Ehitusloa eelnõu kooskõlastamine

3 Roseni 11 10111 Tallinn Registrikood: 12060355 Projekti nr 2338 Tellija ELERING AS Projekt PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D- KATEGOORIA GAASITORU Versioon 02 Asukoht Harju maakond, Paldiski Staadium Eelprojekt Köide Seletuskiri ja joonised Projektijuht Peeter Kesner(J) 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  4 Käesoleva köite koostajad: Amet Nimi Allkiri Peaprojekteerija: ConX PM OÜ: Projektijuht Peeter Kesner Vanem protsessiinsener Piret Kangro 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  5 Sisukord: Käesoleva köite koostajad: ............................................................. 4 1. FSRU HAALAMISKAI. D-KATEGOORIA GAASITORU. ÜLDOSA .................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ........................................................................... 7 1.2. Projekteerimistöö piiritlus ........................................................ 8 1.3. Üldandmed ........................................................................... 8 1.4. Projekteerijad ........................................................................... 9 1.5. Alusdokumendid: .....................................................................10 1.5.1. Detailplaneeringud, vee erikasutusluba, keskkonnamõju hindamine. .. 10 1.5.2. Ehitusuuringud ..................................................................................... 10 1.6. Normatiivne baas .....................................................................12 1.7. Andmed käideldava produkti kohta. .......................................14 1.8. Keskkonna tingimused ............................................................15 2. ASENDIPLAAN ................................................................. 16 2.1. Üldandmed ..........................................................................16 2.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ..................................................................... 16 2.1.2. Alusdokumendid ................................................................................... 16 2.2. Piirangud ja kitsendused .........................................................17 2.3. Geoloogiline iseloomustus .....................................................17 2.3.1. Merega piirnev maismaa osa ............................................................... 17 2.4. Olemasolev olukord .................................................................19 2.4.1. Kaitstavad loodusobjektid..................................................................... 20 2.5. Asendiplaani lahendus ............................................................21 2.5.1. Horisontaalplaneering. ......................................................................... 21 2.6. Tehnovõrgud ..........................................................................22 2.6.1. Olemasolevad tehnovõrgud ................................................................. 22 2.6.2. Projekteeritavad tehnovõrgud .............................................................. 22 2.6.3. Välisvalgustus. ..................................................................................... 22 2.6.4. Navigatsiooni projekt. ........................................................................... 22 3. TEHNOLOOGILINE OSA .................................................. 23 3.1. Projekteerimise alused ............................................................23 3.2. Opereerimistingimused ...........................................................23 3.3. Torustiku projekteerimise alused: ..........................................23 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  6 3.4. Torustiku kulgemine. Tehnilised lahendused. .......................24 3.5. Nõuded torustiku paigaldamisele. ..........................................24 4. JÄÄTMEKAVA .................................................................. 25 4.1. Olmejäätmed ..........................................................................26 4.2. Saastunud olmejäätmed ja absorbendid. ...............................26 5. TULEOHUTUS .................................................................. 27 5.1. Tuleohutuse lahendused. ........................................................27 6. KESKKONNAKAITSE....................................................... 28 6.1. Keskkonnakaitse põhiprintsiibid. ...........................................28 6.2. Riskifaktorid ..........................................................................28 6.3. Keskkonnaalased üldnõuded ..................................................30 6.3.1. Keskkonnanõuded ehitustegevuse korraldamisel ................................ 30 6.3.2. Keskkonnanõuded FSRU üksuse mereosa kohta. ............................... 32 6.3.3. Keskkonnaalased soovitused ehitusperioodiks. ................................... 33 6.3.4. Keskkonnakaitse järgimine ehitustööde läbiviimisel. ............................ 35 7. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS ............................... 37 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  7 1. FSRU HAALAMISKAI. D-KATEGOORIA GAASITORU. ÜLDOSA 1.1. Sissejuhatus Käesolev projekt käsitleb haalamiskai rajamist Lahepere lahes püsivalt seisva FSRU üksuse (Floating Storage Regasification Unit) vastuvõtmiseks ning D-kategooria gaasitrassi haalamiskai ja Elering AS kompressorjaama vahel. **** Ujuv ladustamis- ja taasgaasistamisüksus (FSRU) on ujuv veeldatud maagaasi imporditerminal, mis on võimeline veeldatud maagaasi pardal transportima, ladustama ja taasgaasistama. Taasgaasistamine on protsess, mille käigus LNG -162 °C (-260 °F) temperatuuril muudetakse atmosfääritemperatuuril tagasi maagaasiks. Pardal olev taasgaasistamise süsteem võimaldab FSRU-l tarnida maagaasi otse lõppkasutaja võrku. Projekti tellija: AS Elering - mere-alune gaasitrass. - FSRU kail asuv gaasipaigaldis Paldiski poolsaare kirdepoolsele rannikule Lahepere lahte rajatakse haalamiskai, mille ääres hakkab püsivalt seisma FSRU üksus. FSRU üksus ühendatakse maismaal paiknevate objektidega D-kategooria gaasitorustikuga. FSRU üksuse täitmine LNG-ga toimub teiselt LNG tankerilt, mille sildumisvõimalusega on samuti arvestatud haalamiskai projekteerimisel. FSRU üksust ja maismaal paiknevaid objekte ühendav projekteeritav D-kategooria gaasitrass - merealune osa, kogupikkusega 780m; - FSRU kaipealne gaasipaigaldis, täpne lahend ning konfiguratsioon selgub edasise projekteerimise käigus Projekteeritava gaasitrassi torustik on diameetriga 500 mm (OD 508); torustiku rõhk on 80 bar. Projekteeritav gaasitorustik töötab ühesuunalisena, merelt maa suunas 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  8 1.2. Projekteerimistöö piiritlus - Merealune gaasitrass. - FSRU kaipealne gaasipaigaldis, Merealuse gaasitrassi väljaehitamiseks ja haalamiskai peal oleva tehnoloogilise lahendi kohta koostatakse eraldi projekt Austraalia firma poolt: Subsea Engineering Associates Pty Ltd. Merealuse gaasitrassi projekt on vajalik kooskõlastada sõltumatu eksperdiga vastavalt meretoru standardile DNV-ST-F101 (nõuded ja soovitused torujuhtmesüsteemide kontseptsiooni väljatöötamiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks, käitamiseks ja käitamisest loobumiseks, rõhuasetusega konstruktsiooni terviklikkusele). Merealuse gaasitrassi väljaehitamiseks Eesti Valitsuse määratud tähtajaks toimub võimalike tehniliste lahenduste projekteerimine ning vastava projekti valmimisel esitatakse vajadusel eraldi muutmistaotlus. Haalamiskai ehituskonstruktsioonide projekt on koostatud EstKONSULT OÜ poolt. 1.3. Üldandmed Objekti nimetus: D-kategooria gaasitoru Tellija Elering AS Asukoht: Harju maakond, Paldiski, Pakrineeme; Katastritunnused: 43101:001:1889 Krundi kasutamise otstarve: Tootmismaa 100%; 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  9 1.4. Projekteerijad Peaprojekteerija: CONX PM OÜ Maa-aluse gaasitrassi tehnoloogiline osa. Asendiplaan Reg kood: 12060355 Aadress Roseni 11, 10111 Tallinn Projektijuht Peeter Kesner Telefon: +372 524 4534 e-post: [email protected] Mere alune gaasitorustik ja kai pealne gaasipaigaldis: Subsea Engineering Associates Pty Perth, Western Australia, Level 9, 111 St George´s Terrace Perth, WA Australia. ACN 137 515 345 Telefon: +61 8 6180 4500 e-post: [email protected] Koduleht: www.seaaccociates.com.au 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  10 1.5. Alusdokumendid: 1.5.1. Detailplaneeringud, vee erikasutusluba, keskkonnamõju hindamine. - Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneering. Sweco Projekt AS töö nr 12410-0034. Kehtestatud Paldiski Linnavolikogu otsusega 22. mai 2014 nr 21 - Paldiski LNG terminali kai detailplaneering. OÜ Hendrikson & Ko. Töö nr 2339/15. Kooskõlastatud Keskkonnaministeeriumi otsusega 13.02.2017 nr 7- 15/17/651-2 - Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko töö 1771/12. Heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi otsusega 7-12/16/250-11 - Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. OÜ E-Konsult töö nr. E1177 - Keskkonnaluba. Registrinumber L.VV/328331. Vee erikasus. Väljastatud Pakrineeme Sadama OÜ. Loa kehtivusaeg 17.12.2021 kuni 01.11.2026 1.5.2. Ehitusuuringud 1.5.2.1. Ehitusgeoloogiline uuring: Ehitusgeoloogilised uuringud teostati TOP Geodeesia poolt märtsis 2022. TOP Geodeesia OÜ: Töö nr GD-22-134 Registrikood: 11546662 Aadress: Männiku tee 96g/1; 11215, Tallinn Tel.: +372 651 1110; +372 651 1139 E-post: [email protected] MTR registreeringud: EEEG000151. Maakorraldustööde tegevuslitsents 590MA-k 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  11 1.5.2.2. Ehitusgeodeetiliste uurimistööde andmed: Ehitusgeodeetilised uuringud on teostatud Geoterra OÜ poolt novembris 2016. Geoterra OÜ Töö nr. 101-2016. Registrikood 10421381 Aadress Kaluri tn 15-5; 11712, Tallinn Tel.: Telefon +372 501 6921 E-post [email protected] 1.5.2.3. Mereosa ehitusgeoloogiliste uurimistööde andmed: 2013. aastal perioodil juuni-september teostati UNICON Ltd (Läti) poolt kai projekteerimiseks vajalike täpsete andmete saamiseks mereosa ehitusgeoloogiline uuring. UNICONE Ltd (Läti): Nr. LHG-07/17 Registrikood: 111162912 Tööd teostati 2013. aastal perioodil juuni-september. 