTKATTEGA TEE EP üksikelamu maa E elamumaa KRUUSKATTEGA TEE 1630* Rannaniit HL looduslik maa M maatulundusmaa PINNASTEE TEERADA Käina l ahe-Kassari maasti kuk ait seala KIVI Registrik ood: KLO1000508 Käina l ahe-Kassari maasti kuk ait seala, Käina si htk ait sev öönd PUITAED Registrik ood: KLO1100142 Nat ura 2000 Väi namere linnuala Registrik ood: EE0040001 1630* PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD VÕRKAED Nat ura 2000 Väi namere loodusala Rannaniit POS. KRUNDI KRUNDI SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE Registrik ood: EE0040002 NR. AADRESS SUURUS (ha) (Det.planeering) (kataster) OSAKAAL (%) 5130 PUURKAEV Kadastik 1 POSITSIOON 1 1,00 EP E 100 5130 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN Kadastik SIDE ÕHULIIN 4 2 POSITSIOON 2 1,00 EP E 100 3 POSITSIOON 3 1,00 EP E 100 POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA VÄLISPIIR 4 POSITSIOON 4 1,20 HL M 100 PIIRANGUVÖÖNDI VÄLISPIIR SIHTKAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR 5130 Kadastik 3 Kehtest at ud Dagopen OÜ töö nr. 08-120 KAR JAMAA KINNISTU DETAILPLANEERING Orjaku kül a, Käi na val d, Hii u maak ond Käina l ahe-Kassari maasti kuk ait seala Registrik ood: KLO1000508 Käi na l ahe-Kassari maasti kukait seal a, Kassari piiranguvöönd Registrik ood: KLO1100141 Nat ura 2000 Väi namere linnuala Registrik ood: EE0040001 Nat ura 2000 Väi namere loodusala Registrik ood: EE0040002 MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2 Menet letav Dagopen OÜ t öö nr. 19-06 O TSA DETAILPLANEERING Orjaku kül a, Hii umaa v ald, Hiiu maakond 2. Kruntimise plaani koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 17. mai 2017.a. koostatud "Kibuspuu kinnistu osa" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1:1000, töö nr. AP17_27. 3. Planeeringuala asub: - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul; - Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508); 1 - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, K äina sihtkaitse vööndis ( registrikood: KLO110014 2); - Natura 2000 Väinamere linnualal (kood: EE0040001) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (kood: EE0040002). 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 18 - 44 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee JUHATAJA OBJEKT ARHITEKT JAAN KUUSEMETS KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING PLANEERIJA Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiumaa TEET ELSTEIN JOONIS KUUPÄEV 16.09.2019.a. KRUNTIMISE PLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 3 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 2000 FORMAAT A3  KR UNTIDE EH ITU SÕIGU S PÕHILISED ARHITEKTUURINÕ UDED ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS Hoonete suurim Hoonete lubatud Pos. Krundi aadress Krundi planeeritud Krundi Moodustatakse Liidetavate- Osade senine Suurim lubatud ehitise- Hoonete Krundi suurim suletud Parkimiskohtade arv Krundi Hoonete suurim lubatud maa- Tule- nr. sihtotstarve planeeritud kinnistutest(nr). lahutatavate sihtotstarve Olemasolevate alune pind (m ) 2 suurim kasutamise Katusekalle, brutopind (m ) 2 Piirangud. Märkused Pos nr. suurus lubatud kõrgus pealne/maa- püsivus- (katastriüksuse liik) suurus (ha) k.a. riigi / linna osade (katastriüksuse liik) kruntide aadressid lubatud arv sihtotstarve tüüp (ha) maa- maa- (abs.) alune sh. norma- kavan- klass maa suurused (ha) krundil /osakaal % kokku pealne alune korruselisus 1. korrusel tiivne datud Kibuspuu 1 1,00 300 - 4 EP / 100 Üksikelamul 2/- Üksikelamul 490 270 3 3 TP3 - Puurkaev, hooldeala ulatus 10 m; 1 Positsioon 1 Elamumaa 100% 1,00 36802:003:1050 1,00 Maatulundusmaa 100% 7,5 (10,3), 35°-45°, - Reovee kogumismahuti; abihoonel viilkatus, - Perspektiivne ühisveevärgi toru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; 2 Positsioon 2 Elamumaa 100% 1,00 36802:003:1050 1,00 Maatulundusmaa 100% 6,0 (8,8) poolviilkatus, - Perspektiivne ühiskanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; poolkelpkatus - Planeeritud tuletõrje veevõtukoht, minimaalne kaugus hoonest ei tohi olla vähem kui 30 m; . 3 Positsioon 3 Elamumaa 100% 1,00 36802:003:1050 1,00 Maatulundusmaa 100% Abihoonel - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks; 20°-45°; - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; viilkatus. 4 Positsioon 4 Maatulundusmaa 100% 1,20 36802:003:1050 1,20 Maatulundusmaa 100% - Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; - Planeeritud riigimaantee külgnähtavus, laius tee servast on 10 m; - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; Kokku: 4,20 - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, registrikood: KLO1000508; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd, registrikood: KLO1100141; - Natura 2000 Väinamere linnuala, registrikood: EE0040001; - Natura 2000 Väinamere loodusala, registrikood: EE0040002; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik. Kibuspuu 2 1,00 180 - 2 EP / 100 Üksikelamul 2/- Üksikelamul 330 180 3 3 TP3 - Planeeritud juurdepääsuservituut Positsioon 1 krundi kasuks; 100% HL Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Registrikood: KLO1000508 7,5 (10,9), 35°-45°, - Planeeritud puurkaev, hooldeala ulatus 10 m; abihoonel abihoonel - - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Orjaku piirangu - Planeeritud reovee kogumismahuti; - Registrikood: KLO1100016 6,0 (9,4) 20°-45°, - Perspektiivne ühisveevärgi toru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; - Natura 2000 Väinamere linnuala viilkatus - Perspektiivne ühiskanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; Registrikood: EE0040001 - 0,4 kV õhuliin, koridor laiusega 4 m, servituut liini valdaja kasuks; 1,20 ha - Natura 2000 Väinamere loodusala Registrikood: EE0040002 - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; "POSITSIOON 4" - Riigimaantee kaitsevöönd, laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m; - Planeeritud riigimaantee külgnähtavus, laius tee servast on 10 m; - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; 6 - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; 1630* 1 .2 11 0 Rannaniit 1 0. 0 - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, registrikood: KLO1000508; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd, registrikood: KLO1100141; - Natura 2000 Väinamere linnuala, registrikood: EE0040001; - Natura 2000 Väinamere loodusala, registrikood: EE0040002; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik. Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Kibuspuu 3 1,00 240 - 3 EP / 100 Üksikelamul 2/- Üksikelamul 440 240 3 3 TP3 - Planeeritud juurdepääsuservituut Otsa kinnistu kasuks; Registrikood: KLO1000508 ja abihoonel ja abihoonel - Planeeritud puurkaev, hooldeala ulatus 10 m; Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Käina sihtkaitsevöönd Registrikood: KLO1100142 6,0 (11,0) 20°-45°, - Planeeritud reovee kogumismahuti; Natura 2000 Väinamere linnuala viilkatus 1630* - Perspektiivne ühisveevärgi toru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; 4 Registrikood: EE0040001 Rannaniit - Perspektiivne ühiskanalisatsioonitoru, koridor laiusega 4 m, servituut trassi valdaja kasuks; Natura 2000 Väinamere loodusala - Planeeritud tuletõrje veevõtukoht, minimaalne kaugus hoonest ei tohi olla vähem kui 30 m; Registrikood: EE0040002 .52 5130 - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; 45 Kadastik 00 2 0. - Ranna ehituskeeluvöönd muutmisettepanek hoonestusala ja juurdepääsu osas; 5130 - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; Kadastik 2 2 .8 - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, registrikood: KLO1000508; 10 - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd, registrikood: KLO1100141; - Natura 2000 Väinamere linnuala, registrikood: EE0040001; - Natura 2000 Väinamere loodusala, registrikood: EE0040002; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik. Kibuspuu 4 1,20 - - - HL / 100 - - - - - - - - - Planeeritud avaliku kasutusega pinnasteena loodus- ja matkarada; - Planeeritud avaliku kasutusega jalgrada Mudasilla maaüksuse kasuks; - Kallasrada, laius lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest 10 m; 7 - Ranna veekaitsevöönd, ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m; 0 .1 11 0 0 .0 - Ranna ehituskeeluvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; 20 - Ranna piiranguvöönd, laius on Väinamere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, registrikood: KLO1000508; .86 54 - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd, registrikood: KLO1100141; - Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Käina sihtkaitsevöönd, registrikood: KLO1100142; - Natura 2000 Väinamere linnuala, registrikood: EE0040001; - Natura 2000 Väinamere loodusala, registrikood: EE0040002; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Kassari (I klass) väärtuslik maastik. km 5130 Kokku 4,20 720 9 1,260 690 9 9 A Kadastik p 3S 5 4 3 100% EP 6 .3 2 Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 08-120 11 1 7,5 m KARJAMAA KINNISTU DETAILPLANEERING 5 9 .9 2 tk. 13 180 m² Orjaku küla, Käina vald, Hiiu maakond R= 1 2 PLANEERITUD 0m JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1 1,00 ha 3 Min. 3 6 Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga TINGMÄRGID "POSITSIOON 2" Käina lahe-Kassari maastikukaitseala Registrikood: KLO1000508 30.00 Hoonestusala ca 570 m² m³ Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvöönd TVK Registrikood: KLO1100141 tugipeenar sõidutee tugipeenar PLANEERINGUALA VÄLISPIIR (Pindala ca 4,32 ha) PLANEERITUD KRUNDI VEETORU Natura 2000 Väinamere linnuala 2.5% 5% KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR PERSPEKTIIVNE ÜHISVEEVÄRGI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT 5% (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) Registrikood: EE0040001 100% EP 1:2 1:2 KÜLGNEVA MENETLETAVA DETAILPLANEERINGU PIIR Natura 2000 Väinamere loodusala KATASTRIÜKSUSE PIIR km PLANEERITUD KRUNDI KOGUMISMAHUTI Registrikood: EE0040002 LK LK 6,0 m 3 tk. PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU 240 m² tee telg PLANEERITUD UUE KRUNDI PIIR PERSPEKTIIVNE ÜHISKANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT 2 VAREM PLANEERITUD UUE KRUNDI PIIR (kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on 2 m) 69 .46 1,00 ha 3 0,5 3,0 0,5 OLEMASOLEV ÕUEALA PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA VÕIMALIK ASUKOHT TVK (minimaalne kaugus hoonest või hoone osast ei tohi olla vähem kui 30 m) "POSITSIOON 3" OLEMASOLEV 0,4 KV ELEKTRI ÕHULIIN Hoonestusalad kokku ca 1340 m² VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge) PLANEERITUD 0,4 KV KAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT, sh. PERSPEKTIIVSELT 0,4 kV ÕHULIINI ASENDAV 0,4 KV KAABELLIIN Menetletav Dagopen OÜ töö nr. 19-06 OTSA DETAILPLANEERING NÄH PLANEERITUD HOONESTUSALA (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m) Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV KAABELLIIN TAV OLEMASOLEV MÕÕTKILP 2 25 USK TULEOHUTUSE NÕUETEST TULENEV EHITUSPIIRANGUTE ALA .00 LK PLANEERITUD MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT 0 OL M .13 2 00 .0 HOIDUMISSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA 58 KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING, Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiumaa, TÖÖ NR. 18 - 44 OLEMASOLEV SIDE ÕHULIIN NU (Alal on lubatud ainult piirdeaia rajamine, muu maapealsete (kaitsevöönd on 1 m õhuliini keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) 6 .7 RK hoonete ja erinevate rajatiste ehitustegevus sellel alal ei ole lubatud) 3 KOOSKÕLASTUSED: 3 PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUT 5 5 .8 5x2 18 OLEMASOLEV NAABERKINNISTU HOONE 00m 0 TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA 2.1 1 OLEMASOLEV ÜKSIKELAMU ASUKOHT TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA 4 R =1 0m 1. 2. VÄLISPIIR (kaugus veevõtukohast 150 m) .00 30 SA 2 OLEMASOLEV ABIHOONE ASUKOHT KALLASRADA p3 TVK (Laius lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist 10 m) 4 ³ 3 OLEMASOLEV MAAKELDRI ASUKOHT km m 1 8.8 .24 36 RANNA JA KALDA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR 23 LK in. 0 PLANEERITUD ÜKSIKELAMU SOOVITUSLIK ASUKOHT (Ulatus 1 m kõrguse samakõrgusjoonest on 20 m) M 3. 4. 1 4 RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR K ÜL (Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest) 5 PLANEERITUD ABIHOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT GNÄ RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK OLEMASOLEV .10 m 1 p3 36 10 MAHASÕIT R= H SA RIIGI MAANTEE RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR TA V (Laius on Läänemere rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest) 5 .0 1 13.35 US 0 PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE 3 LOODUSKAITSEALA 10 m MÄRKUSED: p3 SA PLANEERITUD KRUNDI PARKIMISKOHT SÕIDUAUTODELE 1 2 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 5130 POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE ALA TEE 5 5 .8 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ning täpsustatakse ehitusprojektidega . 2 5 .1 PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE 1 3 .5 S ERV PIIRANGUVÖÖNDI VÄLISPIIR KRUNDI EHITUSÕIGUS 3. Põhiplaani koostamisel on kasutatud Geodeesia AP OÜ poolt 17. mai 2017.a. koostatud "Kibuspuu kinnistu osa" maa-ala plaan 8 .0 0 0 PLANEERITUD AVALIKU KASUTUSEGA JALGRADA, .93 0 SIHTKAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR 16 tehnovõrkudega M 1:1000, töö nr. AP17_27. AST JUURDEPÄÄS MUDA SILLALE .00 59 4. Planeeringuala asub: MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR PLANEERITUD AVALIKU KASUTUSEGA LOODUS- JA MATKARADA (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m) 8 EP ÜKSIKELAMU MAA - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul; 1 6 .3 MAANTEE KÜLGNÄHTAVUSE PIIR HL LOODUSLIK MAA - Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508); OLEMASOLEV KADASTIK JA VÕSA (laius tee servast on 10 m) - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141); 100% EP - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, K äina sihtkaitse vööndis ( registrikood: KLO110014 2); PLANEERITUD KOHUSTUSLIKU MADALHALJASTUSEGA ALA ASUKOHT PLANEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES - Natura 2000 Väinamere linnualal (kood: EE0040001) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (kood: EE0040002). 5x120m 7,5 m NÄH R =1 0m 300 m² 3 tk. KÕRGUS 5. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused B alti süsteemis. OLEMASOLEV PUURKAEVU ASUKOHT 2 EHITISE- TA V LIKVIDEERITAV OBJEKT MEETRITES HOONETE (hooldeala ulatus 10 m) ALUNE ARV KRUNDIL U SUURIM 1,00 ha 3 PIND TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 SK O PK SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERI ASUKOHT KORRUSELISUS HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 18 - 44 PLANEERITUD PUURKAEV-PUMPLA VÕIMALIK ASUKOHT PARKIMIS- Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee L (hooldeala ulatus 10 m) KRUNDI SUURUS KOHTADE MN U R =1 0m "POSITSIOON 1" ARV ÕUES JUHATAJA OBJEKT Hoonestusala ca 1030 m² R "KRUNDI NIMETUS" KIBUSPUU MAAÜKSUSE K 5x ARHITEKT JAAN KUUSEMETS HOONESTUSALA SUURUS DETAILPLANEERING 120m PLANEERIJA Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiumaa TEET ELSTEIN JOONIS KUUPÄEV 16.09.2019.a. PÕHIPLAAN STAADIUM DP JOONISE NR. 4 DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1  TINGMÄRGID PLANEERITUD MAA-ALA PIIR EHITUSKEELUVÖÖND (VASTAVALT RANNA- JA KALDAKAITSE SEADUSELE) V SIHTKAITSEVÖÖND PIIRANGUVÖÖND DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSEGA ALA- KESKUSE MAA-ALA, SEGAEHITUSALA E SOOVITUSLIK EHITUSPIIRKOND HAJAASUTUSVIISIL Ä E Sk Th L SADAMATE MAA-ALA (TOOTMISMAA) HELIKOPTERI PLATS (LIIKLUSMAA) KÜLADE PIIRID RIIGIMAANTEE MATKARAJAD (OL. OL./PERSPEKT.) Ä / E / Sk ÄRIMAA, ELAMUMAA, SUVILATE MAA RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR (Laius on rannal 200 m 1 m kõrguse samakõrgusjoonest) RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK V SADAMAD / LAUTRIKOHAD / SADAMAD / LAUTRIKOHAD L MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaani koostamisel on kasutatud Keina Ehitus AS koostatud "Kassari saare üldplaneering" Kassari saare maakasutuskaarti M 1 : 20 0000, töö nr. 99-14. 