ELi ringmajanduse 2. paketi algatused

Lembi Tasane Saatja: Eliise Merila <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 14. veebruar 2023 19:13 Adressaat: [email protected]; [email protected]; [email protected]; info@ elv; [email protected]; Edelaraudtee; Eesti Aiandusliit; [email protected]; Eesti Asfaldiliit; Eesti Biogaasi Assotsiatsioon; Eesti Biokütuste Ühing; Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit; Eesti Ehitusettevõtjate Liit; Eesti Elektritööstuse Liit; [email protected]; Eesti Elektroonikatööstuse Liit; Eesti Energia; Eesti Gaas; Eesti Gaasiliit; Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit; Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing; Eesti Ringmajandusettevõtete Liit; Eesti Kaitsetööstuse Liit; [email protected]; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected]; Eesti Kaupmeeste Liit; Keemia Info; Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon; Eesti Keskkonnauuringute Keskus; Eesti Keskkonnaühenduste Koda; Eesti Korteriühistute Liit; Eesti Külmaliit; Eesti Lennuakadeemia; Eesti Lihaveisekasvatajate Selts; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon; Eesti Looduskaitse Selts; Eesti Loomaarstide Ühing; Eesti Maaülikool; Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus; Eesti Masinatööstuse Liit; Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit; Eesti Metsaselts; Eesti Mäetööstuse Liit; Eesti Mööblitootjate Liit; Eesti Pandipakend; Eesti Plastitööstuse Liit; info@epkk; Eesti Proviisorite Koda; Eesti Puitmajaliit; info@epkk; info@epkk; Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon; Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit; Eesti Seakasvatajate Liit; Eesti Soojustehnikainseneride Selts; Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon; Eesti Taastuvenergia Koda; Eesti Taimekasvatuse Instituut; Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing; Eesti Teadusagentuur; Eesti Toiduainetööstuse Liit; Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit; Eesti Turbaliit; Eesti Tuuletehnoloogia Liit; Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon; Eesti Väikeloomaarstide Selts; Eesti Vee-ettevõtete Liit; Eesti Õliühing; Eestimaa Looduse Fond; Eestimaa Talupidajate Keskliit; Elron; Erametsaliit; Estonian Aviation Cluster MTÜ; Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS; Gren Eesti (endine Fortum Eesti AS; Graanul Invest AS; Harjumaa Ühistranspordikeskus; Keskkonnaõiguste Keskus; Kiviõli Keemiatööstus; Kunda Nordic Tsement; [email protected]; [email protected]; Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon; MTÜ EES-Ringlus; MTÜ Eesti Elektroonikaromu; MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon; MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing; MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon; MTÜ Linnalabor; OÜ Tootjavastutusorganisatsioon; OÜ Eesti Pakendiringlus; [email protected]; Ravimitootjate Liit; SA KredEx; SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus; Skeleton Technologies; Starfeld OÜ; Taastuvenergia Klubi; Arvi Altmäe; [email protected]; Tallinna Ülikool; [email protected]; TTJA; Tartu Regiooni Energiaagentuur; Tartu Ülikool; Teaduste Akadeemia; MNT Teed; Teede Tehnokeskus AS; Terviseamet; Viru Keemia Grupp; World Energy Coucil Eesti; Eesti Rooma Klubi; Harjumaa Omavalitsuste Liit; Hiiumaa Omavalitsuste Liit; Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit; Järvamaa Omavalitsuste Liit; Läänemaa Omavalitsuste Liit; Lääne-Viru Omavalitsuste Liit; [email protected]; Pärnumaa Omavalitsuste Liit; Raplamaa Omavalitsuste Liit; Tartumaa Omavalitsuste Liit; Valgamaa Omavalitsuste Liit; Viljandimaa Omavalitsuste Liit; Võrumaa Omavalitsuste Liit; SA Raplamaa Omavalitsuste Arengufond; Eesti Sadamate Liit; VA_Enn_Kreem; Eesti Tööandjate Keskliit; Eesti Ametiühingute Keskliit; Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu; Põllumajandusuuringute Keskus; Õpetajate Ühenduste Koostöökoda; [email protected]; Eesti Täiskasvanud Koolitajate Assotsiatsioon Andras; Eesti Üliõpilaskondade Liit; Eesti Noorteühenduste Liit; Eesti Noore Teaduste Akadeemia; Vähiuuringute keskus; [email protected]; [email protected]; Cybernetica AS; [email protected]; [email protected]; Sisekaitseakadeemia; Eesti Rahva Muuseum; Meretööstuse Liit; Skeleton Technologies; [email protected]; [email protected]; PRAXIS; [email protected]; [email protected]; Erametsakeskus SA; Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit; kalaliit@online; Eesti Kaugpüüdjate Liit; Eesti Külaliikumise Kodukant; Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit; Eesti Mahepõllumajanduse 1 Adressaat: Koostöökogu; Eesti Vesiviljelejate Liit; Kalanduse Teabekeskus; Kalurite Liit; info@kalanduskogu; Läänemaa Rannakalanduse Selts; Maaelu Edendamise Sihtasutus; MTÜ Eesti Noortalunikud; MTÜ Eesti Seemneliit; MTÜ Maaturism; Tartu Biotehnoloogia Park; Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus; Eesti Linnukasvatajate Selts; Eesti Hobusekasvatajate Selts; Pärandkoosluste Kaitse Ühing; Eesti Maaparandajate Selts; Eesti Tõuloomakasvatuse Liit; Eesti Mesinike Liit; Eesti Kutseliste Mesinike Ühing; Eesti Loomaarstide Ühing; Eesti Mesinduse Koostöökogu; Eesti Taimekasvatuse Instituut; Põllumajandusamet; Veterinaar- ja Toiduamet; Digitaalehituse klaster; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Eesti Kinnisvarafirmade Liit [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Eesti Jäätmekäitlejate Liit [email protected]; Eesti Sisearhitektide Liit; Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus; Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooniinseneride Selts; [email protected]; EKA Arhitektuuriteaduskond; Keskkonnainvesteeringute Keskus; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Keskkonnaamet [email protected]; Keskkonnaagentuur [email protected]; [email protected]; Ringo Eco OÜ; CupLoop OÜ; Ragn-Sells AS; MTÜ Eesti E- kaubanduse Liit; Teeme Ära Sihtasutus; Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum MTÜ; Rohetiiger SA; OÜ Bepco; Eesti Õlletootjate Liit; Karastusjookide Tootjate Liit; [email protected]; Karastusjookide ja Õlle Importööride Liit; Eesti Väikepruulijate Liit; Eesti Hotellide ja Restoranide Liit; BioBag [email protected]; Sutu OÜ; Tallinna Kaubamaja Grupp AS; Kulukaubandus OÜ; Eugesta Eesti AS; Wolt; Bolt; Tellitoitkoju.ee; Anobion [email protected]; Multipack OÜ; Grossi kaubad; Sanitex; Meie Toidukaubad; Kaupmees; Pakkemeister; Alexela AS; Olerex; Terminal; Kohvipaus; Hepa; Coca-Cola Hellenic; Organic Estonia; Eesti Leader Liit; [email protected]; Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit; [email protected]; info transpordiamet; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Koopia: Kristel Kund; Kertu Sapelkov Teema: Tutvumiseks: ELi ringmajanduse 2. paketi algatuste esialgsed seisukohad Manused: Seisukohad-ringmajanduse pakett 2-14.02 .docx; Lisa 2 _kaasamistabel_ringmajandus2.docx Järeltegevuse lipp: Järeltegevus Olekulipp: Lipuga märgitud Kategooriad: RTK; Roheline kategooria Hea koostööpartner! Oleme Keskkonnaministeeriumi poolt koostanud Euroopa Liidu ringmajanduse paketi nr. 2 algatuste kohta esialgsed Eesti seisukohad, mille edastame teile huvi korral manuses tutvumiseks. Samuti leiab manusest kaasamistabeli, kuhu on märgitud meieni jõudnud sisendid ning nendega arvestamine. Kui teil tekib seisukohtade kohta kommentaare või tagasisidet, palume nendest meile teada anda selle nädala jooksul, hiljemalt reedeks 17.02. Vabandame lühikese tähtaja eest! Head! Eliise Merila Peaspetsialist | Välissuhete osakond Senior Officer | Department of International Affairs 2 +372 626 2843 | [email protected] | http://www.envir.ee/ Keskkonnaministeerium | Ministry of the Environment of Estonia | Paldiski maantee 96, 13522 Tallinn, Eesti From: Eliise Merila Sent: Monday, December 12, 2022 6:33 PM To: '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; info@ elv <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'info@epkk' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'info@epkk' <[email protected]>; 'info@epkk' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <info@wec- estonia.ee>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; [email protected]; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' 3 <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; kalaliit@online <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; info@kalanduskogu <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; KeA Info <[email protected]>; KAUR Üldkontakt <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'Ringo Eco OÜ' <[email protected]>; 'CupLoop OÜ' <[email protected]>; 'Ragn-Sells AS' <[email protected]>; 'MTÜ Eesti E-kaubanduse Liit' <info@e- kaubanduseliit.ee>; 'Teeme Ära Sihtasutus' <[email protected]>; 'Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum MTÜ' <[email protected]>; 'Rohetiiger SA' <[email protected]>; 'OÜ Bepco' <[email protected]>; 'Eesti Õlletootjate Liit' <[email protected]>; 'Karastusjookide Tootjate Liit' <[email protected]>; 'Karastusjookide ja Õlle Importööride Liit' <[email protected]>; 'Eesti Väikepruulijate Liit' <[email protected]>; 'Eesti Hotellide ja Restoranide Liit' <[email protected]>; 'BioBag Baltic OÜ' <[email protected]>; 'Sutu OÜ' <[email protected]>; 'Tallinna Kaubamaja Grupp AS' <[email protected]>; 'Kulukaubandus OÜ' <[email protected]>; 'Eugesta Eesti AS' <[email protected]>; 'Wolt' <[email protected]>; 'Bolt' <[email protected]>; 'Tellitoitkoju.ee' <[email protected]>; 'Anobion Hulgimüügi OÜ' <[email protected]>; 'Multipack OÜ' <[email protected]>; 'Grossi kaubad' <[email protected]>; 'Sanitex' <[email protected]>; 'Meie Toidukaubad' <[email protected]>; 'Kaupmees' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'Alexela AS' <[email protected]>; 'Olerex' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]> Cc: Kertu Sapelkov <[email protected]>; Kristel Kund <[email protected]> Subject: Sisendipalve ja kutse infoseminarile: ELi ringmajanduse 2. paketi algatused Hea koostööpartner! 4 Selleks, et võidelda pidevalt kasvava pakenditest tuleva jäätmehulga vastu ja vähendada tarbijate rahulolematust, avaldas Euroopa Komisjon 30.11 pakendi ja pakendijäätmete direktiivi muutmise ja biopõhiste, biolagunevate ja kompostitavate plastide poliitikaraamistiku algatused. Komisjoni ettepanekud on Euroopa rohelise kokkuleppe ringmajanduse tegevuskava ja selle eesmärgi muuta kestlikud tooted normiks peamised alustalad. Algatuste eesmärkideks on: 1. Vähendada pakendite ja pakendijäätmete negatiivset keskkonnamõju ning parandada EL siseturu toimimist, mille saavutamiseks ette nähtud konkreetsemad eesmärgid on: • liikmesriikidele suunatud pakendijäätmete vähendamise eesmärgid; • teatud sektori ettevõtjatele suunatud korduskasutuse edendamise eesmärgid; • meetmed pakendijäätmete ringlussevõtu suurendamiseks; • ringlussevõetud plasti kasutamise suurendamine plastpakendites; • tarbijatele suunatud pakendite ja jäätmekonteinerite ühtlustatud märgistamine, et tõhustada jäätmete liigiti kogumist. 2. Biopõhiste, biolagunevate ja kompostitavate plastide poliitikaraamistiku eesmärk on anda parem arusaam nende kasutamisest tulenevatest väljakutsetest ja võimalikest eelistest. Samuti sätestatakse selles tingimused, millega tagatakse, et nende tootmise ja tarbimise keskkonnamõju oleks üldiselt positiivne. Eesmärk on täita poliitikalünki, suunata ELi poliitika arenguid või õigusaktide koostamist sellistes küsimustes ning pakkuda selliste plastide sektorile suuniseid, et vältida arenguid, mis ei ole jätkusuutlikud. Kogu ELis ühine arusaam nende plastmaterjalide kasutamisest hõlbustab ühisturu tekkimist ja hoiab ära turgu killustavad erinevused siseriiklikel tasanditel. Pakendi ja pakendijäätmete määruse ettepanekuga saab tutvuda siin: EUR-Lex - 52022PC0677 - EN - EUR-Lex (europa.eu) Biopõhist, biolagunevat ja kompostitavat plasti käsitleva ELi poliitikaraamistiku ettepanekuga saab tutvuda siin: EUR- Lex - 52022DC0682 - EN - EUR-Lex (europa.eu) Samade linkide kaudu on võimalik hiljem lugeda ka algatuste eestikeelset teksti, kui need valmivad. Kokkuvõtliku info ettepanekute kohta leiab ka manuses olevast faktilehest. Euroopa Komisjoni teemakohase pressiteate koos Komisjoni teabelehtede ja küsimuste-vastuste dokumentidega leiab: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_22_7155 Keskkonnaministeerium on koostöös teiste ministeeriumidega koostamas eeltoodud algatuste kohta Vabariigi Valitsuse seisukohti ja seejuures on meie jaoks väga olulised just teie tähelepanekud antud ettepanekute osas, sh tuues välja meie erihuvid, mida arvesse peaks võtma. Oma tähelepanekud ja märkused algatuste kohta palume saata hiljemalt 13.01 aadressile [email protected] Lisaks plaanime 21.12.2022 kell 10.00-11.30 tutvustada nimetatud algatuste sisu ja korraldada huvitatud osapooltega arutelu. Kohtumine toimub Teamsi vahendusel ning sellele pääseb järgneva lingi kaudu: Koosolekuga liitumiseks klõpsa siin Kalendrisse saab koosoleku lisada manuses leitava kalendrikutsega. Parimat! Eliise Merila Peaspetsialist | Välissuhete osakond Senior Officer | Department of International Affairs +372 626 2843 | [email protected] | http://www.envir.ee/ Keskkonnaministeerium | Ministry of the Environment of Estonia | Paldiski maantee 96, 13522 Tallinn, Eesti 5 Lisa 2 . Märkuste tabel: Pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide muutmise algatus ning bBiopõhist , biolagunevat ja kompostitavat plasti käsitleva ELi poliitikaraamistiku algatus Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Edastame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kommentaarid EL pakendi ja pakendijäätmete määruse algatuse osas . Lisaks oleme kirja pannud ka mõned küsimused, mida on eh k võimalik töögrupi tasandil üle küsida. Toome välja järgmised ettepanekud: Saame üldjoontes toetada määruse eesmärke vähendada pakendijäätmeid. Peame oluliseks, et algatus võetakse vastu määruse kujul - liikmesriikide erinevad lähenemisviisid on põhjustanud ebaühtlaseid raamistikke ja turutõrkeid. Ühtlasi tekitas varasema direktiivi ülevõtmine liikmesriikide poolt hulgalis elt praktilisi küsimusi, mida oleks vaja kiiresti lahendada. Seda tajuvad ka turuosalised. Saame nõustuda, et tehnoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed arengud õigustavad uue pakendeid reguleeriva raamistiku loomist. Ka Eestis rõhutavad tööstuse esindajad vajadust, et ELis oleksid tagatud stabiilne ja ühtlustatud õigusraamistik, mis suurendab investeerimisotsuste kindlust ja tõenäosust; võrdsed turutingimused; ringlussevõtusüsteemide tõhus toimimine. Leiame ka, et kuigi käesolev määrus keskendub pakenditele ja nende jäätmetele, tuleb pakendisüsteemi vaadata tervikuna ning seisukohtade kujundamisel sellega arvestada. Toetame, et kasutatud oli ka Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) ekspertiisi – meie jaoks on oluline, et määrus on võimalikult teaduspõhine. Samuti peame oluliseks, et ambitsioonide ja nõuete tõus toimub järkjärguliselt. Horisontaalsete õigusaktide puhul nagu määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega, ja otsus nr 768/2008/EÜ, toodete turustamise ühise raamistiku kohta (uus lähenemisviis ehk NLF) peame oluliseks jälgida käesoleva määruse osas mõistete selgust ja ühetaolist kasutamist. Samuti mõiste „tehniline spetsifikatsioon“, mida kasutatakse horisontaalselt ning mida lisatakse EL uutesse algatustesse ja mille lõplikku sõnastust ei ole veel kokku lepitud. Artiklite kaupa: Toetame eriti ohtlikke ainete, sh nt elavhõbeda, koguste vähendamise kohustust (Art 5). Viidatud ohtlikke ainete negatiivsete mõjude kohta inimtervisele on hulgalisi uuringuid. Art 5(5), 6(4), 11(6) jms võiks olla kuidagi konkreetsem – mis tingimustel, mis kaitsemehhanisme tuleks arvestada jne. Art 7, millega seatakse miinimumnõuded ringlusse võetud sisule plastpakendis, aastaks 2030 ja sealt edasi, kas Eesti riigina ja meie tööstus, oleme selleks valmis või peaksime küsima väiksemaid ringlussevõttu sihtmäärasid? Eesti turul juba levinud praktikad näitavad ka art 8-10 asjakohasust. Art 11 puhul tuleb hoida meeles, et tarbijaid ei tohi koormata (pakendite koostise) infoga üle. Seetõttu on väga teretulnud tarbijate jaoks lihtsad tehnilised lahendused nagu nt QR-koodi kasutamine. Rakendus- ja delegeeritud aktide puhul (art 13 ja 50) on meil sama kommentaar - juba määruses endas võiksid olla konkreetsed reeglid selle kohta, mida tulevased delegeeritud aktid peaksid sisaldama, et LR saaksid mõjutada protsessi raame juba praegu. Art 14 (1) – mida tähendab „ necessary “, kuidas seda hinnata ? On teretulnud, et uuenduslikele pakenditele kehtestatakse pehmemaid ringlusse võetavuse dokumenteerimise nõudeid – see soodustab innovatsiooni. Samas tuleb hoida meeles, et mõnede uuenduslike pakendite puhul ei pruugi need nõuded olla pakendi olemusest tulenevalt asjakohased ka pärast viieaastase perioodi möödumist (nt see merevetikast tehtud lahendus). Sama kehtib nt art 13(5-6) puhul. Art 21(2): „ space filled by filling materials such as paper cuttings , air cushions , bubble wraps , sponge fillers , foam fillers , wood wool , polystyrene or Styrofoam chips , shall be considered as empty space “. Kas viidatud pakendimaterjalid lähevad määruse skoobi alla? Kui mitte, siis miks? Kui lähevad, siis kas ainult siis, kui nad on ühendatud pakendi väliskihiga või mitte? VKE-de puhul peaksime rääkima täiendavatest toetusmeetmetest, kuna nende võimekus võib olla piiratud. Art 23(3) leevendused katavad vaid mikroettevõtjaid. Art 29 seab nõuded plastkandekottide vähendamisele. L iikmesriigid võta vad meetmed õhukeste plastkandekottide tarbimise püsivaks vähendamiseks oma territooriumil. Püsiv vähendamine saavutatakse, kui aastane tarbimine ei ületa 40 õhukest plastkandekotti inimese kohta või kaalu ekvivalentset eesmärki 31. detsembriks 2025 ja seejärel iga aasta 31. detsembriks. Iseenesest saame eesmärki toetada , aga kui meil ei ole veel kontrollimehhanismi, et käesolevas nõuet kontrollida, võib aasta 2025 olla meie jaoks liiga vara. Kui kontrollimehhanism on olemas, siis on kõik sobilik . Art 38 viidatud pakendite kasutamise vähenemise määrad , nt 15% aastaks 2040, ei pruugi olla piisavad ambitsioonikad . Turujärelevalve, art 39 ja 50 puhul soovime, et nende kohustuste täitmise osas oleks komisjonil suurem roll. Nt artiklis 39 mainitud andmebaasi võiks luua komisjon ise, et liikmesriikidel oleks võimalus sisestada siia vajalikke andmeid. Turujärelevalve osas peaks kaaluma erinevaid võimalusi liikmesriikide toetamiseks nagu nt raha eraldamine uuringute, töötajate koolitamise, liikmesriikide vaheliste projektide jaoks, temaatiliste turujärelevalve asutuste vaheliste võrgustike loomiseks jms. Ilma komisjoni abita võivad lisanduvad kohustused olla pisikeste riikide jaoks liiga suured, sh vastava registri loomise kohustus. Sarnaselt oli tehtud turujärelevalve määruse puhul ja süsteem toimib väga hästi. Art 43 seab nõuded tagastus- ja kogumissüsteemidele. L iikmesriik tagab, et luuakse süsteemid, millega nähakse ette kõigi pakendijäätmete tagastamine ja liigiti kogumine lõppkasutajatelt. L iikmesriigi l on võimalik teatud tingimustel lubada