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  12 1.6. Normatiivne baas Käesoleva eelprojekti koostamisel on tuginetud järgnevatele standarditele: EVS Eesti Vabariigi standardid: EVS 932:2017 Ehitusprojekt EVS-EN 1997-1:2005 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1-1: Üldeeskirjad EVS-EN 60079-10-1:2021 Plahvatusohtlikud keskkonnad. Osa 10-1: Piirkondade liigitus. Plahvatusohtlikud gaasikeskkonnad EN 1776:2015 Gas infrastructure. Gas measuring systems. Functional requirements”. EVS 884:2017 Maagaasitorustik. Projekteerimise põhinõuded üle 16 bar töörõhuga torustikele. EN-ISO 3183 „Nafta- ja maagasitööstus. Terastorud torutranspordisüsteemidele“. EVS-EN 12186:2014 Gas infrastructure - Gas pressure regulating stations for transmission and distribution - Functional requirements EVS-EN 12279:2007 Gaasivarustussüsteemid. Gaasi tarnetorustike rõhureguleerpaigaldised. Talituslikud nõuded Konsolideeritud tekst. EVS-EN 12007-3:2015 Gaasivarustussüsteemid. Torustikud maksimaalse töörõhuga kuni 16 bar, kaasa arvatud. Osa 3: Erisoovitused terastorustikele. EVS-EN 1594:2014 Gaasitaristu. Torustikud maksimaalse töörõhuga üle 16 bar. Talitluslikud nõuded EVS-EN 12732:2022 Gaasivarustussüsteemid. Terastorustiku keevitamine. Talitluslikud nõuded EVS-EN 12327:2012 Gaasitaristu. Surveproov, kasutusse võtmine ja kasutusest eemaldamine. Talitluslikud nõuded. EVS-EN 16348-1:2022 Gaasitaristu. Gaasi ülekandetaristu ohutuse juhtimissüsteem (SMS) ja torustiku terviklikkuse juhtimissüsteem (PIMS) gaasi ülekandetorustikele. Talituslikud nõuded. 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  13 ISO 21809 „Petroleum and natural gas industries - External coatings for buried or submerged pipelines used in pipeline transportation systems“ Eesti Gaasiliidu juhenditest G1-1:2007 Terasest gaasitorustike keevitus. Juhend Eesti Vabariigi seadused: - Ehitusseadustik (Vastu võetud 11.02.2015. Redakts. kehtivuse algus 17.03.2023, redakts. kehtivuse lõpp 30.06.2023; uus redakts. 01.07.2023). - Maagaasiseadus (Vastu võetud 29.01.2003. Redakts. kehtivuse algus 19.08.2022; redakts. kehtivuse lõpp 30.04.2023; uus redakts. 01.05.2023); - Seadme ohutuse seadus (Vastu võetud 18.02.2015. Redakts. kehtivuse algus 01.03.2021; redakts. Kehtivuse lõpp 31.08.2023; uus redakts. 01.09.2023); - Tuleohutuse seadus (Vastu võetud 05.05.2010. Redakts. kehtivuse algus 01.01.2023). - Veeseadus (Vastu võetud 30.01.2019. Redakts. kehtivuse algus 01.04.2023, Redakts. kehtivuse lõpp 21.12.2023. Uus redakts. 01.01.2024.) - Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (Vastu võetud 16.06.1999. Redakts. kehtivuse algus 01.04.2023, kehtivuse lõpp 30.06.2023. Uus redaktsioon: 01.07.2023) - Jäätmeseadus (Vastu võetud 28.01.2004. Redakts. kehtivuse algus 01.05.2023. Kehtivuse lõpp 21.12.2023. Uus redakts. 01.01.2024.) Eesti Vabariigi seadused ja määrused - „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded.“ Majandus- ja taristuministri määrus nr. 73. Vastu võetud 25.06.2015; . Redakts. kehtivuse algus: 06.02.2022 - “Plahvatusohutsoonide määramise nõuded”. Majandus- ja taristuministri määrus nr. 103. Vastu võetud 03.08.2015; . Redakts. kehtivuse algus: 10.08.2015 - „Nõuded ehitusprojektile“. Majandus- ja taristuministri määrus nr 97. Vastu võetud 17.07.2015. Redakts. kehtivuse algus: 01.03.2021. - "Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“. Majandus- ja taristuministri määrus nr. 87. Vastu võetud 03.07.2015; Redakst. kehtivuse algus: 28.01.2022 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  14 Direktiivid: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/68/EL surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. 1.7. Andmed käideldava produkti kohta. Toote nimetus: Maagaas Muud nimetused: Võrgugaas; Metaan, etaan ja kõrgemad süsivesiniku fraktsioonid:CH4 + C2H6 + ... + CmHn Olek: Värvitu gaas. Õhust kergem Lõhn: Lõhnatu Keemispunkt / keemisala: (CH4) : -162°C Sulamispunkt : (CH4) : -188°C Alumine süttimispiir LEL (mahu%): 5 % (õhus, temperatuuril 0 °C) Ülemine süttimispiir UEL (mahu%): 15 % (õhus, temperatuuril 0 °C) Suhteline tihedus 0,78 kg/Nm3 Lahustuvus vees: (CH4) : 24 mg/l; Toote ohumärk: F+: Eriti tuleohtlik. R laused: R12 Eriti tuleohtlik. S laused: S9 Hoida pakend hästi ventileeritavas kohas. S16 Hoida eemal süttimisallikast. S33 Vältida staatilise elektrilaengu teket. Lubatud tulekustutusmeetod: pulberkustutus. Maagaas moodustab õhuga süttiva segu. Plahvatuspiirkond on küllaltki kitsas. Lekkekohas on segu süttimiseks liiga rikas ning äärealadel liiga lahja. Vahepealses tsoonis on alati plahvatusohtlik segu. 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  15 1.8. Keskkonna tingimused Keskkonna lähtetingimusteks on võetud järgmised parameetrid: − Maksimaalne välisõhutemperatuur 30°C − Minimaalne välisõhu temperatuur -29°C − Keskmine suhteline niiskus 83% − Lume koormus 1.5 kN/m2 − Lume kõrgus 1.5 m − Tuul (10 m maa pealt) 21 m/s − Tuule koormus (10 m maa pealt) 0.28 kPa − Korrosioonikaitse klass C5 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  16 2. ASENDIPLAAN 2.1. Üldandmed 2.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ***Asukoha skeem vt. joonis 2338_EP_AS-4-01_Asukoht.pdf; Käesolevas peatükis on kirjeldatud FSRU üksuse (Floating Storage Regasification Unit) haalamiskai ja planeeritava merealuse D-kategooria gaasitrassi asendiplaanilise lahendiga seotud küsimusi. Merepealne osa (off-shore) projekteeritavaid objekte võib vaadata kahes osas: - FSRU üksuse haalamiskai. Kaipealsed laadimisseadmed, tehnovõrgud - Merealune gaasitorustik. Merealune torustik jätkub maa-aluse gaasitrassiga, mis suundub AS Elering kompressorjaama. (Maa – aluse gaasitorustiku kohta on koostatud eraldi ehitusprojekt ja väljastatud ehitusluba.) Käesoleva projekti mahus on lahendatud merepealsete objektide ja torustike asendiplaaniline lahendus, ühilduvus olemasolevate juurdepääsuteedega, tehnovõrkude lahendused, territooriumi olemasoleva ja taastatava haljastuse kirjeldus, jäätmekäitluse, kirjeldused. Seletuskirjas on toodud ära olemasoleva olukorra, pinnase omaduste, geoloogiliste iseärasuste kirjeldused. Samuti on kirjeldatud keskkonnakaitse ja tööohutuse meetmeid. Projektis kajastatakse haalamiskai ehituskonstruktsioonide osa. Projektis on kajastatud mere-aluse gaasitoru põhimõtteline lahend. 2.1.2. Alusdokumendid Asendiplaanilise projekteerimise aluseks on kehtivad detailplaneeringud (kai osa detailplaneering). Lisaks on projekteerimise aluseks järgmised dokumendid ja nõuded: - projektile esitatud tehnilised tingimused; - krundi geodeetilistest ning geoloogilistest iseärasustest tingitud nõuded; - rajatavatele objektidele kehtivad keskkonna ja ohutusnõuded. 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  17 2.2. Piirangud ja kitsendused Kehtestatud detailplaneeringutest, vee erikasutusloast ja keskkonnamõjude hindamise uuringust lähtuvalt on käesoleva projekti raames vaadeldavale alale kehtestatud järgmised piirangud: - III kategooria kaitsealuste liikide kasvukohad (aas-karukell) ja elupaigad (tume- nõlvaöölane, hahkkaruslane). Nimetatud liikide asukohad ja elupaigad ei puuduta mereosa gaasitrassi ehitusega seotud küsimusi. - Krunti läbib Pakri maastikukaitseala (piiranguvöönd), - Ranna veekaitsevöönd 20 m, - Ranna ehituskeeluvöönd 50 m, - Ranna piiranguvöönd 200 m, - Geodeetiline märk, - Tehnovõrguservituudi vajadus rajatavale D-kategooria gaasitrassile. Arvestades Pakri poolsaare geoloogilist ehitust ning loodusväärtusi tuleb täielikult välistada lõhketööde kasutamine ehitustegevuse käigus. Vee erikasutusloas, kehtestatud detailplaneeringutes ja keskkonnamõjude hindamise uuringus (KMH) välja toodud keskkonnamõjude leevendamise ja keskkonnakahjude vältimise meetmetest projekteerimise ja ehituse käigus vt. seletuskirja peatükk 6. 2.3. Geoloogiline iseloomustus 2.3.1. Merega piirnev maismaa osa Reljeef. Uuringuala paikneb Pakri poolsaare põhjaosa klindipealsel tasandikul ja klindinõlval. Reljeef on tasandikul valdavalt tasane, langedes põhjaosas mere suunas terrassidena. Projekteeritav gaasitrass paikneb osaliselt klindi alusel alal, tõuseb seejärel klindi nõlvast üles ning edasine trassi kulg on kavandatud klindipealsele alale. Geoloogiline ehitus. Uuritud ala jaguneb geoloogiliselt ehituselt kaheks: klindipealseks platooks ja nõlvaalaks. Platool avanevad Ordoviitsiumi lubjakivid ja merglid, mis on kohati kaetud õhukese liustikusette, lokaalmoreeniga. Settekompleksi ülemise osa moodustavad meresetted ja rannamoodustised: liivad, kruusad, veeristikud ja rahnud. 