Teadusuuringu taotlus

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 LevelLab OÜ (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandme te kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri „ PACT riskihindamise tööriista analüüs, uue riskihindamise metoodika ja korraldusmudeli väljatöötamine MDFT, KLAT ja RV teenustele “ Kas p oliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või X u uring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palu me eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele , v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter . Kas i sikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontakt andmed ) ? Jah Kas on olemas e etikakomitee otsus ? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Ei Kas o sa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel ? Kui jah , siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand . Ei 1. Vastutava töötleja üldandmed 1.1 . Vastutava töötleja nimi , registrikood , aadress ja kontakt andmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega , kontaktisiku e-post, telefon Sotsiaalkindlustusamet , 70001975 , Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Kontaktisik: Getter Pikknurm , [email protected] , 58542185 1. 2 . Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Sotsiaalkindlustusamet , 70001975, Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn 2. Volitatud töötleja üld andmed 2.1. Volitatud töötleja nimi , registrikood , aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber LevelLab OÜ , 14557947 , Roseni 7-A, Tallinn, 10111 Kontaktisik: Tauno Õunapuu Tel +372 513 8041 [email protected] 2. 2 . Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest ) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3 . Mis on t eadusuuringu läbiviimise õiguslik alus ? Nimetage õ igusakt, mis annab Teile õ iguse teadusuuringut l ä bi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral v õ ib see olla n ä iteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus v õ i teadus- v õ i arendusprojekti avamise otsus, leping vms. Uuringu läbiviimiseks on Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) sõlminud töövõtulepingu LevelLab OÜ-ga . 4 . Mis on i sikuandmete töötlemise eesmärk ? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine . Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa ( näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Käesoleva uuringu eesmärk on olemasoleva PACT riskihindamise tööriista sobivuse kriitiline hindamine MDFT , KLAT ja RV teenuste kontekstis, uue või täiendatud tööriista kontseptuaalne ja empiiriline kujundamine, ning selle rakendusmudeli ja liidestusvõimaluste määratlemine. Uuringu käigus hinnatakse, kas praegune riskihindamise lähenemine toetab tõhusalt noorte riskikäitumise hindamist, teenusele suunamist ja sekkumise mõju mõõtmist, ning esitatakse ettepanekud riskihindamise süsteemi täiustamiseks, sh tööriista liidestamiseks SKA infosüsteemidega. Uuringu eesmärgi saavutamiseks on vaja koguda nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid ja teostada nende analüüs. Kvantitatiivandmed on teisesed registriandmed Noble keskkonnast ( PACTi risikihindamiste analüüsid) . Kvantitatiivanalüüsi eesmärk on: analüüsida PACT eel- ja järelhindamise andmeid individuaalsel tasandil; hinnata tööriista tundlikkust, valiidsust ja usaldusväärsust; tuvastada riskiskooride muutusi sekkumise jooksul; modelleerida riskiprofiile (nt latentsete klasside analüüs); anda sisend uue tööriista metoodilisele ülesehitusele. Kvalitatiivanalüüsi eesmärk on tuvastada PACT tööriista rakendamise kitsaskohti, hinnata selle usaldusväärsust eel- ja järelhindamise kontekstis ning toetada uue tööriista ja rakendusmudeli edasiarendust. Selleks viiakse läbi vähemalt 22 intervjuud eri sihtrühmadega – sealhulgas MDFT terapeutide, KLAT ja RV spetsialistide, LHO nõustajate , KOV lastekaitsetöötajate ning poliitikakujundajatega . Samuti viiakse läbi dokumendianalüüs, mille eesmärk on hinnata olemasoleva PACT tööriista sobivust ja kooskõla MDFT, KLAT ja RV teenuste eesmärkide ning sihtrühmadega, tuvastada vajadused tööriista muutmiseks või asendamiseks alternatiivsete valideeritud mõõdikute kaudu ning anda sisend uue riskihindamise tööriista loogika, ülesehituse ja korraldusmudeli kavandamiseks. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks . Isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine on vältimatult vajalik üksnes kvantitatiivse analüüsi läbiviimiseks, kuna PACT hindamised sisaldavad eel- ja järelmõõtmisi , mis tuleb omavahel siduda sama indiviidi tasandil, et hinnata tööriista toimivust, tundlikkust ja usaldusväärsust. Uuringu keskne eesmärk on mõista, kuidas noorte riskiskoorid sekkumise jooksul muutuvad ning kas PACT tööriist suudab neid muutusi adekvaatselt peegeldada. Ilma individuaalse tasandi sidumiseta ei oleks võimalik tuvastada riskiprofiilide dünaamikat, hinnata mõõdiku valiidsust ega teha järeldusi tööriista metoodilise sobivuse kohta. Seetõttu on isiku tuvastamist võimaldavate tunnuste ajutine kasutamine vältimatu, kuid see piirdub üksnes hindamiste sidumisega; seejärel pseudonümiseeritakse andmed ning kõik analüüsid viiakse läbi pseudonüümsel kujul. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu . Uuringu tulemused aitavad toetada S KA-d noorte riskikäitumise varajase märkamise, korduv õigusrikkumiste ennetamise ning tõenduspõhiste sotsiaalteenuste arendamisel. PACT riskihindamise tööriista toimivusel on otsene ja oluline mõju sellele, kui täpselt ja õiglaselt suunatakse noori sobivatesse sekkumistesse (MDFT, KLAT ja RV), millest omakorda sõltuvad sekkumiste tulemuslikkus, kulutõhusus ning noorte heaolu ja turvalisus. Riskihindamise süsteemi kvaliteet on seega oluline komponent riigi ülesandes tagada lastekaitse, hoolekande ja noorte õigusrikkumiste ennetamise tõhus toimimine. Uuringus läbiviidav pre –post analüüs on ainus viis hinnata, kas PACT tööriist suudab usaldusväärselt peegeldada muutusi noore riskitasemes sekkumise ajal. Ilma individuaalsel tasandil tehtud analüüsita ei ole võimalik hinnata tööriista tundlikkust ega adekvaatsust, teha teaduspõhiseid järeldusi meetodi sobivuse kohta ega kujundada välja uut, Eesti konteksti sobivat riskihindamise metoodikat ja rakendusmudelit. Seetõttu on andmetöötlusel otsene mõju avalike teenuste kvaliteedile ja poliitikakujundamise tõenduspõhisusele. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu . Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks . P ACT kvantitatiivses analüüsis töödeldakse isikut tuvastamist võimaldavaid andmeid üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik eel- ja järelhindamise sidumiseks; kõik järgnevad analüüsid viiakse läbi pseudonüümse andmestikuga. 8. K uidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani ? Sealhulgas palume välja tuua mil liseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Kuna teadusuuringu loa taotlemine Andmekaitse Inspektsioonilt eeldab tellija valmisolekut uuring läbi viia ning kõigi volitatud töötlejate nimetamist taotluses, on S KA (vastutav töötleja) viinud läbi hankemenetluse ning sõlminud töövõtulepingu uuringu läbiviimiseks. Uuringu läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on hankemenetluse tulemusel LevelLab OÜ . Isikuandmete töötlemine toimub üksnes kooskõlas kehtivate andmekaitse- ja infoturbenõuetega. Kvantitatiivandmete liikumine Andmete ettevalmistamine ja sidumine SKA koondab uuringuks vajaliku andmestiku oma turvatud keskkonnas. PACT riskihindamise andmed pärinevad Noble keskkonnast . Sidumine toimub üksnes SKA süsteemides ja ainult ulatuses, mis on vältimatult vajalik PACT eel- ja järelhindamiste ning teenuseinfo korrektseks sidumiseks. Pseudonümiseerimine Enne andmete edastamist eemaldab SKA k õik isikut otseselt tuvastavad tunnused (nt nimi ja isikukood ). Uuringu läbiviijale edastatakse ainult pseudonümiseeritud andmestik. Andmete edastamine Pseudonümiseeritud andmestik edastatakse krüpteeritud kujul LevelLab OÜ-le turvalise kanali kaudu (krüpteeritud fail e-posti teel). Uuringuga seotud teabele ja andmetele pääseb ligi ainult uuringu meeskond. Kõiki uuringuga seotud andmeid hoitakse LevelLab OÜ Sharepoint keskkonnas Euroopa Liidus asuvates serverites. Ligipääs nendele on ainult uuringu meeskonnal. Failid on krüpteeritud ja neid saavad avada ainult volitatud isikud ID-kaardiga. Pilvekeskkonda sisenemiseks on kasutajatel personaalne kasutajanimi ja parool ning kaheastmeline (2FA) sisselogimine. 