Kiri

Saatja: Miia Kasearu <[email protected]> Saadetud: 27.03.2020 17:27 Adressaat: <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; Ester Lemats <[email protected]>; Riho Luht <[email protected]>; Enel Liin <[email protected]>; Piret Rammo <[email protected]>; Kaimar Kütt <[email protected]>; Liina Härm <[email protected]>; Ingrid Joosep <[email protected]>; Erkki Laur <[email protected]> Teema: Võhandu jõe arenguseminariga seonduv täiendus Manused: Võhandu jõe seisund.pdf Tere, edastan“ VÕHANDU JÕGI KUI ARENGUKORIDOR” uuringuga seonduva 16.03.2020 toimuma pidanud Peeter Palli ettekande. Täna saadetud kirjale ettekannet lisatud ei olnud. Nüüd jõudis minuni ka Peeter Palli ettekanne, mille lisame Räpina valla kodulehele. See on leitav täna varasemas kirjas saadetud aadressil. Ettekanne on lisatud ka sellele kirjale. Kõike head Miia Kasearu Planeeringute ja maakorralduse spetsialist 5063276 Võhandu jõe seisund. Hüdroenergia tootmisega seotud mõjud jõe elukeskkonnale Peeter Pall  Käsitletavad teemad • Vooluveekogude seisundi hindamine elustiku põhjal • Võhandu jõe seisund elustiku põhjal • Hüdroenergia tootmisega (paisutamisega) seotud mõjud jõe elukeskkonnale  Vooluveekogude seisundi hindamine elustiku põhjal • Varem hinnati vooluveekogude seisundit peamiselt vee kvaliteedi põhjal • EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik • Direktiiv tõstis veekogude seisundi hindamisel esile veekogu elustiku seisundi. Vee kvaliteeti ja veekogu hüdromorfoloogilist kvaliteeti peetakse olulisteks taustanäitajateks.  Vooluveekogude seisundi hindamisel kasutatavad elustikurühmad: • Mikrofütobentos • Suurtaimestik • Suurselgrootud (põhjaloomad) • Kalad Erinevate elustikurühmade liigilise koosseisu põhjal arvutatakse erinevad indeksid, mille kaudu võrreldakse elustiku liigilist struktuuri etalontingimustega (inimmõjudeta oludega). Mida suurem on erinevus etalontingimustest, seda halvem on seisund. Mikrofütobentos, praktiliselt põhjasubstraatidel elavad ränivetikad ca 515 taksonit 3 indeksit Suurtaimed, siia arvatakse ka vees elavad samblad ja suurvetikad ca 130 taksonit 2 indeksit Suurselgrootud ehk põhjaloomad ca 440 taksonit 5 indeksit Kalastik Kuni 35 taksonit üks indeks Erinevate elustikurühmade tundlikus erinevatele surveteguritele on erinev Peamised survetegurid: Ekspositsiooniaeg • Ränivetikad: veekvaliteet surveteguritele: • Suurtaimed: • Ränivetikad: 3-4 nädalat eutrofeerumine ja üldine • Suurtaimed: > 1 aasta degradeerumine jm • Suurselgrootud: > 1 aasta • Suurselgrootud: seirekoha • Kalad: > 2 aastat hüdromorfoloogiline kvaliteet, veekvaliteet • Kalad: jõe hüdromorfoloogiline kvaliteet, tõkestamatus, veekvaliteet  Seisundihinnangu andmine • Lõplik hinnang antakse • - saame küll suhteliselt kõige halvemas seisus rohkem viletsaid elustikurühma järgi hinnanguid • + kuid survetegurid • See tuleneb direktiivist ilmnevad paremini, saame ka teada, kas ja mida ette võtta Võhandu jõe seisund veekvaliteedi ja elustiku põhjal viimastel ülevaateseire andmetel Näha on kaks põhilist häiringut: Võru (heitvesi) ja Räpina ümbrus (paisutusala)  Süvahavval on alates 2012. seiratud iga- aastaselt, et võrrelda aastatevahelisi erinevusi vesi räni- suur- suur- kalad seisund aasta vetikad taimed selgrootud kokku 2012 väga hea hea hea väga hea kesine (hea) kesine 2013 väga hea hea hea väga hea kesine kesine 2014 väga hea hea hea hea hea hea 2015 väga hea väga hea hea väga hea hea hea 2016 hea hea väga