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  18 Nõlvaalal avanevad Alam-Ordoviitsiumi glaukoniitliivakivi ja diktüoneemaargilliit ning Kambriumi liivakivid, mis on kaetud rusukalde- ja rannikusetetega (liivad, kruusad, veeristikud, rahnud). Uuritud ala mere- ja rannikusetetele on iseloomulik suur lõimiseline varieeruvus, erinev sorteeritus, kihipaksuste järsk muutlikkus ja sellest tulenev kallakus. Põimjaskihilised kruusaja liivakihid vahelduvad veerisekihtidega, samas võib peeneteralistes liivakihtides leiduda rahne. Aluspõhjakivimeid katvate setete paksus on suurem uuritud ala põhjaosas ning väheneb lõuna suunas. Settekompleksi ülemise osa moodustav mullakiht on enamasti õhuke, ent võib olla osaliselt alumistesse purdsetetesse infiltreerunud Pinnasevesi Pinnasevesi filtreerub hästi läbi mere- ja rannikusetete. Veepidemeks pinnaseveele on savikad aluspõhjakivimid: mergel, argilliit, savikas liivakivi. Välitööde ajal (21-23. oktoober 2013) tuvastati pinnasevett üksnes kahes kaevandis (TP07 ja TP13). Ajutist ülavett võib lume sulamise ja sajurohketel perioodidel esineda ka piirkonna lõunaosas, lubjakiviplatool. Mere ala Uuring teostati kai piirkonnas (teemaplaneeringuga ja detailplaneeringuga määratletud sadamaala piirkonnas) sügavusvahemikus 0 ..... – 18,6 meetrit. Vahetult kaldavööndis (ja rannal) on pinnakatteks veerisrannale omaselt kiviklibu ja veerised kihi paksusega kuni 1,5 meetrit. Selle all lasub Kambriumi liivakivi, mis paljastub merepõhjas kuni sügavuseni -5 meetrit kaugusel kaldast ca 230 meetrit. Edasi kaldast ca 140 meetri ulatuses (st vahemikus kaldast ca 230-370 meetrit) kaugemale liikudes moodustab merepõhja glatsiaalne liivsavi. Kaldast 400 ja 600 m vahemikus katab selle võrdlemisi õhuke liivakiht. Kuid umbes 600 meetri kaugusel kaldast sügavusel -9 meetrit algab piirkond, kus liivakihi (kruusliiv – gravelly sand) paksus suureneb üsna järsult 7 meetrini ning liivsavi asendub pehme saviga. Savikihi pealispind on abs kõrgusel -18…-21 m ning kihi paksus 10 m. Kambriumi sinisavide pealispind on rannikulähedases tsoonis kõrgusel u -12 m, kuid u 300 m kaugusel rannikust nende pealispind langeb järsult rohkem kui -20 meetrile. Kirjeldatud ehitusgeoloogiline olukord tähendab seda, et vaiadega ehitus-tehniliselt sobiva vundeerimissügavuseni jõudmine on Kambriumi sinisavi kihtides Ehitustehniliselt ei ole antud situatsioonis kai rajatisi tehniliselt sisuliselt võimalik rajada merre sügavamale kui 10-11 meetrit (kus Kambriumi sinisavid asuvad sügavusel ca - 20 ... -28 meetrit). 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  19 Sellest tulenevalt on protsessi käigus jõutud arusaamisele, et süvendustööde teostamine on FSRU üksuse kai äärde sõita saamiseks vältimatult vajalik. Maardlana registreeritud maavarasid piirkonnas ei ole. 2.4. Olemasolev olukord Ala, kuhu on kavatsus rajada antud projektis kirjeldatud rajatised, asub Pakri poolsaare kirderannikul Lahepere lahe kaldal, mere ja Kadaka tee vahelisel alal. Rajatavast gaasitrassist lääne poole jääb Elering AS kompressorjaam (Katastritunnus Kadaka tee 4; 58001:001:039). Gaasitrassist ida poole jääb tootmismaa, kuhu oli varasemalt kavandatud rajada LNG terminal. Projekteeritav gaasitrass kulgeb klindist üles tuleku tsoonis paralleelselt välja ehitatud sõiduteega (Põhja- lõuna suund). Projekteeritava gaasitrassi Kadaka teega paralleelselt kulgev osa (ida – lääne suund) paikneb kõrvuti Balticconnectori välja ehitatud gaasitrassiga. Trasside omavaheline kaugus on min. 20 m. Rajatavad objektid paiknevad järgmisel kinnistul: Pakrineeme (43101:001:1889), Merre kavandatav haalamiskai on funktsionaalselt seotud maismaale kehtestatud detailplaneeringuga ning maismaale planeeritud rajatistega. Nii maismaa kui ka merepealne gaasitaristu moodustavad kokkuvõttes ühtse tehnoloogilise terviksüsteemi ja eraldi käsitletuna ei täida püstitatud eesmärki. Planeeritavad rajatised paiknevad Paldiski linna keskusest ca 3 km kaugusel ning lähematest elamumaadest ca 1,7 km kaugusel. Piirkonna rannikul esineb nii pank- ja paerannavöönd. Aladel, kus klint on rannikust eemal, esineb veerisrand. Vaadeldava maa-ala võib jagada tinglikult kaheks: klindipealne ala ja klindi alune ala. Merealuse gaasitrassi projekt jääb klindi alusele alale. Klindialusel alal gaasitrassi rajamise piirkonnas jäävad absoluutkõrgused vahemikku 2.70 kuni 12.50. Klindipiirkonnas toimub järsk maapinna tõus, absoluutkõrgused jäävad vahemikku 15.55 kuni 24.09. Klindipealne ala on suhteliselt tasane, gaasitrassi rajamise piirkonnas jäävad absoluutkõrgused vahemikku 24.14 kuni 23.15. Olemasolev hoonestus puudub. Lammutamisele kuuluvaid objekte ei ole. Vaadeldaval alal ei asu muinsuskaitsealuseid objekte. 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  20 Kavandatava haalamiskai asukohas veealuse kultuuripärandiga seonduvaid objekte riiklike registrite alusel ei esine. 2013 aastal viidi läbi Tuukritööde OÜ poolt võimaliku mõjuala sonariuuringud. Kultuuriväärtuslikke leide ei avastatud. Mereäärset ala on rohumaa üksikute puude ja põõsastega. Mereäärsel ala planeerimisel tuleb lähtuda detailplaneeringus sätestatud roheala ja ohustatud taimeliikide säilitamise nõuetest. Täpsemalt vt „Olemasoleva haljastuse kirjeldus“ P. 2.8 2.4.1. Kaitstavad loodusobjektid Pakri poolsaart ümbritsev mereala ning Pakri saarte ja osaliselt Pakri poolsaare maismaa, kuulub samades piirides Natura 2000 võrgustiku Pakri ja Pakri linnuala koosseisu (ühisena lühendina ka Parki Natura 2000 ala). Pakri loodusala kood EE0010129 Pakri linnuala kood EE0010129 Käesoleva projekti mahus kirjeldatavad objektid asuvad osaliselt Pakri hoiualal ja Pakri maastikukaitsealal. Objektid paiknevad aladel, mis on kaetud esialgselt Pakri poolsaarele planeeritud LNG terminali alade kohta koostatud keskkonnamõju uuringute ja keskkonnamõjude hindamise töödega. Eelpool mainitud alade kohta on koostatud järgmised uuringud: - Hendrikson & Ko: „Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise aruanne.“ 2016.a - E-Konsult „Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.“ Aruanne. 2012 a. Nimetatud keskkonnamõju uuringutes on detailselt kirjeldatud Pakri maastikukaitseala ja Pakri hoiualal leiduvaid kaitsealuseid taime- linnu -ja liblikaliike, mereelustikku ning kirjeldatud vajalikke meetmeid kaitsealuste liikide hoidmiseks ja säilitamiseks. Nimetatud dokumentides on ühtlasi toodud vajalikud meetmed kaitsealuste liikide säilitamiseks vajalikud nõuded ehitusperioodil. Keskkonnakaitse nõuded ehitusperioodil vt käesoleva seletuskirja peatükk. 6. 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  21 2.5. Asendiplaani lahendus Lahepere lahte on kavas rajada haalamiskai mobiilse LNG terminali ehk FSRU üksuse teenindamiseks ning FSRU üksust ja maismaal paiknevaid ülekandetorustikke ning gaasi mõõte ja regulaatorsõlme ühendav D- kategooria gaasitrass. Projekteeritavad objektid ehitatakse välja: - merealune gaasitrass; - kai peale gaasipaigaldis Maismaaosas paiknev gaasitrass projekteeritakse ja loastatakse eraldi. 2.5.1. Horisontaalplaneering. FSRU üksuse haalamiskai ja merealune torustik asuvad paikneb Lahepere lahes. Planeeritav maismaa objekt asub katastriüksusel: - Pakrineeme, katastritunnus 43101:001:1889, katastriüksuse pindala 104435 m2; Lahepere laht: - FSRU üksuse haalamiskai. Kai laadimisplatvormi suurus on 25 x 52m (1300 m2). Kaitsevöönd 20 m ümber haalamiskai perimeetri (5980 m2). Haalamiskai kaugus maismaast 750m. - Mere-alune gaasitrass. Merealuse gaasitrassi pikkus projekteerimispiirini 780 m. Gaasitrassi kaitsevöönd 20 m mõlemale poole toru seinast (29300 m2). **** Osaliselt, 66 m pikkune lõik mere-alust gaasitrassi, paikneb katastriüksusel Pakrineeme 43101:001:1889. 2.5.1.1. Juurdepääsuteed. Käesolevas projektis kirjeldatavate objektide väljaehitamiseks ja teenindamiseks suuremahulisi tee-ehitustöid kavandatud ei ole. Gaasitrassi ehitamise käigus on võimalik tagada juurdepääs ehitusplatsile olemasolevalt Kadaka teelt ning hiljuti välja ehitatud klindist alla kulgevat juurdepääsuteed. 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  22 2.6. Tehnovõrgudtõn *** 2338_EP_AS-4-02_HaalamiskaiGaasitorustikPlaan.pdf 2.6.1. Olemasolevad tehnovõrgud Projekteeritavate tehnovõrkude vahetusse lähedusse jäävad järgmised olemasolevad tehnovõrgud: - Balticconnectori D-kategooria maa-alune gaasitrass, Välja ehitatud Balticconnectori trassi vahemaa projekteeritava D-kategooria gaasitrassiga on 20m. 2.6.2. Projekteeritavad tehnovõrgud Uuteks projekteeritavateks tehnovõrkudeks on: - D- kategooria gaasitrassi merealune osa. - Gaasitrassi signaalkaabel, - Katoodkaitse. - Elektripaigaldis, - Andmeside paigaldis. Haalamiskai elektrivarustus tagatakse AS Elering territooriumil paiknevast alajaamast merealuse kaabliga. Alternatiivne elektrivarustus on planeeritud FSRU aluselt. *** Katoodkaitse, side- ja elektripaigaldis lahendatakse eraldi projektiga järgmistes projekteerimise staadiumites. D- kategooria gaasitrass paigaldatakse maa-alusena. Torustik rajatakse maapinnast minimaalselt 1,2m sügavusele. Projekteeritav gaasitoru ristub vahetult peale maismaale tulemist Balticconnectori trassiga. Torustike ristumise kohas nähakse vajadusel Balticconnectori trassile ette täiendavad kaitsemeetmed, juhul kui torustike omavaheline kaugus jääb alla lubatu. Planeeritud meetmete täpne lahendus tuuakse gaasitrassi mere-osa projektis. 2.6.3. Välisvalgustus. Välisvalgustus lahendatakse projekti vastavas eriosas. Välisvalgustus on vajalik projekteerida FSRU haalamiskaile. 