Kemikaalivaldkonna analüüsi lõpliku versiooni drafti ülevaatamine - tähtaeg 22.03 - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Failid

Sisu (failidest)

Saatja: Ingrid Teinemaa <[email protected]> Saadetud: 21.03.2023 19:58 Adressaat: TTJA <[email protected]> Teema: FW: Kemikaalivaldkonna analüüsi lõpliku versiooni drafti ülevaatamine - tähtaeg 22.03 Manused: kemikaalivaldkonna uuringu raport. 10.03.2023.pdf; kemikaalivaldkonna uuringu tagasiside vorm.docx Palun see ka lisada deltasse samasse kataloogi, kus eelmine kiri. Valmond Mikli – täitja. Mulle teadmiseks. From: Liina Tarkus <[email protected]> Sent: Monday, March 13, 2023 1:00 PM To: 'Aive Telling' <[email protected]>; Merike Ring <[email protected]>; [email protected]; Mari Tikan <[email protected]>; Kristi Leemet <[email protected]>; [email protected]; Ingrid Teinemaa <[email protected]>; Reelika Kuusik <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; Kristjan Truu <[email protected]>; [email protected]; [email protected] Cc: Birgit Parmas <[email protected]>; Hannela Artus <[email protected]> Subject: Kemikaalivaldkonna analüüsi lõpliku versiooni drafti ülevaatamine - tähtaeg 22.03 Tere, Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) on jõudnud Eesti kemikaalivaldkonna analüüsiga lõpusirgele. Valminud on töö lõplik raport, mis on KeMil plaanis ametlikult vastu võtta märtsi lõpus. Pärast töö vastuvõtmist korraldame aprillis ka laiemale ringile kemikaalivaldkonna analüüsi tutvustava ürituse. Kutse üritusele saadame märtsi lõpupoole. Kirjale on lisatud töö lõpliku raporti draft ning tagasiside vorm. Kui märkate raportis faktivigu või muid suuri sisulisi eksimusi, siis palun märkige need tagasiside vormi, viidates seal parandamist vajava koha lehekülje- ja rea numbritele. Tagasiside vormid saatke palun mulle tagasi hiljemalt 22.03 tööpäeva lõpuks. Siis jõuab RAKE vajalikud muudatused sisse viia enne töö vastuvõtmist. Ette tänades Liina Tarkus Nõunik | Keskkonnatehnoloogia osakond Adviser | Environmental Technology Department +372 626 0745 | +372 56710494 | [email protected] | http://www.envir.ee/ Keskkonnaministeerium | Ministry of the Environment of Estonia | Paldiski maantee 96, 13522 Tallinn, Eesti 1 Kemikaalivaldkonna töö tõhusama korraldamise kontseptsiooni väljatöötamine 2023 Märts 2 3 4 5 6 7 8 Kemikaalivaldkonna töö tõhusama 9 korraldamise kontseptsiooni 10 väljatöötamine ning analüüs ja 11 ettepanekud pädevuste ja seonduvate 12 tegevuste optimaalsemaks jaotuseks 13 Tellinud Keskkonnaministeerium 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 Tartus 2023. aastal 29 Uuringu kemikaalivaldkonna töö tõhusama 59 30 korraldamise kontseptsiooni väljatöötamisest ning 31 analüüsist ja ettepanekutest pädevuste ja seonduvate 60 32 tegevuste optimaalsemaks jaotuseks tellis 61 33 Keskkonnaministeerium ja selle tegi Tartu Ülikooli 34 sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. 62 35 63 36 64 65 37 66 38 67 39 68 69 40 RAKE 70 41 RAKE on võrgustikutüüpi rakendusuuringute keskus. 42 Meie missioon on edendada teadmisel põhinevat 71 43 otsustamist Eesti ühiskonnas. Lisaks RAKE meeskonnale 72 44 kaasame kõrgeima kvaliteedi tagamiseks oma 45 uuringutesse valdkondlikke eksperte nii Tartu Ülikoolist 73 46 kui vajadusel ka väljastpoolt. RAKE võrgustikust leiab nii 47 sotsiaalteadlasi kui meditsiini-, loodus-, tehnika- ja 74 48 humanitaarteaduste valdkonna esindajaid. 75 49 76 50 77 51 78 KONTAKTANDMED: 52 79 Lossi 36-309, 51003, Tartu 53 80 +372 51 60 975 81 [email protected] 54 82 http://rake.ut.ee 55 56 57 58 83 SISUKORD 84 85 TÖÖ EESMÄRK JA METOODIKA ...................................................................................................... 8 86 KEMIKAALIVALDKONNA MÄÄRATLEMINE ................................................................................. 10 87 KEMIKAALIVALDKONNA KORRALDUST REGULEERIVAD OLULISEMAD ÕIGUSAKTID JA KAVAD ..........................................13 88 KEMIKAALIVALDKONNA KORRALDUSLIKUD ÜLESANDED......................................................................................................24 89 TÄITMATA VÕI ÜLEARUSED KORRALDUSLIKUD ÜLESANDED KEMIKAALIVALDKONNAS .....................................................27 90 ÜLESANDEID TÄITVAD INSTITUTSIOONID ...............................................................................................................................27 91 KEMIKAALIVALDKONNA MUUD OSAPOOLED, NENDE ROLLID JA OMAVAHELISED SEOSED...............................................30 92 KEMIKAALIVALDKONNA TOIMIJATE SÜNTEESITUD ARUSAAMAD VALDKONNAST, SELLE 93 KORRALDUSLIKE ÜLESANNETE PROBLEEMIDEST JA ARENGUVAJADUSTEST ......................... 33 94 KEMIKAALIVALDKONNA MÕISTMINE ..................................................................................................... 33 95 KORRALDUSLIKE ÜLESANNETE TÄITMISE PROBLEEMID JA VÕIMALUSED ..................................................... 36 96 KEMIKAALIPOLIITIKA JA -STRATEEGIA .....................................................................................................................................36 97 POLIITIKA KUJUNDAMINE (RAHVUSVAHELINE TASAND) .......................................................................................................38 98 ÕIGUSLOOME............................................................................................................................................................................39 99 KEMIKAALIDE HINDAMINE .......................................................................................................................................................40 100 LUBADE MENETLEMINE ............................................................................................................................................................41 101 ANDMEHALDUS ........................................................................................................................................................................42 102 KOOSTÖÖ ASUTUSTE VAHEL....................................................................................................................................................44 103 KOOSTÖÖ ETTEVÕTETE NING VALITSUSVÄLISTE ORGANISATSIOONIDEGA .........................................................................45 104 ETTEVÕTETE TEADLIKKUSE TÕSTMINE.....................................................................................................................................46 105 ELANIKKONNA TEAVITAMINE JA TEADLIKKUSE TÕSTMINE ...................................................................................................47 106 TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS...............................................................................................................................................47 107 JÄRELEVALVE .............................................................................................................................................................................48 108 PERSONALI ARENDAMINE ........................................................................................................................................................56 109 KORRALDUSLIKE ÜLESANNETE ÜLDISED VÄLJAKUTSED ............................................................................. 61 110 KEMIKAALIVALDKONNA KORRALDAMISE IDEEKORJE TULEMUSED ............................................................. 66 111 JUHTIV MINISTEERIUM..............................................................................................................................................................66 112 KEMIKAALIOHUTUSE KOMISJON .............................................................................................................................................67 113 ÜHE ASUTUSE MUDEL ..............................................................................................................................................................70 114 ÜHE MINISTEERIUMI OSAKONNA MUDEL...............................................................................................................................71 115 MITME ASUTUSE/ STRUKTUURIÜKSUSE MUDEL.....................................................................................................................72 116 STATUS QUO .............................................................................................................................................................................72 117 KOORDINATSIOONI TÕHUSTAMINE KUI PEAMINE MUUTMISVAJADUS ................................ 73 5 118 KEMIKAALIVALDKONNA KORRALDUSE PROBLEEMID JA LAHENDUSETTEPANEKUD ............ 80 119 1. KEMIKAALIPOLIITIKA JA -STRATEEGIA...........................................................................................................................80 120 2. POLIITIKA KUJUNDAMINE (RAHVUSVAHELINE TASAND) ...........................................................................................83 121 3. ÕIGUSLOOME...................................................................................................................................................................84 122 4. KEMIKAALIDE HINDAMINE .............................................................................................................................................87 123 5. LUBADE MENETLEMINE...................................................................................................................................................87 124 6. ANDMEHALDUS...................................................................................................................................................................89 125 7. KOOSTÖÖ ETTEVÕTETE NING VALITSUSVÄLISTE ORGANISATSIOONIDEGA .............................................................89 126 8. ETTEVÕTETE JA ELANIKKONNA TEADLIKKUSE TÕSTMINE JA NÕUSTAMINE ............................................................90 127 10. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS ......................................................................................................................................92 128 10. JÄRELEVALVE ......................................................................................................................................................................93 129 11. PERSONALI ARENDAMINE.............................................................................................................................................. 102 130 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 105 131 KIRJANDUS.................................................................................................................................... 109 132 LISA 1 KONSULTEERIMISEL OSALENUD ASUTUSED ................................................................................. 112 133 LISA 2 INTERVJUEERITUD ................................................................................................................... 113 134 LISA 3 ARUTELUSEMINARIDES OSALEJAD ............................................................................................. 114 135 LISA 4 KEMIKAALIVALDKONNA KORRALDUSLIKE ÜLESANNETE KAARDISTUS ............................................ 115 136 POLIITIKAKUJUNDAMINE ............................................................................................................................................. 116 137 ÕIGUSLOOME.................................................................................................................................................................... 123 138 TEGEVUSKAVADE KOOSTAMINE ............................................................................................................................... 130 139 TOETUSMEETMETE DISAIN JA ELLUVIIMINE.......................................................................................................... 134 140 KEMIKAALIDE HINDAMINE JA REGISTREERIMINE ............................................................................................... 136 141 RISKIHINDAMINE ............................................................................................................................................................. 138 142 DOKUMENTIDE KONTROLL JA KOOSKÕLASTAMINE ........................................................................................ 139 143 LUBADE MENETLEMINE ................................................................................................................................................. 142 144 EKSAMINEERIMINE.......................................................................................................................................................... 146 145 ARUANDLUS ...................................................................................................................................................................... 148 146 ANDMEHALDUS ............................................................................................................................................................... 153 147 SEIRE TEGEVUSED ............................................................................................................................................................ 157 148 TEAVITUSTEGEVUSED..................................................................................................................................................... 159 149 ELANIKKONNA JA ETTEVÕTJATE TEADLIKKUSE TÕSTMINE JA NÕUSTAMINE ........................................ 165 150 ASUTUSTEVAHELINE KOOSTÖÖ ................................................................................................................................ 169 151 RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ .................................................................................................................................... 172 152 TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS................................................................................................................................. 189 153 RIIKLIK JÄRELEVALVE ...................................................................................................................................................... 191 154 RIIKLIKU SUNNI RAKENDAMINE ................................................................................................................................ 202 155 PERSONALI KOMPETENTSI TÕSTMINE .................................................................................................................... 206 156 KOV KORRALDAMINE..................................................................................................................................................... 209 157 6 158 159 160 161 162 163 164 7 165 Töö eesmärk ja metoodika 166 167 Kemikaalivaldkonna efektiivne korraldamine ja eesmärgipärane arendamine on globaalsete 168 sotsiaalmajanduslike mõjude ning Euroopa roheleppe väljakutsetega toimetulemisel olulise 169 tähtsusega. Eestis puudub riiklikul tasandil jagatud arusaamine kemikaalivaldkonna sisust, 170 toimimisest, haldamisest, suunamisest ning arenguvajadustest. Valdkonnaga seotud tegevuste 171 korraldust iseloomustab juhtimis- ja haldusülesannete killustatus paljude riigiasutuste vahel, 172 puudulik institutsionaalne koordinatsioon ning piiratud järelevalvealane koostöö. Kemikaalidega 173 seotud strateegilised eesmärgid on kohati nõrgalt integreeritud. Selle tulemusena eo ole valdkonna 174 arendamise poliitikate kooskõlalisus, eesmärgipärasus, järjepidevus ja tulemuslikkus veel 175 aplodeeritav. 176 177 Käesoleva uuringu eesmärk on välja töötada kemikaalivaldkonna korralduse kontseptsioon ja 178 sõnastada ettepanekud valdkonna tõhusamaks suunamiseks ja korraldamiseks. Uuring aitab luua 179 olulist teadmist, millele tuginedes kemikaalivaldkonna korraldamise ja järelevalve süsteemsust 180 parandada ning (laiemalt) rohepöörde väljakutsetesse kvaliteetsemalt panustada. Siinse uuringu 181 üheks kaasuvaks panuseks on samuti mõtestada valdkonna hõlmatust, tuua esile selle toimimise 182 olelusringi põhist sõltuvuse loogikat ning institutsionaalse ja korraldusliku sidususe kriitilist rolli nii 183 riikliku kui ka globaalse tasandi väljakutsetele reageerimisel. 184 185 Töö eesmärgi saavutamiseks täideti järgnevad tööülesanded: 186 187 1) Määratleti kemikaalivaldkond ning kaardistati sellele tuginedes kemikaalivaldkonna 188 praegune korraldus; 189 2) selgitati kemikaalivaldkonna korralduse probleemid, arenguvajadused ja -võimekused; 190 3) kujundati ettepanekud valdkonna korraldamise ja suunamise tõhustamiseks. 191 192 Kemikaalivaldkonna määratlemine ning selle praeguse korralduse kaardistamine hõlmas valdkonna 193 valitsemis- ja haldusülesandeid täitvate asutuste ning nende asutuste täidetavate ja täitmist vajavate 194 ülesannete selgitamist. Valdkonna kaardistamise analüüsil võeti aluseks kemikaali olelusringi või 195 elutsükli põhine lähenemine ning ülesannete temaatiline rühmitamine. Kemikaalivaldkonna 196 piiritlemisel, korralduse kaardistamisel ja ülesannete analüüsil tugineti temaatilise kirjanduse (sh 197 teadustekstid, rahvusvahelised uuringuraportid ja strateegiad, juhendid), õigusaktide ja strateegiate 198 analüüsile, valdkonna korraldamise eest vastutavate riigiasutustega tehtud kirjalikele 199 konsultatsioonidele ning riigiasutuste ja huvigruppide esindajatega tehtud intervjuudele. 200 Konsultatsiooni kaasati 14 riigiametit ning intervjuudel osales 23 ametnikku ja erialaspetsialisti. 201 202 Kemikaalivaldkonna korralduse tõhustamise kontseptsiooni kujundamiseks selgitati ka 203 kemikaalivaldkonna arenguvajadused ja olulisemad probleemkohad, keskendudes riigitasandi 204 katmata ülesannete, EL tasandilt ja rahvusvahelistest kohustustest tulenevate ülesannete ja 205 võimekuste ning kemikaalivaldkonna huvirühmade ootuste selgitamisele valdkonna korraldamisel ja 206 arendamisel. 207 8 208 Eelnevates tööetappides kogutud teadmise sünteesile toetudes kujundati lahendused valdkonna 209 korraldamise ja suunamise parandamiseks ning suurema süsteemsuse tagamiseks, mida testiti 210 aruteluseminaridel. Kolmel aruteluseminaril osalesid vastutavate riigiasutuste 211 järelevalvespetsialistid- ja eksperdid ning valdkonna poliitikate suunamise ja korraldamise tagamise 212 eest vastutavate ministeeriumite asekantslerid, osakonnajuhatajad ning nõunikud. 213 214 Käesolevas raportis esitatud teadmine, võttes arvesse ülalpool kirjeldatud ülesandeid, on 215 struktureeritud alljärgneva loogika alusel. 216 217 Toetudes väliskirjandusest sünteesitud teoreetilisele raamistikule, selgitatakse esmalt, mida 218 kemikaalivaldkond, mille korralduse probleeme ja nende lahendusi otsitakse, hõlmab. Selleks 219 kirjeldatakse, millised õigusaktid valdkonda reguleerivad, milliseid korralduslikke ülesandeid 220 valdkonna toimimiseks täidetakse, millised osapooled valdkonna korralduslikke ülesandeid täidavad, 221 ning millised on nende rollid ja omavahelised seosed. 222 223 Seejärel tehakse üldistus sellest, kuidas kemikaalivaldkonna korralduslikke ülesandeid täitvad 224 osapooled valdkonda etteantud ideede ja omapoolsete vaadete alusel määratlevad ning milliseid 225 probleeme ja võimalikke lahendusi nad näevad nii valdkonna korralduslike ülesannete täitmisel, kui 226 ka valdkonna ühtse juhtimise ning koordineerimise juurutamisel. 227 228 Järgnevalt kirjeldatakse teoreetilisi lähtekohti, millele tuginedes on töös kujundatud valdkonna 229 korralduslikud lahendused. 230 231 Raporti lõpus esitatakse valdkonna korralduslike ülesannete täitmisega seotud ettepanekud 232 probleemide ning lahenduste kirjelduse vormis. 233 234 9 235 236 237 Kemikaalivaldkonna määratlemine 238 239 Kemikaalivaldkonda kui tervikut on Eestis sageli mõistetud teoreetilise visioonina, - millegi sellisena, 240 mille üle võib vaid pelgalt mõtteid vahetada, kuid mille praktiline toimimine või võimalik soovitav 241 realiseerumine praktilises sotsiaalses reaalsuses on järjekindlalt tagasi lükatud. Erinevad pädevad 242 riiklikud institutsioonid ja seotud osapooled ei ole ühel nõul selles, kas see valdkond eksisteerib, ja 243 kui, siis mida, kuidas ja keda see hõlmab või hõlmama peaks. Samuti ei olda ühisel seisukohal ka 244 selles, kuivõrd mõistlik on üldse püüda kemikaalidega seotud regulatsioone ja tegevusi 245 valdkonnastada. Kemikaalivaldkonda on olnud keeruline piiritleda või kompaktse regulatsioonide ja 246 praktikate kogumina mõista ning osalt ka seetõttu jõuda konsensusele selle võimalikus 247 institutsionaliseerimises, konsolideerimises ning strateegilises suunamises. 248 249 Siinses töös lahendada võetud ülesannete täitmise kriitiline eeldus on kujundada analüütiliselt 250 põhistatud arusaam kemikaalivaldkonna tähendusest ja ulatusest. 251 252 Kemikaalivaldkonna määratlemise põhieelduseks on arusaam valdkonna dünaamilisest olemusest. 253 Lihtsalt öeldes tähendab see valdkonna piiride avatust ja paindlikkust. Nii valdkonna enda sisemine 254 areng kui ka valdkonda mõjutavad globaalsed, regionaalsed ning siseriiklikud poliitilised ja 255 sotsiaalmajanduslikud arengud, tegurid ja protsessid hoiavad valdkonda muutuses. Valdkonna piirid 256 ja sisu on seega ajas kohanduvad. 257 258 Kemikaalivaldkonna toimimise aluseks on kemikaalide elutsükkel. Seejuures on kemikaal nähtud 259 kui aine, mis esineb iseseisvalt või segu koosseisus. Kemikaal võib olla nii toodetud kui ka loodusest 260 saadud segu, mis ei sisalda elusorganisme. 261 262 Kemikaali elutsükli võib üldistatult jaotada viieks omavahel seotud etapiks (Ayres, 1995; Burgess & 263 Brennan, 2001; Guinée, 2002). 264 265 1. Kemikaalide toormaterjalide ammutamine ja toormaterjalide töötlemine. 266 267 Hõlmab sh maavarade kaevandamist, puidu jm taimsete või ka loomsete ressursside kasutamist 268 kemikaalide toormaterjali saamiseks. 269 270 2. Kemikaalide tootmine. 271 272 Selles etapis toimub kemikaalide tootmine toormaterjalist (nt nafta, põlevkivi, fosforiit jt) ja 273 tööstuskemikaalidest. 274 275 3. Kemikaalide pakendamine, transport, ladustamine ja müük. 276 10 277 Etapp sisaldab toodetud kemikaalide turule laskmisega seotud tegevusi. 278 279 4. Kemikaalide kasutamine. 280 281 See etapp hõlmab kemikaalide kasutamist ettevõtete (valdavalt allkasutajad) majandustegevuses (sh 282 kemikaale sisaldavate toodete, va kemikaalide tootmisprotsessis); samuti muude institutsioonide 283 ning elanikkonna kemikaalide tarbimist. 284 285 Kui turule lastud kemikaale kasutatakse allkasutajate poolt toodete tootmisel, siis läbivad toodetes 286 kasutatud kemikaalid uuesti elutsükli 3. etapi. 287 288 5. Kemikaalide taaskasutus (ringlussevõtt) ja jäätmekäitlus (ringlusest kõrvaldamine). 289 290 Kemikaali elutsükli viimases etapis leiab aset kemikaalide jäätmekäitlus. Selles etapis kemikaalid kas 291 kõrvaldatakse ringlusest (ladestamine, põletamine) või võetakse uuesti ringlusse. 292 293 Kemikaali elutsükli etappides 1-4 toimub samuti kemikaalidega seotud jäätmekäitlus (nt 294 kaevandusjäätmete ladustamine, tootmisprotsessides kasutatud põletusjäätmete kogumine, vanade, 295 sh ohtlike kemikaalide (sh toodetes) sorteerimine, märgistamine, hoiustamine, vedu jm) kuni 296 jäätmevaldaja ei ole kemikaalijäätmeid üle andnud jäätmekäitlejale. Kemikaalide üle andmisel 297 jäätmekäitlejale liiguvad kemikaalid elutsükli 5. etappi. Sõltuvalt ringlusse võetud kemikaalide 298 kasutusotstarbest võivad need kemikaalid liikuda elutsükli etappidesse 2-4 (Fantke & Ernstoff, 2018). 299 300 Kõigis kemikaali elutsükli etappides leiab aset ka kemikaalide (ja kemikaalijäätmete) käitlemisest 301 tulenevate saasteainete keskkonda (pinnas, õhk, vesi) sattumine ja selle piiramine. 302 303 Kõigi kemikaali elutsükli etappide juurde kuulub vastavate tegevuste ja tegevusteks vajaliku taristu 304 (sh hooned, mahutid, seadmed, vahendid jms) planeerimine, projekteerimine, hankimine ja arendus. 305 306 Kõigis kemikaali elutsükli etappides toimub ka energia- (sh kütused) ja muude ressursside (sh vee) 307 kasutamine (Christensen & Olsen, 2004; Nazir, 2017). 308 309 Kemikaali elutsükkel ei teki tühjale kohale, vaid see on kujundatud, rõhutades siinkohal valdkonna 310 olemuse kliendikesksuse primaarsust, kesksete sotsiaalselt eesmärgistatud süsteemide ja 311 väljakutsete, mida me siinkohal nimetame lihtsustatult teemadeks, tõukel. Kemikaalivaldkonna 312 kesksete teemadega seotud tegevused määravad kemikaali elutsükli olemasolu ning loovad 313 eeldused ka selle elutsükli korrapärastatud ning ohutuks toimimiseks. Valdkonna kesksed teemad on 314 järgnevad: 315 316 1. Kemikaalimajandus 317 318 Kemikaalivaldkond koondub ümber kemikaalimajanduse, mille eesmärk on võimaldada ühiskonnas 319 vajalike kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine (Koleske, 2007). 320 Kemikaalimajanduse peamised subjektid on keemiatööstuse ettevõtted, ettevõtted, kes kasutavad 11 321 kemikaale allkasutajatena (sh, toomisprotsessides, teenuste osutamisel jm), kodutarbijad ning riigi ja 322 kohaliku omavalitsuse asutused. Kemikaalimajandus hõlmab seega nii kemikaalide tootmise ja 323 müügiga seotud tegevusi (laiemalt ka keemiatööstus) kui ka kemikaalide kasutamist muude 324 majandustegevuste ja tootmisprotsesside võimaldamiseks (nt kütuste kasutamine veonduses, 325 energeetikas; liimide, lakkide kasutamine puidutööstuses, keemiatööstuse toodete kasutamist 326 teeninduses jne) ning kemikaalide kodutarbimist. Kemikaalimajandus on eesmärgistatud kasumile 327 ning püüdleb säästlikkuse ja ressursitõhususe poole. Kemikaalimajandus on seega oma olemuselt 328 kasvavalt muutumas ringmajanduseks (Transitioning to a Circular Economy Through Chemical and 329 Waste Management, 2022). 330 331 2. Valdkondliku taristu planeerimine ja rajamine 332 333 Valdkondliku taristu planeerimise ja rajamise eesmärk on tagada kemikaalimajanduse 334 eesmärkide täitmiseks vajalike tingimuste olemasolu ja arendamine. See hõlmab sellise taristu 335 planeerimist, kus hakatakse (majandus-)tegevuse läbiviimiseks uurima, tootma, ladustama, müüma 336 või kasutama (tervisele ja keskkonnale potentsiaalselt ohtlikke) kemikaale. Taristu planeerimine ja 337 rajamine on kemikaalimajanduse toimimise ja kasvu eelduseks. 338 3. Teadus- ja arendustegevus 339 340 Teadus- ja arendustegevus kätkeb endas kemikaalide kui ainete ja segude uurimist ja uute segude 341 arendamist, keemiliste ainete ja segude käitlemisest tulenevate riskide uurimist ning riskide 342 maandamise lahenduste väljatöötamist, kemikaalide uurimis- ja tootmisprotsesside uurimist ja 343 arendamist, kemikaalimajanduse toimimise ja korraldamise uurimist ning tõhustamise meetmete 344 arendamist. Teadus- ja arendustegevus ja kemikaalivaldkonna innovatsioonide loomine toimub 345 valdkonna ettevõtete, teadusasutuste ning riigiinstitutsioonide koostöös. Teadus- ja arendustegevus 346 aitab tagada kemikaalimajanduse jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime. 347 348 4. Kemikaaliohutus 349 350 Kemikaalimajanduse olemasolu ja areng (sh taristu planeerimine ja rajamine) on kemikaaliohutusega 351 seotud tegevuste eelduseks (ja mitte vastupidi). Kemikaaliohutus on mõistetud süsteemselt 352 korraldatud ja suunatud tegevuste kogumina, mille eesmärk on kemikaalide uurimisest, tootmisest, 353 veost, müügist, pakendamisest, ladustamisest, kasutamisest, (taas-)kasutamisest ning jäätmetena 354 käitlemisest tingitud tervise- ja keskkonnariskide ennetamine ja võimalike keskkonnakahjude 355 likvideerimise korraldamine. Kemikaaliohutus panustab inimeste (sh töö- ja terviseohutus) ja 356 keskkonna kaitse tagamisse kogu kemikaalide elutsükli jooksul. 357 358 5. Roheleppe väljakutsed. 359 360 Kemikaalimajandus ja kemikaaliohutus ei ole asjad iseeneses, vaid on mõjutatud olulisel määral 361 eesmärgipõhistest väljakutsetest globaalsel ning regionaalsel tasandil. Kemikaalimajanduse ja 362 kemikaaliohutuse integreeritud ja harmoniseeritud arendamine panustab kestliku arengu 363 eesmärkide saavutamisse ning elurikkuse kaitsmisse (Euroopa rohelepe). 12 364 Kirjeldatud teemad (süsteemid ja väljakutsed) on reguleeritud, kujundatud, suunatud ja toimitud läbi 365 valitsemise praktikate ning sotsiaalse sekkumise. Seega on pääsmatu piiritleda kemikaalivaldkonna 366 raamid ka selle korralduslikust vaatepunktist. Siit alates on kemikaalivaldkonna määratlemisel vajalik 367 arvestada ka selle toimimise kontekstiga. Seega, korralduslikust seisukohast piiritlevad 368 kemikaalivaldkonda korralduslikud ülesanded, nende täitmisega seotud tegevused ja 369 institutsioonid, kes ülesandeid täidavad. Igal riigil on oma kemikaalivaldkond ja selle määratlemise 370 ja toimimise alused. Eesti kemikaalivaldkonna korralduslikud ülesanded tulenevad valdkonda 371 reguleerivatest rahvusvahelistest, EL-i ja riigi õigusaktidest ning suunavatest strateegiatest. 372 373 374 Kemikaalivaldkonna korraldust reguleerivad olulisemad õigusaktid ja 375 kavad 376 Eesti kemikaalivaldkonna korralduslikke ülesandeid ja institutsioonide vastutusi reguleerivad 377 õigusaktid on rahvusvahelised konventsioonid, Euroopa Liidu määrused ja direktiivid, Eesti seadused, 378 Vabariigi Valitsuse määrused, Sotsiaalministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja 379 Kommunikatsiooniministeeriumi, Maaeluministeeriumi ning Siseministeeriumi kehtestatud 380 määrused, nimetatud ministeeriumite ning nende hallatavate asutuste põhimäärused. 381 Kemikaalivaldkonna korraldust reguleerivad õigusaktid, võttes arvesse siinses uuringus mõtestatud 382 valdkonna määratlust, reguleerivad korralduslikult ka kemikaalide elutsükli (ohutut) toimimist. Paljud 383 nendest õigusaktidest reguleerivad vaid üht kemikaali elutsükli etappi, kuid mõned õigusaktid 384 reguleerivad ka kõiki elutsükli etappe (nt töötervishoiu- ja tööohutuse seadus, jäätmeseadus jt). 385 Kemikaalivaldkonda reguleerivate olulisemate õigusaktide välja selgitamisel andsid oma panuse ka 386 riigiametite esindajad, lisades dokumendianalüüsi abil loodud algsele nimekirjale nende hinnangul 387 olulisi õigusakte ja konventsioone. Ehkki aktide nimekiri ei ole „suletud“, siis valdkonna määratlemise 388 seisukohalt eeldame, et kemikaalivaldkond hõlmab neid kemikaalidega (kogu nende elutsükli 389 ulatuses) seotud tegevusi, mida alljärgnevad aktid reguleerivad. Aktide hilisemal lisamisel või välja 390 võtmisel vastavalt valdkonna piirid muutuvad. 391 392 Seadused 393 Kemikaaliseadus 394 Biotsiidiseadus 395 Jäätmeseadus 396 Veeseadus 397 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus 398 Maapõueseadus 399 Taimekaitseseadus 13 400 Väetiseseadus 401 Vedelkütuseseadus 402 Toote nõuetele vastavuse seadus 403 Rahvatervise seadus 404 Ravimiseadus 405 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus 406 Tubakaseadus 407 Lõhkematerjaliseadus 408 Tuleohutuse seadus 409 Hädaolukorra seadus 410 Planeerimisseadus 411 Ehitusseadus 412 Atmosfääriõhu kaitse seadus 413 Tööstusheite seadus 414 Töötervishoiu- ja tööohutuse seadus 415 Seadme ohutuse seadus 416 Keskkonnaseire seadus 417 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus 418 Keskkonnavastutuse seadus 419 Meresõiduohutuse seadus 420 Autoveoseadus 421 Raudteeseadus 422 423 Määrused 424 Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused (VV) 425 Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord (VV) 426 Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 427 (VV) 428 Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse 429 nõuded (VV) 14 430 Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (VV) 431 Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (SoM) 432 Hea laboritava nõuded ja kord (SoM) 433 Hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise nõuded ning kord (SoM) 434 Ohtlike kemikaalide arvestuse kord (SoM) 435 Erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele (MKM) 436 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse 437 kategooria määramise kord (MKM) 438 Täpsustatud nõuded kahjuritõrje läbiviimisele, plaanile ja aruandele (SoM) 439 Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete 440 ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende 441 kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, 442 ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused (KeM) 443 Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord (VV) 444 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse 445 juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused 446 (KeM) 447 Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta (KeM) 448 Nõuded vee füüsikalis-keemilisi ja keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende 449 uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse kvaliteedi tagamisele ning 450 analüüsi referentmeetodid (KeM) 451 Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning 452 kuja täpsustatud ulatus (KeM) 453 Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded (MeM) 454 Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise tingimused ja viis (MeM) 455 Taimekaitsekoolituse programmi, taimekaitsekoolitusel käsitletavate teemade ja koolituse kestuse 456 nõuded (MeM) 457 Nõuded väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamisele ning väga mürgise taimekaitsevahendi 458 kasutamise plaanile ja protokollile (MeM) 459 Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest 460 pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks (KeM) 461 Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa (MeM) 462 Nõuded väetise pakendi ja teabelehe märgistusele (MeM) 463 Väetiste nomenklatuur (MeM) 15 464 Väetisest proovide võtmise kord ja proovide analüüsi meetodid (MeM) 465 Ravimi müügiloa andmise ja müügiloa uuendamise taotlemise ja taotluse menetlemise ning Euroopa 466 Majanduspiirkonna liikmesriigi pädeva asutuse hinnangu tunnustamise tingimused ja kord (SoM) 467 Ravimite säilitamise ja transportimise tingimused ja kord (SoM) 468 Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende 469 koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele (MKM) 470 Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded 471 fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, 472 liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks (KeM) 473 Kaevandamise ohutusnõuded (MKM) 474 Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded (SiM) 475 Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite, välja arvatud 476 aerosoolide, ning sõidukite väljaspool tootmisseadeldisi kasutatavate viimistlusmaterjalide alaliigid, 477 lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtused ning piirväärtustele vastavuse määramiseks 478 kasutatavad meetodid (KeM) 479 Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta 480 andmeid koondavate asutuste loetelu (VV) 481 Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete 482 mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid (KeM) 483 Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete 484 heitkoguste määramise meetodid (KeM) 485 Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste 486 keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste 487 kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika (KeM) 488 Nõuded vedelkütusele (MKM) 489 Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning 490 keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis (KeM) 491 Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava ja lahustite kasutuskava koostamise 492 nõuded ja rakendamise juhised (KeM) 493 Toote turule laskmise kitsendustest Euroopa Komisjoni teavitamise kord (VV) 494 Lõhkematerjalile ja pürotehnilisele tootele, nende nõuetele vastavuse tõendamisele ja käibe 495 jälgitavusele ning arvestuse pidamisele esitatavad nõuded (MKM) 496 Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded (MKM) 497 Lõhkematerjalilaole, lõhkematerjali ja pürotehnilise toote hoidmisele esitatavad nõuded (MKM) 16 498 Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning 499 gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded (MKM) 500 Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtule esitatavad ohutusnõuded (MKM) 501 Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord 502 (KeM) 503 Probleemtoodete kohta kehtestatud keeldude ja piirangute rakendamise tähtajad ning 504 probleemtoodetes ohtlike ainete sisalduse piirnormid (KeM) 505 Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid (KeM) 506 Nõuded põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele (KeM) 507 Reoveesettest toote valmistamise nõuded (KeM) 508 Põlevkivi kaevandamis- ja rikastamisjäätmetest kütuselisandi tootmise nõuded (KeM) 509 Kaevandamisjäätmete käitlemise kord (KeM) 510 Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate jäätmete käitlusnõuded (KeM) 511 Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded (KeM) 512 Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning 513 taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad 514 (VV) 515 Romusõidukite käitlusnõuded (KeM) 516 Mootorsõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning 517 taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad 518 (VV) 519 Patareidest ja akudest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või 520 kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad (VV) 521 Rehvidest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise 522 nõuded ja kord (VV) 523 Põllumajandusplastist tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või 524 kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad (VV) 525 Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord (KeM) 526 Kasutatud patareide ja akude käitlusnõuded (KeM) 527 Täpsemad nõuded jäätmepõletus- ja koospõletustehase käitamisele (KeM) 528 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded (KeM) 529 Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded (KeM) 530 Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (VV) 17 531 Ohtlikust lastist teavitamise kord (MKM) 532 Ohtliku veose autoveo tingimused ja kord ning riikliku järelevalve korralduslikud nõuded (MKM) 533 Ohtlikku veost vedava autojuhi ADR-i kohase põhi-, eri- ja täienduskoolituse kord, ADR-i kohase 534 põhi-, eri- ja täienduskoolituse õppekavad, eksami korralduse tingimused, nõuded autojuhi 535 teadmistele ja oskustele ning ADR-i koolitustunnistuse vorm (MKM) 536 Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku 537 kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded (MKM) 538 Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele (MKM) 539 Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded (MKM) 540 Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste 541 esitamisele (MKM) 542 Elektriseademetele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad 543 elektrimagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord (MKM) 544 Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavad nõuded, nende gruppide 545 kohta esitatavad erinõuded ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodid 546 (MeM) 547 Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud (VV) 548 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks (VV) 549 550 Käskkirjad 551 Tervise- ja tööministri 25. aprilli 2016. a käskkirja nr 49 „Kemikaaliohutuse komisjoni moodustamine“ 552 (+ muudatus) 553 554 Institutsioonide määrused 555 Sotsiaalministeeriumi põhimäärus 556 Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna põhimäärus 557 Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna põhimäärus 558 Keskkonnaministeeriumi põhimäärus 559 Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna põhimäärus 560 Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna põhimäärus 561 Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna põhimäärus 562 Keskkonnaministeeriumi veekeskkonna osakonna põhimäärus 18 563 Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna põhimäärus 564 Maaeluministeeriumi põhimäärus 565 Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna põhimäärus 566 Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna põhimäärus 567 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus 568 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna põhimäärus 569 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maavarade osakonna põhimäärus 570 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna põhimäärus 571 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna põhimäärus 572 Siseministeeriumi põhimäärus 573 Keskkonnaameti põhimäärus 574 Terviseameti põhimäärus 575 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus 576 Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna põhimäärus 577 Maksu- ja Tolliameti põhimäärus 578 Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna põhimäärus 579 Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus 580 Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus 581 Tööinspektsiooni põhimäärus 582 Konkurentsiameti põhimäärus 583 Transpordiameti põhimäärus 584 Ravimiameti põhimäärus 585 Siseministeeriumi põhimäärus 586 Päästeameti põhimäärus 587 Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse põhimäärus 588 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus põhikiri 589 590 EL määrused ja direktiivid 591 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus nr 1907/2006, mis käsitleb 592 kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) 19 593 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus nr 1272/2008, mis käsitleb ainete 594 ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (CLP) 595 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus nr 528/2012, milles käsitletakse 596 biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist 597 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus nr 648/2004, detergentide kohta 598 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus nr 1021/2019, püsivate orgaaniliste 599 saasteainete kohta (POS) 600 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus nr 649/2012, ohtlike kemikaalide 601 ekspordi ja impordi kohta (PIC) 602 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus nr 852/2017, elavhõbeda kohta 603 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus nr 1107/2009, taimekaitsevahendite 604 turulelaskmise kohta 605 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus nr 1185/2009, mis käsitleb 606 pestitsiidide statistikat 607 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus nr 1009/2019, millega kehtestatakse ELi 608 väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded 609 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus nr 1223/2009, kosmeetikatoodete 610 kohta 611 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus nr 305/2011, millega sätestatakse 612 ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused 613 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus nr 1020/2019, turujärelevalve ja 614 toodete vastavuse kohta 615 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus nr 1148/2019, lõhkeainete lähteainete 616 turustamise ja kasutamise kohta 617 Euroopa Nõukogu direktiiv 98/24/EÜ, 7. aprill 1998, töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta 618 keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (CAD) 619 Euroopa Nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ, 29. aprill 2004, töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide 620 ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (CMD) 621 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/148/EÜ, 30. november 2009, töötajate kaitsmise 622 kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl 623 Euroopa Nõukogu direktiiv 92/85/EMÜ, 19. oktoober 1992, rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga 624 toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta 625 Euroopa Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse 626 parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta 627 Euroopa Nõukogu direktiiv 2184/2020, 16. detsember 2020, olmevee kvaliteedi kohta 20 628 Euroopa Nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid 629 Euroopa Nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ, 3. detsember 2001, üldise tooteohutuse kohta 630 Euroopa Nõukogu direktiiv 2012/18/EL, 4. juuli 2012, ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu 631 ohjeldamisest 632 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019 määrus nr 1148/2019, lõhkeainete lähteainete 633 turustamise ja kasutamise kohta 634 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/40/EL, 3. aprill 2014, mis käsitleb tubaka- ja 635 seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki 636 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus nr 273/2004 narkootikumide 637 lähteainete kohta 638 Euroopa Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrus nr 111/2005, millega kehtestatakse ühenduse 639 ja kolmandate riikide vahelise narkootikumide lähteainetega kauplemise järelevalve eeskirjad 640 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/83/EÜ, 6. november 2001, inimtervishoius 641 kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta 642 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus 6/2019, mis käsitleb 643 veterinaarravimeid 644 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ, 24. september 2008, ohtlike kaupade siseveo 645 kohta 646 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/65/EL, 8. juuni 2011, teatavate ohtlike ainete 647 kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes 648 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus nr 1223/2009, kosmeetikatoodete 649 kohta 650 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus nr 745/2017, milles käsitletakse 651 meditsiiniseadmeid 652 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus nr 746/2017 in vitro 653 diagnostikameditsiiniseadmete kohta. 654 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus nr 852/2004, toiduainete hügieeni 655 kohta. 656 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus nr 853/2004, millega sätestatakse 657 loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad. 658 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus nr 1333/2008 toidu lisaainete 659 kohta. 660 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus nr 1334/2008, mis käsitleb 661 toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu 662 koostisosi 21 663 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. novembri 2003. aasta määrus nr 2065/2003, toidus ja toidu 664 pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta 665 Euroopa Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus nr 1881/2006 millega sätestatakse teatavate 666 saasteainete piirnormid toiduainetes 667 Euroopa Komisjoni 20. novembri 2017. aasta määrus nr 2158/2017, millega kehtestatakse 668 riskivähendusmeetmed ja võrdlusväärtused akrüülamiidisisalduse vähendamiseks toidus 669 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus nr 396/2005 taimses ja loomses 670 toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kohta 671 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus nr 1925/2006, vitamiinide, 672 mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta 673 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus nr 2283/2015, mis käsitleb 674 uuendtoitu 675 676 Rahvusvahelised konventsioonid 677 Teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise 678 korda käsitlev Rotterdami konventsioon 679 Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsioon 680 Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon 681 Piiriülese toimega tööstusõnnetuste konventsioon 682 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon 683 Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon 684 UNECE piiriveekogude konventsioon 685 Minamata elavhõbeda konventsioon 686 ÜRO mereõiguse konventsioon 687 Rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon 688 Rahvusvaheline konventsioon vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ja kahjulike ainete mereveol 689 Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (ADR) 690 Rahvusvaheline raudteeveo konventsioon (COTIF) 691 Rahvusvaheline raudteekaubaveo kokkulepe (SMGS) 692 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon 693 Arhusi konventsioon keskkonnainfo kättesaadavuse ja üldsuse kaasamise kohta 694 Espoo konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piiriüleses kontekstis 22 695 ÜRO Genfi piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon 696 Viini osoonikihi kaitse konventsioon 697 Keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise 698 konventsioon 699 700 Lisaks õigusaktidele ja konventsioonidele piiritlevad kemikaalivaldkonda ka rahvusvahelised ning 701 riigi tasandi strateegilised dokumendid, mille kaudu valdkonna arengut (kogu kemikaali elutsükli 702 ulatuses) suunatakse ning seeläbi laiematesse globaalsetesse ning regionaalsetesse väljakutsetesse 703 panustatakse. Sarnaselt õigusaktidega on ka strateegiliste dokumentide põhine valdkonna määratlus 704 „avatud“ vajadusel edaspidisteks diskussioonideks. 705 706 Arengukavad ja strateegiad 707 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 708 Heaolu arengukava 2016–2023 709 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 710 Riigi jäätmekava 2014-2020 (pikendatud 2022 lõpuni) 711 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 712 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 713 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 714 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 715 Keskkonnaameti strateegia 2022-2025 716 Terviseameti strateegia 717 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti strateegia 718 Päästevõrgustiku strateegia aastani 2025 719 Maksu- ja Tolliameti strateegia 720 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 721 Ohutusjärelevalve strateegia 2020-2025 722 Politsei- ja Piirivalveameti strateegia 723 Maanteeameti strateegia 724 Ravimiameti strateegia 725 Riiklik toodete järelevalvestrateegia 2022-2025 23 726 727 EL strateegiad ja kavad 728 Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas 729 Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel 730 Nullsaaste tegevuskava. Õhu, vee ja pinnase nullsaaste saavutamine. 731 EL kestliku ja ringluspõhise tekstiili strateegia. 732 733 734 Kemikaalivaldkonna korralduslikud ülesanded 735 Kemikaalivaldkonna määratlemisel korralduslikust perspektiivist on kesksel kohal valdkonda 736 reguleerivates ja suunavates aktides piiritletud riigi ja kohaliku omavalitsuse korralduslikud 737 ülesanded. Kemikaalivaldkonna korralduslikud ülesanded Eestis on vastavalt kirjeldatud ülesannete 738 eesmärgile ning nende täitmise loogikale rühmitatavad valdavalt kui strateegilised, reguleerivad, 739 nõustavad, koordineerivad ning nõuete täitmise kontrolliga seotud ülesanded. Siinses töös on need 740 korralduslike ülesannete rühmad eristatud alljärgnevalt: 741 742  Poliitikakujundamine 743 744 Poliitikakujundamine hõlmab kemikaalivaldkonda suunavate strateegiliste dokumentide koostamist 745 (sh selleks vajalike analüütiliste uuringute tegemist), samuti kemikaalivaldkonda puudutavate 746 seisukohtade välja töötamist ja esitamist ning otsustusprotsessis kaasa löömist nii Eesti kui ka 747 rahvusvahelise tasandi poliitilistes institutsioonides. Poliitika kujundamises osalemine võib toetada 748 nii Eesti, Euroopa Liidu kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide eesmärkide ning kokkulepetes 749 seatud kohustuste elluviimist. 750 751  Õigusloome 752 753 Õigusloome all peetakse silmas panustamist kemikaalivaldkonna õigusliku reguleerimise protsessi. 754 Panustamine võib sisaldada ettepanekute ja seisukohtade kujundamist, nõustamist, eelnõude 755 koostamist ning õigusaktide kehtestamist. 756 757  Tegevuskavade koostamine 758 759 Tegevuskavade koostamine seondub kemikaalivaldkonda puutuvate mittestrateegiliste kavade, 760 plaanide ja juhendmaterjali loomisega. 761 762  Toetusmeetmete disain ja elluviimine 763 24 764 Toetusmeetmete disain ja elluviimine sisaldab kemikaalivaldkonna arendamise ja korraldamise 765 (tõhusamaks) tagamiseks vajalike meetmete kujundamist ning rakendamist. Loodud meetmed 766 võivad olla suunatud nii riigiasutustele, KOVidele kui ka erasektori ettevõtetele. 767 768  Kemikaalide hindamine ja registreerimine 769 Kemikaalide hindamine ja registreerimine hõlmab eelkõige registreerimistoimikute ja aine hindamisi, 770 - keemiliste ainete ning segude (nii toimeained kui ka tooted) nõuetele vastavuse kontrollimist, 771 nende käitlemisest tulenevate (potentsiaalsete) tervise- ja keskkonnariskide hindamist ning ainete ja 772 segude registreerimist. 773  Riskihindamine 774 Riskihindamine hõlmab kemikaalide tootmise, veo, hoiustamise, kasutamise ning jäätmetena 775 käitlemise tulemusel võimalike negatiivsete tervise- ja keskkonnamõjude analüüsimist ning 776 prognoosimist. Riskihindamise eesmärk on ohtude ennetamine ning vastavate tõhusate meetmete 777 kujundamise võimaldamine. 778  Dokumentide kontroll ja kooskõlastamine 779 Dokumentide kontroll ja kooskõlastamine on kemikaalivaldkonnaga seotud dokumentide vastavuse 780 selgitamine ning dokumentide (sh planeeringute) kooskõlastamine eri asutuste vahel. 781  Lubade menetlemine 782 Lubade menetlemise all mõistetakse kemikaalivaldkonnaga seotud majandustegevusteks lubade 783 andmist või tegevuste registreerimist. See võib hõlmata kemikaalide tootmiseks vajalikke uuringuid, 784 kemikaalide tootmist, vedu, käitlemist ja kemikaalide kasutamist (sh tegevusteks, mille läbiviimiseks 785 on vajalik kemikaalide kasutamine). 786  Eksamineerimine 787 Eksamineerimine on (kohustusliku) nõuetele vastavuse hindamise läbiviimine kemikaalidega 788 tegelevate või kemikaaliohutusega tegelevate spetsialistide osas. 789  Aruandlus 790 Aruandlus hõlmab nii aruannete tegemist, aruandlusest teavitamist ja aruannete edastamist kui ka 791 kavade ja andmete edastamist nii rahvusvahelistele institutsioonidele kui ka teistele riigiasutustele 792 või kohaliku omavalitsuse üksustele. 793  Andmehaldus 794 Andmehaldus sisaldab kemikaalivaldkonnaga seotud ülesannete täitmiseks vajalike andmebaaside 795 ja infosüsteemide loomist, haldamist ning arendamist. 796  Seire 797 Seire tegevused on kemikaalide tootmise, veo, hoiustamise, kasutamise ja jäätmena käitlemise 798 tulemusena potentsiaalse negatiivse tervise- ja keskkonnamõju või potentsiaalsete mõjutegurite 799 süsteemne ning standardiseeritud jälgimine. 800  Teavitamine 25 801 Teavitamine sisaldab kemikaalivaldkonna eri osapoolte (sh huvigruppide ja avalikkuse) kohustuslikku 802 teavitamist nii rahvusvahelisel kui ka Eesti tasandil. Selle osaks on nt elanikkonna ja ettevõtete 803 teavitus- ja hädaolukorrasüsteemide kujundamine ja töös hoidmine (sh mürgistusteabekeskuste 804 loomine, tegevusplaanide loomine ohuolukordade jaoks) ning riskikommunikatsioon (eri osapoolte, 805 sh teiste asutuste, KOVide, avalikkuse ja huvigruppide informeerimine valdkonna tegevustega seotud 806 ohtudest). 807  Elanikkonna ja ettevõtjate teadlikkuse tõstmine ja nõustamine 808 Teadlikkuse tõstmine ja nõustamine on ettevõtetele ja avalikkusele suunatud kemikaalide 809 kasutamisega seotud info jagamist ning instrueerimist, mille eesmärk on parandada sihtrühmade 810 teadlikkust kemikaalidega ümberkäimisel või kemikaalide kasutamisest tulevate riskide 811 maandamisel. 812  Riigisisene institutsionaalne koostöö 813 Riiklik institutsionaalne koostöö hõlmab vastutavate asutuste (riigiasutuste ning ka kohaliku 814 omavalitsuste) koostööd kemikaalivaldkonna suunamisel ning korraldamisel. 815  Rahvusvaheline koostöö 816 Rahvusvaheline koostöö on riiklike institutsioonide koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega 817 kemikaalivaldkonnas. 818  Teadus- ja arendustegevus 819 Teadus- ja arendustegevus kätkeb endas kemikaalivaldkonna teadus- ja arendustegevuse 820 korraldamist, suunamist, toetamist, nõustamist ja teadus- ja arendustegevuses (sh rahvusvahelises 821 koostöös) osalemist. 822  Järelevalve 823 Riiklik järelevalve on kemikaalivaldkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuete täitmise 824 kontroll. Järelevalve hõlmab kontrolli planeerimist, läbiviimist, analüüsimist ning tõhustamist, 825 tagamaks kemikaalivaldkonna õiguspärase korraldamise. 826  Sunni rakendamine 827 Riikliku sunni rakendamine sisaldab kemikaalivaldkonda puutuvate nõuete rikkumiste menetlemist. 828  Personali arendus 829 Personali kompetentsi tõstmine on valdkonna ülesandeid täitvate riigiametnike kemikaalialaste 830 teadmiste ja oskuste arendamine (sh koolitused, infopäevad jms). 831 832 Kemikaalivaldkonna oluliste korralduslike ülesannete detailsem kaardistus on esitatud uuringu lisas 833 4. Täpsem kaardistus tugines õigusaktide ja strateegiate analüüsil ning konsultatsioonil valdkonna 834 ülesandeid täitvate asutustega. 835 Konsultatsiooni protsess pakkus: 836 a) täpsustava teadmise, milliseid korralduslikke ülesandeid kemikaalidega seoses täidetakse; 26 837 b) täpsustava teadmise, kes kemikaalidega seotud ülesandeid täidab; 838 c) piiritles kemikaalivaldkonda korralduslikust perspektiivist läbi selle, et võttis sisse olulised 839 ülesanded ja jättis välja mitteolulised ülesanded. 840 841 Konsultatsiooni kui koostöö vormis kaardistuse tulem, loob valdkonna piiridest paindliku arusaama. 842 Edasine arutelu ja muutuv seadusandlus võib/saab seega valdkonda piltlikult öeldes sisse arvata 843 ülesandeid, mis mida praegu olulistena ei määratleta ja vastupidi. 844 845 Täitmata või ülearused korralduslikud ülesanded kemikaalivaldkonnas 846 Lisaks eelnevas alapeatükis tehtud olulisemate kemikaalivaldkonna korralduslike ülesannete 847 kaardistamisele, selgitati ka selliseid valdkonna korralduslikke ülesandeid, mis on reguleerivates 848 õigusaktides ja kokkulepetes riigile kohustuslikud, kuid mille täpsem täitja-asutus on õigusaktides 849 määratlemata. Samuti uuriti, kas ja milliseid ülesandeid valdkonnas ei ole oluline täita. Võimalikud 850 täitmata või ülearused ülesanded vastavalt kas laiendavad või kitsendavad, eelpool esitatud 851 kemikaalivaldkonna määratlemise loogika järgi valdkonna piire. 852 On paratamatu, et kõiki rahvusvahelistes lepingutes ja õigusaktides toodud kemikaalivaldkonna 853 kohustuslikke korralduslikke ülesandeid ei ole Eestil võimalik ega sageli ka mõistlik täita. Seetõttu 854 pöörati tähelepanu eelkõige neile ülesannetele, mida on oluline täita. Vastav olulisuse kaalutlus 855 tugines riigiametnike eksperthinnangutel ning EL kemikaalivaldkonna olulisemate määruste 856 analüüsil. Määruste puhul eristati sellised eeldatavalt olulised ülesanded, mida liikmesriigid on 857 kohustatud täitma, kuid mille osas ei ole nii EL määrustes ega ka seotud riigitasandi õigusaktides 858 otseselt vastutavat Eesti riigiasutust välja toodud. Analüüsil eristatud ülesannete täitmise eest 859 vastutavad institutsioonid selgitati riigiametitega konsulteerides. 860 Rangelt määratledes võib öelda, et valdkonna toimimiseks olulised korralduslikud ülesanded on 861 asutuste poolt täidetud ning täidetavate ülesannete valik on optimaalne. Küsimus on sageli pigem 862 selles, millise regulaarsuse ja kvaliteediga suudetakse teatud ülesandeid täita. 863 864 Ülesandeid täitvad institutsioonid 865 Kemikaalivaldkonna korralduse põhisel määratlemisel on oluline piiritleda ka korralduslikke 866 ülesandeid täitvad osapooled. Kemikaalivaldkonna korralduslikke ülesandeid täidavad Eestis riiklikud 867 institutsioonid ja kohalik omavalitsus. Kokku vastutavad Eestis kemikaalivaldkonna korralduse eest 5 868 ministeeriumi, 10 ametit ja inspektsiooni ning kohaliku omavalitsuse üksused. Valdava osa 869 korralduslikest ülesannetest täidavad ministeeriumite haldusalas olevad asutused. Erandiks on 870 Rahandusministeeriumi halduses olev Maksu- ja Tolliamet, kuna Rahandusministeerium otseselt 871 kemikaalivaldkonna korralduslikke ülesandeid ei täida. Kemikaalivaldkonna korraldavaid ülesandeid 872 täitva institutsioonina võib lisaks näha ka Sotsiaalministeeriumi koordineeritavat Kemikaaliohutuse 873 komisjoni, mille toimimine on ette nähtud kemikaaliseadusega (Tabel 1). 27 874 875 Tabel 1 Kemikaalivaldkonna korralduslikke ülesandeid täitvad asutused Sotsiaalministeerium Kemikaaliohutuse komisjon • Terviseamet • Ravimiamet • Tööinspektsioon Keskkonnaministeerium • Keskkonnaamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet • Transpordiamet Maaeluministeerium • Põllumajandus- ja Toiduamet Siseministeerium • Päästeamet • Politsei- ja Piirivalveamet Rahandusministeerium • Maksu- ja Tolliamet Kohalik omavalitsus 876 877 Piiritletud institutsioonide hulka võiks valdkonna määratlemise loogika alusel arvata ka 878 Kaitseministeeriumi ning Siseministeeriumi haldusalas oleva Kaitsepolitseiameti. Neid ei ole siinses 879 töös valdkonda korraldavate institutsioonidena käsitletud eelkõige seetõttu, et nende täidetavad 880 ülesanded on seotud spetsiifiliselt riikliku julgeoleku tagamisega ning nende ülesannete 881 reguleerimine, täitmine ning järelevalve korraldamine on suurel määral eksklusiivne. Samuti ei ole 882 siia arvatud selliseid riigiasutusi, mis täidavad üksikuid, kemikaalivaldkonna toimimise tagamise 883 seisukohalt pigem marginaalsemaid ülesandeid. 884 Kuna oluline osa kemikaalivaldkonna korralduslikest ülesannetest on tehtud kohustuslikuks läbi 885 rahvusvaheliste konventsioonide ning EL tasandi otsekohalduvate aktide, siis on kriitiline roll 886 ülesannete täitmisel seadusega määratud pädevatel asutustel. Nende roll on aruandluskohuslane 887 ning vastutada rahvusvahelisel tasandil võeti kohustuste täitmise eest. 888 Pädevate asutustena tegutsevad enamus kemikaalivaldkonna korralduslikke ülesandeid täitvaid 889 asutusi. Kitsamalt piiritledes ehk kemikaaliseadusega on valdkonna pädevate asutustena nimetatud 890 Terviseamet, Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet.1 Neist 891 viimasel on siiski ülesannete täitmises vähene roll. Komisjonile on seaduse alusel pandud küll 892 laialdasemad (ja mõjukamad) ülesanded, kuid tegelikkuses täidetakse eelkõige valdkonna asutuste 893 vahelise üldise teabevahetuse võimaluse loomise ülesannet. Politsei- ja Piirivalveamet toimib, lisaks 894 mõnedele teistele ülesannetele, pädeva asutuse mõttes riikliku kontaktpunktina. Läbi teiste 1 KeMS 4. peatüki 1. jaos on nimetatud pädeva asutusena ka Kemikaaliohutuse komisjoni, kuid sisuliselt ei ole komisjon pädev asutus. 28 895 kemikaalivaldkonda reguleerivate Eesti seaduste täidavad valdkonnas pädeva asutuse funktsioone 896 ka Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet, Ravimiamet, Maksu- ja Tolliamet, Transpordiamet. 897 Üldjuhul on ministeeriumite ülesanded kemikaalivaldkonnas strateegilise suunitlusega. 898 Ministeeriumite vastutus on kujundada poliitikat ja õigusloomet, mis võimaldaks nende haldusalas 899 olevatel asutustel korralduslikke ülesandeid tõhusalt ja tulemuslikult täita. Samuti on ministeeriumitel 900 üldjuhul kandev roll rahvusvahelise tasandi koostöös ja poliitikakujundamises. Kemikaalivaldkond ei 901 ole selles osas erand. 902 Ametite ja inspektsioonide keskne vastutus on kemikaalivaldkonna regulatsioonides määratletud 903 nõuete täitmise üle järelevalve teostamine ja kemikaalide tootmise ning käitlemisega seotud 904 tegevustele loa andmine. 905 Terviseameti peamised ülesanded kemikaalivaldkonna korraldamisel on seotud kemikaalide 906 terviseohutuse nõuete jõustamise (sh registreerimine, hindamine, autoriseerimine ja piiramine), 907 toodetele esitatud nõuete hindamise ja kontrolliga, ettevõtete nõustamisega ning mürgistusteabe 908 kogumise, töötlemise, ja mürgistusalase teabe edastamisega elanikkonnale ning tervishoiuteenuse 909 osutajatele. 