ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Volmre 20 KÜ /*Teie 05.02.2026
[email protected]
Meie 10.02.2026 nr 2.2-9/26/497-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses isikuandmete töötlemisega
korteriühistu (KÜ) tegevuses. Olete soovinud AKI seisukohta ja juhiseid seoses isikuandmete
töötlemisega KÜ-s ning AKI hinnangut Teie poolt esitatud küsimustele.
1. Kui korrektne on selline ligipääs teiste elanike isikuandmetele isikuandmete kaitse ja
privaatsuse seisukohast?
2. Milliseid ligipääsu- ja privaatsusseadeid peetakse Korto Pro-s korteriühistute puhul
tavapäraseks ja soovitatavaks?
3. Kas oleks mõistlik ja põhjendatud piirata ligipääsu nii, et elanike isikuandmed (telefon, e-
post jne) oleksid nähtavad ainult juhatusele (ja/või haldusfirmale), mitte kõigile elanikele?
4. Kui praegune seadistus võib tekitada õiguslikke või organisatsioonilisi riske, palume seda
kinnitada selges sõnastuses, et juhatus saaks elanikele arusaadavalt põhjendada, miks
ligipääs isikuandmetele piiratakse.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 4 punkti 1 alusel on isikuandmeteks igasugune teave
tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (andmesubjekti) kohta. Seega on korteriomaniku nimi ja
e-posti aadress käsitletavad isikuandmetena. Kui korteri numbri järgi on võimalik kokku viia
konkreetne isik, kes seal korteris elab, on ka korteri number käsitletav isikuandmetena.
Isikuandmete töötlemine on IKÜM art 4 p 2 kohaselt igasugune toiming või toimingute kogum,
mida isikuandmetega tehakse. Nii kuulub isikuandmete töötlemise hulka muuhulgas ka
isikuandmete avaldamine.
AKI selgitab, et korteriühistus võib isikuandmete avaldamine olla sisesuhtes (KÜ liikmete vahel)
lubatud, kui jagatakse KÜ toimimiseks vajalikke andmeid. Nõusolek ei ole ainuke isikuandmete
töötlemise alus. Nii võib liikmete vahel ühistu veebikeskkonnas avaldada andmeid näiteks
õigustatud huvi (IKÜM art 6 lg 1 p f) alusel. Samas võib korteriühistus isikuandmeid töödelda
vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks ning seejuures peab tagama
selle, et andmete töötlemise eesmärk tagatakse isiku põhiõigusi võimalikult vähe riivavatel
meetmetel. Selleks peab andmetöötleja alati eelnevalt hindama, kas andmete töötlemine (sh
avaldamine) on eesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik või on eesmärgi täitmisel võimalik piirduda
vähem riivavamate meetmetega.
Korteriühistute andmete töötlemise eriregulatsioon tuleneb korteriomandi- ja
korteriühistuseadusest (KrtS) ja mittetulundusühingute seadusest. Korteriühistu eesmärk on hoone
ühine majandamine ning kaasomandi valitsemine. Seega on ühistu liikmetel õigus olla ühistu
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
asjadest informeeritud (KrtS § 45 lõige 1). Siiski ei ole see õigus absoluutne ning lähtuma peab
eesmärgipärasusest ja minimaalsusest.
Lisaks saab ühistusiseselt andmete töötlemist iga ühistu ise reguleerida ning AKI ei sekku KÜ
siseasjadesse. Selleks, et kõik andmetöötlusest ühtemoodi aru saaksid ja kõigile liikmetele oleks
selge, millal ja milliseid andmeid jagatakse, on vajalik selles ühiselt kokku leppida. Seega on KÜ
enda pädevuses kehtestada erinevad kodukorra reeglid, sh selle kohta, kuidas toimub omavaheline
suhtlemine ja andmete avaldamine.
IKÜM sätestab ka andmesubjekti õigused seoses isikuandmete töötlemisega. Näiteks on inimesel
õigus nõuda andmetöötlejalt enda andmete kustutamist (IKÜM art 17), töötlemise piiramist
(IKÜM art 18) või esitada andmete avaldamise osas vastuväide (IKÜM art 21). Vt õigustest
täpsemalt meie kodulehelt rubriigist Teave isikuandmete kasutamise kohta | Andmekaitse
Inspektsioon.
AKI on oma kodulehel käsitlenud erinevaid KÜ kohta käivaid küsimusi, vaata rohkem ka
Korteriühistu | Andmekaitse Inspektsioon.
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Hanna-Liina Jaani
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)