hea hea hea hea 2017 hea hea kesine kesine kesine 2018 väga hea hea hea hea hea 2019 väga hea hea hea hea hea hea  Hüdroenergia tootmisega seotud mõjud jõe elukeskkonnale • Jõge saab paisutada seal, kus on • Paisutamine muudab olemas kõrguste vahe, ehk suure hüdroloogilist režiimi ja seeläbi languga kiirevoolulistes setete liikumist. Mingi aja jooksul jõelõikudes. Paisutuste tõttu koguneb paisjärvedesse niipalju kaovad just kiirevoolulised setteid, et neid on tarvis jõelõigud. Need on elustiku eemaldada. Kui need paisu mõttes kõige mitmekesisemad. avamisega allavoolu lasta, rikume Aeglasevoolulisi jõelõike on sealsed jõeosad settetulvaga. looduslikult piisavalt olemas, neid ei ole vaja juurde. Seega vaesustab paisutamine jõe elustikku, kuna vähendab elupaiku.  Üld-teada paisude probleemid: • Kalade jaoks rändetõkked, ei pääse liikuma kudealade, toitumisalade, turgutusalade, talvitusalade jne vahel. Kui tõkkeid on tihedalt, nõrgenevad äralõigatud pisipopulatsioonid. • Hüdroloogilise režiimi muutused: eriti veevaesel ajal kannatab ala allpool paisutust. • Muutused setete ärakandes: paisutuse taha hakkavad kogunema setted, pikemas perspektiivis hakkab neist teatud tingimustel lekkima toiteaineid (enesereostus). • jne Et kogunenud setetest vabaneda, on jõel pais alla lastud. Sellega kaasnes aastaid kogunenud setete liikumine allavoolu ning rikuti mitmeks aastaks ka sealsed elupaigad. Näide Kunda jõe kohta. Eesti jõgede näitel on uuritud paisutamise mõju suurselgrootutele:  Suurselgrootute uuringute kokkuvõte: • Võrreldi suurselgrootute koosluste struktuuri enne paisutust, paisutusalal ja allpool paisutust. • Paisutamine halvendas suurselgrootute seisundit paisutusalal eriti juhtudel kui kaasnes rohke pehme sette kogunemine. • Võrreldes kontroll-aladega (paisutusteta piirkonnad) langes kvaliteet ka paisutusest ülevalpool ja allpool. Paisutamine mõjutab paljusid vooluvete parameetreid. Joonis klassikalisest ülevaatest (Ward & Stanford, 1983)  Eelmise joonise juurde selgituseks: • Iga plokk (kokku 2*8 plokki) illustreerib ühe valitud hüdrobioloogilise parameetri muutumist piki jõge. Pidev joon näitab parameetri muutumist tõkestamata jões, katkendlik joon tõkestatud jões. Ploki kolm osa näitavad muutuse võimalikku erinevust sõltuvalt paisu asukohast – kas ülemjooksul, keskjooksul või alamjooksul. Näites eeldatavalt muud survetegurid (reostus, vooluhulkadega manipuleerimine jms) puuduvad. • Järeldus: paisutus mõjutab paljusid hüdroloogilisi, -bioloogilisi, -keemilisi parameetreid. Mõju võib olla erinev sõltuvalt nii parameetrist kui ka paisu asukohast.  Kui paisutusele lisanduvad muud survetegurid: Eutrofeerunud paisjärv muutub lisaks ka reostusallikaks. Kentsi paisjärv aastal 2002. paisjärv rajati 1980ndatel ning oli aastaks 2002 lootusetult eutrofeerunud.  Kokkuvõtteks: Peamised survetegurid Võhandu jões 2019.a ülevaateseire aruande järgi: • Olulisteks surveteguriteks Võhandu jões on paisud (Räpina, Leevaku, Leevi, Paidra), mis ei võimalda kaladel sooritada pikemaid rändeid ning isoleerivad jõe Peipsi ning Vagula järvedest. Süvahavva lõigus tuleb ohutegurina arvesse ülesvoolu asuva Leevi HEJ veekasutus. Madalvee ajal saab Leevi HEJ töötada vaid tsükliliselt vett kogudes ja kasutades, põhjustades sellega allavoolu jäävas jõeosas regulaarselt vee liigvähendamist. Kolmanda negatiivse mõjutegurina tulevad arvesse jääkreostuse mõjud (minevikus toimunud Võru linna heitvete pikaajaline jõkke juhtimine).