910 Ravimiamet tegeleb spetsiifiliselt Eesti turule lastavate ravimite ohutuse ja nõutelevastavuse 911 kontrolliga. 912 Tööinspektsioon teeb peamiselt järelevalvet kemikaalide kasutamise üle töökeskkonnas ning 913 töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise üle kemikaale käitlevate ettevõtete töökeskkonnas. 914 Keskkonnaameti kesksed ülesanded seonduvad kemikaalide keskkonnaohtlikkuse ohjamisega - 915 keskkonnakaitselubade menetlemisega ning kemikaalide käitlemisest tulenevate keskkonnaohtude 916 ennetamise ning vastavate rikkumiste menetlemisega. Samuti on Keskkonnaametil kanda keskne roll 917 kemikaalide elutsükli viienda etapi ehk jäätmekäitlusega seotud tegevuste suunamisel ja 918 kontrollimisel. 919 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ülesannete teravik on suunatud ohutusjärelevalvele (sh 920 seadmete ja toodete ohutuse ja tarbijaõiguste valdkonnas). Samuti vastutab TTJA kemikaalide 921 käitlemise ohutuse kontrolli eest tööstusettevõtetes, eriti suurõnnetuse ohuga ja ohtlikes ettevõtetes. 922 Transpordiameti ülesanded koonduvad valdavalt ümber kemikaalide transpordi ja 923 transpordivahendite ohutuse tagamise (sh ohtlikud veosed maanteel ja raudteel, ohtliku lasti 924 liikumine, merereostuse vältimine laevadelt, sh laevaheitmed ja lastijäätmed). 925 Päästeameti ülesanded on seotud valdavalt kemikaaliõnnetuste ennetamisega (sh valmisoleku 926 tagamisega), ning vastava järelevalve teostamisega, peamise fookusega suurõnnetuse ohuga ja 927 ohtlikele ettevõtetele. 928 Politsei- ja Piirivalveameti vastutused on peamiselt seotud lõhkematerjali ja pürotehnilise toote 929 järelevalvega, lubade kooskõlastamisega, seire koostööga ning merereostuse ohjamise võimekuse 930 tagamisega. 931 Põllumajandus- ja Toiduamet vastutab kemikaalivaldkonnas eelkõige taimekaitsevahendite ning 932 väetiste turule lubamise ja ohutuskontrolli teostamise eest, samuti sööda- ja toiduohutuse tagamise 933 eest. 29 934 Maksu- ja Tolliameti peamine roll kemikaalivaldkonna korraldamisel on seotud kemikaalide sisseveo 935 kontrolliga kolmandatest riikidest. 936 Kohaliku omavalitsuse ülesanded on valdavalt seotud (ohtlike) jäätmete käitlemise korraldamisega 937 ja selle üle kontrolli teostamisega. 938 939 940 Kemikaalivaldkonna muud osapooled, nende rollid ja omavahelised 941 seosed 942 Kemikaalivaldkonna määratlemisel on viimaks oluline kirjeldada lisaks valdkonna korralduse eest 943 vastutavatele ministeeriumitele ja ametitele ka teised valdkonna toimimise tagamisel olulist rolli 944 etendavat osapooled, nende rollid ja seosed korralduslike ülesandeid täitvate asutustega. Vastav 945 üldistatud kemikaalivaldkonna toimimise skeem on esitatud joonisel 1. 946 Kemikaalivaldkonna korraldamisel on keskne roll ettevõtetel, kes teevad kemikaalimajanduse 947 toimimise võimalikuks ning loovad seeläbi ka nõudluse tagada tegevuste ohutus inimtervisele ja 948 keskkonnale. Ettevõtete kesksed ülesanded valdkonna korralduse mõttes on seotud õigusaktides 949 sätestatud nõuete järgimisega majandustegevuses, taotluste esitamisega, teavitamisega, andmete 950 vahetusega, osalemisega valdkonna poliitikakujundamisel, õigusloomes, osalemisega valdkonna 951 teadus- ja arendustegevuses, töötajate koolitamise ja teadlikkuse tõstmisega. Ettevõtted kasutavad 952 nende tegevuste läbi viimiseks muuhulgas ka riiklikke ning rahvusvaheliste institutsioonide 953 andmebaase. 954 Kolmanda sektori institutsioonide peamine roll on panustada valdkonna poliitikakujundamisse 955 ning õigusloomesse. Samuti saavad nad vajadusel pöörduda riigi kasutajatugede poole vajaliku 956 info saamiseks. 957 Kemikaale ja kemikaale sisaldavate toodete tarbijad peavad seisma head selle eest, et toodete 958 kasutamine oleks ohutu. Selleks saavad nad abi pädevatelt asutustelt (teavitus, teadlikkuse tõstmine) 959 ning spetsiifiliselt ka Terviseameti halduses olevalt Mürgistusteabekeskuselt. 960 Korralduslikke ülesandeid täitvatele ministeeriumitele ja ametitele on toeks koolitusasutused 961 (ametnike kompetentsiarendus), laborid (järelevalve), ning laborite nõuetelevastavust kontrolliv 962 laboritava kontrollasutus (järelevalve). Valdkonna riiklikud laborid on Riigi Laboriuuringute ja 963 Riskihindamise Keskus, Terviseameti terviseohutuse labor, Ravimiameti labor ning OÜ 964 Keskkonnauuringute Keskuse labor. 965 Kemikaaliohutuse komisjoni kõrval on märkimisväärne roll valdkonna järelevalve ülesannete täitmisel 966 ka Turujärelevalve nõukogul. Nõukogu on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 967 koordineeritav kogu, mille ülesanne on koondada turujärelevalve asutusi ja edendada 968 turujärelevalves osalevate asutuste koostööd ja teabevahetust. 969 970 30 971 31 972 973 Valdkonna korralduslikke ülesandeid aitavad ministeeriumitel ning ametitel täita ja arendada ka 974 rahvusvahelised institutsioonid, nt Euroopa Komisjon, Euroopa Kemikaaliamet, ÜRO jt. 975 Rahvusvaheliste institutsioonidega toimub eelkõige valdkonna rahvusvahelise tasandi 976 poliitikakujundamine, õigusloome (sh nõuete ühtlustamine), koostöö riikide vahel, 977 teavitustegevused, aruandlus ning ka andmevahetus (andmete pärimine ja saatmine) andmebaaside 978 toel. 979 980 Selles peatükis arutletud ja kirjeldatud määratluste loogikale tuginedes võime üldistatult defineerida, 981 et kemikaalivaldkond hõlmab institutsioone (rahvusvahelised organisatsioonid; riigiasutused; 982 asutuste vahelised koostööorganid; kohalik omavalitsus, ettevõtted; huvigrupid), tarbijaid, tegevusi, 983 regulatsioone, ülesandeid ja eesmärke, mis teevad võimalikuks kemikaalide elutsükli korrapärastatud 984 ning ohutu toimimise. 985 986 32 987 Kemikaalivaldkonna toimijate sünteesitud 988 arusaamad valdkonnast, selle korralduslike 989 ülesannete probleemidest ja arenguvajadustest 990 991 Selles peatükis esitatav teadmine on süntees nii valdkonna osapoolte vaadetest ja argumentidest, 992 kui ka ideedest, ja küsitavustest, mida esitasid intervjuude ja seminaride käigus arutamiseks uuringu 993 autorid. Seega on toimijate arusaamad uuringu teadmise kogumise protsessis parajal määral ka 994 uuringu autorite kaasabil kujundatud. 995 996 Kemikaalivaldkonna mõistmine 997 Kemikaalivaldkonna sisu ja piiride määratlemine on keskse tähendusega valdkonna korralduse 998 mõistmisel, analüüsimisel ja arendamisel. Eelnevas peatükis kirjeldasime uuringus kogutud teadmise 999 analüüsile tuginedes kemikaalivaldkonna võimaliku ulatuse, toimijad ning nende ülesanded ja 1000 funktsioonid. Järgnevalt on esitatud kemikaalivaldkonna peamiste osapoolte arusaam sellest, mida 1001 valdkond peaks hõlmama ning milliste teemade ja probleemidega sellest tulenevalt võiks valdkonna 1002 korraldamine olla piiritletud. 1003 Kemikaalivaldkonna määratlemise keerukust tunnistas enamus uuringus intervjueeritud ametnikest 1004 ning spetsialistidest. Arusaamine kemikaalivaldkonna sisust ja piiridest on eri osapooltel lahknev ning 1005 sageli ka suhteliselt umbmäärane ja fragmentaarne. Üldistavalt võib siiski öelda, et 1006 kemikaalivaldkonna määratlemise alusena nähakse sagedamini piiritlevaid õigusakte, reguleeritud 1007 objekte (nt tooteid), alavaldkondi ja -teemasid ning kemikaali elutsükleid. Intervjuudest kogutud 1008 teadmise sünteesimise abil võib eristada kemikaalivaldkonna määratlemisest ja piiritlemisest 1009 järgnevaid vaateid: 1010 1011  Regulatiivne vaade 1012 Üks levinumaid arusaamu kemikaalivaldkonnast näeb selle piire eelkõige kemikaalide ohutust 1013 reguleerivate õigusaktide alusel. Regulatsioonide põhise vaate järgi defineerivad kemikaalivaldkonna 1014 piirid kemikaaliohutust tagavad ning kemikaalide käitlemist ja kasutamist puudutavad kesksed 1015 otsekohalduvad EL õigusaktid (REACH, CLP ning biotsiidimäärus), Eesti kemikaaliseadus ja selle 1016 alamaktid. Kohati nähakse peamiste valdkonda piiritlevate õigusaktidena lisaks ka teatud 1017 kemikaalide või kemikaale sisaldavate toodete tootmist, turustamist või ka kemikaalide 1018 keskkonnamõju reguleerivaid õigusakte. 1019  Elutsükli vaade 33 1020 Kemikaalide elutsükli vaade mõistab valdkonda kemikaalide eksistentsi eri etappide korraldamise ja 1021 reguleerimise raames (nt toorme ammutamine, tootmine, pakendamine, ladustamine, transport, 1022 müük, kasutamine ning jäätmekäitlus). Selle vaate puhul on kriitilise küsimusena toodud välja see, 1023 kas kemikaalivaldkond peaks hõlmama ka kemikaalide elutsükli viimast etappi ehk jäätmekäitlust 1024 (ringlussevõtt, põletamine, ladestamine). Jäätmekäitluse kemikaalivaldkonnast lahus hoidmise 1025 põhjendusena tuuakse välja peamiselt korralduslikke ja regulatiivseid takistusi. Samuti nähakse 1026 piirina kemikaali kui turustatava toote või kui jäätme registreerimise eristust. Kemikaalivaldkond 1027 tegeleb registreeritud kemikaalidega ning jäätmekäitluse valdkond tegeleb registreeritud 1028 jäätmetega. See arusaam tähendab ka seda, et kemikaalide ringmajandus on seni väljaspool 1029 kemikaalivaldkonda kuni ringlusse võetud kemikaal ei ole (uuesti) kemikaalina (turustatava tootena) 1030 registreeritud. Samuti jäetakse valdkonnast sellise vaate järgi välja kemikaalide käitlemisest 1031 tulenevad saasteained, mis keskkonda sattuvad. 1032 Lisaks on välja käidud ka võimalus arvata kemikaalivaldkonna alla ohtlikud jäätmed, eristades need 1033 tavajäätmetest, mis jääksid kemikaalivaldkonnast välja. Jäätmevaldkonna nö ohtlike jäätmete osa 1034 võiks olla seega kemikaalivaldkonna osa. Selle idee puudusena nähakse ohtlike ja tavajäätmete 1035 eristamise keerukust. Lisaks kalduvad just need jäätmed olema ohtlikumad, mida ringlusse ei võeta, 1036 ja mis lähevad prügilasse või põletamisele. Seetõttu hõlmaks kemikaalivaldkonna jäätmete käitlemise 1037 osa valdavalt pigem jäätmete kõrvaldamist ringlusest, mitte aga ringlussevõttu. 1038 Kemikaalivaldkonna määratlemisel on jäätmevaldkonna sisse arvamisel ühe kriteeriumina nähtud ka 1039 seda, kas ettevõte, kes tegeleb ringlussevõtu ja/ või jäätmete ladestamise või põletamisega on 1040 määratud ohtlikuks või suurõnnetuse ohuga ettevõtteks. Selles mõttes defineeriks jäätmevaldkonna 1041 sisse arvamist kemikaalide ohtlikkus ja käideldav kogus. Näiteks jäätmete põletamisega tegelevad 1042 ettevõtted praegu nende ettevõtete alla ei kuulu. 1043 Teoreetilises mõttes oli valdav osa intervjueeritutest nõus, et jäätmekäitlus või vähemalt 1044 ringlussevõtu osa sellest kuulub loogiliselt kemikaalide elutsüklisse ning seega ka piiritleb valdkonda. 1045 Samas on neid, kes usuvad et praktiliselt ei ole mõistlik neid koos püüda hallata. 1046 Elutsükli vaate teise olulise lahkhelina tuleb esile erinev arusaam sellest, kas kemikaalivaldkond peaks 1047 hõlmama kemikaalide elutsükli esimest etappi ehk planeerimise ja ressursside ammutamise ning 1048 hankimise etappi. Peamine seisukoht, mis seda etappi valdkonna osana ei näe, tugineb REACH 1049 määruse alusel kirjeldatud valdkonna mõistmisel. Euroopa kemikaaliameti antud määratluse järgi on 1050 kemikaali/toote elutsükliks disain, tootmine, kasutamine ja ringlusest kõrvaldamine. 1051 Elutsükli vaate puhul tuuakse peamise probleemina välja, et korralduslikus mõttes hõlmaks see liiga 1052 palju valdkondi, mida oleks keeruline kompleksselt hallata. 1053  Temaatiline vaade 1054 Temaatilise vaate järgi on valdkond defineeritud suhteliselt laialt, hõlmates kolme keskset teemat 1055 kemikaalivaldkonna toimimise tagamisel: kemikaaliohutust, kemikaalimajandust ning kemikaalide 1056 tarbimist. Üldjuhul temaatilise vaate puhul ei tooda välja tegureid, mille alusel teemasid sisemiselt 1057 piiritleda. Näiteks kemikaalivaldkond hõlmab kemikaalimajandust selles ulatuses, kuidas see 1058 tegelikkuses Eestis toimib, mitte aga mis ulatuses sel on võimalik toimida. 1059  Valdkondlik vaade 34 1060 Valdkondliku arusaama alusel nähakse kemikaalivaldkonda eelkõige kemikaalide tootmise, veo ja 1061 kasutamise põhiselt. Selle järgi kuuluvad kemikaalivaldkonda kemikaalidega seotud tegevused 1062 erinevates majandustegevuse valdkondades, nt põllumajandus, meditsiin, keemiatööstus, 1063 toiduainetetööstus, jäätmekäitlus jne. Valdkondlikust perspektiivist vaadatakse ka laiemalt kui 1064 kemikaalidega seotud majandustegevus. Mõnede ametnike hinnangul peaks kemikaalivaldkond 1065 näiteks hõlmama ka julgeoleku valdkonda. See seondub eriti keemiarelvade teemaga, aga ka 1066 mittetsiviilotstarbeliste lõhkeainete käitlemise korraldamisega. Samas ollakse ühel nõul, et 1067 radioaktiivsete ainetega seotud majandustegevus või riigi julgeoleku korraldamine ei peaks olema 1068 kemikaalivaldkonna osa. 1069  Reguleeritava objekti põhine vaade 1070 Kemikaalivaldkonda raamistatakse ka reguleeritavate objektide alusel ehk kuidas Euroopa Liidus ja 1071 Eestis on kemikaale ja nende tootmisest, veost, kasutamisest ja jäätmetena käitlemisest tulenevaid 1072 (ohtlikke) aineid rühmiti reguleeritud. Selle järgi hõlmaks valdkond nt tööstuskemikaale ning tooteid 1073 (segud, tahked tooted, mis sisaldavad kemikaale), biotsiide, detergente, väetisi, 1074 taimekaitsevahendeid, ravimeid, kosmeetikavahendeid, tubakatooteid, narkootilisi aineid, 1075 lõhkeaineid jms, aga ka nt saasteaineid, mida kemikaalide tootmise ja käitlemise tulemusena 1076 keskkonda väljutatakse. 1077  Osaliste põhine vaade 1078 Kemikaalivaldkond defineeritakse ka kemikaalidega seotud osapoolte ja nende tegevuste alusel. 1079 Selle vaate järgi hõlmab kemikaalivaldkond kemikaalitootjaid (sh kemikaalide maaletoojad), 1080 allkasutajaid, vedajaid (nii merel, sisevetel, maanteel kui ka raudteel), tarbijaid, huvigruppe ning riigi 1081 institutsioone ja kohaliku omavalitsuse institutsioone, kes tagavad kemikaalide turujärelevalve 1082 (protsessiohutuse, keskkonnaohutuse, terviseohutuse), et täidetaks ELi määruseid ja regulatsioone. 1083  Tegevuste põhine vaade 1084 Kemikaalivaldkonda mõistetakse ka nende tegevuste raames, mis tagavad kemikaaliohutuse ja 1085 keemiatööstuse ning allkasutajate majandustegevuste toimimise. See hõlmab nii erasektori 1086 majandustegevust kui ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse korralduslikke tegevusi. 1087  Käitlemise põhine vaade 1088 Kemikaalivaldkonda vaadatakse samuti kemikaali käitlemisega seotud tegevuste raamistikus. 1089 Kemikaaliseaduse tähenduses hõlmab see kemikaali valmistamist, tootmist, töötlemist, pakendamist, 1090 hoidmist, vedamist, kättesaadavaks tegemist ja kemikaalidega seonduvaid muid tegevusi. 1091  Kemikaaliohutuse põhine vaade 1092 Kemikaalivaldkonna piiritlemisel nähakse valdkonda ka kitsalt kemikaaliohutuse põhiselt, mille järgi 1093 kemikaalivaldkond kattub kemikaaliohutuse valdkonnaga. Kemikaaliohutus hõlmab kõiki neid 1094 põhimõtteid, protseduure, tavasid, mille eesmärk on minimeerida potentsiaalselt ohtlike 1095 kemikaalidega kokkupuutumise riski ning sellest tulenevat negatiivset mõju. See hõlmab kemikaale 1096 käitlemisega tegelevate inimeste, ümbritseva keskkonna ning selles keskkonnas olevate 1097 kogukondade ja ökosüsteemide kokkupuutumise riske. Kemikaaliohutus hõlmab tervise-, toote-, 1098 keskkonna- ja töökeskkonna ohutust. 35 1099  Korralduslik vaade 1100 Korralduslik vaade peab kemikaalivaldkonna defineerimisel keskseteks teguriteks 1101 kemikaalivaldkonna korraldamise ülesandeid, millest kesksed on järelevalve, lubade menetlemine 1102 ning õigusloome. Korraldusliku vaate teine versioon defineerib valdkonda korralduslike ülesannete 1103 järgi, mis seonduvad a) kemikaali kui ainega ja sellele tehtavate riskihindamiste ning kemikaalide 1104 uurimistega, ning b) kemikaali käitlemise ja sellega seotud ohutuse tagamisega. 1105  Kemikaalide ohutuse taseme põhine vaade 1106 Üheks valdkonna määratlemise teguriks peetakse ka kemikaalide ohtlikkuse astet. Selle järgi tegeleb 1107 kemikaalivaldkond ohtlike kemikaalidega. Neid kemikaale, mida ohtlikuks ei peeta, nendega ei 1108 tegeleta ning need ei peaks selle arusaama järgi ka kemikaalivaldkonda kuuluma. Kemikaalide 1109 ohtlikkus defineeritakse vastava klassifitseerimise kaudu, võttes arvesse muuhulgas ainete või 1110 segude toksikoloogilisi, ökotoksikoloogilisi ja füüsikalis-keemilisi omadusi. Sellise vaate järgi hõlmab 1111 valdkond siiski valdavat osa kemikaale, sest mitteohtlikke kemikaale on vähe. Lisaks on seejuures 1112 olulised kemikaalide käideldavad kogused. Valdkonna piiride seadmisel on oluline roll ka 1113 riskianalüüsidel, milles hinnatakse ainete käitlemise ohtlikkust. 1114 1115 1116 Korralduslike ülesannete täitmise probleemid ja võimalused 1117 1118 Kemikaalipoliitika ja -strateegia 1119 1120 Kemikaalipoliitika 1121 Tänasel päeval Eestis ühtsetel alustel kemikaalipoliitikat ei kujundata. Kemikaalidega seotud 1122 korralduslike ülesannete täitmine toimub paljudes eri asutustes ning ministeeriumite haldusalades. 1123 Korraldamist suunav ja arendav poliitika tegemine toimub vastutavates institutsioonides suhteliselt 1124 isoleeritult kitsa vastutusvaldkonna põhiselt. Puudub sihikindlalt kujundatav poliitikate kooskõla ja 1125 integreeritus. Valdkonna arengut suunava ühtse kemikaalipoliitika vajalikkus ei ole ka selle töö 1126 raames intervjueeritud ametnikele alati üheselt selge. See tuleneb osaliselt ka asjaolust, et laiem pilt 1127 kemikaalivaldkonna süsteemsest toimimisest ning integreeritusest on sageli ülesandeid täitvatele 1128 asutustele ebamäärane. Samuti on oluline mõjutegur killustunud ning kohati ka kontrastne arusaam 1129 eri asutustes kemikaalivaldkonna hõlmatusest ja toimimise loogikast. 1130 Suurem osa intervjueeritutest hindas ühtse poliitika kujundamist siiski oluliseks. Valdavalt oldi seda 1131 meelt, et ühtne kemikaalipoliitika aitaks vastutavatel asutustel paremini näha valdkonna kui terviku 1132 toimimist ja arendamise vajadusi. See aitaks ka motiveerida asutusi valdkonna kui terviku 1133 arendamisse tõsisemalt panustama. Samuti põhjendati ühtse ja kooskõlalise poliitika vajadust 1134 vastutavate asutuste koostöö tihendamise ja informeerituse tõhustamise toetamise vajadusega. 36 1135 Lisaks toodi esile ka valdkonna arengu tagamiseks vajalike strateegiliste eesmärkide seadmise 1136 olulisus. 1137 Valdkonna tervikvaatel põhinev ühine poliitika võimaldaks käsitleda kemikaale komplektselt nende 1138 elutsükli põhiselt. Selle kriitiline tähtsus seisneb selles, et kemikaalide elutsükli eri etappides tehtavad 1139 (poliitilised) otsused mõjutavad otsuseid, mida tuleb teha kemikaalide suhtes nende elutsükli 1140 järgnevates etappides. Ühtne poliitika võimaldab luua kvaliteetsemat poliitikat kemikaalide elutsükli 1141 eri osades. Näiteks selleks, et tegeleda kemikaalide jäätmetega ning luua arusaamine, kuidas 1142 nendega tegeleda, on oluline teada, kuidas kemikaali on tema varasemates elutsükli etappides 1143 strateegiliselt määratletud (nt tooraine kaevandusmahud, tootmise paiknemine, vedude suunamine 1144 jms). Samuti näiteks selleks, et teatud kemikaalide jäätmeid vähendada, võib olla vajalik muuta nende 1145 kemikaalide osas rakendatavaid nõudeid või ka nendega seotud korraldust. Kemikaalide tooraine 1146 kaevandamisel või kemikaalide tootmisel tehtavad otsused kas, mida, kus, millises mahus, millisel 1147 ajal peaksid võtma arvesse või nägema ette kooskõla tootmise, müügi, vedude, hoiustamise, 1148 kasutamise, ringmajanduse ja jäätmepoliitikatega, aga ka Eesti kohustuste ja positsioonide 1149 kujundamisega valdkonna rahvusvahelise tasandi poliitikas. Sellise põhimõtte järgi tuleks seada 1150 ühtsed kemikaalipoliitika suunad ka kemikaalide elutsükli teistes etappides (nt paljudel juhtudel see 1151 ei hõlma planeerimise, kaevandamise või ka tootmise etappe). 1152 1153 Strateegia või kontseptsioonidokument 1154 Ühtse kemikaalipoliitika kujundamise keskseteks eelduseks on poliitika koordineerimise eest 1155 vastutava institutsiooni olemasolu ning valdkonna arengusuundade, eesmärkide ja vastavate 1156 tegevuste kokku leppimine ja elluviimine. Valdav enamik intervjueeritud ametnikke pidasid vajalikuks 1157 luua strateegilisi sihte määratlev kemikaalivaldkonna arengudokument. Intervjueeritute hinnangul 1158 peaks kemikaalistrateegia olema rohepöördest lähtuv ning kestlikust tagav arengudokument. See 1159 peaks tuginema üldisel eesmärgil, mis on kokku lepitud ka uues EL kemikaalistrateegias ehk luua 1160 võimalused selleks, et toota või kasutada rohkem ohutuid kemikaale ja vaatamata sellele tagada 1161 majanduskasv ja konkurentsivõime. Kemikaalistrateegia loomise protsessis peaks välja kujundama 1162 ka valdkonna arengut mõõtvad indikaatorid ning leppima kokku eesmärgid, ning viisid kuidas 1163 nendeni jõuda. 1164 Kemikaalistrateegia võimaldaks paremini suunata vastutavate asutuste prioriteete ja tõhustada 1165 asutuste-vahelist koostööd. Praegu on see koostöö paljuski juhtumipõhine ja selle kvaliteet sageli 1166 sõltuv konkreetsetest indiviididest. Suures osas tegutseb iga asutus kemikaalivaldkonnas omaette. 1167 Mõned intervjueeritud toetasid seisukohta, et strateegia asemel võiks luua pigem üldise, valdkonna 1168 korralduslikke ülesandeid täitvaid institutsioone vähem siduva visioonidokumendi või sellist laadi 1169 kontseptsiooni paberi, milles esitatakse eelkõige asutuste-vahelise koordinatsiooni põhimõtted. 1170 Teisalt argumenteeriti ka nii, et kava või visioonidokument peaks pigem olema strateegilisem ja 1171 aitama suunata või „valgustada“ mitte ainult kitsalt kemikaaliohutuse poliitikat, vaid ka 1172 kemikaalivaldkonna poliitikat laiemalt riigitasandi valdkondlikes strateegiates (kui neid muutma 1173 hakatakse), kuna ekspertiis on koondunud just Kemikaaliohutuse komisjoni (kus visioonidokument 1174 näiteks tehtaks), mis läbi koordineerimise suudab koondada kõige kvaliteetsemat sisendit 1175 poliitikasse. Seega peaks sellel visioonidokumendil olema siiski sisuline suunda näitav roll ja mitte 37 1176 vastupidi. Valdkondade strateegiates on kohati põgusalt puudutatud ka kemikaalivaldkonna 1177 strateegilisi sihte. Seal peegelduv kemikaaliohutuse osa on ebaühtlaselt kajastatud, sageli vajadusi 1178 loosunglikult fikseeriv, aga mitte integreeriv tervikpilt võimalustest ning seotud arengusuundadest. 1179 Visioonidokument peaks aitama nendes riigitasandi strateegiates kemikaalivaldkonna sihte mitte 1180 ainult kooskõlalisena hoida, vaid ka seda kooskõla konstrueerida. 1181 Samas on ka risti vastupidiseid seisukohti, sh Sotsiaalministeeriumist, mis ei näe üldisel 1182 kemikaalivaldkonna strateegial või arengudokumendil vajadust. Seda põhjendatakse eelkõige 1183 veendumusega, et kemikaaliohutuse valdkond on edukalt suunatud läbi riigitasandi valdkondlike 1184 integreeritud strateegiate (ja nendes ka kajastuv). Teised on arvamusel, et tegelikkuses ei ole võimalik 1185 seda valdkonda ühtse poliitika alla koondada. Kemikaalivaldkonna korralduslikud tegevused ja 1186 ülesanded on nii paljudes institutsioonides, kus kogu tegevuste suunamine toimub paljuski lähtuvalt 1187 selle konkreetse institutsiooni strateegiast ja sisemisest korraldusest ning vajadustest. Selle vaatega 1188 haakub ka arusaamine, et kemikaalivaldkonna strateegia asemel peaks riik panustama üldisse 1189 ohutuse valdkonna või riskivaldkonna arengukavadesse ja juhtimisse. Seega võiks selle arusaama 1190 järgi kemikaalivaldkonna strateegilised sihid olla lahti kirjutatud vaid üldistes riigi ohutuse ja 1191 riskivaldkonna strateegiadokumentides. Samuti tuuakse välja, et osaliselt käsitleb 1192 kemikaalivaldkonna ülesannete täitmise suundumusi järelevalve poolelt ka uus 1193 turujärelevalvestrateegia. 1194 Valdkonna strateegia loomisel nähakse eestvedajatena muuhulgas Kemikaaliohutuse komisjoni, eri 1195 asutuste esindajatest koosnevat rakkerühma või juhtrühma, Keskkonnaministeeriumi ning Eesti 1196 Keemiatööstuse Liitu. 1197 1198 1199 Poliitika kujundamine (rahvusvaheline tasand) 1200 Rahvusvahelistes koostöökogudes ja EL otsustusprotsessis osalemine on väga oluline. Üldjuhul on 1201 asutuste koostöö hea. Rahvusvahelise tasandi poliitikas osalemist pidurdab teatud määral siiski 1202 valdkonna korralduse killustatuses, asutuste erinev arusaam valdkonna ulatusest ning ühtse 1203 juhtimise ja koordineerimise puuduslikkus. Samuti mõjutab negatiivselt rahvusvahelise poliitika 1204 kujundamist see, et valdkonna eest vastutavatel asutustel on tihti erinevad huvid, otsuste tegemiseks 1205 ühiste alusprintsiipide kujundamist ja kokku leppimist (nt teemadel, mis puudutavad erinevate ainete 1206 keelustamist jms) sageli ei toimu. Ministeeriumite prioriteedid on erinevad ning alati pole paraku ka 1207 seetõttu (isegi) ühiseid prioriteete võimalik kokku leppida. Kemikaaliohutuse komisjonis pööratakse 1208 poliitika küsimustele vähe tähelepanu, ja seetõttu puudub ka valdkonna teemade arutelu ja 1209 positsioonide kujundamise platvorm. 1210 Sageli ei ole riigiinstitutsioonides ka päris selget arusaama, milline peaks olema kemikaalivaldkonnas 1211 Eesti rahvusvahelise poliitika fookus ja kuhu panustades Eestile rohkem lisandväärtust tekiks. Seni on 1212 peamine rõhk olnud siiski rahvusvaheliste kohustuste vastu võtmisel ning sellega seotud tegevuste 1213 tähtaegadest kinnipidamise tagamisel. 1214 Samuti toodi ametnike poolt probleemina välja, et koordinatsioon ministeeriumite vahel EL- 1215 protsessis komitoloogia tasandil ei ole alati hea. Kui näiteks info ei jõua teistesse ministeeriumitesse, 38 1216 siis ei osata ka reageerida. Sellega seoses oleks valdkonda vaja ka rohkem kompetentsi, mis suudab 1217 näha seoseid teiste valdkondadega. 1218 Valdkonna rahvusvahelises poliitikas jõulisemalt kaasa rääkimiseks napib ressursse. Mitmed 1219 küsitletud ametnikud hindasid oluliseks, eriti roheleppe valguses, kasvatada märgatavalt ka 1220 rahvusvahelise tasandi poliitikakujundamise ja koostöö tegemise institutsionaalset võimekust. 1221 Oluliseks probleemiks on vajalike ametnike puudus, kes rahvusvahelise tasandi poliitika 1222 kujundamises saaksid tõhusalt osaleda. Eestil ei ole piisavalt võimekust saata rahvusvahelistesse 1223 töögruppidesse kompetentseid inimesi. 1224 Mitmed eksperdid olid arvamusel, et panustama peaks rohkem riigisektori väliste ekspertide 1225 kaasamisele. Ja seda mitte komitoloogia protseduuris, kus niikuinii suudaks vähe ära teha. Poliitilisele 1226 tasandile eksperte väljaspool haldusala reeglina ei saadeta. Mõistlik võiks olla oma esindajate 1227 tagamine näiteks Euroopa Toiduohutus Ameti, Euroopa Keskkonnaagentuuri, Euroopa 1228 Kemikaaliameti teadusnõukogudesse, juhtorganitesse. Seal on võimalik liikmesriikidel kaasa rääkida 1229 ja rohkem ära teha, kuna seal saavad need ideed alguse, mis jõuavad pärast komitoloogia tasandile. 1230 1231 1232 Õigusloome 1233 Õigusloomesse panustamine on ametnike hinnangul kemikaalivaldkonnas sujuvalt korraldatud ning 1234 õigusloome on valdkonnas üldjoontes ka suhteliselt hästi toimiv. Personali nappus on siiski 1235 probleemiks ka valdkonna õigusloome osas, kuna protsessid võiksid toimuda praegusest 1236 märgatavalt kiiremini. Näiteks ei jõua mitmed ministeeriumid ja ametid õigusloomes alati piisavalt 1237 panustada (nt seisukohtadega erinevatesse seadustesse, kus töökeskkonna kujundamine ja ohutus, 1238 keskkonnaohutus ja terviseohutus on olulised teemad). Probleem kemikaalivaldkonna õigusloome 1239 osas, ja see on tegelikult laiem kitsaskoht, on ka see, et aeg-ajalt ei kaasata valdkonna ametnikke 1240 sinna, kuhu võiks ja kaasatakse sinna, kuhu ilmtingimata ei peaks. See ei ole niivõrd konkreetsete 1241 ministeeriumite kitsaskoht, kuivõrd ametnike, kelle kohustus kaasamine on, võime olulisi seoseid 1242 näha. Samas koondvaates on ametnike hinnangul õigusloome kaasamine ja osalus päris hästi paigas 1243 ja oluliselt paranenud viimastel aastatel. 1244 Valdav osa intervjueeritud ametnikest ei näinud suuri vajakajäämisi ka kemikaalivaldkonna 1245 reguleerimisel. Kemikaalivaldkonna õigusraamistik on suuresti paika pandud Euroopa Liidu tasandil 1246 ning kohalik õigusloome keskendub eelkõige sellele, et vajadusel rahvusvahelisel tasandil kokku 1247 lepitud regulatsioone tulenevalt riigi eripärast täiendada. Seetõttu on valdkonna õigusloome 1248 protsess lihtsam ja aktide rakendamise selgem. Täiendamise näitena võib välja tuua, et Eesti 1249 õigusaktides oleks vaja täpsustada POS-määruse nõudeid, kuna mõned riigi ülesanded on 1250 sõnaselgelt määramata ja näiteks POS-määruse turule laskmise nõuete vastutussätteid ei ole üheski 1251 Eesti seaduses. See on lahendatud praegu toote nõuetele vastavuse seaduse üldise vastutussättega. 1252 Samuti näiteks ei ole eesti keelde tõlgitud (ja puuduvad Riigi Teatajast) kõiki olulisi Rahvusvahelise 1253 Mereorganisatsiooni koodekseid. Sellest tuleneb nende rakendamise probleem. Ka riigiasutustel, kes 1254 ei puutu iga päev sellega kokku on kohati keeruline aduda, millised need normid on. Üldiselt 1255 teatakse, mis maismaal kemikaalide osas toimub (vedude osas), aga ei teata, et merel on ka selleks 39 1256 normid, mida Eesti on aktsepteerinud. Näiteks järelevalve tegemisel, kui on sellised juhtumid, mida 1257 varem pole olnud, siis on erinevate asutuste vastutuse piirid ebaselged. 1258 Transpordiameti esindajad näevad vajadust selgitada, millises ulatuses tuleks kemikaaliseadust 1259 rakendada merealadele. Sellest tulenevad oleks oluline vaadata üle ka ametite vastutusalad laevadel 1260 kemikaalidega seotud järelevalve ülesannete osas. 1261 SiM hindab oluliseks võtta vastu kemikaaliseaduse rakendusakt, mis määratleks kemikaalide 1262 käitlemiskohtade ohutusnõudeid. MKM on välja andnud õigusakti ammooniumnitraadi 1263 käitlemiskohtade nõuete kohta, aga muude ainete osas regulatsiooni ei ole. 1264 Samuti peetakse oluliseks vaadata üle kemikaalide ja kemikaale sisaldavate toodete jäätmetele 1265 kehtestatavad nõuded (nt kuidas ja millistes tingimustes hoiustada jms). 1266 Mõned ametnikud soovitasid samuti kaaluda suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete reguleerimist 1267 eraldi seadusega, kuna nende hinnangul on nõuded nende ettevõtete osas läinud nii spetsiifiliseks. 1268 Kemikaalivaldkonna parema korraldamise vajadustest lähtudes oleks oluline täiendada õigusaktides 1269 ametite vahelist koostööd tagavaid nõudeid ning samuti määratleda valdkonna strateegiline ning 1270 integreeritud juhtimise korraldamine. Eesti kemikaaliseadus ei ole üles ehitatud tänastele muutunud 1271 vajadustele ning ei käsitle valdkonda horisontaalselt. Seadus vajaks kaasajastamist ka tulenevalt 1272 globaalsetest väljakutsetest ja Eesti rahvusvahelistest kohustustest. Vastutavate ministeeriumite 1273 vahel ei ole olnud tõsiseid arutelusid kemikaaliseaduse põhjalikumast muutmisest ning pole ka selge, 1274 kuivõrd seaduse reformimise vajadusele eri asutustes on tõsiselt mõeldud. See tuleneb osaliselt ka 1275 asjaolust, et seadus ei takista üldjuhul vastutavatel asutustel neile määratud ülesandeid ja kohustusi 1276 täita. Samas on seadus põhimõtteliselt aine keskne regulatsioon, mis ei toeta valdkonna 1277 integreeritud arendamist. Ka teiste oluliste seaduste (nt toote nõuetele vastavuse seadus) puhul oleks 1278 vajalik arvestada integreeritud vaadet ning koosmõju teiste seadustega. 1279 Kemikaalivaldkonda reguleerivad õigusaktid võiksid järgida rohkem ka kemikaali elutsükli loogikat. 1280 Laias mõistes on kemikaalide käitlemine ja sellega seonduv reguleeritud kõigis elutsükli etappides 1281 (osad asjad kemikaalide osas üldisemalt, osad detailsemalt, konkreetselt valdkonda eristavad), aga 1282 keeruline on hoomata seda loogika terviklikult, kuna regulatsioonid on erinevates õigusaktides 1283 hajutatud. See on kohati probleemiks ka ettevõtjatele nõuete järgimisel. Esimene samm olukorra 1284 parandamiseks oleks kemikaaliseaduse muutmine, mis elutsükli vaate valdkonna õigusraamistikus 1285 põhistaks. Valdkonna õigusraamistikku saaks korrastada ka kemikaali elutsüklite põhiselt. Iga tsükli 1286 kohta oleks õigusakt, mis reguleerib selle valdkonna, mis jääb ähmaseks, uduseks või on 1287 reguleerimata otsekohalduvates regulatsioonides, mitteotsekohalduvates direktiivides ja Eesti 1288 seadustes. 1289 1290 1291 Kemikaalide hindamine 1292 Kemikaalide hindamisega (eelkõige registreerimistoimikute ja aine hindamised) tegelevad 1293 Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Ravimiamet. Kemikaalide hindamise ülesande 1294 täitmise üheks kitsaskohaks on hindamiseks vajaliku kompetentsi tagamine. Vastavat kompetentset 40 1295 personali on vähe ning hindamise võimekus on madal. Ametite eelarveline võimekus ei ole piisav, et 1296 hindamiseks kompetentset personali tagada. 1297 Võimekuse probleem puudutab eelkõige Terviseametit ning Põllumajandus- ja Toiduametit 1298 (taimekaitsevahendite hindamine). Võimalus on vajalikke inimesi kaasata väljaspool ameteid. 1299 Üheltpoolt on kompetentsi kasvatamiseks vaja hästi teada, millist teadmist, mida ametis endas ei ole, 1300 on (hindamiseks) vaja, ja teisalt peavad need kompetentsed inimesed olema vajalikul ajal tööks 1301 valmis. Nende inimeste leidmine ei ole lihtne. Hindamise kompetentsi tellimine välisriigist on kulukas. 1302 Sellest tulenevalt on mõned eksperdid avaldanud arvamust, et hindamistesse ei tuleks tegelikult 1303 kuigivõrd ressursse suunata ning sellega peaks tegelema vaid sedavõrd kui minimaalne kohustus 1304 liikmesriigina selles osas saaks tehtud. 1305 Kemikaalide hindamise võimekuse tõstmiseks toetasid osad ametnikud vastava eraldi üksuse loomist 1306 (või nö üldise valdkonna nõustamiskeskuse juures teha ka hindamisi), kes tegeleks vaid kemikaalide 1307 hindamisega. See eraldi üksus hõlmaks nii Terviseameti kui ka PTA hindamise objekte. Praegu on 1308 võimekuse vähesus osaliselt tingitud ka sellest, et ametnikud tegelevad reeglina hindamisega muude 1309 tööülesannete kõrvalt ning osaliselt ka sellest tulenevalt ei ole neil võimalik hindamisse piisavalt 1310 panustada. Sellise lahenduse korral tegeleksid nõustamiskeskusse tööle palgatud spetsialistid 1311 hindamisega põhitööna. 1312 Sellise üksuse toimimine peaks ideaalis suutma ennast hindamistegevuse abil ka majandama. 1313 Eraldi üksuse lahenduse teostamise üheks takistuseks võib saada asjaolu, et ametid pole nõus 1314 loobuma hindamisest, mis toob neile rahalisi vahendeid sisse. Samas on see nö tulemuspõhine lisand 1315 ning see ei ole eelarvest ametitele ette garanteeritud. Teiseks tuleks ka eraldi üksuse puhul lahendada 1316 kompetentsi probleem, sest Eestist vajaliku personali palkamine ei pruugi olla lihtne. Hindamise 1317 üksusesse tuleks palgata hindamisi tegema spetsialistid ülikoolist, keda võiks motiveerida 1318 isemajandava skeemi kasutamine. 1319 Hindamise ülesannet võivad lähitulevikus toetada näiteks ka Euroopa Liidu hindamise grandid, kuna 1320 hindamine on ka Komisjoni jaoks suur murekoht. Võimalusi pakub ka EL tasandil alanud pikaajalisem 1321 kemikaali riskihindamise partnerlus, kus Sotsiaalministeerium on peavastutaja, kuid millesse on ka 1322 Keskkonnaministeerium kaasatud. Sotsiaalministeerium ja Keskkonnaministeerium toetavad ühiselt 1323 Tartu Ülikooli osalemist selles partnerluses.2 1324 1325 1326 Lubade menetlemine 1327 Valdkonna lubade menetlemist hindasid intervjueeritud ametnikud üldjuhul suhteliselt hästi 1328 toimivaks. Probleeme kirjeldati eelkõige seoses lubade menetlemise ajalise kestusega (nt 1329 keskkonnakaitseload jt). Ettevõtjate ootused lubade saamise tähtaegade osas on sageli suuremad, 1330 kui reaalsed protsessid aega võtavad. 2 Kemikaalidest tulenevate riskide hindamise partnerlus (PARC), https://www.anses.fr/en/content/european- partnership-assessment-risks-chemicals-parc 41 1331 Lubade menetlemise osas on kriitiline küsimus seotud ülesannete optimaalse jaotusega ehk milline 1332 amet on sobivaim teatud tüüpi lube väljastama. 1333 Suurõnnetuse ohuga ettevõtete ja ohtlike ettevõtete käitamisloa menetlemine on TTJA ülesanne. 1334 Päästeameti hinnangul võiks, tervikliku lähenemise juurutamiseks, seda ülesannet täita pigem 1335 nemad, kuna ettevõtete planeerimise ja rajamise etapis nende ettevõtetega juba tegeletakse. 1336 TTJA näeb omakorda kitsaskohana seda, et nende ülesanne on küll menetleda suurõnnetuse ohuga 1337 ja ohtlike ettevõtete käitlemislubasid, kuid nad ei ole kaasatud ettevõtete rajamisel planeerimise 1338 protsessi. TTJA sooviks väljastada ehituslube ka suurõnnetuse ohuga ettevõtetele. See ülesanne on 1339 praegu KOVil, kuid TTJA hinnangul ei ole KOVidel suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete osas 1340 üleriigilist vaadet ning piisavat pädevust. See aitaks muuhulgas ära hoida ka vastuolusid, mis võivad 1341 tekkida, kui ehituslube suurõnnetuse ohuga ettevõtetele jagavad KOVid ning hiljem käitlemislube 1342 neile ettevõtetele TTJA. TTJA hinnangul peaksid lubade menetlemine ja järelevalve olema sama 1343 asutuse ülesanded. 1344 1345 1346 Andmehaldus 1347 Kemikaalivaldkonna korralduslike ülesannete täitmisel on oluline roll kvaliteetsel andmehaldusel ja 1348 infovahetusel. Andmehalduse kesksed küsimused on seotud andmete puuduse, kvaliteedi ning 1349 kättesaadavusega. Kõik nimetatud väljakutsed ei ole võõrad ka kemikaalivaldkonna asutustele. 1350 Kemikaalivaldkonna ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid on piiratult ning kohati on probleeme 1351 ka andmekvaliteediga. Vastutavatel ametitel on piiratud ülevaade teiste kemikaalivaldkonna asutuste 1352 andmekogudest. Asutuste andmekogud „ei suhtle“ omavahel (nt TTJA ja Päästeamet). Sageli ei teata, 1353 kuidas ja milliseid andmeid kogutakse, ning kuivõrd teistes ametites kogutavad andmed oleksid 1354 korralduslike ülesannete täitmisel kasutatavad. Sellest tulenevalt oleks vajalik selgitada korralduslikke 1355 ülesandeid täitvates asutustes registriandmete vajadused ja andmete jagamise võimalused. Sellele 1356 tuginevalt on oluline kooskõlastada ka tegevused, kuidas registrite andmekvaliteeti 1357 kemikaalivaldkonnas tõsta, silmas pidades muuhulgas vajadusi, mida ka teised asutused oluliseks 1358 peavad oma ülesannete tõhusamaks täitmiseks. 1359 Eestis ei ole senini ohtlike kemikaalide registrit. Registri puudumise tõttu pole riigil ülevaadet 1360 ohtlikest kemikaalidest: kui palju, milliseid ohtlikke kemikaale Eestis toodetakse, imporditakse, 1361 kasutatakse, ning kui suured on ohtlike kemikaalide kogused, kus nad asuvad ja kuidas nad 1362 riigisiseselt liiguvad. Ohtlike kemikaalide andmebaasi loomist on takistanud nii ressursi puudus 1363 Sotsiaalministeeriumis, tehnilised küsimused kui ka ettevõtjate vähene huvi andmeid avaldada ning 1364 registrisse panemiseks ka endale lisakoormust tekitada. Andmebaas lihtsustaks oluliselt 1365 järelevalveametnike tööd, samuti aitaks see paremini järelevalvet planeerida. Andmebaas annaks 1366 teadmise, mis on Eestis põhilised kasutatavad kemikaalid, ja millega peaks tegelema. Ohtlike 1367 kemikaalide andmekogu vajaks näiteks Sotsiaalministeerium ja Terviseamet. 1368 Ühe võimaliku lahendusena on välja pakutud sellise andmebaasi loomist TTJA või Keskkonnaameti 1369 olemasolevate andmekogude juurde. Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete osas on need 1370 andmed TTJA andmesüsteemis JVIS (osaliselt) olemas, aga teiste kemikaale tootvate, importivate, 42 1371 vedavate ning kasutavate ettevõtete osas puuduvad. JVISes on ettevõtte maksimaalselt käideldavad 1372 kemikaalide kogused, aga ei ole jooksvaid andmeid (nt laoseise kemikaalide kohta ettevõtetes) 1373 kemikaalide kohta. Sellise ülevaatliku kemikaalide andmestiku saamiseks tuleks TTJAl ettevõtetelt 1374 vastavad andmed päringutega küsida. Samas ei ole TTJA põhimõtteliselt selle vastu, et selline 1375 andmestik JVISe juurde luua. TTJA haldab ka Majandustegevuse registrit ning plaanib selle 1376 integreerida JVISega. Ohtlike kemikaalide andmestiku integreerimiseks JVISega on esmalt vaja 1377 muuhulgas kokku leppida eesmärk, miks neid andmeid kogutakse, mis on miinimumkogused, millest 1378 alates andmeid kogutakse jms. Selline andmete kogumine hõlmaks ka neid ettevõtteid, mis ei 1379 kvalifitseeru enam ka ohtlikuks ettevõtteks. TTJA väitel peaks selline arutelu initsiatiiv tulema 1380 Sotsiaalministeeriumi poolt. Andmete kogumiseks ja töötlemiseks ning ka tehnilise lahenduse 1381 arendamiseks tuleks leida ka vastavad finantsid, läbi viia arendustööd ning paika panna ka andmete 1382 sisestamise kohustuse subjektid. 1383 Ka PTA sooviks järelevalve ülesannete paremaks täitmiseks täpsemaid ja detailsemaid andmeid. PTA 1384 ei oma dünaamilisi andmeid selle kohta, millistes ettevõtetes, millised ained ja millistes kogustes 1385 asuvad. Osaliselt neid andmeid ettevõtjate käest küll kogutakse, aga nende kvaliteet on tulenevalt 1386 puudulikust deklareerimisest ebaühtlane. Väetiste osas on PTA-l olemas suhteliselt head andmed. 1387 Taimekaitsevahendite osas on teada, kes turustab, kuid ei ole andmeid palju, mida ja kuhu müüdi. 1388 Probleemi peaks osaliselt lahendama suurandmete projekt e-põlluraamatu arendamiseks ja 1389 deklareerimise standardiseerimiseks. E-põlluraamatus saaksid olema ka näiteks põllumassiivide 1390 kaardid, mis võimaldaksid näha, milliseid taimekaitsevahendeid, millistel aastatel, kus ja milliste 1391 kultuuride osas on kasutatud. 1392 Päästeamet vajaks ülesannete paremaks täitmiseks samuti lisaks suurõnnetuse ohuga ettevõttete 1393 ning ohtlike ettevõtete andmetele ka nendesse ohukategooriatesse mittekuuluvate ettevõtete 1394 andmeid. Selliste andmete vajadus tekib näiteks sündmustele reageerimisel. Ettevõtete, kus on 1395 toimunud sündmus, puhul ei saa kusagilt kohe vaadata, kas ja millised kemikaalid võisid õnnetuse 1396 põhjustada, ning see ohustab päästetööde turvalisust. 1397 Teiseks laiapõhjaliselt tunnetatud probleemiks ja arenguvajaduseks on ühise infosüsteemi või 1398 mugava andmevahetuse platvormi puudumine. Senine infovahetus on kohmakas, aeganõudev ja 1399 vähetõhus. 1400 Andmete jagamine asutuste vahel on kohati vaevaline. Ligipääs teiste ametite andmekogudele on 1401 sageli piiratud. Ametite andmekogud ei ole omavahel ühilduvad. Andmekogude ligipääsu ja 1402 andmete ristkasutuse probleem on valdavalt seotud tehniliste ja õiguslike küsimustega, samuti 1403 andmekogude arendamise finantseerimisega. 1404 Vastutavate asutuste hallatavad registrid ei ole vabalt (või ka kokkulepitud ulatuses) 1405 juurdepääsetavad teistele asutustele. Andmed saadakse küll kätte, kuid selleks peab üldjuhul tegema 1406 andmekogu haldajale konkreetse ettevõtte kohta päringu. Selline lahendus ei võimalda asutustel 1407 teha ise vajalikku andmeanalüüsi eri andmeallikatest. Konkreetsete päringute põhine andmete 1408 vahetus on ebaefektiivne ning sobib pigem selliste järelevalve juhtumite puhul, mida kontrollitakse 1409 järelevalve plaani väliselt ehk konkreetse probleemi või kahtluse põhiselt. Andmete saamisel teistelt 1410 asutustel on sageli määravaks teguriks ka konkreetsed isikud, kes andmeid kasutada võimaldavad. 1411 Mõnedel ametnikel on andmevahetuse koostöö soov suurem kui teistel. Eriti mõjutab see aspekt 1412 andmete saamise kiirust. 43 1413 Puudulik juurdepääs asutuste andmekogudele on ka üheks põhjuseks, miks kemikaalivaldkonna 1414 korralduslike ülesannete eest vastutavad asutused ei tea sageli, millega teised vastutavad asutused 1415 tegelevad, ja kus on nende kokkupuutepunktid ja koostöövajadused teatud korralduslike ülesannete 1416 täitmisel. 1417 Andmete ligipääsu suurendamiseks tuleks arendada erinevate andmebaaside omavahelist 1418 automaatset suhtlust, mis võimaldaks muuhulgas automatiseeritud andmeanalüüsi tegemist eri 1419 asutuste registrite vahel. Samuti peaks andmebaaside arendamine olulisel määral vähendama käsitsi 1420 andmete otsimist, ning sisestamise ja analüüsimise tööd. 1421 Ka järelevalve tulemuste vahetamine asutuste vahel on ebaefektiivne. Puudub ühine andmekeskkond 1422 järelevalve plaanide kooskõlastamiseks ning järelevalve tulemuste vahetamiseks. Puudub võimalus 1423 lihtsasti teiste asutuste andmekogudest vaadata, milliste ettevõtete, milliseid nõudeid, millal on 1424 kontrollitud; millised on tulemused ning kas probleemid on leidnud lahenduse. Näiteks nii 1425 Päästeamet kui ka Tööinspektsioon näevad vajadust luua ühtne järelevalve infosüsteem teiste 1426 oluliste kemikaalivaldkonna järelevalve asutustega. Kemikaaliohutuse komisjoni ja Turujärelevalve 1427 nõukogu formaadis toimuv vastava info vahetus ei rahulda kõiki osapooli. 1428 Üldine lähenemine asutuste andmekogude arendamiseks peaks tuginema põhimõttel, et arendataks 1429 nii kliendi kui ka järelevalveasutuse vaadet. 1430 1431 1432 Koostöö asutuste vahel 1433 Kemikaalivaldkonna korralduslikke ülesandeid täitvate asutuste omavaheline koostöö on kohati 1434 vähetulemuslik. Esineb nii koostöö ignoreerimist, kui ka kokkulepetest mitte kinnipidamist. See 1435 tekitab asutuste vahel usaldamatust. Sagedamini on asutuste murekohaks ka järelevalvealase 1436 koostöö puudulikkus. 1437 Koostöö kvaliteeti asutuste vahel mõjutab negatiivselt ka see, et paljud valdkonna ülesannete eest 1438 vastutavad institutsioonid ei näe kuigivõrd vajadust koostööd tihendada, kui see ei aita otseselt kaasa 1439 nende poolt täidetavate ülesannete täitmise tõhustamisele. Selle üheks oluliseks põhjuseks on 1440 asjaolu, et vajadust olulisteks muutusteks neile määratud ülesannete korraldamisel ei nähta. 1441 Võimekust ülesandeid täita hinnatakse piisavaks, määratud ülesannete sisuga ollakse üldjoontes 1442 rahul ning koostöö teiste asutustega on seetõttu ka sageli formaalset laadi. 1443 Kemikaalivaldkonnas on asustuste vahelise koostöö osas sageli liiga oluline roll isiklikel headel 1444 suhetel, kuna see tagab protsessi sujuvama ja kiirema toimimise. Kui kesksed ametnikud vahetuvad, 1445 siis ei pruugi vajalik koostöö nõutava kvaliteediga jätkuda. Asutuste vahelise koostöö toimimise 1446 süsteemsuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks oleks osade intervjueeritud ametnike hinnangul vajalik 1447 sõlmida (või ajakohastada) kemikaalivaldkonna vastutavate asutuste vahel ülesannete täitmise 1448 koostöölepingud. Sõlmitavate või kaasajastatavate koostöölepingute osas on oluline leida toimiv 1449 mehhanism, mis garanteerib ka lepingute täitmise. Samuti on valdkonna ülesandeid täitvates 1450 asutustes vajalik selgitada, kas sellised lepingud asutuste vahel on kunagi sõlmitud. Mitmetel 1451 juhtudel on toimunud asutustes olulised struktuuri muudatused ning lepingud on sõlmitud 44 1452 asutustega, mida tänasel päeval enam ei eksisteeri. Koostöölepingute korrastamine ja uuendamine 1453 oleks mitme ametniku sõnul vajalik ka seetõttu, et inimesed, kes nende alusel ülesandeid täidavad 1454 sageli ei teagi nende lepingute olemasolust ega ka sellest, milles täpsemalt on kokku lepitud. 1455 Näiteks Keskkonnaametil on selline koostöölepe Päästeametiga. Samas nähakse, et võiks olla 1456 uuendatud koostöölepe TTJAga ning vajadus võiks olla teha vastav kokkulepe ka Terviseametiga. 1457 Osadel juhtudel võib lepe olla sõlmitud vaid teatud tüüpi ülesannete täitmise tõhustamiseks. Näiteks 1458 Tööinspektsioonil puudutab see kokkulepe kitsamalt teiste asutuste hallatavate andmebaaside 1459 kasutamist. 1460 Asutuste vahelise koostöö tihendamise vajadust tõstis esile TTJA. Kui näiteks Päästeametiga koostöö 1461 üldiselt toimib, siis Tööinspektsiooniga tuleks seda veel tõhustada. Kuigi nende asutuste ülesannete 1462 fookused on laias mõttes erinevad (töökeskkond vs ohutus väljaspoole ettevõtet), siis 1463 kokkupuutepunkte asutuste ülesannete vahel siiski on, eriti järelevalve osas, mis jääb TTJA 1464 vastatusalas olevasse ettevõtete seadme- ja tooteohutuse kontrolli valdkonda. 1465 Samuti nägi vajadust teiste vastutavate asutustega koostööd parandada Päästeamet. Päästeameti 1466 järelevalvealane koostöö Terviseameti ja Tööinspektsiooniga võiks olla parem. Asutused teevad 1467 järelevalvet, käivad objektidel, aga tulemusi omavahel ei vahetata. Samuti oleks vajalik arutada läbi 1468 järelevalve plaanid, sh kuhu minna ja mida vaadata ning andmete vahetuse võimalused ja vajadused. 1469 Ka TTJA ning Keskkonnaametiga on koostöö ja koordineerimise osas omajagu parandamisruumi. 1470 Transpordiamet peab oluliseks rõhutada, et merekeskkonna reostusega seotud tegevustes on oluline 1471 parandada vastutavate asutuste koostööd ja ka info liikumist (sh ennetustegevustes). 1472 Tööinspektsioon näeks vajadust luua ametite ülene andmekogu, kust saaks vaadata muuhulgas ka 1473 plaane, mida teised ettevõtted järelevalve osas on teinud ja teha kavatsevad. Andmekogu võiks 1474 sisaldada ka teiste asutuste tehtud järelevalve tulemusi. See info annaks võimaluse operatiivselt 1475 järelevalvet planeerida ja teostada ning vajadusel ka asutuste vahel optimeerida. 1476 1477 1478 Koostöö ettevõtete ning valitsusväliste organisatsioonidega 1479 Koostöö ettevõtetega on tihedalt seotud valdava osa valdkonna korralduslike ülesannete täitmisega. 1480 Kemikaalimajanduse toimimise tagamine käib alati käsikäes kemikaaliohutuse nõuete täitmise ja 1481 vajaduste arvestamisega. Koostöö kesksed tegevused seonduvad infovahetusega. 1482 Koostöö valitsusväliste organisatsioonide ja huvigruppidega on seotud peamiselt kaasamise (nt 1483 õigusloome, teadlikkuse tõstmine, nõustamine jms) ning infovahetusega. Üldises plaanis on 1484 valdkonna vastutavate asutuste koostöö nimetatud osapooltega toimiv, info kättesaadavus on 1485 tagatud ning kaasa rääkimise ja ettepanekute tegemise võimalused avatud. 1486 Vastutavate asutuste koostööd ettevõtetega aitavad tõhustada riigi kasutajatoed, mille ülesanne on 1487 nõustada valdkonna ettevõtjaid (nii tootjad kui allkasutajad) õigusaktidest tulenevate nõuete osas. 1488 Kolm EL määrust (REACH, CLP, biotsiidimäärus) nõuavad, et riigil peab olema ettevõtjatele 1489 kasutajatugi tagatud. Lisaks tuleks riigil tagada ka vajadusest tulenevad kasutajatoed. 45 1490 Ettevõtjate vaatepunktist ei tööta riigiametite kasutajatoed piisavalt hästi. Nõu antakse üheselt ning 1491 üldjuhul ettevõtte spetsiifikat nõustamisel ei arvestata. Kasutajatoe nõu piirdub sageli viitamisega 1492 õigusaktidele, kust ettevõtja peaks oma küsimusele vastuse leidma. Samas ei saa riiklik kasutajatugi 1493 võtta vastutust antava teabe eest. Kasutajatugi ei saa ettevõtetele konsultanditeenust osutada. 1494 Ettevõtete nõustamine on sageli seotud ettevõtetes tehtavate kriitiliste finantsotsustega. Seetõttu 1495 võib riigi kasutajatoe pakkumine vajada ka senisest paremat juriidilist kompetentsi. 1496 Üheks võimaluseks, kuidas vajaliku infoga valdkonna ettevõteteni jõuda on näiteks ettevõtte 1497 registreerimisel siduda ettevõtte e-maili konto automaatse teavitussüsteemiga (sh nt valdkonna 1498 olulised seaduse muudatused, nõuete muutumised ettevõtetele jms). Olemasolevate ettevõtete 1499 puhul saaks selle teha nt järelevalve toimingute poolkohustusliku protseduuri osana. 1500 Ettevõtete koostööga seoses on avaldatud ka arvamust, et VKE tüüpi (või mitte SOE ja OE ettevõtete) 1501 kaasamist protsessidesse võiks senisest paremini korraldada. Eriti silmas pidades asjaolu, et nõuete 1502 täitmisel on sageli vajakajäämisi just nendel ettevõtetel, millele üle kontrolli teostatakse harvem. 1503 1504 1505 Ettevõtete teadlikkuse tõstmine 1506 Enamik kemikaalivaldkonna korralduslikke ülesandeid täitvaid asutusi tegeleb ettevõtete teadlikkuse 1507 tõstmisega. Vaatamata sellele on ettevõtete teadlikkus valdkonnas kohati endiselt väga ebaühtlane. 1508 Endiselt on osadel ettevõtetel, kes kemikaale käitlevad, piiratud teadmised kemikaaliohutusest ja 1509 valdkonna toimimisest (sh mis on aine, mis on segu, milline on tema ohtlikkus, kuidas on need 1510 klassifitseeritud ohtlikuks, kuidas toimub ohutuskaartide süsteem, kuidas on töökohal korraldatud 1511 ohutuse tagamine, kuidas on tagatud keskkonna ja inimtervise ohutus jms). 1512 Näiteks väikekäitlejate teadmised kemikaalide hoiustamisest ja õnnetustele reageerimisest on osade 1513 intervjueeritud ametnike hinnangul madal. 1514 Ettevõtete koolitamine on valdkonnas puudulik. Kemikaalivaldkonna kompetentsikeskust ei ole 1515 loodud, kuigi vajadust selle järele oleks. Koolitused ettevõtetele peaksid tulema ideaalsel juhul läbi 1516 kompetentsikeskuse. Probleem on ka selliste ekspertide puudus, kes suudaksid kemikaaliohutuse 1517 koolitusi teha. 1518 Osade ekspertide hinnangul peaksid ettevõtete koolitamise eest hea seisma valdkonna 1519 esindusorganisatsioonid, kellele riik pakub võimaluste piires tuge. 1520 Ettevõtete koolituste teemade puhul peaks üheks keskseks vajaduseks olema arvestamine 1521 rohepöörde väljakutsetega kemikaalivaldkonnas. Sellest tulenevalt tuleks ettevõtteid koolitada 1522 näiteks ringmajanduse teemades, sh mida võib toodetesse panna, et neid hiljem ka ringlusesse võtta. 1523 46 1524 Elanikkonna teavitamine ja teadlikkuse tõstmine 1525 Elanikkonna teadlikkuse tõstmisele pööratakse tähelepanu valdavas osas valdkonna korralduslikke 1526 ülesandeid täitvates asutustes. Osad intervjueeritud ametnikud olid arvamusel, et elanikkonna 1527 teadlikkuse tõstmise ülesannet kemikaalivaldkonnas võiks täita vaid üks institutsioon. Selle vajadus 1528 tuleneb sellest, et praegu on vastutavates asutustes väga erinevad rahalised võimalused seda teha. 1529 Samuti on teadlikkuse tõstmise tegevused kohati kaootilised ning ilma selge pikaajalise plaanita. 1530 Mõnedes asutustes ei ole selle ülesande täitmise vajadust ka piisavalt väärtustatud. 1531 Samas on teised seda meelt, et iga asutus peaks sellega küll ise tegelema, kuid tegema senisest 1532 rohkem koostööd teiste asutustega ning ka erasektoriga. Mõnede intervjueeritute hinnangul aga 1533 peaks elanikkonna teadlikkuse tõstmises olema senisest palju suurem roll ja kohustus ettevõtetel, 1534 kuna ettevõtete vastutus elanikkonna kemikaaliohutuse tagamisel on esmane. 1535 Elanikkonna teadlikkuse tõstmise ühe olulise võimalusena peetakse oluliseks panustada rohkem 1536 vajaliku teadmise suunamisele haridusprogrammidesse ning koolide õppekavadesse. 1537 1538 1539 Teadus- ja arendustegevus 1540 Teadus- ja arendustegevuse osa on teoreetiliselt väga oluline mis tahes majandusvaldkonna 1541 arendamisel ja konkurentsivõimelisuse tagamisel. Ka kemikaalimajandus Eestis võiks oma arengus 1542 saada senisest rohkem tuge süsteemselt planeeritud ja finantseeritud teadus- ja arendustegevusest. 1543 Valdkonna teadus- ja arendustegevuse on väikesemahuline, alarahastatud ning strateegiliselt nõrgalt 1544 suunatud. Eesti valdkonna ettevõtted on valdavalt väikesed ning investeeringuid TA projektidesse 1545 tehakse piiratud määral. 1546 Valdkonna rahvusvahelise TA koostöö märkimisväärse sammuna võib esile tõsta (ka eespool 1547 nimetatud) osalemist kemikaalidest tulenevate riskide hindamise partnerluses (PARC), mille keskne 1548 eesmärk on arendada uusi hindamismetoodikaid, kuidas kemikaalide riskihindamist läbi viia.3 1549 Kemikaalide riskihindamise partnerluse raames loodi 04.10.2022 Eestisse kemikaalide riskihindamise 1550 kompetentsikeskus, mida juhib Terviseamet. Liikmete hulka kuuluvad kõik Eesti Ülikoolid, 1551 tööstusettevõtted ja valdkonnaga seotud riigiasutused. 1552 Mitmed kemikaalivaldkonna olulised asutused hindavad TA süsteemse edendamise vajadust 1553 oluliseks. Peetakse vajalikuks koostöös HTMi, ülikoolide ning kemikaalivaldkonna ettevõtetega pikas 1554 perspektiivis kokku leppida, mida, kus, mis ulatuses ja milleks uuritakse ja arendatakse. Erinevad 1555 ministeeriumid koostöös erasektoriga peaksid garanteerima prioriteetsetele teemadele ka 1556 finantseerimise. 3 Kemikaalidest tulenevate riskide hindamise partnerlus (PARC), https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/5ffaa782-a027-47c0-80a8-dec17a29a30d 47 1557 Kemikaalivaldkonna teadus- ja arendustegevuse peamine fookus peaks olema vähem ohtlike 1558 kemikaalide välja arendamine, asendamaks ohtlikumaid kemikaale tootmisprotsessides, toodetes ja 1559 teenuste pakkumisel. Uute ohutumate kemikaalide uuringud kestavad aastaid ning nende uuringute 1560 ja arenduste tulemustel peaks olema kokkuvõttes ka äriline kasu. Eestis on selle suuna edendamine 1561 ekspertide hinnangul siiski suhteliselt keeruline. Pigem on see olla mõeldav projekti põhiselt, aga 1562 mitte strateegiliselt suunatud ja finantseeritud tegevusena riigi poolt. 1563 Peamine probleem peitub Eesti väheses suutlikkuses. Valdkonna arendused ettevõtetes vajavad nii 1564 insener-tehnikuid, kui ka keemikuid, keda on vähe ning nende järelkasv on samuti tagasihoidlik 1565 (perspektiivis ei ole ka näha, et olukord märkimisväärselt paremaks muutuks). Teisalt on ka küsitav, 1566 kas Eestis on sellist võimekust teadlaste hulgas mõtet ka arendada ja sinna ressursse suunata, sest 1567 neil ei oleks piisavalt vastavat tööd. Eesti kemikaalitööstus suhteliselt väike. Teadus- ja 1568 arendustegevus ei saa toetuda vaid riigile ja teadus- ning arendusasutustele, seal peab keskne roll 1569 olema erasektoril. Eesti võimekamad kemikaalivaldkonna ettevõtted, nt VKG tellivad valdava osa 1570 vajalikest uuringutest välisriikidest. 1571 Teadus- ja arendustegevuse perspektiivne suund võiks Eestis olla näiteks ringlusse võetavate 1572 kemikaalide uuringud. See hõlmaks muuhulgas ka põlevkivikeemia tootelahenduste arendamist ning 1573 põlevkivijäätmete taaskasutuse uurimist. 1574 1575 1576 Järelevalve 1577 Järelevalve ülesannete täitmine on valdkonna korraldamisel ning kemikaalimajanduse ohutu 1578 toimimise tagamisel võtme tähtsusega. Järelevalve korraldamise ja teostamisega tegeleb 1579 kemikaalivaldkonnas 6 ministeeriumi, 10 riigi keskvalitsuse ametit ja inspektsiooni ning 79 kohaliku 1580 omavalitsuse üksust. Kokku saab eristada u 150 erinevat järelevalvetegevust, kus eristuvad järelevalve 1581 objekt, järelevalve moment kemikaali elutsükli mõttes ja/või järelevalvet teostav asutus. 1582 Järgnevalt vaatleme probleeme ja arenguvajadusi olulistes riikliku järelevalve teemades, seda 1583 valdavalt kemikaalivaldkonna korraldajate vaates. Vaadeldavateks teemadeks on: järelevalve 1584 ülesande piiritletus, ülesannete/objektide jaotus asutuste vahel, tegevuse koordineeritus, järelevalve 1585 piisavus, kvaliteet ning tõhusus. 1586 1587 Järelevalve ülesande piiritletus 1588 Teoreetilises vaates peaks kemikaalivaldkonna järelevalve hõlmama: 1589 a) kõiki kemikaale (REACH määruse ja erimääruste mõttes), samuti kemikaalide toorainet, 1590 (potentsiaalselt) ohtlikke kemikaale sisaldavaid tooteid ja seadmeid ning kemikaale 1591 sisaldavaid jäätmeid või kemikaalide jäätmeid; 1592 b) kõiki kemikaali olelusringi etappe (toorme kaevandamine ja töötlemine, kemikaalide 1593 tootmine ja töötlemine, kemikaalide käitlemine, kemikaalide turule toomine/lubamine, 1594 kemikaalide eksport ja import ((tolli)piiriületus), kemikaalide ning kemikaale sisaldavate 48 1595 toodete hulgi- ja jaemüük, kemikaalide kasutus, kemikaalide ja kemikaale sisaldavate 1596 toodete jäätmeteks muutumine või ringlusesse võtt; 1597 c) kõiki kemikaalivaldkonnas seatud nõudeid – sh dokumentide olemasolu, kvaliteet, esitamise 1598 õigeaegsus jms; kemikaalide, kemikaale sisaldavate toodete jms dokumentidele ja nõuetele 1599 vastavus. 1600 Praktilises vaates seab ülesandele esmase piiri järelevalvele seatavad üldised eesmärgid – neist 1601 olulisimana tagada kemikaaliohutus (sh keskkonnaohutus, terviseohutus, töökeskkonna ohutus, 1602 tooteohutus). 1603 Olulised probleemid kemikaalivaldkonna järelevalve valdkonna piiritlemisel saavad esineda kahes 1604 vormis: 1605 a) järelevalve ülesande puudumine seoses mingi olulise kemikaali mingi olulise olelusringi 1606 etapiga; 1607 b) nõuete puudumine seoses mingi olulise kemikaali mingi olulise olelusringi etapiga. 1608 Järelevalve ülesande ja nõuete puudumise osas on kemikaalivaldkonna toimijate poolt tõstatatud 1609 alljärgnevad olulisemad probleemid. 1610 Probleemid seoses sihtrühmade mittekaetusega: 1611  Väikekäitlejate üle tehtav järelevalve on ebapiisav. 1612  Kodude kemikaaliohutus on katmata valdkond järelevalve mõttes. Ka Päästeamet ei ole seda 1613 ülesannet endale võtnud. 1614 Probleemid täitmata ülesannetega: 1615  Täitmata ülesanded puudutavad mitme intervjueeritu sõnul selliseid ülesandeid, mida Eesti 1616 on rahvusvaheliste kokkulepetega kohustuseks võtnud, kuid mille osas järelevalvet ei 1617 rakendata. Samas ollakse seisukohal, et pigem on tegemist siiski valdavalt selliste teemadega, 1618 mis ei ole kuigivõrd pakilised või tingimata täitmist vajavad. Rahvusvaheliste lepetega võetud 1619 ülesannete osas tuleb Eestil teha optimaalne valik, kuna kõigi ülesannete täitmise jaoks ei 1620 jätku reaalselt ressursse. Ollakse veendunud, et kõige vajalikumad järelevalve ülesanded siiski 1621 täidetakse ära. 1622 Probleemid seoses EL otsekohalduvate määrustega – määruste ebaselgusest, mahukusest ja 1623 muutlikkusest tulenevalt: 1624  Täitmata ülesanded on sageli seotud uute nõuete kohaldamisega ning nõuete üle järelevalve 1625 tegemisega. Oluline osa sellest tuleneb lihtsalt teadmatusest. Ametnikud ei jõua alati aru 1626 saada või jälgida kõiki otsekohalduvate õigusaktide nõudeid. Ministeeriumi tasandist 1627 allapoole kasutatakse vähem ülesannete täitmisel otsekohalduvat õigusakti, vaid vaadatakse 1628 ainult Eesti seadusi ning määrusi. 1629  REACH ja CLP määrused on mõneti ebamäärased ning suunatud rohkem ettevõtjale. 1630 Järelevalve seisukohalt ei olegi need mitme intervjueeritu hinnangul võib-olla kõige paremad 1631 ja tugevamad määrused. 1632 Probleemid teatud järelevalve teemade reguleerimatusega ning nõuete puudumisega, nimelt 1633 jäätmete ringlusesse võtmisel ja käitlemiskohtade ohutusnõuete osas: 49 1634  Kemikaalivaldkonna ringmajanduse edendamisel on suurim probleem seotud madala 1635 teadlikkusega. Jäätmekäitlejad ei tea, mida ja kuidas võib ringlusse võtta. Selle tulemusena 1636 võetakse Eestis sageli ringlusse ohtlikke aineid sisaldavaid materjale. Riskianalüüs nende 1637 kohta jäetakse aga tegemata. Ohtlike kemikaalid tuleks pigem ringlusest kõrvaldada. Aga see 1638 sõltub osaliselt ka sellest, kas suudetakse vastav kemikaal või kemikaali sisaldav materjal 1639 kusagil ohutuna taaskasutada või ümber töödelda. Probleem on tänasel päeval selles, et 1640 ringlusse võetakse palju ja sageli täpselt teadmata, mida ringlusse võetakse või võtta tohiks. 1641 Esmalt on vajalik seada sellele tegevusele raamid ja siis hakata mahuliselt kasvama. Praegu 1642 on nii, et võetakse ringlusesse kõike, millel nähakse turuväärtust. 1643  Siseministeerium sooviks kemikaaliseaduse alusel rakendusakti tegemist, mis määratleks 1644 käitlemiskohtade ohutusnõudeid. MKM on kehtestanud ammooniumnitraadi 1645 käitlemiskohtade nõuded, kuid muude ainete osas regulatsiooni ei ole. 1646 1647 Järelevalve ülesannete jaotus 1648 Kemikaalivaldkonna järelevalve teostamisega tegeleb 10 riigi keskvalitsuse asutust, kelle jaoks 1649 kemikaalivaldkonna järelevalve on üldjuhul üks paljudest järelevalve ülesannetest. Järelevalve 1650 objektid ja järelevalve moment kemikaali elutsüklis on õigusaktides defineeritud erineva täpsusega 1651 ning teatud juhtudel ka erineva analüütilise loogika alusel. Järelevalve ülesanded võivad olla jaotatud 1652 ainepõhiselt (nt biotsiid jne), järelevalve objekti põhiselt (asutuse mõttes), kemikaali või kemikaale 1653 sisaldava toote/jäätme elutsükli etapi (toorme kaevandamine, käitlemine, hulgimüük, jaemüük, 1654 kasutamine, jäätmestamine) põhiselt ning sageli nende keerukates kombinatsioonides. 1655 Ka kemikaalvaldkonna järelevalve teostajate hinnangul on järelevalve ülesanded killustatud, millest 1656 tulenevad kohati ka ebaefektiivsuse ja kvaliteedi probleemid: 1657  Ohutusjärelevalve üks suund, kemikaaliohutusjärelevalve, on killustatud erinevate asutuste 1658 vahel. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikes ettevõtetes teevad järelevalvet Päästeamet ning 1659 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Samuti käivad samades ettevõtetes riiklikku 1660 järelevalvet tegemas veel Keskkonnaamet ja Tööinspektsioon. Seejuures puudub asutus, 1661 kelle ülesandeks on valdkonna terviklik koordineerimine. Praegune killustatud järelevalve 1662 toob kaasa ülesannete dubleerimise ja ressursi raiskamise. 1663 Samuti nähakse süsteemi osaliste poolt mitmeid probleeme ja muutmisvajadusi: 1664  TTJA hinnangul peaks suurõnnetuse ohuga ettevõtete puhul Päästeamet rohkem 1665 keskenduma tuleohutuse ja õnnetuse likvideerimise ja ennetamise ülesannetele. TTJA peaks 1666 aga keskenduma seadmete ja kemikaali käitlemise poolele nendes ettevõtetes. Siis need 1667 asutuste pädevused ei kattuks. Päästeamet sooviks oma pädevust pigem laiendada. See toob 1668 TTJA hinnangul aga kaasa veel suurema pädevuste kattumise nende asutuste vahel. 1669  Küsitav on kas Keskkonnaamet peaks tegelema toodete järelevalvega (tootjavastutuse 1670 süsteemi tooted, nt patareid, akud jms). Samas peaks Keskkonnaamet tegelema järelevalvega 1671 ringmajanduses, mis toimib praegu pigem toote turule toomise põhise järelevalvena ning 1672 hõlmab sellisena suhteliselt piiratud hulka järelevalve objekte. 1673 Tulenevalt korralduslike põhimõtete muutumisest toimub süsteemis jooksvalt ka järelevalve 1674 ülesannete nö ümbermängimist, et see oleks rohkem kooskõlas kompetentsi reaalse jaotusega 50 1675 ametites. Samuti püütakse, vastavalt võimekusele; ülesandeid jaotada ka (toote) elutsükli loogikat 1676 silmas pidades. Vastavate kokkulepete saavutamine ei ole aga alati lihtne, muuhulgas seoses 1677 valitsemisvaldkondade ressursside (õiglase) jaotuse tagamise eesmärgiga. 1678 1679 Ülesannete optimaalse jaotuse puhul nähakse süsteemis pädevuste olemasolu kõrval keskse 1680 kriteeriumina protsessi toimimise loogika järgimist. Järelevalve kvaliteedi ja tõhususe tõstmise olulise 1681 võimalusena nähakse lubade menetlemise ja nende lubade järelevalve viimist ühe ja sama asutuse 1682 alla:4 1683 1684 Ülesannete optimaalse jaotuse kriitiline aspekt on vastutavate asutuste vaheline koostöö ülesannete 1685 täitmisel. Paljudel juhtudel on see koostöö seotud järelevalve ülesannete täpsustamisega, mis 1686 lepitakse kokku asutuste vahel suulises vormis (nt jaotatakse omavahel ära ettevõtted, keda 1687 kontrollitakse või optimeeritakse kontrolli küsimuste jaotust asutuste järelevalve üksuste vahel jms). 1688 1689  TTJA hinnangul tuleks koos Tööinspektsiooniga üle vaadata, kas teatud ülesanded, mida 1690 Tööinspektsioon kemikaalivaldkonna järelevalves täidab, võiksid paremini sobida TTJA 1691 pädevusse.5 1692  TTJA ja Päästeametil on vajadus läbi rääkida ka objektidel tehtava järelevalve kontrolli teatud 1693 aspektid ja kontrollitavad objektid, mis ei ole praegu kõige optimaalsemalt asutuste vahel 1694 jagatud. Praktika, nõuded ning tõlgendused on pidevas muutumises ja nendega tuleb 1695 vastavalt kohanduda. Selliseid järelevalve fookuste kokkuleppeid püütakse TTJA ja 1696 Päästeameti vahel teha jooksvalt. Näiteks on selle tulemus see, et tanklates TTJA koha peal 1697 ei käi, kuna seal on põhiprobleem tuleohutus, ning seal käivadki ainult Päästeameti 1698 inspektorid. Samuti osades suurõnnetuse ohuga ettevõtetes käivad TTJA ja Päästeamet 1699 nõuetele vastavust kontrollimas kokkulepitult vaheldumisi, et vähendada ka ettevõtete 1700 halduskoormust. 1701 Järelevalve ülesannete optimaalne jaotus järelevalve asutuste vahel on keeruline ülesanne, kuna 1702 rakendatakse erinevaid loogikaid – valdkonnapõhine (keskkonnaoht, terviseoht, tööoht, tooteoht), 1703 kontrollobjektipõhine (osalt valdkonnaohtudest lähtuv asutuste jaotatus, sh keskkonnakaitseloa 1704 käitised jm), kemikaali elutsükli põhine (nt Tööinspektsioon, järelevalve kõigis elutsükli etappides, 1705 EMTA piirületuse ja tolli järelevalve läbivalt; KeA jäätmed eksklusiivselt jms). Ükski neist põhimõtetest 1706 ei ole läbivalt rakendatud, esineb kõrvalekaldeid – sh seoses sellega, et „nii on välja kujunenud ja nii 1707 toimib“. 1708 Ülesannete jaotamisel pole alati ka võimalik väga selgelt vahet teha, kas järelevalve keskendub 1709 inimese terviseohutusele või keskkonnaohutusele laiemalt. Mitmetes riikides näiteks on Seveso 1710 direktiivi ettevõtete järelevalvega tegelevad eri asutused - keskkonnaametid (keskkonnakaitse), 1711 päästeametid (elanikkonna kaitse) ja tööinspektsiooni (töökeskkonna kaitse). 1712 Raske on kemikaalivaldkonna loogikat asutuste järelevalvetegevusele peale suruda, kuna 1713 kemikaalijärelevalve on sageli muu järelevalve osaks. Üldjuhul toimub kemikaalivaldkonna järelevalve 1714 laiema asutuse tegevuse või rajatise toimimise järelevalve raames. Ministeeriumite jaoks on 4 Näiteks on nii tehtud Keskkonnaametis. 5 Seda küsimust on tõstatatud SoMi haldusala korralduslike ülesannete uuringus „Sotsiaalministeeriumi tervise ja sotsiaalvaldkonna asutuste ja teenuste korrastamine“ TTJAga tehtud intervjuus. 51 1715 kemikaalijärelevalve seega üks valitsemisvaldkonna sisene teema, mille korraldamine jääb valdkonna 1716 üldise korraldamise raamidesse. 1717 Üldistatuna saab järelevalve ülesannete jaotamisel lähtuda vähemalt 4 põhimõttest: 1718  Kooskõla ressurssidega – järelevalvet tehakse seal, kus järelevalvetöötajaid on, aga neid on 1719 võimalik asutuste vahel liigutada; 1720  Kooskõla asutuse üldise valdkondliku pädevustega – mis otseselt mõjutab 1721 kemikaalivaldkonna järelevalve kvaliteeti; 1722  Kooskõla asutuse laiema järelevalvetegevusega – pädevus ja ökonoomsus; 1723  Kooskõla muude kemikaalivaldkonna toimingutega – eeskätt on küsimus lubade menetluse 1724 (või ka kooskõlastamise) ja nende lubade täitmise järelevalve sünergias. 1725 Järelevalve ökonoomsust tõstavad lahendused, kus järelevalve objektid (asutuse, rajatised, jne) on 1726 jaotatud järelevalve asutuste vahel. Järelevalve kvaliteeti tõstavad kemikaalipõhine ja 1727 probleemipõhine (keskkonnaohutus, terviseohutus, tööohutus jne) jaotus. 1728 1729 Järelevalve koordineeritus 1730 Järelevalve ülesannete ja asutuste paljususe ning ülesannete jaotuse keerukuse väljakutsetest 1731 tulenevat on tähtis järelevalve tegevusi asutuste vahel koordineerida. Seejuures on 1732 koordinatsioonivajadus oluliselt laiem kui õigusaktides järelevalve ülesannete määratlemisel 1733 sätestatud (18 juhul 150st, sh 10 juhul seoses ekspordi-impordi ja tollitegevustega). Koordinatsiooni 1734 tähtsust rõhutavad ka süsteemi osalised. Ollakse veendunud, et ülesannete suure killustatuse puhul 1735 tuleb panustada rohkem koordinatsioon toimimisele. Põhimõtteliselt võiks olla üks valdkonna 1736 järelevalvet koordineeriv asutus/ üksus, kuid järelevalve vastutus peaks olema jagatud. 1737 Hetkel tunnetatakse, et kemikaalivaldkonna järelevalve koordinatsioon ei ole piisavalt tõhus. Sageli 1738 ei teata, kuhu teine asutus kontrollima läheb või kus järelevalvet tegemas käis. Näiteks 1739 Keskkonnaametil ja Päästeametil on kemikaalivaldkonnas seos läbi komplekslubade, sest mõlemad 1740 kontrollivad kompleksloaga ettevõtted. Kontrolle tehakse pigem isoleeritult ning tulemuste ja 1741 tööplaanide vahetust ei ole. Kohati koordinatsioon toimib, kohati aga mitte. 1742 Koostöö tihendamise osas nägi selget vajadust TTJA. Kui Päästeametiga koostöö üldiselt toimib, siis 1743 Tööinspektsiooniga tuleks seda veel tõhustada. Kuigi fookused on laias mõttes erinevad 1744 (töökeskkond vs ohutus väljaspoole ettevõtet), siis kokkupuute punkte asutuste ülesannete vahel 1745 siiski on, eriti mis puudutab järelevalvet, mis jääb TTJA vastatusalas olevasse seadme- ja 1746 tooteohutuse kontrolli valdkonda ettevõtetes. 1747 Järelevalve koordinatsiooni toimub nii isiklikele suhetele kui ka formaliseeritud koostööle tuginedes. 1748 Järelevalve koordineerituse parandamiseks on mitmed asutused sõlminud kirjalikud koostöö 1749 lepingud. Valdavalt nähakse selliseid lepinguid kemikaalivaldkonna puhul positiivsete motiveerivate 1750 instrumentidena, mis võimestavad isiklikel suhetel põhinevat koostööd. 1751 Strateegilisel tasandil on kemikaalivaldkonna järelevalve ministeeriumite ja ametite muu 1752 valdkonnapoliitika ning üldise vastutusvaldkonna järelevalve osa. Heaks näiteks on siin Päästeameti 1753 ohutusjärelevalve strateegia, mis muude teemade seas sisaldab ka kemikaaliohutust, nimelt 1754 järelevalvet suurõnnetuse ohuga (SOE) ja ohtlikes ettevõtetes (OE) suurõnnetuse ärahoidmise, 52 1755 tagajärgede leevendamise ning avalikkuse teavitamise üle. Ühtne strateegiline käsitlus 1756 kemikaalivaldkonna järelevalvest puudub, nagu ka ühine taktikaline tegevuskava. 1757 Kemikaalivaldkonna korraldajate poolt on tunnetatud vajadust omada ühiseid eesmärke, prioriteete 1758 või põhimõtteid, mis annaks järelevalvetegevustele ressursside nappuse tingimuses parema fookuse. 1759 Riiklike arengudokumentide süsteemi uuemate põhimõtete alusel (eelistatakse laiapõhjalisi 1760 strateegiaid) ei ole kemikaalistrateegia vastu võtmine riikliku arengukavana tõenäoliselt realistlik. Küll 1761 on aga teostatav kontseptsioonidokumendi („valge raamat“ vms.) koostamine, mille raames 1762 määratletaks ka prioriteedid ning sõnastataks koordinatsiooni põhimõtted ja koostöövormid 1763 valdkonna järelevalves. 1764 Samuti tunnetatakse järelevalve teostajate poolt vajadust koostööstruktuuride järele 1765 kemikaalivaldkonna järelevalve koordineerimiseks. Sellises koostööstruktuuris peaks toimuma 1766 järelevalve kavade kooskõlastamine ja läbi rääkimine, infovahetuse põhimõtete sõnastamine, 1767 nõudluse sõnastamine IT arendusele. Koordinatsioonistruktuuri toimivateks näideteks võib tuua 1768 Turujärelevalve nõukogu ning Päästeameti algatusel loodud töögrupi järelevalve juhendi 1769 koostamiseks. 1770 Mõlemal juhul on siiski tegemist üksnes kemikaalivaldkonna alalõiku katva koostööstruktuuriga, mis 1771 ei paku valdkonnale terviklikku lahendust. Pigem võiks see olla loodud Kemikaaliohutuse komisjonis 1772 näiteks alamkomisjoni vormis. 1773 1774 Järelevalve piisavus ja ülemäärasus 1775 Järelevalve piisavuse ja ülemäärasuse üldiseks kriteeriumiks on see, kas kemikaalidest jms tulenevad 1776 riskid on maandatud ning ohud ja kahjud minimeeritud. Piisavuse küsimus õiguslikul ja korralduslikul 1777 tasandil taandub sellele, kas kõikjal kus vaja on järelevalve ülesanne määratud ja nõuded kehtestatud 1778 (vt ülal). Praktilisel tasandil on küsimus tegevuste kavandamises, järelevalve teostamiseks vajalike 1779 ressursside piisavuses ning potentsiaalsete järelevalve objektide teadlikkus ja tegevus seoses 1780 kemikaaliohtudega. 1781 Järelevalve ülemäärasuse vältimise – st võimekuse ja vajaduse tasakaalu otsimise - peamine meetod 1782 on riskianalüüs, mille alusel tehakse järelevalve kavad. Riskianalüüside kvaliteedi tõstmiseks 1783 rakendatakse asutuste vahelist koostööd: 1784 Oluline probleem on see, et (kvaliteetse) järelevalve teostamiseks vastavalt järelevalve kavadele ning 1785 kavade väliselt ei ole piisavat ressurssi. Näiteks Keskkonnaamet hindab oma võimekust järelevalve 1786 ülesandeid täita rahuldavaks või isegi murettekitavaks. Peamine probleem on seotud pädevate 1787 inimeste ning rahaliste ressursside vähesusega. Ressursse ei ole, et tegeleda ka lihtsamate asjadega, 1788 rääkimata sellest, et kemikaalivaldkonnas võimekust arendada või uusi ülesandeid täita. Peab olema 1789 väga oluline vajadus, et näiteks kemikaalivaldkonna järelevalve ülesandeid juurde võtta. Samas, kui 1790 selleks eraldatakse finantsid, siis põhimõtteliselt oleks ülesannete juurde võtmine võimalik. Ka 1791 Terviseametis on järelevalve tegemisel puudus inimressursist. Seetõttu teevad järelevalveametnikud 1792 kemikaalidega seotud järelevalvet osalise koormusega. 1793 Lisaks kavandatud järelevalvele on vaja ka võimekust reageerida riskianalüüsi välistele juhtumitele, 1794 sh kaebuste põhiselt. See on halvemini planeeritav järelevalve osa. Järelevalve läbiviimiseks tehakse 53 1795 üldjuhul plaanid ning riskianalüüsi põhiselt ja vastavalt oma eeldatavale võimekusele valitakse välja 1796 kontrollitavad objektid. Probleem on aga selles, et järelevalveametnikel pole sageli piisavalt 1797 võimekust ettevõtteid piisavalt kvaliteetselt kontrollida. See seondub nii ametnike kompetentsi kui 1798 ka järelevalvele suunatavate ressursside nappusega üldiselt. Järelevalve nõrkus avaldub näiteks 1799 selles, et Eestis tegutsevad ettevõtted, kes lasevad turule tundmatuid segusid ning see on oluline 1800 probleem nii kemikaaliohutuse kui ka majandusliku konkurentsi mõttes. 1801 Probleemiks on ka kemikaalijärelevalve vähene prioriteetsus, mistõttu on ressursid olnud suunatud 1802 mujale. Näiteks Terviseametis on viimastel aastatel COVID-19 tõttu kemikaaliohutuse järelevalve 1803 saanud vähem tähelepanu. Üks põhjus oli see, et nt terviseohutuse kõik järelevalveametnikud 1804 rakendati COVID-19 seotud ülesannete täitmisele. Järelevalve toiminguid kemikaaliohutuse vallas 1805 tehti vähe, peamiselt lahendati eelkõige suuremaid kaebusi. 1806 Järelevalve piisavus korreleerub kemikaalide käitlejate ja kasutajate teadlikkusega. Mida pädevamad 1807 on ettevõtted ja kodumajapidamised, seda vähem on riske ning vajadust riskianalüüsi põhise 1808 järelevalve jaoks. Järelevalve teostajate hinnangud ettevõtete teadlikkuse osas lahknevad. Osad 1809 näevad ettevõtete pädevuses probleemi, kuid samas olukorra paranemist. Teiste hinnangud on 1810 olukord ettevõtetega kemikaaliohutuse osas stabiilne või kohati isegi muutunud kehvemaks. 1811 1812 Järelevalve kvaliteet 1813 Süsteemi osaliste hinnangutel ei ole järelevalve alati piisavalt kvaliteetne. Peamist põhjust selles 1814 nähakse järelevalveametnike ebapiisavas kompetentsis ja kompetentsete järelevalveametnike 1815 vähesuses. Samas on olukord siiski muutunud paremuse poole, aga see tuleneb suuresti ka 1816 ettevõtete vastutustunde ja teadlikkuse tõusust. 1817 Probleemi põhjustena nähakse (lisaks üldisele ressursipuudusele) suurt kaadrivoolavust ning 1818 kompetentsi tõstvate meetmete vähest tulemuslikkust. Uute ametnike värbamisega saadakse 1819 hakkama, aga sageli nõuab uute ametnike piisava pädevuse arendamine aega. 1820 Kaadri voolavuse oluliseks teguriks on suhteliselt madalam palgatase avalikus sektoris. Näiteks on 1821 viimastel aastatel murekohaks kerkinud ohutusjärelevalve teenistujate kõrge vabatahtlik voolavus. 1822 Tule- ja kemikaaliohutuse valdkond on erasektoris jõudsalt arenemas ning inspektori teadmiste ja 1823 oskustega inimesed on tule- ja kemikaaliohutuse valdkonnas ning ehitusvaldkonnas hinnatud 1824 töötajad. Kõrgema palgataseme ja uute erialaste väljakutsete otsimise tõttu lahkuvad head töötajad 1825 erasektorisse. 1826 Kemikaalivaldkonna järelevalve ülesandeid täitvatele järelevalveametnikele võiks korraldada ühiselt 1827 ja teatud mõistliku regulaarsusega kemikaalide alaseid koolitusi. Koolitustegevuse fookuse ja – 1828 vajaduse osas on süsteemi osalistel erinevaid vaateid. Osad on seisukohal, et kemikaalivaldkonna 1829 spetsiifika on teisejärguline ning keskenduma peaks pigem praktiliste oskuste arendamisele, teised 1830 jällegi hindavad, et just kemikaalialasest teadmistest on kõige enam puudus. Kemikaalivaldkonna 1831 ülesandeid täitvate ametnike kompetentsi tõstmise osas peetakse sageli oluliseks just järelevalve 1832 ametnike erialase kompetentsi arendamist. Samas on osad intervjueeritud arvamusel, et 1833 järelevalveametnike kemikaalide alane kompetents ei ole kuigi oluline ülesannete edukaks 1834 täitmiseks, kuna tehtavad järelevalve toiminguid on sageli standardiseeritud, rutiinsed ning tehakse 1835 jooksvalt muude nõuete kontrolli raames. Kui tekib mõni probleem otsustamisega, siis saab alati ka 54 1836 küsida nõu teistelt asutustelt. Teised näevad, et järelevalveametnike koolituste rõhk peaks olema 1837 seatud mitte niivõrd järelevalve protseduuridele, kuivõrd sisulistele teemadele. Protseduuride osas 1838 peaksid vajaduse katma erinevad juhendid, mida järelevalve läbiviimiseks on koostatud ja 1839 koostatakse. Juhenditele tuginemise eelduseks on nende uuendamine, kuivõrd „sageli ei arvesta 1840 ametnike jaoks koostatud järelevalve juhendid ametnike eri kompetentsi tasemega ning vajaks 1841 seetõttu vastavalt reaalsele olukorrale olulisel määral ümber töötamist“. 1842 Ka siin tõstatub kemikaalivaldkonna üldise koordinatsiooni kesisuse probleem. Süsteemset 1843 koolitustegevust, mis kemikaalide osas toimuks asutuste koostöös ei ole. Koolituste tegemine on 1844 üldjuhul iga konkreetse asutuse või osakonna initsiatiiv. Üheks takistuseks ühiste koolituste 1845 tegemisel on see, et asutustes on erinevad huvid, nt üks keskendub inimese tervisele, teine 1846 keskkonnale jne. 1847 Lisaks pälvib kriitikat järelevalveametnike koolituste üldine seis, sest järelevalveametnike koolitused 1848 on harvad ja pigem tagasihoidliku kvaliteediga. 1849 Lahendusena nähakse nii asutuse siseses kompetentsi välja kujundamises, kui ka olemasoleva 1850 kompetentsi jagamises asutuste vahel. Näiteks Transpordiameti hinnangul peaks kemikaalidega 1851 seotud järelevalvet laevadel tegema ka vastava pädevusega ametnikud. Osaliselt see praegu nii ei 1852 ole. Samuti on järelevalve ametnike arv, kes laevadega tegelevad väike. Vastavat järelevalve 1853 kompetentsi oleks vaja ristkasutada erinevate ametite vahel ehk laiendada need ülesanded nendele 1854 asutustele, kes teevad sama järelevalvet maismaal. 1855 On ka süsteemsemaid probleeme, mis mõjutavad negatiivselt järelevalve kvaliteeti, millest olulisim 1856 on järelevalve dokumendipõhisus. Palju kemikaalide järelevalves tugineb eeldusel, et dokumentides 1857 esitatu vastab reaalsusele. Mõistagi on järelevalve optimeerimine paratamatu, kuna laialdane 1858 proovide võtmine ei ole ressursside mõttes mõistlik ega sageli ka võimalik. Järelevalves püütakse 1859 teha ära miinimum, aga teatud juhtudel ja valdkondades sellest ei piisa. 1860 Teisest küljest, dokumendipõhisus suurendab järelevalve tõhusust ning leevendab 1861 kompetentsiprobleeme, mis on peaaegu paratamatu olukorras, kus oluline osa kemikaalijärelevalvest 1862 toimub üldisemate järelevalvepraktikate raames olles keskkonna- või terviseohu, asutuse, 1863 keskkonnaobjektide, töökoha, rajatise või hoone tervikjärelevalve osa. Selline järelevalvepraktika on 1864 ökonoomne ja tõhus, kuid nõuaks kvaliteetse järelevalve teostamiseks väga laialdase kompetentsiga 1865 järelevalveametnikke. 1866 Järelevalve kvaliteedi probleemide allikaks on ka ebapiisav teadmine järelevalve objektide kohta, mis 1867 haakub infosüsteemide temaatikaga (vt ülal) - puudu on ühiselt jagatavast teadmisest järelevalve 1868 objektide ja tulemuste kohta, samuti üldisemast analüütilisest teadmisest järelevalve objektide 1869 tervikkogumi kohta. 1870 1871 Järelevalve tõhusus 1872 Üldises vaates on kemikaalivaldkonna järelevalve Eestis tõhus – ressurssi kulutatakse suhteliselt vähe, 1873 kemikaalidest tulenev keskkonna- ja tervisekahju on mõõdukas. Tõhusus saavutatakse osaliselt 1874 keskendumisega olulisemale - osade teemade (nt kemikaaliohutus merel) ja sihtrühmade 1875 (väikekäitlejad, kodud) ignoreerimises – ja osaliselt kvaliteedi arvelt (dokumendipõhine järelevalve). 55 1876 Tõhususe probleemid avalduvad lokaalsemalt, näiteks seoses infootsimise ja vahetamise keerukuse 1877 ning ajamahukusega. Eri asutuste kasutatavad registrid ei ole vabalt (või ka kokkulepitud ulatuses) 1878 juurdepääsetavad teistele asutustele. Andmed saadakse küll kätte, kuid selleks peab üldjuhul tegema 1879 konkreetse ettevõtte kohta päringu. Üldpilti aga teiste andmebaaside alusel sageli luua ei saa (ehk 1880 et mida üldiselt näitavad teatud ettevõtete järelevalve tulemused teatud kemikaalidega seotud 1881 küsimustes jms). Konkreetsete päringute põhine andmete vahetus on ebaefektiivne ning sobib 1882 pigem selliste järelevalve juhtumite puhul, mida kontrollitakse järelevalve plaani väliselt ehk 1883 konkreetse probleemi põhiselt. 1884 Arvestada tuleb, et koordinatsiooni ja koostöö laiendamisega – milleks kvaliteedi ja ka laiema 1885 tõhususe tagamiseks on vajadus olemas – kaasnevad ka vastavad koostöökulud. Eriti töö- ja 1886 ajamahukas on läbimõtlemata koostöö (nt kahepoolsed koostöölepingud kõigi järelevalveasutuste 1887 vahel). Järelevalvealase koostöö tõhustamiseks on vaja luua ühtne raamistik, mõistlikud selged 1888 protseduurid ning IT tugitaristu. 1889 1890 1891 Personali arendamine 1892 Järgnevas alapeatükis esitatakse kemikaalivaldkonna korralduslikke ülesandeid täitvate 1893 institutsioonide personalialane olukord ning olulisemad probleemid lühiülevaatena. Kasutatud 1894 allikad on asutuste kodulehekülgedel olevad dokumendid ning intervjuud. 1895 1896 Sotsiaalministeerium 1897 Valdkonna ülesandeid täitvad ametnikud kuuluvad rahvatervise osakonna juurde. Osakonnas töötab 1898 koos juhatajaga 11 ametnikku, vastavalt keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse valdkonna juht, 7 1899 nõunikku ja 2 peaspetsialisti. Mõlema peaspetsialisti tööülesanded seonduvad vaid 1900 kemikaalivaldkonnaga. Ühe nõuniku tööülesanded seonduvad vähemal määral 1901 kemikaalivaldkonnaga (joogivesi). Teiste nõunike ülesandeid otseselt kemikaalivaldkonna 1902 korralduslike ülesannetega ei seondu, kuid neid võib ametijuhendite alusel rakendada ka muude 1903 rahvatervise osakonna ülesannete täitmisel. 1904 Sotsiaalministeerium näeb, et peamiseks personaliga seotud probleemiks on kompetentsi puudus. 1905 See tähendab, et kogu valdkonnas on puudu valdkonna sisulisi küsimusi mõistvaid spetsialiste. 1906 Kvalifitseeritud tööjõu leidmine on kemikaalivaldkonnas probleem. 1907 1908 Terviseamet 1909 Valdkonna ülesandeid täidavad kemikaaliohutuse osakonna töötajad. Osakonnas on tööl 17 1910 ametnikku, - osakonnajuhataja, 1 nõunik ja 15 peaspetsialisti. 1911 Terviseametis on ka Mürgistusteabekeskus (selle olemasolu on EL määrusest tulenev kohustus 1912 liikmesriigile). Keskuses töötab 9 ametnikku, - keskuse juht ning 8 õde-konsultanti. 56 1913 Samuti on keskkonnatervise osakonnas vähemalt 3 ametnikku, kes osaliselt täidavad 1914 kemikaalivaldkonnaga seotud ülesandeid ning 2 ametnikku, kes planeerivad tegevusi, mis 1915 seonduvad ka kemikaalivaldkonna ülesannete täitmisega. 1916 Järelevalveametnikud on Terviseameti piirkondlikes üksustes ja neid valdkondlike tööülesannete 1917 alusel hästi eristada ei saa. Ametnikena on nimetatud autojuht-proovivõtjad, inspektorid, 1918 vaneminspektorid, menetlusgrupijuhid, ning nõunik. Need on eristatud vastavalt kas tervishoiu või 1919 keskkonnatervise valdkonna järgi. Viimases jaotuses on kokku 15 (põhja regioonis), 8 (lõuna 1920 regioonis), 6 (ida regioonis) ning 8 (lääne regioonis). Samas on mõned ametnikud ka dokumentides 1921 jaotamata ning keskkonnatervise osas ilmselt ei tegele kõik ka kemikaalide teemaga (nt müra, kiirgus 1922 jms). 1923 Terviseametis on probleemiks kemikaalivaldkonna järelevalveametnike vähesus. Järelevalves on nii, 1924 et inimesed näiteks töötavad keskkonnaohutuse (veeohutus nt) järelevalves ja siis 0,2 kohaga nt ka 1925 kemikaalide järelevalves. Terviseameti järelevalve inspektorite kompetents peab olema kõrge, kuna 1926 seaduste ja määruste hulk on kemikaalivaldkonnas väga suur. 1927 Keskkonnaameti peainspektori hinnangul on Terviseametis kemikaalivaldkonna 1928 järelevalveametnikke alla 10. 1929 1930 Tööinspektsioon 1931 Valdkonna ülesandeid täitvad ametnikud on järelevalve osakonnas ja ennetuse ja teabe osakonnas. 1932 Olemasoleva info põhjal pole võimalik eristada, kes täidab kemikaalidega seotud 1933 järelevalveülesandeid ja ennetustegevusi. Ennetuse ja teabe osakonnas on kokku 25 ametnikku, kuid 1934 palju neist kemikaalivaldkonna asjadega kokku puutuvad, pole teada. Järelevalve osakonnas on palju 1935 ametnikke seotud töövaidluste teemaga, samuti tööõnnetuste ja kutsehaigustega. Niinimetatud 1936 üldjärelevalves on tööl 11 ametnikku – tööinspektorit. 1937 Järelevalveametnikud on Tööinspektsioonis pigem laiema profiiliga ehk nad ei ole 1938 kemikaalivaldkonna spetsialistid. Järelevalve töö ei nõua Tööinspektsioonis erilisi kemikaalialaseid 1939 teadmisi. Tööinspektsioonis puudub ka eraldi kemikaalivaldkonna spetsialisti ametikoht, kuna seda 1940 pole vaja. Vajadusel küsitakse nõu teistelt asutustelt ning tehakse kemikaalialaseid koolitusi 1941 inspektoritele. Üldiselt inspektorite voolavus ei ole Tööinspektsioonis eriti oluline probleem. 1942 Inspektorite leidmine on ehk keerulisem Ida-Virumaa regioonis. Tööinspektsioonil on võimekus 1943 järelevalvet teha piisav. 1944 1945 Ravimiamet 1946 Valdav enamik ametis töötavatest ametnikest tegeleb kemikaalivaldkonna korralduslike ülesannete 1947 täitmisega, va bioloogiliste preparaatide osakonna ametnikud ning üldhalduse finantsspetsialistid. 1948 Näiteks müügilubade osakonnas on 39 ametnikku (sh kvaliteedi hindajad ja kliinilised hindajad), 1949 järelevalveosakonnas 22 ametnikku, ravimiohutuse osakonnas 17 (va bioloogilised preparaadid), 1950 õigusosakonnas 5 ametnikku. 57 1951 Ravimiametis tegeleb ligikaudu 70% ametnikest lubade teemaga, kas kliiniliste uuringutega, 1952 müügiloa taotluse hindamisega, ravimiohutusega. Ja 30% tegeleb ravimite käitlemise järelevalvega, 1953 ehk kontrollivad, kuidas apteegid, hulgimüüjad, ravimitootjad toimetavad. 1954 Lubade menetlejad on hariduselt enamasti farmaatsia taustaga. Müügilubade puhul on nii-öelda 1955 tootmise kvaliteedi hindajad proviisorid ehk õppinud farmaatsiat. Kliinilise efektiivsuse ja ohutuse 1956 hindajad on arstid. Ravimite käitlemise järelevalvet teevad ka peamiselt proviisorid. 1957 Hindamise võimekus on optimaalne ehk ametnikke on selleks praegu piisavalt. 1958 Ravimiametis on kaadri voolavus pigem üsnagi madal. Ressursipuudus erinevalt mitmetest teistest 1959 ametitest oluline teema ei ole. Mure on see, et kuna ameti ülesanded on päris arvestatava 1960 kompetentsiga seotud, ja seda ülikoolis ei ole võimalik õppida, sellepärast et see on liiga nišiala, et 1961 iga kord, kui väljaõppinud spetsialist ära läheb, siis me leitakse küll uus inimese asemele, aga ta 1962 kõigepealt aasta aega õpib välja ja alles siis suudab hakata oma ametiülesandeid täitma nagu vaja. 1963 1964 Keskkonnaministeerium 1965 Ministeeriumis täidab otseselt kemikaalivaldkonna poliitika kujundamise ülesannet 2 ametnikku 1966 keskkonnatehnoloogia osakonnast. Lisaks on samas osakonnas kolm nõunikku, kelle tööülesanded 1967 on osaliselt seotud kemikaalivaldkonnaga. Kemikaalivaldkonna ülesannetega puutuvad kokku ka 1968 veeosakonna, välisõhu- ja kiirgusosakonna, keskkonnakorralduse ning võib-olla ka merekeskkonna 1969 osakonna ametnikud. 1970 Keskkonnaamet 1971 Valdkonna ülesandeid täitvad ametnikud on ringmajanduse osakonnas, jäätmebüroos, maapõue 1972 büroos, veeosakonnas, keskkonnakasutuse järelevalve arendusosakonnas, kliima- ja välisõhu büroos. 1973 Järelevalveametnikud on maakondlikes büroodes. Ametnikke ülesannete põhjal eristada ei ole 1974 võimalik, kuna ametijuhendid ei ole kättesaadavad. 1975 Peainspektori hinnangul on Keskkonnaametis järelevalveametnikke, kes valdkonnaga kokku puutub 1976 ca 45. Kemikaalivaldkonnas on pädevaid inimesi vähe ning kaadri voolavus on järelevalve osas 1977 märkimisväärne. Ülesannete täitmise võimekus on piiri peal. Kompetentset personali turul ei ole ning 1978 amet peab ise tegelema personali koolitusega selles valdkonnas. Vajaminevat kompetentsi ei ole 1979 võimalik õppida ainuüksi koolist või aastase töökogemusega. 1980 Kemikaalide kontrollid on praegu jooksvalt teiste kontrollide sees ja nad ei ole olnud eraldi 1981 teemakontrollid. Kemikaalivaldkonna teadmised on Keskkonnaameti kontrollide läbiviimisel siiski 1982 väga olulised. 1983 1984 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1985 Valdkonna ülesandeid täidavad eelkõige ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna ametnikud. 1986 Peamine ametnik ministeeriumis kemikaali teemas on tööstusohutuse nõunik. Lisaks on valdkonna 1987 ülesannetega seotud ilmselt veel vähemalt 2 ametnikku. 58 1988 Järelevalvega tegelevatel asutustel on MKMi hinnangul tähtsam, et ametnikud oleksid head 1989 sisuteadjaid. Ministeeriumitel pole see nii oluline. Oluliste koolituste pakkumise turg Eestis on väga 1990 piiratud. 1991 1992 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 1993 Peamiselt on kemikaalidega tegelevad ametnikud tehnikaosakonnas – 11 ametnikku, neist 3 näivad 1994 tegelevat vaid kemikaalidega seotud teemadega, teistel on puutumisi kemikaalidega. Lisaks on 1995 seotud ka tooteohutuse talitus – 5-6 ametnikku (ilmselt) omavad kokkupuudet osaliselt ka 1996 kemikaalide teemadega. Samuti on osaliselt kemikaalivaldkonna teemadega seotud tarbijate ja 1997 ettevõtjate nõustamise osakonnaga seotud ametnikud (5 ametnikku), ehitus- ja raudteeosakonna 1998 ametnikud (1-3). Osad järelevalvega tegelevad ametnikud näivad olevat ettevõtluse osakonnas (ca 1999 3), aga nende tegevusi ei ole ametijuhendites täpsustatud. 2000 TTJA eesmärk on võtta tööle oma valdkonna sisuinimesi. Menetluse poolt annab alati juurde õppida 2001 ja on olemas ka välja töötatud juhendid jms. Sisupädevust ei ole võimalik tööd tehes nii lihtsalt juurde 2002 õppida. Seetõttu eelistatakse inseneriteadmistega ja oma valdkonna sisuteadmisi omavad inimesed. 2003 TTJA ülesannete puhul poleks see teisiti mõeldav, kuna teemad ja vajadused on kaunis spetsiifilised. 2004 Ametikohtade täitmine on keeruline. Konkursid on pikad, ja tuleb teha ka korduskonkursse. Turult 2005 on raske leida spetsialiste, sest konkureeritakse erasektori palgatasemega. TTJAs on vajadusel 2006 lahenduseks ka ekspertiisi sisseostmine. Pädevus on turul olemas ja aeg-ajalt seda kasutatakse. Aga 2007 üldiselt on kaadri voolavus pigem väike. 2008 2009 Transpordiamet 2010 Valdkonna ülesandeid täitvad ametnikud on eelkõige ohutuse ja järelevalve teenistuses (lennundus, 2011 laevandus, veondus). Ametijuhendid on liiga üldised, et nende põhjal saaks kemikaalivaldkonna 2012 ülesandeid eristada. 2013 2014 Maaeluministeerium 2015 Seotud ametnikud on peamiselt taimetervise (11) ja toiduohutuse osakondades (24). Kõik nendest 2016 kindlasti valdkonna ülesandeid ei täida. Ametijuhendeid kodulehel ei ole. 2017 Ametnike arv on valdkonnas rahuldav. Kaadrivahetusi on viimasel ajal valdkonnas olnud ning uued 2018 tulijad vajavad aega, et piisavat kompetentsi saavutada. Esindaja hinnangul on mõnevõrra vajadus 2019 töötajaid juurde võtta, eelkõige taimekaitse valdkonnas. Kindlasti on mingisuguseid rahvusvahelisi 2020 koostöövorme, kus veel võiks osaleda, aga kus ei osaleta sellepärast, et ei ole piisavalt inimressurssi 2021 seal panustada. Aga need on eelkõige väljaspool Euroopa Liitu, et näiteks OECD või muud sellised 2022 formaadid. 2023 Valdkonna erialakoolitust süsteemselt uutele töötajatele ei ole. Igaüks vajadusel otsib endale 2024 vajalikud koolitused. 2025 59 2026 Põllumajanduse- ja Toiduamet 2027 Ülesandeid täitavad ametnikud on peamiselt loomatervise- ja heaolu osakonnas, toiduosakonnas ja 2028 taimekaitse ning väetiste osakonnas. Viimases puutuvad kõik ametnikud kokku kemikaalivaldkonna 2029 ülesannete täitmisega. Neid on kokku 15 ametnikku. Neist vastavalt 1 tegeleb taimekaitsevahendite 2030 turule lubamisega, 1 taimekaitsevahendite ökotoksikoloogiliste omaduste hindamisega, 1 2031 taimekaitsevahendite efektiivsuse hindamise ja märgistustega, 1 taimekaitsevahendite looduses 2032 käitumise ja leviku hindamisega, 1 taimekaitsevahendite ja toimeainejääkide hindamise, 1 väetiste 2033 registreerimise ning taimekaitsevahendite jääkide hindamise, 1 väetise tootmise ja turustamise 2034 järelevalvega, 1 taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve ja taimekaitsekoolitustega, 1 2035 taimekaitsevahendite registriga, 1 taimekaitsevahendite turustamise ja seadmete järelevalve, 2036 nõuetele vastavuse kontrolliga, 1 taimekaitse hindamise valdkonnaga, 1 taimekaitsevahendite ja 2037 toimeainete toksikoloogiliste omaduste hindamisega, 1 taimekaitsevahendite ökotoksikoloogiliste 2038 omaduste ning looduses käitumise ja leviku hindamisega, ning 1 toksikoloogiliste omaduste 2039 hindamisega. 2040 Järelevalveametnikud on neljas regioonis ja valdkonnaga võivad olla seotud ligikaudu 50-60 2041 ametnikku (keeruline kättesaadavate andmete alusel määrata). Suurem osa neist tundub olevat toidu 2042 järelevalvega, ning mingil määral ka loomatervise (nt söödad ja veterinaarravimite kasutamine) 2043 tegelevad ametnikud. 2044 Meeskonna alamehitatus on teemaks eelkõige hindamise ülesande täitmisel. PTA eelarveline 2045 võimekus ei ole piisav, et kompetentset personali tagada. Järelevalve võimekus on päris hea ning 2046 seal ametnikke juurde otseselt ei ole vaja. Osad spetsialistid teevad järelevalvet mitmes valdkonnas. 2047 Üldiselt siiski on valdkonniti ülesanded jaotatud nii, et nt väetiste kontrollijad ei kontrolli toitu jne. 2048 Inspektorite keskmine vanus on kõrgem ja nende kogemused on selles valdkonnas suured. Nad ei 2049 ole keemia haridusega, aga teavad valdkonda piisavalt. 2050 2051 Siseministeerium 2052 Valdkonna ülesandeid täidab 1 pääste- ja ohutuspoliitika ametnik (nõunik). Siseministeeriumil ei ole 2053 kemikaaliohutuspoliitikas konkreetset ülesannet või rolli. Nõunik nö sisustab seda vajadusel. Lisaks 2054 on ministeeriumis ka 2 ametnikku, kes tegelevad lõhkeainete lähteainete teemaga. Direktiivist 2055 tulenevalt on seal kohustus tegeleda kontrollostude ja ostude jälgimise, ostja taustakontrollide jms. 2056 Aga nad vaatavad neid asju kui sisejulgeolekuvaldkonna teemat. 2057 2058 Päästeamet 2059 Valdkonna ülesandeid täidavad ennetustöö osakonna (7 ametnikku) ning ohutusjärelevalve 2060 osakonna (9 ametnikku) töötajad. Nende täpsem panustamine valdkonna ülesannetesse pole selge. 2061 Ennetustöö osakonna ametnikel on kemikaalivaldkonnaga seonduvad ülesanded üldise ennetustöö 2062 osa. Ohutusjärelevalve osakonnas on ühe ametniku ülesanne analüüsida kemikaaliohutuse kontrolli 2063 teenuse osutamise eeldusi, arendada teenust ning hinnata teenuse nõuetele vastavust ja mõju ning 2064 korraldada kemikaaliohutuse kontrolli valdkonna tööd. Ka mõned teised selle osakonna ametnikud 2065 puutuvad kemikaaliohutuse teemaga kaudselt kokku (nt teenuse kvaliteedi arendamine, tuleohutuse 60 2066 teemadega jms). Ka osad hädaohuolukorraks valmisoleku osakonna ning päästetöö osakonna 2067 ametnikud võivad kemikaalivaldkonna ülesandeid täita, aga ametijuhendites pole täpsemalt seda 2068 kirjeldatud. 2069 Regioonide päästekeskuste ametnikel (nt keskuste ennetusbüroode ja ohutusjärelevalve büroode 2070 ametnikud ning järelevalveametnikud) on seos ka kemikaalivaldkonna ülesannete täitmisega. 2071 Selliseid ametnikke on arvuliselt palju. Valdavalt on nad seotud tuleohutuskontrolli ja 2072 ehituskontrolliga, kus on ka kemikaalidega seotud aspekte vaja vaadata. 2073 Väikekäitlejate kemikaaliohutuse järelevalvega tegeleb 4 inspektorit. Nende fookus on 2074 kemikaaliohutus, kuid nad teevad samas ettevõttes ära ka tuleohutuse järelevalve. Varem olid ametis 2075 nö kaks ühes inspektorid, kes tegid nii kemikaali kui tuleohutust. See korraldus on läbi analüüsitud 2076 ja muutus aasta alguses tehtud. 2077 Inspektorite vahetumine on kriitiline küsimus. Päästeametis eeldatakse, et inspektoritel peaksid 2078 olema põhiteadmised kemikaaliohutusest ja kemikaalimajandusest. Oluline osa sellest teadmisest 2079 tuleb siiski läbi kogemuse. Inspektorid üldjuhul ei ole Päästeametis keemiahariduse taustaga. 2080 2081 Maksu- ja Tolliamet 2082 Ametis puutuvad kemikaalivaldkonna ülesannetega kokku peamiselt tolliosakonna ametnikud, kelle 2083 põhifookus on järelevalvel. Ametijuhendeid kodulehel ei ole ning olemasoleva info baasil valdkonna 2084 ülesandeid täitvaid ametnikke valdkondade alusel eristada ei saa. 2085 MTA järelevalve kemikaalide üle on pigem üldise järelevalve osa ning eraldi kemikaalidele 2086 spetsialiseerunud inspektoreid ei ole. Järelevalve käib juhendite alusel ning inspektor ei pea seetõttu 2087 olema tugev valdkonna spetsialist. Personali arenduseks on ca üks koolitussündmus aastas ning 2088 lisaks baaskoolitus (seal on 1 tund kemikaalidest). 2089 2090 2091 Korralduslike ülesannete üldised väljakutsed 2092 2093 Ülesannete täitmise üldine võimekus 2094 Kemikaalivaldkonna korralduslike ülesannete täitmise võimekus on vastutavates asutustes suhteliselt 2095 varieeruv, sõltudes paljuski asutuste valdkondlikest prioriteetidest ning kokku lepitud ressursside 2096 jaotusest. Üldjuhul on ülesannete täitmise võimekus kõige kriitilisem kemikaalide hindamises, 2097 järelevalves ning ka rahvusvahelise tasandi poliitikakujundamises. 2098 Asutuste võimekus on kohati piiratud ka nende ülesannete puhul, mida vastutavad institutsioonid 2099 alati prioriteediks ei pea, nt teadus- ja arendustegevus, koostöö asutuste vahel, ettevõtete ja 2100 avalikkuse teadlikkuse tõstmine või personaliarendus (spetsiifiliselt kemikaalivaldkonnas). Üldiselt 2101 kemikaalivaldkonna korralduslikke ülesandeid täitvad asutused hindasid oma võimekust ülesandeid 61 2102 täita heaks või rahuldavaks. Sellest tulenevalt asutused valdavalt ei näe vajadust loobuda neile 2103 määratud kemikaalivaldkonna ülesannete täitmisest. Mitmed asutused on valmis ülesandeid juurde 2104 võtma (nt Keskkonnaamet, TTJA jt), eeldusega, et selleks tagatakse ka vastavad finantsid. 2105 2106 Ülesannete optimaalne jaotus 2107 Mitmetes kesksetes kemikaalivaldkonna ülesandeid täitvates asutustes on lähiminevikus tehtud 2108 korralduslike ülesannete dubleerimise ja optimeerimise analüüsid ning vajadusel tehtud ka 2109 analüüside tulemustele tuginevalt kokkulepped ülesannete ümberjaotamiseks. Ülesannete sobivama 2110 jaotuse otsimisel on ametite keskne tähelepanu olnud järelevalve ülesannete täitmisel. Sageli 2111 baseerub muudatuste loogika toote- või valdkonnapõhisel ülesannete jaotamisel. Samuti on 2112 oluliseks optimeerimise kriteeriumiks parimate pädevuste olemasolu ametites. 2113 Ka korralduslike ülesannete kattuvusi on vastutavate ametite hinnangul tänu kokkulepetele jäänud 2114 oluliselt vähemaks. Samas on mitmetel juhtudel eri ametitel ülesannete kattuvuste ning vastutuste 2115 osas lahknevad arvamused. Kõige ilmekamalt on see avalduv TTJA ning Päästeameti nägemustes, 2116 kes peaks vastutama suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete kemikaalidega seotud tegevuste riigi 2117 poolse korraldamisega. Päästeameti hinnangul esineb neil järelevalve ülesannete osalist dubleerimist 2118 ja pädevuste kattuvust TTJAga. Samuti ei ole Päästeameti ettepanekul suurõnnetuse ohuga ja ohtlike 2119 ettevõtetega, mida on kokku üle 300, tegelemiseks mõistlik pidada kahte asutust. Nende 2120 ettevõtetega seotud korralduslikud ülesanded (ettevõtte planeerimine, käitamislubade ja 2121 dokumentide menetlus ning ohutusjärelevalve) oleks mõistlik panna ühte asutusse kokku. 2122 TTJA hinnangul peaks nimetatud ettevõtete puhul Päästeamet siiski rohkem keskenduma 2123 tuleohutuse ja õnnetuse likvideerimise ja ennetamise ülesannetele. TTJA peaks aga tegelema 2124 seadmete ja kemikaali käitlemise poolega nendes ettevõtetes. Sellisel juhul asutuste pädevused ei 2125 kattuks. Päästeameti pädevuste laiendamine toob TTJA hinnangul kaasa pigem suurema ülesannete 2126 kattumise nende asutuste vahel. Suurõnnetuse ohuga ettevõtete enamus dokumente kooskõlastab 2127 TTJA ning riskianalüüs kooskõlastatakse koos Päästeametiga. Päästeameti ainupädevus, tulenevalt 2128 päästevõimekusest, on hädaolukorra lahendamise plaani kooskõlastamine. TTJA osa riskianalüüsis 2129 on seotud seadmete ja käitlemise poolega. Päästeametil ei ole vastavat pädevust, et tehnilist poolt 2130 teha. Sellepärast on dokumentide kooskõlastamised ka niimoodi jagatud kahe asutuse vahel. 2131 Tervikpilti haldab TTJA, kes lõpuks ka loa väljastab. TTJA hinnangul peaks Päästeamet keskenduma 2132 õppuste korraldamisele ettevõtetele. 2133 Samuti võib ülesannete kattuvuse näitena välja tuua, et Tööinspektsiooni järelevalve aspektid 2134 kattuvad kohati Päästeameti järelevalve aspektidega. Näiteks kontrollivad mõlemad asutused 2135 ettevõtetes kemikaalide hoiustamise kohta jms. 2136 Ülesannete jaotamisel on olulisteks kriteeriumiteks ka temaatiline kooskõla ja panustamise võimekus. 2137 Näitena temaatilise kooskõla ja panustamise võimekuse põhjal oleks Keskkonnaministeeriumil huvi 62 2138 rahvusvahelise poliitika kujundamise ülesandena täita SAICMi6 Eesti kontaktpunkti rolli. Hetkel on 2139 kontaktpunktiks Sotsiaalministeerium, kes ülesande täitmisest loobumist siiski vajalikuks ei pea. 2140 Ülesannete jaotumisel on pädevused oluline kriteerium ka eriti sel juhul, kui nt rohepöörde 2141 poliitikatest tõugatuna lisandub uusi nõudeid liikmesriikidele seoses toodete, turunõuete ning 2142 kaupade vaba liikumisega. 2143 Ülesannete optimaalse jaotuse puhul on üheks keskseks kriteeriumiks pädevuste olemasolu, 2144 panustamise võimekuse ning temaatilise kooskõla kõrval ka protsessi mõjude loogika. See tähendab 2145 muuhulgas seda, et näiteks järelevalvet tegevad asutused täidavad ka sageli ülesandeid, mis 2146 võimaldavad kemikaalivaldkonna majandustegevusi läbi viia. See seondub kõige otsesemalt lubade 2147 menetlemise ja järelevalve ülesannete integreeritud täitmisega ametite poolt. Paljudel juhtudel on 2148 rikkumisi võimalik edukalt ennetada või minimaliseerida lubade menetlemise protsessis, kuhu on 2149 antud järelevalve ametnike poolt järjepidevalt värsket sisendit. Sisuliselt järelevalve tulemused ning 2150 järelevalvest peegelduvad probleemid peaksid saama osaliselt maandatud lubade menetlemisel. 2151 Ülesannete optimaalse jaotuse kriitiline aspekt on ka vastutavate asutuste vaheline koostöö 2152 ülesannete täitmisel. Paljudel juhtudel on see koostöö seotud järelevalve ülesannete täpsustamisega, 2153 mis lepitakse kokku asutuste vahel suulises vormis (nt jaotatakse omavahel ära ettevõtted, keda 2154 kontrollitakse või optimeeritakse kontrolli küsimuste jaotuste asutuste järelevalve üksuste vahel jms). 2155 Näiteks alati ei ole järelevalve ülesannete jaotamisel võimalik väga selgelt vahet teha, kas järelevalve 2156 keskendub inimese terviseohutusele või keskkonnaohutusele laiemalt. Seega on sellise koostöö 2157 oluliseks tulemiks eelkõige ülesannete praktilise teostuse lihtsustamine. 2158 Ülesannete täitmise probleemina tõsteti intervjueeritud ametnike poolt esile ka ebaselge korraldus 2159 merereostuse likvideerimisel rannikualadel. Samuti peaks täpsustama vastutavate ametkondade 2160 ülesandeid ja koostööd merekeskkonna reostusega seotud tegevustes. 2161 Väetiste osas on ülesanded jaotatud nii, et MeM/PTA tegelevad väetistega kuni nende turule 2162 jõudmiseni ning Keskkonnaamet tegeleb väetiste kasutamise järelevalvega, mida väetiseseadus ei 2163 reguleeri. Väetiseseaduse osa on hinnatud sobilikuna täitma ka TTJA, kuna see seondub teatud 2164 toodete turule laskmisega. Praegu täidab TTJA seal teavitava asutuse rolli ja vastavushindamise 2165 asutuse määramise ülesannet. Nii Maaeluministeeriumi kui ka Põllumajandus- ja Toiduameti 2166 hinnangul hetkel kehtiv ülesannete jaotus väetiste osas toimib ning otsest vajadust muudatusi selles 2167 osas teha siiski ei ole vaja. PTA ei soovi väetiste kasutamise järelevalve ülesannet täita. 2168 2169 Täitmata ülesannetest 2170 Kemikaalivaldkonna täitmata ülesanded on sageli seotud uute nõuete kohaldamisega ning nõuete 2171 üle järelevalve tegemisega. Oluline osa sellest tuleneb lihtsalt teadmatusest. Ametnikud ei jõua alati 2172 jälgida või ka mõista kõiki otsekohalduvate õigusaktide nõudeid. Ministeeriumi tasandist allapoole 2173 kasutatakse vähem ülesannete täitmisel otsekohalduvat õigusakti, vaid vaadatakse ainult Eesti 2174 seadusi ning määrusi. 6 The Strategic Approach to International Chemicals Management (SAICM) on rahvusvaheline vabatahtlik poliitiline raamistik, mille eesmärk on kemikaalide tootmise ja käitlemise ning jäätmete käitlemise negatiivsete mõjude vähendamine inimtervisele ja keskkonnale. 63 2175 Täitmata ülesanded puudutavad ka selliseid ülesandeid, mida Eesti on rahvusvaheliste 2176 konventsioonidega kohustuseks võtnud ning mis pole Euroopa direktiiviga hõlmatud või mida pole 2177 Eestis rakendatud. Samas on sellisel juhul tegemist siiski valdavalt teemadega, mis ei ole kuigivõrd 2178 pakilised või tingimata täitmist vajavad. Rahvusvaheliste lepete ülesannete osas tuleb Eestil niikuinii 2179 teha ratsionaalne valik, kuna kõigi ülesannete täitmise jaoks ei jätku reaalselt ressursse. Vastutavad 2180 ametnikud on veendunud, et kõige vajalikumad ülesanded siiski täidetakse ära. 2181 Üheks täitmata või täpsemalt võimalikuks lisanduvaks ülesandeks, mida tuleks täita on lõhkeainete 2182 lähteainete osas piiranguga ainetele lubade väljastamine, mida muidu tsiviilisikud endale muretseda 2183 ei saa. Euroopa Liidu regulatsioonis on võimalus liikmesriigil lubada kasutada tsiviilisikutel selliseid 2184 lõhkeaineid lubade alusel. TTJA hinnangul peaks sellisel juhul olema loogiline, et lubade 2185 menetlemine eraisikutele jääks nende ülesandeks, kuna nendel on vastav pädevus kõige suurem. 2186 Antud ülesande täitmisel on ka oluline roll asutuste koostööl. 2187 Lisaks oleks oluline välja tuua ka kemikaalivaldkonna ringmajandusega seotud ülesannete täitmise 2188 vajadus. Kemikaalivaldkonna ringmajanduse arendamine on Eestis tagasihoidlik. Puuduvad 2189 innovatsioonid ning riigi panustamine ringmajandusse ja selle korraldamisse on puudulik. Riigil 2190 puuduvad selged eesmärgid kemikaalide ringlussevõtu korrastamiseks ja arendamiseks. Pole selgelt 2191 kokku lepitud, milliseid kemikaale (sh materjalides nagu plast, tekstiil) üldse ringlusesse võetakse 2192 ning missugused sihid tuleks kemikaalide ringlussevõtule seada. Riigil oleks põhimõtteliselt võimalik 2193 määrata kemikaalide ringlussevõtu sihttasemed teatud kemikaalide gruppidele (kuid mitte seada 2194 ühte üldist eesmärki). Teisalt võib olla mõistlik ka klassikalises mõttes mõõdikuid mitte juurutada, 2195 vaid pigem mõõta seda, kuidas ohtlikke kemikaale mitte ringlusse võtta. See tähendab keskenduda 2196 eelkõige kemikaalide ringlussevõtu kvaliteedile. Eesmärkide seadmise puhul tuleks kohe mõelda ka 2197 sellele, et eesmärkide täitmist peaks saama ka seirata. 2198 Kemikaalivaldkonna ringmajanduse edendamisel on suurim väljakutse seotud ettevõtete madala 2199 teadlikkusega. Ka jäätmekäitlejad sageli ei tea, mida ja kuidas võib ringlusse võtta. Selle tulemusena 2200 võetakse Eestis sageli ringlusse ohtlikke aineid sisaldavaid materjale, mis tuleks ringmajandusest 2201 pigem kõrvaldada. Riskianalüüs ringlusse võetavate materjalide osas jäetakse sageli tegemata. Riigil 2202 on vajalik seada sellele tegevusele raamid ja siis hakata võimalusel ka mahulist kasvu soodustama. 2203 Rohepöörde kontekstis on kemikaalide ringlussevõtu olulisus selgelt tõusmas ja ka Eesti peab sinna 2204 rohkem panustama. Samas on oluline arendada ka taaskasutamist põletamise teel ning jäätmete 2205 kõrvaldamist, kuna palju kemikaalidest ei ole ringlusse võetavad. Eelkõige tuleks tegelda siiski 2206 materjali põhise ringlussevõtuga (st nt pigem kemikaale - vedelikke mitte niiväga proovida ringlusse 2207 võtta). Kemikaalide ringlussevõttu ja ringlusest kõrvaldamist tuleks vaadata kompaktse süsteemina. 2208 Kemikaalivaldkonna ringmajanduse korraldamise eest peaksid vastutama nii Keskkonnaministeerium 2209 kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ehk see ei peaks jääma vaid ühe ministeeriumi 2210 ülesandeks. 2211 Üks märkimist vääriv ringlussevõtu probleem seondub kemikaalivaldkonnas ka ravimite 2212 jäätmekäitlusega. Ravimiameti ülesanne on korraldada aegunud ravimite kokku kogumist ja 2213 kõrvaldamist. Aegunud ravimeid võtavad elanikkonnalt vastu apteegid, kes annavad kogutud ravimid 2214 üle jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja korraldab aegunud või maha kantud ravimite põletamise. Praegu 2215 ei ole siiski välja töötatud head lahendust, kuidas tagada aegunud ravimite jõudmine 2216 jäätmekäitlejateni. Ravimiametil puudub samuti ülevaade, kui palju ravimeid üldse kokku kogutakse. 64 2217 Selle üheks põhjuseks on ka see, et Ravimiamet ei käsitle ravimeid elutsükli vaates. Pärast ravimite 2218 müüki ja kasutamist lõppeb Ravimiameti vastutus. Apteegid üldiselt ei taha ka eriti kõlbmatute 2219 ravimite kokku kogumisega tegeleda. Ka inimestel ei ole aegunud ravimite apteeki viimiseks selget 2220 stiimulit. 2221 Kuigi Ravimiametil ei ole ülevaadet ka sellest, kui palju apteegid ise müüki võetud ja tähtaja ületanud 2222 ravimeid jäätmekäitlejale üle annavad või palju meditsiiniasutused vanu ravimeid kokku koguvad, siis 2223 neid motiveerib aegunud ravimite hulka läbi müügi optimeerimise minimeerima (muidu) saamata 2224 jääv tulu. 2225 65 2226 Kemikaalivaldkonna korraldamise ideekorje tulemused 2227 2228 Valdav osa siinse uurimuse raames intervjueeritud ametnikest hindasid ühtse kemikaalivaldkonna 2229 poliitika kujundamist vajalikuks. Valdkonna ühtse korraldamise ja juhtimise osas olid arvamused 2230 seevastu mõneti vastuolulisemad. Arvamuste lahknevus avaldus nii selles, millises ulatuses seda võiks 2231 teha, kui ka selles kas, kes ja kuidas seda peaks tegema. 2232 Mõned intervjueeritud ametnikud, sh Sotsiaalministeeriumist olid arvamusel, et valdkonna ühine 2233 korraldamine pole vajalik, kuna kemikaalivaldkond läbi oma iseseisvate ülesandeid täitvate asutuste 2234 toimib piisavalt hästi ning valdkonna koondamine korralduslike tegevuste ja juhtimise mõttes on 2235 väga keeruline. Samuti avaldati kartust, et valdkonna ühine juhtimine ja korraldamine võib kaasa tuua 2236 ülesannete täitmise kvaliteedi languse. 2237 Kemikaalivaldkonna ühtse korraldamise vajalikkuse pooldajad rõhutasid aga praeguse korralduse 2238 puudulikkust. Nende hinnangul ei suudeta valdkonda ohjata, kuna puudub selge strateegiline ja 2239 terviklik vaade, valdkond on korralduslikelt ülesannetelt väga mitmekesine, sisult keeruline, jaotatud 2240 paljude vastutajate vahel ning valdkonnana ka reaalsuses raskesti piiritletav. Samuti iseloomustab 2241 valdkonna praeguse korralduse väljakujunemist ning toimimist pigem taktikaline reageerimine 2242 rahvusvaheliste kohustuste täitmise tagamiseks, mitte aga kooskõlalisel, strateegilisel põhistusel 2243 tugineva süsteemi juurutamine ning arendamine. Iga ametkond teeb oma ülesandeid valdavas osas 2244 isoleeritult. Vastutatavatel ametkondadel puudub suures osas teadmine, milliseid ülesandeid teised 2245 institutsioonid valdkonnas täidavad. Kemikaali elutsükli eri osades tehtavad otsused ja arusaamad ei 2246 ole sageli kooskõlalised. 2247 2248 2249 Juhtiv ministeerium 2250 Kemikaalivaldkonna ühtse korraldamise tagamisel on oluline roll institutsionaalse vastutuse 2251 jagamisel. Intervjueeritud ametnikel ei olnud selget jagatud arusaama sellest, milline ministeerium 2252 või ministeeriumid peaksid ühtse kemikaalipoliitika eest vastutama ning ühtse valdkonna juhtimise, 2253 suunamise ja korralduse toimimise tagama. Ka teistes Euroopa Liidu riikides on kemikaalivaldkonna 2254 juhtimine erinevate ministeeriumite korraldada, kuid sageli on valdkond keskkonna küsimustega 2255 tegelevate ministeeriumite ohjata. 2256 Kemikaaliseadusega otseselt ühelegi ministeeriumile kemikaalivaldkonna juhtimise kohustust seatud 2257 ei ole. Mõned ametnikud tõid siiski välja võimaliku juhtministeeriumina Sotsiaalministeeriumi, kuna 2258 sellel ministeeriumil on teistest ministeeriumitest suurem valdkonna korraldamise kogemus ning 2259 tugevam kemikaalialane kompetents. Samas arvasid teised, et kuna kemikaalivaldkond on nii lai (ja 2260 loogiliselt hõlmab siiski rohkem kui kemikaaliseadus reguleerib), siis Sotsiaalministeerium ei suuda 2261 või ei tahagi valdkonna juhtrolli laiemas mõttes nii tõsiselt täita kui vaja oleks. 2262 66 2263 Samas ei saanud suuremat poolehoidu valdkonna juhtrollis ka teised ministeeriumid. Peamise 2264 takistusena nimetati eelkõige ministeeriumite vähest motivatsiooni, ressursside ning ka kompetentsi 2265 defitsiiti, aga ka ministeeriumite vahelisi lahkhelisid valdkonna ülesannete ümberjaotamisel. 2266 Peamiste alternatiividena Sotsiaalministeeriumile käidi välja eelkõige Majandus- ja 2267 Kommunikatsiooniministeerium ning Keskkonnaministeerium. Majandus- ja 2268 Kommunikatsiooniministeeriumi sobivust juhtrolli põhjendati eelkõige valdkonna toimimise 2269 loogikaga, mille fookus peaks olema eelkõige ettevõtluse toimimise tagamises ja arendamises 2270 kooskõlas ohutuse tagamisega. Keskkonnaministeeriumi passimist juhtrolli põhjendati peamiselt 2271 sellega, et eeskujuriikides on sageli valdkond just Keskkonnaministeeriumi hallata. Samuti avaldati 2272 arvamust, et Keskkonnaministeeriumil võiks olla teoreetiliselt kõige rohkem ambitsiooni juhtimiseks 2273 ning ka selleks vajaminevate ressursside mobiliseerimiseks. Siseministeeriumi, Maaeluministeeriumi 2274 ning Rahandusministeeriumi kui ülejäänud kemikaalivaldkonna korraldajate sobivust juhtpositsiooni 2275 intervjueeritud ametnikud pigem ei toetanud. Valdavalt toodi selle põhjuseks asjaolu, et nende osa 2276 on praegu valdkonna korraldamisel märkimisväärselt kitsam ning spetsiifilisem. Lisaks ei nähtud 2277 nendes ministeeriumites ka teoreetiliselt soovi valdkonda juhtida ning selleks ressursse tagada. 2278 Osade ametnike arvates peaks kemikaalivaldkonna juhtimine olema kindlasti jaotatud mitme 2279 ministeeriumi vahel. Selle väite põhjendustena toodi välja eelkõige valdkonna loomuomasest 2280 horisontaalsusest tingitud kompetentside hajutatus eri asutuste ja ministeeriumite haldusalade 2281 vahel. Esitati näiteks idee, mille järgi valdkonda võiks juhtida kaks ministeeriumite gruppi. Üheltpoolt 2282 Sotsiaalministeerium, Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium, kes keskenduksid eelkõige 2283 kemikaalidele kui ainetele ning, teisalt MKM ja Siseministeerium, kelle fookus oleks ettevõtetes 2284 kemikaalide käitlemine, ja ehitiste ohutus. Lisaks nimetatud jaotusele pakuti võimalikuks lahenduseks 2285 ka kolme ministeeriumi – Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning 2286 Keskkonnaministeerium, jagatud rolli valdkonna juhtimisel. 2287 Sagedamini toetati siiski sellist lahendust, mille järgi valdkonna ülesannete korraldamine toimuks 2288 samades asutustes, kus praegu. Juhtiva ministeeriumi roll peaks aga olema eelkõige strateegiline 2289 ning hõlmama valdkonna üldist arengu ja koostöö kavandamist, koordineerimist ja vähem sekkuma 2290 konkreetsete korralduslike ülesannete täitmisse eri asutustes. 2291 2292 2293 Kemikaaliohutuse komisjon 2294 Valdkonna juhtimise võimalike institutsioonidena räägiti sagedamini ka Kemikaaliohutuse 2295 komisjonist ning Terviseametist. 2296 Terviseameti puhul põhjendati sobivust sellega, et Terviseametil on kesksete kemikaalivaldkonna 2297 õigusaktide pädeva asutusena praegu kõige suurem vastutus ja ka (tõenäoliselt) kompetents 2298 valdkonnas. 2299 Kemikaaliohutuse komisjoni sobivust kemikaalivaldkonna ühtse juhtorganina põhjendati näiteks 2300 sellega, et teoreetiliselt ongi antud komisjoni toimimine püüe koondada eri asutustes kemikaalidega 2301 seotud korralduslikke ülesandeid täitvaid üksusi, tihendada osapoolte koostööd ja informeeritust 2302 ning nõustada valitsustasandit (sotsiaalministrit) nii õigusloomes kui ka rahvusvahelise tasandi 67 2303 positsioonide kujundamisel. Selle komisjoni moodustamise kokkulepe on püüe luua 2304 kemikaalivaldkonnale koordineeritud ja strateegilist korraldust. See eeldab, et eri kaasatud 2305 osapooled täidavad oma korralduslikke ülesandeid ühiste eesmärkide nimel. Teiseks oldi seisukohal, 2306 et komisjoni laadne kogu võiks valdkonna ühtse juhtimise puhul olla eri osapooltele kõige 2307 vastuvõetavam lahendus, kuna sellisel juhul ei toimuks ülesannete täitmise märkimisväärset muutust 2308 ametite vahel. 2309 Samas oli valdav enamik intervjueeritutest seda meelt, et kemikaalivaldkonna ühtseks juhtimiseks 2310 oleks vaja komisjoni tugevasti reformida. Kemikaaliohutuse komisjon on kemikaaliseadusega loodud 2311 kogu, mida juhib Sotsiaalministeerium ning millele on pandud mitmeid valdkonna juhtimise ja 2312 koordineerimisega seotud ülesandeid.7 2313 Mitmed intervjueeritud juhtisid tähelepanu asjaolule, et komisjon ei täida tegelikult neid ülesandeid, 2314 mis seadusega on määratud. Samuti märgiti, et komisjonil ei ole mandaati, ega hääleõigust ning 2315 otsuste tegemise protsessi panustab komisjon väga piiratult. Selle üheks põhjuseks on asjaolu, et 2316 komisjoni loomise kontekst ja eesmärk oli suures osas panustada rahvusvahelise tasandi kohustuste 2317 ülevõtmise tagamisele Eesti õigusruumis. See eesmärk on laias plaanis täidetud, kuid komisjoni 2318 funktsioone ja eesmärke kaasajastatud ei ole. 2319 Samuti peaks mitmete ametnike hinnangul komisjon aitama senisest palju tõhusamalt kaasa sellele, 2320 et komisjonis osalevad ametnikud saaksid kemikaalivaldkonna teemasid ja ülesannetega seotud 2321 probleeme oma asutuste juhtkonna jaoks jõulisemalt tähtsustada. 2322 Komisjon toimib tänasel päeval valdava osa intervjueeritud liikmete sõnul lihtsalt infovahetuse 2323 kanalina eri kemikaalivaldkonna ülesandeid täitvate asutuste ja osapoolte vahel. Komisjoni 2324 vajalikkust üldiselt kahtluse alla ei seata, eriti arvestades seda, et komisjon on tänasel päeval sisuliselt 2325 ainus koht, kus kemikaalivaldkonna ülesandeid täitvad osapooled omavahel reaalselt kokku saavad 2326 ja laiemalt huvitavaid teemasid arutada võivad. Siiski oli ka ametnikke, kes komisjoni vajalikkuses 2327 kahtlesid, eriti selle praeguses funktsioonis. Nende hinnangul on komisjon kemikaaliseadusesse 2328 „unustatud“ või toimib kui „vanade aegade jäänuk“. 2329 Küll aga oli enamik intervjueeritud ametnikke skeptilised selles osas, et komisjon praeguses vormis 2330 ja korralduses suudaks edaspidi võtta enda kanda kemikaalivaldkonna strateegilise juhtimise ning 2331 tegevuste koordineerimise. Kemikaaliohutuse komisjoni töö toimimise eest vastutajad peaksid 2332 nende hinnangul omama selget arusaama, mis ülesannet komisjon täidab ja mis kasu komisjoni töös 2333 osalevad asutused sellest saavad. Praegu ei ole see intervjueeritute sõnul kõigile osalejatele üheselt 2334 selge. 2335 Komisjoni reformimisel oleks oluline ka kaaluda, millise institutsiooni juures see komisjon peaks 2336 edaspidi töötama. Osade ametnike hinnangul ei peaks Kemikaaliohutuse komisjoni tingimata 2337 koordineerima Sotsiaalministeerium (või tegema seda üksi). Võimalike alternatiivsete 7 KemS § 37 alusel on Kemikaaliohutuse komisjoni ülesanded: 1) analüüsida kemikaaliohutuse aktuaalseid probleeme; 2) anda hinnanguid ning avaldada arvamust kemikaaliohutuse poliitika ja strateegiate kohta; 3) teha valitsusasutustele ettepanekuid kemikaaliohutuse strateegiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks; 4) anda hinnanguid kemikaaliohutust reguleerivate õigusaktide ja nende eelnõude kohta; 5) teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid kemikaaliohutuse uuringuteks, trükiste väljaandmiseks, koolituste korraldamiseks ja terminoloogia ühtlustamiseks; 6) vahetada teavet ja teha ettepanekuid erinevate institutsioonide tegevuse koordineerimiseks kemikaaliohutuse valdkonnas. 68 2338 institutsioonidena pakuti nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi 2339 kui ka Riigikantseleid. Viimase lahenduse puhul toodi nõrga kohana välja see, et reeglina on selle 2340 taseme komisjonid mingi kindla eesmärgi jaoks loodud, ja sellistena sageli ajutised. Samuti ei nähtud 2341 valdkonda nii prominentsena, et see peaks olema koordineeritud valitsustasandil. 2342 Osade intervjueeritud ametnike ja ekspertide hinnangul on koordineerimiseks parim variant 2343 ministeeriumite ülene komisjon. Komisjoni oleks nende hinnangul kõige sobilikum siiski juhtima 2344 Sotsiaalministeerium, kuna ollakse EL ees kemikaaliohutuse valdkonna põhivastutaja ehk valdkonda 2345 peamiselt reguleerivate EL õigusaktide pädeva asutuse haldaja Eestis. Teiste intervjueeritute arvates 2346 aga oleks vajalik viia komisjon mõne muu asutuse juurde. Seda põhjendatakse osaliselt ka 2347 veendumusega, et komisjon on ennast Sotsiaalministeeriumi juures ammendanud. Tänapäeva 2348 väljakutsetele vastava komisjoni fookus peaks pigem olema efektiivsel ja järjepideval asutuste ülesel 2349 strateegilist koordineerimisel ja valdkonna süsteemsel juhtimisel ja arengueesmärkide tagamise 2350 toetamisel. Selleks on vaja panustada rohkem ressursse ja tõsta tegevuste aktiivsust. 2351 Kemikaaliohutuse komisjoni kuuluvad tänasel päeval valitsusasutuste esindajad ning Eesti 2352 Keemiatööstuse Liidu esindaja. Komisjoni kaasatud osapoolte ringi ja arvu loetakse valdavalt 2353 optimaalseks, kuna see hõlmab peaaegu kõiki kemikaalivaldkonna korralduslikke ülesandeid täitvaid 2354 asutusi ja neid haldavaid ministeeriume. Pigem ollakse seda meelt, et komisjoni koosseis võiks olla 2355 isegi praegusest suurem. Seejuures on nähtud vajalikuna komisjoni töö tõhustamiseks kaaluda 2356 liikmete kaasamist vastavalt temaatilistele ülesannetele. Kaasatavate ring peaks osade 2357 intervjueeritute sõnul sõltuma ka sellest, kas ja millises suunas komisjoni eesmärke ja ülesandeid 2358 reformitakse (nt kas muututakse rohkem strateegiliseks, täidetakse seaduses pandud ülesandeid 2359 aktiivsemalt jms). 2360 Enamik intervjueeritud komisjoni liikmetest arvasid, et komisjoni töös peaksid osalema ka 2361 valitsusvälised institutsioonid. Praegu on komisjonis nendest esindatud vaid Eesti Keemiatööstuse 2362 Liit. Avaldati arvamust, et valitsusväliste organisatsioonide ringi võiks komisjonis laiendada, näiteks 2363 ettevõtluse poolelt võiks kaaluda ka MTÜ Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kaasamist. Teadusasutuste 2364 osalemist otseselt komisjoni töös vajalikuna ei nähtud. Lisaks soovitati komisjoni kaasata ka ajutisi, 2365 eelkõige valitsusväliseid liikmeid. Samuti nähti vajadust luua komisjonis võimalus (nt eraldi 2366 koostöövormi alusel) arutada teatud küsimusi vaid osalevate riigisektori asutuste vahel. Mõne 2367 küsitletud komisjoni liikme sõnul peaks aga komisjon koosnema vaid korralduslikke ülesandeid 2368 täitvate riigiasutuste esindajatest või lisaks neile piirduma vaid Eesti Keemiatööstuse Liidu ja ka Eesti 2369 Linnade ja Valdade Liidu esindajate kaasamisega. 2370 Komisjoni töö kitsaskohtadena toodi välja ka osade komisjoni töös osalevate ametnike puudulik 2371 pädevus kemikaalivaldkonnas. Mõned intervjueeritud liikmed olid arvamusel, et selline olukord on 2372 osaliselt põhjustatud ka sellest, et komisjoni liikmete koosseis ei ole püsiv. Ametnikud vahetuvad 2373 ning osad uued liikmed valdkonda sisuliselt kuigi hästi ei mõista ning seda reguleerivast 2374 õigusruumist korralikult aru ei saa. 2375 Komisjoni töö korralduse osas tõsteti kitsaskohana esile teemade liiga laia käsitlemist komisjonis, 2376 mistõttu osadel valdkonna asutustel on kohati vähe kokkupuutepunkte kaasarääkimiseks. Komisjonis 2377 arutuse alla tulevate teemade osas sisulist arutelu, kuna asjad, mida arutatakse kalduvad olema sageli 2378 väga spetsiifilised. 69 2379 Teemasid oleks vaja koondada nii, et sarnaste probleemidega/ teemadega asutused saaksid 2380 koostööd teha. 2381 Ühe reformiideena esitati ka lahendus, et Kemikaaliohutuse komisjoni ülesanded võiks olla jagatud 2382 Sotsiaalministeeriumi, MKMi ja Keskkonnaministeeriumi vahel nii, et üldised suunad ja arengu 2383 jälgimine oleksid ühise vastutuse all, aga teemade käsitlus, informeerimine ja koordineerimine 2384 jaguneks vastavalt sellele, millises ministeeriumis kompetents ja vastavate seonduvate korralduslike 2385 ülesannete täitmine toimub. Lisaks on ka ühised, kogu valdkonda puudutavad strateegilised ja 2386 läbivad korralduslikud teemad, mida vastavalt vajadusele arutatakse suuremas ringis. Kaaluda võiks 2387 ka komisjoni nö asekantslerite tasandi loomist, kus strateegilis-poliitilisi küsimusi arutatakse. Praegu 2388 on komisjon eelkõige ekspertide kogu. Komisjon peaks olema (ka) koht, kus valdkond nö ära 2389 korrastatakse. Selline lähenemine võimaldaks kemikaaliohutuse komisjoni tegevuste eesmärke ja 2390 fookust paremini jõustada. Ühise juhtimise ideega haakuvalt esitati ka idee luua komisjoni ülesannete 2391 (järelevalve; rahvusvahelise poliitika kujundamine; õigusloome) või teemade fokusseerimiseks 2392 alakomisjonid. Selliste teemade juhtimine võiks kirjeldatud mudeli puhul olla roteeruv – ühel aastal 2393 üks institutsioon, teisel teine jne ministeerium. 2394 2395 2396 Ühe asutuse mudel 2397 Kemikaalivaldkonna ühtse juhtimise ühe teoreetilise lahendusena toetasid mõned intervjueeritud 2398 ametnikud ka ühise kemikaalivaldkonna rakendusasutuse loomist. See tähendaks, et kogu kemikaali 2399 elutsükli korraldamise eest vastutab keskne institutsioon. See rakendusasutus peaks koondama eri 2400 asutustes täidetavad kemikaalivaldkonna ülesanded ja ühes sellega ka eri asutustes oleva 2401 kompetentsi. Seega toimiks selline asutus ka Eesti kemikaalivaldkonna kompetentsikeskusena. Idee 2402 tugineb paljuski Põhjamaades – Taanis, Rootsis, ja ka Soomes juurutatud kemikaalivaldkonna 2403 korraldamise mudelil. 2404 Sellise lahenduse pooldajad möönsid, et tõenäoliselt ei ole siiski mõistlik kõiki valdkonna 2405 korralduslikke ülesandeid sellesse asutuse koondada. Näiteks Maksu- ja Tolliameti ülesanded, ja ka 2406 riigi julgeoleku tagamisega seotud kemikaalivaldkonna ülesandeid on sellises ühises asutuses liiga 2407 keeruline efektiivselt täita. Mitmed intervjueeritud, kes ühise rakendusasutuse lahendust ei 2408 pooldanud, olid samuti veendunud, et suurõnnetuse ohuga ettevõtetega ehk Seveso konventsiooni 2409 kohustustega tegelevad asutused – TTJA ning Päästeamet on samuti suhteliselt spetsiifilised, ja 2410 nende kemikaalivaldkonna ülesannete koondamine ühte ühisesse asutusse ei pruugi olla kõige 2411 parem lahendus. See tähendaks topelt kompetentsi loomise vajadust kahte asutusse. Näiteks 2412 järelevalve puhul toimub valdavalt kemikaalivaldkonna nõuete kontroll koos muudest seadustest 2413 tulenevate nõuete kontrolliga. Selle lahutamine tooks kaasa efektiivsuse languse järelevalve 2414 teostamisel. 2415 Kriitiline küsimus kemikaalivaldkonna rakendusasutuse loomisel oleks selles, kas ja kuivõrd need ühte 2416 asutusse koondatavad kemikaalivaldkonna ülesandeid täitvad üksused, osakonnad jms kaotaksid 2417 selle tagajärjel oma muude ülesannete täitmise tõhususes. Ilmselt oleks lihtsam kompetentsi ja 2418 ülesandeid ühisesse asutusse viia nende institutsioonide puhul, mis tegutsevad praegu suhteliselt 70 2419 isoleeritult teistest oma asutuse struktuuriüksustest ning on keskendunud spetsiifiliselt 2420 kemikaaliohutusele. Kemikaalivaldkonna ülesannete üleviimine ühtsesse rakendusasutusse ei 2421 mõjutaks sellisel juhul drastiliselt selle asutuse muude, kemikaalidega mitteseotud korralduslike 2422 ülesannete täitmist. Kadu vastavas kompetentsis ning infovahetuse sünergias oleks lihtsamini ka 2423 kompenseeritav. 2424 Ühine rakendusasutus peaks intervjueeritute sõnul olema kas Riigikantselei või ühe ministeeriumi 2425 hallata. Võimalike ministeeriumitena nähti kas Sotsiaalministeeriumi, MKMi või 2426 Keskkonnaministeeriumi. Riigikantselei lahenduse positiivse poolena nähti eelkõige valdkonna 2427 tähtsustamise ja parema koordineerimise võimaluste teket. Samas oldi kahtleval seisukohal, kas 2428 kemikaalivaldkond on tänasel päeval piisavalt kriitiline (ja oluline) valdkond, et selle rakendusasutuse 2429 haldamine peaks toimuma valitsuse tasandil. Mitmed ametnikud arvasid, et võimaliku 2430 rakendusasutuse loomisel Riigikantselei juurde ei ole piisavalt mõistlikke põhjendusi. Ministeeriumite 2431 sobivuse osas toodi esile samad argumendid, mida esitati ka valdkonna üldise juhtimise puhul. 2432 Intervjueeritud ametnike hinnangul on üldistatult praegu parim valdkonna kompetents 2433 Sotsiaalministeeriumis, aga seal pole piisavat juhtimisvõimekust, motivatsiooni ning ilmselt ka 2434 finantsvahendeid sellise asutuse haldamiseks. Keskkonnaministeeriumis nähti suuremaid juhtimise 2435 ambitsioone ning tõenäoliselt ka suuremat võimekust sellist asutust finantseerida. Majandus- ja 2436 Kommunikatsiooniministeerium sobiks juhtimise rolli täitma eelkõige valdkonna toimimise loogikast 2437 tulenevalt, kuna kemikaalivaldkonna toimimise keskseks teguriks on kemikaalidega seotud 2438 majandustegevuse olemasolu. Samuti on valdkonna korralduslike ülesannete tuumikus just 2439 ettevõtluse järelevalve. Mõned intervjueeritud, kooskõlas kirjeldatud ideega, olid samuti seisukohal, 2440 et tegelikult ei ole sellel nii olulist tähtsust, millise ministeeriumi all kemikaalivaldkonna ülesandeid 2441 täidetakse või sellist asutust hallatakse. Palju olulisem on, et oleksid ressursid ja võimekus neid 2442 määratud ülesandeid täita. Samuti märgiti, et koondatavad tegevused peaksid olema läbimõeldult 2443 eesmärgistatud. 2444 Kemikaalivaldkonna ülesandeid koondava asutuse olemasolu võiks olla teoreetiliselt hea lahendus, 2445 aga selleks ei pruugi Eestis, erinevalt Põhjamaadest, olla piisavalt vajaliku kompetentsiga 2446 inimressurssi. Valdkonna kompetents peaks selles organisatsioonis (sh juhtimise tasandil) olema 2447 väga kõrge. Vastasel juhul võib sellise lahenduse puhul tekkida probleeme ja vastuseisu valdkonna 2448 ettevõtetega. Valdkonna korralduslikke ülesandeid koondav institutsioon peaks looma süsteemsed 2449 ja hästi toimivad partnerlussuhted valdkonna ettevõtetega. Praegu toimetatakse valdavalt isiklikele 2450 kontaktidele tuginedes. 2451 2452 2453 Ühe ministeeriumi osakonna mudel 2454 Kemikaalivaldkonna korralduse reformimise lahendusena esitati intervjueeritud ametnike poolt ka 2455 idee koondada kemikaalivaldkonna poliitika, ning õigusloome ülesanded ühe ministeeriumi 2456 osakonna alla. Osakond täidab EL määruste pädeva asutuse ülesandeid. Osakond vastutab, kuid 2457 delegeerib olulise osa kemikaalivaldkonna ülesannetest teistele asutustele. Osakond vastutab ka 2458 kemikaalivaldkonna poliitika ja strateegilise arendamise eest ning selle ülesandeks oleks kõigi 71 2459 kemikaalivaldkonna korralduslike ülesannete koordineerimine ning ka rahvusvahelise tasandi 2460 koordinatsioon. See tähendaks seda, et uut (rakendus-)asutust ei loodaks. 2461 Ka sellise mudeli puhul nähti võimalike variantidena, kus nimetatud osakond võiks asuda, 2462 Sotsiaalministeeriumi, MKMi või Keskkonnaministeeriumi. Kummalgi neist ministeeriumitest ei ole 2463 praegu võimekust sellist hulka korralduslikke ülesandeid hallata, kuid potentsiaalselt näeksid 2464 võimalusi eelkõige MKM ja Keskkonnaministeerium. 2465 2466 2467 Mitme asutuse/ struktuuriüksuse mudel 2468 Ühe keskse rakendusasutuse ja eraldi ministeeriumi koordineeriva struktuuriüksuse mudeli kõrval 2469 peeti mõeldavaks ka lahendust, kus kemikaalivaldkonna korralduslikud ülesanded oleksid (valdavalt) 2470 jagatud kahe loodava rakendusasutuse või ministeeriumi struktuuriüksuse vahel. Kahe uue asutuse/ 2471 struktuuriüksuse korraldusliku mudeli puhul toodi peamise visioonina välja lahendus, kus Seveso 2472 direktiivi teemadega seotud ülesanded on ühes ja muud ülesanded teises asutuses. Neid asutusi 2473 juhiksid vastavalt MKM ja Keskkonnaministeerium. Teine variant oleks näiteks nii, et a) üks 2474 institutsioon vastutab tööstuse ja tarbijatega seotud kemikaalide korraldamise ja kontrolli eest ning 2475 teised institutsioonid vastutavad erinevate kemikaalide korraldamise aspektide eest (nt tööohutus, 2476 jäätmed, või tegevused, mis seonduvad spetsiifiliste kemikaalidega, nt pestitsiidid jm). Kolmas variant 2477 võiks olla lahendatud nii, et juhtimine ning suunamine jaguneb kahe ministeeriumite grupi vahel: 2478 vastavalt: a) kemikaalide kui ainete korraldamise ülesanded – Sotsiaalministeerium ja 2479 Maaeluministeerium; b) kemikaalide käitlemise korraldamise ülesanded – Keskkonnaministeerium, 2480 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Siseministeerium. 2481 2482 Status quo 2483 Osade intervjueeritud ametnike hinnangul ei ole kemikaalivaldkonna korralduslike ülesannete 2484 täitmise ja ühtse juhtimise juurutamiseks struktuurimuutusi vaja teha. Nende hinnangul saadakse 2485 olemasolevates institutsioonides ülesannete täitmisega piisavalt hästi hakkama. Selle vaate järgi 2486 jääksid vastutusalad ja ülesannete jaotus kemikaalivaldkonnas nii, nagu need praegu on määratud 2487 ning korralduslike ülesannete täitmise vastutust kohendatakse vastavalt muudatustele 2488 kemikaalivaldkonna nõuetes. 2489 2490 72 2491 2492 Koordinatsiooni tõhustamine kui peamine 2493 muutmisvajadus 2494 2495 Koordinatsiooni tõhustamine 2496 Kemikaalivaldkonda, nii nagu see selles töös on määratletud, iseloomustab strateegilise suunamise 2497 hajutatus ning korralduslike ülesannete täitmise killustatus paljude riigiasutuste vahel. Valdkonna 2498 toimimise tõhustamiseks lubab teoreetiline eeldus näha, et kemikaalivaldkonna korraldusliku 2499 kontseptiooni lahendused võivad hõlmata nii olulisi struktuurseid ümberkorraldusi kui ka laialdast 2500 korralduslike ülesannete ümberjaotamist või koondamist ja sellega kaasnevat kompetentside ja 2501 rahaliste ressursside koondumist. Tulenevalt töös kaardistatud probleemide ja võimaluste 2502 mõistmisest ning töö käigus kogutud ekspertteadmisest on suhteliselt ressursitõhusam ja loogiliselt 2503 toimivam lahendus saavutatav institutsionaalse võimekuse tõstmise ning ametkondade vahelise 2504 koordinatsiooni parandamisega. 2505 Institutsionaalse võimekuse kasvatamine kemikaalivaldkonna korraldamisel hõlmab eelkõige: 2506 2507  Poliitikate kujundamist 2508  Õigusliku raamistiku kujundamist ja jõustamist 2509  Vastutuste optimaalset ja efektiivset jagamist 2510  Järelevalvet ja kontrolli 2511  Juhiste ja instruktsioonide loomist 2512  Laboratooriumite süsteemi toimimist (riigi- ja erasektor) 2513  Infosüsteemide arendamist (sh mürgistusteabekeskuste arendamine; elanikkonna ja 2514 ettevõtete teavitussüsteemide kujundamine) 2515  Hädaolukorrasüsteemide tööl hoidmist ja arendamist 2516  Haritud tööjõu tagamist valdkonnas 2517 2518 Institutsionaalse võimekuse tõstmisel on keskne roll ka tegevuste tõhusal koordineerimisel erinevate 2519 süsteemi osapoolte vahel. 2520 2521 Koordineerimine on püüd ühildada toimijate üksikud tegevused ja arusaamad ühistel eesmärkidel 2522 võimalikult ladusalt toimivaks ja vastastikku toetavaks tervikuks. See on tänapäevase 2523 poliitikakujundamise üks suuremaid väljakutseid. Uue avaliku juhtimise (New Public Management) 2524 mõjul süvenenud ametkondlik tööjaotus ja spetsialiseerumine (ametkondlikud nn „silotornid“) on 2525 suurendanud koordineerimise vajadust ja viinud ühtse valitsemise püüdlusteni (Sootla, 2021). 2526 2527 Lisaks raportis toodud valdkonna korralduslike probleemide lahendamisele võimaldab 2528 koordinatsiooni tõhustamine tulla paremini toime ja kohaneda üha suureneva üldise väliskeskkonna 2529 keerukuse ja mitmekesisusega, mis on tingitud asutuste tegevuse ja tulemuste üha suuremast 2530 sõltuvusest välisest tegevuskeskkonnast. Mida suurem on töö keerukus ja professionaalsuse vajadus, 2531 seda vähem saab asutuse tööd tsentraliseerida ja reglementeerida ning tekib vajadus 2532 koordineerimiseks teistsuguste mehhanismide kaudu. 2533 73 2534 Ametkondade ja juhtimistasandite vaheline koordinatsioon toetab ka innovatsiooni avalikus sektoris, 2535 mida võib defineerida kui "tahtlikku, kuid olemuselt juhuslikku protsessi, mis hõlmab uute ja 2536 loominguliste ideede väljatöötamist ja elluviimist, mis seavad kahtluse alla tavapärased tarkused ja 2537 murravad väljakujunenud tavasid” (Torfing ja Triantafillou, 2016, Melo jt, 2022). Kemikaalivaldkonnas 2538 on innovatsioon vajalik seoses ootustega rohepöördele. 2539 2540 Ka ÜRO jätkusuutlikkus keskkonnaprogrammis nähakse ühe olulise arendamist vajava 2541 valdkonnana ministeeriumite vahelist koordineerimise mehhanismide tõhustamist, et 2542 integreerida kemikaalide ja jäätmete küsimused olulistesse sektoripoliitikatesse ja tegevustesse 2543 (sh leida üles ning rakendada tegevustesse sektoripoliitikate võimalused kemikaalide ja jäätmete 2544 vähendamise ja ohustamise eesmärke täita). Kolmeks peamiseks riigi funktsiooniks kemikaalide 2545 kontrollil peabki ÜRO õiguslike nõuete jõustamist, õigusraamistiku ja regulatsioonide 2546 arendamist ning riigiametite omavahelist koordineerimist ja koostööd. Nende põhiülesannetega 2547 seonduvad rida lisaülesandeid (nt registrite haldamine, teavitus, loastamine, maksustamine, 2548 seire, dialoog/konsulteerimine ettevõtjatega, järelevalve, sund). 2549 2550 Koordineerimise olemus ja võimalused 2551 Teoreetiliselt eristatakse negatiivset ja positiivset koordineerimist, mis tugineb omakasupüüdliku, 2552 kuid piiratult ratsionaalse toimija eeldusele. Kui positiivse vaate kohaselt osalistel on alati olemas 2553 mingi ühisosa, mis tuleks kõigepealt leida ja sellele ühisosale rajada (nt Hudson jt, 1999), siis 2554 negatiivse vaate esindajad (nt Scharpf, 1997) eeldavad, et osalised peaksid sõltumata 2555 tegevusvaldkonnast alati püüdlema oma huvide saavutamise poole. Selle vaate kohaselt on 2556 koordineerimine pigem takistuste vältimine kui positiivne koordineerimine ühiste tegevuste või 2557 projektide mõttes. (Sootla, 2021). 2558 Eristada saab poliitika või poliitikaprogrammide kujundamise koordineerimist (poliitiline 2559 koordineerimine), mis laieneb valitsemisstruktuuridele ja ametkondade vahelisele poliitikale ning 2560 poliitika rakendamise koordineerimist (organisatsioonipoliitika). Peamised koordineerimise tüübid 2561 poliitika kujundamisel on: 2562 1) poliitiline koordineerimine (nt kabineti nõupidamine, ministrite komisjon, eliidi 2563 tippkohtumine); 2564 2) strateegiline koordineerimine (nt eksperdi komisjon); 2565 3) administratiivne koordineerimine (nt ametkondade-vaheline komisjon, töörühmad, 2566 võrgustikud); 2567 4) konsultatiivne koordineerimine (nt mõttekoda, foorum, töörühmad). 2568 2569 Riigi valitsusbürokraatia ei ole üks terviklik toimija, vaid organisatsioonide kogum, mille üksused 2570 moodustavad küllalt heterogeense kogumi. Seetõttu eeldab valitsusbürokraatia eri 2571 koordinatsioonitüüpide kasutamist nii sisemiselt kui ka organisatsioonide vahel, samuti võimekust 2572 neid tüüpe ühildada. Peamised koordineerimine mehhanismid poliitikate rakendamisel on: 2573 1) vahetu kontroll (eelkõige võikestes organisatsioonides ja juhi autoriteedile tuginev); 74 2574 2) tegevuste standardiseerimine (nt funktsioonide standardiseerimine, formaalsete reeglite ja 2575 tegevusjuhiste abil); 2576 3) oskuste ja väärtuste ühildamise kaudu (nt avalik teenistus kui normide ja väärtuste kandja, 2577 fookus meeskonnatööl, organisatsiooni ja inimeste arendamisel); 2578 4) eesmärkide ja tulemuste ühildamise kaudu (detsentraliseeritud tulemusüksuste eesmärkide, 2579 strateegiate ja tulemuste koordineerimine ehk ühildamine, nt ministeeriumi valitsemisala 2580 korraldus); 2581 5) vastastikuse kohandumise kaudu (fookus osaliste koordineerimisvõimekuse või 2582 koostöömustrite arendamisel, uuenduste eelduste ettevalmistamisel (koolitused, uurimistöö, 2583 nõustamise sisseostmine) ning töötajate või partnerite uuendusvalmiduse ja motivatsiooni 2584 säilitamisel, nt pideva uuendusvõimekuse ja innovatsiooni vajadusega organisatsioonid); 2585 6) organisatsioonid kui avatud süsteemid (fookus kohandumisel keeruka tegevuskeskkonnaga 2586 (või pigem sellest samm ees olemisel) ning interaktsioonil tegevuskeskkonna eri osistega. 2587 Rakendatakse kõiki organiseerimise ja koordineerimise viise, kuid eeldab, et üksuste 2588 suhteliselt erinevad eesmärgid ja vahendid seotakse kokku organisatsiooni strateegilises 2589 tipus. Näiteks mitmeteks allüksusteks jagunevad organisatsioonid ja võrgustiku tüüpi 2590 organisatsioonid, sellist tüüpi koordinatsioon ei ole üldjuhul võimalik avalikus sektoris) 2591 (Sootla, 2021). 2592 Koordineerimise mehhanismid eri tüüpi organisatsioonides on kokku võetud Tõrge! Ei leia 2593 viiteallikat., et illustreerida erinevates organisatsiooni tüüpides toimivad erinevad koordineerimise 2594 mehhanismid. 2595 Tabel 2 Koordineerimise võimalused Sootla (2021) ning Mintzberg (1993) põhjal8 Organisatsiooni tüüp Võimu hajutamise Koordineerimise mehhanismid vajadus Lihtne struktuur minimaalne, võimu Otsene kontroll ja suunamine nii täielik koondamine ruumis kui ka ajas, samas suur roll (nt väikevalla organisatsioon, mitteformaalsetel suhetel ja isiklikul väikesed allüksused) lojaalsusel Mehaaniline bürokraatia minimaalne, Tegevuste standardiseerimine (sh ka horisontaalne automatiseerimine) või raamistamine (nt dokumentide hajutamine keskuses reeglitega, jäik struktuur; tõrgete vormistamine kodanikele, puhul otsene sekkumine. regulatsioonide rakendamine (pensionide määramine ja väljamaksmine) Professionaalne bürokraatia Vertikaalis on töötav Oskuste ja professionaalsete tuumik autonoomne, väärtuste standardiseerimine, paindlik (nt ministeeriumid, finantsid, haldus, struktuur (koolitused, tippametid, avalik teenistus, töökorraldus mitteformaalsed üritused, koolid, haiglad) tsentraliseeritud 8 Koordineerimise alusteks organisatsiooniteooria vaates on Henry Mintzbergi klassikaline teos „Structure in Fives: Designing Effective Organisation“ (Prentice Hall 1993) ning Richard William Scotti „Organisations: Rational, and Open Systems“ (5th ed. Prentice Hall 2004). 75 arenguvestlused, konfliktide vahendamine) Divisionaalne (allasutusteks Tulemusüksuse Strateegias kokku lepitud sihtide ja jaotuv) bürokraatia autonoomia on valida tulemuste kaudu koordineerimine, tegevusvahendeid tagasiside sihtrühmalt, nõustav (nt. politsei, tööturu kontroll, strateegilise tipu ja üksuste edendamise üksused sotsiaal- vahel lõtv struktuur (minimaalne majanduslikult väga sekkumine) erinevates piirkondades) Õppiv (võrgustav) Tulemusüksuse täielik Vastastikune kohandumine ühise organisatsioon autonoomia tähendusruumi kujundamisel ja vahetu kommunikatsiooni fookus, (nt ülikool kui organiseeritud piiride hägustumine anarhia, ettevõtluslinnakud, partnerlusvõrgustikud, interaktiivsed poliitikaareenid) 2596 Sellise organisatsiooniteoreetilise käsitluse kohaselt on enamus kemikaalivaldkonna eest 2597 vastutavatest organisatsioonidest eelkõige professionaalse või divisionaalse (allasutusteks jaotuva) 2598 bürokraatia tüüpi. Autonoomseid allasutusi saabki just strateegia kaudu kõige edukamalt 2599 integreerida terviklikuks organisatsiooniks, mille koordineeritud toimimine võib hakata juba 2600 omandama võrgustike jooni. Selline koordineerimise mudel võimaldab nii allüksuste erinevat 2601 autonoomiat ja vastutust kui ka nende erinevaid sisemise korralduse vorme, alates lihtsa struktuuriga 2602 organisatsioonist kuni võrgustikuni (vt Tabel 2). Strateegia ja selle rakendamise määratlemine 2603 koordineerimise alusena vähendab oluliselt vajadust sekkuda asutuste tulemuste planeerimisse ja 2604 igapäevatöösse. Kontroll ja seire peaks hõlmama vaid tulemuste saavutamist. Vajaduse korral 2605 kasutatakse keskuse professionaalide konsulteerivat ja koolitavat kontrolli asutuste töö 2606 korraldamiseks (Kalev ja Sootla, 2021). 2607 Alljärgnevalt on Metcalfe (1994) põhjal visandatud ametkondade vahelise koordineerimise 2608 „astmed“ poliitika kujundamisel, mis algavad passiivsemate osapoolte tegevuse teadmiseks 2609 võtmisega või mõningase infovahetamise ja tagasiside küsimisega ning lõppevad ulatusliku 2610 koordinatsiooniga, milles ministeeriumi tegevusele poliitika sisu valikul seatakse piiranguid ja 2611 keskseid tegevusprioriteete, millest tuleb lähtuda kuni eraldiseisvate koordineerivate struktuuride 2612 kujundamiseni (ühtne strateegia, strateegiabüroo vms) (joonis 2). Aste 9. Valitsuse ühtne strateegia Aste 8. Valitsuse kesksed prioriteedid Aste 7. Ministeeriumide tegevusele piirangute seadmine Aste 6. Sõltumatu vahekohtunik (valdkonna)poliitiliste erimeelsuste lahendamiseks Aste 5. Ametkondadevahelise üksmeele otsimine Aste 4. Ametkondlike erimeelsuste vältimine Aste 3. Ametkondadevahelised konsultatsioonid (tagasiside küsimine) Aste 2. Ametkondadevaheline infovahetus Aste 1. Ametkondade iseseisev (autonoomne) otsustamine poliitikate (sisu) üle 2613 2614 Joonis 2. Poliitikate koordineerimise astmed (Metcalfe, 1994 põhjal) 76 2615 Kokkuvõtvalt saab välja tuua, et ametkondade vahelise tõhusa koordineerimise eelduseks on 2616 mingis ulatuses täieliku autonoomia (so sõltumatusest teistest ametkondadest) piiramine. Mida 2617 ulatuslikum koordineerimine, seda vähem on ametkondadel või allüksustel täielikku autonoomiat. 2618 2619 Koordineerimise mehhanismid ja vahendid 2620 Koordineerimise mehhanismid ja vahendid on esitatud kokkuvõtvalt Tabelis 3. Ühel teljel asuvad 2621 koordineerimise peamised mehhanismid (kuidas toimub?), mis konkretiseerivad eriti toimijate ja 2622 struktuuriüksuste tegevuste ühildamise tüüpviise ja teisel valitsemise ehk koordineerimise vahendid. 2623 Esiteks, võimu ja selle teostamise mehhanismid, alates otsesest suunamisest ja kohustamisest 2624 hierarhia kaudu kuni eri tüüpi võimestamise strateegiateni. Teiseks, normide ja reeglite seadmine, 2625 kooskõlastamine, rakendamine ja järelevalve. Need normid võivad olla indikatiivsed, suunavad või 2626 direktiivsed. Kolmandaks, tegevuste ühildamine sihipärase organiseerimise või korraldamise 2627 kaudu, mis on vähem avaliku võimu spetsiifilised mehhanismid. Neljandaks, osalejate eri moel 2628 sidustamine ja tasakaalustamine, kus kasutatakse koordineerimisel juba motiveerimise ja 2629 vastastikuse kohandumise mehhanisme, võib öelda et ka võrgustikke. Viiendaks, erinevad 2630 kommunikatiivsed mehhanismid, alates lihtsast teavitamisest kuni info- ja dokumendisüsteemide 2631 ühildamiseni välja. Tänapäeval ei ole võimalik ette kujutada valitsemist ilma interaktiivsete portaali 2632 tüüpi kommunikatiivsete ja andmeväljade haldamise süsteemideta. Kuuendaks, institutsionaalsed 2633 mehhanismid, mis tuginevad ühiste väärtuste-normide ja tähendusruumi kujundamisele väga 2634 erinevate vahendite abil (Sootla, 2021). 2635 Teisel teljel asuvad konkreetsed valitsemise vahendid või koordineerimisvahendid. Need 2636 jaotuvad kahte kategooriasse. Esiteks juhtimisvahendid, milleks on a) eri tüüpi strateegiad, b) 2637 finantsjuhtimise vahendid (alates eri tüüpi eelarvetest, nagu sisendipõhised, tulemuspõhised, 2638 protsessipõhised, kuni erinevate auditivormideni), c) personalijuhtimise vahendid (koolitused, 2639 rotatsioon, edutamine), d) konsultatsioonide ja nõustamise programmid; e) infosüsteemid ja - 2640 kanalid. Teises kategoorias on struktuurimustrite kasutamine: a) funktsioonide ümberjaotamine ja 2641 struktuurimustrite vaheldamine; b) kontrolli- ja tagasisidestamise mehhanismid; c) koordineerivate 2642 ja lahendusi valivate üksuste loomine (komisjonid, projektimeeskonnad, üksustevahelised 2643 sidusrühmad, nõukogud, foorumid, otsustus- ja nõustavad kogud); d) osalus partnerlusvõrgustikes 2644 ja tulemusahelapõhistes struktuurides; e) turutüüpi vahendid, nagu siseturud, konkursid, 2645 kulustandardid ja tulemuslävendid, teenuste delegeerimine ja turutestimine (Kalev ja Sootla, 2021). 2646 Poliitikate koordineerimise instrumendid on konkreetsed tegevused või struktuurid, mis aitavad 2647 tagada koordinatsiooni. Poliitikate koordineerimiseks on võimalik rakendada erineva toimeloogikaga 2648 instrumente, mis võivad (sõltuvalt autoritest) olla jaotatud kui hierarhilised ja võrgustikupõhised 2649 (esimesel rõhuasetusega alluvus ja ülemussuhetele, teisel koostöistele instrumentidele), poliitilised, 2650 strateegilised või administratiivsed (poliitilise fookuses eelkõige poliitika kujundamise protsess 2651 (toimijad, nende rollid, otsustamise stiil jne); strateegilisel eelkõige poliitikaprogrammide 2652 sisukomponentide omavaheline haakuvus ning administratiivsel valitsusasutuste korraldusel, või 2653 juhtimis- või struktuurikorralduslikud instrumendid (juhtimisinstrumendid kui organisatsiooni 2654 juhtimise osaks olevad tegevused, struktuurikorralduslikud kui olemasoleva organisatsiooni 2655 struktuuri või institutsionaalse korralduse muutmisele või uue kujundamisele tuginevad). 2656 Alljärgnevalt mõned detailsemad näited viimase jaotuse kohaselt. 2657 77 2658  Juhtimisinstrumendid kui koordinatsiooni tagamise instrumendid: 2659 2660  Strateegiline juhtimine (planeerimine ja hindamine): alt üles ja interaktiivne 2661 strateegiline juhtimine; ülalt alla ja ühepoolne strateegiline juhtimine 2662  Finantsjuhtimine (eelarve koostamine) (traditsioonilised sisendikesksed või 2663 tulemustele suunatud finantsjuhtimissüsteemid) 2664  Organisatsioonide vaheline ühine kultuur ja teadmusjuhtimine 2665  Kohustuslik konsultatsiooni- või läbivaatamissüsteem (nt eelnõude kooskõlastamine) 2666 2667  Struktuurikorralduslikud instrumendid kui koordinatsiooni tagamise instrumendid: 2668 2669  Kompetentside ümberkujundamine: organisatsioonide ühinemine või jagunemine; 2670 tsentraliseerimine (detsentraliseerimine) 2671  Juhtimisalluvuste ümberkorraldamine (nt ametite ühest valitsemisalast teise viimine) 2672  Koordineerivate funktsioonide loomine: konkreetse koordineeriva funktsiooni või 2673 üksuse loomine 2674  Infovahetuse süsteemid (ühised kommunikatsiooni reeglid, kanalid, tavad) 2675  Läbirääkimisorganid ja nõuandvad organid 2676  Kollektiivsed organid ühiste otsuste tegemiseks 2677  Ühised organisatsioonid (partnerlusorganisatsioonid) (Bouckaert jt, 2010). 2678 See loogika koos mõningate illustreerivate näidetega on kokku võetud maatriksina, mis võimaldab 2679 paremini mõista koordineerimise mitmekesiseid võimalusi ja neid praktikas operatsionaliseerida. 2680 Samuti pakub see rakendusliku analüüsi ja disaini raamistiku, mille põhjal olemasolevate 2681 koordinatsioonimehhanismide toimeloogikaid analüüsida ning uusi – näiteks enam 2682 võrgustikupõhiseid ja vähem hierarhilisi - mehhanisme disainida. Tegemist ei ole kõikehõlmava 2683 loeteluga ning antud töös esitatud soovitustega seonduvad enim strateegia, personalipoliitika ning 2684 infodisainiga seotud mehhanismid. 2685 2686 Tabel 3 Koordineerimismehhanismid ja -vahendid (allikas: Sootla, 2021; Bouckaert jt, 2010) põhjal autorite 2687 kohendatud ja täiendatud Uued Sidusus, institutsi Mehhanismid/ Normid, Org. disain, Kommunika Hierarhia, võim võrgustu oonid vahendid standardid korraldamine tsioon mine (tähendus -ruum) Juhtimine Strateegiad Strateegilised Alt-üles ja raamtingimused, Ülalt-alla Nt interaktiivne nt strateegilise Organisat hierarhiline Protseduuride asutuste- strateegiline planeerimist sioonideva strateegiline kujundamine ülesed juhtimine; ühtlustav heline juhtimine, ametkondade strateegia Infovahetus reeglistik, sh ühine ametkondade strateegilise töörühmad strateegiliste ühisosa kultuur ja ülene strateegilise juhtimise , eesmärkide määraltemise teadmusju planeerimise/ koordineerimiseks strateegia- ja nende ning koostöö/ htimine juhtimise üksus päevad täitmise/ koordinatsiooni seire osas. osas Finantsid Tulemuskesksed Tulemuskesk Traditsioonilised finantsjuhtimissü sed sisendikesksed steemid finantsjuhtim 78 finantsjuhtimis- issüsteemid, süsteemid mis on orienteeritud valdkondade vahelisele teabe- vahetusele ja konsolideeri misele Personali-poliitika Infovahetus personali värbamise ja Eesmärgi Ühine arendamise Kutsestandardid, täitmiseks vajalike koolitus ja osas, sh Keskne kompetentsi- kompetentside arendus- töötajate ametkondade profiilid vms, määratlemine ja tegevuse liikumine ülene värbamis ja nõuded sellest lähtuv kavandami ametite koolitus üksus koolitamisele organisatsioonikuj ne ja vahel (nii undus elluviimine rotatsiooni kui liikumine karjääriredeli l) Infodisain Infovahetuse Reeglid/ korrad süsteemid, asutustevahelise ühised infovahetuse andmebaasi korraldamiseks d Konsulteerimine Konsulteeri Menetlus- ja mine protseduurireegli väliste d, sh kohustuslik osapoolte/ läbivaatamine ja võrgustike konsultatsioon ga Struktuur Struktuuri muudatused Seotud tegevuste tulenevalt org ühtse juhtimise alla Struktuuride (sh eesmärkidest ja Ühis- viimiseks Struktuuri nt teatud nende ametnike (tsentraliseerimine) varieerimine ametikohtade) muutumisest, sh rakendami , aga ka ühtlustamine kohandumiseks ne detsentraliseerimin teiste seotud e) asutuste tegevusega Kontrollivate (sh valdkonna Aruandlus/ seire Kontrolli- Tulemuseesmärk eesmärkide mehhanismide strateegiad ide seadmine täitmist) üksuste kujundamine org-is moodustamine Üksuste- vahelised/ Ametkond Formaalne ülalt- ülesed Koordinatsiooni- Üksustevahelised/ ülesed alla koordineeriv kommunikat üksused ülesed meeskonnad koordineer üksus siooni ivad kogud platvormid/ kanalid Partnerorganisat Vastastik sõltuvuse Nõuandvad ja/ või sioonid (nt suurendamine ametkondülesed otsustuskogud lepingulised) Turutüüpi Reeglid, Teenuste Turu- Tagasisides- Raha, lepingud vahendid kutsestandardid delegeerimine testimine tamine 2688 79 2689 2690 Kemikaalivaldkonna korralduse probleemid ja 2691 lahendusettepanekud 2692 2693 2694 2695 1. Kemikaalipoliitika ja -strateegia 2696 2697 PROBLEEM 1.1: 2698 Kemikaalivaldkonnas ei ole määratletud selget institutsionaalset vastutust valdkonna kui terviku 2699 poliitikakujundamisel, mis tagaks ametkondade ülese tervikliku strateegilis-kontseptuaalse 2700 lähenemise ja sellest lähtuvalt koordineeritud tegevuse valdkonna strateegilisel arendamisel ja 2701 poliitika kujundamisel. Kemikaalidega seotud korralduslike ülesannete täitmine toimub paljudes eri 2702 asutustes ning eri ministeeriumite haldusalades. Korraldamist suunav ja arendav 2703 poliitikakujundamine toimub vastutavates institutsioonides suhteliselt isoleeritult kitsa 2704 vastutusvaldkonna põhiselt, milles puuduvad sihipärased mehhanismid nende poliitikate kooskõla ja 2705 integreerituse tagamiseks. Samuti puuduvad ühtse kemikaalipoliitika kujundamise kesksed 2706 eeldused - poliitika koordineerimise eest vastutava institutsiooni olemasolu ning strateegia või 2707 kontseptuaalne ühisosa valdkonna arengusuundade, eesmärkide kokku leppimiseks ja täitmiseks. 2708 Hetkel on kemikaalivaldkond suhteliselt piiratult kajastatud mitmetes valdkondlikes strateegiates (nt 2709 rahvastiku tervise arengukavas, eelkõige kemikaaliohutuse vaatest, keskkonnastrateegias). Enamasti 2710 seotud valdkondlikes arengukavades kemikaalivaldkonna teemasid ei kajastata. Puudub laiem pilt 2711 kemikaalivaldkonna süsteemsest toimimisest ning integreeritusest. See on sageli ka valdkonna 2712 korralduslikke ülesandeid täitvatele asutustele ebamäärane. Eri asutustes on arusaam 2713 kemikaalivaldkonna hõlmatusest ja toimimise loogikast killustunud ning kohati ka kontrastne. 2714 2715 LAHENDUSED: 2716  Eraldiseisvate autonoomsete ametkondade tegevuse üheks tõhusaimaks koordineerimise 2717 mehhanismiks on strateegiline koordineerimine. Kemikaalivaldkonna poliitika kujundamisel 2718 valdkonna süsteemse tervikvaate määratlemiseks, sellest jagatud arusaamise põhistamiseks, 2719 ning valdkonna arengueesmärkide kujundamiseks tasuks sõnastada ühtsed strateegilis- 2720 kontseptuaalsed põhimõtted või poliitika alused visioonidokumendi „valge paber“ 2721 vormis, mis: 2722 2723  läbivad kemikaalivaldkonda ametkondade üleselt ning aitavad tagada eri asutuste 2724 poolt elluviidavate poliitikate (ja strateegiate) kooskõla ja integreeritust lähtudes 2725 valdkondade strateegilistest sihtidest, kuid andes omapoolse tervikvaate läbi ka 80 2726 suuna, kuidas kemikaalivaldkonda käsitleda valdkonna arengukavades (Eesti 2035 2727 tasandil seatud eesmärgid on selleks liiga üldised); Seega see paber on (ka) sisend 2728 valdkonna arengukavade uuendamisse. Sealt peaks tulema kemikaalivaldkonna 2729 üldvaade, mida tuleb kasutada valdkonna arengukavade uuendamisel; 2730 2731  Samuti määratleda visioonidokumendis ühtsed kemikaalivaldkonna poliitika põhimõtted 2732 kõigis kemikaalide elutsükli etappides (mis tagaks kooskõlalise lähenemise kogu elutsükli 2733 jooksul) ning ka asutuste rollid ja koordinatsioonivajadused erinevates kemikaali elutsükli 2734 etappides. See on oluline, kuna valdkonna tervikvaatel põhineva ühtse poliitika puudumine 2735 ei toeta kemikaalide komplektset elutsükli põhist vaadet, mille kriitiline tähtsus seisneb selles, 2736 et kemikaalide elutsükli eri etappides tehtavad (poliitilised) otsused mõjutavad otsuseid, 2737 mida tuleb teha kemikaalide suhtes nende elutsükli järgnevates etappides, sh jäätmetega 2738 tegelemisel. Tänases õiguslikus raamistikus ja valdkonna juhtimise korralduses puudub 2739 kindlus, et ühes kemikaalide elutsüklis – nt tooraine kaevandamisel tehtavad otsused (kas, 2740 mida, kus, millises mahus, millisel ajal) arvestavad või on kooskõlas teistes tsüklites tehtavate 2741 otsustega (tootmise, müügi, vedude, hoiustamise, kasutamise, ringmajanduse ja 2742 jäätmepoliitikate osas) või Eesti kohustuste ja positsioonide kujundamisega valdkonna 2743 rahvusvahelise tasandi poliitikas. 2744 2745 PROBLEEM 1.2: 2746 Kemikaalivaldkonna koordineerimise pädevust ei ole seaduse tasandil määratletud. Valdkonnas on 2747 mitmed pädevad asutused, kelle pädevus piirdub konkreetsesse valitsemisalasse jäävate ülesannete 2748 korraldamisega ning Kemikaalohutuse komisjon, kes on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas 2749 moodustatud nõuandev organina. Kemikaaliohutuse komisjoni ülesandena ei ole nähtud 2750 valdkonnaülese poliitika kujundamist ning täna valdkonnaülese poliitikakujundamisega seal ka ei 2751 tegeleta, mistõttu puudub valdkonna teemade arutelu ja positsioonide kujundamise platvorm. 2752 Kemikaaliseaduses määratletud ülesandeid komisjon sisuliselt tänasel päeval ei täida. Samas on 2753 Kemikaaliohutuse komisjon olemasolev ja mingil tasandil toimiv koostööplatvorm, mille rolli ja 2754 pädevuste tõstmisega oleks võimalik sellest kujundada tõhus valdkonna poliitika kujundamise, 2755 strateegilise juhtimise ja õigusliku raamistiku ajakohastamise ametkondade vahelise koordineerimise 2756 platvorm. 2757 2758 LAHENDUSED: 2759  Tugevdada Kemikaaliohutuse komisjoni koordineerivat rolli ja pädevusi. Selleks: 2760  kaaluda riigivõimu asutuste kemikaalivaldkonna poliitika kujundamise, strateegilise 2761 juhtimise, arendamise ja korraldamise koordineerimise pädevuse andmist seaduse 2762 tasandil Kemikaaliohutuse komisjonile, kelle ülesandeks peaks olema ka ühiste 2763 seisukohtade ja ettepanekute esitamine kemikaalivaldkonna käsitlemisel teistes 2764 valdkondlikes strateegiates ning Eesti seisukohtade kujundamiseks EL poliitikate 2765 osas; 2766  lisada kemikaaliohutuse komisjoni pädevuste hulka (nt alatöörühmadena): õigusliku 2767 raamistiku ajakohastamise (õigusaktide auditi) ja edaspidise jooksva 2768 muutmisvajaduse osas seisukohtade ja infovahetuse koordineerimine (vt ka 2769 probleemi 3 lahendusi); 81 2770  ametkondade tegevuste koordineerimine elanike ja ettevõtete teadlikkuse tõstmise 2771 tegevuste kavandamisel ja korraldamisel (vt probleemi 9 lahendust); 2772  järelevalve tegevuste kavandamise ja elluviimise koordineerimine (vt probleemi 11 2773 lahendusi); 2774  ametkondade tegevuste kavandamise ja elluviimise koordineerimine spetsialistide 2775 koolitusvajaduse hindamisel ja koolitustegevuse kavandamisel (vt probleemi 12 2776 lahendust). 2777 2778  Tagada asekantslerite tasemel liikmete osalemine komisjoni töös (eraldi tasand), 2779 eksperttasandi sisendi tõhustamiseks kaaluda komisjoni alatöörühmade rakendamist; 2780  Kaaluda võiks kemikaaliohutuse komisjoni õiguslikku staatuse ja juhtimisalluvuse 2781 muutmist Sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud nõuandvast organist ministeeriumide 2782 üleseks koordineerivaks koguks, mis oleks Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud. 2783 Komisjoni õiguslikuks eeskujuks oleks Säästva arengu komisjon. Komisjoni töö eest 2784 vastutavaks ministriks oleks tervise- ja tööminister. Komisjoni täpsemad ülesanded 2785 määratakse vabariigi valitsuse korralduses, kuid muudatuse põhisisuks on see, et komisjon 2786 on nõuandev kõigi kemikaalivaldkonna asutuste jaoks. 2787  Komisjoni koosseisu võiks kuuluda lisaks täna sinna kuuluvate riigiasutuste esindajatele9 ka 2788 valitsusvälised asutused, sh ülikoolid.10 Tuleb määrata ka komisjoni alatöörühmad või 2789 nende moodustamise võimalus (eraldi nt valdkonnapoliitika, valdkonna kompetentside 2790 arendamine ning järelevalve tegevuste koordineerimiseks). 2791  Kaaluda tasuks ka komisjoni juhtimise rolli andmist eraldi selle eest tasustatavale tugevate 2792 valdkonnateadmistega eksperdile (selleks näiteks eraldi vastava ametikoha loomise ja 2793 sisustamisega). Sisulise koostöö käivitamine, valdkonnaüleste teemade arutelude 2794 ettevalmistamine, selleks vajalik analüütiline tegevus ning kokkulepetes tulenevate 2795 arenduste/ tegevuste vms eluviimine vajab selgelt täiendavat ressurssi (tööjõu- või 2796 teenuse sisseostmise kuluna). 2797  Komisjonil peaks olema lisaks valdkonna strateegilist arendamist koordineerivale 2798 dokumendile „valge paber“ ka komisjoni enda poolt kinnitatud tööplaan, mille täitmise üle 2799 toimuks seire (nt osalevate ministeeriumide aruandlus kemikaalikomisjonile vms), et tagada 2800 süsteemne ning eesmärgistatud lähenemine valdkonna õigusloome, koostöö, teavituse jms 2801 tegevuspraktikate ühtlustamiseks, so millistes aspektides ja millises ajaplaanis see on 2802 jõukohane. 2803  Kemikaalivaldkonna koordineeriva pädevuse, selle rolli ning toimemehhanismide 2804 disainimiseks tuleks moodustada ministeeriumide ülene rakkerühm (1-2 aastaks), kuna 2805 komisjoni praeguses tööformaadis ei ole seda komisjoni enda poolt tõhusalt võimalik 2806 disainida. Rakkerühma ülesandeks võiks olla välja töötada asutusvahelise koordinatsiooni 9 Komisjoni koosseisu võimalike muudatuste tegemisel tuleks lähtuda valdkonna tervikvaate kujundamise käigus tuvastatud osalistest, nende ülesannetest/ rollist kemikaalivaate terviklikul toimimisel ning tuvastatud koostöövajadustest. Nt nõrgema seotusega osapooled võivad olla kaasatud komisjoni töösse vajaduspõhiselt. 10 Arvestades koostöö tõhustamise vajadust teadus- ja arendusasutustega (mis on oluline nii oskuste arendamise, võimaliku kompetentsikeskus kujundamise kui teadus- ja arendustegevuse osas) tasuks kaasata nõukogusse ka ülikoolidest eksperte (nt TalTechi keemia ja biotehnoloogia instituudist ja TU keemia instituudist). 82 2807 strateegilis-kontseptuaalsed alused, komisjoni kui koordinatsioonimehhanismi pädevused, 2808 roll ja töökorraldus, koos konkreetsete vajalike õiguslike ja töökorralduslike muudatustega 2809 nende rakendamiseks. Rakkerühmal peaks olema ka asekantslerite tasand olema, kuhu 2810 raporteerida töö edenemist, või ka saada kinnitust, et loodavad lahendused ka päriselt 2811 asutuste vahel tööle lähevad. 2812 2813 2814 2. Poliitika kujundamine (rahvusvaheline tasand) 2815 PROBLEEM 2.1: 2816 EL tasandi poliitikakujundamises osalemisse panustamiseks ei ole kõigis teemavaldkondades 2817 piisavalt ressurssi, võimekust ja vajalikke kompetentse ning mitmes ametkonnas (eriti nt 2818 roheleppe valguses) on oluliseks probleemiks ametnike puudus, kes rahvusvahelise tasandi poliitika 2819 kujundamises saaksid tõhusalt osaleda. Eestil ei jätku piisavalt võimekust saata rahvusvahelistesse 2820 töögruppidesse kompetentseid erialainimesi, kes suudaksid neis teemades kaasa rääkida ning Eestile 2821 määratud kohti rahvusvahelistes institutsioonides täidavad sageli suuremate EL riikide esindajad, 2822 kuid sellest ei teki Eestile vajalikku kompetentsi valdkonna juhtimisse ja/või korraldamisse juurde. 2823 Paljuski tulenevalt valdkonna korralduse killustatusest, asutuste erinevast arusaamast valdkonna 2824 ulatusest ning ühtse juhtimise ja koordineerimise puudusest, on rahvusvahelise tasandi 2825 poliitikakujundamises vajaka Eesti huvide strateegilisest kujundamisest. Sageli ei ole pädevatel 2826 asutustes selget arusaama, milline peaks olema valdkonna rahvusvahelise poliitika fookus, kuhu 2827 panustades Eestile rohkem lisandväärtust tekiks. Seni on peamine rõhk olnud rahvusvaheliste 2828 kohustuste vastu võtmisel ning sellega seotud tegevuste tähtaegadest kinnipidamise tagamisel. 2829 Valdkonna eest vastutavatel asutustel on tihti erinevad huvid ning otsuste tegemiseks ühiste 2830 alusprintsiipide kujundamist ja kokku leppimist ei toimu (nt teemadel, mis puudutavad erinevate 2831 ainete keelustamist jms). 2832 2833 LAHENDUSED: 2834  EL tasandi poliitikakujundamises on oluline määratleda (siseriiklikest prioriteetidest 2835 tulenevalt) selgemad prioriteetsed teemad (sarnaselt liikmesriikide EL poliitikakujundamises 2836 osalemise üldloogikale - kitsas või lai fookus – st. kas püütakse võimaluse piires olla kaasas 2837 võimalikult paljude teemadega või määratleda prioriteetsed fookused, milles on ka võimekus 2838 panustada ning mis on prioriteetsed teemad valdkonna kui terviku vaates. 2839  Leida koostöökohad teiste ametkondadega. Kujundada koostööplatvorm kogu EL 2840 kemikaalivaldkonna poliitikate osas infovahetuse koordineerimiseks, ühtsete seisukohtade 2841 väljatöötamiseks ja kooskõlastamiseks (moodustades vastava töörühma, nt 2842 Kemikaaliohutuse komisjoni alla või kasutades olemasolevat EL koordinatsioonikogu).11 Täna 2843 toimib Riigikantselei koordineerimine EL nõukogus arutatavate teemade korral, kuid puudub 11 Eraldi töörühma moodustamine võimaldaks paindlikumat lahendust, kuna EL koordinatsioonikogus ei ole teemasid ilmselt väga valdkonnaspetsiifiliselt võimalik käsitleda, küll aga tasuks kemikaalivaldkonna teemade päevakorras olemisel vahetada infot ja teha koostööd seotud ministeeriumide esindajatega EL KOK-is. Vaata lisaks: Euroopa Liidu koordinatsioonikogu moodustamine https://www.riigiteataja.ee/akt/318092012005 83 2844 valdkonna ühtne koordineerimine komisjoni töögruppide tasandil vastu võetavate 2845 (delegeeritud) aktidega, mis eeldavad pidevat ja pikaajalist tööd eksperttöögruppides, kuid 2846 mille jaoks tavapärast kaasamist ei toimu.12 Siin on ministeeriumidele oluline kompetents, 2847 mis oskab näha seoseid teiste valdkondadega, et riigisiseselt juba varakult ja piisava 2848 kaasatusega Eesti seisukohti arutada, kuna tihti on komisjoni komitee tasandil vastu võetavad 2849 lisade muudatused ning õigusakti täpsustused detailsemad ja märksa olulisema mõjuga ka 2850 Eesti huvigruppidele, kui õigusakti põhitekst, mis algselt kokku lepitakse. Seisukohtade 2851 kujundamise ja vastastikuse infovahetuse koordineerimiseks võiks protseduuri juhised ja 2852 prioriteetsed teemad ja põhiseisukohad olla ka kirjalikult fikseeritud. 2853  Määratletud prioriteetsetes valdkondades, milles kompetentse sisendi tagamine või selle 2854 kujundamine on kriitilisem tagada vajalik ressurss spetsialistide näol, kes osaleks 2855 rahvusvahelises poliitikakujundamises, vajadusel selleks olemasolevaid ressursse ümber 2856 paigutades ja mõnedes senistes strateegiliselt vähemolulistes valdkondades osalemise 2857 lõpetades. 2858  Teha süstemaatilist tööd ministeeriumide väliste ekspertide kaasamiseks EL tasandi 2859 poliitikakujundamise protsessi (eelkõige ekspertide tasand) (nt ülikoolidest, valdkonna 2860 ettevõtetest vms). Toetades võimalusel Eesti ekspertide osalust EL tasandi teadlaste- ja 2861 ekspertrühmades osalejana (nt Euroopa Toiduohutus Amet, Euroopa Keskkonnaagentuur, 2862 Euroopa Kemikaaliamet, millel on oma teadusnõukogud, juhtorganid, kus liikmesriikidel on 2863 võimalik kaasa rääkida ideede osas, mis komisjoni jõuavad), kuna sellel tasandil on võimalik 2864 rohkem otsuseid mõjutada. Samuti võiks see perspektiivis aidata tuua senisest rohkem 2865 teaduslikku teadmist otsustusprotsessi, poliitikakujundamisse ning seiresse. 2866 2867 2868 3. Õigusloome 2869 2870 PROBLEEM 3.1: 2871 Enamus osapooli peavad vajalikuks kemikaalivaldkonna regulatsioonide ülevaatamise peamiselt 2872 kolmel põhjusel. Esiteks, Eesti kemikaaliseadus ei käsitle valdkonda terviklikult ning selle 12 Eestis on riigisiseselt süsteemselt ja toimuvalt korraldatud olukorrad, kui Euroopa Komisjon algatab uue õigusakti eelnõu ning sellele on vaja läbirääkimisteks kujundada Eesti seisukoht. Siis kaasatakse Riigikantselei koordineerimisel kõiki - nii teisi ministeeriume, muid asutusi, huvigruppe, vajadusel ülikoole jt, kes koordineerib erinevate sisendite ning võimalike mõjude hinnangute põhjal seisukohtade koostamise protsessi, millest Eesti esindaja komisjoni algatuse läbirääkimistel lähtub. Vt https://riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/eesti-euroopa-liidu-poliitika/el-poliitika ja EL asjade menetlemise juhised, kättesaadav: https://www.riigikantselei.ee/media/879/download. Samas puudub selline protsess Eesti seisukohtade kujundamisel ja kaitsmisel protsessis, kus komisjoni komitees võetakse vastu juba kehtiva EL õigusakti lisa muudatusi/täiendusi. Siis võib tekkida olukord, kus esmalt komisjoni ekspertgrupis arutatakse pikalt mõnda ettepanekut õigusakti lisa muutmiseks/ täiendamiseks, kuid see info ei jõua kaugemale ekspertgrupis osalevast eksperdist. Kui lõpuks eelnevatel tasanditel on eelnõu juba läbi arutatud ja see jõuab komisjoni komitee tasandile vastuvõtmiseks, siis on tihti raske kiiresti seisukohti riigisiseselt koondada ning ka enam mõjutada EL tasandil ettepaneku sisu. 84 2873 ülesehitus ei vasta tänastele globaalsetele väljakutsetele ja muutunud vajadustele, seadus on 2874 kemikaali kui aine ja segu keskne regulatsioon, mis ei toeta valdkonna integreeritud arendamist. Ka 2875 teiste oluliste seaduste (nt tooteohutuse seadus) puhul oleks vajalik arvestada integreeritud vaadet. 2876 Teiseks, Eesti kemikaaliseaduses ja valdkonna õigusloomes laiemalt ei lähtuta elutsüklipõhisest 2877 vaatest, mis takistab (vähemalt osaliselt) ka elutsüklipõhise vaate rakendamist valdkonna juhtimise 2878 strateegilises ning korralduslikus vaates. Kolmandaks, kemikaalivaldkonna õigusraamistikku 2879 defineerivad suurel määral otsekohalduvad EL õigusaktid ja rahvusvahelised regulatsioonid, kuid 2880 siseriiklikes õigusaktides ei ole alati tagatud kooskõla muutuva õigusraamistikuga. Seega nähakse, 2881 et õiguslik raamistik (so kemikaaliseadus, aga ka teised seadused) vajaks kaasajastamist ka tulenevalt 2882 globaalsetest väljakutsetest ja Eesti rahvusvahelistest kohustustest. Tulemuslikku arutelu selle 2883 seaduse muutmisvajaduse osas vastutavate ministeeriumite vahel ei ole toimunud ning puudub 2884 laiem selgus seaduse muutmisvajaduse ning osapoolte valmiduse osas (kuivõrd seadus ei takista 2885 otseselt vastutavatel asutustel funktsionaalselt neile määratud ülesandeid ja kohustusi täita). 2886 2887 LAHENDUS: 2888  Viia Kemikaaliohutuse komisjoni koordineerimisel läbi valdkonna õigusaktide audit, st 2889 analüüsida kemikaaliseadust ning teisi valdkonna korraldust reguleerivaid õigusakte ning 2890 hinnata õigusliku raamistiku ajakohastamisvajadust ja valmistada ette muudatused, et 2891 õiguslik raamistik: 2892 2893  toetaks kemikaalide elutsükli põhist loogika rakendamist valdkonna juhtimisel ja 2894 koordineerimisel (nii strateegilises kui korralduslikus vaates), mis tagaks erinevates 2895 kemikaali elutsükli etappides tehtavate otsuste kooskõla ning vastavuse valdkonna 2896 strateegiliste eesmärkidega; 2897  aitaks tagada kemikaalivaldkonna paremaks korraldamiseks vajaliku valdkonna 2898 strateegilise ning integreeritud juhtimise korralduse, sh ametite vahelist 2899 koostöö; 2900  nii sisuliselt kui ülesehituselt oleks kooskõlas EL õigusaktide ja rahvusvaheliste 2901 regulatsioonide tõttu muutuva õigusraamistikuga; 2902  lähtuks otstarbekusest ja kliendi-kesksusest keskendudes probleemidele, mida 2903 soovitakse regulatsiooni või selle muudatusega lahendada, sh kaaludes kas 2904 ettevõtetele (lisa)nõuete kehtestamine on vajalik ja põhjendatud (kas aitab saavutada 2905 eesmärki või ametitel lihtsamalt oma tööd teha). 2906 2907  Anda Kemikaaliohutuse komisjoni pädevusse (kelle pädevuses see olemuslikult on, kuigi 2908 ainult ettepanekute esitamise õiguse võtmes) (proaktiivselt) õigusliku raamistiku 2909 ajakohastamise ja muutmisvajaduse kohta seisukoha kujundamine, sh nt ministeeriumide 2910 vaheliste vaidlusküsimuste lahendamine (praegu komisjoni pädevuses hinnangute andmine 2911 õigusaktide eelnõude kohta). Samuti edaspidise jooksva õigusloome muudatuste vajaduse 2912 ja lahenduste koordineerimise/ infovahetuse kemikaalivaldkonda korraldavatele 85 2913 ministeeriumide vahel (sh EL direktiivide ülevõtmine, otsekohalduvad EL määrused ja neist 2914 tulenevate siseriiklike aktide muutmisvajadusest ja muudest kavandavatest muudatustest).13 2915 2916 PROBLEEM 3.2: 2917 Õigusloome protsessid võiksid toimida märgatavalt kiiremini.14 Samuti ei jõuta õigusloomesse alati 2918 piisavalt panustada (nt seisukohtadega erinevatesse seadustesse, kus töökeskkonna kujundamine 2919 ja ohutus, keskkonnaohutus ja terviseohutus on olulised teemad), kuna napib vajalikke spetsialiste. 2920 2921 LAHENDUS: 2922  Piiratud ressursside tingimustes tasuks lähtuda valdkonna strateegilis-kontseptuaalsest 2923 põhialustest ja eesmärkidest (nii EL strateegiast kui ka Eesti kemikaalivaldkonna 2924 sihiseadest) ning neist tulenevates prioriteetsetest teemades tagada vajalik ressurss nii 2925 personali kui vajaliku kompetentsi näol (sh vajadusel teiste vähemprioriteetsete valdkondade 2926 arvelt). Oluliste, kuid nt harvem esinevate teemade osas, kus puudub spetsiifiline kompetents 2927 asutustes kasutada maksimaalselt ära koostööd teiste asutustega, sidemeid ja suhtlust 2928 lähiriikide ametnikega, kelle oskusele, kogemusele ja praktikale võimalusel tugineda. 2929 Spetsiifiliste kompetentside tagamiseks kaasata seisukohtade kujundamisse senisest enam 2930 asutusteväliseid eksperte (ülikoolid, ettevõtted, erialaliidud), soodustades Eesti ekspertide 2931 osalust EL tasandil teadlaste- ja ekspertkogude formaatides. 2932 2933 PROBLEEM 3.3: 2934 Eri osapoolte (nii riigiasutuste, KOV-de, erasektori, vabaühenduste) kaasamine 2935 kemikaalivaldkonna õigusloome protsessi on kohati ebaühtlane. Aeg-ajalt ei kaasata sinna, kuhu 2936 võiks ja kaasatakse sinna, kuhu ilmtingimata ei peaks. Põhjuseks võib seejuures olla nii kaasamise 2937 eest vastutavate ametnike sihtrühmade tundmine, sihtrühmade põhine kommunikatsioonijuhtimine 2938 ja eriti ametnike võime olulisi seoseid näha, kui ka vähene kogemus või lihtsalt suur töökoormus. 2939 2940 LAHENDUS: 2941  Näha spetsialistide ametiülesannete hulgas ette sihtrühmade määratlemine ja nende 2942 regulaarne/ vajaduspõhine informeerimine ja kaasamine (mitte ainult õigusloome 2943 protsessis kohustusliku kaasamise korras), pakkudes selleks vajalikku tuge 2944 (kommunikatsiooni vm tugifunktsioonide osas). Võimaldada spetsialistidele vajadusel 2945 kaasamiskoolitusi, kus õpitakse määratlema otseseid ja kaudseid sihtrühmi jne ning 2946 kavandama kaasamistegevusi. 2947 2948 13 See eeldab probleemi 1.3 lahenduse rakendamist Kemikaaliohutuse komisjoni õiguslikku staatuse ja juhtimisalluvuse muutmist Sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud nõuandvast organist Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valdkonnaüleseks täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust koordineerivaks koguks. 14 Õigusloome protsesside kitsaskoht avaldub ka poliitilisel tasandil, kus kokkulepeteni jõudmine ei ole alati piisavalt kiire. 86 2949 4. Kemikaalide hindamine 2950 PROBLEEM 4.1: 2951 Kemikaalide hindamine toimub Terviseametis, Põllumajandus- ja Toiduametis ning Ravimiametis. 2952 Hindamise võimekus on probleemiks nii Terviseametis kui ka Põllumajandus- ja Toiduametis.15 2953 2954 LAHENDUS (a): 2955 a) kui võtta suund, et hindamisi teha senisest rohkem ja kvaliteetsemalt, eeldusega, et hindamised 2956 loovad/ kasvatavad meie ametnike/ekspertide kompetentsi kemikaalivaldkonnas. 2957  Võimekuse tõstmise üheks lahenduseks on koondada kemikaalide hindamise kompetents 2958 ühte loodavasse struktuuriüksusesse (või nõustamiskeskusesse). Selle üksuse ülesandeks 2959 oleks läbi viia Terviseameti ja Põllumajandus- ja Toiduameti vastutusala kemikaalide 2960 hindamisi nii toimeainete kui ka kemikaalide kui toodete osas. Ravimiamet teeks ravimitega 2961 seotud hindamisi ka edaspidi enda ressurssidega, kuna nad suudavad ka praegu hindamisi 2962 vajalikus mahus teha. Kompetentsi koondamisel on eeliseks asjaolu, et praegu tegelevad 2963 ametnikud hindamistega (nii registreerimise toimikud kui ka aine hindamised) muude 2964 tegevuste kõrval, ja tihti nende arvelt, siis sellise üksuse korral tegeleksid ametnikud/ 2965 eksperdid oma põhitööna vaid hindamistega. Hindamise üksuse finantseerimine peaks 2966 valdavas osas toimuma riigieelarve väliselt ehk üksus võiks ideaalis olla isemajandav. 2967 Hindamistega tegeleva struktuuriüksuse ametnike/spetsialistide arv võiks kujuneda selle 2968 järgi, et tagada üksuse isemajandamine ilma nõudeta tuua raha juurde ministeeriumi 2969 eelarvesse. Samuti peaks üksuse ametnike arvu määrama kokku lepitav (vajalik/ mõistlik) 2970 hindamise maht. Terviseameti ja Põllumajandus- ja Toiduameti hindamise võimekuse 2971 tõstmine võib olla keeruline, kuna selleks oleks vaja ka ametnike suuremat võimekust. Samuti 2972 on keeruline eraldi saavutada piisavat kriitilist hindajate massi vastutavates institutsioonides. 2973 2974 LAHENDUS (b): 2975 b) võtta vastupidine suund. 2976  Teha kemikaalide hindamisi Terviseametis ja PTAs pigem minimaalselt, ja kohustusliku 2977 piires. Turule toodava toote puhul ei ole väga palju võimalusi hindamisi minimiseerida, nt 2978 taimekaitsevahendite puhul. EL-i tasandi hindamiste osas on Eestil kui liikmesriigil võimalik 2979 täita hindamise kohustust siiski ka üsna piiratud mahus. 2980 2981 2982 5. Lubade menetlemine 2983 Kemikaalivaldkonnas hõlmab lubade menetlemine ainete ja segude tootmise, turustamise ning 2984 jäätmetena käitlemisega seotud majandustegevuseks kemikaaliohutuse nõuetest tulenevate 15 Kemikaalide hindamise alla laiemas mõttes saab arvata ka jäätmete ohtlikkuse määramise, mis analoogselt kemikaalide hindamisele seondub kemikaaliseaduse ja CLP-määrusega. 87 2985 tingimuste seadmist ettevõtetele. Valdkonnas menetletavad load on valdavalt kemikaalide turule 2986 toomise või kemikaalide käitlemise ning käitlemisest tulenevate riskide ennetamise põhised. 2987 Lubade menetlemine ja nende lubade nõuete täitmise järelevalve võiks ideaalis olla sama 2988 asutuse ülesanded. 2989 2990 PROBLEEM 5.1: 2991 Suurõnnetuse ohuga ettevõtete ja ohtlike ettevõtete planeeringute, käitamis-, ehitus- ja 2992 kasutuslubade menetlemine, riskide ennetamine ja järelevalve teostamine on killustatud KOV 2993 üksuste ning kahe riigiasutuse (TTJA ja Päästeamet) vahel. 2994 TTJA ja Päästeameti ülesanded on tihedalt läbi põimunud ning korralduslike ülesannete tasandil 2995 suuresti kattuvad (erinevad on ülesannete sisesed toimingud ja otsustuspädevus). TTJA (JVIS) ja 2996 Päästeameti (OIS) infosüsteemid ei suhtle omavahel ning asutuste poolt teostatav ettevõtte 2997 järelevalve toimub erinevate põhimõtete alusel. Asutuste vaheline koostöö nende erisuste ületamisel 2998 ei toimi piisavalt tõhusalt ning sellega kaasneb ülemäärast ja välditavat halduskoormust ettevõtetele. 2999 KOV ülesandeks on suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtetega seotud maakasutuse ja 3000 ehitustegevuse suunamiseks planeeringute menetluse korraldamine (v.a. juhud, kus selleks 3001 kasutatakse riikliku eriplaneeringu menetlust) ning üldjuhul (v.a. EhS sätestatud juhud, kus see on 3002 TTJA ülesandeks) ka ehitus- ja kasutuslubade menetlemine. Riik (TTJA) väljastab suurõnnetuse ohuga 3003 ja ohtlike ettevõtete käitamislubasid. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete arv on enamuse KOV 3004 üksuste territooriumil väga väike ning linna- või vallavalitsuse ametnikel ei ole seetõttu kujunenud 3005 piisavat kompetentsi asjakohaste ehitus- ja kasutuslubade väljastamiseks ning ehitusjärelevalve 3006 teostamiseks. Ehituslubade menetlemine linna- või vallavalitsuse poolt ning käitamislubade 3007 menetlemine TTJA poolt sisaldab riigiasutuste vaates riske vastuolude tekkeks nende dokumentide 3008 sisus. 3009 3010 LAHENDUS:16 3011  Laiendada riigi pädevust selliselt, et sätestada suurõnnetuseohuga ja ohtlike ettevõtete 3012 ehitised ehitistena, mille kohta on ehitusloa ja kasutusloa andmine riigi pädevuses. 3013 Asjakohane riigiasutus peab koostöös linna- või vallavalitsusega sõlmima vajadusel 3014 arendajaga lepingu, mis reguleerib teenindava taristu ja muude vajalike objektide välja 3015 ehitamise kohustuse. Viia suurõnnetuseohuga ja ohtlike ettevõtetega seotud riiklikud 3016 ülesanded (koostöö KOV üksustega planeeringute menetlemisel ja muudel asjakohastel 3017 juhtudel, ehitus- ja kasutuslubade väljastamine, käitlemislubade väljastamine, riskianalüüsi 3018 protsessi koordineerimine, ettevõtete järelevalve) ühte riigiasutusse. Määrata loetletud 3019 riiklike ülesannete täitmiseks sobivaim riigiasutus, tehes valik TTJA ja Päästeameti vahel. TTJA 3020 eelisteks on kogemus ja kompetents ehitus- ja kasutus- ning käitlemislubade menetlemisel. 3021 Päästeameti tugevuseks on lai ohutusealane kompetents, regionaalne esindatus ning seotus 3022 ohutuse tagamisega kogu protsessi ulatuses, sh. vajadusel õnnetuste tagajärgede 3023 likvideerimine. Mõlemad asutused tegelevad suurõnnetuseohuga ja ohtlike ettevõtetega ka 3024 väljaspool kemikaali(ohutuse)valdkonda. Analüüsi koostajate kaalutletud hinnangu alusel on 3025 sobivaimaks riigiasutuseks suurõnnetuseohuga ja ohtlike ettevõtetega seotud 16 Lahenduse kujundamisel on alusmaterjalina kasutatud TTJA ja Päästeameti poolt saadetud infot, sh on arvestatud ametite poolt esitatud argumente. 88 3026 kemikaaliohutuse ülesannete täitmiseks Päästeamet. Kaalutluse kaalukeeleks on Päästeameti 3027 praktiline võimekus hallata suurõnnetuseohuga ja ohtlike ettevõtetest lähtuvaid ohte kogu 3028 protsessi ulatuses – alustades ennetusest ja lõpetades õnnetustest tulenevate kahjude 3029 minimeerimisega. Sellise riigiasutuste vahelise ülesannete jaotuse muudatuse eelduseks on 3030 TTJA suurõnnetuseohuga ja ohtlike ettevõtetega (sh käitlemislubade menetlemisega) 3031 tegelevate ametnike üle viimine Päästeametisse. Samuti tuleb üle vaadata asutuste 3032 järelevalve ülesanded selliselt, et Päästeamet hakkab tegema järelevalvet ohtliku ettevõtte ja 3033 suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete ning 3034 vastutuskindlustuse nõude täitmise üle ning järelevalvet ohtlikus ettevõttes ja suurõnnetuse 3035 ohuga ettevõttes ohtliku kemikaali arvestuse üle. 3036 3037 3038 3039 6. Andmehaldus 3040 3041 Süsteemselt kogutavad andmed ja hästi läbimõeldud andmehaldus on keskse tähtsusega toetamaks 3042 kemikaalivaldkonna korralduslike ülesannete efektiivset täitmist. 3043 Kemikaalivaldkonna ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid on piiratult ning ka andmekvaliteet on 3044 kohati ebapiisav (sh ettevõtete sisestatavad või saadetavad andmed) (vt andmehalduse kohta samuti 3045 järelevalve pt). 3046 3047 PROBLEEM 6.1: 3048 Kemikaalivaldkonnas on palju osapooli ning valdavalt on kõigil osapooltel ülesannete täitmiseks 3049 olemas oma asutuse andmekogud. Praegu ei tea sageli eri asutused, mida need andmekogud 3050 täpsemalt sisaldavad, milliseid andmeid korjatakse ning milliseid andmeid saaks oma ülesannete 3051 täitmisel kasutada. 3052 3053 LAHENDUS: 3054  Vajalik oleks teha registriandmete üldine kaardistus, selgitamaks milliseid 3055 kemikaalivaldkonnaga seoses andmeid kogutakse. Ühtlasi selgitada ka teiste asutuste 3056 andmekogude kasutamise vajadused ehk milliseid andmeid ülesannete täitmiseks soovitakse 3057 teiste asutuste andmekogudest saada. 3058 3059 3060 7. Koostöö ettevõtete ning valitsusväliste organisatsioonidega 3061 PROBLEEM 7.1: 89 3062 EL määrused kohustavad riigil pakkuda ettevõtetele kasutajatuge.17 Riigi kasutajatugede antav 3063 infoabi ettevõtetele on kemikaalivaldkonnas sageli formaalne. Nõu antakse üldjuhul ettevõtte 3064 konteksti arvestamata ning see piirdub sageli vaid viitamisega seadusepunktidele, kust vastus leida. 3065 Ettevõtjate ootused kasutajatoele või riigi nõule on kõrgemad. Samas on osapooli rahuldav 3066 nõustamine mitmes mõttes väljakutse, kuna antava nõu tingimused on EL tasandil suuresti ette 3067 määratletud ning kasutajatoel ei ole õigust nö konsultanditeenust osutada. Samuti peab riigiasutuse 3068 antav nõu olema korrektne, kuna see on sageli seotud ettevõtete kriitiliste finantsotsustega. Mida 3069 detailsem ning konteksti arvestavam pakutav nõu on, seda suurem on risk mõjutada selle alusel 3070 tehtavaid ettevõtete otsuseid. Seetõttu võib kasutajatoe pakkumine vajada ka senisest paremat 3071 juriidilist nõustamist. 3072 3073 LAHENDUSED: 3074  Kavandada vajadusel sammud kasutajatoe juriidilise kompetentsi suurendamiseks; 3075  Hinnata vajadust ettevõtete lisanõustamise osas. Näiteks juhul, kui ettevõtete nõustamine 3076 kasutajatoe formaadis ja EL defineeritud teemade ja info edastamise raamistikus on 3077 ebapiisav. Võiks kaaluda alternatiivsete lisakanalite kujundamist, nt nõustamiskeskuse 3078 formaadi all. See aitaks paremini tagada, et nõustamine ei toimuks üksnes läbi paragrahvide 3079 vaid ka näidete/praktikate ning et nõustamine oleks ettevõtetele arusaadav ja praktiliselt 3080 rakendatav. 3081  Teavitada ettevõtteid ECHA kasutajatoe võimalustest. Vt link18 3082 3083 3084 8. Ettevõtete ja elanikkonna teadlikkuse tõstmine ja nõustamine 3085 3086 ETTEVÕTETE TEADLIKKUSE TÕSTMINE 3087 PROBLEEM 8.1: 3088 Valdkonna ettevõtete teadlikkus kemikaaliohutusest on kohati väga ebaühtlane. Endiselt on osadel 3089 ettevõtetel, kes kemikaale käitlevad, piiratud teadmised kemikaaliohutusest ja valdkonna 3090 toimimisest. Olukord on parem suurõnnetuse ohuga ja ohtlikes ettevõtetes. 3091 3092 LAHENDUSED: 3093  Lähtudes valdkonna strateegilistest eesmärkidest ning järelevalve tulemustest määratleda 3094 olulisemad/ kriitilisemad teemad, mille osas ettevõtjate teadlikkus on madal ning 3095 kavandada sobivad tegevused teadlikkuse tõstmiseks (info- või juhendmaterjal, 3096 nõustamine/ kasutajatugi, teabepäevad, koolitused, infokampaaniad jms), sh tehes koostööd 17 Kohustuslik kasutajatugi tuleb valdkonna kitsas tähenduses liikmesriigil luua REACH, CLP ja biotsiidimääruse rakendamise jaoks. Lisaks võivad liikmesriigid vastavalt vajadusele luua ka muude valdkonna regulatsioonide kasutajatugesid. 18 Vt nt, https://echa.europa.eu/et/contact/regulatory-support 90 3097 teiste asutustega, kes nende teemadega seotud on (vt ka elanike teadlikkusele suunatud 3098 lahendusi p. 10.4.1-10.4.3). 3099  Palgata Tööinspektsiooni juurde konsultant, kes on keskendunud kemikaaliohutusele 3100 töökeskkonnas, ning kes nõustab tööandjaid. 3101 3102 PROBLEEM 8.2: 3103 Väikekäitlejate teadmised kemikaalide hoiustamisest ja õnnetustele reageerimisest on vähesed. 3104 3105 LAHENDUS: 3106  Vajadusel täpsustada konkreetsed sihtrühmad ning kavandada sobivad tegevused nende 3107 teadlikkuse tõstmiseks (info- või juhendmaterjal, vajadusel lisaks ka nõustamine, 3108 teabepäevad, koolitused vm). 3109 3110 PROBLEEM 8.3: 3111 Ettevõtete koolitamine on valdkonnas puudulik. Probleem on osaliselt seotud ka selliste 3112 ekspertide puudusega, kes suudaksid kemikaaliohutuse koolitusi teha ning välisriikide koolitajad on 3113 paljudele ettevõtetele liiga kulukad. 3114 3115 LAHENDUSED: 3116  Valdkonna juhtimise ühe osana hinnata vajadust ja kavandada süsteemselt Kemikaaliohutuse 3117 komisjoni koordineerimisel valdkonna ettevõtete koolitamine (eriti puudutab see 3118 väiksemaid ettevõtteid, mis ei ole sageli järelevalve fookuses). Koolitamine võiks ühe 3119 võimalusena toimuda ka kemikaalivaldkonna võimaliku loodava nõustamiskeskuse kaudu. 3120  Leida võimalusel pädevates asutustes valdkonna spetsialiste, kellel on vajalikud teadmised, 3121 motivatsioon ja valmisolek koolitada valdkonna ettevõtteid. 3122  Leida ettevõtjate koolitamise eest vastutavate asutuste poolt ühiselt hanke teel partner 3123 ettevõtete keemiaohutuse alaseks koolitamiseks (ja vajadusel ka seotud 3124 juhendmaterjalide koostamiseks).19 3125  Pikemas perspektiivis kujundada valdkonnas püsiv nõustamiskeskus, kes korraldaks 3126 muuhulgas kemikaaliohutuse alaseid koolitusi ja ettevõtetele suunatud juhendmaterjalide 3127 koostamist. 3128 3129 ELANIKKONNA TEADLIKKUSE TÕSTMINE JA NÕUSTAMINE 3130 PROBLEEM 8.4: 3131 Elanikkonna teadlikkuse tõstmisega seotud tegevused on kohati kaootilised ning ilma selge 3132 pikaajalise läbimõeldud plaanita. Elanikkonna teadlikkuse tõstmisega tegelevad jõudu mööda 19 Keemiatööstuse Liit on hetkel taotlemas rahastust HTM-i kaudu ettevõtetele koolituste välja töötamiseks. Soovitakse leida projektijuhi TalTechist ja teha nendega koostööd. Liit esindab eelkõige suuremaid keemiatööstuse ettevõtteid, kuid ei tegele kemikaalivaldkonna ettevõtetega laiemalt. 91 3133 enamik kemikaalivaldkonna korralduslikke ülesandeid täitvaid asutusi, samas on erinevates 3134 ülesannet täitvates asutustes väga erinevad rahalised võimalused ning ka oskused ja motivatsioon 3135 seda teha. Mõnedes asutustes ei ole selle ülesande täitmise vajadust ka piisavalt väärtustatud. 3136 3137 LAHENDUSED: 3138  Määratleda teadlikkuse tõstmise kriitilised valdkonnad, lähtudes reaalsest vajadusest ning 3139 valdkonna strateegilistest eesmärkidest. Valdkondades, mille osas asutustel on seotud huvid 3140 teha elanike teadlikkuse tõstmisele suunatud (mahukamate) tegevuste (nt kampaaniate) 3141 suurema mõju ja tõhususe saavutamiseks planeerimisel koostööd. Elanikkonna teadlikkuse 3142 tõstmise tegevusi võivad läbi viia kõik vastutavad asutused (nagu praegu), kuid tegevuste 3143 planeerimine võiks olla läbi räägitud ühiselt kõigi osapoolte vahel. See võiks toimuda näiteks 3144 Kemikaaliohutuse komisjonis. 3145  Kemikaaliohutuse komisjoni ülesandena määratleda iga-aastase (või pikema perioodi) 3146 teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevuste plaanidest tervikvaate kujundamine, sh 3147 vajadusel ettepanekute tegemine katmata valdkondadest või samalaadsete tegevuste/ 3148 kampaaniate ühendamisest (kuid iga vastutav asutus telliks ja rahastaks vastavad tegevused 3149 ise). 3150  Kaaluda elanikkonna teadlikkusele parandamisele suunatud tegevuste kompetentsi 3151 väljakujundamist ühe asutuse baasil (nõustamiskeskus), kes Kemikaaliohutuse komisjoni 3152 koordineerimisel koostöös teiste asutustega viiks ellu eelkõige elanikele suunatud 3153 teavitustegevust. Vastava kompetentsi kujundamine igas asutuses ei pruugi olla 3154 ressursipuuduse tingimustes optimaalseim lahendus. 3155  Alternatiivne või täiendav lahendus oleks ühiselt leida pikema perioodi peale hanke teel 3156 partner, kes koostöös Kemikaaliohutuse komisjoni ning konkreetsete teemade eest 3157 vastutavate asutustega aitaks hinnata tegevuste vajadust ja võimalusi ning viiks läbi 3158 tegevusi elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks kemikaaliohutuse teemadel. 3159 3160 3161 10. Teadus- ja arendustegevus 3162 PROBLEEM 9.1: Kemikaalivaldkonna koordineeritud juhtimist ja arendamist peaks toetama 3163 süsteemselt suunatud valdkonna teadus- ja arendustegevus. Valdkonna teadus- ja 3164 arendustegevusse panustatakse vähe. See on väikesemahuline, juhuslik, alarahastatud ning 3165 ilma selgete sihtideta. 3166 3167 LAHENDUS: 3168  Kemikaalivaldkonna teadus- ja arendustegevuse aluseks peaks olema valdkonna TA 3169 kava/arengudokument, milles kirjeldatakse valdkonna prioriteetsed TA teemad, vastutavad 3170 institutsioonid ning avaliku- ja erasektori huvigruppide roll ning panus. Valdkonna TA 3171 arendamise osas on vajalik kesksetel osapooltel läbi rääkida konkreetsed vajadused ja 3172 võimalused ning kirja panna uurimistegevused. Kava võiks keskenduda nt tegevustele, mis 92 3173 toetavad: a) vähem ohtlike kemikaalide välja arendamist; b) kemikaalimajanduse 3174 innovatsiooni loomist; c) kemikaaliohutuse innovatsiooni loomist. Vähem ohtlike kemikaalide 3175 välja arendamine võiks hõlmata muuhulgas nt põlevkivikeemia tootelahenduste arendamist, 3176 aga samuti nt taimekaitsevahendite ohutuse mõju-uuringuid. Üheks vajalikuks suunaks 3177 kemikaalimajanduse arendamisel ja võimaliku innovatsiooni loomisel võiks olla kemikaalide 3178 ringlussevõtt. See võiks keskenduda muuhulgas ka põlevkivijäätmete taaskasutuse 3179 uurimisele. Kemikaaliohutuse innovatsioon peaks hõlmama uurimistegevusi, mis 3180 keskenduvad korralduslike ja tehnoloogiliste lahenduste välja töötamisele, tagamaks 3181 kemikaalide ohutuma tootmise ja käitlemise kogu kemikaali elutsükli jooksul. Valdkonna TA 3182 arendamise kava koostamine (teemade valimine, prioriteetide seadmine jms) võiks toimuda 3183 nt Kemikaaliohutuse komisjonis. Oluline on kava koostamisse kaasata ettevõtjad (nt ohtlikud 3184 ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted; keemiatööstusettevõtted), valdkonna teemade eest 3185 vastutavad ministeeriumid (sh HTM) ning teadusasutused. 3186 3187 3188 10. Järelevalve 3189 3190 NÕUETE PUUDUMINE VÕI PUUDULIKKUS 3191 Järelevalve tegevused viiakse üldjuhul läbi õigusaktiga kohaldatava normi järgimise tagamiseks. 3192 Järelevalve tegevuste optimaalsus on sõltuv seega ka kohaldatavate normide optimaalsusest/ 3193 piisavusest. 3194 Kemikaalivaldkonna nõuete puudumist võime mõista kui olukorda, kus kemikaalidega (nende kogu 3195 elutsükli ulatuses) seotud nõudeid ei ole kehtestatud Euroopa Liidu tasandil ning need puuduvad 3196 seetõttu ka Eesti õigusaktidest. Vaatamata sellele võib teatud juhtudel riik kehtestada vajadusel 3197 kemikaalide osas eksklusiivseid nõudeid. 3198 Nõuete puudulikkus seondub üldjuhul olukorraga, kus rahvusvahelise tasandi nõuded on Eesti 3199 õigusesse üle võetud ja/või eesti keeles kättesaadavaks tehtud, kuna neid nõudeid, ehkki vajadus 3200 oleks, ei täpsustata riigi alamaktidega. Alamaktidega täpsustatakse eelkõige olulisemaid nõudeid, 3201 mille osas otsustatakse, et neid tuleb igal juhul täita ja kontrollida. Näiteks on hästi reguleeritud 3202 sellised tooted, mille puhul on tegemist kõige haavatavama tarbijaskonnaga või laialdase 3203 kasutusega, tooted, kus riske on rohkem. Alamaktides täpsustamata nõuete puhul ei ole ettevõtted 3204 mõnikord nendest teadlikud ning ka pädevad järelevalveasutused ei oska nende täitmist alati 3205 kontrollida. 3206 3207 PROBLEEM 10.1: 3208 Kemikaalijäätmete ja kemikaale sisaldavate toodete jäätmete ringlussevõtu üle tehtav järelevalve 3209 on puudulik.20 See on suuresti tingitud õigusaktides selgelt määratlemata ringlussevõtu nõuetest. 20 Probleem võib avalduda ka olukorras, kus ohtlikke kemikaale sisaldavaid tooteid ei suunata jäätmekäitlusse (ei anta üle keskkonnakaitseluba omavatele ettevõtetele) vaid müüakse taaskasutuseks nt tootmisettevõtetele vms. 93 3210 Ettevõtetel ei ole seetõttu teadmist, milliseid kemikaale (või kemikaale sisaldavaid tooteid) ja kuidas 3211 võib ringlusse võtta. Tihti võetakse ringlusse kõike, millel nähakse turuväärtust. Näiteks on terava 3212 probleemina välja toodud erinevate plastide taaskasutamine toodetes jms. Ringlussevõtu järelevalve 3213 osas on eesmärgid samuti suures osas määratlemata. Järelevalves lähtutakse eeldusest, et 3214 ringlussevõtu protsessi läbi turule jõudvaid tooteid kontrollitakse. See hõlmab reaalselt aga vaid üsna 3215 piiratud sortimenti tooteid. Piirangutega kemikaalide osas on probleem ka järelevalve madalas 3216 võimekuses. 3217 3218 LAHENDUS: 3219  Määratleda täpsemad ringlussevõtu nõuded õigusaktides ja luua nende baasil kemikaalide 3220 ringlussevõtu juhendid ettevõtetele. Muudatused peaks garanteerima selle, et Eestis 3221 ringlusse võetavad kemikaalid või kemikaale sisaldavad tooted ei sisaldaks ohtlike kemikaale. 3222 Ringlussevõtu nõuete kontrolli ülesannet täidaks Keskkonnaamet. Sõnastada samuti 3223 kemikaalide ringlussevõtu eesmärgid. 3224 3225 PROBLEEM 10.2: 3226 Keskkonnaamet peab kontrollima tööstusheite seaduse § 140 kirjeldatud ohtlike ainete asendamist. 3227 Seaduses on ohtlike ainete asendamine kirjeldatud hästi üldiselt. Keskkonnaametil puudub selge 3228 arusaam sellest, kuidas seda nõuet kontrollida või kuidas ettevõte peaks tõendama, et vastav nõue 3229 on täidetud. Kontrollimiseks sobilikke andmeid Keskkonnaametil ei ole. 3230 3231 LAHENDUS: 3232  Selgitada välja, kas andmeid tööstusheiteseaduse § 140 nimetatud ohtlike ainete ja segude 3233 kohta käitistes on olemas teistel järelevalvega tegelevatel ametitel. Vastasel juhul on vajalik 3234 määratleda ettevõtetele nõue seaduses kirjeldatud ohtlike ainete ja segude 3235 deklareerimiseks. Nõude täitmise kontrollimise ühe meetodina võib kasutada näiteks 3236 (eeldades, et asendatavad ohtlikud ained ja segud kõrvaldatakse ringlusest) jäätmekäitlejalt 3237 saadud jäätmete üleandmise dokumente. 3238 3239 3240 PROBLEEM 10.3: 3241 Kemikaalide hoiustamise ning käitlemise nõuded on määratletud liiga üldisel tasandil (va 3242 ammooniumnitraat). Seetõttu on järelevalvet kemikaalide hoiustamise ja käitlemise üle kohati 3243 keeruline teostada. Probleemid järelevalve teostamisel mõjutavad negatiivselt ka käitlejate käitumist. 3244 Eriti väikekäitlejate osas peaks olukord olema märksa parem. Käitlejatel on sageli probleeme 3245 ohutuskaartidel oleva info tõlgendamisega ning nendel esitatud nõuete täitmisega. 3246 3247 LAHENDUS: 3248  Vajalik oleks luua head juhendid järelevalve ametnikele (esimene versioon on olemas). 3249 Kaaluda ka õigusliku aluse loomist süsteemse järelevalve teostamiseks – kehtestada 3250 üldmäärus kemikaalide hoiustamis- ja käitlemiskohtade nõuetele. 94 3251 3252 PROBLEEM 10.4: 3253 Päästeamet tegeleb kodude tuleohutuse (nt suitsuandurid jms) ennetamise ja järelevalvega, aga 3254 kodude kemikaaliohutusega ei tegele ükski amet. 3255 3256 LAHENDUS: 3257  Kodude kemikaaliohutuse järelevalvesse pigem ei ole mõistlik panustada. Kodude 3258 kemikaaliohutuse tagamiseks peaks pigem panustama rohkem elanikkonna nõustamise ja 3259 teadlikkuse tõstmise tegevustesse. Eelkõige võiksid selles põhiraskust kanda Terviseamet 3260 ja Päästeamet. 3261 3262 JÄRELEVALVE ÜLESANNETE JAOTUS 3263 Kemikaalivaldkonna järelevalve ülesannete täitmise jaotus vastutavate asutuste vahel võib tugineda 3264 erinevatel ideaalmudelitel. Esiteks võib järelevalve olla korraldatud objekti (või nt tooteliigi või toote) 3265 põhiselt. Sellisel juhul teeb üks ja sama asutus järelevalvet teatud kemikaalide või kemikaale 3266 sisaldavate toodete üle. Teiseks võib järelevalve olla korraldatud kemikaalide elutsükli põhiselt. Sel 3267 juhul tegeleb üks amet näiteks jäätmete ja ringlussevõtu, teine tootmise, kolmas müügi jne nõuete 3268 kontrolliga. Kolmandaks võib järelevalve ülesannete jaotus olla ettevõtte põhine. Näiteks üks 3269 vastutav amet kontrollib suurõnnetuse ohuga ettevõtteid, ning teised vastavalt ohtlikke ettevõtteid, 3270 väikekäitlejaid ja muid. Neljandaks võib järelevalve korraldamine tugineda ka valdkonna põhisel (see, 3271 mis praegu domineerib) lähenemisel. Sel juhul kontrollib näiteks töökeskkonda Tööinspektsioon, 3272 põllumajandusega seonduvat kontrollib PTA jne. Need neli ülesannete täitmise ideaalmudelit kokku 3273 on teoreetilised võimalused, kust võiks kujuneda ideaalne kombinatsioon. Reaalsuses need mudelid 3274 toimivad sageli kõige paremini kombineeritult. 3275 3276 PROBLEEM: 10.5: 3277 Järelevalve ülesanded on asutuste vahel kohati ebaloogiliselt või ebaselgelt jaotatud. 3278 3279 LAHENDUSED: 3280  Kaaluda Keskkonnaametilt toodetega (st. tootjavastutuse süsteemi tooted, nt 3281 elektroonikaseadmed, patareid jms) seotud järelevalve üleandmist teistele asutustele (TTJA). 3282  Kaaluda kemikaalivaldkonna ringmajanduse järelevalve ülesannete andmist 3283 Keskkonnaametile. Praeguse levinud arusaama järgi selliseid ülesandeid ei täida ükski amet, 3284 kuna eeldatakse, et turule (tagasi) jõudnud toodete nõudeid kontrollivad pädevad asutused. 3285 Toodete üle tehtav järelevalve Eestis ei hõlma siiski kaugeltki kõiki (ohtlikke) kemikaale 3286 sisaldavaid tooteid, mida ettevõtted võivad ringlussevõtu protsessis turule tuua. 3287 3288 PROBLEEM 10.6: 3289 Järelevalve objektid ja järelevalve moment on õigusaktides defineeritud erineva täpsusega ning 3290 erineva analüütilise loogika alusel. Järelevalve ülesanded on killustatud, millest tulenevad kohati 3291 ebaefektiivsuse ja kvaliteedi probleemid. 95 3292 3293 LAHENDUS: 3294  Kaardistada asutuseüleselt kemikaalivaldkonnas kehtestatud järelevalveülesanded ja viia 3295 läbi kemikaalivaldkonna järelevalve revisjon, ühtlustamaks asutuseüleselt järelevalve 3296 objekte, ülesandeid, menetlusprotseduure ning loogikate kooskõla olelusringi etappidega, 3297 sh vajadusel jaotada ka lähtuvalt läbivatest põhimõtetest tulenevalt (toote elutsükkel vms) 3298 järelevalveülesandeid asutuste vahel ümber. 3299 3300 JÄRELEVALVE VÕIMEKUS 3301 Järelevalve võimekus seondub eelkõige ressursside (finantsid, inimesed, töökohad) olemasolu ja 3302 kvaliteedi ning töökorralduse tõhusa toimimisega. Järelevalve võimekust parandavad meetmed 3303 hõlmavad näiteks süsteemset õpetamist/mentorlust, regulaarset koolitamist, juhendite loomist ja 3304 nende kaasajastamist, töökorralduse optimeerimist, sh järelevalve nutikamat ja ressursitõhusamat 3305 planeerimist jms. 3306 3307 PROBLEEM 10.7: 3308 Järelevalve üldine võimekus on kohati piiratud, kuna kompetents ning ressursid on ebapiisavad. 3309 LAHENDUSED: 3310  Panna senisest rohkem rõhku ettevõtete kemikaalialase teadlikkuse kasvu tagavatele 3311 tegevustele. Tähelepanu tuleks pöörata eriti ohutuskaartidega seotud lugemisoskuse 3312 arendamisele ning ohutuskaartidest tulenevate nõuete praktilise täitmise oskuste 3313 parandamisele. Oluline osa nõuete rikkumistest on seotud ettevõtete teadmatusega, mitte 3314 pahatahtliku nõuete eiramisega. 3315  Panna senisest rohkem rõhku lubade menetlemise kvaliteedile (sh nt keskkonnakaitseload 3316 jm). Järelevalve tulemused ning järelevalvest esile tõusvad kitsaskohad peaksid saama 3317 osaliselt maandatud lubade menetlemise faasis. 3318  Panna senisest rohkem rõhku probleemsete ettevõtete kontrollile. Valdkonna ettevõtete 3319 oluline mure riikliku järelevalve osas on seotud kõlvatu konkurentsiga, eriti kontrollimata 3320 toodete turule toomisega. Sellega seonduvalt oleks vajalik paigutada järelevalve ressursse 3321 plaanivälisesse järelevalvesse (signaalide põhised kontrollid). 3322  Kavandada ja korraldada järelevalveametnikele ühiselt teatud regulaarsusega kemikaalide 3323 alaseid ühiseid koolitusi. Järelevalveametnike kompetentsi tõstmisel on ametite 3324 võimalused piiratud. Seetõttu oleks mõistlik koolitamise osas teha ametitel omavahelist 3325 koostööd näiteks läbi Kemikaaliohutuse komisjoni. Osapooltel on oluline kokku leppida 3326 vajaduste põhiselt koolituste sisu ehk rääkida koos läbi ja luua konkreetne kava, millist 3327 teadmist, millises vormis ja millised detailsuseastega soovitakse koolitustelt saada. Koolituste 3328 rõhk peaks olema seatud mitte niivõrd järelevalve protseduuridele, (mida saab ühtlustada 3329 juhenditega), kuivõrd sisulistele teemadele. Oluline on eelkõige protsessidest ning 3330 kemikaalide toimimisest aru saada. Ühised koolitused soodustaks lisaks konkreetsete 3331 teadmise ja oskuste arendamisele ka asutusevahelise infovahetuse põhimõtete jm järelevalve 3332 praktikate ühtlustumist ning kemikaalivaldkonna „tervikpildi“ tajumist. Koolituste osana võiks 3333 järelevalveametnikele pakkuda ka kogemusi teistest Euroopa Liidu riikidest. See peaks 3334 keskenduma küsimustele, kuidas teised riigid on lahendanud erinevaid praktilisi olukordi, mis 3335 tulevad EL määruste nõuetest. Praktikas tuleb järjest enam esile niisuguseid juhtumeid, kus 96 3336 oleks hea teada kasutatud lahendusi. Näiteks käsitletavate teemadena võiks olla oluline 3337 REACH määruse järelevalve teemade tõlgendamised erinevates riikides jms. Kogemuste ja 3338 teadmise jagamine teiste riikide asutustega võiksid toimuda ka näiteks veebikohtumiste 3339 vormis. Oluline oleks, et valdkonna eest vastutavad ministeeriumid võtaksid selles küsimuses 3340 initsiatiivi. Lisaks, kuna koolituste pakkujate ring ei ole Eestis kuigi suur, siis võib samuti 3341 kaaluda lisaks ka sellist lähenemist, kus kemikaalivaldkonna kogenumad ja kõrgema 3342 kompetentsiga järelevalveametnikud koolitavad valdkonna järelevalve ametnikke. Sellised 3343 koolitused võiksid toimuda näiteks kindla regulaarsusega kokku lepitud järelevalve teemades 3344 infopäevade-arutelu seminaride vormis. 3345  Luua võimalused ametite ühiskontrollide laiemaks ja süsteemsemaks korraldamiseks (ühes 3346 järelevalveplaanide koordineerimisega), nt suurõnnetuse ohuga ettevõtete ja ohtlike 3347 ettevõtete osas. See aitaks samuti järelevalvet fokusseerida ning ka ettevõtete 3348 halduskoormust ohjata. Ühiskontrollid võimaldavad järelevalve tegevusi kontsentreerida. 3349 Ühiskontrollide puhul käiksid eri asutuste inspektorid ühel ja samal ajal ettevõttes oma 3350 pädevusse kuuluvaid kontrolliobjekte kontrollimas. 3351 3352 PROBLEEM 10.8: 3353 Väikekäitlejate üle tehtav järelevalve on ebapiisav. Kuna väikekäitlejad jäävad suurõnnetuse 3354 ohuga ja ohtlike ettevõtete ning ka keskkonnaloaga ettevõtete kategooriatest välja, siis nende üle 3355 tehtav järelevalve kemikaalide osas (eriti ruumiobjekti põhine) piirdub sageli vaid kaebustele 3356 reageerimisega. 3357 3358 LAHENDUS: 3359  Tagada väikekäitlejate osas senisest parem nõuete kontroll, sh ametnike ristkasutuse abil (nt 3360 Tööinspektsiooni võimekust kasutades). Piiratud järelevalve ressursside tingimustes panna 3361 senisest suuremat ja süsteemsemat rõhku ka väikekäitlejate teadlikkuse tõstmisele. 3362 3363 3364 JÄRELEVALVET TOETAVAD ANDMEKOGUD JA NENDEGA SEOTUD TEGEVUSED 3365 Kemikaalivaldkonna järelevalve tõhustamisel on oluline roll järelevalvega seotud andmete 3366 süstematiseerimisel, töötlemisel, vahetamisel ja analüüsimisel ning andmete haldamisel. Peamised 3367 vajadused andmete osas seonduvad ohtlike kemikaalide olemasoluga ettevõtetes, järelevalveks 3368 vajalike teiste asutuste hallatavate registrite andmete juurdepääsuga, ning teiste asutuste järelevalve 3369 plaanide ja tulemuste ning otsuste kättesaadavusega. 3370 3371 PROBLEEM 10.9: 3372 Kemikaalivaldkonna järelevalveasutustel puuduvad piisavalt head andmed kemikaalide kohta kogu 3373 nende elutsükli jooksul. Ametitel puuduvad järelevalve tõhustamiseks ja süsteemsemaks muutmiseks 3374 andmed kemikaali voogude kohta, näiteks kui palju, millised kemikaale, millistes ettevõtetes mingil 3375 ajahetkel asub ja kuidas need kemikaalid riigisiseselt liiguvad (nt saaks vaadata, et paljudes 3376 ettevõtetes (ruumiobjektil) ei pruugi pikki perioode eri põhjustel üldse eeldatavaid kemikaale asuda; 97 3377 või osade ettevõtete ruumiobjektidel võivad olla samal ajaperioodil suuremas koguses 3378 kooshoiustamise suhtes tundlikke kemikaale (kas hoiustatakse seal nõuete järgi?) jms). Neid 3379 andmeid ei saa praegu ka teoreetiliselt kuskilt tõmmata, kuna valdav osa sellistest andmetest 3380 kogutakse või koondatakse ettevõtete poolt iseseisvalt. Teatud määral on siiski olemas kemikaali 3381 voogude andmeid suurõnnetuse ohu ja ohtlike ettevõtete kohta TTJA-l ning Päästeametil. 3382 Kemikaalivoogude andmete olemasolu aitaks parandada järelevalve analüüsi, selle planeerimist ja 3383 teostamist. Selliste koondatud andmete alusel saaks ka ettevõtete ja elanikkonna teadlikkuse 3384 tõstmist ja instrueerimist palju kanaliseeritumalt teha. 3385 3386 LAHENDUS: 3387  Luua ohtlike kemikaalide andmekogu. Andmekogu arendamiseks on oluline muuseas 3388 kokku leppida, millistest kogustest alates, milliste kemikaalide kohta ning kes ja kuidas 3389 andmeid kogub. Andmekogu loomisel on oluline vältida võimalust (läbi kokkulepete ja 3390 tehnilise lahenduse), et ettevõttetelt ei kogutaks samu andmeid eri ametite 3391 andmekogudesse.21 Samuti oleks vajalik selgitada, milliseid andmeid saaks ja võiks sellesse 3392 andmekogusse peale voogude andmete veel koguda, pidades muuhulgas silmas eeldust, et 3393 loodav kogu peaks oma sisu loogikalt jälgima nii kliendikesksust (ettevõtete vaade) kui ka 3394 järelevalveasutuse vajadusi. 3395 3396 PROBLEEM 10.10: 3397 Kemikaalivaldkonna järelevalvet tegevatel asutustel (nt Kemikaaliamet, Tööinspektsioon) ei ole 3398 ülevaadet teiste ametite järelevalve toimingutest ja nende tulemustest,22 sh tehtud 3399 ettekirjutustest jm otsustest ning nende otsuste täitmisest. Kõik andmed otsuste täitmisest võivad 3400 puududa ka järelevalvet teostaval asutusel endal. Selle info kättesaadavus annab sisendi ka 3401 riskianalüüsi (sh tuvastada probleemsed ettevõtete tüübid jms) ning võimaldab ametitel 3402 kemikaalialase järelevalve tegevusi rohkem vajaduse ja probleemi põhisemalt planeerida ja teostada. 3403 Üldistatud ülevaateid järelevalve tulemustest antakse ka Kemikaaliohutuse komisjonis ning 3404 Turujärelevalve nõukogus (vaid turujärelevalve), mille kasutus järelevalve planeerimisel ja eriti 3405 erakorraliste kontrollide optimeerimisel on väga piiratud. Järelevalve üksiktulemused on küll pärast 3406 menetluse lõppu nähtavad asutuste dokumendihaldussüsteemides, kuna pärast menetluse lõppu on 21 Sotsiaalministeerium püüab arendada sarnast andmekogu, - ohtlike kemikaalide e-arvestussüsteemi. Esmane eesmärk on see, et ohtlikud kemikaalid alates nende tootmisest/importimisest kuni jäätmeni ja jäätmest taaskasutusse võtmiseni oleks kaetud. See sisaldaks andmeid ohtlike kemikaalide kohta (struktuur, nimetus, omadused, REACH registreerimise nr, autoriseering, keskkonnaluba, ohutuskaart jne), nende kemikaalide asukohta (sh liikumise/käitlemise andmeid), utiliseerimise andmed ja taaskasutusse võtu andmeid, järelevalve andmeid nende kemikaalide kohta (millal kontrolliti, millised olid tulemused) ning soovitusi/ teavet ettevõtjale ainete piirnormide, sisalduse mõõtmise vajalikkuse jms kohta. Andmeid deklareerivad andmekogusse teatud koguse ohtlike kemikaalide käitlejad. 22 Piiratud ulatuses on kontrollide info kättesaadav. Näiteks Terviseameti kontrollid sisestatakse turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi ICSMS. Sealt saab infot kontrollitud kemikaalide, biotsiidide ja kosmeetikatoodete kohta. 98 3407 need dokumendid avalikud23, kuid nende ükshaaval välja otsimine (samuti teadmine, millal 3408 tulemused DHS-i tekivad) on ebaefektiivne. 3409 3410 LAHENDUS: 3411 3412  Luua dünaamiline kemikaalivaldkonna järelevalve toimingute andmeladu, mis on 3413 liidestatud olemasolevate riiklike andmekogudega ning „tõmbab“ (pärast otsuse tegemist) 3414 sealt reaalajas asjakohaseid andmeid ühisesse andmelattu. Andmelao loomiseks on oluline 3415 muuseas kokku leppida ühtne (st harmoniseeritud andmekoosseisu välju kasutav) järelevalve 3416 toimingute, tulemuste ja otsuste kirjeldamise struktuur. See võib tähendada vajadust muuta 3417 toimivate riiklike andmekogude andmekoosseise, selleks et kõik olulised andmed 3418 kemikaalivaldkonna järelevalve kohta oleks ühtse struktuuri alusel kirjeldatud ja kogutud. 3419 Tulemuste esitamine peaks olema võimalikult täpne ning kemikaalivaldkonna järgi hästi 3420 eristatav. Lahenduse esmaseks etapiks on kemikaalivaldkonna riiklike andmekogude 3421 andmeauditi läbi viimine muutmisvajaduste (sh andmete puudumise) täpsemaks kindaks 3422 tegemiseks. Andmelao andmestik peaks olema õiguslikult ja tehniliselt kättesaadav kõigile 3423 kemikaalivaldkonna järelevalveasutustele ja järelevalvet teostavatele isikutele. Vajalik oleks 3424 selgitada vajadused ja kujundada ametite ja ministeeriumite koostöös nt Kemikaaliohutuse 3425 komisjonis vastavad ettepanekud andmelao arendamise ja haldamise osas. 3426 3427 PROBLEEM 10.11: 3428 Kemikaalivaldkonna järelevalvet tegevatel asutustel on piiratud juurdepääs teiste asutuste 3429 registriandmetele. Andmete kättesaadavus tugineb praegu üksikpäringutel ning päringutele 3430 vastuste saamine on kohati aeganõudev. Kemikaalivaldkonna järelevalve andmete lihtsustatud 3431 kättesaadavus võimaldaks ametitel kemikaalialase järelevalve vajadusi sisukamalt analüüsida, ning 3432 järelevalvet optimaalsemalt planeerida ja teostada. 3433 3434 LAHENDUS: 3435 3436  Määratleda, milliste registrite millistele andmetele on järelevalve tõhustamiseks vajalik 3437 asutuseülene juurdepääs ning luua teistele järelevalveasutustele võimalused lihtsustatud 3438 juurdepääsuks vajalikele andmetele. Võimalusel arendada välja lahendused andmete 3439 automaatseks päringuks ja analüüsimiseks. Andmebaaside arendamine vähendab olulisel 3440 määral andmete käsitsi otsimist, ning parandab andmete analüüsimise ja sisestamise tööd. 3441 Osa järelevalve analüüsi võiks saada teha juba enne kontrolli. See aitaks kontrolli tulemuste 3442 vormistamisel oluliselt aega kokku hoida. 3443 3444 PROBLEEM 10.12: 23 E-arvestussüsteemi juurde on plaanis luua variant, et asutused näevad mõne ettevõtte vaatlemisel ka selle ettevõtte kohta tehtud järelevalve tulemusi pärast menetluse lõppemist. 99 3445 Kemikaalivaldkonna järelevalveasutustel puudub üldistatud analüütiline teadmine kemikaalide 3446 asukohtadest ja mahtudest ning järelevalve toimingutest ja tulemustest, millele tuginedes on 3447 võimalik seada järelevalve tegevuse eesmärke ning kavandada järelevalvet.24 3448 3449 LAHENDUSED: 3450 3451  Luua kemikaalivaldkonna ühise andmelao koosseisus analüüsi moodul. Analüüsi mooduli 3452 programmeerimiseks on vajalik järelevalve asutuste poolt ühiselt sõnastada küsimused, 3453 millele on vastuseid vaja – selgitada välja, mida on kemikaalivaldkonna järelevalve 3454 teostamiseks, ja laiemalt kemikaalivaldkonna korraldamiseks vaja teada. 3455  Analüütilise teadmise kujundamisele aitaks kaasa ka loobumine MS Exceli tabelite põhisest 3456 andmete sisestamisest ja hoiustamisest. Toimingute tõhustamiseks ning analüüsiks oluliste 3457 andmete kättesaadavuse lihtsustamiseks oleks oluline arendada kõigis ametites 3458 valdkondlikult ühtlustatud andmeväljadega järelevalve toimingute digikeskkonnad ning 3459 samuti arendada välja järelevalve ametnike jaoks interaktiivsed portatiivsed töökohad. 3460 3461 KOORDINEERIMINE 3462 Järelevalve koordineerimine asutuste vahel hõlmab üldist arusaamist valdkonnast ja selle nõuete üle 3463 tehtava järelevalve sidustatud toimimisest. Järelevalve koordineerimine tugineb koostöö 3464 põhimõtete, struktuuride, lepingute ja kokkulepete, süsteemse infovahetuse ja konsulteerimise 3465 praktikate juurutamisel. 3466 3467 PROBLEEM 10.13: 3468 Riigiasutuste järelevalvealane koostöö ja koordineerimine on sageli ebaühtlase kvaliteediga. See 3469 tuleneb tihti asjaolust, et koostöö sujuvus sõltub väga palju isiklikest headest suhetest eri ametite 3470 järelevalve ülesandeid koordineerivate ametnike vahel. Kui kesksed ametnikud vahetuvad, siis ei 3471 pruugi vajalik koostöö nõutava kvaliteediga jätkuda. Ametnike vahetumisel ei teata sageli 3472 varasemaid koostöö põhimõtteid, võimalusi ja vajadusi. Puuduvad üldised järelevalve koostööd ja 3473 koordineerimist suunavad ja süstematiseerivad alused. Samuti ei ole piiratud ressursside tingimustes 3474 ametite vahel kokku lepitud ka prioriteete, millistele teemadele keskenduda. 3475 3476 LAHENDUSED: 3477 3478  Valdkonna kontseptsioonidokumendi („valge raamat“ vms.) raames määratleda ka 3479 järelevalve prioriteedid ning sõnastada asutusteülesed koordinatsiooni põhimõtted ja 3480 koostöövormid valdkonna järelevalves. 24 Üldine analüütiline loogika praegu lähtub suures plaanis sellest, et prioriteediks on ettevõtted, kus on varasemalt olnud rikkumisi ning ettevõtted, kes on turul uued ja kelle tegevusest pole palju teada. Neile järgnevad ohtlikumad ettevõtted (suurkäitlejad või kus on teada tolli andmetest, et on palju kemikaalide käitlemist) ja siis tuntud väikekäitlejad, kellega seni pole probleeme olnud. 100 3481  Juurutada tegevuste dokumenteerimist, et garanteerida töötajate vahetumisega kaasneda 3482 võivat infokadu tegevuste ja kokkulepete kohta. 3483  Koostöö toimimise süsteemsuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks võib sõlmida (või 3484 ajakohastada) vajadusel asutuste vahel (järelevalve-) ülesannete täitmise koostöölepingud. 3485 Lepingute sõlmimist võiks siiski kaaluda pigem juhul, kui see on seotud asutuste eelarveliste 3486 vahenditega ja vastastikuste õiguste ja kohustuste reguleerimise vajadusega. Muul juhul 3487 võiks asutuste järelevalve alane koostöö pigem tugineda ühiste tegevuste kavandamisel, sh 3488 korralise järelevalve prioriteetide seadmine, koostöö ja infovahetus kontrollkäikude osas jne. 3489 Sõlmitavate või kaasajastatavate koostöölepingute osas on oluline leida toimiv mehhanism, 3490 mis garanteerib ka lepingute täitmise. Kemikaalivaldkonna järelevalveasutustel oleks vajalik 3491 samuti selgitada, kas ja milliste partneritega sellised lepingud on kunagi sõlmitud. Mitmetel 3492 juhtudel on toimunud asutustes olulised struktuuri muutused ning lepingud on sõlmitud 3493 asutustega, mida tänasel päeval enam ei eksisteeri. Koostöölepingute korrastamine ja 3494 (vajadusel) uuendamine oleks vajalik ka seetõttu, et ametnikud, kes järelevalve ülesandeid 3495 täidavad sageli ei teagi enam nende lepingute olemasolust ja ka sellest, milles on kunagi 3496 kokku lepitud. 3497  Luua koostööstruktuur, soovitavalt Kemikaaliohutuse komisjoni juurde, 3498 kemikaalivaldkonna järelevalve koordineerimiseks. Sellises koostööstruktuuris 3499 keskendutakse rohkem praktilistele küsimustele. Seal peaks toimuma näiteks järelevalve 3500 kavade kooskõlastamine ja läbi rääkimine, infovahetuse põhimõtete sõnastamine, nõudluse 3501 sõnastamine IT arendusele jms. 3502 3503 PROBLEEM 10.14: 3504 Järelevalve optimeerimise üks keskseid instrumente on riskianalüüsid. Riskianalüüsidele toetudes 3505 tehakse asutustes (üldjuhul) aastased järelevalveplaanid. Nende koostamisel regulaarset koostööd 3506 teiste järelevalveasutustega ei tehta (koostöö on pigem juhuslik ning ametnike initsiatiivi põhine). 3507 Samuti pole need analüüsid teistele asutustele alati kättesaadavad. Kemikaalivaldkonna riskid 3508 järelevalve mõttes on sageli eri aspektides teineteisest sõltuvad, ja seetõttu oleks oluline riske hinnata 3509 laiema pildi pealt. 3510 3511 LAHENDUS: 3512  Riskianalüüside koostamisel ja nende parema kvaliteedi tagamisel oleks vajalik teha 3513 järelevalveasutustel süsteemset koostööd (sh analüüsideks vajalik andmevahetus, 3514 riskianalüüside mustandite vahetus ja vajadusel konsultatsioon). 3515 3516 PROBLEEM 10.15: 3517 Järelevalve planeerimisel ja teostamisel on keskse tähtsusega ametnike võimekus vajalikke 3518 järelevalvetoiminguid täpselt ja süsteemselt täita. Seda aitavad tagada asutuste põhimäärused, 3519 valdkonda reguleerivad õigusaktid, ning Euroopa Kemikaaliameti ja Eesti rakendusasutuste poolt 3520 loodud õigusaktide nõudeid täpsustavad ja järelevalve põhimõtteid, protseduure, meetmeid jms 3521 kirjeldavad juhendid. Järelevalve juhendite kvaliteet on siiski kohati ebapiisav, muuhulgas ei arvesta 3522 need ametnike eri kompetentsi tasemega. 3523 101 3524 LAHENDUS: 3525  Täiendada ja ühtlustada ametite loodud (kemikaalivaldkonna) järelevalve juhendeid.25 3526 Selle tegevuse juures on oluline ka ametite vaheline konsultatsioon (juhendite vahetamine 3527 (võimalike kattuvate) kontrolli aspektide selgitamiseks ja täpsustamiseks; samuti juhendite 3528 kasutamise tõhususe tõstmiseks arutada ametite vahel läbi parimad kasutuse praktikad ja 3529 vajadusel ühtlustada juhendeid metoodiliselt). Lisaks võiks ametid läbi rääkida ja vajadusel 3530 teha ettepanekud võimalike puuduvate juhendite loomiseks ametite koostöös. Selle 3531 tegevuse koordineerimine võiks olla Kemikaaliohutuse komisjoni ülesanne. 3532 3533 3534 11. Personali arendamine 3535 PROBLEEM 11.1: 3536 Kemikaalivaldkonnas korralduslikke ülesandeid täitvatel asutustel on sageli oluliseks kitsaskohaks 3537 ametnike vähene kompetents või valdkonda põhjalikult tundvate sisuspetsialistide vähesus. 3538 Valdkonnas asutuste ülest süsteemset ja ühist koolitustegevust ei toimu. Koolitused on iga 3539 konkreetse asutuse või osakonna initsiatiiv, lähtudes asutuse sisesest vajaduse mõistmisest, 3540 eelarvelistest võimalustest ning konkreetsetest koolitus- või kõrgharidusasutuste pakutavatest 3541 teemadest ja kompetentsidest. Asutuste ülese ühise koolitus- ja arendustegevuse vajaduse 3542 hindamisel ja tegevuste kavandamisel on üheks takistuseks asutuste on erinevad huvid, kus üks 3543 keskendub inimese tervisele, teine keskkonnale jne. 3544 3545 LAHENDUSED: 3546  Algatada asutuses kemikaalivaldkonna koolitustegevuse eest vastutavate spetsialistide ühine 3547 infovahetus (meililist, töörühmas vms sobivas vormis), mille kaudu vahetada infot 3548 koolitusvajaduse ja kavandatavate koolitustegevuste osas (sh millised õppevormid, 3549 koolitajad jms oleks tõhusaimad, kuna asutuste senised praktikad ja kogemused on piisavalt 3550 erinevad), koolitusi võimalusel ühiselt korraldades (ühiselt tellides on ilmselt võimalik 3551 saada ka osaleja kohta soodsam hind), ühe asutuse korraldataval koolitusel pakkuda 3552 võimalust teiste asutuste spetsialistidel osaleda vms (vt ka järelevalve koolituse punkti). 3553  Kemikaaliohutuse komisjoni koordineerimisel regulaarselt ja süsteemselt seirata 3554 spetsialistide koolitusvajadust asutusteüleselt ühtedel alustel. Koostada eraldiseisvalt või 3555 ühiselt kemikaaliohutuse valdkonnaga tegelevate spetsialistide kompetentsiloendid (st 3556 mis kompetentsid peavad spetsialistidele olema) ning teatud regulaarsusega nende alusel 3557 kaardistada spetsialistide koolitusvajadust, mis on muuhulgas üheks oluliseks sisendiks 3558 koolitustegevuse kavandamisel. See võimaldab teadlikumalt tellida koolitust konkreetsete 3559 kompetentside arendamiseks, mitte saada baaskoolitusi, mis ei adresseeri spetsialistide 3560 tegelikke vajadusi (ilma ühtsetel alustel koolitusvajadust hindamata ei pruugi koolituste 3561 kavandamine olla tõhus, kuna spetsialistid ei oska alati ise vajalikke koolitusi valida, eriti kui 3562 tegemist on uute suundumustega organisatsiooni tegevuses, nt EL kemikaalistrateegiast või 3563 rohepöörde eesmärkidest tulenev). 25 Esmaseks eeskujuks võiks võtta ECHA juhendid (REACH/CLP/BPR valdkond). 102 3564  Leida koolitusvajaduse põhjal ühisosa arendamist vajavates kompetentsides ning 3565 kavandada koolitustegevused vähemalt nende osas ühiselt, sh: 3566  ametnike kompetentside tõstmise tõhustamiseks tasuks võtta eeskujuks asutuste 3567 senised parimad praktikad ning ühendada koolitustegevused; 3568  ametnike kompetentside tõstmisel rakendada erinevaid õppemeetodeid lisaks 3569 koolitustele, sh info- ja juhendmaterjalid; e-loengud, parimate praktikate 3570 vahetamine ja kovisoon (kus ühiselt arutletakse konkreetsete töös ette tulevate 3571 situatsioonide lahenduste üle), ühised kontrollkäigud jms. Samuti tasuks rakendada 3572 sisekoolitusi, leides ja tunnustades kogenenumaid spetsialiste, kelle teadmisi 3573 rakendada uute töötajate või teiste asutuste töötajate sisekoolitamiseks, tagades 3574 neile selleks vajalik toe ja aja; 3575  pöörata tähelepanu spetsialistide laiapõhjaliste üldoskuste (sh koostööoskuste) 3576 arendamisele,26 lisaks spetsiifiliste kemikaaliohutuse, korralduse ja -majanduse 3577 valdkonna kompetentside arendamisele, kasutades uudseid lahendusi (nt 3578 teenusdisain). Ka selle osas oleks otstarbekas teha kemikaalivaldkonna spetsialistide 3579 koolitamisel koostööd. Uudsete lahenduste rakendamise ja meeskonnatöö oskuste 3580 arendamisse saab panustada ka asutustevahelise koostööga valdkonna 3581 juhendmaterjali väljatöötamisel, protseduuride ühtlustamisel või ka erinevate 3582 ettevõtjatele suunatud (järelevalve)toimingute/ teenuste parendamise lahenduste 3583 väljatöötamisega nt teenusdisaini põhimõtteid arvestades (sh ühise mõtestamisega, 3584 mis on järelevalve eesmärk, kes on klient, kas eesmärki saab saavutada tõhusamalt).27 3585 3586 3587 Selles peatükis esitatud ühist valdkondliku suunamise ja koordineerimise tõhusust puudutavad 3588 ettepanekud seonduvad kemikaalivaldkonna toimimise süsteemi struktuuri, funktsioonide, asutuste 3589 vaheliste suhete, andmetaristu ning raamistavate/ suunavate dokumentidega. Joonisel 3 (lk 103) on 3590 esitatud punasega üldistatult, kus peamised muudatused peaksid nende ettepanekute järgi 3591 süsteemis aset leidma. 3592 3593 3594 3595 26 Mitmed asutused on strateegiliste eesmärkide seas välja toonud ühe või mitu järgnevatest arendamist vajavatest valdkondadest: arendada uudsete lahenduste kasutuselevõtmist soodustavat juhtimiskultuuri; arendada meeskonnale ja inimestele keskenduvat juhtimist; rakendada ettevaatavat ja paindlikku tööjõu planeerimist ning erinevate töövormide vajaduspõhist lähenemist; arendada teadmiste põhiste juhtimisotsuste tegemist andmeanalüüsi, -kvaliteedi ja -haldamise toel. 27 Näiteks Sotsiaalkindlustusamet rakendab järjepidevalt teenusdisaini põhimõtteid erinevate järelevalve ja lubade menetluse protseduuride tõhustamiseks. Samuti on teenusdisainist lähtutud Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamise kavandamisel ja laialdaselt ka mujal avalikus sektoris. 103 3596 104 3597 3598 Kokkuvõte 3599 Globaalsel tasandil on riigid leppinud kokku eesmärgi saavutada kemikaalide ja jäätmete tervise- 3600 ning keskkonnahoidliku käitlemine läbi kogu nende elutsükli. Selleks on vajalik vähendada oluliselt 3601 nende sattumist õhku, vette või pinnasesse, ning piirata nende kahjulikku mõju tervisele ja 3602 keskkonnale, sh läbi ohtlike kemikaalide asendamise järjepideva juurutamise. Ohutust tagavate 3603 eesmärkide täitmine peab sealjuures olema kooskõlaline konkurentsivõimelise kemikaalimajanduse 3604 toimimise tagamisega ja soodustamisega. Nende komplekssete väljakutsetega toimetulekuks on 3605 riikidel oluline järjepidevalt ning korrakindlalt tõhustada kemikaalimajandusega seotud tegevuste 3606 korraldamist. 3607 Käesolevas uuringus keskenduti kemikaalivaldkonna ühtse korralduse tõhustamise ja suunamise 3608 võimaluste leidmisele. Uuringu eesmärgi täitmiseks seati sihiks valdkonna korralduse olukorra 3609 analüüsimine, korraldust puudutavate probleemide selgitamine ning arenguvajaduste osas 3610 ettepanekute sõnastamine. Uuringu ülesannete täitmiseks määratleti kemikaalivaldkonna piirid, tehti 3611 korralduslike ülesannete kaardistus ning selgitati valdkonna korraldamise puudujäägid, väljakutsed 3612 ning võimalikud lahendused. 3613 Teadmist koguti analüüsides rahvusvahelisi ja Eesti tasandi kemikaalivaldkonna õigusakte, temaatilisi 3614 teadustekste, uuringute raporteid, ja korralduslikke juhendeid ning räägiti suulise intervjuu vormis 3615 valdkonna korralduslikke ülesandeid täitvate riigiasutuste ametnike ning valdkonna ekspertidega. 3616 Analüüsi alusel kujundatud lahendusettepanekute valideerimiseks viidi läbi aruteluseminarid 3617 vastutavate ministeeriumite ja rakendusasutuste ekspertidega. 3618 Kemikaalivaldkonna määratlemisel tugineti kliendikesksele valdkonna tunnetusele, elutsükli 3619 teooriale ning arusaamale riigiasutuste korralduslike ülesannete integreeritud ja optimeeritud 3620 täitmisest valdkonna toimimise tagamisel. 3621 Kliendikeskse arusaamise järgi koondub kemikaalivaldkond ümber kemikaalimajanduse, mille 3622 olemasolu on eelduseks kemikaaliohutuse nõuete tekkele. Kemikaalimajandus hõlmab 3623 kemikaalidega seotud ettevõtlust ning tarbimist, mis leiab aset kemikaalide elutsükli erinevates 3624 etappides. Kemikaalide elutsüklit võib jaotada viieks peamiseks etapiks, milleks on vastavalt 3625 kemikaalide tootmiseks vajamineva toorme ammutamine, kemikaalide tootmine, kemikaalide turule 3626 toomine (sh märgistamine, pakendamine, vedu (sh eksport-import), müük), kemikaalide kasutamine 3627 ning kemikaalide ringlussevõtt ja jäätmekäitlus. Kemikaalivaldkonna toimise tagamise peamiseks 3628 korralduslikud ülesanded on poliitikakujundamine, õigusloome, lubade menetlemine ning 3629 järelevalve. 3630 Töö üldised soovitused kemikaalivaldkonna arendamiseks on järgnevad: 3631 1) Panustada kemikaalivaldkonna korralduse järjepidevasse tõhustamisse, sh parandada 3632 riiklikku õigusraamistikku toetudes elutsükli põhisele lähenemisele, tugevdada institutsioone 3633 ning programme; 3634 2) Tõhustada ministeeriumite vahelist koordineerimise mehhanisme ning integreerida 3635 kemikaalide ja jäätmete küsimused olulistesse sektoripoliitikatesse ja tegevustesse (sh leida 105 3636 üles ning rakendada tegevustesse sektoripoliitikate võimalused kemikaalide ja jäätmete 3637 vähendamise ja ohustamise eesmärke täita); 3638 3) Arendada korralduse ülesandeid toetavaid IT taristut, sh registreid, andmekogusid ning 3639 infovahetuse formaalseid raamistikke; 3640 4) Pöörata rohkem tähelepanu kemikaalide riskihindamisele ning riskide haldamisele; 3641 5) Teha valdkonna arengu seiret ning kujundada seireks vastavad indikaatorid – 3642 väljundindikaatorid ning mõjuindikaatorid; 3643 6) Tuua senisest rohkem teaduslikku teadmist otsustusprotsessi, poliitikakujundamisse ning 3644 seiresse; 3645 7) Kaasata senisest paremini erasektorit, sh arendades koostöös vabatahtlikke standardeid; 3646 8) Suurendada laboriteenuse ostmist erasektorist. Vajalik on laborite vastavus hea laboritava 3647 tingimustele ja neutraalsus nii riigi kui erasektori suhtes; 3648 9) Parandada kemikaalide kohta käiva informatsiooni kvaliteeti kogu tarneahela ulatuses; 3649 samuti tarbijatele; 3650 10) Kasutada ja soodustada elutsüklil tuginevaid lahendusi (sh kestlikud tarneahelad, 3651 läbipaistvus, materjali täielik info, kestlik tootedisain); 3652 11) Teha elutsüklil põhinevaid kestlikke hankeid; 3653 12) Propageerida ja toetada viise, mis võimaldavad vähendada ohtlike ainete kasutamist 3654 materjalides kogu nende elutsükli jooksul (sh tootmisprotsessides); 3655 13) Panna senisest märkimisväärselt suuremat rõhku kemikaalide ringmajanduse arendamisele; 3656 14) Parendada kestliku ja rohelise keemia haridust, innovatsioonipoliitikaid ja -programme (sh 3657 materjaliteadus); 3658 15) Tõsta tarbijate ja avalikkuse teadlikkust kemikaalide kahjulikest mõjudest ning nende ohutust 3659 käitlemisest; 3660 16) Arendada valdkonna ametnike professionaalset kompetentsi, tugevdades nende halduslikke, 3661 tehnilisi, sisulisi ja õiguslikke teadmisi ja oskusi. 3662 3663 Töö tulemusena valdkonna korralduse osas olulisi struktuurseid muudatusi ette ei nähta. Eeldatakse, 3664 et valdavas osas täidavad kemikaalivaldkonna korralduslikke ülesandeid samad institutsioonid. 3665 Samuti ei ole vajalik teha riigiinstitutsioonide vahel suuremaid ümberkorraldusi korralduslike 3666 ülesannete jaotuse osas. Valdkonna korraldamisel ja suunamisel peaks olema keskne roll 3667 kemikaaliseadusega loodud Kemikaaliohutuse komisjonil, mille õigusi, struktuuri, funktsioone, 3668 suhteid korralduslikke ülesandeid täitvate asutustega ning toimimise eesmärki on oluline reformida. 3669 Üldine lahendus valdkonna korralduse parandamiseks seab esikohale asutuste vahelise 3670 koordinatsiooni tõhustamise, kus keskne roll on täita Kemikaaliohutuse komisjonil. 3671 Koordineerimine aitab ühildada valdkonna korralduslikke ülesandeid täitvate riigiinstitutsioonide 3672 üksikud tegevused ja arusaamad ühistel eesmärkidel, võimalikult ladusalt toimivaks ja vastastikku 3673 toetavaks tervikuks. 3674 Koordinatsiooni tõhustamist toetavad prioriteetsemad praktilised ettepanekud on järgnevad: 3675 1. Kutsuda kokku ministeeriumide ülene rakkerühm uuringu ettepanekute elluviimiseks. Selle 3676 ülesanne oleks välja töötada kemikaalivaldkonna asutustevahelise koostöövormi lahendus 3677 ning strateegiline vaade ning üle vaadata Kemikaaliohutuse komisjoni staatuse, struktuuri ja 106 3678 täidetavate ülesannete muutmise võimalused. Rakkerühmal peaks olema ka asekantslerite 3679 tasand olema, kuhu raporteerida töö edenemist, või ka saada kinnitust, et loodavad 3680 lahendused ka päriselt asutuste vahel tööle lähevad. 3681 Rakkerühma tööaeg võiks optimaalselt olla 1-2 aastat, mille jooksul vajalikud muudatused on 3682 jõukohane ellu viia. 3683 2. Kirjutada kokku valdkonna koordineerimise tõhustamiseks ning arengu suunamiseks 3684 kemikaalivaldkonna kontseptsiooni paber. 3685 Kontseptsiooni paberi või nn „valge paberi“ loomise tingib vajadus määratleda koordinatsiooni 3686 põhimõtted, kokkulepitud arengusuunad ning luua ka sisend valdkonna arengukavadesse. 3687 3. Viia läbi valdkonna õigusaktide audit (revisjon). 3688 Auditi eesmärk on ajakohastada ja parandada kemikaalivaldkonda reguleerivate õigusaktide 3689 kooskõla ning seoseid, arvesse võttes ka vajadust raamistada regulatsioone kemikaalide elutsükli 3690 loogikale tuginedes. 3691 4. Kaardistada vajadused ja võimalused väliste kemikaalivaldkonna ekspertide kaasamiseks 3692 rahvusvahelises poliitikakujundamises. Kontakteeruda potentsiaalsete ekspertide 3693 kandidaatidega, selgitada valmisolekut ning tutvustada võimalusi EL-tasandi ekspertide 3694 tööks. 3695 Väliste ekspertide süstemaatilise kaasamine võimaldab kasvatada valdkonna rahvusvahelises 3696 poliitikakujundamises kompetentsi ning seeläbi suurendada kriitilistes kogudes panustamist ka Eesti 3697 riigile prioriteetsetes teemades. 3698 5. Tagada koostöös asjaosaliste institutsioonidega ohtlike kemikaalide andmekogu 3699 arendamine ning selle valmimine lähitulevikus. 3700 Vastav andmekogu on olnud juba pikemat perioodi arendamise faasis, aga perspektiivis on keeruline 3701 näha, et olemasolevate piiratud ressursside ja prioriteetide juures võiks see kogu mõistlikul ajal 3702 valmida. Samuti on oluline kaardistada ja antud andmekogus näha ette ka teiste riigiinstitutsioonide 3703 andmevajadused, lähtuvalt täidetavatest korralduslikest ülesannetest. 3704 6. Arutada läbi ja kujundada asutuste vahelise koostöö tulemusena toimivad konkreetsed 3705 meetmed probleemsete ettevõtete järelevalve tõhustamiseks. 3706 Kemikaalivaldkonda korraldatakse valdavas osas ettevõtete jaoks. Ettevõtete olulisemaid muresid 3707 valdkonna korralduses on seotud kõlvatu konkurentsi olemasoluga, eriti kontrollimata toodete turule 3708 toomisega. Sellega seonduvalt oleks vajalik juurutada toimivad viisid turu kontrolli tõhustamiseks 3709 ning süsteemsemaks muutmiseks (sh andmekasutus ja analüüs, asutuste vahelise koordineerimise 3710 praktikad jms). 3711 7. Hinnata vajadust ja kavandada Kemikaaliohutuse komisjoni koordineerimisel valdkonna 3712 ettevõtete järjepidev ja kavakindel koolitamine. 3713 Korrapärane koolitus peaks olema fokusseeritud eelkõige väikekäitlejatele, kelle osas on teadlikkuse 3714 tõstmise vajadus kriitilisem kui näiteks suurõnnetuse ohuga või ohtlike ettevõtete puhul. Koolituse 3715 süsteemi paika ja tööle saamine aitab leevendada ka väikekäitlejate üle tehtavad järelevalve puudusi. 107 3716 108 3717 Kirjandus 3718 3719 Ayres, R. U. (1995) Life cycle analysis: A critique. Resources, Conservation and Recycling (14), 3–4, pp. 3720 199-223. 3721 Burgess, A. A., Brennan, D. J. (2001) Application of life cycle assessment to chemical processes. 3722 Chemical Engineering Science (56), 8, pp. 2589-2604. 3723 Bouckaert, G., Peters, B., G., Verhoest, K. (2010) The Coordination of Public Sector Organizations. 3724 Shifting Patterns of Public Management. Palgrave Macmillan. 3725 Chemicals strategy for sustainability towards a toxic-free environment, 3726 https://ec.europa.eu/environment/pdf/chemicals/2020/10/Strategy.pdf 3727 Christensen, F. M., Olsen, S.I. (2004) The potential role of life cycle assessment in regulation of 3728 chemicals in the European union. The International Journal of Life Cycle Assessment 9, pp. 327–332. 3729 Ciraj, M., Vračko, P., (Eds) Chemical safety and protection of human health: The Slovenian experience, 3730 (2016) https://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0005/324293/Chemical-safety-protection- 3731 human-health-Slovenian-experience.pdf 3732 Developing & Strengthening National Legislation and Policies for the Sound Management of 3733 Chemicals, https://cwm.unitar.org/publications/publications/cw/tw/tw_3_report.pdf 3734 ECHA Programming Document(s) 2023 – 2026. Multiannual work programme / strategic plan Work 3735 programme 2023. Draft work programme 2024, https://echa.europa.eu/ 3736 ECHA Strategic Plan 2019 – 2023, https://echa.europa.eu/ 3737 Euroopa roheline kokkulepe, https://eur-lex.europa.eu/legal- 3738 content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52019DC0640 3739 Fantke, P., Ernstoff, A. (2018) LCA of Chemicals and Chemical Products. In: Life Cycle Assessment: 3740 Theory and Practice, https://backend.orbit.dtu.dk/ws/portalfiles/portal/138479303/PDF_1_1566.pdf 3741 Finland’s national market surveillance strategy 2022-2025, https://tukes.fi/ 3742 Global chemicals outlook II. From legacies to innovative solutions. Implementing the 2030 Agenda 3743 for sustainable development, https://www.unep.org 3744 Global chemicals outlook II: summary for policymakers, 3745 https://wedocs.unep.org/xmlui/handle/20.500.11822/31170 3746 Green and sustainable chemistry: Framework manual, https://www.unep.org 3747 Guidance on national chemicals control. Hazard and risk assessment of chemicals – an introduction. 3748 Swedish Chemical Agency, https://www.kemi.se/en/publications/ 3749 Guidance on national chemicals control. Legislation on chemicals placed on the market. Swedish 3750 Chemical Agency, https://www.kemi.se/en/publications/ 109 3751 Guidance on national chemicals control. Sustainable financing of institutional capacity for chemicals 3752 control. Swedish Chemical Agency, https://www.kemi.se/en/publications/ 3753 Guinée, J., Gorrée, M., Heijungs, R. (2002) Handbook on Life Cycle Assessment. Operational Guide to 3754 the ISO Standards. Kluwer Academic Publishers. 3755 Hudson, B., Hardy, B., Henwood, M. & Wistow, G. (1999) Pursuit of Inter-Agency Collaboration In The 3756 Public Sector, Public Management. An International Journal of Research and Theory, 1:2, pp. 235-260. 3757 Kalev, L., Sootla, G. (2021) Avalik poliitika II. Avaliku poliitika disain. Tallinna Ülikool 3758 Key Elements of a National Programme for Chemicals Management and Safety, 3759 https://cwm.unitar.org/publications/publications/cw/inp/key_elements.pdf 3760 Koleske, J. V. (2007) Economic Aspects of the Chemical Industry. Kent and Riegel’s Handbook of 3761 Industrial Chemistry and Biotechnology pp 63–82 3762 Kuusik, R (2019) Riiklik järelevalve suurõnnetuse ohuga ja ohtlikes ettevõtetes ning asutuste vaheline 3763 koostöö. Magistritöö. TalTech, https://digikogu.taltech.ee/en/item/a3086061-0fce-473f-ab28- 3764 4c0c44dbba5e 3765 Melo, S., De Waele, L., & Polzer, T. (2022) The role of Post-New Public Management in shaping 3766 innovation: the case of a public hospital. International Review of Administrative Sciences, 88(4), pp. 3767 1032–1049. 3768 Metcalfe, L. (1994) International policy co-ordination and public management reform. International 3769 Review of Administrative Sciences, 60, 271–290. 3770 Mintzberg, H. (1993) Structure in Fives: Designing Effective Organisation. Prentice Hall. 3771 Nazir, N. (2017) Understanding Life Cycle Thinking and its Practical Application to Agri-Food System. 3772 International Journal on Advanced Science Engineering and Information Technology (7), 5, pp. 1861- 3773 1870. 3774 Ohtlike kemikaalide e-arvestussüsteem. Sotsiaalministeerium, slaidimaterjal 3775 Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal. Analüüsiraport. AS EMOR, 3776 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- 3777 editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/ohtlikud_kemikaalid_analyysira 3778 port.pdf 3779 Resolution adopted by the United Nations Environment Assembly on 15 March 2019, 3780 https://www.oneplanetnetwork.org/ 3781 Riigi laborite konsolideerimine. Analüüs, https://fin.ee/media/2832/download 3782 Riiklike laborite tegevuse optimeerimise analüüsi tellimine Rahandusministeeriumile, 3783 https://www.fin.ee/media/450/download 3784 Scharpf, F. W. (1994) Games Real Actors Could Play: Positive and Negative Coordination in Embedded 3785 Negotiations. Journal of Theoretical Politics, 6(1), pp. 27-54. 3786 Scott, R. V. (2004) Organisations: Rational, and Open Systems. Prentice Hall. 110 3787 Sootla, G. (2021) Avaliku poliitika koordineerimine. Avalik poliitika II. Avaliku poliitika disain. Toim. 3788 Kalev, L, Sootla, G. Tallinna Ülikool. 3789 Strategic Approach to International Chemicals Management, https://www.saicm.org/ 3790 Strengthening integrated chemicals and waste management, 3791 https://unitar.org/sites/default/files/media/file/Integrated%20CWM%20PPT%2026.8.2022%20FINA 3792 L.pdf 3793 Strengthening National Awareness Raising and Education for Chemicals Management, 3794 https://cwm.unitar.org/publications/publications/cw/tw/tw_2_report.pdf 3795 Study for the strategy for a non-toxic environment of the 7th Environment Action Programme. Final 3796 Report, https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/89fbbb74-969c-11e7-b92d- 3797 01aa75ed71a1/language-en 3798 Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamise analüüs. Lõpparuanne, 3799 https://fin.ee/media/454/download 3800 Tervist toetava keskkonna programm 2023-2026. Eelnõu seisuga 1. oktoober 2022. 3801 The Role of Government Policy in Supporting the Adoption of Green/Sustainable Chemistry 3802 Innovations. Series on Risk Management No. 26, https://www.oecd.org/ 3803 Torfing, J., & Triantafillou, P. (Eds.). (2016). Enhancing public innovation by transforming public 3804 governance. Cambridge University Press. 3805 Turujärelevalve hea tava. 2017. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3806 Turujärelevalve programm. 2020. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3807 UNEP GUIDANCE National Authority for Chemicals Control: Structure and Funding, 3808 https://www.unep.org/ 3809 United Nations Development Programme. 2022. Transitioning to a Circular Economy Through 3810 Chemical and Waste Management, https://www.undp.org/publications/transitioning-circular- 3811 economy-through-chemical-and-waste-management 3812 Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel, https://eur- 3813 lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0098 3814 Vihrina, K. (2011) Keemiapäästeteenuse vajadus Eestis. Lõputöö, Sisekaitseakadeemia, Päästekolledž 3815 Vincenten, J. A., Zastenskaya, I., Schröder-Bäck, P., Jarosinska, D. I. (2020) Priorities for improving 3816 chemicals management in the WHO European Region—stakeholders’ views. European Journal of 3817 Public Health, (30), 4, pp. 812–817. 3818 3819 111 3820 3821 Lisa 1 Konsulteerimisel osalenud asutused 3822 3823 Sotsiaalministeerium 3824 Keskkonnaministeerium 3825 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3826 Maaeluministeerium 3827 Siseministeerium 3828 Terviseamet 3829 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 3830 Keskkonnaamet 3831 Päästeamet 3832 Põllumajandus- ja Toiduamet 3833 Maksu- ja Tolliamet 3834 Transpordiamet 3835 Ravimiamet 3836 Tööinspektsioon 3837 112 3838 Lisa 2 Intervjueeritud 3839 3840 Aive Telling - Sotsiaalministeerium, keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht 3841 Enda Veskimäe - Terviseamet, kemikaaliohutuse osakonna juhataja 3842 Ott Laius - Ravimiamet, peadirektori asetäitja 3843 Silja Soon - Tööinspektsioon, järelevalveosakonna juhataja 3844 Hannela Artus – Keskkonnaministeerium, keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik 3845 Reet Pruul – Keskkonnaministeerium, välisõhu osakonna peaspetsialist 3846 Kristi Leemet - Keskkonnaamet, peainspektor 3847 Allar Leppind - Keskkonnaamet, keskkonnakasutuse järelevalve arendusosakonna juhataja 3848 Rein Kalle - Keskkonnaamet, ringmajanduse osakonna juhataja 3849 Merike Ring – MKM, ettevõtlus-ja tarbimiskeskkonna osakonna tööstusohutuse nõunik 3850 Ardi Link – TTJA, tehnikaosakonna peaspetsialist (kemikaalide käitlemine ja pürotehnika) 3851 Ingrid Teinemaa - TTJA tehnikaosakonna juhataja 3852 Sirje Arus - TTJA tehnikaosakonna peaspetsialist (ohtlike kemikaalide käitlemine) 3853 Tarvo Järve – Maaeluministeerium, taimetervise osakonna juhataja asetäitja 3854 Anu Nemvalts - Põllumajandus- ja Toiduamet, peadirektori asetäitja (taimekaitse, väetised) 3855 Mari Tikan - Siseministeerium, pääste-ja ohutuspoliitika osakonna nõunik 3856 Reelika Kuusik - Päästeamet, ohutusjärelevalve osakonna ekspert 3857 Lauri Aasmann - Maksu- ja Tolliamet, tolliosakonna keeldude ja piirangute talituse arendusspetsialist 3858 Kristjan Truu – Transpordiamet, laevanduse ohutuse ja järelevalve osakonna juhataja 3859 Agnes Pilv – Transpordiamet, laevade järelevalve juhtivspetsialist 3860 Andres Ojakann, Transpordiamet, laevade järelevalve juhtivspetsialist 3861 Hallar Meybaum – Eesti Keemiatööstuse Liit, tegevjuht 3862 Heli Nõmmsalu – MTÜ Balti Keskkonnafoorum, kemikaalide ekspert 3863 3864 113 3865 Lisa 3 Aruteluseminarides osalejad 3866 3867 Seminar 1 – Valdkonna järelevalve korraldamise lahendused 13.12.2023 3868 Aljona Honga (Terviseamet) 3869 Kristi Leemet (Keskkonnaamet) 3870 Tiina Kärner (Põllumajandus- ja Toiduamet) 3871 Silja Soon (Tööinspektsioon) 3872 Reelika Kuusik (Päästeamet) 3873 Lauri Aasmann (Maksu- ja Tolliamet) 3874 Ingrid Teinemaa (TTJA) 3875 Ardi Link (TTJA) 3876 Sirje Arus (TTJA) 3877 Jana Baljutis-Kütt (TTJA) 3878 Angela Priks (TTJA) 3879 3880 Seminar 2 – Valdkonna korralduse lahendused: 23.01.2023 3881 Heli Laarmann (Sotsiaalministeerium) 3882 Aive Telling (Sotsiaalministeerium) 3883 3884 Seminar 3 – Valdkonna korralduse lahendused: 27.01.2023 3885 Kaupo Heinma – Keskkonnaministeeriumi asekantsler 3886 Birgit Parmas – Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna juhataja 3887 Liina Tarkus – Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik 3888 Hendrik Kuusk – Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler 3889 Merike Ring – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusohutuse nõunik 3890 Viola Murd – Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler 3891 Mari Tikan – Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna nõunik 3892 3893 114 3894 Lisa 4 Kemikaalivaldkonna korralduslike ülesannete kaardistus 3895 3896 Uuringus selgitati, tuginevalt ekspertide ja ametnike arusaamale kemikaalivaldkonda hõlmavatest 3897 majandustegevustest, valdkonna institutsioonide täidetavad korralduslikud ülesanded (valitsemise, 3898 halduse ja juhtimisülesanded). Korralduslike ülesannete kaardistamiseks tehti dokumendianalüüs 3899 ning saadud tulemusi täpsustati ja täiendati ülesandeid täitvate ministeeriumite ning ametite tehtud 3900 konsultatsioonide abil (vt ka lisa 2). . 3901 Kaardistatud ülesanded on järgnevalt esitatud grupeeritult ülesannete eesmärgi põhiselt. Kokku on 3902 eristatud 20 korralduslike ülesannete rühma (vt ka pt kemikaalivaldkonna määratlemine). 3903 Rahvusvahelise tasandiga seotud ülesanded on rühmades eristatud Eesti tasandi ülesannetest. 3904 Ülesannete kaardistus on tehtud analüütilises raamistikus, mis vaatleb kemikaalivaldkonda 3905 kemikaalide elutsükli ning valdkonna põhiteemade alusel. Kõiki ülesandeid ei täideta kõigis kemikaali 3906 elutsükli etappides ning kõik ülesanded ei seondu kõigi kemikaalivaldkonna põhiteemadega. 3907 Kemikaalivaldkonna korralduslikud ülesanded tulenevad õigusaktidest ja strateegiatest. 3908 Kemikaalivaldkonna korralduslike ülesannete täitmise jaotust asutuste vahel Eestis määratlevad 3909 eelkõige valdkondlikud rahvusvahelised ja Eesti õigusaktid, riigiasutuste struktuursed reformid, 3910 ülesannete täitmise potentsiaalne võimekus asutustes, temaatiline loogika ning ka aja jooksul välja 3911 kujunenud institutsionaalsed praktikad. 3912 Korralduslikud ülesanded on järgnevas analüüsis välja kirjutatud nii, et osad on neist detailsemad ja 3913 osad üldisemad. Üldisemad ülesanded on sellised, mille puhul ei ole õigusaktides või strateegiates 3914 selgelt kirjeldatud seost kemikaalivaldkonnaga, aga see seos on analüütiliselt tõenäoline. 3915 Kaardistamise olulise metoodilise osana rakendatud riigiametite konsultatsioon aitas seda 3916 tõenäosust kinnitada, ümber lükata ja/ või võimalusel täpsustada, üldisemaid ülesandeid lisada (need 3917 mida ei osanud analüütilise tõenäosuse alusel eristada õigusaktides ja strateegiates). 3918 See aitas kinnitada ja vajadusel parandada kirjeldatud detailsemate ülesannete õigsust (et mingit 3919 konkreetset ülesannet täidetakse ja et seda teeb nende institutsioon (või keegi teine)) ning samuti 3920 lisada puuduolevaid detailseid ülesandeid, mida analüüs ei tuvastanud, aga mida siiski täidetakse. 3921 Täiendavalt lisasid riigiasutused konsultatsiooni käigus ka õigusaktidest ja rahvusvahelistest lepetest 3922 tulenevaid kohustusi/ülesandeid, mida uuringu teostajad dokumendianalüüsil ei tuvastatud või ei 3923 näinud piisavalt olulisena. 3924 Järgnev ülesannete kaardistus on loogiliselt ka uuringu peatükis „kemikaalivaldkonna määratlemine“ 3925 põhistatud kemikaalivaldkonna määratlemise edasine täpsustav etapp. 3926 3927 3928 115 3929 POLIITIKAKUJUNDAMINE 3930 3931 Tabel 4 Kemikaalivaldkonna poliitikakujundamises osalevad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused Eesti tasand Rahvusvaheline tasand Sotsiaalministeerium x X Terviseamet x X Ravimiamet X Tööinspektsioon x Keskkonnaministeerium x X Keskkonnaamet x X Majandus- ja x X Kommunikatsiooniministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise x Järelevalve Amet Transpordiamet Maaeluministeerium x X Põllumajandus- ja Toiduamet x X Siseministeerium x X Päästeamet x Politsei- ja Piirivalveamet Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliamet X KOV x 3932 3933 Rahvusvaheline tasand 3934 Sotsiaalministeerium 3935 Ülesanne: esindada Eestit Euroopa Liidu Nõukogu töörühmades ning Euroopa Komisjoni 3936 komiteedes, töörühmades ja eksperdikohtumistel ministeeriumi valitsemisala küsimustes.28 3937 Ülesanne: valmistada ette ministeeriumi valitsemisala käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja 3938 konventsioonidega ühinemisi. 3939 Ülesanne: osaleda EL otsustusprotsessis ning ELi tasandil ja regionaalsetes kemikaaliohutuse poliitika 3940 koostööalgatustes. 3941  Kemikaali elutsükkel:29 1-5 3942  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 3943 3944 Keskkonnaministeerium 28 Kui ülesande järel ei ole märgitud kemikaali elutsükli etappi ega kemikaalivaldkonna põhiteemasid, siis on nende määratlus sama, mis järgeval ülesandel. 29 Vt kemikaali elutsükli etapid pt „Sissejuhatus: Kemikaalivaldkonna määratlemine“. 116 3945 Ülesanne: esindada Eestit Euroopa Liidu Nõukogu töörühmades ning Euroopa Komisjoni 3946 komiteedes, töörühmades ja eksperdikohtumistel ministeeriumi valitsemisala küsimustes. 3947 Ülesanne: ette valmistada ministeeriumi valitsemisala käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja 3948 konventsioonidega ühinemisi. 3949 Ülesanne: osaleda kemikaalipoliitika kujundamises EL tasandil. 3950  Kemikaali elutsükkel: 1-5 3951  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus. 3952 Ülesanne: korraldada oma valdkonnas uute konventsioonide ja lepingute (nt veekaitse ja – 3953 kasutamine, elurikkuse kaitse, jäätmete, ringmajanduse, kliima, atmosfääriõhu kaitse, merekeskkonna 3954 kaitse jms) väljatöötamist ja nendega liitumist. 3955  Kemikaali elutsükkel: 1-5 3956  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, roheleppe väljakutsed. 3957 3958 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3959 Ülesanne: esindada Eestit Euroopa Liidu Nõukogu töörühmades ning Euroopa Komisjoni 3960 komiteedes, töörühmades ja eksperdikohtumistel ministeeriumi valitsemisala küsimustes. 3961 Ülesanne: ette valmistada ministeeriumi valitsemisala käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja 3962 konventsioonidega ühinemisi. 3963 Ülesanne: kujundada Eesti seisukohti Euroopa Liidu otsustusprotsessis. 3964  Kemikaali elutsükkel: 1-4 3965  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 3966 3967 Maaeluministeerium 3968 Ülesanne: esindada Eestit Euroopa Liidu Nõukogu töörühmades ning Euroopa Komisjoni 3969 komiteedes, töörühmades ja eksperdikohtumistel ministeeriumi valitsemisala küsimustes. 3970 Ülesanne: ette valmistada ministeeriumi valitsemisala käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja 3971 konventsioonidega ühinemisi. 3972 Ülesanne: osaleda Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuste töös. Osaleda rahvusvaheliste 3973 organisatsioonide tegevuses oma valdkonda käsitlevates küsimustes, kui see on vajalik Eesti huvide 3974 tõhusamaks kaitseks või Euroopa Liidu liikmelisuse tõttu, ning koondada ja esitada valdkonnapõhist 3975 teavet asjakohasele asutusele või organisatsioonile. 3976  Kemikaali elutsükkel: 1-430 3977  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus. 3978 30 Hõlmab ka elutsükli esimest etappi, sest uue ELi väetiseregulatsiooniga on hõlmatud ka teiste tootmisharude kõrvalsaaduste ja teatud jäätmete kasutamine sisendina väetiste tootmisel. Lisaks ka teine etapp, sest väetiste puhul hõlmab see ülesanne nii siseriiklikul kui ka ELi tasandil just nõudeid tootele/väetisele ja selle koostisele ehk otseselt seotud tootmisega. 117 3979 Siseministeerium 3980 Ülesanne: esindada Eestit Euroopa Liidu Nõukogu töörühmades ning Euroopa Komisjoni 3981 komiteedes, töörühmades ja eksperdikohtumistel ministeeriumi valitsemisala küsimustes. 3982 Ülesanne: ette valmistada ministeeriumi valitsemisala käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja 3983 konventsioonidega ühinemisi. 3984 Ülesanne: kujundada Eesti seisukohti Euroopa Liidu otsustusprotsessis ning esindada Eestit 3985 ministeeriumi valitsemisala küsimustes; esindada Eestit Euroopa Liidu Nõukogu töögruppides ning 3986 Euroopa Komisjoni komiteedes, töögruppides ja eksperdikohtumistel ministeeriumi valitsemisala 3987 küsimustes. 3988  Kemikaali elutsükkel: 1-5 3989  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 3990 3991 Terviseamet 3992 Ülesanne: esindada Eestit ameti tegevusvaldkondadega seotud Euroopa institutsioonides ja 3993 rahvusvahelistes organisatsioonides. 3994 Ülesanne: osaleda oma tegevusvaldkonnaga seotud rahvusvaheliste arengudokumentide ja 3995 projektide väljatöötamisel ja elluviimisel. 3996  Kemikaali elutsükkel: 2-4 3997  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 3998 3999 Põllumajandus- ja Toiduamet 4000 Ülesanne: osaleda oma tegevusvaldkonnas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja Euroopa Liidu 4001 asutuste töös. 4002 Ülesanne: osaleda oma tegevusvaldkonnaga seotud rahvusvaheliste arengudokumentide ja 4003 projektide väljatöötamisel ja elluviimisel. 4004  Kemikaali elutsükkel: 3 4005  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus 4006 4007 Maksu- ja Tolliamet 4008 Ülesanne: osaleda oma tegevusvaldkonnaga seotud rahvusvaheliste arengudokumentide ja 4009 projektide väljatöötamisel ja elluviimisel. 4010 Ülesanne: osaleda Euroopa Liidu institutsioonide ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja 4011 institutsioonide töös oma valdkonnas; sh esindada Eestit Euroopa Liidu tolliseadustiku komitee ja 4012 ekspertgrupi alamsektsioonides; anda arvamusi ja kooskõlastusi tolliosakonna pädevuse piires, sh 4013 Euroopa Kohtus arutlusel olevate juhtumite kohta. 4014  Kemikaali elutsükkel: 3 4015  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4016 4017 Ravimiamet 118 4018 Ülesanne: osaleda oma tegevusvaldkonnaga seotud rahvusvaheliste arengudokumentide ja 4019 projektide väljatöötamisel ja elluviimisel. 4020 Ülesanded: esindada Eestit Euroopa Ravimiameti komisjonides ning teistes Euroopa Liidu ja 4021 rahvusvahelistes ravimite, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete alastes kogudes. 4022  Kemikaali elutsükkel: 2-4 4023  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4024 4025 Transpordiamet 4026 Ülesanne: osaleda oma tegevusvaldkonnaga seotud rahvusvaheliste arengudokumentide ja 4027 projektide väljatöötamisel ja elluviimisel. 4028 Ülesanne: esindada Eestit oma pädevuse piires rahvusvahelistes institutsioonides. 4029  Kemikaali elutsükkel: 3-5 4030  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4031 4032 Eesti tasand 4033 Sotsiaalministeerium 4034 Ülesanne: kujundada tervisepoliitikat keskkonnast tulenevate terviseriskide, sealhulgas 4035 kemikaaliohutuse valdkonnas. 4036 Ülesanne: ette valmistada ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse valdkonnapoliitilisi otsuseid. 4037 Ülesanne: arendada rahvusvahelisel tasandil vastu võetud õigusaktide alusel ohutut töökeskkonda 4038 puudutavaid strateegilisi dokumente (sh Heaolu arengukava). 4039 4040 Ülesanne: töötada välja ja täiendada rahvatervisepoliitikat puudutavaid strateegiadokumente, sh 4041 valitsemisala arengukava ja riigi eelarvestrateegia osas. 4042 4043 Ülesanne: osaleda teiste seotud valdkondade poliitikate ning arengu- ja tegevuskavade 4044 väljatöötamises ja nende ühtesobitamises. 4045 4046 Ülesanne: korraldada seiret ja teha analüüse valdkonna arengu ja tegevuskavade tõhususe 4047 hindamiseks. 4048 4049  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 4050  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 4051 4052 Kemikaaliohutuse komisjon 4053 Ülesanne: analüüsida kemikaaliohutuse aktuaalseid probleeme; anda hinnanguid ning avaldada 4054 arvamust kemikaaliohutuse poliitika ja strateegiate kohta; teha valitsusasutustele ettepanekuid 4055 kemikaaliohutuse strateegiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks. 4056  Kemikaali elutsükkel: 2-4 4057  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus. 119 4058 4059 Keskkonnaministeerium 4060 Ülesanne: ette valmistada ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse valdkonnapoliitilisi otsuseid. 4061 Ülesanne: korraldada ühtse kemikaalipoliitika kujundamist ja koordineerimist; koordineerida 4062 keskkonda puudutavas osas REACH ja CLP määrustega seotud tegevusi. 4063 Ülesanne: korraldada merekeskkonna kaitse poliitika väljatöötamist ja elluviimist. 4064 Ülesanne: korraldada veekaitse ja -kasutamise poliitika väljatöötamist ja elluviimist. 4065 Ülesanne: korraldada ühtse ringmajandus- ja jäätmepoliitika (sh ohtlike jäätmete käitlemine, 4066 kaevandusjäätmete käitlemine) väljatöötamist ja elluviimist. 4067 Ülesanne: korraldada looduskaitse poliitika väljatöötamist ja elluviimist. 4068 Ülesanne: korraldada kliimamuutuste leevendamise ning kliimamuutuste mõjuga kohanemise 4069 poliitika väljatöötamist ja elluviimist. 4070 Ülesanne: korraldada välisõhu kaitse ja kiirguskaitse poliitika väljatöötamist ja elluviimist. 4071  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4072  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, rohepöörde väljakutsed, 4073 valdkonna taristu planeerimine ja rajamine. 4074 4075 Ülesanne: kutsuda kokku ja juhtida Maavarade komisjoni tööd.31 4076 4077 Ülesanne: korraldada põlevkivivaldkonna arengukava koostamist. 4078  Kemikaali elutsükkel: 1-2 4079  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus, rohepöörde väljakutsed, 4080 valdkonna taristu planeerimine ja rajamine, teadus- ja arendustegevus 4081 4082 Maaeluministeerium 4083 Ülesanne: ette valmistada ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse valdkonnapoliitilisi otsuseid. 4084 Ülesanne: kavandada arengusuunad taimekaitse ning väetiste valdkonnas; töötada välja asjakohased 4085 arengukavad ja riiklikud abinõud ning korraldada nende rakendamine eesmärgiga tagada ohutu ja 4086 nõuetekohane taimekasvatustoodang ning elukeskkond.32 4087 Ülesanne: kavandada arengusuunad toiduohutuse valdkonnas (toidu lisaaineid, lõhna- ja 4088 maitseained, toiduga kokkupuutuvad materjalid, söödalisandid). 4089 Ülesanne: analüüsida oma valdkonna arengusuuna ja -kavade toimet ja rakendumist. 31 Maavarade komisjoni põhiülesanne on Keskkonnaministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste nõustamine maapõue uurimise, kasutamise ja kaitse ning maavara arvestamise küsimustes. 32 Lisaks vastutab ministeerium rahvusvahelise toidustandardite programmiga Codex Alimentarius seotud teabevahetuse eest Eestis ning koordineerib koostööd Euroopa Toiduohutusametiga (EFSA), Euroopa Komisjoniga ning Euroopa Liidu liikmesriikide toidujärelevalveasutustega. 120 4090  Kemikaali elutsükkel: 1-4 4091  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4092 4093 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 4094 Ülesanne: ette valmistada ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse valdkonnapoliitilisi otsuseid. 4095 Ülesanne: töötada välja valitsemisala valdkondades riigi arengukavad ja tagada nende kooskõla 4096 üleriigiliste arengukavadega, korraldada nende finantseerimine, elluviimine ja tulemuste hindamise 4097 korraldamine. 4098 Ülesanne: korraldada kemikaalipoliitika väljatöötamist ja elluviimist. 4099 Ülesanne: analüüsida oma valdkonna arengusuuna ja -kavade toimet ja rakendumist. 4100  Kemikaali elutsükkel: 1-4 4101  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4102 4103 Siseministeerium 4104 Ülesanne: ette valmistada ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse valdkonnapoliitilisi otsuseid. 4105 Ülesanne: kujundada ennetustöö, päästetöö, demineerimistöö, merepääste ja ohutusjärelevalve 4106 (tuleohutus, kemikaaliohutus) poliitikat. Koostada siseturvalisuse arengukava (STAK) ja tagada selles 4107 seatud eesmärkide täitmine. 4108  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4109  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, valdkondliku taristu planeerimine ja rajamine 4110 4111 Terviseamet 4112 Ülesanne: osaleda poliitikate ja arengudokumentide väljatöötamisel, esitades arvamusi ning tehes 4113 ettepanekuid nende muutmiseks ja täiendamiseks. 4114  Kemikaali elutsükkel: 2-4 4115  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 4116 4117 Keskkonnaamet 4118 Ülesanne: osaleda poliitikate ja arengudokumentide väljatöötamisel, esitades arvamusi ning tehes 4119 ettepanekuid nende muutmiseks ja täiendamiseks (nt riigi jäätmekava jt välja töötamisel). 4120  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4121  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus, valdkonna taristu 4122 planeerimine ja rajamine, rohepöörde väljakutsed. 4123 4124 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 4125 Ülesanne: osaleda poliitikate ja arengudokumentide väljatöötamisel, esitades arvamusi ning teha 4126 ettepanekuid nende muutmiseks ja täiendamiseks, lähtudes valdkonna vajadustest ja arengust. 4127 Ülesanne: Ülesanne: teha koostööd ja osaleda riigisisesel tasandil otsustusprotsessides eesmärkide 4128 saavutamiseks kemikaalide valdkonnas. 4129 Ülesanne: anda hinnanguid ning avaldada arvamust kemikaaliohutuse poliitika ja strateegiate kohta. 121 4130  Kemikaali elutsükkel: 1-4 4131  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus, valdkondliku taristu 4132 planeerimine ja rajamine. 4133 4134 Põllumajandus- ja Toiduamet 4135 Ülesanne: osaleda oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitika kujundamisel, strateegia 4136 väljatöötamisel ning elluviimisel. 4137 Ülesanne: osaleda toiduohutuse, taimekaitse ja väetiste valdkonna poliitikate ja arengudokumentide 4138 väljatöötamisel, esitades arvamusi ning tehes ettepanekuid nende muutmiseks ja täiendamiseks. 4139  Kemikaali elutsükkel: 2-5 4140  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus; kemikaaliohutus, rohepöörde väljakutsed 4141 4142 Päästeamet 4143 Ülesanne: osaleda oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitika kujundamisel, strateegia 4144 väljatöötamisel ning elluviimisel. 4145 Ülesanne: luua ameti vastutusvaldkonda suunavad arengudokumendid ning teha ettepanekuid 4146 ameti tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate ja arengudokumentide kujundamiseks. 4147  Kemikaali elutsükkel: 2-4 4148  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus; kemikaaliohutus 4149 4150 Tööinspektsioon 4151 Ülesanne: teha Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid töökeskkonnapoliitika väljatöötamiseks ja 4152 töötada välja strateegia oma ülesannete täitmiseks töökeskkonnapoliitika elluviimisel. 4153  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4154  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutu 4155 4156 KOV 4157 Ülesanne: koostada jäätmevaldkonna arengukava. 4158 Ülesanne: koostada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava. 4159  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4160  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4161 4162 122 4163 ÕIGUSLOOME 4164 Tabel 5 Kemikaalivaldkonna õigusloome ülesandeid täitvad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused Sotsiaalministeerium x 4165 Terviseamet x 4166 Ravimiamet x Tööinspektsioon x 4167 Keskkonnaministeerium x Keskkonnaamet x 4168 Majandus- ja x 4169 Kommunikatsiooniministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet x 4170 Transpordiamet x 4171 Maaeluministeerium x Põllumajandus- ja Toiduamet x Siseministeerium x Päästeamet x Politsei- ja Piirivalveamet x Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliamet x KOV x 4172 4173 Sotsiaalministeerium: 4174 Ülesanne: koostada valdkonda puudutavate õigusaktide eelnõusid, osaleda eelnõude 4175 väljatöötamises ja rakendamise ettevalmistamises, (sh Keskkonnaministeeriumi koordineerimisel 4176 valdkonda, nt jäätmeid, puudutavate õigusaktide väljatöötamises osalemine ning 4177 Maaeluministeeriumi koordineerimisel valdkonda (sh toiduga kokkupuutuvaid materjale, pestitsiide 4178 ja väetisi) puudutavate õigusaktide väljatöötamises osalemine). 4179 Ülesanne: esitada seisukohti kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide ja arengukavade eelnõude 4180 kohta. 4181 Ülesanne: võtta Eesti õigusesse üle töökeskkonda puudutavad direktiivid ja viia Eesti õigus kooskõlla 4182 Euroopa Liidu õigusega koostada töökeskkonna ja tööohutuse õigusaktide eelnõud, nt töötervishoiu 4183 ja tööohutuse nõuete sätestamine, töökeskkonnas esinevate kemikaalide piirnormide ning 4184 tervisekontrolli nõuete sätestamine kemikaaliga kokkupuute korral, kemikaalide kasutamisega 4185 seotud nõuete kehtestamine tööandjale (nt märgistamise kord, isikukaitsevahendite tagamise 4186 kohustus, riskianalüüsi läbiviimise kohustus) jm. 4187  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 4188  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 4189 Ülesanne: kujundada tervist toetavat keskkonda kemikaali- ja tooteohutuse valdkonnas, tagamaks 4190 ELi õiguse tõhusa rakendamise kemikaaliohutuse (sh nt kosmeetikatoodete, biotsiidide, 4191 detergentide, tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete koostisainete jne) valdkonnas. 123 4192  Kemikaali elutsükkel: 2-4 4193  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus. 4194 4195 Tabel 6 Sotsiaalministeeriumi kehtestatud kemikaalivaldkonda reguleerivad olulisemad õigusaktid Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord Ohtlike kemikaalide arvestuse kord Täpsustatud nõuded kahjuritõrje läbiviimisele, plaanile ja aruandele Ravimi müügiloa andmise ja müügiloa uuendamise taotlemise ja taotluse menetlemise ning Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi pädeva asutuse hinnangu tunnustamise tingimused ja kord Ravimite säilitamise ja transportimise tingimused ja kord Hea laboritava nõuded ja kord Hea laboritava nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise nõuded ning kord 4196 4197 Kemikaaliohutuse komisjon 4198 Ülesanne: anda hinnanguid kemikaaliohutust reguleerivate õigusaktide ja nende eelnõude kohta. 4199  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4200  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus. 4201 4202 Keskkonnaministeerium 4203 Ülesanne: korraldada oma valdkonnas õigusaktide ja strateegiliste dokumentide eelnõude 4204 ettevalmistamist ning õigusaktide ja strateegiliste dokumentide elluviimist.33 4205 Ülesanne: osaleda seotud valdkondade õigusaktide ja strateegiliste dokumentide eelnõude 4206 ettevalmistamises ning õigusaktide ja strateegiliste dokumentide elluviimises. 4207  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4208  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, valdkonna taristu 4209 planeerimine ja rajamine, rohepöörde väljakutsed. 4210 4211 4212 Tabel 7 Keskkonnaministeeriumi kehtestatud kemikaalivaldkonda reguleerivad olulisemad õigusaktid Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende 33 Näiteks kehtestada nõuded kaitsmaks välisõhku, veekeskkonda ja pinnast ohtlike ainete eest (sh tööstusheide, orgaaniliste lahustite kasutamine, tootmisprotsesside ning jäätmepõletuse heited). Samuti nõuded väetiste kasutamise, põllumajandustootmisest pärineva saastatuse ning reo- ja heitvee tekitamise, teatud ohtlike ainete kasutamise toodetes (püsivad orgaanilised saasteained, ohtlikud ained elektri- ja elektroonikaseadmetes) osas ning jäätmemajanduse, sh ringlussevõtu ja muu taaskasutuse osas. Kehtestamata on tööstusheite seaduse § 41 lõike 2 punktis 11 nimetatud pinnase ja põhjavee saastatuse seire täpsustatud nõuded. 124 kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused Nõuded vee füüsikalis-keemilisi ja keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude pinnakattevahendite, välja arvatud aerosoolide, ning sõidukite väljaspool tootmisseadeldisi kasutatavate viimistlusmaterjalide alaliigid, lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtused ning piirväärtustele vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kava ja lahustite kasutuskava koostamise nõuded ja rakendamise juhised Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord Probleemtoodete kohta kehtestatud keeldude ja piirangute rakendamise tähtajad ning probleemtoodetes ohtlike ainete sisalduse piirnormid Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid Nõuded põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele Reoveesettest toote valmistamise nõuded Põlevkivi kaevandamis- ja rikastamisjäätmetest kütuselisandi tootmise nõuded Kaevandamisjäätmete käitlemise kord Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate jäätmete käitlusnõuded Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded Romusõidukite käitlusnõuded Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded Kasutatud patareide ja akude käitlusnõuded Täpsemad nõuded jäätmepõletus- ja koospõletustehase käitamisele Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded 4213 125 4214 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 4215 Ülesanne: tagada valitsemisala valdkondade korraldamiseks õigusaktide eelnõude koostamine, ning 4216 nende põhiseadusele ja seadustele vastavus.34 4217  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4218  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4219 4220 Tabel 8 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kehtestatud kemikaalivaldkonda reguleerivad 4221 olulisemad õigusaktid Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele Kaevandamise ohutusnõuded Nõuded vedelkütusele Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtule esitatavad ohutusnõuded Lõhkematerjalilaole, lõhkematerjali ja pürotehnilise toote hoidmisele esitatavad nõuded Lõhkematerjalile ja pürotehnilisele tootele, nende nõuetele vastavuse tõendamisele ja käibe jälgitavusele ning arvestuse pidamisele esitatavad nõuded Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded Ohtlikust lastist teavitamise kord Ohtliku veose autoveo tingimused ja kord ning riikliku järelevalve korralduslikud nõuded Ohtlikku veost vedava autojuhi ADR-i kohase põhi-, eri- ja täienduskoolituse kord, ADR-i kohase põhi-, eri- ja täienduskoolituse õppekavad, eksami korralduse tingimused, nõuded autojuhi teadmistele ja oskustele ning ADR-i koolitustunnistuse vorm Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded 4222 4223 Maaeluministeerium 4224 Ülesanne: töötada välja valdkonna õigusaktide eelnõud ning vajaduse korral seaduse eelnõu 4225 väljatöötamiskavatsus ja kontseptsioon; analüüsida õigusaktide toimet ja rakendamist 4226 (taimekaitsevahendid, väetised, toiduohutus). 34 Vastavad seadustes viidatud õigusaktid on kehtestatud, va nõuded ohutusnõuniku kompetentsusele ja ülesannetele ning ohutusnõuniku õppekavale ja eksamile. Seda akti pole kehtestatud või avaldatud. 126 4227 Ülesanne: kehtestada seadustes sätestatud ülesandena kemikaalivaldkonda reguleerivad õigusaktid 4228  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 4229  Kemikaalivaldkond: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus, rohepöörde väljakutsed 4230 Ülesanne: osaleda valdkonnaga seotud õigusaktide väljatöötamisel EL tasandil. 4231  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 4232  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4233 4234 Tabel 9 Maaeluministeeriumi kehtestatud kemikaalivaldkonda reguleerivad olulisemad õigusaktid Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise tingimused ja viis Taimekaitsekoolituse programmi, taimekaitsekoolitusel käsitletavate teemade ja koolituse kestuse nõuded Nõuded väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamisele ning väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamise plaanile ja protokollile Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa Nõuded väetise pakendi ja teabelehe märgistusele Väetiste nomenklatuur Väetisest proovide võtmise kord ja proovide analüüsi meetodid Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavad nõuded, nende gruppide kohta esitatavad erinõuded ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodid 4235 4236 Siseministeerium 4237 Ülesanne: töötada välja valdkonda reguleerivad õigusaktid. 4238  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4239  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 4240 4241 Terviseamet 4242 Ülesanne: teha ettepanekuid valdkonda reguleerivate õigusaktide muutmiseks ja väljatöötamiseks, 4243 vajadusel anda arvamusi õigusaktide eelnõude kohta ning osaleda õigusaktide eelnõude 4244 väljatöötamises. 4245 Ülesanne: anda oma pädevuse piires haldusakte ja viia läbi toiminguid ning tegevusvaldkonna piires 4246 soovitusi, hinnanguid ja juhiseid. 4247  Kemikaali elutsükkel: 2-4 4248  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4249 4250 Keskkonnaamet 4251 Ülesanne: osaleda õigusaktide väljatöötamisel, esitades eelnõude kohta arvamusi ning tehes 4252 ettepanekuid nende muutmiseks ja täiendamiseks. 127 4253 Ülesanne: anda oma pädevuse piires haldusakte ja viia läbi toiminguid ning tegevusvaldkonna piires 4254 soovitusi, hinnanguid ja juhiseid. 4255  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4256  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, valdkonna taristu 4257 planeerimine ja rajamine, rohepöörde väljakutsed 4258 4259 TTJA 4260 4261 Ülesanne: osaleda õigusaktide eelnõude väljatöötamises, tehes ettepanekuid õigusaktide 4262 muutmiseks ja väljatöötamiseks, korraldada nende rakendamist ning anda õigusaktidest tulenevate 4263 õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks juhiseid. 4264 4265 Ülesanne: tagada, et Eesti tehiskeskkond oleks elanike jaoks ohutu ning tarbijaid ja ettevõtjaid 4266 koheldakse õiglaselt, etteaimatavalt, ühetaoliselt ja vastavalt õigusaktidele. 4267 4268 Ülesanne: anda oma pädevuse piires haldusakte ja viia läbi toiminguid ning tegevusvaldkonna piires 4269 soovitusi, hinnanguid ja juhiseid. 4270 4271  Kemikaali elutsükkel: 1-4 4272  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4273 4274 Päästeamet 4275 Ülesanne: teha ettepanekuid tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide ja standardite 4276 väljatöötamiseks või muutmiseks, avaldada arvamusi ameti tegevusvaldkonda puudutavate 4277 õigusaktide eelnõude kohta ning osaleda nende väljatöötamisel. 4278 Ülesanne: osaleda ohutusjärelevalve valdkonna õigusaktide väljatöötamisel. 4279 Ülesanne: anda oma pädevuse piires haldusakte ja viia läbi toiminguid ning tegevusvaldkonna piires 4280 soovitusi, hinnanguid ja juhiseid. 4281 Ülesanne/ eesmärk: suurendada Päästeameti õiguslikku pädevust ja täpsustada käitlemisnõudeid 4282 kemikaaliohutusega seotud õigusruumis. Aidata korrastada ohtlike ainete käitlemisest ja 4283 käitlemiskohaga seotud õigusruumi.35 4284  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4285  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, valdkonna taristu 4286 planeerimine ja rajamine 4287 4288 Põllumajandus- ja Toiduamet 4289 Ülesanne: teha ettepanekuid õigusaktide väljatöötamise või muutmise kohta ning anda arvamusi 4290 ameti tegevusvaldkonnaga seotud õigusakti eelnõu kohta. 35 Sealhulgas on vajalik selgete nõuete kehtestamine kemikaale käitlevatele ettevõtetele ning Päästeameti õigusliku pädevuse täpsustamine planeeringute ja projektide menetlemise protsessis. 128 4291 Ülesanne: anda oma pädevuse piires haldusakte ja viia läbi toiminguid ning tegevusvaldkonna piires 4292 soovitusi, hinnanguid ja juhiseid. 4293  Kemikaali elutsükkel: 3,4 4294  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus, rohepöörde väljakutsed 4295 4296 4297 Maksu- ja Tolliamet 4298 Ülesanne: anda ameti tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta arvamusi; teha 4299 kontrollivaldkonda puudutavate õigusaktide kohta muudatus- ja täiendusettepanekuid. EMTA 4300 arvamused ja ettepanekud on eelkõige korralduslikud – kuidas EMTA osas õigusakte rakendada. 4301 Ülesanne: koordineerida tollialaste õigusaktide väljatöötamisprotsessi valdkonna-üleselt. 4302  Kemikaali elutsükkel: 3 4303  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus 4304 4305 Ravimiamet 4306 Ülesanne: osaleda ravimeid ning narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ja lähteaineid käsitlevate 4307 õigusaktide ja seletuskirjade ettevalmistamises; esitada valdkonna eest vastutavale ministrile 4308 ettepanekuid ravimite, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete alaste õigusaktide 4309 muutmiseks. 4310  Kemikaali elutsükkel: 2-4 4311  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4312 4313 Ülesanne: anda oma pädevuse piires haldusakte ja viia läbi toiminguid ning tegevusvaldkonna piires 4314 soovitusi, hinnanguid ja juhiseid. 4315  Kemikaali elutsükkel: 3,4 4316  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 4317 4318 Transpordiamet 4319 Ülesanne: teha ettepanekuid õigusaktide väljatöötamise või muutmise kohta ning anda arvamusi 4320 ameti tegevusvaldkonnaga seotud õigusakti eelnõu kohta. 4321 Ülesanne: anda oma pädevuse piires haldusakte ja viia läbi toiminguid ning tegevusvaldkonna piires 4322 soovitusi, hinnanguid ja juhiseid. 4323  Kemikaali elutsükkel: 3,4 4324  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 4325 4326 Tööinspektsioon 129 4327 Ülesanne: teha Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid tööohutust, töötervishoidu ja töösuhteid 4328 reguleerivate õigusaktide väljatöötamiseks ja nende muutmiseks ning annab arvamusi õigusaktide 4329 eelnõude kohta. 4330  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4331  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 4332 4333 KOV 4334 Ülesanne: võtta vastu kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskiri.36 4335 Ülesanne: võtta vastu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ja selle kasutamise eeskiri, kus 4336 kajastatakse muuhulgas piirangud ÜVVK-ga liitumiseks ja kasutamiseks, kui soovitakse 4337 ühiskanalisatsiooni juhtida kemikaale. 4338  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4339  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4340 4341 4342 4343 TEGEVUSKAVADE KOOSTAMINE 4344 4345 Tabel 10 Kemikaalivaldkonna tegevuskavade koostamise ülesandeid täitvad riigi- ja 4346 kohalikuomavalitsuse asutused Sotsiaalministeerium x Terviseamet x Ravimiamet Tööinspektsioon x Keskkonnaministeerium x Keskkonnaamet x Majandus- ja x Kommunikatsiooniministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Transpordiamet Maaeluministeerium x Põllumajandus- ja Toiduamet Siseministeerium Päästeamet x Politsei- ja Piirivalveamet Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliamet x 36 Eeskiri sätestab mh elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omavale ettevõtjale üleandmise korra ning kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra. 130 KOV x 4347 4348 4349 4350 Sotsiaalministeerium 4351 Ülesanne: koostada kemikaaliohutust puudutavaid juhendmaterjale, sh töökeskkonna ohutust 4352 puudutavate juhendmaterjale. 4353  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4354  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus. 4355 4356 Keskkonnaministeerium 4357 Ülesanne: korraldada veemajanduskavade ja nitraaditundlikuala tegevuskava koostamist ja kavade 4358 täitmiseks abinõude programmide elluviimist. 4359  Kemikaali elutsükkel: 4 4360  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4361 4362 Ülesanne: koostada Stockholmi konventsioonist tulenevate nõuete täitmiseks riiklik rakenduskava 4363 ning rakenduskava täitmise tegevuskava, mis võtab arvesse nii Stockholmi konventsioonis kui POS- 4364 määruses nõutud püsivatele orgaanilistele saasteainetele suunatud tegevusi. Ajakohastada 4365 korraliselt tegevuskavasid.37 4366  Kemikaali elutsükkel: 2-4 4367  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4368 Ülesanne: korraldada mereala meetmekava koostamist ja kava täitmist.38 4369  Kemikaali elutsükkel: 3,4 4370  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 4371 37 Hõlmab meetmeid Stockholmi konventsioonist tulenevate kohustuste raamides koostatud inventuurides registreeritud, POS-määruse III lisas loetletud ainete summaarsete heitkoguste kindlakstegemiseks, iseloomustamiseks ja minimeerimiseks ning võimaluse korral nende keskkonda sattumise võimalikult varajaseks lõpetamiseks. Meetmete eesmärk on edendada asendus- või muudetud ainete, segude, toodete ja protsesside väljatöötamist, ning kui seda peetakse asjakohaseks, siis ka asendus- või muudetud ainete, segude, toodete või protsesside kasutamise nõuet, et hoida ära POS-määruse III lisas loetletud ainete teket ja keskkonda sattumist. Tegevuskava valmimine tehakse teatavaks Komisjonile, Kemikaaliametile ja teistele liikmesriikidele (vt ka rahvusvaheline aruandlus). 38 Eesti merestrateegia sisaldab kahte eesmärki, mis on seotud ohtlike ainetega: “Saasteainete kontsentratsioon on tasemel, mis ei põhjusta saastumisest tulenevaid mõjusid” ning “Saasteained kalades ja muudes inimtoiduks ette nähtud mereandides ei ületa liidu õigusaktide või muude asjakohaste standarditega kehtestatud tasemeid”. Merestrateegia sisaldab meetmeid, mis on suunatud tarbija käitumisharjumuste mõjutamisele (ravimijäätmete osas), merereostustõrje võimekuse suurendamisele ning laevadelt heidete vastuvõtule. 131 4372 Ülesanne: korraldada riigi jäätmekava korraldamine ja kava täitmine.39 4373  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4374  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus, valdkondliku taristu 4375 planeerimine ja rajamine, teadus-ja arendustegevus, rohepöörde väljakutsed 4376 4377 MKM 4378 Ülesanne: koostada lõhkeainete lähteaineid puudutavad juhendmaterjalid. 4379  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4380  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus. 4381 4382 Maaeluministeerium 4383 Ülesanne: koostada taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava.40 4384  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 4385  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, teadus- ja arendustöö 4386 4387 Terviseamet 4388 Ülesanne: koostada kemikaaliohutust puudutavaid juhendmaterjale. 4389  Kemikaali elutsükkel: 2-4 4390  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus. 4391 4392 Ülesanne: töötada välja või osaleda oma tegevusvaldkonna hädaolukorraks valmisoleku plaanide 4393 väljatöötamisel. 4394  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4395 Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 4396 4397 Keskkonnaamet 4398 Ülesanne: koostada koos Maksu- ja Tolliametiga jäätmete riikidevahelise veo kontrollikavad (ning 4399 avaldada need Keskkonnaameti veebilehel). Kontrollikavad peab üle vaatama 3 aasta järel. 4400  Kemikaali elutsükkel: 3, 5 4401  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4402 39 Riigi jäätmekava on Eesti jäätmehooldust korraldav ja suunav valdkonna strateegiline arengukava. Selle peamine eesmärk on korrastada ning korraldada jäätmehooldust süsteemselt kõigil valdkonna tasanditel. Jäätmekava rõhutab muuhulgas materjalide/toodete eluringi arvestamise tähtsust majandustegevuses. See näeb ette, et tuleb kavandada, projekteerida, valmistada ja importida eeskätt selliseid tooteid, mis on korduskasutatavad või võimalikult pika kasutusajaga. Samuti toetab see ohtlike ainete sisalduse vähendamise vajadust materjalides ja toodetes. Jäätmekava sisaldab ohtlike jäätmete ja pakendijäätmete käitlemist, maakondade jäätmehooldust ja jäätmetekke vältimise programmi. Jäätmekava koostamise kohustus tuleneb EL jäätmete raamdirektiivist. 40 Tegevuskava hõlmab taimekaitsevahendite valdkonda laiemalt sh müügi ja ladustamisega seonduvaid tegevusi, lisaks ka erinevaid uuringuid. 132 4403 Ülesanne: osaleda turulejärelevalve kontrollikava/strateegia välja töötamisel, mis edastatakse 4404 MKMle. Lihtsam versioon kontrollikavast koostatakse igal aastal, mahukam iga 3 aasta järel. 4405  Kemikaali elutsükkel: 3-5 4406  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 4407 Ülesanne: koostada veemajanduskava rakendamise (sh kemikaalide kasutus) tegevuskavad kaheks 4408 aastaks. 4409  Kemikaali elutsükkel: 4 4410  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 4411 4412 TTJA 4413 Ülesanne: osaleda ja korraldada juhisdokumentide väljatöötamisel tehiskeskkonna ohutuse (sh 4414 kemikaalide ja toodete) valdkonnas. 4415  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4416  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, valdkonna taristu 4417 planeerimine ja rajamine 4418 4419 Päästeamet 4420 Ülesanne: osaleda ohutusjärelevalve valdkonna juhisdokumentide väljatöötamisel. 4421  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4422  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, valdkonna taristu planeerimine ja rajamine 4423 4424 Ülesanne: koostada A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttele ettevõtteväline hädaolukorra 4425 lahendamise plaan (ja tagada avalikkuse teavitamine). 4426  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4427  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 4428 Ülesanne: koostada iga käitise (A-kategooria kaevandusjäätmete hoidla) kohta eraldi hoidlavälise 4429 hädaolukorra lahendamise kava, kus täpsustatakse õnnetuse korral väljaspool käitise territooriumi 4430 kasutusele võetavad meetmed. 4431  Kemikaali elutsükkel: 5 4432  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus. 4433 Ülesanne: koostada Piiriülese toimega tööstusõnnetuse konventsioonist lähtuvalt ka ettevõttevälise 4434 õnnetuse lahendamise plaan.41 4435  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4436  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, valdkonna taristu planeerimine ja rajamine 41 Selles nähakse ette abinõud ettevõtte territooriumil toimuda võivate õnnetuste piiriülese toime ärahoidmiseks ja vähendamiseks. Ohuriik ja ohustatud riik püüavad omavahel plaani kooskõlastama. Vajaduse korral töötavad ohuriik ja ohustatud riik välja ühise ettevõttevälise õnnetuse lahendamise plaani õnnetuste tagajärgede tõhusaks likvideerimiseks. 133 4437 Maksu- ja Tolliamet 4438 Ülesanne: koostada koos Keskkonnaametiga jäätmete riikidevahelise veo kontrollikavad. 4439  Kemikaali elutsükkel: 3, 5 4440  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4441 4442 Tööinspektsioon 4443 Ülesanne: koostada kemikaaliohutust puudutavaid juhendmaterjale. 4444  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4445  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 4446 4447 KOV 4448 Ülesanne: koostada KOV üksuse jäätmekava, mille alusel arendada KOV territooriumil 4449 jäätmehooldust. 4450  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4451  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4452 4453 Ülesanne: koostada ka ÜVVK arendamise kava, mille üheks eesmärgiks on reguleerida kemikaalide 4454 kaudset heidet. 4455  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4456  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 4457 4458 4459 TOETUSMEETMETE DISAIN JA ELLUVIIMINE 4460 4461 Tabel 11 Kemikaalivaldkonna toetusmeetmete disaini ja elluviimise ülesandeid täitvad riigiasutused Sotsiaalministeerium x Terviseamet Ravimiamet Tööinspektsioon Keskkonnaministeerium x Keskkonnaamet Majandus- ja x Kommunikatsiooniministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Transpordiamet Maaeluministeerium x Põllumajandus- ja Toiduamet Siseministeerium Päästeamet 134 Politsei- ja Piirivalveamet Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliamet KOV 4462 4463 Sotsiaalministeerium 4464 Ülesanne: luua Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkidele tugineva tulemusvaldkonna 4465 eesmärkide (sh kemikaaliohutuse) saavutamiseks vajalikud programmilised meetmed. 4466  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 4467  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4468 4469 Keskkonnaministeerium 4470 Ülesanne: korraldada veemajanduskavade ja nitraaditundlikuala tegevuskava täitmiseks abinõude 4471 programmide elluviimist. 4472  Kemikaali elutsükkel: 4 4473  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4474 4475 Ülesanne: disainida ringmajanduse valdkonna meetmeid.42 4476  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4477  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4478 Ülesanne/ eesmärk: toetada põlevkivisektoris tekkivate jäätmete taaskasutuslahenduste ja – 4479 tehnoloogiate arendamist ning rakendamist. 4480  Kemikaali elutsükkel: 1, 5 4481  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4482 4483 Maaeluministeerium 4484 Ülesanne/ eesmärk: soodustada integreeritud taimekaitse põhimõtete ja muude abinõude 4485 väljatöötamist ja kasutusele võtmist selleks, et vähendada sõltuvust taimekaitsevahendite 4486 kasutamisest. 4487  Kemikaali elutsükkel: 3,4 4488  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4489 42 Vt https://www.rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/2021-2027- toetusperiood#tegevuste-ajakava ; Ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste, ettevõtete ja KOVide investeeringute toetamine, kes soovivad edendada jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist; regulatiivsete majandusmeetmete väljatöötamine jäätmetekke vältimise ning korduskasutuse stimuleerimiseks; hüljatud ohtlike jäätmete käitlemise toetamine keskkonnaprogrammist; riiklike ohtlike jäätmete käitluskeskuste järjepidevuse tagamine; keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate korrastamine; vanade A-kategooria jäätmehoidlate ohutustamine (korrastamine); meetmed ettevõtetele ohtlike ainete asendamise edendamiseks. 135 4490 Ülesanne: soodustada ringmajanduspõhimõtetele tuginevaid lahendusi põllumajanduses ja 4491 mineraalväetiste asendamist kohalike või piirkondlike orgaaniliste väetistega. 4492  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 4493  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4494 Ülesanne: korraldada mereala meetmekava koostamist ja kava täitmist (reostustõrje võimekuse 4495 tõstmine; laevade heitmete (sh pesuvee) vastuvõtuks piisava võimekuse arendamine Läänemere 4496 sadamates.43 4497  Kemikaali elutsükkel: 4 4498  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4499 4500 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 4501 Ülesanne/ eesmärk: kujundada ettevõtluse toetamiseks toetusmeetmed. 4502  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4503  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4504 4505 4506 KEMIKAALIDE HINDAMINE JA REGISTREERIMINE 4507 Tabel 12 Kemikaalide hindamise ja registreerimisega tegelevad riigiasutused Sotsiaalministeerium Terviseamet x Ravimiamet x Tööinspektsioon Keskkonnaministeerium Keskkonnaamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Transpordiamet Maaeluministeerium Põllumajandus- ja Toiduamet x Siseministeerium Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliamet KOV 4508 43 2021. aastal uuendatud Läänemere tegevuskava tegevused on esitatud üldisemate suunistena ning sisaldavad muuhulgas rahvusvahelises koostöös osalemise, regulatsioonide ajakohastamise, huvigruppide teavitamise ja kaasamise tegevusi. 136 4509 Terviseamet 4510 Ülesanne: täita liikmesriigi pädevale asutusele REACH-määrusega pandud ülesandeid ainete 4511 hindamise, REACH-määruse XV lisale vastavate toimikute koostamise ja muude asjakohaste 4512 haldusülesannete täitmise alal. 4513 Ülesanne: hinnata toimeaine vastavust EL biotsiidimääruse sätestatud toimeaine heakskiitmise 4514 kriteeriumitele (ning edastada esialgne hindamisaruanne liikmesriikidele, ECHA biotsiidikomiteele ja 4515 Euroopa Komisjonile). 44 4516 Ülesanne: täita kemikaalide, sealhulgas detergentide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja 4517 piiramise alal liikmesriikidele ettenähtud ülesandeid. 4518 Ülesanne: korraldada ja juhtida toodete, sealhulgas mänguasjade, kemikaale sisaldavate toodete (sh 4519 tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete) ja kosmeetikatoodete terviseohutuse hindamist. 4520  Kemikaali elutsükkel: 2-4 4521  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4522 4523 Põllumajandus- ja Toiduamet 4524 Ülesanne: hinnata toimeaine (ja taimekaitseaine ja sünergisti) vastavust EL taimekaitsevahendite 4525 määruses sätestatud toimeaine heakskiitmise kriteeriumitele (ning edastada esialgne 4526 hindamisaruanne Euroopa Komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile). 45 4527 Ülesanne: täita taimekaitsevahendite registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise alal 4528 liikmesriikidele ettenähtud ülesandeid ning korraldada ja juhtida toodete ohutuse hindamist. 4529  Kemikaali elutsükkel: 3 4530  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4531 4532 Ülesanne: hinnata väetiste nõuetekohasust ja kanda need väetiseregistrisse.46 4533  Kemikaali elutsükkel: 3 4534  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4535 4536 Ravimiamet 44 Taotlust võib hinnata ekspert, kes on sõltumatu Eesti või välismaa füüsiline või juriidiline isik ning kellel on kogemus biotsiidide, taimekaitsevahendite või muude seda laadi ainete taotluste erialasel hindamisel. Ekspert peab arvestama biotsiidimääruses esitatud nõuetega ja Euroopa Komisjoni asjakohaste juhistega erialase hindamise kohta. 45 Toiduohutuse valdkonnas toimub kemikaaliohutuse hindamine EL tasandil. Hindamist teostab Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). 46 ELi ühtlustatud nõuetele vastavuse tagamine põhineb tootja vastutusel ja olenevalt väetise tootest põhineb tootmine kas tootja enesekontrollil või tuleb kaasata nõuetele vastavushindamisasutus. Kui see menetlus on läbitud võib tootja kanda toote märgistusele vastavusmärgise CE ja toote turule viia, registreerimist nende toodete puhul ei toimu, käitleja esitab majandustegevusteate teavitades riiki sellest, et ta tegeleb CE väetiste käitlemisega ja märgib oma teates üksnes toote toimekategooria. TTJA annab küll vastavushindamisasutusele tegevusloa ja kannab vastava info ELi andmebaasi, kuid väetisi ei registreeri, seda ei tee ka tegevusloa saanud vastavushindamisasutus. Lisaks teeb TTJA loa saanud asutuse tegevuse üle järelevalvet. 137 4537 Ülesanne: kontrollida ravimite ja ravimite valmistamiseks kasutatavate toorainete kvaliteeti ja 4538 ohutust. 4539  Kemikaali elutsükkel: 2,3 4540  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4541 4542 4543 RISKIHINDAMINE 4544 Tabel 13 Kemikaalivaldkonnas riskihindamist teostavad riigiasutused Sotsiaalministeerium 4545 Terviseamet x Ravimiamet Tööinspektsioon x Keskkonnaministeerium Keskkonnaamet x Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Transpordiamet Maaeluministeerium Põllumajandus- ja Toiduamet Siseministeerium Päästeamet x Politsei- ja Piirivalveamet Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliamet KOV 4546 4547 Terviseamet 4548 Ülesanne: korraldada koostöös ekspertidega terviseriski hindamine ja abinõude programmi 4549 väljatöötamist, kui joogivees on ainete ja mikroorganismide piirsisaldus ületatud. 4550  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4551  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 4552 4553 Ülesanne: anda seisukoht terviseriski kohta keskkonnakahju või -ohu korral vastavalt 4554 Keskkonnavastutuse seadusele ja Rahvatervise seadusele. 4555  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4556  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 4557 Keskkonnaamet 138 4558 Ülesanne: osaleda hädaolukorra riskianalüüside ja hädaolukorra lahenduste plaanide väljatöötamisel 4559 (ning täita kriisireguleerimise ülesandeid). 4560  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4561  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 4562 4563 4564 Päästeamet 4565 Ülesanne: hinnata ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa menetluses (KemS 4566 ja LMS käitamisload) suurõnnetuse toimumise riski, tagajärgede raskuse ja ulatuse kirjeldust, 4567 tagajärgede leevendamise meetmeid ning hädaolukorraks valmisolekut. 4568 Ülesanne: hinnata kavandatava planeeringu või ehitise suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede 4569 võimalikku raskust. Hinnata ka õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmete piisavust. 4570  Kemikaali elutsükkel: 2, 3 4571  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4572 4573 Ülesanne: koostada päästesündmuse hädaolukorra riskianalüüsid. 4574  Kemikaali elutsükkel: 1-4 4575  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus. 4576 4577 Tööinspektsioon 4578 Ülesanne: koguda ja säilitada andmeid kemikaalide (kantserogeenid ja mutageenid) kasutajate kohta 4579 ning juhtida kõnealuste ainete riskidega seotud hindamist. 4580  Kemikaali elutsükkel: 3-4 4581  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 4582 4583 4584 DOKUMENTIDE KONTROLL JA KOOSKÕLASTAMINE 4585 Tabel 14 Kemikaalivaldkonna dokumentide kontrolli ja kooskõlastamise ülesandeid täitvad riigi- ja 4586 kohaliku omavalituses asutused Sotsiaalministeerium Terviseamet Ravimiamet Tööinspektsioon Keskkonnaministeerium x Keskkonnaamet x Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet x Transpordiamet Maaeluministeerium 139 Põllumajandus- ja Toiduamet Siseministeerium Päästeamet x Politsei- ja Piirivalveamet Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliamet x KOV x 4587 4588 Keskkonnaministeerium 4589 Ülesanne: kooskõlastada sadamate reostustõrjeplaanide, rahvusvaheliste mereuuringute ning 4590 merealaga seotud planeeringuid, üld- ja detailplaneeringuid, riigi eriplaneeringuid ja 4591 keskkonnamõjude hindamiste programme ja aruandeid, vee valdkonda puudutavate muude 4592 tegevuskavade (näiteks antibiootikumresistentsuse tegevuskava) sisendeid jms. 4593  Kemikaali elutsükkel: 3-4 4594  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, valdkondliku taristu 4595 planeerimine ja rajamine 4596 4597 Keskkonnaamet 4598 Ülesanne: anda kooskõlastusi (sh planeeringuid ja projekte), nõusolekuid, ettekirjutusi ning teha 4599 muid otsuseid õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras. 4600  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4601  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, valdkonna taristu 4602 planeerimine ja rajamine 4603 4604 TTJA 4605 Ülesanne: kooskõlastada ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja esitatud 4606 teabelehte, ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust, riskianalüüsi ja ohutusaruannet (KemS-i 3. peatüki 4607 mõistes ettevõtte kohustuslikud dokumendid).47 4608 Ülesanne: ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga ettevõttes selliste muudatuste tegemisel, 4609 millega kaasneb suurõnnetuse risk või selle suurenemine, edastada vastav teave 4610 planeerimismenetluse algatamise vajaduse hindamiseks kohaliku omavalitsuse üksusele. 4611  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4612  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, valdkonna taristu 4613 planeerimine ja rajamine 4614 4615 Päästeamet 4616 Ülesanne: kooskõlastada ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja esitatud ettevõtte 4617 hädaolukorra lahendamise plaan. Kooskõlastada koos TTJAga ka riskianalüüs ja ohutusaruanne. 4618  Kemikaali elutsükkel: 1-5 47 Kooskõlastatud teabelehe ja riskianalüüsi kokkuvõtte edastab TTJA teadmiseks ettevõtte asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele. 140 4619  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4620 4621 Ülesanne: kooskõlastada üld-, eri- või detailplaneering ja ehitusprojekt, kui see on seotud uue käitise 4622 asukoha valikuga; olemasoleva käitise tegevuse laiendamisega või tootmise suurendamisega, kui 4623 selliseks tegevuseks on vaja algatada planeering või muuta seda või anda ehitusluba; ohtliku 4624 ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisega või sinna ehitise 4625 kavandamisega. 4626  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4627  Kemikaalivaldkonna teema: valdkonna taristu planeerimine ja rajamine, kemikaalimajandus, 4628 kemikaaliohutus 4629 Ülesanne: kooskõlastada ehitusseadustikus sätestatud ehitus- ja kasutusluba, ehitus- ja kasutusteatis 4630 ja ehitusprojekt. 4631  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4632  Kemikaalivaldkonna teema: valdkonna taristu planeerimine ja rajamine, kemikaalimajandus, 4633 kemikaaliohutus 4634 4635 Ülesanne: kooskõlastada planeerimisseadusest tulenevaid planeeringuid. 4636  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4637  Kemikaalivaldkonna teema: valdkonna taristu planeerimine ja rajamine, kemikaalimajandus, 4638 kemikaaliohutus 4639 4640 Maksu- ja Tolliamet 4641 Ülesanne: teostada tollideklaratsiooni ja selle lisadokumentide kontrolli.48 4642  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4643  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4644 4645 KOV 4646 Ülesanne: esitada kooskõlastamiseks Päästeametile üld-, eri- või detailplaneering ja ehitusprojekt: 4647 uue käitise asukoha valikul; olemasoleva käitise tegevuse laiendamisel või tootmise suurendamisel, 4648 kui selliseks tegevuseks on vaja algatada planeering või muuta seda või anda ehitusluba; ohtliku 4649 ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel või sinna ehitise 4650 kavandamisel. 4651 Ülesanne: esitada KOV jäätmehoolduseeskirja eelnõu arvamuse saamiseks Keskkonnaametile. 4652  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4653  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4654 48 Vajadusel kauba tolliläbivaatusele suunamine ja kauba tollijärelevalve alla jätmine; kauba tolliväärtuse, päritolu ja kaubakoodi määramise õigsuse kontrolli korraldamine; tollikontrolli käigus riskide hindamine ja täiendavate kontrollitoimingute teostamise vajaduse üle otsustamine; kontrollide läbiviimine ja tasumisele kuuluvate maksude määramine seadusega sätestatud korras. 141 4655 Ülesanne: hinnata TTJA teavitusel planeerimismenetluse algatamise vajadust, kui ohtlikus ettevõttes või 4656 suurõnnetuse ohuga ettevõttes muudatuste tegemisel kaasneb suurõnnetuse risk või selle 4657 suurenemine. 4658  Kemikaali elutsükkel: 1 4659  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, valdkondliku taristu 4660 planeerimine ja rajamine 4661 4662 4663 LUBADE MENETLEMINE 4664 Tabel 15 Kemikaalivaldkonna lubade menetlemisega tegelevad riigiasutused Sotsiaalministeerium Terviseamet x Ravimiamet x Tööinspektsioon Keskkonnaministeerium Keskkonnaamet x Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet x Transpordiamet x Maaeluministeerium Põllumajandus- ja Toiduamet x Siseministeerium Päästeamet x Politsei- ja Piirivalveamet Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliamet x KOV x 4665 4666 Keskkonnaamet 4667 Ülesanne: menetleda keskkonnakaitselube (kompleksload, keskkonnaload49); reguleerida lubadega 4668 riikidevahelist jäätmevedu50, ohtlike jäätmete vedu, tööstusheidet (sh (põlevkivi) keemiatööstus), 4669 ohtlike kemikaalide heidet (sh fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisload, viimistlusmaterjalide 49 Keskkonnaload antakse: 1) vee erikasutuseks, 2) saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku, 3) jäätmete käitlemiseks, 4) maavara kaevandamiseks. Komplekslubasid väljastatakse suure keskkonnaohuga tööstuslikele tegevustele selleks, et ennetada ja vähendada kaasnevaid keskkonnamõjusid. 50 Kui kemikaali ei ole koodeksites sees (IBC, IMBSC, IMDG), siis seda laevaga vedada ei tohi. Koodeksi muudatuse algatab tootja- või väljaveo riik (juhul kui tootjariigil ei ole sadamat). Kaupade vedamiseks, mis ei ole veel koodeksites, peavad osalised (eksportija-, importija- ja laeva(de) lipuriik) sõlmima nn. kolmepoolse lepingu (tripartite agreement), millele eelneb enne ohtude hindamine ja veotingimuste määramine. Siin oleks pädev asutus Transpordiamet. 142 4670 kasutamisload), maavara kaevandamist ja maavarauuringuid. Menetleda mereuuringu- ja sellega 4671 seotud laevaloa taotlusi. 4672  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4673  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, valdkonna taristu 4674 planeerimine ja rajamine, rohepöörde väljakutsed 4675 4676 Ülesanne: registreerida jäätmekäitleja, orgaanilisi lahusteid käitavad käitised, paikse heiteallika 4677 käitised. 4678  Kemikaali elutsükkel: 3,4 4679  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4680 Ülesanne: registreerida veekeskkonnariskiga tegevused.51 4681  Kemikaali elutsükkel: 4 4682  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4683 Terviseamet 4684 Ülesanne: menetleda (toimeaine heakskiitmise ja) biotsiidi lubade taotlusi. 4685  Kemikaali elutsükkel: 2, 3 4686  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4687 4688 Ülesanne: hinnata erandi taotlusi sellistele tööstuslikele ja asutuslikele pindaktiivsetele ainetele või 4689 neid sisaldavatele detergentidele, mille täieliku aeroobse biolagunduvuse tase on madalam 4690 detergendimäärusega lubatust. 4691  Kemikaali elutsükkel: 3 4692  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4693 4694 TTJA 4695 Ülesanne: menetleda ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamislubade taotlusi. 4696  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4697  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4698 4699 Ülesanne: menetleda lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete käitlemiseks tegevuslubasid. 4700  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4701  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 51 Veekeskkonnariskiga tegevus tuleb registreerida järgmiste tegevuste korral: 1) dispergentide kasutamine saastatuse likvideerimiseks või saasteainete leviku takistamiseks veekogus (sellist registreeringut pigem ei kasutata, vaid tegevus loastatakse veeseaduse § 187 lg 18 alusel); 2) keemilise taimekaitsevahendi veekaitsevööndis kasutamine (lubatakse pigem eriolukordadeks, nt karuputke hävitamiseks ja haiguspuhangute korral. On arutlusel olnud ka seoses signaalvähkide likvideerimisega, kuid varasema praktika ja mõju osa pole teadmisi, mistõttu pole siiani kasutatud). 143 4702 Ülesanne: menetleda lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlemiskoha käitamislubasid. Edastada 4703 käitlemiskoha käitamisloa taotlus kooskõlastamiseks PPA-le, KAPO-le ning PäA-le. 4704  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4705  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4706 Ülesanne: menetleda ohtlikuma lõhketöö lubasid. 4707  Kemikaali elutsükkel: 4 4708  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4709 4710 Ülesanne: menetleda lõhkematerjali ja pürotehnilise toote veolubasid. 4711  Kemikaali elutsükkel: 2,3 4712  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4713 4714 Ülesanne: menetleda vastavushindamisasutuse tegevusluba, vajaduse korral kaasates 4715 Põllumajandus- ja Toiduameti.52 4716  Kemikaali elutsükkel: 2,3 4717  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4718 4719 Põllumajandus- ja Toiduamet 4720 Ülesanne: menetleda taimekaitsevahendi turule laskmise lubasid. 4721  Kemikaali elutsükkel: 3 4722  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 4723 4724 Ülesanne: väljastada taimekaitsetunnistusi taimekaitsevahendi turustajale, professionaalsele 4725 kasutajale ja nõustajale, kes peavad olema läbinud taimekaitsekoolituse. 4726 4727 Ülesanne: väljastada tunnustatud katseüksuste tunnistusi (taimekaitsevahendi efektiivsuse 4728 katsetamiseks). 4729  Kemikaali elutsükkel: 3,4 4730  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 4731 4732 Päästeamet 4733 Ülesanne: osaleda ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa menetluses (KemS 4734 ja LMS käitamisload). Hinnata muu hulgas suurõnnetuse toimumise riski, tagajärgede raskuse ja 4735 ulatuse kirjeldust, tagajärgede leevendamise meetmeid ning hädaolukorraks valmisolekut. Hinnata 52 Vastavushindamisasutusena tegutsemise aluseks on asjakohane tegevusluba, mille kohta tuleb taotlus esitada TTJA-le, kes ühtlasi teavitab tegevusloa saanud vastavushindamisasutustest Euroopa Komisjoni asjakohase andmebaasi kaudu. Andmebaas sisaldab nende teavitatud asutuste loetelu, kes on liikmesriikides heaks kiidetud. Vastavushindamismenetlusega tagatakse turule lastud väetisetoodete nõuetekohasus, sealhulgas ohutus. 144 4736 kavandatava planeeringu või ehitise suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede võimalikku raskust. 4737 Hinnata ka õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmete piisavust. 4738  Kemikaali elutsükkel: 2,3 4739  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4740 4741 Maksu- ja Tolliamet 4742 Ülesanne: menetleda aktsiisilao tegevuslubasid (kütus). 4743  Kemikaali elutsükkel: 2-4 4744  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus 4745 4746 Ülesanne: menetleda tolli valdkonna lubasid. 4747  Kemikaali elutsükkel: 3 4748  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus 4749 4750 Transpordiamet 4751 Ülesanne: väljastada Eestis registreeritud laeva kohta keskkonnaohutust tõendavad tunnistused. 4752 Ülesanne: väljastada sõiduki ohtliku veose autoveole lubamise tunnistusi. 4753 Ülesanne: anda ohtlikku veost vedava autojuhi koolituse korraldajale tegevusluba. 4754  Kemikaali elutsükkel: 3 4755  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 4756 4757 Ravimiamet 4758 Ülesanne: menetleda ravimitele (sh veterinaarravimitele) müügilube ning müügiloata ravimite 4759 kasutamise lube ravimi turustamiseks Eestis. 4760 Ülesanne: anda eriluba nõudvate kaupade, sh ravimid ja narkootilised ja psühhotroopsed ained, mida 4761 kasutatakse meditsiinilisel eesmärgil sisse- ja väljaveolubasid ning anda lube ravimite postiga 4762 saatmiseks ja reisile kaasa võtmiseks. 4763 Ülesanne: anda ravimite lähteainete käitlejatele impordi- ja ekspordilubasid. 4764 Ülesanne: menetleda tegevuslubade taotlusi ravimite tootmiseks, ravimite hulgimüügiks, 4765 apteegiteenuse, sealhulgas üldapteegiteenuse, haiglaapteegiteenuse ja veterinaarapteegiteenuse 4766 osutamiseks- ning ravimite vahendamiseks. 4767 Ülesanne: anda lähteainete käitlejatele tegevuslube. 4768 Ülesanne: anda narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teaduslikul eesmärgil käitlemiseks ning 4769 radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise lube. 4770  Kemikaali elutsükkel: 2-4 4771  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4772 145 4773 KOV 4774 Ülesanne: anda projekteerimistingimusi ja ehituslube.53 4775  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4776  Kemikaalivaldkonna teema: valdkonna taristu planeerimine ja rajamine, kemikaaliohutus, 4777 kemikaalimajandus 4778 4779 4780 EKSAMINEERIMINE 4781 Tabel 16 Kemikaalivaldkonnas eksamineerimise ülesandeid täitvad riigiasutused Sotsiaalministeerium x 4782 Terviseamet Ravimiamet Tööinspektsioon Keskkonnaministeerium x Keskkonnaamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet x Transpordiamet x Maaeluministeerium Põllumajandus- ja Toiduamet x Siseministeerium Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliamet KOV 4783 4784 Sotsiaalministeerium 4785 Ülesanne: osaleda kahjuritõrjujate kutseeksami komisjoni töös. Eksami korraldajaks on Eesti 4786 Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liit. 53 Kemikaaliseaduse järgi peab KOV arvestama maakasutuse planeerimisel ning projekteerimistingimuste ja ehituslubade andmisel käitisest lähtuvate asjaoludega (kindlaks teha doominoefektiga käitised; arvestama olemasoleva käitise läheduses paiknevaid ehitisi, nagu liiklusmagistraalid, rahvarohked paigad ja elamurajoonid, kui nende paigutus võib suurendada suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskust; säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning elamurajoonide, avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimaluse korral peamiste transpordiliinide vahel; kaitsta looduse poolest erilist huvi pakkuvaid või eriti tundlikke alasid käitise läheduses, tagades selleks ohutu vahemaa või võttes muid asjakohaseid meetmeid; rakendada olemasolevas käitises vajaduse korral lisameetmeid). 146 4787 Ülesanne: minister volitab lepinguga kvaliteedijuhtimise süsteemide hindamise alal rahvusvaheliselt 4788 tunnustatud asutuse tegutsema uuringuid tegevate laborite hea laboritava nõuetele vastavuse 4789 hindamise ja tõendamise asutusena. 4790  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4791  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 4792 4793 Keskkonnaministeerium 4794 Ülesanne: atesteerida veeproovivõtjaid. 4795  Kemikaali elutsükkel: 1,2,4,5 4796  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4797 4798 Ülesanne: väljastada keskkonnamõju hindamise litsents. 4799  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4800  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4801 4802 TTJA 4803 Ülesanne: korraldada ohutusnõuniku eksam (transport raudteel).54 Anda välja ohutusnõuniku 4804 tunnistusi. 4805 Ülesanne: viia läbi pädevuseksam lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlemise korraldaja erialaste 4806 teadmiste ja oskuste kontrolliks ning pädevustunnistuse andmiseks. 4807  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 4808  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4809 4810 Põllumajandus- ja Toiduamet 4811 Ülesanne: korraldada taimekaitsekoolituse lõppedes eksam, mille tulemuste alusel väljastatakse 4812 taimekaitsetunnistus. 