erandeid. Art 49 seab ringlussevõtu eesmärgid ja edendamise nõuded, mis on väga ambitsioonikad. L iikmesriik võtab vajalikud meetmed, et saavutada oma territooriumil järgmised ringlussevõtu eesmärgid: a) 31. detsembriks 2025 vähemalt 65% kõigist tekkinud pakendijäätmetest; b) 31. detsembriks 2025 järgmised minimaalsed massiprotsendid pakendijäätmetes sisalduvatest järgmistest erimaterjalidest: i) 50% plastist; ii) 25% puidust; ii) 70% mustmetallidest; iv) 50% alumiiniumist; v) 70% klaasist; vi) 75% paberist ja kartongist; c) 31. detsembriks 2030 vähemalt 70% kõigist tekkinud pakendijäätmetest; d) 31. detsembriks 2030 järgmised minimaalsed massiprotsendid järgmistest pakendijäätmetes sisalduvatest erimaterjalidest: i) 55% plastist; ii) 30% puidust; ii) 80% mustmetallidest; iv) 60% alumiiniumist; v) 75% klaasist; vi) 85% paberist ja kartongist. Sama paragrahvi lg 2 annab liikmesriig ile õiguse ka tähtaegu edasi lükata teatud tingimustel, aga see ei oleks pikas vaates lahendus. L iikmesriigid peaksid looma pakendijäätmete tagastamis- ja kogumissüsteemid, et need suunataks vastavalt jäätmehierarhiale kõige sobivama jäätmekäitluse alternatiivi juurde. Siin on oluline Euroopa Komisjoni toetus mh parimate praktikate jagamisel ja uuringute korraldamisel. Siiski on s ellest tingituna ka laiem murekoht, kuna meie ettevõtted (võimalik, et ka teiste liikmesriiki de ettevõtjad) ei pruugi olla selliste kohustuste võtmiseks valmis, samuti ei ole kõikides valdkondades selliseid tehnoloogiaid välja töötatud, et seatud sihtmäärasid täita. Kui me algatuses seda toetame, siis kas on ettenähtud rahastus riigi või Euroopa Komisjoni poolt? Kui rahastust ei ole, siis ei ole meie hinnangul võimalik neid eesmärke ka täita ning tuleks läbi mõelda, kas saame planeeritud sihtmäärasid sellisel kujul toetada. Art 49 seab nõuded teabele pakendijäätmete vältimise ja käitlemise kohta, eelkõige puudutab see info tarbijaid. Tootjad ja tootjavastutusorganisatsioonid peavad tegema kättesaadavaks järgmise teabe pakendijäätmete vältimise ja käitlemise kohta seoses pakendiga, mida tootjad liikmesriigi territooriumil tarnivad: a) lõppkasutajate roll jäätmetekke vältimisel, s ealhulgas parimate tavade kasutamisel; b) pakendite taaskasutamise kord; c) lõppkasutajate roll pakendijäätmete liigiti kogumisele kaasaaitamisel jne. Esiteks peavad märgistused/juhiseid olema kõikidele osapooltele üheselt selged ja arusaadavad, tõlgendamisruumi ei tohi tekkida. Teiseks peab riik koostöös ettevõtjatega looma tehnilise võimekuse, et pakendisüsteem hakkaks nii toim i ma nagu käesolev direktiiv ette näeb ning tarbijateni on viidud teadmine, et kui nad omalt poolt sorteerivad ja taaskasutavad pakendeid, siis saavad kasu kõik osapooled, sh saavad täidetud sihtmäärad. Saame toetada, et pakend peab olema toodetud viisil, mille puhul on selle paksus ja kaal minimaalne, säilitades samas selle pakendamisfunktsioone. Art 54(4) ja (5) puhul oleks meie hinnangul mõistlik paluda konkreetseid ajavahemikke vajalikke tegevuste teostamiseks Euroopa Komisjoni poolt. Varasemate läbirääkimiste käigus olid paljud selle vastu, et need protsessid muutuksid niivõrd bürokraatlikeks ning aeganõudvateks. Arvestatud seisukohtade koostamisel. Konkreetseid küsimusi täpsustatakse töögrupi tasandil. Õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide osas selgitame, et pakendiseaduse kohaselt on pakendiettevõtjad juba praegu kohustatud üle 100-ruutmeetrise pindalaga müügikohas pidama arvestust tarbijatele müüdavate ja tasuta antavate õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide kohta ning esitama need andmed pakendiregistrisse . Pakendidirektiivist tuleneb juba praegu kohustus vähendada õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide tarbimist ning 2025. aasta 31. detsembriks peab õhukes t e plastkandekottide tarbimine jääma alla 40 õhukese plastkandekoti inimese kohta aastas . 2020. a tarbiti Eestis keskmiselt 50 õhukest plastkandekotti inimese kohta aastas. Artiklite 43 ja 49 osas selgitame, et Eestis kehtib juba praegu pakendite valdko nnas laiendatud tootjavastutus. Kehtivaid pakendimaterjalide ringlussevõtu sihtmäärasid ei muudeta (samuti 2025. ja 2030. aastaks kehtestatud suurenevaid sihtarve). Samuti ei muudeta sihtmäära arvutamise reegleid. Tegemist on juba praegu pakendidirektiivist tuleneva kohustusega, mida liikmesriigid täitma peavad. Eesti on seni suutnud täita kehtivad ringlussevõtu sihtarvud. Olemasolevatele andmetele tuginedes näeme, et Eesti suudab täita ka 2025 . ja 2030. a kehtestatud sihtarvud, pingutada on vaja vaid plastpakenditele kehtestatud ringlussevõtu sihtarvude täitmiseks, kus on va ja 2030ndaks aastaks saavutada ca 30%- line ringlussevõtu kasv võrreldes 2020. aastaga. Liikmesriikidele on jäetud ka võimalus 2025. a materjalipõhiste ringlussevõtu sihtmäärade täitmise eesmärkide edasilükkamiseks. Terviseamet Oleme tutvunud Pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide muutmise- ning Biopõhist, biolagunevat ja kompostitavat plasti käsitleva ELi poliitikaraamistiku ettepanekutega. Pakendi kogumise ja tagastamise ühise raamistiku kehtestamine on vajalik nii keskkonnaeesmärkide saavutamiseks kui ka selleks, et luua võrdsed tingimused turgudel tegutsevatele ettevõtetele. Raamistik mõjutab oluliselt pakendite ringlussevõetavust ja kättesaadavust teisesest toorainest. Terviseametil puuduvad sisulised märkused esitatud dokumentide kohta. Toetame pakendituru liikumist ringmajanduse poole, kuna see toob kaasa positiivse mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Arvestatud seisukohtade koostamisel. Keskkonnaagentuur Loodame, et kõnealuste muudatuste abil suudetakse suurendada pakendite korduskasutust ning sellega vähendada pakendijäätmete teket, tuua mõistetesse selgust (biolagunev jm) ning samuti suurendada ringlussevõttu. Hinnata tuleb kriitiliselt, kas kõik eesmärgid on saavutatavad ning kas loodud infrastruktuur seda võimaldab. Juhime tähelepanu, et artikli 26 lõike 4 ja artikli 27 lõike 2 puhul jääb arusaamatuks kas need kohustused on kehtestatud nii tootjale kui ka lõppturustajale või ühele neist? Kui siin ei ole mõeldud sama joogipakendi eest vastutama panna nii tootjat kui lõppturustajat , tuleb kohustus määrata selgemalt pigem turule laskjale. Märgime, et lisanduv registreerumiskohustus pakendite turule laskjatele ning detailsem aruandlus eeldab arendustöid PAKISes , mis toob kaasa rahaliste ressursside vajaduse. Samuti läheb detailsemaks Euroopa Komisjonile andmete edastus, mis nõuab senise kogutava andmekoosseisu ja tulevaste vajaduste täpsemat analüüsi. See eeldab aga arvutuseeskirjade, metoodika ja juhiste olemasolu, mis koostatakse rakendusaktide raames. Vajadus võib tekkida ka jäätmearuandlusega täpsustavate andmete kogumise järele. Seega, täpsemad kommentaarid muudatusvajaduste osas andmekoosseisudes ja infosüsteemides, saame esitada rakendusaktide kehtestamisel. Arvestatud seisukohtade koostamisel. Artikli 26 l õike s 4 ja artikli 27 lõikes 2 sätestatud teatud joogipakendite kordus kasutuse/ taastäitmise kohustuste osas selgitame, et need on ette nähtud nii to otjale, kui lõpp- turustajale . Mõlemale osapoolele seetõttu, et vaid tootja on see, kes saab kon trollida, milliseid pakendeid ta oma toodete pakendamisel kasutab. Nõustume, et s enise kogutava andmekoosseisu ja tulevaste muudatus vajaduste osa on vajalik täpsemalt analüüsida, mida saab te ha rakendusaktide kehtestamisel, kui selguvad täpsemad eeskirjad andmete esitamiseks, andmete esitamise vormid jms. Justiitsministeerium Karistuste haldusõigusliku iseloomu rõhutamine ei ole põhjendatud. EL õiguses ei ole kunagi halduskaristuste mõistet sisustatud. EL õiguses on vaid kriminaalõiguslikud ja mitte-kriminaalõiguslikud karistused. Kusjuures viimaste korral, kui õigusakt ei viita sanktsiooni liigile, on liikmesriigil diskretsioon need mistahes menetluses kohaldada ( where European Union legislation does not specifically provide any penalty for an infringement or refers for that purpose to national legislation , the choice of penalty remains within the discretion of the Member States - European Court of Justice 7.10.2010, case 382/09 ( Stils Met SIA v Valsts ieņēmumu dienests ), [2010] ECR I-09315, p 44.). Seega oleme vastu, et viidatakse “ administrative ” penalties mõistele. EL õiguses ei ole ühtset arusaama, mida see mõiste tähendab. Liikmesriigil peab jääma maksimaalne paindlikkus, et kasutada enda õigussüsteemis kõige sobivamat sanktsioonisüsteemi ja liiki. Siiski tuleks sanktsioonid vajadusel ette näha üksnes raskematele rikkumistele, ning tagades maksimaalse paindlikkuse sanktsioonimäära, -liigi ja menetluse osas. Arvestades eriti ebaselgust selles osas, kas EL õiguse „halduskaristused“ on nn miinimum- või maksimumharmoneerivad, ei toeta me trahvide ette nägemise kohustust füüsiliste isikute korral. Konkreetses algatuses tuleks lõikes 1 jätta välja sõna " administrative " ning välja jätta lõige 2, mis üritab sisustada " administrative " karistuse mõistet. Palju loogilisem on lihtsalt jätta riikidele kohustus sätestada karistused ning teevad seda oma riigisisese õiguse ja menetluskorra järgi. Arvestatud seisukohtade koostamisel. Rahandusministeerium Arvamuse on koostanud rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna ja maksu- ja tollipoliitika osakonna eksperdid. Dokument näeb pakendi teket silmas pidades ette tegutsemist kolmel suunal: a) korduskasutatavad pakendid ja joogitopsid; b) ülepakendamise vähendamine; c) tagatisraha süsteem. Eesti on oma pandipakendiga kolmanda nimetatud suuna osas eesrinnas. Keskkonnaministeerium on algatanud projekti, et selgitada välja, kas piiriülene tagatisraha süsteem õigustaks end, et kokku saaks kogutud ka riigipiiri ületav pandipakend. Esimese kahe suunaga tegelevad ettevõtjad pidevalt. Keskkonnaministeerium toetab oma tegevustega seda suunda. Rahanduse ja maksunduse suunda silmas pidades oleks võimalik laiendada pakendiaktsiisi regulatsioon turule suunatavale pakendile nii, et iga kg plasti, kartongi ja metalli oleks madala maksumääraga maksustatud. See sunniks võimalusel pakendit vähendama. Samas sõltub sellise meetme lisamine poliitilisest tahtest. Meede lisaks ka hinnasurvet niigi kallinenud toidukaupadele. Kulud kaasnevad peamiselt erasektorile. Valitsussektorile kaasnevad kulusid suudavad tõenäoliselt paremini hinnata vastava poliitika eksperdid keskkonnaministeeriumis. Arvestatud seisukohtade koostamisel. Pakendiaktsiisi regulatsiooni võimaliku laiendamise osas on see siseriiklikult iga liikmesriigi otsustusõigus, milliseid majandusmeetmeid ta soovib lisaks rak endada . Eesti Keemiatööstuse Liit Oleme teiste erialaliitudega Pakendi ja pakendijäätmete määruse ettepanekuga tutvunud ja läbi arutanud. Annan teda, et Eesti Keemiatööstuse Liit toetab nii Kaubandus ja Tööstuskoja kui Toiduliidu saadetavaid ettepanekuid. Lisaks juhime tähelepanu:, et kontakttundliku pakendi ringlussevõtu osakaalu sihtmääraga tekivad probleemid. • ringlusse v õetud materjali kohta ei olemas tööstuslikku standardit ega sisalduse mõõtmise metoodikat. • ei sobitu kosmeetikamäärusega toote ohutuse seisukohast • teadmata on kaasnevad kulud investeeringud ega teenustasude tõusud • jäätmekäitlusahel ei suuda vajalikul hulgal kontrollitud kvaliteediga materjali toota. • plast (va PET) degradeerub kiiresti kui teisese toorme sisaldus läheb liiga suureks. • Analüütikud on hinnanud, et ringlussevõtuks sobiva kontakttundlikku plasti lihtsalt ei teki piisavas mahus. Ettepanek: mitte kehtestada üldist ringlussevõtu sihtmäära, vaid teha seda individuaalsete tootegruppide osas lähtudes vastava grupi tooteohutuse standardist, ning tehnilistest ja majanduslikest võimalustest . Arvestatud osaliselt seisukohtade koostamisel. Toetame lähenemist, et plastpakendites tuleb suurendada ringlussev õetud materjali kasutamist. Nõustume, et eesmärkide saavutamiseks vajalike ringlussevõtu tehnoloogiate jaoks on vajalik teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon, kuid selle eelduseks on vajalik poliitiline suunis. R inglussevõetud plasti kasutamiseks kontaktitundlikes pakendites tuleb esmajärjekorras välja töötada täpsemad eeskirjad vastavates regulatsioonides. Lisaks peab 2028. aastaks komisjon hindama kontaktitundlikele pakenditele ja muust materjalist, kui PET pakenditele seatud ringlussevõetud materjali kasutamise eesmärkide saavutatavust ja vajadusel tegema seadusandliku ettepaneku erisuste kehtestamiseks sh reguleerimisalas olevate pakendite, eesmärkide saavutamise tähtaegade ja minimaalsete ringlussevõetud materjali kasutamise kohustuslike protsentide muutmiseks. Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu (ERHL) hinnangul oleks pakendi- ja pakendijäätmete määruse eelnõu edasises menetluses ja eelnõus oluline täpsemalt mõista kohustatud isikute piiritlemise põhimõtteid. Sellest sõltub mitmes aspektis vahetult, kes ja missuguseid kohustusi uue õigusakti alusel kandma hakkaks. Meie küsimus põhineb ravimivaldkonna spetsiifikal, kuid võimalik, et sarnast turuosaliste rollide mitmikjaotust esineb ka teistes valdkondades. Lihtsuse huvides esitan probleemnäite Eesti siseriikliku õiguse sätete kaudu, kuid tegelikult on nende aluseks omakorda EL (ravimi)õiguse sarnased sätted ning küsimus ei piirdu üksnes Eesti õigusega. Nimelt: 1. Näeb ravimiseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/120062022075) ravimite (kui toodete, sh nende pakendite) Eestis turule laskmise ja turustamise protsessis ette teatava pädevuste ja tegevuste astmelise jaotuse. 2. Eestis tohib (üldjuhul) turustada vaid neil ravimeid, millel on kehtiv müügiluba. (§ 63 lg 1) 3. Müügiluba väljastatakse „müügiloa hoidjale“, mis tähistab ravimivaldkonnas eriliigilist spetsiifilise õiguste ja kohustuste kandjat ning ravimi Eestis turustamise üle otsuse tegijat. Müügiloa hoidja elu- või asukoht peab olema EMP liikmesriigis. (§ 64 lg 1) 4. Ravimi Eestis turustamine peab vastama ravivajadusele. Ravimi Eestis turustamise algusest, selle katkemisest ja lõpetamisest teavitab müügiloa hoidja riiki (ravimiametit). Seega sisulises mõttes otsustab ravimi Eesti turule toomise ja siin turul hoidmise/turustamise, samuti selle lõpetamise vastava ravimi müügiloa hoidja. (§ 64 lg 3) 5. Lisaks peab müügiloa määrama ravimit reaalselt sisse vedava(d) isiku(d) ning teavitama sellest kirjalikult riigi (ravimiametit). (§ 64 lg 2) 6. Ravimeid veavad faktiliselt Eestisse sisse isikud, kes ei ole ravimiseaduse tähenduses „müügiloa hoidjad“ ehk kes lähtuvalt eeltoodust seega tegelikult ei otsusta ravimite turustamise ega Eestis turule laskmise üle, vastavalt: - Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja sellekohase eritingimuse olemasolu korral hulgimüügi tegevusloal; - Ravimite tootmise tegevusloa omaja oma toodangu valmistamiseks ja oma toodangu ulatuses ning eraldi hulgimüügi eest vastutava pädeva isiku olemasolul ka ravimeid, mille tootja ta ei ole - samuti sellekohase eritingimuse olemasolu korral tootmise tegevusloal; - Müügiloa taotleja esindaja müügiloa taotlemisel esitatavaid näidiseid; - Tervishoiuteenuse tegevusloa omaja kliinilise uuringu teostamiseks ning välisabina; - Õppe- või teadusasutus teadus- ja uurimistööks; - Hoolekandeasutus välisabina; - Muu juriidiline isik teadustööks ja muul otstarbel kasutamiseks Ravimiameti eelneval nõusolekul; - Veterinaarravimeid veterinaararsti kutsetegevuse loa omaja ning üld - ja veterinaarapteegi tegevusloa omaja; - Ühendusevälisest riigist võib ravimeid otse Eestisse importida üksnes ravimite tootmise tegevusloa omaja, v.a erijuhtudel ilma müügiloata ravimite, välisabi ja mittekliinilises teadustöös kasutatavate ravimite importimisel; - Kiirabi, riigi päästeasutuste, kaitseväe meditsiinisõidukite ning rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimitagavaradesse kuuluvad ravimid; - Veterinaararsti kutsetegevuse loa omaja, kes osutab teenust teises EMP liikmesriigis ning liigub teenuse osutamiseks vajamineva koguse ravimitega Eestisse ja Eestist välja; - Ravimeid isiklikuks tarbimiseks Eestisse kaasa võtnud reisija. (§ 18 lg 1–3, § 20 lg 1–2, § 25 lg 1) 6.1 Jätan siinkohal arutluse alt välja müügiloata ravimite küsimuse ehk erandjuhud, kui müügiloa hoidja ei ole otsustanud ravimit Eestis turule lasta ega turustada, kuid patsiendi tervise huvides neid erandkorras ja erilubade alusel siiski riiki tuuakse (§§ 21–24). Pakendimääruse eelnõu art 3 defineerib mitmed isikute ja tegevuste kategooriad – eelkõige praeguse küsimuse kontekstis aktuaalsena manufacturer , producer , distributor , making available on the market ja placing on the market – kellele pannakse määrusega ulatuslikke, kuid mitte samasuguseid kohustusi. Määruse mõistmiseks ja rakendamiseks on oluline mõista, missugustesse isikukategooriatesse kuulub pakendi- ja pakendijäätmete mõistes „müügiloa hoidja“ (Eesti ja EL ravimiõiguse tähenduses). Kuna just müügiloa hoidja otsustab ravimi Eesti turule laskmise, selle turustamise alguse ja lõpu ning ühtlasi peaks seaduse kohaselt (üldjuhul) määrama ravimi faktilise sissevedaja , siis meie hinnangul tuleks müügiloa hoidjat pidada tema poolt Eesti turule lastud ravimite osas „ producer“iks . Kuna määrusest tuleneb kõigi toodete, sh ravimite, tarneahela osapooltele väga ulatuslikke kohustusi, siis on määruse ühtne mõistmine selle õige rakendamise ja tõlgendamise seisukohalt oluline. Konkreetseid küsimusi täpsustatakse töögrupi tasandil. Lisaks selgitame, ettepaneku eelnõus on mõisted defineeritud järgnevalt: „Valmistaja“ on füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab pakendit oma nime või kaubamärgi all või on lasknud pakendi disainida või valmistada ja kasutab seda pakendit toodete mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks oma nime või kaubamärgi all, ilma et seda pakendit oleks varem turule lastud; „Tootja“ on valmistaja, importija või turustaja , kes sõltumata kasutatavast müügiviisist, sh müük direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingutega , teeb pakendi oma kutsetegevuse raames liikmesriigi territooriumil oma nime või kaubamärgi all esmakordselt kättesaadavaks; „Turul kättesaadavaks tegemine“ on äritegevuse käigus pakendi tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks; „Turule laskmine“ on pakendi esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine. Tootjatel (võib ka tootjavastutusorganisatsiooni kaudu) on kohustus registreerida vastava liikmesriigi tootjate registris, kus nad teevad pakendi esmakordselt kättesaadavaks. Toode lastakse turule, kui see tehakse esmakordselt Eesti turul kättesaadavaks. Turul kättesaadavaks tegemise ajal peavad tooted vastama turule laskmise ajal kohaldatavatele liidu ühtlustamisõigusaktidele. Miltton ( Huhtamäki Oy nimel) 1. The proposal should deliver on the Green Deal and Circular Economy Action Plan The PPWR proposal runs counter to these policies and will not ensure a just transition. It should focus on resource efficiency; setting up at scale recycling infrastructures to drive reuse of packaging materials; and incentivizing innovation in materials and infrastructure. The proposal will lead to unintended, but materially negative impacts on economy, environment and citizens. Reuse and single-use packaging should not be viewed as opposites but instead should be compared through Life Cycle Assessment as specified by the European Commission in its Guidance as « the most comprehensive manner by the use of the quantitative tool, as defined by the ISO 14040 and 14044” and “among the existing above-mentioned LCT-based methods, the most widely used method of assessing and quantifying environmental aspects. » 2. A science-based impact assessment of Europe’s food system is needed The PPWR IA does not address impact on food systems - a critical omission, as packaging is essential for food security, defined by the UN as physical, social, and economic access to food. The EC Communication of 03/22 and the Working Paper of 01/23 were clear on this point. In 2020, EU consumers spent €1,461 bn, or 21.6% of their budget on food and drinks. Prior to Covid, one-third was out of home. The proposal will impact hygiene, safety, waste, resource efficiency, accessibility and critically, the affordability of food and personal care products. 