Kiri

Kaia Sarnet Teie 03.02.2020 nr 15-1/801-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 18.03.2020 nr 6-3-1/264 Eesti mereala planeeringu eelnõu II avalikustamine juhtrühma liikmetele Lugupeetud Kaia Sarnet Oleme aktiivselt panustanud Eesti mereala planeeringu koostamisse. Osalenud koosolekutel ja aruteludel, andnud tagasisidet eskiisile ja põhilahenduse esimesele etapile ning samuti andnud sisendit planeeringu kaardirakendusse. Veeteede Ameti üheks põhiülesandeks on tingimuste loomine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel. Sellest tulenevalt panustame ja jälgime, et planeeringus oleks arvestatud ohutu veeliikluse tagamisega. Järgnevalt esitame meie ettepanekud ja tähelepanekud, mis tekkisid mereala planeeringu materjalide läbi vaatamisel. Mõjude hindamise aruandes on väide, et mereala planeeringuga ei kavandata muutusi meretranspordis, seega oluline mõju puudub. Samas planeeringu seletuskirjas on öeldud, et mereala uued kasutusviisid võivad paljudes kohtades olla piiranguks, millest lähtudes tuleb laevade liikumisteid muuta, kitsendada või ümber suunata. Seega on need kaks väidet omavahel vastuolus. Samuti Rahandusministeeriumis 20.02.2020 toimunud koosolekul pandi Veeteede Ametile ülesandeks teha ettepanek veeliiklusalade võimaliku koondamise ning tuuleenergeetika alast eemaldamise kohta. Sellise ettepaneku tegemine tähendab planeeringuga kavandatavaid olulisi muudatusi meretranspordis ning võimalikke mõjusid meretranspordile tuleb planeerigu raames hinnata. Ühtlasi ei ole selline ülesande püstitus kooskõlas planeeringu mõttega, et veeliiklusalad võivad planeeringuliselt kattuda nt tuuleenergeetika alade, vesiviljelusalade jm merekasutustega ning erinevate kasutusega alade paiknemine täpsustatakse loamenetluse tasandil. Juhime tähelepanu, et meie poolt planeeringusse sisendina esitatud veeliiklusalad põhinevad reaalsel laevaliiklusel ning kajastavad ainult intensiivsema laevaliiklusega alasid. Laevad kasutavad liikumiseks aja jooksul välja kujunenud ning kõige optimaalsemaid liikumisteid. Kui laevade väljakujunenud liikumisteele tekib ette takistus, siis on laevaliiklus sunnitud takistusest ümber sõitma, jälgides ohutut kaugust. Kui aga merre rajatavate objektidega takistatakse laevade liikumist väga suurel alal ning laevad peab hakkama sõitma väga suure ringiga võrreldes optimaalsete liikumisteedega, siis on sellel oluline negatiivne majanduslik ja keskkonnaalane mõju. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.veeteedeamet.ee Registrikood 70002414 Sellest tulenevalt leiame, et planeeringuga määratud tuuleenergeetika alades ei saa 100% ulatuses avamere tuuleparke kavandada, vaid nendest aladest peab laevaliiklusele avatuks jääma võimalikult sirged ja ohutud nn koridorid. Kõige suurem kattuvus tuuleenergeetika arendamiseks sobiva ala ja veeliiklusalade vahel on Saaremaast läände jääval tuulenergeetika alal nr 2. Tulenevalt eelmise lõigu selgitusest leiame, et tuuleenergeetika alas nr 2 peab tuuleparke kavandades arvestama, et tuuleparkide vahele jääks üks ohutust tagava laiusega sirge koridor laevaliiklusele. Meie arvates võiks see olla hetkel tuuleenergeetika ala nr 2 diagonaalis läbiv kõige tihedama laevaliiklusega veeliiklusala. Kuna aga sinna koonduksid ka praegu teisi veeliiklusalasid kasutavad laevad, siis tuleb arvestada, et liiklustihedus sellel