dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Maksu- ja Tolliamet_päring

Õiguskantsleri Kantselei · 19. detsember 2025
Viit
14-5/252634/2509209
Registreeritud
19. detsember 2025
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Maksu- ja Tolliamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-5 Menetlusse võtmata avaldus (isikul on võimalik esitada vaie või kasutada muid õiguskaitsevahendeid)
Toimik
14-5/252634
Vastutaja
Kristi Lahesoo (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎14-52526342509209 19.12.2025 Väljaminev kiri.asice533 KB

Sisu (failidest)

Teie nr Maksu- ja Tolliamet [email protected] Meie 19.12.2025 nr 14-5/252634/2509209 Liisinguandja mootorsõidukimaksu seaduse tähenduses Austatud peadirektor Pöördun Teie poole liisinguandja mõiste sisustamise küsimuses mootorsõidukimaksu kontekstis. Küsimusi on selle mõistega kahest aspektist. Esiteks. Õiguskantsleri poole pöördus avaldaja, kes sõlmis 2021. aasta aprillis liisingulepingu AS- ga Kreditex AB. AS-l Kreditex AB oli lepingu sõlmimise ajal olemas Finantsinspektsiooni tegevusluba krediidi andmiseks. 2023. aastal tunnistas Finantsinspektsioon tegevusloa kehtetuks1 ning liisinguandja rolli võttis üle hoiu-laenuühistu (Eestihoius HLÜ). Majandustegevuse registri järgi on sellel ettevõtjal tegevusluba, tegevusalana on märgitud finantseerimisasutusena tegutsemine.2 Avaldaja jäi ilma lastelt ettenähtud maksusoodustusest. Maksu- ja Tolliametilt saadud teabe järgi ei käsitleta hoiu-laenuühistut praegu liisinguandjana. Teiseks on õiguskantslerile laekunud avaldusi inimestelt, kes kasutavad mootorsõidukit liisingulepingu alusel, mis on sõlmitud ettevõtjatega, kellel pole krediidi andmiseks Finantsinspektsiooni tegevusluba. Need inimesed ei saa maksusoodustust, kuigi on liiklusregistris märgitud liisitud sõiduki vastutava kasutajana. Riigi silmis on maksumaksja liisinguandja, inimesed tasuvad maksu liisinguandjate kaudu. Seadus ei sätesta liisinguandja mõistet ega sea piirangut selle kohta, et isikut saaks käsitleda liisinguandjana, peab tal olema krediidi andmiseks tegevusluba või täidetud muud sarnased nõuded. Maksu- ja Tolliamet on oma kodulehel avaldanud allpool toodud liisinguandja mõiste (Mootorsõidukimaksu käsiraamatus, alajaotise „Mõisted“ all). Liisinguandjad mootorsõidukimaksu seaduse (MSMS) § 5 lõike 2 tähenduses on: 1. krediidiasutused ehk pangad – võivad liisingut anda neile väljastatud tegevusloa alusel; 2. krediidiasutusega ühte gruppi kuuluvad liisinguettevõtted, kellel ei ole vaja eraldi tegevusluba ning kes peavad krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 lõike 8 alusel nõudeid täitma ja kelle kohta Finantsinspektsioon peab eraldi nimekirja 1 AB Kreditex AS (tegevusluba kehtetuks tunnistatud 31.10.2023 otsusega) | Finantsinspektsioon 2 MTR, loa nr FFA000078 2 3. muud tarbijatele liisingut pakkuvad ettevõtted, kes ei kuulu punktide 1 ja 2 kategooriate alla, ning kes tegutsevad Finantsinspektsiooni väljastatud krediidiandja loa alusel; 4. hoiu-laenuühistud ja muud liisingfirmad – kvalifitseeritakse finantseerimisasutuseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel ning kuuluvad Rahapesu Andmebüroo järelevalve alla. Ettevõttel peab olema majandustegevuse registris kehtiv tegevusluba „Finantseerimisasutusena tegutsemine“, tegevusala liik „Hoiu-laenuühistud“ või „Liisingutehingud“. Liisinguandjateks ei loeta MSMSi tähenduses ülepiirilisi pangateenuste pakkujaid ja krediidivahendajaid. Maksukorralduse seaduse § 83 lg 1 järgi maksustatakse seaduse või heade kommetega vastuolus olevat tehingut võrdväärselt õiguspärase tehinguga, kusjuures seadusevastase tegevuse tagajärjed toovad kaasa samasuguse maksukohustuse, nagu see oleks tekkinud majandusliku sisu poolest sarnase õiguspärase tegevuse tagajärjel. Maksukorralduse seaduse § 83 lõike 2 järgi võib tehingu või toimingu vastuolu seaduse või heade kommetega kaasa tuua maksukohustuse suurenemise, kui nii on seadusega sätestatud. Millele tuginedes on Maksu- ja Tolliamet liisinguandja mõiste määratlenud, kitsendades seda tegevusloa nõudega? Palun selgitada ka eespool kirjeldatud juhtumit, mil liisinguleping oli sõlmitud tegevusloa alusel tegutsenud ettevõtjaga, kelle tegevusloa kehtetuks tunnistamisel võttis liisinguandja kohustused üle hoiu-laenuühistu. Mis põhjusel ei käsitleta kirjeldatud juhtumil avaldajat maksumaksjana (kellel oleks õigus lastelt ettenähtud maksusoodustusele), kuigi hoiu-laenuühistu vastab Maksu- ja Tolliameti kodulehel avaldatud määratlusele sellest, kes on liisinguandja? Võimalusel palun vastust hiljemalt 9. jaanuaril 2026. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Lopman ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Kristi Lahesoo 693 8409 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel