Kiri

Rail Balticu juhtrühma protokoll Tallinn 02.02.2023 nr 25-4/23-63-1 Algus: 17.01.2023 kell 15.00 Lõpp: 17.01.2023 kell 17.00 Juhatas: Indrek Gailan Protokollis: Pärja Bärg Võtsid osa: Andres Lindemann, Ave Henberg, Priit Sauk, Raido Kivikangur, Heiki Hepner, Merje Krinal, Hanno Zingel, Pille Antons, Heddy Klasen, Liina Roosimägi, Tambet Tiits, Andres Sepp, Riivo Tuvike, Eleri Kautlenbach, Gert Siniloo, Merje Stanciene, Toomas Alle, Ene-Liis Bachmann, Kaarel Kose, Erik Kosenkranius, Kaia Sarnet, Miiko Peris, Kristjan Kaunissaare, Priit Pallu, Kaur Kajak, Anvar Salomets, Klen Jäärats, Kaido Zimmermann, Kristi Talving Päevakord: 1. Ülemiste detailplaneeringu kehtestamine (Andres Lindemann, Ave Henberg MKM) 2. Rail Balticu planeeringu Natura 2000 aruande tulemused ja protsessi edasised sammud (Pille Antons ELLE ja Eleri Kautlenbach RaM) 3. Ülevaade planeeringute ja projekteerimisete seisust (Raido Kivikangur, Ainar Viires RBE) 4. CEF taotluste esitamine (Kristjan Kaunissaare MKM) 1. Andres Lindemann ja Ave Henberg andsid ülevaate Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu kehtestamisest Tallinna linnas. Andres Lindemann (MKM): Detailplaneering kehtestati 21.12.2022. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 ärimaa krunti, 8 transpordimaa krunti ja 4 äri- ja/või transpordimaa krunti. Lahendusega määratakse ehitusõigus kahe terminalihoone, nelja ärihoone, kahe äri- ja/või transpordihoone ehituseks. Lisaks on määratud üldised maakasutustingimused ning antud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeringualale projekteeritavate raudteerajatistele ehitusõigus, s.t raudtee, platvormide ning tunnelite jms rajatiste ehitusõigus väljastatakse Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" alusel ning leiavad detailplaneeringus vaid informatiivset kajastamist. Läbirääkimised maade omandamiseks jätkuvad kolme kinnistu osas. Ave Henberg (MKM): 30. jaanuar on detailplaneeringu vaidlustamise tähtaeg. Tavaliselt taotletakse sellisel juhul ka esialgset õiguskaitset.  2 Küsimused/kommentaarid: Klen Jäärats (Riigikantselei) küsis, kas on võimalik kasutada Ülemiste rajamiseks ettenähtud rahasid ja kuskil mujal RB rajamiseks ning hiljem teiste objektide jaoks ettenähtud vahendeid Ülemistel. Kristjan Kaunissaare (MKM) vastas, et rahastuslepingud on pikendatud ja sellega probleeme ei ole. Detailplaneering puudutab ainult terminali hoone ehtitust ning see ei takista ülejäänud raudtee taristu ehitamist, mille osas on kehtiv maakonnaplaneering. 2. Pille Antons ja Eleri Kautlenbach tegid kokkuvõtte Rail Balticu planeeringu Natura 2000 aruande tulemustest ning tutvustasid protsessi edasisi samme. Natura 2000 hindamine on osaks RB raudtee trassilõikude 3A, 4A, 4H maakonnaplaneeringu uuendamisele ja selle keskkonnamõju strateegilisele hindamisele. Natura hindamine teostati 6 trassialternatiivile. Natura hindamine viidi läbi 17 Natura alale millest 5 olid linnualad ja 12 loodusalad. Eelhindamise etapis välistati ebasoodne mõju 2 linnualale ja 4 loodusalale ning Natura asjakohane hindamine viidi läbi 3 linnualale ning 8 loodusalale. Hindamise tulemusena välistati oranž trassialternatiiv. Teiste alternatiivide puhul on vajalik rakendada hindamisel ettenähtud leevendusmeetmeid. Metsise asurkonna terviklikkuse ja sidususe tagamiseks tuleks jätkata Natura erandi seadmise etapiga ning kaaluda asendusmeetmeid. Tänase seisuga toimub aruande tööversiooni täiendamine ja n-ö lõppvormistamine. Planeerimisprotsessi järgmised tegevused pärast Natura 2000 aruande valmimist toimub KSH aruande uuendamine vastavalt Natura hindamise tulemustele. Vastavalt sellele uuendatakse ka planeeringu aruannet. Parima alternatiivi selgumisel koostatakse hüvitusmeetmete kava. Küsimused/kommentaarid: Heddy Klasen (RAM) tõstatas vajalikkuse täiendava konsultandi kaasamiseks järgnevateks etappideks. Toomas Alle (RBR) kinnitas, et nad on antud teemaga kursis ning otsivad võimalusi täiendava konsultandi kaasamiseks KSH aruande koostamisel. 