3. Applying the Waste Hierarchy as intended will help The Waste Framework Directive (art 4) Life Cycle Thinking should be used to deliver best environmental outcomes. Yet, in relation to single use bans in HORECA (arts. 22 &amp; 26), the proposal ignores this. When implementing the waste hierarchy and setting reuse targets, Member States shall provide the ability to opt for an alternative recyclable solution that demonstrates a better environmental outcome and allow to “depart from the waste hierarchy where this is justified by life-cycle thinking.” (WD 2008/98/EC Article 4, §2). Where appropriate, reuse targets must be related to their environmental outcome and comply with Directive 2008/98/EC stating that waste treatment is not limited to mere waste volume reduction but needs also achieving « the best overall environmental outcome » (Article 4, §2). Engineering consultancy Ramboll, commissioned by EPPA , conducted certified comparative LCA studies, using primary data. These demonstrated paper-based single use systems provide better environmental outcomes vs multiple use systems in Quick Service Restaurants. The findings were entirely discounted in the proposal. Instead of improving outcomes, the proposal will raise carbon emissions, water usage and increase plastic waste by 20% to 30% as fully recyclable paper-based containers will be replaced with limited-lifespan plastic containers. 4. Food packaging is essential and universal: essential because without packaging the safety and quality of food would be compromised, and universal because almost all food is packaged in some way. Huhtamäki’s paper-based products provide fit-for-portion packaging to the HORECA sector, allowing to minimize food waste through portion-control by: Limiting oversized servings that generate food waste. Offering different sized packaging, allowing choice to consumers according to their specific needs. Providing through information: measurable amount of food and drink, o together with a qualitative input of food constituents, that both help the consumer to better manage their personal nutrition performance. 5. Paper-based food packaging is a major contributor to food waste prevention through portion control and extending shelf life Providing food operators with a tool that fits to their type of serving and nutritional approach, limiting food waste along the full value-chain. Without Huhtamäki’s members’ paper-based packaging solutions, none of the following would be feasible: Food quantity would remain random, leading to food wastage. Food nutritional impact would be difficult to assess by the consumer. Food operators would not be able to operate efficiently and unable to limit food wastage. Compared to reusable packaging, paper-based food packaging provides flexibility to adapt quickly to any changes in seasons, regulation, nutritionist advice, customer needs and industry innovation related to food waste reduction. This flexibility is key to implement changes to packaging in a swift and efficient manner, while limiting the environmental impact. Packaging's Role in Minimizing Food Loss and Waste Across the Supply Chain is well documented as in the often-cited publication in the International Journal Packaging Technology and Science by Verghese , Lewis, Lockrey and Williams. EPPA sees the “fit for purpose” approach as underlying principle. Prevent both over-packaging and under-packaging by requiring that all packaging is “fit for purpose”, i.e. designed with the goal to optimally fit the product, following the ISO 18602:2013(E) concept for “optimum pack design”. In addition, both over- and under-packaging should be clearly defined. 6. The proposal should strengthen the EU’s crisis readiness It threatens Europe’s paperboard industry. The role played by renewable disposable packaging in hygiene and safety in preventing the spread of Covid 19 and in enabling the sector to function was noted by the EEA. Policies which shrink the industry's capacity and capability would prevent it responding to such a crisis. Europe would be reliant on imports with all its attendant risks. Rather than promoting ‘Made in Europe’, the proposal promotes ‘Made Elsewhere.’ 7. Mandatory take‐back will support at scale industrial recycling We work closely with suppliers and customers to increase the volume of renewable paper‐based packaging collected for recycling. Policymakers should support such schemes through mandatory take‐back programs as recycling provides further environmental benefits. It was disappointing this was not in the proposal. This should be rectified. Huhtamäki calls on : the principle of mandatory take back and recycling targets based on best practice in the HORECA sector, investments in upgrading sorting and recycling infrastructures. evidenced and science-based legislation supporting the EU single market principles to establish consistent collection and recycling. 8. Introduce mandatory recyclability requirements for all materials and packaging types to ensure a level playing field. All reusable and single use packaging that is placed on the market must be recyclable and effectively recycled at the end of its life. Reusable packaging should be held to the same recyclability requirement as other (single-use) packaging. The environmental impact of reusable packaging strongly depends on the actual use phase – e.g. the amount of use cycles the reusable packaging goes through. To enable innovation and market development, definitions of recyclability should be evidence-based and reflect the recyclability of the end-product and not any short-term commercial drivers. 9. Recycled‐content mandates for contact sensitive plastic packaging must be achievable The obligation (Art 7) to include a sizeable share of recyclate in lightweight, flexible plastic packaging contradicts current food safety rules. 40% of food-on-the-shelf in Europe is sold in flexible packaging. To meet food contact safety requirements today, only chemically recycled plastics can be used in most food grade materials. In 2020, only 0.2% of plastic waste collected in Europe was recycled chemically. For FMCG and packaging companies to stand a chance of fulfilling the recycled content requirements for plastics packaging, a massive increase in chemical recycling is necessary. 10. Administrative burdens must be minimized The significant administrative costs of the proposal on businesses, especially SMEs, should be comprehensively assessed. The extensive reporting requirements suggested in the proposal risk putting the cost of compliance entirely on businesses within a very aggressive timeline in an already challenging business environment. These deadweight costs make Europe less competitive and raise prices for citizens. For background: Huhtamäki is a key global provider of sustainable packaging solutions for consumers around the world. Our innovative products protect on-the-go and on-the-shelf food and beverages, ensuring hygiene and safety, driving accessibility and affordability, and helping prevent food waste. We embed sustainability in everything we do. We are committed to achieving carbon neutral production and designing all our products to be recyclable, compostable or reusable by 2030. With 100 years of history and a strong Nordic heritage headquartered in Espoo, Finland. We operate in 37 countries and 113 operating locations around the world. Huhtamäki’s priority is to contribute to the common ambitions by providing highly recyclable and renewable products with low environmental footprints and which can replace hard plastic products, while ensuring food safety and hygiene. The review of the Packaging and Packaging Waste Regulation (PPWR) offers an ideal opportunity to advance the EU climate and circular economy objectives. For this effort to succeed however, the revision of the Regulation must be supported by strong data and scientific evidence – which is unfortunately missing from the Impact Assessment. For context, in 2020, 56.1 million tonnes of paper and board were collected and recycled in Europe. 49.6 million tonnes of paper for recycling were used to make new paper and board products. and paper packaging has the highest recycling rate among packaging materials, with 82% in the EU . Several scientific studies show that paper fibres used in paper and board packaging can be recycled 25 times or more while maintaining the quality of the packaging produced, avoiding water use and CO² emissions . Huhtamäki is strongly convinced that the paper packaging recycling rate can be further increased through concrete measures including the convergence of collection systems. Recyclable materials from renewable sources, such as fibre-based packaging, should be recognised as building blocks of the new circular economy. Paper-based packaging outperforms reusable items in terms of food safety, environmental impact throughout the full life cycle, and recyclability. A life cycle assessment (LCA) study that was independently carried out to ISO standards by Ramboll, and third-party certified by TUV, concluded that single-use paper-based food packaging can be more sustainable than multiple use systems throughout its lifecycle. A recent update to the study concluded that multiple-use systems consume 3.4 times as much water and result in 2.8 times more carbon-equivalent emissions over their lifecycle. We therefore believe it is crucial that the PPWR does not restrict the use of single-use renewable food paper packaging given its key contribution to a circular and climate-neutral economy. The PPWR should enable further innovation by setting targets, which are aligned with life cycle thinking and deliver the best environmental outcome – as stated in the Waste Framework Directive (Article 4 para 2). In addition to its environmental benefits, single-use paper-based packaging is a critical element to ensure a secure and hygienic European food supply, protect consumers against food-borne illnesses, and ensure the resilience of food supply chains against waste and disruption. Arvestatud osaliselt seisukohtade koostamise l . Selgitame, et Eestil ei ole s eisukohtade kujundamiseks täiendavaid mõjuanalüüse kavas tellida ja lähtutakse ettepaneku aluseks olevast Komisjoni mõjuhinnangust ja Eesti huvigruppide hinnangutest kaasnevatele mõjudele , samuti Eestis juba kasutusel olevatest praktikatest, mis on näidanud häid tulemusi. T oetame määruse peamisi eesmärke, vähendada pakendite ja pakendijäätmete negatiivset keskkonnamõju ning parandada EL i siseturu toimimist. Toetame ülepakendamise vältimise ja vähendamise meetmeid ning pakendite 2030. aastaks korduskasutatavuse või ringlussevõetavuse eesmärki, kuid leiame, et seda tehes tuleb leida tasakaal pakendi funktsionaalsuse ja ümbertöötluse vahel, soodustades pakendite innovatsiooni ning tagades kooskõla EL-i regulatsiooniga. Üldiselt t oetame teatavate ühekordselt kasutatavate välditavate pakendite turule laskmise piiranguid, aga eelistame, et põhjendatud juhtudel peavad ole ma lubatud erandid, juhul kui need on vajalikud toote säilivuse pikendamiseks ja kui nende kasutamise keelamine tooks kaasa toidujäätmete tekke suurenemise. Toetame lähenemist, et plastpakendites tuleb suurendada ringlussevõ etud materjali kasutamist. Nõustume, et eesmärkide saavutamiseks vajalike ringlussevõtu tehnoloogiate jaoks on vajalik teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon, kuid selle eelduseks on vajalik poliitiline suunis. Leiame, et ringlussevõetud plasti kasutamiseks kontaktitundlikes pakendites tuleb esmajärjekorras välja töötada täpsemad eeskirjad vastavates regulatsioonides. Pakendijäätmete teke on suur ja kasvab hoolimata sellest, et kasutusele on võetud järjest kergemad pakendimaterjalid. Viimase 20 aasta jooksul on vähenenud klaas- ja metallpakendite kasutamine ning kasvanud paber- ja kartongpakendite ja plastpakendite kasutamine. Järjest enam on kasvanud ühekordselt kasutatavate ja kiirelt tarbitavate toodete ja sh nende pakendite tarbimine. Selleks, et vähendada pidevalt kasvavat pakendijäätmete hulka leiame, et ei tohiks lubada ilmselgelt tarbetut ja välditavat pakendamist ning toetame korduskasutatavate pakendite laiemat kasutamist sektorites, kus on suurim potentsiaal pake ndijäätmete tekke vähendamiseks . Eesti turul on tegutsemas mitmeid korduskasutuslahenduste pakkujaid, kelle tegevus on näidanud, et seda on võimalik teha ja samuti on võimalik saavutada häid tulemusi pakendijäätmete tekke vähendamisel. Nõustume, et põhjendatud juhtudel peaksid olema ette nähtud erandid hügieeni-, toiduohutuse või keskkonnaprobleemide korral, mis takistavad korduskasutamise eesmärkide saavutamist. Seejuures peame oluliseks ühtsete ja selgete erandite kehtestamist. Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit (ATML) tänab Keskkonnaministeeriumi võimaluse eest avaldada arvamust pakendi ja pakendijäätmete määruse ettepanekute kohta. ATML liikmete tagasiside ettepanekutele on järgnev. Määruses toodud sihtmäärad sektorile toit ja jook ning transpordipakendit kasutatavatele ettevõtetele: Tervitame Euroopa Komisjoni tegevusi ja seatavaid eesmärke vähendamaks pakendijäätmete teket ning tõhustamaks nende korduvkasutust ja ringlusesse võtmist. Küll aga sooviksime pöörata tähelepanu mõningatele murekohtadele, mis on tekkinud seoses Euroopa Komisjoni ettepanekutega pakendi ja pakendijäätmete direktiivi muutmise eelnõus. Alljärgnevalt oleme grupeerinud meie peamised murekohad ning nendega seonduva: 1. Sihtmäärad – peavad olema realistlikud ning arvesse tuleb võtta, et igas liikmesriigis on pakendite ringlusesse võtmine ja korduvkasutatavate pakendite kasutamine erineval tasemel. Seetõttu võib tootjatel ja ettevõtjatel tekkida olukord, kus neid koheldakse eririikides erinevalt. 2. Ringlusesse võtt ja korduskasutatav pakend – korduvasutatavad ja taastäitmist võimaldavate pakendite üle puudub tootjal ja maaletoojal kontroll tarbija poolt korduvkasutamiseks või taastäitmiseks toodava pakendi toidu- ja hügieeniohutuse üle. Seega peab korduskasutus ning taastäitmist võimaldavate pakendite süsteem seadma ühesed ja selged kriteeriumid, mis on mõistetavad ja arusaadavad ka tarbijale. Tõstatub küsimus korduvkasutatava transpordipakendi kasutuse kohta, nt ämbrid, kellel lasub pakendi puhastuse kohustus. Samuti ei tohi jätta tähelepanuta, et täiendav pesu ja puhastus on samuti koormus loodusele, nt transportimisel tekib CO2 ja vee kulu pesemisel. 3. Tagatisrahasüsteem ja märgistus – Komisjoni ettepanek ei kohalda hetkel klaaspakenditele-, joogikartongile ja korduskasutatavatele pakenditele kohustuslikku tagatisrahasüsteemiga liitumist. Küll aga toome siiski välja asjaolu, juhuks kui liikmeriigid saavad otsustada tagatisrahasüsteemiga liitmise üle, et kange alkoholi ja veinipudelite tagatisrahasüsteemi lisamine on täiendav kulu nii finantsiliselt kui ressursi mõttes (siltide kleepimine) tootjale. Tervitame ühtse märgistussüsteemi loomist liikmesriikides, kuid sealjuures on tekkinud küsimus, milline liikmesriik katab tulud ja kulud olukorras, kus pakendaja ja turustaja on ühes liikmesriigis, lõpptarbija teises. Pakendi ja pakendijäätmete määrusega vastuvõetavate muudatuste puhul on oluline jälgida, kui liikmesriikidele antakse võimalus miinimumnõuetest rangemaid nõudeid kehtestada (nt tagatisrahasüsteemi märgis, art 44), siis peavad olema need üheselt ja selgelt määratletud, vastasel juhul ei pruugi olla tegemist ühtlustatud nõuetega ja määrus ei täidaks oma eesmärki. Taaskasutamine on oluline jäätmetekke vältimise meede, kuid me ei tohi tekkivaid tarbimisjärgseid jäätmeid ainult abstraktselt vaadata, vaid peame arvesse võtma ka seda, millises ulatuses need tarbimisjärgsed jäätmed ringlusse võetakse. Liiga kõrgete taaskasutamise eesmärkide kehtestamine mõnele joogikategooriale saadaks ebajärjekindlaid signaale ja ähvardaks hävitada Euroopa ringlussevõtutööstuse ja mitmesugused kõrge ringlusse võtmise määraga pakendiliigid ajal, mil need mängivad kriitilist rolli Euroopa ressursitõhususe parandamisel. Euroopa rohelises kokkuleppes ja ringmajanduse tegevuskavas sätestatud eesmärgid on selged: pakendite puhul on EL konkreetselt võtnud kohustuse muuta 2030. aastaks kõik pakendid majanduslikult tasuval viisil korduvkasutatavaks või ringlusse võetavaks. Korduvkasutust tuleks vaadelda kui ringlussevõtu täiendust, mitte kui selle asendust, esimene ei tohiks ohustada teise ellujäämist. Me peaksime püüdma optimeerida mõlema pakendilahenduse (ringlusse võetavad ja korduvkasutatavad) toimivust, nii et need koos aitaksid süsinikuneutraalsuse saavutamisele kooskõlas komisjoni eesmärkidega. Kõigil neil põhjustel soovime tungivalt kutsuda Euroopa Komisjoni üles seadma joogipakendite taaskasutamisele ambitsioonikad, kuid realistlikud eesmärgid ELi, mitte üksikute tootjate tasandil, koos tõhusate ja sisuliste kaitsemeetmetega, sealhulgas piisavate üleminekuperioodidega. Arvestatud seisukohtade koostamisel. Konkreetseid küsimusi täpsustatakse töögrupi tasandil. Toetame korduskasutuse ja taastäitmise eesmärkide seadmist teatud sektori ettevõtetele, samas peame nende meetmete rakendamisel oluliseks arvestada, et need oleksid realistlikult saavutatavad ja arvestaksid sektorite ning liikmesriikide eripäradega. Nõustume, et korduskasutatava pakendi nõuete osas tuleb hästi läbi mõelda vastutuse jagunemine erinevate korduskasutussüsteemidega tegelevate osapoolte vahel. Tagatisrahasüsteemide osas on liikmesriikidele jäetud paindlikkus otsustada, kas siseriiklikult lisaks kohustuslik ele pakenditele lisada ka teisi pakendeid. Tagatisrahasüsteemidele EL-ülese ühtlustamise ja miinimumkriteeriumite seadmisel leiame, et tuleb arvesse võtta juba hästi toimivaid siseriiklikke süsteeme. Kui kõik teised Euroopa Liidu riigid rakendavad ka tagatisrahasüsteemi, siis ei ole mõeldav, et kõik 27 märki oleks id tulevikus ühel tootel, leiame, et lahendus nõuaks ühte rahvusvahelist märki. Samas nõustume, et ühtse märgise kasutamine peab olema hästi läbi mõeldud, et see ei tekitaks tootjatele põhjendamatuid lisa märgistamisega seotud kulusid. Maaeluministeerium Peame direktiivi muudatusettepanekut õigeks, et vähendada pakendite ja pakendijäätmete negatiivset keskkonnamõju ning parandada EL siseturu toimimist. 