Teadusuuringu taotlus

Andmekaitse Inspektsioon 3.02.2026 nr 1.1-10.4/26/753 Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus „Edukus tööturul“ Austatud peadirektor Pille Lehis Taotleme luba isikuandmete töötlemiseks uuringu „Edukus tööturul“ raames, mida viib läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsivaldkond. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Triin Laasi-Õige kantsler Lisa: 1. Taotlus. Andmekoosseis 2. Andmekoosseis Kersti Roosimäe 735 3922 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  LISA 1. Andmekoosseis Tabel 1. Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmekoosseis Tabel 1.1.Õppijad (10.11. seisuga) • Õppijate andmestiku tunnuste nimekirja põhi on esitatud ühine kõigi kolme haridustaseme jaoks. Tabelis on x-ga tähistatud need tunnused, mis kajastuvad konkreetse haridustaseme õppijate tabelis. Kuna õppijate, lõpetajate ning katkestanute failide päised on ühised, siis võib konkreetse sihtgrupi puhul olla nimekirjas ka tunnuseid, mis on üldse x-ga tähistamata. • Kõik tunnused on võetud EHIS-st välja arvatud tunnused 1, 13, 14, 15, mis lisatakse Statistikaameti poolt. Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus Kõrg- Kutse- Üld- Puudub Lisatud haridus haridus haridus PS1 PS2 Identifikaatorid 1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator x x x x Statistikaametis 2 EHIS_ISIK_ID Isiku identifikaator Eesti x x x hariduse infosüsteemis 3 Oppeasutus_ID Õppeasutuse kood x x x 4 Õppekoha ID Isiku õppekoha x x x identifikaator 5 Haridussündmus Isiku haridussündmuse x x x e ID identifikaator Isikuandmed 6 Isiku eesnimi Isiku eesnimi x x x x 7 Isiku Isiku perekonnanimi x x x x perekonnanimi 8 Isikukood Isiku isikukood x x x x 9 Isiku sugu Isiku sugu x x x 10 Isiku sünniaeg Isiku sünniaeg x x x 11 Vanus Isiku vanus x x x haridussündmuse kuupäeval 12 Isikukoodi riik Isikukoodi riik („Eesti“ või x x x „Muu“) 13 SA_IK_EESTI Statistikaameti isikukoodi x x x x riik („Eesti“ või „Muu“) 14 SA_IK_SUGU Statistikaameti x x x x isikukoodist sugu 15 SA_IK_SYNNIAEG Statistikaameti x x x x isikukoodist sünniaeg Õppekoha andmed 16 Haridussündmus Isiku haridussündmuse x x x e tüüp tüüp (1 - õppimine, 2 - lõpetamine, 3 - katkestamine) 17 Õppima asumise Isiku õppima asumise x x x 1 X-ga tähistatud tunnuse korral puudub pseudonüümitud andmestikus tunnuse väärtus. 2 X-ga tähistatud tunnuse korral on tunnus lisatud pseudonüümitud andmestikku.  kuupäev kuupäev 18 Haridussündmus Isiku haridussündmuse x x x e kuupäev arvestamise kuupäev (õppimisel andmed 10.11 seisuga, lõpetamisel ja katkestamisel vastav õpingute lõpetamise/katkestamise kuupäev) 19 Haridustase Isiku haridustase x x x 20 Õppekava kood Isiku poolt õpitud x x x õppekava kood 21 Õppekava Isiku poolt õpitud x x x nimetus õppekava nimetus 22 Õppesuuna kood Isiku poolt õpitud x x x õppekava õppesuuna kood 23 Õppesuuna Isiku poolt õpitud x x x nimetus õppekava õppesuuna nimetus 24 Õppekavarühma Isiku poolt õpitud x x x kood õppekava õppekavarühma kood 25 Õppekavarühma Isiku poolt õpitud x x x nimetus õppekava õppekavarühma nimetus 26 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x x kood õppekava õppeasutuse (registrikood) kood 27 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x x nimetus õppekava õppeasutuse nimetus 28 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x x tüüp õppeasutuse tüüp 29 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x x omandivorm õppeasutuse omandivorm 30 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x x maakond õppeasutuse maakond 31 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x x KOV õppeasutuse KOV 32 Ekstern Õppija liik: ekstern (0–ei, x x x 1– jah) 33 Välisüliõpilane Õppija liik: välisüliõpilane x (0–ei, 1– jah) 34 Lõpetas Lõpetamine nominaalajaga nominaalajaga (0-ei, 1- jah) 35 Katkestamise Õpingute katkestamise põhjus põhjus 36 Õppekeel Õppekeel x x x 37 Klassi liik Klassi liik x 38 Õppevorm Õppevorm x x x 39 Põhikooli Põhikooli lõputunnistuse  lõputunnistuse keskmine hinne keskmine hinne 40 HEV tunnus Märge haridusliku x x x erivajaduse olemasolust (jah/ei) 41 Õppekoormus Õppekoormus x Põhjendus: õppijate erinevate tunnuste (nt haridustase ja ‑valdkond, sugu ja vanus, õppevorm, õppeasutus, õppeasutuse maakond, maakond, õppekava, õppekeel) sidumisel teiste andmetega on võimalik eristada, kas tööturul täheldatavad erinevused tulenevad omandatud haridustasemest või -valdkonnast, õppija varasematest õpisaavutustest, õppimise ja töötamise kombineerimisest või sotsiaal-demograafilisest taustast (nt sugu, keel, välisüliõpilase staatus). Õppijate hõive ja töötamise analüüsis on see eriti oluline, sest töötamine õpingute ajal võib toetada hilisemat tööturule siirdumist, suurendada praktiliste oskuste omandamist, kuid teatud rühmades ka suurendada katkestamise riski või aeglustada õpingute lõpetamist. Vastavate tunnuste analüüsimisel on võimalik hinnata milliste õppijate puhul on töötamine toetav ning milliste puhul pigem riskitegur. Õppija staatuste lisamine katkestanute ja lõpetanute andmetele võimaldab arvesse võtta korduvaid katkestamisi ning õpinguid erinevatel haridustasemetel, samuti eristada vahetult pärast lõpetamist õpingute jätkamist pikema vahe järel õppima naasmisest. Hariduspoliitika kujundamise on õppijate töötamise ja hõive analüüs hädavajalik. See võimaldab hinnata, kas haridussüsteem toetab erinevate rühmade, sh haridusliku erivajadusega õppijate, võrdset siirdumist tööturule. Analüüs aitab suunata sekkumisi täpsemalt, kujundada meetmeid, mis ühendavad õppimise ja töötamise (nt paindlikud õppevormid, töökohapõhine õpe, praktika mahu suurendamine) ja analüüsida ning hinnata nende meetmete mõju. Tabel 1.2.Lõpetanud (kalendriaasta jooksul) • Lõpetajate andmestiku tunnuste nimekirja põhi on esitatud ühine kõigi kolme haridustaseme jaoks. Tabelis on x-ga tähistatud need tunnused, mis kajastusid konkreetse haridustaseme õppijate tabelis. Kuna õppijate, lõpetajate ning katkestanute failide päised on ühised, siis võib konkreetse sihtgrupi puhul olla nimekirjas ka tunnuseid, mis on üldse x-ga tähistamata. • Kõik tunnused on võetud EHIS-st välja arvatud tunnused 1, 13, 14, 15, mis on lisatud Statistikaameti poolt. Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus Kõrg- Kutse- Üld- Puudub Lisatud haridus haridus haridus PS3 PS4 Identifikaatorid 1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator x x x x Statistikaametis 2 EHIS_ISIK_ID Isiku identifikaator Eesti x x x hariduse infosüsteemis 3 Oppeasutus_ID Õppeasutuse kood x x x 4 Õppekoha ID Isiku õppekoha x x x identifikaator 5 Haridussündmus Isiku haridussündmuse x x x e ID identifikaator Isikuandmed 6 Isiku eesnimi Isiku eesnimi x x x x 7 Isiku Isiku perekonnanimi x x x x 3 X-ga tähistatud tunnuse korral puudub pseudonüümitud andmestikus tunnuse väärtus 4 X-ga tähistatud tunnuse korral on tunnus lisatud pseudonüümitud andmestikku.  perekonnanimi 8 Isikukood Isiku isikukood x x x x 9 Isiku sugu Isiku sugu x x x 10 Isiku sünniaeg Isiku sünniaeg x x x 11 Vanus Isiku vanus x x x haridussündmuse kuupäeval 12 Isikukoodi riik Isikukoodi riik („Eesti“ või x x x „Muu“) 13 SA_IK_EESTI Statistikaameti isikukoodi x x x x riik („Eesti“ või „Muu“) 14 SA_IK_SUGU Statistikaameti x x x x isikukoodist sugu 15 SA_IK_SYNNIAEG Statistikaameti x x x x isikukoodist sünniaeg Õppekoha andmed 16 Haridussündmus Isiku haridussündmuse x x x e tüüp tüüp (1 - õppimine, 2 - lõpetamine, 3 - katkestamine) 17 Õppima asumise Isiku õppima asumise x x x kuupäev kuupäev 18 Haridussündmus Isiku haridussündmuse x x x e kuupäev arvestamise kuupäev (õppimisel andmed 10.11 seisuga, lõpetamisel ja katkestamisel vastav õpingute lõpetamise/katkestamise kuupäev) 19 Haridustase Isiku haridustase x x x 20 Õppekava kood Isiku poolt õpitud x x x õppekava kood 21 Õppekava Isiku poolt õpitud x x x nimetus õppekava nimetus 22 Õppesuuna kood Isiku poolt õpitud x x x õppekava õppesuuna kood 23 Õppesuuna Isiku poolt õpitud x x x nimetus õppekava õppesuuna nimetus 24 Õppekavarühma Isiku poolt õpitud x x x kood õppekava õppekavarühma kood 25 Õppekavarühma Isiku poolt õpitud x x x nimetus õppekava õppekavarühma nimetus 26 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x x kood õppekava õppeasutuse (registrikood) kood 27 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x x nimetus õppekava õppeasutuse nimetus  28 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x x tüüp õppeasutuse tüüp 29 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x x omandivorm õppeasutuse omandivorm 30 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x x maakond õppeasutuse maakond 31 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x x KOV õppeasutuse KOV 32 Ekstern Õppija liik: ekstern (0–ei, x x x 1– jah) 33 Välisüliõpilane Õppija liik: välisüliõpilane x (0–ei, 1– jah) 34 Lõpetas Lõpetamine x x nominaalajaga nominaalajaga (0-ei, 1-jah) 35 Katkestamise Õpingute katkestamise põhjus põhjus 36 Õppekeel Õppekeel x x x 37 Klassi liik Klassi liik x 38 Õppevorm Õppevorm x x x 39 Põhikooli Põhikooli lõputunnistuse x lõputunnistuse keskmine hinne keskmine hinne 40 HEV tunnus Märge haridusliku x x x erivajaduse olemasolust (jah/ei) 41 Õppekoormus Õppekoormus x Põhjendus: lõpetanute andmete analüüs erinevate haridussündmuste lõikes võimaldab hinnata tööturul edukust sõltuvalt haridustee kulgemisest. See loob võimaluse uurida, kuidas näiteks haridustase, õppevaldkond, õppevorm, lõpetamise aeg ning eelnev õpitee seostuvad tööturule siirdumise kiiruse, hõiveseisundi, töö stabiilsuse ja töökoha vastavusega omandatud haridusele. Erinevate haridussündmuste eristamine võimaldab analüüsis täpsemalt hinnata, millised haridusteed toetavad edukamat tööturule sisenemist ning milliste lõpetajarühmade puhul võivad ilmneda suuremad riskid, nagu pikem töötuse periood, väiksema koormusega töö või töötamine haridustasemetele mittevastavatel ametikohtadel. Hariduspoliitika vaates annab selline lähenemine aluse hinnata haridussüsteemi tõhusust lõpetajate tööturule ettevalmistamisel, tuvastada valdkonnad ja sihtrühmad, kus seos haridusetaseme ja tööturu positsiooni vahel on nõrgem ning kujundada tõenduspõhiseid meetmeid, mis aitavad hariduspakkumist ja tööturu vajadusi paremini ühitada. Tabel 1.3.Katkestanud (kalendriaasta jooksul) • Katkestajate andmestiku tunnuste nimekirja põhi on esitatud ühine kõigi kolme haridustaseme jaoks. Tabelis on x-ga tähistatud need tunnused, mis kajastusid konkreetse haridustaseme õppijate tabelis. Kuna õppijate, lõpetajate ning katkestanute failide päised on ühised, siis võib konkreetse sihtgrupi puhul olla nimekirjas ka tunnuseid, mis on üldse x-ga tähistamata. • Kõik tunnused on võetud EHIS-st välja arvatud tunnused 1, 13, 14, 15, mis on lisatud Statistikaameti poolt.  Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus Kõrg- Kutse- Üld- Puudub Lisatud haridus haridus haridus PS5 PS6 Identifikaatorid 1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator x x x Statistikaametis 2 EHIS_ISIK_ID Isiku identifikaator Eesti x x hariduse infosüsteemis 3 Oppeasutus_ID Õppeasutuse kood x x 4 Õppekoha ID Isiku õppekoha x x identifikaator 5 Haridussündmus Isiku haridussündmuse x x e ID identifikaator Isikuandmed 6 Isiku eesnimi Isiku eesnimi x x x 7 Isiku Isiku perekonnanimi x x x perekonnanimi 8 Isikukood Isiku isikukood x x x 9 Isiku sugu Isiku sugu x x 10 Isiku sünniaeg Isiku sünniaeg x x 11 Vanus Isiku vanus x x haridussündmuse kuupäeval 12 Isikukoodi riik Isikukoodi riik („Eesti“ või x x „Muu“) 13 SA_IK_EESTI Statistikaameti isikukoodi x x x riik („Eesti“ või „Muu“) 14 SA_IK_SUGU Statistikaameti x x x isikukoodist sugu 15 SA_IK_SYNNIAEG Statistikaameti x x x isikukoodist sünniaeg Õppekoha andmed 16 Haridussündmus Isiku haridussündmuse x x e tüüp tüüp (1 - õppimine, 2 - lõpetamine, 3 - katkestamine) 17 Õppima asumise Isiku õppima asumise x x kuupäev kuupäev 18 Haridussündmus Isiku haridussündmuse x x e kuupäev arvestamise kuupäev (õppimisel andmed 10.11 seisuga, lõpetamisel ja katkestamisel vastav õpingute lõpetamise/katkestamise kuupäev) 19 Haridustase Isiku haridustase x x 20 Õppekava kood Isiku poolt õpitud x x õppekava kood 21 Õppekava Isiku poolt õpitud x x 5 X-ga tähistatud tunnuse korral puudub pseudonüümitud andmestikus tunnuse väärtus 6 X-ga tähistatud tunnuse korral on tunnus lisatud pseudonüümitud andmestikku.  nimetus õppekava nimetus 22 Õppesuuna kood Isiku poolt õpitud x x õppekava õppesuuna kood 23 Õppesuuna Isiku poolt õpitud x x nimetus õppekava õppesuuna nimetus 24 Õppekavarühma Isiku poolt õpitud x x kood õppekava õppekavarühma kood 25 Õppekavarühma Isiku poolt õpitud x x nimetus õppekava õppekavarühma nimetus 26 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x kood õppekava õppeasutuse (registrikood) kood 27 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x nimetus õppekava õppeasutuse nimetus 28 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x tüüp õppeasutuse tüüp 29 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x omandivorm õppeasutuse omandivorm 30 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x maakond õppeasutuse maakond 31 Õppeasutuse Isiku poolt õpitud x x KOV õppeasutuse KOV 32 Ekstern Õppija liik: ekstern (0–ei, x x 1– jah) 33 Välisüliõpilane Õppija liik: välisüliõpilane x (0–ei, 1– jah) 34 Lõpetas Lõpetamine nominaalajaga nominaalajaga (0-ei, 1-jah) 35 Katkestamise Õpingute katkestamise x põhjus põhjus 36 Õppekeel Õppekeel x x 37 Klassi liik Klassi liik 38 Õppevorm Õppevorm x x 39 Põhikooli Põhikooli lõputunnistuse lõputunnistuse keskmine hinne keskmine hinne 40 HEV tunnus Märge haridusliku x x erivajaduse olemasolust (jah/ei) 41 Õppekoormus Õppekoormus x Põhjendus: katkestanute kaasamine analüüsi võimaldab hinnata, kuidas katkestamisega seotud haridussündmuse tunnused mõjutavad tööturule sisenemise kiirust ja hõiveseisundit pärast haridussüsteemist lahkumist ning järgnevat töötamise järjepidevust ja stabiilsust. Analüüs haridussündmuse tunnuste lõikes võimaldab hinnata, kas ja mil määral sõltub tööturul edukus katkestamise haridustasemest, katkestamise hetkest õpiteel, õppevaldkonnast ja –vormist ning varasemast õpiedukusest. Selline lähenemine eristab näiteks õppureid, kes lahkuvad haridussüsteemist varajases etapis ja vähese ettevalmistusega, nendest, kes katkestavad hiljem, kuid omavad juba osalisi kvalifikatsioone või tööturul nõutud oskusi. Katkestanute kaasamine võimaldab tuvastada rühmi, kellel on suurem risk jääda NEET‑staatusesse (ei õpi ega tööta), siseneda tööturule ebastabiilsete või madala kvalifikatsiooniga töökohtade kaudu või kogeda sagedasi sisse- ja väljaliikumisi tööturult. Katkestanute andmete sidumine õppijate ja tööturu andmetega võimaldab samaaegselt tuvastada ka kaitsetegureid. Näiteks saab välja tuua juhtumid, kus töötamine juba õpingute ajal leevendab katkestamise negatiivset mõju või olukorrad, kus teatud valdkondlikud oskused võimaldavad edukat tööturule siirdumist ka ilma formaalse lõpetamiseta. Katkestanute sidumine lõpetanute ja tööturu andmetega aitab samuti välja selgitada, kui paljud katkestanud jõuavad siiski õpingud hiljem eksternina lõpetada ning kas seda trendi esineb teatud valdkondades või õppija rühmades sagedamini. Ilma katkestanuid eraldi arvestamata võib tööturuanalüüs üle hinnata lõpetamise mõju tööturuedukusele, alahinnata katkestamisega seotud sotsiaal- ja töötururiske ning jätta tähelepanuta haridussüsteemist väljalangemise ja tööturu seosed. Hariduspoliitika seisukohast võimaldab katkestanute analüüs hinnata katkestamise pikaajalist mõju tööturul toimetulekule, suunata sekkumisi rühmadesse, kus katkestamise negatiivne mõju on suurim ning kujundada paindlikumaid haridusteid (nt taastulekuvõimalused, mikrokraadid, töökohapõhine õpe). Tabel 1.4.Kõrghariduse lõpetanute mobiilsus kogu õpinguperioodi jooksul • Kõik tunnused on võetud EHIS-st välja arvatud tunnused 1, 13, 14, 15, mis on lisatud Statistikaameti poolt. Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus Kõrg- Kutse- Üld- Puudub Lisatud haridus haridus haridus PS7 PS8 Identifikaatorid 1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator x x Statistikaametis 2 EHIS_ISIK_ID Isiku identifikaator Eesti x hariduse infosüsteemis 3 Oppeasutus_ID Õppeasutuse kood x 4 Õppekoha ID Isiku õppekoha x identifikaator Isikuandmed 5 Isiku eesnimi Isiku eesnimi x x 6 Isiku Isiku perekonnanimi x x perekonnanimi 7 Isikukood Isiku isikukood x x 8 Isiku sugu Isiku sugu x 9 Isiku sünniaeg Isiku sünniaeg x 10 Isikukoodi riik Isikukoodi riik („Eesti“ või x „Muu“) 11 SA_IK_EESTI Statistikaameti isikukoodi x x riik („Eesti“ või „Muu“) 12 SA_IK_SUGU Statistikaameti x x isikukoodist sugu 13 SA_IK_SYNNIAEG Statistikaameti x x isikukoodist sünniaeg 7 X-ga tähistatud tunnuse korral puudub pseudonüümitud andmestikus tunnuse väärtus 8 X-ga tähistatud tunnuse korral on tunnus lisatud pseudonüümitud andmestikku.  Õppekoha andmed 14 Välisõpingute Välisõpingute perioodi x perioodi alguskuupäev õpirändes alguskuupäev käimise puhul. 15 Välisõpingute Välisõpingute perioodi x perioodi lõpukuupäev õpirändes lõpukuupäev käimise puhul. 16 Välismaal Välismaal viibimise x viibimise eesmärk õpirände puhul. eesmärk 17 Arvestatud Arvestatud ainepunktide x ainepunktide arv arv õpirändes olemise ajal. 18 Õpirändes Sihtriik õpirändes käimise x käimise sihtriik ajal. 19 Õpirände Programm, mille raames x programm õpirändes käidi. Põhjendus: rahvusvahelise üliõpilasmobiilsuse andmete kaasamine võimaldab analüüsida, kuidas mobiilsuskogemus mõjutab tööle asumise geograafilist ulatust (Eestis või välismaal) ning kas sellega kaasneb kõrgema lisandväärtusega ametikohtadel töötamise tõenäosus. Pikemas vaates annab mobiilsuse arvestamine võimaluse hinnata, kas mobiilsuskogemusega isikute tööalane paindlikkus on suurem, nende tööturupositsioon stabiilsem või vastupidi killustunum ning millised on nende liikumismustrid sektorite ja ametirühmade vahel. Hariduspoliitika seisukohast võimaldab üliõpilasmobiilsuse sidumine tööturuandmetega hinnata, kas avalikult rahastatud mobiilsusprogrammid toetavad tööturul toimetulekut, tuvastada rühmi, kelle jaoks mobiilsuskogemus loob suurimat lisandväärtust ning analüüsida võimalikke ajude äravoolu või oskuste ringluse mustreid. Tabel 1.5. Vastaval kalendriaastal üldhariduse lõpetanute põhikooli lõpuhinded EHIS-st Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus 1 ISIK_ID Isiku identifikaator Eesti hariduse infosüsteemis 2 HINNE_TEKST Hinne tekstina 3 HINNE Hinne arvuliselt (tegur) 4 HINDE GRUPP Kohustuslik aine, valikaine, eksam 5 AINE NIMETUS Aine/eksami nimetus 6 KOOLIEKSAM/RIIGIEKSAM Märge, kas tegu koolieksami või riikliku eksamiga 7 EKSAMIHINDE PROTSENT Eksamihinde tulemus protsendina Põhjendus: põhikooli lõpuhinnete kaasamine võimaldab hinnata, kas ja mil määral seostub varasem õpiedukus edasiste haridusvalikute ja võimalikku katkestamist mõjutavate teguritega ning kas madalamad lõpetamishinded suurendavad riski jääda ilma keskhariduseta või liikuda madalama taseme haridustasemetele. Samuti võimaldab lõpuhinnete kasutamine analüüsis eristada, kas tööturul täheldatavad erinevused tulenevad peamiselt omandatud haridustasemest või on juured juba põhikooli lõpus ilmnenud erinevustes akadeemilises ettevalmistuses. Põhikooli lõpuhinded aitavad tuvastada ka rühmi, kellel on suurem tõenäosus katkestada õpingud pärast põhikooli, jõuda NEET‑staatusesse (ei õpi ega tööta) või siseneda tööturule ebastabiilsete või madala kvalifikatsiooniga töökohtade kaudu. Hariduspoliitika seisukohast võimaldab lõpuhinnete analüüs hinnata üldhariduses võrdsete võimaluste tagamist ning suunata varajasi sekkumisi (nt õpiabi, karjäärinõustamine või tugimeetmed) enne, kui ebasoodne haridus‑ ja tööturutee kujuneb püsivaks. Tabel 2.1. ja 2.2 Rahvastikuregistri andmekoosseis Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus 1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis 2 Sugu 3 Sünniaeg 4 Aasta Arvestusaasta 5 Elukohariik Klassifikaator (Eesti, välismaa, teadmata) Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus 1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis 2 Aasta Arvestusaasta 3 Emakeel Isiku emakeel Põhjendus: Rahvastikuregistrist pärinevate andmete (sugu, sünniaeg elukohariik ja emakeel) lisamine võimaldab analüüsida tööturul edukust – sealhulgas erinevusi tööturul osalemises, hõiveseisundis, töö stabiilsuses ning valdkondlikus ja ametialases jaotuses - soo, vanuse, rändetausta ja keelelise tausta lõikes. Hariduspoliitika vaates aitab selline lähenemine hinnata, kuivõrd haridussüsteem toetab eri sihtrühmade edukat siirdumist ja toimetulekut tööturul, tuues esile võimalikud lõhed haridustasemete ja - valdkondade kaudu. Samuti annab see teavet selle kohta, kas ja millised rühmad (näiteks mitte-eestikeelse taustaga õppijad) vajavad täiendavaid poliitikameetmeid, nagu keeleõpe, ümberõpe või sihitud karjäärinõustamine. Elukohariigi arvestamine võimaldab eristada isikuid, kes viibivad välismaal ega osale Eesti tööturul ega haridussüsteemis, aidates täpsemalt tuvastada rühmi, kelle tööturult ja õpingutest eemaloleku põhjused jääksid muidu ebaselgeks. Soo ja sünniaja dubleerimine EHISe andmestikes sisalduvate andmetega võimaldab parandada andmekvaliteeti varasematel aastatel haridussüsteemis osalenud isikute puhul kelle andmed võisid tollal olla EHIS-s lünklikud või puudulikud. Tabel 3.1. ja 3.2. Rahvastiku statistilise registri (RSR) andmekoosseis Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus 1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis 2 Aasta Arvestusaasta 3 EMA ISIK ID Isiku ema identifikaator Statistikaametis 4 ISA ISIK ID Isiku isa identifikaator Statistikaametis 5 HARIDUS_EMA Ema kõrgeim haridus vastavalt klassifikaatorile ISCED2011 6 HARIDUS_KK_EMA Ema kõrgeim omandatud kutse- või kõrgharidus 7 HARIDUS_ISA Isa kõrgeim haridus vastavalt klassifikaatorile ISCED2011 8 HARIDUS_KK_ISA Isa kõrgeim omandatud kutse- või kõrgharidus Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus 1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis 2 Aasta Arvestusaasta 3 Hõiveseisund 4 EMTAK_TAHEKOOD Tegevusala tähekood 5 EMTAK_KOOD Tegevusala viiekohaline kood  6 EMTAK_NIMETUS Tegevusala nimetus Põhjendus: vanemate hariduse ja hõiveseisundi arvesse võtmine on õppijate, lõpetanute ja katkestanute tööturu edukuse analüüsis oluline eeskätt seetõttu, et need tunnused peegeldavad noorte sotsiaalmajanduslikku lähtekohta. Lähtekohta mõjutab tugevasti ja püsivalt nii haridustee kujunemist kui ka toimetulekut tööturul. Ilma nende tegurite arvestamiseta võib tekkida oht omistada tööturul nähtavad põhjendamatult üksnes haridussüsteemi tulemuslikkusele. Vanemate haridus peegeldab perekonna majanduslikke ressursse ja kultuurilist kapitali, sealhulgas hoiakuid hariduse ja töö suhtes. Need tegurid mõjutavad õppijate haridusvalikuid, õpitee kestust ning hilisemat tööturule sisenemist ja karjäärivõimalusi. Vanemate hariduse kaasamine võimaldab hinnata hariduse lisandväärtust sõltumatult perekondlikust taustast. See aitab eristada, kas sarnase sotsiaalmajandusliku taustaga noorte seas pakub kõrgharidus tööturul tegelikku eelist võrreldes keskharidusega ning kas katkestajate nõrgem tööturupositsioon tuleneb katkestamisest endast või juba varasemast ebasoodsast lähtekohast. Hariduspoliitika vaates võimaldab vanemate hariduse arvestamine paremini tuvastada riskirühmi, kelle katkestamise või tööturu ebaedu risk on struktuurselt kõrgem; suunata ressursse tõenduspõhiselt (nt õppetoetused, tugisüsteemid, karjäärinõustamine) ning hinnata sekkumiste mõju just neile rühmadele, kelle lähtekoht on ebasoodne. Rahvastiku statistilisest registrist hõiveseisundi kaasamine täpsustab ja täiendab analüüsi käigus arvutatavat tööturu staatust andmetega, mida teistest allikatest ei ole võimalik saada ning mille puudumisel võiks isikute staatus jääda määratlemata. Lisaks võimaldab tegevusala kasutamine hinnata valdkonnapõhist töötamist täpsemalt kui töötamise registris esitatud ametinimetus. Tabel 4. MTA TSD andmekoosseis Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus 1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator Statistikaametis 2 Aasta Arvestusaasta 3 Palgatulu (S1) 4 Töötasu hüvitis (S2) Töötukassa poolt makstud töötasu hüvitise summa 5 Juhatuse liikme tasu (S11) 6 Võlaõigusliku lepingu alusel teenitav tulu (S15) 7 S1 kuude arv Kuude arv, mil palgatulu saadi 8 S2 kuude arv Kuude arv, millal sai Töötukassalt töötasu hüvitist 9 S11 kuude arv Kuude arv, mil juhatuse liikme tasu saadi 10 S15 kuude arv Kuude arv, mil VÕS tulu saadi 11 TT kuude arv Kuude arv, mil töist tulu teeniti Põhjendus: palgatulu ja muude tulu liikide eristamine ning info tulu saamise kestuse (kuude arvu) ja summa kohta on õppijate, lõpetanute ja katkestanute tööturu edukuse analüüsimisel oluline, kuna see võimaldab tööturul osalemist ja majanduslikku toimetulekut hinnata sisulisemalt ja ajaliselt täpsemalt. Tulu liikide eristamine aitab välja selgitada erinevad tööturukäitumise mustrid, sh töövormide rolli, samas kui tulu saamise kuude arv võimaldab hinnata tööhõive stabiilsust ja järjepidevust. Tulu summa koos ajamõõtmega aitab omakorda vältida eksitavaid järeldusi, mis võivad tekkida üksnes aastapõhise sissetuleku alusel. Vastavate tunnuste arvestamine parandab õppijate, lõpetanute ja katkestanute omavahelise võrdluse kvaliteeti, kuna rühmad võivad erineda nii tööturule sisenemise ajastuse, töövormide kui ka sissetuleku regulaarsuse poolest. Samuti võimaldab see eristada juhuslikku või lühiajalist töötamist püsivast tööturusuhtest ning vältida olukorda, kus tööturupositsiooni hinnatakse üle või alahinnatakse mõõtmisviisist tulenevalt. Hariduspoliitika vaates toetab nende tunnuste analüüs eelkõige teadlikumat ja sihitumat otsustamist, kuna see võimaldab täpsemalt hinnata haridustaseme ja ‑valdkonna seost tegeliku tööturul toimetuleku mitte üksnes hõiveseisundiga. Selline lähenemine annab parema aluse sihtrühmade määratlemiseks toetavates ja ennetavates meetmetes (nt õpitee katkestamise ennetus, ümberõpe, täiend‑ ja ümberõppe vajadus) ning vähendab riski teha ekslikke järeldusi hariduse mõjust tööturule, võttes arvesse nii sissetuleku liiki, stabiilsust kui ka mahtu. Tabel 5. MTA vorm INF1 andmekoosseis Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus 1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator Statistikaametis 2 Aasta Arvestusaasta 3 Dividenditulu Dividenditulu suurus Põhjendus: dividendidest saadava tulu kaasamine on õppijate, lõpetanute ja katkestanute tööturu edukuse analüüsimisel oluline, kuna see võimaldab hinnata majanduslikku toimetulekut ja tööjõukäitumist tõlgendada terviklikumalt. Dividenditulu arvestamata jätmine võib viia majandusliku edukuse alahindamiseni nende isikute puhul, kelle peamine või oluline sissetulekuallikas on kapitalitulu ning luua eksliku mulje nõrgemast toimetulekust, kuigi tegelik sissetulek on kõrge. See on eriti tähtis nende inimeste puhul, kes on tööturult ajutiselt või pikaajaliselt eemal. Ilma dividendituluta võivad osa töövorme ja sissetulekuallikaid jääda analüüsis nähtamatuks. Selle tulemusel võib katkestajate majanduslik toimetulek tunduda ootamatult hea või lõpetanute parem olukord näida põhjendamatult üksnes hariduse mõjuna, kuigi osa erinevustest tuleneb kapitalitulust. Tabel 6. MTA e-vormi andmekoosseis Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus 1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator Statistikaametis 2 Aasta Arvestusaasta 3 E_1_1_E Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse osutamisest (ettevõtlus) 4 E_1_1_M Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse osutamisest (metsamaterjal) 5 E_1_1_P Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse osutamisest (põllundus) 6 E_3_1_E Ettevõtluse tulem: Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse osutamisest (ettevõtlus) 7 E_3_1_M Ettevõtluse tulem: Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse osutamisest (metsamaterjal) 8 E_3_1_P Ettevõtluse tulem: Tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse osutamisest (põllundus) Põhjendus: õppijate, lõpetanute ja katkestanute tööturu edukuse analüüsimisel on oluline eristada erinevaid tööturul osalemise vorme, sest ettevõtlustulu ja palgatulu peegeldavad sisuliselt erinevaid töövorme, riskiprofiile ja sissetulekumustreid. Ettevõtlustulu käsitlemine palgatuluga samaväärselt moonutaks tööturupositsiooni ja hariduse tööturul rakendumise hindamist. Ilma ettevõtlustulu eristamata võivad ettevõtlusega tegelevad isikud näida väga madala või ebastabiilse palgatuluga töötajatena, samuti ei