Arvamuse avaldamine määrusele

Rahandusministeerium 20.09.2023 nr 1-4/23/4338 Kliimaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmine“ eelnõu Edastame teile kooskõlastamiseks kliimaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Määruste muutmise eelnõu koos lisadega 2. Määruste muutmise eelnõu seletuskiri Sama: Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium, Kaitseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit Arvamuse avaldamiseks: Eesti Arhitektide Liit, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, AS Riigi Kinnisvara, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Gaasiliit, Omanike Keskliit, Eesti Elektriliit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Hannamary Seli, 639 7650 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ Lisa 2 kliimaministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses) Hoonete energiatõhususarvude piirväärtused Tabel 1. Liginullenergiahoone energiatõhususarvude piirväärtused, arvesse võtmata lokaalset elektritootmist taastuvast energiaallikast Hoone kWh/(m²·a) 1) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga < 120 m² 160 2) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu 140 3) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga > 220 m² 120 4) korterelamu 120 5) kasarmu 190 6) kontorihoone 120 7) majutushoone 160 8) ärihoone 140 9) avalik hoone 150 10) kaubandushoone ja terminal 180 11) haridushoone 115 12) koolieelse lasteasutuse hoone 115 13) ravihoone 120 14) laohoone 75 15) tööstushoone 130 16) suure energiatarbega hoone – Tabel 2. Oluliselt rekonstrueeritavate hoonete energiatõhususarvude piirväärtused Hoone kWh/(m²·a) EPBD skoop1 kWh/(m²·a) 1) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga < 120 m² 185 129 2) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga 120–220 m² ja 160 113 ridaelamu 3) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga > 220 m² 140 99 4) korterelamu 145 86 5) kasarmu 240 226 6) kontorihoone 160 122 7) majutushoone 200 193  8) ärihoone 180 168 9) avalik hoone 190 190 10) kaubandushoone ja terminal 210 204 11) haridushoone 155 138 12) koolieelse lasteasutuse hoone 155 145 13) ravihoone 160 144 14) laohoone 100 100 15) tööstushoone 170 129 16) suure energiatarbega hoone – – 1 ELi avaandmed, ei kasutata energiatõhususe nõuete tõendamisel Tabel 3. Liginullenergiahoone energiatõhususarvude piirväärtused Hoone kWh/(m²·a) EPBD skoop1 kWh/(m²·a) 1) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga < 120 m² 135 79 2) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga 120–220 m² ja 120 73 ridaelamu 3) väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga > 220 m² 100 59 4) korterelamu 100 41 5) kasarmu 160 146 6) kontorihoone 95 57 7) majutushoone 135 128 8) ärihoone 120 108 9) avalik hoone 125 125 10) kaubandushoone ja terminal 150 144 11) haridushoone 95 78 12) koolieelse lasteasutuse hoone 95 85 13) ravihoone 95 79 14) laohoone 60 60 15) tööstushoone 105 64 16) suure energiatarbega hoone – – 1 ELi avaandmed, ei kasutata energiatõhususe nõuete tõendamisel  26.07.2023 Kliimaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ (edaspidi MTM-i määrus nr 58)1 ning 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“2 (edaspidi MTM-i määrus nr 36) ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“3 (edaspidi EIM-i määrus nr 63) muutmise määrus (edaspidi määrus) kehtestatakse ehitusseadustiku (EhS) § 64 lõike 5, § 65 lõike 3 ja 66 lõike 6 alusel. Määrus on koostatud kliimaministri määrusena, kuna peaministri 19. aprilli 2023. a korralduse nr 25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 4 kohaselt kuulub ehitusvaldkond kliimaministri vastutusvaldkondade hulka. Selleks, et Eesti hooned saaksid kliimaneutraalseks ning neid oleks võimalik ühtsetel alustel hinnata, uuendab ministeerium hoonete energiatõhususe ja -märgiste nõudeid ning arvutamise metoodikat. Eesti hooned tarbivad üle poole kogu meie kasutatud energiast ja seda on võimalik märkimisväärselt vähendada, muutes majad energiatõhusamaks. Nõnda kulub vähem ressurssi nende kütmisele ja jahutamisele ning väheneb kasvuhoonegaaside heide ja negatiivne mõju kliimale. Et tagada hoonete energiatõhususe miinimumnõuete ajakohasus, tuleb neid kogu Euroopas iga viie aasta järel uuendada. Uuenduste tulemusel peaksid ehitatavad hooned olema väga väikese energiakuluga. Samal ajal on ehitussektoril oluline roll kliimamuutustega kohanemisel – hooned peavad pakkuma kaitset mitte ainult külma, tuule ja vihma, vaid edaspidi ka kuumuse eest, mille üha soojenev kliima on kaasa toonud. Olulisemad eesootavad muudatused on järgmised: Energiamärgised ja energiamärgiste skaalad uuenevad. Euroopa Liidu poliitika näeb ette energiamärgiste skaala ühtlustamist kogu Liidus. Seni kehtinud energiatõhususe klasside skaala A-st kuni H-ni asendub uue skaalaga A-st kuni G-ni. Vähendamaks hoonete mõju kliimale, sh kasvuhoonegaaside heidet, uuendatakse liginullenergiahoone definitsiooni. Eelnõus sõnastatakse liginullenergiahoone definitsioon selliselt, et liginullenergiahoone on energiatõhusate ja taastuvenergiatehnoloogia lahendustega tehniliselt ja mõistlikult ehitatud hoone, mille tehnosüsteemides ei kasutata fossiilkütuseid. Muudatus tuleneb Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa kliimaseaduse eesmärgist 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/107072020012 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023289 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/113122018014 saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Euroopa kliimaseaduse vastuvõtmisega kohustusid EL ja selle liikmesriigid vähendama KHG netoheidet EL-is aastaks 2030 vähemalt 55% võrreldes 1990. a tasemega. Kuna 75% ELi kasvuhoonegaaside heitkogusest tuleneb energiakasutusest ja ‑tootmisest, on energiasektori CO2 heite vähendamine oluline samm kliimaneutraalse ELi suunas. Muudatusega suunab ministeerium uute hoonete projekteerimisel kasutama kaugkütet, -jahutust, soojuspumpasid ning taastuvatel energiaallikatel põhinevaid lahendusi. Nendest on kasu ka olemasolevate hoonete küttesüsteemide uuendamisel, kuid seal ei ole see kohustuslik. Uuenevad energiatõhususe arvutuses kasutatavad kliimaandmed. Et suurendada hoonete kliimakindlust, asendatakse seni kasutusel olnud energiaarvutuste baasaasta kliimaandmed ajavahemikust 1970–2000 ajakohasemate kliimaandmetega perioodist 1990–2020. Uuendatud kliimaandmetes kajastub muu hulgas viimaseid kümnendeid iseloomustav temperatuuritõus ning sagenenud ja pikenenud kõrge temperatuuriga perioodide esinemine suvisel ajal. Uuendatud kliimaandmetel põhinev energiaarvutus toob paremini esile hoone jahutusvajaduse ning aitab arvestada juba projekteerimisfaasis, milliseid passiivseid ja aktiivseid jahutuslahendusi tuleks kasutada, et saavutada hea sisekliima. Uuendatud kliimaandmetega saab tutvuda Kliimaministeeriumi kodulehel4. Uus päikeseelektri kalkulaator aitab hoone omatarbe välja arvutada. Seni kasutusel olnud omatarbe tabeliväärtuste asemel võetakse päikeseelektri arvutamiseks kasutusele veebipõhine kalkulaator, mis on oluliselt täpsem ning võimaldab arvutada ka salvestust akusse. Kalkulaator asub Kliimaministeeriumi kodulehel5. Muutuvad kütmise ja jahutuse seadeväärtused. Väikeelamu, korterelamu, kasarmu, kontori- ja majutushoone, ärihoone, avaliku hoone, haridushoone, koolieelse lasteasutuse hoone ning ravihoone puhul arvestatakse kütmise seadeväärtuseks senise 21 °C asemel 21,5 °C. Väikeelamu, kasarmu ja püstitatava korterelamu jahutuse seadeväärtust muudetakse senise 27 °C pealt 26 °C-ni. Muudatus kajastab inimeste ootust heale sisekliimale. Halduskoormuse vähendamiseks, energiamärgise kvaliteedi parandamiseks ning valminud hoone energiatõhususe nõuetele vastavuse kontrolliks uuendatakse energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamise korda. Seni on omavalitsuste ametnikud pidanud hindama kasutusloa menetluse käigus, kas energiatõhususe kontrollarvutust tuleb teha või mitte – ehk kas hoonet on ehituse käigus oluliselt muudetud või vastab hoone endiselt pärast selle valmimist energiatõhususe miinimumnõuetele. Uue korra järgi tuleb kontrollarvutus teha igal juhul enne kasutusloa või kasutusteatise taotlemist vastavalt tegelikult välja ehitatud hoonele. See ühtlustab omavalitsuste halduspraktikat ning tagab, et projekteerimisel määratud energiaklass vastab reaalselt valminud hoone energiaklassile. Energiatõhususe kontrollarvutus kasutusloa menetluses rakendub alates 1. jaanuarist 2024. Kõik teised muudatused rakenduvad alates 1. detsembrist 2024. aastal. Eelnõu ja seletuskirja koostas ning esimese keeletoimetuse tegi Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Hannamary Seli (639 7650, 4 Uuendatud kliimaandmed Kliimaministeeriumi kodulehel: https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond- ringmajandus/keskkonnasaastlikus/energiatohusus-ja-sisekliima 5 Päikeseelektri kalkulaator Kliimaministeeriumi kodulehel: https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond- ringmajandus/keskkonnasaastlikus/energiatohusus-ja-sisekliima [email protected]). Määruse eelnõu koostamisel osalesid ka sama Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna peaspetsialist Ülle Reidi (625 6457, [email protected]) ja Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor ja liginullenergiahoonete uurimisrühma professor Jarek Kurnitski (620 2406, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri (6260 717, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen (5307 4485, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahviga 1 sätestatakse MTM-i määruses nr 58 kavandatud muudatused. Paragrahvi 1 punktiga 1 asendatakse määruse § 3 lõigetes 2 ja 3 ning § 6 lõikes 6 asendatakse sõna „kasutusotstarve“ sõnadega „kasutamise otstarve“ vastavas käändes. Tegemist on redaktsioonilise muudatusega, et ühtlustada erinevates määrustes kasutatavaid termineid. Paragrahvi 1 punktiga 2 asendatakse määruse § 2 lõike 1 punktides 8, 12, 16 ja 26 ning § 6 lõikes 7 sõnad „köetav pind” sõnadega „toatemperatuuriga pind” vastavas käändes. Muudatuse vajadus tuleneb vastuolust EIM-i määruse nr 63 ning majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused” (edaspidi MTM-i määrus nr 57) vahel ja erinevusest termini „köetav pind” definitsioonis. Kui EIM-i määruse nr 63 § 2 lõikes 3 defineeriti „köetav pind” kui sisekliima tagamisega ruumide netopind, millest on maha arvestatud madala temperatuuriseadega pind, siis MTM-i määruse nr 57 § 28 lõike 2 sõnastuses on hoone „köetav pind” hoone kõigi sisekliima tagamisega ruumide suletud netopindade summa. See tõi kaasa asjaolu, et ühe ja sama termini kohta oli antud kaks erinevat definitsiooni. Selguse ja ühtsuse huvides parandatakse käesoleva määruse muudatusega selle vastuolu ning ühtlustatakse termini „köetav pind“ definitsioon, et tagada selle termini ühene mõistesisu kahes eelnimetatud määruses. Köetava pinna definitsiooni vastuolu kõrvaldamiseks on § 2 lõikesse 3 lisatud termin „toatemperatuuriga pind”, mis definitsiooni kohaselt on köetav pind, millest on maha arvestatud madala temperatuuriseadega pind. Madala temperatuuriseadega pindade all mõeldakse ruume, mida jäätumise vältimiseks soojendatakse, nt veetorudega keldrid või garaažid. Paragrahvi 1 punktis 3 muudetakse § 2 lõike 2 punkti 1. Muudatuses täpsustatakse energiaarvutuse baasaasta kliimaandmeid. Kui senised üle-eestilised energiaarvutuse kliimaandmed pärinesid ajavahemikust 1970–2000, siis muudatusega võetakse kasutusele kliimaandmed ajavahemikust 1990–2020. Uuendatud kliimaandmetes kajastub muu hulgas viimaseid kümnendeid iseloomustav temperatuuritõus ning sagenenud ja pikenenud kõrge temperatuuriga perioodide esinemine suvel. Uuendatud kliimaandmetel põhinev energiaarvutus aitab senisest paremini arvestada hoone jahutusvajadustega. Uuendatud kliimaandmed avaldatakse Kliimaministeeriumi kodulehel. Paragrahvi 1 punktis 4 muudetakse § 31 lõike 2 punkti 1. Täpsustava muudatusega selgitatakse, et suvise ruumitemperatuuri arvutust ei tehta nende ruumide kohta, kus on jahutussüsteem (mitte kogu hoone kohta, kus on jahutussüsteem). Juhul, kui mõnesse üksikusse ruumi on paigaldatud jahutussüsteem, tuleb suvise ruumitemperatuuri kontroll teha muudes ruumides. Näiteks, kui koolimaja arvutiklass on jahutusega, kuid teistes ruumides jahutus puudub, tuleb teiste ruumide vastavus nõuetele tõendada suvise ruumitemperatuuri arvutusega. Paragrahvi 1 punktis 5 muudetakse § 4 lõiget 1. Muudatus on seotud MTM-i määruse nr 58 § 2 lõike punkti 1 muudatustega (vt selgitusi § 1 punkti 3 juures). Paragrahvi 1 punktis 6 muudetakse § 5 lõiget 2. Muudatus on täpsustav ja seotud EIM-i määruse nr 63 lisas 1 esitatud muudatusega, kus kütmise seadeväärtus muutub väikeelamu, korterelamu, kasarmu, kontorihoone, majutushoone, ärihoone, avaliku hoone, haridushoone, koolieelse lasteasutuse hoone ning ravihoone puhul. Loetletud hoonetüüpide puhul arvestatakse alates määruse jõustumisest kütmise seadeväärtuseks senise 21 °C asemel 21,5 °C. Muudatuse eesmärk on viia energiaarvutuses kasutatav temperatuur paremasse vastavusse hoonete tegeliku toatemperatuuriga. Paragrahvi 1 punktis 7 muudetakse § 5 lõiget 6 ja asendatakse süsihappegaasi (CO2) maksimaalne mahukontsentratsioon 1000 miljondikku (ppm) maksimaalse mahukontsentratsiooniga 800 miljondikku (ppm), arvestades, et seda väärtust kasutatakse ventilatsioonisüsteemi juhtimiseks ja tegu ei ole sisekliima nõudega. Muudatuse kohaselt lülitub nõudluspõhine ventilatsioonisüsteem maksimaalsele projekteeritud tootlikkusele, kui CO2 kontsentratsioon tõuseb 800 ppm-ni, mille järel kontsentratsioon võib tõusta edasi aeglasemas tempos olenevalt inimeste arvust ruumis. Seega ei muudeta ventilatsioonisüsteemi maksimaalse õhuvooluhulga väärtust, aga inimeste saabumisel ruumi juhitakse ventilatsioonisüsteem võrreldes varasemaga kiiremini maksimaalsele õhuvooluhulgale. Muudatus vastab nõudluspõhiste ventilatsioonisüsteemide juhtimise heale praktikale, kus ventilatsioonisüsteem lülitub piisavalt varakult suuremale kiirusele, tagades nõnda hea õhu kvaliteedi. Kuna võib eeldada, et nõudluspõhised ventilatsioonisüsteemid muutuvad üldkasutatavaks, peab nende juhtimine nii energiasimulatsioonis kui ka praktikas olema asjakohaselt korraldatud. Paragrahvi 1 punktis 8 muudetakse § 6 lõikes 1 sätestatud tabelit 1. Tabeli 1 pealkirja muudatus on redaktsioonilist laadi – tabelis ei kajastata mitte vabasoojust, vaid vabasoojuse väärtust. Samuti on ajakohastatud tabeli 1 alaviidet a, märkides selles ära LED-valgustid: „a esitatud andmed on mitteelamutele orienteerivad, arvestades madala efektiivsusega LED-valgustite või päevavalguslampide kasutamist“. Kuna tabelis esitatud väärtusi ei ole muudetud, on täpsustuses rõhutatud, et väärtused kehtivad madala efektiivsusega LED- valgustite puhul. Selliste valgustitega mitteelamutes tehakse valgustuse arvutus, et oleks võimalik kasutada tabeliväärtustest madalamaid väärtusi. Paragrahvi 1 punktis 9 muudetakse § 6 lõiget 4. Täpsustava muudatusega selgitatakse, et elamus kasutatakse tabelis 1 esitatud valgustuspaigaldise võimsust. Mitteelamutes kasutatakse tabelis 1 esitatust väiksemat valgustuspaigaldise võimsust juhul, kui säilitatakse sama valgustustihedus ja selle kohta esitatakse tüüpruumi valgustiheduse eraldi arvutus energiaarvutuse lähteandmete osana. Vajaduse muudatuse järele tingis asjaolu, et elamutes ei ole ette teada, missugused valgustid elanikud paigaldavad ja seega on projekteerimise etapis põhjendatud kasutada tabelis esitatud väärtust. Paragrahvi 1 punktis 10 muudetakse § 6 lõikes 9 sätestatud tabeleid 2 ja 21. Neis tehakse kolme kasutusprofiili kohta parandused, et viia tabelite 2 ja 21 väärtused kooskõlla tabelis 1 esitatud keskmise kasutusastme väärtustega. Tabelis 2 on tehtud kaks muudatust: kella 17.00–18.00 on kontorihoone kasutusastme väärtus „0,2“ asendatud väärtusega „0,25“ ning kella 18.00–19.00 on elamu seadmete kasutusastme väärtus „0,7“ asendatud väärtusega „0,8“. Tabelis 21 on tehtud üks parandus: kella 21.00–22.00 on laohoone kasutusastme väärtus „0,2“ asendatud väärtusega „0,15“. Paragrahvi 1 punktis 11 muudetakse § 6 lõikeid 10 ja 11. Lõikes 10 täpsustatakse, et suvise ruumitemperatuuri kontroll tehakse lisaks elamule ja avatud kontrolle ka kasarmule. Ka varem kehtis kasarmule ruumitemperatuuri nõue, kuid energiaarvutuse tegija võiks energiaarvutuse tegemisel valida ise kasutusprofiili. Muudatusega on täpsustatud, et kasutusprofiili määramisel lähtutakse tabelist 2. Lõikes 11 täpsustatakse teise lause sõnastust. Varem olid tabelis 4 ka valgustuse vabasoojuse väärtused, kuid pärast muudatuse tegemist valitakse valgustuse vabasoojuse väärtused tabeli 1 põhjal. Paragrahvi 1 punktis 12 muudetakse § 6 lõiget 11. Tabelist 4 jäetakse ära veerg, milles olid esitatud nõupidamisruumi, klassiruumi ja arvutiklassi valgustuse vabasoojuse väärtused. Pärast muudatuse tegemist kasutatakse loetletud ruumide korral valgustuse vabasoojuse väärtuseid, mis on esitatud tabelis 1. Selle muudatuse tõttu muudetakse lõike 11 teise lause sõnastust järgmiselt: „klassiruumis ja nõupidamisruumis kasutatakse tabelis 4 toodud seadmete ja inimeste vabasoojuste väärtusi.