2.6.4. Navigatsiooni projekt. Navigatsiooni projekt lahendatakse eraldiseisva projektina 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  23 3. TEHNOLOOGILINE OSA 3.1. Projekteerimise alused Merepealne osa. Käsitleb FSRU üksuse ühendust merealuse gaasitoruga; ühendusseadmete tehnoloogilisi lahendusi ja kirjeldust; merealuse gaasitrassi projekteerimisega seotud küsimusi ja tehnoloogilisi lahendusi. Haalamiskai platvormil paiknevate tehnoloogiliste lahenduste täpne kirjeldus teostatakse eraldi projektiga, mis koostatakse Austraalia firma Subsea Engineering Associates Pty Ltd poolt. Nimetatud objektide valmimise järel on võimalik uus projekteeritud torustike ja seadmete kompleks lülitada Elering AS gaasi ülekandevõrku, teisisõnu ühendada. Balticconnectoriga. 3.2. Opereerimistingimused - FSRU maksimaalne mahalaadimisrõhk 75 bar - Eesti gaasivõrgu rõhk 54 bar - Balticconnectori maksimaalne rõhk 80 bar - Opereerimistemperatuur (gaas) (min/max) -10 ÷ +30°C 3.3. Torustiku projekteerimise alused: - Maksimaalne töörõhk (MOP): 80 bar(g) - Arvutusrõhk (DP) 80 bar(g) - Arvutusrõhu klass: 600 Class (ANSI) või PN100 - Arvutustemperatuur (maa-alune osa) -20 ÷ +40°C - Arvutustemperatuur (maapealne osa) -40 ÷ +40°C - Toru materjalid maapealne osa (EN ISO 3183, PSL2) L415ME (1.8973) - Mereosa torustiku materjal (standard DNV) 450DFU; kattekiht PE ja r/b. 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  24 3.4. Torustiku kulgemine. Tehnilised lahendused. Merealune gaasitrass saab alguse FSRU üksuse haalamiskailt. Torustik langeb 90o põlvedega merepõhja. Merepõhja rajatakse 1 m sügavune süvend, kuhu toru paigutatakse. Merealune toru on tarnitud 12m pikkuste torulõikudena, mis on betoonkoorikus. Merealuse toruosa pikkus 780m. Maismaatorustiku (DN500) ja projekteeritud merealuse torustiku (DN500) ühenduspunktis on ette nähtud paigaldada isoleermuhv, et torustikud oleksid elektriliselt eraldatud. Isoleermuhv tähistab ühtlasi projekteerimispiiri. (Battery limit). Merealuse gaasitorustiku kaitsevöönd on 20m mõlemale poole torustiku seinast. Merealuse torulõigu kohta koostatakse eraldi projekt. 3.5. Nõuded torustiku paigaldamisele. Gaasitorustik on ette nähtud paigaldada maa-alusena. Torustik projekteeritakse vastavalt EVS-EN 1594 nõuetele „Gaasitaristu. Torustikud maksimaalse töörõhuga üle 16 bar. Talitluslikud nõuded“, ning vastavalt EVS 884:2017 Maagaasitorustik. Projekteerimise põhinõuded üle 16 bar töörõhuga torustikele. Terasest gaasitorustiku materjalid peavad vastama järgmistele standarditele: - EVS-EN ISO 3183 “Petroleum and natural gas industries. Steel pipe for pipeline transportation systems”, (PSL 2.) - EVS-EN 10253-2 „Põkk-keevitusega toruliitmikud. Osa 2: Erijärelevalvenõuetega legeerimata ja ferriitsed legeerterased“ - EVS-EN 1092-1 “Ärikud ja nende ühendused. Ümmargused äärikud torudele, ventiilidele, ühendusdetailidele ja lisaseadmetele, PN klassifikatsiooniga. Osa 1: Terasäärikud“ - EVS-EN 10217-1 „Terasest keevitatud survetorud. Tehnilised tarnetingimused. Osa 1: Elekterkeevitatud ja räbustikaarkeevitatud, toatemperatuuril kasutamiseks spetsifitseeritud omadustega legeerimata terasest torud“. - EVS-EN 14870-1 „Petroleum and natural gas industries - Induction bends, fittings and flanges for pipeline transportation systems - Part 1: Induction bends“ - EVS-EN 14870-2 „Petroleum and natural gas industries - Induction bends, fittings and flanges for pipeline transportation systems - Part 2: Fittings“ Ühendus merealuse gaasitorustikuga on ette nähtud teostada keevitamise teel. Selleks eemaldatakse merealuse torustiku DN500 sfääriline pimeäärik ning teostatakse keevisliide projekteeritud maismaa torustiku ning meretorustiku vahel. 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  25 4. JÄÄTMEKAVA Jäätmete käitlemine ja utiliseerimine toimub vastavalt „Saue ja Lääne-Harju valla ühine jäätmekava aastateks 2021-2026“. Vastu võetud 30.09.2021 Määrus nr 20. Rajatavad D-kategooria merealuse gaasitorustiku paigaldamisel süvendatakse merepõhja kaevik ning selle tagasitäiteks kasutatakse sama eemaldatud mineraalset materjali. Põhilised jäätmed tekivad objektide ehitamise käigus või objektide ekspluateerimise ajal läbiviidavate hooldus- või remonditööde käigus. Rajatavate objektide ehitustööde käigus ( nii esimene kui ka II ehitusetapp) tekkivate jäätmete hinnangulised kogused: Ehitustööde käigus tekkivate jäätmete hinnanguline kogus: - Ehitusaegne ehituspraht - ~1,0 tonni. Utiliseerib lepinguline jäätmekäitlusfirma. (Paigaldatakse 2 konteinerit ehitusobjektide juurde.) Mere-ala süvendamisel tekkivate pinnasejääkide ja nende utiliseerimise kohta vt. vastav mereala süvendusprojekt: „Pakrineeme sadama LNG terminal. Süvendustööd“. Koostatud Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ poolt 2022-04-20. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed peab koguma liigiti vastavatesse konteineritesse ning utiliseeritakse vastavalt Saue ja Lääne-Harju valla ühine jäätmekavale. Liigiti kogumist teostada vastavalt eelpool mainitud õigusaktile Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatakse tähistatud (vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele 0,6 m3 kuni 10 m3) mahuteid, mis on paigaldatud jäätmevedaja poolt. Jäätmemahutite ja pinnase ladustamise asukohad ehitusplatsil tuleb määrata ehitajal ja kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Pakendijäätmed tagastatakse pakendiettevõtjale (PAKS § 10 Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.) pakendijäätmete taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastava jäätmeloa omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, kogutakse liikide kaupa eraldi nõuete kohaselt märgistatud mahutitesse. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik omab jäätmeluba või teatud juhul registreeritud riigi Keskkonnaametis Peale ehitustööde lõpetamist, rajatiste kasutusloa taotlemisel vormistatakse jäätmeõiend ja kinnitatakse Lääne-Harju vallavalitsuses. Selle jaoks kogutakse kokku kõik ehitustööde ajal jäätmete üleandmis-vastuvõtu aktid. 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  26 Jäätmete käitlus peab olema kirjeldatud ja fikseeritud ehituspäevikus või selle lisas. Käesoleva projekti mahus kirjeldatavate objektide ehituse käigus tekkivateks jäätmeteks on valdavalt seadmete pakendid; torustike montaažil tekkivad metalljäägid, vundamentide rajamisel tekkivad jäägid, mullatöödel ja ehitusplatsi ettevalmistamisel tekkivad jäätmed. Tekkivate jäätmete täpsed kogused täpsustab töövõtja kohaliku omavalitsusega eraldi. Samuti kuulub kooskõlastamisele RMK ja kohaliku omavalitsusega ehitusplatsi ettevalmistamisel puude- ja võsa langetamisega seonduv. 4.1. Olmejäätmed Ehitusperioodi ajal tekkivad olmejäätmed kogutakse olmejäätmete konteinerisse ning utiliseeritakse vastavalt lepingule jäätmekäitlusfirmaga. Objektide ekspluateerimise ajal läbiviidavate hooldus- ja remonditööde käigus tekkivad olmejäätmete äraviimise kohustus on remondi- või hooldustöid tegeva personalil. 4.2. Saastunud olmejäätmed ja absorbendid. Saastunud olmejäätmete ja absorbentide teke peale ehitustegevuse lõppu on võimalik objektide hooldus ja remonditööde läbiviimse ajal. - Kui objektil teostatakse hooldustöid ja läbiviidavate hooldustööde käigus tekivad keskkonnaohtlikud jäätmed, viiakse tekkinud jäätmed tööde teostamise kohast koheselt utiliseerimisele. - Ohutuse tagamise eesmärgil ohtlike jäätmete konteinereid ette ei nähta, et välistada õliste lappide vm iseeneslik süttimine või keskkonda sattumine. Jäätmete utiliseerimise eest vastutab ehitustöid teostav firma. 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  27 5. TULEOHUTUS 5.1. Tuleohutuse lahendused. Haalamiskai ja sellega seotud rajatiste tuleohutus lahendatakse eraldi projektiga. Tuleohutuse tagamiseks vajalike seadmete ja ehitiste rajamiseks esitatakse eraldi ehitusloa taotlus ning ehitusloa eelnõu kooskõlastatakse Päästeametiga. Tuleohutuse tagamiseks vajalikud rajatised ehitatakse valmis enne Haalamiskai ja sellega seotud rajatiste kasutusloa taotluse esitamist. 