ole võimalik eristada palgatöötajaid ja iseenda tööandjaid, mis omakorda moonutab järeldusi hõive stabiilsuse ja töötururiskide kohta. Ettevõtlustulu eraldi käsitlemine võimaldab hinnata sissetulekuid töövormide lõikes ning analüüsida tööturupositsiooni vastavalt isiku tegelikule tegevusviisile. Ettevõtlustulu eristamine võimaldab analüüsida, millistes haridusvaldkondades suundutakse sagedamini ettevõtlusse ning hinnata ettevõtluse rolli lõpetanute tööturule sisenemisel. See aitab vältida eksitavaid järeldusi, justkui oleks palgatöö puudumine automaatselt ebaedukuse näitaja. Haridus‑ ja tööturupoliitika seisukohalt on oluline mõista, millised haridusvaldkonnad ja –tasemed loovad eeldusi ettevõtluseks, kuivõrd haridussüsteem toetab ettevõtlusvalmidust ning millised sihtrühmad vajavad ettevõtluse alustamisel täiendavat tuge. Tabel 7. MTA töötamise registri andmekoosseis Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus 1 SA_ISIK_ID Isiku identifikaator Statistikaametis 2 AASTA Arvestusaasta 3 PK_TUNNUS 1- Põhitöö, 2- Kõrvaltöö 4 ISCO1_K Ametinimetuse kood, ühekohaline 5 ISCO5_K Ametinimetuse kood, viiekohaline 6 KOORMUS Töötamise registri tööajamäär, väärtus vahemikus 0-1 7 TOOTAMISE_LIIK_K Töötamise liigi kood (leping) 8 TÖÖTAMISE_ALGUS Töötamise alguskuupäev (nii põhi- kui kõrvaltöö korral) 9 TÖÖTAMISE_LÕPP Töötamise lõppkuupäev (nii põhi- kui kõrvaltöö korral) 10 TOOKOHA_RIIK_K Töökoha asukoha riigi kood 11 TOOKOHA_MK_K Töökoha asukoha maakonna EHAK kood Põhjendus: õppijate, lõpetanute ja katkestanute edasise toimetuleku ning tööturu‑edukuse analüüsimisel on keskne eesmärk kirjeldada isikute tegelikku tööturul osalemist, mitte üksnes töötamise olemasolu fakti. Töötamise registri andmed võimaldavad hinnata ka tööturupositsiooni nii sisuliselt kui ka ajalisest vaatenurgast. Põhi‑ ja kõrvaltöö eristamine on vajalik, et analüüsida töö ja õppimise omavahelist seost, hinnata töökoormuse tegelikku mahtu ning tuvastada alahõivet või vajadust mitme töökoha järele. Ametinimetus võimaldab hinnata hariduse ja töö erialast vastavust, analüüsida, millistele ametikohtadele lõpetanud ja katkestanud suunduvad ning eristada kvalifikatsioonile vastavaid ja mittevastavaid töökohti. Töökoormuse teave on vajalik selleks, et eristada täis‑ ja osalise koormusega töötamist, tõlgendada sissetulekuid korrektselt (nt madalam sissetulek võib tuleneda väiksemast töökoormusest) ning analüüsida töö ja õpingute või töö ja pereelu ühitamist. Ilma koormuse infota võib osaline hõive ekslikult näida madala tööturuga seotud edukusena. Lepingu tüübi (nt tähtajaline, tähtajatu, töövõtu‑ või käsundusleping) kaasamine võimaldab hinnata töösuhte stabiilsust ja turvalisust, eristada püsivaid töösuhteid ajutistest või ebakindlatest töövormidest ning analüüsida noorte ja katkestanute tööturule sisenemise kvaliteeti. Lepingu liigi puudumisel võib hõive näida tegelikkusest stabiilsem ning tööturu ebakindluse riskid jääda varjatuks. Töötamise algus‑ ja lõppkuupäevad on vajalikud üleminekute analüüsimiseks õpingutest tööturule ning tööturul oldud aja ja sissetulekute korrektseks arvutamiseks vastavalt tegelikult töötatud ajale. Töökoha asukoha info (nt omavalitsuse või maakonna tasandil) võimaldab hinnata regionaalseid erinevusi tööturule sisenemisel, analüüsida õppijate ja lõpetanute liikumist õppeasutuse piirkonnast mujale ning selgitada piirkondlikke tööturuvõimalusi. Ilma asukohateabeta võib jääda ruumiline ebavõrdsus hariduse tasuvuses märkamata. Töötamise registri detailsete tunnuste kasutamine analüüsis on hariduspoliitika kujundamisel vajalik, et mõista millisel määral ja millises vormis omandatud haridus tegelikult rakendub ning tuvastada sihtrühmi ja haridusvaldkondi, kus töötururiskid on kõrgemad. Tabel 8. Töötukassa infosüsteemi EMPIS andmekoosseis Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus 1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis 2 Aasta Arvestusaasta 3 Töötuna arvel oldud päevade arv Põhjendus: lõpetanute ja katkestanute edasise toimetuleku ning tööturu edukuse analüüsimisel on töötuna oldud päevade arv oluline hõiveseisundi korrektseks määratlemiseks ja selle eristamiseks olukordadest, kus isik pole küll töötanud, kuid ei ole ka töötuna arvel. Töötuse kestus võimaldab eristada lühiajalisi üleminekuid (nt vahetult pärast õpingute lõppu) pikaajalisest töötusest, mis viitab oluliselt kõrgemale töötururiskile. Ilma töötuse kestust arvesse võtmata käsitletaks kõiki töötuid ühe homogeense rühmana ning tegelik tööturu raskuste ulatus jääks varjatuks. Töötuna oldud päevade arvu põhjal on võimalik hinnata, kui kiiresti leitakse esimene töökoht pärast lõpetamist või katkestamist, eristada sujuvaid ja probleemseid üleminekuid haridussüsteemist tööturule ning võrrelda erinevaid haridusvaldkondi ja -tasemeid tööturule sisenemise kiiruse alusel. Töötusperioodi kestuse arvesse võtmine võimaldab ka palga- ja hõiveerinevusi realistlikumalt tõlgendada, eristada hariduse mõjusid töö tulemustele töötuse kestusest tulenevatest mõjudest ning vältida eksitavaid järeldusi hariduse tulemuslikkuse või ebaedukuse kohta. Tabel 9. Töötukassa infosüsteemi TETRIS andmekoosseis Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus 1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis 2 Töövõime ulatus Osaline või puuduv töövõime 3 Aasta Arvestusaasta Põhjendus: Lõpetanute ja katkestanute edasise toimetuleku ning tööturu edukuse analüüsimisel on keskse tähtsusega isiku tegeliku töövõime ja sellest tulenevate võimaluste arvestamine. Osaline või puuduv töövõime mõjutab otseselt osalemist tööturul, töökoormuse mahtu, sissetulekut ning üleminekuid haridussüsteemi ja tööturu vahel ega ole võrreldav ei töötuse ega vabatahtliku mitteaktiivsusega. Kui töövõimega seotud infot analüüsis ei arvestata, liigitatakse vastavad isikud ekslikult mitteaktiivsete hulka, suureneb näiliselt tööturult kõrvale jääjate osakaal ning tekivad väärad järeldused hariduse tulemuslikkuse ja tööturu toimimise kohta. Osaline või puuduv töövõime võib olla õpingute katkestamise või edasilükkamise põhjuseks, mõjutada õppimise koormust ja õppevormi valikut ning suunata isiku tööturule sisenemise asemel rehabilitatsiooni või toetatud tegevuste juurde. Töövõime info arvestamine võimaldab seega eristada katkestamisi, mis tulenevad terviseseisundist muudest katkestamise põhjustest. Ilma töövõime andmeteta ei ole võimalik hinnata, kas ja millisel määral toetavad haridus‑ ja tööturumeetmed osalise või puuduva töövõimega isikute üleminekuid ega analüüsida, millistes haridusvaldkondades on tööturule sisenemine paremini või halvemini kohandatav töövõime piirangutega. Poliitikakujundamisega seotult on töövõime info kaasmine vajalik sihitatud meetmete (nt paindlikud õppevormid ja toetatud töökohad) kujundamiseks. Tabel 10.1 ja 10.2 Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS andmekoosseis Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus 1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis 2 Aasta Arvestusaasta 3 Vanemahüvitis_päevad Päevade arv, mil isik sai vanemahüvitist 4 Lapsehooldustasu_päevad Päevade arv, mil isik sai lapsehooldustasu Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus 1 SA ISIK ID Isiku identifikaator 2 Aasta Arvestusaasta 3 Puude aste Keskmine, raske, sügav Põhjendus: Lõpetanute ja katkestanute edasise toimetuleku ning tööturu edukuse analüüsimisel on keskse tähtsusega isikute tegeliku hõiveseisundi korrektne tõlgendamine. Vanemahüvitise ja lapsehoolduspäevade perioodid tähistavad ajutist ja institutsionaalselt reguleeritud tööturult eemalolekut, mida ei saa võrdsustada töötuse, passiivsuse ega haridussüsteemist väljalangemisega. Ilma nende tunnuste arvestamiseta liigitataks vastavad isikud ekslikult mitteaktiivseteks, mille tulemusel suureneks näiliselt tööturult ja õpingutest kõrvale jääjate osakaal ning moonduks rühmade - eriti naiste - lõikes tehtavad järeldused hõive ja palgatasemete kohta. Puudega isikute puhul võib tööturul osalemine olla piiratud või katkendlik ning nende mitteosalemine tööturul või õpingute mittejätkamine olla tingitud terviseseisundist, mitte tööturu‑ või haridussüsteemist tõrjutusest. Samuti võib töötamine toimuda väiksema koormusega või toetatud tingimustel. Kui puude olemasolu infot analüüsis ei arvestata, võivad puudega isikud olla ekslikult liigitatud mitteaktiivseteks, mille tulemusel tekib väär arusaam haridustee katkestamise, tööturult eemale jäämise või madalama sissetuleku põhjustest. See moonutab ka üldisi järeldusi rühmadevaheliste erinevuste kohta. Vastavate tunnuste arvestamine võimaldab hinnata, millistes haridusastmetes ja õppetasemetes esinevad puudega õppijate jaoks suuremad tõkked ning saada täpsemat teavet ka õpingud katkestanud isikute edasise toimetuleku kohta. Ilma puude andmeteta ei ole võimalik hinnata, kas ja millisel määral toetab haridussüsteem puudega õppijate edukat liikumist tööturule, samuti võib sellisel juhul alahinnata puudega isikute tööturupositsiooni või võrrelda omavahel isikuid, kelle võimalused tööturul osalemiseks ei ole võrdsed. Tabel 11. Kaitseväekohuslaste registri andmekoosseis Jrk Tunnuse nimi Kirjeldus 1 SA ISIK ID Isiku identifikaator Statistikaametis 2 Aasta Arvestusaasta 3 Päevade arv Päevade arv aastas, mil isik oli ajateenistuses Põhjendus: Lõpetanute ja katkestanute tööturu‑edukuse hindamisel on keskne eesmärk mõista isikute tegelikku hõivet ja üleminekuid haridussüsteemi ning tööturu vahel. Selleks on oluline eristada olukordi, kus isik ei õpi ega tööta vabatahtlikult, olukordadest, kus mittetöötamine või mitteõppimine on tingitud kohustuslikust riigikaitseteenistusest. Ilma kaitseväeteenistuse andmeteta liigitataks ajateenistuses viibivad isikud sageli mitteaktiivseteks, suureneks näiliselt tööturult kõrvale jääjate osakaal ning moonduks arusaam sellest, millega haridustee katkestanud või lõpetanud tegelikult tegelevad.  