1. Nõustume, et termini „ biopõhine “ kasutamine üldise väitena ei tohiks olla lubatud ja seda võiks kasutada vaid juhul, kui on täpsustatud ja mõõdetav biopõhise plasti sisaldus tootes (nt protsendina). Biopõhise materjali kasutamise täpseks mõõtmiseks on radiosüsiniku meetod kindlasti sobiv, kuid selle kasutamine võib olla ebamõistlikult kulukas ja/või raskesti kättesaadav. 2. Komisjon peab enam soodustama biopõhiste toodete standardi CEN/TC411 juurutamist, kasutamist ja kommunikeerimist tarbijaile. Biopõhisus ei tohi tarbijat eksitada ega soodustada prügi teket. Teaduspõhine sertifitseerimissüsteem peab võimaldama üheselt määratleda plasti kompostitavuse või biolagunevuse , kusjuures nõustume, et biolagunevat plasti tuleb kasutada ainult seal, kus selle keskkonnakasu ja ringmajanduslik väärtus on põhjendatud, ning välistada, et see muutub prügiks. Eriti oluline on sertifitseeritud biolaguneva plasti (näiteks multšikile) kasutamise vajadus põllumajanduses, et vältida mulla reostamist lagunematu plasti ja mikroplastiga. 3. Biotoorme päritolu puhul tuleb lisaks sellele, et toore peab pärinema kestlikest allikatest ja olema hangitud elurikkust ning ökosüsteeme võimalikult vähe kahjustades ning vastama EL kestlikkuse kriteeriumitele, rõhutada, et biotoorme hankimine plastide tootmiseks ei tohi konkureerida toidutootmisega. Esmaseks allikaks peavad olema bioloogilist päritolu jäätmed ja kõrvalsaadused. 4. Biopõhiste plastide puhul on oluline arendada metoodikaid, mis võimaldavad juba materjalide varase väljatöötamise faasis olelusringi hindamist võrdluses fossiilsete analoogidega, et vältida võimalikku rohepesu ja jätkusuutmatuid lahendusi. 5. Teadusuuringute ja innovatsiooni toetamine on ülimalt oluline tagamaks kestlikult disainitud materjalide, sealhulgas korduskasutatava, ringlusse võetava või biolaguneva biopõhise plasti kasutamist. Ühtlasi rõhutame, et seejuures tuleb arvestada toiduga kokkupuutuvate materjalide puhul toiduohutuse ja samuti toidu säilimist puudutavate aspektidega, mis aitavad vältida toiduraiskamist. 6. Soovime käsitada imikutoidu pakendeid võimalike terviseohtude suhtes samasuguse ettevaatusega nagu ravimite ja meditsiiniseadmete pakendeid. Seetõttu soovitame lisada artikli 6 lõikes 10 ja artikli 7 lõikes 3 esitatud pakendiloeteludesse pakendid, mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 609/2013 reguleeritud imikutele mõeldud toidu jaoks (s.o artikli 2 lg 2 punktides c-g nimetatud toit). Analüüsi vajab samasuguse erisuse vajadus väikelastele (lapsed vanuses 1 kuni 3 aastat) mõeldud toidu pakendite osas, kuid on üsna keerukas, kui mitte võimatu, eristada selle kategooria pakendeid tavatoidu pakenditest. Seda seetõttu, et väikelapsed tarbivad juba suuremas osas tavatoitu, st et tarbitav toit ei ole enamasti just väikelastele suunatud. Väikelapsed tarbivad kehakaalu ühe kilogrammi kohta rohkem toitu kui täiskasvanud, seega on neil võimalus kehakaalu ühe kilogrammi kohta saada rohkem näiteks ringlusse võetud pakendist toitu erituvaid aineid, mis teeb neist riskirühma. Sama murekoht on rasedate puhul, kes tarbivad tavatoitu. Kuna eelnõus esitatud pakendimärgistuse nõuete kohaselt on ringlusse võetud materjali sisalduse esitamine pakendil vabatahtlik, ei pruugi tarbija saada teada, kas toidupakendi valmistamisel on kasutatud ringlusse võetud materjali. Seetõttu soovitame kaaluda ringlusse võetud materjali sisalduse esitamise nõudmist kohustuslikuna. 7. Korduskasutatava (plast)pakendi nõuete osas tuleb läbi mõelda vastutuse jagunemine erinevate korduskasutussüsteemidega tegelevate ettevõtjate vahel (nt kes vastutab, et toidupakendina ei kasutata sellist korduskasutuspakendit, mis ei ole enam toidu jaoks ohutu). Näiteks kui kogumissüsteemis või pakendi taaskasutamiseks ettevalmistamisel on midagi valesti läinud, kas sellisel juhul vastutab tootja (ingl manufacturer )? 8. Palume kaaluda vajadust esitada põhjenduspunktides selgitus selle kohta, et jäätmete kogumise ja sortimise puhul eesmärgiga võtta need ringlusse plastist toidupakendimaterjalis, tuleb arvestada nõudeid, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) 2022/1616, milles käsitletakse toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud ringlusse võetud plastist materjale ja esemeid. 9. Eesti tasandil vajab toidupakenditega, eelkõige ringlusse võetud materjaliga seotud nõuete rakendamine järelevalveasutuste selget pädevuse jaotust ning lisaressurssi järelevalve tegemiseks. 10. Taaskasutamispiirangutega pakendite osas, näiteks põllumajanduskemikaalide puhul, võib toote elutsükli jalajälje hindamine tõestada alternatiivide leidmise vajalikkust seniste piirangute kohandamiseks. Põllumajanduskemikaalide kasutamise puhul on suureks probleemiks ühekordsete pakendite tekkimine, mida senine regulatsioon keelab taaskasutada ning nõuab erikäitlemist. Samas on müüja kohustatud pakendid kokku koguma. Siinkohal on mõistlik hinnata ringmajanduse potentsiaali pakendite korduskasutamisele suunamisel võrreldes ohtliku jäätmena prügilasse ladustamisega. Arvestatud seisukohtade koostamisel. Konkreetseid küsimusi täpsustatakse töögrupi tasandil. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Keskkonnaministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust pakendi ja pakendijäätmete määruse ettepaneku kohta. Järgnevalt esitame oma seisukohad ettepaneku kohta lähtudes liikmetelt saadud tagasisidest. 1. Artikkel 9 lg 1 Ettepaneku artikkel 9 lg 1 kohaselt peab pakend olema disainitud nii, et selle kaal ja maht on arvestades pakendi funktsiooni minimaalsed. Kaubanduskoda toetab seda põhimõtet. Samas näeme selle põhimõtte rakendamise osas mõningaid kitsaskohti. Oleme saanud ettevõtjatelt tagasisidet, et ülepakendamist esineb palju seoses e-kaubandusega ja eelkõige olukordades, kus pakendatud kaup jõuab Eestisse kolmandatest riikidest, näiteks Hiinast. Sellega seoses tekib küsimus, kas ja millisel määral on Eesti pakendiettevõtjal võimalik mõjutada näiteks Hiina ettevõtja poolt kauba pakendamist, mis lõppkokkuvõttes jõuab Eesti turule. Teiseks tekib küsimus, kas ja kui efektiivselt on praktikas võimalik teha järelevalvet selle põhimõtte rakendamise osas. 2. Artikkel 21 lg 1 Artikkel 21 lg 1 näeb ette, et ettevõtjad, kes tarnivad tooteid lõppturustajale või lõpptarbijale rühmapakendis, veopakendis või e-kaubanduse pakendis, peavad tagama, et tühja ruumi suhe on maksimaalselt 40%. Kaubanduskoda toetab põhimõtet, et tühja ruumi suhe oleks pakendis võimalikult väike. Samas oleme saanud ettevõtjatelt tagasisidet, et kuna üleliigse pakendamisega kaasneb ettevõtjatele täiendav kulu, siis ei ole paljudel juhtudel juba täna pakendiettevõtjal huvi kaupa ülepakendada . Lisaks tõid mitmed ettevõtjad välja, et teatud kaupade puhul ei ole võimalik ettepanekust tulenevat nõuet täita. Näiteks kui tegemist on U-kujulise või ringikujulise tootega, siis ei pruugi olla võimalik hoida tühja ruumi suhet alla 40%. Samas on jällegi olukordi, kus see nõue on liiga leebe. Lisaks tekkis meil küsimus, kas see nõue kehtib ka korduskasutatavate pakendite osas. Kui jah, siis on risk, et standardiseeritud pakendite valik ei pruugi olla piisavalt suur, et tagada iga toote puhul, et tühja ruumi osakaal jääb alla 40%. Eelpool toodud põhjustel leiame, et selle sätte puhul on tegemist ülereguleerimisega ning selle võiks ettepanekust välja jätta. 10. Artikkel 26 lg 1 Alates 2030. aastast tuleb 90% suurtest kodumasinatest nagu pesumasinad või külmikud müüa korduskasutatavates transpordipakendites. Saime mitmelt ettevõtjalt tagasisidet, et sellise sihtmäära seadmine ei pruugi olla realistlik. Kui täna kasutatakse suurte kodumasinate pakendamiseks peamiselt kilet, penoplasti ja pappi, siis neid materjale ei ole ilmselt võimalik samal kujul uuesti kasutada uue kodumasina pakendamiseks. Lisaks teeb korduskasutavate transpordipakendite kasutuselevõtu keerulisemaks see, et suured kodumasinad on erinevate mõõtmetega. Ettevõtjad tõid ka välja, et kui suur osa korduskasutatavatest tarnspordipakenditest peab ostja käest jõudma lõpuks tagasi tehasesse, siis kaasneb ka sellega negatiivne mõju keskkonnale. 11. Artikkel 26 lg 9 Ettepaneku kohaselt peavad kaubaaluste stabiliseerimiseks ja kaupade kaitsmiseks transpordi ajal kasutatavad pakendid ja lindid olema aastaks 2030 korduskasutatavad 10% ulatuses ning aastaks 2040 30% ulatuses. Meie liikmete tagasiside näitas, et selliseid sihtmäärasid on praktikas keeruline täita, sest puuduvad vastavad tehnilised lahendused või ei ole ettevõtjad sellistest lahendustest teadlikud. Kaubaaluste stabiliseerimiseks ja kaupade kaitsmiseks kasutatakse näiteks pakkekilet, kuid see on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Lisaks on ettevõtjad kahtleval seisukohal, kas sihtmäära ulatuses on võimalik korduskasutada linte. Näiteks kui tegemist on metalllintidega ja need on läbi lõigatud, siis ei saa neid uuesti kasutada. Samuti on keeruline korduskasutada kleeplinte. Üks vastaja andis ka teada, et linte on võimalik korduskasutada , kuid mitte rohkem kui kolm korda. Üheks lahenduseks on kasutada koormapaelu, kuid neid ei ole võimalik kasutada kõikide kaupade osas. Samas andsid ettevõtjad teada, et kui selle nõude puhul on silmas peetud muid pakendamise abivahendeid, näiteks nurki või ääri, siis neid on võimalik korduskasutada . 12. Artikkel 26 lg 10 Artikkel 26 lg 10 alusel peavad teatud arvu kaupade rühmitamiseks kasutatavad kastid, välja arvatud kartong ( cardboard ), olema aastaks 2030 korduskasutatavad 10% ulatuses ja aastaks 2040 25% ulatuses. Suurem osa transpordikastidest on valmistatud lainepapist ( corrugated cardboard ), mitte kartongist. Sellega seoses on meil tekkinud küsimus, kas artikkel 26 lõikest 10 tulenevat nõuet tuleb täita ka lainepapi osas või läheb lainepapp kartongi mõiste alla. Kui kartongi mõiste ei hõlma lainepappi, siis teeme ettepaneku muuta sätte sõnastust selliselt, et erisus kehtiks ka lainepapi osas. 13. Artikkel 6 Artikkel 6 lg 1 kohaselt peavad kõik pakendid olema aastaks 2030 ringlussevõetavad . Kaubanduskoda ei ole sellele eesmärgile vastu, kuid meie hinnangul on tegemist väga ambitsioonika eesmärgiga. Mitmed ettevõtjad andsid meile teada, et pakutav ajaraamistik on liiga lühike ning selle aja jooksul ei ole võimalik kõiki ettevalmistusi ära teha. Materjalide ringlussevõtmine eeldab tehnoloogiaid, kuid hetkel ei ole vajalikke tehnoloogiaid olemas või ei ole need veel tööstuslikult kasutuses. Seega teeme ettepaneku lükata selle nõude jõustumine edasi või siis alternatiivina kehtestada nõue, et aastaks 2030 ei pea olema kõik pakendid ringlussevõetavad , vaid üksnes teatud osa neist. 14. Artikkel 8 lg 1 Ettepaneku kohaselt peavad tee-ja kohvikotid, tee-ja kohvikapslid, puu- ja köögiviljadele kleebitavad sildid ja väga õhukesed plastkandekotid olema kompostitavad. Juhime tähelepanu, et täna on kasutusel korduskasutatavad kohvikapslid, mis on valmistatud näiteks alumiiniumist. Kas saame õigesti aru, et ettepaneku elluviimisel ei tohi enam kasutada korduskasutatavaid alumiiniumist kohvikapsleid, sest need pole kompostitavad? Selline lahendus ei tundu mõistlik ning tuleks jätta ettepanekust välja. Leiame, et ka edaspidi peab olema lubatud kasutada korduskasutatavaid kohvikapsleid isegi siis, kui need ei ole kompostitavad. 15. Artikkel 7 Artikkel 7 lõiked 1 ja 2 kehtestavad ringlussevõetud materjalide kasutamise nõuded plastpakendites. Plast joogipudelite (PET) puhul peab sisaldus olema 2030. aastaks 30% ja 2040. aastaks 65%. Kontaktitundlike toodete pakendite (näiteks toiduga kokkupuutuvad pakendid, kosmeetika pakendid jms) puhul, kus PET on peamine materjal, peab 2030. aastaks olema ringlussevõetud materjali sisaldus 30% ja muust plastmaterjalist valmistatud pakendi puhul 10%. 2040. aastaks peab kõikide kontaktitundlike plastpakendite puhul see number olema 50%. Muude plastpakendite puhul peab sisaldus olema 2030. aastaks 35% ja 2040. aastaks 65%. Kaubanduskoda toetab lähenemist, et plastpakendites tuleb suurendada ringlussevõetud materjali sisaldust. Samas oleme saanud ettevõtjatelt tagasisidet, et need eesmärgid ei ole ettepanekus sisalduva ajahorisondi jooksul saavutatavad. Esiteks on ebaselge, kas ja kuidas on võimalik mõõta, kui palju sisaldub plastpakendis ringlussevõetud materjali. Meile teadaolevalt puudub hetkel selline mõõtmise võimekus. Lisaks ei ole meile teadaolevalt ringlussevõetud materjali kohta tööstuslikku standardit. Sellest tulenevalt on ka ebaselge, kuidas tõendada ja teostada järelevalvet selle üle, kui palju on plastpakendis kasutatud ringlussevõetud materjale. Näiteks kui pakend on toodetud Hiinas, siis kas ja kuidas on ettevõtjal või järelevalveasutusel võimalik kontrollida, et pakend sisaldab ringlussevõtud materjali. Igal juhul tuleb uute nõuete kehtestamisel tagada, et toimub tõhus järelevalve. See on vajalik võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi tagamiseks ning rohepesu vältimiseks. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et juba täna on turul defitsiit taaskasutatud plasti osas. Kui ettepaneku elluviimisel suureneb veelgi nõudlus, siis võib kaasneda risk, et plasti toodetakse üksnes selleks, et seda saaks hiljem taaskasutada ja selle abil uusi nõudeid täita. Sellist negatiivset mõju tuleks ettepanekuga kindlasti vältida. Meile valmistab muret ka asjaolu, et nõuet soovitakse kehtestada kontaktitundlikele pakenditele, näiteks toidupakenditele. Toidupakendite osas kehtivad ranged toiduohutuse nõuded ning kui pakend sisaldab ringlussevõtud materjali, siis ei pruugi olla tagatud tooteohutus. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et näiteks ringlussevõetud materjalist valmistatud PET-pudeli tootmiseks kulub rohkem materjali kui esmasest materjalist toodetud PET-pudeli puhul. Seega, mida suurem on ringlussevõetud materjali sisaldus, seda suurem on pudeli kaal. Komisjon ettepanek ei tohi põhineda ainult ringmajanduse soovitud tulemustel, vaid peab võtma arvesse ka muid asjaolusid, sh tehnoloogia arengut. Juhime tähelepanu ka sellele, et Kaubanduskoja hinnangul peab artikkel 7 sõnastus olema realistlik. Praegusel juhul ei ole ka Euroopa Komisjon kindel, kas sihtmäärasid on üldse võimalik soovitud ajaks täita. Sellele viitab artikkel 7 lg 9 sõnastus, mis võimaldab Euroopa Komisjonil artiklis muudatusi teha, kui selgub, et soovitud sihtmäärasid ei ole võimalik täita. Sellist lähenemist ei pea me õigeks. Ettepanekus peaksid sisalduma realistlikud eesmärgid, mida on võimalik saavutada praeguste teadmiste ja tehnoloogiliste lahendustega. Seega teeme ettepaneku seista selle eest, et seatavaid eesmärke oleks võimalik ka tegelikkuses aastaks 2030 saavutada. Võimalik, et esialgu tuleks artiklis 7 sätestatud eesmärke kohaldada vähemate plastpakendite osas, vähendada seatud sihte või jätta pikem periood sihtide saavutamiseks. Arvestatud osaliselt seisukohtade koostamisel. Konkreetseid küsimusi täpsustatakse töögrupi tasandil. Artikkel 26 lg 1 o sas selgitame, et su urte kodumasinate müügipakenditele ei ole korduskasutamise kohustused ette nähtud. Art 26 lg 9 osas leiame, et t urul on olemas korduskasutatavad al ternatiivid nagu koormarihmad, tekstiilist katted, nurgad, ääred jms korduskasutatavad lahendused , mistõttu 2030ndaks aastaks seatud eesmärgid ei ole üleliia ambitsioonikad. Art 6 lg 1 osas selgita me, et ettepaneku kohaselt alates 2030 . aastast peab pakenditel olema ringlussevõttu toetav disain (pakendi ja selle üksikute osade disain, mis tagab toote ringlussevõetavuse kaasaegsete kogumis-, sortimis- ja ringlussevõtuprotsesside abil) . Komisjon kehtestab erinevatele pakendikategooriatele ringlussevõtukriteeriumid ning ringlussevõetavuse vastavuse hindamisklassid (hinded A-E, kus hinne E tähendab, et selline pakend ei ole ringlussevõetav ja sellist pakendit ei tohi turule lasta). A lates 2035. a astast tuleb tagada, et pakendijäätmed kogutakse, sorditakse ja võetakse ringlusse nüüdisaegse taristu ja asjakohaste protsesside kaudu vähemalt 75 % liidu elanikkonna ulatuses. Art 7 osas toetame lähenemist, et plastpakendites tuleb suurendada ringlussev õetud materjali kasutamist. Ringlussevõetud plasti kasutamiseks kontaktitundlikes pakendites leiame, et esmajärjekorras tuleb välja töötada täpsemad eeskirjad vastavates regulatsioonides. N õustume, et ringlussevõetud plasti sisaldusele kehtestatud eesmärkide saavutamine nõuab teadusarendustegevust ja innovatsiooni, kuid s elle eelduseks peab olema poliitiline suunis, mistõttu üldiselt toetame plastpakendites ringlussevõetud materjali de kasutamise eesmärke. Lisaks peab 2028. aastaks komisjon hindama kontaktitundlikele pakenditele ja muust materjalist, kui PET pakenditele seatud ringlussevõetud materjali kasutamise eesmärkide saavutatavust ja vajadusel tegema seadusandliku ettepaneku erisuste kehtestamise ks sh reguleeri misalas olevate pakendite, eesmärkide saavutamise tähtaegade ja minimaalsete ringlussevõetud materjali kasutamise kohustuslike protsentide muutmiseks. Eesti Toiduainetööstuse Liit Eesti Toiduainetööstuse Liit (edaspidi Toiduliit) tänab Keskkonnaministeeriumi võimaluse eest avaldada arvamust pakendi ja pakendijäätmete määruse ettepaneku kohta. Esitame järgnevalt oma seisukohad lähtudes liikmetelt saadud tagasisidest. Toetame Euroopa Komisjoni eelnõu 0396/2022 algatust mis on suunatud pakendite keskkonnamõju vähendamisele, fossiilsete ressursside tõhusamale kasutusele ning kliimamõju vähendamisele. Juhime siiski Teie tähelepanu asjaolule, et pakendite keskkonnamõju vähendamiseks kujundatud meetmed ei tohiks mõjutada pakendite funktsionaalsust, kvaliteeti, ohutust ega tarbijate tervist. Ettepanek : kõigi pakendite liikide kohta rakenduvad keskkonnameetmed peaksid olema täielikult vastavuses ja kooskõlas toiduainete hügieeni protseduuridega toidutööstuse tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappides, mis on sätestatud määrusega (EÜ 852/2004). Samuti peaksid keskkonnameetmed olema vastavuses nõuetega, mis kehtivad nii ühekordse kui korduskasutuspakendite ohutule tootmisele, puhastamisele ja turustamisele (näiteks HACCP rakendamine) ja seonduvate regulatsioonidega, nagu toiduga kokkupuutuvaid materjalide määrusega (TKM) EÜ 1935/2004, määrus toiduga kokkupuutuvate materjalide hea tootmistava kohta EÜ 2023/2006, samuti valdkonda täiendavate erimäärustega, nagu EÜ määrus 10/2011 toiduga kokkupuutuvate plastmaterjalide kohta ja EÜ määrus 282/2008 toiduga kokkupuutuvate ringlussevõetud plastmaterjalide kohta. Oleme seisukohal, et pakendites sisalduvate ohtlike ainetega seotud küsimusi tuleks käsitleda REACH- is , samuti kestlikkust toetavas ELi kemikaalistrateegias ja toiduga kokkupuutuvaid materjale käsitlevates määrustes. Vastasel juhul võib tekkida sama valdkonda reguleerivate õigusaktide dubleerimise oht, kui neid küsimusi reguleeritakse samaaegselt ka pakendi ja pakendijäätmete direktiivi kaudu. Pakendi- ja pakendijäätmete direktiiv ei ole kemikaalide valdkonnas piisavalt asjakohane regulatsioon ja võib põhjustab õiguskindluse vähenemist. Näiteks ei kasutata eelnõu 0396 mõistet " noxious " (kahjulik) ei REACH-määruses ega CLP-määrustes, regulatsioonides mis on ELi kemikaale käsitlevate õigusaktide keskseteks põhielementideks. Samuti näiteks "materjalidele" asemel kasutatakse REACHis ja CLPs hoopiski mõisteid "ained" ja "segud“. Juhime Teie tähelepanu ka asjaolule, et pakendite disaini, koostise ning pakendamise tehnoloogia muutmine on ettevõtete jaoks väga kulukas ja eeldab mahukaid investeeringuid. Ettevõtted vajavad muudatuste läbiviimiseks selgeid regulatsioone, piisavat ajavaru (villimisliinide puhul võib see tänastes tingimustes ulatuda kuni 5 aastani) ning üleminek peaks olema ka toetusmeetmetega kaetud. Oluline on silmas pidada ka seda, et jäätmete liigiti kogumise, sortimise ja ringlussevõtu taristu investeeringud on väga mahukad. Samas teenib riigis rajatud jäätmetaristu palju laiemaid eesmärke kui ainult pakendite keskkonnamõju vähendamine. Seetõttu vajab jäätmetaristu arendamine ka liikmesriikide poolset tuge – ei saa eeldada, et see rajatakse pelgalt pakendatud kauba tootjate ja maaletoojate poolt. Oleme seisukohal, et kõik keskkonnahoiu meetmed peaksid olema teadus- ja tõenduspõhised, nende kohta peaks eelnevalt olema koostatud adekvaatne majandusmõjude ning elutsükli analüüs (LCA) ja nende rakendamine peaks saavutama reaalse keskkonnaseisundi paranemise. Pakendite ringlussevõetavuse (Artikkel 6) nõue ning ulatusliku ringlussevõetavuse ( recyclability in scale ) nõue vajavad selgitamist ning täpsustamist. Toiduga kokkupuutuvates materjalide puhul ei saa täna kehtivate regulatsioonide tingimustes kasutada enamikku ringlussevõetud polümeere. Seega ringlussevõetavuse nõude täitmise eelduseks on vaja muuta EL ülest ringlusse võetavate pakendite määratlust ning lisaks luua ringlussevõetud materjali arvestuse metoodika. Ringlusse võetavuse määratlus ja metoodika peaksid olema tehnoloogiliselt neutraalsed, et vältida teatavate protsesside soosimist või välistamist, kusjuures keemiline ringlussevõtt koos massibilansi arvestusega peaks olema sama staatusega kui mehaaniline ringlussevõtt. Ringlusse võetavuse pakendimaterjali nõude täitmiseks tuleb täiendada toiduga kokkupuutumist käsitlevate regulatsioonide sätteid, ning võtta ringlussevõetud materjali sisalduse sihttasemete kehtestamisel arvesse vastavate toodete kategooriate ohutusnõudeid. Muret tekitab kvaliteetsete ringlussevõetud materjalide kättesaadavus turul ja see, et kunstlik nõudluse kasvatamine võib tekitada turumoonutusi. Ringlusse võetava materjali kasutuse suurendamine pakendites eeldab mahukaid investeeringuid, et tagada antud materjalide piisav kogus ja kvaliteet. Ringlussevõetavuse nõude rakendamisel on oluline säilitada pakendite vaba piiriülene liikumine, ühisturu võimalike kaubandustõkete kõrvaldamine ja ning ühtlustatud eeskirjade kehtestamine. Ettepanek : tooted, mille puhul antud eesmärgi saavutamine võib olla keeruline ja kulukas (nt toit ja kosmeetika), tuleks vabastada ringlussevõetud materjali kasutamise nõudest juhul, kui see võib tekitada probleeme toote ohutusele. Ringlussevõetud materjali sisaldus pakendites ei peaks olema kohustuslik läbi minimaalse sisalduse eesmärkide kehtestamise. Ringlusse võetava materjali kasutamist tuleks majanduslike meetmetega soodustada, rajada vastava võimekusega taristu ning tekitada kvaliteetse materjali osas piisav tarnekindlus. Pakendite korduskasutuse (Artikkel 26) nõuet tuleks rakendada ainult nende tootekategooriate puhul, kus vastavate uuringutega tõendatakse positiivne keskkonnaalane mõju ning majanduslik teostatavus, ning korduskasutus ei kahjusta toiduohutust, näiteks ristsaastumise riski kujul. Oluline on arvestada asjaoluga, et paljudel juhtudel on pakendimaterjalide mehhaniline või keemiline ringlussevõtt keskkonna seisukohast parem lahendus kui üleminek korduskasutuspakendile. Paljud pakendite korduskasutussüsteemid on alles arendusfaasis ning nende juriidilise vormi, taristu ja tegevuskulude kohta on vaja koguda rohkem infot ning teha vastavaid uuringuid. Korduskasutuse rakendamine vajab kindlasti piisava kestusega üleminekuetappi, et ees ootavate muudatustega kohaneda ja selleks valmistuda. Näiteks joogipudelite korduskasutuse olelusringi analüüsi (LCA) uuringutes ollakse üldiselt ühel meelel, et korduskasutamine võib vähendada joogipakendite keskkonnamõju, kuigi see sõltub suuresti materjali liigist, pudeli mahust, teekonna pikkusest ja korduskasutuste arvust. ELi avatud ühisturul , kus pakendatud tooteid transporditakse paljude riikide vahel, oleks tühjade korduvkasutatavate pakendite tagastamine märkimisväärne väljakutse. Seoses toodete arvu kasvuga, üha vähem standardiseeritud pakenditega ja suurte rahvusvaheliste korporatsioonide tegevusega on suure tõenäosusega kulud, mis kaasneksid tagastuslogistika korralduse ja korduvkasutuse süsteemide käitamise märkimisväärselt suuremad võrreldes ühekordselt kasutatavate pakkematerjalide kuludega. Ettepanek : Korduskasutuspakendi nõudest tuleks loobuda juhtudel, kui sellega kaasneb risk negatiivselt mõjutada toiduhügieeni, tooteohutust ning tarbijate tervist, samuti pakendamise funktsionaalsust, toidujäätmete hulga suurenemist ja pakendite tootmiskulusid. Toetame pakendite olelusringi põhist hindamist. Soovitame rakendada korduskasutamise eesmärke ainult sellistel juhtudel, kus keskkonna-, kulu- ja halduskoormus tõendatult ei suurene. Kaubaaluste stabiliseerimiseks ja kaupade kaitsmiseks transpordi ajal kasutatavad pakendid ja lindid (Artikkel 26 lg 9) olema aastaks 2030 korduskasutatavad 10% ulatuses ning aastaks 2040 30% ulatuses. Juhime Teie tähelepanu, et selliseid sihtmäärasid on praktikas keeruline täita, sest puuduvad vastavad tehnilised lahendused. Teatud arvu kaupade rühmitamiseks kasutatavad kastid (Artikkel 26 lg 10), välja arvatud kartong ( cardboard ), olema aastaks 2030 korduskasutatavad 10% ulatuses ja aastaks 2040 25% ulatuses. Juhime Teie tähelepanu sellele, et transpordikastide korduskasutuse nõue võib tuua kaasa ristsaastumise ohu ja seetõttu võib selline nõue olla vastolus ohutuse ja hügieeni tagamiseks vajalike tingimustega. Ülepakendamise vältimise (Artikkel 21) ettepanekuna toetame selgete ja jõustatavate eeskirjade kehtestamist, et määratleda mõõdetavad ja kvantitatiivsed kriteeriumid liigse pakendamisega tegelemiseks. Samuti on vaja kehtestatud kriteeriumidega selgelt määratleda mõisted "välditav pakend" ja " ülepakendamine ". Omavahendi ehk ringlusse võtmata plastpakendi maks (2020/2053) peaks vähendama ühekordse plasti turule laskmist, parandama ringlusse võetavust ja ringmajanduse toimimist. Oleme seisukohal, et ringmajanduse jõustamise mehhanismid peaksid olema tõhusad, kuid mitte suurendama ettevõtete kulutaset, halduskoormust ja ebaausat konkurentsi. Plastpakendi maksu rakendamine eeldaks usaldusväärse andmekogu olemasolu nii pakendite turule laskmise, kogumise kui ringlussevõtu toimingute kohta, seda nii Eestis kui välismaal. Tänane süsteem ei suuda välista turumoonutusi ega kuritarvitusi, ning pigem soodustab pakendiettevõtete ebavõrdset kohtlemist ja süsteemi nõrkuste ära kasutamist. Ettepanek : ringlusse võtmata plastpakendi maksu mitte rakendada ettevõtete tasandil. Pakendite koostise ja ringlusse võetavuse märgistamise (Art 11) süsteem vajab lihtsustamist, paremat selgust ning peab otseselt toetama keskkonnaeesmärkide saavutamist (näiteks sorteerimiseks vajalikku juhist). Toote etiketil olev info on juba täna väga mahukas ja lisainfo ning -sümbolid suurendavad tarbijate segadust kui vähendavad seda. Ettepanek : märgistamise süsteem vajab lihtsustamist ja selgemaks muutmist, ning vältida tuleks info üleküllust. Märgistamise peamiseks eesmärgiks peaks olema tarbijate suunamine senisest teadlikuma ja keskonnahoidlikuma jäätmekäitluse valikute poole. Märgistamise reeglid tuleks kujundada viisil, mis ei takista EL ühisturu sujuvat tomimist ega tekita tõrkeid kaupade vabale liikumisele. Peame ühisturu toimimise takistuse all silmas näiteks info edastamist ühekeelsete ja riigipõhiste etikettide kaudu. Pakendite kaalu vähendamine (Artikkel 38) Transparency Market Researchi (TMR) andmete kohaselt on aastatel 1990–2015 täheldatud kõigi pakendiliikide puhul ühiku massi vähenemist, vähenedes keskmiselt 26%. Selle trendi taga on materjaliteaduse areng ühest küljest ning teisest küljest tootjate ja pakenditootjate pidev püüdlus tõhusamate pakendilahenduse kasutamiseks. Tarbimise muster ja toitumisharjumused on pidevas muutumises. Kiirenev elutempo kasvatab söömist toitlustusasutustes ning suurendab ka nn käigu pealt ja kiiresti tarbitava toidu osakaalu. Leibkondade vähenemine tingib ka väiksema toidukoguste pakendamise vajaduse, mis võib küll suhteliselt soodustada pakendikoguste kasvamist, kuid hoiab ära näiteks suuremate toidukadude tekke. Tooteühiku pakendamiseks kuluv pakendimaterjali kogus väheneb ajas pidevalt ka ilma reguatiivse surveta. Oleme seisukohal et eelnõus sätestatud pakendikoguste turule laskmise vähendamise eesmärke 5 % aastaks 2030; 10 % aastaks 2035 ja 15 % aastaks 2040 tuleks täiendavalt analüüsida kaasnevate mõjude seisukohast. Kas pakendimaterjali vähenemisega võib kaasneda näiteks suurenev toiduraiskamine ja sellega kaasnev biojäätmete ning kasvuhoonegaaside teke? Üksikud, kontekstsist väljas ja ilma piisava mõjuanalüüsita kehtestatud sihtarvud võivad oodatava kasu asemel põhjustada hoopis suuremat keskkonnakoormust mõnes seonduvas valdkonnas. Ettepanek: mitte kehtestada pakendi kaalu vähendamiseks numbrilisi eesmärke. Korduskasutuse ja taastäitmise re-fill eesmärgid vajavad selgemaid kriteeriume. Juhime Teie tähelepanu sellele, et tooteohutuse ja hügieeni nõuete tõttu tuleb paljud tooted (näiteks piimatooted jne) jätta sellest skoobist välja. Uued eelnõu 0396/2022 poolt kasutusele võetud mõisted nagu „ high quality recycling “ ja „ recycled at scale “ vajavad täpsustamist ning selgemaid kriteeriume. Need ei ole praegusel kujul piisavalt arusaadavad ega anna vajalikku õiguskindlust. Oleme kokkuvõtvalt seisukohal et pelgalt pakendidiasaini reeglite muutmine ei taga automaatselt pakendijäätmete keskkonnamõju vähendamist. Kutsume keskkonnapoliitika ja regulatsioonide kujundajaid üles rakendama kompleksset, terve väärtusahela põhist lähenemist. Lisaks pakendite disaininõuete muutmisele tuleks parandada pakendijäätmete liigiti kogumist, käitlemist ja sortimist, suunama toetusmeetmeid puuduva jäätmetaristu rajamisele ja töötlustehnoloogiate arendamisele ning tõhustama keskkonnahoiu alast järelvalvet . Tarbijate teadlikkuse tõus ning keskkonnahoidliku käitumise paranemine on võtmeteguriks pakendijäätmete ringlussevõtu edasises arengus. Ainult ühistegevuse kaudu, kõiki osapooli piisava ajavaruga kaasates, on võimalik sellises kompleksses küsimuses edasi liikuda ja tulemusi saavutada. Lisaks toetame kõiki Kaubandus – Tööstuskoja kirjas välja toodud seisukohti, aga kuna eelnõu on mahukas, materjal jäetud tõlkimata ning vastamise aeg oli väga piiratud, siis me ei jõua kõiki küsimusi sama põhjalikkusega läbi analüüsida. Arvestatud osaliselt seisukohtade koostamisel. Konkreetseid küsimusi täpsustatakse töögrupi tasandil. Toetame ülepakendamise vältimise ja vähendamise meetmeid ning pakendite 2030. aastaks korduskasutatavuse või ringlussevõetavuse eesmärki, kuid seda tehes tuleb leida tasakaal pakendi funktsionaalsuse ja ümbertöötluse vahel, soodustades pakendite innovatsiooni ning tagades kooskõla EL-i regulatsiooniga. Toetame teatavate ühekordselt kasutatavate välditavate pakendite turule laskmise piiranguid, aga eelistame, et põhjendatud juhtudel oleksid lubatud erandid, juhul kui need on vajalikud toote säilivuse pikendamiseks ja kui nende kasutamise keelamine tooks kaasa toidujäätmete tekke suurenemise. Toetame lähenemist, et plastpakendites tuleb suurendada ringl ussevõetud materjali kasutamist. Nõustume, et eesmärkide saavutamiseks vajalike ringlussevõtu tehnoloogiate jaoks on vajalik teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon, kuid selle eelduseks on vajalik poliitiline suunis. Leiame, et ringlussevõetud plasti kasutamiseks kontaktitundlikes pakendites tuleb esmajärjekorras välja töötada täpsemad eeskirjad vastavates regulatsioonides. Pakendijäätmete teke on suur ja kasvab hoolimata sellest, et kasutusele on võetud järjest kergemad pakendimaterjalid. Viimase 20 aasta jooksul on vähenenud klaas- ja metallpakendite kasutamine ning kasvanud paber- ja kartongpakendite ja plastpakendite kasutamine. Järjest enam on kasvanud ühekordselt kasutatavate ja kiirelt tarbitavate toodete ja sh nende pakendite tarbimine. Selleks, et vähendada pidevalt kasvavat pakendijäätmete hulka leiame, et ei tohiks lubada ilmselgelt tarbetut ja välditavat pakendamist ning toetame korduskasutatavate pakendite laiemat kasutamist sektorites, kus on suurim potentsiaal pakendijäätmete tekke vähendamiseks. Eesti turul on tegutsemas mitmeid korduskasutuslahenduste pakkujaid, kelle tegevus on näidanud, et seda on võimalik teha ja samuti on võimalik saavutada häid tulemusi pakendijäätmete tekke vähendamisel. Nõustume, et põhjendatud juhtudel peaksid olema ette nähtud erandid hügieeni-, toiduohutuse või keskkonnaprobleemide korral, mis takistavad korduskasutamise eesmärkide saavutamist. Seejuures peame oluliseks ühtsete ja selgete erandite kehtestamist. Pakendijäätmete tekke vähendamisega seotud eesmärgid on ettepaneku aluseks ol eva mõjuhinnagu alusel 2030. aastaks saavutatavad ELi üleste pakendite vältimise ja vähendamise meetmetega (sh korduskasutuse meetmed, pakendite minimeerimise ja tühja ruumi piirangu ja välditavate pakendite meetmetega). Lisaks on liikmesriikidel võimalik võtta majanduslikke või muid meetmeid pakendijäätmete tekke vähendamiseks. Lisaks peab Komisjon 8 aastat pärast määruse jõustumist hindama, kas eesmärgid on saavutatavad ja vajadusel tegema seadusandliku ettepaneku eesmärkide muutmiseks. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmetega arutati ringmajanduse paketti kahel kohtumisel – töötleva tööstusgrupi kohtumisel 6.jaanuarail ja keskkonnatoimkonnas 11.jaanuaril. Üldise kommentaarina ollakse mures erinevate kohustuste võtmisega, mille mõjusid ettevõtjate seisukohalt ei hinnata. Kindlasti toetame ringmajanduspaketi eesmärke, milleks on ressursside tõhusam kasutamine ja jäätmete vähendamine. kuid kuidas uute tingimustega ettevõtjad toime tulevad ja milliseid lisainvesteeringuid nõuab, sellele tuleks kindlasti oluliselt rohkem tähelepanu pöörata. Rõhutame, et iga uus nõue, mis kehtestatakse, tähendab ettevõtjale tootmisprotsessi muudatust, millega kaasnevad vajadused investeeringuteks. Näiteks ühe tootmisliini välja vahetamine võib maksta rohkem kui 1 mln eurot. Teise üldise kommentaarina tahan lisada, et kuivõrd uusi algatusi on laual palju ja neid on tulemas veelgi, ei suuda ettevõtjad tegelikkuses enam hoomata kõigi muudatuste mõjusid. Meie liikmeid puudutab enam pakenditega seonduv, sest toidutooteid müüakse suuremas enamuses just pakendatult. Pakendi ja jäätmedirektiivi muudatusi ei ole jõutud veel Eesti seadusesse üle võtta, kui uus muudatusettepanek on juba laual ja järgmine töös. Võib-olla oleks mõistlik ühe korraga teha ära suurem pööre ja vältida iga-aastaseid uusi algatusi ja muudatusi pakendite märgistusel või disainil. Toidu puhul on pakendi hügieeni nõuded oluline osa, materjal peab olema ohutu, et vältida toidu saastumist. Seetõttu on igasugune taaskasutus või ümbertöödeldud materjalist toodetud pakendite kasutamine toidu pakendamisel küll tervitatav, kuid siiski suure riskiohuga. Ühe väikese märkusena jääb võibolla arusaamatuks, et miks osade pakendite puhul Eestis siiani ei nõuta taaskasutamist ja seda materjali puhul, mis seda igati võimaldab. Siin pöörame tähelepanu, et kangete alkohoolsete jookide ja veini klaaspudeleid ei saa korduvalt kasutada, kuigi klaas on üks kõige ohutum toidu pakendamise materjal. Nende pudelite puhul ei pakuta Eestis ka patendisüsteemis tagastamise võimalust. Arvestatud osaliselt seisukohtade koostamisel. Toetame lähenemist, et plastpakendites tuleb suurendada ringlussevõetud materjali kasutamist, kuid leiame, et seatud eesmärgid peavad olema praeguste teadmiste ja tehnoloogiliste lahendustega saavutatavad. Leiame, et ringlussevõetud plasti kasutamiseks kontaktitundlikes pakendites tuleb esmajärjekorras välja töötada täpsemad eeskirjad vastavates regulatsioonides. Lisaks selgitame, et 2021. aastal jõustunud pakendiseaduse muudatuse kohaselt on vabatahtlikult võimalik tagatisraha rakendada ka veini-, kange alkoholi ja siirupipudelitele. Tagatisrahasüsteemi laiendamine teistele joogiliikidele suurendaks kindlasti nende jookide pakendite tagastust. Pandisüsteemiga liitumine on joogitootjatele esialgu vabatahtlik. Nimelt seisneb probleem nende pudelite väga erineva kujuga pakendites. Samas on meil kasutusel nii uuemaid kui vanema mudeli taaraautomaate. Viimased ei suuda neid erikujulisi pakendeid hästi tuvastada. Kaupmehed on investeerinud taaraautomaatidesse aga pikemat kasutusaega si lmas pi dades, mis tähendab, et uuematele mudelitele üleminek toimub sujuvalt aastate jooksul. Ettepanekus on liikmesriikidele jäetud võimalus tagatisrahasüsteemide laiemaks rakendamiseks. Eesti Kaupmeeste Liit Eesti Kaupmeeste Liit tänab Keskkonnaministeeriumi võimaluse eest anda tagasisidet pakendi ja pakendijäätmete määruse ettepaneku kohta. Nõustume Euroopa Komisjoni hinnanguga, et ühekordse pakendi vähendamine ning materjalide taaskasutuse ja ringlussevõtu eesmärkide suurendamine on vajalikud. Samuti toetame ühetaolist reeglistikku ning kohustusi ja standardeid EL siseturul. See soodustab kaupade vaba liikumist ning vähendab mitmel turul tegutsemise kulusid kaupmeestele. Kuna Euroopa Komisjoni plaanid on väga ambitsioonikad, näeme nendes pakendivaldkonna revolutsiooni, mis muudab fundamentaalselt selle valdkonna senist äriloogikat. Niivõrd ulatuslike muudatuste kontekstis on meie mured seotud peamiselt sellega, kas turul on olemas või tekivad piisavalt kiiresti vastavad lahendused eesmärkide saavutamiseks. Täna neid turul ei ole. Olemasolevad jäätmete kogumise ja ümbertöötlemise süsteemid, taaskasutuspakendite jaotuse ja pesu logistika ning digitaalne andmevahetus, mis on vajalik pakendimaterjalipõhiseks ülidetailseks aruandluseks, on välja arendamata. Me ei näe, et Eestis tekiksid järgmise paari aastaga vajalikud lahendused, mistõttu tuleb loota, et need tekivad teistes EL riikides ja muutuvad meie turul kättesaadavaks enne kui nõuded kehtima on hakanud. Rahaline kulu investeeringuteks saab olema märkimisväärne, hinnatõus tarbijatele samuti. Loodame, et Euroopa Liit ja Eesti toetavad suuri sektoreid, kes selle revolutsiooni peavad edukalt läbi viima otsetoetustega. Seda eriti ettevõtetele, kes saavad suunanäitajateks ning võtavad endale uute lahenduste väljatöötamise, pilootimise ja tarbijatele selgitamise kulu. Järel tulijatele on juba toimivate lahenduste kasutuselevõtt soodsam. Antud valdkonnas varase kasutaja roll ärilist võitu ei too, seega innovatsiooni soodustamiseks oleks abi toetustest. Konkreetsed küsimused ja ettepanekud määrusele on kirjas järgnevalt. Artikkel 6. Kõik pakendid on ringlussevõetavad aastaks 2030. Ringlussevõtukriteeriumite tagamisel on vastutus nii pakendimaterjali tootjal, pakendajal kui jäätmete korjajal, sorteerijal , transportijal . Muuhulgas kohustus jäätmeid sorteerida kindlasse jäätmevoogu ja tagada piisav puhtus, et sorteeritud materjalivoog saaks asendada esmaseid materjale. Kuidas on reguleeritud see, et tootja või maaletooja saab mõjutada pakendimaterjali puhtust pärast toote müüki? Millised õigused on tal jäätmevedaja, sorteerimistehase ja teiste ahela osaliste suhtes, kelle tegevust ta tavalises äritegevuses mõjutada ei saa? Artikkel 9 lg. 1 „Pakend peab olema disainitud nii, et selle kaal ja maht on arvestades pakendite funktsiooni ja ohutuse nõudeid minimaalsed. Samuti peab olema võimalikult minimaalne pakendites olev tühi ruum.