3. Planeeringuala asub: - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Kassari (I klass) väärtuslik ul maastik ul; - Käina lahe - Kassari maastikukaitsealal ( registrikood: KLO1000508); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, Kassari piiranguvööndis ( registrikood: KLO1100141); - osaliselt Käina lahe - Kassari maastikukaitseala, K äina sihtkaitse vööndis ( registrikood: KLO110014 2); - Natura 2000 Väinamere linnualal (kood: EE0040001) ja Natura 2000 Väinamere loodusalal (kood: EE0040002). 4. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. TELLIJA Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 HIIUMAA VALLAVALITSUS MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tallinn 10147 [email protected] TÖÖ NR. 18 - 44 Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee Th JUHATAJA ARHITEKT JAAN KUUSEMETS PLANEERIJA OBJEKT KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiumaa TEET ELSTEIN JOONIS ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE KUUPÄEV 16.09.2019.a. STAADIUM DP JOONISE NR. 5 ETTEPANEKU PLAAN DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse MÕÕT 1 : 5000 FORMAAT A3  21 3. LISAD DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 44 September 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 22 FOTO 1: Vaade Kibuspuu maaüksuse hoonestusele riigteelt põhja suunas. FOTO 2: Vaade Kibuspuu maaüksuse hoonestusele põhja poolt lõuna suunas. FOTO 3: Vaade Kibuspuu maaüksuse olemasolevale mahasõidule riigteelt. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 44 September 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 23 FOTO 4: Vaade planeeritud Positsioon 2 krundi hoonestusalale loode küljest kagu suunal. FOTO 5: Vaade planeeritud Positsioon 3 krundi suunas Positsioon 1 krundi hoonestusala servast. FOTO 6: Vaade planeeritud Positsioon 3 krundi hoonestusalale ida nurgast edela suunal. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 44 September 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 24 FOTO 7: Vaade planeeritud Positsioon 3 krundi juurdepääsu maa-alale üle Karjamaa maaüksuse. FOTO 8: Vaade Kibuspuu maaüksuse Käina lahe poolsele rohumaale, planeeritud Positsioon 4 krunt. FOTO 9: Vaade Käina lahe äärde suunduvale jalgteele, tagapool Muda sild. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 44 September 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING From: Anita Ainelo Sent: Tuesday, February 6, 2018 2:44 PM To: '[email protected]' <[email protected]> Subject: Detailplaneeringu algatamise eelnõu esitamine Keskkonnaamet Lääne regioon [email protected] 06.02.2018 nr 8-2/15 Detailplaneeringu algatamise eelnõu edastamine 1. Palume Teie seisukohta strateegilise keskkonnamõju hindamise algatamise kohta Hiiumaa vallas Orjaku külas asuval Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 10 alusel. Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringuga ei kavandata lisatud eelhinnangu kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala ning Käina Käina lahe – Kassari maastikukaitseala ja kavandatav detailplaneering teeb ettepaneku muuta Käina Vallavolikogu 27.03.2003 otsusega nr 32 kehtestatud Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringut, taotledes ranna ehituskeeluvööndi vähendamist. 2. Palume ettepanekuid Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtadele (DP algatamise eelnõu lisa 1) . Lisa 1: Hiiumaa Vallavolikogu eelnõu „Kibuspuu maaüksuste detailplaneeringu koostamis algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2: „Eelhinnang Hiiumaa vallas Orjaku külas asuva Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kohta“ Lugupidamisega Anita Ainelo Maaspetsialist Käina Osavalla Valitsus Hiiumaa vald Anita Ainelo Teie 06.02.2018 nr 8-2/15 Hiiumaa Vallavalitsus [email protected] Meie 19.02.2018 nr 6-5/18/1859-2 Orjaku küla Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse eelhinnangust Austatud Anita Ainelo Küsisite Keskkonnaameti seisukohta Orjaku küla Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta. Esitasite selleks Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu “Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ koos eelhinnangu projektiga. Detailplaneeringuala asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Orjaku külas ja hõlmab Kibuspuu katastriüksust (katastritunnus 36802:003:1050, pindala 4,2 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Algatatava detailplaneeringu eesmärgiks on maaüksus jagada, määrata hoonestusalad, ehitusõigus ja maaüksuste kasutamise tingimused, vajalikud piirangud ja servituudid. Keskkonnaamet annab keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse kohta seisukoha Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 6 kohaselt tuleb antud paragrahvi lg-s 2 nimetatud juhtudel KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks sama paragrahvi lg 3 p-des 1 ja 2 ning lg-tes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Lõpliku otsuse KSH algatamise või algatamata jätmise osas peab tegema kohalik omavalitsus. Keskkonnaamet on tutvunud Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõuga “Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ ja eelhinnangu projektiga ning esitab järgnevalt oma märkused: 1. Esitatud KSH eelhinnangus ei ole hinnatud mõjusid kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele (Natura hindamine). Natura-hindamine on strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele, mis vormistatakse KSH eelhindamise ühe eraldi osana. Natura-hindamise põhimõtted on kirjeldatud loodusdirektiivi artikli 6 lõikes 3. Natura (eel)hindamise kohta on 2017. a valminud juhend „Juhised Natura hindamise Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamiseks Eestis“, mis on leitav Keskkonnaameti kodulehelt. Kogu planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale, paiknedes osaliselt Kassari piiranguvööndis ja osaliselt Käina sihtkaitsevööndis. Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnu- ja Väinamere loodusalana. Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskirja, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.05.2007 määrusega nr 148 (edaspidi nimetatud kaitse-eeskiri), § 13 kohaselt on piiranguvööndi kaitse-eesmärk poollooduslike koosluste ja maastikuilme säilitamine. Kaitse- eeskirja § 14 lg 1 p 5 kohaselt on Kassari piiranguvööndis lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks. Kaitse-eeskirja § 10 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on Käina sihtkaitsevööndis keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee ja tehnovõrgu rajatiste rajamine või tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks, olemasolevate ehitiste hooldustööd ning tee rajamine kinnistu tarbeks. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 14 lg 1 p 5 kohaselt ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut. LKS § 21 lg 1 kohaselt on kaitseala valitseja Keskkonnaamet. Detailplaneeringu alal on osaliselt inventeeritud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpidest rannaniidud (1630*) ja kadastikud (5130). Rannaniitude ja kadastike kaitse on ka Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks. Nimetatud poollooduslike koosluste täpseid piire saab vaadata käesoleva kirja lisas olevalt kaardilt ning Maa-ameti geoportaali looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusest, lülitades sisse poollooduslike koosluste kihi. Otselink: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU62A&user_id=at&bbox=428077.603653024,6 517196.49845407,430019.241503039,6518204.47018319&setlegend=FLKA_08=0,UUKAT2 _LK=1,UU62_PRIA_PLK=1&LANG=1 Kaitse-eeskirja §-de 11 ja 16 kohaselt on Käina sihtkaitsevööndis ning Kassari piiranguvööndis poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine ja lisaks vaadete avamiseks puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine. Planeeringualal poollooduslike koosluste levikualal on Keskkonnaregistri andmetel tõenäosus II kaitsekategooria taimeliigi madal kadakkaer (Cerastium pumilum) ja III kaitsekategooria taimeliikide, veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) ja kaljukress (Hornungia petraea), esinemiseks. LKS § 55 lg 7 kohaselt on keelatud II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine. LKS § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskirjas sätestatuga ning poollooduslike koosluste säilitamise vajadusega. 2. KSH eelhinnangus puudub kavandatava tegevuse mõju hinnang ranna ja kalda kaitse eesmärkidele, mis on nimetatud LKS §-s 34. Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu ala jääb osaliselt (ca 2,4 ha ulatuses) Läänemere ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndisse (vt lisa), mille ulatus on määratud LKS § 35 lg-te 31 ja 4 ning § 38 lg 1 p 1 alusel. 2 (4) LKS § 38 lg 1 p 1 kohaselt on meresaartel ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit. LKS § 35 lg 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogu ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja ehituskeeluvööndi laiusest. Maa-ameti mullakaardi alusel esinevad Kibuspuu katastriüksusel Käina lahega piirneval rannaalal sooldunud veealused mullad (Arv) ja sooldunud gleimullad (ArG), mis on iseloomulikud mereveega pidevalt või sageli üleujutatud alale. Rannaalal kasvab ka korduvalt üleujutatavale alale iseloomulik taimestik. LKS § 35 lg 31 alusel määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Kassari üldplaneeringuga ei ole korduva üleujutuse ala piiri määratud, millest lähtuvalt tuleb Kibuspuu maaüksusel Käina lahe poolses osas ehituskeeluvööndi piiri hakata arvestama 1 meetri samakõrgusjoonest (1 meetri samakõrgusjoonest mõõdetud 200 meetrit). Kibuspuu kinnistu Jausa lahe poolses osas on Kassari saare üldplaneeringuga ja keskkonnaministri nõusolekul (06.11.2002 kiri nr 16-6/7300) vähendatud ehituskeeluvööndit kuni Vaemla-Kassari-Luguse teeni. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LKS § 38 lg 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lg 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohaselt jääb osa hoonestusalast ehituskeeluvööndisse. LKS § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Siinkohal peab Keskkonnaamet vajalikuks märkida, et ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile (ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud) ning see võib toimuda vaid erandkorras ja Keskkonnaameti nõusolekul. 3. Planeeringu lähteseisukohtade kohaselt on detailplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks jagada Kibuspuu maaüksus kolmeks maaüksuseks ja määrata kahele krundile (sh olemasolevale õuemaale) hoonestusalad. Planeeringu algatamise taotluses (16.11.2017) on samas öeldud, et ehitusõigust soovitakse määrata kuni kolmele krundile (sh olemasolev õuemaa). Palume täpsustada planeeritavat tegevust. Kavandatud tegevuse osas tuleb nimetada kõik planeeritavad ehitised – nt hooned, juurdepääsuteed, elektriliinid, maaküttekollektorid, vee- ja kanalisatsioonirajatised. 4. Koostatud KSH eelhinnang ei vasta suures osas oma sisult KeHJS § 33 lg-tes 3-5 nimetatud kriteeriumidele. Puudub ülevaade kavandatava tegevuse seotusest teiste strateegilise planeerimisdokumentidega. Puudub piisav ülevaade mõjutatavast keskkonnast (maakasutus, veekasutus, pinnas, põhjavee reostuskaitstus, mullastik, kõrgussuhted, üleujutusoht, taimestik, loomastik jne) ja looduskaitselistest väärtustest (Käina lahe-Kassari maastikukaitseala ning Väinamere loodus- ja linnuala kaitseväärtused, II ja III kaitsekategooria taimeliigid). 5. KSH eelhinnangus ei ole analüüsitud kumulatiivseid mõjusid. Kumulatiivsete mõjudena tuleb kirjeldada planeeringuala piirkonnas koostamisel või kehtestatud detailplaneeringuid, projekte jt, milles kavandatud tegevused (nt uute ehitiste püstitamine kaitsealale) mõjuvad kumuleeruvalt. 3 (4) Lähtudes eelpool kirjeldatud puudustest ei ole Keskkonnaametil võimalik anda seisukohta Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu KSH algatamise vajalikkuse kohta. Palume koostatud KSH eelhinnangut esitatud märkuste alusel oluliselt täiendada ning esitada Keskkonnaametile täiendavaks läbivaatamiseks ja seisukohavõtuks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Hänni looduskaitse juhtivspetsialist Lääne regioon Lisa: Ranna ehituskeeluvööndi ulatus ja poollooduslike koosluste paiknemine Kibuspuu katastriüksusel (kaart pdf) Meeli Kesküla 4636832 [email protected] Toomas Kalda 447 7383 [email protected] 4 (4) Hiiumaa Vallavalitsus Teie 08.02.2018 [email protected] Keskväljak 5a Meie 05.03.2018 nr 15-2/18/7271-2 Hiiumaa vald, 92413, Kärdla, Hiiu maakond Seisukohtade väljastamine Orjaku küla Kibuspuu kinnistu detailplaneeringu koostamiseks Olete küsinud Maanteeametilt seisukohti Hiiumaal Orjaku külas Kibuspuu kinnistu (katastritunnus 36802:003:1050) detailplaneeringu (edaspidi planeering) koostamiseks riigitee nr 12123 Vaemla – Kassari – Luguse km 9,92-10,01 kaitsevööndis. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada maaüksus, määrata kruntide hoonestusalad ja ehitusõigus kõigi vajalike tingimuste, piirangute ja servituutide määramisega üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame alljärgnevalt Maanteeameti seisukohad planeeringu koostamiseks. 1. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd. 2. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla jms. 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. 4. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 5. Planeeringus käsitleda kavandatava tegevuse vastavust kõrgematele arengudokumentidele ning planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega. 6. Juurdepääs detailplaneeringu alusel moodustatavatele maaüksustele planeerida olemasoleva mahasõidu kaudu riigitee km 9,96. Kui see planeeritava maakasutuse teenindamiseks ei sobi, siis näha ette senise mahasõidu likvideerimine ja arvestada selle uude asukohta kavandamisel hilisema teeprojekti koostamise kohustusega. 7. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) punktile 5.2.7, tabelitele 2.14 ja 2.17 lähtetasemel rahuldav ning kiiruspiirangule 70 km/h. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel. 8. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  9. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 10. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke ja nende kaitsevööndeid riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 11. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendused. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused. 12. Planeeringus sätestada ehitusjärjekorrad. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada EhS § 72 lg 2 alusel enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. 13. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus (PlanS § 131 lg 1). 14. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab Maanteeamet nõuded projektile ja väljastab tee ehitusloa riigitee aluse maaüksuse piires. 15. Kõik planeeringuga kavandatu, sh liikluslahendused peavad jääma planeeringuala sisse. 16. Planeering kooskõlastada Maanteeametiga juhindudes PlanS § 124 lg 10 (planeeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus). Käesolevad seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Märgime, et oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten planeeringute menetlemise talituse juhataja 2 (3) Lisad: Marek Lind 54501752 [email protected] 3 (3) Teema: RE: Koostöö detailplaneeringu koostamisel Saatja: Reet Roosalu <[email protected]> Kuupäev: 7.05.2018 14:55 Saaja: Anita Ainelo <[email protected]> Koopia: Kadi Naar <[email protected]> Tere Kibuspuu katastriüksus 36802:003:1050 ei ka u keskkonnaregistri maardlate nimistus arveloleva maardlaga. Maardlast tulenevaid piiranguid 36802:003:1050 alal ei ole. Maardla suhtes ei ole tarvis seda detailplaneeringut Maa-ame ga kooskõlastada. Lugupidamisega Reet Roosalu osakonna juhataja | geoloogia osakond 665 0670 Maa-amet Mustamäe tee 51 | 10621 Tallinn 665 0600 www.maaamet.ee geoportaal.maaamet.ee Facebook maa-amet.ee | Twi er maa-amet | Youtube maa-amet From: Anita Ainelo [mailto:[email protected]] Sent: Monday, May 7, 2018 1:56 PM To: Kadi Naar <[email protected]> Subject: Käima ov Tere! Eelmise kirja mõte on see, kas kooskõlastamise vajadust tuleb põhjendada või võime ikka saata ametliku kirja? E e tänades Anita Ainelo From: Anita Ainelo [mailto:[email protected]] Sent: Monday, May 7, 2018 1:31 PM To: Kadi Naar <[email protected]> Subject: Koostöö detailplaneeringu koostamisel Tere! Käina Osavalla Valitsus valmistab e e Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Orjaku külas asuva Kibuspuu maaüksuse (katastritunnus 36802:003:1050, suurus 4,20 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, kinnistu registriosa nr 392633). detailplaneeringu algatamist. Kibuspuu maaüksuse piiril Käina lahe ääres on Käina meremudamaardla. Planeeringute koostamisel tuleb teha koostööd kui planeeringualal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa. Kuidas on vaja teha koostööd Maa-ame ga? Huvitatud isik soovib kavandada lisaks olemasolevatele hoonetele kuni kaks elamut koos kõrvalhoonetega, arvestades olemasolevaid ngimusi, piiranguid ja võimalusi. Planeeringuga on kavas Kibuspuu katastriüksus jagada kuni neljaks maaüksuseks, neist üks maatulundusmaa ja kuni kolm elamumaa krun , igale krundile määrata õigus ehitada üks elamu kahe abihoonega (seal hulgas on üks olemasolev elamu ja kõrvalhoone), teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja –raja ste paigutuse määramine, servituu de ja kitsenduste vajaduse määramine, keskkonna ngimusi tagavate nõuete seadmine, ehituskeeluvööndi vähendamine. Planeeringu lähteseisukohtade eelnõus on, et tuleb tagada Mudasilla tee avalik kasutus ja ligipääs Mudasilla maaüksusele ja kallasrajale. Kavandatud hoonestusalade asukoh ei ole veel selles planeerimise etapis teada, asukohad täpsustuvad. Kindlas jääb mere ja hoonestusalade vahele 200 meetrit, mis on esialgselt määratud ehituskeeluvöönd üldplaneeringus. Kindlas ei kavandata hoonestusala ega raja si poollooduslike koosluste ja kaitstavate taimede esinemisalale. Planeeringus arvestatakse ranna eripära ja ei muudeta juurdepääsu ja liikumise võimalusi kallasrajal. Lugupidamisega Anita Ainelo Käina osavald Maaspetsialist Reili Rand Teie 04.05.2018 nr 8-2/15-4 vallavanem Hiiumaa Vallavalitsus Käina osavald Meie 28.05.2018 nr 6-5/18/6874-2 [email protected] Orjaku küla Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkusest ja ehituskeeluvööndi vähendamisest Austatud vallavanem Esitasite Keskkonnaametile seisukoha andmiseks Hiiumaa vallas Orjaku külas asuva Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse ja ehituskeeluvööndi vähendamise kohta. Kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala ning Käina lahe– Kassari maastikukaitseala, kavandatav detailplaneering teeb ettepaneku muuta Käina Vallavolikogu 27.03.2003 otsusega nr 32 kehtestatud Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringut, taotledes ranna ehituskeeluvööndi vähendamist. Keskkonnaamet annab keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse kohta seisukoha Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 6 kohaselt tuleb antud paragrahvi lg-s 2 nimetatud juhtudel KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks sama paragrahvi lg 3 p-des 1 ja 2 ning lg-tes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Lõpliku otsuse KSH algatamise või algatamata jätmise osas peab tegema kohalik omavalitsus. Lähtuvalt eeltoodust on Keskkonnaamet arvamusel, et eeldatavalt KSH algatamine ei ole vajalik, kui planeeringu koostamisel arvestatakse KSH eelhinnangus tooduga, planeeringu lähteseisukohtade ja Keskkonnaameti 19.02.2018 kirjas nr 6-5/18/1859-2 märgitud seisukohtadega. Olete planeerimisseaduse § 126 lõike 7 alusel küsinud Keskkonnaametilt nõusolekut ehituskeeluvööndi vähendamise kohta. Ehituskeeluvööndi vähendamise kaalumine toimub looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 40 sätestatud korras. Eelnimetatud sätte alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. LKS § 35 kohaselt on ranna kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Siinkohal peab Keskkonnaamet vajalikuks märkida, et ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile (ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud) ning see võib toimuda vaid erandkorras ja Keskkonnaameti nõusolekul. Keskkonnaamet saab ehituskeeluvööndi vähendamisele seisukoha võtta siis, kui detailplaneering on vastu võetud ning kohalik omavalitsus on Keskkonnaametile esitanud vastava põhjendatud taotluse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Padjus keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Lääne regioon Epp Kikas 452 7761 (keskkonnakorralduse spetsialist) [email protected] Toomas Kalda 447 7383 (keskkonnakorralduse spetsialist) [email protected] Meeli Kesküla 463 6832 (looduskasutuse spetsialist) [email protected] 2 (2) Teema: RE: DP algatamine Saatja: Toomas Ka el <[email protected]> Kuupäev: 31.05.2018 12:05 Saaja: Anita Ainelo <[email protected]> Koopia: Marianne Sädeme <[email protected]> Tere! Ega eri võimalusi ei ole. Reoveepuhas l võimekus täiendavateks liitumisteks puudub. Seda enam, et tegu ilmselt suvemajadega, mis kasutavad ve väga ebaühtlaselt ja suurendavad äkiliselt koormust suvekuudel. Veevarustusega ühisveevärgist on selline lugu, et pumbamajas veetöötlus puudub, seega nõuetele vastavat joogive ei ole võimalik tarnida. Tervitades, Toomas Ka el AS Kärdla Veevärk Juhataja 5162510 From: Anita Ainelo <[email protected]> Sent: Thursday, May 31, 2018 11:51 AM To: [email protected] Subject: DP algatamine Tere! Käina Osavalla Valitsus valmistab e e Orjaku külas asuva Kibuspuu maaüksuse (katastritunnusega 36802:003:1050) detailplaneeringu algatamist. Algatab volikogu kuna on vaja vähendada ehituskeeluvööndit. Kavandatud on kinnistu jagamine kolmeks üksikelamumaa krundiks (sh. 1 olemasolev). Ühele krundile üks elamu ja kaks abihoonet. Millised on veevarustuse ja kanalisatsiooni võimalused on Kibuspuu kinnistu kavandatavatel krun del? Lugupidamisega Anita Ainelo Maaspetsialist Käina osavald Manused: image001.png 0 bai image002.png 0 bai image003.png 0 bai  Lisa 1 Hiiumaa Vallavolikogu 21.6.2018 otsusele nr 72 EELHINNANG Hiiumaa vallas Orjaku külas asuva Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta 1. Eelhinnangu koostamise vajadus Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Orjaku külas asuva Kibuspuu maaüksuse (katastritunnus 36802:003:1050, suurus 4,20 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, kinnistu registriosa nr 392633) detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kohta. Kibuspuu maaüksus asub Natura 2000 võrgustiku alal. Detailplaneeringu (edaspidi planeering) üheks ülesandeks on ehituskeeluvööndi vähendamine, mis tähendab üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepaneku tegemist. Ehituskeeluvööndi vähendamise kavandamisel peab planeeringu koostamise korraldaja küsima ehituskeelu vööndi vähendamise kohta Keskkonnaameti nõusolekut (Planeerimisseadus § 126 lg 7) ja taotlema peale planeeringu vastu võtmist Keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist (Looduskaitseseadus § 40 lg 4 p 2). Planeeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja koostatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldavat planeeringut, tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest (Planeerimisseadus § 124 lg 6 ja § 142 lg 6). Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluvad KeHJS § 6 lõikes 1 toodud eeldatavalt olulise mõjuga tegevuste hulka. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 on kehtestatud “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu”. Kavandatakse määruse § 15 punktis 8 nimetatud tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Natura eelhindamise põhimõtted on kirjeldatud juhendis „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Aunapuu ja Kutsar, 2016). Natura hindamise juures hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes ala kaitse- eesmärkidest. Natura eelhindamisel tuleb jõuda otsusele, kas Natura asjakohane hindamine on vajalik või mitte. Kui ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele on välistatud, pole täismahulist ehk asjakohast hindamist vaja läbi viia. 2. Kavandatud tegevus, asukoht, maakasutus, eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus Planeeringuga on kavas Kibuspuu katastriüksus jagada kuni neljaks maaüksuseks, neist üks maatulundusmaa ja kuni kolm elamumaa krunti, igale krundile määrata õigus ehitada üks elamu kahe abihoonega (seal hulgas on üks olemasolev elamu ja kõrvalhoone), teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja –rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine, ehituskeeluvööndi vähendamine. 1 Maaüksus kuulub ühele omanikule, omanik on planeeringu koostamisest huvitatud isik. Huvitatud isik soovib kavandada lisaks olemasolevatele hoonetele kuni kaks elamut koos kõrvalhoonetega, arvestades olemasolevaid tingimusi, piiranguid ja võimalusi. Hoonestusalade juurde rajatakse juurdepääsuteed, hooned varustatakse elektri, vee ja kanalisatsiooniga. Joonis 1 Kibuspuu maaüksuse asukoht (väljavõte Maa-ameti kaardiserverist) Kibuspuu maaüksus asub Orjaku külas riigitee Vaemla-Kassari-Luguse tee nr 12123 ääres, millelt on mahasõit ja juurdepääs, piirneb Kursi, Karjamaa, Otsa ja Mudasilla maaüksustega ja Käina lahega. Maa-ameti andmetel on Kibuspuu katastriüksuse kõlvikuline koosseis: haritav maa 2,40 ha, õuemaa 0,20 ha ja muu maa 1,60 ha. Kibuspuu maaüksuse õuemaal asuvad ehtiseregistri andmetel elamu (ehtiseregistri kood 120008140, kaks korrust, ehitisealune pind 76 m2) ja saun-kuur (ehtiseregistri kood 115001890, üks korrus, ehitisealune pind 40 m2). Maaüksusel asuval hoonel on veepumbaga salvkaev, reovee kogumiskaev, liitumine elektriga. Lähedal asuvad Orjaku sadam, Orjaku tulepaak 712, Orjaku linnuvaatlustorn. Kibuspuu maaüksusel paiknev Mudasilla tee nr 3680347 on ligipääs Hiiumaa vallale kuuluvale üldkasutatava maa sihtotstarbega Mudasilla maaüksusele. Rannajoonega paralleelne jalgrada on kasutatav matkarajana. 2 Kitsenduste ulatus Kibuspuu maaüksusel: - Elektrimaakaabelliin Küla 23 m2, elektripaigaldise kaitsevöönd, ulatus 31,7 m2 - Elektriõhuliin alla 1 kV Küla 83 m2, elektripaigaldise kaitsevöönd, ulatus 336,8 m2 - Riigimaantee kaitsevöönd 3944,5 m2 - Veekogu kallasrada 523,2 m2 - Ranna veekaitsevöönd 1361,6 m2 - Ranna piiranguvöönd 22933,1 m2 Joonis 2 Kitsendused Kibuspuu maaüksusel (väljavõte Maa-ameti kaardiserverist) Kogu planeeringuala jääb tervikuna Käina lahe-Kassari maastikukaitsealale, osaliselt Kassari piiranguvööndis (3,4 ha) ja osaliselt Käina sihtkaitsevööndis (0,8 ha). Ala kuulub ühtlasi Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnu- ja Väinamere loodusalana. Vabariigi Valitsuse 17.05.2007 määrusega nr 148 on kehtestatud Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse- eeskiri (edaspidi kaitse-eeskiri). Kaitse-eeskirja kohaselt on Käina sihtkaitsevööndis keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee ja tehnovõrgu rajatiste rajamine või tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks, olemasolevate ehitiste hooldustööd ning tee rajamine kinnistu tarbeks. Kassari piiranguvööndis on lubatud ehitiste püstitamine õuemaal ning tootmisotstarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks. 3  M 1.5000 Joonis 3 Kaitseala vööndid Kibuspuu maaüksusel (väljavõte Maa-ameti kaardiserverist) 3. Kavandatud tegevuse seos teiste planeerimisdokumentidega: Käina Vallavolikogu 27.03.2003 otsusega nr 32 kehtestatud Käina valla osa, Kassari saare, üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) kohaselt jääb Kibuspuu maaüksus detailplaneeringu kohustusega keskuse maa-alale, kus maakasutuse juhtotstarve on elamumaa, suvilate maa, ärimaa ja kaitsealune maa. Üldplaneeringu kohaselt on Orjaku küla üheks arendatavaks keskuseks ja asustustihedus võiks kasvada Orjaku küla piirkonnas (p 4.2). Üldplaneeringuga on ulatuslikud maa-alad reserveeritud elamute ja suvemajade püstitamiseks. Elamuehituseks sobivate maa-alade väljaselgitamisel on arvestatud ajaloolist asustuse paiknemise traditsiooni ja elamuehitusalade sobivust saare nüüdse looduskeskkonnaga. Lisaks on arvestatud juba olemasolevate hoonestuspiirkondade, potentsiaalsete töökohtade ning tulevaste kommerts- teeninduslike asutuste paiknemisega. Orjaku keskuses on lubatud tihedat paigutust hoonete rajamisel. Krundi (miinimum)suurust ei ole üldplaneeringus määratud. Üldplaneeringu juurde kuuluvas keskkonnamõju hindamise aruandes on analüüsitud kruntide kasutamise põhimõtteid ja ehitusõigust: detailplaneeringu kohustusega alad asendavad tiheasustusala mõistet ja on määratletud piisavalt konservatiivselt, võimaldades keskuste polüfunktsionaalset arengut (p 6.1). Üldplaneeringu kohaselt on põhja pool riigimaanteed (12123) Kibuspuu kinnistul ranna ulatus 200 m rannajoonest ja Kibuspuu kinnistu Jausa lahe poolses osas märgib ranna ulatust riigimaantee Vaemla-Kassari-Luguse tee. Ehituskeeluvöönd kattus ranna ulatusega. 1.04.2007 jõustunud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist. LKS § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringuga ei 4 ole üleujutusega ala piiri määratud, seega loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks 1 m kõrgune samakõrgusjoon. Seetõttu paikneb Kibuspuu maaüksusel osa üldplaneeringuga määratud soovituslikust ehituspiirkonnast nüüd ranna ehituskeelu vööndis (1 meetri kõrgusjoon + 200 m). Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringuala jääb Läänemere ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndisse ca 2,4 ha ulatuses (Joonis 6). Looduskaitseseaduse kohaselt on ehituskeeluvööndisse uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Erandkorras on võimalik esitatud taotluse alusel ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada. Kavandatud tegevusega säilib kehtiva üldplaneeringu eesmärk. Käina valla arengukava 2015-2022 Käina valla arengu eesmärk on tagada kvaliteetne elukeskkond tulevastele põlvedele ja elanike arvu kasv. Arengukava strateegiliste eesmärkide hulgas on tänapäevaselt arendatud elu-, loodus- ja ettevõtluskeskkond, valda (tagasi) tulijatele kodu rajamiseks tingimuste loomine. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ Väljavõte: Hiiumaa arengut mõjutab rahvastiku vähenemine. Iga talent ja töötaja on majanduse jaoks tähtis. Asustuse arengu võimalused peavad olema tagatud kogu Hiiumaa piires. Asustusstruktuuri toimimiseks ning teenuste kättesaadavuse tagamiseks on oluline ühenduste olemasolu keskuste vahel. Orjaku külale on lähim kohalik keskus Käina, millega on hea ühendus. Hiiumaa maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb Kibuspuu maaüksus Kassari väärtuslikul maastikul (I klass). Piirkonnas kehtivad detailplaneeringud on Välja, Karjamaa, Pargi, Orjaku sadama. - Välja maaüksusel (katastritunnus 36802:003:0681) on detailplaneering kehtestatud Käina Vallavalitsuse 20.11.2007 korraldusega nr 334. Planeeringuala suurus 5,44 ha ja kavandati üks krunt, millele määrati ehitusõigus lisaks olemasolevale ühe uue elamu ehitamiseks. - Karjamaa maaüksusel (katastritunnus 36801:001:0678) on detailplaneering kehtestatud Käina Vallavalitsuse 19.06.2009 korraldusega nr 245. Planeeringuala suurus oli 6,95 ha ja kavandati jagada neljaks maaüksuseks, neist kolm krunti, krundile määrati ehitusõigus ühe elamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Kursi elamumaa krundile suurusega 1,36 ha on ehitatud maja. - Pargi maaüksusel (katastritunnus 36802:003:0345) on detailplaneering kehtestatud Käina Vallavalitsuse 24.10.2012 korraldusega nr 2-1/267. Planeeringuala suurus oli 5,1 ha ja kavandati jagada neljaks maaüksuseks, neist kolm krunti, kahele krundile määrati ehitusõigus ühe elamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Ühele krundile kavandati kahe olemasoleva elamu laiendamine ja kahe olemasoleva abihoone laiendamine. Ala on kruntideks jagatud. - Orjaku sadama planeeringulahendus annab võimaluse rajada ja laiendada sadama, sealhulgas kalasadama, sadamaehitisi. Koostamisel detailplaneeringuid lähipiirkonnas ei ole. Kibuspuu maaüksusele kavandatavad tegevused on sarnased piirkonnas kehtivate Välja, Karjamaa, Pargi detailplaneeringutes kavandatule ja koostoimes areneb Käina osavalla suuruselt kolmanda Orjaku küla keskus ja elukeskkond. Orjaku sadama kasutamise võimalused, külaseltsi tegevus ja külamaja aktiivne kultuurielu lisab piirkonnale elukvaliteeti. Arvestades olemasolevaid arengudokumente, ei ole otsest põhjust mitte algatada Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringut. 5 4. Tegevusega eeldatavalt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus ja kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat ebasoodsat keskkonnamõju 4.1.Pinnakate mullastik Ala aluspõhja moodustavad lubjakivid. Pinnakate on moodustunud jääjärvelistest ja merelistest setetest. Ala mullad on noored ja lihtsa profiiliga. Kavandatud hoonestusalad jäävad rähkmullaga piirkonda. Ehitustegevusega kaasnevad ühekordsed pinnasetööd krundi piires. Ehitamine on piirkonnas tavapärane tegevus. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustavate ja kasutavate kemikaalidega. Tööohutusnõudeid järgides on sellise õnnetuse toimumise tõenäosus väike. Loomade karjatamisel tuleb vältida pinnase liigset tallamist. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad. 4.2.Põhjavesi, veekasutus Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Põhjavee kaitstuse informatsioon on Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud põhjavee kaitstuse kaardilt. Joonis 4 Hiiumaa põhjavee kaitstus Planeeringus nähakse ette puurkaevu(de) rajamine, kanalisatsiooni omapuhastid, sadevete ärajuhtimine. Nõrgalt kaitstud põhjaveega ehk reostusohtlikule alale ehitamisel tuleb kasutada täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks. Hoonete planeerimisel, rajamisel ja käitamisel ning maa kasutamisel tuleb järgida õigusaktidega sätestatud veekaitsenõudeid ning arvestada Käina valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas 2015-2026 seatud eesmärke. Joogiveevarustuse praegune tarbimisvajadus piirkonnas ei ohusta põhjaveevaru tervikuna. Kontrollides ja piirates vee reostusallikaid ning ohtlike ainete vettejuhtimist, saab hoida ära põhjaveekogumite seisundi ja kvaliteedi halvenemist, kaasa aidata rannikumere ja ranniku väärtuse säilimise tagamisele. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda olukorras, kui 6 ehitustöödel juhtub õnnetus kemikaalide või kütuse ladustamisel ning käitlemisel ja leke jõuab põhjavette. Tööohutusnõudeid järgides on sellise õnnetuse toimumise tõenäosus väike. 4.3.Kõrgussuhted ja üleujutusoht Planeeringuala keskosas on Maa-ameti andmeil maapinna kõrguseks valdavalt +5 m, riigimaantee äärse hoonestuse juures on +2,5 m ja maapind langeb Käina lahe suunas, piirangu- ja sihtkaitsevööndi piiril, kus kulgeb ka matkarada, on maapinna kõrguseks +2,5 m. Planeeringualal piiranguvööndisse hoonestusalade kavandamisel on üleujutusoht maaüksuse kõrge maapinna tõttu ebatõenäoline. Käina lahe pool madalal maapinnal asuvasse sihtkaitsevööndisse ja üldplaneeringujärgsesse ehituskeeluvööndisse ei ole kavas planeerida krunti. Maakonna üldplaneeringu kohaselt tuleks uusi hooneid kavandada vaid kohtades, kus maapinna absoluutkõrgus on vähemalt +1,5 m. Seda tingimust saab hoonestusalade kavandamisel arvestada. 4.4.Loodusvarad Kibuspuu maaüksuse piiril Käina lahe ääres on Käina meremudamaardla. Maavara kaevandamise luba on väljastatud Käina meremuda maardlas OÜ-le Leiger aastani 2030 (KMIN-076) ja OÜ-le Antu SR aastani 2023 (KMIN-015). Perioodil 2006–2011 toimus kaevandamine vaid 2011. aastal, mil kaevandati 0,008 tuh tonni meremuda. Meremuda on kaevandatud perioodil 2012-2014 igal aastal ja aastal 2016. Kaevandatud kogused vahemikus 0,001-0,005 tuh tonni aastas. (Maa-ameti maavarade koondbilansid 2006–2016). Maardlale ligipääsuks on Mudasilla tee avalik kasutus. Kavandatud tegevus ei halvenda olemasolevat olukorda, maavara säilib kaevandamisväärsena. Orjaku piiranguvööndis asuvas maardlas on muda kaevandamine lubatud 15. juulist-15. augustini ja 1. novembrist 1. märtsini. Joonis 5 Meremuda maardla 1. ploki asukoht (väljavõte Maa-ameti kaardiserverist) 7 4.5.Välisõhu kvaliteet Planeeritavad hooned ja hoonetesse kavandatavad tegevused ei avalda kahjulikke mõjutusi välisõhule. Planeeritavate hoonete kütteseadmed tuleb planeerida välisõhku mittesaastavad ja hoonete sisekliimat kujundada. Tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud õhusaastega. Hiiumaa liiklust iseloomustab tugev sesoonsus. 4.6.Maastikuilme Kibuspuu maaüksus asub üldplaneeringuga välja selgitatud elamuehituseks sobival maa-alal ja maakonna planeeringu kohaselt Kassari väärtuslikul maastikul (I klass). Kassari maastikuhoolduskava, koostanud Kristiina Hellström, 2007, lk 80 on soovitatud vältida ehitamist täiesti lagedatele aladele ja siduda hoonestus olemasolevate teede, põõsaribade ja muu haljastusega, avatud vaadete seisukohast tagada vaade Orjaku linnuvaatlustornist Jausa lahele ja Kassarile. Kassari üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruande maastikule mõju hindamise kokkuvõttes on järeldus, et olemasolev maastik ei püsi muutumatuna nii või teisiti – ehituskeeluvöönd tuleb piiritleda ja planeeringus kavandatud ehitustegevuse lokaliseerimine on isetegevusest parem alternatiiv. Maakonnaplaneeringu lisas on Hiiumaa väärtuslike maastike register ja hooldussoovitused. Planeeringus tuleb arvestada Kassari väärtusliku maastiku kasutustingimusi: ranna ehituskeelujoon on määratud Kassari üldplaneeringuga, sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad teede ja kommunikatsioonide läheduses. Uute madalpingeliinide tõmbamisel kasutada maa-alust kaablit. Väljavõte hooldussoovitustest: Rannaniitude avatuse ja linnurikkuse eelduseks on jätkuv karjatamine. Ka enamik kadastikke Kassaril vajaksid tugevat harvendamist enne põõsaste liitumist ühtlaseks tihnikuks. Talude renoveerimisel ja uute hoonete püstitamisel tuleks arvestada kohalike ehitustraditsioonidega. Hooldussoovituste järgimine aitab säilitada ja suurendada alade looduslikku ja/või maastikulist väärtust. Planeeritavalt maaüksuselt avanevad kaunid vaated Käina lahele ja rannale, maaüksus on kergesti ligipääsetav. Tuleb vältida domineerivate tehniliste rajatiste püstitamist vaatekohtade lähedusse, eriti vaatesektorisse või vaatekoha ja mere vahele. Kibuspuu maaüksusele on üldplaneeringuga määratud 200 m ehituskeeluvöönd vaatelisuse huvides. Hoonete paigutusel tuleb arvestada, et ei varjata Orjaku linnuvaatlustornist avanevaid vaadeteid ja vaja on säilitada maastiku avatust Käina lahele, vaateid väärtuslikele maastikuelementidele. Tuleb sobitada uusi hooneid, rajatisi, maakasutust vanaga nii, et ei teki häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus ei kahaneks. Hoonete kõrgus kavandatakse sarnaselt piirkonnas kehtivate detailplaneeringutega ja järgitakse varem planeeritud ja osaliselt välja ehitatud hoonestusstruktuuri, arvestades, milliseks kujuneb tervikpilt kui kõik varem planeeritud alad on hoonestatud. Kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest annab ettekujutuse planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon, mis esitatakse avalikul väljapanekul. Kaudse keskkonnamõju olulisus sõltub ehitustegevuse mahust ja elamute sobitamisest olemasolevasse maastikku. Soovitav on projekteerida traditsioonilise vormiga hoone ning kasutada hoone välisviimistluses looduslikke materjale. Tagatakse ligipääs Mudasilla maaüksusele ja Mudasilla tee avalik kasutamine. Rannajoonega paralleelne jalgrada jäetakse avalikuks jalg- või jalgrattateeks (kasutatav pinnasteena loodus- või matkarajana). Soovituslikult säilitamisele kuuluvad põllumaad ja karjatamiseks sobivad maad on ära toodud üldplaneeringu kaardil 4 (p 4.7.4). Kibuspuu maaüksusel ei ole üldplaneeringuga määratud säilitatavat põllumaad. Valdavalt on maaüksusel niidetud rohumaa, kus selleks, et ala ei võsastuks-metsastuks, on vajalik pidev niitmine. Planeeritav ala paikneb riigimaantee kaitsevööndis. Liiklusohutuse ja tee säilimise tagamiseks on kaasatud Maanteeamet. 4.7.Müra ja vibratsioon Maanteeamet on juhtinud tähelepanu, et planeeringu koostamisel tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud müra ja vibratsiooniga, millel on sesoonne iseloom. Planeeringus tuleb vajadusel kavandada liiklusest põhjustatud häiringute leevendusmeetmed. 8 Detailplaneeringuga ehitusõiguse määramine ja selle alusel toimuv ehitustegevus omab mõju tõenäoliselt eelkõige ehitiste püstitamise perioodil, mil kasutatavad ehitusmasinad tekitavad lokaalset müra ja vibratsiooni. Võimalik mõju on eelkõige ajutise iseloomuga ja arvestades tänapäevase tehnika võimalusi, suhteliselt väikese tõenäosusega. 4.8.Oht inimese tervisele, õnnetuste esinemise võimalus Avariiolukordade tekkimise tõenäosus on väike. Ehitiste püstitamise perioodil võib seadmetel tekkida tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasesse. Rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja töökorras seadmeid. Tavapärase ehitustegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehituse käigus võib eeldada tavapärasest suuremaid lammutus- ja ehitusjäätmete koguseid. Jäätmete käitlemine toimub vastavalt valla jäätmehoolduseeskirjale. Kavandatav tegevus ei sea ohtu inimeste tervise ja heaolu. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest. 4.9.Mõju suurus ja ruumiline ulatus, eeldatavalt mõjutatav elanikkond Kibuspuu maaüksuse planeeringuga kavandatud tegevus jääb planeeringuala piiridesse. Suurim ja laialdasem on ruumiline mõju (maastikuilme). Arvestada tuleb tegevustega, mida on lähipiirkonnas kehtestatud planeeringutega kavandatud ja Orjaku linnuvaatlustorni vaatega. Olulise negatiivse mõju vältimise planeeringuala ümbruse sotsiaalsele keskkonnale tagab planeeringu nõuetekohane avalik menetlemine ning kogukonna kaasamine. 4.10. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud jagunevad kaheks: ehitamisaegsed ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõpevad enamasti hoone või rajatise valmimisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtlikke ja keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle maaüksuse piiride ja keskkonnaelementide mõjutamist, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamine, sh vee, pinnase, õhu saastumine, oluline jäätmeteke või mürataseme suurenemine. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata. Planeeringu elluviimiseks, hoonete ja rajatiste ehitamiseks, kasutusele võtmiseks on vajalikud ehitusseadustiku kohased ehitus- ja kasutusload. Nõuetekohaselt projekteeritud elamute ning rajatistega piiriülest ja kumuleeruvat keskkonnamõju kavandatava tegevusega ei kaasne. 5. Detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus, mõju kaitstavatele loodusobjektidele, kaitse-eesmärkidele ja eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alal Hiiu maakonnaplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruande p 2.5: Natura alad ja -liigid on siseriiklikult kaitstud looduskaitseseaduse alusel kaitsealade, hoiualade ja kaitstavate liikide püsielupaikade kaudu. Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Kassari saare ja Käina lahe äärseid poollooduslikke kooslusi ning Käina lahte, olulisi lindude rändepeatus- ning pesitsuspaiku, elupaigatüüpe, liike ja nende elupaiku. Maastikukaitseala on suhteliselt hästi uuritud tänu järjepidevatele loodusvaatlustele ja riiklikule seirele. Seire andmed annavad infot kaitse korraldamisele Kaitse-eesmärkide elluviimisel ja kaitse korraldamise aluseks on koostatud Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kasutuskorralduskava aastateks 2015-2024. Nimetatud kavas on märgitud, et inimtegevus kaitsealal on aktiivne. Haritavast maast, mis on peaaegu sama suur kui 1900. a, on tänapäeval kasutuses üle 90%. Käina sihtkaitsevööndis on kaitse-eesmärk rannaniitude, kadastike, loopealsete ja kaitsealuste liikide elupaikade säilitamine ning taastamine, endistel puisniitudel ja puiskarjamaadel kasvavate metsakoosluste kaitse ja kujundamine ning vanade loodusmetsade ja madalaveeliste rannikuelupaikade kaitse. Kassari piiranguvööndis on kaitse-eesmärk poollooduslike koosluste ja maastikuilme säilitamine. 9 Kavandatud tegevusega eeldatavalt mõjutatavaid keskkonnaelemente ja -meetmed on kirjeldatud eelhinnangu punkt 4 alapunktides. 5.1.Poollooduslikud kooslused, kaitstavad liigid Planeeringualal on inventeeritud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpidest rannaniidud (1630*) ja kadastikud (5130). Poollooduslike koosluste levikualal on Keskkonnaregistri andmetel tõenäosus II kaitsekategooria taimeliigi madal kadakkaer ja III kaitsekategooria taimeliigi veripunane koldrohi ja kaljukress esinemiseks. Kaitsealal ei ole ühegi loomaliigi kaitset kaitse-eesmärgiks seatud. (Poollooduslike koosluste paiknemine joonisel 6). Kaitse-eeskirja kohaselt on Käina sihtkaitsevööndis ja Kassari piiranguvööndis poollooduslike koosluste esinemisalal nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik heina ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine ja lisaks vaadete avamiseks puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine. Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine ja III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Elupaikadele tuleb tagada praegusele sarnane veerežiim. Kibuspuu maaüksusel on Maa-ameti mullakaardi andmetel Käina lahe ääres sihtkaitsevööndis Käina lahe veest ja pinnaveest mõjutatud sooldunud veealune ja gleimuld, piiranguvööndis on valitsev õhukese huumusehorisondiga koreserikas rähkmuld. Planeeringuga ei kavandata sihtkaitsevööndisse krunti ja piiranguvööndis ei kavandata poollooduslike koosluste ja kaitsealuste taimede esinemisalale hoonestusala. Maaomanikul tuleb järgida kaitseala valitseja soovitusi poollooduslike koosluste hooldamiseks ja liikide säilitamiseks Joonis 6 Ranna ehituskeeluvööndi ulatus ja poollooduslike koosluste paiknemine Kibuspuu maaüksusel 10 5.2.Käina laht Kibuspuu maaüksuse piiril olev Käina laht on tähtis veelindude pesitsus- ja rändepeatuspaik. Kibuspuu maaüksuse vahetus naabruses on ala kaitse-eesmärke tutvustav külastusrohke linnuvaatlustorn, aktiivset kasutust leiab ka Orjaku õpperada. Käina laht on oluline kalade kudeala. Kavandatud tegevusega ei halvendata olemasolevat olukorda, planeerimisel arvestatakse maastikuilmet, veekaitset, ligipääsude tagamist kallasrajale, lindude häirimise vältimist, ehituskeeluvööndit. 5.3.Kavandatava tegevuse mõju ranna ja kalda kaitse eesmärkide Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Planeeringu lähteülesandes on, et tuleb tagada Mudasilla tee avalik kasutus ja ligipääs Mudasilla maaüksusele ja kallasrajale. Kavandatud hoonestusalade asukohti ei ole veel selles planeerimise etapis teada, asukohad täpsustuvad. Kindlasti jääb mere ja hoonestusalade vahele 200 meetrit, mis on esialgselt määratud ehituskeeluvöönd üldplaneeringus. Kindlasti ei kavandata hoonestusala ega rajatisi poollooduslike koosluste ja kaitstavate taimede esinemisalale. Planeeringus arvestatakse ranna eripära ja ei muudeta juurdepääsu ja liikumise võimalusi kallasrajal. 