“ Tegu on täpsustava muudatusega. Paragrahvi 1 punktis 13 muudetakse § 7 tabeli 5 pealkirja ning tabelit. Muudatused on seotud MTM määruse nr 58 muudatustega (vt selgitusi § 1 punktide 1 ja 2 juures). Paragrahvi 1 punktis 14 muudetakse § 9 lõiget 1. Muudatus tuleneb EIM-i määruse nr 63 muudatusest, millega kõrvaldatakse võimalus kasutada deklareerimismeetodiga määratud õhulekkearvu väärtust. Deklareerimismeetodit kasutati seni valesti – andmed ei põhinenud mitte statistilisel valimil, vaid need deklareeris kasutaja enda äranägemise järgi. Seetõttu ei ole deklareerimismeetodi edasine kasutamine põhjendatud. Paragrahvi 1 punktides 15 muudetakse § 9 lõiget 3 ja § 10 lõiget 1. Muudatusega parandatakse tehniline viga standardi nimetuses. Paragrahvi 1 punktis 16 muudetakse § 9 lõike 4 tabelit 6. Muudatused on seotud MTM määruse nr 58 muudatusega (vt selgitusi § 1 punkti 1). Paragrahvi 1 punktis 17 muudetakse § 10 lõiget 1. Muudatusega parandatakse seni kasutusel olnud ebakorrektne nimetus korrektsega, asendades tekstiosa „EVS-NE ISE 52016-1” tekstiosaga „EVS-EN ISO 52016-1“. Paragrahvi 1 punktis 18 täpsustatakse § 10 lõiget 9 selliselt, et akna kaudu tuulutamist ruumi jahutamiseks kasutatakse üksnes juhul, kui ruumitemperatuur on 22 ºC või kõrgem. Temperatuurisimulatsioonis ei tohi akent tuulutamiseks avada juhul, kui temperatuur on alla 22 ºC. Paragrahvi 1 punktis 19 täiendatakse § 10 lõikega 101, mis täpsustab, et suvise ruumitemperatuuri simulatsiooniarvutuses ei arvestata ruumis olevaid kardinaid, ruloosid ja muid võimalikke ruumis paiknevaid varjestusi. Kuna selliste toodete andmed on tihti mõõdetud ühekordse aknaklaasiga, võib päikesekiirguse tagasipeegeldumine olla Eestis kasutatavate kolmekordsete energiatõhusate klaaspakettide puhul oluliselt ülehinnatud. Energiatõhusate akende puhul kehtib reegel, et juba ruumi sisenenud päikesekiirgus ka ruumi jääb, mille tõttu ei vähenda seespoolsete aknakatete kasutamine ruumide ülekuumenemist. Seega, simulatsioonarvutused, kus seespoolsete aknakatetega ei arvestata, vastavad paremini tegelikkusele. Paragrahvi 1 punktis 20 muudetakse § 10 lõiget 11 ja täiendatakse seda järgmises sõnastuses: „Kui eluruumi aknaid müra või välisõhu kvaliteedi tõttu eelduslikult ei avata, tehakse suvise ruumitemperatuuri simulatsioonarvutus suletud akendega, käsitades tervet korterit ühe tüüpruumina, mis moodustub korteri avatud ustega ruumidest“. See on redaktsiooniline muudatus, mis selgitab, et eluruumi suvise ruumitemperatuuri simulatsioonarvutuses käsitatakse kogu korterit ühtse (tüüp)õhuruumina. Paragrahvi 1 punktides 21 ja 22 täiendatakse § 11 lõikeid 8 ja 9. Muudatus on tehniline ja see võimaldab lisaks lõigetes viidatud standarditele kasutada nendega samaväärseid tunnustatud metoodikaid. Paragrahvi 1 punktis 23 muudetakse § 12 lõike 2 sõnastust. Muudatusega jäetakse välja tekstiosa „EVS-EN ISO 14683“, kuna põhiliselt käsitleb see standard tabeliväärtuste abil soojustamata välispiirete põhimõttelisi sõlmi, mida ei saa rakendada külmas kliimas kasutatavatele hästi soojustatud välispiiretele. Seega, standard ei kajasta reaalseid sõlmi ja selles esitatud soojustuse paksused pole Eestis rakendatavad. Lõikes esitatud kolm muud standardit on piisavad, et arvutada tarindi liitekohtade soojusläbivus. Paragrahvi 1 punkti 24 täiendatakse § 12 lõikega 31 ja tabeliga 71. Varaem kehtetuks tunnistatud lõige 3, mis sätestas külmasildade tabeliväärtusted, lisatakse määrusesse vastavalt turuosaliste tagasisidele uue hoone ja oluliselt rekonstrueeritava hoone energiaarvutuseks, mis tehakse hoone eelprojekti etapis. Olemasoleva hoone ja rekonstrueeritavate hoonete tabeliväärtusi ei lisata, sest need ei kuulu määruse reguleerimisalasse. Uue hoone ja oluliselt rekonstrueeritava hoone joonsoojusläbivuste tabeliväärtused on vajalikud, sest sõlmede lahendamine ei kuulu eelprojekti koosseisu. See tähendab, et ehitusloa taotlemiseks ei pea vajalikus ehitusprojekti etapis tegema tarindite liitekoha soojusläbivuse arvutusi, vaid ehitusprojektis antakse lubadus, et vastavad soojusläbivuse väärtused tulevikus saavutatakse. Kui ehitusloa taotlemisel puudub selgus, kuidas tarindite liitekohad kavatsetakse edasise projekteerimise käigus lahendada, annab tabel võimaluse kasutada konservatiivseid maksimumväärtusi, mille edaspidises saavutamises võib kindel olla. Kuna tabeliväärtused on suure varuteguriga, suunab tabel projekteerimises varem otsustama tarindite liitekohtades kasutatavate põhimõtteliste lahenduste üle – see vähendab külmasildade mõju ja parandab seeläbi ehituse kvaliteeti. Paragrahvi 1 punktis 25 täpsustatakse § 12 lõike 5 teise lause sõnastust. Muudatus on täpsustavat laadi, kus asendatakse sõna „standard“ sõnaga „standardisari“, samuti parandatakse seni kasutusel olnud ebakorrektne nimetus korrektsega, asendades tekstiosa „EVS-EN ISO 15099“ tekstiosaga „ISO 15099“. Paragrahvi 1 punktis 26 muudetakse § 14 lõikeid 6 ja 7. Lõigetes 6 ja 7 kirjeldatakse arvutusvalemeid, millega arvutatakse küttesüsteemi soojusenergiakasutus igale soojusallikale ja ruumide kütteks vajaliku soojusenergia kasutus. Paragrahvi 1 punktis 27 muudetakse § 14 lõike 10 tabeleid 8 ja 9. Tabelisse 8 on lisatud soojusallika kasutegurit väljendav tähis „ηsa“. Kaugkütte kasutegur „0,9“ on asendatud kasuteguriga „0,97“ vastavalt EIM-i määruse nr 63 § 9 lõike 1 punkti 3 muudatusele, mille kohaselt asendatakse tõhusa kaugkütte kaalumistegur „0,65“ korrigeeritud kaalumisteguriga „0,7“. Muudatus tehakse kaugkütte soojusallika kasuteguri muutmise tõttu – kui seni oli kaugkütte soojusallika kasutegur „0,9“, siis kaugkütte soojusallika täpsustatud kasutegur on „0,97“. Antud korrigeerimise tulemusena tõhusa kaugküttega hoone energiatõhususarv ei muutu. Tabelisse 8 ja 9 on lisatud rida „Soojust salvestav ahi või kamin“. Tänu muudatusele on võimalus tabeli 8 kohaselt kasutada CE-märgisel esitatud kasutegurit eeldusel, et soojust salvestavale ahjule või kaminale kui tootele on väljastatud CE-märgis. Turule on tulnud soojust salvestavad ahjud ja kaminad (tootekomplektina), mille kasutegurid on suuremad kui tabelis 8 ahjude kohta esitatud kasuteguri väärtused. Ehitusprojektist ja teostusdokumentatsioonist peab nähtuma, et tegu on CE-märgisega ahjuga. Tabelis 9 on kasutusele võetud soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegurit väljendav tähis ηjv. Tabelisse 9 on lisatud uus rida „Soojust salvestav ahi või kamin“, mille soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegurina kasutatakse väikeelamute puhul väärtust „0,8“. See väärtus kehtib mistahes ahjudele ja kaminatele, olenemata sellest, kas neil on CE-märgis või mitte. Muudatusega täpsustatakse arvutusmeetodit, mis võtab arvesse ebaühtlase temperatuurijaotuse ruumi(de)s ahi- või kaminakütte puhul. Arvestades väärtuse 0,8 rakendumist tabelis 8 toodud ahjule, on viimase soojusallika kasuteguri väärtust korrigeeritud – varasema 0,6 asemel on 0,75, millega summaarne kasutegur 0,75 x 0,8 = 0,6 jääb samaks. Paragrahvi 1 punktis 28 täiendatakse § 14 lõikega 12, milles käsitletakse korterelamute mugavust tagava elektrilise põrandkütte (edaspidi elektrilise mugavuspõrandkütte) energiaarvutust. Lõige on vajalik, sest siiani on määrus võimaldanud eeldada, et elektriline mugavuspõrandküte ei mõjuta kütteenergia kasutust. Tegelikult asendab elektriline mugavuspõrandküte osa põhiküttesüsteemi energiakasutusest (nt kaugküte) elektri kasutusega. Lõige selgitab, et juhul, kui korterelamutes kasutatakse pesuruumide elektrilisi mugavuspõrandkütteid, arvestatakse 35% korteri ruumide kütte netoenergiavajadusest elektriliseks mugavuskütteks ja 65% korteri põhiküttesüsteemile eeldusel, et ei tehta eraldi simulatsioonarvutust elektrilise mugavuspõrandkütte elektrikasutuse hindamiseks. Sellises simulatsioonarvutuses tuleb võtta arvesse siirdeõhuvool pesuruumi ja kasutada pesuruumi temperatuuriseadena 22,5 °C. Elektrilise mugavuspõrandkütte maksimaalne osa korteri ruumide kütte netoenergiavajadusest on elektrilise paigaldusvõimsuse ja 8760 tunni korrutis. Paragrahvi 1 punktis 29 täpsustatakse § 16 lõike 4 sõnastust. Muudatusega korrigeeritakse standardite nimetuste kirjapilti. Paragrahvi 1 punktis 30 täiendatakse määrust §-ga 161, milles kirjeldatakse sooja tarbevee süsteemi arvutust. Arvutusmeetodit on täiendatud valemitega, et oleks võimalik sätestada sooja tarbevee kadude arvutus. Selle jaoks on määrust täiendatud §-ga 161. Varem arvutati tarbevee soojendamise energiakasutus, lähtudes määruses esitatud sooja tarbevee netoenergiavajadusest. Energiatõhususe uuringud6 on näidanud, et peale netoenergiavajaduse (st kraanist või dušist tulev soe vesi) mõjutavad tarbevee soojendamise energiakasutust jaotamise ja ringluse kaod, need on eelnõuga lisatud energiaarvutuse arvutusmetoodikasse. Lõikes 1 kirjeldatakse sooja tarbevee süsteemi arvutust. See võimaldab energiaarvutuses arvestada sooja tarbevee soojusenergia kasutust enne soojusallikat. Paragrahvis 161 esitatakse asjakohane arvutusvalem. Sooja tarbevee soojusenergiakasutus enne soojusallikat arvutatakse nii, et liidetakse sooja tarbevee netoenergiavajadus, tarbevee salvestamise ning tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskaod, ning saadud summast lahutatakse selle heitvee soojustagastuse energia, mida kasutatakse tarbevee soojendamiseks. Lõikes 2 esitatakse sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskao arvutamise valem ja kirjeldatakse, kuidas seda arvutada. Nimetatud soojuskadu arvutatakse valemiga 𝑠𝑜𝑒 𝑣𝑒𝑠𝑖 𝑄𝑗𝑎𝑜𝑡𝑢𝑠−𝑟𝑖𝑛𝑔𝑙𝑢𝑠 (kWh/a). Selleks tuleb teada ringleva veega torustiku keskmist soojuskadur (vatti meetri kohta, W/m), ringleva veega torustiku pikkust Lr (meetrit), ringleva veeta torustiku pikkust Lj (meetrit) ja tarbevee torustikul paiknevate küttekehade võimsust k (vatti, W). Lõikes 3 esitatakse tabelis 104 sooja tarbevee torustiku soojuskao väärtused. Neid saab kasutada olukorras, kus soojuskao arvutamiseks ei ole täpseid andmeid. Lõikes 4 kirjeldatakse ringleva veega torustiku pikkuse arvutamist ja esitatakse tabelis 105 sooja tarbevee torustiku pikkuse vaikeväärtused toatemperatuuriga pinna ühe ruutmeetri kohta. Lõikes 5 sätestatakse, et köetud ruumis paikneva sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskadudest arvestatakse 70% ruumidesse tulevaks vabasoojuseks. Ruumidesse jõudva vabasoojuse andmed on lähteandmeteks energiaarvutusele, millega määratakse, kui suur osa vabasoojusest utiliseerub. Lõikes 6 esitatud tabelis 106 sätestatakse vaikeväärtused, mida tuleb kasutada sooja tarbevee salvestuse soojuskadude täpsete andmete puudumise korral, võttes arvesse salvestuspaagi mahtu ja torustiku soojustuse paksust. Lõige 7 sätestab, et köetud ruumis paikneva sooja tarbevee salvestuspaagi soojuskadu arvestatakse vabasoojuseks. 6 Anti Hamburg 2022. Realisation of Energy Renovation Targets of Estonian Apartment Buildings. Eesti korterelamute renoveerimisel energiatõhususe eesmärkide saavutamine. Doktoritöö. Tallinn: Tallinna Tehnikaüliool. https://doi.org/10.23658/taltech.18/2022 (28.06.2023) Paragrahvi 1 punktis 31 täpsustatakse § 18 lõike 5 teist lauset. Püsiva sissepuhke- temperatuuriga süsteemis on sissepuhketemperatuur kütteperioodil 18 °C hoonetes, mille kütmise seadeväärtus on 21,5 °C. Muudatus tuleneb EIM-i määruse nr 63 lisa 1 muutmisest, milles seatakse kütmise seadeväärtuseks 21,5 °C (vt selgitust § 3 punktis 18). Paragrahvi 1 punktiga 32 parandatakse § 19 lõikes 2 esitatud ventilaatori elektritarbimise arvutamise valemis olnud viga. Paragrahvi 1 punktis 33 täiendatakse § 22 lõiget 2. Muudatusega täpsustatakse, et lisaks lõikes 2 nimetatud standardile EVS-EN 13141-7 on lubatud kasutada ka samaväärset tunnustatud metoodikat. Paragrahvi 1 punktis 34 muudetakse § 291 lõiget 1, millega sätestatakse, et päikesepaneeliga toodetud elektrienergia see osa, mis on ette nähtud hoone toimimiseks (omatarbe osakaal), arvutatakse tunnipõhise energiatoodangu ja energiakasutuse simulatsiooniarvutusega või uue Tallinna Tehnikaülikooli välja töötatud ning Kliimaministeeriumi veebilehel avaldatava päikeseelektri kalkulaatoriga (nimetatud § 291 lõikes 11). Päikeseelektri kalkulaator avaldatakse Kliimaministeeriumi kodulehel. § 291 lõike 1 muutmisega tunnistatakse kehtetuks ka seni kasutusel tabel 19. Tabel 19 väärtused kehtisid ainult kõige tavapärasemate päikeseelektrisüsteemi võimsustel. Paljudel juhtudel tabelis esitatud väärtused kas ala- või ülehindasid omatarbe osakaalu. Tabeli 19 asemel võetakse kasutusele päikeseelektri kalkulaator, mis avaldatakse Kliimaministeeriumi veebilehel hiljemalt 1. jaanuariks 2024. Paragrahvi 1 punktis 35 täiendatakse § 291 lõikega 11, mille kohaselt avaldatakse päikeseelektri kalkulaator Kliimaministeeriumi kodulehel. Päikeseelektri kalkulaator võimaldab täpselt arvutada hoones kasutatud päikeseenergia toodangut, olenevalt päikeseelektrisüsteemi võimsusest, suunast ja kaldenurgast. Kalkulaator võimaldab arvutada ka elektrisalvestusega (akudega) varustatud süsteemide toodangut ja omatarvet. Paragrahvi 1 punktis 36 tunnistatakse kehtetuks § 291 lõige 2. Lõige 2 tunnistatakse kehtetuks EIM-i määruse nr 63 muudatuste kohaselt ja edaspidi arvutatakse energiatõhususarv hoone igale kasutusotstarbele eraldi. Paragrahvi 1 punktides 37 ja 38 muudetakse § 30 lõigetes 6, 61 ja 64 esitatud valemeid. Kuna termin „köetav pind“ asendatakse terminiga „toatemperatuuriga pind“, asendatakse valemites tähis „Aköetav“ tähisega „At“, mis tähistab toatemperatuuriga pinda (m2). Vastav muudatus tuleneb MTM määruse nr 58 muudatustes (vt selgitust § 1 punkti 2 juures). Paragrahvi 1 punktis 39 lisatakse määrusesse § 311, mis kirjeldab, millise redaktsiooni nõudeid ja millisel ajal peab rakendama. Kui hoone on projekteeritud ja ehitusluba taotletakse enne määruse jõustumist (s.o kuni 1. detsembrini 2024), aga ehitusluba antakse pärast käesoleva määruse jõustumist (s.o alates 1. detsembrist 2024), kohaldatakse ehitus- või kasutusloa menetluses neid nõudeid, mis kehtisid enne 1. detsembrit 2024. Kui ehitusluba taotletakse pärast 1. detsembrit 2024, peab ehitusprojekt vastama nõuetele, mis hakkasid kehtima 1. detsembril 2024. Säte on seotud määruse jõustumisega 1. detsembril 2024. Paragrahvi 1 punktis 40 asendatakse määruse lisad 2, 4, 6 ja 61 lisadega 2, 4, 6 ja 61 muudetud sõnastuses. Lisas 2 tehakse muudatused energiaarvutuse lähteandmete esitamises. Lisas 2 on asendatud tähis „Aköetav“ tähisega „At“, mis tähistab toatemperatuuriga pinda (m2). Lisasse 2 on lisatud koht sooja tarbevee süsteemi lähteandmete (nt sooja tarbevee ringlus-, jaotus- ja salvestuskaod) esitamiseks seoses energiatõhususe arvutusmetoodika muudatusega. Sõna „välispiirde“ (ainsus) on asendatud sõnaga „välispiirete“ (mitmus). Lisas 4 tehakse muudatused energiaarvutuse tulemuste esitamises ja täiendatakse alaviidet 1 pärast sõna „ventilatsiooniõhu“ sõnadega „ja tarbevee“. Muudatus tuleneb energiatõhususe arvutusmetoodika muudatustest. Lisades 6 ja 61 on tehtud redaktsioonilisi muudatusi. Paragrahviga 2 sätestatakse MTM-i määruses nr 36 kavandatud muudatused. Paragrahvi 2 punktiga 1 asendatakse määruse § 2 punktides 4 ja 13, § 8 lõikes 2, § 10 lõike 1 punktis 3, § 11 lõike 2 punktis 5, § 12 pealkirjas ja § 12 lõigetes 1, 11, 2 ja 3, § 14 lõikes 15 ja lisa 5 pealkirjas asendatakse sõnad „köetav pind” sõnadega „toatemperatuuriga pind” vastavas käändes. Muudatuse selgitus on toodud paragrahvi 1 punkti 1 juures. Paragrahvi 2 punktis 2 tunnistatakse kehtetuks § 2 punkt 13. EIM-i määruse nr 63 §-s 1 tehtud muudatusi, mille kohaselt tehakse selle hoone, millel on mitu kasutusotstarvet (nt korterelamu, mille esimesel korrusel on äripinnad), igale kasutusotstarbele eraldi energiamärgis. Hoone peamist kasutusotstarvet ei ole enam vaja, kuna edaspidi väljastatakse hoone kasutamise igale otstarbele, mis on üle 10% hoone toatemperatuuriga pinnast, eraldi energiamärgis. Paragrahvi 2 punktis 3 muudetakse § 2 punkti 14, millega viiakse „köetava pinna“ definitsioon vastavusse määrusega nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“. Paragrahvi 2 punktis 4 täiendatakse § 2 punktiga 141 järgmises sõnastuses: „toatemperatuuriga pind – köetav pind, millest on maha arvestatud madala temperatuuriseadega pind“. Muudatusega kõrvaldatakse vastuolu, kus eri määrustes (MTM-i määrus nr 57, EIM-i määrus nr 63, MTM-i määrus nr 58, MTM-i määrus nr 36) anti termini „köetav pind“ kohta isesugune definitsioon. Paragrahvi 2 punktis 5 tunnistatakse kehtetuks §-d 4 ja 5 ning lisatakse uus § 51. Paragrahvides 4 ja 5 olnud loetelusid muudetakse ja need kehtestatakse määrusesse lisatud §-s 51. Normitehniliselt on selgem kui §-d 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks. Paragrahvi 2 punktis 6 täiendatakse määrust §-ga 51. Lõikes 1 sõnastatakse hoone kütmisel kasutatavad soojusallika liigid, lõike 2 alusel määratakse energiakandja liik. Juhul, kui kasutatakse soojuspumpa, tuleb lõikes 3 esitatud loetelu alusel määrata soojuspumba liik. Lõikesse 3 on lisatud punkt 4, mis võimaldab soojuspumba liigiks valida peale maasoojus-, õhk-õhk- ja õhk-vesi-soojuspumba ka väljatõmbeõhu soojuspumba. Muudatused on redaktsioonilist laadi ning kõrvaldavad senised vastuolud MTM-i määruse nr 36 ja MTM-i määruse nr 57 vahel. Paragrahvi 2 punktis 7 tunnistatakse kehtetuks § 8 lõige 2. Muudatuse kohaselt määratakse hoone kasutamise igale otstarbele eraldi energiatõhususarv. Hoone kasutamise igale otstarbele antakse eraldi energiamärgis. Seni tuli määrata peamise kasutusotstarbe põhjal kogu hoonele üks ühine energiamärgis juhul, kui hoonel on mitu kasutusotstarvet. Energiatõhususarvu klassi skaala valiti selle kasutusotstarbe järgi, mille osakaal hoone köetava pinna suhtes oli kõige suurem. Paragrahvi 2 punktis 8 tunnistatakse kehtetuks § 9 lõike 6 punkt 3, kuna praegusel ajal ei ole enam võimalik praktikas rakendada üksikule korterile energiamärgise väljastamist. Energiamärgist ei väljastata ühele korterile korraga, vaid korterelamule tervikuna. Paragrahvi 2 punktides 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks § 10 lõike 1 punkti 3 teine lause ja punkti § 10 lõike 6 teine lause. Lähtudes muudatusest EIM-i määruses nr 63 väljastatakse energiatõhususarv (energiamärgis) edaspidi hoone osale olenevalt hoone kasutamise otstarbest. Selgitused muudatuste kohta on esitatud § 3 juures (EIM-i määruse nr 63 § 1 lõike 7 ja 8 muudatused). Paragrahvi 10 lõike 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks, sest tänapäeval ei esine enam olukordi, kus korterelamus puudub teave korterites kasutatud elektrienergia kohta, sest kõikide korterite tarbimisandmed on olemas – korteris elavad inimesed tasuvad tarbitud elektri eest elektriarvete alusel, seega on korterite elektritarbimisandmed olemas. Paragrahvi 2 punktis 11 asendatakse § 10 lõike 1 punktis 2 sõnad „hoone ehitusaasta“ sõnadega „ehitise esmase kasutuselevõtu aasta“. Muudatus on redaktsioonilise ega mõjuta energiaarvutuse tulemust. Muudatusega viiakse MTM-i määrus nr 36 kooskõlla Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ § 6 punktiga 8, mille kohaselt on ehitisregistri andmeteks muu hulgas ehitise esmase kasutuselevõtu aasta. Paragrahvi 2 punktis 12 täiendatakse § 10 lõike 1 punkti 8 selliselt, et kaalutud energiaerikasutuse arvutamiseks vajalike lähteandmete hulka kuulub eksporditud energia kogus minimaalselt ühe täisaasta jooksul. Täpsustava muudatusega ühtlustatakse sõnastus § 10 lõigetega 4, 5 ja 7. Paragrahvi 2 punktis 13 § 11 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „hoone peamine kasutusotstarve“ sõnadega „hoone kasutamise otstarve“, kuna hoone kasutamise igale otstarbele, mis on suurem kui 10% hoone toatemperatuuriga pinnast, väljastatakse eraldi energiamärgis. Muudatus on seotud MTM-i määruse nr 36 § 2 punkti 13 kehtetuks tunnistamisega (vt selgitust § 2 punktis 2). Paragrahvi 2 punktis 14 täiendatakse § 11 lõiget 2 punktiga 52, mille kohaselt kuulub kaalutud energiaerikasutuse lähteandmete hulka ka hoone toatemperatuuriga pind (m2). Muudatus tehakse seetõttu, et termini köetav pind asemel võetakse kasutusele termin toatemperatuuriga pind. Kuna varem arvutati KEK-i märgis köetavale pinnale, tuleb pärast muudatust see arvutada toatemperatuuriga pinnale. Kuna köetav pind koosneb madala temperatuuriseadega pinnast ja toatemperatuuriga pinnast, tuleb arvutuses näidata kõik kolm pinda, ning seetõttu esitatakse lõikes 52 toatemperatuuriga pind. Paragrahvi 2 punktis 15 muudetakse § 14 lõike 2 punktis 2 muudetakse energiaerikasutuse klass H klassiks G. Muudatus tuleneb energiamärgiste skaala muutmisest – seni kasutusel olnud skaala A-st kuni H-ni asendatakse skaalaga A-st G-ni, mille tõttu H on asendatud G-ga. Muudatus on kooskõlas hoonete energiatõhususe Euroopa Liidu poliitikaga, mille eesmärk on harmoniseerida energiamärgiste skaala kogu Euroopa Liidus. Paragrahvi 2 punktides 16 ja 17 tunnistatakse § 14 lõike 2 punkt 3 ja lõike 4 teine lause kehtetuks. Kui kaalutud energiaerikasutuse arvutamiseks (KEK-märgis) vajalikke lähteandmeid (hoone energiatarbimise andmed) ei ole, ei ole võimalik tõendada hoone energiatarbimist. Sel juhul väljastatakse hoonele kõige madalama energiatõhususe klassi ehk G-klassi energiamärgis. Paragrahvi 2 punktis 18 asendatakse § 14 lõigetes 9 ja 10 sõna „valmistamise“ sõnaga „soojendamise“. Tegu on keelelise muudatusega. Paragrahvi 2 punktis 19 asendatakse § 14 lõikes 15 tähis „Akyt“ tähisega „At“ ning 𝑄 asendatakse senine valem uue valemiga 𝑞𝑐 = 1000 𝑐 (vt muudatuse selgitust § 1 punkti 1 𝐴𝑡 juures). Paragrahvi 2 punktis 20 tunnistatakse § 15 lõige 2 kehtetuks seoses muudatusega EIM-i määruses nr 63, mis seni võimaldas peamise kasutusotstarbe alusel määrata hoonele ühise energiamärgise. Paragrahvi 2 punktis 21 kehtestatakse määruse lisad 1, 2 ja 3 uues sõnastuses. Lisas 1 ja 2 asendatakse senine energiatõhususe klasside skaala A–H energiatõhususe klasside skaalaga A–G. Lisas 2 uuendatakse koondinformatsiooni vormi ning vormi täitmise juhendit. Lisas 3 uuendatakse kaalutud energiaerikasutuse ja energiatõhususarvu klasside piirväärtuseid 2022. aastal tehtud kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüsi7 kohaselt. Edaspidi ei rakendata suure energiatarbega hoonetele energiatõhususe skaalat (A–G), vaid neile hoonetele arvutatakse energiatõhususarv ning energiamärgisel kuvatakse energiaklassi (tähe, nt B) asemel tekst suure energiatõhususega hoone ja arvutatud energiatõhusarv (kWh/m2 a). Paragrahvi 2 punktis 22 tunnistatakse määruse lisad 5 ja 6 kehtetuks. Paragrahviga 3 sätestatakse EIM-i määruses nr 63 kavandatud muudatused. Paragrahvi 3 punktiga 1 asendatakse määruse § 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 6, § 2 lõikes 15, § 17 lõike 1 punktis 1 ning § 19 lõikes 3 asendatakse sõna „kasutusotstarve“ sõnadega „kasutamise otstarve“ vastavas käändes. Tegemist on redaktsioonilise muudatusega, et ühtlustada erinevates määrustes kasutatavaid termineid. Paragrahvi 3 punktiga 2 asendatakse määruse § 1 lõikes 6, § 2 lõigetes 3, 12 ja 20 asendatakse sõnad „köetav pind” sõnadega „toatemperatuuriga pind” vastavas käändes (vt selgitust § 1 punkti 2 juures). 7 Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs (TalTech, 2022): https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ehitus-ja-elamuvaldkonna-juhendid Paragrahvi 3 punktis 3 täiendatakse § 1 lõikes 3 punktis 11 esitatud suure energiatarbega hoonete loetelu sõnaga „andmekeskus”. Andmekeskuse all peetakse silmas hoonet, milles on serveripargid ja nende ülalpidamiseks vajalikud tehnosüsteemid. Paragrahvi 3 punktides 4 ja 5 tunnistatakse § 1 lõiked 7, 8 ja 11 kehtetuks. Pärast lõigete 7 ja 8 kehtetuks tunnistamist väljastatakse edaspidi eraldi energiamärgis hoone kasutamise igale otstarbele, mis on üle 10% toatemperatuuriga pinnast. Näide Pärast muudatuse rakendamist väljastatakse eraldi energiamärgis hoone esimesel korrusel paiknevatele äripindadele ja äripinna kohal paiknevatest korrustest moodustuvale korterelamule.  Kui hoone üks kasutusotstarve jääb alla 10% hoone toatemperatuuriga pinnast, loetakse see teise kasutusotstarbe sisse.  Kui äripind koosneb väikestest ruumidest, mis moodustavad alla 10% toatemperatuuriga pinnast, arvestatakse äripind korterelamu kasutusotstarbe sisse ja hoonele väljastatakse üks energiamärgis. Lõige 11 tunnistatakse kehtetuks, sest seni väikeelamutele köetava pinnaga kuni 220 m2 kehtinud erandi üleminekuperiood on olnud piisav selleks, et ehitusturul areneksid välja piisavad oskused ja võimekus liginullenergia väikeelamute ehitamiseks. Pärast muudatuse jõustumist rakendub ka väikeelamutele köetava pinnaga kuni 220 m2 liginullenergiahoone nõue, mis tähendab, et alates 2024. aasta 1. juunist peavad kõik uued hooned, sh väikeelamud köetava pinnaga kuni 220 m2, vastama määruse §-s 6 esitatud liginullenergiahoone nõuetele. Paragrahvi 3 punktis 6 defineeritakse § 2 lõikes 3 termin „toatemperatuuriga pind“, milleks käesoleva määruse tähenduses on köetav pind, millest on maha arvestatud madala temperatuuriseadega pind. Vajadus defineerida termin „toatemperatuuriga pind“ tuleb vastuolust EIM-i määruse nr 63 ning majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused” vahel ja erinevusest termini „köetav pind” definitsioonis. Seega kehtis ühe termini kohta kaks legaaldefinitsiooni. Et kõrvaldada vastuolu kahe määruse vahel ja erinevus termini „köetav pind“ definitsioonis, võetakse § 2 lõikega 3 kasutusele termin „toatemperatuuriga pind”. Paragrahvi 3 punktis 7 sõnastatakse § 2 lõikes 23 termin „suure energiatarbega hoone“, milleks peetakse MTM-i määruse nr 36 tähenduses haiglat, siseujulat, jäähalli, külmhoonet, andmekeskust, loomaia või botaanikaaia hoonet ja tööstushoonet, mille tööstusliku protsessi soojuseraldus on suurem kui 30 vatti ruutmeeti (W/m2) kohta. EIM-i määrust nr 63 on täiendatud §-ga 61, mis sõnastab energiatõhususe nõuded suure energiatarbega hoone püstitamise korral (vt selgitusi § 61 kohta § 3 punktist 8). Paragrahvi 3 punktis 8 tunnistatakse § 4 kehtetuks seoses üleminekuga liginullenergiahoonete ehitamisele. Madalenergiahoonete ehitamine oli vaheetapp üleminekul liginullenergiahoonete ehitamisele ja nüüd, kus see üleminek on toimunud, ei ole see paragrahv enam vajalik. Määruse eelmises redaktsioonis olid sätestatud madalaenergiahoone nõuded, mis kehtisid kuni üleminekuni liginullenergiahoone nõuetele. Üleminek toimus avalikele hoonetele 2019. aastal ja kõikidele muudele uutele hoonetele 2020. aastast. Kuna üleminek uutele liginullenergiahoonetele on nüüdseks toimunud, tunnistatakse madalaenergiahoone nõuded kehtetuks. Paragrahvi 3 punktis 9 muudetakse § 6 sõnastust, millega sätestatakse energiatõhususe nõuded liginullenergiahoone püstitamisele. Lõikes 1 sõnastatakse liginullenergiahoone definitsioon selliselt, et liginullenergiahoone on energiatõhusate ja taastuvenergiatehnoloogia lahendustega tehniliselt ja mõistlikult ehitatud hoone, mille tehnosüsteemides ei kasutata fossiilkütuseid. Muudatus tuleneb Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa kliimaseaduse eesmärgist saavutada kliimaneutraalsus aastaks 20508. Euroopa kliimaseaduse vastuvõtmisega kohustusid EL ja selle liikmesriigid vähendama kasvuhoonegaaside netoheidet EL-is aastaks 2030 vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega9. Kuna 75% ELi kasvuhoonegaaside heitkogusest tuleneb energiakasutusest ja -tootmisest, on energiasektori CO2 heite vähendamine oluline samm kliimaneutraalse ELi suunas. Hoonesektor on üks suurimaid energiatarbijaid Euroopas ja tekitab rohkem kui kolmandiku ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest. Hoonete energiatõhususe direktiivi 2010/31/EL artikli 2 punkti 2 kohaselt on liginullenergiahoone selline hoone, mille I lisa kohaselt määratud energiatõhusus on väga suur. Nullilähedane või väga väike nõutava energia kogus peaks olulisel määral pärinema taastuvatest energiaallikatest, sh taastuvatest energiaallikatest kohapeal või lähiümbruses toodetud energiast10. Lõike 1 uuendamine toob kaasa hoonetest (sh tehnosüsteemides kasutatavate energiaallikatest) tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähenemise ning toetab üle-euroopalist eesmärki suurendada hoonetes keskkonnasõbralike ja taastuvatel energiaallikatel põhinevate lahenduste kasutuselevõttu. Elektrituruseaduse11 § 57 lõike 1 kohaselt on taastuvateks energiaallikateks vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Säästva arengu sõnaseletuste veebiversiooni12 kohaselt on fossiilkütuseks aastatuhandete jooksul maapõue ladestunud ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine, teiste seas nt kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas ja pruunsüsi, mis liigitatakse taastumatute energiaallikate hulka. Fossiilkütuste tootmine ja kasutamisega kaasneb kasvuhooneefekt ja atmosfääri saastumine teiste põlemisjääkidega. Lõikes 2 sätestatakse, et liginullenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2 tabelis 1 „Liginullenergiahoone energiatõhususarvude piirväärtused lokaalset elektri tootmist taastuvast energiaallikast arvesse võtmata“ sätestatud piirväärtust energiaarvutuses lokaalset elektri tootmist taastuvast energiaallikast arvesse võtmata. 8 Mis on süsinikuneutraalsus ja kuidas seda saavutada aastaks 2050? Euroopa Parlament, uudised (25.05.2023) 9 Euroopa roheline kokkulepe, https://www.consilium.europa.eu/et/policies/green-deal/ (25.05.2023) 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud 2018) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02010L0031-20210101&from=EN (25.05.2023) 11 RT I, 30.06.2023, 5 (25.05.2023) 12 säästva arengu sõnaseletusi, http://www.seit.ee/sass/?ID=4 (25.05.2023) Lõike 3 kohaselt ei tohi liginullenergiahoone energiatõhususarv ületada lisa 2 tabelis 3 „Liginullenergiahoone energiatõhususarvude piirväärtused“ sätestatud piirväärtust, kui energiaarvutuses võetakse arvesse lokaalset elektri tootmist taastuvast energiaallikast. Paragrahvi 3 punktis 10 täiendatakse määrust §-ga 61, milles kirjeldatakse energiatõhususe nõudeid suure energiatarbimisega hoone püstitamise korral. Lõigetes 1 ja 2 selgitatakse, et uus suure energiatarbimisega hoone peab olema energiatõhusate ja taastuvenergiatehnoloogia lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone. Suure energiatarbega hoonele tuleb arvutada t e ge l i k u l e e n e r gi a k a s u t u s e l e vastav energiatõhususarv. Vajadus lisada § 61 tuleneb asjaolust, et suure energiatarbega hooned ei ole tihti võrreldavad energiatarbimise ja kasutusotstarbe poolest. Näiteks ei ole võimalik võrrelda suure energiatarbega haiglaid, sest haiglate energiatarbimises mängivad olulist rolli haiglas kasutatavad protsessid ja need on sellises hoones domineeriv tegur (nt haiglates, sh operatsioonisaalides kasutatavate seadmete energiatarbimine). Samasugune loogika kehtib ka ujulate, jäähallide ja andmekeskuste puhul. Kui energiatõhususe piirväärtused kehtestada, tuleks need kehtestada ilma haiglas kasutatavate protsessideta – sellisel juhul puudub energiaarvutusel seos tegeliku energiakuluga. EIM-i määruses nr 63 sõnastatakse ka termini „suure energiatarbega hoone“ definitsioon (vt selgitust § 3 punktis 5). Paragrahvi 3 punktides 11 ja 12 muudetakse § 8, milles sätestatakse energiatõhususe nõuete erisused päikeseelektrisüsteemi kasutava liginullenergiahoone püstitamisel. Paragrahvis 8 asendatakse sõna „päikeseenergiasüsteem“ läbivalt sõnaga „päikeseelektrisüsteem“ vastavas käändes. Muudatusega täpsustatakse, et antud paragrahvis käsitletakse üksnes päikeseenergiast elektrit tootvaid süsteeme, mitte soojust tootvaid süsteeme. Lõike 1 kohaselt ei pea liginullenergiahoone energiatõhususarvu saavutamiseks vajalikku päikeseenergiast lokaalselt taastuvelektrit tootva süsteemi osa paigaldama juhul, kui see ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav. Lõike 2 kohaselt peab hoone energiatõhususarv ilma lokaalselt toodetud taastuvelektrienergiat arvestamata vastama lisa 2 tabeli piirväärtustele, kui päikeseelektrisüsteemi või selle osa paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav. Andmed päikeseelektrisüsteemi või selle osa paigaldamise majandusliku põhjendamatuse või tehnilise mitteteostatavuse kohta esitatakse ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele lisatud ehitusprojekti energiatõhususe osas. Lõigete 1 ja 2 muudatustega täpsustatakse, et erandi rakendumisel tuleb paigaldada päikeseenergiasüsteemi osa, mis on majanduslikult põhjendatud ja tehniliselt teostatav. Paragrahvi 3 punktis 13 asendatakse § 9 lõike 1 punktis 3 tõhusa kaugkütte kaalumistegur „0,65“ korrigeeritud kaalumisteguriga „0,7“. Muudatus tuleneb kaugkütte soojusallika kasuteguri muudatusest – kui seni oli kaugkütte soojusallika kasutegur „0,9“, siis kaugkütte soojusallika täpsustatud kasutegur on „0,97“. Kaugkütte kaalumisteguri täpsustamisest tuleneb ka vajadus korrigeerida tõhusa kaugkütte kaalumistegurit, asendades seni kehtinud tõhusa kaugkütte kaalumisteguri „0,65“ kaalumisteguriga „0,7“. Korrigeerimise tulemusena tõhusa kaugküttega hoone energiatõhususarv ei muutu. Muudatuste tulemusena väheneb tarnitud kaugkütte kogus, aga kaalutud energiakasutus suureneb kaalumisteguri väärtuse suurendamise tõttu. Muudatus võimaldab saavutada täpsema arvutustulemuse. Lõpptulemusena energiatõhususe arv ei muutu. Paragrahvi 3 punktis 14 muudetakse § 12 lõiget 3, millega sätestatakse, et hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv ei tohi ületada energiaarvutuses kasutatud väärtust. Täpsemad alused energiaarvutuses kasutatud õhulekkearvu määramiseks sätestatakse MTM-i määrusega nr 58. Hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv tõendatakse hoone ehitamise käigus mõõtmisega, mille teeb sõltumatu ekspert, kellel on selleks vajalik pädevus ja tehnika. Õhulekkearvu mõõtmine aitab määrata õhulekke põhjused ja seejärel on võimalik need hoone ehitamise käigus kõrvaldada. Seega valmib hoone õhutihedamana, võrreldes olukorraga kui õhulekketesti ei tehta. Seni võis õhulekkearvu määrata ka deklareerimismeetodiga. Deklareeritud õhulekkearv on teatud hoonetüübile hoone tarnija poolt õhupidavuse tõendamismeetodi abil määratud õhulekkearv. Lõike 3 muutmisega eemaldatakse hoone välispiirde tegeliku keskmise õhulekkearvu tõendamise meetodina seni kasutusel olnud deklareerimismeetod, mida eelkõige kasutati majatehastes. Deklareerimismeetod leidis praktikas vähest kasutust ning ka majatehases toodetud majadele on põhjendatud teha õhulekketest, millega tõendatakse paigaldustööde kvaliteet. Paragrahvi 3 punktides 15 ja 16 muudetakse § 13 lõikeid 5 ja 7. Eelnõuga täiendatakse § 13 lõiget 5, mille kohaselt ei nõuta eraldi energiakasutuse mõõtmist pliidikubu, väljatõmbekapile, ukseavamismootori ja välipistikupesa (paikneb väljaspool hoonet, nt fassaadil) puhul. Eelnõu muudatusega täiendatakse lõiget 5 sõnaga „saunakerisele“ pärast sõna „väljatõmbekapile“. Tegu on energiatarvititega, mille energiakasutusega ei ole hoone tüüpilise kasutuse puhul arvestatud. Samas on vastavate energiatarvitite elektritarve väga väike ja nende energiatarbe mõõtmiseks tehtud kulutused ei oleks majanduslikult põhjendatud. Lõike 7 muudatus on täpsustav. Lõikes 7 sätestatud nõue on seotud eelküttekalorifeeriga, sest see seade võib töötada põhjuseta, mistõttu võib eelküttekalorifeeri kasutamisega kaasneda väga suur energiatarve. Järelküttekalorifeeriga sellist probleemi ei esine ja lõige 7 järelküttekalorifeeridele ei rakendu. Paragrahvi 3 punktis 17 täiendatakse § 16 lõike 2 teist lauset lausega: „Kui eluruumi aknaid müra või välisõhu kvaliteedi tõttu eelduslikult ei avata, tehakse suvise ruumitemperatuuri simulatsioonarvutus suletud akendega, käsitades tervet korterit ühe tüüpruumina, mis moodustub korteri avatud ustega ruumidest“. See täiendus on vajalik selliste tiheda liiklusega tänavate ääres paiknevate hoonete pärast, kus avatud akende korral muutuks liiklusmüra häirivaks ja siseõhu kvaliteet halveneks. Arvutusjuhis suletud akendega ruumi kui ühe tüüpruumi kohta loob võimaluse täita ruumitemperatuuri nõue ka juhul, kui aknaid eelduslikult ei avata. Paragrahvi 3 punktides 18 ja 19 tehakse muudatused § 17 lõike 1 punktides 2 ja 4. Lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „kütte ja tarbevee soojendamise kombineeritud süsteemi peamine energiaallikas on maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, puidupelleti- või halupuitkütusel katel või kaugküte”. Muudatusega jäetakse lubatud energiaallikate nimekirjast välja „gaaskütusel kondensaatkatel”, millega ei ole võimalik täita liginullenergiahoone nõudeid uute hoonete puhul. Lõike 1 punktis 4 asendatakse ventilatsioonisüsteemi ventilaatorite elektrilise erivõimsuse väärtus „2,0” väärtusega „1,5”, kuna seni kehtinud väärtus lubab kasutada aladimensioneeritud ventilatsiooniagregaate, mis võivad põhjustada müraprobleeme. Väärtuse „1,5” nõue on põhjendatud ka ventilatsiooniagregaatide (tehnilise) arenguga, kuna turul leidub suur valik seadmeid, millega antud ventilaatorite elektrilise erivõimsuse väärtus saavutatakse. Paragrahv 3 punktis 20 täpsustatakse § 19 lõiget 3 ja 4. Lõike 3 muudatus sätestab, et nii ehitusloa taotluse menetlemise kui ka edasise projekteerimise või ehitamise ajal täpsustatud või muudetud ehitusprojektile vastav hoone peab vastama neile energiatõhususe miinimumnõuetele, mis ehitusloa taotluse esitamise ajal antud hoone kasutusotstarbele kohaldusid. Lõike 4 muudatusega täpsustatakse, et valminud hoone energiatõhususe nõuetele vastavuse kontrolliks tehakse uus energiaarvutus vastavalt tegelikult valmis ehitatud lahendustele teostusdokumentatsiooni ja hoone õhulekkearvu mõõtmise akti alusel selle olemasolu korral. Lõikesse 4 lisatakse nõue anda enne kasutusloa taotlemist või kasutusteatise esitamist igal juhul välja uus energiamärgis. Energiatõhususe kontrollarvutus tehakse 1. jaanuarist 2024 igal juhul kõikidele hoonetele, k.a hoonetele, millele on ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatud enne 2024. aasta 1. jaanuarit. Kui ehitusluba on antud enne 1. jaanuarit 2024, tehakse kontrollarvutus nende nõuete järgi, mis kehtisid enne 1. jaanuarit 2024 ehitusloa andmise ajal. Muudatus parandab energiamärgise kvaliteeti ja hoiab ära olukorra, kus hoone projekteerimise etapis määratud arvutuslik energiatõhususe klass (nn ETA märgis) ja valmis ehitatud hoone energiatõhususe klass erineksid teineteisest oluliselt (nt mitme energiaklassi võrra). Kasutusloa menetlemise etapis tehtavas energiaarvutuses peab arvesse võtma ehituse käigus tehtud muudatusi, mis mõjutavad energiaarvutuse tulemust. Vastavalt senistele nõuetele tuleb kohaliku omavalitsuse ametnikel kasutusloa menetluse etapis hinnata, kas energiatõhususe kontrollarvutust tuleb teha või mitte, veendumaks, et valmis ehitatud hoone vastab energiatõhususe miinimumnõuetele ega ole ehituse käigus oluliselt muudetud. Pärast muudatuse jõustumist tuleb energiatõhususe kontrollarvutus teha igal juhul ja kohalikule omavalitsusele esitada. Antud muudatus aitab ühtlustada omavalitsuste halduspraktikat. Paragrahvi 3 punktis 21 täiendatakse § 20 lõigetega 5 ja 6. §-s 20 käsitletakse eelnõu nõuete rakendamisega seotud aspekte. Kui ehitusloa taotlus või ehitisteatis on esitatud ajavahemikul 2019. aasta 1. jaanuarist kuni 2024. aasta 30. novembrini, peab ehitis vastama hoonete energiatõhususe nõudeid sätestava määruse nõuetele, mis kehtisid ehitusloa või ehitustaotluse esitamise ajal enne 2024. aasta 1. detsembrit. Hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitisteatis on antud enne 1. detsembrit 2024, kontrollitakse vastavust nendele energiatõhususe miinimumnõuetele, mis kehtisid ehitusloa või ehitisteatise andmise ajal. Energiatõhususe kontrollarvutus tehakse 1. jaanuarist 2024 igal juhul kõikidele hoonetele, k.a hoonetele, millele on ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatud enne 2024. aasta 1. jaanuarit. Lõike 5 sõnastuse puhul on lähtutud asjaolust, et energiatõhususe miinimumnõuete täitmine on üks asjaolu, mida ehitusloa andmise või ehitusteatise menetlemise käigus kontrollitakse. Seega saab hoonet kavandada lähtudes kehtivatest nõuetest. Ehitusloa või ehitusteatise menetluse kestus võib varieeruda ja selle tõttu on nõuete kohaldumine seotud ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisega. Paragrahvi 3 punktis 22 kehtestatakse määruse lisad 1 ja 2 uues sõnastuses. Lisas 1 tehakse järgmised muudatused: Kütmise seadeväärtus muutub väikeelamu (sh väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga < 120 m2, väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga ≥ 120 m2 ja ridaelamu), korterelamu, kasarmu, kontorihoone, majutushoone, ärihoone, avaliku hoone, haridushoone, koolieelse lasteaasutuse hoone ning ravihoone puhul. Loetletud hoonetüüpide puhul arvestatakse alates määruse jõustumisest kütmise seadeväärtuseks senise 21 °C asemel 21,5 °C. Muudatuse eesmärk on viia energiaarvutuses kasutatav temperatuur paremasse vastavusse hoonete tegeliku toatemperatuuriga. Jahutuse seadeväärtus muutub väikeelamu (sh väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga < 120 m2, väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga ≥ 120 m2 ja ridaelamu), kasarmu ning püstitatava korterelamu puhul. Loetletud hoonete puhul arvestatakse alates määruse jõustumisest jahutuse seadeväärtuseks senise 27 °C asemel 26 °C. Muudatuse eesmärk on muuta hoonete sisetemperatuur kliimamõjudega kaasnevatele suvistele kuumalainetele vastupidavamaks, tagades aastaringse tervisliku sisetemperatuuri eluhoonetes. Olemasolevate kortermajade olulisel rekonstrueerimisel kasutatakse edaspidi jahutuse seadeväärtusena 27 °C. Vanemates korterelamutes on suvise ülekuumenemise oht väiksem, sest üldiselt on vanemates kortermajades väiksemad aknad. See tähendab, et ka päikesest eralduv vabasoojus on vanemates kortermajades pigem vähene, võrreldes uusehitistega, millel on suuremõõtmelised aknad. Kortermajade olulisel rekonstrueerimisel hakkaks 26-kraadine jahutuse seadeväärtus tänaseid tehnilisi lahendusi arvesse võttes kortermajade renoveerimist aeglustama, seega piirdutakse olulise rekonstrueerimise korral jahutuse seadeväärtusega, mis vastab rahuldava sisekliima III klassi piirväärtusele ehk 27 kraadile. Kui väikeelamus (sh väikeelamus toatemperatuuriga pinnaga < 120 m2, väikeelamus toatemperatuuriga pinnaga ≥ 120 m2 ja ridaelamus), korterelamus või kasarmus on olemas jahutussüsteem, kasutatakse eelloetletud hoonetüüpide puhul energiaarvutuses jahutussüsteemi juhtimiseks väärtuse 26 °C asemel jahutuse seadeväärtust 25 °C. Muudatusega eeldatakse, et jahutussüsteemi olemasolu korral valivad elanikud toatemperatuuriks 25 °C. Pärast muudatust tuleb teha energiaarvutus temperatuuriga 25 °C, mille puhul tekib jahutusenergia suurem kasutamine, võrreldes piirväärtusega 26 °C. Kui hoonesse ei ole jahutussüsteemi paigaldatud, tehakse suvise ruumitemperatuuri kontroll temperatuuriga 26 °C. Lisas 2 tehakse järgmised muudatused: 1. Seoses üleminekuga liginullenergiahoonete ehitusele asendatakse tabeli 1 pealkiri pealkirjaga: „Tabel 1. Liginullenergiahoone energiatõhususarvude piirväärtused lokaalset elektri tootmist taastuvast energiaallikast arvesse võtmata”. 2. Tabeli 3 pealkiri asendatakse õigusselguse eesmärgil pealkirjaga: „Tabel 3. Liginullenergia energiatõhususarvude piirväärtused”. Muudatus on vormiline. 3. Tabelites 1, 2 ja 3 esitatud piirväärtused uuendatakse vastavalt 2022. aastal tehtud kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumnõuete arvutustele. Suure energiatarbega hoonetele energiatõhususe piirväärtust ei kehtestata ja energiatõhususe piirväärtuse skaalat ei kasutata. Püstitatav (ehk uus) suure energiatarbega hoone peab vastama EIM-i määruse nr 63 §-s 61 esitatud nõuetele. Rekonstrueeritava suure energiatarbega hoone puhul tuleb lähtuda MTM-i määruse nr 36 lisadest 1, 2 ja 3 ning EIM-i määruse nr 63 lisast 2. 