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Haridus- ja Teadusministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Statistikaameti poolt juurdepääsu lubamine Haridus- ja Teadusministeeriumile Maksu- ja Tolliameti, rahvastikuregistri, kaitseväekohustuslaste registri, Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi ja Töötukassa andmekogu andmetele uurimistööks, mille eesmärgiks on Eesti haridussüsteemis osalevate õppijate, katkestanute ja lõpetajate hõive ja tulu uurimine ning hariduse sotsiaalmajandusliku mõju hindamine. Uuringu pealkiri Edukus tööturul Kas on poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 Jah lg 5)? Uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja Jah. puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg Eriliigilised isikuandmed, mida uuringus 4) töödeldakse on kirjeldatud taotluse lisas 1 “Andmekoosseis”: • haridusliku erivajaduse tunnuse märge õppijatel, katkestanutel, lõpetanutel; • puude olemasolu ja raskusaste Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAISi andmekoosseisus; • märge osalise või puuduva töövõime olemasolu kohta Töötukassa infosüsteemist TETRISe andmekoosseisus Eriliigilisi isikuandmeid (eelkõige terviseandmeid) võivad sisaldada ka järgmised andmed: • kutse- ja kõrghariduse õpingute katkestamise põhjus; • kõrghariduse õppijate/katkestanute/lõpetanute rahastamise allikas. Ülalviidatud eriliiki isikuandmed ei ole uuringu põhiandmed. Eriliigiliste andmete osakaal on andmestikus väike ning need andmed on  suurema üldistusastmega. Mõned näited klassifikaatoritest - haridusliku erivajaduse tunnus: jah/ei, puude raskusaste: keskmine, raske, sügav. Viidatud tunnuste kaasamine on oluline põhjusel, et uuringu üheks eesmärgiks on erinevate sihtgruppide tööturul rakendumise uurimine haridussüsteemi vaatest - mil määral on õpe erinevatele sihtgruppidele kättesaadav ning kuidas aitab see parandada nende rakendumisvõimalusi? Kas isikuandmete töötleja on määranud Mirjam Reinthal andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja Õigusnõunik-andmekaitsespetsialist kontaktandmed)? Tel: 735 2405 E-post: [email protected] Kas on olemas eetikakomitee otsus? Ei. Kas osa uuringust toimub andmesubjekti Ei. nõusoleku alusel? 1. Vastutava töötleja üldandmed 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Haridus- ja Teadusministeerium aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 70000740 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e- Munga 18, 50088 Tartu post, telefon Uuringu kontaktisik: Kersti Roosimäe, analüüsivaldkonna juhtivanalüütik, e-post: [email protected], tel: +372 735 3922 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress Statistikaameti kaugtöökoht teadlaste keskkonnas. 2. Volitatud töötleja üldandmed 2.1.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Statistikaamet aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 70000332 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e- Tatari tn 51, 10134, Tallinn post ja telefoninumber [email protected] 2.1.2 Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Statistikaameti kaugtöökoht teadlaste erineb registriandmetest) keskkonnas. maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus? 1). Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse § 5 järgi lõike 6 järgi on ministeeriumi ülesanne korraldada poliitika ja õigusaktide mõju hindamine ja selleks vajalike uuringute ning statistika koostamine ning sama määruse lõike 2 järgi koordineerida riigi haridus-, teadus-, valitsemisala innovatsiooni-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika valdkondade kujundamiseks vajaliku teabe kogumist ja analüüsimist. 2). Haridus- ja teadusministri 27.08.2019 määruse nr 42 „Tulemusrahastamisel arvesse võetavate tulemusnäitajate täpsustused, nende osakaalud ja tulemusrahastamise arvestamise alused ning doktoriõppe tulemustasu määr ja arvutamise kord“ § 4 lõike 3 ja Haridus- ja teadusministri 16.08.2019 määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ § 5 lõike 4 punkti 2 kohaselt on tulemusrahastamise üheks mõõdikuks lõpetanute edasiõppimise või töötamisega hõivatute osakaal. 3). Kõrgharidusseaduse § 43 lõike 4 järgi juhindutakse ülikooliga sõlmitava halduslepingu ja rahastuskokkuleppe puhul prognoositavat kõrgharidusega spetsialistide vajadust tööturul. 4). Kutseõppeasutuse seaduse § 3 lõike 1 ja kõrgharidusstandardi § 3 lõigete 3 ja 9 järgi on õppeasutustel ülesanne toetada edasiõppimise ning tööhõive tagamiseks vajalike pädevuste omandamist, et võimaldada õppijal edukalt toime tulla muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundada motivatsiooni elukestvas õppes osalemiseks. Õppetöö korraldamisel tuleb arvestada tööturu, ühiskonna ja sihtrühma vajadusi. 5). Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 üldeesmärgiks on jälgida, et Eesti inimestel on olemas teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning et need toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 üldeesmärgiks on jälgida, et Eesti inimestel on olemas teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas. Selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik luua andmete töötlemisega usaldusväärne ja terviklik ülevaade Eesti haridussüsteemis osalevate isikute – sh üld-, kutse- ja kõrghariduse õppijate, haridustee katkestanute ning lõpetanute - edasisest õpiteest ja tööturukäitumisest. See hõlmab teadmisi õpingute jätkamise ja tööturul osalemise kohta ning arusaama põhjustest, miks osa inimesi viibib ajutiselt või püsivalt väljaspool nii haridus- kui ka tööturgu. Info on vajalik selleks, et kujundada teadmuspõhist riiklikku hariduspoliitikat ja varustada õppeasutusi sisendiga, mis võimaldab neil täita seadusest tulenevat ülesannet pakkuda ühiskonna ootustele vastavat õpet. Hariduspoliitika kujundamise seisukohast võimaldavad piisava detailsusega andmed – nt. õppeasutuse, õppeastme, õppekavarühma ja konkreetse õppekava tasand – analüüsida, milliste rühmade puhul esineb suurem risk haridustee katkemiseks, õpingute jätkamiseks hilisemas etapis või tööturul mitteosalemiseks. See loob aluse tuvastada mustreid, mis viitavad võimalikele takistustele õppimisel või tööturule siirdumisel, ning hinnata, kuidas erinevad hariduslikud ja sotsiaalmajanduslikud taustategurid neid protsesse mõjutavad. Analüüs võimaldab teha põhjendatud järeldusi selle kohta, milliste õppija rühmade ja õpiteede puhul on vaja täiendavat tuge, paindlikumaid õppevorme, paremat lõimimist tööturuga või muudatusi õppekavades ja tugimeetmetes. Samuti võimaldab see reageerida olukordadele, kus tekivad küsimused selle kohta, miks teatud isikute rühmad ei osale kas ajutiselt või püsivalt ei haridussüsteemis ega tööturul, ning suunata poliitikameetmeid nende õpiteede toetamiseks. Õppeasutuste vaates on vajalik saada detailseid ja aastati võrreldavaid andmeid õppekavade tasandil selleks, et hinnata õpetuse vastavust õppijate edasistele haridus‑ ja tööturuväljavaadetele, kavandada õppekavade arendust, tugevdada koostööd tööandjatega ning kujundada sihitatud tugiteenuseid. Selline andmepõhine lähenemine võimaldab õppeasutustel teha teadlikke otsuseid, mis toetavad õppijate edukat haridustee lõpuleviimist ja sujuvamat üleminekut tööturule. Samuti on vajalik analüüsida vanemate haridustaseme ja sotsiaalmajandusliku tausta mõju õppijate haridustee valikutele, katkestamise riskile ning hilisemale tööturukäitumisele, et mõista hariduse põlvkondlikke ja struktuurseid mõjusid. Info on vajalik selleks, et kujundada teadmuspõhist riiklikku hariduspoliitikat ning toetada rahvusvahelist võrdlust, mis võimaldab hinnata Eesti haridussüsteemi toimimist teiste riikide taustal. Laiemas vaates võimaldab uuringu andmete analüüsimine ja tulemuste üldistatud kujul avalikustamine Haridussilmas (Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt hallatavas haridusstatistika andmeid koondavas keskkonnas: https://haridussilm.ee) teha õpilastel teadlikumaid erialavalikuid edasiste õpingute planeerimisel ning varustada karjäärinõustamisega tegelevaid spetsialiste asjakohase infoga. Vastavate hõive ja palga tulemuslikkuse mõõdikute, indikaatorite ja tulemusrahastuse näitajate arvutamise vajadus tuleneb eesmärgist hinnata hariduse asjakohasust ja tulemuslikkust tööturu vaates. Uurimiseesmärgist lähtuvalt keskendutakse järgmistele küsimustele: 1. Millega tegelevad õpingud lõpetanud isikud lõpetamisele järgnevatel aastatel? Kas nad jätkavad õpinguid, siirduvad tööturule või jäävad mingitel põhjustel edasistest õpingutest/tööturult kõrvale? Mis valdkondadesse ja ametikohtadele asuvad lõpetanud tööle, kui paljudel on lõpetatud eriala seotud ametikoha valdkonnaga ning milline on lõpetanute keskmine palk lõpetatud õppetasemete ja valdkondade lõikes? 2. Millega tegelevad õpingud katkestanud lõpetamisele järgnevatel aastatel? Kas nad siiski jätkavad õpinguid tasemeõppes või siirduvad tööturule või jäävad mingitel põhjustel õpingutest/tööturult kõrvale? Mis valdkondadesse ja ametikohtadele asuvad katkestanud tööle ning milline on nende keskmine palk? 3. Kui paljud õpilased töötavad õpingute kõrvalt, sh. millise koormusega ning kas töötamise valdkond haakub õpitava erialaga ning millist palka nad teenivad? 