alal suureneb. Sellest tulenevalt tuleb uuesti hinnata ohutu ala laiust, mis peaks jääma laevatee ja tuuleparkide vahele. Selle ala määramisel tuleb lähtuda rahvusvaheliste juhendite soovitustest. Meie oleme laevatee ja avamere tuulepargi vahele ohutu kauguse määramisel lähtunud HELCOM BalticLINes projekti tulemustest (dokument: Information on Baltic LINes project - Coherent planning of ship corridors in MSP) ja PIANC’i* 2018. a juhendi „Interaction between offshore wind farms and maritime navigation“ soovitustest. Soovitame neid kasutada ka ettevõtetel, kes tegelevad avamere tuuleparkidele mõju hinnangute koostamisega. Põhilahenduse etapis tekkis uus tuuleparkide innovatsiooniala, mille piirid järgivad veeliiklusalasid, küll aga on selle vastas tuuleenergeetika ala nr 2, mille piir ei järgi veeliiklusalasid, mistõttu nende kahe ala koosmõjul ei jää ruumi laevaliiklusele. Sellest tulenevalt oleme seisukohal, et tuuleenergeetika ala nr 2 peab innovatsiooniala vastas samuti veeliiklusala piire järgima. Palume tuuleenergeetika ala nr 2 lääne poolne osa (innovatsiooniala vastas), mis kattub veeliiklusaladega, jätta kasutamiseks laevaliiklusele. Nende alade välja jätmine vähendab tuuleenergeetika ala nr 2 pindala 55 km2. Kindlasti tuleb tuuleenergeetika alast nr 2 välja jätta Sõrve poolsaarest edelasse jääv veeliiklusalaga kattuv ala suurusega 36 km2 (vt lisatud joonisel punane ala). Sellele alale ei ole võimalik tuuleparki kavandada, sest see veeliiklusala on jätk Läti vetesse projekteeritud laevateele, mis on mõeldud Irbe väina sisenemiseks ja sealt väljumiseks suurema süvisega laevadele. Kuna see on ainuvõimalik laevatee suurema süvisega laevadele, sest ümberringi on meresügavused tunduvalt väiksemad, siis ei ole laevaliiklust võimalik sealt mujale ümber suunata. Eelnevat kokku võttes leiame, et tuuleenergeetika ala nr 2 kogupindalast ca 21,5 % suurusel alal tuleb arvestada laevaliiklusega. Sellise tulemuseni jõudsime, kui arvestasime tuuleenergeetika ala diagonaalis läbiva veeliikluskoridori pindalaks 184 km2, innovatsioonala ja tuuleenergeetika ala vahel oleva veeliiklusala säilimiseks 55 km2 ja Sõrve ps edelasse jääva tuuleenergeetika alaga kattuva veeliiklusala pindalaks 36 km2. Tuuleenergeetika ala nr 3 puhul tuleb arvestada, et tagatud peab olema ohutu laevaühendus Ruhnu saarega. Tuuleenergeetika alasse tuuleparkide kavandamisel palume tähelepanu pöörata sellele, et Roomassaare sadama ja Ringsu sadama vahel sõitvale liinilaevale oleks tagatud ohutu koridor. Samuti tuleb arvestada, et Ruhnu saarest 6 km kaugusele põhja poole ulatub madal veeala, kus sügavused on alla 10 m. Seega tuuleparke kavandades tuleb lähtuda, et laevaliiklust ei saa väga palju lõuna poole suunata, sest nimetatud madal seab veeliiklusele piirid. Lõpetuseks märgime, et planeeringu seletuskirjas laevade liiklustiheduse pildil (skeem 5.4.1.2) kasutatavad värvid ei ole hästi valitud, sest kollane värv ei eristu taustavärvist. Meie ettepanek on kasutada nähtavamat värvipaletti. *PIANC – The World Association for Waterborne Transport Infrastructure (Maailma Veetransporditaristu Liit) 2 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaidi Katus hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja Lisa: joonis Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kadi Saks; Kert Süsmalainen 620 5680, [email protected] 3