9 . Loetlege i sikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus . Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on . MDFT, KLAT ja RV teenustes osalenud, kelle kohta on perioodil (vt 9.1.) täidetud vähemalt üks PACT riskihindamise ankeet (eel- ja/või järelhindamine ). 9 .1. Tooge välja p eriood, mille kohta isikuandmete päring tehakse . Isikuandmete päring tehakse kõigi MDFT, KLAT ja RV teenustel täidetud PACT eel- ja järelhindamiste kohta, mis on teostatud ajavahemikus 27.04.2021 kuni andmete väljastamise hetkeni (2025). Periood on määratletud järgmiselt : Ringist välja (RV): 27.04.2021 – 31.01.2025 KLAT: pre-PACT hindamised alates 05.10.2021 MDFT: pre- ja lõpu -PACT hindamised alates 28.10.2022 9 .2. Loetlege t öödeldavate isikuandmete kooseis . Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi , isikukood, e-posti aadress jne) ning p õhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Kvantitatiivanalüüsiks Projekti kaasatud PACT riskihindamise ankeedi täitnud isikud: PACT riskihindamise ankeedi täitmisel kasutatakse järgmisi andmeid: hindamise sisestamise kuupäev, teenusele suunamise kuupäev, lapse nimi (ees- ja perekonnanimi), lapse sünniaeg, suunamine PACT riskihindamisele, PACT eelhindamise andmed (sh kriminaalne ja sotsiaalne risk), PACT järelhindamise andmed (sh lõpu kriminaalne ja sotsiaalne risk) Noble keskkond Sünniaeg Postiindeks ( KOV-i määramise jaoks) Sugu Haridustase (lõpetatud, osaline või individua alne) Isikut tuvastavaid andmeid (ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ) kasutatakse üksnes SKA poolt andmete sidumiseks ning neid ei edastata LevelLab OÜ-le. 9 .3. Loetlege i sikuandmete allikad . Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. S KA PACT riskihindamise an keedid – sisaldab MDFT, KLAT ja RV teenustel teostatud PACT eel- ja järelhindamiste andmeid (sh riskiskoorid, valdkondade hinnangud, hindamise kuupäev, teenuse tüüp). 9 .4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutav a töötleja ga ) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah. Uuringu ettevalmistamise käigus on SKA- ga kui PACT hindamisandmete vastutava töötlejaga läbi viidud konsultatsioonid, mille käigus kinnitati, et SKA on valmis edastama teadusuuringu läbiviimiseks vajalikud eel- ja järelhindamise andmed pseudonüüm iseeritud kujul ning vastavalt taotluses kirjeldatud andmekoosseisule. SKA on kinnitanud, et andmete väljastamine on võimalik pärast Andmekaitse Inspektsiooni teadusuuringu loa andmist . 1 0 . Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümisee ri takse ? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms) ? Kui andmeid ei pseudonümi seerita , siis selgitada, miks seda ei tehta. Jah, andmed pseudonümiseeritakse . Pseudonümiseerimise teostab vastutav töötleja, ehk SKA. 1 0 .1. Loetlege p seudonümiseeritud andmete koosseis . Sugu Vanusegrupp Rahvastikuregistri järgne KOV Haridustase Ankeedi täitmise kaasamise kuupäev/periood PACT riskihindamise ankeedi lt kasutatakse järgmisi andmeid: hindamise sisestamise kuupäev, teenusele suunamise kuupäev , suunamine PACT riskihindamisele, PACT eelhindamise andmed (sh kriminaalne ja sotsiaalne risk), PACT järelhindamise andmed (sh lõpu kriminaalne ja sotsiaalne risk) . 1 0 .2. Kirjeldage pseudonümi seerimise protsessi ja vahendeid . Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Pseudonümiseerimise viib läbi Sotsiaalkindlustusamet vastutava töötlejana oma turvatud infosüsteemides. Selleks koondab SKA uuringuks vajaliku andmestiku PACT riskihindamise andmebaasist . Andmed seotakse SKA süsteemides isikukoodi alusel, et siduda omavahel PACT eel- ja järelhindamised ning lisada teenuse osutamisega seotud teave. Pärast andmete sidumist eemaldab SKA kõik isikut otseselt tuvastavad andmed, sealhulgas nime ja isikukoodi. Iga isiku kohta genereeritakse unikaalne pseudonüümne kood, mis asendab isikut tuvastavad tunnused. Teadusuuringu läbiviijale edastatakse üksnes pseudonümiseeritud andmestik, millest ei ole võimalik konkreetset isikut tuvastada. Koodivõtit säilitab Sotsiaalkindlustusamet. Koodivõtit ei edastata teadusuuringu läbiviijale ega kolmandatele isikutele. Koodivõtit säilitatakse kuni 10 kalendripäeva alates teadusuuringu lepingu lõpetamisest, mille järel see kustutatakse. 1 0 . 3 . Tooge välja p seudon ü mi seeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonü miseer ita , siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Pseudonümiseeritud andmeid säilitatakse kuni 10 kalendripäeva pärast teadusuuringu lepingu lõppemist. Andmete säilitamine selle aja jooksul on vajalik üksnes uuringuga seotud lõplike t oimingute lõpuleviimiseks. Säilitustähtaja möödumisel pseudonümiseeritud andmestik kustutatakse ning andmeid ei säilitata edasiseks kasutamiseks. 1 1 . Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest? Jah/ei Ei 1 1 .1. Kui vastasite ei, siis palun põhjenda ge Andmeid töödeldakse pseudonümiseeritult ja uuring ei mõjuta konkreetsete isikute õigusi ega kohustusi. 1 1 .2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse. 1 1 .3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused ? 1 2 . Kas i sikuandme id edasta takse kolmandatesse riikidesse Jah/ei . Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. Ei 1 2 .1. Lo e tlege r iigid, kuhu isikuandmeid edastatakse . 1 2 .2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse ? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Tauno Õunapuu 02.02.2026 (allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad : Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas) Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand Lisa 4: Küsimustik või selle kavand Töövõtuleping nr 2-10/25302-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski maantee 80, Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel Maret Maripuu ja Levellab OÜ (edaspidi töövõtja), registrikood 14557947, mida esindab kaasasutaja Merle Raun, edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „PACT riskihindamise tööriista analüüs, uue riskihindamise metoodika ja korraldusmudeli väljatöötamine MDFT, KLAT ja RV teenustele Sotsiaalkindlustusametile II“ (viitenumber 299092, edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2. Lepingu esemeks on analüüsi läbiviimine, mille eesmärk on PACT riskihindamise tööriista analüüs, uue riskihindamise metoodika ja korraldusmudeli väljatöötamine MDFT, KLAT ja RV teenustele (edaspidi töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides ja ulatuses, milles riigihanke alusdokumendid seda ette näevad, töövõtja poolt riigihankes esitatud pakkumuses. 1.3. Tööd rahastatakse välisvahenditest projekti „2021-2027 EL Ühtekuuluvuspoliitika fondide (edaspidi rahastaja) meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimused „Laste ja perede toetamine“ tegevus 2.2 kaudu. Teavitustegevustel peab järgima Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõudeid: Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine Riigi Teataja. 1.4. Lepingu dokumendid, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks, on järgmised: 1.4.1. lepingu muudatused; 1.4.2. käesolev lepingu põhitekst koos lisadega; 1.4.3. poolte heaks kiidetud protokollilised otsused (koosolekute protokollid); 1.4.4. tellija poolt riigihanke menetluses antud selgitused ulatuses, milles need ei muuda, vaid üksnes täpsustavad või selgitavad riigihanke alusdokumente; 1.4.5. muud riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus koos selle lisadega; 1.4.6. töövõtja pakkumus riigihankes. 