Pöördumine seoses harjutusväljade hüvitisega kohalikele omavalitsustele (Kaitseministeerium, 02.08.2023)

Hr Hanno Pevkur Teie Kaitseministeerium [email protected] Meie 02.08.2023 nr 14-5/23/184 Pöördumine seoses harjutusväljade hüvitisega kohalikele omavalitsustele Austatud kaitseminister Hanno Pevkur Haljala vallavalitsus pöördub Teie poole seoses kavandatava harjutusväljade hüvitise määruse eelnõuga. Kaitseministeerium on välja töötanud Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord“ eelnõu. Nimetatud eelnõuga reguleeritakse Kaitseministeeriumi poolt kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle territooriumil paikneb Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli või kelle taristut selle kasutamine vahetult ja oluliselt puudutab või kuhu ulatub selle kasutamisega kaasnev oluline häiring, hüvitise maksmise ulatust, tingimusi ja korda. Nii Kaitseministeeriumi kui ka Kaitseväe veebilehelt leiab harjutusväljade osas samasisulise definitsiooni: Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppeehitistega. Harjutusväljadel korraldatakse laskmisi ja lõhketöid, katsetatakse relvi, lahingumoona ja muud tehnikat. Haljala vallas asub Rutja külas Kaitseliidu õppeväljak (kinnistu Õppeväljaku, katastritunnus 88703:003:0350), mille pindala on 199,74 hektarit ning mis on aktiivses kasutuses nii Kaitseliidu kui ka Eesti Kaitseväe poolt. Rutja õppeväljaku aktiivset kasutust kirjeldab näiteks asjaolu, et 2022. aastal ei toimunud Rutja õppeväljakul riigikaitselisi harjutusi ja väljaõpet 84 päeval 365-st (aluseks Kaitseliidu Rutja õppeväljaku 2022. aasta infograafikud). Nendime, et iga õppeväljakul toimuv harjutus ja väljaõpe ei pruugi tekitada müra, kuid arvestades lasketiiru olemasolu, on kohane eeldada, et müra laskmistest ja tegevusest õppeväljakul tekib. Samuti liigub õppuste käigus piirkonnas arvestataval hulgal rasketehnikat. Samuti on Rutja õppeväljaku näol tegemist olulise riigikaitselise väljaõppealaga, kuna Rutja õppeväljaku lasketiirul on 30 laskerada distantsiga kuni 300 meetrit, 20 laskerada distantsiga kuni 500 meetrit ning 10 laskerada distantsiga kuni 1000 meetrit. Samuti on lasketiirul taktikaline laskeala, mille maksimaalne laskedistants on kuni 50 meetrit. (1) Tutvudes nii Kaitseliidu kui ka Kaitseväe lasketiirude informatsiooniga, nähtub, et Rutja õppeväljaku lasketiir on üks pikemaid kogu Eestis. (2, 3) Tulenevalt asjaolust, et Rutja õppeväljaku näol on tegemist riigikaitselise ehitisega, on õppeväljakule kehtestatud piiranguvöönd, mille ulatus on 2000 meetrit kinnisasja välispiirist (piirangu mõjuala on seega üle 3249 hektari). 2019. aastal riigihalduse ministri poolt kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringus on peatükis 5.8 toodud välja tingimused riigikaitseliste ehitistega arvestamiseks. Üheks selliseks tingimuseks on: Harjutusväljade ja lasketiirude piiranguvöönditesse ei ole võimaliku müra leviku tõttu soovitatav rajada müratundlikke hooneid (nt. elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jne). Selline tingimus maakonnaplaneeringus viitab otseselt asjaolule, et õppeväljak avaldab mõju nimetatud piirkonna arengule ja elukeskkonnale. Samuti on maakonnaplaneeringus toodud tingimus, et Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad või ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitamise teatised. Eeltoodud tingimus viitab taas asjaolule, et piirkonna arendustegevusele on seatud täiendav piirang ning sellega kaasneb täiendav kooskõlastamise kohustus piirkonna ehitustegevusele. Vaadates käesolevas lõigus toodut koosmõjus, võib väita, et Rutja õppeväljakul on mõju piirkonna elanikele. Oluline on siinkohal välja tuua, et Rutja õppeväljaku mõjualas elab aastaringselt hinnanguliselt üle 100 inimese ning samuti on mereäärne piirkond atraktiivne suvituspaik ning seetõttu asub seal arvukalt suvekodusid. Samuti kajastatakse Lääne-Viru maakonnaplaneeringus Kaitseväe harjutusalade peatükis Rutja merele orienteeritud harjutusala. Maakonnaplaneeringus on nimetatud ala kohta esitatud järgmine kirjeldus: Rutja (suurtükiväe ja õhutõrje) harjutusala (joonis 12) paikneb Vihula vallas, Rutja külas, RMK metsamaa kinnistul (88703:003:0890). Tegemist