4. Tabelitesse 2 ja 3 lisatakse uus veerg „EPBD skoop kWh/(m2·a)”, need on ELi avaandmed. Neid andmeid ei kasutata energiatõhususe nõuete tõendamisel, kuid informeerivad Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike, mis on Eesti energiatõhususarvude piirväärtused vastavalt hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) miinimumskoobile. EPBD skoobi energiatõhususarvud on elamutes valgustuse ning mitteelamutes valgustuse ja seadmete kaalutud energiakasutuse võrra väiksemad Eesti energiatõhususarvudest. Kuna mitmes varasemas EL-i tasemel tehtud võrdluses on ekslikult kasutatud Eesti energiatõhususarve seda erinevust arvesse võtmata, on tekkinud väär mulje hoonete energiatõhususe nõrgast tasemest Eestis. Paragrahvis 4 esitatakse rakendussätted ja sätestatakse eelnõu muudatuste jõustumise aeg. EIM-i määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ § 19 lõiked 3 ja 4 (energiatõhususe kontrollarvutuse kohustus) jõustuvad 1. jaanuaril 2024. Selline jõustumistähtaeg võimaldab kohalikel omavalitsustel teha muudatusi töökorralduses, et kohalikud omavalitsused kui normi adressaadid saaksid oma tegevuse kooskõlla viia tulevase muudatusega. Kui täna peavad kohaliku omavalitsuse ametnikud hindama, kas kontrollarvutust tuleb teha või mitte, siis pärast muudatuse jõustumist tuleb energiatõhususe kontrollarvutus teha igal juhul ning kohalikule omavalitsusele esitada. Nimetatud tegevus aitab ühtlustada omavalitsuste halduspraktikat. Määruse ülejäänud sätted jõustuvad 1. detsembril 2024. Selline jõustumistähtaeg annab vähemalt aastase üleminekuperioodi, et sektor jõuaks muudatustega kohaneda ning valminud ehitusprojekte oleks võimalik realiseerida. Ehitusprojektide tegemisel järgitakse kehtivaid miinimumnõudeid, kui miinimumnõuded muutuvad, tuleks olemasolevad projektid viia vastavusse uute nõuetega. Selline tegevus toob tellijale ja projekteerijale kaasa täiendava ajalise ning rahalise kulu. Sellise olukorra vältimiseks on määruse sätetel (v.a EIM määruse nr 63 § 19 lg 3 ja 4) pikem jõustumise tähtaeg, s.o 1. detsember 2024. Hoonete energiatõhususe direktiivi kohaselt tuleb iga viie aasta järel määrata hoonete energiatõhususe kulutõhusad tasemed, võttes arvesse tehnilist arengut, mis möödunud perioodi jooksul on toimunud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta13 (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13) (edaspidi EPBD). EPBD artikli 4 punkti 1 paragrahv 6 sätestab, et energiatõhususe miinimumnõuded vaadatakse korrapäraselt 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta läbi vähemalt viie aasta järel ning vajaduse korral neid ajakohastatakse, et kajastada ehitussektoris toimunud tehnika arengut. 4. Määruse mõjud Arvestades, et inimesed veedavad väga suure osa ajast hoonetes, mõjutab hoonete energiatõhususe parendamine märkimisväärselt elanikkonna tervislikku seisundit ja üldist heaolu. Eelnõu ettepanekud toovad kaasa mitu positiivset mõju, nagu inimeste elamistingimuste parendamine, aga ka energiavaesuse leevendamine, energiakulu ja energiahindade vähenemise. Elukeskkonna ja hoonete sisekliima seisukohalt toome olulise positiivse mõjuna esile kasvuhoonegaaside heite vähenemise, hoonete vastupidavuse suurenemise kliimamuutustele ja -mõjule ning hoonete tervisliku sisekliima tagamise äärmuslike kliimatingimuste (nt kuumalained) juures. Mõju majandusele Pidades silmas, et 2021. aastal tarbis Eesti hoonefond ligi 53% energia lõpptarbimisest, on riigil ülioluline panustada hoonete energiatõhususe parandamisesse. Tänu hoonetele energiatõhususe kasvule – olgu see saavutatud uute energiatõhusate hoonete püstitamisega või olemasolevate energiatõhusaks renoveerimisega – on võimalik saavutada energiasäästu, tagada parem sisekliima hoonetes ja seeläbi toetada inimeste tervist. Mõju regionaalarengule Regionaalarengu seisukohalt leevendab energiatõhusus ja selle suurendamine energiaostuvõimetust ja vähendab energiahindasid. Energiatõhusad hooned toovad kaasa positiivse mõju elanikkonna elutaseme parandamisele, sh maapiirkondades, suurendades elanike heaolu. Energiatõhusa elamufondi ühtlasem jaotumine aitab vältida ääremaastumist. Hoone energiatõhususe kasvul on otsene mõju hoone omanikele (nn lõpptarbijale), tuues kaasa odavamad küttekulud ja kvaliteetsema elukeskkonna. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Eelnõu muudatusettepanekutel on positiivne mõju keskkonnale – nende rakendamisel väheneb energianõudlus ja fossiilsete kütuste kasutamine hoonete tehnosüsteemides ning see omakorda vähendab ka CO2 heidet. Muudatused aitavad Eesti riigil saavutada energia- ja kliimapoliitika eesmärke. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse korraldusele Määruse rakendamisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele või muud otsest või kaudset olulist mõju. Riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele määruse jõustumisel mõju ei kaasne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid ega lisategevusi riigile ega kohaliku omavalitsuse üksustele. 6. Määruse jõustumine EIM-i määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ § 19 lõiked 3 ja 4 (energiatõhususe kontrollarvutuse kohustus) jõustuvad 1. jaanuaril 2024. Selline jõustumistähtaeg võimaldab kohalikel omavalitsustel teha muudatusi töökorralduses, et kohalikud omavalitsused kui normi adressaadid saaksid oma tegevuse kooskõlla viia tulevase muudatusega. Kui täna peavad kohaliku omavalitsuse ametnikud hindama, kas kontrollarvutust tuleb teha või mitte, siis pärast muudatuse jõustumist tuleb energiatõhususe kontrollarvutus teha igal juhul ning kohalikule omavalitsusele esitada. Nimetatud tegevus aitab ühtlustada omavalitsuste halduspraktikat. Määruse ülejäänud sätted jõustuvad 1. detsembril 2024. Selline jõustumistähtaeg annab vähemalt aastase üleminekuperioodi, et sektor jõuaks muudatustega kohaneda ning valminud ehitusprojekte oleks võimalik realiseerida. Ehitusprojektide tegemisel järgitakse kehtivaid miinimumnõudeid, kui miinimumnõuded muutuvad, tuleks olemasolevad projektid viia vastavusse uute nõuetega. Selline tegevus toob tellijale ja projekteerijale kaasa täiendava ajalise ning rahalise kulu. Sellise olukorra vältimiseks on määruse sätetel (v.a EIM määruse nr 63 § 19 lg 3 ja 4) pikem jõustumise tähtaeg, s.o 1. detsember 2024. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine ning avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Määrus esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Arhitektide Liidule, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusele, Eesti Ehitusinseneride Liidule, AS-ile Riigi Kinnisvara, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Päikeseelektri Assotsatsioonile, Eesti Taastuvenergia Kojale, Eesti Gaasiliidule, Omanike Keskliidule ning Eesti Elektriliidule.  Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ LISA 4 (kliimaministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses) Energiaarvutuse tulemuste esitamine Andmed hoone kohta Hoone kasutusotstarve Uusehitus Aadress Oluline rekonstrueerimine Ehitusaasta Rekonstrueerimine Toatemperatuuriga pind m2 Olemasolev hoone Madala temp.seadega pind m2 Netopind m2 Energiatõhususarv kWh/(m 2 a) (kWh toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta) Energiatõhususarv B kWh/(m 2 a) (kWh toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta) B Energiatõhususarv ilma lokaalselt toodetud elektrita Energiakasutuse Hangitud kütused Tarnitud Tarnitud Eksporditud Eksporditud Kaalumis- Kaalutud kokkuvõte massi või energia energia energia energia tegur energiakasutus kogus/a mahuühik kWh/a kWh/(a m2) kWh/a kWh/(a m2) - kWh/(a m2) Elekter - - Tõhus kaugküte Summa - - - Lokaalselt toodetud ja eksporditud Lokaalselt toodetud Eksporditud Omatarbe energia osakaal kWh/a kWh/(a m2) kWh/a kWh/(a m2) % Soojusenergia päik esest Elek ter päik esest … Summaarne energiakasutus Elekter Soojus Elekter Soojus kWh/a kWh/a kWh/(a m2) kWh/(a m2) Küttesüsteem - - - - Ruumide küte Ventilatsiooniõhu soojendamine Tarbevee soojendamine Abiseadmete elekter - - Ventilatsioonisüsteem 1 - - Jahutussüsteem - Abiseadmete elekter - - Valgustus - - Seadmed - - Summa (tehnosüsteemide summaarne energiakasutus) 1 ventilatsiooniõhu ja tarbevee soojendamine loetakse küttesüsteemi osaks Netoenergiavajadus kWh/a kWh/(a m2) Ruumide küte2 Ventilatsiooniõhu soojendamine3 Tarbevee soojendamine Ruumide jahutus Ventilatsiooniõhu jahutus 2 sisaldab infiltratsiooniõhu ja ventilatsiooniõhu soojenemise ruumis 3 arvutatud koos soojustagastusega Arvutusprogrammi nimi ja versioon Kuupäev Nimi /allkirjastatud digitaalselt/  Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ LISA 3 (kliimaministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses) Hoone energiatõhususarvu ja kaalutud energiaerikasutuse klassi määramine Hoone energiatõhususarvu (ETA) klass või kaalutud energiaerikasutuse (KEK) klass määratakse käesolevas lisas esitatud skaala järgi, lähtudes vastavalt: a) energiatõhususarvust, mis on määratud käesoleva määruse § 7 alusel, või b) hoone kaalutud energiaerikasutusest, mis on määratud käesoleva määruse § 14 alusel. ETA või KEK-i klassi skaala valitakse olenevalt hoone kasutamise otstarbest. ETA või KEK-i klassi määramise skaalad olenevalt hoone kasutamise otstarbest 1. Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga < 120 m² ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 135 A A 136 ≤ ETA või KEK ≤ 160 B B 161 ≤ ETA või KEK ≤ 185 C C 186 ≤ ETA või KEK ≤ 235 D D 236 ≤ ETA või KEK ≤ 285 E E 286 ≤ ETA või KEK ≤ 350 F F ETA või KEK > 350 G G 2. Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 120 A A 121 ≤ ETA või KEK ≤ 140 B B 141 ≤ ETA või KEK ≤ 160 C C 161 ≤ ETA või KEK ≤ 210 D D 211 ≤ ETA või KEK ≤ 260 E E 261 ≤ ETA või KEK ≤ 330 F F ETA või KEK > 330 G G 3. Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga > 220 m² ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 100 A A 101 ≤ ETA või KEK ≤ 120 B B 121 ≤ ETA või KEK ≤ 140 C C 141 ≤ ETA või KEK ≤ 200 D D 201 ≤ ETA või KEK ≤ 250 E E 251 ≤ ETA või KEK ≤ 320 F F ETA või KEK ≥ 320 G G 4. Korterelamu  ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 100 A A 101 ≤ ETA või KEK ≤ 120 B B 121 ≤ ETA või KEK ≤ 145 C C 146 ≤ ETA või KEK ≤ 180 D D 181 ≤ ETA või KEK ≤ 220 E E 221 ≤ ETA või KEK ≤ 260 F F ETA või KEK > 260 G G 5. Kasarmu ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 160 A A 161 ≤ ETA või KEK ≤ 190 B B 191 ≤ ETA või KEK ≤ 240 C C 241 ≤ ETA või KEK ≤ 290 D D 291 ≤ ETA või KEK ≤ 340 E E 341 ≤ ETA või KEK ≤ 390 F F ETA või KEK > 390 G G 6. Kontorihoone ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 95 A A 96 ≤ ETA või KEK ≤ 120 B B 121 ≤ ETA või KEK ≤ 160 C C 161 ≤ ETA või KEK ≤ 210 D D 211 ≤ ETA või KEK ≤ 260 E E 261 ≤ ETA või KEK ≤ 320 F F ETA või KEK > 400 G G 7. Majutushoone ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 135 A A 136 ≤ ETA või KEK ≤ 160 B B 161 ≤ ETA või KEK ≤ 200 C C 201 ≤ ETA või KEK ≤ 240 D D 241 ≤ ETA või KEK ≤ 280 E E 281 ≤ ETA või KEK ≤ 320 F F ETA või KEK > 320 G G 8. Ärihoone ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 120 A A 131 ≤ ETA või KEK ≤ 140 B B 151 ≤ ETA või KEK ≤ 180 C C 211 ≤ ETA või KEK ≤ 220 D D 271 ≤ ETA või KEK ≤ 270 E E 331 ≤ ETA või KEK ≤ 320 F F  ETA või KEK > 320 G G 9. Avalik hoone ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 125 A A 126 ≤ ETA või KEK ≤ 150 B B 151 ≤ ETA või KEK ≤ 190 C C 191 ≤ ETA või KEK ≤ 230 D D 231 ≤ ETA või KEK ≤ 270 E E 271 ≤ ETA või KEK ≤ 310 F F ETA või KEK > 310 G G 10. Kaubandushoone ja terminal ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 150 A A 151 ≤ ETA või KEK ≤ 180 B B 181 ≤ ETA või KEK ≤ 210 C C 211 ≤ ETA või KEK ≤ 240 D D 241 ≤ ETA või KEK ≤ 280 E E 281 ≤ ETA või KEK ≤ 320 F F ETA või KEK > 320 G G 11. Haridushoone ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 95 A A 96 ≤ ETA või KEK ≤ 115 B B 116 ≤ ETA või KEK ≤ 155 C C 156 ≤ ETA või KEK ≤ 195 D D 196 ≤ ETA või KEK ≤ 240 E E 241 ≤ ETA või KEK ≤ 290 F F ETA või KEK > 290 G G 12. Koolieelse lasteasutuse hoone ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 100 A A 101 ≤ ETA või KEK ≤ 120 B B 121 ≤ ETA või KEK ≤ 165 C C 166 ≤ ETA või KEK ≤ 220 D D 221 ≤ ETA või KEK ≤ 280 E E 281 ≤ ETA või KEK ≤ 360 F F ETA või KEK ≥ 460 G G 13. Ravihoone ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 100 A A 101 ≤ ETA või KEK ≤ 130 B B 131 ≤ ETA või KEK ≤ 170 C C  171 ≤ ETA või KEK ≤ 220 D D 221 ≤ ETA või KEK ≤ 270 E E 271 ≤ ETA või KEK ≤ 330 F F ETA või KEK ≥ 410 G G 14. Laohoone ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 65 A A 66 ≤ ETA või KEK ≤ 80 B B 81 ≤ ETA või KEK ≤ 100 C C 101 ≤ ETA või KEK ≤ 130 D D 131 ≤ ETA või KEK ≤ 160 E E 161 ≤ ETA või KEK ≤ 210 F F ETA või KEK ≥ 260 G G 15. Tööstushoone ETA või KEK, kWh/(m²a) Klass ETA või KEK ≤ 110 A A 111 ≤ ETA või KEK ≤ 140 B B 141 ≤ ETA või KEK ≤ 170 C C 171 ≤ ETA või KEK ≤ 220 D D 221 ≤ ETA või KEK ≤ 270 E E 271 ≤ ETA või KEK ≤ 330 F F ETA või KEK ≥ 410 G G 16. Suure energiatarbega hoone Suure energiatarbega hoone ETA või KEK-i väärtus esitatakse energiamärgises määruse nr 36 lisades 1 ja 2 esitatud vormi täitmise juhendi järgi.  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ Lisa 1 (kliimaministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses) Ventilatsiooni välisõhu vooluhulgale ja energiaarvutuses kasutatava ruumitemperatuuri seadeväärtusele kehtivad nõuded Välisõhu vooluhulk, Kütmise Jahutuse Hoone kasutamise otstarve l/(s·m²) seadeväärtus, °C seadeväärtus, °C Väikeelamu 0,5 21,5 262 toatemperatuuriga pinnaga < 120 m² Väikeelamu 0,42 21,5 262 toatemperatuuriga pinnaga ≥ 120 m² ja ridaelamu Korterelamu - püstitamisel 0,5 21,5 262 Korterelamu - olulisel rekonstrueerimisel 0,5 21,5 272 Kasarmu 1,5 21,5 262 Kontorihoone 2 21,5 25 Majutushoone 1 21,5 25 Ärihoone 2 21,5 25 Avalik hoone1 2 21,5 25 Spordihoone 2 18 25 Kaubandushoone ja terminal 2 18 25 Haridushoone 3 21,5 25 Koolieelse lasteasutuse hoone 2 21,5 25 Ravihoone 2 21,5 25 Tööstushoone 0,9 20 27 Laohoone 0,35 15 27 1 Spordihoonele on sätestatud ülejäänud avalikest hoonetest erinev kütmise seadeväärtus. 2 Juhul, kui hoones on jahutussüsteem, kasutatakse energiaarvutuses jahutussüsteemi juhtimiseks väärtust 25 °C.  EELNÕU 26.07.2023 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 64 lõike 5, § 65 lõike 3 ja § 66 lõike 6 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” muutmine Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruses nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse § 3 lõigetes 2 ja 3 ning § 6 lõikes 6 asendatakse sõna „kasutusotstarve“ sõnadega „kasutamise otstarve“ vastavas käändes; 2) määruse § 2 lõike 1 punktides 8, 12, 16 ja 26 ning § 6 lõikes 7 asendatakse sõnad „köetav pind“ sõnadega „toatemperatuuriga pind“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) energiaarvutuse baasaasta – sisekliima- ja energiaarvutuseks koostatud väliskliima andmete kogum, mis põhineb üle-eestilistel kliimaandmetel ajavahemikus 1990–2020 ja on koostatud Eesti standardi EVS-EN ISO 15927–4:2005 kohaselt või vastab muule samaväärsele rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardile;“; 4) paragrahvi 31 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) suvise ruumitemperatuuri arvutus, välja arvatud ruumides, kuhu projekteeritakse või ehitatakse ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses toodud ruumitemperatuuri jahutuse seadeväärtuse tagav jahutussüsteem;“; 5) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse arvud „1970–2000” arvudega „1990–2020“; 6) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse arv „21“ arvuga „21,5“; 7) paragrahvi 5 lõikes 6 asendatakse arv „1000“ arvuga „800“; 8) paragrahvi 6 lõike 1 tabel 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tabel 1. Hoone tüüpiline kasutus ja sellele vastav suurim vabasoojuse väärtus toatemperatuuriga pinna ühe ruutmeetri kohta Hoone Kasutusaeg Kasutus- Valgustusa Seade Inimeneb Inimene kasutamise aste W/m² W/m² m²/inim Kella- h/24h d/7d W/m² otstarve aeg Väikeelamu toa- 00.00– 24 7 0,6 6c 3d 3 28,3 temperatuuriga 00.00 pinnaga < 120 m² Väikeelamu toa- 00.00– 24 7 0,6 6c 2,4d 2 42,5 temperatuuriga 00.00 pinnaga 120– 220 m² ja ridaelamu Väikeelamu toa- 00.00– 24 7 0,6 6c 2d 1,4 60,7 temperatuuriga 00.00 pinnaga > 220 m² Korterelamu 00.00– 24 7 0,6 8c 3d 3 28,3 00.00 Kasarmu 00.00– 24 7 0,4 10 2 10 8,5 00.00 Kontorihoone 07.00– 11 5 0,55 10 12 5 17,0 18.00 Majutushoone 00.00– 24 7 0,4 10 1 4 21,3 00.00 Ärihoone 12.00– 10 7 0,4 19 4 14 6,1 22.00 Avalik hoone 08.00– 14 7 0,5 14 0 5 17,0 22.00 Kaubandus- 07.00– 14 7 0,55 19 1 5 17,0 hoone ja 21.00 terminal Haridushoone 08.00– 8 5 0,5e 12 8 14 5,4 16.00 Koolieelse 07.00– 12 5 0,4 12 4 8 4,4 lasteasutuse 19.00 hoone Ravihoone 07.00– 13 5 0,6 10 4 8 10,6 20.00 Tööstushoone 07.00– 12 5 0,55 12 12 4 21,3 19.00 Laohoone 00.00– 24 7 0,2 10 0 0 0 00.00 a esitatud andmed on mitteelamutele orienteerivad, arvestades madala efektiivsusega LED-valgustite või päevavalguslampide kasutamist. Esitatud soojuseraldus sisaldab nii päevavalguslambi nimivõimsust kui ka starteri võimsust, mis on ligikaudu 25% nimivõimsusest. b inimese soojuseraldus sisaldab üksnes ilmset soojust. Varjatud soojuse arvesse võtmiseks jagatakse esitatud väärtused teguriga 0,6. c elamu valgustuse kasutusaste on 0,1. d elamu seadme elektritarbimise saamiseks jagatakse soojuseraldus teguriga 0,7. e arvestuslikul koolivaheajal 15. juunist 15. augustini on kasutusaste 0,1 ja ventilatsioon vastab kasutusajavälisele režiimile.