Peeter Raudsepp Teie nr
Tallinna Linnavalitsus
[email protected] Meie 12.12.2025 nr 16-6/251642/2508997
Parkimiskorraldus kortermajade juures
Austatud linnapea
Õiguskantsleri poole pöördusid ühe Õismäe kortermaja elanikud murega, et nende kodu ees
asuvale kõnniteele pargitakse sõidukeid, mistõttu ei saa liikumisraskustega inimesed turvaliselt
liikuda. See probleem on olnud lahendamata aastaid, kuigi maja ees on parkimist keelavad
liiklusmärgid ning kõnniteel parkida ei luba nüüd ka liiklusseadus. Majaelanikud ei pea piisavaks
ka Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti tegevust, kes on valesti parkijatele aeg-ajalt rahatrahvi
määranud.
Õiguskantsler pöördus Tallinna munitsipaalpolitsei poole palvega tõhustada järelevalvet parkijate
suhtes, kes ei järgi parkimisreegleid. Amet selgitas, et ei saa ööpäev läbi ühe kortermaja ees
parkimisreeglitest kinnipidamist jälgida. Peame möönma, et sel viisil tõesti probleemi lahendada
ei saa.
Linn peaks mõtlema lahendustele, kuidas saaks parkimisreegleid ignoreerivad autoomanikud
korrale kutsuda ja anda neile võimalus oma sõidukit seaduskuulekalt parkida. Ka
munitsipaalpolitsei vastusest selgus, et kuigi amet on teinud parkimiskorralduse ettepanekuid nii
Tallinna Transpordiametile kui ka linnaosavalitsusele, ei ole nende pädevuses liiklusmuudatusi
ellu viia.
Küll aga saab neid muudatusi algatada Tallinna Linnavalitsus. Probleem ei ole pelgalt selles, et
kortermajade piirkondadesse ei mahu sõidukid ära, vaid ka selles, et valesti pargitud sõidukite tõttu
ei pääse (erivajadusega) jalakäijad liikuma. Olukord muutub eriti halvaks talvel, kui lumehanged
piiravad liikumiseks vaba ala veelgi rohkem. Pealegi on juba aastaid mureks olnud see, et
alarmsõidukitega ei pääse kortermajade lähedale. Seega tuleb kortermajade piirkondades sõidukite
parkimist paremini korraldada. Üksnes parkimisjärelevalve tõhustamisest enam ei piisa.
Kõige tõhusamalt ja säästlikumalt saaks kõnniteedel parkimist vähendada tõkete paigaldamisega.
See tagaks jalakäijatele ning ka lapsekäruga ja liikumisabivahendi abil liikujatele turvalise
liikumisvõimaluse. Tõkked saab panna sinna, kus munitsipaalpolitsei kõige rohkem trahve on
teinud.
2
Kuigi selline lahendus aitaks vähendada kõnniteedel parkimist, ei lahenda see kvartali sees
parkimise probleeme. Paljudes suurtes linnades üle maailma on olukord lahendatud mitmel moel:
1) sõidukeid lubatakse parkida ka suurte mitmerajaliste magistraalteede ühele sõidurajale,
kuid mitte tipptunnil;
2) linna maale on rajatud nn ajutisi parklaid, nii nagu praegu on eramaadele tehtud
eraparklaid;
3) linna maale on ehitatud suuri linnale kuuluvaid parkimismaju, kus elanikud saavad oma
sõidukeid parkida soodsama hinnaga (nt Raadiku 8c parkimismaja);
4) koostöös ettevõtjatega rakendatakse parklate ristkasutust. Kui praegu on ärihoonete ja
kaubanduskeskuste juures parkimine öösiti keelatud, siis sellest piirangust loobumine
annaks lähipiirkonna elanikele võimaluse seal öösiti parkida;
5) kortermajade piirkonnas lubatakse parkida majaelaniku parkimisloa alusel.
Õiguskantsleri üks ülesanne on seista puuetega inimeste õiguste konventsiooni kaitse, edendamise
ja rakendamise eest. Ligipääsetavuse tagamine on konventsiooni üks tähtsamaid põhimõtteid, sest
ligipääsu puudumisel ei saa puudega inimesed oma õigusi teostada. Liikumisabivahendiga
liikumine annab puudega inimesele võimaluse iseseisvalt tegutseda ja hakkama saada. Seetõttu ei
ole parkimiskorralduse lahendamine pelgalt autoomanike jaoks parema korra loomine, vaid suur
toetus puudega inimestele iseseisva elu elamiseks.
Palun andke 2026. aasta jaanuari lõpuks teada, kuidas plaanite tihedalt asustatud linnaosades
kortermajade juures parkimiskorraldust parandada ning tagada, et jalakäijatel ja puuetega
inimestel oleks turvaline liikuda.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Liisi Uder 693 8437
[email protected]