5.4.Kultuurimälestised Maaüksusel ega maaüksuse vahetus naabruses ei asu kultuurimälestisi (Maa-ameti kaardirakendus). Lähtuvalt eelnevast võib eeldada, et Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu realiseerimine on piirkonnas tavapärane tegevus ning vajalike meetmete rakendamisel ei kahjusta kavandatav tegevus Natura ala kaitse-eesmärke, seega pole täismahulist ehk asjakohast hindamist vaja läbi viia. 6. Kokkuvõte Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi ja uute hoonete ehitamisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ehitustegevust ei planeerita inventeeritud elupaigatüüpidesse ja kaitsealuste taimede kasvualale, tagatakse veerežiimi säilimine kaitstavate elupaigatüüpide aladel, hooned kavandatakse vastavalt üldplaneeringule ja väljakujunenud ehitustraditsioonidele, arvestatakse maastikuilme säilitamise nõuet ning pööratakse piisavalt tähelepanu avalikustamisele ja kogukonna kaasamisele planeerimisprotsessi. Oluline on inimeste teadlikkus võimalikust negatiivsest keskkonnamõjust ja selle vähendamise võimalustest. Kodude rajamine, inimese ja looduse kooslus, on kujundanud ja kujundab avatud maastikuilme jätkuva säilimise koduümbruse hooldamise abil. Eelhinnang võimaldab järeldada, et ei ole vajadust algatada Hiiumaa vallas Orjaku külas asuva Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust. Koostas 3.05.2018 Anita Ainelo Käina osavalla maaspetsialist 11  Lisa 2 Hiiumaa Vallavolikogu 21.6.2018 otsusele nr 72 LÄHTESEISUKOHAD Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu koostamisele 1. Detailplaneeringu koostamise vajadus, eesmärgid ja planeeringuala üldandmed Huvitatud isik esitas taotluse algatada detailplaneeringu (edaspidi planeeringu) koostamine Hiiumaa vallas Orjaku külas asuval Kibuspuu maaüksusel (katastritunnus 36802:003:1050, suurus 4,20 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, kinnistu registriosa nr 392633). Planeeringuala Kibuspuu maaüksus (katastritunnus 36802:003:1050) Joonis 1 Planeeringuala paiknemine Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on arvestades olemasolevaid tingimusi, piiranguid ja võimalusi jagada Kibuspuu maaüksus kuni neljaks maaüksuseks, neist üks maatulundusmaa ja kuni kolm elamumaa krunti, igale krundile määrata ehitusõigus ühele elamule ja kahele abihoonele (seal hulgas on üks olemasolev elamu ja kõrvalhoone), teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja –rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine, ehituskeeluvööndi vähendamine. Käina valla osa, Kassari saare, üldplaneeringu kohaselt jääb Kibuspuu maaüksus detailplaneeringu kohustusega keskuse maa-alale, kus maakasutuse juhtotstarve on elamumaa, suvilate maa, ärimaa ja kaitsealune maa. Üldplaneeringu kohaselt on põhja pool riigimaanteed (12123) Kibuspuu kinnistul ranna ulatus 200 m rannajoonest ja Kibuspuu kinnistu edelaosas märgib ranna ulatust riigimaantee. Ehituskeeluvöönd kattub ranna ulatusega. 1.04.2007 looduskaitse-seaduse (edaspidi LKS) § 35 lõike 4 kohaselt paikneb Kibuspuu maaüksusel osa üldplaneeringuga määratud soovituslikust ehituspiirkon- nast nüüd ranna ehituskeeluvööndis (1 m kõrgusjoon + 200 m). Seetõttu tuleb detailplaneeringut me- netleda kui üldplaneeringut muutvana ja taotledes keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist. Planeeringuala asub Käina lahe–Kassari maastikukaitsealal, mis hõlmab ka Natura 2000 linnuala ja Natura 2000 loodusala. Võimalike uuringute vajadus Kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitseala. Keskkonnaamet andis keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkuse kohta seisukoha Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas 28.05.2018 kirjaga nr 6-5/18/6874-2. Keskkonnaamet on arvamusel, et eeldatavalt KSH algatamine ei ole vajalik, kui planeeringu koostamisel arvestatakse KSH eelhinnangus tooduga, planeeringu lähtesisukohtade ja Keskkonnaameti 19.02.2018 kirjas nr 6-5/18/1859-2 märgitud seisukohtadega. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alale kavandamisel on vajalik eelnev ehitus- ja hüdrogeoloogiline uuring. Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui detailpla- neeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 2. Planeeringu ülesanded Planeeringu ülesanded tulenevad planeeringu eesmärgist. 2.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine. Ehitusõigusega kruntide moodustamisel on tingimuseks kruntidele juurdepääsu tagamine. 2.2 Kruntidel hoonestusala ja ehitusõiguse määramine. Hoonete arv krundil kuni 3 (üksikelamu kuni 150m2 ja kaks abihoonet 2X60m2). 2.3 Detailplaneeringu hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja – rajatiste ning kruntidelt avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine. 2.4 Ehitiste ehituslike, arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine. 2.4.1 Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiatõhusate ja kaasaegsete maastikku sobivate hoonete projekteerimiseks. Projekteerida traditsioonilise vormiga hoone ning kasutada hoone välisviimistluses looduslikke materjale. Hoonete paigutusel arvestada Orjaku linnuvaatlustornist vaadete säilitamisega. 2.4.2 Elamu korruselisus on kuni 2, abihoonel 1, suurim lubatud kõrgus maapinnast elamul kuni 7,5 m, abihoonel kuni 6 m. 2.5 Liikluskorralduse põhimõtete määramine. 2.6 Ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. 2.7 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. 2.8 Kujade määramine. 2.9 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine. 2.10 Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. 2.11 Servituutide seadmise vajaduse ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramine. Tagada ligipääs Mudasilla maaüksusele ja Mudasilla tee avalik kasutamine. Võimaliku juurdepääsuteele läbi naabermaaüksuse juurdepääsuservituudi määramine. Rannajoonega paralleelne jalgrada jätta avalikuks jalgratta- või jalgteeks (pinnasteena loodus- või matkarajana). 2.12 Vajadusel nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav. 2. Koostöö, kaasamine, kooskõlastused Detailplaneering koostakse koostöös Keskkonnaametiga, Päästeametiga, Maanteeametiga. Maa-amet on piirinaabriks Käina lahe ääres (Maareformiseaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maal ettepanekute tegemine planeeringulahenduse osas riigi kui maaomaniku huvidest lähtuvalt). Planeeringuala asub riigitee kaitsevööndis. Maanteeamet on väljastanud oma seisukohad 5.03.2018 kirjaga nr 15-2/18/7271-2. Planeeringu koostamisse kaasatakse planeeringualal olevate või sellega piirnevate või uute kavandatavate tehnovarustuse trasside valdajad ning planeeringuala ja sellega piirnevate maade omanikud või valdajad. Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha koostööd või keda tuleb kaasata. Lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks korraldatakse avalik väljapanek ja vähemalt üks avalik arutelu. Naabrid: Mudasilla maaüksus (katastritunnus 36802:003:0271) üldkasutatav maa, omanik Hiiumaa vald; Karjamaa maaüksus (katastritunnus 36801:001:0678); Kursi maaüksus (katastritunnus 36801:001:0679); Otsa maaüksus (katastritunnus 36802:003:1060); Vaemla-Kassari-Luguse tee (katastritunnus 36802:003:2400). 3. Planeeringu koostamise menetluse korraldajaks on Käina Osavalla Valitsus. 4. Planeeringu koostamise ja menetlemise eeldatav ajakava: Tegevus Aeg Detailplaneeringu algatamine (üldplaneeringut muutev) juuni 2018 Detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekute juuli 2018 – oktoober 2018 küsimine koostöö tegijatelt ja kaasatavatelt, planeeringu eskiisi vormistamine DP lähteseisukohtade ja eskiisi avalikustamine (avalik oktoober 2018 väljapanek 30 päeva ja avalik arutelu), tulemuste alusel muudatuste tegemine DP kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine, vajadusel DP november 2018 korrigeerimine DP vastu võtmine Hiiumaa Vallavolikogus detsember 2018 Keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamise kohta jaanuar 2019 nõusoleku küsimine DP avaliku väljapaneku korraldamine (30 päeva), avaliku veebruar– märts 2019 väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kir- jalikele arvamustele vastamine. Kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest annab ettekujutuse planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Avaliku arutelu korraldamine. DP avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel märts 2019 muudatuste sisseviimine DP-s DP esitamine heakskiitmiseks aprill 2019 DP kehtestamine kui ei ole tekkinud huvide konflikte või juuli 2019 vastuväiteid planeeringulahendusele DP- detailplaneering 5. Planeeringu elluviimine Ehitustegevuse elluviimise eelduseks on detailplaneeringu kehtestamine.  HIIUMAA VALD KÄINA OSAVALLA VALITSUS Ametid, puudutatud isikud ja asutused 18.07.2018 nr 8-2/238 Detailplaneeringu koostamise algatamise teade Hiiumaa Vallavolikogu algatas 21. juuni 2018 otsusega nr 72 Hiiumaa vallas Orjaku külas asuva Kibuspuu maaüksuse (katastritunnus 36802:003:1050, suurus 4,20 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, kinnistu registriosa nr 392633) detailplaneeringu koostamise ja jättis algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise. Eelhinnangu kohaselt ei kaasne detailplaneeringu elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju ja ebasoodsat mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada Kibuspuu maaüksus kuni neljaks maaüksuseks, neist üks maatulundusmaa ja kuni kolm elamumaa krunti, igale krundile määrata ehitusõigus ühele elamule ja kahele abihoonele (seal hulgas on üks olemasolev elamu ja kõrvalhoone), liikluskorralduse põhimõtete, teede, tehnovõrkude ja –rajatiste paigutuse, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. Vajalik on eelnev ehitus- ja hüdrogeoloogiline uuring. Detailplaneering võib sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut, taotledes ehituskeeluvööndi vähendamist. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Käina Osavalla Valitsuses Hiiu mnt 28, Käina alevik, Hiiumaa vald või Hiiumaa valla veebilehel http://vald.hiiumaa.ee/detailplaneeringud. (allkirjastatud digitaalselt) Omar Jõpiselg osavalla vanem Anita Ainelo 462 2882 _____________________________________________________________________________ Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559 92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550 Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus Hiiumaa Vallavalitsus Käina Osavalla Teie 09.08.2018 nr 8-2/238-1 Valitsus Meie 06.09.2018 nr 14-11/6326-2 [email protected] Kibuspuu kinnistu (Orjaku k) detailplaneering Hiiumaa Valla Käina Osavalla Valitsus esitas 09.08.2018 Rahandusministeeriumile taotluse Orjaku külas asuva Kibuspuu kinnistu detailplaneeringu täiendavate kooskõlastuste määramiseks. Selles kirjas teavitas osavalla valitsus ka Kibuspuu kinnistu detailplaneeringu algatamisest ja andis teada, et detailplaneeringu algatamise otsus, lähteseisukohad ja keskkonnamõju eelhinnang on kättesaadavad Hiiumaa Vallavalitsuse dokumendiregistris. Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 21. juuni 2018 otsusega nr 72. Nimetatud otsusega jättis Hiiumaa Vallavolikogu algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise kuna eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Samal seisukohal on Keskkonnaamet 28.05.2018 kirjas nr 6- 5/18/6874-2. Detailplaneeringu koostamist korraldab Hiiumaa Valla Käina Osavalla Valitsus. Planeeringuala Kibuspuu kinnistu (katastritunnus 36802:003:1050) suurus on 4,20 ha. Ala on hoonestatud. Juurdepääs planeeringualale on mööda Vaemla-Kassari-Luguse teed (riigitee nr 12123). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada kinnistu üheks maatulundusmaa ja kuni kolmeks elamumaa krundiks. Igale elamumaa krundile määratakse ehitusõigus ühele elamule ja kahele abihoonele (sh olemasolev elamu ja abihoone). Ligikaudu pool kinnistust on käesoleval ajal heinamaana kasutusel olev väärtuslik põllumaa keskmise boniteediga 391. Hiiumaa maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala Kassari I klassi väärtuslikul maastikul. Nimetatud väärtusliku maastiku kasutustingimustes on nimetatud sobivateks ehituskohtadeks eelkõige endisi taluasemeid ja kultuurmaid. Planeeringualale jääb ilus vaatekoht Käina lahele ja rannale. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb vältida domineerivate tehniliste rajatiste püstitamist vaatekohtade lähedusse, eelkõige vaatekoha ja mere vahele. Lisaks tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada ka vaatega naaberkinnistul asuvast Orjaku linnuvaatlustornist. Planeeringuala asub rohelise võrgustiku tuumalal. Maakonnaplaneeringus on toodud, et detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada rohelise võrgustiku arengu põhimõtete ja kasutustingimustega. Planeeringuala jääb kogu ulatuses Käina lahe - Kassari maastikukaitsealale, paiknedes osaliselt Kassari piiranguvööndis ja osaliselt Käina sihtkaitsevööndis. Käina lahe - Kassari maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Kassari saare ja Käina lahe äärseid ning Käina 1 Väärtusliku põllumajandusmaa keskmise boniteedi lävend Hiiumaal on 28 hindepunkti. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 lahe olulisi lindude rändepeatus- ning pesitsuspaiku, poollooduslikke kooslusi, elupaigatüüpe, liike ja nende elupaiku. Ala jääb samuti Natura 2000 alade võrgustikku kuuluvale Väinamere linnu- ja loodusalale. Planeeringualal on Keskkonnaregistri andmetel II kategooria kaitsealuse liigi madala kadakkaera ning III kategooria kaitsealuste liikide veripunane koldrohi ja kaljukress esinemise tõenäosus. Planeeringualal esinevad direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübid rannaniidud (1630*) ja kadastikud (5130). Käina Vallavolikogu 27.03.2003 otsusega nr 32 kehtestatud Käina valla osa Kassari saare üldplaneeringu kohaselt on planeeringualal maakasutuse juhtotstarbeks elamumaa, suvilate maa, ärimaa ja kaitsealune maa. Nii planeeringuala olemasolev kui ka kavandatav hoonestus jäävad ranna ehituskeeluvööndisse. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust.2 Vastavalt lähteseisukohtadele tehakse Kibuspuu kinnistu detailplaneeringu koostamisel koostööd Päästeameti Lääne Päästekeskuse, Keskkonnaameti Lääne regiooni ja Maanteeameti Lääne regiooniga, samuti kaasatakse planeeritaval maa-alal olemas olevate ja kavandatavate tehnovõrkude haldajad ning planeeringuala naabruses asuvate kinnisasjade omanikud ja isikud keda planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Võttes aluseks planeerimisseaduse § 142 lõike 4 ning arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut, määran täiendavalt asutuseks Maaeluministeeriumi (suure osa planeeringualast moodustab väärtuslik põllumaa), kellega tuleb teha koostööd ja Kibuspuu kinnistu detailplaneering ka kooskõlastada. Ei pea vajalikuks määrata täiendavalt asutusi ja isikuid, keda detailplaneeringu koostamisel tuleb kaasata, lisaks lähteseisukohtades nimetatuile. Palun kaasata Maa-amet detailplaneeringu koostamise võimalikult varases etapis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janek Mäggi riigihalduse minister 2 01.04.2007 jõustunud looduskaitseseaduse § 35 lõike 4 kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS § 38 lõikes 1 määratud ehituskeeluvööndist, mis meresaartel on 200 m. LKS § 35 lõige 31 sätestab, et korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Käina valla osa, Kassari saare üldplaneeringuga ei ole üleujutusega ala piiri määratud, seega loetakse korduva üleujutusega ala piiriks 1 m kõrgune samakõrgusjoon. 