3. Raido Kivikangur andis ülevaate Rail Balticu planeeringute ja projekteerimiste seisust. Valminud on:  5 rajatiste objekti, neist 1 Transpordiameti (TRAM) objekt. Kogumaksumus 15,94 miljonit eurot, millest TRAM objekt 3,94 miljonit eurot  1 õhuliini ristumine. Ehituslepingusse on jõudnud:  9 rajatiste objekti, neist 3 Transpordiameti objekti. Kogumaksumus: 36,60 mln EUR (TRAM: 10,90 mln EUR)  1 õhuliini ristumine  3  1 gaasiristumine Hankes on hetkel:  4 rajatiste objekti neist 2 TRAMi objektid  2 põhitrassi lõiku  1 õhuliini ristumine  4 Ülemiste hanget  1 Pärnu reisiterminal I etapp Hankes on põhitrassi lõik Harju/Rapla maakonna Piiri-Sihi tee. Lõigu pikkus on kokku 9,4 km ja eeldatav maksumus 72 mln eurot. Ehituse algus on planeeritud 2023. a sügisesse ja valmimine on kavandatud 2027. a sügisesse. Lõigule jäävad 5 viadukti, 1 rohesild, 1 kergliiklustunnel ja 5 km müratõkkeseina. Teise hetkel hankes oleva põhitrassilõigu, Ülemiste-Lagedi kogu pikkus on 4,8 km ja eeldatav maksumus 21 mln eurot. Ehitus algab samuti 2023. a sügisel ja valmib 2027. a sügisel. Hanke ettevalmistus käib:  5 rajatiste objekti, neist 3 TRAMi objektid  2 põhitrassi lõiku  1 õhuliini ristumine  1 gaasiristumine  5 Ülemiste hanget Küsimused/ kommentaarid: Klen Jäärats küsis, kas Eesti seisukohast on see vastuvõetav, et Eestis ehitatakse juba põhitrassi lõike, kuid Läti keskendub peamiselt Riia kesklinnas asuvale reisiterminalile. Kristjan Kaunissaare vastab, et kuna ka Riia lennujaama kõrval asuv reisiterminal on kogu taristu oluline osa, siis hetkel me selles probleemi ei näe. Siiski oleme seadnud oma esmaseks prioriteediks luua ühendus kolme Balti riigi vahel. Lõpuks otsustab CEF komitee, millises osas ja milliseid projekte finantseeritakse. Kuna rahastustaotlused esitatakse koos kõigi kolme Balti riigiga, on oluline, et kõik esitaksid kiiret elluviimist võimaldavaid projekte. Klen Jäärats küsib kas lätlastel on üldse valmidust ehitada väljaspool Riia linna? Kristjan Kaunissaare vastab, et sarnaselt Eestile, on ka Lätlastel probleeme projekteerijaga. Lõpuks on kõik objektid Rail Baltica trassi osad ja vajalikud. Lähiajal on plaanis ka kohtumised, kus antud prioriteete arutatakse. Klen Jäärats tõstatab 2025. a eelarve kokku panemise teema ning selgitab, et vaja on põhjalikult sisustatud taotlusi, et oleks tugev alus eelarve läbirääkimistel. Kristjan Kaunissaare selgitab, et valmis projektid on põhjalike taotluste aluseks. Siiani oleme olnud väga täpsed ja Eesti prognoosid on olemas ka eelseisvaks eelarveperioodiks.  4 4. Kristjan Kaunissaare annab ülevaate 2023 CEF taotlusvoorust. Eesti ehitusobjektid millele 2023. s CEF vahenditest finantseerimist taotletakse: Raplamaal  Loone-Alu põhitrassi lõik Raplamaal  Alu viadukt  Harju/Rapla piir-Loone põhitrassi lõik  Parila viadukt  Juula viadukt Harjumaal:  Ülemiste-Soodevahe põhitrassi viadukt  Veeremidepoo Ülemistel Objektid Lätis ja Leedus Läti  sild üle Daugava jõe Riia linnas  1 km pikkune põhitrassilõik Iecava piirkonnas  Ehitusbaas Iecava piirkonnas  Suuremahulised jätkutööd Riia keskvaksalis  Suuremahulised jätkutööd Riia lennujaama piirkonnas Leedu  29,9 km raudteetammi koos juurdekuuluva taristuga Šeta ja Ramygala vahel  19 km raudteetammi koos juurdekuuluva taristuga Kaunase ja Šveicarija vahel Taotluse eelarve Eesti osas on 233 mln eur. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Gailan Pärja Bärg Koosoleku juhataja Protokollija Saatja: <[email protected]> Saadetud: 03.02.2023 08:25 Adressaat: Rail Baltic Estonia OÜ <[email protected]>; RB Rail AS <[email protected]>; TTJA <[email protected]>; Keskkonnaamet <[email protected]>; Rahandusministeerium <[email protected]>; Maa-amet <[email protected]>; Riigikantselei <[email protected]>; Harjumaa Omavalitsuste Liit <[email protected]>; info transpordiamet <[email protected]>; Keskkonnaministeerium <[email protected]>; AS Tallinna Lennujaam <[email protected]>; Kaitseministeerium <[email protected]>; Raplamaa Omavalitsuste Liit <[email protected]>; Pärnumaa Omavalitsuste Liit <[email protected]>; AS Tallinna Sadam <[email protected]>; AS Eesti Raudtee <[email protected]>; Välisministeerium <[email protected]>; Riigimetsa Majandamise Keskus <[email protected]> Teema: Rail Balticu juhtrühma protokoll Manused: 25-423-63-1 02.02.2023 Protokoll.asice Tere! Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Rail Balticu juhtrühma protokoll Registreerimise kuupäev: 02.02.2023 Registreerimise number: 25-4/23-63-1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected] http://www.mkm.ee