4. Millisel moel mõjutab rahvusvaheline mobiilsuskogemus õpingute ajal üliõpilaste edasist õpiteed ja üleminekut tööturule? 5. Millisesse sihtgruppi kuuluvad need, kes ei ole pärast haridussüsteemist lahkumist hõivatud töö ega õpingutega? Mis võib olla mittehõivatuse põhjusteks ning millised mustrid nende taustas esinevad? 5. Kuidas haridustee kulg ja valikud seostuvad hilisema hõive ja palgaga, arvestades, et tulemusi mõjutavad ka muud (haridusest sõltumatud) tegurid? 6. Millised tegurid (haridustase, õppekava, varasem haridustee, katkestamine, edasised õpingud jmt) on seotud erinevate tööturu‑ ja õpitee tulemustega? 7. Milline on vanemate haridustaseme mõju sisseastunute, katkestajate ja lõpetanute edasisele haridusteele ning tööturu väljavaadetele ning kuidas Eesti näitajad paigutuvad rahvusvahelises võrdluses? Eesmärgi saavutamiseks võib analüüsi käigus tekkida vajadus vastata täiendavatele uurimisküsimustele, mis on sisuliselt ja funktsionaalselt seotud taotluses kirjeldatud eesmärgiga ning aitavad paremini mõista täheldatud mustreid, sh põhjuseid, miks teatud õppijate rühmad ei osale ajutiselt või püsivalt hariduses ja/või tööturul. Analüüs ei hõlma andmete kasutamist üksikisikute hindamiseks ega individuaalsete otsuste tegemiseks, vaid toimub üksnes üldistatud kujul. Andmete analüüsimisel kasutatakse erinevaid metoodilisi vaatenurki sõltuvalt analüüsi eesmärgist. Uuringu põhiraportis käsitletakse isikuid nende viimase ja kõrgeima lõpetatud haridustaseme alusel vaadeldaval ajaperioodil, et vältida topeltarvestust ja tagada tulemuste võrreldavus. Vaheraportites aga vaadeldakse täiendavalt konkreetsel aastal õppetaseme lõpetanud isikute edasist haridus- ja tööturukäiku, võimaldades detailsemat ja ajaliselt täpsemat analüüsi sihtgrupi suhtes. Põhieesmärkide saavutamiseks määratletud tegevused ja alaeesmärgid, lähtudes statistika koostamiseks vajalikest alusandmetest, on järgmised: - Eesti hariduse infosüsteemist (EHIS) üldkesk-, kutse- ja kõrghariduse lõpetanute/katkestanute andmetele lisatakse EHIS-st õpingute jätkamise info; - EHISe andmetele (lõpetaja, katkestanu, õppija) lisatakse Maksu- ja Tolliametist (MTA) tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni andmed (vorm TSD), dividendidelt saadava tulu andmed (vorm INF1) ja füüsilisest isikust ettevõtjate tulude deklaratsiooni andmed (vorm E); - EHISe andmetele (lõpetaja, katkestanu, õppija) lisatakse Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist töötamise andmed; - EHISe andmetele (lõpetaja, katkestanu, õppija) lisatakse Rahvastikuregistrist elukohariigi, soo ning sünniaja andmed; - EHISe andmetele (lõpetaja, katkestanu, õppija) lisatakse kaitseväekohustuslaste registrist ajateenistuses oldud aja andmed; - EHISe andmetele (lõpetaja, katkestanu, õppija) lisatakse Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS andmed lapsehooldustasu/ vanemahüvitise saamise ja puude olemasolu kohta; - EHISe andmetele (lõpetaja, katkestanu, õppija) lisatakse Töötukassa TETRIS registri andmed osalise/puuduva töövõime osas; - EHISe andmetele (lõpetaja, katkestanu, õppija) lisatakse Töötukassa EMPIS registri andmed töötuna arvel oldud aja osas; - EHISe andmetele (lõpetaja, katkestanu, õppija) lisatakse Rahvastiku statistilise registrist (RSR) vanemate kõrgeima omandatud hariduse andmed ning hõiveseisundi ja tegevusala andmed. Detailsem registriandmete kirjeldus koos põhjendustega, miks vastavate andmetunnuste kaasamine on vajalik, on esitatud lisas 1. Moodustatud edukus tööturul andmestiku praktilised rakendusalad: • statistika tegemiseks rakendatavate metoodikate, vajalike andmetöötluse ja andmete grupeerimise loogikate väljatöötamine, arendamine ning rakendamine; • väljavõtete tegemiseks vajalike algoritmide väljatöötamine, arendamine ja rakendamine; • erinevate sihtgruppide edasiste õpingute ning tööturul rakendumise andmete analüüs ning tulemuste tõlgendamine ja vormistus; • erinevate tulemuslikkuse näitajate ja indikaatorite (nt. lõpetajate rakendumine üks ja rohkem aastaid peale lõpetamist, lõpetanute keskmine palk üks ja rohkem aastaid pärast lõpetamist) arvutamine; • analüüsi tulemuste pealt hõive ja palgastatistika avalikustamine Haridussilmas (haridusstatistika andmeid koondav keskkond https://haridussilm.ee/) ning raportite kokku panek ning avaldamine Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel (https://www.hm.ee/). 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Edukus tööturul uuringu eesmärk on anda põhjalik ülevaade haridussüsteemis osalenud ja sealt lahkunud isikute edasisest tegevusest, et pakkuda vajalikku sisendit erinevate sihtgruppide kohta hariduspoliitika kujundamiseks ning anda õppeasutustele detailsem ülevaade nende lõpetajate edasisest tegevusest. Isiku tuvastamist võimaldavate andmete (isikukood, ees-ja perekonnanimi, sünniaeg) kaasamine EHISe andmestikku on vajalik põhjusel, et Statistikaameti poolt oleks võimalik siduda EHISe andmed (õppijad/katkestanud/lõpetanud) isikupõhiselt teiste registrite (Maksu- ja Tolliameti registri, rahvastikuregistri, rahvastiku statistilise registri, kaitseväekohustuslaste registri, Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi ja Töötukassa) andmetega. Viidatud andmekomplekt (nimi, sünniaeg, isikukood) tervikuna on vajalik kaasata põhjusel, et EHISe andmetes on ka välisüliõpilasi, kellel ei ole Eesti isikukoodi. Isikupõhine tuvastamine on vajalik ainult Statistikaametile andmestike ühendamiseks. Seejärel luuakse pseudonüümitud kood ning kogu edasine analüüs Haridus- ja Teadusministeeriumi volitusega töötajate poolt toimub ainult pseudonüümitud andmestikega. Isiku tuvastamise võimalus on äärmiselt piiratud ning õigus selleks on vaid Statistikaameti konfidentsiaalsuskohustusega töötajatel. Haridus- ja Teadusministeeriumi konfidentsiaalsus- kohustusega töötajatel on isiku tuvastamise võimalus ainult haridusandmete piires ning ainult kuni andmed on Statistikaametisse edastatud. Ilma isikupõhiste andmete sidumiseta oleks võimalik esitada lõpetajate, hõive ja palga statistikat üksnes agregeeritud kujul. Sellisel juhul puuduks aga võimalus analüüsida keerukamaid ja sisuliselt olulisi seoseid, mis on vajalikud tõenduspõhise hariduspoliitika kujundamiseks. Näiteks ei oleks võimalik arvestada isiku kogu vaatlusperioodi jooksul omandatud kõrgeimat haridustaset ning siduda seda hõive ja palgaga. Samuti poleks võimalik tuvastada konkreetsemaid probleemkohti sihtgruppide või valdkondade lõikes. Ka puuduks sellisel juhul võimalus parandada dubleerivate juhtumite tõttu tekkinud andmekvaliteedi probleeme ega ühendada isiku kohta andmeid üle aastate, et jälgida haridussüsteemist lahkunute grupi osas nende staatust pikema perioodi vältel. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Haridussüsteemi ülesannetest üks peamisi on anda inimestele ettevalmistus edasiseks tööeluks. Selle ülesande täitmise jälgimiseks vajab nii Haridus- ja Teadusministeerium hariduspoliitika planeerimisel, korraldamisel ja arendamisel kui ka õppeasutused oma töö planeerimisel sisendit Eesti haridussüsteemis osalenud/osalevate isikute edasiõppimise ning tööturule suundumise kohta. Uuringu eesmärk on kõrghariduspoliitika kujundamine, mille läbiviimise alused on järgmised: • Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse § 5 järgi lõige 6 järgi on ministeeriumi ülesanne korraldada hariduspoliitika ja õigusaktide mõju hindamist ja selleks vajalike uuringute ning statistika koostamist. Näiteks võimaldab andmete analüüs välja selgitada, kui paljud õpilased töötavad õpingute kõrvalt, millisel tasemel ja millistes valdkondades. Selline teave on oluline edasisteks tegevusteks õpilaste toetussüsteemi arendamisel. Puude olemasolu ning teave isiku puuduva või osalise töövõime kohta võimaldab anda olulist sisendit kutse/kõrgharidusõppe kättesaadavuse seisukohalt ning haridussüsteemist lahkunute edasine käekäik näitab kuivõrd kutse/kõrgharidusõpe panustab nende rakendumise võimaluste parandamisse. • Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 üldeesmärgiks on jälgida, et Eesti inimestel on olemas teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning et need toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Üheks selle eesmärgi jälgimise mõõdikuks on hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34a inimeste hulgas (%) 1 ja 5 aastat pärast lõpetamist. • Kõrghariduse tulemusrahastamise arvestamise korra § 4. (3) ja kutseõppe tegevustoetuse rakendamise korra § 5 (4) p.2 järgi arvestab riik kutse- ja kõrgkoolide tulemus-rahastamisel ühiskonna arengu toetamise näitajana edasi õppivate või tööhõives osalevate lõpetanute osakaalu, mille jaoks on vajalik arvutada vastavad näitajad õppeasutuste ja tasemete lõikes.  • Kõrgharidusseaduse § 43. (4) järgi võetakse ülikooliga sõlmitava halduslepingu ja rahastuskokkuleppe puhul uue koolitustellimuse planeerimisel arvesse prognoositavat kõrgharidusega spetsialistide vajadust tööturul. Sama seaduse § 37 (1) osana viiakse kõrghariduse kvaliteedi hindamiseks kõrgkoolis iga seitsme aasta järel läbi institutsionaalset akrediteerimist, mille ühe osana hinnatakse, et oleks tagatud lõpetajate teadmiste ja oskuste vastavus pidevalt muutuvatele tööturu vajadustele ja ühiskonna ootustele ning selle praktiliseks väljundiks ongi õppeasutustele info selle kohta, kui paljud lõpetanud rakenduvad tööturul. • Ka riigi suunatud täiendavad vahendid programmi “Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses” ning projekti “IT Akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses, projekt nr 2021-2027.4.04.24-000” puhul on vajalik jälgida, et lõpetajate arv vastaks tööturu vajadustele ning et lõpetajad ka jõuaksid nendesse valdkondadesse tööle. Selle tarbeks on vajalik analüüsida, kui paljud lõpetanutest on rakendunud viidatud valdkondadega seotud ametikohtadel ja tegevusaladel. • Kutseõppeasutuse seadus § 3. (1) ja kõrgharidusstandardi § 3. (3) ja (9) järgi on õppeasutustel ülesanne toetada edasiõppimise ning tööhõive tagamiseks vajalike pädevuste omandamist, et võimaldada õppijal edukalt toime tulla muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundada motivatsiooni elukestvas õppes osalemiseks. Nii õppekavade väljatöötamisel, arendamisel kui õppetöö korraldamisel peab olema arvestatud tööturu, ühiskonna ja sihtrühma vajadusi. Selle tarbeks on õppeasutustele vaja ka kvantitatiivset statistikat, kui paljud nende lõpetanutest rakenduvad (erialasel) tööl ja millist palka nad teenivad. • Hõivatud isikute osakaalu ja keskmise palga andmete avalikustamine õppeasutuste, õppetasemete, õppevaldkondade ja õppesuundade lõikes Haridussilmas (https://haridussilm.ee) annab erineval tasemel õppijatele võimaluse saada rohkem taustinfot ning teha selle põhjal teadlikumaid erialavalikuid. Vastavalt lehelt on võimalik saada sisendit tööturu hõive ja haridustaseme seoste kohta ka näiteks Töötukassa töötjatel ja karjäärinõustajatel. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Isikukoodidega andmetele on ligipääs vaid väga üksikutel inimestel Statistikaametis, kes seovad EHISe andmed teiste registriandmetega. Edasise analüüsi jaoks kasutatavas andmestikes on isikukoodid eemaldatud ning töö pseudonümiseeritud andmetega toimub HTMi volitatud töötaja poolt Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Uuringu tarbeks ei koguta uusi andmeid, vaid selle asemel kasutatakse olemasolevaid registriandmeid. Seetõttu on tegu andmete taaskasutamisega, mis ei lisa andmesubjektidele täiendavaid kohustusi. HTMi volitatud andmete kasutajal ei ole võimalik andmestikku või andmete töödeldud tulemust Statistikaameti teadlaste keskkonnast alla laadida, vaid töö tulemus tuleb lisada vastavas keskkonnas selleks ettenähtud kausta ning tulemuse edastavad kasutaja e-postile lõpuks Statistikaameti töötaja. Enne tulemi kättesaadavaks tegemist kontrollivad Statistikaameti teenistujad tulemi sisu vastavust aimatavuse reeglitele. Konfidentsiaalsete andmete kasutamise lepingu kohaselt tagab kasutaja tulemi avaldamise kujul, mis välistab statistilise üksuse tuvastamise võimaluse. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Andmete liikumise protsess toimub järgnevate sammudena: • HTM esitab taotluse konfidentsiaalsete andmete kasutamiseks teaduslikult eesmärgil Statistikaametile koos Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) loaga. • Statistikaameti konfidentsiaalsusnõukogu positiivse otsuse korral edastab HTM AKI poolt kinnitatud koosseisus andmed EHISest Statistikaametile Andmevärava vahendusel. • Statistikaamet pseudonüümiseerib EHISst edastatud isiku andmed. • Statistikaamet teeb pseudonümiseeritud andmed HTMile kättesaadavaks kujul, mis võimaldab läbi pseudonümiseeritud identifikaatorite erinevate analüüsi hõlmatavate andmestike andmeid omavahel ühendada. • Lisaks EHISe poolt edastatud andmetele teeb Statistikaamet HTMile pseudonümiseeritud kujul kättesaadavaks andmed AKI poolt kinnitatud andmekoosseisu alusel käesoleva taotluse lisas 1 nimetatud andmekogudest ja andmestikest. • HTMile ei tehta kättesaadavaks isikukoodide andmestikke ega anta võtit isikukoodide taastamiseks. • Statistikaamet lisab pseudonümiseeritud andmestikud HTMile analüüsiks kasutatavasse kausta Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Seda kausta saab kasutada vaid HTMi kindlaks määratud kasutajad. • HTM ühendab pseudonümiseeritud identifikaatorite abil erinevate pseudonümiseeritud andmestike andmed ja analüüsib neid Statistikaameti teadlaste keskkonnas. • Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne HTMile väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille viib läbi Statistikaameti töötaja. Andmed paiknevad ja nende töötlus toimub Statistikaameti serverites, mis asuvad Eestis. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Igal kalendriaastal esitatakse HTMi kontaktisiku poolt EHIS-st Statistikaametisse andmestikud alljärgnevate üldkesk-, kutse- ja kõrghariduse õppijate andmete kohta. Valim on kõikne ja ajas muutuv (allolevalt on esitatud viimase aasta valimite suurusjärgud): • kalendriaasta jooksul põhihariduse ja üldkeskhariduse lõpetanud isikud (N=24223, aasta=2024); • kalendriaasta jooksul kutsehariduse lõpetanud isikud (N=9246, aasta=2024); • kalendriaasta jooksul kõrghariduse lõpetanud isikud (N=9445, aasta=2024) • kalendriaasta jooksul kutsehariduse õpingud katkestanud isikud (N=5517, aasta=2024) • kalendriaasta jooksul kõrghariduse õpingud katkestanud isikud (N=5569, aasta=2024) • kalendriaasta jooksul kõrghariduse lõpetanud isikute õpingute ajal välismaal osalemise kirjed (N= 20558, aasta=2024) • kalendriaasta 10.11 seisuga kutsehariduse tasemeõppe õppijad (N=27604, aasta=2024) • kalendriaasta 10.11 seisuga kõrghariduses õppivad üliõpilased ja eksternid (N=45966, aasta=2024) • kalendriaasta 10.11 seisuga põhihariduse ja üldkeskhariduses õppivad isikud (N=171027, aasta=2024) • kalendriaasta jooksul põhikooli lõpetanute lõpetamise hinnete kirjed (N=326434, aasta=2024) Aegreas toimuvate muutuste jälgimiseks liidetakse viimase kalendriaasta andmed varasematele haridussündmuste andmetele (alates 2005. aastast). Näiteks kutse- ja kõrgharidustaseme lõpetanute sihtgrupi jälgimisel, arvestades põhiraporti metoodikast lähtuvalt vastavas perioodis iga isik ühekordse lõpetajana (arvestades isiku kõrgeimat lõpetatud haridustaset) tähendab see 2024. aastal ca 270 000 lõpetaja edasijõudmise jälgimist. Täiendavalt tehakse igal kalendriaastal Statistikaameti poolt täiendavalt juurdepääs järgnevatele viimase aasta andmeid käsitlevatele registriandmetele (pseudonüümitud kujul). Valimid on ajas muutuvad (allolevalt on esitatud viimase aasta valimite suurusjärgud): • Rahvastikuregistrist (RR) 1 529 746 isiku elukoha riigi, soo ja sünniaja andmed - kõik isikud, kes on 31.12 seisuga RRis aktiivsed. • Rahvastikuregistrist 1 787 467 isiku emakeele andmed - kõik isikud, kes on 31.12 seisuga Eesti residendid. • Rahvastiku statistilise registrist (RSR) vanemate hariduse andmed (N=277 110) Sihtgrupiks on kõigi vastava perioodi lõpetanute, katkestajate ja õppurite vanemad RRi ja RSRi põhjal ning neile vanematele lisatakse juurde RSRis olev kõrgeim haridustase vastava kalendriaasta 31.12 seisuga. • Rahvastiku statistilise registrist (RSR) hõiveseisundi ja tegevusala andmed (N= 303 147) - aasta lõpu seisuga andmed kõigi õppurite, lõpetajate ja katkestajate hõiveseisundi ja tegevusala andmete kohta. • Maksu- ja tolliameti TSD registrist lisatakse töötamise tulu kirjed (kõik isikud, kellel oli tulu vähemalt 0,01 eurot vastaval kalendriaastal) viimase kalendriaasta kohta (N=701 854). • Maksu- ja tolliameti INF1 vormist lisatakse dividenditulu saanute kirjed (kõik isikud, kellel oli tulu vähemalt 0,01 eurot vastaval kalendriaastal) viimase kalendriaasta kohta (N=116393). • Maksu- ja tolliameti e-vormist lisatakse FIE-na saadud tulu (kõik isikud, kellel oli tulu vähemalt 0,01 eurot vastaval kalendriaastal) saanute kirjed viimase kalendriaasta kohta (N=16188). • Maksu- ja tolliameti töötamise registrist lisatakse kirjed (kõik isikud, kellel vähemalt 1 päev lepingust jäi kalendriaasta sisse) töökoha ameti, koormuse ja tegevusala klassifikaatori kohta viimasel kalendriaastal (N=1 224 688). • Töötukassa EMPIS registrist lisatakse kõik kirjed viimasel kalendriaastal vähemalt 1 päeva töötuna arvel olnud isikute kohta (N= 121 801). • Töötukassa TETRIS registrist lisatakse kõik kirjed viimasel kalendriaasta lõppkuupäeva seisuga osalise/puuduva töövõimega isikute kohta (N=95 894). • Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemist SKAIS lisatakse andmed isikute osas, kes on saanud viimasel kalendriaastal vähemalt ühe päeva vanemahüvitist/lapsehooldustasu (N=46696). • Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemist SKAIS lisatakse andmed viimasel kalendriaastal puudega isikute (puude raskusastme olemasolu) osas (N=123624). Arvesse lähevad isikud, kellel oli vastaval kalendriaastal vähemalt ühe päeva ulatuses määratud puue. • Kaitseväekohuslaste registrist lisatakse andmed viimasel kalendriaastal vähemalt ühe päeva ajateenistuses olemise kohta (N=6926). 