2 Urve Pill 715 5809 [email protected] 3 Omar Jõpiselg Teie: 10.09.2018 nr 8-2/238-3 Hiiumaa valla Käina osavalla valitsus Meie: 26.09.2018 nr 4.1-5/4503-1 Maaeluministeeriumi arvamus Hiiumaa vallas Orjaku külas asuva Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu kohta Austatud härra Jõpiselg Pöördusite Maaeluministeeriumi poole eesmärgiga teha koostööd Hiiumaa vallas Orjaku külas asuva Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu koostamisel. Kibuspuu maaüksuse (katastritunnus 36802:003:1050) detailplaneering algatati Hiiumaa Vallavolikogu 21. juuni 2018. a otsusega nr 72. Maaüksus pindalaga 4,2 ha on tervikuna maatulundusmaa sihtotstarbega, mille kõlvikulises koosseisus on 2,4 ha haritavat maad, 1,6 ha muud maad ning 0,2 ha õuemaad. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada Kibuspuu maaüksus kuni neljaks maaüksuseks, millest üks on maatulundusmaa ja kuni kolm elamumaa krunti (sh üks krunt olemasoleva hoonestusega). Maaüksuse jagamisega kaasneks ka teede ja tehnovõrkude rajamine. Detailplaneeringuala olemasolev ja kavandatav hoonestus jäävad ranna ehituskeeluvööndisse ning detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndi ulatust. Planeeringuala on Käina lahe-Kassari maastikukaitsealal 3,4 ha ulatuses Kassari piiranguvööndis ning 0,8 ha ulatuses Käina sihtkaitsevööndis, kuuludes ka Natura 2000 alade võrgustikku Väinamere linnu- ja loodusalana. Vabariigi Valitsuse 17. mai 2007. a määrusega nr 148 kehtestatud Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on Käina sihtkaitsevööndis keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee ja tehnovõrgu rajatiste rajamine või tootmistarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks. Kassari piiranguvööndis on lubatud ehituste püstitamine õuemaal ning tootmistarbeta rajatiste rajamine kaitseala või kinnistu tarbeks. Käina Vallavolikogu 27. märtsi 2003. a otsusega nr 32 kehtestatud Käina valla osa Kassari saare üldplaneeringu kohaselt on Kibuspuu planeeringualal maakasutuse juhtotstarbeks elamumaa, suvilate maa ärimaa ja kaitsealune maa, s.t et säilitatavat põllumajandusmaad viisteist aastat tagasi kehtestatud üldplaneeringuga Kibuspuu maaüksuse osas määratud ei ole. Hiiumaa maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub Kibuspuu planeeringuala rohelise võrgustiku tuumalal ning osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal. Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Maaeluministeeriumis välja töötatud väärtusliku põllumajandusmaa kaitset käsitlev seaduse eelnõu on käesoleval ajal menetlemisel Vabariigi Valitsuses. Nimetatud eelnõu kohaselt on riikliku tähtsusega väärtuslik põllumajandusmaa kahe hektari suurune või suurem massiiv, mille mullastiku kaalutud keskmine boniteet on võrdne riigi põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteediga või sellest suurem. Selles maakonnas, mille põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on riigi keskmisest boniteedist madalam, on riikliku tähtsusega väärtuslik põllumajandusmaa massiiv, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne maakonna kaalutud keskmise boniteediga või sellest suurem. Nimetatud seaduse eelnõu kohaselt on väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamine ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmine piiratud. Esialgsete analüüside kohaselt on riigi põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet 41 hindepunkti ning Hiiumaa põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet 29 hindepunkti. Kibuspuu maaüksusel olev põllumajandusmaa asub põllumajandusmaa massiivil, mille mullastiku kaalutud keskmine boniteet on 39 hindepunkti. See tähendab, et antud juhul on tegemist kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaaga. Detailplaneeringuala on seotud ka Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumassiivide registrisse kantud põllumassiividega nr 42951718705 ja 42851797652, mille kohta on küsitud ja makstud iga-aastaselt ühtset pindalatoetust. See tähendab, et planeeringuala hõlmab järjepidevas kasutuses olevat põllumajandusmaad. Kibuspuu maaüksus läbib väärtusliku põllumajandusmaa massiivi selliselt, et detailplaneeringu realiseerumise korral tükelduks väärtusliku põllumajandusmaa massiiv selliselt, et tükeldumise tulemusena moodustuksid massiivid, mille suurus võib jääda alla kahe hektari. Seega Kibuspuu maaüksuse hõlmamine täiendava ehitustegevusega vähendaks väärtuslikuks tunnistatava põllumajandusmaa massiivi veelgi ulatuslikumalt kui Kibuspuu maaüksusele kavandatud ehitustegevus. Mullastiku säilitamise tõhusaim ja sisuliselt ainus võimalus on hoiduda väärtusliku mullastikuga põllumajandusmaale ehitamisest. Igasugune põllumajandusmaa, sõltumata sellest, kas see on keskmisest kõrgema viljelusväärtusega või mitte, mullastik on taastumatu loodusressurss ning toidujulgeoleku tagaja. Muldade katmine ehitiste ja asfaldiga on mullastiku jaoks pöördumatute tagajärgedega. Väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemeetmete rakendamisega ei soovi me pidurdada maaeluks vajalikke arenguid, kuid oleme seisukohal, et asjakohaste otsustuste tegemisel tuleks kaaluda kõiki asjaolusid ja arvestada kõiki võimalikke alternatiive, et minimeerida põllumajandusmaa edasine hõlmamine ehitistega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler Sama: Hiiumaa Vallavalitsus, Rahandusministeerium Teadmiseks: Põllumajandusamet Helve Hunt 625 6511 [email protected] 2 (2) TEHNILISED TINGIMUSED 316989 TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood DAGOpen OÜ 10058058 Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond Kärdla, Sadama tn, 15 92412 Hiiu maakond Telefon e-post 522 9032 [email protected];[email protected] Kontaktisik Nimi Teet Elstein Telefon e-post 463 2019 [email protected] VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress Kibuspuu Orjaku küla Hiiumaa vald Hiiu maakond Tarbimiskoht Katastriüksuse number 36802:003:1050 Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider KÄINA 35/10 KASSARI:KNA Kai:(Hiiu) TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks OLEMASOLEVA VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv Amprite arv SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv Amprite arv 3 25 A ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. 1/2 TEHNILISED TINGIMUSED 316989 KLIENDI TEGEVUSED 1. Kai alajaama, fiidri F1 õhuliinilt näha ette toide uutele objektidele 0,4 kV maakaabelliiniga. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. 2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 4. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 5. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Elektrilevi OÜ Saarte piirkonna võrguplaneerija poole ( tel.5086289, [email protected]). 6. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/ projektide-kooskolastamine 7. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 8. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. TEHNILISE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi Kuupäev Mati Kütt 28.09.2018 2/2 Hiiumaa Vallavalitsus Teie 25.09.2018 nr 8-2./261-1 [email protected] Keskväljak 5a Meie 10.10.2018 nr 15-2/18/45498-2 Hiiumaa vald, 92413, Kärdla, Hiiu maakond Seisukohtade väljastamine Hiiumaa Orjaku küla Otsa kinnistu detailplaneeringu koostamiseks Olete küsinud Maanteeametilt seisukohti Hiiumaal Orjaku külas Otsa kinnistu (katastritunnus 36802:003:1060) detailplaneeringu (edaspidi planeering) koostamiseks riigitee nr 12123 Vaemla – Kassari – Luguse km 9,87-9,92 kaitsevööndis. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on moodustada kinnistust kaks elamukrunti, määrata kruntide hoonestusalad ja ehitusõigus kõigi vajalike tingimuste, piirangute ja servituutide määramisega üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame alljärgnevalt Maanteeameti seisukohad planeeringu koostamiseks. 1. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd. 2. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla jms. 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Elamud tuleb kavandada vähemalt olemasoleva elamuga samale kaugusele (ca 25 m) riigitee äärmise sõiduraja katte servast. 4. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 5. Planeeringus käsitleda kavandatava tegevuse vastavust kõrgematele arengudokumentidele ning planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega. 6. Juurdepääs detailplaneeringu alusel moodustatavatele maaüksustele planeerida olemasoleva ristumiskoha kaudu riigitee km 9,92. Maanteeamet on esitanud seisukohad Kibuspuu kinnistu detailplaneeringu koostamiseks 05.03.2018 kirjaga nr 15-2/18/7271-2. Kuna tegemist on naaberkinnistutega, mille ajaloolised mahasõidud ei võimalda liiklussageduse olulist suurendamist (sh ehitus- ja päästetehnika ligipääsu), siis täpsustab Maanteeamet riigiteelt juurdepääsu tingimusi Kibuspuu ja Otsa detailplaneeringute eskiislahenduste kohta arvamuse andmise käigus. Maanteeamet eelistab seda, kui Kibuspuu ja Otsa kinnistute piirile kavandatakse kõiki moodustatavaid elamukrunte teenindav ristmik. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  7. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) punktile 5.2.7 ning tabelitele 2.14 ja 2.17 lähtetasemel rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel. 8. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 9. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 10. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke ja nende kaitsevööndeid riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Kui planeeritakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 11. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendused. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendusestegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused. 12. Planeeringus sätestada ehitusjärjekorrad. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada EhS § 72 lg 2 alusel enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. 13. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus (PlanS § 131 lg 1). 14. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab Maanteeamet nõuded projektile ja väljastab tee ehitusloa riigitee aluse maaüksuse piires. 15. Kõik planeeringuga kavandatu, sh liikluslahendused peavad jääma planeeringuala sisse. 16. Planeering kooskõlastada Maanteeametiga juhindudes PlanS § 124 lg 10 (planeeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus). Käesolevad seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Märgime, et oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten planeeringute menetlemise talituse juhataja Marek Lind 54501752 [email protected] 3 (3)  HIIUMAA VALD KÄINA OSAVALLA VALITSUS Lauri Johnson [email protected] DAGOpen OÜ [email protected] 1.11.2018 nr 8-2/238-5 Arvamus detailplaneeringu eskiislahendusele Käina Osavalla Valitsus sai 1.10.2018 arvamuse avaldamiseks DAGOpen OÜ koostatud „Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu“ (DP) eskiislahenduse seletuskirja ja põhiplaani. Hiiumaa Vallavolikogu 19.4.2018 otsuse nr 54 p 1.3.5 kohaselt on Osavalla valitsuse pädevuses detailplaneeringu eskiislahenduse heakskiitmine. Käina Osavalla Valitsuse arvamus: 1. Detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohad Hiiumaa Vallavolikogu 21.6.2018 otsusega nr 72 algatati Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu koostamine ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on arvestades olemasolevaid tingimusi, piiranguid ja võimalusi jagada Kibuspuu maaüksus kuni neljaks maaüksuseks, neist üks maatulundusmaa ja kuni kolm elamumaa krunti, igale krundile määrata ehitusõigus ühele elamule ja kahele abihoonele (seal hulgas on üks olemasolev elamu ja kõrvalhoone), teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja –rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine, ehituskeeluvööndi vähendamine. Arvame, et praegu ei ole vajadust lähteseisukohti muuta. Kui tekib vajadus lähteseisukohti muuta, tuleb seda teha Hiiumaa Vallavolikogu otsusega. 2. Hoonestusalade asukoha määramine Keskkonnaamet andis 28.5.2018 kirjas nr 6-5/18/6874-2 arvamuse, et kui planeeringu koostamisel arvestatakse KSH eelhinnangus tooduga ja Keskkonnaameti 19.2.2018 kirjas nr 6- 5/18/1859-2 märgitud seisukohtadega, pole KSH algatamine vajalik. Käina osavalla Valitsuse koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse eelhinnangus (p. 5.3) oli arvestatud, et kavandatud hoonestusalade asukohti ei ole veel selles planeerimise etapis teada, asukohad täpsustuvad. Põhimõte kujunes arutelude käigus: piiravaid tegureid, mida arvesse võtta, oli väga palju. Eelkõige oli tähtis leida lahendus, kuidas planeeringuala kruntideks jagada, et vältida väärtusliku maastikule ja põllule hoonestusala määramist. Arutasime e-kirjavahetuses Teiega võimalusi, et kaaluda ühe uue hoonestusala kavandamist väljakujunenud hoonestuspiirkonda riigimaantee ääres või Kibuspuu maaüksuse jagamist kuni kolmeks maaüksuseks, neist üks maatulundusmaa ja kuni kaks elamumaa krunti. Seetõttu on lähteseisukohtades kruntide arv määratud tingimuslikult, mis tähendab, et ei pea nii palju krunte moodustama, kui piiravad tegurid seda ei võimalda. Detailplaneeringu algatamine on planeerimismenetluse esimene etapp, selles staadiumis ei ole võimalik otsustada, kas üldse ja milline planeering kehtestatakse. Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559 92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550 Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus  3. Tegevusega mõjutatavad keskkonnaelemendid DP algatamisel antud eelhinnangu p 4.9 kohaselt on kõige suurem ja laialdasem ruumiline mõju (maastikuilme). Tuleb arvestada tegevustega, mida on lähipiirkonnas kehtestatud detailplaneeringutega kavandatud ja Orjaku linnuvaatlustorni vaatega. Eelhinnangu punktis 4.6 on käsitletud DP koostamise mõju maastikule. - Kassari maastikuhoolduskava, koostanud Kristiina Hellström, 2007, lk 80 on soovitatud vältida ehitamist täiesti lagedatele aladele ja siduda hoonestus olemasolevate teede, põõsaribade ja muu haljastusega, avatud vaadete seisukohast tagada vaade Orjaku linnuvaatlustornist Jausa lahele ja Kassarile. - Hoonete paigutusel tuleb arvestada, et ei varjata Orjaku linnuvaatlustornist avanevaid vaadeteid ja vaja on säilitada maastiku avatust Käina lahele, vaateid väärtuslikele maastikuelementidele. Tuleb sobitada uusi hooneid, rajatisi, maakasutust vanaga nii, et ei teki häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus ei kahaneks. - Tuleb sobitada uusi hooneid, rajatisi, maakasutust vanaga nii, et ei teki häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus ei kahaneks. 4. Väärtuslik põllumajandusmaa ja kooskõlastamine Maaeluministeeriumiga DP algatamisel antud eelhinnangu punktis 4.6: - Soovituslikult säilitamisele kuuluvad põllumaad ja karjatamiseks sobivad maad on ära toodud üldplaneeringu kaardil 4 (p 4.7.4). Kibuspuu maaüksusel ei ole üldplaneeringuga määratud säilitatavat põllumaad. Täna on meil teadmised, et Hiiu maakonnaplaneering 2030+ kohaselt paikneb Kibuspuu maaüksus osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal. Maakonnaplaneeringus on kajastatud väärtusliku põllumajandusmaa esialgsed piirid. Vabariigi Valitsus esitas 25.10.2018 Riigikogule menetlemiseks seaduseelnõu, mille eesmärk on tagada kõrge viljakusega põllumajandusmaa ja selle mullastiku õiguslik kaitse. Kibuspuu DP koostamisele määras riigihalduse minister 6.9.2018 kirjas nr 14-11/6326-2 Maaeluministeeriumi asutuseks, kellega tuleb teha koostööd ja kellega ka planeering kooskõlastada. Maaeluministeerium saatis 26.9.2018 kirja nr 4.1-5/4503-1, milles palus kaaluda kõiki asjaolusid ja arvestada kõiki võimalikke alternatiive, et minimeerida põllumajandusmaa edasine hõlmamine ehitistega. 