ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lävel Uksetehas OÜ Teie 15.01.2026
Meie 04.02.2026 nr 2.2-9/26/177-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie selgitustaotluse seoses ettevõttes tööaja arvestuse
korraldamisega, sh biomeetriliste andmete kasutamisel tööajaregistreerimise tarkvaras, ning
kuidas toimida olukorras, kus mõned töötajad keelduvad tööaega registreerimast.
Esmalt selgitame, et AKI ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetset siduvat õiguslikku
hinnangut, see on võimalik ainult järelevalvemenetluses. Seetõttu anname Teile üldised selgitused
tööaja arvestuse pidamise ning biomeetriliste andmete töötlemise kohta töösuhetes.
Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh andmete vaatamine, kogumine, säilitamine jne) peab
lähtuvalt isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artiklist 6 esinema õiguslik alus. Olukorras,
kus tegemist on eriliigiliste isikuandmete (sh biomeetriliste andmete) töötlemisega, peab lisaks
artiklile 6 esinema ka üks artiklis 9 sätestatud eranditest ning muul juhul on eriliigiliste andmete
töötlemine keelatud.
Töösuhetes töödeldakse töötaja isikuandmeid erinevatel õiguslikel alustel – kõige sagedamini
lepingu täitmiseks, tööandjale seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks ning olenevalt
konkreetsetest tööprotsessidest ka õigustatud huvi alusel. Tööaja arvestuse pidamise kohustus on
tööandjale pandud töölepingu seadusega2, kuid seadus ei sätesta täpset viisi, kuidas seda teha.
Seetõttu võib tööandja valida sobiva meetodi tingimusel, et see vastab IKÜM-i nõuetele.
Kui pääsusüsteemi kasutamine töökohale ligipääsuks võib olla vajalik töölepingu täitmiseks, siis
sellise süsteemi logide kasutamine tööajaarvestuse eesmärgil eeldab tööandjalt eraldi
proportsionaalsuse hindamist ning osapoolte huvide kaalumist. Selle tulemusena tuleb koostada
õigustatud huvi analüüs (IKÜM art 6 lg 1 punkt f)3. Elektroonilise pääsusüsteemi logid
võimaldavad töötajate liikumise jälgimist ja seetõttu on tegemist olemuslikult jälgimismeetmega.
Sellest tulenevalt peab tööandja hindama, kas tööaja arvestuse kohustuse täitmiseks on olemas
vähem riivavaid lahendusi, näiteks eraldiseisev tööajaarvestussüsteem või tööajatabel. Kui
eesmärk on saavutatav mõne meetmega, mis töötajate õigusi vähem riivab, ei ole
juurdepääsusüsteemi logide kasutamine tööaja arvestuseks proportsionaalne. Tööandja peab
austama töötaja privaatsust ning valima tööülesannete täitmise kontrollimiseks meetmed, mis
kahjustavad töötaja õigusi võimalikult vähe, ning tagama, et andmete töötlemiseks peab tööandjal
olema sobiv õiguslik alus.4
1
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679.
2
TLS § 28 lg 2 punkt 4
3
Seda, kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, on AKI selgitanud eraldi õigustatud huvi juhendis. Õigustatud huvi
analüüs peab sisalduma ettevõtte andmekaitsetingimustes või olema töötajatele muul viisil kättesaadav.
4
Vt ka TLS § 28 lg 2 punkt 11.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Töötajate isikuandmete töötlemisel peab tööandja järgima IKÜM-is sätestatud põhimõtteid,
sealhulgas läbipaistvuse, eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtet. Käesolevas kontekstis
tähendab see muu hulgas, et kui pääsusüsteemi kasutatakse esmajoones volitamata isikute
juurdepääsu piiramiseks, ei või sama süsteemi logisid automaatselt kasutada tööaja arvestamiseks
või tööajast kinnipidamise kontrollimiseks. Olenemata sellest, millist registreerimisviisi töötaja
kasutab, peab tööandja tagama töötlemise läbipaistvuse ning esitama enne andmetöötluse algust
selge ja kirjaliku teavituse selle kohta, milliseid andmeid töödeldakse, mis eesmärgil, mis
õiguslikul alusel, kuidas andmeid säilitatakse, kellele neid edastatakse ja millised on töötajate
õigused. Tööandjal peab olema võimalik hiljem tõendada, et see teave on töötajatele edastatud.