1.5. Kui lepingu dokumentide vahel esineb vastuolusid, lähtutakse prioriteetsuse määramisel eelmises punktis toodud lepingu dokumentide loetelu järjekorrast (loetelus eespool asetsev lepingu dokument on prioriteetsem järgneva suhtes). Riigihanke alusdokumentide vastuolude korral on nende prioriteetsuse järjekord järgmine: hanketeade, hankelepingu eseme tehniline kirjeldus, muud riigihanke alusdokumendid. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 - Andmetöötluse leping. 2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt töövõtja poolt riigihankes esitatud pakkumuses fikseeritud kogumaksumusele 48 300 eurot, mis ei sisalda käibemaksu (lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras. 2.2. Tellija tasub lepingu hinna vahemaksetena järgmiselt: 2.2.1. 50% lepingu hinnast vaheraporti vastuvõtmise järgselt; 2.2.2. 50% lepingu hinnast lõpparuande, kõigi lisamaterjalide lõpliku vastuvõtmise ning tulemuste tutvustamise järgselt. 2.3. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu intellektuaalomandiõiguste eest. 2.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 299092, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed. 2.5. Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest. 3. Töö teostamine ja üleandmine 3.1. Töö antakse üle hiljemalt 8 kuu jooksul lepingu sõlmimisest (töö lõpptähtpäev). Töövõtja tutvustab uuringutulemusi pärast tööde vastuvõtmist kuni kahe kuu jooksul kahel korral. 3.2. Töövõtjal on õigus nõuda töö lõpptähtpäeva või vahetähtaegade muutmist, kui see on tingitud tellija viivitusest omapoolsete kohustuste täitmisel või kui tellija muudab töö aluseks olevaid lähteandmeid. Töö vahetähtaja muutmisel ei muutu töö lõpptähtpäev, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kõik töö tähtaegu puudutavad muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana. 3.3. Töövõtja esitab tellijale 3 kuud peale lepingu sõlmimist vaheraporti teostatud töö ja läbi viidud tegevuste kohta. Vaheraportis tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. Tellijal on õigus esitatud vaheraporti põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja ajakava ning töö teostamise metoodika kohandamiseks. Vaheraport tuleb esitada tellija kontaktisiku e-posti aadressile. 3.4. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks, tegevus- ja ajakava jälgimiseks, töö teostamise metoodika kohandamiseks, uuringuküsimuste ja/või teemavaldkondade täpsustamiseks, täiendava analüüsi läbiviimiseks vms. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui töövõtja ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö lepingutingimustele vastavuse eest. 3.5. Tellija on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 3.6. Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. 3.7. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka või on vajalikud töö nõuetekohaseks teostamiseks. 3.8. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load ja/või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 3.9. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. 3.10. Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, kelle ta nimetas riigihankes esitatud pakkumuses. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab töövõtja tagama, et tööd teostavate meeskonnaliikmete kvalifikatsioon ja kogemus jäävad hinnatud osas vähemalt samaväärseks riigihankes esitatud pakkumuses välja toodud andmetega. Töövõtja peab meeskonnaliikme vahetumisest või vahetamise vajadustest tellijat teavitama esimesel võimalusel ning esitama tellijale uue meeskonnaliikme kvalifikatsiooni ja kogemust kajastavad dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. 3.11. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt sujuvaks suhtluseks piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 3.12. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. Kui töö nõuetekohast teostamist takistab tellijast tulenev asjaolu, peab töövõtja sellest tellijat teavitama hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Kui töövõtja ei teavita tellijat sellest kokkulepitud aja jooksul, kaotab töövõtja õiguse nõuda tellija tegevusega seonduvalt töö tähtaegade muutmist. 3.13. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale). 3.14. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks. Töö üleandmine fikseeritakse töö üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija vaatab akti läbi ja kontrollib teostatud töö või selle etapi vastavust lepingus sätestatule 10 tööpäeva jooksul (v.a tellija tagasiside tekkinud küsimustele, mis on vastavalt Tegevused ja Ajakava vormile kas 3 või 5 tööpäeva), mil ta võtab töö vastu või esitab motiveeritud pretensiooni, miks ta tööd vastu  ei võta. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 kalendripäeva võrra, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut. 3.15. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule. 3.15.1. Pretensioonis fikseeritakse tuvastatud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu puudustega ja kasutada õiguskaitsevahendeid. 3.15.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö ning töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 3.15.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. Kui ekspertiisikulud tuleb osaliselt või tervikuna kanda etteulatuvalt, tasub need sel hetkel töövõtja kui ekspertiisi tellija ning hiljem, sõltuvalt ekspertiisi tulemusest, toimub vajadusel ekspertiisikulude hüvitamine või tasaarvestus vastavuses käesoleva punkti teises ja kolmandas lauses sätestatuga. 3.15.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija poolt antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest eelnevalt teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 3.16. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 3.17. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko. 3.18. Töövõtja peab olema valmis töökoosolekud ja muud kohtumised viima läbi vajaduse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge. 3.19. Töövõtja peab vältima tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistama digitaalsel kujul olevaid materjale. 3.20. Töövõtja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust. 3.21. Hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust. 3.22. Digiprügi/digitaalse jalajälje vähendamise ja andmekaitse eesmärgil peab töövõtja kustutama kõik kogutud andmed peale tellijale töö üle andmist. 3.23. Töövõtja esitab või valmistab tellija jaoks ette ning esitab tellijale dokumendid, mida on vaja esitada Andmekaitse Inspektsioonile loa saamiseks andmete töötlemiseks, mis on vajalik töö teostamiseks. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada. 3.24. Töövõtja arvestab tööde planeerimisel ja teostamisel Andmekaitse Inspektsioonilt teadusuuringu loa taotlemisele kuluva ajaga (30 päeva) ning tellija ja/ või kolmandate isikute poolt andmete/dokumentide väljastamisele kuluva ajaga. Tellija poolt andmete/dokumentide väljastamine toimub hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul. 3.25. Kui lepingu punktis 3.23 nimetatud loa saamine või lepingu punktis 3.24 nimetatud andmete/ dokumentide väljastamine on viibinud üle ühe kuu, siis on pooltel õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või ajakavas märgitud tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada. 4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 4.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud kahju eest täies ulatuses. 4.2. Kui töövõtja ei anna tööd tellijale üle või töö ei vasta lepingutingimustele, on tellijal lisaks muude õiguskaitsevahendite kasutamisele õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest. 4.3. Töö teostamise mis tahes tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, kuid käesoleva punkti alusel kokku mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 4.