4813  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 4814  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4815 4816 Ülesanne: hinnata koolitusasutuse poolt esitatud taimekaitsekoolituse programmi nõuetekohasust 4817 ja kiita see heaks. 4818  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 4819  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 4820 4821 Transpordiamet 54 Ohutusnõuniku eksami võib korraldada ka koolitusasutus, kui sellest on teavitatud pädevat asutust ja eksamikomisjoni tööst võtab osa vähemalt üks pädeva asutuse esindaja. 147 4822 Ülesanne: korraldada ohutusnõuniku eksam (transport maanteel ja siseveeteedel). Anda välja 4823 ohutusnõuniku tunnistusi.55 4824  Kemikaali elutsükkel: 3,4 4825  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4826 4827 Ülesanne: korraldada ohtlikku veost vedava autojuhi eksam ja anda välja autojuhi ADR-i 4828 koolitustunnistusi. 4829  Kemikaali elutsükkel: 3 4830  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4831 4832 4833 ARUANDLUS 4834 4835 Tabel 17 Kemikaalivaldkonna aruandluse ülesandeid täitvad riigiasutused Eesti tasand Rahvusvaheline tasand Sotsiaalministeerium Terviseamet x x Ravimiamet x Tööinspektsioon Keskkonnaministeerium56 x Keskkonnaamet x Majandus- ja x Kommunikatsiooniministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise x Järelevalve Amet Transpordiamet x Maaeluministeerium x Põllumajandus- ja Toiduamet x Siseministeerium Päästeamet x Politsei- ja Piirivalveamet Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliamet 4836 4837 Rahvusvaheline tasand 4838 Sotsiaalministeerium 55 Ohutusnõuniku eksami võib korraldada ka koolitusasutus, kui sellest on teavitatud pädevat asutust ja eksamikomisjoni tööst võtab osa vähemalt üks pädeva asutuse esindaja. 56 Aruandluse ülesandeid täidab ka KAUR. 148 4839 Ülesanne: koostada ning esitada Euroopa Komisjonile ja OECD-le igal aastal aruanne heade 4840 laboritavade täitmise kohta oma territooriumil, mis sisaldab inspekteeritud laborite nimekirja, 4841 inspekteerimiskuupäeva ja inspekteerimistulemuste lühikokkuvõtet. 4842 Ülesanne: esitada iga viie aasta järel komisjonile ühtne aruanne direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 4843 1 määratletud üksikdirektiivide praktilise rakendamise kohta, lisades aruandesse ka tööturu 4844 osapoolte seisukohad. 4845  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4846  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 4847 4848 Keskkonnaministeerium 4849 Ülesanne: esitada Stockholmi konventsiooni rakendamise riiklik aruanne konventsiooni 4850 sekretariaadile iga 4 aasta tagant (+ jooksvad aruanded üksikküsimustes). 4851  Kemikaali elutsükkel: 2,4,5 4852  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 4853 4854 Ülesanne: teha POS-määruse rakendamise Artikkel 13 aruanne kättesaadavaks Euroopa Komisjonile 4855 ja Kemikaaliametile.57 4856 4857 Ülesanne: esitada Minamata konventsiooni rakendamise riiklik aruanne konventsiooni sekretariaadile 4858 (täisaruanne 4 aasta tagant ning lühiaruanne 2 aasta tagant). 4859  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4860  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus 4861 Ülesanne: esitada Baseli konventsiooni58 rakendamise riiklik aruanne (igal aastal).59 4862  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4863  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus 4864 4865 Ülesanne: raporteerida Komisjonile ja teistele liikmesriikidele mereala keskkonnaseisundist, 4866 mereseireprogrammidest, mereala meetmekava rakendamisest Eesti mereala kohta. 4867  Kemikaali elutsükkel: 4 4868  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, teadus-ja arendustegevus 4869 Ülesanne: koostada veekeskkonna jälgimisnimekirja iga-aastane aruandlus Euroopa Komisjonile 4870 (raporteerib KAUR), samuti aruandlus HELCOM raames (PLC, soovituste rakendamine jne). 4871  Kemikaali elutsükkel: 2 4872  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 57 Andmeid tuleb ajakohastada igal aastael, kuid hiljemalt iga kolme aasta tagant. 58 Baseli konventsioon on ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli kokkulepe. 59 Keskkonnaamet esitab siin ka jäätmete riikidevahelise veo EL määruse aruande. 149 4873 Ülesanne: korraldada fluoritud kasvuhoonegaaside aruandlust lähtuvalt kliimamuutuste 4874 raamkonventsiooni, Kyoto protokolli ja Euroopa Liidu fluoritud kasvuhoonegaaside alaste 4875 õigusaktide nõuetest. 4876  Kemikaali elutsükkel: 2-4 4877  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 4878 4879 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 4880 Ülesanne: määratud kontaktasutusel edastada Euroopa Komisjonile ja teistele Euroopa Liidu 4881 liikmesriikidele koostöös turujärelevalveasutustega koostatud üldine riiklik järelevalvestrateegia 4882 (vastavalt EL turujärelevalve ja toodete vastavuse määruse artiklis 13 sätestatud nõuetele). 4883  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4884  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4885 4886 Ülesanne: edastada Euroopa Komisjonile iga aasta lõhkeainete lähteainete aruandluse info (teatatud 4887 kahtlustäratavad tehingud, suured kaotsiminekud, vargused, teadlikkuse suurendamise üritused, 4888 teostatud kontrollid ja sellega hõlmatud ettevõtjad). 4889  Kemikaali elutsükkel 1-5 4890  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4891 4892 Maaeluministeerium 4893 Ülesanne: koostada taimekaitsevahendite kasutamise trende ja häid praktikaid kirjeldav aruanne ja 4894 esitada see Euroopa Komisjonile. 4895  Kemikaali elutsükkel: 4 4896  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 4897 4898 Terviseamet 4899 Ülesanne: esitada iga viie aasta järel komisjonile aruanne REACH määruse toimimise kohta oma 4900 territooriumidel, mis sisaldab hindamist ja jõustamist käsitlevaid osi vastavalt artiklile 127.60 4901 Ülesanne: esitada Euroopa Kemikaaliametile aruanne ametlike kontrollide ning muude CLP-määruse 4902 nõuete täitmise tagamise meetmete kohta. 4903  Kemikaali elutsükkel: 2-4 4904  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, 4905 4906 Ülesanne: esitada komisjonile biotsiidimääruse artikli 65 lõikes 3 nimetatud aruanne. 4907  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 4908  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 60 Andmeid aruandesse annab ka Tööinspektsioon. 150 4909 Ülesanne: esitada PIC määrusest [Ohtlike ainete impordi ja ekspordi määrus] tulenevalt iga aasta 4910 esimeses kvartalis eelmisel aastal ELi-välistesse riikidesse või ELi-välistest riikidest veetud ainete (nii 4911 iseseisva ainena kui ka toodete või segude koostisosana) täpsed kogused. 4912  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 4913  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4914 4915 Ülesanne: hallata ja teha aruandlust riigisiseselt EL ühisportaali EU-CEG’i (tubakatooted ja 4916 tubakatoodetega seonduvad tooted). 4917  Kemikaali elutsükkel 3, 4 4918  Kemikaalivaldkonna teema: Kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4919 Ülesanne: esitada iga nelja aasta tagant Euroopa Komisjonile aruanne kosmeetikamääruse 4920 järelevalvetoimingute ja nende toimimise kohta. 4921  Kemikaali elutsükkel: 2-4 4922  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4923 Ülesanne: esitada Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonile (OPCW) igal aastal deklaratsioon 4924 konventsiooni nimekirjades esitatud keemiarelvade või nende lähteainete tootmise, kasutamise, 4925 töötlemise, impordi ja ekspordi kohta. 4926  Kemikaali elutsükkel: 2-4 4927  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4928 4929 Ülesanne: esitada joogivee direktiivist tulenevalt andmed Euroopa Komisjonile joogivee kvaliteedi 4930 kohta üks kord kolme aasta jooksul 4931  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4932  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 4933 4934 TTJA 4935 Ülesanne: esitada Euroopa Komisjonile aruanded kemikaalivaldkonna ametlike kontrollide, sh 4936 teostatud testimiste kohta. 4937 Ülesanne: esitada Euroopa Komisjonile pürotehniliste toodete kasutamisega seotud õnnetuste 4938 statistika. 4939 Ülesanne: esitada Euroopa Komisjonile turujärelevalves tehtav toodete kontrollide statistika. 4940 Ülesanne: teatada Euroopa Komisjonile suurõnnetuse ohuga ettevõtete nimed ja aadressid ning 4941 nende tegevused. 4942  Kemikaali elutsükkel: 1-4 4943  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4944 4945 Põllumajandus- ja Toiduamet 151 4946 Ülesanne: esitada mitmeaastane kontrollikava ning kava täitmise aastaaruanne Euroopa Komisjonile 4947 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 113 kohaselt.61 4948  Kemikaali elutsükkel: 2-4 4949  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus; kemikaaliohutus 4950 4951 Päästeamet 4952 Ülesanne: edastada iga nelja aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne Seveso direktiivi 4953 tulemusliku rakendamise ja toimimise kohta, mis sisaldab ka teavet liidus toimunud suurõnnetuste 4954 ning nende õnnetuste võimaliku mõju kohta käesoleva direktiivi tõhusale toimimisele. 4955 Ülesanne: esitada Piiriülese toimega tööstusõnnetuste konventsiooni kohaldamise kohta korrapäraselt 4956 aruandeid. 4957  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4958  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4959 4960 Ravimiamet 4961 Ülesanne: esitada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete aruanne Rahvusvahelisele Narkootikumide 4962 Kontrolli Komiteele (INCB). 4963  Kemikaali elutsükkel: 2-4 4964  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4965 4966 Transpordiamet 4967 Ülesanne: esitada aruanne IMO-le meretransporti puudutavate ohtlike ainete osas. 4968  Kemikaali elutsükkel: 3 4969  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4970 4971 Eesti tasand 4972 4973 Terviseamet 4974 Ülesanne: koostada igal aastal aruanne suplusvee (sh ujulate vee) vastavuse kohta kvaliteedinõuetele 4975 ning iga kolme aasta järel aruanne joogivee vastavuse kohta kvaliteedinõuetele. Esitada aruanne 4976 kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. 4977  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4978  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4979 4980 Keskkonnaamet 61 Kontrollikava hõlmab seotud teemadena nt toidu lisaained, lõhna- ja maitseained, toiduga kokkupuutuvad materjalid, söödalisandid, taimekaitsevahendid. 152 4981 Ülesanne: korraldada keskkonnakasutuse, looduskaitse ja keskkonnajärelevalve andmete kogumist, 4982 analüüsi, aruannete koostamist ja esitamist.62 4983  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4984  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4985 4986 TTJA 4987 Ülesanne: esitada Terviseametile aruanne ametlike kontrollide ning muude REACH-määruse nõuete 4988 täitmise tagamise meetmete kohta. 4989 Ülesanne: esitada Terviseametile aruanne ametlike kontrollide ning muude CLP-määruse nõuete 4990 täitmise tagamise meetmete kohta. 4991  Kemikaali elutsükkel: 1-5 4992  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 4993 4994 4995 4996 ANDMEHALDUS 4997 Tabel 18 Kemikaalivaldkonna andmehalduse ülesandeid täitvad riigiasutused Sotsiaalministeerium X 4998 Terviseamet x 4999 Ravimiamet x Tööinspektsioon x 5000 Keskkonnaministeerium x Keskkonnaamet/ Keskkonnaagentuur x 5001 Maa-amet/Keskkonnaministeeriumi x 5002 Infotehnoloogiakeskus Majandus- ja 5003 Kommunikatsiooniministeerium 5004 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet x Transpordiamet x 5005 Maaeluministeerium x Põllumajandus- ja Toiduamet x 5006 Siseministeerium 5007 Päästeamet x Politsei- ja Piirivalveamet 5008 Rahandusministeerium 5009 Maksu- ja Tolliamet x KOV 5010 62 Keskkonnajärelevalve andmeid ning sellega seonduvat kogub KeA. Üldiselt tegeleb keskkonna andmete kogumisega Keskkonnaagentuur (Eurostati erinevad andmed, sh vanaõli andmed, THS andmed Tööstusheite portaali jne). 153 5011 5012 Sotsiaalministeerium 5013 Ülesanne: tagada ohtlike kemikaalide e-arvestussüsteemi loomine ja käigushoidmine. 5014  Kemikaali elutsükkel: 1-4 5015  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus. 5016 5017 Keskkonnaministeerium 5018 Ülesanne: hallata PAKISe63, PROTO64, OJS65, FOKA66 andmekogusid seire ja korraldamise tegevuste 5019 läbiviimiseks ning välislepingutes võetud keskkonnaalaste kohustuste täitmiseks. 5020  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5021  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5022 5023 Maaeluministeerium 5024 Ülesanne: hallata taimekaitsevahendite registrit67 ja väetiseregistrit.68 5025  Kemikaali elutsükkel: 3,4 5026  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5027 5028 Keskkonnaamet 5029 Ülesanne: hallata infosüsteemi KOTKAS.69 5030  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5031  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 63 Pakendiregistri (PAKIS) eesmärk on turule lastud kauba pakendite, Eestis tekkinud pakendijäätmete, pakendi korduskasutuse, pakendijäätmete taaskasutamise, taaskasutamise sihtarvude täitmise ning tarbitud õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide kohta arvestuse pidamine pakendiseadusest ja pakendiaktsiisi seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, järelevalve teostamiseks ning Euroopa Komisjonile pakendijäätmete ning õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide tarbimise kohta teabe esitamiseks. 64 Probleemtooteregistri (PROTO) pidamise eesmärk on andmete koondamine probleemtoodete tootjate kohta Eestis turule lastud probleemtoodete ning nendest tekkinud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise ning Eestist väljaveetud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise arvestuse pidamiseks. 65 Ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogu (OJS) eesmärk on ohtlike jäätmete veoste jälgimine reaalajas jäätmeseaduse alusel koostatavate ohtlike jäätmete saatekirjade andmete alusel. 66 FOKA registri eesmärk on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kogutavate fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide ning käitlemistoimingutega seotud andmete haldamine digitaalses keskkonnas. 67 Taimekaitsevahendite registri eesmärk on tagada Eestis turule lastud taimekaitsevahendite nõuetekohasus ja tõhus järelevalve turule lastud taimekaitsevahendite üle. Taimekaitsevahendite registrisse kantakse andmed turule lastud taimekaitsevahendite kohta, samuti taimekaitsevahendi tootja ja turustaja ning väga mürgise taimekaitsevahendi Eestisse toimetaja ja Eestis kasutaja. 68 Väetiseregister on riigi infosüsteemi kuuluv Vabariigi Valitsuse asutatud andmekogu. 69 Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) eesmärgiks on koondada keskkonnalubade taotlemine ja menetlemine ühisesse keskkonda, mis võimaldab sh tutvuda ja analüüsida kehtivate keskkonnalubade alusel toimuvat keskkonnakasutust. 154 5032 5033 Ülesanne: hallata keskkonnajärelevalve infosüsteemi OKAS (Objekti Kontrollimise Andmekogu 5034 Süsteem). 5035  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5036  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5037 Keskkonnaagentuur 5038 Ülesanne: hallata keskkonnaandmekogusid KESE70 ja Keskkonnaportaali71. 5039  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5040  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus. 5041 5042 Ülesanne: hallata Kütuseseire infosüsteemi.72 5043  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 5044  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5045 5046 Maa-amet 5047 Ülesanne: hallata Maavarade registrit. 5048  Kemikaali elutsükkel: 1 5049  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 5050 5051 Terviseamet 5052 Ülesanne: hallata menetlussüsteemi MEIS. 5053  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5054  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus. 5055 5056 Ülesanne: hallata Vee Tervisohutuse Infosüsteemi. 5057 5058  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5059  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus. 5060 5061 Ülesanne: hallata Keskkonnatervise andmebaasi. 5062 5063  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5064  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus. 5065 5066 TTJA 70 Keskkonnaseire infosüsteem (KESE) on riikliku keskkonnaseire programmi ja sellega seonduvate keskkonna uuringute-projektide raames kogutud keskkonnaseisundi andmestikku koondav andmekogu. 71 Keskkonnaportaali eesmärk on eri andmekogudes hoitavate keskkonnaandmete esitamine viisil, mis võimaldab saada keskkonnast, selle seisundist ja kvaliteedist ning sellele avalduvatest surveteguritest tervikliku, nii põhjuslikult kui ka ruumiliselt seostatud ülevaate. 72 Riikliku kütuseseiret korraldab Keskkonnaministeerium Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kaudu. 155 5067 Ülesanne/ eesmärk: arendada digitaalseid lahendusi, mis toetavad ja parendavad andmehaldust ja 5068 lihtsustavad menetluse läbiviimist. Rakendada järelevalveinfosüsteemi (JVIS), majandustegevuse 5069 lubade infosüsteemi (MTR) ning andmekogumise ja -analüüsi keskkondi. Suurendada 5070 andmekvaliteedi parandamiseks andmesisestajate teadlikkust, vastutust ja oskusi läbi 5071 juhendmaterjalide ning koolituste. 5072  Kemikaali elutsükkel: 1-4 5073  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5074 5075 Põllumajandus- ja Toiduamet 5076 Ülesanne: hallata ameti ülesannete täitmiseks vajalikke andmekogusid (toidu ja sööda käitlejate 5077 registri, taimekaitsevahendite registri ja väetiseregistri) ja pidada Euroopa Liidu ühise 5078 põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 61 lõikes 3 nimetatud andmekogu. 5079  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5080  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus. 5081 5082 Päästeamet 5083 Ülesanne/ eesmärk: parandada andmekvaliteeti päästetöödel paremate juhtimisotsuste tegemiseks. 5084 Tagada sündmuste kohta kvaliteetsete andmete kogumine (nt OIS, PÄIS73, „Geoinfo“) ja seejärel 5085 andmepõhiste otsuste tegemine. Suurendada andmekvaliteedi parandamiseks andmesisestajate 5086 teadlikkust, vastutust ja oskusi. Tagada asjakohaste IT-lahenduste olemasolu ja nende kasutusoskus 5087 ning hoida päästetööga seotud andmehaldusprotsessid ajakohasena. 5088  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5089  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus. 5090 5091 Maksu- ja Tolliamet 5092 Ülesanne: hallata impordi/ekspordi tollideklaratsioonide andmekogu, milles sisaldub info 5093 kolmandatest riikidest Eestisse toodud või sinna viidud kaupadest sh kemikaalidest. 5094  Kemikaali elutsükkel: 3 5095  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5096 5097 Ravimiamet 5098 Ülesanne: hallata ravimiregistrit ja tegevuslubade registrit. 5099  Kemikaali elutsükkel: 2-4 5100  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5101 5102 Transpordiamet 5103 Ülesanne: hallata autoveo-ettevõtjate registrit. 5104 Ülesanne: hallata sadamaregistrit. 73 PÄIS on päästeinfo süsteem, mille osa on OIS ehk ohutuseinfo süsteem. OISi kogutakse ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete andmed. 156 5105 Ülesanne: hallata mereinfosüsteemi.74 5106  Kemikaali elutsükkel: 3 5107  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5108 5109 Tööinspektsioon 5110 Ülesanne: hallata ja arendada andmekogumise ja – analüüsi keskkondi (nt ITI; TEIS). 5111  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5112  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus. 5113 5114 Korralduslike ülesannete täitmiseks kasutavad riigiasutused ka rahvusvahelisi andmebaase. 5115 Kemikaalivaldkonnas on olulisem neist Euroopa Kemikaali Ameti arendatud klassifitseerimis- ja 5116 märgistusandmiku andmebaas, kuhu koondatakse teatatud ja registreeritud ainete kohta tootjatelt 5117 ja importijatelt saadud klassifitseerimise ja märgistuse teave. 5118 5119 SEIRE TEGEVUSED 5120 Tabel 19 Kemikaalivaldkonna seire tegevusi läbiviivad riigiasutused Sotsiaalministeerium 5121 Terviseamet x 5122 Ravimiamet Tööinspektsioon x 5123 Keskkonnaministeerium x Keskkonnaamet x 5124 Majandus- ja 5125 Kommunikatsiooniministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 5126 Transpordiamet 5127 Maaeluministeerium x Põllumajandus- ja Toiduamet 5128 Siseministeerium Päästeamet 5129 Politsei- ja Piirivalveamet 5130 Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliamet 5131 KOV 5132 74 Elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) rakendus on loodud merendusega seotud teadete ja dokumentide koostamise, esitamise ja kontrolli lihtsustamiseks. Dokumente koostavad laevade opereerimisega tegelevad firmad või nende esindajad (agendid, kaptenid), kaupade logistikaga tegelevad firmad (kauba omanikud, ekspediitorid, stividorid), sadama operaatorid ja neid kontrollivad riigiametite esindajad. Dokumentide koostamise all mõeldakse nii dokumendi loomist, kui ka teisest infosüsteemist saamist ja EMDE süsteemi sisestamist. 157 5133 Keskkonnaministeerium 5134 Ülesanne: korraldada valdkonnaga seotud seire ja keskkonnaandmete kogumist (sh atmosfääriõhu 5135 kaitse seaduse alusel õhukvaliteedi hindamine ja seire, veeseaduse alusel veeseire, veekogumite 5136 seisundite hindamine). 5137  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5138  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, valdkonna taristu 5139 planeerimine ja rajamine, rohepöörde väljakutsed 5140 5141 Ülesanne: korraldada Eestis müüdavate vedelkütuste kvaliteedi ja koguste seiret. 5142  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5143  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, rohepöörde väljakutsed 5144 Ülesanne: korraldada mere seire ja seisundi hindamise programmide koostamist ja rakendamist Eesti 5145 mereala kohta. 5146  Kemikaali elutsükkel: 3-4 5147  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, taristu planeerimine ja 5148 rajamine, rohepöörde väljakutsed 5149 5150 Maaeluministeerium 5151 Ülesanne/ eesmärk: muuta taimekaitsevahendite jääkide seire senisest tihedamaks ja 5152 järjepidevamaks. 5153  Kemikaali elutsükkel: 3-4 5154  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5155 Terviseamet 5156 Ülesanne: osaleda joogiveega ja suplusveega seotud ohuolukordadele reageerimise seire- ja 5157 hoiatussüsteemide väljatöötamisel ning rakendamisel; korraldada joogivee ja suplusvee seiret; 5158 koguda ja töödelda andmeid joogivee ja suplusvee kvaliteedinõuetele vastavuse kohta. 5159  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5160  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5161 5162 5163 Keskkonnaamet 5164 Ülesanne: teha seirealast koostööd PPAga merereostusseire modelleerimise kaudu (KeA modelleerib 5165 potentsiaalse reostuse allika). 5166  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5167  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5168 158 5169 Ülesanne: tegeleda ohtlike kaupade seirega (vastutused mh HELCOM75; MARPOL76).77 5170  Kemikaali elutsükkel: 3,5 5171  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5172 Ülesanne: korraldada pinnavee operatiivseiret (sh nt puhastite suubla seire).78 5173  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5174  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5175 5176 Tööinspektsioon 5177 Ülesanne: jälgida, hinnata ja analüüsida töökeskkonna olukorda vastavalt tulemusnäitajatele. 5178  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5179  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5180 5181 TEAVITUSTEGEVUSED 5182 Tabel 20 Kemikaalivaldkonnas teavitustegevusi täitvad riigiametid Eesti tasand Rahvusvaheline tasand Sotsiaalministeerium x Terviseamet x x Ravimiamet x Tööinspektsioon x Keskkonnaministeerium x Keskkonnaamet x x Majandus- ja x Kommunikatsiooniministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise x x Järelevalve Amet Transpordiamet x Maaeluministeerium x Põllumajandus- ja Toiduamet x x Siseministeerium x Päästeamet x x Politsei- ja Piirivalveamet 75 HELCOM on Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon, mille eesmärk on korraldada rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks kõikide reostusallikate eest. Koostöös osalevad EL ning kõik Läänemereäärsed riigid. 76 MARPOL on rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon. 77 Täita õnnetuse korral ka menetleja rolli. 78 Operatiivseirel on kaks suunda: veeseadusest tulenev kohustus ja õigus teostada keskkonnaloa omajatele kontrollseiret, vastav andmestik läheb KOTKASse. Teise osana hinnatakse veeseire programmi alusel (koostatakse VMKst tulenevalt) tõhusust, nt rekitud puhastid, kalapääsud, mille andmed lähevad KESEsse. Tegevuse fookuses on ohtlikud ained. 159 Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliamet KOV 5183 5184 Rahvusvaheline tasand79 5185 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 5186 Ülesanne: teavitada Euroopa Komisjoni tehnilisest normist. 5187  Kemikaali elutsükkel: 5 5188  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5189 5190 Keskkonnaamet 5191 Ülesanne: kui keskkonnakaitseluba antakse A-kategooria jäätmehoidla käitamiseks ja loa andja on 5192 teadlik, et käitamisega kaasneb keskkonnaoht teises riigis, või kui asjakohast teavet taotleb Euroopa 5193 Liidu liikmesriik, keda oht võib mõjutada, edastada loa andjana loa taotluses esitatud teave teisele 5194 liikmesriigile samal ajal, kui taotlus riigisiseselt avalikustatakse. 5195 5196  Kemikaali elutsükkel: 5 5197  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus. 5198 5199 Terviseamet 5200 Ülesanne: teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike ettekirjutusest biotsiidi või toimeaine 5201 kättesaadavaks tegemise ja kasutamise piiramise või keelamise kohta. 5202  Kemikaali elutsükkel: 3,4 5203  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus. 5204 5205 TTJA 5206 Ülesanne: teavitada ELi väetisetoodete määruses sätestatud vastavushindamisasutusest Euroopa 5207 Komisjoni asjakohase andmebaasi kaudu.80 5208 Ülesanne: jälgida ja vajadusel teavitada RAPEX81 Eesti kontaktpunktina süsteemis avaldatud teateid 5209 ohtlike toodete kohta (sh kemikaali oht). 5210  Kemikaali elutsükkel: 3 5211  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5212 5213 Põllumajandus- ja Toiduamet 79 Rahvusvaheliste konventsioonide rakendamisel on tavaliselt osalisel riigil avalikkuse ning ka konventsiooni sekretariaadi teavitamise kohustused. 80 Andmebaas sisaldab nende teavitatud asutuste loetelu, kes on liikmesriikides heaks kiidetud. 81 RAPEX on EL-i ohtlikest toodetest teavitamise süsteem. 160 5214 Ülesanne: teavitada kirjalikult Euroopa Komisjoni, teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja 5215 Maaeluministeeriumi taimekaitsevahendi loast ning taimekaitseseadme tehnilise kontrolli tegijast ja 5216 toimingust, kui nendest teavitamine on ette nähtud Euroopa Liidu õigusaktis. 5217 Ülesanne: (koguda ja hinnata andmeid, mis on seotud taimekaitsevahendite ja toimeainete 5218 ühtlustatud riskinäitajatega) ning edastada asjakohased tulemused Euroopa Komisjonile ja teistele 5219 liikmesriikidele ning avalikustada tulemused oma veebilehel. 5220  Kemikaali elutsükkel: 3,4 5221  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5222 5223 Päästeamet 5224 Ülesanne: edastada A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttest lähtuva piiriülese mõjuga 5225 suurõnnetuse toimumise riski kohta teavet riikidele, keda selline õnnetus võib mõjutada. 5226 Ülesanne: teavitada Euroopa Komisjoni suurõnnetuse ohuga ettevõttes toimunud suurõnnetusest. 5227 Ülesanne: täita koostöös SiMiga Piiriülese toimega tööstusõnnetuse konventsioonist tulenevaid 5228 teavituskohustusi ohustatud riigi/piirkonna osas. 5229  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5230  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5231 5232 Eesti tasand 5233 Sotsiaalministeerium 5234 Ülesanne: teavitada huvigruppe/sidusrühmasid algatustest. 5235  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5236  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5237 5238 Keskkonnaministeerium 5239 Ülesanne: teavitada huvigruppe/sidusrühmasid algatustest ja kaasata huvigruppe. 5240  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5241  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, taristu planeerimine ja 5242 rajamine, rohepöörde väljakutsed 5243 5244 Ülesanne: täita atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevat kohustust avalikkuse informeerimisel. 5245 5246  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5247  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5248 5249 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 5250 Ülesanne: teavitada huvigruppe/sidusrühmasid algatustest ja kaasata huvigruppe. 5251  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5252  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 161 5253 5254 Ülesanne: teavitada huvigruppe/sidusrühmasid lõhkeainete lähteainete algatustest ja kaasata 5255 huvigruppe. 5256  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5257  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5258 5259 Maaeluministeerium 5260 Ülesanne: teavitada huvigruppe/sidusrühmasid algatustest ja kaasata huvigruppe. 5261  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5262  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5263 5264 Siseministeerium 5265 Ülesanne: teavitada huvigruppe/sidusrühmasid algatustest ja kaasata huvigruppe. 5266  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5267  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5268 5269 Terviseamet 5270 Ülesanne: teavitada avalikkust seire ja järelevalve käigus avastatud ohtlikest toodetest ja nendest 5271 tingitud võimalikest terviseriskidest ja nende vältimisest Terviseameti kodulehel. 5272  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 5273  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5274 5275 Ülesanne: tagada mürgistusalase teabe edastamine elanikkonnale ja meditsiinipersonalile ning täita 5276 ülesandeid CLP-määruse artikli 45 kohaselt. 5277  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5278  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5279 Ülesanne: teavitada turule tulevatest tubakatoodetest ja tubakatoodetega seonduvatest toodetest 5280 Terviseameti kodulehel. 5281  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 5282  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5283 Ülesanne: avalikustada joogivee ja suplusvee seire tulemused. 5284  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5285  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5286 5287 Keskkonnaamet 5288 Ülesanne: avalikustada turujärelevalveasutusena oma valduses oleva teave, mis käsitleb tootest 5289 tulenevaid ohte, ning teave, mis puudutab toote identifitseerimist, tootest tuleneva ohu eripära ja 5290 rakendatud meetmeid. KeA peab tulemused kandma ICSMS-i (Information and Communication 5291 System for Market Surveillance). 5292  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 162 5293  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5294 5295 TTJA 5296 Ülesanne: teavitada kavandatavast lõhketööst, selle ohualast, planeeritavast ajast ja eesmärgist 5297 kohaliku omavalitsuse üksust. Kui lõhketöö toimub merel või kui lõhketöö ohuala jääb lennuvälja 5298 lähiümbrusesse, tuleb teavitada Transpordiametit. Teavitada asjakohasel juhul ka muud riigiasutust, 5299 kelle pädevusse kuuluvat valdkonda kavandatav lõhketöö võib puudutada. 5300 Ülesanne: teavitada ohtlikuma lõhketöö loa andmisest Politsei- ja Piirivalveametit, 5301 Kaitsepolitseiametit, kohaliku omavalitsuse üksust, vastuväite esitanud ehitise omanikku ning 5302 vajaduse korral Transpordiametit. 5303  Kemikaali elutsükkel: 4 5304  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus. 5305 5306 Ülesanne: teavitada Maksu- ja Tolliametit, Politsei- ja Piirivalveametit ning Kaitsepolitseiametit 5307 lõhkematerjali ja pürotehniliste toote veoloa andmisest. 5308  Kemikaali elutsükkel: 3 5309  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5310 Ülesanne: teavitada avalikkust RAPEXis avaldatud ohtlikkest toodetest, millel on kemikaali oht, sh 5311 teavitada asjasse puutuvaid ettevõtjaid. 5312 Ülesanne: teavitada PäA-d, KeA-d ning ettevõtte asukohajärgset KOV-i suurõnnetuse ohuga ja 5313 ohtliku ettevõtte käitamisloa andmisest, selle kehtivuse peatamisest ja kehtetuks tunnistamisest. 5314 Ülesanne: teavitada PPA-d ning KAPO-t lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitamise tegevusloa 5315 andmisest, tegevusloa kehtivuse peatamisest ja kehtetuks tunnistamisest. 5316 Ülesanne: teavitada KAPO-t, PPA-d, PäA-d ja KOV-i lõhkematerjali ja pürotehnilise toote 5317 käitlemiskoha käitamisloa andmisest, kehtivuse peatamisest ja kehtetuks tunnistamisest. 5318  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 5319  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5320 5321 Päästeamet 5322 Ülesanne: selgitada ohtlikelt ettevõtetelt ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetelt saadava teabe põhjal 5323 välja doominoefekti põhjustada võivad käitised või käitiste rühmad ning teavitada sellest vastavasse 5324 rühma kuuluvaid ettevõtteid. 5325 Ülesanne: teavitada hädaolukorrast, selle ohust ja lahendamisest avalikkust ning korraldada 5326 asutustevahelist teabevahetust.82 5327  Kemikaali elutsükkel: 1-5 82 Päästeamet juhib hädaolukordade lahendamist ulatusliku tööstusõnnetuse korral, nende kohta plaani koostamist ning riskikommunikatsiooni korraldamist. 163 5328  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5329 5330 Põllumajandus- ja Toiduamet 5331 Ülesanne: avalikustada mürgistusjuhtumite ennetamiseks teave taimekaitsevahendi kasutamisest 5332 tingitud ohu ning võimaliku ägeda ja kroonilise mõju kohta inimese tervisele ja keskkonnale. 5333  Kemikaali elutsükkel: 3,4 5334  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5335 5336 Ülesanne: korraldada oma tegevusvaldkonnas ennetustegevust ja avalikkuse teavitamist ohtudest 5337 ning tagada juurdepääs ameti valduses olevale avalikule teabele. Näiteks teavitada muuhulgas 5338 avalikkust väetisest, mis ohustab inimese või looma elu või tervist või vara või keskkonda. 5339  Kemikaali elutsükkel: 2-4 5340  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus; kemikaaliohutus 5341 5342 Transpordiamet 5343 Ülesanne: avalikustada merel veetava ohtliku lasti kohta käiv teave vastavalt Avaliku teabe seadusele. 5344 Edastada ohtliku lastiga laevaga sadamas või merel juhtunud õnnetuse lasti kohta käiv teave 5345 päästetööde juhile või teda asendavale isikule ning vajadusel välisriigi pädevale asutusele või isikule. 5346  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 5347  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5348 Ravimiamet 5349 Ülesanne: teavitada ravimite kvaliteedidefektide ja ravimiohutuse kriisi puhul üldsust. 5350  Kemikaali elutsükkel: 4 5351  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5352 5353 Tööinspektsioon 5354 Ülesanne: teavitada avalikkust seire ja järelevalve käigus avastatud võimalikest terviseriskidest ja 5355 nende vältimisest (sihtkontrollide kokkuvõtted läbi pressiteadete). 5356  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5357  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5358 5359 KOV 5360 Ülesanne: hinnata planeerimismenetluse algatamise vajadust ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse 5361 ohuga ettevõttes muudatuste tegemisel, millega kaasneb suurõnnetuse risk või selle suurenemine, 5362 ja teavitada oma arvamusest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit 30 päeva jooksul teavituse 5363 saamisest arvates. 5364  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5365  Kemikaalivaldkonna teema: valdkonna taristu planeerimine ja rajamine, kemikaalimajandus, 5366 kemikaaliohutus 5367 164 5368 5369 5370 ELANIKKONNA JA ETTEVÕTJATE TEADLIKKUSE TÕSTMINE JA 5371 NÕUSTAMINE 5372 Tabel 21 Kemikaalivaldkonnas elanikkonna ja ettevõtjate teadlikkuse tõstmise ja nõustamisega 5373 tegelevad riigiasutused Sotsiaalministeerium x Terviseamet x Ravimiamet x Tööinspektsioon x Keskkonnaministeerium x Keskkonnaamet x Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium x Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet x Transpordiamet Maaeluministeerium x Põllumajandus- ja Toiduamet Siseministeerium Päästeamet x Politsei- ja Piirivalveamet Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliamet KOV 5374 5375 Sotsiaalministeerium 5376 Ülesanne/ eesmärk: aidata kaasa elanikkonna teadlikkuse ning oskuste (sh ohu vältimise) 5377 paranemisele tervise-, töö- ja keskkonnaohutuse valdkonnas (ravimite ja kemikaalide kasutamine/ 5378 ringlus, jäätmete käitlemine, tööohutus ja kemikaalide piirnormid, isikukaitsevahendid kemikaalidega 5379 töötamise korral, toodete märgiste tähenduse mõistmine). 5380 Ülesanne/eesmärk: suurendada teadlikkust kemikaaliohutusest, vähendada kemikaalide valest 5381 kasutamisest tingitud mürgistus- ja õnnetusjuhtumite, lisaks tööst tingitud haiguste ja kutsehaiguste 5382 arvu ning muuta teave tervisele ohtlikest kemikaalidest, nende tervisemõjust ja riskide maandamise 5383 meetmetest kättesaadavaks. 5384 Ülesanne: suurendada teadlikkust toodete märgistest, teenustele kehtivatest nõuetest ja võimalikest 5385 terviseriskidest ning nende maandamise meetmetest. 5386  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5387  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5388 5389 Kemikaaliohutuse komisjon 5390 Ülesanne: teha ettepanekuid valdkonna eest vastutavale ministrile trükiste väljaandmiseks. 165 5391  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5392  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5393 5394 Keskkonnaministeerium 5395 Ülesanne: tõsta omavalitsuste, ettevõtete ning tarbijate/elanikkonna teadlikkust ringmajandusest, 5396 jäätmetekke vältimisest, ühiskanalisatsiooni juhitavate kemikaalide mõjust veekeskkonnale, toodete 5397 ökomärgistest jms (nt teabekampaaniate, koolituste korraldamine jne); samuti ettevõtjatele 5398 suunatud keskkonnahoidlike riigihangete ning keskkonnajuhtimissüsteemide teemadest. 5399  Kemikaali elutsükkel: 3-5 5400  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, rohepöörde väljakutsed 5401 5402 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 5403 Ülesanne: tõsta ettevõtete teadlikkust lõhkeainete lähteainete käitlemisest ja sellega kaasnevatest 5404 ohtudest 5405  Kemikaali elutsükkel: 3-5 5406  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5407 5408 Maaeluministeerium 5409 Ülesanne: tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõju kohta 5410 keskkonnale.83 5411  Kemikaali elutsükkel: 4 5412  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5413 5414 Ülesanne/ eesmärk: tutvustada põllumajandustootjatele senisest tõhusamalt taimekaitsevahendite 5415 ja väetiste turustamist ja kasutamist reguleerivaid õigusakte ning nõudeid. 5416  Kemikaali elutsükkel: 3,4 5417  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5418 5419 Terviseamet 5420 Ülesanne: täita REACH määruse riikliku kasutajatoe ülesandeid. Anda tootjatele, importijatele, 5421 allkasutajatele ja kõikidele teistele huvitatud isikutele nõu määrusest tulenevate ülesannete ja 5422 kohustuste täitmise kohta, eelkõige seoses ainete registreerimisega. Abistada tööstusharu ja 5423 eelkõige VKEsid peamiselt kemikaaliohutuse aruannete koostamisel. 5424 5425 Ülesanne: täita riikliku kasutajatoe ülesandeid CLP-määruse artikli 44 kohaselt ja anda huvitatud 5426 isikutele nõu CLP-määrusest tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmise kohta. 5427 83 Oluline on pikaajaliste kommunikatsiooniplaanide loomine ja rakendamine, kirjeldamaks näiteks taimekaitsevahendite kasutusotstarvet põllumajanduses, nende kasutamisega kaasnevate riskide ulatust ja nõudeid, mis riske maandavad. 166 5428 Ülesanne: täita riikliku kasutajatoe ülesandeid biotsiidimääruse kohaselt. Anda loa taotlejatele, 5429 eelkõige VKEdele ning mis tahes muudele huvitatud isikutele nõu nende biotsiidimäärusest 5430 tulenevate vastavate ülesannete ja kohustuste kohta. 5431  Kemikaali elutsükkel: 2, 3 5432  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5433 Ülesanne: kujundada elanikkonna teadlikkust (sh ajakirjandus, infotunnid, koolitused, sotsiaalmeedia, 5434 teemalehed veebis jm) kemikaaliohutusest ning mürgistuste ärahoidmisest. 5435 Ülesanne: tagada (mürgistusteabe kogumine ja töötlemine ning) mürgistusalase teabe edastamine 5436 elanikkonnale ja tervishoiuteenuse osutajatele, sealhulgas mürgistusalase infoliini 16662 5437 korraldamine ja ööpäevaringne nõustamine. 5438 Ülesanne: teha kemikaaliteave lihtsal kujul kättesaadavaks ja suurendada koolitus- ja 5439 koostöötegevuste abil (haiglate, koolide võrgustikes) teadmisi kemikaalidest ja mürgistusohtudest. 5440  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 5441  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5442 5443 Ülesanne: avalikustada teavet joogivee ja suplusvee kvaliteedinäitajate kohta; nõustada tarbijaid ja 5444 käitlejaid ning annab soovitusi terviseohtude kõrvaldamiseks. 5445  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5446  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5447 Ülesanne: täita kosmeetikamääruse alusel pädeva asutuse ülesandeid ja teha sellega seonduvaid 5448 toiminguid, sealhulgas anda tootjatele, importijatele, levitajale ja kõikidele teistele huvitatud isikutele 5449 nõu kosmeetikamäärusest tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmise kohta ning nõustada 5450 elanikkonda terviseohutusega seotud küsimustes. 5451  Kemikaali elutsükkel: 2-4 5452  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5453 5454 Keskkonnaamet 5455 Ülesanne/ eesmärk: suurendada ennetus- ja teavitustöö mahtu (sh avalikustada raskete 5456 keskkonnarikkumiste infot, et kujundada keskkonnaalast väärkäitumist taunivat avalikku arvamust). 5457 Korraldada keskkonnahariduslikku ja ennetavat tegevust nõustamise, koolitamise kaudu. 5458  Kemikaali elutsükkel: 4-5 5459  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, rohepöörde väljakutsed 5460 5461 TTJA 5462 Ülesanne/ eesmärk: laiendada teavitustegevust, mitmekesistades TTJA infokanaleid. Kujundada 5463 elanikkonna teadlikkust kemikaalide käitlemise osas, s.h toodete osas (sh võttes kasutusele 5464 kaasaegsemad infokanalid, parandades huvigruppidele olulise info kättesaadavust, panustades 5465 haridustegevustesse, suurendades TTJA nähtavust ja sõnumite levikut avalikkuses). 5466 Ülesanne: anda ettevõtjatele ja tarbijatele nõu pädevuse piires REACH-määruse nõuete osas. 167 5467 Ülesanne: anda ettevõtjatele ja tarbijatele nõu pädevuse piires CLP-määruse nõuete osas. 5468 Ülesanne: anda ettevõtjatele ja tarbijatele nõu pädevuse piires biotsiidmääruse nõuete osas. 5469 Ülesanne: nõustada ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid kemikaalide käitlemise küsimustes ja 5470 ettevõtetes asuvate ohtlike paigaldiste osas. 5471  Kemikaali elutsükkel: 2-4 5472  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5473 5474 Päästeamet 5475 Ülesanne: kaasa aidata seotud osapoolte (Päästeameti ja sihtrühmade) oskusteabe ja kemikaalialaste 5476 teadmiste täiendamisele (sh kohalike omavalitsuste, käitlejate ning dokumentide koostajate 5477 teadlikkuse suurendamine kehtestatud nõuetest). Võimestada ja toetada partnereid (sh kohalikke 5478 omavalitsusi) kriisiks valmisolekul ja kriisi lahendamisel nii teadmiste, regionaalse koordinatsiooni kui 5479 ka ressurssidega. 5480 Ülesanne: kujundada elanikele suunatud riskikommunikatsiooni tervikvaade ja viia see vastutava 5481 asutusena ellu. Suurendada elanike, kogukondade ja partnerite teadlikkust ning eneseabistamise 5482 oskusi. 5483 Ülesanne: toetada sihtrühmade süsteemset ja koordineeritud riskikommunikatsiooni, et tagada 5484 elanike ja asutuste iseseisev kriisideks valmisolek. 5485 Ülesanne: tagada vabatahtlike ja partnerite laiema kaasamise võimaluste loomine elanikkonna kaitse 5486 tegevustes. Selleks täpsustatakse vastutusjaotus ja ülesanded tegevuste elluviimisel ning 5487 arendatakse kaasatud osapoolte pädevust. 5488  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5489  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5490 5491 Ravimiamet 5492 Ülesanded: korraldada teavitustööd ravimite õige ja ohutu kasutamise tagamise ning võltsitud 5493 ravimitest hoidumise eesmärgil (sh meedia, sh sotsiaalmeedia, avalikud kampaaniad, avalikud 5494 esinemised, otsekontaktid, infopäevad). 5495  Kemikaali elutsükkel: 4 5496  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5497 5498 Tööinspektsioon 5499 Ülesanne: teavitada üldsust, töötajaid ja tööandjaid töökeskkonna ohtudest. 5500  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5501  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5502 5503 5504 168 5505 ASUTUSTEVAHELINE KOOSTÖÖ 5506 Tabel 22 Kemikaalivaldkonnas asutustevahelist koostööd tegevad riigi- ja kohaliku omavalitsuse 5507 asutused Sotsiaalministeerium x Terviseamet x Ravimiamet x Tööinspektsioon x Keskkonnaministeerium x Keskkonnaamet x Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium x Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet x Transpordiamet x Maaeluministeerium x Põllumajandus- ja Toiduamet x Siseministeerium x Päästeamet x Politsei- ja Piirivalveamet x Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliamet x KOV x 5508 5509 Sotsiaalministeerium 5510 Ülesanne/ eesmärk: panustada eesmärgistatult, järjepidevalt ja tõhusalt riigi, kohaliku tasandi, 5511 kolmanda sektori, kogukondade ja erasektori koostöösse keskkonnast tulenevate terviseriskide 5512 ennetamisel ja vähendamisel (sh kemikaaliohutuse puhul). 5513 Ülesanne: teha koostööd, et elu- ja töökeskkonnast tulenevate riskide ja tervisemõjudega 5514 arvestatakse teiste valdkondade poliitika kujundamisel ja otsuste tegemisel. 5515  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5516  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5517 5518 Kemikaaliohutuse komisjon 5519 Ülesanne: vahetada teavet ja teha ettepanekuid erinevate institutsioonide tegevuse 5520 koordineerimiseks kemikaaliohutuse valdkonnas. 5521  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5522  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5523 5524 Keskkonnaministeerium 5525 Ülesanne: teha oma valdkonnas koostööd riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega. 5526  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5527  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, teadus- ja arendustegevus, 5528 rohepöörde väljakutsed, taristu planeerimine ja rajamine. 169 5529 5530 Ülesanne: koordineerida koostöös Maaeluministeeriumiga nitraaditundliku ala tegevuskava 5531 rakendamist. 5532  Kemikaali elutsükkel: 4 5533  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5534 5535 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 5536 Ülesanne: teha oma valdkonnas koostööd riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksustega. 5537  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5538  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5539 5540 Maaeluministeerium 5541 Ülesanne: arendada koostööd riigiasutuste (sh KeMi ja selle haldusala asutustega) ning kohaliku 5542 omavalitsuse üksustega. 5543  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5544  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, rohepöörde väljakutsed, 5545 valdkonna taristu planeerimine ja rajamine. 5546 5547 Siseministeerium 5548 Ülesanne: arendada koostööd vastutusvaldkonnas teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse 5549 üksuste, valitsusväliste organisatsioonide, avalikkusega. 5550  Kemikaali elutsükkel: 1-4 5551  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5552 5553 Terviseamet 5554 Ülesanne: teha koostööd valitsusasutuste ja teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksustega. 5555  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5556  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5557 5558 Keskkonnaamet 5559 Ülesanne: koolitada ja nõustada kohalikke omavalitsusi, et toetada neid ameti pädevuses olevate 5560 keskkonnaküsimuste lahendamisel. 5561  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5562  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, rohepöörde väljakutsed, 5563 valdkonna taristu planeerimine ja rajamine. 5564 5565 Ülesanne: arendada koostööd riigiasutuste (pm Terviseameti, Päästeameti ja TTJA-ga) ning kohaliku 5566 omavalitsuse üksustega. 170 5567  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5568  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, rohepöörde väljakutsed, 5569 valdkonna taristu planeerimine ja rajamine. 5570 5571 TTJA 5572 Ülesanne: teha vastavalt vajadusele oma pädevuse piires koostööd asjakohaste valitsusasutuste ja 5573 teiste riigiasutustega, kohaliku omavalitsuse üksustega.84 5574  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5575  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, rohepöörde väljakutsed, 5576 valdkonna taristu planeerimine ja rajamine. 5577 5578 Põllumajandus- ja Toiduamet 5579 Ülesanne: teha oma pädevuse piires koostööd teise valitsusasutuste, valitsusasutuste hallatavate 5580 riigiasutuste ning kohaliku omavalitsuse üksustega. 5581  Kemikaali elutsükkel: 3,4 5582  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 5583 5584 Päästeamet 5585 Ülesanne/ eesmärk: tagada hästi toimiv regionaalne kriisikoordinatsioon. Tagada, et kohalikud 5586 omavalitsused edendavad elanikkonnakaitsealaseid tegevusi ning on valmis kriise lahendama. 5587 Ülesanne: nõustada kohalikke omavalitsusi kriisikomisjonide tegevustes ning kriisiks valmistumisel, 5588 selle lahendamisel ja toimepidevuse tagamisel, elanike ja kogukonnaga seotud 5589 elanikkonnakaitsealaste tegevuste planeerimisel ja elluviimisel ning elutähtsa teenuse osutajate 5590 (ETO-de) kontrollõppuste tegemisel. 5591 Ülesanne: koordineerida kohaliku ja regionaalse tasandi elanikkonnakaitse tegevusi.85 5592 Ülesanne: teha koostööd planeerimisalase tegevuse korraldajaga ja kooskõlastada planeering, kui 5593 planeeringuga kavandatakse ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte rajamist, kui planeeringualal 5594 või selle vahetus läheduses asub ohtlik või suurõnnetuse ohuga ettevõte. 5595  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5596  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5597 5598 Maksu- ja Tolliamet 5599 Ülesanne: teha koostöö teiste ametiasutustega. 84 Peamised koostöö partnerid: tooteohutuse kemikaali valdkonnas tehakse koostööd TA-ga,KeA-ga. TA, PTA, RA ja TTJA moodustavad ka ühiselt piiripealsete toodete ekspertgrupi, mis vajadusel hindab toodete juures ka kemikaalide temaatikat. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete valdkonnas tehakse koostööd PäA-ga, vajadusel EMTA-ga, KOV-idega, PTA-ga, RAB-iga, KeA-ga ja TA-ga. Lõhkematerjali ja pürotehniliste toodete valdkonnas teeme koostööd PPA-ga, KAPO-ga, EMTA-ga, vajadusel KOV-idega. 85 Selleks korraldatakse kriisikomisjonide kaudu riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste koostööd kriiside ennetamisel, kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel. Kriisi lahendavat juhtasutust toetatakse regionaalsel tasandil. 171 5600  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5601  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 5602 5603 Ravimiamet 5604 Ülesanne: teha koostööd teiste riigiasutustega ülesannete täitmisel. 5605  Kemikaali elutsükkel: 3,4 5606  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 5607 5608 Transpordiamet 5609 Ülesanne: teha koostööd teiste riigiasutustega ülesannete täitmisel. 5610  Kemikaali elutsükkel: 3,4 5611  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 5612 5613 Politsei- ja Piirivalveamet 5614 Ülesanne: teha koostööd teiste riigiasutustega ülesannete täitmisel. 5615  Kemikaali elutsükkel: 3,4 5616  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 5617 5618 Tööinspektsioon 5619 Ülesanne: teha koostööd täidesaatva riigivõimu asutuste ning kohaliku omavalitsuse üksustega oma 5620 pädevusvaldkonnas. 5621  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5622  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5623 5624 5625 RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ 5626 Tabel 23 Kemikaalivaldkonna rahvusvahelise koostöö ülesandeid täitvad riigiasutused Sotsiaalministeerium x Terviseamet x Ravimiamet x Tööinspektsioon x Keskkonnaministeerium x Keskkonnaamet x Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium x Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet x Transpordiamet x Maaeluministeerium x Põllumajandus- ja Toiduamet x Siseministeerium x Päästeamet x 172 Politsei- ja Piirivalveamet x Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliamet x KOV 5627 5628 Sotsiaalministeerium 5629 Ülesanne: koordineerida ja korraldada ministeeriumi ning valitsemisala asutuste rahvusvahelist 5630 koostööd ning ministeeriumi tegevust, mis seondub rahvusvaheliste või teiste riigiüleste 5631 organisatsioonide liikmelisusega. 5632  Kemikaali elutsükkel: 3,4 5633  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5634 Ülesanne: täita detergendimääruse pädeva asutuse ülesandeid (sh suhtlemine ja teabevahetus). 5635  Kemikaali elutsükkel: 3,4 5636  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5637 5638 Keskkonnaministeerium 5639 Ülesanne: koordineerida ja korraldada ministeeriumi ning valitsemisala asutuste rahvusvahelist 5640 koostööd ning ministeeriumi tegevust, mis seondub rahvusvaheliste või teiste riigiüleste 5641 organisatsioonide liikmelisusega (sh kemikaali- ja jäätmekorraldusega seotud rahvusvahelises 5642 koostöös osalemine; merekeskkonna kaitse alases koostöös osalemine vastavalt ÜRO mereõiguse 5643 konventsiooni (UNCLOS) rakendamisega Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioonile ning 5644 muudes Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse tegevustes; veealases koostöös EL 5645 institutsioonides). 5646  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5647  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, teadus- ja arendustegevus, 5648 rohepöörde väljakutsed, taristu planeerimine ja rajamine. 5649 5650 Maaeluministeerium 5651 Ülesanne: kavandada ja koordineerida valdkonnas riiklikke ja rahvusvahelisi koostööprojekte, teha 5652 valdkonnas rahvusvahelist koostööd (taimekaitsevahendid, väetised). 5653  Kemikaali elutsükkel: 3,4 5654  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, teadus- ja arendustegevus, 5655 roheleppe väljakutsed. 5656 5657 Ülesanne: vastutada rahvusvahelise toidustandardite programmiga Codex Alimentarius seotud 5658 teabevahetuse eest Eestis ning koordineerida koostööd Euroopa Toiduohutusametiga (EFSA), 5659 Euroopa Komisjoniga ning Euroopa Liidu liikmesriikide toidujärelevalveasutustega. 5660 5661  Kemikaali elutsükkel: 2-4 5662  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, teadus- ja arendustegevus, 5663 roheleppe väljakutsed 173 5664 5665 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 5666 Ülesanne: koordineerida ja korraldada ministeeriumi ning valitsemisala asutuste rahvusvahelist 5667 koostööd ning ministeeriumi tegevust, mis seondub rahvusvaheliste või teiste riigiüleste 5668 organisatsioonide liikmelisusega. 5669  Kemikaali elutsükkel: 1-4 5670  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus. 5671 5672 Ülesanne: teha Euroopa Liidu liikmesriikide turujärelevalveasutuste piiriülest koostööd EL 5673 turujärelevalve ja toodete vastavuse VI peatükis sätestatu kohaselt. 5674  Kemikaali elutsükkel: 3,4 5675  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5676 Ülesanne: määrata ühtne kontaktasutus, kes täidab EL turujärelevalve ja toodete vastavuse määruse 5677 artikli 10 lõikes 4 sätestatud ülesannet - aidata teha eri liikmesriikidel turujärelevalvealast koostööd. 5678  Kemikaali elutsükkel: 3,4 5679  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5680 Siseministeerium 5681 Ülesanne: koordineerida ja korraldada ministeeriumi ning valitsemisala asutuste rahvusvahelist 5682 koostööd ning ministeeriumi tegevust, mis seondub rahvusvaheliste või teiste riigiüleste 5683 organisatsioonide liikmelisusega. 5684  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5685  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5686 5687 Terviseamet 5688 Ülesanne: pädeva asutusena täita PIC-määrusega pandud ülesandeid edendades ühist vastutust ja 5689 koostööd rahvusvahelisel kauplemisel ohtlike kemikaalidega ning kaitsta inimtervist ja keskkonda, 5690 andes arengumaadele teavet, kuidas ohtlikke kemikaale ohutult ladustada, transportida, kasutada ja 5691 kõrvaldada. 5692 Ülesanne: pädeva asutusena aidata kaasa Rotterdami konventsiooni86 rakendamisele. 5693  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 5694  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5695 5696 Ülesanne: teha koostööd Euroopa institutsioonidega ning teiste riikide asjaomaste asutuste ja 5697 rahvusvaheliste organisatsioonidega. Panustada aktiivselt riiklikes ja regionaalsetes kriisi-, 5698 turvalisuse- ja tervisevõrgustikes. 5699 86 Rotterdami konventsioon on teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlev kokkulepe. 174 5700 Ülesanne/ eesmärk: liidenduda Euroopa Kemikaaliameti uue mürgistusteabekeskuste tsentraalse 5701 andmebaasiga ja teha mürgistusalaste ohujuhtumite puhul koostööd partneritega Euroopa Liidust. 5702  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5703  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5704 Ülesanne: aidata kaasa REACH-määruse kohaselt asutatud komiteede, foorumi ja nende töörühmade 5705 tegevusele ning teha koostööd Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kemikaaliametiga. 5706  Kemikaali elutsükkel: 3,4 5707  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus. 5708 5709 Ülesanne: aidata kaasa BPR kohaselt asutatud biotsiidikomitee ja selle töörühmade tegevusele ning 5710 teha koostööd Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kemikaaliametiga. 5711  Kemikaali elutsükkel: 2-4 5712  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 5713 Ülesanne: osaleda ja aidata kaasa kosmeetikamääruse kohaselt asutatud komiteede, töörühmade 5714 tegevusele ning teha koostööd Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide asjakohaste asutustega, sh 5715 kosmeetikatoote kasutamisel ilmnenud tõsise soovimatu mõju korral ning kosmeetikamääruse art 5716 29-30 sätestatud korras. 5717  Kemikaali elutsükkel: 2-4 5718  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus. 5719 Ülesanne: teha määratud riikliku asutusena koostööd Keemiarelvade Keelustamise 5720 Organisatsiooniga (OPCW) keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise 5721 keelustamise ning nende hävitamise konventsioonis ette nähtud kohustuste täitmiseks. 5722  Kemikaali elutsükkel: 2-4 5723  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 5724 Ülesanne: osaleda tubakatarbimise piiramise ühismeetme JATC2 tubakatoodete tarbimise piiramise 5725 valdkonna aruteludes. 5726  Kemikaali elutsükkel: 2-4 5727  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 5728 5729 Keskkonnaamet 5730 Ülesanne: arendada koostööd välisriikide vastavate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. 5731 (nt aidata kaasa Baseli konventsiooni rakendamisele ning osaleda nt erinevates IMPEL, Helcom ja 5732 EMSA87 projektides, Piiriveekogude töörühmas (Eesti, Venemaa) jms). 5733  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5734  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, rohepöörde väljakutsed, 5735 valdkonna taristu planeerimine ja rajamine. 5736 5737 TTJA 87 EMSA - Euroopa Meresõiduohutuse Amet. 175 5738 Ülesanne: osaleda oma pädevuse piires rahvusvahelises koostöös ning vahetada teavet teiste riikide 5739 pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Arendada koostööd välisriikide vastavate 5740 asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Osaleda teiste liikmesriikidega ühisprojektides 5741 kemikaali valdkonnas toodete osas (nt kemikaalid mänguasjades). 5742  Kemikaali elutsükkel: 1-4 5743  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus. 5744 Ülesanne: teatada Euroopa Komisjonile suurõnnetuse ohuga ettevõtete nimetused ja aadressid ning 5745 nende tegevused. 5746  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5747  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5748 Ülesanne: menetleda läbi ICSMS-i laekunud ning Ametile suunatud teateid, abistada teise liikmesriigi 5749 turujärelevalveasutust Eesti ettevõtjaga kontakti saamiseks. 5750  Kemikaali elutsükkel: 3,4 5751  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5752 5753 Põllumajandus- ja Toiduamet 5754 Ülesanne: täita oma tegevusvaldkonnas riikliku pädeva ja kontaktasutuse ülesandeid rahvusvaheliste 5755 organisatsioonide ja Euroopa Liidu koostöövõrgustikus ja kiirhoiatussüsteemis. 5756 5757 Ülesanne: teha oma pädevuse piires koostööd välisriigi asjakohase ametiasutuse ja rahvusvahelise 5758 organisatsiooniga. 5759  Kemikaali elutsükkel: 3, 5 5760  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 5761 5762 Päästeamet 5763 Ülesanne: osaleda oma pädevuse piires rahvusvahelises koostöös ning vahetada teavet teiste riikide 5764 pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. 5765  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5766  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus, valdkonna taristu 5767 planeerimine ja rajamine 5768 5769 Maksu- ja Tolliamet 5770 Ülesanne: teha koostööd välisriikide ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning 5771 osaleda Euroopa Liidu institutsioonide töös oma valdkonnas; korraldada rahvusvahelist maksu- ja 5772 tollialast infovahetust; osaleda rahvusvahelistes töögruppides või projektides. 5773  Kemikaali elutsükkel: 3, 5 5774  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus 5775 5776 Politsei- ja Piirivalveamet 176 5777 Ülesanne: täita EL lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise määruses sätestatud riikliku 5778 kontrapunkti rolli (kahtlustäratavatest tehingutest, kaotsiminekutest ja vargustest teatamine). 5779  Kemikaali elutsükkel: 2,3 5780  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 5781 5782 Ravimiamet 5783 Ülesanne: teostada direktiivis 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate 5784 ühenduse eeskirjade kohta) ja määruses 2019/6 (käsitleb veterinaarravimid) sätestatud 5785 teabevahetust ja koostööd Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu, Euroopa Ravimiameti ja teiste 5786 liikmesriikide pädevate asutustega. Teostada narkootikumide lähteainete alast ja narkootiliste ja 5787 psühhotroopsete ainete alast rahvusvahelist koostööd. 5788  Kemikaali elutsükkel: 3 5789  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 5790 5791 Tööinspektsioon 5792 Ülesanne: osaleda oma pädevuse piires rahvusvahelises koostöös ning vahetada teavet teiste riikide 5793 pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. 5794  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5795  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5796 5797 Kemikaalivaldkonna ülesandeid täitvad riigiasutused esindavad Eesti kemikaalivaldkonna huve ja 5798 täidavad Eesti kohustusi erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides, töögruppides, kohtumistel 5799 ja muudes koostöövormides. 