Praktikas on teavitamiskohustuse täitmise kõige lihtsam viis integreerida andmetöötluse
tingimused töökorralduse reeglitesse või muusse sisekorra dokumentatsiooni, mis on töötajatele
igal ajal kättesaadav.
Põhimõtete kohta saab täpsemalt lugeda siit Andmetöötluse põhimõtted | Andmekaitse
Inspektsioon.
Seoses biomeetrilise tööajaarvestussüsteemiga selgitame, et juhul kui töötaja tuvastamiseks
kasutatakse tehnilist vahendit, mis kontrollib konkreetseid füsioloogilisi tunnuseid (nt sõrmejälgi
või näokujutist) eesmärgiga isik üheselt tuvastada ja tööaega registreerida, kuulub selline
andmetöötlus IKÜM artikli 9 kohaldamisalasse.
Kuna biomeetriline andmetöötlus ei ole lubatud lepingu täitmise eesmärgil ning kehtiv seadus ei
anna tööandjale õigust töödelda töötaja biomeetrilisi andmeid tööaja arvestuseks või
ligipääsukontrolliks, saab selline töötlemine toimuda ainult töötaja nõusolekul. Nõusolek peab
olema vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline ning selle olemasolu tõendamise kohustus
lasub tööandjal. Enne nõusoleku andmist tuleb töötajat teavitada õigusest nõusolek igal ajal tagasi
võtta.5
Juhime tähelepanu, et töösuhetes on üldiselt nõusoleku alusele tuginemine problemaatiline poolte
vahel valitseva võimude tasakaalutuse tõttu, kuna töötaja on alluvussuhtes. Seetõttu peab tööandja
eriliigiliste isikuandmete töötlemisel olema eriti hoolikas ning tagama, et biomeetriliste andmete
kasutamine oleks tegelikult vabatahtlik. Töötajal peab olema reaalne võimalus otsustada, kas ta
soovib kasutada tööaja arvestuseks biomeetrilist tuvastust, ning alati peab olema olemas
alternatiivne, mitte-biomeetriline tööaja registreerimise viis (nt kiipkaart, PIN-kood või muu
elektrooniline võti).6 Kui alternatiiv puudub või seda ei ole võimalik töötajal tegelikult kasutada,
ei saa nõusolekut pidada vabatahtlikuks. Samuti peab töötajal olema võimalus igal ajal loobuda
biomeetrilise tuvastuse kasutamisest.
Nõusoleku tingimustest põhjalikumalt saab lugeda siit Nõusolek | Andmekaitse Inspektsioon.
Lisaks nõuab biomeetriline tuvastuse kasutuselevõtt sellega kaasneva mõju hindamist töötajate
isikuandmete kaitsele. See tähendab, et enne biomeetrilise töötlemise alustamist tuleb tööandjal
koostada IKÜM artikli 35 kohane andmekaitsealane mõjuhinnang. Seda tuleb teha ka juhul, kui
töötlemise õiguslikuks aluseks on töötaja nõusolek.
Mõjuhinnangust täpsemalt saab lugeda AKI kodulehe rubriigist Mõjuhinnang | Andmekaitse
Inspektsioon.
Kokkuvõttes on elektrooniline tööajaarvestus lubatud ning tööandjal on kohustus tööaja arvestust
pidada. Samas peab tööandja tööajaarvestuse süsteemi valikut ja andmetöötluse meetmeid
5
IKÜM art 4 punkt 11, artikkel 7 ja põhjenduspunkt 32.
6
Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes. Versioon 2.0 Vastu
võetud 29.01.2020. Lk 20, p 86.
2 (3)
põhjalikult läbi kaaluma, tagama meetme proportsionaalsuse, pakkuma välja vähem riivavaid
alternatiive ning täitma IKÜM-ist tulenevad läbipaistvuse ja teavitamise nõuded. Kui töötaja
keeldub ka mittebiomeetrilisest tööaja registreerimisest, on tegemist tööõigusliku küsimusega,
mille lahendamine ei kuulu Andmekaitse Inspektsiooni pädevusse. Sellisel juhul soovitame
selgituste saamiseks pöörduda Tööinspektsiooni poole. Teabe nõustamisvõimaluste kohta leiab
Tööinspektsiooni veebilehelt siit Tööinspektsiooni nõustamisteenus | Tööinspektsioon.
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Jekaterina Aader
jurist
peadirektori volitusel
3 (3)