5. Ehituskeeluvööndi vähendamise kavandamine Detailplaneeringu koostamise korraldaja peab küsima ehituskeelu vööndi vähendamise kohta Keskkonnaameti nõusolekut (Planeerimisseadus § 126 lg 7) ja taotlema peale planeeringu vastu võtmist Keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist (Looduskaitseseadus § 40 lg 4 punkt 2). Keskkonnaamet 28.5.2018 kirjas nr 6-5/18/6874-2 peab vajalikuks märkida, et ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile ning see võib toimuda vaid erandkorras ja Keskkonnaameti nõusolekul. Hiiumaa Vallavolikogu algatas 18.10.2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Uues üldplaneeringus saavad selgeks ehituskeeluvööndi ja üleujutusalade piirid. 6. Otsa maaüksuse DP algatamine Kibuspuu maaüksusega külgneva Otsa maaüksuse omanik soovib algatada Otsa maaüksuse detailplaneeringu koostamist. Kibuspuu ja Otsa maaüksuste olemasolevate hoonetel on vahemaa alla 40 meetri, mis eeldab tuleohutuse nõuete kohaselt uue 150 m raadiusega teeninduspiirkonnaga tuletõrje veevõtukoha rajamist. See küsimus on mõistlik ära lahendada arvestades mõlemaid maaüksusi. Ka uute hoonestusalade ja juurepääsuteed kavandamisel tuleb arvestad koosmõju. Otsa maaüksuse DP algatamise eelnõule seisukohta andes soovitas Keskkonnaamet perspektiivsel kaaluda piirkonda ühiskanalisatsiooni rajamist ning reovete juhtimist Orjaku sadama puhastisse ja DP koostamisel sellega arvestada. Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559 92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550 Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus  7. Maanteeamet Otsa maaüksuse DP koostamise lähteseisukohtade väljastamisel soovib Maanteeamet 10.10.2018 kirjas nr 15-2/18/45498-2 täpsustada riigiteelt juurdepääsud Kibuspuu DP eskiislahenduse etapis ja vajadusel planeeritakse ühine mahasõit Otsa ja Kibuspuu planeeringualale. 8. KOKKUVÕTE: Käina Osavalla Valitsus ei nõustu Kibuspuu DP eskiislahendusega: 8.1. Soovitame planeerimisel arvestada maastikuilme säilitamise nõuet vältides ehitamist täiesti lagedatele aladele ja siduda hoonestus olemasolevate teede, põõsaribade ja muu haljastuselementidega. 8.2. Arvestada Kibuspuu ja Otsa kõrvuti asetsevate maaüksuste DP koostamisel koostöö vajadusega: nt kasutama kahe tee asemel ühte juurdepääsuteed, mis annaks majade paigutamisele veidi vabamad käed ja võimaldaks kitsaste siilukujuliste kruntide asemel parema proportsiooniga krunte kavandada. Majad võibolla õnnestuks selliselt kavandada karjamaa kahte serva, et vältida keset põldu ehitamist. 8.3. Kaaluda Maaeluministeeriumi soovitusel võimalikke alternatiive, et minimeerida põllumajandusmaa edasine hõlmamine ehitistega sh teedega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Omar Jõpiselg Osavalla vanem Lisad: 1. Keskkonnaameti 28.5.2018 kiri nr 6-5/18/6874-2; 2. Rahandusministeeriumi 6.9.2018 kiri nr 14-11/6326-2; 3. Maaeluministeeriumi 26.9.2018 kiri nr 4.1-5/4503-1;’ 4. Maanteeameti 10.10.2018 kiri nr 15-2/18/45498-2 Anita Ainelo 462 2882 [email protected] Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559 92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550 Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus  HIIUMAA VALD KÄINA OSAVALLA VALITSUS Koostöötegijad ja kaasatavad 01.03.2019 nr 8-2/238-9 Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalik väljapanek ja avalik arutelu Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalik väljapanek toimub alates 18. märtsist kuni 17. aprillini 2019 Hiiumaa valla veebilehel ja tööajal Käina Osavalla Valitsuses (Hiiu mnt 28, Käina). Avalik arutelu toimub 22. aprillil 2019 algusega kell 16.00 Käina Osavalla Valitsuses. Hiiumaa vallas Orjaku külas asuva Kibuspuu maaüksuse (katastritunnus 36802:003:1050, pindala 4,20 ha) detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 72. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda võimalusi jagada Kibuspuu maaüksus kuni neljaks maaüksuseks, neist üks maatulundusmaa ja kuni kolm elamumaa krunti, igale krundile määrata ehitusõigus ühele elamule ja kahele abihoonele (sealhulgas olemasoleva hoonestusega krunt) ning määrata kruntide kasutamise tingimused. Detailplaneeringuga taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamist. Teie ettepanekud eskiislahendusele palume saata aadressil Hiiu mnt 28, Käina alevik, Hiiu maakond 92101 või e-posti aadressil [email protected] Täiendav info tel nr 462 2882. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Omar Jõpiselg osavalla vanem Anita Ainelo 462 2882 [email protected] _____________________________________________________________________________ Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559 92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550 Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus Omar Jõpiselg Teie 01.03.2019 nr 8-2/238-9 Hiiumaa vald Käina Osavalla Valitsus [email protected] Meie 15.03.2019 nr 6-3/19/4059-2 Kibuspuu maaüksuse detailplaneering Austatud Omar Jõpiselg Olete teavitanud Maa-ametit 01.03.2019 kirjaga nr 8-2/238-9, et 18.03-17.04.2019 toimub Hiiumaa vallas Orjaku külas asuva Kibuspuu maaüksuse (katastritunnus 36802:003:1050) detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalik väljapanek ning 22.04.2019 avalik arutelu. Palute ettepanekuid eskiislahendusele. Maa-amet on tutvunud Hiiumaa valla veebilehelt leitava eskiisjoonisega ning märgib järgmist. Planeeritaval Kibuspuu maaüksusel ei ole puutumust riigi omandis, Keskkonnaministeeriumi valitsemisel ja Maa-ameti volitusalas oleva maaga ega maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud jätkuvalt riigi omandis oleva maaga. Veeseaduse § 5 lõikes 1 on loetletud avalikud veekogud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et avalikud veekogud kuuluvad riigile ning ei ole tsiviilkäibes. Kuivõrd Kibuspuu kinnistuga piirnev Käina laht on seaduse alusel riigile kuuluv veekogu ja ei ole käsitletav maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses jätkuvalt riigi omandis oleva maana, siis puudub Maa-ametil pädevus Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu lahenduse osas kooskõlastuse andmiseks. Eelnevast tulenevalt ei ole vajalik Maa-ameti edaspidine kaasamine Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu menetlusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Kivimaa maatoimingute osakonna planeeringute ja ehitusprojektide büroo juhataja Kadi Naar 665 0772 [email protected] Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 Omar Jõpiselg Teie: 01.03.2019 nr 8-2/238-9 Hiiumaa Vallavalitsus Käina osavalla valitsus Meie: 19.03.2019 nr 4.1-5/679-1 Hiiumaa valla Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu ja eskiislahenduse avalik väljapanek Austatud härra Jõpiselg Teavitasite meid Hiiumaa vallas Orjaku külas asuva Kibuspuu maaüksuse (katastritunnus 36802:003:1050, pindala 4,2 hektarit) detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikust väljapanekust. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada maatulundusmaa sihtotstarbega Kibuspuu maaüksus kuni neljaks maaüksuseks, millest detailplaneeringu realiseerumisel jääks üks maaüksus suurusega 1,2 hektarit maatulundusmaaks ning kolm maaüksust elamumaa sihtotstarbega kruntideks. Maaeluministeerium andis nimetatud detailplaneeringu kohta arvamuse 26. septembri 2018. a kirjaga nr 4.1-5/4503-1. Selles kirjas me märkisime, et planeeringuala asub põllumajandusmaa massiivil, mille mullastiku kaalutud keskmine boniteet on 39 hindepunkti, mis on Hiiumaa põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist (29 hindepunkti) kümne hindepunkti võrra suurem. See tähendab, et üldplaneeringu realiseerumise tulemusena hõlmatakse ehitistega väärtuslikku põllumajandusmaad. Maaeluministeerium eeldab, et Hiiumaa Vallavalitsus on Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse koostamisel kaalunud kõiki mullastikku säästvaid aspekte ja alternatiive ning on välja töötanud lahenduse, mis kahjustab väärtuslikku mullastiku kõige vähem. Maaeluministeeriumil ei ole eskiislahenduse kohta täiendavaid ettepanekuid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler Helve Hunt 625 6511 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  Kibuspuu maaüksuse Detailplaneeringu ettepanekud Olen naaberkinnistu Kursi omanik ja kirjutan seoses Kibuspuu detailplaneeringu eskiisiga. Ei saa kuidagi nõus olla sellise lahendusega ja toon välja ettepanekud, mis on vaja muuta ning lahendada. 1. Planeeritaval kinnistul ehitusaluse pinnaga 270 m2 on hooned rannakaitsevööndis ning ranna ja kaldakaitse ehituskeeluvööndis. 2. Planeeritaval kinnistul ehitusaluse pinnaga 270 m2 on hooned maanteekaitse vööndis ja maantee sanitaarkaitse vööndis. 3. Kursi kinnistu detailplaneeringu järgi on sinna ette nähtud veel üks hoone osaliselt parkla peale suunaga Kibuspuu kinnistu piiri poole. Kibuspuu eskiis näeb ette hooned sinna kõrvale nii, et Kursi kinnistu ja Kibuspuu kinnistu hoonete vahe on 10 -15 meetrit, mis on ilmselgelt seal piirkonnas liiga vähe ning kaob igasugune privaatsus ja tuleohutus. 4. Planeeritava kinnistu laius on ainult 40 m. Tulevaste ja olemasolevate hoonete vahe tuleb 10- 15 meetrit. See on väga väike vahe, kui arvestada, et kokku on sinna planeeritud(ja osaliselt juba olemas) 9 hoonet, kolme kinnistu peale(arvestatud 2 hoonet Kursi kinnistul ja 7 hoonet kahel kõrvakinnistul). See on tuleohutuse seisukohast väga ohtlik. Ettepanekud: 1. Detailplaneering tuleb lahendada selliselt nagu on lahendatud kõrvaloleva Karjamaa kinnistu detailplaneering. Tulevased kinnistud paigutada üksteise taha. Sellega seoses tekkivad normaalse laiusega kinnistud, kuhu saab paigutada normaalse ehitusala, millele saab ehitada normaalsete vahedega hooned. 2. Arvestades inimeste privaatsust, tuleohutust ja hoonete ehitusalaseid kauguseid, teen ettepaneku planeeritava kinnistu ehitusalase pinnaga 270 m2, paigutada koordinaatidele X:6517714,0; Y:428976,2 (B:58.793045; L:22.771486). 3. Selle koha peale tekib normaalne ehitusala, mille maapinna kõrgus on 4,5 m. Sinna tekkivale ehitusalale saab ehitada nii, et naaberkinnistute ehitusalad koos tulevaste ehitistega jäävad kõik u.100 meetri kaugusele (kaasaarvatud Otsa kinnistu tulevane ehitusala koos ehitistega), millega on lahendatud privaatsus, tuleohutus ning hooned ei asu ehituskeeluvööndis. Tekkiva kinnistu maapinna kõrgus on 4,5 m. Sealt tekib ka ilus vaade nii Jausa lahele, kui ka Käina lahele. Küsimus: Millest on tekkinud ehitusalase pinna suurused(350 m2, 270 m2 ja 240 m2) ja 3 hoonet kinnistus peal? Kõrval oleva kinnistu detailplaneeringu tegemisel lubati teha 180 m2 ehitusalast pinda ja 2 hoonet kinnistu peal? Palun mind edaspidi teavitada kõigist Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringuga seotud detailidest. Lugupidamisega Kursi kinnistu omanik Margus Uudla tel. 51 46 100 [email protected]  HIIUMAA VALD KÄINA OSAVALLA VALITSUS Margus Uudla [email protected] Lauri Johnson [email protected] DAGOpen OÜ [email protected] 10.05.2019 nr 8-2/238-15 Kibuspuu detailplaneeringu eskiislahenduse arvamus Kibuspuu detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtadele ja eskiislahenduse avalik väljapanek toimus alates 15. märtsist kuni 16. aprillini 2019, avalik arutelu 22. aprillil 2019. Kibuspuu piirinaabri Kursi maaüksuse omanik Margus Uudla saatis 10.04.2019 oma ettepanekud. Vastame küsimuste järjekorras. Margus Uudla küsimused, ettepanekud kaldkirjas. Planeeritaval kinnistul ehitusaluse pinnaga 270 m2 on hooned rannakaitsevööndis ning ranna ja kaldakaitse ehituskeeluvööndis. 1. Vastus: Detailplaneering taotleb ehituskeeluvööndi vähendamist Positsioon 3 krundi hoonestusalal ja juurdepääsuteel. Planeeritud Positsioon 2 krundi hoonestusala asub, nagu ka olemasolevad Kursi, Kibuspuu, Otsa ja Porgi hoonestusalad, ranna piiranguvööndis. Sarnaselt olemasolevate Kursi, Kibuspuu, Otsa ja Porgi hoonestusaladele, ei asu planeeritud Positsioon 2 krundi hoonestusala ranna ehituskeeluvööndis. Ehituskeeluvööndi (ekv) piir on näha eelhinnangu joonisel 6: ekv ala on alates punasest joonest Käina lahe poole. Planeeritaval kinnistul ehitusaluse pinnaga 270 m2 on hooned maanteekaitse vööndis ja maantee sanitaarkaitse vööndis 2. Vastus: Planeering koostatakse koostöös Maanteeametiga. Maanteeamet andis oma lähteseisukoha 05.03.2018 kirjas. DP eskiisile ei olnud Maanteeametil vastuväiteid (10.04.2019 e-kiri reg nr 8-2/238-13). Positsioon 2 krundi hoonestusala asub väljaspool riigimaantee kaitsevööndit, mille ulatus on 30 m kaugusele sõiduraja servast. Alates 1. juuli 2015 ei määrata maanteede sanitaarkaitsevööndeid. Kitsendused kirjeldatud eelhinnangu p. 2 ja näha joonisel 2. Kursi kinnistu detailplaneeringu järgi on sinna ette nähtud veel üks hoone osaliselt parkla peale suunaga Kibuspuu kinnistu piiri poole. Kibuspuu eskiis näeb ette hooned sinna kõrvale nii, et Kursi kinnistu ja Kibuspuu kinnistu hoonete vahe on 10 -15 meetrit, mis on ilmselgelt seal piirkonnas liiga vähe ning kaob igasugune privaatsus ja tuleohutus. Planeeritava kinnistu laius on ainult 40 m. Tulevaste ja olemasolevate hoonete vahe tuleb 10- 15 meetrit. See on väga väike vahe, kui arvestada, et kokku on sinna planeeritud(ja osaliselt juba olemas) 9 hoonet, kolme kinnistu peale(arvestatud 2 hoonet Kursi kinnistul ja 7 hoonet kahel kõrvakinnistul). See on tuleohutuse seisukohast väga ohtlik. 3. Vastus: Kassari saare üldplaneeringuga on lubatud Kassari ja Orjaku keskustes hoonete rajamisel tihedat paigutust. Selle võimalusega on arvestatud Kibuspuu, Otsa ja Porgi kinnistute Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559 92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550 Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus hoonestuste näitel. (Elumajade omavaheline kaugus Pargi-Otsa on ca 50 meetrit; Otsa-Karjamaa on ca 40 meetrit, hoonetel ca 15-40 meetrit. Kursi ja Kibuspuu praeguste majade vahe on kahekordne, ca 105 meetrit.) Kibuspuu ja Kursi kinnistute kavandatud hoonete vaheline tuleohutuskuja on 8 m, seega on kõik normidele vastav. Lisaks on planeeritud 2 uut tuletõrje veevõtukohta, kuivhüdrandi ja minimaalselt 36 m³ suuruse veemahuti baasil. Tuletõrje veevõtukohta teeninduspiirkond on üksikelamutele ulatusega 150 m. Tuletõrje veevõtukohtade dimensioneerimisel ei ole arvestatud üksikelamute ja suvemajadega, mis on kasutuses avalikkusele pigem majutushoonetena. Üldplaneeringu kohaselt asuvad Kibuspuu ja Kursi maaüksused detailplaneeringu kohustusega keskuse maa-alal, kus maakasutuse juhtotstarve on elamumaa, suvilate maa, ärimaa ja kaitsealune maa (A, E, Ü; Sk).. Väljavõte üldplaneeringu kaardilt Väljavõte Maa-ameti detailplaneeringute kaardilt Maaomanikud on aktiivselt kasutanud detailplaneeringu koostamise õigust ja kohustust, ka Kibuspuu maaüksuse omanik. Arvestades võrdse kohtlemise põhimõtet ja koostatud eelhinnangut, oli detailplaneeringu algatamine põhjendatud. Üldplaneeringu juurde kuuluvas keskkonnamõju hindamise aruandes on analüüsitud kruntide kasutamise põhimõtteid ja ehitusõigust: detailplaneeringu kohustusega alad asendavad tiheasustusala mõistet ja on määratletud piisavalt konservatiivselt, võimaldades keskuste polüfunktsionaalset arengut (p 6.1). 1. ettepanek: Detailplaneering tuleb lahendada selliselt nagu on lahendatud kõrvaloleva Karjamaa kinnistu detailplaneering. Tulevased kinnistud paigutada üksteise taha. Sellega seoses tekkivad normaalse laiusega kinnistud, kuhu saab paigutada normaalse ehitusala, millele saab ehitada normaalsete vahedega hooned. 