“; 9) paragrahvi 6 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Elamus kasutatakse tabelis 1 esitatud valgustuspaigaldise võimsust. Mitteelamutes kasutatakse väiksemat valgustuspaigaldise võimsust kui tabelis 1 juhul, kui säilitatakse sama valgustustihedus ning selle kohta esitatakse eraldi tüüpruumi valgustiheduse arvutus energiaarvutuse lähteandmete osana. Ruumi valgustiheduse, -räiguse, -ühtluse, värviesituse üldindeksi ja valgustuse muu arvutus on nõuetekohane, kui see järgib standardi EVS-EN 12464-1 nõudeid või vastab muule samaväärsele rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardile.”; 10) paragrahvi 6 lõike 9 tabelid 2 ja 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tabel 2. Elamu, kasarmu, kontorihoone, haridushoone ja koolieelse lasteasutuse hoone energiaarvutuse tunnipõhised kasutusastmed kellaaegade kaupa ja kasutusprofiilid Kasutusprofiil Kellaaeg Elamu Kasarmu Kontori- Haridus- Koolieelse hoone hoone lasteasutuse valgustus seadmed inimesed valgustus inimesed hoone ja seadmed 00.00– 0 0,5 1 0 0,7 0 0 0 01.00 01.00– 0 0,5 1 0 0,7 0 0 0 02.00 02.00– 0 0,5 1 0 0,7 0 0 0 03.00 03.00– 0 0,5 1 0 0,7 0 0 0 04.00 04.00– 0 0,5 1 0 0,7 0 0 0 05.00 05.00– 0 0,5 1 0 0,7 0 0 0 06.00 06.00– 0,15 0,5 0,5 0,8 0,2 0 0 0 07.00 07.00– 0,15 0,7 0,5 0,4 0,2 0,2 0 0,4 08.00 08.00– 0,15 0,7 0,5 0,4 0,1 0,6 0,6 0,8 09.00 09.00– 0,15 0,5 0,1 0,7 0,3 0,6 0,6 0,8 10.00 10.00– 0,05 0,5 0,1 0,7 0,3 0,7 0,6 0,3 11.00 11.00– 0,05 0,6 0,1 0,7 0,3 0,7 0,4 0,3 12.00 12.00– 0,05 0,6 0,1 0,3 0,1 0,4 0,3 0,8 13.00 13.00– 0,05 0,6 0,2 0,3 0,1 0,6 0,6 0,1 14.00 14.00– 0,05 0,6 0,2 0,7 0,3 0,7 0,6 0,1 15.00 15.00– 0,05 0,5 0,2 0,7 0,3 0,7 0,3 0,4 16.00 16.00– 0,2 0,5 0,5 0,7 0,4 0,6 0 0,3 17.00 17.00– 0,2 0,7 0,5 0,7 0,4 0,25 0 0,3 18.00 18.00– 0,2 0,8 0,5 0,7 0,1 0 0 0,2 19.00 19.00– 0,2 0,8 0,8 0,7 0,1 0 0 0 20.00 20.00– 0,2 0,8 0,8 0,3 0,1 0 0 0 21.00 21.00– 0,2 0,8 0,8 0,8 0,7 0 0 0 22.00 22.00– 0,15 0,6 1 0 0,7 0 0 0 23.00 23.00– 0,15 0,6 1 0 0,7 0 0 0 00.00 Tabel 21. Majutushoone, kaubandushoone, ravihoone, laohoone ja tööstushoone energiaarvutuse tunnipõhised kasutusastmed kellaaegade kaupa ja kasutusprofiilid Kasutusprofiil Kella- Majutushoone Kaubandushoone Ravihoone Laohoone Tööstushoone aeg valgustus ja inimesed valgustus ja inimesed seadmed seadmed 00.00 0,3 0,7 0 0 0 0,05 0 – 01.00 01.00 0,1 0,7 0 0 0 0,05 0 – 02.00 02.00 0,1 0,7 0 0 0 0,05 0 – 03.00 03.00 0,1 0,7 0 0 0 0,05 0 – 04.00 04.00 0,1 0,6 0 0 0 0,05 0 – 05.00 05.00 0,3 0,5 0 0 0 0,3 0 – 06.00 06.00 0,5 0,5 0 0 0 0,3 0 – 07.00 07.00 0,5 0,4 0,55 0,1 0,4 0,3 0,5 – 08.00 08.00 0,5 0,4 0,55 0,3 0,6 0,4 0,6 – 09.00 09.00 0,4 0,2 0,55 0,4 0,6 0,2 0,6 – 10.00 10.00 0,4 0,1 0,55 0,9 0,8 0,2 0,6 – 11.00 11.00 0,1 0,1 0,55 1 0,8 0,2 0,6 – 12.00 12.00 0,1 0,1 0,55 0,8 0,6 0,2 0,2 – 13.00 13.00 0,1 0,1 0,55 0,6 0,6 0,2 0,6 – 14.00  14.00 0,1 0,1 0,55 0,5 0,8 0,2 0,6 – 15.00 15.00 0,3 0,1 0,55 0,3 0,8 0,2 0,6 – 16.00 16.00 0,5 0,1 0,55 0,4 0,6 0,4 0,6 – 17.00 17.00 0,5 0,1 0,55 0,7 0,4 0,4 0,6 – 18.00 18.00 0,7 0,4 0,55 0,8 0,4 0,3 0,5 – 19.00 19.00 0,8 0,5 0,55 0,7 0,4 0,3 0 – 20.00 20.00 0,8 0,5 0,55 0,2 0 0,2 0 – 21.00 21.00 0,9 0,6 0 0 0 0,15 0 – 22.00 22.00 0,7 0,7 0 0 0 0,05 0 – 23.00 23.00 0,7 0,7 0 0 0 0,05 0 – 00.00 “; 11) paragrahvi 6 lõiked 10 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Elamu, avatud kontori ja kasarmu suvise ruumitemperatuuri kontroll tehakse hoone energiaarvutuse kasutusprofiilidega, mis on esitatud tabelis 2. (11) Tubakontori, nõupidamisruumi, klassiruumi ja koolieelse lasteasutuse mängu- ja magamisruumi suvise ruumitemperatuuri kontroll ja jahutusvõimsuse dünaamiline arvutus tehakse tabelis 3 esitatud ruumi detailse kasutusprofiiliga. Klassiruumis ja nõupidamisruumis kasutatakse tabelis 4 esitatud seadmete ja inimeste vabasoojuse väärtust. Muus ruumis kasutatakse tabelis 1 esitatud vabasoojuse väärtust.“; 12) paragrahvi 6 lõike 11 tabel 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tabel 4. Vabasoojuse väärtus suvise ruumitemperatuuri kontrolli tegemiseks  Ruumi kasutamise otstarve Seade, Inimesed, Inimesed, W/m² W/m² m²/inim Nõupidamisruum 50 25 3,4 Klassiruum 12 35 2,1 Arvutiklass 50 35 2,1 “; 13) paragrahvi 7 tabeli 5 pealkiri ja tabel muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tabel 5. Sooja tarbevee erikulu ja netoenergiavajadus toatemperatuuriga pinna ühe ruutmeetri kohta Hoone kasutamise otstarve Sooja vee erikulu, Netoenergiavajadus, l/(m²·a) kWh/(m²·a) Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga 516 30 < 120 m² Väikeelamu toatemperatuuriga 430 25 pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu Väikeelamu toatemperatuuriga pinnaga 344 20 > 220 m² Korterelamu 516 30 Kasarmu 602 35 Kontorihoone 103 6 Majutushoone 516 30 Ärihoone 395 23 Avalik hoone 344 20 Kaubandushoone ja terminal 69 4 Haridushoone 172 10 Koolieelse lasteasutuse hoone 258 15 Ravihoone 206 12 Tööstushoone 0 0 Laohoone 103 6 “; 14) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hoone ehitusloa taotlemiseks või ehitusteatise esitamiseks tehtavas energiatõhususarvutuses kasutatakse õhulekkearvu väärtust 1,5 kuupmeetrit tunnis ruutmeetri kohta, kui hoone ehitamisel kavandatakse teha õhulekkearvu mõõtmine.“; 15) paragrahvi 9 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „EVS-NE ISO 9972” tekstiosaga „EVS-EN ISO 9972”; 16) paragrahvi 9 lõike 4 tabelit 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Kasutamise otstarve Õhulekkearvu baasväärtus m3/(h·m²) Uus hoone, Rekonstrueerimine, oluline rekonstrueerimine olemasolev hoone Väikeelamu 4 6 Muu hoone 2,5 4 “; 17) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „EVS-NE ISE 52016-1” tekstiosaga „EVS-EN ISO 52016-1“; 18) paragrahvi 10 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Ruumi jahutamist akna kaudu tuulutamise teel võetakse arvesse elamute suvise ruumitemperatuuri arvutamise käigus. Akna kaudu tuulutamist ruumi jahutamiseks võib kasutada juhul, kui ruumitemperatuur on 22 ºC või kõrgem.“; 19) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses: „(101) Ruumis paiknevaid kardinaid, ruloosid ja muid võimalikke varjestusi suvise ruumitemperatuuri simulatsioonarvutuses ei arvestata.“; 20) paragrahvi 10 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Kui eluruumi aknaid müra või välisõhu kvaliteedi tõttu eelduslikult ei avata, tehakse suvise ruumitemperatuuri simulatsioonarvutus suletud akendega, käsitades tervet korterit ühe tüüpruumina, mis moodustub korteri avatud ustega ruumidest.“; 21) paragrahvi 11 lõiget 8 täiendatakse pärast tekstiosa „EVS-EN ISO 10456“ tekstiosaga „või muule samaväärsele rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardile.“; 22) paragrahvi 11 lõiget 9 täiendatakse pärast tekstiosa „EVS 908-1“ tekstiosaga „või muule samaväärsele rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardile.“; 23) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tarindite liitekoha soojusläbivuse väärtus on määratud nõuetekohaselt, kui selle arvutamisel lähtutakse standardite EVS-EN ISO 10211, EVS-EN ISO 14 683, ISO 15099 ja standardisarja EVS-EN ISO 10077 nõuetest või joonsoojusläbivuse väärtus on määratud materjali- või ehitustootja esitatud andmete kohaselt.“; 24) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 31 ja tabeliga 71 järgmises sõnastuses: „(31) Projekteeritava hoone soojuskao arvutuses kasutatakse täpsemate andmete puudumisel tabelis 71 esitatud väärtusi. Tabel 71. Tarindi liitekoha ja soojuskatkestuse soojusläbivus  Tarindi liitekoha joonsoojusläbivus , W/(m·K) Oluliselt Uus hoone rekonstrueeritav hoone Välisseina välisnurk 0,2 0,3 Välisseina sisenurk –0,1 –0,1 Välisseina ja siseseina liitekoht 0,1 0,1 Välisseina ja vahelae liitekoht 0,1 0,2 Katuse ja välisseina liitekoht 0,2 0,2 Põrand-pinnase ja välisseina liitekoht 0,3 0,3 Alt tuulutatud põranda ja välisseina liitekoht 0,3 0,3 Akna liitumine välisseinaga (aken soojustuse kihis, raam kaetud soojustusega minimaalselt 0,1 0,1 40% soojustuse paksusest) Akna liitumine välisseinaga (aken 0,2 0,3 kandekonstruktsiooni kihis) Rõdu liitumine välisseinaga 0,3 0,5 “; 25) paragrahvi 12 lõike 5 teises lauses asendatakse tekstiosa „(näiteks EVS-EN ISO 10077 või EVS-EN ISO 15099)“ tekstiosaga „(näiteks standardisarjale EVS-EN ISO 10077 või standardile ISO 15099)“; 26) paragrahvi 14 lõiked 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Küttesüsteemi soojusenergia kasutus arvutatakse igale soojusallikale valemiga: 𝑟𝑢𝑢𝑚𝑖𝑑 𝑣𝑒𝑛𝑡𝑖𝑙𝑎𝑡𝑠𝑖𝑜𝑜𝑛 𝑠𝑜𝑒 𝑣𝑒𝑠𝑖 𝑄𝑘ü𝑡𝑒 +𝑄𝑘ü𝑡𝑒 +𝑄𝑘ü𝑡𝑒 −𝑄𝑘𝑜𝑙 𝑄𝑘ü𝑡𝑒 = , kus 𝜂𝑠𝑎 Qkol on päikesekollektorist saadav aastane sooja tarbevee soojus kWh/a; sa on soojusallika kasutegur (tabel 8). (7) Ruumide kütteks vajalik soojusenergia kasutus arvutatakse valemiga: 𝑟𝑢𝑢𝑚𝑖𝑑 𝑟𝑢𝑢𝑚𝑖𝑑 𝑄𝑘ü𝑡𝑒,𝑛𝑒𝑡𝑜 𝑄𝑘ü𝑡𝑒 = , kus 𝜂𝑗𝑣 jv on soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegur (tabel 9).“; 27) paragrahvi 14 lõike 10 tabelid 8 ja 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tabel 8. Soojusallika kasutegur sa kütuse tarbimisaine alumise kütteväärtuse alusel Soojusallikas Kasutegur sa Kaugküte 0,97 õli- või gaasikatel 0,85 õli, kondensatsioonikatel 0,90 gaas, kondensatsioonikatel 0,95  Pelletikatel 0,85 muu tahkekütuse katel 0,75 elekterküttega katel 1,0 soojust salvestav ahi või kamin CEa Ahi 0,75 a CE on soojust salvestava ahju või kamina kui toote CE-märgistusel nähtuv kasutegur Tabel 9. Soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegur jv ja abiseadmete elektritarbimine Hoone tüüp Kütteviis Kasutegur Veeküttesüsteemi jv ringluspumba elektritarbimine1, kWh/(m²·a) väikeelamu Radiaator 0,97 1 põrandaküte, plaat pinnasel või alt tuulutatav 0,85 2 põrand põrandaküte vahelaes 1,0 2 laeküte katuslaes 0,90 2 laeküte vahelaes 1,0 2 Ahi, soojust salvestav ahi või kamin 0,8 – muu hoone Radiaator 0,97 0,5 põrandaküte, plaat pinnasel või alt tuulutatav 0,85 1 põrand põrandaküte vahelaes 1,0 1 1 elektritarbimine toatemperatuuriga pinna ühe ruutmeetri (m²) kohta ning elektriradiaatorile, -kaablile ja elektrilisele laeküttele ja soojuspumpsüsteemile 0 kWh/(m²·a).“; 28) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Kui korterelamu pesuruumis kasutatakse mugavuse tagamiseks elektrilist põrandkütet (edaspidi mugavuspõrandküte), kasutatakse simulatsiooniarvutuses pesuruumi temperatuuriseadena 22,5 °C ja võetakse arvesse siirdeõhuvool pesuruumi. Kui eraldi simulatsiooniarvutust pesuruumi elektrikasutuse hindamiseks ei tehta, võetakse korteri ruumide kütte netoenergiavajaduses arvesse 65 protsenti korteri põhiküttena ja 35 protsenti elektrilise mugavuspõrandküttena. Elektrilise mugavuspõrandkütte maksimaalne osa korteri ruumide kütte netoenergiavajadusest on elektrilise paigaldusvõimsuse ja 8760 tunni korrutis.“; 29) paragrahvi 16 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „EVS EN 14825 ja EVS EN 16147“ tekstiosaga „EVS-EN 14825 ja EVS-EN 16147“. 30) määrust täiendatakse paragrahviga 161 järgmises sõnastuses: „161. Sooja tarbevee süsteemi arvutamine (1) Sooja tarbevee soojusenergia kasutus enne soojusallikat arvutatakse valemiga:  𝑠𝑜𝑒 𝑣𝑒𝑠𝑖 𝑠𝑜𝑒 𝑣𝑒𝑠𝑖 𝑠𝑜𝑒 𝑣𝑒𝑠𝑖 𝑠𝑜𝑒 𝑣𝑒𝑠𝑖 𝑠𝑜𝑒 𝑣𝑒𝑠𝑖 𝑄𝑘ü𝑡𝑒 = 𝑄𝑘ü𝑡𝑒,𝑛𝑒𝑡𝑜 + 𝑄𝑠𝑎𝑙𝑣𝑒𝑠𝑡𝑢𝑠 + 𝑄𝑗𝑎𝑜𝑡𝑢𝑠−𝑟𝑖𝑛𝑔𝑙𝑢𝑠 − 𝑄𝑠𝑜𝑜𝑗𝑢𝑠𝑡𝑎𝑔𝑎𝑠𝑡𝑢𝑠 , kus 𝑠𝑜𝑒 𝑣𝑒𝑠𝑖 𝑄𝑘ü𝑡𝑒 on sooja tarbevee soojusenergia kasutus enne soojusallikat kWh/a, 𝑠𝑜𝑒 𝑣𝑒𝑠𝑖 𝑄𝑘ü𝑡𝑒,𝑛𝑒𝑡𝑜 on sooja tarbevee netoenergiavajadus kWh/a, 𝑠𝑜𝑒 𝑣𝑒𝑠𝑖 𝑄𝑠𝑎𝑙𝑣𝑒𝑠𝑡𝑢𝑠 on sooja tarbevee salvestamine kWh/a, 𝑠𝑜𝑒 𝑣𝑒𝑠𝑖 𝑄𝑗𝑎𝑜𝑡𝑢𝑠−𝑟𝑖𝑛𝑔𝑙𝑢𝑠 on sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskaod kWh/a, 𝑠𝑜𝑒 𝑣𝑒𝑠𝑖 𝑄𝑠𝑜𝑜𝑗𝑢𝑠𝑡𝑎𝑔𝑎𝑠𝑡𝑢𝑠 on heitvee soojustagastuse energia, mida kasutatakse tarbevee soojendamiseks kWh/a. (2) Sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskaod (kWh/a) arvutatakse valemiga: 𝑠𝑜𝑒 𝑣𝑒𝑠𝑖 𝜑 𝑄𝑗𝑎𝑜𝑡𝑢𝑠−𝑟𝑖𝑛𝑔𝑙𝑢𝑠 = (𝜑𝑟 𝐿𝑟 + 4𝑟 𝐿𝑗 + 𝜑𝑘 ) 8,76, kus r on ringleva veega torustiku keskmine soojuskadu W/m; Lr on ringleva veega torustiku pikkus meetrites (m), Lj on ilma ringleva veeta torustiku pikkus meetrites (m), k on tarbevee torustikul paiknevate küttekehade võimsus vattides (W); (3) Soojuskao arvutamisel võib täpsemate andmete puudumise korral kasutada tabelis 104 esitatud ringleva veega torustiku soojuskao väärtuseid. Tabel 104. Sooja tarbevee torustiku soojuskadu r Torustiku soojuskadu Torustiku soojustus Köetud ruumis Kütmata ruumis, W/m Üksikelamu, Muud hooned, W/m W/m 40 mm koos ventiilide 8,3 4,5 6 soojustusega 40 mm 10,8 5 7 20 mm 13,6 7 10 0 mm 0 16 40 (4) Ringleva veega torustiku pikkuseks loetakse vastav jaotus- ja ringlustorustiku pikkus, mida võib arvutada kahekordse ringlustorustiku pikkusena. Ringleva veega torustiku pikkus ja ilma ringluseta jaotustorustiku pikkus arvutatakse täpsemate andmete puudumise korral tabelis 105 esitatud vaikeväärtuste järgi. Tabel 105. Sooja tarbevee torustiku pikkuse vaikeväärtused toatemperatuuriga pinna ühe ruutmeetri kohta Sooja tarbevee torustiku pikkus Hoone kasutamise otstarve ilma ringluseta koos ringlusega Lr/At Lj/At Lr/At Lj/At m/m2 m/m2 m/m2 m/m2  Väikeelamu toatemperatuuriga 0 0,27 0,18 0,18 pinnaga < 120 m² Väikeelamu toatemperatuuriga 0 0,27 0,18 0,18 pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu Väikeelamu toatemperatuuriga 0 0,27 0,18 0,18 pinnaga > 220 m² Korterelamu 0 0,27 0,18 0,18 Kasarmu 0 0,27 0,18 0,18 Kontorihoone 0 0,11 0,07 0,07 Majutushoone 0 0,33 0,22 0,22 Ärihoone 0 0,15 0,1 0,1 Avalik hoone 0 0,09 0,06 0,06 Kaubandushoone ja terminal 0 0,09 0,06 0,06 Haridushoone 0 0,18 0,12 0,12 Koolieelse lasteasutuse hoone 0 0,18 0,12 0,12 Ravihoone 0 0,18 0,12 0,12 Laohoone 0 0,00 0,00 0,00 Tööstushoone 0 0,08 0,05 0,05 (5) Köetud ruumis paikneva sooja tarbevee jaotus- ja ringlustorustiku soojuskadudest arvestatakse 70% ruumidesse tulevaks vabasoojuseks. (6) Sooja tarbevee salvestuse kadudena kasutatakse täpsemate andmete puudumise korral tabelis 106 esitatud väärtusi. Tabel 106. Sooja tarbevee salvestuse soojuskadu 𝑠𝑜𝑒 𝑣𝑒𝑠𝑖 Salvestuspaagi Soojuskadu 𝑄𝑠𝑎𝑙𝑣𝑒𝑠𝑡𝑢𝑠 maht kWh/a liitrites 40 mm soojustus 100 mm soojustus 50 440 220 100 640 320 150 830 420 200 1000 500 300 1300 650 500 1700 850 1000 2100 1100 2000 3000 1500 3000 4000 2000 (7) Köetud ruumis paikneva sooja tarbevee salvestuspaagi soojuskadu arvestatakse vabasoojuseks.“; 31) paragrahvi 18 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Püsiva sissepuhketemperatuuriga süsteemis on sissepuhketemperatuur kütteperioodil 18 ºC neis hoonetes, mille kütmise seadeväärtus on 21,5 ºC.“; 32) paragrahvi 19 lõikes 2 esitatud valem muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 𝜏 𝜏 „𝐸𝑣 = 𝑃𝑣 24𝑑 7𝑤 𝑡, kus Pv on ventilaatori elektrivõimsus kW; τd on seadme käidutundide arv (h) ööpäevas arvutuslikul õhuvooluhulgal; τw on seadme käidupäevade arv (d) nädalas arvutuslikul õhuvooluhulgal; t on arvutusperioodi kestus 8760 tundi.