“ Palume selgitust, kes ja millistel alustel seda hindab, et pakend on võimalikult minimaalne, arvestades sealjuures ohutusnõudeid. Näiteks valides pappkarbi ja kile vahel on kile minimaalsem, aga pappkarp võib olla ringlev, kergemini ringlusse võetav või vastama mõnele muule kriteeriumile, miks on tema kasutamine antud olukorras mõistlikum. Mahukam pakend on enamasti toote kaitseks mõeldud ja kergesti purunevad tooted pakendatakse teisiti kui robustsemad. Artikkel 21 lg 1. Ettepaneku artikkel 21 lg 1 näeb ette, et ettevõtjad, kes tarnivad tooteid lõppturustajale või lõpptarbijale rühmpakendis, veopakendis või e-kaubanduse pakendis, peavad tagama, et tühja ruumi suhe on maksimaalselt 40%. Sektorid püüavad keskkonnasäästu ja efektiivsuse suurendamiseks kasutada rohkem standardiseeritud ringlevaid aluseid, kaste ja muud veotaarat. Väiksemate tarnete puhul, näiteks väikepoodidesse, kasutatakse samuti standardkaste, kuid need võivad olla ainult osaliselt täis. Kasti vähemalt 60% täitva suurema mahu tellimisel läheks osa kiiresti riknevast toidust raisku, sest poel on väike läbimüük. Samas on üldist logistika efektiivsust arvestades mõistlik kasutada läbivalt tarneahelas ühesuguseid standardiseeritud kaste. Seega tekitab antud ettepanek probleemi väikepoodidele, kus on sisse viidud efektiivne standardiseeritud logostika . (S.h. ketistunud jaekaupluste väiksemad poed) E-poest tellimisel on tooted transpordiks pandud pakendisse, enamasti kile- või paberkotti, mis ei ole täis, kui tellimus oli väike (nt e-Selveriga toitu tellides). Kuidas sellisel juhul tõlgendada nõuet, et e-poe pakendist vaid 40% võib olla tühi ruum? Meie hinnangul seda ei saa tagada, sest paber-ja kilekotid on üldjuhul standardsuuruses. Samuti on küsitav, kes vastutab selle eest, et tühja ruumi ei oleks transpordipakendis liiast. Kauba turulepanija on sageli hulgikaupmees, kes tarnib tooted mõnele logistika ja lao pakkujale, kes neid ümber pakendab veoks jaekauplustesse. Üldiselt liiguvad tooted hulgikaupmehe laost jaekaupmehe suurde lattu, kus need ka ümber pakendatakse väiksemateks tarneteks poodidesse. Millises etapis peab olema tühja ruumi piirang tagatud ja kes vastutab rikkumiste eest? Kes käib vaheladudes seda kontrollimas, et kaste ei transporditaks poolenisti tühjana ladude vahel ja hindab, millisel juhul on pooleldi täis kast või kaubaalus põhjendatud ja millisel mitte? Näiteks on tühi ruum sageli täidetud pehmendusega (õhk õhukeses kiles), mis kaitseb õrna toodet. Kas Euroopa Komisjon on kindel, et ka selliste toodete puhul on kuni 40% toote ruumalast kattev pehmendus piisav? Kuidas seda protsenti mõõdetakse? Toote ja pakendi ruumala kohta kusagil infot kirjas ei ole, mille alusel arvutusi teha. Meie hinnangul on veokastide täituvuse kontroll järelevalve ressursi aja ebaefektiivne kasutus. Samuti tekitab küsimusi see, kes saab karistatud ja mil viisil, kui järelevalve leiab, et mõni ringlev kast või kliendini jõudev kott oli rohkem kui 40% tühi. Kuna säte on raskesti mõistetav ja järelvalvet teha on veelgi keerukam, teeme ettepaneku see säte ettepanekust välja jätta. Artiklid 11 ja 12. Märgistamine Kohustus eristada korduskasutatavaid ja ühekorrapakendeid müügikohas. Kuidas täpsemalt peab neid pakendeid müügikohas eristama? Kas eristamise kohustus kehtib kohapeal kulinaarialetis kliendi ees pakendatud toodetele või riiulites müüdavatele eelpakendatud toodetele? Kas eristamise all on mõeldud vaid seda, et ühekorrapakendil on ühesugused piktogrammid ja ringluspakendil teistsugused (nt QR kood)? Artikkel 22, lisa V . Puu-ja juurviljade pakendid Keelatakse ühekordsed pakendid alla 1,5 kg puu- ja köögiviljade pakendamiseks. Täna on mahetoodetele üldjuhul pakendamise kohustus, et hoida neid saastumast tavapärase puu-ja juurviljaga kokkupuutel. Kas mahetoodetele enam erisust ei tehta? Kuidas saastumist / kokkupuudet mahetoodete ja tavatoodete vahel peaks edaspidi vältima? Artikkel 23 ja 24, VI lisa . Korduskasutussüsteemide loomise kohustus. „Ettevõtjad, kes lasevad korduskasutatavaid pakendeid turule, peavad tagama, et sellistele pakenditele on olemas korduskasutussüsteemid, mis vastavad kehtestatud nõuetele“ Kas sellisteks ettevõtjateks loetakse pakendite tootjad/müüjad (nagu Ringo ) või ettevõtted, kes müüvad neid pakendeid lõpptarbijale ja pakendavad neisse toitu (nt Selver, Maxima). Kuidas on defineeritud siin pakendite turule laskmist? Kas B2B suhe või B2C suhe? Juhul kui Eesti turul peaks tekkima olukord, et korduskasutussüsteemi pakkujat ei tegutse (nt ainus pakkuja pankrotistus), siis kas kellelgi (kellel?) tekib kohustus see süsteem luua? Kas süsteem peab olema monopoolne ja mittetulundusühingu vormis või võib turul tegutseda mitu süsteemi, mis on kasumit taotlevad ehk ärilised formaadid? Artikkel 26 lg . 3 Korduskasutuse/ taastäitmise sihtmäärad ettevõtjatele. Horeca sektori ettevõtjad peavad hakkama pakkuma tarbijatele teatud osa oma toodetest korduskasutussüsteemis olevates pakendites (ehk ringluskarpides-topsides) või taastäidetavates pakendites (ehk tarbija oma anumas). Ettepanek viitab Horeca sektorile, aga näiteid on toodud Keskkonnaministeeriumi poolt ka tanklapoodide ja jaekaupluste kulinaarialettide kohta. Samuti müüakse jaekauplustes sageli kaasa kohvi, värskelt pressitud mahla jms. Kuigi Eestis ei ole levinud toidupoodides laudade ja pukk-toolide ülespanek ning võimaluse pakkumine ostetud toitu ka kohapeal tarbida (v.a. tanklapoodides ja kioskites), on see küllaltki levinud mõnes teises Euroopa riigis. Seega tekib küsimus, millisel hetkel klassifitseerub kaasamüük või kohene tarbimine horeca äriks ja millisel hetkel jaekaubanduseks. Soovitame täpsustada seaduses, et silmas on peetud ettevõtteid, kelle põhitegevusala on horeca ning välistatud on ettevõtted, kelle põhitegevusala on jaekaubandus. Küsimusi tekitab see, miks on jookidele 2040. aastaks taastäitmise kohustus 80% pakenditest ja toidul 40%. Soovitame kaaluda ühtlast lähenemist ja 40% ka joogile, mis on saavutatavam eesmärk. Märkasime, et kliendi enda topsi/pudelisse ostmine loetakse samuti korduskasutamise alla. Kas see tähendab, et toidu/joogi kaasamüüja peab pidama eraldi arvestust selle üle, kui mitu klienti ostsid toodet enda pakendisse, kui mitmed tasulisse ringleva karbi/topsi lahendusse ja kui paljud ühekordsesse pakendisse? Täna sellesisuline arvepidamine puudub täielikult. Selle loomiseks peaksid kaupmehed investeerima lahendustesse nii kliendi anumate puhtuse kontrolliks kui kaalumise lahendusteks. See muudaks kulinaarialetid võrreldes eelpakendatud toiduga konkurentsivõimetuks, mistõttu eelpakendamine kasvaks. Seetõttu ei soovita me horeca nõuete laiendamist kulinaarialettidele. Mis saab siis kui kliendid ei võta ringlevat või enda topsi/pudelit piisavalt sageli kasutusele ja soovivad maksta lisaraha ühekorra pakendi eest, aga ettevõttel ei ole enam „kvooti“ ühekorrapakendi müümiseks, sest lubatud protsent on täis? Artikkel 26 lõiked 4 ja 6 Joogisektori ettevõtjatele sihtmäärad korduskasutussüsteemi/ taastäidetavate pakendite kasutamiseks. Kas korduskasutussüsteemi või taastäidetavate pakendite kasutamise kohustus on joogitootjatel oma toodangu mahu kohta või igal turul eraldi? Näitena veinitootja, kes peab müüma 5% tootmise kogumahust refill / reuse pudelites võib selle kohustuse täita suuresti koduturul (koduturul 50% refill pudelites ja muudel turgudel 0%) või peab igal turul, kuhu tooteid eksporditakse, olema täidetud 5% refill maht eraldi? Mida kaugemalt pudeleid peab taastäitmiseks tehasesse transportima, seda suurem on transpordi keskkonna-jalajälg. Mõistlikum on materjal sihtriigis helvestada /purustada ja teha uut pakendit kuna see hoiab kokku kütusele ja transpordile kuluva keskkonna-jalajälje, rääkimata rahalisest kulust. Kas neid kohustusi peab kandma ka jookide maaletooja? Kas reguleeritakse seda, millised on tootja õigused saada refill pudeleid tagasi jäätmekäitlejatelt erinevates riikides, et antud turul oma kohustusi täita? Kui e-pood müüb jooke teise liikmesriigi turu tarbijatele (B2C müük), siis kuidas ta tagasi korjab refill pudelid tarbijatelt üle riigi? Artikkel 26 lg. 1 Transpordipakendi kohustused korduskasutatava pakendi jaoks. Veopakendis on juba täna väga palju kasutusel korduskasutatavad alused ja kastid. Vähe on korduskasutuslahendusi kile ja lintide asemel ning üsna palju on hulgikaubanduses ja logistikakeskuses ümberkomplekteerimist. Just ümberkomplekteerimises on palju kasutusel pappkaste. Kliendi enda taaras (nt õlletootjate endi õllekastid, piimatootjate piimakastid) täna meile teadaolevalt kasti ringluses oldavaid ringe ei mõõdeta. Mida ringi all silmas peetakse, kui üks kast liigub näiteks tootja laost tootja vahelattu, sealt kaupmehe vahelattu ja sealt poodi ning siis tagasi otse või läbi järjekordse vahelao tootjani. Mõni kast võib jääda aga vaheladude vahel ringlema pikemaks ajaks. Kuidas sellisel juhul lugeda kasti tehtud ringe? Mis saab kastidega, mis enne vajaliku ringide arvu saabumist purunevad või kaovad (nt varguse tagajärjel)? Artikkel 38. Vähendada pakendijäätmete teket. Pakendi vähendamise eesmärgid on seatud riiklikult, kuid need tõlgenduvad küllap eesmärkideks ettevõtetele. Kuidas arvestada ettevõttepõhiselt pakendimahu vähenemist, kui ettevõtte turuosa ja sortiment on muutumises? Absoluutarvudes seda hinnata ei ole võimalik. Kasutama peaks mingisugust kordajat, mis vaataks pakendimassi/pakendite tükiarvu millegi suhtes. Näiteks suhtes pakendatud toodete müügitehingute arvu või muude robustsesse näitajasse. Millist mõõdikut kasutatakse ja kuidas leitakse mõõdik, mis sobib erinevatele ärivormidele? Kaubanduse mõõdikud ilmselt ei sobiks tööstusele ja vastupidi. Artikkel 39. Laiendatud tootjavastutus Pakendiettevõtjatel laieneb meie arusaamise järgi kohustus registreerida pakendeid Lisa II toodud pakendite 30 erineva liigi järgi. S.h plaste 17 erinevasse alamkategooriasse? Juba täna peab müügipakendit SUP toodetele eraldi registreerima muust müügipakendist. Kui pakendiettevõtjatele on mõeldud luua nii detailset aruandlust, siis kas samamoodi peab ligi 30 fraktsiooni jäätmeid korjama ja eraldi jäätmevedajale üle andma? Nt eraldi konteinerites kaupluse laost kuni 17 plasti liigid. Selline halduskoormus on selgelt liiga suur ja käsitsi pakendite materjali-liigiti sorteerimise asemel tuleks pigem investeerida automaatsetesse sorteerimisjaamadesse. Sellisel juhul saaks lahendusi kasutada nii tarbijatelt tuleva massiivse pakendivoo kui väiksema ettevõtetest tuleva pakendimaterjalivoo sorteerimiseks. Tarbijaid ei ole reaalne sundida 30 erinevasse materjalivoogu pakendeid sorteerima, mistõttu ei ole otstarbekas sundida selleks ka ettevõtjaid, kelle mahud on kordades väiksemad ja kasutegur samavõrra väiksem. Kokkuvõte Kokkuvõttes joonime alla, et Euroopa Komisjonil tuleks läbi mõelda turuosaliste õiguste ja kohustuste ulatus teineteise suhtes, mitte vaid riigi suhtes. Näiteks ei saa panna jaekaupmehele kohustust täita sihtmäära, mille muudab võimatuks riigis asuv kehval tasemel jäätmekäitlus. Või tootjale kohustust, mille eest vastutab mõne teise liikmesriigi logistikapartner. Loodame, et peate võimalikuks Kaupmeeste Liidu seisukohti arvesse võtta ning saate vastused meie välja toodud praktilistele küsimustele enne regulatsiooni jõustamist. Arvestatud osaliselt seisukohtade koostamisel. Konkreetseid küsimusi täpsustatakse töögrupi tasandil. Toetame ülepakendamise vältimise ja vähendamise meetmeid ning pakendite 2030. aastaks korduskasutatavuse või ringlussevõetavuse eesmärki, kuid seda tehes tuleb leida tasakaal pakendi funktsionaalsuse ja ümbertöötluse vahel, soodustades pakendite innovatsiooni ning tagades kooskõla EL-i regulatsiooniga. Toetame teatavate ühekordselt kasutatavate välditavate pakendite turule laskmise piiranguid, aga eelistame, et põhjendatud juhtudel oleksid lubatud erandid, juhul kui need on vajalikud toote säilivuse pikendamiseks ja kui nende kasutamise keelamine tooks kaasa toidujäätmete tekke suurenemise. Toetame lähenemist, et plastpakendites tuleb suurendada ringlussevõetud materjali kasutamist, kuid leiame, et seatud eesmärgid peavad olema praeguste teadmiste ja tehnoloogiliste lahendustega saavutatavad. Leiame, et ringlussevõetud plasti kasutamiseks kontaktitundlikes pakendites tuleb esmajärjekorras välja töötada täpsemad eeskirjad vastavates regulatsioonides. Pakendijäätmete teke on suur ja kasvab hoolimata sellest, et kasutusele on võetud järjest kergemad pakendimaterjalid. Viimase 20 aasta jooksul on vähenenud klaas- ja metallpakendite kasutamine ning kasvanud paber- ja kartongpakendite ja plastpakendite kasutamine. Järjest enam on kasvanud ühekordselt kasutatavate ja kiirelt tarbitavate toodete ja sh nende pakendite tarbimine. Selleks, et vähendada pidevalt kasvavat pakendijäätmete hulka leiame, et ei tohiks lubada ilmselgelt tarbetut ja välditavat pakendamist ning toetame korduskasutatavate pakendite laiemat kasutamist sektorites, kus on suurim potentsiaal pakendijäätmete tekke vähendamiseks. Eesti turul on tegutsemas mitmeid korduskasutuslahenduste pakkujaid, kelle tegevus on näidanud, et seda on võimalik teha ja samuti on võimalik saavutada häid tulemusi pakendijäätmete tekke vähendamisel. Nõustume, et põhjendatud juhtudel peaksid olema ette nähtud erandid hügieeni-, toiduohutuse või keskkonnaprobleemide korral, mis takistavad korduskasutamise eesmärkide saavutamist. Seejuures peame oluliseks ühtsete ja selgete erandite kehtestamist. Pakendijäätmete tekke vähendamisega seotud eesmärgid on ettepaneku aluseks oleva mõjuhinnagu alusel 2030ndaks aastaks saavutatavad ELi üleste pakendite vältimise ja vähendamise meetmetega (sh korduskasutuse meetmed, pakendite minimeerimise ja tühja ruumi piirangu ja välditavate pakendite meetmetega). Lisaks on liikmesriikidel võimalik võtta majanduslikke või muid meetmeid pakendijäätmete te kke vähendamiseks. Lisaks peab k omisjon 8 aastat pärast määruse jõustumist hindama, kas eesmärgid on saavutatavad ja vajadusel tegema seadusandliku ettepaneku eesmärkide muutmiseks. Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Eesti Hotellide ja Restoranide Liit soovib avaldada arvamust seoses plaanitud pakendi ja pakendijäätmete määruse eelnõuga. Esiteks on oluline ära märkida, et me toetame igati pakendite vähendamise ja prügi vähendamise eesmärke ja soovime kindlasti siinkohal oma panuse anda. Siiski on meil on mõned murekohad, mis vajaksid eelnõuga edasiliikumise eel põhjalikumat analüüsi ja vajadusel ettevõtetega konsulteerimist lahenduste osas. Meie tähelepanekud: Mõistete osas oluline on taaskasutatava pakendi nõuded paremini lahti kirjutada. Näiteks – kui plastkarbile, mis võetakse kasutusse taaskasutuse eesmärgil, ei ole sätestatud minimaalset rotatsioonide hulka, võib juhtuda, et keskkonnajalajälg on suurem kui ühekordse pakendi puhul. Leiame ka, et eraldi tuleks defineerida pakendid, mis on mõeldud lõpptarbijate kasutuseks ja need, mis ringlevad B2B ehk ettevõtete vahel. Ühekordselt kasutatava plastiku kasutamise totaalne keeld toitlustuskohas kohapeal tarbimise juures (aastaks 2030) on keeruline tagada. Ühekordsed pakendid määrdevõi, keedise, kohvikoore osas on juba ettevõtete initsiatiivil ja pingutusel vähenenud. Ometi on teatud spetsiifilisemad tooted mõistlik hoida ühekordses pakendis. Näiteks suhkruasendajad, gluteenivabad tooted vmd allergeenivabad toidupalad. Neid tarbitakse vähe (väiksemates toidukohtades veel kriitiliselt vähe) ja nende säilimise ja hügieeni tagamiseks on pakendid hädavajalikud. Hotellides kasutatavad väikepakendid (nt raseerimiskomplekt, kosmeetikakomplekt, hambahari ja -pasta) ei saa olla keelatud. Hotellid on oma olemuselt teenindusettevõtted ja meie äri aluseks on inimeste eest hoolitsemine. Leiame, et on mõistlik nende väikepakendite paigutamine hotellitoast näiteks vastuvõttu, kust vajadusel saab vahendeid küsida. Samas võib siin takistuseks osutuda ka hotellide digitaliseerimise surve, mis on ennekõike tingitud tööjõu puudusest. Leiame, et kui külaline on oma vahendid reisile tulles kogemata maha unustanud, on inimlik neid talle hotellis pakkuda. Selle teenuse keelustamise puhul oleks inimese seisukohast lahendus osta suuremad pakid kauplusest (uus hambahari ja suur tuub hambapastat), mis võivad ilma lõpuni kasutamata väga kiiresti prügi hulka sattuda. Hotellitoas kasutatavad vahendid, mille pakendi nõuded on seotud toote kaaluga. Siin on võimalus minna üle nt taastäidetavate dosaatorite süsteemile (vajalik üle vaadata nõuded nende puhastamise osas), mis on igati tervitatav. Samas tundub, et kui võtta tükiseebina 30-gr seebi asemel kasutusele 100-grammine, siis neid võib edasi kasutada ja neile nõuded ei laiene. Siin on teoreetiliselt olemas oht, et võetaksegi suuremad seebid ja see võib tähendada ka suuremaid prügi koguseid (kasutatakse ju ikka ühtviisi pigem vähe). Täna on mõnes hotellis tükiseebi puhul väga keskkonnasõbralik teguviis: seebid on tellitud kohaliku tootja käest (käsitöö ja naturaalsed koostisosad, mis teevad seebi ka kallimaks), need on pakendatud paberisse ja seebijäägid kogutakse kokku ning seebitootja keedab neist jääkidest uued seebid, mida hotell jagab oma personalile ja viib ka erinevatesse sotsiaalasutustesse kasutamiseks. Sellist teguviisi ei peaks kindlasti keelama. Praegusest eelnõust ei loe täpselt välja, kas hotellidelt oodatakse et nad peaksid minema üle täielikult taastäidetavate dosaatorite peale või sobib ka kui võetakse kasutusele suuremad dosaatorid, mis ei ole taastäidetavad . Toidu kaasa müümisel oma pakendisse on oluline, et vastutus pakendi hügieeni eest lasub täielikult tarbijal. Siinkohal tuleb üle vaadata ka toiduhügieeni nõuded ja enesekontrolliplaanis (HACCP) kehtestatud nõuded, siin võib olla keerulisi vastuolusid. Kui ettevõtetele pannakse aruandluskohustus pakendite kasutamise kohta, peab see olema võimalikult lihtsalt teostatav, tööjõuressursid on piiratud ja praeguses tööpuuduse olukorras ei saa panna lisakohustusi ilma, et riik aitaks lahendada tööjõu puuduse probleemi. Arvestatud osaliselt seisukohtade koostamisel. Eesti Taimekaitse Assotsiatsioon Mõistame ja toetame pakendite ning pakendijäätmete negatiivse keskkonnamõju vähendamise eesmärki. Direktiivi muudatusettepanekus toetame arusaama, et taimekaitse lahenduste kasutamise võimaldamine on osa keskkonnakestlikust taimede kasvatamisest, nii biotoorme kui ka toidu tootmiseks. Euroopa Komisjoni ettepaneku artikkel 6 lõike 1 kohaselt peavad kõik pakendid olema aastaks 2030 ringlussevõetavad. Leiame, et tegemist on õige suunaga, kuid samas väga ambitsioonika eesmärgiga. Materjalide ringlussevõtmine eeldab tehnoloogiaid, kuid hetkel ei ole vajalikke tehnoloogiaid olemas või ei ole need tööstuslikult kasutuses, tuleks, mistõttu teeme ettepaneku, et Eesti seisaks komisjoniga läbirääkimistel selle eest, et lükata selle nõude jõustumine edasi või siis alternatiivina kehtestada nõue, et aastaks 2030 ei pea olema kõik pakendid ringlussevõetavad, vaid üksnes teatud osa neist. Toetame lähenemist, mille kohaselt tuleb plastpakendites suurendada ringlussevõetud materjali sisaldust. Samas juhtime tähelepanu, et need eesmärgid ei ole ettepanekus sisalduva ajahorisondi jooksul saavutatavad. Esiteks on ebaselge, kas ja kuidas on võimalik mõõta, kui palju sisaldub plastpakendis ringlussevõetud materjali. Meile teadaolevalt puudub hetkel selline mõõtmise võimekus. Lisaks ei ole meile teadaolevalt ringlussevõetud materjali kohta tööstuslikku standardit. Sellest tulenevalt on ka ebaselge, kuidas tõendada ja teostada järelevalvet selle üle, kui palju on plastpakendis kasutatud ringlussevõetud materjale. Eeltoodule tuginedes peame oluliseks, et ringlussevõetud materjali sisalduse nõuet tuleks kohaldada vähemate plastpakendite osas, vähendada sihte või jätta pikem periood sihtide saavutamiseks. Ettepaneku artikkel 26 lõike 9 kohaselt peavad kaubaaluste stabiliseerimiseks ja kaupade kaitsmiseks transpordi ajal kasutatavad pakendid ja lindid olema aastaks 2030 korduskasutatavad 10% ulatuses ning aastaks 2040 30% ulatuses. Märgime, et kaupade stabiliseerimiseks ettenähtud pakendite korduvkasutuseks ettenähtud sihtmäära on praktikas keeruline täita, sest puuduvad vastavad tehnilised lahendused või ei ole ettevõtjad sellistest lahendustest teadlikud. Artikkel 26 lg 10 alusel peavad teatud arvu kaupade rühmitamiseks kasutatavad kastid, välja arvatud kartong (cardboard), olema aastaks 2030 korduskasutatavad 10% ulatuses ja aastaks 2040 25% ulatuses. Suurem osa transpordikastidest on valmistatud lainepapist (corrugated cardboard), mitte kartongist. Sellega seoses on meil tekkinud küsimus, kas artikkel 26 lõikest 10 tulenevat nõuet tuleb täita ka lainepapi osas või läheb lainepapp kartongi mõiste alla. Kui kartongi mõiste ei hõlma lainepappi, siis teeme ettepaneku muuta sätte sõnastust selliselt, et erisus kehtiks ka lainepapi osas. Kuivõrd muudatusettepanek nö näeb pakendi teket silmas pidades ühe tegutsemissuunana ette tagatisraha süsteemi arendamist, siis märgime, et ei toeta võimaliku lahendusena pakendiaktsiisi regulatsiooni laiendamist turule suunatavatele pakenditele nii, et iga kg plasti oleks maksumääraga maksustatud, kuivõrd taimekaitsevahendeid, sh bioloogilist päritolu taimekaitsevahendeid ei saa turule viia ilma pakendamata ja seega pakendite maksumääraga maksustamine ei avalda mõju pakendi vähendamisele, vaid suurendab asjatult toote hinda, mis omakorda avaldab hinnasurvet toidukaupadele. Arvestatud seisukohtade koostamisel. Konkreetseid küsimusi täpsustatakse töögrupis. Rohelises kokkuleppes ja ringmajanduse tegevuskavas nähakse, et tuleb tugevdada pakenditele kehtivaid olulisi nõudeid, et muuta 2030. aastaks kõik pakendid korduskasutatavaks või ringlussevõetavaks . Nõustume, et eesmärkide saavutamiseks vajalike ringlussevõtu tehnoloogiate jaoks on vajalik teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon, kuid selle eelduseks on vajalik poliitiline suunis. Selgitame, et algatuse kohaselt peavad 2030ndaks aastaks olema pakendid disainilt ringlussevõetavad . Komisjonile antakse volitus võtta vastu delegeeritud aktid ringlussevõtukriteeriumite ja ringlussevõetavuse vastavuse hindamisklasside kehtestamiseks (hinded A-E, kus hinne E-tähendab, et sellist pakendit ei saa turule lasta). Al les 2035. a seisuga tuleb tagada, et ringlussevõetavaid pakendeid ka tegelikult piisavalt kogutakse ning tõhusalt sorteeritakse ja võetakse mastaapselt ringlusse ( recycled at scale ). Plastpakendites ringlussevõetud materjali kasutamise osas selgitame, et algatuse eesmärk on anda poliitiline suunis ja kindlus teadusarendustegevuse ja investeeringute tegemiseks. Lisaks peab Komisjon kaks aastat enne vastavate eesmärkide tähtaegade saabumist hindama, kas eesmärgid on saavutatavad ja vajadusel on võimalik muuta ringlussevõetud materjali kasutamise kohustuslikke protsente ja eesmärkide saavuta mise tähtaegasid ning teha teatavate pakendite osas erandeid. Art 26 lg 9 osas leiame, et turul on olemas korduskasutatavad alternatiivid nagu koormarihmad, tekstiilist katted, nurgad, ääred jms korduskasutatavad lahendused, mistõttu 2030ndaks aastaks seatud eesmärgid ei ole üleliia ambitsioonikad. SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu pakendite ja pakendijäätmete määruse kohta ning Komisjoni b iopõhist , biolagunevat ja kompostitavat plasti käsitleva ELi poliitikaraamistiku kohta. Sissejuhatus 30 . 1 1 .2022 avalikustas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon ) Euroopa Liidu (edaspidi EL ) ringmajanduse paketi nr. 2 , kuhu on hõlmatud ka kaks ringmajanduse teemalist algatust: pakendite ja pakendijäätmete määruse ettepanek ja komisjoni teatis biopõhise , biolaguneva ning kompostitava plasti ELi poliitikaraamistiku kohta . Euroopa Komisjon esitas uued pakendieeskirjad, et vähendada pidevalt kasvavat pakendijäätmete hulka . Pakendijäätmete teke ELs on tõusnud 66 miljonilt tonnilt 2009. aastal 78,5 miljoni tonnini 2019. aastal (19% kasv). Kehtiva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (edaspidi pakendidirektiiv) ei ole suudetud pakendijäätmete kasvutrendi muuta. 2018. a oli ELis pakendijäätmete teke 173 kg elaniku kohta aastas (Eestis 158 kg). Võrreldes 2009. aastaga on pakendijäätmete teke ELis tõusnud 27 kg elaniku kohta aastas (tõusnud 10%) . Olukorra jätkudes tekib ELis 2030. aastal pakendijäätmeid 19% ja plastpakendijäätmeid 46% rohkem kui praegu . Pakendijäätmete teke on suur ja kasvab hoolimata sellest, et kasutusele on võetud järjest kergemad pakendimaterjalid. Viimase 20 aasta jooksul on vähenenud klaas- ja metallpakendite kasutamine ning kasvanud paber- ja kartongpakendite ja plastpakendite kasutamine. Järjest enam on kasvanud ühekordselt kasutatavate ja kiirelt tarbitavate toodete ja sh nende pakendite tarbimine. Lisaks on r iikidel olnud probleeme pakendidirektiivi (94/62/EÜ) ülevõtmisega, mis on hilinenud või on seda mitteõigesti rakendatud. Kehtiva pakendi direktiivi järelhindamisel leiti, et pakenditele kohalduvad olulised nõuded on kehvasti kavandatud, neid on keeruline jõustada ja riikides seni erinevalt kohaldatud. Liikmesriikides kasutusel olevad erinevad regulatiivsed lähenemisviisid on takistuseks pakendite, pakendatud kaupade ja teisese toorme EL ühisturu toimimisel. Riikides on kasutusel erinevad pakendite märgistamise nõuded, erinevalt defineeritud ringlussevõetavad ja korduskasutatavad pakendid ning erinevalt rakendatud ökomodulatsiooni laiendatud tootjavastutuse süsteemides teenustasude arvestamisel. Kõik see on ettevõtetele põhjustanud ebakindlust, mistõttu ei investeerita piisavalt innovaatilistesse ja keskkonnahoidlikesse pakenditesse ega võeta kasutusele uudseid ringmajandusel põhinevaid ärimudeleid. Ka rohelises kokkuleppes ja ringmajanduse tegevuskavas nähakse, et tuleb tugevdada pakenditele kehtivaid olulisi nõudeid, et muuta 2030. aastaks kõik pakendid korduskasutatavaks või ringlussevõetavaks ning võtta meetmeid (üle)pakendamise ja pakendijäätmete vähendamiseks, edendada pakendite korduskasutust ja ringlussevõttu toetavat pakendite disaini, vähendada pakendimaterjalide keerukust ja kehtestada plastpakenditele ringlussevõetud materjali kasutamise nõuded. Samuti kohustatakse k omisjoni hindama kogu liitu hõlmava pakendite märgistamise teostatavust, mis hõlbustaks pakendijäätmete liigiti kogumist nende tekkekohas. Kuigi pakendijäätmete teke on aasta-aastalt kasvanud, on pakendite ringlussevõtu ja korduskasutuse tasemed püsinud madalad, mis ei ole aidanud kaasa ringmajandusele üleminekule. Põhjuseks on ringlussevõttu takistava pakendidisaini kasvanud kasutamine; materjalina ringlussevõetavate jäätmevoogude ja kompostitavate jäätmevoogude ristsaastumine; ohtlik e ainete kasutamine pakendites ning tarbijate vaates ebaselge pakendite märgistamine, mis ei aita kaasa pakendite liigiti kogumisele. Pakendamine on üks peamine esmaste materjalide kasutamise põhjus, 40% ELis kasutatavast plastist ja 50% ELis kasutatavast paberist kulub pakenditele . Plastpakendite madal ringlussevõtu kvaliteet ja vähene teiseste materjalide kasutamine plastpakendites vähendab EL võimekust vähendada esmase tooraine kasutamist uute pakendite tootmisel. Biopõhiseid, biolagunevaid ja kompostitavaid plaste käsitleva ELi poliitikaraamistiku eesmärk on parandada arusaamist nendest materjalidest ja selgitada, millistel tingimustel ja milliste toodetena sellised plastid võiksid tuua keskkonnakasu ning suunata tulevasi ELi tasandi poliitikaarendusi. Turule on tulemas järjest uusi plastmaterjale tavapäraste fossiilsete ja mittebiolagunevate plastide asendamiseks nagu biopõhine plast, biolagunev plast ja kompostitav plast, mis võivad anda eeliseid tavapäraste plastide kasutamisele, kui need on kavandatud ringlema, on ohutult toodetud, valmistatud jätkusuutlikest lähteainetest, eelistades sekundaarse biomassi kasutamist ja vastavad asjakohastele standarditele. Samas on nende plastidega ka palju väljakutseid. Oluline on tagada, et need pakendid vastaksid ringmajanduse põhimõtetele – need omavad võimalikult kaua ressursside, materjalide ja toodetena majanduslikku väärtust, samas tekitamata jäätmeid. Koostajad Seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunikud Kristel Kund ( [email protected] ) ja Kertu Sapelkov ( [email protected] ) ning välissuhete osakonna peaspetsialist Eliise Merila ( [email protected]) . Valdkon na eest vastuta b asekantsler Kaupo Heinma . Eesti seisukohad ja nende põhjendused Toetame määrus t ja sell e peamisi eesmärke vähendada pakendi te ja pakendijäätmete negatiivset keskkonnamõju ning parandada EL siseturu toimimist . Toetame ülepakendamise vältimise ja vähendamise meetmeid n ing pakendi te 2030. aastaks korduskasutatav use või ringlussevõetav use eesmärki , kuid seda tehes tuleb leida tasakaal pakendi funktsionaalsuse ja ümbertöötluse vahel , soodustades pakendite innovatsiooni ning tagad es kooskõla EL-i regulatsiooni de ga. Toetame teatavate ühekordselt kasutatavate pakendite turule laskmise piiranguid, aga eelistame, et põhjendatud juhtudel oleksid lubatud erandid, juhul kui need on vajalikud toote säilivuse pikendamiseks ja kui nende kasutamise keelamine tooks kaasa toidujäätmete tekke suurenemise. Selgitus: Pakendijäätmete teke sõltub suuresti tarbimise tasemest. Majanduskasvu ja tarbimise suurenemisega on kasvanud ka pakendijäätmete kogused. Pakendijäätmete vältimisel mängivad olulist rolli pakendatud kaupade tootjad ja kaubandus, kes saavad pakendijäätmete kogust mõjutada pakendidisaini (sh korduskasutuspakendi kasutamise) ja –koguse kaudu. Eestisse sisse toodud pakendatud kaupade osas on kohalike meetmetega raske pakendidisaini ja –kogust muuta. Seetõttu leiame, et pakendite oluliste nõuete ühtlustamine on vajalik ja peame oluliseks, et ühtlustatud eeskirjad võetakse vastu määruse vormis. Toetame EL-tasandil põhimõtet, et pakend peab olema disainitud nii, et selle kaal ja maht on pakendi funktsiooni arvestades minimaalsed. Samuti toetame põhimõtet, et tühja ruumi suhe oleks pakendis võimalikult väike. Ü lepakendamist esineb palju just e-kaubanduse s ja eelkõige olukordades, kus pakendatud kaup jõuab Eestisse kolmandatest riikidest, näiteks Hiinast . On oluline, et ülepakendamise vältimise ja vähendamise sätted oleksid hästi läbimõeldud, selged ja kontrollitavad. Pakendijäätmete ringlussevõtt on madal kogu EL-s . Selleks, et saavutada 2030. aastaks eesmärk, mille kohaselt kõik pakendid oleksid majanduslikult tasuval viisil korduskasutatavad või ringlussevõetavad , on vaja vähendada ülepakendamist , pakendijäätmete teket ja pakendimaterjalide keerukust ning parendada pakendite disaini , sh edendades pakendite teadus-arendustegevust . Laiem eesmärk on kaotada turult pakendid, mille ümbertöötlus on praktiliselt võimatu või äärmiselt kulukas. Selleks tuleb edendada innovatsiooni pakend itööstuses ja käitluslahendusi (kogumine, sortimine, ümbertöötlus) . Selleks, et aidata kaasa pakendijäätmete vältimise eesmärkide saavutamisele, ei tohiks lubada ilmselgelt tarbetut või välditavat pakendamist. Näiteks ühekordse i d pakend e id toidu ja jookide ja o ks, kui neid tarbitakse restoranides ja kohvikutes kohapeal; ühekordsed puu- ja köö giviljapakendid , kui need ei ole vajalikud toote kaitsmiseks ja säilitamiseks ; minišampoonipudelid ja muud hotellides kasutatavad väikepakendid , mida on võimalik asendada taastäidetavate dosaatoritega . Samas põhjendatud juhtudel peaksid olema lubatud erandid, kui need on vajalikud näiteks toote säilivuse pikendamiseks või kui nende kasutamise keelamine tooks kaasa toidujäätmete tekke suurenemise. Näiteks teatud spetsiifilisemaid tooteid võib olla mõistlik hoida ühekordsetes pakendites nagu suhkruasendajad, gluteenivabad tooted, allergeenivabad toidupalad, mida tarbitakse vähe ja mille säilimise ja hügieeni tagamiseks on pakendid hädavajalikud. Samuti hotellides kasutatavate väikepakendite osas (nt raseerimiskomplekt, kosmeetikakomplekt, hambahari ja –pasta) võib olla erandite tegemine vajalik olukorras, kui hotelli külastaja on oma vahendid näiteks maha unustanud . Leiame, et on mõistlik nende väikepakendite paigutamine hotellitoast näiteks vastuvõttu, kust vajadusel saab vahendeid küsida. Eesti toetab plasti ringsuse edendamist, kuna plast materjalina peaks olema võimalikult kestev. T oetame lähenemist, et plastpakendites tuleb suurendada ringlussevõetud materjali kasutamist, kuid leiame, et seatud eesmärgid peavad olema ajakohaste teadmiste ja tehnoloogiliste lahendustega saavutatavad ning r inglussevõetud plasti kasutamiseks kontaktitundlikes pakendites tuleb esmajärjekorras välja töötada täpsemad eeskirjad vastavates regulatsioonides. Lisaks soovime käsitada imikutoidu pakendeid võimalike terviseohtude suhtes samasuguse ettevaatusega nagu ravimite ja meditsiiniseadmete pakendeid . Selgitus: 2018. aastal avaldatud EL plastistrateegia rakendamise soodustamiseks tuleb oluliselt tõhustada nii olemasolevaid meetmeid (sh seoses Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/904, teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta) kui arendada ka uusi meetmeid, sh jäätmetekke vältimise, ringplasti, mikroplasti, bioplast i , biolaguneva ja kompostitava plasti osas. Paljude fossiilsest toormest valmistatud toodete ja pakendite puhul on plastijäätmete liigiti kogumine ja ringlusse suunamine väiksema keskkonnamõjuga kui lühikese elueaga bio põhiste pakendite või toodete puhul. Sellest tulenevalt on oluline, et fossiilsest toormest valmistatud tooted oleksid korduskasutatavad ja ringluses võimalikult kaua. Toodete ringlusse võtmisel on eelistatud mehaaniline ringlussevõtt, kui see on tehnoloogiliselt võimalik. Sellise plasti töötlemiseks, millega ei ole midagi muud teha, võib kaaluda keemilise töötluse tehnoloogiaid (sh pürolüüs, gaasistamine, keemiline depolümerisatsioon , katalüütine krakkimine ja reformimine, hüdrogeenimine) eesmärgiga toota uusi tooraineid plastitööstusele samal ajal veendudes, et keemilise töötluse tulemusel ei suurendata saasteainete heidet erinevates töötlemis- või tootmisprotsessi osades (sh järeltöötlus ). Keemiline töötlemine on oluliselt energiamahukam ja kulukam plastijäätmete mehhaanilise ringlussevõtuga võrreldes. Keemilise ringlussevõtu saaduse kasutusala ei saa olla kütus. Kohustuslike ringlussevõetud materjali sisalduse määrade kehtestamine, mille ulatuses peavad tootjad lisama ringlussevõetud materjali uutesse plastpakenditesse, aitab muuta ringlussevõetud plast i väärtuslikuks tooraineks nagu seda nähti PET-pudelite puhul ühekordsete plast toodete direktiivi kontekstis. Peame ringlussevõetud plasti meetmete rakendamisel oluliseks arvestada tehnilisi ja majanduslikke võimalusi, hügieeni ja ohutuse nõudeid ning Euroopa Liidu muudes õigusaktides sätestatud põhimõtteid, eriti toiduga kokkupuutuvate materjalide, kosmeetikatoodete ja muude kontaktitundlike toodete pakendite osas . Samuti tunneme tõsist muret kontaktitundlikes plastpakendites võimalikest ohtlike toodete pakenditest ringlussevõetud materjalide kasutamise pärast , sh võimalikku täiendavat mikroplasti sattumist inimkehasse ja keskkonda . Ringlussevõtu eelduseks on vastavate kogumisvõimekuste loomine ja lisaks on vajalik parandada jäätmekäitluses ohtlike ainete tuvastamise ja käitlemise võimekust, et tagada ohutu materjaliringlus. Ringlussevõetud materjalide kasutamisel uute toodete koostises tuleb veenduda, et ained, mida on varasemalt kasutatud plasti tootmisel, kuid millele kehtivad EL turule laskmise piirangud, mida ei ole lubatud ringlusse võtta või mis muul viisil takistavad materjalide kestlikku kasutamist, ei tuleks ringlussevõetud plasti koostises tagasi turule. Üldise ringlussevõetud plasti kasutamise kohustuse kehtestamise asemel tuleks kaaluda selle kehtestamist tootegruppide osas lähtudes vastava grupi tooteohutuse standardist ning tehnilistest ja majanduslikest võimalustest. Huvigrupid on murekohtadena välja toonud, et kontaktit undliku pakendiga seoses ei ole olemas ringlusse võetud materjali kohta tööstuslikku standardit ega sisalduse mõõtmise metoodikat; see ei sobitu toote ohutuse seisukohast kosmeetikamäärusega; teadmata on kaasnevad investeeringute kulud ja teenustasude tõusud ning plast (va PET) degradeerub kiiresti kui teisese toorme sisaldus läheb liiga suureks. Probleemiks võib olla ka kontaktitundlikele pakenditele ringlussevõtuks sobiva kvaliteediga plasti piisavas mahus leidmine. Lisaks s oovime käsitleda imikutoidu pakendeid võimalike terviseohtude suhtes samasuguse ettevaatusega nagu ravimite ja meditsiiniseadmete pakendeid. Analüüsi vajab samasuguse erisuse vajadus väikelastele (lapsed vanuses 1 kuni 3 aastat) mõeldud toidu pakendite osas, kuid on üsna keerukas, kui mitte võimatu, eristada selle kategooria pakendeid tavatoidu pakenditest. Seda seetõttu, et väikelapsed tarbivad juba suuremas osas tavatoitu, st et tarbitav toit ei ole enamasti just väikelastele suunatud. Väikelapsed tarbivad kehakaalu ühe kilogrammi kohta rohkem toitu kui täiskasvanud, seega on neil võimalus kehakaalu ühe kilogrammi kohta saada rohkem näiteks ringlusse võetud pakendist toitu erituvaid aineid, mis teeb neist riskirühma. Sama murekoht on rasedate puhul, kes tarbivad tavatoitu. Kuna eelnõus esitatud pakendimärgistuse nõuete kohaselt on ringlusse võetud materjali sisalduse esitamine pakendil vabatahtlik, ei pruugi tarbija saada teada, kas toidupakendi valmistamisel on kasutatud ringlusse võetud materjali. Seetõttu soovime kaaluda ringlusse võetud materjali sisalduse esitamise nõudmist kohustuslikuna. Toetame ühtse poliitikaraamistiku eesmärke biolaguneva või kompostitava plasti kasutamiseks , tehes seda tarbijale arusaadaval viisil . Samuti toetame pakendite ja pakendijäätmete määruses pakendite kompostitavuse tingimuste määratlemist sh nelja pakenditüübi osas nõuet , et need peavad olema kompostitavad, et suurendada biojäätmete kogumist ja vähendada võõriste hulka . Selgitus: Bioressursi kasutamisel tuleb silmas pidada, et surve põllumajandus- ja metsamaale ei kasvaks. Biolagunev või kompostitav plast tekitab segadust nii tootjates