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  28 6. KESKKONNAKAITSE 6.1. Keskkonnakaitse põhiprintsiibid. Maagaas koosneb üle 90% metaanist. Ta on õhust kergem, tihedus ca 0,78 kg/Nm3, lõhnatu, värvuseta ja maitseta gaas, veeldumistemperatuur -162°C. Maagaas ei ole mürgine, kuid metaani atmosfääris viibimine on inimesele eluohtlik lämbumise tõttu. Kirjanduse andmetel on metaani surmav kontsentratsioon 47 % (LC50 = 470 000 ppm). Metaanile ei ole AEGL-3 (kemikaali minimaalne kontsentratsioon, mis võib põhjustada kaitsmata inimesele eluohtlikke tervisekahjustusi või hukkumise) ja IDLH (suurim kemikaali kontsentratsioon, mis 30 minuti jooksul ei tekita tervele inimesele pöördumatuid tervisekahjustusi ega takista inimese evakueerumist) määratud. Umbes 10% maagaasi õhus põhjustab unisust, võimalik on ka peavalu ja halb enesetunne. Maagaas ei ole keskkonnaohtlik. Kokkupuutel õhuga võib moodustuda plahvatusohtlik segu. Peamised riskid on seotud gaasi tuleohtlikkusega, kuna ka gaasilekked võivad moodustada õhuga plahvatusohtliku segu. Plahvatusohtlik maagaasi kontsentratsioon õhus on vahemikus ca 5…15%. Alumine plahvatuspiir LEL = 50 000ppm, ülemine plahvatuspiir UEL = 150 000ppm. 6.2. Riskifaktorid Maagaasi puhul kuulub potentsiaalse ohu hulka iga toiming või sündmus, mis võib viia maagaasi ootamatu lekkeni. Võimalikud hädaolukorrad võivad tuleneda järgmistest algsündmustest: - avariidest gaasi ülekande ning jaotusvõrgu torustikul ning vahepealsetes liinikraanisõlmedes, regulaatorpunktides või mõõtejaamades (gaasi lekked torudest, armatuurist ja seadmetest), - ülekandevõrgu füüsilisest ülekoormamisest või ebapiisavast imporditavast gaasikogusest. Avariid jaotatakse nelja põhirühma: - gaasileke torustikust, - olulist materiaalset kahju või inimõnnetusi põhjustanud gaasipõleng või gaasiplahvatus, - gaasivarustuse katkemist või gaasirõhu kõikumisi põhjustanud tehniline gaasivarustushäire, 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  29 - gaasivõrku ja temaga liituvaid ehitisi ohustav tulekahi, loodusõnnetus või ehitustegevus, - FSRU üksusel toimunud avariiolukorrad, mis mõjutavad maismaaosa tööd, - gaasi vastuvõtuseadmete, avariiolukorrad kail. Kui gaasileke on väljas ja mitte ruumis sees, siis tekitab tule- ja plahvatusohu märkimisväärselt suur leke. Seadmete valikul tuleb jälgida, et need vastaksid Ex tsoonide nõuetele, juhul kui seadmed paiknevad Ex-tsoonis. Avariide ennetamine Maagaasi kasutamisega kaasnevate ohtude ennetamisel ja kontrollimisel (riski vähendamisel) omab suurt tähtsust gaasilekete vältimine või õigeaegne gaasilekete avastamine. Avariide ennetamisel on tähtis osa ettevõtte hooldus- ja ohutusjuhenditel. Juhendites selgitatakse kuidas teha kasutamis-, hoolde-, rikke- ja remonditöid. Samuti nende töödega kaasnevaid ohte objektil. Avariide ennetamiseks koostatud juhised on osa ettevõtte või personali juhtimis- ja kontrollsüsteemist. Avarii ennetamiseks ja kontrollimiseks koostatavates tegutsemisjuhendites arvestatakse järgmist: - maagaasi torustiku paigaldus-, hoolde- ja korrasolekuga kaasnevatele töödele lubatakse vaid registreeritud gaasitööde tegija, kellel on pädev personal. - juhul kui neil töödel kasutatakse vähema ametikogemusega inimesi, teostatakse töö kvalifitseeritud isiku juhendamisel ja selle eest vastutab gaasitöid juhtiv isik; - gaasitorustiku ja gaasipaigaldiste hoolduse, remondi või kasutuselevõtmise ajal ei lubata tööalale kõrvalisis isikuid; - hoolduspersonalile on läbi viidud asjakohane koolitus ja enne kõrgendatud ohuga töid tutvustatakse tööde tegijale allkirja vastu võimalikke riske, mis fikseeritakse töökäsus. - kasutatakse tööloa menetlust (kaevetöö luba, tuletöö luba, gaasitöö luba). - hoolde- ja remonditööd tehakse vastavalt eelnevalt koostatud hooldusjuhenditele ja hoolduskavadele ning diagnostika tulemustele. Märkus: Olulist tähtsust omab koostöö maaomanikega, nende varajane teavitamine läbiviidavatest keskkonnatundlikest töödest. Avariiolukordades tegutsemise kord sätestatakse vastavate juhenditega, mis koostatakse seadme või torustiku valdaja poolt. 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  30 6.3. Keskkonnaalased üldnõuded Keskkonnakaitse valdkonnas on kõige olulisemateks dokumentideks: - Keskkonnaluba. Registrinumber L.VV/328331. Vee erikasus - Vee erikasutusluba DM-115837-17. Eelhinnang - Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneering. - Paldiski LNG terminali kai detailplaneering. - Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamine. - Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. - Pakrineeme sadama OÜ seirekava. - Pakrineeme sadama OÜ keskkonnakavakava. Ehitustegevuse käigus on kohustuslik jälgida eelpool mainitud dokumentides toodud keskkonnalaseid nõudeid. 6.3.1. Keskkonnanõuded ehitustegevuse korraldamisel Ehitustegevuse korraldamine (sh liikumisteede valik ja materjalide ladustamine) ehituse alla jäävatel aladel peab olema kooskõlas KSH aruandes sätestatuga ning toimub arendaja poolse keskkonnaspetsialisti kontrolli all. Arendaja poolt koostatakse ning kooskõlastatakse Keskkonnaametiga ülevaade alal kehtivatest piirangutest ning nõuetest ning edastatakse need peatöövõtjale tutvumiseks. Peatöövõtjal lasub kohustus tingimustest kinni pidada ja edastada informatsioon alltöövõtjatele. Ehitusalale jäävad kaitsealused taimed on eelnevalt ümber istutatud. Enne tööde algus kontrollida üle, et ehitustegevusega seotud aladel kaitsealuseid liike ei oleks. Põhiprojekti (Või tööprojekti raames) tuleb arendaja esindajal määrata objektil ajutised materjalide ladustuskohad, arvestades võimaluste piires töövõtja soovidega. Üldised materjalide ladustusalad määratakse projekteerimise käigus ning näidatakse ära projektijoonistel. Ehitusprojekt (töö või põhiprojekti staadiumis) peab sisaldama informatsiooni alade kohta mille piires toimub liiklus nii ehitusagregaatide, tehnoloogiliste masinate ning erinevate raskuskategooriaga sõidukitega. Ehitustegevusega tekkiva tolmu mõju taimestikule oleneb tööde läbiviimise tehnoloogiast, sademete hulgast, tuule suunast, aastaajast ning muudest teemaplaneeringu tasandil prognoosimatutest asjaoludest. Seoses sellega tuleb 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  31 tagada kõigi meetmete rakendamine võimalikult vähese tolmu tekkeks ehitusalusel territooriumil. Ehitusaegne objekti valvega seotud valgustus peab olema lahendatud selliselt, et ei tekiks intensiivset valguse mõju kaitsealuste liblikate (tume – nõlvaöölane ja hahkkaruslane: Phragmatobia luctifera, Chersotis andereggi) elupaikadele klindialusel alal. Kasutama peab kollase spektriga madalrõhu-naatriumlampide valgustust. Selleks, et vältida III kategooria ööliblikaliikide tume–nõlvaöölane ja hahkkaruslane munade, röövikute ja nukkude kahjustamist, tuleb torutrasside tolmu ning vibratsiooni tekitavad ehitustööd läbi viia ajal, mil õhutemperatuur piisavalt madal selleks, et nii tume- nõlvaöölase kui hahkkaruslase isendid oleksid kindlasti kõik diapausis (puhkeseisundis) ning ehitustegevusest tulenevatele võimalikele negatiivsetele kõrvalmõjudele kõige vähem vastuvõtlikud. Selliseks ajavahemikuks on pikaajaliste vaatlusandmete põhjal kõige tõenäolisemalt ajavahemik 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. (KSH aruanne lk 178 eelviimane rida). Kõigiti tuleb rakendada meetmeid, et oleksid välistatud igasugused kütuselekked pinnasesse ehitus- ja transpordimasinate poolt. Selleks tuleb pidevalt teostada masinate ja seadmete korrasoleku kontrolli. Ehitusobjektil on igasuguse lahtise tule kasutamine keelatud, objektil peavad paiknema esmased tulekustutusvahendid. Töövõtja rakendab kava tegutsemiseks õnnetusjuhtumite korral. Ehitaja poolt esitatakse koos pakkumistingimustega ehitusettevõtjale tutvumiseks materjalid kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade paiknemisest ehitusalal ja selle läheduses. Materjalide ladustamine ja transpordi korraldamine tuleb lahendada selliselt, et ei kahjustataks kaitsealuseid liike. Igasugune klindialuse maastiku ja väga tundliku elukeskkonna mõjutamine väljaspool ehitusala on keelatud. Ehitusobjektil paiknevad soojakud ning muud olmeks vajalikud rajatised peavad paiknema selliselt, et nende kasutamisel oleks võimalikult väike mõju ala taimekooslustele, eriti kaitsealustele taimeliikidele. Selleks määratakse ehitusprojektis ära soojakute ning muude rajatiste paiknemise asukohad objektil ning märgistatakse ära töötajatele liikumiseks vajalikud alad ehitustegevuse välisel alal. Keelatud on igasuguse prügi ladestamine loodusesse või matmine pinnasesse. Kogu objektil tekkiv olmeprügi kogutakse kokku vastavatesse konteineritesse ning käideldakse selleks litsentsi omava ettevõtte poolt vastavalt ettenähtud normidele. Sama kehtib ehitusjäätmete käitlemise kohta. Vältimaks igasugust reostust ehitusalal, peab objektil olema vajalik kogus välikäimlaid, millede korrasolekut ja tühjendamist teostab ning kontrollib välikäimlate operaatorfirma. Ehitusobjektil on keelatud viibida kõrvalistel isikutel, et vältida liigset taimekoosluste tallamist teadmatusest. Vastutust selle eest kannab peatöövõtja. 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  32 6.3.2. Keskkonnanõuded FSRU üksuse mereosa kohta. KSH aruandest lähtuvalt ei too FSRU haalamiskai ehitamisega seonduv kaasa Natura 2000 ala kaitse-eesmärgi (eelkõige linnualad ning kaitstavad liivamadalad) olulist negatiivset mõju. Pakri poolsaare neeme tippu, planeeringualast ca 2 km kaugusel asub II kategooria linnuliigi elupaik. KMH aruandest (sh Natura hindamine) selgub, et pesitusalad paiknevad ohutus alas, piisavalt kaugel planeeringualast ning tegemist ei ole olulise rände- ega talvituskohaga. Pakri linnuala kaitse -eesmärgiks oleva liigi auli talvitusaegsed eelistatud peatuspaigad asuvad planeeritavast haalamiskaist eemal, kuid ka haalamiskai asukoha läheduses madalas rannikuvees on peatuvate lindude kogumikke kohatud. Natura hindamisel jõuti objektiivse hindamise tulemusena järeldusele, et kavandatav tegevus ega sellega seotud tegevused ei oma pikaajalist ebasoodsat mõju Pakri linnuala kaitse-eesmärkidele ning terviklikkusele juhul kui rakendatakse KMH aruandes välja toodud leevendavaid meetmeid. Haalamiskai rajamine merre ei avalda otsest ega olulist mõju Pakri maastikukaitsealale, mis asub maismaal. Ehitustegevust planeerides tuleb arvestada väljastatud vee erikasutusloas kehtestatud nõudeid. Kehtestatud detailplaneeringus ja KMH aruandes fikseeritud leevendusmeetmeid ning seireprogrammi (KMH peatükk 5) toodud nõudeid. Tööde tellija (arendaja) peab nõudma ehituse hankel osalejalt lisaks muudele dokumentidele ka keskkonnahoiu kava ja kinnituse sellest kinnipidamiseks. Keskkonnahoiu kava peamisteks elementideks on (loetelu on indikatiivne ja on vajalik täpsustada ehitusele eelnevalt): 1. Selge vastutaja keskkonnahoiu kava elluviimiseks. 