5800 Riigiasutuste konsultatsiooni ja dokumendianalüüsi abil selgitati täpsemalt riigiametite 5801 olulisem/panustavam osalemine ja ka üldised ülesanded nendes koostöövormides. 5802 5803 Tabel 24 Rahvusvahelistest konventsioonidest ja muudest kokkulepetest tulenevad kohustused Vastutav Organisatsioon, töögrupp või kohtumine Täidetavad ülesanded asutus SoM Rahvusvaheline keskkonnatöögrupp kemikaalide EL Nõukogu rahvusvaheliste teemal (WPIEI Chemicals) keskkonnaasjade töögrupp kemikaalide teemal. Töögrupp valmistab ette EL-i ja liikmesriikide ühiseid seisukohti kemikaalide küsimustes erinevateks konventsioonide osaliste konverentsideks, muudeks rahvusvahelisteks üritusteks või rahvusvahelistele organisatsioonidele vastuste koostamiseks. Töögrupis käsitletakse Stockholmi-, Rotterdami- ja Minamata konventsiooni ning SAICMi küsimusi. SoM Rotterdami Konventsioon Baseli, Stockholmi ja Rotterdami konventsioonide osaliste 177 ühendkonverentsil osalemine, kus käsitletakse konventsioonide muudatusi ja tehakse otsuseid seoses nende konventsioonidega. SoM-i vastutusalasse kuuluvad Rotterdami konventsiooniga seotud küsimused. SoM Rahvusvaheline kemikaalide juhtimise Poliitiline raamistik kemikaaliohutuse strateegiline lähenemine (SAICM) edendamiseks kogu maailmas, kus SoM on kontaktpunkt Eestis. SoM Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka Konventsiooniosaliste konverentsil tarbimise leviku vähendamise osalemine, Eesti seisukohtade raamkonventsioon esitamine. Konventsioon tegeleb ka tubakatoode ja nikotiinitoodete koostisainete regulatsiooniga. KeM Baseli konventsioon ohtlikest jäätmetest Valdavalt on nende kohustuste KeM Stockholmi konventsioon püsivate orgaaniliste täitmiseks nimetatud üks ametnik saasteainete kohta ametlikuks kontaktpunktiks. Teatud KeM ÜRO Genfi 1979 piiriülese õhusaaste kauglevi intervalli tagant toimuvad konventsioon ja selle neli protokolli rahvusvahelise leppe kohtumised, kus KeM Saasteainete heite- ja ülekanderegistrite arutatakse selle rakendamist ning protokoll (PRTR) võetakse vajadusel vastu uusi suuniseid KeM Viini 1985. a. osoonikihi kaitse konventsiooni ja juhendeid. Need kohtumised Montreali 1987. a. protokoll toimuvad olenevalt leppest 1-3 aasta KeM Minamata elavhõbedakonventsioon tagant. Ettevalmistused kohtumiseks KeM Kliimamuutuste raamkonventsioon toimuvad ka EL tasandil, kus KeM Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon rahvusvahelises keskkonnaasjade grupis KeM Kyoto protokolli kohtumised lepitakse kokku ühtsed EL riikide KeM Water Convention: UNECE piiriveekogude positsioonid ja läbirääkimiste taktika. konventsioon Mõnevõrra teisiti toimuvad OECD, HELCOM ja MARPOL. Lisaks KeM Espoo konventsioon keskkonnamõjude kohtumistele on vaja enamasti ka hindamisest piiriüleses kontekstis aruandeid esitada ja muud infot saata, KeM Arhusi konventsioon keskkonnainfo kui seda leppe osalistelt küsitakse. kättesaadavuse ja üldsuse kaasamise kohta Enamuste rahvusvaheliste kohustuste KeM ÜRO keskkonnaprogramm UNEP kohtumised rakendamine Eesti tasandil toimub selle KeM Helsingi 1992. a. Läänemere merekeskkonna kaudu, et ka EL õigusaktid on kehtivad, kaitse konventsioon HELCOM mis ELis neid teemasid juba rangelt KeM MARPOL reguleerivad. KeM OECD KeM Rahvusvaheline keskkonnatöögrupp kemikaalide EL Nõukogu rahvusvaheliste teemal (WPIEI Chemicals) keskkonnaasjade töögrupp kemikaalide teemal. Töögrupp valmistab ette EL-i ja liikmesriikide ühiseid seisukohti kemikaalide küsimustes erinevateks konventsioonide osaliste konverentsideks, muudeks rahvusvahelisteks üritusteks või rahvusvahelistele organisatsioonidele vastuste koostamiseks. Töögrupis käsitletakse Stockholmi-, Rotterdami- ja Minamata konventsiooni ning SAICMi küsimusi. KeA ÜRO: Registry System Administrators Forum KeA Baseli konventsiooni EWG on e-waste EL esindajana töögrupis osalemine. Töögrupi eesmärk on üle vaadata, täiendada ning konventiooni 178 osalisriikide konverentsile kinnitamiseks edastada e-jäätmete juhisdokument. TA Keemiarelvade keelustamise konventsioonist Riikliku asutuse ülesannete täitmine tulenev koostöö OPCW-ga konventsiooni artikli VII lõike 4 tähenduses. TA Rotterdami konventsioonist tulenevad pädeva Pädeva asutusena koostöös asutuse ülesanded Sotsiaalministeeriumiga aidata kaasa Rotterdami konventsiooni kohaselt infovahetusele Komisjoni ja sekretariaadi vahel. PäA Piiriülese toimega tööstusõnnetuste Konventsiooni osaliste konverents konventsiooni osaliste konverents toimub kord kahe aasta jooksul. (https://unece.org/conference-parties) Konverents: 1. arutab konventsiooni kohaldamist; 2. nõustab konventsiooniosalisi, et nad suudaksid vältida tööstusõnnetuste piiriülest toimet, oleksid õnnetuseks valmis ja oleksid võimelised selle tagajärjed likvideerima; konverents annab tehnilist abi ja nõu nende konventsiooniosaliste taotluste korral, keda võimalik tööstusõnnetus võib ohustada; 3. moodustab vajaduse korral töörühmi ja muid asjaomaseid organeid, kes valmistavad ette konventsiooni kohaldamisega seotud uuringuid ja dokumente ning teevad ettepanekuid kohaldamisküsimuste arutamiseks konverentsil; 4. täidab muid konventsioonist tulenevaid ülesandeid. PäA Piiriülese toimega tööstusõnnetuste Töögrupi peamised ülesanded: konventsioon, WGI – Working Group on 1. Jälgida konventsiooni Implementation (https://unece.org/working- rakendamist, sh aruandluse koostamine group-implementation).88 konventsiooni rakendamise kohta (konventsiooni rakendamise kohta esitatakse riikide poolt aruanne kord nelja aasta jooksul). 2. Riikidega suhtlemine konventsiooni rakendamise küsimustes. 3. Heade tavade/praktikate kogumine ja teabevahetus. 4. Abistamisprogrammi jälgimine, sh abisaajate riikide hindamisaruannete ja tegevuskavade hindamine/nõustamine. PäA OPCW (Organisation for the Prohibition of Chemical Weapons), asutatud Keemiarelvade 88 Töögrupi tegutsemise periood on 4 aastat, pärast seda on võimalik töögrupist välja astuda või osutuda valituks uuesti 4 aastaks. Eesti valiti töögruppi 2020. aasta lõpus ning töögrupis osalemise periood on 2021-2024. Selle aja sees töögrupist Eesti riigil välja ei ole võimalik astuda, võib vaid liiget vahetada. Kokku on töögrupis 10 liiget erinevatest riikidest. 179 väljatöötamise, tootmise, varumise ja Osalemine OPCW korraldatavatel kasutamise keelustamise ning nende hävitamise koolitustel ja tehnilistel visiitidel. konventsiooni alusel. Hiljuti toimus OPCW tehnilise abi visiit Eestisse, kus koostöös KeA ja PäA toimus operatsioon sõjamürkide tuvastamiseks. Transpordiamet IMO alakomitee CCC Koodeksite muudatused, vajadusel Eesti seisukohtade esindamine. 5804 5805 5806 Tabel 25 EL õigusaktidest tulenevad kohustused Vastutav asutus Organisatsioon, töögrupp või Täidetavad ülesanded kohtumine SoM Euroopa Komisjoni REACH komitee Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) seotud tegevused (piirangud, kemikaalide kasutamiseks autoriseeringute andmine, kõik määruse lisade muutmise ja täiendamisega seotud küsimused, ainete lisamine väga ohtlike kemikaalide nimekirjadesse jne). SoM Euroopa Komisjoni detergentide Eesti seisukohtade esitamine ja kaitsmine. töörühm Töörühmas arutatakse detergentide määruse rakendamisega seonduvaid küsimusi ja püütakse leida ühtlustatud lahendusi probleemidele (jagatud vastutus Terviseametiga). SoM Euroopa Komisjoni Kosmeetikatoodete valdkonna arengute kosmeetikatoodete töörühm ja ja sellega seonduvate õigusaktide komitee võimalikke muudatusi käsitlevatel aruteludel osalemine, seisukohtade esitamine ja hääletamine (jagatud vastutus Terviseametiga) SoM Euroopa Komisjoni hea laboritava Töörühma töös osalemine, Eesti töörühm seisukohtade esitamine. Liikmesriikide hea laboritava (GLP) ekspertide töörühma eesmärk on tagada GLP põhimõtete ühetaoline kohaldamine ja järelevalve kõikides liikmesriikides ja hõlbustada andmete vastuvõtmist liikmesriikide vahel. SoM Euroopa Komisjoni tubakapoliitika Tubakatoodete koostisainete töörühma töörühm töös osalemine, töörühmas käsitletakse tubakatoodete ja elektrooniliste sigarettide koostisainete teavitamist, nende omaduste hindamist ja õigusaktide võimalikke muudatusi. KeM Tööstusheite direktiivi komitee ja Euroopa Komisjoni kohtumistel arutatakse ekspertgrupp rakendamisega seotud küsimusi, kogutakse vajadusel liikmesriikidelt infot, töötatakse välja õigusakti jaoks 180 KeM EMAS määruse komitee rakendusakte jms. Kohtumised toimuvad erineva intervalliga, mõni grupp kohtub mitu korda aastas, mõni vaid korra. Samas, kui kohtumisi ka ei toimu, siis komisjon siiski saadab erinevaid küsimusi KeM Elavhõbeda komitee ja ekspertgrupp liikmesriikidele. KeM RoHS direktiivi komitee ja ekspertgrupp KeM Merestrateegia raamdirektiivi komitee ja muud grupid KeM Veepoliitika raamdirektiivi komitee KeM Nitraadikomitee KeM POS-määruse pädevate asutuste kohtumine Euroopa Komisjon: TWG MRVA KeA (Technical Working Group on EU ETS Monitoring, Reporting, Verification & Accreditation) KeA Euroopa Komisjon: Task Force Monitoring & Reporting KeA Euroopa Komisjon: Task Force Accreditation & Verification KeA Euroopa Meresõiduohutuse Agentuur EMSA KeA ADCO (Euroopa turujärelevalve koostöö võrgustik - ROHS ADCO, Pakendi ADCO, Rehvide ADCO) 181 KeA IMPEL – keskkonnajärelevalve asutuste võrgustik89 TA REACH ja CLP pädevate asutuste Koostöö Euroopa Komisjoni, ECHA ja teiste ekspertgrupp CARACAL liikmesriikidega REACH- ja CLP-määruste ning vastavate strateegiate rakendamiseks ning kaasa aitamine strateegiliste algatuste ja delegeeritud aktide ettevalmistamisel. TA ECHA Haldusnõukogu Osalemine ECHA tööd puudutavate otsuste vastu võtmisel. TA ECHA Liikmesriikide komitee Katsetamisettepanekute, vastavuse kontrolli ning aine hindamise otsuste eelnõude menetlemine. Ühenduse ainete hindamise plaani kohta arvamuse esitamine. Arvamuse esitamine ainete väga ohtlikuks aineks identifitseerimiseks ning ECHA soovituste kohta väga ohtlike ainete lisamiseks REACH-määruse XIV lisasse. TA ECHA Riskihindamise komitee Ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse ettepanekute, piiranguettepanekute ning autoriseerimistaotluste hindamine ja arvamuse esitamine komisjonile. TA BPR pädevate asutuste ekspertgrupp Ekspertgrupp abistab komisjoni (CA) poliitikaalgatuste ja delegeeritud aktide ettevalmistamisel ning biotsiidimääruse rakendamisel, sealhulgas liikmeriikide teatava tegevuse koordineerimisel. TA Alaline biotsiidikomitee (SCBP) Komitee esitab arvamusi seadusandlike meetmete eelnõude kohta, mida komisjon kavatseb vastu võtta. TA ECHA biotsiidi koordineerimisrühm Biotsiidilubade vastuväidete lahendamine. (CG) 89 IMPEL on järelevalve asutuste tööle suunatud liikmesriikide võrgustik. Seal osaleb KeA, vabatahtlikult on sinna panustanud ka KeM. 182 TA ECHA Biotsiidikomitee Biotsiidikomitee vastutab kemikaaliameti arvamuse ettevalmistamise eest järgmistes küsimustes: a) taotlused toimeainete heakskiitmiseks ja heakskiitmise otsuse uuendamiseks; b) toimeainete heakskiitmise otsuse läbivaatamine; c) taotlused artiklis 28 sätestatud tingimustele vastavate toimeainete I lisasse kandmiseks ning selliste toimeainete I lisasse kandmise otsuste läbivaatamine; d) asendamisele kuuluvate toimeainete kindlakstegemine; e) taotlused biotsiidile liidu loa saamiseks, liidu loa uuendamiseks, tühistamiseks ja muutmiseks, välja arvatud haldusmuudatustega seotud taotluste puhul; f) vastastikuse tunnustamisega seotud teadus- ja tehnilised küsimused kooskõlas artikliga 38; g) komisjoni või liikmesriikide pädevate asutuste taotlusel muud käesoleva määruse kohaldamisel tekkivad küsimused, mis on seotud tehniliste suunistega või ohuga inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale. TA ECHA Biotsiidikomitee HH WG (tervis) Saadud teabe hindamine ja biotsiidikomiteele otsuse edastamine. TA ECHA Biotsiidikomitee EFF WG Saadud teabe hindamine ja (tõhusus) biotsiidikomiteele otsuse edastamine. TA ECHA Biotsiidikomitee ENV WG Saadud teabe hindamine ja (keskkond) biotsiidikomiteele otsuse edastamine. TA ECHA Biotsiidikomitee APCP WG Saadud teabe hindamine ja (füüs.-keem. omadused) biotsiidikomiteele otsuse edastamine. TA ECHA Jõustamisteabe vahetamise Osalemine REACH-, CLP-, PIC-, POS- ja foorum biotsiidimääruse kohase järelevalve koordineerimises ja järelevalvetegevuste ühtlustamises ELs. TA ECHA PBT ekspertgrupp Saada teaduslikke hinnanguid ja ise kaasa rääkida ainete püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste omaduste hindamise osas ning olla kursis valdkonna teaduslike arengutega. 183 TA Üks aine, üks hindamine ekspertgrupp Koostöö komisjoni, liikmesriikide ning (Expert Group on One Substance, One teiste EL institutsioonidega „üks aine, üks Assessment) hindamine“ lähenemisviisi rakendamiseks – õigusaktide ja algatuste ettevalmistamisele kaasa aitamine ning arvamuste vahetamine osapoolte vahel. TA Tubakatoodete "subgroup on Tubakatoodete valdkonna arengute ja ingredients" ühisprojektide aruteludes osalemine ja seisukohtade esitamine. TA Tubakatoodete pädevate asutuste Tubakatoodete valdkonna arengute ja kohtumine ühisprojektide aruteludes osalemine ja seisukohtade esitamine. TA Alaline kosmeetikatoodete komitee Komitee esitab arvamusi seadusandlike (COSCOM) meetmete eelnõude kohta, mida komisjon kavatseb vastu võtta. TA Kosmeetikatoodete töörühm Töörühm koosneb liikmesriikide (COSWG) kosmeetika pädevate asutuste ekspertidest, mis abistab komisjoni poliitikaalgatuste ja kosmeetika valdkonda puudutavate õigusaktide ettevalmistamisel. TA Kosmeetika ADCO töörühm PEMSAC Töörühm koosneb liikmesriikide kosmeetika pädevate asutuste ja järelevalveasutuste esindajatest, mis töötab kosmeetikamääruse rakendamisel, sealhulgas liikmeriikide teatava tegevuse koordineerimisel ning ühisprojektide välja töötamisel. MKM Euroopa Komisjoni (EK) Lõhkeainete Oma tegevusvaldkonnas EL lähteainete ekspertgrupp otsustusprotsessis osalemine: EL juhiste, õigusaktide läbirääkimine, ülevõtmine ja rakendamine, sealjuures ministeeriumi seisukohtade kujundamine ja Eesti seisukohtade kaitsmine, riigi esindamine ja riigi seisukohti peegeldavate juhiste koostamine, selleks vajaliku sisendi andmine. 184 MKM EK lõhkematerjalide ekspertgrupp MKM EK pürotehniliste toodete ekspertgrupp MeM AGRIFISH (ministrite nõukogu) Vastavalt päevakorras olevatele teemadele, koostab positsioonid ja osaleb aruteludes. MeM Toiduahela ja loomatervishoiu alaline MEM või ka PTA ametnik koostab Eesti komitee (PAFF) – hõlmab kõiki positsiooni ja osaleb toiduahela valdkondasid taimed, istungil/aruteludel/hääletustel. loomad, toit ja sööt sh taimekaitsevahendid MeM Euroopa Komisjoni Väetiste Koostab Eesti positsiooni ja osaleb ekspertgrupp aruteludel. 185 TTJA CCA – Seveso Committee of Võtta osa kohtumistest valdkondliku Competent Authorities (direktiiv informatsiooni/kogemuste jagamiseks 2012/18/EL, artikkel 27) ning saamiseks. PäA TWG2 (Technical Working Group) TWG2 eesmärk on tagada Seveso direktiivi rakendamine ühtsete põhimõtete alusel, ning suunatud rohkem inspekteerimise teemadele. Peamine eesmärk on seotud ühiste inspekteerimise kriteeriumite väljatöötamisega. PäA MJV (The Mutual Joint Visit Program) MJV eesmärk on tagada Seveso direktiivi rakendamine ühtsete põhimõtete alusel, sh parandada tõhusust ja kvaliteeti. Töögrupis on teemade põhine lähenemine. PTA Taimekaitsevahendite seadustöögrupp (Taimede, Loomade, Toidu ning Sööda Alaline Komitee) 5807 5808 Tabel 26 Muud rahvusvahelised kohustused Vastutav asutus Organisatsioon, töögrupp või Teie organisatsiooni täidetavad kohtumine ülesanded SoM OECD kemikaalide ja biotehnoloogia Komitee töös osalemine ja Eesti komitee seisukohtade esitamine. Komitee juhib OECD kemikaali- ja biotehnoloogia alast tööd. Kohtumistel antakse ülevaade töörühmade töödest ja kinnitatakse tööplaane ja tegevuskavasid, tutvustatakse valdkonna arenguid. 186 SoM OECD hea laboritava (GLP) töörühm GLP süsteemiga seotud tehnilised ja mittetehnilised tegevused. Eesti seisukohtade esindamine ja kaitsmine. Eesti GLP programmi töös hoidmine. SoM The Advisory Committee for Safety and Komitee töös osalemine ja Eesti Health at Work (ASCH) - Tööohutuse ja seisukohtade esitamine EL-i algatuste töötervishoiu nõuandekomitee kohta töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. Programmide, strateegiate arutamine, koostamises osalemine, töötervishoiu ja tööohutuse prioriteetide seadmine. Liikmesriikide kogemuste ja arvamuste vahetamine ning sidusrühmadega koostöö arendamine. SoM WHO the European Environment and Töös osalemine, liikmesriikide Health Task Force (EHTF) kogemuste ja arvamuste vahetamine ning sidusrühmadega koostöö arendamine. Erinevad alateemad: mürgistusteabekeskuste töö, biomonitooring, üldine kemikaaliohutus jne. KeM Rahvusvaheline plastilepe KeM Kemikaalide- ja jäätmete rahvusvaheline teaduspaneel (midagi sarnast, nagu IPCC on kliimamuutuste teemal) KeM Rahvusvaheline kemikaalide- ja jäätmete uus raamistik (SAICM beyond 2020) KeM Euroopa Keskkonnaagentuuri kohtumised KeA Eesti-Soome ja Eesti-Läti piiriülese keskkonnamõju hindamise komisjon TI SLIC CHEMEX töögrupp [SLIC - EL Osavõtt töögrupi tööst, juhiste Vanemtööinspektorite komitee] väljatöötamine EL TI-dele, et ühtlustada teadmisi, praktikat, ühtset TI SLIC CHEMEX alagrupp - LongLatency toimimist. Transpordiamet The Memorandum of Understanding MoU muudatused, tõlgendamise (Baltic Sea) (ohtlike kaupade vedu) küsimused, teatud aja tagant korraldajariik. TTJA TWG 2 – Technical Working Group for Võtta osa kohtumistest valdkondliku Seveso Inspections informatsiooni/kogemuste jagamiseks ning saamiseks. TTJA MJV (Mutual Joint Visit) Workshops Võtta osa kohtumistest valdkondliku (Seveso) informatsiooni/kogemuste jagamiseks ning saamiseks. TTJA SEG – Seveso Expert Group Võtta osa kohtumistest valdkondliku informatsiooni/kogemuste jagamiseks ning saamiseks. 187 TTJA CASP Võtta osa kohtumistest valdkondliku informatsiooni/kogemuste jagamiseks ning saamiseks. Osaleda ELi liikmesriikide ühisprojektides sh testida erinevaid tooteid (mh kemikaalide osas). 5809 5810 5811 Tabel 27 Vabatahtlik rahvusvaheline koostöö Vastutav asutus Organisatsioon, töögrupp või kohtumine Täidetavad ülesanded KeM IMPELi võrgustik (https://www.impel.eu/en) Osalemine võrgustikus. KeM KeM on ühinenud ka erinevate riikide algatustega mingi teema olulisuse tõstmiseks. Näiteks SAICM beyond 2020 edendamiseks oli Rootsis loodud ambitsioonikate riikide liit. Lisaks erinevad kliima, mere ja vee teemalised deklaratsioonid, millega Eesti on ühinenud. Elurikkuse poolelt on kaudne seos näiteks ka hea tahte koalitsioonil tolmeldajate kaitseks, millega ka Eesti on ühinenud. KeM Holland on loonud väikeste liikmesriikide Osalemine võrgustikus. grupi, et arutada safe-by-design teemadel (EL kemikaalistrateegiast tuleb ka see põhimõte, et kemikaalid ja tooted peaksid tulevikus vastama safe and sustainable by design põhimõtetele). TA Tubakatarbimise piiramise ühismeede Tubakatoodete tarbimise piiramise (JATC2) valdkonna aruteludes osalemine ja meie praktikate jagamine. TA EDQM (Euroopa Nõukogu juures asuv Kosmeetikatoodete Euroopa Ravimite ja Tervishoiu Direktoraat) järelevalveprojektid, kosmeetika kosmeetika töörühm ja OCCL laborite terviseohutust aktuaalsete võrgustik teemade tõstatamine ja uuringuprojektide läbiviimine, uute laborimetoodikate arendamine ja juurutamine. PäA OECD kemikaaliõnnetuste töögrupp (OECD Osalevad nii SiM kui ka PäA. SiM Working Group on Chemical Accidents) osaleb poliitikakujundamiseks vajaliku laiema vaate saamiseks ja 188 vajadusel teabe vahetamiseks teiste töögrupi liikmetega. PäA osaleb teiste töörühma liikmetega kemikaaliohutuse (sh järelevalve) arengute teabevahetuses ja valdkondlike rahvusvaheliste andmebaaside kasutamisel vajaliku teabe saamiseks. 5812 5813 Ravimiamet 5814 Ravimiamet osaleb Euroopa komisjoni, Euroopa Ravimiameti, Euroopa ravimiametite juhtide kogu 5815 ravimitega seotud erinevates töörühmades ning teistes rahvusvahelistes töögruppides, mis on 5816 seotud ravimite, narkootikumide lähteainete ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega (nt 5817 PIC/C, WHO, CND, OMCL, EDQM ja veel mitmed teised). Kokku on 2022. aastal plaanis osaleda 72 5818 erinevas rahvusvahelises töörühmas. 5819 5820 5821 5822 TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS 5823 Tabel 28 Kemikaalivaldkonna teadus- ja arendustegevust toetavaid ülesandeid täitvad riigiasutused Eesti tasand Rahvusvaheline tasand Sotsiaalministeerium x Terviseamet x Ravimiamet Tööinspektsioon Keskkonnaministeerium x Keskkonnaamet x x Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Transpordiamet Maaeluministeerium Põllumajandus- ja Toiduamet x Siseministeerium Päästeamet x Politsei- ja Piirivalveamet Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliamet KOV 5824 5825 Rahvusvaheline tasand 189 5826 Sotsiaalministeerium 5827 Ülesanne: analüüsida tootearendust ja innovatsiooni soodustavaid võimalusi. Soodustada ohtlike 5828 kemikaalide ohutumate alternatiividega asendamise ja parima tehnoloogia kasutamist. 5829 Ülesanne: edendada kemikaaliohutuse teadusuuringute ja nt biomonitooringu vallas koostöö 5830 edendamist ning nende tulemustega arvestamist nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil. 5831  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5832  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5833 5834 Keskkonnaministeerium 5835 Ülesanne: osaleda rahvusvahelises TA koostöös. Osaleda Eesti ja rahvusvahelistes keskkonna- ja 5836 teadusasutuste võrgustikes ning algatada seal Keskkonnaministeeriumi jaoks olulisi teemakäsitlusi ja 5837 projekte.90 5838  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5839  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, taristu planeerimine ja 5840 rajamine, teadus- ja arendustegevus, rohepöörde väljakutsed 5841 5842 Keskkonnaamet 5843 Ülesanne: osaleda rahvusvahelises TA koostöös. Osaleda Eesti ja rahvusvahelistes keskkonna- ja 5844 teadusasutuste võrgustikes ning algatada seal Keskkonnaameti jaoks olulisi teemakäsitlusi ja 5845 projekte. 5846  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5847  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, taristu planeerimine ja 5848 rajamine, teadus- ja arendustegevus, rohepöörde väljakutsed 5849 5850 Eesti tasand 5851 Sotsiaalministeerium 5852 Ülesanne: edendada koostööd kemikaaliohutuse teadusuuringute ja biomonitooringu vallas ning 5853 arvestada nende tulemustega nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil. 5854  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5855  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5856 Kemikaaliohutuse komisjon 5857 Ülesanne: teha ettepanekuid valdkonna eest vastutavale ministrile kemikaaliohutuse uuringuteks. 5858  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5859  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 90 EL tasandil on alanud pikaajalisem kemikaali riskihindamise partnerlus https://www.anses.fr/en/content/european-partnership-assessment-risks-chemicals-parc, kus SoM on peavastutaja, kuid ka KeM on kaasatud. SoM ja KeM toetavad ühiselt Tartu Ülikooli osalemist selles partnerluses. 190 5860 5861 Terviseamet 5862 Ülesanne: soodustada teadus- ja arendustööd valdkonnas. 5863  Kemikaali elutsükkel: 2,3,4 5864  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5865 5866 Keskkonnaamet 5867 Ülesanne: teha koostööd teadus- ja arendusorganisatsioonidega. 5868  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5869  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, taristu planeerimine ja 5870 rajamine, teadus- ja arendustegevus, rohepöörde väljakutsed 5871 5872 Ülesanne: korraldada koostööd teadusasutustega ja teadlastega metoodikate arendamiseks (sh loob 5873 teadusnõukoja), teenistujate teadlikkuse suurendamiseks ning Keskkonnaameti jaoks oluliste 5874 teadusuuringute läbiviimiseks. 5875  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5876  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, taristu planeerimine ja 5877 rajamine, teadus- ja arendustegevus, rohepöörde väljakutsed 5878 5879 Põllumajandus- ja Toiduamet 5880 Ülesanne: teha otsuseid teadus- ja arendustegevuseks loa andmise kohta EÜ nr 1107/2009 artiklis 5881 54 nimetatud luba teadus- või arendustegevuseks. 5882  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 5883  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, teadus- ja arendustegevus 5884 Ülesanne: teha otsuseid teadustöös kasutatava väetise Eestisse toimetamise kohta. 5885  Kemikaali elutsükkel: 3 5886  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, teadus- ja arendustegevus 5887 5888 Päästeamet 5889 Ülesanne: soodustada teadus- ja arenduskoostööd valdkonnas. 5890  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5891  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5892 5893 5894 5895 RIIKLIK JÄRELEVALVE 5896 Tabel 29 Kemikaalivaldkonna järelevalve ülesandeid täitvad riigi. Ja kohaliku omavalitsuse asutused Sotsiaalministeerium x 191 Terviseamet x 5897 Ravimiamet x 5898 Tööinspektsioon x Keskkonnaministeerium x 5899 Keskkonnaamet x Majandus- ja 5900 Kommunikatsiooniministeerium 5901 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet x Transpordiamet x 5902 Maaeluministeerium 5903 Põllumajandus- ja Toiduamet x Siseministeerium 5904 Päästeamet x Politsei- ja Piirivalveamet x 5905 Rahandusministeerium 5906 Maksu- ja Tolliamet x KOV x 5907 5908 5909 Sotsiaalministeerium 5910 Ülesanne: minister volitab lepinguga kvaliteedijuhtimise süsteemide hindamise alal rahvusvaheliselt 5911 tunnustatud asutuse tegutsema uuringuid tegevate laborite hea laboritava nõuetele vastavuse 5912 hindamise ja tõendamise asutusena. 5913  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5914  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5915 5916 Keskkonnaministeerium 5917 Ülesanne/ eesmärk: tõhustada valdkonnas jäätmealast järelevalvet. 5918  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5919  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5920 5921 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 5922 Ülesanne: korraldada koostöös turujärelevalveasutustega üldise riikliku järelevalvestrateegia 5923 koostamine, vastavalt EL turujärelevalve ja toodete vastavuse määruse artiklis 13 sätestatud nõuetele. 5924  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5925  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5926 5927 Ülesanne: moodustada turujärelevalves osalevate asutuste koostöö ja teabevahetuse edendamiseks 5928 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde turujärelevalve nõukogu.91 91 Turujärelevalve nõukogusse kuuluvad kõigi toote nõuetele vastavuse seaduse alusel turujärelevalves osalevate asutuste ja nende valitsemisalade ministeeriumide esindajad. Turujärelevalve nõukogu ülesandeks on teha ettepanekuid: a) turujärelevalve ja tooteohutuse strateegiliste eesmärkide püstitamiseks; b) 192 5929  Kemikaali elutsükkel: 3,4 5930  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5931 5932 Terviseamet 5933 Ülesanne: teha järelevalvet REACH-määruse ja CLP-määruse nõuete täitmise üle ning riigisiseselt 5934 koordineerida teiste järelevalveasutuste vahelist REACH- ja CLP-määruste järelevalvet Euroopa 5935 Kemikaaliameti Foorumi poolt väljatöötatud projektide läbiviimiseks. 5936 Ülesanne: teha järelevalvet detergendi turule laskmise nõuete täitmise üle. 5937 Ülesanne: teha järelevalvet ohtlike kemikaalide arvestuse üle. 5938 Ülesanne: teha järelevalvet biotsiidi ja biotsiidiga töödeldud toote kättesaadavaks tegemisele 5939 kehtestatud nõuete täitmise üle biotsiidi tootja ja importija juures ning toodete hulgimüügil, 5940 biotsiidile kehtestatud nõuete ja selle kasutamise üle kutselise kahjuritõrjeteenuse osutaja juures 5941 ning rahvatervise seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusega reguleeritud valdkondades. 5942 Ülesanne: teha järelevalvet kosmeetikatoodete kättesaadavaks tegemisele kehtestatud nõuete ja 5943 kosmeetikamääruse artiklis 25 loetletud nõuete täitmise üle. 5944 Ülesanne: teha järelevalvet toodete terviseohutuse üle asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, 5945 rahvatervise seaduses, toote nõuetele vastavuse seaduse § 6 lõikes 3 ja tarbijakaitseseaduse § 10 5946 lõikes 2 nimetatud juhtudel. 5947  Kemikaali elutsükkel: 2-4 5948  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5949 5950 Ülesanne: hinnata EMTA poolt tollitsoonis kontrollimisel olevate imporditavate kaupade - 5951 kemikaalide (sh detergentide), biotsiidide, toodete (sh mänguasjade ja lapsehooldustoodete), 5952 meditsiiniseadmete ja kosmeetikatoodete terviseohutust ja nõuetele vastavust. 5953  Kemikaali elutsükkel: 2-4 5954  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5955 Ülesanne: seirata tooteid ja teenuseid ning teha turujärelevalvet tervist kahjustavate kemikaalide ja 5956 ühendite osas. See hõlmab mh kahjulikule käitumisele õhutava tegevuse, eksitava reklaami, 5957 lubamatu tegevuse ja mittenõuetekohase märgistusega seotud juhtumite menetlemist. 5958 Ülesanne: teha järelevalvet PIC-määrusega eksportijale ja importijale kehtestatud kohustuste 5959 täitmise ja imporditud kemikaali kasutuse kategooria ja kasutusala üle. turujärelevalveasutuste struktuuri ja tegevuse prioriteetide kujundamiseks ning riigieelarveliste vahendite omavahel kooskõlastatud taotlemiseks; c) turujärelevalveasutuste ning Maksu- ja Tolliameti koostöö edendamiseks; d) järelevalveametnike koolituse ja rahvusvahelise koostöö edendamiseks; e) muudes turujärelevalvet puudutavates küsimustes. Turujärelevalve nõukogu koosseisu ja töökorra kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. 193 5960 Ülesanne: teha järelevalvet lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude 5961 pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide märgistuse vastavuse kohta esitatavate 5962 nõuete täitmise üle hulgimüügis. 5963  Kemikaali elutsükkel: 3,4 5964  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5965 5966 Ülesanne: teostada järelevalvet ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud 5967 nõuete täitmise üle tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiutöötaja osas (välja arvatud apteegiteenust 5968 osutav proviisor ja farmatseut). 5969  Kemikaali elutsükkel: 3,4 5970  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5971 Ülesanne: teha järelevalvet tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete teavitusnõude täitmise 5972 üle. 5973  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 5974  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5975 5976 5977 Keskkonnaamet 5978 Ülesanne: teha järelevalvet REACH-määrusega kehtestatud ainete registreeringu ja autoriseeringu 5979 nõude, kemikaali ohutuskaardi ja selles esitatud kokkupuutestsenaariumide järgimise ning 5980 keskkonnaohtlikkuse seisukohast esitatud piirangute järgimise üle. 5981  Kemikaali elutsükkel: 2-4 5982  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5983 Ülesanne: teha järelevalvet CLP-määruse kohaste märgistamise ja pakendamise nõuete täitmise üle. 5984  Kemikaali elutsükkel: 2-4 5985  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5986 Ülesanne: teha koos KOViga järelevalvet Jäätmeseaduses määratletud nõuete täitmise osas. 5987 (Peamiselt ehitus- ja lammutusjäätmed, jäätmete põletamine ja keskkonda viimine). 5988  Kemikaali elutsükkel: 1-5 5989  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 5990 5991 Ülesanne: teha koos EMTAga järelevalvet jäätmete riikidevahelise veo nõuete täitmise üle. 5992  Kemikaali elutsükkel: 5 5993  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 5994 Ülesanne: teha turujärelevalveasutusena järelevalvet toodetele õigusaktidega kehtestatud nõuete 5995 täitmise üle. 5996  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 5997  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 194 5998 Ülesanne: teha järelevalvet probleemtoodetele ning muudele keskkonda ohustada võivatele 5999 toodetele kehtestatud nõuete täitmise üle. 6000  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 6001  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6002 Ülesanne: teha järelevalvet probleemtoodetele Euroopa Majanduspiirkonnas turule laskmise kohta 6003 koos EMTA ja TTJAga. 6004  Kemikaali elutsükkel: 3 6005  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6006 Ülesanne: teha järelevalvet keskkonnale ohtliku kemikaali käitlemise nõuete täitmise üle oma 6007 valdkonna järelevalve objektidel.92 6008  Kemikaali elutsükkel: 1-4 6009  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6010 6011 Ülesanne: teha järelevalvet kompleksloa kohustusega käitistes kompleksloa nõuete täitmist ja 6012 käitises toimuva tegevuse vastavust tööstusheiteseaduses sätestatuga. 6013  Kemikaali elutsükkel: 2,3,5 6014  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6015 6016 Ülesanne: teha järelevalvet lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude 6017 pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide kasutamise kohta esitatavate nõuete 6018 täitmise üle; osoonikihti kahandavate ainete käitlemise üle; fluoritud kasvuhoonegaaside 6019 käitlemisnõuetele vastavuse üle. 6020  Kemikaali elutsükkel: 2-4 6021  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6022 Ülesanne: kontrollida koos EMTAga ohtlike jäätmete ja välislepinguga reguleeritavate jäätmete 6023 sisseveol, väljaveol ja läbiveol jäätmesaadetise veoluba.93 6024  Kemikaali elutsükkel: 5 6025  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6026 Ülesanne: kontrollida vähemalt kord aastas A-kategooria jäätmehoidla käitaja jäätmeloaga määratud 6027 jäätmekäitlustingimuste täitmist. 6028  Kemikaali elutsükkel: 5 6029  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6030 Ülesanne: tuvastada saasteainete laevalt merre heitmisega või merel toimuva muu keelatud 6031 tegevusega tekitatud keskkonnakahju. 6032  Kemikaali elutsükkel: 3,4 92 Hetkel teostatakse järelevalvet ohtliku kemikaali käitlemise nõuete täitmise üle enamasti teiste valdkondade kontrollide raames, kontrollitakse üldiseid nõudeid – pakendamine, märgistamine, hoiustamine. 93 KeA on ise jäätmesaadetiste veolubade andja ja koostöös EMTAga teostatakse kontrolle. 195 6033  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6034 Ülesanne: teostada koostöös KOViga järelevalvet reovee käitlemise üle.94 6035  Kemikaali elutsükkel: 1-5 6036  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6037 Ülesanne: teha järelevalvet ohtlike kemikaalide arvestuse üle. 6038  Kemikaali elutsükkel: 3-5 6039  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 6040 Ülesanne: teha järelevalvet fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide 6041 impordi, sealhulgas fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide 6042 märgistamisnõuete täitmise üle. 6043  Kemikaali elutsükkel: 3 6044  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 6045 Ülesanne: teha järelevalvet osoonikihti kahandavate ainete, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel 6046 põhinevate toodete ja seadmete sisse- ja väljaveo üle.95 6047  Kemikaali elutsükkel: 3 6048  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 6049 6050 Ülesanne: teha järelevalvet naftasaaduste hoidmisehitiste ja väetiste hoidlate lekkekindluse ning 6051 hoiustamisnõuete täitmise üle. 6052  Kemikaali elutsükkel: 3-4 6053  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 6054 Ülesanne: teha järelevalvet naftasaaduste kasutamise üle (täpsemalt laevakütuste proovide võtmine, 6055 kütuste mittevastavuste kontrollimine ja menetlemine, punkerdamise kontrollimine).96 6056  Kemikaali elutsükkel: 3-4 6057  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 6058 6059 Ülesanne: teha järelevalvet maavarade kaevandamise keskkonnanõuete täitmise üle.97 6060 6061  Kemikaali elutsükkel: 1 6062  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6063 6064 6065 TTJA 94 Hetkel peamiselt seoses LIFE projektiga. 95 KeA teostab kvoodisüsteemi kontrolle ning kontrollib koos EMTAga importimist. 96 Ülesande täitmine toimub nii, et Eesti Keskkonnauuringute Keskus teeb kütuseseiret, ning leitud mittevastavused edastatakse kontrollimiseks ja menetlemiseks KeAle. 97 Ohutusnõuete üle teeb järelevalvet TTJA. 196 6066 Ülesanne: teha turujärelevalveasutusena järelevalvet toodetele (sh probleemtoodetele) 6067 õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise üle; korraldada ohtlike toodete kõrvaldamine turult oma 6068 pädevuse piires; korraldada toodete testimine kemikaali valdkonnas oma pädevuse piires. 6069  Kemikaali elutsükkel: 3,4 6070  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6071 6072 Ülesanne: teha järelevalvet REACH ja CLP-määrusega kehtestatud aine ja segu märgistamise ja 6073 pakendamise nõuete täitmise üle jaemüügis. 6074 6075 Ülesanne: teha järelevalvet REACH-määruse lisas XVII aine, segu ja toote turuleviimisele ja 6076 kasutamisele esitatud piirangute täitmise üle jaemüügis. 6077 6078 Ülesanne: teha järelevalvet detergendi turule laskmisele nõuete täitmise üle jaemüügis. 6079 6080 Ülesanne: teha järelevalvet biotsiidi ja biotsiidiga töödeldud toote turul kättesaadavaks tegemisele 6081 kehtestatud nõuete täitmise üle jaemüügil. 6082 6083 Ülesanne: teha järelevalvet tarbijale turustatava väetise pakendi ja selle märgistuse kohta kehtestatud 6084 nõuete täitmise üle. 6085  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 6086  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6087 Ülesanne: teha järelevalvet küttegaasi turule laskmise nõuete täitmise üle; kontrollida tegevusloa 6088 olemasolu kütuse käitlemisel; kontrollida kütuse ja kütuse käitlemise nõuetele vastavust. 6089  Kemikaali elutsükkel: 3 6090  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6091 Ülesanne: teha järelevalvet EL lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise määruse kohaselt 6092 piiranguga lõhkeaine lähteaine turustamise nõuete täitmise üle jaemüügis; pürotehnilise toote 6093 jaekaubanduses võõrandamise nõuete üle. 6094  Kemikaali elutsükkel: 2 6095  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6096 6097 Ülesanne: teha järelevalvet lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlejale esitatud nõuete täitmise 6098 üle; lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlemise nõuete täitmise üle; lõhkematerjali ja 6099 pürotehnilise toote käitlemisega seotud objektide üle; pürotehniliste toodete jaekaubanduses 6100 võõrandamise nõuete üle; pürotehnilisele tootele kehtestatud nõuete järgimise üle. 6101 6102 Ülesanne: teha järelevalvet seadmetele ja nendega seotud protsesside ohutusele kehtestatud nõuete 6103 järgimise üle. 6104 Ülesanne: teha järelevalvet seadme kasutusele võtmise ja kasutamise ning seadmetööle kehtestatud 6105 nõuete järgimise üle. 6106 Ülesanne: kontrollida SeoS-i, LMS-i ja KemS-i mõistes pädevate isikute olemasolu ohtlikke kemikaale 6107 käitlevates ettevõtetes. 6108 Ülesanne: teha järelevalvet ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa 6109 kontrolliesemesse kuuluvate nõuete ning vastutuskindlustuse nõude täitmise üle. 197 6110 Ülesanne: teha järelevalvet ohtlikus ettevõttes ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes ohtliku kemikaali 6111 arvestuse üle. 6112 Ülesanne: teha järelevalvet raudteetranspordi ja allmaarajatiste tuleohutusnõuete alal ning- 6113 plahvatusohutsooni kohta kehtestatud nõuete üle. 6114  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 6115  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6116 Ülesanne: teha järelevalvet lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude 6117 pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide märgistuse vastavuse kohta esitatavate 6118 nõuete täitmise üle jaemüügis. 6119  Kemikaali elutsükkel: 3 6120  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6121 6122 Ülesanne: teha järelevalvet maavarade kaevandamise ohutusnõuete täitmise üle (sh tulekahju, 6123 plahvatuse, tervisele ohtliku keskkonna tekke vältimine). 6124  Kemikaali elutsükkel: 1 6125  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6126 6127 Päästeamet 6128 Ülesanne: teha järelevalvet ohtlikus ettevõttes ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes õnnetuse 6129 ärahoidmise ja võimalike õnnetuste tagajärgede leevendamise ning avalikkuse teavitamise üle. 6130 Ülesanne: teha järelevalvet lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlemise koha tuleohutusele 6131 kehtestatud nõuete täitmise üle. 6132 Ülesanne: teha järelevalvet tuleohutuse seaduses ja kemikaaliseaduses sätestatud nõuete täitmise 6133 üle. 6134  Kemikaali elutsükkel: 1-5 6135  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6136 6137 Ülesanne: teostada ja korraldada järelevalvet toodete ja teenuste kasutamise tuleohutusnõuetele 6138 vastavuse üle. 6139  Kemikaali elutsükkel: 3,4 6140  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6141 6142 Maksu- ja Tolliamet 6143 Ülesanne: teostada järelevalvet REACH-määruse XVII lisa ja muude õigusaktide kohaselt 6144 turuleviimiseks keelatud või piiranguga aine, segu ja toote impordi osas. 6145 Ülesanne: kontrollida kemikaali ja seda sisaldava toote ühenduse turule sisenemisel kooskõlas 6146 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta määruse VII peatüki nõuetega REACH-määruse kohase 6147 registreeringu või autoriseeringu olemasolu. 198 6148 Ülesanne: kontrollida PIC-määruse artikli 17 kohaselt sama määruse I lisas nimetatud kemikaali 6149 ekspordile ja impordile ning V lisas nimetatud kemikaali ekspordile esitatud nõuete täitmist. 6150 Ülesanne: teha järelevalvet fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide 6151 impordi, sealhulgas fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide 6152 märgistamisnõuete täitmise üle. 6153 Ülesanne: teha järelevalvet osoonikihti kahandavate ainete, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel 6154 põhinevate toodete ja seadmete sisse- ja väljaveo üle. 6155 Ülesanne: teha järelevalvet lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate värvide ja muude 6156 pinnakattevahendite ning sõidukite viimistlusmaterjalide sisseveo kohta esitatavate nõuete täitmise 6157 üle. 6158 Ülesanne: kontrollida biotsiidide kättesaadavaks tegemisele kehtestatud nõuete täitmist.98 6159  Kemikaali elutsükkel: 3 6160  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6161 6162 Ülesanne: teostada järelevalvet jäätmete riikidevahelise veo üle koos Keskkonnaametiga. 6163  Kemikaali elutsükkel: 5 6164  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6165 Ülesanne: kontrollida taimekaitsevahendi liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisel vabasse 6166 ringlusesse lubamise tolliprotseduuriga taimekaitsevahendi kantust taimekaitsevahendite registrisse. 6167 6168 Ülesanne: teostada järelevalvet väetise käitlemise nõuete vastavuse üle tollialaste õigusaktide alusel. 6169 6170 Ülesanne: kontrollida Ravimiameti eriluba nõudva kauba puhul sisseveo- või väljaveoloa või kirjaliku 6171 loa olemasolu ja vastavust kaubale käesolevas seaduses ja tolliseaduses ettenähtud korras. 6172  Kemikaali elutsükkel: 3 6173  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6174 Ülesanne: kontrollida kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraadi detonatsioonikindlust 6175 tõendavat dokumenti. 6176  Kemikaali elutsükkel: 2,3 6177  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6178 6179 Ülesanne: teha järelevalvet lõhkematerjali ja pürotehnilise toote kolmandast riigist sisseveole ja 6180 kolmandasse riiki väljaveole ning teisest Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist toomisele 6181 kehtestatud nõuete täitmise üle. 6182  Kemikaali elutsükkel: 3 98 Kui riikliku järelevalve tegemise käigus on järelevalveasutus teinud biotsiidimääruse artikli 88 kohaselt ettekirjutuse biotsiidi kättesaadavaks tegemise ja kasutamise piiramise või ajutise keelamise kohta, teavitab ta sellest kohe Terviseametit, kes omakorda teavitab sellest Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike. 199 6183  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6184 Ülesanne: kontrollida tegevusloa olemasolu kütuse käitlemisel; kontrollida kütuse nõuetele vastavust 6185 ja nõuetele vastavust tõendavaid dokumente kütuse käitlemisel; kontrollida kütuse käitlemise 6186 nõuetele vastavust; kontrollida kütusemahuti registreerimise kohustuse täitmist. 6187  Kemikaali elutsükkel: 1-4 6188  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 6189 Ülesanne: kontrollida kütusemahuti registreerimise kohustuse täitmist ning teha järelevalvet 6190 vedelkütuseseaduse §-s 24 nimetatud aruande esitamise kohustuse täitmise ja aruande nõuetele 6191 vastavuse üle.99 6192  Kemikaali elutsükkel: 3,4 6193  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6194 Ülesanne: teha järelevalvet probleemtoodetele Euroopa Majanduspiirkonnas turule laskmise kohta. 6195  Kemikaali elutsükkel: 3 6196  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 6197 6198 Ülesanne/ eesmärk: rakendada järelevalve meetmeid, mis on suunatud tollikuulekuse 6199 suurendamisele (rikkumiste ennetamisele ja tollikohustuste täpsele täitmisele). 6200  Kemikaali elutsükkel: 3 6201  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaalimajandus, kemikaaliohutus 6202 6203 Põllumajandus- ja Toiduamet 6204 Ülesanne: korraldada taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise nõuetekohasuse kontrolli 6205 (lähtudes koostatud kontrollikavast) ning taimekaitseseadmete nõuetekohasuse järelevalvet. 6206 Ülesanne: teostada järelevalvet Euroopa Liidu õigusaktides, väetiseseaduses ja selle alusel 6207 kehtestatud õigusaktides väetise käitlemise kohta sätestatud nõuete täitmise üle. 6208 Ülesanne: teostada järelevalvet veterinaararstide ja loomseid saadusi tootvate loomapidajate poolt 6209 ravimite ja ravimsöötade kasutamise üle. 6210 Ülesanne: korraldada riigisisest toiduahela kontrolli ja järelevalvet. 6211 Ülesanne: teha järelevalvet biotsiidi kasutamisele kehtestatud nõuete täitmise üle loomatervise ning 6212 sööda- ja toiduohutuse seisukohast oma valdkonna järelevalve objektidel.100 99 Vedelkütuse seaduse § 20 lg 3 p6 kohaselt kuulub kütusemahuti registreerimise kohustuse täitmise kontroll EMTA pädevusse. Seaduses on vastutus ka KeAl. 100 Taimekaitsevahendite seiret toetusalustel pindadel teeb Põllumajandusuuringute Keskus. Jääkide uuringuid põhja ja pinnavees teeb Keskkonnauuringute Keskus. PTA kontrollib toidukäitlejate ja toidutootjate juures, kas vajadusel biotsiidid on olemas. Biotsiide käivad toidutootjate juures vahetamas eriväljaõppega ettevõtted ja nende tööd PTA üle ei kontrolli. Biotsiididega seotud järelevalve tegevustes osaleb vähesel määral ka Keskkonnaamet, nt PRIA kontrollidel (seadusest tulenev kohustus) looduskaitseseadusest tulenevalt (seotud PRIA nõuete kontrollimisega). 200 6213 Ülesanne: määrata ametlikud laborid, mille ülesanne on teha laboratoorseid analüüse, uuringuid ja 6214 diagnoosimist proovidega, mis on võetud ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute ajal. 6215  Kemikaali elutsükkel: 3,4 6216  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6217 6218 Ülesanne: teha järelevalvet vee terviseohutuse üle toiduseaduse kohaselt. 6219  Kemikaali elutsükkel: 4 6220  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6221 Ülesanne/ eesmärk: kontrollida taimekaitsevahendite ja väetiste jääke põhjavees, kaevudes ning 6222 turustatud toidus/jookides. 6223  Kemikaali elutsükkel: 1-5 6224  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6225 6226 Ravimiamet 6227 Ülesanne: teostada ravimitealast järelevalvet (sh kontrollida ettevõtteid, kus toodetakse, säilitatakse, 6228 turustatakse, kasutatakse või uuritakse ravimeid või nende toimeaineid); teostada narkootiliste ja 6229 psühhotroopsete ainete ning lähteainete järelevalvet; teostada järelevalvet kliiniliste uuringute, 6230 müügiloa hoidjate ravimiohutuse järelevalvesüsteemide toimimise ja ravimireklaami nõuetest 6231 kinnipidamise üle. 6232  Kemikaali elutsükkel: 2-4 6233  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6234 6235 Transpordiamet 6236 Ülesanne: teha turujärelevalveasutusena järelevalvet toodetele õigusaktidega kehtestatud nõuete 6237 täitmise üle. 6238 Ülesanne: teha järelevalvet vältimaks laevadelt ja väikelaevadelt merekeskkonna ja sisevete reostust 6239 ning õhusaastet. 6240 Ülesanne: teha järelevalvet tagamaks laevadel töötervishoiu- ja tööohutusnõuete ning 6241 tervisekaitsenõuete järgimine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt. 6242  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 6243  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6244 6245 Ülesanne: teha järelevalvet Liiklusregistris registreeritud auto ja selle haagise ADR-i101 sõiduki 6246 tehnonõuetele vastavuse üle. 6247  Kemikaali elutsükkel: 3 6248  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6249 101 ADR leping reguleerib ohtlike kaupade rahvusvahelisi maanteevedusid. Ohtlikud kaubad on ained ja esemed, mis võivad põhjustada kahju või ohtu inimesele, omandile või keskkonnale. 201 6250 Politsei- ja Piirivalveamet 6251 Ülesanne: teha järelevalvet lõhkematerjali ja pürotehnilise toote veo üle avalikult kasutataval teel; 6252 lõhkematerjali käitlemiskoha valverežiimi üle; pürotehnilise toote kasutamise üle; pürotehnilise toote 6253 müügikoha ja pürotehnilise toote võõrandamise nõuete järgimise üle. 6254  Kemikaali elutsükkel: 2-4 6255  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6256 6257 Ülesanne: teha järelevalvet Eesti merealadel ning avastada ja likvideerida merereostust ning 6258 koordineerida merereostusjuhtumite lahendamist (sh arendada PPA laevastiku võimekust ohjata 6259 ulatuslikku merereostust; arendada merevalvekeskuse võimekust juhtida ressursimahukaid 6260 rahvusvahelisi operatsioone). 6261  Kemikaali elutsükkel: 3,4 6262  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6263 6264 Tööinspektsioon 6265 Ülesanne: teostada järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja selle alusel kehtestatud 6266 õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle kemikaali käitlevas ettevõttes ning ohtliku kemikaali 6267 arvestuse pidamise üle. 6268 Ülesanne: teha järelevalvet biotsiidi kasutamisele kehtestatud nõuete täitmise üle töötervishoiu- ja 6269 tööohutuse seadusega reguleeritud valdkonnas. 6270 Ülesanne: teha järelevalvet REACH- ja CLP-määrusega aine ja segu allkasutajale esitatud nõuete ning 6271 ainele, segule ja tootele esitatud nõuete täitmise üle allkasutaja juures. 6272  Kemikaali elutsükkel: 1-4 6273  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6274 6275 KOV 6276 Ülesanne: teostada oma haldusterritooriumil järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle. 6277 Ülesanne: teostada oma haldusterritooriumil järelevalvet ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise 6278 ja selle kasutamise eeskirja üle. 6279  Kemikaali elutsükkel: 1-5 6280  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6281 6282 6283 RIIKLIKU SUNNI RAKENDAMINE 6284 Tabel 30 Kemikaalivaldkonnas nõuete rikkumise menetlemise ülesandeid täitvad riigiasutused Sotsiaalministeerium 202 Terviseamet x Ravimiamet x Tööinspektsioon x Keskkonnaministeerium Keskkonnaamet x Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet x Transpordiamet x Maaeluministeerium Põllumajandus- ja Toiduamet x Siseministeerium Päästeamet x Politsei- ja Piirivalveamet x Rahandusministeerium Maksu- ja Tolliamet x KOV 6285 6286 Terviseamet 6287 Ülesanne: menetleda rikkumisi oma pädevuse piires ohtliku kemikaali arvestuse nõuete rikkumisi; 6288 kemikaali käitlemis- ja ohutusnõuete rikkumisi; REACH-määrusega kehtestatud nõuete rikkumisi; 6289 kemikaali klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise nõuete rikkumisi; biotsiidi ja biotsiidiga 6290 töödeldud toote kättesaadavaks tegemisele ja kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumisi; toodetele 6291 sh kosmeetikatoodetele kehtestatud nõuete rikkumisi. 6292  Kemikaali elutsükkel: 2-4 6293  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6294 6295 Keskkonnaamet 6296 Ülesanne: viia läbi vastavalt vajadusele haldus- ja väärteomenetlusi ohtliku kemikaali arvestuse 6297 nõuete rikkumise; kemikaali käitlemis- ja ohutusnõuete rikkumise; REACH-määrusega kehtestatud 6298 nõuete rikkumise; kemikaali klassifitseerimise102, märgistamise ja pakendamise nõuete rikkumise 6299 osas. 6300  Kemikaali elutsükkel: 2-4 6301  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6302 6303 Ülesanne: menetleda VeeS, AÕKSist ja JäätSist tulenevad kemikaalidega seotud rikkumisi. 6304  Kemikaali elutsükkel: 2-5 6305  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6306 6307 TTJA 102 KemSis on kemikaalide klassifitseerimine märgitud KeA ülesandena, tegelikult täidavad ülesannet Terviseamet ja TTJA. 203 6308 Ülesanne: menetleda oma pädevuse piires ohtliku kemikaali arvestuse nõuete rikkumisi; kemikaali 6309 käitlemis- ja ohutusnõuete rikkumisi; REACH-määrusega kehtestatud nõuete rikkumisi; kemikaali 6310 klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise nõuete rikkumisi. 6311 Ülesanne: menetleda lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlemisele kehtestatud nõuete rikkumisi 6312 oma pädevuse ulatuses. 6313 Ülesanne: menetleda seadme ohutuse seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete rikkumisi nii 6314 väärteo- kui haldusmenetluse korras. 6315  Kemikaali elutsükkel: 1-4 6316  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6317 6318 Ülesanne: menetleda biotsiidi ja biotsiidiga töödeldud toote kättesaadavaks tegemisele kehtestatud 6319 nõuete rikkumist jaemüügil. 6320 Ülesanne: menetleda detergentide turule laskmisele esitatud nõuete rikkumist jaemüügil. 6321 Ülesanne: menetleda koos PPAga piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemise, 6322 sissetoomise, omamise ja kasutamise nõuete rikkumisi. 6323 6324 Ülesanne: menetleda ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusele kehtestatud 6325 nõuete rikkumisi. 6326  Kemikaali elutsükkel: 2-4 6327  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6328 Ülesanne: menetleda ohtlike ainete või esemete veonõuete rikkumisi raudteel. 6329  Kemikaali elutsükkel: 3 6330  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6331 6332 Põllumajandus- ja Toiduamet 6333 Ülesanne: menetleda pestitsiidiga töödeldud toote (loomatervise ning sööda- ja toiduohutus) 6334 kättesaadavaks tegemisele ja kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumisi. 6335 Ülesanne: menetleda taimekaitsevahendite tootmise, turustamisele ja kasutamisele kehtestatud 6336 nõuete rikkumisi. 6337 6338 Ülesanne: menetleda väga mürgiste taimekaitsevahendite (fumigantide) turustamisele ja 6339 kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumisi. 6340 6341 Ülesanne: menetleda väetise käitlemisele kehtestatud nõuete rikkumisi 6342  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 6343  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6344 6345 Päästeamet 204 6346 Ülesanne: menetleda ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusele kehtestatud 6347 nõuete rikkumisi.103 6348  Kemikaali elutsükkel: 1-5 6349  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6350 6351 Maksu- ja Tolliamet 6352 Ülesanne: menetleda oma pädevuse piires kemikaali käitlemis- ja ohutusnõuete rikkumisi; REACH- 6353 määrusega kehtestatud nõuete rikkumisi.104 6354  Kemikaali elutsükkel: 1-5 6355  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6356 6357 Ülesanne: menetleda kolmandast riigist sissetoomise osas piiranguga lõhkeaine lähteaine 6358 kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, omamise ja kasutamise nõuete rikkumisi. 6359  Kemikaali elutsükkel: 3 6360  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6361 6362 Ravimiamet 6363 Ülesanne: võtta vastutusele juriidilisi ja füüsilisi isikuid õigusaktides (RavS ja NPALS) sätestatud 6364 nõuete rikkumise korral. 6365  Kemikaali elutsükkel: 2-4 6366  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6367 6368 Transpordiamet 6369 Ülesanne: menetleda rikkumisi oma pädevuse piires. 6370 6371  Kemikaali elutsükkel: 3 6372  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6373 6374 Politsei- ja Piirivalveamet 6375 Ülesanne: menetleda piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, 6376 omamise ja kasutamise nõuete rikkumisi. 6377 Ülesanne: menetleda lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlemisele kehtestatud nõuete rikkumisi 6378 oma pädevuse ulatuses. 6379  Kemikaali elutsükkel: 2-4 103 Kui suurõnnetuse ohuga ja ohtliku ettevõtte ehitises on rikutud TuOS nõudeid, siis riiklikku sundi rakendatakse ka TuOS alusel. 104 Vastavalt Kemikaaliseaduse § 38 lg 8 esimeses lähenduses on tegemist nn toote nõuetelevastavuse kontrolliga – viide määrusele 1020/19. Skeem – EMTA saadab info imporditava kauba kohta Terviseametile, mis hindab, kas kauba kemikaalivaldkonna nõuded on täidetud (nt REACH, CLP). Kui ei vasta nõuetele, siis teatab EMTA-le ning EMTA ei luba importida. Siinjuures EMTA vaates pole tegemist rikkumisega menetluslikus mõttes – sanktsiooni pole, isik võib kaubaga teha mis tahab va import vabasse ringlusse. 205 6380  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6381 6382 Tööinspektsioon 6383 Ülesanne: menetleda biotsiidi ja biotsiidiga töödeldud toote kättesaadavaks tegemisele ja 6384 kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumisi. 6385  Kemikaali elutsükkel: 3, 4 6386  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6387 6388 Ülesanne: menetleda oma pädevuse piires ohtliku kemikaali arvestuse nõuete rikkumisi; kemikaali 6389 käitlemis- ja ohutusnõuete rikkumisi; REACH-määrusega kehtestatud nõuete rikkumisi; kemikaali 6390 klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise nõuete rikkumisi. 6391  Kemikaali elutsükkel: 1-5 6392  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6393 6394 6395 PERSONALI KOMPETENTSI TÕSTMINE 6396 Tabel 31 Kemikaalivaldkonna alase kompetentsi arendamine riigiasutustes Sotsiaalministeerium x 6397 Terviseamet x 6398 Ravimiamet x Tööinspektsioon x 6399 Keskkonnaministeerium x Keskkonnaamet x 6400 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 6401 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet x Transpordiamet x 6402 Maaeluministeerium x 6403 Põllumajandus- ja Toiduamet x Siseministeerium 6404 Päästeamet x Politsei- ja Piirivalveamet x 6405 Rahandusministeerium 6406 Maksu- ja Tolliamet x KOV 6407 6408 6409 Sotsiaalministeerium 6410 Ülesanne: aidata kaasa ettevõtete personali kemikaaliohutuse kompetentsi tõstmisele; osaleda 6411 täiendkoolitustel ametnike ja töötajate ametialase taseme tõstmiseks; viia läbi täiendkoolitusi 6412 partneritele. 206 6413  Kemikaali elutsükkel: 1-5 6414  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6415 6416 Kemikaaliohutuse komisjon 6417 Ülesanne: teha ministrile ettepanekuid koolituste korraldamiseks. 6418  Kemikaali elutsükkel: 1-5 6419  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6420 6421 Keskkonnaministeerium 6422 Ülesanne: tegeleda ametnike kemikaalivaldkonna alaste teadmiste ja oskuste arendamisega. 6423  Kemikaali elutsükkel: 1-5 6424  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus. 6425 6426 Maaeluministeerium 6427 Ülesanne: tegeleda ametnike kemikaalivaldkonna alaste teadmiste ja oskuste arendamisega. 6428  Kemikaali elutsükkel: 1-5 6429  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus. 6430 6431 Terviseamet 6432 Ülesanne: arendada personali digitaalset kirjaoskust ja oskusi tegutseda kooskõlas 6433 infoturbenõuetega, riskihindamise ja analüüsivõimekust, järelevalvekompetentse arvestades 6434 muutuvat keskkonda ja vajadusi nii partnerasutuste kui ka ettevõtete nõustamisel kemikaalide, 6435 biotsiidide, kosmeetikatoodete ja mürgistuste valdkonnas. 6436  Kemikaali elutsükkel: 1-5 6437  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus, taristu planeerimine ja 6438 rajamine, rohepöörde väljakutsed 6439 6440 Keskkonnaamet 6441 Ülesanne: teha üksuse teenistujatele täienduskoolitusi ja infopäevi teenistusülesannete 6442 tulemuslikumaks täitmiseks. 6443 Ülesanne: arendada personali uute olukordadega toimetulekuvõimet, sh muudatuste juhtimise 6444 oskusi, analüüsivõimet ja digipädevusi. 6445  Kemikaali elutsükkel: 1-5 6446  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6447 6448 TTJA 6449 Ülesanne: arendada järjepidevalt personali kemikaali ja ohtlike seadmete ning protsesside 6450 valdkonnas selleks, et oleks tagatud kompetentne nõustamine ja järelevalve teostamine. 6451  Kemikaali elutsükkel: 1-5 207 6452  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus, kemikaalimajandus 6453 6454 Päästeamet 6455 Ülesanne: teha koolitusi ja õppusi teenistujatele kriisiolukordade valmisoleku tõstmiseks. 6456  Kemikaali elutsükkel: 1-5 6457  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6458 Ülesanne: arendada päästekomandode ja demineerimiskeskuse pommigrupi valdkondlikku 6459 pädevust keemiapäästesündmuste lahendamiseks. 6460  Kemikaali elutsükkel: 1-5 6461  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6462 Ülesanne: parandada juhtimiskvaliteeti; luua tagasiside andmise ja hindamise süsteem; arendada 6463 uudsete lahenduste kasutuselevõtmist soodustavat juhtimiskultuuri; arendada meeskonnale ja 6464 inimestele keskenduvat juhtimist; rakendada ettevaatavat ja paindlikku tööjõu planeerimist ning 6465 erinevate töövormide vajaduspõhist lähenemist; arendada teadmiste põhiste juhtimisotsuste 6466 tegemist andmeanalüüsi, -kvaliteedi ja -haldamise toel. 6467  Kemikaali elutsükkel: 1-5 6468  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6469 6470 Maksu- ja Tolliamet 6471 Ülesanne: tõsta töötajate kompetentse (koolituste kaudu) ja motiveeritust ning arendada 6472 tulemuslikkust toetavat organisatsioonikultuuri. 6473  Kemikaali elutsükkel: 3 6474  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6475 6476 Ravimiamet 6477 Ülesanne: korraldada regulaarselt töötajate koolitusi kompetentsi arendamiseks. 6478  Kemikaali elutsükkel: 2-4 6479  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6480 6481 Transpordiamet 6482 Ülesanne: korraldada regulaarselt töötajate koolitusi kompetentsi arendamiseks. 6483  Kemikaali elutsükkel: 3 6484  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6485 6486 Transpordiamet 6487 Ülesanne: korraldada regulaarselt töötajate koolitusi kompetentsi arendamiseks. 6488  Kemikaali elutsükkel: 2-4 6489  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6490 208 6491 Tööinspektsioon 6492 Ülesanne: tõsta töötajate kompetentse (koolituste kaudu) ja motiveeritust ning arendada 6493 tulemuslikkust toetavat organisatsioonikultuuri. 6494  Kemikaali elutsükkel: 1-5 6495  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6496 6497 KOV KORRALDAMINE 6498 Ülesanne: korraldada oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete 6499 kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele. 6500 Ülesanne: korraldada oma halduspiirkonnas vett saastava aine pinna- või põhjavette, pinnasele või 6501 pinnasesse äkksattumise tagajärgede likvideerimist. 6502  Kemikaali elutsükkel: 1-5 6503  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 6504 6505 Ülesanne: korraldada oma halduspiirkonnas rannikureostuse likvideerimist. 6506  Kemikaali elutsükkel: 3 6507  Kemikaalivaldkonna teema: kemikaaliohutus 209 Lehekülje number Rea number Teksti muudatusettepanek Kommentaar Kemikaalivaldkonna uuringu raporti tagasiside vorm Asutus:

Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →