Kiri

Võhandu jõgi kui arengukoridor Seminar Räpina Loomemajas 16.03.2020 Räpina Vallavalitsus Hendrikson&Ko Foto Võhandu Maraton Facebookis PÄEVAKAVA 13.00 Tervitussõnad. Riho Luht, Räpina abivallavanem 13.15 Võhandu jõe veeseisund. Hüdroenergia tootmisega seotud mõjud jõe elukeskkonnale. Peeter Pall, EesE Maaülikool 14.00 Võhandu jõe arengukoridori uuringu fookus ja esialgsed tulemused. Loodusväärtuste kaitsele kehAvad piirangud. Diskussioon. Liina Härm, Pille Metspalu, Hendrikson & Ko 14.45 Arutelu gruppides (veeliiklus, looduskaitselised piirangud, väärtused maismaal - muinsuskaitse, vaatekoridorid) Liina Härm, Pille Metspalu, Hendrikson & Ko 15.30 Seminari kokkuvõte Pille Metspalu Hendrikson & Ko  Võhandu jõe arengukoridori uuring § Uuring on sisendiks koostatavale üldplaneeringule § Uuringut rahastab Rahandusministeerium, koostajaks Hendrikson&Ko § Uuring käsitleb Võhandu jõge ja selle lähiala Räpina valla territooriumil tervikuna § Uuringu koostamise käigus suheldakse huvigruppidega ja viiakse läbi arenguseminar § Uuring saab valmis aprilli lõpus § Uuringus käsitletakse järgmisi teemasid (edasised slaidid): Loodusväärtused Väärtuslikud vaatekohad avamaasEkud iseloomulikud ajastumaasEkud Võhandu jõe ürgoru kaitseala Võhandu jõe Natura ala kaitsealused loodusobjekEd rohevõrgusEk ja nendega kaasnevad mõjud Lõheliste elupaiga Engimused Uuringu keskkonnakaitseliste piirangute ja kohustuste koondtabeli ülevaatamine  Veeliiklus Jõeliikluse põhimõPed, sh veeskamis- ja sildumiskohad asukohad ja nendele juurdepääs. Kohtade piisavus ja perspekEivne vajadus. Foto: Võhandu maraton Uuringu veeliiklusalaste võimaluste ja piirangute koondtabeli ülevaatamine Meid huvitab: 1. Takistused veeliiklusele– paisud, sillad, veetase? 2. Ootused veeskasmiskohtadele? Uute veeskamiskohtade vajalikkus – asukohad? 3. Uute sildumiskohtade/sadamate vajalikkus – asukohad? 4. Teenuste vajadus – tankla? hooldus-remont? 5. Navigatsioonimärgistuse vajalikkus – asukohad? 6. Võhandu alamjooks Võõpsu sadamani laevatatavate siseveekogude nimekirja? 7. Piiranguvajadused – kalanduse vm seisukohalt? Puhkemajandus Puhkekohtade, avalike ürituste toimumispaikade ja supluskohtade kaardistamine. Kohtade piisavuse, käPesaadavus, kuuluvus, juurdepääsud, taristu. Soovitused arendamiseks ja RMK Tuurapera lõkkekoht. planeerimiseks. Foto: Loodusegakoos.ee Meid huvitab: 1. Jõe ületuskohad – kus neid puudu, kas kusagil ka üle? Muud taristu arendamise vajadused? 2. Puhkemajanduslik “võrgusEk” jõe kallastel - kus on nö “tühjad” lõigud, vaatamisväärsusi/veeskamiskohE/puhkerajaEsi ei ole, aga võiks olla 3. Kus on probleeme juurdepääsuga, kuhu peaksid kindlasE jääma avalikud juurdepääsud Võhandu jõe kallasrajale. 4. Kas plaane kusagil uusi puhkekohE/matkaradu rajada? Või vastupidi, osad “maha jäPa”? 5. Kui laialt kasutuses “Püha jõgi”? 6. Kas nt LäEst käib kalureid, vajavad nad majutust, mis teenuseid veel?  Veel uuringus käsitletav: Ajaloolised veskipaisud, nende arenguvõimalused 1. Paisud kui takistused veeliiklusele 2. Paisud kui pärandkultuuriobjekEd, vaatamisväärsused (koos veskiga), elupaigad? 3. Paisud kui taastuvenergiarajaEste eeldus 4. Võimalikud toetusmeetmed? 5. Taastada või lammutada – kus kuidas? TaastuvenergeeEka arenguvõimalused Kõrgveepiiri mõju alla jäävad alad Kohapõhised mõPed väga oodatud ideekorjes – hendrikson.ee/maps/Võhandu-arengukoridor AITÄH! Saatja: Miia Kasearu <[email protected]> Saadetud: 27.03.2020 13:06 Adressaat: <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; Ester Lemats <[email protected]>; Riho Luht <[email protected]>; Enel Liin <[email protected]>; Piret Rammo <[email protected]>; Kaimar Kütt <[email protected]>; Liina Härm <[email protected]>; Ingrid Joosep <[email protected]>; Erkki Laur <[email protected]> Teema: Võhandu jõgi kui arengkoridor Manused: 2020-03-16 seminari ettekanne (002).pdf; Võhandu jõe kasutusega seotud õigusaktide ülevaade.docx Austatud Võhandu - huvilised ja asjatundjad! Räpina Vallavalitsus koos konsultatsioonifirmaga Hendrikson&Ko OÜ on koostamas uuringut “Võhandu jõgi kui arengukoridor”. Uuring annab sisendi valla üldplaneeringule, mis on samuti hetkel koostamisel. Uuringus käsitletakse erinevaid Võhandu jõe ja tema kallaste seotud teemasid, mis on abiks piirkonna tuleviku kavandamisel. Riigis kehtiva eriolukorra tõttu ei olnud võimalik läbi viia plaanitud arenguseminari. Seetõttu jagame praeguseks hetkeks olemasolevat infot ja palume teie arvamusi kirja teel. Lisaks oleme koostanud uuringu raames Võhandu jõe kaardirakenduse aadressil https://hendrikson.ee/maps/Võhandu-arengukoridor/. Kaardirakenduses on võimalik tutvuda jõega seotud ruumi-infoga, näha on teadaolevad vaatekoridorid, sillad, tammid, puhkealad, veeskamiskohad, üleujutuse ohuga alad, kultuurimälestised ja loodusväärtused. Väga oodatud on kõik täiendused, ideekorje käigus saab lisada kohapõhiselt objekte nii alana kui punktina. Palume märkida kaardirakendusse nt kus oleks soov minna jõele, kuid veeskamiskoht puudub? Kus on veel mõni kena vaatekoht? Mis takistab või vastupidi, soodustab, konkreetses kohas jõega seotud puhkemajandust ja muud ettevõtlust? Kus on mõni seni avastamata loodusväärtust? Kus looduskaitselised piirangud takistavad nt põlluharimist või muud majandustegevust? Soovitav on märkida idee esitamisel oma nimi ja kontaktandmed, et saaksime vajadusel täiendavat infot küsida. Oleme väga tänulikud, kui saate rakendusega tutvuda ja oma ideid saata järgmise paari nädala jooksul (hiljemalt 10.aprilliks). Üldised tekstilised ettepanekud palume saata e-kirja teel aadressil [email protected]. Kokkuvõtted esitatust on plaanis koostada aprilli keskpaigas. Uuringu eeldatav tähtaeg aprilli lõpus võib asjaolusid arvestades edasi nihkuda, kuid eesmärgiks on aruanne siiski kevade jooksul kokku kirjutada. Sellele järgneb veel üks avalik arutelu, loodetavasti kokkusaamise korras ja vastavalt võimalusele enne suve algust või sügisel. Lisame kirjale ka info mõttes seminaril näidata plaanitud slaidid. Seminaril plaanisime tutvustada ka Võhandu jõel veeliikluse ja looduskaitseliste teemadega seotud reeglite ja piirangute koondtabelit, lisame ka selle. Räpina valla kodulehelt on leitav seminari slaidid aadressil https://www.rapina.ee/uudised/- /asset_publisher/piIJ6q1lzB0N/content/-vohandu-jogi-kui-arengukoridor-uuringu- koostamisest?redirect=https%3A%2F%2Fwww.rapina.ee%2Fuudised%3Fp_p_id%3D101_INST ANCE_piIJ6q1lzB0N%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview %26p_p_col_id%3Dcolumn-2%26p_p_col_count%3D1 Loodame aktiivset osavõttu, et ükski Võhandu kandi inimeste jaoks oluline teema ei jääks tähelepanuta! Vaata kaardirakendust https://hendrikson.ee/maps/Võhandu-arengukoridor/ Lugupidamisega Miia Kasearu Räpina Vallavalitsus Planeeringute ja maakorralduse spetsialist Tel. +372 506 3276 e-post:[email protected] VÕHA NDU JÕE KASUTUSEGA SEOTUD ÕIGUSAKTID JA NENDEST TULENEVAD REEGLID Õigusakt Kommentaar (täiendav selgitus) Sihtrühm Õigused, keelud ja kohustused VEELIIKLUS 1. Veeseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017?leiaKehtiv Sätestab üldised nõuded: kes, kus ja kuidas tohib veekogu veeliikluseks kasutada Veesõidukite omanikud al § 183 Veeliiklus mh (3) Veekogul liikleja on kohustatud vältima maaomanike ja teiste veekogu ja vee kasutajate õiguste rikkumist ning vee- elustiku , veekogu sängi , kallaste , vesiehitiste ja tehnovõrkude kahjustamist . Kaks erinevat piirangut, mida saab kehtestada KOV: piirata veeliiklust või piirata veekogu avalikku kasutamist KOV, elanikud, veeliiklejad § 3. Mootoriga varustatud veesõidukite kasutamine Sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel , mille pindala on alla 100 hektari , ja jõgedel , mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri , on keelatud . § 184 Veeliikluse piiramine K OV üksusel on õigus keelata korraldusega oma haldusüksuse piirides avalikul või avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemine , kehtestada liikluskiiruse piirang ja keelata veekogu jääle minek , kui /.../ § 24 lg 4 ja edasi – veekogu avaliku kasutuse piiramine Inimese tervise ja turvalisuse tagamiseks võib KOV ü ksus oma haldusterritooriumi piirides ajutiselt piirata avalikult kasutatava veekogu või selle osa avalikku kasutamist , /.../ 2. Keskkonnaministri määrus Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded https://www.riigiteataja.ee/akt/104072019005 Kehtib kogu jõe ulatuses. Ei kehti laevatatavatel siseveekogudel , seal kehtib meresõiduohutuse seadus , mis võib olla o luline olukorras, kui Võhandu osas teha ettepanek taotleda Võõpsu laevatatavaks. Veesõidukite omanikud, rentijad = turismiettevõtjad, veeturistid Sätestab mh piirangud veesõiduki kiirusele, sisepõlemismootori kasutamisele, liiklusele supluskohtades lähedal jms. 3. Keskkonnaministri määrus Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika https://www.riigiteataja.ee/akt/110102019003 HEJ omanikud K ehtestatakse täpsustatud nõuded veekogu paisutamise , paisutamisega seotud keskkonnaseire , vee- elustiku kaitse , paisu , paisutuse likvideerimise ja veetaseme alandamise kohta ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika . 4. Kalapüügiseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/106072018013?leiaKehtiv , selle alusel VV määrus Kalapüügieeskiri https://www.riigiteataja.ee/akt/103122019008?leiaKehtiv Kehtestab mh kalapüügieeskirja; Seab piirangud lõhejõgedele p üügikeelualad e ja –aegade näol Kalastajad, jõe kasutajad, veeliiklejad , kinnistuomanikud S eadusees üldised eesmärgid : 1) tagada kala- ja veetaimevaru kaitse ja säästlik kasutamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud kohuseteadliku kalanduse põhimõtetest ; 2) tagada kala- ja veetaimevaru taastumisvõime ja veekogude tootlikkus ; 3) vältida ebasoodsaid muutusi veekogu ökosüsteemis . Kalapüügieeskirja määruses jõe sulgemiskeeld: § 20. Lg 1 Kõikidel veekogudel on keelatud: 1) sulgeda püünistega, välja arvatud silmutorbikute ja õngejadadega püügil, üle 1/3 vooluveekogust või vooluveekogul olevate saarte (madalike) vahelise vooluosa laiusest, siseveekogust, Võrtsjärv välja arvatud, merel väina või lahe laiusest, jättes vabaks ristlõike sügavaima osa , ning Lämmijärvel Eesti territoriaalvee laiusest, jättes vabaks laevatee; … ja edasi. JÕE- JA KESKKONNAKAITSE (vt ka kaitstavate loodusobjektide paiknemise skeem tabeli lõpus ) 5. Veeseaduse Võhandu jõe kaldaalal on 10 m laiune veekaitsevöönd Võhandu jõgi kuulub avalikult kasutatavate veekogude nimekirja . Võhandu jõe kallasraja laius on 4 m Riik, KOV, maaomanikud , puhkajad ja matkajad § 29 Veekaitsevööndis keelatud maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta; majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine ja roo lõikamine; väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või – auna paigaldamine Veeseaduse § 10 lg 2 p 2 Kallasrada mööda peab saama veekogu ääres vabalt ja takistamatult liikuda. Veeseaduse § 38 lg 7 alusel on keskkonnaminister kehtestanud lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded. Veeseaduse § 8 on loetletud tegevused , milleks vajalik vee- erikasutusluba . Muuhulgas on vee-erikasutusluba on nõutav, kui toimub veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine . Vastavalt veeseaduse § 40 ¹ lg 12, olid lõhe , jõeforelli , meriforelli ja harjuse kudemis - ja elupaigana kinnitatud veekogul ( looduskaitseseadus § 51 lg 2) paikneva varasemalt rajatud paisu omanikud kohustatud vee- erikasutusloa omandama 2010. A 1. J aanuariks . Lõhe , jõeforelli , meriforelli ja harjuse kudemis - ja elupaigana kinnitatud veekogule ehitatud paisul pidi olema tagatud kaladele läbipääs nii üles - kui ka allavoolu 2013. A 1. J aanuariks ( veeseadus § 40 ¹ lg 12). 6. Looduskaitseseadus Ranna ja kalda kaitse Võhandu jõe kalda piiranguvööndi laius on 100 m ehituskeeluvööndi laius 50 m/ metsamaal 100 m / aldajoonele lähemal kui 200 m asuv vähemalt 5 m kõrgune nõlv a ehk kaldaastangu puhul ( Võhandul ainult Paidra piirkonnas ) koosnevad ranna või kalda piiranguvöönd , veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla ku ni veepiirini jäävast alast ja vööndi laiusest . Riik, KOV, maaomanikud , ka puhkajad VI ptk Rand ja kallas (§ 34-42) piirangud jõe kaldal Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine . Ehituskeeluvööndis on keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine, kuid siiski on nähtud ette ka mitmed erandid. P iiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. keelatud mitmed veekogu seisundit mõjutada võivad arendustegevused. keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud erandjuhtudel nagu kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandus- ja põllumajandustöödeks 7. Looduskaitseseadus VV määrus Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas Sätestab ja sisustab kaitstavate loodusobjektides, sh hoiuala ja maastikukaitseala mõiste . Võhandu jõe hoiuala on vee-ala , seetõttu ei rakendu LKS § 32-33 toodud kitsendused metsade raiele jne . Võhandu jõe hoiuala kaitse-eesmärgid on: jõgede ja ojade (3260) ning II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi ( Cobitis taenia ), hariliku võldase ( Cottus gobio ), hariliku vingerja ( Misgurnus fossilis ), rohe-vesihobu ( Ophiogomphus cecilia ) ja paksukojalise jõekarbi ( Unio crassus ) elupaikade kaitse. Riik, KOV, maaomanikud LKS § 4 lg 8 p 3 Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Elupaikade kaitse on riigi kohustus, maaomanikule rakendub see sisuliselt läbi LKS seatud kitsenduste. LKS § 14 Üldised kitsendused Hoiualal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda; 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba; 9) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 10) jahiulukeid lisasööta. 8. Looduskaitseseadus Koelmuala kaitse Loodus kaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kuulub lõhe , jõeforelli , meriforelli ja harjuse kudemis - ja elupaikade nimistusse Võhandu jõe lõik Paidra paisust Ruusa raudteesillani . Jõe kasutajad Keelatud on uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses , mis tõstab veetaset , ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine . 9. 1964.02.04 ENSV MN määrus nr.56 Maastikuliste kaitsealade , objektide ja dekoratiivsete taimede riikliku kaitse alla võtmise kohta Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000315) ja maastikukaitse eeskiri Hetkel kehtib kaitsealal kaitse-eeskiri aastast 1964, mis on lähtuvalt looduskaitseseadusest vaja uuendada eesmärgiga viia kaitsekord kooskõlla praegu kehtiva seadusandlusega ning tagada alal esinevate väärtuste kaitse . Kaitse-eeskirja u uendamise ja piiride täpsustamise protsess on töös . Riik, KOV, maaomanikud , ka puhkajad 10. Võhandu jõe ürgoru loodusala EE0080235 (Natura loodusala ), kinnitatud 12.12.2008 ; sellega seotult Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS ) Loodusala maismaa pindala on 209 ha, siseveekogu pindala 40, 6 ha. Kaitse eesmärgiks olevad liigid: Cobitis taenia (hink, Cottus gobio (võldas), Unio crassus (jõekarp, paksukojaline ) Riik, KOV, maaomanikud Otseseid piiranguid ei ole sätestatud, kaitse-eesmärgiks seatud liike ei tohi kahjustada. Sisuliselt peaks igale tegevusele eelnema eelhindamine, et välja selgitada, kas kavandataval tegevusel on oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale. V õib esineda tegevusi, millest pole kohustust valda teavitada ja millele eelhindamise läbiviimine on seetõttu keeruline . Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS ) kohaselt on keskkonnamõju hindamine kohustuslik kui : taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Suures osas kattub ala ka ehituskeeluvööndiga, seetõttu ka tegevuspiirangud kattuvad. Kaitstavate loodusobjektide paiknemine Võhandu jõel ja selle lähiümbruses.