2. Ehitustööde põhimõtteline kirjeldus (st mitte projekt, vaid tööde tegemise kirjeldus) koos ruumilise lahendusega (st muuhulgas transpordi ja laoplatside paigutus, ehitussoojakute jms asukohad jms). 3. Ohutus ja reostustõrje vahendite kirjeldus ja asukohad. 4. Ehitustööde teostamisel järgitavad põhimõtted ja nende töötajatele tutvustamise viiside kirjeldus. Omanikujärelvalve koosseisus peab osalema keskkonnakaitse küsimustes kompetentne spetsialist/ekspert, kellel on õigus viibida kogu ehitusobjektil ja vajadusel teha ettepanekuid töökorralduse muudatusteks. Vajalik ei ole igapäevane ja 100% täiskohaga tööpanus, orienteeruvalt 0,25-0,5 töömahuga (st 3-6 inimkuud ehitusperioodil) on piisav keskkonnahoiu kava järgimiseks (sh vajadusel täiendamiseks). 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  33 6.3.3. Keskkonnaalased soovitused ehitusperioodiks. Tööde korraldus: - Maismaatranspordi toimimine võimalikult väikeste häiringutega nii elanikele kui looduskeskkonnale. Jälgida liikluskorraldust – tööde teostamine päevasel ajal mürahäiringu vähendamiseks, vajadusel teede niisutamine tolmu vastu, liiklusvahendite liiklemiseks ja parkimiseks vaid teede ja selleks ettevalmistatud kohtade kasutamise kontroll jms. Materjalide ladustamiskohtadeks vaid selleks sobivate ja vajalikul viisil ettevalmistatud kohtade kontroll. - Jäätmekäitluse, veevarustuse ja heitvee/reovee käitlemise reaalne toimimine. - Mereelustikule avalduv mõju tekib haalamiskai tugivaiade ehitamisel veesambasse paisatavate setete tulemusena. Soovitav on teostada töid võimalikult tuulevaikse ilmaga, mil veemasside liikumine ei ole suure intensiivsusega ning setete leviku ala jääb minimaalseks. - Vältimaks savisisaldusega merepõhjas vaiade paigaldamisega kaasnevat heljumi teket tuleb negatiivse keskkonnamõju mitteesinemises veendumiseks piirata heljumi levikut takistava vette paigutatava nn kardinaga töölõikudes kaldast 220 – 380 meetrit ning 420 – 600 meetrit. - Soovitavalt tuleks vaiade rammimist teostada perioodil esmaspäevast reedeni vahemikus 8.00 – 19.00 mürahäiringute leevendamiseks (nii inimestele kui loomastikule). Võimaluse korral vältida vaiade paigutamist nimetatud lõikudes ajaperioodil 15.04 -30.06. - Reaalse tehnilise võimaluse korral rakendada rammimisel müra levikut takistava ekraani (nn torbik ümber vaia otsa ja rammi pea) kasutamist. - Haalamiskai ehitusel kasutatavate materjalide (sh värvid jms) ja kohapealsel betooni valamise töödel nende juhuslikult merekeskkonda sattumise vältimiseks vajalike meetmete reaalne toimimine. Vaiade transpordil meritsi tuleb vältida perioodi novembrist aprillini (aulide piirkonnas viibimise perioodi). Sel ajavahemikul toimetada kai ehituseks vajalikud vaiad ja eelvalmistatud elemendid kohale eelistatuna maismaad mööda või ladustada need eelnevalt maismaale ehitatava kai piirkonda. - Haalamiskai ehituse aegsel vaiade paigaldamisel, süvendustööde teostamisel ja kaadamisel tuleb seirata vee kvaliteeti, eeskätt heljumit ja selle levikut. Negatiivse keskkonnamõju mitteesinemises veendumiseks on otstarbekas kasutada heljumi levikut piirava vette paigaldatava kardinaga töölõikudes kaldast 220-380m ning 420-600m. - Ehitustegevuse ja laevaliikluse võimalike häiringute tuvastamine krüüslile ja aulile ning soovituste andmine nende vältimiseks ja vähendamiseks. Vähendamaks häiringuid linnustikule (eeskätt krüüsel ja aul) on vajalik suunata laevaliiklus (nii 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  34 ehitusaegne kui hilisem lootsilaevade ja puksiiride liikumine) Pakri madala ja Pakri poolsaare vahele ca 500 - 550 meetri laiusesse koridori. Selleks on vajalik korrigeerida lõplikku navigatsiooniprojekti ning paigutada navigatsioonipoid Pakri madala lõunaossa ja Pakri neeme põhjaossa sügavusele ca 15 m. Poide vahekaugus on ca 500-550 meetrit, mis on piisav ohutu laevaliikluse tagamiseks. Paldiski sadamate ja kavandatava kai vaheline laevaliiklus, mis ei toimu põhja poolt Pakri madalat, peab toimuma uute navigatsioonipoide vahelt. Kaadamise nõuded: - Kaadata ei ole lubatud reostunud süvenduspinnast. - Kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu kohta. - Heljumi võimaliku madalasse rannikumerre kandumise vähendamiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest valida ohustatud rannikualast kõige kaugem kaadamisala piirkond (ruut), et heljumi teekond ranniku poole oleks võimalikult pikk. - Pargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil. - Pargaste liikumisteed tuvastatakse AIS andmete alusel ja see võimaldab kontrollida süvendatud materjali vedavate pargaste ettenähtud liikumisalas püsimist ning kaadamise teostamist selleks ettenähtud kaadamisala ruudus. - Kasutatavad pargased – mehitatud koolitatud ja kogenud personaliga ökonoomsed, piisava mahutavusega, hea manööverdusvõimega. - Mitte teostada kaadamistöid kalade kudemisperioodi aprillist juuni lõpuni (15.04- 30.06). - Kuna krüüsli pesitsusala Pakri poolsaare tipu piirkonnas on selgelt asukohaspetsiifiline, siis on soovitus perioodil 1. – 31. juuli (st koorunud krüüslite pesas viibimise periood) kaadamisega seotud alustel sõita Pakri madalast põhja poolt (st vältida sõitu Pakri poolsaare ja Pakri madala vahel). Ajutine muul: - Ajutise muuli ehitamisel toimuva materjali (paekivi rahnud/kivid) vette uputamine ning hilisem materjali välja tõstmine ei tohi toimuda kalade kudemisperioodi 15.04- 30.06. Kuid EV korralduse täitmiseks ei ole võimalik antud piirangut jälgida. - Ajutise muuli ehitamisel on soovitav kasutada heljumi levikut piiravaid nn kardinaid. - Kardinate kasutamisest võib loobuda kui muuli ehitamisel vette paigutatavat materjali eeltöödeldakse viisil, et selles ei oleks väiksemaid osakesi kui läbimõõduga 20 mm (2 cm). Selline materjal settib sisuliselt heljumivabalt kohapeal ja sellega ei kaasne mõju mereelustikule ega karidele. 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  35 - Ajutine muuli lammutatakse või demonteeritakse pärast ehitustegevuse lõppu. Juhul kui ehitusaegse seire tulemusel tuvastatakse et ökoloogilistel kaalutlustel on ajutisena rajatud muuli säilitamine (või osaline säilitamine) positiivse keskkonnamõjuga, siis võib ajutise muuli jätta likvideerimata. (Vajalik esitada vastav eksperthinnang koos viimase seire andmetega). Seire nõuded - Krüüsli seire ehituse perioodil ja opereerimise perioodil. Vastavalt teostatud seire tulemustele otsustatakse edasise seire ja/või täiendavate kaitse meetmete vajadus. Aulide (ja komplekselt ka teiste veelindude) seire ehituse perioodil ja opereerimise perioodil. Vastavalt teostatud seire tulemustele otsustatakse edasise seire ja/või täiendavate kaitse meetmete vajadus. - Liivamadala elupaigatüübi leviku ja seisundi hindamine tegevuse piirkonnas. Teostada esimest korda pärast ehitustööde lõppu. Vastavalt teostatud seire tulemustele otsustatakse edasise seire ja/või täiendavate kaitse meetmete vajadus. - Kari elupaigatüübi leviku ja seisundi hindamine kai lähedasel alal. Teostada esimest korda pärast ehitustöid. Vastavalt teostatud seire tulemustele otsustatakse edasise seire ja/või täiendavate kaitse meetmete vajadus. - Vaiadele ja tammile (tormikaitsele) uute karide sarnase elupaiga tekke hindamine. Sealjuures põhirõhuga hinnata ajutise tammi likvideerimise vajadust/otstarbekust loodusväärtuste seisukohalt. Alustada 1 hooaeg pärast ajutise tammi rajamist. 6.3.4. Keskkonnakaitse järgimine ehitustööde läbiviimisel. Ehitusaegsete keskkonnamõjude ennetamiseks on heaks tavaks kujunenud nõuda ehitajalt keskkonnajuhtimissüsteemi olemasolu ja toimimist. Selle peamised elemendid on järgmised: Töövõtja tagab konkreetse ehitusega seotud keskkonnakaitsekava olemasolu, mis vastab ehituse asukoha tingimustele. Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsi ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, nõuetele ja Tellija poolt antud juhistele. Töövõtja nimetab kellegi personaliliikmete seast vastutavaks keskkonnakaitse järelevaatajana. Järelvaataj on vastutav keskkonnakaitsekava tingimuste täitmise eest. Töövõtja kohus on korraldada ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine vastavalt kohaliku omavalitsusüksuse jäätmehoolduseeskirja tingimustele. Ehitusjäätmed vedav isik peab olema registreeritud ja omama vastavat litsentsi. Ehitus- ja hooldustööd tuleb teha selliselt, et negatiivne mõju elanikkonnale ja ümbritsevale keskkonnale oleks minimaalne. Ehituse käigus tuleb järgida keskkonnahkaitse reegleid. 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  36 Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid. Objektil töötavad ehitajad peavad olema instrueeritud võimalikest ohtudest objektil,tundma ohutustehnika ja keskkonnakaitse meetmeid ning valdama kaitsevahendite kasutamise ja esmaabi andmise võtteid. Töövõtja peab looma ehitusega seotud personalile tingimused kõikide ohutusnõuete täitmiseks. Kasutatavad elektriseadmed peavad vastama plahvatusohtliku tsooni nõuetele. Tööde teostamisel tuleb jälgida kõiki ohutuse- s.h tuleohutuse nõudeid. Tuleb välistada kõrvaliste isikute kontrollimatu juurdepääs ehitusalale. Objektid varustada teadetetahvlitega, mis informeerivad võimalikust ohust. Võimalike tekkivate jäätmete (pakendid jne.) hoiustamiseks paigaldatakse territooriumile prügikonteinerid. Reostuse- või mõne muu ohu korral peab ehitaja viivitamatult teavitama objekti valdajat ja vajadusel päästeteenistust. Pärast teatud ehitusetapi lõppu ja testimist (vajadusel) koristab Töövõtja antud ehitusetapi käigus tekkinud prahi ja liigpinnase objektilt ja kõrvaldab kõik ajutised rajatised, platsitähistused, töövahendid, materjalid, tarnitud seadmed ja ehitusmasinad ning –seadmed, mida tema ise või mõni tema alltöövõtjatest on antud etapis kasutanud. Tööplats puhastatakse ja korrastatakse. Peale tööde lõppu taastatakse tööplatsil endine heakord. 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  37 7. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Töötervishoiu alaste regulatsioonide aluseks on Eest Vabariigi seadusandlus ja läbiviidavatele töödele kehtestatud tööohutuse ja tervisekaitse meetmed. Õigusaktid ja eeskirjad Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse sätestab Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Töötervishoid on töötaja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatud töökorraldus- ja meditsiiniabinõud, töö kohandamine töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine. Tööohutus on töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemiga sellise seisundi saavutamine, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Töö- ja puhkeaja kestuse ja korralduse osas peab tööandja kinni pidama Töö- ja puhkeaja seadusest. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Töötajate olmeruumid peavad olema ehitatud ja sisustatud, arvestades töötingimusi ning töötajate arvu ja soolist koosseisu. Tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks, vastab kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele. Ohutu töökeskkonna planeerimisel peab arvestama järgmiste normatiivdokumentidega (Põhinevad töötervishoiu ja tööohutuse seadusel): − Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas. Vabariigi valitsuse määrus nr. 197. (Red. 01.03.2021). − Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Vabariigi valitsuse määrus nr. 176. (Red. 01.01.2019). − Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord. Vabariigi valitsuse määrus nr. 12. (Red. 20.11.2021). − Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord. Vabariigi valitsuse määrus nr. 108. (Red. 01.01.2019). − Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Vabariigi valitsuse määrus nr. 105. (Red. 24.12.2022). Võimalike lekete ja gaasi pihkumise korral tuleb juhinduda kehtivatest evakuatsiooni ja ohutuse tagamise reglementidest. Vajalikud meetmed personali tervise kaitseks ning käitumisjuhendid toimimiseks kokkupuutel gaasiga, on toodu üksikasjalikult toote ohutuskaardil. Ohutuskaardis 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023  38 kirjeldatud nõuete järgmine on kohustuslik. 2338 ELERING AS PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI GAASIPAIGALDIS JA MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORU 07.07.2023 MD1 D-kategooria gaasipaigaldise kaitsevöönd GP-6 38 D-kategooria gaasipaigaldis FSRU haalamiskail GP-2 2 MD2 60 BD1 T IN PO GP-3 Y E TT DJ GP-1 25 MI MD3 AT T IN PO GV-1 GP-7 H IP GP-5 DS MI 10 10 10 BD2 GV-2 GV-22 GV-3 GT-1 GV-4 GP-4 GP-8 GT-2 MD4 MEREL PAIKNEVATE EHITISTE ALA KONTUUR GV-21 GV-20 GV-5 GT-3 MD5 20 20 MD6 D-kategooria merealune gaasitrass GT-4 DN500; PN80 GV-19 GV-6 Ajutine käigutee D-kategooria merealune gaasitrassi kaitsevöönd GT-5 GV-7 GV-18 GT-6 GV-8 GV-17 GT-7 GV-16 GV-9 Ajutine muul GT-8 GV-15 GV-10 D-kategooria merealune gaasitrass GT-9 DN500; PN80 GV-14 GV-11 GV-13 GV-12 Balticconnectori gaasitrass GV-23 GV-26 + + + + GT-10 60 + + 10 + KAI PEAL ASUVA GAASIPAIGALDISE + + + 200 KOORDINAADID: + 9 + + 9 199 + + GT-11 9 198 GP-1. X=6583774.32; Y=504264.12 + 197 + 9 GP-2. X=6583794.83; Y=504278.30 GAASITRASSI MEREOSA TINGMÄRGID. OLEMASOLEVAD OBJEKTID: 10 + + + 9 196 GP-3. X=6583760.43; Y=504327.46 + 193 9 195 9 194 + 9 192 9 GAASITRASSI MAISMAAOSA GP-4. X=6583739.96; Y=504313.11 + KATASTRIÜKSUSE PIIR + 9 191 + + + + GV-25 190 GAASIPAIGALDISE KAITSEVÖÖNDI PIIRDEAED GV-24 9 188 9 189 KOORDINAADID: OLEMASOLEV HOONE / RAJATIS 187 9 + ++ 9 + 186 9 185 9 183 9 6.529 6.688 6.759 6.737 GP-5. X=6583771.81; Y=504250.10 ASFALTKATTEGA TEE 184 9 9 179 180 9 182 181 9 GP-6. X=6583808.79; Y=504275.83 9 GP-7. X=6583762.87; Y=504341.38 KILLUSTIKKATTEGA TEE + ++ + 6.967 GP-8. X=6583726.04; Y=504315.57 7.205 7.335 HALJASTUS. PÕÕSASTIK MEREALUSE D-KATEGOORIA GAASITRASSI + ++ + 7.628 KOORDINAADID: HALJASTUS. LEHTPUUD 7.806 7.835 GT-1. X=6583742.96; Y=504307.88 HALJASTUS. OKASPUUD + 9.161 GT-2. X=6583723.79; Y=504334.67 + + 9.072 8.935 GT-3. X=6583660.97; Y=504328.49 HALJASTUS. TÕNGERMAA + GT-4. X=6583563.23; Y=504320.25 GT-5. X=6583460.22; Y=504309.69 + VALL, NÕLV + + 10.776 GT-6. X=6583350.00; Y=504298.00 10.676 10.44 + GT-7. X=6583255.88; Y=504287.96 KIVI, RAHN GT-8. X=6583158.38; Y=504279.29 + + VEEKOGU PIIR + GT-9. X=6583108.17; Y=504274.78 GT-10. X=6583036.21; Y=504265.18 + D-KATEGOORIA GAASITRASS 12.406 12.455 GT-11 X=6582999.11; Y=504261.83 + 12.335 DRENAAŽ + + MEREALUSE GAASITRASSI KAITSEVÖÖNDI + KOORDINAADID: GAASITORU KAITSEHÜLSS + 13.035 + 13.161 GAASITORU TUNNUSPOST 13.221 GV-1. X=6583770.55; Y=504302.78 + 13.99 14.085 GV-2. X=6583736.94; Y=504350.34 14.015 + + + VEEKAITSEVÖÖND (20 m) GV-3. X=6583730.10; Y=504353.80 14.066 14.437 14.659 14.566 + GV-4. X=6583724.26; Y=504354.91 + + + RANNA EHITUSKEELUVÖÖND (50 m) + GV-5. X=6583659.22; Y=504348.42 + GV-6. X=6583559.56; Y=504340.15 GV-7. X=6583460.12; Y=504329.78 TINGMÄRGID. PROJEKTEERITAVAD OBJEKTID: + + + + + GV-8. X=6583360.67; Y=504319.56 + VEEKA 16.378 16.419 FSRU HAALAMISKAI + 16.327 + ITSEVÖ GV-9. X=6583261.26; Y=504308.71 + + ÖND (2 GV-10. X=6583161.71; Y=504299.61 0 m) + + + D-KATEGOORIA MEREALUNE GAASITRASS + + GV-11. X=6583105.83; Y=504294.65 + GV-12. X=6583033.66; Y=504285.02 + + 17.824 17.894 17.82 GV-13. X=6583038.76; Y=504245.35 D-KATEGOORIA GAASIPAIGALDIS FSRU KAI PLATVORMIL + GV-14. X=6583110.51; Y=504254.91 + + GV-15. X=6583160.10; Y=504259.36 D- KAT. GAASITRASSIPAIGALDISE KAITSEVÖÖND + + + RANNA GV-16. X=6583257.96; Y=504268.07 GAASIPAIGALDISE ALA NING 10M ÜMBER KAI PERIMEETRI + EHITUS + + KEELU GV-17. X=6583353.88; Y=504278.58 + + V ÖÖND 19.818 19.914 + + GV-18. X=6583441.79; Y=504287.72 D- KAT. MEREALUSE GAASITRASSI KAITSEVÖÖND (50m) 19.829 + + + + + GV-19. X=6583557.06; Y=504299.63 20M TORUSTIKU SEINAST MÕLEMALE POOLE + GV-20. X=6583662.71; Y=504308.57 TEHNOVÕRKUDE KOOSKÕLASTUSED GV-21. X=6583714.43; Y=504313.67 jrk asutus kuupäev TELLIJA TÖÖ NR. 2338 nr. GV-22. X=6583738.04; Y=504280.01 ELERING AS 1 TELIA EESTI AS (kontrollitud) 25.03.2022 MÄRKUS: STAADIUM EP CONX PM OÜ Roseni 11, Tallinn 10111 2 ENEFIT CONNECT(side) (8133670236) 28.03.2022 MÕÕDISTATUD MÄRTS 2022 KOORDINAADID L-EST97 SÜSTEEMIS MAISMAAL OLEV MEREOSA KAITSEVÖÖND: PROJEKT PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI. OBJEKT 00 +372 5750 2020 KÕRGUSED EH2000 SÜSTEEMIS LÄHTEPUNKT PP-PALDISKI97 X=6581837.538 Y=502398.494 H=20.881 D-KATEGOORIA MEREALUNE GAASITORUJOONIS AS-02 3 ELEKTRILEVI OÜ (nr 8133670236) 28.03.2022 LÄHTEANDMED: OÜ HADES INVEST POOLT OPEREERITAV GNSS PÜSIJAAMADE VÕRK GV-23 X=6583060.21; Y=504278.22 OBJEKT VÄLJAANNE 1 PROJEKTI JUHT P. KESNER (J) 4 LAHEVESI AS (kontrollitud) 31.03.2022 INFORMATIIVSED KATASTRIÜKSUSE PIIRID ON SAADUD MAA-AMETI GEOPORTAALIST 20.03.2022 GV-24 X=6582999.09; Y=504271.88 MÕÕTKAVA 1:500 KONTROLLIJA 5 ELERING AS (kontrollitud) 08.04.2022 GV-25 X=6582999.07; Y=504251.66 JOONIS ASENDIPLAAN. HAALAMISKAI JA KUUPÄEV 05.06.2023 PROJEKTEERIJAP. KANGRO GV-26 X=6583056.04; Y=504257.28 MEREALUSE GAASITORUSTIKU PLAAN 2338_EP_AS-4-02_HaalamiskaiGaasitorustikPlaan.pdf 2338-EP00AS02-1.dwg MÕÕDISTATUD MÄRTS 2022 KOORDINAADID L-EST97 SÜSTEEMIS MD1 EV-1 FSRU haalamiskai EV-21 38 2 MD2 EV-2 60 BD1 T IN PO TY ET DJ 25 MI MD3 AT T IN PO P HI DS MI EV-3 BD2 EL-1 EV-20 EL-2 EV-4 EL-3 EL-4 MD4 MEREL PAIKNEVATE EHITISTE ALA KONTUUR EL-5 EV-19 EL-6 MD5 EV-18 MD6 EL-7 EV-5 Merealune keskpinge elektrikaabel EL-8 EV-17 EL-9 EV-6 100 100 EL-10 EV-16 EL-11 EV-7 EL-12 EV-15 EV-8 EL-13 EV-14 EL-14 EV-9 EL-15 EV-13 EV-10 EL-16 Balticconnectori EV-12 gaasitrass EV-11 + EL-17 + + + + + + + + + 200 + 9 + + 9 199 198 + + 9 + 197 MEREALUSE ELEKTRIKAABLI KOORDINAADID: + 9 TINGMÄRGID. OLEMASOLEVAD OBJEKTID: + + + 9 196 + 193 9 195 9 194 + 9 192 9 + EL-1 X=6583751.62; Y=504295.78 KATASTRIÜKSUSE PIIR + 9 191 EL-2. X=6583734.00; Y=504315.85 + + + + 9 190 EL-3. X=6583722.00; Y=504331.39 PIIRDEAED 188 9 189 EL-4. X=6583703.96; Y=504330.95 OLEMASOLEV HOONE / RAJATIS 187 9 EL-5. X=6583677.65; Y=504324.46 + ++ 9 + 186 9 185 183 9 6.529 6.688 6.759 6.737 EL-6. X=6583641.37; Y=504325.64 ASFALTKATTEGA TEE 9 184 9 9 179 180 9 182 181 9 EL-7. X=6583602.55; Y=504320.20 9 EL-8. X=6583565.13; Y=504316.08 KILLUSTIKKATTEGA TEE + ++ + 6.967 EL-9. X=6583516.16; Y=504312.63 7.205 7.335 EL-10. X=6583472.52; Y=504308.39 HALJASTUS. PÕÕSASTIK EL-11. X=6583420.56; Y=504303.89 + ++ EL-12. X=6583370.05; Y=504296.96 + HALJASTUS. LEHTPUUD 7.628 7.806 EL-13. X=6583287.17; Y=504287.70 EL-14. X=6583217.60; Y=504280.85 7.835 HALJASTUS. OKASPUUD EL-15. X=6583130.25; Y=504272.32 + 9.161 + + EL-16. X=6583058.33; Y=504266.59 9.072 HALJASTUS. TÕNGERMAA 8.935 + EL-17 X=6583056.34; Y=504266.43 + VALL, NÕLV + + 10.776 10.676 10.44 EL-17 koordinaadipunkt on lisatud ainult selleks, et + el. kaabel oleks võimalik EHR.ee süsteemis siduda KIVI, RAHN pakrineeme kinnistuga + + VEEKOGU PIIR + + 12.406 D-KATEGOORIA GAASITRASS 12.455 + 12.335 DRENAAŽ + + + MEREALUSE ELEKTRIKAABLI KAITSEVÖÖNDI GAASITORU KAITSEHÜLSS KOORDINAADID: + 13.035 + 13.161 