“; 33) paragrahvi 22 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „EVS-EN 13141-7“ sõnadega „või samaväärse tunnustatud metoodika“; 34) paragrahvi 291 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Päikesepaneeliga toodetud elektrienergia see osa, mis on ette nähtud hoone toimimiseks, ehk omatarbe osakaal, arvutatakse tunnipõhise energiatoodangu ja energiakasutuse simulatsioonarvutusega või lõikes 11 nimetatud kalkulaatoriga.“; 35) paragrahvi 291 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kliimaministeerium avaldab oma veebilehel päikeseelektri kalkulaatori, milles kasutatakse käesolevas määruses ja hoone energiatõhususe arvutamise metoodikas energiatõhususarvu määramiseks vajalikke andmeid.“; 36) paragrahvi 291 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 37) paragrahvi 30 lõiked 6 ja 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Energiatõhususarv (ETA) arvutatakse, jagades summaarse kaalutud tarnitud energiakasutuse toatemperatuuriga pinna ruutmeetrite arvuga: ∑𝑖(𝐸𝑡𝑎𝑟,𝑖 ∙𝑓𝑖 ) 𝐸𝑇𝐴 = , kus 𝐴𝑡 ETA on energiatõhususarv kWh/(m²·a); Etar,i on energiakandjaga i tarnitud energia kWh/a; fj on energiakandja i kaalumistegur; At on toatemperatuuriga pind ruutmeetrites (m²). (61) Energiatõhususarv B (ETA B) arvutatakse, jagades kaalutud tarnitud energiakasutuse ning lokaalselt toodetud ja hoones tarbitud elektrienergia hulga summa toatemperatuuriga pinna ruutmeetrite arvuga: ∑𝑗(𝐸𝑡𝑎𝑟,𝑗 ∙𝑓𝑗 )+(𝐸𝑡𝑎𝑟,𝑒𝑙 +𝐸𝑙𝑜𝑘.𝑜𝑡,𝑒𝑙 )∙𝑓𝑒𝑙 𝐸𝑇𝐴 𝐵 = , kus 𝐴𝑡 ETA B on energiatõhususarv B kWh/(m²·a); Etar,j on energiakandjaga j, mis ei ole elekter, tarnitud energia kWh/a; fj on energiakandja j, mis ei ole elekter, kaalumistegur; Etar,el on tarnitud elektrienergia hulk kWh/a; Elok.ot,el on lokaalselt toodetud elektrienergia omatarbe hulk kWh/a; fel on elektri kaalumistegur; At on toatemperatuuriga pind ruutmeetrites (m²).“; 38) paragrahvi 30 lõige 64 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(64) Kaalutud energiakasutuse tulemuste esitamisel arvestatakse, et energiakandja kohta kohaldatakse valemit: (𝐸𝑡𝑎𝑟,𝑖 −𝐸𝑒𝑘𝑠,𝑖 )∙𝑓𝑖 𝐸𝑘𝑎𝑎𝑙,𝑖 = 𝐴𝑡 , kus Ekaal,i on energiakandjale i vastav kaalutud energiakasutus; Etar,i on energiakandjale i vastav tarnitud energia hulk kWh/a; Eeks,i on energiakandjale i vastav eksporditud energia hulk kWh/a; fj on energiakandja i kaalumistegur; At on toatemperatuuriga pind ruutmeetrites (m²).“; 39) määrust täiendatakse paragrahviga 311 järgmises sõnastuses: „§ 311. Rakendussäte Hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitisteatis on esitatud enne 2024. aasta 1. detsembrit, kohaldatakse enne 2024. aasta 1. detsembrit kehtinud määruse redaktsiooni.“; 40) määruse lisad 2, 4, 6 ja 61 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ muutmine Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse § 2 punktides 4 ja 13, § 8 lõikes 2, § 10 lõike 1 punktis 3, § 11 lõike 2 punktis 5, § 12 pealkirjas ja § 12 lõigetes 1, 11, 2 ja 3, § 14 lõikes 15 asendatakse sõnad „köetav pind“ sõnadega „toatemperatuuriga pind“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 2 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 2 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „14) köetav pind – sisekliima tagamisega ruumide suletud netopinna summa;“; 4) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 141 järgmises sõnastuses: „141) toatemperatuuriga pind – köetav pind, millest on maha arvestatud madala temperatuuriseadega pind;“; 5) paragrahvid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 6) määrust täiendatakse paragrahviga 51 järgmises sõnastuses: „§ 51. Soojusallikad (1) Hoone kütmisel kasutatavad soojusallika liigid on: 1) katel; 2) kaugküte; 3) tõhus kaugküte;  4) soojuspump; 5) soojaveeboiler; 6) päikesekollektor; 7) ahi, kamin või pliit; 8) koostootmisseade; 9) elektriotseküte; 10) heitvee soojustagasti; 11) muu soojusallikas. (2) Soojusallikale määratakse energiakandja liik: 1) elekter; 2) maagaas; 3) vedelgaas; 4) biogaas; 5) puitpellet; 6) segapuit; 7) kütteõli; 8) kivisüsi; 9) turvas; 10) muu energiaallikas. (3) Kui soojusallikaks on soojuspump, määratakse soojuspumba liik: 1) maasoojuspump; 2) õhk-õhk soojuspump; 3) õhk-vesi soojuspump; 4) väljatõmbeõhu soojuspump. (4) Hoone soojusallikas määratakse ehitisregistri andmete alusel. (5) Kui hoonele ei ole ehitisregistris määratud soojusallikat või andmed selle kohta ei vasta tegelikkusele, määratakse soojusallikas käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 järgi.“; 7) paragrahvi 8 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 9 lõike 6 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 10 lõike 1 punkti 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 10 lõike 1 punkti 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 10 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „hoone ehitusaasta“ sõnadega „ehitise esmase kasutuselevõtu aasta“; 12) paragrahvi 10 lõike 1 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „jooksul,“ sõnadega „kuid minimaalselt ühe täisaasta jooksul“; 13) paragrahvi 11 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „hoone peamine kasutusotstarve“ sõnadega „hoone kasutamise otstarve“; 14) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 52 järgmises sõnastuses: „52) hoone toatemperatuuriga pind (m2)“; 15) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) määrata hoonele aastane kaalutud energiaerikasutus, mis vastab suurimale energiaerikasutuse klassile (G) antud kasutamise otstarbe puhul.“; 16) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 14 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 14 lõigetes 9 ja 10 asendatakse sõna „valmistamise“ sõnaga „soojendamise“; 19) paragrahvi 14 lõikes 15 asendatakse tähis „Akyt““ tähisega „At“; 20) paragrahvi 15 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 21) määruse lisad 1, 2 ja 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 22) määruse lisad 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse § 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 6, § 2 lõikes 15, § 17 lõike 1 punktis 1 ning § 19 lõikes 3 asendatakse sõna „kasutusotstarve“ sõnadega „kasutamise otstarve“ vastavas käändes; 2) määruse § 1 lõikes 6, § 2 lõigetes 3, 12 ja 20 asendatakse sõnad „köetav pind“ sõnadega „toatemperatuuriga pind“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 1 lõike 3 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „külmhoone,“ sõnaga „andmekeskus,“; 4) paragrahvi 1 lõiked 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 1 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toatemperatuuriga pind käesoleva määruse tähenduses on köetav pind, millest on maha arvestatud madala temperatuuriseadega pind.“; 7) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses: „(23) Suure energiatarbega hooneks käesoleva määruse tähenduses on haigla, siseujula, jäähall, külmhoone, loomaia või botaanikaaia hoone ja selline tööstushoone, mille tööstusliku protsessi soojuseraldus on suurem kui 30 vatti ruutmeetri kohta (W/m2).“; 8) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 6. Energiatõhususe nõuded liginullenergiahoone püstitamisel (1) Liginullenergiahoone on energiatõhusate ja taastuvenergiatehnoloogia lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille tehnosüsteemides ei kasutata fossiilkütuseid. (2) Liginullenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2 tabelis 1 esitatud piirväärtust, arvestamata energiaarvutuses lokaalset elektri tootmist taastuvast energiaallikast. (3) Liginullenergiahoone energiatõhususe arv ei tohi ületada lisa 2 tabelis 3 sätestatud piirväärtust. (4) Püstitatav hoone (liginullenergiahoone) peab vastama käesoleva paragrahvi lõigete 1, 2 ja 3 nõuetele.“; 10) määrust täiendatakse paragrahviga 61 järgmises sõnastuses: „§ 61. Energiatõhususe nõuded suure energiatarbega hoone püstitamisel (1) Suure energiatarbega hoone on energiatõhusate ja taastuvenergiatehnoloogia lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone. (2) Suure energiatarbega hoonele tuleb arvutada tegelikule energiakasutusele vastav energiatõhususarv. (3) Püstitatav hoone peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 1 ja 2 nõuetele.“; 11) paragrahvi 8 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Liginullenergiahoone energiatõhususarvu saavutamiseks vajalikku päikeseenergiast lokaalselt taastuvelektrit tootva süsteemi (edaspidi päikeseelektrisüsteem) osa ei pea paigaldama juhul, kui see ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav. (2) Kui päikeseelektrisüsteemi või selle osa paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav, peab hoone energiatõhususarv ilma lokaalselt toodetud taastuvelektrienergiat arvestamata vastama lisa 2 tabelis sätestatud piirväärtustele. Andmed päikeseelektrisüsteemi või selle osa paigaldamise majandusliku põhjendamatuse või tehnilise mitteteostatavuse kohta esitatakse ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele lisatud ehitusprojekti energiatõhususe osas.“; 12) paragrahvi 8 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõna „päikeseenergiasüsteem“ sõnaga „päikeseelektrisüsteem“ vastavas käändes; 13) paragrahvi 9 lõike 1 punktis 3 asendatakse arv „0,65“ arvuga „0,7“; 14) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv ei tohi ületada energiaarvutuses kasutatud väärtust. Hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv tõendatakse sõltumatu eksperdi tehtud mõõtmisega.”; 15) paragrahvi 13 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „väljatõmbekapile,“ sõnaga „saunakerisele,“; 16) paragrahvi 13 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kui tsentraalne ventilatsiooniseade on varustatud elektrilise eelküttekalorifeeriga, paigaldatakse ventilatsiooniseadmele elektriarvesti. Juhul kui hoones on mitu ventilatsiooniseadet, võib piirduda ühise elektriarvestiga.“; 17) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui eluruumi aknaid müra või välisõhu kvaliteedi tõttu eelduslikult ei avata, tehakse suvise ruumitemperatuuri simulatsioonarvutus suletud akendega, käsitades tervet korterit ühe tüüpruumina, mis moodustub korteri avatud ustega ruumidest.“; 18) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) kütte ja tarbevee soojendamise kombineeritud süsteemi peamine energiaallikas on maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, puidupelleti- või halupuitkütusel katel või kaugküte;“; 19) paragrahvi 17 lõike 1 punktis 4 asendatakse arv „2,0“ arvuga „1,5“; 20) paragrahvi 19 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ehitusloa taotluse menetlemise, edasise projekteerimise või ehitamise ajal täpsustatud või muudetud ehitusprojektile vastav hoone peab vastama energiatõhususe miinimumnõuetele, mis kohaldusid selle hoone kasutamise otstarbele ehitusloa taotluse esitamise ajal. (4) Valminud hoone energiatõhususe nõuetele vastavuse kontrolliks tehakse uus energiaarvutus vastavalt tegelikult valmis ehitatud lahendustele teostusdokumentatsiooni ja hoone õhulekkearvu mõõtmise akti alusel selle olemasolu korral. Enne kasutusloa taotlemist või kasutusteatise esitamist antakse välja uus energiamärgis.“; 21) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitisteatis on esitatud ajavahemikul 2019. aasta 1. jaanuarist kuni 2024. aasta 30. novembrini, kohaldatakse enne 2024. aasta 1. detsembrit kehtinud määruse redaktsiooni. (6) Kui ehitusluba on antud enne 1. detsembrit 2024, peab hoone kasutusloa menetluses antav energiamärgis vastama ehitusloa andmise hetkel kehtinud miinimumnõuetele.“; 22) määruse lisad 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2024. aasta 1. detsembril, välja arvatud määruse § 3 punkt 20, mis jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Kristen Michal Kliimaminister Keit Kasemets Kantsler Lisa 1 majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ lisa 2 „Energiaarvutuse lähteandmete esitamine“ (muudetud sõnastuses) Lisa 2 majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ lisa 4 „Energiaarvutuse tulemuste esitamine“ (muudetud sõnastuses) Lisa 3 majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ lisa 6 „Suvise ruumitemperatuuri kontrolli üldandmed“ (muudetud sõnastuses) Lisa 4 majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ lisa 61 „Suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemuste esitamine“ (muudetud sõnastuses) Lisa 5 majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ lisa 1 „Hoone külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatava energiamärgise vorm“ (muudetud sõnastuses) Lisa 6 majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ lisa 2 „Energiamärgise koondinformatsiooni vorm“ (muudetud sõnastuses) Lisa 7 majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ lisa 3 „Kaalutud energiaerikasutuse ja energiatõhususarvu klassi määramine“ (muudetud sõnastuses) Lisa 8 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ lisa 1 „Ventilatsiooni välisõhu vooluhulgale ja energiaarvutuses kasutatavate ruumitemperatuuride seadeväärtustele kehtivad nõuded“ (muudetud sõnastuses) Lisa 9 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ lisa 2 „Hoonete energiatõhususarvude piirväärtused“ (muudetud sõnastuses)  Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ LISA 6 (kliimaministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses) Suvise ruumitemperatuuri kontrolli üldandmed Piirtemperatuur °C Lubatud piirtemperatuuri ületavate kraadtundide arv < °Ch Nr Simuleeritud ruum Piir- temperatuuri ületavad kraadtunnid, °Ch 1 korter ..., elutuba 2 korter ..., magamistuba 3 korter ..., köök-elutuba … Ruumi nr Ajavahemik Inimesed Seadmed Valgustus (kellaaeg) W/m2 W/m2 W/m2 1…3 00.00–00.00 0 0 0 … Simulatsioonimudelite pildid ja temperatuuri kestuskõverad esitatakse eraldi lehel. Kestuskõvera periood 01.06–31.08; haridushoones 01.05–15.06 ja 15.08–30.09. pp.kk.aaaa Eesnimi Perenimi allkirjastatud digitaalselt Kuupäev Nimi Allkiri  Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ LISA 61 (kliimaministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses) Suvise ruumitemperatuuri kontrolli tulemuste esitamine Simuleeritud ruum korter ..., elutuba Simulatsiooni metoodika korteripõhine Akende kaudu tuulutusega arvestamine ei arvestata Simulatsioonis kasutatud klaaspaketi või päikese- otsese päikese- nähtava valguse varjestuslahendus läbivustegur g, kiirguse läbivus- läbivustegur Tvis, – tegur Tsol, – – Kõik aknad, kolmekordne klaaspakett Väline ruloo (automaatne juhtimine) … Simulatsioonimudeli pilt Ruumitemperatuuri kestuskõver 27 26 25 Ruumi temperatuur, °C 24 23 22 21 20 0 20 40 60 80 100 Suhteline aeg, % pp.kk.aaa Eesnimi Perenimi allkirjastatud digitaalselt Kuupäev Nimi Allkiri  Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded hoone energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ Lisa 2 (kliimaministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses) Energiamärgise koondinformatsiooni esitamise vorm ENERGIAARVUTUSEL PÕHINEV ENERGIAMÄRGIS [1] Energiamärgise nr: [2] Hoone kategooria: [3] Hoone kasutamise otstarve: [4] Hoone aadress: [5] Ehitisregistri kood: [6] Esmane kasutuselevõtu aasta: [7] Köetav pind: [8] Toatemperatuuriga pind: [9] Energiamärgise andmete allikas: [10] Energiatõhususe miinimumnõue [12] [13] Energiamärgise väljaandja Vastutav spetsialist: [14] Äriühing või FIE: [15] [16]: [17] kWh/(m2·a) Energiamärgise väljaandmise kuupäev: [18] Energiamärgis kehtib kuni: [19] Hoone energiakasutus Hoone Energiakasutus Kaalumis- Kaalutud Hoone tehnosüsteemi Energia- tegur Kogus Ühik erikasutus, tehnosüsteem energiaallika kandja kWh/(m²·a) liik [20] [21] [22] [23] [24] [25] [26] Kaalutud erikasutus kokku (ETA/KEK), kWh/(m²·a): [27] Tarnitud ja eksporditud energia Energia- Tarnitud Eksporditud Energia hind (stat), Tarnitud energia Eksporditud energia kandja energia energia ost/müük maksumus maksumus - kWh/a kWh/a €/kWh € €/m2 € €/m2 [22] [28] [29] [30] [31] [32] [33] [34] / / / KOKKU arv arv negatiivne arv negatiivne arv Märkused: [35] Vormi täitmise juhend Energiamärgise väljaandja täidab ehitisregistris energiamärgise vormil käesolevas määruse lisas nurksulgudes numbritega tähistatud väljad, arvestades järgmisi selgitavaid märkusi. Nr Selgitus [1] Energiamärgise pealkiri Energiaarvutusel põhineva energiamärgise korral kirjutage väljale „ENERGIAARVUTUSEL PÕHINEV ENERGIAMÄRGIS“. Olemasoleva hoone energiamärgise korral kirjutage väljale „ENERGIAMÄRGIS“. [2] Energiamärgise number Välja täidab ehitisregistri süsteem automaatselt. [3] Hoone kategooria Märkige, kas hoone on elamu või mitteelamu. [4] Hoone kasutamise otstarve Märkige hoone kasutamise see otstarve, mille osakaal on hoone käesoleva energiamärgise arvestuses toatemperatuuriga pinnast kõige suurem. Samuti märkige hoone kasutamise otstarbe järel sulgudesse kasutamise otstarbe kood. Selle järel märkige kõik ülejäänud hoone kasutamise otstarbed, mida asjakohase energiamärgise juures on arvestatud. Hoone kasutamise otstarbe kood vastab ehitise kasutamise otstarbele, mis on esitatud ehitusseadustiku § 50 lõike 7 punkti 1 alusel kehtestatud määruses. [5] Hoone aadress [6] Ehitisregistri kood Välja täidab ehitisregistri süsteem automaatselt. [7] Esmane kasutuselevõtu aasta Olemasoleva hoone puhul märkige hoone esmase kasutuselevõtmise aasta. Ehitusaasta järele sulgudesse märkige hoonet või hoone osa olulisel määral mõjutanud viimase rekonstrueerimistöö tegemise aasta. [8] Köetav pind Olemasoleva hoone energiamärgise korral juhinduge välja täitmisel määruse nr 36 §-st 2. [9] Toatemperatuuriga pind Olemasoleva hoone energiamärgise korral juhinduge välja täitmisel määruse nr 36 §-dest 2 ja 12. [10] Energiamärgise algandmete allikas ETA märgise puhul viidake sellele dokumendile, mille alusel taotletakse ehitamist, kujul „[Dokumendi nimetus] nr [dokumendi number]“. KEK märgise puhul märkige need aastad, mille alusel KEK väljastatakse, kujul „Tarbimise andmed aastatel [aaaa]–[aaaa]“. [11] Kaalutud energiaerikasutuse või energiatõhususarvu klassi skaala Väljad täidab ehitisregistri süsteem automaatselt käesoleva määruse lisa 3 järgi. Suure energiatarbega hoone korral jätke väli tühjaks, st skaalat ei märgita. [12] Energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse klass Energiamärgise väljaandja sisestatava energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse alusel kuvab ehitisregistri süsteem käesoleva määruse lisa 3 järgi hoone või hoone osa(de) energiamärgise energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse klassi, osutades õigele klassile ülespoole suunatud noolega. Suure energiatarbega hoone korral jätke väli tühjaks (noolt ei märgita). [13] Energiatõhususe miinimumnõuete piir Vertikaalse kirje „Energiatõhususe miinimumnõue“ ja selle all oleva joonega kuvab ehitisregistri süsteem energiatõhususe miinimumnõude piirväärtuse, lähtudes hoone energiatõhususe miinimumnõuetest, mis on sätestatud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses. Energiatõhususe miinimumnõude piirväärtusega võrdub energiatõhususe miinimumnõuete piirile eelnev (ehk vasakpoolne) kaalutud energiaerikasutuse või energiatõhususarvu klassi skaala ülemine piirväärtus. Suure energiatarbega hoone korral jätke väli tühjaks (miinimumnõuete piiri ei märgita). [14] Vastutav spetsialist Kirjutage energiamärgise koostanud ja väljastanud pädeva isiku ees- ja perekonnanimi. [15] Äriühing või FIE Kui energiamärgise väljaandja töötab ettevõtte all või FIEna, märgib ta ehitisregistri süsteemis äriühingu või FIE nime ja seejärel sulgudesse registrikoodi. Sisestatud andmed kuvatakse energiamärgisel. [16] Energiatõhususarv / kaalutud energiaerikasutus Energiaarvutusel põhineva energiamärgise korral märgib ehitisregistri süsteem väljale „Energiatõhususarv (ETA)“. Olemasoleva hoone energiamärgise korral märgib ehitisregistri süsteem väljale „Kaalutud energiaerikasutus (KEK)“. [17] Energiatõhususarvu / kaalutud energiaerikasutuse väärtus [18] Energiamärgise väljaandmise kuupäev Ehitisregistri süsteem märgib väljaandmise kuupäevaks energiamärgise koostamise kuupäeva. [19] Energiamärgis kehtib kuni Tegeliku energiatarbimise kohta antud energiamärgise (KEK) kehtivuseks märgib ehitisregistri süsteem 10 aastat märgise väljastamisest. Projekteeritud energiavajaduse kohta antud energiamärgis (ETA) kehtib kaks aastat hoone kasutusloa väljastamisest arvates. Iga energiamärgise kehtivuse kuupäeva märgib ehitisregistri süsteem digitaalsele energiamärgisele pärast kasutusloa väljastamist. [20] Hoone tehnosüsteem Hoone tehnosüsteemi väljale märkige tehnosüsteemi liik, nt küttesüsteem, tarbevee soojendamise süsteem, ventilatsioonisüsteem jne. [21] Hoone tehnosüsteemi energiaallika liik Hoone tehnosüsteemi energiaallika liigid jagunevad ja need märgitakse järgmiselt: a) soojusallika liik määruse nr 36 § 51 lõigete 1 ja 3 loetelu kohaselt; b) ventilatsioonisüsteemi liik määruse nr 57 § 14 loetelu kohaselt; c) jahutussüsteemi liik määruse nr 57 § 15 loetelu kohaselt; d) elektrisüsteemi liik määruse nr 57 § 9 loetelu kohaselt. [22] Energiakandja Täitke määruse nr 36 §-s 51 esitatud loetelu järgi. [23] Energiakasutus Märkige hoones kasutatava süsteemi energiakasutus kilovatt-tundides. Lokaalse elektrisüsteemi ja päikesekollektori korral märkige lokaalselt toodetud elektri ja soojuse omatarve. Koostootmisseade märkige nii kütte- ja tarbevee soojendamise kui ka elektrisüsteemina, et kuvataks tarbitud energiakandja ja toodetud elektri omatarve. [24] Tarbitud energia ühik Tarbitud energia ühik on kWh/a, m3/a, t/a. [25] Kaalumistegur Energiakandjate kaalumisteguritega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju. Energiakandjate kaalumistegurite arvväärtused on sätestatud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. [26] Energiatõhususarvu või kaalutud energiakasutuse komponendi väärtus Märkige energiakandja kaalumisteguriga korrutatud aastane energiakasutus kilovatt-tundides hoone toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta kWh/(m²·a). [27] Summaarne kaalutud erikasutus kokku (ETA), kWh/(m2·a) Summeerib tulba „Kaalutud erikasutus, kWh/(m²·a)“ väärtused, tulemus peab võrduma välja [17] väärtusega. [28] Tarnitud energia (kWh/a) Väli täitke juhul, kui täitsite tulba „Energiakandja“ välja. [29] Eksporditud energia (kWh/a) Väli täitke juhul, kui hoonest või kinnistult eksporditakse energiat energiavõrkudesse. [30] Energia hind (stat), €/kWh (ost/müük) Märkige märgise väljastamise hetkel Statistikaameti kodulehel kuvatud energiahind. [31] Tarnitud energia maksumus, € Märkige tarnitud energia maksumus eurodes aasta kohta. [32] Tarnitud energia maksumus, €/m2 Märkige tarnitud energia maksumus eurodes toatemperatuuriga pinna ruutmeetri ja aasta kohta. [33] Eksporditud energia maksumus, € Märkige eksporditud energia maksumus eurodes aasta kohta. [34] Eksporditud energia maksumus, €/m2 Märkige eksporditud energia maksumus eurodes toatemperatuuriga pinna ruutmeetri ja aasta kohta. [35] Märkused Kui hoone kaalutud energiaerikasutus on määratud käesoleva määruse § 14 lõike 2 alusel, sisestage see info. Märkuste lahtris võite lisaks käsitleda hoone kasutamist, näiteks, kas hoone on kasutusel tervikuna või osaliselt, kas hoone on kasutusel aasta ringi jne.  Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” Lisa 1 (kliimaministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses) Hoone külastajate jaoks nähtavale kohale paigaldatava energiamärgise vorm [1] HOONE ENERGIAMÄRGIS [2] [3] [4] kWh/m²•a Energiatõhususe miinimumnõue [6] [7] Energiamärgise nr [8] Hoone aadress [9] Ehitisregistri kood [10] [12] Märgis kehtib kuni [11]  Energiamärgise vormi täitmise juhend Energiamärgise andja täidab ehitisregistris energiamärgise vormil määruse käesolevas lisas nurksulgudes numbritega tähistatud väljad, arvestades järgmiseid selgitusi. [1] Energiamärgise pealkiri Energiaarvutusel põhineva energiamärgise korral märgitakse väljale „ENERGIAARVUTUSEL PÕHINEV ENERGIAMÄRGIS“. Olemasoleva hoone energiamärgise korral märgitakse väljale „ENERGIAMÄRGIS“. [2] Energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse klass Energiamärgise andja sisestatud energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse alusel märgib ehitisregistri süsteem käesoleva määruse lisa 3 järgi hoone või hoone osa energiamärgise energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse klassi. Suure energiatarbega hoonega korral majandus- ja taristuministri määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” § 2 punkti 23 tähenduses, märgib ehitisregistri süsteem väljale „suure energiatarbega hoone”. [3] Energiatõhususarv / kaalutud energiaerikasutus Energiaarvutusel põhineva energiamärgise korral märgib ehitisregistri süsteem väljale „energiatõhususarv“. Olemasoleva hoone energiamärgise korral märgib ehitisregistri süsteem väljale „kaalutud energiaerikasutus“. [4] Energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse väärtus [5] Kaalutud energiaerikasutuse või energiatõhususarvu klassi skaala Väljad täidab automaatselt ehitisregistri süsteem käesoleva määruse lisa 3 järgi. Suure energiatarbega hoone korral välja ei täideta (st ehitisregistri süsteem skaalat ei märgi). [6] Energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse klass Energiamärgise väljaandja sisestatud energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse alusel kuvab ehitisregistri süsteem käesoleva määruse lisa 3 järgi hoone või hoone osa(de) energiamärgise energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse klassi, osutades korrektsele klassile ülespoole suunatud noolega. Nool näitab hoone energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse klassi asukohta energiatõhususarvu või kaalutud energiaerikasutuse kogu skaala suhtes. Suure energiatarbega hoone korral välja ei täideta (st noolt ei kuvata). [7] Energiatõhususe miinimumnõude piirväärtus Vertikaalse kirje „Energiatõhususe miinimumnõue“ ja selle all oleva joonega märgib ehitisregistri süsteem energiatõhususe miinimumnõude piirväärtuse, mis on sätestatud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Energiatõhususe miinimumnõude piirväärtusega võrdub „energiatõhususe miinimumnõuete piirile“ eelnev (ehk vasakpoolne) kaalutud energiaerikasutuse või energiatõhususarvu klassi skaala ülemine piirväärtus. Suure energiatarbega hoone korral miinimumnõuete piiri ei märgita. [8] Energiamärgise number Välja täidab ehitisregistri süsteem automaatselt. [9] Hoone aadress [10] Ehitisregistri kood Välja täidab ehitisregistri süsteem automaatselt. [11] Märgis kehtib kuni  Tegeliku energiatarbimise kohta antud energiamärgise (KEK) kehtivuseks märgib ehitisregistri süsteem 10 aastat märgise väljastamisest. Projekteeritud energiavajaduse kohta antud energiamärgis (ETA) kehtib kaks aastat hoone kasutusloa väljastamisest arvates. Iga energiamärgise kehtivuse kuupäeva märgib ehitisregistri süsteem digitaalsele energiamärgisele pärast hoone kasutusloa väljastamist. [12] QR-kood QR-kood avab energiamärgise dokumendi lehe ehitisregistri vahelehel „Kokkuvõte“.  Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ LISA 2 (kliimaministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses) Energiaarvutuse lähteandmete esitamine Energiaarvutuse lähteandmed Arvutustsoonide arv Küttesüsteemi tüüp -soojuse tootmine ja kütus -soojuse jaotamine Ventilatsioonisüsteemi tüüp Jahutussüsteem (on/ei ole) Õhulekkearvu väärtuse allikas Joonsoojusläbivuse väärtuse allikas Õhulekkest tingitud Soojuskadu läbi piirdetarindi Soojuskadu läbi joon- ja punktsoojusläbivuste soojuskadu g U i, A i, H juhtiv us Y j, lj, H joonsl Piirdetarind Joon- või punktsoojusläbivus Omadus Suurus - W/(m2·K) m2 W/K W/(m·K) m W/K Välissein 1 0,00 0,0 0,0 Välissein-välissein 1 0,00 0,0 0,0 Õhulekkearv q50, 0,0 Välissein 2 0,00 0,0 0,0 Välissein-välissein 2 0,00 0,0 0,0 m3/(h*m2) Katuslagi 0,00 0,0 0,0 Katuslagi-välissein 0,00 0,0 0,0 Av p (välispiirded), m2 0,0 Pööningu vahelagi 0,00 0,0 0,0 Pööningu vahelagi-välissein 0,00 0,0 0,0 Korruste arv (täisarv) 0,0  Põrand pinnasel 0,00 0,0 0,0 Põrand pinnasel-välissein 0,00 0,0 0,0 V inf , m3/s 0,0000 Põrand välisõhu kohal 0,00 0,0 0,0 Põrand välisõhu kohal- 0,00 0,0 0,0 välissein Välisuks 0,00 0,0 0,0 Akna seinakinnitus 0,00 0,0 0,0 Aken (lõuna) 0,00 0,00 0,0 0,0 Ukse seinakinnitus 0,00 0,0 0,0 Aken (lääs) 0,00 0,00 0,0 0,0 Sisesein-välissein 0,00 0,0 0,0 Aken (ida) 0,00 0,00 0,0 0,0 Rõdu seinakinnitus 0,00 0,0 0,0 Aken (põhi) 0,00 0,00 0,0 0,0 Sisesein-vahelagi 0,00 0,0 0,0 … 0,00 0,0 0,0 … 0,00 0,0 0,0 … 0,00 0,0 0,0 … 0,00 0,0 0,0 Kokku: H juhtiv us , W/K 0,0 H joonsl, W/K 0,0 H õhuleke, W/K 0,0 Välispiirete summaarne soojuserikadu ΣH, W/K 0,0 Välispiirete keskmine soojusläbivus ΣH / Av p, W/(m2·K) #DIV/0! Hoone toatemperatuuriga pind A t , m2 Hoone madala temperatuuriseadega pind A madal, m2 0,0 Välispiirete summaarne soojuserikadu toatemperatuuriga pinna #DIV/0! kohta Σ H / A t W/(m2·K) Ventilatsioonisüsteem Õhuvooluhulk Süsteemi Soojustagasti Soojustagasti Heitõhu Sissepuhkeõhu sissep./väljat. SFP tüüp temperatuuri min. temp. 1 temperatuur2 suhtarv, m3/s / m3/s kW/(m3/s) - °C °C 1 (nt ventilatsiooniseade SV-1) / … 1 soojustagasti külmumise vältimine 2 esitatakse konstantse sissepuhketemperatuuriseade puhul Küttesüsteem Soojusallika Jaotamise ja Kütteperioodi3 Soojus-3 Abiseadmete4 Küttegraafik 5 Küttesüsteemi võimsus 4 kasutegur väljastamise keskmine pumba elekter Elekter Soojus - kasutegur, - soojustegur, - osakaal, - kWh/(m2 a) °C / °C kW kW 1 (nt radiaatork üte) / 2 (nt ventilatsiooni k üte ) / 3 (nt sooja tarbevee süsteem) / 3 esitatakse soojuspumpsüsteemide puhul 4 puudub, kui esitatakse soojuspumpsüsteemi koosseisus Sooja tarbevee ringlus-, jaotus- ja Ringleva veega torustiku Ringleva veeta torustiku Torustiku Küttekehade Salvestuspaagi Salvestuspaagi salvestuskaod pikkus pikkus soojuskadu võimsus maht soojustuse paksus Lr, m Lr/At , m/m2 Lj, m Lj/At , m/m2 φr, W/m φk , W liitrit mm 1 (nt soojavee torustik ) 0 0 0 2 (nt soojavee ringlustorustik ) 0 0 3 (nt soojavee paak ) Jahutussüsteem Jahutusperioodi keskmine Aastase Abiseadmete Jahutusgraafik 5 Jahutuskadude jahutustegur jahutusenergia elekter tegur - osakaal6, - kWh/(m2 a) °C / °C βje, βjek , βrs ,- 1 (nt ventilatsiooni jahutus) / 2 (nt ruumide jahutus) #DIV/0! / … 5 arvutusliku välisõhu temperatuuri korral, esitatakse vedeliksüsteemide puhul 6 1,0 juhul, kui puudub vabajahutus Lokaalse taastuvenergia Päikese- Päikese- Tuulegene- süsteemid kollektori aktiiv- paneelide max raatori nimi- 2 pindala, m võimsus, kW võimsus, kW 1 (päik esepaneelid) … Vabasoojused Inimesed Seadmed Valgustus Kasutusaste Kasutusaeg päeva nädalas tundi päevas 2 2 2 W/m W/m W/m % d h Kuupäev Nimi /allkirjastatud digitaalselt/ EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/23-1229 - Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.10.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f51cd4a6-1ced-40b5-878d-3ff8a62f863c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f51cd4a6-1ced-40b5-878d-3ff8a62f863c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main