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi ja tellija taganeb lepingust, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt. 4.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtajaks tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 4.6. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 5000 eurot ja/või lepingust taganeda. 4.7. Poolel tuleb teavitada teist poolt leppetrahvi nõudmisest 90 päeva jooksul alates lepingu rikkumisest teadasaamisest. 4.8. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool. 4.9. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Kõik leppetrahvid on kokku lepitud eesmärgiga tagada kohustuse täitmist, mitte eesmärgiga asendada kohustuse täitmist. 4.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. 4.11. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvisumma lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 4.12. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab tellijale õiguse lepingust taganeda, loetakse muu hulgas, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi: 4.12.1. töövõtja töös esinevad korduvad kvaliteediprobleemid, mille pinnalt on alust arvata, et töövõtja ei suuda teostada nõuetele vastavat tööd; 4.12.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö teostamisele kehtestatud nõuetest ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul; 4.12.3. töövõtjal on tekkinud töö teostamisel mahajäämus enam kui 30 päeva ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul; 4.12.4. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või intellektuaalomandiõiguse nõudeid ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul; 4.12.5. rahastaja tingimuste (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) mittejärgimine ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul; 4.12.6. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid; 4.12.7. kui töövõtjal puuduvad vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, sh kui pädev asutus teeb töövõtja suhtes tegevusloa andmisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse või kui töövõtja tegevusloa kehtivus lõppeb lepingu kehtivuse ajal. 4.13. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab töövõtjale õiguse leping erakorraliselt lõpetada, loetakse: 4.13.1. tellija viivitab töövõtja arve tasumisega enam kui 21 päeva ja kui tellija ei lõpeta rikkumist töövõtja poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul; 4.13.2. töö teostamine muutub võimatuks tellija lepingu rikkumise tõttu ja tellija ei lõpeta rikkumist töövõtja poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul. 4.14. Kui tellija ütleb lepingu üles korraliselt VÕS § 655 alusel või kui töövõtja lõpetab lepingu erakorraliselt, on tellijal kohustus tasuda töövõtjale töö eest tasu proportsionaalselt lepingu lõppemise hetkeks teostatud ja tellijale üle antud tööga. 4.15. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja/või ei järgi töö teostamisel lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) ja selle tõttu tehakse tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 4.16. Töövõtjal ei ole VÕS §-s 654 sätestatud pandiõigust. 4.17. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut. 4.17.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. 4.17.2. Kui kehtestatakse täiendavaid piiranguid, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule, kui kõik vääramatule jõule tuginemise eeldused on täidetud. 4.17.3. Seoses töö tegemist takistada võiva pandeemia või muu kriisiga on vääramatuks jõuks üksnes see, kui töö tegemist takistab riigiasutuse kohustusliku iseloomuga korraldus või muu regulatsioon. Riigiasutuste soovitused ei ole vääramatuks jõuks. 4.17.4. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 5. Intellektuaalomandiõigused 5.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid (edaspidi teos), siis loetakse, et kõik teose suhtes kehtivad autori varalised õigused lähevad arvates teose tellijale üleandmisest automaatselt, täies mahus, tagasivõtmatult ja ilma selle eest eraldi tasu maksmata töövõtjalt üle tellijale. 5.2. Teose suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas loetakse, et arvates teose tellijale üleandmisest annab töövõtja tellijale automaatselt ja ilma selle eest eraldi tasu saamata kogu asjaomaste õiguste tähtaja jooksul kehtiva, tagasivõtmatu ja all-litsentsi andmise õigusega ainulitsentsi. Ainulitsents on lepingu tähenduses litsents, mis annab litsentsi esemeks olevate õiguste teostamise ainuõiguse litsentsisaajale (tellijale) ning välistab samade õiguste teostamise kõigi teiste isikute, sh litsentsiandja (töövõtja) enda poolt. Juhul kui Eesti õigus peaks osalt või täielikult keelama eelnimetatud tingimustel isiklike autoriõiguste litsentseerimise, siis loetakse, et litsents on antud kõige laiematel tingimustel, mida Eesti õigus võimaldab (see hõlmab iga üksiku isikliku õiguse kaupa nii litsentsitüüpi, litsentsi territooriumi, tähtaega, tagasivõetavust kui all-litsentseeritavust). Tellijale antav isiklike õiguste litsents ei piira mingil moel teose kasutamise viisi ega nõua tellija poolt töö kasutamiseks töövõtja täiendavat või eelnevat luba. Tellija poolt tehtud teose hilisemate muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja ega viimase heaks tegutsenud füüsiline isik. 5.3. Olenemata eelmises punktis sätestatust lepivad pooled kokku, et tellija näitab teose juures mõistlikus suuruses ja paigutuses ära teose loonud füüsilis(t)e isiku(te) nime(d) ning töövõtja ärinime ja/või kaubamärgi. 5.4. Töövõtja kinnitab ja tagab, et tal on lepingut sõlmides või ta omandab lepingu täitmise käigus kõik vajalikud õigused, et teha võimalikuks teose suhtes kehtivate autoriõiguste õiguspärane edasivõõrandamine või litsentseerimine tellijale käesolevas peatükis sätestatud moel. Tellijal on õigus töövõtja poolt käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kohustuse täitmist kontrollida, nõudes selleks töövõtjalt mõistliku aja jooksul selgitusi ja dokumente. 5.5. Kui töövõtja poolt tellijale üleantav töö sisaldab ka intellektuaalomandiõigusi, mis ei pärine algupäraselt töövõtjalt või tema heaks tegutsevatelt füüsilistelt isikutelt (nt autoriõigusega kaitstavad teosed, mille on loonud töövõtjaga mitteseotud kolmandad osapooled), siis kohustub töövõtja tagama, et ta on omandanud kõik vajalikud õigused, et anda tellijale edasi sellises mahus intellektuaalomandiõigused, mis võimaldavad tellijal tööd sihtotstarbeliselt, ilma tähtajaliste piiranguteta ja ilma ühelegi kolmandale osapoolele tasu maksmata kasutada. 5.6. Kui töövõtja rikub eelmises kahes punktis sätestatud kohustust tagada endal vajalike intellektuaalomandiõiguste olemasolu tellijale edasiandmiseks või kui töövõtja rikub lepingu täitmisel mistahes moel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi ning sellega kaasneb tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama. 5.7. Kui lepingu täitmise käigus luuakse kaitstavat tööstusomandit (sealhulgas, kuid mitte ainult patent, kasulik mudel ja tööstusdisainilahendus), kuulub õigus selle registreerimisele ainuisikuliselt tellijale. 5.8. Töövõtja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et ta ei riku lepingu täitmisel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi. Kui selle kohustuse rikkumisel töövõtja poolt tekib tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama. 5.9. Töövõtja tasu kõigi käesolevas peatükis sätestatud intellektuaalomandiõiguste võõrandamise või litsentseerimise eest sisaldub lepingu hinnas ning töövõtjal ei teki käesoleva peatüki alusel täiendavat tasunõuet tellija vastu. 6. Teadete edastamine 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muu hulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel. 6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval. 7. Poolte kontaktisikud 7.1. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 7.2. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Getter Pikknurm, telefon 58542185, e-post [email protected]. 7.3. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Merle Raun, telefon 513 8041, e-post [email protected]. Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 8.2. Pooled tagavad lepingu täitmise ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul lepingujärgsete kohustuste täitmise käigus teineteiselt saadud teabe, mis on kas kirjalikus või digitaalses vormis varustatud märkega "konfidentsiaalne" või millel on märge juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige kuid mitte ainult AvTS alusel), konfidentsiaalsuse ja ei anna seda edasi ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku nõusolekuta. Vastavasisulise informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda. 8.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul või nendele isikutele, kellele informatsiooni avaldamise kohustus tuleneb õigusaktidest, ning seda tingimusel, et avaldatakse vaid vältimatult vajalik hulk informatsiooni, tagades maksimaalses võimalikus ulatuses informatsiooni konfidentsiaalsus, või isikutele, kes seda teavet vajavad käesoleva lepingu täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon  on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. 8.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalik, st üldsusele teada. Töövõtja võib konfidentsiaalset informatsiooni kasutada üksnes kitsalt käesoleva lepingu täitmiseks ning töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset informatsiooni muul eesmärgil, sh kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 8.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Kui kolmandale isikule avaldatakse lepingus sätestatud või õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu. 8.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga. 9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 9.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava. 9.3. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel: 9.3.1. kui lepingu sõlmimise viibimise tõttu tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööga alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse töödega tellija nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas tööga alustamine viibis. Kui töö teostamine lepingu tähtaegu järgides osutub seetõttu võimatuks, on tellijal õigus lükata tähtaega vastavalt edasi ja määrata uued tegevuste ja tulemite esitamise tähtajad. 9.3.2. kui lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus, keemia- või loodusõnnetus vms) või pannakse õigusaktiga kehtima lepingu pooltele kohustuslikud lepingu täitmist takistavad meetmed (nt kehtestatakse riikliku eriolukord ja sellega seonduvad liikumis- või kogunemispiirangud), mistõttu ei osutu võimalikuks töö teostamine (näiteks intervjuude teostamine jms) lepingus sätestatud tingimustel või mõistlike alternatiivsete meetoditega, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud tegevus- ja ajakava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega proportsionaalselt lepingu täitmist takistanud asjaolude esinemise aja võrra. 9.3.3. lepingu punktides 3.2 ja 3.25 nimetatud juhtudel. 9.4. Lepingu aja- ja/või tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra. 9.4.1. Töövõtja esitab aja- ja/või või tegevuskava muutmiseks ja/või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- ja/või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia mõistlike alternatiivsete meetoditega. 9.4.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja  keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 10 tööpäeva jooksul piirangute ja keeldude äralangemisest. 9.5. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10. Lõppsätted 10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 10.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 10.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 10.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse Harju Maakohtus. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Merle Raun peadirektor juhatuse liige  ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingulisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „PACT riskihindamise tööriista analüüs, uue riskihindamise metoodika ja korraldusmudeli väljatöötamine MDFT, KLAT ja RV teenustele Sotsiaalkindlustusametile II“ (viitenumber 299092) tulemusena sõlmitud töövõtulepingust nr 2-10/25302-1 (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja Levellab OÜ (edaspidi: volitatud töötleja) vahel. Vastutavat töötlejat ja volitatud töötlejat nimetatakse edaspidi eraldi ka kui pool ning ühiselt kui pooled. 1. Lisa eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida vastastikustes õigustes ja kohustuses, mida pooled lepingu täitmisega kaasneval isikuandmete töötlemisel järgivad. Käesolev lisa kujutab endast pooli omavahel siduvat andmetöötluslepingut Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679) (edaspidi: üldmäärus) artikli 28 lõike 3 tähenduses. 1.2. Füüsiliste isikute (edaspidi: andmesubjektide) kategooriad ja nende kohta käivate isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse, isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja esmased dokumenteeritud juhised sisalduvad lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vastutav töötleja võib anda isikuandmete töötlemiseks volitatud töötlejale täiendavaid dokumenteeritud juhiseid. 1.3. Pooled kohustuvad lepingu täitmisel järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, kuid ka suuniseid, juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on koostatud isikuandmete kaitse valdkonnas järelevalve, teavitus- ja ennetustöö korraldamise eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas järgmistest terminitest ja nende definitsioonidest: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – iga isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, näiteks kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid üksnes lepingu täitmise eesmärgil, vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, lepingus kirjeldatud ulatuses ja viisil ning vastavalt käesolevas lisas sätestatud tingimustele. Kui see on lepingu täitmiseks vajalik, võib volitatud töötleja isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: 3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele. 3.2. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat viivitamatult kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel. 3.3. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja igakordsel eelneval loal, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 3.6. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava loata võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole võimalik. Sellisel juhul teavitab volitatud töötleja vastutavat töötlejat teise volitatud töötleja kaasamise, lisamise või asendamise kavatsusest, andes seeläbi vastutavale töötlejale võimaluse esitada ettepaneku suhtes vastuväiteid. Kui vastutav töötleja ei ole esitanud volitatud töötlejale 10 kalendripäeva jooksul vastuväiteid või kui vastutav töötleja selle heaks kiidab, võib volitatud töötleja teavituses märgitud viisil teise volitatud töötleja kaasata, lisada või asendada. 3.6.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, milles sisalduvad käesolevas lisas sätestatuga vähemalt samaväärsed andmekaitsekohustused. 3.6.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa teise volitatud töötleja kasutamiseks. 3.7. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti kohustub volitatud töötleja tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikutel (sh volitatud töötleja töötajad, teised volitatud töötlejad ja nende töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) lasub samaväärne konfidentsiaalsuskohustus. 3.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvameetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas: 3.8.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.8.