2. ja 3 ettepanek: Arvestades inimeste privaatsust, tuleohutust ja hoonete ehitusalaseid kauguseid, teen ettepaneku planeeritava kinnistu ehitusalase pinnaga 270 m2, paigutada koordinaatidele X:6517714,0; Y:428976,2 (B:58.793045; L:22.771486). Selle koha peale tekib normaalne ehitusala, mille maapinna kõrgus on 4,5 m. Sinna tekkivale ehitusalale saab ehitada nii, et naaberkinnistute ehitusalad koos tulevaste ehitistega jäävad kõik u.100 meetri kaugusele (kaasaarvatud Otsa kinnistu tulevane ehitusala koos ehitistega), millega Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559 92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550 Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus on lahendatud privaatsus, tuleohutus ning hooned ei asu ehituskeeluvööndis. Tekkiva kinnistu maapinna kõrgus on 4,5 m. Sealt tekib ka ilus vaade nii Jausa lahele, kui ka Käina lahele 4. Vastus: Margus Uudla ettepanekule sarnane eskiislahendus on olnud Käina Osavalla Valitsuses arutelul. Käina Osavalla Valitsus ei nõustunud eskiislahendusega ja põhjendas mittenõustumist oma 1.11.2018 kirjas nr 8-2/238-5: vajadusega arvestada maastikuilme säilitamise nõuet, vältides ehitamist täiesti lagedatele aladele ja siduda hoonestus olemasolevate teede, põõsaribade ja muu haljastuselementidega; arvestada Kibuspuu ja Otsa kõrvuti asetsevate maaüksuste DP koostamisel koostöö vajadusega (juurdepääs, kruntide paigutus jne); kaaluda Maaeluministeeriumi soovitusel võimalikke alternatiive, et minimeerida põllumajandusmaa edasine hõlmamine ehitistega, sh teedega. Hiiu maakonna planeeringu kohaselt asub Kibuspuu maaüksus Kassari väärtuslikul maastikul (I klass) ja tuleb arvestada vastavaid kasutustingimusi. Käina lahe ääres on Välja, Karjamaa, Kibuspuu, Otsa maaüksustel vaatelisuse huvides määratud ehituskeeluvöönd 200 m, mille lisandub ala, mis on tingitud ühe meetri samakõrgusjoone arvesse võtmisest. Selles piirkonnas tuleb hoonete paigutusel arvestada, et ei varjata Orjaku linnuvaatlustornist avanevaid vaadeteid ja vaja on säilitada maastiku avatust Käina lahele, vaateid väärtuslikele maastikuelementidele. Millest on tekkinud ehitusalase pinna suurused(350 m2, 270 m2 ja 240 m2) ja 3 hoonet kinnistus peal? Kõrval oleva kinnistu detailplaneeringu tegemisel lubati teha 180 m2 ehitusalast pinda ja 2 hoonet kinnistu peal? 5. Vastus Varem planeeritud ja uute hoonestusalade ehitusõiguste määramisel on võetud aluseks üksikelamu suurus 120 m² või 150 m² ning abihoone suurus 60 m². Karjamaa kinnistu planeeringus on ehitusõigus määratud ühele üksikelamule ja ühele abihoonele, Kibuspuu kinnistu planeeringus on ehitusõigus määratud ühele üksikelamule ja kahele abihoonele (+ 1 maakelder). Kibuspuu detailplaneeringu Positsioon 1 krundi ehitusõigus on määratud: 1 olemasolev üksikelamu (olemasolev 89 m², planeeritud kuni 150 m²); 1 olemasolev abihoone (olemasolev 25 m², planeeritud kuni 60 m²); 1 planeeritud abihoone (planeeritud kuni 60 m²); 1 olemasolev maakelder (kivist osa 19 m², koos pinnase osaga 85 m²). Maakeldrit ei ole käsitletud kui abihoonet (kuur, katusealune, saun jne). 6. Käina Osavalla Valitsuse ettepanekud: 6.1. Muuta krundi Kibuspuu maaüksuse Positsioon 2 hoonestusala väikemaks. 6.2. Muuta krundi Positsioon 2 üksikelamu suuruseks 120 m². 6.3. Muuta krundi Positsioon 2 abihoonete arvuks 1, suurusega 60 m². Mitte kavandada Kursi maaüksuse piirile lähemat abihoonet. 6.4. Planeerida Positsiooni 1 üksikelamu ehitusalune pindala 150 m², suletud brutopindala (ehk hoone alune pindala välisseintest mõõdetud ) planeerida mitte üle 120 m². Palume Margus Uudlalt 15. maiks 2019 teada, milliste vastustega Te olete nõus ja milliseid täiendavaid vastuseid Te vajate. Soovime mõistlikke lahendusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anita Ainelo Maaspetsialist ___________________________________________________________________________ Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559 92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550 Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus  Kibuspuu maaüksuse Käina Osavalla Vallavalitsuse ettepanekute vastused Olen naaberkinnistu Kursi omanik ja kirjutan uuesti seoses Kibuspuu detailplaneeringu eskiisiga. Lugesin teie vastused ja ettepanekud läbi, aga ei leidnud lahendust neis Positsioon 2 loodavale kinnistule. Nagu rääkisime ka 22 aprilli arutelul, ei mahu 40 meetrise laiusega kinnistu koos loodavate hoonetega Positsioon 1 ja Kursi kinnistu vahele. Vastuses 3 on välja toodud Kibuspuu, Otsa ja Pargi kinnistuse majade kaugused ca 40 – 50 meetrit ja praegune Kursi ja Kibuspuu hoone vahe on 105 meetrit. Kui teha Positsoon 1 need hooned mis plaanis ja Kursi kinnistul samuti puuduolev hoone valmis, tuleb nende hoonete vahe samuti ca 50 meetrit. Sinna vahele ei mahu enam üks kinnistu 2 hoonega. Väljavõte üldplaneeringu kaardilt näitab, et põllu peale võib ehitada. Kui soovitakse arvesse võtta Maaeluministeeriumi soovitust(mis ei ole seadus ja ei sea tänapäeval mingeid kohustusi), siis näen, et Kibuspuu detailplaneeringu alale mahub ainult kaks ehitusala, Positsioon 1 ja Positsioon 3. Samasugust kahe ehitusalaga detailplaneeringut tehakse ka Otsa kinnistu puhul ja see ongi kõige õigem lahendus. Üks võimalus on veel, et kuna Otsa kinnistu ehitusala on viidud kaugemale olemasolevast kinnistu piirist võib Positsioon 2 ehitusala viia käina lahe äärde Positsioon 3 kõrvale. Kui Otsa ehitusala veel nihutada piirist kaugemale ja Positsioon 2-le ja Positsioon 3-le teha kaks hoonet võib sellega saada sealse hoonete vahe samuti 40 – 50 meetri peale. Siis peab veel vaatama kui kaugele jäävad Karjamaa detailplaneeringus käina lahe poolsed ettenähtud tulevased hooned. Aga kokkuvõttes on ettepanek: Kibuspuu detailplaneeringus teha kaks ehitusaladega kinnistut, üks olemasoleva koha peale koos lisa hoone ja olemasolevate hoonete suurendamisega ja teine käina lahe äärde, samuti nagu tehakse Otsa detailplaneeringus ja see on mõistlik lahendus. Lugupidamisega Kursi kinnistu omanik Margus Uudla tel. 51 46 100 [email protected]  HIIUMAA VALD KÄINA OSAVALLA VALITSUS Margus Uudla [email protected] Lauri Johnson [email protected] DAGOpen OÜ [email protected] 17.05.2019 nr 8-2/238-17 Vastus Kibuspuu detailplaneeringu eskiislahenduse arvamusele Kibuspuu kinnistu piirinaabri Kursi maaüksuse omanik Margus Uudla saatis 10.04.2019 oma arvamuse Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtadele ja eskiislahendusele. Avalik väljapanek toimus alates 18. märtsist kuni 17. aprillini 2019, üks avalik arutelu toimus 22. aprillil 2019. Vastasime Margus Uudla küsimustele ja ettepanekutele 10.05.2019 ja tegime omapoolsed ettepanekud kirjas nr 8-2/238-15. Märgus Uudla vastas 15.05.2019, ta jäi rahule vastustega 1 ja 2, kuid ei nõustunud ettepanekutega Positsiooni 2 osas. Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu koostamisel peame kindlasti arvestama naabrite arvamusega ja leidma head lahendused, et tasakaalustada erinevad huvid ja väärtused. Arvestada tuleb üldplaneeringus, naabruskonnas, maakonna planeeringus, kavandatuga, hilisemate seadusemuudatustega (ehituskeeluvöönd, teekaitsevöönd jm), DP lähteseisukohtade ja eelhinnanguga. Margus Uudla tegi 15.05.2019 ettepaneku kavanda krunt Positsioon 2 krundi Positsioon 3 naabrusesse, st ehituskeeluvööndisse. Ehituskeeluvööndisse on praegu kavandatud üks hoonestusala ja juurdepääsutee. Ehituskeeluvööndi vähendamist saab Keskkonnaametilt hakata taotlema alles siis, kui volikogu on DP vastu võtnud. DP vastuvõtmiseks peavad planeeringulahendusel olema kooskõlastused ja arvamused. Keskkonnaamet on DP eelhinnangule arvamust andes rõhutanud, et ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku andmine eeldab väga põhjalikku taotlust ja põhjendust. Detailplaneeringu koostamisel tuleb väärtusliku põllumajandusmaa kaitse eesmärki silmas pidada (õiguskantsleri arvamus). Väärtuslik põllumajandusmaa on käsitletud Hiiu maakonna planeeringus. Maakonna planeeringu kohaselt asub Kibuspuu maaüksus ka Kassari väärtuslikul maastikul (I klass) ja tuleb arvestada vastavaid kasutustingimusi. Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559 92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550 Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus Hoonete paigutamisel maastiku kõrgematesse kohtadesse tuleb arvestada hoonete absoluutkõrguseid, et ei varjata Orjaku linnuvaatlustornist avanevaid vaadeteid ja vaja on säilitada maastiku avatud Käina lahele, vaateid väärtuslikele maastikuelementidele. Detailplaneeringuga kavandatu peab vastama tuleohutusnõuetele ja DP tuleb enne vastuvõtmist kooskõlastada Päästeametiga. Tulekaitse abinõud on käsitletud eskiisi seletuskirja p 1.10. Hoonete kavandamisel maantee äärde saab järgida ajaloolist külamiljööd rohkem kui põllule hoonete ehitamisel ja teede rajamisel. Vallavalitsuse ettepanekud muuta Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduses kavandatud: 1. Positsiooni 1 üksikelamu ehitisalune pindala 150 m², suletud brutopindala (ehk hoone alune pindala välisseintest mõõdetud ) planeerida mitte üle 120 m². 2. Planeerida Positsioon 2 hoonestusala väikemaks. 3. Positsiooni 2 lubatud suurim ehitisealuse pindala 270 m2 asemel kavandada sarnaselt Kursi maaüksusele kavandatule 180 m2: 2.1. muuta krundi Positsioon 2 üksikelamu suuruseks 120 m² (endise 150 m2 asemel); 2.2. muuta krundi Positsioon 2 abihoonete arvuks 1, suurusega 60 m². Mitte kavandada abihoonet, mis asub Kursi maaüksusele lähemal. Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 03. juunil 2019. a algusega kell 16.00 Käina Osavalla Valitsuses, Hiiu mnt 28, Käina. Oleme Teile sobival ajal valmis läbirääkimisi pidama, et saavutada mõistlik lahendus. Lugupidamisega Omar Jõpiselg osavalla vanem _____________________________________________________________________________ Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559 92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550 Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus  HIIUMAA VALD KÄINA OSAVALLA VALITSUS Koostöötegijad ja kaasatavad 21.05.2019 nr 8-2/238-18 Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu avalik arutelu Kibuspuu maaüksuse detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 03. juunil 2019. a algusega kell 16.00 Käina Osavalla Valitsuses, Hiiu mnt 28, Käina. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Omar Jõpiselg osavalla vanem Anita Ainelo 462 2882 [email protected] _____________________________________________________________________________ Hiiu mnt 28 Registrikood 77000559 92101 Käina tel: 462 2888 Konto EE052200001120112550 Hiiumaa vald E-post: [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus Teema: Protokollid Saatja: Anita Ainelo <[email protected]> Kuupäev: 06/06/2019, 16:50 Saaja: Margus Uudla <[email protected]>, "kers [email protected]" <kers [email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]> Tere! Saadan Protokollid nr 2 ja lisaks Protokolli nr 3, mida tuleb koos käsitleda. Minu eksituse tõ u on vaja sisse viia parandused Protokolli 2 teks osas. Väga vabandan, ei lugenud joonist õiges . Saadame uue nädala algul Margusele ja Laurile eskiisi 3 versiooni. Teet on selle vallale saatnud 05.06.2019 ja me vaatame vallas veel koos üle. Lugupidamisega Anita Ainelo Maaspetsialist Käina osavald Hiiumaa vald Tel 462 2882 Manused: 2019.06.03_Kibuspuu_eskiisi_arutelu_Protokoll_2.pdf 729 KiB 2019.06.03_Kibuspuu_eskiisi_arutelu_Protokoll_3.pdf 126 KiB Teema: Vs: Kibuspuu DP 4. eskiisplaan Saatja: Anita Ainelo <[email protected]> Kuupäev: 28/06/2019, 12:17 Saaja: "[email protected]" <[email protected]>, Omar Jõpiselg <[email protected]> Saatja: Margus Uudla <[email protected]> Saadetud: reede, 28. juuni 2019 11:24 Adressaat: Anita Ainelo Teema: Re: Kibuspuu DP 4. eskiisplaan Tere Anita. See lähteseisukohtade punkt ei tähenda midagi. See ala, mis jääb minu ja soomlase ehitusala vahele tuleb joonise peal ära viirutada ja kirjutada juurde joonisele ja seletuskirja tekst: Ala mis jääb piiri ja ehitusala vahele on koormatud hoidumisservituudiga Kursi kinnistu kasuks. Servituudi sisu: Igasuguse ehitustegevuse mittelubatavus sellel alal. Samu hekiga: Seletuskirjas on kirjas: heki parameetrid, s.t. istiku kõrgus, täiskasvanud puu võra laius, puu tüüp, mitmerealises, s.t. 2 või 3 ning näidata ära konkreetne ala ning tekst: enne ehitusluba ei väljastata, kui hekk on seal sellisel kujul olemas. Kui need asjad saame joonisele ja seletuskirja kirja ,siis võime kirjutada: et oleme leidnud kompromisslahenduse? Manusesse lisan igaks juhuks ka selle joonise millest räägime. Tervitades Margus Uudla Margsol OÜ tel. +372 51 46 100 www.faxe.ee www.puremax.ee www.atas.ee www.puhastusmehed.ee www. rbi.eu www.merekalda.eu Kontakt Anita Ainelo (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval N, 27. juuni 2019 kell 17:24: Tere! Heki teema saab lisada. Saan aru, et hoiduda tuleb vabast ehitustegevusest. Meil on lähteseisukohtades olemas punkt 2.12 Vajadusel nendele ehi stele ngimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole DP koostamine nõutav. Me peame panema hiljemalt 02.07. ajalehte Hiiu Leht teate DP eskiisi väljapaneku tulemuste kohta. Kas võime kirjutada, et oleme leidnud kompromisslahenduse? Edasine menetlus, milles Teie jätkuvalt osalete: 1. Kui DP-s on kokku lepitud muudatused tehtud, saadetakse DP kaasatud isikutele arvamuse avaldamiseks ja asutustele kooskõlastamiseks. 2. Kui kooskõlastatud ja arvamused saadud ja veel vajadusel DP-d muudetud, võetakse DP Volikogus vastu. 3. Toimub DP väljapanek 30 päeva, mille jooksul saab igaüks arvamust avaldada. 4. Tehakse DP-s vajalikud muudatused. 5. Toimub avalik arutelu väljapaneku tulemustest. 6. DP esitatakse rahandusministri volitatud ametnikule heakskiitmiseks. Kui on üleval vaided, siis ametnik kuulab pooled ära ja proovib lahendusi leida. Kõike head Anita Ainelo From: Margus Uudla [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, June 19, 2019 1:14 PM To: Anita Ainelo <[email protected]> Subject: Kibuspuu DP 4. eskiisplaan Tere. Ma nüüd natuke mõtlen ja mõõdan seda asja. Veel mingit vastust ei anna, aga paar asja, mis tuleb sellisel juhul, kui ma selle viimase joonisega nõustun igal juhul detaili seletuskirja sisse panna: 1. Heki parameetrid, s.t. istiku kõrgus, täiskasvanud puu võra laius, puu tüüp, mitmerealiselt, s.t. 2 või 3 ning näidata ära konkreetne ala. 2. Kindlasti peab planeering sätestama, et ehituslube ei väljastata enne kui hekk on istutatud. Muidu jäängi seda hekki nõudma. 3. Ala mis jääb piiri ja ehitusala vahele peab koormama hoidumisservituudiga minu kinnistu kasuks. Servituudi sisu peab olema igasuguse ehitustegevuse mittelubatavus sellel alal. Tervitades Margus Uudla tel. +372 51 46 100 Teema: Kibuspuu DP eskiisi 4 versioon Saatja: Anita Ainelo <[email protected]> Kuupäev: 28/06/2019, 16:50 Saaja: "[email protected]" <[email protected]> Tere! Palume Kibuspuu DP eelnõu seletuskirjas ja joonisel viia sisse muudatused Kursi maaomanikuga kompromisslahenduse saavutamiseks: 1. Ala, mis jääb Kursi maaüksuse ja Kibuspuu DP eskiisil kujutatud ehitusala vahele tuleb joonise peal ära viirutada ja kirjutada juurde joonisele ja seletuskirja tekst: Ala mis jääb piiri ja ehitusala vahele on koormatud hoidumisservituudiga Kursi kinnistu kasuks. Servituudi sisu: Igasuguse ehitustegevuse mittelubatavus sellel alal. 2. Lisada seletuskirja heki parameetrid, s.t. istiku kõrgus, täiskasvanud puu võra laius, puu tüüp, mitmerealisus, s.t. 2 või 3 ning näidata ära konkreetne ala ning tekst: enne ehitusluba ei väljastata, kui hekk on seal sellisel kujul olemas. Lugupidamisega Anita Ainelo Maaspetsialist Käina osavald  93 4. KOOSKÕLASTUSED DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 18 - 44 September 2019 Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING  4.1 KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI JRK NR KOOSKÕLASTAV KOOSKÕLASTUSE NR KOOSKÕLASTUSE SISU KOOSKÕLASTUSE ORIGINAALI MÄRKUS ORGANISATSIOON JA KUUPÄEV ASUKOHT 1 2 3 4 5 6 September 2019 1. DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo 2. 3. 4. 5. 6. 7. KIBUSPUU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Orjaku küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond 94 Töö nr. 18 - 44