on hea juurdepääsuga alaga. Laskeharjutusi saab teostada endise piirivalve objekti ümbruses asuvatel teedel ja platsidel. Väliõppustega seotud toetavad tegevused saab teostada laskeharjutustega piirneval alal või lähedal asuval riigikaitsemaal (endine Rutja lennuväli). Haljala vallavalitsus on teadlik, et naaberomavalitsuse Viru-Nigula valla koostatava üldplaneeringuga tehakse maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek, mille sisu on järgmine: /…/ Samas tulenevalt KSH aruandest ja kaitseväe vajaduste täpsemast analüüsist, loobuti Letipea käsitlusest võimaliku merele orienteeritud harjutusalana. Kaitseministeerium on andud kooskõlastuse Letipea harjutusalast loobumiseks üldplaneeringus. Haljala vallas on samuti koostamisel uus üldplaneering ning senise üldplaneeringu menetluse käigus ei ole tõstatunud Rutja merele orienteeritud harjutusalast loobumise küsimust. Sellest järeldame, et Kaitseministeeriumil on jätkuvalt huvi kajastada planeerimisdokumentides Rutja merele orienteeritud harjutusala ning kasutada seda riigikaitselistel eesmärkidel. Arvestades Letipea harjutusalast loobumist, võib eeldada, et Rutja harjutusala kasutamise vastu on Kaitseministeeriumil suurem huvi. Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord“ eelnõus on välja toodud järgmised harjutusväljad: Kaitseväe keskpolügoon ning Soodla, Sirgala, Nursipalu, Klooga, Kikepera ja Männiku harjutusväljad. Määruses on sätestatud, et hüvitist makstakse omavalitsusüksusele, kelle territooriumil paikneb harjutusväli ja harjutusvälja ümbritsev ala (edaspidi mõjuala), kui mõjualal paiknevad ehitisregistrisse kantud eluruumid (edaspidi eluruum). Nendest asjaoludest tulenevalt on määratletud ka omavalitsused, kes määrusega reguleeritavat hüvitist saavad. Tunnustame Kaitseministeeriumit, et senisest oluliselt suuremal määral soovitakse hüvitada omavalitsustele riigikaitseliste tegevustega kaasnevaid mõjusid. Samas tekitab väljatöötatud eelnõu Haljala vallavalitsuse jaoks küsimusi, mistõttu pöördumine Kaitseministeeriumi poole. Mõistame, et harjutusvälja ja õppeväljaku definitsioonid erinevad ja võib-olla esineb ka sisulisi erinevusi taristute kasutamisel, kuid meile jääb arusaamatuks, miks ei arvesta omavalitsustele suunatud hüvitise rakendamisel ka õppeväljakutega kaasnevate häiringute ja mõjudega. Kirjas nimetatud asjaoludest nähtub, et näiteks Rutja õppeväljaku näol on tegemist riigikaitseliselt olulise taristuga ning sellega kaasneb mõju piirkonna inimestele, aga ka ehitus- ja arendustegevusele. Eeltoodust tulenevalt pöördub Haljala vallavalitsus Kaitseministeeriumi poole järgmiste küsimustega: 1. Kuidas erineb näiteks Rutja õppeväljaku näitel harjutusvälja ja õppeväljaku mõju piirkonnale ja kohalikele inimestele? 2. Kas Kaitseministeerium on Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljaga seoses hüvitise maksmise tingimused ja kord“ eelnõu väljatöötamisel kaalunud õppeväljakutest tulenevate häiringute hüvitamist? Kui ei, siis palume selgitada, mis põhjusel. 3. Kas ja mis moel peab Kaitseministeerium võimalikuks maksta hüvitist ka omavalitsustele, mille territooriumil asub aktiivses kasutuses olev riigikaitseline ehitis (nagu näiteks Rutja õppeväljak/lasketiir), mis ei ole oma definitsioonilt harjutusväljak? Meie pöördumine on ajendatud soovist mõista harjutusväljade hüvitiste eelnõu aluseid ja põhimõtteid, millest lähtuvalt riik peab vajalikuks riigikaitselise taristuga kaasnevaid mõjusid hüvitada ning samuti juhtida tähelepanu asjaolule, et mõju piirkonnale ja kohalikele inimestele kaasneb ka muu riigikaitselise taristu kui ainult harjutusväljadega. Peame oluliseks välja tuua, et meil on hea koostöö Kaitseliidu Viru maleva ja Eesti Kaitseväega ning seda just elanike informeerimisel Rutja piirkonnas toimuvatest õppustest, kuid sellest hoolimata tõstatuvad aeg-ajalt piirkonnas müra puudutavad küsimused. Samuti on meie jaoks oluline tunnustada Kaitseministeeriumi ja Kaitseliitu oma tegevuse eest, et meie riik oleks kaitstud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anti Puusepp vallavanem Teadmiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit Kent Kerner +372 5194 7655 [email protected]