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.8.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt); 3.8.4. tagama, et igal isikuandmete töötlemises osaleval isikul oleks juurdepääs ainult temale tööülesannete täitmiseks vajalikele isikuandmetele. 3.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. Andmesubjekti taotluse lahendamise otsustab vastutav töötleja. Volitatud töötleja ei vasta andmesubjekti või mistahes muu kolmanda isiku päringule ilma vastutava töötleja eelneva kooskõlastuseta. 3.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Volitatud töötleja teeb sel eesmärgil vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse alusel kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik käesolevas lisas sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks . Pooled on kokku leppinud, et: 3.11.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud; 3.11.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, sh andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast järgimist; 3.11.3. vastutav töötleja käsitleb volitatud töötlejalt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena. 3.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud viivitamatult, kuid hiljemalt päringu saamisele järgneva 3 kalendripäeva jooksul otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb järelevalveasutuse päringute lahendamisel ja neile vastamisel, iseäranis volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes, vastutava töötlejaga igakülgselt koostööd. 4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Volitatud töötleja võib edastada isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda asuvale vastuvõtjale (sh teisele volitatud töötlejale), ainult juhul, kui vastavaks andmeedastuseks ja edasiseks andmetöötluseks esineb õiguslik alus, sh: 4.1.1. vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on Euroopa Komisjoni kaitse piisavuse otsuse kohaselt tagatud Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaga samaväärne isikuandmete kaitse tase; või 4.1.2. asjakohaste kaitsemeetmete rakendamisel üldmääruse artikli 46 tähenduses. 4.2.Eelmises punktis sätestatust sõltumata töötleb volitatud töötleja isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda (sh edastab kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale) üksnes vastutava töötleja igakordsel kirjalikul loal. 5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või selle kahtlusest teada. 5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde muu asjakohase dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 5.3. Volitatud töötleja teeb isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse korral vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et koostada tegevusplaan ja rakendada seda isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab tegema kõik temalt mõistlikult oodatava, et isikuandmetega seotud rikkumise jätkumist ja edasisi rikkumisi ära hoida ning kahju vähendada. 5.4. Järelevalveasutuse ja/või andmesubjekti teavitamise vajaduse üle isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse korral otsustab vastutav töötleja. Volitatud töötleja ei edasta järelevalveasutusele, andmesubjektile või mistahes muule kolmandale isikule teavitust ilma vastutava töötleja eelneva kooskõlastuseta. 6. Muud sätted 6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel kustutama, hävitama või tagastama vastutavale töötlejale kõik lepingu alusel töödeldavad isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed kustutada, hävitada või tagastada hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul alates lepingu lõppemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise, hävitamise ja/või tagastamise kulud kannab volitatud töötleja. 6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelmises punktis nimetatud toimingud. 6.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. Vastutav töötleja Volitatud töötleja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: _________________________________________________________________________________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Eelteavitus ☐ Lõplik teavitus ☐ Varasema teavituse täiendamine 3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________ ☐ Toimus ühekordne rikkumine ☐ Rikkumine jätkuvalt toimub 4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud ☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda ☐ Isikuandmete loata avaldamine ☐ Isikuandmeid nägi vale isik ☐ Isikuandmed edastati valele isikule ☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või õngitsusrünne) ☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega ☐ Muud (palun täpsusta): _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Miks rikkumine toimus (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine ☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav koolitus) ☐ Inimlik viga ☐ Tehniline viga Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt teine volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):___________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ ☐ Asjaolud pole veel teada 5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000 – 9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Ees-, perenimi ☐ Sünniaeg ☐ Isikukood ☐ E-post ☐ Telefoni nr ☐ Postiandmed või elukoha aadress ☐ Kasutajanimed, salasõnad ☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi) ☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed, maksevõime hindamine) ☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave) ☐ Geolokatsiooni andmed ☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas) ☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta ☐ Lapsendamissaladuse andmed ☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta ☐ Rassiline või etniline päritolu ☐ Poliitilised vaated ☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused ☐ Ametiühingusse kuulumine ☐ Geneetilised andmed ☐ Biomeetrilised andmed ☐ Terviseandmed ☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik) ☐ Jah ☐ Ei 6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000-9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:_______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Töötajad ☐ Kliendid ☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed). ☐ Patsiendid ☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed Muu (palun selgita):_________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek ☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga ☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast) ☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle ☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi) ☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks) ☐ Diskrimineerimine ☐ Identiteedivargus ☐ Pettus ☐ Rahaline kahju ☐ Kahju tervisele ☐ Risk elule ☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine ☐ Mainekahju ☐ Usalduse kadu ☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut): ☐ E-kirjaga ☐ Lühisõnumiga (SMS) ☐ Helistamisega ☐ Meedias sh sotsiaalmeedias ☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel Muu (palun täpsusta):________________________________________________________________ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________ ☐ Pole selge kas on vaja teavitada ☐ Ei ole vajalik teavitada Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud: ☐ Ei ☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): _________________________________________________________________________________  „PACT riskihindamise tööriista analüüs, uue riskihindamise metoodika ja korraldusmudeli väljatöötamine MDFT, KLAT ja RV teenustele“ Hange on rahastatud projekti „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimused „Laste ja perede toetamine“ tegevus 2.2. kaudu. Töö tulemuste teavitamisel tuleb lähtuda ESF-i perioodi 2021-2027 Ühtekuuluvus fondide vahendite kasutamisel avalikkuse teavitusreeglitest. TEHNILINE KIRJELDUS Analüüsi taust PACT ( Positive Achievement Change Tool) on riskihindamise tööriist, mis loodi 2005. aastal USAs, toetudes Washingtoni osariigi kohtu poolt kasutatud alaealiste õigusrikkujate riskihindamisele, mida on USA-s alates 1998. aastast laialdaselt kasutatud. PACT riskihindamine on teaduslikult valideeritud ning aitab efektiivselt prognoosida õigusrikkumise tõenäosust ehk lapse käitumise riskitaset ( Baglivio , 2009; Baglivio &amp; Jackowski , 2012; Winokur-Early , Hand , &amp; Blankenship , 2012). Sotsiaalkindlustusamet on kohandanud PACT riskihindamise küsimustiku Eesti oludele vastavaks ja soovinud rakendada seda kõrge riskikäitumisega lastele suunatud teenuste (nagu kinnise lasteasutuse teenus (KLAT), mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) ja Ringist välja (RV) suunamisprotsessides veendumaks, et konkreetsele lapsele pakutavad teenused vastaksid just tema olukorrale ja vajadustele, sest riskihindamine on tööriist, mis aitab hinnata lapse hetkeolukorda ja vastavalt tema käitumise riskitasemele valida sobiva intensiivsusega teenus( ed ). PACT koosneb 40 küsimusest, kus arvestatakse kaheksa erineva valdkonna riskitegureid (noore teekond õigus- ja sotsiaalsüsteemis, hariduselu, sõbrad, perekond, sõltuvusainete tarvitamine, traumakogemus, vaimne tervis) ja varasemaid õigusrikkumisi (väär- ja kuriteod). Riskihindamise tulemuseks on tõenäosus (madal, keskmine või kõrge), kas noor paneb toime õigusrikkumise, kui tema olukorda praegu ei sekkuta. Teenused, kus PACTi kasutatakse (teenuste lühikirjeldus ja PACTi roll nendes) MDFT – Mitmedimensiooniline pereteraapia on perekeskne programm kõrge riskiga käitumise (nt õigusrikkumised, sõltuvusainete tarvitamine, käitumisprobleemid) ja mitmekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele. Programmis tegeletakse süsteemselt nii noore enda, tema vanemate, pere kui ka oluliste pereväliste võrgustikega (nt kool, sõbrad). PACTi kasutatakse teenusele suunamise ja teenuselt väljumise protsessis, et hinnata riskitaset ja selle muutust. MDFT kontekstis täidab riskihindamise küsimustiku peamiselt kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialist, kes kogub ja vajadusel kontrollib saadud infot. Puuduolev info saadakse kas lapselt endalt, tema pereliikmetelt või võrgustiku kaudu. Järelhindamise kontekstis koostab PACTi noore ja perega töötanud terapeut (Sotsiaalkindlustusameti töötaja). Mõlemal juhul kannab PACTiga seotud andmed e-keskkonda MDFT teenuse koordinaator. KLAT - Kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk on toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta. PACTi kasutati perioodil 1.11.2022 - 31.12.2024 hindamaks SKA- sse tulnud teenuse taotluse arvamuse andmise protsessis lapse käitumise riskitaset ja õigusrikkumiste toimepanemise jätkumise tõenäosust. PACTi kasutati KLAT puhul ainult eelhindamisena, järelhindamist ei tehtud. RV – Ringist välja on intensiivsel võrgustikutööl põhinev mudel, mille eesmärk on toetada noori, kellel esineb peamiselt keskmise või kõrge tasemega riskikäitumist. RV raames viiakse PACTi hindamine läbi enne mudeli rakendamist ning selle lõpetamise planeerimisel. See võimaldab hinnata noore riskitaset enne sekkumise algust, aidates võrgustikul määrata kohtumiste ja planeeritud tegevuste intensiivsust. Samuti aitab see lõpetamise etapis välja selgitada noore riskitaseme muutuse ja hinnata, kas mudeli rakendamise lõpetamine on asjakohane. Kahe hindamise vahe peab olema vähemalt 6 kuud. Vajaduse põhjendus ja tänased kitsaskohad Vajadus uue riskihindamismetoodika järele tuleb eelkõige tehnilistest puudujääkidest PACT i kasu t amisel . Peamised probleemkohad: PACTi riskihindamise tööriist ja sellega kogutavad andmed asuvad USA serverites, kuid on vajadus riskihindamise platvorm ning andmete hoiustamine üle tuua SKAsse . Kitsaskohad rakendatavuses ja kasutajamugavusega - selle sobilikkusega järelhindamiste teostamiseks. Ei ole ülekantav ega sobitu STAR keskkonnaga . Keskkond on ingliskeelne ja muutuse kuvamise võimalused puuduvad. Nii eel- kui ka järelhindamise tulemusena on määratletavad vaid kolm riskitaset – madal, keskmine ja kõrge. Teenuse mõjususe hindamise vajadus – kas pakutav tegevus vähendab riskitase t ja millis tes valdkond ades . Kogemus, mis tuleneb viimase kahe a asta jooksul PACTi kasutamisest nii MDFT, KLAT kui ka RV teenuse kontekstis näitab, et teenuse käigus saavutatud positiivsed kvalitatiivsed muudatused võivad kajastuda küll järelhindamise küsimustikus , ent ei pruugi muuta kvantitatiivselt ning kolmese määratluse kontekstis noorega seotud riskitaset teenuse l t väljumisel. Kokkuvõtvalt on vajadus täpsema määratluse järgi, mis tugevamalt toetaksid ka kvalitatiivse mõju fikseerimist teenuse tõhususe ning teenuselt väljumise fikseerimise kontekstis. Uuringu eesmär gid ja uurimisküsimused Eesmär gid Eesmärk 1 Välja selgitada, mil määral saab PACT riskihindamise küsimustiku andmeid kasutada MDFT, RV, KLAT teenuste jaoks, et hinnata noortel esinevaid riskitegureid, nende muutumist teenuse järgselt ning kuivõrd ja milliselt saab olemasolevate andmete põhjal hinnata MDFT, RV, KLAT teenuse eesmärkide täitmist. Vajalik on kaardistada ja määratleda kitsaskohad, mis MDFT, KLAT ja RV teenuste rakendamise kontekstis ning seoses PACTi kasutamisega eel- ja järehindamise kontekstis esile kerkivad (intervjuud tänaste PACTi täitjatega, dokumendianalüüs) . Eesmärk 2 E elnevat arvestades töötada välja või pakkuda olemasolevatest võimalustest MDFT, KLAT ja RV teenusele suunamise riskihindamiseks sobiv tööriist. Seejuures määratleda, millised tööriista d ja nende mõõdikud võimaldavad hinnata MDFT, KLAT ja RV teenusel teostataval järelhindamisel riskide maandamist. Riskihindamise tööriist peab olema teaduspõhine ja valideeritud. Juhul, kui ei leidu valideeritud tööriista, mis terviklikult sobiks riskihindamiseks, tuleb riskihindamise tööriista väljatöötamisel kombineerida erinevaid valideeritud mõõdikuid. Tööriist peab olema sobilik kasutamiseks nii MDFTsse , KLATi kui ka RVsse suunamise riskihindamiseks, kuid põhjendatult võib esineda mõningaid erisusi (nt erinevatel teenustel on erinevad lisaküsimused). Arvestada tuleb ka sellega, et tööriist oleks sobilik Eesti konteksti ning teenuste sihtrühmadega. Lisaks riskihindamisele peab olema võimalik kasutada tööriista ka järelhindamiste läbiviimiseks, et hinnata, mil määral ja millised riskid on maandatud. Seejuures on oluline, et järelhindamise mõõdikud võimaldaks anda sisendit MDFT, KLAT ja RV teenuse mõju hindamiseks. Uue tööriista väljatöötamise vaheetapina leitakse esmalt 2-3 alternatiivset lahendust, mis vastaks nõutud tingimustele ning seejärel koostöös t ellijaga valitakse välja sobivaim, mille osas pakub töö võtja välja (eesmärk 3) rakendusmudeli- ja protsessid, kirjeldab metoodika jm hindamismetoodika kasutusele võtuks vajalikud tegevused. Eesmärk 3 T öötada välja uue riskihindamise kasutamise korraldusmudel ja selle testimine . Lisaks tööriistale tuleb välja töötada selle kasutamise korraldusmudel. See hõlmab kogu protsessi alates tööriista kasutamis es t riskihindamiseks kuni andmete kasutamise ja hoiustamiseni. Korraldusmudel peab arvestama, et riskihindamise tööriista kasutamine oleks võimalikult mugav ja lihtsalt kasutusele võetav arvestades SKA tehnilisi võimalusi. Korraldusmudelit testitakse töövõtja poolt . Uurimisküsimused Uurim i sküsimused tulenevalt e esmär gist 1 Kui hästi sobib pre -PACT riskihindamise küsimustik kõrge riskikäitumisega noortele mõeldud teenuste MDFT , RV , KLAT vajaduse hindamiseks? Millised riskitegurid esinevad sihtrühmal riskihindamise küsimustiku järgi? Kuidas need riskitegurid kattuvad teaduskirjanduses kirjeldatud noortel esineva käitumise riskiteguritega ja mida ütleb teaduskirjandus nende maandamise võimaluste kohta? Kuidas kattuvad pre-PACTis tuvastatud riskitegurid MDFT , RV , KLAT teenuste eesmärkidega? Kas pre -PACT mõõdab ja hindab nende riskitegurite muutumist, mida MDFT , RV , KLAT püüab maandada? Kas teenuste eesmärgid ja küsimustiku mõõdetavad riskitegurid on kooskõlas teenuse eesmärgiga vähendada noorte riskikäitumist? Kas teenuste eesmär g id ja teenuse alguses ja teenuse järgselt täidetud pre -PACT küsimustiku tulemused on kooskõlas teenuse eesmärgiga vähendada noorte riskikäitumist? Uurim i sküsimused tulenevalt eesmärgist 2 Milline on sobilik tööriist, mis baseerub tõenduspõhisusel ja võtab arvesse asjakohaste riikide parimate praktikate kaardistust ning mis võimaldab teostada MDFTi , KLATi ja RVsse suunamise riskihindamist? Millised tööriista d ja nende mõõdikud võimaldavad hinnata MDFT teenusel järelhindamisel riskide maandamist? Uurim i sküsimused tulenevalt eesmärgist 3 Milline on väljatöötatud tööriista kasutamise korraldusmudel sh metoodika, kasutusteekond- ja protsess, õiguslikud piirangud (andmekaitse, litsents jms), hinnanguline aastane kulu (vormid, IT- vajadused jms) Sobivus STAR keskkon da ? Uuringu metoodika, sihtrühmad , valim Uuringu metoodika hõlmab: kvantitatiivset andmeanalüüsi; kvalitatiivset andmekogumist ja -analüüsi. Sihtrühmad ja valim Kvalitatiivandmed tuleb koguda individuaalintervjuudega analüüsi sihtrühmadelt. Töövõtja peab olema v almis vähemalt 22 individuaalintervjuu tegemiseks järgmiselt: MDFT, KLAT ja RV riskihindamist teostavad spetsialistid . Sotsiaalkindlustusameti Laste Heaolu Osakonna LHO nõustamisteenuste peaspetsialistid (vähemalt 3) , kohalike omavalitsuste lastekait s espetsi a listid /lapse heaolu spetsialistid (vähemalt 7) KLAT ja RV juhtivspetsialis t , peaspetsialist id (vähemalt 4) MDFT teenuseomanik, superviisorid ja terapeudid (vähemalt 5) Poliitikakujundajad (vähemalt 1) Vastavalt vajadusele intervjuud Sotsiaalkindlustusameti või väliste spetsialistidega korraldusmudeli tehniliste võimaluste väljaselgitamiseks (vähemalt 2) Töövõtja peab arvestama ka vajadusega variatsioonide k s küsimustikes, vastavalt iga sihtrühma alarühma eripäradele, s.t intervjuude küsimustike arv (küll osaliselt kattuvate küsimustega) võib olla suurem kui sihtrühmades välja toodud. Individuaalintervjuude valimid tuleb koosta da tuginedes tellija poolt edastatud andmetele. Intervjuudeks on tellija ette valmistanud tabeli osapoolte või nende kontaktisikute kontaktandmetega, mis antakse üle töövõtjale avakoosolekul . Lubatud on teha vajadusel rohkem kui etteantud miinimumarv intervjuusid. Valimite koostamisel on seejuures tingimuseks heterogeensus. Erinevate lõppvalimite puhul on oluline silmas pidada sihtrühmade erinevaid tunnuseid. Kõik intervjuud tuleb vastajaga kokkuleppel (tema nõusolekul) salvestada ning hiljem sõna-sõnalt transkribeerida, et oleks võimalik detailne sisuanalüüs . Kokkuvõtted antakse umbisikustatult üle tellijale. Samuti hõlmab kvalitatiivanalüüs dokumendianalüüsi (MDFT, KLAT ja RV teenustega seotud materjalide analüüs; PACT riskihindamise metoodika materjalide analüüs; alternatiivsete riskihindamiste meetodikate analüüs, sh välismaa praktika , mis sobitub Eesti konteksti ja muu töö teostaja poolt ise leitud materjal). Kvantitatiivanalüüsi aluseks on täidetud riskihindamise PACT ankeedid. Ankeedid antakse umbisikustatult töövõtjale üle tellija poolt teenuseosutajatelt esitatud sisuga vastavalt avakohtumisel tehtud kokkulepetele . Andmestike üleandmiseks allkirjastatakse töövõtjaga lepingu lisana Andmetöötluse leping ( lepingu Lisa 1 ) ning Andmete üleandmise-vastuvõtmise akt. MDFT, KLAT ja RV teenusel täidetud PACTide andmestiku analüüs: Ringist välja: Perioodil 27.04.21 – 31.01.25 tehtud 85 riskihindamist (osad kattuvad MDFT ja KLATiga ), Järelhindamist teostatud 19-le ( Järelhindamist ei saa 100% juhtumistest teostada erinevatel põhjustel) . KLAT – pre PACT -id a lates 05.10.2021 on tehtud 290 riskihindamist KLAT osas. MDFT – alates 28.10.2022 on lõpetatud või katkestatud 138 lugu. Neist eel- ja lõpuPACT on olemas 57,9%. Analüüsi teostamiseks taotletakse luba Andmekaitse Inspektsioonilt (AKI). Töövõtja esitab või valmistab tellija jaoks ette ning esitab tellijale Andmekaitse Inspektsiooni taotluse isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus ja vajadusel lisadokumendid, mida Andmekaitse Inspektsioon loa väljastamiseks vajab. Uuringuks loa taotluse menetluse pikkus Andmekaitse Inspektsioonis on minimaalselt 30 kalendripäeva. Kõigi valitud meetodite puhul eeldab tellija nendega seotud tegevuste põhjalikku ja korrektset läbiviimist töövõtja poolt vastavalt andmekaitse reeglitele ning üldtunnustatud rahvusvahelistele praktikatele. Pakkumus ja uuringu väljundid Uuringu tulemusena valmib ja antakse töövõtja poolt tellijale üle: Töövõtja esitab tellijale 3 kuud peale lepingu sõlmimist vaheraporti teostatud töö ja läbi viidud tegevuste kohta. U uringu lõppraport koos kokkuvõttega peamistest tulemustest ning konkreetsete ettepanekute ja soovituste peatükiga , sh on analüüsi t ud andmeid erinevaid metoodikaid kasutades põhjalikult; on võrrel dud ja s eotud erinevaid andmeallikaid omavahel ning esitanud loogilise, sidusa ja arusaadava lõpparuande . Esitatakse tellijale esmaseks ülevaatamiseks 8 kuud peale lepingu sõlmimist . ; Kõik uuringu teostamise käigus k ogutud andmed antakse koos lõpparuandega üle tellijale ; statistilised kasutatud algandmed ja nende metainfoga , mida töövõtja pidas vajalikuks uuringu eesmärgil täiendavalt luua; metoodikaraport (võib olla ka uuringu lõppraporti osa, sõltuvalt pikkusest kas eraldi peatüki või lisana); inglise keelne tõlge uuringu kokkuvõttest; töövõtja tutvustab uuringutulemusi pärast tööde vastuvõtmist kuni kahe kuu jooksul kahel korral , valmistades selleks eesti keeles eraldi esitlusslaidid . järeldused peavad olema põhjendatud kogutud andmete ja tehtud analüüside põhjal. analüüsi ja arutelu osades peab olema selgelt näha, kuidas erinevad andmeallikad on omavahel seotud ning millised järeldused tulenevad andmete võrdlusest. Tellija annab töövõtjale raportite osas tagasisidet mitmel korral, s.h lõppraportile, mis esitatakse töövõtja poolt ajakavas näidatud tähtajal koos kõigi selle juurde kuuluvate lisamaterjalidega (kvantanalüüsi tulemused, intervjuude transkriptsioonid, küsimustike lõplikud versioonid (olemasolul ka venekeelsed) jms). Kui tellija on esitanud analüüsi lõpparuandele tagasiside, mis on töövõtja poolt ka sisse viidud, kuid lõpparuanne vajab sellele vaatamata edasist täiendamist (tehtud täiendused on ebapiisavad), on tellijal õigus nõuda töövõtjalt täienduste sisse viimist seni, kuni lõppraport vastab täiel määral hankedokumentides ette nähtud kriteeriumidele ja pakkumuses lubatud tegevustele. Seega, töö üleandmine III etapi lõpptähtpäeval ei kohusta tellijat lõppraportit vastu võtma, kui selles (või selle lisamaterjalides) esineb endiselt puuduseid, millele tellija on vastavalt hankedokumentidele ja pakkumusele viidanud. Töövõtja on kohustatud Tellija soovil muutma uuringu lõpparuannet juhul kui, kogutud andmete analüüsis esineb vastukäivusi, ebatäpsusi või faktiliselt valesid tulemusi. Saatja: "Delis Lauringson" <[email protected]> Saaja: "info - AKI" <[email protected]> Teema: Teadusuuringu taotlus riigihanke raames läbiviidava uuringu „PACT riskihindamise tööriista analüüs ning uue riskihindamise metoodika ja korraldusmudeli väljatöötamine MDFT, KLAT ja RV teenustele“ teostamiseks. Kuupäev: 2026-02-03 12:09 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Esitame LevelLab OÜ poolt teadusuuringu taotluse riigihanke raames läbiviidava uuringu „PACT riskihindamise tööriista analüüs ning uue riskihindamise metoodika ja korraldusmudeli väljatöötamine MDFT, KLAT ja RV teenustele“ teostamiseks. Palume Teil teada anda, kui kaua võib dokumentide läbivaatamine orienteeruvalt aega võtta kuni otsuse tegemiseni. Samuti palume märku anda, kui peaksime taotluse vormi täiendama või esitama täpsustavat infot. Aitäh juba ette! Lugupidamisega Delis Lauringson Uuringujuht LevelLab OÜ [email protected] <mailto:[email protected]>