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035, kutseõppeasutuse seaduses, kõrghariduse seaduses ja teistes dokumentides, millele viidatakse punktis 3 ja mis loovad uuringu läbiviimise õigusliku aluse, on kirjeldatud haridussüsteemist lahkunute edasijõudmise jälgimist ühe haridussüsteemi tervikliku toimimise protsessi osana. Seega on info jälgimise vajaduse lõppemist keeruline ette näha. Arvestades siiski, et aja jooksul võib ette tulla muudatusi, mille tõttu haridussüsteemist lahkunute edasiõppimist ja tööturul rakendumist enam taotluses kirjeldatud viisil ei rakendata, taotleme Andmekaitse Inspektsiooni nõusolekut uuringute tegemiseks kuni 31.12.2030. Päringute ajavahemik varieerub sõltuvalt analüüsi raportite metoodikast, kuid jääb ajavahemikku 2005-2030. Pikema perioodi kasutamine vastava ajavahemiku sees on põhjendatud üksnes siis, kui see on analüüsi eesmärgi saavutamiseks vajalik (nt. selgitamaks välja vastavas ajavahemikus lõpetanute kõrgeim haridus ning mis on tema hõive 2024. aastal). Igal kalendriaastal lisandub HTMi kontaktisiku poolt EHISe väljavõte viimase lõppenud aasta haridussündmusega seotud andmete kohta, mida täiendatakse Statistikaameti vastavate töötajate poolt ettevalmistatud teiste registrite (Rahvastikuregistri, Rahvastiku statistilise registri, Maksu- ja tolliameti, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, Kaitseväekohuslaste registri) andmetega viimase lõppenud aasta kohta. Õppijate ja haridussüsteemist lahkunute tööturul osalemise jälgimine samal või järgneval aastal võimaldab anda haridusasutustele võimalikult ajakohast informatsiooni hariduspoliitika planeerimiseks, tugimeetmete kavandamiseks ning ressursside suunamiseks. Analüüsi eesmärgil, sh isikute edasijõudmise jälgimiseks pärast haridussüsteemist lahkumist pikema ajavahemiku jooksul ning nende kõrgeima omandatud haridustaseme määramiseks, on vajalik koondada andmestik kõigi alates 2005. aastast haridussüsteemis osalenud isikute kohta. Kirjeldatud analüüsi eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et Statistikaamet säilitab kuni 31.12.2025. a kehtiva andmete kasutamise lepingu alusel eelnevas lepingus antud tingimuste järgi ettevalmistatud andmestikud ning tagab uue lepinguga ettevalmistatud andmete säilitamise 10 aastaks. Tulemuste analüüs pikema ajaperioodi lõikes võimaldab saada põhjalikuma ülevaate erinevate sihtgruppide käitumisest ja nende õpiradade kujunemisest. Näiteks selgus varasemast analüüsist, et madalama haridustaseme lõpetanutest suundub vahetult pärast lõpetamist suurem osa edasi õppima ning siseneb tööturule alles mõne aja möödudes. Lisaks võimaldab analüüs hinnata, millistes valdkondades avaldab pikem töökogemus täiendava palga kujunemisele suurimat mõju. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Alljärgnevalt on esitatud ülevaade kasutatavatest registritest ning neis sisalduvate andmete kaasamise vajadusest. Andmete detailne koosseis koos põhjendustega on toodud lisas 1. • EHISest saadud lõpetanute/katkestanute/õppijate andmestik vastavate tunnuste lõikes on vajalik analüüsitava sihtgrupi määratlemiseks ning nende edasiõppimise/õpingute lõpetamise staatuse tuvastamiseks vastavate osagruppide lõikes. • EHISest saadud kõrghariduse lõpetanute mobiilsuse andmed võimaldavad uurida õpirändes osalenute eeliseid tööturule sisenemiseks. Positiivne tulemus võimaldaks anda andmetega tõendatud kinnituse, mille alusel motiveerida üliõpilasi osalema mobiilsuses ning samal ajal panustada sisendiga poliitikakujundamisse, töötades välja meetmeid ja taotledes rahastust. • Rahvastikuregistrist saadud isiku elukoha riigi andmed on vajalikud, et saada teavet selle kohta, kui paljud siirduvad pärast õpingute lõppu välismaale – st isikud, kelle kohta muidu puuduks info, miks nad ei ole kuskil arvel. • Rahvastikuregistrist saadud isiku emakeele tunnuse olemasolu võimaldab võrrelda eesti keelt emakeelena rääkivate ja muu emakeelega sihtgruppide edasijõudmist, sealhulgas seda, millisel ametikohal ja valdkonnas nad töötavad ning milline on nende palk.  • Rahvastiku statistilise registrist (RSR) lisatud vanemate hariduse andmed võimaldavad uurida, kuidas vanemate haridustase mõjutab isiku saavutatud kõrgeimat haridustaset ning annavad seeläbi ülevaate hariduslikust ebavõrdsusest ühiskonnas. • Rahvastiku statistilise registrist (RSR) saadud hõiveseisund ja tegevusala on vajalik isiku hõive staatuse ja tegevusala määratlemiseks, et analüüsida haridussüsteemis osalenud/lahkunute erialast rakendumist. • Maksu- ja tolliameti TSD registrist lisatud töötamise tulu, INF1 vormist dividenditulu ja e- vormist FIE-na saadud tulu kokku võimaldab analüüsida haridussüsteemis osalenute ja lahkunute tulu teenimist erinevates sektorites ning sidudes andmed teiste registritega uurida nt. haridustaseme mõju palgale, palgalõhet meeste ja naiste vahel ning seda kuidas lisanduv haridustase või lõpetamisest möödunud aeg avaldab mõju teenitud tulu. • Töötamise registrist lisatud kirjed võimaldavad täiendada olemasolevaid RSR registri hõive ja tegevusala andmeid. Arvestades, et RSR registris kasutatav metoodika paigutab isiku ainult ühte kindlasse hõive staatusesse ja tegevusalasse, kuigi tal võib aasta jooksul olla mitu töölepingut ja ta võib töötada muude tegevuste kõrvalt, on vajalik täiendada erinevatele küsimustele vastamiseks hõive ja tegevusala andmeid ka töötamise registri andmetega. • Töötukassa EMPIS registrist lisatud andmed võimaldavad analüüsida, mis sihtgruppides kulub töö leidmiseks rohkem aega. Samuti võimaldab analüüs leida vastused küsimustele millised haridustasemed või erialad on suurema töötuse riskiga ning kas töötuks oleku järel siirdutakse edasi õppima või minnakse hoopis mitte-erialasele tööle? • Töötukassa TETRIS registrist lisatud kirjed osalise/puuduva töövõime osas annab taustinfot sihtgrupi kohta, kes muidu oleks statistikas teadmata väärtusega tööturult eemal. Lisades juurde Sotsiaalkindlustusameti SKAIS andmed puude kohta annab see kokkuvõtvalt hariduspoliitikasse sisendi puudega isikute kutse/kõrgharidusõppe kättesaadavuse kohta ning nende lahkumine haridussüsteemist näitab kuivõrd kutse/kõrgharidusõpe panustab nende rakendumise võimaluste parandamisse. • Sotsiaalkindlustusameti SKAIS andmed isikute osas, kes on saanud viimasel kalendriaastal vähemalt ühe päeva vanemahüvitist/lapsehooldustasu ning kaitseväe-kohuslaste registrist lisatud andmed ajateenistuses oleku kohta annavad infot täiendavate staatuste kohta, mis põhjustel on isik tööturult ja õpingutest eemal. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. • Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS) • Rahvastikuregister • Rahvastiku statistiline register (RSR) • Maksu- ja tolliameti TSD register • Maksu- ja tolliameti INF1 vorm • Maksu- ja tolliameti e-vorm • Maksu- ja tolliameti töötamise register • Töötukassa EMPIS register • Töötukassa TETRIS register • Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem SKAIS • Kaitseväekohuslaste register 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Haridus- ja Teadusministeeriumi (EHISe vastutav töötleja) on valmis väljastama uuringu eesmärgil vajalikke andmeid ning Statistikaamet juhul, kui HTM on täitnud enda poolt eelnevalt punktis 8 mainitud tingimused. Riikliku statistika jaoks kogutud teiste registrite andmeid saab Statistikaamet HTM uuringu läbiviimiseks anda tulenevalt RStS § 38. Konfidentsiaalsete andmete levitamine teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks, mis annab Statistikaametile aluse edastada (st. luua tingimused andmete töötlemiseks Statistikaameti turvalises andmetöötluskeskkonnas) andmeid kolmandale osapoolele ehk kasutada uuringute tegemiseks. Uuringu õiguslik alus tuleneb HTM poolt (esitatud punktis 3). 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Andmed pseudonümiseeritakse Statistikaameti poolt pärast andmete edastamist. Uuringut teostavale andmete kasutajale on andmed kättesaadavad teadlaste keskkonnas ainult pseudonüümitud kujul. • Statistikaamet pseudonüümiseerib EHISst edastatud isiku andmed. • Statistikaamet teeb pseudonümiseeritud andmed HTMile kättesaadavaks kujul, mis võimaldab läbi pseudonümiseeritud identifikaatorite erinevate analüüsi hõlmatavate andmestike andmeid omavahel ühendada. • Lisaks EHISe poolt edastatud andmetele teeb Statistikaamet HTMile pseudonümiseeritud kujul kättesaadavaks andmed taotluse lisas 1 nimetatud andmekogudest ja andmestikest. • HTMile ei tehta kättesaadavaks isikukoodide andmestikke ega anta võtit isikukoodide taastamiseks. HTMi poolt edastatud EHISe andmeid ei pseudonümiseerita enne Statistikaametisse Andmeväravasse edastamist, sest vastasel korral ei oleks võimalik isiku andmeid siduda teiste registri andmetega. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Lisas 1 olevas tabelis on eristatud EHISest edastatud andmed, mis Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud andmestikus puuduvad. Teiste registrite puhul on Statistikaameti teinud teadlaste keskkonnas HTMi andmete töötlejatejatele kättesaadavaks ainult pseudonümiseeritud andmestiku. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Andmed pseudonümiseeritakse Statistikaametisse saabumisel kasutades üldist pseudonüümimise võtit. Pseudonümiseerimisega tegeleb Statistikaametis eraldi tiim ning käesolevat uuringut teostavatel analüütikutel isikukoodidega ja/või nimedega andmetele ligipääsu ei ole. Pseudonümiseerimise võtit hoitakse tähtajatult. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Pseudonümiseeritud andmete säilitamise tähtaeg lepitakse kokku Statistikaametiga sõlmitavas andmete kasutamise lepingus, mis sõlmitakse maksimaaltähtajaga 5 aastaks (31.12.2025) ning tagatakse lepingu alusel ettevalmistatud andmete säilitamine maksimaalselt 10 aastaks.  11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah isikuandmete töötlemisest? 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Andmesubjekte ei teavitata individuaalselt, teavitatakse. kuna andmete töötlejatel puuduvad nende kontaktandmed. Andmesubjekte teavitatakse isikuandmete töötlemisest HTMi veebilehel https://hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/kontakt/isikuandmete- tootlemine#isikuandmete-tootlem--2 11.3. Kust on leitavad Statistikaameti andmekaitse tingimused on andmekaitsetingimused? kirjas Andmekaitse | Statistikaamet Haridus- ja Teadusministeeriumi isikuandmete töötlemise tingimused on kirjas Isikuandmete töötlemine | Haridus- ja Teadusministeerium 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Triin Laasi-Õige kantsler