GAASITORU TUNNUSPOST 13.221 + 13.99 14.085 14.015 + 14.066 14.437 + + VEEKAITSEVÖÖND (20 m) EV-1. X=6583866.89; Y=504272.39 14.659 14.566 + + + + RANNA EHITUSKEELUVÖÖND (50 m) + EV-2. X=6583807.57; Y=504385.83 EV-3. X=6583767.68; Y=504425.59 + EV-4. X=6583710.45; Y=504432.63 + + + EV-5. X=6583607.51; Y=504422.35 + + TINGMÄRGID. PROJEKTEERITAVAD OBJEKTID: + VEEKA EV-6. X=6583508.00; Y=504412.42 16.378 16.419 + 16.327 + + ITSEVÖ EV-7. X=6583408.50; Y=504401.93 + ÖND (2 FSRU HAALAMISKAI 0 m) + + EV-8. X=6583309.14; Y=504391.13 + + + + EV-9. X=6583209.64; Y=504381.06 + + EV-10. X=6583110.13; Y=504371.17 17.824 17.894 17.82 MERERALUNE ELERKTRIKAABEL EV-11. X=6583055.75; Y=504365.76 + + EV-12. X=6583058.49; Y=504165.12 + MEREALUSE ELEKTRIKAABLI KAITSEVÖÖND + EV-13. X=6583130.42; Y=504172.07 + + RANNA 100M EL. KAABLIST MÕLEMALE POOLE + E HITUSK EV-14. X=6583229.95; Y=504181.69 + + + EELUV EV-15. X=6583329.55; Y=504191.38 + Ö ÖND ( 19.818 19.914 + + EV-16. X=6583428.90; Y=504201.61 50m) 19.829 + + + + + EV-17. X=6583528.39; Y=504211.74 + TEHNOVÕRKUDE KOOSKÕLASTUSED EV-18. X=6583627.99; Y=504220.42 jrk EV-19. X=6583680.30; Y=504224.39 TELLIJA TÖÖ NR. 2338 asutus kuupäev nr. EV-20. X=6583727.21; Y=504164.13 ELERING AS STAADIUM EP 1 TELIA EESTI AS (kontrollitud) 25.03.2022 MÄRKUS: CONX PM OÜ EV-21. X=6583797.05; Y=504218.26 Roseni 11, Tallinn 10111 2 ENEFIT CONNECT(side) (8133670236) 28.03.2022 MÕÕDISTATUD MÄRTS 2022 KOORDINAADID L-EST97 SÜSTEEMIS PROJEKT FSRU HAALAMISKAI. OBJEKT 00 +372 5750 2020 KÕRGUSED EH2000 SÜSTEEMIS LÄHTEPUNKT PP-PALDISKI97 X=6581837.538 Y=502398.494 H=20.881 D-KATEGOORIA MEREALUNE GAASITORUJOONIS AS-04 3 ELEKTRILEVI OÜ (nr 8133670236) 28.03.2022 LÄHTEANDMED: OÜ HADES INVEST POOLT OPEREERITAV GNSS PÜSIJAAMADE VÕRK VÄLJAANNE 1 PROJEKTI JUHT P. KESNER (J) 4 LAHEVESI AS (kontrollitud) 31.03.2022 OBJEKT INFORMATIIVSED KATASTRIÜKSUSE PIIRID ON SAADUD MAA-AMETI GEOPORTAALIST 20.03.2022 MÕÕTKAVA 1:500 KONTROLLIJA 5 ELERING AS (kontrollitud) 08.04.2022 JOONIS ASENDIPLAAN. MEREALUSE KUUPÄEV 05.06.2023 PROJEKTEERIJAP. KANGRO ELEKTRIKAABLI PLAAN 2338-EP00AS04-1.dwg 2338_EP_AS-4-04_ElektrikaabliPlaan MÕÕDISTATUD MÄRTS 2022 KOORDINAADID L-EST97 SÜSTEEMIS Ehitusloa taotlus nr 2311271/10301 Ehitusloa taotlus nr 2311271/10301 Taotlus/teatis Taotluse/teatise andmed Dokument Ehitusloa taotlus nr 2311271/10301 Dokumendi kuupäev 09.06.2023 Menetlev asutus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Riigilõivu andmed Tasumisele kuuluv riigilõiv 280,00 EUR Makse saaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Saaja arvelduskonto Viitenumber Makse selgitus Ehitusloa taotlus nr 2311271/10301: 221433511, 221438287 Maksekorralduse andmed Kviitung.pdf Kviitung (31).pdf Kviitung (32).pdf Seotud isikud Isikukood/ Roll Nimi (kontaktisik) Registrikood Dokumendi esitaja 38402160230 PEETER KESNER Taotleja/Teataja 38402160230 PEETER KESNER Ehitusprojekti koostaja 46905060305 PIRET KANGRO Omanik 11022625 Elering AS (Simo Lahesalu) 09.06.2023 1/11  Ehitusloa taotlus nr 2311271/10301 Seotud ehitised Jrk Ehitise nimetus EHR kood Ehitise aadress 1 Pakrineeme 221433511 Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Pakrineeme FSRU kai gaasipaigaldis ja merealune gaasitoru 2 Pakrineeme 221438287 FSRU kai merealune 6,0kV elektri- ja sidekaabelliin 09.06.2023 2/11  Ehitusloa taotlus nr 2311271/10301 Ehitis 1 Ehitustegevuse info Näitaja Taotluse andmed Rajatise liik Hooneväline auditikohustuslik gaasipaigaldis Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga Jah ühendamata Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Loakohustuslik Ehitise üldinfo Näitaja Taotluse andmed Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus Pakrineeme FSRU kai gaasipaigaldis ja merealune gaasitoru Ehitisregistri kood 221433511 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Pakrineeme Ehitise kasutamise otstarbed Näitaja Taotluse andmed Kasutamise otstarve, eluruumi pind (m2) Kasutamise otstarve, Küttegaasi D kategooria jaotustorustik, ülerõhuga üle 16 bar mitteeluruumi pind (m2) (22113) Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0 09.06.2023 3/11  Ehitusloa taotlus nr 2311271/10301 Ehitise mõõtmed Näitaja Taotluse andmed Ehitisealune pind (m2) Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) 780,0 Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3) Ehitise konstruktsioonid ja materjalid Näitaja Taotluse andmed Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik 09.06.2023 4/11  Ehitusloa taotlus nr 2311271/10301 Ehitise tehnilised näitajad Näitaja Taotluse andmed Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusvarustuse liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Taotluse andmed 1 Nimetus Pakrineeme FSRU kai gaasipaigaldis ja merealune gaasitoru Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Joon Koordinaadid 1. 6583742.96 504307.88 2. 6583723.79 504334.67 3. 6583660.97 504328.49 4. 6583563.23 504320.25 5. 6583460.22 504309.69 6. 6583350.00 504298.00 7. 6583255.88 504287.96 8. 6583158.38 504279.29 9. 6583108.17 504274.78 10. 6583036.21 504265.18 Kuju aadressid Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Pakrineeme Ehitisel on 1 kuju 09.06.2023 5/11  Ehitusloa taotlus nr 2311271/10301 Ehitis 2 Ehitustegevuse info Näitaja Taotluse andmed Rajatise liik Kaldal asuva ehitise teenindamiseks vajalik avalikus veekogus asuv (v.a riigipiiri ületav või maakondadevaheline) tehnovõrk või - rajatis Ehitisealune pind ja kõrgus Ehitis on vees, kaldaga Jah ühendamata Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Ehitustegevuse täpsustus Alusdokument See tegevus on Loakohustuslik Ehitise üldinfo Näitaja Taotluse andmed Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus Pakrineeme FSRU kai merealune 6,0kV elektri- ja sidekaabelliin Ehitisregistri kood 221438287 Omandi liik kinnisasi Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Ehitise kasutamise otstarbed Näitaja Taotluse andmed Kasutamise otstarve, eluruumi pind (m2) Kasutamise otstarve, Veekaabelliin (22144) mitteeluruumi pind (m2) Eluruumide pind kokku 0,0 Mitteeluruumide pind kokku 0,0 09.06.2023 6/11  Ehitusloa taotlus nr 2311271/10301 Ehitise mõõtmed Näitaja Taotluse andmed Ehitisealune pind (m2) Maapealse osa alune pind (m2) Köetav pind (m2) Suletud netopind (m2) Üldkasutatav pind (m2) Tehnopind (m2) Maapealsete korruste arv Maa-aluste korruste arv Kõrgus (m) Absoluutne kõrgus (m) Pikkus (m2) 780,0 Laius (m) Sügavus (m) Maht (m3) Maapealse osa maht (m3) Ehitise konstruktsioonid ja materjalid Näitaja Taotluse andmed Vundamendi liik Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik Välisseina liik Välisseina välisviimistluse materjali liik Vahelagede kandva osa materjali liik Katuse ja katuslagede kandva osa materjali liik Katusekatte materjali liik 09.06.2023 7/11  Ehitusloa taotlus nr 2311271/10301 Ehitise tehnilised näitajad Näitaja Taotluse andmed Elektrisüsteemi liik Veevarustuse liik Kanalistasiooni liik Soojusvarustuse liik Soojusallika liik Energiaallika liik Ventilatsiooni liik Jahutussüsteemi liik Võrgu- või mahutigaas Liftide arv 09.06.2023 8/11  Ehitusloa taotlus nr 2311271/10301 Ehitise asukoht Kuju nr Näitaja Taotluse andmed 1 Nimetus Pakrineeme FSRU kai merealune elektri- ja sidekaabelliin Geomeetria moodustusviis Mõõdistatud Tüüp Joon Koordinaadid 1. 6583751.62 504295.78 2. 6583734.00 504315.85 3. 6583722.00 504331.39 4. 6583703.96 504330.95 5. 6583677.65 504324.46 6. 6583641.37 504325.64 7. 6583602.55 504320.20 8. 6583565.13 504316.08 9. 6583516.16 504312.63 10. 6583472.52 504308.39 11. 6583420.56 504303.89 12. 6583370.05 504296.96 13. 6583287.17 504287.70 14. 6583217.60 504280.85 15. 6583130.25 504272.32 16. 6583058.33 504266.59 17. 6583054.34 504266.28 Kuju aadressid Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Pakrineeme Ehitisel on 1 kuju 09.06.2023 9/11  Ehitusloa taotlus nr 2311271/10301 Dokumendid Dokumendi liik: Riigilõivu maksekorraldus Jrk Faili andmed 1 Faili nr Faili nimetus Fail Kviitung.pdf Väljaandja/koostaja (kpv) (09.06.2023) Üleslaadija PEETER KESNER 2 Faili nr Faili nimetus Fail Kviitung (31).pdf Väljaandja/koostaja (kpv) (26.07.2023) Üleslaadija PEETER KESNER 3 Faili nr Faili nimetus Fail Kviitung (32).pdf Väljaandja/koostaja (kpv) (08.08.2023) Üleslaadija PEETER KESNER Dokumendi liik: Muu lisa Jrk Faili andmed 1 Faili nr Faili nimetus Hoonestusloa andmise otsus Fail otsus_1-7_23-248.asice Väljaandja/koostaja (kpv) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (26.07.2023) Üleslaadija PEETER KESNER Dokumendi liik: Ehitusprojekt, -dokument (täpsustamata) Jrk Faili andmed 1 Faili nr Faili nimetus Offshore Pipeline Basis of Design Fail CON-2201-BOD-001 Rev 2 Offshore Pipeline Basis of Design.pdf Väljaandja/koostaja (kpv) Subsea Engineering Associates (27.07.2022) Üleslaadija PEETER KESNER 09.06.2023 10/11  Ehitusloa taotlus nr 2311271/10301 09.06.2023 11/11 BALTICCONNECTOR DN 500; 80bar PALDISKI FSRU Loa290 x B50 x T13,0 HAALAMISKAI PROJEKTEERITAV MEREALUNE D-KATEGOORIA GAASITORUSTIK DN 500; P=80 bar ELERING KOMPRESSORJAAM BALTICCONNECTOR DN 700; 54bar TELLIJA TÖÖ NR. 2338 ELERING AS STAADIUM EP CONX PM OÜ Roseni 11, Tallinn 10111 PROJEKT PAKRINEEME FSRU HAALAMISKAI. OBJEKT 00 +372 5750 2020 D-KATEGOORIA MEREALUNE GAASITORUJOONIS AS-01 VÄLJAANNE 1 PROJEKTI JUHT P. KESNER (J) OBJEKT MÕÕTKAVA 1:10000 KONTROLLIJA JOONIS KUUPÄEV 05.06.2023 PROJEKTEERIJAP. KANGRO ASUKOHA SKEEM 2338-EP00AS01-1.dwg 2338_EP_AS-4-01_Asukoht