kui tarbijates. Samas on mõnedel juhtudel selle kasutamine õigustatud. Seetõttu on oluline töötada välja ühtsed alused – konkreetsed kvaliteedinõuded tagamaks, et toote märgistamine „biolagunevana“ või „kompostitavana“ ei eksitaks tarbijaid. Vastasel juhul müüakse ideed „rohelisest tootest“, mis tegelikult ei ole biolagunev ega kompostitav või on seda ainult keerulistel tingimustel ning tekitab inimestest segadust ja pahameelt . Poliitikaraamistik pea b hõlmama selgeid kriteeriume biolagunemisele, kompostitavusele ja muudele keskkonnakasudele viitavate väidete kasutamisel toodete märgistusel ning välti m a toodete ühekordse kasutamise soodustamist . Nõustume, et termini „ biopõhine “ kasutamine üldise väitena ei tohiks olla lubatud ja seda võiks kasutada vaid juhul, kui on täpsustatud ja mõõdetav biopõhise plasti sisaldus tootes (nt protsendina). Biopõhise materjali kasutamise täpseks mõõtmiseks on radiosüsiniku meetod kindlasti sobiv, kuid selle kasutamine võib olla ebamõistlikult kulukas ja/või raskesti kättesaadav. Komisjon peab enam soodustama biopõhiste toodete standardi CEN/TC411 juurutamist, kasutamist ja kommunikeerimist tarbijaile. Biopõhisus ei tohi tarbijat eksitada ega soodustada prügi teket. Teaduspõhine sertifitseerimissüsteem peab võimaldama üheselt määratleda plasti kompostitavuse või biolagunevuse , kusjuures nõustume, et biolagunevat plasti tuleb kasutada ainult seal, kus selle keskkonnakasu ja ringmajanduslik väärtus on põhjendatud, ning välistada, et see muutub prügiks. Eriti oluline on sertifitseeritud biolaguneva plasti (näiteks multšikile) kasutamise vajadus põllumajanduses, et vältida mulla reostamist lagunematu plasti ja mikroplastiga. Biotoorme päritolu puhul tuleb lisaks sellele, et toore peab pärinema kestlikest allikatest ja olema hangitud elurikkust ning ökosüsteeme võimalikult vähe kahjustades ning vastama EL kestlikkuse kriteeriumitele, rõhutada, et biotoorme hankimine plastide tootmiseks ei tohi konkureerida toidutootmisega. Esmaseks allikaks peavad olema bioloogilist päritolu jäätmed ja kõrvalsaadused. Biopõhiste plastide puhul on oluline arendada metoodikaid, mis võimaldavad juba materjalide varase väljatöötamise faasis olelusringi hindamist võrdluses fossiilsete analoogidega, et vältida võimalikku rohepesu ja jätkusuutmatuid lahendusi. Leiame, et määratleda tuleb tingimused, millal pakend loetakse kompostitavaks ja sellised pakendid, mis üldjuhul visatakse pärast kasutamist ära koos nendes sisalduvate orgaaniliste jäätmetega, nagu teekotid, kohvikapslid, puu- ja köögiviljadele kleebitavad sildid ja eriti õhukesed plastkandekotid peavad olema kompostitavad, et selliseid pakendid oleks koos nendes sisalduvate orgaaniliste jäätmetega võimalik koguda koos biojäätmetega . Õhukeste plastkandekottide osas nõustume, et liikmesriikidele peab jääma paindlikkus otsustada, kas ka need peavad olema kompostitavad. Toetame, et kõik muud pakendid peavad minema materjalina ringlussevõttu. Eesti toetab EL is laiemat pandipakendisüsteemi de rakendamist ja EL-tasandil ühtlustamist , kuid arvesse tuleb võtta liikmesriikides juba hästi toimivaid süsteeme. Lisaks leiame, et ka piiriüleste tagatisrahasüsteemide jaoks on vaja luua lahendusi. Selgitus: Ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid 2029. aastaks looma ühekordsete plastpudelite ja purkide jaoks kohustuslikud tagatisrahasüsteemid (ehk pandisüsteemid), kui muude vahenditega ei ole saavutatud pakendite 90%-list kogumise määra. Kohustuslikku tagatisrahasüsteemi ei ole ette nähtud veini, kangete alkohoolsete jookide ja piimatoodetele. Vabatahtlikult on võimalus võtta kasutusele tagatisrahasüsteemid ka klaaspakendite, joogikartongi le ja korduskasutatavate pakendite jaoks. Tagatisrahasüsteemid peavad vastama ühtlustatud miinimumnõuetele (X lisa) . Samuti ühtlustatakse kohustusliku tagatisrahasüsteemi märgist (ehk pandimärki). Leiame, et p akendijäätmete ringlussevõtu suurendamiseks, aga ka pakendijäätmete tekke vähendamiseks tuleb edendada EL-s juba toimivaid lahendusi nagu pandipakendisüsteem ning püüda leida lahendusi, mis muudaks id olemasolevaid süsteeme võimalikult vähe. Eestis toimib pandipakend isüsteem juba aastast 200 5 . Eestis on kehtestatud kohustuslik tagatisraha õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi, siidri, perry ja karastusjoogi pakenditele ning 2021. a jõustunud pakendiseaduse muudatuse kohaselt on vabatahtlikult võimalik rakendada tagatisraha ka kange ja lahja alkohoolse joogi ning siirupi ühekorra- ja korduskasutuspakenditele. Leiame, et tagatisrahasüsteemiga peaksid olema hõlmatud ka teatud klaaspudelid . Arvestades seda, et joogisektoris on ette nähtud korduskasutuspakendite kasutamise eesmärgid, siis s elleks, et korduskasutuspakendite süsteem toimiks üle Euroopa on vaja korduskasutuspakenditele ühtsema disaini loomist, et pakendid oleksid ettevõtete vahel kergemini ristkasutatavad ja tuleks kaaluda ka teatud korduskasutatavate joogipakendite lisamist korduskasutussüsteemi. Ka t arbij a tele oleks see mugavam nagu näeme Eesti puhul, kus tagatisrahasüsteem hõlmab nii ühekordseid kui korduskasutatavaid joogipudeleid ja tagastusmäärad on suurepärased. Samuti leiame, et kohustuslike tagatisrahasüsteemis olevate pakendite (plastpudelid ja purgid) suurused ja kujud peaksid olema ühtlustatud (100 ml – 3 l). Leiame, et tagatisraha süsteemide ühtlustamine Euroopa Liidu tasemel on vajalik, see vähendab tarbijate segadust ja kulusid tootjatele , kes müüvad oma tooteid erinevate riikide turgudel . Leiame, et ü htlustatud lähenemisviis soodustab ka piiriüleste pan d ipakendisüsteemide loomist, sest on vähem regulatiivseid ja turu piiranguid. Tagatisrahasüsteemidele EL-üleste miinimumkriteeriumite seadmisel tuleb arvesse võtta juba hästi toimivaid siseriiklikke süsteeme. Vahemikus 2021 m ärts kuni 2023 aprill viiakse Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel läbi projekti „Pandipakendi alase teadlikkuse tõstmine ja strateegilise lähenemise loomine Eesti-Läti pandipakendi süsteemide ühtlustamisele“ ehk „ PACKGDEPO “ , mille käigus kaardistati piiriülese tagatisrahasüsteemi takistusi ja võimalusi. Projekt näitas, et juba on olukord, kus pakendil on mitme riigi pandimärgid ning enamasti ka ühine EAN kood (triipkood) , mis vähendab küll tootjate kulusid, kuid tõstab operaatorite kulusid, kuna võimaldab tagastada toodet kõikides riikides, kus see EAN kood on registreeritud. Tagastatud pakendi puhul pole võimalik eristada, kust riigist toode on ostetud ning kuhu on käitlustasud makstud. Kui kõik teised Euroopa Liidu riigid rakendavad ka tagatisrahasüsteemi, siis ei ole mõeldav, et kõik 27 märki oleks tulevikus ühel tootel, lahendus nõuaks ühte rahvusvahelist märki, kuid siis ei saa olla samad EAN koodid, mis omakorda tõstavad pakendi märgistamise ja tootmise kulusid. Eesti toetab ELi hõlmavat ühtsete pakendite ja jäätme m ahutite märgistamise l ahenduste väljatöötamist , et soodustada nende tekkekohal liigiti kogumist , samas tekitamata tõrkeid ühisturu toimimisele . P akenditel esitatav informatsioon pakendi kohta peab olema esitatud võimalikult ühtsetel alustel ning olema tarbijale arusaadav ning mitte eksitav. Selgitus: Ettepaneku kohaselt võetakse ELis kasutusele pakendite ühtlustatud märgised. Iga pakend saab märgise, millel on näidatud, millest pakend on valmistatud ja millisesse jäätmevoogu see peaks minema. Jäätmekonteinerid tähistatakse samade märgistega ning samu sümboleid hakatakse kasuta ma kõikjal ELis. Eesmärk on hõlbustada tarbijatel pakendeid liigiti koguda sõltumata sellest, et erinevates riikides on kasutusel erinevad keeled . Ühtlustatakse ka tagatisrahasüsteemi kuuluvate pakendite märgist (ehk pandimärki) ning korduskasutuspakendil peab olema korduskasutuse märgis ja QR-kood või muu andmekandja, kust saab infot korduskasutuse süsteemi ja tagastamise võimaluste kohta ja mis võimaldab jälgida pakendite liikumist ja arvutada ringluskordade arvu. Vabatahtlikult on võimalik kasutada ühtlustatud kriteeriumidele vastavat ringlussevõetud materjali sisalduse märgistust. Keelatud on kasutada tarbijaid eksitavaid ja segadust tekitavaid märgiseid . Hetkel on pakendite märgistamisel erinevates riikides kasutusel mitmeid erinevaid märgistussüsteeme, mis on enamasti vabatahtlikud või mõne konkreetse liikmesriigi nõuded. Paraku on tekkinud tootjaid, kes seda enda kasuks ära kasutavad. Juba praegu eksitatakse tarbijaid pakenditega, millel olev märgis viitab, et tegemist on ringlussevõetava pakendiga, samas Eestis näiteks vastavad jäätmekäitluse ringlussevõtu võimalused puuduvad, mistõttu Eestis sellist pakendit suure tõenäosusega tegelikult ringlusse ei võeta. Seetõttu on oluline märgistusel toodud väidete usaldusväärsust suurendada ja tarbijat otsuste tegemisel aidata, et keskkonnahoidlikud tooted ka eristuksid. Toetame, et keelatud on eksitavate märgiste kasutamine, samas peab see olema üheselt arusaav, milliseid märgiseid on eksitavate all silmas peetud. Samuti on oluline, et pakenditel olev märgistus jagaks piisavalt informatsiooni tarbijatele pakendite liigiti kogumise kohta . Ühtne märgistus aitab muuta selgemaks ja tõhustada jäätmete liigiti kogumist, mis on siiani olnud erinevate süsteemide tõttu tarbijatele segadust tekitav, ning seeläbi tagada kvaliteetsema materjali kogumise ja jäätmete ümbertöötluse majandusliku tasuvuse. Ühtse märgise väljatöötamisel peame oluliseks, et see ei tooks kaasa ebamõistlikult suuri kulutusi liikmesriikidele kogumissüsteemide muutmiseks. Ühtne märgistus tähendab ka olulist lihtsustamist ja kulu de kokkuhoidu ettevõtjate jaoks, eriti juhul kui märgist pole vaja erinevates riikides kasutamiseks kohandada (näiteks tekstilisi selgitusi lisada ). Toetame laiendatud tootjavastutuse nõuete ELi tasandil ühtlustamist ja tõhus t am ist , sh osapoolte õiguste ja kohustuste täpsustamist, kaasates senisest paremini tootjavastutussüsteemidesse ka e-kaubanduse kaudu EL-i imporditavaid tooteid taga maks siinsele turule jõudvate pakendite vastavus ELi nõu e tele ja säilitades kohalike ettevõtete konkurentsivõime. Näeme, et vaja on kogu ELi hõlmavaid meetmeid väljaspool ELi asuvate ettevõtjate, kes lasevad ELi turule pakendeid, reguleerimiseks . Selgitus: E-kaubanduse kaudu Euroopasse, sh Eestisse jõudvate pakendite maht kasvab aasta-aastalt. 2019. aastal saadeti Eestisse üle 7 miljoni paki. Enamik pärines riikidest väljaspool ELi. Väljaspool ELi asuvaid ettevõtjaid, kes lasevad meie turule pakendeid on võimatu kontrollida. Nad ei maksa taaskasutustasusid ja pakendimaterjal on enamasti kehva kvaliteediga ning meie ettevõtted seatakse ebaõiglastesse tingimustesse. Näeme, et vaja on kogu ELi hõlmavaid meetmeid k olmandatest riikidest tulevate pakendite EL i nõuetele vastavuse tagamiseks ja järelevalve lihtsustamiseks. Toetame laiendatud tootjavastutuse tõhustamise meetmeid, sh registri loomist laiendatud tootjavastutuse nõuete jälgimiseks ja tootjate registreerimise kohustust igas liikmesriigis, kus nad teevad pakendeid esmakordselt turul kättesaadavaks. Laiendatud tootjavastutuse järelevalve toetamiseks liikmesriikide tasandil on vajalik ühtlustada laiendatud tootjavastutuse nõudeid ja muuta need kogu ELis tõhusamaks. Kõikidele tootjatele, kes teevad liikmesriigi territooriumil pakendid turul esimest korda kättesaadavaks, peab kohalduma vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklitele 8 ja 8a laiendatud tootjavastutus. Turujärelevalve osas näeme, et tuleks kaaluda k omisjonile suurema rolli andmist. Näiteks artiklis 39 mainitud andmebaasi võiks luua komisjon ise, et liikmesriikidel oleks võimalus sisestada sinna vajalikke andmeid ning turujärelevalve osas tuleks kaaluda erinevaid võimalusi liikmesriikide toetamiseks nagu näiteks raha eraldamine uuringute, töötajate koolitamise, liikmesriikide vaheliste projektide jaoks, temaatiliste turujärelevalve asutuste vaheliste võrgustike loomiseks jms. Ilma k omisjoni abita võivad lisanduvad kohustused olla väikeste riikide jaoks liiga koormavad, sh vastava registri loomise kohustus. Sarnaselt on tehtud turujärelevalve määruse puhul ja see süsteem toimib. Eesti toetab keskkonnahoidlike riigiha ngete edendamist ning üldiste põhimõtete harmoneerimist pakendi valdkonnas , mida aitab saavutada ühesugustel alustel kogutud aruandlus ja ühine keskkonnahoidliku hanke definitsioon. Selgitus: Ettepaneku kohaselt on k omisjonil võimalus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada riigihankelepingute suhtes kohalduvad nõuded, mis peavad põhinema määruses sätestatud pakendite jätkusuutlikkuse nõuetel. Avalik sektor peab hankijana näitama eeskuju. Kiire ja mõjus vahend ringmajandust edendada ja turul ringmajanduse printsiipe järgivate ettevõtete toodangule nõudlust tekitada on kohustuslikud keskkonnahoidlikud ja ringsed riigihanked. Keskkonnahoidlike riigihangete läbi on võimalik toetada pakendi valdkonna eesmärkide saavutamist, kui seada miini m umnõuded ka pakenditele. Toetame, et korduskasutatavate pakendite nõuded peavad olema ELi tasemel ühtselt reguleeritud. Toetame ka korduskasutuse ja taastäitmise eesmärkide seadmist teatud sektori ettevõtetele , samas peame nende meetmete rakendamisel oluliseks arvestada , et need oleksid realistlikult saavutatavad ja arvestaksid sektorite ning liikmesriikide eripäradega . P eame oluliseks ühtsete ja selgete erandite kehtestamist. Selgitus: Selleks , et vähendada järjest suurenevat ühekordselt kasutatavate pakendite osakaalu ja tekkivate pakendijäätmete suurenevat kogust, näeme, et on vaja lik kehtestada pakendite korduskasut amise ja taastäitmise sihtmäärad teatud sektorites, kus on suurim potentsiaal pakendijäätmete tekke vähendamiseks nagu kaasaostmiseks mõeldud toidu- ja joogipakendid. Samuti on arendatud rühma- ja veopakendite osas korduskasutavate pakendite kasutamise süsteemi. Korduskasutamise ja taastäitmise eesmärkide seadmine suurendab korduskasutatavate/ taastäidetavate pakendite osakaalu ja toetab innovatsiooni uute korduskasutuslahenduste väljatöötamiseks . Teatavad ühekordseks kasutamiseks mõeldud transpordipakendid ei ole vajalikud, kuna on olemas hästi toimivad korduskasutatavad alternatiivid nagu kaubaalused, plastkastid, IBC-mahutid, tünnid jms. Lisaks toetavad seda juba turul olevad transpordipakendite lahendused. Selleks et tagada selliste alternatiivide tõhus kasutamine, on asjakohane nõuda ettevõtjatelt, et nad kasutaksid sama ettevõtja eri tegevuskohtade vahel või ettevõtjaga seotud partnerettevõtete vahel toodete transportimisel ainult korduskasutatavaid transpordipakendeid . Korduskasutatavate veopakendite kasutamise kohustus peaks kehtima ka ettevõtjate suhtes, kes veavad tooteid liikmesriigi piires. Eesti turul on tegutsemas mitmeid korduskasutuslahenduste pakkujaid toidupakenditele ja joogitopsidele, mida on võimalik avalikel üritustel või toidukohtades valmistoidu ja joogi kaasaostmiseks kasutada. Mitmetel suurtel avalikel üritustel kasutatakse juba aastaid vaid korduskasutatavaid nõusid. Näiteks Tallinn Euroopa rohepealinnana 2023 on näitamas head eeskuju ja et seda on võimalik teha. Leiame, et sektorite kaupa korduskasutuse eesmärkide seadmine aitab kaasa korduskasutatavate toidupakendite ja joogitopside laiemale kasutusele ning sellega väheneb ühekordselt kasutatavate pakendite teke. Samuti väheneb sellega toidupakendite ja joogitopside sattumine keskkonda või avalikesse prügikastidesse ja seega väheneb keskkonnale avalduv negatiivne mõju. Müügipakendite osas on korduskasutuspakendid kõige pikemat aega kasutusel olnud klaas-pudelite näol, mis kogutakse tagatisrahasüsteemi kaudu kokku ning tootjad saavad pudeleid uuesti kasutada . Olemasolevad tagatisrahasüsteemid on näidanud, et tasutud tagatisraha on mõjuv stiimul lõpptarbijale pakendi tagastamiseks kauba müüjale. Sellega on võimalik tagada pakendi ringlemine tarbijate ja pakendiettevõtjate vahel pakendi elutsükli jooksul korduvalt. Tähtis on, et süsteemis ringlevad pakendid oleksid kergesti jälgitavad (st on ülevaade, kui palju süsteemis pakendeid ringleb, kui palju tagasi kogutakse ning kui palju on käibelt kõrvaldatud). Samas hetkel on klaaspudelite kokku kogumine ja uuesti kasutamine majanduslikult otstarbekas üksnes suurematele tootjatele. O lemasolevad korduskasutussüsteemid tuleks üle vaadata. Ei ole mõistlik, et iga ettevõte omaks korduskasutuspakendite jaoks vajalikku logistilist taristut, pesuliine jms , vaid oleks mõistlik, et näiteks korduskasutatavad klaaspudelid ringlevad erinevate ettevõtete vahel. Korduskasutatavate klaaspudelite ettevõtete vahelise ristkasutuse suurendamiseks on vaja luua standard korduskasutatavatele klaaspudelitele. Samas v einipudelitele ei ole mõistlik korduskasutamise eesmärkide seadmine, sest Eestis on nende tootmine väike ja enamus imporditakse , mistõttu on korduskasutuseesmärkide täitmine keeruline. Korduskasutuse eesmärkide täitmine võib olla keeruline väikeettevõtetele, mistõttu tuleks näha ette teatud juhtudel erandid (nt kui turule lastud pakendite kogused on väga väikesed). Samuti peaksid olema põhjendatud juhtudel ette nähtud erandid hügieeni-, toiduohutuse või keskkonnaprobleemide korral, mis takistavad korduskasutamise eesmärkide saavutamist . Korduskasutatava (plast)pakendi nõuete osas tuleb läbi mõelda vastutuse jagunemine erinevate korduskasutussüsteemidega tegelevate osapoolte vahel (nt kes vastutab, et toidupakendina ei kasutata sellist korduskasutuspakendit, mis ei ole enam toidu jaoks ohutu). Liikmesriikidele peab jääma õigus valida ise sobivaim sanktsioonisüsteem ja liik ning karistuste haldusõigusliku iseloomu rõhutamine ei ole põhjendatud. Tagada tuleks ka paindlikkus sanktsioneerida üksnes raskemaid rikkumisi. Selgitus: EL õiguses ei ole kunagi halduskaristuste mõistet sisustatud. EL õiguses on vaid kriminaalõiguslikud ja mitte-kriminaalõiguslikud karistused. Kusjuures viimaste korral, kui õigusakt ei viita sanktsiooni liigile, on liikmesriigil diskretsioon need mistahes menetluses kohaldada. Seega oleme vastu, et viidatakse “ administrative ” penalties mõistele. EL õiguses ei ole ühtset arusaama, mida see mõiste tähendab. Liikmesriigil peab jääma maksimaalne paindlikkus, et kasutada enda õigussüsteemis kõige sobivamat sanktsioonisüsteemi ja liiki. Siiski tuleks sanktsioonid vajadusel ette näha üksnes raskematele rikkumistele, ning tagades maksimaalse paindlikkuse sanktsioonimäära, -liigi ja menetluse osas. Arvestades eriti ebaselgust selles osas, kas EL õiguse „halduskaristused“ on nn miinimum- või maksimumharmoneerivad, ei toeta me trahvide ette nägemise kohustust füüsiliste isikute korral. Konkreetses algatuses tuleks lõikes 1 jätta välja sõna " administrative " ning välja jätta lõige 2, mis üritab sisustada " administrative " karistuse mõistet. Palju loogilisem on lihtsalt jätta riikidele kohustus sätestada karistused ning te ha seda oma riigisisese õiguse ning menetluskorra ja -praktika järgi tagades Els seatu d eesmärkide täitmise . Arvamuse saamine ja kooskõlastamine A lgatus ed saadeti arvamuse saamiseks lisas 1 loetletud organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on toodud seletuskirja lisas 2 esitatud vastavustabelis. Sisendit küsiti ja seisukohad kooskõlastati Maaeluministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga.